Belgia

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.5</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Belgia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>170</id>
    <revision>
      <id>7168984</id>
      <parentid>7088228</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:55:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>89941</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tag correction</comment>
      <origin>7168984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16763" sha1="9ubseqckhl5fhv32irfdufzlkgsb44d" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Riik
|  riiginimi = Belgia Kuningriik
|  omastav = Belgia
|  nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Koninkrijk België
|  nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = Royaume de Belgique
|  nimi3_keel = saksa | nimi3 = Königreich Belgien
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Great coat of arms of Belgium.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Belgium in European Union.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[hollandi keel|hollandi]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keel|saksa]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Brüssel]]
|  riigipea_ametinimi = kuningas
|  riigipea_nimi = [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Bart De Wever]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  iseseisvus = [[4. oktoober]] [[1830]]
|  valuuta = [[euro]] (EUR)
|  ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
|  hümn = [[Brabançonne]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.be]]
|  telefonikood = 32
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = BEL
|  märkused = 
}}
'''Belgia''' (ametlik nimi '''Belgia Kuningriik''') on riik [[Lääne-Euroopa]]s. Belgia naabrid on [[Holland]] põhjas, [[Saksamaa]] idas ning [[Luksemburg]] ja [[Prantsusmaa]] lõunas. Belgia looderannikul on [[Põhjameri]].

Belgia pindala on 30 688&amp;nbsp;km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Pealinn ja suurim linn on [[Brüssel]]; teised suuremad linnad on [[Antwerpen]], [[Gent]], [[Charleroi]] ja [[Liège]].

Belgia on parlamentaarne föderaalne konstitutsiooniline monarhia. Halduskorraldus on keerukas, sest riik jaguneb mitmeks piirkonnaks ja keelekogukonnaks. Kolm piirkonda on Flandria põhjas, Valloonia lõunas ja Brüssel keskel. Brüssel on väikseim, kõige tihedamini asustatud ja [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] järgi kõige rikkam piirkond.

Belgias on kaks suurt keelekogukonda: [[hollandi keel|hollandikeelne]] ([[Flandria]]), mis hõlmab 59% rahvastikust ja [[prantsuse keel|prantsuskeelne]] ([[Valloonia]]), mis hõlmab 40% rahvastikust. Väike saksakeelne kogukond, mille suurus on umbkaudu 1% rahvastikust, asub Valloonia idaosas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.tlfq.ulaval.ca/axl/EtatsNsouverains/bruxelles-capitale.htm|title=Belgique • België • Belgien–Région de Bruxelles-Capitale • Brussels Hoofdstedelijk Gewest|author=Leclerc, Jacques|date=18. jaanuar 2007|work=L'aménagement linguistique dans le monde|publisher=Host: Trésor de la langue française au Québec (TLFQ), [[Université Laval]], Quebec|language=French|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070609031824/http://www.tlfq.ulaval.ca/AXL/EtatsNsouverains/bruxelles-capitale.htm|archivedate=9.06.2007|url-status=dead|accessdate=18.06.2007|quote=C'est une région officiellement bilingue formant au centre du pays une enclave dans la province du Brabant flamand (Vlaams Brabant)|df=dmy-all}}&lt;br /&gt;*{{cite web|url=http://www.belgium.or.kr/page60.html|title=About Belgium|publisher=Belgian Federal Public Service (ministry) / Embassy of Belgium in the Republic of Korea|archiveurl=https://web.archive.org/web/20081002031948/http://www.belgium.or.kr/page60.html|archivedate=2.10.2008|url-status=dead|accessdate=21.06.2007|quote=the Brussels-Capital Region is an enclave of 162&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; within the Flemish region.|df=dmy}}&lt;br /&gt;*{{cite web|url=http://uk.encarta.msn.com/encnet/refpages/RefArtTextonly.aspx?refid=781531490|title=Flanders (administrative region)|year=2007|work=Microsoft Encarta Online Encyclopedia|publisher=Microsoft|archiveurl=https://www.webcitation.org/5kwPxLurr?url=http://uk.encarta.msn.com/encnet/refpages/RefArtTextonly.aspx?refid=781531490|archivedate=31.10.2009|url-status=dead|accessdate=21.06.2007|quote=The capital of Belgium, Brussels, is an enclave within Flanders.|df=dmy}}
&lt;br /&gt;*{{cite web|url=http://www.ncata.org/doc/Oct99.pdf|title=The FIT Invasions of Mons|author=McMillan, Eric|date=oktoober 1999|work=Capital translator, Newsletter of the NCATA, Vol. 21, No. 7, p. 1|publisher=National Capital Area Chapter of the American Translators Association (NCATA)|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070626185804/http://www.ncata.org/doc/Oct99.pdf|archivedate=26.06.2007|url-status=dead|accessdate=21.06.2007|quote=The country is divided into three autonomous regions: Dutch-speaking Flanders in the north, mostly French-speaking [[Brussels]] in the center as an enclave within Flanders and French-speaking Wallonia in the south, including the German-speaking ''Cantons de l'Est''.|df=dmy}}&lt;br /&gt;*{{cite web|url=http://perswww.kuleuven.be/~u0025631/pdf/RANDBRUS.pdf|title=Language Facilities in the Brussels Periphery|author=Van de Walle, Steven|publisher=[[KULeuven]]–Leuvens Universitair Dienstencentrum voor Informatica en Telematica|archiveurl=https://www.webcitation.org/5kwPxLurr?url=http://uk.encarta.msn.com/encnet/refpages/RefArtTextonly.aspx?refid=781531490|archivedate=31.10.2009|url-status=dead|accessdate=21.06.2007|quote=Brussels is a kind of enclave within Flanders–it has no direct link with Wallonia.|df=dmy}}&lt;/ref&gt;

Belgia sai ametlikult sõltumatuks [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigist]] [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1830]]. [[Belgia rahvuspäev|Iseseisvuspäev]]ana tähistatakse [[21. juuli]]t, mil [[Léopold I]] sai [[1831]]. aastal esimeseks [[Belgia kuningas|Belgia kuningaks]].

Belgia on [[NATO]] üks asutajariike 1949. aastal ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eelkäija üks asutajariike 1957. aastal.

== Riik ==
Belgia on föderaalriik ja konstitutsiooniline monarhia. Riik jaotub neljaks keelekogukonnaks: flaami (hollandikeelne), vallooni (prantsuskeelne) ja saksa kogukond ning kakskeelne pealinn. Piirkonnad on Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnapiirkond.

Belgia praegune kuningas on [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]], ametliku kõnetlusvormeliga Tema Majesteet belglaste kuningas.&lt;ref&gt;[https://www.dekamer.be/kvvcr/pdf_sections/publications/constitution/GrondwetUK.pdf]&lt;/ref&gt;

=== Haldusjaotus ===
[[Pilt:Regions of Belgium.svg|pisi|Piirkonnad:{{legend|#fab274|[[Flandria]] (hollandikeelne ala)}}{{legend|#2385d2|[[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüssel]] (mõlemad keeled)}}{{legend|#f2536b|[[Valloonia]] (prantsuse- ja saksakeelne ala)}}]]
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ 
|- bgcolor=#DCDCDC
!Piirkond
!Pealinn
!Pindala&lt;br /&gt;(km²)
!Rahvaarv&lt;ref name=&quot;6WbbC&quot; /&gt;&lt;br /&gt;(2006)
!Rahvastiku-&lt;br /&gt;tihedus&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(in/km²)&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Flandria}}
|align=&quot;left&quot;|[[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüssel]]
|13 522
|6 078 600
|442
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Valloonia}}
|align=&quot;left&quot;|[[Namur]]
|16 844
|3 413 978
|199
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Pealinna Brüsseli piirkond}}
| 
|161
|1 018 804
|6238
|-
|}

{{Belgia provintside kaart|2=pisi|3=400px|4=Belgia provintsid (lingitud)}}

Belgial on kümme provintsi:
*{{Riigi ikoon|Flandria}} [[Flandria|Flandria piirkonna provintsid]]
**{{riigi ikoon|Antwerpeni provints}} [[Antwerpeni provints]] (keskus [[Antwerpen]])
**{{riigi ikoon|Limburgi provints (Belgia)}} [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]] ([[Hasselt]])
**{{riigi ikoon|Flaami Brabant}} [[Flaami Brabandi provints]] ([[Leuven]])
**{{riigi ikoon|Ida-Flandria}} [[Ida-Flandria provints]] ([[Gent]])
**{{riigi ikoon|Lääne-Flandria}} [[Lääne-Flandria provints]] ([[Brugge]])
*{{Riigi ikoon|Valloonia}} [[Valloonia|Valloonia piirkonna provintsid]]
**{{riigi ikoon|Hainaut}} [[Hainaut' provints]] ([[Mons]])
**{{riigi ikoon|Vallooni Brabant}} [[Vallooni Brabandi provints]] ([[Wavre]])
**{{riigi ikoon|Namuri provints}} [[Namuri provints]] ([[Namur]])
**{{riigi ikoon|Liège'i provints}} [[Liège'i provints]] ([[Liège]])
**{{riigi ikoon|Luxembourgi provints}} [[Luxembourgi provints]] ([[Arlon]])

Pealinna Brüsseli piirkond provintside hulka ei kuulu.

Belgia jaguneb [[Belgia haldusringkonnad|43 haldusringkonnaks]] ja [[Belgia kohturingkonnad|27 kohturingkonnaks]].

[[Fail:Belgian_King_Philippe_and_Queen_Mathilde.JPG|pisi|Belgia kuningas Philipp ja kuninganna Mathilde]]
[[Fail:Palais de la Nation (DSC01812).jpg|pisi|Belgia parlament [[Brüssel]]is]]

==Ajalugu==
[[Reini jõgi|Reini jõest]] lõunas asuvad [[Madalmaad]]e territooriumid kuulusid [[Rooma Impeerium]]i ajal ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]], lõuna pool aga [[gaulid]], kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres Madalmaad, [[Calais]]'st põhja pool [[Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabant]]i ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka.

[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]).

[[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Geldersen]]i maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.

[[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: [[Flandria]]s ja [[Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus.

Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa [[Lõuna-Madalmaad]]est, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] provintsid [[Utrechti liit|Utrechti liidu]], milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[26. juuli]]l [[1581]] kuulutati välja [[Hollandi Vabariik]]. Alates 1584. aastast juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]], 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastane sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga. Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.

Lõuna-Madalmaad valitsesid aga [[Hispaania#Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini|Hispaania]] [[Habsburgid#Habsburgidest Burgundia hertsogid|Habsburgid]] (1579–1713) ja [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Habsburgide monarhia|Habsburgid]] (1713–1794) ning [[Napoleon I]] annekteeris alad (1794–1815) [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdades]].

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] lõpu järel võitjariikide korraldatud [[1815]]. aasta [[Viini kongress]]i otsusega liideti Holland ja [[Lõuna-Madalmaad]] (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse [[Madalmaade ühendatud kuningriik]], kuhu [[Madalmaade kuningas|kuningas]] [[Willem I (Madalmaad)|Willem I]] tuli [[Oranje-Nassau dünastia]]st. [[Madalmaade ühendatud kuningriik]] ja [[Luksemburg|Luksemburgi Suurhertsogiriik]] moodustasid Oranje-Nassau dünastia võimu all [[personaalunioon]]i.

1830. aasta [[Belgia revolutsioon]]i tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. [[21. juuli]]l [[1831]]. aastal sai [[Léopold I]], [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]]st esimeseks [[Belgia kuningas|Belgia kuningaks]]. [[2. august]]il tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid [[1839]] sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.

[[Suurbritannia]] maadeuurija [[Henry Morton Stanley]] retked Kongo alal olid äratanud belglaste kuninga [[Léopold II]] huvi Kesk-Aafrika vastu. [[1876]]. aastal korraldas kuningas Léopold II Brüsselis geograafiaalase konverentsi, kuhu kutsus kokku geograafe, filantroope ja valitsejaid kogu Euroopast. Tal õnnestus osalejaid veenda, et tuleb luua [[Rahvusvaheline Aafrika Ühing]] (''International African Association''), millest sai tegelikult Léopoldi tööriist Kongo allutamisel.

==Majandus==
Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt; Riigis on selgelt tajutav vastuolu rikkama Flandria ja vaesunud Valloonia vahel. Enne teist maailmasõda oli tööstuslik Valloonia jõukam kui Flandria, kuid pärast sõda ja rasketööstuse allakäiku on Valloonia vaesunud, töötus on seal suurem. See on üheks flaami separatismi põhjuseks. 2007. aasta andmeil oli SKP ühe inimese kohta Flandrias 28 286 eurot ja Valloonias 20 191 eurot.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor !! SKT osakaal &lt;br /&gt;(2009), % !! Tööjõu osakaal &lt;br /&gt;(2007), %
|-
| bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
| 0,6 || 2
|-
| bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
| 22 || 25
|-
| bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
| 77,4 || 73
|}

=== Väliskaubandus ===
Belgia suuremad ekspordiartiklid on masinad ja varustus, kemikaalid, viimistletud teemandid, metall ja metallitooted ning toidukaubad. Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 19,58%, [[Prantsusmaa]] 17,71%, [[Holland]] 11,84%, [[Suurbritannia]] 7,21%, [[Ameerika Ühendriigid]] 5,37%, [[Itaalia]] 4,77% (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Belgia suuremad impordiartiklid on toorained, masinad ja varustus, kemikaalid, teemandid, ravimid, toidukaubad, transpordivarustus ning õlitooted. Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, [[Iirimaa]] 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, [[Hiina RV]] 4,09% (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Belgias 11 071 483 inimest&lt;ref name=&quot;40Au8&quot; /&gt;. 97% elanikkonnast elab linnades.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

[[Sündimuskordaja]] on 10,1 promilli ja [[suremuskordaja]] 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

=== Suuremad linnad ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk-nr
!Linn
!Provints
!Elanike arv&lt;ref name=&quot;bFfYl&quot; /&gt;
|-
|1.
|[[Brüssel]]
|–
|1 019 022
|-
|2.
|[[Antwerpen]]
|[[Antwerpeni provints|Antwerpen]]
|459 805
|-
|3.
|[[Gent]]
|[[Ida-Flandria provints|Ida-Flandria]]
|231 493
|-
|4.
|[[Charleroi]]
|[[Hainaut' provints|Hainaut]]
|200 132
|-
|5.
|[[Liège]]
|[[Liège'i provints|Liège]]
|182 597
|-
|6.
|[[Brügge|Brugge]]
|[[Lääne-Flandria provints|Lääne-Flandria]]
|116 709
|-
|7.
|[[Namur]]
|[[Namuri provints|Namur]]
|106 284
|-
|8.
|[[Leuven]]
|[[Flaami Brabandi provints|Flaami Brabant]]
|92 892
|-
|9.
|[[Mons]]
|[[Hainaut' provints|Hainaut]]
|91 277
|-
|10.
|[[Aalst]]
|[[Ida-Flandria provints|Ida-Flandria]]
|77 534
|}

==Meedia==
{{Vaata|Belgia meediasüsteem}}
Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.

Belgias on 21 tasulist [[päevaleht]]e, millest kõige suurema trükiarvuga hollandikeelne ajaleht on [[De Standaard]] ja prantsuskeelne [[Le Soir]].

Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal [[Een]], mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum [[RTL-TVI]] (19,3%).

==Vaata ka==
*[[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Belgia linnade loend]]
*[[Belgia lennufirmade loend]]
*[[Belgia jalgpallikoondis]]
*[[Merovingid]] ja [[Merovech]]
*[[Eestlased Belgias]]
*[[Eesti Selts Belgias]]
*[[Eesti suursaadik Belgias]]
*[[Eesti-Belgia suhted]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6WbbC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070429131504/http://www.statbel.fgov.be/figures/d21_nl.asp#3 statbel.fgov.be] vaadatud 22.01.11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190912231952/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/be.html cia factbook] välja otsitud 5.01.11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;40Au8&quot;&gt;[http://www.rtbf.be/info/belgique/detail_le-cap-des-11-millions-d-habitants-a-ete-depasse-en-belgique?id=7344163 Le cap des 11 millions d'habitants a été dépassé en Belgique], rtbf.be, 6 janvier 2012. Vaadatud 2012-09-04&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bFfYl&quot;&gt;[http://www.geonames.org/BE/largest-cities-in-belgium.html geonames.org] vaadatud 18.04.11&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{vikisõnastikus}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.belgium.be/ belgium.be] Belgia föderaalvalitsuse Belgiat tutvustav portaal
* [http://www.ilotsacre.be/ Brüsseli kaart]
*[http://www.epl.ee/artikkel/435648 Kas Belgia liigub ikkagi kaheks lagunemise suunas?], Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008

{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=BE}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Belgia| ]]</text>
      <sha1>9ubseqckhl5fhv32irfdufzlkgsb44d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Paulus I</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591</id>
    <revision>
      <id>7169112</id>
      <parentid>7152677</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:41:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24563" sha1="isi6a5vu9s5lyw2vdhyquonzc1dgv5q" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Johannes Paulus I
|pilt          = Paus Johannes Paulus I (Bestanddeelnr 929-9074) (cropped).jpg
|sünninimi     = Albino Luciani
|valitsemisaja algus= 26. august 1978
|valitsemisaja lõpp= 28. september 1978
|eelkäija      = [[Paulus VI]]
|järeltulija   = [[Johannes Paulus II]]
|vanemad       = Giovanni Luciani&lt;br /&gt;Bortola Tanconi
|sünnikuupäev  = 17. oktoober 1912
|sünnikoht     = [[Canale d'Agordo]]
|surmakuupäev  = 28. september 1978
|surmakoht     = [[Vatikan]]
|maetud = [[Vatikani grotid]]
|deviis = ''Humilitas''
|autogramm = John Paul I signature.svg
|vapp = C o a Johannes Paulus I.svg
}}
[[Pilt:Pope Ioannes Paulus I, 1968.jpg|pisi|püsti|Johannes Paulus I (1968)]]
'''Johannes Paulus I''' (ladinapäraselt '''Ioannes Paulus I''', '''Albino Luciani''' [alb'iino lutš'aani] [[17. oktoober]] [[1912]] – [[28. september]] [[1978]]) oli [[paavst]] 1978. aastal. Ta oli 263. paavst. Teda on kutsutud ''naeratavaks paavstiks''.

Albino Luciani sündis [[Itaalia]]s Forno de Canale's (praegune [[Canale d'Agordo]]) [[sotsialism|sotsialistliku]] taustaga töölise Giovanni Luciani ja Bortola Tanconi neljalapselises peres. Ta [[ristimine|ristiti]] oma sündimise päeval kodus, kuid ametlikult kinnitati tema ristimine 19. oktoobril 1912 [[kuraator]] Achille Ronzoni poolt. Luciani [[konfirmatsioon|konfirmeeriti]] 26. septembril 1919 [[piiskop]] Giosue Cattarossi poolt.

Luciani õppis alates 1918 Forno de Canale algkoolis, jätkas õpinguid Feltre [[seminar]]is, kust siirdus edasi [[Belluno]] Gregoriuse seminari. Läbinud ajateenistuse, õppis ta [[Rooma]]s Paavstlikus [[Gregoriuse ülikool]]is [[teoloogia]]t ja kaitses 27. veebruaril 1947 [[doktorikraad|doktoritöö]], mis käsitles inimhinge temaatikat [[Antonio Rosmini]] vaadetes.

Luciani tundis kümneaastaselt [[kutsumus]]t saada [[vaimulik]]uks. 7. juulil 1935 ordineeriti ta [[katoliku kirik]]u [[preester|preestriks]]. 1937–1947 oli ta kuraator ja oma piiskopkonna seminari prorektor, õpetades ühtlasi [[dogmaatiline teoloogia|dogmaatilist]] ja [[moraaliteoloogia]]t, [[kanooniline õigus|kanoonilist õigust]] ja sakraalkunsti.

1948 oli ta Feltre ja Belluno [[sinod]]i sekretär ning nimetati oma piiskopkonna [[generaalvikaar|progeneraalvikaariks]] ja 1954 generaalvikaariks. 15. detsembril 1958 nimetas paavst [[Johannes XXIII]] Luciani [[Vittorio Veneto]] piiskopiks ja ta pühitseti paavsti poolt piiskopiks 27. detsembril 1958. Piiskopina osales ta [[Vatikani II kirikukogu]] (1962–1965) kõikidel istungitel ja Itaalia Piiskoppide Konverentsi doktriinikomisjonis.

15. detsembril 1969 määras paavst [[Paulus VI]] ta [[Veneetsia]] patriarhiks. 5. märtsil 1973 sai ta San Marco [[kardinal]]preestriks. Luciani pidas Veneetsias 5 [[oikumeenia|oikumeenilist]] konverentsi ning [[anglikaani kirik]]u ja katoliku kiriku rahvusvahelise ühiskomisjoni kohtumise. 1972–1975 oli ta Itaalia Piiskoppide Konverentsi asepresident. Ta osales 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil.

Kardinalina kirjutas Luciani raamatu &quot;Illustrissimi&quot;, mis sisaldas kirju mitmesugustele ajaloolistele ja väljamõeldud isikutele, kasutades nende kogemust mõistulugudena oma [[jutlus]]tes. Adressaatide hulgas olid [[Jeesus Kristus]], kuningas [[Taavet]], habemeajaja [[Figaro (tegelaskuju)|Figaro]], [[Austria-Ungari]] keisrinna Maria Theresa, [[Pinocchio]], [[Mark Twain]], [[Charles Dickens]] ja [[Christopher Marlowe]]. Juunis 1975 kinnitas ta, et [[kommunism]] on [[kristlus]]ele sobimatu.

Sooja huumorimeelega inimesena, kes ise nimetas end vaikseks, vähenõudlikuks ja tagasihoidlikuks, oli ta jõudnud Rooma veneetslaste sooja kiindumuse saatel. Pärast valimisi suutis ta 27. augusti [[angelus]]el (ta valiti [[laupäev]]al, nii et see oli tema esimene päev paavstina) maailmale oma loomuliku sõbralikkusega muljet avaldada. Tema stiil oli rabavalt erinev tema eelkäija Paulus VI omast: viimane oli küll austatud, kuid jättis jaheda intellektuaali mulje. Johannes Paulus I sarnanes rohkem Johannes XXIII-ga; oma kiindumuse tõttu mõlemasse mehesse võttis ta endale nimeks Johannes Paulus, mis oli esimene kaksiknimi paavstide ajaloos.

== 1978. aasta esimene konklaav ==
Johannes Paulus I valiti paavstiks 26. augustil 1978 [[konklaav]]i 4 voorus. 25.–26. augustil 1978 toimunud konklaavil osales 111 kardinali. See oli kõige suurema osavõtjate arvuga konklaav ajaloos, hiljem on veel rohkem kardinale osalenud 2005. aastal [[Benedictus XVI]] valimisel ja 2013. aastal [[Franciscus]]e valimisel.

Johannes Paulus I oli esimene uuema aja paavst, kes oma pöördumistes ütles enda kohta &quot;mina&quot;, mitte &quot;meie&quot;, kuigi traditsioonitruud abilised, keda paavsti tagasihoidlik soojus ja mitteformaalsus pani kohmetuma, kirjutasid tema tegelikud kõned pressiteadete ja [[L'Osservatore Romano]] jaoks sageli formaalsemasse stiili ümber. Ta oli esimene paavst üldse, kes tegi end &quot;inimnäoliseks&quot; (ta tunnistas avalikult, et Veneetsia patriarhiks määramine oli pannud ta punastama). Ta oli esimene paavst, kes keeldus ''[[sedia gestatoria]]''{{'}}st, kuni kardinalide surve veenis teda selle vajalikkuses, sest muidu usklikud ei näeks teda ([[Vatikan]]i ametiisikud ei öelnud talle, et nad häbenesid tema kohmakat lampjalgset kõnnakut, mis ei olnud nende meelest &quot;kuninglik&quot;). Ta oli esimene paavst, kes tunnistas, et paavstiks saamise väljavaade tundus talle nii kohutav, et teised kardinalid pidid teda julgustama seda vastu võtma &quot;Tempestas magna est super me&quot;). (Ta olevat konklaavile talle omase naeratusega öelnud: &quot;Andku Jumal teile andeks, mis te minu nimel olete teinud.&quot;) Ta oli ka esimene paavst, kes keeldus tuhande aasta vanusest pompoossest paavsti kroonimise tseremooniast ja paavsti[[tiaara]]st, vaid ta pühitseti 3. septembril ametisse. (Igatahes vihjas ta oma abilistele ja meeskonnale, et ei pea end paavstiks sobivaks.) Johannes Paulus I andis katoliku kirikule üllatava alandlikkuse märgi; ka tema moto oli &quot;Humilitas&quot; ('alandlikkus').

Ta valiti [[konklaav]]il neljandas hääletusvoorus, mis annab tunnistust sellest, et [[konsensus]]ele jõuti kiiresti. Üldiselt arvatakse, et valiku põhjuseks olid rivaalitsevad leerid kardinalide kolleegiumis. Traditsionalistid pooldasid kardinal [[Giuseppe Siri]]t, ent progressivistid ja Vatikani II kirikukogu toetajad olid kindlalt tema vastu. Mõned Vatikani kirikukogu pooldajad ja mõned Itaalia kardinalid pooldasid kardinal [[Giovanni Benelli]]t, teised aga olid tema vastu tema &quot;autokraatlike&quot; tendentside tõttu. Kahanev pooldajaskond oli kardinal [[Sergio Pignedoli]]l, kes oli ise nii kindel selles, et paavstiks valitakse just nimelt teda, et ta läks kiirdieedile, et valge [[sutaan]] talle selga läheks, kui ta valitakse. Mitteitaallaste seas (nüüd on itaallased üha rahvusvahelisemas kardinalide kolleegiumis aina suuremas vähemuses) olid sellised tegelased nagu kardinal Karol Wojtyła, &quot;välismaalane&quot;, kelle saamist oma järglaseks Johannes Paulus I ennustas. (Luciani ei nimetanud selle &quot;välismaalase&quot; nime, vaid kordas ainult, et too oli konklaavil istunud tema vastas. [[Sixtuse kabel]]i istumise plaanid augustiks 1978 näitasid, et Luciani vastas oli Wojtyła.)

Paljud, sealhulgas ka kardinalid, ootasid pikka konklaavi, mis jääb leeridevahelise rivaalitsemise tõttu ummikusse. Luciani oli kerge kompromiss: pigem Vatikani II kirikukogu vaimus karjane kui range intellektuaal, väheste autokraatlike pretensioonidega mees, kes sellisena oli mõningatele kardinalidele vastuvõetavam kui Benelli (kes oleks äärepealt saanud riigisekretäriks, kuid määramine jäi ära Johannes Paulus I surma tõttu, ja kellel jäi oktoobrikuu konklaavil paavstiks saamisest puudu käputäis hääli). Ja Itaalia kardinalidele, kes ei tahtnud hääletada teiste, vaieldavate itaallastest kardinalide poolt, oli Luciani ilma &quot;pagasita&quot; itaallane: tal ei olnud seljataga karjääri [[kuuria]]s, mis oleks tekitanud talle vaenlasi, ega vaieldavaid ega radikaalseid avaldusi ega jutlusi, vaid tegemist oli lihtsalt karjasega, naeratava leebe mehega.

Öeldi, et see, kes Albino Luciani ei ole, on sama tähtis kui see, kes ta on. Juba enne konklaavi algust panid Vatikani raadio ajakirjanikud tähele, et tema nime mainiti üha sagedamini eriti kardinalide poolt, kes teda vaevalt tundsid, kuid tahtsid temast rohkem teada saada, sealhulgas tema tervisliku seisundi kohta. Kui nad oleksid teadnud, kui vilets tervis tal on (tema pöiad olid nii paistes, et ta ei saanud talle konklaavi jaoks ostetud kingi kanda), oleksid nad ehk otsinud Paulus VI-le mõnd teist järeltulijat. Ent nad ei teadnud seda, mistõttu mees valiti tema enda kohkumuseks ja talle täiesti ootamatult paavstiks.

Järgmistel päevadel andsid kardinalid (hoolimata keelust teistele midagi konklaavi kohta rääkida) mõista, et olid üldise suure rõõmuga valinud &quot;Jumala kandidaadi&quot;. Kardinal Pironio teatas: &quot;Olime tunnistajaks moraalsele imele.&quot; Ja hiljem kommenteeris [[ema Teresa]]: &quot;Ta oli suurim Jumala and. Jumala päikesekiir paistmas maailma pimeduses.&quot;

Nagu ta ise tol kuulsal angelusel teatas, oli ta valinud kaksiknime Johannes Paulus (esimese paavstluse ajaloos) tänuavaldusena nii Johannes XXIII-le, kes oli nimetanud ta piiskopiks (ja kelle järglane ta oli Veneetsias), ja Paulus VI-le, kes nimetas ta patriarhiks ja kardinaliks ning kelle järglane ta oli paavstina.

== Ametitegevus ==

{| style=&quot;width: 25em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;&quot;
|-
| style=&quot;text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;&quot; | '''Kuuria'''
|-
|
{| style=&quot;margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;&quot;
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Kardinalide kolleegiumi dekaan'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Carlo Confalonieri]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Riigisekretär'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Jean Villot]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Camerlengo'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | Jean Villot
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Rooma kardinalvikaar'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Ugo Poletti]]
|}
|}

Johannes Paulus I ametissepühitsemise tseremoonial osalesid [[Argentina president]] [[Jorge Rafael Videla]], [[Hispaania kuningas]] [[Juan Carlos I]], [[Belglaste kuningas]] [[Baudouin I]], [[Monaco vürst]] [[Rainier III]], Saksamaa FV liidukantsler [[Helmut Schmidt]], [[Liechtensteini vürst]] [[Franz Josef II]] ja [[Luksemburgi suurhertsog]] [[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]].

Üldise arvamuse kohaselt oli Johannes Paulus I teoloogias konservatiivne. Ta kaitses avalikult Paulus VI paljuvaieldud [[entsüklika]]t suguliste kommete kohta &quot;Humanæ Vitæ&quot;. (Tõsi küll, eraviisiliselt oli ta Paulus VI-t üles kutsunud võtma teistsugust seisukohta.) Ta pani Vatikani tublisti muretsema, kui ta võttis vastu [[ÜRO]] esindajat, et arutada [[ülerahvastatus]]t [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]]. Mõned entsüklika &quot;Humanæ Vitæ&quot; vastased väljendasid lootust, et võttes arvesse tema arvamusi, mis ta Paulus VI-le oli väljendanud, ning tema sügavutiminevat arutelu kolmanda maailma rahvaarvu kasvu probleemide üle annab uus paavst välja entsüklika, mis &quot;kohandab&quot; entsüklikat &quot;Humanæ Vitæ&quot;. Kuid tema ootamatu surma tõttu jäid tema plaanid selles asjas teadmata.

Ühe oma esimese paavstliku aktina kavatses ta ette valmistada entsüklika, mis kinnitaks Vatikani kirikukogu joont (ta nimetas seda erakordselt mastaapseks ajalooliseks ja katoliku kiriku kasvamise seisukohast oluliseks sündmuseks) ja paneks kiriku distsipliini preestrite ja usklike seas maksma. Distsipliini asjus oli ta reformaator ja tal oli idee kanda 1% iga kiriku sissetulekutest üle kolmanda maailma vaeste kirikute heaks.

Varjatud pinged nende Vatikani ametnike seas, kes olid teadlikud tema kunagises kirjas väljendatud seisukohast raseduse katkestamise küsimuses, muutusid eriti teravaks, kui paavst väljendas pärast kohtumist ÜRO delegatsiooniga teatavat leebust selles küsimuses. Seetõttu hakati tema kõnesid Vatikani ametlikus häälekandjas L'Osservatore Romano omamoodi tsenseerima.

Johannes Paulus avaldas oma soojusega küll rahvale muljet, kuid Vatikani sees peeti teda &quot;intellektuaalseks kergekaallaseks&quot;, kes ei ole paavsti kohustuste kõrgusel. [[John Cornwell]]i sõnul koheldi teda üleoleva armulikkusega. Üks vanem vaimulik võrdles teda näitleja [[Peter Sellers]]iga. Kriitikud võrdlesid tema jutlusi, mis mainisid Pinocchiot, [[Pius XII]] ja [[Paulus VI]] õpetatud arutlustega. Külastajad rääkisid tema isolatsioonist ja üksildusest ning sellest, et ta oli aastakümnete jooksul ainus paavst, kellel ei olnud seljataga ei diplomaatilist ([[Pius XI]] ja [[Johannes XXIII]]) ega [[kuuria]]karjääri ([[Pius XII]] ja [[Paulus VI]]). Paavst Johannes Paulust süüdistati selles, et ta ei tule toime lõputute dokumentidega, mida riigisekretär [[Jean Villot]] talle saadab. Paavst läks kord paanikasse, kui tuul viis pealtnägijate õuduseks tema käest lendu ülisalajase dokumendi, mille Villot talle oli saatnud, ning see sattus üle katuseaia Vatikani katustele. (Vatikani tuletõrje tõi need sajad leheküljed ära.)

Lucianil endal olid rängad kahtlused selles, kas ta sobib paavstiks. Ta ennustas, et tema paavstiaeg tuleb lühike ning tema järglaseks saab &quot;too välismaalane&quot;. Ta küsis inimestelt korduvalt: &quot;Miks nad minu välja valisid?&quot;

Ta esitas avaliku pöördumise 30. augustil kardinalide kolleegiumile ja 7. septembril Rooma vaimulikkonnale.

31. augustil kohtus ta Vatikani akrediteeritud diplomaatilise korpusega.

1. septembril korraldas ta [[pressikonverents]]i. Samal päeval saatis ta kirja kardinal Joseph Ratzingerile.

10. septembril tunnustas ta [[Camp David]]is peetud tippkohtumist [[USA president|USA presidendi]] [[Jimmy Carter]]i, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[Anwar Sadat]]i ja [[Iisraeli peaminister|Iisraeli peaministri]] [[Menaẖem Begin]]i vahel.

17. septembril saatis ta kirja Saksamaal toimunud ''Katholikentagil'' osalejatele.

21. septembril külastasid paavsti [[ad limina visiit|ad limina visiidil]] USA piiskopid ja 28. septembril [[Filipiinid]]e piiskopid.

23. septembril kohtus ta Rooma linnapeaga.

28. septembril saatis ta kirja [[Hugo Aufderbeck]]ile.

== Johannes Paulus I kultuuriloos ==
Skulptor [[Riccardo Cenedese]] on loonud Johannes Paulus I-st skulptuuri.

Kirjanik [[David Yallop]] on Johannes Paulus I surma uurimist kirjeldanud 1985 ilmunud teoses &quot;In God's name: an investigation into the murder of Pope John Paul I&quot;.

== Surm ==
Johannes Paulus I sai 28. septembril 1978 kella 23 paiku kohaliku aja järgi Vatikanis oma voodis südamerabanduse. Ta leiti järgmisel hommikul kella 5:30 ajal kohaliku aja järgi, kui tema toalamp oli veel sisselülitatud ja paberid isiklike märkmetega voodis. Johannes Paulus I maeti 4. oktoobril [[Rooma Peetri kirik]]usse.

Johannes Paulus I valitses 33 päeva. See oli lühim valitsemisaeg pärast [[Leo XI]]-t.

Johannes Paulus I surm tekitas kogu maailmas suure šoki. Vatikan tekitas suuri probleeme seoses tema surmaga seotud sündmuste käsitlemisega. Valetati selle kohta, kes leidis tema surnukeha: Vatikan väitis, et see oli paavsti sekretär [[John Magee]], tegelikult aga selgus hiljem, et selle leidis õde Vincenza, üks nunn paavsti majapidamisest, kes oli talle [[kohv]]i toonud. Valetati surma aja kohta. Valetati, et tema isiklikud asjad (prillid, testament, dokumendid, mille kallal ta parajasti töötas, kui ta suri) olid tema magamistoast kadunud ja neid ei leitudki. Tegelikult olid tema asjad tema õe perekonna valduses. Väideti, et ta luges parajasti [[Thomas a Kempis]]e raamatut &quot;[[De Imitatione Christi]]&quot;. Tema surma kohta räägiti omavahel vastuolus olevaid lugusid. Vihjati sellele, et tema halb tervis tulenes rohkest suitsetamisest. Tegelikult ta ei ole kunagi suitsetanud. Selle väärteabe mõju näitab ajalehe Irish Independent pealkiri &quot;Kolmkümmend kolm vaprat päeva&quot;: artiklis maalitakse pilt nõrgast ja haigest mehest, kes on füüsiliselt võimetu taluma paavstiks oleku raskust ja kelle see tappis.

Kõige dramaatilisem on see, et paavsti keha [[palsameerimine|palsameeriti]] ühe päeva jooksul pärast tema surma, mis on vastuolus [[Itaalia]] seadustega (ent Vatikan ei ole Itaalia [[jurisdiktsioon]]i all). Tema surma ümber levisid mitmed kuulujutud: üks paavsti külastanud [[prelaat]] olevat [[audients]]i ajal mõni päev varem surnud, sest ta olevat joonud paavstile määratud &quot;mürgitatud kohvi&quot;; see surm leidis küll aset, ent mürgi kohta polnud tõendeid. Teise jutu järgi olevat paavst kavatsenud Vatikani kõrgemaid ametnikke korruptsioonisüüdistuste tõttu vabastada; sellisest kavast ei ole tõendeid, kuigi paavst oli teadlik probleemidest Vatikani panga asjaajamises: tal oli olnud konflikt Vatikani pangaga, kui see mõni aasta varem oli Veneetsias müünud ühe kirikupanga. Kiire palsameerimine äratas kahtlusi, et seda tehti [[lahkamine|lahkamise]] vältimiseks. Ent Vatikan rõhutas, et paavsti lahkamine on Vatikani seadustega keelatud. Hiljem selgus, et ka see pole tõsi: 1830 lahati paavst [[Pius VIII]] surnukeha. Lahkamisel ilmnes tõendeid selle kasuks, et Pius VIII võidi mürgitada.

Vatikani vastuolulised teated seoses Johannes Paulus I surmaga ja &quot;ebatäpsed&quot; avaldused selle kohta, kes leidis surnukeha, mida ta parajasti luges, millal ta leiti ning kas lahkamine on võimalik, kutsusid esile rea [[vandenõuteooria]]id, millest mitmed olid seotud Vatikani pangaga. [[David Yallop]]i raamat &quot;In God's Name&quot; ('Jumala nimel') esitas teooria, mille kohaselt paavst oli &quot;potentsiaalseks ohuks&quot; väidetava korruptsiooni tõttu Vatikani pangas, mille õige nimi on &quot;Istituto per le Opere Religiose&quot; (IOR), millesse olid segatud [[vabamüürlus]] ja [[maffia]] ning milles oli kaassüü Rooma kuurial. Kuigi Yallopi raamat paljastas mitmed Vatikani &quot;ebatäpsed&quot; avaldused mõne päeva jooksul pärast Johannes Pauluse surma ning äratas rahvusvahelist tähelepanu (isegi mõned kõrged kirikutegelased nõudsid surma enda uurimist), ei ole selles esitatud teooriad leidnud laia aktsepteerimist ning hiljem ilmunud [[John Cornwell]]i raamat on neid õõnestanud. Ka filmis &quot;Ristiisa III&quot; kujutati Vatikani panga osalust organiseeritud kuritegevuses ning paavst Johannes Paulus I mõrvamiseni viinud intriige. Hiljuti teatati, et Johannes Paulus I surma uurimist on uuesti alustatud.

On võimalik, et paavst Johannes Paulus I suri kas [[loomulik surm|loomulikku surma]] või [[madal vererõhk|madala vererõhu]] vastase ravimi [[üledoos]]i tagajärjel. Isegi näiliselt kahtlasel kiirel palsameerimisel võib olla loomulik seletus. Tema kahe eelkäija [[Pius XII]] ja [[Paulus VI]] surnukehad lagunesid kiiresti. Piuse puhul ebaõnnestunud palsameerimine koguni kiirendas protsessi. (Pius XII kiiresti laguneva keha lehk pani mõned [[auvahtkond|auvahtkonnas]] olnud [[Shveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväelased]] oksendama ja minestama; keha läks lillaks ja nina tuli ära). Et Johannes Paulus I suri septembris, mil Roomas on palav, siis on ehk mõistetav, miks Vatikani ametnikud tahtsid ära hoida säärase õnnetuse kordumist. Väitel, et paavsti lahkamist keelab mingi reegel, võis olla süütu seletus: kui paavsti surnukeha oli kiire lagunemise vältimiseks palsameeritud, võidi see &quot;reegel&quot; palsameerimise tagantjärele õigustamist välja mõelda. (On väidetud, et paavsti sõpradel kästi mõneks ajaks mingi &quot;ülevaatuse&quot; pärast surnukeha juurest lahkuda; võib-olla toimus isegi lahkamine. Igatahes ei ole mingeid leide avaldatud; see viitab võimalusele, et leiti mingeid tõendeid selle kohta, et paavst ei surnud loomulikku surma, vaid kas mõrva või üledoosi tõttu, millest Vatikan ei tahtnud avalikult teatada.)

=== John Cornwalli teooria ===
[[Suurbritannia|Briti]] ajaloolane ja ajakirjanik [[John Cornwell]] esitas raamatus &quot;A Thief in The Night&quot; teistsuguse teooria. Ta väidab, et Lucianil oli tõesti halb tervis, nagu kinnitavad paavsti venna- või õetütar, kes on arst, ja mitmed Vatikani kõrgemad ametnikud. Lucianil olevat [[pöid|pöiad]] ja [[pahkluu]]d paistes olnud (mis annab tunnistust halvast vereringest ja vere liigsest hüübimisest), nii et ta ei saanud kanda kingi, mis talle valimiste ajal osteti. Ta ei olnud käinud Vatikani arsti juures ega võtnud talle kirjutatud ravimeid.

Cornwell jõudis järeldusele, et Johannes Paulus I suri [[kopsuemboolia]]sse (1976 oli Lucianil olnud võrkkesta emboolia). Cornwell arvas,

* et paavst oli Vatikanis kohanemisvõimetuna nii suures segaduses, et ta võis oma elutähtsad rohud võtmata jätta, riskeerides uue embooliaga;
* et paavst oli ööpäeva jooksul enne surma kolm korda öelnud, et tunneb end halvasti, kuid ei lubanud sekretäridel arsti kutsuda;
* et kahetunnine energiline kõnd oma tööruumides (halva ilma tõttu ei soovitatud tal aeda minna) 28. septembri pärastlõunal põhjustas kopsuemboolia, millest tekkis äge köhahoog, mis sekretärid murelikuks tegi;
* et paavsti energiline jooks mööda koridori alla telefoni võtma põhjustas kopsutrombi järjekordse nihkumise, mis varsti kutsus esile saatusliku kopsuemboolia.

Cornwelli arvates suri paavst umbes kell 21.30 või 20 paiku oma laua taga ning tema surnukeha leidsid põrandalt preestritest sekretärid, kes viisid selle voodisse ning asetasid ta [[äkksurm]]a surnud inimese kohta ebatavalisse asendisse (istukil, prillid ninal ja paberid käes). Põhjus oli selles, et kaks sekretäri tahtsid varjata, et paavstil oli kaks korda olnud tugev rinnavalu läheneva kopsuemboolia sümptomitega ning raske köhahoog. Nad tahtsid mõlemal korral arsti kutsuda, ent paavst ei lasknud. Cornwelli järgi tahtsid nad süütunde tõttu jätta mulje äkksurmast, et neid ei saaks süüdistada. (Peale selle oli Luciani mälestusele ja paavstlusele austavam jätta mulje, et Luciani suri väärikat surma oma voodis lugedes, mitte looteasendis põrandal.)

Mõlemad sekretärid (üks neist, [[John Magee]], on praegu [[Cloyne]]'i piiskop [[Iirimaa]]l) eitavad seda, ent see versioon annab seletuse paljudele kummalistele asjaoludele, eeldamata suuri vandenõusid. Samuti seletab see mõlema sekretäri kummalisi kommentaare; Magee ütles paavsti majapidamise nunnadele paavsti surma õhtul, et paavst võib samal õhtul või öösel surra. Teine sekretär rääkis, et kui ta teda tõstis, olid paavsti selg ja pöiad veel soojad. Isegi kui ta suri voodis, ei saanud tema keha ajal, mil ta leiti (umbes 5:30; oli juba tekkinud [[koolnukangestus]], mistõttu tal murti mõned luud (kas põlv või selg)) ja mil sekretär olevat surnukeha tõstnud ja soojust tundnud. Vatikan on raamatut mitteametlikult kiitnud; selles leiduvaid oletusi ja järeldusi on ka kahtluse alla pandud. Jätkuvalt on nõutud paavsti säilmete ümbermatmist ning avalikult tunnustatud lahkamise läbiviimist.

== Johannes Paulus I beatifikatsiooniprotsess ==
17. juunil 2003 tunnustas Johannes Paulus II tema õndsaks kuulutamise protsessi alustamist ja 23. novembril 2003 alustati ametlikult protsessi. [[Franciscus]] kuulutas ta 4. septembril 2022 õndsaks, tema mälestuspäev on 26. august.

== Kirjandus ==
* [[John Cornwall]]: ''A Thief in The Night''. 1989.
* [[Lucien Gregoire]]: ''White Light Dark Night: The Revolutionary Life of John Paul I''. 2007.
* [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
* [[Carlo Napoli]], [[Eugenio Marcucci]]: ''Giovanni Paolo I: papa per 33 giorni''. 1978.
* [[Paul Spackman]]: ''God's Candidate: The Life and Times of Pope John Paul I''. 2008.

== Välislingid ==
{{Commonskat|Ioannes Paulus I}}
* [http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_i/index.htm Johannes Paulus I tegevus paavstina.]
* [https://cardinals.fiu.edu/bios1973.htm#Luciani Johannes Paulus I elulugu.] (inglise keeles)
* [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xx.htm#August 1978. aasta augusti konklaav.]
* [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1978-1978-_Ioannes_Paulus_I,_Servus_Dei.html Johannes Paulus I dokumendid.]
* [http://www.fondazionepapaluciani.com/albino_luciani Fondation]
* [http://www.albino-luciani.com/ Fotod.]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paulus VI]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=1978 | järgnev=[[Johannes Paulus II]]}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1912]]
[[Kategooria:Surnud 1978]]</text>
      <sha1>isi6a5vu9s5lyw2vdhyquonzc1dgv5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liechtenstein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>767</id>
    <revision>
      <id>7168844</id>
      <parentid>7166175</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:06:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:LIE Vaduz COA.svg]] → [[File:LIE Vaduz COA HistLex.svg]] → File replacement: update to new version ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7168844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25554" sha1="0m01jdsetcotcyua6t00kbaiiveizrb" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Riik
|  riiginimi = Liechtensteini Vürstiriik
|  omastav = Liechtensteini
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Fürstentum Liechtenstein
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapi_laius = 100px
|  vapp = Coat of arms of Liechtenstein.svg
|  asendikaart = Liechtenstein in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[saksa keel|saksa]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Vaduz]]
|  riigipea_ametinimi = vürst
|  riigipea_nimi = [[Hans Adam II]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = valitsusjuht
|  valitsusjuhi_nimi = [[Brigitte Haas]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 38896
|  rahvaarv_seis = 2020
|  rahvaarv_viide = &lt;ref name=&quot;llv&quot; /&gt;
|  iseseisvus = [[1806]]
|  valuuta = [[Šveitsi frank]] (CHF)
|  ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
|  hümn = &quot;[[Oben am jungen Rhein]]&quot;
|  usund = 
|  üladomeen = [[.li]]
|  telefonikood = 423
|  riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = LIE
|  märkused = 
}}

'''Liechtenstein''' [l'ihtenštain] (ametlik nimi '''Liechtensteini Vürstiriik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Kesk-Euroopa]]s [[Šveits]]i ja [[Austria]] vahel.

Liechtenstein kuulub [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriikide]] hulka. Selle pindala on 160&amp;nbsp;km² ja rahvaarv 38 896 (2020). Pindalalt on maailmas väiksemad riigid ainult [[Vatikan]], [[Monaco]], [[San Marino]], [[Tuvalu]] ja [[Nauru]]. Liechtenstein on väikseim riik, kus [[saksa keel]] on [[ametlik keel]].

Kuni [[1938]]. aastani elasid [[Liechtensteini vürst]]id alaliselt [[Viin]]is.

==Asend, piir, mõõtmed ja kuju==
Liechtenstein asub põhjalaiuste 47° 16' 08&quot; ja 47° 02' 58&quot; ning idapikkuste 9° 28' 16&quot; ja 9° 38' 34&quot; vahel.&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten2009&quot; /&gt;

Liechtenstein piirneb lääne ja lõuna poolt [[Šveits]]i [[Graubündeni kanton|Graubündeni]] ja [[Sankt Galleni kanton]]iga ning ida poolt [[Austria]] [[Vorarlberg]]i liidumaaga.

Piir Šveitsiga kulgeb piki [[Rein]]i jõge. Lõuna- ja idapiiri moodustavad [[Reetia Alpid]]. Piir Austriaga kulgebki suurelt jaolt mööda mäestikuharja.

[[Riigipiir]]i kogupikkus on 77,9&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;BBC 2006&quot; /&gt; Piir Šveitsiga on 41,1&amp;nbsp;km pikkune,&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten&quot; /&gt; sealhulgas 27,1&amp;nbsp;km Sankt Galleni kantoniga ja 14&amp;nbsp;km Graubündeni kantoniga. Austriaga on ühist piiri 34,9&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten&quot; /&gt;.

Liechtenstein on [[merepiirita riik]] ja ka tema naaberriigid on merepiirita riigid. Ainus teine niisugune riik on [[Usbekistan]].

Liechtensteini pindala on 160&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;BBC 2006&quot; /&gt;

Riik on põhja-lõuna suunas piklik. Suurim pikkus on 24,6 kilomeetrit ja suurim laius 12,4 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten&quot; /&gt;

== Loodus ==
===Pinnamood===
[[Pilt:Grauspitzen.JPG|pisi|[[Grauspitz]] (vasakul, 2599&amp;nbsp;m) ja [[Schwarzhorn]] (2574&amp;nbsp;m)]]
Liechtensteini lääneosas on suhteliselt kitsas lõik tasast maad [[Rein]]i jõe ääres, ülejäänud maa on valdavalt mägine.

[[Reetia Alpid]]esse kuuluva [[Rätikon]]i idast läände kulgev peaahelik moodustab riigi läänepiiri. Ta laskub [[Naaskopf]]ilt (2573&amp;nbsp;m), mis asub kolme riigi piiril, üle [[Falknis]]e (2566&amp;nbsp;m) Reini orgu ning tõuseb sealt uuesti, moodustades [[Fläscherberg]]i (1139&amp;nbsp;m) mäesaare. Kahest põhja-lõunasuunalisest kõrvalahelikust kuulub läänepoolne ([[Dreischwesternzug]]), mis ulatub 2124&amp;nbsp;m kõrgusele ([[Dreischwestern]]), suuremalt jaolt Liechtensteinile; ta lõpeb Reini oru ääres [[dolomiit]]seintega. Idapoolne kõrvalahelik on riigi idapiiril Austriaga; sinna kuuluvad [[Ochsenkopf]] (2288&amp;nbsp;m) ja [[Gallinakopf]] (2124&amp;nbsp;m).

Mäeahelike vahel on mägiorud [[Samina org]] ja [[Malbuni org]].

Riigi kõrgeim tipp on [[Grauspitz]] (2599&amp;nbsp;m),&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten&quot; /&gt; mis asub riigi lõunaosas. Madalaim koht on [[Ruggeller Riet]] (430&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten&quot; /&gt;.

===Kliima===
Hoolimata mägisest asendist pole Liechtensteini kliima eriti karm, sest seda mõjutab suuresti soe kuiv lõunatuul [[föön]].

Madalamate alade [[jaanuari keskmine temperatuur]] on −4,5&amp;nbsp;°C, [[juuli keskmine temperatuur]] on 19,9&amp;nbsp;°C. Talvel langeb temperatuur harva alla −15 kraadi, suvel kõiguvad keskmised temperatuurid 20 ja 28 kraadi vahel.

[[Aasta keskmine sademete hulk]] on 1050&amp;nbsp;mm; aastane sademete hulk kõigub 900 ja 1200&amp;nbsp;mm vahel. Alpides ulatub aastane sademete hulk 1900 millimeetrini.

===Veestik===
Ainus looduslik [[järv]] on [[Gampriner Seele]], mis tekkis [[1927]]. aastal pärast Reini [[üleujutus]]t suure [[erosioon]]iga.

===Elusloodus===
Liechtensteini elusloodus on suure kõrguste vahe tõttu vaheldusrikas.

====Taimed====
Riigis on tuvastatud 1500 taimeliiki.&lt;ref name=&quot;4th-nation&quot;&gt;[https://www.cbd.int/doc/world/li/li-nr-04-en.pdf &quot;4th National Report on Implementation of theConvention on Biological Diversityin the Principality of Liechtenstein&quot;. Detsember 2009.]&lt;/ref&gt; Föön pikendab kevadist ja sügisest [[vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniaega]]. Fööni tõttu kasvab seal mitmeid [[orhidee]]liike. Kõrgemates mägedes leidub selliseid Alpidele omaseid taimi nagu [[emajuur]], [[alpi roos]], [[alpi jänesekäpp]] (eedelveiss). Tüüpilised puud on [[punane pöök]], [[plaatan]], [[vaher]], [[lepp]], [[lehis]] ja mitmesugused muud [[okaspuud]].

Reini-äärsel tasandikul on põhiliselt karjamaad ja põllud. Mäed on metsased. 42% Liechtensteini pindalast on kaetud metsaga&lt;ref&gt;[http://www.llv.li/ Liechtensteini statistikaamet.]&lt;/ref&gt;
Dreischwesternzugi terrassidel ning mägiorgudes on [[alpiaas]]ad.

====Loomad====
Liechtensteinis on tuvastatud 26 liiki kalu, 10 liiki kahepaikseid, 7 liiki roomajaid ja 47 liiki imetajaid.&lt;ref name=&quot;4th-nation&quot; /&gt; Imetajatest leidub [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[mäger|mäkri]] ja [[mägikits]]i. Linnuliike (muuhulgas [[ronk|rongad]] ja [[kotkas|kotkad]]) on riigis registreeritud 255, neist pesitsevaid 134 liiki.

===Keskkonnakaitse===
Liechtensteinis on nelja tüüpi kaitsealasid: looduskaitsealad, metsakaitsealad, maastikukaitsealad ja taimestiku kaitsealad. Riigi suurim kaitseala on 93 hektari suurune Ruggeller Riet.&lt;ref name=&quot;4th-nation&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
===Esiaeg===
Arheoloogilised leiud [[Gutenberg]]il ja [[Eschnerberg]]il näitavad, et tänapäeva Liechtensteini ala on asustatud ([[5. aastatuhat|5. aastatuhandest eKr]]).

Gutenbergilt on leitud pronksist kultusfiguure. Et Reini org oli sageli üle ujutatud ning seetõttu soine, olid asustatud ainult kõrgemal asetsevad alad.

Alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] asustasid seda ala [[reedid]] ([[vennoonid]]). Võib täheldada ka [[keldid|keldi]] ([[vindelikud|vindelikkude]]) mõju.

===Rooma riik===
Aastal [[15 eKr]] sai tänapäeva vürstiriigi ala Rooma riigi uue [[provints]]i [[Reetia]] osaks. [[1. sajand]]il pKr ehitati sõjatee, mis viis Itaaliast üle [[Splügeni kuru]] ja [[Chur]]i läbi tänapäeva Liechtensteini [[Bregenz]]i. Selle tee äärde tekkisid Liechtensteini alale kõrtsid. Aja jooksul segunes põliselanike keel [[ladina keel]]ega ning sellest tekkis [[retoromaani keel]].

[[4. sajand]]il algas provintsi [[Raetia Curiensis]] [[kristianiseerimine]]. Esimese misjonärina austati [[Lucius Churist|Churi Luciust]]. Hilisrooma ajast pärinevad rooma kastelli jäänused; kindlustus ehitati sel ajal [[Schaan]]i kaitseks [[alemannid]]e vastu põhjas.

===Keskaeg ja varauusaeg===

Pärast Rooma riigi lagunemist rändasid tänapäeva Liechtensteini alale [[alemannid]]. [[8. sajand]]il sai [[Reetia]]st [[Frangi riik|Frangi riigi]] osa.
[[Pilt:Liechtenstein asv2022-10 img22 Vaduz Schloss.jpg|pisi|[[12. sajand]]ist pärinev [[Vaduzi linnus]], mis alates [[1938]]. aastast on Liechtensteini vürstisuguvõsa peamine residents]]
Liechtensteini vürstiriigi praeguste alade poliitilise identiteedi alguseks võib pidada aastat [[814]], kui [[Karl Suur]]e surma järel moodustati [[Alam-Reetia]]. [[842]]. aastal on esimest korda loetletud tänapäeva Liechtensteini alal elanud inimesi ja olemas olnud kohti, sealhulgas [[Balzers]]it, [[Schaan]]i ja [[Eschen]]it (''[[Rhätisches Urbar]]'').

[[10. sajand]]i ja [[1152]]. aasta vahel kuulus Reetia [[Bregenzi krahv]]idele. Pärast nende väljasuremist killustus Reetia, minnes mitme pärija kätte. Alam-Reetia läks [[Montforti krahv]]idele, kelle suguvõsa jagunes hiljem [[Montfort]]ideks ja [[Werdenberg]]ideks. [[Werdenbergi krahvkond]] jaotati omakorda, nii kujunes [[1342]] päranduse jagamisel [[Vaduzi krahvkond]]. Aastal [[1379]] andis Saksa kuningas [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] [[Vaduzi krahv]]ile [[Heinrich von Werdenberg]]ile kohtuvõimu.

Aastal [[1396]] läks Vaduzi krahvkond kuningas Wenzeli kinnitusel [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] otsesesse alluvusse. Järgnenud sajanditel kinnitati seda staatust üha uuesti.

Aastal [[1416]] surid Vaduzi krahvid välja. Järgmised valitsejad olid [[Brandise vabahärra]]d ([[Brandis (Šveitsi suguvõsa)|Brandised]]), kes pärinesid [[Emmental]]ist. Aastal [[1434]] said nad oma valdusse ka [[Schellenberg (lään)|Schellenbergi]] põhjaosa. Nõnda ühendati Brandise vabahärradele varem kuulunud [[Oberland]] ning Schellenbergi liidetud osa [[Unterland]]. Nõnda kujunesid praeguse Liechtensteini Vürstiriigi piirid. Ala valitsesid ka [[Sulzi krahv|Sulzi]] ja [[Hohenemsi krahv]]id.

[[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vallutasid ala kõigepealt [[Austria ertshertsogiriik|Austria]] väed, seejärel aga [[1647]]. aastal [[Rootsi|rootslased]].

[[Pilt:Johann Adam Andreas von Liechtenstein.jpg|pisi|püsti|vasakul| Vürst [[Johann Adam Andreas von Liechtenstein]] ]]
Kui Hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused, ostis [[Liechtensteini vürst]] [[Johann Adam Andreas]] nendelt algul ära Schellenbergi ([[1699]]), hiljem ka Vaduzi ([[1712]]). Vürstisuguvõsa on nime saanud [[Liechtensteini linnus]]e järgi [[Mödling]]i lähedal [[Viin]]i lähikonnas; suguvõsa ulatub tagasi [[12. sajand]]isse. Karl von Liechtenstein tõsteti 1608 päritavasse vürstiseisusse ning temast sai esimene Liechtensteini vürst [[Karl I (Liechtenstein)|Karl I]]. Liechtensteini perekond jäi elama [[Alam-Austria]]sse&lt;ref name=&quot;lUbY8&quot; /&gt;. Ta omandas ulatuslikke alasid [[Böömimaa]]l, [[Määrimaa]]l ja [[Sileesia]]s. Liechtensteini Vürstiriik loodi [[23. jaanuar]]il [[1719]] [[Püha Rooma keiser|Püha Rooma keisri]] [[Karl VI]] aktiga, kes kinnistas [[lään]]i [[Anton Florian]]ile. Vürstitiitlile lisandus siis ''und zu''.

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid Liechtensteini nii prantslased kui ka venelased. [[Pressburgi rahu]] (1805) järel liitus Liechtenstein [[Reini konföderatsioon]]iga ning temast sai iseseisev riik. Pärast [[Napoleon]]i langemist [[1815]]. aastal liitus Liechtenstein [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]].

[[1866]]. aastal [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] võiduga [[Austria keisririik|Austria]] üle [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] lakkas Saksa Liit olemast ning Liechtensteini konstitutsioonilised sidemed teiste Saksa riikidega lõppesid. Sõjas toetas Liechtenstein Austriat 80 sõduriga, kaks aastat hiljem aga saatis vürstiriik oma armee igaveseks laiali.

[[Pilt:Notgeld Liechtenstein.jpg|pisi|püsti|Liechtensteinis 1920. aastal erakorraliselt välja antud rahatähed]]
1852. aastast kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni oli Liechtenstein tihedalt seotud Austria ([[Austria-Ungari]]) majandusega, kuid maailmasõja järgse Austria rahanduse ja majanduse kollapsi tõttu hakkas vürstiriik vaatama teisele poole. [[1923]]. aastal sõlmiti [[Šveits]]iga tolliliit ja võeti rahaühikuna kasutusele [[Šveitsi frank]].

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] jäi Liechtenstein (nagu ka Šveits) neutraalseks samuti nagu nad olid seda [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Pärast [[Saksamaa]] lüüasaamist võeti [[natsism]]i pooldajad, kes taotlesid Liechtensteini inkorporeerimist [[Kolmas Riik|Kolmandasse Riiki]], kohtulikule vastutusele. Sõjajärgsed aastad on tähendanud riigile poliitilist stabiilsust ja väljapaistvat majanduslikku arengut.

Vürst [[Franz Josef II]], kes asus riiki juhtima aastal [[1938]] oli tegelikult esimene valitsev vürst, kes resideeris Liechtensteinis. [[1984]]. aastal andis ta riigi sisulise juhtimise üle oma pojale kroonprints Hans Adamile. 1984. aastal said Liechtensteini naised [[valimisõigus|õiguse osaleda valimistel]]; Liechtenstein oli sellega viimane riik Euroopas, kus naised said selle õiguse. [[Hans Adam II]] sai vürstiks isa surma järel [[13. november|13. novembril]] [[1989]]. Selleks ajaks oli Franz Josef II-st saanud kõige kauem riiki valitsenud monarh Euroopas.

[[1990]]. aastal sai Liechtensteinist [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liige. Samuti liitus riik [[1991]]. aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni [[EFTA]]-ga ning [[1995]]. aastast saadi Euroopa Majanduspiirkonna [[Euroopa Majanduspiirkond|EEA]] liikmeks.

Diplomaatilised suhted [[Eesti]]ga sõlmiti [[22. juuni]]l [[1921]] ja taassõlmiti [[4. september|4. septembril]] [[1991]].

==Riik==
===Riigikord===
Liechtenstein on [[Liechtensteini põhiseadus|1921. aasta põhiseaduse]] järgi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] ja [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiaga]] riik.

[[2003]]. aastal toimus rahvahääletus, millega muudeti põhiseadust, nii et riigipeal Liechtensteini vürstil on rohkem võimu. Tal on õigus määrata valitsust ja kohtuid ning saata laiali parlamenti.

Parlament on 25-liikmeline [[Liechtensteini Maapäev|maapäev]] (''Landtag''), mille koosseis valitakse neljaks aastaks. [[2021]] toimunud valimiste järel said Patriootlik Liit ja Kodanike Progressiivne Partei mõlemad 10, rohelised 3 ja parempoolne Demokraatlik Partei 2 kohta.

Nagu Šveitsiski, on suur roll rahvahääletustel ja rahvaalgatusel.

Naised said hääleõiguse [[1984]]. aastal, kõigis valdades oli see kehtestatud [[1986]]. aastal.

===Kohtud===
Tsiviilkohtutest on esimese astme kohus maakohus ja teise astme kohus kõrgem kohus.
Karistuskohtutest on esimese astme kohtud maakohus, assiisikohus ja kriminaalkohus esimese instantsi kohtud ja kõrgem kohus teise instantsi kohus.
Kolmanda astme kohus on ülemkohus.
On ka haldusapellatsioonikohus ja riigikohus (avaliku õiguse kaitseks).

===Pealinn===
Riigi pealinn ja [[Liechtensteini vürst]]i residents on [[Vaduz]].

=== Haldusjaotus ===
Liechtensteinis on 11 valda (''Gemeinde''), neist seitsmel on [[enklaav]]id ja/või [[eksklaav]]id. Vallad on jaotatud kahte valimisringkonda (''Wahlkreis''): [[Oberland]] (ajalooline [[Vaduzi krahvkond]]) ja [[Unterland]] (ajalooline [[Schellenberg (lään)|Schellenberg]]).

Kõigil valdadel on valitavad volikogud.

{|
|- valign=top
|[[Pilt:Liechtenstein - Gemeinden mit Exklaven.png|400px]]
|
{| class=&quot;wikitable&quot;
!colspan=&quot;1&quot; align=center bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; width=&quot;50&quot;  | Vapp
!colspan=&quot;1&quot; align=left   bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; width=&quot;200&quot; | [[Sihtnumber]]&lt;br /&gt; ja nimi
!colspan=&quot;1&quot; align=center bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; width=&quot;80&quot;  | Rahvaarv&lt;br&gt; ''&lt;small&gt;(31.&amp;nbsp;dets.&amp;nbsp;2005)&lt;/small&gt;''
!colspan=&quot;1&quot; align=center bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; width=&quot;80&quot;  | Pindala &lt;br&gt;(km²)
!colspan=&quot;1&quot; align=center bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; width=&quot;200&quot; | Asulad
|-
| colspan=5 align=center bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; | '''Unterlandi valimisringkond'''
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Ruggell.svg|35px|Ruggell]] || 9491 [[Ruggell]]|| align=&quot;right&quot; | 1925 || align=right | 7,4 || align=center | Ruggell
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Schellenberg.svg|35px|Schellenberg]] || 9488 [[Schellenberg]]|| align=&quot;right&quot; | 974 || align=right | 3,5 || align=center | Schellenberg
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Gamprin.svg|35px|Gamprin]] || 9487 [[Gamprin]]|| align=&quot;right&quot; | 1436 || align=right | 6,1 || align=center | Gamprin&lt;br&gt;[[Bendern]]
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Eschen.svg|35px|Eschen]] || 9492 [[Eschen]] || align=right | 4076 || align=right | 10,3 || align=center | Eschen&lt;br&gt;[[Nendeln]]
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Mauren.svg|35px|Mauren]] || 9493 [[Mauren]]|| align=&quot;right&quot; | 3649 || align=right | 7,5 || align=center | Mauren&lt;br&gt;[[Schaanwald]]
|-
| colspan=5 align=center bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot; | '''Oberlandi valimisringkond'''
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Schaan.svg|35px|Schaan]] || 9494 [[Schaan]]|| align=&quot;right&quot; | 5811 || align=right | 26,8 ||align=center | Schaan
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Planken.svg|35px|Planken]] || 9498 [[Planken]]|| align=&quot;right&quot; | 366 || align=right | 5,3 || align=center | Planken
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:LIE Vaduz COA HistLex.svg|35px|Vaduz]] || 9490 [[Vaduz]] || align=right | 5047 || align=right | 17,3 || align=center | Vaduz
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Triesenberg.svg|35px|Triesenberg]] || 9497 [[Triesenbergi vald|Triesenberg]]|| align=&quot;right&quot; | 2542 || align=right | 29,8 || align=center | [[Triesenberg]], [[Masescha]], [[Silum]]&lt;br&gt;[[Gaflei]], [[Steg]], [[Malbun]]
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Wappen Triesen.svg|35px|Triesen]] || 9495 [[Triesen]]|| align=&quot;right&quot; | 4643 || align=right | 26,4 || align=center | Triesen
|-
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:LIE Balzers COA.svg|35px|Balzers]] || 9496 [[Balzers]]|| align=&quot;right&quot; | 4436 || align=right | 19,6 || align=center | Balzers&lt;br&gt;[[Mäls]]
|-  bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot;
| align=&quot;center&quot; | [[Pilt:Staatswappen-Liechtensteins.svg|35px|Liechtenstein]] || '''Liechtenstein''' || align=right | 34 905 || align=right | 160,0 || align=center | &amp;nbsp;
|}
|}

== Rahvastik ==
===Demograafilised näitajad===
Riigi [[rahvaarv]] on 30. juuni seisuga olnud:&lt;ref name=&quot;llv&quot; /&gt;
*2003: 34 022
*2005: 34 734
*2007: 35 332
*2008: 35 446
*2009: 35 789
*2020: 38 896

Naiste osatähtsus rahvastikus moodustas 30. juunil 2008 50,6% (koguarv 17 938).

===Asustus===
Enamik rahvast elab Reini orus, kus asuvad ka kaks rahvarohkemat linna – [[Vaduz]] ja suurima elanike arvuga [[Schaan]]. Linnarahvastiku osakaal on 23%.

===Välismaalased===
Liechtensteinis elab umbes 12&amp;nbsp;500 välismaalast. 30. juunil 2014 oli välismaalasi 12 522 (33,6% rahvastikust).&lt;ref name=&quot;llv&quot; /&gt;

1998. ja 1999. aastal võttis Liechtenstein vastu ka [[Kosovo]] albaania pagulasi.

===Keeled===
Rahvastikust umbes 87,5% räägib [[saksa keel]]e murdeid.

==Majandus==
Asend Euroopa keskel on edendanud riigi tööstust, kaubandust ja turismi.

Töötus oli 2012. aasta seisuga 2,3%.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
|-
!Sektor
!SKT (2009)
!Tööjõud (2012)
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
|8% || 0,8%
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
|37% || 39,4%
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
|55% || 59,9%
|}

===Valuuta===
Ametlikult käibib [[Šveitsi frank]].

===Toll===
[[1924]]. aastast on Liechtensteinil [[tolliliit]] [[Šveits]]iga. Tolli haldab Šveits.

==Post==
Liechtensteini posti haldab Šveits, kuid riigil on oma postmargid.

==Taristu==
Liechtensteinis on sillutatud teede kogupikkus 380 kilomeetrit. Riigi raudteevõrk on 9 kilomeetri pikkune ja kuulub Austria raudteevõrku. LIEmobili bussifirma teenindab reisijaid 13 liinil kogu riigis. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]].

Riigis puudub lennuväli, kuid Balzeris asub [[helikopter]]i maandumisplats.

== Relvajõud ==
Korra hoidmise eest riigis vastutab Liechtensteini Politsei (''Landespolizei''). See koosneb 125 töötajast (87 politseinikust ja 38 tsiviilametnikust). Kõik politseinikud on varustatud käsitulirelvadega. Üldine kuritegevuse tase on üks madalamaid maailmas. Liechtensteini vanglas on vähe kinnipeetavaid, vahel lausa mitte kedagi. Kõik vangid, kelle karistusaeg on pikem kui kaks aastat antakse üle Austriale. Liechtensteini Politseil on kolmepoolne leping Austria ja Šveitsiga, mis võimaldab piiriülest koostööd kolme riigi vahel.{{lisa viide}} Vaatamata sõjaväe puudumisele on Liechtenstein [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt; ja huvitub Euroopa julgeolekupoliitikast. Eriolukorras kehtib üldine sõjaväekohustus 18–60-aastastele meestele.{{lisa viide}}

Liechtenstein on [[Neutraliteet|neutraalne]] riik ja üks väheseid, kellel ei ole sõjaväge. Sõjavägi saadeti laiali varsti pärast [[Austria-Preisi sõda]] [[1866]]. aastal. Liechtensteini sõjavägi koosnes siis 80 mehest, kuid sõjategevusest nad osa ei võtnud. [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] lagunemine vabastas Liechtensteini rahvusvahelisest kohustusest sõjaväge pidada ja parlament kasutas seda võimalust keeldumaks sõjaväe jaoks raha eraldamisest. Vürst oli sellisele asjade käigule vastu, kuna sõjaväe kaotamine jätnuks riigi kaitseta, kuid andis lõpuks siiski järele ja saatis [[12. veebruar]]il [[1868]] sõjaväe laiali. Viimane Liechtensteini mundris teeninud sõdur suri 1939. aastal 95 aasta vanuselt.&lt;ref name=&quot;WJhex&quot; /&gt;

[[Märts]]is [[2007]] eksis 170 liikmeline Šveitsi jalaväeüksus öösel õppuste käigus ära ja sattus kogemata 1,5 kilomeetri sügavusele Liechtensteini. Viga märgates pöördus üksus kohe tagasi.&lt;ref name=&quot;hvsgO&quot; /&gt; Šveitsi armee teavitas Liechtensteini eksituse tõttu toimunud invasioonist ja palus vabandust.&lt;ref name=&quot;tTw3t&quot; /&gt;

== Haridus==
Liechtensteini haridussüsteem hõlmab lasteaia kasvatuse, [[põhiharidus]]e ja [[keskharidus]]e.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.liechtenstein.li/en/education/school-system/ |pealkiri=Ülevaade haridusest. Riigiportaal. |vaadatud=2018-03-20 |arhiivimisaeg=2021-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210211104747/https://www.liechtenstein.li/en/education/school-system/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Lapsed käivad lasteaias kaks aastat. Põhihariduse pikkus on viis aastat. Keskharidust omandatakse nelja aasta jooksul kas üldhariduskoolis, reaalkoolis või gümnaasiumis (''Unterstufengymnasium''). Riigis on ka kunsti- ja muusikakool.

Riigis on kolm ülikooli: Liechtensteini ülikool, [[2000]]. aastal rajatud Liechtensteini Vürstiriigi eraülikool ja [[1986]]. aastal rajatud Liechtensteini instituut.

== Kultuur ==
Liechtensteini tuntumad ehitised on Vaduzi loss ja Gutenbergi loss.

[[2000]] valmis riigis uue kunstimuuseumi hoone. Austria pealinnas Viinis asuvas Liechtensteini muuseumis on eksponeeritud vürsti rikkalik kunstikogu.

Riigi suurim [[kino]] on Balzersi lossikino. Riigis on kolm [[teater|teatrimaja]]. Riigi vanim teater on TAK teater. Vaduzis asuvad Schlösslekeller ja Liechtensteini noorsooteater.

Liechtensteinis ilmub kaks ajalehte: Liechtensteiner Vaterland ja Liechtensteiner Volksblatt.

Liechtensteini populaarseim spordiala on jalgpall. [[Liechtensteini jalgpallikoondis]] kuulub Šveitsi liigasse. Eesti jalgpallikoondis on Liechtensteiniga pidanud aastatel [[1993]]–[[2013]] kokku viis mängu. Teine populaarne spordiala riigis on [[mäesuusatamine]]. Riigis asub 7 staadioni, neist suurim on 1998. aastal rajatud 7584-kohaline Rheinpark Stadion.

Liechtenstein on [[olümpiamängud]]el osalenud [[1936]]. aastast. Aastatel [[1976]]–[[2018]] võitsid Liechtensteini sportlased mäesuusatamises kokku 10 medalit, neist 2 kulda. Liechtenstein on olümpiamedalite suhtarvult riigi elanike kohta maailma riikide seas esikohal.

== Vaata ka ==

*[[Liechtensteini vürstide loend]]
*[[Liechtensteini jalgpallikoondis]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;llv&quot;&gt;[http://www.llv.li/#/1124/bevolkerungsstatistik--juni Rahvastik 31. detsembri 2016 seisuga]. Liechtensteini statistikaamet, vaadatud 30.03.2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten2009&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090818175103/http://www.liechtenstein.li/eliechtenstein_main_sites/portal_fuerstentum_liechtenstein/fl-lik-liechtenstein_in_kuerze/fl-lik-zahlen_und_fakten.htm Zahlen und Fakten]. Portal des Fürstentum Liechtenstein, vaadatud 18.08.2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBC 2006&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6215825.stm Liechtenstein redraws Europe map], BBC News, 28. detsember 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;portal-li-zahlenfakten&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150714235012/http://www.liechtenstein.li/land-und-leute/gesellschaft/kurz-und-buendig/ Kurz und bündig]. Fürstentum Liechtenstein, vaadatud 7.08.2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUbY8&quot;&gt;[[Franz Josef II]] asus esimese vürstina koos perekonnaga elama põhiliselt Vaduzi.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210310115106/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/liechtenstein/ The World Factbook]. CIA, vaadatud 7.08.2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WJhex&quot;&gt;David Beattie, (2004). ''Liechtenstein: A Modern History''. London: I.B. Tauris. lk 30. ISBN 1-85043-459-X.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hvsgO&quot;&gt;[http://www.cbc.ca/news/world/story/2007/03/02/swissinvade.html Not-so-precise Swiss army unit mistakenly invades Liechtenstein]. CBCNews, 2 märts 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tTw3t&quot;&gt;Lindsay Hamilton. [http://abcnews.go.com/International/story?id=2921407&amp;page=1#.UNs87-CwrRY Whoops! Swiss Accidentally Invade Liechtenstein]. ABC News, 3. märts 2007.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*Riik ainsa sõduriga. [[Uus Eesti]], 7. aprill 1938, nr 97, lk 4.
*[[Peeter Kaldre]], &quot;OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?&quot; [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20

== Välislingid ==
{{commonskat|Liechtenstein}}
*[http://www.liechtenstein.li/ Liechtensteini Vürstiriigi ametlik koduleht]

{{Euroopariigid}}
{{Saksa Liit}}

{{koord |NS=47.145 |EW=9.55388889 |type=country |region=LI}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Liechtenstein| ]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]]</text>
      <sha1>0m01jdsetcotcyua6t00kbaiiveizrb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riikide vappide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>808</id>
    <revision>
      <id>7168793</id>
      <parentid>7151586</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:33:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kurcke</username>
        <id>215145</id>
      </contributor>
      <comment>Coat of arms of Quebec (without crown).svg The crown was officially removed from the Québec coat of arms on 23 January 2026. Source: https://www.quebec.ca/gouvernement/portrait-quebec/drapeau-symboles-nationaux/armoiries</comment>
      <origin>7168793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30052" sha1="8f7vkhmmtokepx8pj4aaoucsvxkxg3n" xml:space="preserve">__NOTOC__ &lt;center&gt; [[#A|A]] [[#B|B]] [[#C|C]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] &lt;br/&gt; [[#Tunnustamata riikide vappe|Tunnustamata riikide vappe]] - [[#Endiste riikide vappe|Endiste riikide vappe]] - [[#Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid|Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid]] - [[#Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe|Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe]]&lt;/center&gt;

==A==
&lt;gallery&gt;
Arms of the Islamic Emirate of Afghanistan.svg|[[Afganistani vapp]]
Coat of arms of Albania.svg|[[Albaania vapp]]
Emblem of Algeria.svg|[[Alžeeria vapp]]
Great Seal of the United States (obverse).svg|[[Ameerika Ühendriikide vapp]] esikülg
Great Seal of the United States (reverse).svg|[[Ameerika Ühendriikide vapp]] tagakülg
Coat of arms of Andorra.svg|[[Andorra vapp]]
Emblem of Angola.svg|[[Angola vapp]]
Coat of arms of Antigua and Barbuda.svg|[[Antigua ja Barbuda vapp]]
Coat of arms of Argentina.svg|[[Argentina vapp]]
Coat of arms of Armenia.svg|[[Armeenia vapp]]
Coat of arms of Azerbaijan.svg|[[Aserbaidžaani vapp]]
Coat of arms of the Commonwealth of Australia.svg|[[Austraalia vapp]]
Coat of arms of Austria.svg|[[Austria vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Araabia Ühendemiraatid provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
Emblem of the United Arab Emirates.svg|[[Araabia Ühendemiraatide vapp]]
Emblem of Abu Dhabi.svg|[[Abu Dhabi vapp]]
Eau_ajman-escut.png|[[‘Ajmāni vapp]]
Coat of Arms of Dubai.png|[[Dubai vapp]]
Coat_of_arms_of_Fujairah.svg|[[Al-Fujayrah' vapp]]
Coat_of_arms_of_Ras_al-Khaimah.svg|[[Ra's al-Khaymah' vapp]]
Coat_of_Arms_of_Umm_Al_Quwain.svg|[[Umm al-Qaywayni vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==B==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of the Bahamas.svg|[[Bahama vapp]]
File:Coat of arms of Bahrain.svg|[[Bahreini vapp]]
File:Coat of arms of Bangladesh.svg|[[Bangladeshi vapp]]
File:Coat of arms of Barbados (3).svg|[[Barbadose vapp]]
File:Coat of arms of Belize.svg|[[Belize'i vapp]]
File:Coat of arms of Benin.svg|[[Benini vapp]]
File:Emblem of Bhutan.svg|[[Bhutani vapp]]
File:Coat of arms of Bolivia.svg|[[Boliivia vapp]]
File:Coat of arms of Botswana.svg|[[Botswana vapp]]
File:Coat of arms of Brazil.svg|[[Brasiilia vapp]]
File:Emblem of Brunei.svg|[[Brunei vapp]]
File:Coat of arms of Bulgaria.svg|[[Bulgaaria vapp]]
File:Coat of arms of Burkina Faso.svg|[[Burkina Faso vapp]]
File:Coat of arms of Burundi.svg|[[Burundi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Belgia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Great coat of arms of Belgium.svg|[[Belgia vapp]]
File:Vlaanderen_wapen.svg|[[Flandria vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Wallonia.svg|[[Valloonia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Bosnia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Bosnia and Herzegovina.svg|[[Bosnia ja Hertsegoviina vapp]]
File:Seal_of_the_Republika_Srpska.svg|[[Serblaste Vabariigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==C==

&lt;gallery caption=&quot;&quot; widths=&quot;120px&quot; heights=&quot;120px&quot; style=&quot;text-align:left&quot; class=&quot;center&quot;&gt;
File:Coat of arms of Cape Verde.svg|[[Cabo Verde vapp]]
File:Coat of arms of Colombia.svg|[[Colombia vapp]]
File:Coat of arms of Costa Rica.svg|[[Costa Rica vapp]]
File:Coat of Arms of the Ivory Coast.svg|[[Elevandiluuranniku vapp|Côte d'Ivoire'i]] 
&lt;/gallery&gt;

==D==

&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Djibouti.svg|[[Djibouti vapp]]
File:Coat of arms of Dominica.svg|[[Dominica vapp]]
File:Coat of arms of the Dominican Republic.svg|[[Dominikaani Vabariigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
&lt;!--
{| class=&quot;wikitable mw-collapsible mww-collapsed&quot;
| Muud riigid
|-
! scope=&quot;row&quot; | &lt;gallery&gt;
File:Emblem of Djibouti.svg|[[Djibouti vapp]]
File:Coat of arms of Dominica.svg|[[Dominica vapp]]
File:Coat of arms of the Dominican Republic.svg|[[Dominikaani Vabariigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
|}

{| class=&quot;wikitable mw-collapsible mw-collapsed&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | Winter Olympic Games
|-
|
! scope=&quot;col&quot; | City
! scope=&quot;col&quot; | Country
|-
! scope=&quot;row&quot; | 1994|| Lillehammer || Norway
|-
! scope=&quot;row&quot; | 1998|| Nagano || Japan
|}
--&gt;

==E==
&lt;gallery&gt;
Coat of arms of Ecuador.svg|[[Ecuadori vapp]]
Coat of arms of Estonia.svg|[[Eesti vapp]] suur
Small coat of arms of Estonia.svg|[[Eesti vapp]] väike
Coat of arms of Egypt (Official).svg|[[Egiptuse vapp]]
Coat of arms of Equatorial Guinea.svg|[[Ekvatoriaal-Guinea vapp]]
Coat of arms of El Salvador.svg|[[El Salvadori vapp]]
Coat of arms of Eritrea (or-argent-azur).svg|[[Eritrea vapp]]
Coat of arms of Eswatini.svg|[[Svaasimaa vapp|Eswatini Kuningriik]]
Emblem of Ethiopia.svg|[[Etioopia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Ecuador provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
Coat of arms of Ecuador.svg|[[Ecuadori vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==F==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Fiji.svg|[[Fidži vapp]]
File:Coat of arms of the Philippines.svg|[[Filipiinide vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==G==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Gabon.svg|[[Gaboni vapp]]
File:Coat of arms of The Gambia.svg|[[Gambia vapp]]
File:Coat of arms of Ghana.svg|[[Ghana vapp]]
File:Coat of arms of Grenada.svg|[[Grenada vapp]]
File:Coat of arms of Guatemala with background.svg|[[Guatemala vapp]]
File:Coat of Arms of Guinea.svg|[[Guinea vapp]]
File:Coat of arms of Guinea-Bissau.svg|[[Guinea-Bissau vapp]]
File:Coat of arms of Guyana.svg|[[Guyana vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Gruusia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Greater coat of arms of Georgia.svg|[[Gruusia vapp]]
File:Coat of arms of Abkhazia.svg|[[Abhaasia vapp]]
File:Coat of arms of Adjara.svg|[[Adžaaria vapp]]
File:Coat of arms of South Ossetia.svg|[[Lõuna-Osseetia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==H==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Haiti.svg|[[Haiti vapp]]
File:Royal coat of arms of the Netherlands.svg|[[Hollandi vapp]]
File:Coat of arms of Honduras.svg|[[Hondurase vapp]]
File:Coat of arms of Croatia.svg|[[Horvaatia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Hiina provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:National Emblem of the People's Republic of China (2).svg|[[Hiina RV vapp]]
File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp]]
File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Hispaania provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Escudo de España (mazonado).svg|[[Hispaania vapp]]
File:Escudo_de_Andalucía.svg|[[Andaluusia vapp]]
File:Escudo_de_Asturias.svg|[[Astuuria vapp]]
File:Escudo_de_las_Islas_Baleares.svg|[[Baleaaride vapp]]
File:Coat of Arms of the Basque Country.svg|[[Baskimaa vapp]]
File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]]
File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]]
File:Coat of Arms of Catalonia.svg|[[Kataloonia vapp]]
File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==I==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of East Timor.svg|[[Ida-Timori vapp]]
File:Coat of arms of Ireland.svg|[[Iirimaa vapp]]
File:Coat of arms of Israel.svg|[[Iisraeli vapp]]
File:Emblem of India.svg|[[India vapp]]
File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|[[Indoneesia vapp]]
File:Coat of arms of Iraq.svg|[[Iraagi vapp]]
File:Emblem of Iran (red).svg|[[Iraani vapp]]
File:Coat of arms of Iceland.svg|[[Islandi vapp]]
File:Emblem of Italy.svg|[[Itaalia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==J==

&lt;gallery&gt;
File:Imperial Seal of Japan.svg|[[Jaapani vapp]]
File:Coat of arms of Jamaica.svg|[[Jamaica vapp]]
File:Emblem of Yemen.svg|[[Jeemeni vapp]]
File:Coat of arms of Jordan.svg|[[Jordaania vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==K==

&lt;gallery&gt;
File:Royal arms of Cambodia.svg|[[Kambodža vapp]] 
File:Coat of arms of Cameroon.svg|[[Kameruni vapp]]
File:Emblem of Kazakhstan latin.svg|[[Kasahstani vapp]]
File:Coat of arms of Kenya (Official).svg|[[Keenia vapp]]
File:Coat of arms of the Central African Republic.svg|[[Kesk-Aafrika Vabariigi vapp]]
File:Coat of arms of Kiribati.svg|[[Kiribati vapp]]
File:Seal of the Comoros.svg|[[Komooride vapp]]
File:Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg|[[Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp]] 
File:Coat of arms of the Republic of the Congo.svg|[[Kongo Vabariigi vapp]]
File:Coat of arms of Kosovo.svg|[[Kosovo vapp]]
File:Coat of arms of Greece.svg|[[Kreeka vapp]]
File:Coat of arms of Cuba.svg|[[Kuuba vapp]]
File:Emblem of Kuwait.svg|[[Kuveidi vapp]] 
File:Emblem of Kyrgyzstan.svg|[[Kõrgõzstani vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Kanada provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Royal Coat of Arms of Canada.svg|[[Kanada vapp]]
File:Coat of arms of Quebec (without crown).svg|[[Québeci vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Küpros provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Cyprus (2006).svg|[[Küprose vapp]]
File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|[[Põhja-Küprose vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==L==

&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|[[Laose vapp]]
File:Coat of arms of Lithuania.svg|[[Leedu vapp]]
File:Coat of arms of Lesotho.svg|[[Lesotho vapp]]
File:Coat of arms of Liberia.svg|[[Libeeria vapp]]
File:Staatswappen-Liechtensteins.svg|[[Liechtensteini vapp]]
File:Coat of arms of Lebanon.svg|[[Liibanoni vapp]]
File:Seal of the Government of National Unity (Libya).svg|[[Liibüa vapp]]
File:Greater coat of arms of the grand-duchy of Luxembourg.svg|[[Luksemburgi vapp]]
File:Coat of arms of South Africa (heraldic).svg|[[Lõuna-Aafrika Vabariigi vapp]]
File:Emblem of South Korea.svg|[[Lõuna-Korea vapp]]
File:Coat of arms of South Sudan.svg|[[Lõuna-Sudaani vapp]]
File:Coat of arms of Latvia.svg|[[Läti vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==M==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Madagascar.svg|[[Madagaskari vapp]]
File:Coat of arms of Malaysia.svg|[[Malaisia vapp]]
File:Coat of arms of Malawi.svg|[[Malawi vapp]]
File:Emblem of Maldives.svg|[[Maldiivide vapp]]
File:Coat of arms of Mali.svg|[[Mali vapp]]
File:Coat of arms of Malta.svg|[[Malta vapp]]
File:Coat of arms of Morocco.svg|[[Maroko vapp]]
File:Seal of the Marshall Islands.svg|[[Marshalli Saarte vapp]]
File:Seal of Mauritania (2018).svg|[[Mauritaania vapp]]
File:Coat of arms of Mauritius.svg|[[Mauritiuse vapp]]
File:Coat of arms of Mexico.svg|[[Mehhiko vapp]]
File:Seal of the Federated States of Micronesia.svg|[[Mikroneesia vapp]]
File:Coat of arms of Monaco.svg|[[Monaco vapp]]
File:State emblem of Mongolia.svg|[[Mongoolia vapp]]
File:Coat of arms of Montenegro.svg|[[Montenegro vapp]]
File:Emblem of Mozambique.svg|[[Mosambiigi vapp]]
File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|[[Myanmari vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Moldova provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Moldova.svg|[[Moldova vapp]]
File:Coat of arms of Gagauzia.svg|[[Gagauusia vapp]]
File:Coat of arms of Transnistria.svg|[[Transnistria vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==N==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Namibia.svg|[[Namiibia vapp]]
File:Coat of arms of Nauru.svg|[[Nauru vapp]]
File:Emblem of Nepal (alternative).svg|[[Nepali vapp]]
File:Coat of arms of Nicaragua.svg|[[Nicaragua vapp]]
File:Coat of arms of Nigeria.svg|[[Nigeeria vapp]]
File:Coat of arms of Niger.svg|[[Nigeri vapp]]
File:Coat of arms of Norway.svg|[[Norra vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==O==

&lt;gallery&gt;
File:National emblem of Oman.svg|[[Omaani vapp|Omaani Sultanaadi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==P==

&lt;gallery&gt;
File:National emblem of Papua New Guinea.svg|[[Paapua Uus-Guinea vapp]]
File:State emblem of Pakistan.svg|[[Pakistani vapp]]
File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|[[Palestiina vapp]]
File:Coat of arms of Panama.svg|[[Panama vapp]]
File:Coat of arms of Paraguay.svg|[[Paraguay vapp]] esikülg
File:Coat of arms of Paraguay (reverse).svg|[[Paraguay vapp]] tagakülg
File:Escudo nacional del Perú.svg|[[Peruu vapp]]
File:Herb Polski.svg|[[Poola vapp]]
File:Armoiries république française.svg|[[Prantsusmaa vapp]]
File:Emblem of North Korea.svg|[[Põhja-Korea vapp]]
File:Coat of arms of North Macedonia.svg|[[Põhja-Makedoonia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

=== Portugal provinsidega ===

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Portugal.svg|[[Portugali vapp]]
File:Coat of arms of the Azores.svg|[[Assooride vapp]]
File:Coat of arms of Madeira.svg|[[Madeira vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==R==

&lt;gallery&gt;
File:Great coat of arms of Sweden.svg|[[Rootsi vapp]] suur
File:Coat of arms of Sweden (shield and chain).svg|[[Rootsi vapp]] väike
File:Coat of arms of Romania.svg|[[Rumeenia vapp]]
File:Coat of arms of Rwanda.svg|[[Rwanda vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==S==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of the Solomon Islands.svg|[[Saalomoni Saarte vapp]]
File:Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg|[[Saint Kittsi ja Nevise vapp]]
File:Coat of arms of Saint Lucia.svg|[[Saint Lucia vapp]]
File:Coat of arms of Saint Vincent and the Grenadines.svg|[[Saint Vincenti ja Grenadiinide vapp]]
File:Coat of arms of Germany.svg|[[Saksamaa vapp]]
File:Coat of arms of Zambia.svg|[[Sambia vapp]]
File:Coat of arms of Samoa.svg|[[Samoa vapp]]
File:Coat of arms of San Marino.svg|[[San Marino vapp]]
File:Coat of arms of São Tomé and Príncipe.svg|[[São Tomé ja Príncipe vapp]]
File:Emblem of Saudi Arabia.svg|[[Saudi Araabia vapp]]
File:Coat of arms of Seychelles.svg|[[Seišellide vapp]]
File:Coat of arms of Senegal.svg|[[Senegali vapp]]
File:Coat of arms of Sierra Leone.svg|[[Sierra Leone vapp]]
File:Coat of arms of Singapore.svg|[[Singapuri vapp]]
File:Coat of arms of Slovakia.svg|[[Slovakkia vapp]]
File:Coat of arms of Slovenia.svg|[[Sloveenia vapp]]
File:Emblem of Sri Lanka.svg|[[Sri Lanka vapp]]
File:Emblem of Sudan.svg|[[Sudaani vapp]]
File:Coat of arms of Suriname.svg|[[Suriname vapp]]
File:Emblem of Syria (1980–2024).svg|[[Süüria vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Serbia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Serbia.svg|[[Serbia vapp]]
File:Coat of arms of Vojvodina.svg|[[Vojvodina vapp]]&lt;/gallery&gt;

==== Somaalia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Somalia.svg|[[Somaalia vapp]]
File:Coat of Arms of Puntland.svg|[[Puntlandi vapp]]
File:Emblem of Somaliland.svg|[[Somaalimaa vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Soome provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Finland.svg|[[Soome vapp]]
File:Coat_of_arms_of_%C3%85land.svg|[[Ahvenamaa vapp]]
File:Lapin_maakunnan_vaakuna.svg|[[Lapi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Suurbritannia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of the United Kingdom (2022, variant 2).svg|[[Suurbritannia vapp]]
File:Royal_Arms_of_England.svg|[[Inglismaa vapp]]
File:Coat_of_Arms_of_Northern_Ireland.svg|[[Põhja-Iirimaa vapp]]
File:Royal_Arms_of_the_Kingdom_of_Scotland.svg|[[Šotimaa vapp]]
File:Arms_of_Llywelyn.svg|[[Walesi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Š==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Switzerland.svg|[[Šveitsi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Z==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Zimbabwe.svg|[[Zimbabwe vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==T==

&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Tajikistan.svg|[[Tadžikistani vapp]]
File:Garuda Emblem of Thailand.svg|[[Tai vapp]]
File:National Emblem of the Republic of China.svg|[[Taiwani vapp]]
File:Coat of arms of Tanzania.svg|[[Tansaania vapp]]
File:Emblem of Togo.svg|[[Togo vapp]]
File:Coat of arms of Tonga.svg|[[Tonga vapp]]
File:Coat of arms of Trinidad and Tobago (1962-2025).svg|[[Trinidadi ja Tobago vapp]]
File:Coat of arms of Chad.svg|[[Tšaadi vapp]]
File:Coat of arms of the Czech Republic.svg|[[Tšehhi vapp]]
File:Coat of arms of Chile.svg|[[Tšiili vapp]]
File:Coat of arms of Tunisia.svg|[[Tuneesia vapp]]
File:Coat of arms of Tuvalu.svg|[[Tuvalu vapp]]
File:Emblem of Turkey.svg|[[Türgi vapp]]
File:Emblem of Turkmenistan.svg|[[Türkmenistani vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Taani provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:National coat of arms of Denmark.svg|[[Taani vapp]]
File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==U==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Uganda.svg|[[Uganda vapp]]
File:Coat of arms of Hungary.svg|[[Ungari vapp]]
File:Coat of arms of Uruguay.svg|[[Uruguay vapp]]
File:Coat of arms of New Zealand.svg|[[Uus-Meremaa vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Usbekistani provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Uzbekistan.svg|[[Usbekistani vapp]]
File:Emblem_of_Karakalpakstan.svg|[[Karakalpakkia vapp]]&lt;/gallery&gt;

==== Ukraina provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg|[[Ukraina vapp]]
File:Emblem of Crimea.svg|[[Krimmi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==V==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Belarus (2020).svg|[[Valgevene vapp]]
File:Coat of arms of Vanuatu.svg|[[Vanuatu vapp]]
File:Coat of arms of the Vatican City.svg|[[Vatikani vapp]]
File:Coat of arms of Venezuela.svg|[[Venezuela vapp]]
File:Emblem of Vietnam.svg|[[Vietnami vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Venemaa koos provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|[[Venemaa vapp]]
File:Coat_of_Arms_of_Moscow.svg|[[Venemaa vapid|Venemaa haldusüksused]]
File:Coat_of_arms_of_Yugra_%28Khanty-Mansia%29.png|[[Handi-Mansimaa vapp]]
File:Coat of Arms of Yamal Nenetsia.svg|[[Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vapp]]
File:Coat of arms of the Republic of Karelia.svg|[[Karjala Vabariigi vapp]]
File:Coat of Arms of the Komi Republic.svg|[[Komi Vabariigi vapp]]
File:Coat of Arms of Mari El.svg|[[Mari Eli vapp]]
File:Coat of arms of Mordovia.svg|[[Mordva vapp]]
Fail:Coat_of_arms_of_Nenets_Autonomous_Okrug.svg|[[Neenetsi autonoomse ringkonna vapp]]
File:Coat of arms of Udmurtia.svg|[[Udmurtia vapp]]
File:Ingria_Coat-of-Arms.svg|[[Ingeri vapp]]
File:VoticCoatOfArms.jpg|[[Vadjalaste vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Tunnustamata riikide vappe==
&lt;gallery&gt; 
File:Coat of arms of Abkhazia.svg|[[Abhaasia vapp]]
File:Coat_of_Arms_of_the_Chechen_Republic.png|[[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]]
File:Coat of arms of South Ossetia.svg|[[Lõuna-Osseetia vapp]]
File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|[[Põhja-Küprose vapp]]
File:Coat of arms of the Sahrawi Arab Democratic Republic.svg|[[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariigi vapp]]
File:Emblem of Somaliland.svg|[[Somaalimaa vapp]]
File:Coat of arms of Transnistria.svg|[[Transnistria vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Endiste riikide vappe==
&lt;gallery&gt;
Fail:Wappen_Kaisertum_%C3%96sterreich_1815_(Klein).png|[[Austria keisririigi vapp]]
Fail:Austro-hungarian_coat_of_arms_1914.svg|[[Austria-Ungari keisririigi vapp]]
Fail:Imperial_coat_of_arms_of_Ethiopia_(Haile_Selassie).svg|[[Etioopia keisririigi vapp]]
File:Seal_of_Qing_dynasty.svg|[[Hiina Qingi dünastia vapp]]
Fail:Coat_of_arms_of_the_Kingdom_of_Montenegro.svg|[[Montenegro Kuningriigi vapp]]
Fail:Coat_of_arms_of_the_Ottoman_Empire_(1882–1922).svg|[[Osmanite riigi vapp]]
File:Preußischer_Adler.svg|[[Preisimaa kuningriigi vapp]]
Fail:Wappen_Deutsches_Reich_-_Reichsadler_1889.svg|[[Saksa Keisririigi vapp]]
Fail:Lesser_Coat_of_Arms_of_Russian_Empire.svg|[[Venemaa Keisririigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
Fail:Coat of Arms of the First Republic of Armenia.png|[[Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp]]
Fail:Coat of Arms of Democratic Republic of Georgia.svg|[[Gruusia Demokraatliku Vabariigi vapp]]
Fail:Twelve Symbols national emblem of China.svg|[[Hiina Vabariigi vapp]] (1913–1928)
Fail:Stamp pahonia 1918.svg|[[Valgevene Rahvavabariigi vapp]]
Fail:Coat of Arms of UNR.svg|[[Ukraina Rahvavabariigi vapp]]
Fail:Coat of arms of the Russian Republic (1917).svg|[[Venemaa Vabariigi vapp]]
Fail:Wappen Deutsches Reich (Weimarer Republik).svg|[[Weimari Vabariigi vapp]]
Fail:Reichsadler Deutsches Reich (1935–1945).svg|[[Kolmanda riigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
Fail:Coat_of_arms_of_the_Republic_of_Vietnam_(1967–1975).svg|[[Lõuna-Vietnami vapp]]
File:State arms of the German Democratic Republic.svg|[[Saksa DV vapp]]
File:Greater_coat_of_arms_of_Czechoslovakia_%281918-1938_and_1945-1961%29.svg|[[Tšehhoslovakkia vapp]] suur
File:Lesser_coat_of_arms_of_Czechoslovakia_%281918-1938_and_1945-1961%29.svg|[[Tšehhoslovakkia vapp]] väike
File:Emblem_of_Yugoslavia_(1963–1992).svg|[[Jugoslaavia vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Serbia_and_Montenegro.svg|[[Serbia ja Montenegro vapp]]
File:Coat_of_arms_of_the_Netherlands_Antilles_%281964-1986%29.svg|[[Hollandi Antillide vapp]] ([[Hollandi Antillid|Hollandi osa 1954–2010]])
&lt;/gallery&gt;

==Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid==

&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_the_Soviet_Union_%281956%E2%80%931991%29.svg|[[Nõukogude Liidu vapp]]
File:COA_Armenian_SSR.png|[[Armeenia NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Azerbaijan_SSR.png|[[Aserbaidžaani NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Estonian_SSR.png|[[Eesti NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Georgian_SSR.png|[[Gruusia NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_the_Karelo-Finnish_SSR_%281940-1956%29.png|[[Karjala-Soome NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Kazakh_SSR.png|[[Kasahhi NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Kyrghyz_SSR.png|[[Kirgiisi NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Lithuanian_SSR.png|[[Leedu NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Latvian_SSR.png|[[Läti NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Moldavian_SSR.png|[[Moldaavia NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Tajik_SSR.png|[[Tadžiki NSV vapp]]
File:Emblem_of_the_Transcaucasian_SFSR_%281924-1930%29.svg|[[Taga-Kaukaasia SFNV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Turkmen_SSR.png|[[Turkmeeni NSV vapp]]
File:COA_Ukrainian_SSR.png|[[Ukraina NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Uzbek_SSR.png|[[Usbeki NSV vapp]]
File:Emblem_of_the_Byelorussian_Soviet_Socialist_Republic_%281981%E2%80%931991%29.svg|[[Valgevene NSV vapp]]
File:Emblem of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1978–1991), Emblem of the Russian Federation (1991–1992).svg|[[Vene NFSV vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe==
{| class=&quot;wikitable mw-collapsible mw-collapsed&quot;
|Riikide järjestuses
|-
! scope=&quot;row&quot; |
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Norfolk_Island.svg|[[Norfolki saare vapp]] ([[Austraalia]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp|Hongkongi erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp|Macau erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] ([[Hispaania]])
File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] ([[Hispaania]])
File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] ([[Hispaania]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Aruba.svg|[[Aruba vapp]] ([[Holland]])
File:Blason_de_Bonaire_(Antilles_néerlandaises).svg|[[Bonaire vapp]] ([[Holland]])
File:Curaçao_wapen.svg|[[Curaçao vapp]] ([[Holland]])
File:Saba_wapen.svg|[[Saba vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_Sint Maarten.svg|[[Sint Maarten vapp]] ([[Holland]])
File:Sint Eustatius_wapen.svg|[[Sint Eustatius vapp]] ([[Holland]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Kurdistan_Regional_Government.svg|[[Kurdistani vapp]] ([[Iraan]] [[Iraak]] [[Türgi]] [[Süüria]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_the_Azores.svg|[[Assooride vapp]] ([[Portugal]])
File:Coat_of_arms_of_Madeira.svg|[[Madeira vapp]] ([[Portugal]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Guadeloupe.svg|[[Guadeloupe vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat of Arms of Mayotte.svg|[[Mayotte vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Blason_de_la_Guyane.svg|[[Prantsuse Guajaana vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_Terres_australes_et_antarctiques_fran%C3%A7aises.svg|[[Prantsuse Lõunaalade vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_French_Polynesia.svg|[[Prantsuse Polüneesia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_Réunion.svg|[[Réunioni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Blason_St_Barthélémy_TOM_entire.svg|[[Saint-Barthélemy vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_SaintPierreetMiquelon.svg|[[Saint-Pierre'i ja Miqueloni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Emblem_of_New_Caledonia.svg|[[Uus-Kaledoonia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:BlasonWallisetFutuna.svg|[[Wallise ja Futuna vapp]] ([[Prantsusmaa]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Anguilla.svg|[[Anguilla vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Royal_Coat_of_Arms_of_the_United_Kingdom_(HM_Government).svg|[[Akrotiri ja Dhekelia vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Bermuda.svg|[[Bermuda vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Antarctic_Territory.svg|[[Briti Antarktika ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Indian_Ocean_Territory.svg|[[Briti India ookeani ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Virgin_Islands.svg|[[Briti Neitsisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Falkland_Islands.svg|[[Falklandi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Gibraltar.svg|[[Gibraltari vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Guernsey.svg|[[Guernsey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Jersey.svg|[[Jersey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Cayman_Islands.svg|[[Kaimanisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_South_Georgia_and_the_South_Sandwich_Islands.svg|[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Isle_of_Man.svg|[[Mani vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Montserrat.svg|[[Montserrati vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Pitcairn_Islands.svg|[[Pitcairni vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Saint_Helena.svg|[[Saint Helena vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Turks_and_Caicos_Islands.svg|[[Turksi ja Caicose vapp]] ([[Suurbritannia]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] ([[Taani]])
File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] ([[Taani]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Seal_of_American_Samoa.svg|[[Ameerika Samoa vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Guam.svg|[[Guami vapp]] ([[USA]])
File:Seal_of_the_Northern_Mariana_Islands.svg|[[Põhja-Mariaanide vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Puerto_Rico.svg|[[Puerto Rico vapp]] ([[USA]])
File:Seal_of_the_United_States_Virgin_Islands.svg|[[Ühendriikide Neitsisaarte vapp]] ([[USA]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Cook_Islands.svg|[[Cooki saarte vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Public Seal of Niue (1974–2021).svg|[[Niue vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Badge_of_Tokelau.svg|[[Tokelau vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
&lt;/gallery&gt;
|}

{| class=&quot;wikitable mw-collapsible&quot;
|Tähestikulises järjekorras
|-
! scope=&quot;row&quot; |
&lt;gallery&gt;
File:Seal_of_American_Samoa.svg|[[Ameerika Samoa vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Anguilla.svg|[[Anguilla vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Royal_Coat_of_Arms_of_the_United_Kingdom_(HM_Government).svg|[[Akrotiri ja Dhekelia vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Aruba.svg|[[Aruba vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_the_Azores.svg|[[Assooride vapp]] ([[Portugal]])
File:Coat_of_arms_of_Bermuda.svg|[[Bermuda vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Blason_de_Bonaire_(Antilles_néerlandaises).svg|[[Bonaire vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Antarctic_Territory.svg|[[Briti Antarktika ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Indian_Ocean_Territory.svg|[[Briti India ookeani ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Virgin_Islands.svg|[[Briti Neitsisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] ([[Hispaania]])
File:Coat_of_arms_of_Cook_Islands.svg|[[Cooki saarte vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Curaçao_wapen.svg|[[Curaçao vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_the_Falkland_Islands.svg|[[Falklandi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] ([[Taani]])
File:Coat_of_arms_of_Gibraltar.svg|[[Gibraltari vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] ([[Taani]])
File:Coat_of_arms_of_Guadeloupe.svg|[[Guadeloupe vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_Guam.svg|[[Guami vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Guernsey.svg|[[Guernsey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp|Hongkongi erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
File:Coat_of_arms_of_Jersey.svg|[[Jersey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Cayman_Islands.svg|[[Kaimanisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] ([[Hispaania]])
File:Coat_of_arms_of_Kurdistan_Regional_Government.svg|[[Kurdistani vapp]] ([[Iraan]] [[Iraak]] [[Türgi]] [[Süüria]])
File:Coat_of_arms_of_South_Georgia_and_the_South_Sandwich_Islands.svg|[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp|Macau erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
File:Coat_of_arms_of_Madeira.svg|[[Madeira vapp]] ([[Portugal]])
File:Coat_of_arms_of_the_Isle_of_Man.svg|[[Mani vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat of Arms of Mayotte.svg|[[Mayotte vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] ([[Hispaania]])
File:Coat_of_arms_of_Montserrat.svg|[[Montserrati vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Public Seal of Niue (1974–2021).svg|[[Niue vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Coat_of_arms_of_Norfolk_Island.svg|[[Norfolki saare vapp]] ([[Austraalia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Pitcairn_Islands.svg|[[Pitcairni vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Blason_de_la_Guyane.svg|[[Prantsuse Guajaana vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_Terres_australes_et_antarctiques_fran%C3%A7aises.svg|[[Prantsuse Lõunaalade vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_French_Polynesia.svg|[[Prantsuse Polüneesia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_Puerto_Rico.svg|[[Puerto Rico vapp]] ([[USA]])
File:Seal_of_the_Northern_Mariana_Islands.svg|[[Põhja-Mariaanide vapp]] ([[USA]])
File:Armoiries_Réunion.svg|[[Réunioni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Saba_wapen.svg|[[Saba vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_Saint_Helena.svg|[[Saint Helena vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Blason_St_Barthélémy_TOM_entire.svg|[[Saint-Barthélemy vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_SaintPierreetMiquelon.svg|[[Saint-Pierre'i ja Miqueloni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_Sint Maarten.svg|[[Sint Maarten vapp]] ([[Holland]])
File:Sint Eustatius_wapen.svg|[[Sint Eustatius vapp]] ([[Holland]])
File:Badge_of_Tokelau.svg|[[Tokelau vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Coat_of_arms_of_the_Turks_and_Caicos_Islands.svg|[[Turksi ja Caicose vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Emblem_of_New_Caledonia.svg|[[Uus-Kaledoonia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:BlasonWallisetFutuna.svg|[[Wallise ja Futuna vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Seal_of_the_United_States_Virgin_Islands.svg|[[Ühendriikide Neitsisaarte vapp]] ([[USA]])
&lt;/gallery&gt;
|}

== Vaata ka ==
* [[Maailma riikide lipud]]

{{Commons|National insignia}}

[[Kategooria:Vapid|*Maailma riikide vapid]]
[[Kategooria:Riigivapid| ]]
[[Kategooria:Sümboolika loendid]]</text>
      <sha1>8f7vkhmmtokepx8pj4aaoucsvxkxg3n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indoneesia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2781</id>
    <revision>
      <id>7168826</id>
      <parentid>7044220</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:25:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Warlockelder</username>
        <id>203236</id>
      </contributor>
      <origin>7168826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87383" sha1="35co7d3khog391p7htr0i8n97etlqpw" xml:space="preserve">{{Riik
| riiginimi = Indoneesia Vabariik
| omastav = Indoneesia
| nimi1_keel = indoneesia
| nimi1 = Republik Indonesia
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Indonesia in its region.svg
| deviis = ''Bhinneka Tunggal Ika''
| riigikeel = [[indoneesia keel|indoneesia]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Jakarta]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Prabowo Subianto]]
| valitsusjuhi_ametinimi = 
| valitsusjuhi_nimi = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv_seis = 
| rahvaarv_viide = 
| iseseisvus = [[17. august]]il [[1945]]
| valuuta = [[Indoneesia ruupia]] (IDR)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +7 kuni +9
| hümn = &quot;[[Indonesia Raya]]&quot; (&quot;Suur Indoneesia&quot;)
| usund = 
| tippdomeen = [[.id]]
| telefonikood = 62
| riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = INA
| märkused = 
}}

'''Indoneesia''' on riik [[Kagu-Aasia]]s, mis hõlmab suurema osa [[Indohiina poolsaar]]e ja [[Austraalia]] vahele jäävatest saartest. [[Kolonialism|Koloniaalajastul]] kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India.

Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. [[Muslim]]ite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. 

Indoneesia on [[vabariik]], valitava [[President|presidendi]] ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on [[Jakarta]]. Riigil on maismaapiir [[Malaisia]], [[Ida-Timor]]i ja [[Paapua Uus-Guinea]]ga. Naabermaade seas on veel [[Singapur]], [[Filipiinid]], Austraalia ja [[India]]le kuuluvad [[Andamani saared]]. Indoneesia on [[ASEAN]]-i ja [[G-20]] liige. Arvestusliku [[sisemajanduse kogutoodang]]u järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 7. kohal (2025), kuid arvestades [[SKT elaniku kohta|SKT-d elaniku kohta]], 109. kohal.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Data Explorer |url=https://data.imf.org/en/Data-Explorer?datasetUrn=IMF.RES%3AWEO(9.0.0) |vaadatud=7. juuni 2026 |väljaanne=International Monetary Fund Data}}&lt;/ref&gt;

Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates [[7. sajand]]ist, mil [[Sriwijaya]] riik ja hiljem ka [[Majapahit]]i impeerium kauplesid [[Hiina]] ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Muslimitest kauplejad tõid kaasa [[islam]]i ja Euroopa riigid [[kristlus]]e. Mõlemad osapooled võitlesid [[Suured maadeavastused|suurte maadeavastuste]] ajastul [[monopol|monopoolsete]] kauplemisõiguste eest [[Maluku saared|Maluku vürtsisaartega]]. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit [[Holland]]i kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse pärast [[II maailmasõda]]. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu olnud sündmusterohke, seda on saatnud [[loodusõnnetus]]ed, [[korruptsioon]], [[separatism]], [[demokraatia]] areng ja kiire [[majanduskasv]]u periood.

Indoneesias elab sadu rahvaid. Kõige suurem ja poliitiliselt domineeriv rahvarühm on [[jaavalased]]. Indoneesia deviis &quot;Bhinneka Tunggal Ika&quot; (&quot;ühtsus mitmekesisuses&quot;) väljendab riigis valitsevat kultuurilist ja etnilist mitmekesisust. Vaatamata suurele rahvaarvule ja tiheda asustusega piirkondadele, on Indoneesias laialdased metsiku loodusega territooriumid, kus on rikkalik [[bioloogiline mitmekesisus]]. Riigis on ohtralt loodusvarasid, kuid tänapäeval elavad seal paljud inimesed vaesuses.&lt;ref name=economist1 /&gt;
[[Fail:Balap Karung.jpg|pisi|Indoneesia lapsed kotijooksul]]

== Riik ==

Nimi ''Indoneesia'' tuleneb [[Ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''Indos'' (tõlkes [[India]]) ja [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''nesos'' (tõlkes saar).&lt;ref name = &quot;etymonline&quot;/&gt; Nimetust ''Indu-nesians'' kasutati esimest korda 1850. aastal; algselt kirjeldati selle liitsõnaga [[Malai saarestik]]u elanikke. Hiljem võeti kasutusele sõna ''Indonesia''.&lt;ref name = &quot;GeorgeWindsorEarl&quot; /&gt;

Indoneesia asub ligi 17 500 saarel, millest umbes 6000 on asustatud.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt; Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;countrystudies&quot; /&gt; Saared paiknevad mõlemal pool [[ekvaator]]it ning neist on suurimad [[Uus-Guinea]] (koos [[Paapua Uus-Guinea]]ga), [[Kalimantan]] (koos [[Brunei]] ja [[Malaisia]]ga), [[Sumatra]], [[Sulawesi]] ja [[Jaava]].

Kalimantani saarel on Indoneesial 1782&amp;nbsp;km pikkune maismaapiir Malaisiaga, Uus-Guinea saarel 820&amp;nbsp;km pikkune maismaapiir Paapua Uus-Guineaga ja Timori saarel 228&amp;nbsp;km pikkune maismaapiir [[Ida-Timor]]iga.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt; Merepiir on Indoneesial lisaks ülaltoodud riikidele ka Austraalia, [[Belau]], [[Filipiinid]]e, [[Vietnam]]i, [[Tai]], [[Singapur]]i ja Indiaga.&lt;ref name=&quot;maritime&quot; /&gt; Riigi [[rannajoon]]e pikkus on 54 716&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;

Indoneesia pindala on 1 904 569&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, millega ta on maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja siseveekogusid 93 000&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;

=== Riigikord ===
[[Pilt:Indonesia DPR session.jpg|pisi|Rahvaesindajate Nõukogu istung Jakartas]]
{{vaata ka|Indoneesia riigipeade loend}}
Indoneesia on [[presidentaalne vabariik]] ning [[unitaarriik]]. Pärast [[Suharto]] tagasiastumist 1998. aastal on Indoneesia poliitilisi ja valitsusorganeid põhjalikult reformitud. Neli [[põhiseadus]]e parandust (1998, 1999, 2000 ja 2001) on uuendanud [[Täidesaatev võim|täidesaatvat]], [[kohtuvõim|kohtu-]] ja [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]].&lt;ref name=&quot;Harijanti2006&quot; /&gt; [[Indoneesia president]] on [[riigipea]], valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Presidendil on konstitutsiooni järgi õigus ametisse määrata ja tagandada ministreid, õiguskantslerit ning politsei ja relvajõudude juhatajat.&lt;ref name=&quot;legalsystem&quot; /&gt; 2004. aastal toimusid esimesed presidendi ja asepresidendi otsevalimised.&lt;ref name=&quot;carter&quot; /&gt; President võib ametis olla järjest kuni kaks viieaastast ametiaega.&lt;ref name=&quot;embassy&quot; /&gt;

Rahvast esindav kõrgeim võimuorgan on kahekojaline parlament [[Rahva Konsultatiivkogu]], mille funktsioonide hulka kuuluvad põhiseaduse parandamine või täiendamine, presidendi [[inauguratsioon]] ja riigipoliitika üldise suuna määramine. Konsultatiivkogul on õigus presidenti tagandada.&lt;ref name=&quot;legalsystem&quot; /&gt; Rahva Konsultatiivkogu koosneb [[Rahvaesindajate Nõukogu]] ja [[Provintsiesindajate Nõukogu]] liikmetest, kuhu kuulub vastavalt 560 ja 132 liiget.&lt;ref name=&quot;USSTATE&quot; /&gt; Rahvaesindajate Nõukogu teostab seadusandlikku võimu ning selle liikmed valitakse viieks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] järgi.&lt;ref name=&quot;Harijanti2006&quot;/&gt; Alates 1998. aastast tehtud reformide abil on oluliselt suurenenud Rahvaesindajate Nõukogu tähtsus riigi valitsemises. Provintsiesindajate Nõukogu loodi 2001. aastal regioonide majandamiseks. Koja funktsioonide hulka kuuluvad arvete ettevalmistamine ja nõuandev tegevus (puudub seadusandlik võim) mitmesugustes küsimustes, näiteks regionaalne autonoomia, suhted ja majanduslik tasakaal keskvõimu ja regioonide vahel, regioonide majandamine, ühendamine ja valitsemine, loodusvarade ammutamine jm.&lt;ref name=&quot;legalsystem&quot; /&gt;

Enamik tsiviilhagidest menetletakse madalama astme (''Pengadilan Negeri'') kohtutes, apellatsioonid aga teise astme kohtus (''Pengadilan Tinggi''). Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus (''Mahkamah Agung''), mis menetleb kassatsioonkaebusi. Teiste kohtute tegevusvaldkondade hulka kuuluvad majanduslike, administratiivsete, seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise ning [[šariaat|šariaadi]] küsimuste lahendamine.&lt;ref name=&quot;USCONGRESS&quot; /&gt;

=== Haldusjaotus ===
{{Vaata|Provints (Indoneesia)}}
[[Fail:Indonesia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|275px|Indoneesia provintsid]]

Indoneesia koosneb 38 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja [[kuberner]]. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks (''desa'' või ''kelurahan'').

[[Aceh]]i, [[Jakarta]], [[Yogyakarta eripiirkond|Yogyakarta]], [[Paapua provints|Paapua]] ja [[Lääne-Paapua provints]]il on suuremad seadusandliku võimu privileegid ja suurem sõltumatus keskvalitsusest, mis puudub ülejäänud provintsidel. Acehi provintsil on teatud õigused muuta oma [[õigussüsteem]]i, näiteks 2003. aastal kehtestati seal [[šariaat]] (islamiseaduste süsteem).&lt;ref name=&quot;sharia&quot; /&gt; Yogyakarta provintsil oli eristaatus juba enne riigi iseseisvumist – [[Yogyakarta sultanaat|Yogyakarta sultanaadil]] oli [[vasallriik|vasallriigi]] staatus juba Hollandi kolonisatsiooni aegadest alates. Provintsi pealinn oli [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] ajal ühtlasi riigi ajutine pealinn (jaanuar 1946 kuni august 1950).&lt;ref name=&quot;Yogyakarta&quot; /&gt; Lääne-Paapua (varem tuntud kui ''Irian Jaya'') sai autonoomse staatuse aastal 2001 ning jagati kaheks eraldi provintsiks 2003. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;westpapua&quot; /&gt; Jakarta on eristaatusega pealinna regioon.

=== Välissuhted ===

[[Sukarno]] võimuperioodil püüdis Indoneesia arendada häid suhted [[Aasia]] kommunistliku režiimiga riikidega ([[Hiina]], [[Põhja-Korea]], [[Vietnam]], [[Kambodža]]), vastandudes [[kolonialism]]ile,[[neokolonialism]]ile ja [[imperialism]]ile. Kuigi [[NSV Liit]] oli riigi peamine relvadega varustaja ja majandusabi andja, lähenes Indoneesia rohkem Hiinale, eriti aastatel 1964–1965.&lt;ref name=&quot;sukarnopolicy&quot; /&gt; Agressiivset välispoliitikat aeti Hollandi poolt hallatava [[Lääne-Paapua]] ja [[Malaisia]] suhtes.&lt;ref name=&quot;sukarnopki&quot; /&gt; Vastuseks Malaisia määramisele ajutiseks [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] liikmeks 1965. aastal, lahkus Indoneesia [[ÜRO]]-st.&lt;ref name=&quot;gimonca4&quot; /&gt;

Alates [[Suharto]] valitsemisperioodist on Indoneesia välispoliitika põhinenud majanduslikul ja poliitilisel koostööl [[läänemaailm]]aga.&lt;ref name=&quot;fpolicy&quot; /&gt; Indoneesia kuulub [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEAN) asutajaliikmete hulka ning säilitab häid suhteid lähinaabritega.&lt;ref name=&quot;USSTATE&quot;/&gt; Riik taastas oma liikmestaatuse ÜRO-s 1966 ning parandas suhteid Hiina Rahvavabariigiga, mis halvenesid oluliselt pärast kommunistidevastaseid repressioone Suharto võimuperioodi alguses (1965–1966).&lt;ref name=&quot;USCONGRESS&quot;/&gt; Indoneesia on [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] (NAM) ja [[Islamikonverentsi organisatsioon]]i (OIC) asutajaliige&lt;ref name=&quot;USSTATE&quot;/&gt; ning [[Kagu-Aasia vabakaubanduspiirkond|Kagu-Aasia vabakaubanduspiirkonna]] (AFTA), [[Cairnsi grupp|Cairnsi grupi]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) liige. Kuni 2008. aastani oli riik ka [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]]i (OPEC) liige, kuid lahkus sealt naftaekspordi mahtude vähenemise tõttu. Alates 1966. aastast on Indoneesia majanduslikku ja humanitaarabi saanud peamiselt USA-st, Lääne-Euroopast, Austraaliast ja Jaapanist.&lt;ref name=&quot;USSTATE&quot;/&gt;

Indoneesia valitsus on teinud koostööd mitmete riikidega, et tabada ja süüdi mõista riigis pommiplahvatusi organiseerinud äärmuslikke [[islamist]]e ja [[al-Qā‘idah]]' liikmeid.&lt;ref name=&quot;pomm1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pomm2&quot; /&gt; Ohvriterohkeim pommiplahvatus, mille tagajärjel hukkus 202 inimest, toimus [[Bali]] saarel [[Kuta]] linnas 2002.&lt;ref name=&quot;pomm3&quot; /&gt; Plahvatuste ja neile järgnenud paljude riikide antud hoiatused mõjusid negatiivselt Indoneesia [[turism]]isektorile ning vähenesid oluliselt välisriikide investeeringud riigi majandusse.&lt;ref name=&quot;impacts&quot; /&gt;

== Loodus ==
[[Pilt:Map of Indonesia Demis.png|pisi|275px|Indoneesia looduskaart]]
=== Saarerühmad ja pinnamood ===
Saared on jaotatud nelja rühma: [[Suured Sunda saared]], [[Väiksed Sunda saared]], [[Maluku saared]] ja [[Uus-Guinea]] saar. Saartel vahelduvad [[lavamaa]]d ja [[jõesete]]test moodustunud [[tasandik]]ud keskmise kõrgusega [[mäeahelik]]ega. Riigi kõrgem tipp asub [[Puncak Jaya]] (4884&amp;nbsp;m)&lt;ref name=&quot;Carstensz&quot; /&gt; mäel Uus-Guinea saarel. Sumatra saarel paiknev Indoneesia suurim järv [[Toba järv|Toba]] (pindala 1103&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;) on ühtlasi maailma suurim [[kraater|vulkaanikraatrisse]] tekkinud järv.&lt;ref name=&quot;tobalake&quot; /&gt; Indoneesia [[jõed]] on veerohked ja kannavad kaasa rohkesti [[sete|setteid]]. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad [[Barito]], [[Kapuas]], [[Mahakam]].&lt;ref name=&quot;geography&quot; /&gt; Suurematel jõgedel on levinud jõetransport.
[[Pilt:Tompaluan130910.JPG|pisi|[[Lokon-Empungi kaksikvulkaan]]i Tompaluan-kraatri plahvatus 10. septembril 2013 [[Sulawesi]] saarel Indoneesias. Riigis on vähemalt 150 [[tegevvulkaan]]i]]

=== Vulkaaniline aktiivsus ===
Kuna Indoneesia paikneb [[laam]]ade ([[Indo-Austraalia laam|Indo-Austraalia]], [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a) [[subduktsioonivöönd]]i lähedal, siis asub riik seismiliselt ja vulkaaniliselt väga ebapüsivas piirkonnas. Seetõttu esineb riigis sageli [[maavärin]]aid ja [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]]. Indoneesias on vähemalt 150 [[tegevvulkaan]]i.&lt;ref name=&quot;volcanoes&quot; /&gt; Nende hulka kuuluvad [[Krakatau]] ja [[Tambora]], mis said kuulsaks 19. sajandil toimunud võimsate vulkaanipursete tõttu.&lt;ref name=&quot;Tambora&quot; /&gt; 70 000 – 75 000 aastat tagasi toimunud [[Toba (vulkaan)|Toba vulkaanipurse]] oli arvatavalt maailma üks võimsamaid.&lt;ref name=&quot;Toba&quot; /&gt; Lähiaja suurimate looduskatastroofide hulka kuuluvad [[2004. aasta India ookeani maavärin]], mille tagajärjel hukkus Indoneesias ligi 168 000 inimest&lt;ref name=&quot;tsunami&quot; /&gt; ning 2006. aasta Jaava saare maavärin, mille tõttu hukkus peaaegu 6000 inimest.&lt;ref name=&quot;JavaEarthquake&quot; /&gt; Samas on vulkaanide purskamise ajal mahalangeva [[vulkaaniline tuhk|tuha]] tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad [[mullad]], mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi.&lt;ref name=&quot;countrystudies&quot; /&gt;

=== Kliima ===
Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias [[ekvatoriaalne kliima]]. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on rannikupiirkondades 28&amp;nbsp;°C, sisemaal 23–26&amp;nbsp;°C&lt;ref name=&quot;weatheronline&quot; /&gt; ning mägedes kõrgemal kui 1500&amp;nbsp;m 15–17&amp;nbsp;°C&lt;ref name=&quot;ENE&quot; /&gt;. [[Suhteline õhuniiskus]] on küllalt suur, enamasti vahemikus 70–90%. Piirkonniti suuresti varieeruvat [[aasta keskmine sademete hulk|sademete hulka]] mõjutavad eelkõige [[mussoon]]id. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel.&lt;ref name=&quot;weather&quot; /&gt; Sademeid esineb aasta läbi rohkesti, [[madalik]]el on [[aasta keskmine sademete hulk]] 2000–3000&amp;nbsp;mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000&amp;nbsp;mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate [[mussoon]]ide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 800–1500&amp;nbsp;mm.&lt;ref name=&quot;ENE&quot; /&gt; Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga [[taifuun]]e esineb saartel septembrist detsembrini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune.&lt;ref name=&quot;weatheronline&quot; /&gt;

=== Elustik ===
[[Pilt:Man of the woods.JPG|pisi|[[Sumatra orangutan]] kuulub kriitilises seisundis liikide hulka]]
Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne [[elurikkus]] maailmas teisel kohal ([[Brasiilia]] järel).&lt;ref name=&quot;facts&quot; /&gt; Riigi [[taimestik]]u ja [[loomastik]]u hulgas on esindatud nii [[Aasia]] kui ka [[Austraalia]] päritolu [[liik (bioloogia)|liigid]].&lt;ref name=&quot;florafauna&quot; /&gt; [[Sumatra]], [[Jaava]], [[Kalimantan]] ja [[Bali]] olid kunagi ühenduses [[Euraasia]] mandriga, mistõttu nende saarte fauna on pärit Aasiast. Suured [[imetajad]], näiteks [[sumatra tiiger]], [[jaava ninasarvik|jaava]] ja [[sumatra ninasarvik]], [[orangutan]]id, [[india elevant]] ja [[leopard]]id, olid kunagi laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Tänapäeval on nende arvukus ja levila inimtegevuse tõttu olulisel määral vähenenud. Näiteks [[jaava tiiger|jaava]] ja [[bali tiiger]] on juba välja surnud. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) &lt;ref name=&quot;globalis&quot; /&gt; riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%.&lt;ref name=&quot;forest&quot; /&gt; Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sumatral ja Kalimantanil on metsades kasvavad liigid peamiselt Aasia päritolu, kuid pikemat aega mandrist eraldunud saartel, näiteks Sulawesil, Nusa Tenggaral ja Malukul, on arenenud ainulaadne loomastik ja taimestik.&lt;ref name=&quot;ecology1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ecology2&quot; /&gt; Paapua Uus-Guinea oli aga kunagi ühenduses Austraaliaga ning seetõttu on sealne taimestik ja loomastik (sh ligi 600 linnuliiki) lähedane Austraalia floora ja faunaga.&lt;ref name=&quot;papua&quot; /&gt;

Indoneesia loomastiku hulgas on väga palju [[endeem]]seid liike, näiteks ligi 39% imetajatest (imetajaid kokku 515 liiki), umbes 26% linnuliikidest (linnuliike kokku 1531), 37% [[kahepaiksed|kahepaiksetest]] (kahepaikseid kokku 270 liiki). Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt; kilomeetri pikkune [[rannajoon]] ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud [[mangroov]]id ja [[korallrahu]]d.&lt;ref name=&quot;biodiversity&quot; /&gt; Rannikualade [[ökosüsteemid]]e hulka kuuluvad veel [[rannad]], [[Luide|liivaluited]], [[estuaar]]id, [[mererohi|mererohu]] ja [[vetikad|vetikate]] kasvupiirkonnad, [[muda]]st moodustunud [[märgala]]d ja väikesaarte ökosüsteemid.&lt;ref name=&quot;EcoSeas1&quot;/&gt; Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500&amp;nbsp;m liigirohked ekvatoriaalsed [[vihmametsad]], 1500–3000&amp;nbsp;m kõrgusel [[igihaljus|igihaljad]] lähistroopilised metsad ja [[okaspuumets]]ad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka [[savann]]e ja savannimetsi.&lt;ref name=&quot;ENE&quot; /&gt;

=== Keskkonnaprobleemid ===
Indoneesia rahvastiku kiire kasv ja suurtööstuse pidev areng on tekitanud mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on tihti teisejärguline laialdaselt levinud vaesuse ning nõrga ja alarahastatud keskvalitsuse meetmete tõttu.&lt;ref name=&quot;forestprob&quot; /&gt; 

Levinud probleeme:
* [[raadamine]] ja [[raie]] (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist [[sudu]]ga laialdastel maa-aladel (Lääne-Indoneesia, Singapur, Malaisia);
* mereressursside üleekspluateerimine;
* keskkonnaprobleemid, mis on seotud kiire [[linnastumine|linnastumisega]] ja [[majanduskasv]]uga ning nende hulka kuuluvad [[õhureostus]], [[liiklusummik]]ud, [[prügimajandus]], [[joogivesi|joogivee]] ja [[kanalisatsioon]]i teenused.&lt;ref name=&quot;forestprob&quot;/&gt;

Metsade raie ja [[raba|turbarabade]] hävitamine on teinud Indoneesiast maailma suuruselt kolmanda [[kasvuhoonegaasid]]e emiteerija.&lt;ref name=&quot;emitter&quot; /&gt; Elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike. [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] on [[ohustatud liigid|ohustatud liikide]] hulka kandnud 140 liiki Indoneesias elutsevaid imetajaid ja [[kriitilises seisundis liigid|kriitilises seisundis liikide]] hulka 15 liiki imetajaid, kelle hulgas on ka [[sumatra orangutan]].&lt;ref name=&quot;IUCN&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
[[Pilt:Ubud-Kids.jpg|pisi|[[Balid|Bali]] lapsed. Indoneesias elab ligi 300 etnilist rühma]]
Indoneesia rahvaarv oli 2020. aasta rahvaloenduse andmetel 270,2 miljonit.&lt;ref name=&quot;bps2020&quot; /&gt; Arvatavalt peatub rahvastiku juurdekasv alles 50 aasta pärast.&lt;ref name=&quot;pgrowth&quot; /&gt; Rahvastiku tihedus on 141 inimest ühe ruutkilomeetri kohta (2020).&lt;ref name=&quot;bps2020&quot; /&gt; Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. Indoneesia saarest on ta suurima rahvastikutihedusega ja seal elab üle poole kogu riigi rahvastikust (elanikke 136 miljonit ja rahvastiku tihedus 1029 in/km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;).&lt;ref name=&quot;jaava&quot; /&gt; Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20. sajandi alguses) inimeste ümberasustamisega hõreda inimasustusega saartele. Sama poliitikat jätkati ka pärast riigi iseseisvumist. 1960. aastatel hakati lisaks juurutama pereplaneerimispoliitikat, mis osutus üsna edukaks Bali saarel.&lt;ref name=&quot;planing&quot; /&gt; Samas ümberasustatavate inimeste hulk aina kasvas, ning sisemigratsiooni haripunkt saabus välisabi toel ([[Maailmapank]] ja teised välisdoonorid) 1980. ja 1990. aastatel. [[Jaava]]lt, [[Bali]]lt ja [[Madura]]lt asustati inimesi ümber peamiselt [[Kalimantan]]ile, [[Sumatra]]le, [[Sulawesi]]le, Malukule ja [[Uus-Guinea]]le. Kokku viidi perioodil 1949–2000 oma kodusaarelt minema üle 6 miljoni inimese.&lt;ref name=&quot;transmigration&quot; /&gt; Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes [[dajakid|dajakkidega]] Kalimantani saarel vähemalt 500 [[madurad|madurat]] ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema.&lt;ref name=&quot;massacre&quot; /&gt; Peale Kalimantani on konflikte esinenud ka Malukul, Sulawesil ja Lääne-Paapuas.&lt;ref name=&quot;conflict2&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot;
|+Indoneesia suurimad linnad (2020)&lt;ref name=&quot;citypopulation&quot; /&gt;
! Linn !! Elanike arv
|- 
| [[Jakarta]] || 10 562 088
|-
| [[Surabaya]] || 2 874 314
|-
| [[Bekasi]] || 2 543 676
|-
| [[Bandung]]|| 2 444 160
|-
| [[Medan]] || 2 435 252
|-
| [[Depok]] || 2 056 335
|-
| [[Tangerang]]|| 1 895 486
|-
| [[Palembang]] || 1 668 848
|-
| [[Semarang]]|| 1 653 524
|-
| [[Makassar]] || 1 423 877
|}

Suurem osa indoneeslastest on tõenäoliselt [[Austroneesia keeled|austroneesia keeli]] kõnelevate rahvaste järglased, kes pärinevad arvatavalt [[Taiwan]]i saarelt. Teine oluline rahvusgrupp on [[melaneeslased]], kes elavad peamiselt riigi idaosas.&lt;ref name=&quot;Taylor&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot; /&gt; Kokku elab Indoneesias umbes 300 rahvast ja etnilist gruppi,&lt;ref name=&quot;demography&quot; /&gt; kes räägivad 721 keeles ja dialektis (viis keelt on välja surnud)&lt;ref name=&quot;languages&quot; /&gt;. Indoneesia suurim rahvas on [[jaavalased]] (osakaal 45%), kes domineerivad nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt. Teiste rahvaste hulka kuuluvad [[sundad]] (14%), [[madurad]] (7,5%), [[malaid]] (7,5%) ja teised (26%). Väiksemate, kuid püsivate etniliste [[hiinlased|hiinlaste]], [[indialased|indialaste]] ja [[araablased|araablaste]] grupid elavad üle kogu saarestiku peamiselt [[linnastumine|linnastunud]] piirkondades.&lt;ref name=&quot;ethnics&quot; /&gt;

Indoneesia [[riigikeel]] on [[indoneesia keel]], [[malai keel]]e vorm, mida räägivad peaaegu kõik indoneeslased. Seda keelt kasutatakse kooliõppes, äritegevuses, poliitikas, kohalikus meedias ja akadeemilises maailmas. Keel põhineb [[Johori sultanaat|Johori sultanaadis]] välja arenenud malai keele dialektil, mida kasutati laialdaselt [[Malai saarestik]]us suhtluskeelena (''[[lingua franca]]'') ning mis on tänapäeval Singapuri, Malaisia ja Brunei riigikeel. Indoneesia keele kasutamist propageerisid [[Rahvuslus|rahvuslased]] 1920. aastatel, see kuulutati ametlikult riigikeeleks pärast riigi iseseisvumist 1945. aastal. Enamik indoneeslasi kasutab vähemalt ühte (sageli põhikeelena) ligi kolmesajast riigis kasutatavast keelest ja dialektist. Nendest on kõige populaarsem jaava keel, mida räägib Indoneesia suurim rahvas.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt; Samas hõredalt asustatud Lääne-Paapuas on kasutusel 276 keelt.&lt;ref name=&quot;languages2&quot; /&gt;

Kuigi Indoneesia põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, tunnistab riik ametlikult vaid kuut [[religioon]]i: [[islam]]it, [[protestantlus]]t, [[katoliiklus]]t, [[hinduism]]i, [[budism]]i ja [[konfutsianism]]i.&lt;ref name=&quot;religioon1&quot; /&gt; 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab riigis muslimeid 87,2%, protestante 7,0%, katoliiklasi 2,9%, hinduiste 1,7%, budiste 0,7%.&lt;ref name=&quot;sp2010&quot; /&gt; Enamik hindusid elab Bali saarel&lt;ref name=&quot;OEYBALI&quot; /&gt; ja suurem osa budistidest on etnilised hiinlased&lt;ref name=&quot;budism&quot; /&gt;. Kuigi hinduism ja budism on tänapäeval vähe levinud, on need varem Indoneesia kultuuri märkimisväärselt mõjutanud. Islam kinnistus kaupmeeste abil Sumatra põhjaosas 13. sajandil ja sai piirkonna valitsevaks usundiks 16. sajandil.&lt;ref name=&quot;islam&quot; /&gt; Rooma katoliku usk jõudis Indoneesiasse [[Portugal]]i kolonistide ja [[misjonär]]idega.&lt;ref name=&quot;katolik&quot; /&gt; Protestantlus saabus koloniaalajastul koos Hollandi [[kalvinism|kalvinistidest]] ja [[Luterlus|luterlastest]] misjonäridega.&lt;ref name=&quot;Christianity&quot; /&gt;

Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Elanike mediaanvanus on 28,2 aastat. [[Sünd]]ide ja [[surm]]ade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste [[suremus]] 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Elanike [[keskmine eluiga]] on meestel 68,8 ja naistel 74,0 aastat. Üle 15-aastaste meeste kirjaoskus on 94% ja naiste oma 86,8%.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;

== Majandus ==

{| class=&quot;wikitable floatright&quot; style=&quot;font-size: 87%;&quot;
|+Tähtsamad põllumajandussaadused ja nende toodangumaht (2023)&lt;ref name=&quot;fao&quot; /&gt;
! Saadus !! Toodangumaht,&lt;br&gt;tonnides
|- 
| [[Õlipalm]]i viljad || 240 000 000
|-
| [[Riis]] || 53 980 993
|-
| [[Suhkruroog]] || 34 700 000
|-
| [[Mais]] || 19 985 653
|-
| [[Mais]] || 19 008 426
|-
| [[Kookospähklid]] ||	17 970 220
|-
| [[Maniokk]] || 17 213 042
|-
| [[Banaan]]id || 9 335 232
|-
| Kanamunad || 6 506 367
|-
| Kanaliha || 4 444 252
|-
| [[Mango]]d, [[mangostan]]id,&lt;br&gt; [[guajaavid]] || 4 104 448
|-
| [[Ananass]]id || 3 156 576
|-
| [[Tšilli]]d ja [[piprad]] || 3 061 260
|-
| [[Apelsin]]id || 2 923 349
|-
| Naturaalne [[kautšuk]] || 2 651 237
|}
Indoneesia majandus on [[segamajandus]], kus erasektor ja riigisektor on mõlemad olulised.&lt;ref name=&quot;USSTATE&quot; /&gt; Riigi majandus on suurim [[Kagu-Aasia]]s ja riik kuulub [[G-20]] liikmesriikide hulka.&lt;ref name=&quot;G20&quot; /&gt; Indoneesia arvestuslik [[sisemajanduse kogutoodang]] [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] alusel oli 2025. aastal 5,449 triljonit [[USA dollar]]it, millega riik platseerus maailmas 7. kohale. Samas oli Indoneesia hinnanguline [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] ostujõu pariteedi alusel 15 756 USA dollarit, millega jääb riik maailmas 109. kohale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Arvestuslik [[majanduskasv]] on olnud aastatel 2023–2025 u 5% aastas&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Report For Selected Countries and Subjects |url=https://www.imf.org/en/publications/weo/weo-database/2025/april/weo-report?c=536%2C&amp;s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPPPSH%2CPCPIPCH%2CGGXWDN_NGDP%2CBCA_NGDPD%2C&amp;sy=1980&amp;ey=2030&amp;ssm=0&amp;scsm=1&amp;scc=0&amp;ssd=1&amp;ssc=0&amp;sic=0&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1 |vaadatud=7. juuni 2026 |väljaanne=International Monetary Fund Data}}&lt;/ref&gt;.

[[Tööstus]]sektori osakaal oli majanduses kõige suurem, moodustades sisemajanduse kogutoodangust 46,4% (2010), järgnes [[teenindus]]sektor (37,1%) ja [[põllumajandus]]sektor (16,5%). 2010. aastal oli kõige suurem tööjõu osakaal teeninduses (hinnanguliselt 48,9%), millele järgnes põllumajandus (38,3%) ja tööstus (12,8%). Riigi eelarve ülejääk oli 2010. aastal 8,5 miljardit USA dollarit (arvestuslik), aasta varem 10,75 miljardit USA dollarit. Tööstussektorist on kõige olulisemad nafta-, maagaasi- ja kaevandustööstus, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus, puidu-, kautšuki- ja toiduainetetööstus ning turism. Riigi [[elekter|elektritoodang]] oli 2008. aastal 129 miljardit [[kWh]]. 2009. aastal oli arvestuslik naftatoodang 1,023 miljonit [[barrel]]it ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;

=== Majanduse areng ===
1960. aastatel kannatas Indoneesia majandus tõsiselt poliitilise ebastabiilsuse, noore ja kogenematu valitsuse ning majandusliku natsionalismi tõttu, mis põhjustas elanikkonna seas vaesust ja nälga. [[Sukarno]] valitsusaja lõpus 1960. aastate keskel oli majandus kaoses – aastane [[inflatsioon]] oli ligi 1000%, eksport oli lakanud ja [[taristu]] lagunenud, tehased töötasid minimaalse jõudlusega ja investeeringud majandusse olid kokku kuivanud. Uus valitsus asus kohe majandusprobleeme lahendama ning peagi saadigi inflatsioon kontrolli alla, stabiliseerus ruupia kurss välisvaluutade suhtes, ajatati [[välisvõlg]] ning soodustati välisabi ja -investeeringute sissevoolu.

[[Pilt:Jalan Thamrin Jakarta2.JPG|pisi|vasakul|[[Jakarta]] on Indoneesia tähtsaim majanduskeskus]]
[[Pilt:KerbauJawa.jpg|pisi|Kodustatud vesipühvlite kasutamine riisipõllu harimisel]]

Kuni 2008. aastani oli Indoneesia Kagu-Aasia riikide seas ainus [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]]i (OPEC) liige. Organisatsioonist lahkumise põhjuseks sai toornafta sisenõudluse järjepidev kasv, mille rahuldamiseks enam riigi omatoodangust ei piisanud.&lt;ref name=&quot;OPEC&quot; /&gt; 1970. aastate maailmaturu naftahinna tõus tõi aga Indoneesiale nii suurt eksporditulu, et selle abil saavutatud majanduskasv aastatel 1968–1981 oli keskmiselt üle 7%. 1980. aastate lõpus viidi läbi uued majandusreformid, kuna majandus oli ülereguleeritud ja sõltus liigselt langenud nafta maailmaturu hindadest ning aastane majanduskasv oli perioodil 1981–1988 keskmiselt 4,3%. Reformide hulka kuulus ruupia [[devalveerimine]] (ekspordi soodustamiseks) ja majandusregulatsioonide lõdvendamine, mis tõi endaga kaasa välisinvesteeringute sissevoolu, seda eriti kiiresti arenevasse ekspordisuunitlusega [[töötlev majandus|töötlevasse majandussektorisse]] ning mille abil oli riigi aastane majanduskasv aastatel 1989–1997 keskmiselt 7%.&lt;ref name=&quot;schwarz&quot; /&gt;

Indoneesia majandus kannatas tõsiselt 1997.–1998. aasta majanduskriisi ajal. Majandus langes 13,7% ja ruupia kurss kukkus USA dollari suhtes tasemelt 2600 tasemele 14 000 ruupiat ühe dollari eest.&lt;ref name=&quot;CountryBrief&quot; /&gt; Rahvuslik valuuta stabiliseerus seejärel vahemikus 8000–10 000 ruupiat ühe dollari eest&lt;ref name=&quot;valuuta&quot; /&gt; ning järgnes aeglane, kuid püsiv majanduskasv. Samas vähendas majanduse taastumist poliitiline ebastabiilsus, aeglaselt kulgevad majandusreformid ja [[korruptsioon]].&lt;ref name=economist1 /&gt;&lt;ref name = &quot;Asia&quot; /&gt; [[Transparency International]]i loodud korruptsiooniindeksi taseme järgi on Indoneesia maailma riikide hulgas 110. kohal (2010).&lt;ref name =&quot;Transparency&quot; /&gt; Järgnevate aastate positiivsele majanduskasvule vaatamata elasid paljud Indoneesia elanikud vaesuses ning suur oli ka [[tööpuudus]], seda peamiselt madalate töötasude, toidukaupade ja kütuse kiire hinnatõusu tõttu. 2010. aastal oli arvestuslik tööpuudus 7,1%, aasta varem 7,9%. 13,3% rahvastikust elas allpool [[vaesuspiir]]i.&lt;ref name =&quot;CIA&quot; /&gt; Alates 2007. aastast oli aga [[pangandus]]sektori kosumise ja sisenõudluse kasvu tõttu majanduskasv 4,5–6,3%,&lt;ref name =&quot;IMF&quot; /&gt; mis aitas riigil ülemaailmse majanduskriisi aastatel 2008–2009 paremini toime tulla.&lt;ref name =&quot;IMF2&quot; /&gt;

=== Väliskaubandus ===
2009. aastal olid Indoneesia tähtsaimad ekspordipartnerid [[Jaapan]] (17,3%), [[Singapur]] (11,3%), [[USA]] (10,8%) ja Hiina (7,6%). Samal aastal olid olulisemad impordipartnerid Singapur (25,0%), Hiina (12,5%) ja Jaapan (8,9%). Riik [[eksport]]is 2010. aastal kaupa hinnanguliselt 146 miljardi USA dollari väärtuses ning [[import]]is kaupa 2009. aastal 119,5 miljardi dollari väärtuses. Indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid, mille hulka kuuluvad [[nafta]], [[maagaas]], [[tina]], [[vask]] ja [[kuld]]. Riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed, keemiatööstuse saadused, kütused ja toiduained. Tähtsamate ekspordiartiklite seas on nafta, maagaas, elektriseadmed, vineer, kummi, palmiõli, tekstiiltooted.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;faotrade&quot; /&gt;

=== Transport ===
[[Pilt:Ship-IMG 3429.JPG|pisi|Traditsioonilised puidust kahemastilised [[Jaht (purjekas)|purjekad]] on saartevahelisel kaubaveol siiani kasutusel]]
Indoneesia transpordivõrgus domineerib [[maanteetransport]], mille kaubaveo osakaal riigi transpordivedudest on 70% ([[tonnkilomeeter|tonnkilomeetritest]]) ja reisivedude osakaal 82% ([[reisijakilomeeter|reisijakilomeetritest]]).&lt;ref name =&quot;transport&quot; /&gt; Riigi [[maantee]]de kogupikkus on 496 607&amp;nbsp;km (2013), neist 57% on kõvakattega teed.&lt;ref name =&quot;CIA&quot; /&gt; 2003. aastal moodustasid [[mootorrattad]] [[mootorsõiduk]]ite koguhulgast 71%. Autode osakaal suureneb järk-järgult impordipiirangute liberaliseerimise tõttu. Vaatamata [[taristu]] kiirele arengule on suurlinnad pidevalt hädas liiklusummikutega.&lt;ref name =&quot;transport&quot; /&gt;

[[Raudteetransport]] on levinud vaid kahel saarel – Jaaval ja Sumatral. Kalimantanil on arendamisel uued raudteevõrgud [[kivisüsi|kivisöe]] transportimiseks [[kaevandus]]test [[sadam]]atesse.&lt;ref name =&quot;coaltransport&quot; /&gt; Esimene [[raudtee]]lõik ehitati Jaava saare keskosas aastal 1864.&lt;ref name =&quot;train&quot; /&gt; Indoneesias töötab neli isoleeritud raudteevõrku – kolm Sumatral ja üks Jaaval.&lt;ref name =&quot;transport&quot; /&gt; Riigi raudteede kogupikkus on 8159&amp;nbsp;km, nendest on elektrifitseeritud 565&amp;nbsp;km.&lt;ref name =&quot;CIA&quot; /&gt; Raudteevõrk on kõige tihedam Jaava saarel.

[[Siseveekogu]]de veeteede kogupikkus on 21 579&amp;nbsp;km (2011)&lt;ref name =&quot;CIA&quot; /&gt; ja laevatatavaid [[jõgi|jõgesid]] on umbes 50. Üle poole neist asub Kalimantanil ja ülejäänud Sumatral. Saarestikus töötab umbes 300 sadamat, millest 43 tegeleb rahvusvaheliste vedudega. [[Meretransport|Meretranspordis]] domineerivad riigisisesed kaubaveod (ligi 60%), mis ületavad väliskaubandust. Riigisiseselt reisib laevadega saarte vahel aastas umbes 14 miljonit inimest.&lt;ref name =&quot;transport&quot; /&gt; Riigi kaubalaevastik koosneb 1244 alusest. [[Malaka väin]]as ja [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina meres]] ohustavad kaubavedusid [[piraadid]].&lt;ref name =&quot;CIA&quot; /&gt;

[[Õhutransport|Õhutranspordi]] osakaal on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, seda peamiselt saartevaheliste pikkade vahemaade ja olemasoleva transpordivõrgu puudulikkuse tõttu.&lt;ref name =&quot;transport&quot; /&gt; Riigis on tänapäeval 673 (2013) [[lennuväli|lennuvälja]], millest 186-l on [[Rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud.&lt;ref name =&quot;CIA&quot; /&gt;

=== Turism ===
[[Turism]] on Indoneesias kiirelt arenev majandusharu. 2009. aastal külastas riiki 6,45 miljonit turisti ja turismi osakaal SKT-st moodustab umbes 3%. Siiski on arenguruumi veel palju, sest väikest naaberriiki [[Singapur]]i külastas samal aastal 9,5 miljonit turisti.&lt;ref name =&quot;economy&quot; /&gt;

== Haridus ==
[[Pilt:Trowulan Museum 4.jpg|pisi|Indoneesia õpilased]]
Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni.&lt;ref name=&quot;WBeducation&quot; /&gt; Alates 1994. aastast kehtib Indoneesias 7–15-aastaste laste koolikohustus. Enne seda oli koolikohustus 7–12-aastatel lastel.&lt;ref name=&quot;idpnorway&quot; /&gt;

Hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi – haridusministeerium, mille alla kuuluvad 84% koolidest ja religiooniministeerium (16%). Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%. Põhi- ja keskastmes õppivate laste osakaal (vastavalt 66% ja 45%) on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, kuid jääb endiselt alla lähiriikide vastavatele näitajatele. Samuti on Indoneesias naaberriikidega võrreldes väiksem haridust saavate eelkooliealiste laste ja üliõpilaste osakaal.&lt;ref name=&quot;WBeducation&quot; /&gt;

Viimase 10 aasta jooksul on Indoneesia valitsus oluliselt suurendanud tähelepanu hariduse edendamisele. Kulutused haridussektoris on kasvanud märkimisväärselt alates 1990. aastate lõpu majanduskriisist, kahekordistudes aastatel 2000–2006. Aastal 2007 möödusid haridussektori kulud kõigist teistest sektoritest, moodustades 3,4% sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=&quot;WBeducation&quot; /&gt;

2009. aasta seisuga õppis Indoneesia 82 [[kõrgkool]]is 4,8 miljonit üliõpilast. Valitsus planeerib suurendada 2020. aastaks üliõpilaste arvu 260 000 võrra.&lt;ref name=&quot;britishcouncil&quot; /&gt;

[[Pilt:SMUN 54 Jakarta.jpg|pisi|Kool Jakartas]]

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Õpilaste arv haridusasutustes (2009)&lt;ref name=&quot;britishcouncil&quot; /&gt;
! Asutused
! Arv
|-
| Lasteaiad
| 8 miljonit
|-
| Algkoolid
| 27 miljonit
|-
| Põhiastme koolid
| 7,8 miljonit
|-
| Keskastme koolid
| 6 miljonit
|-
| Kõrgkoolid
| 4,8 miljonit
|-
|}

== Riigikaitse ==
Indoneesia maa-, mere- ja õhuvägedesse kuulub kokku 300 000 sõjaväelast.&lt;ref name=&quot;armee&quot; /&gt; Armee tegevteenistusse kuulub umbes 233 000 inimest. Kaitsekulutuste osakaal eelarves oli 2006. aastal 4% [[SKT]]-st.&lt;ref name=&quot;armee2&quot; /&gt; Pärast Suharto tagasiastumist oli ühe reformi eesmärgiks armee ametliku esindatuse eemaldamine parlamendist, kuid endiselt on selle poliitiline mõju üsna laialdane.&lt;ref name=&quot;friend1&quot; /&gt;

Separatismi esinemine [[Aceh]]i ja [[Paapua provints]]is on viinud relvastatud kokkupõrgete, inimõiguste rikkumise ja mõlemapoolse vägivallani.&lt;ref name=&quot;aceh&quot; /&gt; Juhuti esinevad relvastatud kokkupõrked Acehi separatistide ja keskvõimu relvajõudude vahel olid kestnud ligi 30 aastat, kui 2005. aastal sõlmiti poolte vahel relvarahu.&lt;ref name=&quot;Acehrebels&quot; /&gt; Paapua provintsis pole vägivald veel lõppenud, kuigi regioon on saanud [[autonoomia]] staatuse pärast Suharto tagasiastumist.&lt;ref name=&quot;papuariot1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;papuariot2&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:Borobudur ship.JPG|pisi|[[Borobudur]]i templile tahutud laev umbes aastast 800 pKr]]

[[Jaava saar]]elt 1890. aastate alguses leitud [[fossiil]]sed jäänused kuulusid väljasurnud inimliigile [[püstine inimene]] (''Homo erectus''), kes elasid Indoneesia saartel hinnanguliselt 500 000 kuni 1,7 miljonit aastat tagasi. Püstise inimese järglased (''[[Homo erectus soloensis]]'') arenesid Jaava saarel välja arvatavalt 500 000 – 100 000 aastat tagasi.&lt;ref name = &quot;erectus&quot; /&gt; ''[[Homo sapiens]]'' jõudis [[Lõuna-Aasia]]st Indoneesiasse umbes 50 000 aastat tagasi. Viimased ''Homo erecticus''&lt;nowiki/&gt;'e esindajad kadusid Jaava saarelt umbes 30 000 aastat tagasi.&lt;ref name = &quot;sapiens&quot; /&gt; Tänapäeval moodustavavad enamiku Indoneesia elanikest [[Austroneesia keeled|Austroneesia keeli]] kõnelevate rahvaste järeltulijad, kes saabusid [[Kagu-Aasia]]sse [[Taiwani saar]]elt umbes 2000 eKr, tõrjudes kohalikud [[Melaneesia|melaneeslased]] maa idaregioonidesse.&lt;ref name=&quot;Taylor&quot; /&gt;

Ideaalilähedased põllukultuuride kasvatustingimused ja üleujutatud [[riis]]ipõldude harimine alates 8. sajandist eKr võimaldasid küladel, linnadel ja väikestel kuningriikidel 1. sajandiks pKr heale järjele jõuda. 5. sajandil tekkis Jaava saare lääneosas teadaolevalt vanim kuningriik [[Tarumanegara]], mis kuulus India kultuuri mõjusfääri. Indoneesia strateegiliselt tähtis geograafiline asukoht aitas kaasa sise- ja väliskaubanduse arengule. Tähtsamateks kaubanduspartneriteks said India kuningriigid ja Hiina. Sellest perioodist alates on kaubavahetus piirkonna majanduses olulist osa etendanud.&lt;ref name = &quot;Taylor&quot; /&gt;

[[Pilt:Main shrine of Prambanan temples.JPG|pisi|püsti|[[Prambanan]]i hinduistlik tempel Jaava saare keskosas]]
Alates 7. sajandist sai tänu kaubavahetusele üsna jõukaks [[Sriwijaya]] riik, kuhu jõudsid kaubateede abil ka [[hinduism]] ja [[budism]].&lt;ref name = &quot;Ricklefs&quot;/&gt; 8. ja 10. sajandi vahel tekkisid ja kadusid Jaava sisemaal kaks dünastiat: budistlik [[Sailendra]] ja hinduistlik [[Matarami kuningriik|Mataram]]. Need agraarriigid jätsid endast maha sellised suured religioossed monumendid nagu [[Borobudur]] ja [[Prambanan]]. Hinduistlik [[Majapahit]]i kuningriik asutati Jaava saare idaosas 13. sajandi lõpus ning ligi 100 aasta jooksul sai ta enda kontrolli alla peaaegu kõik suuremad saared Indoneesia arhipelaagis.&lt;ref name = &quot;majapahit&quot; /&gt;

Kuigi muslimitest kaupmehed jõudsid Kagu-Aasiasse juba [[islam]]i leviku algusperioodil, pärinevad varasemad Indoneesia elanikkonna islamiseerumise tõendid alates 13. sajandist [[Sumatra]] saare põhjaosast. Ülejäänud Indoneesia piirkonnad islamiseerusid järk-järgult. 16. sajandi lõpuks sai islamist valitsev religioon Jaaval ja Sumatral. Enamikus piirkondades segunes islam kohaliku kultuuri ja religioonidega või vahetas need välja ning sellest kujunes domineeriv religioon, seda eriti Jaava saarel. Portugali kaupmehed saabusid Indoneesiasse 1512. aastal, soovides saada monopoolseid õigusi [[Maluku saared|Maluku saartel]] kasvavate [[muskaatpähkel|muskaatpähklitega]], [[nelk (maitseaine)|nelgiga]] ja [[kubeebapipar|kubeebapipraga]] kauplemisel. Varsti saabusid ka [[Holland]]i ja [[Suurbritannia|Briti]] kaupmehed. 1602. aastal moodustasid hollandlased [[Madalmaade Ida-India Kompanii]] ja said piirkonnas domineerivaks jõuks.&lt;ref name = &quot;Ricklefs&quot; /&gt; Portugallased tõrjuti saarestikust välja (v.a [[Ida-Timor]]) 17. sajandi esimesel poolel. Jaava saare suurim riik – [[Matarami sultanaat]] (16. sajand – 1755) – langes koloniaalvõimust sõltuvusse 18. sajandi alguses.&lt;ref name = &quot;ENE&quot; /&gt; Pärast Madalmaade Ida-India Kompanii [[pankrot]]istumist moodustas Hollandi valitsus aastal 1800 [[Madalmaade Ida-India]] [[koloonia]].&lt;ref name = &quot;Ricklefs&quot; /&gt;

Peaaegu kogu koloniaalperioodi jooksul hoidsid hollandlased kindluste abil enda kontrolli all peamiselt rannikupiirkonda. Alles 20. sajandil laienes Hollandi ülemvõim suuremate saarte sisemaale. Hollandi väed surusid pidevalt maha ülestõuse nii Jaava saarel kui ka mujal. Kohalike liidrite ja verise [[Acehi sõda|Acehi sõja]] (1873–1903) mõjul (sõja käigus alistati [[Acehi sultanaat]]) nõrgenes kolonistide mõjuvõim.&lt;ref name = &quot;schwarz&quot; /&gt; Hollandlaste võim asendus [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal [[Jaapan]]i [[okupatsioon]]iga (1942–1945).&lt;ref name = &quot;Ricklefs&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;muse&quot;/&gt;
[[Pilt:Presiden Sukarno.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Sukarno]], Indoneesia esimene president]]
Kaks päeva pärast Jaapani alistumist, [[17. august]]il [[1945]] kuulutasid mõjukas rahvuslik liider [[Sukarno]] (kes määrati hiljem presidendiks) ja [[Mohammad Hatta]] välja riigi iseseisvuse.&lt;ref name = &quot;sukarnoyears&quot; /&gt; Hollandlased üritasid seejärel oma võimu regioonis uuesti kehtestada, kuid olid sunnitud 1945–1949 toimunud [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] järel riigi iseseisvust tunnustama. [[Haag]]is sõlmitud kokkulepete kohaselt tunnustas Holland Indoneesia iseseisvust [[personaalunioon]]i ja föderaalriigina, millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 Madalmaadele formaalselt alluvat riiki. [[Lääne-Paapua]] (ehk [[Uus-Guinea]] saare lääneosa) jäi Hollandile.&lt;ref name = &quot;gimonca1&quot; /&gt; Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949&lt;ref name = &quot;sukarnoyears2&quot; /&gt;. 1950. aasta märtsiks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.&lt;ref name = &quot;gimonca1&quot; /&gt; Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail [[1963]]&lt;ref name = &quot;westpapua&quot; /&gt; ning inkorporeeris selle riigi koosseisu [[1969]]. aastal.&lt;ref name = &quot;FreeChoice&quot; /&gt;

Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.&lt;ref name = &quot;Ricklefs&quot; /&gt; [[30. september|30. septembril]] [[1965]] surus armee maha [[30. Septembri Liikumine|ohvitserirühma võimuhaaramiskatse]]. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral [[Suharto]] ja kaitseminister [[Abdul Haris Nasution|Nasution]], kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid [[1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad|kommunistidevastaseid repressioone]], mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.&lt;ref name=&quot;counterpunch&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AsianSurvey&quot; /&gt; Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis [[1968]].&lt;ref name = &quot;gimonca2&quot; /&gt; Uus valitsus asus majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.&lt;ref name=&quot;ENE&quot; /&gt; Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.&lt;ref name=&quot;schwarz&quot; /&gt;&lt;ref name =&quot;Ricklefs&quot; /&gt; [[1975]]. aastal okupeerisid Indoneesia väed [[Ida-Timor]]i.&lt;ref name = &quot;gimonca2&quot; /&gt;

1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv [[majanduskriis]]. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. [[1998]]. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.&lt;ref name = &quot;gimonca3&quot; /&gt; 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon [[Timor]]i saare idaosas.&lt;ref name=&quot;FordKissinger&quot; /&gt; Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlik areng ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terroriaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.&lt;ref name=&quot;trincoll&quot; /&gt; 2005. aastal sõlmis keskvalitsus rahuleppe [[Aceh]]i separatistidega, lõpetades peaaegu 30 aastat kestnud relvakonflikti, mille käigus hukkus üle 15 000 inimese.&lt;ref name=&quot;Acehrebels&quot; /&gt;

== Kultuur ==
[[Pilt:Wayang Pandawa.jpg|pisi|280px|Varjuteater ''wayang kulit'']]
Indoneesias elab ligi 300 etnilist gruppi, kelle kultuuriline identiteet on tekkinud sajandite jooksul ning seda on mõjutanud [[India kultuur|India]], [[araabia kultuur|araabia]], [[Hiina kultuur|Hiina]] ja [[Euroopa kultuur]]. Näiteks sisaldavad jaava ja bali tantsud (samuti ka varjuteater ''wayang kulit'') hindu kultuuri ja [[mütoloogia]] aspekte. [[Indoneesia arhitektuur]]i on kõige rohkem mõjutanud [[India arhitektuur]], kuid märkimisväärset mõju on avaldanud ka [[Hiina arhitektuur|Hiina]], [[araabia arhitektuur|araabia]] ja [[Euroopa arhitektuur]].

[[Sport]] on Indoneesias üldjuhul meestele orienteeritud, suureks probleemiks on sporti saatvad illegaalsed kihlveod. Kõige populaarsemad spordialad on [[sulgpall]] ja [[jalgpall]].&lt;ref name=&quot;facts&quot; /&gt; Olümpiamängudelt on võitnud medaleid Indoneesia sulgpallikoondis. Indoneesia on võitnud ka meeste ja naiste sulgpalli võistkondlikud maailmameistrivõistlused [[Thomas Cup]] ja [[Uber Cup]] vastavalt 13 ja 3 korral. Jalgpallis ei ole seevastu suurt edu saavutatud – [[Indoneesia jalgpallikoondis]] on [[FIFA edetabel]]is 2014. aasta alguse seisuga alles 161. kohal. Traditsiooniliste spordialade hulka kuuluvad veel ''[[sepak takraw]]'' ja [[pull]]ide võiduajamine [[Madura]]l.

[[Pilt:Food Sundanese Restaurant, Jakarta.jpg|pisi|Mõned traditsioonilised Indoneesia road]]
[[Indoneesia köök]] on regiooniti erinev ning selle mõjutused pärinevad Hiinast, Euroopast, [[Lähis-Ida]]st ja Indiast.&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot; /&gt; Põhitoiduks on [[riis]], mida serveeritakse [[liha]] ja [[köögiviljad]]e garniirina. [[Vürtsid]] (eriti [[tšilli]]), [[kookospiim]], [[kala (toit)|kala]] ja [[kanaliha|kana]] on toitude põhilised komponendid. Erinevalt Vietnami ja Tai toidust segatakse vähem maitseaineid ning maitsestatakse lihtsalt ja rohkelt.&lt;ref name=&quot;eastasianfood&quot; /&gt;
[[Pilt:Traditional indonesian instruments02.jpg|pisi|vasakul|Traditsioonilised Indoneesia muusikainstrumendid]]
Indoneesia traditsioonilisse [[muusika|muusikasse]] kuuluvad ''[[gamelan]]'' ja ''[[kroncong]]'' (või ''krontjong''). ''Gamelan'' on [[Ansambel (muusika)|ansambel]] (levinud peamiselt Jaaval ja Balil), mille mäng põhineb [[Pentatoonika|pentatoonilistel]] [[helilaad]]idel. ''[[Dangdut]]'' on tänapäevane [[popmuusika]], millel on araabia, India ja malai rahvamuusika sugemed. Indoneesia kohaliku filmitööstuse toodang oli väga populaarne ja domineeris Indoneesia kinodes 1980. aastatel. 1990. aastatel võtsid aga võimust [[Hollywood]]i ja [[Hongkong]]i filmid. 21. sajandi algusest on kohaliku filmitööstuse toodang taas kasvamas.&lt;ref name=&quot;movie&quot; /&gt;

Vanimad Indoneesia kirjamälestised on [[Sanskriti keel|sanskritikeelsed]] [[raidkirjad]] (leiti Kalimantani idaosast), mis pärinevad 4. sajandi teisest poolest pKr.&lt;ref name=&quot;kutai&quot; /&gt; Esimesed kirjandusteosed ilmusid [[vanajaava keel|vanajaava]] ehk kaavi keeles umbes 8. sajandil.&lt;ref name=&quot;ENE&quot; /&gt; Vanajaava kultuuri peamiseks kirjandusžanriks oli ''[[kakawin]]'' – sanskriti kirjandusest tuletatud poeem, mida esitati Jaava saare kuningakodades 9.–16. sajandini.&lt;ref&gt;Taylor (2003), pages 32–33.&lt;/ref&gt; Vanim selline teos on &quot;Ramayana&quot; (umbes aastast 870).&lt;ref name=&quot;Ramayana&quot; /&gt; Esimeste [[proosa]]teoste hulka kuulusid &quot;Pararaton&quot; ja &quot;Tantu Panggělaran&quot; (arvatavalt 15. sajandist).&lt;ref name=&quot;ENE&quot; /&gt; Hilisema Indoneesia kirjanduse tähtsamad autorid on hollandlane [[Multatuli]] (1820–1877), kes kritiseeris Indoneesia põliselanike kohtlemist Hollandi koloniaalvõimude poolt; Sumatra saarelt pärit [[Muhammad Yamin]] (1903–1962) ja [[Hamka]] (1908–1981) olid iseseisvuse-eelse aja tähtsamad rahvuslastest kirjanikud&lt;ref&gt;Taylor (2003), pages 299–301.&lt;/ref&gt; ja [[Pramoedya Ananta Toer]] (1925–2006), kes oli kuulus [[romaan]]ikirjanik.&lt;ref&gt;Vickers (2005) pages 3 to 7; Friend (2003), pages 74, 180.&lt;/ref&gt; Paljud indoneeslased kannavad kaasa [[rahvaluule]] ja [[rahvajutt|rahvajutu]] traditsiooni, mis aitab neil säilitada oma identiteeti.&lt;ref name=&quot;heritage&quot; /&gt;

[[Indoneesia meedia]] vabadus suurenes märkimisväärselt pärast [[Suharto]] võimuperioodi, mil tänapäeval tähtsuse minetanud informatsiooniministeerium jälgis ja hoidis enda kontrolli all kodumaist meediat ning piiras välismaist.&lt;ref name=&quot;media&quot; /&gt; Televisiooniturul konkureerib tosinkond televisioonivõrku – kaks avalik-õiguslikku ja kümme kommertsvõrku. Riigis tegutseb üle saja kohaliku telejaama, laialdaselt on levinud satelliit- ja kaabeltelevisioon; raadiojaamu on üle 700, millest üle 650 erajaamad (2008). Internetti kasutas 2009. aastal ligi 20 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;
[[Pilt: Mud Cow Racing - Pacu Jawi - West Sumatra, Indonesia.jpg|pisi|[[Lääne-Sumatra provints]]is [[Tanah Datar regentkond|Tanah Datari regentkonnas]] korraldatav traditsiooniline [[pull]]ide võiduajamine (''[[pacu jawi]]'')]]
==Vaata ka==
* [[2012. aasta Indoneesia maavärin]]
* [[Eesti-Indoneesia suhted]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;CIA&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html |pealkiri=Indonesia – The World Factbook |väljaandja=United States Central Intelligence Agency |vaadatud=16.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=10.12.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;economist1&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html |pealkiri=Poverty in Indonesia: Always with them |väljaanne=www.economist.com |vaadatud=16.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=10.12.2008 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etymonline&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.etymonline.com/index.php?term=indonesian |pealkiri=Indonesian – online etymology dictionary |väljaanne=www.etymonline.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=14.08.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110814045748/http://www.etymonline.com/index.php?term=indonesian |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GeorgeWindsorEarl&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://epress.anu.edu.au/foreign_bodies/mobile_devices/ch03s03.html |pealkiri=George Windsor Earl — 'a single glance is sufficient' |väljaanne=epress.anu.edu.au |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Harijanti2006&quot;&gt;{{cite journal |title=Indonesia: General elections test the amended Constitution and the new Constitutional Court |journal=International Journal of Constitutional Law |author=Susi Dwi Harijanti and Tim Lindsey |volume=4 |issue=1 |year=2006 |pages=138–150}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;legalsystem&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.nyulawglobal.org/globalex/Indonesia.htm |pealkiri=The Indonesian Legal System and Legal Research |väljaanne=www.nyulawglobal.org |vaadatud=18.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;carter&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.cartercenter.org/documents/2161.pdf |pealkiri=The Carter Center 2004. Indonesia Election Report |väljaandja=The Carter Center |failitüüp=PDF |aeg=2005 |koht=Atlanta |vaadatud=18.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=14.06.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070614025148/http://www.cartercenter.org/documents/2161.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;embassy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.embassyofindonesia.org/about/government.htm |pealkiri=About Indonesia: Government |väljaanne=www.embassyofindonesia.org |vaadatud=18.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=6.08.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120806172826/http://www.embassyofindonesia.org/about/government.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USSTATE&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/2748.htm |pealkiri=Background Note: Indonesia |väljaanne=www.state.gov |vaadatud=18.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USCONGRESS&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Indonesia.pdf |pealkiri=The Carter Center 2004. Indonesia Election Report |väljaandja=U.S Library of Congress |failitüüp=PDF |aeg=2004 |koht= |vaadatud=18.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sharia&quot;&gt;{{cite journal |author=Michelle Ann Miller |title=The Nanggroe Aceh Darussalam law: a serious response to Acehnese separatism? |journal=Asian Ethnicity |volume=5 |issue=3 |url=http://www.ingentaconnect.com/content/routledg/caet/2004/00000005/00000003/art00005 |year=2004 |pages=333–351}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;countrystudies&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/28.htm |pealkiri=Geography |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;westpapua&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.asia-pacific-solidarity.net/southeastasia/westpapua/reports/specialrep_westpapuachurchreport_june07.htm |pealkiri=West Papuan Churches' deepest concern and appeal to the international community |väljaanne=www.asia-pacific-solidarity.net |vaadatud=20.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=22.07.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110722061507/http://www.asia-pacific-solidarity.net/southeastasia/westpapua/reports/specialrep_westpapuachurchreport_june07.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maritime&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fig.net/pub/cairo/papers/ts_45/ts45_01_abidin_etal.pdf |pealkiri=Geodetic Datum of Indonesian Maritime Boundaries: Status and Problems |väljaandja= |autor=Hasanuddin Z. ABIDIN, Sobar SUTISNA, T. PADMASARI, J. KAHAR and Klaas J. VILLANUEVA |failitüüp=PDF |aeg=2005 |koht=Cairo, Egypt |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sukarnopolicy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/20.htm |pealkiri=Sukarno's Foreign Policy |väljaandja=countrystudies.us |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yogyakarta&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.bagus-discovery.com/map/map_yogyakarta_government.html |pealkiri=Yogyakarta |väljaanne=www.bagus-discovery.com |vaadatud=20.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sukarnopki&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/19.htm |pealkiri=Sukarno and the PKI |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gimonca4&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah09.shtml |pealkiri=The Sukarno years: 1950 to 1965 |väljaanne=www.gimonca.com |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fpolicy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/97.htm |pealkiri=Foreign Policy |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pomm1&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.aph.gov.au/About_Parliament/Parliamentary_Departments/Parliamentary_Library/Publications_Archive/CIB/cib0102/02CIB06 |pealkiri=Indonesia and Transnational Terrorism |väljaanne=www.aph.gov.au |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=6.11.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131106020658/http://www.aph.gov.au/About_Parliament/Parliamentary_Departments/Parliamentary_Library/Publications_Archive/CIB/cib0102/02CIB06 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pomm2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.cdi.org/terrorism/priority.cfm |pealkiri=Priority Dilemmas: U.S.-Indonesia Military Relations in the Anti-Terror War |väljaanne=www.cdi.org |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=23.05.2012 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120523203326/http://www.cdi.org/terrorism/priority.cfm |url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pomm3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.theage.com.au/news/war-on-terror/services-to-honour-victims-of-2002-bali-bombing/2005/10/12/1128796537208.html |pealkiri=Services to honour victims of 2002 Bali bombing |väljaanne=www.theage.com.au |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=12.02.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150212080917/http://www.theage.com.au/news/war-on-terror/services-to-honour-victims-of-2002-bali-bombing/2005/10/12/1128796537208.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ENE&quot;&gt;&quot;ENE&quot;, 3. köide. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1985.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;impacts&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.abc.net.au/businessbreakfast/content/2002/s701464.htm |pealkiri=Bali attack impacts Indonesian economy |väljaandja=www.abc.net.au |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Taylor&quot;&gt;Jean Gelman Taylor. &quot;Indonesia: Peoples and Histories&quot;, Yale University Press, 2003. ISBN 978-0300097092.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Carstensz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.philippegatta.fr/carstensz2.htm |pealkiri=Carstensz Pyramid (Puncak Jaya) 4884&amp;nbsp;m. Normal Route – West Papua, Indonesia |väljaanne=www.philippegatta.fr |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=23.04.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110423180150/http://www.philippegatta.fr/carstensz2.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;schwarz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.questia.com/PM.qst?a=o&amp;d=99108243 |pealkiri=A Nation in Waiting Indonesia's search for stability |autor=Adam Schwarz |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=16.08.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110816102505/http://www.questia.com/PM.qst?a=o&amp;d=99108243 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tobalake&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.worldlakes.org/lakedetails.asp?lakeid=8367 |pealkiri=Toba (''Danau Toba'') |väljaanne=www.worldlakes.org |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;erectus&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/3.htm |pealkiri=Early History of Indonesia. |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geography&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.vtaide.com/ASEAN/Indonesia/geography.html |pealkiri=Indonesia's geography |väljaanne=www.vtaide.com |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sapiens&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.historyfiles.co.uk/FeaturesAfrica/HominidChronology7.htm |pealkiri=Prehistoric World. Hominid Chronology. |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;volcanoes&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.volcano.si.edu/world/region.cfm?rnum=06&amp;rpage=list |pealkiri=Volcanoes of Indonesia |väljaanne=www.volcano.si.edu |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=19.08.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110819123333/http://www.volcano.si.edu/world/region.cfm?rnum=06 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ricklefs&quot;&gt;M. C. Ricklefs. &quot;A History of Modern Indonesia Since C. 1300 &quot;, Stanford Univ Pr; 2 edition , 1993. ISBN 978-0804721950 .&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tambora&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=15691309 |pealkiri=Mount Tambora Eruption Hardly Known |väljaanne=www.npr.org |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;majapahit&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.promotingbali.com/indonesia/history/majapahit-empire/ |pealkiri=The Majapahit Empire And The Arrival Of Islam |väljaanne=www.promotingbali.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=9.11.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111109002204/http://www.promotingbali.com/indonesia/history/majapahit-empire/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Toba&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.sciencedaily.com/articles/t/toba_catastrophe_theory.htm |pealkiri=Toba catastrophe theory |väljaanne=www.sciencedaily.com |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=14.05.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514005749/http://www.sciencedaily.com/articles/t/toba_catastrophe_theory.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muse&quot;&gt;{{cite journal | title = Dutch Attitudes towards Colonial Empires, Indigenous Cultures, and Slaves |journal= Eighteenth-Century Studies | volume=31 |issue=3 | author = Gert Oostindie and Bert Paasman |pages=349–55 |year=1998 |url=http://muse.jhu.edu/journals/eighteenth-century_studies/v031/31.3oostindie.html}}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tsunami&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://tsun.sscc.ru/tsulab/20041226fat.htm |pealkiri=Tsunamy laboratory. Fatalities |väljaanne=tsun.sscc.ru |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=24.06.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110624095855/http://tsun.sscc.ru/tsulab/20041226fat.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sukarnoyears&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.sukarnoyears.com/150proklamasi.htm |pealkiri=PROCLAMATION OF INDEPENDENCE |väljaanne=www.sukarnoyears.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=5.01.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140105230215/http://www.sukarnoyears.com/150proklamasi.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JavaEarthquake&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mapsofworld.com/world-news/indonesian-quake.html |pealkiri=Indonesia – Java Earthquake of 27 May 2006 |väljaanne=www.mapsofworld.com |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gimonca1&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah08.shtml |pealkiri=The War for Independence: 1945 to 1950 |väljaanne=www.gimonca.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;weatheronline&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.weatheronline.co.uk/reports/climate/Indonesia.htm |pealkiri=Weatheronline: Indonesia |väljaanne=www.weatheronline.co.uk |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sukarnoyears2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.sukarnoyears.com/210revolution.htm |pealkiri=REVOLUTIONARY YEARS |väljaanne=www.sukarnoyears.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=31.01.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120131122053/http://www.sukarnoyears.com/210revolution.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;weather&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/29.htm |pealkiri=Climate of Indonesia |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FreeChoice&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB128/ |pealkiri=''Indonesia's 1969 Takeover of West Papua Not by &quot;Free Choice&quot;'' |väljaanne=www.gwu.edu |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;facts&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://wanttoknowit.com/interesting-facts-about-indonesia/ |pealkiri=Interesting Facts About Indonesia |väljaanne=wanttoknowit.com |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;counterpunch&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.counterpunch.org/roosa11052005.html |pealkiri=&quot;40 Years Later: The Mass Killings in Indonesia&quot;. |väljaanne=www.counterpunch.org |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=7.12.2006 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061207144330/http://www.counterpunch.org/roosa11052005.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;florafauna&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Indonesia-FLORA-AND-FAUNA.html |pealkiri=Indonesia – Flora and fauna |väljaanne=www.nationsencyclopedia.com |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AsianSurvey&quot;&gt;{{cite journal |title= Unresolved Problems in the Indonesian Killings of 1965–1966 |author=Robert Cribb |journal=Asian Survey |volume=42 |issue=4 |year=2002 |pages=550–563}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;globalis&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=79&amp;Country=ID |pealkiri=Indonesia: Land area covered by forests |väljaanne=globalis.gvu.unu.edu |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=13.07.2007 |arhiivimisurl=https://archive.today/20070713064202/http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=79&amp;Country=ID |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gimonca2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah10.shtml |pealkiri=Orde Baru – The Suharto Years: 1965 to 1998 |väljaanne=www.gimonca.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;forest&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.abc.net.au/4corners/content/2002/timber_mafia/resources/resources_indonesia.htm |pealkiri=Background information on Indonesia, deforestation and illegal logging |väljaanne=www.abc.net.au |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gimonca3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah11.shtml |pealkiri=Reformasi dan Persatuan Nasional: 1998 to 2001 |väljaanne=www.gimonca.com |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ecology1&quot;&gt;{{Cite book |last=Whitten |first=T. |title=The Ecology of Sulawesi |publisher=Periplus Editions Ltd. |year=1996 |location=Hong Kong |isbn=962-593-075-2 |last2=Henderson, G., Mustafa, M.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FordKissinger&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB62/ |pealkiri=Ford and Kissinger Gave Green Light to Indonesia's Invasion of East Timor, 1975: New Documents Detail Conversations with Suharto |väljaanne=www.gwu.edu |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ecology2&quot;&gt;{{Cite book |last=Monk, |first=K.A. |title=The Ecology of Nusa Tenggara and Maluku |publisher=Periplus Editions Ltd. |year=1996 |location=Hong Kong |isbn=962-593-076-0 |last2=Fretes, Y., Reksodiharjo-Lilley, G.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;trincoll&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.trincoll.edu/depts/csrpl/RINVol3No1/east_timor.htm |pealkiri=Religious Ironies in East Timor |väljaanne=www.trincoll.edu |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=7.01.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070107184415/http://www.trincoll.edu/depts/csrpl/RINVol3No1/east_timor.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;papua&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.bird-watching-papua-adventure-travel.com/florafauna.html |pealkiri=Flora and fauna of Papua |väljaanne=www.bird-watching-papua-adventure-travel.com |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Acehrebels&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/4151980.stm |pealkiri=Aceh rebels sign peace agreement |väljaanne=news.bbc.co.uk |vaadatud=17.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;biodiversity&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.press.uchicago.edu/Misc/Chicago/468283.html |pealkiri=Great Diversity and Unexpected Look-Alikes |väljaanne=www.press.uchicago.edu |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name = &quot;EcoSeas1&quot;&gt;{{Cite book |last=Tomascik |first=T |title=The Ecology of the Indonesian Seas&amp;nbsp;– Part One |url=https://archive.org/details/ecologyofindones0007unse |publisher=Periplus Editions |year=1996 |location=Hong Kong |isbn=962-593-078-7 |last2=Mah, JA, Nontji, A, Moosa, MK}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;forestprob&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www1.american.edu/ted/ORANG.HTM |pealkiri=Deforestation in Indonesia and the Orangutan Population |väljaanne=www.american.edu |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=11.08.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070811041439/http://www1.american.edu/TED/orang.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;emitter&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/11/18/AR2009111804162.html |pealkiri=A climate threat, rising from the soil |väljaanne=www.washingtonpost.com |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IUCN&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.animalinfo.org/country/indones.htm |pealkiri=Animal Info – Indonesia |väljaanne=www.animalinfo.org |vaadatud=22.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bps2020&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://setkab.go.id/en/statistics-indonesia-releases-2020-census-results/#:~:text=Statistics%20Indonesia%20(BPS)%20has%20released,has%20shown%20a%20downward%20trend. |pealkiri=Statistics Indonesia Releases 2020 Census Results |väljaandja=Central Bureau of Statistics |failitüüp= |aeg=2020 |koht= |vaadatud=10.02.2025 |keel=S}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pgrowth&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://waspada.co.id/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=182106:fifty-years-needed-to-bring-population-growth-to-zero&amp;catid=30:english-news&amp;Itemid=101 |pealkiri=Fifty years needed to bring population growth to zero |väljaanne=waspada.co.id |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jaava&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.freewestpapua.org/index.php/news/1274-population-growth-good-for-papua |pealkiri=Population growth Â‘good for PapuaÂ’ |väljaanne=www.freewestpapua.org |vaadatud=21.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=11.08.2011 |arhiivimisurl=https://archive.today/20110811170001/http://www.freewestpapua.org/index.php/news/1274-population-growth-good-for-papua |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;planing&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12260296 |pealkiri=Indonesia's family planning story: success and challenge |väljaanne=www.ncbi.nlm.nih.gov |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;armee&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2002/WORLD/asiapcf/southeast/07/05/indonesia.sutarto/index.html |pealkiri=Indonesia military regains ground |väljaanne=edition.cnn.com |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=14.11.2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171114104010/http://edition.cnn.com/2002/WORLD/asiapcf/southeast/07/05/indonesia.sutarto/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;transmigration&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.downtoearth-indonesia.org/story/indonesia-s-transmigration-programme-update |pealkiri=Indonesia's Transmigration Programme -An Update |väljaanne=dte.gn.apc.org |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;armee2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.etan.org/et2005/may/22/19susilo.htm |pealkiri=Susilo Approves Additional Military Funding |väljaanne=www.etan.org |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;massacre&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/3811219.stm |pealkiri=Indonesia flashpoints: Kalimantan |väljaanne=news.bbc.co.uk |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;friend1&quot;&gt;Friend (2003), lk 473–475, 484&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;conflict2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.preventconflict.org/portal/main/maps_kalimantan_conflict.php |pealkiri=Program on Humanitarian Policy and Conflict Research |väljaanne=www.preventconflict.org |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aceh&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/3809079.stm |pealkiri=Indonesia flashpoints: Aceh |väljaanne=news.bbc.co.uk |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;citypopulation&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.citypopulation.de/en/indonesia/cities/ |pealkiri=Indonesia: Administrative Division |väljaanne=www.citypopulation.de |vaadatud=10.02.2025 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;papuariot1&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://news.newamericamedia.org/news/view_article.html?article_id=a72964c40d44d5af7f80bfa9a4891eef |pealkiri=New Violence in Indonesia over Papuan Independence |väljaanne=news.newamericamedia.org |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=28.01.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120128181122/http://news.newamericamedia.org/news/view_article.html?article_id=a72964c40d44d5af7f80bfa9a4891eef |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot;&gt;{{cite book | last =Witton | first =Patrick | title =Indonesia | url =https://archive.org/details/indonesia0000unse_i2g4 | publisher =Lonely Planet | year =2003 | location =Melbourne | pages =[https://archive.org/details/indonesia0000unse_i2g4/page/139 139], 181, 251, 435 | isbn=1-74059-154-2 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;papuariot2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.reuters.com/article/2009/04/08/idUSJAK461951 |pealkiri=Pre-election violence hits Indonesia's Papua |väljaanne=www.reuters.com |vaadatud=19.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=16.08.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110816102505/http://www.reuters.com/article/2009/04/08/idUSJAK461951 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;demography&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.123independenceday.com/indonesia/demography.html |pealkiri=Demography of Indonesia |väljaanne=www.123independenceday.com |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;languages&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ethnologue.com/show_country.asp?name=ID, |pealkiri=Languages of Indonesia |väljaanne=www.ethnologue.com |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ethnics&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.expat.or.id/info/overview.html |pealkiri=Overview of Indonesia: the people |väljaanne=www.ethnologue.com |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;languages2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ethnologue.com/show_map.asp?name=IDP&amp;seq=110 |pealkiri=Languages of Indonesia (Papua) |väljaanne=www.ethnologue.com |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=10.01.2013 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130110205700/http://www.ethnologue.com/show_map.asp?name=IDP&amp;seq=110 |url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;religioon1&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://diariovientosur.com/2011/624/understanding-religion/ |pealkiri=Understanding religion |väljaanne=diariovientosur.com |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=18.07.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718141720/http://diariovientosur.com/2011/624/understanding-religion/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sp2010&quot;&gt;[http://sp2010.bps.go.id/index.php/site/tabel?tid=321&amp;wid=0 Sensus Penduduk 2010 – Penduduk Menurut Wilayah dan Agama yang Dianut]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OEYBALI&quot;&gt;{{Cite book|last=Oey |first=Eric |title=Bali |place=Singapore |publisher=Periplus Editions |year=1997 |edition=3rd |id=ISBN 962-593-028-0 |postscript=&lt;!--None--&gt;}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;budism&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/40.htm |pealkiri=Buddhism |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;islam&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://countrystudies.us/indonesia/37.htm |pealkiri=Islam |väljaanne=countrystudies.us |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;katolik&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah02.shtml |pealkiri=1500 to 1670: Great Kings and Trade Empires |väljaanne=www.gimonca.com |vaadatud=24.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Christianity&quot;&gt;{{cite book | last = Goh | first = Robbie B.H. | title = Christianity in Southeast Asia | publisher = Institute of Southeast Asian Studies | page = 80 | isbn = 981-230-297-2 | year = 2005 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fao&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://https/ |pealkiri=Food and Agriculture Organization of the United Nations |väljaanne=www.fao.org |vaadatud=10.02.2025 |keel=inglise |arhiivimisaeg=11.07.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130711041720/http://https/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G20&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.g20.org/about_what_is_g20.aspx |pealkiri=About G-20 |väljaanne=www.g20.org |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OPEC&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/05/28/AR2008052802968.html |pealkiri=Indonesia to Pull Out of OPEC |väljaanne=www.washingtonpost.com |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CountryBrief&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/INDONESIAEXTN/0,,contentMDK:20095968~pagePK:141137~piPK:141127~theSitePK:226309,00.html |pealkiri=Indonesia: Country Brief |väljaanne=web.worldbank.org |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=1.11.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121101135702/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/INDONESIAEXTN/0,,contentMDK:20095968~pagePK:141137~piPK:141127~theSitePK:226309,00.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valuuta&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.oanda.com/convert/fxhistory |pealkiri=Indonesia: Country Brief |väljaanne=www.oanda.com |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=20.07.2006 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060720101840/http://oanda.com/convert/fxhistory |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name = &quot;Asia&quot;&gt;{{cite journal |last=Guerin |first=G |title=Don't count on a Suharto accounting |journal=Asia Times Online |location=Hong Kong |date=23. mai 2006 |url=http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/HE23Ae01.html |accessdate= |archive-date=2017-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171114103951/http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/HE23Ae01.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Transparency&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.transparency.org/policy_research/surveys_indices/cpi/2010/results |pealkiri=2010 Corruption Perceptions Index |väljaanne=www.transparency.org |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=25.04.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120425163935/http://www.transparency.org/policy_research/surveys_indices/cpi/2010/results |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IMF&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2010/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=58&amp;pr.y=13&amp;sy=2007&amp;ey=2010&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=536&amp;s=NGDP_RPCH&amp;grp=0&amp;a= |pealkiri=Indonesia. Gross domestic product, constant prices |väljaanne=www.imf.org |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IMF2&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/survey/so/2009/car072809b.htm |pealkiri=Indonesia’s Choice of Policy Mix Critical to Ongoing Growth |väljaanne=www.imf.org |vaadatud=23.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;faotrade&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor |pealkiri=Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat |väljaanne=faostat.fao.org |vaadatud=27.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=14.07.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070714143437/http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;transport&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/EXTEAPREGTOPTRANSPORT/0,,contentMDK:20458729~menuPK:2066318~pagePK:34004173~piPK:34003707~theSitePK:574066,00.html |pealkiri=Transport in Indonesia |väljaanne=web.worldbank.org |vaadatud=26.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=5.12.2010 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101205204509/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/EXTEAPREGTOPTRANSPORT/0,,contentMDK:20458729~menuPK:2066318~pagePK:34004173~piPK:34003707~theSitePK:574066,00.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;coaltransport&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.thejakartaglobe.com/business/itochu-wins-construction-bid-for-kalimantan-railway/391844 |pealkiri=Itochu Wins Construction Bid for Kalimantan Railway |väljaanne=www.thejakartaglobe.com |vaadatud=26.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;train&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.thejakartaglobe.com/home/taking-a-train-trip-down-memory-lane-in-indonesia/356515 |pealkiri=Taking a Train Trip Down Memory Lane in Indonesia |väljaanne=www.thejakartaglobe.com |vaadatud=26.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;economy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.economywatch.com/world_economy/indonesia/industry-sector-industries.html |pealkiri=Indonesia Industry Sectors |väljaanne=www.economywatch.com |vaadatud=27.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=23.06.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110623201326/http://www.economywatch.com/world_economy/indonesia/industry-sector-industries.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WBeducation&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/INDONESIAEXTN/0,,contentMDK:21521167~pagePK:141137~piPK:141127~theSitePK:226309,00.html |pealkiri=World Bank and Education in Indonesia |väljaandja=web.worldbank.org |vaadatud=16.09.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=3.09.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110903083234/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/INDONESIAEXTN/0,,contentMDK:21521167~pagePK:141137~piPK:141127~theSitePK:226309,00.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;idpnorway&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.idp-europe.org/eenet-asia/eenet-asia-6-EN/page14.php |pealkiri=Non-Attendance in Eastern Indonesia |väljaandja=www.idp-europe.org |vaadatud=16.09.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=7.11.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111107233148/http://www.idp-europe.org/eenet-asia/eenet-asia-6-EN/page14.php |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;britishcouncil&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.britishcouncil.org/eumd-information-background-indonesia.htm |pealkiri=Indonesia market introduction |väljaandja=www.britishcouncil.org |vaadatud=16.09.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=8.09.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110908112835/http://www.britishcouncil.org/eumd-information-background-indonesia.htm |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eastasianfood&quot;&gt;{{cite book |last=Brissendon |first=Rosemary |title=South East Asian Food |publisher=Hardie Grant Books |year=2003 |location=Melbourne|isbn=1-74066-013-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;movie&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://indonesiacountry.com/film/indonesian-film-industry/ |pealkiri=Indonesian Film Industry |väljaanne=indonesiacountry.com |vaadatud=25.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=20.01.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120120142125/http://indonesiacountry.com/film/indonesian-film-industry/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kutai&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://epress.anu.edu.au/austronesians/austronesians/mobile_devices/ch15s02.html |pealkiri=The Earliest Indic State: Kutai |väljaanne=epress.anu.edu.au |vaadatud=25.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ramayana&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kakawin-ramayana.co.tv/ |pealkiri=Kakawin Ramayana |väljaanne=kakawin-ramayana.co.tv |vaadatud=25.05.2011 |keel=inglise |arhiivimisaeg=20.05.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130520172238/http://kakawin-ramayana.co.tv/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;heritage&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.sil.org/asia/ldc/parallel_papers/unesco_jakarta.pdf |pealkiri=Preserving intangible cultural heritage in Indonesia |autor=Karin Czermak, Philippe Delanghe, Wei Weng |failitüüp=PDF |täpsustus= |väljaanne=www.sil.org |aeg= |koht=Jakarta |väljaandja=UNESCO |vaadatud=25.05.2011 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;media&quot;&gt;{{cite book |last=Shannon L. |first=Smith |author2=Lloyd Grayson J. |title=Indonesia Today: Challenges of History |publisher=Singapore : Institute of Southeast Asian Studies |year=2001 |location=Melbourne, Australia |isbn=0-7425-1761-6}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Berit Renser]] &quot;Minu Indoneesia: maailma makett&quot;. Tartu: [[Petrone Print]], 2017.
* [[Martin Hallik]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Marko Kuura]] &quot;Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2007. (Lõuna- ja Kagu-Aasia poliitiline ajalugu, sh pikem käsitlus Indoneesia uusimast ajaloost.)
* Adrian Vickers (2005). &quot;A History of Modern Indonesia&quot;. Cambridge University Press. ISBN 0-521-54262-6.
* Friend, T. (2003). &quot;Indonesian Destinies&quot;. Harvard University Press. ISBN 0-674-01137-6.
* Jean Gelman Taylor (2003). &quot;Indonesia: Peoples and Histories&quot;. Yale University Press. ISBN 0-300-10518-5.
* Olaf Klaassen &quot;Hüvasti, Insulinde! [[Andres Saal]]i elu Indoneesias&quot; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
* Olaf-Mihkel Klaassen &quot;Indoneesia pärast Teist maailmasõda : õpimetoodiline juhend ajaloo-osakonna üliõpilastele&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 1989.
* &quot;Indoneesia 1946. aastal: materjale praktilisteks töödeks&quot; Tartu Riiklik Ülikool, üldajaloo kateeder. Koostaja Olaf-Mihkel Klaassen. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1976.
* &quot;Indoneesia võitlus sõltumatuse eest 1945-1949: dokumente jm. materjale&quot;. Koostaja ja tõlkija Olaf-Mihkel Klaassen. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1974-1975.
* &quot;Indoneesia rahva relvastatud võitluse areng oma sõltumatuse kaitseks 1945. aastal: materjale praktilisteks töödeks&quot;. Koostaja Olaf Klaassen. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1974
* Olaf-Mihkel Klaassen &quot;Indoneesia vabariigi väljakuulutamine 1945. aastal: materjale praktilisteks töödeks&quot;. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1973.
* [[Jiří Marek]] &quot;Maa ekvaatori all, ehk, Täielik ja ükskasjaline kirjeldus reisist Jaava ja Bali saarele, mis sai teoks sel issanda aastal 1955: on kirjeldatud kõiki sündmusi, sealse rahva elu, tema tavasid, rõivastust, püüdlusi, usu- ja ebausukombeid, tantse&quot;. Saksa keelest tõlkinud J. Luke, illustreerinud E. Hofman, kaas [[Udo Külv]]. Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1961.
* [[Andres Saal]] &quot;Valgus hommikust&quot;. Tartu: Odamees, 1929.
* Andres Saal &quot;Jaawa: Jaawa rahwa elust, Jaawa keelest ja kirjandusest&quot;. Tartu: G. Grenzstein, 1911.
* Andres Saal &quot;Walge wanne ehk wiimased sultanilapsed: Algupäraline jutustus Jaawa ajaloost neljas jaos&quot;. Tartu: G. Grenzstein, 1911.
* Andres Saal &quot;All-ilma saladused: Jaawa tulemägedelt&quot;. Jurjev: K. Koppel, 1903.
* [[Julius Stursberger]] &quot;Isa Emde, Surabaia uurmaker: Lugu Jaawa missioni algusest&quot;. Kirjutanud missioni inspektor Julius Stursberger. Ümber pannud J. Leppik. Revel: A. Mickwitz, 1901.

===Indoneesia kirjandust eesti keeles===
* [[Utuy Tatang Sontani]] &quot;Dogerid: lühijutud&quot;. Indoneesia keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Ülo Sirk]], kaas H. Arrak. Tallinn: Perioodika, 1966.
* [[Luwarsih Pringgoadisuryo|L. Pringgoadisura]]&lt;ref&gt;Tegeliku nimega Luwarsih Pringgoadisuryo või Luwarsih Pringgo Adisuryo.&lt;/ref&gt; &quot;Tuti ei heida meelt: jutustus&quot;. Vene keelest tõlkinud [[Laine Soe]], illustreerinud [[Asta Vender]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.
* &quot;Indoneesia jutte&quot;. Indoneesia keelest tõlkinud Ülo Sirk. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958.

== Välislingid ==
{{Vikisõnaraamatus}}
{{Commonskat|Indonesia}}
*[http://www.ethnologue.com/show_map.asp?name=ID Languages of Indonesia (Indoneesia keelekaardid)]

{{Aasiariigid}}

{{koord |NS=-2.0 |EW=118.0 |type=country |region=ID}}
{{head artiklid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Indoneesia| ]]</text>
      <sha1>35co7d3khog391p7htr0i8n97etlqpw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luksemburg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2913</id>
    <revision>
      <id>7168895</id>
      <parentid>7149215</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7168895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31140" sha1="lvypq2geyp2jc1kucs34pxr031agr6j" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid [[Luksemburgi krahvkond]] ja [[Luksemburgi hertsogkond]]; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit [[Luksemburgid]]}}

{{Riik
|  riiginimi = Luksemburgi Suurhertsogiriik
|  omastav = Luksemburgi
|  nimi1_keel = letseburgi | nimi1 = Groussherzogtum Lëtzebuerg
|  nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = Grand-Duché de Luxembourg
|  nimi3_keel = saksa | nimi3 = Großherzogtum Luxemburg
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Luxembourg.svg
|  vapi_laius = 125px
|  asendikaart = Luxembourg in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[letseburgi keel|letseburgi]]
|  ametlik_keel = prantsuse, saksa ja letseburgi
|  pealinn = [[Luxembourg]]
|  riigipea_ametinimi = suurhertsog
|  riigipea_nimi = [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Luc Frieden]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = [[1815]]/[[1867]]
|  valuuta = [[euro]] (EUR)
|  ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
|  hümn = [[Ons Heemecht]]
|  usund = [[katoliiklus]]
|  üladomeen = [[.lu]]
|  telefonikood = 352
|  riigikord = 
|  SKP = 
|  SKP_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = 
|  märkused = 
}}

'''Luksemburg''', ametlikult '''Luksemburgi Suurhertsogiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] väike[[riik]] [[Euroopa]]s [[Madalmaad]]e ajaloolises piirkonnas. See piirneb läänes ja põhjas [[Belgia]], idas [[Saksamaa]] ning lõunas [[Prantsusmaa]]ga. See on üks neljast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) institutsioonide asukohast ning seal paikneb mitu ELi asutust, sealhulgas [[Euroopa Kohus]], mis on ELi kõrgeim kohtuorgan.&lt;ref name=&quot;CJEU&quot; /&gt; Luksemburg moodustab koos [[Holland]]i ja Belgiaga [[Benelux]]i maad. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.&lt;ref name=&quot;Duke&quot; /&gt;

Madalmaade piirkonna osana on Luksemburgil tihedad ajaloolised, poliitilised ja kultuurilised sidemed Belgia ja Madalmaadega. Luksemburgi kultuur, rahvas ja keeled on tugevalt mõjutatud Prantsusmaast ja Saksamaast. [[Letseburgi keel]], mis kuulub germaani keelte hulka, on ainus riigikeel.&lt;ref name=&quot;Languages&quot; /&gt; Ametlikud keeled on lisaks letseburgi keelele veel ka [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]].&lt;ref name=&quot;What&quot; /&gt;

Luksemburgi pindala on 2586 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Euroopa suuruselt seitsmenda väikseima riigi. 2026. aastal oli selle rahvaarv 692 402 inimest, mistõttu on see üks Euroopa hõredamalt asustatud riike, kuid samas on seal üks kiiremaid rahvastiku kasvutemposid. Välisriikide kodanikud moodustavad peaaegu poole elanikkonnast. Luksemburgis on parlamentaarne [[konstitutsiooniline monarhia]] ning riigipeaks on suurhertsog [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume V]].

Luksemburg on arenenud riik, millel on kõrgelt arenenud majandus. Samuti paikneb riik kõrgel kohal oodatava eluea, inimarengu ja inimõiguste näitajate poolest. Luksemburgi ajalooline vanalinn kanti 1994. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kuna selle ulatuslikud kindlustused ja ajaloolised kvartalid on erakordselt hästi säilinud.&lt;ref name=&quot;UNESCO&quot; /&gt;

Luksemburg on Euroopa Liidu, [[OECD]], [[ÜRO]] ja [[NATO]] üks asutajaliikmetest. Riik kuulus aastatel 2013–2014 esimest korda [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]sse.

== Asend ==
Luksemburgi ümbritsevad [[lääs|läänest]] ja [[põhi|põhjast]] Belgia [[Luxembourgi provints]], [[ida]]st Saksamaa [[Rheinland-Pfalz]]i ja [[Saarimaa]] liidumaa ning [[lõuna]]st Prantsusmaa [[Lorraine|Lorraine'i]] piirkonna [[Moselle'i departemang|Moselle'i]] ja [[Meurthe-et-Moselle'i departemang]].

Riigi maismaapiiri pikkus on 356 km. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 km ühist piiri. Riigisisene pikim vahemaa põhjast lõunasse on 82 km ja idast läände 57 km.&lt;ref&gt;[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Luxembourg.html Ülevaade Luksemburgi loodusest.]&lt;/ref&gt;

== Nimi ==
Riigi nimi tuleneb pealinna [[Luxembourg]]i kohal asunud väikesest Lucilinburhuci [[kindlus]]est. Vana- ja keskkõrgsaksa keeles tähendab sõna ''letzen'' 'takistama, kinni pidama' ja ''Burg'' 'kindlustatud hoone, kindlus'. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud [[963]]. aastal seoses ala läänistamisega krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|Siegfriedile]].

== Riigikord ==
Luksemburgi riigikord on parlamentaarne [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riigipea on päritava võimuga [[Luksemburgi suurhertsog|suurhertsog]], kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. [[Täidesaatev võim]] on valitsuse käes, mida juhib peaminister.&lt;ref&gt;[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/luxembourg_et Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.]&lt;/ref&gt;

[[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab viis aastat. 2013. aastal toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei saadikutekojas 23, Luksemburgi sotsialistlik töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised kuus, alternatiivne demokraatlik reformipartei kolm ja vasakpoolsed kaks kohta.

Riigi esimene [[põhiseadus]] sätestati 1842. aastal. Praegune põhiseadus kehtib 1868. aastast. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.

Luksemburg on [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige.

== Haldusjaotus ==
Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (''Gemeinde''), millel puudub halduslik funktsioon.&lt;ref&gt;[http://www.luxembourg.public.lu/fr/le-grand-duche-se-presente/systeme-politique/territoire/index.html Système politique. Territoire]. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.&lt;/ref&gt; Kuni 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks valla tasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.

[[Fail:Luxembourg, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Luksemburgi kantonid]]
* [[Diekirchi ringkond]]
** [[Clervaux' kanton]] (2)
** [[Diekirchi kanton]] (3)
** [[Redange'i kanton]] (9)
** [[Viandeni kanton]] (11)
** [[Wiltzi kanton]] (12)
* [[Grevenmacheri ringkond]]
** [[Echternachi kanton]] (4)
** [[Grevenmacheri kanton]] (6)
** [[Remichi kanton]] (10)
* [[Luxembourgi ringkond]]
** [[Capelleni kanton]] (1)
** [[Esch-sur-Alzette'i kanton]] (5)
** [[Luxembourgi kanton]] (7)
** [[Merschi kanton]] (8)

== Loodus ==
[[Pilt:EisLaMi1.JPG|pisi|Oeslingi maastik]]
Luksemburgis on kolm maastikupiirkonda: [[Ardennid]]e eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja [[Moseli jõgi|Moseli jõe]] org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim tipp on Troisviergesi vallas olev [[Kneiff|Kneiffi mägi]] (560 meetrit üle merepinna). Kuni 1997. aastani peeti riigi kõrgeimaks tipuks Buurgplaatzi (559 meetrit üle merepinna).

=== Veestik ===
Luksemburgi peamised [[jõgi|jõed]] on [[Mosel]], [[Sûre]] ja [[Our]]. Teised tähtsamad jõed on [[Alzette]], [[Atterti jõgi|Attert]] ja [[Clerve]]. Suurima veekogu [[Ülem-Sûre'i veehoidla]] pindala on 380 hektarit. [[Echternachi järv]]e pindala on 30 hektarit.

=== Taimestik ===
Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud [[mets]]aga, kus peamised puuliigid on [[harilik pöök]] ja [[harilik tamm]].&lt;ref&gt;[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Luxembourg.htm Ülevaade Luksemburgi metsadest.]&lt;/ref&gt; Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% eriti haruldased.&lt;ref&gt;[https://ps.mnhn.lu/ferrantia/publications/Ferrantia42.pdf Guy Colling. &quot;Red List of the Vascular Plants of Luxembourg&quot;. Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Näiteks on väga haruldaste liikide hulgas [[hall nelk]] ja [[Kortsleht|harilik kortsleht]].

=== Loomastik ===
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki [[mageveekalad|mageveekalu]].&lt;ref name=&quot;Luxembourg’s biodiversity at risk&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf |pealkiri=Luxembourg’s biodiversity at risk. |vaadatud=2018-04-03 |arhiivimisaeg=2015-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150716202043/https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: 11 liiki [[päriskonnalised|päriskonnalisi]] ja viis liiki salamandreid.&lt;ref&gt;[https://amphibiaweb.org/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas.]&lt;/ref&gt;

Riigis on registreeritud kuus liiki [[roomajad|roomajaid]] ja 327 liiki linde.&lt;ref&gt;[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=LU Denis Lepage. &quot;Luxembourg.&quot; Avibase.]&lt;/ref&gt;

Riigis on kirjeldatud 51 liiki [[imetajad|imetajaid]], kellest ohustatuim on [[saarmas]].&lt;ref name=&quot;Luxembourg’s biodiversity at risk&quot; /&gt;

=== Looduskaitse ===
Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 [[Natura 2000]] ala. Riigis on kaks rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964. aastal loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark [[Euroopa]]s. Riigis asub ka [[Ülem-Sûre'i rahvuspark]]. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.

=== Kliima ===
Luksemburgis on pehme mandriline [[parasvöötme kliima]] rohkete sademetega. Sademeid on eriti [[suvi|suve]] lõpus. Suvel on ööpäeva keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on [[jaanuar]] ja [[veebruar]]. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on [[juuli]] ja [[august]]. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja.&lt;ref&gt;[http://meteolux.lu/fr/climat/normales-et-extremes/ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.]&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
Luksemburgis elas 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 613 900 inimest, kellest 305 200 olid naised.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12853&amp;IF_Language=eng&amp;MainTheme=2&amp;FldrName=1 |pealkiri=Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet. |vaadatud=2018-04-03 |arhiivimisaeg=2018-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404200754/http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12853&amp;IF_Language=eng&amp;MainTheme=2&amp;FldrName=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².

=== Vanuseline struktuur ===
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on järgmine:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Vanus (a) !! Arv
|-
| 0–4|| 28 894
|-
| 5–9|| 28 821
|-
| 10–14|| 30 922
|-
| 15–19|| 30 536
|-
| 20–24|| 31 217
|-
| 25–29|| 35 290
|-
| 30–34|| 38 230
|-
| 35–39|| 39 602
|-
| 40–44|| 42 492
|-
| 45–49|| 41 711
|-
| 50–54|| 36 411
|-
| 55–59|| 30 526
|-
| 60–64|| 25 959
|-
| 65–69|| 19 832
|-
| 70–74|| 17 618
|-
| 75–79|| 14 564
|-
| 80 ja vanemad|| 19 728
|}

===  Keeled ===
1985. aastast on [[letseburgi keel]] (''lëtzebuergesch'') ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on saksa ja [[prantsuse keel]].

Luksemburgis määratletakse rahvust [[kodakondsus]]e järgi. 1. jaanuari 2023 seisuga olid 347 400 elanikku Luksemburgi, 92 100 [[Portugal]]i, 49 100 [[Prantsusmaa|Prantsuse]], 24 700 [[Itaalia]] ja 19 200 Belgia kodakondsusega.&lt;ref name=&quot;statec&quot;&gt;[https://lustat.statec.lu/ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]&lt;/ref&gt;

Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel on järgmine (2023):&lt;ref name=&quot;statec&quot;/&gt;
*Luksemburgi 52,6%
*Portugali 13,9%
*Prantsusmaa 7,4%
*Itaalia 3,7%
*Saksamaa 1,9%
*Hispaania 1,4%
*Rumeenia 1% 
*teised ELi rahvused 4,9%
*muud 10,2%

===Suuremad linnad===
[[Pilt:Luxemburg.jpg|pisi|Pealinn [[Luxembourg]]]]
{|class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk
!Linn
!Kanton
!Elanike arv&lt;br&gt;&lt;small&gt;(2005)&lt;/small&gt;
!Elanike arv&lt;br&gt;&lt;small&gt;(2019)&lt;/small&gt;
!Elanike arv&lt;br&gt;&lt;small&gt;(2023)&lt;/small&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://statistiques.public.lu/dam-assets/fr/donnees-autres-formats/population-et-emploi/etat-de-la-population/FR-population-commune.pdf|title=Population par commune|access-date=2024-03-18|website=statistiques.public.lu|language=fr}}&lt;/ref&gt;
|-
|1
|[[Luxembourg]]
|[[Luxembourgi kanton|Luxembourg]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 76 420
|style=&quot;text-align:right&quot;| 119 200
|style=&quot;text-align:right&quot;| 132 780
|-
|2
|[[Esch-sur-Alzette]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 28 000
|style=&quot;text-align:right&quot;| 35 400
|style=&quot;text-align:right&quot;| 36 625
|-
|3
|[[Differdange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 19 005
|style=&quot;text-align:right&quot;| 26 800
|style=&quot;text-align:right&quot;| 29 536
|-
|4
|[[Dudelange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 17 618
|style=&quot;text-align:right&quot;| 21 100
|style=&quot;text-align:right&quot;| 21 953
|-
|5
|[[Pétange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 14 669
|style=&quot;text-align:right&quot;| 19 200
|style=&quot;text-align:right&quot;| 20 536
|}

===  Religioon ===
Luksemburgi elanikest tunnistab 46% [[katoliiklus]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://data.europa.eu/data/datasets/s2237_95_2_516_eng?locale=en|via=[[European Data Portal]] (see Volume C: Country/socio-demographics: LU: Question D90.2.)|title=Special Eurobarometer 516 : European citizens’ knowledge and attitudes towards science and technology|publisher=[[European Union]]: [[European Commission]]|date=September 2021|access-date=10 June 2023}}&lt;/ref&gt;

1870. aastal rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis sai 1988. aastal peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013. aastal tegutses riigis 148 [[preester|ilmikpreestrit]] ja 57 ordupreestrit.&lt;ref&gt;[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dluxe.html Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.]&lt;/ref&gt;

== Riigikaitse ==
[[Pilt:2016_Nationalfeierdag_L%C3%ABtzebuerg_06.jpg|pisi|Luksemburgi ATF Dingo 2 paraadil]]
Luksemburgi armee koosseisu kuulub neli kompaniid.&lt;ref&gt;[http://www.armee.lu/ Luksemburgi armee koduleht.]&lt;/ref&gt; Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub [[ajateenistus]], armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviina]]s. Armeel on kaks eriüksust. Kõrgeim auaste armees on [[kindral]].

2000. aastal formeeriti riigi [[politsei]]jõud.

Riigi relvastusse kuuluvad
* [[ATF Dingo]] 2 [[soomusauto]]d
* Obusier' kahurid
* Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG [[kuulipilduja]]d
* Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad
* Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.armee.lu/materiel/armement |pealkiri=Luksemburgi armee relvastus. |vaadatud=2018-04-03 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629122255/http://www.armee.lu/materiel/armement |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Majandus==

Luksemburg on [[Liechtenstein]]i ja [[Katar]]i järel SKP suuruselt elaniku kohta maailmas kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;TWF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210109075735/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/luxembourg The World Factbook].&lt;/ref&gt;

2011. aastal oli [[töötus]] 6%.&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse &lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;
|-
!Sektor
!SKT (2007)
!Tööjõud (2006)
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
|0,4% || 2,2%
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
|13,6% || 17,2%
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
|86% || 80,6%
|}

=== Väliskaubandus ===
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terasetooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal [[Saksamaa]] (23,1%), [[Belgia]] (16,6%), [[Prantsusmaa]] (15,4%) ja [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaad]] (5,1%).&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

Luksemburgi suurimad impordiartiklid on [[mineraal]]id, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), [[Hiina]] (5,8%) ja Madalmaad (4,3%).&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

=== Rahandus ===
Luksemburg liitus [[Euroala|euroalaga]] 1999. aastal ja [[euro]] võeti kasutusele 2002. aastal.

== Taristu ==
Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid.&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.

Riigis on kaks lennuvälja ja üks helikopteri maandumisplats.

Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim [[sadam]] on Mertert.

== Ajalugu ==

[[Keldid|Keldi]] hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liideti ala [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Germania Inferiori]] provintsiga. Pärast [[frangid|frankide]] sissetungi idast [[5. sajand]]il sai piirkond [[Frangi riik|Frangi riigi]] ja seejärel [[Karolingid|Karolingide impeeriumi]] osaks. [[Verduni leping]]u alusel läks Luksemburgi ala 843. aastal [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigile]] ja hiljem [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]].

=== Luksemburgi krahvkond ===
{{Vaata|Luksemburgi krahvkond}}
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust on esmamainitud [[963]]. aastal, kui krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|Siegfried]] omandas selle [[Trier]]i Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand [[Konrad I (Luksemburg)|Konrad I]] ([[1059]]–[[1086]]) oli esimene, kes kutsus end Luksemburgi krahviks. Tema poeg [[Heinrich III (Luksemburg)|Heinrich III]] (1086–1096) oli teadaolevalt esimene krahv, kes rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.

Pärast pärijateta krahv [[Konrad II (Luksemburg)|Konrad II]] surma 1136. aastal hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] käsul Konradi emapoolsele nõole [[Heinrich Pime]]dale [[Namuri dünastia]]st. Heinrichi tütar [[Ermesinde]] abiellus esmalt Bari krahvi [[Theobald I|Theobald I-ga]] ja seejärel [[Walram III|Walram III-ga]] [[Limburg-Arloni dünastia]]st.

=== Luksemburgi hertsogkond ===
{{Vaata|Luksemburgi hertsogkond}}
[[Luksemburgi hertsogkond]] moodustati 1353. aastal Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel.

Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond 1443. aastal [[Valois-Burgundia dünastia]] kätte ja seejärel 1482. aastal [[Habsburgid]]est [[Austria]] ertshertsogite kätte. Keiser [[Karl V]] integreeris Luksemburgi 1549. aastal [[Pragmaatilised sanktsioonid|pragmaatilise sanktsiooniga]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Burgundia ringkond]]a. [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal annekteeriti Luksemburg [[Forêts' departemang]]u.

=== Luksemburgi jagamised ===

Luksemburgi alasid on nagu [[Poola]] alasid jagatud ajaloos kolmel korral. Neid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659. aastat oli Luksemburgi pindala 10 700 km².

Luksemburg kaotas 1813. aastal osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas 1830. aastal [[Holland]]ist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839. aastal nii, et suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale ja suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.

=== Tänapäevase riikluse kujunemine ===
Pärast 1815. aasta [[Viini kongress|Viini kongressi]] sõlmitud kokkulepet sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade kuninga [[Willem I]] võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] osa. Tekkinud [[personaalunioon]] Luksemburgi ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783. aastal sõlmitud [[Nassau dünastia]] pakti alusel [[Willem III]] tütrele [[Wilhelmina]]le, aga Luksemburgi troon läks [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe'ile]].

[[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõjaga]] 1866. aastal vabanes Luksemburg [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] koosseisust. 1867. aastal sõlmitud [[Londoni rahuleping (1867)|Londoni rahulepinguga]] kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaade ühendkuningriigi]] koosseisus.

=== 20. sajand ===
[[Pilt:Adolfluxembourg1817-6.jpg|pisi|püsti|Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja]]
1912. aastal sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisvierges'i raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esimesel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanike arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemise järel üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna Saksamaa-lembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõjaaegsest Saksamaa-lembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.

1919. aastal sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde'i õde [[Charlotte (Luksemburgi suurhertsoginna)|Charlotte]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai majanduses traditsioonilise [[põllumajandus]]e asemel valitsevaks [[teenindussektor]]. 1930. aastatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades [[kommunism]]i mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.

Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaaga. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 [[juudid|juuti]]. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud [[Ida-Euroopa]]sse. Liitlasväed vabastasid riigi 10. septembril 1944.

Luksemburg on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] asutajariik ja seal asub Euroopa Liidu Kohus. 

1995. aastal sai [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendiks]] [[Jacques Santer]]. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on [[Jean-Claude Juncker]], kes on olnud Luksemburgi peaminister ja aastatel 2014–2019 [[Euroopa Komisjoni president]].

1985. aastal külastas Luksemburgi [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] ja 2024. aastal 2024. aastal paavst [[Franciscus]].

Alates 3. oktoobrist 2025 Luksemburgi suurhertsog [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]]. 

== Eesti ja Luksemburgi suhted ==
Luksemburg tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[22. veebruar]]il [[1923]] ja uuesti [[27. august]]il [[1991]]. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991.&lt;ref&gt;[http://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeerium.]&lt;/ref&gt; 1993. aastal asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis [[Clyde Kull]]. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.&lt;ref&gt;[https://brussels.mfa.ee/et/aukonsulid-belgias-ja-luksemburgis/ Aukonsulid Belgias ja Luksemburgis.] Eesti suursaatkond Brüsselis.&lt;/ref&gt;

Luksemburgis on 2003. aastal käinud president [[Arnold Rüütel]], hiljem ka peaministrid [[Andrus Ansip]] ja [[Taavi Rõivas]].

Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is. Luksemburgist oli pärit Eestis tegutsenud katoliku [[preester]] [[Henri Werling]].

Nõukogude ajal võis soodsate ilmastikutingimuste korral kuulda Eestis Radio Luxembourgi saateid.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raadio-mis-muutis-maailma?id=50978906 Helen Eelrand. &quot;Raadio, mis muutis maailma&quot;. Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.]&lt;/ref&gt;

Eesti ja Luksemburg vahetavad kaupu 10–12 miljoni euro väärtuses. 86,4% ekspordist moodustavad sõidukid ja muud transpordivahendid.

=== Eestlased Luksemburgis ===
{{Vaata|Eestlased Luksemburgis}}
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997. aastal asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on eestlaste hulk Luksemburgis aasta-aastalt kasvanud. Paljud neist töötavad Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, näiteks [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], [[Euroopa Liidu Kohus|Euroopa Liidu Kohtus]], [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] jm.

1. jaanuaril 2019 elas Luksemburgis 645 eestlast.&lt;ref&gt;[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&amp;IF_Language=eng&amp;MainTheme=2&amp;FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Riigis tegutseb [[Luksemburgi Eesti Kool]], laste lauluringid ja naisrahvatantsurühm Laiali.&lt;ref&gt;[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]&lt;/ref&gt; 

Luksemburgis elab kunstnik [[Tiina Laan-Dondelinger]].

== Haridus ==
Luksemburgi haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]].&lt;ref&gt;[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]&lt;/ref&gt; Lapsed lähevad kooli nelja-aastaselt. [[Põhikool]] kestab kaheksa aastat.

Keskharidus omandatakse seitsme aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]]. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, viis eralütseumi ja viis muud keskharidust andvat asutust.&lt;ref&gt;[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]&lt;/ref&gt;

Ainus riiklik ülikool on 2003. aastal rajatud [[Luksemburgi ülikool]]. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.

== Kultuur ==
Luksemburgis on põimunud prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.

Riigi vanimad asustusjäljed on [[keldid|keltide]] asulakohal [[Titelberg]]is. [[Echternach]]is asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud [[Alpid]]est põhja pool. Mameris asuvad Rooma [[termid]]e varemed ja [[Goeblange|Goeblanges'i]]s villa varemed.

11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573. aastal rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[Pilt:Marc_Girardelli.JPG|pisi|püsti|Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirik.

Riigis on mitu [[sild]]a. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902. aastal konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.

Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo- ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.

[[19. sajand]]i tuntuim kunstnik oli [[Jean-Baptiste Fresez]]. [[Ekspressionism|Ekspressionistidest]] pälvis tuntust [[Joseph Kutter]]. Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud [[obelisk]]il on skulptor [[Claus Cito]] loodud kuju.

Riigi suurimad kultuurikeskused on Luxembourgi filharmoonia ja Luxembourgi suur teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud [[Michael Radford]]i 2004. aastal linastunud film &quot;Veneetsia kaupmees&quot;.

Riigi tuntumad [[muuseum]]id on Luksemburgi ajaloo- ja kunstimuuseum, loodusloomuuseum, Luksemburgi ajaloomuuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.

Luksemburg on osalenud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el 37 korda (1956–1993). Riigi lauljad on Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud viiel korral.

Aastatel 1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.

Riigi populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja [[Josy Bartheli staadion]] umbes 8000 pealtvaatajat.

Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates [[1912. aasta suveolümpiamängud]]est [[Stockholm]]is. Nad on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, [[1992. aasta taliolümpiamängud]]elt tõi [[Marc Girardelli]] [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]] kaks hõbemedalit. Luksemburg taotles [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt]] ka [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el [[maraton]]i võitnud [[Michel Théato]] medali ennistamist, kuid seda taotlust ei rahuldatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-02-18 |pealkiri=Michel THÉATO (1878-1919) – L'olympisme inattendu |url=https://www.pierrelagrue-jo.com/michel-theato-1878-1919/ |vaadatud=2025-07-07 |keel=fr-FR}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Luksemburgi jalgpallikoondis]]
*[[Luksemburgi linnade loend]]
*[[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Luksemburgi veinid]]
*[[Eestlased Luksemburgis]]
*[[Luksemburgi näitlejate loend]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;CJEU&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Court of Justice of the European Union (CJEU) |väljaanne=CJEU |url=https://european-union.europa.eu/institutions-law-budget/institutions-and-bodies/search-all-eu-institutions-and-bodies/court-justice-european-union-cjeu_en |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Duke&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The Grand Duke |väljaanne=Luxembourg.lu |url=https://luxembourg.public.lu/en/society-and-culture/political-system/grand-duke.html |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;What&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=What languages do people speak in Luxembourg? |väljaanne=Luxembourg |url=https://luxembourg.public.lu/en/society-and-culture/languages/languages-spoken-luxembourg.html |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Languages&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=20th century |väljaanne=About languages of Luxembourg |url=https://sip.gouvernement.lu/dam-assets/publications/brochure-livre/minist-etat/sip/brochure/a-propos/A_propos_Langues/a-propos-des-langues-2025-en.pdf |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNESCO&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=City of Luxembourg: its Old Quarters and Fortifications |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/list/699/ |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.eea.europa.eu/soer/2010/countries/lu/nature-protection-and-biodiversity-national Ülevaade Luksemburgi kaitsealadest]
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonskat-tekstina}}
{{vikitsitaadid}}

{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}
{{Saksa Liit}}

{{koord |type=country |region=LU}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Luksemburg| ]]</text>
      <sha1>lvypq2geyp2jc1kucs34pxr031agr6j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168896</id>
      <parentid>7168895</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:19:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <origin>7168896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31976" sha1="3zfmwe9q9zrz34uk28e242ogkz9hytk" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid [[Luksemburgi krahvkond]] ja [[Luksemburgi hertsogkond]]; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit [[Luksemburgid]]}}

{{Riik
|  riiginimi = Luksemburgi Suurhertsogiriik
|  omastav = Luksemburgi
|  nimi1_keel = letseburgi | nimi1 = Groussherzogtum Lëtzebuerg
|  nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = Grand-Duché de Luxembourg
|  nimi3_keel = saksa | nimi3 = Großherzogtum Luxemburg
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Luxembourg.svg
|  vapi_laius = 125px
|  asendikaart = Luxembourg in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[letseburgi keel|letseburgi]]
|  ametlik_keel = prantsuse, saksa ja letseburgi
|  pealinn = [[Luxembourg]]
|  riigipea_ametinimi = suurhertsog
|  riigipea_nimi = [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Luc Frieden]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = [[1815]]/[[1867]]
|  valuuta = [[euro]] (EUR)
|  ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
|  hümn = [[Ons Heemecht]]
|  usund = [[katoliiklus]]
|  üladomeen = [[.lu]]
|  telefonikood = 352
|  riigikord = 
|  SKP = 
|  SKP_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = 
|  märkused = 
}}

'''Luksemburg''', ametlikult '''Luksemburgi Suurhertsogiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] väike[[riik]] [[Euroopa]]s [[Madalmaad]]e ajaloolises piirkonnas. See piirneb läänes ja põhjas [[Belgia]], idas [[Saksamaa]] ning lõunas [[Prantsusmaa]]ga. See on üks neljast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) institutsioonide asukohast ning seal paikneb mitu ELi asutust, sealhulgas [[Euroopa Kohus]], mis on ELi kõrgeim kohtuorgan.&lt;ref name=&quot;CJEU&quot; /&gt; Luksemburg moodustab koos [[Holland]]i ja Belgiaga [[Benelux]]i maad. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.&lt;ref name=&quot;Duke&quot; /&gt;

Madalmaade piirkonna osana on Luksemburgil tihedad ajaloolised, poliitilised ja kultuurilised sidemed Belgia ja Madalmaadega. Luksemburgi kultuur, rahvas ja keeled on tugevalt mõjutatud Prantsusmaast ja Saksamaast. [[Letseburgi keel]], mis kuulub germaani keelte hulka, on ainus riigikeel.&lt;ref name=&quot;Languages&quot; /&gt; Ametlikud keeled on lisaks letseburgi keelele veel ka [[prantsuse keel]] ja [[saksa keel]].&lt;ref name=&quot;What&quot; /&gt;

Luksemburgi pindala on 2586 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Euroopa suuruselt seitsmenda väikseima riigi. 2026. aastal oli selle rahvaarv 692 402 inimest, mistõttu on see üks Euroopa hõredamalt asustatud riike, kuid samas on seal üks kiiremaid rahvastiku kasvutemposid. Välisriikide kodanikud moodustavad peaaegu poole elanikkonnast. Luksemburgis on parlamentaarne [[konstitutsiooniline monarhia]] ning riigipeaks on suurhertsog [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume V]].

Luksemburg on arenenud riik, millel on kõrgelt arenenud majandus. Samuti paikneb riik kõrgel kohal oodatava eluea, inimarengu ja inimõiguste näitajate poolest. Luksemburgi ajalooline vanalinn kanti 1994. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kuna selle ulatuslikud kindlustused ja ajaloolised kvartalid on erakordselt hästi säilinud.&lt;ref name=&quot;UNESCO&quot; /&gt;

Luksemburg on Euroopa Liidu, [[OECD]], [[ÜRO]] ja [[NATO]] üks asutajaliikmetest. Riik kuulus aastatel 2013–2014 esimest korda [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]sse.

== Asend ==
Luksemburgi ümbritsevad [[lääs|läänest]] ja [[põhi|põhjast]] Belgia [[Luxembourgi provints]], [[ida]]st Saksamaa [[Rheinland-Pfalz]]i ja [[Saarimaa]] liidumaa ning [[lõuna]]st Prantsusmaa [[Lorraine|Lorraine'i]] piirkonna [[Moselle'i departemang|Moselle'i]] ja [[Meurthe-et-Moselle'i departemang]].

Riigi maismaapiiri pikkus on 356 km. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 km ühist piiri. Riigisisene pikim vahemaa põhjast lõunasse on 82 km ja idast läände 57 km.&lt;ref name=&quot;nnicN&quot; /&gt;

== Nimi ==
Riigi nimi tuleneb pealinna [[Luxembourg]]i kohal asunud väikesest Lucilinburhuci [[kindlus]]est. Vana- ja keskkõrgsaksa keeles tähendab sõna ''letzen'' 'takistama, kinni pidama' ja ''Burg'' 'kindlustatud hoone, kindlus'. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud [[963]]. aastal seoses ala läänistamisega krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|Siegfriedile]].

== Riigikord ==
Luksemburgi riigikord on parlamentaarne [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riigipea on päritava võimuga [[Luksemburgi suurhertsog|suurhertsog]], kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. [[Täidesaatev võim]] on valitsuse käes, mida juhib peaminister.&lt;ref name=&quot;UORij&quot; /&gt;

[[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab viis aastat. 2013. aastal toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei saadikutekojas 23, Luksemburgi sotsialistlik töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised kuus, alternatiivne demokraatlik reformipartei kolm ja vasakpoolsed kaks kohta.

Riigi esimene [[põhiseadus]] sätestati 1842. aastal. Praegune põhiseadus kehtib 1868. aastast. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.

Luksemburg on [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige.

== Haldusjaotus ==
Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (''Gemeinde''), millel puudub halduslik funktsioon.&lt;ref name=&quot;pVNDi&quot; /&gt; Kuni 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks valla tasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.

[[Fail:Luxembourg, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Luksemburgi kantonid]]
* [[Diekirchi ringkond]]
** [[Clervaux' kanton]] (2)
** [[Diekirchi kanton]] (3)
** [[Redange'i kanton]] (9)
** [[Viandeni kanton]] (11)
** [[Wiltzi kanton]] (12)
* [[Grevenmacheri ringkond]]
** [[Echternachi kanton]] (4)
** [[Grevenmacheri kanton]] (6)
** [[Remichi kanton]] (10)
* [[Luxembourgi ringkond]]
** [[Capelleni kanton]] (1)
** [[Esch-sur-Alzette'i kanton]] (5)
** [[Luxembourgi kanton]] (7)
** [[Merschi kanton]] (8)

== Loodus ==
[[Pilt:EisLaMi1.JPG|pisi|Oeslingi maastik]]
Luksemburgis on kolm maastikupiirkonda: [[Ardennid]]e eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja [[Moseli jõgi|Moseli jõe]] org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim tipp on Troisviergesi vallas olev [[Kneiff|Kneiffi mägi]] (560 meetrit üle merepinna). Kuni 1997. aastani peeti riigi kõrgeimaks tipuks Buurgplaatzi (559 meetrit üle merepinna).

=== Veestik ===
Luksemburgi peamised [[jõgi|jõed]] on [[Mosel]], [[Sûre]] ja [[Our]]. Teised tähtsamad jõed on [[Alzette]], [[Atterti jõgi|Attert]] ja [[Clerve]]. Suurima veekogu [[Ülem-Sûre'i veehoidla]] pindala on 380 hektarit. [[Echternachi järv]]e pindala on 30 hektarit.

=== Taimestik ===
Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud [[mets]]aga, kus peamised puuliigid on [[harilik pöök]] ja [[harilik tamm]].&lt;ref name=&quot;RmpKF&quot; /&gt; Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% eriti haruldased.&lt;ref name=&quot;N3pzl&quot; /&gt; Näiteks on väga haruldaste liikide hulgas [[hall nelk]] ja [[Kortsleht|harilik kortsleht]].

=== Loomastik ===
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki [[mageveekalad|mageveekalu]].&lt;ref name=&quot;Luxembourg’s biodiversity at risk&quot; /&gt;

Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: 11 liiki [[päriskonnalised|päriskonnalisi]] ja viis liiki salamandreid.&lt;ref name=&quot;DG5qC&quot; /&gt;

Riigis on registreeritud kuus liiki [[roomajad|roomajaid]] ja 327 liiki linde.&lt;ref name=&quot;z1GZy&quot; /&gt;

Riigis on kirjeldatud 51 liiki [[imetajad|imetajaid]], kellest ohustatuim on [[saarmas]].&lt;ref name=&quot;Luxembourg’s biodiversity at risk&quot; /&gt;

=== Looduskaitse ===
Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 [[Natura 2000]] ala. Riigis on kaks rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964. aastal loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark [[Euroopa]]s. Riigis asub ka [[Ülem-Sûre'i rahvuspark]]. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.

=== Kliima ===
Luksemburgis on pehme mandriline [[parasvöötme kliima]] rohkete sademetega. Sademeid on eriti [[suvi|suve]] lõpus. Suvel on ööpäeva keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on [[jaanuar]] ja [[veebruar]]. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on [[juuli]] ja [[august]]. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja.&lt;ref name=&quot;AU5QY&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
Luksemburgis elas 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 613 900 inimest, kellest 305 200 olid naised.&lt;ref name=&quot;q3u33&quot; /&gt; Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².

=== Vanuseline struktuur ===
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on järgmine:

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Vanus (a) !! Arv
|-
| 0–4|| 28 894
|-
| 5–9|| 28 821
|-
| 10–14|| 30 922
|-
| 15–19|| 30 536
|-
| 20–24|| 31 217
|-
| 25–29|| 35 290
|-
| 30–34|| 38 230
|-
| 35–39|| 39 602
|-
| 40–44|| 42 492
|-
| 45–49|| 41 711
|-
| 50–54|| 36 411
|-
| 55–59|| 30 526
|-
| 60–64|| 25 959
|-
| 65–69|| 19 832
|-
| 70–74|| 17 618
|-
| 75–79|| 14 564
|-
| 80 ja vanemad|| 19 728
|}

===  Keeled ===
1985. aastast on [[letseburgi keel]] (''lëtzebuergesch'') ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on saksa ja [[prantsuse keel]].

Luksemburgis määratletakse rahvust [[kodakondsus]]e järgi. 1. jaanuari 2023 seisuga olid 347 400 elanikku Luksemburgi, 92 100 [[Portugal]]i, 49 100 [[Prantsusmaa|Prantsuse]], 24 700 [[Itaalia]] ja 19 200 Belgia kodakondsusega.&lt;ref name=&quot;statec&quot; /&gt;

Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel on järgmine (2023):&lt;ref name=&quot;statec&quot; /&gt;
*Luksemburgi 52,6%
*Portugali 13,9%
*Prantsusmaa 7,4%
*Itaalia 3,7%
*Saksamaa 1,9%
*Hispaania 1,4%
*Rumeenia 1% 
*teised ELi rahvused 4,9%
*muud 10,2%

===Suuremad linnad===
[[Pilt:Luxemburg.jpg|pisi|Pealinn [[Luxembourg]]]]
{|class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk
!Linn
!Kanton
!Elanike arv&lt;br&gt;&lt;small&gt;(2005)&lt;/small&gt;
!Elanike arv&lt;br&gt;&lt;small&gt;(2019)&lt;/small&gt;
!Elanike arv&lt;br&gt;&lt;small&gt;(2023)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;HoXU0&quot; /&gt;
|-
|1
|[[Luxembourg]]
|[[Luxembourgi kanton|Luxembourg]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 76 420
|style=&quot;text-align:right&quot;| 119 200
|style=&quot;text-align:right&quot;| 132 780
|-
|2
|[[Esch-sur-Alzette]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 28 000
|style=&quot;text-align:right&quot;| 35 400
|style=&quot;text-align:right&quot;| 36 625
|-
|3
|[[Differdange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 19 005
|style=&quot;text-align:right&quot;| 26 800
|style=&quot;text-align:right&quot;| 29 536
|-
|4
|[[Dudelange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 17 618
|style=&quot;text-align:right&quot;| 21 100
|style=&quot;text-align:right&quot;| 21 953
|-
|5
|[[Pétange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style=&quot;text-align:right&quot;| 14 669
|style=&quot;text-align:right&quot;| 19 200
|style=&quot;text-align:right&quot;| 20 536
|}

===  Religioon ===
Luksemburgi elanikest tunnistab 46% [[katoliiklus]]t.&lt;ref name=&quot;TV9GI&quot; /&gt;

1870. aastal rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis sai 1988. aastal peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013. aastal tegutses riigis 148 [[preester|ilmikpreestrit]] ja 57 ordupreestrit.&lt;ref name=&quot;wctEY&quot; /&gt;

== Riigikaitse ==
[[Pilt:2016_Nationalfeierdag_L%C3%ABtzebuerg_06.jpg|pisi|Luksemburgi ATF Dingo 2 paraadil]]
Luksemburgi armee koosseisu kuulub neli kompaniid.&lt;ref name=&quot;3b5U4&quot; /&gt; Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub [[ajateenistus]], armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviina]]s. Armeel on kaks eriüksust. Kõrgeim auaste armees on [[kindral]].

2000. aastal formeeriti riigi [[politsei]]jõud.

Riigi relvastusse kuuluvad
* [[ATF Dingo]] 2 [[soomusauto]]d
* Obusier' kahurid
* Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG [[kuulipilduja]]d
* Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad
* Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid &lt;ref name=&quot;0GUDw&quot; /&gt;

==Majandus==

Luksemburg on [[Liechtenstein]]i ja [[Katar]]i järel SKP suuruselt elaniku kohta maailmas kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

2011. aastal oli [[töötus]] 6%.&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse &lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;
|-
!Sektor
!SKT (2007)
!Tööjõud (2006)
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
|0,4% || 2,2%
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
|13,6% || 17,2%
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
|86% || 80,6%
|}

=== Väliskaubandus ===
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terasetooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal [[Saksamaa]] (23,1%), [[Belgia]] (16,6%), [[Prantsusmaa]] (15,4%) ja [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaad]] (5,1%).&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

Luksemburgi suurimad impordiartiklid on [[mineraal]]id, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), [[Hiina]] (5,8%) ja Madalmaad (4,3%).&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

=== Rahandus ===
Luksemburg liitus [[Euroala|euroalaga]] 1999. aastal ja [[euro]] võeti kasutusele 2002. aastal.

== Taristu ==
Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid.&lt;ref name=&quot;TWF&quot; /&gt;

Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.

Riigis on kaks lennuvälja ja üks helikopteri maandumisplats.

Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim [[sadam]] on Mertert.

== Ajalugu ==

[[Keldid|Keldi]] hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liideti ala [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Germania Inferiori]] provintsiga. Pärast [[frangid|frankide]] sissetungi idast [[5. sajand]]il sai piirkond [[Frangi riik|Frangi riigi]] ja seejärel [[Karolingid|Karolingide impeeriumi]] osaks. [[Verduni leping]]u alusel läks Luksemburgi ala 843. aastal [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigile]] ja hiljem [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]].

=== Luksemburgi krahvkond ===
{{Vaata|Luksemburgi krahvkond}}
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust on esmamainitud [[963]]. aastal, kui krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|Siegfried]] omandas selle [[Trier]]i Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand [[Konrad I (Luksemburg)|Konrad I]] ([[1059]]–[[1086]]) oli esimene, kes kutsus end Luksemburgi krahviks. Tema poeg [[Heinrich III (Luksemburg)|Heinrich III]] (1086–1096) oli teadaolevalt esimene krahv, kes rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.

Pärast pärijateta krahv [[Konrad II (Luksemburg)|Konrad II]] surma 1136. aastal hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] käsul Konradi emapoolsele nõole [[Heinrich Pime]]dale [[Namuri dünastia]]st. Heinrichi tütar [[Ermesinde]] abiellus esmalt Bari krahvi [[Theobald I|Theobald I-ga]] ja seejärel [[Walram III|Walram III-ga]] [[Limburg-Arloni dünastia]]st.

=== Luksemburgi hertsogkond ===
{{Vaata|Luksemburgi hertsogkond}}
[[Luksemburgi hertsogkond]] moodustati 1353. aastal Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel.

Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond 1443. aastal [[Valois-Burgundia dünastia]] kätte ja seejärel 1482. aastal [[Habsburgid]]est [[Austria]] ertshertsogite kätte. Keiser [[Karl V]] integreeris Luksemburgi 1549. aastal [[Pragmaatilised sanktsioonid|pragmaatilise sanktsiooniga]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Burgundia ringkond]]a. [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal annekteeriti Luksemburg [[Forêts' departemang]]u.

=== Luksemburgi jagamised ===

Luksemburgi alasid on nagu [[Poola]] alasid jagatud ajaloos kolmel korral. Neid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659. aastat oli Luksemburgi pindala 10 700 km².

Luksemburg kaotas 1813. aastal osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas 1830. aastal [[Holland]]ist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839. aastal nii, et suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale ja suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.

=== Tänapäevase riikluse kujunemine ===
Pärast 1815. aasta [[Viini kongress|Viini kongressi]] sõlmitud kokkulepet sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade kuninga [[Willem I]] võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] osa. Tekkinud [[personaalunioon]] Luksemburgi ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783. aastal sõlmitud [[Nassau dünastia]] pakti alusel [[Willem III]] tütrele [[Wilhelmina]]le, aga Luksemburgi troon läks [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe'ile]].

[[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõjaga]] 1866. aastal vabanes Luksemburg [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] koosseisust. 1867. aastal sõlmitud [[Londoni rahuleping (1867)|Londoni rahulepinguga]] kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaade ühendkuningriigi]] koosseisus.

=== 20. sajand ===
[[Pilt:Adolfluxembourg1817-6.jpg|pisi|püsti|Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja]]
1912. aastal sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisvierges'i raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esimesel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanike arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemise järel üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna Saksamaa-lembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõjaaegsest Saksamaa-lembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.

1919. aastal sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde'i õde [[Charlotte (Luksemburgi suurhertsoginna)|Charlotte]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai majanduses traditsioonilise [[põllumajandus]]e asemel valitsevaks [[teenindussektor]]. 1930. aastatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades [[kommunism]]i mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.

Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaaga. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 [[juudid|juuti]]. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud [[Ida-Euroopa]]sse. Liitlasväed vabastasid riigi 10. septembril 1944.

Luksemburg on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] asutajariik ja seal asub Euroopa Liidu Kohus. 

1995. aastal sai [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendiks]] [[Jacques Santer]]. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on [[Jean-Claude Juncker]], kes on olnud Luksemburgi peaminister ja aastatel 2014–2019 [[Euroopa Komisjoni president]].

1985. aastal külastas Luksemburgi [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] ja 2024. aastal 2024. aastal paavst [[Franciscus]].

Alates 3. oktoobrist 2025 Luksemburgi suurhertsog [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]]. 

== Eesti ja Luksemburgi suhted ==
Luksemburg tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[22. veebruar]]il [[1923]] ja uuesti [[27. august]]il [[1991]]. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991.&lt;ref name=&quot;pUFmW&quot; /&gt; 1993. aastal asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis [[Clyde Kull]]. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.&lt;ref name=&quot;OKHyJ&quot; /&gt;

Luksemburgis on 2003. aastal käinud president [[Arnold Rüütel]], hiljem ka peaministrid [[Andrus Ansip]] ja [[Taavi Rõivas]].

Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is. Luksemburgist oli pärit Eestis tegutsenud katoliku [[preester]] [[Henri Werling]].

Nõukogude ajal võis soodsate ilmastikutingimuste korral kuulda Eestis Radio Luxembourgi saateid.&lt;ref name=&quot;xynxQ&quot; /&gt;

Eesti ja Luksemburg vahetavad kaupu 10–12 miljoni euro väärtuses. 86,4% ekspordist moodustavad sõidukid ja muud transpordivahendid.

=== Eestlased Luksemburgis ===
{{Vaata|Eestlased Luksemburgis}}
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997. aastal asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on eestlaste hulk Luksemburgis aasta-aastalt kasvanud. Paljud neist töötavad Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, näiteks [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], [[Euroopa Liidu Kohus|Euroopa Liidu Kohtus]], [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] jm.

1. jaanuaril 2019 elas Luksemburgis 645 eestlast.&lt;ref name=&quot;Vu6Ga&quot; /&gt; Riigis tegutseb [[Luksemburgi Eesti Kool]], laste lauluringid ja naisrahvatantsurühm Laiali.&lt;ref name=&quot;4p6Uv&quot; /&gt; 

Luksemburgis elab kunstnik [[Tiina Laan-Dondelinger]].

== Haridus ==
Luksemburgi haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]].&lt;ref name=&quot;GHr1F&quot; /&gt; Lapsed lähevad kooli nelja-aastaselt. [[Põhikool]] kestab kaheksa aastat.

Keskharidus omandatakse seitsme aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]]. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, viis eralütseumi ja viis muud keskharidust andvat asutust.&lt;ref name=&quot;Rv9yH&quot; /&gt;

Ainus riiklik ülikool on 2003. aastal rajatud [[Luksemburgi ülikool]]. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.

== Kultuur ==
Luksemburgis on põimunud prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.

Riigi vanimad asustusjäljed on [[keldid|keltide]] asulakohal [[Titelberg]]is. [[Echternach]]is asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud [[Alpid]]est põhja pool. Mameris asuvad Rooma [[termid]]e varemed ja [[Goeblange|Goeblanges'i]]s villa varemed.

11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573. aastal rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[Pilt:Marc_Girardelli.JPG|pisi|püsti|Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirik.

Riigis on mitu [[sild]]a. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902. aastal konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.

Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo- ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.

[[19. sajand]]i tuntuim kunstnik oli [[Jean-Baptiste Fresez]]. [[Ekspressionism|Ekspressionistidest]] pälvis tuntust [[Joseph Kutter]]. Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud [[obelisk]]il on skulptor [[Claus Cito]] loodud kuju.

Riigi suurimad kultuurikeskused on Luxembourgi filharmoonia ja Luxembourgi suur teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud [[Michael Radford]]i 2004. aastal linastunud film &quot;Veneetsia kaupmees&quot;.

Riigi tuntumad [[muuseum]]id on Luksemburgi ajaloo- ja kunstimuuseum, loodusloomuuseum, Luksemburgi ajaloomuuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.

Luksemburg on osalenud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el 37 korda (1956–1993). Riigi lauljad on Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud viiel korral.

Aastatel 1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.

Riigi populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja [[Josy Bartheli staadion]] umbes 8000 pealtvaatajat.

Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates [[1912. aasta suveolümpiamängud]]est [[Stockholm]]is. Nad on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, [[1992. aasta taliolümpiamängud]]elt tõi [[Marc Girardelli]] [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]] kaks hõbemedalit. Luksemburg taotles [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt]] ka [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el [[maraton]]i võitnud [[Michel Théato]] medali ennistamist, kuid seda taotlust ei rahuldatud.&lt;ref name=&quot;Abthp&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Luksemburgi jalgpallikoondis]]
*[[Luksemburgi linnade loend]]
*[[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Luksemburgi veinid]]
*[[Eestlased Luksemburgis]]
*[[Luksemburgi näitlejate loend]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;CJEU&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Court of Justice of the European Union (CJEU) |väljaanne=CJEU |url=https://european-union.europa.eu/institutions-law-budget/institutions-and-bodies/search-all-eu-institutions-and-bodies/court-justice-european-union-cjeu_en |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Duke&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The Grand Duke |väljaanne=Luxembourg.lu |url=https://luxembourg.public.lu/en/society-and-culture/political-system/grand-duke.html |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;What&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=What languages do people speak in Luxembourg? |väljaanne=Luxembourg |url=https://luxembourg.public.lu/en/society-and-culture/languages/languages-spoken-luxembourg.html |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Languages&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=20th century |väljaanne=About languages of Luxembourg |url=https://sip.gouvernement.lu/dam-assets/publications/brochure-livre/minist-etat/sip/brochure/a-propos/A_propos_Langues/a-propos-des-langues-2025-en.pdf |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNESCO&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=City of Luxembourg: its Old Quarters and Fortifications |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/list/699/ |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luxembourg’s biodiversity at risk&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf |pealkiri=Luxembourg’s biodiversity at risk. |vaadatud=2018-04-03 |arhiivimisaeg=2015-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150716202043/https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;statec&quot;&gt;[https://lustat.statec.lu/ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210109075735/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/luxembourg The World Factbook].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nnicN&quot;&gt;[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Luxembourg.html Ülevaade Luksemburgi loodusest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UORij&quot;&gt;[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/luxembourg_et Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pVNDi&quot;&gt;[http://www.luxembourg.public.lu/fr/le-grand-duche-se-presente/systeme-politique/territoire/index.html Système politique. Territoire]. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmpKF&quot;&gt;[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Luxembourg.htm Ülevaade Luksemburgi metsadest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N3pzl&quot;&gt;[https://ps.mnhn.lu/ferrantia/publications/Ferrantia42.pdf Guy Colling. &quot;Red List of the Vascular Plants of Luxembourg&quot;. Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DG5qC&quot;&gt;[https://amphibiaweb.org/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z1GZy&quot;&gt;[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=LU Denis Lepage. &quot;Luxembourg.&quot; Avibase.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AU5QY&quot;&gt;[http://meteolux.lu/fr/climat/normales-et-extremes/ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q3u33&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12853&amp;IF_Language=eng&amp;MainTheme=2&amp;FldrName=1 |pealkiri=Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet. |vaadatud=2018-04-03 |arhiivimisaeg=2018-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404200754/http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12853&amp;IF_Language=eng&amp;MainTheme=2&amp;FldrName=1 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HoXU0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://statistiques.public.lu/dam-assets/fr/donnees-autres-formats/population-et-emploi/etat-de-la-population/FR-population-commune.pdf|title=Population par commune|access-date=2024-03-18|website=statistiques.public.lu|language=fr}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TV9GI&quot;&gt;{{cite web|url=https://data.europa.eu/data/datasets/s2237_95_2_516_eng?locale=en|via=[[European Data Portal]] (see Volume C: Country/socio-demographics: LU: Question D90.2.)|title=Special Eurobarometer 516 : European citizens’ knowledge and attitudes towards science and technology|publisher=[[European Union]]: [[European Commission]]|date=September 2021|access-date=10 June 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wctEY&quot;&gt;[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dluxe.html Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3b5U4&quot;&gt;[http://www.armee.lu/ Luksemburgi armee koduleht.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0GUDw&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.armee.lu/materiel/armement |pealkiri=Luksemburgi armee relvastus. |vaadatud=2018-04-03 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629122255/http://www.armee.lu/materiel/armement |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pUFmW&quot;&gt;[http://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeerium.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OKHyJ&quot;&gt;[https://brussels.mfa.ee/et/aukonsulid-belgias-ja-luksemburgis/ Aukonsulid Belgias ja Luksemburgis.] Eesti suursaatkond Brüsselis.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xynxQ&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raadio-mis-muutis-maailma?id=50978906 Helen Eelrand. &quot;Raadio, mis muutis maailma&quot;. Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu6Ga&quot;&gt;[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&amp;IF_Language=eng&amp;MainTheme=2&amp;FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4p6Uv&quot;&gt;[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GHr1F&quot;&gt;[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rv9yH&quot;&gt;[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Abthp&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-02-18 |pealkiri=Michel THÉATO (1878-1919) – L'olympisme inattendu |url=https://www.pierrelagrue-jo.com/michel-theato-1878-1919/ |vaadatud=2025-07-07 |keel=fr-FR}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.eea.europa.eu/soer/2010/countries/lu/nature-protection-and-biodiversity-national Ülevaade Luksemburgi kaitsealadest]
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonskat-tekstina}}
{{vikitsitaadid}}

{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}
{{Saksa Liit}}

{{koord |type=country |region=LU}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Luksemburg| ]]</text>
      <sha1>3zfmwe9q9zrz34uk28e242ogkz9hytk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peruu lipp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3667</id>
    <revision>
      <id>7169091</id>
      <parentid>3479721</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:05:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Flag_of_Peru_(war).svg|Flag_of_Peru_(war).svg]] pildiga [[Pilt:State_flag_of_Peru.svg|State_flag_of_Peru.svg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obv</comment>
      <origin>7169091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="643" sha1="69s1kkrt2vpi6v41dq1qxohytn94zzr" xml:space="preserve">[[Pilt:Flag of Peru.svg|thumb|200px|Peruu riigilipp]]
[[Pilt:Flag of Peru (state).svg|thumb|200px|Ametlikel tseremooniatel kasutatav riigilipp]]
[[Pilt:State flag of Peru.svg|thumb|200px|Peruu sõjalipp]]
'''Peruu lipp''' on [[Peruu]] [[riigilipp]]. See on kasutusel alates [[1825]]. aastast.

Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud [[veri|verd]] ning valge [[rahu]] ja [[õiglus]]t.

Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on [[Peruu vapp|riigivapp]].

== Välislingid ==
* [http://www.crwflags.com/fotw/flags/pe.html  Flags Of The World]

[[Kategooria:Peruu sümboolika]]
[[Kategooria:Riigilipud]]</text>
      <sha1>69s1kkrt2vpi6v41dq1qxohytn94zzr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kilingi-Nõmme</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3886</id>
    <revision>
      <id>7168808</id>
      <parentid>7027396</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:33:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7168808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40325" sha1="pwgur0jatzfy072xxwnlv462gqjix1u" xml:space="preserve">{{EestiAsula
| nimi     = Kilingi-Nõmme
| pindala  = 
| elanikke = 1497
| maakond  = Pärnu
| vald     = Saarde vald
}}

'''Kilingi-Nõmme''' on [[vallasisene linn]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]].&lt;ref name=&quot;ehak&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linn on [[Saarde vald|Saarde valla]] haldus- ja teeninduskeskus.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmme EHAK-kood on 3083.&lt;ref name=&quot;ehak&quot; /&gt;

31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Kilingi-Nõmme linnas [[rahvastikuregister|rahvastikuregistri]] järgi 1497 inimest.&lt;ref name=&quot;rr2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Asend ==
Kilingi-Nõmme paikneb [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] lõunaosas [[Sakala kõrgustik]]u läänepoolsel äärealal [[Humalaste jõgi|Humalaste jõe]] ülemjooksul.&lt;ref name=&quot;ee&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilingi-n%C3%B5mme2 |pealkiri=Kilingi-Nõmme |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linn asub [[Pärnu]]st umbes 40 km kaugusel ning moodustab Saarde valla kesksema asula.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Linn on kujunenud ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee äärde.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme kõrvalt möödub [[Valga–Uulu maantee]], mis ühendab linna [[Pärnu]], [[Uulu]], [[Valga]] ja [[Lõuna-Eesti]] suunaga.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Kilingi-Nõmmest algab ka [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]], mis seob linna [[Viljandi]] ja [[Tartu]] suunaga.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme lähikonda jäävad [[Kilingi]], [[Saarde]], [[Tõlla]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Mustla]], [[Allikukivi]], [[Tihemetsa]] ja [[Kanaküla]].&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt; Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning piirneb [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]], [[Tori vald|Tori]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala]], [[Mulgi vald|Mulgi]] ja [[Mõisaküla]] piirkonnaga ning [[Läti]] Vabariigiga.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmet läbis endine [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]], mis oli osa ajaloolisest [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]] raudteeühendusest.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Raudteelõik võeti üles 2008. aastal, kuid [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]]a hoone ja endine raudteekoridor on jäänud linna ajaloolise ruumistruktuuri osaks.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;
== Nimi ja kujunemine ==
Kilingi-Nõmme on kujunenud [[Kilingi mõis]]a ja Nõmme kõrtsi ümbrusse, ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] tee äärde.&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;{{EKNR||Kilingi-Nõmme}}&lt;/ref&gt; Kilingi mõisat on mainitud 1560. aastal nimekujul ''Ovelgunne''.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Mõisa eestikeelne nimi ''Kilingi'' on pärit omanike [[Schilling]]ite perekonnanimest: 1663. aastal panditi mõis Valentin Schillingile ning tema järglaste käes oli mõis kuni 1752. aastani.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Mõis ise asus praeguse [[Saarde]] küla piires.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. aastal ning sellest kujunes hilisema asula üks alguspunkte.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Kõrtsi ümbrus paiknes tähtsa maantee ääres, mistõttu kujunes sinna järk-järgult teeäärne asustus, kus said areneda [[kaubandus]], [[käsitöö]] ja kohalik teenindus.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Asula kasv kiirenes 1870. aastatel, kui suur osa Kilingi mõisa maid jagati [[õigeusk]]u siirdunud talupoegadele.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

19. sajandi lõpul oli Kilingi-Nõmme juba [[alevik]]ulaadne asula.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; 1895. aastal rajatud [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] ja [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] tugevdasid asula rolli [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] kesksema kaubandus- ja liiklussõlmena.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 1919. aastal sai Kilingi-Nõmme [[alev]]iks ja 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega [[linn]]aks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kohanime esimene pool viitab Kilingi mõisale ja teine pool Nõmme kõrtsile.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Ajaloolises kasutuses on esinenud ka Kilingi ja Nõmme nimekuju eraldi, kuid asula ametliku nimena kinnistus liitnimi Kilingi-Nõmme.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Nime kujunemine peegeldab asula kahte lähtekohta: mõisamaadele rajatud asustust ja maanteeäärse kõrtsi ümber tekkinud alevikku.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Kilingi-Nõmme kujunes [[Kilingi mõis]]a Nõmme kõrtsi juurde. Kilingi mõisat on mainitud 1560. aastal nimekujul ''Ovelgunne''. Mõisa eestikeelne nimi ''Kilingi'' on seotud mõisa omanike [[Schilling]]ite perekonnanimega: 1663. aastal panditi mõis Valentin Schillingile ning tema järglaste käes oli mõis kuni 1752. aastani. Mõis ise paiknes praeguse [[Saarde]] küla piires.&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;{{EKNR||Kilingi-Nõmme}}&lt;/ref&gt;

Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. aastal. Kõrtsi ja Pärnu–Valga maantee ümbrus kujunes hilisema asula algtuumikuks. Asula arenes Kilingi riigimõisa maadel ning selle kasvule aitas kaasa paiknemine [[Pärnu]] ja [[Valga]] vahelisel tähtsal maanteel.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme kasv kiirenes 1870. aastatel, kui suur osa Kilingi mõisa maadest jagati [[õigeusk]]u siirdunud talupoegadele. Sellest ajast kujunes Nõmme kõrtsi ümbrusest Saarde piirkonna uus teeäärne keskus. [[Saarde Katariina kirik|Saarde kirik]] ja kalmistu jäid asulast lõuna poole, kuid majanduslik ja aleviline elu koondus üha enam maanteeäärsesse Nõmme alevikku.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1890. aastate lõpuks oli Nõmme alevik kasvanud elavaks käsitöö-, kaubandus- ja seltsielu keskuseks. Adolf Richteri Liivimaa aadressiraamatu järgi oli 1898/1899. aastal Kilingi valla koosseisu kuulunud Nõmme alevikus umbes 50 maja ja ligikaudu 500 elanikku. Alevikus töötasid luteriusu vallakool ja kreeka õigeusu kirikukool. Tegutsesid tuletõrjeselts, karskusselts „Õilme”, raamatupood, fotoateljee ning arvukad käsitöölised ja kaupmehed. Suur aastalaat toimus 28. augustil ning turg oli avatud reedeti.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1895. aastal rajati kitsarööpmeline [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]], mis kulges läbi Kilingi-Nõmme. Raudtee sidus asula [[Pärnu]], [[Mõisaküla]], [[Ruhja]] ja [[Valga]] suunaga ning tugevdas selle positsiooni piirkondliku keskuse ja kaubapaigana. Samal ajal ehitati [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]].&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses kujunes Kilingi-Nõmme keskuseks Pärnu tänav, mis järgis Pärnut ja Valgat ühendavat maanteed. Nõmme kõrtsi lähikonda kerkis järjest uusi käsitöökodasid, poode ja esinduslikumaid elumaju. Pärnu tänava kõrval kujunes oluliseks ka [[Saarde kirik]]u juurde viiv Kiriku tänav.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1911. aastal asutatud Saarde Põllumeeste Seltsist välja kasvanud Saarde Majandusühisus kujunes Kilingi-Nõmme üheks tähtsamaks majandusjõuks. Esimese maailmasõja ajal valmis majandusühisuse silmapaistev peahoone, mida on nimetatud Kilingi-Nõmme maamärgiks. Hoones paiknesid põllumeeste seltsi, majandusühisuse ja laenu-hoiuühisuse kontorid ning kauplus. Hoone pääses 1941. aasta sõjasündmustes suuremast hävingust, kuid selle välimust muudeti tugevalt 20. sajandi teisel poolel.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1917. aasta lõpus andis Pärnu maakonnanõukogu Kilingi-Nõmmele iseseisva alevi õigused. 1919. aastal pandi tänavatele nimed ja siseminister kinnitas omavalitsuse õigused. Samal aastal sai Kilingi-Nõmme aleviks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1920. ja 1930. aastatel arenes Kilingi-Nõmme kiiresti. 1928. aastal elas alevis 1405 inimest. Tegutsesid 22 tööstusettevõtet, nende seas lauavabrikud, värvimiskojad, parkimiskojad, mehaanikakojad, köie- ja nööritööstused, limonaaditööstused, elektrijaam, villaketrus, kommivabrik, jahuveski, trükikoda, tsementtarvete tööstus ning tärpentiini- ja värvitööstus. Alevis oli 56 poodi, nende seas talurahva- ja segakauplused, turupoed, linakauplused, lihapoed, pagarid ja raamatukauplused. Lisaks tegutses arvukalt käsitöölisi, muu hulgas õmblejaid, kudujaid, kingseppi, rätsepaid, tislerid, seppi ja päevapiltnikke. Aastas peeti kuus laata ja turg töötas kaks korda nädalas.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Alevi hoonestus oli valdavalt puidust. 1928. aastal oli alevis 312 elamut, neist enamik puithooned; kivimaju oli viis, savist hooneid üks ja kahekorruselisi hooneid kolmteist. Kilingi-Nõmme alevivalitsus võttis 1933. aastal vastu kohaliku ehitusmääruse, mille järgi tohtis alevi keskuse tänava äärde ehitada ainult kivist või krohvitud seintega ning vähemalt kahekorruselisi maju. See näitab, et alevi keskuse kujundamisel püüti anda asulale linnalikumat ilmet.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1930. aastatel valmis Kilingi-Nõmmes mitu silmapaistvat hoonet. 1928. aastal ehitati kõrge torniga pritsimaja, mis on hiljem olnud üks linna tuntumaid ehitisi. 1937. aastal valmis moodne kahekorruseline silikaatkivist raudteejaamahoone, mille kavandas arhitekt Henrik Otloot. 1930. aastate lõpul ehitati ka funktsionalistlikke ja traditsionalistlikke elu- ja ärihooneid, millest osa hävis 1941. aasta sõjasündmustes.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

20. aprillil 1937 puhkes [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng|Kilingi-Nõmme II algkoolis]] kinoseansi ajal tulekahju. Projektoris süttis filmilint ning tuli levis ka lahtistes karpides olnud filmidele. Õnnetuse ajal oli koolimaja teisel korrusel korraldatud filmiseanss, kus viibis üle saja lapse. Kohapeal hukkus üks laps, hiljem suri haiglas kuusteist last ja viimane, 18. ohver suri 20. aprillil 1940 Tallinnas. Vigastada sai üle 50 lapse.&lt;ref name=&quot;ohtuleht-põleng&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/226107/suurim-kooli-tragoodia-eestis-polemalahvatanud-filmilint-tappis-kilingi-nommel-18-last |pealkiri=Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last |väljaanne=Õhtuleht |autor=Allar Viivik |kuupäev=21. aprill 2007 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Põleng vapustas kogu Eestit. Ohvrite ühismatus toimus Saarde kirikust Saarde kalmistule. 8. juunil 1941 avati Saarde kalmistul tuleõnnetuses hukkunud kooliõpilaste mälestusmärk, mille autor oli skulptor Paul Horma.&lt;ref name=&quot;koolipoleng-artikkel&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestiuudised.ee/tragoodia-kilingi-nommel-1937-aastal/ |pealkiri=Tragöödia Kilingi-Nõmmel 1937. aastal |väljaanne=Eesti Uudised |kuupäev=21. aprill 2019 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega sai Kilingi-Nõmme alev [[kolmanda astme linn]]aks.&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linnaks saamine kinnistas Kilingi-Nõmme rolli Saarde piirkonna haldus-, kaubandus- ja teeninduskeskusena. 1939. aastal valiti Kilingi-Nõmme linnavolinikud ja linnavanemaks sai [[Albert Oissaar]]. 1940. aastal oli linnavanem [[Helmut Nirk]].

4. juulil 1941 toimus [[Suvesõda|suvesõja]] ajal Kilingi-Nõmmes [[Liivamäe lahing]], kus Kilingi-Nõmme omakaitse tõrjus tagasi Pärnu [[hävituspataljon]]i rünnaku.&lt;ref name=&quot;liivamae&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1160 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestusrist |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Lahingu järel jõudsid linna Punaarmee karistusüksused. 5. juulil 1941 süüdati ja hävitati Kilingi-Nõmmes mitu hoonet; eriti said kannatada Kiriku, Laada, Turu ja Pärnu tänava piirkond ning Saarde segatööstuse hooned.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1941. aasta sõjasündmused lõhkusid osa Kilingi-Nõmme ajaloolisest linnasüdamest. Kiriku tänava vanem hoonestus hävis peaaegu täielikult. Pärnu tänava äärde koondunud äriline keskus jäi küll osaliselt püsima, kuid mitmed 1930. aastatel valminud moodsad elu- ja ärihooned hävisid või said kannatada.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Nõukogude ajal jäi Kilingi-Nõmme Saarde piirkonna kohalikuks keskuseks. Linnas tegutsesid koolid, kultuuriasutused, kauplused, teenindusasutused ja tootmisettevõtted. Sõjajärgsel ajal muudeti osa varasemaid äri- ja ühiskondlikke hooneid uute funktsioonide tarbeks. Saarde Majandusühisuse hoone kõrvale lisati 1950. aastatel kooperatiivi sööklat ja kontorit sisaldanud osa ning 1960. aastatel kaubamajaosa.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1950. aastatel oli Kilingi-Nõmme ka rajoonikeskus. Linnas paiknesid rajooni täitevkomitee, partei- ja haldusasutused, kohalik ajalehetoimetus ning trükikoda. Sellest ajast on mitmel linna hoonel olnud erinevaid avalikke ja administratiivseid kasutusviise.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1975. aastal suleti Kilingi-Nõmmet läbinud kitsarööpmeline raudtee ja senine raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] ning endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Reisirongiliiklus Pärnu–Mõisaküla liinil lõppes 1996. aastal, kaubarongid sõitsid veel 2000. aastate alguseni ning raudtee võeti üles 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkas Kilingi-Nõmme iseseisva linnomavalitsusena. Linn säilitas Saarde piirkonna haldus- ja teeninduskeskuse rolli, kuid elanike arv hakkas 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses vähenema.

2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud omavalitsuse nimeks sai Saarde vald ning Kilingi-Nõmme säilis asustusüksusena vallasisesena linnana.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893740 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta haldusreformi järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]]. Kilingi-Nõmme jäi ka pärast haldusreformi Saarde valla keskuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastatel lisandus Kilingi-Nõmmele uus tehnoloogiline tegevusala. 2021. aastal rajas Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] linna maajaama.&lt;ref name=&quot;globalstar2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608318893/usa-satelliidifirma-rajas-kilingi-nommele-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma rajas Kilingi-Nõmmele maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=26. august 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas ettevõte maajaama laiendamisest ja uute antennide lisamisest.&lt;ref name=&quot;globalstar2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Haldusajalugu ==
Ajalooliselt paiknes Kilingi-Nõmme [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] ja oli seotud Kilingi mõisa maadega.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

1919. aastal sai asula aleviks ja 1938. aastal linnaks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot; /&gt; Eesti Vabariigi ajal oli Kilingi-Nõmme omaette omavalitsusüksus. 2005. aastal kaotas linn iseseisva omavalitsuse staatuse, kui ühines Saarde ja Tali vallaga. Pärast ühinemist säilis Kilingi-Nõmme vallasisesena linnana.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot; /&gt;

2017. aasta haldusreformi järel jäi Kilingi-Nõmme Saarde valla keskuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
1900. aasta paiku elas Kilingi-Nõmmes umbes 500 inimest. 1928. aastal oli elanikke 1422 ja 1934. aastal 1663. 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas linnas 2141, 1970. aastal 2319, 1979. aastal 2507 ja 1989. aastal 2504 inimest.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;

2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Kilingi-Nõmmes 2223 inimest.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Eesti Entsüklopeedia Saarde valla asulate tabelis on Kilingi-Nõmme 2010. aasta rahvaarvuks antud 2092 inimest.&lt;ref name=&quot;ee-asulad&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/saarde_valla_elanike_arv_asulati_%282000%291 |pealkiri=Saarde valla elanike arv asulati |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. jaanuaril 2025 elas Kilingi-Nõmme linnas 1512 inimest.&lt;ref name=&quot;rr2025jan&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_01012025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 01.01.2025 |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=1. jaanuar 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli linnas 1497 elanikku.&lt;ref name=&quot;rr2025&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Kilingi-Nõmme elanike arv
|-
! Aasta
! Elanikke
! Allikas
|-
| u 1900
| u 500
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1928
| 1422
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1934
| 1663
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1959
| 2141
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1970
| 2319
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1979
| 2507
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1989
| 2504
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 2000
| 2223
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 2010
| 2092
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee-asulad&quot; /&gt;
|-
| 01.01.2025
| 1512
| Rahvastikuregister&lt;ref name=&quot;rr2025jan&quot; /&gt;
|-
| 31.12.2025
| 1497
| Rahvastikuregister&lt;ref name=&quot;rr2025&quot; /&gt;
|}

== Linnapilt ja miljöö ==
Kilingi-Nõmme linnapilt on kujunenud eeskätt ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee äärse asustusena.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linna peatänava telg järgib vana maanteekoridori ning selle äärde koondusid alevi- ja linnaperioodil kauplused, käsitöökojad, ühiskondlikud hooned ja elumajad.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt; Ajaloolisele keskusele annavad iseloomu valdavalt madal puithoonestus, tänavaäärsed väikeelamud, endised ärihooned ning 20. sajandi alguse ja Eesti Vabariigi aegne aleviarhitektuur.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-22_Saarde_YP_SK_Eelnou.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu eelnõu |väljaandja=Saarde vald |aasta=2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme eripäraks on ajaloolise peatänavaäärse puithoonestuse suhteliselt hea säilimine.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Linna keskosas on jälgitav endise alevi kujunemisloogika: hooned paiknevad tänava suhtes tihedalt, krundid on kitsad ja piklikud ning tänavaruum on kujunenud järk-järgult koos kaubanduse, teeninduse ja kohaliku omavalitsuse arenguga.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme ajalooline hoonestuslaad on oluline osa linna miljööväärtusest.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööalad hõlmavad eri ajajärkude – [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] eelse aja, [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aastate 1920–1940 ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude perioodi]] – hoonestust, mis on Kilingi-Nõmmele iseloomulik või eri perioodide ilmekas ja hästi säilinud näide.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Saarde valla üldplaneeringu eelnõus on Kilingi-Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemisel tuginetud Leele Välja 2006. aasta tööle „Kilingi-Nõmme arhitektuuripärandi analüüs. Ettepanekud mälestisteks ja miljööaladeks”.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööväärtuslike alade eesmärk on hoida eri ajajärkudel kujunenud linnaruumi, ajaloolist hoonestuslaadi, tänavavõrku, kinnistustruktuuri ja väikelinnale omast mõõtkava.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme ajaloolises keskuses on olulised [[Pärnu tänav]]a ja sellega seotud kõrvaltänavate hoonestus, kunagise laadaplatsi ümbrus, raudteejaama piirkond ning tuletõrjehoonetega seotud linnaruumi osa.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Osaliselt on säilinud ka 20. sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks, mis meenutab Kilingi-Nõmme varasemat seltsi- ja alevielu.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; 20. sajandi alguse [[tuletõrjeselts]]id olid väikelinnades sageli ühtaegu nii praktilise päästevõimekuse kandjad kui ka kohaliku ühistegevuse ja seltsielu keskused.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Linnaruumi on mõjutanud ka [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] ja sellega seotud hoonestus.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Raudtee]] tõi Kilingi-Nõmmele 19. sajandi lõpul uue arengutõuke ning jaama ümbrus kujunes üheks asula oluliseks liikumis- ja kaubanduspiirkonnaks.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt; Kuigi raudtee on hiljem üles võetud, on raudteejaama hoone ja endine raudteekoridor jätkuvalt osa linna ajaloolisest ruumimälust.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme miljööd on mõjutanud ka 1941. aasta sõjasündmused, mil osa ajaloolisest hoonestusest hävis.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Eriti tugevalt sai kannatada [[Kiriku tänav]]a ja selle ümbruse vanem hoonestus.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot; /&gt; Sõjajärgne ülesehitus, nõukogudeaegsed korterelamud ja hilisemad avalikud hooned lisasid linnapilti uusi kihistusi.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Peatänavaäärne väikelinnalik struktuur on üldplaneeringus käsitletud Kilingi-Nõmme miljööväärtusliku linnaruumi osana.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Tänapäeva Kilingi-Nõmme linnapilt ühendab eri ajastute kihistusi: vana maanteelinna puithoonestust, Eesti Vabariigi aegseid esinduslikumaid ühiskondlikke ja ärihooneid, sõjajärgset hoonestust, nõukogudeaegseid elamuid ning uuemaid avaliku ruumi lahendusi.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööväärtusliku ala käsitlus aitab säilitada ajaloolist järjepidevust, kus linna väärtus ei seisne ainult üksikutes hoonetes, vaid nende koosmõjus tänavate, kruntide, haljastuse ja väikelinnaliku mõõtkavaga.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

== Kultuuri- ja mälestusobjektid ==
[[Pilt:Saarde Vabadussõja mälestussammas Kilingi-Nõmmes.jpg|pisi|[[Saarde Vabadussõja mälestussammas]]]]
Kilingi-Nõmme keskuses paikneb [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]], mis püstitati [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud sõdurite mälestuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=16704 |pealkiri=Vabadussõjas langenute mälestussammas |väljaandja=Kultuurimälestiste register |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Mälestussammas avati 5. juunil 1933.&lt;ref name=&quot;military-saarde&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/345 |pealkiri=Kilingi-Nõmme Vabadussõja mälestussammas |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Sõdurikuju modelleeris skulptor [[Anton Starkopf]].&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt; Military Heritage Tourismi käsitluse järgi modelleeriti sõdurikuju Vabadussõjas võidelnud Kilingi-Nõmme tuletõrjeseltsi sekretäri Lembito Hansbergi järgi.&lt;ref name=&quot;military-saarde&quot; /&gt; Mälestussammas lõhuti 1945. aastal ja taasavati 24. juunil 2008.&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt; Mälestusmärk on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]].&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme ja [[Saarde]] piiril paikneval [[Saarde kalmistu]]l asub 1937. aasta [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng|Kilingi-Nõmme II algkooli põlengus]] hukkunud laste ühishaud ja mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://lydian.ee/saarde/vaatamisvaarsus/kilingi-nomme-onnetusohvrite-malestussammas/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme õnnetusohvrite mälestussammas |väljaandja=Lydian |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Leinava ingliga hauakuju avati 1941. aasta kevadel.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; Mälestussammas on skulptor [[Paul Horma]] raidkiviteos.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; Hauasammas koos graniitalusega on 3,5 meetrit kõrge.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; 1937. aasta tuleõnnetus oli üks Eesti rängemaid lastega seotud rahuaegseid õnnetusi ning selle ohvrite mälestamine on oluline osa Kilingi-Nõmme kohalikust mälukultuurist.&lt;ref name=&quot;ohtuleht-põleng&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/226107/suurim-kooli-tragoodia-eestis-polemalahvatanud-filmilint-tappis-kilingi-nommel-18-last |pealkiri=Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last |väljaanne=Õhtuleht |autor=Allar Viivik |kuupäev=21. aprill 2007 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kohalikus pärimuses on tuntud ka [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-aegse taustaga ajalooline mänd.&lt;ref name=&quot;nugis&quot;&gt;{{cite book |last=Nugis |first=Elmar |title=Saarde kihelkond |location=Kilingi-Nõmme |year=1934}}&lt;/ref&gt; Pärimuse järgi paiknes praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi ehk kunagise laadaplatsi kohal Vene sõjaväe laager.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt; Elmar Nugise 1934. aasta raamatus „Saarde kihelkond” seostati paika Vene väepealiku matusega ning laadaplatsil kasvanud omapärase kaheharulise männiga.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt; Männi jäänuseid on käsitletud Kilingi-Nõmme kohaliku pärimus- ja mälupaigana.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmest umbes 7 km kaugusel [[Punapark|Punapargi]] juures toimus 1918. aasta lõpul [[Punapargi lahing]], kus põrkasid kokku Eestist taanduv Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalk.&lt;ref name=&quot;punapark&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 |pealkiri=Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Samas piirkonnas toimus 1919. aasta alguses lahing pealetungivate Vene enamlastega.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Punapargi mälestuskivi avati 1934. aastal.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Mälestuskivi hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Punapargi mälestusmärk paikneb ajalooliselt [[Voltveti]] piirkonnas ning on seotud Kilingi-Nõmme ja Saarde kihelkonna Vabadussõja mälestustraditsiooniga.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmes asub ka [[Liivamäe lahing]]u mälestuspaik.&lt;ref name=&quot;liivamae-rist&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1160 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestusrist |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Liivamäe lahing toimus 4. juulil 1941 [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal Kilingi-Nõmmes.&lt;ref name=&quot;liivamae-kivi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1140 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestuskivi |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Lahingu mälestuspaika püstitati 2001. aastal mälestusrist tekstiga „Liivamäe lahingupaik 04.07.1941”.&lt;ref name=&quot;monumendid-liivamae&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestimonumendid.wordpress.com/kilingi-nomme-linn/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme linn |väljaandja=Eesti monumendid |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal paigaldati lahingupaika uus infotahvel ning 2021. aastal avati lahingu 80. aastapäeva puhul mälestuspink.&lt;ref name=&quot;monumendid-liivamae&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme kultuurielu keskuseks on olnud ka [[Kilingi-Nõmme klubi]], mis tegutseb Pärnu tänaval.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.knklubi.ee/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme Klubi |väljaandja=Kilingi-Nõmme Klubi |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Klubi juures tegutsevad muu hulgas huvitegevuse rühmad ja koorid, sealhulgas naiskoor „Kanarbik”.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme klubi jätkab linna varasema seltsi- ja rahvamajatraditsiooni rolli kohaliku kultuurielu kandjana.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot; /&gt;

== Haridus, kultuur ja teenused ==
Kilingi-Nõmmes tegutseb [[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]]. Linnas asuvad ka Kilingi-Nõmme klubi, raamatukogu, spordihoone ja mitmed valla teenuseid pakkuvad asutused.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.knklubi.ee/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme Klubi |väljaandja=Kilingi-Nõmme Klubi |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme spordihoone avati 2008. aasta septembris. Hoones on pallimängude saal, jõusaal ja seinatenniseväljak.&lt;ref name=&quot;spordihoone&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/kultuur-ja-vaba-aeg/sport-ja-vaba-aeg/spordihoone |pealkiri=Kilingi-Nõmme spordihoone |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1998–2010 esindas Kilingi-Nõmme Eestit Euroopa kultuurikülade programmis. Projekti järel jätkusid osalejate vahelised kontaktid ja kokkusaamised.&lt;ref name=&quot;culture-villages&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.europeancharter.eu/ |pealkiri=Charter of European Rural Communities |väljaandja=European Charter of Rural Communities |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Transport ==
[[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam, 2014.jpg|pisi|[[Kilingi-Nõmme raudteepeatus|Kilingi-Nõmme raudteejaama]] hoone]]
Kilingi-Nõmme oli 19. ja 20. sajandil oluline teede- ja raudteesõlm Saarde piirkonnas. 1895. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ühendas Kilingi-Nõmme Pärnu, Mõisaküla, Ruhja ja Valga suunaga.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

1975. aastal suleti kitsarööpmeline raudtee ja raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee ning endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Reisirongiliiklus Pärnu–Mõisaküla liinil lõppes 1996. aastal ja raudtee võeti üles 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Linna lähedalt möödub Valga–Uulu maantee. Kilingi-Nõmme kaudu kulgeb ka ühendus [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]]ga.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Majandus ja taristu ==
2021. aastal rajas Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] Kilingi-Nõmmele oma Eesti esimese maajaama.&lt;ref name=&quot;globalstar2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608318893/usa-satelliidifirma-rajas-kilingi-nommele-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma rajas Kilingi-Nõmmele maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=26. august 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas ettevõte kaheksa miljoni euro suurusest investeeringust maajaama laiendamisse. Laienduse käigus kavandati lisada kolmele olemasolevale antennile veel kolm antenni.&lt;ref name=&quot;globalstar2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme on Saarde valla peamine teeninduskeskus. Siia on koondunud vallavalitsus, haridus-, kultuuri-, spordi- ja osa sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Planeeringud ==
Saarde valla üldplaneeringus on Kilingi-Nõmme käsitletud valla keskuse ja tiheasustusalana. Linna ja lähiala maakasutusplaanil on kavandatud elamu-, äri-, tootmis-, ühiskondlike hoonete, puhke- ja virgestuse ning liikluse maa-alad, samuti kergliiklusteed, haljasalad ja miljööväärtuslikud piirkonnad.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot; /&gt;

2023. aastal korraldas Saarde vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistluse. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames.&lt;ref name=&quot;arhliit&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://arhliit.ee/kilingi-nomme-voistluse-auhinnatud-toode-margusonad-selgunud/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistluse auhinnatud tööde märgusõnad on selgunud |väljaandja=Eesti Arhitektide Liit |kuupäev=5. mai 2023 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Sümbolid ==
[[Pilt:Flag of Saarde Parish, Pärnu County, Estonia.svg|pisi|Endine Kilingi-Nõmme linna lipp]]
Kilingi-Nõmme ajalooline lipp ja vapp ei ole omavalitsusüksuse sümbolitena kasutusel, sest 2005. aastal ühines linn Saarde ja Tali vallaga ning moodustati uus Saarde vald.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot; /&gt;

== Tuntud inimesi ==
Kilingi-Nõmmes on sündinud poliitik ja naisliikumise tegelane [[Marie Reisik]], kes kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja oli üks Eesti naisliikumise juhtfiguure.&lt;ref name=&quot;reisik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://feministeerium.ee/reisik-ja-suburg-eesti-esimesed-feministid/ |pealkiri=Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid |väljaanne=Feministeerium |kuupäev=6. veebruar 2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis ka Eesti peaminister [[Mart Siimann]], kes oli ametis aastatel 1997–1999.&lt;ref name=&quot;siimann&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.olympedia.org/athletes/1201243 |pealkiri=Mart Siimann |väljaandja=Olympedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Poliitik [[Lauri Laasi]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ja lõpetanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;laasi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201706.2.9.8 |pealkiri=Lauri Laasi |väljaanne=101 lühielulugu. Riigikogu XIII koosseis |aasta=2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Sõjaväelastest on Kilingi-Nõmmes sündinud kindral ja endine [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] juhataja [[Ants Laaneots]], kes lõpetas 1965. aastal Kilingi-Nõmme Keskkooli.&lt;ref name=&quot;laaneots&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/en/news/general-ants-laaneots-assumes-post-adviser-prime-minister |pealkiri=General Ants Laaneots assumes post as adviser to the Prime Minister |väljaandja=Vabariigi Valitsus |kuupäev=13. detsember 2011 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; [[Paul Lilleleht]] oli [[Vabadusrist]]i kavaler ja Eesti sõjaväelane, kes juhtis 1941. aastal Kilingi-Nõmme kaitsmisega seotud [[Liivamäe lahing]]ut.&lt;ref name=&quot;lilleleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kultuuritegelastest on Kilingi-Nõmmes sündinud lavastaja ja laulja [[Neeme Kuningas]].&lt;ref name=&quot;kuningas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kuningas_neeme3 |pealkiri=Kuningas, Neeme |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis näitleja [[Helene Vannari]].&lt;ref name=&quot;vannari&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/vannari_helene2 |pealkiri=Vannari, Helene |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis näitleja [[Sulev Luik]], kes töötas Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris ja Eesti Draamateatris.&lt;ref name=&quot;luik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/luik_sulev3 |pealkiri=Luik, Sulev |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Näitleja ja koreograaf [[Maiken Pius]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ja lõpetanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;pius&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/schmidt_maiken1 |pealkiri=Pius, Maiken |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Laulja [[Liisi Koikson]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ning õppis 1989–2001 Kilingi-Nõmme keskkoolis.&lt;ref name=&quot;koikson&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/koikson_liisi3 |pealkiri=Koikson, Liisi |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Tema esimene lauluõpetaja oli Kilingi-Nõmmega seotud helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog [[Toomas Voll]].&lt;ref name=&quot;koikson&quot; /&gt; Toomas Voll on sündinud Kilingi-Nõmmes ja tegutsenud koorijuhina ning muusikapedagoogina.&lt;ref name=&quot;voll&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.elab.ee/inimene/9701/toomas-voll/ |pealkiri=Toomas Voll |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Arhitektidest on Kilingi-Nõmmes sündinud [[Reio Avaste]], kes töötab Avaste Arhitektuuribüroo juhina ning on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.&lt;ref name=&quot;avaste&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://arhliit.ee/author/reio-avaste/ |pealkiri=Reio Avaste |väljaandja=Eesti Arhitektide Liit |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kilingi-Nõmme alevivolinike loend]]
* [[Kilingi-Nõmme linnavolinike loend]]
* [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]]
* [[Kilingi-Nõmme raudteepeatus]]
* [[Kilingi-Nõmme Raamatukogu]]
* [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng]]
* [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]]
* [[Punapargi lahing]]
* [[Kilingi mõis]]
* [[Saarde kihelkond]]
* [[Saarde vald]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite book |last=Nugis |first=Elmar |title=Saarde kihelkond |location=Kilingi-Nõmme |year=1934}}
* Kilingi-Nõmme uueks nimeks &quot;Saarde&quot; või &quot;Kilingi&quot;? ''[[Uus Eesti]]'', 4. veebruar 1939, nr 34, lk 7.
* Paukson, Olev. ''Alevikust linnaks: Kilingi-Nõmme 70''. Arendus- ja innovatsioonikeskus Livonia, Pärnumaa, 2008.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Kilingi-N%C3%B5mme Kilingi-Nõmme Eesti kohanimeraamatus]
* [https://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilingi-n%C3%B5mme2 Kilingi-Nõmme Eesti Entsüklopeedias]
* [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025]
* [https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 Pärnu–Mõisaküla raudtee]
* [https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama ERR-i artikkel Globalstari maajaama laiendamisest]
* [https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk]
* [https://arhliit.ee/kilingi-nomme-voistluse-auhinnatud-toode-margusonad-selgunud/ Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistlus Eesti Arhitektide Liidu lehel]

{{Eesti linnad}}
{{Saarde vald}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti endised alevid]]
[[Kategooria:Saarde vald]]
[[Kategooria:Saarde kihelkond]]
[[Kategooria:Kilingi-Nõmme| ]]</text>
      <sha1>pwgur0jatzfy072xxwnlv462gqjix1u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168812</id>
      <parentid>7168808</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:43:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Linnapilt ja miljöö */</comment>
      <origin>7168812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40356" sha1="5ncgba19hiq8tcwia0dlmt8t0rhrh1n" xml:space="preserve">{{EestiAsula
| nimi     = Kilingi-Nõmme
| pindala  = 
| elanikke = 1497
| maakond  = Pärnu
| vald     = Saarde vald
}}

'''Kilingi-Nõmme''' on [[vallasisene linn]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]].&lt;ref name=&quot;ehak&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linn on [[Saarde vald|Saarde valla]] haldus- ja teeninduskeskus.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmme EHAK-kood on 3083.&lt;ref name=&quot;ehak&quot; /&gt;

31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Kilingi-Nõmme linnas [[rahvastikuregister|rahvastikuregistri]] järgi 1497 inimest.&lt;ref name=&quot;rr2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Asend ==
Kilingi-Nõmme paikneb [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] lõunaosas [[Sakala kõrgustik]]u läänepoolsel äärealal [[Humalaste jõgi|Humalaste jõe]] ülemjooksul.&lt;ref name=&quot;ee&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilingi-n%C3%B5mme2 |pealkiri=Kilingi-Nõmme |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linn asub [[Pärnu]]st umbes 40 km kaugusel ning moodustab Saarde valla kesksema asula.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Linn on kujunenud ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee äärde.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme kõrvalt möödub [[Valga–Uulu maantee]], mis ühendab linna [[Pärnu]], [[Uulu]], [[Valga]] ja [[Lõuna-Eesti]] suunaga.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Kilingi-Nõmmest algab ka [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]], mis seob linna [[Viljandi]] ja [[Tartu]] suunaga.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme lähikonda jäävad [[Kilingi]], [[Saarde]], [[Tõlla]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Mustla]], [[Allikukivi]], [[Tihemetsa]] ja [[Kanaküla]].&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt; Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning piirneb [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]], [[Tori vald|Tori]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala]], [[Mulgi vald|Mulgi]] ja [[Mõisaküla]] piirkonnaga ning [[Läti]] Vabariigiga.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmet läbis endine [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]], mis oli osa ajaloolisest [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]] raudteeühendusest.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Raudteelõik võeti üles 2008. aastal, kuid [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]]a hoone ja endine raudteekoridor on jäänud linna ajaloolise ruumistruktuuri osaks.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;
== Nimi ja kujunemine ==
Kilingi-Nõmme on kujunenud [[Kilingi mõis]]a ja Nõmme kõrtsi ümbrusse, ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] tee äärde.&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;{{EKNR||Kilingi-Nõmme}}&lt;/ref&gt; Kilingi mõisat on mainitud 1560. aastal nimekujul ''Ovelgunne''.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Mõisa eestikeelne nimi ''Kilingi'' on pärit omanike [[Schilling]]ite perekonnanimest: 1663. aastal panditi mõis Valentin Schillingile ning tema järglaste käes oli mõis kuni 1752. aastani.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Mõis ise asus praeguse [[Saarde]] küla piires.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. aastal ning sellest kujunes hilisema asula üks alguspunkte.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Kõrtsi ümbrus paiknes tähtsa maantee ääres, mistõttu kujunes sinna järk-järgult teeäärne asustus, kus said areneda [[kaubandus]], [[käsitöö]] ja kohalik teenindus.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Asula kasv kiirenes 1870. aastatel, kui suur osa Kilingi mõisa maid jagati [[õigeusk]]u siirdunud talupoegadele.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

19. sajandi lõpul oli Kilingi-Nõmme juba [[alevik]]ulaadne asula.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; 1895. aastal rajatud [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] ja [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] tugevdasid asula rolli [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] kesksema kaubandus- ja liiklussõlmena.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 1919. aastal sai Kilingi-Nõmme [[alev]]iks ja 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega [[linn]]aks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kohanime esimene pool viitab Kilingi mõisale ja teine pool Nõmme kõrtsile.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Ajaloolises kasutuses on esinenud ka Kilingi ja Nõmme nimekuju eraldi, kuid asula ametliku nimena kinnistus liitnimi Kilingi-Nõmme.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Nime kujunemine peegeldab asula kahte lähtekohta: mõisamaadele rajatud asustust ja maanteeäärse kõrtsi ümber tekkinud alevikku.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Kilingi-Nõmme kujunes [[Kilingi mõis]]a Nõmme kõrtsi juurde. Kilingi mõisat on mainitud 1560. aastal nimekujul ''Ovelgunne''. Mõisa eestikeelne nimi ''Kilingi'' on seotud mõisa omanike [[Schilling]]ite perekonnanimega: 1663. aastal panditi mõis Valentin Schillingile ning tema järglaste käes oli mõis kuni 1752. aastani. Mõis ise paiknes praeguse [[Saarde]] küla piires.&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;{{EKNR||Kilingi-Nõmme}}&lt;/ref&gt;

Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. aastal. Kõrtsi ja Pärnu–Valga maantee ümbrus kujunes hilisema asula algtuumikuks. Asula arenes Kilingi riigimõisa maadel ning selle kasvule aitas kaasa paiknemine [[Pärnu]] ja [[Valga]] vahelisel tähtsal maanteel.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme kasv kiirenes 1870. aastatel, kui suur osa Kilingi mõisa maadest jagati [[õigeusk]]u siirdunud talupoegadele. Sellest ajast kujunes Nõmme kõrtsi ümbrusest Saarde piirkonna uus teeäärne keskus. [[Saarde Katariina kirik|Saarde kirik]] ja kalmistu jäid asulast lõuna poole, kuid majanduslik ja aleviline elu koondus üha enam maanteeäärsesse Nõmme alevikku.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1890. aastate lõpuks oli Nõmme alevik kasvanud elavaks käsitöö-, kaubandus- ja seltsielu keskuseks. Adolf Richteri Liivimaa aadressiraamatu järgi oli 1898/1899. aastal Kilingi valla koosseisu kuulunud Nõmme alevikus umbes 50 maja ja ligikaudu 500 elanikku. Alevikus töötasid luteriusu vallakool ja kreeka õigeusu kirikukool. Tegutsesid tuletõrjeselts, karskusselts „Õilme”, raamatupood, fotoateljee ning arvukad käsitöölised ja kaupmehed. Suur aastalaat toimus 28. augustil ning turg oli avatud reedeti.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1895. aastal rajati kitsarööpmeline [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]], mis kulges läbi Kilingi-Nõmme. Raudtee sidus asula [[Pärnu]], [[Mõisaküla]], [[Ruhja]] ja [[Valga]] suunaga ning tugevdas selle positsiooni piirkondliku keskuse ja kaubapaigana. Samal ajal ehitati [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]].&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses kujunes Kilingi-Nõmme keskuseks Pärnu tänav, mis järgis Pärnut ja Valgat ühendavat maanteed. Nõmme kõrtsi lähikonda kerkis järjest uusi käsitöökodasid, poode ja esinduslikumaid elumaju. Pärnu tänava kõrval kujunes oluliseks ka [[Saarde kirik]]u juurde viiv Kiriku tänav.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1911. aastal asutatud Saarde Põllumeeste Seltsist välja kasvanud Saarde Majandusühisus kujunes Kilingi-Nõmme üheks tähtsamaks majandusjõuks. Esimese maailmasõja ajal valmis majandusühisuse silmapaistev peahoone, mida on nimetatud Kilingi-Nõmme maamärgiks. Hoones paiknesid põllumeeste seltsi, majandusühisuse ja laenu-hoiuühisuse kontorid ning kauplus. Hoone pääses 1941. aasta sõjasündmustes suuremast hävingust, kuid selle välimust muudeti tugevalt 20. sajandi teisel poolel.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1917. aasta lõpus andis Pärnu maakonnanõukogu Kilingi-Nõmmele iseseisva alevi õigused. 1919. aastal pandi tänavatele nimed ja siseminister kinnitas omavalitsuse õigused. Samal aastal sai Kilingi-Nõmme aleviks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1920. ja 1930. aastatel arenes Kilingi-Nõmme kiiresti. 1928. aastal elas alevis 1405 inimest. Tegutsesid 22 tööstusettevõtet, nende seas lauavabrikud, värvimiskojad, parkimiskojad, mehaanikakojad, köie- ja nööritööstused, limonaaditööstused, elektrijaam, villaketrus, kommivabrik, jahuveski, trükikoda, tsementtarvete tööstus ning tärpentiini- ja värvitööstus. Alevis oli 56 poodi, nende seas talurahva- ja segakauplused, turupoed, linakauplused, lihapoed, pagarid ja raamatukauplused. Lisaks tegutses arvukalt käsitöölisi, muu hulgas õmblejaid, kudujaid, kingseppi, rätsepaid, tislerid, seppi ja päevapiltnikke. Aastas peeti kuus laata ja turg töötas kaks korda nädalas.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Alevi hoonestus oli valdavalt puidust. 1928. aastal oli alevis 312 elamut, neist enamik puithooned; kivimaju oli viis, savist hooneid üks ja kahekorruselisi hooneid kolmteist. Kilingi-Nõmme alevivalitsus võttis 1933. aastal vastu kohaliku ehitusmääruse, mille järgi tohtis alevi keskuse tänava äärde ehitada ainult kivist või krohvitud seintega ning vähemalt kahekorruselisi maju. See näitab, et alevi keskuse kujundamisel püüti anda asulale linnalikumat ilmet.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1930. aastatel valmis Kilingi-Nõmmes mitu silmapaistvat hoonet. 1928. aastal ehitati kõrge torniga pritsimaja, mis on hiljem olnud üks linna tuntumaid ehitisi. 1937. aastal valmis moodne kahekorruseline silikaatkivist raudteejaamahoone, mille kavandas arhitekt Henrik Otloot. 1930. aastate lõpul ehitati ka funktsionalistlikke ja traditsionalistlikke elu- ja ärihooneid, millest osa hävis 1941. aasta sõjasündmustes.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

20. aprillil 1937 puhkes [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng|Kilingi-Nõmme II algkoolis]] kinoseansi ajal tulekahju. Projektoris süttis filmilint ning tuli levis ka lahtistes karpides olnud filmidele. Õnnetuse ajal oli koolimaja teisel korrusel korraldatud filmiseanss, kus viibis üle saja lapse. Kohapeal hukkus üks laps, hiljem suri haiglas kuusteist last ja viimane, 18. ohver suri 20. aprillil 1940 Tallinnas. Vigastada sai üle 50 lapse.&lt;ref name=&quot;ohtuleht-põleng&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/226107/suurim-kooli-tragoodia-eestis-polemalahvatanud-filmilint-tappis-kilingi-nommel-18-last |pealkiri=Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last |väljaanne=Õhtuleht |autor=Allar Viivik |kuupäev=21. aprill 2007 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Põleng vapustas kogu Eestit. Ohvrite ühismatus toimus Saarde kirikust Saarde kalmistule. 8. juunil 1941 avati Saarde kalmistul tuleõnnetuses hukkunud kooliõpilaste mälestusmärk, mille autor oli skulptor Paul Horma.&lt;ref name=&quot;koolipoleng-artikkel&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestiuudised.ee/tragoodia-kilingi-nommel-1937-aastal/ |pealkiri=Tragöödia Kilingi-Nõmmel 1937. aastal |väljaanne=Eesti Uudised |kuupäev=21. aprill 2019 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega sai Kilingi-Nõmme alev [[kolmanda astme linn]]aks.&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linnaks saamine kinnistas Kilingi-Nõmme rolli Saarde piirkonna haldus-, kaubandus- ja teeninduskeskusena. 1939. aastal valiti Kilingi-Nõmme linnavolinikud ja linnavanemaks sai [[Albert Oissaar]]. 1940. aastal oli linnavanem [[Helmut Nirk]].

4. juulil 1941 toimus [[Suvesõda|suvesõja]] ajal Kilingi-Nõmmes [[Liivamäe lahing]], kus Kilingi-Nõmme omakaitse tõrjus tagasi Pärnu [[hävituspataljon]]i rünnaku.&lt;ref name=&quot;liivamae&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1160 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestusrist |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Lahingu järel jõudsid linna Punaarmee karistusüksused. 5. juulil 1941 süüdati ja hävitati Kilingi-Nõmmes mitu hoonet; eriti said kannatada Kiriku, Laada, Turu ja Pärnu tänava piirkond ning Saarde segatööstuse hooned.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1941. aasta sõjasündmused lõhkusid osa Kilingi-Nõmme ajaloolisest linnasüdamest. Kiriku tänava vanem hoonestus hävis peaaegu täielikult. Pärnu tänava äärde koondunud äriline keskus jäi küll osaliselt püsima, kuid mitmed 1930. aastatel valminud moodsad elu- ja ärihooned hävisid või said kannatada.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Nõukogude ajal jäi Kilingi-Nõmme Saarde piirkonna kohalikuks keskuseks. Linnas tegutsesid koolid, kultuuriasutused, kauplused, teenindusasutused ja tootmisettevõtted. Sõjajärgsel ajal muudeti osa varasemaid äri- ja ühiskondlikke hooneid uute funktsioonide tarbeks. Saarde Majandusühisuse hoone kõrvale lisati 1950. aastatel kooperatiivi sööklat ja kontorit sisaldanud osa ning 1960. aastatel kaubamajaosa.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1950. aastatel oli Kilingi-Nõmme ka rajoonikeskus. Linnas paiknesid rajooni täitevkomitee, partei- ja haldusasutused, kohalik ajalehetoimetus ning trükikoda. Sellest ajast on mitmel linna hoonel olnud erinevaid avalikke ja administratiivseid kasutusviise.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1975. aastal suleti Kilingi-Nõmmet läbinud kitsarööpmeline raudtee ja senine raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] ning endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Reisirongiliiklus Pärnu–Mõisaküla liinil lõppes 1996. aastal, kaubarongid sõitsid veel 2000. aastate alguseni ning raudtee võeti üles 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkas Kilingi-Nõmme iseseisva linnomavalitsusena. Linn säilitas Saarde piirkonna haldus- ja teeninduskeskuse rolli, kuid elanike arv hakkas 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses vähenema.

2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud omavalitsuse nimeks sai Saarde vald ning Kilingi-Nõmme säilis asustusüksusena vallasisesena linnana.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893740 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta haldusreformi järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]]. Kilingi-Nõmme jäi ka pärast haldusreformi Saarde valla keskuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastatel lisandus Kilingi-Nõmmele uus tehnoloogiline tegevusala. 2021. aastal rajas Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] linna maajaama.&lt;ref name=&quot;globalstar2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608318893/usa-satelliidifirma-rajas-kilingi-nommele-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma rajas Kilingi-Nõmmele maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=26. august 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas ettevõte maajaama laiendamisest ja uute antennide lisamisest.&lt;ref name=&quot;globalstar2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Haldusajalugu ==
Ajalooliselt paiknes Kilingi-Nõmme [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] ja oli seotud Kilingi mõisa maadega.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

1919. aastal sai asula aleviks ja 1938. aastal linnaks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot; /&gt; Eesti Vabariigi ajal oli Kilingi-Nõmme omaette omavalitsusüksus. 2005. aastal kaotas linn iseseisva omavalitsuse staatuse, kui ühines Saarde ja Tali vallaga. Pärast ühinemist säilis Kilingi-Nõmme vallasisesena linnana.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot; /&gt;

2017. aasta haldusreformi järel jäi Kilingi-Nõmme Saarde valla keskuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
1900. aasta paiku elas Kilingi-Nõmmes umbes 500 inimest. 1928. aastal oli elanikke 1422 ja 1934. aastal 1663. 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas linnas 2141, 1970. aastal 2319, 1979. aastal 2507 ja 1989. aastal 2504 inimest.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;

2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Kilingi-Nõmmes 2223 inimest.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Eesti Entsüklopeedia Saarde valla asulate tabelis on Kilingi-Nõmme 2010. aasta rahvaarvuks antud 2092 inimest.&lt;ref name=&quot;ee-asulad&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/saarde_valla_elanike_arv_asulati_%282000%291 |pealkiri=Saarde valla elanike arv asulati |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. jaanuaril 2025 elas Kilingi-Nõmme linnas 1512 inimest.&lt;ref name=&quot;rr2025jan&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_01012025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 01.01.2025 |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=1. jaanuar 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli linnas 1497 elanikku.&lt;ref name=&quot;rr2025&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Kilingi-Nõmme elanike arv
|-
! Aasta
! Elanikke
! Allikas
|-
| u 1900
| u 500
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1928
| 1422
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1934
| 1663
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1959
| 2141
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1970
| 2319
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1979
| 2507
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1989
| 2504
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 2000
| 2223
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 2010
| 2092
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee-asulad&quot; /&gt;
|-
| 01.01.2025
| 1512
| Rahvastikuregister&lt;ref name=&quot;rr2025jan&quot; /&gt;
|-
| 31.12.2025
| 1497
| Rahvastikuregister&lt;ref name=&quot;rr2025&quot; /&gt;
|}

== Linnapilt ja miljöö ==
Kilingi-Nõmme linnapilt on kujunenud eeskätt ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee äärse asustusena.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linna peatänava telg järgib vana maanteekoridori ning selle äärde koondusid alevi- ja linnaperioodil kauplused, käsitöökojad, ühiskondlikud hooned ja elumajad.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt; Ajaloolisele keskusele annavad iseloomu valdavalt madal puithoonestus, tänavaäärsed väikeelamud, endised ärihooned ning 20. sajandi alguse ja Eesti Vabariigi aegne aleviarhitektuur.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-22_Saarde_YP_SK_Eelnou.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu eelnõu |väljaandja=Saarde vald |aasta=2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme eripäraks on ajaloolise peatänavaäärse puithoonestuse suhteliselt hea säilimine.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Linna keskosas on jälgitav endise alevi kujunemisloogika: hooned paiknevad tänava suhtes tihedalt, krundid on kitsad ja piklikud ning tänavaruum on kujunenud järk-järgult koos kaubanduse, teeninduse ja kohaliku omavalitsuse arenguga.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme ajalooline hoonestuslaad on oluline osa linna miljööväärtusest.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööalad hõlmavad eri ajajärkude – [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] eelse aja, [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aastate 1920–1940 ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude perioodi]] – hoonestust, mis on Kilingi-Nõmmele iseloomulik või eri perioodide ilmekas ja hästi säilinud näide.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Saarde valla üldplaneeringu eelnõus on Kilingi-Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemisel tuginetud Leele Välja 2006. aasta tööle „Kilingi-Nõmme arhitektuuripärandi analüüs. Ettepanekud mälestisteks ja miljööaladeks”.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööväärtuslike alade eesmärk on hoida eri ajajärkudel kujunenud linnaruumi, ajaloolist hoonestuslaadi, tänavavõrku, kinnistustruktuuri ja väikelinnale omast mõõtkava.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme ajaloolises keskuses on olulised [[Pärnu tänav (Kilingi-Nõmme)|Pärnu tänava]] ja sellega seotud kõrvaltänavate hoonestus, kunagise laadaplatsi ümbrus, raudteejaama piirkond ning tuletõrjehoonetega seotud linnaruumi osa.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Osaliselt on säilinud ka 20. sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks, mis meenutab Kilingi-Nõmme varasemat seltsi- ja alevielu.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; 20. sajandi alguse [[tuletõrjeselts]]id olid väikelinnades sageli ühtaegu nii praktilise päästevõimekuse kandjad kui ka kohaliku ühistegevuse ja seltsielu keskused.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Linnaruumi on mõjutanud ka [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] ja sellega seotud hoonestus.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Raudtee]] tõi Kilingi-Nõmmele 19. sajandi lõpul uue arengutõuke ning jaama ümbrus kujunes üheks asula oluliseks liikumis- ja kaubanduspiirkonnaks.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt; Kuigi raudtee on hiljem üles võetud, on raudteejaama hoone ja endine raudteekoridor jätkuvalt osa linna ajaloolisest ruumimälust.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme miljööd on mõjutanud ka 1941. aasta sõjasündmused, mil osa ajaloolisest hoonestusest hävis.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Eriti tugevalt sai kannatada [[Kiriku tänav]]a ja selle ümbruse vanem hoonestus.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot; /&gt; Sõjajärgne ülesehitus, nõukogudeaegsed korterelamud ja hilisemad avalikud hooned lisasid linnapilti uusi kihistusi.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Peatänavaäärne väikelinnalik struktuur on üldplaneeringus käsitletud Kilingi-Nõmme miljööväärtusliku linnaruumi osana.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Tänapäeva Kilingi-Nõmme linnapilt ühendab eri ajastute kihistusi: vana maanteelinna puithoonestust, Eesti Vabariigi aegseid esinduslikumaid ühiskondlikke ja ärihooneid, sõjajärgset hoonestust, nõukogudeaegseid elamuid ning uuemaid avaliku ruumi lahendusi.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööväärtusliku ala käsitlus aitab säilitada ajaloolist järjepidevust, kus linna väärtus ei seisne ainult üksikutes hoonetes, vaid nende koosmõjus tänavate, kruntide, haljastuse ja väikelinnaliku mõõtkavaga.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

== Kultuuri- ja mälestusobjektid ==
[[Pilt:Saarde Vabadussõja mälestussammas Kilingi-Nõmmes.jpg|pisi|[[Saarde Vabadussõja mälestussammas]]]]
Kilingi-Nõmme keskuses paikneb [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]], mis püstitati [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud sõdurite mälestuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=16704 |pealkiri=Vabadussõjas langenute mälestussammas |väljaandja=Kultuurimälestiste register |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Mälestussammas avati 5. juunil 1933.&lt;ref name=&quot;military-saarde&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/345 |pealkiri=Kilingi-Nõmme Vabadussõja mälestussammas |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Sõdurikuju modelleeris skulptor [[Anton Starkopf]].&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt; Military Heritage Tourismi käsitluse järgi modelleeriti sõdurikuju Vabadussõjas võidelnud Kilingi-Nõmme tuletõrjeseltsi sekretäri Lembito Hansbergi järgi.&lt;ref name=&quot;military-saarde&quot; /&gt; Mälestussammas lõhuti 1945. aastal ja taasavati 24. juunil 2008.&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt; Mälestusmärk on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]].&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme ja [[Saarde]] piiril paikneval [[Saarde kalmistu]]l asub 1937. aasta [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng|Kilingi-Nõmme II algkooli põlengus]] hukkunud laste ühishaud ja mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://lydian.ee/saarde/vaatamisvaarsus/kilingi-nomme-onnetusohvrite-malestussammas/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme õnnetusohvrite mälestussammas |väljaandja=Lydian |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Leinava ingliga hauakuju avati 1941. aasta kevadel.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; Mälestussammas on skulptor [[Paul Horma]] raidkiviteos.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; Hauasammas koos graniitalusega on 3,5 meetrit kõrge.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; 1937. aasta tuleõnnetus oli üks Eesti rängemaid lastega seotud rahuaegseid õnnetusi ning selle ohvrite mälestamine on oluline osa Kilingi-Nõmme kohalikust mälukultuurist.&lt;ref name=&quot;ohtuleht-põleng&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/226107/suurim-kooli-tragoodia-eestis-polemalahvatanud-filmilint-tappis-kilingi-nommel-18-last |pealkiri=Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last |väljaanne=Õhtuleht |autor=Allar Viivik |kuupäev=21. aprill 2007 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kohalikus pärimuses on tuntud ka [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-aegse taustaga ajalooline mänd.&lt;ref name=&quot;nugis&quot;&gt;{{cite book |last=Nugis |first=Elmar |title=Saarde kihelkond |location=Kilingi-Nõmme |year=1934}}&lt;/ref&gt; Pärimuse järgi paiknes praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi ehk kunagise laadaplatsi kohal Vene sõjaväe laager.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt; Elmar Nugise 1934. aasta raamatus „Saarde kihelkond” seostati paika Vene väepealiku matusega ning laadaplatsil kasvanud omapärase kaheharulise männiga.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt; Männi jäänuseid on käsitletud Kilingi-Nõmme kohaliku pärimus- ja mälupaigana.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmest umbes 7 km kaugusel [[Punapark|Punapargi]] juures toimus 1918. aasta lõpul [[Punapargi lahing]], kus põrkasid kokku Eestist taanduv Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalk.&lt;ref name=&quot;punapark&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 |pealkiri=Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Samas piirkonnas toimus 1919. aasta alguses lahing pealetungivate Vene enamlastega.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Punapargi mälestuskivi avati 1934. aastal.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Mälestuskivi hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Punapargi mälestusmärk paikneb ajalooliselt [[Voltveti]] piirkonnas ning on seotud Kilingi-Nõmme ja Saarde kihelkonna Vabadussõja mälestustraditsiooniga.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmes asub ka [[Liivamäe lahing]]u mälestuspaik.&lt;ref name=&quot;liivamae-rist&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1160 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestusrist |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Liivamäe lahing toimus 4. juulil 1941 [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal Kilingi-Nõmmes.&lt;ref name=&quot;liivamae-kivi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1140 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestuskivi |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Lahingu mälestuspaika püstitati 2001. aastal mälestusrist tekstiga „Liivamäe lahingupaik 04.07.1941”.&lt;ref name=&quot;monumendid-liivamae&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestimonumendid.wordpress.com/kilingi-nomme-linn/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme linn |väljaandja=Eesti monumendid |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal paigaldati lahingupaika uus infotahvel ning 2021. aastal avati lahingu 80. aastapäeva puhul mälestuspink.&lt;ref name=&quot;monumendid-liivamae&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme kultuurielu keskuseks on olnud ka [[Kilingi-Nõmme klubi]], mis tegutseb Pärnu tänaval.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.knklubi.ee/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme Klubi |väljaandja=Kilingi-Nõmme Klubi |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Klubi juures tegutsevad muu hulgas huvitegevuse rühmad ja koorid, sealhulgas naiskoor „Kanarbik”.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme klubi jätkab linna varasema seltsi- ja rahvamajatraditsiooni rolli kohaliku kultuurielu kandjana.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot; /&gt;

== Haridus, kultuur ja teenused ==
Kilingi-Nõmmes tegutseb [[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]]. Linnas asuvad ka Kilingi-Nõmme klubi, raamatukogu, spordihoone ja mitmed valla teenuseid pakkuvad asutused.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.knklubi.ee/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme Klubi |väljaandja=Kilingi-Nõmme Klubi |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme spordihoone avati 2008. aasta septembris. Hoones on pallimängude saal, jõusaal ja seinatenniseväljak.&lt;ref name=&quot;spordihoone&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/kultuur-ja-vaba-aeg/sport-ja-vaba-aeg/spordihoone |pealkiri=Kilingi-Nõmme spordihoone |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1998–2010 esindas Kilingi-Nõmme Eestit Euroopa kultuurikülade programmis. Projekti järel jätkusid osalejate vahelised kontaktid ja kokkusaamised.&lt;ref name=&quot;culture-villages&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.europeancharter.eu/ |pealkiri=Charter of European Rural Communities |väljaandja=European Charter of Rural Communities |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Transport ==
[[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam, 2014.jpg|pisi|[[Kilingi-Nõmme raudteepeatus|Kilingi-Nõmme raudteejaama]] hoone]]
Kilingi-Nõmme oli 19. ja 20. sajandil oluline teede- ja raudteesõlm Saarde piirkonnas. 1895. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ühendas Kilingi-Nõmme Pärnu, Mõisaküla, Ruhja ja Valga suunaga.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

1975. aastal suleti kitsarööpmeline raudtee ja raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee ning endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Reisirongiliiklus Pärnu–Mõisaküla liinil lõppes 1996. aastal ja raudtee võeti üles 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Linna lähedalt möödub Valga–Uulu maantee. Kilingi-Nõmme kaudu kulgeb ka ühendus [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]]ga.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Majandus ja taristu ==
2021. aastal rajas Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] Kilingi-Nõmmele oma Eesti esimese maajaama.&lt;ref name=&quot;globalstar2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608318893/usa-satelliidifirma-rajas-kilingi-nommele-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma rajas Kilingi-Nõmmele maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=26. august 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas ettevõte kaheksa miljoni euro suurusest investeeringust maajaama laiendamisse. Laienduse käigus kavandati lisada kolmele olemasolevale antennile veel kolm antenni.&lt;ref name=&quot;globalstar2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme on Saarde valla peamine teeninduskeskus. Siia on koondunud vallavalitsus, haridus-, kultuuri-, spordi- ja osa sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Planeeringud ==
Saarde valla üldplaneeringus on Kilingi-Nõmme käsitletud valla keskuse ja tiheasustusalana. Linna ja lähiala maakasutusplaanil on kavandatud elamu-, äri-, tootmis-, ühiskondlike hoonete, puhke- ja virgestuse ning liikluse maa-alad, samuti kergliiklusteed, haljasalad ja miljööväärtuslikud piirkonnad.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot; /&gt;

2023. aastal korraldas Saarde vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistluse. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames.&lt;ref name=&quot;arhliit&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://arhliit.ee/kilingi-nomme-voistluse-auhinnatud-toode-margusonad-selgunud/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistluse auhinnatud tööde märgusõnad on selgunud |väljaandja=Eesti Arhitektide Liit |kuupäev=5. mai 2023 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Sümbolid ==
[[Pilt:Flag of Saarde Parish, Pärnu County, Estonia.svg|pisi|Endine Kilingi-Nõmme linna lipp]]
Kilingi-Nõmme ajalooline lipp ja vapp ei ole omavalitsusüksuse sümbolitena kasutusel, sest 2005. aastal ühines linn Saarde ja Tali vallaga ning moodustati uus Saarde vald.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot; /&gt;

== Tuntud inimesi ==
Kilingi-Nõmmes on sündinud poliitik ja naisliikumise tegelane [[Marie Reisik]], kes kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja oli üks Eesti naisliikumise juhtfiguure.&lt;ref name=&quot;reisik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://feministeerium.ee/reisik-ja-suburg-eesti-esimesed-feministid/ |pealkiri=Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid |väljaanne=Feministeerium |kuupäev=6. veebruar 2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis ka Eesti peaminister [[Mart Siimann]], kes oli ametis aastatel 1997–1999.&lt;ref name=&quot;siimann&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.olympedia.org/athletes/1201243 |pealkiri=Mart Siimann |väljaandja=Olympedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Poliitik [[Lauri Laasi]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ja lõpetanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;laasi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201706.2.9.8 |pealkiri=Lauri Laasi |väljaanne=101 lühielulugu. Riigikogu XIII koosseis |aasta=2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Sõjaväelastest on Kilingi-Nõmmes sündinud kindral ja endine [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] juhataja [[Ants Laaneots]], kes lõpetas 1965. aastal Kilingi-Nõmme Keskkooli.&lt;ref name=&quot;laaneots&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/en/news/general-ants-laaneots-assumes-post-adviser-prime-minister |pealkiri=General Ants Laaneots assumes post as adviser to the Prime Minister |väljaandja=Vabariigi Valitsus |kuupäev=13. detsember 2011 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; [[Paul Lilleleht]] oli [[Vabadusrist]]i kavaler ja Eesti sõjaväelane, kes juhtis 1941. aastal Kilingi-Nõmme kaitsmisega seotud [[Liivamäe lahing]]ut.&lt;ref name=&quot;lilleleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kultuuritegelastest on Kilingi-Nõmmes sündinud lavastaja ja laulja [[Neeme Kuningas]].&lt;ref name=&quot;kuningas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kuningas_neeme3 |pealkiri=Kuningas, Neeme |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis näitleja [[Helene Vannari]].&lt;ref name=&quot;vannari&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/vannari_helene2 |pealkiri=Vannari, Helene |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis näitleja [[Sulev Luik]], kes töötas Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris ja Eesti Draamateatris.&lt;ref name=&quot;luik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/luik_sulev3 |pealkiri=Luik, Sulev |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Näitleja ja koreograaf [[Maiken Pius]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ja lõpetanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;pius&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/schmidt_maiken1 |pealkiri=Pius, Maiken |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Laulja [[Liisi Koikson]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ning õppis 1989–2001 Kilingi-Nõmme keskkoolis.&lt;ref name=&quot;koikson&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/koikson_liisi3 |pealkiri=Koikson, Liisi |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Tema esimene lauluõpetaja oli Kilingi-Nõmmega seotud helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog [[Toomas Voll]].&lt;ref name=&quot;koikson&quot; /&gt; Toomas Voll on sündinud Kilingi-Nõmmes ja tegutsenud koorijuhina ning muusikapedagoogina.&lt;ref name=&quot;voll&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.elab.ee/inimene/9701/toomas-voll/ |pealkiri=Toomas Voll |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Arhitektidest on Kilingi-Nõmmes sündinud [[Reio Avaste]], kes töötab Avaste Arhitektuuribüroo juhina ning on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.&lt;ref name=&quot;avaste&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://arhliit.ee/author/reio-avaste/ |pealkiri=Reio Avaste |väljaandja=Eesti Arhitektide Liit |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kilingi-Nõmme alevivolinike loend]]
* [[Kilingi-Nõmme linnavolinike loend]]
* [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]]
* [[Kilingi-Nõmme raudteepeatus]]
* [[Kilingi-Nõmme Raamatukogu]]
* [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng]]
* [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]]
* [[Punapargi lahing]]
* [[Kilingi mõis]]
* [[Saarde kihelkond]]
* [[Saarde vald]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite book |last=Nugis |first=Elmar |title=Saarde kihelkond |location=Kilingi-Nõmme |year=1934}}
* Kilingi-Nõmme uueks nimeks &quot;Saarde&quot; või &quot;Kilingi&quot;? ''[[Uus Eesti]]'', 4. veebruar 1939, nr 34, lk 7.
* Paukson, Olev. ''Alevikust linnaks: Kilingi-Nõmme 70''. Arendus- ja innovatsioonikeskus Livonia, Pärnumaa, 2008.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Kilingi-N%C3%B5mme Kilingi-Nõmme Eesti kohanimeraamatus]
* [https://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilingi-n%C3%B5mme2 Kilingi-Nõmme Eesti Entsüklopeedias]
* [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025]
* [https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 Pärnu–Mõisaküla raudtee]
* [https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama ERR-i artikkel Globalstari maajaama laiendamisest]
* [https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk]
* [https://arhliit.ee/kilingi-nomme-voistluse-auhinnatud-toode-margusonad-selgunud/ Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistlus Eesti Arhitektide Liidu lehel]

{{Eesti linnad}}
{{Saarde vald}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti endised alevid]]
[[Kategooria:Saarde vald]]
[[Kategooria:Saarde kihelkond]]
[[Kategooria:Kilingi-Nõmme| ]]</text>
      <sha1>5ncgba19hiq8tcwia0dlmt8t0rhrh1n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168814</id>
      <parentid>7168812</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:45:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Linnapilt ja miljöö */</comment>
      <origin>7168814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40387" sha1="djy7oyt8hygr1u3wx05hruzm0pjci1h" xml:space="preserve">{{EestiAsula
| nimi     = Kilingi-Nõmme
| pindala  = 
| elanikke = 1497
| maakond  = Pärnu
| vald     = Saarde vald
}}

'''Kilingi-Nõmme''' on [[vallasisene linn]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]].&lt;ref name=&quot;ehak&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linn on [[Saarde vald|Saarde valla]] haldus- ja teeninduskeskus.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmme EHAK-kood on 3083.&lt;ref name=&quot;ehak&quot; /&gt;

31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Kilingi-Nõmme linnas [[rahvastikuregister|rahvastikuregistri]] järgi 1497 inimest.&lt;ref name=&quot;rr2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Asend ==
Kilingi-Nõmme paikneb [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] lõunaosas [[Sakala kõrgustik]]u läänepoolsel äärealal [[Humalaste jõgi|Humalaste jõe]] ülemjooksul.&lt;ref name=&quot;ee&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilingi-n%C3%B5mme2 |pealkiri=Kilingi-Nõmme |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linn asub [[Pärnu]]st umbes 40 km kaugusel ning moodustab Saarde valla kesksema asula.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Linn on kujunenud ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee äärde.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme kõrvalt möödub [[Valga–Uulu maantee]], mis ühendab linna [[Pärnu]], [[Uulu]], [[Valga]] ja [[Lõuna-Eesti]] suunaga.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Kilingi-Nõmmest algab ka [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]], mis seob linna [[Viljandi]] ja [[Tartu]] suunaga.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme lähikonda jäävad [[Kilingi]], [[Saarde]], [[Tõlla]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Mustla]], [[Allikukivi]], [[Tihemetsa]] ja [[Kanaküla]].&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt; Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning piirneb [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]], [[Tori vald|Tori]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala]], [[Mulgi vald|Mulgi]] ja [[Mõisaküla]] piirkonnaga ning [[Läti]] Vabariigiga.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmet läbis endine [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]], mis oli osa ajaloolisest [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]] raudteeühendusest.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Raudteelõik võeti üles 2008. aastal, kuid [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]]a hoone ja endine raudteekoridor on jäänud linna ajaloolise ruumistruktuuri osaks.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;
== Nimi ja kujunemine ==
Kilingi-Nõmme on kujunenud [[Kilingi mõis]]a ja Nõmme kõrtsi ümbrusse, ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] tee äärde.&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;{{EKNR||Kilingi-Nõmme}}&lt;/ref&gt; Kilingi mõisat on mainitud 1560. aastal nimekujul ''Ovelgunne''.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Mõisa eestikeelne nimi ''Kilingi'' on pärit omanike [[Schilling]]ite perekonnanimest: 1663. aastal panditi mõis Valentin Schillingile ning tema järglaste käes oli mõis kuni 1752. aastani.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Mõis ise asus praeguse [[Saarde]] küla piires.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. aastal ning sellest kujunes hilisema asula üks alguspunkte.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Kõrtsi ümbrus paiknes tähtsa maantee ääres, mistõttu kujunes sinna järk-järgult teeäärne asustus, kus said areneda [[kaubandus]], [[käsitöö]] ja kohalik teenindus.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Asula kasv kiirenes 1870. aastatel, kui suur osa Kilingi mõisa maid jagati [[õigeusk]]u siirdunud talupoegadele.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

19. sajandi lõpul oli Kilingi-Nõmme juba [[alevik]]ulaadne asula.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; 1895. aastal rajatud [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] ja [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] tugevdasid asula rolli [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] kesksema kaubandus- ja liiklussõlmena.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 1919. aastal sai Kilingi-Nõmme [[alev]]iks ja 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega [[linn]]aks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kohanime esimene pool viitab Kilingi mõisale ja teine pool Nõmme kõrtsile.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Ajaloolises kasutuses on esinenud ka Kilingi ja Nõmme nimekuju eraldi, kuid asula ametliku nimena kinnistus liitnimi Kilingi-Nõmme.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt; Nime kujunemine peegeldab asula kahte lähtekohta: mõisamaadele rajatud asustust ja maanteeäärse kõrtsi ümber tekkinud alevikku.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Kilingi-Nõmme kujunes [[Kilingi mõis]]a Nõmme kõrtsi juurde. Kilingi mõisat on mainitud 1560. aastal nimekujul ''Ovelgunne''. Mõisa eestikeelne nimi ''Kilingi'' on seotud mõisa omanike [[Schilling]]ite perekonnanimega: 1663. aastal panditi mõis Valentin Schillingile ning tema järglaste käes oli mõis kuni 1752. aastani. Mõis ise paiknes praeguse [[Saarde]] küla piires.&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;{{EKNR||Kilingi-Nõmme}}&lt;/ref&gt;

Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. aastal. Kõrtsi ja Pärnu–Valga maantee ümbrus kujunes hilisema asula algtuumikuks. Asula arenes Kilingi riigimõisa maadel ning selle kasvule aitas kaasa paiknemine [[Pärnu]] ja [[Valga]] vahelisel tähtsal maanteel.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme kasv kiirenes 1870. aastatel, kui suur osa Kilingi mõisa maadest jagati [[õigeusk]]u siirdunud talupoegadele. Sellest ajast kujunes Nõmme kõrtsi ümbrusest Saarde piirkonna uus teeäärne keskus. [[Saarde Katariina kirik|Saarde kirik]] ja kalmistu jäid asulast lõuna poole, kuid majanduslik ja aleviline elu koondus üha enam maanteeäärsesse Nõmme alevikku.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1890. aastate lõpuks oli Nõmme alevik kasvanud elavaks käsitöö-, kaubandus- ja seltsielu keskuseks. Adolf Richteri Liivimaa aadressiraamatu järgi oli 1898/1899. aastal Kilingi valla koosseisu kuulunud Nõmme alevikus umbes 50 maja ja ligikaudu 500 elanikku. Alevikus töötasid luteriusu vallakool ja kreeka õigeusu kirikukool. Tegutsesid tuletõrjeselts, karskusselts „Õilme”, raamatupood, fotoateljee ning arvukad käsitöölised ja kaupmehed. Suur aastalaat toimus 28. augustil ning turg oli avatud reedeti.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1895. aastal rajati kitsarööpmeline [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]], mis kulges läbi Kilingi-Nõmme. Raudtee sidus asula [[Pärnu]], [[Mõisaküla]], [[Ruhja]] ja [[Valga]] suunaga ning tugevdas selle positsiooni piirkondliku keskuse ja kaubapaigana. Samal ajal ehitati [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]].&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses kujunes Kilingi-Nõmme keskuseks Pärnu tänav, mis järgis Pärnut ja Valgat ühendavat maanteed. Nõmme kõrtsi lähikonda kerkis järjest uusi käsitöökodasid, poode ja esinduslikumaid elumaju. Pärnu tänava kõrval kujunes oluliseks ka [[Saarde kirik]]u juurde viiv Kiriku tänav.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1911. aastal asutatud Saarde Põllumeeste Seltsist välja kasvanud Saarde Majandusühisus kujunes Kilingi-Nõmme üheks tähtsamaks majandusjõuks. Esimese maailmasõja ajal valmis majandusühisuse silmapaistev peahoone, mida on nimetatud Kilingi-Nõmme maamärgiks. Hoones paiknesid põllumeeste seltsi, majandusühisuse ja laenu-hoiuühisuse kontorid ning kauplus. Hoone pääses 1941. aasta sõjasündmustes suuremast hävingust, kuid selle välimust muudeti tugevalt 20. sajandi teisel poolel.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1917. aasta lõpus andis Pärnu maakonnanõukogu Kilingi-Nõmmele iseseisva alevi õigused. 1919. aastal pandi tänavatele nimed ja siseminister kinnitas omavalitsuse õigused. Samal aastal sai Kilingi-Nõmme aleviks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1920. ja 1930. aastatel arenes Kilingi-Nõmme kiiresti. 1928. aastal elas alevis 1405 inimest. Tegutsesid 22 tööstusettevõtet, nende seas lauavabrikud, värvimiskojad, parkimiskojad, mehaanikakojad, köie- ja nööritööstused, limonaaditööstused, elektrijaam, villaketrus, kommivabrik, jahuveski, trükikoda, tsementtarvete tööstus ning tärpentiini- ja värvitööstus. Alevis oli 56 poodi, nende seas talurahva- ja segakauplused, turupoed, linakauplused, lihapoed, pagarid ja raamatukauplused. Lisaks tegutses arvukalt käsitöölisi, muu hulgas õmblejaid, kudujaid, kingseppi, rätsepaid, tislerid, seppi ja päevapiltnikke. Aastas peeti kuus laata ja turg töötas kaks korda nädalas.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Alevi hoonestus oli valdavalt puidust. 1928. aastal oli alevis 312 elamut, neist enamik puithooned; kivimaju oli viis, savist hooneid üks ja kahekorruselisi hooneid kolmteist. Kilingi-Nõmme alevivalitsus võttis 1933. aastal vastu kohaliku ehitusmääruse, mille järgi tohtis alevi keskuse tänava äärde ehitada ainult kivist või krohvitud seintega ning vähemalt kahekorruselisi maju. See näitab, et alevi keskuse kujundamisel püüti anda asulale linnalikumat ilmet.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1930. aastatel valmis Kilingi-Nõmmes mitu silmapaistvat hoonet. 1928. aastal ehitati kõrge torniga pritsimaja, mis on hiljem olnud üks linna tuntumaid ehitisi. 1937. aastal valmis moodne kahekorruseline silikaatkivist raudteejaamahoone, mille kavandas arhitekt Henrik Otloot. 1930. aastate lõpul ehitati ka funktsionalistlikke ja traditsionalistlikke elu- ja ärihooneid, millest osa hävis 1941. aasta sõjasündmustes.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

20. aprillil 1937 puhkes [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng|Kilingi-Nõmme II algkoolis]] kinoseansi ajal tulekahju. Projektoris süttis filmilint ning tuli levis ka lahtistes karpides olnud filmidele. Õnnetuse ajal oli koolimaja teisel korrusel korraldatud filmiseanss, kus viibis üle saja lapse. Kohapeal hukkus üks laps, hiljem suri haiglas kuusteist last ja viimane, 18. ohver suri 20. aprillil 1940 Tallinnas. Vigastada sai üle 50 lapse.&lt;ref name=&quot;ohtuleht-põleng&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/226107/suurim-kooli-tragoodia-eestis-polemalahvatanud-filmilint-tappis-kilingi-nommel-18-last |pealkiri=Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last |väljaanne=Õhtuleht |autor=Allar Viivik |kuupäev=21. aprill 2007 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Põleng vapustas kogu Eestit. Ohvrite ühismatus toimus Saarde kirikust Saarde kalmistule. 8. juunil 1941 avati Saarde kalmistul tuleõnnetuses hukkunud kooliõpilaste mälestusmärk, mille autor oli skulptor Paul Horma.&lt;ref name=&quot;koolipoleng-artikkel&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestiuudised.ee/tragoodia-kilingi-nommel-1937-aastal/ |pealkiri=Tragöödia Kilingi-Nõmmel 1937. aastal |väljaanne=Eesti Uudised |kuupäev=21. aprill 2019 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega sai Kilingi-Nõmme alev [[kolmanda astme linn]]aks.&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linnaks saamine kinnistas Kilingi-Nõmme rolli Saarde piirkonna haldus-, kaubandus- ja teeninduskeskusena. 1939. aastal valiti Kilingi-Nõmme linnavolinikud ja linnavanemaks sai [[Albert Oissaar]]. 1940. aastal oli linnavanem [[Helmut Nirk]].

4. juulil 1941 toimus [[Suvesõda|suvesõja]] ajal Kilingi-Nõmmes [[Liivamäe lahing]], kus Kilingi-Nõmme omakaitse tõrjus tagasi Pärnu [[hävituspataljon]]i rünnaku.&lt;ref name=&quot;liivamae&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1160 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestusrist |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Lahingu järel jõudsid linna Punaarmee karistusüksused. 5. juulil 1941 süüdati ja hävitati Kilingi-Nõmmes mitu hoonet; eriti said kannatada Kiriku, Laada, Turu ja Pärnu tänava piirkond ning Saarde segatööstuse hooned.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1941. aasta sõjasündmused lõhkusid osa Kilingi-Nõmme ajaloolisest linnasüdamest. Kiriku tänava vanem hoonestus hävis peaaegu täielikult. Pärnu tänava äärde koondunud äriline keskus jäi küll osaliselt püsima, kuid mitmed 1930. aastatel valminud moodsad elu- ja ärihooned hävisid või said kannatada.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Nõukogude ajal jäi Kilingi-Nõmme Saarde piirkonna kohalikuks keskuseks. Linnas tegutsesid koolid, kultuuriasutused, kauplused, teenindusasutused ja tootmisettevõtted. Sõjajärgsel ajal muudeti osa varasemaid äri- ja ühiskondlikke hooneid uute funktsioonide tarbeks. Saarde Majandusühisuse hoone kõrvale lisati 1950. aastatel kooperatiivi sööklat ja kontorit sisaldanud osa ning 1960. aastatel kaubamajaosa.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1950. aastatel oli Kilingi-Nõmme ka rajoonikeskus. Linnas paiknesid rajooni täitevkomitee, partei- ja haldusasutused, kohalik ajalehetoimetus ning trükikoda. Sellest ajast on mitmel linna hoonel olnud erinevaid avalikke ja administratiivseid kasutusviise.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

1975. aastal suleti Kilingi-Nõmmet läbinud kitsarööpmeline raudtee ja senine raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] ning endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Reisirongiliiklus Pärnu–Mõisaküla liinil lõppes 1996. aastal, kaubarongid sõitsid veel 2000. aastate alguseni ning raudtee võeti üles 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkas Kilingi-Nõmme iseseisva linnomavalitsusena. Linn säilitas Saarde piirkonna haldus- ja teeninduskeskuse rolli, kuid elanike arv hakkas 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses vähenema.

2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud omavalitsuse nimeks sai Saarde vald ning Kilingi-Nõmme säilis asustusüksusena vallasisesena linnana.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893740 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta haldusreformi järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]]. Kilingi-Nõmme jäi ka pärast haldusreformi Saarde valla keskuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastatel lisandus Kilingi-Nõmmele uus tehnoloogiline tegevusala. 2021. aastal rajas Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] linna maajaama.&lt;ref name=&quot;globalstar2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608318893/usa-satelliidifirma-rajas-kilingi-nommele-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma rajas Kilingi-Nõmmele maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=26. august 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas ettevõte maajaama laiendamisest ja uute antennide lisamisest.&lt;ref name=&quot;globalstar2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Haldusajalugu ==
Ajalooliselt paiknes Kilingi-Nõmme [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] ja oli seotud Kilingi mõisa maadega.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;

1919. aastal sai asula aleviks ja 1938. aastal linnaks.&lt;ref name=&quot;knr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot; /&gt; Eesti Vabariigi ajal oli Kilingi-Nõmme omaette omavalitsusüksus. 2005. aastal kaotas linn iseseisva omavalitsuse staatuse, kui ühines Saarde ja Tali vallaga. Pärast ühinemist säilis Kilingi-Nõmme vallasisesena linnana.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot; /&gt;

2017. aasta haldusreformi järel jäi Kilingi-Nõmme Saarde valla keskuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
1900. aasta paiku elas Kilingi-Nõmmes umbes 500 inimest. 1928. aastal oli elanikke 1422 ja 1934. aastal 1663. 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas linnas 2141, 1970. aastal 2319, 1979. aastal 2507 ja 1989. aastal 2504 inimest.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;

2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Kilingi-Nõmmes 2223 inimest.&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt; Eesti Entsüklopeedia Saarde valla asulate tabelis on Kilingi-Nõmme 2010. aasta rahvaarvuks antud 2092 inimest.&lt;ref name=&quot;ee-asulad&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/saarde_valla_elanike_arv_asulati_%282000%291 |pealkiri=Saarde valla elanike arv asulati |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. jaanuaril 2025 elas Kilingi-Nõmme linnas 1512 inimest.&lt;ref name=&quot;rr2025jan&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_01012025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 01.01.2025 |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=1. jaanuar 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli linnas 1497 elanikku.&lt;ref name=&quot;rr2025&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Kilingi-Nõmme elanike arv
|-
! Aasta
! Elanikke
! Allikas
|-
| u 1900
| u 500
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1928
| 1422
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1934
| 1663
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1959
| 2141
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1970
| 2319
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1979
| 2507
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 1989
| 2504
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 2000
| 2223
| Rahvaloendus&lt;ref name=&quot;ee&quot; /&gt;
|-
| 2010
| 2092
| Eesti Entsüklopeedia&lt;ref name=&quot;ee-asulad&quot; /&gt;
|-
| 01.01.2025
| 1512
| Rahvastikuregister&lt;ref name=&quot;rr2025jan&quot; /&gt;
|-
| 31.12.2025
| 1497
| Rahvastikuregister&lt;ref name=&quot;rr2025&quot; /&gt;
|}

== Linnapilt ja miljöö ==
Kilingi-Nõmme linnapilt on kujunenud eeskätt ajaloolise [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee äärse asustusena.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot;&gt;{{cite journal |last=Pärdi |first=Heiki |title=Kilingi-Nõmme – Saarde pealinn |journal=Pööning |issue=4 |year=2020 |pages=57–61 |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/4%20%2823%29%202020.%20Kilingi-N%C3%B5mme.pdf |access-date=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Linna peatänava telg järgib vana maanteekoridori ning selle äärde koondusid alevi- ja linnaperioodil kauplused, käsitöökojad, ühiskondlikud hooned ja elumajad.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt; Ajaloolisele keskusele annavad iseloomu valdavalt madal puithoonestus, tänavaäärsed väikeelamud, endised ärihooned ning 20. sajandi alguse ja Eesti Vabariigi aegne aleviarhitektuur.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-22_Saarde_YP_SK_Eelnou.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu eelnõu |väljaandja=Saarde vald |aasta=2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme eripäraks on ajaloolise peatänavaäärse puithoonestuse suhteliselt hea säilimine.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Linna keskosas on jälgitav endise alevi kujunemisloogika: hooned paiknevad tänava suhtes tihedalt, krundid on kitsad ja piklikud ning tänavaruum on kujunenud järk-järgult koos kaubanduse, teeninduse ja kohaliku omavalitsuse arenguga.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme ajalooline hoonestuslaad on oluline osa linna miljööväärtusest.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööalad hõlmavad eri ajajärkude – [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] eelse aja, [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aastate 1920–1940 ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude perioodi]] – hoonestust, mis on Kilingi-Nõmmele iseloomulik või eri perioodide ilmekas ja hästi säilinud näide.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Saarde valla üldplaneeringu eelnõus on Kilingi-Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemisel tuginetud Leele Välja 2006. aasta tööle „Kilingi-Nõmme arhitektuuripärandi analüüs. Ettepanekud mälestisteks ja miljööaladeks”.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööväärtuslike alade eesmärk on hoida eri ajajärkudel kujunenud linnaruumi, ajaloolist hoonestuslaadi, tänavavõrku, kinnistustruktuuri ja väikelinnale omast mõõtkava.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme ajaloolises keskuses on olulised [[Pärnu tänav (Kilingi-Nõmme)|Pärnu tänava]] ja sellega seotud kõrvaltänavate hoonestus, kunagise laadaplatsi ümbrus, raudteejaama piirkond ning tuletõrjehoonetega seotud linnaruumi osa.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Osaliselt on säilinud ka 20. sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks, mis meenutab Kilingi-Nõmme varasemat seltsi- ja alevielu.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; 20. sajandi alguse [[tuletõrjeselts]]id olid väikelinnades sageli ühtaegu nii praktilise päästevõimekuse kandjad kui ka kohaliku ühistegevuse ja seltsielu keskused.&lt;ref name=&quot;pardi2020&quot; /&gt;

Linnaruumi on mõjutanud ka [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] ja sellega seotud hoonestus.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 |pealkiri=Pärnu–Mõisaküla raudtee |väljaandja=Eesti kitsarööpmelised raudteed |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Raudtee]] tõi Kilingi-Nõmmele 19. sajandi lõpul uue arengutõuke ning jaama ümbrus kujunes üheks asula oluliseks liikumis- ja kaubanduspiirkonnaks.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt; Kuigi raudtee on hiljem üles võetud, on raudteejaama hoone ja endine raudteekoridor jätkuvalt osa linna ajaloolisest ruumimälust.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme miljööd on mõjutanud ka 1941. aasta sõjasündmused, mil osa ajaloolisest hoonestusest hävis.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Eriti tugevalt sai kannatada [[Kiriku tänav (Kilingi-Nõmme)|Kiriku tänava]] ja selle ümbruse vanem hoonestus.&lt;ref name=&quot;kallas1941&quot; /&gt; Sõjajärgne ülesehitus, nõukogudeaegsed korterelamud ja hilisemad avalikud hooned lisasid linnapilti uusi kihistusi.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Peatänavaäärne väikelinnalik struktuur on üldplaneeringus käsitletud Kilingi-Nõmme miljööväärtusliku linnaruumi osana.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

Tänapäeva Kilingi-Nõmme linnapilt ühendab eri ajastute kihistusi: vana maanteelinna puithoonestust, Eesti Vabariigi aegseid esinduslikumaid ühiskondlikke ja ärihooneid, sõjajärgset hoonestust, nõukogudeaegseid elamuid ning uuemaid avaliku ruumi lahendusi.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt; Miljööväärtusliku ala käsitlus aitab säilitada ajaloolist järjepidevust, kus linna väärtus ei seisne ainult üksikutes hoonetes, vaid nende koosmõjus tänavate, kruntide, haljastuse ja väikelinnaliku mõõtkavaga.&lt;ref name=&quot;yp-miljoo&quot; /&gt;

== Kultuuri- ja mälestusobjektid ==
[[Pilt:Saarde Vabadussõja mälestussammas Kilingi-Nõmmes.jpg|pisi|[[Saarde Vabadussõja mälestussammas]]]]
Kilingi-Nõmme keskuses paikneb [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]], mis püstitati [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud sõdurite mälestuseks.&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=16704 |pealkiri=Vabadussõjas langenute mälestussammas |väljaandja=Kultuurimälestiste register |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Mälestussammas avati 5. juunil 1933.&lt;ref name=&quot;military-saarde&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/345 |pealkiri=Kilingi-Nõmme Vabadussõja mälestussammas |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Sõdurikuju modelleeris skulptor [[Anton Starkopf]].&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt; Military Heritage Tourismi käsitluse järgi modelleeriti sõdurikuju Vabadussõjas võidelnud Kilingi-Nõmme tuletõrjeseltsi sekretäri Lembito Hansbergi järgi.&lt;ref name=&quot;military-saarde&quot; /&gt; Mälestussammas lõhuti 1945. aastal ja taasavati 24. juunil 2008.&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt; Mälestusmärk on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]].&lt;ref name=&quot;saarde-sammas&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme ja [[Saarde]] piiril paikneval [[Saarde kalmistu]]l asub 1937. aasta [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng|Kilingi-Nõmme II algkooli põlengus]] hukkunud laste ühishaud ja mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://lydian.ee/saarde/vaatamisvaarsus/kilingi-nomme-onnetusohvrite-malestussammas/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme õnnetusohvrite mälestussammas |väljaandja=Lydian |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Leinava ingliga hauakuju avati 1941. aasta kevadel.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; Mälestussammas on skulptor [[Paul Horma]] raidkiviteos.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; Hauasammas koos graniitalusega on 3,5 meetrit kõrge.&lt;ref name=&quot;ohvrite-sammas&quot; /&gt; 1937. aasta tuleõnnetus oli üks Eesti rängemaid lastega seotud rahuaegseid õnnetusi ning selle ohvrite mälestamine on oluline osa Kilingi-Nõmme kohalikust mälukultuurist.&lt;ref name=&quot;ohtuleht-põleng&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/226107/suurim-kooli-tragoodia-eestis-polemalahvatanud-filmilint-tappis-kilingi-nommel-18-last |pealkiri=Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last |väljaanne=Õhtuleht |autor=Allar Viivik |kuupäev=21. aprill 2007 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kohalikus pärimuses on tuntud ka [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-aegse taustaga ajalooline mänd.&lt;ref name=&quot;nugis&quot;&gt;{{cite book |last=Nugis |first=Elmar |title=Saarde kihelkond |location=Kilingi-Nõmme |year=1934}}&lt;/ref&gt; Pärimuse järgi paiknes praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi ehk kunagise laadaplatsi kohal Vene sõjaväe laager.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt; Elmar Nugise 1934. aasta raamatus „Saarde kihelkond” seostati paika Vene väepealiku matusega ning laadaplatsil kasvanud omapärase kaheharulise männiga.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt; Männi jäänuseid on käsitletud Kilingi-Nõmme kohaliku pärimus- ja mälupaigana.&lt;ref name=&quot;nugis&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmest umbes 7 km kaugusel [[Punapark|Punapargi]] juures toimus 1918. aasta lõpul [[Punapargi lahing]], kus põrkasid kokku Eestist taanduv Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalk.&lt;ref name=&quot;punapark&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 |pealkiri=Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Samas piirkonnas toimus 1919. aasta alguses lahing pealetungivate Vene enamlastega.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Punapargi mälestuskivi avati 1934. aastal.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Mälestuskivi hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt; Punapargi mälestusmärk paikneb ajalooliselt [[Voltveti]] piirkonnas ning on seotud Kilingi-Nõmme ja Saarde kihelkonna Vabadussõja mälestustraditsiooniga.&lt;ref name=&quot;punapark&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmes asub ka [[Liivamäe lahing]]u mälestuspaik.&lt;ref name=&quot;liivamae-rist&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1160 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestusrist |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Liivamäe lahing toimus 4. juulil 1941 [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal Kilingi-Nõmmes.&lt;ref name=&quot;liivamae-kivi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-1140 |pealkiri=Liivamäe lahingu mälestuskivi |väljaandja=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Lahingu mälestuspaika püstitati 2001. aastal mälestusrist tekstiga „Liivamäe lahingupaik 04.07.1941”.&lt;ref name=&quot;monumendid-liivamae&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://eestimonumendid.wordpress.com/kilingi-nomme-linn/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme linn |väljaandja=Eesti monumendid |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal paigaldati lahingupaika uus infotahvel ning 2021. aastal avati lahingu 80. aastapäeva puhul mälestuspink.&lt;ref name=&quot;monumendid-liivamae&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmme kultuurielu keskuseks on olnud ka [[Kilingi-Nõmme klubi]], mis tegutseb Pärnu tänaval.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.knklubi.ee/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme Klubi |väljaandja=Kilingi-Nõmme Klubi |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Klubi juures tegutsevad muu hulgas huvitegevuse rühmad ja koorid, sealhulgas naiskoor „Kanarbik”.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme klubi jätkab linna varasema seltsi- ja rahvamajatraditsiooni rolli kohaliku kultuurielu kandjana.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot; /&gt;

== Haridus, kultuur ja teenused ==
Kilingi-Nõmmes tegutseb [[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]]. Linnas asuvad ka Kilingi-Nõmme klubi, raamatukogu, spordihoone ja mitmed valla teenuseid pakkuvad asutused.&lt;ref name=&quot;knklubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.knklubi.ee/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme Klubi |väljaandja=Kilingi-Nõmme Klubi |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme spordihoone avati 2008. aasta septembris. Hoones on pallimängude saal, jõusaal ja seinatenniseväljak.&lt;ref name=&quot;spordihoone&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/kultuur-ja-vaba-aeg/sport-ja-vaba-aeg/spordihoone |pealkiri=Kilingi-Nõmme spordihoone |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1998–2010 esindas Kilingi-Nõmme Eestit Euroopa kultuurikülade programmis. Projekti järel jätkusid osalejate vahelised kontaktid ja kokkusaamised.&lt;ref name=&quot;culture-villages&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.europeancharter.eu/ |pealkiri=Charter of European Rural Communities |väljaandja=European Charter of Rural Communities |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Transport ==
[[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam, 2014.jpg|pisi|[[Kilingi-Nõmme raudteepeatus|Kilingi-Nõmme raudteejaama]] hoone]]
Kilingi-Nõmme oli 19. ja 20. sajandil oluline teede- ja raudteesõlm Saarde piirkonnas. 1895. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ühendas Kilingi-Nõmme Pärnu, Mõisaküla, Ruhja ja Valga suunaga.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

1975. aastal suleti kitsarööpmeline raudtee ja raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee ning endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. Reisirongiliiklus Pärnu–Mõisaküla liinil lõppes 1996. aastal ja raudtee võeti üles 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;raudtee-eu&quot; /&gt;

Linna lähedalt möödub Valga–Uulu maantee. Kilingi-Nõmme kaudu kulgeb ka ühendus [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]]ga.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Majandus ja taristu ==
2021. aastal rajas Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] Kilingi-Nõmmele oma Eesti esimese maajaama.&lt;ref name=&quot;globalstar2021&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608318893/usa-satelliidifirma-rajas-kilingi-nommele-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma rajas Kilingi-Nõmmele maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=26. august 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas ettevõte kaheksa miljoni euro suurusest investeeringust maajaama laiendamisse. Laienduse käigus kavandati lisada kolmele olemasolevale antennile veel kolm antenni.&lt;ref name=&quot;globalstar2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilingi-Nõmme on Saarde valla peamine teeninduskeskus. Siia on koondunud vallavalitsus, haridus-, kultuuri-, spordi- ja osa sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Planeeringud ==
Saarde valla üldplaneeringus on Kilingi-Nõmme käsitletud valla keskuse ja tiheasustusalana. Linna ja lähiala maakasutusplaanil on kavandatud elamu-, äri-, tootmis-, ühiskondlike hoonete, puhke- ja virgestuse ning liikluse maa-alad, samuti kergliiklusteed, haljasalad ja miljööväärtuslikud piirkonnad.&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot; /&gt;

2023. aastal korraldas Saarde vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistluse. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames.&lt;ref name=&quot;arhliit&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://arhliit.ee/kilingi-nomme-voistluse-auhinnatud-toode-margusonad-selgunud/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistluse auhinnatud tööde märgusõnad on selgunud |väljaandja=Eesti Arhitektide Liit |kuupäev=5. mai 2023 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Sümbolid ==
[[Pilt:Flag of Saarde Parish, Pärnu County, Estonia.svg|pisi|Endine Kilingi-Nõmme linna lipp]]
Kilingi-Nõmme ajalooline lipp ja vapp ei ole omavalitsusüksuse sümbolitena kasutusel, sest 2005. aastal ühines linn Saarde ja Tali vallaga ning moodustati uus Saarde vald.&lt;ref name=&quot;uhinemisleping2005&quot; /&gt;

== Tuntud inimesi ==
Kilingi-Nõmmes on sündinud poliitik ja naisliikumise tegelane [[Marie Reisik]], kes kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja oli üks Eesti naisliikumise juhtfiguure.&lt;ref name=&quot;reisik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://feministeerium.ee/reisik-ja-suburg-eesti-esimesed-feministid/ |pealkiri=Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid |väljaanne=Feministeerium |kuupäev=6. veebruar 2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis ka Eesti peaminister [[Mart Siimann]], kes oli ametis aastatel 1997–1999.&lt;ref name=&quot;siimann&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.olympedia.org/athletes/1201243 |pealkiri=Mart Siimann |väljaandja=Olympedia |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Poliitik [[Lauri Laasi]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ja lõpetanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;laasi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201706.2.9.8 |pealkiri=Lauri Laasi |väljaanne=101 lühielulugu. Riigikogu XIII koosseis |aasta=2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Sõjaväelastest on Kilingi-Nõmmes sündinud kindral ja endine [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] juhataja [[Ants Laaneots]], kes lõpetas 1965. aastal Kilingi-Nõmme Keskkooli.&lt;ref name=&quot;laaneots&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/en/news/general-ants-laaneots-assumes-post-adviser-prime-minister |pealkiri=General Ants Laaneots assumes post as adviser to the Prime Minister |väljaandja=Vabariigi Valitsus |kuupäev=13. detsember 2011 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; [[Paul Lilleleht]] oli [[Vabadusrist]]i kavaler ja Eesti sõjaväelane, kes juhtis 1941. aastal Kilingi-Nõmme kaitsmisega seotud [[Liivamäe lahing]]ut.&lt;ref name=&quot;lilleleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke506_kallas.htm |pealkiri=1941. aasta rahvaülestõus Pärnumaal |väljaanne=Kultuur ja Elu |autor=Vello Kallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kultuuritegelastest on Kilingi-Nõmmes sündinud lavastaja ja laulja [[Neeme Kuningas]].&lt;ref name=&quot;kuningas&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kuningas_neeme3 |pealkiri=Kuningas, Neeme |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis näitleja [[Helene Vannari]].&lt;ref name=&quot;vannari&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/vannari_helene2 |pealkiri=Vannari, Helene |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes sündis näitleja [[Sulev Luik]], kes töötas Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris ja Eesti Draamateatris.&lt;ref name=&quot;luik&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/luik_sulev3 |pealkiri=Luik, Sulev |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Näitleja ja koreograaf [[Maiken Pius]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ja lõpetanud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;pius&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/schmidt_maiken1 |pealkiri=Pius, Maiken |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Laulja [[Liisi Koikson]] on sündinud Kilingi-Nõmmes ning õppis 1989–2001 Kilingi-Nõmme keskkoolis.&lt;ref name=&quot;koikson&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/koikson_liisi3 |pealkiri=Koikson, Liisi |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Tema esimene lauluõpetaja oli Kilingi-Nõmmega seotud helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog [[Toomas Voll]].&lt;ref name=&quot;koikson&quot; /&gt; Toomas Voll on sündinud Kilingi-Nõmmes ja tegutsenud koorijuhina ning muusikapedagoogina.&lt;ref name=&quot;voll&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.elab.ee/inimene/9701/toomas-voll/ |pealkiri=Toomas Voll |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Arhitektidest on Kilingi-Nõmmes sündinud [[Reio Avaste]], kes töötab Avaste Arhitektuuribüroo juhina ning on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.&lt;ref name=&quot;avaste&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://arhliit.ee/author/reio-avaste/ |pealkiri=Reio Avaste |väljaandja=Eesti Arhitektide Liit |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kilingi-Nõmme alevivolinike loend]]
* [[Kilingi-Nõmme linnavolinike loend]]
* [[Kilingi-Nõmme raudteejaam]]
* [[Kilingi-Nõmme raudteepeatus]]
* [[Kilingi-Nõmme Raamatukogu]]
* [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng]]
* [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]]
* [[Punapargi lahing]]
* [[Kilingi mõis]]
* [[Saarde kihelkond]]
* [[Saarde vald]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite book |last=Nugis |first=Elmar |title=Saarde kihelkond |location=Kilingi-Nõmme |year=1934}}
* Kilingi-Nõmme uueks nimeks &quot;Saarde&quot; või &quot;Kilingi&quot;? ''[[Uus Eesti]]'', 4. veebruar 1939, nr 34, lk 7.
* Paukson, Olev. ''Alevikust linnaks: Kilingi-Nõmme 70''. Arendus- ja innovatsioonikeskus Livonia, Pärnumaa, 2008.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Kilingi-N%C3%B5mme Kilingi-Nõmme Eesti kohanimeraamatus]
* [https://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilingi-n%C3%B5mme2 Kilingi-Nõmme Eesti Entsüklopeedias]
* [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025]
* [https://www.raudtee.eu/?main=1&amp;sub=53&amp;tlink=0 Pärnu–Mõisaküla raudtee]
* [https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama ERR-i artikkel Globalstari maajaama laiendamisest]
* [https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk]
* [https://arhliit.ee/kilingi-nomme-voistluse-auhinnatud-toode-margusonad-selgunud/ Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistlus Eesti Arhitektide Liidu lehel]

{{Eesti linnad}}
{{Saarde vald}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti endised alevid]]
[[Kategooria:Saarde vald]]
[[Kategooria:Saarde kihelkond]]
[[Kategooria:Kilingi-Nõmme| ]]</text>
      <sha1>djy7oyt8hygr1u3wx05hruzm0pjci1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suurbritannia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4232</id>
    <revision>
      <id>7168982</id>
      <parentid>7151417</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:55:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>89941</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tag correction</comment>
      <origin>7168982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11914" sha1="m97a5t8b1pwqkduu5ifntc6uv2di30h" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit [[Suurbritannia saar]]; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit [[Suurbritannia (piirkond)]]; varasema kuningriigi kohta vaata artiklit [[Suurbritannia kuningriik]].}}
{{Riik
| riiginimi = Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
| omastav = Suurbritannia
| omakeelsed_nimed = {{lihtne loend|
* [[inglise keel|inglise]] United Kingdom of Great Britain&lt;br /&gt;and Northern Ireland
* [[gaeli keel|gaeli]] Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire&lt;br /&gt;is Èireann a Tuath
* [[iiri keel|iiri]] Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann
* [[korni keel|korni]] Rywvaneth Unys Breten Veur&lt;br /&gt;ha Kledhbarth Iwerdhon
* [[kõmri keel|kõmri]] Teyrnas Unedig Prydain Fawr&lt;br /&gt;a Gogledd Iwerddon
* [[šoti keel|šoti]] Unitit Kinrick o Great Breetain&lt;br /&gt;an Northren Irland
}}
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Coat of arms of the United Kingdom (2022, variant 2).svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = United Kingdom in its region.svg
| deviis = 
| riigikeel = puudub (''[[de facto]]'' [[inglise keel]])
| ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]] ning piirkonniti [[korni keel|korni]], [[iiri keel|iiri]], [[šoti keel|šoti]], [[gaeli keel|gaeli]] ja [[kõmri keel|kõmri]]
| pealinn = [[London]]
| riigipea_ametinimi = kuningas
| riigipea_nimi = [[Charles III]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Keir Starmer]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| iseseisvus = [[1. mai]] [[1707]]
| valuuta = [[Suurbritannia naelsterling|naelsterling]] (GBP)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] 0
| hümn = &quot;[[God Save the King]]&quot;
| usund = 
| tippdomeen = [[.uk]]
| telefonikood = 44
| riigikord = 
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = GBR
| märkused = 
}}
'''Suurbritannia''' (ka ''Ühendkuningriik'' (ÜK), inglise keeles ''United Kingdom'', ''(UK)'') on riik [[Euroopa]]s, mis koosneb [[Inglismaa]]st, [[Wales]]ist, [[Põhja-Iirimaa]]st ja [[Šotimaa]]st. Riik asub [[Suurbritannia saar]]el, [[Iiri saar]]el ja hulgal väiksematel saartel [[Euraasia]] [[manner|mandri]] looderanniku lähedal. Riiki ümbritsevad [[Põhjameri]], [[La Manche]]'i väin ja [[Atlandi ookean]]. Riigi ametlik nimi on '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik'''.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannia hinnanguline elanike arv 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on [[London]]. Suurbritannia riigikord on [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas [[Charles III]].

[[Briti saared|Briti saarte]] põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid [[keldi keeled|keldi keeli]]. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis ''de jure'' tunnustatud ainult [[kõmri keel]]. Suurbritannia ''de facto'' riigikeel on [[germaani keeled|germaani keelte]] hulka kuuluv [[inglise keel]].

== Nimi ==
Riigi tavanimi eesti keeles on ''Suurbritannia''. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinime ''Ühendkuningriik''&lt;ref name=&quot;ÕS&quot;&gt;[http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=Suurbritannia&amp;F=M ÕS 2018]&lt;/ref&gt; (lühend ''ÜK''), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimele ''United Kingdom'' (''UK''). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ingl ''United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland'').

''[[Suurbritannia (piirkond)|Suurbritannia]]'' kitsamas mõttes hõlmab [[Inglismaa]]d, [[Šotimaa]]d ja [[Wales]]i. Valdav osa sellest jääb  [[Suurbritannia saar]]ele.

Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nime ''Inglismaa'', kuigi [[Inglismaa]] ei ole tänapäeval omaette riik, vaid Suurbritannia üks ajalooline osa. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.&lt;ref name=&quot;ÕS&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Mõned  autorid (näiteks [[Lauri Vahtre]]) kasutavad teadlikult Suurbritannia kohta nime ''Inglismaa''. Inglismaaks on riiki nimetatud ka näiteks raamatus &quot;XIX olümpiamängud: Mexico 1968&quot; (Tallinn 1970).&lt;/ref&gt;

Inglismaa kuningas [[James I (Inglismaa)|James I]], kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril [[1604]] oma tiitliks ''[[Suurbritannia kuningas]]''. Lepingus &quot;[[Treaty of Union]]&quot; (1706) ja seaduses &quot;[[Act of Union (1707)|Act of Union]]&quot; (1707), mille põhjal [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeks ''[[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]]'' (''Great Britain''). Samades dokumentides esineb ka sõnaühend ''United Kingdom'' ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel [[1707]]–[[1800]] eksisteerinud riigi kohta nime ''Kingdom of Great Britain'' ('[[Suurbritannia kuningriik]]').{{lisa viide}}

[[1801]]. aastal ühines see kuningriik uue seaduse &quot;[[Act of Union (1800)|Act of Union]]&quot; põhjal [[Iirimaa Kuningriik|Iirimaa Kuningriigiga]], mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks]] (''United Kingdom of Great Britain and Ireland'').

[[1922]]. aastal said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid [[Iiri Vaba Riik|Iiri Vaba Riigi]] [[dominioon]]i õigustes; ülejäänud krahvkonnad ([[Põhja-Iirimaa]]) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates [[1927]]. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.

==Haldusjaotus==
{{Suurbritannia maade kaart|2=pisi|3=Suurbritannia maad (lingitud)}}
Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: [[Inglismaa]], [[Šotimaa]], [[Wales]] ja [[Põhja-Iirimaa]].

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Maa
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Pindala&lt;br /&gt;(km²)
! Rahvaarv&lt;br /&gt;(2010,&lt;br /&gt;arvestuslik)
! Pealinn
|-
| [[Inglismaa]]
| align=right| 130 395
| align=right| 51,6 miljonit
| [[London]]
|-
| [[Šotimaa]]
| align=right| 78 772
| align=right| 5,2 miljonit
| [[Edinburgh]]
|-
| [[Wales]]
| align=right| 20 779
| align=right| 3,0 miljonit
| [[Cardiff]]
|-
| [[Põhja-Iirimaa]]
| align=right| 13 843
| align=right| 1,8 miljonit
| [[Belfast]]
|-
! Suurbritannia
! 243 789
! 62,1 miljonit
! [[London]]
|}

==Rahvastik==
[[Pilt:UKpop.svg|lang=et|pisi|Suurbritannia rahvastikupüramiid|link=Fail:UKpop.svg%3Flang=et]]
Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. [[CIA]] järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

90% rahvastikust elab linnades.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

Suurbritannia elanike oodatav keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Sündimuskordaja on 12,34 promilli ja suremuskordaja 9,33 promilli.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

2007. aasta andmete järgi on [[AIDS]]i nakatunud 77 000 inimest.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

2021. aasta loenduse andmetel on vähem kui pooled [[Inglismaa]] ja [[Wales]]i elanikud [[kristlased]].&lt;ref name=&quot;2022_11_29_13_07_THE_GUARDIAN&quot;&gt;Tue 29 Nov 2022 13.07 GMT, [[Robert Booth]], [[Pamela Duncan]], [[Carmen Aguilar García]], [https://www.theguardian.com/uk-news/2022/nov/29/leicester-and-birmingham-are-uk-first-minority-majority-cities-census-reveals England and Wales now minority Christian countries, census reveals], [[theguardian.com]], Data shows Leicester and Birmingham have become UK’s first ‘minority majority’ cities in new age of ‘super-diversity’&lt;/ref&gt;
===Linnad===
[[Pilt:City_of_London_skyline_from_London_City_Hall_-_Sept_2015_-_Crop_Aligned.jpg|pisi|London]]
[[Pilt:Birmingham-Skyline-from-the-West.jpg|pisi|Birmingham]]
{| class=wikitable
|+ Suurbritannia suurimad linnad
|-
! Koht
! Linn
! Elanike arv &lt;br&gt;&lt;small&gt;(2001)&lt;/small&gt;
|-
| align=center | 1
| [[London]]
| align=right | 7 172 091
|-
| align=center | 2
| [[Birmingham]]
| align=right | 970 892
|-
| align=center | 3
| [[Glasgow]]
| align=right | 629 501
|-
| align=center | 4
| [[Liverpool]]
| align=right | 469 017
|-
| align=center | 5
| [[Leeds]]
| align=right | 443 247
|-
| align=center | 6
| [[Sheffield]]
| align=right | 439 866
|-
| align=center | 7
| [[Edinburgh]]
| align=right | 430 082
|-
| align=center | 8
| [[Bristol]]
| align=right | 420 556
|-
| align=center | 9
| [[Manchester]]
| align=right | 394 269
|-
| align=center | 10
| [[Leicester]]
| align=right | 330 574
|}

==Majandus==
Suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning [[Euroopa]]s [[Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]] järel kolmas.

Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107065049/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/uk.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 23.01.2011.&lt;/ref&gt;

[[Inflatsioon]]itase oli 2010. aastal 3,3%.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!SKT osakaal&lt;br /&gt;(2009), %
!Tööjõu osakaal&lt;br /&gt;(2006), %
|-
|bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
|0,9 || 1,4
|-
|bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
|22,1 || 18,2
|-
|bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
|77,1 || 80,4
|-
|}

===Väliskaubandus===
Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, [[kütus]]ed, [[kemikaal]]id, toit, joogid ja [[tubakas (aine)|tubakas]]. Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 14,71%, [[Saksamaa]] 11,06%, [[Prantsusmaa]] 8%, [[Holland]] 7,79%, [[Iirimaa]] 6,89%, [[Belgia]] 4,65% ja [[Hispaania]] 4% (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, [[Norra]] 4,84%, Iirimaa 4,01% ja [[Itaalia]] 3,99% (2009).&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

===Transport===
[[Pilt:Heathrow T5.jpg|pisi|[[Londoni Heathrow' lennujaam]]]]

Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille [[Rada (lennundus)|lennurada]] on pikem kui 3047 m, on üheksa. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt; Suurbritannia suurim lennujaam on [[Londoni Heathrow' lennujaam]], mis 2009. aastal teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow' lennujaam maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma on [[British Airways]], reisijate arvult suurim on [[easyJet]].

Suurbritannias on 16 454&amp;nbsp;km pikkune [[raudtee]]võrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428&amp;nbsp;km pikk.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

== Ajalugu ==
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]]. Väljaastumine jõustus [[31. jaanuar]]il [[2020]]. Üleminekuperiood kehtis 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles [[Brexit]]iks.

==Vaata ka== 
*[[Briti impeerium]]
*[[Suurbritannia riigipeade loend]]
*[[Suurbritannia valitsusjuhtide loend]]
*[[Suurbritannia meediasüsteem]] 
*[[Suurbritannia meretagused alad]]
*[[Rahvaste Ühendus]]
*[[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]
*[[2011. aasta Suurbritannia rahutused]]
*[[Armee Kadetivägi]]
*[[Kuninglik Inseneriakadeemia]]
*[[Eesti-Suurbritannia suhted]]
*[[Suurbritannia eestlased]]
*[[Suurbritannia Kommunistlik Partei]]
*[[Viisanõuded Briti kodanikele]]
*[[Suurbritannia riigikord]]
*[[1945. aasta Suurbritannia parlamendivalimised]]
*[[Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
*[[Suurbritannia protektoraat]]
*[[Suurbritannia tervishoiuminister]]

==Viited==
{{viited}}

{{NATOriigid}}
{{Rahvaste Ühendus}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=GB}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Suurbritannia| ]]</text>
      <sha1>m97a5t8b1pwqkduu5ifntc6uv2di30h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiiu-Suuremõisa mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7307</id>
    <revision>
      <id>7168732</id>
      <parentid>7096983</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:12:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mõisakompleks */</comment>
      <origin>7168732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10851" sha1="fwgdr6sky3ain0espko5n11u0zpsnud" xml:space="preserve">[[Pilt:Suuremõisa mõisa peahoone 1.JPG|thumb|Suuremõisa mõisa härrastemaja (2013)]]

'''Hiiu-Suuremõis''' ehk '''Hiiu-Suuremõisa mõis''' ehk '''Suuremõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Grossenhof'', ''Dagö-Großenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]]. Mõisa keskus jääb nüüd [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]] külla.
[[File:Suuremõisa mõis.jpg|thumb|Härrastemaja koos abihoonetega, taamal [[Pühalepa kirik]]]]

== Ajalugu ==
Suuremõisa mõisa on esmamainitud 1519. aastal [[ordumõis]]ana. Kunagise Allika küla asemele ehitatud mõisa tunti sel ajal [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] '''Pühalepa''' [[Ametkond (keskaeg)|ametkonnamõisana]] ning maad valdas [[Johann Starke]]. 1528. aastal nimetati mõisa Poulupi ordumõisaks.{{lisa viide}}

[[Pilt:23623 Suuremõisa mõisa allee.jpg|pisi|Mõisa allee]]
Pühalepa ametimõis (hiljem Suuremõisa&lt;ref&gt;Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3&lt;/ref&gt;) oli [[Liivi ordu]] Hiiumaa-valduste majanduskeskus.

Hiiumaa [[Hiiumaa ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Rootsi võimu alla]] mineku järel, 1563. aasta augustis, resideeris Suuremõisa mõisas Rootsi kuninglik [[foogt]]&lt;ref&gt;[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3&lt;/ref&gt;

1603. aastal andis [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] läänikirja, millega ta läänistas Pühalepa eluajaks rittmeister [[Christoffer Stackelberg]]ile&lt;ref&gt;[http://ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16742 Suuremõisa mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;. 1620. aastatel läks mõis krahv [[Jakob De la Gardie]] (1583–1642) omandusse. [[De la Gardie]]dele kuulus mõis 1691. aastani. 1633. aastast oli mõisa nimi Suuremõisa. Pärast Jakob De la Gardie surma päris tema valdused poeg krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]] (1622–1686). De la Gardiedele, kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites, haldasid Hiiumaa valdusi nende valduste ülemvalitsejad. Hiiumaa valduste keskuseks ehitati välja Suuremõisa mõis. [[Suur reduktsioon|Reduktsiooni]] käigus kaotasid De la Gardie ja tema abikaasa suure osa oma maavaldustest ja päritud varast. Suuremõisa redutseeriti 1691. aastal, mil see Rootsi kroonile tagastati ja läks rendimõisana [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]]ile ning mõisa viimane [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] rentnik oli major Lucius.{{lisa viide}}

[[Pilt:Ebba Margaretha De la Gardie.jpg|thumb|püsti|[[Ebba Margaretha De la Gardie]] (1704–1776)]]
[[Pilt:Jakob Pontus Stenbock.jpg|pisi|püsti| krahv [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824)]]
Pärast [[Põhjasõda]] võeti mõis Vene kroonile. 1710. aasta sügisel ilmusid saarele Vene võimuesindajad ja 1712. aastal anti Suuremõisa koos teiste Hiiumaa riigimõisatega rendile ooberst-leitnant [[Johan Gustav von der Osten-Sacken]]ile ja major [[Fabian Gustav von Aderkas]]ile. Juba 1715. aastal tuli tsaar [[Peeter I]]-lt käsk anda Hiiumaa ja [[Vormsi]] üle admiraliteedile, mille järel sai mõisa valitsejaks [[Andreas Wetterstrand]]&lt;ref&gt;Fredrik Ulrik Wrangel, Personhistorisk tidskrift. Femte årgången 1903, ''Ätten von Wetterstrand i Estland''. [https://runeberg.org/pht/1903/0145.html s. 135], Stockholm Kungl. Boktryckeriet. P. A. Norstedt &amp; söner, 1904&lt;/ref&gt;. 1725. aastal anti mõis rendile parun [[Fabian Ernst von Ungern-Sternberg]]i volinikule. Keisrinna [[Katariina I]] surma järel anti mõis ja Hiiumaa riigimõisate rendileping 1727. aastal ooberst [[Bernhard Friedrich von Rosenthal]]ile,&lt;ref&gt;[https://koguteos.ee/ulevaade/sisukord/68-2/ Suuremõisa], Hiiumaa, aegade algusest kuni tänapäevani&lt;/ref&gt; tolle surma järel 1734. aastal kanti rendileping üle tema väimehele [[Otto Reinhold von Delwig]]ile, kes sattus talupoegade müügi tõttu kohtu alla. 1739. aastal anti Suuremõisa (Pühalepa) mõis koos mitme teise Hiiumaa kroonumõisaga rendile ratsakaardiväe leitnandile [[Karl Gustav von Lilienfeld]]ile (1711–1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716–1785).&lt;ref&gt;Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012.&lt;/ref&gt; Seejärel oli mõis rendil [[kammerhärra]] [[Nikolaus von Korff]]i käes&lt;ref&gt;[[Juhan Maiste]]. [http://doi.org/10.12697/bjah.2021.22.03 Hiiu-Suuremõisa and Kolga. Two manor ensembles of the De la Gardie and Stenbock families in the mirror of the 17th–18th century noble culture] (pdf), lk 114.&lt;/ref&gt;.

1755. aasta kevadel tagastati Pühalepa&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100533 Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Oder Verzeichniss zu dem Hertzogthume Ehstland gehörigen Güter, deren Grösse nebst den Namen der Familien welche dieselben im Besitze haben.] Revall 1766, seite 43&lt;/ref&gt; mõis De la Gardie perekonna kunagise valdusena [[Axel Julius De la Gardie]] pojatütrele [[Ebba Margaretha Stenbock]]ile, kes lasi ehitada mõisa peahoone, esindusliku [[Suuremõisa loss]]i. Loss pidavat jäljendama üht Ebba Margaretha lapsepõlvelossi Rootsis ning projekti autor on tõenäoliselt [[Joseph Gabriel Destain]].{{lisa viide}}

Pärast Ebba Margaretha surma (1775) oli tema poeg [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) oma krahvilikust elustiilist tingitud suurte võlgade tõttu sunnitud pantima Suuremõisa, Pühalepa koos Vallipe, Soonlepa, Vohi ja Harjo karjamõisatega 1796. aastal mereröövli ja Ungru krahvina tuntud [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]ile (1744–1811). Pärast Otto Reinhold Ludwigi surma päris Suuremõisa tema lesk Magdalene Charlotte von Ungern-Sternberg (1749–1824), kes andis selle oma pojale [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg]]ile (1779–1836) üle. Konstantin von Ungern-Sternbergi surma järel jäi mõis tema teisele naisele Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternbergile (1796–1850). 1840. aastatel tegeles Suuremõisa majandamisega Konstantini poeg [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847).{{lisa viide}}

1849. aastal müüs paruness mõisa oma pojale [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899). Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternbergi pärija oli tema poeg krahv [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]] (1863–1909). Ewald Ungern-Sternbergi surma järel 1909. aastal päris Suuremõisa tema ema, krahvinna Adele (Ada) von Ungern-Sternberg (1833–1915), kes kinkis Suuremõisa (koos [[Soonlepa mõis|Soonlepaga]]) oma tütrele Dorothea von Stackelbergile (sündinud 1870). Ka krahvinna vanem tütar Helene von Ungern-Sternberg (sündinud 1854) elas Suuremõisas.{{lisa viide}}

Osa mõisast jäi Dorothea von Stackelbergi ja hiljem tema venna [[Klaus von Ungern-Sternberg|Claus Casper Alexander von Ungern-Sternbergi]] kätte rendile kuni 1929. aastani.{{lisa viide}}

Mõisamaade jagamine Suuremõisas algas 1920. aastal, [[mõisasüda]]mes ja lähikonnas tekkinud 27 [[asundustalu]] said aluseks hilisemale [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa külale]].{{lisa viide}}

== Mõisakompleks ==
[[File:Suuremõis peahoone Hiiumaal.jpg|pisi|Suuremõisa mõisa peahoone]][[File:Suuremõisa peahoone (2).JPG|pisi|Suuremõisa mõisa peahoone]][[File:Suuremõisa peahoone (6).JPG|pisi|Suuremõisa mõisa peahoone]]


Mõisa barokkstiilis kahekorruseline murdkelpkatusega peahoone (Suuremõisa loss) rajati aastail 1755–1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770. aastatel. Rahvajutu järgi olnud vanal mõisal maa-alused käigud, millest üks ühendas mõisa [[Pühalepa kirik]]uga ning teine jõudnud välja &quot;ussikeldri&quot; juurde. Ehitusel töötasid talupojad kuni 30 km kauguselt ning pärimuse järgi organiseeriti kivide müüri jõudmiseks inimkett, mille abil anti kive edasi paari kilomeetri kaugusel olevast Hilleste paemurrust.{{lisa viide}}

Mõisas oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud ja muinsuskaitse all on [[tall]], tallmeistrimaja, [[tõllakuur]], [[ait]], [[jääkelder]], [[sepikoda]], [[kasvuhoone]], [[küün]], tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, [[juustukoda]], [[meierei]], [[masinarehi]] ja väike [[laut]], [[tuuleveski]], [[kõrts]]i, [[viinavabrik]]u ja &quot;ussikeldri&quot; varemed ning [[Suuremõisa park|park]].&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=170 Suuremõisa mõis]. MKA arhiiv, kultuurimälestiste register, vaadatud 5.10.2024.&lt;/ref&gt;

Suuremõisa mõisas töötasid 18. sajandil ka [[Suuremõisa tellisetehas]] ja [[Suursadam]]a [[Suursadama laevatehas|laevatehas]], kus ehitati ka kahe mastiga 20–40-[[last]]ilisi laevu. Sajandi lõpul kuulus Suuremõisa laevastikku kaks [[prikk]]i (40–50 lasti), kaks jahti (20–30 lasti) ja seitse [[praam]]i (neist üks oli kahe mastiga ja ülejäänud ühe mastiga; 5–25 lasti). Ehitajateks olid kohalikud talupojad, kellel oli kogemusi ja teadmisi.{{lisa viide}}

Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. [[Eesti NSV|Nõukogude perioodil]] oli seal 8-klassiline (hiljem alg)kool, rahvamaja, raamatukogu ja kino, 1977. aastast [[Putkaste sovhoostehnikum]].{{lisa viide}}

Loss on siiani kasutusel, seal asuvad [[Suuremõisa Rahvamaja]], [[Suuremõisa Põhikool]]i ja [[Hiiumaa Ametikool]]i (endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid.

&lt;gallery caption=&quot;Mõisa abihooned&quot;&gt;
Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|Talli varemed
Pilt:23635 Suuremõisa mõisa sepikoda.jpg|Sepikoda
Pilt:Suuremõisa mõisa viinavabriku varemed.jpg|Viinavabriku varemed
Pilt:Suuremõisa mõisa juustukoda.jpg| Juustukoda
Pilt:Suurem6isa tuulik1.JPG|Veski varemed
Pilt:23626 Suuremõisa mõisa tallmeistrimaja.jpg|Tallmeistrimaja
Pilt:23628 Suuremõisa mõisa tõllakuur.jpg|Tõllakuur
Pilt:23625 Suuremõisa mõisa teenijatemaja.jpg|Teenjatemaja
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Suuremõisa park]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|}}
* [https://www.moisablogi.ee/post/hiiu-suuremoisa Hiiu-Suuremõisa lugu Mõisablogis]

* [http://mois.ee/laane/suuremoisa.shtml Hiiu-Suuremõisa mõis (Dagö-Großenhof)] Eesti mõisaportaalis

{{Pühalepa kihelkond}}

{{koord|NS=58.870277|EW=22.945277|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]]
[[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]]
[[Kategooria:Stenbockide mõisad]]
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Pühalepa kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:De la Gardiede mõisad]]
[[Kategooria:Hiiumaa mõisad]]</text>
      <sha1>fwgdr6sky3ain0espko5n11u0zpsnud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7169027</id>
      <parentid>7168285</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:35:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* F */</comment>
      <origin>7169027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="217279" sha1="t5m26n496re97vrmt0qukpmwkayzqql" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>t5m26n496re97vrmt0qukpmwkayzqql</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Québec</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9541</id>
    <revision>
      <id>7168792</id>
      <parentid>6606340</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:31:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kurcke</username>
        <id>215145</id>
      </contributor>
      <comment>Coat of arms of Quebec (without crown).svg The crown was officially removed from the Québec coat of arms on 23 January 2026. Source: https://www.quebec.ca/gouvernement/portrait-quebec/drapeau-symboles-nationaux/armoiries</comment>
      <origin>7168792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2867" sha1="55y598yn0z9obq2vk5titj6qozbfa83" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib provintsist; linna kohta vaata artiklit [[Québec (linn)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Québec (täpsustus)]]}}
{{Provints
|  nimi = Québeci provints
|  nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Province de Québec
|  nimi2_keel = inglise | nimi2 = Province of Quebec
|  lipp = Flag of Quebec.svg
|  lipu_link = [[Québeci lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Quebec (without crown).svg
|  vapi_link = [[Québeci vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  elanikke_viide = 
|  keskuse_nimi = [[Québec (linn)|Québec]]
|  asendikaardi_pilt = Carte du Québec au sein du Canada.svg
}}

'''Québeci provints''' on 1. järgu haldusüksus [[Kanada]]s.

1980. ja 1995. aastal toimunud iseseisvusreferendumitel lükati iseseisvumine tagasi.

2018. aastast on provintsi valitsusjuht [[François Legault]] (CAQ).

== Rahvastik ==
2010. aastal elas Québecis 7 886 108 inimest.&lt;ref&gt;[http://www.statcan.gc.ca/daily-quotidien/100628/t100628a2-eng.htm Kanada Statistikaamet] vaadatud 20.02.11&lt;/ref&gt;

=== Keel ===
Suurem osa elanikest räägib [[prantsuse keel]]t, mis on ka provintsi ametlik keel. 2006. aasta rahvaloenduse järgi räägib prantsuse keelt emakeelena 80,1% elanikkonnast. Inglise keelt räägib emakeelena 7,8% inimestest.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110605042703/http://www12.statcan.ca/census-recensement/2006/dp-pd/hlt/97-555/Index-eng.cfm Kanada Statistikaamet] vaadatud 20.02.11&lt;/ref&gt;

=== Asustus ===
[[Fail:Map of Quebec.png|pisi|Québeci provintsi kaart]]

Provintsis asub 230 linna.
{{Staatilised rea numbrid}}
{{Joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable static-row-numbers col-2-right&quot;
|+ Québeci suuremad linnad
|-class=&quot;static-row-header&quot;
! Linn
! Elanike arv &lt;br&gt;&lt;small&gt;(2006)&lt;/small&gt;
|-
| [[Montréal]]
| 3 635 571
|-
| [[Québec (linn)|Québec]]
| 715 515
|-
| [[Gatineau]]
| 283 959
|-
| [[Sherbrooke]]
| 186 952
|-
| [[Saguenay]]
| 151 643
|-
| [[Trois-Rivières]]
| 141 529
|-
| [[Saint-Jean-sur-Richelieu]]
| 87 492
|-
| [[Drummondville]]
| 78 108
|-
| [[Granby]]
| 68 352
|-
| [[Shawinigan]]
| 56 434
|}

== Majandus ==
Québec toodab Kanada [[SKP]]-st 19,9%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20101215221707/http://gouv.qc.ca/portail/quebec/pgs/commun/portrait/economie/?lang=fr gouv.qc.ca] vaadatud 20.02.11&lt;/ref&gt;

Québecis leidub loodusressursse nagu [[kuld]]a, [[titaan]]i, [[teemant]]e, [[liitium]]i, [[tsink]]i ja [[hõbe]]dat. Québec toodab ka [[alumiinium]]i, mis moodustab maailma turuosast 10%.

== Haldusjaotus ==
{{vaata|Québeci provintsi haldusjaotus}}
Provints jaguneb halduslikult 17 piirkonnaks.

== Vaata ka ==
* [[Québeci iseseisvusliikumine]]
* [[Nunavik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus|Québec}}
* [https://www.quebec.ca/ Provintsivalitsuse koduleht]

{{CAN}}

[[Kategooria:Kanada provintsid ja alad]]
[[Kategooria:Québeci provints| ]]</text>
      <sha1>55y598yn0z9obq2vk5titj6qozbfa83</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpallurite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9804</id>
    <revision>
      <id>7169025</id>
      <parentid>7167061</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:34:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* F */</comment>
      <origin>7169025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="74110" sha1="g06yr2j3ulce3zjjwcq45vc3i661290" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>g06yr2j3ulce3zjjwcq45vc3i661290</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wolfgang Schüssel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9841</id>
    <revision>
      <id>7168879</id>
      <parentid>6634217</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:36:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1188" sha1="qbdmfiutzdh4vwlqrrz3bgcxfbdt891" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi = Wolfgang Schüssel
| pilt = W Schuessel7.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri =
| amet = [[Austria liidukantsler]]
| ametiajaalgus = [[4. veebruar]] [[2000]]
| ametiajalõpp = [[11. jaanuar]] [[2007]]
| predecessor = [[Viktor Klima]]
| järgmine = [[Alfred Gusenbauer]]
| sünniaeg = [[7. juuni]] [[1945]]
| sünnikoht = [[Wien]], [[Austria]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| partei = VPÖ
}}
'''Wolfgang Schüssel''' (sündinud [[7. juuni]]l [[1945]]) on [[Austria]] poliitik, ta oli Austria [[Austria liidukantsler|liidukantsler]] [[4. veebruar]]ist [[2000]] kuni [[11. jaanuar]]ini [[2007]]. 

Alates [[2. jaanuar]]ist [[2007]] oli ta ühtlasi ka Austria siseminister, asendades [[31. detsember|31. detsembril]] [[2006]] ootamatult surnud [[Liese Prokop]]it. 

==Tunnustus== 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]] 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev= [[Viktor Klima]] |nimi=[[Austria liidukantsler]] |aeg= [[2000]]–[[2007]]|järgnev= [[Alfred Gusenbauer]]}}
{{lõpp}}

{{Commons|Wolfgang Schüssel}}

{{JÄRJESTA:Schüssel, Wolfgang}}
[[Kategooria:Austria liidukantslerid]]
[[Kategooria:Austria siseministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1945]]</text>
      <sha1>qbdmfiutzdh4vwlqrrz3bgcxfbdt891</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdas Adamkus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9847</id>
    <revision>
      <id>7168868</id>
      <parentid>6921774</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:29:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5616" sha1="t607v9lmo5trhnpm0sfpoptb8y0r5k6" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Valdas Adamkus
| pilt = ADAKMUS Valda.jpg
| pildiallkiri =
| amet = 7. [[Leedu president]]
| ametiajaalgus = [[12. juuli]] [[2004]]
| ametiajalõpp = [[12. juuli]] [[2009]]
| eelmine = [[Artūras Paulauskas]] (kohusetäitja)
| järgmine = [[Dalia Grybauskaitė]]
| amet2 = 5. Leedu president
| ametiajaalgus2 = [[26. veebruar]] [[1998]]
| ametiajalõpp2 = [[26. veebruar]] [[2003]]
| eelmine2 = [[Algirdas Brazauskas]]
| järgmine2 = [[Rolandas Paksas]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Voldemaras Adamkavičius
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1926|11|3}}
| sünnikoht    = [[Kaunas]], [[Leedu]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = Lisbon Treaty FA Lithuania Valdas Adamkus.svg
| moodul       = 
}}
'''Valdas Adamkus''' (sündinud '''Voldemaras Adamkavičius''' [[3. november|3. novembril]] [[1926]] [[Kaunas]]es) on [[Leedu]] [[poliitik]], [[Leedu president]] aastail 1998–2003 ja 2004–2009.

[[1998]]. aastal valiti ta kolmandaks Leedu presidendiks uuel iseseisvusajal. Tema ametiaeg kestis [[2003]]. aastani. Järgmiseks ametiajaks teda tagasi ei valitud, kuid ta võitis pärast president [[Rolandas Paksas]]e tagandamist peetud [[2004. aasta Leedu presidendivalimised]] juunis.

==Noorus==

Adamkus sündis Leedus. Tema isa [[Ignas Adamkavičius]] (1896–1987) oli Leedu üks esimesi sõjaväelendureid.

Noormehena osales Valdas põrandaaluses võitluses nii Nõukogude kui ka Saksa okupatsioonijõududega.

[[1948]]. aastal peetud ikestatud rahvaste olümpiamängudel võitis ta kergejõustikus kuld- ja hõbemedali.

Ta õppis [[Müncheni ülikool]]is, kuid emigreerus [[USA]]-sse. Viit keelt valdav Adamkus teenis [[1950. aastad|1950. aastatel]] USA sõjaväeluures. [[1960]]. aastal lõpetas Adamkus [[Illinoisi Tehnoloogiainstituut|Illinoisi Tehnoloogiainstituudi]] ehitusinsenerina.

==Töö USA keskkonnaametis==

Adamkus asus USA Keskkonnaametisse tööle kohe, kui see [[1970]]. aastal asutati. [[USA president|President]] [[Ronald Reagan]] määras ta [[1981]] piirkonnahalduriks. Ta vastutas kõikide föderaalsete õhu-, vee- ja ohtlike jäätmete ning muu saaste kontrolliprogrammide eest [[Illinois|Illinoisi]], [[Indiana]], [[Michigan|Michigani]], [[Minnesota]], [[Ohio]] ja [[Wisconsin|Wisconsini osariigis]]. [[1985]]. aastal sai ta Reaganilt kõrgeima ametnikule antava autasu Distinguished Executive Presidential Rank Award. Adamkus töötas piirkonnahaldurina 16 aastat ja läks [[1997]] pensionile, olles teeninud 29 aastat föderaalametnikuna. Ta oli [[Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.

==Leedu president==

Varsti pärast keskkonnaametist lahkumist asus Adamkus elama Leetu. [[1998]]. aastal valiti ta Leedu presidendiks ning ta jäi sellele ametikohale [[2003]]. aastani, mil ta sai [[2003. aasta Leedu presidendivalimised|valimistel]] lüüa [[Rolandas Paksas]]elt. Ent Paksas tagandati [[2004]]. aastal ja Adamkus kandideeris uuesti. [[2004. aasta Leedu presidendivalimised|Valimiste]] esimene voor peeti [[13. juuni]]l [[2004]]. Adamkus kogus 30% antud häältest, saades kõige rohkem hääli. Teise vooru, mis peeti [[27. juuni]]l 2004, võitis Adamkus 52 protsendiga häältest. Alates [[12. juuli]]st 2004 kuni [[12. juuli]]ni [[2009]] oli ta Leedu Vabariigi president.

[[7. märts]]il [[2005]] tegid Adamkus ja [[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] ühisavalduse: kumbki luges samal päeval oma maa presidendilossis ette avalduse, milles teatas, et ei sõida [[9. mai]]l [[Moskva]]s toimuvatele [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] lõppemise 60. aastapäeva pidustustele. Kumbki oli selleks enda juurde kutsunud [[Venemaa]] [[suursaadik]]u. Seevastu [[Läti]] tollane president [[Vaira Vike-Freiberga]] osales nendel pidustustel.&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk. 66-67&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1998 – [[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] 
* 1999 – [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]]
* 2004 – [[Valgetähe ketiklassi teenetemärk]]
* 2002 – [[rahvusvaheline auhind &quot;Usk ja ustavus&quot;]]
* 2009 – [[Vabaduse orden]] ([[Ukraina]]) 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
* [http://www.president.lt/en/ www.president.lt/en] 
* [http://www.youtube.com/spaudostarnyba www.youtube.com/spaudostarnyba]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Algirdas Brazauskas]] | nimi=[[Leedu president]] | aeg= [[1998]]–[[2003]] | järgnev= [[Rolandas Paksas]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Artūras Paulauskas]] | nimi=[[Leedu president]] | aeg= [[2004]]–[[2009]] | järgnev= [[Dalia Grybauskaitė]]}}
{{lõpp}}

{{commons}}

{{DEFAULTSORT:Adamkus, Valdas}}
[[Kategooria:Leedu presidendid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]</text>
      <sha1>t607v9lmo5trhnpm0sfpoptb8y0r5k6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaa poliitikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10276</id>
    <revision>
      <id>7168893</id>
      <parentid>7168422</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:06:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* P */</comment>
      <origin>7168893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="92965" sha1="9fmkupi1bgfd7x11f514jz61uclmuwk" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Peter Agius]]
*[[Alex Agius Saliba]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Francisco Assis]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[John Attard-Montalto]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Edminas Bagdonas]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Alparslan Bayraktar]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Monika Beňová]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Maria Berger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Sonny Bono]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Bernadette Chirac]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Mady Delvaux-Stehres]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Adnan Dibrani]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Elisabeth Dieringer]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Mehmet Ersoy]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Maria da Assunção Esteves]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Ilda Figueiredo]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Heléne Fritzon]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Isilda Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Elisabeth Grossmann]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Martine Kemp]]
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Arba Kokalari]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Astrid Lulling]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Idoia Mendia]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Tilly Metz]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Ljudmila Novak]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Lojze Peterle]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Vladimir Prebilič]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Karlo Ressler]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Vytautas Šilinskas]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Ante Šušnjar]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Milan Uhrík]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Viktor Uspaskich]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Marko Vešligaj]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Maria Walsh]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Wentao]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Roger Wicker]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Isabel Wiseler-Lima]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[İbrahim Yumaklı]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>9fmkupi1bgfd7x11f514jz61uclmuwk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Québeci vapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10879</id>
    <revision>
      <id>7168791</id>
      <parentid>6905885</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:30:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kurcke</username>
        <id>215145</id>
      </contributor>
      <comment>Coat of arms of Quebec (without crown).svg The crown was officially removed from the Québec coat of arms on 23 January 2026. Source: https://www.quebec.ca/gouvernement/portrait-quebec/drapeau-symboles-nationaux/armoiries</comment>
      <origin>7168791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="746" sha1="grs2sdem3pw8b1ihpedr9zvye38fa1y" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Quebec (without crown).svg|right|250px]]

'''Québeci vapp''' on [[Kanada]] [[Québeci provints]]i [[vapp]]. Praegune vapp pärineb [[1939]]. aastast.

Vapi kirjeldus: kaks korda [[jaostus|jaostatud]] kilp, esimesel, sinisel, väljal [[Prantsusmaa kuningas|kuningliku]] [[Prantsusmaa]] kolm kuldset [[liilia (heraldika)|liiliat]] (ühes reas, mitte 2:1 nagu Prantsusmaa vapil); teisel, punasel väljal [[Inglismaa]] kuldne [[Lõvi (heraldika)|lõvi]]; kolmandal, kuldsel väljal [[vaher|vahtraoks]] kolme rohelise lehega (Kanada).

Kilbi kohal on [[Tudori kroon]], vapi deviis eestikeelses tõlkes: &quot;Ma mäletan&quot;.

Vapi varasemal, [[1868]]. aasta, variandil on kaks liiliat praeguse kolme asemel.

[[Category:Kanada vapid]]</text>
      <sha1>grs2sdem3pw8b1ihpedr9zvye38fa1y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168800</id>
      <parentid>7168791</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:52:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7168800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="824" sha1="0khej65k925mtb5ij7yangdepknqa5n" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Quebec (without crown).svg|right|250px]]

'''Québeci vapp''' on [[Kanada]] [[Québeci provints]]i [[vapp]]. Praegune vapp pärineb [[1939]]. aastast.

Vapi kirjeldus: kaks korda [[jaostus|jaostatud]] kilp, esimesel, sinisel, väljal [[Prantsusmaa kuningas|kuningliku]] [[Prantsusmaa]] kolm kuldset [[liilia (heraldika)|liiliat]] (ühes reas, mitte 2:1 nagu Prantsusmaa vapil); teisel, punasel väljal [[Inglismaa]] kuldne [[Lõvi (heraldika)|lõvi]]; kolmandal, kuldsel väljal [[vaher|vahtraoks]] kolme rohelise lehega (Kanada).

Kilbi kohal on [[Tudori kroon]], vapi deviis eestikeelses tõlkes: &quot;Ma mäletan&quot;. 2026. aastal teatas Québeci valitsus oma kavatsusest kroon vapilt eemaldada.

Vapi varasemal, [[1868]]. aasta, variandil on kaks liiliat praeguse kolme asemel.

[[Category:Kanada vapid]]</text>
      <sha1>0khej65k925mtb5ij7yangdepknqa5n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zürichi järv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11732</id>
    <revision>
      <id>7168771</id>
      <parentid>5486140</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:34:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7168771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1979" sha1="olh8id2k0vrzflqiyirzbbt6o3wdxjk" xml:space="preserve">{{Järv 
| nimi               = Zürichi järv
| pildi_nimi         = Pfannenstiel - Zürichsee - Sihltal - Albis Baldern IMG 5316.jpg
| pildi_seletus      = Zürichi järv, [[Pfannenstiel]]i mäeahelik ja [[Sihli org]], vaadatuna [[Felsenegg]]ilt.
| valgla_riigid      = Šveits
| suubuvad           = [[Linth]]
| voolab_välja       = [[Limmat]]
| valgla_suurus      = 1829 | valgla_suuruse_viide = 
| järve_pindala      =  | järve_pindala_viide = 
| kaldajoon          =  | kaldajoone_viide = 
| suurim_pikkus      = 40 km | suurima_pikkuse_viide = 
| suurim_laius       = 3 km | suurima_laiuse_viide = 
| keskmine_sügavus   = 49 m
| suurim_sügavus     = 136 m
| vee_maht           = 
| kõrgus_merepinnast = 406
| laiuskoord         = 
| pikkuskoord        = 
| asendikaart        = 
| kaart              = Karte Zürichsee.png
| kaardi_seletus     = 
}}
'''Zürichi järv''' ([[saksa keel]]es: ''Zürichsee'') on järv Šveitsis, mis ulatub [[Šveits]]i [[Zürich]]i linnast kagusse. See on Šveitsi suuruselt viies järv.&lt;ref name=&quot;Lake&quot; /&gt; Zürichi elanikud nimetavad seda šveitsisaksa keeles tavaliselt Zürisee.

Järve suubub [[Linth|Linti jõgi]], mis saab alguse [[Glaruse kanton]]is asuva Tödi mäemassiivi liustikest. See jõgi suunati Escheri kanali (valmis 1811. aastal) kaudu [[Walensee]] järve, kust selle veed juhitakse Linthi kanali (valmis 1816. aastal) kaudu Zürichi järve idapoolsesse otsa. Järvest välja voolab [[Limmat]]i jõgi, mille väljumiskohas asub [[Zürich]]i linn.

Järve pindala on umbes 90 ruutkilomeetrit, suurim sügavus 136 meetrit, maksimaalne laius umbes 3 km. Veetase 406 meetrit üle merepinna. Järves asuvad [[Lützelau]], [[Ufnau]], [[Grosser Hafner]]i, [[Saffa]] ja Schönenwerdi saared.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Lake&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Lake Zurich |väljaanne=Zürich Tourismus |url=https://www.zuerich.com/en/visit/nature/lake-zurich |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Šveitsi järved]]</text>
      <sha1>olh8id2k0vrzflqiyirzbbt6o3wdxjk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Aa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16202</id>
    <revision>
      <id>7168780</id>
      <parentid>7066613</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:49:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aab */</comment>
      <origin>7168780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51280" sha1="1woyaaqw7gm4jwpfk5q76xtj6sp86of" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}


''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Aa&quot;. 

==Aa==
*[[Aa (arhitekt)|Aa]], Vana-Egiptuse arhitekt ja ehitusmeister (Keskmine riik)
*[[Abraham Jacob van der Aa]], hollandi kirjamees (1792–1857)
*[[Adolf van der Aa]], hollandi aadlik (1522–1568)
*[[Albert von der Aa]], Šveitsi poliitik ja ajakirjanik (1894–1978)
*[[Cees van der Aa]] (Cornelis Johannes van der Aa), hollandi kunstnik ja kunstikaupmees (1883–1950)
*[[Christianus Carolus Henricus van der Aa]], hollandi teoloog (1718–1793)
*[[Christianus Petrus Eliza Robidé van der Aa]], hollandi jurist ja kirjamees (1791–1851)
*[[Cornelis van der Aa]], hollandi raamatukaupmees ja kirjamees (1749–1815) 
*[[Dirk van der Aa]], hollandi kunstnik (1731–1809)
*[[Hillebrand van der Aa]], hollandi graveerija ja joonistaja (17.–18. sajand)
*[[Huibert Cornelis van der Aa]], hollandi orelimeister (1828–1897)
*[[Jacob van der Aa]], hollandi maalikunstnik (1730–1776)
*[[Jan van der Aa]], kartograaf (16. sajand)
*[[Jan Simon van der Aa]], hollandi jurist (1865–1944)
*[[Johannes van der Aa]], hollandi orelimeister (1824–1860)
*[[Karl von der Aa]], saksa majanduspedagoog (1876–1937)
*[[Martinus Wilhelmus van der Aa]], hollandi publitsist (1831–1905)
*[[Michel van der Aa]], hollandi helilooja (1970–)
*[[Petrus van der Aa]], Brabandi hertsogkonna jurist (1530–1594)
*[[Philips van der Aa]], Madalmaade ja Hollandi Vabariigi poliitik (16. sajand)
*[[Pierre Jean Baptiste Charles van der Aa]], hollandi jurist ja kirjamees (1770–1812)
*[[Pieter van der Aa]], hollandi kirjastaja (1659–1733)
*[[Rudolf von der Aa]], saksa loomaarst (1913–1991) 
*[[Simon van der Aa]], hollandi jurist (1865–1944)
*[[Terje Aa]], norra bridžimängija (1961–)
*[[Willem Pince van der Aa]], hollandi raamatukaupmees, võltsgenealoog (20.–21. sajand) 

==Aab== 
*[[Eik Aab]], eesti informaatik (1977–)
*[[Jaak Aab]], Eesti poliitik (1960–)
*[[Kristo Aab]], eesti korvpallur (1985–)
*[[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija ja -kohtunik (1968–)
*[[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija (1979–)
*[[Ola Aabakken]], Norra sõjaväelane (1940–)
*[[Aabed-El ben Asher ben Matzliach]], samaarlaste ülempreester (1935–)
*[[Aabel]], [[Aadam]]a poeg
*[[Hans Aabech]], taani jalgpallur (1948–2018)
*[[Kim Aabech]], taani jalgpallur (1983–)
*[[Andreas Aabel]], norra näitleja (1911–1948)
*[[Andreas Aabel (tantsija)|Andreas Aabel]], norra tantsija ja koreograaf (1968–)
*[[Hauk Aabel|Hauk Erlendson Aabel]], norra näitleja (1869–1961)
*[[Morten Andreas Leigh Aabel]] (Andreas Aabel), norra kirjanik ja arst, Hauk Aabeli isa (1830–1901) 
*[[Per Aabel|Per Pavels Aabel]], norra näitleja (1902–1992)
*[[Peder Pavels Aabel]], norra vaimulik ja rahvavalgustaja (1795–1869)
*[[Christen Aaberg|Christen Pedersen Aaberg]], Taani poliitik (1819–1897)  
*[[Philip Aaberg]], USA pianist (1949–2026)
*[[Simone Aaberg Kærn]], taani kunstnik (1969–)
*[[Aage Aaberge]], norra filmiprodutsent (1955–)
*[[Alvo Aabloo]], eesti teadlane (1965–)
*[[Erna Aabne]], eesti õpetaja (1923–2003)
*[[Villu Aabne]], eesti korvpallur ja insener (1932–2002)
*[[Asger Aaboe]], taani matemaatika- ja astronoomiaajaloolane (1922–2007)
*[[Aabraham]], patriarh, juutide esivanem 
*[[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane (1985–)
*[[Vahur Aabrams]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1975–)
*[[Harald Aabrekk]], norra jalgpallitreener (1956–)
*[[Axel Aabrink]], taani maalikunstnik (1887–1965)
*[[Thorstein Aaby]], norra kitarrist (1971–2007)
*[[Jens Aaby Christensen]], taani meremees ja kirjanik (1891–1966)
*[[Edgar Aabye]], taani köievedaja (1865–1941)
*[[Finn Aabye]], taani filmiprodutsent (1935–)
*[[Karen Aabye]], taani ajakirjanik ja kirjanik (1904–1982)

==Aac==
*[[Christoph Wilhelm von Aach]], saksa pronksivalaja (18. sajand)
*[[Hans Günther Aach]], saksa botaanik (1919–1999)
*[[Herb Aach]], USA kunstnik (1923–1985)
*[[Johann Georg von Aach]], saksa pronksivalaja (18. sajand)
*[[Balthasar von Aachen]], saksa kiviraidur (16.–17. sajand)  
*[[Hans von Aachen]], saksa kunstnik (1552–1612)
*[[J. G. Aachen]], saksa kalligraaf (18. sajand)
*[[Maria Johanna von Aachen]], saksa kirjanik (1755–1845)
*[[Aacheperkareseneb]], Vana-Egiptuse skulptor

==Aad==
*[[Aada (Lemeki naine)|Aada]], Piibli tegelase [[Lemek]]i naine
*[[Aada (Eesavi naine)|Aada]], Piibli tegelase [[Eesav]]i naine
*[[Erik Aadahl]], USA filmihelirežissöör (1976–)
*[[Thorvald Aadahl]], norra ajakirjanik ja kirjanik (1882–1962)
*[[Aadam]], Vana Testamendi tegelane 
*[[Arno Aadamsoo]], eesti psühhiaater (1944–2006)
*[[Helga Aadamsoo]], eesti jurist (1964–)
*[[Martin Aadamsoo]], eesti filmindustegelane (1975–)
*[[Mare Aade]], eesti motosportlane (1945–)
*[[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–)
*[[Leo Aadel]], Eesti juhtimisteadlane, riigiametnik ja poliitik (1968–)
*[[Ants Aader]], eesti bioloog (1970–)
*[[Lembit Aader]], eesti majandusgeograaf (1936–2015)
*[[Heilo Aadla]], eesti näitleja (1963–)
*[[Raho Aadla]], eesti koreograaf, tantsija ja tantsuõpetaja (1987–)
*[[Beverly Aadland]], USA filminäitleja (1943–2010)
*[[Eivind Aadland]], norra dirigent ja viiuldaja (1956–)
*[[Argo Aadli]], eesti näitleja (1980–)
*[[Erkki Aadli]], eesti orienteeruja (1974–)
*[[Heidi Aadma]], eesti teatritegelane (1976–) 
*[[Mait Aadna]], eesti komsomoli- ja haridustegelane (1948–) 
*[[Peder Aadnes]], norra maalikunstnik (1739–1792)
*[[Lydia Aadre]], eesti ooperilaulja (1904–1957)
*[[Lembit Aadusoo]], eesti tehnikateadlane (1932–2012)
*[[Liisa Aadussoo]], eesti teleajakirjanik ja saatejuht (1992–)

==Aae==
*[[Arvid Aae]], Taani maalikunstnik ja graafik (1877–1913)
*[[Olga Aae|Olga Harriet Aae]], taani kunstnik (1877–1965)
*[[Per Lennart Aae]], Saksamaa poliitik (1940–)
*[[Frank Aaen]], Taani poliitik (1951–)
*[[Gitte Aaen]], taani käsipallur (1981–)
*[[Erik Aaes]], taani teatri- ja filmikunstnik (1899–1966)

==Aaf== 
*[[Bertus Aafjes]], hollandi kirjanik (1914–1993)
*[[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur (1985–)
*[[Sijtje Antje Agatha Aafjes]], hollandi kunstnik (1893–1972)
*[[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja (1966–)
*[[Cor Aaftink]], hollandi muusikaprodutsent ja laulusõnade kirjutaja (1934–2010)

==Aag==
*[[Anders Aagaard]], taani arst (sündis 1664)
*[[Andreas Jensen Aagaard]], taani kirjanik (sündis 1731)
*[[Anna Marie Aagaard]], taani teoloog (1935–)
*[[Bjarne Aagaard]], norra ettevõtja, ajaloolane ja tõlkija (1873–1956)
*[[Carl Frederik Aagaard]], taani maalikunstnik (1833–1895) 
*[[Carl Trier Aagaard]], taani maalikunstnik (1890–1961)
*[[Carl Vilhelm Aagaard|Carl Vilhelm Thor Aagard]], taani kunstnik ja kirjanik (1877–1960)
*[[Cecil Aagaard]], norra džässilaulja ja orkestrijuht (1916–1984)
*[[Christen Aagaard|Christen Lauridsen Aagaard]], taani luuletaja (1616–1664)
*[[Egon Aagaard]], taani akordionist ja näitleja (1941–1984) 
*[[Enoch Aagaard]], taani näitleja ja laulja (1850–1921)
*[[Georg Aagaard]], Taani poliitik (1811–1857)
*[[Gudrun Stig Aagaard]], taani tekstiilidisainer (1895–1986)
*[[Gustav Aagaard]], norra kirjanik ja vaimulik (1852–1927) 
*[[Hilda Aagaard]], taani kirjanik (1836–1898) 
*[[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja (1973–)
*[[Jane Aagaard]], Austraalia poliitik (1956–)
*[[Jens Aagaard]], taani kirjanik (1864–1942)
*[[Jens Andreas Aagaard]], taani kirjanik (1792–1860)
*[[Johan Aagaard]], taani puugraveerija (1818–1879)
*[[Johannes Monrad Aagaard]], taani teoloog (1928–2007)
*[[Julius Aagaard]], taani fotograaf (1847–1926)
*[[Knud Aagaard]], taani vaimulik ja kirjamees (1769–1838)  
*[[Lasse Aagaard]], taani koomik ja muusikalide autor (1967–)
*[[Martin Aagaard]], norra kunstnik (1863–1913)
*[[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur (1979–)
*[[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]], taani jäähokimängija (1995–)
*[[Niels Ebbesen Aagaard]], taani õpetlane (1664–1718)
*[[Niels Lauridsen Aagaard]], taani õpetlane (1612–1657)
*[[Oscar Aagaard]], norra kirjanik (1855–1936)
*[[Otto Aagaard]], taani arst (1883–1970)
*[[Peter Aagaard]], Taani riigiametnik (1718–1790)
*[[Peter Hersleb Aagaard]], taani advokaat (1765–1791)  
*[[Peter Martin Aagaard]], taani kunstnik (1806–1872)
*[[Rolf Magdal Aagaard]], norra fotograaf (1945–)
*[[Sigfred Aagaard]], norra maalikunstnik, filmirežissöör ja kirjanik (1924–2020)
*[[Thorvald Aagaard]], taani helilooja (1877–1937)
*[[Gunnar Aagaard Andersen]], taani kunstnik ja arhitekt (1919–1982)
*[[Jeppe Aagaard Andersen]], taani maastikuarhitekt (1952–2018)
*[[Bjarne Aagaard Strøm]], Norra ajakirjanik ja poliitik (1920–2008)
*[[Torstein Aagaard-Nilsen]], norra helilooja (1964–)
*[[Sebastian Aagaard-Williams]], taani laulja ja näitleja (1988–)
*[[Martin Aagård]], rootsi kultuuriajakirjanik, kirjanduskriitik ja muusik (1971–)
*[[Aage (kiviraidur)|Aage]], taani kiviraidur
*[[Aage (piiskop)|Aage]], taani piiskop (12. sajand)
*[[prints Aage]], Rosenborgi krahv, Taani ja Võõrleegioni sõjaväelane (1887–1940) 
*[[Hans Aage]], taani majandusteadlane, politoloog ja sotsioloog (1946–) 
*[[Olaf Aagedal]], norra sotsioloog (1946–)
*[[Aage Aagesen]], taani geograaf (1915–1993)
*[[Andreas Aagesen]], Taani ametnik (1781–1846) 
*[[Andreas Aagesen]], taani õigusteadlane (1826–1879)
*[[Nicolai Aagesen]], Taani ametnik (1783–1861)
*[[Peder Aagesen]], taani filoloog (1546–1591)
*[[Truid Aagesen]], taani helilooja ja organist (16.–17. sajand)
*[[Kalju-Johan Aagi]], eesti kaevur (1930)
*[[A'Agostino]] 
*[[Frøy Aagre]], norra džässmuusik (1977–)

==Aah==
*[[Aahas]], Juuda kuningas (8. sajand eKr)
*[[Aa-hetep-Re]], Vana-Egiptuse kuningas

==Aak==
*[[Angela Aak]] (Andres Aak), eesti kitarrist (1966–)
*[[Ernst van Aaken]], saksa spordimeedik ja treener (1910–1984) 
*[[Erwin van Aaken]], saksa arhitekt (1904–2008)
*[[Jacob van Aaken]], hollandi ehitusmeister (16. sajand)  
*[[David Aaker]], turundusspetsialist (1946)
*[[David A. Aaker]], USA majandusteadlane (1938–)
*[[Lee Aaker|Lee William Aaker]], USA näitleja (1943–)
*[[Carl Janus Emanuel Aakerlund]]
*[[Kim Fupz Aakeson]] (1958)
*[[Lars Aakirke]]
*[[Jeppe Aakjær]], taani kirjanik (1866–1930)
*[[Kirsten Aakjær]], taani kirjanik (1924) 
*[[Nanna Aakjær]]  
*[[Svend Aakjær]]
*[[Päivi Aakko]]
*[[Jarkko Aakkula]] 
*[[Olaf Aakrann]]
*[[Abraham Aakre]], Norra poliitik
*[[Alf Aakre]], norra vastupanuvõitleja
*[[Andreas Aakre]], norra jalgpallur
*[[Bodil Aakre]], Norra jurist ja poliitik (1922–2008) 
*[[Haakon Aakre]], norra jurist
*[[Hans Aakre]], Norra kohalik poliitik
*[[Kari Foseid Aakre]], Norra kohalik poliitik
*[[Mari Aakre]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1940–)
*[[Marie Aakre]], norra õde 
*[[Nancy Aakre]], USA toimetaja
*[[Oivi Aakre]], eesti reumatoloog (1941–2016)
*[[Richard Aakre]], USA kunstnik (1943)
*[[Stine Aakre]], norra ühiskonnategelane
*[[Svein Kåre Aakre]], norra muusik
*[[Tiril Broch Aakre]], norra ajakirjanik
*[[Toomas Aakre]], eesti ehitusinsener (1942–)
*[[Torvild Aakvaag]], norra tööstusjuht, jurist

==Aal==
*[[Aal de Dragonder]], hollandi naissõdur (17.–18. sajand)
*[[Henri-François Van Aal]], Belgia poliitik (1933–2001) 
*[[Johannes Aal]], Šveitsi teoloog, helilooja ja näitekirjanik (suri 1551) 
*[[Riina Aal]], eesti füsioterapeut (1952–2012)
*[[Urmas Aal]], Eesti ohvitser (1971–2001) 
*[[Jakob Aalak]], Eesti tšellist (1898–1961)
*[[Jacob Aaland]], norra õpetaja ja kodu-uurija (1865–1950) 
*[[Mikkel Aaland]], USA fotograaf (1952–)
*[[Erik Aalbæk Jensen]], taani kirjanik (1923–1997)
*[[Holger Aalbæk Jensen]], taani kirjanik (1915)
*[[Peter Aalbæk Jensen]], taani filmiprodutsent (1956–) 
*[[Ida Aalberg|Ida Kivekäs Aalberg]], soome näitleja (1857–1915)
*[[John Aalberg]], USA filmihelitehnik (1897–1984)
*[[Albert Frederik Aalbers]], hollandi arhitekt (1897–1961)
*[[Carlos Aalbers]], hollandi jalgpallur (1964–)
*[[Karel Aalbers]], hollandi jalgpalliorganisaator ja staadionidirektor (1897–1961)
*[[Theo Aalbers]], hollandi jalgpalliametnik
*[[Han B. Aalberse]], hollandi kirjanik (1917–1983)
*[[Piet Aalberse (1871–1948)|Piet Aalberse]] (Petrus Josephus Matthaeus Aalberse), Hollandi poliitik (1871–1948)
*[[Piet Aalberse (1910–1989)|Piet Aalberse]] (Petrus Josephus Matthaeus Aalberse), Hollandi poliitik (1910–1989)
*[[Arie Aalberts]], Hollandi poliitik (1952–)
*[[Hans Aalborg]], taani raamatukaupmees (1542–1619)
*[[Niels Mikkelsen Aalborg]], taani vaimulik ja kirjanik (1562–1645)
*[[Ellen Scheel Aalbu]], norra jalgpallur 
*[[Hallgeir Aalbu]]
*[[Olaf Aalbu]]
*[[Mariann Aalda]]
*[[Aadu Aalde]], eesti õpetaja (1896–1970)
*[[Oluf Aalde]], norra metsamees  
*[[Oskar Aalde]], Eesti sõjaväelane (1904–1980)
*[[Theo Aaldering]], saksa tõstja (1920–1979)
*[[Hans Aalderink]]
*[[Gerard Aalders]]
*[[Willem Jan Aalders]], hollandi teoloog (1870–1945)
*[[Wim Aalders]], hollandi teoloog (1909–2005) 
*[[Maile Aale]], Eesti omavalitsustegelane (1983–)
*[[Sigurd Arthur Aalefjær]], norra ehitusinsener
*[[Leiv Aalen]], norra teoloog
*[[Sverre Aalen]], norra teoloog 
*[[Joan Aalestrup]]
*[[Erik Aalgaard]]
*[[Nils Matthias Aalholm]], norra koolimees ja kirjanik (1811–1894)
*[[Preben Aalholt]]
*[[Halil Aali]]
*[[Agnes Aaliste]], eesti näitleja ja raadiosaatejuht (1985–)
*[[Anu Aaliste]]
*[[Kaja Aaliste]] 
*[[Toomas Aaliste]], eesti motosportlane (1958–) 
*[[Aaliyah]] (Aaliyah Dana Haughton), laulja ja filminäitleja (1979–2001) 
*[[Sengai Aaliyan]], tamili kirjanik (1941–)
*[[Toivo Aalja]], eesti ökokogukonna eestvedaja (1955–)
*[[Kari Aaljoki]], soome keemik
*[[Anathon Aall (ajaloolane)|Anathon Aall]], ajaloolane
*[[Anathon August Fredrik Aall]], norra filosoof ja psühholoog (1867–1943)
*[[Hans Jacob Aall]], norra muuseumitegelane (1869–?)
*[[Hans Jørgen Christian Aall]], Norra riigiametnik ja poliitik (1806–1894)
*[[Herman Johan Regnor Harris Aall]], norra jurist ja õigusfilosoof (1871–1958) 
*[[Jacob Aall]], Norra ettevõtja, poliitik ja ajaloolane (1773–1844)
*[[Jørgen Aall]], Norra kaupmees ja poliitik
*[[Jørgen Aall noorem]], Norra riigiametnik ja poliitik
*[[Lily Weiser Aall]], austria-norra folklorist ja etnoloog 
*[[Nicolai Benjamin Aall vanem]], norra teoloog (1739–1798)
*[[Nicolai Benjamin Aall noorem]], norra tööstur (1776–1811) 
*[[Niels Aall vanem]], Norra kaupmees (u 1702 –1784)
*[[Nils Aall]], Norra riigimees (1769–1854) 
*[[Hans Aalling]], rootsi kunstnik
*[[Aliis Aalmann]], eesti luuletaja ja õpetaja (1995)
*[[Jaak Aalo]], eesti ajakirjanik
*[[Aasa Aaloe]] 
*[[Ago Aaloe]], eesti geoloog (1927–1980) 
*[[Maarja Aaloe]]-Laur, eesti raamatukujundaja
*[[Ott Aaloe]], eesti kanneldaja
*[[Ülev Aaloe]], eesti tõlkija ja teatritegelane (1944–2017)
*[[Valdeko Aalperk]], Eesti sõjaväelane (1907–1944)
*[[William Charles Aalsmeer]], hollandi kardioloog (1889–1957)
*[[Cornelis Johannes Karel van Aalst]], hollandi pankur ja ettevõtja (1866–1939)
*[[Kurt Aalstrup]]
*[[Cor Aalten]], hollandi jooksja (1913–1991)
*[[Jacques van Aalten]], USA kunstnik
*[[Truus van Aalten]], hollandi näitleja (1910–1999)
*[[Erkki Aaltio]]
*[[Iiris Aaltio-Marjosola]]
*[[Maija-Hellikki Aaltio]], soome keeleõpetaja (1923–1996)
*[[Ritva Aaltio]]
*[[Louise Aaltje]], saksa raamatukujundaja 
*[[Aino Maria Aalto]], soome arhitekt ja disainer (1894–1949)
*[[Alvar Aalto|Hugo Alvar Henrik Aalto]], soome arhitekt ja disainer (1898–1976)
*[[Anja Aalto]], soome kirjandusloolane (1924)
*[[Anna-Liisa Aalto]]
*[[Antti Aalto]], soome jäähokimängija (1975–) 
*[[Arvo Aalto]], Soome poliitik (1932–2025)
*[[Asko Aalto]], soome suusahüppaja ja spordiametnik
*[[Eeli Aalto]], soome kunstiteadlane (1931)
*[[Eeva-Liisa Aalto]], soome ajakirjandusloolane (1935)
*[[Ilmari Aalto]], soome maalikunstnik
*[[Jaana Aalto]], soome raamatukujundaja
*[[Janne Aalto]], soome tšellist
*[[Jari Aalto]]
*[[Jarmo Aalto]]
*[[Jorma S. Aalto]], soome jurist
*[[Jukka Aalto]]
*[[Jussi Aalto]], soome fotograaf
*[[Kevin R. Aalto]], Kanada jurist
*[[Kirsti Aalto]]
*[[Kristiina Aalto]]
*[[Madeleine Aalto]]
*[[Marjatta Aalto]] (1939)
*[[Matti Aalto]], soome muusik
*[[Minna Aalto]], soome kirjandusteadlane (1967)
*[[Pami Aalto]] (1972) 
*[[Pentti Aalto]], soome keeleteadlane (1917–1998) 
*[[Pirjo Aalto]], soome arstiteadlane (1950)
*[[Pirkko Aalto]]
*[[Päivi Aalto]]
*[[Ritva Aalto]] (1938)
*[[Saara Aalto]], soome laulja (1987–) 
*[[Satu Aalto]]
*[[Seija Aalto]]
*[[Seppo Aalto (ajaloolane)]], soome ajaloolane
*[[Seppo Aalto (muusik)]], soome muusik
*[[Simo Aalto]]
*[[Teemu Aalto]], soome ajaloolane
*[[Teemu Aalto]], soome jäähokimängija (1978–)
*[[Teemu Aalto]] (1986) 
*[[Timo Aalto]]
*[[Tommi Aalto]], soome viiuldaja
*[[Urho Aalto]]
*[[Heikki Aaltoila]] (sünninimega Aalto), soome helilooja ja dirigent (1905–1992) 
*[[Tiina Aalto-Kaarlehto]]
*[[Tuovi Aalto-Kallonen]], soome metsateadlane
*[[Pia Aaltojärvi]] 
*[[Alpo Aaltokoski]], soome tantsija ja koreograaf (1958–)
*[[Juhani Aaltola]], soome kasvatusteadlane (1942)
*[[Kari Aaltola]]
*[[Mika Aaltola]], soome politoloog ja poliitik (1969)
*[[Veikko Aaltona]]
*[[Aarre Aaltonen]]
*[[Aimo Aaltonen]], Soome poliitik (1906–1987)
*[[Ali Aaltonen]], Venemaa sõjaväelane, ajakirjanik ja soome kommunistide juht (1884–1918)
*[[Anja Aaltonen]] (1938)
*[[Anne Aaltonen]]
*[[Ari Aaltonen]]
*[[Eeva-Kaarina Aaltonen]]
*[[Elma Aaltonen]], soome vaimulik lastekirjanik
*[[Emil Aaltonen]], soome jalatsitööstuse rajajaid (1869–1949)
*[[Erkki Aaltonen]], soome helilooja (1910–1990)
*[[Erkki Aaltonen (metoodik)]], metoodik (1943)
*[[Esko Aaltonen]], soome sotsioloog ja etnograaf (1893–1966)
*[[Hanna Aaltonen]]
*[[Heikki Aaltonen]]
*[[Heli Aaltonen]]
*[[Helka Aaltonen]]
*[[Hilja Aaltonen]]
*[[Hilkka Aaltonen]]
*[[Honey Aaltonen]], soome muusik (1960–)
*[[Jorma Aaltonen]], soome keemik 
*[[Jouko Aaltonen]]
*[[Juhamatti Aaltonen]], soome jäähokimängija
*[[Juhani Aaltonen]], soome tenorsaksofoni- ja flöödimängija (1935–)
*[[Jukka Aaltonen]], soome psühhiaater
*[[Kalevi Aaltonen]]
*[[Kosti Aaltonen]] (1900) 
*[[Lauri A. Aaltonen]], soome arstiteadlane
*[[Marjatta Aaltonen]]
*[[Matti Aaltonen]]
*[[Mika Aaltonen]] (1965)
*[[Mika Aaltonen]], soome jalgpallur (1966–)
*[[Minna Aaltonen]], soome näitleja (1966–) 
*[[Miro Aaltonen]], soome jäähokimängija (1993–) 
*[[Olavi Aaltonen]]
*[[Paavo Aaltonen]], soome võimleja (1919–1962)
*[[Pertti Aaltonen]]
*[[Päivi Aaltonen]], soome vibulaskja (1952–)
*[[Rauno Aaltonen]], soome autorallisõitja (1939–)
*[[Remu Aaltonen]], soome löökpillimängija ning laulja (1948)
*[[Risto Aaltonen]] (1939)
*[[Sanna Aaltonen]] 
*[[Satu Aaltonen]]
*[[Sirkku Aaltonen]]
*[[Tapio Aaltonen]], soome muusik
*[[Timo Aaltonen]], soome mustkunstnik
*[[Timo Aaltonen]], soome kuulitõukaja (1969–) 
*[[Toini Aaltonen]], soome tõlkija
*[[Toini Aaltonen]], soome näitekirjanik ja ajakirjanik (1906–1983)
*[[Tuula Aaltonen]]
*[[Ulla-Maija Aaltonen]]
*[[Uma Aaltonen]], Soome noorsookirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1940–2009)
*[[Veikko Aaltonen]], soome filmirežissöör, -produtsent ja -stsenarist (1955–)
*[[Ville Aaltonen]], soome jääpallur (1979–)  
*[[Wäinö Aaltonen|Wäinö Valdemar Aaltonen]], soome skulptor 
*[[Yrjö Aaltonen]] (1916)
*[[Erkki Aalto-Setälä]]
*[[Ville Aalto-Setälä]]
*[[Paul Aaluk]]
*[[Pernille Aalund]]
*[[Sue Aalund]]
*[[Suzy Aalund]], USA kunstnik

==Aam==
*[[Knut-Magnus Aam]], Norra rannasuurtükiväeohvitser 
*[[Ants Aaman]]
*[[Manivald Aaman]], eesti päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1932–1997)
*[[Kristina Aamand]], taani kirjanik (1972–)
*[[Ants Aamer]] (1939–1998), eesti kaubandusteadlane
*[[Erki Aamer]]
*[[Kaljo Aamer]], Eesti riigiametnik ja ettevõtja (1935–2002)
*[[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (1937–2024)
*[[Angela Aames]] (1956)
*[[Marlene Aames]]
*[[Willie Aames]], näitleja (1960–) 
*[[Ants Aamisepp]], eesti päritolu Rootsi põllumajandusteadlane (1918–2005) 
*[[Herbert Aamisepp]], Eesti sõjaväelane (1903–1942)
*[[Ilmar Aamisepp]] (1927–1992), eesti põllumajandusteadlane 
*[[Ivo Aamisepp]] 
*[[Julius Aamisepp]] (1883–1950), eesti sordiaretaja
*[[Kalle Aamisepp]]
*[[Marju Aamisepp]]
*[[Mikk Aamisepp]], Eesti majaomanik, omavalitsus- ja ühiskonnategelane (1881–1958) 
*[[Riina Aamisepp]]
*[[Viive Aamisepp]], eesti näitleja (1936–2023)
*[[Bjørn Skogstad Aamo]], Norra poliitik ja majandusteadlane 
*[[Ole Morten Aamo]]
*[[Asbjørn Aamodt]], norra maalikunstnik ja joonistaja  
*[[Bjørn Aamodt]] (1944), norra luuletaja
*[[Carl Aamodt|Carl Frederik Aamodt]], taani graafik (1829–1865)
*[[Frede Aamodt|Frederik (Frede) Peter Christian Aamodt]], taani maalikunstnik (1852–1918)
*[[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja (1971–)
*[[Magda Aamodt]]
*[[Philip Aamodt]]
*[[Ragnhild Aamodt]], norra käsipallur (1980–)
*[[Rolf Aamodt]], norra kunstnik ja režissöör
*[[Thor Michael Aamodt]]
*[[Aamon]]
*[[Philip Aamond]]
*[[Aamos]], juudi prohvet (8. sajand eKr)
*[[Kjell Aamot]], norra ökonomist (1950)
*[[Kristoffer Aamot]], Norra poliitik ja kinodirektor (1889–1955)
*[[Olav Aamoth]], Norra lennuväeohvitser
*[[Albert Aamott|Albert V. Aamott]], USA kunstnik
*[[Aamu]], Vana-Egiptuse väikekuningas
*[[Jane Aamund]] (1936)
*[[Susanne Aamund]]

==Aan==
*[[Anne Aan]], eesti bioloog 
*[[Anton Aan]], Eesti õpetaja, advokaat ja Eesti riigiametnik (1865–1923)
*[[Georg Aan]], eesti laulja (1918–)
*[[Jaan Aan]] (1891–1976)
*[[Helle Aan]], eesti ajakirjanik 
*[[Toomas Aan]]
*[[Tõnis Aan]]
*[[Uno Aan]]
*[[Fred George Aandahl]], USA poliitik (1897–1966)
*[[Sofie Aandahl]]
*[[Johannes Anfinn Aanderaa]], norra riigiametnik
*[[Stål Steinkjer Aanderaa]], norra matemaatik
*[[Gert Aandewiel]], hollandi jalgpallur ja treener (1969–)
*[[Aanecht]], Vana-Egiptuse kunstnik ja käsitööline
*[[Peter Aanensen]]
*[[Anne Aanerud]], norra tekstiilikunstnik 
*[[Lene Aanes]], norra maadleja
*[[Normann Aanesland|Normann Gregers Aanesland]], norra põllumajandusteadlane
*[[Nils Aaness|Nils Egil Aaness]], norra sportlane
*[[Lars Aanestad]], norra koolimees ja hümnoloog
*[[Øystein Aanestad]]
*[[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur (1990–)
*[[Käsper Aanier]]
*[[Jakob Aano]], Norra poliitik
*[[Karl Aanonsen]]
*[[Sveinung Aanonsen]]
*[[Hans Aanrud]], norra kirjanik (1863–1953)
*[[Christen Samuelssønn Aanstad]] 
*[[Willem Aantjes]] ([[Wim Aantjes]]), Hollandi poliitik (1923–2015)
*[[Geir Aanvik]], norra graafik

==Aap== 
*[[Uula Aapa]], soome kirjanik (1900–1987)
*[[Kaisu Aapala]] (1962)     
*[[Aapeli]] (1915–1967), soome kirjanik
*[[Markku Aapola]]
*[[Sinikka Aapola]]

==Aar==
*[[Bengt Christian Mogens Aar]]
*[[Hans Aaraas]], norra kirjandusteadlane (1919–1998)
*[[Jon Aaraas]], norra suusahüppaja (1986–)
*[[Olav Aaraas]], norra ajaloolane ja muuseumitegelane (1950–)
*[[Ingvil Aarbakke]], norra naiskunstnik (1970–2005)
*[[Magnus Aarbakke]], norra õigusteadlane (1934–2025)
*[[Bernt Aardal]], norra politoloog (1950–)
*[[Ott Aardam]], eesti näitleja (1980–)
*[[Raimu Aardam]], Eesti poliitik (1952–)
*[[Verna Aardema]], USA lastekirjanik (1911–2000)
*[[Jacques Aarden]], Hollandi poliitik (1914–1997)
*[[Gijs van Aardenne]], Hollandi poliitik (1930–1995)
*[[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja (1982–)
*[[Gerard J. M. van den Aardweg]], hollandi psühholoog (1936–)
*[[Anne Aare]], eesti illustraator ja õpetaja
*[[Henn Aare]], eesti näitleja, laulja (tenor) ja lavastaja (1909–1945)
*[[Johannes Aare]], eesti ehitusinsener ja -teadlane (1915–2000)
*[[Juhan Aare]], eesti ajakirjanik (1948–2021)
*[[Kaarel Aare]], Eesti riigiametnik (1948–)
*[[Marje Aare]], eesti laulja (1946–)
*[[Reio Aare]], eesti fotokunstnik (1979–)
*[[Toivo Aare]], eesti ajakirjanik (1944–1999)
*[[Tõnu Aare]], eesti laululooja ja laulja (1953–2021)
*[[Boris Aareandi]], eesti luteri vaimulik (1902–1942) 
*[[Frank Aarebrot]], norra politoloog (1947–2017)
*[[Hillar Aarelaid]], Eesti riigiametnik (1967–)
*[[Voldemar Aarelaid]], eesti viiuldaja ja altist (1897–1982)
*[[Aili Aarelaid-Tart]], eesti sotsioloog (1947–2014)
*[[Epp Aareleid]], eesti tõlkija
*[[Kai Aareleid]], eesti tõlkija (1972–)
*[[Tiiu Aareleid]], eesti onkoloog (1946–)
*[[Ruut Aarelo]], Eesti sõjaväelane (1907–1959)
*[[Aleksander Aaremäe]], Eesti sõjaväelane (1904–1966)
*[[Anu Aaremäe]], eesti moekunstnik ja kunstikriitik (1974–)
*[[Enn Aarend]], Eesti kohtunik (1899–1979)
*[[Solveig Aareskjold]], norra kirjanik (1949–)
*[[Emil Aarestrup]], taani luuletaja (1800–1856) 
*[[Gustav Nicolay Aarestrup]], norra kindlustustegelane (1916–2005)
*[[Marie Helene Aarestrup]], norra maalikunstnik (1826–1919)
*[[Steffen Aarfing]], taani lavakujundaja (1955–)
*[[Andreas Aarflot]], norra teoloog ja vaimulik (1928–)
*[[Berthe Canutte Aarflot]], rootsi vaimulik kirjanik (1795–1859)
*[[Mauritz Andreas Rasmussen Aarflot]], Rootsi ajakirjanik ja poliitik (1821–1904)
*[[Rasmus Sivertssøn Aarflot]], Rootsi ajakirjanik ja poliitik (1792–1845)
*[[Sivert Knudssøn Aarflot]], rootsi kirjastaja (1759–1817)
*[[Jakob Madsen Aarhus]] (Jacob Madsen Aarhus, Jacobus Matthiæ Arhusiensis), taani teoloog ja keelemees (1538–1586)
*[[T. Aarhuus]], kunstnik
*''[[Aarhus Bispemester]]'', taani kiviraidur
*[[Sirli Aari]]
*[[Eva Aariak]], inuiti päritolu Kanada poliitik 
*[[Aïcha Aarif]]
*[[Jmiaa Aarif]]
*[[Aarifi-paşa]], Türgi poliitik (1830–1895)
*[[Jaan Aarik]], eesti füüsik (1951–)
*[[Johannes Aarik]], eesti vaimulik (1912–2011)
*[[Lauri Aarik]]
*[[Malle Aarik]], eesti sporditeadlane (1947–)
*[[Kaija Aarikka]], soome disainer ja ettevõtja (1929–2014)
*[[Leo Aario]]
*[[Risto Aario]]
*[[H. Barclay Aaris]]
*[[Hamilton Aaris]]
*[[Jan Aaris]]
*[[Helen Aariste]]
*[[Jens Aarkrog]]
*[[Maire Aarla]]
*[[Bas van Aarle]]
*[[Jeffrey Aarles]]
*[[Andres Aarma]]
*[[Anneli Aarma]], eesti raamatukujundaja ja illustraator
*[[Anton Aarma]], eesti arst (1907–1990)
*[[Arsi Aarma]], eesti sõjaväelane (1908–2002)
*[[August Aarma]], eesti majandusteadlane (1948–)
*[[Dina Aarma]]
*[[Evelin Aarma]] 
*[[Gunnar Aarma]] (1916–2001), eesti teadmamees
*[[Hannes Aarma]]
*[[Heldi Aarma]]
*[[Heljo Aarma]] 
*[[Jüri Aarma]] (1951–2019), eesti näitleja ja ajakirjanik
*[[Kiur Aarma]] (1975–), eesti ajakirjanik
*[[Liivi Aarma]] (1948–), eesti raamatuteadlane
*[[Maris Aarma]], eesti raamatukujundaja
*[[Merike Aarma]], eesti koorijuht, muusikapedagoog ja muusikateadlane (1950–)
*[[Olev Aarma]] 
*[[Raik Aarma]] (1915–1987), eesti ajakirjanik
*[[Raul Aarma]]
*[[Aime Aarmaa]]
*[[Olev Aarmaa]]
*[[Karl Aarman]], eesti arhitekt 
*[[Ilo Aarmann]], eesti arhitekt (1923–2012)
*[[Jaan Aarmann]] (Aarman), eesti tehnikateadlane (1885–1978)
*[[Paul Aarmann]], eesti arhitekt (1922–1987)
*[[Kimberley Aarn]]
*[[Agu Aarna]], eesti põlevkivikeemik (1915–1989)
*[[Eduard Aarna]], eesti õpetaja, koolijuht ja kooridirigent (1909–1996)
*[[Heiti Aarna]], eesti keemik ja õpetaja (1945–)
*[[Indrek Aarna]] (1961–)
*[[Jüri Aarna]], eesti fotograaf 
*[[Olav Aarna]], eesti informaatikateadlane (1942–)
*[[Signy Aarna]], eesti jalgpallur (1990–)
*[[Tiina Aarna]]
*[[Antti Aarne|Antti Amatus Aarne]] (1867–1925), soome folklorist
*[[Els Aarne]] (1917–1995), eesti helilooja
*[[Johann Victor Aarne]], kunstnik (1863–1934)
*[[Laine Aarne]]
*[[Liis Aarne]]
*[[Asbjørn Aarnes|Asbjørn Sigurd Aarnes]]
*[[Johan Fredrik Aarnes]], norra matemaatik
*[[Tom Aage Aarnes]], norra suusahüppaja (1977–) 
*[[Timo Aarniala]]
*[[Pirjo Aarnikko]]
*[[Antti Aarnio]], soome jäähokimängija (1981–) 
*[[Aulis Aarnio]], soome õigusteadlane (1937–2023)
*[[Bernhard Aarnio]] 
*[[Eero Aarnio]], soome sisekujundaja ja mööblidisainer (1932–)
*[[Eija Aarnio]]
*[[Hanno Aarnio]]
*[[Hannu Aarnio]], soome fotograaf
*[[Helena Aarnio]]
*[[Hilja Aarnio]]
*[[Ingeri Aarnio]]
*[[Jaakko Aarnio]]
*[[Jari Aarnio]] 
*[[Katri Aarnio]] (1963)
*[[Lempi Aarnio]]
*[[Margaretha Aarnio]]
*[[Markus Aarnio]]
*[[Matti A. Aarnio]]
*[[Pekka Aarnio]]
*[[Pertti Aarnio]]
*[[Petri Aarnio]]
*[[Rauha Aarnio]]
*[[Sami Aarnio]]
*[[Tuula Aarnio]]
*[[Väinö Aarnio]]
*[[Douglas Aarniokoski]]
*[[Jussi Aarnisalo]]
*[[Aino Aarniste]], eesti haridustegelane ja harrastusluuletaja
*[[Andre Aarniste]], eesti filminäitleja
*[[Eero Aarniste]], Eesti riigiametnik
*[[Marek Aarniste]]
*[[Petteri Aarnos]]
*[[Hilde Aarø]]
*[[Raido Aaro]]
*[[Sven Aaro]] (1946)
*[[Selma Lønning Aarø]], norra kirjanik (1972)
*[[Bendt Christian Mogens Aarøe]], Taani sõjaväelane (1882–1886)  
*[[Pekka Aaromaa]]
*[[Aaron]], juutide juht
*[[Aaron (püha abt)|Aaron]], püha abt ([[4. sajand|4.]]–[[5. sajand]])
*[[Aaron ben Elia]], karaiimide religioonifilosoof (suri 1369)
*[[Aaron Abba ha-Levi ben Johanan]], Lembergi rabi (suri 1643)
*[[Aaron Abraham ben Baruch Simeon ha-Levi]], kabalist (16. sajand)
*[[Aaron ben Asher Karlinist]], hassiidi rabi (1802–1872)
*[[Aaron ben Benjamin Wolf]], rabi (1670–1721)
*[[Aaron ben David Cohen Ragusast]], rabi (sündis u 1580)
*[[Aaron ben Eliezer (talmudist)|Aaron ben Eliezer]], talmudist (13. sajand)
*[[Aaron ben Eliezer (poeet)|Aaron ben Eliezer]], juudi liturgiline luuletaja (16. sajand)
*[[Aaron ben Eliezer Lipman]], Zempelburgi rabi 
*[[Aaron ben Gershon abu al-Rabi Cataniast]], juudi õpetlane, kabalist ja astroloog (15. sajand)
*[[Aaron ben Hayyim ha-Kohen]], juudi kodifikaator (12.–13. sajand)
*[[Aaron ben Isaac Rechnitzist]], juudi Piibli-kommentaator
*[[Aaron ben Isaac Sason]], talmudist (sündis 1629)
*[[Aaron ben Jacob ben David Hakohen]], juudi ritualist (14. sajand)
*[[Aaron ben Jacob Karlinist]], hassiidi rabi (1738–1771)   
*[[Aaron ben Joseph]], juudi karaiimi õpetlane (13.–14. sajand)
*[[Aaron ben Joseph Beaugencyst]], juudi õpetlane (12. sajand)
*[[Aaron ben Joseph Budast]], luuletaja (17. sajand)
*[[Aaron ben Joseph ha-Levi]], talmudist (13. sajand)
*[[Aaron ben Joseph Sason]], talmudist (16. sajand)
*[[Aaron ben Meir Brestist]], rabi (suri 1777)
*[[Aaron ben Menahem Mendel]], rabi (19. sajand)
*[[Aaron ben Meshullam ben Jacob Lunelist]], juudi ritualist (suri u 1210)
*[[Aaron ben Mordecai Rödelheimist]], [[17.–18. sajand)
*[[Aaron Moses ben Mordecai]], kabalist
*[[Aaron ben Moses Teomim]], juudi õpetlane (u 1630 – 1690)
*[[Aaron ben Moše ben Ašer]], masoreet (10. sajandi esimene pool)
*[[Aaron ben Perez Avignonist]], juudi õpetlane (13. sajand)
*[[Aaron ben Nathan Naha Trebovlast]] (18. sajand)
*[[Aaron ben Phineas]], rabi (suri 1651)
*[[Aaron ben Samuel]], juudi õpetlane (sündis u 1620)
*[[Aaron ben Samuel]], juudi kõnekeelse palveraamatu autor (18. sajand)
*[[Aaron ben Samuel ha-Nasi]] 
*[[Aaron ben Solomon ben Hasun]], talmudist (16. sajand)
*[[Aaron ben Zerah]], judaistlik märter (suri 1328)
*[[Aaron Ben-Zion ibn Alamani]], Aleksandria juut (12. sajand)
*[[Aaron Berechiah ben Moses ben Nehemiah Modenast]], kabalist (1639)
*[[Aaron Caerleonist]], ajaloolane ja kristlik märter (suri arvatavasti 304)
*[[Aaron Canterburyst]], judaistlik eksegeet (13. sajand)
*[[Aaron Cardenast]], kabalist
*[[Aaron Cupino]], talmudist
*[[Aaron Ezekiel Harif]], juudi õpetlane, Nikolsburgi rabi (suri 1670)
*[[Aaron ben Abraham ben Samuel ibn Hayyim]], Piibli ja Talmudi kommentaator (suri 1632)
*[[Aaron ha-Levi Barcelonast]], talmudist (13. sajand)
*[[Aaron ha-Levi ben Moses Staroseljest]], talmudist ja kabalist (18. sajand)
*[[Aaron ha-Levi Oettingen]], rabi (suri 1769)
*[[Aaron ibn Sargado]] (10. sajand) 
*[[Aaron Jeruusalemmast]], juudi karaiimi õpetlane (11. sajand)
*[[Aaron Krakówist]], pühak, esimene Krakówi peapiiskop (suri 1059)
*[[Aaron Lincolnist]], juudi liiakasuvõtja (u 1125 – 1186)
*[[Aaron Markovitš Vilniusest]] (17. sajand)
*[[Aaron Neustadtist]], talmudist (suri 1421)
*[[Aaron Pesarost]], juudi õpetlane (16. sajand)
*[[Aaron Pinskist]], rabi (suri 1841)  
*[[Aaron Raamatukaupmees]], juudi raamatukaupmees (13.–14. sajand)
*[[Aaron Samuel ben Moses Shalom Kremnitzist]] (17. sajand)   
*[[Aaron Saraoni]]
*[[Aaron Scotus]], abt Kölnis (suri 1052) 
*[[Aaron Selig ben Moses Zelkijevist]] (17. sajand)
*[[Aaron Solomon]], juudi kaupmees Philadelphias (18. sajand)
*[[Aaron Zorogon]], juudi õpetlane (17. sajand)
*[[Aaron Žitomõrist]], hassiidi jutlustekirjutaja (u 1750 – u 1820)
*[[Aaron Worms]], rabi ja talmudist (1754–1836)
*[[Aaron Yorkist]], juudi liiakasuvõtja ja rabi (enne 1190 – pärast 1253)
*[[Andy Aaron]] (1953)
*[[Arthur Aaron]], Briti sõjalendur (1922–1943) 
*[[Barney Aaron]], rusikavõitleja (1800–1850)
*[[Bob Aaron]]
*[[Carl Aaron]]
*[[Caroline Aaron]], USA näitleja (1952–)
*[[Chad Aaron]] (1983)
*[[Daniel Aaron]], USA ajaloolane ja amerikanist (1912–) 
*[[David Aaron]], põnevuskirjanik
*[[David S. Aaron]]
*[[Don Aaron]] 
*[[Eric Aaron]] 
*[[Fanée Aaron]]
*[[George Aaron]], USA kunstnik (1896–1980)
*[[Hank Aaron]] (Henry Louis Aaron), USA pesapallur (1934–)
*[[Henry J. Aaron]]
*[[Israel Aaron]], rabi (sündis 1859)
*[[Jack Aaron]] (1933)
*[[James Aaron]]
*[[Jane E. Aaron]]
*[[Jeff Aaron]]
*[[Jesse J. Aaron]]
*[[Jessie Aaron]] (1887–1979) 
*[[John Aaron]]
*[[Jonas Aaron]], esimene teadaolev Philadelphia juut
*[[Jonne Aaron]] (Liimatainen), soome laulja (1983–)
*[[Joseph Aaron]], USA kunstnik (1959)
*[[Lee Aaron]], Kanada laulja (1962–)
*[[Leonardo Aaron]] (Len Aaron), USA kunstnik (1917)
*[[Levy Aaron]]
*[[Linda Aaron]]
*[[M. Robert Aaron]], USA elektriinsener (1922–2007) 
*[[Mabel Aaron]], USA kunstnik
*[[Manuel Aaron]], India maletaja (1935–)
*[[Mary Aaron]]
*[[May Todd Aaron]], USA kunstnik (1879–1967)
*[[Michael Aaron]] 
*[[Nancy-Rae Aaron]] (1964)
*[[Natalie Aaron]]
*[[Nicholas Aaron]]
*[[Paul Aaron]], Kanada filmirežissöör ja -produtsent
*[[Petru Aaron]], rumeenia katoliku piiskop (1709–1764)
*[[Pietro Aaron]]
*[[Richard Aaron]] (1965), USA kunstnik
*[[Richard Ithamar Aaron]] (1901)
*[[Quinton Aaron]], USA näitleja (1984–)
*[[Sam Aaron]] (1962)
*[[Soazig Aaron]], prantsuse kirjanik (1949–)
*[[Steve C. Aaron]]
*[[Tommy Aaron]], USA golfimängija (1937–)
*[[Travis Aaron]] (1975)
*[[Vasile Aaron]], rumeenia luuletaja (1770–1822)
*[[Victor Aaron]] (1956)
*[[W. H. Aaron]], USA naiskunstnik
*[[Wendy Aaron]]
*[[Ann Kristin Aarønes]], norra jalgpallur
*[[Ben Aaronovitch]]
*[[David Aaronovitch]] 
*[[Owen Aaronovitch]] (1956)
*[[Izaak Aaronowicz]], heebreakeelsete raamatute trükkal ja autor (suri 1629)
*[[Allan Aarons]]
*[[Dennis Aarons]]
*[[George Manuel Aarons]], USA kunstnik (1896–1980)
*[[Jenna Aarons]]
*[[Laurie Aarons]], Austraalia poliitik (1917–2005) 
*[[Mark Aarons]]
*[[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur (2000–)
*[[Ruth Hughes Aarons]], USA lauatennisemängija (1910–1980)
*[[Slim Aarons]], USA fotograaf (1916–2006)
*[[Fedir Aaronskõi]], ukraina kunstnik (suri 1825)
*[[Aaron Aaronsohn]], juudi botaanik (suri 1919) 
*[[Sarah Aaronsohn]]
*[[Blair Aaronson]]
*[[David Aaronson]], USA kunstnik (1923)
*[[Doris Aaronson]]
*[[Emily Aaronson]]
*[[Irving Aaronson]], USA pianist (1895–1963)
*[[Jeffrey Aaronson]], USA kunstnik (1955) 
*[[Marc Aaronson]], USA astronoom (1950–1987)
*[[Reuben Aaronson]]
*[[Sheldon Aaronson]] (1922)
*[[Kalju Aarop]], eesti vabadusvõitleja ja metsavendluse uurija (1929–) 
*[[Raimo Aarras]]
*[[Mette Aarre Thorsen]]
*[[Tapio Aarre-Ahtio]]
*[[Leena Aarrejärvi]]
*[[Sven Aarrestad]], Norra poliitik (1850–1942)
*[[Unn Aarrestad]], Norra poliitik 
*[[Timo Aarrevaara]]
*[[Harald Aars]], norra arhitekt
*[[Jacob Jonathan Aars]], norra koolimees ja filoloog (1837–1908)
*[[Kristian Birch-Reichenwald Aars]], norra filosoof ja psühholoog (1868–?)
*[[Harald Aars]], norra arhitekt (1875–?)
*[[Poul Aars]]
*[[Sophus Christian Munch Aars]], norra kirjanik (1841–?)
*[[Alo Aarsalu]], eesti maalikunstnik (1970–)  
*[[Heli Aarsalu]]
*[[Helle Aarsalu]]
*[[Ave Aarsalu-Mikker]]
*[[Eivind Aarset]], norra kitarrist ja helilooja (1961–)
*[[Vidar Aarset]]
*[[Oddbjørg Aarseth]], norra maalikunstnik ja joonistaja
*[[Øystein Aarseth]], norra kitarrist (1968–1993)
*[[Ville Aarseth]], norra maalikunstnik ja joonistaja 
*[[Bjørn Eivind Aarskog]]
*[[Dagfinn Aarskog]], norra pediaater ja geneetik (1928–)
*[[Gerd Aarsland Rosander]]
*[[Christian Nielsen Aarsleb]], taani ajaloolane (?–1723)
*[[Carl Vilhelm Olaf Peter Aarsleff]], taani skulptor (1852–?)
*[[Hans Aarleff]]
*[[Klaus Aarsleff]] (1950)
*[[Nils Aarsæther]]
*[[Daniel Aarsman]]
*[[Hans Aarsman]], hollandi fotograaf (1951–)
*[[Jeroen Aarssen]]
*[[Stian Aarstad]], norra muusik
*[[Aire Aart]]
*[[Helgi Aart]] 
*[[Merry Aart]], Eesti poliitik 
*[[Eduard Aartee]], eesti partisanijuht (1910–1963)
*[[Sjur Aarthun]]
*[[Nicolaas Matthijsz Aartman]], hollandi kunstnik (1713–1793)
*[[Siiri Aartola]]
*[[Toive Aartolahti]] (1934)
*[[Ulla Aartomaa]]
*[[A. Aarts]]
*[[Bas Aarts]] (1961)
*[[Clara Aarts]]
*[[Jan Aarts]] (1937)
*[[Johannes Josephus Aarts]] ([[Johan Joseph Aarts]]), hollandi kunstnik (1871–1934)
*[[Kees Aarts]], hollandi jalgpallur (1941–2008) 
*[[Ko Aarts]]
*[[Maaike Aarts]]
*[[Robert J. Aarts]]
*[[Sjors Aarts]]
*[[Aert Aartsen v. Pietersz]] 
*[[Jan van Aartsen]], Hollandi poliitik (1909–1992)   
*[[Jozias van Aartsen]] (1947–), Hollandi poliitik
*[[Stefan Aartsen]], hollandi ujuja (1975–)
*[[Peter Thorvald Aarum]] (Petter Thorvald Aasrum), norra majandusteadlane ja jurist (1867–?)
*[[Else Aarup]]
*[[Pauliina Aarva]] (1948)
*[[Christian Anders Aarvig]] (1875–1944) 
*[[Egil Aarvik]], Norra poliitik ja tõlkija
*[[Jostein Aarvik]] 
*[[Michael J. Aarvold]]
*[[Ami Aaröe]] (1925)

==Aas==
*[[Agnar Aas]] (1951–), Norra riigiametnik
*[[Aleksander Aas]], Väinjärve vallavanem ja Koeru põllumeeste konvendi esimees (1894–?)
*[[Alf-Jørgen Aas]], norra maalikunstnik (1915–1981)
*[[Anne Lise Aas]], norra sisustusarhitekt ja disainer
*[[Arne Aas]], norra näitleja (1931–2000)
*[[Arthur Aas]]
*[[Arto Aas]], Eesti poliitik (1980–) 
*[[Bjarne Aas]], norra laevaehitusinsener (1886–1969)
*[[Edith Meisel Aas]], norra skulptor
*[[Einar Jan Aas]], norra jalgpallur
*[[Erika Aas]], eesti laskesportlane (1959–)
*[[Erkki Aas]], eesti võistlustantsija (1980–)
*[[Evald Aas]], eesti laulja (1925–)   
*[[Even Aas]], Norra poliitik ja majandusteadlane
*[[Helmuth Aas]], eesti motosportlane (1932–1998)
*[[Hugo Aas]], eesti kunstnik (1922–?)
*[[Jan Einar Aas]], norra jalgpallur (1955–) 
*[[Kalev Aas]], eesti klahvpillimängija (1956–) 
*[[Karin Aas]]
*[[Krista Aas]], eesti jurist (1976–) 
*[[Aas Käoking]], eesti muusik
*[[Kätlin Aas]], eesti modell (1992–)
*[[Külli Aas]]
*[[Laine Aas]] 
*[[Maaris Aas]], eesti tõlkija ja toimetaja (1971–)
*[[Mari Aas]]
*[[Marit Aas]]
*[[Mart Aas]]  
*[[Monika Aas]], eesti tõlkija
*[[Nils Aas]], norra skulptor ja joonistaja (1915–1981) 
*[[Norman Aas]] (1975), eesti jurist
*[[Raimo Aas]] (1953), eesti humorist ja raamatukujundaja
*[[Raimu Aas]], eesti ettevõtja ja aednik (1934–2020) 
*[[Rein Aas]]
*[[Rene Aas]], eesti motosportlane (1969–)
*[[Roald Aas|Roald Edgar Aas]], norra kiiruisutaja (1928–2012)
*[[Roland Aas]]
*[[Taavi Aas]], Eesti poliitik (1966–)
*[[Toomas Aas]], eesti astronoom
*[[Triin Aas]], eesti illustraator
*[[Ulf Aas]], norra joonistaja
*[[Vello Aas]]
*[[Mikkel Aas Mortensen]]
*[[Sidsel Aas Mortensen]]
*[[Aldur Aasa]]
*[[Anto Aasa]] (1977–), eesti geograaf
*[[Arnold Aasa]] (1908–?)
*[[Birgit Aasa]], eesti majandusspetsialist
*[[Epp Aasa]], eesti informaatik
*[[Harald Aasa]] (1922–2014), eesti viiuldaja
*[[Helena Aasa]] (1977), eesti sipelgauurija
*[[Ilo Aasa]]
*[[Krista Aasa]], eesti majandusspetsialist
*[[Magda Aasa]] 
*[[Maie Aasa]] (1926), eesti õpetaja
*[[Maimu Aasa]] (1921), eesti kaubandustöötaja
*[[Malle Aasa]], eesti kaubandustöötaja
*[[Marko Aasa]], eesti alpinist (1976–)
*[[Riina Aasa]]
*[[Roland Aasa]] (1937), eesti füsikokeemik
*[[Sirje Aasa]], eesti mängujuht
*[[Taira Aasa]] (1956), Eesti kodanik
*[[Theo Aasa]] (1954)
*[[Lauri Aasalo]]
*[[Lembitu Aasalo]]
*[[Kai Aasalo-Tismus]]
*[[Hans Aasamaa]] (1920), eesti ajakirjanik
*[[Heinrich Aasamaa]] 
*[[Heinrich Johannes Aasamaa]] (1909), eesti looduskaitsetegelane
*[[Iina Aasamaa]]
*[[Ina Aasamaa]] (1921), eesti moekunstnik
*[[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ja stilist (1995–) 
*[[Krõõt Aasamaa]] (1970), eesti bioloog
*[[Anne Aasamets]]
*[[Annika Aasamets]], eesti raamatupidamisspetsialist
*[[Erli Aasamets]]
*[[Lembit Aasamets]], eesti poksija (1932–1998) 
*[[Aime Aasamäe]] (1945)  
*[[Ellen Aasamäe-Eichenbaum]]
*[[Ernst Aasamäe]] (1930), eesti keemik
*[[Ernst-Eduard Aasamäe]] (1930), eesti teoloog
*[[Hans Aasamäe]] 
*[[Ida Aasamäe]]
*[[Vambola Aasaots]], eesti maadleja (1920–2006)
*[[Milvi Aasaru]]
*[[Joel Aasav]] (1929), eesti arstiteadlane
*[[Jens Aasberg]]
*[[Jon Morton Aase]], USA pediaater ja morfoloog (1936–) 
*[[Karina Aase]]
*[[Knut K. Aase]]
*[[Monica Aase]]
*[[Arne Paasche Aasen]], norra kirjanik
*[[Astri Aasen]]
*[[Hans Olsen Aasen]] 
*[[Ivar Aasen|Ivar Andreas Aasen]], norra keeleteadlane ja luuletaja (1813–1896)
*[[John Aasen]]  
*[[Knut Aasen]], norra arhitekt
*[[Nils Waltersen Aasen]], norra relvakonstruktor
*[[Otto Aasen]], norra suusasportlane (1894–1983)  
*[[Peter Aasen]]
*[[Jay Aaseng]]
*[[Mikhaila Aaseng]]
*[[Carl Schwensen Aaser]], norra loomaarstiteadlane 
*[[Peter Hansen Aaser]], norra arst (1848–?)
*[[Svein Aaser]], norra ökonomist
*[[Ann Karin Aasgaard]] (1969)
*[[Johan Arndt Aasgaard]], norra-ameerika vaimulik
*[[Aaron Aash]]
*[[Arnold Nicolai Aasheim]], norra arst ja füüsik (1749–2000)
*[[Stein P. Aasheim]]
*[[Birgit Aaskivi]], eesti politoloog ja riigiametnik
*[[Karin Aaskivi]], eesti võõrkeeleõpetaja
*[[Toomas Aaskivi]]
*[[Ülle Aaskivi]], Eesti jurist ja poliitik (1950–2007)
*[[Urban Bruun Aaskow]], taani arst (1742–1806)
*[[Aadne Aaslaid]]
*[[Agnes Aaslaid]]
*[[Andrus Aaslaid]]
*[[Kristel Aaslaid]], eesti näitleja, laulja ja tantsija (1989–) 
*[[Märt Aaslaid]] (1938)
*[[Aaslaug Aasland]], Norra poliitik
*[[Derek Aasland]]  
*[[Gunnar Aasland]], norra jurist
*[[Nils Kåre Aasland]], norra skulptor, graafik ja sisearhitekt
*[[Sigrun Gjerløw Aasland]], Norra poliitik (1978–)
*[[Sverre Aasland]], norra arhitekt
*[[Tora Aasland]], Norra poliitik (1942–)
*[[Anne Aaslav]], eesti muusikapedagoog
*[[Eleonore Aaslava]], eesti tõlkija
*[[Elli Aaslava]]
*[[Siegfried Aaslava]], eesti usuteadlane (1899–1957)
*[[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemotosportlane (1930–2025)
*[[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemotosportlane (1985–)
*[[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja (1985–)
*[[Katri Aaslav-Tepandi]], eesti lavastaja ja teatriteadlane
*[[Ahti Aasma]], eesti pedagoogikaspetsialist
*[[Alo Aasma]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1986–) 
*[[Ants Aasma]] (1957), eesti matemaatik
*[[Arno Aasma]], eesti transpordispetsialist
*[[Erko Aasma]], eesti majandusspetsialist
*[[Felix Aasma]] (1920–2016), eesti tehnikateadlane
*[[Hannes Aasma]], eesti päästetöötaja
*[[Karin Aasma]] (1926–2012), eesti kunstiajaloolane
*[[Kersti Aasma]]
*[[Kristin Aasma]] (1956) 
*[[Marie Aasma]] (1923), eesti põllumajandustöötaja 
*[[Pilkku Aasma]] (1975)
*[[Raigo Aasma]], eesti pokkerimängija
*[[Taimo Aasma]] (1975)
*[[Viive Aasma]], eesti suhtekorraldaja (1964–)
*[[Voldemar Aasma]] (1914), eesti kalur
*[[Anu Aasmaa]] 
*[[Anti Aasmaa]], eesti jurist
*[[Arvi Aasmaa]] (1938), eesti arhitekt
*[[Toomas Aasmaa]] 
*[[Õilme Aasmaa]]
*[[Heiki Aasmann]] 
*[[Laili Aasmann]] (1930), eesti ajakirjanik
*[[Lauri Aasmann]] (1979), Eesti prokurör
*[[Raimond Aasmann]]
*[[Tiina Aasmann]] (1954), eesti raamatuteadlane
*[[Ilmar Aasmets]], eesti fagotimängija (1934–)
*[[Marje Aasmets]] (1946), eesti raamatukogundusteadlane
*[[Svein Aasmundstad]], norra riigiametnik
*[[Tor A. Aasmundstad]]
*[[Aime Aasmäe]]
*[[Anneli Aasmäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija
*[[Birgit Aasmäe]] (1968), eesti loomaarstiteadlane
*[[Eduard Aasmäe]], Eesti politseinik (1896–1942)
*[[Gunnar Aasmäe]]
*[[Hardo Aasmäe]] (1951–2014), Eesti poliitik ja geograaf
*[[Ilmar Aasmäe]] (1962), eesti jurist
*[[Käty Aasmäe]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1986–)
*[[Maarja Aasmäe]] (1950)  
*[[Marie Aasmäe]] 
*[[Mari-Liis Aasmäe]] (Mari-Liis), eesti laulja
*[[Meelis Aasmäe]], eesti murdmaasuusataja (1972–) 
*[[Niina Aasmäe]], eesti keeleteadlane
*[[Reet Aasmäe]]
*[[Signe Aasmäe]]
*[[Tiiu Aasmäe]]
*[[Valter Aasmäe]] (1932), Eesti majandusteadlane ja riigiametnik
*[[Hans Aasnæs]], norra sportlane
*[[Eduard Aaso]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1885–1972)
*[[Aili Aasoja]] (1949), eesti sisearhitekt 
*[[Hurmo Aasoja]], eesti sisearhitekt
*[[Ruth Aasoja]]
*[[Voldemar Aasoja]], eesti sõjaväelane (1907–1943)
*[[Anti Aasorg]] 
*[[Ülo Aasorg]] (1932), eesti põllumajandustöötaja
*[[Aino Aaspõllu]] (1941–2024), eesti dendroloog
*[[Ants Aaspõllu]], eesti matkategelane (1936–1999)  
*[[Anu Aaspõllu]], eesti biokeemik
*[[Elo Aasrand]]
*[[Glaidi Aasrand]], eesti ajakirjanik
*[[Rigmor Aasrud]], Norra poliitik (1960–) 
*[[Per Aass]] 
*[[Heino Aassalu]], eesti koreograaf ja tantsukriitik (1932–2000)
*[[Ernst Aastalu]] (1889–?)
*[[Andres Aaste]], eesti vaimulik (1959–)
*[[Inge Aasted]] (1918)
*[[Eva Strøm Aastorp]], norra näitleja
*[[Ulla Aastrøm]] 
*[[Hans Jacob Aastrup]] (1873–1959)
*[[Karl Lauritz Aastrup]] (1899–1980)
*[[Poul Mortensen Aastrup]], taani koolimees ja piiskop (1576–1619)
*[[Katrin Aasvee]] (1944–), eesti arstiteadlane
*[[Ilona Aasvere]], eesti laulja (1961–)

==Aat==
*[[Franyó Aatoth]], Ungari päritolu Prantsuse kunstnik (1954–)
*[[Marianne Aatz]], saksa kunstnik (1929–)

==Aau==
*[[Heinar Aau]], eesti põllumajandustegelane (1957–)

==Aav==
*[[Aleksei Aav]], eesti sordiaretaja (1909–1996)
*[[Enriko Aav]], Eesti riigiametnik (1968–)
*[[Evald Aav]], eesti helilooja ja koorijuht (1900–1939) 
*[[Irja Aav]], eesti näitleja (1944–1995)
*[[Jana Aav]], eesti meditsiiniõde (1969–)
*[[Kadi Aav]], eesti nõid (suri 1956)
*[[Lauri Aav]], eesti koorijuht ja muusikaprodutsent (1967–)
*[[Maie Aav]], eesti vallaametnik (1963–)
*[[Margit Aav]]
*[[Marianne Aav]]
*[[Murel Aav]], eesti näitleja (1945–1999) 
*[[Rando Aav]], eesti ajakirjanik (1974–)
*[[Raul Aav]], eesti tõlkija
*[[Riina Aav]], eesti keemik (1972)
*[[Sverre Aav]], eesti korvpallur (2002–)
*[[Tiiu Aav]] (1937) 
*[[Tõnu Aav]], eesti näitleja (1939–2019)
*[[Yrjö Aav]], Soome bibliograaf
*[[Aare Aava]], eesti tööstustöötaja (1938)
*[[Ago Aava]], Eesti sõjaväelane (1908–1996)
*[[Asta Aava]], eesti tõlkija
*[[Astrid Aava]]
*[[Benno Aava]], eesti saksofonimängija
*[[Erich Aava]], eesti tsiviilkaitsespetsialist (1929–1994)
*[[Helger Aava]] 
*[[Kairit Aava]], eesti raamatukogundusspetsialist
*[[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud (1963–)
*[[Lehte Aava]], eesti koorijuht ja pedagoog (1946–2022) 
*[[Moonika Aava]], eesti odaviskaja (1979–) 
*[[Piret Aava]], eesti modell (1980–)
*[[Tiit Aava]] 
*[[Uno Aava]], eesti autosportlane ja transpordijuht (1928)
*[[Urmas Aava]]
*[[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja (1979)
*[[Jaan Aavakivi]]
*[[Richard Aavakivi]], eesti arst, ajakirjanik ja publitsist (1873–1906)
*[[Romulus Aavakivi]], eesti majandustegelane (1903–1942)
*[[Tanel Aavakivi]], eesti trompetist (1977–)
*[[Viktoria Aavakivi]], eesti raamatukogutöötaja (1897–1951)
*[[Theodor Svenden Aavang]]
*[[Liis Aavaste]]
*[[Erik Aavatsmark]]
*[[Ivar Aavatsmark (poliitik)|Ivar Aavatsmark]], Norra ohvitser ja poliitik
*[[Ivar Aavatsmark (metsamees)|Ivar Aavatsmark]], norra metsamees
*[[Ole Severin Aavatsmark]], norra riigiametnik 
*[[Taidus Aave]] (1935)
*[[Anna Aaver]], eesti lüpsja, NLKP 26. kongressi delegaat (1927–1982)
*[[Anne Aaver]] 
*[[Endel Aaver]], eesti loomaarstiteadlane (1927–2009)
*[[Eva Aaver]], eesti kirjandusteadlane ja tekstoloog (1925–2008)
*[[Uno Aaver]]
*[[Aadu Aavik]], eesti ehitusinsener (1937) 
*[[Aiki Aavik]]
*[[Ain Aavik]], eesti fotograaf
*[[Airi Aavik]], eesti lasteaednik
*[[Aleksandra Aavik]], Johannes Aaviku abikaasa
*[[Alma Aavik]], eesti õpetaja (1885–1977)
*[[Andres Aavik]]
*[[Andrus Aavik]], eesti tehnikateadlane (1960)
*[[Angela Aavik]]
*[[Anu Aavik]], eesti kasvatusteadlane (1973–)
*[[Arvi Aavik]], eesti maadleja (1969–) 
*[[Asbjørn Aavik]], norra misjonär ja kirjanik 
*[[Asser Aavik]]
*[[Astrid Aavik]], eesti raamatukogundusspetsialist   
*[[Edgar Aavik]], eesti kunstnik (1913–1998)
*[[Einari Aavik]], eesti molekulaarbioloog 
*[[Erki Aavik]], eesti muusik (1961)
*[[Evald Aavik (1924–2001)|Evald Aavik]], eesti näitleja (1924–2001)
*[[Evald Aavik]], eesti näitleja (1941–2024)
*[[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja (1998–)
*[[Heily Aavik]], eesti ettevõtja (1972–)
*[[Henri Cristofer Aavik]], eesti laululaps
*[[Henrik Aavik]], eesti informaatik
*[[Ilmar Aavik]]
*[[Johannes Aavik]], eesti keeleteadlane (1880–1973)
*[[Johannes Aavik (politseinik)|Johannes Aavik]], Eesti politseinik (1888–1944)
*[[Joosep Aavik]], eesti organist, koori- ja orkestrijuht ning muusikaõpetaja (1899–1989) 
*[[Juhan Aavik]], eesti helilooja (1884–1982)
*[[Kadri Aavik]], eesti sotsioloog, aktivist ja blogija (1980–)
*[[Karl Aavik]], eesti muusik (1913–2009)
*[[Krista Aavik]], eesti laululooja (1945)
*[[Kulla Aavik]], eesti muusikapedagoog (1963–)
*[[Liina Aavik]]
*[[Mariette Aavik]], eesti tõlkija
*[[Marko Aavik]], eesti jurist
*[[Marti Aavik]], eesti ajakirjanik (1972–) 
*[[Peeter Aavik]]
*[[Priidu Aavik]], eesti maalikunstnik (1905–1991)
*[[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane (1901–1965)
*[[Riina Aavik]]
*[[Silja Aavik]], eesti laululooja ja noodigraafik
*[[Svea Aavik]], eesti tõlkija
*[[Sven Aavik]]
*[[Taavi Aavik]], eesti helilooja, muusikaprodutsent, helirežissöör (1977–)
*[[Tiina Aavik]]
*[[Tiiu Aavik]], Eesti omavalitsustegelane (1959–) 
*[[Toivo Aavik]], eesti psühholoog (1966–)
*[[Urmas Aavik]]
*[[Õile Aavik]]
*[[Mari-Ann Aavik-Roosaar]], eesti päritolu Rootsi arst (1924–2009)
*[[Aavo Aaviksaar]], eesti biokeemik (1941–2004)
*[[Albert Enno Aaviksaar]], eesti vaimulik (1914–2002) 
*[[Ain Aaviksoo]], Eesti riigiametnik, arst, teadlane ja ettevõtja (1974–)
*[[Aleksander Aaviksoo]] (1870–?), eesti viiuldaja
*[[Berit Aaviksoo]], eesti jurist 
*[[Evelyn Aaviksoo]] 
*[[Jaak Aaviksoo]], Eesti poliitik ja füüsik (1954–)
*[[Kiira Aaviksoo]], eesti loodusteadlane (1955–2011)
*[[Peep Aaviksoo]], eesti ettevõtja ja spordijuht (1956)
*[[Valda Aaviksoo]], eesti metoodik
*[[Vilve Aavik-Vadi]], eesti lastekirjanik
*[[Kerttu Aaving]], eesti filminäitleja (1977–)
*[[Voldemar Aaviste]], Eesti sõjaväelane (1893–1941)
*[[Ilotar Aavisto]], eesti tõlkija ja õpetaja
*[[Raivo Aavisto]], eesti ettevõtja (1960–)
*[[Henn Aavola]], Eesti sõjaväelane (1909–1966)
*[[Uno Aavola]], eesti kahevõistleja ja suusatreener (1930–2017) 
*[[Vaike Aavola]], eesti õpetaja ja suusatreener (1931–2017)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Aa, Biograafiad]]</text>
      <sha1>1woyaaqw7gm4jwpfk5q76xtj6sp86of</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (C)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16311</id>
    <revision>
      <id>7168785</id>
      <parentid>7149100</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:59:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ce */</comment>
      <origin>7168785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20647" sha1="siniq3pm42v5r2rae1p7fc916w6qpiz" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (C)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab C-tähega.

==C#==
*[[C418]], saksa muusik (1989 –Chemnitz, Saksamaa) 

==Ca==
''Vaata [[Biograafiad (Ca)]]''

==Ce==
*[[Elena Ceaușescu]], Nicolae Ceaușescu abikaasa (1916–1989)
*[[Nicolae Ceaușescu]], Rumeenia poliitik (1918–1989)
*[[Nicu Ceaușescu]], Rumeenia poliitik (1951–1996)
*[[Zoia Ceauşescu]], rumeenia matemaatik (1949–2006)
*[[Valentin Ceaușescu]], rumeenia füüsik (1948–)
*[[Emilio Cecchi]], itaalia kirjanik ja kirjanduskriitik (1884–1966)
*[[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur (1996–) 
*[[Alvin Ceccoli]], Austraalia endine jalgpallur (1974–) 
*[[Eduard Čech]], tšehhi matemaatik (1893–1960)
*[[Petr Čech]], Tšehhi jalgpallur (1972–)
*[[Svatopluk Čech]], tšehhi kirjanik (1846–1908)
*[[Cody Ceci]], Kanada jäähokimängija (1993–)
*[[William Cecil]], Inglismaa poliitik (1521–1598)
*[[Arno Rafael Cederberg]], soome ajaloolane (1885–1948)
*[[Stig Cederberg]], Rootsi poksija (1913–1980)
*[[Gustaf Cederström]], rootsi kunstnik (1845–1933)
*[[Cedric the Entertainer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–)
*[[Yankuba Ceesay]], Gambia jalgpallur (1984–)
*[[Aleksander Čeferin]], Sloveenia jurist ja jalgpalliametnik (1967–)
*[[Kristjan Čeh]], sloveenia kettaheitja (1999–)
*[[Peter Cehlárik]], Slovakkia jäähokimängija (1995–) 
*[[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik (1976–)
*[[Petrit Çeku]], Kosovo-Albaania klassikalise muusika kitarrist (1985–) 
*[[Aleksandrs Čekulajevs]], Läti jalgpallur (1985–)
*[[Camilo José Cela]], hispaania kirjanik (1916–2002)
*[[Vaçe Zela]], albaania laulja ja laulukirjutaja (1939–2014)
*[[František Ladislav Čelakovský]], tšehhi luuletaja (1799–1852)
*[[Paul Celan]], Austria luuletaja (1920–1970)
*[[Gianni Celati]], itaalia kirjanik ja tõlkija (1937–2022)
*[[Evliya Çelebi]], osmani rännumees ja kirjanik (1611 – umbes 1684)
*[[Macklin Celebrini]], Kanada jäähokimängija (2006–) 
*[[Adriano Celentano]], itaalia laulja, koomik, näitleja, filmirežissöör ja saatejuht (1938–)
*[[Billy Celeski]], Austraalia jalgpallur (1985–)
*[[Faruk Çelik]], Türgi poliitik (1976–)
*[[Zeki Çelik]], türgi jalgpallur (1997–) 
*[[Ömer Çelik]], Türgi poliitik (1968–)
*[[Bersant Celina]], Kosovo jalgpallur (1996–) 
*[[Louis-Ferdinand Céline]], prantsuse kirjanik (1894–1961)
*[[Andreas Cellarius]], saksa päritolu Hollandi kosmograaf (1596–1665)
*[[Alexander Cellarius]], Saksamaa sõjaväelane (sündis 1898)
*[[Christophorus Cellarius]] (Christoph Keller), Saksa ajaloolane (1638–1707)
*[[Benvenuto Cellini]], Itaalia kullassepp, skulptor, maalikunstnik, sõdur ja muusik (1500–1571)
*[[Andris Celminš]], Eesti käsipallur (1996–) 
*[[Hugo Celmiņš]], Läti poliitik (1877–1941)
*[[Ledina Çelo]], albaania laulja (1977–)
*[[Anders Celsius]], Rootsi astronoom ja füüsik (1701–1744)
*[[Celsus]], vanarooma teadlane (1. sajand)
*[[Ondřej Čelůstka]], tšehhi jalgpallur (1989–) 
*[[John Cena]], Ameerika Ühendriikide sõumaadleja, näitleja, räppar ja telesaatejuht (1977–)
*[[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (1939–2026) 
*[[Kai Cenat]], Ameerika Ühendriikide sisulooja (2001–)
*[[Blaise Cendrars]], prantsuse kirjanik (1887–1961)
*[[Rogério Ceni]], Brasiilia jalgpallur (1973–)
*[[Mário Centeno]], Portugali majandusteadlane ja poliitik (1966–)
*[[Noah Centineo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1996–)
*[[Matthew Centrowitz]], Ameerika Ühendriikide jooksja (1989–)
*[[Albinas Čepas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1963) 
*[[Alexej Čepička]], Tšehhoslovakkia riigitegelane ja sõjaväelane (1910–1990)
*[[Jonas Čepulis]], Nõukogude Liidu ja Leedu endine poksija (1939–2015)
*[[C. W. Ceram]], saksa ajakirjanik (1915–1972)
*[[Vincenzo Cerami]], itaalia filmistsenarist (1940–2013)
*[[Miro Cerar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1963–)
*[[Miroslav Cerar]], sloveeni võimleja (1939–)
*[[Gustavo Cerati]], Argentina laulja (1959–2014) 
*[[Javier Cercas]], hispaania kirjanik ja tõlkija (1962–)
*[[Marcel Cerdan]], Prantsusmaa poksija (1916–1949)
*[[Vinton Cerf]], USA arvutiteadlane (1943–)
*[[Erik Černák]], slovaki jäähokimängija (1997–) 
*[[Eugene Cernan]], USA astronaut (1934–2017)
*[[Oldřich Černík]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1921–1994)
*[[Jonas Černius]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1898–1977)
*[[Jana Černochová]], Tšehhi poliitik (1973–) 
*[[David Černý]], tšehhi skulptor (1967–) 
*[[Jan Černý]], Tšehhi poliitik (1959–)
*[[Pavel Černý]], tšehhi endine jalgpallur (1962–) 
*[[Miguel de Cervantes Saavedra]], Hispaania kirjanik (1547–1616)
*[[Miroslav Červenka]], tšehhi kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane (1932–2005) 
*[[Roman Červenka]], tšehhi jäähokimängija (1985–) 
*[[Vǎlko Červenkov]], Bulgaaria poliitik (1900–1980)
*[[Franco Cervi]], Argentina jalgpallur (1994–) 
*[[Aimé Césaire]], Martinique'i kirjanik (1913–2008)
*[[Giuliano Cesarini]], kardinal (1398–1444)
*[[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja (1959–2014)
*[[Catherine Césarsky]], prantsuse astronoom (1943–) 
*[[Federico Cesi]], itaalia loodusteadlane (1585–1630)
*[[Paul Cézanne]], prantsuse maalikunstnik (1839–1906)
*[[Duran Çetin]], Türgi romaanikirjanik (1964–)
*[[Ziedonis Čevers]], Läti poliitik (1960–1985)

==Ch==
''Vaata [[Biograafiad (Ch)]]''

==Ci==
*[[Matteo Ciacci]], San Marino poliitik (1990–) 
*[[Robert Cialdini]], USA psühholoog (1945–)
*[[Carlo Azeglio Ciampi]], Itaalia poliitik (1920–2016)
*[[Galeazzo Ciano]], Itaalia poliitik (1903–1944)
*[[Ciara]], USA laulja (1985–)
*[[Valeria Ciavatta]], San Marino poliitik (1959–)
*[[Dominika Cibulková]], Slovakkia tennisist (1989–)
*[[Oskars Cibuļskis]], Läti jäähokimängija (1988–) 
*[[Alexandru Cicâldău]], rumeenia jalgpallur (1997–) 
*[[Cicero]], Vana-Rooma oraator (106–43 eKr)
*[[Milan Čič]], Slovakkia poliitik (1932–)
*[[Ivan Cichan]], valgevene kergejõustiklane (1976–)
*[[Siarhiej Cichanoŭski]], Valgevene opositsioonipoliitik ja ettevõtja (1978–)
*[[Cid]], Hispaania rahvuskangelane (suri 1099)
*[[José Cid]], portugali laulja (1942–)
*[[Fēlikss Cielēns]], Läti poliitik, diplomaat ja ühiskonnategelane (1888–1964)
*[[Camilo Cienfuegos]], Kuuba revolutsionäär (1932–1959)
*[[Leon Cienkowski]], poola mikrobioloog (1922–1987)
*[[Waldemar Cierpinski]], (Ida)-Saksamaa kergejõustiklane (1950–)
*[[Cesar Cielo Filho]], Brasiilia ujuja (1987–)
*[[Mustafa Çiftçi]], Türgi poliitik (1970–) 
*[[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur (1999–) 
*[[Ján Cikker]], slovaki helilooja (1911–1989)
*[[Michel du Cille]], Jamaica päritolu USA pressifotograaf (1956–2014) 
*[[Tansu Çiller]], Türgi akadeemik, majandusteadlane ja poliitik (1946–) 
*[[Jasper Cillessen]], hollandi jalgpallur (1989–)
*[[Giovanni Cimabue]], itaalia kunstnik (13.–14. sajand)
*[[Domenico Cimarosa]], itaalia helilooja (1749–1801)
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]], Poola poliitik (1950–)
*[[Joseph Cimpaye]], Burundu poliitik ja kirjanik (1931–1972)
*[[Sorin Cîmpeanu]], Rumeenia poliitik ja põllumajandusteadlane (1968–)
*[[Jānis Cimze]], läti haridustegelane (1814–1881)
*[[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (1933–2026) 
*[[Cinna]], Vana-Rooma riigimees (suri 84 eKr)
*[[Gigliola Cinquetti]], itaalia laulja ja ajakirjanik (1947–)
*[[Nelly Ciobanu]], Moldova laulja (1974–)
*[[Aureliu Ciocoi]], Moldova diplomaat ja poliitik (1968–)
*[[Marcel Ciolacu]], Rumeenia poliitik (1967–) 
*[[Dacian Cioloș]], Rumeenia poliitik (1969–)
*[[Emil Cioran]], rumeenia filosoof ja kirjanik (1911–1995)
*[[Victor Ciorbea]], Rumeenia poliitik (1954–)
*[[Stanisław Ciosek]], Poola poliitik ja diplomaat (1939–2022)
*[[Greg Cipes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja surfar (1980–)
*[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[Gabriel de Císcar y Císcar]], Hispaania poliitik (1760–1829)
*[[Aliou Cissé]], Senegali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1976–) 
*[[Boubou Cissé]], Mali poliitik (1974–) 
*[[Kalifa Cissé]], Mali jalgpallur (1984–)
*[[Pape Abou Cissé]], Senegali jalgpallur (1995–) 
*[[Papiss Cissé]], Senegali jalgpallur (1985–)
*[[Diango Cissoko]], Mali poliitik (1948–2022)
*[[Guillaume Cizeron]], prantsuse iluuisutaja (1994–)
*[[Casey Cizikas]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Isaak Citroën]], eesti majandustegelane (1878–1942)
*[[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik (1972–)
*[[Ion Ciubuc]], Moldova poliitik (1943–2018) 
*[[Nicolae Ciucă]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik (1967–) 
*[[Jože Ciuha]], sloveeni kunstnik (1924–2015) 
*[[Dagne Ciuksyte]], Briti maletaja (1977–)
*[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]], leedu maalikunstnik ja helilooja (1875–1911)
*[[Cixi]], Hiina keisrinna (1835–1908)

==Cl==
''Vaata [[Biograafiad (Cl)]]

==Co==
''Vaata [[Biograafiad (Co)]]

==Cr==
*[[Stephen Crabb]], Suurbritannia poliitik (1973–)
*[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija (1985–) 
*[[Christopher Cradock]], Briti mereväelane (1862–1914)
*[[Gustav von Craffström]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi sõjaväelane (1784−1854)
*[[Alessio Cragno]], itaalia jalgpallur (1994–) 
*[[Shawn Crahan]], USA muusik (1969–)
*[[Daniel Craig]], Briti filminäitleja (1968–)
*[[William Lane Craig]], ameerika filosoof ja teoloog (1949–)
*[[Tim Crane]], Briti filosoof (1962–)
*[[Toller Cranston]], Kanada iluuisutaja (1949–2015)
*[[Christl Cranz]], Saksamaa mäesuusataja (1914–2004)
*[[Steve Cram]], Briti kergejõustiklane (1960–)
*[[Rudolf Cramer von Clausbruch]], saksa lendur (1900–1979)
*[[Pia Cramling]], rootsi maletaja (1963–)
*[[Thomas Cranmer]], inglise teoloog ja vaimulik, Canterbury peapiiskop (1489–1556)
*[[Bryan Cranston]], USA näitleja, stsenarist ja režissöör (1956–)
*[[Heinrich Johann Nepomuk von Crantz]], austria botaanik ja arstiteadlane (1722–1797)
*[[Thomas Crapper]], inglise torulukksepp (1836–1910)
*[[Crassus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (115–53 eKr)
*[[Francisco Craveiro Lopes]], Portugali president (1894–1964)
*[[Margaret Craven]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1901–1980)
*[[João Gomes Cravinho]], Portugali poliitik ja diplomaat (1964–)
*[[Carolin Crawford]], Briti astrofüüsik ja teaduse populariseerija (1963–) 
*[[Chandra Crawford]], Kanada suusataja (1983–)
*[[Cindy Crawford]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1966–)
*[[Corey Crawford]], Kanada jäähokimängija (1984–) 
*[[Hasely Crawford]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1950–)
*[[Jak Crawford]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (2005–) 
*[[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) 
*[[Riley Crawford]], sissisõdalane Ameerika kodusõjas (1848–1864)
*[[Shawn Crawford]], USA kergejõustiklane (1978–)
*[[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja (1999–) 
*[[Lorenzo di Credi]], itaalia kunstnik (umbes 1459 – 1537)
*[[Steven Cree]], šoti filmi-, telesarja- ja teatrinäitleja (1989–)
*[[George Creel]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja poliitik (1876–1953)
*[[Lol Crème]], Briti muusik (1947–)
*[[William Randal Cremer]], inglise poliitik ja patsifist (1828–1908)
*[[Richard Crenna]], USA näitleja (1926–2003)
*[[Hernán Crespo]], Argentina jalgpallur (1975–)
*[[Édith Cresson]], Prantsusmaa poliitik (1934–)
*[[Aaron Cresswell]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Gheorghe Crețu]], Rumeenia võrkpallitreener (1968–)
*[[Sandra Cretu]], saksa laulja (1962–)
*[[Nicolae Crețulescu]], Rumeenia poliitik (1812–1900)
*[[Terry Crews]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–)
*[[Francis Crick]], Briti molekulaarbioloog ja füüsik (1916–2004)
*[[Miron Cristea]], Rumeenia poliitik (1868–1939)
*[[Robert L. Crippen]], USA merejalaväelane ja astronaut (1937–)
*[[Quentin Crisp]], inglise kirjanik, jutuvestja ja näitleja (1908–1999)
*[[Crixus]], Rooma orjade ülestõusu juht (suri 72 eKr)
*[[Igor Crnadak]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1972–)
*[[Benedetto Croce]], Itaalia filosoof ja poliitik (1866–1952)
*[[Edward S. Crocker]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1895–1968)
*[[Douglas Crockford]], USA programmeerija
*[[Freeman Wills Crofts]], inglise kirjanik (1879–1957)
*[[Henry Cromwell]], Iiri poliitikategelane (1628–1674)
*[[Oliver Cromwell]], Inglismaa riigimees ja sõjaväelane (1599–1658)
*[[Thomas Cromwell]], inglise riigimees (1485–1540)
*[[Tarja Cronberg]], Soome poliitik (1943–)
*[[Walter von Cronberg]], Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (suri 1543)
*[[Archibald Cronin]], šoti kirjanik ja arst (1896–1981) 
*[[James Cronin]], USA füüsik (1931–2016)
*[[Lena Cronqvist]], rootsi maalikunstnik, graafik ja skulptor (1938–2025) 
*[[Edward Crook]], USA poksija (1929–2005)
*[[Bing Crosby]], USA laulja ja näitleja (1903–1977)
*[[David Crosby]], USA laulja, laululooja ja kitarrist (1941–2023) 
*[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija (1987–)
*[[Guido Crosetto]], Itaalia poliitik (1963–)
*[[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja koomik (1964–)
*[[Henri Edmond Cross]], prantsuse kunstnik (1856–1910)
*[[Marcia Cross]], USA filminäitleja (1962–)
*[[Lawson Crouse]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane (1992–)
*[[Kornelius Crøys]], norra päritolu Venemaa sõjaväelane (1655–1727)
*[[Sheryl Crow]], USA laulja-laulukirjutaja ja näitleja (1962–)
*[[Russell Crowe]], Austraalia filminäitleja (1964–)
*[[Aleister Crowley]] (1875–1947)
*[[Peter Crouch]], inglise jalgpallur (1981–)
*[[Charles Eugène de Croy]], Austria ja Vene väejuht (1651–1702)
*[[Arthur Crudup]], USA muusik (1905–1974)
*[[Johan Cruijff]], hollandi jalgpallur (1947–2016)
*[[Tom Cruise]], USA filminäitleja (1962–)
*[[Bernhard Crusell]], rootsi-soome klarnetist, helilooja ja tõlkija (1775–1838) 
*[[Penélope Cruz]], hispaania filminäitleja (1974–)
*[[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (1936–2026)
*[[Paul Crutzen]], hollandi keemik (1933–2021)
*[[Cornelius Cruys]], norra ja seejärel hollandi päritolu Venemaa keiserliku mereväe admiral ja Balti laevastiku esimene komandör (1655–1727)
*[[Branko Crvenkovski]], Makedoonia poliitik (1962–)
*[[Jon Cryer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist, filmilavastaja ja -produtsent (1965–) 
*[[Billy Crystal]], USA näitleja (1948–)

==Cs==
*[[Ibolya Csák]], ungari kõrgushüppaja (1915–2006)
*[[József Csatári]], ungari maadleja (1943–2021)
*[[Géza Csáth]], ungari kirjanik (1887–1919)
*[[Katalin Cseh]], Ungari arst ja poliitik (1988–)
*[[László Cseh]], Ungari ujuja (1985–)
*[[Attila Cseke]], ungari rahvusest Rumeenia jurist ja poliitik (1973–)
*[[Csézy]], ungari laulja (1979–)
*[[Tibor Csík]], Ungari poksija (1927–1976)
*[[Mihály Csíkszentmihályi]], USA psühholoog (1934–2021)
*[[István Csurka]], Ungari ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (1934–2012)

==Cz==
*[[Jacek Czaputowicz]], Poola poliitik ja riigitegelane (1956–) 
*[[Paweł Czarnota]], poola maletaja (1988–)
*[[Mariusz Czerkawski]], Poola endine jäähokimängija (1972–) 
*[[Christian Czernekow]], Tallinna piiskop (surnud 1514)
*[[Xawery Czernicki]], Venemaa ja Poola (1882–1940) 
*[[Jan Czerski]], valgevene-poola paleontoloog, geoloog ja geograaf (1845–1892)
*[[Anna Czerwińska]], poola alpinist (1949–2023)
*[[Teresa Czerwińska]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1974–) 
*[[Anna Czerwińska-Rydel]], poola pedagoog ja lastekirjanik (1973–)
*[[Krzysztof Czeszejko-Sochacki]], poola õigusteadlane ja jurist (1954–) 
*[[Lajos Czinege]], Ungari sõjaväelane ja kommunistlik riigitegelane (1924–1998)
*[[Antoni Czortek]], Poola poksija (1915–2004)
*[[Edward Czuruk]], Poola sõjaväelane (1897–1981)

==Ct==
*[[Václav Čtvrtek]], tšehhi kirjanik (1911–1976)

==Cu==
*[[Juan Cuadrado]], Colombia jalgpallur (1988–) 
*[[Alfonso Cuarón]], Mehhiko filmirežissöör (1961–)
*[[Mark Cuban]], USA ärimees (1958–)
*[[Raúl Cubas Grau]], Paraguay ärimees ja poliitik (1943–)
*[[Julius von Cube]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1815–1888)
*[[Teófilo Cubillas]], Peruu jalgpallur (1949–)
*[[Didier Cuche]], Šveitsi mäesuusataja (1974–)
*[[Roger Cuche]], Šveitsi poksija (1928–)
*[[Ljubomir Cuculovski]], makedoonia filosoof (1948–)
*[[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur (1998–)
*[[Raimonds Čudars]], Läti jurist ja poliitik (1974–)
*[[Gustavo Cuéllar]], Colombia jalgpallur (1992–) 
*[[Inma Cuesta]], hispaania filminäitleja (1980–)
*[[Víctor Cuesta]], Argentina jalgpallur (1988–)
*[[Christian Cueva]], Peruu valgpallur (1991–)
*[[Nelson Cuevas]], Paraguay jalgpallur (1980–)
*[[Mickaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) 
*[[Herberts Cukurs]], läti lendur (1900–1965)
*[[Claudine de Culam]], prantsuse zoofiil (1585–1601)
*[[Macaulay Culkin]], USA filminäitleja (1980–)
*[[Culle]], Saaremaa maavanem
*[[Josh Cullen]], Inglismaal sündinud Iirimaa jalgpallur (1996)
*[[Elin Cullhed]], rootsi kirjanik, õpetaja ja kultuuriajakirjanik (1983–) 
*[[Benedict Cumberbatch]], inglise näitleja (1976–)
*[[Anthony Cumia]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1961–) 
*[[Constance Cummings]], Briti näitleja (1910–2005)
*[[Jim Cummings]], USA näitleja (1952–)
*[[Robert Cummings]], USA filminäitleja (1908–1990)
*[[Dean Cundey]], USA filmioperaator (1946–)
*[[Cunedagius]], brittide kuningas
*[[Eduardo Cunha]], Brasiilia poliitik ja raadiojutlustaja (1958–)
*[[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur (1999–) 
*[[Lluïsa Cunillé]], katalaani näitekirjanik (1961–)
*[[Michael Cunningham]], ameerika kirjanik (1952–)
*[[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja (1998–)
*[[Walter Cunningham]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja astronaut (1932–2023)
*[[Ward Cunningham]], USA programmeerija (1949–)
*[[Wilhelm Cuno]], Saksa ettevõtja ja poliitik (1876–1933)
*[[Kaley Cuoco]], USA näitleja (1985–)
*[[Mario Cuomo]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1932–2015) 
*[[Emil Čuprenski]], Bulgaaria poksija (1960–2025)
*[[José Cura]], argentina laulja ja dirigent (1962–)
*[[Marie Curie]], poola päritolu prantsuse füüsik ja keemik
*[[Pierre Curie]], prantsuse füüsik (1859–1906)
*[[Sigurd Curman]], rootsi arhitektuuriajaloolane (1879–1966)
*[[Gregory Currie]], inglise filosoof (1950–)
*[[Adrianne Curry]], USA modell (1982–)
*[[Stephen Curry]], USA korvpallur (1988–)
*[[Fritz Curschmann]], saksa ajaloolane ja geograaf (1874–1946) 
*[[George Nathaniel Curzon]], Suurbritannia poliitik (1859–1925)
*[[Betty Curtis]], itaalia laulja (1936–2006) 
*[[Charles Curtis]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1860–1936)
*[[Ian Curtis]], inglise muusik (1956—1980)
*[[Thomas Curtis]], USA tõkkejooksja (1873–1944)
*[[Tony Curtis]], USA filminäitleja (1925–2010)
*[[Michael Curtiz]], filmirežissöör (1886–1962)
*[[Curtius Rufus]], Vana-Rooma ajaloolane ja senaator (suri 53)
*[[Joan Cusack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–)
*[[John Cusack]], ameerika filminäitleja (1966–)
*[[Denis Cuspert]], saksa-ghana päritolu räppar (1975–2018) 
*[[Brian Cusworth]], USA korvpallur (1984–)
*[[Elisha Cuthbert]], Kanada näitleja ja modell (1982–)
*[[Calistrat Cuțov]], Rumeenia poksija (1948–2025) 
*[[Toto Cutugno]], itaalia laulja (1943–2023)
*[[Umihana Čuvidina]], bosnia luuletaja (1794–1870)
*[[Georges Cuvier]], prantsuse loodusteadlane ja zooloog (1769–1832)

==Cv==
*[[Mirko Cvetković]], Serbia poliitik (1950–)
*[[Željka Cvijanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1967–)
*[[Petras Cvirka]], leedu kirjanik (1909–1947)

==Cö==
*[[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur (1998–) 

==Cy==
*[[Zbigniew Cybulski]], poola näitleja (1927–1967)
*[[Karina Cyfka]], poola maletaja (1987–)
*[[John Cygan]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1954–2017) 
*[[Cyprianus]], Kartaago piiskop (surnud 258)
*[[Louis Cyr]], Kanada jõumees (1863–1912)
*[[Czesław Cyraniak]], Poola poksija (1914–1939)
*[[Józef Cyrankiewicz]], Poola poliitik ja riigitegelane (1911–1989)
*[[Billy Ray Cyrus]], USA kantrilaulja (1961–)
*[[Miley Cyrus]], USA näitleja ja laulja (1992–)
*[[Noah Cyrus]], USA näitleja (2000–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|C, Biograafiad]]</text>
      <sha1>siniq3pm42v5r2rae1p7fc916w6qpiz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valeri Brumel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16442</id>
    <revision>
      <id>7169010</id>
      <parentid>6994398</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:49:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail John_Thomas,_Valeriy_Brumel,_John_Rambo_1964.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:John Rambo (athlete)|]].</comment>
      <origin>7169010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2647" sha1="dylj4sna94zph54zmm950xm0ty45o8n" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Valeri Brumel''' ([[vene keel]]es ''Валерий Николаевич Брумель'') ([[14. mai]]&lt;ref&gt;Eesti nõukogude entsüklopeedia, Tallinn, 1985, 1. kd., lk. 630&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/82088/Valery-Brumel Britannica]&lt;/ref&gt; või 14. aprill&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article858332.ece |pealkiri=Timesi nekroloog |vaadatud=2009-01-08 |arhiivimisaeg=2008-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081014014649/http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article858332.ece |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.independent.co.uk/news/obituaries/valery-brumel-729992.html Independenti nekroloog]&lt;/ref&gt; [[1942]] – [[26. jaanuar]] [[2003]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]). Olümpiavõitja ([[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]]).

Brumel osales kahtedel olümpiamängudel ja tuli [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964. aasta olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s olümpiavõitjaks. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rooma]]s sai ta hõbemedali.

[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is tuli ta tulemusega 2.16 [[Euroopa]] meistriks. Aastatel [[1961]]–[[1963]] tunnistati Brumel maailma parimaks sportlaseks.

Valeri Brumel püstitas kokku kuus maailmarekordit. 1963. aastal püstitatud maailmarekord 2.28 püsis [[1971]]. aastani.

[[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1965]] sai ta liiklusõnnetuse tagajärjel ohtliku jalaluumurru. Talle tehti kokku 29 operatsiooni. Tervenenult alustas ta uuesti treeninguid. [[1970]]. aastal hüppas ta pärast pikka taastumist avariist ja tugevaid treeninguid 2.09.

Brumel on arvatud [[IAAFi kuulsuste hall]]i liikmeks.

== Saavutused ==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] [[Rooma]]
hõbemedal '''2.16'''
* [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] [[Tokyo]]
'''olümpiavõitja''' '''2.18'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

*[[1962. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1962]] [[Belgrad]]
'''Euroopa meister''' '''2.16'''

==Viited==
{{viited}}

{{Olümpiavõitjad meeste kõrgushüppes}}
{{IAAFi kuulsuste halli liikmed}}

{{DEFAULTSORT:Brumel, Valeri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]
[[Kategooria:Surnud 2003]]</text>
      <sha1>dylj4sna94zph54zmm950xm0ty45o8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Louis XIV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17409</id>
    <revision>
      <id>7169038</id>
      <parentid>7163299</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13509" sha1="i3e3p6pewxhx2i1ffv4n7mdjhsx0xna" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{Viitamata}}
{{Infokast president
| nimi = Louis XIV
| pilt = Louis XIV of France.jpg
| amet = [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa monarhide loend|kuningas]]
| ametiajaalgus = 14. mai 1643
| ametiajalõpp = 1. september 1715
| eelmine = [[Louis XIII]]
| järgmine = [[Louis XV]]
| sünninimi = 
| sünniaeg = 5. september 1638
| sünnikoht = [[Château de Saint-Germain-en-Laye]], [[Saint-Germain-en-Laye]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]]
| surmaaeg = 1. september 1715 &lt;small&gt;(76-aastaselt)&lt;/small&gt;
| surmakoht = [[Versailles' loss]], [[Versailles]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]]
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Maria Theresa (Prantsusmaa kuninganna)|Maria Theresa]] &lt;small&gt;(1660–1683)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Françoise d’Aubigné de Maintenon]] &lt;small&gt;(1683–1715)&lt;/small&gt;
| vanemad = [[Louis XIII]] &lt;br/&gt; [[Austria Anna]]
| lapsed = [[Louis (Prantsusmaa kroonprints)|Louis]] &lt;br/&gt; ''jt''
| sugulased = '''[[Bourbonid]]'''
| elukoht = [[Saint Denis' basiilika]], [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]], [[Prantsusmaa]]
| alma_mater = 
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = Louis XIV Signature.svg
}}
'''Louis XIV''' [lu'ii neljateistkümnes] ehk '''Päikesekuningas''' ([[prantsuse keel]]es ''le Roi Soleil'') [[5. september]] [[1638]] – [[1. september]] [[1715]]) oli [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] [[Navarra kuningas|kuningas]] [[1643]]–[[1715]], [[Austria Anna]] ja Prantsusmaa kuninga [[Louis XIII]] poeg.

Louis XIV oli kõige kauem (72 aastat ja 110 päeva) Prantsusmaal ja [[Euroopa]]s valitsenud monarh.
Ta päris trooni nelja-aastase lapsena. Tegelikult asus valitsema pärast oma peaministri kardinal Mazarini [[kardinal]] [[Jules Mazarin]] surma 1661. aastal. Pärast Mazarini surma ei valinud kuningas uut peaministrit, vaid valitses [[Absoluutne monarhia|absoluutse monarhina]] kuni surmani.

[[Hispaania-Prantsuse sõda (1635–1659)|Hispaania-Prantsuse 1635–1659 sõja]] [[Püreneede rahu]]lepingu järgi pidi [[Prantsuse kuningas]] Louis XIV [[abielu|abielluma]] [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe IV]] tütre [[Maria Theresa]]ga. Hispaaniale kuulusid tollal suured valdused mitmel pool Prantsusmaa piirialadel ja selleks, et vältida mõne nendest printsessi [[kaasavara]]ks kuulutamist Prantsusmaa poolt, loobus Maria Theresa pärimisõigusest. Tasuks lubas Hispaania maksta kaasavara rahas pool miljonit kuld[[eküü]]d. Kuid see raha jäi maksmata.

== Territoriaalne laienemine ==
[[Prantsusmaa varauusaeg|Varauusaegse Prantsusmaa]] domineerimisele Euroopas, aitas kaasa Richelieu järglase (1642–1661) kardinal [[Jules Mazarin]]i diplomaatia ja [[Jean-Baptiste Colbert]]&lt;nowiki/&gt;i [[Merkantilism|merkantistlik]] majanduspoliitika (1661–1683).
[[Pilt:France 1552-1798.png|pisi|vasakul|Prantsuse territoriaalne laienemine, 1552–1798]]
[[File:Acquisitions in the Reign of Louis XIV.png|pisi|vasakul|Prantsuse territooriumi laienemine Louis XIV ajal]]
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Louis XIV ajal saavutati [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] [[Vestfaali rahu]]ga (1648) – [[Alsace]]; [[Hispaania-Prantsuse sõda (1635–1659)|Hispaania-Prantsuse (1635–1659) sõja]] [[Pürenee rahu]]lepinguga (1659) – [[Artois]], [[Põhja-Kataloonia]] ([[Roussillon]], [[Cerdagne]]), [[Devolutsioonisõda|Devolutsioonisõja]] [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahu]]lepinguga [[Flandria]]s ja [[Hainaut]]'s ([[Lille]], [[Tournai]], [[Douai]]) ja [[Prantsuse-Hollandi sõda|Prantsuse-Hollandi 1672–1678 sõja]] [[Nijmegeni rahu]]lepinguga (1678–1679) – [[Franche-Comté]], [[Flandria krahvkond|Flandria]] liitmine [[Prantsusmaa varauusaeg|varauusaegse]] Prantsusmaa kuningriigiga.
[[File:Low Countries 1700 and entrenched lines.png|pisi|Prantsusmaa ja [[Hispaania Madalmaad]]e piirialad ning [[Sébastien Le Prestre]], Vaubani markii kavandatud kaitserajatised piirialadel]]
1670. aastatest alates rajas Louis XIV niinimetatud [[Taasühinemise kojad]], kohtud, mille kohtunikud peavad määrama, kas mingid [[Habsburgid]]e territooriumid kuuluvad õiguspäraselt Prantsusmaale. Kuningas tugines [[Vestfaali rahu]] mõnevõrra ebamäärasele sõnastusele, korjates samas üles ka mõned vanemad Prantsuse nõuded, millest mõned ulatusid tagasi keskaega. Nii otsustas ta, et strateegiliselt tähtis [[Vaba riigilinn|riigilinn]] [[Strassburg]] peab aastal 1648 minema Prantsusmaale. Septembris 1681 hõivasid Prantsuse väed linna, mis oli tugevalt kindlustatud. Kuna keiserlikud väed olid hõivatud võitlustega [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu, ei saanud nad selles osas mitu aastat midagi ette võtta. Louis välispoliitika peamine mõte oli anda Prantsusmaale palju kergemini kaitstavad piirid ja eemaldada nõrgad kohad (Strassburgi kasutasid Habsburgid sageli väravana Prantsusmaale).
[[File:Low Countries 1700.png|pisi|left|[[Üheksa-aastane sõda|Üheksa-aastase sõja]] sõjategevuspiirkonnad Madalmaadel]]
Pärast [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Karl II (Pfalz)|Karl II]] surma läks [[Pfalzi kuurvürstkond]] perekonna katoliiklikule [[Pfalz-Neuburg|Neuburg]]i harule. Louis XIV vennanaise [[Pfalzi kuurvürst]]i, [[Karl I Ludwig (Pfalz)|Karl I Ludwig]]i tütre [[Liselotte von der Pfalz|Elisabeth Charlotte]], võistlevad nõuded Pfalzile olid ettekäändeks Prantsuse sissetungile Pfalzi aastal 1688, millega algas [[Pfalzi pärilussõda]] ehk 1688–1697 aastate [[Üheksa-aastane sõda]]. Sõjategevus toimus enamasti Prantsusmaa piiri lähedal: [[Hispaania Madalmaad]]es, Reinimaal, [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkon]]nas ja [[Kataloonia Vabariik|Kataloonia]]s. Pfalzi pärilussõjas sõdis  Louis XIV, üleeuroopalise koalitsiooni, &quot;[[Suur Allianss (Augsburgi Liiga)|Suure Allianss]]iga&quot;, mida juhtisid [[Inglismaa kuningas]] [[William III]], [[Saksa-Rooma keiser]] [[Leopold I]], [[Hispaania kuningas]] [[Carlos II]], [[Savoia hertsogkond|Savoia]] hertsog [[Vittorio Amedeo I]] ja mitmed [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririi]]gi printsid.

Üheksa-aastase sõja tegevus toimus peamiselt Euroopa mandriosas ja ümbritsevates vetes, kuid ka Iirimaal ja Šotimaal ning [[Kuningas Williami sõda|Kuningas Williami sõjas]] Prantsuse ja Inglise asunike ning nende [[Indiaanlased|indiaanlas]]test liitlaste vahel Põhja-Ameerikas. Iirimaal ja Šotimaal  toimus sõda Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1685–1688/1689) [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]]  ja hilisema Inglismaa kuninga (1689–1702) [[William III]] vahel.

[[Pfalzi pärilussõda]] (1688–1697) võitlustele lõpu tegi aastal 1697 osapoolte jõudude kurnatus, kus Prantsuse kontrolli all olid Hispaania, [[Madalmaad]] ja [[Kataloonia]]. Siiski andis Louis oma vallutused tagasi ja omandas ainult [[Haiti]]. [[Rijswijki rahu]]lepinguga sai Prantsusmaa Euroopas [[Alsace]]’i ja tunnustas William III-t Inglise kuningana.
[[File:Europe c. 1700.png|pisi|left|Euroopa 1700. aasta paiku, enne [[Hispaania pärilussõda]]]]
Saksa-Rooma keisri Leopold I ja [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema [[Hispaania]] troonile pärast  viimase [[Habsburgid]]e soost [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] järglasteta [[Carlos II]] surma, vallandas 1701–1714 aastate [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]]. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]] aga soovis Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV [[Prantsusmaa]] vastu. [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: [[Suurbritannia kuningriik]], [[Hollandi vabariik]], [[Portugali kuningriik]], [[Preisi kuningriik]] ja [[Savoia hertsogkond]]. Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] väed. Sõja tulemusena jäi Hispaania troon küll [[Bourbonid]]e soost [[Felipe V]]-le, keda toetas Louis XIV, kuid Prantsusmaa hegemooniale Euroopas oli pandud selgelt piir. [[Gibraltar]] läks Suurbritanniale, [[Lombardia]] (kaasa arvatud [[Milano]]) ning [[Hispaania Madalmaad]] ([[Belgia]]) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma riigi]] koosseisu ([[Austria keiser|Austria keisri]] võimu alla).

== Prantsuse koloniaalimpeerium ==
[[Pilt:QueenAnnesWarBefore.svg|pisi|[[Põhja-Ameerika]] kaart aastal 1702, mis näitab kindlusi, linnu ja Euroopa asunike hõivatud alasid. Suurbritannia (roosa), Prantsusmaa (sinine) ja Hispaania territooriumid (oranž)]]
16. sajandi keskel alanud Ameerika koloniseerimine jätkus ka Louis XIV valitsusajal. Põhja-Ameerika [[Uus-Prantsusmaa]] ja [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]] hiilgeajal 1712. aastal (enne [[Utrechti rahu]]) ulatus Uus-Prantsusmaa territoorium, mida tuntakse ka Prantsuse Põhja-Ameerika impeeriumina või Kuningliku Uus-Prantsusmaana, [[Newfoundland]]ist Kaljumäestikuni ja [[Hudsoni laht|Hudsoni lahest]] [[Mehhiko laht|Mehhiko laheni]]. Territoorium oli jagatud viieks eraldi hallatavaks kolooniaks: [[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Kanada]], [[Acadia]], [[Hudsoni laht]], [[Newfoundland]] ([[Placentia (Kanada)|Placentia]]) ja [[Louisiana (Uus-Prantsusmaa)|Louisiana]].
[[File:Etienne allegrain.jpg|pisi|]]

== Sisepoliitika ==
Louis rakendas kavatsusega ära hoida aadli mässud ja vaidlustada nende võimu eriti töökindla õukonnaetiketi süsteemi mõttega, et selle õppimine võtab enamuse aadli ajast ja nad ei plaani mässe. 18. sajandi alguseks oli aadel Prantsusmaal tõhusalt kontrolli all ja ei saanud enam kunagi rohkem võimu kui kroon. Louis andis meelsasti [[Aadlitiitel|aadlitiitl]]eid ka nendele, kes olid silmapaistvalt riiki teeninud, nii et sellest ei saanud suletud [[Kastisüsteem|kasti]] ja lihtrahval oli võimalik sotsiaalsel astmestikul tõusta. Kuningas püüdis kehtestada riigis täielikku usulist ühtsust, tühistades aastal 1685 [[Nantes'i edikt]]i. Hulk [[Protestantism|protestan]]te põgenes Prantsusmaalt, mis maksis riigile hulga haritlasi, käsitöölisi ja teisi kasulikke inimesi.
[[File:The Palais Royal in 1680 by a member of the Perelle family.png|pisi|left|[[Versailles' loss]] (pilt 1680. aastast)]]
[[File:Vue aérienne du domaine de Versailles par ToucanWings - Creative Commons By Sa 3.0 - 073.jpg|pisi|left|[[Versailles' loss]]]]
[[File:Louis XIV Invalides Pierre Denis Martin.JPG|pisi|left|[[Invaliidide Kodu]]]]
Ühtlasi koondas ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning lasi ehitada [[Versailles' loss]]i ja muid hooneid Pariisis, näiteks teenekate armeeveteranide ja sõjainvaliidide hooldamiseks [[Invaliidide Kodu]] (prantsuse keeles hotel des Invalides). Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luuletada ja luua muid kirjandusteoseid, õppis tantsima [[ballett]]i jne.
[[File:Louis XIV (1638-1715), kung av Frankrike (Jean Petitot) - Nationalmuseum - 26111.tif|pisi|Louis XIV (1638–1715)]]
Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitu näljahäda, pikad ja kurnavad sõjakäigud, [[Uus-Prantsusmaa|Ameerika koloniseerimine]] jne), oli ta suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase [[Louis XV]] valitsusaeg (1715–1774) möödus suuremate probleemideta. See on küll väga vaieldav, ent ilmselt oli just Louis XIV see, kes pani aluse [[monarhia]] hävingule ning &quot;istutas&quot; probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suutnud.

Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent on ometi üks austatumaid monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.

== Päikesekuningas ==
Louis XIV on tuntud ka '''Päikesekuningana''' (prantsuse keeles ''le Roi Soleil''). Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel kuninga ja Versailles' õukonna välisele hiilgusele.

== Isiklikku ==
Louis XIV isa oli Prantsusmaa (1610–1643) ja [[Navarra kuningas]] (1610–1643), [[Louis XIII]] (1601–1643) ning ema Hispaania printsess [[Austria Anna]] (1601–1666).

Louis XIV-l oli ka noorem vend [[Orléansi hertsog]] [[Philippe (Orléansi hertsog)|Philippe]] (21. september 1640 – 9. juuni 1701), kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel. Philippe d'[[Orléans]] oli abielus [[Henrietta Anne Stuart]]i (1644–1670), Inglismaa printsessi, [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa kuningriigi]] kuninga (1625–1649) [[Charles I]] ja kuninganna Henrietta Maria tütrega ja Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1660–1685) [[Charles II]] ja (1685–1688/1689) [[James II]] õega ja 1671. aastast teises abielus, [[Pfalzi kuurvürst]]i, [[Karl I Ludwig (Pfalz)|Karl I Ludwig]]i tütre [[Liselotte von der Pfalz]]iga (1652–1722).

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Louis XIII]] | nimi=[[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa]] ja [[Navarra kuningas]] | aeg=[[1643]]–[[1715]] | järgnev=[[Louis XV]]}}
{{lõpp}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Louis XIV of France}}
{{vikitsitaat}}

{{JÄRJESTA:Louis 14.}}
[[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]]
[[Kategooria:Andorra vürstid]]
[[Kategooria:Bourbonid]]
[[Kategooria:Sündinud 1638]]
[[Kategooria:Surnud 1715]]</text>
      <sha1>i3e3p6pewxhx2i1ffv4n7mdjhsx0xna</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anarhosündikalism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18810</id>
    <revision>
      <id>7169114</id>
      <parentid>6740239</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:42:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8130" sha1="5y4goykhenso8ad92tixttg5nk9gned" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Viitamata}}

'''Anarhosündikalism''' on anarhistlik [[ideoloogia]], mis vastandub otseselt keskselt juhitavale riigibürokraatiale ja marksism-leninismi töölisliikumisele. Anarhosündikalism kujutas endast peamiselt bakuninlaste ja prodhonistide ideede segu.  
Anarhosündikalismi liidrid ja teoreetikud olid [[Hubert Lagardelle]], [[Émile Pouget]] ja [[Bertile]], kellele avaldas mõju ka sotsioloog [[Georges Sorel]]. Anarhosündikalism eitab [[riik]]i kõigis tema esinemisvormides. Eitades igasugust [[poliitika|poliitilist]] võitlust [[parlament]]likust tegevusest kuni sotsialistliku [[revolutsioon]]ini, vastandab anarhosündikalism sellele [[otsene tegevus|otsese tegevuse]] (''action directe''). Anarhosündikalistid soovitavad otsese mõjutamise vahendeid nagu: [[streik]], [[boikott]] ja [[sabotaaž]]. Otsese mõjutamise kõrgemaks vormiks on nende arvates [[üldstreik]], millega nad asendasid revolutsiooni ja relvastatud [[ülestõus|mässu]]. Anarhosündikalistid eitavad [[proletariaat|proletariaadi]] võitluse keskse juhtimise vajadust mõne tööliste poliitilise [[partei]] poolt. Partei süsteemi peavad nad [[kodanlus]]elt ülevõetuks ja töölisklassile võõraks. Peamiseks töölisklassi [[organisatsioon]]iks on anarhosündikalistliku doktriini järgi [[ametiühing|sündikaat]]. Vastavalt anarhosündikaadi põhiõpetusele on sündikaadid töö võitlusvahenditeks [[kapital]]i vastu. Tulevikus aga moodustatakse üksikisikute koostööst lähtuvad ja kooperatiivsetel põhimõtetel tegutsev organisatsioon – [[ühistu]], millest saavad peamised tootmise organiseerijad. Anarhosündikalismi edusammud olid seletatavad ka [[Prantsusmaa Sotsialistlik Partei|Prantsusmaa Sotsialistliku Partei]] kitsalt parlamentaarse, üha [[oportunism|oportunistlikumaks]] muutuva praktikaga. Töölisi pööras anarhosündikalismi poole täiesti õigustatud viha [[II Internatsionaal]]i parteide oportunismi vastu. Paljud revolutsiooniliselt meelestatud töölised, kes ei olnud rahul Prantsusmaa Sotsialistliku Partei halvakspaneva suhtumisega parlamendivälistesse võitlusmeetoditesse, astusid anarhosündikaatide liikumise ridadesse.

== Ajaloost ==
[[1890. aastad|1890. aastate]] lõpul Üldise Töökonföderatsiooniga seotud [[Anarhism|anarhistlid]] töötasid aegapidi välja oma teoreetiliste vaadete ja praktiliste meetodite süsteemi, mis sai nimetuseks anarhosündikalism.

[[1906]]. aastal võeti Üldisel Töökonföderatsioonil vastu süsteemne anarhosündikalismi programm, nimega [[Amiens' Harta]] (Amiens Charta).

[[Gustave Hervé]] asutas samal aastal anarhosündikaadse ajalehe [[La Guerre sociale]] ('sotsiaalne sõda'). Ajalehes ja rohketel avalikel esinemistel propageeris Hervé oma antimilitaristlikku programmi. Ta kutsus töölisi üles vastama igasugusele [[sõda|sõjale]] üldstreigi ja kutsealuste deserteerumisega.

[[Georges Sorel]] oma teostes &quot;[[Mõtisklused vägivallast]]&quot; (''Réflexions sur la violence'', [[1908]]) ja [[Progressi illusioonid]] (''Les illusions du progrès'', 1908) seostas [[Henri Bergson]]i ja [[Friedrich Nietzsche]] filosoofilisi vaateid, [[Pierre-Joseph Proudhon]]i [[anarhism]]i ja [[Eduard Bernstein]]i [[revisionism]]i ning lõi vastukaaluks enamikus sotsialistlikes [[partei]]des tugevnevale [[reformism]]ile anarhosündikalismi [[teooria]]. See eitab poliitilise võitluse, parteide ja [[proletariaadi diktatuur]]i vajadust ning peab töölisklassi kõrgeimaks [[organisatsioon]]ivormiks [[ametiühing|sündikaate]]. Poliitilisele võitlusele vastandab anarhosündikalism [[otsene tegevus|otsese tegevuse]] (''action directe'') taktika ([[sabotaaž]], [[boikott]], [[streik]]) ja kõrgeima võitlusvormina üldstreigi. Liikumise peaeesmärk on ametiühingute organiseeritud ühiskondlik pööre, mis kaotab riigi ja poliitilise võimu ning toimib keskse võimuta, [[anarhia]] olus. Anarhosündikalism mõjutas tugevasti [[Prantsusmaa]] töölisliikumist ja tungis ka sotsialistlikesse parteidesse.

[[25. detsember|25. detsembril]] [[1922]] algas [[Berliin]]is [[I Internatsionaal|Internatsionaali]] XI (anarhosündikaadi) kongress, mis taastas [[1864]]. aasta [[28. september|28. septembril]] [[London]]is St. Martin’s Hallis 58 aastat tagasi asutatud Rahvusvahelise Töötavate Inimeste Assotsiatsiooni ehk I Internatsionaali. I Internatsionaali esimene kongress toimus [[1866]]. aasta [[3. september|3.]]–[[8. september|8. septembrini]] [[Genf]]is, kus organiseeriti Internatsionaali [[Šveits]]i sektsioon, mis oli õige suuresti [[Michael Bakunin]]i mõju all. Internatsionaali viimane (bakuninlik) X kongress toimus [[1877]]. aasta [[6. september|6.]]–[[8. september|8. septembrini]] [[Verviers]]is.

==Revolutsioonilise sündikalismi põhimõtted==
Vastu võetud detsembris 1922 rahvusvahelise töötavate inimeste assotsiatsiooni Berliini kongressi poolt (väljavõtted)

'''I.''' Revolutsiooniline sündikalism, iseenesest baseeruv klassivõitlusel, püüab rajada kõigi manuaalsete ja intellektuaalsete tööliste ühtsust ja solidaarsust majanduslikes organisatsioonides, mis võitlevad nii palgasüsteemi kui ka riigi ärakaotamise eest. Ei riik ega poliitilised parteid suuda saavutada majanduslikku organisatsiooni ja töö vabastamist.

'''II.''' Revolutsiooniline sündikalism toetab seda, et majanduslikud ja ühiskondlikud monopolid peavad olema asendatud vabade, nõukogude süsteemis ühinenud põllumajandus- ja tööstustööliste isejuhitavate föderatsioonidega.

'''III.''' Revolutsioonilise sündikalismi kaheosaline kohustus on viia läbi igapäevast võitlust sotsiaalse ja intellektuaalse täiustumise eest eksisteerivas ühiskonnas ja saavutada sõltumatu, isejuhitav tootmine ning jaotamine võttes enda valdusse maa ning tootmisvahendid. Riigi ja poliitiliste parteide asemel töölisklassi majanduslik organisatsioon. Inimeste üle valitsemise asemel valitsemine asjade üle.

'''IV.''' Revolutsiooniline sündikalism on baseerunud föderalismi, vaba kokkuleppe ja rohujuurte organisatsiooni põhimõtetel oma baasilt ülespoole kohalikeks, ringkondlikeks, maakondlikeks ja rahvusvahelisteks föderatsioonideks, mis on ühinenud jagatud taotluste ning ühiste huvide pinnal. Föderalismi all on igal ühikul oma sfääris täielik omavalitsus ja sõltumatus, samal ajal nautides kõiki ühinemise eeliseid.

'''V.''' Revolutsiooniline sündikalism lükkab tagasi natsionalismi, riigi religiooni ja kõik meelevaldsed piirangud, tunnustades ainult nende oma eluviisi vabalt viljelevate loomulike kogukondade omavalitsust, mis on pidevalt rikastatud teiste föderatsiooniks ühinenud kogukondadega vaba läbikäimise kasudest.

'''VI.''' Revolutsiooniline sündikalism, mis iseenesest baseerub majanduslikul otsesel tegevusel, toetab kõiki võitlusi, mis pole vastuolus selle põhimõtetega – majandusliku monopoli ja riigi dominatsiooni ärakaotamisega. Otsese tegevuse vahendid on streik, boikott, seesistumine (''sit-in'') ja muud otsese tegevuse viisid, mis on väljaarendatud tööliste poolt nende võitluste käigus, mis viivad töölisklassi kõige tõhusama relva, Üldstreigini, mis on sotsiaalse revolutsiooni prelüüd.

== Vaata ka ==

* [[anarhism]]
* [[anarhoindividualism]]
* [[anarhokapitalism]]
* [[heaolukapitalism]]
* [[individualism]]
* [[kasiinokapitalism]]
* [[klassikaline liberalism]]
* ''[[laissez-faire]]''
* [[liberalism]]
* [[libertarism]]
* [[majandusvabadus]]
* [[mutualism (majanduses)]]
* [[ordoliberalism]]
* [[neoliberalism]]
* [[poliitiline vabadus]]
* [[riigikapitalism]]
* [[sotsiaaldarvinism]]
* [[sotsiaalliberalism]]
* [[sotsiaalne turumajandus]]
* [[sotsiaalse turumajanduse mudel]]
* [[sündikalism]]
* [[turg]]
* [[turumajandus]]
* [[vabaturumajanduse mudel]]

== Kirjandus ==
*[[Tõnu Trubetsky]], “Anarhistid”, 2003, lk. 193, 202, 203, 307, 308.

== Välislingid ==
* [http://www.iww.org Industrial Workers of the World]
* [http://www.cnt.es Confederación Nacional del Trabajo - CNT/AIT]
* [http://www.workersolidarity.org Workers' Solidarity Alliance]
* [http://www.anarchosyndicalism.net Anarcho-Syndicalism 101]

[[Kategooria:Anarhism]]</text>
      <sha1>5y4goykhenso8ad92tixttg5nk9gned</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti köök</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21914</id>
    <revision>
      <id>7168729</id>
      <parentid>7168713</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:34:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7168729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19004" sha1="2i442v3yua3b8a38wu6lo3nlaahc0bx" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}&lt;/ref&gt;]]
'''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. 

Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot;&gt;{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}&lt;/ref&gt;

Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.&lt;/ref&gt;

== Iseloomulikud toiduliigid ==
=== Kala ===
[[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast&lt;ref name=raim&gt;[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim &quot;Eesti rahvuskala konkursi võitis räim&quot;] Postimees.ee, 22. veebruar 2007&lt;/ref&gt;]]
[[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]]
[[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.&lt;ref&gt;[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43&lt;/ref&gt; Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. 

[[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}&lt;/ref&gt;

[[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel &quot;[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale&quot;.&lt;ref name=raim /&gt;&lt;ref&gt; [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.&lt;/ref&gt;

[[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}&lt;/ref&gt;

=== Must leib ===
[[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}&lt;/ref&gt;]]
Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}&lt;/ref&gt;

Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}&lt;/ref&gt; taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot; /&gt;

== Ajalooline areng ==
=== Traditsiooniline taluköök ===
Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot; /&gt; Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a.

Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök  |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}&lt;/ref&gt; 

Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. 
[[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]]
Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}&lt;/ref&gt;

Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot; /&gt; Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u.

[[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]]
[[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt; Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}&lt;/ref&gt;

Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}&lt;/ref&gt; Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt;

[[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste &quot;rahvuslik [[kiirtoit]]&quot;{{lisa viide}}]]
Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.&lt;ref name=&quot;Kama&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}&lt;/ref&gt;

19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt;

=== 20. sajand ===
[[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}&lt;/ref&gt; olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa.

[[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]]
1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi teine ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]]
Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: &quot;''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''&quot;&lt;ref&gt;[[Olaf Kopvillem]] &quot;Klunker&quot; {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem &quot;Klunker&quot;|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot; /&gt; 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}&lt;/ref&gt;

=== Üleilmastumine ja &quot;Uus Eesti köök&quot; ===
[[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud &quot;uus Eesti köök&quot; on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]]
Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu &quot;traditsiooniline&quot; Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt; Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}&lt;/ref&gt; Viimastel aastatel on tekkinud ka &quot;uus Eesti köök&quot;, milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}&lt;/ref&gt;

== Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus ==
[[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]]
[[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]]
[[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}&lt;/ref&gt;
&lt;div style=column-count:3&gt;
* [[Hapurokk]]
* [[Kama]]
* [[Kartulivorst]]
* [[Käkisupp]]
* [[Mulgi kapsad]]
* [[Mulgi korp]]
* [[Mulgi puder]]
* [[Odrakarask]]
* [[Paltid]]
* [[Pannileib]]
* [[Rukkileivataignas kapsapirukas]]
* [[Sõir]]
* [[Sült]]
* [[Verivorst]]
&lt;/div&gt;

Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne.

== Vaata ka ==
* [[Jõulutoidud]]
* [[Seto köök]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
{{reflist}}
* [[Aliise Moora]], &quot;Eesti talurahva vanem toit&quot;, 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007
* Maire Suitsu &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2010
* &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2003
* Wimberg &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel)
* Mikko Savikko &quot;Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki&quot;. Guide Marketing, 2011
* &quot;Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking&quot;. Ülikooli Kohvik, 2006
* &quot;Väärt eesti toidud&quot;. Suur Eesti Raamatuklubi, 2006
* Anu Jõesaar &quot;Omanäolised eesti köögid&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis)
* Dmitri Demjanov, Mari Kodres &quot;Sööme ära!&quot;. Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist)
* Margit Mikk-Sokk &quot;Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti&quot;. Tulip 2014

== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver]
* [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html &quot;Eesti köök – mida see endast kujutab?&quot;] Toidublogi &quot;Aet köögis&quot;, 26. november 2010
* [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook &quot;Eesti ja Põhjala köök&quot;] Kulinaaria Instituut 
* Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

{{Euroopa köök}}
{{Soome-ugri köök}}
{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]]</text>
      <sha1>2i442v3yua3b8a38wu6lo3nlaahc0bx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168761</id>
      <parentid>7168729</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:44:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* 20. sajand */ Uus</comment>
      <origin>7168761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19002" sha1="8mpiw64mqdusboj3j5fwnlh1d7mi3iq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}&lt;/ref&gt;]]
'''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. 

Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot;&gt;{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}&lt;/ref&gt;

Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.&lt;/ref&gt;

== Iseloomulikud toiduliigid ==
=== Kala ===
[[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast&lt;ref name=raim&gt;[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim &quot;Eesti rahvuskala konkursi võitis räim&quot;] Postimees.ee, 22. veebruar 2007&lt;/ref&gt;]]
[[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]]
[[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.&lt;ref&gt;[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43&lt;/ref&gt; Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. 

[[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}&lt;/ref&gt;

[[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel &quot;[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale&quot;.&lt;ref name=raim /&gt;&lt;ref&gt; [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.&lt;/ref&gt;

[[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}&lt;/ref&gt;

=== Must leib ===
[[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}&lt;/ref&gt;]]
Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}&lt;/ref&gt;

Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}&lt;/ref&gt; taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot; /&gt;

== Ajalooline areng ==
=== Traditsiooniline taluköök ===
Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot; /&gt; Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a.

Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök  |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}&lt;/ref&gt; 

Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. 
[[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]]
Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}&lt;/ref&gt;

Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot; /&gt; Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u.

[[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]]
[[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt; Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}&lt;/ref&gt;

Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}&lt;/ref&gt; Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt;

[[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste &quot;rahvuslik [[kiirtoit]]&quot;{{lisa viide}}]]
Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.&lt;ref name=&quot;Kama&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}&lt;/ref&gt;

19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt;

=== 20. sajand ===
[[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}&lt;/ref&gt; olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa.

[[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]]
1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]]
Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: &quot;''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''&quot;&lt;ref&gt;[[Olaf Kopvillem]] &quot;Klunker&quot; {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem &quot;Klunker&quot;|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot; /&gt; 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}&lt;/ref&gt;

=== Üleilmastumine ja &quot;Uus Eesti köök&quot; ===
[[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud &quot;uus Eesti köök&quot; on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]]
Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu &quot;traditsiooniline&quot; Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt; Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}&lt;/ref&gt; Viimastel aastatel on tekkinud ka &quot;uus Eesti köök&quot;, milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}&lt;/ref&gt;

== Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus ==
[[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]]
[[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]]
[[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}&lt;/ref&gt;
&lt;div style=column-count:3&gt;
* [[Hapurokk]]
* [[Kama]]
* [[Kartulivorst]]
* [[Käkisupp]]
* [[Mulgi kapsad]]
* [[Mulgi korp]]
* [[Mulgi puder]]
* [[Odrakarask]]
* [[Paltid]]
* [[Pannileib]]
* [[Rukkileivataignas kapsapirukas]]
* [[Sõir]]
* [[Sült]]
* [[Verivorst]]
&lt;/div&gt;

Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne.

== Vaata ka ==
* [[Jõulutoidud]]
* [[Seto köök]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
{{reflist}}
* [[Aliise Moora]], &quot;Eesti talurahva vanem toit&quot;, 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007
* Maire Suitsu &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2010
* &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2003
* Wimberg &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel)
* Mikko Savikko &quot;Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki&quot;. Guide Marketing, 2011
* &quot;Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking&quot;. Ülikooli Kohvik, 2006
* &quot;Väärt eesti toidud&quot;. Suur Eesti Raamatuklubi, 2006
* Anu Jõesaar &quot;Omanäolised eesti köögid&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis)
* Dmitri Demjanov, Mari Kodres &quot;Sööme ära!&quot;. Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist)
* Margit Mikk-Sokk &quot;Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti&quot;. Tulip 2014

== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver]
* [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html &quot;Eesti köök – mida see endast kujutab?&quot;] Toidublogi &quot;Aet köögis&quot;, 26. november 2010
* [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook &quot;Eesti ja Põhjala köök&quot;] Kulinaaria Instituut 
* Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

{{Euroopa köök}}
{{Soome-ugri köök}}
{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]]</text>
      <sha1>8mpiw64mqdusboj3j5fwnlh1d7mi3iq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169101</id>
      <parentid>7168761</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:16:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Paigutasin ümber, see peaks minema toitude alla, kuid kui ei meeldi, eemaldage see muutus</comment>
      <origin>7169101</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19004" sha1="83f7vhft03u4bdosw1tafwtqiag3ihu" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}&lt;/ref&gt;]]
'''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. 

Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot;&gt;{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}&lt;/ref&gt;

Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.&lt;/ref&gt;

== Iseloomulikud toiduliigid ==
=== Kala ===
[[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast&lt;ref name=raim&gt;[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim &quot;Eesti rahvuskala konkursi võitis räim&quot;] Postimees.ee, 22. veebruar 2007&lt;/ref&gt;]]
[[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]]
[[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.&lt;ref&gt;[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43&lt;/ref&gt; Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. 

[[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}&lt;/ref&gt;

[[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel &quot;[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale&quot;.&lt;ref name=raim /&gt;&lt;ref&gt; [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.&lt;/ref&gt;

[[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}&lt;/ref&gt;

=== Must leib ===
[[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}&lt;/ref&gt;]]
Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}&lt;/ref&gt;

Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}&lt;/ref&gt; taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot; /&gt;

=== Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus ===
[[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]]
[[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]]
[[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}&lt;/ref&gt;
&lt;div style=column-count:3&gt;
* [[Hapurokk]]
* [[Kama]]
* [[Kartulivorst]]
* [[Käkisupp]]
* [[Mulgi kapsad]]
* [[Mulgi korp]]
* [[Mulgi puder]]
* [[Odrakarask]]
* [[Paltid]]
* [[Pannileib]]
* [[Rukkileivataignas kapsapirukas]]
* [[Sõir]]
* [[Sült]]
* [[Verivorst]]
&lt;/div&gt;

Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne.

== Ajalooline areng ==
=== Traditsiooniline taluköök ===
Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.&lt;ref name=&quot;Ellen Pärn&quot; /&gt; Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a.

Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök  |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}&lt;/ref&gt; 

Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. 
[[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]]
Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}&lt;/ref&gt;

Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot; /&gt; Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u.

[[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]]
[[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt; Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}&lt;/ref&gt;

Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}&lt;/ref&gt; Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt;

[[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste &quot;rahvuslik [[kiirtoit]]&quot;{{lisa viide}}]]
Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.&lt;ref name=&quot;Kama&quot;&gt;{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}&lt;/ref&gt;

19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt;

=== 20. sajand ===
[[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}&lt;/ref&gt; olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa.

[[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]]
1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]]
Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: &quot;''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''&quot;&lt;ref&gt;[[Olaf Kopvillem]] &quot;Klunker&quot; {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem &quot;Klunker&quot;|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.&lt;ref name=&quot;Talupojaköök&quot; /&gt; 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}&lt;/ref&gt;

=== Üleilmastumine ja &quot;Uus Eesti köök&quot; ===
[[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud &quot;uus Eesti köök&quot; on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]]
Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu &quot;traditsiooniline&quot; Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.&lt;ref name=&quot;Rahvusköök&quot; /&gt; Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}&lt;/ref&gt; Viimastel aastatel on tekkinud ka &quot;uus Eesti köök&quot;, milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Jõulutoidud]]
* [[Seto köök]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
{{reflist}}
* [[Aliise Moora]], &quot;Eesti talurahva vanem toit&quot;, 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007
* Maire Suitsu &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2010
* &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2003
* Wimberg &quot;Eesti köök&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel)
* Mikko Savikko &quot;Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki&quot;. Guide Marketing, 2011
* &quot;Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking&quot;. Ülikooli Kohvik, 2006
* &quot;Väärt eesti toidud&quot;. Suur Eesti Raamatuklubi, 2006
* Anu Jõesaar &quot;Omanäolised eesti köögid&quot;. Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis)
* Dmitri Demjanov, Mari Kodres &quot;Sööme ära!&quot;. Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist)
* Margit Mikk-Sokk &quot;Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti&quot;. Tulip 2014

== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver]
* [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html &quot;Eesti köök – mida see endast kujutab?&quot;] Toidublogi &quot;Aet köögis&quot;, 26. november 2010
* [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook &quot;Eesti ja Põhjala köök&quot;] Kulinaaria Instituut 
* Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

{{Euroopa köök}}
{{Soome-ugri köök}}
{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]]</text>
      <sha1>83f7vhft03u4bdosw1tafwtqiag3ihu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Siimann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25340</id>
    <revision>
      <id>7168781</id>
      <parentid>6955746</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:50:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4879" sha1="qvudbv7akdv1x13n9p5t3bbfcmh8nqg" xml:space="preserve">{{Infokast president
| nimi = Mart Siimann
| pilt = Siimann Mart.IMG 2960.JPG
| amet = [[Eesti peaminister]]
| ametiajaalgus = 17. märts 1997
| ametiajalõpp = 25. märts 1999
| eelmine = [[Tiit Vähi]]
| järgmine = [[Mart Laar]]
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1946|9|21}}
| sünnikoht = [[Kilingi-Nõmme]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]]
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}

'''Mart Siimann''' (sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1946]] [[Kilingi-Nõmme|Kilingi-Nõmmes]]) on [[Eesti]] poliitik, ajakirjanik, meediajuht ja sporditegelane, [[Eesti peaminister]] [[1997]]–[[1999]]. 

Aastatel 1997–1999 oli Siimann [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] esimees. Aastatel 2001–2012 oli ta [[Eesti Olümpiakomitee]] (EOK) president.

== Haridus ==
Mart Siimann on lõpetanud [[Tartu 5. Keskkool]]i 1965 ja [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloog-psühholoogina 1971 (diplomitöö &quot;Operaatori kutsesobivuse psühholoogilised aspektid nõukogude autorite töödes&quot;).

== Töökäik ==
Siimann on töötanud [[Töö- ja Juhtimise Teadusliku Organiseerimise Laboratoorium]]is psühholoogina ja juhataja asetäitjana, [[Informatsiooni-Arvutuskeskus]]e osakonna juhatajana 1971–1975, Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateedri vanemteadurina 1975–1982, [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] korrespondendina, programmi peadirektori asetäitjana ja peatoimetajana 1982–1987, [[Eesti Raadio]] direktorina 1987–1989, Eesti Televisiooni peadirektorina 1989–1992 ning [[AS Reklaamitelevisioon|ASi Reklaamitelevisioon]] tegevdirektorina 1992–1995. Ta oli [[Eesti Olümpiakomitee]] president 2001–2012.

1986. aastal juhendas ta Tartu Riikliku Ülikooli žurnalistikakateedris Merle Randma diplomitööd &quot;Telediktor ja tema töö&quot;.&lt;ref&gt;http://tartu.ester.ee/record=b1310942~S1*est&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Mart Siimann oli [[Tallinna Linnavolikogu]] liige 1989–1993, [[VIII Riigikogu]] liige 1995–1997 ja [[IX Riigikogu]] liige. Ta oli Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees 1995–1997 ja 1999–2003 ning [[Eesti Vabariigi peaminister]] 1997–1999. Ta on olnud [[NLKP]] liige ja hiljem [[ühendus Vaba Eesti|ühenduse Vaba Eesti]] liige, 1995 astus [[Eesti Koonderakond|Eesti Koonderakonda]]. Hiljem juhtis vasaktsentristlikku/sotsiaaldemokraatlikku ühendust &quot;Mõistuse ja südamega&quot;.

==Tunnustus==
* 1998 – [[Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass]]
* 2001 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]
*2016 – [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]]

==Isiklikku==
Mart Siimanni abikaasa on diplomaat [[Marika Saarna-Siimann]].

==Publikatsioone==
* &quot;Субъективные факторы обеспечения качества продукции: ответственность, организованность, компетентность, заинтересованность руководящих работников Министерства легкой промышленности ЭССР в деле обеспечения качества продукции&quot; Tartu, 1977

==Vaata ka==
*[[Mart Siimanni valitsus]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.eok.ee/mart-siimann Lühitutvustus EOK lehel]
* Enno Tammer. [http://www.postimees.ee/2500883/ Mart Siimann peab moodustama valitsuse], Postimees, 28. veebruar 1997
* Ville Arike, Jaan Martinson. [http://ohtuleht.ee/303314 EOK juht Mart Siimann: &quot;Meist ei sõltu midagi, otsustavad poliitikud.&quot;], Õhtuleht, 7. november 2008

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1997]]–[[1999]] | järgnev=[[Mart Laar]]}}
{{lõpp}}

{{Eestivj}}

{{DEFAULTSORT:Siimann, Mart}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Meediajuhid]]
[[Kategooria:Eesti Koonderakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti peaministrid]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsiooni liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>qvudbv7akdv1x13n9p5t3bbfcmh8nqg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl V</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26754</id>
    <revision>
      <id>7169024</id>
      <parentid>7123133</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:34:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38286" sha1="moph50hhkgmgxwgx09r8dzokeofpetk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Saksa-Rooma riigi valitsejast; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Karl V (täpsustus)]]}}
{{Infokast president
| nimi = Karl V
| pilt = Emperor charles v.png
| amet = [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] &lt;br/&gt; [[Roomlaste kuningas]] &lt;br/&gt; [[Itaalia kuningas]]
| ametiajaalgus = 28. juuni 1519
| ametiajalõpp = 27. august 1556
| eelmine = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]
| järgmine = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]
| amet2 = [[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia]] ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni]] kuningas
| ametiajaalgus2 = 23. jaanuar 1516
| ametiajalõpp2 = 16. jaanuar 1556
| eelmine2 = [[Juana]] ([[Kastiilia kroon|Kastiilias]]) &lt;br/&gt; [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] (Aragónis)
| järgmine2 = [[Felipe II]]
| amet3 = [[Burgundia hertsog]]
| ametiajaalgus3 = 25. september 1506
| ametiajalõpp3 = 25. oktoober 1555
| eelmine3 = [[Philipp Ilus]]
| järgmine3 = [[Felipe II]]
| amet4 = [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]]
| ametiajaalgus4 = 12. jaanuar 1519
| ametiajalõpp4 = 28. aprill 1521
| eelmine4 = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]
| järgmine4 = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]
| sünninimi = 
| sünniaeg = 24. veebruar 1500
| sünnikoht = [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] &lt;small&gt;(tänapäeva [[Belgia]])&lt;/small&gt;
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1558|9|21|1500|2|24|}}
| surmakoht = [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium|Hispaania]]
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Isabella Portugalist]]
| vanemad = [[Philipp Ilus]], [[Juana]]
| lapsed = [[Felipe II]], [[Hispaania Maria]], [[Hispaania Joanna]]&lt;br&gt;Vallaslapsed: [[Parma Margarethe]], [[Don Juan de Austria]]
| sugulased = [[Habsburgid]]
| elukoht = [[El Escorial]], [[San Lorenzo de El Escorial]], [[Hispaania]] &lt;small&gt;(viimne puhkepaik)&lt;/small&gt;
| alma_mater =
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = Firma Emperador Carlos V.svg
}}
'''Karl V''' ([[24. veebruar]] [[1500]] [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] – [[21. september]] [[1558]] [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitseja [[1519]]–[[1556]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[1530]]. aastast, [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]]) kuningas ('''Carlos I''' nime all) [[1516]]–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema [[Juana I]] surma [[1555]], kuid tegelikult valitses alates 1516. aastast), [[Saksa kuningas]] 1519–[[1531]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]] ('''Carlo IV'''), [[Burgundia hertsog]] ('''Charles II''') ([[1506]]–1555) ja [[Austria ertshertsog]], Austria valitseja aastatel 1519–[[1521]].

Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tippu. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad [[Lõuna-Ameerika]]s, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi.&lt;ref name=&quot;69Unb&quot; /&gt; Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis [[universaalmonarhia]] idee elluviimisele kõige lähemale. Ta sai tuntuks [[katoliiklus]]e kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid [[Prantsusmaa kuningas]] [[François I]], [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] ja [[Türgi sultan]] [[Suleiman Tore]].

Karli deviisiks oli ''Plus ultra'' ('veel kaugemale'). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli ''Tema Majesteet'' või ''Tema keiserlik Majesteet''.&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot; /&gt; Tema isiksuse ja põhiolemuse üle on palju arutletud, kuid seni pole üksmeelset seisukohta, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine.&lt;ref name=&quot;Qlvub&quot; /&gt;

[[Pilt:Bernaerd van Orley 004.jpg|pisi|Noor Karl von Habsburg]]
==Lapsepõlv ja perekond==
Karl von Habsburg sündis [[Madalmaad]]es [[Gent]]i linnas [[Burgundia hertsog]]i [[Philipp Ilus]]a ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] printsessi [[Juana] pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Vanaema, Burgundia pärijanna [[Burgundia Maria|Maria]], oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli [[Aragóni kuningas]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], vanaema aga Kastiilia kuninganna [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]]. Karlil oli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] ning õed [[Austria Eleonore|Eleonore]], [[Austria Isabella|Isabella]], [[Austria Maria|Maria]] ja [[Hispaania Catarina|Katharina]].

Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja [[Burgundia vabakrahvkond|Burgundia vabakrahvkonna]], hilisema [[Franche-Comté]] valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud [[1504]]–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernando lemmik oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem [[Saksa kuningas]], hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli [[Utrecht]]i Adriaan, kellest sai hiljem [[paavst]] [[Hadrianus VI]].

Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena [[prantsuse keel|prantsuse]], lisaks [[itaalia keel|itaalia]], [[saksa keel|saksa]], [[hispaania keel|hispaania]] ning [[ladina keel]]t. Võimalik, et ta rääkis ka [[flaami keel]]t. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. [[Otto von Habsburg]] on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks.&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot; /&gt;

[[Pilt:Armoiries Charles Quint.svg|pisi|vasakul|Karli vapp enne keisriks kroonimist]]

== Valitsusaeg ==
===Esimesed valitsusaastad===
[[Pilt:Jakob Seisenegger 001.jpg|pisi|Karl V koeraga]]
1516. aastal suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast [[Rooma riik|Rooma aega]] ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes [[1520]]. aastal [[Comuneroste ülestõus]], mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti.

Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Karl päris temalt küll probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade [[pankur]]itelt [[Fuggerid|Fuggeritelt]] ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse [[Saksi kuurvürst]]i (1486–1525) [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane.&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot; /&gt; [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1520]] krooniti ta [[Aachen]]is ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), [[Mainzi kuurvürst]] [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks.&lt;ref name=&quot;Gx7Ro&quot; /&gt; Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit &quot;valitud keiser&quot;.

[[1520. aastad|1520.]] ja [[1530. aastad|1530. aastatel]] laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja [[Hernando Cortés]] alistas [[Kesk-Ameerika]]s [[asteegid|asteekide]] riigi. Peagi laienes [[Hispaania koloniaalimpeerium]] ka [[Lõuna-Ameerika]]sse, kus [[Francisco Pizarro]] vallutas [[inkad]]e riigi [[Peruu]]s.

[[1521]]. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused [[Austria]]s. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus [[Osmanite riik|Türgi]] vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine [[Böömi kuningriik|Böömimaa]]l ja [[Ungari kuningriik|Ungari]]s.

Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt [[Itaalia sõda (1521–1526)]] ja [[Itaalia sõjad]]), sest François I püüdis endale haarata Põhja-[[Itaalia]]t, eriti [[Milano hertsogkond]]a, ning Karli käes olevaid Burgundia hertsogiriigi alasid: Madalmaid ja Burgundia vabakrahvkonda (France-Comté't). Karli ja François' vaheline esimene sõda kulmineerus [[24. veebruar]]il [[1525]] [[Pavia lahing]]uga Karli 25. sünnipäeval, milles Prantsuse väed täielikult lüüa said ning kuningas keisri kätte vangi langes. Karl ja tema nõunikud olid ootamatust edust täiesti šokeeritud ning Hispaanias viibinud keiser keelas igasugused võiduparaadid, selle asemel pidas ta patukahetseja riietes tänumissa.&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot; /&gt; Pärast François' ligi aastast vangistust sõlmiti Karlile soodne [[Madridi rahu]], millega koguni Burgundia hertsogkond oleks taastatud, ent Prantsuse kuningas murdis oma lubadusi ning vangist vabanedes keeldus ta rahulepingut täitmast, sest see olnud talle ebaõiglaselt peale surutud. Nii puhkes Karli ja François' vahel peagi uus sõda (vt [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõda (1526–1530)]]).

===Probleemid Lutheri ja paavstiga===
[[Pilt:Junker-Jörg-ML.jpg|pisi|Martin Luther [[1522]]. aastal]]
[[Pilt:Anthony Van Dick - Ritratto equestre dell'imperatore Carlo V - Google Art Project.jpg|pisi|Karl V 1520]]

[[1517]]. aastal oli [[munk]] [[Martin Luther]] enese teadmata alustanud [[reformatsioon]]i, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada [[katoliku kirik]]ut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga [[ketserlus]]t, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu vähendamise osas [[Kirik (institutsioon)|kirikus]]), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas neid minevat vastuollu [[kristlus]]ega.&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot; /&gt; Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses ristisõdu [[Konstantinoopol]]i vabastamiseks, omas kindlaid [[džentelmen]]likke põhimõtteid ja käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest põhimõtetest),&lt;ref name=&quot;feju6&quot; /&gt; ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri [[1521]]. aastal [[Wormsi riigipäev]]al, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, [[riigivanne|riigivande]] alla (mis tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ja pillava eluviisiga suur, [[renessanss|renessans]]i ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendaja [[Jan Hus]]i ketserina hukkamine Böömimaal [[hussiitide sõjad]] ja [[16. sajand]]issegi ulatuva vaenu Böömimaal.

Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk [[Sickingeni vaenus]] ([[1522]]–[[1523]]), kus usu-uuendamisega kaasa läinud [[riigirüütel]] [[Franz von Sickingen]] püüdis vägivaldsete vahendite abil [[Trieri peapiiskop]]pi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg.&lt;ref name=&quot;FlPxW&quot; /&gt; Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti [[Philipp I (Hessen)|Hesseni Philippi]] kaasabil Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga [[1524]]. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid nii, et kõik inimesed peaksid igas mõttes võrdsed olema juba ilmalikus elus, alustasid rahutusi, millest kasvas välja [[Saksa talurahvasõda]] (1524–1525). Sellisest [[anarhism|anarhistlikust]] ja ekstremistlikust puhangust ehmunud Luther asus aga [[aadel|aadlike]] poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. [[Luterlus]]est sai aga Saksa [[riigivürst]]ide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel.&lt;ref name=&quot;FlPxW&quot; /&gt;

Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta [[Kirikuriik]] võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil [[Julius II]]-l (paavst [[1503]]–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane [[Leo X]] (paavst [[1513]]–[[1521]]) andus rohkem [[hedonism]]ile ning toetas kunsti ja [[arhitektuur]]i, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas katoliku kiriku pea mitte lasta tugevneda Habsburgidel, vaid vastukaaluks neile toetada Prantsusmaad ja selle kuningat François'd või hoopis Friedrich Tarka. Siiski ei õnnestunud tal Karli keisriks valimist väärata ning see liitis teda veelgi enam prantslastega. Asjaolud muutusid teatud määral [[1522]]. aastal, mil paavstiks sai Karli endine õpetaja [[Hadrianus VI]] nime all, kuid et ta suri juba järgmisel aastal, siis polnud tema tegevusel kuigi suurt mõju. Järgmine paavst [[Clemens VII]] (paavst [[1523]]–[[1534]], Leo X sarnaselt [[Medici]]te suguvõsa esindaja) oli selgelt Prantsusmaa-meelne ega soovinud katoliku kirikus midagi muuta (ehk siis lasta tekkida võimalusel, et tema võim väheneb), mistõttu protestantlus leidis üha laiemat kõlapinda ning [[Euroopa]] katoliiklik ühtsus kadus lõplikult. Karlil kui katoliikluse kaitsjal oli seetõttu väga raske tegutseda, sest tema soovis pigem olla kahe poole lepitaja kui armutu paavstluse eest võitleja, seda enam, et üleüldine meelestatus Saksamaal oli paavstluse suhtes negatiivne.

===Teine sõda Prantsuse kuningaga ja keisriks kroonimine===
[[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V 02.svg|pisi|350px|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla (Kastiilia), punase (Aragón) ja tumekollasega (Burgundia) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega (Austria) Ferdinand I valdused]]
[[Pilt:Armoiries empereur Charles Quint.png|pisi|Karl V vapp keisrina]]

[[1527]]. aastal puhkes sõda Prantsusmaa kuninga (1515–1547) [[François I]] ja Karli vahel uuesti. Prantsusmaad toetas mitu Itaalia linnriiki, kes kartsid Habsburgide võimu kasvamist, samuti paavst. Itaalia vastu saadeti [[Georg von Frundsberg]]i juhitud palgasõdurite armee, millele palga maksmisega tekkisid aga probleemid. Paavst oli juba valmis alla andma, kuid saamahimulised palgasõdurid sundisid oma ülemusi rünnakut Roomale jätkama, mille tulemuseks oli Karli prestiižile väga halvasti mõjunud ''[[Sacco di Roma]]''. Rooma rüüstati ja paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan [[Suleiman Tore]]da isiklikul juhtimisel [[Viini piiramine (1529)|piirasid]] [[Viin]]i.

Karli tädi, [[Madalmaad]]e asehaldur [[Austria Margarete|Margarethe]] ja François' ema [[Louise de Savoie]] jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud [[Cambrai rahu|Cambrai]] ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl [[Burgundia]] territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest [[Milano]]le ja teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates [[1526]]. aastast tema käes pantvangis olnud Prantsuse kuninga pojad, samuti abiellus Prantsuse kuningas tema õe Eleonorega. Seejärel võis Karl teoks teha oma ammuse unistuse: lasta end paavsti poolt keisriks kroonida. See toimus [[Bologna]]s 1530. aastal ning Karlist sai viimane [[Saksa-Rooma keiser]], kelle paavst kroonis. Tema vend Ferdinand ja tolle järglased võtsid endale ainult valitud keisri tiitli, sest tekkinud luterlaste ja katoliiklaste usulõhe tõttu poleks esimesed paavsti õnnistatud keisrit enam aktsepteerinud.

[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandi]] nimetas Karl [[1531]]. aastal aga [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ehk oma järglaseks Saksa-Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane [[Felipe II]]) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] pärinud ka [[Böömimaa]] ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud.
{{Vaata|Cognaci liiga sõda}}

===Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega===
[[Pilt:CharlesVtit.jpg|pisi|Karl V kodanlasemiljöös [[Tizian]]i maalil]]

1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel [[Speyeri riigipäev]]al välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. [[1529]]. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al, kus [[Philipp Melanchthon]] esitas [[Augsburgi usutunnistus]]e. Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide &quot;tõelisse&quot; kirikusse tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks [[Schmalkaldeni liiga]]. Kuid et Karlil oli soov minna pühasse sõtta türklaste vastu, siis oli ta sunnitud ajutiselt protestantidega leppima. 1530. aasta Augsburgi riigipäev oli lõppenud sisuliselt kompromissiga, luterlikud vürstid võisid kuni kirikukoguni uue usu juurde jääda. Siiski ei rahuldanud see kokkulepe kedagi ja protestandid muutusid keisri suhtes üha jultunumaks ning seda enam, mida kaugemal Karl oli. Kohati hakkasid nad rüüstama katoliiklaste alasid ning nood vastasid samaga.&lt;ref name=&quot;FlPxW&quot; /&gt; Nii tekkisid sisekonfliktid, kuid ametlikku sõda keisri ja protestantide vahel ei tulnud veel 15 aasta jooksul.

===Võitlus Türgi ekspansiooni vastu===

Habsburgid olid Türgi-vastase võitlusega seotud juba ammu, alates [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-st, kes suri [[1439]]. aastal [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastasel sõjaretkel. Keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-ki oli proovinud nende kasvava võimsuse vastu võidelda, kuid tulutult. [[Türgi sultan]]i võim ja valdused kasvasid üha ning [[Balkani poolsaar|Balkan]]i toonane suurim riik Ungari sattus üha suurema löögi alla. Asjad halvenesid kristlaste jaoks veelgi [[1520]]. aastal, mil Türgi sultaniks sai [[Suleiman I|Suleiman Tore]], kes pööras põhitähelepanu just Ungari alistamisele. [[1526]]. aastal võitsid tema juhitud ülekaalukad väed [[Mohácsi lahing]]us ungarlasi ning seejärel langes enamik riigist Suleimani kätte. Allesjäänud osade valitsejaks sai varasema leppe järgi Karli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]], ehkki talle tekkis võistleja, kohalikku päritolu [[János I Zápolya|János Zápolya]]. Too toetus oma nõudlustes Türgile ning lõpuks saigi nende poolt okupeeritud [[Ungari kuningas|Ungari kuningaks]], tema dünastia valitses mõnda aega ka [[Transilvaania]]t. Kahe troonipretendendi võimuvõitlus hõlbustas Türgil Ungari alade enda kätte haaramist.

[[1529]]. aastal tungisid türklased [[Viin]]i alla, piirates selle sisse. Karli väed olid parajasti seotud võitluses [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaaga]] ning Ferdinandi käsutuses olevad jõud olid väikesed. Habsburgide pealinna päästis halb ilm, mis sundis türklased piiramise lõpetama. Kuid oli selge, et õige pea võib situatsioon korduda, ning nii asus Karl ette valmistama vastulööki.

[[François I]] ei saanud keisril lasta saavutada otsustavat võitu [[islam]]i üle, kuna see oleks Karli positsiooni tema suhtes tugevasti parandanud ning võinud asetada Prantsusmaa isolatsiooni. Nii alustas Prantsuse kuningas [[1534]]. aastal keisri vastu taas sõda, ent Karl ise pidas toona olulisemaks võitlust Osmanite vastu, mistõttu ta ründas [[1535]]. aastal Türgi liitlast [[Tuneesia]]t ning vallutas [[Tunis]]e. See oli türklastele küll suur vapustus, kuid uut ristisõda siiski ei järgnenud, kuna Prantsusmaa piiridel läks keisri olukord üha halvemaks. Sellega lõppes sõjategevus Karli ja moslemite vahel, kuid [[1541]]. aastal tungis Karl laevastikuga taas Põhja-Aafrikasse, seekord [[Alžiir]]i alla. Kuid halva ilma ja Türgi liitlase, mereröövli ja [[Alžeeria]] valitseja [[Heir ed-Din Barbarossa]] osava tegutsemise tõttu ei õnnestunud tal seekord midagi saavutada. Türgi liitlaseks oli ka seekord Prantsusmaa, kes lubas Türgi laevastikul eesotsas Barbarossaga oma sadamas talvituda, mis oli toonase kristliku Euroopa ja ka protestantide silmis peaaegu sama, mis ususalgamine ja islamisse üleminek.&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot; /&gt; Seetõttu pidid türklased lõpuks Prantsusmaalt lahkuma ning Karlil õnnestus [[1544]]. aastal Türgiga rahu sõlmida, mis tõi talle teatud kasu. Hiljem Karli ajal olulisi sõdu Türgiga ei toimunud, kuna Suleiman keskendus sõdadele [[Pärsia]]ga.

===Kolmas ja neljas sõda François'ga===
[[Pilt:Franz I und Karl V. (cropped).jpg|pisi|Karl V ja [[François I]] kohtumine [[1540]]. aastal]]

1534. aastal kuulutas Prantsusmaa keisrile taas sõja, ent tõsiseks sõjategevuseks läks alles [[1536]], kui Karl Prantsusmaa vastu isiklikult tegutsema hakkas. Ta ei saavutanud aga erilist edu ning prantslased okupeerisid [[Savoia]]. [[1538]]. aastal sõlmiti [[Nizza rahu]], kusjuures Karl ja François isiklikult kohtusid. Ehkki oli selge, et kumbki valitseja polnud sõja tulemustega rahul (François oli püüdnud tagasi saada oma unistuste linna [[Milano]]t ja Karl soovinud Prantsusmaad otsustavalt lüüa, võimalik, et koguni luua maasilda tema Hispaania ja Itaalia valduste vahel), siis esialgu tundus kahe rivaali mingisugune leppimine võimalikuna. [[1539]]. aastal korraldati koguni Karli reis läbi Prantsusmaa Hispaaniast Madalmaadesse; esimest korda viibis ta pärast keisriks saamist François' maadel rahumeelsetel põhjustel.

Kuid kuninga ja keisri vahelised pinged hakkasid peagi taas kuhjuma. François oli lootnud, et tema poeg ja Karli tütar (või vennatütar) võiksid abielluda ning keiser võiks talle kaasavaraks anda näiteks Milano. Kuid Karl ei kavatsenud rikkast Põhja-Itaaliast loobuda. Selle asemel läänistas ta selle oma pojale Philippile, tulevasele [[Felipe II]]-le. Nii proovis François veel viimast korda Milanot vägivallaga endale saada ning alustas [[1542]]. aastal neljandat ja viimast sõda Karliga. Et tema liitlaseks oli taas Suleiman, siis proovis Karl saada paavstilt toetust pühaks sõjaks usuvaenlaste ja -reetjate vastu, ent kuna ta ise oli taas liidu sõlminud &quot;[[ketser]]ist&quot; Inglise kuninga Henryga, kellega ta vahepeal viimase abielupoliitika pärast tülis ja isegi sõjajalal oli olnud, ning paavst oli ikkagi keisri võimu tugevnemise vastu, siis ta püha isa toetust ei saanud. Sõda kulges aga suhteliselt edutult ning pealegi ei pidanud Henry varem sõlmitud leppest ühiselt Pariisi alla marssida kinni, vaid hakkas selle asemel piirama Põhja-Prantsusmaa linnu. Nii otsustas keiser 1544 sõja lõpetada, et tegeleda üha põletavama probleemiga: protestantlusega.

[[Pilt:Carlos V en Mühlberg, by Titian, from Prado in Google Earth.jpg|pisi|Karl V Mühlbergi lahingus]]

===Ususõjad Saksamaal ja nende tagajärjed===
[[1540. aastad|1540. aastatel]] halvenesid protestantide ja katoliiklaste suhted Saksa-Rooma riigis tunduvalt ning ekspansiivne ja agressiivne luterlus asus mitmest kandist vana usku välja suruma. See toimus kohalike vürstide (eriti Hesseni Philippi ja Saksi [[Johann Friedrich]]i) nõusolekul ja isegi juhtimisel. Selle vastu ei suutnud Karl V tükk aega suurt midagi teha, kuni protestandid läksid lõpuks liiale ning provotseerisid avaliku sõja. Keiser asus oma armee etteotsa ning läks protestante maha suruma, kuna nood olid juba keisri enda aladel katoliiklasi taga kiusanud ning linnu vallutanud. Avalik sõda, mida on nimetatud [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjaks]], puhkes [[1546]]. aastal, mõni kuu pärast Lutheri surma.

[[1547]]. aastal toimus Karli ja protestantide Schmalkaldeni liiga vahel otsustav [[Mühlbergi lahing]], milles keiser saavutas täieliku võidu. Tema triumf oli sedavõrd võimas, et korraks näis olevat võimalik koguni protestante katoliikluse rüppe tagasi tuua: protestantlike vürstide liidrid Hesseni Philipp ja Saksi Johann Friedrich olid tema käes vangis ning ka protestantide mõjukaim teoloog [[Philipp Melanchthon]] oli valmis keisri ja paavstiga lepitust otsima. Kuid reaalne situatsioon ei jätnud selleks siiski kuigivõrd võimalusi: enamik protestantluse ideolooge olid Lutherist tunduvalt radikaalsemad, ka paavst oli leppimatu ning reformatsioonilised sektid olid end juba liiga sügavalt sisse seadnud.&lt;ref name=&quot;FlPxW&quot; /&gt; Pealegi oli keisri võitki saavutatud suurelt osalt temameelsete protestantide toel, kellest silmapaistvaim oli Saksi uus kuurvürst [[Moritz (Saksimaa)|Moritz]]. Mingisugune katse olukorda lahendada küll tehti, lubades [[Trento kirikukogu]]le ka protestandid, kuid see oli pigem sümboolne žest: kumbki pool ei kavatsenudki järgi anda. [[1548]]. aastal kehtestas Karl luterlastele &quot;vaheusundi&quot; ([[Augsburgi interim]]), mis püüdis nende ja katoliiklaste liturgiat ühitada (näiteks lubati neile armulauda mõlemal kujul ja vaimulike abielusid, kuid nõuti ka missade pidamist ja mitmeid teisi katoliiklikke kombetalitusi). Selline lahendus ei rahuldanud tegelikult kumbagi poolt ja riigilinnad [[Magdeburg]] ning [[Bremen]] lükkasid keisri pakutu täielikult tagasi. [[1550]]–[[1551]] toimus esimese piiramine, mille ajal keisrimeelsete protestantide vastuolud keisriga üha süvenesid.

Peagi sai selgeks, et ka relva jõul pole võimalik protestantlust maha suruda. 1551. aasta lõpus algas protestantlike vürstide uus vastuhakk keisrile, mida juhtis Saksi Moritz. Nad sõlmisid liidu Prantsusmaaga ja nende vägi marssis [[1552]]. aasta alguses [[Tirool]]i. Keiser pääses vaid üle noatera vangi langemisest, põgenedes üle mägede [[Villach]]isse. Sama aasta augustis pidi ta Moritzi ja teiste protestantidega sõlmima [[Passau leping]]u, millega protestantlus sisuliselt legaliseeriti. Keiser pidas seda lahendit siiski veel ajutiseks ja tegi ettevalmistusi uueks konfliktiks. Kuid tema sõda Prantsusmaaga kulges eduta ja ka Saksa-Rooma riigis jätkusid siserahutused, mida juhtis Kulmbachi markkrahv [[Albrecht Alkibiades]] ja mille ohvrina langes ka Saksi Moritz. Uueks tõsiseks jõukatsumiseks protestantidega polnud keisril enam vahendeid ega tahet. [[1555]]. aastal lasi ta vend Ferdinandil sõlmida [[Augsburgi usurahu]], mis põlistas Saksamaa konfessionaalse killustatuse. See sündmus oli ilmselt ka viimaseks piisaks keisri kannatuste karikasse ning ta otsustas vana, haige, murtud ja pettunud mehena oma ilmalikust aujärjest loobuda. Teda oli juba aastaid vaevanud [[podagra]], mis vahel ta peaaegu teovõimetuks muutis, samuti oli liiga intensiivne eluviis ta ilmselt lihtsalt läbi kulutanud.&lt;ref name=&quot;T1o35&quot; /&gt;

===Keisri Skandinaavia-poliitika===
Karl V oli otseselt seotud [[Taani]] kuningakojaga, sest tema õde [[Austria Isabella]] abiellus [[1515]]. aastal Taani kuninga [[Christian II]]-ga. Kui kuningas [[1523]]. aastal kukutati, pages abielupaar [[Madalmaad]]esse. Keiser luges oma õemeest ka edaspidi Taani seaduslikuks kuningaks, seda enam, et järgmised Taani valitsejad [[Frederik I]] ja [[Christian III]] olid protestandid. Christian II avantüristlikke plaane oma valduste tagasivõitmiseks keiser siiski ei toetanud, kuid jäi ka pärast viimase vangilangemist [[1531]]. aastal tema seaduslikku trooniõigust toetama. Ise ei olnud tal aga huvi ega vahendeid Christiani võimu taastada, ehkki seda Läänemere-äärsetes riikides vastavalt poliitilisele meelsusele kas oodati või kardeti. [[1542]]. aastal sõlmis keiser viimaks Christian III-ga lepingu, millega tunnustas teda Taani seadusliku valitsejana, see-eest pidi Taani kuningas aga hoiduma sekkumisest Põhja-Saksamaa ja [[Vana-Liivimaa]] asjadesse. Kuningas kohustus ka vabastama Christian II, kuid ometi ei teinud seda.

[[Rootsi]]ga Karl V-l otseseid kontakte polnud, kuid et [[Gustav I]] oli Christian II vaenlane, siis olid suhted temaga pigem vaenulikud. Rootsi sõdis pealegi ka mitmel korral keiserliku vabalinna, hansalinn [[Lübeck]]iga.

===Karl V ja Vana-Liivimaa===
Keisril oli mitmeid kokkupuuteid ka [[Vana-Liivimaa]] poliitikaga. Juba [[1521]]. aastal kinnitas ta Liivimaa piiskopkondade privileegid ning määras nende kaitsjateks [[Taani kuningas|Taani]] kuninga, [[Leedu suurvürst]]i, [[Mecklenburgi hertsog]]id, [[Brandenburgi kuurvürst]]i, [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] [[Preisimaa]]l ja [[Lübeck]]i. Mõni aasta hiljem pidi ta lahendama Preisimaa sekulariseerimise järel tekkinud kõrgmeistrikoha täitmise küsimuse, otsustades [[1527]]. aastal [[Liivi ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]]i asemel anda see [[Saksa meister|Saksa meistrile]]. Samas kinnitas ta juba aasta varem Plettenbergi saamise riigivürstiks ning läänistas talle [[1530]]. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al pidulikult Liivimaa orduvaldused. Karl kohtus ka mõnede Liivimaa valitsejate saadikute, näiteks [[Georg von Ungern]]iga, kellele ta annetas [[Ungurpils]]i (''Pürkeln'') vabahärra tiitli.

[[1540. aastad|1540. aastate]] lõpust alates pöördusid liivimaalased tihti keisri poole palvega aidata neid suureneva Vene ohu vastu. Nii tühistaski Karl [[1548]]. aastal [[Hans Schlitte]]le antud loa saata Venemaale suur sõjandusekspertide ekspeditsioon ja ka liivimaalaste kohustused Türgi sõjaks makse maksta, kuid reaalset abi ta neile anda ei suutnud. Karli valitsusaja lõpus puhkes Liivimaal [[koadjuutorivaenus]], mis ähvardas kujuneda Poola-Liivimaa sõjaks. Selle vältimiseks saatis keiser sinna oma komissarid, kes suutsid pärast Taani saadikute ebaedu konflikti siiski rahumeelselt vahendada. Tüli lahendamise ajaks oli keiser aga avalikust elust juba tagasi tõmbunud.

[[Pilt:Charles V, Holy Roman Emperor.jpg|pisi|Karl V 1520. aastal]]

==Troonist loobumine ja hilisem elu ==
Karl oli võimust loobumist alustanud juba [[1554]]. aastal, kui ta andis poeg Philippile [[Milano]]. Järgmisel aastal loobus ta tema kasuks ka Burgundia hertsogi tiitlist ehk Madalmaadest, 1556. aasta alguses ka Hispaania (Aragóni ja Kastiilia) kuninga kohast. Sama aasta augustis loovutas ta vend Ferdinandile ka Saksa-Rooma valitseja koha, mida riigiseisused tunnustasid küll alles [[1558]]. aasta märtsis. 1556. aasta lõpus asus Karl elama San Jerónimo de Yuste kloostrisse Hispaanias.

Eksiilis ei elanud Karl ülikasinat mungaelu, vaid tema käsutuses oli luksuslikult sisustatud maja, kus ta sai nii [[kunst]]i nautida kui ka tegeleda aiatöö ja mõtisklemisega. Samuti hakkas ta koguma [[kell]]i (mehaanilised kellad said populaarseks just sel ajal). Nii tema poeg [[Felipe II]] kui ka vend Ferdinand palusid tal mitu korda [[poliitika]]sse sekkuda, sest tema autoriteet ja kogemused võisid nende arvates olukorda nende kasuks kallutada, ent Karl ei loobunud [[eksiil]]ist.

1558. aastal korraldas ta mälestusjumalateenistuse oma isa ja vanaisa hingede auks, mida on sageli valesti tõlgendatud leinamissa-müsteeriumina tema enese mälestuseks. Varsti pärast seda ta tervis halvenes (võimalik, et ta sai rabanduse) ning ta suri sama aasta sügisel 58-aastaselt. Esialgu maeti ta kloostri juurde, kuid tema pojapoeg [[Felipe III]] lasi ta [[Madrid]]i lähedale ümber matta.

==Järglased==
Karl oli [[1526]]&amp;ndash;[[1539]] abielus Portugali kuninga [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]] tütre [[Isabella Portugalist|Isabella]]ga, kellega ta sai viis last. Rohkem Karl ei abiellunud, kuid tal oli ka abieluväliseid suhteid ning nendest sündinud lapsi.

Karli ainus täisikka jõudnud seaduslik poeg oli Philipp ([[1527]]&amp;ndash;[[1598]]), kellest sai Hispaania kuningas ja Madalamaade valitseja [[Felipe II]].

Karli teised seaduslikud lapsed olid
*[[Hispaania Maria]] ([[1528]]&amp;ndash;[[1603]]), abiellus [[1548]] oma onupoja ja tulevase Saksa-Rooma keisri [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]]-ga;
*Ferdinand, sündis [[1530]] surnult;
*[[Hispaania Johanna]] ([[1537]]&amp;ndash;[[1573]]), abiellus [[1552]] Portugali printsi Juan Manueliga;
*Johann, sündis [[1539]] surnult.

Tal oli ka kaks väljaspool abielu sündinud last. Neist kuulsaim oli Austria don Juan ([[don Juan de Austria]]; [[1547]]–[[1578]]), kellest sai [[Habsburgide Hispaania|Hispaania]] armee ülemjuhataja ja võiduka [[Lepanto merelahing]]u juht. Tema vanem poolõde [[Parma Margarethe]] ([[1522]]–[[1586]]) mängis aga olulist rolli [[Madalmaade vabadusvõitlus]]e esimeses faasis, olles [[Habsburgide Madalmaad]]e asehaldur.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;69Unb&quot;&gt;[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Habsburg&quot;&gt;[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qlvub&quot;&gt;Seda problemaatikat lahkab veidi Margus Laidre (Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gx7Ro&quot;&gt;[[Heinz Schilling]]. &quot;Aufbruch und Krise&quot;, Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994. Lk 203&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;feju6&quot;&gt;Nii väidab vähemalt Otto von Habsburg (Karl V: Euroopa keiser).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FlPxW&quot;&gt;[[Heinz Schilling]]. &quot;Aufbruch und Krise&quot;, Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T1o35&quot;&gt;Sellisel seisukohal on Otto von Habsburg (Karl V).&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]]. ISBN 5-89920-320-X (köites)
*[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20.
*[[Karl Brandi]]. ''Kaiser Karl V.: Werden und Schicksal einer Persönlichkeit und eines Weltreiches''. [[München]]: Bruckmann, [[1964]].
* [[Geoffrey Parker]]. ''Imperaator. Karl V elulugu''. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2022. Tõlkinud [[Piret Ruustal]]. ISNB 978-9949-688-86-9.

==Välislingid==
{{commons|Charles V, Holy Roman Emperor|Karl V}}
*[http://aeiou.iicm.tugraz.at/aeiou.encyclop.k/k142380.htm Elulugu Austria lehel aeiou] (saksa keeles)

&lt;center&gt;
{{algus}}
&lt;tr&gt;
&lt;td rowspan=3&gt;Eelnev: &lt;br&gt; '''[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]'''&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;'''[[Saksa kuningas]]''' &lt;br&gt;[[1519]]–[[1531]]&lt;/td&gt;
&lt;td rowspan=3&gt;Järgnev: &lt;br&gt; '''[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]''' &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;'''[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keiser]]''' &lt;br&gt; [[1520]]/[[1530]]–[[1556]]&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;'''[[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsog]]'''&lt;br&gt;1519–[[1521]] &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt; Eelnev: &lt;br&gt;'''[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]''' &lt;/td&gt;
&lt;td&gt;'''[[Aragóni kuningate loend|i, Sitsiilia ja Napoli kuningas]]'''&lt;br&gt;[[1516]]–1556&lt;/td&gt;
&lt;td rowspan=4&gt;Järgnev: &lt;br&gt; '''[[Felipe II]]''' &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt; Eelnev:&lt;br&gt;'''[[Juana I]]''' &lt;/td&gt;
&lt;td&gt; '''[[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia kuningas]]''' &lt;br&gt; 1516/[[1555]]&amp;ndash;1556, &lt;br&gt; kuni 1555 ametlikult koos '''Juanaga'''&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt; Eelnev:&lt;br&gt;'''[[Philipp Ilus]]''' &lt;/td&gt;
&lt;td&gt; '''[[Burgundia hertsog]]''' &lt;br&gt; [[1506]]–[[1555]] &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt; Eelnev:&lt;br&gt;'''[[Francesco II Sforza]]''' &lt;/td&gt;
&lt;td&gt; '''[[Milano hertsog]]''' &lt;br&gt; [[1535]]–[[1554]] &lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]|nimi=[[Jeruusalemma kuningas]]|aeg=1516–1554|järgnev=[[Felipe II]]}}
{{lõpp}}

{{B-klassi artikkel}}

[[Kategooria:Habsburgid]]
[[Kategooria:Sündinud 1500]]
[[Kategooria:Surnud 1558]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]]
[[Kategooria:Austria monarhid]]
[[Kategooria:Hispaania monarhid]]
[[Kategooria:Aragóni monarhid]]
[[Kategooria:Kastiilia kuningriik]]
[[Kategooria:Milano hertsogid]]</text>
      <sha1>moph50hhkgmgxwgx09r8dzokeofpetk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voldemar Väli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28293</id>
    <revision>
      <id>7169071</id>
      <parentid>6829451</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:35:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33958-88</username>
        <id>231220</id>
      </contributor>
      <origin>7169071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15615" sha1="lu9rba5v98t9k3fompe8lvk84xd61e5" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib maadlejast; kunstniku kohta vaata artiklit [[Valdemar Väli]]}}
[[Pilt:Voldemar Väli.jpg|pisi|Voldemar Väli (1928)]]
{| align=right class=&quot;wikitable&quot;
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Wrestling pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kreeka-Rooma maadlus]]''' 
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|100px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;gold&quot;| Kuld || [[Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928 Amsterdam]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;bronze&quot;| Pronks || [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936 Berliin]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;#FFE4C4&quot;| 8–12. koht || [[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924 Pariis]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} 
{{Kuldmedal|[[1926. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1926 Riia]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
{{Kuldmedal|[[1927. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1927 Budapest]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
{{Hõbemedal|[[1930. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1930 Stockholm]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
{{Hõbemedal|[[1931. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1931 Praha]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
|}
'''Voldemar Väli''' ([[10. jaanuar]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[13. aprill]] [[1997]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] maadleja, [[olümpiavõitja]] [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] ja -pronks [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]]. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord [[raskejõustik]]us. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid [[Johannes Kotkas|Johannes Kotkale]] (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest.

Klubi: [[Tallinna Sport]]. Elukutselt [[kraana]]juht [[Tallinn]]a [[sadam]]as.

Voldemar Väli pidas kokku üle poole tuhande matši, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda.

Väli kasvas Tallinnas. Sportima hakkas ta [[1920]]. [[Sulgkaal]]lasena oli ta samas kaalus [[Eduard Pütsep]]aga, olles tema harjutus- ja võistluspartner. Väli võistles aastani [[1926]] sulgkaalus, edaspidi [[kergekaal]]us. Kui maadlusviis on nimetamata, võistles ta [[kreeka-rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadlus]]es.

== [[1922]] ==
Väli tuli Eesti meistriks [[sulgkaal]]us [[Reinhold Volt|Reinhold Voldi]] ees ja tunnistati turniiri parimaks maadlejaks. Tiitlit tumestas vaid asjaolu, et Eduard Pütsep ei jõudnud Rootsist halbade jääolude tõttu võistlustele.

== [[1924]] ==
Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus.

Eesti võitis [[Tallinn]]as [[Läti]] 21:15.

[[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudel]] võitis Väli kahes esimeses ringis, kuid siis sai kaks punktikaotust ja langes välja. Eduard Pütsep tuli [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us esimeseks Eesti [[olümpiavõitja]]ks [[maadlus]]es, [[Roman Steinberg]] sai [[keskkaal]]us pronksi.

== [[1926]] ==
Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus.

Eesti võitis Tallinnas Läti 28:8.

Euroopa meistrivõistlustel [[Riia]]s osales 6 kaalus 35 sportlast 7 riigist. Täiskoosseisuga olid platsis Eesti, Läti, [[Saksamaa]] ja [[Tšehhoslovakkia]], 5 mehega [[Rootsi]] ja [[Ungari]], ühega [[Taani]]. Esimest korda võis iga riik igas kaalus välja panna ainult 1 sportlase. Tollane maailma parim maadlusmaa [[Soome]] jäi protestiks kõrvale.

Väli alistas 6 mehe seas [[Erik Malmberg]]i (Rootsi) punktidega, A. Zemani (Tšehhoslovakkia) seljaga, Ambruse (Ungari) punktidega ja [[Ernst Steinig]]i (Saksamaa) punktidega ning tuli Euroopa meistriks rootslase ja sakslase ees.

[[Osvald Käpp]] [[kergekaal]]us ja [[Rudolf Loo]] [[poolraskekaal]]us said hõbemedali. Eesti oli mitteametlikus paremusjärjestuses 7 punktiga kolmas Saksamaa (11) ja Rootsi (9) järel. Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari kogusid 3 punkti, Läti 0. Need olid Eesti esimesed medalid maadluse EM-ilt.

== [[1927]] ==
Eesti võitis [[Praha]]s Tšehhoslovakkia 8:4.

Euroopa meistrivõistlused toimusid [[3. november|3.]]–[[6. november|6. novembrini]] [[Budapest]]is Beketovi [[tsirkus]]es. Soome boikoteeris ikka.

Väli oli avapäeval vaba. Teisel päeval seljatas ta E. Fleischmanni (Tšehhoslovakkia) kolm korda (kohtunik ei lugenud kaht esimest). Kolmandal päeval seljatas ta [[poola]]ka W. Ziolkowski, neljandal [[norra]]lase [[Martin Egeberg]]i ja kullamatšis võitis 3:0 [[Károly Kárpáti]] (Ungari).

Välja kullale lisasid Eduard Pütsep (kärbeskaal) ja [[Albert Kusnets]] (keskkaal) hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid kaks kulda asetasid Ungari ettepoole.

== [[1928]] ==
Väli tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Eesti võitis [[märts]]is Läti 4:2, kaotades kahes raskemas kaalus.

=== Amsterdami olümpiamängud ===
[[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiamängudel]] osales Kreeka-Rooma maadluses 23 maad 107 maadlejaga. Sulgkaalus võitis Väli järjest L. Schlangeri ([[Austria]]) 3:0, F. Kratochvili (Tšehhoslovakkia) 2.57, A. Kameli ([[Egiptus]]) 7.30, K. Karpati (Ungari) 1.30 ja E. Steinigi (Saksamaa) matši teisel poolel. 6. ringis oli ta vaba, lõpuks võitis finaalis Erik Malmbergi (Rootsi) 3:0.

Välja kullale lisandus Osvald Käpa kuld [[vabamaadlus]]e kergekaalus ja Albert Kusnetsi pronks Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus. Mitteametlik paremusjärjestus: 1. Soome 18, 2. Rootsi 11, 3. Saksamaa 8, 4. Eesti 7, 5. [[Šveits]] 6, 6. Ungari 5, 7. [[USA]] 5, 8. [[Prantsusmaa]] 4, 9. [[Kanada]] 4 jne.

== [[1929]] ==
Väli tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Majanduslikel põhjustel ei sõidetud vabamaadluse EM-ile. Kreeka-rooma maadluse EM-ile [[Dortmund]]i Välja ei saadetud.

== [[1930]] ==
Väli tuli [[veebruar]]is Eesti meistriks.

Eesti võitis Tallinnas Läti 4:3. Ka Väli võitis.

Väli tuli Euroopa meistrivõistlustel märtsis [[Stockholm]]is hõbedale. [[Karl Kullisaar]] sai keskkaalus pronksmedali, Eesti oli 5.

Eesti kaotas ilma Väljata [[Helsingi]]s Soomele 6:22. Kergekaalus esindasid Eestit R. Misler ja [[Adalbert Toots]].

== [[1931]] ==
Väli tuli märtsis Eesti meistriks.

Väli tuli Euroopa meistrivõistlustel Prahas hõbedale nagu ka Albert Kusnets [[kergekeskkaal]]us. Väli läbis turniiri kolme selja- ja ühe töövõiduga. 4. ringis tuli töökaotus sakslaselt E. Sperlingilt, kes ka meistriks tuli. J. Põntson, Karl Kullisaar, [[Ago Neo]] ja [[Otto Viikberg]] medalile ei tulnud. Meeskondlikult oli 1. Soome (13), 2. Rootsi (12), 3. Saksamaa (9) ja 4. Eesti (4).

[[Oktoober|Oktoobris]] võitis Eesti Läti 5:2, kusjuures Ago Neo ja [[Kristjan Palusalu|Kristjan Trossmanni]] kõrval tõsteti esile Välja kiiret seljavõitu.

Novembris peetud maavõistlusel Soomega (igast kaalust 2 meest) viigistas Eesti 14:14. Väli nimetati koos Ago Neo ja Kristjan Trossmanniga Eesti parimateks.

== [[1932]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks.
[[1932. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängudest]] jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.

Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.

== [[1933]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

Väljal ei vedanud absoluutselt märtsis Euroopa meistrivõistlustel Helsingis. Talle loositi järjest vastu kõik hilisemad medalimehed, kellest Arild Dahli (Norra) ja [[Einar Karlsson]]i (Rootsi) üle sai ta töövõidu, aga hilisemale võitjale A. Reinile (Soome) kaotas kolmandas ringis ja langes välja. Väli oli 4.

Eesti sai kaks pronksi (Albert Kusnets kergekeskkaalus ja [[Olaf Luiga]] poolraskekaalus). Meeskondlikult oli Eesti 5. Maailmasõdadevahelisel ajal ei saanudki Eesti halvemat kohta.

[[Turaani turniirid|I Turaani turniiri]] [[22. aprill|22.]]–[[24. aprill]]il võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.

Eesti võitis Riias Läti 6:1.

== [[1934]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

II Turaani turniiri Helsingis 18. ja [[19. märts]]il võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes.

Euroopa meistrivõistlustel [[aprill]]is [[Rooma]]s osales kergekaalus 15 meest. Väli võitis avavoorus Einar Karlssoni, kuid sai siis Taani juudilt Abraham Kurlandilt 1:2 kaotuse ja Euroopa meistriks tulnud A. Reinilt seljakaotuse ning langes välja. Ago Neo sai hõbemedali.

Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.

== [[1935]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

[[Kopenhaagen]]i EM-ile Välja ei saadetud. Ago Neo sai pronksmedali.

III Turaani turniiril [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] Tallinnas alistas Eesti täieliku üllatusena Soome 5:2 ja Ungari 6:1. Väli võitis kergekaalu. Võitsid ka [[Edgar Puusepp]], Ago Neo, Olaf Luiga ja [[Kristjan Palusalu]]. [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja Harald Miss kolmandaks. Eesti 18, Soome 14 ja Ungari 10 p. Väli tunnistati turniiri parimaks maadlejaks.

Eesti võitis Riias Läti 5:2.

== [[1936]] ==
Väli tuli Eesti meistriks, kuigi kaotas Adalbert Tootsile.

Eesti võitis Tallinnas Läti 6:1.

=== Berliini olümpiamängud ===
Väli tuli [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängudel]] pronksile. Vastavalt tollastele reeglitele polnud kellelgi lubatud pidada üle 6 matši, olgu võistlejaid palju tahes, ent võistlejaid paaridesse loosinud tšehhi tahtel maadles Väli kõigis 7 voorus, seevastu tema peakonkurendid Koskela ja Herda jäid kaks korda vabaks.

18 võistlejat. I voor. Väli–Arild Dahl (Norra) seljavõit. Heinrich Nettesheim (Saksamaa)–[[Lauri Koskela]] (Soome) 1:2.

II ring. Väli–Nettesheim 3:0. III ring. Väli–Saim Arikan ([[Türgi]]) 3:0. IV ring. Väli–Zbigniew Szajewski (Poola) seljavõit. V ring. Väli–Herbert Olofsson (Rootsi) seljavõit. VI ring. Väli–Koskela 1:2, kuigi Väli oli arvatavasti parem. VII ring. Väli–[[Josef Herda]] (Tšehhoslovakkia) 1:2, millele tribüünid erilise halvakspanuga reageerisid: nii suur oli Välja ülekaal. I Koskela, II Herda, III Väli.

[[Kristjan Palusalu]] sai olümpialt kaks kulda, Ago Neo hõbeda ja pronksi. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10 (3 kulda), 4. Eesti 10 (2 kulda), 5. Saksamaa 10 (0 kulda), 6. USA 9, 7. Türgi 4, 8. Tšehhoslovakkia 4, 9. [[Prantsusmaa]] 3, 10. Läti 2.

== [[1937]] ==
Väli tuli 6. ja [[7. märts]]il [[Viljandi]]s Eesti meistriks Egon Härma ees.

[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Väli võitis A. Reini 2:1. Eesti B-s kaotas Adalbert Toots Lauri Koskelale seljaga ajaga 15.54. Eesti A-s võitsid veel Edgar Puusepp, [[Voldemar Mägi]], Ago Neo ja Kristjan Palusalu.

Eesti võitis Riias Läti 4:3.

Enne Euroopa meistrivõistlusi [[Pariis]]is vigastas Väli Tallinnas jalga, kuid otsustas ikkagi sõita. Arstid tohterdasid teda korralikult. Ta seljatas O. Holingeri (Šveits) ja sai siis 3:0 võidu J. Jaroši üle (Tšehhoslovakkia). Kolmandas ringis hakkas vigastus segama ja Väli kaotas Lauri Koskelale 0:3. Arstide soovitusel katkestas Väli turniiri. Koskela tuligi Euroopa meistriks.

Eestlastest Kristjan Palusalu võitis, Ago Neo oli teine ja Voldemar Mägi kolmas. Meeskondlikult oli I Rootsi 13, II Soome 9. III Saksamaa 9, IV Eesti 6, V Tšehhoslovakkia 4, VI [[Holland]] 1 p.

[[3. oktoober|3. oktoobril]] võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.

== [[1938]] ==
Väli tuli märtsi algul Tallinnas Eesti meistriks tartlase Adalbert Tootsi ja tallinlase J. Talpaku ees.

Maavõistlusel [[14. märts]]il Soomes kaotas nii Väli kui ka Eesti (2:5). Ka Eesti B kaotas Soome B-le 2:5. Võitsid mõlemad kesk- ja raskekaallased.

Euroopa meistrivõistlustel [[24. aprill|24.]]–[[27. aprill]]il Tallinnas seljatas Väli avavoorus türklase Arslan Yeneri 13. minuti lõpul. Teises ringis kaotas ta 0:3 Lauri Koskelale, kes ka meistriks tuli. Rohkem Väli ei võistelnud, kuid sai siiski 4. koha. Arvestades, et hõbedameest H. Nettesheimi oli ta varem kindlalt võitnud (3. G. Andersson Rootsist), on sellest tõesti kahju.

[[Johannes Kotkas]] tuli meistriks, [[Nikolai Karklin]] teiseks ja [[Voldemar Roolaan]] kolmandaks. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 15, 2. Soome 10, 3. Saksamaa 7, 4. Eesti 6, 5. Läti 2.

== [[1939]] ==
Väli tuli [[5. märts|5.]] ja [[6. märts]]il Tallinnas Adalbert Tootsi ees Eesti meistriks.

[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Väli maavõistlusel Soomega Tallinnas Lauri Koskelale 0:3 (nagu ka Adalbert Toots Eesti B-s A. Soinile). Eesti A kaotas Soome A-le 3:4, Eesti B võitis Soome B 4:3. Eesti võitis 3 raskemas kaalus.

Euroopa meistrivõistlustele [[Oslo]]sse [[25. aprill|25.]]–[[28. aprill]]il Väli ei sõitnud. Teda asendanud Adalbert Toots langes välja 3. ringis. Johannes Kotkas võitis, Edgar Puusepp oli teine ja Ago Neo kolmas.

[[19. november|19. novembril]] Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Voldemar Mägi keskkaalus. Võitsid [[Martin Maiste]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Roolaan ja Johannes Kotkas.

== [[1940]] ==
Väli tuli [[2. märts|2.]] ja [[3. märts]]il Eesti meistriks Aat Männise ja Adalbert Tootsi ees. Sellega tuli Voldemar Väli keskkaalus 13. korda järjest Eesti meistriks. Sellist saavutust pole ükski eesti maadleja tema eluajal korrata suutnud. Vabamaadluse keskkaalus on Jaanek Lips tulnud hiljem 21 korda ja raskekaalus [[Kaido Liiva]] ja [[Karl Lõõbas]] 9 korda järjest Eesti meistriks.

[[Aprill]]is võitis Eesti Tallinnas Läti 5:2. Sellega oli Eesti võitnud Läti vastu kõik 14 maavõistlust.

== [[1941]] ==
Eesti ([[Mati Maiste]], [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan]]ile kaotati 3:4. Väljale oli kaelale tekkinud vägev paise, mis maadluse ajal avanes. [[Moskva]] võideti 5:2. Väli kaotas, sest kael oli plaastri all ikka veel hell. Riias võideti Läti 6:1.

== [[1942]] ==
Väli tuli viimast korda Eesti meistriks. Järgmisel aastal loobus ta spordist.

== Pärast sõda ==
Sõja ajal põgenes Väli koos perega [[Rootsi]]. Viimast korda maadles ta [[1945]] Stockholmis eestlaste matšis Stockholmi koondise vastu. Voldemar Väli võitis mitmekordse Rootsi meistri ja olümpiamedalimehe [[Einar Karlsson]]i.

Algul töötas Väli metallitöölisena, hiljem asutas koos abikaasaga nukutehase.

6. juunil 2026 maeti tema ning abikaasa Fernande Adele ümber Kuressaare Kudjape kalmistule. Varem puhkasid nad Stockholmi Raksta kalmistul.

== Kirjandus ==
* [[Tiit Lääne]], &quot;Voldemar Väli&quot;. Sari [[Olümpiavõitjad (sari)|Olümpiavõitjad]]. Kirjastus Tiit Lääne ja [[Eesti Olümpiakomitee|EOK]]. [[Tallinn]] [[2007]], 104 lk

== Välislingid ==
* {{ESBL|id=Voldemar_Väli}}

{{JÄRJESTA:Väli, Voldemar}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:Eesti 1928. aasta suveolümpiamängudel]]
[[Kategooria:Eesti 1936. aasta suveolümpiamängudel]]
[[Kategooria:Kuressaarest pärit sportlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>lu9rba5v98t9k3fompe8lvk84xd61e5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169072</id>
      <parentid>7169071</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:36:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33958-88</username>
        <id>231220</id>
      </contributor>
      <origin>7169072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15616" sha1="8egobd0gw0oc9x83wu8rsj7h4yqnrgz" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib maadlejast; kunstniku kohta vaata artiklit [[Valdemar Väli]]}}
[[Pilt:Voldemar Väli.jpg|pisi|Voldemar Väli (1928)]]
{| align=right class=&quot;wikitable&quot;
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Wrestling pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kreeka-Rooma maadlus]]''' 
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|100px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;gold&quot;| Kuld || [[Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928 Amsterdam]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;bronze&quot;| Pronks || [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936 Berliin]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;#FFE4C4&quot;| 8–12. koht || [[Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924 Pariis]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} 
{{Kuldmedal|[[1926. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1926 Riia]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
{{Kuldmedal|[[1927. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1927 Budapest]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
{{Hõbemedal|[[1930. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1930 Stockholm]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
{{Hõbemedal|[[1931. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1931 Praha]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
|}
'''Voldemar Väli''' ([[10. jaanuar]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[13. aprill]] [[1997]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] maadleja, [[olümpiavõitja]] [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] ja -pronks [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]]. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord [[raskejõustik]]us. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid [[Johannes Kotkas|Johannes Kotkale]] (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest.

Klubi: [[Tallinna Sport]]. Elukutselt [[kraana]]juht [[Tallinn]]a [[sadam]]as.

Voldemar Väli pidas kokku üle poole tuhande matši, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda.

Väli kasvas Tallinnas. Sportima hakkas ta [[1920]]. [[Sulgkaal]]lasena oli ta samas kaalus [[Eduard Pütsep]]aga, olles tema harjutus- ja võistluspartner. Väli võistles aastani [[1926]] sulgkaalus, edaspidi [[kergekaal]]us. Kui maadlusviis on nimetamata, võistles ta [[kreeka-rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadlus]]es.

== [[1922]] ==
Väli tuli Eesti meistriks [[sulgkaal]]us [[Reinhold Volt|Reinhold Voldi]] ees ja tunnistati turniiri parimaks maadlejaks. Tiitlit tumestas vaid asjaolu, et Eduard Pütsep ei jõudnud Rootsist halbade jääolude tõttu võistlustele.

== [[1924]] ==
Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus.

Eesti võitis [[Tallinn]]as [[Läti]] 21:15.

[[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudel]] võitis Väli kahes esimeses ringis, kuid siis sai kaks punktikaotust ja langes välja. Eduard Pütsep tuli [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us esimeseks Eesti [[olümpiavõitja]]ks [[maadlus]]es, [[Roman Steinberg]] sai [[keskkaal]]us pronksi.

== [[1926]] ==
Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus.

Eesti võitis Tallinnas Läti 28:8.

Euroopa meistrivõistlustel [[Riia]]s osales 6 kaalus 35 sportlast 7 riigist. Täiskoosseisuga olid platsis Eesti, Läti, [[Saksamaa]] ja [[Tšehhoslovakkia]], 5 mehega [[Rootsi]] ja [[Ungari]], ühega [[Taani]]. Esimest korda võis iga riik igas kaalus välja panna ainult 1 sportlase. Tollane maailma parim maadlusmaa [[Soome]] jäi protestiks kõrvale.

Väli alistas 6 mehe seas [[Erik Malmberg]]i (Rootsi) punktidega, A. Zemani (Tšehhoslovakkia) seljaga, Ambruse (Ungari) punktidega ja [[Ernst Steinig]]i (Saksamaa) punktidega ning tuli Euroopa meistriks rootslase ja sakslase ees.

[[Osvald Käpp]] [[kergekaal]]us ja [[Rudolf Loo]] [[poolraskekaal]]us said hõbemedali. Eesti oli mitteametlikus paremusjärjestuses 7 punktiga kolmas Saksamaa (11) ja Rootsi (9) järel. Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari kogusid 3 punkti, Läti 0. Need olid Eesti esimesed medalid maadluse EM-ilt.

== [[1927]] ==
Eesti võitis [[Praha]]s Tšehhoslovakkia 8:4.

Euroopa meistrivõistlused toimusid [[3. november|3.]]–[[6. november|6. novembrini]] [[Budapest]]is Beketovi [[tsirkus]]es. Soome boikoteeris ikka.

Väli oli avapäeval vaba. Teisel päeval seljatas ta E. Fleischmanni (Tšehhoslovakkia) kolm korda (kohtunik ei lugenud kaht esimest). Kolmandal päeval seljatas ta [[poola]]ka W. Ziolkowski, neljandal [[norra]]lase [[Martin Egeberg]]i ja kullamatšis võitis 3:0 [[Károly Kárpáti]] (Ungari).

Välja kullale lisasid Eduard Pütsep (kärbeskaal) ja [[Albert Kusnets]] (keskkaal) hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid kaks kulda asetasid Ungari ettepoole.

== [[1928]] ==
Väli tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Eesti võitis [[märts]]is Läti 4:2, kaotades kahes raskemas kaalus.

=== Amsterdami olümpiamängud ===
[[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiamängudel]] osales Kreeka-Rooma maadluses 23 maad 107 maadlejaga. Sulgkaalus võitis Väli järjest L. Schlangeri ([[Austria]]) 3:0, F. Kratochvili (Tšehhoslovakkia) 2.57, A. Kameli ([[Egiptus]]) 7.30, K. Karpati (Ungari) 1.30 ja E. Steinigi (Saksamaa) matši teisel poolel. 6. ringis oli ta vaba, lõpuks võitis finaalis Erik Malmbergi (Rootsi) 3:0.

Välja kullale lisandus Osvald Käpa kuld [[vabamaadlus]]e kergekaalus ja Albert Kusnetsi pronks Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus. Mitteametlik paremusjärjestus: 1. Soome 18, 2. Rootsi 11, 3. Saksamaa 8, 4. Eesti 7, 5. [[Šveits]] 6, 6. Ungari 5, 7. [[USA]] 5, 8. [[Prantsusmaa]] 4, 9. [[Kanada]] 4 jne.

== [[1929]] ==
Väli tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Majanduslikel põhjustel ei sõidetud vabamaadluse EM-ile. Kreeka-rooma maadluse EM-ile [[Dortmund]]i Välja ei saadetud.

== [[1930]] ==
Väli tuli [[veebruar]]is Eesti meistriks.

Eesti võitis Tallinnas Läti 4:3. Ka Väli võitis.

Väli tuli Euroopa meistrivõistlustel märtsis [[Stockholm]]is hõbedale. [[Karl Kullisaar]] sai keskkaalus pronksmedali, Eesti oli 5.

Eesti kaotas ilma Väljata [[Helsingi]]s Soomele 6:22. Kergekaalus esindasid Eestit R. Misler ja [[Adalbert Toots]].

== [[1931]] ==
Väli tuli märtsis Eesti meistriks.

Väli tuli Euroopa meistrivõistlustel Prahas hõbedale nagu ka Albert Kusnets [[kergekeskkaal]]us. Väli läbis turniiri kolme selja- ja ühe töövõiduga. 4. ringis tuli töökaotus sakslaselt E. Sperlingilt, kes ka meistriks tuli. J. Põntson, Karl Kullisaar, [[Ago Neo]] ja [[Otto Viikberg]] medalile ei tulnud. Meeskondlikult oli 1. Soome (13), 2. Rootsi (12), 3. Saksamaa (9) ja 4. Eesti (4).

[[Oktoober|Oktoobris]] võitis Eesti Läti 5:2, kusjuures Ago Neo ja [[Kristjan Palusalu|Kristjan Trossmanni]] kõrval tõsteti esile Välja kiiret seljavõitu.

Novembris peetud maavõistlusel Soomega (igast kaalust 2 meest) viigistas Eesti 14:14. Väli nimetati koos Ago Neo ja Kristjan Trossmanniga Eesti parimateks.

== [[1932]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks.
[[1932. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängudest]] jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.

Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.

== [[1933]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

Väljal ei vedanud absoluutselt märtsis Euroopa meistrivõistlustel Helsingis. Talle loositi järjest vastu kõik hilisemad medalimehed, kellest Arild Dahli (Norra) ja [[Einar Karlsson]]i (Rootsi) üle sai ta töövõidu, aga hilisemale võitjale A. Reinile (Soome) kaotas kolmandas ringis ja langes välja. Väli oli 4.

Eesti sai kaks pronksi (Albert Kusnets kergekeskkaalus ja [[Olaf Luiga]] poolraskekaalus). Meeskondlikult oli Eesti 5. Maailmasõdadevahelisel ajal ei saanudki Eesti halvemat kohta.

[[Turaani turniirid|I Turaani turniiri]] [[22. aprill|22.]]–[[24. aprill]]il võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.

Eesti võitis Riias Läti 6:1.

== [[1934]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

II Turaani turniiri Helsingis 18. ja [[19. märts]]il võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes.

Euroopa meistrivõistlustel [[aprill]]is [[Rooma]]s osales kergekaalus 15 meest. Väli võitis avavoorus Einar Karlssoni, kuid sai siis Taani juudilt Abraham Kurlandilt 1:2 kaotuse ja Euroopa meistriks tulnud A. Reinilt seljakaotuse ning langes välja. Ago Neo sai hõbemedali.

Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.

== [[1935]] ==
Väli tuli Eesti meistriks.

[[Kopenhaagen]]i EM-ile Välja ei saadetud. Ago Neo sai pronksmedali.

III Turaani turniiril [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] Tallinnas alistas Eesti täieliku üllatusena Soome 5:2 ja Ungari 6:1. Väli võitis kergekaalu. Võitsid ka [[Edgar Puusepp]], Ago Neo, Olaf Luiga ja [[Kristjan Palusalu]]. [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja Harald Miss kolmandaks. Eesti 18, Soome 14 ja Ungari 10 p. Väli tunnistati turniiri parimaks maadlejaks.

Eesti võitis Riias Läti 5:2.

== [[1936]] ==
Väli tuli Eesti meistriks, kuigi kaotas Adalbert Tootsile.

Eesti võitis Tallinnas Läti 6:1.

=== Berliini olümpiamängud ===
Väli tuli [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängudel]] pronksile. Vastavalt tollastele reeglitele polnud kellelgi lubatud pidada üle 6 matši, olgu võistlejaid palju tahes, ent võistlejaid paaridesse loosinud tšehhi tahtel maadles Väli kõigis 7 voorus, seevastu tema peakonkurendid Koskela ja Herda jäid kaks korda vabaks.

18 võistlejat. I voor. Väli–Arild Dahl (Norra) seljavõit. Heinrich Nettesheim (Saksamaa)–[[Lauri Koskela]] (Soome) 1:2.

II ring. Väli–Nettesheim 3:0. III ring. Väli–Saim Arikan ([[Türgi]]) 3:0. IV ring. Väli–Zbigniew Szajewski (Poola) seljavõit. V ring. Väli–Herbert Olofsson (Rootsi) seljavõit. VI ring. Väli–Koskela 1:2, kuigi Väli oli arvatavasti parem. VII ring. Väli–[[Josef Herda]] (Tšehhoslovakkia) 1:2, millele tribüünid erilise halvakspanuga reageerisid: nii suur oli Välja ülekaal. I Koskela, II Herda, III Väli.

[[Kristjan Palusalu]] sai olümpialt kaks kulda, Ago Neo hõbeda ja pronksi. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10 (3 kulda), 4. Eesti 10 (2 kulda), 5. Saksamaa 10 (0 kulda), 6. USA 9, 7. Türgi 4, 8. Tšehhoslovakkia 4, 9. [[Prantsusmaa]] 3, 10. Läti 2.

== [[1937]] ==
Väli tuli 6. ja [[7. märts]]il [[Viljandi]]s Eesti meistriks Egon Härma ees.

[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Väli võitis A. Reini 2:1. Eesti B-s kaotas Adalbert Toots Lauri Koskelale seljaga ajaga 15.54. Eesti A-s võitsid veel Edgar Puusepp, [[Voldemar Mägi]], Ago Neo ja Kristjan Palusalu.

Eesti võitis Riias Läti 4:3.

Enne Euroopa meistrivõistlusi [[Pariis]]is vigastas Väli Tallinnas jalga, kuid otsustas ikkagi sõita. Arstid tohterdasid teda korralikult. Ta seljatas O. Holingeri (Šveits) ja sai siis 3:0 võidu J. Jaroši üle (Tšehhoslovakkia). Kolmandas ringis hakkas vigastus segama ja Väli kaotas Lauri Koskelale 0:3. Arstide soovitusel katkestas Väli turniiri. Koskela tuligi Euroopa meistriks.

Eestlastest Kristjan Palusalu võitis, Ago Neo oli teine ja Voldemar Mägi kolmas. Meeskondlikult oli I Rootsi 13, II Soome 9. III Saksamaa 9, IV Eesti 6, V Tšehhoslovakkia 4, VI [[Holland]] 1 p.

[[3. oktoober|3. oktoobril]] võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.

== [[1938]] ==
Väli tuli märtsi algul Tallinnas Eesti meistriks tartlase Adalbert Tootsi ja tallinlase J. Talpaku ees.

Maavõistlusel [[14. märts]]il Soomes kaotas nii Väli kui ka Eesti (2:5). Ka Eesti B kaotas Soome B-le 2:5. Võitsid mõlemad kesk- ja raskekaallased.

Euroopa meistrivõistlustel [[24. aprill|24.]]–[[27. aprill]]il Tallinnas seljatas Väli avavoorus türklase Arslan Yeneri 13. minuti lõpul. Teises ringis kaotas ta 0:3 Lauri Koskelale, kes ka meistriks tuli. Rohkem Väli ei võistelnud, kuid sai siiski 4. koha. Arvestades, et hõbedameest H. Nettesheimi oli ta varem kindlalt võitnud (3. G. Andersson Rootsist), on sellest tõesti kahju.

[[Johannes Kotkas]] tuli meistriks, [[Nikolai Karklin]] teiseks ja [[Voldemar Roolaan]] kolmandaks. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 15, 2. Soome 10, 3. Saksamaa 7, 4. Eesti 6, 5. Läti 2.

== [[1939]] ==
Väli tuli [[5. märts|5.]] ja [[6. märts]]il Tallinnas Adalbert Tootsi ees Eesti meistriks.

[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Väli maavõistlusel Soomega Tallinnas Lauri Koskelale 0:3 (nagu ka Adalbert Toots Eesti B-s A. Soinile). Eesti A kaotas Soome A-le 3:4, Eesti B võitis Soome B 4:3. Eesti võitis 3 raskemas kaalus.

Euroopa meistrivõistlustele [[Oslo]]sse [[25. aprill|25.]]–[[28. aprill]]il Väli ei sõitnud. Teda asendanud Adalbert Toots langes välja 3. ringis. Johannes Kotkas võitis, Edgar Puusepp oli teine ja Ago Neo kolmas.

[[19. november|19. novembril]] Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Voldemar Mägi keskkaalus. Võitsid [[Martin Maiste]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Roolaan ja Johannes Kotkas.

== [[1940]] ==
Väli tuli [[2. märts|2.]] ja [[3. märts]]il Eesti meistriks Aat Männise ja Adalbert Tootsi ees. Sellega tuli Voldemar Väli keskkaalus 13. korda järjest Eesti meistriks. Sellist saavutust pole ükski eesti maadleja tema eluajal korrata suutnud. Vabamaadluse keskkaalus on Jaanek Lips tulnud hiljem 21 korda ja raskekaalus [[Kaido Liiva]] ja [[Karl Lõõbas]] 9 korda järjest Eesti meistriks.

[[Aprill]]is võitis Eesti Tallinnas Läti 5:2. Sellega oli Eesti võitnud Läti vastu kõik 14 maavõistlust.

== [[1941]] ==
Eesti ([[Mati Maiste]], [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan]]ile kaotati 3:4. Väljale oli kaelale tekkinud vägev paise, mis maadluse ajal avanes. [[Moskva]] võideti 5:2. Väli kaotas, sest kael oli plaastri all ikka veel hell. Riias võideti Läti 6:1.

== [[1942]] ==
Väli tuli viimast korda Eesti meistriks. Järgmisel aastal loobus ta spordist.

== Pärast sõda ==
Sõja ajal põgenes Väli koos perega [[Rootsi]]. Viimast korda maadles ta [[1945]] Stockholmis eestlaste matšis Stockholmi koondise vastu. Voldemar Väli võitis mitmekordse Rootsi meistri ja olümpiamedalimehe [[Einar Karlsson]]i.

Algul töötas Väli metallitöölisena, hiljem asutas koos abikaasaga nukutehase.

6. juunil 2026 maeti tema ning abikaasa Fernande Adele ümber Kuressaare Kudjape kalmistule. Varem puhkasid nad Stockholmi Racksta kalmistul.

== Kirjandus ==
* [[Tiit Lääne]], &quot;Voldemar Väli&quot;. Sari [[Olümpiavõitjad (sari)|Olümpiavõitjad]]. Kirjastus Tiit Lääne ja [[Eesti Olümpiakomitee|EOK]]. [[Tallinn]] [[2007]], 104 lk

== Välislingid ==
* {{ESBL|id=Voldemar_Väli}}

{{JÄRJESTA:Väli, Voldemar}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:Eesti 1928. aasta suveolümpiamängudel]]
[[Kategooria:Eesti 1936. aasta suveolümpiamängudel]]
[[Kategooria:Kuressaarest pärit sportlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>8egobd0gw0oc9x83wu8rsj7h4yqnrgz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Hint</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28573</id>
    <revision>
      <id>7168829</id>
      <parentid>7120330</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:29:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid temalt ja tema kohta */</comment>
      <origin>7168829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11432" sha1="kh3jpueqrf2prerecb7r0v5nekzd8vg" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}

'''Johannes Hint''' ('''Johannes Rudolf Hint'''; [[20. september]] [[1914]] [[Kuusnõmme]] küla, Lümmada vald, [[Saaremaa]] – [[5. september]] [[1985]] [[Keskvangla|Patarei vangla]], [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[tehnikateadlane]], [[tehnikateaduste doktor]] ([[1963]]).

Johannes Hindi peamine leiutis oli [[ehitusmaterjalid|ehitusmaterjal]] [[silikaltsiit]], mille ta töötas välja desintegraatormenetlust rakendades. 

==Elulugu==
Ta lõpetas [[1933]]. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i (õppis reaalharus)&lt;ref name=&quot;4Bl1c&quot; /&gt;. Aastatel [[1933]]–[[1934]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is matemaatikat ja [[1935]]–[[1936]] samas tehnikateaduskonnas ehitust.&lt;ref name=&quot;VqfKS&quot; /&gt; [[1941]]. aastal lõpetas ta ehitusinsenerina [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika]] ja [[Tallinna Üliõpilaskonna Esindus]]e liige.

Aastatel 1940–1941 oli ta Natsionaliseerimise Peakomitee ehitusettevõtete nõunik ja Tallinna linna kommunaalosakonna juhataja, 1941–1943 sakslaste poolt vangistatuna laagris, põgenes Soome, kus uuesti arreteeriti, 1945 tagastati Nõukogude Liidule. 

Aastail [[1961]]–[[1966]] juhtis ta [[Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Üleliiduline Instituut|Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Üleliidulist Instituuti]] ja [[1974]]–[[1981]] konstrueerimis- ja tehnoloogiabürood [[Desintegraator]]. Viimase ja [[Austria]] sõsarfirma [[Simmering-Graz-Paucker]] baasil moodustati [[1977]]. aastal rahvusvaheline ühisettevõte [[Dessim]].

Johannes Hint vahistati [[13. november|13. novembril]] [[1981]] fabritseeritud süüdistuste alusel. Pikk kohtuprotsess kestis 21. [[märts|märtsist]] kuni 22. [[detsember|detsembrini]] [[1983]]. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti Johannes Hint süüdi mitmesugustes ametialastes kuritegudes. Karistuseks mõisteti 15 aastat vabaduse kaotust. [[Riiklik autasu|Riiklikud autasud]], [[aunimetus]], [[Teaduskraad|teaduskraadid]] ja teaduslik kutse võeti talt kohtu taotlusel ära. 

Johannes Hint suri [[Patarei vangla]] haiglas südameinfarkti tagajärjel&lt;ref name=&quot;sopUk&quot; /&gt; [[5. september|5. septembril]] [[1985]] ja on maetud [[Metsakalmistu]]le. [[NSV Liidu Ülemkohus]] rehabiliteeris ta [[25. aprill]]il [[1989]] täielikult; postuumselt taastati tema aunimetused, teaduskraadid ja tagastati osa konfiskeeritud vara.

== Teaduslik ja praktiline tegevus ==
Manipuleerides aastakümneid [[löökveski]] – desintegraatoriga, leiutas ta [[Aine (füüsika)|aineid]] ergastades uusi materjale ja andis ammutuntud materjalidele uusi omadusi, avastas uusi energiaallikaid ning isegi uusi [[loodusseadus]]i.{{lisa viide}} Näiteks täiendas ta [[Albert Einstein]]i [[mass]]i ja [[energia]]t seostavat valemit.{{lisa viide}}

Hint esitas uudseid seisukohti materjalide [[löökpurunemine|löökpurunemise]] ja kaasnevate [[mehhanokeemia|mehhanokeemiliste]] nähtuste kohta, pannes sellega aluse silikaltsiidikoolkonnale. Ta leiutas [[autoklaav]]sete ehitusmaterjalide tootmise [[desintegraatormenetlus]]e ja evitas selle tootmisse.{{lisa viide}} Vastavaid ehitusmaterjalide tehaseid projekteeriti Eestis ning rajati kümnete viisi [[NSV Liit|NSV Liidus]], [[Jaapan]]is, [[Itaalia]]s ja mujal.{{lisa viide}}

Peale ehitusmaterjalide tootmise tegelesid tema rajatud ettevõtted ja organisatsioonid eelkõige universaalse desintegraator-aktivaator- ehk UDA-tehnoloogia evitamise ja levitamisega. Ta lõi desintegraator-aktivaatori kui universaalse tootmisagregaadi teooria.

Aastail [[1978]]–[[1981]] alustas Desintegraator biotehnoloogiliste produktide katsetootmist. Eriti suure menu saavutasid bioaktiivseid aineid sisaldavad toiduhüdrolüsaadid, mis saavutasid kõmulise imerohu kuulsuse ja mida eksporditi nii Nõukogude Liitu kui ka läänemaadesse. Vähemalt kahe puhul ([[Urmas Altmeri|Urmas Altmere]] loodud [[AU-8|AU-8]] ja [[I-1 (toidulisand)|I-1]]) salastati nende raviomadused ning pärast Johannes Hindi represseerimist peatati ka tootmine. Tänapäeval oleksid need vähemalt toidulisandina tunnustatud ning nagu ajakirjanik [[Siim Kallas]] aastal [[1988]] [[Rahva Hääl]]es kinnitas, edestasid sellised biojuuretised Läänes mõni aasta hiljem puhkenud [[toitumisteraapia]] buumi.

Tema nimel on üle 200 teaduspublikatsiooni, 62 [[leiutis]]t, 28 [[patent]]i, viimaseid muuhulgas Venemaal, Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis jm.

== Poliitiline tegevus ==
Astunud 1940 vanema venna [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] mõjul [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Parteisse]], kujunes Johannes Hint [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks [[sotsialistlik riik|sovetlikus süsteemis]] sügavalt pettunud [[vabamõtleja]]ks, kes ei varjanud oma vaateid tuttavate ega kaastööliste ees. Tal oli sidemeid vastupanurühmituse [[Eesti Demokraatlik Liikumine]] tegelastega.

== Tunnustus ==
*[[1949]] – [[Nõukogude Eesti preemia]]
*[[1964]] – [[Eesti NSV teeneline teadlane]]
*[[1962]] – [[Lenini preemia|Lenini teaduspreemia]]

== Teoseid temalt ja tema kohta ==
Tema elukäigu ja kohtuprotsessi ainetel on [[Mati Unt]] kirjutanud filmistsenaariumi &quot;Desintegraator&quot;, mis on ilmunud ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1997]], nr 7–8. Ta esineb vene kirjaniku ja stsenaristi [[Oskar Kurganov]]i mitme raamatu kangelasena, muu hulgas nime Johannes Leht all.

Hint on 1985. aastal kirjutanud [[Rummu vangla|Rummu vanglas]] &quot;[[Ttestament inimkonnale]]&quot;.&lt;ref&gt;[http://ruhnlane.blogspot.com ruhnlase blogi: &quot;Mõned pildid&quot;]. 16. veebruar 2018.&lt;/ref&gt;

[[Andres Sööt]] on teinud dokumentaalfilmi &quot;Johannes Hindist&quot; ([[1989]]).

[[Mati Talvik]] on teinud temast [[Eesti Televisioon]]is kevadel [[2006]] kaheosalise saate &quot;Desintegraator&quot; sarjas &quot;Projekt: EI!&quot;

Johannes Hindi enda poliitilisi kirjutisi on avaldatud põrandaaluses ajakirjas [[Eesti Demokraat]] (Aivars Krauklise varjunime all aastal 1974) ja kogumikus &quot;[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]&quot; (aastail 1987–1988). Hindi &quot;Viimaseid mõtteid inimkonnale&quot; (1985) on tsiteerinud Lääne [[välisringhääling]]. Alates 2006. aastast on Hindi töid taasavaldatud veebis.&lt;ref name=&quot;cfXVr&quot; /&gt;

* &quot;Mõningate XX sajandi ausate inimeste [[tragöödia]]&quot; ([[1969]]–[[1974]] kirjutatud traktaat). Kogupikkuses vt [https://web.archive.org/web/20070926225110/http://si.kongress.ee/?a=page&amp;page=42f148f574ce33235efe9&amp;subpage=450f1177036f5046ff61f]; katkendeid – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1988, nr 11, lk 82–87 
* Johannes Hint, &quot;Viimaseid mõtteid inimkonnale&quot; – Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis, XX (1985). Stk, 1988, lk 674–675.&lt;ref name=&quot;GX1vb&quot; /&gt;
* &quot;Elu piirpingel&quot; (katkendeid mälestustest) – [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], [[12. oktoober]] [[1992]] – [[11. jaanuar]] [[1993]]

== Isiklikku ==
Tema vend oli kirjanik [[Aadu Hint]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4Bl1c&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.syg.edu.ee/ajalugu/14-16_lend.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-06-22 |arhiivimisaeg=2009-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090830212904/http://www.syg.edu.ee/ajalugu/14-16_lend.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VqfKS&quot;&gt;Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk. 161 (Matr. nr. 13243: Hint, Johannes Rudolph)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sopUk&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/kuum/ekspressi-suur-lugu-saarlasest-kaheksakordse-maailmameistri-maadlus-kgbga?id=75725333 EKSPRESSI SUUR LUGU: Saarlasest kaheksakordse maailmameistri maadlus KGBga], ekspress.delfi.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cfXVr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070926225259/http://si.kongress.ee/?a=page&amp;page=42eff603e747714bb3f77&amp;subpage=451123c2c264454a7e708]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GX1vb&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070926224407/http://si.kongress.ee/?a=page&amp;page=42f148f574ce33235efe9&amp;subpage=4511170478716334dad7b]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Siim Kallas]], &quot;Materjali purunemine&quot; – Rahva Hääl [[11. mai|11.]]–[[24. mai]] 1988
* [[Jüri Rätsep]], &quot;On aeg selgitada tõde&quot; (J. Hindi kaitsja ülevaade kohtuprotsessist) – [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=3421 Vikerkaar 1988], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34388 nr 6, lk 87–92] ja [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34389 nr 7, lk 89–94]
* [[Mart Soidro]], &quot;Milleks küll sündisin sel ajal...&quot; (intervjuu J. Hindi tütre Pille Paega) – [[Edasi]] [[21. mai]] 1989, lk 5
* [[Aivar Kull]], [http://www.postimees.ee/leht/97/10/10/kultuur.htm#teine &quot;Unt ja Hint&quot; (Johannes Hindist kirjutatud Mati Undi filmistsenaariumi &quot;Desintegraator&quot; arvustus)] – Postimees 10. oktoober 1997; ilmunud ka A. Kulli kriitikakogumikus &quot;Kulli pilk&quot;, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2005]], lk 233–234
* [[Heino Joosti]], &quot;Meenutades Johannes Hinti&quot; – &quot;[[Liivika]] album 1999&quot;, Tallinn [[1999]], lk 22–35.
* &quot;Tõsipilte&quot; eesti rahva elust. Eesti Päevaleht, 4. veebruar 1945, nr 5, lk 8.
* [[Holger Kaljulaid]], &quot;Johannes Hint: Ühe XX sajandi ausa mehe tragöödia&quot; – [[Kultuur ja Elu]], [[2006]], nr 3, lk 38–43.[http://kultuur.elu.ee//ke485_hint.htm]
* [[Alo Lõhmus]], &quot;Rüütel võinuks mu isa koju surema lubada!&quot; – [[Eesti Ekspress]], 14.08.2006. 
* [[Alo Lõhmus]], &quot;Rüütel käsutas KGB Desintegraatori kallale&quot; – [[Eesti Ekspress]], 29.08.2006. 
* Oskar Kurganov (Оскар Курганов), &quot;Сердца и камни&quot; (Südamed ja kivid). [[Moskva]], [[1971]], 232 lk
* Oskar Kurganov (Оскар Курганов), &quot;Дело Хинта: повесть–быль&quot; (Hindi kriminaalasi: jutustus tõestisündinud loost). Moskva, [[2001]], 315 lk
* [[Aarne Ruben]], [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=6678 Kui asju juhtis &quot;raudteemees&quot;], [[Maaleht]], 14. september 2006.

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/163438 Päevakava: Johannes Hint ja Lenini preemia] 21. aprill 1962
* [[Lembit Lauri]], [http://arhiiv.err.ee/vaata/11620 Kirjutamata memuaare: Johannes Hint. 01] Fonoteegi number: ASCDR-4397.1. 22. juuli 1979
* [[Lembit Lauri]], [http://arhiiv.err.ee/vaata/11621 Kirjutamata memuaare: Johannes Hint. 02] Fonoteegi number: ASCDR-4397.2. 5. august 1979
* Mati Kiirend, [http://web.archive.org/web/20070813191555/http://si.kongress.ee/?a=page&amp;page=42f148f574ce33235efe9&amp;subpage=450efae90d2fa052cd48c 3. august 2007, Kommentaare Johannes Hindi kohtuprotsessi juurde] 21. detsember 1983
* [http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=13728096 Rüütel käsutas KGB Desintegraatori kallale] 31. august 2006
* [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=6685 Raukas, Hint polnud püha Johannes] &lt;!-- selle aadressiga pole kirjutis kättesaadav --&gt;
* [http://web.archive.org/web/20070610075206/http://si.kongress.ee/?a=page&amp;page=42eff603e747714bb3f77&amp;subpage=450f08ab0122a751a6384 Akadeemik Raukas tormas kaitsma kommunistliku justiitsmõrva käivitajat] SI-278, 18. september 2006

{{JÄRJESTA:Hint, Johannes}}
[[Kategooria:Eesti leiutajad]]
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1914]]
[[Kategooria:Surnud 1985]]</text>
      <sha1>kh3jpueqrf2prerecb7r0v5nekzd8vg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Angela Merkel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30585</id>
    <revision>
      <id>7168849</id>
      <parentid>6954385</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:07:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4811" sha1="5ms5lc9rdojq94thjowi4femcce4eck" xml:space="preserve">{{Infokast president
| nimi= Angela Merkel
| pilt= Angela_Merkel_Juli_2010_-_3zu4.jpg
| amet=[[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]
| ametiajaalgus= 22. november 2005
| ametiajalõpp= 8. detsember 2021
| eelmine= [[Gerhard Schröder]]
| järgmine= [[Olaf Scholz]]
| amet2= [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu]] esimees
| ametiajaalgus2= 10. aprill 2000
| ametiajalõpp2= 7. detsember 2018
| eelmine2= [[Wolfgang Schäuble]]
| järgmine2= [[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
| amet3= [[Saksamaa keskkonnaminister]]
| ametiajaalgus3= 17. november 1994
| ametiajalõpp3= 26. oktoober 1998
| eelmine3= [[Klaus Töpfer]]
| järgmine3= [[Jürgen Trittin]]
| amet4= [[Saksamaa nais- ja noorsooasjade minister]]
| ametiajaalgus4= 18. jaanuar 1991
| ametiajalõpp4= 17. november 1994
| eelmine4= [[Ursula Lehr]]
| järgmine4= [[Claudia Nolte]]
| sünniaeg= 17. juuli 1954 
| sünnikoht= [[Hamburg]], [[Lääne-Saksamaa]] &lt;small&gt;(praegune [[Saksamaa]])&lt;/small&gt;
| surmaaeg= 
| surmakoht= 
| allkiri= Angela Merkel Signature.svg
| alma_mater= [[Leipzigi ülikool]]
| partei= [[Demokraatlik Äratus]] &lt;small&gt;(1989-1990)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit]] &lt;small&gt;(1990-)&lt;/small&gt;
}}

'''Angela Dorothea Merkel''' (neiupõlvenimega '''Kasner'''; sündinud [[17. juuli]]l [[1954]] [[Hamburg]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]], kes oli [[2005]]–[[2021]] [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]].

== Elulugu ==

Tema isa Horst Kasner (1926–2011) oli [[luterlus|luterlik]] pastor. Merkeli ema Herlind (neiupõlvenimi Jentzsch, s. 1928) oli [[inglise keel|inglise]] ja [[ladina keel|ladina]] filoloog.

Aastal [[1954]] sai Merkeli isa pastori koha Quitzowi kirikus, [[Perleberg]]i lähedal [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]]-s. Perekond kolis lähedalasuvasse [[Templin]]i linna, kus Merkel ka üles kasvas.

Aastal [[1973]] astus Merkel [[Leipzigi Ülikool]]i, kus õppis füüsikat. Kooli lõpetas ta [[1978]]. aastal ning asus tööle Saksa DV Teaduste Akadeemia füüsikalise keemia instituudis (1978–1990). Ta oli instituudis agitatsiooni- ja propagandasekretär [[FDJ]] liinis.

== Poliitikukarjäär ==

Poliitikasse läks ta aastal [[1989]].

Aastal [[1991]] valiti Merkel [[Helmut Kohl]]i valitsuse nais- ja noorsooasjade ministriks.

Aastal [[1994]] määrati ta keskkonnaministriks.

Aastal [[1998]] sai Merkelist [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] peasekretär.

Aastatel [[2000]]–[[2018]] oli ta Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees.

Alates [[22. november|22. novembrist]] 2005 on Merkel Saksamaa liidukantsler.

Merkel on tugevalt mõjutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poliitikat. [[2007]]. aastal oli Merkel [[Euroopa Nõukogu]] president ning mängis olulist rolli [[Lissaboni leping]]u sõlmimisel.

Merkel mängis ka olulist rolli [[2008]]. aasta [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] ning sellele järgnenud [[Euroopa võlakriis]]i tagajärgede lahendamisel, kus ta võttis enda kanda peamise otsustaja rolli.

[[2015]]. aastal puhkenud [[Euroopa rändekriis|pagulaskriisi]] ajal lubas Merkel Saksamaa liidukantslerina pakkuda abi [[Süüria]]st ja mujalt [[Lähis-Ida]]st Saksamaale saabuvatele pagulastele. Kuulsaks sai Merkeli ütlus &quot;Wir schaffen das&quot; (&quot;Me saame sellega hakkama&quot;). Tema valitsusajal otsustas Saksamaa pakkuda varjupaika 800 000 Euroopasse saabunud Lähis-Ida sõjapõgenikule.

Merkel on kõige kauem võimul püsinud Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuht.

2018. aasta oktoobris teatas Merkel, et ei kavatse enam kandideerida Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu juhiks, ent lubas jääda liidukantsleriks kuni [[2021]]. aasta valimisteni. Merkel on kõige kauem võimul olnud valitsusjuht Euroopa Liidus.

==Tunnustus==
* 2008 – [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]]
* 2008 – [[Karl Suure auhind]]
* 2021 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|20196}}&lt;/ref&gt; 
* 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Hajo Schumacher]], &quot;Angela Merkeli edu saladused. Võimu kaksteist seadust&quot;. Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2010]], 215 lk; ISBN 9789985666074

== Välislingid ==
{{commons|Angela Merkel}}
*[http://www.bundeskanzlerin.de/Webs/BK/DE/Homepage/home.html Liidukantsleri kabinet] (''saksa keeles'')

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gerhard Schröder]] | nimi = [[Saksamaa liidukantsler]] | aeg=2005–2021 | järgnev=[[Olaf Scholz]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Merkel, Angela}}
[[Kategooria:Saksamaa liidukantslerid]]
[[Kategooria:Kristlikud demokraadid]]
[[Kategooria:Leipzigi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>5ms5lc9rdojq94thjowi4femcce4eck</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juuniküüditamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31676</id>
    <revision>
      <id>7168855</id>
      <parentid>7121369</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:13:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7168855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19623" sha1="qfj7ub8d2j7zkqgjrmlpe4v9eztw2b3" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib juuniküüditamisest Eestis; see oli osa aktsioonist, millest räägitakse artiklis [[Juuniküüditamine Nõukogude Liidus]]}}
{{allikad}}{{toimeta}}

'''Juuniküüditamine Eestis''' toimus 14. juunil 1941. See oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] repressiivorganite ([[NKVD]]) [[inimsusvastane kuritegu]] – esimene massiline [[küüditamine]] Eestis. Juuniküüditamise käigus arreteeriti ja saadeti Eestist välja Venemaale umbes 3000 meest, kes seal peaaegu kõik kas hukati või hukkusid [[GULAG]]-i vangilaagrites. Küüditatud meeste perekonnaliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti neist eraldi samuti Eestist välja, eelkõige [[Siber]]i küladesse, kus enamik neist samuti aastatel 1941–1944 hukkus.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 1994, lk 183.&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Georg-Meri-1941.jpg|pisi|Üks juuniküüditatutest, diplomaat [[Georg-Peeter Meri]] 1941. aasta teises pooles [[Sevurallag]]i vangilaagris (foto [[NKVD]] toimikust)]]
Diktaator [[Stalin]]i ja Nõukogude Liidu võimuladviku eesmärk oli viia küüditamisega oma kodumaalt välja omariikluse olulisimad kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt. Neid inimesi pidas NSV Liidu juhtkond [[stalinism|stalinistliku]] režiimi [[Marksism-leninism|kommunistliku ideoloogia]] alusel oma vastasteks &quot;ekspluataatorlike klasside&quot; liikmetena.&lt;ref&gt;[[Toomas Hiio]]. &quot;Ado Kisandi päevik ja tema lugu.&quot; – [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 8.&lt;/ref&gt; Peale okupeeritud Eesti hõlmas |juuniküüditamine Nõukogude Liidus|1941. juuniküüditamine ka [[Läti]] ja [[Leedu]] ning aastatel 1939–1940 Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud alasid Poolas (sh [[Valgevene NSV]] ja [[Ukraina NSV]]) ja Rumeenias (sh [[Moldaavia NSV]]), kust saadeti Siberisse sundasumisele kokku umbes 95 000 inimest.&lt;ref&gt;[[Toomas Hiio]]. &quot;Ado Kisandi päevik ja tema lugu.&quot; – [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 7.&lt;/ref&gt;

Otseses tähenduses küüditatud olid enamasti naised, lapsed ja vanad mehed, kes eluks ajaks [[Siber]]isse sundasumisele saadeti ning kelle kohta isikupõhist süüdimõistvat otsust mitte kunagi ei ole langetatud. Mehed, aga ka üksikud silmapaistvamatel ametikohtadel olnud naised, eraldati oma perekondadest juba Eestis kohe pärast kinnivõtmist ning saadeti vangilaagritesse, kus nad hiljem kas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD erinõupidamise]], mõne tribunali või isegi kohaliku oblastikohtu otsusega pealiskaudse menetluse järel süüdi mõisteti. Suur osa neist suri juba 1941. või 1942. aastal enne otsuse langetamist, väga paljud mõisteti surma ja lasti maha, ülejäänud viidi enamasti kümneks aastaks vangilaagrisse. Tingimused Nõukogude vangilaagrites olid ebainimlikud, mistõttu enamik vangilaagritesse saadetuid suri esimesel või teisel vangiaastal. Üksikud ellujäänud, kes karistusaja suutsid ära kanda, saadeti seejärel oma perekondade juurde sundasumisele.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot;&gt;[[Toomas Hiio]]. &quot;Ado Kisandi päevik ja tema lugu.&quot; – [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 9.&lt;/ref&gt;

Küüditamise eesmärk ei olnud kõigi küüditatute tapmine. Küüditamisega viidi oma kodumaalt ära inimesed, keda nende sotsiaalse staatuse tõttu loeti Nõukogude režiimi vastasteks või vähemalt ebalojaalseteks. Neid kasutati tasuta ja õigusteta tööjõuna, keda sai rakendada paikades, kus inimesi ei olnud, ja töödel, mille jaoks tavalist tööjõudu ei jätkunud ([[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja ajal]] oli Nõukogude Liidus suur osa tööjõulistest meestest kas vangis või sõjaväkke mobiliseeritud). Sundasumise paigad olid enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades karmi kliimaga piirkondades kaugel suurematest linnadest. Elamistingimused olid ebainimlikud, puudus korralik peavari ja arstiabi, suur puudus oli põhilistest toiduainetest, rõivastest ja jalatsitest. Viletsust võimendas veelgi Nõukogude Liidus valitsenud organiseerimatus ja hoolimatus. Ohvreid ei loetud.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot; /&gt;

Pärast sõja lõppu lootsid küüditatud koju pääseda, ehkki nad olid saadetud sundasumisele eluks ajaks. Natuke andis lootust ka pärast sõda leevenenud ideoloogiline surve ja paranenud varustamine. Mõned põgenesid Siberist omal käel. 1946. aastast alates vabastati osa küüditatuid. Paljud lapsed ja noored saadeti kas salaja või ka ametliku loaga kodumaale tagasi. Kuid see ei olnud pääsemine. 1940. aastate lõpul võeti enamik [[Siber]]ist kodumaale tulnud noori kinni ja saadeti tapi korras oma sundasumispaika tagasi.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot; /&gt;

Küüditatuid hakati lubama järk-järgult kodumaale tagasi alles pärast [[Jossif Stalin|Stalini]] surma. Esimesena lapsed, alates 1954. aastast. Suurem osa küüditatuid vabastati aastatel 1956–1958, kuid oli neid, kes pääsesid kodumaale veelgi hiljem, ja neidki, kes mõnel põhjusel jäid elama sundasumise paika või mujale [[Siber]]is või [[Nõukogude Liit|Venemaal]]. Kodumaale pääsemine ja rehabiliteerimine ei tähendanud veel vintsutuste lõppu. Represseeritu, mis sest et taastatud õigustega, märk saatis inimesi kuni [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] lagunemiseni.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
=== Ettevalmistused ===
[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu|Nõukogude Liidu valitsuse]] ja kommunistliku partei [[ÜK(b)P Keskkomitee|Keskkomitee]] võtsid 14. mail 1941 vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas &quot;Direktiivi sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast&quot;. Küüditamist oli määratud koordineerima Nõukogude [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|riikliku julgeoleku]] rahvakomissar [[Vsevolod Merkulov]], tema asetäitja [[Ivan Serov]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissari]] asetäitja [[Viktor Abakumov]].

Selle ühismääruse täitmist korraldasid okupeeritud Eestis nn &quot;troikad&quot; ehk kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusid riikliku julgeoleku rahvakomissar [[Boris Kumm]], siseasjade rahvakomissar [[Andrei Murro]] ja EK(b)P KK I sekretär [[Karl Säre]].

Kogu Eestis juhtis küüditamist [[NKVD]] operatiivstaap koosseisus:
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Boris Kumm]] (esimees),
* [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Andrei Murro]],
* Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurin]],
* Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja [[Venjamin Gulst]],
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 2. osakonna ülem [[Rudolf James]].

Eestist küüditatud inimesed oli kavas saata järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse:
* 4665 inimest Starobelski laagrisse Ukraina idaosas, kus enne asusid Poola sõjaväelastest vangid, vt [[Katõni massimõrv]];
* 691 inimest [[Usollag]]i laagrisse ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD Erinõupidamisega]] süüdi mõistetud kriminaalne element);
* 9115 inimest [[Altai krai]]sse (väljasaadetavate pereliikmed).

Küüditamist ehk &quot;sundevakueerimist&quot; asuti teostama 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõigile asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid ette valmistatud kohtadesse kogunema küüditamist teostavad isikud. Neist moodustati neljaliikmelised &quot;brigaadid&quot;, mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele anti juhised ja vajalikud dokumendid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms.

=== Küüditamise algus ===
[[Pilt:Kaheteljeline vagun.JPG|pisi|1938. aasta väljalaske GAZ veoauto ja kaheteljelise vaguniga küüditati inimesi NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse]]
14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist teostavad rühmad tegevust üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel olid nad kuulutatud kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100&amp;nbsp;kg asju.

Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamade haruteedel oodanud vagunite juurde. Küüditamise teostamiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid [[Tallinn]]as [[Kopli]]s ja [[Pääsküla]]s ning [[Haapsalu]]s, [[Keila]]s, [[Tamsalu]]s, [[Narva]]s, [[Petseri]]s, [[Valga]]s, [[Tartu]]s ja [[Jõgeva]]l.

Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele määratud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.

Juunis 1941 [[Petserimaa]] [[Värska]] õppelaagrisse saadetud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ligi 231 Eesti tegevsõjaväelast vangistati Petseri Kaitseliidu majas 13.–14. juunil&lt;ref&gt;[http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/ Eesti Kaitseväe Värska laagritest 1941 küüditatud ohvitseride nimekiri väeosade kaupa], ((väidetavalt [[Vello Salo]] koostatud) nimekiri ohvitseridest ja sõjaväega seotud isikutest, kes viidi Eesti Kaitseväe Värska laagritest 13.-14. juunil 1941 kõigepealt Petserisse, arreteeriti seal ja küüditati Nõukogude Venemaa GULAGI vangilaagritesse)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1980/07/22/7 Vene terrori ohvriks langenud Eesti ohvitserid], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1980&lt;/ref&gt; (179 ohvitseri ja lipnikku, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilski]] vangilaagrisse, 49 allohvitseri ja sõdurit). Värska laagrist vahistatutele lisati mujal Eestis kinni võetud 36 kaadrisõjaväelast.

=== Küüditatute saatus ===
[[Fail:Lindamägi 14.06.89 (13).jpg|pisi|Juuniküüditamise aastapäeva mälestamine Tallinnas, [[Lindamägi|Lindamäel]] 14. juunil 1989]]
[[Fail:Parlement européen Strasbourg août 2020 07.jpg|pisi|Juuniküüditamise ohvrite mälestustahvel [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] hoones [[Strasbourg]]is]]

17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimlat asendas põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks.

Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes koosseisus, mõne aja pärast haagiti A-vagunid lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.

Enamik A-vaguneisse paigutatud arreteerituist saadeti algul [[Ukraina NSV]] [[Starobelsk]]i ja [[Babino]] laagreisse ning [[Uural]]i lähistele [[Verhodursk]]i laagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, väiksem osa viidi kohe [[Kirovi oblast]]i vangilaagreisse. Starobelskisse ja Babinosse viidud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi [[Siber]]i vangilaagreisse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteerituist juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagreis tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatuist lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.

B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele [[Kirovi oblast|Kirovi]], [[Novosibirski oblast|Novosibirski]], [[Omski oblast|Omski]] ja [[Tomski oblast]]itesse ning [[Altai krai|Altai]] ja [[Krasnojarski krai]]sse. Neist naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.

Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastail 1946–1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. Kuid 1949–1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatuil tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul.

=== Küüditatute arv ===
13. juunil 1941 Moskvast antud korralduse järgi oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Neist kõiki ei õnnestunud küüditajatel tabada.

17. juunil 1941 esitas NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar Vsevolod Merkulov Jossif Stalinile, [[Lavrenti Beria]]le ja [[Vjatšeslav Molotov]]ile aruande No2288/М. Selle aruande järgi oli Eestist küüditatud 9146 inimest, neist 3173 oli arreteeritud ja 5978 saadetud asumisele, küüditatute hulka oli arvatud ka 124 arreteeritud laskurkorpuse sõjaväelast. [[Narva]] või [[Irboska]] kaudu oli saadetud Eestist välja üheksa rongi (nr 286–294).

Saksa okupatsiooni ajal selgitas Nõukogude okupatsiooni ohvreid välja 4. septembril 1941 loodud Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, mille saksakeelse lühend on [[ZEV]]. 1943. aastaks oli ZEV-i ankeetidega kogutud andmete alusel koostatud nimekirjas 9632 küüditatut. Ent selles nimekirjas ei ole [[Juudid|juute]], keda küüditatute seas oli umbes 400.

Praegu{{millal}} loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastasi) oli neist 36–38%, alla aastasi lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi.

Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest.

== Vaata ka ==
* [[Juuliküüditamine]]
* [[Märtsiküüditamine]]
* [[Risttuules]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
Allikapublikatsiooni:
* &quot;14. juuni 1941. Mälestusi ja dokumente&quot;. Eesti Muinsustkaitse Selts. (Koostanud [[Mart Laar]]). Tallinn, 1990.
* [[Hilda Sabbo]]. Võimatu vaikida. I. Tallinn, 1996.
* Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/42223 Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953]. Koostanud [[Leo Õispuu]]. Toimetanud Ülo Ojatalu. 896 lk, eesti ja inglise keeles. Tallinn: Memento 2001. ISBN 9985-9096-5-8.
* Küüditatud 1941: üldnimestik Tartu Instituudi arhiivis ja arhiivraamatukogus (Torontos) ning Eesti Represseeritute Registri Büroos (Tallinnas) leiduva andmestiku põhjal seisuga 24. veebruar 1993. Koostanud [[Vello Salo]]. Toronto : Maarjamaa, 1993.

Monograafiad ja temaatilised artiklikogumikud:
* Kultuur ja Elu. 1998. 3. 1941. aasta küüditamise erinumber.
* &quot;Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas: artiklid ja elulood&quot;. Korp! Filiae Patriae. (toimetus: [[Ene Andresen]] jt, elulugude toimetaja [[Riina Reinvelt]], eessõna: [[Karolina Johanson]]), Tartu: FP Kinnisvara, 2004.
* Valge raamat eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. (Teos on valminud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni töö tulemusena ning Riigikogu, Eesti Vabariigi valitsuse ja Justiitsministeeriumi toetusel. Komisjoni esimees: [[Vello Salo]]. Autorid: [[Jaak Kangilaski]], [[Virve Kask]], [[Kalev Kukk]], [[Jaan Laas]], [[Heino Noor]], [[Aigi Rahi-Tamm]], [[Rein Ratas]], [[Anto Raukas]], [[Enn Sarv]], [[Peep Varju]]. Peatoimetaja Vello Salo. Toimetajad Ülo Ennuste, Erast Parmasto, Peep Varju (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005 ISBN 9985-70-194-1 [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12707/ValgeRaamat.pdf]
* [[Olev Ott]], ''&quot;Deportationerna i Estland 1941&quot;'', Öjersjö, 2009 [http://kultuur.elu.ee/ke493_ott.htm]

Uurimuslikud artiklid:
* &quot;Punaste terroriaeg Eestis – õudseim ja veriseim lehekülg meie ajaloos&quot;. Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 68, 13. juuni 1942, lk 2.
* [[Peep Varju]]. 14. juuni 1941. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 15–55.

Mälestused, päevikud, kirjavahetus:
* &quot;Siberi karm kool: küüditatute koolilood. Kooliõpilaste kogutud mälestused&quot;. Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abistamise Fond (toimetaja [[Ainu Purje]], eessõna: [[Toomas Liivamägi]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Abistamise Fond, 2011.
* [[Kaarel Parveots]]. Siberi vangilaagrites 1941–1951. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (Toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 153–195.
* [[Erna Nagel]]. &quot;Olen kui päike ja tuul: Erna Nageli päevik&quot;. (Toimetanud [[Valdek Kiiver]]), Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007.
* [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. (Toimetanud ja kommenteerinud [[Toomas Hiio]]), Tallinn: Hea Lugu, 2015.

Ilukirjandus:
* [[Rudolf Sirge]]. &quot;Maa ja rahvas.&quot; Romaan. (Suurtalu peremehe küüditamise episood.) Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1956.

== Välislingid ==
* Statistiline ülevaade [https://web.archive.org/web/20030529041941/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/raamat2001/sissejuhatus/index_est.html]
* [https://jarvateataja.postimees.ee/2077401/ Juuniküüditamine määras saatuse] – Järva Teataja, 12. juuni 2008
* [https://www.digar.ee/arhiiv/en/raamatud/42224 NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU KURITEOD EESTIS. KÜÜDITATUD, ARRETEERITUD, TAPETUD 1940–1990. NIMEDE KOONDREGISTER R1–R6, Koostanud Leo Õispuu. Memento Raamat nr. 7, Tallinn]
* [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=2609&amp;old_num=714 Metsa vari ei unune] – Maaleht, 14. juuni 2001
* [https://www.ohtuleht.ee/107726 Tapivagunist välja heidetud jumalagajätt jõudis pojani 12 aastat hiljem] – Õhtuleht, 14. juuni 2001
* [https://www.ohtuleht.ee/107796 Harry Kõlar küüditati Kirovisse koos saksofoni ja fotoaparaadiga] – Õhtuleht, 15. juuni 2001
* [https://www.ohtuleht.ee/124129 Küüditatu: &quot;Stalini surm oli tõeline pidupäev!&quot;] – Õhtuleht, 14. juuni 2002
* [https://saartehaal.postimees.ee/6598552/ Kirovi oblasti Nagorski rajooni neljas spetsposjolok] – Oma Saar, 24. august 2007
* [http://www.epl.ee/artikkel/419759 Kiri Siberist] – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2008
* [http://www.postimees.ee/470548/ellujaanud-meenutasid-kadriorus-juunikuuditamist/ Ellujäänud meenutasid Kadriorus juuniküüditamist] – Postimees, 14. juuni 2011
* Wimberg [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300026 &quot;Vähem leina, rohkem elu&quot;] EPL, 18. juuli 2011
* Paul-Eerik Rummo [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300070 &quot;Minevikutraagika rõhutamisega pole liiale mindud&quot;] EPL, 18. juuli 2011
* Jaak Valge [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298631 &quot;Metsavendade vastupanu poleks eriti midagi muutnud&quot;] EPL, 14. juuni 2011
* Aigi Rahi-Tamm [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298621 &quot;Rahvas ei osanud juuniküüditamise mastaapi ette näha&quot;] EPL, 14. juuni 2011
* Marianne Mikko [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marianne-mikko-poliitblogis-malestada-voi-mitte-malestada?id=49770821 &quot;Mälestada või mitte mälestada&quot;] delfi.ee, 18.07.2011

[[Kategooria:Eesti NSV]]
[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]]
[[Kategooria:Küüditamine]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
[[Kategooria:Küüditamine Eestis]]
[[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]]</text>
      <sha1>qfj7ub8d2j7zkqgjrmlpe4v9eztw2b3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168875</id>
      <parentid>7168855</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:33:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7168875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19595" sha1="pjr4yb2r7a2kojingtt4xpfstlcupcq" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib juuniküüditamisest Eestis; see oli osa aktsioonist, millest räägitakse artiklis [[Juuniküüditamine Nõukogude Liidus]]}}
{{allikad}}{{toimeta}}

'''Juuniküüditamine Eestis''' toimus 14. juunil 1941. See oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] repressiivorganite ([[NKVD]]) [[inimsusvastane kuritegu]] – esimene massiline [[küüditamine]] Eestis. Juuniküüditamise käigus arreteeriti ja saadeti Eestist välja Venemaale umbes 3000 meest, kes seal peaaegu kõik kas hukati või hukkusid [[GULAG]]-i vangilaagrites. Küüditatud meeste perekonnaliikmed – umbes 7000 naist-last-vanurit – saadeti neist eraldi samuti Eestist välja, eelkõige [[Siber]]i küladesse, kus enamik neist samuti aastatel 1941–1944 hukkus.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 1994, lk 183.&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Georg-Meri-1941.jpg|pisi|Üks juuniküüditatutest, diplomaat [[Georg-Peeter Meri]] 1941. aasta teises pooles [[Sevurallag]]i vangilaagris (foto [[NKVD]] toimikust)]]
Diktaator [[Stalin]]i ja Nõukogude Liidu võimuladviku eesmärk oli viia küüditamisega oma kodumaalt välja omariikluse olulisimad kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad jt. Neid inimesi pidas NSV Liidu juhtkond [[stalinism|stalinistliku]] režiimi [[Marksism-leninism|kommunistliku ideoloogia]] alusel oma vastasteks &quot;ekspluataatorlike klasside&quot; liikmetena.&lt;ref&gt;[[Toomas Hiio]]. &quot;Ado Kisandi päevik ja tema lugu.&quot; – [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 8.&lt;/ref&gt; Peale okupeeritud Eesti hõlmas 1941. juuniküüditamine ka okupeeritud [[Läti|Lätit]] ja [[Leedu|Leedut]] ning aastatel 1939–1940 Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud alasid Poolas (sh [[Valgevene NSV]] ja [[Ukraina NSV]]) ja Rumeenias (sh [[Moldaavia NSV]]), kust saadeti Siberisse sundasumisele kokku umbes 95 000 inimest.&lt;ref&gt;[[Toomas Hiio]]. &quot;Ado Kisandi päevik ja tema lugu.&quot; – [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 7.&lt;/ref&gt;

Otseses tähenduses küüditatud olid enamasti naised, lapsed ja vanad mehed, kes eluks ajaks [[Siber]]isse sundasumisele saadeti ning kelle kohta isikupõhist süüdimõistvat otsust mitte kunagi ei ole langetatud. Mehed, aga ka üksikud silmapaistvamatel ametikohtadel olnud naised, eraldati oma perekondadest juba Eestis kohe pärast kinnipidamist ning saadeti vangilaagritesse, kus nad hiljem kas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD erinõupidamise]], mõne tribunali või isegi kohaliku oblastikohtu otsusega pealiskaudse menetluse järel süüdi mõisteti. Suur osa neist suri juba 1941. või 1942. aastal enne otsuse langetamist, väga paljud mõisteti surma ja lasti maha, ülejäänud viidi enamasti kümneks aastaks vangilaagrisse. Tingimused Nõukogude vangilaagrites olid erakordselt ebainimlikud, mistõttu enamik vangilaagritesse saadetuid suri esimesel või teisel vangiaastal. Üksikud ellujäänud, kes karistusaja suutsid ära kanda, saadeti seejärel oma perekondade juurde sundasumisele.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot;&gt;[[Toomas Hiio]]. &quot;Ado Kisandi päevik ja tema lugu.&quot; – [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2015, lk 9.&lt;/ref&gt;

Küüditamise eesmärk ei olnud kõigi küüditatute tapmine. Küüditamisega viidi oma kodumaalt ära inimesed, keda nende sotsiaalse staatuse tõttu loeti Nõukogude režiimi vastasteks või vähemalt ebalojaalseteks. Neid kasutati tasuta ja õigusteta tööjõuna, keda sai rakendada paikades, kus inimesi ei olnud, ja töödel, mille jaoks tavalist tööjõudu ei jätkunud ([[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja ajal]] oli Nõukogude Liidus suur osa tööjõulistest meestest kas vangis või sõjaväkke mobiliseeritud). Sundasumise paigad olid enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades karmi kliimaga piirkondades kaugel suurematest linnadest. Elamistingimused olid ebainimlikud, puudus korralik peavari ja arstiabi, suur puudus oli põhilistest toiduainetest, rõivastest ja jalatsitest. Viletsust võimendas veelgi Nõukogude Liidus valitsenud organiseerimatus ja hoolimatus. Ohvreid ei loetud.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot; /&gt;

Pärast sõja lõppu lootsid küüditatud koju pääseda, kuigi nad olid saadetud sundasumisele eluks ajaks. Natuke andis lootust ka pärast sõda leevenenud ideoloogiline surve ja paranenud varustamine. Mõned põgenesid Siberist omal käel. 1946. aastast alates vabastati osa küüditatuid. Paljud lapsed ja noored saadeti kas salaja või ka ametliku loaga kodumaale tagasi. Kuid see ei olnud pääsemine. 1940. aastate lõpul võeti enamik [[Siber]]ist kodumaale tulnud noori kinni ja saadeti tapi korras oma sundasumispaika tagasi.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot; /&gt;

Küüditatuid hakati lubama järk-järgult kodumaale tagasi alles pärast [[Jossif Stalin|Stalini]] surma. Esimesena lapsed, alates 1954. aastast. Suurem osa küüditatuid vabastati aastatel 1956–1958, kuid oli neid, kes pääsesid kodumaale veelgi hiljem, ja neidki, kes mõnel põhjusel jäid elama sundasumise paika või mujale [[Siber]]is või [[Nõukogude Liit|Venemaal]]. Kodumaale pääsemine ja rehabiliteerimine ei tähendanud veel vintsutuste lõppu. Represseeritu, mis sest et taastatud õigustega, märk saatis inimesi kuni [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] lagunemiseni.&lt;ref name=&quot;toomas-hii&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
=== Ettevalmistused ===
[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu|Nõukogude Liidu valitsuse]] ja kommunistliku partei [[ÜK(b)P Keskkomitee|Keskkomitee]] 14. mail 1941 ühismäärusega nr 1299-526ss kinnitati &quot;Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast&quot;. Küüditamist oli määratud koordineerima [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|riikliku julgeoleku]] rahvakomissar [[Vsevolod Merkulov]], tema asetäitja [[Ivan Serov]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissari]] asetäitja [[Viktor Abakumov]].

Selle ühismääruse täitmist korraldasid okupeeritud Eestis nn &quot;troikad&quot; ehk kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusid riikliku julgeoleku rahvakomissar [[Boris Kumm]], siseasjade rahvakomissar [[Andrei Murro]] ja EK(b)P KK I sekretär [[Karl Säre]].

Kogu Eestis juhtis küüditamist [[NKVD]] operatiivstaap koosseisus:
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Boris Kumm]] (esimees),
* [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Andrei Murro]],
* Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurin]],
* Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja [[Venjamin Gulst]],
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 2. osakonna ülem [[Rudolf James]].

Eestist küüditatud inimesed oli kavas saata järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse:
* 4665 inimest Starobelski laagrisse Ukraina idaosas, kus enne asusid Poola sõjaväelastest vangid, vt [[Katõni massimõrv]];
* 691 inimest [[Usollag]]i laagrisse ([[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|NKVD Erinõupidamisega]] süüdi mõistetud kriminaalne element);
* 9115 inimest [[Altai krai]]sse (väljasaadetavate pereliikmed).

Küüditamist ehk &quot;sundevakueerimist&quot; asuti teostama 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõigile asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid ette valmistatud kohtadesse kogunema küüditamist teostavad isikud. Neist moodustati neljaliikmelised &quot;brigaadid&quot;, mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele anti juhised ja vajalikud dokumendid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms.

=== Küüditamise algus ===
[[Pilt:Kaheteljeline vagun.JPG|pisi|1938. aasta väljalaske GAZ veoauto ja kaheteljelise vaguniga küüditati inimesi NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse]]
14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist teostavad rühmad tegevust üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel olid nad kuulutatud kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100&amp;nbsp;kg asju.

Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamade haruteedel oodanud vagunite juurde. Küüditamise teostamiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid [[Tallinn]]as [[Kopli]]s ja [[Pääsküla]]s ning [[Haapsalu]]s, [[Keila]]s, [[Tamsalu]]s, [[Narva]]s, [[Petseri]]s, [[Valga]]s, [[Tartu]]s ja [[Jõgeva]]l.

Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele määratud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.

Juunis 1941 [[Petserimaa]] [[Värska]] õppelaagrisse saadetud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ligi 231 Eesti tegevsõjaväelast vangistati Petseri Kaitseliidu majas 13.–14. juunil&lt;ref&gt;[http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/ Eesti Kaitseväe Värska laagritest 1941 küüditatud ohvitseride nimekiri väeosade kaupa], ((väidetavalt [[Vello Salo]] koostatud) nimekiri ohvitseridest ja sõjaväega seotud isikutest, kes viidi Eesti Kaitseväe Värska laagritest 13.-14. juunil 1941 kõigepealt Petserisse, arreteeriti seal ja küüditati Nõukogude Venemaa GULAGI vangilaagritesse)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1980/07/22/7 Vene terrori ohvriks langenud Eesti ohvitserid], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1980&lt;/ref&gt; (179 ohvitseri ja lipnikku, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilski]] vangilaagrisse, 49 allohvitseri ja sõdurit). Värska laagrist vahistatutele lisati mujal Eestis kinni võetud 36 kaadrisõjaväelast.

=== Küüditatute saatus ===
[[Fail:Lindamägi 14.06.89 (13).jpg|pisi|Juuniküüditamise aastapäeva mälestamine Tallinnas, [[Lindamägi|Lindamäel]] 14. juunil 1989]]
[[Fail:Parlement européen Strasbourg août 2020 07.jpg|pisi|Juuniküüditamise ohvrite mälestustahvel [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] hoones [[Strasbourg]]is]]

17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimlat asendas põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks.

Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes koosseisus, mõne aja pärast haagiti A-vagunid lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.

Enamik A-vaguneisse paigutatud arreteerituist saadeti algul [[Ukraina NSV]] [[Starobelsk]]i ja [[Babino]] laagreisse ning [[Uural]]i lähistele [[Verhodursk]]i laagrisse [[Sverdlovski oblast]]is, väiksem osa viidi kohe [[Kirovi oblast]]i vangilaagreisse. Starobelskisse ja Babinosse viidud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi [[Siber]]i vangilaagreisse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteerituist juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagreis tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatuist lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.

B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele [[Kirovi oblast|Kirovi]], [[Novosibirski oblast|Novosibirski]], [[Omski oblast|Omski]] ja [[Tomski oblast]]itesse ning [[Altai krai|Altai]] ja [[Krasnojarski krai]]sse. Neist naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.

Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastail 1946–1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. Kuid 1949–1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatuil tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul.

=== Küüditatute arv ===
13. juunil 1941 Moskvast antud korralduse järgi oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Neist kõiki ei õnnestunud küüditajatel tabada.

17. juunil 1941 esitas NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar Vsevolod Merkulov Jossif Stalinile, [[Lavrenti Beria]]le ja [[Vjatšeslav Molotov]]ile aruande No2288/М. Selle aruande järgi oli Eestist küüditatud 9146 inimest, neist 3173 oli arreteeritud ja 5978 saadetud asumisele, küüditatute hulka oli arvatud ka 124 arreteeritud laskurkorpuse sõjaväelast. [[Narva]] või [[Irboska]] kaudu oli saadetud Eestist välja üheksa rongi (nr 286–294).

Saksa okupatsiooni ajal selgitas Nõukogude okupatsiooni ohvreid välja 4. septembril 1941 loodud Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, mille saksakeelse lühend on [[ZEV]]. 1943. aastaks oli ZEV-i ankeetidega kogutud andmete alusel koostatud nimekirjas 9632 küüditatut. Ent selles nimekirjas ei ole [[Juudid|juute]], keda küüditatute seas oli umbes 400.

Praegu{{millal}} loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastasi) oli neist 36–38%, alla aastasi lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi.

Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest.

== Vaata ka ==
* [[Juuliküüditamine]]
* [[Märtsiküüditamine]]
* [[Risttuules]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
Allikapublikatsiooni:
* &quot;14. juuni 1941. Mälestusi ja dokumente&quot;. Eesti Muinsustkaitse Selts. (Koostanud [[Mart Laar]]). Tallinn, 1990.
* [[Hilda Sabbo]]. Võimatu vaikida. I. Tallinn, 1996.
* Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/42223 Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940–1953]. Koostanud [[Leo Õispuu]]. Toimetanud Ülo Ojatalu. 896 lk, eesti ja inglise keeles. Tallinn: Memento 2001. ISBN 9985-9096-5-8.
* Küüditatud 1941: üldnimestik Tartu Instituudi arhiivis ja arhiivraamatukogus (Torontos) ning Eesti Represseeritute Registri Büroos (Tallinnas) leiduva andmestiku põhjal seisuga 24. veebruar 1993. Koostanud [[Vello Salo]]. Toronto : Maarjamaa, 1993.

Monograafiad ja temaatilised artiklikogumikud:
* Kultuur ja Elu. 1998. 3. 1941. aasta küüditamise erinumber.
* &quot;Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas: artiklid ja elulood&quot;. Korp! Filiae Patriae. (toimetus: [[Ene Andresen]] jt, elulugude toimetaja [[Riina Reinvelt]], eessõna: [[Karolina Johanson]]), Tartu: FP Kinnisvara, 2004.
* Valge raamat eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. (Teos on valminud Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni töö tulemusena ning Riigikogu, Eesti Vabariigi valitsuse ja Justiitsministeeriumi toetusel. Komisjoni esimees: [[Vello Salo]]. Autorid: [[Jaak Kangilaski]], [[Virve Kask]], [[Kalev Kukk]], [[Jaan Laas]], [[Heino Noor]], [[Aigi Rahi-Tamm]], [[Rein Ratas]], [[Anto Raukas]], [[Enn Sarv]], [[Peep Varju]]. Peatoimetaja Vello Salo. Toimetajad Ülo Ennuste, Erast Parmasto, Peep Varju (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005 ISBN 9985-70-194-1 [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12707/ValgeRaamat.pdf]
* [[Olev Ott]], ''&quot;Deportationerna i Estland 1941&quot;'', Öjersjö, 2009 [http://kultuur.elu.ee/ke493_ott.htm]

Uurimuslikud artiklid:
* &quot;Punaste terroriaeg Eestis – õudseim ja veriseim lehekülg meie ajaloos&quot;. Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 68, 13. juuni 1942, lk 2.
* [[Peep Varju]]. 14. juuni 1941. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 15–55.

Mälestused, päevikud, kirjavahetus:
* &quot;Siberi karm kool: küüditatute koolilood. Kooliõpilaste kogutud mälestused&quot;. Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abistamise Fond (toimetaja [[Ainu Purje]], eessõna: [[Toomas Liivamägi]]), Tallinn: Eesti Represseeritute Abistamise Fond, 2011.
* [[Kaarel Parveots]]. Siberi vangilaagrites 1941–1951. – Kannatuste aastad 1940–1991. 2. raamat. (Toimetajad [[Ülo Ennuste]], [[Enn Tarvel]], [[Peep Varju]]). Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn: Valge raamat, 2012, lk 153–195.
* [[Erna Nagel]]. &quot;Olen kui päike ja tuul: Erna Nageli päevik&quot;. (Toimetanud [[Valdek Kiiver]]), Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007.
* [[Ado Kisand]]. &quot;Saaks veel Eestissegi: päevik 1939–1947&quot;. (Toimetanud ja kommenteerinud [[Toomas Hiio]]), Tallinn: Hea Lugu, 2015.

Ilukirjandus:
* [[Rudolf Sirge]]. &quot;Maa ja rahvas.&quot; Romaan. (Suurtalu peremehe küüditamise episood.) Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1956.

== Välislingid ==
* Statistiline ülevaade [https://web.archive.org/web/20030529041941/http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/raamat2001/sissejuhatus/index_est.html]
* [https://jarvateataja.postimees.ee/2077401/ Juuniküüditamine määras saatuse] – Järva Teataja, 12. juuni 2008
* [https://www.digar.ee/arhiiv/en/raamatud/42224 NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU KURITEOD EESTIS. KÜÜDITATUD, ARRETEERITUD, TAPETUD 1940–1990. NIMEDE KOONDREGISTER R1–R6, Koostanud Leo Õispuu. Memento Raamat nr. 7, Tallinn]
* [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=2609&amp;old_num=714 Metsa vari ei unune] – Maaleht, 14. juuni 2001
* [https://www.ohtuleht.ee/107726 Tapivagunist välja heidetud jumalagajätt jõudis pojani 12 aastat hiljem] – Õhtuleht, 14. juuni 2001
* [https://www.ohtuleht.ee/107796 Harry Kõlar küüditati Kirovisse koos saksofoni ja fotoaparaadiga] – Õhtuleht, 15. juuni 2001
* [https://www.ohtuleht.ee/124129 Küüditatu: &quot;Stalini surm oli tõeline pidupäev!&quot;] – Õhtuleht, 14. juuni 2002
* [https://saartehaal.postimees.ee/6598552/ Kirovi oblasti Nagorski rajooni neljas spetsposjolok] – Oma Saar, 24. august 2007
* [http://www.epl.ee/artikkel/419759 Kiri Siberist] – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2008
* [http://www.postimees.ee/470548/ellujaanud-meenutasid-kadriorus-juunikuuditamist/ Ellujäänud meenutasid Kadriorus juuniküüditamist] – Postimees, 14. juuni 2011
* Wimberg [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300026 &quot;Vähem leina, rohkem elu&quot;] EPL, 18. juuli 2011
* Paul-Eerik Rummo [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300070 &quot;Minevikutraagika rõhutamisega pole liiale mindud&quot;] EPL, 18. juuli 2011
* Jaak Valge [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298631 &quot;Metsavendade vastupanu poleks eriti midagi muutnud&quot;] EPL, 14. juuni 2011
* Aigi Rahi-Tamm [https://epl.delfi.ee/artikkel/51298621 &quot;Rahvas ei osanud juuniküüditamise mastaapi ette näha&quot;] EPL, 14. juuni 2011
* Marianne Mikko [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marianne-mikko-poliitblogis-malestada-voi-mitte-malestada?id=49770821 &quot;Mälestada või mitte mälestada&quot;] delfi.ee, 18.07.2011

[[Kategooria:Eesti NSV]]
[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]]
[[Kategooria:Küüditamine]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
[[Kategooria:Küüditamine Eestis]]
[[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]]</text>
      <sha1>pjr4yb2r7a2kojingtt4xpfstlcupcq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>USA dollar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32143</id>
    <revision>
      <id>7168986</id>
      <parentid>6490616</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:56:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>89941</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tag correction</comment>
      <origin>7168986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4969" sha1="189twjh19v75le1vww3e1u9olbi1ywi" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuni}}
[[Pilt:USDnotesNew.png|thumb|USA paberraha]]
[[Pilt:US100000dollarsbillobverse.jpg|pisi|100 000-dollariline paberraha]]
'''USA dollar''' ([[ISO 4217|ISO kood]]: USD) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahaühik. See on ametlikult kasutusel ka [[Ecuador]]is, [[El Salvador]]is, [[Marshalli Saared|Marshalli Saartel]], [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesias]], [[Panama]]s, [[Ida-Timor]]il ja [[Belau]]s. USA dollar on mitteametlikult kasutusel paljudes riikides.

USA dollar asendas 20. sajandi alguses pika protsessi tulemusel (30 aasta jooksul) [[Suurbritannia naelsterling|naelsterlingi]] kui peamise rahvusvahelise [[reservvaluuta]].

2010. aasta juuni seisuga on inflatsioonitase 1,05%.&lt;ref&gt;[http://inflationdata.com/inflation/Inflation_Rate/HistoricalInflation.aspx?dsInflation_currentPage=0 inflationdata.com] välja otsitud 12.08.10&lt;/ref&gt;

'''1 USA dollar ([[1834]]–[[1934]])'''

* 1,50463 g/Au1000 (puhast kulda),
* 0,205484 £ (Sbr. naelsterlingit),
* 5,182346 Fr. (–1900 Latin Monetary Union),
* 1,943380 Rbl. (1898–1914),
* 1,295586 Rbl. (1886–1897),
* 4,199217 Saksa marka (1872–1914),

319,07 EEK (arvestatud 27.11.2005 kulla hinna järgi).

== Vahetuskurss ==

Vahetuskurss seisuga [[2. november]] [[2007]]&lt;br /&gt;
1 USD = 10,8034 [[Eesti kroon|EEK]]&lt;br /&gt;
1 USD = 0,69046 [[euro|EUR]]&lt;br /&gt;
1 USD = 114,69 [[Jaapani jeen|JPY]]&lt;br /&gt;
1 USD = 0,48 [[Suurbritannia naelsterling|GBP]]&lt;br /&gt;

Seisuga [[28. veebruar]] [[2008]]: 1 USD = 10,3592 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[17. märts]] [[2008]]: 1 USD = 9,91578 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[9. juuni]] [[2008]]: 1 USD = 9,89571 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[3. aprill]] [[2009]]: 1 USD = 11,6198 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[11. juuni]] [[2009]]: 1 USD = 12,255 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[12. august]] [[2010]]: 1 USD = 12,164 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[3. detsember]] [[2010]]: 1 USD = 11,812 Eesti krooni&lt;br /&gt;
Seisuga [[22. juuni]] [[2011]]: 1 USD = 0,6946 eurot&lt;br /&gt;
Seisuga [[29. juuni]] [[2011]]: 1 USD = 0,6932 eurot&lt;br /&gt;
Seisuga [[29. juuli]] [[2011]]: 1 USD = 0,7013 eurot

== Rahatähed ==

USA-s on praegu käibel 7 pangatähenominaali:

* 100 dollarit (ei aktsepteerita igal pool liiga paljude võltsingute tõttu{{Citation needed}}) [[Benjamin Franklin]]i portreega
* 50 dollarit (aktsepteeritakse, aga kontrollitakse kaua ehtsust{{Citation needed}}) [[Ulysses S. Grant]]i portreega, taga [[Kapitoolium (Washington)|Kapitoolium]]
* 20 dollarit (suurim pangatäht, mis on USA-s igapäevakäibes) [[Andrew Jackson]]i portreega, taga [[Valge Maja]]. 2020. aastal asendatakse Jacksoni portree [[Harriet Tubman|Harriet Tubmani]] portreega.
* 10 dollarit [[Alexander Hamilton]]i portreega, taga [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium]]
* 5 dollarit [[Abraham Lincoln]]i portreega, taga Lincolni memoriaal
* 2 dollarit [[Thomas Jefferson]]i portreega (harvaesinev rahatäht)
* 1 dollar [[George Washington]]i portreega

== [[USA dollari mündid]] ==
USA-s on praegu käibel 6 mündinominaali:

* 1 dollar (''buck'') – harvaesinev
* 50 senti (''half dollar'') – harvaesinev
* 25 senti (''quarter'')
* 10 senti (''dime'')
* 5 senti (''nickel'')
* 1 sent (''penny'')

{{veerud}}
'''Avers ehk esikülg'''&lt;br&gt;
[[Pilt:2010 cent obverse.jpg|75px|1-sendise esikülg]] [[Abraham Lincoln]]&lt;br&gt;
[[Thomas Jefferson]]&lt;br&gt;
[[Pilt:2005 Dime Obv Unc P.png|75px|10-sendise esikülg]] [[Franklin D. Roosevelt]]&lt;br&gt;
[[Pilt:2006 Quarter Proof.png|75px|25-sendise esikülg]] [[George Washington]]&lt;br&gt;
[[Pilt:2005 Half Dollar Obv Unc P.png|75px|50-sendise esikülg]] [[John F. Kennedy]]&lt;br&gt;
[[Pilt:Franklin Pierce $1 Presidential Coin obverse sketch.jpg|75px|1 dollari esikülg]] Kõik surnud [[USA president|USA presidendid]]&lt;br&gt;
{{veerud-piir}}
'''Revers ehk tagakülg'''&lt;br&gt;
Uniooni kilp&lt;br&gt;
[[Pilt:2006 Nickel Proof Rev.png|75px|5-sendise tagakülg]] [[Monticello]]&lt;br&gt;
[[Pilt:2005 Dime Rev Unc P.png|75px|10-sendise tagakülg]] Tõrvik, tammeoks ja oliivioks&lt;br&gt;
[[Pilt:2010-WY_Unc.jpg|75px|25-sendise tagakülg]] Erinevad; eri osariikide ja territooriumide sümbolitega&lt;br&gt;
[[Pilt:2005 Half Dollar Rev Unc P.png|75px|50-sendise tagakülg]] USA presidendi vapp, mille ümber on 50 tähte&lt;br&gt;
[[Pilt:Presidential dollar coin reverse.png|75px|1 dollari tagakülg]] [[Vabadussammas]]&lt;br&gt;
{{veerud-lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus|Ameerika Ühendriikide dollar}}
* [http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_history_et.jsp?currencyName=USD&amp;baseCurrencyName=EEK&amp;startDay=20&amp;startMonth=6&amp;startYear=1992&amp;endDay={{CURRENTDAY}}&amp;endMonth={{CURRENTMONTH}}&amp;endYear={{CURRENTYEAR}}&amp;step=8&amp;submit=+KUVA+AEGRIDA+ USA dollari kurss Eesti krooni suhtes alates 20.06.1992] [[Eesti Pank|Eesti Panga]] kodulehel
* [http://www.bis-ans-ende-der-welt.net/USA-B.htm USA dollar: pangatähtede galerii]

[[Kategooria:Rahaühikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus]]</text>
      <sha1>189twjh19v75le1vww3e1u9olbi1ywi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vaduz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33925</id>
    <revision>
      <id>7168858</id>
      <parentid>6552867</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:22:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Wappen Vaduz.svg]] → [[File:LIE Vaduz COA HistLex.svg]] → File replacement: update to the correct version ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7168858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1127" sha1="rlzr58btn5eskib2xd495nkw03zhmau" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Vaduz
|  hääldus = fad'uuts
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Vaduz‌
|  pilt = Vaduz.jpg
|  pildiallkiri = Vaade Vaduzile
|  lipp = Flag of Vaduz Liechtenstein-1.svg
|  lipu_link = [[Vaduzi lipp]]
|  vapp = LIE Vaduz COA HistLex.svg
|  vapi_link = [[Vaduzi vapp]]
|  pindala = 17,3
|  elanikke = 5771 &lt;small&gt;(30.06.2022)&lt;/small&gt;
|  asendikaardi_pilt = Vaduz in Liechtenstein.svg
|  asendikaardi_pilt_laius = 180px
}}

'''Vaduz''' on [[Liechtenstein]]i pealinn ja riigipea [[Liechtensteini vürst]]i residents. Linnas asub ka riigi parlament [[Liechtensteini Maapäev|Maapäev]] (''Landtag'').

Linn asub [[Rein]]i jõe paremal kaldal 455 m kõrgusel.

Tähtsamad vaatamisväärsused on [[Vaduzi loss]] ja [[Vaduzi katedraal]].
Linnas asuvad Liechtensteini kunstimuuseum, postmargimuuseum, koduloomuuseum ja suusamuuseum.

[[Pilt:Liechtenstein asv2022-10 img02 Vaduz Aussicht beim Schloss.jpg|pisi|tühi|Vaduzi kesklinn]]

== Välislingid ==
* [http://www.vaduz.li/ Vaduzi koduleht]

{{Liechtensteini vallad}}

[[Kategooria:Liechtensteini linnad]]
[[Kategooria:Liechtensteini vallad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]</text>
      <sha1>rlzr58btn5eskib2xd495nkw03zhmau</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lech Wałęsa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35036</id>
    <revision>
      <id>7168852</id>
      <parentid>6922050</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:09:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3571" sha1="43lrpxxknbflrvmzb7xaervt8a3l8n0" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Lech Wałęsa
| pilt = Lech Walesa - 2009.jpg
| pildiallkiri = Lech Wałęsa (2009)
| amet = [[Poola president]]
| ametiajaalgus = [[22. detsember]] [[1990]]
| ametiajalõpp = [[22. detsember]] [[1995]]
| eelmine = [[Wojciech Jaruzelski]] (de facto)&lt;br&gt;[[Ryszard Kaczorowski]] (viimane Poola president eksiilis)
| järgmine = [[Aleksander Kwaśniewski]]
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1943|9|29}}
| sünnikoht    = [[Popowo]], [[Poola]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = [[Nobeli rahuauhind]] (1983)
| allkiri      = Lech Walesa Signature.svg
| moodul       = 
}}
'''Lech Wałęsa''' [lehh vau'ensa] (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1943]]) on [[Poola]] riigi- ja ühiskonnategelane; [[Poola president]] aastail 1990–1995.

Lech Wałęsa töötas [[Gdańsk]]i laevatehastes elektrikuna. Aastast [[1978]] organiseeris ja juhtis ta Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist [[Solidarność|Solidaarsus]] (''Solidarność''). Wałęsa sai Solidaarsuse juhiks, kuna [[1980]]. aasta Poola laevatehase üldstreigi korraldaja [[Bogdan Borusewicz]] otsis streigi eestkõnelejat, keda laevatehase töölised kuulaksid, ning otsingute tulemusena valis Borusewicz streigi eestkõnelejaks Wałęsa.&lt;ref name=&quot;Või&quot; /&gt; 

Ta oli 22. detsembrist 1990 kuni 22. detsembrini 1995 Poola [[president]].

[[1983]]. aastal sai Lech Wałęsa [[Nobeli preemia|Nobeli]] rahuauhinna.

Wałęsa katkestas pärast [[1986]]. aastat kõik suhted [[Kommunism|kommunistliku]] julgeolekuteenistuse [[Służba Bezpieczeństwa]] (SB). Tema seost SB-ga mainitakse ka poola ajaloolaste [[2008]]. aastal välja antud raamatus.&lt;ref name=&quot;Või&quot; /&gt;

[[2006]]. aastal külastas Lech Wałęsa [[Eesti]]t, kus sai Eesti presidendilt [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti]] I klassi teenetemärgi. 

2026. aasta kevadel määras [[Euroopa Parlament]] Walesale aumärgi [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Või&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160325193142/http://arvamus.postimees.ee/3628045/lech-wa-sa-kangelane-voi-reetur Lech Wałęsa – kangelane või reetur?], Postimees (vaadatud 25.3.2016).&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* Kaivo Kopli, [http://www.epl.ee/uudised/433642 &quot;Ajaloolased: ekspresident ja vabadusvõitleja Walesa oli kommunistide spioon&quot;], Eesti Päevaleht, 26. juuni 2008

{{NobelRahu}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Poola president]] [[Lech Wałęsa]]| aeg= [[1990]]–[[1995]] | järgnev=[[Aleksander Kwaśniewski]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Wałęsa, Lech}}
[[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Poola presidendid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]</text>
      <sha1>43lrpxxknbflrvmzb7xaervt8a3l8n0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sauli Niinistö</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35464</id>
    <revision>
      <id>7168872</id>
      <parentid>7098274</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:32:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4963" sha1="a1jmin6djea0cyjn37qh11u3gu5lkmx" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi = Sauli Niinistö
| pilt = Sauli Niinistö 2007(2).jpg
| amet = 12. [[Soome president]]
| ametiajaalgus = [[1. märts]] [[2012]]
| ametiajalõpp = [[1. märts]] [[2024]]
| predecessor = [[Tarja Halonen]]
| järgmine = [[Alexander Stubb]]
| amet2 = [[Soome parlament|Soome Eduskunna]] esimees
| ametiajaalgus2 = [[24. aprill]] [[2007]]
| ametiajalõpp2 = [[27. aprill]] [[2011]]
| predecessor2 = [[Timo Kalli]]
| järgmine2 = [[Ben Zyskowicz]]
| amet3 = Rahandusminister
| ametiajaalgus3 = [[2. veebruar]] [[1996]]
| ametiajalõpp3 = [[16. aprill]] [[2003]]
| predecessor3 = [[Iiro Viinanen]]
| järgmine3 = [[Antti Kalliomäki]]
| amet4 = Asepeaminister
| ametiajaalgus4 = [[13. aprill]] [[1995]]
| ametiajalõpp4 = [[30. august]] [[2001]]
| predecessor4 = [[Pertti Salolainen]]
| järgmine4 = [[Ville Itälä]]
| amet5 = Justiitsminister
| ametiajaalgus5 = [[13. aprill]] [[1995]]
| ametiajalõpp5 = [[1. veebruar]] [[1996]]
| predecessor5 = [[Anneli Jäätteenmäki]]
| järgmine5 = [[Kari Häkämies]]
| amet6 = 
| ametiaja_algus6 = 
| ametiaja_lõpp6 = 
| predecessor6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiaja_algus7 = 
| ametiaja_lõpp7 = 
| predecessor7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiaja_algus8 = 
| ametiaja_lõpp8 = 
| predecessor8 = 
| järgmine8 = 
| sünniaeg = {{süv|1948|8|24|df=y}}
| sünnikoht = [[Salo]], [[Soome]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| allkiri = Sauli_Niinistö_signature.svg
| alma_mater = [[Turu ülikool]]
| partei = [[Rahvuslik Koonderakond]]|
}}
'''Sauli Väinämö Niinistö''' (sündinud [[24. august]]il [[1948]] [[Salo]]s&lt;ref name=&quot;Veermäe&quot;&gt;Kadri Veermäe &quot;Sauli Niinistö: Väikerahval tuleb kokku hoida&quot; Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 10&lt;/ref&gt;) on [[Soome]] poliitik, 1. märtsist 2012 1. märtsini 2024 [[Soome president]].

Niinistö on õppinud õigusteadust. Enne poliitikasse minekut töötas ta kohtuniku ja advokaadina.&lt;ref name=&quot;Veermäe&quot; /&gt;

Sauli Niinistö on olnud [[Rahvuslik Koonderakond|Koonderakonna]] poliitikuna parlamendiliige, justiitsminister ja rahandusminister. 

Ta oli Koonderakonna kandidaat [[2006. aasta Soome presidendivalimised|2006. aasta Soome presidendivalimistel]]. Esimeses voorus [[15. jaanuar]]il kogus ta 24,1% häältest ja pääses edasi teise vooru, kuid kaotas seal sotsiaaldemokraat [[Tarja Halonen|Tarja Halonenile]].

[[2007. aasta Soome parlamendivalimised|2007. aasta Soome parlamendivalimistel]] pääses ta parlamenti Soome kõigi aegade rekordhäältega, kui sai 60 563 häält. Ta valiti [[Eduskunta|Eduskunna]] esimeheks.

Kevadel [[2010]] teatas ta, et ei kavatse [[2011. aasta Soome parlamendivalimised|2011. aasta parlamendivalimistel]] osaleda. 

28. juunil 2011 teatas ta, et kavatseb esitada ennast Koonderakonna kandidaadiks [[2012. aasta Soome presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistel]]. Augustis 2011 avaldatud arvamusküsitlus näitas, et teda toetaks valimistel 60% soomlastest.&lt;ref&gt;[http://yle.fi/uutiset/teemat/presidentinvaalit/2011/08/niinisto_ylivoimainen_presidenttikyselyssa_2765764.html?origin=rss Niinistö ylivoimainen presidenttikyselyssä], YLE uutiset, 3. august 2011&lt;/ref&gt; Niinistö võitis presidendivalimiste 1. vooru, kogudes 37,0% häältest ning pääses teise vooru koos teisele kohale tulnud [[Pekka Haavisto]]ga. Teises voorus valiti ta 62,6% häältest Soome presidendiks. Ta astus ametisse 1. märtsil. [[2018. aasta Soome presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]] osutus ta valituks kohe esimeses voorus, kui kogus 62,7% häältest.

Aastatel 2009–2012 oli Niinistö [[Soome Jalgpalliliit|Soome Jalgpalliliidu]] esimees.&lt;ref name=&quot;Veermäe&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2014 – [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Isiklikku==
[[1974]]. aastal abiellus ta Marja-Leena Alankoga. Sellest abielust sündisid lapsed Nuutti (1975) ja Matias (1980). [[1995]]. aastal hukkus Marja-Leena Niinistö liiklusõnnetuses. 

Sauli Niinistö oli kihlatud parlamendiliikme [[Tanja Karpela]]ga, kes on olnud ka kultuuriminister, kuid suvel [[2004]] kihlus katkestati.

2004. aastal elas Niinistö [[Tai]]s lambiposti külge klammerdudes üle [[2004. aasta India ookeani maavärin|India ookeani maavärina]] järgse [[tsunami]].&lt;ref name=&quot;Veermäe&quot; /&gt;

[[3. jaanuar]]il [[2009]] abiellus ta Koonderakonna 31-aastase pressijuhi [[Jenni Haukio]]ga. Veebruaris 2018 sündis neil poeg Aaro. 

[[Roheline Liit|Rohelise Liidu]] endine esimees [[Ville Niinistö]] on Sauli Niinistö vennapoeg.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.niinisto.fi/ Koduleht]

{{Soome presidendid}}

{{JÄRJESTA:Niinistö, Sauli}}
[[Kategooria:Soome presidendid]]
[[Kategooria:Soome rahandusministrid]]
[[Kategooria:Soome justiitsministrid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Turu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]</text>
      <sha1>a1jmin6djea0cyjn37qh11u3gu5lkmx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lossifoogt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36684</id>
    <revision>
      <id>7168823</id>
      <parentid>7021445</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:58:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7168823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6138" sha1="kqtbp0i7bopwzibnp1ch9zppxdsmxd0" xml:space="preserve">'''Lossifoogt''' ([[saksa keel]]es ''Schloßvogt'', [[rootsi keel]]es ''slottsfogde'') oli [[Euroopa keskaeg|keskaeg]]ne linna kohaliku omavalitsuse juht{{lisa viide}} ja [[Lossifoogtikohus|lossifoogtikohtu]] (saksa keeles ''Schloßvogteigericht'') eesistuja.

[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] lossifoogt ühendas endas haldus-, kohtu-, majandus- ja julgeolekuülesanded ning esindas kohapeal kuningavõimu. Lossifoogt täitis Eestis haldusülesanded: esindada kuningavõimu kohalikul tasandil; korraldada lossi ja selle valduste igapäevast juhtimist; jälgida, et riigi korraldused ja seadused oleksid täidetud. Kohtuvõimu teostamisel: juhtis lossifoogtikohut; lahendadas kohalikke vaidlusi ning väiksemaid õigusrikkumisi; tagas korra ja õigusemõistmise toimimine oma piirkonnas. Majandus- ja maksukohustuse tagamisel: kogus makse, rendi- ja muid riigitulusid; pidas arvestust lossi ja kroonumaade tulude-kulude üle; hoolitses riigivara säilimise eest. Julgeoleku ja kaitse tagamisel: vastutas lossi korrashoiu ja kaitse eest; korraldas vajadusel valve- ja kaitseteenistust; tagas, et sõjalised rajatised oleksid kasutuskõlblikud.

== Tallinna lossifoogt ==
[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajastu]]l Eestis tegutsesid [[Toompea allasum|Toompea]] ehk [[Tallinna lossifoogt]]ina: 
*1561–1569&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Erik Håkansson (Slang&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Slang_nr_106#TAB_5 slottsfogden Johan Boose. Boose nr 275], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;) till Wiurila, 1561–1569
*1572–1574&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;,  Johan [[Boose]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Slang_nr_106#TAB_5 Erik Håkansson Slottsfogde på Reval 1561-10-11–1569. Slang nr 106], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; (surn. 1594/1596), 
**(1573 Erik Bertilsson (aadeldatult [[Slang (aadlisuguvõsa)|Slang]] (surn. 1592&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Slang_nr_106#TAB_3 Erik Bertilsson I slottsloven på Reval 1573-07-30. Död 1592. Slang nr 106], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;)
*1574–1575, Hans von Oldenburg, 
* 1575–1577&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Bengt Söffringsson (Juusten) (enne 1550–1609), aadeldatult [[Gyllenlood]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Gyllenlood_nr_216 Bengt Severinsson Juusten. Gyllenlood nr 216], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; ([[:sv:Bengt Juusten]]), 
* 1577–1601&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Hans [[Wartmann]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16598 Põllküla  mõis (Harju-Madise khk). Tallinna lossifoogt Hans von Wartmanni (surn. enne 1610)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Vello Helk, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HelkVello_Reisikirjeldus_TUNA2002_2.pdf Reisikirjeldus Eestist 1592. a.], TUNA, 2002_2, lk 60&lt;/ref&gt;, 
*1601–1602&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Bern(d)t von Kalden, 
*1602 – pärast 1604&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Lorentz Bilefeldt, 
*1612–1615&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Johan Jakobsson, aadeldatult [[Travenhielm|Trafverhjelm]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Travenhielm_nr_1036 Johan Jakobsson. Travenhielm nr 1036], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;
*1614&lt;ref&gt;Gabriel Anrep, [https://runeberg.org/anrep/1/0116.html Svenska adelns ättar-taflor / Afdelning 1. Abrahamsson - Granfelt /], Svenska adelns ättar-taflor. STOCKHOLM, 1858-1864. P. A. NORSTEDT &amp; SÖNER, Kongl. Boktryckare&lt;/ref&gt;, [[Nils Hansson Bagge]] 
*u 1616–1619&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Lorentz Bilefeldt, 
*1619–1620&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Anders Hansson, 
*1620–1621&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Hans Hansson (? Elvering) (u 1570–1625), 
*1621–1629&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4 Fögderiindelningen i Estland och Livland. Slottsfogdar på Reval hava varit:], Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, lk 564, Riksarkivet, 1919&lt;/ref&gt;,  Gert von Euthen&lt;ref&gt;Jaan Tagaväli, [https://dea.digar.ee/article/viimsiteataja/2016/11/04/13.1  775 aastat Viimsit / 6], Viimsi Teataja, nr. 20, 4 november 2016, lk 10&lt;/ref&gt;, 
*Daniel Schultz, Tallinna lossifoogt&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=18814&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJWNTJevaWgADkhwA Daniel Schultz Torsteni p., Tallinna lossi foogti pitser (1672)], Pitserid, Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigi valitsusajal Tallinna lossifoogt valiti [[Toompea kodanik]]e üldkoosolekul [[literaat]]ide hulgast eluks ajaks [[Eestimaa kubermang]]uvalitsuse kinnitusel ja vannutati ametisse Eestimaa kubermanguvalitsuse poolt. 
*1787, Carl Andreas Hoffmann, Toompea lossifoogt&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/18545 Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft]. Vom Jahre 1787. Gedruckt mit Lindforscheschen Schriften, seite 62&lt;/ref&gt;
*..1865&lt;ref&gt;Kalender auf der Jahr 1865 nebst Adressbuch für Estland. Reval, 1864, {{BSB|10392634,00059|s. 43 Reval, Das Dom-Schlossfogteigericht}} &lt;/ref&gt;..., [[Eberhardt Hermann Erbe|Hermann Erbe]] (1814–1872&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1203190484|Erbe, Hermann* Eberhard (1814-1872)}}&lt;/ref&gt;), Toompea lossifoogt
* [[Johannes Huhn]] (1844–1880), Toompea lossifoogt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/JVopetestselts/2017/12/0/9 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878-1918], [[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]] = Annales Litterarum Societatis Esthonicae, nr. 1, detsember 2017, lk 53&lt;/ref&gt;
Toompea lossifoogti ametikoht kaotati 1889. aastal. 

Lossifoogti (rootsi k. ''Slottsfogde'') nimetust kasutatakse veel kaasaajalgi [[Rootsi]]s ja [[Soome]]s.

==Vaata ka==
* [[Stiftifoogt]]
*[[Narva lossifoogt]] [[Narva Hermanni linnus]]es
*[[Rakvere linnusefoogt]]&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4 Fogdar på Wesenbergs slott], Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 655&lt;/ref&gt; [[Rakvere linnus]]es
*[[Kuresaare lossifoogt]], [[Kuressaare piiskopilinnus]]es [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkon]]na [[Saaremaa stift]]is

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti kohtud]]
[[Kategooria:Ametid]]
[[Kategooria:Toompea]]</text>
      <sha1>kqtbp0i7bopwzibnp1ch9zppxdsmxd0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Tannberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37346</id>
    <revision>
      <id>7169048</id>
      <parentid>7157304</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:21:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>õpilasi vähemaks</comment>
      <origin>7169048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9684" sha1="6tzidydeykvb167xsaq7rhiu9vfi0fp" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| pilt             = Pilt:Tõnu Tannberg.jpg
| pildiallkiri     = Tannberg [[Rahvusarhiiv]]i Noora maja fuajees. [[Lauri Kulpsoo]] foto 2017. aastast
| sünniaeg         = {{Sünniaeg ja vanus|1961|9|22}}
| sünnikoht        = [[Rakvere]]
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[Eesti NSV]] poliitiline ajalugu, [[lähiajalugu]], Venemaa ajalugu 19.−20. sajandil, Baltikumi sõjaajalugu 1710−1940. 
| töökoht          = [[Tartu Ülikool]] (alates 1990)&lt;br&gt;[[Rahvusarhiiv]] (1999–2011)&lt;br&gt;[[Eesti Ajalooarhiiv]] (1995–1999)
| haridus          = 
| alma_mater       = [[Tartu Ülikool]] (PhD)
| doktoritöö          = &quot;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6116f957-6b57-4f94-ac23-4138694baa99 Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)]&quot; (1996)
| doktoritöö_juhendaja = [[Helmut Piirimäe]]
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = [[Feliks Gornischeff]], [[Olev Liivik]], [[Ivo Juurvee]], [[Meelis Saueauk]], [[Meelis Maripuu]], [[Tiiu Kreegipuu]], [[Mati Kröönström]], [[Sirje Tamul]], [[Kaarel Piirimäe]], [[Ardi Siilaberg]], [[Hiljar Tammela]], [[Olavi Punga]], [[Johannes Vedru]], [[Triin Tark]], [[Mihkel Truman]], [[Elmar Gams]], [[Agur Benno]], [[Lauri Kann]],
| tunnustus        = 
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Tõnu-Andrus Tannberg''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1961]] [[Rakvere]]s) on eesti ajaloolane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2012).

== Haridus ja varasem töökäik. ==
1981. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli, lõpetades selle 1986. aastal. 1996. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonna juures doktoritööd &quot;Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)&quot;, mida juhendas [[Helmut Piirimäe]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aastatel 1986−1994 oli [[Puka Keskkool|Puka Keskkooli]] ajalooõpetaja.

== Teaduskarjäär ==
Aastatel 1990−2000 oli Tannberg Tartu ülikooli õpetaja ja lektor, 1995−1997 [[Eesti Ajalooarhiiv|Eesti Ajalooarhiivi]] osakonnajuhataja, 1997−1999 samas asedirektor. Aastatel 1999−2011 oli [[Rahvusarhiiv|Rahvusarhiivis]] riigiarhivaari nõunik, 2000–2013 Tartu Ülikooli [[Ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituudi]] dotsent.

Alates 2012 on ta Rahvusarhiivi teadusdirektor, alates 2013 Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi professor.

Uurimistöö põhisuunad on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], eriti [[Eesti NSV]] poliitiline ja lähiajalugu. Uurib ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririig]]i ajalugu, Baltikumi sõjaajalugu. Avaldanud mitmeid monograafiaid, on õpikute kaasautor. Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] on hinnanud tema tööd Eesti [[kirjakultuur]]i, eriti [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ajaloo uurimisel.&lt;ref name=&quot;KJK&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kronberg |eesnimi=Janika |pealkiri=Lühidalt |url=https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/38161 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=3 |üksiknumber=LXVIII |lehekülg=269–270}}&lt;/ref&gt;

1995. aasta hilissügisel keskel avastas Tannberg Peterburist [[Venemaa Riiklik Ajalooarhiiv|Venemaa Riiklikust Ajalooarhiivist]] esimese eestikeelse (õieti [[Tartu keel|tartukeelse]]) [[Tarto maa rahwa Näddali-Leht|Tarto maa rahwa Näddali-Lehe]] 10 originaalnumbrit. Varem peeti lehe numbreid kadunuks ning teada olid vaid koopiad.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TannbergTonu_Tarto_maa_rahwa_TUNA1999_1.pdf |perekonnanimi=Helme |eesnimi=Rein |kuupäev=1999 |pealkiri=Tarto maa rahwa Näddali-Leht uuesti lugejate ees |ajakiri=[[Tuna]] |aastakäik=1 |lehekülg=147–148}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Täna 190 aastat tagasi&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2472193/tana-190-aastat-tagasi-ilmus-tartus-esimeneeestikeelne-ajaleht-uudis-aastast-1806-keegi-polnud-oma-ihusilmaga-nainud-sajandiavastus-esimene-number-tartu-on-ajast-ees-sisust-eesti-ajakirjandusloo-tahtpaevi-1996-aastal &quot;Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimene eestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal&quot;] Postimees, 13. märts 1996.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Sergei Issakov]], [[Juhan Peegel]], Uusi andmeid esimese eestikeelse ajalehe kohta. Keel ja Kirjandus, 1967, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193390/142699/page/20 lk 338]-349&lt;/ref&gt;

Ta oli aastatel 1998–2020 [[Kirjandusmuuseum]]i teadusnõukogu liige ning vahemikus 1999–2013 [[Rahvusarhiiv]]i teadusnõukogu esimees. Samuti kuulub ta 1998. aastast ajakirja [[Tuna]] toimetuskolleegiumi ja [[S-Keskus]]e juhatusse ning on alates 1998. aastast ka sariväljaande &quot;Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost&quot; peatoimetaja. 

1999. aastast on ta [[Eesti Akadeemiline Ajalooselts|Eesti Akadeemilisse Ajalooseltsi]] ja 2000. aastast ka [[Õpetatud Eesti Selts]]i juhatuse liige. Tannberg kuulub 2009. aastast [[Eesti Arhivaaride Ühing]]usse, 2011. aastast [[Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat]]u toimetuskolleegiumi, 2013. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i nõukotta ning [[Eesti Ajaloomuuseum]]i teadusnõukotta. Aastatel 2010–2014 oli ta [[Kaitseministri nõukoda|kaitseministri nõukoja]] liige. 2017. aastast kuulub ta [[Eesti Mälu Instituut|Eesti Mälu Instituudi]] nõukokku, 2020. aastast [[Eesti Meremuuseum]]i teadusnõukokku ning [[Acta Historica Tallinnensia]] toimetuskolleegiumi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2012. aastal valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks ajaloo alal, kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

==Raamatud==
*Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni; kaasautorid [[Mati Laur]] ja [[Helmut Piirimäe]]; peatoimetaja [[Sulev Vahtre]]. Tartu, 2003 ISBN 9985-77-062-5 (köites)
*Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni; kaasautor ja tegevtoimetaja koos [[Ago Pajur]]iga, peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2005 ISBN 9985771427 (köites)
*Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856). Tartu, 1996 ISBN 9985-858-03-4
*Toimik &quot;Priboi&quot;: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. Tartu, 2020 ISBN 9789949968718 ''.'' Kirjutanud raamatusse artikleid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=[[Linda Pärn]] |aeg=12. juuni 2020 |pealkiri=Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis |url=https://raamatud.elu24.ee/6995102/uus-raamat-avab-salatoimiku-priboi-materjalid-mis-kajastavad-kuuditamise-labiviimist-eestis |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200612115815/https://raamatud.elu24.ee/6995102/uus-raamat-avab-salatoimiku-priboi-materjalid-mis-kajastavad-kuuditamise-labiviimist-eestis |arhiivimisaeg=2020-06-12 |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |väljaandja=[[Postimees Grupp]]}}&lt;/ref&gt;
*Eesti sõjaajalugu : valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani. Tartu, 2021 ISBN  9789949035762
*Eesti mees vene kroonus : uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõjaajaloost impeeriumi perioodil 1721-1917. Tartu, 2023 ISBN  9789985774311
*Ajalugu ei ole kunagi liiga palju. Tartu : Ilmamaa, 2024 ISBN 9789985778050

== Tunnustus ==
* 1997 parima eestikeelse ajalooraamatu auhind&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Tannberg/est/ |Pealkiri=CV: Tõnu-Andrus Tannberg |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=6. juuni 2023}}&lt;/ref&gt;
* 1999 [[Friedrich Puksoo auhind]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 1998 Tartu Raepreemia&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2006 parima eestikeelse ajalooraamatu auhind&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2010 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/28925093/ordenid-kes-saavad-tanavu-teenetemargid |Pealkiri=ORDENID: Kes saavad tänavu teenetemärgid? |Aeg=3. veebruar 2010 |Kasutatud=6. juuni 2023 |Väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;
* 2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 [[Riigi teaduspreemia]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2015 [[Hendrik Sepa nimeline preemia Eesti sõjaajaloo alase publikatsiooni eest]] 2014. aastal&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2016 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://humanitaarteadused.ut.ee/et/sisu/professor-tonu-tannberg-palvis-riikliku-teaduspreemia-humanitaarteaduste-alal |Pealkiri=Professor Tõnu Tannberg pälvis riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste alal |Aeg=14. veebruar 2016 |Kasutatud=6. juuni 2023 |Väljaandja=[[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]]}}&lt;/ref&gt;
* 2021 [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{ETIS}}
*[https://www.akadeemia.ee/member/tannberg/ Tõnu-Andrus Tannberg] Eesti TA kodulehel
*[http://www.fl.ut.ee/200119 Elulugu Tartu Ülikooli veebis]

{{JÄRJESTA:Tannberg, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>6tzidydeykvb167xsaq7rhiu9vfi0fp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rogier van der Weyden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37361</id>
    <revision>
      <id>7168859</id>
      <parentid>6945962</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:22:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Surajr7</username>
        <id>227591</id>
      </contributor>
      <origin>7168859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5125" sha1="fhweadn9lqsdr3hn0i00t8zsfxgk8gs" xml:space="preserve">[[File:Rogier van der Weyden's self portrait. Detail of Trajan and Herkinbald Tapestry, before 1461, Bernisches Historisches Museum, Berne..jpg|thumb|Rogier van der Weydeni [[autoportree]] Humbert Mareschet' [[Traianus]]e ja [[Herkinbald]]i õiguse [[Piltvaip|piltvaibalt]], mille jaoks telliti temalt joonised. Pärit ajast enne 1461. aastat, [[Bern]]i Ajaloomuuseum.]]
[[Pilt:El_Descendimiento,_by_Rogier_van_der_Weyden,_from_Prado_in_Google_Earth.jpg|thumb|right|&quot;Kristuse ristilt võtmine&quot;]]
[[Pilt:Rogier van der Weyden 009.jpg|thumb|right|&quot;Kuningate kummardamine&quot;]]
'''Rog(i)er van der Weyden''', tuntud ka kui '''Roger de la Pasture''' ja '''Brüsseli Rogier''' ([[1400]] [[Tournai]] – [[18. juuni]] [[1464]] [[Brüssel]]) oli flaami kunstnik.

== Eluloolist ==
Rogier van der Weyden oli Madalmaade prantsuse koolkonna jõuline ja andekas kunstnik, õige nimega Roger de la Pasture. Ta sündis [[Tournai]]s, kus asus [[1427]] [[Robert Campin]]i juures maalikunsti õppima. [[1435]] sai ta [[Brüssel]]i linnamaalijaks.

== Looming ==
Rogier van der Weyden rikastas Madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. Juba tema ainestik on teistsugune kui [[Jan van Eyck]]il; see haarab kujutisi neitsi [[Maarja]] elust ja [[Kristus]]e kannatusloost. Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. Vastavalt ainestikule oli ka Rogieri käsitlusviis dramaatilisem, rahutum ja pateetilisem kui van Eyckil, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. Erinevalt kaasaegsetest ei teinud ta maali jaoks põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni.

Rogier van der Weydeni kuulsaim ja talle tüüpiline teos on [[1438]] maalitud &quot;Kristuse ristilt võtmine&quot; [[Escorial]]is. Ristilt võtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Selles on ta edusamm, võrreldes van Eyckiga, kelle figuurid alati säilitavad ühesuguse rahu nii poosides kui ka hingeelu liigutuste väljendustes. Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest, naistes aga väljendub kirglik meeleheide. Kunstnik pidas esmajoones silmas tunnete loomutruud kujutust; kompositsiooni valis ta lihtsa, asetades figuurid [[reljeef (kunst)|reljeef]]ina kahes kihis kullatud fooni ette, niisiis vältides ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jäi figuuride [[anatoomia|anatoomiliselt]] õige kujutamine nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tagaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda on.

Rogier van der Weydeni teine väga kuulus teos on vägev [[tiibaltar]] [[viimne kohtupäev|viimase kohtupäeva]] stseeniga ([[1445]]) [[Hospice de Beaune]]'is [[Dijon]]i lähedal. Oma suurepärase ruumikujutusega võluvad kaks väikest [[altar]]it [[Berliin]]i muuseumis.

Aastail [[1449]]–[[1450]] käis Rogier [[Itaalia]]s. Tutvumine itaalia kunstiga jättis ta loomingusse jälgi; eriti märgatavad on [[Fra Angelico]] mõjud. Ta kunst muutus pisut rahulikumaks, mingi pehme selgus pääseb ta piltides valitsema. Seda võib konstateerida [[München]]is olevas pildis &quot;[[Kuningate kummardamine]]&quot;.

Rogier van der Weyden on maalinud ka [[portree|portreid]]. Võrreldes van Eycki portreedega on tema portreed suurejoonelisemad, üksikasju on neis vähem toonitatud; see-eest on nad kainemad ja vähem elulised.

Rogier van der Weydeni mõju [[15. sajand]]i kunstile on olnud väga suur. Ta mõjutas enamikku Madalmaade meistreid, tema kunst oli eeskujuks ka paljudele välismaalastele, esmajoones sakslastele.

Tema tähtsaim õpilane oli [[Hans Memling]]. Nii mõnegi maali puhul on teadmata, kumb neist selle maalis (või tegid nad seda ehk koos).

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Rogier_van_der_Weyden_-_Virgin_and_Child_Enthroned_-_Museo_Thyssen-Bornemisza_435.jpg|Neitsi Maarja lapsega troonil. 1433
Rogier van der Weyden (1399 - 1464) - Portrait of a Young Woman with a White Headdress - 545D - Gemäldegalerie.jpg|Noore naise portree tanuga. 1440
Rogier van der Weyden - Triptych- The Crucifixion - Google Art Project.jpg|Ristilöömise triptühhon [[donaator]]itega. 1443–1445
Rogier van der Weyden - Beaune Altarpiece (1443).jpg|Rogier van der Weyden. &quot;Viimne kohtupäev&quot;. 1445–1450
Seven Sacraments Rogier.jpg|Seitse sakramenti. 1445–1450
The Braque Triptych interior.jpg|Braque triptühhoni sisekülg. 1452
Rogier van der Weyden, Netherlandish (active Tournai and Brussels) - The Crucifixion, with the Virgin and Saint John the Evangelist Mourning - Google Art Project.jpg|Ristilöömise diptühhon. 1460
Rogier_van_der_Weyden_-_Portrait_of_a_Lady_-_Google_Art_Project.jpg|Daami portree. 1460
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.artrenewal.org/asp/database/art.asp?aid=642 Rogier van der Weyden. - ARC (Art Renewal Center)]

{{Commons|Category:Rogier van der Weyden}}

{{JÄRJESTA:Weyden, Rogier van der}}
[[Kategooria:Sündinud 1400]]
[[Kategooria:Surnud 1464]]
[[Kategooria:15. sajandi Madalmaade maalikunstnikud]]
[[Kategooria:Belgia inimesed]]</text>
      <sha1>fhweadn9lqsdr3hn0i00t8zsfxgk8gs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ehime prefektuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>39855</id>
    <revision>
      <id>7168915</id>
      <parentid>5958368</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:38:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1090" sha1="9lnre4mw9yop6idfy26ly67qfr2l0ma" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Ehime prefektuur
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 愛媛県 | nimi1_latin = Ehime-ken
|  lipp = Flag of Ehime Prefecture.svg
|  lipu_link = [[Ehime prefektuuri lipp]]
|  pindala = 5678
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Matsuyama]]
|  asendikaardi_pilt = Ehime in Japan.svg
}}

'''Ehime prefektuur''' on [[Jaapan]]i prefektuur [[Shikoku]] saarel [[Jaapani Sisemeri|Jaapani Sisemere]] kaldal.

== Sümbolid ==
Ehime prefektuuri tunnuslind on [[jaapani punarind]] (''Erithacus akahige''), tunnuspuu on [[mänd]] (''Pinus'') ja tunnuslill [[satsuma]]  (''Citrus unshiu'').

== Haldusjaotus ==
Ehime prefektuur on jaotatud 20 omavalitsusüksuseks, millest 11 on linnad (市 ''shi'').

=== Linnad ===
* [[Imabari]]
* [[Iyo]]
* [[Matsuyama]]
* [[Niihama]]
* [[Ōzu]]
* [[Saijō]]
* [[Seiyo]]
* [[Shikokuchūō]]
* [[Tōon]]
* [[Uwajima]]
* [[Yawatahama]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.pref.ehime.jp/ Ehime prefektuuri koduleht]

{{JAP}}

{{koord |type=adm1st |region=JP-38}}

[[Kategooria:Jaapani prefektuurid]]
[[Kategooria:Ehime prefektuur| ]]</text>
      <sha1>9lnre4mw9yop6idfy26ly67qfr2l0ma</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kagawa prefektuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>39858</id>
    <revision>
      <id>7168916</id>
      <parentid>5958386</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:38:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1093" sha1="qew0zteyba12esm2ci5kijyipi05vem" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kagawa prefektuur
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 香川県 | nimi1_latin = Kagawa-ken
|  lipp = Flag of Kagawa Prefecture.svg
|  lipu_link = [[Kagawa prefektuuri lipp]]
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 1876,5
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Takamatsu]]
|  asendikaardi_pilt = Kagawa in Japan.svg
}}

'''Kagawa prefektuur''' on [[Jaapan]]i prefektuur [[Shikoku]] saarel [[Jaapani Sisemeri|Jaapani Sisemere]] kaldal.

== Sümbolid ==
Kagawa prefektuuri tunnuslind on [[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), tunnuspuu on [[harilik õlipuu]] (''Olea europaea'') ja tunnuslill õlipuuõis.

== Haldusjaotus ==
Kagawa prefektuur on jaotatud 17 omavalitsusüksuseks, millest 8 on linnad (市 ''shi'').

=== Linnad ===
* [[Higashikagawa]]
* [[Kan'onji]]
* [[Marugame]]
* [[Mitoyo]]
* [[Sakaide]]
* [[Sanuki]]
* [[Takamatsu]]
* [[Zentsuji]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.pref.kagawa.jp/ Kagawa prefektuuri koduleht]

{{JAP}}

{{koord |type=adm1st |region=JP-37}}

[[Kategooria:Jaapani prefektuurid]]
[[Kategooria:Kagawa prefektuur| ]]</text>
      <sha1>qew0zteyba12esm2ci5kijyipi05vem</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aníbal Cavaco Silva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40674</id>
    <revision>
      <id>7168871</id>
      <parentid>7147756</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:31:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3342" sha1="b2ae406kv8qswbl4h6rzrev03139z8h" xml:space="preserve">{{allikad}}
[[Pilt:Aníbal Cavaco Silva Senate of Poland 01.jpg|thumb|Aníbal Cavaco Silva (2008)]]
'''Aníbal António Cavaco Silva''' (sündinud [[15. juuli]] [[1939]] [[Portugal]]is [[Algarve]] piirkonnas [[Boliqueime]]s) on Portugali poliitik, kes oli [[9. märts]]ist [[2006]] kuni 9. märtsini [[2016]] [[Portugali president]]. Aastatel [[1985]]–[[1995]] oli ta [[Portugali peaminister]].

==Elulugu==
Koolis ei paistnud Aníbal millegagi silma. 13-aastaselt visati ta koolist välja ja vanaisa pani ta karistuseks oma tallu tööle. Järgmisel aastal naasis ta kooli ja temast sai eeskujulik õpilane. Ta astus [[Lissaboni Tehnikaülikool]]i, kus õppis majandus- ja rahandusteaduskonnas ning lõpetas ülikooli [[1964]]. aastal.

Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbis Silva [[Mosambiik|Mosambiigis]], mis oli sel ajal Portugali [[asumaa]], sõjaväeametnikuna Mosambiigi pealinnas [[Maputo]]s, mis tollal kandis nime Lourenço Marques.

[[1966]]. aastast töötas Silva ülikoolis assistendina samas teaduskonnas, mille ta lõpetanud oli. [[1968]] läks ta [[Yorki ülikool]]i, kus [[1973]] kaitses [[Väitekiri|väitekirja]] majanduse alal ja sai doktorikraadi. Ta naasis Portugali ning sai Lissaboni Tehnikaülikoolis [[1974]] abiprofessoriks, [[1975]] Portugali Katoliiklikus Ülikoolis professoriks, [[1979]] Lissaboni Uues Ülikoolis erakorraliseks professoriks ja lõpuks [[Portugali pank|Portugali panga]] osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid [[monetaarpoliika]] ja [[rahaliit|rahaliidu]] kohta.

Poliitikasse astus ta pärast [[1974]] Portugalis toimunud revolutsiooni, millega taastati demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks [[2. juuni]]l [[1985]]. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel 88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. [[1987]]. ja [[1991]]. aasta parlamendivalimised olid tema ja tema erakonna jaoks täielik triumf: PSP võitis vastavalt 50,2% ja 50,4% häältest ning saavutas absoluutse enamuse parlamendis. [[1993]]. aastal tabas Portugali majanduskriis, mistõttu Silva otsustas [[1995]]. aasta valimistel mitte kandideerida. Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta [[1996]]. aastal Portugali presidendiks ja kaotas ka [[1996. aasta Portugali presidendivalimised|nendel valimistel]] sotsialist [[Jorge Sampaio]]le.

[[22. jaanuar]]il [[2006]] toimunud [[2006. aasta Portugali presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimeses voorus sai Cavaco Silva 50,6% häältest, mistõttu polnud valimiste teist vooru vaja korraldada.

==Tunnustus==
[[2008]]. aastal pälvis ta [[mittetunnustamispoliitika]] toetamise eest Eesti riigilt [[Maarjamaa Rist]]i keti. 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Isiklikku==
[[1963]]. aastast on ta abielus Maria Alves da Silvaga, [[Lissaboni ülikool]]i lõpetanud saksa filoloogiga. Paaril on tütar Patricia ja poeg Bruno.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jorge Sampaio]] | nimi=[[Portugali president]] | aeg= [[2006]]–[[2016]] | järgnev=[[Marcelo Rebelo de Sousa]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Cavaco Silva, Anibal}}
[[Kategooria:Portugali presidendid]]
[[Kategooria:Portugali peaministrid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>b2ae406kv8qswbl4h6rzrev03139z8h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hannover</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41073</id>
    <revision>
      <id>7168983</id>
      <parentid>7160332</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:55:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>89941</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tag correction</comment>
      <origin>7168983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45832" sha1="pjpnyv9qokwzour15wxr8mcf1bybihj" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2018|kuu=oktoober}}{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
{{See artikkel|räägib Saksamaa linnast; samanimeliste kohtade ja muude asjade kohta vaata lehekülge [[Hannover (täpsustus)]].}}
{{linn
|  nimi = Hannover
|  hääldus = han'oofer
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Hannover
|  pilt = Hannover Blick Neues Rathaus 01.jpg
|  lipp = Flagge Hannover.svg
|  lipu_link = [[Hannoveri lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Hannover.svg
|  vapi_link = [[Hannoveri vapp]]
|  pindala = 204
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Hannover in H.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Hannoveri piirkonnas
|  asendikaart = Saksamaa
}}
[[Pilt:Neues Rathaus Hannover abends.jpg|pisi|[[Uus raekoda (Hannover)|Hannoveri uus raekoda]]]]

'''Hannover''' [[Leine]] jõe ääres on [[Alam-Saksi]] [[liidumaa]] (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.

Hannover oli aastatel 1714–1837 (v.a 1807–1813) [[personaalunioon]]is [[Hannoveri dünastia|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga, kuna mõlemat riiki valitses Hannoveri dünastia.]] Hannover oli kuningliku perekonna asupaik ning nende algne tiitel oli [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond]] (hiljem [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürstkond]]). [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] lõppedes ülendati kuurvürstkond [[Hannoveri kuningriik|kuningriigiks]] (1814–1866) ja Hannover selle pealinnaks.

Aastatel 1868–1946 oli Hannover [[Preisimaa]] [[Hannoveri provints]]i ja pärast seda [[Regierungsbezirk Hannover|Hannoveri ringkonna]] pealinn kuni selle kaotamiseni 2005. aastal. 2001. aastast on see osa [[Hannoveri piirkond|Hannoveri piirkonnast]], mis on omavalitsusüksus, mis moodustati endisest Hannoveri kreisist ja Hannoveri linnast.

Rahvaarvu poolest on Hannover suur [[Põhja-Saksamaa]] keskus ja riigi suuruselt 13. linn. 2023. aasta seisuga elab seal 545 045 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=UNdata {{!}} record view {{!}} City population by sex, city and city type |url=https://data.un.org/Data.aspx?q=population+germany+cities&amp;d=POP&amp;f=tableCode:240;countryCode:276 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=data.un.org}}&lt;/ref&gt;

Hannover on ülikoolide ja meditsiinikooli, rahvusvahelise lennujaama ja suure [[Hannoveri loomaaed|loomaaia]] tõttu riikliku tähtsusega. Linn on ka suur raudteeliinide ja kiirteede ([[Autobahn]]) sõlmpunkt, ühendades Euroopa peamisi liine nii ida-lääne ([[Berliin]]–[[Ruhrimaa]]) kui ka põhja-lõuna ([[Hamburg]]–[[München]]) suundades. Linna pindala on 204,01 km².

== Ajalugu ==

[[Pilt:1641 erstmals veröffentlichter Kupferstich Hannover vom Nordosten, Matthäus Merian.jpg|pisi|püsti=2|Illustratsioon Hannoverist, [[Matthäus Merian]], 1641]]

Hannoveri on esmamainitud [[1150]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-07-01 |pealkiri=Hannover |url=https://citiesofmusic.net/city/hannover/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=UNESCO Cities of Music |keel=en}}&lt;/ref&gt; Hannover asutati keskajal [[Leine]] jõe idakaldale. Selle algne nimi Honovere võib tähendada &quot;kõrget (jõe)kallast&quot;, kuigi selle üle vaieldakse (vrd ''das Hohe Ufer'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |Aeg=2000-01-01 |Pealkiri=Hanover Surname History |URL=https://www.houseofnames.com/hanover-family-crest |Kasutatud=2025-09-20 |Väljaandja=HouseOfNames}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last=Meichler|first=Jelena|url=https://www.hannover.de/content/download/431110/9128919/file/HGB_Inhaltsverzeichnis_1898-2013.pdf|title=Übersicht über alle Artikel in den Hannoverschen Geschichtsblättern 1898-2013|publisher=Hannoversche Geschichtsblätter|date=2014|access-date=2026-03-26|last2=Großkreutz|first2=Jan-Eric}}&lt;/ref&gt; Algselt parve- ja kalameeste asulana tekkinud Hannover kasvas 13. sajandil oluliseks keskuseks ning sai 1241. aastal [[Linnaõigus|linnaõiguse]] soodsa asukoha tõttu looduslikus ristumiskohas. Kuna maismaatransport oli suhteliselt raskendatud, aitas asukoht laevatatava jõe ülemjooksul kaubanduse kasvule kaasa. Leine jõgi ühendas Hannoveri hansalinn [[Bremen|Bremeniga]]. Hannover paikneb laia [[Põhja-Saksa madalik]]u lõunaservas ja [[Harz]]i mägedest loodes, asudes strateegilisel ida-läänesuunalisel liikumisteel, mida läbisid ajaloolised kaubakaravanid. Hannover oli seega oluline ühenduslüli [[Madalmaad|Madalmaade]] ning [[Saksimaa]] ja [[Tüüringi]] vahel, toimides väravana, mis sidus põhja- ja idapoolsed tasandikud edelas asuvate [[Rein|Reini]], [[Ruhr|Ruhri]] ja [[Saari jõgi|Saari]] jõe piirkondadega.

14. sajandil ehitati Hannoveri peamised [[Kirik (pühakoda)|kirikud]] ja kolme väravaga[[linnamüür]]. Hilisem industrialiseerimine Saksamaal suurendas Hannoveri tähtsust veelgi, kuna linna läbis Harzi mäestiku põhjaosast pärinev raua- ja hõbedakaubandus.

1636. aastal viis [[Calenbergi vürstkond|Calenbergi vürstkonna]] valitseja, [[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Braunschweig-Lüneburgi hertsog Georg]], oma residentsi Hannoveri. Tema järeltulijate hulgast pärinesid ka tulevased Suurbritannia monarhid alates [[George I]]-st. 1692. aastal ülendas [[Saksa-Rooma keiser]] [[kuurvürst|Braunschweig-Lüneburgi hertsogid kuurvürst]]i seisusse ja selle ülendamise kinnitas 1708. aastal [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäev]]. Seega muutus vürstkond [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnaks]], mis kõnekeeles oli Calenbergi pealinna järgi tuntud kui [[Hannoveri kuurvürstkond]] (vaata ka: [[Hannoveri dünastia]]). Kuurvürstid said hiljem [[Suurbritannia]] ja aastast 1801 [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] monarhideks. Esimene nendest oli Georg Ludwig, kes sai Briti troonile 1714. aastal. Viimane Briti monarh, kes valitses Hannoveris, oli [[William IV]]. [[Saali tavaõigus|Pool-Saali õigus]], mis lubas troonile asuda vaid meessoost järglastel, keelas [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|kuninganna Victoria]] troonilesaamise Hannoveris. Kuningas George I meesliini järglasena kuulus kuninganna Victoria Hannoveri dünastiasse, kuid tema järglased kandsid tema abikaasa nime [[Saksi-Coburg ja Gotha]]. Kolm Suurbritannia või Ühendkuningriigi kuningat olid samaaegselt ka Hannoveri [[kuurvürst]]id.

Ühendkuningriigi ja Hannoveri personaaluniooni ajal külastasid monarhid linna harva. Viimase kolme ühisvalitseja valitsemisperioodil (1760–1837) leidis aset vaid üks visiit, kui George IV külastas linna 1821. aastal. Aastatel 1816–1837 esindas monarhi Hannoveris [[asekuningas]] [[Adolphus Frederick (Cambridge'i hertsog)|Adolphus]].

[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal võideldi 26. juulil 1757 linna lähistel [[Hastenbecki lahing]]us. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] armee võitis [[Hannoveri vaatlusarmee]]d, mis viis linna okupeerimiseni osana [[Sissetung Hannoveri (1757)|Hannoveri]] [[Sissetung Hannoveri (1757)|sissetungist]]. Järgmisel aastal vallutasid anglosaksi väed [[Ferdinand von Braunschweig-Wolfenbüttel|Ferdinand von Braunschweig]]&lt;nowiki/&gt;i juhtimisel linna tagasi.

=== 19. sajand ===
[[Pilt:Hannover Georgstraße mit Theater (um 1895).jpg|pisi|Am [[Kröpcke]], 1895]]
[[Pilt:Hannover Schloss zu Herrenhausen (um 1895).jpg|pisi|Schloss [[Herrenhauseni aiad|Herrenhausen]], 1895]]

Pärast seda, kui [[Napoleon I|Napoleon]] kehtestas 5. juulil 1803 [[Artlenburgi konventsioon]]i (Elbe konventsiooni), okupeerisid umbes 35 000 Prantsuse sõdurit Hannoveri. Konventsioon nõudis ka Hannoveri armee laialisaatmist. Kuid [[George III]] ei tunnistanud Elbe konventsiooni. Selle tulemusena emigreerus suur hulk Hannoveri sõdureid lõpuks [[Suurbritannia]]sse, kus moodustati [[Kuninga Saksa Leegion]]. Ainult Hannoveri ja Braunschweigi väed olid need, kes Napoleoni sõdade ajal järjekindlalt Prantsusmaa vastu seisid. Leegion mängis 1815. aastal tähtsat rolli [[Waterloo lahing]]us. Samal aastal toimunud [[Viini kongress|Viini kongressi]] otsusega ülendati Hannoveri kuurvürstkond kuningriigiks. Pealinna Hannoveri laiendati [[Leine]] läänekaldale ja sestpeale on see märkimisväärselt kasvanud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://history.state.gov/countries/hanover|title=A Guide to the United States' History of Recognition, Diplomatic, and Consular Relations, by Country, since 1776: Hanover|publisher=Office of the Historian: US Government|access-date=2026-03-25}}&lt;/ref&gt;

1837. aastal lõppes Ühendkuningriigi ja Hannoveri [[personaalunioon]], kuna [[William IV]] surma järel päris Briti trooni tema vennatütar Victoria. Kuna Hannoveris oli lubatud troonile asuda vaid meessoost järglastel, läks Hannoveri kuningakroon William IV vennale Ernst Augustile. Hannover jäi iseseisvaks kuningriigiks kuni 1866. aastani, mil [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] selle [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] käigus annekteeris. Hoolimata sellest, et Hannoverilt eeldati võitu Preisimaa üle [[Langensalza lahing (1866)|Langensalza lahingus]], kasutas Preisimaa [[Preisi armee#Moltke Vanem|Moltke Vanema Kesselschlachti lahingukorda]] Hannoveri armee purustamiseks. Hannoveri linn sai Preisimaa [[Hannoveri provints]]i pealinnaks. Pärast annekteerimist oli Hannoveri rahvas üldiselt Preisimaa valitsuse vastu.&lt;ref&gt;{{cite book|last=Friedjung|first=Heinrich|title=The Struggle for Supremacy in Germany 1859-1866|date=1966-01-01|url=https://archive.org/details/struggleforsupre0000hein|publisher=Russell &amp; Russell|location=New York|pages=[https://archive.org/details/struggleforsupre0000hein/page/206 207]}}&lt;/ref&gt;

Hannoveri tööstusele aga tähendas uus ühendus Preisimaaga ettevõtluse paranemist. Vabakaubanduse juurutamine soodustas majanduskasvu ja viis ''Gründerzeiti'' (leiutajate ajastu) elavnemiseni. Aastatel 1879–1902 kasvas Hannoveri rahvastik 87 600-lt 313 940 inimeseni.

1872. aastal avati esimene [[hoburaudtee]] ja aastast 1893 pandi tööle elektri[[tramm]]. 1887. aastal leiutas Hannoverist pärit [[Emile Berliner]] heliplaadi ja [[Fonograaf|grammofoni]].
[[Pilt:Hannover Synagogenmahnmal.jpg|pisi|püsti|[[Sünagoog]]]]

=== Natsi-Saksamaa ===

Pärast 1937. aastat olid Hannoveri ülemlinnapea ja riigikomissarid [[NSDAP]] (Natsipartei) liikmed. Sel ajal elas Hannoveris ulatuslik [[Saksa juudid|juudi kogukond]]. 1938. aasta oktoobris saadeti 484 Poola päritolu Hannoveri juuti välja [[Poola]]sse, sealhulgas [[Herschel Grynszpan|Grynszpanite perekond]]. Poola keeldus neid vastu võtmast, jättes nad piiril kitsikusse koos tuhandete teiste Poola-juudi väljasaadetutega; neid toitsid vahelduva eduga vaid Poola [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punane Rist]] ja juudi hoolekandeorganisatsioonid. Grynszpanite poeg [[Herschel Grynszpan]] oli sel ajal [[Pariis]]is. Kui ta kuulis, mis oli juhtunud, sõitis ta Saksa saatkonda Pariisis ja tulistas Saksa diplomaat [[Ernst Eduard vom Rath|Ernst Eduard vom Rathi]], kes suri saadud vigastustesse.&lt;ref&gt;{{cite book|isbn=|autor=Schwab, Gerald|pealkiri=The Day the Holocaust Began: The Odyssey of Herschel Grynszpan|aasta=1990|väljaandja=Praeger|lehekülg=14}}&lt;/ref&gt; Natsid kasutasid seda ettekäändena korraldada üleriigiline pogromm [[Kristalliöö]] 9. novembril 1938.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/kristallnacht|pealkiri=Kristallnacht: A Nationwide Pogrom, November 9–10, 1938|väljaandja=Holocaust Encyclopedia. United States Holocaust Memorial Museum|vaadatud=2026-03-25}}&lt;/ref&gt; Sel päeval põletasid natsid maha [[Edwin Oppler]]i 1870. aastal loodud [[Uusromantism|uusromantistliku]] Hannoveri [[sünagoog|sünagoogi]].

1941. aasta septembris algas operatsooni Aktion Lauterbacher raames Hannoveri allesjäänud juudiperekondade koondamine [[geto|getodesse]]. Veel enne [[Wannsee konverents]]i 15. detsembril 1941 küüditati esimesed juudid Hannoverist [[Riia|Riiga]].&lt;ref&gt;{{cite book|last=Meyer|first=Michael|title=Deutsch-jüdische Geschichte der Neuzeit. Band IV|publisher=C.H.Beck|location=München|isbn=3-406-39705-0|keel=de}}&lt;/ref&gt; Kokku küüditati 2400 inimest, kellest vähesed jäid ellu. Sõja ajal ehitati Hannoveri seitse [[Koonduslaager|koonduslaagrit]], kuhu vangistati paljud juudid.&lt;ref&gt;{{cite book|last=Förbe|first=Rainer|title=Konzentrationslager in Hannover - KZ-Arbeit und Rüstungsindustrie in der Spätphase des Zweiten Weltkriegs|publisher=August Lax|location=Hildesheim|isbn=3-7848-2422-6|keel=de|aasta=1989}}&lt;/ref&gt; Liitlaste maaväed jõudsid Hannoveri aprillis 1945. 1938. aastal linnas elanud umbes 4800 juudist oli 10. aprillil 1945, mil Ameerika Ühendriikide väed Hannoveri okupeerima asusid, alles vähem kui 100 juuti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hanover, Germany |url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/hanover |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Jewish Virtual Library}}&lt;/ref&gt; Täna mälestab juutide tagakiusamist Hannoveris ooperiväljakul asuv mälestusmärk. Pärast sõda asus Hannoveri elama suur rühm [[Bergen-Belseni koonduslaager|Bergen-Belseni koonduslaagrist]] vabastatud ortodoksseid juute.&lt;ref&gt;{{cite book|isbn=978-3-89993-662-9|aasta=2009|keel=de|title=Stadtlexikon Hannover: Von den Anfängen bis zur Gegenwart|last=Mylnek|first=Klaus|publisher=Schülersche|location=Hannover|pages=17}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Aegidienkirche Hannover.jpg|pisi|püsti|Aegidienkirchet ei ehitatud üles ja selle varemeid hoitakse Teise maailmasõja mälestusmärgina]]

=== Teine maailmasõda ===
{{vaata|Hannoveri pommitamine Teises maailmasõjas}}
[[Pilt:1943 WWII map of Hannover, Germany.jpg|pisi|Teise maailmasõja kaart Hannoverist, 1943]]

Olulise raudtee- ja maanteesõlme ning tööstuskeskusena oli Hannover [[Strateegiline pommitamine Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]] strateegiliste õhurünnakute, sealhulgas naftakampaania peamine sihtmärk. Sihtmärkide hulka kuulusid [[VARTA|AFA]] ([[Herrenhausen|Stöcken]]), [[Naftakampaania Teises maailmasõjas|Deurag-Neragi]] rafineerimistehas ([[Misburg]]), [[Continental AG|Continentali]] tehased ([[Vahrenwald]] ja [[Linden-Limmer|Limmer]]), kergmetallitehas VLW [[Ricklingen]]is ja [[Laatzen]]is (praegune [[Hannoveri messikeskus]]). Samuti pommitati [[Naftakampaania Teises maailmasõjas|Hannover/Limmeri kummitaastustehas]]&lt;nowiki/&gt;t, [[Hanomag]]i tehast ([[Linden-Limmer|Linden]]) ja M.N.H (Maschinenfabrik Niedersachsen) tankitehast Badenstedtis. Sihtmärgiks olid ka elamurajoonid ja rohkem kui 6000 tsiviilisikut hukkus liitlaste pommirünnakutes. 88 pommirünnakus purustati rohkem kui 90% kesklinnast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.hannover.de/de/kultur_freizeit/geschichte/geschichte_/Stadt_Hannover/gesch_zah/gesch_za3.html|title=Geschichte der Stadt Hannover|publisher=Hannover.de|website=|vaadatud=2026-03-26|arhiivimisaeg=2011-06-15|keel=de}}&lt;/ref&gt; Pärast sõda ei ehitatud [[Aegidienkirche (Hannover)|Aegidienkirchet]] üles ja selle varemed jäeti sõjamälestiseks.

=== Pärast teist maailmasõda ===
Hannover oli Saksamaa [[Suurbritannia|Briti]] okupatsioonitsoonis ja sai 1946. aastal uue [[Alam-Saksi]] [[liidumaa]] osaks.

Tänapäeval on Hannover Mayors for Peace'i, rahvusvahelisee linnapeade organisatsiooni, asepresidentlinn, mis ühendab linnu ja kodanikke kogu maailmas tuumarelvade likvideerimiseks aastaks 2020.

== Geograafia ==
=== Kliima ===

Hannoveris on [[mereline kliima]] ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]&lt;nowiki/&gt;i järgi Cfb kliimatüüp).

=== Alljaotused ===
Hannoveri linn on jagatud 13 linnaosaks:[[Pilt:Stadtbezirke in Hannover.svg|pisi|Hannoveri linnaosad]]
[[Pilt:Stadtteile in Hannover.svg|pisi|Hannoveri kvartalid]]
[[Pilt:Hanover from the ISS.jpeg|pisi|Hannover nähtuna [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest kosmosejaamast]]]]

# [[Hannover-Mitte|Mitte]];
# [[Vahrenwald-List]];
# [[Bothfeld-Vahrenheide]];
# [[Buchholz-Kleefeld]];
# [[Misburg-Anderten]];
# [[Kirchrode-Bemerode-Wülferode]];
# [[Südstadt-Bult]];
# [[Döhren-Wülfel]];
# [[Ricklingen]];
# [[Linden-Limmer]];
# [[Ahlem-Badenstedt-Davenstedt]];
# [[Herrenhausen-Stöcken]];
# [[Hannover-Nord|Nord]].

{|class=&quot;toccolours floatright&quot;
|+ '''Suuremad välismaalaste rühmad'''
|-
! Päritolumaa || Rahvaarv &lt;br /&gt;(01.01.2017)
|-
| Türgi || 15 960
|-
| Poola || 8290
|-
| Kreeka || 4610
|-
| Süüria || 4000
|-
| Iraak || 3690
|-
| Bulgaaria || 3640
|-
| Ukraina || 3200
|-
| Itaalia || 3180
|-
| Venemaa || 3070
|-
| Hispaania || 2860
|-
| Serbia || 2760
|-
| Rumeenia || 2730
|-
| Hiina || 2080
|-
| Horvaatia || 1960
|-
| Iraan || 1860
|-
|}

== Vaatamisväärsused ==

[[Pilt:Hannover - Hauptbahnhof Eingangsportal 1.jpg|pisi|[[Ernst August I (Hannover)|Ernst Augusti]] memoriaal keskraudteejaamas]]
[[Pilt:Hannover Opernhaus.jpg|pisi|[[Hannoveri ooperiteater|Staatsoper Hannover]] (&quot;riigiooper&quot;) asub klassikalises 19. sajandi ooperiteatri hoones]]
[[Pilt:Maschsee Hannover.jpg|pisi|Maschsee vaadatuna uuest raekojast]]
[[Pilt:Marketchurchhannover.jpg|pisi|Turukirik Hannoveris]]
[[Pilt:Hannover old townhall Karmarschstrasse Mitte Hannover Germany 01.jpg|pisi|Vana raekoda]]
[[Pilt:Leine at Hannover City.JPG|pisi|[[Leine]] jõgi Hannoveris]]
[[Pilt:Waterloosäule sst.jpg|pisi|püsti|Waterloo sammas Hannoveris]]
[[Pilt:Anzeiger Dämmerung.jpg|pisi|Anzeiger Tower Block]]

Üks Hannoveri kuulsamaid vaatamisväärsusi on [[Herrenhauseni aiad|Herrenhauseni kuninglikud aiad]], mille suur aed on üks olulisi Euroopa barokkaedu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jēkabsons |eesnimi=Jānis |kuupäev=2023-06-16 |pealkiri=Suurepärane Hannover: Saksamaa kõige alahinnatum linn |url=https://blog.airbaltic.com/et/suureparane-hannover-saksamaa-koige-alahinnatum-linn/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=airBaltic blog |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; Herrenhauseni palee ise purustati suuresti liitlaste pommirünnakutes, kuid rekonstrueeriti ja taasavati 2013. aastal. Aia üks huviväärsusi on grott, mille interjööri disainis Prantsuse kunstnik [[Niki de Saint Phalle]]. Suur aed koosneb mitmest osast ja seal on Euroopa kõrgeim aiapurskkaev. Ajalooline aiateater võõrustab Saksa rokkmuusiku [[Heinz Rudolf Kunze]] muusika austajaid.

Herrenhausenis asub ka botaanikaaed Berggarten kõige mitmekesisemate orhideede koguga Euroopas. Mõned huviväärsused on sealsed troopikamaja, kaktusemaja, kanaarimaja ja orhideemaja ning vabalt lendavad linnud ja liblikad. Berggarteni sissepääsu juures on ajalooline raamatukogu paviljon. Liskas asub Berggartenis Welfide Mausoleum''.'' Nagu suur aed, koosneb ka Berggarten mitmest osast, näiteks paradiisist ja preeriaaiast. Georgengarten on Inglise aed, kus on vaatamisväärsused nagu Leibnizi tempel ja Georgi palee.

Hannoveri maamärk on [[Uus raekoda (Hannover)|uus raekoda]]. Hoone sees on neli linnamaketti. Raekoja suure kupli tipus asuvale vaateplatvormile viib maailmas ainulaadne lift, mis sõidab piki kupli kumerust muutuva nurga all (kuni 17 kraadi).&lt;ref&gt;{{Netiviide |Aeg=2014-05-10 |Pealkiri=The old &quot;New&quot; Town Hall (Rathaus) in Hannover, Germany |URL=http://www.example.com |Arhiivimisaeg=2018-01-16 |Kasutatud=2017-06-29 |Arhiiviarvuti=https://web.archive.org/web/20180116000000/https://www.example.com}}&lt;/ref&gt;

{{panoraam|Hannover_Panorama2.jpg|1500px|Panoraamvaade vaateplatvormilt [[Uus raekoda (Hannover)|Uues raekojas]]}}

[[Hannoveri loomaaed]] valiti 2010. aastal neljandat aastat järjest Saksamaa parimaks loomaaiaks. Loomaaias on mitu temaatilist ala: Sambesi, Meyeri talu, Gorilla mägi, Džunglipalee ja Mullewapp. Väiksemate alade hulka kuulub Australia, kus on huntide metsaala ja merelindude basseinid. Lisaks on loomaaias troopikamaja, džunglimaja ja etendusareen. Kanada-teemaline ala, Yukon Bay, avati 2010. aastal. Samal aastal käis Hannoveri loomaaias üle 1,6 miljoni külastaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannover hat den „Besten Zoo“ Aktuelle Nachricht Erlebnis-Zoo Hannover - Freizeit Hannover und Top-Attraktion Niedersachsen |url=http://www.zoo-hannover.de/unternehmen-zoo/aktuellespresse/aktuelle-nachricht/news/hannover-hat-den-besten-zoo-1.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110719115745/http://www.zoo-hannover.de/unternehmen-zoo/aktuellespresse/aktuelle-nachricht/news/hannover-hat-den-besten-zoo-1.html |arhiivimisaeg=2011-07-19 |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=www.zoo-hannover.de |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt; Hannoveris asub ka Sea Life Centre, mis on Saksamaa esimene troopiline akvaarium.

Veel üks huviväärsus on vanalinn, mille keskel asub suur [[Marktkirche (Hannover)|Marktkirche]] ja vana raekoda. Lähedal on Leibnizi maja, Nolte maja ja Begineni torn. Ristikiriku kvartalis ristikiriku ümber on palju väikseid kitsaid tänavaid. Lähedal asub vana kuninglik spordisaal, kus hetkel tegutseb Ballhofi teater. Vanalinna servas piaknevad turuhall, Leine palee (Alam-Saksi Maapäeva asukoht) ja Aegidienkirche varemed, mis on nüüd sõja ja vägivalla ohvrite mälestusmärk. Läbi Marstalli värava jõuab Leine jõe kaldale, kus asuvad Niki de Saint Phalle skulptuurid Nanad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jēkabsons |eesnimi=Jānis |kuupäev=2023-06-16 |pealkiri=Suurepärane Hannover: Saksamaa kõige alahinnatum linn |url=https://blog.airbaltic.com/et/suureparane-hannover-saksamaa-koige-alahinnatum-linn/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=airBaltic blog |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; Need on osa Hannoveri skulptuurialleest, mis algab Trammplatzilt, kulgeb piki jõekallast, ületab Königswortheri väljaku ja lõpeb Georgengarteni sissepääsu juures. Vanalinna lähedal on Calenberger Neustadti linnaosa, kus asuvad katoliku Püha Clemensi basiilika, reformeeritud kirik ja luterlik [[Neustädter Kirche (Hannover)|Neustädter Hof- und Stadtkirche St. Johannis]].

Veel mõned populaarsed vaatamisväärsused on Waterloo sammas, Lavesi maja, Wangenheimi palee, Alam-Saksi liidumaa arhiiv ja Hannoveri teatrimaja. Linna südames asuvad Kröpcke kell, Anzeiger-Hochhaus, kongressikeskuse kuppelsaal, rahandusministeerium, ooperiteatri maja, keskraudteejaam, Maschsee järv ja linnamets Eilenriede, mis on üks suuremaid omataolisi Euroopas. Umbes 40 pargi, metsa ja aiaga, paari järvega, kahe jõe ja ühe kanaliga pakub Hannover rohkesti puhkevõimalusi.

Gottfried Wilhelm Leibnizi raamatukogus säilitatavad ajaloolised Leibnizi kirjad kuuluvad alates 2007. aastast UNESCO maailma mälu registrisse.

Hannoveri messikeskus on suurim näitusekeskus maailmas. Seal on 466 000 m² sisepinda, 58 000 m² vabaõhupinda, 26 saali ja paviljoni. Paljud keskuse saalid on arhitektuuriliselt väljapaistvad. Lisaks on seal konverentsikeskus koos 35 tegevustoaga, klaasitud alad saalide vahel, pargilaadne puhkeala ja oma kopteriväljak.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Exhibition Grounds - Deutsche Messe AG, Hannover - Germany |url=http://www.messe.de/messegelaende_e |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110716162450/http://www.messe.de/messegelaende_e |arhiivimisaeg=2011-07-16 |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=www.messe.de}}&lt;/ref&gt; Kaks olulist vaatamisväärsust messikeskuses on Hermese torn (88,8 m) ja EXPO katus, suurim puitkatus maailmas.

Anderteni linnaosas on Euroopa juustukeskus, ainus juustuelamuskeskus Euroopas. Teine turismimagnet Andertenis on Hindenburgi lüüs, mis oli suurim lüüs Euroopas selle ehitamise ajal 1928. aastal. Loomapark Kirchrode linnaosas on suur mets, mida kuninglik koda kasutas algselt hirvede ja muude ulukite kasvatamiseks oma toidulaua tarbeks.

Groß-Buchholzi linnaosas on 282 m kõrge Telemax, mis on kõrgeim ehitis Alam-Saksimaal ja kõrgeim teletorn Põhja-Saksamaal. Veel mõned olulised tornid on VW-Tower kesklinnas ja endise keskaegse kaitsevööndi vanad tornid Döhreneri torn, Listeri torn ja Hobusetorn.

36 kõige olulisemat vaatamisväärsust kesklinnas on ühendatud 4,2 km pika punase joonega, mis on maalitud sillutisele. See niinimetatud &quot;punane niit&quot; tähistab jalutuskäiku, mis algab turismiinfobüroo juurest ja lõpeb Ernst-Augusti väljakul keskraudteejaama ees. Samuti on linnas võimalik giidiga bussireis.

== Ühiskond ja kultuur ==
=== Usuelu ===
Hannoveris on mitme [[Protestantism|protestantliku]] organisatsiooni peakorterid, sealhulgas [[Reformitud Kirikute Maailmaühendus]], [[Saksamaa Evangeelne Kirik]], [[Reformeeritud Liit]], [[Saksamaa Ühendatud Evangeelne Luterlik Kirik]] ja [[Sõltumatu Evangeelne Luterlik Kirik]].

2015. aastal oli 31,1% rahvastikust protestandid ja 13,4% olid katoliiklased. Enamik (55,5%) olid mitteusklikud või muu religiooni esindajad.

=== Muuseumid ja galeriid ===
[[Pilt:Luftbild Hannover Rathaus.JPG|pisi|Hannover taevast]]
Ajaloomuuseum kirjeldab Hannoveri ajalugu keskaegsest Honovere asulast kuni tänase maailmakuulsa näituselinnani. Muuseum keskendub perioodile aastast 1714 aastani 1834, kui Hannoveril olid tugevad suhted Briti kuningliku perekonnaga.

Rohkem kui 4000 liikmega Kestnergesellschaft on suurim kunstikogukond Saksamaal. Kogukonna muuseum võõrustab näitusi klassikalisest modernistlikust kunstist tänapäevase kunstini. Fookuses on film, video, kaasaegne muusika ja arhitektuur, ruumiinstallatsioonid ning suurte kaasaegsete maalide, skulptuuride ja videokunsti esitlused.

August Kestneri muuseum asub 5000 aknaga majas. Muuseumis eksponeeritakse 6000 aasta jagu tarbekunsti neljas valdkonnas: antiikkultuur, Vana-Egiptus, tarbekunst ja hinnaline ajalooliste müntide kogu.

KUBUS on tänapäevase kunsti foorum. Selles on peamiselt Hannoveri kuulsate ja oluliste kunstnike näitused ja projektid.

Hannoveri kunstiühingus, mis asub Kunstnike majas, eksponeeritakse kaasaegset kunsti ja see loodi 1832. aastal ühe esimese kunstiühinguna Saksamaal. Igal aastal on seal umbes 7 rahvusvahelist monograafilist ja temaatilist näitust.

Alam-Saksi liidumaa muuseum on suurim muuseum Hannoveris. Liidumaa galeriis eksponeeritakse Euroopa kunsti 11.–20. sajandini, loodusosakonnas zooloogiat, geoloogiat ja botaanikat ning vivaariumis kalu, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid. Muinasajaloo osakond tutvustab Alam-Saksi ürgajalugu ning etnograafiaosakond näitab kultuure üle kogu maailma.

Sprengeli muuseum tutvustab 20. sajandi kunsti. See on üks kõige tähelepanuväärsemaid kunstimuuseume Saksamaal. Fookuses on klassikaline modernistlik kunst, sealhulgas Kurt Schwittersi kogu, Saksa ekspressionismi ja Prantsuse kubismi teosed, abstraktsioonide kabinet ning graafika-, fotograafia- ja meediaosakond. Lisaks näitab muuseum Prantsuse kunstniku Niki de Saint-Phalle kuulsaid teoseid.

Teatrimuuseumis eksponeeritakse Hannoveri teatri ajalugu 17. sajandist tänapäevani: ooper, kontsert, draama ja ballett. Muuseumis on aasta jooksul ka mitu rändnäitust.

Wilhelm Buschi muuseum on karikatuuri ja satiirilise graafika muuseum. Wilhelm Buschi teoste kogu ning mahukas pilkepiltide ja satiirilse graafika kollektsioon teeb selle muuseumi Saksamaal ainulaadseks. Lisaks toimub muuseumis aasta jooksul mitu riiklikut ja rahvusvahelist näitust.

Hannoveris asub suurim politseimuuseum Saksamaal. Tekstiilikunsti muuseumis saab tutvuda tekstiilidega kogu maailmast ning idamaiste vaipade muuseumis on väljas vaibad ja esemed idamaadest. Maailmanäituse pärandit hoiab au sees EXPOseum, mis on pühendatud EXPO 2000-le. Tehnika ja teaduse arengut käsitlevad energiaajaloo muuseum, mis kirjeldab energiakasutuse 150-aastast ajalugu, ning Saksamaal ainulaadne veterinaarmeditsiini muuseum. Samuti on Hannoveris üks kahest Saksamaal asuvast vaegnägijate muuseumist (teine asub Berliinis). Ahlemi koduloomuuseumis on esindatud Ahlemi linnaosa ajalugu. 

Hannoveri olulisemad kunstiüritused on muuseumiöö ja Zinnober Kunstvolkslauf, mille raames tutvustavad väljapanekuid kõik Hannoveri kunstigaleriid.

Astronoomiahuvilistel tasub külastada Geschwister Herscheli observatooriumit Lindeneri mäel või väikest planetaariumit Bismarcki koolis.

=== Teater, kabaree ja muusikal ===

Hannoveris asub umbes 40 teatrit. Alam-Saksi Riigiteatri koosseisu kuuluvad ooperimaja, Hannoveri teatrimaja, Ballhof eins, Ballhof zwei ja Cumberlandsche Galerie. Linnas toimuvate muusikalide, näidendite ja külalisetenduste peamine toimumiskoht on Theater am Aegi. Uus Teater on Hannoveri bulvariteater. Teine suur teatriasutus on Theater für Niedersachsen, millel on ka oma muusikalitrupp. 

Mõned olulised teatriüritused on tantsuteatri festival Tanztheater International, Teatriöö, festival Theaterformen ja rahvusvaheline koreograafide konkurss.

Hannoveri juhtiv kabareelava on GOP varieteeteater, mis asub Georgi palees. Veel mõned kuulsad kabareelavad on varietee Marlene, Uhu-Theater, teater Die Hinterbühne, varietee Rampenlicht ja revüüteater TAK. Kõige kuulsam kabareeüritus on &quot;Kleines Fest im Großen Garten&quot; (eesti k väike festival suures aias), mis on kõige populaarsem kabareefestival Saksamaal ja kus esineb artiste üle kogu maailma. Veel mõned olulised sündmused on Calenbergi kabareenädal, Hannoveri kabareefestival ja talvevarietee.

=== Muusika ===

==== Klassikaline muusika ====

Hannoveris on kaks sümfooniaorkestrit, Alam-Saksi liidumaa orkester Hannover ja Põhja-Saksa ringhäälingu filharmooniaorkester [[NDR Radiophilharmonie]]. Hannoveris on kaks tunnustatud koori, Hannoveri tütarlastekoor ja Hannoveri poistekoor.

Hannoveris on kaks suurt rahvusvahelist klassikalise muusika konkurssi:

* Hannoveri rahvusvaheline viiuldajate konkurss (aastast 1991);
* Classica Nova rahvusvaheline muusikakonkurss (aastast 1997).

==== Popmuusika ====
[[Pilt:Scorpions (10).JPG|pisi|Hannoveri oma bänd, [[Scorpions]]]]

Hannoverist on pärit sellised rokkansamblid nagu [[Scorpions]] ja Fury in the Slaughterhouse. Selles piirkonnas asub ka tunnustatud DJ Mousse T peamine salvestusstuudio. Bändi [[Scooter]] liige Rick J. Jordan sündis siin 1968. aastal. Samuti on Hannoverist pärit [[Lena Meyer-Landrut|Lena]], kes võitis 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

=== Sport ===

[[Hannover 96]] (hüüdnimega Die Roten ehk Punased) on suurim kohalik [[jalgpall]]imeeskond, kes mängib [[2. Bundesliga|2. Bundesligas]]. Kodumänge mängitakse [[HDI-Arena]]l, mis võõrustas mänge [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974.]] ja [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006.]] aasta [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ja [[1988. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1988. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]]. Nende varuvõistkond Hannover 96 II mängib neljandas liigas. Nende kodumänge mängiti Eilenriedestadiumil, kuni need viidi DFL-i direktiivide tõttu HDI Arenale. [[SV Arminia Hannover]] on veel üks Hannoveri jalgpallimeeskond, mis on mänginud juba aastaid esimeses liigas ja mängib praegu Niedersachsen-West liigas (Alam-Saksi lääneliigas). Kodumänge mängitakse Rudolf-Kalweit-Stadiumil.

[[Hannover Indians]] on kohalik jäähokimeeskond. Nad mängivad kolmandas liigas. Nende kodumänge mängitakse[[Eisstadion am Pferdeturm|Pferdeturmi]] jäähallis. [[Hannover Scorpions]] mängis Hannoveris Saksamaa kõrgliigas aastani 2013, kui nad müüsid oma litsentsi ja kolisid [[Langenhagen]]isse.

Hannover on olnud üks Saksamaa [[ragbi]] pealinnu. Esimene Saksa ragbimeeskond loodi Hannoveris 1878. aastal ning Hannoveri klubid domineerisid Saksa ragbis pikka aega. Praegu mängivad Saksamaa kõrgliigas (1. Bundesliga) meeskonnad DSV 78 Hannover, SC Germania List ja SV Odin Hannover. Esiliigas (2. Bundesliga) on esindatud DRC Hannover ning SG 78/08 Hannover. 

Esimene Saksa [[Vehklemine|vehklemisklubi]] asutati Hannoveris 1862. aastal. Täna on Hannoveris veel kolm vehklemisklubi.

[[Hannover Korbjäger]] on linna parim korvpallimeeskond. Kodumänge mängitakse IGS Lindenis.

Hannover on traditsiooniliselt olnud veespordi keskus. Tänu Maschsee järvele, Ihme ja Leine jõele ning Mittellandkanalile tegutsevad Hannoveris purjetamis-ja jahikoolid, veesuusaklubid ning sõudmis-, kanuu- ja aerutamisklubid. Veepalli meeskond WASPO W98 mängib esimeses liigas.

Hannover Regents on kohalik pesapallimeeskond, mis mängib Saksamaa pesapalli meistriliiga kolmandas liigas. Hannover Grizzlies, Armina Spartans ja Hannover Stampeders on kohalikud Ameerika jalgpalli meeskonnad.

Hannoveri maraton on linna suurim jooksuüritus. Lisaks toimuvad mitmed teised olulised jooksuvõistlused nagu Gilde Stadtstaffel (teatejooks), Sport-Check Nachtlauf (ööjooks), Herrenhäuser Team-Challenge ja Hannoversche Firmenlauf (ettevõtete vaheline jooks) ning traditsiooniline aasta viimase päeva metsajooks Silvesterlauf.

Hannover korraldab ka olulist rahvusvahelist [[Jalgrattasport|rattavõistlust]] Hannoveri öö. Sõit toimub ümber turusaali.

Maschsee järvel toimuvad rahvusvahelised [[Draakonipaat|draakonpaatide]] võistlused ja [[kanuupolo|kajakipolo]] turniir. Igal aastal toimub seal arvukalt [[regatt]]e, millest üks suurimaid on Leine jõel toimuv sõudevõistlus „Head of the River Leine”. Hannoveris treenib regulaarselt Saksamaa üks edukamaid draakonpaatide meeskondi All Sports Team Hannover. Alates asutamisest 2000. aastal on see meeskond võitnud riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel üle 100 medali ning meeskond on pälvinud auhinna &quot;Aasta võistkond 2013&quot;.

Teiste oluliste spordisündmuste hulka kuuluvad Alam-Saksi rannavõrkpalli turniir, rahvusvaheline ratsaspordivõistlus German Classics ning rahvusvaheline jäähokiturniir Nations Cup

=== Regulaarsed üritused ===
Hannover on üks juhtivaid näituselinnu maailmas. Igal aastal võõrustab Hannover rohkem kui 60 rahvusvahelist ja riigisisest näitust. Hannover võõrustab iga-aastast [[:en:Hannover_Messe|Hannoveri messi]] ja kuni 2018. aastani võõrustas maailma suurimat arvutimessi [[:en:CeBIT|CeBIT]]. Igal aastal toimub seal festival [[:de:Schützenfest_Hannover|Schützenfest Hannover]], maailma suurima laskurite festival. 1529. aastal alguse saanud festivalil on üle 260 atraktsiooni ja müügikoha, viis suurt õlletelki ning mahukas meelelahutusprogramm. Pidustuste tipphetk on 12 kilomeetri pikkune laskurite paraad, kus osaleb üle 12 000 inimese kogu maailmast, sealhulgas umbes 5000 laskurit, 128 orkestrit ning enam kui 70 vankrit, tõlda ja muud festivalisõidukit. See on Euroopa pikim rongkäik. Igal aastal külastab festivali ligikaudu 2 miljonit inimest. Ürituse sümbol on üks maailma suurimaid transporditavaid vaaterattaid, mille kõrgus on umbes 60 meetrit. [[Pilt:CeBit 2008 01.jpg|pisi|[[CeBIT]] 2008 konverentsikeskus Hannoveris]]

Hannoveris toimub ka üks Euroopa kahest suurimast kevadfestivalist, kus on ligikaudu 180 atraktsiooni ja müügikohta, kaks suurt õlletelki, ning mida külastab igal aastal umbes 1,5 miljonit inimest. Lisaks on Hannoveri Oktoberfest maailma suuruselt teine Oktoberfest (Müncheni järel). Sellel on umbes 160 atraktsiooni ja müügikohta, kaks suurt õlletelki ning see toob igal aastal kokku ligikaudu miljon külastajat.

Hannoveri messikeskuses toimub iga kahe aasta tagant IAA tarbesõidukite näitus, mis on maailma juhtiv transpordi, logistika ja liikuvuse valdkonna mess. 2000. aastal võõrustas Hannover maailmanäitust [[Expo 2000|EXPO 2000]]. [[Hannoveri messikeskus]] on arvukate laienduste tõttu, eriti EXPO 2000 tarbeks, suurim maailmas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hanover Fairground - Venue Info and Hotels Nearby |url=https://www.fair-point.com/en/venues/hanover-fairground?id=27 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=www.fair-point.com}}&lt;/ref&gt;

Maschsee järve ümber toimub igal aastal Maschsee festival. See on Põhja-Saksamaa suurim omalaadne rahvapidu, mis toob kokku umbes 2 miljonit külastajat, kes saavad nautida elavat muusikat, komöödiat, kabareed ja palju muud. Herrenhauseni suur aed võõrustab igal aastal rahvusvahelist ilutulestikuvõistlust ja Herrenhauseni festivalinädalat. Lisaks toimub Hannoveris igal aastal umbes 3 kilomeetri pikkune karnevalirongkäik, millest võtab osa 3000 inimest, ligi 30 festivalisõidukit ja umbes 20 orkestrit. Lisaks toimuvad Hannoveris festivalid „Tuli ja leek” (Feuer und Flamme), aiandusfestival, sügisestival, mootorratturite kokkutulek Harley Days, Steintori linnaosa pidustused (Steintor on tuntud peopiirkond kesklinnas) ning Lister Meile festival (Lister Meile on linna suurim jalakäijate ala). Toidunautlejatele on suunatud spetsiaalsed sündmused nagu veinifestival ja gurmeefestival.

Hannover on tuntud ka oma eriliste turgude poolest. Vanalinnas toimuv vanakraamiturg on vanim omataoline Saksamaal ning sealne kunsti- ja käsitööturg on hea mainega. Linna suurimad ja olulisemad sündmused on aga Hannoveri jõuluturud, mis laiuvad vanalinnas, kesklinnas ning populaarsel Lister Meile jalakäijate tänaval.

== Transport ==
[[Pilt:Hannover main station Ernst-August-Platz Mitte Hannover Germany 03.jpg|pisi|[[Hannover Hauptbahnhof]]]]
[[Pilt:Mercedes irvine citaro sst.JPG|pisi|[[Mercedes-Benz Citaro|Citaro]] G maagaasibuss, mille disainis [[James Irvine (disainer)|James Irvine]]]]
[[Pilt:2001-03-31.H-TW2000-Vahrenwalder-Platz.jpg|pisi|[[TW 2000]] tramm, mille disainisid [[Herbert Lindinger]] ja [[Jasper Morrison]]]]
[[Pilt:TUI KWA4.JPG|pisi|[[TUI AG]] peakorter Hannoveris]]

=== Raudtee ===

Linna keskraudteejaam, [[Hannover Hauptbahnhof]], on Saksa kiirraudteevõrgu [[Intercity-Express|ICE]] sõlmpunkt. Sealt algab [[Hannoveri–Würzburgi kiirraudtee|Hannover-Würzburgi kiirraudteeliin]] ja seal on ka [[Hannover S-Bahn]]i keskliiklussõlm. Jaam teenindab palju rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi.

=== Õhutransport ===

Hannoveri teenindab [[Hannoveri lennujaam]] ([[IATA]] kood: HAJ; [[ICAO]] kood: EDDV)

=== Maantee ===

Hannover on ka oluline Saksamaa kiirteede ([[Autobahn]]) võrgustiku sõlmpunkt. Linna kirdeservas asuvas Kreuz Hannover-Ostis lõikuvad kaks riigi tähtsaimat kiirteed [[Bundesautobahn 2|A2]] ja [[Bundesautobahn 7|A7]]. Kohalikku liiklust teenindavad lisaks kiirteed [[Bundesautobahn 352|A352]] ja [[Bundesautobahn 37|A37]].

=== Buss ja tramm ===

Hannoveris on ulatuslik trammi- ja bussivõrgustik, mida haldab transpordiettevõte [[:en:Üstra|ÜSTRA]]. Linn on kuulus oma disainitud busside ja trammide poolest. Silmapaistvaimad näited on trammid TW 6000 ja TW 2000.

=== Jalgratas ===

Rattateed on kesklinnas väga tavalised. Väljaspool tipptundi lubatakse ratas trammi või bussi kaasa võtta.

== Majandus ==

Hannoveris asuvad mitmed olulised tööstusettevõtted. Volkswagen Nutzfahrzeuge (VWN) tehas Hannover-Stöckenis on piirkonna suurim tööandja. Tehas asub linna põhjaservas Mittellandkanali ja kiirtee A2 vahetus läheduses ning sellel on koos Saksa rehvi- ja autoosade tootja Continental AG tehasega ühine kivisöel töötav soojuse ja elektri koostootmisjaam. 1871. aastal Hannoveris asutatud Continental AG on linna üks suurettevõtteid, nagu ka helitehnika tipptootja Sennheiser. Alates 2008. aastast on Continentali üle võtmas Baieri ettevõte Schaeffler Group, kellele kuulub aktsiate enamus (kuigi rahanduskriisi tõttu olid nad sunnitud osa optsioone pankades tagatiseks hoidma). Hannoveris asub ka turismihiiu TUI AG peakorter.

Lisaks on linnas mitmeid kindlustusseltse nagu Talanx, VHV ja Concordia. Kesklinnast idas asub ühe maailma suurima kindlustusettevõtte Hannover Re peakorter.

=== Suuremaid tööandjaid Hannoveris ===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size: 100%;&quot; cellpadding=2 cellspacing=2
|-
! colspan=&quot;2&quot; | 
&lt;span&gt;Tööandja&lt;/span&gt;
! Rajatud !! Töötajaid Hannoveris
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Volkswagen Nutzfahrzeuge]] (VWN)|| 1956 || 14 500
|-
| colspan=&quot;2&quot; | Klinikum Region Hannover || 2005 || 8500
|-
| colspan=&quot;2&quot; |Medizinische Hochschule Hannover|| 1961 || 7600
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Continental AG]]|| 1871 || 7500
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Deutsche Bahn]]|| 1994 || 6000
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[TUI AG]]|| 2002 || 4600
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[DHL]]|| 1969 || 4400
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[Norddeutsche Landesbank]]|| 1970 || 4000
|-
| colspan=&quot;2&quot; | [[Talanx]]|| 1996 || 4000
|-
| colspan=&quot;2&quot; |[[WABCO]]|| 2007 || 2600
|}

=== Kontrollarvud ===

2012. aastal oli linna [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] 29,5 miljardit eurot (74 822 eurot töötaja kohta). Toodangu [[Kogulisandväärtus|lisandväärtus]] 2012. aastal oli 26,4 miljardit eurot (66 822 eurot töötaja kohta).

2014. aasta andmetel oli Hannoveris kokku ligikaudu 300 000 töötajat. Neist 189 000 elasid Hannoveris, kuid tervelt 164 892 inimest pendeldas igapäevaselt linna tööle.

2014. aastal oli linnas 34 198 ettevõtet, millest 9342 olid [[Saksa äriregister|Saksa äriregistris]] ja 24 856 loeti [[väikeettevõte]]teks. Seega rohkem kui pooled metropolipiirkonna ettevõtetest Saksa äriregistris asuvad Hannoveris (kokku 17 485).

== Ettevõtluse areng ==

Hannoverimpuls GmbH on Hannoveri linna ja regiooni ühine äriarendusettevõte. 2003. aastal asutatud organisatsioon toetab uute ettevõtete käivitamist, olemasolevate kasvu ja uute tegijate piirkonda asumist. Fookuses on seitse jätkusuutlikku majanduskasvu toetavat sektorit: autotööstus, energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, eluteadused, optikatööstus, loomemajandus ja tootmistehnika.

Mitmed programmid toetavad peamiste tööstusharude ettevõtteid nii kohalikul tasandil kui ka laienemisel välisturgudele. Eraldi on loodud kolm piirkondlikku keskust, mis edendavad sihipäraselt majandussuhteid India ja Türgiga.

== Haridus ==
Hannover on oluline haridus- ja teaduskeskus, mille suurimaks õppeasutuseks on Leibnizi-nimeline Hannoveri Ülikool (Gottfried Wilhelm Leibniz Universität Hannover), kus õpib üliõpilasi kogu maailmast. Ülikooli juures tegutseb ka mainekas Max Plancki Gravitatsioonifüüsika Instituut.

Linnas on mitu spetsialiseerunud kõrgkooli:

* Hannoveri Meditsiinikool (MHH) – asutatud 2003. aastal, meelitades tipptasemel bioloogia- ja meditsiinihuvilisi üle maailma;
* Hannoveri Muusika-, Teatri- ja Meediakõrgkool (Hochschule für Musik, Theater und Medien Hannover);
* Hannoveri Veterinaarmeditsiini Ülikool (Tierärztliche Hochschule Hannover) – üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid omal alal;
* GISMA Ärikool – rahvusvaheline ärikool, mis kuulub Global University Systems võrgustikku;
* Hannoveri Rakenduskõrgkool (Hochschule Hannover, endine Fachhochschule).

Hannoveri koolibioloogia keskus (Schulbiologiezentrum) haldab praktilise bioloogia koole neljas asukohas (Botanischer Schulgarten Burg, Freiluftschule Burg, Zooschule Hannover ja Botanischer Schulgarten Linden). Samuti on veterinaarülikoolil oma spetsiaalne ravim- ja mürktaimede aed.

== Inimesed ==

[[Pilt:Gottfried Wilhelm Leibniz, Bernhard Christoph Francke.jpg|pisi|püsti=0.5|[[Gottfried Wilhelm Leibniz]]]]
[[Pilt:Wilhelm Busch 1878.jpg|pisi|püsti=0.5|[[Wilhelm Busch]]]]
[[Pilt:Gerhard Schröder (cropped).jpg|pisi|püsti=0.5|[[Gerhard Schröder]]]]

* [[Hannah Arendt]] (1906–1975), Saksamaal sündinud Ameerika politoloog
* [[Rudolf Augstein]] (1923–2002), Saksa ajakirjanik, nädalalehe [[Der Spiegel]] asutaja
* [[Hermann Bahlsen]] (1859–1919), ettevõtja, [[Leibniz-Keks]]i leiutaja
* [[Rudolf von Bennigsen]] (1824–1902), liberaalne poliitik
* [[Champion Jack Dupree]] (1910–1992), Ameerikas sündinud bluusimuusik
* [[Emil Berliner]] (1851–1929), [[grammofon]]i leiutaja
* [[Walter Bruch]] (1908–1990), [[PAL]] [[värvitelevisioon]]i süsteemi leiutaja
* [[Wilhelm Busch]] (1832–1908), karikaturist, maalikunstnik ja luuletaja
* [[Niki de Saint Phalle]] (1930–2002), skulptor, maalikunstnik ja kineast
* [[Fury in the Slaughterhouse]], rokkbänd
* [[George I]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, Hannoveri kuurvürst
* [[George II]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, Hannoveri kuurvürst
* [[George III]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, Hannoveri kuurvürst
* [[Laurent Chappuzeau]], [[Samuel Chappuzeau]] vanem poeg, Hannoveri kuurvürsti horoloog 1689–1701
* [[Georg Friedrich Grotefend]] (1775–1853), [[epigraaf]]ik ja [[filoloogia|filoloog]]
* [[Conrad Wilhelm Hase]], (1818–1902), arhitekt, [[Hannoveri arhitektuurikool]]i asutaja
* [[Caroline Herschel]] ja [[William Herschel]] (1738–1822), astronoomid
* [[Manfred Kohrs]] (1957–), tätoveerija ja kontseptuaalne kunstnik
* [[Georg Ludwig Friedrich Laves]] (1788–1864), arhitekt
* [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646–1716), filosoof, matemaatik, diferentsiaal- ja integraalarvutuse arendaja
* [[Per Mertesacker]] (1984–), Saksa jalgpallur 
* [[Otto Fritz Meyerhof]] (1884–1951), Nobeli meditsiiniauhinna laureaat 1922
* [[Lena Meyer-Landrut]] (1991–), [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitja
* [[Reiner E. Moritz]] (1938–), Saksa filmirežissöör ja produtsent
* [[Gerhard Schröder]] (1944–), Saksa poliitik (SPD) (endine [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]])
* [[Christian Wulff]] (1959–), poliitik (CDU), endine [[Saksamaa president]]
* [[Kurt Schumacher]] (1895–1952), poliitik, [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPD]] taaslooja pärast teist maailmasõda
* [[Kurt Schwitters]] (1887–1948), kunstnik
* [[Wyn Hoop]] (1936–), laulja
* [[Uli Stein]] (1954–), kunstnik, karikaturist
* [[Scorpions]], 1965. aastal loodud rokkansambel
* [[Dieter Roth]] (1930–1998), kunstnik, trükkal, proosakirjanik, luuletaja, helilooja

== Sõpruslinnad ==

* [[Bristol]], [[Suurbritannia]]
* [[Perpignan]], [[Prantsusmaa]]
* [[Rouen]], [[Prantsusmaa]]
* [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[Malawi]]
* [[Poznań]], [[Poola]]
* [[Hiroshima]], [[Jaapan]]
* [[Leipzig]], [[Saksamaa]]

== Vaata ka ==
* [[Hannoveri Mess]] (Hannover Messe)
* [[Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond]]
* [[Schützenfest Hannover]]
* [[Döhreni torn]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://www.hannover.de/ Hannoveri koduleht]
* [https://www.niedersachsen-tourism.com/ Alam-Saksimaa ja Hannoveri piirkonna turismi ja vaba aja ürituste veebisait]

{{Saksamaa linnad}}
{{Hannoveri piirkonna vallad}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Alam-Saksi vallad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Hannover| ]]</text>
      <sha1>pjpnyv9qokwzour15wxr8mcf1bybihj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41277</id>
    <revision>
      <id>7168795</id>
      <parentid>7167393</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:41:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-32606-72</username>
        <id>230823</id>
      </contributor>
      <comment>/* Reisijate statistika */</comment>
      <origin>7168795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69991" sha1="1oer1rr9x182unfzud552afsrhf8m1h" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude periood ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainukese tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, kuna olemasolevad rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem korduvalt pikendati. 1976. aastal toimunud ehitustööde käigus pikendati lennurada 2760 meetrini ja 48 m laiuseni. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati Ülemiste lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtivaks remondiettevõtteks kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastatel 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu territooriumil paiknevatesse lennujaamadesse. Reisija- ja kaubavedusid teostas ainukesena lennuvedaja Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liidu linnadega, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Taasiseseisvumine ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.
==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>1oer1rr9x182unfzud552afsrhf8m1h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168796</id>
      <parentid>7168795</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:45:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-32606-72</username>
        <id>230823</id>
      </contributor>
      <origin>7168796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167725" sha1="3oh2owjgxc8o73zxb1lyub3cwtnttg6" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude periood ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainukese tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, kuna olemasolevad rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem korduvalt pikendati. 1976. aastal toimunud ehitustööde käigus pikendati lennurada 2760 meetrini ja 48 m laiuseni. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati Ülemiste lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtivaks remondiettevõtteks kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastatel 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu territooriumil paiknevatesse lennujaamadesse. Reisija- ja kaubavedusid teostas ainukesena lennuvedaja Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liidu linnadega, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Taasiseseisvumine ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.
==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemise peatada Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005-2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015-2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019-2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015-2025), Bombardier CRJ900NG (2015-2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015-2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>3oh2owjgxc8o73zxb1lyub3cwtnttg6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168797</id>
      <parentid>7168796</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:47:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-32606-72</username>
        <id>230823</id>
      </contributor>
      <origin>7168797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167860" sha1="ptovaah75r8yg9r4soje5w4pecpzv8r" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude periood ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainukese tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, kuna olemasolevad rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem korduvalt pikendati. 1976. aastal toimunud ehitustööde käigus pikendati lennurada 2760 meetrini ja 48 m laiuseni. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati Ülemiste lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtivaks remondiettevõtteks kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastatel 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu territooriumil paiknevatesse lennujaamadesse. Reisija- ja kaubavedusid teostas ainukesena lennuvedaja Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liidu linnadega, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Taasiseseisvumine ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.
==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemise peatada Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005-2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015-2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019-2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015-2025), Bombardier CRJ900NG (2015-2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015-2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>ptovaah75r8yg9r4soje5w4pecpzv8r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168798</id>
      <parentid>7168797</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:47:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-32606-72</username>
        <id>230823</id>
      </contributor>
      <origin>7168798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167665" sha1="75v2vuhev52se5lp59xlwrs7qhm2ucq" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude periood ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainukese tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, kuna olemasolevad rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem korduvalt pikendati. 1976. aastal toimunud ehitustööde käigus pikendati lennurada 2760 meetrini ja 48 m laiuseni. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati Ülemiste lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtivaks remondiettevõtteks kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastatel 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu territooriumil paiknevatesse lennujaamadesse. Reisija- ja kaubavedusid teostas ainukesena lennuvedaja Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liidu linnadega, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Taasiseseisvumine ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.
==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemise peatada Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005-2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015-2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019-2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015-2025), Bombardier CRJ900NG (2015-2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015-2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>75v2vuhev52se5lp59xlwrs7qhm2ucq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168799</id>
      <parentid>7168798</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-32606-72</username>
        <id>230823</id>
      </contributor>
      <origin>7168799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167621" sha1="eram0pet3kkg3esl2kstga24ehj8dy0" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude periood ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainukese tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, kuna olemasolevad rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem korduvalt pikendati. 1976. aastal toimunud ehitustööde käigus pikendati lennurada 2760 meetrini ja 48 m laiuseni. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati Ülemiste lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtivaks remondiettevõtteks kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastatel 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu territooriumil paiknevatesse lennujaamadesse. Reisija- ja kaubavedusid teostas ainukesena lennuvedaja Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liidu linnadega, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Taasiseseisvumine ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemise peatada Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992-1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005-2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011-2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015-2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019-2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019-2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015-2025), Bombardier CRJ900NG (2015-2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015-2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>eram0pet3kkg3esl2kstga24ehj8dy0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vakuraamat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45175</id>
    <revision>
      <id>7168836</id>
      <parentid>7118289</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:45:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7168836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3129" sha1="ansggaumcysb5co22c0d0pqk9nk7ank" xml:space="preserve">[[Pilt:Vackebok Dagö kronolandbor.jpg|pisi|Vakuraamat Hiiumaalt ([[1612]])]]
'''Vakuraamat''' oli [[talu]]de ja nendel lasuvate [[koormis]]te (peamiselt [[maksud]]e) nimekiri [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel.&lt;ref name=EE&gt;[[Eesti entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 633&lt;/ref&gt; 

Sõna ise tuleneb [[vakus]]est, mis oli muinasaegne [[haldusüksus|haldus-]] ja maksustusüksus. Alates [[16. sajand]]ist oli vakus lähestikku asunud [[küla]]de kokkutulek, et maksta [[feodaal]]ile makse ja pidada [[vakupidu]]. 

[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il märgiti vakuraamatusse [[talupoeg]]ade [[võlg|võlad]], milleks olid peamiselt saamata jäänud [[andam]]id, alates [[16. sajand]]ist kõik talul lasuvad koormised ja nende täitmine&lt;ref name=EE/&gt;. 

Rootsi riigiarhiivi poolt on 1922. aastal avaldatud rootsikeelses [[allikapublikatsioon]]is &quot;Kohalik tsiviilvalitsus Rootsis 1523–1630&quot; on avaldatud  1620. aasta [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] ja Rootsi võimu all olnud Pärnu lääni piirkondlike ning 1630. aasta Liivimaa&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630,  Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/8_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%204_aukeama.pdf?sequence=8&amp;isAllowed=y Tredje delen - Häft 4].  ''Jordebok och förläningsregister över Livland 1630.''. s. 315-333&lt;/ref&gt;  [[linnuselään]]ialade  vakuraamatusse kantud rootsipäraste nimekujudega külad&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630,  Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/8_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%204_aukeama.pdf?sequence=8&amp;isAllowed=y Tredje delen - Häft 4].  ''Vacka- heller jordaböker öfifver hela Lifflandh, som under Sveriges cronna ligger och aff ålder lydt och legat hafifver, både på byar och hakar, som nu äre beholdne, såssom och förlente och förpanntade åhr 1620.''. s. 282-314&lt;/ref&gt; ja Rootsi kuninga poolt antud pandivalduste ja eluajaks antud  [[lään]]ide valdajate andmed&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630,  Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/8_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%204_aukeama.pdf?sequence=8&amp;isAllowed=y Tredje delen - Häft 4].  ''Förläningsregister och vackeböcker för Estland och Narva län 1620.''. s. 252-281&lt;/ref&gt;.

[[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] 17. sajandi lõpus [[mõisate reduktsioon]]i ajal riigistatud [[mõis]]ates sisse seatud vakuraamatud ühtlustasid koormised ja välistasid maksude meelevaldse tõstmise. Sealsed koormiste normid muudeti kohustuslikuks [[riigimõis]]ates [[17. sajand]]i lõpus ja [[eramõis]]ates [[1804]]&lt;ref name=EE/&gt;. 

Pärast [[pärisorjus]]e kaotamist kaotati ka vakuraamatud, mida asendasid talude [[rendileping]]ud.&lt;ref name=EE/&gt;

Paljud vakuraamatud on säilinud ja on [[Baltimaad]]e [[põllumajandus]]e [[ajalugu|ajaloo]] tähtsad allikad.&lt;ref name=EE/&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti keskaeg]]
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]]
[[Kategooria:Läti keskaeg]]
[[Kategooria:Läti varauusaeg]]
[[Kategooria:Eesti talurahvas]]</text>
      <sha1>ansggaumcysb5co22c0d0pqk9nk7ank</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miami</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46701</id>
    <revision>
      <id>7169076</id>
      <parentid>6675012</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:47:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Downtown_Miami_Panorama_from_the_Rusty_Pelican_photo_D_Ramey_Logan.jpg|Downtown_Miami_Panorama_from_the_Rusty_Pelican_photo_D_Ramey_Logan.jpg]] pildiga [[Pilt:Downtown_Miami_Panorama</comment>
      <origin>7169076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6342" sha1="m0bl6vdlhl8l56t15hy3q6lf8non58y" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib linnast USA Florida osariigis; Oklahoma osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Miami (Oklahoma)]].}}
{{linn
|  nimi = Miami
|  hääldus = mai'ämi
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Miami
|  pilt = Miami_-_florida.767.jpg
|  lipp = Flag of Miami, Florida.svg
|  lipu_link = [[Miami lipp]]
|  vapp = Seal of Miami, Florida.svg
|  vapi_link = Miami pitsat
|  pindala = 143,1
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Map of Florida highlighting Miami.png
}}
'''Miami''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonna]] halduskeskus. Asub [[Atlandi ookean]]i rannikul.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 442 241. Aastal 2010 oli elanikke 399 457. Miami linnastus elab üle kuue miljoni inimese, millega on see rahvaarvult kolmas metropolis USA idarannikul ja riigis tervikuna seitsmes.

Miami on ainus suurlinn USA-s, mille asutajaks peetakse naist. Miami asula arenes jõuka tsitruseviljade kasvataja Julia DeForest Tuttle'i maatükile. Tuttle'i sai nõusse ka raudtee-ehitaja Henry Flagleri ning [[1896]]. aastal sai Miami nii raudteeühenduse kui ka linnaõigused.&lt;!--ning naine sai hüüdnimeks &quot;linna ema&quot;--&gt; Linn on saanud nime läbi Miami kesklinna kulgeva [[Miami jõgi|Miami jõe]] järgi, mis omakorda sai nime Mayaimi järve (praegune [[Okeechobee järv]]) lähistel elanud [[maiamid]]e indiaanirahva järgi.

Miami on oluline finants-, kaubandus-, kultuuri- ja kunstikeskus. Miamit hinnatakse beetatasemel [[maailmalinn]]aks. Miami on oluline turismilinn – välisturistide arvult on see USA-s [[New York|New Yorgi]] järel teisel kohal. Miamis on palju pilvelõhkujaid, olles pilvelõhkujate poolest USA-s kolmandal kohal. Miami jõe suudmes asuv [[PortMiami]] on kõige suurema liiklustihedusega [[Ristluslaev|kruiisilaevade]] sadam.

== Ajalugu ==
[[1566]]. aastal kuulutati Miami territoorium Hispaania valduseks. Järgmisel aastal rajati sinna hispaanlaste misjonipunkt, kuid see suleti juba [[1570]]. Tollal elasid seal [[tekesta]] indiaanlased. Hispaanlased tulid tagasi [[1743]]. aastal, kuid lahkusid peagi jälle. Esimesed püsivad eurooplastest asukad saabusid alles 19. sajandi alguses. [[1825]]. aastal ehitati tuletorn. 1870. aastatel tekkis küla, kus oli kaubapunkt ja postkontor.

1891. aastal kolis [[Biscayne'i laht|Biscayne'i lahe]] äärde elama [[Julia Tuttle]] (Sturtevant; 1849–1898), kes oli müünud maha oma kodu [[Cleveland|Clevelandis]]. Umbes samal ajal ehitas ka raudtee- ja hotellimagnaat Henry Flagler Florida Idaranniku Raudteed (Florida East Coast Railway), kuid algselt lõppes raudtee [[West Palm Beach|West Palm Beachis]], kuhu ta oli rajanud Royal Poinciana hotelli, raudtee jõudis sinna 1894. aastal. Tuttle proovis veenda Flaglerit raudteed pikendama, kuid Flagler keeldus.

Asja muutsid kaks suurt külmalainet 1894. aasta detsembris ja 1895. aasta veebruaris, mis võtsid ära Florida tsitrusviljapuud. Biscayne'i lahe äärne ala aga jäi külmast puutumata ja viljad kasvasid edasi, mispeale kirjutas Tuttle Flaglerile uuesti. Flagler saatis oma asetäitjad James Ingrahami ja Joseph Parrotti asja uurima. Nad tulid tagasi kastitäie apelsiniõitega, mispeale otsustas Flagler ise tulla asja uurima. Ta jäi rahule, ning otsustas raudteed pikendada, vastutasuks pakkus Tuttle talle 100-aakrise maatüki, et ta saaks sinna hotelli ehitada. Lisaks sai Flagler ka maatüki maaomanik William Brickellilt. 

Miami sai raudteeühenduse 15. aprillil [[1896]] ja samal aastal 28. juulil ka linnaõigused. Algselt pidi linna nimeks saama Flagler, kuid Flagler loobus sellest aust ning selle asemel sai linn nime Miami jõe järgi, mis omakorda oli nime saanud [[maiamid]]e indiaanlaste järgi, kes olid elanud Lõuna-Floridas 17.–18. sajandil. [[1900]]. aastal elas linnas juba 1681 inimest. [[1920]]. aastaks oli linnas ligi 30 000 elanikku. 1960. aastate alguses saabus Miamisse massiliselt põgenikke [[Kuuba]]st.

==Rahvastik==
2020. aastal moodustasid 70,2% elanikest [[ladinaameeriklased]]. Mustanahalisi oli 2020. aastal 16% ja aasialasi 1,3%.

==Majandus==
Miami 2010. aasta [[SKP]] oli 257 miljardit [[USA dollar|dollar]]it, millega oli linn maailmas 20. ja USA-s 11. kohal.&lt;ref&gt;[http://www.greyhilladvisors.com/gross-metropolitan-product Gross Metropolitan Product]. greyhilladvisors.com. Vaadatud 10.8.2022&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Suurimad Miamis või Miami ümbruses asuvad kõrgkoolid on [[Miami Dade College]], [[Florida International University]] ja [[Miami Ülikool]].

== Transport ==
Miami linnastu tähtsaim lennujaam on [[Miami rahvusvaheline lennujaam]], mis on üks suurima reisijate arvuga lennujaamu maailmas.

== Sport ==
Linnas tegutsevad [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Miami Dolphins]], [[pesapall]]iklubi [[Miami Marlins]], [[korvpall]]iklubi [[Miami Heat]], [[jäähoki]]klubi [[Florida Panthers]] ja [[jalgpall]]iklubi [[Inter Miami CF]].

==Sõpruslinnad==
{|
|- valign=&quot;top&quot;
|
*{{riigi ikoon|Colombia}} [[Barranquilla]], [[Colombia]] (alates 2015. aastast)
*{{riigi ikoon|Colombia}} [[Bogotá]], [[Colombia]] (1971)
*{{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1979)
*{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Kagoshima]], [[Jaapan]] (1990)
*{{riigi ikoon|Peruu}} [[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] (1977)
*{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (2014)
*{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Palermo]], [[Itaalia]] (1997)
|
*{{riigi ikoon|El Salvador}} [[San Salvador]], [[El Salvador]] (1991)
*{{riigi ikoon|Hiina}} [[Qingdao Shi|Qingdao]], [[Hiina Rahvavabariik|Hiina]] (2005)
*{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], [[Brasiilia]] (2006)
*{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Santiago]], [[Tšiili]] (1986)
*{{riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Santo Domingo]], [[Dominikaani Vabariik]] (1987)
*{{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Southampton]], [[Suurbritannia]] (2019)
|}

{{Panoraam |Downtown Miami skyline 20100305.jpg|1000px|Miami kesklinn}}
{{Panoraam |Downtown Miami Panorama from the Rusty Pelican photo Don Ramey Logan.jpg|1000px|Miami siluett vaadatuna [[Virginia Key]]lt}}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{Commonscat|Miami, Florida}}
*[http://www.ci.miami.fl.us/pages Miami koduleht]

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Florida linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]
[[Kategooria:Miami| ]]</text>
      <sha1>m0bl6vdlhl8l56t15hy3q6lf8non58y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Pank</title>
    <ns>0</ns>
    <id>47219</id>
    <revision>
      <id>7168999</id>
      <parentid>7115189</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:52:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti Panga presidendid */</comment>
      <origin>7168999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24497" sha1="p2oq8h7be0x5jp1h4zj8iq65f5bbapr" xml:space="preserve">{{allikad}} {{Toimeta|kuu=august|aasta=2021}}
[[Pilt:Seal of the Bank of Estonia (2).svg|pisi|Eesti panga logo]]
[[Pilt:Eesti Panga peahoone 20101103 Ahsoous.JPG|pisi|Eesti Panga peahoone aadressil [[Estonia puiestee]] 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]. Eesti Panga kasutuses aastast 1992]]
'''Eesti Pank''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[keskpank]]. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele [[euro]] ja sellega sai Eesti Pangast [[eurosüsteem]]i liige ehk üks [[euroala]] keskpankadest.

Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa [[hinnastabiilsus]]e säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne [[rahapoliitika]], mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka [[pank|pangad]] tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud [[finantsstabiilsus]]. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et [[pangandus]]e olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.

Eesti Pank täidab Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab [[sularaharinglus]]t; jälgib, et [[maksesüsteem]]id toimiksid ehk maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta; [[investeerimine|investeerib]] ja haldab Eesti Panga ning [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] varasid; koostab [[finantssektor]]i ja [[maksebilanss|maksebilansi]] statistikat; jälgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse käekäiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala [[majanduspoliitika|majanduspoliitilistes]] küsimustes.

== {{anchor|algus}}Ajalugu ==

Eesti Pank asutati [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] otsusega [[24. veebruar]]il [[1919]]. Tegevuse alguseks loetakse [[3. mai]]d, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit [[Eesti mark]]a, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga põhikapitaliks. Et sõjaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank algul ühtlasi ka tavalise [[Hoiustamine|hoiu-]] ja [[laen]]upangana.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot;&gt;[https://www.eestipank.ee/eesti-pank-100 Ajajoon &quot;100 aastat Eesti Panka&quot;] Eesti Pank&lt;/ref&gt; Venemaa keisririigi [[Venemaa Riigipank|Riigipanga]] Tallinna osakond oli avatud 1. septembril 1875. Tallinna osakond allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule ning lõpetas tegevuse 1918. aasta detsembris. Riigipanga Tallinna osakonna alusel loodi Eesti Pank.
[[Pilt:Estonia puiestee 13 endine Vene Riigipanga Reveli kontor 20101103.JPG|pisi|Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis aastal 1909, selle arhitekt oli [[Aleksander Jaron]]. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus]]. Kuni 1935. aastani oli see maja Eesti Panga peahoone, hoone on taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992.]]
Eesti Panga esimeseks [[Eesti Panga president|presidendiks]] sai [[Mihkel Pung]] ning juhatusse kuulusid ka [[Eduard Aule]] ja [[Johan Sihver]]. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. märtsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas tööle ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas [[Rahaministeerium]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190503145114/https://www.eestipank.ee/sites/default/files/files/EestiPank/muuseum/buklett_eesti_raha_me_2013_est_www.pdf Eesti raha margast euroni] Eesti Pank (pdf)&lt;/ref&gt; Pärast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatähtede tootmine üle loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tükkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatähed Tallinnas ja Tartus. Mündid vermiti Saksamaal.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

Kuna Eesti raha väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik [[kuldkroon]]. Kroonidesse hinnati ümber kõik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jäi kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui käibele tuli [[Eesti kroon]] ([[1928. aasta Eesti rahareform]]).&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;
[[Pilt:Eesti Panga Petseri osakonna hoone.jpg|pisi|vasakul|Eesti Panga Petseri osakonna hoone rajati 1929–1930. See oli Eesti Panga osakonnahoonete seas suurim, sest sama katuse alla koondati ka mitmed teised riigi jaoks vajalikud asutused&lt;ref name=&quot;hooned&quot; /&gt;]]
[[File:Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg|thumb|left|Algne Eesti Panga Rakvere osakonna hoone, [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20]]
1927. aastal võeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus põhikiri, rahaseadus, riigi kassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus ning välislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ülesannetega emissioonikeskpank, mille põhiülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;
[[File:Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|thumb|Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, 2021]]
[[File:Võru pangahoone Tartu tn 25 - 2014.jpg|pisi|vasakul|Eesti Panga Võru osakonna hoone, [[Tartu tänav (Võru)|Tartu tänav]] 25]]

Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. Hoone [[Estonia puiestee|Vabaduse puiestee]] 3&lt;ref&gt;[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/82309/fd2011-pp00001879-pdf001.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver &amp; Ko trükk, Tallinna», 1937.], lk 7&lt;/ref&gt; valmis 1934. aasta lõpuks ja avati ametlikult 1935.&lt;ref name=&quot;hooned&quot; /&gt; Tänapäevane Eesti Panga kvartal kujunes piirkonna pangandusega seotud hoonetest: Estonia pst 11 – endise [[Eestimaa Aadlike Krediidiühing]]u pangahoone, Estonia pst 13 – endise [[Vene Riigipanga Reveli kontor]]i (''Ревельское отделение Государственного Банка'') hoone, Estonia pst 13 – Eesti Panga peahoone, [[Sakala tänav]] 4 – endise [[Eesti Maakrediidiselts]]i elamu-büroohoone, Sakala 4/6 – väravahoone, Sakala 6 – endine elamu ja haigla-sünnitusmaja, Estonia pst 11 – vahehoone.

Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]], [[Tasuja puiestee (Viljandi)|Tasuja puiestee]] 2. Kontorihooned ehitati [[Aia tänav (Petseri)|Aia tänav]]a ja [[Kastani tänav (Petseri)|Kastani tänav]]a nurgal Eesti Panga Petseri osakonna hoone [[Petseri]]sse (1930), [[Rakvere|Rakvere]] Eesti Panga Rakvere osakonna hoone&lt;ref name=&quot;KRR_15738&quot;&gt;{{kultuurimälestis|15738|Rakvere pangahoone}} (vaadatud 29.11.2020)&lt;/ref&gt; [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 3 (1933), Eesti Panga Tartu osakonna hoone&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/07/03/47 Eesti Panga hoone ehitamine algamas.], Postimees (1886-1944), nr. 177, 3 juuli 1935&lt;/ref&gt; [[Tartu]]sse [[Kompanii tänav]] 2 (1936), [[Võru|Võru]] [[Võru pangahoone|pangahoone]]&lt;ref name=&quot;KRR&quot;&gt;{{kultuurimälestis|14141}} (vaadatud 24.09.2014)&lt;/ref&gt; [[Tartu tänav (Võru)|Tartu tänav]] 25 {{kas|[[Karja tänav (Võru)|Karja tänav]] 24}} (1938) ja Eesti Panga Pärnu osakonna hoone [[Pärnu]]sse, [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]] 5 (1940). Olemasolevad hooned omandati [[Narva]]s ([[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]] 4), [[Valga]]s [[Aia tänav (Valga)|Aia tänav]] 16, [[Haapsalu]]s ([[Karja tänav (Haapsalu)|Karja tänav]] 27), [[Paide]]s (Turuplatsil) ja [[Kuressaare]]s ([[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]] 6) ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.&lt;ref name=&quot;hooned&quot;&gt;Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Märt Karmo, Ulvi Haagensen (tõlkija) ja Krista Mits (tõlkija). ''Eesti Panga ajaloolised hooned = Historic buildings of Eesti Pank''. Eesti Pank, 2004. ISBN 9949-404-22-3. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/books/72080 Digar]&lt;/ref&gt; Tallinnas [[Harju tänav]] 33, kuni uue pangamaja valmimiseni 1935. aastal, tegutses Eesti Panga Tallinna osakond.

1940. aastal Eesti Pank [[riigistamine|natsionaliseeriti]] ja reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga [[kuld|kullast]] säilis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem küüditati mitmed Eesti Panga töötajad Siberisse. Kokku jäi repressioonide kätte 74 töötajat, kellest tapeti 10 ja [[GULAG]]i laagrites hukkus 28.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta [[1. jaanuar]]ist [[1990]]. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati [[Rein Otsason]], kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevõtmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus välja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt; 15. märtsil 1990 kinnitati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i poolt [[Eesti NSV]] keskpanga, Eesti Panga põhikiri&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/30444 Otsus Eesti Panga tegevuse küsimuste kohta Eesti Panga põhikiri], Ülemnõukogu	otsus 15.03.1990&lt;/ref&gt;. 28. juunil 1990 nimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.&lt;ref&gt;http://estlex.com/tasuta/?id=8&amp;aktid=2025&amp;asutus=23&amp;fd=1&amp;grupp=1&amp;leht=15 {{katkine viide}}&lt;/ref&gt;

1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks [[Siim Kallas]]. Ta volitatakse Eestit esindama läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

[[19. juuni]]l [[1992]] kell 21.00 kuulutati välja rahareform ([[1992. aasta Eesti rahareform]]). [[20. juuni]]l [[1992]] hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainsaks seaduslikuks maksevahendiks sai [[Eesti kroon]]. Eesti krooni ametlikuks kursiks [[Saksa mark|Saksa marga]] suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagastati Eesti Pangale ka välisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pandi alus taastatud Eesti krooni kattevarale&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;.

1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Välismajanduspangas külmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejõuetuteks kolm suuremat ([[Tartu Kommertspank]], [[Balti Ühispank]] ja [[Põhja-Eesti Aktsiapank]]) ja kaheksa väiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostöös loodi [[Põhja-Eesti Pank]].&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks [[Vahur Kraft]], kes asus ette valmistama Eesti liitumist [[euroala]]ga.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt; 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele [[euro]], fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.

[[Eesti Panga muuseum]] avati 12. juunil 1997. Muuseumi ülesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

2002. aastal loodi Eesti Panga juurde [[Finantsinspektsioon]], mis asus teostama järelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute üle.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

Seoses [[Eesti astumine Euroopa Liitu|Eesti astumisega Euroopa Liitu]] sai [[2004]]. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] omanikuks.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt; Sama aasta suvel kuulutati välja [[Eesti euromündid|Eesti euromüntide]] kujunduskonkurss.&lt;ref name=&quot;ajajoon&quot; /&gt;

[[27. juuni]]l [[2004]] sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.

[[1. jaanuar]]il [[2011]] sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.

==Eesti Panga ülesanded==

=== Euroala ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine Eestis ===
Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

=== Finantsstabiilsuse tagamine koostöös finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga ===
Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: [[rahandusministeerium]], Eesti Pank ja [[finantsinspektsioon]]. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

=== Maksesüsteemide järelevaatamine ja nende arendamine ===
Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.

=== Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises ===
Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

=== Eesti ametlike välisreservide ja muude Eesti Panga käsutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine ===
Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse 

=== Finantssektori statistika kogumine ja avaldamine ning Eesti maksebilansi koostamine ===
Eesti Pank on [[Statistikaamet]]i kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse. 

=== Valitsuse nõustamine majanduspoliitilistes küsimustes ===
Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

== Eesti Panga juhtimine ==
Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on [[Eesti Panga president]] ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse [[Vabariigi President]] Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.

[[7. juuni]]st 2019 on Eesti Panga president [[Madis Müller]]. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2019. aastast [[Maive Rute]] ja [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]]. [[2012]]–2019 oli Eesti Panga presidendi ametis [[Ardo Hansson]]. 
=== Eesti Panga nõukogu ===
Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul [[Riigikogu]]. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates [[13. juuni]]st [[2013]] [[Mart Laar]]i ja Riigikogu nimetas Mart Laari uueks 5-aastaseks ametiajaks alates 13. juunist 2018. 

Alates 13. juunist 2023 on nõukogu esimeheks [[Urmas Varblane]]. 

Eesti Panga nõukogu I koosseisu nimetas ametisse [[Eesti ENSV Ülemnõukogu Presiidium]] 22. jaanuarist 1990. Nõukokku kuulusid [[Raimund Hagelberg]], [[Siim Kallas]], [[Endel Mändmaa]] ([[Eesti NSV rahandusminister|rahandusministrina]]), [[Valentin Porfirjev]] ja [[Rein Otsason]], kes täitis üheaegselt nii panga presidendi kui nõukogu esimehe kohuseid. Valentin Porfirjevi vahetas alates 26. märtsist 1990. Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel välja [[Mart Sõrg]]. 26. juuni 1990. aastal Ülemnõukogu otsusega kehtestati, et Eesti Panga president ei saa olla samaaegselt ka Eesti Panga nõukogu esimees. Rein Otsason jätkas [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendina]], kuid Eesti Panga nõukokku kuulus edasi vaid liikmena.

Eesti Panga nõukogu II koosseisu nimetas ametisse [[EV Ülemnõukogu]] 1990. aasta 15. novembri otsusega. Nõukokku kuulusid: [[Raimund Hagelberg]], [[Rudolf Jalakas]], [[Siim Kallas]], [[Rein Miller]] ([[Eesti rahandusminister|rahandusministrina]]), [[Rein Otsason]], [[Ivi Proos]], [[Mart Sõrg]], [[Ülo Uluots]] ja [[Ants Veetõusme]]. Ants Veetõusme nimetas EV Ülemnõukogu alates 13. maist 1991 nõukogu esimeheks (selle ajani tegutses nõukogu ilma esimeheta). Rein Otsason lahkus pensionile ning ka 5. novembrist 1991 ka Eesti Panga nõukogust. Ülemnõukogu nimetas [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]] Siim Kallase, vabaks jäänud nõukogu liikme kohale nimetati aga [[Uno Mereste]]. Seoses [[Tiit Vähi esimene valitsus|Vabariigi Valitsus]]e koosseisu muutumisega 21. oktoobril 1992. vahetas [[Rein Miller]]i nõukogu koosseisus välja uus [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Madis Üürike]].

Eesti Panga nõukogu III koosseisu nimetas 23. juunil 1993 Vabariigi President oma otsusega nr. 132 välja Riigikogus 16.06.93.a. vastu võetud &quot;Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise seaduse&quot;, alusel ametisse: [[Ants Erm]], [[Raimund Hagelberg]], [[Ardo Hansson]], [[Heiki Kranich]], [[Kalev Kukk]], [[Ilmar Pärtelpoeg]]. Madis Üürike, kes kuulus Eesti Panga nõukogu nimetatud koosseisu [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusministrina]], arvati Eesti Panga nõukogu koosseisust välja 07.01.1994 seoses ametist lahkumisega. 1994. aastal vastu võetud &quot;Eesti Panga seaduse muutmise seadusega rahandusminister ei kuulunud enam Eesti Panga nõukogu koosseisu, vaid võttis nõukogu istungitest osa sõnaõigusega. [[Mart Laari esimene valitsus|Vabariigi Valitsuses]] rahandusminister [[Heiki Kranich]], kes 11.01.1994 kuni 21.06.1994 arvati selleks ajaks vastavalt Eesti Panga nõukogu koosseisust välja. 16. juulist 1994 nimetati Eesti Panga nõukogu liikmeks [[Mart Sõrg]]. Siim Kallas vabastati arvates 21.03.95.a. [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]] ametist ja arvati seega ka välja Eesti Panga nõukogu koosseisust. Eesti Panga presidendiks nimetati 27.04.95.a. [[Vahur Kraft]], kes ühtlasi ametikoha järgi kuulus samast ajast ka Eesti Panga nõukogu koosseisu.&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/varasemad-eesti-panga-noukogu-koosseisud Varasemad Eesti Panga nõukogu koosseisud], www.eestipank.ee&lt;/ref&gt;. 

Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse [[25. veebruar]]il [[2014]] ning selle liikmed olid [[Kalev Kallo]], [[Kaie Kerem]], [[Enn Listra]], [[Rein Minka]], [[Jaanus Tamkivi]], [[Liina Tõnisson]] ja [[Urmas Varblane]].

Eesti Panga nõukogu VIII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse [[15. juuni]]l [[2020]], sinna kuuluvad Riigikogu liikmed [[Jaanus Karilaid]], [[Ivari Padar]], [[Sven Sester]], [[Andres Sutt]], [[Jaak Valge]] ja valdkonna asjatundjad Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblane.

=== Eesti Panga presidendid ===
{{Vaata|Eesti Panga president}}

* [[Mihkel Pung]] märts [[1919]] – august 1919
* [[Eduard Aule]] oktoober [[1921]] (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
* [[Artur Uibopuu]] oktoober [[1925]] – november 1926
* [[Jüri Jaakson]] november [[1926]] – juuli 1940
* [[Rein Otsason]] [[28. detsember]] [[1989]] – 22. september 1991
* [[Siim Kallas]] [[23. september]] [[1991]] – 26. aprill 1995
* [[Vahur Kraft]] [[27. aprill]] [[1995]] – 6. juuni 2005
* [[Andres Lipstok]] [[7. juuni]] [[2005]] – 6. juuni 2012
* [[Ardo Hansson]] [[7. juuni]] [[2012]] – 6. juuni 2019
* [[Madis Müller]] [[7. juuni]] [[2019]] – 6. juuni 2026
* [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] [[7. juuni]] [[2026]] –

[[Pilt:Eesti Pank Museum (Banco Estonio), Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Endise [[Eesti Maakrediitselts]]i pangahoone. Arhitekt [[August Reinberg]]. Hoone valmis 1904. Hoone on täielikult Eesti Panga kasutuses aastast 1998. Hoones asub ka [[Eesti Panga muuseum]]. 20. septembril 1944 moodustati hoones [[Otto Tiefi valitsus]]]]

== Eesti Panga muuseum ==
{{Vaata|Eesti Panga muuseum}}
Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures [[muuseum]], kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks.

== Kriitika ==

On kritiseeritud seda, et Eesti Pank teeb teiste riigiasutustega samalaadseid analüüse ja kogub statistikat, mis on dubleeriv.&lt;ref name=&quot;peepkuld&quot; /&gt; Küsitavaks on nimetatud ka kommunikatsiooni- ja muuseumitegevuse hoidmist Eesti Panga all, kuna see ei puutu rahapoliitikasse.&lt;ref name=&quot;peepkuld&quot;&gt;[https://www.err.ee/1609889542/peep-kuld-eesti-pank-on-kui-seadusega-kaitstud-kuningriik &quot;Peep Kuld: Eesti Pank on kui seadusega kaitstud kuningriik&quot;] ERR, 18. detsember 2025&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Eesti Panga auhind]]
* [[Maardu mõis]]
* [[TARGET2]]
* [[Riiklik VEB Fond]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Bank of Estonia}}
* [https://www.eestipank.ee/ Eesti Panga koduleht]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/123122011013?leiaKehtiv Kehtiv Eesti Panga seadus]

;Meedias
* [https://menu.err.ee/935992/terevisiooni-eesti-panga-juubelisaates-esitleti-eesti-ainsat-kullakangi &quot;Terevisiooni&quot; Eesti Panga juubelisaates esitleti Eesti ainsat kullakangi] ERR menu, 3. mai 2019
* [https://www.err.ee/937063/eesti-pank-teenis-mullu-13-9-miljonit-eurot-puhaskasumit &quot;Eesti Pank teenis mullu 13,9 miljonit eurot puhaskasumit&quot;] ERR, 7. mai 2019

{{Coordinate |NS=59.43277778 |EW=24.74916667 |type=landmark |region=None}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti rahandus]]
[[Kategooria:Keskpangad]]
[[Kategooria:Eesti pangad| ]]
[[Kategooria:Eesti Pank| ]]</text>
      <sha1>p2oq8h7be0x5jp1h4zj8iq65f5bbapr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PS Troika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48590</id>
    <revision>
      <id>7168824</id>
      <parentid>7006075</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:16:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PS Troika</username>
        <id>116810</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Panin vanu niing uusi pilte.</comment>
      <origin>7168824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1460" sha1="83hh59c178efomc9wicbnjyafap8rb0" xml:space="preserve">'''PS Troika''' on eesti ansambel.

Ansambel sai alguse [[1987]]. aastal

PS Troika tuntuim hitt on &quot;[[Põdrakasvataja]]&quot;, Laulu meloodia ja teksti autor on Allan Sarri . Ansambli lugude seas on ka näiteks &quot;Pruun beib&quot;, &quot;Kui meri oleks õlu&quot;, &quot;Tantsi Kudurot&quot;, &quot;Tasakesi&quot; ja &quot;Vana linna tee&quot;.

==Algkoosseis==
[[Fail:PS Troika 1987.png|alt=PS Troika 1987.a.|ääris|tühi|pisi|332x332px|'''&lt;big&gt;Ansambel PS Troika 1987.a. Vasakult: Allan Sarri,  Imre Luur, Jaak Jürisson.&lt;/big&gt;''']]
[[Fail:Kaader &quot;Põdrakasvataja&quot; videost 1987.jpg|alt=Põdrakasvataja video kaader|ääris|tühi|pisi|332x332px|&lt;big&gt;'''Kaader &quot;Põdrakasvataja&quot; videost 1987.a.'''&lt;/big&gt;]]
*Allan Sarri 
*[[Imre Luur]] 
*Jaak Jürisson    

== Endised liikmed ==
* [[Raul Sarri]]
*Riho Rausma

==Praegune koosseis==

*[[Allan Sarri]] (laul, kitarr)
*Terje Sarri (laul, klahvpillid)
*[[Peeter Karo]] (trummid)
*[[Fail:Mericartoonweb.png|alt=PS Troika, meri.|tühi|pisi|476x476px|'''&lt;big&gt;PS Troika ja meri. Vasakult: Peeter Karo, Allan Sarri, Terje Sarri.&lt;/big&gt;''']]

==Albumid== 
*2002: &quot;[[Ikka viin, viin, viin...]]&quot; CD MC, TopTen
*2003: &quot;[[Liitu meiega!]]&quot; TopTen
*2005: &quot;[[Õnnega koos]]&quot; TopTen
*2006: &quot;[[Seewald (album)|Seewald]]&quot; TopTen
*2007: &quot;[[PS_Troika_-_20|20 - Best of ]]&quot; CD DVD, TopTen
*2012: &quot;[[Kolme pääsukese kohvik]]&quot; 3CD [[Records 2000]]

== Välislingid ==
*[http://pstroika.com/ Koduleht]
*[https://www.facebook.com/pstroikaEesti/ Facebook]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>83hh59c178efomc9wicbnjyafap8rb0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168825</id>
      <parentid>7168824</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:24:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PS Troika</username>
        <id>116810</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Avaldasin paar pilti</comment>
      <origin>7168825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1601" sha1="0abtewp8k7mp65n4hc2d6m6tkm1ehn0" xml:space="preserve">'''PS Troika''' on eesti ansambel.

Ansambel sai alguse [[1987]]. aastal

PS Troika tuntuim hitt on &quot;[[Põdrakasvataja]]&quot;, Laulu meloodia ja teksti autor on Allan Sarri . Ansambli lugude seas on ka näiteks &quot;Pruun beib&quot;, &quot;Kui meri oleks õlu&quot;, &quot;Tantsi Kudurot&quot;, &quot;Tasakesi&quot; ja &quot;Vana linna tee&quot;.

==Algkoosseis==
[[Fail:PS Troika 1987.png|alt=PS Troika 1987.a.|ääris|tühi|pisi|332x332px|'''&lt;big&gt;Ansambel PS Troika 1987.a. Vasakult: Allan Sarri,  Imre Luur, Jaak Jürisson.&lt;/big&gt;''']]
[[Fail:Kaader &quot;Põdrakasvataja&quot; videost 1987.jpg|alt=Põdrakasvataja video kaader|ääris|tühi|pisi|332x332px|&lt;big&gt;'''Kaader &quot;Põdrakasvataja&quot; videost 1987.a.'''&lt;/big&gt;]]
*Allan Sarri 
*[[Imre Luur]] 
*Jaak Jürisson    

== Endised liikmed ==
* [[Raul Sarri]]
*Riho Rausma

==Praegune koosseis==

*[[Allan Sarri]] (laul, kitarr)
*Terje Sarri (laul, klahvpillid)
*[[Peeter Karo]] (trummid)
*[[Fail:Mericartoonweb.png|alt=PS Troika, meri.|tühi|pisi|476x476px|'''&lt;big&gt;PS Troika ja meri. Vasakult: Peeter Karo, Allan Sarri, Terje Sarri.&lt;/big&gt;''']][[Fail:PS Troika Väike-Maarja 2024.jpg|alt=PS Troika 2024|tühi|pisi|475x475px|'''&lt;big&gt;PS Troika Väike-Maarja jaanitulel 2024.a.&lt;/big&gt;''']]

==Albumid== 
*2002: &quot;[[Ikka viin, viin, viin...]]&quot; CD MC, TopTen
*2003: &quot;[[Liitu meiega!]]&quot; TopTen
*2005: &quot;[[Õnnega koos]]&quot; TopTen
*2006: &quot;[[Seewald (album)|Seewald]]&quot; TopTen
*2007: &quot;[[PS_Troika_-_20|20 - Best of ]]&quot; CD DVD, TopTen
*2012: &quot;[[Kolme pääsukese kohvik]]&quot; 3CD [[Records 2000]]

== Välislingid ==
*[http://pstroika.com/ Koduleht]
*[https://www.facebook.com/pstroikaEesti/ Facebook]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>0abtewp8k7mp65n4hc2d6m6tkm1ehn0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168834</id>
      <parentid>7168825</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:30:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PS Troika</username>
        <id>116810</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Panin youtybe lingi</comment>
      <origin>7168834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1669" sha1="e2qf2kiwi4yyny9do2tjgrdq86viq10" xml:space="preserve">'''PS Troika''' on eesti ansambel.

Ansambel sai alguse [[1987]]. aastal

PS Troika tuntuim hitt on &quot;[[Põdrakasvataja]]&quot;, Laulu meloodia ja teksti autor on Allan Sarri . Ansambli lugude seas on ka näiteks &quot;Pruun beib&quot;, &quot;Kui meri oleks õlu&quot;, &quot;Tantsi Kudurot&quot;, &quot;Tasakesi&quot; ja &quot;Vana linna tee&quot;.

==Algkoosseis==
[[Fail:PS Troika 1987.png|alt=PS Troika 1987.a.|ääris|tühi|pisi|332x332px|'''&lt;big&gt;Ansambel PS Troika 1987.a. Vasakult: Allan Sarri,  Imre Luur, Jaak Jürisson.&lt;/big&gt;''']]
[[Fail:Kaader &quot;Põdrakasvataja&quot; videost 1987.jpg|alt=Põdrakasvataja video kaader|ääris|tühi|pisi|332x332px|&lt;big&gt;'''Kaader &quot;Põdrakasvataja&quot; videost 1987.a.'''&lt;/big&gt;]]
*Allan Sarri 
*[[Imre Luur]] 
*Jaak Jürisson    

== Endised liikmed ==
* [[Raul Sarri]]
*Riho Rausma

==Praegune koosseis==

*[[Allan Sarri]] (laul, kitarr)
*Terje Sarri (laul, klahvpillid)
*[[Peeter Karo]] (trummid)
*[[Fail:Mericartoonweb.png|alt=PS Troika, meri.|tühi|pisi|476x476px|'''&lt;big&gt;PS Troika ja meri. Vasakult: Peeter Karo, Allan Sarri, Terje Sarri.&lt;/big&gt;''']][[Fail:PS Troika Väike-Maarja 2024.jpg|alt=PS Troika 2024|tühi|pisi|475x475px|'''&lt;big&gt;PS Troika Väike-Maarja jaanitulel 2024.a.&lt;/big&gt;''']]

==Albumid== 
*2002: &quot;[[Ikka viin, viin, viin...]]&quot; CD MC, TopTen
*2003: &quot;[[Liitu meiega!]]&quot; TopTen
*2005: &quot;[[Õnnega koos]]&quot; TopTen
*2006: &quot;[[Seewald (album)|Seewald]]&quot; TopTen
*2007: &quot;[[PS_Troika_-_20|20 - Best of ]]&quot; CD DVD, TopTen
*2012: &quot;[[Kolme pääsukese kohvik]]&quot; 3CD [[Records 2000]]

== Välislingid ==
*[http://pstroika.com/ Koduleht]
*[https://www.facebook.com/pstroikaEesti/ Facebook]
*[https://www.youtube.com/channel/UCLmut6xhuvbZIqvl5BuOOkw Youtube]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>e2qf2kiwi4yyny9do2tjgrdq86viq10</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Torino Juventus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50506</id>
    <revision>
      <id>7169113</id>
      <parentid>6837383</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:41:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7169113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12710" sha1="5ss1j735qi0zf6yzjacdw67roszqxyl" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}{{viita}}
{{Jalgpalliklubi
| nimi          = 
| pilt          = Juventus FC - logo black (Italy, 2020).svg
| pildi_suurus  = 100px
| pildiallkiri  = Juventuse logo
| täisnimi      = ''Juventus Football Club [[S.p.A.]]''
| hüüdnimi      = ''Vana Signora'' (Vecchia Signora)&lt;br&gt; ''Mustvalged'' (Bianconero)&lt;br&gt; ''Sebra'' (Zebre)
| lühend        = Juve
| asutatud      = 1. novembril 1897
| lõpp          = 
| väljak        = [[Juventus Stadium]]
| mahutavus     = 41 507
| ametinimetus1 = President
| esimees       = {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Gianluca Ferrero]]
| omanik        = Agnelli perekond
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Thiago Motta]]
| liiga         = [[Serie A]]
| hooaeg        = [[Serie A hooaeg 2025–2026|2025-2026]]
| positsioon    = 6. koht
| muster_la1 = _juventus2425h
| muster_b1 = _juventus2425h
| muster_ra1 = _juventus2425h
| muster_sh1 = _juventus2425h
| muster_so1 =
| vasakkäsi1 = FFFFFF
| kere1 = FFFFFF
| paremkäsi1 = FFFFFF
| püksid1 = 000000
| sokid1 = 000000
| muster_la2 = _juventus2425a
| muster_b2 = _juventus2425a
| muster_ra2 = _juventus2425a
| muster_sh2 = _juventus2425a
| muster_so2 =
| vasakkäsi2 = fffd37
| kere2 = fffd37
| paremkäsi2 = fffd37
| püksid2 =
| sokid2 =
| muster_la3 = _juventus2425t
| muster_b3 = _juventus2425t
| muster_ra3 = _juventus2425t
| muster_sh3 = _juventus2425t
| muster_so3 = _juventus2425tl
| vasakkäsi3 = 181818
| kere3 = 181818
| paremkäsi3 = 181818
| püksid3 = 181818
| sokid3 = 181818
| veeb     = http://www.juventus.com
| e mäng   = Juventus – [[Torino FC]] 0:1 (11. märts 1900)
| võit     = Juventus – Cento 15:0 (6. jaanuar 1927)
| kaotus   = Juventus – [[Torino FC|Torino Calcio]] 0:8 (17. november 1912)
| mängija  = [[Alessandro Del Piero]] (289)
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}

'''Juventus Football Club''' ([[ladina keel]]es 'noorus'; ka '''Torino Juventus''') on [[Torino]] elukutseliste [[jalgpall]]iklubi, mis mängib [[Itaalia]] kõrgliigas [[Serie A]]-s. Klubi asutas rühm õpilasi [[1897]]. aastal. [[1923]]. aastal ostis klubi Agnelli perekond, kes on siiani selle omanik.

Juventus mängib mustavalgetriibulises särgis, mis pärineb inglise klubilt [[Notts County FC|Notts County]]. Sellest tuleneb ka klubi hüüdnimi ''bianconeri'' ('mustvalged'). Juventus on Itaalia tituleeritum klubi. 2012. aastal tehti uuring, mis näitas, et Juventus on Itaalia populaarseim meeskond. Lisaks on Sport + Markt AG andmetel maailmas Juventusest haige kokku 130 miljonit inimest.

Hüüdnimega la Vecchia Signora (&quot;Vana Daam&quot;) on see võitnud 36 ametlikku liiga tiitlit, 15 Itaalia karikat ja üheksa Itaalia superkarikat, olles kõigi nende võistluste rekordiomanik.

==Staadion==
Klubi esimesed staadionid olid Valentino Park ja Citadel (1897–1898). Aastatel 1898–1908 kasutati Piazza d’Armi staadionit, välja arvatud hooaeg 1905/06, mille ajal Juventuse staadion oli Umberto I Velodrome staadion.

Aastatel 1909–1922 oli klubi staadionil Corso Sebastopoli ja 1922–1933 Corso Marcilla. Neil staadionidel tuli Juventus 4 aastal järjest meistriks. 

1933. aasta lõpus hakkas Juventus mängima uuel Stadio Benito Mussolinil, mis avati 1934. aasta maailmameistrivõistlusteks. Pärast Teist maailmasõda nimetati staadion ümber Stadio Comunale Vittorio Pozzoks. Juventus mängis sellel väljakul kodumänge 57 aastat, kokku 890 liigamängu.

Aastatel 1990 kuni hooajani 2005–2006 pidas meeskond oma kodumänge Stadio delle Alpis, mis ehitati 1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks.

Klubi kodustaadion on [[Stadio Delle Alpi]] (nüüd ''Juventus Stadium''), mille mahutavus oli algselt ligi 70 000 pealtvaatajat. Staadion müüdi välja aga haruharva ning seetõttu vähendati selle mahutavust 42 000 kohani.
Alates 1. juulist 2017 nimetatakse Juventuse koduareeni Alliansi staadioniks, leping on sõlmitud 7 aastaks.
{{Panoraam|Juventus Stadium inauguration.jpg|1000px|Panoraamvaade Juventus Stadiumi avamise ajal [[8. september|8. septembril]] [[2011]]}}

==Fännid==
Itaalia uurimisagentuuri Demos &amp; Pi 2016. aasta septembris avaldatud uuringu kohaselt on Juventus Itaalia enim toetatud jalgpalliklubi, millel on üle 12 miljoni fänni ehk tifosi, mis moodustab ligikaudu 34% kõigist Itaalia jalgpallifännidest. Samuti üks enim toetatud jalgpalliklubisid maailmas, millel on üle 300 miljoni toetaja (ainuüksi Euroopas 41 miljonit)

Nõudlus Juventuse piletite järele aeg-ajalt Torinost võõrsil peetavatel kodumängudel on suur, mis viitab sellele, et Juventuse toetus mujal riigis on suurem. Juventus on laialt ja eriti populaarne kogu Mandri-Lõuna-Itaalias, Sitsiilias ja Maltal, mistõttu on meeskonnal võõrsilmängudes üks suurimaid jälgijaid rohkem kui Torinos endas.

==Praegune meeskond==
''Seisuga 9. september 2024''&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Juventus.com|title=First Team Men|url=http://www.juventus.com/en/teams/first-team/all/ |access-date=31. jaanuar 2022|website=Juventus.com|language=}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1 |pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Mattia Perin]]}}
{{JK koosseis mängija|no=3 |pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Bremer]]
{{JK koosseis mängija|no=4 |pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Federico Gatti]]}}
{{JK koosseis mängija|no=5 |pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Manuel Locatelli]]}}
{{JK koosseis mängija|no=6 |pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Danilo]]}}|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7 |pos=RÜ|rah=POR|nimi=[[Francisco Conceição]]|märkus=laenul [[FC_Porto|Porto]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=8 |pos=PK|rah=NED|nimi=[[Teun Koopmeiners]]}}
{{JK koosseis mängija|no=9 |pos=RÜ|rah=SER|nimi=[[Dušan Vlahović]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|pos=RÜ|rah=TUR|nimi=[[Kenan Yıldız]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|pos=KA|rah=ARG|nimi=[[Nico González]]|märkus=laenul [[Fiorentina]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=14|pos=RÜ|rah=POL|nimi=[[Arkadiusz Milik]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|pos=KA|rah=FRA|nimi=[[Pierre Kalulu]]|märkus=laenul [[AC Milan]]ist}}
{{JK koosseis mängija|no=16|pos=PK|rah=USA|nimi=[[Weston McKennie]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=17|pos=PK|rah=MNE|nimi=[[Vasilije Adžić]]}}
{{JK koosseis mängija|no=18|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Arthur Melo]]}}
{{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=FRA|nimi=[[Khéphren Thuram]]}}
{{JK koosseis mängija|no=21|pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Nicolò Fagioli]]}}
{{JK koosseis mängija|no=22|pos=RÜ|rah=USA|nimi=[[Timothy Weah]]}}
{{JK koosseis mängija|no=23|pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Carlo Pinsoglio]]}}
{{JK koosseis mängija|no=26|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Douglas Luiz]]}}
{{JK koosseis mängija|no=27|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Andrea Cambiaso]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Michele Di Gregorio]]|märkus=laenul [[Monza]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=32|pos=KA|rah=COL|nimi=[[Juan Cabal]]}}
{{JK koosseis mängija|no=37|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Nicolò Savona]]}}
{{JK koosseis mängija|no=40|pos=KA|rah=SWE|nimi=[[Jonas Rouhi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=51|pos=RÜ|rah=BEL|nimi=[[Samuel Mbangula]]}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Saavutused==

Juventus on Itaalia enim tituleeritud klubi ja üks maailma enim tituleeritud klubisid. Klubi võitis meistrivõistlused esimest korda 1905. aastal. Kokku on Juventus tulnud Itaalia meistriks 36 korda, sh viis korda järjest aastatel 1931–1935 ja üheksa korda järjest aastatel 2012–2020.&lt;!--mis on jalgpalli kõrgliigade rekord--&gt; Juventus on lisaks 14 korda võitnud Itaalia jalgpalli karika, sealhulgas neli korda järjest, ja see tulemus on riigi absoluutne rekord. Itaalia superkarikas on võidetud üheksa korda – viimati 2020. aasta superkarikas. Kokku on meeskonnal 59 võitu Itaalia meistrivõistlustel ja karikavõistlustel, mis on ka rekord.

Kuus korda Juventusele esitatud “kuldne duubel”. See juhtus aastaaegadel 1959/1960, 1994/1995, 2014/15, 2015/16, 2016/17 ja 2017/18. Tähelepanuväärne on see, et Juventus oli esimene klubi Itaalia jalgpalli ajaloos, kes võitis kolm aastat järjest Kuldse Topeltvõistluse. Bianconeri peatreener Massimiliano Allegri registreeris samasuguse saavutuse.

Juventuse esimene rahvusvaheline karikavõistlus oli tema poolt 1977. aastal võidetud UEFA karikas. Klubi tuli samadel aastatel kaks korda Meistrite liiga meistriks (1985 ja 1996) ja võitis kaks mandritevahelist karikat. Juventus on üks kolmest Itaalia meeskonnast, kellel õnnestus võita rahvusvaheline turniir ja meistrivõistlused.

* Klubide maailmameister (2 korda) 1985, 1996
* [[Euroopa superkarikas|UEFA Superkarika]] võitja (2): 1984, 1996
* [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liiga]] võitja (2): 1985, 1996
* [[UEFA karikavõitjate karikas]] võitja (1): 1984
* [[UEFA karikas|UEFA karika]] võitja (3): 1977, 1990, 1993
* [[Pilt:Supercoppaitaliana.png|17px]] [[Supercoppa Italiana|Itaalia superkarika võitja]] (9): 1995, 1997, 2002, 2003, 2012, 2013, 2015, 2018, 2020
* [[Pilt:Scudetto.svg|15px]] [[Serie A|Itaalia meister]] (36): 1905, 1926, 1931–1935, 1950, 1952, 1958, 1960, 1961, 1967, 1972, 1973, 1975, 1977, 1978, 1981, 1982, 1984, 1986, 1995, 1997, 1998, 2002, 2003, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, [[Serie A hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Serie_A_hooaeg_2018–2019|2018/19]], [[Serie_A_hooaeg_2019–2020|2019/20]]
* [[Pilt:Coccarda Coppa Italia.svg|17px]] [[Coppa Italia|Itaalia karikavõitja]] (15): 1938, 1942, 1959, 1960, 1965, 1979, 1983, 1990, 1995, 2015, 2016, 2017, 2018, 2021, 2024

===Kuulsamaid mängijaid===
{|
|valign=&quot;top&quot;|
*[[Gianluigi Buffon]]
*[[Giorgio Chiellini]]
*[[Olof Mellberg]]
*[[Nicola Legrottaglie]]
*[[Zbigniew Boniek]]
*[[Mohamed Sissoko]]
*[[Mauro Camoranesi]]
*[[Pavel Nedvěd]]
*[[Hasan Salihamidžić]]
*[[Juan Cuadrado]]
*[[Alessandro Del Piero]]
*[[David Trézéguet]]
*[[Vincenzo Iaquinta]]
*[[Giorgio Chiellini]]
*[[Sebastian Giovinco]]
|width=&quot;50&quot;|&amp;nbsp;
|valign=&quot;top&quot;|
*[[Dino Zoff]]
*[[Angelo Peruzzi]]
*[[Ciro Ferrara]]
*[[Gianluca Pessotto]]
*[[Antonio Cabrini]]
*[[Gaetano Scirea]]
*[[Giampiero Boniperti]]
*[[Roberto Baggio]]
*[[Edwin Van Der Sar]]
*[[Paolo Montero]]
*[[Michel Platini]]
*[[Didier Deschamps]]
*[[Zinédine Zidane]]
*[[Giuseppe Furino]]
*[[Roberto Bettega]]
|width=&quot;50&quot;|&amp;nbsp;
|valign=&quot;top&quot;|
*[[Paulo Dybala]]
*[[Edgar Davids]]
*[[Cristiano Ronaldo]]
*[[Leonardo Bonucci]]
*[[Claudio Marchisio]]
*[[Filippo Inzaghi]]
*[[Gonzalo Higuaín]]
*[[Angelo Di Livio]]
*[[Omar Sívori]]
*[[Lilian Thuram]]
*[[John Charles]]
*[[Didier Deschamps]]

|}

== Finantsinformatsioon ==
=== Särkide sponsorid ja tootjad ===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center&quot;
|-
!Periood
!Komplekti tootja
!Särkide sponsor
|-
|1979–1989
|rowspan=6|[[Kappa (company)|Kappa]]
|[[Indesit|Ariston]]
|-
|1989–1992
|[[UPIM]]
|-
|1992–1995
|[[Groupe Danone|Danone]]
|-
|1995–1998
|[[Sony]]
|-
|1998–1999
|[[Tele+ Digitale|D+Libertà digitale/Tele+]]
|-
|1999–2000
|[[Tele+ Digitale|CanalSatellite/D+Libertà digitale]]/[[Sony]]
|-
|2000–2001
|rowspan=3|[[Lotto Sport Italia|Lotto]]
|Sportal.com/[[Tele+ Digitale|Tele+]]
|-
|2001–2002
|[[Fastweb (telecommunications company)|Fastweb]]/Tu Mobile
|-
|2002–2003
|rowspan=2|[[Fastweb (telecommunications company)|Fastweb]]/[[Tamoil]]
|-
|2003–2004
|rowspan=6|[[Nike_(ettevõte)|Nike]]
|-
|2004–2005
||[[Sky Sport (Italy)|Sky Sport]]/[[Tamoil]]
|-
|2005–2007
|[[Tamoil]]
|-
|2007–2010
|[[Fiat Group]] ([[New Holland Agriculture|New Holland]])
|-
|2010–2012
|[[BetClic]]/[[Balocco (company)|Balocco]]
|-
|2012–2015
|rowspan=2|[[Fiat SpA|FIAT S.p.A]] ([[Jeep]])
|-
|2015–
|[[Adidas]]
|}

==Korruptsiooniskandaal==

Klubi tuli 2005. ja 2006. aastal Itaalia meistriks, ent [[korruptsioon]]iskandaali tõttu need meistritiitlid tühistati ja Juventus degradeeriti [[Serie B]]-sse. Lisaks tuli Juventusel alustada uut hooaega −9 punktiga, kuigi algse kohtuotsuse järgi oleks pidanud karistuseks olema −30 punkti. Järgmisel hooajal ei pääsenud võistkond mängima ka Euroopa karikasarjades. Juventus sai skandaaliga seotud klubidest (teised olid [[AC Milan]], [[Rooma Lazio]] ja [[Fiorentina]]) kõige rangema karistuse. Seoses Juventuse langemisega nõrgemasse liigasse lahkusid klubist mitmed tuntud mängijad eesotsas [[Zlatan Ibrahimovic]]i (läks [[Milano Inter]]isse), [[Emerson]]i ja [[Fabio Cannavaro]]ga (mõlemad [[Real Madrid]]i).

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.juventus.com/ Koduleht]
*[http://www.juventuz.com/ Juventuse fännileht]
*[http://uudised.err.ee/index.php?06150397 Torino Juventuse eksboss läheb 18 kuuks trellide taha] ERR, 8. jaanuar 2009

{{Serie A}}

{{JÄRJESTA:Juventus}}
[[Kategooria:Torino Juventus| ]]
[[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Serie A klubid]]
[[Kategooria:Torino]]</text>
      <sha1>5ss1j735qi0zf6yzjacdw67roszqxyl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ontario vapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>52125</id>
    <revision>
      <id>7168803</id>
      <parentid>6190764</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:04:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7168803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="575" sha1="0ivsd96rjj6ka3stwgkw6xgnyt4hfv9" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Ontario.svg|pisi|Ontario provintsi vapp.]]
'''Ontario vapp''' ([[inglise keel]]es ametlikult ''The Arms of His Majesty in Right of Ontario'') on [[Kanada]] provintsi [[Ontario]] ametlik [[vapp]]. Vapi kasutuse lubas [[1868]]. aastal kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]. Kiivriehis ja kilbihoidjad lisati [[Edward VII]] loaga [[1909]]. aastal.

Vapil olev moto on [[ladina keel]]es ''Ut incepit Fidelis sic permanet'' (algas ustavana ja jääb ustavaks).

== Vaata ka ==
*[[Ontario lipp]]

[[Kategooria:Kanada vapid]]
[[Kategooria:Ontario]]</text>
      <sha1>0ivsd96rjj6ka3stwgkw6xgnyt4hfv9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168804</id>
      <parentid>7168803</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:06:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7168804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="579" sha1="ffahvw1jk9b1tk45uw9gac67hfvtck8" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Ontario.svg|pisi|Ontario provintsi vapp.]]
'''Ontario vapp''' ([[inglise keel]]es ametlikult ''The Arms of His Majesty in Right of Ontario'') on [[Kanada]] provintsi [[Ontario]] ametlik [[vapp]]. Vapi kasutuse lubas [[1868]]. aastal kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]. Kiivriehis ja kilbihoidjad lisati [[Edward VII]] loaga [[1909]]. aastal.

Vapil olev moto on [[ladina keel]]es ''Ut incepit Fidelis sic permanet'' (Nagu algas ustavana, selliseks jääb).

== Vaata ka ==
*[[Ontario lipp]]

[[Kategooria:Kanada vapid]]
[[Kategooria:Ontario]]</text>
      <sha1>ffahvw1jk9b1tk45uw9gac67hfvtck8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Filipp Vigel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>52728</id>
    <revision>
      <id>7169078</id>
      <parentid>7131101</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10961" sha1="lsq3fvvh6el48m9j718mpo7fs2428vn" xml:space="preserve">[[File:Vigel', Filipp Filippovich.jpg|thumb|right|Filipp Vigel]]
'''Filipp Filippovitš Vigel''' ([[vene keel]]es ''Филипп Филиппович Вигель''; [[23. november]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 12. november) [[1786]] [[Simbuhhino]] – [[1. aprill]] (vana kalendri järgi 20. märts) [[1856]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] riigiametnik ja memuarist, [[Aleksandr Puškin]]i sõber ning mõttekaaslane.

Ajaloo ja kirjanduse seisukohalt omavad suurt väärtust Vigeli [[memuaarid]] pealkirjaga &quot;Märkmed&quot; (&quot;''Записки''&quot;), mis ilmusid esmatrükis ajakirjas [[Russkii Vestnik]] (''Русский вестник'') aastatel [[1864]]–[[1865]]. Memuaarides on põhjalikult käsitletud [[19. sajand]]i esimese poole Venemaa eluolu, kombeid ja väärtusi ning kajastatud tolleaegsete silmapaistvate isikute elu.

==Elulugu==

===Päritolu===

Ema poolt põlvnes Filipp Vigel Lebedevide aadlisuguvõsast, isapoolsed juured ei ole aga lõpuni selged. Arvanud ennast algselt rootslaseks, selgus Vigelile oma päritolu uurides, et pigem põlvneb ta kas eestlastest või soomlastest. Tema isapoolne vanaisa teenis [[Rootsi]] armees ja langes venelaste kätte vangi [[Poltava lahing]]us. Asunud Vene keisri teenistusse, suri ta [[1764]]. aastal.

Filipp Vigeli isa, samuti Filipp, sündis [[1740]]. aastal ja teenis [[kadetikorpus]]es, jõudes [[Jelizaveta Petrovna]] valitsusaja lõpuks [[lipnik]]u auastmeni. Ta pälvinud [[Peeter III]] soosingu: viimase kuuekuulise valitsusaja kestel ülendati teda kolmel korral: esmalt [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]], seejärel [[leitnant|leitnandiks]] ja [[kaptenleitnant|kaptenleitnandiks]]. Talle oleks antud ka [[tiibadjutant|tiibadjutandi]] aukraad, kuid Peeter III kukutamine ja [[Katariina II]] tõus troonile viis Filipp Vigel vanema hoopis trellide taha. Peatselt ta küll vabastati ja lubati [[1764]] ka armeesse tagasi [[major]]i auastmes. Tema sõjaväeline karjäär jätkus [[kindralstaap|kindralstaabis]] ja [[Narva]] polgus.

===Lapsepõlv ja noorukiiga===

Filipp Vigel sündis tänase [[Penza oblast]]i territooriumil [[Simbuhhino]] külas perekonna valdustes. Juba tema varases nooruses kolis perekond [[Kiiev]]isse, kuhu Filipp Vigel vanem saadeti linna ülemkomandandiks. Algul õpetas poissi sunnismaine talupoeg Aleksandr Nikitin, seitsmeaastase poisi kasvatamine läks aga üle sakslasest koduõpetajale Christian Muthile. Kui Filippi õde Natalja abiellus jaanuaris [[1798]] [[Moskva]] sõjaväelise kuberneri krahv [[Ivan Saltõkov]]iga ja kolis Moskvasse, otsustati suurlinnaga tutvuma saata ka väike Filipp. Moskvas pandi Vigel õppima prantsuse pansionaati, kus õpetati nii poisse kui ka tüdrukuid. Süveneva koduigatsuse tõttu suundus ta peatselt tagasi Kiievisse, kus tema kasvatamise võttis enda peale ema sõbranna vürstinna Golitsõna. Vürstinna juures töötas kümmekond koduõpetajat, kes õpetasid nii Golitsõnite lapsi kui ka siis noort Filippi. Üks tuntumaid isikuid nende õpetajate seas oli valmimeister [[Ivan Krõlov]]. Olles viibinud Golitsõnite majas Kiievi lähistel umbes kümme kuud, saadeti Vigel koos [[Mihhail Golitsõn]]iga taas Moskvasse.

Veebruaris [[1800]] suundus Filipp Vigel Moskvast [[Peterburi]], asudes elama oma vanema venna Paveli juurde. Peterburis külastas ta ka esimest korda elus teatrit, kusjuures eriti sügava mulje jättis talle ooper. Pärast viit kuud Venemaa pealinnas said vennad isalt käsu Moskvasse tagasi pöörduda ja juulis 1800 nad ka seda tegid. Filipp oleks pidanud alustama teenistust [[kürassiir]]ipolgus, kuid et see teenistus leiti talle sobimatu olevat, sai temast õpilane [[Väliskolleegium]]i arhiivis. Ta tõlkis ka dokumente [[prantsuse keel]]est vene keelde. Vaba aega veetis ta teatris, raamatuid lugedes ja balle külastades.

[[1802]]. aasta augusti lõpus lahkus Filipp Vigel koos oma vanema venna Paveliga Moskvast ning jõudis sama aasta septembris Peterburi, kus alustas teenistust riigiametnikuna.

===Riigiteenistus===

Kohe Peterburi saabumise järel ei õnnestunud Vigelil tööd leida, kuid [[1803]]. aastal sai temast ametnik siseasjade ministeeriumis. Esimestel aastatel maksti talle küll palka, kuid reaalselt oli tööd teha vähe, sest ministeerium ja selle struktuur olid alles loomisel. Nii reisis ta jätkuvalt üsna palju, külastades tihti [[Penza]]t ja [[Moskva]]t. Peatselt hakkas Vigelit vaevama aga rahapuudus.

Just rahapuuduse tõttu avaldas Vigel soovi osaleda suvel [[1805]] [[Hiina]] poole teele asunud diplomaatilise saatkonna töös. Erakorralise ja täievolilise suursaadikuna juhtis seda saatkonda krahv [[Juri Golovkin]]. Teekond kestis mitu kuud, pikem peatus tehti juulis [[Kaasan]]is. Saatkonna tegevus aga ebaõnnestus, [[Peking]]isse neid ei lubatud ja nad pidasid vaid vähesel määral läbirääkimisi Hiina esindajatega Maimatšenis ([[Altanbulag]]is). Tagasiteed Peterburi alustati detsembris 1805. Golovkin, Vigel ja teised diplomaadid jõudsid pealinna tagasi märtsis [[1806]], olles teel olnud umbes kümme kuud.

Tagasipöördumise järel jätkas Vigel tööd siseasjade ministeeriumis [[Mihhail Speranski]] ja [[Viktor Kotšubei]] alluvuses. Kiiret karjääri tal teha ei õnnestunud ja suures osas süüdistas ta selles just suure reformaatorina tuntuks saanud riiginõunik Speranskit. [[1808]]. aastal osales ta [[Tsarskoje Selo lütseum]]i avamisel, kus tutvus ka [[Aleksandr Puškin|Puškiniga]]. Vigeli tööst ministeeriumis on võrdlemisi vähe teada, sest oma memuaarides ta sellel ei peatu. Eriti olulist rolli tal seal täita ei tulnud. Hiljem oli ta tegev ka rahandusministeeriumis ja Peterburi arhitektuurikomitees. [[1818]]. aastal parandas ta kolm ja pool kuud [[Pariis]]is tervist.

Filipp Vigel liitus millalgi pärast 1808. aastat [[vabamüürlus|vabamüürlastega]]. Memuaaride kohaselt kuulus ta Peterburi prantsuse looži ''[[Amis du Nord]]''.

Vigeli karjäär sai hoo sisse [[1820. aastad|1820. aastatel]]. [[1823]]. aastal sai temast [[Bessaraabia]] asehalduri kantseleiülem, juba aasta hiljem aga Bessaraabia asekuberner. Sellel ametikohal oli ta aastatel [[1824]]–[[1826]]. Bessaraabias kasvas tema senine tutvus Puškiniga üle sõpruseks ja sai alguse nende kirjavahetus. Seejärel teenis Vigel [[1828]]. aasta lõpuni [[Kertš]]i linnapeana ja suundus siis tagasi Peterburi, kus oli [[1829]]–[[1840]] usuasjade ministeeriumi välismaiste usutunnistuste direktor. 

Riigiteenistusest läks Filipp Vigel erru aastal 1840, elas seejärel vaheldumisi Peterburis ja Moskvas ning pühendus oma memuaaride kirjutamisele. Ta suri 20. märtsil ([[1. aprill]]il) [[1856]] Moskvas.

==Kirjanduslik tegevus==

Filipp Vigeli aktiivne osalus kirjanduselus sai alguse [[1815]]. aastal, kui asutati kirjanduslik rühmitus [[Arzamass (kirjanduslik rühmitus)|Arzamass]] (&quot;''Aрзамас''&quot;). Selle ridadesse kuulusid nii silmapaistvad kirjandustegelased (näiteks [[Aleksandr Puškin]] ja [[Vassili Žukovski]]) kui ka kirjandushuvilised poliitikud, ametnikud ja teadlased (lisaks Vigelile näiteks [[Sergei Uvarov]] ja [[Dmitri Bludov]]). Rühmitus tegutses kolm aastat ja pidas regulaarseid kogunemisi igal neljapäeval. Vigel kuulus rühmitusse eelkõige hea kirjandusetundja ning teatrikriitikuna. Tema hüüdnimeks oli seal '''[[Ibykos]]e kurg''' (''Ивиков журавль'').

Vigeli eluajal teda trükis ei avaldatud ja ajalukku on ta läinud eelkõige postuumselt ilmunud memuaaride kogumikuga &quot;Märkmed&quot; (&quot;''Записки''&quot;). Memuaaride kirjutamist alustas ta pärast lahkumist riigiteenistusest [[1840]]. aastal ja need hõlmavad Venemaa ajalugu [[18. sajand]]i algusest [[19. sajand]]i keskpaigani. Põhitähelepanu on koondunud sündmustele, mis leidsid aset Vigeli enda eluajal, ja tema kaasaegsetele, kuid ajaloolist ning kultuurilist tausta vahendab ta tagasiulatuvalt [[Peeter I]] aegadesse. Oma memuaarides üritab ta kajastada kõiki ühiskonnaelu tahke, pöörates erilist tähelepanu poliitikale, kultuurielule ja Venemaa eri piirkondade eluolule. Kultuurilistes kirjeldustes domineerivad ülevaated Peterburi ja Moskva teatrielust. Isikliku elu ja tegevuse on Vigel jätnud memuaarides tagaplaanile, puudutades seda vaid seoses ühiskonnategelastega, kellega elu ja töö teda kokku viisid, ning seoses paikadega, kuhu ta sattus.

&quot;Märkmed&quot; ilmus ajakirjas [[Russki Vestnik]] (''Русский Вестник'') aastatel [[1864]]–[[1865]], esimene täielik väljaanne ilmus aga seitsmes osas aastatel [[1891]]–[[1893]] raamatusarjas &quot;[[Russki Arhiv]]&quot; (&quot;''Русский Архив''&quot;). Hiljem on Vigeli memuaarid ilmunud kaheköitelise väljaandena [[1928]]. aastal Moskva kirjastuses Krug (''Круг'') ja [[2003]]. aastal Moskva kirjastuses Zahharov (''Захаров'').

==Isiklikku==

Filipp Vigeli isiklikust elust ei ole palju kirjutatud, sest tema [[homoseksuaalsus]] oli laialdaselt teada juba tema kaasajal ja reeglina on üritatud sellest teemast mööda vaadata. Võimalik, et ajastu hukkamõistvast suhtumisest omasooarmastusse on tingitud ka tema isikliku elu väga pealiskaudne käsitlus tema memuaarides.

Üheks usaldusväärseks isikuks, kes Vigeli homoseksuaalsusele viitab, on tema sõber [[Aleksandr Puškin|Puškin]]. Viimane on Vigelile pühendanud [[1823]]. aastal kirjutatud luuletuse &quot;Neetud linn Kišinjov&quot; (&quot;''Проклятый город Кишинёв!''&quot;). Luuletuses võrdleb ta [[Chişinău]]d ehk Kišinjovi, kus Vigel sel ajal elas ja töötas, [[Soodom]]aga. Teos lõpeb sõnadega: &quot;''Тебе служить я буду рад – // Стихами, прозой, всей душою, // Но, Вигель, пощади мой зад!''&quot;. Hiljem on Puškin oma päevikus kirjutanud: &quot;Eile oli ta [Vigel] minu juures – mulle meeldib tema jutt – ta on tähelepanelik ja asjalik, kuid lõpetab alati mõtetega sodoomiast.&quot;

==Kirjandus==

*Вигель, Филипп. ''Записки''. Москва: Захаров, 2000. ISBN 5-8159-0092-3
*Долгова, Наталья. ''Альтернативный Пушкин''. // Новая Газета : Рязанский выпуск, 20.08.2002.
*Кирсанов, Владимир. ''69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы.'' Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0

==Välislingid==

*[http://fershal.narod.ru/Memories/Texts/Vigel/Vigel.htm &quot;Märkmete&quot; venekeelne väljaanne] (HTML)
*[http://imwerden.de/cat/modules.php?name=books&amp;pa=showbook&amp;pid=239 &quot;Märkmete&quot; venekeelne väljaanne] (PDF)
*[http://www.hrono.ru/biograf/bio_we/vigel.html Venekeelne lühibiograafia]
{{JÄRJESTA:Vigel, Filipp}}
[[Kategooria:Vene memuaristid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1786]]
[[Kategooria:Surnud 1856]]</text>
      <sha1>lsq3fvvh6el48m9j718mpo7fs2428vn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prussakas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53432</id>
    <revision>
      <id>7169018</id>
      <parentid>7116331</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:21:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2258" sha1="3ho4adhnifogen8on820c78k1pjhnkv" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib harilikust prussakast; perekonna kohta vaata artiklit [[Prussakas (perekond)]], seltsi kohta artiklit [[Prussakalised]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Prussakas
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Blattodea. Cascuda. Santiago de Compostela 1.jpg
 | pildi_seletus  = ''Blattella germanica''
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Prussakalised]] ''Blattodea''
 | sugukond       = ''[[Ectobiidae]]''
 | perekond       = ''[[Blattella]]''
 | liik           = '''prussakas'''
 | binaarne       = ''Blattella germanica''
 | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1767
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Prussakas''' ehk '''harilik prussakas''' (ka ''saksa prussakas'', ''tõeline prussakas''; ladinakeelne teaduslik nimi ''Blattella germanica'') on tihti hoonetes elav [[prussakalised|prussakaliste]] liik.

Prussakad on varjulise eluviisiga putukad, päevavalguse kätte nad tavaliselt ei kipu. Prussakate toidulaud on lai, nad võivad toituda nii loomsetest kui ka taimsetest ainetest, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid. 

Sõltuvalt temperatuurist võib emane prussakas elada kuni 10 kuud, isaste eluiga on tavaliselt lühem. Täiskasvanud prussakas on kuni 16 mm pikk ja kaalub kuni 0,1 grammi. Emased ja isased on väliselt üsna sarnased. Kõige lihtsam on emast isasest eristada siis, kui emane kannab tagakeha tipus munakapslit (vt pilti). Seda piklikku, pakikesetaolist moodustist, milles on tavaliselt 20–45 muna, kannab emane peaaegu kuni munade koorumiseni, peites selle koorumise ajaks kuskile varjatud paika. Elu jooksul võib emane prussakas produtseerida 4–5, harvemini kuni 8 munakapslit. Juba 1–2 päeva pärast kooruvad munadest noored isendid, kellest 6–7 kestumise järel saavad valmikud. Areng munast valmikuni kestab 22 kraadi juures umbes pool aastat, kõrgematel temperatuuridel toimub see märksa kiiremini.

==Vaata ka==
*[[metsaprussakas]]
*[[tarakan]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Prussakalised]]
[[Kategooria:Eesti putukad]]</text>
      <sha1>3ho4adhnifogen8on820c78k1pjhnkv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (A)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54519</id>
    <revision>
      <id>7168913</id>
      <parentid>7168371</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:35:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ak */</comment>
      <origin>7168913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="96429" sha1="1gejspe3nsm53klkohpt44ygggj3stw" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid [[asula]]test, mille nimi algab A-tähega.

{{Sisukord paremale}}

==A==
*[[Å (Rootsi)|Å]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Norrköpingi vald|Norrköpingi vallas]]
*[[Å (Moskenes)|Å]], küla [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Moskenesi vald|Moskenesi vallas]]
*[[Å (Tranøy)|Å]], [[küla]] [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas [[Tranøy vald|Tranøy vallas]]
*[[A Coruña]], linn ja kohaliku omavalitsuse üksus [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]]
*[[A Peneda]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[A Coruña]]s

==Aa==
*[[Aa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]
*[[Aa asundus]], endine asula [[Eesti]]s [[Kohtla-Järve rajoon]]is [[Lüganuse külanõukogu]]s 
*[[Aabel-Keramim]], endine asula [[Palestiina (ajalooline)|ajaloolises Palestiinas]] 
*[[Aabla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] 
*[[Aabra]], [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] 
*[[Aach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is 
*[[Aachen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Aadami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]  
*[[Aadma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Aadumäe]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Aakaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Aakre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]]
*[[Aalen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal 
*[[Aalst]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Ida-Flandria]] provintsis 
*[[Aamse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Aandu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] 
*[[Aapua]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Övertorneå vald|Övertorneå vallas]]
*[[Aarau]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Aargau kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Aardla]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]]  
*[[Aardlapalu]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] 
*[[Aareavaara]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Pajala vald|Pajala vallas]]  
*[[Aarla]] endine küla [[Eesti]]s praeguses [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]], [[Vinni vald|Vinni vallas]] 
*[[Aarna]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Aarschot]], linn [[Belgia]]s [[Flaami Brabant|Flaami Brabandi]] provintsis, [[Aarschoti vald|Aarschoti valla]] keskus
*[[Aasa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Aasa (Oru)|Aasa]], endine küla Eestis Lääne maakonna [[Oru vald|Oru valla]] territooriumil
*[[Aasiaat]], linn [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]]
*[[Aasiku]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is
*[[Aaspere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Aasukalda]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Aavere (Anija)|Aavere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Aavidu]] ehk Avido, endine küla [[Eesti]]s praeguse [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Haljala vald|Haljala valla]] territooriumil 
*[[Aaviku (Rae)|Aaviku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]

==Ab== 
*[[Aba (Kongo)|Aba]], linn [[Kongo DV]] [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsis]]
*[[Aba (Nigeeria)|Aba]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Abia osariik|Abia osariigis]]
*[[Aba (Okayama)|Aba]], [[küla]] [[Jaapan]]is [[Okayama prefektuur]]is [[Tomata maakond|Tomata maakonnas]] [[Tsuyama]] linna territooriumil 
*[[Aba (Ungari)|Aba]], asula [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]]
*[[Abaclia]], [[küla]] ja [[vald]] [[Moldova]]s [[Basarabeasca rajoon]]is
*[[Ābādān]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestān]]i provintsis
*[[Abadan]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]]
*[[Ābādeh]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is, [[Ābādeh' maakond|Ābādeh' maakonna]] keskus
*[[Abadiño]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis
*[[Abadla]], asula [[Alžeeria]]s [[Bechari provints]]is, [[Abadla ringkond|Abadla ringkonna]] keskus 
*[[Abádszalók]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Kunhegyesi kreis]]is
*[[Abaí]], asula [[Paraguay]]s [[Caazapá departemang]]us, [[Abaí ringkond|Abaí ringkonna]] halduskeskus
*[[Abai (Altai Vabariik)|Abai]], küla [[Venemaa]]l [[Altai Vabariik|Altai Vabariigis]] [[Ust-Koksa rajoon]]is, Amuri külaasunduses
*[[Abaj (linn)|Abaj]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is
*[[Abaja (Koeru)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]]
*[[Abaja (Kihelkonna)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]  
*[[Abakai]]
*[[Abakaliki]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Ebonyi osariik|Ebonyi osariigi]] pealinn 
*[[Abakan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Hakassia]] [[pealinn]] 
*[[Abaku]] 
*[[Abalak]], küla Venemaal [[Tjumeni oblast]]is [[Tobolski rajoon]]is 
*[[Aban]], [[alevik]] Venemaal [[Krasnojarski krai]]s, [[Abani rajoon]]i halduskeskus
*[[Abancay]], linn [[Peruu]]s, [[Apurímaci departemang]]u, [[Abancay provints]]i ja [[Abancay ringkond|Abancay ringkonna]] keskus
*[[Abashiri]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Abashiri allprefektuur]]is
*[[Abasthumani]], alev [[Gruusia]]s
*[[Abaša]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Abaša rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Abaševo]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is, [[Abaševo külaasundus]]e keskus
*[[Abaza]], linn Venemaal Hakassias
*[[Abatskoje]], küla Venemaal Tjumeni oblastis, [[Abatskoje rajoon]]i halduskeskus
*[[Abau]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Keskprovints (Paapua Uus-Guinea)|Keskprovintsis]], [[Abau ringkond|Abau ringkonna]] keskus
*[[Abaújszántó]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Gönci kreis]]is
*[[Abaújvár]], küla [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis
*[[Abavmala]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Abavnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus
*[[Abbateggio]], küla [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is, [[Abbateggio vald|Abbateggio valla]] keskus 
*[[Abbeville]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas
*[[Abbotsdale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Abbotspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] [[Lephalale vald|Lephalale vallas]]
*[[Abbott (Texas)|Abbott]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hilli maakond (Texas)|Hilli maakonna]]s
*[[Abbottabad]], [[linn]] [[Pakistan]]i [[Loodepiiriprovints]]is, [[Abbottabadi ringkond|Abbottabadi ringkonna]] keskus
*[[Abdera]], vanaaja linn [[Traakia]]s
*[[Abdera (Hispaania)|Abdera]], vanaaja linn Hispaanias  
*[[Abdess-Urdess]], küla Venemaal [[Udmurtia]]s [[Malaja Purga rajoon]]is
*[[Abdi]], küla Venemaal Tatarstanis [[Tjuljatši rajoon]]is
*[[Abdrezjakovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškiiria]]s [[Kigi rajoon]]is
*[[Abdulino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is
*[[Abéché]], linn [[Tšaad]]is, [[Ouaddaï]] piirkonna halduskeskus
*[[Ābele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči vallas]]
*[[Ābeļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Ābelīte]], küla Lätis Sēja piirkonnas
*[[Abelsborg]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Unjárga vald|Unjárga vallas]]
*[[Abengourou]], linn [[Elevandiluurannik]]ul, [[Kesk-Comoé ringkond|Kesk-Comoé ringkonna]] ja [[Abengourou vald|Abengourou valla]] keskus 
*[[Åbenrå]] 
*[[Abeokuta]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oguni osariik|Oguni osariigi]] pealinn
*[[Aberaeron]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Ceredigion]]i halduskeskus
*[[Aberdaugleddau]], linn [[Wales]]is
*[[Aberdeen]], [[linn]] [[Šotimaa]]l
*[[Aberdeen (LAV)|Aberdeen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Aberdeen (Lõuna-Dakota)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis
*[[Aberdeen (Hongkong)|Aberdeen]], asula [[Hiina]]s [[Hongkong]]is [[Lõunaringkond (Hongkong)|Lõunaringkonnas]]
*[[Aberdeen (Washington)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] osariigis
*[[Aberhonddu]], linn [[Wales]]is
*[[Abertamy]], linn [[Tšehhi]] [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Aberteifi]], linn [[Wales]]is
*[[Abergele]], linn [[Wales]]is [[Conwy tervikomavalitsus]]es
*[[Ābermaņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]]
*[[Aberystwyth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Ceredigion]]i tervikomavalitsuses
*[[Abez]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]]
*[[Abhā]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[‘Asīr]]i provintsi halduskeskus
*[[Abidjan]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul 
*[[Abiko]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is
*[[Abikülä]] ehk Abiküla ehk Abi, endine küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Abilene]], [[linn]] [[USA]]-s [[Taylori maakond (Texas)|Taylori]] ja [[Jonesi maakond (Texas)|Jonesi maakonnas]], Taylori maakonna keskus
*[[Abinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Abinski rajoon]]i keskus
*[[Abja-Paluoja]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Abja-Vanamõisa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Abjaku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Abohar]], linn [[India]]s [[Pandžab (India)|Pandžabi]] osariigis [[Fīrozpuri ringkond|Fīrozpuri ringkonnas]]
*[[Aboisso]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul [[Lõuna-Comoé]] piirkonnas, [[Aboisso departemang]]u keskus
*[[Abomey]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Zou departemang]]u keskus
*[[Abonentnogo Jaštšika 001]], alev [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Odintsovo linnaasundus]]es
*[[Abong-Mbang]], [[linn]] [[Kamerun]]i [[Idapiirkond (Kamerun)|Idapiirkond]]is, [[Haut-Nyongi departemang]]u keskus
*[[Abony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Abora]], endine linn Rooma provintsis [[Africa proconsularis]]
*[[Aboso]], asula [[Ghana]]s [[Läänepiirkond (Ghana)|Läänepiirkonnas]], [[Wassa West]]i ringkonna keskus
*[[Abovjan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] 
*[[Abragciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]]
*[[Abramtsevo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is [[Hotkovo linnaasundus]]es
*[[Abrantes]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonnas]], [[Abrantesi vald|Abrantesi valla]] keskus
*[[Abrau-Djurso]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i haldusalas
*[[‘Abrī]], asula [[Sudaan]]is
*[[Abromiškės]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es [[Elektrėnai vald|Elektrėnai vallas]]
*[[Abrud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Abruka küla|Abruka]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Abrupe]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Ābsard]], linn [[Iraan]]is [[Teherani provints]]is Damāvandi maakonnas
*[[Abzanovo (Arhangelskoje rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Arhangelskoje rajoon]]is
*[[Abzanovo (Ziantšurinski rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Ziantšurinski rajoon]]is
*[[Abu (Canogo)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Canogo]] saarel
*[[Abu (Formosa)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Formosa (Guinea-Bissau)|Formosa]] saarel
*[[Abū al-Khaşīb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]]
*[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Abu Dhabi emiraat|Abu Dhabi emiraadi]] [[pealinn]]
*[[Abū Ghurayb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]]
*[[Abū Sunbul]], linn [[Egiptus]]es [[Aswāni kubernerkond|Aswāni kubernerkonnas]] 
*[[Abuja]], [[Nigeeria]] [[pealinn]]
*[[Aburi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Aburti]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Abõi]], küla [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis [[Abõi uluss]]is, [[Abõi nasleg]]i keskus
*[[Åbybro]], asula [[Taani]]s [[Põhja-Jüütimaa ringkond|Põhja-Jüütimaa ringkonnas]], [[Jammerbrugti vald|Jammerbrugti valla]] keskus

==Ac== 
*[[Acajutla]], [[linn]] [[El Salvador]]is [[Sonsonate departemang]]us, [[Acajutla vald|Acajutla valla]] keskus
*[[Acámbaro]], linn [[Mehhiko]]s [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigis]] [[Lerma jõgi|Lerma jõe]] ääres, [[Acámbaro vald|Acámbaro valla]] keskus
*[[Acapulco]] 
*[[Accra]], [[Ghana]] [[pealinn]] 
*[[Acheng]]
*[[Achim]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is 
*[[Acme (Alberta)|Acme]], [[küla]] [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]]
*[[Acone]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Acones dārzs]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Acornhoek]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[A Coruña]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]] autonoomses piirkonnas, [[A Coruña provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Ács (Ungari)|Ács]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Komáromi kreis]]is
*[[Acton Vale]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas

==Ad==
*[[Ada (Vojvodina)|Ada]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas, [[Ada vald|Ada valla]] keskus
*[[Ada (Ghana)|Ada]], linn [[Ghana]]s [[Suur-Accra]] piirkonnas 
*[[Adamivka (Bari rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Adamivka (Gaissõni rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Adamivka (Kalõnivka rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Adamivka (Pogrebõštše rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Adamov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Adamova]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] [[Vērēmi vald|Vērēmi vallas]]
*[[Adamova (Alūksne piirkond)|Adamova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Ādams]], küla Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]].
*[[Adamsfjord]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Lebesby vald|Lebesby vallas]]
*[[Adamstown]], [[Pitcairn]]i halduskeskus
*[[Adamswiller]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us
*[[Adana]], linn [[Türgi]]s, [[Adana provints]]i keskus
*[[Adapazarı]], linn [[Türgi]]s [[Marmara piirkond|Marmara piirkonnas]], [[Sakarya provints]]i keskus
*[[Ādaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is
*[[Adavere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] 
*[[Addis Abeba]], [[Etioopia]] pealinn
*[[Adelaide]], linn [[Austraalia]]s, [[Lõuna-Austraalia]] osariigi pealinn
*[[Adelaide (LAV)|Adelaide]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Adelboden]], küla ja vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Frutingeni ringkond|Frutingeni ringkonnas]]
*[[Aden]], linn [[Jeemen]]is
*[[Adendorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]]
*[[Aderkaši]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]
*[[Adila]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Ādilābād]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Ādilābādi ringkond|Ādilābādi ringkonna]] halduskeskus
*[[Adilcevaz]], linn [[Türgi]]s [[Bitlisi provints]]is
*[[Adiste]], [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Adıyaman]], linn [[Türgi]]s, [[Adıyamani provints]]i keskus
*[[Adjud]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]]
*[[Ado Ekiti]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Ekiti osariik|Ekiti osariigis]]
*[[Adony]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Dunaújvárosi kreis]]is
*[[Adra]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Adrakaši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Adrar]], linn [[Alžeeria]]s, [[Adrari provints (Alžeeria)|Adrari provints]]i halduskeskus
*[[Adrasmon]], alev [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajeti]] [[Ašti rajoon]]is 
*[[Adria]], linn [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Rovigo provints]]is
*[[Adzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Aduliena]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]
*[[Adutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Adutiškise vald|Adutiškise valla]] halduskeskus
*[[Adõgeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Adõgee|Adõgee Vabariigis]]

==Ae==
*[[Aegviidu]], [[alevvald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Aela]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Aesoo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaa maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Aespa]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]

==Af==
*[[Afyonkarahisar]], linn [[Türgi]]s, [[Afyonkarahisari provints]]i keskus

==Ag== 
*[[Agadez]], linn [[Niger]]is, [[Agadezi departemang]]u keskus
*[[Agadir]], [[linn]] [[Maroko]]s 
*[[Agano]], linn [[Jaapan]]is [[Niigata prefektuur]]is
*[[Agarak]], linn [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]]
*[[Agartala]], linn [[India]]s, [[Tripura]] osariigi pealinn 
*[[Ağcabədi]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Ağcabədi rajoon]]i keskus
*[[Ağdam]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Armeenia]] poolt okupeeritud territooriumil
*[[Agde]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hérault' departemang]]us, [[Agde'i vald|Agde'i valla keskus]]
*[[Ağdərə]], linn Aserbaidžaanis [[Mägi-Karabahh]]is 
*[[Agejevo]], alev [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is
*[[Agen]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas, [[Lot-et-Garonne'i departemang]]u keskus
*[[Aggeneys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Agidel]], vabariikliku alluvusega linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is
*[[Aginskoje]], alev [[Venemaa]]l, [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga-Burjaadi autonoomse ringkonna]] keskus
*[[Ágios Kírykos]], linn [[Kreeka]]s
*[[Aglona]], küla [[Läti]]s, [[Aglona piirkond|Aglona piirkonna]] keskus
*[[Agluonai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Agluonėnai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Agluonėnai vald|Agluonėnai valla]] halduskeskus
*[[Agnita]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]
*[[Agoitz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Navarra]] autonoomses piirkonnas
*[[Agordat]], [[linn]] [[Eritrea]]s [[Gash Barka]] provintsis
*[[Āgra]], linn Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis
*[[Agra küla|Agra]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Ağrı]], linn [[Türgi]]s, [[Ağrı provints]]i keskus
*[[Agronomitšne (Vinnõtsja rajoon)|Agronomitšne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Agrumi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].
*[[Agrõz]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Agrõzi rajoon]]i keskus
*[[Aguascalientes]], linn [[Mehhiko]]s, [[Aguascalientese osariik|Aguascalientese osariigi]] keskus
*[[Aguel'hoc]], asula [[Mali]]s [[Kidali piirkond|Kidali piirkonnas]]
*[[Agusalu]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]

==Ah==
*[[Ahaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] 
*[[Ahekõnnu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Ahhalkhalakhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Ahhalkhalakhi rajoon]]i keskus
*[[Ahhaltsihhe]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna keskus 
*[[Ahhali Athoni]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]] [[Gudauta rajoon]]is
*[[Ahisilla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Ahitsa]], küla [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Ahja]], alevik [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Ahlen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Ahmedabad]], linn [[India]]s [[Gujarat]]is
*[[Ahmeta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Ahmeta rajoon]]i keskus
*[[Aho-dong]], asula [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hwanghae provints]]is [[Paekch'ŏni maakond|Paekch'ŏni maakonnas]]
*[[Ahrensburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Stormarn]]i kreisis
*[[Ahthala]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]]
*[[Ahtopol]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]]s [[Carevo vald|Carevo vallas]]
*[[Ahtubinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is, [[Ahtubinski rajoon]]i keskus
*[[Ahtõ]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Ahtõ rajoon]]i keskus
*[[Ahvāz]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestāni provints]]i ja [[Ahvāzi maakond|Ahvāzi maakonna]] keskus

==Ai== 
*[[Aiamaa küla|Aiamaa]], küla Eestis Tartu maakonnas Nõo vallas
*[[Aiaste]], küla Eestis Põlva maakonnas Valgjärve vallas
*[[Aidu (Maidla)|Aidu]], küla Eestis Maidla vallas
*[[Aidu (Viljandi)|Aidu]], küla Eestis Viljandi vallas
*[[Aidu (Pajusi)|Aidu]], küla Eestis Pajusi vallas
*[[Aigueperse (Puy-de-Dôme)|Aigueperse]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Auvergne]]'i piirkonnas [[Puy-de-Dôme]]'i departemangus, [[Aigueperse'i kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Aigun]], endine linn [[Mandžuuria]]s, praeguses [[Hiina]] [[Heilongjiang]]i provintsi [[Heihe Shi]] [[Aihui linnarajoon]]is
*[[Aihhal]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi uluss]]is 
*[[Aila]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Aim]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Ajani-Maja rajoon]]is
*[[Aimla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Ain (Joosua raamat)|Ain]], ajalooline linn vanaaja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]s   
*[[Ainaro]], [[linn]] [[Ida-Timor]]is, [[Ainaro ringkond|Ainaro ringkonna]] [[halduskeskus]]  
*[[Ainava]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Aindu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Ainja]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Aioi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Aira (Jaapan)|Aira]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is
*[[Airai]], asula [[Belau]]s, [[Airai osariik|Airai osariigi]] pealinn
*[[Aire-sur-la-Lys]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais' departemang]]us 
*[[Airth]], küla [[Šotimaa]]l [[Falkirki regioon]]is
*[[Aisai]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is [[Honshū]] saarel
*[[Aistere]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]]
*[[Aisteres muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]]
*[[Aizas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Aizawl]], linn [[India]]s, [[Mizoram]]i pealinn 
*[[Aizgārša]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Aizkalnieši (Mārciena vald)|Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mārciena vald|Mārciena vallas]]
*[[Aizklāņi]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Aizkraukle]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] keskus
*[[Aizkraukle küla|Aizkraukle]], asula [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]]
*[[Aizkraukles muiža]] on küla  [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]]
*[[Aizkraukles stacija]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]]
*[[Aizkuja]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Aizpores]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]]
*[[Aizpure]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Aizpurieši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]]
*[[Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Aizpurve (Dzelzava vald)|Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Aizpurves]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Aizpute]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is 
*[[Aizstrautnieki]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Dobele vald|Dobele valla]] halduskeskus
*[[Aiztilte]], [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]
*[[Aizupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Aizupes (Tīnūži vald)|Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]]
*[[Aizupītes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Aitsra]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Aiud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Aiviekste küla|Aiviekste]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Aix-en-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas

==Aj== 
*[[Ajaccio]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Korsika]] pealinn, [[Corse du Sud]]i departemangu keskus
*[[Ajak]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Kisvárda kreis]]is
*[[Ajka]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]]
*[[‘Ajmān]], [[linn]] [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[‘Ajmāni emiraat|‘Ajmāni emiraadi]] pealinn
*[[Ajmer]], linn [[India]]s [[Rajasthan]]is, [[Ajmeri ringkond|Ajmeri ringkonna]] keskus

==Ak==
*[[Akaa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas
*[[Akabira]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is Sorachi allprefektuuris
*[[Akademija]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is
*[[Akademija (Kėdainiai)|Akademija]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva vallas]]
*[[Akashi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Akasia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Akciabrski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Akciabrski rajoon]]i ja [[Akciabrski külanõukogu]] halduskeskus
*[[Akdepe]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]]
*[[Akenstaka]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]]
*[[Akhisar]], linn [[Türgi]]s [[Manisa provints]]is, [[Akhisari maakond|Akhisari maakonna]] keskus
*[[Åkirkeby]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] 
*[[Akiruno]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Akishima]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Akita]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Akita prefektuur]]i [[halduskeskus]] 
*[[Akjoujt]], linn [[Mauritaania]]s, [[Inchiri]] provintsi keskus
*[[Akko]], linn [[Iisrael]]is [[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkonnas]]
*[[Aklaisciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Akmeņdziras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Akmene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]]
*[[Akmenė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is
*[[Akmenė I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Akmenė II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Akmenė III]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Akmeņsala]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]].
*[[Akmenynai]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Akmenynai vald|Akmenynai valla]] halduskeskus
*[[Akmenynė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Akmenynė vald|Akmenynė valla]] halduskeskus
*[[Aknīste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonna]] keskus 
*[[Aknystos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Debeikiai vald|Debeikiai vallas]]
*[[Akō]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Akranes]], [[linn]] [[Island]]il [[Vesturland]]is
*[[Akremi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Akron]], linn Ameerika Ühendriikides [[Ohio]]s, [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonna]] halduskeskus
*[[Aksai (Rostovi oblast)|Aksai]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Aksai rajoon]]i keskus
*[[Aksaray]], linn [[Türgi]]s, [[Aksaray provints]]i keskus
*[[Akste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Aksum]], linn [[Etioopia]]s [[Tigray osariik|Tigray osariigis]]
*[[Aktaš]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is
*[[Aktau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Manggõstau oblast]]i keskus 
*[[Aktöbe]], linn [[Kasahstan]]is, [[Aktöbe oblast]]i keskus
*[[Akune]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is
*[[Akunnaaq]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]]  
*[[Akureyri]], [[linn]] [[Island]]il [[Norðurland eystra]] piirkonnas

==Al==
*[[Ål]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas, [[Åli vald|Åli valla]] keskus 
*[[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Ala (Tõrva)|Ala]], küla [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Ala-Palo]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Ala-Suhka]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Ala-Tilga]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Alagir]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Alagiri rajoon]]i keskus
*[[Alajõe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus
*[[Alajärvi kirikuküla]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Alajärvi linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Alakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Alakurtti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is
*[[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Alakülä]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Al-‘Alamayn]], linn [[Egiptus]]es  
*[[Alam-Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Alamõisa]], küla [[Valgamaa|Valgamaal]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Aland]], [[linn]] [[India]]s [[Karnataka]] osariigis [[Gulbarga ringkond|Gulbarga ringkonnas]] 
*[[Ālande]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Alansi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Alanta]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Alanta vald|Alanta valla]] halduskeskus
*[[Alanya]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is
*[[Alaotsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Petseri linna-asundus]]es
*[[Al-‘Aqabah]], [[linn]] [[Jordaania]]s 
*[[Alapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Alapajevski linnaringkond|Alapajevski linnaringkonna]] keskus
*[[Alappuzha]], linn [[India]]s [[Kerala]] osariigis, [[Alappuzha ringkond|Alappuzha ringkonna]] keskus
*[[Alapõdra]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Al-‘Azīzīyah]], linn [[Liibüa]]s, [[Al-Jifārah' omavalitsus]]e halduskeskus
*[[Alasora]], küla [[Madagaskar]]il [[Antananarivo provints]]is
*[[Alatri]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Frosinone provints]]is
*[[Alatskivi]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Alatõr]], linn Venemaal [[Tšuvaššia]]s
*[[Alaverdi]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] 
*[[Alavere (Anija)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas
*[[Alavere (Vinni)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Vinni vallas
*[[Alavieska]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Alavieska vald|Alavieska valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Alavuotto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ylikiiminki]] vallas 
*[[Alavus]], linn [[Soome]]s Lääne-Soome läänis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas
*[[Alba (Itaalia)|Alba]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Cuneo provints]]is
*[[Alba Iulia]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Alba maakond|Alba maakonna]] keskus
*[[Albany]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Albany maakond|Albany maakonnas]], New Yorgi osariigi [[pealinn]] 
*[[Albany (Austraalia)|Albany]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Albazino]], küla [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is [[Skovorodino rajoon]]is
*[[Al-Bayḑā’]], [[linn]] [[Liibüa]]s, [[Al-Jabal al-Akhḑar]]i omavalitsuse halduskeskus
*[[Albert Falls]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[uMshwathi vald|uMshwathi vallas]]
*[[Albertinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Albertirsa]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Ceglédi kreis]]is
*[[Alberton]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Albertville]], linn Prantsusmaal 
*[[Ålborg]], [[linn]] [[Taani]]s 
*[[Albuquerque]], linn Ameerika Ühendriikides [[New Mexico]]s
*[[Alcácer do Sal]], linn [[Portugal]]is
*[[Alcalá de Henares]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]]
*[[Alcamo]], asula [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Trapani provints]]is, [[Alcamo vald|Alcamo valla]] keskus
*[[Alcobendas]], linn Hispaanias Madridi autonoomses piirkonnas
*[[Aldan]], linn Venemaal 
*[[Alderi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Aldersyde]], [[asula]] [[Lääne-Austraalia]]s
*[[Aleisk]], linn [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Aleiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Alejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]]
*[[Alejas (Ķekava vald)|Alejas]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Aleknonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is [[Simnase vald|Simnase vallas]]
*[[Aleksandria]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Aleksandrija (Leedu)|Aleksandrija]], küla [[Skuodase rajoon]]is
*[[Aleksandropole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Aleksandrovskaja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Puškini linnarajoon]]is
*[[Aleksandrovsk-Sahhalinski]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is
*[[Aleksandrów Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonna]] halduskeskus
*[[Aleksandrów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]]
*[[Aleksandryja]], [[agrolinnake]] [[Mahiloŭ oblast]]is [[Škłoŭ rajoon]]is
*[[Aleksejevka]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Aleksejevka rajoon (Belgorodi oblast)|Aleksejevka rajooni]] halduskeskus
*[[Aleksin]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Aleksini rajoon]]i keskus
*[[Alekvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Alençon]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, [[Orne'i departemang]]u keskus
*[[Aleppo]], linn [[Süüria]]s, [[Aleppo provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Alert]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is
*[[Aleșd]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Alessandria]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Alessandria provints]]i keskus
*[[Ålesund]], linn [[Norra]]s 
*[[Alexander Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Alexandroúpoli]], linn [[Kreeka]]s
*[[Al-Fallūjah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]]
*[[Al-Fashn]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Banī Suwayfi kubernerkond|Banī Suwayfi kubernerkonnas]] 
*[[Al-Fāw]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]]
*[[Al-Fayyūm]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Fayyūmi kubernerkond|Al-Fayyūmi kubernerkonna]] keskus
*[[Algar]], asula [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[Algeciras]], linn Hispaanias Andaluusias
*[[Al-Hārithah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]]
*[[Al-Ḩasakah]], linn [[Süüria]]s, [[Al-Ḩasakah' provints]]i keskus
*[[Al-Ḩayy]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Wāsiţ|Wāsiţi kubernerkonnas]]
*[[Al-Ḩillah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Bābil|Bābili kubernerkonnas]]
*[[Al-Hufūf]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis
*[[Ali Sabieh]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Ali Sabiehi piirkond|Ali Sabiehi piirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Alicante]], [[linn]] [[Hispaania]]s
*[[Alice (LAV)|Alice]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Alicedale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Alihe]], asula [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]]s [[Hulunbeir Shi]]'s, [[Orotšooni autonoomne hošuun|Orotšooni autonoomse hošuuni]] ja [[Alihe suurvald|Alihe suurvalla]] keskus
*[[Alieši]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Aliņkalns]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ķeipene vald|Ķeipene vallas]]
*[[Alionys I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil, [[Alionysi vald|Alionysi valla]] halduskeskus
*[[Al-Ismā’īlīyah]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Ismā’īlīyah' kubernerkond|Al-Ismā’īlīyah' kubernerkonna]] keskus
*[[Alizava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is
*[[Alitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Aliwal North]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]]
*[[Aljava]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Alkiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Alkmaar]], [[linn]] [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis
*[[Alksnāji]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]]
*[[Alksniai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]]
*[[Alkšņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Al-Kūfah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[An-Najafi kubernerkond|An-Najafi kubernerkonnas]] 
*[[Al-Kuwayt]], [[Kuveit|Kuveidi]] [[pealinn]], [[Al-‘Āşimah]]' kubernerkonna halduskeskus
*[[Allahābād]], linn [[India]]s [[Uttar Pradesh]]is
*[[Allaste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Allaži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] keskus
*[[Allažmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]]
*[[Allen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis 
*[[Aļļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]
*[[Allika (Kuusalu)|Allika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Allika (Saue)|Allika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Allika (Haapsalu)|Allika]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Allika (Lääneranna)|Allika]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Alliklepa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Allikmaa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Alliku (Saue)|Alliku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Allikukivi]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Allikõnnu]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]
*[[Allikotsa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Allinge-Sandvig]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]]
*[[Alma (Colorado)|Alma]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Parki maakond (Colorado)|Parki maakonnas]]
*[[Alma (LAV)|Alma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Alma (Québec)|Alma]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis
*[[Alma (Nebraska)|Alma]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonna]] halduskeskus
*[[Al-Maḩallah al-Kubrá]], linn [[Egiptus]]es 
*[[Almāle]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Al-Manşūrah]], linn [[Egiptus]]es [[Ad-Daqahlīyah' kubernerkond|Ad-Daqahlīyah' kubernerkonnas]]
*[[Almazán]], asula [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i piirkonnas [[Soria]] provintsis [[Almazáni vald|Almazáni vallas]]
*[[Almatõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Al-Mawāsī]], asula [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] 
*[[Almere]], [[linn]] [[Holland]]is
*[[Almería]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s 
*[[Almetjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigis]] 
*[[Aļmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Alnarp]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Lomma vald|Lomma vallas]]
*[[Aļņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Alodzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Alofi]], [[Niue]] [[pealinn]]
*[[Aloja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is, [[Aloja piirkond|Aloja piirkonna]] keskus
*[[Alovė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alovė vald|Alovė valla]] halduskeskus.
*[[Al-Qaḑārif]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Qaḑārifi provints]]i keskus
*[[Alsėdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is
*[[Alsiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Alsózsolca]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Miskolci kreis]]is
*[[Alsunga]], küla [[Läti]]s, [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] keskus
*[[Alsviķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Alsviķi vald|Alsviķi valla]] halduskeskus
*[[Alšany]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is
*[[Alši]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Nīgrande vald|Nīgrande vallas]]
*[[Alzamai]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is [[Nižneudinski rajoon]]is
*[[Alžāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Alžiir]], [[Alžeeria]] pealinn, [[Alžiiri provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Alta]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Alta|Alta valla]] halduskeskus
*[[Alta vald]], linnaks nimetatav vald [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas
*[[Altamira (Brasiilia)]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]], [[Altamira vald|Altamira valla]] [[halduskeskus]] 
*[[Altdorf]], linn [[Šveits]]is
*[[Altena]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Märkischer Kreis]]is
*[[Altinum]], ajalooline linn Rooma riigis
*[[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Altküla (Märjamaa)|Altküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Altmittweida]], [[vald]] ja küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is
*[[Altona]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l (praegu [[Hamburg]]i koosseisus)
*[[Altševsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]]
*[[Alturpe]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Alu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Alu küla|Alu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Al-Ubayyiḑ]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Põhja-Kordofan]]i provintsi keskus
*[[Alu-Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] 
*[[Alūksne]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Alūksne rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Alunēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]]
*[[Alupere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas.]]
*[[Alupka]], [[linn]] [[Ukraina]]s 
*[[Aluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Alustre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Alušta]], [[linn]] [[Ukraina]]s 
*[[Alvitas]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena vallas]]
*[[Alwernia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Alytus]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] [[halduskeskus]]

==Am==
*[[Amagasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Åmål]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is
*[[Amami]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is
*[[Amanzimtoti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is 
*[[Amara (Rumeenia)|Amara]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]
*[[Amarillo]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texase osariik|Texase osariigis]]
*[[Amasya]], linn [[Türgi]]s, [[Amasya provints]]i keskus
*[[Amata küla|Amata]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Amatas skola]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Amatciems]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Amatnieki]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Ambanizana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Ambassa]], [[linn]] [[India]]s [[Tripura]] osariigis, [[Dhalai ringkond|Dhalai ringkonna]] halduskeskus
*[[Ambatoharana (Masoala)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Ambatoharana (Vohibinany)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Vohibinany maakond|Vohibinany maakonnas]]
*[[Ambatonjanahary]], küla [[Madagaskar]]il 
*[[Ambavazakana]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Amberg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Ambla]], alevik [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Järva vald|Järva vallas]]
*[[Ambodifotatra]], asula [[Madagaskar]]i [[Toamasina provints]]is [[Analanjirofo piirkond|Analanjirofo piirkonnas]], [[Sainte-Marie maakond|Sainte-Marie maakonna]] ja [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie valla]] keskus
*[[Ambodikily]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Ambodimanga (Masoala)|Ambodimanga]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Ambodivoaranto]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Ambrakas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Ambrolauri]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonna [[halduskeskus]]
*[[Amderma]], alevik [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l
*[[Ameļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]]
*[[Amele]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[American Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Amersfoort]], [[linn]] [[Holland]]is [[Utrechti provints]]is
*[[Amersfoort (LAV)|Amersfoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Amherst (Massachusetts)|Amherst]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Hampshirei maakond|Hampshire'i maakonnas]]
*[[Amherst (Colorado)|Amherst]], asula [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond (Colorado)|Grandi maakonnas]]
*[[Amherst (Nova Scotia)|Amherst]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Amiens]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Somme'i departemang]]u keskus
*[[Amjūdze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]]
*[[‘Ammān]], [[Jordaania]] [[pealinn]]
*[[Ammuta (Haapsalu)|Ammuta]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Amol]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarāni provints]]is
*[[Amos (Québec)|Amos]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[Amqui]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[Amritsar]], linn [[India]]s [[Pandžab]]is
*[[Amsterdam]], [[Holland]]i [[pealinn]]
*[[Amsterdam (LAV)|Amsterdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Amstetten]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Amši]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]
*[[Amula]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Amursk]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Amurski rajoon]]i keskus
*[[Amvrossijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Amvrossijivka rajoon]]i halduskeskus

==An==
*[[Anabari küla|Anabar]], endine [[küla]] [[Nauru]]l [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]]
*[[Anadõr]], küla [[Venemaa]]l, [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomse ringkonna]] halduskeskus
*[[Anakasiá]], linn [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] 
*[[Anaklia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] maakonnas [[Zugdidi rajoon]]is
*[[Anamosa]], linn [[USA]]-s [[Iowa]] osariigis, [[Jonesi maakond (Iowa)|Jonesi maakonna]] halduskeskus
*[[Ananjiv]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Ananjivi rajoon]]i keskus
*[[Anapa]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Anapa rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Anchorage]], linn Ameerika Ühendriikides [[Alaska]]s
*[[Ance]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Ance vald|Ance valla]] halduskeskus
*[[Anckani]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Ancona]], linn [[Itaalia]]s, [[Ancona provints]]i ja [[Marche]] maakonna halduskeskus
*[[Andalyp]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]]
*[[Andau]], küla [[Austria]] [[Burgenland]]i liidumaal [[Neusiedl am See ringkond|Neusiedl am See ringkonnas]]
*[[Andělská Hora (Bruntáli ringkond)|Andělská Hora]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Andersontown]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Andijon]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Andijoni vilajett|Andijoni vilajeti]] [[halduskeskus]] 
*[[Andineeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Andkhvoy]], linn [[Afganistan]]is [[Fāryābi provints]]is
*[[Andohanizengitra]], küla [[Madagaskar]]il 
*[[Andong]], linn [[Lõuna-Korea]]s, [[Põhja-Gyeongsangi provints]]i keskus
*[[Andorra la Vella]], [[Andorra]] [[pealinn]]
*[[Andradina]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]]
*[[Andranovondronina]], asula [[Madagaskar]]il [[Diana piirkond|Diana piirkonnas]] [[Antsiranana II ringkond|Antsiranana II ringkonnas]] 
*[[Andre]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Andreapol]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Andreapoli rajoon]]i halduskeskus
*[[Andrēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Andrespol]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]], [[Andrespoli vald|Andrespoli valla]] halduskeskus
*[[Andria]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas [[Barletta-Andria-Trani provints]]is
*[[Andrijevica]], linn [[Montenegro]]s, [[Andrijevica vald|Andrijevica valla]] keskus
*[[Andriņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]
*[[Andrioniškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Andrioniškise vald|Andrioniškise valla]] halduskeskus
*[[Andromer]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pljussa rajoon]]is [[Zapljusje linnaasundus]]es
*[[Ándros]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Lõuna-Egeus]]e piirkonnas, [[Ándrose piirkonnaüksus]]e ja [[Ándrose vald|Ándrose valla]] keskus
*[[Andrušivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Andrušivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Andrušivka (Pogrebõštše rajoon)|Andrušivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Andruves]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Andrychów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]]
*[[Andsumäe (Rõuge)|Andsumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Andsumäe (Võru)|Andsumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Anduļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]]
*[[Andumi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Anelema]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Anenii Noi]], linn Moldovas, Anenii Noi rajooni keskus
*[[Anganchi]], küla [[Ekvatoriaal-Guinea]]s [[Annobóni provints]]is
*[[Angarsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is
*[[Angerciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Angerja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Angers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Maine-et-Loire'i departemang]]u halduskeskus
*[[Ângkôr]], endine linn [[Kambodža]]s 
*[[Angla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Angren]], linn [[Usbekistan]]is
*[[Āņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Anija]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Anijala]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Anikatsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Anina]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]]
*[[Aninoasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Aniva]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is
*[[Anjalankoski]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas [[Kouvola linn]]as
*[[Anjamahara]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]]
*[[Anjō]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is
*[[Ankara]], [[Türgi]] [[pealinn]]
*[[Ankinirambe]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Ankoalabe]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]]
*[[Ann Arbor]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis
*[[Anna (Läti)|Anna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Anna vald (Läti)|Anna valla]] halduskeskus
*[[Annaba]], linn [[Alžeeria]]s
*[[An-Nabaţīyah at-Taḩtā]], linn [[Liibanon]]is, [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah' kubernerkonna]] keskus
*[[Annaberg-Buchholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Annabergi kreis]]i halduskeskus
*[[An-Naḩwah]], küla [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Al-Fujayrah' emiraat|Al-Fujayrah' emiraadis]]
*[[An-Najaf]]
*[[Annamõisa]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]]
*[[Annapolis]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Maryland]]i pealinn
*[[Annapolis Royal]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Annas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]]
*[[Annas (Lielvārde vald)|Annas]], küla [[Lätis]] [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]]
*[[Annasciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]]
*[[An-Nāşirīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonna]] keskus
*[[Anne küla|Anne]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Annecy]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Savoie' departemang]]u keskus
*[[Annikoru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]
*[[Anning]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnani provints]]is
*[[Annonay]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Ardèche'i departemang]]us, [[Annonay-Nord]]i ja [[Annonay-Sud]]i kantoni keskus
*[[Annopol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]]
*[[Annuška]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Ansan]]
*[[Ansbach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal 
*[[Anseküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]
*[[Ansfelden]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Anstrupe]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Anzuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Anžero-Sudžensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Antakya]], linn Türgis
*[[Antalieptė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antalieptė vald|Antalieptė valla]] halduskeskus
*[[Antalya]], linn Türgis
*[[Antananarivo]], [[Madagaskar]]i [[pealinn]] 
*[[Antanava]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Antanavas]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Antanavase vald|Antanavase valla]] halduskeskus
*[[Antašava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Kupiškise vald|Kupiškise valla]]s
*[[Antazavė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antazavė vald|Antazavė valla]] halduskeskus
*[[Antibes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alpes-Maritimes]] departemangus
*[[Antigonish (Nova Scotia)|Antigonish]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Antiņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]]
*[[Antofagasta]], linn [[Tšiili]]s
*[[Antoņiški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Antonivka (Bari rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Antonivka (Litõni rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Antonivka (Tomašpili rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Antonivka (Teplõki rajoon)|Antonivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Teplõki rajoon]]is
*[[Antonopil (Kalõnivka rajoon)|Antonopil]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis 
*[[Antopal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Antopali külanõukogu]]s
*[[Antratsõt]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]]
*[[Antropkovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Novosokolniki rajoon]]is [[Majevo vald|Majevo vallas]]
*[[Antsiran̈ana]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Antsiran̈ana provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Antsla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Antsu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Antsõpolivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Antwerpen]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Antwerpeni provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Anuradhapura]], linn [[Sri Lanka]]l, [[Põhjakeskprovints]]i halduskeskus
*[[Anuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lube vald|Lube valla]] halduskeskus
*[[Anykščiai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]]

==Ao==
*[[Aomori]], linn [[Jaapan]]is, [[Aomori prefektuur]]i keskus
*[[Aosilla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Aosta]], linn [[Itaalia]]s, [[Valle d'Aosta]] pealinn

==Ap==
*[[Apaļi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]]
*[[Aparēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]]
*[[Aparnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Apatin]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lääne-Bačka]] ringkonnas, [[Apatini vald|Apatini valla]] keskus
*[[Apatitõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is
*[[Āpciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]]
*[[Apekalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Āpēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Apia]], [[Samoa]] pealinn
*[[Apiesdoring]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Suur-Tubatse vald|Suur-Tubatse vallas]]
*[[Apogi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]]
*[[Apolda]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] [[liidumaa]]l [[Weimari maakreis]]is
*[[Appenzell]], linn [[Šveits]]is
*[[Apriķi]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Laža vald|Laža valla]] halduskeskus
*[[Apšeronsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Apšeronski rajoon]]i keskus
*[[Apši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Apšuciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]]
*[[Apšuriņķis]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Apuolė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]]
*[[Apuzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Īvande vald|Īvande vallas]]
*[[Apytalaukis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai vallas]]

==Aq==
*[[Āqchah]]

==Ar==
*[[Aracaju]], linn [[Brasiilia]]s, [[Sergipe osariik|Sergipe osariigi]] pealinn
*[[Āraiši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Arāji]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Arakste]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] 
*[[Aral]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomses piirkonnas
*[[Aral (Kasahstan)|Aral]], linn [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is, [[Arali rajoon]]i keskus
*[[Aramil]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Aramili linnaringkond|Aramili linnaringkonna]] keskus
*[[Arancón]], asula [[Hispaania]]s [[Soria provints]]is [[Arancóni vald|Arancóni vallas]]
*[[Arančycy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Linova külanõukogu]]s
*[[Arandi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]]
*[[Aranküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Araouane]], [[küla]] [[Mali]]s
*[[‘Ar‘ar]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah]]' provintsi halduskeskus
*[[Ararat (linn)|Ararat]], linn [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]]
*[[Arase]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Araski]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Araste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Arava]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Aravere]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Aravete]], alevik [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] 
*[[Arawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Bougainville'i provints]]is
*[[Arbanasi]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tǎrnovo piirkond|Veliko Tǎrnovo piirkonna]]s
*[[Arbīl]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[Arbīli kubernerkond|Arbīli kubernerkonna]] keskus
*[[Arboga]], linn [[Rootsi]]s [[Västmanlandi lään]]is [[Arboga vald|Arboga]] vallas
*[[Ardabīl]], [[linn]] [[Iraan]]is, [[Ardabīli provints]]i ja [[Ardabīli maakond|Ardabīli maakonna]] keskus
*[[Ardahan]], linn [[Türgi]]s, [[Ardahani provints]]i keskus
*[[Ardakan]], linn [[Iraan]]is [[Yazdi provints]]is, [[Ardakani maakond|Ardakani maakonna]] keskus
*[[Ardath]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Ardatov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Ardatovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Ardea]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Rooma provints]]is
*[[Ardino]], linn [[Bulgaaria]]s [[Kǎrdžali piirkond|Kǎrdžali piirkonnas]], [[Ardino vald|Ardino valla]] keskus
*[[Ardla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Ardon]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Ardoni rajoon]]i halduskeskus
*[[Ardu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Ardud]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]]
*[[Are]], [[alevik]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Are küla|Are]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Arechaŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is 
*[[Āres (Saulkrasti piirkond)|Āres]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Āres (Grobiņa piirkond)|Āres]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Aresi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Arendal]], linn [[Norra]]s, [[Aust-Agder]]i maakonna keskus
*[[Arendole]], asula [[Läti]]s [[Vārkava piirkond|Vārkava piirkonnas]] [[Rožkalni vald|Rožkalni valla]]s
*[[Arenys de Mar]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is
*[[Areópoli]], asula [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonna]]s [[Lakoonia]] maakonnas
*[[Arequipa]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Arequipa piirkond|Arequipa piirkonna]] ja [[Arequipa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Arezzo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Arezzo provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Argenteuil]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Val-d'Oise]]'i departemangus
*[[Argonia]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis [[Sumneri maakond (Kansas)|Sumneri maakonnas]]
*[[Argostóli]], [[linn]] [[Kreeka]] lääneosas [[Kefalloniá]] saarel, [[Kefalloniá piirkonnaüksus]]e ja [[Kefalloniá vald|Kefalloniá valla]] halduskeskus
*[[Arhangelsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Arhangelski oblast]]i ja [[Primorski rajoon (Arhangelski oblast)|Primorski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Arhangelskoje (Moskva oblast)]], alevik Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Arhangelskoje (Baškortostan)]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is 
*[[Århus]], [[linn]], [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, endine [[Århusi maakond|Århusi maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Arica]], linn [[Tšiili]]s, [[Arica y Parinacota piirkond|Arica y Parinacota piirkonna]] halduskeskus
*[[Arild]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Höganäsi vald|Höganäsi vallas]]
*[[Āriņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Arinsal]], küla [[Andorra]]s [[La Massana vald|La Massana vallas]] 
*[[Ariogala]], linn [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is
*[[Aripo]], küla [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]]
*[[Ariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Arjadi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Arjassaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Arkadak]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Arkadaki rajoon]]i keskus
*[[Arkliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Arklinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Ārlava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Arles]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Bouches-du-Rhône]]'i departemangus 
*[[Arlington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Tarranti maakond|Tarranti maakonnas]]
*[[Arlington (LAV)|Arlington]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Arlon]], linn [[Belgia]]s, [[Luxembourgi provints]]i keskus
*[[Arlöv]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Burlövi vald|Burlövi valla]] [[halduskeskus]] 
*[[Armagh]], [[linn]] [[Põhja-Iirimaa]]l
*[[Armavir (Armeenia)|Armavir]], linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Armavir (Venemaa)|Armavir]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Armjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is
*[[Armoliškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Armonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]]
*[[Armuškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Arnhem]], linn [[Holland]]is
*[[Arnis]], linn Saksamaal [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal, [[Schleswig-Flensburgi kreis]]is
*[[Arniston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Arnsberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Arnsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Arnsdorfi vald|Arnsdorfi vallas]]
*[[Arnstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi maakond|Ilmi maakonnas]]
*[[Arona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Novara provints]]is
*[[Aronieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Aronija]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[Aronijas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[jumprava vald|Jumprava vallas]]
*[[Ar-Ramādī]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonna]] keskus
*[[Ar-Raqqah]], linn [[Süüria]]s, [[Ar-Raqqah' provints]]i keskus
*[[Arras]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nord-Pas-de-Calais]] piirkonnas [[Arrasi jõgi|Arrasi jõe]] ääres, [[Pas-de-Calais' departemang]]u, [[Arrasi alldepartemang]]u, [[Arras-Nordi kanton]]i, [[Arras-Ouesti kanton]]i, [[Arras-Sudi kanton]]i ja [[Arrasi linnakogukond|Arrasi linnakogukonna]] keskus
*[[Arrasate]], linn [[Hispaania]]s [[Baskimaa]]l [[Gipuzkoa]] provintsis
*[[Ar-Riyāḑ]], [[Saudi Araabia]] [[pealinn]]
*[[Arsenjev]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s
*[[Arsk]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Arski rajooni keskus
*[[Arzamass]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is
*[[Arta]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Arta piirkond|Arta piirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Árta]], linn [[Kreeka]]s, [[Árta piirkonnaüksus]]e ja Árta valla halduskeskus
*[[Artašat]], linn [[Armeenia]]s, [[Ararati maakond|Ararati maakonna]] keskus
*[[Artemisa]], linn [[Kuuba]]l, [[Artemisa provints]]i halduskeskus
*[[Arthik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]]
*[[Artjom]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s
*[[Artjomovski]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Artjomovski linnaringkond|Artjomovski linnaringkonna]] keskus
*[[Artlenburg]], alevi (''Flecken'') staatuses vald [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Lüneburgi kreis]]is
*[[Artsvašen]], küla [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]]
*[[Artsõz]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Bolhradi rajoon]]is
*[[Artvin]], linn [[Türgi]]s, [[Artvini provints]]i keskus
*[[Aru (Kuusalu)|Aru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Aruaru]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]
*[[Aruküla]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Raasiku vald|Raasiku valla]] [[halduskeskus]]
*[[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] 
*[[Aruküla (Koeru)|Aruküla]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald]]
*[[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Aruküla (Märjamaa)|Aruküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Arula]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Arumetsa]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu  maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Arusha]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Arusha piirkond|Arusha piirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Arussaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Arusta]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Aruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Aruvalla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Arvajheer]], linn [[Mongoolia]]s, [[Övörhangaj aimakk|Övörhangaj aimaki]] keskus
*[[Arvydiškė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]

==As==
*[[As‘adābād]]
*[[Asago]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Asahikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Kamikawa allprefektuur]]is
*[[Asan]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s
*[[Asare]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]]
*[[Asbest (linn)|Asbest]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Aschaffenburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Asenovgrad]], linn [[Bulgaaria]] lõunaosas, [[Plovdivi piirkond|Plovdivi piirkonnas]], [[Asenovgradi vald|Asenovgradi valla]] keskus
*[[Aseri]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Aseriaru]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Aşgabat]], [[Türkmenistan]]i pealinn
*[[Ash-Shaţrah]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]]
*[[Ashcroft]], endine kaevanduslinn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Pitkini maakond|Pitkini maakonnas]]
*[[Ashdod]], [[linn]] [[Iisrael]]is
*[[Ashiya]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Ashqelon]], linn Iisraelis
*[[Ashton (LAV)|Ashton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Asintorf]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Dubroŭna rajoon]]is, [[Asintorfi külanõukogu]] keskus
*[[Asipovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Asipovičy rajoon]]i halduskeskus
*[[Asker]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas, [[Askeri vald|Askeri valla]] keskus
*[[Askim]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Askimi vald|Askimi valla]] keskus
*[[Askola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Askola vald|Askola valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Asmara]], [[Eritrea]] [[pealinn]]
*[[Asni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Aso]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is
*[[Aspen]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Pitkini maakond|Pitkini maakonna]] halduskeskus
*[[Aspindza]], alev [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, Aspindza rajooni keskus
*[[As-Samāwah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Muthanná|Al-Muthanná kubernerkonna]] keskus
*[[As-Sulaymānīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonna keskus]]
*[[Assaku]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Assamalla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Assanovski sovhoz-tehnikum]], küla [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s [[Alnaši rajoon]]is, [[Tehnikumovskoje]] külaasunduse keskus
*[[Assen]], linn Hollandis
*[[Assino]], linn [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Assino rajoon]]i halduskeskus
*[[Assisi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is
*[[Assiut]], linn Egiptuses
*[[Assuan]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Assur]], linn Iraagis
*[[Aszód]], [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Aszódi kreis]]i keskus
*[[Astana]], [[Kasahstan]]i [[pealinn]]
*[[Astara]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is, [[Astara rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Aste alevik|Aste]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]  
*[[Aste küla|Aste]] ,[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]  
*[[Astei]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is [[Velika Bõihani vald|Velika Bõihani vallas]]
*[[Asteikiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Asti]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Asti provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Aston Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Astor]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s [[Lake'i maakond (Florida)|Lake'i maakonnas]] 
*[[Astra (küla)|Āstra]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Astrahan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Astrahani oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Astraviec]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is
*[[Astryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Ščučyni rajoon]]is, [[Astryna külanõukogu]] keskus
*[[Asuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Asunción]], [[Paraguay]] [[pealinn]]
*[[Asva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Asvieja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Vierchniadźvinski rajoon]]is, [[Asvieja külanõukogu]] keskus

==Aš==
*[[Aš]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Aša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Ašmiany]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Ašmiany rajoon]]i keskus
*[[Ašminta]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Ašminta vald|Ašminta valla]] keskus
*[[Aštarak]], linn [[Armeenia]]s, [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonna]] keskus
*[[Aštrioji Kirsna]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Būdvietise vald|Būdvietise valla]] halduskeskus
*[[Ašvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]

==Az==
*[[Azaryčy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Kalinkavičy rajoon]]is, [[Azaryčy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Azierščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]is, [[Azierščyna külanõukogu]] halduskeskus
*[[Aznakajevo]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Aznakajevo rajoon]]i keskus
*[[Azor]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Tel Avivi ringkond|Tel Avivi ringkonnas]]
*[[Azov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Azovi rajoon]]i keskus
*[[Az-Zaqāzīq]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Ash-Sharqīyah' kubernerkond|Ash-Sharqīyah' kubernerkonna]] keskus
*[[Az-Zubayr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]]
*[[Aztec]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[San Juani maakond (New Mexico)|San Juani maakonna]] halduskeskus
*[[Azuga]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]

==Až==
*[[Āži]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]

==At==
*[[Atakpamé]], [[linn]] [[Togo]]s, [[Mägipiirkond|Mägipiirkonna]] halduskeskus
*[[Atami]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Atapuerca]],  küla [[Hispaania]]s [[Castilla y León]]i autonoomses piirkonnas [[Burgose provints]]is [[Alfoz de Burgose maakond|Alfoz de Burgose maakonnas]], [[Atapuerca vald|Atapuerca valla]] keskus
*[[Atari küla|Atari]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[‘Aţbarah]], linn [[Sudaan]]is [[Niiluse provints]]is
*[[Ateena]], [[Kreeka]] [[pealinn]]
*[[Athi]], asula [[Keenia]]s [[Idaprovints (Kenya)|Idaprovints]]is
*[[Atika küla|Atika]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Atkarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Atkarski rajoon]]i keskus
*[[Atla (Rapla)|Atla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Atlanta]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Georgia]] osariigi pealinn
*[[Atlantic City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Jersey]] osariigis [[Atlanticu maakond|Atlanticu maakonnas]]
*[[Atradze]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Atri (Itaalia)|Atri]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Teramo provints]]is
*[[Atsugi]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Atšinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Atteridgeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Attert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Atterti vald|Atterti valla]] keskus
*[[Attock]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Attocki ringkond|Attocki ringkonna]] keskus
*[[Aţ-Ţūr]], linn [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el, [[Lõuna-Siinai kubernerkond|Lõuna-Siinai kubernerkonna]] keskus
*[[Atõrau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Atõrau oblast]]i keskus

==Au== 
*[[Auaste küla|Auaste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Aubrikiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Barstyčiai vald|Barstyčiai vallas]]
*[[Auce]], [[linn]] [[Läti]]s [[Dobele rajoon]]is
*[[Auckland]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l
*[[Aude]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Audevälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Audla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Audriņi]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]. [[Audriņi vald|Audriņi valla]] halduskeskus.
*[[Audru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Audru vald|Audru valla]] [[halduskeskus]]
*[[Aue]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]i halduskeskus
*[[Augli]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Augsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Augstkalne]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]]
*[[Augstlīči]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Augštūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Augšlīgatne]], [[küla]] [[Läti]]s, [[Līgatne piirkond|Līgatne piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne valla]] halduskeskus
*[[Augzeliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Auguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Augusta (Austraalia)|Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Augusta (Georgia)|Augusta]], [[linn]] [[USA]]-s [[Georgia]] osariigis [[Augusta-Richmondi maakond|Augusta-Richmondi maakonnas]]
*[[Augusta (Maine)|Augusta]], [[USA]] [[Maine]]'i osariigi pealinn
*[[Augustaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Augustów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Augustówi maakond|Augustówi maakonna]] halduskeskus
*[[Augustusburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is
*[[Auksi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Aukštadvaris]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Aukštadvarise vald|Aukštadvarise valla]] halduskeskus
*[[Aukštelkai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Aukštelkai vald|Aukštelkai valla]] halduskeskus
*[[Aukštieji]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Aulakowszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]]
*[[Auleliai]], küla [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Svėdasai vald|Svėdasai vallas]]
*[[Aulepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Auļi küla|Auļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Auliciems]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Auļukalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]]
*[[Aumeisteri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Aunus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Aunuse rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Auri]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]] [[Auri vald|Auri vallas]], ühtlasi valla keskus
*[[Aurora (Colorado)|Aurora]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Arapahoe maakond|Arapahoe]] ja [[Douglase maakond (Colorado)|Douglase maakonnas]]
*[[Aurora (LAV)|Aurora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Augrabies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Ausland]], [[küla]] [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]]
*[[Austin]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Texas]]e osariigi pealinn
*[[Australind]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Austrumi (Koknese vald)|Austrumi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Auzdarciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Autun]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Saône-et-Loire]]'i departemangus
*[[Auvere]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]].

==Av==
*[[Avanduse]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Avarua]], asula [[Cooki saared|Cooki saartel]]
*[[Avaste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Avdijivka]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Avesta (Rootsi)|Avesta]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Avesta vald|Avesta valla]] keskus
*[[Avignon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Vaucluse'i departemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Ávila]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Ávila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Avinurme]], [[alevik]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] maakonnas [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Avispea]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Avižieniai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Šlavantai vald|Šlavantai valla]] halduskeskus
*[[Avižliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Venta vald|Venta vallas]]
*[[Avontuur]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Avoti]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Avotiņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Avotkalns]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Avrig]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]

==Aw== 
*[[Awa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tokushima prefektuur]]is 
*[[Awaji]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is

==Ay==
*[[Ayabe]], linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is
*[[Ayacucho]], linn [[Peruu]]s, [[Ayacucho piirkond|Ayacucho piirkonna]] keskus
*[[Ayase]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Aybak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Samangāni provints]]is
*[[Aydın]], linn [[Türgi]]s, [[Aydıni provints]]i keskus
*[[Ayerbe]], linn [[Hispaania]]s [[Aragón]]i autonoomses piirkonnas [[Huesca provints]]is
*[[Aylesbury]], linn Inglismaal, [[Buckinghamshire]]'i krahvkonnalinn
*[[Ayutthaya]], linn [[Tai]]s, [[Ayutthaya provints]]i keskus

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>1gejspe3nsm53klkohpt44ygggj3stw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (K)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54530</id>
    <revision>
      <id>7169118</id>
      <parentid>7154745</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:51:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kr */</comment>
      <origin>7169118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="200453" sha1="2bad78syi6mladu6m4xn06dfl27dqe9" xml:space="preserve">{{Mall:AsuladIndeks}}


'''Asulad (K)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad K-tähega.
{{sisukord paremale}}
==Ka==
*[[Kaagjärve]], küla [[Valgamaa|Valgamaal]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Kaagu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kaagvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]]
*[[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]]
*[[Kaansoo]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]
*[[Kaapmuiden]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Nkomazi vald|Nkomazi vallas]]
*[[Kaapsehoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Mbombela vald|Mbombela vallas]]
*[[Kaare]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kaarina linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Kaarli (Mulgi)|Kaarli]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Kaarma]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Kaaru]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kaasan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Kaasikaia]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kaasiku (Käina)|Kaasiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Kaasiku (Lääne-Nigula)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kaasiku (Saue)|Kaasiku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kaasiku (Jõgeva)|Kaasiku]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Kaasikvälja]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Kaavere (Väike-Maarja)|Kaavere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Kaavere (Viljandi)|Kaavere]], [[küla]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kaba (Ungari)|Kaba]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Püspökladányi kreis]]is
*[[Kabala (Rapla)|Kabala]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kabaldikai]], küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]].
*[[Kabböle]], küla [[Soome]]s [[Loviisa linn]]as
*[[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] 
*[[Kabeli (Kullamaa kihelkond)|Kabeli]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]]
*[[Kabelimetsa]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Kaberla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]].
*[[Kaberneeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Kabila (Saue)|Kabila]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kabila (Põhja-Sakala)|Kabila]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Kabile]], [[küla]] Lätis, [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]
*[[Kabina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Kabli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Kablima]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kabokweni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Kabrametsa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Kabriste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kabul]], [[Afganistan]]i [[pealinn]]
*[[Kabulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Kabwe]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Keskprovints (Sambia)|Keskprovintsi]] ja [[Kabwe ringkond|Kabwe ringkonna]] keskus
*[[Kačerginė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kačerginė vald|Kačerginė valla]] halduskeskus
*[[Kačori]], küla [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]].
*[[Kaczory]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]], [[Kaczory vald|Kaczory valla]] halduskeskus
*[[Kacwin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]]
*[[Kadaga]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Kadagiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Kadaja]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kadaka (Haapsalu)|Kadaka]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Kadaka (Kohila)|Kadaka]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Kadaka (Lääneranna)|Kadaka]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kadaka (Rae)|Kadaka]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Kadaň]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Kadarkút]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[Kaposvári kreis]]is
*[[Kadarpiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Kadijivka]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Kadiküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Kadila]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Kadilas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Kadja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kadjaste]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kadnikov]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is
*[[Kadrina]], [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Kadrina vald|Kadrina valla]] keskus
*[[Kadrina (Pala)|Kadrina]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kadzidło]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]], [[Kadzidło vald|Kadzidło valla]] halduskeskus
*[[Kadzina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Kadzina külanõukogu]] halduskeskus
*[[Kadžiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Kaduna]], Kaduna osariigi pealinn [[Nigeeria]]s 
*[[Kaelase]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kaerepere]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kaerepere küla|Kaerapere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kaesŏng]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hwanghae]] maakonnas
*[[Kaeva]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kaevere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Kåfjord (Alta)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Alta vald|Alta vallas]]
*[[Kåfjord (Nordkapp)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Nordkapi vald|Nordkapi vallas]]
*[[Kafr ad-Dawwār]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]]
*[[Kafr ash-Shaykh]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond|Kafr ash-Shaykhi kubernerkonna]] keskus
*[[Kafr az-Zayyāt]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Gharbīyah' kubernerkond|Al-Gharbīyah' kubernerkonnas]]
*[[Kafue]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lusaka provints]]is
*[[Kagaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Kagarlõk]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Kagarlõki rajoon]]i halduskeskus
*[[Kagiso]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Kagitumba]], küla [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]]
*[[Kagoshima]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kagoshima prefektuur]]i keskus
*[[Kaģumciems]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]]
*[[Kaguvere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kahhovka]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Kahhovka rajoon]]i halduskeskus
*[[Kahkva (Võru)|Kahkva]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kahro]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kahtla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kahutsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kaibala]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]]
*[[Kaiberis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]
*[[Kaigepere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kaijas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Kaika]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kailuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kaimynai]], küla [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is [[Užpaliai vald|Užpaliai vallas]]
*[[Kaimri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kainaiži]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Kairi küla|Kairi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Kairiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kairiai vald|Kairiai valla]] halduskeskus
*[[Kairo]], [[Egiptus]]e [[pealinn]]
*[[Kairouan]], linn [[Tuneesia]]s
*[[Kaisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kaiserslautern]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Kaisma]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kaišiadorys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kaišiadoryse rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kaiu]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kaive]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Kaive vald|Kaive valla]] halduskeskus
*[[Kaivēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]]
*[[Kajaani]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kainuu]] maakonna [[halduskeskus]]
*[[Kajamaa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Kaka (Türkmenistan)|Kaka]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]]
*[[Kakamas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Kakamega]], linn [[Keenia]]s, [[Kakamega maakond|Kakamega maakonna]] halduskeskus
*[[Kākauļi]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]]
*[[Kakegawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Kaķenieki]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]] [[Annenieki vald|Annenieki vallas]]; ühtlasi valla keskus
*[[Kaķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Ķāķi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Kaķīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]]
*[[Kāķīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]]
*[[Ķāķišķe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Kakogawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Kaku (Võru)|Kaku]], küla [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kakumetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Kakuna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kakusuu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kalai Humb]], küla [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]i autonoomses vilajetis, [[Darvozi rajoon]]i keskus
*[[Kalā-i Now]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bādghīsi provints]]i keskus
*[[Kalajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Kalamariá]], linn [[Kreeka]]s
*[[Kalamazoo]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis, Kalamazoo maakonna keskus
*[[Kalamáta]], linn [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Messeenia]] maakonnas
*[[Kālanci]], küla Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Kalāt]], linn [[Afganistan]]is, [[Zābuli provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Kalatš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Kalatši rajoon]]i keskus
*[[Kalatš Doni ääres]], linn Venemaal [[Volgogradi oblast]]is
*[[Kalatšinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Omski oblast]]is, [[Kalatšinski rajoon]]i halduskeskus
*[[Kalbaskraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Kalbu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kalbuse]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kalda (Rapla)|Kalda]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kalda (Saarde)|Kalda]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]
*[[Kalējciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s
*[[Kalējiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Kalesi]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]]
*[[Kalesninkai]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Kalesninkai vald|Kalesninkai valla]] halduskeskus
*[[Kaleši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Kalety]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]]
*[[Kalevala (Karjala)|Kalevala]], alev [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kalevala rahvusrajoon|Kalevala rajooni]] keskus
*[[Kalevi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kalgoorlie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Kaliningrad]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaliningradi oblast]]i keskus
*[[Kalinkavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kalinkavičy rajoon]]i halduskeskus
*[[Kalisz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Kalisz Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]]
*[[Kaliště]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]], [[Kaliště vald|Kaliště valla]] keskus
*[[Kalita]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Kalju (Lääne-Nigula)|Kalju]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kalkar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kleve kreis]]is
*[[Kaļķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Kaļķi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Kalkūni]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]]
*[[Kallaste]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]
*[[Kallaste (Muhu)|Kallaste]],[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Kallavere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]
*[[Kallemäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Kalli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kalliküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Kalma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kalmaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Kalmar]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Kalmari lään]]i ja [[Kalmari vald|Kalmari valla]] [[halduskeskus]]
*[[Kalmaru]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]
*[[Kalme (Kuusalu)|Kalme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kalme (Elva)|Kalme]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]
*[[Kalme (Tõrva)|Kalme]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Kalmiuske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Kalnabeites]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]
*[[Kalnadruvas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ilzene vald|Ilzene vallas]]
*[[Kalnagals]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Kalnāji]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]]
*[[Kalnāji (Ļaudona vald)|Kalnāji]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Kalnakrogs]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Kalnakrogs (Koknese vald)|Kalnakrogs]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Kalnamuiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Smiltene vald|Smiltene valla]] halduskeskus
*[[Kalnansi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s
*[[Kalnapededze]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Kalnavērši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Kalncempji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Kalncempji vald|Kalncempji valla]] halduskeskus
*[[Kalnciems]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is
*[[Kalnēji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Kalnėnai (Aleksandrija vald)|Kalnėnai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]]
*[[Kalnėnai (Mažeikiai)|Kalnėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Kalngale]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Kalni]]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Nīgrande vald|Nīgrande vallas]]
*[[Kalnijos]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Kalniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Kalniškiai (Laižuva vald)|Kalniškiai]], küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Laižuva vald|Laižuva vallas]]
*[[Kalnjāņi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Jaunauce vald|Jaunauce vallas]]
*[[Kalnmuiža (Īve vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]]
*[[Kalnmuiža (Irlava vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]]
*[[Kalnmuiža (Rumba vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s
*[[Kalnradži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Kalnsētas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Ciecere vald|Ciecere vallas]]
*[[Kalnstaldoti]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Kalnvirsa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Kalnõk (Illintsi rajoon)|Kalnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Kalnõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Kalocsa]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]]
*[[Kałočyn]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rečyca rajoon]]i [[Chołmieči külanõukogu]]s
*[[Kałów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Kalpaki]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Kaļpi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Kaļpi (Ļaudona vald)|Kaļpi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Kaltan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Kaltanėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Kaltanėnai vald|Kaltanėnai valla]] halduskeskus
*[[Kaltene]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Kaltenkirchen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Segeberg]]i [[kreis]]is
*[[Kaltiķi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči valla]]s
*[[Kaltinėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kaltinėnai vald|Kaltinėnai valla]] halduskeskus
*[[Kaltiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Kaltys]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Kaluga]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaluga oblast]]i keskus
*[[Kałuszyn]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]]
*[[Kaluš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kaluši rajoon]]i halduskeskus
*[[Kalvaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Kalvarija]], linn [[Leedu]]s [[Marijampolė maakond|Marijampolė maakonnas]]
*[[Kalvene]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Kalvene vald|Kalvene valla]] halduskeskus
*[[Kalvene (Alūksne piirkond)|Kalvene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Kalvenes stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]]
*[[Kalvi]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Kaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] 
*[[Kaļvi (Arona vald)|Kaļvi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Kalviai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Kalvre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Kalwaria Zebrzydowska]], linn [[Poola]]s
*[[Kalõnivka]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kalõnivka rajoon]]i keskus
*[[Kama (Jaapan)|Kama]], linn [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is
*[[Kamai]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is, Kamai külanõukogu keskus
*[[Kamaishi]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is
*[[Kamajai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kamajai vald|Kamajai valla]] halduskeskus
*[[Kamakura]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Kamaldiņa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Kamali]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Kamara]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Viljandi maakond|Viljandimaal]]
*[[Kamari]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Kamarpukur]], [[küla]] [[India]]s [[Lääne-Bengal]]i osariigis [[Hooghly ringkond|Hooghly ringkonnas]] [[Arambagi alajaotus]]es 
*[[Kamatauskas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Kambarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Kambarka rajoon]]i keskus
*[[Kambja]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Kameduły]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] [[Busko-Zdrój vald|Busko-Zdrój vallas]]
*[[Kameelkop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Kamen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Arnsbergi ringkond|Arnsbergi ringkonnas]]
*[[Kamen Obi ääres]], linn [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Kameni rajoon]]i halduskeskus
*[[Kamenice nad Lipou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]]
*[[Kamenický Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]]
*[[Kamenka (Penza oblast)|Kamenka]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Kamenka rajoon (Penza oblast)|Kamenka rajooni]] halduskeskus
*[[Kamennogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is
*[[Kamensk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s
*[[Kamenskoje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Kamtšatka krai]]s, [[Penžina rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kamensk-Šahtinski]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is
*[[Kamensk-Uralski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Kamenz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is
*[[Kamesznica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Kameškovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Kameškovo rajoon]]i keskus
*[[Kameyama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is
*[[Kamianiec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kamianieci rajoon]]i keskus
*[[Kamień Krajeński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sępólno maakond|Sępólno maakonnas]]
*[[Kamień Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonna]] halduskeskus
*[[Kamieniec Ząbkowicki]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]], [[Kamieniec Ząbkowicki vald|Kamieniec Ząbkowicki valla]] halduskeskus
*[[Kamieniuki]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is
*[[Kamienna Góra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonna]] halduskeskus
*[[Kamieńsk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]]
*[[Kamieskroon]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Kāmieši]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]]
*[[Kamin-Kašõrskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kamin-Kašõrskõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Kamina]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is, [[Ülem-Lomami ringkond|Ülem-Lomami ringkonna]] keskus
*[[Kamionka]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]], [[Kamionka vald|Kamionka valla]] halduskeskus
*[[Kamjanets-Podilskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Kamjanets-Podilskõi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kamjanetski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Kamjanka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kamjanka rajoon]]i keskus
*[[Kamjanka-Buzka]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is, [[Kamjanka-Buzka rajoon]]i keskus
*[[Kamjanka-Dniprovska]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Vassõlivka rajoon]]is
*[[Kamjankõ (Teplõki rajoon)|Kamjankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is
*[[Kamjanske]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is
*[[Kamloops]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis
*[[Kamnitsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kampala]], [[Uganda]] [[pealinn]]
*[[Kampinos]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]], [[Kampinose vald|Kampinose valla]] halduskeskus
*[[Kampji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Kâmpóng Cham]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chami provints]]i keskus
*[[Kâmpóng Chhnăng]], linn [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chhnăngi provints]]i keskus
*[[Kâmpóng Thum]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Thumi provints]]i keskus
*[[Kâmpôt]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpôti provints]]i keskus
*[[Kamõšin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is
*[[Kamõšlov]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Kamõzjak]], linn [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is, [[Kamõzjaki rajoon]]i halduskeskus
*[[Kanab]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis, [[Kane'i maakond (Utah)|Kane'i maakonna]] halduskeskus
*[[Kanaküla]], küla Pärnu maakonnas [[Saarde vald|Saarde vallas]]
*[[Kanamardi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kananga]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lääne-Kasai provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Kanariku]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kanassaare]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kanaš]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kanaši rajoon]]i keskus 
*[[Kanāži]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Kanava (küla)|Kanava]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Kanavere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kanaviņas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Kanavoliškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Kančaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Barstyčiai vald|Barstyčiai vallas]]
*[[Kanči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Kāņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Kanciņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]]
*[[Kańczuga]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]]
*[[Kandahār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kandahāri provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Kandalakša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is 
*[[Kandava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Tukumsi rajoon]]is
*[[Kandavas stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Kandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]]
*[[Kandyty]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] [[Górowo Iławeckie vald|Górowo Iławeckie vallas]]
*[[Kanepi]], alevik [[Põlvamaa]]l, [[Kanepi vald|Kanepi valla]] halduskeskus
*[[Kaņepi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Kanggye]], linn [[Põhja-Korea]]s, [[Chagangi provints]]i keskus
*[[Kangru (Kiili)|Kangru]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Kangru (Märjamaa)|Kangru]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kangrussaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Kangrusselja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kaniņas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]
*[[Kanissaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kaniv]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kanivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Kankaanpää]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Satakunta]] maakonnas
*[[Kāņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s
*[[Kannenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Kannu (Võru)|Kannu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kannuka]], endine [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Kannuküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kannus]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Kano]], linn [[Nigeeria]]s, [[Kano osariik|Kano osariigi]] pealinn
*[[Kansas City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]]
*[[Kansk]], linn Venemaal [[Krasnojarski krai]]s
*[[Kant (Kõrgõzstan)|Kant]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is
*[[Kanteikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Kantküla (Kose)|Kantküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kanyzelis]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Kapan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Kaparaŭka]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]i [[Karavacičy külanõukogu]]s
*[[Kapatkievičy]],[[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapatkievičy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Kapcevičy]], [[alevik]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapcevičy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Kapčiamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kapčiamiestise vald|Kapčiamiestise valla]] halduskeskus
*[[Kapėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Kapera]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kapfenberg]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l
*[[Kaplava]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Kaplice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]]
*[[Kaplinn]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Lääne-Kapimaa]] provintsi [[halduskeskus]]
*[[Kaposvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadi]] keskus
*[[Kapowairua]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]]
*[[Kapra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kapsēde]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Medze vald|Medze valla]] halduskeskus
*[[Kapteines]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Kapunda]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis
*[[Kapūņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]]
*[[Kapuvár]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]], [[Kapuvári kreis]]i halduskeskus
*[[Kapyl]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Kapyli rajoon]]i keskus
*[[Karabalta]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is
*[[Karabanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]]
*[[Karabaš]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is, [[Karabaši linnaringkond|Karabaši linnaringkonna]] keskus
*[[Karachi]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Sindh]]i provintsi keskus
*[[Karagandõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Karagandõ oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Karakol]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Õsõk-Köli oblast]]i keskus
*[[Karaköl]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is
*[[Karaļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Karamay]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]]
*[[Karasburg]], linn [[Namiibia]]s [[Karasi ringkond|Karasi ringkonnas]]
*[[Karassuk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Karassuki rajoon]]i halduskeskus
*[[Karasuu]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is
*[[Karasuu (Aksõ rajoon)|Karasuu]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is [[Aksõ rajoon]]is
*[[Kárášjohka]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas, [[Kárášjohka vald|Kárášjohka valla]] keskus
*[[Karatara]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]] [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Karatšajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]], [[Karatšajevski rajoon]]i keskus
*[[Karbalā’]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Karbalā’ kubernerkond|Karbalā’ kubernerkonna]] keskus
*[[Karcag]], linn [[Ungari]]s Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis
*[[Karczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]]
*[[Kardašova Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]]
*[[Kareda (Orissaare)|Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kareedouw]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is
*[[Kareļi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]], [[Zaņa vald|Zaņa valla]] halduskeskus
*[[Kareličy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]i keskus
*[[Karepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Kargaja]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kargassok]], küla [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Kargassoki rajoon]]i halduskeskus
*[[Kargat]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Kargati rajoon]]i halduskeskus
*[[Kargopol]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Kargopoli rajoon]]i keskus
*[[Kargowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]]
*[[Karhumäki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Karhumäki rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Karilatsi (Kanepi)|Karilatsi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]]
*[[Karilatsi (Põlva)|Karilatsi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Karilepa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Karinõmme]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Karis]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Karitsa (Rapla)|Karitsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Karja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Karjaküla]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Karjasoo]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Karjatnurme]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] 
*[[Karkams]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Kārķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Kārķi vald|Kārķi valla]] halduskeskus
*[[Karkkila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Kārklaiņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Karklė]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is [[Kretingalė vald|Kretingalė vallas]]
*[[Karklėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s
*[[Kārkli]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Kārkļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Kārklumuiža]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Karksi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Karksi-Nuia]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Karkuse (Tapa)|Karkuse]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Karla (Kose)|Karla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Karla (Rae)|Karla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Kārļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši valla]]s
*[[Karlino]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]]
*[[Karlivka]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Marinka rajoon]]is
*[[Kārļmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Kārļmuiža (Ance vald)|Kārļmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Karlová]], [[küla]] ja [[vald]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Martini ringkond|Martini ringkonnas]]
*[[Karlovac]], linn [[Horvaatia]]s, [[Karlovaci maakond|Karlovaci maakonna]] halduskeskus
*[[Karlovy Vary]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Karlshus]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Råde vald|Råde valla]] keskus
*[[Karlskrona]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Blekinge lään]]i [[halduskeskus]]
*[[Karlsruhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal 
*[[Karlstad]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Värmlandi lään]]i [[halduskeskus]]
*[[Kārļzemnieki]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]
*[[Karma (Valgevene)|Karma]], alev [[Valgevene]]s, [[Karma rajoon]]i halduskeskus
*[[Karmėlava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Karmėlava vald|Karmėlava valla]] halduskeskus
*[[Karmėlava II]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is Karmėlava vald|Karmėlava vallas]]
*[[Karniszyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] [[Bieżuń vald|Bieżuń vallas]]
*[[Karniškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Karogi]], küla [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Karolīna]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Karolinka]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]]
*[[Karpacz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]]
*[[Karpenísi]], linn [[Kreeka]] lääneosas, [[Evrytanía piirkonnaüksus]]e ja [[Karpenísi vald|Karpenísi valla]] halduskeskus
*[[Karpinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Karpinski linnaringkond|Karpinski linnaringkonna]] keskus
*[[Kars]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Karsi provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Karsakiškis]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Karsakiškise vald|Karsakiškise valla]] halduskeskus
*[[Kārsava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]
*[[Karsin]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kościerzyna maakond|Kościerzyna maakonnas]], [[Karsini vald|Karsini valla]] halduskeskus
*[[Karstula (Ingeri)|Karstula]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] Kuzjomkino vallas
*[[Karstula]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Karstula vald|Karstula vallas]]
*[[Kārzdaba]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Kartalõ]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is, [[Kartalõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Kartena]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Kartena vald|Kartena valla]] halduskeskus
*[[Kartuzy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kartuzy maakond|Kartuzy maakonna]] halduskeskus
*[[Kārtūži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]]
*[[Karu küla|Karu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Karuba]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Karujärve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Karula]], küla [[Valga maakond|Valgamaal]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Karula (Viljandi)|Karula]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Karuse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Karva]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Karviná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]], Karviná ringkonna keskus
*[[Karwia]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]] [[Władysławowo vald|Władysławowo vallas]]
*[[Kaş]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is
*[[Kasakova (Oudova rajoon)|Kasakova]], küla [[Venemaa]]l
*[[Kasari]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kasaritsa]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kasciukovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kasciukovičy rajoon]]i halduskeskus
*[[Kasejovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi lõunaringkond|Plzeňi lõunaringkonnas]]
*[[Kaseküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kasemetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Kasepere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kasepää]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kashiwa]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is
*[[Kashiwara]], linn Jaapanis [[Ōsaka prefektuur]]is
*[[Kasina Wielka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Kasinka Mała]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Mszana Dolna vald|Mszana Dolna vallas]]
*[[Kasispea]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kaskinen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Kasli]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is, [[Kasli rajoon]]i halduskeskus
*[[Kaspi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Kaspi rajoon]]i keskus
*[[Kaspiisk]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is
*[[Kassalā]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Kassalā provints]]i keskus
*[[Kassel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal
*[[Kassi (Antsla)|Kassi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kassi (Viljandi)|Kassi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kassimov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Kassimovi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kassimovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Kassiratta]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kassumkent]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Suleiman-Stali rajoon]]i keskus
*[[Kastaniés]], linn [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas
*[[Kasti]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kastja]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kastmekoja]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kastna (Kehtna)|Kastna]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kastna (Pärnu)|Kastna]] küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kastolatsi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kasvandu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kasyldów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] [[Krzywda vald|Krzywda vallas]]
*[[Kašin]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Kašini rajoon]]i keskus
*[[Kašira]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kašira rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kašperské Hory]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klarovy ringkonnas]]
*[[Kaštanaŭka]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Pružany külanõukogu]]s
*[[Katškanar]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is, [[Katškanari linnaringkond|Katškanari linnaringkonna]] keskus
*[[Kazackija Bałsuny]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]i [[Vialikija Niamki külanõukogu]]s
*[[Kazanów]], on linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Zwoleńi maakond|Zwoleńi maakonnas]], [[Kazanówi vald|Kazanówi valla]] halduskeskus
*[[Kazatšje]], [[küla]] [[Venemaa]]l Sahha Vabariigi [[Ust-Janski uluss]]is
*[[Kazavtšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Gaivoroni rajoon]]is
*[[Kaziany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Brasłaŭ rajoon]]is
*[[Kazdanga]], asula [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]]
*[[Kazimierz Biskupi]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|	 Konini maakonnas]], [[Kazimierz Biskupi vald|Kazimierz Biskupi valla]] halduskeskus
*[[Kazimierz Dolny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]]
*[[Kazimierza Wielka]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonna]] halduskeskus
*[[Kazimirava]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]i [[Malevičy külanõukogu]]s
*[[Kazincbarcika]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis
*[[Kazitiškis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Kazitiškise vald|Kazitiškise valla]] halduskeskus
*[[Kazlēnciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Kazliškis]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kazliškise vald|Kazliškise valla]] halduskeskus
*[[Kazłoŭščyna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Dziatłava rajoon]]is
*[[Kazlų Rūda]], linn [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus|Kazlų Rūda omavalitsuses]] 
*[[Kaznějov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]
*[[Kazokiškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Kazokiškėse vald|Kazokiškėse valla]] halduskeskus
*[[Kazruņģis]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]]
*[[Kazuno]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is
*[[Kazusala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Kažan-Haradok]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Kažoki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Baldone vald|Baldone vallas]]
*[[Kata]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Katagami]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is
*[[Kataisk]], linn [[Venemaa]]l [[Kurgani oblast]]is, [[Kataiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Katašõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Katberg]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Raymond Mhlaba vald|Raymond Mhlaba vallas]]
*[[Katerõnivka (Popasna rajoon)|Katerõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is
*[[Kathu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]]
*[[Kati]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kati cercle|Kati ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Katima Mulilo]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Caprivi ringkond|Caprivi ringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Katlehong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Katmandu]], [[Nepal]]i [[pealinn]] 
*[[Katowice]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Katrīna]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]]
*[[Katrīnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Katsina]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Katsmaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Katškivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Katuži]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Kąty Wrocławskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]]
*[[Katyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Katyčiai vald|Katyčiai valla]] keskus
*[[Kaubi (Tõrva)|Kaubi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Kaufbeuren]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal 
*[[Kaugatoma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kauguļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Kauguri küla|Kauguri]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] 
*[[Kaugurmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] 
*[[Kauhajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Kaukolikai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]]
*[[Kauksi (Põlva)|Kauksi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kaukuri]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Kaulaci]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Remte vald|Remte vallas]]
*[[Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Kauļi (Amata vald)|Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Kauliņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]]
*[[Kauliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] 
*[[Kaunas]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Kauniainen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]] 
*[[Kaunissaare]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Kauppinen]], küla [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]]
*[[Kaupiņēni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Kaurutootsi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kausala]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]] [[Iitti vald|Iitti vallas]]
*[[Kause]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kausi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kaustinen]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Kaustineni vald|Kaustineni valla]] [[kirikuküla]]
*[[Kautjala]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Ķavari]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]
*[[Kavajë]], [[linn]] [[Albaania]]s, [[Kavajë ringkond|Kavajë ringkonna]] keskus
*[[Kavandi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Kavarskas]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]]
*[[Kavaru]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kavastu (Haljala)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Kavastu (Luunja)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Kawanishi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Kawasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Kawec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Raciechowice vald|Raciechowice vallas]]
*[[Kaxgar]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] [[Kaxgari ringkond|Kaxgari ringkonnas]]
*[[Kayes]], [[linn]] [[Mali]]s
*[[Kayser's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]

==Kc==
*[[Kcynia]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]]

==Kd==
*[[Kdyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]]

==Ke==
*[[Keava]], [[alevik]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kêb]], keskalluvusega [[linn]] (''krŏng'') [[Kambodža]]s
*[[Kecel]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskőrösi kreis]]is
*[[Ķēči]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]
*[[Kecskemét]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]]
*[[Kėdainiai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kėdainiai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kedre]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kędzierzyn-Koźle]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kędzierzyn-Koźle maakond|Kędzierzyn-Koźle maakonna]] halduskeskus
*[[Keedika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]]
*[[Keelva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Keema]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Keemu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Keeni]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Keetmanshoop]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Karasi ringkond|Karasi ringkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Keflavík]], [[linn]] [[Island]]il [[Suðurnes]]i piirkonnas [[Reykjanesbær]]i vallas
*[[Kegriai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Ķegums]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is
*[[Kehra]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Kehra küla|Kehra]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Kehtna]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Kehtna vald|Kehtna valla]] keskus
*[[Kehtna-Nurme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kei Mouth]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Keibu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Keidai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Keikino]], küla Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] [[Kuzjomkino külaasundus]]es
*[[Keila]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Keila-Joa]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Keimoes]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is
*[[Keinovuopio]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]] 
*[[Ķeipene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ķeipene vald|Ķeipene valla]] keskus
*[[Keiskammahoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Ķeizarpurvs]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Ķeizarsils]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Ķeiži]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Jērcēni vald|Jērcēni vallas]]
*[[Ķekava]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, [[Ķekava vald|Ķekava valla]] keskus
*[[Kelba]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kelč]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]]
*[[Ķelderi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]]
*[[Ķelles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]]
*[[Kelmė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kelmė rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Kelnase]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Kelowna]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis
*[[Kelu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kelvingi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Kemba]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kemba (Jõgeva)|Kemba]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]]
*[[Kemecse]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Kemecse kreis]]i halduskeskus
*[[Kemer]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is
*[[Ķemere]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]]
*[[Ķemeri]], endine linn [[Läti]]s
*[[Kemerovo]], linn [[Venemaa]]l, [[Kemerovo oblast]]i keskus
*[[Kemi (Soome)|Kemi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is
*[[Kemi (Karjala)]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kemi rajoon]]i keskus
*[[Kemijärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is
*[[Ķempēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]]
*[[Ķempes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Ķempji]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Kempten]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Kempton Park]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Kena]], küla [[Leedu]]s [[Vilniuse rajoon]]is [[Kalveliai vald|Kalveliai vallas]]
*[[Kenderes]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Karcagi kreis]]is
*[[Kendrew]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]]
*[[Ķeņģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Kenhardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Kéniéba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]], [[Kéniéba cercle|Kéniéba ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Kenni]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kentaučiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Kenton-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Kentville]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Keo]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kępice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]]
*[[Kępno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kępno maakond|Kępno maakonna]] halduskeskus
*[[Ķepši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Kepurlaukiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Keramika]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Keramika (Grobiņa vald)|Keramika]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Kerava]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Keravere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kerben (Kõrgõzstan)|Kerben]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is
*[[Kerekegyháza]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kecskeméti kreis]]is
*[[Kerema]], küla [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Kerepes]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is
*[[Kerepäälse]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Keressaare]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kerežiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Kergu]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kerguta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kerita]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Kerki]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]]
*[[Kérkyra]], linn [[Kreeka]]s [[Kérkyra saar]]el, [[Kérkyra piirkonnaüksus]]e pealinn
*[[Kernai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Kernavė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Kernavė vald|Kernavė valla]] halduskeskus
*[[Kernu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kerpen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]] [[Rhein-Erfti kreis]]is
*[[Kersalu]], [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kersleti]], [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] 
*[[Kerstovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Kerviai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]] 
*[[Kesennuma]], linn [[Jaapan]]is [[Miyagi prefektuur]]is
*[[Kesiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Keskküla (Lääne-Nigula)|Keskküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Keskküla (Märjamaa)|Keskküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kesswil]], [[küla]] ja [[vald]] [[Šveits]]is [[Thurgau kanton]]is [[Arboni ringkond|Arboni ringkonnas]]
*[[Keszthely]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]]
*[[Kestell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is
*[[Ķesterciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] 
*[[Kestla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Kesu (Lääne-Nigula)|Kesu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kesu (Märjamaa)|Kesu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] 
*[[Kesälahti]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Kesälahti vald|Kesälahti vallas]]
*[[Kez]], alevik [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Kezi rajoon]]i keskus
*[[Ķeži]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Kežmarok]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]]
*[[Kętrzyn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonna]] halduskeskus
*[[Ketterman]], asula [[USA]]s [[Lääne-Virginia]]s [[Pendletoni maakond (Lääne-Virginia)|Pendletoni maakonnas]]
*[[Ketūnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Keturvalakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Keturvalakiai vald|Keturvalakiai valla]] halduskeskus
*[[Kęty]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]]
*[[Keurboomstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Bitou vald|Bitou vallas]]
*[[Keuruu]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas
*[[Ķevieši]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]

==Kf==
*[[Kfar Sava]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]]

==Kh==
*[[Khadžaran]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]]
*[[Khān Yūnis]], linn [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is
*[[Khānābād]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kondūzi provints]]is 
*[[Khareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Khareli rajoon]]i keskus
*[[Kheda]], alev [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Kheda rajoon]]i keskus
*[[Khobulethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Khobulethi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kholm]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Samangāni provints]]i keskus
*[[Khor Angar]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Obocki piirkond|Obocki piirkonnas]]
*[[Khuthaisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s
*[[Khutsong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Khvoy]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaani provints]]is

==Ki==
*[[Kibaru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Ķibji]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]]
*[[Kibeküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kibena]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kibuna]], küla [[Harju_maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kibungo]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Ngoma ringkond|Ngoma ringkonna]] halduskeskus
*[[Kibura]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Ķīburi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]]
*[[Kibuye]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Karongi ringkond|Karongi ringkonnas]], Lääneprovintsi halduskeskus
*[[Kičevo]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Kičevo omavalitsus]]e keskus
*[[Kidal]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Kidali piirkond|Kidali piirkonna]] ja [[Kidali cercle|Kidali ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Kidd's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Ķidēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] 
*[[Kidise]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kiduliai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kiduliai vald|Kiduliai valla]] halduskeskus
*[[Ķieģeļceplis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Ķieģeļceplis (Suntaži vald)|Ķieģeļceplis]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Suntaži vald|Suntaži vallas]]
*[[Ķieģeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Kiel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Schleswig-Holstein]]i liidumaa pealinn
*[[Kielce]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonna]] ja [[Kielce maakond|Kielce maakonna]] keskus 
*[[Kierlikówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]]
*[[Kiernozia]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łowiczi maakond|Łowiczi maakonnas]], [[Kiernozia vald|Kiernozia valla]] halduskeskus
*[[Kieźliny]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] [[Dywity vald|Dywity vallas]]
*[[Kietlice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]]
*[[Kietrz]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]]
*[[Kifa]], linn [[Mauritaania]]s, [[Assaba]] provintsi keskus
*[[Kigali]], [[Rwanda]] [[pealinn]]
*[[Kigoma]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Kigoma piirkond|Kigoma piirkonna]] halduskeskus
*[[Ķiguļi]], küla [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Kihelkonna]], alevik [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kihlepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kihmla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Kiia]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kiideva]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Kiidjärve]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kiiev]], [[Ukraina]] [[pealinn]] 
*[[Kiilaspere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kiili]], alev [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kiili vald|Kiili valla]] keskus
*[[Kiini]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kiisa]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Kiisa (Põlva)|Kiisa]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kiisa (Tori)|Kiisa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Kiisa (Viljandi)|Kiisa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kiisamaa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kiiu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kiiu-Aabla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kikaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Ķīkciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Kikepera]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Kikkaoja]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kikół]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]], [[Kikółi vald|Kikółi valla]] halduskeskus
*[[Kikugawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Ķikuri]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Ķikuri (Ļaudona vald)|Ķikuri]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Kikwit]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Bandundu provints]]is
*[[Ķila]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Kildemaa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Kildinstroi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kola rajoon]]is
*[[Kildu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Kilgi (Lääneranna)|Kilgi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kilgi (Märjamaa)|Kilgi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kilija]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kilija rajoon]]i keskus
*[[Kilingi-Nõmme]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Ķilkas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] 
*[[Kilkís]], linn [[Kreeka]]s, [[Kilkísi piirkonnaüksus]]e ja [[Kilkísi vald|Kilkísi valla]] halduskeskus
*[[Kilksama]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Killarney]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Killinge]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Kilpisjärvi küla|Kilpisjärvi]], [[küla]] [[Soome]] [[Lapimaa lään]]i [[Lapi maakond|Lapi maakonna]] [[Enontekiö vald|Enontekiö valla]]
*[[Kiltsi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi küla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Ķimale]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Kimberley (Lõuna-Aafrika Vabariik)|Kimberley]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Põhja-Kapimaa]] provintsi halduskeskus
*[[Kiminiškė]], küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Kimovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kimovski rajoon]]i halduskeskus
*[[Kimrõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kimrõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ķimstnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Kindu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Maniema]] provintsi halduskeskus
*[[Kinel]], linn [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is, [[Kineli linnaringkond|Kineli linnaringkonna]] ja [[Kineli rajoon]]i halduskeskus
*[[Kinešma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is
*[[King William’s Town]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is
*[[Ķingas]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]]
*[[Kingissepp]] 
*[[Kingli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kingscote]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis
*[[Kingsey Falls]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Centre-du-Québec]]i halduspiirkonnas
*[[Kingsport]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee|Tennessee osariigis]]
*[[Kingston (Tennessee)|Kingston]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee|Tennessee osariigis]], [[Roane'i maakond|Roane'i maakonna]] halduskeskus
*[[Kingston]], [[Jamaica]] [[pealinn]]
*[[Kingstown]], [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinide]] pealinn
*[[Kingu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Ķinguti]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Kinkiai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Kinkiai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Kinksi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kinokawa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Wakayama prefektuur]]is
*[[Kinshasa]], [[Kongo DV]] [[pealinn]]
*[[Kintai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Kintai vald|Kintai valla]] keskus
*[[Kintamani]], [[küla]] [[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel 
*[[Ķipari]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]
*[[Ķipati]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]]
*[[Kiraste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kiraŭsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kiraŭski rajoon]]i halduskeskus
*[[Ķirbēni]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]]
*[[Ķirbiži]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Viļķene vald|Viļķene vallas]]
*[[Kirbla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kirbu (Valga)|Kirbu]], küla [[Valga maakond|Valga maakond]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Kirdalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Kirdonys]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė vallas]]
*[[Kirejevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kirejevski rajoon]]i halduskeskus
*[[Kirensk]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is, [[Kirenski rajoon]]i keskus.
*[[Kirikla küla|Kirikla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kirikuküla (Lääneranna)|Kirikuküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kirikuküla (Tõrva)|Kirikuküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Kirikuküla (Antsla)|Kirikuküla]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kirikumõisa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Kirikumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kirillov]], linn Venemaal Vologda oblastis, Kirillovi rajooni keskus
*[[Kirimäe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kiriši]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is, [[Kiriši rajoon]]i keskus
*[[Kiritu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kirivalla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kirivere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Kirjamo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]]
*[[Kirkai]], küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]]
*[[Kirkebygda (Våler)|Kirkebygda]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Våleri vald (Østfold)|Våleri valla]] keskus
*[[Kirkenes]], linn [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Sør-Varangeri]] valla keskus
*[[Kirkkonummi]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Lõuna-Soome lään]]is, [[Kirkkonummi vald|Kirkkonummi valla]] keskusasula
*[[Kirkland (Québec)|Kirkland]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[Kirkliai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Kirkūk]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonna]] keskus 
*[[Kirna (Lääne-Nigula)|Kirna]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kirna (Märjamaa)|Kirna]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kirnaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kepaliai vald|Kepaliai valla]] halduskeskus
*[[Kirov]], linn [[Venemaa]]l, [[Kirovi oblast]]i keskus
*[[Kirovgrad]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]i lõunaosas, [[Kirovgradi linnaringkond|Kirovgradi linnaringkonna]] keskus
*[[Kirovka (Kalõnivka rajoon)|Kirovka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*'''Kirovograd''', vaata [[#Kropõvnõtskõi|Kropõvnõtskõi]]
*[[Kirovo-Tšepetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is
*[[Kirovsk (Leningradi oblast)|Kirovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Kirovsk (Lugansk)|Kirovsk]], [[linn]] [[Ukraina]]l [[Luhanski oblast]]is
*[[Kirovske (Volnovahha rajoon)|Kirovske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is
*[[Kirs]], linn Venemaal [[Kirovi oblast]]is, [[Verhnekamski rajoon]]i keskus
*[[Kirsanov]], linn Venemaal [[Tambovi oblast]]is
*[[Kirschau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kirschau vald|Kirschau vallas]]
*[[Kiržatš]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Kiržatši rajoon]]i keskus
*[[Kiruma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kiruna]], [[linn]] Põhja-[[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Kiruna vald|Kiruna valla]] halduskeskus
*[[Kiruvere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kisangani]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsi]] halduskeskus
*[[Kisbér]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]], [[Kisbéri kreis]]i halduskeskus
*[[Kiseljak]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Kesk-Bosnia kanton]]is
*[[Kisielice]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Kiska]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kiskunfélegyháza]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]]
*[[Kiskunhalas]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]]
*[[Kisköre]], linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] [[Hevesi kreis]]is
*[[Kislovodsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s 
*[[Kíssamos]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel
*[[Kisseljovsk]], linn Venemaal [[Kemerovo oblast]]is
*[[Kistarcsa]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is
*[[Kistelek]], linn [[Ungari]]s [[Csongrád-Csanádi komitaat|Csongrád-Csanádi komitaadis]], [[Kisteleki kreis]]i halduskeskus
*[[Kisújszállás]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Karcagi kreis]]is
*[[Kisvárda]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], Mátészalka kreisi keskus
*[[Ķīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Ķīšupe 1]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Ķīšupe 2]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Kizel]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Kizeli linnaringkond|Kizeli linnaringkonna]] keskus
*[[Kiziljurt]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kiziljurti rajoon]]i keskus
*[[Kizljar]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kizljari rajoon]]i keskus
*[[Kita (Mali)|Kita]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]]
*[[Kitaakita]], linn Jaapanis [[Akita prefektuur]]is
*[[Kitakyūshū]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is 
*[[Kitale]], linn [[Keenia]]s, [[Trans Nzoia maakond|Trans Nzoia maakonna]] halduskeskus
*[[Kitchener]], linn [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is
*[[Kitee]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Kitsissuarsuit]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]]
*[[Kitsman]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Kitsmani rajoon]]i halduskeskus
*[[Kitzbühel]], [[linn]] [[Austria]]s [[Tirool]]is
*[[Kitzen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Kitzeni vald|Kitzeni vallas]]
*[[Kitzscher]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is
*[[Kittilä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]], [[Kittilä vald|Kittilä valla]] [[kirikuküla]]
*[[Kitwe]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Copperbelt]]i provintsis
*[[Kiudolova]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pureņi vald|Pureņi valla]] halduskeskus
*[[Kiuma]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], [[Põlva vald|Põlva vallas]] 
*[[Kiuruvesi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Kiuruvesi linn]]a keskus
*[[Kiuruvesi linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas
*[[Kivertsi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kivertsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Kivi-Vigala]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kiviküla (Haapsalu)|Kiviküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]  
*[[Kiviküla (Valga)|Kiviküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Kiviloo]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]]
*[[Kivilõppe]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kivitammi]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kiviõli]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]
*[[Kivyliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]]
*[[Kivyliai (Akmenė)|Kivyliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Kiwirrkurra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Kiyanza]], asula [[Burundi]]s [[Kirundo provints]]is
*[[Kiyose]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is

==Kj==
*[[Kjahta]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Kjahta rajoon]]i keskus
*[[Kjøpsvik]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Tysfjorden]]i idarannikul, [[Tysfjordi vald|Tysfjordi valla]] keskus

==Kl==
*[[Klaarstroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Kladno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Kladno ringkond|Kladno ringkonna]] keskus
*[[Kladovo]], linn [[Serbia]]s [[Bori ringkond|Bori ringkonnas]], [[Kladovo vald|Kladovo valla]] keskus
*[[Klagenfurt]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Kärnteni liidumaa]] pealinn 
*[[Klaipėda]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Klaišiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]]
*[[Klaišiai (Papilė vald)|Klaišiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Klāmaņi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]]
*[[Klāņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Klapkalnciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]]
*[[Klapmuts]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Klārmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Klaškina]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Klášterec nad Ohří]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Klazomenai]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Joonia]]s
*[[Klatovy]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonna]] halduskeskus
*[[Klaucēni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Klaudyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] [[Stare Babice vald|Stare Babice vallas]]
*[[Klausučiai]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Klausučiai vald|Klausučiai valla]] halduskeskus
*[[Kļavaisi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Klāvāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Kļavas]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]
*[[Klawer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Klecany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha idaringkond|Praha idaringkonnas]]
*[[Kleck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Klecki rajoon]]i keskus
*[[Kłecko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]]
*[[Kleczew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Kleinmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Kleivas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Kleivas (Jaunpiebalga vald)|Kleivas]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Kleivēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Kleķeri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Klekotõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Klementine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Klementowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]] [[Kurówi vald|Kurówi vallas]]
*[[Klemetsby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Lumparlandi vald|Lumparlandi valla]] keskus
*[[Klenica]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] [[Bojadła vald|Bojadła vallas]]
*[[Klerksdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Kleszczele]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]]
*[[Klētnieki (Mārsnēni vald)|Klētnieki]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Kličaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kličaŭ rajoon]]i halduskeskus
*[[Klidziņa]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Kliģene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]]
*[[Klikuszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Klimavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Klimavičy rajoon]]i halduskeskus
*[[Klimentine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Klimkovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Ostrava linnaringkond|Ostrava linnaringkonnas]]
*[[Klimontów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]]
*[[Klin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Klini rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Klinči]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Klingenthal]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is
*[[Klintaine]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Klintsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is
*[[Klipphausen (Bautzen)|Klipphausen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]]
*[[Klipplaat]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Klištšiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Klitenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Klitten]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is [[Boxbergi vald|Boxbergi vallas]]
*[[Klobouky u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Kłobuck]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonna]] halduskeskus
*[[Kłodawa]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]]
*[[Kłodne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]
*[[Kłodzko]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonna]] halduskeskus
*[[Klooga]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kloogaranna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kloostri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Klostere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Klosterneuburg]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Klovainiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is, [[Klovainiai vald|Klovainiai valla]] halduskeskus
*[[Kluczbork]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonna]] halduskeskus
*[[Kluczkowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Opole Lubelskie vald|Opole Lubelskie vallas]]
*[[Kluoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Zapyškise vald|Žapyškise valla]] halduskeskus
*[[Klwów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]], [[Klwówi vald|Klwówi valla]] halduskeskus
*[[Klõmivštšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is
*[[Klykoliai]] küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Klyšiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]

==Km==
*[[Kmiecin]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonnas]] [[Nowy Dwór Gdański vald|Nowy Dwór Gdański vallas]]

==Kn==
*[[Knabikai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]]
*[[Knežė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]]
*[[Knurów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]]
*[[Knysna]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Knyszyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Mońki maakond|Mońki maakonnas]]

==Ko==
*[[Kobalevõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Iršava rajoon]]is
*[[Kōbe]], linn [[Jaapan]]is, [[Hyōgo prefektuur]]i halduskeskus
*[[Kobela]], alevik [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kobeljakõ]], linn [[Poltava oblast]]is, [[Kobeljakõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Kobiór]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonnas]], [[Kobióri vald|Kobióri valla]] halduskeskus
*[[Koblenz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Kobra küla|Kobra]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]
*[[Kobru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kobruvere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Kobryn]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kobryni rajoon]]i keskus
*[[Kobõlnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Kobylin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]]
*[[Kobyłka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]]
*[[Kobylnica]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]], [[Kobylnica vald|Kobylnica valla]] halduskeskus.
*[[Kocēni]], asula [[Läti]]s, [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]] ja [[Kocēni vald|Kocēni valla]] keskus
*[[Kochanaŭ]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Tałačyni rajoon]]is
*[[Kochi]], [[linn]] [[India]]s [[Kerala]] osariigis [[Ernakulami ringkond|Ernakulami ringkonnas]]
*[[Kōchi]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kōchi prefektuur]]i keskus
*[[Kock]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]]
*[[Kočkares]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Kodaira]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Kodasoo]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kodavere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kodema]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is
*[[Kodeń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Kodeńi vald|Kodeńi valla]] halduskeskus
*[[Kodesmaa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kodila]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kodila-Metsküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kodinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Kežma rajoon]]i halduskeskus
*[[Kodõma]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kodõma rajoon]]i keskus
*[[Koekenaap]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Koela]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Koeri]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Koeru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Järva vald|Järva valla]] [[halduskeskus]]
*[[Koffiefontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Koffiekraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Kōfu]], linn [[Jaapan]]is, [[Yamanashi prefektuur]]i keskus
*[[Kogalõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l
*[[Koganei]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Kogula (Kärla)|Kogula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]]
*[[Koguva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Kohatu (Märjamaa)|Kohatu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kohatu (Saue)|Kohatu]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Koheri]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Kohhanivka (Lõpovetsi rajoon)|Kohhanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Kohila]], alev [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Kohila vald|Kohila valla]] keskus
*[[Kohma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is
*[[Kohren-Sahlis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is
*[[Kohtla]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Kohtla-Järve]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]
*[[Kohtla-Nõmme]], alev [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Kohtru]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Koidu (Saue)|Koidu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Koidu (Haapsalu)|Koidu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Koidu (Viljandi)|Koidu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Koiduküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Koiduvälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Koigi (Pöide)|Koigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Koigi (Rapla)|Koigi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Koigu (Otepää)|Koigu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Koigu (Antsla)|Koigu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Koikküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Koikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Koikse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Koila (Jõelähtme)|Koila]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Koingnaas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] [[Kamiesbergi vald|Kamiesbergi vallas]]
*[[Koipsi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Koipsi saar|Koipsi]] saarel
*[[Koitjärve]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Koiva (Valga)|Koiva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Koivaliina]], asula [[Läti]]s [[Alūksne rajoon]]is, [[Koivaliina vald|Koivaliina valla]] [[halduskeskus]]
*[[Kojastu]], küla [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] 
*[[Kojetín]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Kokāji]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Kokanurga]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kokapuze]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]]
*[[Kokari]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonna]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Kokaviidika]], küla [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] 
*[[Kokemäki linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Satakunta]] maakonnas
*[[Kokkola]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] 
*[[Koknese]], asula [[Läti]]s
*[[Kokopo]], [[linn]] [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Ida-Uus-Britannia]] provintsi halduskeskus
*[[Kokotów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]
*[[Kokre]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Koksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kokstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]]
*[[Koksvere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Koktebel]], küla [[Krimm]]i poolsaarel
*[[Kokuta]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kola]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kola rajoon]]i keskus
*[[Kołaczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]]
*[[Kolaņģi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]]
*[[Kolárovo]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Komárno ringkond|Komárno ringkonnas]]
*[[Kolberģis]],asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne valla]] halduskeskus
*[[Kołbiel]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Kołbieli vald|Kołbieli valla]] halduskeskus
*[[Kolbuszowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonna]] halduskeskus
*[[Kolding]], [[linn]] [[Taani]]s
*[[Kolga]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kolga-Aabla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kolga-Jaani]], alevik [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kolgaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kolgu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kolila]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Kolín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]]
*[[Kolka]], küla [[Läti]]s
*[[Kolkata]], linn [[India]]s, [[Lääne-Bengal]]i pealinn
*[[Kolkja]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kolli]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kollino]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kolno]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Kolno maakond|Kolno maakonna]] halduskeskus
*[[Koło]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Koło maakond|Koło maakonna]] halduskeskus
*[[Kologriv]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Kologrivi rajoon]]i keskus
*[[Kolokani]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kolokani cercle|Kolokani ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Kolomna]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kolomna rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kolomõja]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is
*[[Kolonowskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Koloskõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Starobeševe rajoon]]is
*[[Koloti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Kolotilovka]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Belgorodi oblast)|Krasnogvardeiskoje rajoonis]]
*[[Kolpaševo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is
*[[Kolpino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas
*[[Koltšanovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is
*[[Koltšugino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is
*[[Koltuši]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Kolu (Kose)|Kolu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kolu (Haapsalu)|Kolu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Koluszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]]
*[[Koluta]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluvere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kolwezi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Kolõndjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Tšortkivi rajoon]]is
*[[Kolõvan]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Kolõvani rajoon]]i halduskeskus
*[[Komádi]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Berettyóújfalu kreis]]is
*[[Komae]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Komaggas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Komańcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza valla]] halduskeskus
*[[Komani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonna]] halduskeskus
*[[Komargorod]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Komárno]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Komárno ringkond|Komárno ringkonna]] keskus
*[[Komarno (Ukraina)|Komarno]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Lvivi rajoon]]is
*[[Komárom]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]]
*[[Komarovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnaja linnarajoon]]is
*[[Komarówka Podlaska]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Komarówka Podlaska vald|Komarówka Podlaska valla]] halduskeskus
*[[Komatipoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Kombornia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Korczyna vald|Korczyna vallas]]
*[[Komga]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Komló]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]]
*[[Kommunar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is
*[[Komórki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]]
*[[Komotiní]], linn [[Kreeka]]s, [[Ida-Makedoonia ja Traakia piirkond|Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonna]] ja [[Rodope piirkonnaüksus]]e keskus
*[[Komprachcice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]], [[Komprachcice vald|Komprachcice valla]] halduskeskus
*[[Komsi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Komsomolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Komsomolski rajoon]]i keskus
*[[Komsomolsk Amuuri ääres]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s
*[[Konakovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Konakovo rajoon]]i keskus
*[[Kondoros]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Szarvasi kreis]]is
*[[Kondrovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Dzeržinski rajoon (Kaluga oblast)|Dzeržinski rajooni]] keskus
*[[Kondūz]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kondūzi provints]]i keskus
*[[Kongsberg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas
*[[Koniaków]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Istebna vald|Istebna vallas]]
*[[Konibodom]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]]
*[[Konice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]]
*[[Koniecpol]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]]
*[[Konin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Ķoniņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s
*[[Koniówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]]
*[[Konju]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Konjušivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Konnapere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] 
*[[Konojady]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] [[Jabłonowo Pomorskie vald|Jabłonowo Pomorskie vallas]]
*[[Konoša]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Konoša rajoon]]i keskus
*[[Konotop]], linn Ukrainas [[Sumõ oblast]]is, [[Konotopi rajoon]]i halduskeskus
*[[Konowały]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Końskie]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Końskie maakond|Końskie maakonna]] halduskeskus
*[[Końskowola]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Końskowola vald|Końskowola valla]] [[halduskeskus]]
*[[Konstancin-Jeziorna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]]
*[[Konstanz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Konstantinovsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Konstantinovski rajoon]]i keskus
*[[Konstantynów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]]
*[[Kontiolahti]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Kontiolahti vald|Kontiolahti valla]] [[kirikuküla]]
*[[Kontupohja]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjalas]], [[Kontupohja rajoon]]i keskus
*[[Konuvere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Koobassaare]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Koogimäe]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Koogiste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Koogu]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Kookla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Koonga]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kooperators]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi vallas]]
*[[Koorküla]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Koorvere]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Koosa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Koosalaane]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Kootsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Ķopas]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Kópavogur]], [[linn]] [[Island]]il
*[[Kopeisk]], linn Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Kopenhaagen]], [[Taani]] [[pealinn]]
*[[Koper]], linn [[Sloveenia]]s
*[[Kopidlno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Kopijivka (Illintsi rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is
*[[Kopijivka (Tultšõni rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is
*[[Koplitaguse]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]].
*[[Kopli (Leisi)|Kopli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kopli (Rae)|Kopli]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Kopmaņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Koporje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Koppelmaa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Koppies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]]
*[[Kopřivnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]]
*[[Koprivštica]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Koprivštica vald|Koprivštica valla]] keskus
*[[Koprzywnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]]
*[[Kopupļaides]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Kopõlõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is [[Poltava rajoon]]is
*[[Kopõstõrõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Kopõtšõntsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Gusjatõni rajoon]]is
*[[Kopyłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Horodło vald|Horodło vallas]]
*[[Kopyś]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is
*[[Kopytówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Brzeźnica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Brzeźnica vallas]]
*[[Korablino]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Korablino rajoon]]i keskus
*[[Korčula]], linn [[Horvaatia]]s [[Korčula saar]]el
*[[Kordona]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Litene vald|Litene vallas]]
*[[Korenevo]], alev Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Korenevo rajoon]]i keskus
*[[Korenovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Korenovski rajoon]]i keskus
*[[Korets]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Koretsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Korfantów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]]
*[[Korģene]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Korgõmõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Korijärve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Koringberg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Korjažma]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is
*[[Korju]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Korjukivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Korjukivka rajoon]]i keskus
*[[Korkuna]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Korneti]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna valla]] halduskeskus
*[[Kórnik]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Korolivka (Lõpovetsi rajoon)|Korolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Koroljov]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Koronowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]]
*[[Korosten]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Korostõšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Korostõšivi rajoon]]i keskus
*[[Korotša]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Korotša rajoon]]i halduskeskus
*[[Korsakov]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Korsakovi rajoon]]i keskus
*[[Korsze]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]]
*[[Korsun-Ševtšenkivskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Korsun-Ševtšenkivskõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Korzkiew]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]]
*[[Kortrijk]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is
*[[Koryčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]]
*[[Korycin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Korycini vald|Korycini valla]] halduskeskus
*[[Kos (linn)|Kos]], linn [[Kreeka]]s
*[[Kosa]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]]
*[[Kosai]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Kosava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivacevičy rajoon]]is
*[[Kościan]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kościani maakond|Kościani maakonna]] halduskeskus
*[[Kościelisko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Kościelisko vald|Kościelisko valla]] halduskeskus
*[[Kościerzyna]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kościerzyna maakond|Kościerzyna maakonna]] halduskeskus
*[[Kościuki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Kose]], on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose valla]] halduskeskus
*[[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]
*[[Kose (Võru vald)|Kose]], alevik [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Kose-Uuemõisa]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kosel]], asula [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Rendsburg-Eckernförde kreis]]is [[Schlei-Ostsee maakond|Schlei-Ostsee maakonnas]], [[Koseli vald|Koseli valla]] keskus
*[[Kosmolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]]
*[[Kosmonosy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]
*[[Kosova]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kosovo Polje]], linn [[Kosovo]]s
*[[Kosów Lacki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]]
*[[Kossakivka (Lõpovetsi rajoon)|Kossakivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Kossanove]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Kossiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kossivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Kosson]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is
*[[Kossów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Radkówi vald|Radkówi vallas]]
*[[Koszalin]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Koszarawa]], küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas, Koszarawa valla keskus 
*[[Koszyce]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]]
*[[Kostamus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]]
*[[Kostanaj]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kostanaj oblast]]i [[halduskeskus]] 
*[[Kostelec na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]]
*[[Kostelec nad Černými lesy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha idaringkond|Praha idaringkonnas]]
*[[Kostelec nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Kostelec nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]
*[[Koster (LAV)|Koster]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]], [[Kgetlengrivieri vald|Kgetlengrivieri valla]] halduskeskus
*[[Kosterjovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is
*[[Kostiranna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Kostivere]], alevik [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]
*[[Kostjantõnivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka rajoon]]i keskus
*[[Kostjantõnivka (Lõpovetsi rajoon)|Kostjantõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Kostopil]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Kostopili rajoon]]i halduskeskus
*[[Kostroma]], linn Venemaal
*[[Kostrzyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Kostrzyn nad Odrą]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Gorzów Wielkopolski maakond|Gorzów Wielkopolski maakonnas]]
*[[Kosu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Košas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Košice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s
*[[Košķele]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]]
*[[Košrags]], küla Lätis
*[[Košťany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Kozáni]], linn [[Kreeka|Kreekas]], [[Lääne-Makedoonia piirkond|Lääne-Makedoonia piirkonna]] ja [[Kozáni maakond|Kozáni maakonna]] keskus
*[[Kożany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]]
*[[Kozármisleny]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]] [[Pécsi kreis]]is
*[[Kozelsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Kozelski rajoon]]i keskus
*[[Koziegłowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonnas]]
*[[Kozienice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Kozienice maakond|Kozienice maakonna]] halduskeskus
*[[Kozienki]], küla[[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Kozienki külanõukogu]] halduskeskus
*[[Kozjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kozjatõni rajoon]]i keskus
*[[Kozlovka]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kozlovka rajoon]]i keskus
*[[Koźmin Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]]
*[[Koźminek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|	 Kaliszi maakonnas]], [[Koźmineki vald|Koźmineki valla]] halduskeskus
*[[Kozmodemjansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]], [[Mäemari rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Kozsola]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Kozubszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]], [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica valla]] halduskeskus
*[[Kożuchów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]]
*[[Kozõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Kozy (Poola)|Kozy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]], [[Kozy vald|Kozy valla]] halduskeskus
*[[Kožas]], küla Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]
*[[Kožiškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Kožlany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Põhja-Plzeňi ringkond|Põhja-Plzeňi ringkonnas]]
*[[Kožuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Kožõm]], alev [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]], [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]]
*[[Kota Kinabalu]], linn [[Malaisia]]s, [[Sabah]]i osariigi pealinn
*[[Kotań]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] [[Krempna vald|Krempna vallas]]
*[[Kotel]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonnas]]
*[[Kotelnikovo]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is, [[Kotelnikovo rajoon]]i halduskeskus
*[[Kotelnitš]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Kotelnitši rajoon]]i keskus
*[[Kotjužanõ (küla)|Kotjužanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Kotka (Kuusalu)|Kotka]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kotka linn]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas 
*[[Kotlas]], linn Venemaal
*[[Kotlopi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Kotlõ]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]]
*[[Kotor (Montenegro)|Kotor]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Kotori vald|Kotori valla]] keskus
*[[Kotorów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Werbkowice vald|Werbkowice vallas]]
*[[Kotovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is
*[[Kotškorata]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is
*[[Koúklia]], küla [[Küpros]]el Paphose ringkonnas
*[[Koupéla]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s, [[Kouritenga provints]]i halduskeskus
*[[Kouřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]
*[[Kourou]], linn [[Prantsuse Guajaana]]s
*[[Koutiala]], [[linn]] [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Koutiala cercle|Koutiala ''cercle'']]'i keskus
*[[Kouvola]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas 
*[[Kovdor]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kovdori rajoon]]i keskus
*[[Kovel]], linn Ukrainas [[Volõõnia oblast]]is
*[[Kovrov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is
*[[Kovõlkino]], Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]], Kovõlkino rajooni halduskeskus
*[[Kowal]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Kowale Oleckie]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olecko maakond|Olecko maakonnas]], [[Kowale Oleckie vald|Kowale Oleckie valla]] halduskeskus
*[[Kowalewo Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Golub-Dobrzyńi maakond|Golub-Dobrzyńi maakonnas]]
*[[Kowary]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]]

==Kr== 
*[[Kraaipan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Kraalhoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moses Kotane vald|Moses Kotane vallas]]
*[[Kraavi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Krâchéh]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Krâchéhi provints]]i keskus
*[[Krācnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Kradzes]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]]
*[[Kragujevac]], linn [[Serbia]]s, [[Šumadija ringkond|Šumadija ringkonna]] halduskeskus
*[[Krajenka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]]
*[[Krakės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Krakėse vald|Krakėse valla]] halduskeskus
*[[Krakės (Mosėdise vald)|Krakės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]]
*[[Krakiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Králíky]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Kraljevo]], linn [[Serbia]]s, [[Raška ringkond|Raška ringkonna]] halduskeskus
*[[Kralovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]
*[[Kráľovský Chlmec]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Trebišovi ringkond|Trebišovi ringkonnas]]
*[[Kralupy nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Králův Dvůr]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Berouni ringkond|Berouni ringkonnas]]
*[[Krampāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Krampji]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Kramsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Kramski vald|Kramski valla]] halduskeskus
*[[Kranciems]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]]
*[[Kranj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s
*[[Kranjska Gora]], asula [[Sloveenia]]s, [[Kranjska Gora vald|Kranjska Gora valla]] keskus
*[[Kranów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]]
*[[Kranshoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Kranskop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]]
*[[Krape]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Krape vald|Krape valla]] keskus
*[[Krapes muiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Krape vald|Krape vallas]]
*[[Krapkowice]], linn [[Poola]]s, [[Krapkowice maakond|Krapkowice maakonna]] ja [[Krapkowice vald|Krapkowice valla]] halduskeskus
*[[Krasiczyn]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krasiczyni vald|Krasiczyni valla]] halduskeskus
*[[Krāslava]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Krāslava rajoon]]i keskus 
*[[Kraslice]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Krásná Hora nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Krásná Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]]
*[[Krasnaje]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is
*[[Krasne (Krõžopili rajoon)|Krasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Krasne-Lasocice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]]
*[[Krasne Pole]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Markivka rajoon]]is
*[[Krásné Údolí]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Kraśniczyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Kraśniczyni vald|Kraśniczyni valla]] halduskeskus
*[[Kraśnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonna]] halduskeskus
*[[Krásno]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Krásno nad Kysucou]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Čadca ringkond|Čadca ringkonnas]]
*[[Krasnoarmeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Krasnoarmiiske (Novoazovski rajoon)|Krasnoarmiiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is
*[[Krasnobród]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]]
*[[Krasnodar]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnodari krai]] keskus
*[[Krasnodon]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Krasnodoni rajoon]]i keskus
*[[Krasnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Krasnogorski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Krasnohrad]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Krasnohradi rajoon]]i halduskeskus
*[[Krasnojarsk]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnojarski krai]] keskus
*[[Krasnokamensk]], linn [[Venemaa]]l [[Taga-Baikali krai]]s, [[Krasnokamenski rajoon]]i halduskeskus
*[[Krasnoperekopsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is
*[[Krasnoselkup]], küla Venemaal [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Krasnosielc]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]], [[Krasnosielci vald|Krasnosielci valla]] halduskeskus
*[[Krasnoslobodsk (Mordva)|Krasnoslobodsk]], linn Venemaal [[Mordva]]s
*[[Krasnozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi linnaringkond|Sergijev Possadi linnaringkonnas]]
*[[Krasnoturjinsk]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Krasnoufimsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Krasnoufimski linnaringkond|Krasnoufimski linnaringkonna]] keskus
*[[Krasnouralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Krasnouralski linnaringkond|Krasnouralski linnaringkonna]] keskus
*[[Krasnovišersk]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Krasnovišerski rajoon]]i halduskeskus
*[[Krasnõi Bor]], linnatüüpi asula [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Krasnõi Holm]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Krasnõi Holmi rajoon]]i keskus
*[[Krasnõi Jar]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Krasnoarmiiski rajoon]]is
*[[Krasnõi Kut]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Krasnõi Kuti rajoon]]i halduskeskus
*[[Krasnõi Lutš]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Krasnõi Lutš (Pihkva oblast)|Krasnõi Lutš]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Bežanitsõ rajoon]]is
*[[Krasnõi Lõman]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Krasnõi Lõmani rajoon]]i halduskeskus
*[[Krasnõi Oktjabr (Belgorodi oblast)|Krasnõi Oktjabr]], küla [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Belgorodi rajoon]]is
*[[Krasnõi Partizan]], [[küla]] Ukrainas [[Donetski oblast]]is
*[[Krasnõi Sulin]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Krasnõi Sulini rajoon]]i keskus
*[[Krasny Bierah]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is [[Krasny Bierahi külanõukogu]] halduskeskus
*[[Krasnystaw]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonna]] keskus
*[[Krassavino]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Veliki Ustjugi rajoon]]is
*[[Krassikovštšina]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is [[Serjodka vald|Serjodka vallas]]
*[[Krassõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Krassõlivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Krasti]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]]
*[[Kražiai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kražiai vald|Kražiai valla]] halduskeskus
*[[Kražiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Kraujas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Kraujeļmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Kraujveideres]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Kraukļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Kraukļi (Cesvaine vald)|Kraukļi]], [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Krauszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Kravaře]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]]
*[[Kravažas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Krefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Krei]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Krekenava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Krekenava vald|Krekenava valla]] halduskeskus
*[[Kremenets]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Kremenetsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Krementšuk]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Krementšuki rajoon]]i keskus
*[[Kreminna (küla)|Kreminna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is [[Gorodoki rajoon (Hmelnõtskõi oblast)|Gorodoki rajoonis]]
*[[Kreminne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Kremjonki]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Žukovi rajoon]]is
*[[Kremnica]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Žiar nad Hronomi ringkond|Žiar nad Hronomi ringkonnas]]
*[[Krempna]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Krempna vald|Krempna valla]] halduskeskus
*[[Krems an der Donau]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Krepšēni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Kresttsõ]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Kresttsõ rajoon]]i keskus
*[[Kretinga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is
*[[Kretingalė]], [[alev]] Leedus [[Klaipėda rajoon]]is
*[[Kriaunos]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kriaunose vald|Kriaunose valla]] halduskeskus
*[[Kriel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] 
*[[Kriemeļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Kriepaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]]
*[[Krievbirze]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Krievbūdas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zirase vald|Zirase vallas]]
*[[Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Krievciems (Aiviekste vald)|Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Krievciems (Turlava vald)|Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Krievēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Krieviņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Krievlauki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Krievragciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]]
*[[Krikliniai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is [[Pumpėnai vald|Pumpėnai vallas]]
*[[Krimūnas]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Krimūnase vald|Krimūnase valla]] halduskeskus
*[[Krinčinas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Krinčinase vald|Krinčinase valla]] halduskeskus
*[[Kriokliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Kristakrogs]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Kristceļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Kristiansand]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vest-Agder]]i maakonna [[halduskeskus]]
*[[Kristianstad]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] keskus
*[[Kristiansund]]
*[[Kristinestad]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas 
*[[Krišjāņi]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Krišjāņi vald|Krišjāņi valla]] halduskeskus
*[[Kriukai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kriukai vald|Kriukai valla]] halduskeskus
*[[Kriūkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kriūkai vald|Kriūkai valla]] halduskeskus
*[[Krīvi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]
*[[Krk]], linn [[Horvaatia]]s
*[[Krnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Krobia]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]]
*[[Krodzinieki]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Laubere vald|Laubere vallas]]
*[[Krogaskols]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Krogsils]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Krogzemji]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Krokees]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Lakoonia piirkonnaüksus]]es [[Evrótase vald|Evrótase vallas]]
*[[Krokialaukis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Krokialaukise vald|Krokialaukise valla]] halduskeskus
*[[Krolevets]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Kroměříž]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonna]] halduskeskus
*[[Krompachy]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Spišská Nová Vesi ringkond|Spišská Nová Vesi ringkonnas]]
*[[Kroņauce]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]]
*[[Krŏng Kaôh Kŏng]], asula [[Kambodža]]s
*[[Kroņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Kroņmuiža (Dzelzava vald)|Kroņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Kroņrenda]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]]
*[[Kroondal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Kroonlinn]], linn [[Venemaa]]l
*[[Kroonstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]]
*[[Kropotkin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Kropõvnõtskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Kirovogradi oblast]]i ja [[Kirovogradi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Krościenko nad Dunajcem]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Krościenko nad Dunajcemi vald|Krościenko nad Dunajcemi valla]] halduskeskus
*[[Krosna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Krosna vald|Krosna valla]] halduskeskus
*[[Krośniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Kutno maakond|Kutno maakonnas]]
*[[Krosno]], linn Poolas [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Krosno maakond|Krosno maakonna]] halduskeskus
*[[Krosno Odrzańskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Krosno Odrzańskie maakond|Krosno Odrzańskie maakonna]] halduskeskus
*[[Krostitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Krostitzi vald|Krostitzi vallas]]
*[[Krotoszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonna]] halduskeskus
*[[Krzanowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]]
*[[Krzepice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonnas]]
*[[Krzeszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Krzyż Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]]
*[[Krzywcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krzywcza vald|Krzywcza valla]] halduskeskus
*[[Krzywiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]]
*[[Krzywowierzba]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Włodawa maakond|Włodawa maakonnas]] [[Wyryki vald|Wyryki vallas]]
*[[Kruciai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Krugersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Kruhłaje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kruhłaje rajoon]]i halduskeskus
*[[Kruklanki]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonna]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]], [[Kruklanki vald|Kruklanki valla]] halduskeskus
*[[Krūklanti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Kruklin]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]] [[Giżycko vald|Giżycko vallas]]
*[[Krulaŭščyna]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is, [[Krulaŭščyna külanõukogu]] keskus
*[[Krūmēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Krundiküla]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Kruonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Kruonise vald|Kruonise valla]] halduskeskus
*[[Kruopiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Kruopiai vald|Kruopiai valla]] halduskeskus
*[[Kruopiai (Barstyčiai vald)|Kruopiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Barstyčiai vald|Barstyčiai vallas]]
*[[Krupina]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]], [[Krupina ringkond|Krupina ringkonna]] halduskeskus
*[[Krupka]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Krupmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Krupniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Krupp]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Krupi vald|Krupi valla]] keskus
*[[Krūsāri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]]
*[[Krusāta]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]]
*[[Kruszwica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]]
*[[Krustakrogs]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Krustiņi]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]
*[[Krustkalni]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Kruševac]], linn [[Serbia]]s, [[Rasina ringkond|Rasina ringkonna]] halduskeskus
*[[Krūzes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Krūte]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]]
*[[Kruti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Krõmsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Krõmski rajoon]]i keskus 
*[[Krõmske (Luhanski oblast)|Krõmske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Krõštšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is
*[[Krõvõi Rig]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Krõvõi Rigi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Krüüdneri]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]]
*[[Kryłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Mircze vald|Mircze vallas]]
*[[Krynica Morska]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonnas]]
*[[Krynica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]]
*[[Krynki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]]
*[[Kryry]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]]
*[[Kryvičy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is

==Ks==
*[[Książ Wielki]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Miechówi maakond|Miechówi maakonnas]], [[Książ Wielki vald|Książ Wielki valla]] halduskeskus
*[[Książ Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]]
*[[Książniczki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]]
*[[Księże Kopacze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]]
*[[Księżpol]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Księżpoli vald|Księżpoli valla]] halduskeskus
*[[Księżyno]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]]
*[[Księte]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] [[Świedziebnia vald|Świedziebnia vallas]]
*[[Kstovo]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Kstovo rajoon]]i keskus

==Ku== 
*[[Kuala Lumpur]], [[Malaisia]] [[pealinn]]
*[[Kubas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Kubiliškė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Kubinka]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Kuboes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Kubuliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Kubschütz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kubschützi vald|Kubschützi vallas]]
*[[Kuching]], linn [[Malaisia]]s [[Sarawak|Sarawaki osariigis]]
*[[Kučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kučiūnai vald|Kučiūnai valla]] halduskeskus
*[[Kudani]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kudinava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Kudjape]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Kudirkos Naumiestis]], linn [[Leedu]] [[Šakiai rajoon]]is
*[[Kudjape]], alevik Saaremaal [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kudowa-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Kūdra (Smārde vald)|Kūdra]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Kūdra (Aizpute vald)|Kūdra]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]]
*[[Kudrovo]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Kudruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Kūdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Kudõmkar]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Permikomi ringkond|Permikomi ringkonna]] keskus
*[[Kuflew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Mrozy vald|Mrozy vallas]]
*[[Kufstein]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal
*[[Kugalepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Ķūģi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Ķūģi (Aiviekste vald)|Ķūģi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Kugiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Kuhhari]], küla [[Kiievi oblast]]i [[Võšhorodi rajoon]]is
*[[Kuhjavere]], küla [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]
*[[Kuhmo]], asula [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Kuhmo linn]]a keskus
*[[Kuhmo linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]]
*[[Kuhu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kuiaru]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Kuiavere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Kuibõšev]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is
*[[Kuie]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kuigatsi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kuijõe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]]
*[[Kuiķule]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Kuimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] 
*[[Kuisiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Kuiste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kuivajõe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kukavka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ķūķciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Kuke (Lääne-Nigula)|Kuke]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kuke (Lääneranna)|Kuke]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kukečiai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kukečiai vald|Kukečiai valla]] halduskeskus
*[[Kukepala]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kukësi]], linn [[Albaania]]s, [[Kukësi maakond|Kukësi maakonna]] ja [[Kukësi ringkond|Kukësi ringkonna]] keskus
*[[Ķūķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Kukiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Kukkusi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is [[Bolšoi Lutski vald|Bolšoi Lutski vallas]]
*[[Kukmor]], linn Venemaal [[Tatarstan]]is
*[[Kūkoji]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Kukruse]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Kuksinė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Kuktiškės]], on alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Kuktiškėse vald|Kuktiškėse valla]] halduskeskus
*[[Kuku]], küla [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] 
*[[Kukulõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Kukuryki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Terespoli vald|Terespoli vallas]]
*[[Kulai I]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Kulai II]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Kulaliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Notėnai vald|Notėnai vallas]]
*[[Kulautuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kulautuva vald|Kulautuva valla]] halduskeskus
*[[Kuldīga]], [[linn]] [[Läti]]s
*[[Ķūļciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]]
*[[Kuldre]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kulebaki]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, Kulebaki linnaringkonna halduskeskus
*[[Kulešiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Kuliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is
*[[Kulisko]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon|Petseri rajoonis]]
*[[Kuļķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Kulla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Kullamaa]], küla [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kullametsa]], küla [[Läänemaa]]l [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]].
*[[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Kullenga]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kulli (Raasiku)|Kulli]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]]
*[[Kulli (Lääneranna)|Kulli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kulli (Tõrva)|Kulli]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Kulna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kulob]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]]
*[[Kulotino]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is
*[[Kulp (linn)|Kulp]], [[linn]] [[Armeenia]]s 
*[[Kulšėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Kūlupėnai]], küla Leedus [[Kretinga rajoon]]is, [[Kūlupėnai vald|Kūlupėnai valla]] halduskeskus
*[[Kuluse]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kulva]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Kulva vald|Kulva valla]] halduskeskus
*[[Kulõga]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Kumamoto]], linn [[Jaapan]]is, [[Kumamoto prefektuur]]i keskus
*[[Kumanovo]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Kumanovo omavalitsus]]e keskus
*[[Kumasi]], [[linn]] [[Ghana]]s, [[Ashanti]] piirkonna halduskeskus
*[[Kumbor]], asula [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]]
*[[Kumertau]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]i Vabariigis
*[[Kumlinge]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Kumlinge vald|Kumlinge vallas]]
*[[Kumma]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kumna]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Kumpani]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Ķunci]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]].
*[[Kunči]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]]
*[[Kunda]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]
*[[Kundi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele vallas]]
*[[Kundiawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Chimbu provints]]i halduskeskus
*[[Kundrati]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]]
*[[Kundziņi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]]
*[[Kunģēļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Kungi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Kunhegyes]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]], [[Kunhegyesi kreis]]i keskus
*[[Kunila]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kuninga (Põhja-Sakala)|Kuninga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Kunisaki]], linn [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is
*[[Kunitachi]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Kunja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Kunja rajoon]]i keskus
*[[Kunka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Kunkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Kunming Shi]], [[ringkonnaõigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnan]]i provintsis
*[[Kungsbacka]], linn [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is, [[Kungsbacka vald|Kungsbacka valla]] keskus
*[[Kungsängen]], asula [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Upplands-Bro vald|Upplands-Bro valla]] halduskeskus
*[[Kuninguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kunovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]
*[[Kunów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]]
*[[Kunszentmárton]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]], [[Kunszentmártoni kreis]]i keskus
*[[Kunszentmiklós]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]], [[Kunszentmiklósi kreis]]i halduskeskus
*[[Kunsu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kunštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Kunõtše]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Kuodžiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Kuopio]], linn Soomes
*[[Kupiatycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]]
*[[Kupino]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Kupino rajoon]]i halduskeskus
*[[Kupiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Kupiškise rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Kupjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Kupjanski rajoon]]i halduskeskus
*[[Kuprava]], küla [[Läti]]s, [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Kuprava vald|Kuprava valla]] keskus
*[[Kupu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kurahhove]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is
*[[Kuraniec]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Vilejka rajoon]]is [[Kuranieci külanõukogu]]s
*[[Kuraž]], küla [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is [[Ostrogi rajoon]]is
*[[Kurayoshi]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is
*[[Ķurbe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]]
*[[Ķurbēni]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]]
*[[Kure]], linn [[Jaapan]]is [[Hiroshima prefektuur]]is
*[[Kureika]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Kureküla]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]
*[[Kuremaa]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Kurena]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] 
*[[Kurese]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kuressaare]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Kuressaare küla|Kuressaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kurevere (Kihelkonna)|Kurevere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kurevere (Kiili)|Kurevere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Kurevere (Lääne-Nigula)|Kurevere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kurevere (Märjamaa)|Kurevere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kurevere (Otepää)|Kurevere]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kurgan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kurgani oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Kurganinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Kurganinski rajoon]]i keskus
*[[Kurgja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Kurgla]], [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]]
*[[Kurgolovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Kurgonteppa]], linn [[Tadžikistan]]is, [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajeti]] keskus
*[[Kurilsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Kuriili rajoon]]i keskus
*[[Kuřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]]
*[[Kurkijoki]], asula [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[Lahdenpohja rajoon]]is, [[Kurkijoki maaomavalitsus]]e halduskeskus
*[[Kurkliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Kurkliai vald|Kurkliai valla]] halduskeskus
*[[Kurkse]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kurlovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Guss-Hrustalnõi rajoon]]is
*[[Kurmaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Kurmāle]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]]
*[[Kurmi (Dzērbene vald)|Kurmi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Kurmi (Liezēre vald)|Kurmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Kurmji]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ķurmrags]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Kurna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Kurna (Viru-Nigula)|Kurna]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Kurna (Kubuli)|Kurna]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Kubuli vald|Kubuli valla]] halduskeskus
*[[Kurnuvere]], küla [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]
*[[Kuroishi]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is 
*[[Kurozwęki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] [[Staszówi vald|Staszówi vallas]]
*[[Kurovitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is
*[[Kurovskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Kurów]], linn Poolas [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Kurówi vald|Kurówi valla]] halduskeskus
*[[Kursakciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Kursi (Kuusalu)|Kursi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kursi (Tapa)|Kursi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kursīši]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]], [[Kursīši vald|Kursīši valla]] halduskeskus
*[[Kursk]], linn Venemaal
*[[Kursõkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is [[Radõvlivi rajoon]]is
*[[Kuršėnai]], linn [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is
*[[Kurši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Ķurši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Kurzelów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Włoszczowa vald|Włoszczowa vallas]]
*[[Ķurzēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Kurzętnik]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Nowe Miasto Lubawskie maakond|Nowe Miasto Lubawskie maakonnas]], [[Kurzętniki vald|Kurzętniki valla]] halduskeskus
*[[Kurtamõš]], linn [[Venemaa]]l [[Kurgani oblast]]is, [[Kurtamõši rajoon]]i halduskeskus
*[[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Kurtna (Saku)|Kurtna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Kurtšatov]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Kurtšatovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Kurtuvėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]]
*[[Kuru (Tapa)|Kuru]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kuruman]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonna]] halduskeskus
*[[Kurume]], linn [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is
*[[Kuruš]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Dokuzpara rajoon]]is
*[[Kusa]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Arona vald|Arona valla]] halduskeskus
*[[Kusai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]]
*[[Kustja]], küla [[Harju_maakond|Harju maamaakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Kušķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Kušlėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]]
*[[Kušļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Kuštšovskaja]], [[staniitsa]] Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Kuštšovskaja rajoon]]i keskus
*[[Kušva]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]i keskosas, [[Kušva linnaringkond|Kušva linnaringkonna]] keskus
*[[Kuzmolovski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Kuznetsk]], linn [[Penza oblast]]is
*[[Kuźnia Raciborska]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]]
*[[Kuženkino]], alev [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Bologoje rajoon]]is
*[[Kužiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kužiai vald|Kužiai valla]] halduskeskus
*[[Kutná Hora]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonna]] halduskeskus
*[[Kutno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Kutno maakond|Kutno maakonna]] halduskeskus
*[[Kuudeküla]], on küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kuumi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Kuusalu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kuusalu vald|Kuusalu valla]] halduskeskus
*[[Kuusalu küla|Kuusalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kuusamo]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas 
*[[Kuusankoski]], endine [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kouvola linn]]as
*[[Kuusemäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]].
*[[Kuusiku]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kuusiku-Nõmme]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kuvandõk]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Kuvandõki linnaringkond|Kuvandõki linnaringkonna]] ja [[Kuvandõki rajooni]] halduskeskus
*[[Kuvšinovo]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kuvšinovo rajoon]]i keskus
*[[Kuwana]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is

==Kv==
*[[Kvareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Kvareli rajoon]]i keskus
*[[Kvėdarna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kvėdarna vald|Kvėdarna valla]] halduskeskus
*[[Kviečlaukis]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]

==Kw==
*[[Kwaczała]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] [[Alwernia vald|Alwernia vallas]]
*[[KwaDukuza]] (varem Stanger), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Kwaggafontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Thembisile Hani vald|Thembisile Hani vallas]]
*[[KwaGuqa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]]
*[[KwaMhlanga]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is
*[[Kwaśniów Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]]
*[[KwaThema]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Kwiatoń]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Kwidzyn]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonna]] halduskeskus
*[[Kwieciszewo]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] [[Mogilno vald|Mogilno vallas]]
*[[Kwików]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]]

==Kõ==
*[[Kõdrassivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Kõera]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kõidama]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] 
*[[Kõiguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kõima (Lääneranna)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kõima (Pärnu)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kõinastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kõivu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Kõjanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Kõlbi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Kõljala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kõmmaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kõmsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kõnnu (Räpina)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]
*[[Kõnnu (Jõgeva)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]]
*[[Kõo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Kõpsta]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Kõpu]], alevik [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Kõpu (Pärnu)|Kõpu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kõputše]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Kõrbja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kõrgessaare]], alevik [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Kõrgu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Kõriska]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kõrkvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kõrsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Kõrtsuotsa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kõrveküla]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] keskus
*[[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Kõrvenurga]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kõrvetaguse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kõštõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Kõšõn]], küla [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Olevski rajoon]]is
*[[Kõzõl]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Kõzõlkõja]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is
*[[Kõzõlorda]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kõzõlorda oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Kõzõl-Suu]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is
*[[Kõue]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Kõvaküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Kõvatšivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is
*[[Kõveri]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]

==Kä==
*[[Käbiküla (Kehtna)|Käbiküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Käbiküla (Märjamaa)|Käbiküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Käesalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Kähri (Põlva)|Kähri]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kähri (Otepää)|Kähri]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Kähu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Käina]], alevik [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Kälviä]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]] [[Kokkola linn]]as
*[[Kämara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Kännuküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]].
*[[Käo (Elva)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]
*[[Käo (Laimjala)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Käpla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Kärasi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Käravete]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]]
*[[Kärbla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Kärbu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Kärde]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] 
*[[Kärdla]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Kärdu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Kärevere (Põhja-Sakala)|Kärevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Käriselja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Kärkkäiskylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]], [[Konnevesi vald|Konnevesi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Kärla]], alevik [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kärneri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Kärpla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Kärsa (Põlva)|Kärsa]], küla [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Kärstna]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Kärsu]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Käru alevik|Käru]], alevik [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]]
*[[Käru (Lääneranna)|Käru]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Käärdi]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]
*[[Käärikmäe]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Kääriku]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]

==Kö==
*[[Kökdžanggak]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is
*[[Kökšetau]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Akmola oblast]]i keskus
*[[Köln]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Köneürgenç]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]]
*[[Königsbrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Königswalde]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Königswalde vald|Königswalde valla]] keskus
*[[Königswartha]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Königswartha vald|Königswartha vallas]]
*[[Köniz]], linn ja vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Bern-Mittellandi piirkond|Bern-Mittellandi piirkonnas]]
*[[Körmend]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Körmendi kreis]]i keskus
*[[Körösladány]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Szeghalomi kreis]]is
*[[Kööna]], asula [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]], [[Ķoņi vald|Ķoņi valla]] halduskeskus

==Kü==
*[[Kübassaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Kübassaare poolsaar]]el [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Küdema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Külitse]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Külmaallika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Kütke]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]

==Ky==
*[[Kybartai]], linn [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is
*[[Kyjov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]
*[[Kylemore]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Kymi]], endine küla [[Soome]]s [[Kymi vald|Kymi vallas]], praegu [[Kotka linn]]a osa
*[[Kynšperk nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Kyōto]]
*[[Kyrenia]], linn [[Küpros]]el, [[Kyrenia ringkond|Kyrenia ringkonna]] keskus, ''de facto'' [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] osa 
*[[Kysucké Nové Mesto]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]], [[Kysucké Nové Mesto ringkond|Kysucké Nové Mesto ringkonna]] halduskeskus
*[[Kyšiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Kyzikos]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Müüsia]]s
*[[Kýthira]], küla [[Kreeka]]s

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>2bad78syi6mladu6m4xn06dfl27dqe9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thutmosis III</title>
    <ns>0</ns>
    <id>55177</id>
    <revision>
      <id>7169056</id>
      <parentid>6804913</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:54:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3931" sha1="lbh5w2hmvyt5vfymw69cul2o2q6tz35" xml:space="preserve">{{vaaraonimi
|align=right|nimi=Thutmosis III
|sünninimi=Thutmosis|shiero=&lt;hiero&gt;G26-F31-S29&lt;/hiero&gt;|stähendus=Thot sündis&lt;br&gt;
|valitsejanimi=Menheperra|vhiero=&lt;hiero&gt;N5-Y5-L1&lt;/hiero&gt;|vtähendus=Jääv on Ra taasteke}}
[[Pilt:Egypt Queen Pharaoh Hatshepsut statue.jpg|thumb|Thutmosis III kuju Kairos]]
'''Thutmosis III''' oli [[Vana-Egiptus]]e [[18. dünastia]] 6. [[vaarao]]. Ta valitses aastatel 1479–1425 eKr.
 
Thutmosis III oli [[Thutmosis II]] poeg. Thutmosis II oli nõrga tervisega ja suri umbes 30-aastaselt pärast 13–14 aastat kestnud valitsusaega. Tal oli kaks last: oma peanaise [[Hatšepsut]]iga tütar [[Neferure]] ja liignaise [[Iset]]iga poeg Thutmosis III.

Pärast isa surma sai vaaraoks Thutmosis III ja [[regent|regendiks]] Hatšepsut, sest lapsed olid valitsemiseks alles liiga väikesed. Hatšepsut oli 22 aasta jooksul sisuline Egiptuse valitseja. Kuigi Hatšepsut ei seadnud kahtluse alla seda, et Thutmosis III on vaarao, ei olnud Thutmosisel riigiasjades suurt sõnaõigust. Korduvalt juhtus, et üritustel, kus oli vaja täita kuninga ja kuninganna roll, esines kuningana Hatšepsut, aga kuningannana tema tütar Nefenure.

Thutmosis III sai võimule alles pärast Hatšepsuti surma. Thutmosis valitses Egiptust 53 aastat 10 kuud ja 26 päeva, aga kui maha arvata aeg, mil sisuliselt valitses riiki Hatšepsut, siis ikkagi üle 30 aasta.

Thutmosis laiendas riiki [[sõda]]de abil. Ta korraldas 20 aasta jooksul 15 sõjakäiku ja vallutas suurema osa [[Lähis-Ida]]st. Ta oli ühtlasi esimene vaarao pärast [[Thutmosis I]]-t, kes ületas [[Eufrat]]i. Tema riik ulatus Lõuna-[[Süüria]]st üle [[Kaanan]]i [[Nuubia]]sse, kuhu ta tegi oma viimase vallutusretke.

Thutmosist peetakse sõjaliseks geeniuseks ja teda on võrreldud [[Napoleon]]iga. Väidetavalt vallutas ta kokku 350 [[linn]]a. Ta kasutas selleks strateegiat, mis sobib niisuguste maade vallutamiseks, kus ei osutata tsentraliseeritud, riiklikku vastupanu. Ta vallutas mingi piirkonna linnad ükshaaval, alustades kõige nõrgematest.

Ülevaate Thutmosise sõjalistest võitudest annab [[Karnak]]is oleva [[Amon]]i templi peakambri sisesein. Nende jäädvustamisele aitas kaasa see, et kuninglik kirjutaja Thanuny oli ühtlasi väepealik ja osales sõjakäikudel.

Tollal oli kombeks, et vaarao abiellub oma õega, ja see tähendaks, et Thutmosis abiellus Neferurega, kes oleks olnud tema peanaine. Siiski pole see kindel. Ei ole teada isegi see, kas Neferure elas oma emast kauem. On oletatud, et elas ja et ta oli Thutmosis III esmasündinud poja [[Amenemhat (prints)|Amenemhati]] ema. Nähtavasti ei saanud Thutmosis ja Neferure hästi läbi, sest pärast Neferure surma püüdis Thutmosis temast mälestust hävitada, kõrvaldades tema nime paljudest kohtadest, kuhu see oli kirjutatud, või asendades oma (järgmise?) peanaise [[Satiah]]i nimega. On võimalik, et Satiah oligi Amenemhati ema, nagu raidkirjad väidavad.

Satiahi ema oli kuninglik [[amm]] [[Ipu]]. Pole teada, kas Ipu oli ka Thutmosis III amm. Satiah elas kauem kui Neferure, aga mitte nii kaua kui Thutmosis, ja peale Amenemhati tal rohkem lapsi polnud. Satiah ja Amenemhat surid ajaliselt väikese vahega.

Pärast Satiahi surma sai Thutmosise uueks peanaiseks [[Meritre-Hatšepsut]], kes oli kõrgest soost: tema ema oli ülempreestrinna [[Hui (preestrinna)|Hui]]. Meritre-Hatšepsut tõi ilmale kuus last: kaks poega ja neli tütart. Vanim poeg oli [[Amenhotep II]], kes pärast Thutmosise surma päris trooni. Teised lapsed olid poeg Menkheperre ning tütred Nebetiunet, Meritamon, veel üks Meritamon ja Iset. Iset oli teistest noorem, sest seinamaalidel on ta kujutatud teistest väiksemana.

Thutmosis III haud asub [[Kuningate org|Kuningate orus]] (KV34), tema [[muumia]] asub [[Kairo muuseum]]is.

[[Kategooria:18. dünastia vaaraod]]
[[Kategooria:Sündinud 15. sajandil eKr]]
[[Kategooria:Surnud 15. sajandil eKr]]

{{Commons|Category:Thutmosis III}}</text>
      <sha1>lbh5w2hmvyt5vfymw69cul2o2q6tz35</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Albert Kivikas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56095</id>
    <revision>
      <id>7169065</id>
      <parentid>6946361</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:21:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26659" sha1="tjmagysehj84nhoqb4rqdei5l5n3aye" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Kirjanik
| Nimi             = Albert Kivikas
| Pilt             = Albert Kivikas.jpg
| Pildi_suurus     = 200px
| Pildi_skaleering = 
| Pildiallkiri     = Albert Kivikas 1930. aastatel
| Alt_tekst        = 
&lt;!--                       --&gt;
| Sünninimi        = 
| Sünniaeg         = 18. jaanuar 1898
| Sünnikoht        = [[Suure-Jaani]] 
| Surmaaeg         = &lt;!-- kujul {{Surmaaeg ja vanus|surmaaasta|kuu|päev|sünniaasta|kuu|päev}} --&gt; {{Surmaaeg ja vanus|1978|5|19|1898|1|18}}
| Surmakoht        = [[Lund]], [[Skåne lään]], Rootsi
| Puhkepaik        = 
| Pseudonüüm       = A. Pedajas, Mart Karus
| Rahvus           = eestlane
| Kodakondsus      = Eesti
| Haridus          = {{Lihtloend|
* [[Reegoldi vallakool]]
* [[Vastemõisa ministeeriumikool]]
* [[Andres Kamseni kaubanduskool]]
* [[Tartu kommertskool]]
}}
| Alma_mater       = 
| Elukutse         = kirjanik, ajakirjanik, dramaturg
| Žanr             = 
| Kirjandusvool    = 
| Tuntud teoseid   = &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;
| Tunnustused      = 
| Tegutsemisaastad = 
&lt;!--                       --&gt;
| Abikaasa         =
| Elukaaslane      = 
| Lapsed           = Tiit, Peep, [[Tõive Kivikas|Tõive]], Uldenagu ja Ihameel
| Sugulased        = 
&lt;!--                       --&gt;
| Allkiri          = &lt;!-- kujul Näide.svg --&gt;
| Koduleht         = &lt;!-- kujul {{URL|näide.ee}} --&gt;
| Portaal          = ✓
}}
'''Albert Kivikas''' ([[18. jaanuar]] [[1898]] [[Suure-Jaani]] – [[19. mai]] [[1978]] [[Lund]]) oli [[eestlased|eesti]] kirjanik ja ajakirjanik. Nooruses kasutas ta ka [[pseudonüüm]]e '''A. Pedajas''' ja '''Mart Karus'''.

Tema tuntuim teos on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]-teemaline romaan &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;.

==Elulugu==
===Lapsepõlv ja noorus===

Albert Kivikas sündis [[Viljandimaa]]l Suure-Jaani alevikus (Suure-Jaani koguduse sünnimeetrikas on tema sünnikohaks märgitud &quot;Taevere, Valula&quot; – praegune Suure-Jaani – ja sulgudes &quot;Vastemõisa [vald], Härma talu&quot;) [[kangur]] Anu Kivika pojana. Perekond kolis sageli – vahepeal elati [[Olustvere]] mõisas, kus ema töötas krahv [[Fersen]]i juures, seejärel [[Särru]] moonamajas, [[Kildu]] külas kohaliku sepa ja [[Vaalamäe]] külas sugulaste juures.

Kivika koolitee sai alguse [[1907]]. aasta sügisel [[Reegoldi vallakool]]is, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta [[1909]] [[Vastemõisa ministeeriumikool|Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli]], mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert [[1913]] ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga [[Viljandi]] eeslinna [[Kantreküla]]sse teise sugulase juurde.

[[1914]]. aastal üritas Kivikas pääseda [[Viljandi linnakool]]i, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus ta hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja [[Valga (Liivimaa)|Valgast]] Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja [[Lõõmav Tõlvik]] toimetamisel.

[[1916]]. aastal kuulus Albert Kivikas vanuse tõttu [[mobilisatsioon|mobiliseerimisele]], mis oleks tähendanud [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] sattumist. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ning seetõttu lahkus Kivikas Kamseni erakoolist läbis edukalt sisseastumiseksamid [[Tartu kommertskool]]i. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal [[eesti keel|eesti]] ja [[prantsuse keel]]t [[Johannes Aavik]]u käe all, koolidirektoriks oli tulevane haridusminister [[Harald Laksberg]].

===Vabadussõda===

Pärast [[Tartu]] langemist [[Punaarmee]] kätte Eesti Vabadussõjas lahkus Albert Kivikas [[22. detsember|22. detsembril]] [[1918]] linnast ja suundus tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudes liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud [[Tartu Kooliõpilaste pataljon|Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga]], mille ülemaks oli tulevane riigimees [[Kaarel Eenpalu]] (siis veel Karl August Einbund). Rindele jõudis ta mainitud pataljoniga [[Võrtsjärv]]e põhjatipu lähistel [[Jõesuu (Viljandi)|Jõesuus]]. Sõjatee viis teda veel [[Sangla mõis|Sangla]] ja [[Rannu mõis]]a. Viimase lähistel toimus ka pataljoni esimene lahing. Hiljem osales Kivikas veel [[Valguta]] ja [[Pikasilla]] juures toimunud kokkupõrgetes punaväelastega.

[[31. jaanuar]]il [[1919]] toimunud [[Paju lahing]]usse jäi koolipoiste pataljon aga hiljaks. Nad läbisid veel oma teel [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Sangaste]] ning saadeti siis tagasi Tartusse pooleli jäänud õppetööd jätkama. Kivikas lõpetas Tartu kommertskooli 1919. aasta kevadel, kuid ei saanud samal aastal ülikooli astuda, vaid pidi jääma tööle õpilaspataljoni staapi kuni selle lõpliku likvideerimiseni [[1920]]. aastal.

===Ülikooliaastad===

Sügisel 1920 alustas Albert Kivikas õpinguid [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas, keskendudes [[kirjandus]]ele, [[psühholoogia]]le, [[filosoofia]]le, [[Põhjamaad]]e ja [[ajalugu|üldajaloole]]. Ta õppis teiste seas psühholoog [[Konstantin Ramul]]i ja kirjandusteadlase [[Gustav Suits]]u juures.

Kirjanduse seminaritöö raames uuris Kivikas vene mõju [[Henrik Visnapuu]] loomingus, kusjuures oponendiks oli luuletaja ise. [[1921]]. aastal toimunud seminaril õnnestus Kivikal edukalt tõendada [[Igor Severjanin]]i mõjutusi Visnapuu loomingule.

Ülikooliaastatel kuulus Albert Kivikas üliõpilasseltsi [[EYS Veljesto|Veljesto]].

[[1922]]. aastal jättis ta õpingud Tartu Ülikoolis pooleli ja siirdus ajakirjandustööle [[Saksamaa]]le [[Berliin]]i.

===Ajakirjanduslik tegevus===

Kui kirjastuse ja ajakirja [[Odamees (kirjastus, 1918)|Odamees]] asutaja [[Carl Sarap]] viis oma ajakirja väljaandmise majanduslikel põhjustel 1922. aastal üle Berliini, kutsus ta ajakirja toimetama Albert Kivika. Kauaks Kivikas sellele ametikohale ei jäänud, sest juba augustis [[1923]] oli ta kodumaal tagasi.

Tagasipöördumise järel elas ta taas Tartus ja keskendus esialgu ainult loomingule. Hiljem hakkas ta tegema kaastööd ajalehtedele, töötades muuseas ka kohtureporterina. Põhitegevuseks jäi [[1920. aastad|1920. aastatel]] siiski novellide ja romaanide kirjutamine, periood 1923–[[1927]] oli tema elus üks viljakamaid.

Edukas loominguline tegevus võimaldas Kivikal kolida [[Tallinn]]a, kus ta omandas maja Vaarika tänaval. Algul töötas ta ajalehe [[Vaba Maa]] kirjanduskriitikuna, seejärel aastatel [[1931]]–[[1934]] [[Eesti Päevaleht|Päevalehe]] toimetuses. [[1935]]–[[1938]] juhatas Kivikas ajalehe [[Uus Eesti]] kultuuriosakonda. [[Tallinna Kirjanike Ühing]]u abiesimees&lt;ref&gt;Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr 93, lk 3.&lt;/ref&gt;.

Muude ametite kõrvalt töötas ta [[dramaturg|dramaturgina]] [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (1935–1938) ja teatris [[Estonia (teater)|Estonia]] (1938–[[1940]]).

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[1941]]–[[1944]] toimetas Albert Kivikas ajalehte [[Eesti Sõna]] ja oli [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanikkude Liidu]] esimees.

===Paguluses===
[[Pilt:Albert Kivikase haud.jpg|pisi|Albert Kivika haud Metsakalmistul]]
Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga [[Eesti]]st aprillis 1944. Kuni sügiseni elasid nad [[Soome]]s [[Helsingi]]s, sealt suundusid [[Rootsi]]. Esimesed nädalad Rootsis veetis kirjanik [[Gimo]] laagris.

Järgnes periood, mil tuli teha rasket füüsilist tööd. Algul töötas ta [[Älmeboda]]s [[Småland]]is tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel [[Rydal]]i puuvillariide tehases. Viimasele ametikohale jäi Kivikas tööle aastani [[1949]], mil ta kolis [[Lund]]i. Algul elasid Kivikad korteris, maja õnnestus osta alles [[1967]]. aastal.

Albert Kivikas suri 19. mail 1978 80-aastaselt Lundis. Tema põrm maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le 6. oktoobril 1990.

==Looming==
===Esimesed katsetused===

Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletustega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suuremasse ajakirjandusse astus ta [[sonett|sonetiga]] &quot;Kevadine külm&quot;, mis ilmus [[pseudonüüm]]i A. Pedajas all [[30. märts]]il 1916 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. [[17. juuni]]l 1916 ilmus Sakalas Kivika esimene [[proosa]]katsetus – veste &quot;Vanad ja noored&quot;, mille ta avaldas samuti A. Pedaja nime all.

[[Tartu kommertskool]]i päevil tegi Kivikas kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht [[Postimees]] tema esimese [[novell]]i &quot;Lembit&quot;, mille Kivikas oli kirjutanud [[1917]]. aastal ja mille teemaks oli eestlaste [[eestlaste muistne vabadusvõitlus]]. Ajalehetoimetajana töötanud [[Friedebert Tuglas]] soovis näha ka noormehe muid jutustusi ning soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku.

Tema esimene lühijuttude kogu &quot;Sookaelad&quot; anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see [[külarealism]]i stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega.

===Futuristlikud teosed===

[[20. sajand]]i esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima [[futurism]], mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud [[Venemaa|vene]] futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja [[Erni Hiir]]e õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse [[Odamees]] väljaandel kaheksaleheküljeline kogumik &quot;Ohverdet konn&quot;. Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala – &quot;Kantselei&quot;, &quot;Sinfoonia&quot; ja &quot;Rattasõit&quot;.

Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku &quot;[[Lendavad sead]]&quot;, mis oli trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks &quot;Vaksalis&quot;, &quot;Elekter&quot;, &quot;Kinos&quot;), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega (&quot;Laulvad kalad&quot;, &quot;Piimluik&quot;, nimijutt &quot;Lendavad sead&quot;). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend &quot;lendavad sead&quot; kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister [[Heinrich Bauer]] seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu &quot;lendavate sigadega&quot;.

Kivikas jätkas futuristlike lühijuttude kirjutamist [[Friedebert Tuglas]]e ajakirjale [[Ilo (ajakiri)|Ilo]], jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku &quot;Mina&quot; avaldamiseni. Ka see oli kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse [[Arlekiin (kirjastus)|Arlekiin]] väljaandel ilmuma veel tema raamat &quot;Hunnid Aasias&quot;, kuid see jäi välja andmata.

Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti &quot;[[Maha lüüriline šokolaad!]]&quot;, kus ta tegi maha kõiki oma ajastu tuntumaid kirjanikke. Kivika viimased futuristlikud palad ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades [[Murrang (ajakiri)|Murrang]] ja [[Tarapita (ajakiri)|Tarapita]], seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis &quot;Ristimine tulega&quot; (1922).

===Vabadussõja temaatika===

Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha [[1936]]. aastal ilmunud teosega &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;, kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem.

Esimene sõjateemaline lühijutt &quot;Malmsireenid&quot; ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus &quot;Lendavad sead&quot;. 1920. aastal järgnesid ajakirjas [[Ilo (ajakiri)|Ilo]] ilmunud lühijutud &quot;Fasaanid&quot; ja &quot;Lätlane&quot;, neist viimane esitas autori muljeid [[Valguta lahing]]ust. Samal aastal ilmunud kogumik &quot;Verimust&quot; oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus [[proloog]] (juba varem ilmunud &quot;Malmsireenid&quot;), kuus lühikest sõjanovelli ja [[epiloog]].

1921. aastal ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis &quot;Süütu&quot; analüüsis ta Eesti kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes [[Punaarmee]]le infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas [[Murrang (ajakiri)|Murrang]].

1922. aastal ilmus ajakirja [[Odamees (ajakiri)|Odamees]] kaheksas osas Kivika esimene täispikk sõjaromaan &quot;Ristimine tulega&quot;, mis raamatuna ilmus 1923. aastal Berliinis. Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele ette liigset [[memuaarid|memuaarlikkust]] ja psühhologiseerimist, tunnetatavad on [[futurism]]i järelmõjud. Vaatamata võimalikele puudustele on tegu esimese Vabadussõja-ainelise romaaniga ja esimese [[massipsühholoogia]] käsitlusega [[eesti kirjandus]]es.

1927. aastal ilmunud novellikogumik &quot;Punane ja valge&quot; sisaldas seitset novelli, millest kuus käsitles otseselt sõjatemaatikat. Novellide seas oli ka kuus aastat varem kirjutatud &quot;Süütu&quot;, mis veel samal aastal anti välja ka eraldi raamatuna.

1935. aastal hakkas ajalehes [[Uus Eesti]] joonealusena ilmuma Kivika romaan, mis põhines tema enda läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Romaani täiendatud ja parandatud versioon ilmus 1936. aastal 539-leheküljelisena [[Eesti Kirjastuse Kooperatiiv]]i väljaandel pealkirjaga &quot;Nimed marmortahvlil&quot;. Selle teose eest sai Kivikas [[1937]]. aastal riikliku kirjanduspreemia. Kaks aastat hiljem jõudis teos [[August Annist]]i kohandatuna ja [[Ants Lauter]]i lavastuses teatri Estonia lavale. [[2002]]. aastal lavastas [[Elmo Nüganen]] romaani järgi mängufilmi &quot;[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]&quot;.

[[1939]]. aastal kirjutas Kivikas koostöös August Annistiga veel ühe sõjateemalise näidendi, mis kandis pealkirja &quot;Landesvääri veri&quot; ja käsitles [[kadakasakslus]]e probleeme Eesti Vabadussõja päevil. Päev enne [[10. aprill]]il 1940 toimuma pidanud esietendust otsustas valitsus siiski näidendi etendamise keelustada, sest kardeti pahandada [[Saksamaa]]d.

===Uusrealistlik looming===

Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad [[uusrealism]]i vaimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub Kivikas tagasi talle juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde.

1921. aastal ilmunud romaan &quot;Jüripäev&quot; käsitleb elu sõjaaegses ja sõjajärgses külaühiskonnas, vaadeldes kahe eri sotsiaalsel tasandil paikneva perekonna suhteid ja elukäiku. Kivikas naaseb siin 20. sajandi alguse realistide meelisteema juurde, kuid loobub ühiskonna kritiseerimisest ja püüab toimuvat objektiivselt kirjeldada. Uue lähenemisviisi tõttu on Kivikat sageli tituleeritud Eesti uusrealismi loojaks. Lähemalt on Kivika rolli kohaliku uusrealismi mõjutamisel käsitlenud kirjandusteadlane [[Oskar Kruus]].&lt;ref&gt;Kruus, Oskar. ''Kas Albert Kivikas rajas eesti kirjanduses uusrealismi?''. [[Keel ja Kirjandus]], september 1999, nr 9, lk 622–633&lt;/ref&gt;

[[1924]]. aastal ilmus Kivika sulest järgmine asunike elu kujutav romaan &quot;Jaanipäev&quot;. Enne iseseisva väljaandena ilmumist avaldati see ajalehes [[Postimees]]. Tegevus toimub analoogselt &quot;Jüripäevaga&quot; [[Mulgimaa]]l ja taas vaadeldakse paralleelselt suurtalu perekonna ja asunike käekäiku. Veel samal aastal kirjutas Kivikas romaanile ka järje. See ilmus pealkirja &quot;Mihklipäev&quot; all.

Uute asunikuromaanide kirjutamine jäi seejärel pooleli (kavas oli teos &quot;Kirmastu sepad&quot;), sest autor soovis kiiruga valmis kirjutatud &quot;Jüripäeva&quot;, &quot;Jaanipäeva&quot; ja &quot;Mihklipäeva&quot; vormida korralikuks [[triloogia]]ks. &quot;Jüripäeva&quot; parandatud ja laiendatud versioon ilmus [[1925]]. aastal pealkirjaga &quot;Murrang&quot;. Peatselt Kivikas siiski tüdines oma vanade teoste ümbertöötamisest ja korrastatud triloogia jäi ilmumata.

[[1926]]. aastal andis kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]] välja Albert Kivika 26-leheküljelise lühijutukogu &quot;Miniatüürid&quot;. Enamiku nende lühipalade puhul oli tegu samal aastal ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] ilmunud rahvalike juttude uustrükiga.

Elu sõjaaegses külaühiskonnas käsitles ka 1927. aastal ilmunud novellikogu &quot;Punane ja valge&quot;.

Pärast pikemat pausi ilmus 1931. aastal Kivikalt romaan &quot;Vekslivõltsija&quot;. Kuigi stiililt realistlik, ei tegelenud see enam külaolustiku kirjeldamisega. Romaani peategelaseks on [[Veksel|vekslite]] võltsimise teele sattunud kirjanik Johannes Lodjapuu, kes jutustab pihtimuse vormis oma elust.

Keskendunud [[1930. aastad|1930. aastate]] keskel Vabadussõja temaatikale, pöördus Kivikas külaelu juurde tagasi jõuludeks [[1943]] ilmunud romaaniga &quot;Karuskose&quot;. Romaani ülesehitus sarnaneb tema varasemate külarealistlike teoste omaga, jälgides suurtalu allakäiku ja asunikutalu õitsengut. &quot;Karuskose&quot; jäi Kivika viimaseks Eestis kirjutatud ja avaldatud teoseks.

===Pagulaskirjandus===

Paguluses jätkas Albert Kivikas peamiselt uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;. [[1947]]. aastal ilmus [[Rootsi]]s selle romaani uus trükk ja juba [[1948]]. aastal avaldas autor teose teise osa, [[1951]] järgnes kolmas ja [[1954]] neljas osa. Kaudselt on romaanisarjaga seotuks peetud ka [[1963]]. aastal ilmunud teost &quot;Kodukäija&quot;, sest selle peategelases Ahasveeruses on äratuntav &quot;Nimed marmortahvlil&quot; kangelane Henn Ahas.

[[1950]]. aastal ilmus 100-leheküljeline [[poeem]] &quot;See on see maa&quot;. Tegemist on Kivika monumentaalseima luuleteosega, sest eelkõige prosaistina tuntud kirjanik oli varem kirjutanud vaid üksikuid luuletusi. Poeem on olemuselt patriootlik, pühendatud [[Viljandimaa]]le ja selle ajaloolistele kangelastele.

[[1957]]. aastal ilmus lühijuttude kogumik &quot;Tulililled&quot;.

===Artiklid===
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=618 Estetistliku kirjanduse agoonia]. Koguteosest &quot;[[Dünamis I. Mõtteid võitlevast vabariigist]]&quot;

===Tõlked===
Albert Kivikas tõlkis väliskirjandust peamiselt [[vene keel|vene]], harvemini [[saksa keel]]est; raamatuna on ilmunud:

* [[Nikolai Kulbin]], &quot;Kubism&quot;. Kirjastus Arlekiin, Tartu 1920, 20 lk
* [[Nikolai Jevreinov]], &quot;Lõbus surm: arlekinaad&quot;. Arlekiin, Tartu 1920, 50 lk
* [[Vladimir Krõmov]], &quot;Samuraide maalt. Reisumärkmeid Jaapanist&quot;. Sari [[Looduse universaal-biblioteek]] (LUB), nr 19. Kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], Tartu [[1928]], 63 lk
* Vladimir Krõmov, &quot;Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist&quot;. LUB nr 25, Tartu 1928, 61 lk
* Vladimir Krõmov &quot;Dollarite maalt. Reisumärkmeid Ameerikast&quot;. LUB, nr 32, Tartu 1928, 64 lk
* [[E. T. A. Hoffmann]], &quot;Preili de Scuderi. Jutustus Louis XIV ajast&quot; (saksa keelest). LUB nr 71, Tartu [[1929]], 64 lk
* Vladimir Krõmov, &quot;Harakiri maalt&quot; (raamatu &quot;Samuraide maalt&quot; järg). LUB nr 55, Tartu 1929, 64 lk
* Vladimir Krõmov, &quot;Linn-sfinks. Reisumärkmeid Londonist&quot;. LUB nr 65, Tartu 1929, 64 lk
* [[Georg Ebers]], &quot;Vaarao tütar&quot; (saksa keelest). Sari [[Looduse kuldraamat]], nr 41, Loodus, Tartu 1934, 272 lk; 2. trükk: kirjastus [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [[Toronto]] [[1972]], 298 lk
* [[Nikolai Gogol]], &quot;Tšitšikovi seiklused ehk Surnud hinged&quot; I (romaan; ka tõlkija järelsõna). EKSi tõlkeseeria [[Maailmakirjandus (tõlkeseeria)|Maailmakirjandus]]. [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], Tartu 1937, 326 lk
* [[Hella Wuolijoki]], &quot;Niskamäe leib&quot; (näidend, &quot;Niskamäe naiste&quot; II osa). [[Eesti Haridusliit]], [[Tallinn]] 1939, 110 lk

==Isiklikku==

[[Oskar Kruus]]i andmetel teenis Albert Kivika vanem vend Jaan [[Punaarmee]]s diviisikomissarina ja suri aastal 1921 Ukrainas&lt;ref&gt;Oskar Kruus. Apokriiva lood eesti akadeemilise kirjandusloo juurde. Eesti Raamat, Tallinn, 1983, lk 162&lt;/ref&gt;.

Albert Kivikas oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Gertrud Niggoliga (1901 – 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit (uppus 28. märtsil 1936 kaheksa-aastaselt&lt;ref&gt;Uppus A. Kivikase poeg. Rahvaleht, 30. märts 1936, nr 38, lk 3.&lt;/ref&gt;) ja Peep (jäi 14. septembril 1967 Lundis rongi alla&lt;ref&gt;Tiit Lääne, Enn Hallik. Pakku punakatku eest. Meritsi maailma läinud eestlaste lood V. Tallinn 2016 (lk 21)&lt;/ref&gt;). Teisest abielust Anna Varikuga sündisid pojad [[Tõive Kivikas|Tõivelemb]], Uldenagu ja Ihameel.

==Teosed==

Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg).

*&quot;Ohverdet konn&quot; (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos [[Erni Hiir]]ega
*&quot;Lendavad sead&quot; (Tartu 1919) – lühijutud
*&quot;Sookaelad&quot; (Tartu 1919) – viis novelli
*&quot;Mina&quot; (Tartu 1920) – lühijutud
*&quot;Verimust&quot; (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud
*&quot;Maha lüüriline šokolaad!&quot; (Tartu 1920) – kirjanduslik manifest
*&quot;Jüripäev&quot; (Tartu 1921) – romaan
*&quot;Nõuandja&quot; (Tartu 1921) – lastejutt
*&quot;Lumimemm&quot; (Tartu 1921) – lastejutt
*&quot;Verine väits&quot; (Berliin 1922) – novell
*&quot;Ristimine tulega&quot; (Berliin 1923) – romaan
*&quot;Jaanipäev&quot; (Tartu 1924) – romaan
*&quot;Mihklipäev&quot; ([[Tallinn]] 1924) – romaan
*&quot;Murrang&quot; (Tallinn 1925) – romaan, &quot;Jüripäeva&quot; ümber töötatud väljaanne
*&quot;Miniatüürid&quot; (Tartu 1926) – lühijutud
*&quot;Süütu&quot; (Tartu 1927) – novell
*&quot;Punane ja valge&quot; (Tartu 1927) – novellid
*&quot;Vekslivõltsija&quot; (Tartu 1931) – romaan
*&quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot; (Tartu 1936) – romaan
*&quot;Nimed marmortahvlil&quot; (Tallinn 1939) – draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga
*&quot;Karuskose&quot; (Tallinn 1943) – romaan
*&quot;Nimed marmortahvlil II&quot; ([[Vadstena]] 1948) – romaan
*&quot;See on see maa&quot; ([[Lund]] 1950) – poeem
*&quot;Nimed marmortahvlil III&quot; (Lund 1951) – romaan
*&quot;Nimed marmortahvlil IV&quot; (Lund 1954) – romaan
*&quot;Tulililled&quot; (Lund 1957) – lühijutud
*&quot;Kodukäija&quot; (Lund 1963) – romaan

===Käsikirjad===
*&quot;Landesvääri veri&quot; (1939) – draama, koos August Annistiga

===Tõlked võõrkeeltesse===
*(pseudonüümiga M. Karus) &quot;Madaveres nāve&quot; (novellid läti keeles, sisaldab ka: [[Jakob Mändmets]], &quot;Sacirsta laiva: stāsts&quot;). ''Letas mazā biblioteka'' nr 6, [[Rīga]], [[1933]], 38 lk
*&quot;Lápvirágok: elbeszélések&quot; (&quot;Sookaelad&quot;, ungari keeles). Tõlkinud [[Elemer Virány]]. [[Gyoma]] 1933, 143 lk
*&quot;Am Moor: zwei Novellen&quot; (novellid saksa keeles: &quot;Hochwasser&quot; = &quot;Suurvee ajal&quot;; &quot;Am Moor&quot; = &quot;Üle soo&quot;). Tõlkinud [[Friedrich Schwarz]], eessõna: [[Ants Oras]]. Tartu 1936, 72 lk
*&quot;Nimet marmoritaulussa&quot; (&quot;Nimed marmortahvlil&quot; soome keeles). Tõlkinud [[Kerttu Mustonen]]. [[Porvoo]], [[Helsingi]] 1944, 344 lk; 2. trükk: [[Söderström]], Helsinki 2002

==Vaata ka==
*[[Nimed marmortahvlil|Romaan &quot;Nimed marmortahvlil&quot;]]
*[[Nimed marmortahvlil (film)|Film &quot;Nimed marmortahvlil&quot;]]

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* [[Oskar Urgart|Urgart, Oskar]]. ''Uusrealismi algupäevilt. Mõningaid momente Albert Kivika loomingust.'' – ''[[Põhjakaar]]'' (koguteos), Tartu 1931, lk 137–147.
* Kivikas, Albert. ''Kiri pojale'' (maailmavaatelistest otsingutest). – ''Kirjanikult lugejale. Koguteos kahekümnelt autorilt.'' Lund : [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]], [[1952]]. Lk 39–45.
* [[Herbert Salu|Salu, Herbert]]. ''Albert Kivikas'' (lühimonograafia). Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, [[1971]]. 64 lk
* Salu, Herbert. ''Posthobustel Jõhvist Rooma. Esseid kirjandusest.'' Lund [[1974]]. Lk 79–119. (&quot;Esimene harjutustöö Tartu ülikooli seminaris&quot; – kuidas Kivikas uuris Severjanini mõju Visnapuule).
* Salu, Herbert. ''Must lagi on meie toal. Esseid kirjandusest.'' Lund [[1980]]. Lk 68–76 (&quot;Albert Kivikas uusrealismi algatajana&quot;) ja lk 132–136 (&quot;Noor Albert Kivikas Berliinis&quot;).
* ''Eesti kirjanduse ajalugu'', IV köide, 1. raamat. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1981]]. Lk 416–428 (käsitluse autorid [[Ülo Tonts]] ja [[Endel Sõgel]]), bibliograafia lk 442–443.
* [[Rein Kruus|Kruus, Rein]]. ''Erni Hiire kirjanikutee alguse taustast'' (Erni Hiire ja Kivika koostööst ajavahemikus 1917–20). – [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[1985]], nr 3, lk 403–413.
* [[Toomas Haug|Haug, Toomas]]. ''Albert Kivikas ja &quot;Kodukäija&quot;''. – ''Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. nov. 1988. a.'', I osa. Tallinn : [[Eesti Kultuurifond]], [[1989]]. Lk 74–82.
* [[Pekka Erelt|Erelt, Pekka]]. ''Pool sajandit ühest toimumata jäänud esietendusest'' (draama &quot;Landesvääri veri&quot; ärakeelamisest Estonia teatris). – [[Teater. Muusika. Kino|TMK]], [[1991]], nr 3, lk 75–80.
* ''Tõive Kivikas oma isast''. – [[Keel ja Kirjandus]], nr 11, [[1993]], lk 684–685.
* [[Maie Kalda|Kalda, Maie]]. ''Kivikas hakkab peale ja lööb pihta''. – Looming, [[1998]], nr 1, lk 103–110; ''Mis mees ta on?'' Tallinn : [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[2000]], lk 230–249.
* [[Oskar Kruus|Kruus, Oskar]]. ''Kas Albert Kivikas rajas eesti kirjanduses uusrealismi?''. – Keel ja Kirjandus, [[1999]], nr 9, lk 622–633; ''Tinatähtedega taevas''. Tallinn : [[Virgela]], 2000. Lk 147–165.

==Välislingid==
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/kivi/lend_ftx.html Albert Kivika tekste Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel]
* [[Ülo Tonts]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/19/kultuur.htm#viies &quot;Albert Kivikas – mitte ainult punasest ja valgest (novellide valikkogu &quot;Punane ja valge&quot; arvustus)&quot;] Postimees, 19. jaanuar 1998, lk 17
* [[Maire Liivamets]]. [http://www.epl.ee/artikkel/31950 &quot;Vaesed ja ilusad (valikkogu &quot;Punane ja valge&quot; arvustus)&quot;] Eesti Päevaleht, 3. märts 1998, lk 7.
* [[Pekka Erelt]]. [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1998/50/Aosa/Elu2.html &quot;Kaks kirjanikku, üks kodu (Albert Kivika maja saatusest)&quot;] [[Eesti Ekspress]], 11. detsember 1998
* Pekka Erelt. [http://paber.ekspress.ee/print/690621879C6F388042256B6C0043A9DB &quot;Mees, paber ja marmor&quot;] Eesti Ekspress, 27. veebruar 2002
* [[Tõnu Kukk]]. [http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/prindi.html?id=4224&amp;rubriik=85 &quot;Olustvere ümbrus on jätnud Albert Kivika loomingusse kindlaid märke&quot;] [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], [[19. oktoober]] 2002, lk 11.
* [[Toomas Haug]]. [http://elm.einst.ee/issue/18/albert-kivikas-writer-republic/ &quot;Albert Kivikas. Writer of the Republic&quot;] [[Estonian Literary Magazine]], kevad 2004, no. 18, p.&amp;nbsp;4–7.
* [[Linda Kaljundi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458739 &quot;Eesti lugu: Albert Kivikas &quot;Murrang&quot;&quot;] Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2009
* {{ISIK|1198}}

{{JÄRJESTA:Kivikas, Albert}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Futurism]]
[[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1978]]</text>
      <sha1>tjmagysehj84nhoqb4rqdei5l5n3aye</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nimed marmortahvlil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56733</id>
    <revision>
      <id>7169067</id>
      <parentid>6541084</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:26:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6047" sha1="bvqzddo9lx375wj6rj6egj24lcsj2d1" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Albert Kivika romaanist. Filmi kohta vaata artiklit [[Nimed marmortahvlil (film)]]}}
{{Raamatu info
 | kaane_pilt    = 
 | alltekst      = 
 | autor         = [[Albert Kivikas]]
 | kaane_kujun   = [[Eduard Järv]] 
 | riik          = [[Eesti]]
 | keel          = [[eesti keel|eesti]]
 | žanr          = [[romaan]]
 | kirjastaja    = [[Eesti Kirjastuse Kooperatiiv]]
 | avaldatud     = 1936
 | lehekülgi     = 539
}}

'''&quot;Nimed marmortahvlil&quot;''' on [[eestlased|eesti]] kirjaniku [[Albert Kivikas|Albert Kivika]] [[1936]]. aastal ilmunud [[Eesti Vabadussõda|Eesti vabadussõja]] teemaline [[romaan]].

Teos kajastab [[Tartu kommertskool]]i õpilaste osalemist Eesti vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis [[1918]]. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmandas osas on käsitletud sõjategevuse lõppjärku ja poiste tagasijõudmist Tartusse. 

&quot;Nimed marmortahvlil&quot; põhineb Albert Kivika isiklikel kogemustel. Kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ja mõtete edasiandmiseks minategelast, on peategelases [[Henn Ahas]]es äratuntav kirjanik ise.

Teose &quot;Nimed marmortahvlil&quot; teine osa ilmus [[1935]]. aastal ajalehes [[Uus Eesti]] järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaani andis [[1936]]. aastal Tartus välja [[Eesti Kirjastuse Kooperatiiv]]. Esmatrükis oli teosel 539 lehekülge.

Mais [[1937]] autasustati Albert Kivikat romaani eest [[Riigivanema auhind|riigivanema auhinnaga]].{{lisa viide}}

Teose kordustrükid on ilmunud [[1942]]. aastal [[Tallinn]]as [[Eesti Kirjastus]]elt, [[1947]]. aastal [[Vadstena]]s kirjastuselt [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [[1991]]. aastal kirjastuselt Eesti Raamat sarjas &quot;[[Eesti romaanivara]]&quot;, [[2003]]. aastal Tallinnas kirjastuselt [[Leksiko]] (ISBN 9985-78-946-6), [[2005]]. aastal sarjas &quot;[[Eesti Päevalehe raamat]]&quot; (ISBN 84-9819-341-9) ja 2015. aastal ettevõttelt Critera VMG (ISBN 9789949383597).

==Järjed==

Elades paguluses [[Rootsi]]s, kirjutas Albert Kivikas romaanile &quot;Nimed marmortahvlil&quot; järjed.

'''&quot;Nimed marmortahvlil II&quot;''' keskendub tagalaelule [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]-aastatel. Vabatahtlike sõjategevus on seal esitatud taustana, mitte enam keskse tegevustikuna. Peategelasest Henn Ahasest on saanud staabikirjutaja, kelle tõeline kirg on kirjandus. Albert Kivika kombel on temast saanud [[futurism|futurist]]. Tegelaskujude seas on äratuntavad mitmed tolle perioodi kirjandustegelased, eelkõige rühmituse [[Siuru]] liikmed.

II osa esmatrükk ilmus [[1948]]. aastal [[Vadstena]]s kirjastuselt [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], kordustrükina andis selle [[2000]]. aastal välja [[Tallinn]]a kirjastus [[Olion]] (ISBN 9985-66-181-8) ja [[2003]]. aastal [[Tallinn]]a kirjastus [[Leksiko]] (ISBN 9985-78-946-6).

'''&quot;Nimed marmortahvlil III&quot;''' ei käsitle enam sõjateemat, vaid vaatleb kultuurielu Eesti Vabariigi algusaastatel. Kesksel kohal on endiselt Henn Ahas ja tema isiksuse küpsemine. Antakse edasi [[1920. aastad|1920. aastate]] noorte kultuurihuvisid ja vaimueliidi arutlusteemasid.

III osa esmatrükk ilmus [[1951]]. aastal, kui autor selle [[Lund]]is ise välja andis. Kordustrüki avaldas [[2001]]. aastal Tallinna kirjastus Olion (ISBN 9985-66-216-4).

'''&quot;Nimed marmortahvlil IV&quot;''' jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on esitatud rahvuslasest Henn Ahase ja tema kommunistist venna Juhan Ahase salajase taaskohtumise kaudu.

IV osa esmatrükk ilmus [[1954]]. aastal Lundis [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i väljaandel. Kordustrüki andis [[2002]]. aastal välja Tallinna kirjastus Olion (ISBN 9985-66-265-2).

==Lavastused==

[[1937]]. aastal alustas Albert Kivikas teose teatriversiooni ettevalmistamist. Teda aitas sõber ja kolleeg [[August Annist]]. Nende koostöö tulemusel ilmus [[1939]]. aastal [[Tallinn]]as kirjastuse [[Tarvik]] väljaandel kolmes vaatuses (seitsmes pildis) 109-leheküljeline draama &quot;Nimed marmortahvlil&quot;.

Näidendi lavastas [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] [[Ants Lauter]] ja esietendus toimus [[24. veebruar]]il [[1939]]. Tuntud näitlejatest astusid üles [[Teet Koppel]] (Ahas), [[Ants Eskola]] (rühmajuht Käsper) ja [[Hugo Laur]] (sanitar Tääker). Lavastaja Ants Lauter mängis ise kaptenit.

[[1989]]. aastal lavastas [[Ago-Endrik Kerge]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] romaanist oma dramatiseeringu pealkirjaga &quot;In corpore...&quot;, kus Ahast kehastas [[Rain Simmul]], Käsperi osa täitis [[Andres Dvinjaninov]].

[[2002]]. aastal valmis romaani põhjal film &quot;[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]&quot;.

==Kirjandus==

*[[Enn Nõu]]. ''[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:81649/143906/page/63 Albert Kivika muutumised ja muutmised]'' (romaani &quot;Nimed marmortahvlil&quot; 1936., 1942. ja 1947. aasta väljaannete võrdlus). // [[Keel ja Kirjandus]], [[2006]], nr 2, lk 149–151.

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Hannes Walter]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/16/kultuur/kirjand.htm#esimene &quot;Kivikas ja Vabadussõda&quot;], [[Postimees]]/Kultuur [[16. jaanuar]] [[1998]], lk 4–5 
* [[Pekka Erelt]], [http://ekspress.delfi.ee/areen/mees-paber-ja-marmor?id=69031145 &quot;Mees, paber ja marmor&quot;], [[Eesti Ekspress]] [[26. veebruar]] [[2002]]
* [[Aivar Kull]], [http://tartu.postimees.ee/1977765/albert-kivika-tartu &quot;Albert Kivika Tartu&quot; (&quot;Nimed marmortahvlil&quot; I-IV uustrüki arvustus)], Tartu Postimees [[7. november]] 2002, lk 2
* [[Ain Kaalep]], [http://kultuur.postimees.ee/1983091/nimedest-marmortahvlil-isade-maani &quot;Nimedest marmortahvlil isade maani&quot;], Postimees [[29. november]] 2002
* [http://kultuur.elu.ee/ke475_Ahas.htm &quot;Nimed marmortahvlilt: perekond Ahas&quot; (romaani &quot;Nimed marmortahvlil&quot; prototüüpidest, vendadest August, Oskar, Eduard ja Hermann Ahasest)], [[Kultuur ja Elu]] [[2004]], nr 1, lk 52–55

[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:1936. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>bvqzddo9lx375wj6rj6egj24lcsj2d1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salavat Julajev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>57103</id>
    <revision>
      <id>7169014</id>
      <parentid>6479227</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:10:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Салават_Юлаев._(Национальный_герой_Башкирского_народа)..jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Didym|Didym]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Янберде.jpg|]].</comment>
      <origin>7169014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2296" sha1="pifq8kq6uuhpmb08qh5dcgy0cpavg83" xml:space="preserve">'''Salavat Julajev''' ([[baškiiri keel]]es ''Салауат Юлай улы'', ''Салауат Юлаев''; [[16. juuni]] [[1754]] – [[8. oktoober]] [[1800]] [[Paldiski]]) oli [[baškiirid|baškiiri]] rahvuskangelane. Ta võttis osa [[Jemeljan Pugatšov]]i [[Pugatšovi ülestõus|ülestõus]]ust. Ta oli ka luuletaja.

Tema isa oli baškiiri riigitegelane [[Julai Aznalin]].

Pärast vahistamist saadeti ta koos isaga [[sunnitöö]]le Paldiskisse.

==Mälestuse jäädvustamine==

Tema järgi on nimetatud [[Salavat]]i linn, [[Salavati rajoon]], [[Ufa]] jäähokiklubi, tänavaid mitmetes linnades jne. [[Baškortostani Vabariigi vapp|Baškortostani vapil]] on Ufas paikneva Salavat Julajevi ratsamonumendi kujutis.

Paldiskis on tema [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]], mis püstitati algselt 16. juunil 1989, siis uuesti pärast vargust 1998 ja viimati pärast hävimist 2016; oma nurk [[Paldiski muuseum]]is ning tema järgi on saanud nime [[Salavat Julajevi tee]].

[[Tallinna Baškiiri Kultuuriühendus Agizel]] on korraldanud juubeliüritusi tema sünniaastapäeval. Tema 255. sünniaastapäevale pühendati Eestis baškiiri ja [[Tatarlased|tatari]] rahvuspidu [[sabantui]].

== Välislingid ==
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-uudiseid?id=50742531 Eesti uudiseid: Bashkiirlased tahavad taastada Salavat Julajevi ausamba Paldiskis]. [[Eesti Päevaleht]], 12. august 1997
*[[Marko Püüa]]. Bashkiiri rahvuskangelase samovar linnas luku taga. [[Postimees]], 29. jaanuar 1999
*[https://archive.today/20130106125828/http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/00/08/30/arvamus.htmXkiri1 Salavat ja Amandus. Ants Tamme arvamus]. [[Postimees]], 30. august 2000
*[[Viio Aitsam]]. [https://archive.today/20130701071556/http://www.maakodu.ee/index.php?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=3252 Paldiskis on püha maa: Eestis on tükike maad, mida baškiirid peavad pühaks], [[Maaleht]], 14. juuli 2005
* [http://www.agidel.ru/?param1=2509&amp;tab=5 Дни Салавата Юлаева. Подвиг старшины] (vene keeles) Baškortostani ajalehest

{{JÄRJESTA:Julajev, Salavat}}
[[Kategooria:Baškortostani inimesed]]
[[Kategooria:Luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti baškiirid]]
[[Kategooria:Paldiski ajalugu]]
[[Kategooria:Sündinud 1752]]
[[Kategooria:Surnud 1800]]</text>
      <sha1>pifq8kq6uuhpmb08qh5dcgy0cpavg83</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Nevski katedraal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62226</id>
    <revision>
      <id>7169098</id>
      <parentid>7047166</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:13:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8332" sha1="9fqagvl8yt00xsnft3684o1rnl4g76q" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirikust Tallinnas; Sofias asuva kiriku kohta vaata artiklit [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aleksander Nevski kirik]]}}
{{Kirik
|nimi            = Aleksander Nevski katedraal
|pilt            = Aleksander Nevski peakirik1.jpg
|pildiallkiri    = 
|riik            = [[Eesti]]
|asukoht         = [[Tallinn]], [[Harju maakond]]
|ehituse algus   = 1894
|ehituse lõpp    = 1900
|esmamainimine   =
|laiendatud      = 
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 59/26/9
|pikkuskoord     = 24/44/21.7
|kaart           = pind
}}

'''Püha Aleksander Nevski katedraal''' (täispikk nimi ''Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik'', lühendatult ''Neeva Aleksandri peakirik'') on [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u [[Stauropegia|stavropigiaalne]] õigeusu kirik Tallinnas [[Toompea]]l aadressil [[Lossi plats]] 10.

Kirik on antud rendile [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]ule. Kirikut kasutab [[Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus]].

== Ajalugu ==
[[Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-11, DD 46.JPG|pisi|left|Aleksander Nevski katedraal. [[Diego Delso]] foto 2012. aastast]]
Aleksander Nevski peakirik ehitati [[Eestimaa kubermang]]u kuberneri [[Sergei Šahhovskoi]] algatusel otse [[Toompea loss]]i vastu (mis oli sel ajal [[Eestimaa kuberner]]i residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega.&lt;ref&gt;Toompea katedraali tekkimislugu. Kaja, 16. oktoober 1928, nr 243, lk 4&lt;/ref&gt; Veel 1864. aastal oli samas paigas Toompea turg (''Dom Markt'').&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;&gt;Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5&lt;/ref&gt; Kuberner vürst Šahhovskoi nõudis, et &quot;merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus&quot;.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/kaja/1928/10/12/1/3 Toompea Vene kirik lammutamisele]. Kaja, 12. oktoober 1928, nr 240, lk 1&lt;/ref&gt; Maa kuulus [[Tallinna linnavalitsus]]ele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud.&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;/&gt;

Peakiriku ehitamiseks korraldati ülevenemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud [[historitsism|historitsistlikus]] stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli [[Mihhail Preobraženski]]. Peakirik on saanud nime [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Nevski]] järgi.{{lisa viide}}

Kuni 1900. aastani oli [[õigeusu kirik]]u peakirik (katedraal) [[Õigeusu kirik Eestis|Eestis]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik]], Aleksander Nevski katedraali valmimise järel, läks senine [[Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus|Tallinna Issanda Muutmise peakiriku]] venelaste kogudus üle Aleksander Nevski katedraali.{{lisa viide}}

Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.

1928. aastal arutas [[Riigikogu]] ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseeris paljudele [[Venestamine|venestamist]], kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduses ka hiljem, näiteks 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku [[sibulkuppel|sibulkuplid]] ei sobi Tallinna kui vana [[hansalinn]]a [[arhitektuur]]iga.{{lisa viide}}

1936. aastal vahetas senine [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus|Tallinna Aleksander Nevski vene kogudus]] kiriku [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|eesti Siimeoni]] kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936.&lt;ref&gt;Toompea vene kirik eestlaste kätte. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 8.&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aastast on vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse taas päevakorrale tõstetud ka Nevski katedraali lammutamise või teisaldamise küsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-01 |pealkiri=Juku-Kalle Raid: mida teha Nevski-nimelise sibulakuuriga Toompeal? |url=https://arvamus.postimees.ee/7866404/juku-kalle-raid-mida-teha-nevski-nimelise-sibulakuuriga-toompeal |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nurmoja |eesnimi=Jaanus |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Jaanus Nurmoja: Sibula-Sanja jääb Aljošaks kuubis, seda ei muuda miski omaks ja vanalinna sobivaks |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120291960/jaanus-nurmoja-sibula-sanja-jaab-aljosaks-kuubis-seda-ei-muuda-miski-omaks-ja-vanalinna-sobivaks |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=JAANUS NURMOJA &amp;#10217; Vene füüreri uus temp tegi lõplikult selgeks: ülemsibulad peavad Toompealt kaduma |keel=et |väljaanne=Arvamus |url=https://arvamus.postimees.ee/8214938/jaanus-nurmoja-vene-fuureri-uus-temp-tegi-loplikult-selgeks-ulemsibulad-peavad-toompealt-kaduma |vaadatud=2025-04-06}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=HINGE VAESUSEST {{!}} Vahur Luhtsalu: kumb rikub vaadet enam – Nevski katedraal või pilvelõhkujad? |url=https://www.ohtuleht.ee/1128253/hinge-vaesusest-vahur-luhtsalu-kumb-rikub-vaadet-enam-nevski-katedraal-voi-pilvelohkujad |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Vaade Pikast jalast Püha Aleksander Nevski katedraalile, AM N05954.jpg|Vaade Pikast jalast Aleksander Nevski katedraalile 1930. aastatel
CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Alexander-Newski-Kathedrale - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-029.jpg|Aleksander Nevski katedraal 1937. aastal
Таллинн.Собор Александра Невского..jpg|Aleksander Nevski katedraal 1972. aastal
Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|Pikk Hermann ja Nevski katedraal [[Niguliste kirik]]u tornist 1974. aastal
Aleksander Nevski katedraal lõunasuunalt.JPG|Aleksander Nevski katedraal 2015. aastal
&lt;/gallery&gt;

== Kogudus ==
Tallinna Aleksandri kogudust teenisid:
* ülempreester [[Simeon (Popov)|Simeon Popov]], 30. aprill 1900 – 4. september 1909, koguduse esimene ülempreester Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/popov-simeon/ POPOV Simeon Joanni p], www.eoc.ee&lt;/ref&gt;
* ...
* ülempreester [[Konstantin Gustavson]] (1873–1942), [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 1940 – 14. juuli 1942
* preester/ülempreester [[Aleksander Jürisson]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 3. detsember 1943 – 20. september 1944
* ülempreester [[Konstantin Kokla]] EAÕK Tallinna Püha Neeva- Aleksandri katedraalkiriku [[Tallinna Andrease kogudus]]es 20. september 1944 – 2. mai 1945
* preester/ülempreester [[Vladimir Blagoveštšenski]] EAÕK Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 13. september 1946 – 1. juuli 1947
* kogudust hooldav ülempreester [[Dionissi Samon]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri peakiriku Tallinna Püha Andrease koguduses 1. märts – 15. september 1947, Andrease koguduse viimane preester
* ülempreester Tallinna Joann Alfred Meltsaar / Miltrop Püha Neeva-Aleksandri koguduses 1966 – 1. juuni 1973

&lt;gallery&gt;
Fail:Tallinn asv2022-04 img35 Alexander Nevsky Cathedral.jpg
Fail:Alexander Nevski Church - cupolas.jpg
Fail:Alexander Nevsky Cathedral in Tallinn1.JPG
Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 20.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Aleksander Nevski kabel]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Alexander Nevsky Cathedral, Tallinn}}
* {{kultuurimälestis}}
* [https://www.baltioigeusk.com/cathedral PÜHA ALEKSANDER NEVSKI KATEDRAAL TALLINNAS] religiooniloo portaalis [https://www.baltioigeusk.com/ „Balti õigeusk“] 
* [[Kalmar Ulm]][http://www.postimees.ee/?id=131209&amp;print=1 : &quot;Toompea säravad kuldkuplid&quot;], 13. juuni 2009, ajalehe Postimees lisa &quot;Arvamus ja kultuur&quot; nr 103, lk 6.
* [https://www.ohtuleht.ee/99621 Isa Sergij: &quot;Katedraal on kõigile avatud.&quot;], [[SL Õhtuleht]] 2. detsember 2000

[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Tallinna õigeusu kirikud]]</text>
      <sha1>9fqagvl8yt00xsnft3684o1rnl4g76q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sakala (ajaleht)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>65214</id>
    <revision>
      <id>7169080</id>
      <parentid>7155006</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:54:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15607" sha1="eqpiwqnuspxu9niqgcg7lo7954fj8zp" xml:space="preserve">{{Ajaleht
| nimi                 = Sakala
| asutamine            = [[1878]]
| asutaja            = [[Carl Robert Jakobson]]
| tüüp                 = [[päevaleht]]
| omanik           = [[AS Postimees Grupp]]
| toimetuse asukoht    = Tartu t 8, 71020 Viljandi
| peatoimetaja         =  [[Sigrid Koorep]] (alates 18. maist 2026)
| uudistetoimetaja       =  [[Marko Suurmägi]]
| arvamustoimetaja     =  [[Triin Loide]]
| tarbijatoimetaja     =  [[Alice Lokk]]
| sporditoimetaja      =  [[Priscilla Õmblus]]
| keel                 = [[eesti keel|eesti]]
| ISSN                 = 1406–4014
}}

'''Sakala''' on [[Eesti]] kohalik ajaleht, mis ilmub [[Viljandi]]maal. See on suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja Viljandimaa loetavaim päevaleht.

Ajalehe Sakala asutas [[1878]]. aastal [[Carl Robert Jakobson]] Viljandis.

==Ajalugu==
=== Eellugu ===

[[1865]]. aastal hakkas Carl Robert Jakobson saatma kaastööd [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]] ning hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele.

[[1868]]. aastal jäi rahuldamata tema taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht.

[[1871]]. aastal sulges [[Johann Voldemar Jannsen]] Postimehe veerud oma kaastöölistele Jakobsonile ja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]], sest nad avaldasid artikleid, milles kritiseerisid avalikult baltisakslasi ja nõudsid eestlastele võrdseid õigusi. Venestamise mõju kasvu kartev ja sakslastega hästi läbi saav Jannsen võttis seejärel alahoidliku suuna ning [[Baltisakslased|baltisakslaste]] nõudmisel nad kaastööliste seast ka eemaldati. Samal aastal [[Tallinn]]a kolides esitas Jakobson taotluse ajalehe [[Edasi]] väljaandmiseks, kuid jäi vastuseta. Samuti lükati tagasi palju teisi tema esitatud taotlusi.&lt;ref name=&quot;EEAK&quot;/&gt;

[[1877]]. aastaks oli omakeelsete ajalehtede olukord muutunud soodsamaks ja taotlus ajalehe Sakala väljaandmiseks Viljandis rahuldati. Arvatakse, et selle õnnestumise taga olid Jakobsoni head suhted [[Johann Köler]]iga.&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;

[[23. märts]]il ([[vkj]] 11. märtsil) 1878 ilmus Viljandis Sakala esimene number.&lt;ref name=&quot;Vainu&quot;/&gt; Sakala toimetus asus aastatel 1878–1879 Viljandis [[Tartu tänav (Viljandi)|Tartu tänav]]a majas nr. 4&lt;ref&gt;Viljandlased tähistavad kultuuritegelaste mälestust. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193442/142741/page/68 lk 510]&lt;/ref&gt;.

===Sakala väljaandmine===

Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas [[Talurahvas|talurahva]] elu ja tegemisi ning teavitas eri probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning võitles selle kaotamise vastu. Ajalehes nõuti eestlastele ka rohkem õigusi, kritiseeriti kehtivat agraarkorraldust ja seisuslikke asutusi ning taotleti ajakohaseid reforme. See ei meeldinud aga baltisaksa aadlikele, kelle pealekaebuste&lt;ref&gt;[[Sergei Issakov]], Sandarmite hoiak ja rahvuslik liikumine. Keel ja Kirjandus , 1971, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194680/142864/page/38 lk 228]-233&lt;/ref&gt; tõttu suleti ajaleht kaheksaks kuuks. Kohtuprotsesside tulemusena suleti leht mitu korda ka hiljem. Seda tehti peamiselt artiklite tõttu, milles kritiseeriti võime.&lt;ref name=&quot;EEAK&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pentson&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kruus&quot;/&gt;

Paljud avaldatud artiklid käisid otseselt kiriku pihta, sest Jakobson nägi vajadust kirik riigist lahutada. Näiteks nõudis ta rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. Selle tulemusena tekkis vaenulik õhkkond ka usutegelastega.&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;

[[Pilt:Sakala toimetuse maja.JPG|pisi|Sakala toimetuse hoone, [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 22 aastatel 1880–1882]]

Pärast esmakordset sulgemist taas ilmuma hakates sai Sakalast rahvusluse peamine häälekandja ja oma aja kohta kõige uuendusmeelsem ajaleht. Samuti oli Sakala Eesti kõige loetavam ja populaarsem ajaleht.&lt;ref name=&quot;EEAK&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;

Algusaastate trükiarvud olid järgmised: 
*1878–2299,
*1879–3442,
*1880–4584,
*1881 – üle 4500.

Sakalal ei olnud puudust kaastöölistest ja kirjasaatjatest (umbes 900). Toimetuses töötasid näiteks [[Mihkel Veske]], [[Ado Reinvald]], [[Jaan Lipp]], [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]], [[Jakob Kõrv]] ja [[Juhan Kunder]].&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;

7. märtsil [[1882]] (uue kalendri järgi 19. märtsil) suri Jakobson kõigi jaoks ootamatult. Pärast tema surma kaotas leht peagi oma juhtpositsiooni ning muutus kohaliku tähtsusega ajaleheks.&lt;ref name=&quot;EEAK&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;

[[File:Sakala toimetus 1927.tif|thumb|Sakala toimetus (1927)]]
Aastail 1914–1919 ja 1928–1933 oli Sakala väljaandja [[Kaarel Baars]], viimasel perioodil tegutses ta selle peatoimetaja ehk vastutava toimetajana ning Sakala kirjastuse juhatuse esimehena.

1934. aastal kuulutasid [[vapsid]] ajalehele boikoti, mille eest [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] mõistis [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidult]], Uute Aegade vastutavalt toimetajalt ja väljaandjalt 1500 krooni kahjutasu Sakala kirjastusühingu kasuks.&lt;ref&gt;1500 krooni kahjutasu. Vaba Maa, 4. märts 1934, nr 53, lk 5.&lt;/ref&gt;
  
Sakala ilmus [[Eesti NSV]] ajal selliste nimede all nagu [[Punane Täht]] ([[1940]]–[[1941]]), [[Uus Sakala]] ([[1944]]) ja [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)|Tee Kommunismile]] ([[1950]]–[[1988]]). Kogu ülejäänud aja on ajaleht ilmunud siiski Sakala nime all.&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;

Samuti on olnud erinev ajalehe ilmumissagedus. 1878–[[1904]] ilmus ajaleht vaid kord nädalas, alates 1904. aastast kaks, ajavahemikus [[1913]]–[[1931]] kolm ja 1931–1941 kolm või neli korda nädalas. Lisaks on teada, et aastatel 1988–[[1994]] oli sagedus kolm, [[1995]]. aastal neli ja alates [[1996]]. aastast viis korda nädalas.&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Sakb&quot;/&gt;

=== Sakala lisad ===
Sakala andis 1878.–1940. aastani välja lisasid:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://erb.nlib.ee/?kid=13211134|pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia - Sakala|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.09.2017|arhiivimisaeg=25.09.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170925180723/http://erb.nlib.ee/?kid=13211134|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* Sakala Lisaleht (1878–1923)
* [[Ulak]] (1907–1910)
* Maamees (Viljandi : 1908–1909)
* [[Vitsakimp]] (1908–1909)
* Jutumees (Viljandi : 1908–1909)
* Eesti Naesterahvas (1908–1911)
* Sakala Karskuseleht (1909)
* Jutu-osa (Viljandi : 1909–1910)
* Põllumajandus (1909–1911)
* Ilukirjandus ja Teadus &quot;Sakala&quot; ja &quot;Meie Kodumaa&quot; westeosa (1910–1911)
* &quot;Ühiselu&quot; kalender (1912–1914)
* Õigus (Tartu : 1913)
* [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (Tartu : 1913–1915)
* Õigus (Tallinn : 1914)
* Sakala tähtraamat (1926–1940)
* Sakala pildileht (1927–1928)
* Sakala Pühapäev (Viljandi : 1931–1940)

==Tänapäev==

Tänapäeval on Sakala suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja loetavaim päevaleht Viljandimaal. Ilmumissagedus on viis korda nädalas (teisipäevast laupäevani).&lt;ref name=&quot;tellimine&quot;/&gt;

Ajalehe toimetus asub Viljandis Tartu tänaval. Väljaandja on [[AS Postimees Grupp]]. Peatoimetaja oli 1. septembrist [[2005]] kuni 1. detsembrini [[2011]] [[Eve Rohtla]], 2011. aasta detsembrist on peatoimetaja [[Hans Väre]].

[[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] andmetel on viimase kümne aasta jooksul Sakala ühe kuu [[tiraaž]] peamiselt vähenenud. Viimase paari aasta jooksul on see olnud umbes 9000 – 10 000 lehte. Tellijate osakaal on ligikaudu 91%. Ühe numbri maht on 12–16 lehekülge, lisaks ilmub laupäevase lehe vahel [[telekava]]. Ajalehe kaanehind on 0,50 eurot.&lt;ref name=&quot;eall&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Saka&quot;/&gt;

Lehes kajastatakse peamiselt kodumaakonna uudiseid, kuid see sisaldab piisavas koguses ka Eestis ja Euroopas toimuvat. Lugejateni tuuakse uudiseid, [[reportaaž]]e, olemuslugusid, intervjuusid ja portreesid kodukandi otsustajatest. Regulaarselt ilmuvad [[kultuur]]i-, maaelu-, majandus-, loodus-, tervise-, haridus-, tarbija-, aiandus-, noorte-, laste- ja huumorikülg ning ei puudu ka teravad arvamuslood ja diskussioonid. Lisaks on ajalehes kultuuriürituste kalender Viljandis toimuvate sündmuste kohta. Nuputamishuviliste jaoks on ajalehes ristsõna.&lt;ref name=&quot;tellimine&quot;/&gt;

Alates [[2007]]. aastast annab Sakala kaks korda kuus välja tasuta lehte 1LEHT.&lt;ref name=&quot;Saka&quot;/&gt;

Lisaks paberkujule on Sakala kättesaadav tasulise ([[Sakala Pluss]]) ja tasuta [[veeb]]i kaudu.&lt;ref name=&quot;Saka&quot;/&gt; Sakala Plussis ilmuvad kõik lood, mis sama päeva paberleheski, ja kõiki neid saab lugeda juba varahommikul.

==Kujundus ja päismik==
[[File:Sakala päismik 1878.png|thumb|300px|Sakala esimese numbri päismik (1878)]]
Ajalehe esilehe ülaosas paikneb vanamoodne ja kunstiline tiitlipea ehk päismik, millel on eriline tähendus eesti kultuuriloos. Päismiku kujundas Carl Robert Jakobsoni vend [[Eduard Magnus Jakobson]] pärast seda, kui Sakala oli saanud kauaoodatud loa viimaks ilmuda.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003c&quot;/&gt; Eduard Magnus kujundas peale päismiku lisalehtede ehistähtedega tiitlipead ning illustreeris ajalehte 1881. aastani nii maastike, linnavaadete kui ka portreid kujutavate puulõigetega.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003c&quot; /&gt;

Sakala kujundust on aja jooksul tunduvalt muudetud. Algul ilmus ajaleht mustvalgena. Näiteks tehti olulisi kujundusmuudatusi nii [[2003]]. kui ka 2007. aasta lõpus, uue kujunduse autor oli mõlemal korral [[Postimees|Postimehe]] kujundustoimetaja [[Vahur Kalmre]]. Aastate jooksul on kujundus muudetud täisvärvis ajalehele kohasemaks, ülesehitus loogilisemaks ning üldilme õhulisemaks, lihtsamaks ja selgemaks, järjest enam on hakatuid kasutama visuaalseid elemente.&lt;ref name=&quot;lihtsam&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kujundus&quot; /&gt;

Loomulikult on tekkinud [[diskussioon]]e teemal, kuidas sobivad omavahel kokku ajalooline päismik ja tänapäevane lehekujundus. Arutelu selle üle tekib igal aastal Eesti ajalehtede kujunduskonkursi raames. Žüriis esineb eriarvamusi.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003b&quot; /&gt; On neid, kes näevad päismikus heas mõttes ajaloolist elementi. Mõne sõnul säilitavad ajalehed päisimikut, et end lugejale näidata kui pikaajalist ja usaldusväärset partnerit. Samuti on tähtis jätkata vana päismikuga juba seetõttu, et Sakala nime taga on võimas traditsioon, suured nimed ja ajalugu.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003b&quot; /&gt; Teisalt võetakse seda aga iganenud märgina. Leitakse, et ajalooline peenejooneline lehepea ja tänapäevane robustne kujundus on täielikus esteetilises vastuolus.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003b&quot; /&gt; Samas on neid, kes näevad lahendust päismiku osalises ümberkujundamises.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003b&quot; /&gt;

Sakala on pälvinud auhinna parima esikülje eest [[2001]]. aasta Euroopa ajalehtede kujundusvõistlusel, mida korraldavad Medium Magazin [[Saksamaa]]lt, De Journalist [[Holland]]ist ja Der Österreichische Journalist [[Austria]]st. Aasta varem leidis Sakala esikülg äramärkimist ajalehekujundajate organisatsiooni ajakirja Design korraldatud ülemaailmsel võistlusel nende ajalehtede seas, mille tiraaž on kuni 15 000 eksemplari.&lt;ref name=&quot;Rohtla2003b&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EEAK&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=1741&amp;layer=91&amp;lang=est#1741| pealkiri = Ärkamisaeg: Carl Robert jakobsoni lugu| väljaandja = MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti| arhiivimisaeg = 4.03.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160304201936/http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=1741&amp;layer=91&amp;lang=est#1741| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pentson&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sakala.htm| pealkiri = &quot;SAKALA&quot;| autor = Martin Pentson| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti| arhiivimisaeg = 18.02.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100218104004/http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sakala.htm| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vainu&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.miksike.net/documents/main/referaadid/jakobson2.htm| pealkiri = C.R. Jakobsoni elu ja tegevus| autor = Karmen Vainu| väljaandja = | vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kruus&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=151| pealkiri = Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.-83. a| autor = Hans Kruus | täpsustus = | väljaanne = [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 4/1929| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti| arhiivimisaeg = 20.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120320040552/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=151| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sakb&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.lugeja.ee/record/861792| pealkiri = Sakala : Viljandi maakonna päevaleht : asutanud C. R. Jakobson 1878. a. / Sakala Kirjastuse AS ; peatoimetaja Eve Rohtla| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tellimine&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tellimine.ee/ajalehed/sakala| pealkiri = SAKALA| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eall&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.eall.ee/tiraazhid/2011.html| pealkiri = EALL liikmeslehtede keskmised tiraažid 2011| väljaandja = Eesti Ajalehtede Liit| vaadatud = 03.11.2011 | keel = eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saka&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.ajaleht.ee/index.php?page=sak | täpsustus = (arhiiviversioon) | pealkiri = Sakala| väljaandja = AS Ühinenud Ajalehed | vaadatud = 03.11.2011 | keel = eesti | arhiivimisaeg = 2012-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120103104620/http://www.ajaleht.ee/index.php?page=sak}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rohtla2003c&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.pressimuuseum.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=80&amp;Itemid=60&amp;lang=et| pealkiri = Sakala päismiku kujundas Jakobsoni vend| autor = Eve Rohtla| väljaanne = Sakala| aeg = 22.03.2003| koht = | väljaandja = | vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lihtsam&quot;&gt;{{netiviide| url = http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&amp;id=9993&amp;number=516| pealkiri = Õhulisem, lihtsam ja selgem| autor = Eve Rohtla| väljaanne = Sakala| aeg = 16.12.2003| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kujundus&quot;&gt;{{netiviide| url = http://wwx.sakala.ajaleht.ee/281107/esileht/5030196.php| pealkiri = &quot;Sakalal&quot; on homsest uus kujundus| autor = Eve Rohtla | täpsustus = | väljaanne = Sakala| aeg = 28.11.2007| koht = | väljaandja = | vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rohtla2003b&quot;&gt;{{netiviide| url = http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&amp;id=6228&amp;number=325| pealkiri = Kas &quot;Sakala&quot; ajalooline päismik ja tänapäevane lehekujundus sobivad kokku?| autor = Eve Rohtla| väljaanne = Sakala| aeg = 22.03.2003| vaadatud = 03.11.2011| keel = eesti}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://sakala.postimees.ee/ Sakala koduleht]
*[https://www.eestimeedia.ee/ Eesti Meedia koduleht]

[[Kategooria:Carl Robert Jakobson]]
[[Kategooria:Eesti ajalehed]]
[[Kategooria:eesti NSV maakondade ajalehed]]
[[Kategooria:Eesti NSV rajoonide ajalehed]]
[[Kategooria:Viljandi]]
[[Kategooria:Liivimaa kubermangu ajalehed]]
[[Kategooria:Eesti uudistesaidid]]</text>
      <sha1>eqpiwqnuspxu9niqgcg7lo7954fj8zp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšistopol</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68219</id>
    <revision>
      <id>7168724</id>
      <parentid>6258502</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:11:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1108" sha1="4z6829ta2fr4b6w5dj6cs9bd651fa7s" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Tšistopol
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Чистополь | nimi1_latin = (Tšistopol)
|  nimi2_keel = tatari | nimi2 = Çistay / Чистай * | nimi2_latin = *tatari kirillitsas
|  pilt = Исторический_центр_г._Чистополя.jpg
|  pildisuurus = 260px
|  lipp = RUS Чистополь flag.gif
|  lipu_link = [[Tšistopoli lipp]]
|  vapp = Chistopol COA (Kazan Governorate) (1781).png 
|  vapi_link = [[Tšistopoli vapp]] 
|  pindala = 19,2
|  elanikke = 57 844 (2025)
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Tšistopol''' (tatari '''Çistay''') on linn [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis. Asub [[Kama jõgi|Kama]] jõe kaldal [[Kaasan]]ist 114 km idas.

Tšistopol asutati 17. sajandil, linnaõigused sai [[1781]]. aastal.

[[1989]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tšistopoli elanikest [[venelased|venelasi]] 65,8%, [[tatarlased|tatarlasi]] 30,2% ja [[tšuvašid|tšuvašše]] 2,1%.

== Välislingid ==
{{Commonscat|Chistopol|Tschistopol}}
*[http://www.chistopol.ru/ Tšistopol koduleht] (''vene keeles'')

[[Kategooria:Tatarstani linnad]]</text>
      <sha1>4z6829ta2fr4b6w5dj6cs9bd651fa7s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riia lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69517</id>
    <revision>
      <id>7168788</id>
      <parentid>6890638</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:17:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-32606-72</username>
        <id>230823</id>
      </contributor>
      <comment>/* Reisijad */</comment>
      <origin>7168788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8617" sha1="pkkbepcj1d5mx5822mvpghczy15v5ds" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Riia rahvusvaheline lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi = Starptautiskā lidosta &quot;Rīga&quot;
 | pilt = Riga International Airport EVRA 2020.jpg
 | pildikirjeldus = Riia lennujaam (2020)
 | lennujaama_tyyp = avalik
 | IATA = RIX
 | ICAO = EVRA
 | omand = 
 | kõrgus_merepinnast = 
 | laiuskoord = 56/55/25
 | pikkuskoord = 23/58/16
 | asendikaart = Läti
 | rada1_suund = 18/36
 | rada1_pikkus = 3200
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = [[betoon]]/[[asfaltbetoon]]
 | reisijaid = 7 060 000
 | reisijaid_aasta = 2018
}}
'''Riia rahvusvaheline lennujaam''' ehitati [[1973]]. aastal, et ajale jalgu jäänud [[Spilve lennujaam]] ja [[Rumbula lennuväli]] välja vahetada. Lennujaam asub [[Riia]] kesklinnast 13 kilomeetri kaugusel edelas [[Skulte]]s [[Mārupe piirkond|Mārupe piirkonnas]]. Riia lennujaam on [[Baltikum]]i suurim lennujaam. 

Lennujaam on Läti riigi omanduses ja see on kodulennujaam Baltikumi suurimale lennufirmale [[airBaltic]]. 2018. aastal teenindas lennujaam 7,06 miljonit reisijat.

2006. aastal avati põhjaterminali laiendus, mis pärast Läti liitumist [[Schengeni viisaruum]]iga võimaldab eraldada mitte-Schengeni maadest saabuvad reisijad.

Riiast [[Tallinna lennujaam|Tallinna]] lendas aastail 1996−2001 ja 2012 [[Estonian Air]], 1996. aastast ka [[airBaltic]].

Riia rahvusvahelisse lennujaama on planeeritud [[Rail Baltic|Rail Baltica]] peatus.

2024. aastal teenindas lennujaam 7,1 miljonit reisijat. Samal aastal oli lennujaama käive 77,63 miljonit eurot, mille juures teeniti 3,4 miljonit eurot kasumit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609707450/riia-lennujaam-teenis-mullu-3-4-miljonit-eurot-kasumit &quot;Riia lennujaam teenis mullu 3,4 miljonit eurot kasumit&quot;] ERR, 28. mai 2025&lt;/ref&gt;

==Tulevikuplaanid==
Läti valitsus kavatseb ehitada veel ühe terminali, mis suudaks aastas teenindada umbes 10 miljonit reisijat. 2013. aastaks on kavas rajada uusi hotelle, tööstuspark, teine reisijatesild, uus parkla, teine maandumisrada, uus lennujuhtimistorn, kiirtrammiliin kesklinna ning uus registreerimissaal. Samuti plaanib lennujaam pikendada olemasolevat maandumisrada ja uuendada valgustussüsteemi. Maandumisraja uus pikkus senise 2550 meetri asemel on 3200 meetrit. Samuti laiendatakse ruleerimisradu. Projekti kogumaksumus on 21,8 miljonit [[euro]]t.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.riga-airport.com/?id=325&amp;item=2676&amp;page=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2007-10-20 |arhiivimisaeg=2007-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071123211625/http://www.riga-airport.com/?id=325&amp;item=2676&amp;page=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2. märtsil 2021 teatas RB AS ([[Rail Baltic|Rail Balticu]] ühisfirma), et sõlmis lepingu Riia rahvusvahelise lennujaama peatuse ja sealse infrastruktuuri ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on 237 miljonit [[Euro|eurot]] (ilma käibemaksuta). Jaamahoone ja kogu infrastruktuuri ehitushanke võitis konsortsium B.L.S Infra (ettevõttesse kuuluvad Austria ehitusfirma Swietelsky AG ning Läti ehitusfirmad SIA Binders ja AS LNK). Jaamahoone ja infrastruktuuri ehitust alustatakse sama aasta mais ning tööd teostatakse mitmes etapis. See peaks valmima detsembril 2025.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rail Baltic|url=https://www.railbaltica.org/the-contract-has-been-signed-for-the-construction-of-rail-baltica-station-and-related-infrastructure-at-the-riga-international-airport/|pealkiri=The contract has been signed for the construction of Rail Baltica station and related infrastructure at the Riga international Airport|väljaanne=Rail Baltic|aeg=2.03.2020}}&lt;/ref&gt;

==Statistika==
===Reisijad===
[[Fail:Riga airport passengers, 2016-2017.svg|pisi|Riia lennujaama reisijate arv kuude kaupa, 2016−2017]]
Riia lennujaam on Baltikumi suurim õhuvärav.
&lt;center&gt;
{| style=&quot;border:solid 0 #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+ ''' '''
|-
| &lt;timeline&gt;
ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30
PlotArea = left:30 bottom:15 top:10 right:15
AlignBars = late
Period = from:0 till:8
TimeAxis = orientation:vertical

Colors =
 id:gray  value:gray(0.5)
  id:line1       value:gray(0.9)
  id:line2       value:gray(0.7)

ScaleMajor = start:0 increment:1 gridcolor:line2

PlotData=
 color:blue width:20
 bar:1993 from:start till:0.2
 bar:1994 from:start till:0.398
 bar:1995 from:start till:0.504
 bar:1996 from:start till:0.506
 bar:1997 from:start till:0.535
 bar:1998 from:start till:0.555
 bar:1999 from:start till:0.562
 bar:2000 from:start till:0.574
 bar:2001 from:start till:0.623
 bar:2002 from:start till:0.633
 bar:2003 from:start till:0.712
 bar:2004 from:start till:1.060
 bar:2005 from:start till:1.878
 bar:2006 from:start till:2.495
 bar:2007 from:start till:3.161
 bar:2008 from:start till:3.691
 bar:2009 from:start till:4.066
 bar:2010 from:start till:4.664
 bar:2011 from:start till:5.107
 bar:2012 from:start till:4.768
 bar:2013 from:start till:4.793
 bar:2014 from:start till:4.814
 bar:2015 from:start till:5.162
 bar:2016 from:start till:5.401
 bar:2017 from:start till:6.098
 bar:2018 from:start till:7.056
 bar:2019 from:start till:7.798
 bar:2020 from:start till:2.011
 bar:2021 from:start till:2.353
 bar:2022 from:start till:5.380
 bar:2023 from:start till:6.630
 bar:2024 from:start till:7.120
 bar:2025 from:start till:7.111
 color:darkblue
 bar:2026 from:start till:2.000
&lt;/timeline&gt;
|-
| Riia lennujaama reisijate arv miljonites. Uuendatud 2026. aasta aprilli seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Statistical reports of Riga Airport|url=http://www.riga-airport.com/en/statistics|website=Riga Airport Website|access-date=2026-06-06|archive-date=2026-06-06}}&lt;/ref&gt;
|}
&lt;/center&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+'''Reisijate arv Riia lennujaamas''' (tuhandetes)
|-  
! 1993 || 1994 || 1995 || 1996 || 1997 || 1998 || 1999 || 2000 || 2001 || 2002 || 2003 || 2004 || 2005 || 2006 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || 2022 || 2023 || 2024 || 2025
|- 
| 310 || 398 || 504 || 506 || 535 || 555 || 562 || 574 || 623 || 633 || 712 || 1060 || 1878 || 2495 || 3161 || 3691 || 4066 || 4664 || 5107 || 4768 || 4793 || 4814 || 5162 || 5401 || 6097 || 7056 || 7798 || 2011 || 2353 || 5380 || 6630 || 7120 || 7111
|}

===Kaubavedu===
{{diagramm|width=400|height=200
|yAxisTitle=Kaubavedu (t)
|type=rect
|x=2007,2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017
|y=8130, 7669, 9431, 12294, 12665, 32953, 53540, 32984, 18863, 19760, 25525
}}
&lt;em&gt;Kaubaveo maht Riia lennujaamas (t), 2007–2017. Allikas http://www.riga-airport.com/en/main/about-company/statistics/in-total-per-year&lt;/em&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+'''Kaubavedu Riia lennujaama kaudu''' (tonnides)
|- 
! 1993 || 1994 || 1995 || 1996 || 1997 || 1998 || 1999 || 2000 || 2001 || 2002 || 2003 || 2004 || 2005 || 2006 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 2012 || 2013 || 2014
|- 
| 2590 || 3899 || 3918 || 3912 || 4281 || 4907 || 4408 || 4658 || 5209 || 6580 || 13 534 || 8751 || 15 896 || 9746 || 8130 || 7668 || 9431 || 12 294 || 12 665 || 32 953 || 53 540 || 32 984
|- 
|}

==Lennufirmad ja sihtkohad==
*[[Aer Lingus]] (Dublin)
*[[Aero Airlines]] (Helsingi)
*[[Aeroflot]] (Moskva Šeremetjevo)
*[[airBaltic]] (Ateena, Bakuu, Barcelona, Bergen, Berliin-Tegel, Brüssel, Dalaman (hooajaline), Dublin, Düsseldorf, Göteborg-Landvetter, Hamburg, Helsingi, Homiel, Hurghada (hooajaline), Irákleio (hooajaline), Istanbul-Atatür, Kaliningrad, Kiiev-Boryspil, Kopenhaagen, Kuressaare (hooajaline), Larnaca (hooajaline), Liepāja, London-Gatwick, Milano-Malpensa, Minsk, Monastir (hooajaline), Moskva-Sheremetjevo, München, Odessa, Oslo, Oulu, Palma-Mallorca (hooajaline), Pariis Charles de Gaulle, Peterburi, Rooma Fiumicino, Sharm el-Sheikh (hooajaline), Simferopol (hooajaline), Stavanger, Stockholm-Arlanda, Tallinn, Tartu, Taškent, Tel Aviv, Thbilisi, Viin, Vilnius, Zürich)
*[[Czech Airlines]] (Praha)
*[[Finnair]] (Helsingi)
*[[KLM Royal Dutch Airlines]] (Amsterdam)
*[[LOT Polish Airlines]] (Varssavi)
*[[Lufthansa]] (Frankfurt)
*[[Norwegian Air Shuttle]] (Oslo, Trondheim)
*[[Ryanair]] (Bremen, Bristol, Dublin, Glasgow Prestwick, Hahn, Liverpool, London-Stansted, Milano-Bergamo, Nottingham-East Midlands, Stockholm-Skavsta, Tampere)
*[[Turkish Airlines]] (Istanbul-Atatürk)
*[[Uzbekistan Airways]] (New York JFK, Taškent)
*[[Turkmenistan Airlines]] (Ašgabat, Toronto)

==Vaata ka==
*[[Läti lennujaamade ja lennuväljade loend]]
*[[Rail Baltic]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.riga-airport.com/ Riia rahvusvaheline lennujaam]

[[Kategooria:Läti lennujaamad]]
[[Kategooria:Riia ehitised]]
[[Kategooria:Mārupe piirkond]]</text>
      <sha1>pkkbepcj1d5mx5822mvpghczy15v5ds</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Allan Alaküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70557</id>
    <revision>
      <id>7169070</id>
      <parentid>6859686</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:34:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1826" sha1="3vlrziagfzh1a5fpvz5gictw4hsqso4" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Allan Alaküla''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1968]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[eesti]] [[ajakirjanik]].

Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i 1993. aastal [[ajalugu|ajaloo]] erialal ning täiendanud end [[poliitikateadus]]te alal [[Birminghami Ülikool]]is (1996){{lisa viide}} ja meedia alal India Massikommunikatsiooni Instituudis (2000){{lisa viide}}. 

Ta on töötanud arvamustoimetajana ajalehes [[Postimees]] (1992–1997), arvamustoimetuse juhatajana ajalehes [[Sõnumileht]] (1997–2000) ning ajalehe Kesknädal peatoimetaja asetäitjana (2000–2002) ja peatoimetajana (2004–2007). 

Aastatel 2002–2004 oli ta [[Tallinna Linnakantselei]] meediaosakonna juhataja ja avalike suhete direktor.

Aastatel 1999–2003 oli ta [[Avaliku Sõna Nõukogu]] liige ja 2001–2004 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] esimees.

2007. aasta juunist töötas ta Tallinna linnakantselei arenguteenistuse vanemspetsialistina, sama aasta oktoobri sai temast Tallinna linna esindaja Euroopa Liidus.{{lisa viide}} 2008. aasta maist kuni 2020. aasta juulini oli Tallinna [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] esinduse juht.{{lisa viide}} 2012. aasta juulist kuni 2017. jaanuarini oli SA [[Tallinna Televisioon]]i nõukogu esimees.{{lisa viide}} 

2021. aastast peab ta Meediavahi blogi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. 2021. aasta septembrist tegutseb Lahemaa giidina{{lisa viide}} Valgejõe Mälutalus. 

2021. aasta novembrist kuni 2025. aasta aprillini oli ta Valgejõe külavanem.{{lisa viide}} 

== Välislingid ==
* [https://meediavaht.webador.com/ Meediavaht]
* [https://malutalu.webador.com/ Valgejõe Mälutalu] 

{{JÄRJESTA:Alaküla, Allan}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>3vlrziagfzh1a5fpvz5gictw4hsqso4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Frittimine (kokandus)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>71783</id>
    <revision>
      <id>7168766</id>
      <parentid>473828</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:25:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Moorimine */ uus alaosa</comment>
      <origin>7168766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="520" sha1="oq2ni2i7yaa0kdeemy8uwivapn5l0go" xml:space="preserve">Kas artiklile ei oleks parem nimi '''Friteerimine''' (Esimene lause algaks: Friteerimine ehk frittimine ...)? [[Kasutaja:Iffcool|iffcool]] 2. jaanuar 2007, kell 23:25 (UTC)

:EKI peab eesti keeles õigeks just sõna '''frittima''', friteerima on vale.--[[Kasutaja:Kendall|Ken]] 3. jaanuar 2007, kell 10:55 (UTC)

== Moorimine ==

Ei ole selge mulle kuidas frittimine erineb moorimisest, mõlemad on rasvas küpsetamine. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 18:25 (EEST)</text>
      <sha1>oq2ni2i7yaa0kdeemy8uwivapn5l0go</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sumõ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72669</id>
    <revision>
      <id>7169084</id>
      <parentid>7138414</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:59:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1975" sha1="k2g1ez001m34ev5w6bn3hyqyygwvqak" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Sumõ
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Суми
| nimi1_latin = (Sumõ)
| pilt = Skyline_of_Sumy_(cropped).jpg
| pildiallkiri = 
| lipp = Flag_of_Sumy.gif
| lipu_link = [[Sumõ lipp]]
| vapp = Sumy-COA.PNG
| vapi_link = [[Sumõ vapp]]
| pindala = 145
| elanikke = 268 409 (2025)
| asendikaart = Ukraina
}}
'''Sumõ''' on oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s, [[Sumõ oblast]]i ja [[Sumõ rajoon]]i keskus. Asub [[Psel]]i jõe ääres.

On tekkinud [[1652]]. aastal rajatud [[Kasakad|kasakate]] kindluse juurde. Linnaõigused sai [[1780]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis suur osa linnast.

Sumõs on sündinud eesti arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Karl (Karl Friedrich) Burman (Buhrman, Burmann) |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-1787 |väljaanne=Eesti Kunstimuuseum}}&lt;/ref&gt;. Sealt oli pärit ka [[Vladimir Sapožnin]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vladimir Sapožnin |url=https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/vladimir-sapoznin-96246 |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;.

30. septembril 2025 sai Sumõ [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

== Vaatamisväärsusi ==
* [[Sumõ Kolmainsuse kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Sumõ Issanda Ülestõusmise kirik]]
* [[Nikanor Onatski nimeline Regionaalne Kunstimuuseum]]

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Sumy|Sumõ}}
* [http://www.sumy.net.ua Sõltumatu piirkondlik veebiportaal]
* [http://www.meria.sumy.ua/ Sumõ administratsioon] &lt;small&gt;(''ukraina keeles'')&lt;/small&gt;

* [[23. veebruar]] [[2015]]. [[Reuters]]. [http://www.reuters.com/video/2015/02/23/kiev-says-rebels-attack-villages-in-sout?videoId=363284785&amp;videoChannel=1 Kiev says rebels attack villages in southeast, citizens burn Putin effigy]. (Video 01:43) &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Sumõ oblast]]
[[Kategooria:Sumõ| ]]</text>
      <sha1>k2g1ez001m34ev5w6bn3hyqyygwvqak</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riskikuller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74431</id>
    <revision>
      <id>7168903</id>
      <parentid>6587480</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:48:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1627" sha1="np8pwoid8jk4i2cojlnv3ptthe097ik" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}}
{{See artikkel| räägib 2002. aasta filmist; filmisarja kohta vaata artiklit [[Riskikuller (filmisari)]]}}
{{Filmi_info
| filmi_nimi = Riskikuller
| originaalnimi = The Transporter / Le Transporteur
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| žanr = [[märulifilm|märul]]
| aasta = [[2002]]
| lavastaja = [[Louis Leterrier]]&lt;br&gt;[[Corey Yuen]]
| stsenaarium = [[Luc Besson]]&lt;br&gt;[[Robert Mark Kamen]]
| peaosades = [[Jason Statham]]&lt;br&gt;[[Shu Qi]]&lt;br&gt;[[Matt Schulze]]&lt;br&gt;
| operaator = [[Pierre Morel]]
| helilooja = [[Stanley Clarke]]
| produtsent = Luc Besson
| montaaž = [[Nicolas Trembasiewicz]]
| filmistuudio = 20th Century Fox
| pikkus = 1 tund 34 minutit
| riik = [[Prantsusmaa]]/ [[USA]]
| esilinastus = 11. oktoober 2002 (USA)&lt;br&gt;13. detsember 2002 (Eesti)
| keel = [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[hiina keel|hiina]]
| eelarve = 20 900 000 [[euro]]t
| koduleht = http://www.transportermovie.com/home.html
| imdb_id = 0293662
| amg_id = 
| movies.ee_id = 
}}
&quot;'''Riskikuller'''&quot; on USA [[märulifilm]], mis esilinastus 11. oktoobril 2002. 

Filmi lavastajad on [[Louis Leterrier]] ja [[Corey Yuen]]. Filmi peategelane (riskikuller) on [[Jason Statham]], kes sooritab suure osa filmis leiduvaid [[kaskadöör]]itrikke.

Film on avaldatud nii inglise, [[prantsuse keel|prantsuse]] kui ka [[hiina keel]]es.

Filmile on tehtud järg &quot;[[Riskikuller 2]]&quot; 2005. aastal ja &quot;[[Riskikuller 3]]&quot; 2008. aastal.

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]
[[Kategooria:Märulifilmid]]
[[Kategooria:Kriminaalfilmid]]
[[Kategooria:2002. aasta filmid]]</text>
      <sha1>np8pwoid8jk4i2cojlnv3ptthe097ik</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mary Robinson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>87676</id>
    <revision>
      <id>7168876</id>
      <parentid>5974312</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:34:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1642" sha1="5u30m7jsg4y1nwk71pypkcprp19s16l" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib endisest Iirimaa presidendist; luuletaja kohta vaata artiklit [[Mary Robinson (kirjanik)]].}}
[[Pilt:Mary Robinson, Barack Obama 2009.jpg|thumb|Mary Robinson ja [[Barack Obama]] (2009)]]  
'''Mary Therese Winifred Robinson''' ([[iiri keel|iiri]] ''Máire Mhic Róibín''; sünninimega '''Mary Therese Winifred Bourke''';  sündinud [[21. mai]]l [[1944]]) on [[Iirimaa]] poliitik. Ta oli Iirimaa esimene nais[[Iirimaa president|president]] (ametis aastatel [[1990]]–[[1997]]). Aastail 1997–[[2002]] oli ta [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvolinik]]. 

Ta kuulub [[Iiri Tööpartei]]sse.

==Tunnustus==
*1991 – valiti [[Iiri Kuninglik Akadeemia|Iiri Kuningliku Akadeemia]] liikmeks
*1999 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks
*1999 – [[Erasmuse preemia]]
*2002 – [[Sonningi auhind]]
*2015 – valiti [[Edinburghi Kuninglik Selts|Edinburghi Kuningliku Seltsi]] auliikmeks 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Isiklikku==
Aastal [[1970]] abiellus ta Nicholas Robinsoniga. Neil on kolm last.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Patrick Hillery]]|nimi = [[Iirimaa president]]|aeg=1990–1997 |järgnev= [[Mary McAleese]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[José Ayala-Lasso]]|nimi = [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO Inimõiguste Ülemvolinik]]|aeg=1997–2002 |järgnev= [[Sérgio Vieira de Mello]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Francis O'Reilly]]|nimi = [[Dublini Ülikool]]i kantsler|aeg=1998–2019 |järgnev= [[Mary McAleese]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Robinson, Mary}}
[[Kategooria:Iirimaa presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>5u30m7jsg4y1nwk71pypkcprp19s16l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jason Statham</title>
    <ns>0</ns>
    <id>90416</id>
    <revision>
      <id>7168899</id>
      <parentid>7094597</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:41:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4527" sha1="23lmjn8y47jo2zumkdv396etnnef3ae" xml:space="preserve">{{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}}
{{Infokast persoon
| nimi = Jason Statham
| pilt = Jason Statham 2014.jpg
| sünniaeg = 26. juuli 1967 (58-aastane)
| sünnikoht = [[Shirebrook]], [[Inglismaa]]
| amet = näitleja
| abikaasa = [[Rosie Huntington-Whiteley]]
| lapsed = 2
| pildiallkiri = Jason Statham 2019. aastal
}}
'''Jason Statham''' (sündinud [[26. juuli]] [[1967]]&lt;ref&gt;Kirjanduses on levinud ekslik sünniaasta 1972.&lt;/ref&gt;) on Briti näitleja, kes on tuntud eelkõige peategelase Frank Martinina [[Riskikuller (filmisari)|Riskikuller]] filmides &quot;[[Riskikuller]]&quot; ([[2002]]), &quot;[[Riskikuller 2]]&quot; ([[2005]]) ja &quot;[[Riskikuller 3]]&quot; (2008). 

Jason Statham (sündinud 26. juuli 1967[1]) on briti näitleja, kes on tuntud eelkõige peategelase Frank Martinina [[Riskikuller filmisari|Riskikuller]]-filmides &quot;Riskikuller&quot; (2002), &quot;Riskikuller 2&quot; (2005) ja &quot;Riskikuller 3&quot; (2008).

Statham hakkas juba noorpõlves harrastama Hiina [[võitluskunstid|võitluskunste]], [[kikkpoks]]i ja [[karate]]t, töötades kohalikul turul letimüüjana. Innukas jalgpallur ja sukelduja kuulus Suurbritannia sukeldumiskoondisse ja võistles [[Inglismaa]]d esindades 1990. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel. Pärast seda paluti tal modellina esineda ettevõtete [[French Connection]], [[Tommy Hilfiger (ettevõte)|Tommy Hilfiger]] ja [[Levi Strauss &amp; Co.]] reklaamikampaaniates. 

Tema varasem turul müügileti taga töötamise kogemus andis talle inspiratsiooni rollide ülesehitamiseks [[Guy Ritchie]] kriminaalfilmides &quot;Lock, Stock and Two Smoking Barrels&quot; (1998) ja &quot;[[Snatch]]&quot; (2000).

== Osaline filmograafia ==
{| class=wikitable
|+
! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri
!Roll
|-
| 1998 || &quot;Lock, Stock and Two Smoking Barrels&quot; || &quot;[[Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne]]&quot;
|Bacon
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2000 || &quot;Snatch&quot; || &quot;[[Teemandirööv]]&quot;
|Turkish
|-
|&quot;Turn It Up&quot;
|
|Mr. B
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | 2001 || &quot;The One&quot; || &quot;[[Üksainus]]&quot;
|MVA Agent Evan Funsch
|-
|&quot;Ghosts of Mars&quot;
|&quot;[[Marsivaimud]]&quot;
|Sergant Jericho Butler
|-
|&quot;Mean Machine&quot;
|
|Monk
|-
| 2002 || &quot;The Transporter&quot; || &quot;[[Riskikuller]]&quot; 
|Frank Martin
|-
| 2003 || &quot;The Italian Job&quot; || &quot;[[Itaalia rööv (film 2003)|Itaalia rööv]]&quot;
|Handsome Rob
|-
| 2004 || &quot;Collateral&quot; || &quot;[[Ohtlik reisija]]&quot;
|Airport Man
|-
|2004
|&quot;Cellular&quot;
|&quot;Mobiil&quot;
|Ethan
|-
| 2005 || &quot;Revolver&quot; || &quot;[[Revolver (film 2005)|Revolver]]&quot;
|Jake Green
|-
| 2005 || &quot;Transporter 2&quot; || &quot;[[Riskikuller 2]]&quot;
|Frank Martin
|-
| 2006 || &quot;Crank&quot; || &quot;[[Adrenaliin (film)|Adrenaliin]]&quot;
|Chev Chelios
|-
| 2006 || &quot;The Pink Panther&quot; || &quot;[[Roosa Panter (film 2006)|Roosa Panter]]&quot;
|Yves Gluant
|-
| 2007 || &quot;In the Name of the King: A Dungeon Siege Tale&quot; || &quot;[[Kuninga nimel]]&quot;
|Farmer
|-
|2007
|&quot;War&quot;
|&quot;Sõda&quot;
|Crawford
|-
| 2008 || &quot;The Bank Job&quot; || &quot;[[Pangarööv (film 2008)|Pangarööv]]&quot;
|Terry Leather
|-
| 2008 || &quot;Death Race&quot; || &quot;[[Surmaralli]]&quot; 
|Jensen Ames
|-
| 2008 || &quot;Transporter 3&quot; || &quot;[[Riskikuller 3]]&quot;
|Frank Martin
|-
| 2009 || &quot;Crank: High Voltage&quot; || &quot;[[Adrenaliin: Kõrgepinge]]&quot;
|Chev Chelios
|-
| 2010 || &quot;The Expendables&quot; || &quot;[[Palgasõdurid (film 2010)|Palgasõdurid]]&quot;
|Lee Christmas
|-
|2010
|&quot;13&quot;
|&quot;13&quot;
|Jasper
|-
| 2011 || &quot;Killer Elite&quot; || &quot;[[Eliitkillerid]]&quot;
|Danny
|-
|2011
|&quot;Blitz&quot;
|&quot;Blitz&quot;
|Brant
|-
| 2012 || &quot;Safe&quot; || &quot;[[Professionaal]]&quot;
|Luke Wright
|-
| 2012 || &quot;The Expendables 2&quot; || &quot;[[Palgasõdurid 2]]&quot;
|Lee Christmas
|-
| 2013 || &quot;Hummingbird&quot; || &quot;[[Koolibri (film 2013)|Koolibri]]&quot;
|Joey
|-
|2013
|&quot;Parker&quot;
|&quot;Parker&quot;
|Parker
|-
|2013
|&quot;Homefront&quot;
|&quot;Viimane piir&quot;
|Phil Broker
|-
|2014
|&quot;The Expendables 3&quot;
|&quot;Palgasõdurid 3&quot;
|Lee Christmas
|-
| 2015 || &quot;Fast And Furious 7&quot; || &quot;[[Kiired ja vihased 7]]&quot;
|Deckard Shaw
|-
|2015
|&quot;Spy&quot;
|&quot;Spioon&quot;
|Rick Ford
|-
|2015
|&quot;Wild Card&quot;
|&quot;Kibe käsi&quot;
|Nick Wild
|-
| 2016 || &quot;Mechanic: Resurrection&quot; || &quot;[[Mehaanik: Ülestõus]]&quot;
|Arthur Bishop
|-
|2017
|&quot;The Fate of the Furious&quot;
|&quot;Kiired ja vihased 8&quot;
|Deckard
|-
|2018
|&quot;The Meg&quot;
|&quot;Meg&quot;
|Jonas Taylor
|-
|2019
|&quot;Fast &amp; Furious Presents: Hobbs &amp; Shaw&quot;
|&quot;Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw&quot;
|Deckard Shaw
|-
|2021
|&quot;Wrath of Man&quot;
|&quot;Mehe raev&quot;
|H
|-
|2021
|&quot;F9&quot;
|&quot;Kiired ja vihased 9&quot;
|Deckard Shaw
|-
|2023
|&quot;Fast X&quot;
|&quot;Kiired ja vihased X&quot;
|Deckard Shaw
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{imdb nimi|id=0005458|nimi=Jason Statham}}

{{JÄRJESTA:Statham, Jason}}
[[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]]
[[Kategooria:Suurbritannia modellid]]
[[Kategooria:Suurbritannia sportlased]]
[[Kategooria:Vettehüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>23lmjn8y47jo2zumkdv396etnnef3ae</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168900</id>
      <parentid>7168899</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:43:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4291" sha1="p0oo333z9llbdt2npf82lxwi431h9f8" xml:space="preserve">{{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}}
{{Infokast persoon
| nimi = Jason Statham
| pilt = Jason Statham 2014.jpg
| sünniaeg = 26. juuli 1967 (58-aastane)
| sünnikoht = [[Shirebrook]], [[Inglismaa]]
| amet = näitleja
| abikaasa = [[Rosie Huntington-Whiteley]]
| lapsed = 2
| pildiallkiri = Jason Statham 2019. aastal
}}
'''Jason Statham''' (sündinud [[26. juuli]] [[1967]]&lt;ref&gt;Kirjanduses on levinud ekslik sünniaasta 1972.&lt;/ref&gt;) on Briti näitleja, kes on tuntud eelkõige peategelase Frank Martinina [[Riskikuller (filmisari)|Riskikuller]] filmides &quot;[[Riskikuller]]&quot; ([[2002]]), &quot;[[Riskikuller 2]]&quot; ([[2005]]) ja &quot;[[Riskikuller 3]]&quot; (2008). 

Statham hakkas juba noorpõlves harrastama Hiina [[võitluskunstid|võitluskunste]], [[kikkpoks]]i ja [[karate]]t, töötades kohalikul turul letimüüjana. Innukas jalgpallur ja sukelduja kuulus Suurbritannia sukeldumiskoondisse ja võistles [[Inglismaa]]d esindades 1990. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel. Pärast seda paluti tal modellina esineda ettevõtete [[French Connection]], [[Tommy Hilfiger (ettevõte)|Tommy Hilfiger]] ja [[Levi Strauss &amp; Co.]] reklaamikampaaniates. 

Tema varasem turul müügileti taga töötamise kogemus andis talle inspiratsiooni rollide ülesehitamiseks [[Guy Ritchie]] kriminaalfilmides &quot;Lock, Stock and Two Smoking Barrels&quot; (1998) ja &quot;[[Snatch]]&quot; (2000).

== Osaline filmograafia ==
{| class=wikitable
|+
! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri
!Roll
|-
| 1998 || &quot;Lock, Stock and Two Smoking Barrels&quot; || &quot;[[Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne]]&quot;
|Bacon
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2000 || &quot;Snatch&quot; || &quot;[[Teemandirööv]]&quot;
|Turkish
|-
|&quot;Turn It Up&quot;
|
|Mr. B
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | 2001 || &quot;The One&quot; || &quot;[[Üksainus]]&quot;
|MVA Agent Evan Funsch
|-
|&quot;Ghosts of Mars&quot;
|&quot;[[Marsivaimud]]&quot;
|Sergant Jericho Butler
|-
|&quot;Mean Machine&quot;
|
|Monk
|-
| 2002 || &quot;The Transporter&quot; || &quot;[[Riskikuller]]&quot; 
|Frank Martin
|-
| 2003 || &quot;The Italian Job&quot; || &quot;[[Itaalia rööv (film 2003)|Itaalia rööv]]&quot;
|Handsome Rob
|-
| 2004 || &quot;Collateral&quot; || &quot;[[Ohtlik reisija]]&quot;
|Airport Man
|-
|2004
|&quot;Cellular&quot;
|&quot;Mobiil&quot;
|Ethan
|-
| 2005 || &quot;Revolver&quot; || &quot;[[Revolver (film 2005)|Revolver]]&quot;
|Jake Green
|-
| 2005 || &quot;Transporter 2&quot; || &quot;[[Riskikuller 2]]&quot;
|Frank Martin
|-
| 2006 || &quot;Crank&quot; || &quot;[[Adrenaliin (film)|Adrenaliin]]&quot;
|Chev Chelios
|-
| 2006 || &quot;The Pink Panther&quot; || &quot;[[Roosa Panter (film 2006)|Roosa Panter]]&quot;
|Yves Gluant
|-
| 2007 || &quot;In the Name of the King: A Dungeon Siege Tale&quot; || &quot;[[Kuninga nimel]]&quot;
|Farmer
|-
|2007
|&quot;War&quot;
|&quot;Sõda&quot;
|Crawford
|-
| 2008 || &quot;The Bank Job&quot; || &quot;[[Pangarööv (film 2008)|Pangarööv]]&quot;
|Terry Leather
|-
| 2008 || &quot;Death Race&quot; || &quot;[[Surmaralli]]&quot; 
|Jensen Ames
|-
| 2008 || &quot;Transporter 3&quot; || &quot;[[Riskikuller 3]]&quot;
|Frank Martin
|-
| 2009 || &quot;Crank: High Voltage&quot; || &quot;[[Adrenaliin: Kõrgepinge]]&quot;
|Chev Chelios
|-
| 2010 || &quot;The Expendables&quot; || &quot;[[Palgasõdurid (film 2010)|Palgasõdurid]]&quot;
|Lee Christmas
|-
|2010
|&quot;13&quot;
|&quot;13&quot;
|Jasper
|-
| 2011 || &quot;Killer Elite&quot; || &quot;[[Eliitkillerid]]&quot;
|Danny
|-
|2011
|&quot;Blitz&quot;
|&quot;Blitz&quot;
|Brant
|-
| 2012 || &quot;Safe&quot; || &quot;[[Professionaal]]&quot;
|Luke Wright
|-
| 2012 || &quot;The Expendables 2&quot; || &quot;[[Palgasõdurid 2]]&quot;
|Lee Christmas
|-
| 2013 || &quot;Hummingbird&quot; || &quot;[[Koolibri (film 2013)|Koolibri]]&quot;
|Joey
|-
|2013
|&quot;Parker&quot;
|&quot;Parker&quot;
|Parker
|-
|2013
|&quot;Homefront&quot;
|&quot;Viimane piir&quot;
|Phil Broker
|-
|2014
|&quot;The Expendables 3&quot;
|&quot;Palgasõdurid 3&quot;
|Lee Christmas
|-
| 2015 || &quot;Fast And Furious 7&quot; || &quot;[[Kiired ja vihased 7]]&quot;
|Deckard Shaw
|-
|2015
|&quot;Spy&quot;
|&quot;Spioon&quot;
|Rick Ford
|-
|2015
|&quot;Wild Card&quot;
|&quot;Kibe käsi&quot;
|Nick Wild
|-
| 2016 || &quot;Mechanic: Resurrection&quot; || &quot;[[Mehaanik: Ülestõus]]&quot;
|Arthur Bishop
|-
|2017
|&quot;The Fate of the Furious&quot;
|&quot;Kiired ja vihased 8&quot;
|Deckard
|-
|2018
|&quot;The Meg&quot;
|&quot;Meg&quot;
|Jonas Taylor
|-
|2019
|&quot;Fast &amp; Furious Presents: Hobbs &amp; Shaw&quot;
|&quot;Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw&quot;
|Deckard Shaw
|-
|2021
|&quot;Wrath of Man&quot;
|&quot;Mehe raev&quot;
|H
|-
|2021
|&quot;F9&quot;
|&quot;Kiired ja vihased 9&quot;
|Deckard Shaw
|-
|2023
|&quot;Fast X&quot;
|&quot;Kiired ja vihased X&quot;
|Deckard Shaw
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{imdb nimi|id=0005458|nimi=Jason Statham}}

{{JÄRJESTA:Statham, Jason}}
[[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]]
[[Kategooria:Suurbritannia modellid]]
[[Kategooria:Suurbritannia sportlased]]
[[Kategooria:Vettehüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>p0oo333z9llbdt2npf82lxwi431h9f8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varjatud elud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92523</id>
    <revision>
      <id>7169011</id>
      <parentid>7105308</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:50:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tomasz Domański 21.05.1993</username>
        <id>220894</id>
      </contributor>
      <origin>7169011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11286" sha1="92z002krlt0pgn0omb0xwy306ge0rno" xml:space="preserve">{{viitamata}
{| border=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;2&quot; cellspacing=&quot;1&quot; align=&quot;right&quot; style=&quot;margin-left:1em; background:#7EC0EE;&quot;
|---- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| colspan=&quot;2&quot; align=center border-color:#FFFFFF | 
|-&lt;br&gt; 
|----
! colspan=&quot;2&quot; | &quot;Varjatud elud&quot;&lt;br&gt;&quot;Salatut elämät&quot;
|- style=&quot;background: #ffffff; text-align: center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Žanr: || [[draama]]
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Ühe osa kestus: || umbes 21 minutit
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Loojad: || Jason Daniel&lt;br&gt;Anne Harris&lt;br&gt;Greg Stevens
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Peaosades: || [[Esko Kovero]]&lt;br&gt;[[Jarmo Koski]]&lt;br&gt;
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Riik: || [[Soome]]
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Keel: || [[Soome keel|soome]]
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Originaaltoodang: || [[25. jaanuar]] [[1999]] – 
|-bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot; 
| Osade arv: || 5150 (2027)
|-
|}
'''&quot;Varjatud elud&quot;''' (originaalpealkirjaga '''&quot;Salatut elämät&quot;''', soome kõnekeeles '''Salkkarit''') on [[seebiooper]]i ja [[draamaseriaal]]i tunnustega [[Soome]] [[teleseriaal]], mida toodab [[Fremantle Productions]] Oy ([[FremantleMedia Finland]]) ja näitab telekanal [[MTV3]].

Sarja võtteid alustati [[1998]]. aastal ning esimest osa näidati [[25. jaanuar]]il [[1999]]. 

See on Soome seni ainus iga päev näidatav seebiooper ning üks populaarsemaid seriaale Soomes. Sarja vaatajate arv on korduvalt ületanud miljoni. 18. veebruaril 2008 näidatud osal oli 1 027 001 vaatajat (umbes viiendik Soome rahvaarvust). See oli [[digitaaltelevisioon]]iajastu vaatajarekord Soomes. Aastal [[2001]] sai seriaal publiku [[Venla auhind|Venla auhinna]]. 

==Tegelased==
:[[Pilt:Next.svg|12px|Vaata ka]]&amp;nbsp;Sarja tegelaste kohta vaata lähemalt artiklist [[Tegelaskujud sarjas &quot;Varjatud elud&quot;]]
*[[Jarmo Koski]] – [[Seppo Taalasmaa]] ([[1999]]–[[2013]], [[2017]])
*[[Sanna Luostarinen]] – [[Elina Taalasmaa]] ([[1999]]–[[2008]])
*[[Tommi Taurula]] – [[Kari Taalasmaa]] ([[1999]], [[2001]]–[[2004]], [[2005]], [[2007]]–[[2010]], [[2014]], [[2015]]–[[2018]], [[2019]]–)
*[[Maija-Liisa Peuhu]] – [[Ulla Taalasmaa]] ([[1999]]–[[2007]], [[2010]], [[2013]]–)
*[[Esko Kovero]] – [[Ismo Laitela]] ([[1999]]–)
*[[Pete Lattu]] – [[Kalle Laitela]] ([[1999]]–[[2001]], [[2002]], [[2012]]–)  
*[[Venla Saartamo]] – [[Miia Laitela]] ([[1999]]–[[2002]])
*[[Piitu Uski]] – [[Laura Kiviranta]] ([[1999]]–[[2008]], [[2012]])
*[[Sami Uotila]] – [[Aki Nikkinen]] ([[1999]]–[[2002]], [[2014]]–)
*[[Andrei Sandberg]] – [[Markus Ekholm]] ([[1999]]–[[2002]])
*[[Anu Palevaara]] – [[Jenni Vainio]] ([[1999]]–[[2001]], [[2002]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]])
*[[Anu Koskinen]] – [[Katja Vainio]] ([[1999]]–[[2003]], [[2004]], [[2011]], [[2013]])
*[[Jouko Keskinen]] – [[Jukka Sali]]n ([[1999]]–[[2004]])
*[[Jaana Saarinen]] – [[Maarit Salin]] ([[1999]], [[2000]]–[[2004]], [[2007]]–[[2008]], [[2015]])
*[[Tarja Omenainen]] – [[Hanna Salin]] ([[1999]]–[[2003]])
*[[Tuomas Kytömäki]] – [[Aleksi Salin]] ([[1999]]–[[2004]], [[2008]], [[2014]])
*[[Jasper Pääkkönen]] – [[Saku Salin]] ([[1999]]–[[2002]])
*[[Jonna Keskinen]] – [[Silja Salin]] ([[1999]]–[[2000]], [[2001]], [[2002]])
*[[Tiia Ilmanen]] – [[Sofia Salin]] ([[2000]]–[[2004]], [[2007]]–[[2008]])
*[[Rami Rusinen]] – [[Valtteri Elovirta]] ([[2000]], [[2012]], [[2013]])
*[[Tuomas Reunanen]] – [[Ami Vainio]] ([[2001]]–[[2008]])
*[[Saija-Reetta Kotirinta]] – [[Inka Haapala]] ([[2001]]–[[2004]])
*[[Nora Rinne]] – [[Camilla Mustavaara|Camilla Axelsson]] ([[2001]]–[[2004]], [[2014]], [[2015]], [[2016]]–)
*[[Susanna Indren]] – [[Jaana Nieminen]] ([[2001]]–[[2004]])
*[[Henna Tanskanen]] – [[Aamu Korhonen]] ([[2001]]–[[2004]])
*[[Aleksi Sariola]] – [[Ken Ojala]] ([[2001]]–[[2005]])
*[[Lari Laurikkala]] – [[Niko Vainio]] ([[2002]]–[[2008]], [[2009]]–[[2011]], [[2014]])
*[[Sara Lohiniva]] – [[Oona Kiviranta]] ([[2003]]–[[2006]], [[2007]]–[[2010]])
*[[Jutta Lehtinen]] – [[Katri Sievinen]] ([[2003]]–[[2007]], [[2008]], [[2009]], [[2012]], [[2014]])
*[[Janne Vakio]] – [[Riku Jääskeläinen]] ([[2004]]–[[2006]])
*[[Sami Sarjula]] – [[Ossi Puolakka]] ([[2004]]–[[2013]])
*[[Timo Jurkka]] – [[Lasse Sievinen]] ([[2004]]–[[2012]], [[2013]]–[[2015]])
*[[Johanna Nurmimaa]] – [[Paula Sievinen]] ([[2004]]–[[2012]], [[2013]]–[[2014]], [[2018]]–)
*[[Sannmaija Pekkarinen]] – [[Heli Sievinen]] ([[2004]]–[[2007]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]], [[2014]], [[2015]])
*[[Emmi Parviainen]] – [[Annika Sievinen]] ([[2004]]–[[2007]])
*[[Teemu Lehtilä]] – [[Aaro Vaalanne]] ([[2004]]–[[2006]], [[2007]], [[2012]], [[2015]], [[2017]]–)
*[[Johanna Raunio]] – [[Tanja Jääskeläinen]] ([[2005]]–[[2009]])
*[[Heli Perttula]] – [[Päivi Helenius]] ([[2006]], [[2017]])
*[[Kai Hyttinen]] – [[Antti Jääskeläinen]] ([[2006]])
*[[Constantinos Mavromichalis]] – [[Romeo Aro]] ([[2006]]–[[2008]])
*[[Hanna Karjalainen]] – [[Salla Mattila|Salla Laitela]] ([[2006]]–[[2010]])
*[[Ville Seivo]] – [[Tuomo Tervajoki]] ([[2006]]–[[2008]])
*[[Hertta Yrjänä]] – [[Maija Aro]] ([[2006]]–[[2008]]) 
*[[Teemu Lehtilä]] – [[Eero Vanala]] ([[2007]]–[[2009]])
*[[Oona Louhivaara]] – [[Juulia Autio]] ([[2007]]–[[2009]])
*[[Olga Temonen]] – [[Noora Autio]] ([[2007]]–[[2008]], [[2009]]–[[2010]], [[2017]])
*[[Emil Hallberg]] – [[Onni &quot;Tale&quot; Taalasmaa]] ([[2007]]–[[2008]], [[2011]]–[[2018]])
*[[Marko Reinola]] – [[Jarkko Peltonen]] [[2007]]–[[2009]], [[2010]])
*[[Sami Ristiniemi]] – [[Rafael Aro]] ([[2007]]–[[2008]])
*[[Markku Pulli]] – [[Joonatan Sievinen]] ([[2007]]–[[2010]], [[2011]]–[[2015]])
*[[Jarkko Nyman]] – [[Sebastian &quot;Stuba&quot; Vuorela]] ([[2007]], [[2009]]–[[2010]], [[2011]]–[[2017]], [[2018]])
*[[Kirsi Ståhlberg]] – [[Isabella Holm]] ([[2008]]–[[2014]])
*[[Patrik Borodavkin]] – [[Miro Holm]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Anneli Ranta]] – [[Helena Kuula|Helena Kuula]] ([[2008]]–[[2015]])
*[[Tero Tiittanen]] – [[Sergei &quot;Sege&quot; Kuula]] ([[2008]], [[2011]], [[2012]]–[[2017]], [[2018]]–)
*[[Miia Maaranen]] – [[Ilona Salo]] ([[2008]])
*[[Mirva Kuivalainen]] – [[Veera Puolakka]] ([[2008]]–[[2009]], [[2011]], [[2013]], [[2014]])
*[[Sara Parikka]] – [[Peppi Puolakka]] ([[2008]]–[[2014]], [[2015]]–[[2016]], [[2017]]–)
*[[Aarni Kivinen]] – [[Panu Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Sampsa Tuomala]] – [[Sampo Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Jasmin Voutilainen]] – [[Aino Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]], [[2018]]-)
*[[Villem Puntonen]] – [[Otto Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Mira Kivilä]] – [[Iiris Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Saija Palin]] – [[Niina Kanerva]] ([[2008]]–[[2009]])
*[[Aarre Karén]] – [[Olavi Kanerva/Igor Kuula]] ([[2009]], [[2012]])
*[[Heidi Herala]] – [[Raija Autio]] ([[2008]], [[2009]])
*[[Emil Söderstörm]] – [[Konsta Nurmi]] ([[2009]])
*[[Venla Savikuja]] – [[Heidi Aaltonen]] ([[2009]]–[[2015]])
*[[Juha-Pekka Mikkola]] – [[Miika Mäkelä]] ([[2009]]–[[2010]], [[2011]])
*[[Aku Laitinen]] – [[Heiskanen]] ([[2009]], [[2010]], [[2013]])
*[[Roope Puhakka]] – [[Severi Sievinen]] ([[2009]]–)
*[[Saija Lentonen]] – [[Sara Polvijärvi]] ([[2009]], [[2010]])
*[[Jenni Banerjee]] – [[Katariina Mäkelä]] ([[2009]]–[[2014]])
*[[Pasi Raunio]] – [[Timo Autio]] ([[2009]])
*[[Aaron Bojang]] – [[Benjamin Taalasmaa]] ([[2009]]–[[2010]], [[2017]]–)
*[[Mia Ehrnrooth]] – [[Ritva &quot;Cindy&quot; Rintala]] ([[2009]]–[[2014]], [[2016]])
*[[Antti Launonen]] – [[Tuukka Aaltonen]] ([[2009]]–[[2010]])
*[[Mikko Parikka]] – [[Jiri Viitamäki]] ([[2010]]–)
*[[Jasmine Nystén]] – [[Venla Salo]] ([[2010]])
*[[Saara Pakkasvirta]] – [[Elsa Toivio]] ([[2010]])
*[[Timo-Pekka Luoma]] – [[Antti Polvijärvi]] ([[2010]]–[[2012]])
*[[Petteri Paavola]] – [[Elias Vikstedt]] ([[2010]], [[2011]]–[[2016]], [[2017]])
*[[Ella Pyhältö]] – [[Meri Vikstedt]] ([[2010]], [[2011]], [[2016]])
*[[Susanna Mikkonen]] – [[Liisa Salo]] ([[2010]]–[[2014]], [[2017]])
*[[Hannu Abonce]] – [[Tobias &quot;Tobi&quot; Nylund]] ([[2010]]–[[2011]])
*[[Satu Pikkusaari]] – [[Siru Honkanen]] ([[2011]])
*[[Pinja Kanon]] – [[Iida Mustonen]] ([[2011]]–[[2016]], [[2017]], [[2018]]–)
*[[Salli Suvalo]] – [[Maria Mustonen]] ([[2011]]–[[2012]])
*[[Hemmo Karja]] – [[Janne Haukkala]] ([[2011]]–)
*[[Santtu Hänninen]] – [[Alexander Holm]] ([[2011]])
*[[Oliver Lehto]] – [[Oliver Vuorela]] ([[2011]]–[[2017]])
*[[Ronny Roslöf]] – [[Lari Väänänen]] ([[2011]], [[2012]]–[[2017]], [[2018]]–)
*[[Riitta Elstelä]] – [[Anni Vatanen]] ([[2011]]–[[2012]])
*[[Pauliina Jokinen]] – [[Matleena Rintala]] ([[2012]]–[[2013]])
*[[Kari Hakala]] – [[Johannes Rintala]] ([[2012]])
*[[Hellevi Härkönen]] – [[Martta Rintala]] ([[2012]], [[2013]])
*[[Juha Veijonen]] – [[Mikael Salo]] ([[2012]])
*[[Henri Kaisla]] – [[Roni Jalava]] ([[2012]]–[[2013]])
*[[Anne Nielsen]] – [[Anita Pajuniemi]] ([[2013]], [[2017]])
*[[Sirja Minkkinen]] – [[Kaisla]] ([[2013]]–[[2014]])
*[[Victor Kalmari]] – [[Kim Kosonen]] ([[2013]])
*[[Ari-Matti Hedman]] – [[Ilkka Väänänen]] ([[2013]])
*[[Daniela Hoffström]] – [[Taiga Kuula]] ([[2013]]–[[2014]], [[2015]], [[2016]], [[2018]]–)
*[[Juska Reiman]] – [[Miska Koistinen]] ([[2013]]–[[2015]])
*[[Oona Kare]] – [[Marianne Kurki]] ([[2013]]–[[2017]])
*[[Maria Nieminen]] – [[Kristiina Pohjonen/Liisa Laitela]] ([[2013]]–[[2016]])
*[[Kerttu Rissanen]] – [[Sanni Taalasmaa]] ([[2014]]–)
*[[Maarit Poussa]] – [[Jutta Korhonen]] ([[2014]], [[2016]], [[2017]]–)
*[[Irina Vartia]] – [[Monica Mustavaara]] ([[2014]]–[[2018]])
*[[Tiia Elg]] – [[Eva Tamminen]] ([[2014]]–)
*[[Emma Nopanen]] – [[Nella Tamminen]] ([[2014]]–)
*[[Miia Räikkönen]] – [[Raakel Kurki]] ([[2015]], [[2016]], [[2017]])
*[[Ruupertti Arponen]] – [[Ilja Taalasmaa]] ([[2015]]–)
*[[Rauli Ylitalo]] – [[Sami Kosonen]] ([[2015]]–)
*[[Elsa Pankkonen]] – [[Moilanen]] ([[2015]], [[2016]])
*[[Mikael Kokko]] – [[Heikki Pohjonen]] ([[2015]])
*[[Monika Lindeman]] – [[Linda Eerikäinen]] ([[2015]]–[[2018]])
*[[Johanna Puhakka]] – [[Alissa Mustavaara]] ([[2015]]–[[2017]])
*[[Martina Aitolehti]] – [[Seireeni]] ([[2015]], [[2016]]), [[2018]])
*[[Janne Saarinen]] – [[Anton Helenius]] ([[2015]]–[[2017]])
*[[Vivi Wahlström]] – [[Viola Helenius]] ([[2015]], [[2016]]–)
*[[Raimo Grönberg]] – [[Gunnar Mustavaara]] ([[2016]]–)
*[[Venla Saartamo]] – [[Kirsi Huovinen]] ([[2016]])
*[[Inkeri Mertanen]] – [[Dahlia Mustavaara]] ([[2016]]–)
*[[Miikka Wallin]] – [[Pietari Haukkala]] ([[2016]]–)
*[[Maija Rissanen]] – [[Pirita Salonius]] ([[2016]], [[2017]]–[[2018]])
*[[Ami Suojanen-Korhonen]] – [[Marjut]] ([[2017]])
*[[Marjatta Rinne]] – [[Salme Hämäläinen]] ([[2017]]–[[2018]])
*[[Julian Riikonen]] – [[Nuutti Seppä]] ([[2017]])
*[[Eva Adamson]] – [[Tiina Järvinen]] ([[2017]]–[[2018]])
*[[Ukke Sirén]] – [[Magnus Mustavaara]] ([[2017]]–)
*[[Sofia Arasola]] – [[Lola Vimberg]] ([[2017]]-)
*[[Annemari Laaksonen]] – Tamara ([[2018]])
*[[Nora Rinne]] – [[Satu Similä]] ([[2018]]–)
*[[Jarkko Miettinen]] – [[Noel Axelsson]] ([[2018]]–)

[[Kategooria:Seebiooperid]]
[[Kategooria:Soome telesarjad]]</text>
      <sha1>92z002krlt0pgn0omb0xwy306ge0rno</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169013</id>
      <parentid>7169011</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:01:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11287" sha1="6tkxajjoweayqpigk2ghd6bwbcdso33" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{| border=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;2&quot; cellspacing=&quot;1&quot; align=&quot;right&quot; style=&quot;margin-left:1em; background:#7EC0EE;&quot;
|---- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| colspan=&quot;2&quot; align=center border-color:#FFFFFF | 
|-&lt;br&gt; 
|----
! colspan=&quot;2&quot; | &quot;Varjatud elud&quot;&lt;br&gt;&quot;Salatut elämät&quot;
|- style=&quot;background: #ffffff; text-align: center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Žanr: || [[draama]]
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Ühe osa kestus: || umbes 21 minutit
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Loojad: || Jason Daniel&lt;br&gt;Anne Harris&lt;br&gt;Greg Stevens
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Peaosades: || [[Esko Kovero]]&lt;br&gt;[[Jarmo Koski]]&lt;br&gt;
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Riik: || [[Soome]]
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Keel: || [[Soome keel|soome]]
|- bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot;
| Originaaltoodang: || [[25. jaanuar]] [[1999]] – 
|-bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot; 
| Osade arv: || 5150 (2027)
|-
|}
'''&quot;Varjatud elud&quot;''' (originaalpealkirjaga '''&quot;Salatut elämät&quot;''', soome kõnekeeles '''Salkkarit''') on [[seebiooper]]i ja [[draamaseriaal]]i tunnustega [[Soome]] [[teleseriaal]], mida toodab [[Fremantle Productions]] Oy ([[FremantleMedia Finland]]) ja näitab telekanal [[MTV3]].

Sarja võtteid alustati [[1998]]. aastal ning esimest osa näidati [[25. jaanuar]]il [[1999]]. 

See on Soome seni ainus iga päev näidatav seebiooper ning üks populaarsemaid seriaale Soomes. Sarja vaatajate arv on korduvalt ületanud miljoni. 18. veebruaril 2008 näidatud osal oli 1 027 001 vaatajat (umbes viiendik Soome rahvaarvust). See oli [[digitaaltelevisioon]]iajastu vaatajarekord Soomes. Aastal [[2001]] sai seriaal publiku [[Venla auhind|Venla auhinna]]. 

==Tegelased==
:[[Pilt:Next.svg|12px|Vaata ka]]&amp;nbsp;Sarja tegelaste kohta vaata lähemalt artiklist [[Tegelaskujud sarjas &quot;Varjatud elud&quot;]]
*[[Jarmo Koski]] – [[Seppo Taalasmaa]] ([[1999]]–[[2013]], [[2017]])
*[[Sanna Luostarinen]] – [[Elina Taalasmaa]] ([[1999]]–[[2008]])
*[[Tommi Taurula]] – [[Kari Taalasmaa]] ([[1999]], [[2001]]–[[2004]], [[2005]], [[2007]]–[[2010]], [[2014]], [[2015]]–[[2018]], [[2019]]–)
*[[Maija-Liisa Peuhu]] – [[Ulla Taalasmaa]] ([[1999]]–[[2007]], [[2010]], [[2013]]–)
*[[Esko Kovero]] – [[Ismo Laitela]] ([[1999]]–)
*[[Pete Lattu]] – [[Kalle Laitela]] ([[1999]]–[[2001]], [[2002]], [[2012]]–)  
*[[Venla Saartamo]] – [[Miia Laitela]] ([[1999]]–[[2002]])
*[[Piitu Uski]] – [[Laura Kiviranta]] ([[1999]]–[[2008]], [[2012]])
*[[Sami Uotila]] – [[Aki Nikkinen]] ([[1999]]–[[2002]], [[2014]]–)
*[[Andrei Sandberg]] – [[Markus Ekholm]] ([[1999]]–[[2002]])
*[[Anu Palevaara]] – [[Jenni Vainio]] ([[1999]]–[[2001]], [[2002]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]])
*[[Anu Koskinen]] – [[Katja Vainio]] ([[1999]]–[[2003]], [[2004]], [[2011]], [[2013]])
*[[Jouko Keskinen]] – [[Jukka Sali]]n ([[1999]]–[[2004]])
*[[Jaana Saarinen]] – [[Maarit Salin]] ([[1999]], [[2000]]–[[2004]], [[2007]]–[[2008]], [[2015]])
*[[Tarja Omenainen]] – [[Hanna Salin]] ([[1999]]–[[2003]])
*[[Tuomas Kytömäki]] – [[Aleksi Salin]] ([[1999]]–[[2004]], [[2008]], [[2014]])
*[[Jasper Pääkkönen]] – [[Saku Salin]] ([[1999]]–[[2002]])
*[[Jonna Keskinen]] – [[Silja Salin]] ([[1999]]–[[2000]], [[2001]], [[2002]])
*[[Tiia Ilmanen]] – [[Sofia Salin]] ([[2000]]–[[2004]], [[2007]]–[[2008]])
*[[Rami Rusinen]] – [[Valtteri Elovirta]] ([[2000]], [[2012]], [[2013]])
*[[Tuomas Reunanen]] – [[Ami Vainio]] ([[2001]]–[[2008]])
*[[Saija-Reetta Kotirinta]] – [[Inka Haapala]] ([[2001]]–[[2004]])
*[[Nora Rinne]] – [[Camilla Mustavaara|Camilla Axelsson]] ([[2001]]–[[2004]], [[2014]], [[2015]], [[2016]]–)
*[[Susanna Indren]] – [[Jaana Nieminen]] ([[2001]]–[[2004]])
*[[Henna Tanskanen]] – [[Aamu Korhonen]] ([[2001]]–[[2004]])
*[[Aleksi Sariola]] – [[Ken Ojala]] ([[2001]]–[[2005]])
*[[Lari Laurikkala]] – [[Niko Vainio]] ([[2002]]–[[2008]], [[2009]]–[[2011]], [[2014]])
*[[Sara Lohiniva]] – [[Oona Kiviranta]] ([[2003]]–[[2006]], [[2007]]–[[2010]])
*[[Jutta Lehtinen]] – [[Katri Sievinen]] ([[2003]]–[[2007]], [[2008]], [[2009]], [[2012]], [[2014]])
*[[Janne Vakio]] – [[Riku Jääskeläinen]] ([[2004]]–[[2006]])
*[[Sami Sarjula]] – [[Ossi Puolakka]] ([[2004]]–[[2013]])
*[[Timo Jurkka]] – [[Lasse Sievinen]] ([[2004]]–[[2012]], [[2013]]–[[2015]])
*[[Johanna Nurmimaa]] – [[Paula Sievinen]] ([[2004]]–[[2012]], [[2013]]–[[2014]], [[2018]]–)
*[[Sannmaija Pekkarinen]] – [[Heli Sievinen]] ([[2004]]–[[2007]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]], [[2014]], [[2015]])
*[[Emmi Parviainen]] – [[Annika Sievinen]] ([[2004]]–[[2007]])
*[[Teemu Lehtilä]] – [[Aaro Vaalanne]] ([[2004]]–[[2006]], [[2007]], [[2012]], [[2015]], [[2017]]–)
*[[Johanna Raunio]] – [[Tanja Jääskeläinen]] ([[2005]]–[[2009]])
*[[Heli Perttula]] – [[Päivi Helenius]] ([[2006]], [[2017]])
*[[Kai Hyttinen]] – [[Antti Jääskeläinen]] ([[2006]])
*[[Constantinos Mavromichalis]] – [[Romeo Aro]] ([[2006]]–[[2008]])
*[[Hanna Karjalainen]] – [[Salla Mattila|Salla Laitela]] ([[2006]]–[[2010]])
*[[Ville Seivo]] – [[Tuomo Tervajoki]] ([[2006]]–[[2008]])
*[[Hertta Yrjänä]] – [[Maija Aro]] ([[2006]]–[[2008]]) 
*[[Teemu Lehtilä]] – [[Eero Vanala]] ([[2007]]–[[2009]])
*[[Oona Louhivaara]] – [[Juulia Autio]] ([[2007]]–[[2009]])
*[[Olga Temonen]] – [[Noora Autio]] ([[2007]]–[[2008]], [[2009]]–[[2010]], [[2017]])
*[[Emil Hallberg]] – [[Onni &quot;Tale&quot; Taalasmaa]] ([[2007]]–[[2008]], [[2011]]–[[2018]])
*[[Marko Reinola]] – [[Jarkko Peltonen]] [[2007]]–[[2009]], [[2010]])
*[[Sami Ristiniemi]] – [[Rafael Aro]] ([[2007]]–[[2008]])
*[[Markku Pulli]] – [[Joonatan Sievinen]] ([[2007]]–[[2010]], [[2011]]–[[2015]])
*[[Jarkko Nyman]] – [[Sebastian &quot;Stuba&quot; Vuorela]] ([[2007]], [[2009]]–[[2010]], [[2011]]–[[2017]], [[2018]])
*[[Kirsi Ståhlberg]] – [[Isabella Holm]] ([[2008]]–[[2014]])
*[[Patrik Borodavkin]] – [[Miro Holm]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Anneli Ranta]] – [[Helena Kuula|Helena Kuula]] ([[2008]]–[[2015]])
*[[Tero Tiittanen]] – [[Sergei &quot;Sege&quot; Kuula]] ([[2008]], [[2011]], [[2012]]–[[2017]], [[2018]]–)
*[[Miia Maaranen]] – [[Ilona Salo]] ([[2008]])
*[[Mirva Kuivalainen]] – [[Veera Puolakka]] ([[2008]]–[[2009]], [[2011]], [[2013]], [[2014]])
*[[Sara Parikka]] – [[Peppi Puolakka]] ([[2008]]–[[2014]], [[2015]]–[[2016]], [[2017]]–)
*[[Aarni Kivinen]] – [[Panu Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Sampsa Tuomala]] – [[Sampo Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Jasmin Voutilainen]] – [[Aino Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]], [[2018]]-)
*[[Villem Puntonen]] – [[Otto Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Mira Kivilä]] – [[Iiris Kaukovaara]] ([[2008]]–[[2010]])
*[[Saija Palin]] – [[Niina Kanerva]] ([[2008]]–[[2009]])
*[[Aarre Karén]] – [[Olavi Kanerva/Igor Kuula]] ([[2009]], [[2012]])
*[[Heidi Herala]] – [[Raija Autio]] ([[2008]], [[2009]])
*[[Emil Söderstörm]] – [[Konsta Nurmi]] ([[2009]])
*[[Venla Savikuja]] – [[Heidi Aaltonen]] ([[2009]]–[[2015]])
*[[Juha-Pekka Mikkola]] – [[Miika Mäkelä]] ([[2009]]–[[2010]], [[2011]])
*[[Aku Laitinen]] – [[Heiskanen]] ([[2009]], [[2010]], [[2013]])
*[[Roope Puhakka]] – [[Severi Sievinen]] ([[2009]]–)
*[[Saija Lentonen]] – [[Sara Polvijärvi]] ([[2009]], [[2010]])
*[[Jenni Banerjee]] – [[Katariina Mäkelä]] ([[2009]]–[[2014]])
*[[Pasi Raunio]] – [[Timo Autio]] ([[2009]])
*[[Aaron Bojang]] – [[Benjamin Taalasmaa]] ([[2009]]–[[2010]], [[2017]]–)
*[[Mia Ehrnrooth]] – [[Ritva &quot;Cindy&quot; Rintala]] ([[2009]]–[[2014]], [[2016]])
*[[Antti Launonen]] – [[Tuukka Aaltonen]] ([[2009]]–[[2010]])
*[[Mikko Parikka]] – [[Jiri Viitamäki]] ([[2010]]–)
*[[Jasmine Nystén]] – [[Venla Salo]] ([[2010]])
*[[Saara Pakkasvirta]] – [[Elsa Toivio]] ([[2010]])
*[[Timo-Pekka Luoma]] – [[Antti Polvijärvi]] ([[2010]]–[[2012]])
*[[Petteri Paavola]] – [[Elias Vikstedt]] ([[2010]], [[2011]]–[[2016]], [[2017]])
*[[Ella Pyhältö]] – [[Meri Vikstedt]] ([[2010]], [[2011]], [[2016]])
*[[Susanna Mikkonen]] – [[Liisa Salo]] ([[2010]]–[[2014]], [[2017]])
*[[Hannu Abonce]] – [[Tobias &quot;Tobi&quot; Nylund]] ([[2010]]–[[2011]])
*[[Satu Pikkusaari]] – [[Siru Honkanen]] ([[2011]])
*[[Pinja Kanon]] – [[Iida Mustonen]] ([[2011]]–[[2016]], [[2017]], [[2018]]–)
*[[Salli Suvalo]] – [[Maria Mustonen]] ([[2011]]–[[2012]])
*[[Hemmo Karja]] – [[Janne Haukkala]] ([[2011]]–)
*[[Santtu Hänninen]] – [[Alexander Holm]] ([[2011]])
*[[Oliver Lehto]] – [[Oliver Vuorela]] ([[2011]]–[[2017]])
*[[Ronny Roslöf]] – [[Lari Väänänen]] ([[2011]], [[2012]]–[[2017]], [[2018]]–)
*[[Riitta Elstelä]] – [[Anni Vatanen]] ([[2011]]–[[2012]])
*[[Pauliina Jokinen]] – [[Matleena Rintala]] ([[2012]]–[[2013]])
*[[Kari Hakala]] – [[Johannes Rintala]] ([[2012]])
*[[Hellevi Härkönen]] – [[Martta Rintala]] ([[2012]], [[2013]])
*[[Juha Veijonen]] – [[Mikael Salo]] ([[2012]])
*[[Henri Kaisla]] – [[Roni Jalava]] ([[2012]]–[[2013]])
*[[Anne Nielsen]] – [[Anita Pajuniemi]] ([[2013]], [[2017]])
*[[Sirja Minkkinen]] – [[Kaisla]] ([[2013]]–[[2014]])
*[[Victor Kalmari]] – [[Kim Kosonen]] ([[2013]])
*[[Ari-Matti Hedman]] – [[Ilkka Väänänen]] ([[2013]])
*[[Daniela Hoffström]] – [[Taiga Kuula]] ([[2013]]–[[2014]], [[2015]], [[2016]], [[2018]]–)
*[[Juska Reiman]] – [[Miska Koistinen]] ([[2013]]–[[2015]])
*[[Oona Kare]] – [[Marianne Kurki]] ([[2013]]–[[2017]])
*[[Maria Nieminen]] – [[Kristiina Pohjonen/Liisa Laitela]] ([[2013]]–[[2016]])
*[[Kerttu Rissanen]] – [[Sanni Taalasmaa]] ([[2014]]–)
*[[Maarit Poussa]] – [[Jutta Korhonen]] ([[2014]], [[2016]], [[2017]]–)
*[[Irina Vartia]] – [[Monica Mustavaara]] ([[2014]]–[[2018]])
*[[Tiia Elg]] – [[Eva Tamminen]] ([[2014]]–)
*[[Emma Nopanen]] – [[Nella Tamminen]] ([[2014]]–)
*[[Miia Räikkönen]] – [[Raakel Kurki]] ([[2015]], [[2016]], [[2017]])
*[[Ruupertti Arponen]] – [[Ilja Taalasmaa]] ([[2015]]–)
*[[Rauli Ylitalo]] – [[Sami Kosonen]] ([[2015]]–)
*[[Elsa Pankkonen]] – [[Moilanen]] ([[2015]], [[2016]])
*[[Mikael Kokko]] – [[Heikki Pohjonen]] ([[2015]])
*[[Monika Lindeman]] – [[Linda Eerikäinen]] ([[2015]]–[[2018]])
*[[Johanna Puhakka]] – [[Alissa Mustavaara]] ([[2015]]–[[2017]])
*[[Martina Aitolehti]] – [[Seireeni]] ([[2015]], [[2016]]), [[2018]])
*[[Janne Saarinen]] – [[Anton Helenius]] ([[2015]]–[[2017]])
*[[Vivi Wahlström]] – [[Viola Helenius]] ([[2015]], [[2016]]–)
*[[Raimo Grönberg]] – [[Gunnar Mustavaara]] ([[2016]]–)
*[[Venla Saartamo]] – [[Kirsi Huovinen]] ([[2016]])
*[[Inkeri Mertanen]] – [[Dahlia Mustavaara]] ([[2016]]–)
*[[Miikka Wallin]] – [[Pietari Haukkala]] ([[2016]]–)
*[[Maija Rissanen]] – [[Pirita Salonius]] ([[2016]], [[2017]]–[[2018]])
*[[Ami Suojanen-Korhonen]] – [[Marjut]] ([[2017]])
*[[Marjatta Rinne]] – [[Salme Hämäläinen]] ([[2017]]–[[2018]])
*[[Julian Riikonen]] – [[Nuutti Seppä]] ([[2017]])
*[[Eva Adamson]] – [[Tiina Järvinen]] ([[2017]]–[[2018]])
*[[Ukke Sirén]] – [[Magnus Mustavaara]] ([[2017]]–)
*[[Sofia Arasola]] – [[Lola Vimberg]] ([[2017]]-)
*[[Annemari Laaksonen]] – Tamara ([[2018]])
*[[Nora Rinne]] – [[Satu Similä]] ([[2018]]–)
*[[Jarkko Miettinen]] – [[Noel Axelsson]] ([[2018]]–)

[[Kategooria:Seebiooperid]]
[[Kategooria:Soome telesarjad]]</text>
      <sha1>6tkxajjoweayqpigk2ghd6bwbcdso33</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kolmanda vaate tulistamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>94113</id>
    <revision>
      <id>7169037</id>
      <parentid>6719122</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:03:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7169037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="599" sha1="o61ocx3v6sokgvwe0tyciz6lhjjxb18" xml:space="preserve">'''Kolmanda vaate tulistamine''' ehk '''Third Person Shooter''' (TPS) on videomängu žanr, kus mängija näeb mängu peategelast eemalt ning kus mängu põhitegevuseks on tulistamine.

== Kuulsad kolmanda vaate tulistamised ==

*[[Grand Theft Auto (seeria)|Grand Theft Auto]]
:*[[Grand Theft Auto III]]
:*[[Grand Theft Auto IV]]
:*[[Grand Theft Auto: Vice City]]
:*[[Grand Theft Auto: San Andreas]]
*[[Made Man]]
*[[Mafia: The City of Lost Heaven]]
*[[Max Payne]]
:*[[Max Payne 2: The Fall of Max Payne]]

[[Kategooria:Arvutimängud|Kolmanda vaate tulistamine]]
[[Kategooria:Videomängude žanrid]]</text>
      <sha1>o61ocx3v6sokgvwe0tyciz6lhjjxb18</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zelenodolsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96613</id>
    <revision>
      <id>7168727</id>
      <parentid>6867993</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:16:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1283" sha1="dnvptjqnzoectxv1k470i3gdjzpebvi" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zelenodolsk
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Зеленодольск
|  nimi2_keel = tatari | nimi2 = Yäşel Üzän
|  pilt = Zeleny_Dol_Station_and_surroundings_08-2016_img5.jpg
|  lipp = Flag of Zelenodolsk (Tatarstan).gif
|  lipu_link = [[Zelenodolski lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Zelenodolsk (Tatarstan).png
|  vapi_link = [[Zelenodolski vapp]]
|  pindala = 38
|  elanikke = 98 791 (2025)
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Zelenodolsk''' on linn [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Zelenodolski rajoon]]i keskus, Tatarstani suuruselt viies linn. Asub [[Volga]] jõe vasakul kaldal.

Linnaõigused sai [[1932]]. aastal. Zelenodolsk on raudteesõlm, raudteeühendus on [[Kanaš]]i, [[Kaasan]]i ja [[Joškar-Ola]]ga.

[[Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus|1989. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Zelenodolski elanikest [[venelased|venelasi]] 67% ja [[tatarlased|tatarlasi]] 29,1%. [[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Zelenodolski elanikest venelasi 61,6% ja tatarlasi 35,4%.

==Vaata ka==
*[[Zelenodolski raudteesild]]

== Välislingid ==
{{Commonscat|Zelenodolsk|Selenodolsk}}
* [http://www.zelenodolsk.ru/ Zelenodolski linnaportaal] (''vene keeles'')

[[Kategooria:Tatarstani linnad]]</text>
      <sha1>dnvptjqnzoectxv1k470i3gdjzpebvi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sorgu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>98665</id>
    <revision>
      <id>7168830</id>
      <parentid>6739636</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:29:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7168830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3475" sha1="bntsllkpj172eepw3yi2377b45wlo8r" xml:space="preserve">{{Saar
| Nimi = Sorgu saar
| Pilt = Sorgu (Maa-amet kaldaerofoto ID4455569 2021-05-01).jpg
| Pildiallkiri = Sorgu saar 2021. aastal
| Veekogu = [[Liivi laht]]
| Pindala = 0,0588
| pindala viide = &lt;ref name=&quot;EELIS&quot;&gt;{{EELIS|saar|-1243482317}}, vaadatud 19. augustil 2019.&lt;/ref&gt;
| Pikkus = 
| Laius = 
| Rannajoone pikkus = 2
| Kõrgus = 4,5
| Kõrgeim koht = 
| Asendikaardi pilt =
}}
'''Sorgu''' ([[rootsi keel|rootsi]] ja [[saksa keel]]es ''Sorkholm'') on 5,88 [[hektar]]i suurune asustamata [[saar]] [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ja [[Kihnu väin]]a piiril, [[Manilaid|Manilaiust]] 5,5 kilomeetrit kagus. Halduslikult kuulub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonda]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu]] koosseisu. Saare rannajoone pikkus on 2 kilomeetrit.

Saar asub [[devon]]i aluspõhjalisel moreenkõrgendikul. Saare suurim kõrgus on 4,5 meetrit üle merepinna.

Saarel kasvab rohttaimestik. Lagealad hõlmavad saare maismaa-alast 79% ja põõsastik 21%. Puittaimede liikidest on esindatud [[harilik kadakas]], [[kibuvits]], [[verev kontpuu]], [[harilik saar]], [[harilik toomingas]] ja [[harilik pihlakas]].

Saar on tähtis [[veelinnud|veelindude]] pesitsusala. Saarel on loendatud 12 haudelinnu liiki, sealhulgas [[kormoran]]. Sorgu saare [[linnustik]]u kaitseks nimetati kogu saar [[Sorgu saare kaitseala]]ks. Saar on looduskaitse all alates [[12. juuli]]st [[1991]]. 2014. aastal moodustati Sorgu saare kaitseala ja [[Pärnu lahe hoiuala]] baasil [[Sorgu looduskaitseala]].

Saarel asub [[Sorgu tuletorn]], majakavahi maja, kelder, [[saun]], ladu ja [[kaev]], seal on 1903. aastast kuni 1960ndate teise pooleni&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=REPORTAAŽ {{!}} Sorgut väisanud matkaseltskond otsis vastuseid - mis saarest saab? Tulevik on ebaselge |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120589134/reportaaz-sorgut-vaisanud-matkaseltskond-otsis-vastuseid-mis-saarest-saab-tulevik-on-ebaselge |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt; elanud majakavahid oma perega&lt;ref&gt;&quot;Rannad elustuwad.&quot; Pärnu Päewaleht nr 226, 2. oktoober 1936.&lt;/ref&gt;. Kirjanik [[Aadu Hint]] soovis saarele ehitada onni, vastavat luba saamata lasi ta oma onni rajada [[Ruhnu]] saarele. Saarel olevas suvemajas on 1960ndatel elanud tehnikateadlane [[Johannes Hint]]. Ta ehitas suvila ette puidust suure tugitooli.&lt;ref&gt;[http://ruhnlane.blogspot.com ruhnlase blogi: &quot;Mõned pildid&quot;]. 16. veebruar 2018.&lt;/ref&gt;

Saarel asub rand. Saarele on võimalik tulla vaid ühest kohast kivide vahelt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Sorgu saar Sorkholm.jpg|alt=Sorgu saar|pisi|252x252px|Sorgu saar]]
==Vaata ka==
*[[Sorgu idapoi]]
*[[Sorgu lõunapoi]]
*[[Sorgu madal]]
==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Sorgu saar1.jpg|Sorgu saar
Kajakapoeg Sorgul.jpg|Kajakapoeg Sorgul
Kormoranid Sorgu saarel.jpg
Sorgu.jpg
Kormoranid pesal.jpg|Kormoranid pesal
Kormoranid Sorgul.jpg
Sorgu4.jpg
Kormoran ja majakas.jpg
Sorgu3.jpg
Sorgu ja majakas.jpg
Kormorani munad.jpg
Kormorani poeg pesal.jpg
Sorgu1.jpg
Sorgu2.jpg
Kormoranid Sorgul1.jpg
Pihlakas Sorgul.jpg
Murakas Sorgul.jpg
&lt;/gallery&gt;
==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Marja-Liisa Meriste. &quot;Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025&quot;

==Välislingid==
*{{EELIS|saar|-1243482317}}
*{{VTAtuletorn|2807|Navigatsioonimärgi nr 860, Sorgu tuletorn, andmed}}
*{{VTAtuletorn|2717|Navigatsioonimärgi nr 861, Sorgu lõunapoi, andmed}}

[[Kategooria:Tõstamaa kihelkond]]
[[Kategooria:Liivi lahe saared]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna saared‎]]
[[Kategooria:Pärnu linn]]</text>
      <sha1>bntsllkpj172eepw3yi2377b45wlo8r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kramatorsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>99040</id>
    <revision>
      <id>7169066</id>
      <parentid>7006802</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:23:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7169066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13141" sha1="exl5crmop6zh9nl8mqzexraykf9qwb7" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
{{linn
| nimi = Kramatorsk
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Краматорськ
| nimi2_keel = vene
| nimi2 = Краматорск
| lipp = Kramatorsk prapor.png
| lipu_link = [[Kramatorski lipp]]
| pilt_üldvaade = Палац культури та техніки Новокраматорського машинобудівного заводу DJI 0377.jpg
| vapp = Coat of arms of Kramatorsk, Ukraine.svg
| vapi_link = [[Kramatorski vapp]]
| pindala = 117
| elanikke = 
| asendikaart = Ukraina
}}
'''Kramatorsk''' on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, umbes 20&amp;nbsp;km kaugusel [[Slovjansk]]i keskusest lõunaedelas. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2014]] andis [[Donetski oblast]]i kuberner [[Oleksandr Kihtenko]] korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest üle Kramatorskisse ja [[Slovjansk]]isse.&lt;ref name=&quot;TF2UU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0qUQ8&quot; /&gt;

== Rahvaarv ==
[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli elanikke umbes 181 025 000; koos asundustega 216 162 000 elanikku, neist mehi ligikaudu 98 100 ja naisi umbes 118 700.

* Elanikke oli 2014. aasta alguses 162 811, linnas ja 196 242 linnavolikogule alluvate territooriumidega.
* Elanikke oli 2016. aasta alguses 173 811, linnas ja 208 000 koos linnavolikogule alluvate territooriumidega.
* Elanikke oli 2017. aasta alguses 155 607, linnas ja 188 456 linnavolikogule alluvate territooriumidega.
* Rahvaarv 2021. aasta alguses 152 120 inimest, linnas ja 185 115 – linnavolikogule alluvate territooriumidega.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel märkis 31,06% oma emakeeleks [[Ukraina keel|ukraina]], 67,87% [[Vene keel|vene]], 0,23% [[Armeenia keel|armeenia]], 0,10% [[Valgevene keel|valgevene]], 0,06% [[mustlaskeel]], 0,02% [[Moldova keel|moldova]], 0,01% [[Ungari keel|ungari]], 01% [[Kreeka keel|kreeka]], [[Heebrea keel|heebrea]], [[Poola keel|poola]], [[Saksa keel|saksa]] ja [[Gagauusi keel|gagauusi]]. XX sajandi alguses oli seal esikohal ukraina keel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://db.ukrcensus.gov.ua/Mult/Database/Census/databasetree_uk.asp|pealkiri=Перепис населення|väljaanne=db.ukrcensus.gov.ua|vaadatud=2022-04-08|arhiivimisaeg=2014-07-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140731182036/http://db.ukrcensus.gov.ua/Mult/Database/Census/databasetree_uk.asp|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Üldiseloomustus ==
[[Pilt:Myru Square in Kramatorsk.jpg|pisi|200px]]
Kramatorsk on [[masinatööstus]]e keskus. 

== Ajalugu ==
=== Sõda Donbassis ===
[[2014]]. aasta aprillis võtsid valitsusvastaste relvajõudude ([[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) võitlejad linna oma kontrolli alla.

[[2014]]. aasta [[13. mai]]l ründas umbes 30 [[Automaat (relv)|automaatrelvade]] ja [[granaadiheitja]]tega relvastatud valitsusvastaste relvajõudude võitlejat Kramatorskist umbes 20&amp;nbsp;km kaugusel asuva Oktjabrske küla juures varitsusest valitsuse väesalka. Granaadiheitja tabamuse saanud [[soomustransportöör]]i plahvatuses hukkus 6 Ukraina õhudessantvägede võitlejat, üks raskelt haavatud võitleja suri teel haiglasse, surma sai ka üks mässaja, 7 inimest sai haavata. Tegemist oli valitsusvägede seni suurima inimkaotusega [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].&lt;ref name=&quot;tVz8x&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;h43zk&quot; /&gt;

[[BBC World News|BBC]] ja [[Reuters]]i teatel hakkasid valitsusvastaste relvajõudude võitlejad [[5. juuli]]l linnast lahkuma.&lt;ref name=&quot;bbc28174104&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nak10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bbc28177020&quot; /&gt;

[[2014]]. aasta [[5. juuli]]l heisati Kramatorski haldushoonele taas Ukraina lipp.&lt;ref name=&quot;La5lF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bbc28177020&quot; /&gt;

[[11. juuli]]l taastati ühistranspordi liiklus.&lt;ref name=&quot;BPANZ&quot; /&gt;

[[2015]]. aasta [[10. veebruar]]i päevases [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitja]]&lt;nowiki&gt;rünnakus&lt;/nowiki&gt; ([[Kramatorski raketirünnak (2015)]]) linnale hukkus vähemalt kakskümmend viis inimest, sealhulgas seitseteist rahulikku elanikku ja kaheksa sõjaväelast. Vähemalt 64 inimest (35 tsiviilisikut ja 29 sõjaväelast) sai haavata, 10 haavatu seisund oli kriitiline.&lt;ref name=&quot;CbLnK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bbc1002&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1vzRe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iHGZu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KsBfj&quot; /&gt; Sõjaväelased said haavata peamiselt [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski sõjalennuvälja]] juures asuvas Ukraina sõjaväebaasis.&lt;ref name=&quot;bbc1002&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lrewt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;w36iG&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uni1102&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YsqId&quot; /&gt;

12. veebruar kuulutati Kramatorskis [[leinapäev]]aks.&lt;ref name=&quot;uni1102&quot; /&gt;

24. mail 2018 külastas Kramatorskit Eesti president [[Kersti Kaljulaid]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/834082/fotod-president-kaljulaid-kulastas-donetski-oblastis-kramatorski-linna Fotod: president Kaljulaid külastas Donetski oblastis Kramatorski linna], ERR&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
Vene relvajõud andsid ööl vastu 4.–5. aprilli 2022 linnale raketilöögi. Vaenlase rünnaku tagajärjel hävis osaliselt 15. keskkool. Vene raketi tabamuse kohas registreeriti 15 m laiune ja ligi 3 m sügavune lehter.

Mürsu tagajärjel said kahjustada raudteerööpad, mistõttu evakuatsioonirongid № 45/46 olid sunnitud jääma Lozova jaama ja evakueeruda soovijatel tuli oodata lisateavet.

8. aprillil 2022 sattus Kramatorski raudteejaam Vene relvajõudude raketitule alla. Pommitamises hukkus 50 inimest, neist viis last. 98 inimest sai vigastada. Donetski oblasti kuberner [[Pavlo Kirõlenko]] ütles, et rünnaku ajal viibis jaamas tuhandeid inimesi&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/8/7338168/|pealkiri=В результате удара российской &quot;Точки У&quot; по вокзалу Краматорска погибли 50 человек, пятеро - дети (Ukraina keeles)|väljaanne=Ukraina Tõde|aeg=8. aprill 2022}}&lt;/ref&gt;.

30. septembril 2025 sai Kramatorsk [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Kramatorski sõjalennuväli]]
* [[2023. aasta 27. juuni raketirünnak Kramatorskile]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbc28174104&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28174104 |title=Ukraine crisis: Rebels 'abandon Sloviansk stronghold' |date=5. juuli 2014 |website=www.bbc.com |publisher=[[BBC World News]]|language=inglise |accessdate=5. juulil 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bbc28177020&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28177020 |title=Ukraine crisis: Donetsk rebels in mass withdrawal|publisher=[[BBC News Online]] |date=5. juuli 2014 |website=www.bbc.com |language=inglise |accessdate=5. juulil 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bbc1002&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-31357588 |title=Ukraine conflict: Battles rage ahead of Minsk talks |publisher=[[BBC News Online]] |date=10. veebruar 2015, 13:54|accessdate=10. veebruaril 2015, 16:36}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uni1102&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.unian.net/war/1043037-umer-esche-odin-postradavshiy-ot-obstrela-v-kramatorske.html |title=Умер еще один пострадавший от обстрела в Краматорске |publisher=[[UNIAN]] |date=11. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TF2UU&quot;&gt;{{Cite web|url=http://donpress.com/news/21-10-2014-oblgosadministraciya-smenila-adres |title= Облгосадминистрация сменила адрес |publisher=DonPress.com |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoobril 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qUQ8&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/21/7041503/ |title=Донецкая ОГА переехала |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoobril 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tVz8x&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27396448 Ukraine crisis: 'Eight killed' in ambush in east] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h43zk&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seven Ukraine's troops killed, eight wounded in military convoy attack near Kramatorsk - Defense Ministry |url=http://voiceofrussia.com/news/2014_05_13/Six-Ukraines-troops-killed-eight-wounded-in-military-convoy-attack-near-Kramatorsk-Defense-Ministry-7606/ |vaadatud=2014-05-13 |arhiivimisaeg=2014-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140727033543/http://voiceofrussia.com/news/2014_05_13/Six-Ukraines-troops-killed-eight-wounded-in-military-convoy-attack-near-Kramatorsk-Defense-Ministry-7606/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nak10&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.reuters.com/article/2014/07/05/us-ukraine-crisis-slaviansk-idUSKBN0FA06R20140705 |title=Ukraine government forces recapture separatist stronghold |last1=Tsvetkova |first1=Maria |publisher=[[Reuters]] |date=5. juuli 2014 |website=www.reuters.com |language=inglise |accessdate=5. juulil 2014 |archive-date=2014-10-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141029232259/http://www.reuters.com/article/2014/07/05/us-ukraine-crisis-slaviansk-idUSKBN0FA06R20140705 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;La5lF&quot;&gt;{{cite web |url=http://sprotyv.info/ru/news/1957-nad-kramatorskom-podnyat-ukrainskiy-flag-foto |title=Над Краматорском поднят украинский флаг. Фото |date=5. juuli 2014 |website=sprotyv.info |publisher=[[Infovastupanu]]|language= |accessdate=5. juulil 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BPANZ&quot;&gt;[http://sprotyv.info/ru/news/2190-v-kramatorske-vosstanovleno-dvizhenie-obshchestvennogo-transporta-video В Краматорске восстановлено движение общественного транспорта. Видео]. ''[[Infovastupanu]]'', 11. juuli 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CbLnK&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.unian.net/society/1042673-v-rezultate-obstrela-kramatorska-pogibli-16-chelovek.html |title=В результате обстрела Краматорска погибли 16 человек|publisher=[[UNIAN]] |date=11. veebruar 2015, 08:39}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1vzRe&quot;&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/12736-chislo-zhertv-rossiyskih-boevikov-v-kramatorske-vozroslo-do-semi |title=Число жертв российских боевиков в Краматорске возросло до семи |publisher=[[Infovastupanu]] |date=10. veebruar 2015, 16:02}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iHGZu&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.unian.net/war/1042480-v-kramatorske-zafiksirovan-41-tochku-popadaniya-snaryadov-istochnik.html |title=В Краматорске зафиксирована 41 точка попадания снарядов - источник|publisher=[[UNIAN]] |date=10. veebruar 2015, 16:38}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KsBfj&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/1042484-v-rezultate-obstrela-kramatorska-pogibli-11-chelovek-ranenyi-58.html |title=В результате обстрела Краматорска погибли 11 человек, ранены 58|publisher=[[UNIAN]] |date=10. veebruar 2015, 16:47}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lrewt&quot;&gt;{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/events/3477730-obstrel-kramatorska-uvelychylos-kolychestvo-pohybshykh |title=Обстрел Краматорска: увеличилось количество погибших |publisher=[[KorrespondenT.net]] |date=10. veebruar 2015, 16:39}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w36iG&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/1042555-donetskaya-oga-v-rezultate-obstrela-kramatorska-pogibli-vosem-jiteley-goroda-63-ranenyi-iz-nih-5-detey.html |title=Донецкая ОГА: в результате обстрела Краматорска погибли восемь жителей города, 63 ранены, из них 5 детей |publisher=[[UNIAN]] |date=10. veebruar 2015, 19:15}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YsqId&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.unian.net/war/1042729-opublikovana-shema-vcherashnego-obstrela-kramatorska-foto.html |title=Опубликована схема вчерашнего обстрела Краматорска (фото) |publisher=[[UNIAN]] |date=11. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonscat|Kramatorsk}}
* [http://www.krm.gov.ua Kramatorski koduleht]
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 Kramatorsk station attack: What we know so far]. BBC News, 9. aprill 2022

* [http://www.youtube.com/watch?v=Ux2dG5Isel8 Ukraine's 'babushkas' confront armed separatists ...] (Ukraina &quot;babuškate&quot; võitlus relvastatud separatistidega) [[YouTube]] (2:25) 
* 6. juuli 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/1981-unichtozhenie-zaminirovannogo-terroristami-avtomobilya-v-kramatorske-video Terroristide poolt mineeritud sõiduki hävitamine. Video (0:37)]
* 20. september 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5314-v-kramatorske-lenin-s-pomoshchyu-proukrainskih-aktivistov-smenil-okrasku В Краматорске Ленин с помощью проукраинских активистов сменил окраску, video 1:48].
* [[10. veebruar]] [[2015]]. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2015/02/10/7058071/ Боевики обстреляли главный штаб АТО в Краматорске] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* 30. detsember 2022. ''[[RFE/RL]]''. [https://www.rferl.org/a/ukraine-kramatorsk-pushkin-removed/32201619.html Monument To Russian Poet Pushkin Removed In Ukraine's Kramatorsk]

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>exl5crmop6zh9nl8mqzexraykf9qwb7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>7169079</id>
      <parentid>7160683</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ViktorEst</username>
        <id>231214</id>
      </contributor>
      <comment>/* Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus */ uus alaosa</comment>
      <origin>7169079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="133633" sha1="4y5579ebuz84ed5wn8uitbpbf7tv82b" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 64
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sugu ei tohi mainida ==

Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET)
:Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET)
::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET)
:::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad &quot;Mann&quot; ja &quot;Frau&quot;, ingliskeelses &quot;Men&quot; ja &quot;Women&quot;. Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. 
:::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria &quot;Mehed&quot;, aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET)
::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad &quot;mehed&quot; ja &quot;naised&quot; kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET)
Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET)
:Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET)
::Jah, mehed, kategooriad &quot;Mehed&quot; ja &quot;Naised&quot; oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu &quot;Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?&quot; Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub &quot;Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET)
:Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET)

Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET)
:Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas  tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras  määrab see meie  käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega -  sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET)
::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. 
::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET)
:::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit &quot;Gendered behavior&quot; [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262&lt;nowiki&gt;] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda &lt;/nowiki&gt;''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est&lt;nowiki&gt;] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed &quot;ilmselgelt avalikustanud&quot;. Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas &quot;&lt;/nowiki&gt;''seksuaalse käitumise spektri''&quot; kohta ja et &quot;''sugu on geneetiliselt määratud''&quot; võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et &quot;geneetiliselt määratud sugu&quot; ja &quot;seksuaalse käitumise spekter&quot; on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on &quot;õiguspärane eesmärk&quot;. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET)
::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole  seega eriti neutraalne.  Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi.  Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on,  siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET)
:::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt &quot;spektri peal&quot; olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET)
::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET)
:::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET)
::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET)
:::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː &quot;Kas ta on mees või naine?&quot;. Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab?  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET)
:::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET)
:::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist &quot;Sugu ei tohi mainida&quot; saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui &quot;tsensuuri ohvri&quot; vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET)
::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET)
:Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse &quot;Isiklikku&quot; (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada &quot;Isiklikku&quot; alla selgituse ''à la'' &quot;nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost&quot;, &quot;nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost&quot; vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST)
::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST)
::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST)
::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST)
::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna &quot;Isiklikku&quot; alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
:Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST)
:: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST)

== Kuidas luua malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;? ==

Tere! Soovin luua uut malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;, mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites.
Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}}
: {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist &quot;[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]&quot; ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head.
: Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades &lt;code&gt;{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}&lt;/code&gt;. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:43 (EET)
:: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.&lt;br&gt;
:: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:46 (EET)
:::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST)

== Täpsustus ==

Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul &quot;[[Arabic (laev 1908)]]&quot; või &quot;[[Aednik (film 1912)]]&quot; ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige.
Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf &quot;Komaga ja komata&quot;] üks autor), kes ütles: &quot;Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma.&quot; ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.)

Korrektsed variandid, mida saaks kasutada:
* Aednik (film, 1912)
* Aednik (1912. aasta film)
* Aednik (1912. a film)

Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks:
* Aednik (1912. aasta USA film)
või
* Aednik (film, 1912, USA)

Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET)
: Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul &quot;Kaasik 2013&quot;. Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde:
:* Aednik (film 1912)
: See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks &quot;Aednik (film, 1912)&quot;.
: Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET)
:Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET)
::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET)
:: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike.
:: Laeva puhul tundub &quot;1912. aasta laev&quot; väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET)
::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje.
:::Filmide kohta vist ikka  öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET)
::: Ega &quot;laev, 2012&quot; pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) 
:: &quot;Kaasik 2013&quot; on erand reeglist. Erandid on ka &quot;suvi 2025&quot; või &quot;jaanuar 1996&quot;. Lisaks &quot;Kaasik&quot; on ka pärisnimi (&quot;Kaasik nr 2013&quot; oleks mõttetus, &quot;laev nr 2013&quot; on mõeldav). &quot;Suvi 2025&quot; taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja &quot;Kaasik 2013&quot; taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET)
:::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim &quot;Aednik (1912 film)&quot; [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET)
:::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on &quot;film&quot; eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
:::: &quot;Aednik (1912 film)&quot; on samal põhjusel vale, mis &quot;Aednik (film 1912)&quot; -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: &quot;film 1912&quot; on korrektne tähenduses &quot;film nr 1912&quot;. &quot;1912 film&quot; ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET)
::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu &quot;Kaasik 2013&quot;, käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi.
::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et &quot;Kaasik&quot; on pärisnimi. Kumbki neist variantidest (&quot;Kaasik nr 2013&quot;, &quot;laev nr 2013&quot;) ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud.
::: &quot;Jaanuar 1996&quot; ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda.
::: Vormel &quot;laev 2012&quot; (või ka &quot;laev, 2012&quot;) tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes &quot;laev&quot; ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu &quot;1912. aasta laev&quot; on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see &quot;laev 2018&quot; peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET)
::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit.
::::: Muidu olen nõus, et &quot;1912. aasta laev&quot; kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada &quot;1912. aastal valminud laev&quot;, ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::::::: &quot;1912 valminud laev&quot; on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
:::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii &quot;Kaasik 2013&quot; kui ka &quot;Kaasik, 2013&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab &quot;laev 2018&quot;, sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses &quot;2018. aasta laev&quot; seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita.
::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite &quot;Kaasik 2013&quot; puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb.
::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu &quot;Kaasik 2013&quot; esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
:::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et &quot;Kaasik 2013&quot; on õige, ei tulene, et &quot;film 2014&quot; on ka õige (tähenduses &quot;2014. aasta film&quot;). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
: Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis &quot;(laev, 1917)&quot;, aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. märts 2026, kell 10:52 (EET)

::Mind häirivad pigem nimed nagu &quot;[[Jõhvi vald (2005)]]&quot;, sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites &quot;Jõhvi vald (2005–2025)&quot;). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET)
:::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas.
:::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks.
:::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET)
:::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}}

Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust:
 &quot;minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga &quot;Kaasik 2013&quot;)&quot;
Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et &quot;film 2013&quot; on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et &quot;film, 2014&quot; on korrektne ja et &quot;2014. aasta film&quot; on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit &quot;üldnimi aastaarv&quot;? &quot;Kaasik 2013&quot; näide ei sobi tõestuseks, sest seal on &quot;pärisnimi aastaarv&quot; ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET)
: Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. märts 2026, kell 21:32 (EET)
:: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET)
::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele &quot;Kaasik 2013&quot; puhul. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 11:57 (EET)
:::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
: &quot;Kaasik 2013&quot; ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, &quot;Kaasik 2013&quot; ega &quot;film 2013&quot;, ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust &quot;film nr 1912&quot;, mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli &quot;film 2012&quot; kohta.
: Võib muidugi vaielda selle üle, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET)
:: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus &quot;film 2013&quot; (&quot;misiganes üldnimi misiganes aastaarv&quot;) esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. 
::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST)
::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame &quot;film 2025&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST)
::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=133 ümber lükanud].
::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu &quot;film 2025&quot; eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas (&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; näite alusel võiks &quot;film 2013&quot; mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST)
::::::&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;. Ei ole ju niisugust reeglit sõna &quot;film&quot; (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: &quot;esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)&quot; on minu meelest korrektne. 
::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST)

Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse:
{| class=&quot;wikitable&quot;
| Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri &quot;Aednik (film 1912)&quot; on korrektne? Või pealkiri &quot;Aurora (laev 2000)&quot;. Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada &quot;(Haarmann 1991)&quot;, siis sama reegli järgi on võimalik ka &quot;Aednik (film 1912)&quot;. Kui &quot;Aednik (film 1912)&quot; pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub?
|-
| Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: &quot;&quot;Aednik&quot; (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)&quot;, &quot;Aurora (2000. aastal ehitatud laev)&quot;. Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.

Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused &quot;&quot;Aednik&quot; on film 1912&quot; ja &quot;Aurora on laev 2000&quot; või eeslisand &quot;film 1912 &quot;Aednik&quot;&quot;, &quot;laev 2000 Aurora&quot;.

Tiina Leemets, EKI
|}

Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka &quot;Aurora (leib 69)&quot; või &quot;Aurora (öökull 1200)&quot;. Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada &quot;Aurora (laev, 2000)&quot;, siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST)

:Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka &quot;film, 1912&quot; ning ka näiteks &quot;keemia&quot; ja &quot;Austraalia&quot;. Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka &quot;keemia&quot; ega &quot;Autraalia&quot;. Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid.
:Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. 
:Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST)
:: Seda ei saagi tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga &quot;film 1912&quot; ei tähenda ka &quot;1912. aasta film&quot;, vaid &quot;film nr 1912&quot;. Võrdle: &quot;liin 20&quot; (bussiliin 20), &quot;rada 13&quot; (rada nr 13, 13. rada), &quot;pilet 25&quot; (eksamipilet nr 25). 
:: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et &quot;sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav&quot;. Ta ütles, et sellisel kujul nagu &quot;film 1912&quot; on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks.
:: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST)
:::No siis ikkagi selles tähenduses on vale.
:::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. 
:::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST)
:::: &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|&quot;Kevade&quot;]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose &quot;Kevade&quot; pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus &quot;kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt&quot; käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel &quot;Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;&quot;, siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: &lt;nowiki&gt;[[Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;]]&lt;/nowiki&gt;. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: &quot;[[Roheline miil (romaan)]]&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST)
:::::Tiina Leemets ütleb nii: &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja.
:::::&quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST)
:::::: &lt;s&gt;Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.&lt;/s&gt;
:::::: &lt;s&gt;&quot;kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid&quot; -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.&lt;/s&gt; 
:::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST)
:::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. &quot;Film, 2012&quot; ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST)
:::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST)
:Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul &quot;Nimi (liik, algusaasta)&quot;. Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. 
:Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid.
:Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST)

== Robotitervitused ==

Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET)
: Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet &quot;Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!&quot; või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
::&quot;Meil on hea meel, et sa siin oled.&quot; [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET)
::&quot;Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled.&quot; See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET)
:::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET)
::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET)
:::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET)
:::::Mis mõttes &quot;tere tulemast&quot; ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET)
::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp
::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. 
::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET)
:::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha.
:::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET)
::::::::See ühelauseline &quot;tere tulemast&quot; jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST)
:::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST)
: Ei ole nõus. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 12:02 (EET)

Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi &quot;mitme konto väärtarvitus&quot;. Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST)
:Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. 
:Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST)
:: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST)
:::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST)
:: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga.
:: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud.
:: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul).
:: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST)
:::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida      järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST)
:::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST)
:::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST)
:::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see,  ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. 
:::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta.  
:::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest.
:::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST)
:::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST)
::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST)
::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks.
::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid.
::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest.
::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata.
::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski.
::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST)
::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin.
::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST)
:::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST)
:::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST)
:::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST)
:::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.&lt;br&gt;
:::::: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST)
:::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST)
::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST)
:Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST)

== Request for Review ==

Hello everyone,

I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal.

I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia (&quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]&quot;) after posting a message on user &quot;Taivo&quot; talk page. The reason given was: &quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]].&quot;

I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links.

For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption.

What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset.

While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive.

I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions.

I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral.

Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST)
:Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST)
::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST)
:::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST)

::Dear Taivo,
::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you.
::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising.
::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia.
::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons.
::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST)

== Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest ==

Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis &quot;[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]&quot;, milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks &quot;Võrumaa ajalugu&quot;, mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks &quot;Võru maakonna ajaloos&quot; olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte &quot;Eesti Vabariigi ajalugu&quot;.

Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is &quot;Võrumaa&quot;.- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST)
: Ka kategooriad nagu &quot;Viljandi maakonna geograafia&quot; võiks olla &quot;Viljandimaa geograafia&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST)
:: Kas kategooriate pealkirjas on &quot;Võrumaa&quot; või &quot;Võru maakond&quot; lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. 
:: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat &quot;Võrumaa ajalugu&quot;.
:: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud &quot;Võru maakonna ajaloo&quot; alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud.
:: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::: Tähendab, mu meelest &quot;Võru maakond&quot; (praegune haldusyksus) ja &quot;Võrumaa&quot; (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla.
::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST)
:Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas &quot;Jõgeva maakonna ajalugu&quot; peaks sisalduma ühtlasi artiklis &quot;Tartu maakonna ajalugu&quot;, sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi &quot;Lääne-Viru maakonna ajalugu&quot;, &quot;Ida-Viru maakonna ajalugu&quot; ja &quot;Virumaa ajalugu&quot;? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST)

== Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? ==

Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid (&quot;ma pole kuigi hea füüsik&quot;) ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna &quot;füüsik&quot; laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. 

Kui tahta jääda sõna &quot;füüsik&quot; üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna &quot;füüsikateadlane&quot; (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna &quot;füüsik&quot; võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki.

Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. 

Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST)

:Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm.   [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST)
::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal &quot;füüsik&quot;  olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&amp;F=M&amp;C06=et VSL]. Seal on &quot;füüsika eriteadlane&quot;. Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult &quot;füüsikaõpetaja&quot;, võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja &quot;füüsik&quot; ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST)
:::&quot;''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''&quot; Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST)
::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu &quot;füüsik ja õpetaja&quot; kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt &quot;füüsik&quot;, siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi.
::::&quot;Füüsik ja õpetaja&quot; tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST)
::::Kui öeldakse &quot;füüsik ja õpetaja&quot;, siis mulle küll ei tundu, et &quot;õpetaja&quot; oleks &quot;füüsiku&quot; täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna &quot;ja&quot; niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::&quot;''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''.&quot; See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik -  ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST)
::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. 
::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga &quot;füüsikaõpetaja&quot; (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST)
:::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST)
::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? 
::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt &quot;majandusteadlane&quot;, kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST)
:::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. 
:::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST)
::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST)
:::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade &quot;tegelikku ja õiget&quot; tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised &quot;eksitused&quot; siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk &quot;välja toimetada&quot; seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti.  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST)
::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline.
::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna &quot;füüsik&quot; teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. 
::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST)
:::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda &quot;psühhiaater ja füüsik&quot;. Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST)
::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST)
:::&quot;''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''&quot;. No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST)
::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). 
::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest.
::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. 
::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST)

::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet &quot;füüsikateadlane&quot;, aga ma ei samastaks seda &quot;füüsikuga&quot;, sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada &quot;füüsikateadlane&quot;, aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et &quot;füüsik&quot;. Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt &quot;füüsikaõpetaja&quot;, sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on &quot;teoreetiline füüsik&quot;, siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt &quot;füüsikuna&quot;). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama).
::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli &quot;füüsik&quot; kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST)
:::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. 
:::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna.  
:::Mõnikord jah öeldakse &quot;füüsikateoreetik&quot; (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või &quot;osakestefüüsik&quot;, kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. 
:::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST)
::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot;? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb.
::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST)
:::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST)
:::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. 
:::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias
::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. 
:::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised
:::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud 
:::::&quot;füüsikaõpetaja&quot;, siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana.
:::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit
::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse.
:::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST)
:::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama
::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima.
:::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. 
:::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST)

::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST)
:::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada &quot;endine&quot;. Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. 
:::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui &quot;füüsik&quot;, siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. 
:::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine
::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST)
:::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST)
::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna &quot;füüsik&quot; tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja,  Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna &quot;füüsik&quot; võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase&quot; tähenduses.
::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane
::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama.
::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata
:::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta.
::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav
::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb.
::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST)

:See on nüüd palju selgem. Tänan!
:Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus.
:Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna.
:Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on &quot;x on füüsik&quot; ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile.
:Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida &quot;füüsik&quot; tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas &quot;x on eesti jalgpallur&quot; või &quot;x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse&quot; vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST)
::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. 
::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb
:::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima.
::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. 
::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST)
Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategooriates võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST)
::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et &quot;Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi&quot;, millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta &quot;on füüsikaõpetaja&quot; ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et &quot;eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator&quot; ning &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot; ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST)
:::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks &quot;füüsikaõpetaja&quot; ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita.
:::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale.
::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST)
:::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole.
:::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene
::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna.
:::Kui ma ütlen &quot;ainult füüsikateadlasi&quot;, siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna &quot;füüsik&quot; esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST)
::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST)
::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST)
:::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST)
:::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST)
:Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks &quot;füüsik&quot; viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on &quot;füüsik&quot; vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda &quot;füüsik&quot; ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt &quot;füüsik ja füüsikaõpetaja&quot;, kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama).
:Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid &quot;Teaduspopularisaatorid&quot; ja &quot;Eesti teaduspopularisaatorid&quot;. Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik.
:Mis puutub &quot;endistesse&quot;, siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on &quot;endisus&quot; minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik.
:Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks &quot;kirjanik ja pedofiil&quot; võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST)

== Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev ==

Tervist!

Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas.

[[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht

== Report concerning User:~2026-26218-26 ==

* {{User|~2026-26218-26}}
Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST)

== Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse ==

Tere!

Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]!

Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga  ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse.

Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42).
Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee

[[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST)

== Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus ==

Väga sageli on tarvis lisada mall &quot;kustutada&quot; seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt &quot;kustutada-tähelepanuväärsus&quot;), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST)

:Tegin ka malli &quot;[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]&quot;. Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST)
::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST)

:::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta.
:::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et &quot;see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites&quot; ning &quot;tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall &quot;kustutada&quot;&quot; jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski.
:::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST)

::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST)

::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST)
:::See on teretulnud lisa.
:::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua.
:::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST)
:Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid&quot;|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST)

== Ringkäik Tartu Toomemäel ==

Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45.
 
Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt.

Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17.

Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee

[[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST)

== Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus ==

Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]].

Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”.

Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili.

Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid?

Tänan</text>
      <sha1>4y5579ebuz84ed5wn8uitbpbf7tv82b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169121</id>
      <parentid>7169079</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:54:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus */</comment>
      <origin>7169121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="133761" sha1="byiqfutd9jq9bq50sczkii5yappc617" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 64
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sugu ei tohi mainida ==

Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET)
:Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET)
::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET)
:::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad &quot;Mann&quot; ja &quot;Frau&quot;, ingliskeelses &quot;Men&quot; ja &quot;Women&quot;. Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. 
:::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria &quot;Mehed&quot;, aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET)
::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad &quot;mehed&quot; ja &quot;naised&quot; kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET)
Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET)
:Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET)
::Jah, mehed, kategooriad &quot;Mehed&quot; ja &quot;Naised&quot; oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu &quot;Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?&quot; Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub &quot;Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET)
:Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET)

Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET)
:Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas  tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras  määrab see meie  käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega -  sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET)
::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. 
::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET)
:::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit &quot;Gendered behavior&quot; [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262&lt;nowiki&gt;] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda &lt;/nowiki&gt;''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est&lt;nowiki&gt;] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed &quot;ilmselgelt avalikustanud&quot;. Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas &quot;&lt;/nowiki&gt;''seksuaalse käitumise spektri''&quot; kohta ja et &quot;''sugu on geneetiliselt määratud''&quot; võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et &quot;geneetiliselt määratud sugu&quot; ja &quot;seksuaalse käitumise spekter&quot; on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on &quot;õiguspärane eesmärk&quot;. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET)
::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole  seega eriti neutraalne.  Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi.  Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on,  siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET)
:::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt &quot;spektri peal&quot; olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET)
::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET)
:::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET)
::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET)
:::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː &quot;Kas ta on mees või naine?&quot;. Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab?  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET)
:::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET)
:::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist &quot;Sugu ei tohi mainida&quot; saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui &quot;tsensuuri ohvri&quot; vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET)
::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET)
:Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse &quot;Isiklikku&quot; (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada &quot;Isiklikku&quot; alla selgituse ''à la'' &quot;nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost&quot;, &quot;nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost&quot; vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST)
::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST)
::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST)
::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST)
::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna &quot;Isiklikku&quot; alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
:Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST)
:: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST)

== Kuidas luua malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;? ==

Tere! Soovin luua uut malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;, mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites.
Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}}
: {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist &quot;[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]&quot; ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head.
: Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades &lt;code&gt;{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}&lt;/code&gt;. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:43 (EET)
:: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.&lt;br&gt;
:: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:46 (EET)
:::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST)

== Täpsustus ==

Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul &quot;[[Arabic (laev 1908)]]&quot; või &quot;[[Aednik (film 1912)]]&quot; ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige.
Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf &quot;Komaga ja komata&quot;] üks autor), kes ütles: &quot;Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma.&quot; ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.)

Korrektsed variandid, mida saaks kasutada:
* Aednik (film, 1912)
* Aednik (1912. aasta film)
* Aednik (1912. a film)

Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks:
* Aednik (1912. aasta USA film)
või
* Aednik (film, 1912, USA)

Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET)
: Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul &quot;Kaasik 2013&quot;. Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde:
:* Aednik (film 1912)
: See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks &quot;Aednik (film, 1912)&quot;.
: Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET)
:Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET)
::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET)
:: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike.
:: Laeva puhul tundub &quot;1912. aasta laev&quot; väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET)
::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje.
:::Filmide kohta vist ikka  öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET)
::: Ega &quot;laev, 2012&quot; pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) 
:: &quot;Kaasik 2013&quot; on erand reeglist. Erandid on ka &quot;suvi 2025&quot; või &quot;jaanuar 1996&quot;. Lisaks &quot;Kaasik&quot; on ka pärisnimi (&quot;Kaasik nr 2013&quot; oleks mõttetus, &quot;laev nr 2013&quot; on mõeldav). &quot;Suvi 2025&quot; taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja &quot;Kaasik 2013&quot; taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET)
:::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim &quot;Aednik (1912 film)&quot; [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET)
:::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on &quot;film&quot; eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
:::: &quot;Aednik (1912 film)&quot; on samal põhjusel vale, mis &quot;Aednik (film 1912)&quot; -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: &quot;film 1912&quot; on korrektne tähenduses &quot;film nr 1912&quot;. &quot;1912 film&quot; ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET)
::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu &quot;Kaasik 2013&quot;, käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi.
::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et &quot;Kaasik&quot; on pärisnimi. Kumbki neist variantidest (&quot;Kaasik nr 2013&quot;, &quot;laev nr 2013&quot;) ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud.
::: &quot;Jaanuar 1996&quot; ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda.
::: Vormel &quot;laev 2012&quot; (või ka &quot;laev, 2012&quot;) tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes &quot;laev&quot; ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu &quot;1912. aasta laev&quot; on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see &quot;laev 2018&quot; peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET)
::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit.
::::: Muidu olen nõus, et &quot;1912. aasta laev&quot; kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada &quot;1912. aastal valminud laev&quot;, ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::::::: &quot;1912 valminud laev&quot; on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
:::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii &quot;Kaasik 2013&quot; kui ka &quot;Kaasik, 2013&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab &quot;laev 2018&quot;, sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses &quot;2018. aasta laev&quot; seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita.
::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite &quot;Kaasik 2013&quot; puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb.
::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu &quot;Kaasik 2013&quot; esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
:::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et &quot;Kaasik 2013&quot; on õige, ei tulene, et &quot;film 2014&quot; on ka õige (tähenduses &quot;2014. aasta film&quot;). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
: Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis &quot;(laev, 1917)&quot;, aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. märts 2026, kell 10:52 (EET)

::Mind häirivad pigem nimed nagu &quot;[[Jõhvi vald (2005)]]&quot;, sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites &quot;Jõhvi vald (2005–2025)&quot;). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET)
:::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas.
:::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks.
:::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET)
:::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}}

Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust:
 &quot;minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga &quot;Kaasik 2013&quot;)&quot;
Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et &quot;film 2013&quot; on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et &quot;film, 2014&quot; on korrektne ja et &quot;2014. aasta film&quot; on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit &quot;üldnimi aastaarv&quot;? &quot;Kaasik 2013&quot; näide ei sobi tõestuseks, sest seal on &quot;pärisnimi aastaarv&quot; ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET)
: Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. märts 2026, kell 21:32 (EET)
:: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET)
::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele &quot;Kaasik 2013&quot; puhul. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 11:57 (EET)
:::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
: &quot;Kaasik 2013&quot; ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, &quot;Kaasik 2013&quot; ega &quot;film 2013&quot;, ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust &quot;film nr 1912&quot;, mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli &quot;film 2012&quot; kohta.
: Võib muidugi vaielda selle üle, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET)
:: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus &quot;film 2013&quot; (&quot;misiganes üldnimi misiganes aastaarv&quot;) esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. 
::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST)
::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame &quot;film 2025&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST)
::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=133 ümber lükanud].
::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu &quot;film 2025&quot; eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas (&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; näite alusel võiks &quot;film 2013&quot; mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST)
::::::&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;. Ei ole ju niisugust reeglit sõna &quot;film&quot; (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: &quot;esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)&quot; on minu meelest korrektne. 
::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST)

Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse:
{| class=&quot;wikitable&quot;
| Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri &quot;Aednik (film 1912)&quot; on korrektne? Või pealkiri &quot;Aurora (laev 2000)&quot;. Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada &quot;(Haarmann 1991)&quot;, siis sama reegli järgi on võimalik ka &quot;Aednik (film 1912)&quot;. Kui &quot;Aednik (film 1912)&quot; pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub?
|-
| Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: &quot;&quot;Aednik&quot; (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)&quot;, &quot;Aurora (2000. aastal ehitatud laev)&quot;. Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.

Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused &quot;&quot;Aednik&quot; on film 1912&quot; ja &quot;Aurora on laev 2000&quot; või eeslisand &quot;film 1912 &quot;Aednik&quot;&quot;, &quot;laev 2000 Aurora&quot;.

Tiina Leemets, EKI
|}

Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka &quot;Aurora (leib 69)&quot; või &quot;Aurora (öökull 1200)&quot;. Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada &quot;Aurora (laev, 2000)&quot;, siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST)

:Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka &quot;film, 1912&quot; ning ka näiteks &quot;keemia&quot; ja &quot;Austraalia&quot;. Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka &quot;keemia&quot; ega &quot;Autraalia&quot;. Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid.
:Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. 
:Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST)
:: Seda ei saagi tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga &quot;film 1912&quot; ei tähenda ka &quot;1912. aasta film&quot;, vaid &quot;film nr 1912&quot;. Võrdle: &quot;liin 20&quot; (bussiliin 20), &quot;rada 13&quot; (rada nr 13, 13. rada), &quot;pilet 25&quot; (eksamipilet nr 25). 
:: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et &quot;sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav&quot;. Ta ütles, et sellisel kujul nagu &quot;film 1912&quot; on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks.
:: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST)
:::No siis ikkagi selles tähenduses on vale.
:::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. 
:::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST)
:::: &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|&quot;Kevade&quot;]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose &quot;Kevade&quot; pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus &quot;kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt&quot; käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel &quot;Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;&quot;, siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: &lt;nowiki&gt;[[Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;]]&lt;/nowiki&gt;. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: &quot;[[Roheline miil (romaan)]]&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST)
:::::Tiina Leemets ütleb nii: &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja.
:::::&quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST)
:::::: &lt;s&gt;Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.&lt;/s&gt;
:::::: &lt;s&gt;&quot;kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid&quot; -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.&lt;/s&gt; 
:::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST)
:::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. &quot;Film, 2012&quot; ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST)
:::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST)
:Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul &quot;Nimi (liik, algusaasta)&quot;. Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. 
:Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid.
:Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST)

== Robotitervitused ==

Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET)
: Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet &quot;Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!&quot; või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
::&quot;Meil on hea meel, et sa siin oled.&quot; [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET)
::&quot;Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled.&quot; See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET)
:::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET)
::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET)
:::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET)
:::::Mis mõttes &quot;tere tulemast&quot; ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET)
::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp
::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. 
::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET)
:::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha.
:::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET)
::::::::See ühelauseline &quot;tere tulemast&quot; jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST)
:::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST)
: Ei ole nõus. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 12:02 (EET)

Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi &quot;mitme konto väärtarvitus&quot;. Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST)
:Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. 
:Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST)
:: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST)
:::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST)
:: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga.
:: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud.
:: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul).
:: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST)
:::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida      järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST)
:::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST)
:::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST)
:::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see,  ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. 
:::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta.  
:::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest.
:::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST)
:::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST)
::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST)
::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks.
::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid.
::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest.
::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata.
::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski.
::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST)
::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin.
::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST)
:::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST)
:::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST)
:::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST)
:::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.&lt;br&gt;
:::::: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST)
:::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST)
::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST)
:Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST)

== Request for Review ==

Hello everyone,

I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal.

I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia (&quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]&quot;) after posting a message on user &quot;Taivo&quot; talk page. The reason given was: &quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]].&quot;

I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links.

For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption.

What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset.

While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive.

I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions.

I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral.

Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST)
:Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST)
::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST)
:::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST)

::Dear Taivo,
::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you.
::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising.
::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia.
::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons.
::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST)

== Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest ==

Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis &quot;[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]&quot;, milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks &quot;Võrumaa ajalugu&quot;, mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks &quot;Võru maakonna ajaloos&quot; olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte &quot;Eesti Vabariigi ajalugu&quot;.

Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is &quot;Võrumaa&quot;.- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST)
: Ka kategooriad nagu &quot;Viljandi maakonna geograafia&quot; võiks olla &quot;Viljandimaa geograafia&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST)
:: Kas kategooriate pealkirjas on &quot;Võrumaa&quot; või &quot;Võru maakond&quot; lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. 
:: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat &quot;Võrumaa ajalugu&quot;.
:: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud &quot;Võru maakonna ajaloo&quot; alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud.
:: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::: Tähendab, mu meelest &quot;Võru maakond&quot; (praegune haldusyksus) ja &quot;Võrumaa&quot; (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla.
::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST)
:Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas &quot;Jõgeva maakonna ajalugu&quot; peaks sisalduma ühtlasi artiklis &quot;Tartu maakonna ajalugu&quot;, sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi &quot;Lääne-Viru maakonna ajalugu&quot;, &quot;Ida-Viru maakonna ajalugu&quot; ja &quot;Virumaa ajalugu&quot;? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST)

== Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? ==

Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid (&quot;ma pole kuigi hea füüsik&quot;) ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna &quot;füüsik&quot; laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. 

Kui tahta jääda sõna &quot;füüsik&quot; üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna &quot;füüsikateadlane&quot; (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna &quot;füüsik&quot; võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki.

Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. 

Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST)

:Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm.   [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST)
::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal &quot;füüsik&quot;  olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&amp;F=M&amp;C06=et VSL]. Seal on &quot;füüsika eriteadlane&quot;. Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult &quot;füüsikaõpetaja&quot;, võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja &quot;füüsik&quot; ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST)
:::&quot;''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''&quot; Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST)
::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu &quot;füüsik ja õpetaja&quot; kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt &quot;füüsik&quot;, siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi.
::::&quot;Füüsik ja õpetaja&quot; tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST)
::::Kui öeldakse &quot;füüsik ja õpetaja&quot;, siis mulle küll ei tundu, et &quot;õpetaja&quot; oleks &quot;füüsiku&quot; täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna &quot;ja&quot; niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::&quot;''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''.&quot; See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik -  ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST)
::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. 
::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga &quot;füüsikaõpetaja&quot; (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST)
:::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST)
::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? 
::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt &quot;majandusteadlane&quot;, kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST)
:::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. 
:::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST)
::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST)
:::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade &quot;tegelikku ja õiget&quot; tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised &quot;eksitused&quot; siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk &quot;välja toimetada&quot; seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti.  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST)
::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline.
::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna &quot;füüsik&quot; teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. 
::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST)
:::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda &quot;psühhiaater ja füüsik&quot;. Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST)
::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST)
:::&quot;''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''&quot;. No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST)
::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). 
::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest.
::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. 
::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST)

::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet &quot;füüsikateadlane&quot;, aga ma ei samastaks seda &quot;füüsikuga&quot;, sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada &quot;füüsikateadlane&quot;, aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et &quot;füüsik&quot;. Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt &quot;füüsikaõpetaja&quot;, sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on &quot;teoreetiline füüsik&quot;, siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt &quot;füüsikuna&quot;). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama).
::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli &quot;füüsik&quot; kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST)
:::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. 
:::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna.  
:::Mõnikord jah öeldakse &quot;füüsikateoreetik&quot; (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või &quot;osakestefüüsik&quot;, kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. 
:::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST)
::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot;? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb.
::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST)
:::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST)
:::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. 
:::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias
::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. 
:::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised
:::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud 
:::::&quot;füüsikaõpetaja&quot;, siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana.
:::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit
::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse.
:::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST)
:::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama
::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima.
:::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. 
:::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST)

::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST)
:::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada &quot;endine&quot;. Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. 
:::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui &quot;füüsik&quot;, siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. 
:::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine
::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST)
:::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST)
::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna &quot;füüsik&quot; tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja,  Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna &quot;füüsik&quot; võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase&quot; tähenduses.
::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane
::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama.
::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata
:::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta.
::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav
::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb.
::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST)

:See on nüüd palju selgem. Tänan!
:Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus.
:Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna.
:Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on &quot;x on füüsik&quot; ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile.
:Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida &quot;füüsik&quot; tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas &quot;x on eesti jalgpallur&quot; või &quot;x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse&quot; vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST)
::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. 
::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb
:::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima.
::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. 
::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST)
Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategooriates võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST)
::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et &quot;Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi&quot;, millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta &quot;on füüsikaõpetaja&quot; ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et &quot;eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator&quot; ning &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot; ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST)
:::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks &quot;füüsikaõpetaja&quot; ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita.
:::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale.
::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST)
:::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole.
:::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene
::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna.
:::Kui ma ütlen &quot;ainult füüsikateadlasi&quot;, siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna &quot;füüsik&quot; esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST)
::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST)
::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST)
:::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST)
:::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST)
:Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks &quot;füüsik&quot; viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on &quot;füüsik&quot; vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda &quot;füüsik&quot; ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt &quot;füüsik ja füüsikaõpetaja&quot;, kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama).
:Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid &quot;Teaduspopularisaatorid&quot; ja &quot;Eesti teaduspopularisaatorid&quot;. Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik.
:Mis puutub &quot;endistesse&quot;, siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on &quot;endisus&quot; minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik.
:Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks &quot;kirjanik ja pedofiil&quot; võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST)

== Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev ==

Tervist!

Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas.

[[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht

== Report concerning User:~2026-26218-26 ==

* {{User|~2026-26218-26}}
Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST)

== Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse ==

Tere!

Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]!

Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga  ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse.

Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42).
Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee

[[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST)

== Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus ==

Väga sageli on tarvis lisada mall &quot;kustutada&quot; seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt &quot;kustutada-tähelepanuväärsus&quot;), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST)

:Tegin ka malli &quot;[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]&quot;. Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST)
::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST)

:::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta.
:::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et &quot;see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites&quot; ning &quot;tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall &quot;kustutada&quot;&quot; jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski.
:::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST)

::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST)

::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST)
:::See on teretulnud lisa.
:::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua.
:::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST)
:Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid&quot;|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST)

== Ringkäik Tartu Toomemäel ==

Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45.
 
Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt.

Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17.

Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee

[[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST)

== Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus ==

Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]].

Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”.

Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili.

Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid?

Tänan
:Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST)</text>
      <sha1>byiqfutd9jq9bq50sczkii5yappc617</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asahikawa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105963</id>
    <revision>
      <id>7168918</id>
      <parentid>6296046</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:44:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7168918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1029" sha1="gy2yu6z398i52y8fswfwaudghmp8i87" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Asahikawa
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 旭川市 | nimi1_latin = Asahikawa-shi
|  pilt = Cityscape of Asahikawa from Mt. Arashiyama.jpg
|  lipp = Flag_of_Asahikawa,_Hokkaido.svg
|  lipu_link = Asahikawa lipp
|  vapp = Emblem_of_Asahikawa,_Hokkaido.svg
|  vapi_link = Asahikawa sümbol
|  pindala = 747,6
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Asahikawa in Kamikawa Subprefecture.png
}}
'''Asahikawa''' ([[jaapani keel|jaapani]] 旭川 ''Asahikawa'') on linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō]] saare keskosas, [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Kamikawa allprefektuur]]is. Asub 60 km kaugusel rannikust 116 m kõrgusel merepinnast samanimelise jõe ääres.

Asahikawa on metsa- ja puidutööstuse keskus.

2026. aasta aprilli lõpu seisuga oli linnas 310 147 elanikku.

== Ajalugu ==
Asahikawa on asutatud [[1922]]. aastal.

Linnas on [[loomaaed]] ja mäesuusakeskus.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.city.asahikawa.hokkaido.jp/ Asahikawa koduleht]
 
[[Kategooria:Jaapani linnad]]</text>
      <sha1>gy2yu6z398i52y8fswfwaudghmp8i87</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turbasammal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>106657</id>
    <revision>
      <id>7168746</id>
      <parentid>6996647</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:25:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18227" sha1="2nh6fabl5utkrmo1ym3t6sgeevctpvg" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}}
{{Taksonitabel
 | nimi           = Turbasammal
 | värvus         = taimed
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref  = 
 | pilt          = Sphagnum.magellanicum.jpg
 | pildi_seletus = [[Lillakas turbasammal]] lähivaates
 | riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
 | hõimkond      = [[Sammaltaimed]] ''Bryophyta''
 | klass 	 = [[Turbasamblad]] ''Sphagnopsida''
 | alamklass	 = ''[[Sphagnidae]]''
 | selts         = ''[[Turbasamblalaadsed]]'' ''Sphagnales''
 | sugukond      = [[Turbasamblalised]] ''Sphagnaceae''
 | perekond      = '''Turbasammal''' ''Sphagnum''
 | liik		 = 
 | binaarne 	 = 
 | binaarse_autor = 
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Turbasammal''' ehk '''sfagnum''' (''Sphagnum'') on [[lehtsammaltaim]]ede [[hõimkond]]a kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]].

2024. aasta seisuga on sellesse perekonda arvatud 382 [[Liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;ax1u5&quot; /&gt; [[Eesti]]s leidub neist teadaolevalt 38 liiki, millest kaheksa on praeguses klassifikatsioonis esmakordselt kirjeldatud. Turbasammalde uurijaid nimetatakse [[sfagnoloog]]ideks.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur veeimamisvõime: vee kogus turbasammaldes võib olla 10–20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist).&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt;

== Uurimise ajalugu ==
[[Pilt:Bryophote identification.jpg|pisi|vasakul|Turbasambla liigi määramine]]
1581. aastal kirjeldas Belgia botaanik [[Matthias Lobelius]] esimest korda turbasammalt, kuid Sphagnumi nime võttis kasutusele Saksa botaanik [[Johann J. Dillenius]] 1719. aastal. 1753. aastal ilmus [[Carl von Linné]] teos &quot;Species plantarum&quot;, kus eristati turbasamblad teistest [[sammaltaimed|sammaldest]]. Turbasammalde uurimine muutus tõhusamaks 19. sajandil.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammalde uurimisel on tähtsal kohal olnud Tartust pärit teadlased [[Edmund Russow]] ja [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn|C. Girgensohn]]. Russow on siiani märgitud seitsme liigi esmakirjeldajana. Väga edukas on olnud ka [[Helsingi Ülikool]]i botaanikaprofessor [[Sextus O. Lindberg]], kes kirjutas raamatu Euroopa ja Ameerika turbasammaldest. Esimene põhjalik ülevaade turbasammaldest ilmus 1911. aastal [[Carl F. Warnstorf]]i koostatuna.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

1954. aastal ilmus Eestis esimene turbasammaldest rääkiv raamat &quot;Eesti NSV turbasamblad&quot;, kus oli kirjeldatud 38 liiki. 1998. aastal ilmus &quot;Eesti sammalde määraja&quot;, kus oli 37 liiki. 2013. aastal ilmus &quot;Eesti turbasamblad&quot;, milles on jälle 38 turbasammalde liiki.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Levik ja ökoloogia ==
Turbasammal on väga levinud ehk [[kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]] perekond. Turbasamblad puuduvad vaid [[Antarktika]] [[manner|mandril]]. [[Põhjapoolkera]] niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli [[soo]]des ja märgades [[tundra]] piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra [[Svalbard]]i saarestikus. [[Lõunapoolkera]]l on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on ulatuslikud turbasambla piirkonnad [[Tšiili]]s, [[Argentina]]s, [[Brasiilia]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Tasmaania]]s.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Mõnede autorite arvates on turbasambla (''Sphagnum'') perekond maailma kõige laiema levikualaga.&lt;ref name=&quot;sfagnum&quot; /&gt;

Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad [[taimed]]. Põhiliselt leidub neid soodes ja soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks [[kõrb]]etes.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades ([[Island]]i [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikate]] äärest).&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia [[ökoloogiline amplituud|amplituudiga]] ja kitsa amplituudiga liike.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; 

[[toitained|Toitainete]] nõudluse järgi liigitatakse turbasamblaid järgmiselt:
# [[Oligotroofsus|Oligotroofsed]] on kõige vähem nõudlikud ning kasvavad peamiselt [[raba]]s.
# [[Mesotroofsus|Mesotroofsed]] on keskmiselt nõudlikud ning kasvavad [[siirdesoo]]des ja rabastuvates metsades.
# [[Eutroofsus|Eutroofsed]] on kõige nõudlikumad ning kasvavad [[madalsoo]]des.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt;

Mõned liigid kasvavadki ainult rabas või ainult [[allikasoo]]des, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvab valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade, madalsoo ja siirdesoo, siirdesoode ja [[õõtsik]]ute, rabastunud metsade ja rabade liigid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Morfoloogia ==
Turbasambla perekonda on lihtne ära tunda väga iseloomuliku välimuse tõttu, kuid liike eristada on keerulisem. Liikide eristamiseks looduses läheb vaja [[luup]]i ning mõningate liikide määramiseks peaks kasutama [[mikroskoop]]i.&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt; Turbasamblad võivad olla väga varieeruva värvusega: kollased, punased, rohelised, pruunid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammaldel puudub [[juur]]. Taim kasvab tipust ja samal ajal [[kõdunemine|kõduneb]] alumises osas. Lisaks pole turbasammaldel ka [[juhtkude]] ega [[õhulõhe]]sid.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Turbasammal koosneb [[vars|varrest]], oksakimpudest ja oksakimpudest moodustunud [[kapiitulum]]ist. Tavaliselt vars ei harune ning oksakimbud on varre külge kinnitunud spiraalselt. Oksakimpudes võivad olla nii laiuvad kui ka rippuvad oksad.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Varre kõige välimiseks kihiks on kattekude ehk [[epiderm]]. Kattekude paikneb ümber [[tugikude|tugikoe]]. Tugikude omakorda on ümber [[põhikude|põhikoe]] ehk [[parenhüüm]]i. Õhukeste seintega [[rakk]]udest moodustunud kattekude nimetatakse [[hüaloderm]]iks. Hüalodermi moodustavad [[hüalotsüst]]id, mis säilitavad [[vesi|vett]]. Mõnikord on hüalodermis ka [[retortrakk|retortrakud]], mis on sama ülesandega nagu hüalotsüstid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Vart ja oksi katavad [[leht|lehed]], mis on erineva kuju ja suurusega. Oksadel on tipust teritunud kitsad lehed&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; ning võivad olla erineva kujuga.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Varrel on tipust ümaramad laiemad lehed.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; Lehed koosnevad kahesugustest rakkudest: [[kloroplast]]e sisaldavad kitsad [[klorotsüst]]id ja laiemad sisaldiseta hüalotsüstid.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt;

Omapärase vee säilitus- ja kogumissüsteemi moodustavad tühimikud, mis jäävad varte, okste ja lehtede vahele. Lisaks osalevad seal ka hüalotsüstide vahele jäävad mikroskoopilised ruumid. Mõnede liikide veeimamisvõime võib nende tavapärast massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- ja magneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Paljunemine ==
Turbasamblad võivad levida nii [[vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]] kui ka [[eos]]tega. Üldiselt toimub kauglevi eostega ja lähilevi vegetatiivselt [[gametofüüt]]ide tükkidega. [[Võsu (botaanika)|Võsude]] tekkimine saab alguse eostest [[eelniit|eelniidi]] moodustumisega. Eelniit on üherakukihiline, ühel pool tekivad [[risoid]]id ja teisel pool [[pung]]. Võsu moodustubki pungast. Gametofüüdiks nimetatakse võsu, millel arenevad suguorganid ehk [[gametangium]]id. [[Isasgametangium]]id ehk [[anteriid]]id paiknevad jämenenud okste tipuosas lehtede kaenlas. [[Emasgametangium]]id ehk [[arhegoon]]id on lühikeste okste tippudes. [[Viljastumine]] toimub emasgametangiumis ning seal areneb [[sügoot]]. Sügoodist hakkab omakorda arenema [[eoskupar|eoskuprast]] ning jalast ([[haustor]]ist) koosnev [[sporofüüt]]. Hiljem tekib sporofüüdi pikenemisest [[ebajalg (botaanika)|ebajalg]]. Eosed paiknevad [[eoskupar|eoskupras]], mis koosneb urnist ja kaanest. Urnis [[rõhk|rõhu]] tõustes lendab kaas pealt ja eosed paiskuvad suurel kiirusel välja ning on võimelised levima kaugele.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Ohustatus ja kaitse ==
Turbasamblaid ohustab inimtegevus nagu [[kuivendus|kuivendamine]], [[veerežiim]]i muutmine, veekogude [[eutrofeerumine]], koosluste muutus [[õhusaastus|õhusaaste]] ja keskkonnasaaste tõttu. Kõige suuremas hädas on liigid, millel on väike ökoloogiline amplituud.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Põhiliseks ohuks Eestis turbasammaldele on turba kaevandamine. Turbasammalde kasvuga tekib turvast küll kogu aeg juurde, kuid praegu ületab väljakaevatud turba kogus juurdekasvu.&lt;ref name=&quot;(Marvet, A. 2003)&quot; /&gt; Turbasamblad tekitavad turvast juurde umbes 1 millimeetri aastas sõltuvalt aastast, kuid kaevandamine ületab seda 3,5–4,5-kordselt.&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt;

Eestis kanti samblad [[Eesti punane raamat|Eesti punasesse raamatusse]] 1998. aastal. Nimekirjas olevatest sammaldest seitse olid turbasamblad: [[Ångstroemi turbasammal]], [[kõrvturbasammal]], [[Jenseni turbasammal]], [[Lindbergi turbasammal]], [[Viierealine turbasammal]], [[põhja-turbasammal]]. 2008. aasta punases nimestikus on kirjas 18 turbasamblaliiki. 2008. aasta punases nimestikus on üheksa ohuvälist, üks väljasurnud, üks ohulähedane, neli on ohukategoorias olevat liiki. Eestis kasvavad liigid pole siiski maailmas haruldased.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Alates 2004. aastast on [[Eesti looduskaitse]] III kaitsekategoorias kirjas neli turbasambla liiki: Lindbergi turbasammal, [[loigu-turbasammal]], viierealine turbasammal, [[Wulfi turbasammal]]. Perekond turbasammal kuulub [[Euroopa Loodusdirektiiv]]i V lisasse ning on seega kogu [[Euroopa]]s jälgimise all.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Kasutamine ==
Turbasammalt on võimalik kasutada [[palkmaja]]de soojustusena. Akende uduseks minemise takistamiseks on  pandud turbasammalt akna vahele. Hügieenitoimingutes on vanad roomlased kasutanud turbasammalt. Kuna turbasammal imab palju vett, siis on seda kasutatud hügieenisidemetes ja [[Mähkmed|mähkmetes]]. Matkamisel on pandud turbasammalt jalanõudesse, kuna see imab jalatsis tekkinud niiskuse endasse.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kasutati turbasammalt [[side (meditsiin)|sidemetena]] [[haav]]ade sidumiseks, kuna turbasammaldel on ka [[bakteritsiidne toime]]. [[Viiking]]id ja tänapäeva inimesed [[Norra]]s hoiustavad oma toitu turbasamblas, kuna seal püsib see värskena. Turbasammalt kasutatakse ka mõnede taimede ([[orhideelised|orhidee]], [[bonsai]]) kasvatamisel aluspinnana. Lisaks on turbasammaldega puhastatud [[bassein]]ivett.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammalt on söögiks kasutatud väga vähe, vaid rasketel aegadel [[leib|leivatainas]]. Maitseainena on turbasammalt kasutatud [[Šoti viski]]&lt;nowiki/&gt;s.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Kuna turbasambla kasutamise populaarsus on kasvanud, on ohus mõned [[kooslus]]ed ja liigid. Et ohtu vähendada ja nõudlust rahuldada, on loodud turbasambla kasvatamise [[farm]]id (''Sphagnum farming'').&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Turbasammal Eestis ==
Eestis on turbasammalde produktiivsuseks mõõdetud 0,7–1,3 grammi ruutdetsimeetri kohta aastas.&lt;ref name=&quot;Ilomets, M. (1982)&quot; /&gt;

Eestis kasvavad turbasambla liigid kuuluvad üheksasse sektsiooni. Sektsioonid on loodud selleks, et oleks kergem liike määrata.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

==== Turbasambla liigid Eestis ====

Sektsioon ''Sphagnum'':
# ''[[Sphagnum austinii]]'' Sull. – [[kattuvlehine turbasammal]] (Eestis üsna haruldane);
# ''[[Sphagnum centrale]]'' C. E. O. Jensen – [[kahjaks turbasammal]] (Eestis üsna sage);
# ''[[Sphagnum magellanicum]]'' Brid. – [[lillakas turbasammal]] (kõige sagedasem Eestis);
# ''[[Sphagnum palustre]]'' L. – [[nõgusalehine turbasammal]] (Eestis sage);
# ''[[Sphagnum papillosum]]'' Lindb. – [[näsajas turbasammal]] (Eestis üsna sage);

Sektsioon ''Rigida'':
&lt;ol start=&quot;6&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''[[Sphagnum compactum]]'' Lam. &amp; DC. – [[tihe turbasammal]] (Eestis laialt levinud);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Insulosa'':
&lt;ol start=&quot;7&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''[[Sphagnum aongstroemii]]'' C.Hartm. – [[Ångstroemi turbasammal]] (Eestis leitud ühe korra 19. sajandil);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Acutifolia'':
&lt;ol start=&quot;8&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum capillifolium'' (Ehrh.) Hedw. – [[teravalehine turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fimbriatum'' Wilson – [[narmaslehine turbasammal]] (Eestis üsna sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fuscum'' (Schimp.) H.Klinggr. – [[pruun turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum girgensohnii'' Russow – [[Girgensohni turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum molle'' Sull. – [[pehme turbasammal]] (Eestis väga haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum quinquefarium'' (Braithw.) Warnst. – [[viierealine turbasammal]] (Eestis väga haruldane, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum rubellum'' Wilson – [[punane turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum russowii'' Warnst. – [[Russowi turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subfulvum'' Sjors – [[põhja-turbasammal]] (Eestis haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subnitens'' Russow &amp; Warnst. – [[sulgjas turbsammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum warnstorfii'' Russow – [[Warnstorfi turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Squarrosa'':
&lt;ol start=&quot;19&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum squarrosum'' Crome – [[mets-turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum teres'' (Schimp.) Ångstr. – [[allikasoo-turbasammal]] (Eestis esineb sageli);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Polyclada'':
&lt;ol start=&quot;21&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum wulfianum'' Girg. – [[Wulfi turbasammal]] (vähe arvukas, looduskaitse III kategooria);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Subsecunda'':
&lt;ol start=&quot;22&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum auriculatum'' Schimp. – [[kõrv-turbasammal]] (teada kaks leiukohta);
&lt;li&gt; ''Sphagnum contortum'' Schultz – [[keerd-turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum inundatum'' Russow – [[loigu-turbasammal]] (Eestis harva, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum platyphyllum'' (Lindb. ex Braithw.) Warnst. – [[laialehine turbasammal]] (Eestis esineb pillatult);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subsecundum'' Nees – [[lodu-turbasammal]] (Eestis esineb pillatult);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Cuspidata'':
[[Pilt:Sphagnum jensenii.jpg|pisi|[[Jenseni turbasammal]] lähivaates]]
&lt;ol start=&quot;27&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum angustifolium'' (C. E. O. Jensen ex Russow) C. E. O. Jensen – [[kitsalehine turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum balticum'' (Russow) C. E. O. Jensen – [[Balti turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum cuspidatum'' Ehrh. ex Hoffm. – [[pudev turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fallax'' (H.Klinggr.) H.Klinggr. – [[hõre turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum flexuosum'' Dozy &amp; Molk. – [[harilik turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum jensenii'' H.Lindb. – [[Jenseni turbasammal]] (Eestis väga haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum lindbergii'' Schimp. – [[Lindbergi turbasammal]] (Eestis üsna haruldane, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum majus'' (Russow) C. E. O. Jensen – [[turris turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum obtusum'' Warnst. – [[tömp turbasammal]] (Eestis üsna sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum pulchrum'' (Lindb. ex Braithw.) Warnst. – [[kuldne turbasammal]] (Eestis haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum riparium'' Ångstr. – [[kallas-turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Mollusca'':
&lt;ol start=&quot;38&quot;&gt;
&lt;li&gt; '[Sphagnum tenellum'' (Bird.) Pers. ex Brid. – [[õrn turbasammal]] (Eestis üsna sage).
&lt;/ol&gt;

== Vaata ka ==
* [[Turvas]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ax1u5&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.theplantlist.org/1.1/browse/B/Sphagnaceae/Sphagnum/ |title=Sphagnum on theplantlist |publisher=Theplantlist.org |date= |accessdate=17.09.2016 |archive-date=31.07.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190731035134/http://www.theplantlist.org/1.1/browse/B/Sphagnaceae/Sphagnum/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot;&gt;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013) Eesti turbasamblad. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot;&gt;Vellak, K. (2004) Turbasamblad ja valvik. Eesti Loodus, 03/2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sfagnum&quot;&gt;Duckett, J. G., Clymo, R. S. (1986). Regeneration of Sphagnum. New Phytologist, 102: 589–614&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot;&gt;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954) Eesti NSV turbasamblad. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;(Marvet, A. 2003)&quot;&gt;Marvet, A. (2003) Maa ja mets ei saa olla üksnes eraasi. Eesti Loodus, intervjuu 11/2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ilomets, M. (1982)&quot;&gt;Ilomets, M. (1982) The productivity of Sphagnum communities and the rate of peat accumulation in Estonian bogs. – In: V. Masing (ed.) Estonian Peatlands. Est. Contr. IBP, IX, Tallinn, Valgus. 102–116.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Liivia Laasimer|Laasimer, Liivia]] 1954. ''Eesti NSV turbasamblad''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
* Vellak, Kai; [[Nele Ingerpuu|Ingerpuu, Nele]]; Karofeld, Edgar 2013. ''Eesti turbasamblad''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-32-309-8

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Turbasamblad| ]]</text>
      <sha1>2nh6fabl5utkrmo1ym3t6sgeevctpvg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168747</id>
      <parentid>7168746</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:26:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18203" sha1="fdtrmzc9gsti0gtfqa876p3mtdo91ef" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}}
{{Taksonitabel
 | nimi           = Turbasammal
 | värvus         = taimed
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref  = 
 | pilt          = Sphagnum.magellanicum.jpg
 | pildi_seletus = [[Lillakas turbasammal]] lähivaates
 | riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
 | hõimkond      = [[Sammaltaimed]] ''Bryophyta''
 | klass 	 = [[Turbasamblad]] ''Sphagnopsida''
 | alamklass	 = ''[[Sphagnidae]]''
 | selts         = ''[[Turbasamblalaadsed]]'' ''Sphagnales''
 | sugukond      = [[Turbasamblalised]] ''Sphagnaceae''
 | perekond      = '''Turbasammal''' ''Sphagnum''
 | liik		 = 
 | binaarne 	 = 
 | binaarse_autor = 
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Turbasammal''' ehk '''sfagnum''' (''Sphagnum'') on [[lehtsammaltaim]]ede [[hõimkond]]a kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]].

2024. aasta seisuga on sellesse perekonda arvatud 382 [[Liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;ax1u5&quot; /&gt; [[Eesti]]s leidub neist teadaolevalt 38 liiki, millest kaheksa on praeguses klassifikatsioonis esmakordselt kirjeldatud. Turbasammalde uurijaid nimetatakse [[sfagnoloog]]ideks.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur veeimamisvõime: vee kogus turbasammaldes võib olla 10–20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist).&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt;

== Uurimise ajalugu ==
[[Pilt:Bryophote identification.jpg|pisi|vasakul|Turbasambla liigi määramine]]
1581. aastal kirjeldas Belgia botaanik [[Matthias Lobelius]] esimest korda turbasammalt, kuid Sphagnumi nime võttis kasutusele Saksa botaanik [[Johann J. Dillenius]] 1719. aastal. 1753. aastal ilmus [[Carl von Linné]] teos &quot;Species plantarum&quot;, kus eristati turbasamblad teistest [[sammaltaimed|sammaldest]]. Turbasammalde uurimine muutus tõhusamaks 19. sajandil.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammalde uurimisel on tähtsal kohal olnud Tartust pärit teadlased [[Edmund Russow]] ja [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn|C. Girgensohn]]. Russow on siiani märgitud seitsme liigi esmakirjeldajana. Väga edukas on olnud ka [[Helsingi Ülikool]]i botaanikaprofessor [[Sextus O. Lindberg]], kes kirjutas raamatu Euroopa ja Ameerika turbasammaldest. Esimene põhjalik ülevaade turbasammaldest ilmus 1911. aastal [[Carl F. Warnstorf]]i koostatuna.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

1954. aastal ilmus Eestis esimene turbasammaldest rääkiv raamat &quot;Eesti NSV turbasamblad&quot;, kus oli kirjeldatud 38 liiki. 1998. aastal ilmus &quot;Eesti sammalde määraja&quot;, kus oli 37 liiki. 2013. aastal ilmus &quot;Eesti turbasamblad&quot;, milles on jälle 38 turbasammalde liiki.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Levik ja ökoloogia ==
Turbasammal on väga levinud ehk [[kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]] perekond. Turbasamblad puuduvad vaid [[Antarktika]] [[manner|mandril]]. [[Põhjapoolkera]] niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli [[soo]]des ja märgades [[tundra]] piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra [[Svalbard]]i saarestikus. [[Lõunapoolkera]]l on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on ulatuslikud turbasambla piirkonnad [[Tšiili]]s, [[Argentina]]s, [[Brasiilia]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Tasmaania]]s.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Mõnede autorite arvates on turbasambla (''Sphagnum'') perekond maailma kõige laiema levikualaga.&lt;ref name=&quot;sfagnum&quot; /&gt;

Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad [[taimed]]. Põhiliselt leidub neid soodes ja soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks [[kõrb]]etes.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades ([[Island]]i [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikate]] äärest).&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia [[ökoloogiline amplituud|amplituudiga]] ja kitsa amplituudiga liike.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; 

[[toitained|Toitainete]] nõudluse järgi liigitatakse turbasamblaid järgmiselt:
# [[Oligotroofsus|Oligotroofsed]] on kõige vähem nõudlikud ning kasvavad peamiselt [[raba]]s.
# [[Mesotroofsus|Mesotroofsed]] on keskmiselt nõudlikud ning kasvavad [[siirdesoo]]des ja rabastuvates metsades.
# [[Eutroofsus|Eutroofsed]] on kõige nõudlikumad ning kasvavad [[madalsoo]]des.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt;

Mõned liigid kasvavadki ainult rabas või ainult [[allikasoo]]des, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvab valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade, madalsoo ja siirdesoo, siirdesoode ja [[õõtsik]]ute, rabastunud metsade ja rabade liigid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Morfoloogia ==
Turbasambla perekonda on lihtne ära tunda väga iseloomuliku välimuse tõttu, kuid liike eristada on keerulisem. Liikide eristamiseks looduses läheb vaja [[luup]]i ning mõningate liikide määramiseks peaks kasutama [[mikroskoop]]i.&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt; Turbasamblad võivad olla väga varieeruva värvusega: kollased, punased, rohelised, pruunid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammaldel puudub [[juur]]. Taim kasvab tipust ja samal ajal [[kõdunemine|kõduneb]] alumises osas. Lisaks pole turbasammaldel ka [[juhtkude]] ega [[õhulõhe]]sid.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Turbasammal koosneb [[vars|varrest]], oksakimpudest ja oksakimpudest moodustunud [[kapiitulum]]ist. Tavaliselt vars ei harune ning oksakimbud on varre külge kinnitunud spiraalselt. Oksakimpudes võivad olla nii laiuvad kui ka rippuvad oksad.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Varre kõige välimiseks kihiks on kattekude ehk [[epiderm]]. Kattekude paikneb ümber [[tugikude|tugikoe]]. Tugikude omakorda on ümber [[põhikude|põhikoe]] ehk [[parenhüüm]]i. Õhukeste seintega [[rakk]]udest moodustunud kattekude nimetatakse [[hüaloderm]]iks. Hüalodermi moodustavad [[hüalotsüst]]id, mis säilitavad [[vesi|vett]]. Mõnikord on hüalodermis ka [[retortrakk|retortrakud]], mis on sama ülesandega nagu hüalotsüstid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Vart ja oksi katavad [[leht|lehed]], mis on erineva kuju ja suurusega. Oksadel on tipust teritunud kitsad lehed&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; ning võivad olla erineva kujuga.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Varrel on tipust ümaramad laiemad lehed.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; Lehed koosnevad kahesugustest rakkudest: [[kloroplast]]e sisaldavad kitsad [[klorotsüst]]id ja laiemad sisaldiseta hüalotsüstid.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt;

Omapärase vee säilitus- ja kogumissüsteemi moodustavad tühimikud, mis jäävad varte, okste ja lehtede vahele. Lisaks osalevad seal ka hüalotsüstide vahele jäävad mikroskoopilised ruumid. Mõnede liikide veeimamisvõime võib nende tavapärast massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- ja magneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Paljunemine ==
Turbasamblad võivad levida nii [[vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]] kui ka [[eos]]tega. Üldiselt toimub kauglevi eostega ja lähilevi vegetatiivselt [[gametofüüt]]ide tükkidega. [[Võsu (botaanika)|Võsude]] tekkimine saab alguse eostest [[eelniit|eelniidi]] moodustumisega. Eelniit on üherakukihiline, ühel pool tekivad [[risoid]]id ja teisel pool [[pung]]. Võsu moodustubki pungast. Gametofüüdiks nimetatakse võsu, millel arenevad suguorganid ehk [[gametangium]]id. [[Isasgametangium]]id ehk [[anteriid]]id paiknevad jämenenud okste tipuosas lehtede kaenlas. [[Emasgametangium]]id ehk [[arhegoon]]id on lühikeste okste tippudes. [[Viljastumine]] toimub emasgametangiumis ning seal areneb [[sügoot]]. Sügoodist hakkab omakorda arenema [[eoskupar|eoskuprast]] ning jalast ([[haustor]]ist) koosnev [[sporofüüt]]. Hiljem tekib sporofüüdi pikenemisest [[ebajalg (botaanika)|ebajalg]]. Eosed paiknevad [[eoskupar|eoskupras]], mis koosneb urnist ja kaanest. Urnis [[rõhk|rõhu]] tõustes lendab kaas pealt ja eosed paiskuvad suurel kiirusel välja ning on võimelised levima kaugele.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Ohustatus ja kaitse ==
Turbasamblaid ohustab inimtegevus nagu [[kuivendus|kuivendamine]], [[veerežiim]]i muutmine, veekogude [[eutrofeerumine]], koosluste muutus [[õhusaastus|õhusaaste]] ja keskkonnasaaste tõttu. Kõige suuremas hädas on liigid, millel on väike ökoloogiline amplituud.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Põhiliseks ohuks Eestis turbasammaldele on turba kaevandamine. Turbasammalde kasvuga tekib turvast küll kogu aeg juurde, kuid praegu ületab väljakaevatud turba kogus juurdekasvu.&lt;ref name=&quot;(Marvet, A. 2003)&quot; /&gt; Turbasamblad tekitavad turvast juurde umbes 1 millimeetri aastas sõltuvalt aastast, kuid kaevandamine ületab seda 3,5–4,5-kordselt.&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt;

Eestis kanti samblad [[Eesti punane raamat|Eesti punasesse raamatusse]] 1998. aastal. Nimekirjas olevatest sammaldest seitse olid turbasamblad: [[Ångstroemi turbasammal]], [[kõrvturbasammal]], [[Jenseni turbasammal]], [[Lindbergi turbasammal]], [[Viierealine turbasammal]], [[põhja-turbasammal]]. 2008. aasta punases nimestikus on kirjas 18 turbasamblaliiki. 2008. aasta punases nimestikus on üheksa ohuvälist, üks väljasurnud, üks ohulähedane, neli on ohukategoorias olevat liiki. Eestis kasvavad liigid pole siiski maailmas haruldased.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Alates 2004. aastast on [[Eesti looduskaitse]] III kaitsekategoorias kirjas neli turbasambla liiki: Lindbergi turbasammal, [[loigu-turbasammal]], viierealine turbasammal, [[Wulfi turbasammal]]. Perekond turbasammal kuulub [[Euroopa Loodusdirektiiv]]i V lisasse ning on seega kogu [[Euroopa]]s jälgimise all.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Kasutamine ==
Turbasammalt on võimalik kasutada [[palkmaja]]de soojustusena. Akende uduseks minemise takistamiseks on  pandud turbasammalt akna vahele. Hügieenitoimingutes on vanad roomlased kasutanud turbasammalt. Kuna turbasammal imab palju vett, siis on seda kasutatud hügieenisidemetes ja [[Mähkmed|mähkmetes]]. Matkamisel on pandud turbasammalt jalanõudesse, kuna see imab jalatsis tekkinud niiskuse endasse.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kasutati turbasammalt [[side (meditsiin)|sidemetena]] [[haav]]ade sidumiseks, kuna turbasammaldel on ka [[bakteritsiidne toime]]. [[Viiking]]id ja tänapäeva inimesed [[Norra]]s hoiustavad oma toitu turbasamblas, kuna seal püsib see värskena. Turbasammalt kasutatakse ka mõnede taimede ([[orhideelised|orhidee]], [[bonsai]]) kasvatamisel aluspinnana. Lisaks on turbasammaldega puhastatud [[bassein]]ivett.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammalt on söögiks kasutatud väga vähe, vaid rasketel aegadel [[leib|leivatainas]]. Maitseainena on turbasammalt kasutatud [[Šoti viski]]&lt;nowiki/&gt;s.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Kuna turbasambla kasutamise populaarsus on kasvanud, on ohus mõned [[kooslus]]ed ja liigid. Et ohtu vähendada ja nõudlust rahuldada, on loodud turbasambla kasvatamise [[farm]]id (''Sphagnum farming'').&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Turbasammal Eestis ==
Eestis on turbasammalde produktiivsuseks mõõdetud 0,7–1,3 grammi ruutdetsimeetri kohta aastas.&lt;ref name=&quot;Ilomets, M. (1982)&quot; /&gt;

Eestis kasvavad turbasambla liigid kuuluvad üheksasse sektsiooni. Sektsioonid on loodud selleks, et oleks kergem liike määrata.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

==== Turbasambla liigid Eestis ====

Sektsioon ''Sphagnum'':
# ''Sphagnum austinii'' Sull. – [[kattuvlehine turbasammal]] (Eestis üsna haruldane);
# ''Sphagnum centrale'' C. E. O. Jensen – [[kahjaks turbasammal]] (Eestis üsna sage);
# ''Sphagnum magellanicum'' Brid. – [[lillakas turbasammal]] (kõige sagedasem Eestis);
# ''Sphagnum palustre'' L. – [[nõgusalehine turbasammal]] (Eestis sage);
# ''Sphagnum papillosum'' Lindb. – [[näsajas turbasammal]] (Eestis üsna sage);

Sektsioon ''Rigida'':
&lt;ol start=&quot;6&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum compactum'' Lam. &amp; DC. – [[tihe turbasammal]] (Eestis laialt levinud);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Insulosa'':
&lt;ol start=&quot;7&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''[[Sphagnum aongstroemii]]'' C.Hartm. – [[Ångstroemi turbasammal]] (Eestis leitud ühe korra 19. sajandil);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Acutifolia'':
&lt;ol start=&quot;8&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum capillifolium'' (Ehrh.) Hedw. – [[teravalehine turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fimbriatum'' Wilson – [[narmaslehine turbasammal]] (Eestis üsna sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fuscum'' (Schimp.) H.Klinggr. – [[pruun turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum girgensohnii'' Russow – [[Girgensohni turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum molle'' Sull. – [[pehme turbasammal]] (Eestis väga haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum quinquefarium'' (Braithw.) Warnst. – [[viierealine turbasammal]] (Eestis väga haruldane, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum rubellum'' Wilson – [[punane turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum russowii'' Warnst. – [[Russowi turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subfulvum'' Sjors – [[põhja-turbasammal]] (Eestis haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subnitens'' Russow &amp; Warnst. – [[sulgjas turbsammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum warnstorfii'' Russow – [[Warnstorfi turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Squarrosa'':
&lt;ol start=&quot;19&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum squarrosum'' Crome – [[mets-turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum teres'' (Schimp.) Ångstr. – [[allikasoo-turbasammal]] (Eestis esineb sageli);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Polyclada'':
&lt;ol start=&quot;21&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum wulfianum'' Girg. – [[Wulfi turbasammal]] (vähe arvukas, looduskaitse III kategooria);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Subsecunda'':
&lt;ol start=&quot;22&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum auriculatum'' Schimp. – [[kõrv-turbasammal]] (teada kaks leiukohta);
&lt;li&gt; ''Sphagnum contortum'' Schultz – [[keerd-turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum inundatum'' Russow – [[loigu-turbasammal]] (Eestis harva, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum platyphyllum'' (Lindb. ex Braithw.) Warnst. – [[laialehine turbasammal]] (Eestis esineb pillatult);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subsecundum'' Nees – [[lodu-turbasammal]] (Eestis esineb pillatult);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Cuspidata'':
[[Pilt:Sphagnum jensenii.jpg|pisi|[[Jenseni turbasammal]] lähivaates]]
&lt;ol start=&quot;27&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum angustifolium'' (C. E. O. Jensen ex Russow) C. E. O. Jensen – [[kitsalehine turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum balticum'' (Russow) C. E. O. Jensen – [[Balti turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum cuspidatum'' Ehrh. ex Hoffm. – [[pudev turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fallax'' (H.Klinggr.) H.Klinggr. – [[hõre turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum flexuosum'' Dozy &amp; Molk. – [[harilik turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum jensenii'' H.Lindb. – [[Jenseni turbasammal]] (Eestis väga haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum lindbergii'' Schimp. – [[Lindbergi turbasammal]] (Eestis üsna haruldane, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum majus'' (Russow) C. E. O. Jensen – [[turris turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum obtusum'' Warnst. – [[tömp turbasammal]] (Eestis üsna sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum pulchrum'' (Lindb. ex Braithw.) Warnst. – [[kuldne turbasammal]] (Eestis haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum riparium'' Ångstr. – [[kallas-turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Mollusca'':
&lt;ol start=&quot;38&quot;&gt;
&lt;li&gt; '[Sphagnum tenellum'' (Bird.) Pers. ex Brid. – [[õrn turbasammal]] (Eestis üsna sage).
&lt;/ol&gt;

== Vaata ka ==
* [[Turvas]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ax1u5&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.theplantlist.org/1.1/browse/B/Sphagnaceae/Sphagnum/ |title=Sphagnum on theplantlist |publisher=Theplantlist.org |date= |accessdate=17.09.2016 |archive-date=31.07.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190731035134/http://www.theplantlist.org/1.1/browse/B/Sphagnaceae/Sphagnum/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot;&gt;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013) Eesti turbasamblad. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot;&gt;Vellak, K. (2004) Turbasamblad ja valvik. Eesti Loodus, 03/2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sfagnum&quot;&gt;Duckett, J. G., Clymo, R. S. (1986). Regeneration of Sphagnum. New Phytologist, 102: 589–614&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot;&gt;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954) Eesti NSV turbasamblad. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;(Marvet, A. 2003)&quot;&gt;Marvet, A. (2003) Maa ja mets ei saa olla üksnes eraasi. Eesti Loodus, intervjuu 11/2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ilomets, M. (1982)&quot;&gt;Ilomets, M. (1982) The productivity of Sphagnum communities and the rate of peat accumulation in Estonian bogs. – In: V. Masing (ed.) Estonian Peatlands. Est. Contr. IBP, IX, Tallinn, Valgus. 102–116.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Liivia Laasimer|Laasimer, Liivia]] 1954. ''Eesti NSV turbasamblad''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
* Vellak, Kai; [[Nele Ingerpuu|Ingerpuu, Nele]]; Karofeld, Edgar 2013. ''Eesti turbasamblad''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-32-309-8

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Turbasamblad| ]]</text>
      <sha1>fdtrmzc9gsti0gtfqa876p3mtdo91ef</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168748</id>
      <parentid>7168747</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:26:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18199" sha1="10wninvn2ffqaonfo2sqckosjvrldx8" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}}
{{Taksonitabel
 | nimi           = Turbasammal
 | värvus         = taimed
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref  = 
 | pilt          = Sphagnum.magellanicum.jpg
 | pildi_seletus = [[Lillakas turbasammal]] lähivaates
 | riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
 | hõimkond      = [[Sammaltaimed]] ''Bryophyta''
 | klass 	 = [[Turbasamblad]] ''Sphagnopsida''
 | alamklass	 = ''[[Sphagnidae]]''
 | selts         = ''[[Turbasamblalaadsed]]'' ''Sphagnales''
 | sugukond      = [[Turbasamblalised]] ''Sphagnaceae''
 | perekond      = '''Turbasammal''' ''Sphagnum''
 | liik		 = 
 | binaarne 	 = 
 | binaarse_autor = 
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Turbasammal''' ehk '''sfagnum''' (''Sphagnum'') on [[lehtsammaltaim]]ede [[hõimkond]]a kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]].

2024. aasta seisuga on sellesse perekonda arvatud 382 [[Liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;ax1u5&quot; /&gt; [[Eesti]]s leidub neist teadaolevalt 38 liiki, millest kaheksa on praeguses klassifikatsioonis esmakordselt kirjeldatud. Turbasammalde uurijaid nimetatakse [[sfagnoloog]]ideks.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur veeimamisvõime: vee kogus turbasammaldes võib olla 10–20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist).&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt;

== Uurimise ajalugu ==
[[Pilt:Bryophote identification.jpg|pisi|vasakul|Turbasambla liigi määramine]]
1581. aastal kirjeldas Belgia botaanik [[Matthias Lobelius]] esimest korda turbasammalt, kuid Sphagnumi nime võttis kasutusele Saksa botaanik [[Johann J. Dillenius]] 1719. aastal. 1753. aastal ilmus [[Carl von Linné]] teos &quot;Species plantarum&quot;, kus eristati turbasamblad teistest [[sammaltaimed|sammaldest]]. Turbasammalde uurimine muutus tõhusamaks 19. sajandil.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammalde uurimisel on tähtsal kohal olnud Tartust pärit teadlased [[Edmund Russow]] ja [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn|C. Girgensohn]]. Russow on siiani märgitud seitsme liigi esmakirjeldajana. Väga edukas on olnud ka [[Helsingi Ülikool]]i botaanikaprofessor [[Sextus O. Lindberg]], kes kirjutas raamatu Euroopa ja Ameerika turbasammaldest. Esimene põhjalik ülevaade turbasammaldest ilmus 1911. aastal [[Carl F. Warnstorf]]i koostatuna.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

1954. aastal ilmus Eestis esimene turbasammaldest rääkiv raamat &quot;Eesti NSV turbasamblad&quot;, kus oli kirjeldatud 38 liiki. 1998. aastal ilmus &quot;Eesti sammalde määraja&quot;, kus oli 37 liiki. 2013. aastal ilmus &quot;Eesti turbasamblad&quot;, milles on jälle 38 turbasammalde liiki.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Levik ja ökoloogia ==
Turbasammal on väga levinud ehk [[kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]] perekond. Turbasamblad puuduvad vaid [[Antarktika]] [[manner|mandril]]. [[Põhjapoolkera]] niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli [[soo]]des ja märgades [[tundra]] piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra [[Svalbard]]i saarestikus. [[Lõunapoolkera]]l on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on ulatuslikud turbasambla piirkonnad [[Tšiili]]s, [[Argentina]]s, [[Brasiilia]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Tasmaania]]s.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Mõnede autorite arvates on turbasambla (''Sphagnum'') perekond maailma kõige laiema levikualaga.&lt;ref name=&quot;sfagnum&quot; /&gt;

Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad [[taimed]]. Põhiliselt leidub neid soodes ja soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks [[kõrb]]etes.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades ([[Island]]i [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikate]] äärest).&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia [[ökoloogiline amplituud|amplituudiga]] ja kitsa amplituudiga liike.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; 

[[toitained|Toitainete]] nõudluse järgi liigitatakse turbasamblaid järgmiselt:
# [[Oligotroofsus|Oligotroofsed]] on kõige vähem nõudlikud ning kasvavad peamiselt [[raba]]s.
# [[Mesotroofsus|Mesotroofsed]] on keskmiselt nõudlikud ning kasvavad [[siirdesoo]]des ja rabastuvates metsades.
# [[Eutroofsus|Eutroofsed]] on kõige nõudlikumad ning kasvavad [[madalsoo]]des.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt;

Mõned liigid kasvavadki ainult rabas või ainult [[allikasoo]]des, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvab valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade, madalsoo ja siirdesoo, siirdesoode ja [[õõtsik]]ute, rabastunud metsade ja rabade liigid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Morfoloogia ==
Turbasambla perekonda on lihtne ära tunda väga iseloomuliku välimuse tõttu, kuid liike eristada on keerulisem. Liikide eristamiseks looduses läheb vaja [[luup]]i ning mõningate liikide määramiseks peaks kasutama [[mikroskoop]]i.&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt; Turbasamblad võivad olla väga varieeruva värvusega: kollased, punased, rohelised, pruunid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammaldel puudub [[juur]]. Taim kasvab tipust ja samal ajal [[kõdunemine|kõduneb]] alumises osas. Lisaks pole turbasammaldel ka [[juhtkude]] ega [[õhulõhe]]sid.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Turbasammal koosneb [[vars|varrest]], oksakimpudest ja oksakimpudest moodustunud [[kapiitulum]]ist. Tavaliselt vars ei harune ning oksakimbud on varre külge kinnitunud spiraalselt. Oksakimpudes võivad olla nii laiuvad kui ka rippuvad oksad.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Varre kõige välimiseks kihiks on kattekude ehk [[epiderm]]. Kattekude paikneb ümber [[tugikude|tugikoe]]. Tugikude omakorda on ümber [[põhikude|põhikoe]] ehk [[parenhüüm]]i. Õhukeste seintega [[rakk]]udest moodustunud kattekude nimetatakse [[hüaloderm]]iks. Hüalodermi moodustavad [[hüalotsüst]]id, mis säilitavad [[vesi|vett]]. Mõnikord on hüalodermis ka [[retortrakk|retortrakud]], mis on sama ülesandega nagu hüalotsüstid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Vart ja oksi katavad [[leht|lehed]], mis on erineva kuju ja suurusega. Oksadel on tipust teritunud kitsad lehed&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; ning võivad olla erineva kujuga.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt; Varrel on tipust ümaramad laiemad lehed.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt; Lehed koosnevad kahesugustest rakkudest: [[kloroplast]]e sisaldavad kitsad [[klorotsüst]]id ja laiemad sisaldiseta hüalotsüstid.&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot; /&gt;

Omapärase vee säilitus- ja kogumissüsteemi moodustavad tühimikud, mis jäävad varte, okste ja lehtede vahele. Lisaks osalevad seal ka hüalotsüstide vahele jäävad mikroskoopilised ruumid. Mõnede liikide veeimamisvõime võib nende tavapärast massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- ja magneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Paljunemine ==
Turbasamblad võivad levida nii [[vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]] kui ka [[eos]]tega. Üldiselt toimub kauglevi eostega ja lähilevi vegetatiivselt [[gametofüüt]]ide tükkidega. [[Võsu (botaanika)|Võsude]] tekkimine saab alguse eostest [[eelniit|eelniidi]] moodustumisega. Eelniit on üherakukihiline, ühel pool tekivad [[risoid]]id ja teisel pool [[pung]]. Võsu moodustubki pungast. Gametofüüdiks nimetatakse võsu, millel arenevad suguorganid ehk [[gametangium]]id. [[Isasgametangium]]id ehk [[anteriid]]id paiknevad jämenenud okste tipuosas lehtede kaenlas. [[Emasgametangium]]id ehk [[arhegoon]]id on lühikeste okste tippudes. [[Viljastumine]] toimub emasgametangiumis ning seal areneb [[sügoot]]. Sügoodist hakkab omakorda arenema [[eoskupar|eoskuprast]] ning jalast ([[haustor]]ist) koosnev [[sporofüüt]]. Hiljem tekib sporofüüdi pikenemisest [[ebajalg (botaanika)|ebajalg]]. Eosed paiknevad [[eoskupar|eoskupras]], mis koosneb urnist ja kaanest. Urnis [[rõhk|rõhu]] tõustes lendab kaas pealt ja eosed paiskuvad suurel kiirusel välja ning on võimelised levima kaugele.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Ohustatus ja kaitse ==
Turbasamblaid ohustab inimtegevus nagu [[kuivendus|kuivendamine]], [[veerežiim]]i muutmine, veekogude [[eutrofeerumine]], koosluste muutus [[õhusaastus|õhusaaste]] ja keskkonnasaaste tõttu. Kõige suuremas hädas on liigid, millel on väike ökoloogiline amplituud.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Põhiliseks ohuks Eestis turbasammaldele on turba kaevandamine. Turbasammalde kasvuga tekib turvast küll kogu aeg juurde, kuid praegu ületab väljakaevatud turba kogus juurdekasvu.&lt;ref name=&quot;(Marvet, A. 2003)&quot; /&gt; Turbasamblad tekitavad turvast juurde umbes 1 millimeetri aastas sõltuvalt aastast, kuid kaevandamine ületab seda 3,5–4,5-kordselt.&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot; /&gt;

Eestis kanti samblad [[Eesti punane raamat|Eesti punasesse raamatusse]] 1998. aastal. Nimekirjas olevatest sammaldest seitse olid turbasamblad: [[Ångstroemi turbasammal]], [[kõrvturbasammal]], [[Jenseni turbasammal]], [[Lindbergi turbasammal]], [[Viierealine turbasammal]], [[põhja-turbasammal]]. 2008. aasta punases nimestikus on kirjas 18 turbasamblaliiki. 2008. aasta punases nimestikus on üheksa ohuvälist, üks väljasurnud, üks ohulähedane, neli on ohukategoorias olevat liiki. Eestis kasvavad liigid pole siiski maailmas haruldased.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Alates 2004. aastast on [[Eesti looduskaitse]] III kaitsekategoorias kirjas neli turbasambla liiki: Lindbergi turbasammal, [[loigu-turbasammal]], viierealine turbasammal, [[Wulfi turbasammal]]. Perekond turbasammal kuulub [[Euroopa Loodusdirektiiv]]i V lisasse ning on seega kogu [[Euroopa]]s jälgimise all.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Kasutamine ==
Turbasammalt on võimalik kasutada [[palkmaja]]de soojustusena. Akende uduseks minemise takistamiseks on  pandud turbasammalt akna vahele. Hügieenitoimingutes on vanad roomlased kasutanud turbasammalt. Kuna turbasammal imab palju vett, siis on seda kasutatud hügieenisidemetes ja [[Mähkmed|mähkmetes]]. Matkamisel on pandud turbasammalt jalanõudesse, kuna see imab jalatsis tekkinud niiskuse endasse.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kasutati turbasammalt [[side (meditsiin)|sidemetena]] [[haav]]ade sidumiseks, kuna turbasammaldel on ka [[bakteritsiidne toime]]. [[Viiking]]id ja tänapäeva inimesed [[Norra]]s hoiustavad oma toitu turbasamblas, kuna seal püsib see värskena. Turbasammalt kasutatakse ka mõnede taimede ([[orhideelised|orhidee]], [[bonsai]]) kasvatamisel aluspinnana. Lisaks on turbasammaldega puhastatud [[bassein]]ivett.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Turbasammalt on söögiks kasutatud väga vähe, vaid rasketel aegadel [[leib|leivatainas]]. Maitseainena on turbasammalt kasutatud [[Šoti viski]]&lt;nowiki/&gt;s.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

Kuna turbasambla kasutamise populaarsus on kasvanud, on ohus mõned [[kooslus]]ed ja liigid. Et ohtu vähendada ja nõudlust rahuldada, on loodud turbasambla kasvatamise [[farm]]id (''Sphagnum farming'').&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

== Turbasammal Eestis ==
Eestis on turbasammalde produktiivsuseks mõõdetud 0,7–1,3 grammi ruutdetsimeetri kohta aastas.&lt;ref name=&quot;Ilomets, M. (1982)&quot; /&gt;

Eestis kasvavad turbasambla liigid kuuluvad üheksasse sektsiooni. Sektsioonid on loodud selleks, et oleks kergem liike määrata.&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot; /&gt;

==== Turbasambla liigid Eestis ====

Sektsioon ''Sphagnum'':
# ''Sphagnum austinii'' Sull. – [[kattuvlehine turbasammal]] (Eestis üsna haruldane);
# ''Sphagnum centrale'' C. E. O. Jensen – [[kahjaks turbasammal]] (Eestis üsna sage);
# ''Sphagnum magellanicum'' Brid. – [[lillakas turbasammal]] (kõige sagedasem Eestis);
# ''Sphagnum palustre'' L. – [[nõgusalehine turbasammal]] (Eestis sage);
# ''Sphagnum papillosum'' Lindb. – [[näsajas turbasammal]] (Eestis üsna sage);

Sektsioon ''Rigida'':
&lt;ol start=&quot;6&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum compactum'' Lam. &amp; DC. – [[tihe turbasammal]] (Eestis laialt levinud);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Insulosa'':
&lt;ol start=&quot;7&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum aongstroemii'' C.Hartm. – [[Ångstroemi turbasammal]] (Eestis leitud ühe korra 19. sajandil);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Acutifolia'':
&lt;ol start=&quot;8&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum capillifolium'' (Ehrh.) Hedw. – [[teravalehine turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fimbriatum'' Wilson – [[narmaslehine turbasammal]] (Eestis üsna sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fuscum'' (Schimp.) H.Klinggr. – [[pruun turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum girgensohnii'' Russow – [[Girgensohni turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum molle'' Sull. – [[pehme turbasammal]] (Eestis väga haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum quinquefarium'' (Braithw.) Warnst. – [[viierealine turbasammal]] (Eestis väga haruldane, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum rubellum'' Wilson – [[punane turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum russowii'' Warnst. – [[Russowi turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subfulvum'' Sjors – [[põhja-turbasammal]] (Eestis haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subnitens'' Russow &amp; Warnst. – [[sulgjas turbsammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum warnstorfii'' Russow – [[Warnstorfi turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Squarrosa'':
&lt;ol start=&quot;19&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum squarrosum'' Crome – [[mets-turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum teres'' (Schimp.) Ångstr. – [[allikasoo-turbasammal]] (Eestis esineb sageli);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Polyclada'':
&lt;ol start=&quot;21&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum wulfianum'' Girg. – [[Wulfi turbasammal]] (vähe arvukas, looduskaitse III kategooria);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Subsecunda'':
&lt;ol start=&quot;22&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum auriculatum'' Schimp. – [[kõrv-turbasammal]] (teada kaks leiukohta);
&lt;li&gt; ''Sphagnum contortum'' Schultz – [[keerd-turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum inundatum'' Russow – [[loigu-turbasammal]] (Eestis harva, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum platyphyllum'' (Lindb. ex Braithw.) Warnst. – [[laialehine turbasammal]] (Eestis esineb pillatult);
&lt;li&gt; ''Sphagnum subsecundum'' Nees – [[lodu-turbasammal]] (Eestis esineb pillatult);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Cuspidata'':
[[Pilt:Sphagnum jensenii.jpg|pisi|[[Jenseni turbasammal]] lähivaates]]
&lt;ol start=&quot;27&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum angustifolium'' (C. E. O. Jensen ex Russow) C. E. O. Jensen – [[kitsalehine turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum balticum'' (Russow) C. E. O. Jensen – [[Balti turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum cuspidatum'' Ehrh. ex Hoffm. – [[pudev turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum fallax'' (H.Klinggr.) H.Klinggr. – [[hõre turbasammal]] (Eestis väga sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum flexuosum'' Dozy &amp; Molk. – [[harilik turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum jensenii'' H.Lindb. – [[Jenseni turbasammal]] (Eestis väga haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum lindbergii'' Schimp. – [[Lindbergi turbasammal]] (Eestis üsna haruldane, looduskaitse III kategooria);
&lt;li&gt; ''Sphagnum majus'' (Russow) C. E. O. Jensen – [[turris turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum obtusum'' Warnst. – [[tömp turbasammal]] (Eestis üsna sage);
&lt;li&gt; ''Sphagnum pulchrum'' (Lindb. ex Braithw.) Warnst. – [[kuldne turbasammal]] (Eestis haruldane);
&lt;li&gt; ''Sphagnum riparium'' Ångstr. – [[kallas-turbasammal]] (Eestis sage);
&lt;/ol&gt;

Sektsioon ''Mollusca'':
&lt;ol start=&quot;38&quot;&gt;
&lt;li&gt; ''Sphagnum tenellum'' (Bird.) Pers. ex Brid. – [[õrn turbasammal]] (Eestis üsna sage).
&lt;/ol&gt;

== Vaata ka ==
* [[Turvas]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ax1u5&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.theplantlist.org/1.1/browse/B/Sphagnaceae/Sphagnum/ |title=Sphagnum on theplantlist |publisher=Theplantlist.org |date= |accessdate=17.09.2016 |archive-date=31.07.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190731035134/http://www.theplantlist.org/1.1/browse/B/Sphagnaceae/Sphagnum/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013)&quot;&gt;Vellak, K., Ingerpuu, N., Karofeld, E. (2013) Eesti turbasamblad. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;(Vellak, K. 2004)&quot;&gt;Vellak, K. (2004) Turbasamblad ja valvik. Eesti Loodus, 03/2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sfagnum&quot;&gt;Duckett, J. G., Clymo, R. S. (1986). Regeneration of Sphagnum. New Phytologist, 102: 589–614&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954)&quot;&gt;Laasimer, L., Talts, S., Varep, E. (1954) Eesti NSV turbasamblad. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;(Marvet, A. 2003)&quot;&gt;Marvet, A. (2003) Maa ja mets ei saa olla üksnes eraasi. Eesti Loodus, intervjuu 11/2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ilomets, M. (1982)&quot;&gt;Ilomets, M. (1982) The productivity of Sphagnum communities and the rate of peat accumulation in Estonian bogs. – In: V. Masing (ed.) Estonian Peatlands. Est. Contr. IBP, IX, Tallinn, Valgus. 102–116.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Liivia Laasimer|Laasimer, Liivia]] 1954. ''Eesti NSV turbasamblad''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
* Vellak, Kai; [[Nele Ingerpuu|Ingerpuu, Nele]]; Karofeld, Edgar 2013. ''Eesti turbasamblad''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-32-309-8

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Turbasamblad| ]]</text>
      <sha1>10wninvn2ffqaonfo2sqckosjvrldx8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artur Tiganik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108780</id>
    <revision>
      <id>7169050</id>
      <parentid>7075475</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:22:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevus poliitikas */</comment>
      <origin>7169050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5811" sha1="mraxejwktkt3pgjkt21z300xzzeeahr" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #EEDD82
| Nimi            = Artur Tiganik
| Pilt            = 
| Pildisuurus     = 50px
| Sünniaeg        = {{sünniaeg ja vanus|1971|01|13}}
| Sünnikoht       = [[Loksa]], Eesti
| Teenistused     = [[1988]]–[[1992]]: [[Nõukogude sõjavägi]]&lt;br/&gt;[[1992]]–[[2022]] [[Eesti kaitsevägi]]
| Auaste          = [[Brigaadikindral]]
| Juhitud üksused = [[1992]]–[[1993]] jalaväerühm [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi üksik-jalaväepataljonis]]&lt;br/&gt;[[1993]]–[[1994]] Kalevi üksik-jalaväepataljoni 1. jalaväekompanii&lt;br/&gt;[[1996]]–[[2000]] Kalevi üksik-jalaväepataljon&lt;br/&gt;[[2001]]–[[2004]] [[Scoutspataljon]]&lt;br/&gt;[[2004]]–[[2009]] [[1. jalaväebrigaad]]
| Autasud         = [[Kaitseväe teenetemärk]]&lt;br/&gt;[[Mälestusmedal &quot;10 aastat taastatud kaitseväge&quot;]]&lt;br/&gt;[[Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk]]
}}
'''Artur Tiganik''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1971]] [[Loksa]]l) on [[Eesti]] eru[[sõjaväelane]].

==Haridus==
*1988 [[Loksa Keskkool]]i vene õppekeelega klass&lt;ref&gt;[http://loksakool.ee/vilistlased/-/asset_publisher/iLDbW1dPYYp5/content/xxxiv-lend-1988-?redirect=http%3A%2F%2Floksakool.ee%2Fvilistlased%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_iLDbW1dPYYp5%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_iLDbW1dPYYp5_cur%3D2%26_101_INSTANCE_iLDbW1dPYYp5_keywords%3D%26_101_INSTANCE_iLDbW1dPYYp5_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_iLDbW1dPYYp5_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_iLDbW1dPYYp5_andOperator%3Dtrue Loksa Gümnaasiumi XXXIV lend 1988]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[Rjazani Kõrgem Õhudessantkool]]
* Relvastuskontrolli kursus [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]]
* Demokraatliku juhtimise kursus
* Pataljoni- ja garnisoniülemate kursus [[Taani]]s
*2001 [[Balti Kaitsekolledž]]

==Teenistuskäik==
2005. aastal osales Tiganik [[Afganistan]]is välisoperatsioonil.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=101853 Kolonel Tiganik asub Maaväe staabi ülema ametikohale]. Postimees, 2. aprill 2009&lt;/ref&gt;

{|
| Rühmaülem [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi üksik-jalaväepataljonis]] || [[1992]]–[[1993]]
|- style=&quot;background:#efefef;&quot;
| Kompaniiülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis || align=&quot;left&quot; | [[1993]]–[[1994]]
|- 
| Julgeoleku jaoskonna ülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis || [[1994]]–[[1995]]
|- style=&quot;background:#efefef;&quot;
| Staabiülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis || align=&quot;left&quot; | [[1995]]–[[1996]]
|- 
| Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülem || [[1996]]–[[2000]]
|- style=&quot;background:#efefef;&quot;
| Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna&lt;br /&gt;juhtimisjaoskonna juhtimissektsioon, vanemstaabiohvitser || align=&quot;left&quot; | [[2000]]–[[2001]]
|- 
| [[Scoutspataljon]]i ülem || [[2001]]–[[2004]]
|- 
|- style=&quot;background:#efefef;&quot;
| [[1. jalaväebrigaad]]i ülem || [[2004]]–[[2009]]
|- 
| Maaväe staabi ülem || [[2009]]–[[2012]]
|- 
| Maaväe ülem || 2012–2014
|-
| Kaitseväe juhataja asetäitja || 2014–2016
|-
| Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/fdb6acf7-5ddd-4525-9f0e-a1f67e2bb774/kaitseminister-nimetas-ametisse-kaitsevae-kolm-tippjuhti Kaitseminister nimetas ametisse kaitseväe kolm tippjuhti]. ERR uudised, 17. mai 2016 &lt;/ref&gt; || 2016
|}

==Auastmed==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Õlak !! Auaste !! Kuupäev
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]] ||[[Nooremleitnant]]||1992
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF13.svg|20px]] ||[[Leitnant]]||21. juuni 1993
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||19. veebruar 1996
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||18. juuni 1999
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||12. juuni 2003
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||16. juuni 2008
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||5. veebruar 2015
|}

==Tegevus poliitikas==

Pärast kolme kümnendit relvajõududes arvati ta 2022. aasta augustis kaitseväe juhataja otsusel reservi. 

Nagu mõned teisedki endised Eesti ohvitserid, sisenes ka Tiganik hiljem poliitikasse. 
Artur Tiganik on alates 2022. aastast erakond [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 248 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 205 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*[[Kaitseväe teenetemärk]]
*Mälestusmedal &quot;[[10 aastat taastatud kaitseväge]]&quot;
*[[Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk]]
*2004 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Ta on abielus ning tal on üks tütar. Lisaks [[emakeel]]ele räägib ta ka inglise ja [[vene keel]]t. Tema hobide hulka kuuluvad [[jäähoki]], [[rulluisutamine]] ja [[mootorrattasõit]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tiganik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti brigaadikindralid]]
[[Kategooria:1. jalaväebrigaad]]
[[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>mraxejwktkt3pgjkt21z300xzzeeahr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ian Smith</title>
    <ns>0</ns>
    <id>109373</id>
    <revision>
      <id>7169117</id>
      <parentid>6307194</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:50:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6797" sha1="ltea078z9sn3zqd3y0fit3618mwa5u0" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}}
{{see artikkel|räägib poliitikust; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Ian Smith (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Ian Smith 1950s.jpg|pisi|Ian Smith (1953 või 1954)]]
'''Ian Douglas Smith''' ([[8. aprill]] [[1919]] [[Selukwe]] – [[20. november]] [[2007]] [[Kaplinn]]) oli [[Rodeesia]] ja [[Zimbabwe]] poliitik, aastatel [[1965]]–[[1979]] riigi peaminister.

==Elukäik==
===Noorpõlve poliitiline tegevus===

Smith sündis Rodeesias Selukwe kaevanduslinnas kolmelapselise perekonna noorima lapsena. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis ta algul Rodeesia kuninglikes õhujõududes ja viidi seejärel piloodina üle [[Suurbritannia]] kuninglike õhujõudude teenistusse. Ta teenis lennuväes sõja lõpuni vaatamata [[1943]]. aastal läbi elatud raskele lennuõnnetusele, mille tulemusel vajas ta plastilise kirurgia abi.

Pöördunud pärast sõda tagasi kodumaale Rodeesiasse, ostis ta Selukwe lähistele talu ja hakkas kaasa lööma kohalikus poliitilises elus. [[1948]]. aastal osales ta [[Lõuna-Rodeesia Liberaalne Partei|Lõuna-Rodeesia Liberaalse Partei]] nimekirjas seadusandliku kogu valimistel ja sai selle liikmeks. [[1953]]. aastal vahetas ta oma senise partei [[Ühinenud Föderaalne Partei|Ühinenud Föderaalse Partei]] vastu. Selle sammu tingis tema toetus kolme Suurbritannia koloonia – [[Lõuna-Rodeesia]], [[Põhja-Rodeesia]] ja [[Njassamaa]] – ühendamisele.

Nimetatud partei koosseisus valiti ta sama aasta detsembris kolme koloonia ühendamisel loodud [[Rodeesia ja Njassamaa Föderatsioon]]i parlamendi liikmeks. Poliitiliselt jäi ta siiski püsimatuks, lahkudes [[1962]]. aastal ka Ühinenud Föderaalsest Parteist ja moodustades uue, [[Rodeesia Reformipartei]]. Mõne kuu pärast ühines see [[Dominioonipartei]]ga, moodustades [[Rodeesia Rinne|Rodeesia Rinde]]. Uue partei koosseisus valiti Smith 1962. aastal parlamenti tagasi ja nimetati peaminister [[Winston Field]]i valitsuses rahandusministriks.

===Peaminister===

Peaminister Winston Field oli sunnitud suutmatuse tõttu saavutada Rodeesia iseseisvust aprillis [[1964]] tagasi astuma ja uueks peaministriks valiti senine rahandusminister Ian Smith.

Smithi valitsus keeldus täitmast Suurbritannia nõuet tagada enne iseseisvuse väljakuulutamist neegritest koosnevale elanikkonna enamusele võrdsed poliitilised õigused, väites, et nende hariduslik ja majanduslik tase ei ole piisav nende kaasamiseks riigi juhtimisse.

[[11. november|11. novembril]] [[1965]] kuulutas ta Rodeesia ühepoolselt iseseisvaks ja sai uue riigi esimeseks peaministriks. Kõik riigid keeldusid Rodeesia iseseisvust tunnustamast ja [[ÜRO]] kehtestas Rodeesia vastu sanktsioonid.

[[1969]]. aastal töötas Ian Smithi valitsus välja uue põhiseaduse projekti, millega pidi Rodeesiast saama vabariik. Seni oli riigipeana tunnistatud Suurbritannia monarhi [[Elizabeth II]]. Vabariik kuulutati välja [[1970]]. aastal ja esimeseks presidendiks sai [[Clifford Dupont]], peaminister Smithi Rodeesia Rindest.

Kuigi rahvusvaheline mittetunnustamispoliitika ei mõjutanud oluliselt Rodeesia igapäevaelu, muutis see keeruliseks rahvusvahelise suhtluse. Samuti põhjustas hulgaliselt probleeme üha tugevamaks muutuv neegrite enesemääramisliikumine Rodeesia sees, mis viis ka relvakonfliktideni. [[1970. aastad|1970. aastatel]] jätkasid mõjukad riigid nagu [[Ameerika Ühendriigid]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] ja Suurbritannia Smithi valitsuse mõjutamist.

[[1976]]. aastal nõustus Smith lõpuks muutma valimissüsteemi, andes võimaluse ka neegritele riigi poliitilises elus osaleda. Tegelikult alustas ta osavat venitamispoliitikat, pidades iga üksikasja üle detailseid kõnelusi rahvusvahelisel tasandil. Smithi venitamistaktika tõi kaasa riigisiseserelvavõitluse ägenemise. Aastad [[1977]]–[[1979]] olid Rodeesia kodusõjas kõige verisemad.

[[1979]]. aastal toimusid Rodeesia esimesed mitmerassilised parlamendivalimised, kus peamised vasakpoolsed opositsiooniparteid keeldusid osalemast. Valimiste järel nimetati Rodeesia ümber [[Zimbabwe Rodeesia]]ks ja juunis [[1979]] loovutas Ian Smith peaministri ameti piiskop [[Abel Muzorewa]]le, riigi esimesele ja ainsale neegrist valitsusjuhile.

Opositsiooni kõrvalejäämise tõttu valimistest aga kodusõda jätkus ja septembris 1979 sõlmitud kokkuleppe kohaselt kehtestati sama aasta detsembris riigis uuesti Briti koloniaalvõim, mis asus rahvusvahelise kogukonna toel valmistama ette uusi demokraatlikke valimisi.

===Hilisem poliitiline tegevus===

[[1980]]. aastal toimunud [[1980. aasta Zimbabwe parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis ülekaalukalt [[Robert Mugabe]] juhitud vasakpoolne [[ZANU]] partei. Pettunud Smith ja tema toetajad [[Rodeesia Rinne|Rodeesia Rindest]] nõudsid valimistulemuste tühistamist, samuti tehti plaane sõjaväelise riigipöörde korraldamiseks, et takistada Mugabe võimuletulekut.

Smithi poja Aleci vahendusel jõuti [[3. märts]]il [[1980]] siiski läbirääkimisteni Mugabe ja Smithi vahel, mille tulemusena saavutati kompromiss ja lepiti kokku ühisvalitsuse moodustamises. 

Ian Smithist sai parlamendiopositsiooni ametlik juht. Kuigi tema toetus vahepeal vähenes, saavutas ta koos oma toetajatega [[1985. aasta Zimbabwe parlamendivalimised|1985. aasta valimistel]] taas edu, võites 15 valgetele reserveeritud 20 parlamendikohast. Kuna see ei meeldinud üha enam diktaatorlikke meetodeid rakendavale Mugabele, tühistas ta lihtsalt valgetele määratud parlamendikohtade kvoodi, milleks tal oli ka konstitutsiooniline õigus.

Smith loobus seejärel poliitilisest tegevusest, kolis oma tallu ning hakkas uut süsteemi ajakirjanduses ja raamatutes kritiseerima. [[1997]]. aastal ilmus tema autobiograafia &quot;The Great Betrayal&quot; ('suur reetmine') ja [[2001]]. aastal selle järg &quot;Bitter Harvest&quot; ('kibe lõikus').

[[2005]]. aastal läks Smith ravile [[Kaplinn]]a [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i, kuhu jäigi elama. Kuni Ian Smithi surmani novembris 2007 kandis tema eest hoolt lesestunud kasutütar Jean.

==Poliitiline karjäär==

*[[1948]]–[[1953]] Lõuna-Rodeesia parlamendi liige
*[[1953]]–[[1962]] Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooni parlamendi liige
*[[1962]]–[[1964]] Lõuna-Rodeesia rahandus- ja asepeaminister
*[[1964]]–[[1965]] Lõuna-Rodeesia peaminister
*[[1965]]–[[1979]] Rodeesia peaminister
*[[1980]]–[[1985]] Zimbabwe parlamendi liige

==Isiklikku==

Ian Douglas Smith abiellus [[1948]]. aastal Janet Wattiga. Neil oli üks poeg, Alexander ehk Alec Smith (1949–2006), aga peres kasvas ka kaks last Janet Watti eelmisest abielust – Robert ja Jean. 

Ian Smithi abikaasa Janet suri [[1994]]. aastal.

{{JÄRJESTA:Smith, Ian}}
[[Kategooria:Zimbabwe peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1919]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>ltea078z9sn3zqd3y0fit3618mwa5u0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikopol</title>
    <ns>0</ns>
    <id>120880</id>
    <revision>
      <id>7169087</id>
      <parentid>6776821</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:03:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1350" sha1="j2xwab3ght4tx6b0i2wvsmvtuilm7gl" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Ukraina linna kohta, Bulgaaria linna kohta vaata artiklit [[Nikopol (Bulgaaria)]].}}
{{linn
|  nimi = Nikopol
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Нікополь
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Никополь
|  pilt = Здание_городской_администрации_г._Никополь.jpg
|  pildiallkiri = Nikopoli linnavalitsuse hoone
|  lipp = Флаг Никополя.jpg
|  lipu_link = [[Nikopoli lipp]]
|  vapp = Герб-Нікополь.jpg
|  vapi_link = [[Nikopoli vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Nikopol''' (ukraina ''Нікополь'') on linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is. Asub [[Dnepr]]i jõe ([[Kahhovka veehoidla]]) ääres.

Nikopoli kohal asus Dnepri jõe ületuskoht ja kasakate tugipunkt '''Nikitin''', mis [[1782]]. aastal sai linnaõigused ja praeguse nime.

Linna lähedal on suured [[mangaan]]imaagivarud. Nikopol on metallurgiatööstuse keskus.

30. septembril 2025 sai Nikopol [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;


== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.nikopol.osp-ua.info/ Nikopoli koduleht]
*[http://www.adm.nikopol.net/ Linnavolikogu koduleht]

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Dnipropetrovski oblast]]</text>
      <sha1>j2xwab3ght4tx6b0i2wvsmvtuilm7gl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bertold von Plettenberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>122123</id>
    <revision>
      <id>7168806</id>
      <parentid>973817</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:12:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gfusvh</username>
        <id>229813</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Added Wolter von Plettenberg wikilink</comment>
      <origin>7168806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="797" sha1="mpyvoaifqz0objzil1q2yitnqvfs12v" xml:space="preserve">'''Bertold von Plettenberg''' (surnud [[1483]] või [[1486]]) oli [[Vestfaal]]i aadlik, ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]i isa.

Plettenberg sündis [[Soest]]i linna lähedal ning abiellus [[1450]]. aasta paiku [[Meyerich]]i pärijanna [[Gosteke Lappe]]ga. 

Neil oli vähemalt kaheksa last:
*[[Wolter von Plettenberg]], Liivi ordu maameister
*[[Johann von Plettenberg|Johann]], Liivimaa aadlik ja ordunõunik
*[[Bertold von Plettenberg noorem|Bertold]], Vestfaali aadlik ja Meyerichi pärija
*[[Wolter von Plettenberg noorem|Wolter noorem]], ordukäsknik Liivimaal
*teadmata nimega tütar
*Margarethe
*Elisabeth, elas Kuramaal
*Regina, elas Liivimaal

{{DEFAULTSORT:Plettenberg, Bertold von}}
[[Kategooria:Saksamaa inimesed]]
[[Kategooria:Plettenbergid]]
[[Kategooria:Surnud 1480. aastatel]]</text>
      <sha1>mpyvoaifqz0objzil1q2yitnqvfs12v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stanisław Bułak-Bałachowicz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>127783</id>
    <revision>
      <id>7169111</id>
      <parentid>7092552</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:39:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11502" sha1="mfy32vw8qwxykapyv90lo9iln6rz0np" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
{{Sõjaväelane
|Taustavärv = #B22222
|Pilt = Bałachowicz.JPG
|Pildisuurus =
|Pildi info = [[Kindral]] Stanisław Bułak-Bałachowicz
|Nimi = Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz
|Hüüdnimi =
|Sünniaeg = [[10. veebruar]] [[1883]]
|Sünnikoht = [[Meikštai]] 
|Surmaaeg = [[10. mai]] [[1940]]
|Surmakoht = [[Varssavi]]
|Teenistused = [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa keiserlik armee|armee]]&lt;br&gt;[[Loodearmee]]&lt;br&gt;
|Auaste = [[Kindral]]
|Juhitud üksused =
|Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br&gt; [[Vene kodusõda]]&lt;br&gt; [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br&gt; [[Poola-Nõukogude sõda]] &lt;br&gt; [[Teine maailmasõda]]
|Autasud =
}}
[[Pilt:Bułak-Bałachowicz real photo.jpg|pisi|Polkovnik Bułak-Bałachowicz (vasakul äärmine) 1919. aasta 31. mail koos kindralmajor Laidoneriga Pihkvas]]
'''Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz''' ([[valgevene keel|eestipäraselt traditsiooniliselt Stanislav Bulak-Balahhovitš, valgevene]] '''Станіслаў Марян Булак-Балаховіч'''; [[10. veebruar]] [[1883]] [[Meikštai]] (tänapäeval [[Rimšė vald]], [[Ignalina rajoon]]) – [[10. mai]] [[1940]] [[Varssavi]]) oli [[Valgevene]] ja [[Poola]] [[vabadusvõitleja]], [[kindral]] ning [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]], [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]], [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]], [[Poola-Nõukogude sõda|Poola-Nõukogude sõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[veteran]].

== Päritolu ==
Ta sündis praeguse [[Leedu]] territooriumil, mis asub [[Valgevene]] piiri lähedal. Tema sündides kuulusid need alad [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu ning pärast 1918. aastat ja Poola taasiseseisvumist said need taas [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi osaks. Bałachowicz sündis segaperekonnas – tema ema oli poolakas ja isa valgevenelane. Tal oli kolm venda ja kuus õde.

==Esimeses maailmasõjas==
Algselt [[Loodearmee]] koosseisu kuulunud endise [[Vene armee|tsaariarmee]] ratsaväeohvitseri, hilisema [[kindralmajor]]i Stanislaw Marian Bułak-Bałachowiczi isikliku sotnja ajalugu ulatub [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusaega. Bułak-Bałachowicz asus siis vabatahtlikuna tegevteenistusse ja asutas koos 72 ratsaväelasega, kes kõik olid [[Georgi Rist]]i kavalerid, [[partisan]]ide lendsalga, tegemaks [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerindel]] vaenlase tagalas [[luure]]- ja [[diversioon]]itööd.

==Vene kodusõjas==
Mida selgemaks sai [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] lootusetus päästa [[Venemaa]] [[bolševism]]ist, seda meeleheitlikumaks ja fatalistlikumaks läks valgete võitlus, ka [[Eesti]] pinnal. [[Pihkva]] vallutamiseks andis tõuke [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] ülemjuhataja korraldus [[16. mai]]st [[1919]] 2. diviisile: &quot;Julgesti peale tungida Pihkva ja [[Aluliina|Marienburgi]] sihis.&quot; Pihkva vallutati 2. diviisi ülema [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]]i juhatuse all seisvate Eesti vägede poolt [[25. mai]]l. [[Põhjakorpus]]e (Loodearmee nimetus sel ajal) väesalk saabus Pihkvasse [[29. mai]]l. Ülemjuhataja poolt anti Pihkva linn Põhjakorpuse haldusse [[31. mai]]l. Kuid väesalga ülema, polkovnik Bułak-Bałachowiczi palvel jäeti Pihkvasse ka Eesti väeosi ning määrati ametisse Eesti komandant alamkapten [[Karl Riigov]]. Näiteks algatus Pihkva [[postmark]]ide ületrükkide valmistamiseks ei tulnud Eesti võimudelt, ent need margid nägid ilmavalgust Eesti sõjavägede ülemjuhatuse [[jurisdiktsioon]]is. On ilmne, et Judenitš, kes asus Loodearmee juhi kohale alles 26. juulil 1919, ei omanud mingit otsest võimu Pihkvas asuvate valgete vägede üle. 

Pihkva täielik peremees oli [[valgevenelased|valgevenelasest]] (sellel ajal nimetati valgevenelasi &quot;leedulasteks&quot; – [[litviinid]]eks; vt [[Leedu Suurvürstiriik]]) [[agronoom]], keda tunti [[ataman]] Bułak-Bałachowiczi nime all. See mees oli üks väheseid teovõimsaid ja populaarseid väejuhte vene valgete üksustes ning samuti oli ta üks väheseid nende seas, keda võis pidada Eesti sõjaväele ja Eesti Vabariigile lojaalseks. Venemaa tsiviilvõimu Pihkvas esindas [[N. Ivanov]], kes kuulus [[Loodevalitsus]]se, mis loodi [[Tallinn]]as [[11. august]]il 1919. Taoliste pisiasjadega, nagu näiteks [[post]]iasjanduse korraldamine, Ivanov ei tegelnud. Korraldus Pihkva markide väljaandmiseks, s o [[ületrükk]]imiseks, tuli tollal [[Narva]]s asunud Loodearmee staabi posti- ja [[telegraaf]]iosakonna ülemalt insener Feodorovilt. Selle ülesande täitis Pihkva posti- ja telegraafikontori ülem Alfreds Bērziņš, kelle kaks pikemat artiklit nende markide kohta ilmusid [[1920]]. ja [[1923]]. aastal ajakirjas [[Der Baltische Philatelist]] ([[Liibavi]]s).

Kuna Bułak-Bałachowicz ei olnud [[monarhist]], tekkisid tal otsekohe lahkhelid [[Loodearmee]] kõrgema juhtkonnaga. Bułak-Bałachowicz tunnustas neid ainult selleks, et sealt kaudu saada [[relv]]astust ja toiduaineid. Lõpuks püüdis Loodearmee juhtkond asendada Bułak-Bałachowiczit kindral Arsenjeviga. Kindral Judenitš andis 1919. aasta augustis käsu Bułak-Bałachowicz arreteerida. 

Selles olukorras saatis Loodearmee juhtkond [[23. august]]il Pihkvasse karistussalga polkovnik [[Boriss Permikin]]i (Talaabi salga (augustis 1919 [[3. Talaabi kütipolk]] ülem) juhtimisel, kes lasi Bułak-Bałachowiczi staabiülema polkovnik Stojakini maha. See salk oli üpris tugev: 2 jalaväepolku, 1 ratsapolk, 1 [[Patarei (sõjandus)|patarei]], 2 [[soomusauto]]t, 3 [[soomusrong]]i. Tegelikult oli see üheaegselt mõeldud nii Bułak-Bałachowiczi tegevuse lõpetamiseks kui ka [[Loodearmee]] Pihkva rinde tugevdamiseks. 

Bułak-Bałachowiczi arreteerimiskatse toimus 23. augustil. Kuid Arsenjevil ei õnnestunud korpuseülema kohta üle võtta. Bułak-Bałachowiczil õnnestus oma isikliku [[sotnja]] 22 ihukaitsjaga, keda juhtis polkovnik [[Vassili Jakobs]] (metropoliit [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]]e isa), põgeneda [[24. august]]il Eestisse. Jõudes õnnelikult [[Johan Laidoner]]i juurde ja saades viimaselt [[asüül]]i, asutas Bułak-Bałachowicz oma vapratele ja truudele kaasvõitlejatele ordeni – [[Vaprate Rist]]i. Eestis vähetuntud aumärk Vaprate Rist oli Bułak-Bałachowiczi sisseseatud orden. Hiljem [[Poola]]s lisandus sellele ka [[Vaprate Risti Täht]], kuhu oli [[poola keel]]es kirjutatud &quot;Teie ja meie vabaduse eest&quot;. Poolas kujunes Vaprate Risti Täht Bułak-Bałachowiczi kunagiste kaasvõitlejate klubi sümboliks.

Bułak-Bałachowiczi loodud ja juhitud Põhjakorpus läks laiali ja Eesti väejuhatus ei pidanud põhjendatuks Pihkvat ainult oma jõududega kaitsta, mille tõttu Eesti väed evakueeriti Pihkvast [[25. august]]il. Juba [[29. august]]il langes linn [[Punaarmee]] valdusse.

==Valgevene Rahvavabariigi teenistuses==
Bułak-Bałachowicz asus oma järelejäänud sotnjaga – nüüdsest [[Valgevene Rahvavabariik|Valgevene Rahvavabariigi]] eriüksusega – Eesti vägedega liitlussuhtesse ja kuulus [[2. Diviis]]i ülemjuhatuse alluvusse. Kuid juba septembri lõpupäevil astusid Eesti väeosad jälle Judenitši ja Bułak-Bałachowiczi arveteõiendamise vahele. Seekord tuli päästa Bułak-Bałachowiczi kätte vangi langenud kindral Judenitš, kelle varanduse Bułak-Bałachowicz oli jõudnud võitlejatele laiali jagada, ja tema staap. Nimelt peatati [[28. september|28. septembri]] hommikul [[Vaivara]] raudteejaamas relva jõuga Bułak-Bałachowiczi [[soomusrong]], mis oli teel Narvast [[Irboska]]sse, [[last]]iks Loodearmee staabist kõrvaldatud Judenitš ja tema poolehoidjad. Bułak-Bałachowiczi käest päästetud Judenitš põgenes [[Läti]] kaudu välismaale, jättes oma võitlejad rahata; paljud, kel polnud ei raha ega võimalusi Läände suunduda, jäid Eestisse.

Kui Bułak-Bałachowicz augusti lõpul Loodearmeest välja heideti, jäi tema vend kapten [[Iosif Bułak-Bałachowicz]] Loodearmeesse edasi ning juhtis vähemalt kuni novembrini ratsarügementi (endine Bułak-Bałachowiczi nimeline ratsarügement).

Kokku sai [[ataman]] Bułak-Bałachowicz [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] lõpuks kaheksa korda haavata. Pärast Loodearmee laialisaatmist 1920. aasta jaanuaris tõi valgete ajaleht oma veergudel ära batka sõnad, et tuleb kord aeg, kui kogu [[Maailm]] jaguneb kaheks leeriks – viimseks võitluseks kristlaste ja mittekristlaste vahel.

==Kirjandus==
#[[Tomasz Paluszyński]], ''Stanisław Bułak-Bałachowicz w estońskiej wojnie narodowo-wyzwoleńczej w latach 1918–1919'', w: Poznańskie Zeszyty Humanistyczne, t. VI, [[Poznań]] 2006, s. 81–99
#Tomasz Paluszyński, ''Przejście oddziału generała Stanisława Bułak-Bałachowicza z Estonii do Polski (marzec 1920 roku)'', w: Polska i Europa w XIX-XX wieku. Studia historyczno-politologiczne, red. J. Kiwerska, B. Koszek, D. Matelski, Poznań 1992, s. 109–124
#[[Janusz Cisek]], ''Białoruskie oddziały gen. Stanisława Bułak-Bałachowicza w polityce Józefa Piłsudskiego w okresie wojny polsko-bolszewickiej (marzec-grudzień 1920)''. Rozprawa doktorska napisana w 1993 r. w Instytucie Historii Uniwersytetu Wrocławskiego pod kierunkiem prof. Wojciecha Wrzesińskiego
#[[Pantalejmon Simanskij]], ''Kampania białoruska Rosyjskiej Armii Ludowo-Ochotniczej gen. S. Bułak-Bałachowicza w 1920 r.'', w: &quot;Bellona&quot;, t. XXXVII, 1931, s. 196–232
#[[Marek Cabanowski]], ''Generał Stanisław Bułak-Bałachowicz. Zapomniany bohater'', Warszawa 1993, s. 204
#[[Oleg Łatyszonek]], ''Białoruskie formacje wojskowe 1917–1923'', Białystok 1995
#Oleg Łatyszonek ''Spod czerwonej gwiazdy pod biały krzyż'', w: Zeszyty Naukowe Muzeum Wojska&quot;, nr 6, [[Białystok]] 1992
#[[Zbigniew Karpus]], Oleg Łatyszonek, ''Życiorys gen. Stanisława Bułak-Bałachowicza'', w: Białoruskie Zeszyty Historyczne (Białystok), 1995, nr 2 (4), s. 160–169
#Zbigniew Karpus, ''Wschodni Sojusznicy Polski w wojnie 1920 roku. Oddziały wojskowe ukraińskie, rosyjskie, kozackie i białoruskie w Polsce w latach 1919–1920'', [[Toruń]] 1999
#[[Mariusz Patelski]], Generał Stanisław Bułak-Bałachowicz – kontrowersje wokół postaci, w: Białoruś trudna droga do demokracji, pod red. Mikołaja Iwanowa, Kolegium Europy Wschodniej im. Jana Nowaka-Jeziorańskiego: [[Wrocław]] 2006

==Välislingid==
*[http://www.bie.ee/historyja/historyja.htm Bułak-Bałachowicz w Estonii i w Rydze]
*[http://www.bie.ee/historyja/zashtovajavBB.htm Bułak-Bałachowicz sprzeciwiając się oddaniu Rosji wschodniej Białorusi zajmuje zbrojnie Mozyrz w 1920 po zawarciu pokoju polsko-rosyjskiego w Rydze]
*[http://kamunikat.net.iig.pl/www/knizki/historia/latyszonak/formacje_06.htm Oleg Latyszonek Oddzia­ły generała Stanisława Bułak-Bałachowicza]
*[http://rovs.atropos.spb.ru/index.php?view=person&amp;mode=text&amp;id=42 БУЛАК-БАЛАХОВИЧ СТАНИСЛАВ НИКОДИМОВИЧ (МИХАЙЛОВИЧ)(1883–1940)], РОВС netileht

{{DEFAULTSORT:Bulak-Balachowicz, Stanislaw}}
[[Kategooria:Loodearmee koosseis]]
[[Kategooria:Poola poliitikud]]
[[Kategooria:Poola sõjaväelased]]
[[Kategooria:Valgekaartlased]]
[[Kategooria:Valgevene poliitikud]]
[[Kategooria:Valgevene sõjaväelased]]
[[Kategooria:Vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1883]]
[[Kategooria:Surnud 1940]]</text>
      <sha1>mfy32vw8qwxykapyv90lo9iln6rz0np</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Akashi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131262</id>
    <revision>
      <id>7168914</id>
      <parentid>6368609</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:37:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7168914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="645" sha1="oym1dovle8meitbyq1kfp8eucedaw0a" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Akashi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 明石市 | nimi1_latin = Akashi-shi
|  lipp = Flag of Akashi, Hyogo.svg
|  lipu_link = [[Akashi lipp]]
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 49,24
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Akashi in Hyogo Prefecture.png
}}
[[Pilt:Akashi Park.JPG|thumb|Akashi loss]]
'''Akashi''' on linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is. Asub [[Jaapani Sisemeri|Jaapani Sisemere]] kaldal.

Linna ühendab [[Awaji saar]]ega [[Akashi-Kaikyō sild]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://www.city.akashi.lg.jp/ Akashi koduleht]

[[Kategooria:Hyōgo prefektuuri linnad]]</text>
      <sha1>oym1dovle8meitbyq1kfp8eucedaw0a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Balti laevastik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131987</id>
    <revision>
      <id>7168731</id>
      <parentid>7168555</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:49:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Artifint1</username>
        <id>189767</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7168731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34735" sha1="p6v8m1fp8te6aczoadrcz1zh8ql9aqy" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
{{keeletoimeta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Balti laevastik
 | pilt                     = Great emblem of the Baltic fleet.svg|pildisuurus=200px
 | pildiallkiri             = Balti laevastiku embleem
 | algusaeg                 = 18. mai 1703
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Lihtloend|
* [[Vene tsaaririik]] (1703–1721)
* [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917)
* {{Pisilipp|Venemaa SFNV|1918}} (1917–1922)
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (1922–1991)
* {{Pisilipp|Venemaa}} (1991–...)
}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Pilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]]
 | liik                     = [[sõjalaevastik]]
 | ülesanne                 = [[meresõda]]
 | suurus                   = 55 sõjalaeva
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Kaliningrad]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
  | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = {{Lihtloend|
* [[Põhjasõda]]
* [[Seitsmeaastane sõda]]
* [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]]
* [[Krimmi sõda]]
* [[Vene–Jaapani sõda]]
* [[Esimene maailmasõda]]
* [[Venemaa kodusõda]]
* [[Teine maailmasõda]]
}}
 | lahingusilt              = Sõjad/lahingud
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}

'''Balti laevastik''', tänapäevase täieliku nimega '''Kahe Punalipuga Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, [[lühend]] ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja selle nimeks sai '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

Alates juulist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=У Балтфлота сменился командующий |url=https://www.rbc.ru/politics/08/07/2024/668bc0659a7947e5b17ecdd8 |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=РБК |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

=== Ujuvüksused ===
'''Baltiiski mereväebaas'''
[[Pilt:Baltic fleet ships in Baltiysk.jpg|pisi|Baltiiski mereväebaas 2010]]
* 128. pealveelaevade brigaad – 1 hävitaja (lipulaev), 6 fregatti
* 71. punatäheline dessantlaevade brigaad – 4 suurt dessantlaeva, 2 dessantlaeva õhkpadjal, 3 dessantkaatrit
* 36. punalipuline raketilaevade brigaad
** 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon – 4 raketikaatrit
** 106. väikeste raketilaevade divisjon – 12 korvetti-väikest raketilaeva
* 64. akvatooriumi kaitse brigaad
** 146. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 323. miinitraalerite divisjon – 2 avamere miinitraalerit-miiniotsijat, 1 ranniku miinitraaler, 4 reidi-miinitraalerit.
* 72. Luurelaevade divisjon – 2 avamere luurelaeva, 3 ranniku luurelaeva
'''Kroonlinna mereväebaas'''
[[Pilt:Ships in Kronstadt harbour 03.jpg|pisi|Kroonlinna mereväebaas 2012]]
* 123. allveelaevade brigaad – 1 ründeallveelaev
* 105. akvatooriumi kaitse brigaad
** 147. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 22. miinitraalerite divisjon – 1 ranniku miinitraaler, 2 reidi-miinitraalerit
** Toetuslaevade salk
** Hüdrograafialaevade salk
** Päästelaevade salk
** Õppelaevade divisjon – 3 õppelaeva

=== Maismaaüksused ===
'''Kaliningradi oblast'''
* [[Pilt:Sleeve patch of the 336th Guards Naval Infantry Brigade.svg|25px]] [[336. merejalaväebrigaad]]

* 11. kaardiväe armee
* 3. õhutõrjebrigaad
* 25. rannakaitse raketirügement
* 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
* 313. mereväe eriüksus

'''Leningradi oblast'''
* 473. mereväe eriüksus

=== Lennuüksused ===

== Laevad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Tüüp
!Nimetus
!Parda-
tähis
!Teenistusse
võetud
!Seisukord
!Märkused
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Hävitaja]] – 1'''
|-
|'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš'''
|[[Nastoitšivõi (hävitaja)|Nastoitšivõi]]
|610
|30.12.1992
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Fregatt]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''[[Neustrašimõi-klassi fregatt]]'''
|[[Neustrašimõi (fregatt)|Neustrašimõi]]
|772
|28.12.1990
|Teenistuses
|
|-
|[[Jaroslav Mudrõi (fregatt)|Jaroslav Mudrõi]]
|777
|19.07.2009
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Korvett]] –''' 
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]'''
|[[Stereguštši (korvett)|Stereguštši]]
|550
|28.02.2008
|Remondis
|
|-
|[[Soobrazitelnõi (korvett)|Soobrazitelnõi]]
|531
|14.10.2011
|Teenistuses
|
|-
|[[Boiki (korvett)|Boiki]]
|532
|16.05.2013
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|[[Stoiki (korvett)|Stoiki]]
|545
|27.07.2014
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]'''
|Zeljonõi Dol
|562
|12.12.2015
|Teenistuses
|
|-
|Serpuhhov
|563
|12.12.2015
|Kahjustatud&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Ukraina sõjaväeluure lõi Vene Balti laevastiku miinijahtija rivist välja |url=https://www.err.ee/1609484086/ukraina-sojavaeluure-loi-vene-balti-laevastiku-miinijahtija-rivist-valja |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Grad
|575
|29.12.2022
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Поражение российского ракетного корабля &quot;Буян-М&quot; на Онежском озере: ССО рассказали детали атаки |url=https://24tv.ua/ru/bujan-m-atakovali-4-oktjabrja-raketonositel-shel-v-kaspijskoe-more-novosti-ukrainy-24-kanal_n2927256 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=24 Канал |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Naro-Fominsk
|595
|25.12.2023
|Teenistuses
|
|-
|Stavropol
|555
|11.06.2024
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveelaev]] – 2'''
|-
|'''Paltus-klassi allveelaev projekt 877'''
|B-806 Dmitrov
|
|25.09.1986
|Teenistuses
|
|-
|'''Lada-klassi allveelaev projekt 677M'''
|B-587 Velikije Luki
|
|16.12.2025
|Teenistuses
|
|}

* '''[[Korvett]]'''
** [[Karakurt klassi korvett]] (väike raketilaev) – 4 | ''Mõtištši 567'', ''Sovjetsk 577'', ''Odintsovo 584'', ''Burja 578''.
** [[Nanuchka klassi korvett]] (väike raketilaev) – 1 | ''Passat 570''.
** [[Parchim klassi korvett]] ([[allveetõrjelaev]]) – 6 | ''Aleksin 218'', ''Kalmõkija 232'', ''Kabardino-Balkaria 243'', ''Urengoi 304'', ''Zelenodolsk 308'', ''Kazanets 311''.
* '''[[Raketikaater]] – 4'''
** [[Tarantul klassi raketikaater]] – 4 | ''Zaretšnõi 855'', ''Dimitrovgrad 825'', ''Moršansk 874'', ''Tšuvaššia 870''.
* '''[[Dessantlaev]] – 9'''
** [[Ropucha klassi dessantlaev]] – 4 | ''Korolev 130, Minsk 122, Kaliningrad 102, Aleksandr Šabalin 110''. Alates veebruarist 2022 asuvad suured dessantlaevad Koroljov, Minsk ja Kaliningrad Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. Minsk laev sai kahjustuse ja asub remondis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt; .
** [[Pomornik klassi dessantlaev]] (õhkpadjal ehk [[hõljuk]]) – 2 | ''Jevgeni Kotšeškov 770'', ''Mordovia 782''.
** [[Dyugon klassi dessantlaev]] (dessantkaater) – 3 | ''Denis Davõdov 748'', ''Leitnant Rimski-Korsakov 714'', ''Mitšman Lermontov 757''.
* '''Miinilaev – 10'''
** [[Aleksandrit klassi miiniotsija]] – 2 | ''Aleksandr Obuhhov 507'' (kahjustatud)''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;'', ''Lev Tšernavin 660.''
** [[Sonya klassi miinitraaler]] – 2
** [[Lida klassi miinitraaler]] – 6
* '''[[Luurelaev]] – 5'''
** [[Vishnya klassi luurelaev]] – 2 | ''Admiral Fjodor Golovin SSV-520'', ''Vassili Tatištšev SSV-231''.
** [[Alpinist-klassi luurelaev]] – 2 | ''Sõzran'', ''Žiguljevsk''.
** [[Baklan-klassi luurelaev]] – 1 | ''KSV-2168''
* '''[[Õppelaev]] – 3'''
** [[Petrushka klassi õppelaev]] – 3 | ''UK-115 315'', ''UK-162 230'', ''UK-712 312''
* '''[[Remondilaev]] – 1'''
** [[Amur klassi remondilaev]] – 1 | ''PM-30''

== Ajalugu ==
=== Venemaa keisririigi Balti laevastik ===
[[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia]]
==== Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng ====
[[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad, u 1850]]
Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]],&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot; /&gt; kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot; /&gt; (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot; /&gt; said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot; /&gt;

[[Pilt:Adriaan_Schoonebeek_Astrild_and_Gedan.jpg|pisi|Astrild ja Geddan; [[Adriaan Schoonebeek]], u 1703]]

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja 7. augustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures.&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot; /&gt; Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – Kroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 merespetsialisti, kes said laevastikusjuhtivad kohad. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptenkommodoorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]]).&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot; /&gt;

==== Laevastiku koosseis ====
18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi [[Kroonlinna eskaader]] ja [[Tallinna eskaader]]. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud [[sõjalaev]]adest.

1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (''Святой Антоний''), Randolf (''Рандольф''), Oxford (''Оксфорд ''), Viktoria (''Виктория''), Stafford (''Страфорд ''), Fortuna (''Фортуна''),&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot; /&gt; (''Эсперанс»''), St. Jakov (''Св. Яков''), Eleanora (''Элеонора''), St. Nicolai (''Св.Николай''), Lansdow (''Лансдоу'')&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot; /&gt;

==== Laevastiku baasid ====
* [[Tallinna sõjasadam]];
* [[Paldiski sõjasadam]];
* Kroonlinna sõjasadam;
* Kroonlinn-2 sõjasadam;
* Viiburi sõjasadam;
* Helsingi sõjasadam;
* Viapori sõjasadam;
* Kuivastu sõjasadam;
* Rohuküla sõjasadam;
* Liepāja sõjasadam;

Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud [[Vaikse ookeani laevastik]]ku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais [[Tsušhima lahing]]us.
=== Balti laevastiku juhid ===
{{vaata|Balti laevastiku juhtide loend}}

=== Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917 ===
[[Pilt:Russian sailors drinking vodka.jpg|pisi|Soomusristleja Rossija madrused viina võtmas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses kuulus [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserliku mereväe]] Balti laevastiku koosseisu: laevastiku juhataja [[lipulaev]] [[soomusristleja]] [[Rurik (1906)|Rjurik]], liinilaevade 1. brigaad (4 [[Dreadnought|dreadnoughti]] tüüpi lahingulaeva), [[ristleja]]te brigaad ([[soomusristleja]], 3 [[Bajan-klassi soomusristleja]]t, [[hävitaja]] [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Novik]]), ristlejate reservi brigaad (soomusristleja, 2 ristlejat), 1. miinidiviis (1., 2., 4. [[divisjon]], kokku 27 hävitajat), 2. miinidiviis (3., 5., б., 7. divisjon, kokku 19 hävitajat, 9 [[torpeedokaater|torpeedokaatrit]]), allveelaevade brigaad (1. ja 2. divisjon, kokku 8 allveelaeva), Miiniveeskjate salk (6 [[miiniveeskja]]t), 2. reservkoondis sh ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] ja [[Diana (laev)|Diana]], allveelaevnike õppesalk (4 allveelaeva), torpeedokaatrite koonddivisjon jt&lt;ref&gt;Граф Гаральд Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/graf%20gk/index.html На «Новике». Балтийский флот в войну и революцию]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. — СПб.: Гангут, 1997.&lt;/ref&gt;.

Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 [[meremiin]]i) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku [[Peeter Suure merekindlus]], mis valmis suuresti alles sõja käigus.

=== Balti laevastiku tegevus 1917–1920 ===
==== Laevastik veebruarirevolutsioonis ====
[[Pilt:Marin de Kronstadt.jpg|pisi|Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisele Valitsus]]ele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti Kroonlinna sadama komandant ja sõjakuberner [[Robert von Wirén]] ja [[staabiülem]] admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[Balti laevastiku ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[viitseadmiral]] [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Suomenlinna|Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja &quot;Keiser Aleksander II&quot; komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör 1. järgu kapten Mihhail Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot; /&gt;

==== Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris ====
12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede [[operatsioon Albion]], mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid Saksa väed kiiresti Saaremaa, Muhu saare ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust.
{{Vaata|Operatsioon Albion}}

==== Laevastik oktoobrirevolutsioonis ====
1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. &lt;small&gt;24. oktoobril [[vkj]]&lt;/small&gt; 1917 [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongressil]] tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] Nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

==== Jääretk ====
[[Pilt:Ledovyy-pokhod-3-4.jpg|pisi|Laevad Jääretkel 1918]]
1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja [[Viapori]] ning Eesti – Tallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja talle määrati surmanuhtlus.
{{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}}

==== Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ====
Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbmatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega.
{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}

=== Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939 ===
Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}

[[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus &quot;[[Punalipu orden|punalipuline]]&quot;. Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот'').

=== Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945 ===
[[Pilt:RIAN archive 323 Sailors going to the front.jpg|pisi|Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941]]
Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele pealesunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik [[Talvesõda|Talvesõjas]] Soome vastu.

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Sõja alates oli laevastiku koosseisus 2 lahingulaeva (1. maailmasõja aegsed), 2 ristlejat, 2 liidrit, 19 hävitajat, 65 allveelaeva, 48 kaatrit ja 656 lennukit.

Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast [[Kroonlinn]]a 1941. aasta hilissuvel, mis päädis [[Juminda miinilahing]]uga.

1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeeritud Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge [[Leningradi blokaad]]is. Retkedel käisid vaid allveelaevad.

{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}

=== Kahe punalipuga Balti laevastik 1945–1991 ===
Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust kaks laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''' (Северо-Балтийский, 8-й флот), keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''' (Юго-Балтийский, 4-й флот), keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastikuks]].

[[1956]]. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud [[Porkkala mereväebaas]] ning tagastati Soomele.

[[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''.

{{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}
==== Kahe punalipuga Balti laevastiku koosseis ====
==== Rahuaegne luure ja tegevus ====
[[Pilt:Interrinne 90 (16).jpg|pisi|Balti laevastiku madrused paraadil Tallinnas 9. mail 1990]]
1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO]]-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luuret]] laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis.

1961. aasta aprillis põgenes allveelaevade baaslaev Smolnõi leedulasest komandöri, Jonas Pleškysi juhtimisel Klaipedast Tallinna sõidul Rootsi Gotlandile.

1975. aasta novembris toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil-allveelaevahävitajal) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha.

1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]].

=== Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik pärast 1991. aastat ===
[[Pilt:2003. Марка России 0844bl 257106 hi.jpg|pisi|300. aastapäeva postmark]]
==== Areng ja tegevus ====
[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|pisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]
[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer &quot;Nastoichiviy&quot;.jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008]]
[[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017]]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.

2008. aastal oli laevastiku nimekirjas umbes 75 sõjalaeva.

2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu). 

2010. aastatel algas vananeva ujuvkoosseisuga Balti laevastiku märkimisväärne moderniseerimine, mis on jätkunud 2020. aastail. 

'''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'')
* [[1991]]–2000 viitseadmiral [[Vladimir Jegorov]] (vene: ''Владимир Григорьевич Егоров'')
* [[11. aprill]] [[2001]] – 2006 viitseadmiral [[Vladimir Valujev]] (sünd 1947) (vene: ''Владимир Прокофьевич Валуев'')
* [[12. mai]] [[2006]] – 2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'')
* [[6. detsember]] [[2007]] – 2009 viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'')
* [[8. september]] [[2009]] – mai 2012 [[viitseadmiral]] [[Viktor Tširkov]] (sünd 1959) (''vene: Виктор Викторович Чирков'')&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tloor&quot; /&gt;
* september [[2012]] – juuni 2016 [[viitseadmiral]] [[Viktor Kravtšuk]]
* juuni [[2016]] – oktoober 2021 [[viitseadmiral]] (alates 2018 [[admiral]]) [[Aleksandr Nosatov]]
* oktoober [[2021]] – aprill 2023 [[viitseadmiral]] (alates 2022 [[admiral]]) [[Viktor Liina]]
* aprill [[2023]] – juuli 2024 [[viitseadmiral]] (alates 2024 [[admiral]]) [[Vladimir Vorobjov]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seto päritolu admiralist sai Vene Vaikse ookeani laevastiku juhataja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120176986/seto-paritolu-admiralist-sai-vene-vaikse-ookeani-laevastiku-juhataja |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Уроженец Эстонии возглавил Балтийский флот Российской Федерации |url=https://rus.delfi.ee/statja/120177724/urozhenec-estonii-vozglavil-baltiyskiy-flot-rossiyskoy-federacii |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Delfi RUS |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
* juuli [[2024]] – [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]]

== Vaata ka ==
* [[Musta mere laevastik]]

* [[Põhjalaevastik]]
* [[Vaikse ookeani laevastik]]
* [[Kaspia flotill]]

* Läänemere-äärsete riikide mereväed
** [[Eesti merevägi]]
** [[Poola merevägi]]
** [[Rootsi merevägi]]
** [[Saksa merevägi]]
** [[Soome merevägi]]
** [[Taani merevägi]]
** [[Vene merevägi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/venemaa-balti-laevastik-tahistas-305-sunnipaeva?id=51130008 Venemaa Balti laevastik tähistas 305. sünnipäeva], Äripäev, 18. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Sweden-Warship-Astrild-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May-in-the-Mouth-of-the-Neva.html Pieter Pickaerti gravüür: Astrild]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Galliot-Geddan-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May.html Pieter Pickaerti gravüür: Geddan]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |pealkiri=Sõjassaagiks langenud Rootsi laevade Astrild ja Geddan vallutamine Neeva jõe suudmes. Valentin Petšatini maal, 1920 |vaadatud=2011-01-16 |arhiivimisaeg=2011-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111017131951/http://varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081102000201/http://www.rosbalt.ru/2008/05/17/484777.html Балтийский флот отмечает 305-летие], rosbalt.ru, 17. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |pealkiri=Välismaalsesed Vene laevastikus |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126114729/http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2012-07-07 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot;&gt;[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |pealkiri=Трагедия русского офицерства. Сергей Волков |vaadatud=2009-02-19 |arhiivimisaeg=2011-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111202193714/http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot;&gt;[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] Kaliningrad 12. september 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tloor&quot;&gt;[http://www.arms-expo.ru/site.xp/049057054048124049048056049057.html Виктор Чирков – новый командующий Балтфлотом]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 13. september 2009&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. &quot;Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil&quot;. Tallinn: Sentinel, 2006
* [http://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ &quot;Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941&quot;, venekeelne]
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm &quot;Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a&quot;], venekeelne
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2006/022.htm &quot;Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis&quot;], venekeelne

== Välislingid ==
{{commonscat|Baltic Fleet}}
* [http://shiphistory.ru/tabelr.htm Табель о рангах, введенный Петром 24 января 1722 г.]
* [http://shiphistory.ru/ Сайт, посвященный истории российского флота и судостроения в России с древнейших времен и до наших дней]
* [http://www.armiyaiflot.ru/ePages/2006/200306.htm Подводные лодки балтийского флота в кампаниях 1916–1917]
* [http://www.postimees.ee/1099668/print/venemaal-voeti-kasutusele-uue-polvkonna-tuumaallveelaev/ Venemaa võttis kasutusele uue põlvkonna Moskva klassi tuumaallveelaeva], postimees.ee, 11. jaanuar 2013

{{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}}

[[Kategooria:Venemaa merevägi]]
[[Kategooria:Balti laevastik| ]]</text>
      <sha1>p6v8m1fp8te6aczoadrcz1zh8ql9aqy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168733</id>
      <parentid>7168731</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:14:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Artifint1</username>
        <id>189767</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7168733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34926" sha1="k8b31uu0hnputb4eb446yuaijx0jsgy" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
{{keeletoimeta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Balti laevastik
 | pilt                     = Great emblem of the Baltic fleet.svg|pildisuurus=200px
 | pildiallkiri             = Balti laevastiku embleem
 | algusaeg                 = 18. mai 1703
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Lihtloend|
* [[Vene tsaaririik]] (1703–1721)
* [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917)
* {{Pisilipp|Venemaa SFNV|1918}} (1917–1922)
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (1922–1991)
* {{Pisilipp|Venemaa}} (1991–...)
}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Pilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]]
 | liik                     = [[sõjalaevastik]]
 | ülesanne                 = [[meresõda]]
 | suurus                   = 55 sõjalaeva
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Kaliningrad]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
  | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = {{Lihtloend|
* [[Põhjasõda]]
* [[Seitsmeaastane sõda]]
* [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]]
* [[Krimmi sõda]]
* [[Vene–Jaapani sõda]]
* [[Esimene maailmasõda]]
* [[Venemaa kodusõda]]
* [[Teine maailmasõda]]
}}
 | lahingusilt              = Sõjad/lahingud
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}

'''Balti laevastik''', tänapäevase täieliku nimega '''Kahe Punalipuga Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, [[lühend]] ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja selle nimeks sai '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

Alates juulist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=У Балтфлота сменился командующий |url=https://www.rbc.ru/politics/08/07/2024/668bc0659a7947e5b17ecdd8 |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=РБК |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

=== Ujuvüksused ===
'''Baltiiski mereväebaas'''
[[Pilt:Baltic fleet ships in Baltiysk.jpg|pisi|Baltiiski mereväebaas 2010]]
* 128. pealveelaevade brigaad – 1 hävitaja (lipulaev), 6 fregatti
* 71. punatäheline dessantlaevade brigaad – 4 suurt dessantlaeva, 2 dessantlaeva õhkpadjal, 3 dessantkaatrit
* 36. punalipuline raketilaevade brigaad
** 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon – 4 raketikaatrit
** 106. väikeste raketilaevade divisjon – 12 korvetti-väikest raketilaeva
* 64. akvatooriumi kaitse brigaad
** 146. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 323. miinitraalerite divisjon – 2 avamere miinitraalerit-miiniotsijat, 1 ranniku miinitraaler, 4 reidi-miinitraalerit.
* 72. Luurelaevade divisjon – 2 avamere luurelaeva, 3 ranniku luurelaeva
'''Kroonlinna mereväebaas'''
[[Pilt:Ships in Kronstadt harbour 03.jpg|pisi|Kroonlinna mereväebaas 2012]]
* 123. allveelaevade brigaad – 1 ründeallveelaev
* 105. akvatooriumi kaitse brigaad
** 147. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 22. miinitraalerite divisjon – 1 ranniku miinitraaler, 2 reidi-miinitraalerit
** Toetuslaevade salk
** Hüdrograafialaevade salk
** Päästelaevade salk
** Õppelaevade divisjon – 3 õppelaeva

=== Maismaaüksused ===
'''Kaliningradi oblast'''
* [[Pilt:Sleeve patch of the 336th Guards Naval Infantry Brigade.svg|25px]] [[336. merejalaväebrigaad]]

* 11. kaardiväe armee
* 3. õhutõrjebrigaad
* 25. rannakaitse raketirügement
* 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
* 313. mereväe eriüksus

'''Leningradi oblast'''
* 473. mereväe eriüksus

=== Lennuüksused ===

== Laevad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Tüüp
!Nimetus
!Parda-
tähis
!Teenistusse
võetud
!Seisukord
!Märkused
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Hävitaja]] – 1'''
|-
|'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš'''
|[[Nastoitšivõi (hävitaja)|Nastoitšivõi]]
|610
|30.12.1992
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Fregatt]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''[[Neustrašimõi-klassi fregatt]]'''
|[[Neustrašimõi (fregatt)|Neustrašimõi]]
|772
|28.12.1990
|Teenistuses
|
|-
|[[Jaroslav Mudrõi (fregatt)|Jaroslav Mudrõi]]
|777
|19.07.2009
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Korvett]] –''' 
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]'''
|[[Stereguštši (korvett)|Stereguštši]]
|550
|28.02.2008
|Remondis
|
|-
|[[Soobrazitelnõi (korvett)|Soobrazitelnõi]]
|531
|14.10.2011
|Teenistuses
|
|-
|[[Boiki (korvett)|Boiki]]
|532
|16.05.2013
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|[[Stoiki (korvett)|Stoiki]]
|545
|27.07.2014
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]'''
|Zeljonõi Dol
|562
|12.12.2015
|Teenistuses
|
|-
|Serpuhhov
|563
|12.12.2015
|Kahjustatud&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Ukraina sõjaväeluure lõi Vene Balti laevastiku miinijahtija rivist välja |url=https://www.err.ee/1609484086/ukraina-sojavaeluure-loi-vene-balti-laevastiku-miinijahtija-rivist-valja |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Grad
|575
|29.12.2022
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Поражение российского ракетного корабля &quot;Буян-М&quot; на Онежском озере: ССО рассказали детали атаки |url=https://24tv.ua/ru/bujan-m-atakovali-4-oktjabrja-raketonositel-shel-v-kaspijskoe-more-novosti-ukrainy-24-kanal_n2927256 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=24 Канал |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Naro-Fominsk
|595
|25.12.2023
|Teenistuses
|
|-
|Stavropol
|555
|11.06.2024
|Teenistuses
|
|-
|'''[[Projekt 1234|Korvett projekt 1234.1 Ovod]]''' 
|Passat
|570
|06.12.1990
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveetõrjelaev]] – 6'''
|-
| rowspan=&quot;6&quot; |'''Allveetõrjelaev projekt 1331-M'''
|Urengoi
|304
|1986
|Teenistuses
|
|-
|Zelenodolsk
|308
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Kazanets
|311
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Aleksin
|318
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kabardino-Balkarija
|322
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kalmõkija
|332
|1990
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveelaev]] – 2'''
|-
|'''Paltus-klassi allveelaev projekt 877'''
|B-806 Dmitrov
|
|25.09.1986
|Teenistuses
|
|-
|'''Lada-klassi allveelaev projekt 677M'''
|B-587 Velikije Luki
|
|16.12.2025
|Teenistuses
|
|}

* '''[[Korvett]]'''
** [[Karakurt klassi korvett]] (väike raketilaev) – 4 | ''Mõtištši 567'', ''Sovjetsk 577'', ''Odintsovo 584'', ''Burja 578''.
* '''[[Raketikaater]] – 4'''
** [[Tarantul klassi raketikaater]] – 4 | ''Zaretšnõi 855'', ''Dimitrovgrad 825'', ''Moršansk 874'', ''Tšuvaššia 870''.
* '''[[Dessantlaev]] – 9'''
** [[Ropucha klassi dessantlaev]] – 4 | ''Korolev 130, Minsk 122, Kaliningrad 102, Aleksandr Šabalin 110''. Alates veebruarist 2022 asuvad suured dessantlaevad Koroljov, Minsk ja Kaliningrad Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. Minsk laev sai kahjustuse ja asub remondis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt; .
** [[Pomornik klassi dessantlaev]] (õhkpadjal ehk [[hõljuk]]) – 2 | ''Jevgeni Kotšeškov 770'', ''Mordovia 782''.
** [[Dyugon klassi dessantlaev]] (dessantkaater) – 3 | ''Denis Davõdov 748'', ''Leitnant Rimski-Korsakov 714'', ''Mitšman Lermontov 757''.
* '''Miinilaev – 10'''
** [[Aleksandrit klassi miiniotsija]] – 2 | ''Aleksandr Obuhhov 507'' (kahjustatud)''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;'', ''Lev Tšernavin 660.''
** [[Sonya klassi miinitraaler]] – 2
** [[Lida klassi miinitraaler]] – 6
* '''[[Luurelaev]] – 5'''
** [[Vishnya klassi luurelaev]] – 2 | ''Admiral Fjodor Golovin SSV-520'', ''Vassili Tatištšev SSV-231''.
** [[Alpinist-klassi luurelaev]] – 2 | ''Sõzran'', ''Žiguljevsk''.
** [[Baklan-klassi luurelaev]] – 1 | ''KSV-2168''
* '''[[Õppelaev]] – 3'''
** [[Petrushka klassi õppelaev]] – 3 | ''UK-115 315'', ''UK-162 230'', ''UK-712 312''
* '''[[Remondilaev]] – 1'''
** [[Amur klassi remondilaev]] – 1 | ''PM-30''

== Ajalugu ==
=== Venemaa keisririigi Balti laevastik ===
[[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia]]
==== Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng ====
[[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad, u 1850]]
Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]],&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot; /&gt; kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot; /&gt; (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot; /&gt; said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot; /&gt;

[[Pilt:Adriaan_Schoonebeek_Astrild_and_Gedan.jpg|pisi|Astrild ja Geddan; [[Adriaan Schoonebeek]], u 1703]]

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja 7. augustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures.&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot; /&gt; Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – Kroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 merespetsialisti, kes said laevastikusjuhtivad kohad. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptenkommodoorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]]).&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot; /&gt;

==== Laevastiku koosseis ====
18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi [[Kroonlinna eskaader]] ja [[Tallinna eskaader]]. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud [[sõjalaev]]adest.

1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (''Святой Антоний''), Randolf (''Рандольф''), Oxford (''Оксфорд ''), Viktoria (''Виктория''), Stafford (''Страфорд ''), Fortuna (''Фортуна''),&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot; /&gt; (''Эсперанс»''), St. Jakov (''Св. Яков''), Eleanora (''Элеонора''), St. Nicolai (''Св.Николай''), Lansdow (''Лансдоу'')&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot; /&gt;

==== Laevastiku baasid ====
* [[Tallinna sõjasadam]];
* [[Paldiski sõjasadam]];
* Kroonlinna sõjasadam;
* Kroonlinn-2 sõjasadam;
* Viiburi sõjasadam;
* Helsingi sõjasadam;
* Viapori sõjasadam;
* Kuivastu sõjasadam;
* Rohuküla sõjasadam;
* Liepāja sõjasadam;

Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud [[Vaikse ookeani laevastik]]ku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais [[Tsušhima lahing]]us.
=== Balti laevastiku juhid ===
{{vaata|Balti laevastiku juhtide loend}}

=== Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917 ===
[[Pilt:Russian sailors drinking vodka.jpg|pisi|Soomusristleja Rossija madrused viina võtmas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses kuulus [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserliku mereväe]] Balti laevastiku koosseisu: laevastiku juhataja [[lipulaev]] [[soomusristleja]] [[Rurik (1906)|Rjurik]], liinilaevade 1. brigaad (4 [[Dreadnought|dreadnoughti]] tüüpi lahingulaeva), [[ristleja]]te brigaad ([[soomusristleja]], 3 [[Bajan-klassi soomusristleja]]t, [[hävitaja]] [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Novik]]), ristlejate reservi brigaad (soomusristleja, 2 ristlejat), 1. miinidiviis (1., 2., 4. [[divisjon]], kokku 27 hävitajat), 2. miinidiviis (3., 5., б., 7. divisjon, kokku 19 hävitajat, 9 [[torpeedokaater|torpeedokaatrit]]), allveelaevade brigaad (1. ja 2. divisjon, kokku 8 allveelaeva), Miiniveeskjate salk (6 [[miiniveeskja]]t), 2. reservkoondis sh ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] ja [[Diana (laev)|Diana]], allveelaevnike õppesalk (4 allveelaeva), torpeedokaatrite koonddivisjon jt&lt;ref&gt;Граф Гаральд Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/graf%20gk/index.html На «Новике». Балтийский флот в войну и революцию]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. — СПб.: Гангут, 1997.&lt;/ref&gt;.

Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 [[meremiin]]i) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku [[Peeter Suure merekindlus]], mis valmis suuresti alles sõja käigus.

=== Balti laevastiku tegevus 1917–1920 ===
==== Laevastik veebruarirevolutsioonis ====
[[Pilt:Marin de Kronstadt.jpg|pisi|Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisele Valitsus]]ele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti Kroonlinna sadama komandant ja sõjakuberner [[Robert von Wirén]] ja [[staabiülem]] admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[Balti laevastiku ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[viitseadmiral]] [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Suomenlinna|Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja &quot;Keiser Aleksander II&quot; komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör 1. järgu kapten Mihhail Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot; /&gt;

==== Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris ====
12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede [[operatsioon Albion]], mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid Saksa väed kiiresti Saaremaa, Muhu saare ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust.
{{Vaata|Operatsioon Albion}}

==== Laevastik oktoobrirevolutsioonis ====
1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. &lt;small&gt;24. oktoobril [[vkj]]&lt;/small&gt; 1917 [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongressil]] tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] Nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

==== Jääretk ====
[[Pilt:Ledovyy-pokhod-3-4.jpg|pisi|Laevad Jääretkel 1918]]
1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja [[Viapori]] ning Eesti – Tallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja talle määrati surmanuhtlus.
{{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}}

==== Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ====
Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbmatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega.
{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}

=== Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939 ===
Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}

[[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus &quot;[[Punalipu orden|punalipuline]]&quot;. Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот'').

=== Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945 ===
[[Pilt:RIAN archive 323 Sailors going to the front.jpg|pisi|Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941]]
Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele pealesunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik [[Talvesõda|Talvesõjas]] Soome vastu.

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Sõja alates oli laevastiku koosseisus 2 lahingulaeva (1. maailmasõja aegsed), 2 ristlejat, 2 liidrit, 19 hävitajat, 65 allveelaeva, 48 kaatrit ja 656 lennukit.

Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast [[Kroonlinn]]a 1941. aasta hilissuvel, mis päädis [[Juminda miinilahing]]uga.

1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeeritud Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge [[Leningradi blokaad]]is. Retkedel käisid vaid allveelaevad.

{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}

=== Kahe punalipuga Balti laevastik 1945–1991 ===
Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust kaks laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''' (Северо-Балтийский, 8-й флот), keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''' (Юго-Балтийский, 4-й флот), keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastikuks]].

[[1956]]. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud [[Porkkala mereväebaas]] ning tagastati Soomele.

[[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''.

{{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}
==== Kahe punalipuga Balti laevastiku koosseis ====
==== Rahuaegne luure ja tegevus ====
[[Pilt:Interrinne 90 (16).jpg|pisi|Balti laevastiku madrused paraadil Tallinnas 9. mail 1990]]
1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO]]-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luuret]] laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis.

1961. aasta aprillis põgenes allveelaevade baaslaev Smolnõi leedulasest komandöri, Jonas Pleškysi juhtimisel Klaipedast Tallinna sõidul Rootsi Gotlandile.

1975. aasta novembris toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil-allveelaevahävitajal) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha.

1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]].

=== Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik pärast 1991. aastat ===
[[Pilt:2003. Марка России 0844bl 257106 hi.jpg|pisi|300. aastapäeva postmark]]
==== Areng ja tegevus ====
[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|pisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]
[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer &quot;Nastoichiviy&quot;.jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008]]
[[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017]]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.

2008. aastal oli laevastiku nimekirjas umbes 75 sõjalaeva.

2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu). 

2010. aastatel algas vananeva ujuvkoosseisuga Balti laevastiku märkimisväärne moderniseerimine, mis on jätkunud 2020. aastail. 

'''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'')
* [[1991]]–2000 viitseadmiral [[Vladimir Jegorov]] (vene: ''Владимир Григорьевич Егоров'')
* [[11. aprill]] [[2001]] – 2006 viitseadmiral [[Vladimir Valujev]] (sünd 1947) (vene: ''Владимир Прокофьевич Валуев'')
* [[12. mai]] [[2006]] – 2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'')
* [[6. detsember]] [[2007]] – 2009 viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'')
* [[8. september]] [[2009]] – mai 2012 [[viitseadmiral]] [[Viktor Tširkov]] (sünd 1959) (''vene: Виктор Викторович Чирков'')&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tloor&quot; /&gt;
* september [[2012]] – juuni 2016 [[viitseadmiral]] [[Viktor Kravtšuk]]
* juuni [[2016]] – oktoober 2021 [[viitseadmiral]] (alates 2018 [[admiral]]) [[Aleksandr Nosatov]]
* oktoober [[2021]] – aprill 2023 [[viitseadmiral]] (alates 2022 [[admiral]]) [[Viktor Liina]]
* aprill [[2023]] – juuli 2024 [[viitseadmiral]] (alates 2024 [[admiral]]) [[Vladimir Vorobjov]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seto päritolu admiralist sai Vene Vaikse ookeani laevastiku juhataja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120176986/seto-paritolu-admiralist-sai-vene-vaikse-ookeani-laevastiku-juhataja |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Уроженец Эстонии возглавил Балтийский флот Российской Федерации |url=https://rus.delfi.ee/statja/120177724/urozhenec-estonii-vozglavil-baltiyskiy-flot-rossiyskoy-federacii |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Delfi RUS |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
* juuli [[2024]] – [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]]

== Vaata ka ==
* [[Musta mere laevastik]]

* [[Põhjalaevastik]]
* [[Vaikse ookeani laevastik]]
* [[Kaspia flotill]]

* Läänemere-äärsete riikide mereväed
** [[Eesti merevägi]]
** [[Poola merevägi]]
** [[Rootsi merevägi]]
** [[Saksa merevägi]]
** [[Soome merevägi]]
** [[Taani merevägi]]
** [[Vene merevägi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/venemaa-balti-laevastik-tahistas-305-sunnipaeva?id=51130008 Venemaa Balti laevastik tähistas 305. sünnipäeva], Äripäev, 18. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Sweden-Warship-Astrild-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May-in-the-Mouth-of-the-Neva.html Pieter Pickaerti gravüür: Astrild]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Galliot-Geddan-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May.html Pieter Pickaerti gravüür: Geddan]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |pealkiri=Sõjassaagiks langenud Rootsi laevade Astrild ja Geddan vallutamine Neeva jõe suudmes. Valentin Petšatini maal, 1920 |vaadatud=2011-01-16 |arhiivimisaeg=2011-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111017131951/http://varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081102000201/http://www.rosbalt.ru/2008/05/17/484777.html Балтийский флот отмечает 305-летие], rosbalt.ru, 17. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |pealkiri=Välismaalsesed Vene laevastikus |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126114729/http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2012-07-07 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot;&gt;[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |pealkiri=Трагедия русского офицерства. Сергей Волков |vaadatud=2009-02-19 |arhiivimisaeg=2011-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111202193714/http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot;&gt;[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] Kaliningrad 12. september 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tloor&quot;&gt;[http://www.arms-expo.ru/site.xp/049057054048124049048056049057.html Виктор Чирков – новый командующий Балтфлотом]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 13. september 2009&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. &quot;Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil&quot;. Tallinn: Sentinel, 2006
* [http://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ &quot;Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941&quot;, venekeelne]
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm &quot;Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a&quot;], venekeelne
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2006/022.htm &quot;Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis&quot;], venekeelne

== Välislingid ==
{{commonscat|Baltic Fleet}}
* [http://shiphistory.ru/tabelr.htm Табель о рангах, введенный Петром 24 января 1722 г.]
* [http://shiphistory.ru/ Сайт, посвященный истории российского флота и судостроения в России с древнейших времен и до наших дней]
* [http://www.armiyaiflot.ru/ePages/2006/200306.htm Подводные лодки балтийского флота в кампаниях 1916–1917]
* [http://www.postimees.ee/1099668/print/venemaal-voeti-kasutusele-uue-polvkonna-tuumaallveelaev/ Venemaa võttis kasutusele uue põlvkonna Moskva klassi tuumaallveelaeva], postimees.ee, 11. jaanuar 2013

{{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}}

[[Kategooria:Venemaa merevägi]]
[[Kategooria:Balti laevastik| ]]</text>
      <sha1>k8b31uu0hnputb4eb446yuaijx0jsgy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168740</id>
      <parentid>7168733</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:40:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Artifint1</username>
        <id>189767</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7168740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35187" sha1="pvzkhaqp9j8btr5v7w0atlrshennszv" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
{{keeletoimeta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Balti laevastik
 | pilt                     = Great emblem of the Baltic fleet.svg|pildisuurus=200px
 | pildiallkiri             = Balti laevastiku embleem
 | algusaeg                 = 18. mai 1703
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Lihtloend|
* [[Vene tsaaririik]] (1703–1721)
* [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917)
* {{Pisilipp|Venemaa SFNV|1918}} (1917–1922)
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (1922–1991)
* {{Pisilipp|Venemaa}} (1991–...)
}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Pilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]]
 | liik                     = [[sõjalaevastik]]
 | ülesanne                 = [[meresõda]]
 | suurus                   = 55 sõjalaeva
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Kaliningrad]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
  | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = {{Lihtloend|
* [[Põhjasõda]]
* [[Seitsmeaastane sõda]]
* [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]]
* [[Krimmi sõda]]
* [[Vene–Jaapani sõda]]
* [[Esimene maailmasõda]]
* [[Venemaa kodusõda]]
* [[Teine maailmasõda]]
}}
 | lahingusilt              = Sõjad/lahingud
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}

'''Balti laevastik''', tänapäevase täieliku nimega '''Kahe Punalipuga Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, [[lühend]] ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja selle nimeks sai '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

Alates juulist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=У Балтфлота сменился командующий |url=https://www.rbc.ru/politics/08/07/2024/668bc0659a7947e5b17ecdd8 |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=РБК |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

=== Ujuvüksused ===
'''Baltiiski mereväebaas'''
[[Pilt:Baltic fleet ships in Baltiysk.jpg|pisi|Baltiiski mereväebaas 2010]]
* 128. pealveelaevade brigaad – 1 hävitaja (lipulaev), 6 fregatti
* 71. punatäheline dessantlaevade brigaad – 4 suurt dessantlaeva, 2 dessantlaeva õhkpadjal, 3 dessantkaatrit
* 36. punalipuline raketilaevade brigaad
** 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon – 4 raketikaatrit
** 106. väikeste raketilaevade divisjon – 12 korvetti-väikest raketilaeva
* 64. akvatooriumi kaitse brigaad
** 146. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 323. miinitraalerite divisjon – 2 avamere miinitraalerit-miiniotsijat, 1 ranniku miinitraaler, 4 reidi-miinitraalerit.
* 72. Luurelaevade divisjon – 2 avamere luurelaeva, 3 ranniku luurelaeva
'''Kroonlinna mereväebaas'''
[[Pilt:Ships in Kronstadt harbour 03.jpg|pisi|Kroonlinna mereväebaas 2012]]
* 123. allveelaevade brigaad – 1 ründeallveelaev
* 105. akvatooriumi kaitse brigaad
** 147. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 22. miinitraalerite divisjon – 1 ranniku miinitraaler, 2 reidi-miinitraalerit
** Toetuslaevade salk
** Hüdrograafialaevade salk
** Päästelaevade salk
** Õppelaevade divisjon – 3 õppelaeva

=== Maismaaüksused ===
'''Kaliningradi oblast'''
* [[Pilt:Sleeve patch of the 336th Guards Naval Infantry Brigade.svg|25px]] [[336. merejalaväebrigaad]]

* 11. kaardiväe armee
* 3. õhutõrjebrigaad
* 25. rannakaitse raketirügement
* 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
* 313. mereväe eriüksus

'''Leningradi oblast'''
* 473. mereväe eriüksus

=== Lennuüksused ===

== Laevad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Tüüp
!Nimetus
!Parda-
tähis
!Teenistusse
võetud
!Seisukord
!Märkused
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Hävitaja]] – 1'''
|-
|'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš'''
|[[Nastoitšivõi (hävitaja)|Nastoitšivõi]]
|610
|30.12.1992
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Fregatt]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''[[Neustrašimõi-klassi fregatt]]'''
|[[Neustrašimõi (fregatt)|Neustrašimõi]]
|772
|28.12.1990
|Teenistuses
|
|-
|[[Jaroslav Mudrõi (fregatt)|Jaroslav Mudrõi]]
|777
|19.07.2009
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Korvett]] – 13 + (2)'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]'''
|[[Stereguštši (korvett)|Stereguštši]]
|550
|28.02.2008
|Remondis
|
|-
|[[Soobrazitelnõi (korvett)|Soobrazitelnõi]]
|531
|14.10.2011
|Teenistuses
|
|-
|[[Boiki (korvett)|Boiki]]
|532
|16.05.2013
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|[[Stoiki (korvett)|Stoiki]]
|545
|27.07.2014
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]'''
|Zeljonõi Dol
|562
|12.12.2015
|Teenistuses
|
|-
|Serpuhhov
|563
|12.12.2015
|Kahjustatud&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Ukraina sõjaväeluure lõi Vene Balti laevastiku miinijahtija rivist välja |url=https://www.err.ee/1609484086/ukraina-sojavaeluure-loi-vene-balti-laevastiku-miinijahtija-rivist-valja |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Grad
|575
|29.12.2022
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Поражение российского ракетного корабля &quot;Буян-М&quot; на Онежском озере: ССО рассказали детали атаки |url=https://24tv.ua/ru/bujan-m-atakovali-4-oktjabrja-raketonositel-shel-v-kaspijskoe-more-novosti-ukrainy-24-kanal_n2927256 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=24 Канал |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Naro-Fominsk
|595
|25.12.2023
|Teenistuses
|
|-
|Stavropol
|555
|11.06.2024
|Teenistuses
|
|-
|'''[[Projekt 1234|Korvett projekt 1234.1 Ovod]]''' 
|Passat
|570
|06.12.1990
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Karakurt-klassi korvett]]'''
|Mõtištši
|567
|17.12.2018
|Teenistuses
|
|-
|Sovetsk
|577
|12.10.2019
|Teenistuses
|
|-
|Odintsovo
|584
|21.11.2020
|Teenistuses
|
|-
|Burja
|578
|
|Ehitamisel
|
|-
|Kozelsk
|
|
|Ehitamisel
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveetõrjelaev]] – 6'''
|-
| rowspan=&quot;6&quot; |'''Allveetõrjelaev projekt 1331-M'''
|Urengoi
|304
|1986
|Teenistuses
|
|-
|Zelenodolsk
|308
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Kazanets
|311
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Aleksin
|318
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kabardino-Balkarija
|322
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kalmõkija
|332
|1990
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Suurtükikaater]] –''' 
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Projekt 1241|Tarantul-klassi raketikaater projekt 12411M]]
|R-187 Zaretšnõi
|855
|1989
|Teenistuses
|
|-
|R-291 Dimitrovgrad
|825
|1991
|Teenistuses
|
|-
|R-293 Moršansk
|824
|1992
|Teenistuses
|
|-
|R-2 Tšuvaššija
|820
|1999
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveelaev]] – 2'''
|-
|'''Paltus-klassi allveelaev projekt 877'''
|B-806 Dmitrov
|
|25.09.1986
|Teenistuses
|
|-
|'''Lada-klassi allveelaev projekt 677M'''
|B-587 Velikije Luki
|
|16.12.2025
|Teenistuses
|
|}

* '''[[Dessantlaev]] – 9'''
** [[Ropucha klassi dessantlaev]] – 4 | ''Korolev 130, Minsk 122, Kaliningrad 102, Aleksandr Šabalin 110''. Alates veebruarist 2022 asuvad suured dessantlaevad Koroljov, Minsk ja Kaliningrad Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. Minsk laev sai kahjustuse ja asub remondis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt; .
** [[Pomornik klassi dessantlaev]] (õhkpadjal ehk [[hõljuk]]) – 2 | ''Jevgeni Kotšeškov 770'', ''Mordovia 782''.
** [[Dyugon klassi dessantlaev]] (dessantkaater) – 3 | ''Denis Davõdov 748'', ''Leitnant Rimski-Korsakov 714'', ''Mitšman Lermontov 757''.
* '''Miinilaev – 10'''
** [[Aleksandrit klassi miiniotsija]] – 2 | ''Aleksandr Obuhhov 507'' (kahjustatud)''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;'', ''Lev Tšernavin 660.''
** [[Sonya klassi miinitraaler]] – 2
** [[Lida klassi miinitraaler]] – 6
* '''[[Luurelaev]] – 5'''
** [[Vishnya klassi luurelaev]] – 2 | ''Admiral Fjodor Golovin SSV-520'', ''Vassili Tatištšev SSV-231''.
** [[Alpinist-klassi luurelaev]] – 2 | ''Sõzran'', ''Žiguljevsk''.
** [[Baklan-klassi luurelaev]] – 1 | ''KSV-2168''
* '''[[Õppelaev]] – 3'''
** [[Petrushka klassi õppelaev]] – 3 | ''UK-115 315'', ''UK-162 230'', ''UK-712 312''
* '''[[Remondilaev]] – 1'''
** [[Amur klassi remondilaev]] – 1 | ''PM-30''

== Ajalugu ==
=== Venemaa keisririigi Balti laevastik ===
[[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia]]
==== Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng ====
[[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad, u 1850]]
Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]],&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot; /&gt; kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot; /&gt; (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot; /&gt; said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot; /&gt;

[[Pilt:Adriaan_Schoonebeek_Astrild_and_Gedan.jpg|pisi|Astrild ja Geddan; [[Adriaan Schoonebeek]], u 1703]]

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja 7. augustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures.&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot; /&gt; Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – Kroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 merespetsialisti, kes said laevastikusjuhtivad kohad. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptenkommodoorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]]).&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot; /&gt;

==== Laevastiku koosseis ====
18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi [[Kroonlinna eskaader]] ja [[Tallinna eskaader]]. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud [[sõjalaev]]adest.

1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (''Святой Антоний''), Randolf (''Рандольф''), Oxford (''Оксфорд ''), Viktoria (''Виктория''), Stafford (''Страфорд ''), Fortuna (''Фортуна''),&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot; /&gt; (''Эсперанс»''), St. Jakov (''Св. Яков''), Eleanora (''Элеонора''), St. Nicolai (''Св.Николай''), Lansdow (''Лансдоу'')&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot; /&gt;

==== Laevastiku baasid ====
* [[Tallinna sõjasadam]];
* [[Paldiski sõjasadam]];
* Kroonlinna sõjasadam;
* Kroonlinn-2 sõjasadam;
* Viiburi sõjasadam;
* Helsingi sõjasadam;
* Viapori sõjasadam;
* Kuivastu sõjasadam;
* Rohuküla sõjasadam;
* Liepāja sõjasadam;

Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud [[Vaikse ookeani laevastik]]ku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais [[Tsušhima lahing]]us.
=== Balti laevastiku juhid ===
{{vaata|Balti laevastiku juhtide loend}}

=== Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917 ===
[[Pilt:Russian sailors drinking vodka.jpg|pisi|Soomusristleja Rossija madrused viina võtmas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses kuulus [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserliku mereväe]] Balti laevastiku koosseisu: laevastiku juhataja [[lipulaev]] [[soomusristleja]] [[Rurik (1906)|Rjurik]], liinilaevade 1. brigaad (4 [[Dreadnought|dreadnoughti]] tüüpi lahingulaeva), [[ristleja]]te brigaad ([[soomusristleja]], 3 [[Bajan-klassi soomusristleja]]t, [[hävitaja]] [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Novik]]), ristlejate reservi brigaad (soomusristleja, 2 ristlejat), 1. miinidiviis (1., 2., 4. [[divisjon]], kokku 27 hävitajat), 2. miinidiviis (3., 5., б., 7. divisjon, kokku 19 hävitajat, 9 [[torpeedokaater|torpeedokaatrit]]), allveelaevade brigaad (1. ja 2. divisjon, kokku 8 allveelaeva), Miiniveeskjate salk (6 [[miiniveeskja]]t), 2. reservkoondis sh ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] ja [[Diana (laev)|Diana]], allveelaevnike õppesalk (4 allveelaeva), torpeedokaatrite koonddivisjon jt&lt;ref&gt;Граф Гаральд Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/graf%20gk/index.html На «Новике». Балтийский флот в войну и революцию]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. — СПб.: Гангут, 1997.&lt;/ref&gt;.

Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 [[meremiin]]i) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku [[Peeter Suure merekindlus]], mis valmis suuresti alles sõja käigus.

=== Balti laevastiku tegevus 1917–1920 ===
==== Laevastik veebruarirevolutsioonis ====
[[Pilt:Marin de Kronstadt.jpg|pisi|Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisele Valitsus]]ele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti Kroonlinna sadama komandant ja sõjakuberner [[Robert von Wirén]] ja [[staabiülem]] admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[Balti laevastiku ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[viitseadmiral]] [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Suomenlinna|Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja &quot;Keiser Aleksander II&quot; komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör 1. järgu kapten Mihhail Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot; /&gt;

==== Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris ====
12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede [[operatsioon Albion]], mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid Saksa väed kiiresti Saaremaa, Muhu saare ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust.
{{Vaata|Operatsioon Albion}}

==== Laevastik oktoobrirevolutsioonis ====
1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. &lt;small&gt;24. oktoobril [[vkj]]&lt;/small&gt; 1917 [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongressil]] tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] Nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

==== Jääretk ====
[[Pilt:Ledovyy-pokhod-3-4.jpg|pisi|Laevad Jääretkel 1918]]
1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja [[Viapori]] ning Eesti – Tallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja talle määrati surmanuhtlus.
{{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}}

==== Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ====
Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbmatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega.
{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}

=== Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939 ===
Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}

[[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus &quot;[[Punalipu orden|punalipuline]]&quot;. Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот'').

=== Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945 ===
[[Pilt:RIAN archive 323 Sailors going to the front.jpg|pisi|Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941]]
Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele pealesunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik [[Talvesõda|Talvesõjas]] Soome vastu.

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Sõja alates oli laevastiku koosseisus 2 lahingulaeva (1. maailmasõja aegsed), 2 ristlejat, 2 liidrit, 19 hävitajat, 65 allveelaeva, 48 kaatrit ja 656 lennukit.

Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast [[Kroonlinn]]a 1941. aasta hilissuvel, mis päädis [[Juminda miinilahing]]uga.

1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeeritud Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge [[Leningradi blokaad]]is. Retkedel käisid vaid allveelaevad.

{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}

=== Kahe punalipuga Balti laevastik 1945–1991 ===
Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust kaks laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''' (Северо-Балтийский, 8-й флот), keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''' (Юго-Балтийский, 4-й флот), keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastikuks]].

[[1956]]. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud [[Porkkala mereväebaas]] ning tagastati Soomele.

[[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''.

{{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}
==== Kahe punalipuga Balti laevastiku koosseis ====
==== Rahuaegne luure ja tegevus ====
[[Pilt:Interrinne 90 (16).jpg|pisi|Balti laevastiku madrused paraadil Tallinnas 9. mail 1990]]
1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO]]-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luuret]] laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis.

1961. aasta aprillis põgenes allveelaevade baaslaev Smolnõi leedulasest komandöri, Jonas Pleškysi juhtimisel Klaipedast Tallinna sõidul Rootsi Gotlandile.

1975. aasta novembris toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil-allveelaevahävitajal) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha.

1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]].

=== Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik pärast 1991. aastat ===
[[Pilt:2003. Марка России 0844bl 257106 hi.jpg|pisi|300. aastapäeva postmark]]
==== Areng ja tegevus ====
[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|pisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]
[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer &quot;Nastoichiviy&quot;.jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008]]
[[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017]]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.

2008. aastal oli laevastiku nimekirjas umbes 75 sõjalaeva.

2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu). 

2010. aastatel algas vananeva ujuvkoosseisuga Balti laevastiku märkimisväärne moderniseerimine, mis on jätkunud 2020. aastail. 

'''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'')
* [[1991]]–2000 viitseadmiral [[Vladimir Jegorov]] (vene: ''Владимир Григорьевич Егоров'')
* [[11. aprill]] [[2001]] – 2006 viitseadmiral [[Vladimir Valujev]] (sünd 1947) (vene: ''Владимир Прокофьевич Валуев'')
* [[12. mai]] [[2006]] – 2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'')
* [[6. detsember]] [[2007]] – 2009 viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'')
* [[8. september]] [[2009]] – mai 2012 [[viitseadmiral]] [[Viktor Tširkov]] (sünd 1959) (''vene: Виктор Викторович Чирков'')&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tloor&quot; /&gt;
* september [[2012]] – juuni 2016 [[viitseadmiral]] [[Viktor Kravtšuk]]
* juuni [[2016]] – oktoober 2021 [[viitseadmiral]] (alates 2018 [[admiral]]) [[Aleksandr Nosatov]]
* oktoober [[2021]] – aprill 2023 [[viitseadmiral]] (alates 2022 [[admiral]]) [[Viktor Liina]]
* aprill [[2023]] – juuli 2024 [[viitseadmiral]] (alates 2024 [[admiral]]) [[Vladimir Vorobjov]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seto päritolu admiralist sai Vene Vaikse ookeani laevastiku juhataja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120176986/seto-paritolu-admiralist-sai-vene-vaikse-ookeani-laevastiku-juhataja |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Уроженец Эстонии возглавил Балтийский флот Российской Федерации |url=https://rus.delfi.ee/statja/120177724/urozhenec-estonii-vozglavil-baltiyskiy-flot-rossiyskoy-federacii |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Delfi RUS |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
* juuli [[2024]] – [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]]

== Vaata ka ==
* [[Musta mere laevastik]]

* [[Põhjalaevastik]]
* [[Vaikse ookeani laevastik]]
* [[Kaspia flotill]]

* Läänemere-äärsete riikide mereväed
** [[Eesti merevägi]]
** [[Poola merevägi]]
** [[Rootsi merevägi]]
** [[Saksa merevägi]]
** [[Soome merevägi]]
** [[Taani merevägi]]
** [[Vene merevägi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/venemaa-balti-laevastik-tahistas-305-sunnipaeva?id=51130008 Venemaa Balti laevastik tähistas 305. sünnipäeva], Äripäev, 18. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Sweden-Warship-Astrild-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May-in-the-Mouth-of-the-Neva.html Pieter Pickaerti gravüür: Astrild]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Galliot-Geddan-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May.html Pieter Pickaerti gravüür: Geddan]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |pealkiri=Sõjassaagiks langenud Rootsi laevade Astrild ja Geddan vallutamine Neeva jõe suudmes. Valentin Petšatini maal, 1920 |vaadatud=2011-01-16 |arhiivimisaeg=2011-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111017131951/http://varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081102000201/http://www.rosbalt.ru/2008/05/17/484777.html Балтийский флот отмечает 305-летие], rosbalt.ru, 17. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |pealkiri=Välismaalsesed Vene laevastikus |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126114729/http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2012-07-07 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot;&gt;[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |pealkiri=Трагедия русского офицерства. Сергей Волков |vaadatud=2009-02-19 |arhiivimisaeg=2011-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111202193714/http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot;&gt;[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] Kaliningrad 12. september 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tloor&quot;&gt;[http://www.arms-expo.ru/site.xp/049057054048124049048056049057.html Виктор Чирков – новый командующий Балтфлотом]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 13. september 2009&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. &quot;Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil&quot;. Tallinn: Sentinel, 2006
* [http://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ &quot;Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941&quot;, venekeelne]
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm &quot;Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a&quot;], venekeelne
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2006/022.htm &quot;Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis&quot;], venekeelne

== Välislingid ==
{{commonscat|Baltic Fleet}}
* [http://shiphistory.ru/tabelr.htm Табель о рангах, введенный Петром 24 января 1722 г.]
* [http://shiphistory.ru/ Сайт, посвященный истории российского флота и судостроения в России с древнейших времен и до наших дней]
* [http://www.armiyaiflot.ru/ePages/2006/200306.htm Подводные лодки балтийского флота в кампаниях 1916–1917]
* [http://www.postimees.ee/1099668/print/venemaal-voeti-kasutusele-uue-polvkonna-tuumaallveelaev/ Venemaa võttis kasutusele uue põlvkonna Moskva klassi tuumaallveelaeva], postimees.ee, 11. jaanuar 2013

{{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}}

[[Kategooria:Venemaa merevägi]]
[[Kategooria:Balti laevastik| ]]</text>
      <sha1>pvzkhaqp9j8btr5v7w0atlrshennszv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168744</id>
      <parentid>7168740</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:22:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Artifint1</username>
        <id>189767</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7168744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35095" sha1="r8tyo98izhr537izvln9c3zenlry6u4" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
{{keeletoimeta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Balti laevastik
 | pilt                     = Great emblem of the Baltic fleet.svg|pildisuurus=200px
 | pildiallkiri             = Balti laevastiku embleem
 | algusaeg                 = 18. mai 1703
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Lihtloend|
* [[Vene tsaaririik]] (1703–1721)
* [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917)
* {{Pisilipp|Venemaa SFNV|1918}} (1917–1922)
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (1922–1991)
* {{Pisilipp|Venemaa}} (1991–...)
}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Pilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]]
 | liik                     = [[sõjalaevastik]]
 | ülesanne                 = [[meresõda]]
 | suurus                   = 55 sõjalaeva
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Kaliningrad]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
  | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = {{Lihtloend|
* [[Põhjasõda]]
* [[Seitsmeaastane sõda]]
* [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]]
* [[Krimmi sõda]]
* [[Vene–Jaapani sõda]]
* [[Esimene maailmasõda]]
* [[Venemaa kodusõda]]
* [[Teine maailmasõda]]
}}
 | lahingusilt              = Sõjad/lahingud
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}

'''Balti laevastik''', tänapäevase täieliku nimega '''Kahe Punalipuga Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, [[lühend]] ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja selle nimeks sai '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

Alates juulist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=У Балтфлота сменился командующий |url=https://www.rbc.ru/politics/08/07/2024/668bc0659a7947e5b17ecdd8 |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=РБК |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

=== Ujuvüksused ===
'''Baltiiski mereväebaas'''
[[Pilt:Baltic fleet ships in Baltiysk.jpg|pisi|Baltiiski mereväebaas 2010]]
* 128. pealveelaevade brigaad – 1 hävitaja (lipulaev), 6 fregatti
* 71. punatäheline dessantlaevade brigaad – 4 suurt dessantlaeva, 2 dessantlaeva õhkpadjal, 3 dessantkaatrit
* 36. punalipuline raketilaevade brigaad
** 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon – 4 raketikaatrit
** 106. väikeste raketilaevade divisjon – 12 korvetti-väikest raketilaeva
* 64. akvatooriumi kaitse brigaad
** 146. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 323. miinitraalerite divisjon – 2 avamere miinitraalerit-miiniotsijat, 1 ranniku miinitraaler, 4 reidi-miinitraalerit.
* 72. Luurelaevade divisjon – 2 avamere luurelaeva, 3 ranniku luurelaeva
'''Kroonlinna mereväebaas'''
[[Pilt:Ships in Kronstadt harbour 03.jpg|pisi|Kroonlinna mereväebaas 2012]]
* 123. allveelaevade brigaad – 1 ründeallveelaev
* 105. akvatooriumi kaitse brigaad
** 147. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 22. miinitraalerite divisjon – 1 ranniku miinitraaler, 2 reidi-miinitraalerit
** Toetuslaevade salk
** Hüdrograafialaevade salk
** Päästelaevade salk
** Õppelaevade divisjon – 3 õppelaeva

=== Maismaaüksused ===
'''Kaliningradi oblast'''
* [[Pilt:Sleeve patch of the 336th Guards Naval Infantry Brigade.svg|25px]] [[336. merejalaväebrigaad]]

* 11. kaardiväe armee
* 3. õhutõrjebrigaad
* 25. rannakaitse raketirügement
* 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
* 313. mereväe eriüksus

'''Leningradi oblast'''
* 473. mereväe eriüksus

=== Lennuüksused ===

== Laevad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Tüüp
!Nimetus
!Parda-
tähis
!Teenistusse
võetud
!Seisukord
!Märkused
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Hävitaja]] – 1'''
|-
|'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš'''
|[[Nastoitšivõi (hävitaja)|Nastoitšivõi]]
|610
|30.12.1992
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Fregatt]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''[[Neustrašimõi-klassi fregatt]]'''
|[[Neustrašimõi (fregatt)|Neustrašimõi]]
|772
|28.12.1990
|Teenistuses
|
|-
|[[Jaroslav Mudrõi (fregatt)|Jaroslav Mudrõi]]
|777
|19.07.2009
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Korvett]] – 13 + (2)'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]'''
|[[Stereguštši (korvett)|Stereguštši]]
|550
|28.02.2008
|Remondis
|
|-
|[[Soobrazitelnõi (korvett)|Soobrazitelnõi]]
|531
|14.10.2011
|Teenistuses
|
|-
|[[Boiki (korvett)|Boiki]]
|532
|16.05.2013
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|[[Stoiki (korvett)|Stoiki]]
|545
|27.07.2014
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]'''
|Zeljonõi Dol
|562
|12.12.2015
|Teenistuses
|
|-
|Serpuhhov
|563
|12.12.2015
|Kahjustatud&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Ukraina sõjaväeluure lõi Vene Balti laevastiku miinijahtija rivist välja |url=https://www.err.ee/1609484086/ukraina-sojavaeluure-loi-vene-balti-laevastiku-miinijahtija-rivist-valja |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Grad
|575
|29.12.2022
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Поражение российского ракетного корабля &quot;Буян-М&quot; на Онежском озере: ССО рассказали детали атаки |url=https://24tv.ua/ru/bujan-m-atakovali-4-oktjabrja-raketonositel-shel-v-kaspijskoe-more-novosti-ukrainy-24-kanal_n2927256 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=24 Канал |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Naro-Fominsk
|595
|25.12.2023
|Teenistuses
|
|-
|Stavropol
|555
|11.06.2024
|Teenistuses
|
|-
|'''[[Projekt 1234|Korvett projekt 1234.1 Ovod]]''' 
|Passat
|570
|06.12.1990
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Karakurt-klassi korvett]]'''
|Mõtištši
|567
|17.12.2018
|Teenistuses
|
|-
|Sovetsk
|577
|12.10.2019
|Teenistuses
|
|-
|Odintsovo
|584
|21.11.2020
|Teenistuses
|
|-
|Burja
|578
|
|Ehitamisel
|
|-
|Kozelsk
|
|
|Ehitamisel
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveetõrjelaev]] – 6'''
|-
| rowspan=&quot;6&quot; |'''Allveetõrjelaev projekt 1331-M'''
|Urengoi
|304
|1986
|Teenistuses
|
|-
|Zelenodolsk
|308
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Kazanets
|311
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Aleksin
|318
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kabardino-Balkarija
|322
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kalmõkija
|332
|1990
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Raketikaater]] – 4'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Projekt 1241|Tarantul-klassi raketikaater projekt 12411M]]
|R-187 Zaretšnõi
|855
|1989
|Teenistuses
|
|-
|R-291 Dimitrovgrad
|825
|1991
|Teenistuses
|
|-
|R-293 Moršansk
|824
|1992
|Teenistuses
|
|-
|R-2 Tšuvaššija
|820
|1999
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Dessantlaev]] – 6'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''Suur dessantlaev projekt 775'''
|BDK-43 Minsk
|127
|1983
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt;.
|-
|BDK-58 Kaliningrad
|102
|1984
|Teenistuses
|Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.
|-
|BDK-100 Aleksandr Šabalin
|110
|1985
|Teenistuses
|
|-
|BDK-61 Koroljov
|130
|1991
|Teenistuses
|Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''Õhkpadjal dessantlaev projekt 12322 Zubr'''
|MDK-50 Jevgeni Kotšeškov
|770
|1990
|Teenistuses
|
|-
|MDK-94 Mordovija
|782
|1991
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Dessantkaater]] – 3'''
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |'''Dessantkaater projekt 21820 Djugon'''
|Deniss Davõdov
|758
|2014
|Teenistuses
|
|-
|Leitenant Rimski-Korsakov
|754
|2014
|Teenistuses
|
|-
|Mitšman Lermontov
|757
|2014
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Miinitraaler]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Aleksandrit-klassi miiniotsija|'''Aleksandrit-klassi miiniotsija projekt 12700''']]
|Aleksandr Obuhhov 
|507
|2016
|Kahjustatud''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;''
|
|-
|Lev Tšernavin
|660
|2023
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveelaev]] – 2'''
|-
|'''Paltus-klassi allveelaev projekt 877'''
|B-806 Dmitrov
|
|25.09.1986
|Teenistuses
|
|-
|'''Lada-klassi allveelaev projekt 677M'''
|B-587 Velikije Luki
|
|16.12.2025
|Teenistuses
|
|}

== Ajalugu ==
=== Venemaa keisririigi Balti laevastik ===
[[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia]]
==== Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng ====
[[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad, u 1850]]
Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]],&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot; /&gt; kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot; /&gt; (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot; /&gt; said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot; /&gt;

[[Pilt:Adriaan_Schoonebeek_Astrild_and_Gedan.jpg|pisi|Astrild ja Geddan; [[Adriaan Schoonebeek]], u 1703]]

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja 7. augustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures.&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot; /&gt; Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – Kroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 merespetsialisti, kes said laevastikusjuhtivad kohad. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptenkommodoorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]]).&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot; /&gt;

==== Laevastiku koosseis ====
18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi [[Kroonlinna eskaader]] ja [[Tallinna eskaader]]. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud [[sõjalaev]]adest.

1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (''Святой Антоний''), Randolf (''Рандольф''), Oxford (''Оксфорд ''), Viktoria (''Виктория''), Stafford (''Страфорд ''), Fortuna (''Фортуна''),&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot; /&gt; (''Эсперанс»''), St. Jakov (''Св. Яков''), Eleanora (''Элеонора''), St. Nicolai (''Св.Николай''), Lansdow (''Лансдоу'')&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot; /&gt;

==== Laevastiku baasid ====
* [[Tallinna sõjasadam]];
* [[Paldiski sõjasadam]];
* Kroonlinna sõjasadam;
* Kroonlinn-2 sõjasadam;
* Viiburi sõjasadam;
* Helsingi sõjasadam;
* Viapori sõjasadam;
* Kuivastu sõjasadam;
* Rohuküla sõjasadam;
* Liepāja sõjasadam;

Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud [[Vaikse ookeani laevastik]]ku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais [[Tsušhima lahing]]us.
=== Balti laevastiku juhid ===
{{vaata|Balti laevastiku juhtide loend}}

=== Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917 ===
[[Pilt:Russian sailors drinking vodka.jpg|pisi|Soomusristleja Rossija madrused viina võtmas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses kuulus [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserliku mereväe]] Balti laevastiku koosseisu: laevastiku juhataja [[lipulaev]] [[soomusristleja]] [[Rurik (1906)|Rjurik]], liinilaevade 1. brigaad (4 [[Dreadnought|dreadnoughti]] tüüpi lahingulaeva), [[ristleja]]te brigaad ([[soomusristleja]], 3 [[Bajan-klassi soomusristleja]]t, [[hävitaja]] [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Novik]]), ristlejate reservi brigaad (soomusristleja, 2 ristlejat), 1. miinidiviis (1., 2., 4. [[divisjon]], kokku 27 hävitajat), 2. miinidiviis (3., 5., б., 7. divisjon, kokku 19 hävitajat, 9 [[torpeedokaater|torpeedokaatrit]]), allveelaevade brigaad (1. ja 2. divisjon, kokku 8 allveelaeva), Miiniveeskjate salk (6 [[miiniveeskja]]t), 2. reservkoondis sh ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] ja [[Diana (laev)|Diana]], allveelaevnike õppesalk (4 allveelaeva), torpeedokaatrite koonddivisjon jt&lt;ref&gt;Граф Гаральд Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/graf%20gk/index.html На «Новике». Балтийский флот в войну и революцию]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. — СПб.: Гангут, 1997.&lt;/ref&gt;.

Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 [[meremiin]]i) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku [[Peeter Suure merekindlus]], mis valmis suuresti alles sõja käigus.

=== Balti laevastiku tegevus 1917–1920 ===
==== Laevastik veebruarirevolutsioonis ====
[[Pilt:Marin de Kronstadt.jpg|pisi|Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisele Valitsus]]ele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti Kroonlinna sadama komandant ja sõjakuberner [[Robert von Wirén]] ja [[staabiülem]] admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[Balti laevastiku ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[viitseadmiral]] [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Suomenlinna|Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja &quot;Keiser Aleksander II&quot; komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör 1. järgu kapten Mihhail Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot; /&gt;

==== Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris ====
12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede [[operatsioon Albion]], mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid Saksa väed kiiresti Saaremaa, Muhu saare ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust.
{{Vaata|Operatsioon Albion}}

==== Laevastik oktoobrirevolutsioonis ====
1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. &lt;small&gt;24. oktoobril [[vkj]]&lt;/small&gt; 1917 [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongressil]] tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] Nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

==== Jääretk ====
[[Pilt:Ledovyy-pokhod-3-4.jpg|pisi|Laevad Jääretkel 1918]]
1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja [[Viapori]] ning Eesti – Tallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja talle määrati surmanuhtlus.
{{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}}

==== Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ====
Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbmatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega.
{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}

=== Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939 ===
Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}

[[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus &quot;[[Punalipu orden|punalipuline]]&quot;. Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот'').

=== Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945 ===
[[Pilt:RIAN archive 323 Sailors going to the front.jpg|pisi|Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941]]
Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele pealesunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik [[Talvesõda|Talvesõjas]] Soome vastu.

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Sõja alates oli laevastiku koosseisus 2 lahingulaeva (1. maailmasõja aegsed), 2 ristlejat, 2 liidrit, 19 hävitajat, 65 allveelaeva, 48 kaatrit ja 656 lennukit.

Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast [[Kroonlinn]]a 1941. aasta hilissuvel, mis päädis [[Juminda miinilahing]]uga.

1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeeritud Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge [[Leningradi blokaad]]is. Retkedel käisid vaid allveelaevad.

{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}

=== Kahe punalipuga Balti laevastik 1945–1991 ===
Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust kaks laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''' (Северо-Балтийский, 8-й флот), keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''' (Юго-Балтийский, 4-й флот), keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastikuks]].

[[1956]]. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud [[Porkkala mereväebaas]] ning tagastati Soomele.

[[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''.

{{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}
==== Kahe punalipuga Balti laevastiku koosseis ====
==== Rahuaegne luure ja tegevus ====
[[Pilt:Interrinne 90 (16).jpg|pisi|Balti laevastiku madrused paraadil Tallinnas 9. mail 1990]]
1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO]]-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luuret]] laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis.

1961. aasta aprillis põgenes allveelaevade baaslaev Smolnõi leedulasest komandöri, Jonas Pleškysi juhtimisel Klaipedast Tallinna sõidul Rootsi Gotlandile.

1975. aasta novembris toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil-allveelaevahävitajal) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha.

1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]].

=== Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik pärast 1991. aastat ===
[[Pilt:2003. Марка России 0844bl 257106 hi.jpg|pisi|300. aastapäeva postmark]]
==== Areng ja tegevus ====
[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|pisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]
[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer &quot;Nastoichiviy&quot;.jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008]]
[[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017]]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.

2008. aastal oli laevastiku nimekirjas umbes 75 sõjalaeva.

2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu). 

2010. aastatel algas vananeva ujuvkoosseisuga Balti laevastiku märkimisväärne moderniseerimine, mis on jätkunud 2020. aastail. 

'''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'')
* [[1991]]–2000 viitseadmiral [[Vladimir Jegorov]] (vene: ''Владимир Григорьевич Егоров'')
* [[11. aprill]] [[2001]] – 2006 viitseadmiral [[Vladimir Valujev]] (sünd 1947) (vene: ''Владимир Прокофьевич Валуев'')
* [[12. mai]] [[2006]] – 2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'')
* [[6. detsember]] [[2007]] – 2009 viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'')
* [[8. september]] [[2009]] – mai 2012 [[viitseadmiral]] [[Viktor Tširkov]] (sünd 1959) (''vene: Виктор Викторович Чирков'')&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tloor&quot; /&gt;
* september [[2012]] – juuni 2016 [[viitseadmiral]] [[Viktor Kravtšuk]]
* juuni [[2016]] – oktoober 2021 [[viitseadmiral]] (alates 2018 [[admiral]]) [[Aleksandr Nosatov]]
* oktoober [[2021]] – aprill 2023 [[viitseadmiral]] (alates 2022 [[admiral]]) [[Viktor Liina]]
* aprill [[2023]] – juuli 2024 [[viitseadmiral]] (alates 2024 [[admiral]]) [[Vladimir Vorobjov]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seto päritolu admiralist sai Vene Vaikse ookeani laevastiku juhataja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120176986/seto-paritolu-admiralist-sai-vene-vaikse-ookeani-laevastiku-juhataja |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Уроженец Эстонии возглавил Балтийский флот Российской Федерации |url=https://rus.delfi.ee/statja/120177724/urozhenec-estonii-vozglavil-baltiyskiy-flot-rossiyskoy-federacii |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Delfi RUS |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
* juuli [[2024]] – [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]]

== Vaata ka ==
* [[Musta mere laevastik]]

* [[Põhjalaevastik]]
* [[Vaikse ookeani laevastik]]
* [[Kaspia flotill]]

* Läänemere-äärsete riikide mereväed
** [[Eesti merevägi]]
** [[Poola merevägi]]
** [[Rootsi merevägi]]
** [[Saksa merevägi]]
** [[Soome merevägi]]
** [[Taani merevägi]]
** [[Vene merevägi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/venemaa-balti-laevastik-tahistas-305-sunnipaeva?id=51130008 Venemaa Balti laevastik tähistas 305. sünnipäeva], Äripäev, 18. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Sweden-Warship-Astrild-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May-in-the-Mouth-of-the-Neva.html Pieter Pickaerti gravüür: Astrild]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Galliot-Geddan-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May.html Pieter Pickaerti gravüür: Geddan]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |pealkiri=Sõjassaagiks langenud Rootsi laevade Astrild ja Geddan vallutamine Neeva jõe suudmes. Valentin Petšatini maal, 1920 |vaadatud=2011-01-16 |arhiivimisaeg=2011-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111017131951/http://varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081102000201/http://www.rosbalt.ru/2008/05/17/484777.html Балтийский флот отмечает 305-летие], rosbalt.ru, 17. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |pealkiri=Välismaalsesed Vene laevastikus |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126114729/http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2012-07-07 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot;&gt;[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |pealkiri=Трагедия русского офицерства. Сергей Волков |vaadatud=2009-02-19 |arhiivimisaeg=2011-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111202193714/http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot;&gt;[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] Kaliningrad 12. september 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tloor&quot;&gt;[http://www.arms-expo.ru/site.xp/049057054048124049048056049057.html Виктор Чирков – новый командующий Балтфлотом]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 13. september 2009&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. &quot;Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil&quot;. Tallinn: Sentinel, 2006
* [http://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ &quot;Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941&quot;, venekeelne]
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm &quot;Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a&quot;], venekeelne
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2006/022.htm &quot;Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis&quot;], venekeelne

== Välislingid ==
{{commonscat|Baltic Fleet}}
* [http://shiphistory.ru/tabelr.htm Табель о рангах, введенный Петром 24 января 1722 г.]
* [http://shiphistory.ru/ Сайт, посвященный истории российского флота и судостроения в России с древнейших времен и до наших дней]
* [http://www.armiyaiflot.ru/ePages/2006/200306.htm Подводные лодки балтийского флота в кампаниях 1916–1917]
* [http://www.postimees.ee/1099668/print/venemaal-voeti-kasutusele-uue-polvkonna-tuumaallveelaev/ Venemaa võttis kasutusele uue põlvkonna Moskva klassi tuumaallveelaeva], postimees.ee, 11. jaanuar 2013

{{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}}

[[Kategooria:Venemaa merevägi]]
[[Kategooria:Balti laevastik| ]]</text>
      <sha1>r8tyo98izhr537izvln9c3zenlry6u4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168794</id>
      <parentid>7168744</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:39:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Artifint1</username>
        <id>189767</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7168794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35676" sha1="p2i9kuqwynth89ntmhhcgfloz27w6cq" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
{{keeletoimeta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Balti laevastik
 | pilt                     = Great emblem of the Baltic fleet.svg|pildisuurus=200px
 | pildiallkiri             = Balti laevastiku embleem
 | algusaeg                 = 18. mai 1703
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Lihtloend|
* [[Vene tsaaririik]] (1703–1721)
* [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917)
* {{Pisilipp|Venemaa SFNV|1918}} (1917–1922)
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (1922–1991)
* {{Pisilipp|Venemaa}} (1991–...)
}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = [[Pilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]]
 | liik                     = [[sõjalaevastik]]
 | ülesanne                 = [[meresõda]]
 | suurus                   = 55 sõjalaeva
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Kaliningrad]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
  | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = {{Lihtloend|
* [[Põhjasõda]]
* [[Seitsmeaastane sõda]]
* [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]]
* [[Krimmi sõda]]
* [[Vene–Jaapani sõda]]
* [[Esimene maailmasõda]]
* [[Venemaa kodusõda]]
* [[Teine maailmasõda]]
}}
 | lahingusilt              = Sõjad/lahingud
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}

'''Balti laevastik''', tänapäevase täieliku nimega '''Kahe Punalipuga Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, [[lühend]] ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja selle nimeks sai '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

Alates juulist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=У Балтфлота сменился командующий |url=https://www.rbc.ru/politics/08/07/2024/668bc0659a7947e5b17ecdd8 |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=РБК |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

=== Ujuvüksused ===
'''Baltiiski mereväebaas'''
[[Pilt:Baltic fleet ships in Baltiysk.jpg|pisi|Baltiiski mereväebaas 2010]]
* 128. pealveelaevade brigaad – 1 hävitaja (lipulaev), 6 fregatti
* 71. punatäheline dessantlaevade brigaad – 4 suurt dessantlaeva, 2 dessantlaeva õhkpadjal, 3 dessantkaatrit
* 36. punalipuline raketilaevade brigaad
** 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon – 4 raketikaatrit
** 106. väikeste raketilaevade divisjon – 12 korvetti-väikest raketilaeva
* 64. akvatooriumi kaitse brigaad
** 146. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 323. miinitraalerite divisjon – 2 avamere miinitraalerit-miiniotsijat, 1 ranniku miinitraaler, 4 reidi-miinitraalerit.
* 72. Luurelaevade divisjon – 2 avamere luurelaeva, 3 ranniku luurelaeva
'''Kroonlinna mereväebaas'''
[[Pilt:Ships in Kronstadt harbour 03.jpg|pisi|Kroonlinna mereväebaas 2012]]
* 123. allveelaevade brigaad – 1 ründeallveelaev
* 105. akvatooriumi kaitse brigaad
** 147. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat
** 22. miinitraalerite divisjon – 1 ranniku miinitraaler, 2 reidi-miinitraalerit
** Toetuslaevade salk
** Hüdrograafialaevade salk
** Päästelaevade salk
** Õppelaevade divisjon – 3 õppelaeva

=== Maismaaüksused ===
'''Kaliningradi oblast'''
* [[Pilt:Sleeve patch of the 336th Guards Naval Infantry Brigade.svg|25px]] [[336. merejalaväebrigaad]]

* 11. kaardiväe armee
* 3. õhutõrjebrigaad
* 25. rannakaitse raketirügement
* 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
* 313. mereväe eriüksus

'''Leningradi oblast'''
* 473. mereväe eriüksus

=== Lennuüksused ===

== Laevad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Tüüp
!Nimetus
!Parda-
tähis
!Teenistusse
võetud
!Seisukord
!Märkused
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Hävitaja]] – 1'''
|-
|'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš'''
|[[Nastoitšivõi (hävitaja)|Nastoitšivõi]]
|610
|30.12.1992
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Fregatt]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''[[Neustrašimõi-klassi fregatt]]'''
|[[Neustrašimõi (fregatt)|Neustrašimõi]]
|772
|28.12.1990
|Teenistuses
|
|-
|[[Jaroslav Mudrõi (fregatt)|Jaroslav Mudrõi]]
|777
|19.07.2009
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Korvett]] – 14 + (1)'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]'''
|[[Stereguštši (korvett)|Stereguštši]]
|550
|28.02.2008
|Remondis
|
|-
|[[Soobrazitelnõi (korvett)|Soobrazitelnõi]]
|531
|14.10.2011
|Teenistuses
|
|-
|[[Boiki (korvett)|Boiki]]
|532
|16.05.2013
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|[[Stoiki (korvett)|Stoiki]]
|545
|27.07.2014
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]'''
|Zeljonõi Dol
|562
|12.12.2015
|Teenistuses
|
|-
|Serpuhhov
|563
|12.12.2015
|Kahjustatud&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Ukraina sõjaväeluure lõi Vene Balti laevastiku miinijahtija rivist välja |url=https://www.err.ee/1609484086/ukraina-sojavaeluure-loi-vene-balti-laevastiku-miinijahtija-rivist-valja |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Grad
|575
|29.12.2022
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Поражение российского ракетного корабля &quot;Буян-М&quot; на Онежском озере: ССО рассказали детали атаки |url=https://24tv.ua/ru/bujan-m-atakovali-4-oktjabrja-raketonositel-shel-v-kaspijskoe-more-novosti-ukrainy-24-kanal_n2927256 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=24 Канал |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Naro-Fominsk
|595
|25.12.2023
|Teenistuses
|
|-
|Stavropol
|555
|11.06.2024
|Teenistuses
|
|-
|'''[[Projekt 1234|Korvett projekt 1234.1 Ovod]]''' 
|Passat
|570
|06.12.1990
|Teenistuses
|
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |'''[[Karakurt-klassi korvett]]'''
|Mõtištši
|567
|17.12.2018
|Teenistuses
|
|-
|Sovetsk
|577
|12.10.2019
|Teenistuses
|
|-
|Odintsovo
|584
|21.11.2020
|Teenistuses
|
|-
|Burja
|578
|08.05.2026
|Teenistuses&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=New Russian missile corvette joins Baltic Fleet |url=https://defence-blog.com/new-russian-missile-corvette-joins-baltic-fleet/ |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=The Defence Blog – Military and Defense News |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Малый ракетный корабль «Буря» проекта 22800 принят в состав Балтийского флота России |url=http://marine.org.ru/events/sudostroenie/19540/ |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=marine.org.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|Kozelsk
|
|
|Ehitamisel
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveetõrjelaev]] – 6'''
|-
| rowspan=&quot;6&quot; |'''Allveetõrjelaev projekt 1331-M'''
|Urengoi
|304
|1986
|Teenistuses
|
|-
|Zelenodolsk
|308
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Kazanets
|311
|1987
|Teenistuses
|
|-
|Aleksin
|318
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kabardino-Balkarija
|322
|1989
|Teenistuses
|
|-
|Kalmõkija
|332
|1990
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Raketikaater]] – 4'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Projekt 1241|Tarantul-klassi raketikaater projekt 12411M]]
|R-187 Zaretšnõi
|855
|1989
|Teenistuses
|
|-
|R-291 Dimitrovgrad
|825
|1991
|Teenistuses
|
|-
|R-293 Moršansk
|824
|1992
|Teenistuses
|
|-
|R-2 Tšuvaššija
|820
|1999
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Dessantlaev]] – 6'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |'''Suur dessantlaev projekt 775'''
|BDK-43 Minsk
|127
|1983
|Kahjustatud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt;.
|-
|BDK-58 Kaliningrad
|102
|1984
|Teenistuses
|Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.
|-
|BDK-100 Aleksandr Šabalin
|110
|1985
|Teenistuses
|
|-
|BDK-61 Koroljov
|130
|1991
|Teenistuses
|Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |'''Õhkpadjal dessantlaev projekt 12322 Zubr'''
|MDK-50 Jevgeni Kotšeškov
|770
|1990
|Teenistuses
|
|-
|MDK-94 Mordovija
|782
|1991
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Dessantkaater]] – 3'''
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |'''Dessantkaater projekt 21820 Djugon'''
|Deniss Davõdov
|758
|2014
|Teenistuses
|
|-
|Leitenant Rimski-Korsakov
|754
|2014
|Teenistuses
|
|-
|Mitšman Lermontov
|757
|2014
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Miinitraaler]] – 2'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Aleksandrit-klassi miiniotsija|'''Aleksandrit-klassi miiniotsija projekt 12700''']]
|Aleksandr Obuhhov 
|507
|2016
|Kahjustatud''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;''
|
|-
|Lev Tšernavin
|660
|2023
|Teenistuses
|
|-
! colspan=&quot;6&quot; |'''[[Allveelaev]] – 2'''
|-
|'''Paltus-klassi allveelaev projekt 877'''
|B-806 Dmitrov
|
|25.09.1986
|Teenistuses
|
|-
|'''Lada-klassi allveelaev projekt 677M'''
|B-587 Velikije Luki
|
|16.12.2025
|Teenistuses
|
|}

== Ajalugu ==
=== Venemaa keisririigi Balti laevastik ===
[[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia]]
==== Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng ====
[[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad, u 1850]]
Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]],&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot; /&gt; kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot; /&gt; (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot; /&gt; said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot; /&gt;

[[Pilt:Adriaan_Schoonebeek_Astrild_and_Gedan.jpg|pisi|Astrild ja Geddan; [[Adriaan Schoonebeek]], u 1703]]

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja 7. augustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures.&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot; /&gt; Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – Kroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 merespetsialisti, kes said laevastikusjuhtivad kohad. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptenkommodoorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]]).&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot; /&gt;

==== Laevastiku koosseis ====
18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi [[Kroonlinna eskaader]] ja [[Tallinna eskaader]]. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud [[sõjalaev]]adest.

1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (''Святой Антоний''), Randolf (''Рандольф''), Oxford (''Оксфорд ''), Viktoria (''Виктория''), Stafford (''Страфорд ''), Fortuna (''Фортуна''),&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot; /&gt; (''Эсперанс»''), St. Jakov (''Св. Яков''), Eleanora (''Элеонора''), St. Nicolai (''Св.Николай''), Lansdow (''Лансдоу'')&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot; /&gt;

==== Laevastiku baasid ====
* [[Tallinna sõjasadam]];
* [[Paldiski sõjasadam]];
* Kroonlinna sõjasadam;
* Kroonlinn-2 sõjasadam;
* Viiburi sõjasadam;
* Helsingi sõjasadam;
* Viapori sõjasadam;
* Kuivastu sõjasadam;
* Rohuküla sõjasadam;
* Liepāja sõjasadam;

Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud [[Vaikse ookeani laevastik]]ku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais [[Tsušhima lahing]]us.
=== Balti laevastiku juhid ===
{{vaata|Balti laevastiku juhtide loend}}

=== Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917 ===
[[Pilt:Russian sailors drinking vodka.jpg|pisi|Soomusristleja Rossija madrused viina võtmas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses kuulus [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserliku mereväe]] Balti laevastiku koosseisu: laevastiku juhataja [[lipulaev]] [[soomusristleja]] [[Rurik (1906)|Rjurik]], liinilaevade 1. brigaad (4 [[Dreadnought|dreadnoughti]] tüüpi lahingulaeva), [[ristleja]]te brigaad ([[soomusristleja]], 3 [[Bajan-klassi soomusristleja]]t, [[hävitaja]] [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Novik]]), ristlejate reservi brigaad (soomusristleja, 2 ristlejat), 1. miinidiviis (1., 2., 4. [[divisjon]], kokku 27 hävitajat), 2. miinidiviis (3., 5., б., 7. divisjon, kokku 19 hävitajat, 9 [[torpeedokaater|torpeedokaatrit]]), allveelaevade brigaad (1. ja 2. divisjon, kokku 8 allveelaeva), Miiniveeskjate salk (6 [[miiniveeskja]]t), 2. reservkoondis sh ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] ja [[Diana (laev)|Diana]], allveelaevnike õppesalk (4 allveelaeva), torpeedokaatrite koonddivisjon jt&lt;ref&gt;Граф Гаральд Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/graf%20gk/index.html На «Новике». Балтийский флот в войну и революцию]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. — СПб.: Гангут, 1997.&lt;/ref&gt;.

Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 [[meremiin]]i) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku [[Peeter Suure merekindlus]], mis valmis suuresti alles sõja käigus.

=== Balti laevastiku tegevus 1917–1920 ===
==== Laevastik veebruarirevolutsioonis ====
[[Pilt:Marin de Kronstadt.jpg|pisi|Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas]]
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisele Valitsus]]ele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti Kroonlinna sadama komandant ja sõjakuberner [[Robert von Wirén]] ja [[staabiülem]] admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[Balti laevastiku ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[viitseadmiral]] [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Suomenlinna|Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja &quot;Keiser Aleksander II&quot; komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör 1. järgu kapten Mihhail Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot; /&gt;

==== Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris ====
12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede [[operatsioon Albion]], mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid Saksa väed kiiresti Saaremaa, Muhu saare ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust.
{{Vaata|Operatsioon Albion}}

==== Laevastik oktoobrirevolutsioonis ====
1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. &lt;small&gt;24. oktoobril [[vkj]]&lt;/small&gt; 1917 [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongressil]] tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] Nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

==== Jääretk ====
[[Pilt:Ledovyy-pokhod-3-4.jpg|pisi|Laevad Jääretkel 1918]]
1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja [[Viapori]] ning Eesti – Tallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja talle määrati surmanuhtlus.
{{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}}

==== Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ====
Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbmatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega.
{{Vaata|Eesti Vabadussõda}}

=== Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939 ===
Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}

[[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus &quot;[[Punalipu orden|punalipuline]]&quot;. Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот'').

=== Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945 ===
[[Pilt:RIAN archive 323 Sailors going to the front.jpg|pisi|Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941]]
Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele pealesunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik [[Talvesõda|Talvesõjas]] Soome vastu.

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Sõja alates oli laevastiku koosseisus 2 lahingulaeva (1. maailmasõja aegsed), 2 ristlejat, 2 liidrit, 19 hävitajat, 65 allveelaeva, 48 kaatrit ja 656 lennukit.

Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast [[Kroonlinn]]a 1941. aasta hilissuvel, mis päädis [[Juminda miinilahing]]uga.

1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeeritud Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge [[Leningradi blokaad]]is. Retkedel käisid vaid allveelaevad.

{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}

=== Kahe punalipuga Balti laevastik 1945–1991 ===
Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust kaks laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''' (Северо-Балтийский, 8-й флот), keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''' (Юго-Балтийский, 4-й флот), keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastikuks]].

[[1956]]. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud [[Porkkala mereväebaas]] ning tagastati Soomele.

[[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''.

{{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}
==== Kahe punalipuga Balti laevastiku koosseis ====
==== Rahuaegne luure ja tegevus ====
[[Pilt:Interrinne 90 (16).jpg|pisi|Balti laevastiku madrused paraadil Tallinnas 9. mail 1990]]
1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO]]-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luuret]] laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis.

1961. aasta aprillis põgenes allveelaevade baaslaev Smolnõi leedulasest komandöri, Jonas Pleškysi juhtimisel Klaipedast Tallinna sõidul Rootsi Gotlandile.

1975. aasta novembris toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil-allveelaevahävitajal) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha.

1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]].

=== Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik pärast 1991. aastat ===
[[Pilt:2003. Марка России 0844bl 257106 hi.jpg|pisi|300. aastapäeva postmark]]
==== Areng ja tegevus ====
[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|pisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]
[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer &quot;Nastoichiviy&quot;.jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008]]
[[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017]]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.

2008. aastal oli laevastiku nimekirjas umbes 75 sõjalaeva.

2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu). 

2010. aastatel algas vananeva ujuvkoosseisuga Balti laevastiku märkimisväärne moderniseerimine, mis on jätkunud 2020. aastail. 

'''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'')
* [[1991]]–2000 viitseadmiral [[Vladimir Jegorov]] (vene: ''Владимир Григорьевич Егоров'')
* [[11. aprill]] [[2001]] – 2006 viitseadmiral [[Vladimir Valujev]] (sünd 1947) (vene: ''Владимир Прокофьевич Валуев'')
* [[12. mai]] [[2006]] – 2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'')
* [[6. detsember]] [[2007]] – 2009 viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'')
* [[8. september]] [[2009]] – mai 2012 [[viitseadmiral]] [[Viktor Tširkov]] (sünd 1959) (''vene: Виктор Викторович Чирков'')&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tloor&quot; /&gt;
* september [[2012]] – juuni 2016 [[viitseadmiral]] [[Viktor Kravtšuk]]
* juuni [[2016]] – oktoober 2021 [[viitseadmiral]] (alates 2018 [[admiral]]) [[Aleksandr Nosatov]]
* oktoober [[2021]] – aprill 2023 [[viitseadmiral]] (alates 2022 [[admiral]]) [[Viktor Liina]]
* aprill [[2023]] – juuli 2024 [[viitseadmiral]] (alates 2024 [[admiral]]) [[Vladimir Vorobjov]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seto päritolu admiralist sai Vene Vaikse ookeani laevastiku juhataja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120176986/seto-paritolu-admiralist-sai-vene-vaikse-ookeani-laevastiku-juhataja |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Уроженец Эстонии возглавил Балтийский флот Российской Федерации |url=https://rus.delfi.ee/statja/120177724/urozhenec-estonii-vozglavil-baltiyskiy-flot-rossiyskoy-federacii |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Delfi RUS |keel=ru}}&lt;/ref&gt;
* juuli [[2024]] – [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]]

== Vaata ka ==
* [[Musta mere laevastik]]

* [[Põhjalaevastik]]
* [[Vaikse ookeani laevastik]]
* [[Kaspia flotill]]

* Läänemere-äärsete riikide mereväed
** [[Eesti merevägi]]
** [[Poola merevägi]]
** [[Rootsi merevägi]]
** [[Saksa merevägi]]
** [[Soome merevägi]]
** [[Taani merevägi]]
** [[Vene merevägi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6q7vm&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/venemaa-balti-laevastik-tahistas-305-sunnipaeva?id=51130008 Venemaa Balti laevastik tähistas 305. sünnipäeva], Äripäev, 18. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXb9j&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Sweden-Warship-Astrild-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May-in-the-Mouth-of-the-Neva.html Pieter Pickaerti gravüür: Astrild]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pp2Xg&quot;&gt;[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Galliot-Geddan-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May.html Pieter Pickaerti gravüür: Geddan]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uR4Zv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |pealkiri=Sõjassaagiks langenud Rootsi laevade Astrild ja Geddan vallutamine Neeva jõe suudmes. Valentin Petšatini maal, 1920 |vaadatud=2011-01-16 |arhiivimisaeg=2011-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111017131951/http://varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HvTdZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081102000201/http://www.rosbalt.ru/2008/05/17/484777.html Балтийский флот отмечает 305-летие], rosbalt.ru, 17. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zCZgH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |pealkiri=Välismaalsesed Vene laevastikus |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126114729/http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mWUi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2012-07-07 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulzDf&quot;&gt;[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lcYyM&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |pealkiri=Трагедия русского офицерства. Сергей Волков |vaadatud=2009-02-19 |arhiivimisaeg=2011-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111202193714/http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&amp;aa1=487&amp;aa2=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DSlBb&quot;&gt;[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] Kaliningrad 12. september 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tloor&quot;&gt;[http://www.arms-expo.ru/site.xp/049057054048124049048056049057.html Виктор Чирков – новый командующий Балтфлотом]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 13. september 2009&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. &quot;Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil&quot;. Tallinn: Sentinel, 2006
* [http://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ &quot;Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941&quot;, venekeelne]
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm &quot;Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a&quot;], venekeelne
* [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2006/022.htm &quot;Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis&quot;], venekeelne

== Välislingid ==
{{commonscat|Baltic Fleet}}
* [http://shiphistory.ru/tabelr.htm Табель о рангах, введенный Петром 24 января 1722 г.]
* [http://shiphistory.ru/ Сайт, посвященный истории российского флота и судостроения в России с древнейших времен и до наших дней]
* [http://www.armiyaiflot.ru/ePages/2006/200306.htm Подводные лодки балтийского флота в кампаниях 1916–1917]
* [http://www.postimees.ee/1099668/print/venemaal-voeti-kasutusele-uue-polvkonna-tuumaallveelaev/ Venemaa võttis kasutusele uue põlvkonna Moskva klassi tuumaallveelaeva], postimees.ee, 11. jaanuar 2013

{{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}}

[[Kategooria:Venemaa merevägi]]
[[Kategooria:Balti laevastik| ]]</text>
      <sha1>p2i9kuqwynth89ntmhhcgfloz27w6cq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Slovjansk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132149</id>
    <revision>
      <id>7169083</id>
      <parentid>6868607</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:59:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Slovjanski piiramine */</comment>
      <origin>7169083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7422" sha1="a1wqxhk6gh8ilgvap7togjljht7nesr" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Slovjansk
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = ukraina | Слов'янськ |
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Славянск |
|  pilt = Церква_Олександра_Невського_Слов'янськ_DJI_0096.jpg
|  lipp = Flag_of_Sloviansk.svg
|  lipu_link = [[Slovjanski lipp]]
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Sloviansk.svg
|  vapi_link = [[Slovjanski vapp]]
|  pindala = 58,9
|  elanikke = 
| asendikaart = Ukraina
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[pilt:2014-04-14 Sloviansk city council - 2.jpg|pisi|Linnavalitsuse hoone esine 2014. aasta 14. aprillil. Mehed on relvastatud [[AK-47|Kalašnikovi automaatide]] ja [[RPG-26]] [[granaadiheitja]]tega]]

'''Slovjansk''' on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Slovjanski rajoon]]i keskus. Linn asub umbes 20&amp;nbsp;km kaugusel [[Kramatorsk]]ist ja [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski sõjalennuväljast]] ning 96&amp;nbsp;km kaugusel [[Donetsk]]ist põhjas.

Linn rajati [[1676]]. aastal '''Tor'''i kindluse juurde. Oma praeguse nime sai linn [[18. sajand]]i lõpul. [[20. sajand]]i alguses kujunes linn [[masinatööstus]]e keskuseks.

[[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2014]] andis [[Donetski oblast]]i kuberner [[Oleksandr Kihtenko]] korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest [[Mariupol]]ist üle [[Kramatorsk]]isse ja Slovjanskisse.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://donpress.com/news/21-10-2014-oblgosadministraciya-smenila-adres |title= Облгосадминистрация сменила адрес |publisher=DonPress.com |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoober 2014 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/21/7041503/ |title=Донецкая ОГА переехала |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoober 2014 }}&lt;/ref&gt;

==Majandus==
Linna läheduses asuvad mitmed [[soolajärv]]ed ja [[Haliit|kivisoola]] leiukohad. [[Naatriumkloriid|Soola]] tootmine kujunes peamiseks tootmisharuks [[16. sajand]]il. Slovjanskis toodetakse kõrgekvaliteedilist soola Ekstra, mille [[NaCl]] sisaldus on 95,4%&lt;ref name=&quot;ukr_SU&quot;&gt;{{cite web
 |url         = http://ukrainian.su/goroda-donetskoy-oblasti/slavyansk.html
 |title       = Города и области Украины. Справочник по Украине
 |publisher   = Ukrainian.SU
 |accessdate  = 28. aprill 2014
 |lang        = vene
 |archiveurl  = https://www.webcitation.org/619TrUgBK?url=http://ukrainian.su/goroda-donetskoy-oblasti/slavyansk.html
 |archivedate = 23.08.2011
 |url-status  = live
}}&lt;/ref&gt; ning linn on [[Ida-Euroopa]] üks suuremaid soolatootjaid.

Tänapäeval on linna olulisim tööstusharu [[masinatööstus]].

==Slovjanski piiramine==
{{Vaata|Slovjanski piiramine}}
[[2014]]. aasta [[12. aprill]]il vallutasid eraldusmärkideta sõjaväevormides, kuulikindlates vestides ja [[AK-47|Kalašnikovi automaatidega]] relvastatud maskides mehed Slovjanski linnavalitsuse, miilitsajaoskonna ja julgeolekuteenistuse hooned.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27000700 Armed men have seized a police station and a security services building in eastern Ukraine, officials say.] [[BBC World News]], Vaadatud 2014-04-12&lt;/ref&gt; Relvastatud üksusi juhtis [[GRU]] polkovnik [[Igor Strelkov]].&lt;ref&gt;http://www.unian.net/politics/911977-separatistyi-slavyanska-pereshli-pod-kontrol-rossiyskogo-spetsnazovtsa-strelkova-smi.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://lifenews.ru/news/132088&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.newsru.com/world/27apr2014/strelkov.html Офицер ГРУ Стрелков впервые показал свое лицо и рассказал, что формировал отряд для Славянска в Крыму]&lt;/ref&gt;

19. aprillil korraldasid linnas võimu haaranud [[Separatism|separatistid]] [[pogromm]]i linnas elavate [[Mustlased|mustlaste]] vastu.&lt;ref&gt;[http://www.romea.cz/en/news/world/international-renaissance-foundation-stop-ethnic-violance-in-slovyansk International Renaissance Foundation: Stop Ethnic Violance in Slovyansk!]&lt;/ref&gt;

25. aprillil vangistati väidetavalt [[Donetski rahvavabariik]]i kuuluva Slovjanski piiril mitu inimest, teiste seas 8 [[OSCE]] vaatlejat, 5 Ukraina sõjaväelast ja bussijuht.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27162941 Ukraine crisis: 'International monitors seized' in Sloviansk] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140426214802/http://in.reuters.com/article/2014/04/25/idINB4N0M002Q20140425 German defence ministry-unable to contact observer mission in east Ukraine] [[Reuters]]&lt;/ref&gt; Üks [[Rootsi]]st pärit vangistatud OSCE vaatleja vabastati 27. aprillil tervislikel põhjustel.&lt;ref&gt;[http://www.breitbart.com/Big-Peace/2014/04/27/OSCE-Observers-Want-to-Go-Home-Sloviansk-Mayor-Claims-to-be-Working-on-Their-Release UPDATE: One OSCE Member Released; OSCE Observers Kidnapped in Sloviansk Want to go Home]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.dw.de/one-osce-negotiator-released-from-slovyansk-captivity/a-17594827 One OSCE negotiator released from Slovyansk captivity] [[Deutsche Welle]]&lt;/ref&gt; Ülejäänud vaatlejad ja nende ukrainlastest saatjad vabastati 3. mail.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27265927 Ukraine unrest: Abducted OSCE observers freed] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt;

[[2. mai]] hommikul kell 4.30 alanud rünnaku käigus tulistati maa-õhk-rakettidega alla 2 [[Mi-24]] ründehelikopterit,&lt;ref&gt;[http://www.aljazeera.com/news/europe/2014/05/ukraine-forces-begin-assault-slovyansk-20145235428643470.html Ukraine helicopters shot down in Slovyansk] Al Jazeera English&lt;/ref&gt; kolmas kopter sai tabamusi käsitulirelvadest, hukkus kaks pilooti. Hukkunuid oli ka separatistidest mässajate ja tsiviilelanike seas.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27250026 Ukraine pilot killed in operation on rebel-held Sloviansk] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27259614 'Many dead' in Ukraine offensive in Sloviansk - Turchynov] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt; [[5. mai]] valitsusvägede rünnaku käigus tulistati alla kolmas valitsusvägede ründehelikopter Mi-24, mis kukkus jõkke, meeskond pääses eluga.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27280814 Ukraine soldiers killed in renewed Sloviansk fighting] [[BBC World News]]. Vaadatud 2014-05-05&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.aljazeera.com/news/europe/2014/05/ukraine-soldiers-killed-slovyansk-clashes-201455124358142771.html Ukraine soldiers killed in Slovyansk clashes] Al Jazeera English&lt;/ref&gt;

[[5. juuli]]l 2014 vabastasid [[Ukraina relvajõud]] ja [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaart]] linna mässulistest.

30. septembril 2025 sai Slovjansk [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{commonskat|Sloviansk standoff|Slovjanski piiramine}}
* [http://www.slavrada.gov.ua/ Официальный портал Славянского городского совета] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://www.reuters.com/news/pictures/slideshow?articleId=USRTR3KA32#a=33 Slaidid Ukraina kriisist Donetskis ja Slavjanskis], aprill-mai 2014 [[Reuters]]
* [[2. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5876-v-osvobozhdyonnom-slavyanske-obnaruzhili-ocherednoe-massovoe-zahoronenie В освобождённом Славянске обнаружили очередное массовое захоронение] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>a1wqxhk6gh8ilgvap7togjljht7nesr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Horisont (ajakiri)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133611</id>
    <revision>
      <id>7169075</id>
      <parentid>7118379</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:46:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8430" sha1="bt8kvqcv21wjinu04o7seidhgaeayba" xml:space="preserve">[[Pilt:Horisont 1 1967 kaas.jpg|thumb|Esimese Horisondi numbri kaas]]
'''Horisont''' on [[Eesti]] vanim, [[1967]]. aastast tänini ilmuv populaarteaduslik [[ajakiri]]. 

Kui algusaastatel oli rõhk reaal- ja loodusteaduste artiklitel, siis nüüdisajal leiavad käsitlust ka ühiskonna- ja sotsiaalteadused.

==Ajalugu==
[[Pilt:Digitizing Estonian popular science magazine Horisont.jpg|pisi|Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse digiteerija Eva Püvi [[digiteerimine|digiteerib]] Zeutscheli raamatuskanneriga ajakirja Horisont esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit]]
Horisondi toimetus tuli kokku 1966. aasta sügisel, ajakirja esimene number ilmus 1967. aasta jaanuaris tollase [[Ühing Teadus|ühingu Teadus]] väljaandena.

Horisont ilmus oma legendaarses väikeses formaadis aastatel 1967–1971. Formaat muudeti praeguseks aastal 1972. Lehekülgi oli väikeses formaadis 80 ja on 2008. aasta tavanumbris 60. Horisondi esimese numbri tiraaž oli 40 000, ajakirja suurim tiraaž 54 000 jääb 1971. aasta juunisse.

Aastail 1967–1991 ilmus ajakiri kuukirjana. 1992–1999 ilmus 8 numbrit aastas. Alates 2000. aastast ilmub Horisont kuus korda aastas (jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris).

Ajakirja veebiväljaanne sisaldab materjale alates 1996. aastast. Uue numbri tekstid avanevad kodulehel täies mahus kuus kuud pärast trükinumbri ilmumist.

2001. aastast üllitab Horisonti [[MTÜ Loodusajakiri]], mida toetas kuni 2016. aastani [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]. 2017. aastast hakkas ajakirja väljaandmist toetama [[Haridus- ja Teadusministeerium]].

2015. aasta novembrist kuulub Horisondi kaubamärk [[Eesti Teaduste Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat 2015 |url=http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2016/Aastaraamat_2015_eesti.pdf |vaadatud=2016-12-13 |arhiivimisaeg=2016-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221054825/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2016/Aastaraamat_2015_eesti.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2015. aasta novembrist kannab Horisont [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija]] tunnusmärki.&lt;ref&gt;[http://www.loodusajakiri.ee/horisont-on-riiklikult-tunnustatud-teaduse-populariseerija/ Horisont on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija] Loodusajakiri, 23/11/2015&lt;/ref&gt;

Alates 2016. aastast on kõik ilmunud Horisondi numbrid digitaalselt kättesaadavad rahvusraamatukogu digiarhiivis [[DIGAR]].&lt;ref&gt;[http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=1180 Perioodika] DIGAR&lt;/ref&gt;

2017. aasta novembris pälvis ajakiri digiteeritud numbrite avalikkusele kättesaadavaks tegemise eest teaduse populariseerimise auhinna. &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Eesti Teadusagentuur|URL=http://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-ergma/|Pealkiri=Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma|Väljaanne=|Aeg=22.11.2017|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 

&lt;gallery&gt;
Horisont 6 2006 kaas.jpg|Horisondi juubelinumbri kaas
H1-2016 kujundusKerstiTormis.jpg|Horisondi 50. ilmumisaastat tähistava 2016. aasta jaanuarinumbri kaas. Kujundaja Kersti Tormis
&lt;/gallery&gt;

== Autorid ==
[[Pilt:Horisondi toimetuse 1981-1982 aastavahetuse tähistamine..jpg|pisi|1981/1982. aastavahetuse tähistamine Horisondi toimetuses. Taga (vasakult): [[Martin Roogna]], [[Juhan Kivi]], [[Ilmar Palli]], [[Indrek Rohtmets]]. Ees (vasakult): [[Maria Saar]], [[Feodor Feodorov]], [[Tiiu Kukk]], [[Boris Murd]]]]
Autoreid on Horisondil 50 aasta jooksul olnud üle 250, enam kui kümne looga on Horisondi veergudel üles astunud [[Peep Kalv]], [[Harri Jänes]], [[Mart Kuurme]], [[Heino Gustavson]], [[Einar Klaamann]], [[Jaak Lõhmus]], [[Vahur Mägi]], [[Peeter Müürsepp]], [[Tõnu Tuvikene]], [[Enn Kasak]], [[Hendrik Relve]], [[Jaanus Vainu]], [[Ustus Agur]], [[Mihkel Jõeveer]], [[Hergi Karik]], [[Henn Käämbre]], [[Helmut Piirimäe]], [[Ain Raitviir]], [[Anto Raukas]], [[Feliks Vakk]], [[Liivi Aarma]], [[Ants Hein]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jüri Krustok]], [[Tiit Kändler]], [[Laurits Leedjärv]], [[Rein-Karl Loide]], [[Indrek Meos]], [[Vello Mäss]], [[Andrus Mölder]], [[Tõnu Tõnso]], [[Juha Valste]] – ainus nii viljakas välismaalane Horisondi autorite hulgas, [[Hannes Walter]], [[Valdeko Vende]], [[Lembit Andresen]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Juhan Kahk]], [[Sirje Keevallik]], [[Harald Keres]], [[Anti Kidron]], [[Evald Laasi]], [[Arvo Kuddo]], [[Mati Laur]], [[Vello Lõugas]], [[Mati Mandel]], [[Jüri Martin]], [[Helle Martinson]], [[Hubert Matve]], [[Uno Mereste]], [[Gustav Naan]], [[Raimond Preem]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jüri Selirand]], [[Ülo Suursaar]], [[Andres Tarand]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Peeter Tooming]], [[Evald Tõnisson]], [[Uno Veismann]], [[Harry Õiglane]].  

Viimastel aastatel on ajakirjas kirjutanud [[Mart Noorma]], [[Jaan Aru]], [[Andi Hektor]], [[Antti Tamm]], [[Elmo Tempel]], [[Ulrike Plath]], [[Kadri Tüür]], [[Marju Kõivupuu]], [[Kati Lindström]], [[Erki Tammiksaar]], [[Peeter Tenjes]], [[Jaan Pelt]], [[Kristjan Kannike]], [[Ülo Niinemets]], [[Martin Zobel]], [[Mait Metspalu]], [[Ago Pajur]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Hilkka Hiiop]], [[Ken Kalling]], [[Andres Laan]], [[Ain Kallis]], [[Jüri Kamenik|Jüri Kamenik,]] [[Tanel Tenson]], [[Martin Malve]], [[Tarmo Soomere]], [[Rein Vaikmäe|Rein Vaikmäe,]] [[Jaan Einasto]], [[Rein Einasto]], [[Taavi Tuvikene]], [[Taimi Paal]], [[Udo Uibo]], [[Raivo Jaaniso]], [[Toivo Maimets]], [[Pille Taba]], [[Jüri Kotšinev]], [[Kuulo Kutsar]], [[Rene Levoll]], [[Tiina Kala]], [[Jüri Allik]], [[Mihkel Kama]], [[Jürgen Jänes]], [[Allan-Hermann Pool]], [[Janet Laidla]], [[Henri Ormus]], [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]], [[Mart Loog]], [[Kalju Eerme]], [[Andres Salumets]], [[Allan Puur]], [[Hannes Kollist]], [[Jüri Ivask]], [[Erki Russow]], [[Edit Talpsepp]], [[Jaan Lahe]], Ragnar Nurk, [[Aivar Kriiska]], [[Ülar Allas]], [[Gert Hütsi]], [[Hardi Veermäe]], [[Raivo Stern]], [[Ene Ergma]], [[Johannes Heinsoo]], [[Martin Vällik]], [[Laur Järv]], [[Piret Kuusk]], [[Peeter Saari]], Joosep Pata, [[Mati Roasto]], Kristel Vene. 

Toimetajana ja muudes ametites on Horisondis aastate jooksul töötanud [[Rein Saluri]], [[Tatjana Elmanovitš]], [[Georg Rajasaar]], [[Juhan Kivi]], [[Udo Roosimaa]], [[Viktor Seppel]], [[Hans Treimann]], [[Boris Murd]], [[Paul Talvre]], [[Maia Saar]], [[Üllar Lehtmets]], [[Renate Roorand]], [[Ilmar Palli]], [[Martin Roogna]], [[Tiit Hunt]], [[Toomas Tiivel]], [[Helen Rohtmets-Aasa]], [[Piret Pappel]]. Praktiliselt ajakirja algusajast kuni 2012. aastani toimetas reaalteadusi [[Rein Veskimäe]].&lt;br&gt; 

Horisonti on kujundanud [[Heino Kersna]], [[Sirje Eelma]], [[Marje Üksine]], [[Rait Prääts]], [[Epp Marguste]], [[Epp Asper]], [[Joosep Remme]], [[Krista Saare]], [[Kersti Tormis]].

Horisondi toimetuse kolleegiumisse kuuluvad{{millal}} [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Jaan Aru]], [[Antti Tamm]], [[Andi Hektor]], [[Jaan-Juhan Oidermaa]], [[Ivo Kruusamägi]], [[Helen Rohtmets-Aasa]], [[Martin Vällik]], [[Annely Allik]].

==Peatoimetajad==
* 1967–1988 [[Feodor Feodorov]]
* 1989–2001 [[Indrek Rohtmets]]
* 2002–2013 [[Kärt Jänes-Kapp]]
* 2014–2015 [[Indrek Rohtmets]]
* 2015–         [[Ulvar Käärt]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.horisont.ee Horisondi veebileht] – sisaldab valikuliselt artiklite täistekste alates 1996. aastast ja veebiväljaandena teadusuudiseid
*[http://novaator.err.ee/v/teaduselu/7a66c3de-a652-44c7-b428-178da5c3c92a/err-novaatori-kingitus-horisondile-50-aasta-juubeliks ERR Novaatori kingitus Horisondile 50. aasta juubeliks] ERR Novaator, 29. jaanuar 2016
*[https://www.youtube.com/watch?v=Neo_2jMZUUg Horisondi 50. ilmumisaastaks valminud ajakirja lugu tutvustav pildiklipp]
*[https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.horisont.mobile.pilveaabits&amp;hl=et Horisondi pilvede tundmaõppimiseks mõeldud mobiilirakendus &quot;Horisondi pilveaabits&quot;]
*[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/milleks-meile-horisont/ Indrek Rohtmetsa artikkel &quot;Milleks meile Horisont?&quot;] Sirp, 16. oktoober 2015
*[https://kultuur.postimees.ee/3990299/koik-horisondi-numbrid-on-nuud-digitaalselt-kattesaadavad Kõik Horisondi numbrid on nüüd digitaalselt kättesaadavad] Postimees, 24. jaanuar 2017

[[Kategooria:Eesti populaarteaduslikud ajakirjad]]</text>
      <sha1>bt8kvqcv21wjinu04o7seidhgaeayba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toompea Väike linnus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134541</id>
    <revision>
      <id>7168805</id>
      <parentid>7111127</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:07:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rootsi linnusepealikud */</comment>
      <origin>7168805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26386" sha1="s2wb1h6mmht8nzscn1ruimmk84otfcc" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}}
[[Pilt:ToompeaCastle.jpg|thumb|Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007. Vasakul - [[Pilstickeri torn]] ja paremal [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] (1371) kaitsetorn]]
[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|thumb|Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011]]
[[Pilt:Toompea linnuse ringmüüri ja konsooltornide säilmed, 13.-16.saj (1).jpg|pisi|13.-16.sajandist Toompea linnuse ringmüüri ja [[konsooltorn]]ide säilmed]]
'''Toompea Väike linnus''' ([[ladina keel]]es ''castrum minus'' või ''castrum parva'') oli [[kastell]]i tüüpi [[linnus]] [[Tallinn]]as [[Toompea kõrgendik]]ul.

== Muinaslinnus ==
Muistsete [[Lindanise linnus|eestlaste linnusekompleks]] hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus{{lisa viide}}. Sinna hakkasid oma esimest kivilinnust rajama ka taanlased pärast 1219. aastat.

1219. aasta varasuvel maabus Valdemari laevastik [[Revala]]s nüüdisaegse Tallinna kohal.&lt;ref&gt;Henriku Liivimaa kroonika, peatükk XXIII 2, lk 193–195&lt;/ref&gt; Randunud vägi hõivas vastupanuta [[Lindanise linnus]]e, lammutas selle ja asus uut ehitama. Miks revalased vana linnust ei kaitsnud või oli see mingil põhjusel maha jäetud, pole selge. Pärast võidukat [[Lindanise lahing]]ut viisid taanlased Henriku kroonika järgi lõpule uue, suhteliselt nõrga ja vähemalt osaliselt puidust linnuse ehitamise Toompeale (kivilinnus ehk Väike linnus rajati hiljem), mille järel Taani kuningas lahkus Taani. Kuninga asehalduriks (1219–1222) Tallinnas sai [[Andreas Sunesen]]. Kohalejäänutel sõda revalastega jätkus, kuni aasta lõpuks suudeti kogu maakond oma võimu alla saada ja ristida.  Arvestades [[lubi]]mördi valmistamiseks kuluvat aega on arvatud, et Toompea kõige kõrgemale alale (tänapäeva [[Lühike jalg|Lühikese jala]] kohal oleva [[Soome Suursaatkond Tallinnas|Soome saatkonna]] kohal) rajatud kindluse lõplik valmisehitamine toimus siiski alles pärast kuninga lahkumist ja asehalduriks jäetud Anders Suneseni juhtimisel.&lt;ref&gt;[[Kersti Markus]]. Taanlaste tugipunktid ja kaubateed. Peatükk raamatus: &quot;Taanlaste ristisõda Eestis&quot;, autorid Marika Mägi, Carsten Selch Jensen, Kersti Markus, Janus Møller Jensen, kirjastus Argo., lk 144&lt;/ref&gt;

1221. aastal pärast lihavõtteid tegid võidukast [[Lihula lahing]]ust innustust saanud saarlased teoks oma varasema plaani Tallinnas kanda kinnitanud Taani jõude rünnata. Koos appi tulnud revalaste, harjulaste ja virulastega [[Tallinna piiramine (1221)|piirati]] kaks nädalat Toompea linnust, ent nähes merelt lähenemas [[koge]]sid, mida peeti Taani sõjaväeks, saarlased taandusid. 1223. aasta veebruaris või märtsis tegid saarlased koos läänemaalaste, varbolaste, järvalaste ja virulaste teoks oma varasema plaani ja proovisid alistada taanlaste käes olevat Toompea linnust. Pika [[Tallinna piiramine (1223 veebruar-märts)|piiramise]] tõttu raskesse seisu sattunud taanlased otsustasid ise vastaseid rünnata ja neil läkski korda eestlased põgenema lüüa. 1223. aasta sügisel saabus aga Eestimaale suur [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]], Novgorodi ja Pihkva sõjavägi [[Jaroslav Vsevoloditš]]i, Vladimiri-Suzdali vürsti venna, juhtimisel. Jaroslav paigutas oma mehi Tartu ja Otepää linnustesse, [[Puide]]s tulid neile aga vastu saarlased, kes veensid Vene väe juhti [[Riia]] asemel Tallinna ründama, sama aasta mais oli Taani kuninga Valdemari vangistatud ja Taani positsioonid sellega nõrgenenud. Tallinnasse Toompea linnuse alla jõudes oli venelaste ja ugalastega liitunud ka järvalasi, [[Varbola linnus|varbolasi]], virulasi ja saarlasi. Pikk linnuse [[Tallinna piiramine (1223 sügis)|piiramine]] aga edu ei toonud ja Jaroslavi väed pöördusid pärast Revala rüüstamist Venemaale tagasi.

== Mõõgavendade ordu valitsusaeg ==
Pärast seda, kui Taani kuningas [[Valdemar II]] sai 1227. aastal sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahingus]] lüüa, alustasid pealetungi Taani kuninga Eestimaa aladele ka [[mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti ja muutes Tallinna linnuse oma tugipunktiks. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti [[Gregorius IX]] viitse-legaat [[Balduin Alnast|Alna Balduin]], kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade ([[Virumaa]] ja [[Järvamaa]]) tagastamise, kuid pärast lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti. 1230. aastal kutsus mõõgavendade ordu omaaegse algallika kohaselt, Saksa ordu kontrolli all olevast [[Ojamaa]]lt (Gotlandilt) kohale 200 saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil.&lt;ref&gt;[[Erki Russow]]. [https://teadus.postimees.ee/6679710/tallinn-800-lubecki-naised-tallinnas Tallinn 800: Lübecki naised Tallinnas]. [[Postimees]], 11. mai 2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]], [[Lea Kõiv]], [[Kalmer Mäeorg]], [[Enn Marandi]], [[Urmas Oolup]]. [https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsus-labi-aegade Tallinna Linnavalitsus läbi aegade]. Tallinna linna koduleht, 2013.&lt;/ref&gt; Ojamaa [[Visby]] oli 13. sajandil tähtsaim [[hansalinn]] Läänemerel [[Hansa Liit|Hansa Liidus]].

Paavst [[Gregorius IX]] viitse-legaadil [[Balduin Alnast|Alna Balduinil]] õnnestus 1233. aastal [[Virumaa]] ja [[Järvamaa]] linnused uuesti enda kontrolli alla saada, kuid Tallinna linnust keeldusid mõõgavennad loovutamast. 1233. aastal tungisid paavsti legaadiga järjekordselt tülli läinud orduväed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt Taani valitsemisajast paikseks jäänud Taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kuulunud Toompea Väike linnuse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed. Puhkenud lahingus sai legaadi vägi lüüa ja ordu haaras taas kogu Põhja-Eesti endale. Toompea Väikese linnuse rajas mõõgavendade ordu 1229. aastal [[Toompea]] [[paas|paelava]] edelajärsakule. Mõõgavendade ordu, kelle valduses oli Toompea 1227–1237 ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Linnust nimetati ''castrum minus''&lt;nowiki&gt;'eks&lt;/nowiki&gt; ('väikeseks linnuseks') erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nimetust ''castrum magnus'' ([[Toompea Suur linnus|suur linnus]]).

== Taani valitsusaeg ==
1238. aastal sõlmiti Taanis Sjællandi saarel legaat [[Modena Wilhelm]], Liivimaa ordumeistri [[Hermann Balke]] ja Taani kuningas [[Valdemar II]], kes sõlmisid  [[7. juuni]]l 1238 [[Stensby leping]] ning kuningas sai Revala, Harjumaa ja Virumaa tagasi. Alates 1238. aastast ehitasid [[taanlased]] kaitseehitisi edasi ning linnus oli [[Taani kuninga asehaldur]]i residents. See oli läbi Toompea kagunurgas asunud eeskaitseala (''cingele'') ühenduses [[Toompea Suur linnus|Toompea Suure linnusega]] (''castrum maius''). Seega jagunes lavasaar kolme ossa.

Pärast 1238. aastat hakkasid kindlust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid mõõgavendade ordu alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi omakorda müüriga piiratud asehalduri residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] juures läänepoolse müüriga (''pildil''). Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. [[14. sajand]]i algul laiendati kindlust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka kindlust all-linnaga ühendav värav ([[Lühikese jala värav]]). Taaniaegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris.
[[Fail:CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Gebäude - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-025.jpg|pisi|Lossi lõunakülg (1937) ja [[Pikk Hermann]], torni esimene osa ehitati aastatel 1360–1370]]

[[Jüriöö ülestõus]]u ajal, kui [[Liivimaa ordu]] sõjajõud võitsid ülestõusnuid 11. mail [[Kämbla lahingud|Kämbla]] ja [[Kanavere lahing|Kanavere]] lahingutes ning 14. mail Tallinna lähistel [[Sõjamäe lahing|Sõjamäel]]. Taani esindajad andsid end ordu kaitse alla. Taani pealik Bertram Parembek andis pärast lahingut Tallinna müüride all 14. mail 1343. aastal Tallinna ja [[Rakvere ordulinnus|Rakvere lossi]], pärast ka [[Narva Hermanni linnus|Narva kindluse]] Saksa ordu kätte, et tema need &quot;Taani kuninga kroonile hoiaks&quot;. [[Goswin von Herike]] seati Tallinna pealikuks ja Taani maaosa kaitsjaks.&lt;ref&gt;[[Villem Reiman]]. [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti%20ajalugu/II Eesti ajalugu, Tartu 1920] &lt;/ref&gt; Goswin von Herike oli Tallinna linnuse peamees (kohusetäitja) aastatel 1343–1345 ja 1347–1348.

== Liivimaa ordu valitsusaeg ==
[[Jüriöö ülestõus]]u ja valduste müümise tagajärjel [[14. sajand]]i keskel läks linnuste haldus tagasi [[Saksa ordu]]le. Ordu rekonstrueeris Väikese linnuse aastatel 1350–1360 trapetsikujulise põhiplaaniga keskse [[konvendihoone]]ga linnuseks. [[Toompea]]l Väikeses linnuses asus [[Tallinna komtuur]]i residents ning ülemvõimu Tallinna all-linna üle tal polnud, komtuur allus kogu ordule ja vastutas eestkätt Liivimaa ordumeistri ees. Küll aga valitses ta Toompea ning linnast väljapoole jääva maapiirkonna komtuurkonna üle. Linnust valitses [[Tallinna linnusekomtuur]].

Ordu rajas 1350.–1360. aastatel [[kastell]]i keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 meetrit. Vana konvendihoone (mille vundamendil tänapäeval asub [[Riigikogu hoone]]) oli 34 x 39 meetri suurune. Ehitise keldrikorrusel paiknesid laod ja kerisahjud, millega köeti ruume. Võimalik, et seal asusid ka köök ja söögisaal. Põhikorrusel paiknesid ühisruumid: koosoleku- ehk kapiitlisaal ja kabel. On ka arvatud, et seal asus rüütlite ühine magamisruum ehk [[dormitoorium]]. 1350–1360. aastate konvendihoone ehitamisega kõrgendati [[linnus]]e [[ringmüür]]e ja läänemüüri toetamiseks ehitati konvendihoone välikülje keskossa suur [[Toompea lossi dansker|dansker]].

[[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati kindlust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] (1420–1430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'tõrju vaenlast'). Kindluse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitseehitisi. Kaevati [[vallikraav]] ning väikest ja suurt kindlust ühendav värav varustati [[tõstesild|tõstesillaga]]. Konvendihoone ees olid keskajal kraav ja kaev, kust joodeti loomi. Ajalooallikate põhjal on teada, et 15.–16. sajandil ehitati konvendihoone linnusemüüri kõrguseks.
[[Pilt:Toompea loss 2014.jpg|thumb|Toompea Väike linnus, 2014. Vasakul pool [[Pilstickeri torn]], keskel [[konvendihoone]] ja paremal pool [[Pikk Hermann]]]]
[[Pilt:Pikkherman.jpg|pisi|püsti|[[Pikk Hermann]] kannab nüüdisajal Eesti riigilippu (kevad 2004)]]
[[Pilt:Pilstickeri torn Toompea lossis, vaade treppide poolt, 8. august 2011.jpg|pisi|püsti|[[Pilstickeri torn]], vaade treppide poolt (suvi 2011)]]
[[Pilt:Landskrone torn Toompea lossi kirdenurgas jääb tänapäeval majade varju, 8. august 2011.jpg|pisi|püsti|[[Landskrone torn]] jääb tänapäeval osaliselt majade varju (suvi 2011)]]
[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Riigisaali jäänused välismüüris]]
[[Pilt:C Buddeus vaade Toompeale Pika Hermanniga.jpg|pisi|Vaade loodest paekaljudest ümbritsetud Toompea mäe edelaotsas asuvale ordulinnuse lääneküljele. C. F. Ch. Buddeus, 1830. aastad]]
[[Pilt:C.Buddeus, Die Brücke zur Dompforte, Toomvärava sild.tif|pisi|Toompea loss, [[Toome värav (Tallinn)|Toomvärav]] ja Toomvärava sild. 19, sajandi esimesel poolel. [[Carl Friedrich Christian Buddeus]]]]

Vastu [[kastell]]i läänemüüri paiknes sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega [[konvendihoone]], mille kompaktsest mahust eendus läänes [[dansker]] ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn – [[Püssirohutorn]].

Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes (ühendus [[Toomalev]]iga), põhjas (ühendus [[Toompea Suur linnus|Suure kindlusega]]) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv [[vallikraav]].

Ida- ja lõunakülg kindlustati [[parhammüür]]iga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud [[vallikraav]]iga. Ettekujutuse võib saada osaliselt säilinud [[Kuressaare piiskopilinnus]]e järgi. Konvendihoone kagunurgal kõrgus [[Püssirohutorn]], linnuse välisnurkades seisid [[Stür den Kerl]]i, [[Pilsticker]]i, [[Landskrone]] ja [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] (1371) kaitsetorn. Linnust kaitses hiljem vallivärav ja [[Roosikrantsi I|Roosikrantsi]] [[suurtükitorn]].

Väikest linnus täiendas [[Toompea eeslinnus]], mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinda järgides kuni [[Lühikese jala värav]]ani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.

== Liivimaa sõjas ==
Vene-Liivi sõja ajal, kui Liivimaa ordu ei olnud suuteline sõjaliselt kaitsma põhja-Eestit ja Tallinna, kuulutas [[Läänemaa stiftifoogt]] [[Christoph von Münchhausen]] end [[Taani kuninga asehaldur|Taani kuninga asevalitsejaks]] Eestimaal ja andis 1558 ordulinnuse valitseda talle ja Taani kuningale truudust vandunud Heinrich von Uexküllile ja [[Dietrich Behr]]ile,&lt;ref&gt;Mollerup, Arthur Julius William Mollerup. Danmarks Forhold til Lifland 1346-1561, 1880, Kjøbenhavn: Jacob Erslevs Forlag, [https://core.ac.uk/download/pdf/18415085.pdf lk 86]&lt;/ref&gt; kes oma sõjasulastega kaitsesid lossi ja ei andnud linnusevaldamisõigust üle Liivimaa ordu[[Ordukäsknik|käsknikuile]].

== Rootsi valitsusaeg ==
Linnusevalitsemine oli ka erinevalt Harjumaa ümbritsevatest orduvaldustest raskendatud 1561. aastal, kui Tallinna linn ja [[Harju-Viru rüütelkond]] tunnistasid uue [[maaisand]]ana Rootsi kuningas [[Erik XIV]]ndat. Poola kuninga protektsiooni all oleva Liivimaa ordu linnusepealik Caspar von Oldebokum ei andnud linnust üle [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Rootsi kuninga asehaldur]]ile Eestis, ja [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] oli sunnitud piirama, pommitama ja sõjalise jõuga proovima saavutada kontrolli linnuse üle. Viimaks [[Caspar von Oldenbockum]] alistus ja lahkus linnusest.

Põhjamaade Seitsmeaastases sõjas, mille sõjategevuse põhiraskus paiknes Skandinaavia poolsaarel, vähenes Rootsi vägede arvukus ülemerevaldustes. Maa kaitse jäi paljuski Saksa lipkondade ehk [[Mõisamehed|mõisame]]este kanda.&lt;ref&gt;[[Enn Küng]], [https://tuna.ra.ee/tallinna-sojalised-kohustused-ja-rootsi-garnison-16-sajandi-lopul-ja-17-sajandi-esimesel-kolmandikul-lk-9-36/ Tallinna sõjalised kohustused ja Rootsi garnison 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi esimesel kolmandikul],  Tuna nr 1, 2021, lk  9–36&lt;/ref&gt; [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] ajal, 7. jaanuaril 1570 võttis Liivi sõjas Rootsi poolel olnud mõisameeste pealik [[Klaus Kursell]], [[Klaus Kurselli mäss|mässus]] ootamatu rünnakuga oma valdusse Toompea Väikese linnuse. [[Tallinna raad]] vahendas kokkuleppe, millega kuberner [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]] vabastati, linnus pidi aga jääma Kurselli kätte järgmiste [[nelipühad]]eni, milliseks ajaks oodati Rootsi kuninga [[Johan III]]-lt võlgu oldavat summat või mingit muud lahendust olukorrale. [[24. märts]]il 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea linnuse kavalusega tagasi. Klaus Kursell ja enamik mässus osalenud mehi vangistati. Kursell mõisteti varsti surma ja hukati koos paari kaaslasega..&lt;ref&gt;[http://www.thefreelibrary.com/Livonian+household+troops+during+the+Livonian+war%2f+Liivimaa...-a0199121980 Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil], [[Acta Historica Tallinnensia]], 1. jaanuar 2006&lt;/ref&gt;
{{vaata|Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna piiramine (1577)}}
[[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Rootsi valduses]] Toompea linnus kohandati  [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Rootsi kuninga asehalduri]] residentsiks. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde [[Riigisaalihoone]]. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister [[Antonius Poliensis]]. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest [[Stockholmi kuningaloss]]ist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti kindluse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Pärast Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid seal 1589. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas [[Johan III]] ja tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] – Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] kõrval müüris.
=== Rootsi linnusepealikud ===
Rootsi valitsusajal oli [[Toompea allasum|Toompea]] kogu [[Toompea Suur linnus|Suure linnuse]] ehk Tallinna [[linnusepealik]]ud (rootsi k. ''Slottslofven på Reval'')  residentsiga väikeses linnuses: [[Hans Björnsson Lejon]] (1565), [[Karl Henriksson Horn]] ja [[Pontus De la Gardie]] (1572), Bertil Eriksson Ljuster (1571&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Ljuster_nr_111 Ljuster nr 111. Bertil Eriksson, slottsloven i Reval 1571-10-05.], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;/1573&lt;ref&gt;[[Anders Anton von Stiernman]]: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 [http://books.google.ee/books?id=z4Y-AAAAcAAJ&amp;hl=en&amp;pg=RA1-PA373#v=onepage&amp;q=&amp;f=false lk.373]&lt;/ref&gt;), [[Göran Boije]]  (1574),  [[Johan Berendes]] (1574–), [[Hans Eriksson]] (1576&lt;ref&gt;Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, [https://runeberg.org/frfinl/0061.html s 56], Förlagsaktiebolaget Söderström &amp; C:o, Helsingfors 1909&lt;/ref&gt;), Christoffer Andersson [[Stråle]] (1575&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Gyllengrip_nr_80 Christoffer Andersson Stråle, sedan Grip. Född 1518.  Slottsloven på Revals slott och stad 1575 Död 1599. Gyllengrip nr 80], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;), [[Anders Larsson Cruus]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Cruus_af_Edeby_nr_69#TAB_7 Anders Larsson Cruus, till Edeby och Värnsta. I slottsloven på Reval 1576. Ståthållare på Kalmar 1582. Död 1591], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; (1576), [[Matts Larsson]]  Cruus&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Cruus_af_Edeby_nr_69#TAB_3 Matts Larsson, till Edeby  Slottsloven på Reval 1576-09-15.  1581-06-01 i förläning Malla hof i Wesenbergs län i Estland. Befallningsman över Viborgs slott och stad 1583-07-06. Häradshövding i Eurepää härad i Finland 1593-11-13. Sigismunds ståthållare på Viborg 1594-07-13.  Lagman i norra Finland 1602-01-12. Riksråd s. å. 27/5. Ståthållare på Tavastehus 1603-05-27 kommissarie till fredsverket med Ryssland 1605-02-12. Död 1606], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; (1576),  [[Göran Boije]]  (1577&lt;ref&gt;[[Anders Anton von Stiernman]], [https://books.google.ee/books?id=z4Y-AAAAcAAJ&amp;hl=en&amp;pg=RA1-PA446#v=onepage&amp;q&amp;f=false Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 446], 1745&lt;/ref&gt;), [[Henrik Abel von Minden]] (1591&lt;ref&gt;Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, [https://runeberg.org/frfinl/0006.html s 1], Förlagsaktiebolaget Söderström &amp; C:o, Helsingfors 1909&lt;/ref&gt;), [[Magnus Hermansson Fleming]] (1579&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Fleming_nr_4#17 Adliga ätten Fleming nr 4. Magnus Fleming. Kammarjunkare. Slottsloven på Reval 1579-05-10. Död före  1580], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;), [[Erik Gabrielsson Oxenstierna]] (1580), [[Jesper Kruus]], Hans [[Wartmann|Warthman]] (1601&lt;ref&gt;[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00511|seite 265}}&lt;/ref&gt;),  Ulf Bonde (1609&lt;ref&gt;Gustaf Elgenstierna, Den introducerade svenska adelns ättartavlor / 1. Abrahamsson-Celsing, Stockholm 1925, Kungl. boktryckeriet, P. A. Norstedt &amp; Söner, [https://runeberg.org/elgenst/1/0541.html s. 519]&lt;/ref&gt;) (surn. 1657), [[Anders Larsson Botilast]] (1603–1612), [[Nils Hansson Bagge]] (1614&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Bagghufvud_nr_755 Adliga ätten BAGGHUFVUD (von Baggo) (von Bagowut) nr 755. Nils Hansson, Slottslofven på Reval 1614], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;), Knut Claesson Uggla (1616–1618&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Uggla_nr_100#TAB_16 Knut Claesson Uggla. Ståthållare på Revals slott 1616-1618. Död 1634. Uggla nr 100]&lt;/ref&gt;), [[Philipp von Scheiding]] (1628–1642&lt;ref&gt;Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=500 Üxküll.] Scheidingid Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.483&lt;/ref&gt;), Ever/Eberhard Breitholtz (1636/1637&lt;ref&gt;[https://breitholtz-vapen.blogspot.com/2015/05/some-traits-in-breitholtz-family.html Eberhard Breitholtz, hauptman&quot;], breitholtz-vapen.blogspot.com&lt;/ref&gt;).
{{vaata ka|Lossifoogt}}
Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Toompea loss oli ka Rootsi Tallinna linnuse ehk lossipealiku ja [[Tallinna linnuselään]]i asehalduri residents. (Lääni)asehaldur, oli ühtlasi kindluse [[Komandant|komandant]], käsutas sõjalist võimu ja oli kuninglike domeenide valitseja&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=641&amp;lid=727 Lossikohus], Eesti Ajalooarhiiv, 5.1.2. Lossikohus&lt;/ref&gt; ning oli ka lossi ehk [[Tallinna linnusekohus|Tallinna linnusekohtu]] eesistuja.  Linnusekohtus lahendati peamiselt riigiametnike, sõjaväelaste ja [[riigimõis]]ate talupoegadega seotud kohtuasjasid.&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|297}}&lt;/ref&gt;

[[1580. aastad|1580. aastatel]] ehitati Pika Hermanni kõrvale [[renessanss]]-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati 1780. aastate II poolel seoses linnusesse [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e uute hoonete ehitamisega.

=== Riigisaal ===
Riigisaal rajati 1583–1590 ([[arhitekt]]id [[Antonius Poliensis]], [[Hans von Aken]]) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ja konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub [[trompeeter|trompeetri]] rõdu. Kahekorruseline [[renessanss]]-stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate [[obelisk]]idega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist.

[[17. sajand]]i vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid kindlus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitseehitistena ehitati kogu [[Tallinna all-linn]]a ja Toompea kaitseehitistena [[Tallinna kindlus]]e 1696 [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]].

== Toompea loss ==
[[18. sajand]]i II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng. [[18. sajand]]i lõpul tasandati Väikese linnuse idapoolne vallikraav, lammutati kagupoolne välismüür ja ehitati selle asemele ehitusmeister [[Johann Schultz]]i juhtimisel hilis[[Barokk|barokne]] [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e hoone. Linnuse kagukülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Kubermanguvalitsuse hoone lõunatiib ehitati linnuse lõunamüüri sisekülge, seal kaitsemüüri ei lammutatud.

Keskaegsest linnusest on säilinud tänapäevani lääneküljel esindustorn [[Pikk Hermann]] edelanurgal, [[Pilstickeri torn]] loodenurgal ning osaliselt hoonetega ümbritsetud [[Landskrone]] torn kirdenurgal.

Konvendihoones tegutsenud [[Eestimaa kubermanguvangla]] puuosa põles 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 1920–1922. aastatel rajati selle kohale [[ekspressionism|ekspressionistlik]] [[Riigikogu]] hoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele.

Lõunapoolne ringmüür ja kubermangulossi lõunatiib ehitati [[1930. aastad|1930. aastate]] II poolel ümber [[traditsionalism|esindustraditsionalistlikuks]] haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone viimased jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.

&lt;gallery class=&quot;center&quot; heights=&quot;300&quot; widths= &quot;300&quot;&gt;
BM08014Am.jpg|Toompea ja Toompea loss 18. sajandil. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust
BM08014Bm.jpg|Toompea, [[Tallinna toomkirik|toomkirik]] ja Toompea loss 18. sajandil. [[Eduard Philipp Körber]]i joonis [[Johann Christoph Brotze]] kogust
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Toompea loss]]
* [[Toompea Suur linnus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Rein Zobel]]. &quot;Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused&quot;. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn: 2011, 287 lk. ISBN 9789949467129
* Rein Zobel, [[Juhan Maiste]], [[Mart Kalm]]. &quot;Toompea loss&quot;. Riigikogu Kantselei, Tallinn 2009, 165 lk. ISBN 9789985953167

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{koord}}

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna komtuurkond]]
[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Tallinna militaarehitised]]
[[Kategooria:Eestimaa hertsogkond]]
[[Kategooria:13. sajand Tallinnas]]</text>
      <sha1>s2wb1h6mmht8nzscn1ruimmk84otfcc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anne Applebaum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>140520</id>
    <revision>
      <id>7168886</id>
      <parentid>7118682</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:43:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2126" sha1="bmp60jwbbus334rzc4pcvwj2y6jh91e" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2014}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Anne Elizabeth Applebaum''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1964]] [[Washington]]is) on [[Poolakad|Poola]]-[[Ameeriklased|Ameerika]] [[ajakirjanik]] ja [[ajaloolane]], kelle peamised uurimissuunad on [[Ida-Euroopa]] ja [[kommunism]]i ajalugu. Tal on [[USA]] ja aastast 2013 [[Poola]] kodakondsus.

Anne Applebaum sündis ameerika-juudi perekonnas.

Ta on õppinud ajalugu ja kirjandust [[Yale'i Ülikool]]is ning rahvusvahelisi suhteid õppeasutuses [[London School of Economics]].
[[Pilt:Applebaum Anne.jpg|pisi|left|Anne Applebaum (2007)]]
Anne Applebaum on abielus [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]]ga ja elab [[2006]]. aastast Poolas, neil on kaks poega.

==Tunnustus==
* 2004 – [[Pulitzeri preemia]] raamatu &quot;[[Gulag (raamat)|Gulag]]&quot; eest
* 2008 – [[Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk]] 
* 2024 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]]

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.anneapplebaum.com/ Anne Applebaumi koduleht]
* [http://www.postimees.ee/?id=197427 Anne Applebaum pääses autoplahvatusest vigastuseta] Postimees, 6. detsember 2009
* [http://www.ekspress.ee/2009/12/08/valisuudised/47380 Anne Applebaum: Mu auto ei plahvatanud] Eesti Ekspress, 8. detsember 2009 
* [http://www.postimees.ee/?id=251088 Anne Applebaum: uus tragöödia neetud metsas] Postimees, 16. aprill 2010
* [http://www.slate.com/articles/news_and_politics/foreigners/2010/08/the_adhdventures_of_tom_sawyer.html The ADHD-ventures of Tom Sawyer] 9. august 2010
* [https://arvamus.postimees.ee/7436778/anne-applebaum-usa-on-venemaa-suhtes-naiivne-ukraina-seda-endale-lubada-ei-saa Anne Applebaum: USA on Venemaa suhtes naiivne, Ukraina seda endale lubada ei saa] Tõlkinud Mirjam Korsten. Postimees, 24. jaanuar 2022

{{JÄRJESTA:Applebaum, Anne}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Juudid]]
[[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>bmp60jwbbus334rzc4pcvwj2y6jh91e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvi Lind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>140638</id>
    <revision>
      <id>7168902</id>
      <parentid>7066246</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:44:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Apalsola</username>
        <id>5486</id>
      </contributor>
      <comment>surnud; [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Surnud 2026]]</comment>
      <origin>7168902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2001" sha1="0invu2jtz3xmxrc30g55ipr7hjwkxrk" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
[[Image:ArviLind2008.png|thumb|Arvi Lind (2008)]]

'''Arvi Kullervo Lind''' ([[21. detsember]] [[1940]] [[Lauritsala]] – [[7. juuni]] [[2026]]&lt;ref name=&quot;yle_2026-06-07&quot;&gt;{{netiviide |url= https://yle.fi/a/74-20230265 |pealkiri=Uutisankkuri Arvi Lind on kuollut |perekonnanimi= Heikkonen | eesnimi = Tanja |keel= fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= Yleisradio Oy |koht= Helsinki |aeg= 2026-06-07 |vaadatud= 2026-06-07 |tsitaat= }}&lt;/ref&gt;) oli soome endine [[ajakirjanik]] ja teadustaja. 

[[Suured soomlased|Kõigi aegade suurima soomlase hääletusel]] [[2004]]. aastal sai Arvi Lind 85. koha. Teda on korduvalt nimetatud ka Soome kõige usaldusväärsemaks inimeseks.{{lisa viide}}

Arvi Lind alustas tööd [[Yleisradio]] televisiooniuudiste toimetuses [[1965]]. aastal kõigepealt subtiitrite valmistajana ning alates 1967. aastast kodumaiste uudiste reporteri ja saatejuhina. Tema viimane uudistesaade oli eetris 15. oktoobril 2003 kell 20.30, tema tööleping lõppes 2004. aasta alguses. Hüvastijätusaadet vaatas Soomes 1,6 miljonit televaatajat. Tol ajal peeti teda maailma kogenuimaks uudistesaatejuhiks.{{lisa viide}} 

Pärast seda on Lind pidanud ülikoolides loenguid televisioonitööst. 2005. aasta alguses nimetas ajaleht Keskisuomalainen Lindi kaheks aastaks oma lugejate esindajaks.{{lisa viide}}

Ta on mänginud mitmes filmis iseennast.{{lisa viide}}

==Isiklikku==
Tema poeg [[Juha Lind]] on nii [[Soome]] koondises kui ka [[NHL]]-is mänginud [[jäähoki]]mängija. Ka Arvi Lind on jäähokit harrastanud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://web.archive.org/web/20080922170421/http://yle.fi/yle24/arvilind/perus.html Tutvustus YLE lehel]
* [http://375humanistia.helsinki.fi/et/humanistia/arvi-lind Arvi Lind. 375 humanitaari. Helsingi ülikooli humanitaarteaduskond. 31. juuli 2015.]

{{DEFAULTSORT:Lind, Arvi}}
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>0invu2jtz3xmxrc30g55ipr7hjwkxrk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168904</id>
      <parentid>7168902</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:52:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1993" sha1="o6ij9scldyyb41lbz481xyq9tvw76y5" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
[[Image:ArviLind2008.png|thumb|Arvi Lind (2008)]]
'''Arvi Kullervo Lind''' ([[21. detsember]] [[1940]] [[Lauritsala]] – [[7. juuni]] [[2026]]&lt;ref name=&quot;yle_2026-06-07&quot;&gt;{{netiviide |url= https://yle.fi/a/74-20230265 |pealkiri=Uutisankkuri Arvi Lind on kuollut |perekonnanimi= Heikkonen | eesnimi = Tanja |keel= fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= Yleisradio Oy |koht= Helsinki |aeg= 2026-06-07 |vaadatud= 2026-06-07 |tsitaat= }}&lt;/ref&gt;) oli soome [[ajakirjanik]] ja teadustaja. 

[[Suured soomlased|Kõigi aegade suurima soomlase hääletusel]] [[2004]]. aastal sai Arvi Lind 85. koha. Teda on korduvalt nimetatud ka Soome kõige usaldusväärsemaks inimeseks.{{lisa viide}}

Arvi Lind alustas tööd [[Yleisradio]] televisiooniuudiste toimetuses [[1965]]. aastal kõigepealt subtiitrite valmistajana ning alates 1967. aastast kodumaiste uudiste reporteri ja saatejuhina. Tema viimane uudistesaade oli eetris 15. oktoobril 2003 kell 20.30, tema tööleping lõppes 2004. aasta alguses. Hüvastijätusaadet vaatas Soomes 1,6 miljonit televaatajat. Tol ajal peeti teda maailma kogenuimaks uudistesaatejuhiks.{{lisa viide}} 

Pärast seda on Lind pidanud ülikoolides loenguid televisioonitööst. 2005. aasta alguses nimetas ajaleht Keskisuomalainen Lindi kaheks aastaks oma lugejate esindajaks.{{lisa viide}}

Ta on mänginud mitmes filmis iseennast.{{lisa viide}}

==Isiklikku==
Tema poeg [[Juha Lind]] on nii [[Soome]] koondises kui ka [[NHL]]-is mänginud [[jäähoki]]mängija. Ka Arvi Lind on jäähokit harrastanud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://web.archive.org/web/20080922170421/http://yle.fi/yle24/arvilind/perus.html Tutvustus YLE lehel]
* [http://375humanistia.helsinki.fi/et/humanistia/arvi-lind Arvi Lind. 375 humanitaari. Helsingi ülikooli humanitaarteaduskond. 31. juuli 2015.]

{{DEFAULTSORT:Lind, Arvi}}
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>o6ij9scldyyb41lbz481xyq9tvw76y5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Atalanta BC</title>
    <ns>0</ns>
    <id>144626</id>
    <revision>
      <id>7169088</id>
      <parentid>6702652</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:03:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7169088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5710" sha1="5kxoy0l67fm5kond0rmz6a9bp4kotz7" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = 
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = ''Atalanta Bergamasca Calcio 1907 S.p.A.''
| hüüdnimi      = ''La Dea''&lt;br&gt;''Gli Orobici''&lt;br&gt;''I Nerazzurri''
| lühend        = 
| asutatud      = 17. oktoobril 1907
| lõpp          = 
| väljak        = [[Stadio Atleti Azzurri d'Italia]]
| mahutavus     = 24 950
| ametinimetus1 = President
| esimees       = [[Antonio Percassi]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Gian Piero Gasperini]]
| liiga         = [[Serie A]]
| hooaeg        = [[Serie A hooaeg 2025–2026|2025–26]]
| positsioon    = 7. koht
| muster_la1= _atalanta2021C|muster_b1= _atalanta2021C|muster_ra1=_atalanta2021C| muster_sh1 = _atalanta2021C| muster_so1 = _atalanta2021C
| vasakkäsi1=000000 |kere1=141414 |paremkäsi1=000000 |püksid1=000000 |sokid1=000000
| muster_la2=_atalanta2021A |muster_b2= _atalanta2021A|muster_ra2=_atalanta2021A| muster_sh2 = _atalanta2021A| muster_so2 = _atalanta2021A
| vasakkäsi2= FFFFFF |kere2= FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF |püksid2=  FFFFFF|sokid2= FFFFFF
| veeb     = https://www.atalanta.it/site.html
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
[[Pilt:Atalanta BC - 1962-63 Coppa Italia - Angelo Domenghini and Piero Gardoni.jpg|pisi|1963. aastal Itaalia karika võitu tähistavad Atalanta mängijad [[Angelo Domenghini]] ja Pietro Gardoni]]
'''Atalanta Bergamasca Calcio''' (ka '''''Atalanta Bergamo''''') on [[Itaalia]] linna [[Bergamo]] [[jalgpall]]iklubi, mis on alates hooajast 2011–2012 mänginud püsivalt riigi kõrgliigas [[Serie A]]. 

1963. aastal võitis Atalanta Itaalia karika. Hooajal 1987–88 jõudis klubi [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikavõistlustel]] poolfinaali, mängides sel hooajal Itaalia teises liigas. Atlanta on sellega saavutanud ühe parima tulemuse madalama liiga klubina UEFA klubide sarjades. 

Hooajal [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] saavutas Atalanta Itaalia kõrgliigas seni oma parima tulemuse, kui saadi kolmas koht. Järgmisel hooajal suudeti saavutust korrata. Hooajal [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]] lõi Atalanta Itaalia kõrgliigas 98 väravat. Esimest korda pärast 1952. aastat lõi kolm ühe klubi mängijat ([[Luis Muriel]], [[Duván Zapata]] ja [[Josip Iličić]]) Itaalia kõrgliigas ühel hooajal vähemalt 15 väravat. Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|2019–20]] osaleti lisaks esimest korda [[UEFA Meistrite Liiga]]l. Meistrite Liigas jõuti sel hooajal veerandfinaali, kus kaotati Prantsusmaa klubile [[Paris Saint-Germain]]ile.

Hooajal 2023/24 võitis Atalanta [[UEFA Euroopa Liiga]], kui finaalis alistati [[Leverkuseni Bayer]] tulemusega 3:0.

== Praegune koosseis ==
''Seisuga 9. august 2024''&lt;ref&gt;{{cite web |title=Rosa |url=https://www.atalanta.it/rosa/ |website=atalanta.it |publisher=Atalanta BC |access-date=10 September 2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210120415/https://www.atalanta.it/rosa/ |archive-date=10 February 2023}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=ARG|pos=VV|nimi=[[Juan Musso]]}}
{{JK koosseis mängija|no=2|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Rafael Tolói]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=4|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Isak Hien]]}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Godfrey]]}}
{{JK koosseis mängija|no=6|rah=GHA|pos=PK|nimi=[[Ibrahim Sulemana]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=NED|pos=PK|nimi=[[Teun Koopmeiners]]}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Mario Pašalić]]}}
{{JK koosseis mängija|no=9|rah=ITA|pos=RÜ|nimi=[[Gianluca Scamacca]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=MLI|pos=RÜ|nimi=[[El Bilal Touré]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|rah=NGA|pos=RÜ|nimi=[[Ademola Lookman]]}}
{{JK koosseis mängija|no=13|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Éderson]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|rah=NED|pos=PK|nimi=[[Marten de Roon]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=BEL|pos=PK|nimi=[[Charles De Ketelaere]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=ALB|pos=KA|nimi=[[Berat Djimsiti]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=NED|pos=KA|nimi=[[Mitchel Bakker]]}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Matteo Ruggeri]]}}
{{JK koosseis mängija|no=23|rah=BIH|pos=KA|nimi=[[Sead Kolašinac]]}}
{{JK koosseis mängija|no=27|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Marco Palestra]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Marco Carnesecchi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=31|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Francesco Rossi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=32|rah=ITA|pos=RÜ|nimi=[[Mateo Retegui]]}}
{{JK koosseis mängija|no=42|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Giorgio Scalvini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=46|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Samuel Giovane]]}}
{{JK koosseis mängija|no=77|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Davide Zappacosta]]}}
{{JK koosseis mängija|no=99|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Nicolò Zaniolo]]|märkus=laenul [[Galatasaray S.K.|Galatasaray]]st}}
{{JK koosseis lõpp}}

== Saavutused ==
*[[Coppa Italia]]
**'''Võidud''' (1): 1962–63
**Teised kohad (4): 1986–87, 1995–96, 2018–19, 2020–21
*[[Serie B]]
**'''Võidud''' (6): 1927–28, 1939–40, 1958–59, 1983–84, 2005–06, 2010–11
**Teised kohad (4): 1936–37, 1970–71, 1976–77, 1999-00
*[[Serie C1]]
**'''Võidud''' (1): 1981–82
*[[UEFA Euroopa Liiga]]
**'''Võidud''' (1): [[UEFA Euroopa Liiga 2023–2024|2023–24]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.atalanta.it/site.html Koduleht]

{{Serie A}}

[[Kategooria:Atalanta BC| ]]
[[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Bergamo]]
[[Kategooria:Serie A klubid]]</text>
      <sha1>5kxoy0l67fm5kond0rmz6a9bp4kotz7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bologna FC 1909</title>
    <ns>0</ns>
    <id>144627</id>
    <revision>
      <id>7169069</id>
      <parentid>6669920</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:30:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7169069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4614" sha1="nzcnb05dsyecihfknlf2xc39tvwfpba" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Bologna
| pilt          = Bologna F.C. 1909 logo.svg
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Bologna Football Club 1909 S.p.A.
| hüüdnimi      = ''I Rossoblu'' (punasinised)&lt;br&gt;''I Veltri'' (hurdad)
| lühend        = 
| asutatud      = 3. oktoobril 1909
| lõpp          = 
| väljak        = [[Stadio Renato Dall'Ara]]
| mahutavus     = 38 279
| ametinimetus1 = Esimees
| esimees       = [[Joey Saputo]]
| omanik        = BFC 1909 Lux SPV S.A. (99,93%)
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Vincenzo Italiano]]
| liiga         = [[Serie A]]
| hooaeg        = [[Serie A hooaeg 2025–2026|2025–26]]
| positsioon    = 6. koht
| muster_la1=_bologna1718H |muster_b1=_bologna1718H |muster_ra1=_bologna1718H|muster_so1=_bologna1718H
| vasakkäsi1=000080|kere1= 000080|paremkäsi1=000080 |püksid1=ffffff |sokid1=153288
| muster_la2=_bologna1718A |muster_b2=_bologna1718A |muster_ra2=_bologna1718A|muster_sh2=
|muster_bologna1718A
| vasakkäsi2= ffffff|kere2=ffffff|paremkäsi2=ffffff |püksid2=ffffff |sokid2=D8F781
| veeb     = 
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
[[File:Stadio Dall'Ara 01-02-2020.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Stadio Renato Dall'Ara]]]]
'''Bologna Football Club 1909 S.p.A.''' on [[Itaalia]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Bologna]]s. See mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]].

Klubi on asutatud 1909. aastal. Klubi oli 1929. aastal kõrgliiga asutajate seas ning on liigameistriks tulnud seitsmel korral, viimati 1964. aastal.

== Praegune koosseis ==
''Seisuga 10. juuni 2024''&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bolognafc.it/squadra/prima-squadra/|title=Prima squadra|language=it|publisher=Bologna F.C. 1909|access-date=3 September 2016|archive-date=7 August 2016|archive-url=https://archive.today/20160807194857/https://www.bolognafc.it/squadra/prima-squadra/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=3|pos=KA|rah=AUT|nimi=[[Stefan Posch]]}}
{{JK koosseis mängija|no=4|pos=KA|rah=SER|nimi=[[Mihajlo Ilić]]}}
{{JK koosseis mängija|no=6|pos=PK|rah=CRO|nimi=[[Nikola Moro]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|pos=RÜ|rah=ITA|nimi=[[Riccardo Orsolini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=8|pos=PK|rah=SUI|nimi=[[Remo Freuler]]|märkus=laenul [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]]ist}}
{{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=NED|nimi=[[Joshua Zirkzee]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|pos=RÜ|rah=SWE|nimi=[[Jesper Karlsson]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=SWI|nimi=[[Dan Ndoye]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|pos=KA|rah=DEN|nimi=[[Victor Kristiansen]]|märkus=laenul [[Leicester City]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=16|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Tommaso Corazza]]}}
{{JK koosseis mängija|no=17|pos=PK|rah=MAR|nimi=[[Oussama El Azzouzi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Santiago Castro]]}}
{{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=SCO|nimi=[[Lewis Ferguson]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=SWI|nimi=[[Michel Aebischer]]}}
{{JK koosseis mängija|no=21|pos=RÜ|rah=DEN|nimi=[[Jens Odgaard]]}}
{{JK koosseis mängija|no=22|pos=KA|rah=GRE|nimi=[[Charálampos Lykogiánnis]]}}
{{JK koosseis mängija|no=23|pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Nicola Bagnolini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=26|pos=KA|rah=COL|nimi=[[Jhon Lucumí]]}}
{{JK koosseis mängija|no=28|pos=VV|rah=POL|nimi=[[Łukasz Skorupski]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Lorenzo De Silvestri]]}}
{{JK koosseis mängija|no=31|pos=KA|rah=NED|nimi=[[Sam Beukema]]}} 
{{JK koosseis mängija|no=33|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Riccardo Calafiori]]}}
{{JK koosseis mängija|no=34|pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Federico Ravaglia]]}}
{{JK koosseis mängija|no=56|pos=PK|rah=BEL|nimi=[[Alexis Saelemaekers]]|märkus=laenul [[AC Milan]]ist}}
{{JK koosseis mängija|no=80|pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Giovanni Fabbian]]}}
{{JK koosseis mängija|no=82|pos=PK|rah=POL|nimi=[[Kacper Urbański]]}}
{{JK koosseis lõpp}}

== Saavutused ==
*[[Serie A]]
**'''Võidud''' (7): 1924–25, 1928–29, 1935–36, 1936–37, 1938–39, 1940–41, 1963–64
**Teised kohad (7): 1920–21, 1923–24, 1925–26, 1926–27, 1931–32, 1939–40, 1965–66
*[[Coppa Italia]]
**'''Võidud''' (2): 1969–70, 1973–74
*[[Mitropa karikas]]
**'''Võidud''' (3): 1932, 1934, 1961
*[[UEFA Intertoto karikas]]
**'''Võidud''' (1): 1998

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.bolognafc.it/ Koduleht]

{{Serie A}}

[[Kategooria:Bologna FC 1909| ]]
[[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Bologna]]
[[Kategooria:Serie A klubid]]</text>
      <sha1>nzcnb05dsyecihfknlf2xc39tvwfpba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rooma Lazio</title>
    <ns>0</ns>
    <id>144636</id>
    <revision>
      <id>7169055</id>
      <parentid>6951936</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:53:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7169055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10924" sha1="p8c9t9ofjqcy950digfsvzt68ion1es" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = S.S. Lazio
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Società Sportiva Lazio [[S.p.A.]]
| hüüdnimi      = ''Biancocelesti'', ''Biancazzurri'', ''Aquile'', ''Aquilotti'', ''Li sorci''
| lühend        = Lazio, SSL
| asutatud      = 9. jaanuaril 1900
| hümn          = &quot;Vola Lazio Vola&quot;
| väljak        = [[Stadio Olimpico]], [[Rooma]]
| mahutavus     = 70 634
| ametinimetus  = Eesistuja
| esimees       = {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Claudio Lotito]]
| omanik        = Claudio Lotito (66,70%)
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Maurizio Sarri]]
| liiga         = [[Serie A]]
| hooaeg        = 2025/26
| positsioon    = 9. koht
| muster_la1=_sslazio1516h| muster_b1=_sslazio1516h |muster_ra1=_sslazio1516h| muster_sh1 = _sslazio1516h| muster_so1 = _sslazio1516h
| vasakkäsi1=000F33 |kere1=000F33 |paremkäsi1=000F33 |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF
| muster_la2=_lazio1516a| muster_b2=_lazio1516a |muster_ra2=_lazio1516a  muster_sh2 = _lazio1516a| muster_so2 = _lazio1516a
| vasakkäsi2=000000 |kere2=000000 |paremkäsi2=000000 |püksid2=000000 |sokid2=000000

| veeb     = http://www.sslazio.it/
| e mäng   = 
| enim mänge = [[Giuseppe Favalli]] (401)
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = [[Silvio Piola]] (148)
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Società Sportiva Lazio''' (lühendatult '''S.S. Lazio'''' või lihtsalt '''Lazio''') on [[Itaalia]] pealinna [[Rooma]] spordiklubi, mis on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna järgi.

Klubi asutas 9. jaanuaril 1900 Itaalia armee allohvitser Luigi Bigiarelli.

Lazio värvid on valge ja helesinine.

==Praegune jalgpallimeeskond==
''Seisuga 1. veebruar 2023''&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.sslazio.it/it/tesserati/prima-squadra|title=PRIMA SQUADRA|website=sslazio.it|language=it|access-date=5 October 2020|archive-date=2019-03-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20190331140944/http://www.sslazio.it/it/tesserati/prima-squadra|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|pos=VV|rah=POR|nimi=[[Luís Maximiano]]}}
{{JK koosseis mängija|no=3|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Luca Pellegrini]]|märkus=laenul [[Juventus F.C.|Juventus]]est}}
{{JK koosseis mängija|no=4|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Patric]]}}
{{JK koosseis mängija|no=5|pos=PK|rah=URU|nimi=[[Matías Vecino]]}}
{{JK koosseis mängija|no=6|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Marcos Antônio]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Felipe Anderson]]}}
{{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Pedro Rodríguez Ledesma|Pedro]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Luis Alberto Romero|Luis Alberto]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=ITA|nimi=[[Matteo Cancellieri]]|märkus=laenul [[Hellas Verona F.C.|Hellas Verona]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=13|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Alessio Romagnoli]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Nicolò Casale]]}}
{{JK koosseis mängija|no=17|pos=RÜ|rah=ITA|nimi=[[Ciro Immobile]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Luka Romero]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Mattia Zaccagni]]}}
{{JK koosseis mängija|no=21|pos=PK|rah=SRB|nimi=[[Sergej Milinković-Savić]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=23|pos=KA|rah=ALB|nimi=[[Elseid Hysaj]]}}
{{JK koosseis mängija|no=26|pos=KA|rah=ROU|nimi=[[Ștefan Radu]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Manuel Lazzari]]}}
{{JK koosseis mängija|no=31|pos=VV|rah=LTU|nimi=[[Marius Adamonis]]}}
{{JK koosseis mängija|no=32|pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Danilo Cataldi]]}}
{{JK koosseis mängija|no=34|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Mario Gila]]}}
{{JK koosseis mängija|no=44|pos=KA|rah=ITA|nimi=[[Romano Floriani Mussolini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=50|pos=PK|rah=ITA|nimi=[[Marco Bertini]]}}
{{JK koosseis mängija|no=61|pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Federico Magro]]}}
{{JK koosseis mängija|no=77|pos=KA|rah=MNE|nimi=[[Adam Marušić]]}}
{{JK koosseis mängija|no=88|pos=PK|rah=CRO|nimi=[[Toma Bašić]]}}
{{JK koosseis mängija|no=94|pos=VV|rah=ITA|nimi=[[Ivan Provedel]]}}
{{JK koosseis mängija|no=96|pos=PK|rah=ALG|nimi=[[Mohamed Farès]]}}
{{JK koosseis mängija|no=–|pos=RÜ|rah=PAR|nimi=[[Diego González]]|märkus=laenul [[Celaya F.C.|Celaya]]st}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Saavutused==
* [[Serie A|Itaalia meister]] (2): 1973–1974, 1999–2000
* Itaalia karika võitja (7): 1958, 1997–1998, 1999–2000, 2003–2004, 2008–2009, 2012–2013, 2018–19
* Itaalia superkarika võitja (5,): 1998, 2000, 2009, 2017, 2019
* [[UEFA karikavõitjate karikas]] võitja (1): 1999 &lt;!--(omanik aastaringse)--&gt;
* [[Euroopa superkarikas|UEFA Superkarika]] võitja (1): 1999

==Peatreenerid==
{| cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;0&quot; class=&quot;references-small&quot; style=&quot;background:transparent; width:100%;&quot;
| width=&quot;25%&quot; align=&quot;left&quot; valign=&quot;top&quot; |
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Bruto Seghettini]] ([[1901]]–[[1902]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sante Ancherani]] ([[1902]]–[[1906]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sante Ancherani]] ja {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Guido Baccani]] ([[1906]]–[[1907]])
* {{Riigi ikoon|Malta}} [[Silvio Mizzi]] ja {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Guido Baccani]] ([[1907]]–[[1908]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Guido Baccani]] ([[1908]]–[[1924]])
* {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Dezső Kőszegy]] ([[1924]]–[[1926]])
* {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Jenő Ligeti]] ([[1926]]–[[1927]])
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Franz Sedlacek]] ([[1927]]–[[1928]])
* ''Tehniline Komitee'' ([[1928]]–[[1929]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pietro Piselli]] ([[1929]]–[[1930]])
* {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Molnár (jalgpallur)|Ferenc Molnár]] ([[1930]]–[[1931]])
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Amílcar Barbuy]] ([[1931]]–[[1932]])
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Karl Stürmer]] ([[1932]]–[[1934]])
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Walter Alt]] ([[1934]]–[[1936]])
* {{Riigi ikoon|Ungari}} [[József Viola]] ([[1936]]–[[1939]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Luigi Allemandi]] ja {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alfredo Di Franco]] ([[1939]])
* {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Géza Kertész]] ([[1939]]–[[1940]])
* {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Molnár (jalgpallur)|Ferenc Molnár]] ([[1940]]–[[1941]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Dino Canestri]] ([[1941]])
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Alexander Popovich]] ([[1941]]–[[1943]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Dino Canestri]] ([[1943]]–[[1945]])
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Salvador Gualtieri]] ([[1945]]–[[1946]])
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Tony Cargnelli]] ([[1946]]–[[1948]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Orlando Tognotti]] ([[1948]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Mario Sperone]] ([[1948]]–[[1951]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Giuseppe Bigogno]] ([[1951]]–[[1953]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alfredo Notti]] ([[1953]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Mario Sperone]] ([[1953]]–[[1954]])
| width=&quot;25%&quot; align=&quot;left&quot; valign=&quot;top&quot; |
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federico Allasio]] ([[1954]])
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[George Raynor]] ja {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Copernico]] ([[1954]]–[[1955]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Luigi Ferrero]] ja {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Copernico]] ([[1955]]–[[1956]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Luigi Ferrero]] ja {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jesse Carver]] ([[1956]])
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jesse Carver]] ([[1956]]–[[1957]])
* {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Milovan Ćirić]] ([[1957]]–[[1958]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alfredo Monza]] ja {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Dino Canestri]] ([[1958]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fulvio Bernardini]] ([[1958]]–[[1960]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enrique Flamini]] ([[1960]]–[[1961]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enrique Flamini]] ja {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jesse Carver]] ([[1961]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Paolo Todeschini]] ([[1961]]–[[1962]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alfonso Ricciardi]] ([[1962]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Carlo Facchini]] ([[1962]])
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Juan Carlos Lorenzo]] ([[1962]]–[[1964]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Umberto Mannocci]] ([[1964]]–[[1966]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Maino Neri]] ([[1966]]–[[1967]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Renato Gei]] ([[1967]]–[[1968]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Lovati]] ([[1968]])
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Juan Carlos Lorenzo]] ([[1968]]–[[1971]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Lovati]] ([[1971]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Tommaso Maestrelli]] ([[1971]]–[[1975]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Giulio Corsini]] ([[1975]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Tommaso Maestrelli]] ([[1975]]–[[1976]])
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Luís Vinício]] ([[1976]]–[[1978]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Lovati]] ([[1978]]–[[1980]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Ilario Castagner]] ([[1980]]–[[1982]])
| width=&quot;25%&quot; align=&quot;left&quot; valign=&quot;top&quot; |
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Clagluna]] ([[1982]]–[[1983]])
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Juan Carlos Morrone]] ([[1983]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Paolo Carosi]] ([[1983]]–[[1984]])
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Juan Carlos Lorenzo]] ([[1984]]–[[1985]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Giancarlo Oddi]] y {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Lovati]] ([[1985]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Luigi Simoni]] ([[1985]]–[[1986]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Eugenio Fascetti]] ([[1986]]–[[1988]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Giuseppe Materazzi]] ([[1988]]–[[1990]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Dino Zoff]] ([[1990]]–[[1994]])
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Zdeněk Zeman]] ([[1994]]–[[1997]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Dino Zoff]] ([[1997]])
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sven-Göran Eriksson]] ([[1997]]–[[2001]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Dino Zoff]] ([[2001]]–[[2002]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alberto Zaccheroni]] ([[2002]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Roberto Mancini]] ([[2002]]–[[2004]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Domenico Caso]] ([[2004]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Giuseppe Papadopulo]] ([[2004]]–[[2005]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Delio Rossi]] ([[2005]]–[[2009]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Davide Ballardini]] ([[2009]]–[[2010]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Edoardo Reja]] ([[2010]]–[[2012]])
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Vladimir Petković]] ([[2012]]–[[2014]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Edoardo Reja]] ([[2014]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Stefano Pioli]] ([[2014]]–[[2016]])
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Simone Inzaghi]] (2016)
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Marcelo Bielsa]] (2016)
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Simone Inzaghi]] (2016–2021)
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Maurizio Sarri]] (2021–)
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.sslazio.it/it/ Klubi koduleht]

{{Serie A}}

[[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Rooma Lazio| ]]
[[Kategooria:Rooma|Lazio]]
[[Kategooria:Serie A klubid]]</text>
      <sha1>p8c9t9ofjqcy950digfsvzt68ion1es</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Javier Solana</title>
    <ns>0</ns>
    <id>149779</id>
    <revision>
      <id>7168880</id>
      <parentid>7091409</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:36:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3277" sha1="19xlzemt2veh81bte553wtn1yq5vkqv" xml:space="preserve">[[Pilt:Javier Solana (2007).jpg|pisi|Javier Solana (2007)]]
'''Francisco Javier Solana de Madariaga''' (sündinud [[14. juuli]]l [[1942]] [[Madrid]]is) on [[Hispaania]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], [[NATO]] peasekretär aastatel 1995–1999.

Javier Solana oli [[1999]]–[[2009]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning [[Euroopa Liidu Nõukogu]] ja [[Lääne-Euroopa Liit|Lääne-Euroopa Liidu]] (WEU) peasekretär.

Solana sündis [[keemia]]professori Luis Solana viiest lapsest kolmandana. Isa suri, kui Javier oli 19-aastane. Vanem vend Luis Solana oli vangis oma [[Franco]]-vastase poliitilise tegevuse tõttu, aga hiljem sai temast Hispaania [[telekommunikatsioon]]itööstuse juht ja [[Trilateraalne komisjon|trilateraalse komisjoni]] üks esimesi [[sotsialism|sotsialistist]] liikmeid.

Solana lõpetas [[katoliiklus|katoliikliku]] [[keskkool]]i ja astus [[Madridi Complutense Ülikool]]i. Üliõpilasena karistati teda [[1963]]. aastal selle eest, et ta organiseeris opositsioonimeelse foorumi Ülikooli Uuendamise Nädal. [[1964]] astus ta salaja [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistlikku Töölisparteisse]], mille Franco oli [[1939]] keelustanud. Samal aastal lõpetas ta ülikooli ja jätkas enda täiendamist [[Suurbritannia]]s. [[1965]] läks ta [[USA]]-sse, kus õppis mitmes ülikoolis kokku kuus aastat. Seal osales ta [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] vastastes protestides ja sai Välisüliõpilaste Assotsiatsiooni presidendiks.

[[1971]]. aastal kaitses ta USA [[Virginia ülikool]]is [[doktoritöö]] &quot;[[Ülivoolavus|Ülivoolava]] [[heelium]]i lihtsa ergastatud [[spekter|spektri]] teooria: prootoni eluiga&quot;. Järgmisel aastal naasis ta Hispaaniasse ning sai Complutese Ülikoolis [[tahke keha füüsika]] [[lektor]]iks ja [[1975]]. aastal professoriks. Temalt on ilmunud üle 30 teaduspublikatsiooni.

Kuni [[1977]]. aastani töötas Javier Solana [[füüsika]]professorina Complutense Ülikoolis. Seejärel valiti ta Sotsialistliku Töölispartei esindajana [[Hispaania parlament]]i. Ta on olnud Hispaania kultuuriminister ([[1982]]–[[1988]]), haridusminister (1988–[[1992]]) ja välisminister (1992–[[1995]]). Ühtlasi oli ta [[1985]]–1988 parlamendi spiiker. Enne Hispaania liitumist [[NATO]]-ga 1982 oli Solana NATO-ga liitumise äge vastane.

Aastatel 1995–[[1999]] oli ta NATO peasekretär.

[[2009]]. aasta juulis teatas ta, et ei soovi pärast ametiaja lõppemist oktoobris Euroopa välispoliitikajuhi ametis jätkata.

[[Sõjakuritegu]]des süüdistatav [[Vojislav Šešelj]] kirjutas vangistuses temast [[paskvill]]i &quot;[[Kurikael ja sõjakurjategija Javier Solana]]&quot;.

== Tunnustus ==
* [[2007]] – [[Karl Suure auhind]] 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Isiklikku==
Tema vanaisa Rogelio de Madariaga y Castro nõbu oli Hispaania diplomaat Salvador de Madariaga (1886–1978).

==Välislingid==
* [http://www.consilium.europa.eu/cms3_applications/applications/solana/index.asp?lang=ET&amp;cmsid=246 Javier Solana Euroopa Liidu Nõukogu kodulehel]

{{JÄRJESTA:Solana, Javier}}
[[Kategooria:Hispaania poliitikud]]
[[Kategooria:NATO peasekretärid]]
[[Kategooria:Hispaania diplomaadid]]
[[Kategooria:Füüsikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>19xlzemt2veh81bte553wtn1yq5vkqv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radosław Sikorski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>161088</id>
    <revision>
      <id>7168885</id>
      <parentid>6597116</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:43:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3396" sha1="f2d0audwlibav0euqa6xwd9tlruuy10" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Radosław Tomasz Sikorski''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1963]] [[Bydgoszcz]]is) on [[Poola]] [[poliitik]], [[ajakirjanik]] ja [[politoloog]].  

Sikorski oli 31. oktoobrist 2005 kuni 5. veebruarini 2007 [[Poola kaitseminister]] ja 16. novembrist 2007 kuni 22. septembrini 2014 [[Poola välisminister]]. Alates 24. septembrist 2014 kuni 23. juunini 2015 oli ta Poola parlamendi alamkoja ehk [[Seim (Poola)|seimi]] esimees. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aastal]] valiti ta [[Euroopa Parlament]]i. [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2023]] on ta Poola välisminister.

== Elulugu ==
Sikorski osales 1970. aastate lõpus üliõpilaste protestiliikumises ja juhtis streigikomiteed Bydgoszczis. Pärast sõjaseisukorra kehtestamist emigreerus 1981 Suurbritanniasse, kus õppis [[Oxfordi ülikool]]is [[filosoofia]]t ja [[politoloogia]]t. 1984 võttis ta [[Suurbritannia]] [[kodakondsus]]e. 

Aastatel 1986–1989 töötas ta ajalehtede [[The Spectator]] ja [[The Observer]] korrespondendina [[Afganistan]]is, [[Angola]]s ja [[Jugoslaavia]]s. 1988. aastal pälvis ta oma fotode eest [[World Press Photo]] auhinna. 1990–1991 töötas ta [[The Sunday Telegraph]]i Poola korrespondendina ja nõustas [[Rupert Murdoch]]it Poolasse investeerimise osas.

1992. aastal oli ta lühikest aega Poola kaitseministri asetäitja. 1998–2001 oli ta välisministri asetäitja. Välisministri asetäitjana juurutas ta poliitika, millega Poola keeldus tunnistamast tuhandete Poolast kommunismi eest põgenenute ja nende laste uut kodakondsust, käsitledes neid endiselt Poola alamatena. Samal ajal muutis ta kodakondsusest loobumise bürokraatliku asjaajamise väga keeruliseks. Selle tulemusena lubati sellistel inimestel Poolasse siseneda, kuid keelati neil lahkumast ettekäändel, et neil pole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Nood pidid omandama kehtiva Poola passi, enne kui riigist välja said.

Sikorski on nimetanud [[Nord Stream|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti uueks [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iks.

Aastatel 2005–2007 kuulus ta erakonda [[Õigus ja Õiglus]], alates 2007. aastast kuulub [[Kodanikeplatvorm]]i.

Ta on abielus ameerika ajaloolase [[Anne Applebaum]]iga, kellega tal on kaks last.

1990 avaldas ta raamatu &quot;Prochy świętych&quot; [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõjast]].

== Isiklikku ==
Ta on abielus Poola-Ameerika ajakirjaniku ja ajaloolase [[Anne Applebaum]]iga, neil on kaks poega.

==Tunnustus==
* 2011 [[Vürst Jaroslav Targa orden]], III klass
* 2013 [[Kolme Tähe orden]]
* 2014 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] 
* 2024 [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]]

== Välislingid ==

*[http://www.radeksikorski.pl/ Radosław Sikorski koduleht]
*[http://www.sejm.gov.pl/poslowie/posel6/344.htm Radosław Sikorski Poola seimi lehel]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=21346209&amp;l=fplead Kellest saab NATO järgmine peasekretär?] 21. veebruar 2009
* Aadu Hiietamm: [https://www.ohtuleht.ee/256196 Poola välisminister võitles Nõukogude vägede vastu], Õhtuleht, 28. november 2007.

{{JÄRJESTA:Sikorski, Radek}}
[[Kategooria:Poola kaitseministrid]]
[[Kategooria:Poola välisministrid]]
[[Kategooria:Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>f2d0audwlibav0euqa6xwd9tlruuy10</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Scoutspataljon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>163176</id>
    <revision>
      <id>7168751</id>
      <parentid>7168335</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:33:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tomatimahlz</username>
        <id>206203</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10206" sha1="l39pfvlqktznsshbo9pc8tunzp3qema" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
{{Väeüksus
|nimi= Scoutspataljon
|pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]]
|pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem
|aeg= [[1918]]–[[1940]];&lt;br /&gt;[[2001]]. aastast
|riik= [[Eesti]]
|kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]]
|haru= [[Eesti maavägi]]
|liik= [[Jalavägi]]
|ülesanne= '''Rahuajal''':
* Reageerimisvalmidus riigikaitseks
* Välisoperatsioonide mehitamine
* Ajateenijate treenimine
'''Sõjaajal''':
* Riigikaitse
|suurus= [[Pataljon]]
|alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist
|garnison= Tapa
|moto= ''E pluribus unum'' 
|marss=
|praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]]
|lahingud=
|ülemad= 
|märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]]
|tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts
|märk= |märk_silt= Pataljoni lipp
}}
'''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest.

Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&amp;img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;

Scoutspataljoni [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid õpetatakse [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] Soomuskoolis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Scouts-väeosa ===
{{Vaata|Scouts-väeosa}}
[[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. &lt;/ref&gt;, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].&lt;ref name=&quot;digar.ee&quot;&gt;https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427&lt;/ref&gt;

=== Taasasutamine ===
{{lisa materjali}}

== Koosseis ja juhtkond ==

=== Struktuur ===
*Staap
*Staabi- ja tagalakompanii
*A- soomusjalaväekompanii
*[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]]
*C- soomusjalaväekompanii
*Lahingutoetuskompanii

=== Ülemad ===
:'''Alates 1991'''
* 2001–2004 [[Artur Tiganik]]
* 2005–2006 [[Indrek Sirel]]
* 2006–2009 [[Aivar Kokka]]
* 2009–2013 [[Vahur Karus]]
* 2013–2016 [[Andrus Merilo]]
* 2016–2019 [[Tarmo Kundla]]
* 2019–2022 [[Eero Aija]]
* 2022-2025 [[Ranno Raudsik]]
* alates 2025 [[Madis Koosa]]

== Relvastus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;6&quot; |Masinad
|-
!Mudel
!Pilt
!Päritolumaa
!Tüüp
!Arv
!Lisainfo
|-
|[[CV90|CV9035EE]]
|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]]
|{{pisiLipp|Rootsi}}
|[[Jalaväe lahingumasin]]
|44
|CV9035NL ostetud Hollandilt&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Patria Pasi]]
|[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]]
|{{pisiLipp|Soome}}
|[[Soomustransportöör]]
|X
|XA-180EST&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}&lt;/ref&gt;
XA-188EST&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Leopard 1|Dachs]]
|[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]]
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[Pioneeri tank|Pioneeritank]]
|5
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;Kasutab lahingutoetuskompanii
|-
|[[Leopard 1|Biber]] 
|[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]]
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[Sillatank]]
|2
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;Kasutab lahingutoetuskompanii
|-
|[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] 
|[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]]
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[Naaste tank|Naastetank]]
|4
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;Kasutab lahingutoetuskompanii
|-
! colspan=&quot;6&quot; |                                                                                   Relvad
|-
|[[LMT R-20 Rahe|R-20 &quot;Rahe&quot;]]
|[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]]
|{{pisiLipp|USA}}
|[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]]
|X
|R-20M, R-20S, R-20L&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&amp;img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Heckler &amp; Koch USP|USP]]
|[[Fail:First-year H&amp;K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[Püstol]]
|X
|
|-
|[[MG3]]
|[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[Kuulipilduja]]
|X
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&amp;img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[IMI Negev|Negev]]
|[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|Iisrael}}
|[[Kuulipilduja]]
|X
|NG7&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&amp;img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[M2 Browning]]
|[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|USA}}
|[[Raskekuulipilduja]]
|X
|XA180, XA188 katustel&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&amp;img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[FGM-148 Javelin|FGM-148 &quot;Javelin&quot;]]
|[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]]
|{{pisiLipp|USA}}
|[[Tankitõrjeraketisüsteem]]
|X
|Tankitõrjerühmad&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&amp;img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[C-90 Instalaza|C90 &quot;Instalaza&quot;]]
|[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]]
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[Granaadiheitja]]
|X
|CR-RB, CR-AM
|-
|[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav M4]]
|[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|Rootsi}}
|[[Granaadiheitja]]
|X
|Tankitõrjespetsialistid&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&amp;img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[PPZR Piorun|PPZR &quot;Piorun&quot;]]
|[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|Poola}}
|[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]]
|X
|Õhutõrjerühmad&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/&lt;/ref&gt;
|-
! colspan=&quot;6&quot; |                                                                                   Miinipildujad
|-
|[[M252 miinipilduja|M252]]
|[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]]
|{{pisiLipp|USA}}
|[[Miinipilduja]]
|X
|Miinipildujarühmad&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Scoutspataljon}}
*[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht]
*[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel &quot;Kevadtorm&quot; 2007]
*[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR.

[[Kategooria:1. jalaväebrigaad]]</text>
      <sha1>l39pfvlqktznsshbo9pc8tunzp3qema</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suurtükiväerügement (Eesti kaitsevägi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>163203</id>
    <revision>
      <id>7168775</id>
      <parentid>7146554</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:43:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11874" sha1="nywls0wxnsm4bb1rsbiq1vl54s3102j" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2020}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
{{Väeüksus
|nimi= Suurtükiväerügement
|pilt = Suurtükiväepataljon emblem.svg
|pildisuurus= 120px
|pildiallkiri= Suurtükiväerügemendi embleem, kiri endiselt ''Suurtükiväegrupp''
|aeg= [[16. jaanuar]] [[1918]] – [[17. juuni]] [[1940]]&lt;br&gt;[[20. märts]] [[1998]] – ...
|riik= {{PisiLipp|Eesti}}
|kuuluvus= [[File:Estonian_Division_insignia.png|23px]] [[Diviis]]
|haru= [[Fail:Maavagi_crest.svg|23px]] [[Maavägi]]
|liik= [[suurtükivägi]]
|ülesanne= '''Rahuajal''':
* Reservallüksuste koolitamine
'''Sõjaajal''':
* Suurtükiväepataljonide formeerimine brigaadidele
|suurus= [[Rügement]]
|garnison= [[Tapa]]
|patroon=Püha Barbara
|moto= ''Kindel surmani rahva vabaduse ja iseseisvuse kaitsel''
|värvid=
|marss=
|maskott=
|praegune_ülem= [[kolonelleitnant]] Marko Tomentšuk
|lahingud=
|ülemad=Vanemveebel Virkko Parts
|märkimisväärsed_ülemad= [[Rudolf Krupp]], Rein Luhaväli, [[Ardo Värä]]
|tähtpäevad= 16. jaanuar, 20. märts
|ülem2=Vanemveebel Virkko Parts|ülem2_silt=Pataljoni veebel}}

'''Suurtükiväerügement''' (endiselt ''Suurtükiväepataljon'' ja ''Suurtüki(väe)grupp'') on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Eesti maavägi|maaväe]] [[suurtükivägi|suurtükiväeüksus]].

Suurtükiväerügement paikneb [[Tapa sõjaväelinnak]]us ja kuulub [[Diviis (Eesti)|diviisi]] alluvusse.

Rügemendi ülem on kolonel Marko Tomentšuk.&lt;ref&gt;https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaerugement/&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==
[[Rügement|Rügemendi]] koosseisus on:&lt;ref&gt;https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaerugement/&lt;/ref&gt;
* [[staap|staabi]]- ja tagalapatarei
* tulepatarei
* mehitamata õhuründepatarei
* raketisuurtükipatarei
* remondi- ja hooldusrühm

Enamuse koosseisust moodustavad ajateenijad, keda on sõltuvalt aastakäigust 200–300. Neile lisandub u 30 [[ohvitser]]i ja kaadri[[allohvitser]]i.
Kaadri ja reservväelaste baasil formeeritakse sõjaajal vajalik arv [[suurtükiväepataljon]]e.

== Väljaõpe ja tegevus ==
Rügemendi [[rahu]]aegseks põhiülesandeks on suurtükiväe alane väljaõpe. Peamiselt õpetatakse välja [[ajateenija]]test reservväelasi ja korraldatakse reservõppekogunemisi reservväelastele.

=== Ajateenija väljaõppe üldine ülesehitus ===
[[Pilt:Reservväelased õppusel suurtükist laskmas.jpg|pisi|Suurtükiväepataljoni ajateenijad laskmistel (2011)]]
[[Pilt:It's like show-and-tell, but with really big guns 141107-A-UQ901-013.jpg|pisi|Suurtükiväepataljoni ajateenija USA armee relvastuse tutvustusel (2014)]]
# [[Sõduri baaskursus]] – 7 nädalat (ühtne kõigile kaitseväe ajateenijatele), õpitakse sõduri põhioskusi ja teadmisi ning harjutakse teenistusega üksuses. Väljalubasid võimaldatakse vaid erandjuhul.
# Erialakursus – valikuliselt õpetatavad erialad on:
## [[relvasüsteem]]i õpe ([[K9 Kõu]], [[CAESAR]] või [[M142 HIMARS]]);
## laskeandmete arvestamine;
## topogeodeetiline mõõdistamine;
## sidesüsteemid;
## [[meteoroloogia]];
## [[väliköök]] (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
## tehnika ja relvade remont (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
## varustamine, laskemoon;
## meditsiin;
## B-, C-, CE- kategooria sõidukijuhi õpe (eelvõtmisega 11-kuune teenistus).
# Jao- või meeskonnakursus – õpitakse tegutsema jao või meeskonnana oma erialal.
# [[Rühm (sõjandus)|Rühmakursus]] – õpitakse tegutsema rühmana.
# Patareikursus – õpitakse tegutsema patarei koosseisus ja toimuvad pataljoniharjutused.

=== Nooremallohvitseride ja reservohvitseride väljaõpe ===
Lisaks tavapärasele väljaõppele on ajateenijatel-[[allohvitser]]idel:
# [[Nooremallohvitser]]i baaskursus – 6 nädalat (ühtne kõigile ajateenijatele-nooremallohvitseridele)
# Nooremallohvitseri erialakursus – 7 nädalat.

Parimatest ja haritumatest nooremallohvitserikursuse lõpetanutest valitakse välja aspirandid (reservohvitseri kandidaadid), kes suunatakse reservrühmaülema baaskursusele [[lahingukool|kaitseväe lahingukooli]]. Pärast naasmist praktiseerivad aspirandid ohvitseri ametikohtadel oma sõjaaja ülesannetes.

=== Õppused ===
Igal aastal toimuvad kevadel lahinglaskmised haubitsatest. Lisaks toimub väljaõppe käigus lahinglaskmine käsitulirelvadest. Kevadel toimuvad pataljoniõppused ja osaletakse maaväe õppusel [[Kevadtorm]].

Reservväelastele toimuvad oskuste meeldetuletamiseks reservõppekogunemised, mille käigus viiakse läbi ka lahinglaskmisi. Suurim õppekogunemine (formeeriti terve 1 sõjaaja pataljon) toimus kaitseväe õppuse &quot;Siil 2015&quot; raames.

== Relvastus ja varustus ==
Väljaõppes kasutatakse erinevaid [[relvasüsteem]]e:
* [[K9 Kõu|K9EST Kõu]]
* [[CAESAR|CAESAR Mk.I]]
* [[M142 HIMARS]]
* [[H61-37]] (vaid tseremoniaaltegevustes.)

Sõidukitest on kasutusel põhiliselt:
* [[MAN mil gl]]
* [[Mercedes-Benz UNIMOG]]
* [[Mercedes-Benz G-klass]]

&lt;gallery&gt;
Fail:K9 Kõu.jpg|Liikursuurtükk [[K9 Kõu|K9EST]] &quot;Kõu&quot;
Fail:180614-A-IY962-102 - M142 High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) firing during Saber Strike 18 (Image 4 of 7).jpg|Mitmikraketiheitja [[M142 HIMARS|M142 &quot;HIMARS&quot;]]
Fail:Belgian National Day 2024.(01) 07.jpg|Liikursuurtükk [[CAESAR|Caesar Mk.I]]
Fail:MAN 10togl Art Treibladungen.jpg|Veoauto [[MAN mil gl]]
Fail:Bundeswehr MB Wolf.jpg|Mercedes-Benz 250 GD
&lt;/gallery&gt;
== Traditsioonid ==
Suurtükiväerügemendis on kombeks tähistada 4. detsembril suurtükiväelaste kaitsepühaku [[Püha Barbara]] päeva.

Nooremallohvitseride allohvitseriks ristimine toimub [[Rakvere linnus]]es.

Reservohvitseridele ja -allohvitseridele korraldatakse kord aastas suurtükiväeteemalist kutsevõistlust &quot;Põhisuund&quot;.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Patarei nr 1 1919.jpg|pisi|1. suurtükipatarei Vabadussõjas]]
[[Pilt:Kergekahur 1919.jpg|pisi|84 mm kahuri meeskond]]
=== Asutamine ===
1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr 251 1. Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas: ''Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk – olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel.''

16. jaanuaril 1918 (vana kalendri järgi 03.01.1918) sai alampolkovnik [[Andres Larka]] Ülemkomiteelt ettekirjutise nr 62, sõita Haapsallu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist.

1. Eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks perioodiks: 13.12.1917 – 22.02.1918 ja 24.02.1918 – 05.03.1918.
Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse [[Eesti tööliste ja sõjaväelaste täidesaatev komitee]], teisel Saksa okupatsioonivõimud.

=== Tegevus Vabadussõjas ===
Vabadussõjas loetakse üksuse järglaseks 1. suurtükiväepolku.
{{vaata|1. Suurtükiväepolk}}

1. polgu väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Viljandi]] suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul. Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.

13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1.–6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid.

Esimesena jõudis [[Sonda]] juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste selja taha, põhjustades nendes pahameelt. Polgu 2. patarei alamkapten [[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnissoni]] juhtimisel jõudis rindele 14. detsembril [[Rakvere]] juures. 1. suurtükiväepolgu 1., 2., 3. ja 6. patarei saadeti Viru rindele, 4. ja 5. aga lõunarindele, kus jäid hiljem juba teiste formeeritud suurtükiväeüksuste alluvusse.

=== 1920–1940 ===
{{vaata|1. Suurtükiväegrupp}}

Pärast Venemaaga rahu sõlmimist jäid 1. suurtükiväedivisjoni koosseisu väljapatareid nr 1, 2, 3 ja 17. Järgneva nelja aasta jooksul toimus sage ümbernimetamine ja ümberformeerimine. Esmalt formeeriti väeosa &quot;1. Suurtükiväepolguks&quot; ja 1920. a juunis väeosaga liidetud &quot;Kindluse suurtükiväe 1. grupp&quot; nimetati &quot;2. suurtükiväegrupiks.&quot; 1920. aasta juunis nimetati &quot;1. Suurtükiväe polk&quot; ümber &quot;1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks&quot;, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas &quot;1. suurtükiväe polguks&quot;. 1922. aasta novembris sai suurtükiväepolk nime &quot;1. Välja Suurtükiväe Rügement.&quot;

1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement &quot;1. Diviisi Suurtükiväeks&quot; [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928 annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.

Grupi koosseis 01.09.1939:
* staap
* spetsialistide komando
* 1. patarei – kergekahuripatarei 4 x [[76 mm vene kahur mudel 1902]]
* 2. patarei – kergekahuripatarei (ka õppepatarei) 4 x 76 mm vene kahur mudel 1902
* 3. patarei – kergekahuripatarei 4 x 76 mm vene kahur mudel 1902; varem 114 mm inglise kergehaubits
* 4. patarei – raskehaubitsapatarei 2 x 150 mm saksa raskehaubits (Olginas).

Kokku oli rahuaegses koosseisus ette nähtud 413 sõjaväelast, neist 24 ohvitseri. Reaalselt oli septembri lõpul 1939 siiski rivis 314 sõjaväelast, neist 16 ohvitseri.

1940. aastal üksus senisel kujul likvideeriti. Suurem osa varast ja relvastusest arvati Punaarmee koosseisu, kus see Loode-Venemaal 1941. aastal lahingutegevuses hävines.

=== Taasasutamine ===
1997/1998 kinkis [[Soome Vabariik]] Eestile ühe pataljoni jagu suurtükiväerelvi [[H61-37]] koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega 20.03.1998 Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) Suurtükiväegrupp. Esimesed ajateenijatest suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002. aastani oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik [[polügoon]]. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis. Esimesed kaudtulelaskmised viidi Eestis läbi 2004 [[Sirgala]]s.

2003–2004 hangiti 120 miljoni [[Eesti kroon]]i eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. aasta algul liideti Suurtükiväegrupp [[Tapa väljaõppekeskus]]e koosseisu, seejärel 2008. aastal [[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] koosseisu. Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi suurtükiväepataljon. 2014. aasta suvest on suurtükiväepataljon seoses kaitseväe ümberkorraldamisega 1. jalaväebrigaadi koosseisus.

== Vaata ka ==
* [[Suurtükivägi]]
* [[Suurtükiväepataljon]]
* [[Suurtükk]]

== Kirjandus ==
* [[Toe Nõmm]]. Eesti suurtükivägi 1918–1940. Relvastus ja ülesehitus. // Laidoneri muuseumi aastaraamat 2004 (4.). [[Laidoneri Muuseum]], 2005

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ Suurtükiväepataljon] kaitseväe kodulehel
* [http://www.youtube.com/watch?v=F6CFHev_RwY Suurtükiväegrupi video 2007]
* [http://www.youtube.com/watch?v=Ufx8E59RSfc&amp; Lahinglaskmised kevadel 2008]

[[Kategooria:Eesti maavägi]]
[[Kategooria:Eesti suurtükivägi]]
[[Kategooria:1. jalaväebrigaad]]</text>
      <sha1>nywls0wxnsm4bb1rsbiq1vl54s3102j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nerjungri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>171596</id>
    <revision>
      <id>7168912</id>
      <parentid>6432497</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:35:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1398" sha1="8etry4bwa5tdf2mjxsi8nnk6qnj7qob" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Nerjungri
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Нерюнгри
|  nimi2_keel = jakuudi | nimi2 = Нүөрүҥгүрү | nimi2_latin = Nüörünggürü
|  nimi3_keel = evengi | nimi3 = Ньируунгра | nimi3_latin = Njiruungra
|  pilt = Нерюнгри. Проспект Дружбы народов.JPG
|  pildiallkiri = Rahvaste sõpruse prospekt Nerjungris
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms of Neryungri (Yakutia).png
|  vapi_link = [[Nerjungri vapp]]
|  pindala = 37
|  elanikke = 53 366 (2025)
|  asendikaart = Kaug-Ida FR
}}
'''Nerjungri''' on linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Nerjungri uluss]]i keskus. Asub [[Stanovoi mäestik]]u põhjanõlval [[Tšulmani jõgi|Tšulmani jõe]] ääres 740 km [[Jakutsk]]ist lõuna pool.

== Ajalugu ==

Nerjungri linn loodi [[1975]]. aastal [[1967]]. aastal avatud kivisöekaevanduse juurde.

== Transport ==

Linna läbib [[Amuuri-Jakutski raudtee]] ja föderaalse tähtsusega maantee [[M56 (maantee)|M56]] &quot;Lena&quot;.

== Elanikkond ==

Elanikest on [[venelased|venelasi]] 92%, [[jakuudid|jakuute]] 5% ja teisi rahvusi 3%.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ 
|-
!  Aasta !! [[1979]] !! [[1989]] !! [[2002]] !! [[2010]]
|-
| Rahvaarv || 22 647 || 72 540 || 66 269 || 61 747
|}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.nerungri.ru/ Nerjungri infoportaal]

{{Jakuutia linnad}}

[[Kategooria:Sahha linnad]]</text>
      <sha1>8etry4bwa5tdf2mjxsi8nnk6qnj7qob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172453</id>
    <revision>
      <id>7168985</id>
      <parentid>6994903</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:56:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Antimuonium</username>
        <id>89941</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tag correction</comment>
      <origin>7168985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51309" sha1="lscaochp4ylyqiawgcy024gryr2vt0s" xml:space="preserve">{{Eurovisiooni lauluvõistlus
| nimi = Eurovisiooni lauluvõistlus 2010
| tunnuslause = ''Share the Moment''
| pilt = 
| finaali_toimumise_kuupäev = [[29. mai]] [[2010]]
| esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev = [[25. mai]] [[2010]]
| teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev = [[27. mai]] [[2010]]
| toimumiskoht = [[Telenor Arena]], &lt;br&gt; [[Bærum]], [[Norra]]
| õhtujuhid = Erik Solbakken&lt;br&gt;Haddy Jatou N'jie&lt;br&gt;Nadia Hasnaoui
| korraldaja = {{Riigi ikoon|Norra}} [[NRK]]
| osalejate_arv = 39
| debüteerijad = 
| naasvad_riigid = {{elv|Gruusia}} 
| katkestajad = {{elv|Tšehhi}}&lt;br&gt;{{elv|Ungari}} &lt;br&gt; {{elv|Montenegro}} &lt;br&gt; {{elv|Andorra}}
| hindamissüsteem = 50% žürii + 50% telefonihääletus nii poolfinaalides kui ka finaalis
| võitja = {{elv|Saksamaa}} &lt;br&gt; Lena Meyer-Landrut – &quot;Satellite&quot;
| nullpunkti =
| eesti_esindaja = &quot;[[Siren]]&quot;&lt;br&gt;[[Malcolm Lincoln]] &amp; [[Manpower 4]]
| märkused =
}}

'''Eurovisiooni lauluvõistlus 2010''' oli 55. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]. See peeti [[Telenor Arena]]l, mis asub [[Norra]] pealinna [[Oslo]] lähedal [[Bærumi vald|Bærumi vallas]] [[Fornebu]]s.&lt;ref name=&quot;toimumiskoht&quot; /&gt;  

Lauluvõistlust korraldas juba kolmandat korda Norra Ringhäälingukontsern (NRK), mis sai korraldamisõiguse tänu [[Alexander Rybak|Alexander Rybaki]] võidule [[Moskva]]s toimunud [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Varem oli lauluvõistlus toimunud Norras [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986.]] ja [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996.]] aastal. Lauluvõistlusest võttis osa 39 riiki, nende seas naasis võistlusse pärast aastast pausi [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]].&lt;ref name=&quot;Gruusia&quot; /&gt; [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]]&lt;ref name=&quot;Andorra&quot; /&gt;, [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]]&lt;ref name=&quot;Tšehhi&quot; /&gt;, [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]]&lt;ref name=&quot;Ungari&quot; /&gt; ja [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]]&lt;ref name=&quot;Montenegro&quot; /&gt; sel aastal võistlusel ei osalenud.
Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 25. ja 27. mail. Finaal toimus 29. mail 2010.&lt;ref name=&quot;kuupäevad&quot; /&gt; Lauluvõistluse võitis 246 punktiga [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]], keda esindas laulja Lena Meyer-Landrut lauluga &quot;Satellite&quot;. 

==Korraldus==
[[Pilt:Telenor Arena Eurovision 2010.JPG|thumb|left|250px|Telenor Arena]]
===Eelarve===
Norra kultuuriminister Trond Giske ja Norra Ringhäälingukontserni juhatuse esimees Hans-Tore Bjerkaas kinnitasid lauluvõistluse esialgse eelarve mais 2009 suuruses 150 miljonit [[Norra kroon]]i (17 miljonit [[€|eurot]]; 295 [[Eesti kroon]]i). See eelarve oli aasta varem toimunud lauluvõistluse eelarvest väiksem, kuid suurem kui [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aasta lauluvõistluse eelarve. Kuid ennustatav eelarve suurenes hiljem 211 miljonile Norra kroonile (24 miljonit eurot, 434 Eesti krooni).

===Toimumiskoht===
27. mail 2009 teatas NRK, et lauluvõistlus korraldatakse [[Oslo]] metropoli aladel. Otsust põhjendati sellega, et Oslo on ainuke linn Norras, millel on vajaliku suurusega areenid, piisavalt majutusvõimalusi ja piisav infrastruktuur võistluse korraldamiseks. 3. juunil 2009 otsustati, et lauluvõistlus korraldatakse äsja valminud Telenor Arenal, mis asub Bærumi vallas Oslo naabruses. Teine variant oli [[Oslo Spektrum]], mis ei osutunud valituks väiksema suuruse ja mahutavuse tõttu. &lt;ref name=&quot;toimumiskoht&quot; /&gt;

===Saatejuhid===
Norra meedias algas varakult arutelu võimalike õhtujuhtide üle, algul olid jutuks NRK saate &quot;Nytt på nytt&quot; saatejuht Jon Almaas ja saate &quot;Først &amp; sist&quot; saatejuht Fredrik Skavlan. Populaarne TV2 saatejuhipaar Thomas Numme ja Harald Rønneberg võitis Norra päevalehe Dagbladet küsitluse, milles lugejad said välja pakkuda saatejuhte. Tuntud TV2 saatejuht Dorthe Skappel teatas, et oleks huvitatud sellest ning jäi ka Dagbladeti küsitluses teiseks.

10. märtsil 2010 avalikustas NRK õhtujuhid. Nendeks valiti tuntud lastesaadete juht Erik Solbakken; gambia päritoluga laulja, helilooja ja ajakirjanik Haddy N'jie ning Maroko päritolu saatejuht Nadia Hasnaoui, kes on varem olnud õhtujuht [[Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Solbakkeni ja N'jie ülesandeks oli tutvustada esinejaid, teha ülekandeid ja intervjuusid ''green room''&lt;nowiki/&gt;'ist ja publiku seast. Hasnaoui ülesandeks oli avalikustada poolfinaalidest edasipääsejad ning juhtida kogu punktide jagamist.

===Visuaalne kujundus===
4. detsembril 2009 avalikustas NRK lauluvõistlust läbiva teema, slogani ja kujunduse. Teema koosnes mullidest, mis kujutasid inimesi, kes kogunevad kõik kokku Eurovisiooni lauluvõistluseks. Visuaalsel kujundusel olid läbivateks värvideks valge, must, roosa, lilla ja kuldne. Lauluvõistluse lavakujundus avalikustati 6. mail 2010. Erinevalt eelmistest aastatest ei kasutatud laval LED-ekraane, vaid muid valgustustehnoloogiaid. &lt;ref name=&quot;lava&quot; /&gt;

==Formaat==
[[File:ESC 2010 Semi-Finals.svg|thumb|300px|left| 
{{legend|#FF0000|Riigid esimeses poolfinaalis}} {{legend|#000080|Riigid teises poolfinaalis}} {{legend|#FFAAAA|Riigid, mis hääletavad esimeses poolfinaalis}} {{legend|#5599FF|Riigid, mis hääletavad teises poolfinaalis}}]]
===Hääletamine===
11. oktoobril 2009 teatas Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU), et hääletussüsteemi poolfinaalides muudetakse nii, et iga riigi jagatavad punktid moodustab 50% telefonihääletuse tulemused ja 50% kohalik viieliikmeline muusikaspetsialistidest koosnev žürii. Sellega vahetati välja varasem süsteem, kus telefonihääletuse tulemustega pääses finaali üheksa riiki ja kümnenda selgitasid välja žüriid üle Euroopa. &lt;ref name=&quot;O2UN9&quot; /&gt;
[[26. oktoober|26. oktoobril]] [[2009]] teatas EBU, et hääletamine toimub kogu saate jooksul ja kestab veel 15 minutit pärast laulude esitamist. &lt;ref name=&quot;LRXFs&quot; /&gt;

===Orkester===
Mõned lauluvõistluse fännid algatasid suhtlussaidil [[Facebook]] kampaania, et tuua Oslos toimuvale Eurovisiooni lauluvõistlusele tagasi orkestri. Orkestrit pole kasutatud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1999. aastast. Orkestri kasutamine lõpetati pärast 1998. aasta lauluvõistlust muusikatehnoloogia kiire arengu tõttu. Mõistlikum oli kasutada salvestatud helitausta. EBU on kinnitanud, et orkestri tagasitoomise plaani neil ei ole.&lt;ref name=&quot;orkester1&quot; /&gt;

===Grupid===
[[7. veebruar]]il [[2010]] toimus riikide loosimine esimesse ja teise poolfinaali. Osalevad riigid jaotati geograafilise asukoha ja hääletamistavade põhjal viide gruppi. Samuti loositi, kas laul esitatakse poolfinaali esimeses pooles või teises pooles, et osalevad riigid saaksid planeerida, millal Oslosse kohale tulla. Loositi ka, millises poolfinaalis hääletavad &quot;suure neliku&quot; riigid ja korraldajariik Norra.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto&quot;
|-
! width=20% | Grupp 1
! width=20% | Grupp 2
! width=20% | Grupp 3
! width=20% | Grupp 4
! width=20% | Grupp 5
|-
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Albaania}}
* {{elv|Bosnia ja Hertsegoviina}}
* {{elv|Horvaatia}}
* {{elv|Makedoonia}}
* {{elv|Serbia}}
* {{elv|Sloveenia}}
* {{elv|Šveits}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Eesti}}
* {{elv|Island}}
* {{elv|Leedu}}
* {{elv|Läti}}
* {{elv|Rootsi}}
* {{elv|Soome}}
* {{elv|Taani}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Aserbaidžaan}}
* {{elv|Gruusia}}
* {{elv|Iisrael}}
* {{elv|Moldova}}
* {{elv|Ukraina}}
* {{elv|Valgevene}}
* {{elv|Venemaa}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Armeenia}}
* {{elv|Belgia}}
* {{elv|Holland}}
* {{elv|Kreeka}}
* {{elv|Küpros}}
* {{elv|Malta}}
* {{elv|Türgi}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Bulgaaria}}
* {{elv|Iirimaa}}
* {{elv|Poola}}
* {{elv|Portugal}}
* {{elv|Rumeenia}}
* {{elv|Slovakkia}}
|}

==Osalevad riigid==
[[Pilt:ESC 2010 Map.svg|thumb|300px|right|
{{legend|#22b14c|Osalejad}}
{{legend|#d40000|Riigid, mis ei pääsenud finaali}}
{{legend|#FFC20E|Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osalenud 2010. aastal}}]]
Kokku 39 riiki osales 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] naasis Eurovisioonile pärast aastast pausi. Eelmine aasta jäi Gruusial vahele, sest nende esinduslaul &quot;We Don't Wanna Put In&quot; keelati ära, kuna selles esines poliitilisi viiteid, mis on vastuolus lauluvõistluse reeglitega. &lt;ref name=&quot;Gruusia&quot; /&gt;

[[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]] teatas lauluvõistlusest eemaldumisest tšehhi televaatajate vähese huvi tõttu ja seoses kolme järjestikuse läbikukkumisega lauluvõistlusel. &lt;ref name=&quot;Tšehhi&quot; /&gt;

[[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]] ringhääling [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] (RTVA) teatas 10% eelarvekärpest. Esialgu RTVA esitas EBU-le avalduse osalemisest lauluvõistlusel, kuid teatasid detsembris 2009, et rahastusraskuste tõttu on nad sunnitud võistlusest loobuma.&lt;ref name=&quot;Andorra&quot; /&gt; 

Ka [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] teatas lauluvõistlusest eemalejäämisest seoses majanduslike raskustega rahvusringhäälingus. &lt;ref name=&quot;Ungari&quot; /&gt; Samal põhjusel oli sunnitud eemale jääma ka [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]]. &lt;ref name=&quot;Montenegro&quot; /&gt; 

[[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]] rahvusringhääling LRT teatas esialgu eemalejäämisest majanduslikel põhjustel. Hiljem küll EBU teatas, et Leedu osaleb Eurovisiooni lauluvõistlusel. Leedu rahvusringhäälingut rahastas Leedu telekommunikatsioonifirma Teo LT. 

Seoses suurte eelarvekärbetega [[Eesti Rahvusringhääling]]us (ERR) polnud kindel ka [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] osalemine 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Rahvusringhäälingule tuli appi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kes toetas Rahvusringhäälingut 1,5 miljoni Eesti krooniga, millest maksti osalemistasu, korraldati kohalik võistlus &quot;[[Eesti Laul 2010]]&quot; ja tasuti kulud [[Oslo]]s. &lt;ref name=&quot;Eesti&quot; /&gt;
==Esimene poolfinaal==
* Lauluvõistlus toimus Oslos 25. mail 2010.
* Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa hääletasid selles poolfinaalis.

{| class=&quot;sortable wikitable&quot; width=100%
! Jrk
! Riik
! Keel
! Esitaja
! Laul
! Tõlge
! Koht
! Punktid
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 01
| {{elv|Moldova}}
| [[inglise keel|inglise]]
| SunStroke Project ja Olia Tira
| &quot;Run Away&quot;
| ''Jookse ära''
|10
|52
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 02
| {{elv|Venemaa}}
| [[inglise keel|inglise]]
|Peter Nalitch and Friends
| &quot;Lost and Forgotten&quot;
| ''Kadunud ja unustatud''
|7
|74
|-
| 03
| {{elv|Eesti}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Malcolm Lincoln]] ja [[ManPower 4]]
| &quot;[[Siren]]&quot;
| ''Sireen''
|14
|39
|-
| 04
| {{elv|Slovakkia}}
| [[slovaki keel|slovaki]]
| Kristina
| &quot;Horehronie&quot;
| –
|16
|24
|-
| 05
| {{elv|Soome}}
| [[soome keel|soome]]
| [[Kuunkuiskaajat]]
| &quot;Työlki ellää&quot;
| ''Tööga elab ära''
|11
|49
|-
| 06
| {{elv|Läti}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Aija Andrejeva|Aisha]]
| &quot;What For?&quot;
| ''Milleks?''
|17
|11
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 07
| {{elv|Serbia}}
| [[serbia keel|serbia]]
| Milan Stanković
| &quot;Oво je Балкан&quot;
| See on Balkan
|5
|79
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 08
| {{elv|Bosnia ja Hertsegoviina}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Vukašin Brajić
| &quot;Thunder and Lightning&quot;
| ''Kõuemürin ja äike''
|8
|59
|-
| 09
| {{elv|Poola}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Marcin Mroziński
| &quot;Legenda&quot;
| ''Legend''
|13
|44
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 10
| {{elv|Belgia}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Tom Dice]]
| &quot;Me and My Guitar&quot;
| ''Mina ja mu kitarr''
|1
|167
|-
| 11
| {{elv|Malta}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Thea Garrett
| &quot;My Dream&quot;
| ''Mu unistus''
|12
|45
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 12
| {{elv|Albaania}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Juliana Pasha
| &quot;It's All About You&quot;
| ''See kõik on sinust''
|6
|76
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 13
| {{elv|Kreeka}}
| [[kreeka keel|kreeka]]
| Giorgos Alkaios ja Friends
| &quot;ΟΠΑ&quot;
| ''OPA!''
|2
|133
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 14
| {{elv|Portugal}}
| [[portugali keel|portugali]]
| [[Filipa Azevedo]]
| &quot;Há dias assim&quot;
| ''See on üks nendest päevadest''
|4
|89
|-
| 15
| {{elv|Makedoonia}}
| [[makedoonia keel|makedoonia]]
| [[Gjoko Taneski]], [[Billy Zver]] ja [[Damjan Pejčinoski|Pejcin]]
| &quot;Јас ја имам силата&quot;
| ''Mul on jõudu''
|15
|37
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 16
| {{elv|Valgevene}}
| [[inglise keel|inglise]]
| 3+2 feat Robert Wells
| &quot;Butterflies&quot;
| ''Liblikad''
|9
|59
|- style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 17
| {{elv|Island}}
| [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]]
| [[Hera Björk]]
| &quot;Je ne sais quoi&quot;
| ''Ma ei tea, mis''
|3
|123
|-
|}

===Punktitabel===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%;&quot;
|-
! colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot; | OSALEJAD
! colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot; | PUNKTE&lt;br&gt;KOKKU
! colspan=&quot;20&quot; | HÄÄLETAJAD
|-
! [[Fail:Flag of Moldova.svg|23px|border|Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Russia.svg|23px|border|Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Estonia.svg|23px|border|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Slovakia.svg|23px|border|Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Finland.svg|23px|border|Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Latvia.svg|23px|border|Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Serbia.svg|23px|border|Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|23px|border|Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Poland.svg|23px|border|Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Belgium.svg|23px|border|Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Malta.svg|23px|border|Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Albania.svg|23px|border|Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Greece.svg|23px|border|Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Portugal.svg|23px|border|Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of the Republic of Macedonia.svg|23px|border|Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Belarus.svg|23px|border|Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Iceland.svg|23px|border|Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of France.svg|23px|border|Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Germany.svg|23px|border|Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Spain.svg|23px|border|Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Moldova}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''52''' || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 5 || || || || || 1 || || || 2 || 7 || || 4 || 8 || 7 || 10 || || 3 || || 5
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Venemaa}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''74''' || '''12''' || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || '''12''' || || 3 || 10 || 4 || 2 || 8 || 5 || 1 || || 3 || 1 || || '''12''' || || || 1 ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Eesti}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 39 || || || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || || '''12''' || '''12''' || || 1 || 5 || || || 1 || 1 || 4 || || 1 || 2 || || ||
|- 
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Slovakkia}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 24 || || || || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 2 || || 6 || 5 || || 1 || || || || 5 || || || 5 || || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Soome}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 49 || || 3 || 10 || 2 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 6 || || || 1 || 7 || 2 || || || || || 7 || 6 || || 3 || 2
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Läti}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 11 || || || 6 || || 5 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || || || || || || || || || || || || || ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Serbia}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''79''' || 3 || 4 || 1 || 6 || || 3 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || '''12''' || || 3 || || 3 || 7 || 2 || 10 || || 3 || '''12''' || 4 || 6
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Bosnia ja Hertsegoviina}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''59''' || 1 || 2 || || 5 || || || '''12''' || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 6 || || 3 || 7 || 5 || || 8 || 4 || || 6 || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Poola}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 44 || 2 || 6 || || || || 4 || || || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 6 || || 6 || || || || 3 || || 7 || 7 || 3
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Belgia}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''167''' || 6 || 10 || 8 || 10 || 10 || 8 || 7 || 4 || '''12''' || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || '''12''' || 4 || 10 || '''12''' || 4 || 8 || '''12''' || 10 || '''12''' || 8
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Malta}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 45 || || || 3 || '''12''' || 1 || 1 || || 6 || || || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 2 || 2 || 3 || 6 || 2 || 4 || || 2 || 1
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Albaania}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''76''' || || || || || 4 || || 2 || 7 || 4 || 8 || 6 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || '''12''' || || '''12''' || || 10 || 2 || 5 || 4
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Kreeka}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''133''' || 7 || 7 || 2 || 8 || 8 || || 10 || 8 || 7 || 10 || 8 || 10 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 10 || 3 || 5 || 8 || 4 || 8 || 10
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Portugal}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''89''' || 5 || || 5 || 4 || 6 || 7 || 5 || 3 || 2 || 4 || 4 || 5 || || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 2 || || 7 || 8 || 10 || '''12'''
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Makedoonia}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 37 || 4 || 1 || || 1 || || || 8 || 10 || || || || '''12''' || || || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || || 1 || || ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Valgevene}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''59''' || 8 || '''12''' || 4 || 3 || || 5 || || || 3 || || 5 || || 6 || 7 || 5 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || || 1 || ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Island}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''123''' || 10 || 8 || 7 || 7 || 7 || 2 || 3 || || 10 || '''12''' || 10 || 8 || 8 || 6 || 1 || 6 || style=&quot;text-align:left; background:#aaaaaa;&quot; | || 5 || 6 || 7
|}

== Teine poolfinaal ==
* Teine poolfinaal toimus 27. mail 2010.
* Kümme kõige enam punkte saanud riiki pääsesid edasi finaali.
* Norra ja Suurbritannia hääletasid selles poolfinaalis.

{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
! Jrk
! Riik
! Keel
! Esitaja
! Laul
! Tõlge
! Koht
! Punktid
|-
| 01
| {{elv|Leedu}}
|[[inglise keel|inglise]]
| InCulto
| &quot;East European Funk&quot;
| ''&quot;Ida-Euroopa funk&quot;''
|12
|44
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 02
| {{elv|Armeenia}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Eva Rivas
| &quot;[[Apricot Stone]]&quot;
| ''&quot;Aprikoosikivi&quot;''
|6
|83
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 03
| {{elv|Iisrael}}
| [[heebrea keel|heebrea]]
| [[Har'el Skaat]]
| &quot;Milim&quot;
| ''&quot;Sõnad&quot;''
| 8
|71
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 04
| {{elv|Taani}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Chanée ja N'evergreen
| &quot;In a Moment Like This&quot;
|''&quot;Sellisel hetkel&quot;''
| 5
|101
|-
| 05
| {{elv|Šveits}}
| [[prantsuse keel|prantsuse]]
| Michael von der Heide
| &quot;Il pleut de l'or&quot;
| ''&quot;Sajab kulda&quot;''
|17
|2
|-
| 06
| {{elv|Rootsi}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Anna Bergendahl]]
| &quot;This Is My Life&quot;
| ''&quot;See on mu elu&quot;''
|11
|62
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 07
| {{elv|Aserbaidžaan}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Safura Alizadeh
| &quot;Drip Drop&quot;
| ''&quot;Tilk tilk&quot;''
| 2
|113
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 08
| {{elv|Ukraina}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Alyosha
| &quot;Sweet people&quot;
| ''&quot;Head inimesed&quot;''
| 7
|77
|-
| 09
| {{elv|Holland}}
| [[hollandi keel|hollandi]]
| Sieneke
| &quot;Ik ben verliefd (Sha-la-lie)&quot;
| ''&quot;Olen armunud (Šallallii)&quot;''
|14
|29
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 10
| {{elv|Rumeenia}}
|[[inglise keel|inglise]]
| [[Paula Seling]] &amp; [[Ovidiu Cernăuțeanu|Ovi]]
| &quot;Playing With Fire&quot;
| ''&quot;Mäng tulega&quot;''
| 4
|104
|-
| 11
| {{elv|Sloveenia}}
| [[sloveeni keel|sloveeni]]
| Ansambel Roka Žlindre ja Kalamari
| &quot;Narodnozabavni rock&quot;
| ''&quot;Rahvuslik rokk&quot;''
|16
|6
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 12
| {{elv|Iirimaa}}
|[[inglise keel|inglise]]
| Niamh Kavanagh
| &quot;It's For You&quot;
| ''&quot;See on sulle&quot;''
|9
|67
|-
| 13
| {{elv|Bulgaaria}}
| [[bulgaaria keel|bulgaaria]]
| Miro
| &quot;Ангел си ти&quot;
| ''&quot;Sa oled ingel&quot;''
|15
|19
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 14
| {{elv|Küpros}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Jon Lilygreen ja &lt;br&gt; The Islanders
| &quot;Life Looks Better in Spring&quot;
| ''&quot;Kevadel näib elu parem&quot;''
|10
|67
|-
| 15
| {{elv|Horvaatia}}
| [[horvaadi keel|horvaadi]]
| Feminnem
| &quot;Lako je sve&quot;
| ''&quot;Kõik on lihtne&quot;''
|13
|33
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 16
| {{elv|Gruusia}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Sopho Nižaradze]]
| &quot;Shine&quot;
| ''&quot;Sära!&quot;''
|3
|106
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 17
| {{elv|Türgi}}
|[[inglise keel|inglise]]
| [[maNga]]
| &quot;We Could Be The Same&quot;
| ''&quot;Võiksime olla see sama&quot;''
|1
|118
|}

===Punktitabel===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%;&quot;
|-
! colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot; | OSALEJAD
! colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot; | PUNKTE&lt;br&gt;KOKKU
! colspan=&quot;20&quot; | HÄÄLETAJAD
|-
! [[Fail:Flag of Lithuania.svg|23px|border|Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Armenia.svg|23px|border|Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Israel.svg|23px|border|Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Denmark.svg|23px|border|Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Switzerland.svg|23px|border|Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Sweden.svg|23px|border|Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Azerbaijan.svg|23px|border|Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Ukraine.svg|23px|border|Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of the Netherlands.svg|23px|border|Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Moldova.svg|23px|border|Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Slovenia.svg|23px|border|Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Ireland.svg|23px|border|Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Bulgaria.svg|23px|border|Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Cyprus.svg|23px|border|Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Croatia.svg|23px|border|Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Georgia.svg|23px|border|Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Turkey.svg|23px|border|Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of Norway.svg|23px|border|Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
! [[Fail:Flag of the United Kingdom.svg|23px|border|Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Leedu}}|| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 44 || style=&quot;background:#AAAAAA&quot; | || 2 || || 1 || || 4 || || 2 || || || || '''12''' || || 2 || 1 || 8 || || 5 || 7
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Armeenia}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''83''' || 1 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || '''12''' || || 3 || 5 || 6 || 8 || 10 || 10 || || || 8 || '''12''' || || 10 || 4 || ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Iisrael}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''71''' || || 8 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || || || 8 || 7 || 6 || '''12''' || 3 || 5 || || 1 || 4 || || 5 || || 7 || 5
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Taani}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''101''' || 5 || 5 || 7 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 5 || '''12''' || 6 || 5 || 4 || '''12''' || 10 || 4 || 2 || 3 || 4 || 3 || 6 || 8 ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Šveits}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 2 || || || || || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || || || || || || || || || || || 2 || || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Rootsi}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 62 || 3 || 3 || || '''12''' || 10 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 2 || || 6 || 1 || || 5 || || 1 || 2 || || 2 || '''12''' || 3
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Aserbaidžaan}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''113''' || 2 || || 5 || 5 || 6 || 3 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || '''12''' || 1 || 8 || 8 || 10 || 7 || 10 || 10 || '''12''' || '''12''' || 2 ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Ukraina}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''77''' || 10 || 10 || 2 || 3 || || || 8 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 2 || 5 || 1 || 2 || 6 || 6 || 6 || 7 || 3 || 4 || 2
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Holland}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 29 || || || 4 || 4 || 2 || 1 || || || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || || 6 || 3 || || || || 1 || 5 || 3 ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Rumeenia}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''104''' || 6 || 4 || 8 || 8 || 4 || 7 || 5 || 3 || 3 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 4 || 6 || 4 || 8 || || 4 || 8 || 10 || '''12'''
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Sloveenia}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 6 || || || 1 || || || || || || || || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || || || || 5 || || || ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Iirimaa}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''67''' || 7 || 1 || 3 || 6 || '''12''' || || 4 || || 8 || 4 || 2 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || || || 3 || || 1 || 6 || 10
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Bulgaaria}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 19 || || || || || || || || 1 || || || || || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 5 || || || 7 || || 6
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Küpros}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''67''' || 4 || 6 || 10 || 7 || || 6 || 3 || 4 || || 6 || || || 5 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || '''12''' || || || || 4
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot; | {{elv|Horvaatia}}
| style=&quot;text-align:center; background:#f2f2f2;&quot; | 33 || || 7 || || 2 || 7 || || 1 || || || || '''12''' || 1 || 3 || || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || || || ||
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Gruusia}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''106''' || '''12''' || '''12''' || 6 || || 1 || 2 || 10 || 7 || 5 || 2 || 7 || 7 || 10 || 7 || 7 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 10 || || 1
|- style=&quot;background:#ffdead;&quot;
| style=&quot;text-align:left; background:#FFDEAD;&quot; | '''{{elv|Türgi}}'''
| style=&quot;text-align:center; background:#FFDEAD;&quot; | '''118''' || 8 || || || 10 || 8 || 10 || '''12''' || 10 || 7 || 7 || 3 || 8 || '''12''' || || 8 || 6 || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || 1 || 8
|}

==Finaal==
Lauluvõistluse finaal toimus 29. mail 2010. Lauluvõistluse finaalis osalesid:
* &quot;Suur nelik&quot; ([[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]], [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]] ja [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]])
* korraldajamaa [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]]
* kümme edasipääsejat esimesest poolfinaalist
* kümme edasipääsejat teisest poolfinaalist

{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
|- bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot;
! Jrk
! Riik
! Keel
! Esitaja
! Laul
! Tõlge
! Koht
! Punktid
|-
| 01
| {{elv|Aserbaidžaan}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Safura Alizadeh
| &quot;Drip Drop&quot;
|''&quot;Tilk tilk&quot;''
| 5
| 145
|-
| 02*
| {{elv|Hispaania}} 
| [[hispaania keel|hispaania]] 
| Daniel Diges
| &quot;Algo pequeñito&quot; 
| ''Midagi väikest'' 
| 15
| 68
|-
| 03 
| {{elv|Norra}} 
| [[inglise keel|inglise]] 
| [[Didrik Solli-Tangen]] 
| &quot;My Heart Is Yours&quot;
| ''Mu süda kuulub sulle''
| 20
| 35
|-
| 04
| {{elv|Moldova}}
| [[inglise keel|inglise]]
| SunStroke Project ja Olia Tira
| &quot;Run Away&quot;
| ''Jookse ära''
| 22
| 27
|-
| 05
| {{elv|Küpros}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Jon Lilygreen ja &lt;br&gt; The Islanders
| &quot;Life Looks Better in Spring&quot;
| ''&quot;Kevadel näib elu parem&quot;''
| 21
| 27
|-
| 06
| {{elv|Bosnia ja Hertsegoviina}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Vukašin Brajić
| &quot;Thunder and Lightning&quot;
| ''Kõuemürin ja äike''
| 17
| 51
|-
| 07
| {{elv|Belgia}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Tom Dice]]
| &quot;Me and My Guitar&quot;
| ''Mina ja mu kitarr''
| 6
| 143
|-
| 08
| {{elv|Serbia}}
| [[serbia keel|serbia]]
| [[Milan Stanković]]
| &quot;Oво je Балкан&quot;
| See on Balkan
| 13
| 72
|-
| 09
| {{elv|Valgevene}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[3+2]] feat. [[Robert Wells]]
| &quot;Butterflies&quot;
| ''Liblikad''
| 24
| 18
|-
| 10
| {{elv|Iirimaa}}
|[[inglise keel|inglise]]
| Niamh Kavanagh
| &quot;It's For You&quot;
| ''&quot;See on sulle&quot;''
| 23
| 25
|-
| 11
| {{elv|Kreeka}}
| [[kreeka keel|kreeka]]
| Giorgos Alkaios ja Friends
| &quot;ΟΠΑ&quot;
| ''OPA!''
| 8
| 140
|- 
| 12
| {{elv|Suurbritannia}} 
| [[inglise keel|inglise]] 
| Josh Dubovie
| &quot;That Sounds Good To Me&quot; 
| &quot;See kõlab hästi mu jaoks&quot;
| 25
| 10
|-
| 13
| {{elv|Gruusia}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Sopho Nižaradze]]
| &quot;Shine&quot;
| ''&quot;Sära!&quot;''
| 9
| 136
|-
| 14
| {{elv|Türgi}}
|[[inglise keel|inglise]]
| [[maNga]]
| &quot;We Could Be The Same&quot;
| ''&quot;Võiksime olla see sama&quot;''
| 2
| 170
|-
| 15
| {{elv|Albaania}}
| [[inglise keel|inglise]]
| [[Juliana Pasha]]
| &quot;It's All About You&quot;
| ''See kõik on sinust''
| 16
| 62
|-
| 16
| {{elv|Island}}
| [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]]
| Hera Björk
| &quot;Je ne sais quoi&quot;
| ''Ma ei tea, mis''
| 19
| 41
|-
| 17
| {{elv|Ukraina}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Alyosha
| &quot;Sweet people&quot;
| ''&quot;Head inimesed&quot;''
| 10
| 108
|-
| 18
| {{elv|Prantsusmaa}} 
| [[prantsuse keel|prantsuse]] 
| [[Jessy Matador]]
| &quot;Allez! Ola! Olé!&quot; 
| ''Läheme! Ola! Olé!''
| 12
| 82
|-
| 19
| {{elv|Rumeenia}}
|[[inglise keel|inglise]]
| [[Paula Seling]] &amp; [[Ovidiu Cernăuțeanu|Ovi]]
| &quot;Playing With Fire&quot;
| ''&quot;Mäng tulega&quot;''
| 3
| 162
|-
| 20
| {{elv|Venemaa}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Peter Nalitch and Friends
| &quot;Lost and Forgotten&quot;
| ''Kadunud ja unustatud''
| 11
| 90
|-
| 21
| {{elv|Armeenia}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Eva Rivas
| &quot;[[Apricot Stone]]&quot;
| ''&quot;Aprikoosikivi&quot;''
| 7
| 141
|-style=&quot;font-weight:bold; background:NavajoWhite;&quot;
| 22
| {{elv|Saksamaa}} 
| [[inglise keel|inglise]] 
| [[Lena Meyer-Landrut]]
| &quot;Satellite&quot; 
| ''Satelliit''
| 1
| 246
|-
| 23
| {{elv|Portugal}}
| [[portugali keel|portugali]]
| Filipa Azevedo
| &quot;Há dias assim&quot;
| ''See on üks nendest päevadest''
| 17
| 43
|-
| 24
| {{elv|Iisrael}}
| [[heebrea keel|heebrea]]
| [[Har'el Skaat]]
| &quot;Milim&quot;
| ''&quot;Sõnad&quot;''
| 14
| 71
|-
| 25
| {{elv|Taani}}
| [[inglise keel|inglise]]
| Chanée ja N'evergreen
| &quot;In a Moment Like This&quot;
|'' &quot;Sellisel hetkel&quot;''
| 4
| 149
|}

&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt; – Hispaania esitas oma laulu teist korda (26.) seoses lavale tunginud fänni [[Jimmy Jump]]iga, kes segas Hispaania esitust.

====Punktitabel====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size: 75%&quot;
|-
! colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot; | OSALEJAD
! colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot; | PUNKTE&lt;br&gt;KOKKU
! colspan=&quot;39&quot; | HÄÄLETAJAD
|-
! [[Fail:Flag of Romania.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Ireland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Germany.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Serbia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Albania.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Turkey.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Croatia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Poland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Finland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Slovenia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Estonia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Russia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Portugal.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Azerbaijan.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Greece.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Iceland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Denmark.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of France.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Spain.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Slovakia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Bulgaria.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Ukraine.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Latvia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Malta.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Norway.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Cyprus.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Lithuania.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Belarus.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Switzerland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Belgium.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of the United Kingdom.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of the Netherlands.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Israel.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Moldova.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Georgia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Sweden.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Armenia.svg|border|17px]]
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Aserbaidžaan}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|145||  ||3|| || || ||'''12'''|| ||8||7|| || || ||8|| || style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | ||1||4||2|| ||7|| ||'''12'''||'''12'''||2||'''12'''||7||10|| ||6||2||5|| || ||7||3||7||8|| ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Hispaania}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|68||2|| || ||  ||7|| || || ||  ||4||5|| ||4||'''12'''|| || ||  ||  ||  ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || ||2||4||5|| ||  || ||8|| || ||1|| || ||1|| ||4||2|| ||7
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Norra}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|35|| ||2|| || || || || || || || || ||7|| ||3|| || || ||5|| || ||3|| || || ||3||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || || ||  || || || || || || || ||6||4||2
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Moldova}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|27||10|| || || || || || || || || || || || ||6||6|| || ||  || || || || || || || || || || ||4|| || || || || ||  ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | ||1|| ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Küpros}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|27|| || || || || || ||4|| || || || || || || || ||'''12'''|| ||1|| || ||2||4|| || || || ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | ||1|| || || || || || || || || ||3||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Bosnia ja Hertsegoviina}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|51|| || || ||'''12'''||6||8||10|| ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot; | || ||4|| || || || || || || ||5|| || || || || || || || || || || || || || || ||6|| || || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Belgia}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|143||4||10||'''12'''||5|| || || ||10|| ||6|| ||3||5||5|| ||6||10||10||7|| ||10|| ||1||4||10||3|| ||7|| ||7||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || ||6|| || || || ||2||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Serbia}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|72|| || ||5||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||3|| ||8|| ||'''12'''|| ||8|| || || || || || ||  ||10|| || || || || || || ||1|| || ||10|| || ||1|| ||7|| || ||7||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Valgevene}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|18|| || || || || || || || || || || || ||2|| || || || || || || || ||1|| || || || || || ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || || || || || || ||3||'''12'''|| ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Iirimaa}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|25|| ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||2|| || || ||1|| || ||1|| ||2|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||6|| ||7|| ||6|| || || || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Kreeka}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|140||7|| ||8||10||'''12'''||3|| ||1||6||7|| || || ||8|| ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||8|| ||4||5||5||5|| || ||7|| ||'''12'''|| || || ||'''12'''||'''12'''||3|| || ||2|| || ||3
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Suurbritannia}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|10|| ||4|| || ||1|| || || || || || || || || ||2|| || || || || || || || || || || || || || || || ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || || || || ||3|| ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Gruusia}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|136|| ||5|| || || ||5||7||4||4|| ||1||8||10|| ||8||5||2|| || ||1|| ||6||7|| || ||1||5||'''12'''||7||1||4|| || ||5||5||5||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||6||'''12'''
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Türgi}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|170||8||1||10||3||8||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||'''12'''|| ||10||3||2||6|| || ||'''12'''|| || ||6||'''12'''||3|| ||10||8|| || ||2|| ||4||3||3||6||10||8|| ||10|| ||5||5||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Albaania}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|62||1|| ||1|| ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||7||5||2||5|| || || || || || ||10||7|| || || || || || || || || || || || ||8||3||1|| || ||'''12'''|| || || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Island}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|41|| || ||4|| || || || || || ||5|| ||4|| || || ||3||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||3|| || || || || || ||6||6|| || ||2|| ||8|| || || || || || || ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Ukraina}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|108||5|| || ||7|| ||1|| ||3|| || || || ||7|| ||10|| || || ||2|| || ||7||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||7|| || ||6||6||10|| || ||5||7||2|| ||8||7|| ||8
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Prantsusmaa}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|82|| ||6||3||4|| || ||3|| ||3||8||3||1|| ||7|| ||8||6||7||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||2|| || || || ||2||4||3|| || || || ||2|| ||3||1|| || || ||6
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Rumeenia}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|162||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||7|| ||6||5||2|| ||6||2|| ||7|| ||3||10||7||4||5||8|| ||10||1|| ||2||3||5||10||8||2||1||4|| ||8||5||8|| ||'''12'''|| ||10||1
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Venemaa}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|90|| || || || || ||4|| || || || || ||10||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||2||3|| || || || || ||6|| ||10||8|| || || ||5||'''12'''|| || || || ||10|| ||10|| || ||10
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Armeenia}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|141||6|| ||7||1|| ||6|| ||5|| || || || ||'''12'''|| || ||7|| || ||6||8||4||8||6||1|| || ||7|| ||5|| ||7|| ||'''12'''||'''12'''||4||6||10||1||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;|
|- bgcolor=&quot;#FFD700&quot;
| style=&quot;text-align:left&quot;| '''{{elv|Saksamaa}}'''
|'''246'''||3||8||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| ||8||10||10||6||7||8||'''12'''||10||'''12'''||6||1||1||2||3||'''12'''||3||'''12'''||'''12'''||3||5||'''12'''||4||'''12'''||4||10|| ||'''12'''||10||4||4|| ||8|| || ||'''12'''||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Portugal}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|43|| || ||6||2|| || || || || || || || || ||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || || ||1||4||8||6|| || || ||6||1|| || || || ||5|| || || || || || || || ||4
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Iisrael}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|71|| || || || ||4|| || || ||1||10||6|| || || ||5|| || || ||1|| ||8|| ||3|| || ||5||2|| ||8|| || ||3||10||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || ||1||4|| ||
|-
| style=&quot;text-align:left; background:#f2f2f2;&quot;| {{elv|Taani}}
| style=&quot;background:#f2f2f2;&quot;|149||'''12'''||'''12'''|| || ||2|| ||2||'''12'''|| ||2||'''12'''||5||1||4||4|| ||'''12'''||style=&quot;text-align:left; background:#AAAAAA;&quot;| || ||4||7|| || ||10||8||8|| ||3|| || ||2||6||2||4||2|| || ||8||5
|-
! style=&quot;vertical-align:bottom&quot; | 
!
! [[Fail:Flag of Romania.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Ireland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Germany.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Serbia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Albania.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Turkey.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Croatia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Poland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Finland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Slovenia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Estonia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Russia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Portugal.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Azerbaijan.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Greece.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Iceland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Denmark.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of France.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Spain.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Slovakia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Bulgaria.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Ukraine.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Latvia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Malta.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Norway.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Cyprus.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Lithuania.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Belarus.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Switzerland.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Belgium.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of the United Kingdom.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of the Netherlands.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Israel.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Moldova.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Georgia.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Sweden.svg|border|17px]]
! [[Fail:Flag of Armenia.svg|border|17px]]
|}

====12 punkti====
Järgnevas tabelis on näha, mis riigid said millistelt riikidelt 12 punkti. 
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! N. !! Osaleja !! Riigid, mis andsid 12 punkti
|-
| 9 || [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]] || [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]], [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]], [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]], [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]], [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]], [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]], [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]], [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]]
|-
| 5 || [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]] || [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]], [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]], [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]], [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot;| 4
| [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]] || [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]], [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]], [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]]
|-
| [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] || [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]], [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]], [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]], [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot;| 3
| [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]] || [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]]
|-
| [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]] || [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]], [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]], [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]]
|-
| 2 || [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] || [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]], [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]]
|-
|rowspan=&quot;9&quot;| 1
| [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]] || [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Makedoonia]]
|-
| [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]] || [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]]
|-
| [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]] || [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]]
|-
| [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]] || [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]]
|-
| [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]] || [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]]
|-
| [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] || [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]]
|-
| [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]] || [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]]
|-
| [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] || [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]]
|-
| [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] || [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]]
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;toimumiskoht&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.eurovision.tv/page/news?id=3393&amp;_t=Breaking+news:+Fornebu+Arena+to+host+Oslo+2010| Pealkiri =Breaking news: Fornebu Arena to host Oslo 2010 | Autor =Sietse Bakker | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =eurovision.tv | Aeg = 3. juuli 2009 |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gruusia&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://esctime.com/news/94| Pealkiri =Georgia confirms return in Oslo!| Autor =Renee Pozzi | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctime.com | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Andorra&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.esctoday.com/14611/definitely_no_andorra_in_oslo/| Pealkiri =Definitely, no Andorra in Oslo| Autor =Victor Hondal | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctoday.com | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tšehhi&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.esctoday.com/14202/czech_republic_withdraws_from_eurovision/| Pealkiri =Czech Republic withdraws from Eurovision| Autor =Victor Hondal | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctoday.com | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ungari&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.esctoday.com/13200/hungary_ktya_tompos_withdraws_from_eurovision/| Pealkiri =Hungary: Kátya Tompos withdraws from Eurovision| Autor =Victor Hondal | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctoday.com | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Montenegro&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.esctoday.com/14501/montenegro_withdraws_from_eurovision_2010/| Pealkiri =Montenegro withdraws from Eurovision 2010| Autor =Victor Hondal | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctoday.com | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuupäevad&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.esctoday.com/14137/eurovision_song_contest_2010_dates_confirmed/| Pealkiri =Eurovision Song Contest 2010 dates confirmed| Autor = Stella Floras| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctoday.com | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lava&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.eurovision.tv/page/news?id=12323&amp;_t=NRK+presents+Eurovision+stage+to+the+press| Pealkiri =NRK presents Eurovision stage to the press | Autor = | Väljaandja =[[EBU]] | Aeg=05.06.2010 | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orkester1&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.esctoday.com/14223/fans_campaign_for_return_for_eurovision_orchestra/ | Pealkiri =Fans campaign for return for Eurovision orchestra | Autor =Barry Viniker | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =esctoday.com | Aeg =3. august 2009 |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti&quot;&gt;{{netiviide| URL =http://www.eas.ee/et/eas/pressikeskus/uudised?option=com_content&amp;view=article&amp;id=1763| Pealkiri =Eesti osaleb Eurovisiooni lauluvõistlusel Norras| Autor =| Failitüüp =| Täpsustus =| Väljaanne =EAS| Aeg =| Koht =| Väljaandja =| online =| Keel =[[eesti keel]]es| arhiivimisaeg =2014-08-08| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140808043731/http://www.eas.ee/et/eas/pressikeskus/uudised?option=com_content&amp;view=article&amp;id=1763| url-olek =ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O2UN9&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.eurovision.tv/page/news?id=4533&amp;_t=Exclusive%3A+Juries+also+get+50%25+stake+in+Semi-Final+result!| Pealkiri =Juries also get 50% stake in Semi-Final result| Autor =Sietse Bakker| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =eurovision.tv | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LRXFs&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.eurovision.tv/page/news?id=4933&amp;_t=Oslo+2010%3A+Televoting+during+entire+shows| Pealkiri =Oslo 2010: Televoting during entire shows| Autor =Sietse Bakker| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =eurovision.tv | Aeg = |Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://eurovision.tv/event/oslo-2010 Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (inglise keeles)

{{Eurovisiooni lauluvõistlused}}

[[Kategooria:Eurovisioon]]
[[Kategooria:2010. aasta muusikas]]
[[Kategooria:Bærumi vald]]</text>
      <sha1>lscaochp4ylyqiawgcy024gryr2vt0s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 2. juunil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>174379</id>
    <revision>
      <id>7169095</id>
      <parentid>6664174</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:07:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7169095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4254" sha1="kx8w1s79jnpfzpz7a6jhn6mth6pqgk1" xml:space="preserve">{{surnud juunis}}

''Siin loetletakse [[2. juuni]]l surnud tuntud inimesi.
*[[1930]] – [[Jüri Truusmann]], tsensor, eesti ühiskonnategelane, kirjamees, etnograaf ja keeleteadlane
*[[1932]] – [[Elise Rosalie Aun]], eesti kirjanik
*[[1937]] – [[Louis Vierne]], prantsuse helilooja ja organist
*[[1940]] – [[Malle Meentalo]], eesti agronoom
*[[1942]] – [[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik
* 1942 – [[Neeme Ruus]], eesti poliitik
* 1942 – [[Hermann Arbon]], Eesti poliitik ja kommunist
*[[1950]] – [[Stanislas Bizot]], prantsuse kabetaja
*[[1962]] – [[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik ja maastikuarhitekt
*[[1967]] – [[Benno Ohnesorg]], saksa üliõpilane
*[[1968]] – [[Ants Seiler]], eesti autovõidusõitja ja autokonstruktor
*[[1970]] – [[Giuseppe Ungaretti]], itaalia modernistlik luuletaja, ajakirjanik, esseist, kriitik ja õppejõud
*[[1975]] – [[Per Wahlöö]], rootsi kirjanik
*[[1977]] – [[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane
*[[1983]] – [[Gerhard Alexander Robert Plath]], Eesti vaimulik
* 1983 – [[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik 
*[[1987]] – [[Andrés Segovia]], hispaania kitarrist
*[[1988]] – [[Raj Kapoor]], India näitleja, filmilavastaja ja produtsent
*[[1991]] – [[Tavid Kiljako]], Eesti sõjaväelane 
*[[1995]] – [[Paul Härmson]], eesti arhitekt  
* 1995 – [[Asta Kuivjõgi]], eesti helirežissöör
*[[1997]] – [[Helen Hull Jacobs]], USA tennisist
*[[1999]] – [[Rein Andre]], näitleja ja lavastaja 
* 1999 – [[Alfred Ventsel]], pangandustegelane
*[[2000]] – [[Lepo Sumera]], eesti helilooja
* 2000 – [[Harry Veber]], eesti poksija
*[[2004]] – [[Nikolai Gjaurov]], [[bulgaaria]] laulja
*[[2005]] – [[Andrea Pangrazio]], Poola vaimulik 
* 2005 – [[Stefan Knafl]], Austria poliitik (77)
* 2005 – [[Gunder Gundersen]], norra suusakahevõistleja ja spordijuht (74)
* 2005 – [[Pastor Vega]], Kuuba filmimees (65)
* 2005 – [[Mike Marshall]], näitleja (60)
* 2005 – [[Samir Kassir]], Liibanoni ajakirjanik (45; tapeti)  
* 2005 – [[Lucio España]], Colombia jalgpallur (33; tapeti)
* 2005 – [[William Proxmire]], USA poliitik
*[[2006]] – [[Edward Yates]], USA telerežissöör (87)
* 2006 – [[Johnny Grande]], USA pianist (76)
* 2006 – [[Leon Pownall]], [[kanada]] näitleja (63, vähk)
* 2006 – [[Vince Welnick]], USA klahvpillimängija (55, enesetapp) 
*[[2007]] – [[John Moriarty]], iiri luuletaja ja filosoof (69, vähk)
* 2007 – [[Huang Ju]], Hiina poliitik (68)
* 2007 – [[Rein Vill]], eesti rahvaharidustegelane, Põlvamaa laulupidude korraldaja (63)
* 2007 – [[Kentarō Haneda]], jaapani pianist ja helilooja (58, maksavähk) 
*[[2008]] – [[Mel Ferrer]], USA filminäitleja, -režissöör ja -produtsent (90)
* 2008 – [[Paul Sills]], USA teatrilavastaja (80, kopsupõletik)
* 2008 – [[Bo Diddley]], USA rokkmuusik (79, südamepuudulikkus)
* 2008 – [[Sheriff Mustapha Dibba]], Gambia poliitik, riigi esimene asepresident aastatel 1965–1975 (71, südamerabandus)
*[[2010]] – [[Anne Juksaar]], eesti õpetaja
*[[2012]] – [[Kathryn Joosten]], USA seriaalinäitleja
*[[2012]] – [[Edgar Selberg]] oli eesti raadioajakirjanik 
* 2012 – [[Richard Dawson]], inglise päritolu USA näitleja ja telesaatejuht 
*[[2014]] – [[Merike Tatsi]], eesti näitleja
*[[2015]] – [[Irwin Rose]], USA bioloog
*[[2016]] – [[Corry Brokken]], hollandi laulja
*[[2017]] – [[Peter Sallis]], inglise näitleja 
* 2017 – [[Jack O'Neill (ettevõtja)|Jack O'Neill]], USA ettevõtja 
* 2017 – [[Sonja Sutter]], saksa näitleja 
* 2017 – [[Jeffrey Tate]], inglise dirigent 
*[[2018]] – [[Irenäus Eibl-Eibesfeldt]], Austria etoloog ja bioloog
*[[2019]] – [[Mart Nutt]], Eesti poliitik ja ajaloolane
*[[2020]] – [[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik
* 2020 – [[Andrus Esko]], eesti ajakirjanik
*[[2021]] – [[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog
* 2021 – [[Hannes Kulla]], eesti näitleja ja matusekõneleja
*[[2022]] – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener ja väliseesti seltskonnategelane
*[[2023]] – [[Kaija Saariaho]], soome helilooja
*[[2024]] – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog
*[[2026]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuni, 02.]]</text>
      <sha1>kx8w1s79jnpfzpz7a6jhn6mth6pqgk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 7. juunil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>174462</id>
    <revision>
      <id>7168908</id>
      <parentid>6666167</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:07:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3590" sha1="g7hul9uibldi5ijz5fsw21d2i40med4" xml:space="preserve">{{surnud juunis}}

''Siin loetletakse [[7. juuni]]l surnud tuntud inimesi.
*[[1848]] – [[Vissarion Belinski]], vene kirjanduskriitik, demokraatlik publitsist ja materialistlik filosoof
*[[1866]] – [[Seattle (pealik)|Seattle]], suquamishi ja duwamishi indiaanihõimude juht 
*[[1929]] – [[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija ja koloniaalpoliitik
* 1929 – [[Georg Heidemann]], Eesti arst
*[[1934]] – [[Pjotr Nekljudov]], Venemaa riigitegelane
*[[1935]] – [[Viktor von Ditmar]], Eesti riigikohtunik ja diplomaat
* 1935 – [[Ivan Mitšurin]], vene sordiaretaja
*[[1953]] – [[Heinrich Ajo]], Eesti NSV riigitegelane
*[[1954]] – [[Alan Turing]], Briti matemaatik ja krüptoloog
*[[1955]] – [[Bruno Taimsalu]], Eesti diplomaat
*[[1958]] – [[Matti Sauramo]], soome geoloog
*[[1961]] – [[Mart Pukits]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja tõlkija
*[[1966]] – [[Jean Arp]], skulptor, maalikunstnik ja luuletaja
*[[1967]] – [[Vincas Mykolaitis-Putinas]], leedu vaimulik, proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane
* 1967 – [[Dorothy Parker]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja
*[[1970]] – [[Edward Morgan Forster]], inglise kirjanik
*[[1980]] – [[Henry Miller]], ameerika kirjanik
*[[1985]] – [[Klaudia Taev]], eesti lauluõpetaja
*[[1991]] – [[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandusorganisaator
*[[1992]] – [[Henno-Allan Sein]], eesti laulja
*[[1995]] – [[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane
*[[1996]] – [[Henno Tikko]], eesti kirurg
*[[1997]] – [[Arthur Prysock]], USA džässlaulja 
* 1997 – [[Stanley Schachter]], Ameerika Ühendriikide psühholoog
*[[1999]] – [[Erna Neufeld]], eesti keemik ja farmatseut 
*[[2003]] – [[Helmut Aniko]], eesti džässmuusik ja muusikapedagoog 
*[[2006]] – [[Abū Musʿab az-Zarqāwī]], [[jordaania]] terrorist (39, hukkus õhurünnakus)
*[[2007]] – [[Michael Hamburger]], juudi päritolu Briti tõlkija ja luuletaja 
*[[2008]] – [[Dino Risi]], itaalia filmilavastaja 
* 2008 – [[Mustafa Khalil]], Egiptuse poliitik 
* 2008 – [[Rudy Fernandez]], Filipiinide filminäitleja ja -produtsent 
*[[2010]] – [[Omar Rayo]], Colombia maalikunstnik, skulptor ja karikaturist 
*[[2011]] – [[Jorge Semprún]], hispaania kirjanik
*[[2012]] – [[Phillip Tobias]], Lõuna-Aafrika Vabariigi paleoantropoloog
* 2012 – [[Hubert Veldermann]], eesti raadioajakirjanik 
*[[2013]] – [[Virve Orav]], eesti koduloolane ja sugupuude koostaja
*[[2014]] – [[Aleks Raja]], eesti tantsupedagoog
* 2014 – [[Ida Schöpfer]], Šveitsi mäesuusataja
*[[2015]] – [[Christopher Lee]], inglise filminäitleja ja muusik
* 2015 – [[Vassili Župikov]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener
* 2015 – [[Tarmo Riga]], eesti alpinist ja lennundustöötaja
* 2015 – [[Jane Riga]], eesti alpinist, tõlkija ja giid
* 2015 – [[Allan Valge]], eesti alpinist
*[[2016]] – [[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat
* 2016 – [[Marita Lindquist]], soomerootsi lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija 
* 2016 – [[Urve Kure]], eesti maletaja 
* 2016 – [[Thomas Perkins]], USA ärimees 
* 2016 – [[Amber Gurung]], Nepali helilooja, laulja ja laulusõnade autor 
* 2016 – [[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat 
* 2016 – [[Stephen Keshi]], Nigeeria jalgpallur
* 2016 – [[Sean Rooks]], USA korvpallur 
*[[2022]] – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[2024]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees
*[[2026]] – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik ja teadustaja

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuni, 07.]]</text>
      <sha1>g7hul9uibldi5ijz5fsw21d2i40med4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Šahhovskoi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>175234</id>
    <revision>
      <id>7169106</id>
      <parentid>7087442</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:25:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <origin>7169106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8040" sha1="eyomowe1uxy69rlsj9dmoaxw7qxsgpz" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Sergei Šahhovskoi
| pilt = Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = Eestimaa kuberner
| ametiajaalgus = 4. aprill 1885 
| ametiajalõpp = 12. oktoober 1894
| eelmine = [[Viktor Polivanov]]
| järgmine = [[Jevstafi Skalon]]
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 26. juuni 1852 
| sünnikoht    = [[Moskva]]
| surmaaeg     = 24. oktoober 1894 
| surmakoht    = [[Tallinn]]
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = Jelizaveta Dmitrijevna Miljutina
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Шаховской; [[26. juuni]] (vkj. 14. juuni) [[1852]] [[Moskva]] – [[24. oktoober]] (vkj. 12. oktoober) [[1894]] [[Tallinn]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] riigitegelane; [[vürst]]. 

Ta oli [[Eestimaa kuberner]] [[4. aprill]]ist [[1885]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[1894]].&lt;ref&gt;Сергей Мянник: [https://web.archive.org/web/20080522171426/http://www.baltwillinfo.com/mp8-01/mp-14.htm Губернатор Эстляндии], Ежемесячная газета «Мир Православия», Nr.8 (41), august 2001&lt;/ref&gt;

Vürst Šahhovskoi oli [[tõeline riiginõunik]]. Ta on maetud [[Kuremäe klooster| Kuremäe kloostri]] alale koos oma abikaasaga.

==Perekond==
 
Sergei Šahhovskoi sündis vürsti [[Vladimir Šahhovskoi]] (1813–1879) ja tema teise naise Aleksandra Pavlovna (sündinud Jefremova) pojana. Tema noorem vend [[Nikolai Šahhovskoi]] (1856–1906) oli publitsist ja riiginõunik.

Ta oli abielus Jelizaveta Miljutinaga (1844–1939), kes oli [[kindralfeldmarssal]]i krahv [[Dmitri Miljutin]]i (1816–1912) ja Natalja Ivanovna Ponse (1821–1912) tütar.&lt;ref&gt;[http://zarubezhje.narod.ru/tya/sh_030.htm Шаховская  Елизавета Дмитриевна (урождённая Милютина)]&lt;/ref&gt; Abielu jäi lastetuks.

Sergei Šahhovskoi ristipoeg oli varas, röövel ja mõrvar Konstantin Gorodetski&lt;ref&gt;Mees kahe peaga. [[Rahvaleht]], 1. märts 1935, nr. 26, lk. 4.&lt;/ref&gt;.

== Haridus ja töökäigu algus ==

Šahhovskoi õppis algul Moskva 4. gümnaasiumis ja pärast Moskva 1. gümnaasiumis, mille lõpetas [[1870]] hõbemedaliga. Samal aastal astus ta [[Moskva ülikool]]i [[füüsika]]-[[matemaatika]]teaduskonda, mille lõpetas [[1874]] matemaatikakandidaadi kraadiga.

Pärast lõpetamist asus Šahhovskoi tööle [[Venemaa välisministeerium]]i [[Aasia]] osakonda. [[1875]] hakkas ta tööle [[Dubrovnik|Ragusa]] [[konsulaat|konsulaadi]] sekretärina ja tegutses [[Venemaa Punane Rist|Venemaa Punase Risti]] heaks. [[1876]] määrati ta välisministeeriumi Aasia osakonna slaavi asjade asjaajajaks ja valiti [[Slaavi heategev ühing|Slaavi heategeva ühingu]] täitevkomiteesse. [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjas]] esindas ta [[Bulgaaria]]s ja [[Rumeenia]]s Venemaa Punast Risti ja sai jalast raskelt haavata. Ta evakueeriti Moskvasse ja teda tutvustati [[Aleksander II]]-le, kes küsitles teda nurjunud [[Hertsegoviina ülestõus (1875–1877)|Hertsegoviina ülestõusu]] asjus.

[[1880]] määrati Šahhovskoi Ahhal-Tekiini ekspeditsiooni koosseisu Punase Risti täievolilise esindajana. See oli [[Mihhail Skobelevi]] juhitud sõjakäik, millega Venemaa vallutas ja liitis enesega [[Turkmeenia]].

== Tšernigovi kubermang ==

[[13. märts]]il [[1881]] tapeti Aleksander II. Valitsusringkonnad süüdistasid selles [[juudid|juute]]. Sama aasta aprillis puhkesid Lõuna-Venemaal juudi[[pogromm]]id, mis lõppesid alles järgmisel aastal. Valitsus nende vastu midagi ette ei võtnud, mistõttu rahva seas levis uskumus, et valitsus toetab pogromme. Mais sai siseministriks [[Nikolai Ignatjev]], kes esitas uuele keisrile [[Aleksander III]]-le ettekande &quot;meetmetest põliselanikkonna kaitsmiseks juutude kahjuliku mõju eest&quot;.

Šahhovskoi uuris pogrommide põhjuseid [[Tšernigovi kubermang]]us asuva [[Nežin]]i näitel, kus pogrommid toimusid 1881. aasta aprillist augustini. Oma aruandes kirjutas Šahhovskoi, et rahvusluse alahindamine on ohtlik ja et juutide vastu suunatud liikumine võib kergesti pöörduda valitsuse vastu.

16. augustil 1881 kinnitas Aleksander III Šahhovskoi Tšernigovi kuberneri kohusetäitjaks ja [[15. mai]]l [[1883]] kuberneriks. Kubernerina selgitas Šahhovskoi välja rahva rahulolematuse peamise põhjuse. Igal taluperel oli kasutada 8 [[tessatin]]i maad, millest aga äraelamiseks ei piisanud. Talu pidi maad juurde rentima, makstes rendiks poole saagist. Niimoodi oli [[pärisorjus]] asendunud teistsuguse orjusega. Talupojad hakkasid stiihiliselt rändama [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], kus igale ümberasujale anti 100 tessatini maad. Šahhovskoi organiseeris ise 1500 inimese ümberasumise [[Primorje]]sse. Nad asusid teele [[23. veebruar]]il 1883.

== Tegevus Eestimaa kubernerina ==
[[Pilt:Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|pisi|Tuntuim [[Venestusaeg|venestusaja]] arhitektuuri näide Eestis, [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] [[Aleksander Nevski katedraal]] ehitati aastatel 1894–1900 Tallinna [[Toompea loss]]i vastu (foto 1974 aastast)]]
[[4. aprill]]il [[1885]] määrati Sergei Šahhovskoi [[Eestimaa kuberner]]iks.

Šahhovskoi ametiaeg langes kokku keiser Aleksander III alustatud [[Venestamine|venestamiskampaaniaga]]. Tema algatusel asuti Tallinnas ehitama [[Toompea loss]]i (tollane kuberneri residents) vastu [[Aleksander Nevski katedraal]]i. Samuti rajati tema toetusel Virumaale [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster]], mis on tuntud Kuremäe kloostrina, ja [[Jõhvi]], mis pidi saama õigeusu keskuseks Kirde-Eestis, [[Jõhvi Issanda Ristimise kirik]]&lt;ref&gt;[http://www.puhkaeestis.ee/et/johvi-issanda-ristimise-kirik &quot;Jõhvi Issanda Ristimise kirik&quot;] puhkaeestis.ee (vaadatud 6. augustil 2011)&lt;/ref&gt;.

Sergei Šahhovskoi tegevuse tulemusel suleti [[Eesti Kirjameeste Selts]] 1893. aastal [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u poolt&lt;ref&gt;[[Sergei Issakov]], Uusi andmeid Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise kohta. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193425/142724/page/35 lk 289]-294 &lt;/ref&gt;.
[[Pilt:Место погребения губернатора Эстляндии князя С. В. Шаховского.JPG|pisi|Vürsti ja vürstinna Šahhovskoi haud Kuremäe kloostri alal]]
Šahhovskoid autasustati [[1885]] [[Püha Stanislavi orden]]i 1. järguga ja [[1888]] [[Püha Anna orden]]i 1. järguga. Tal oli välismaiseidki ordeneid: [[1878]] [[Serbia]] [[Takovo rist]]i 4. klass, [[1879]] [[Tšernogooria]] [[Vürst Danilo I orden]]i 3. klass ja [[1882]] [[Iraan]]i [[Lõvi ja Päikese orden]]i 2. klass.

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Petrovitš Polivanov|Viktor Polivanov]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]] | aeg=[[1885]]–[[1894]] | järgnev= [[Jevstafi Nikolajevitš Skalon|Jevstafi Skalon]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Šahhovskoi, Sergei}}
[[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]]
[[Kategooria:Vene Eestimaa kubernerid]]
[[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1852]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]</text>
      <sha1>eyomowe1uxy69rlsj9dmoaxw7qxsgpz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169107</id>
      <parentid>7169106</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:34:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>toim</comment>
      <origin>7169107</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8094" sha1="04nrlk7g2523osh5fuihojipr815umk" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Sergei Šahhovskoi
| pilt = Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = Eestimaa kuberner
| ametiajaalgus = 4. aprill 1885 
| ametiajalõpp = 12. oktoober 1894
| eelmine = [[Viktor Polivanov]]
| järgmine = [[Jevstafi Skalon]]
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 26. juuni 1852 
| sünnikoht    = [[Moskva]]
| surmaaeg     = 24. oktoober 1894 
| surmakoht    = [[Tallinn]]
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = Jelizaveta Dmitrijevna Miljutina
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
[[Vürst]] '''Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Шаховской; [[26. juuni]] (vkj 14. juuni) [[1852]] – [[24. oktoober]] (vkj 12. oktoober) [[1894]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] riigitegelane, [[tõeline riiginõunik]], kes oli [[4. aprill|4. aprillist]] [[1885]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[1894]] [[Eestimaa kuberner]].&lt;ref&gt;Сергей Мянник: [https://web.archive.org/web/20080522171426/http://www.baltwillinfo.com/mp8-01/mp-14.htm Губернатор Эстляндии], Ежемесячная газета «Мир Православия», Nr.8 (41), august 2001&lt;/ref&gt;

==Perekond ja haridus==
Sergei Šahhovskoi sündis vürsti [[Vladimir Šahhovskoi]] (1813–1879) ja tema teise naise Aleksandra Pavlovna (sündinud Jefremova) pojana [[Moskva]]s. Tema noorem vend [[Nikolai Šahhovskoi]] (1856–1906) oli publitsist ja riiginõunik.

Ta oli abielus Jelizaveta Miljutinaga (1844–1939), kes oli [[kindralfeldmarssal]]i krahv [[Dmitri Miljutin]]i (1816–1912) ja Natalja Ivanovna Ponse (1821–1912) tütar.&lt;ref&gt;[http://zarubezhje.narod.ru/tya/sh_030.htm Шаховская  Елизавета Дмитриевна (урождённая Милютина)]&lt;/ref&gt; Abielu jäi lastetuks.

Sergei Šahhovskoi ristipoeg oli varas, röövel ja mõrvar Konstantin Gorodetski&lt;ref&gt;Mees kahe peaga. [[Rahvaleht]], 1. märts 1935, nr. 26, lk. 4.&lt;/ref&gt;.

== Töökäigu algus ==
Šahhovskoi õppis algul Moskva 4. gümnaasiumis ja pärast Moskva 1. gümnaasiumis, mille lõpetas [[1870]] hõbemedaliga. Samal aastal astus ta [[Moskva ülikool]]i [[füüsika]]-[[matemaatika]]teaduskonda, mille lõpetas [[1874]] matemaatikakandidaadi kraadiga.

Pärast lõpetamist asus Šahhovskoi tööle [[Venemaa välisministeerium]]i [[Aasia]] osakonda. [[1875]] hakkas ta tööle [[Dubrovnik|Ragusa]] [[konsulaat|konsulaadi]] sekretärina ja tegutses [[Venemaa Punane Rist|Venemaa Punase Risti]] heaks. [[1876]] määrati ta välisministeeriumi Aasia osakonna slaavi asjade asjaajajaks ja valiti [[Slaavi heategev ühing|Slaavi heategeva ühingu]] täitevkomiteesse. [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjas]] esindas ta [[Bulgaaria]]s ja [[Rumeenia]]s Venemaa Punast Risti ja sai jalast raskelt haavata. Ta evakueeriti Moskvasse ja teda tutvustati [[Aleksander II]]-le, kes küsitles teda nurjunud [[Hertsegoviina ülestõus (1875–1877)|Hertsegoviina ülestõusu]] asjus.

[[1880]] määrati Šahhovskoi Ahhal-Tekiini ekspeditsiooni koosseisu Punase Risti täievolilise esindajana. See oli [[Mihhail Skobelevi]] juhitud sõjakäik, millega Venemaa vallutas ja liitis enesega [[Turkmeenia]].

== Tšernigovi kubermang ==
[[13. märts]]il [[1881]] tapeti Aleksander II. Valitsusringkonnad süüdistasid selles [[juudid|juute]]. Sama aasta aprillis puhkesid Lõuna-Venemaal juudi[[pogromm]]id, mis lõppesid alles järgmisel aastal. Valitsus nende vastu midagi ette ei võtnud, mistõttu rahva seas levis uskumus, et valitsus toetab pogromme. Mais sai siseministriks [[Nikolai Ignatjev]], kes esitas uuele keisrile [[Aleksander III]]-le ettekande &quot;meetmetest põliselanikkonna kaitsmiseks juutude kahjuliku mõju eest&quot;.

Šahhovskoi uuris pogrommide põhjuseid [[Tšernigovi kubermang]]us asuva [[Nežin]]i näitel, kus pogrommid toimusid 1881. aasta aprillist augustini. Oma aruandes kirjutas Šahhovskoi, et rahvusluse alahindamine on ohtlik ja et juutide vastu suunatud liikumine võib kergesti pöörduda valitsuse vastu.

16. augustil 1881 kinnitas Aleksander III Šahhovskoi Tšernigovi kuberneri kohusetäitjaks ja [[15. mai]]l [[1883]] kuberneriks. Kubernerina selgitas Šahhovskoi välja rahva rahulolematuse peamise põhjuse. Igal taluperel oli kasutada 8 [[tessatin]]i maad, millest aga äraelamiseks ei piisanud. Talu pidi maad juurde rentima, makstes rendiks poole saagist. Niimoodi oli [[pärisorjus]] asendunud teistsuguse orjusega. Talupojad hakkasid stiihiliselt rändama [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], kus igale ümberasujale anti 100 tessatini maad. Šahhovskoi organiseeris ise 1500 inimese ümberasumise [[Primorje]]sse. Nad asusid teele [[23. veebruar]]il 1883.

== Tegevus Eestimaa kubernerina ==
[[Pilt:Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|pisi|Tuntuim [[Venestusaeg|venestusaja]] arhitektuuri näide Eestis, [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] [[Aleksander Nevski katedraal]] ehitati aastatel 1894–1900 Tallinna [[Toompea loss]]i vastu (foto 1974 aastast)]]
[[4. aprill]]il [[1885]] määrati Sergei Šahhovskoi [[Eestimaa kuberner]]iks.

Šahhovskoi ametiaeg langes kokku keiser Aleksander III alustatud [[Venestamine|venestamiskampaaniaga]]. Tema algatusel asuti Tallinnas ehitama [[Toompea loss]]i (tollane kuberneri residents) vastu [[Aleksander Nevski katedraal]]i. Samuti rajati tema toetusel Virumaale [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster]], mis on tuntud Kuremäe kloostrina, ja [[Jõhvi]], mis pidi saama õigeusu keskuseks Kirde-Eestis, [[Jõhvi Issanda Ristimise kirik]]&lt;ref&gt;[http://www.puhkaeestis.ee/et/johvi-issanda-ristimise-kirik &quot;Jõhvi Issanda Ristimise kirik&quot;] puhkaeestis.ee (vaadatud 6. augustil 2011)&lt;/ref&gt;.

Sergei Šahhovskoi tegevuse tulemusel suleti [[Eesti Kirjameeste Selts]] 1893. aastal [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u poolt&lt;ref&gt;[[Sergei Issakov]], Uusi andmeid Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise kohta. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193425/142724/page/35 lk 289]-294 &lt;/ref&gt;.
[[Pilt:Место погребения губернатора Эстляндии князя С. В. Шаховского.JPG|pisi|Vürsti ja vürstinna Šahhovskoi haud Kuremäe kloostri alal]]
Šahhovskoid autasustati [[1885]] [[Püha Stanislavi orden]]i 1. järguga ja [[1888]] [[Püha Anna orden]]i 1. järguga. Tal oli välismaiseidki ordeneid: [[1878]] [[Serbia]] [[Takovo rist]]i 4. klass, [[1879]] [[Tšernogooria]] [[Vürst Danilo I orden]]i 3. klass ja [[1882]] [[Iraan]]i [[Lõvi ja Päikese orden]]i 2. klass.

== Surm ==
Šahhovskoi suri [[24. oktoober]] (vkj. 12. oktoober) [[1894]] Tallinnas.

Ta on maetud [[Kuremäe klooster| Kuremäe kloostri]] alale koos oma abikaasaga.

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Petrovitš Polivanov|Viktor Polivanov]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]] | aeg=[[1885]]–[[1894]] | järgnev= [[Jevstafi Nikolajevitš Skalon|Jevstafi Skalon]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Šahhovskoi, Sergei}}
[[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]]
[[Kategooria:Vene Eestimaa kubernerid]]
[[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1852]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]</text>
      <sha1>04nrlk7g2523osh5fuihojipr815umk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hans Wachtmeister (surnud 1590)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>178684</id>
    <revision>
      <id>7168737</id>
      <parentid>7125688</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:22:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Perekond */</comment>
      <origin>7168737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10282" sha1="gup0febnu0ty47zfbgq2ne18lxp91vf" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Rootsi feldmarssalist. Teiste samanimeliste kohta vaata täpsustuslehekülge [[Hans Wachtmeister]].}}

'''Hans Wachtmeister''' (surnud [[3. mai]] [[1590]]) oli vanast [[Eestimaa]] [[aadlisuguvõsa|aadlisoost]] pärit&lt;ref&gt;Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, [http://books.google.ee/books?id=wWPZDGNlQNgC&amp;pg=PA427&amp;lpg=PA427&amp;dq=alten+Adel+Esthlands&amp;source=bl&amp;ots=tDOXzn6Kwm&amp;sig=Sa9jSUb10VMmYnsa2gIWbXRgc6U&amp;hl=et&amp;ei=0JhjSrlExMOyBvrb4PUP&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;resnum=2 lk.427]&lt;/ref&gt; [[Rootsi feldmarssalite loend|Rootsi feldmarssal]] [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastase sõja]] ajal.

Hans Wachtmeistri sõjateenistus algas varakult, 1550. aastal oli ta [[Liivimaa ordu]] teenistuses rittmeister&lt;ref&gt;Busse, K. H. v. Aus dessen nachgelassen Papieren herausgegeben von Julius Freiherr von Bohlen. Herzog Magnus, König von Livland. Ein fürstliches Lebensbild aus dem 16. Jahrhundert. Leipzig, 1871, 86, märkus 1&lt;/ref&gt;), seejärel oli ta üks [[Mõisamehed|mõisame]]este rittmeistreid Rootsi teenistuses. Pärast [[Klaus Kurselli mäss]]ukatse nurjumist 1570. aastal, oli ta ka Moskva tsaari vasalli [[hertsog Magnus]]e teenistuses&lt;ref&gt;Lossius, J. Jürgen und Johan Uexküll im Getriebe der livländischen Hofleute. Drei Bilder aus dem livländischen Adelsleben des XVI. Jahrhunderts. II Theil. Leipzig, 1878, 137, märkus 1&lt;/ref&gt;, ent naasis Rootsi sõjateenistusse ilmselt pärast [[Tartu piiramine (1571)|Tartu venelastelt vallutamise katse]] läbikukkumist 1571. aastal&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]] [http://www.kirj.ee/public/va-acta/acta-2006-2.pdf &quot;Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil&quot;] ''Acta Historica Tallinnensia'', 2006, 10, 22&lt;/ref&gt;.

[[28. mai]]l (t.a. 24. märts) [[1578]] tegi Rootsi kuningas [[Johan III]] tema kui [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] [[Rittmeister|rittmeist]]ri naturalisatsiooni korras Rootsi [[aadel|aadlikuks]]&lt;ref&gt;Biographiskt lexicon öfver namnkunnige svenska män / Nittonde Bandet, [https://runeberg.org/biosvman/19/0110.html lk.94]&lt;/ref&gt;, kuid teda [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|ei introdutseeritud]] [[Rootsi rüütelkond]]a. Ta konfirmeeris samal aastal talle [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] asunud [[Lagedi mõis|Lagedi]] [[mõis]]a.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16845 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Lagedi mõis (Jüri khk)]&lt;/ref&gt; ning määrati lühemaks ajaks Eestimaal asunud vägede väliooberstiks&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

[[1579]]. aastal võitles ta [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]]  mõne nädala koos [[Hans Eriksson]]iga (surnud 1608) [[Peipsi järv]]e mõlemal kaldal venelaste vastu&lt;ref&gt;Historisk tidskrift, 1881, [http://www.archive.org/stream/historisktidskr08frgoog#page/n209/mode/1up lk.200]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nordisk familjebok, 1921, [https://runeberg.org/nfck/0129.html lk.222]&lt;/ref&gt; [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]].

[[1581]]. aastal määrati ta Rootsi vägede väliarmee ratsaväeülemaks&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Eestimaa]]l ja [[27. juuni]]l [[1582]] sai temast [[feldmarssal]].&lt;ref&gt;Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&amp;hl=en&amp;pg=PA24 lk.24]&lt;/ref&gt;

Hans Wachtmeistrile anti pandile seni Heinrich Lievele kuulunud [[Liivi mõis]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]], kuna [[Lieven]] ei allunud Rootsi kuningale rootslaste võimu saabumisel, kuid [[1582]]. aastal ostis mõisa tagasi Heinrichi poeg [[Eestimaa maanõunik]] ja [[ooberst]] [[Reinhold Lieven|Reinhold Lieve]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16577 Liivi mõis (Kullamaa khk)]&lt;/ref&gt;.

[[1588]]. aasta juunist kuni 13. oktoobrini oli ta kohusetäitjana ajutine [[Eestimaa asehaldur]].&lt;ref&gt;http://www.worldstatesmen.org/Estonia.html&lt;/ref&gt;

30. aprillil 1575 läänistas [[Johan III]], Hans Wachtmeisterile Hiiumaal asuvad Waiferi, Suriküle ja Aunaka talud, kokku 24 [[adramaa]]d, koos päraldistega,  sõjaliste teenete eest, mis ta on osutanud [[Mõisamehed|mõisame]]estega [[Kahekümneviieaastane sõda|sõjas moskoviidi vastu]] ning pealegi on tal palgavõlana saada 760 taalrit. Järgnevatel aastatel sai ta Hiiumaal nendele lisaks veel rea uusi [[lään]]e, kuid need ei moodustanud tervikut, vaid paiknesid mitmel pool Hiiu saarel. Ta sai lääniks ühe adramaaga [[Õngu|Önigu]] vesiveski, endise [[Alliksaare mõis]]a ja ümbruskonnast talumaid (Vanamõisa, Prehnu, Jabuse, Kitsa), samuti Harju küla 3 adramaad, [[Vaemla]] vakuse 15 adramaad, maid vana [[Vahtrepa sadam]]a juurest (Vahtrepa, Värssu, Püüste, Agaste) ja [[Suuresadama]] juurest [[Sääre (Hiiumaa)|Sääreküla]]st 2 adramaad, kuhu püstitas sinna [[Lubjaahi|lubjaah]]ju ning [[1580. aastad|1580. aastatel]] [[Suursadam]]asse omabimelise [[Wachtmeistri sild|Wachtmeistri sil]]la&lt;ref&gt;[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3&lt;/ref&gt;.

Talle kuulusid peale [[Hiiumaa]] [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] [[Kassari mõis|Aunaku mõisa]] (Ounack) pärusmõisa&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=SRA%20%C3%96stersj%C3%B6provinsernas%20jordrevisionshandlingar%2C%2055410/4:112?188,97,1189,471,0 Saaga SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:112; 1583-1589]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16791 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kassari mõis (Pühalepa khk)]&lt;/ref&gt; ja  [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]nas [[Putkaste mõis|Saulepa mõis]]a&lt;ref&gt;[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012&lt;/ref&gt;, 1578. aastast [[Harjumaa]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkon]]na [[Lagedi mõis]]a ka [[Läänemaa]] [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na [[Vaemla mõis|Vaemla]] ja Läänemaa [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkon]]na [[Loodna mõis|Loodna]], 1581. aastast [[Virumaa]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkon]]na [[Põlula mõis|Põlula]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wachtmeister_af_Bj%C3%B6rk%C3%B6_nr_31#1 Wachtmeister af Björkö nr 31], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; mõis.

Hans Wachtmeister maeti 8. mail 1590 [[Tallinn]]as&lt;ref&gt;[http://genealogics.org/getperson.php?personID=I00487748&amp;tree=LEO Leo van de Pas: Genealogics]&lt;/ref&gt;.

==Perekond==

[[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeistrite aadlisuguvõsast]]&lt;ref&gt;Svenska män och kvinnor : biografisk uppslagsbok,  [https://runeberg.org/smok/8/0132.html Wachtmeister, släkt], Stockholm. Alb. Bonniers boktryckeri 1955&lt;/ref&gt; Hans Wachtmeisteri vanemad olid [[Aunaku mõis]]nik ja [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] aadlilipkonna [[ooberst]] (1543–1550) [[Claes Wachtmeister]] ja Regina von Ahlefeldt, kes oli tõenäoliselt Taani oobersti tütar. Hansu vanaisa [[Axel Wachtmeister]] oli Aunaku mõisnik ja [[Saare-Lääne piiskop]]i residentsi [[Kuressaare linnus]]e [[Kuressaare komandant|komandant]] 1515–1520&lt;ref&gt;Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=1035 lk.265–266]&lt;/ref&gt;.

Ta abiellus Beata Stålarmiga (maetud 1610 Tallinnas), kes oli [[Soome asehaldur]]i ja [[Rootsi riiginõunik]]u [[Erik Arvidsson Stålarm]]i (surn. 1566) ja [[Uusimaa]]l [[Karjaa]]s asunud Grabbacka mõisa pärija Beata Grabbe tütar. Abikaasa vend [[Arvid Eriksson Stålarm]] (1549–1620) oli aastatel 1592–1597 [[Narva asehaldur]] ning õde Christina oli abielus soomlasest [[Tallinna linnus]]e ja [[Tallinna lään|lään]]i asehalduri [[Hans Eriksson]]iga. Beata abiellus Hans Wachtmeisteri surma järel (1590),   Otto Wrangeliga, kes 16. sajandi 90. aastate lõpul oli [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]]i asemikuks.

Hans Wachtmeisteri abielust Beataga sündisid:
*Beata Wachtmeister, abiellus Claes Claesson [[Uggla]]ga ja 1633 [[Porvoo]] Mickelsböle mõisniku ooberstleitnant Erik Mårtensson [[Boije]]ga (1588–1647);
*Axel Wachtmeister (suri 1606 Soomes õnnetusjuhtumis).
*[[Claes Hansson Wachtmeister]] (surnud 1631), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkon]]na ooberst ja [[Eestimaa maanõunik]], Eestimaa mõisnik; [[Eestimaa maanõunik]]u ja Björkö vabahärra [[Hans Wachtmeister (1609-1652)|Hans Wachtmeister]]i (1609–1652) isa&lt;ref&gt;Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&amp;hl=en&amp;pg=PA87 lk.87]&lt;/ref&gt;, Johannishusi krahvi, [[Lagedi mõis]]niku kindraladmiral [[Hans Wachtmeister (1641-1714)|Hans Wachtmeister]] (1641–1714)&lt;ref&gt;Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&amp;hl=en&amp;pg=PA23 lk.23]&lt;/ref&gt;, feldmarssal [[Axel Wachtmeister]] (1643–1699)&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Svenska män och kvinnor : biografisk uppslagsbok,  [https://runeberg.org/smok/8/0136.html Axel, Bleckert Wachtmeister, s, 118], Stockholm. Alb. Bonniers boktryckeri 1955&lt;/ref&gt;, Adam Claes Wachtmeister (1642–1675),  Bleckert Wachtmeister (Blechert, 1644–1701)&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, vanaisa&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;
[[Andres Adamson]], Eesti feldmarssalid, 2014, 200 lk, ISBN 978-9949-527-11-3, lk [https://argokirjastus.ee/wp-content/uploads/2020/06/Eesti-feldmarssalid.pdf 12-13]&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Andres Adamson]], Eesti feldmarssalid, 	2014, 200 lk, ISBN	978-9949-527-11-3, lk [https://argokirjastus.ee/wp-content/uploads/2020/06/Eesti-feldmarssalid.pdf 11-12]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa asehaldur]] | aeg=[[1588]]| järgnev=[[Gustaf Axelsson Banér]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Wachtmeister, Hans Claesson}}
[[Kategooria:Eestimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Rootsi feldmarssalid]]
[[Kategooria:Rootsi aadlikud]]
[[Kategooria:Vaemla mõisnikud]]
[[Kategooria:Wachtmeistrid]]
[[Kategooria:Rootsi aadlikud]]
[[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1590]]</text>
      <sha1>gup0febnu0ty47zfbgq2ne18lxp91vf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jerzy Buzek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>179161</id>
    <revision>
      <id>7168870</id>
      <parentid>6960789</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:30:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2219" sha1="2kaueqx00z63d811qsw8yrac1gahwtc" xml:space="preserve">[[Pilt:Jerzy Buzek 2011.jpg|pisi|Jerzy Buzek]]
'''Jerzy Karol Buzek''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1940]] [[Smilovice]]s) on [[Poola]] [[poliitik]]. Ta oli [[14. juuli]]st [[2009]] kuni [[17. jaanuar]]ini [[2012]] [[Euroopa Parlamendi president]].

Ta sündis aastal [[1940]] [[Smilovice]]s (praeguse haldusjaotuse järgi [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Tšehhi]]s).

Jerzy Buzek lõpetas [[Sileesia Tehnikaülikool]]i [[keemiainsener]]ina. Seejärel töötas ta [[Poola Teaduste Akadeemia]]s ning õppejõuna ülikoolides.

Poliitilist tegevust alustas ta 1980. aastatel [[Solidarność]]i liikmena. Aastal [[1997]] valiti Jerzy Buzek [[Poola seim|seimi]] liikmeks ning seejärel oli ta aastatel 1997–[[2001]] [[Poola peaminister]]. Pärast kaotust [[2001. aasta Poola parlamendivalimised|2001. aasta parlamendivalimistel]] taandus ta poliitikast.

[[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aastal]] valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta kogus rekordilise häältesaagi (173 389 häält, mis moodustas üle 22% valimisringkonna häältest). [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta valimistel]] püstitas ta 393 117 häälega (42% häältest) uue rekordi ning valiti ka Euroopa Parlamendi järgmisse koosseisu.

[[14. juuli]]l [[2009]] valiti Buzek 555 poolthäälega Euroopa Parlamendi presidendiks. Ta on esimene idablokist pärit europarlamendi president. Valimiskampaaniat ega sisulisi valimisi ei toimunud, sest konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid, kellel kahe peale on Euroopa Parlamendis absoluutne enamus, leppisid omavahel kokku, et viieaastase perioodi esimesel poolel juhib Euroopa Parlamenti Buzek ja teisel sotsiaaldemokraat [[Martin Schulz]].

==Tunnustus==
*2014 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19056}}&lt;/ref&gt; 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Vaata ka==
* [[Jerzy Buzeki valitsus]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Buzek, Jerzy}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Euroopa Parlamendi presidendid]]
[[Kategooria:Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Keemiainsenerid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>2kaueqx00z63d811qsw8yrac1gahwtc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saarde vald (1939)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183101</id>
    <revision>
      <id>7169122</id>
      <parentid>6168887</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:55:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7169122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7073" sha1="tnbw4nphl18tq2q252yjqjlom1wteu6" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]

'''Saarde vald''' oli [[vald]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] aastail 1939–1950.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19381014.2.3 |pealkiri=Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=14. oktoober 1938 |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Vald moodustati [[1939. aasta vallareform]]i käigus senise [[Kilingi vald|Kilingi valla]], [[Pati vald|Pati valla]] ja [[Jäärja vald|Jäärja valla]] osadest.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt;

Saarde vald hõlmas suure osa ajaloolise [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] lõuna- ja keskosast ning paiknes [[Kilingi-Nõmme]] linna ümbruses.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Vald kuulus Eesti Vabariigi ajal Pärnu maakonda ning pärast [[Eesti NSV]] halduskorralduse ümberkujundamist likvideeriti 1950. aastal seoses rajoonide moodustamisega.&lt;ref name=&quot;ensv1950&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/52636 |pealkiri=Eesti NSV Teataja 1950, nr 11 |väljaandja=Eesti NSV Teataja |kuupäev=11. oktoober 1950 |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Moodustamine ==
Saarde vald moodustati Vabariigi Presidendi 7. oktoobri 1938. aasta otsusega nr 88, mis avaldati ''Riigi Teatajas'' 14. oktoobril 1938.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Otsus jõustus valdade piiride ühekordse korraldamise seaduse alusel 1. aprillil 1939.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt;

Uus Saarde vald moodustati peamiselt senise [[Kilingi vald|Kilingi valla]] maa-alast.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Kilingi vallast jäid Saarde vallast välja Kabli ja Vingerja küla, osa Kilingi metskonna Kikepere ja Kilingi metsandikust, Rae küla piirkond, osa Lodja metskonna Lodja metsandikust ning osa Laiksaare metskonna Laiksaare metsandikust.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt;

Saarde valda arvati ka suurem osa senise [[Pati vald|Pati valla]] maa-alast.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Pati vallast jäid Saarde vallast välja Rehemaa küla, Pati asundus, Pati vallamaja piirkond ja Raba küla talude nr I–XI maa-alad.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt;

Kolmanda suurema osana liideti Saarde vallaga osa senisest [[Jäärja vald|Jäärja vallast]].&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Jäärja vallast jäid Saarde vallast välja Veelikse piirkond ning mitme talu ja metskonnakvartali maa-alad, mis arvati teiste 1939. aasta vallareformi järel kujundatud omavalitsuste koosseisu.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt;

== Piirid ja asend ==
Saarde vald paiknes [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] lõunaosas, [[Kilingi-Nõmme]] ümbruses ja [[Läti]] piiri lähedases piirkonnas.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Valla ala oli seotud ajaloolise [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnaga]], mille keskne kiriklik ja piirkondlik tuumik paiknes [[Saarde Katariina kirik]]u ning Kilingi-Nõmme ümbruses.&lt;ref name=&quot;knr-saarde&quot;&gt;{{EKNR||Saarde}}&lt;/ref&gt;

Valla moodustamisel kasutati piirikirjeldustes nii külasid, talusid kui ka metskondade kvartaleid, mis oli 1930. aastate halduspiiride täpsustamisel tavapärane võte.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Piirikirjelduses nimetati muu hulgas Kilingi metskonda, Lodja metskonda, Laiksaare metskonda ja Jäärja metskonda.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt;

Saarde vald piirnes teiste Pärnumaa lõunaosa valdadega ning jäi Kilingi-Nõmme kui piirkondliku keskuse mõjualasse.&lt;ref name=&quot;rt1938&quot; /&gt; Kilingi-Nõmme ise oli alates 1938. aastast linn ning ei kuulunud Saarde valla koosseisu.&lt;ref name=&quot;linnaseadus1938&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |kuupäev=27. aprill 1938 |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Valimisringkond ==
Saarde vald kuulus [[Riigivolikogu 38. valimisringkond]]a.&lt;ref name=&quot;riigivolikogu38&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=vandrauudised19380225.1.5 |pealkiri=38. valimisringkond. Otsus Riigivolikogu valimiste tagajärgede kohta |väljaanne=Vändra Uudised |kuupäev=25. veebruar 1938 |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Samast valimisringkonnast valiti [[Riigivolikogu]]sse [[Oskar Gustavson]].&lt;ref name=&quot;riigivolikogu38&quot; /&gt;

== Külanõukogude moodustamine ==
1945. aasta augustis moodustati Saarde vallas neli külanõukogu.&lt;ref name=&quot;ensv1945&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/52865 |pealkiri=Eesti NSV Teataja 1945. aasta tähestikuline sisujuht |väljaandja=Eesti NSV Teataja |aasta=1946 |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Saarde vallas moodustati [[Jäärja külanõukogu]] keskusega [[Jäärja]] külas, [[Kikepera külanõukogu]] keskusega [[Kikepera]] külas, [[Ristiküla külanõukogu]] keskusega [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]]s ja [[Saarde külanõukogu]] keskusega [[Saarde]] külas.&lt;ref name=&quot;ensv1945&quot; /&gt;

Külanõukogude moodustamine oli osa [[Eesti NSV]] kohaliku halduse ümberkorraldamisest, mille käigus seniste valdade kõrvale loodi nõukogulikud kohaliku võimu üksused.&lt;ref name=&quot;ensv1945&quot; /&gt; Saarde valla puhul jäid külanõukogud esialgu valla piiridesse, kuid 1950. aasta rajoonireformiga valla tasand kaotati.&lt;ref name=&quot;ensv1950&quot; /&gt;

== Likvideerimine ==
1950. aastal Saarde vald likvideeriti.&lt;ref name=&quot;ensv1950&quot; /&gt; Likvideerimine toimus Eesti NSV haldusjaotuse ümberkorraldamise käigus, mil maakondade ja valdade asemele loodi rajoonid ja külanõukogud.&lt;ref name=&quot;ensv1950&quot; /&gt;

Saarde valla senistest külanõukogudest arvati [[Jäärja külanõukogu]], [[Ristiküla külanõukogu]] ja [[Saarde külanõukogu]] [[Kilingi-Nõmme rajoon]]i koosseisu.&lt;ref name=&quot;ensv1950&quot; /&gt; [[Kikepera külanõukogu]] ala arvati [[Pärnu rajoon]]i koosseisu.&lt;ref name=&quot;ensv1950&quot; /&gt;

Saarde valla nimi tuli omavalitsusüksuse nimena uuesti kasutusele 2005. aastal, kui ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]].&lt;ref name=&quot;saarde2005&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893740 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemislepingu ja lisade kinnitamine |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Praegune [[Saarde vald]] moodustati 2017. aastal senise Saarde valla ja [[Surju vald|Surju valla]] ühinemisel.&lt;ref name=&quot;saarde2017&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131012017020 |pealkiri=Saarde valla ja Surju valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=1. veebruar 2017 |vaadatud=8. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Saarde kihelkond]]
* [[Saarde vald]]
* [[Saarde vald (2005)]]
* [[Kilingi vald]]
* [[Pati vald]]
* [[Jäärja vald]]
* [[Kilingi-Nõmme rajoon]]
* [[Pärnu rajoon]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19381014.2.3 Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 ''Riigi Teatajas'']
* [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/52636 Eesti NSV Teataja 1950, nr 11 DIGAR-is]
* [https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced?archive=ERA&amp;digitized=1&amp;fond=T-3&amp;q=Saarde%20vald 1930. aastate Saarde valla piirkonna skeemilised kaardid Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis]

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]]
[[Kategooria:Saarde kihelkond]]</text>
      <sha1>tnbw4nphl18tq2q252yjqjlom1wteu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Värvikulised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184029</id>
    <revision>
      <id>7168750</id>
      <parentid>6761693</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:32:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1271" sha1="k3sr7dex5r6qbg3tx4b950i7ldsf1ry" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = seened
| nimi = Värvikulised
| pilt = Täpiline värvik1.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = [[Täpiline värvik]] (''Stropharia hornemannii'')
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = '''Värvikulised''' ''Strophariaceae''
| alamrühma_nimetus = Perekonnad
| alamrühmad =
}}
'''Värvikulised''' (''Strophariaceae'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv [[seen]]te sugukond, mille alla kuuluvad liigid on valdavalt puidu-, harvem kõdu[[saprotroofid|saproobid]]. Enamasti mittesöödavad, on ka [[psilotsübiin|psilotsübiini]] sisaldavaid liike.

==Perekondi==
*''Agrocybe'' – [[põldseen]]
*''[[Bogbodia]]''
*''[[Deconica]]''
*''Galerina'' – [[tanuk]]
*''Hemipholiota'' – [[ebamampel]]
*''Hypholoma'' – [[kollanutt]]
*''Kuehneromyces'' – [[kännumampel]]
*''[[Leratiomyces]]''
*''Melanotus'' – [[melanootus_(perekond)|melanootus]]
*''[[Meottomyces]]''
*''Phaeomarasmius'' – [[soomusnööbik_(perekond)|soomusnööbik]]
*''Pholiota'' – [[mampel]]
*''[[Protostropharia]]''
*''Stropharia'' – [[värvik]]
*''Tubaria'' – [[nigerik]]

[[Kategooria:Värvikulised| ]]</text>
      <sha1>k3sr7dex5r6qbg3tx4b950i7ldsf1ry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Igor Starõgin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191174</id>
    <revision>
      <id>7168998</id>
      <parentid>6738652</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:35:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2514" sha1="i6kxlxrhcehqazhdgscbhl25v0vnsp9" xml:space="preserve">[[Pilt:Igor Starygin col.jpg|thumb|Igor Starõgin 2008. aastal]]

'''Igor Vladimirovitš Starõgin''' ([[vene keel]]es Игорь Владимирович Старыгин; [[13. juuni]] [[1946]] [[Moskva]] – [[8. november]] [[2009]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] teatri- ja filminäitleja, eelkõige tuntud [[Aramis]]e rolli järgi [[Mosfilm]]i &quot;[[Kolm musketäri|Kolmes musketäris]]&quot; ja muudes musketärifilmides.

Igor Starõgin sündis Moskas. Tema isa oli lendur ja vanaisa NKVD töötaja. Noorena tahtis ta saada luurajaks, kuid pärast kooli lõpetamist läks koos klassikaaslastega Teatriinstituuti katsetele, ning ka endale üllatuseks sai sinna sisse.

Igor Starõgin lõpetas Riikliku Teatriinstituudi ([[GITIS]]) [[1968]]. aastal. Pärast seda töötas ta 1983. aastani Moskvas Noore Vaataja Teatris (''vene keeles'' ТЮЗ), samal ajal ka Mossoveti-nimelises teatris, aastail 1983–1996 Mark Rozovski teatris &quot;Nikitski väravate juures&quot; ja [[Gorki nimeline Moskva Akadeemiline Kunstiteater|Gorki-nimelises Moskva Akadeemilises Kunstiteatris]] 1996–2000&lt;ref&gt;[http://www.rusactors.ru/s/starygin/index.shtml Biograafia rusactors.ru kodulehelt] vene keeles&lt;/ref&gt;.

20. septembril 2009 sai ta insuldi. Starõgin suri haiglas 8. novembril 2009, olles 63-aastane. Ta maeti 12. novembril Moskva [[Trojekurovo kalmistu]]le.

== Filmirolle ==
*&quot;[[Vaatame, mida toob esmaspäev]]&quot; – Kostja Batištšev (1968)
*&quot;[[Tema kõrgeaususe adjutant]]&quot; – Mikki (1969)
*&quot;[[Punane ja must (film 1976)|Punane ja must]]&quot; – Norbert De la Mole (1976)
*&quot;[[D’Artagnan ja kolm musketäri]]&quot; – [[Aramis]] (1979)
*&quot;[[Riigipiir (film)|Riigipiir]]&quot; – Vladimir Danovitš (1980)
*&quot;[[Musketärid 20 aastat hiljem]]&quot; – Aramis (1992)
*&quot;[[Kuninganna Anna saladus ehk Musketärid 30 aastat hiljem]]&quot; – Aramis (1993)
*&quot;[[Musketäride tagasitulek]]&quot; – Aramis (2009)

==Tunnustus==
*1992 – [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]]

== Isiklikku ==
Igor Starõgin oli neli korda abielus. GITIS-es õppides abiellus ta oma kursuseõega. Abielu lahutati aasta pärast. Seejärel oli ta 12 aastat abielus näitleja [[Mika Ardova]]ga. Sellest abielust sündis tütar Anastasija. Hiljem abiellus ta veel kahel korral, kuid need abielud jäid lühikeseks. 

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Starõgin, Igor}}
[[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]]
[[Kategooria:Vene filminäitlejad]]
[[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
[[Kategooria:Surnud 2009]]</text>
      <sha1>i6kxlxrhcehqazhdgscbhl25v0vnsp9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endel Sõerde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>194094</id>
    <revision>
      <id>7168995</id>
      <parentid>6912413</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:31:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus */</comment>
      <origin>7168995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3351" sha1="edfk670peg703fp7au8y3mcule2tj32" xml:space="preserve">'''Endel Sõerde''' (kuni 1939 Söörde; [[14. juuni]] [[1926]] [[Tallinn]] – [[13. september]] [[2000]]) oli eesti tele- ja raadioajakirjanik ning üks allveespordi algatajaid Eestis.

==Haridus==

Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]is ja lõpetas [[1945]]. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i. Aastatel 1945–[[1947]] õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]].

==Töö==

Ta alustas raadiodiktorina tööd 1951. aastal. 1959. aastast oli ta teadustaja Eesti Televisioonis. Ta oli pikka aega &quot;[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]&quot; diktor, toimetaja ning muudegi saadete juht ja autor.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolmapaeval-suri-aktuaalse-kaamera-endine-diktor-endel-soerde.d?id=750298 &quot;Kolmapäeval suri &quot;Aktuaalse Kaamera&quot; endine diktor Endel Sõerde&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ETA 14. september 2000&lt;/ref&gt;

Ta tegi keskkonna-, laste- ja põllumajandussaadete sarju ning mitmel alal viktoriine. Luges paljudele [[Tallinnfilm]]i ja [[Eesti Telefilm]]i filmidele kaadritagust teksti. Paistis silma väga hea diktsiooni, keelekasutuse ning rahuliku käitumisega ekraanil. Andis nõu ning abi noortele diktoritele. 

==Allveespordihuvi ja ühiskondlik tegevus==

Sõerde tegeles kala-, jahi- ja allveespordiga (selle algatajaid Eestis) ning oli 1964–1974 Vabariikliku Allveespordi Föderatsiooni esimees; oli ka rahvusvahelistel võistlustel peakohtunik.

Endel Sõerde oli [[Eesti NSV]] [[Allveespordiföderatsioon]]i esimees ja allveearheoloogia klubi [[Viikar]] juht. Ta juhtis [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1980. aastal moodustatud allveearheoloogia klubi Viikar tööd üle kümne aasta.

Endel Sõerde on populaarsete saatesarjade ja kümneid kordi näidatud allveefilmi &quot;Ettevaatust – Hiiu madal!&quot; abil tutvustanud nii Eesti merearheoloogia kui ka kogu Eesti merenduse ajalugu.

==Tunnustus==
* [[1976]] – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
* 1994 – [[Eesti Televisioon]]i aastapreemia – au- ja elutöö preemia.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131106063614/http://etv.err.ee/index.php?0536411 Ajalugu. 1994] etv.err.ee (vaadatud 27. märts 2012)&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta oli [[1949]]. aastast abielus iluvõimlemistreeneri [[Virge Sõerde]]ga; nende vanem tütar [[Riina Voolpriit]] on iluvõimleja ja spordipedagoog, noorem tütar Reet Kambla on majandusteadlane-matemaatik majandusküberneetika erialal.

Endel Sõerde suri 13. septembril 2000 ja maeti [[22. september|22. septembril]] 2000 [[Metsakalmistu]]le&lt;ref&gt;http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Endel&amp;filter_maetud_perenimi=S%C3%B5erde&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B5erde_endel Endel Sõerde &quot;Eesti entsüklopeedia&quot; digiversioonis]
*[http://www.esbl.ee/biograafia/Endel_Sõerde Biograafia] [[ESBL]]-is

{{JÄRJESTA:Sõerde, Endel}}
[[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>edfk670peg703fp7au8y3mcule2tj32</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kunstnike Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>201307</id>
    <revision>
      <id>7168802</id>
      <parentid>7164354</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:02:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33821-32</username>
        <id>231185</id>
      </contributor>
      <comment>Õige asutamiskuupäev ja organisatsiooni definitsioon, viitega liidu põhikirjale.</comment>
      <origin>7168802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13152" sha1="awkppl3nevlc4zfmd6opwu7lhmldz78" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest organisatsioonist; varasemate kohta vaata artikleid [[Eesti Kunstnikkude Liit]] ja [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]}}
{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Eesti Kunstnike Liit''' on professionaalseid [[Eesti]] [[kunstnik]]ke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loomeliit, mis on loodud 14. märtsil 1922.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Eesti Kunstnike Liit {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/mtu-eesti-kunstnike-liit |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt;

[[4. jaanuar]]il [[1943]] asutati [[Jaroslavl]]is '''Eesti Nõukogude Kunstnike Liit''', mis aastatel [[1957]]–[[1990]] kandis nime '''Eesti NSV Kunstnike Liit''' ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/ajalugu |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; Aastatel 1957–[[1992]] oli liidul osakond [[Tartu]]s. 2022. aastal otsustas liidu volikogu &quot;taastada ajalooline järjepidevus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]uga&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EESTI KUNSTNIKE LIIT 102 {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/eesti-kunstnike-liit-102 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; mille Nõukogude okupatsioonivõim oli 1940. aastal likvideerinud kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu katusorganisatsiooni.

Liidu kontor asub [[Tallinn]]as aadressil [[Vabaduse väljak]] 6. Eesti Kunstnike Liidule kuuluvad muu hulgas [[Hobusepea Galerii]] ja [[HOP galerii]] Tallinnas [[Hobusepea tänav]]al, [[Vabaduse galerii]] [[Vabaduse väljak]]ul ja [[Draakoni galerii]] Pikal tänaval&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Galeriid {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/galeriid |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; ning ARS Kunstilinnak Pärnu mnt 154 Tallinnas.

EKL annab igal aastal koos [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna linnavalitsusega]] välja [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemiat]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kristjan Raua preemia {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/kristjan-raua-preemia |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; ning koos [[Eesti Kultuurkapital]]i ja [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liiduga]] [[Konrad Mäe medal]]it&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Konrad Mäe preemia {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/konrad-mae-preemia |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt;. 

== Struktuur ja juhtkond ==
== Juhatus ==
* 1943–1944 [[Adamson-Eric]] 
* 1944–1945 [[Ferdi Sannamees]] 
* 1945 [[Richard Sagrits]]
* 1945–1947 [[Priidu Aavik]] 
* 1948–1950 [[Boris Lukats]] 
* 1950–1957 [[Eduard Einmann|Eduard Einman]] 
* 1957–1962 [[Arnold Alas]] 
* 1962–1967 [[Jaan Jensen]] (kuni surmani) 
* 1967–1985 [[Ilmar Torn]] (läks pensionile) 
* 1985–1989 [[Enn Põldroos]] 
* 1989–1992 [[Ando Keskküla]] 
* 1992–1995 [[Mati Karmin]] 
* 1995–1998 Enn Põldroos 
* 1998–1999 [[Signe Kivi]] (lahkus ametist, kui sai [[Kultuuriminister|kultuuriministriks]]) 
* 1999–2013 [[Jaan Elken]] 
* 2013–2019 [[Vano Allsalu]] 
* 2019–2025 [[Elin Kard]], asepresident [[Vano Allsalu]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi|Pealkiri=Kunstnike liit valis uueks presidendiks Elin Kardi|Väljaanne=err.ee|Aeg=2.05.2019|Kasutatud=2.05.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Triisberg |eesnimi=Airi |kuupäev=29. aprill 2022 |pealkiri=Kuhu edasi? |väljaanne=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/ |vaadatud=8. veebruaril 2023}}&lt;/ref&gt; 
* 2025– ...[[Maarin Ektermann]], asepresident [[Tüüne-Kristin Vaikla]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-24 |pealkiri=Eesti Kunstnike Liit sai uue esimehe |url=https://kultuur.postimees.ee/8236257/eesti-kunstnike-liit-sai-uue-esimehe |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Alaliidud==
Eesti Kunstnike Liidul on 20 alaliitu.
* [[AICA Eesti sektsioon]]
* [[Eesti Akvarellistide Ühendus]]
* [[Eesti Keraamikute Liit]]
* [[Eesti Klaasikunstnike Ühendus]]
* [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]]
* [[Eesti Kujunduskunstnike Ühendus]]
* [[Eesti Kujurite Ühendus]]
* [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]
* [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]
* [[Eesti Maalikunstnike Liit]]
* [[Eesti Metallikunstnike Liit]]
* [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]
* [[Eesti Nahakunstnike Liit]]
* [[Eesti Tekstiilikunstnike Liit]]
* [[Eesti Vabagraafikute Ühendus]]
* [[Fotokunstnike Ühendus]]
* [[ON-Grupp]]
* [[STUUDIO 22]]
* [[Sõltumatute Ühendus]]
* [[Tartu Kunstnike Liit]]

==Auliikmed==
{{Vaata|Eesti Kunstnike Liidu auliige}}
Auliikmeid valitakse kunstnike liidu volikogu liikmete poolt esitatud kandidaatide hulgast salajase hääletuse teel kalendriaasta viimases volikogus. Esimest korda valiti auliikmeid 1999. aastal.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;
===Auliikmed (1999)&lt;small&gt;&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;&lt;/small&gt;===
*[[Mari Adamson]], tekstiilikunstnik ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Vive Tolli]], graafik ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Helene Kuma]], keraamik, kunstiajaloolane ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Evald Okas]], maalikunstnik ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Peeter Mudist]], maalikunstnik
*[[Leo Gens]], kunstiteadlane ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Boris Bernstein]], kunstiteadlane ja õppejõud, emeriitprofessor
*[[Paul Luhtein]], kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ning õppejõud, emeriitprofessor
*[[Karl Burman noorem|Karl Burman]], akvarellist
*[[Voldemar Kann]], [[Eesti Graafikakoda|Eesti Graafikakoja]] meistertrükkal

== Ajalugu ==
=== Rahavarguse juhtum ===
18. mail 2026. aastal jõudis avalikkuseni, et liidu president [[Maarin Ektermann]] sai 15. mai pärastlõunal pangalt teate liidu kontodel toimuvatest kahtlastest tehingutest ja sellest põhjustatud varalisest kahjust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Eesti Kunstnike Liidule tekitati väga suur rahaline kahju |url=https://kultuur.postimees.ee/8473472/eesti-kunstnike-liidule-tekitati-vaga-suur-rahaline-kahju |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt; 19. mail toimus [[pressikonverents]], kus Ektermann ja [[Põhja prefektuur|Põhja prefektuuri]] kriminaalbüroo juht Rait Pikaro selgitasid väljapetmise juhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=Otse kell 10: kunstnike liit ja politsei raha kadumisest liidu kontodelt |url=https://www.err.ee/1610027506/otse-kell-10-kunstnike-liit-ja-politsei-raha-kadumisest-liidu-kontodelt |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ektermann rääkis pressikonverentsil, et 15. mail kella 13 paiku võttis temaga ühendust [[SEB Pank|SEB pank]] ja teavitas teda liidu kontodel toimuvatest kahtlastest [[Tehing|tehingutest]] pearaamatupidaja konto kaudu. Kahju ulatus umbes 700 000 [[Euro|euroni]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Petukõned viisid Eesti kunstnike liidu kontodelt 700 000 eurot. Politsei peab raha tagasi saamist ebatõenäoliseks |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120584736/otsepilt-eesti-kunstnike-liit-ja-politsei-selgitavad-kuidas-kadus-ligi-700-000-eurot-loomeliidu-kontodelt |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Summa näol oli eelkõige tegemist [[Kultuuriministeerium|kultuuriministeeriumi]] [[Sihtfinantseerimine|sihtfinantseeringuga]], mis oli mõeldud samal aastal [[Kunstnikupalk|kunstnikupalkade]] maksmiseks ning [[loovisikute ja loomeliitude seadus]]e järgi toetuste maksmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=Kunstnike liidult välja petetud raha oli mõeldud kunstnikupalkade maksmiseks |url=https://www.err.ee/1610027779/kunstnike-liidult-valja-petetud-raha-oli-moeldud-kunstnikupalkade-maksmiseks |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Lisaks olid kontodel tegevustoetused [[Kunstigalerii|galeriide]] jaoks, mida liit sai kultuuriministeeriumilt, Tallinna linnalt ja [[Eesti Kultuurkapital|kultuurkapitalilt]]. Samuti olid kontodel liidu omavahendid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kahju välja selgitamist tegi Ektermann kohe avalduse politseile, mille peale Põhja prefektuur alustas [[kriminaalmenetlus]]t, mida juhtis [[Põhja ringkonnaprokuratuur|Põhja Ringkonnaprokuratuur]]. Samuti teavitas ta juhtunust kultuuriministeeriumi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Petuskeem ====
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro selgitas, et tegu oli mitmeastmelise skeemiga. Esimene kontakt toimus 7. mail, kui võeti ühendust liidu pearaamatupidajaga, kellele väideti, et kõne tuleb [[Omniva]] kandekeskusest, kus sooviti üle anda tähitud kirja liidu eelmisele presidendile. Raamatupidajat suunati end digitaalselt tuvastama, sisestades [[PIN|PIN-koode]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Järgmisena tuli raamatupidajale kõne väidetavalt [[Eesti Pank|Eesti Pangast]]. Kõnes väideti, et liit on sattunud [[Küberrünne|küberrünnaku]] ohvriks ja on vaja hakata kiiresti toimetama, et kaitsta pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Peagi pärast seda tuli kõne, kus väideti helistavat [[Eesti politsei|Eesti politseist]]. Raamatupidajale väideti, et on vaja vormistada dokumente. Sealt edasi kaasati raamatupidaja justkui salajasse politsei uurimisse kelmide tuvastamiseks. See hõlmas muu hulgas kõikide PIN-koodide, sealhulgas isikliku [[Mobiil-ID]] koodide, andmist. Samuti nõuti raamatupidaja arvutisse kaugjuhtimise programmi paigaldamist ja lasta seal vabalt tegutseda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tegelikkuses tähendas see ülekannete tegemist, mis kestis umbes nädal aega. Samal ajal saatis raamatupidaja kelmidele [[Pakiautomaat|pakiautomaadi]] kaudu oma ja liidu pangakaardid. Kogu kommunikatsioon kurjategijate ja raamatupidaja vahel toimus ladusas [[Eesti keel|eesti keeles]]. Lisaks kaotas raamatupidaja oma isiklikult kontolt mitukümmend tuhat eurot.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Politseini jõudis info kahtlasest tegevusest 15. mail [[Swedbank AS|Swedbanki]] kaudu. Seepeale läks politsei liidu kontorisse kohapeale, kus üritati asjaolusid selgitada. Kuigi nädala jooksul oli kaotatud suuri summasid, siis tänu politsei sekkumisele katkestati pimendatud ekraaniga arvutis kurjategijate tegevus. Varastatud summad liikusid viie välisriigi kontodele. Raha tagasisaamise väljavaadet pidas Pikaro uurimise algusajal minimaalseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Uurimismenetluse tulemused ====
25. mail pidasid politseinikud [[Maardu|Maardus]] kinni 22-aastase [[Leedu]] ja 21-aastase [[Eesti]] [[Kodakondsus|kodakondsusega]] mehe, keda nad kahtlustasid kelmuses osalemises. [[Prokuratuur (Eesti)|Prokuratuuri]] taotlusel ja kohtu loal võeti mehed kaheks kuuks vahi alla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-27 |pealkiri=Kunstnike liidult suure summa väljapetmises kahtlustatavad võeti vahi alla |url=https://www.postimees.ee/8479120/kunstnike-liidult-suure-summa-valjapetmises-kahtlustatavad-voeti-vahi-alla |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Liidu edasine käekäik ====
Liidu pangakontodele oli ligipääs juhtumi ajal neljal inimesel – juhatuse liikmetel, raamatupidajal ja pearaamatupidajal. Tol hetkel oli üks kolmest juhatuse liikmekohast [[Eelarve|eelarvelistel]] kaalutlustel täitmata, seetõttu oli juhatuse liikmeid kaks – Ektermann ise ja asepresident [[Tüüne-Kristin Vaikla]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kolmas liige, kelle volikogu valib, peaks liidu põhikirja järgi olema kas majandus-, finants- või õigusekspert ning ta liitu kuuluma ei pea.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Kunstnike liidu juhatus välja petetud 700 000 euro pärast tagasi ei astu |url=https://www.err.ee/1610031526/kunstnike-liidu-juhatus-valja-petetud-700-000-euro-parast-tagasi-ei-astu |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kuigi juhatus kinnitas kõik arved, ei eeldanud liidu töökorraldus iga pangaülekande kinnitamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ektermann juhtumi tõttu kultuuriministeeriumilt rahalist abi ei küsinud, kuna väitis, et [[kinnisvara]] ja kunstikogu osalise müümisega ja omatuluga on võimalik liidul endal kahju korvata.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ektermann otsustas 19. mail kokku kutsuda kriisikomisjoni, et teha selgeks pikem plaan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reet Weidebaum, Tõnu Karjatse {{!}} |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=Ektermann: kunstnike liidul pole plaanis riigilt lisatoetust paluda |url=https://kultuur.err.ee/1610028310/ektermann-kunstnike-liidul-pole-plaanis-riigilt-lisatoetust-paluda |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 22. mail Ektermann teatas, et juhatus tagasi ei astu, kuid rõhutas, et liidu volikogul on alati õigus juhatus tagasi kutsuda, kui nad seda vajalikuks peavad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] (EKKKÜ)
* [[Eesti Kunstnikkude Liit]]
*[[Www.arsfactory.ee|ARS Kunstilinnak]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[https://www.eaa.ee/auliikmed Auliikmed]. eaa.ee&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.eaa.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti kunst]]
[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti kutseühingud]]</text>
      <sha1>awkppl3nevlc4zfmd6opwu7lhmldz78</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti Kunstnike Liit</title>
    <ns>1</ns>
    <id>201315</id>
    <revision>
      <id>7168840</id>
      <parentid>7164359</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:59:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7168840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1509" sha1="qvy1mpzriwo42s2tk6jts490uyvqccd" xml:space="preserve">Esimene ja teine lõik koos jätavad mulje, nagu algusest peale oleks tegu olnud mittetulundusühinguga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:28 (UTC)
: Ma ei tea, kas nüüd on parem. Vist on keeruline teada saada, kas aastal 1990 oli ta juba mittetulundusühing. Registrisse kanti millalgi tükk aega hiljem. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. veebruar 2010, kell 08:40 (UTC)
:: Minu meelest ei ole parem. Pakun, et võiks kirjutada &quot;organisatsioon (praegu [[mittetulundusühing]]&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:56 (UTC)
----
''Kuigi nädala jooksul oli kaotatud suuri summasid, siis tänu politsei sekkumisele katkestati pimendatud ekraaniga arvutis kurjategijate tegevus.
:Arusaamatu lause. On veel konarusi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 22:19 (EEST)
----
Rahakaotuse jutt ebaproportsionaalne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 22:19 (EEST)

Artiklisse pandi nüüd vale asutamiskuupäeva asemele õige asutamiskuupäev. Mis on liidu enda seisukoht viimased kolm (mitte rohkem) aastat. Kiidetud olgu Jumal, kes laskis tõde sedapidi paista, öeldakse vist sellistel juhtudel. --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 21:59 (EEST)--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33657-65|&amp;#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33657-65|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 21:59 (EEST)</text>
      <sha1>qvy1mpzriwo42s2tk6jts490uyvqccd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madis Oviir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>214548</id>
    <revision>
      <id>7169032</id>
      <parentid>6818616</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:43:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kordusi vähemaks.</comment>
      <origin>7169032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3039" sha1="bsij5gryh8qw8gtqwpjaci1sjh75ien" xml:space="preserve">'''Madis Oviir''' ([[16. juuli]] [[1908]] [[Ojaäärse]] küla, [[Vigala kihelkond]] – [[2. juuli]] [[1999]] [[Viru-Jaagupi]]) oli eesti vaimulik.

Ta õppis Nurtu külakoolis ja Velise 6-klassilises koolis, aastatel [[1923]]–[[1929]] õppis [[Haapsalu Õpetajate Seminar]]is. Aastatel [[1929]]–[[1930]] oli [[Pumbioja Kool]]i juhataja Vändras, [[1930]]–[[1931]] teenis sundaega sõjaväes. [[1932]]–[[1934]] oli õpetaja Liivi algkoolis Läänemaal Jõgisoo vallas. Aastatel [[1934]]–[[1940]] juhatas ta Märjamaa vallas Tolli algkooli ja [[1940]]–[[1944]] Märjamaa algkooli. 

[[1944]]. aasta sügisest oli ta Valgu mittetäieliku keskkooli direktor, sealt saadeti ta [[sunnitöö]]le Kaug-Itta Magadani sunnitöölaagrisse, kus viibis aastatel [[1944]]–[[1956]].

Usuteadust hakkas ta õppima [[1939]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas, kuid seoses usuteaduskonna likvideerimise, sõja ja sunnitööga jäid õpingud pooleli. Hiljem õppis ta [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]] aastatel [[1956]]–[[1963]]. Prooviaastal oli ta [[Nõmme Rahu kogudus]]es. Madis Oviir ordineeriti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1958]] [[Tallinna toomkirik]]us aseõpetajaks. Õpetajaõigused sai ta [[31. mai]]l [[1963]].

Aastatel [[1958]]–[[1960]] oli ta vikaarõpetaja, sealhulgas [[1960]]. aastal [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] vikaarõpetaja. [[1959]]–[[1994]] oli ta [[Viru-Jaakobi kogudus]]e õpetaja, hooldades samal ajal [[Tudu kogudus]]t&lt;ref&gt;Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik : Dokumentatsioon ja leksikon. EVR Stockholm 1988&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;EE 14. köide lk. 649&lt;/ref&gt;. Emerituuri jäi [[1994]]. aastal. Madis Oviir suri aastal [[1999]] ja ta on maetud [[Viru-Jaagupi]] kirikuaeda.

Madis Oviir saatis [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i 6000 lehekülge rahvaluulet. Tal oli suur piiblikogu. Elu jooksul ta avas ja pani üles 21 [[ausammas]]t.

== Isiklikku ==
Riigikontrolör [[Mihkel Oviir]] on tema poeg, tema pojatütar [[Liisa Oviir]] on olnud ettevõtlusminister. Tema vanaisa vennapoeg oli märtrisurma surnud misjonär [[Evald Oviir]].

== Tunnustus ==
*Orden &quot;Pro Estonia&quot; Eestimaa Rahvarinde poolt [[25. märts]]il [[1989]]
*Kuldristi kandmise õigus seoses kauaaegse ustava töö eest EELK-s [[1. juuli]]l [[1993]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*https://eelk.ee/elulood/oviir_madis.html
*[[Ilme Sepp]]. [http://www.eestikirik.ee/node/5408 Kooli- ja kirikuõpetaja Madis Oviir]. Eesti Kirik, 6. august 2008
*[[Ilme Sepp]]. [http://www.virumaateataja.ee/230708/esileht/15047803.php Kodulugu: Madis Oviir jättis kustumatu jälje]. Virumaa Teataja, 22. juuli 2008
*[[Ilmar Palli]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23958517 Oviiride lugu: poliitvangist pastor, Aafrikas tapetud misjonär, riigikontrolör...] Maaleht, 7. august 2008

{{JÄRJESTA:Oviir, Madis}}
[[Kategooria:Viru-Jaakobi koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Viru-Jaagupi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1999]]</text>
      <sha1>bsij5gryh8qw8gtqwpjaci1sjh75ien</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Philip Aaberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>215035</id>
    <revision>
      <id>7168777</id>
      <parentid>6488819</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:46:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="917" sha1="4zwplfmw1va0swa8o8mkpcmoyg3glpj" xml:space="preserve">'''Philip Aaberg''' ([[8. aprill]] [[1949]] [[Havre]], [[Montana]] osariik – [[23. mai]] [[2026]]) oli USA džässpianist ja helilooja. 

Ta kasvas üles [[Chester (Montana)|Chesteris]], kus juba 14-aastaselt esines koos kohalike ansamblitega. Ta sai Harvardi Ülikoolist bakalaureusekraadi muusikas, misjärel kolis [[Oakland]]i, kus mängis mitu aastat bluusiklubides. 1985. aastal sõlmis ta lepingu plaadifirmaga [[Windham Hill Records]]. Ta on avaldanud üheksa sooloalbumit.

==Sooloalbumid==
*1985 &quot;High Plains&quot;
*1988 &quot;Out of the Frame&quot;
*1989 &quot;Upright&quot;
*1992 &quot;Cinema&quot;
*2000 &quot;Field Notes&quot;
*2000 &quot;Live from Montana&quot;
*2002 &quot;Christmas&quot;
*2005 &quot;Blue West&quot;
*2013 &quot;High Plains Christmas&quot;
*2015 &quot;From the Ground Up&quot;
*2017 &quot;Versatile&quot;

{{JÄRJESTA:Aaberg, Philip}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide pianistid]]
[[Kategooria:ameerika Ühendriikide heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>4zwplfmw1va0swa8o8mkpcmoyg3glpj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Allan Alaküla</title>
    <ns>1</ns>
    <id>221462</id>
    <revision>
      <id>7169073</id>
      <parentid>2166677</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:40:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7169073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="477" sha1="49pjdg480noxevvw7slls2vmdpt2756" xml:space="preserve">''2002. aasta kohalikel valimistel sai ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas kandideerides esimeses valimisringkonnas (Tallinn, Haabersti) 41 häält.

: Välja võetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. september 2010, kell 17:40 (EEST)
-------------
''2021. aasta septembrist tegutseb Lahemaa giidina'' – kutsetunnistuste registri järgi ta küll giid ei ole. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 13:39 (EEST)</text>
      <sha1>49pjdg480noxevvw7slls2vmdpt2756</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jean-Claude Trichet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>224126</id>
    <revision>
      <id>7168882</id>
      <parentid>6928810</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:37:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="850" sha1="jyb7ichq5hodgribdrbe86v5bk5n738" xml:space="preserve">[[Pilt:Jean-Claude Trichet1.jpg|pisi|Jean-Claude Trichet]]
'''Jean-Claude Trichet''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1942]] [[Lyon]]is) on [[Prantsusmaa]] riigiametnik ja rahandustegelane.

Aastatel [[1993]]–[[2003]] oli ta [[Prantsusmaa Keskpank|Prantsusmaa Keskpanga]] president.

Alates [[1. november|1. novembrist]] [[2003]] kuni [[31. oktoober|31. oktoobrini]] [[2011]] oli ta [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] president.

== Tunnustus ==
* 2010 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Välislingid==
{{commonscat}}
* [http://www.ecb.europa.eu/ecb/orga/decisions/html/cvtrichet.et.html Tutvustus Euroopa keskpanga lehel]

{{JÄRJESTA:Trichet, Jean-Claude}}
[[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]]
[[Kategooria:Auleegioni komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>jyb7ichq5hodgribdrbe86v5bk5n738</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168933</id>
      <parentid>7168882</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T23:31:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7168933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="858" sha1="dtdaausk07d7asztedgrbhicasd6vz3" xml:space="preserve">[[Pilt:Jean-Claude Trichet1.jpg|pisi|Jean-Claude Trichet (2010)]]

'''Jean-Claude Trichet''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1942]] [[Lyon]]is) on [[Prantsusmaa]] riigiametnik ja rahandustegelane.

Aastatel [[1993]]–[[2003]] oli ta [[Prantsusmaa Keskpank|Prantsusmaa Keskpanga]] president.

Alates [[1. november|1. novembrist]] [[2003]] kuni [[31. oktoober|31. oktoobrini]] [[2011]] oli ta [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] president.

== Tunnustus ==
* 2010 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]]

==Välislingid==
{{commonscat}}
* [http://www.ecb.europa.eu/ecb/orga/decisions/html/cvtrichet.et.html Tutvustus Euroopa keskpanga lehel]

{{JÄRJESTA:Trichet, Jean-Claude}}
[[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]]
[[Kategooria:Auleegioni komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>dtdaausk07d7asztedgrbhicasd6vz3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõrmed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230811</id>
    <revision>
      <id>7169026</id>
      <parentid>7120441</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:34:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7169026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3056" sha1="kscgx001d36inytnh2h627bs5o14apx" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib kehaosadest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Sõrm (täpsustus)]].}}
{{viita}}
{{täienda}}

'''Sõrmed''' (''digiti manus'') (murdes ka '''näpud''') on [[inimene|inimese]] [[käelaba]] etteulatuvad osad. '''Sõrmedeks''' nimetatakse ka mõne muu [[loomad|looma]] [[varbad|varbaid]].

==Inimese sõrmed==
[[Pilt:Dedos de la mano (no labels).jpg|pisi|Inimese vasaku käe sõrmed]]
Inimese kummalgi labakäel on viis sõrme. Loetlemist alustatakse [[pöial|pöidlast]] (''pollex'': esimene sõrm), millele järgnevad [[nimetissõrm]] (''index –'' teine sõrm), [[keskmine sõrm]] (''digitus medius,'' ''digitus impudicus –'' kolmas sõrm), [[nimeta sõrm]] (''digitus annularis'' – neljas sõrm) ja [[väike sõrm]] (''digitus minimus'' – viies sõrm).

===Rahvakeelseid nimetusi===
 
# '''Pöial''': 
#* Kotilapp,
#* Pakspeeter, Suurmees,
#* Pudrukiitja, 
#* Pöidla-Mann, Pöidla-Peep, 
#* Tamm, Vanataat, 
#* Tapper, 
#* Täitapja (''Täitapp, Täitapper, Täirääs''). 
#  '''Nimetissõrm''':
#* Potinoolija (''Koorelakkuja, Maias Mees, Potilakkuja, Pudrumaitsja, Soolamaitsja, Võinupp''); 
#* Kotinõel (''Kotinõgõl, Kotinõklja, Kotiora, Sukanõeluja''),
#* Näpu-Miku, Puuraidur, Riiukukk, Suurmehe Sulane. 
# '''Keskmine sõrm''':
#* Pikknäpp (''Pikk Hermann, Pikkhendres, Pikk Indrek, Pikk Peeter, Pikk Piitre''), 
#* Suur näpp (''Suur Indrek, Suur Mees, Suur-Siim''), 
#* Suursilm.
# '''Nimeta sõrm''': 
#* Sõrmusesõrm (''Kullakandja, Kullakrants, Kuldsõrmus, Rikas Mees''),
#* Meie Mats, Nimets Rein, Pilli-Peeter, Silla-Laur, 
#* Sõrmkübara-Liis. 
# '''Väike sõrm''':
#* Nimeta Mats, Pisikevillem, Tilli Mats, Tillu-Ats, Veike Hans, Väike Ats, Väikemees, Väike Piimapeeter, Väikene Ants, 
#* Pisiplika (''Pisike-Liisa, Väiketiiu''). 

== Sõrmepikkus ==
Sõrmed on üksteise suhtes erineva pikkusega ja inimestel pole need kõik sama proportsiooniga. See on mõjutatud osaliselt [[Hormoonid|hormoonidest]] juba enne sündi. Nii näiteks on mõnedel inimestel nimetissõrm pikem, lühem või sama pikk kui nimeta sõrm (nn sõrmuse sõrm). Emakas rohkem [[Östrogeenid|östrogeeniga]] kokku puutuvatel [[Loode|loodetel]] on nimetissõrm pikem kui nimeta sõrm, [[Testosteroon|testosterooniga]] rohkem kokku puutuvatel loodetel on proportsioonid vastupidi. Tuvastatud on ka [[korrelatsioon]] (mitte [[Põhjuslikkus|põhjuslik]] seos) sõrmede pikkussuhte ja [[Käitumine|käitumuslike]] omaduste vahel: inimesed, kellel nimeta sõrm pikem nimetissõrmest, kalduvad suurema tõenäosusega alkoholi [[Alkoholism|liigtarvitama]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Ring Finger Longer Than Index? Peculiar Association Between Relative Lengths And Drinking Identified |keel=en |väljaanne=IFLScience |url=https://www.iflscience.com/ring-finger-longer-than-index-peculiar-association-between-relative-lengths-and-drinking-identified-77022 |vaadatud=2026-06-08}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Varvas|varbad]]
* [[lont]]

== Viited ==
{{commonskat|Fingers}}
{{vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Anatoomia]]</text>
      <sha1>kscgx001d36inytnh2h627bs5o14apx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henn Põlluaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>236150</id>
    <revision>
      <id>7169047</id>
      <parentid>7113234</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:21:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitiline tegevus */</comment>
      <origin>7169047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21462" sha1="4my4lonpbdba5v400ozus3mzf5cbfml" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2015}}{{ajakohasta}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Henn Põlluaas
| pilt = RK Henn Põlluaas.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Riigikogu esimees]]
| ametiajaalgus = 4. aprill 2019
| ametiajalõpp = 18. märts 2021
| eelmine = [[Eiki Nestor]]
| järgmine = [[Jüri Ratas]]
| amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 30. märts 2015
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Saue linnapea]]
| ametiajaalgus3 = märts 2012
| ametiajalõpp3 = 30. märts 2015
| eelmine3 = [[Harry Pajundi]]
| järgmine3 = [[Tõnu Urva]]
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1960|2|16}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–2024)&lt;/br&gt;[[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (2024)&lt;br&gt;[[Isamaa Erakond]] (2025–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Made Põlluaas]] (ema)
| lapsed       = 
| sugulased    = [[Mihkel Laid]] (vanaisa)
| elukoht      = 
| alma_mater   = [[Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (joonistamine, joonestamine ja tööõpetus, 1985)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = ''[[Henn Põlluaas#Tunnustused|Loend]]''
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Henn Põlluaas''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1960]] [[Tallinn]]as) on eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Ta oli erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (ERK) juhatuse liige ja endine esimees. 9. jaanuaril 2025 astus Põlluaas erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-09 |pealkiri=Henn Põlluaas ja Ants Frosch astuvad erakonda Isamaa |url=https://www.err.ee/1609571089/henn-polluaas-ja-ants-frosch-astuvad-erakonda-isamaa |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel [[2012]]–2015 oli ta [[Saue]] linnapea, [[2015]]. aastast on Põlluaas [[Riigikogu]] liige, alates 4. aprillist [[2019]] kuni 18. märtsini [[2021]] oli ta XIV [[Riigikogu esimees]].

==Haridus- ja töökäik==
Ta lõpetas [[1978]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kunstiõpetuse eriala (magistrikraadiga võrdsustatud haridustase).{{lisa viide}}

Ta on töötanud [[Eesti Kunstimuuseum]]is teadusliku töötajana, [[Tallinnfilm]]is kunstnik-lavastajana, [[Eesti Televisioon]]is toimetaja ning 18-osalise etnograafilise dokumentaalsarja &quot;Eesti rahvakalender&quot; stsenaristi ja kunstnik-lavastajana, õpetaja, eraettevõtja, firmajuhi ja vabakutselise publitsistina.{{lisa viide}}

==Poliitiline tegevus==
Põlluaas on [[Saue]] linnavolikogu ja selle erinevate komisjonide liige alates [[2005]]. aastast. Märtsis 2012 valiti ta Saue linnapeaks&lt;ref name=&quot;tWpxK&quot; /&gt;, ning uuesti pärast KOV valimisi 2013. aastal, mil ta sai valimistel isikumandaadi.{{lisa viide}}

Esimest korda kandideeris Riigikokku 2011. aasta valimistel, olles üks nn ühinenud üksikkandidaatidest. Valituks ei osutunud, kuid häältesaagilt oli üldjärjestuses esimese kolmandiku seas.{{lisa viide}}

Poliitilistelt vaadetelt [[Rahvuslik konservatism|rahvuskonservatiiv]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) liige, 2012–2014 oli ta EKRE volikogu esimees ja edasi juhatuse liige, 2017–2024 oli ta EKRE aseesimees. Oli ka EKRE Harju- ja Rapla ringkonna esimees. Varem ühtegi parteisse kuulunud ei ole.{{lisa viide}}

[[27. märts]]il [[2012]] valis [[Saue]] linnavolikogu Henn Põlluaasa [[Saue linnapea]]ks pärast umbusalduse avaldamist reformierakondlastest linnapeale [[Harry Pajundi]]le ja abilinnapea [[Rafael Amos]]ele ülesannetega mittetoimetulemise tõttu.&lt;ref name=&quot;4yFcF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;V0GGU&quot; /&gt;

2013. aasta KOV valimistel sai Põlluaas isikumandaadiga Saue linnavolikogu liikmeks ja valiti 7. novembril häältega 13/2 jätkuvalt Saue linnapeaks. Ta on läbi Saue ajaloo olnud ainuke linnapea, kellele ei ole avaldatud [[umbusaldus]]t.{{lisa viide}}

[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta EKRE nimekirjas Harju ja Rapla maakonnas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]]. EKRE üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 4309 häält ja 17. koha kõikide riigikogu kandidaatide seas ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.&lt;ref name=&quot;8Zw1s&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ihLbU&quot; /&gt; Ta otsustas loobuda Saue linnapea kohast ja minna Riigikokku.&lt;ref name=&quot;lJlnM&quot; /&gt; Henn Põlluaas oli Riigikogu XIII koosseisus EKRE fraktsiooni aseesimees, väliskomisjoni ja riigieelarve kontrollkomisjoni liige, KAPO erikontrollikomisjoni asendusliige ja Vahemereriikide Parlamentaarse Assamblee Eesti delegaat.{{lisa viide}}

2017. aasta KOV valimistel valiti ta ka [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformijärgse]] Saue valla volikogu liikmeks.{{lisa viide}}

[[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2019. aastal toimunud valimistel]] sai Põlluaas Harju- ja Rapla maakonnast 7392 häält ja isikumandaadi. Üldises arvestuses saavutas ta üle-eestiliselt enam kui tuhande kandidaadi seas seitsmenda koha, Harju- ja Rapla maakonnas [[Kaja Kallas]]e ja [[Jüri Ratas]]e järel kolmanda koha. On Riigikogu Kaitseliidu toetusgrupi ja Eesti lennunduse toetusgrupi esimees.{{lisa viide}}

Riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil [[4. aprill]]il [[2019]] valiti ta 55 häälega esmakordselt Riigikogu esimeheks ning 2020 märtsis uuesti.{{lisa viide}}

2018. aasta juunis pani [[Venemaa Föderatsioon]] Henn Põlluaasa ühena 20 Eesti kodanikust nn [[russofoob]]ide musta nimekirja ning kehtestas Venemaale sissesõidu keelu. Põlluaas teatas selle peale, et ta pole russofoob ja nimekirja sattumise põhjus on ilmselgelt tema kriitiline hoiak Venemaa valitsuse tegevuse suhtes.&lt;ref&gt;Urmet Kook, Priit Luts. [https://www.err.ee/837728/ilves-err-ile-olen-venemaa-keelunimekirjas Ilves ERR-ile: olen Venemaa keelunimekirjas]. [[ERR]], 7. juuni 2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/russofoobide-nimekirjas-on-ka-ekre-poliitik-henn-polluaas?id=82580151 Russofoobide nimekirjas on ka EKRE poliitik Henn Põlluaas]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 7. juuni 2018&lt;/ref&gt;
[[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|Pildil EKRE eestvedajad (vasakult): [[Mart Helme]], [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], Henn Põlluaas, [[Sten-Hans Vihmar]] ja [[Martin Helme]]]]
2021. aasta juulis käis EKRE Henn Põlluaasa välja kui teoreetilise kandidaadi [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimisel]], kuigi tal puudus ülesseadmiseks nõutavad vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608267288/ekre-valis-aseesimeesteks-mart-helme-henn-polluaasa-ja-jaak-madisoni EKRE valis aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni]. [[ERR]], 4. juuli 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608264840/politoloog-presidendi-valimine-laheb-ilmselt-ka-tanavu-valimiskokku Politoloog: presidendi valimine läheb ilmselt ka tänavu valimiskokku]. [[ERR]], 1. juuli 2021&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 5781 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 474 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt;

[[11. juuni]]l [[2024]] arvati ta koos [[Jaak Valge]] ja [[Silver Kuusik]]uga [[EKRE|Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast]] välja.

29. juunil 2024 toimus Tartus uue rahvuskonservatiivse erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) asutamiskoosolek, kus Henn Põlluaas valiti erakonna esimeheks. 18. augustil 2024 toimunud täiskogul valiti ta juhatusse, esimeheks ta ei kandideerinud. 

16. detsembril 2024. aastal astus Põlluaas [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonnast]] välja. Ajakirjandusele tehtud avalduses teatas Põlluaas koos teiste erakonnast välja astunud poliitikutega, et erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ei ole leidnud selget sihti ja kohta poliitmaastikul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-16 |pealkiri=Põlluaas ja Frosch lahkusid rahvuslaste parteist |url=https://www.err.ee/1609552495/polluaas-ja-frosch-lahkusid-rahvuslaste-parteist |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

9. jaanuaril 2025 liitus Henn Põlluaas [[Isamaa Erakond|Isamaa]] erakonnaga. Nii Põlluaas kui ka [[Ants Frosch]], kes astus ka Isamaa erakonda, ütlesid, et kavatsevad selle aasta sügisel kandideerida kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-09 |pealkiri=Henn Põlluaas ja Ants Frosch astuvad erakonda Isamaa |url=https://www.err.ee/1609571089/henn-polluaas-ja-ants-frosch-astuvad-erakonda-isamaa |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 643 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

=== Kriitika hea valimistava rikkumise tõttu ===
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimiste]] eel pöörati ajakirjanduses tähelepanu Põlluaasa tegevusele, mis rikkus [[hea valimistava|head valimistava]]. Ette heideti maksumaksja raha eest väljaantavas Saue linna värskes lehes &quot;Saue Sõna&quot; linnajuhtide reklaamimist. Valimisliidu &quot;Kindlad tegijad&quot; ning IRL-i kandidaadid olid täitnud oma artiklitega lehe 12-st küljest 8, Saue linnapea Põlluaas poseeris koos linna beebidega ühel küljel kolmel fotol.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Randlo, Toomas|url=https://www.postimees.ee/2096314/hea-valimistava-autahvli-tipus-on-kandidaate-vastu-nende-tahtmist-registreerinud-valimisliit|pealkiri=Hea valimistava &quot;autahvli&quot; tipus on kandidaate vastu nende tahtmist registreerinud valimisliit|väljaanne=Postimees|aeg=3. oktoober 2013}}&lt;/ref&gt;

=== Kriitika Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ignoreerimise tõttu ===
2020. aasta mais toimunud Riigikogu istungil pani esimees Põlluaas istungi saadikute seas poleemikat tekitanud päevakorra hääletusele ilma täiendavalt sõna soovivatele saadikutele selleks võimalust andmata.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Pihlak, Aleksander|url=https://www.delfi.ee/artikkel/89826911/otsepilt-hadaolukorra-seaduse-teist-lugemist-venitab-bardakk-paevakorraga-kaljulaid-polluaas-rikkus-seadust|pealkiri=Hädaolukorra seaduse teist lugemist venitab bardakk päevakorraga. Kaljulaid: Põlluaas rikkus seadust|väljaanne=Delfi.ee|aeg=11. mai 2020}}&lt;/ref&gt; Opositsiooni kuuluva saadiku [[Raimond Kaljulaid|Raimond Kaljulaiu]] sõnul rikkus Põlluaas sellega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahve 74 ja 72.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaljulaid, Raimond|url=https://twitter.com/PRB_Raimond/status/1259825086456123394|pealkiri=@PRB_Raimond|väljaanne=Twitter|aeg=11. mai 2020}}&lt;/ref&gt; [[Õhtuleht]] kinnitas Kaljulaiu väidet ja viitas lisaks istungi stenogrammile tuginedes, et Põlluaas ignoreeris nii opositsiooni- kui ka koalitsioonisaadikute sõnavõtusoove.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Pärg, Hindrek|url=https://www.ohtuleht.ee/1001321/segadus-riigikogus-opositsioon-suudistab-riigikogu-esimeest-vastaste-suukorvistamises|pealkiri=SEGADUS RIIGIKOGUS! Opositsioon süüdistab riigikogu esimeest vastaste suukorvistamises|väljaanne=Õhtuleht|aeg=11. mai 2020}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik tegevus==
Põlluaas on juhtinud [[Tartu Rahu Põlistamise Selts]]i ja [[Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda|Eesti Demokraatlikku Rahvuslike Jõudude Koostöökoda]].{{lisa viide}}

Ta kinkis 2017. aastal ühele [[Ghana]] perekonnale Ekre-nimelise kitse.&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/henn-polluaas-kinkis-aafrikas-kohalikele-kitse-ja-pani-talle-nimeks-ekre?id=80205772 &quot;Henn Põlluaas kinkis Aafrikas kohalikele kitse ja pani talle nimeks Ekre&quot;. Kroonika, 18. november 2017]&lt;/ref&gt;

=== Liikmesus ===
*[[Soome Sõjaveteranide Eesti Ühing]], olnud ka juhatuse liige{{lisa viide}}
*[[Soomepoiste Pärimusühing]], olnud ka juhatuse liige{{lisa viide}}
*[[Eesti Vabadusvõitlejate Liit]]{{lisa viide}}
*[[Eesti Rahvuslik Liikumine]]. Asutajaliige, olnud ka juhatuse liige ja esimees{{lisa viide}}
*[[2007]] [[Itaalia]]s [[Trieste]]s loodud valitsustevälise [[Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit|Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liidu]] (UEEDP) Eesti delegaat ja asutajaliige{{lisa viide}}
**liidul on liikmeid enam kui kümnes Euroopa riigis ning ta esindab ligi 19 miljonit [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus või järel [[deporteerimine|deporteeritud]], [[küüditamine|küüditatud]] ja/või omandist ilma jäetud inimest{{lisa viide}}

==Tegevus Kaitseliidus==
Põlluaas on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige ja KL Harju Maleva Keila Malevkonna pealiku abi.{{lisa viide}} Lõpetas [[2009]]. aastal [[Kaitseliidu Kool]]i allohvitseride kursuse ja [[2011]]. aastal reservohvitseride kursuse. Tema auaste on [[lipnik]].{{lisa viide}} Omab märgilaskmises kõrgeimat esiküti klassi.{{lisa viide}}

Henn Põlluaas on ka Eesti Reservohvitseride Kogu liige.{{lisa viide}}

==Teoseid==
===Raamatud===
*&quot;Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?&quot;. Toimetaja ja eessõna: Mart Helme. – Tallinn: Kunst, 2010. 615 lk. ISBN 9789949437719
*&quot;Lennart Meri: vabaduse valus valgus&quot;. Eessõna Mart Helme; kujundaja Andres Tali. – [Tallinn]: Kunst, 2011. 376 lk. ISBN 9789949486021
*&quot;Sotsid, interrinde teine tulemine&quot;. Tallinn: Grenader, 2019. 432 lk. ISBN 978-9949-605-31-6
*Veikko Saksi. &quot;Karjala ja Petsamo tagastamine&quot;. Tõlkija Henn Põlluaas; kujundaja Marge Robam. – [Tallinn]: Karjalan Kuvalehti, 2010. 205 lk. ISBN 9789949213153
===Artikleid===
*[http://www.prokarelia.net/ee/?x=artikkeli&amp;article_id=622&amp;author=64 &quot;Cui bono – kellele piirileping kasulik on?&quot;. 14. mai 2005] (vaadatud 12. mai 2019)
*&quot;Kellele on piirileping kasulik?&quot; Sakala, 17. mai 2005, lk 2
*&quot;Cui bono – kellele on piirileping kasulik?&quot; Meie Maa, 18. mai 2005, lk 2
*&quot;Emotsioonid, kaine arvestus või midagi hullemat?&quot; Meie Maa, 12. juuli 2005, lk 2
*&quot;Müüdid ja tõde Baltimaadest Teises maailmasõjas&quot;. Maaleht, 22. juuni 2006, lk 7
*&quot;Demokraatia versus kõrgeim võim&quot;. Meie Maa, 30. juuni 2006, lk 2
*&quot;Kuritegelik uusvenestamine&quot;. Meie Maa, 2. detsember 2006, lk 2
*&quot;Uusvenestamine integratsiooniprogrammi varjus&quot;. Õpetajate Leht, 8. detsember 2006, lk 1, 5
*&quot;Triestes loodi Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit&quot;. Kultuur ja Elu nr 3/2007, lk 36–37
*&quot;Pagulaste ja väljasaadetute kongress oli edukas&quot;. Harjumaa, 10. aprill 2007, lk 3
*&quot;Rünnak Eesti põhiseadusliku korra vastu&quot;. Võrumaa Teataja, 5. mai 2007, lk 2 (Ilmunud ka: Pärnu Postimees, 9. mai 2007, lk 18; Maaleht, 10. mai 2007, lk 8; Õpetajate Leht, 25. mai 2007, lk 5) 
*&quot;Saatuslik estofoobia&quot;. Maaleht, 18. oktoober 2007, lk 7
*&quot;Eesti Rahvuslik Liikumine: Nõuame kommunismikuritegude hüvitamist&quot; – Harjumaa, 18. jaanuar 2008, lk 2
*&quot;Kes tegelikult õõnestavad Eesti parlamentarismi?&quot; Maaleht, 24. aprill 2008, lk 7
*&quot;Rahvastikupoliitika vajab uutmist&quot;. Kesknädal, 11. juuni 2008, lk 8
*[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/08/memento_teataja_juuni_10.pdf &quot;9. mai kui maapealse bolševistliku põrgu apoteoos&quot;. Kõne Vabadusvõitlejate Liidu II MS lõpu pidulikul tähistamisel Maarjamäel 8. mail 2010. Eesti Memento Liidu Teataja nr 12 (2010). Lk 10]
*&quot;Valimiskomisjon hävitas e-hääletuse andmed&quot;. Tänane internet pole e-valimisteks valmis: VI Omavalitsusfoorumi ettekanded, artiklid, arvamused. Tallinn 2011. Lk 117–124. ISBN 9789949902019
*&quot;Soome pöördelised presidendivalimised 2012&quot;. Maailma Vaade nr 16/2012, lk 27–28
*[http://arvamus.postimees.ee/1167216/polluaas-tartu-rahu-piiridest-de-jure-loobumiseks-puudub-vajadus &quot;Tartu rahu piiridest de jure loobumiseks puudub vajadus&quot;. Postimees: Arvamus, 13. märts 2013] 
*[http://www.ohtuleht.ee/515617 &quot;Millal lukustab ukse viimane eestlane?&quot; Õhtuleht, 2. aprill 2013, lk 8]
*[http://www.ohtuleht.ee/530545 &quot;Tartu rahu piire referendum ei muudaks&quot;. Õhtuleht, 17. juuni 2013]

==Tunnustus==
*2009 Kaitseliidu Keila malevkonna teenetemärk{{lisa viide}}
*2009 Soome Sõjaveteranide Liidu teenetemedal (''Suomen Sotaveteraaniliiton ansiomitali''){{lisa viide}}
*2014 Kaitseliidu Harju Maleva teeneterist{{lisa viide}}
*2017 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teeneterist{{lisa viide}}
*2019 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]{{lisa viide}}
*2020 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teenetemedal{{lisa viide}}

==Isiklikku==
Henn Põlluaas on abielus maastikukujundaja ja ajakirja Tiiu aiandusrubriigi toimetaja Janne Põlluaasaga. Neil on poeg ja tütar. {{lisa viide}}

[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Ajateenistus|ajateenistuses]] osalemisest hiilis Põlluaas kõrvale. Selle eest andsid kolm Vene ohvitseri talle peksa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Koorits, Vahur|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/86090249/henn-polluaas-abikaasasid-ei-tohiks-vahetada-nagu-kevadist-moodi|pealkiri=Henn Põlluaas: abikaasasid ei tohiks vahetada nagu kevadist moodi|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=4. mai 2019}}&lt;/ref&gt; 

Tema isa Gunnar Põlluaas oli [[soomepoiss]] ehk Eesti vabatahtlik Soome Jätkusõjas, naasis Eestisse augustis 1944 ning oli Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM-i) laulja ja Eesti filharmoonia administraator (ansambli Laine mänedžer). Ema Made Põlluaas lõpetas Kunstiinstituudi ning oli moe- ja tekstiilikunstnik. {{lisa viide}}

Tema emapoolne vanaisa oli [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre]] ja [[Viljandi Jaani kogudus]]e kirikuõpetaja [[Mihkel Laid]]. Osales Vabadussõjas, oli Vabadussõjalaste Liidu liige, astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni 1941 ja hukati kommunistide poolt 1945. aastal {{kas|Patarei vanglas}}; vanaisa õemees oli kindralmajor [[Andres Larka]], Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, üks Kaitseliidu loojatest, Vabadussõjalaste Liidu esimees ja presidendikandidaat. Henn Põlluaasa vanavanaisa oli Vabadussõjas Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse esimene ülem dr. Mihkel Ostrov.{{lisa viide}}

Tema isapoolne vanaisa, Nikolai Põlluaas, lõpetas Riias vaimuliku seminari, õppis Peterburi polütehnikumis, osales Vabadussõjas, oli korporatsiooni &quot;Leola&quot; asutajaliige, 1920–26 oli ooperilaulja Estonias, hiljem töötas pangaametnikuna. Oli Kaitseliidu liige ja Nõmme tenniseklubi asutaja. Laulis RAM-s. Vanaema, Amanda Gabriele, oli hambaarst.{{lisa viide}}

===Harrastused===
Põlluaas harrastab maalimist, kalapüüki ja ülikerglennukiga lendamist. Ta on alates 1982. aastast esinenud kunstinäitustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud mitme isikunäitusega, olnud Eesti Kunstnike Liidu noortekoondise liige.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;tWpxK&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06249196 IRL tõukas Sauel Reformierakonna võimult] uudised.err.ee (vaadatud 19.05.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4yFcF&quot;&gt;[[Indrek Kald]]. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=c9dc2602-c76a-40bd-9fc2-2f6f33c9ece3&amp;ref=rss IRL viskas Reformi Sauel koalitsioonist välja]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Äripäev Online, 28. märts 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V0GGU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120330075515/http://www.reporter.ee/2012/03/28/saue-linnas-toimus-voimupoore/ Saue linnas toimus võimupööre] www.reporter.ee (vaadatud 19.05.2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Zw1s&quot;&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ihLbU&quot;&gt;http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lJlnM&quot;&gt;[http://tallinncity.postimees.ee/3108207/parlamenti-valitud-polluaas-loobub-saue-linnapea-kohast Parlamenti valitud Põlluaas loobub Saue linnapea kohast], tallinncity.postimees.ee, 2. märts 2015&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://hennpolluaas.blogspot.com/ Henn Põlluaasa blogi]
*[https://www.err.ee/1608148582/polluaasast-maalib-riigikogusse-portreemaali-kunstnik-laurentsius Põlluaasast maalib riigikogusse portreemaali kunstnik Laurentsius], ERR, 19. märts 2021

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Põlluaas, Henn}}
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Saue linnapead]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>4my4lonpbdba5v400ozus3mzf5cbfml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Skeuomorf</title>
    <ns>0</ns>
    <id>260779</id>
    <revision>
      <id>7169034</id>
      <parentid>4363140</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:53:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Redstair_GEARcompressor.png on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 29 May 2026.</comment>
      <origin>7169034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="264" sha1="tu6qfd63qr4qtu10svah5duoez4x45f" xml:space="preserve">[[Pilt:1986ChryslerLeBaronTownCountryStationWagon.jpg|pisi|Puiduimitatsioon auto küljel]]
'''Skeuomorf''' on ülekantud kujunduselement, mis on tarbetu uuel objektil, kuid omas [[otstarve]]t originaalobjektil.

==Vaata ka==
*[[tootedisain]]

[[Kategooria:Disain]]</text>
      <sha1>tu6qfd63qr4qtu10svah5duoez4x45f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bruno Weber</title>
    <ns>0</ns>
    <id>261180</id>
    <revision>
      <id>7169053</id>
      <parentid>6613679</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:49:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2255" sha1="7sajl4koilmi1081lad6mveo7h0ud6w" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
[[File:ETH-BIB Bruno Weber in seinem Park Com Ex-BA01-0084-0011-0007.tif|thumb|Bruno Weber (1974)]]
[[Pilt:BrunoWeber01.JPG|pisi|Bruno Weberi kodumaja skulptuuripargis]]
'''Bruno Weber''' ([[10. aprill]] [[1931]] [[Dietikon]] – [[24. oktoober]] [[2011]]) oli [[Šveits]]i [[arhitekt]], [[kunstnik]] ja [[skulptor]].

Weber õppis [[Zürich]]is [[kromaatika]] väljatöötaja [[Johannes Itten]]i juures ja lõpetas õpingud [[1947]]. Kuni [[1949]]. aastani õppis ta [[litograafia]]t Zürichi ettevõttes Orell Gessner Füssli, hiljem [[Itaalia]]s, [[Kreeka]]s ja [[Tšehhoslovakkia]]s.

Enne seda, kui Weber hakkas huvituma ruumiliste objektide loomisest, oli ta üle 30 aasta olnud maalikunstnik. Tema maalide põhjal on näha tema kui kunstniku areng. Maalikunstis olid tema eeskujudeks [[Paul Cézanne]] ja Gubler. Tema hilisemad teosed on [[ulme|fantastilise]] [[realism (kunst)|realismi]] stiilis, mille poolest ta ongi kõige rohkem tuntud.

Sageli töötas Weber koos arhitekt Justus Dahindeniga. Ta valmistas skulptuure paljudele Dahindeni hoonetele, mille hulka kuuluvad [[Viini Tehnikaülikool]]i [[raamatukogu]] [[fassaad]] ja [[München]]is asuv [[restoran]] Tantris.

[[1991]]–[[2003]] vastutas Weber [[Üetliberg]]i mäe avaliku ruumi kujundamise eest. Selle tipus oli varem teletorn ja tema ajal rajati sinna ka [[vaatetorn]]. Tänapäeval on seal tema skulptuuride [[allee]].

Oma kodulinna Dietikoni rajas ta [[1962]]. aastal [[Bruno Weberi skulptuuripark|skulptuuripargi]], mida täiendas järjest elu lõpuni. Park on 2 ha suur ja seda külastab aastas tuhandeid inimesi. Pargis on ka tema kodumaja, millel on 25 m kõrgune torn. Maja ja kõik selle [[skulptuur]]id olid püstitatud ilma [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] loata ja perioodid, mil omavalitsus ähvardas need lammutada, vaheldusid rahuliku kooseksisteerimise aegadega, kuni [[1998]] said kõik ehitised pargis ametliku heakskiidu. Ühtlasi moodustati pargi hooldamiseks Bruno Weberi Sihtasutus.

{{Commonskat|Bruno Weber Skulpturenpark}}

{{JÄRJESTA:Weber, Bruno}}
[[Kategooria:Šveitsi kunstnikud]]
[[Kategooria:Šveitsi arhitektid]]
[[Kategooria:Skulptorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2011]]</text>
      <sha1>7sajl4koilmi1081lad6mveo7h0ud6w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Sakala (ajaleht)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>262688</id>
    <revision>
      <id>7169081</id>
      <parentid>5367275</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:58:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7169081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3980" sha1="r2tfpy6kemt09m7qxhmgkhd4i83cf1e" xml:space="preserve">Artikkel ajalehe Sakala kohta on üpriski sisukas ja põhjalik, kirjeldab kronoloogiliselt Sakala ilmumisega seotud ajalugu ning ka häälekandja kujunduslikku poolt. Kirjatükk koosneb umbes 13000st tähemärgist, millest arvatavasti osa oli tehtud varem kellegi teise poolt, kuid kasutaja Annikip on koostanud artikli ka ajalehe Olevik kohta, seega usun, et kursuses nõutud 10000 märki kahe artikli peale on kindlasti ületatud. 
Kirjatöös peaks ära tooma ka koha, kus ajaleht esmakordselt ilmus. Peatüki Tänapäev esimene lause on eksitav, sest Sakala on suuruselt kolmas kohalik leht Eestis (seisuga oktoober 2011), Pärnu Postimehe ja Narva järel (http://www.eall.ee/tiraazhid/2011.html). Artiklit võiks illustreerida mõne pildiga päismikust. 

Kirjatükis kasutatud allikad on korrektselt viidatud, välja arvatud viide number 7, mis puudub artikli lõpus asuvast viidete loendist. Kõigil viidetel internetilehekülgede on toodud ka viimati vaatamise kuupäevad. Domineerivad internetipõhised allikad.

Tekstis leidub mõningaid näpuvigu, näiteks on peatüki Sakala väljaandmine lõpus soovitud lisada siselink, kuid &quot;1904&quot; järel on puudu üks nurksulg; viimase peatüki teises reas on kokku kirjutatud &quot;Eduard Magnus Jakobsonpärast&quot;, mis on kogu täies muudetud ka siselingiks; samuti on viimase peatüki lõpus mainitud välismaa ajalehti, millele on lisatud siselink eestikeelsele Vikipeediale, mitte vastava riigi Vikipeediale (soovitav oleks siselink kustudada või lisada vastava siselink vastava maa Vikipeediasse). Pisike näpuviga on Tänapäeva peatükis, kus viiendas lauses peaks olema ka sõna &quot;on&quot; ning mitmes kohas on kuupäeva järel oleva punkti taga puudu tühik. Alapeatükis Sakala väljaandmine peaks &quot;Algusaastate trükiarvud...&quot; tiraažide järel olema komad ning lõpus punkt, kuna tegemist on lausega. Lauses, kus on üles loetletud Eesti NSV ajal ilmunud Sakala nimed, peaks &quot;nagu&quot; ees koma olema, sest järgneb loetelu. Muid õigekirjavigu silma ei hakanud, samuti oli tekst hästi arusaadav ning puudus släng.  

Vikipeedia tavasid on kenasti järgitud, artiklil on korralik üleehitus ning siselinke on lisatud küllaldaselt.
--[[Kasutaja:Juudam2n|Juudam2n]] 5. november 2011, kell 19:04 (EET)


Ei ole hetkel veel leidnud autoriõigusteta pilti Sakala päismikust või ajalehest endast. Kes aga omab autoriõigusi mõnele sellisele pildile või teab, kust seda on võimalik leida, siis vastav täiendus on igati oodatud. --[[Kasutaja:Annikip|Annikip]] 13. november 2011, kell 21:54 (EET)
----
''1878. aasta 11.märtsil ilmus Viljandis Sakala esimene osa.'' Tühik puudu ning kas parem poleks '''esimene number''' (kuigi allikas on &quot;osa&quot;)? ''suleti ajaleht kohe kaheksaks kuuks'' Miks on siin lauses &quot;kohe&quot;, mida see tähendab? Trükiarvude loendis pole aastaarvude järel vaja punkte. Liigne rõhutus tundub olevat &quot;Päris toimetuses&quot;. '''nimede all nagu'''. Arvude vahel &quot;kuni&quot; tähenduses peab kindlasti olema mõttekriips. Jälgi, et aastaarvude ja kuupäevade juures oleks igal pool vajalikud tühikud. ''Sakala ajalehe esikaant silmitsedes jääb ühe esimese asjana silma vanamoodne ja kunstiline tiitlipea ehk päismik.'' See lause on liiga ilukirjanduslik. 'Päismik' käändub 'päismikku'. Tubli! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 15. november 2011, kell 23:27 (EET)


----
Juhatuse esimees oli [[Peep Kala]]. See tuleks kuidagi tagasi panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 13:50 (EEST)
----
Kas siis leht ei ilmu [[Viljandi]]s. 

Kui endine väljaandja on [[Ühinenud Ajalehed]], tuleb see sisse jätta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2016, kell 09:10 (EEST)
---------
Kujundusmuudatuste jaotises on palju ebaentsüklopeedilist juttu, kuid samas puudub tähtis ajalooline fakt, mis ajast ilmub ajaleht värvitrükis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 13:58 (EEST)</text>
      <sha1>r2tfpy6kemt09m7qxhmgkhd4i83cf1e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Herzen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>264720</id>
    <revision>
      <id>7169035</id>
      <parentid>7125110</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:59:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5815" sha1="8o8f9w0e83voyk2w78zkfb73119lnot" xml:space="preserve">[[Pilt:Herzen ge.png|pisi|Herzeni portree (1867), autor [[Nikolai Ge]]]]
[[Pilt:Alexander Herzen by Vallotton.jpg|pisi|Herzeni portree (1895), autor Felix Vallotton]]
'''Aleksandr Ivanovitš Herzen''' ([[vene keel]]es Алекса́ндр Ива́нович Ге́рцен; 6. aprill &lt;small&gt;(25. märts [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1812]] [[Moskva]] – 21. jaanuar &lt;small&gt;(9. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1870]] [[Pariis]]) oli Vene läänemeelne [[kirjanik]], [[filosoof]] ja [[revolutsionäär]], keda tuntakse Vene [[sotsialism]]i rajajana.

Herzeni isa oli rikas mõisnik Ivan Aleksejevitš Jakovlev (1767–1846). Ema oli lapse sündimise ajaks 16-aastane [[sakslased|sakslane]] Henrietta-Wilhelmina-Luisa Haag, kelle isa oli väikeametnik ja töötas [[Stuttgart|Stuttgardis]] [[asjaajaja]]na. Vanemad polnud omavahel [[abielu]]s ja sellepärast mõtles isa pojale välja [[perekonnanimi|perekonnanime]] Herzen. See tuli [[saksa keel|saksakeelsest]] sõnast ''Herz'' ('[[süda]]').

Herzen oli üks [[agraarpopulism]]i loojaist, kelle [[ideoloogia]]st lähtusid [[narodnikud]], [[esseerid]], [[trudovikud]] ja põllumajanduslik [[Populistlik Partei (USA)|Ameerika Populistlik Partei]]. Tema loodud poliitiline kliima viis [[pärisorjuse kaotamine Venemaal|pärisorjuse kaotamiseni Venemaal]]. Herzeni autobiograafia &quot;Minevik ja mõtted&quot; on kirjutatud elegantselt, energiliselt ja kergelt ning sageli peetakse seda [[vene kirjandus]]e üheks parimaks [[autobiograafia]]ks.

Herzen ei kirjutanud teoreetilisi töid laste kasvatamisest, kuid huvitus kogu elu [[pedagoogika]]st ning oli üks esimesi vene mõtlejaid ja ühiskonnategelasi, kes käsitles oma teostes kasvatusprobleeme. Tema sellealased sõnavõtud näitavad läbimõeldud pedagoogilise kontseptsiooni olemasolu. Tema pedagoogilistes vaadetes kajastuvad nii filosoofilised ([[ateism]] ja [[materialism]]), [[eetika|eetilised]] ([[humanism]]) kui [[poliitika|poliitilised]] ([[revolutsioon]]iline [[demokraatia]]) veendumused.

Herzen oli arvamusel, et kõige soodsamat mõju lastele avaldab lihtrahvas ja et just rahvas on parimate [[venelased|vene]] rahvuslike omaduste kandja. Rahvalt õpivad nooremad põlvkonnad tööarmastust, vastumeelsust jõudeelu suhtes ja omakasupüüdmatut kodumaa-armastust. Samas astus Herzen otsustavalt välja [[religioon]]i kasutamise vastu kasvatuses, samuti õppeasutuste muutmise vastu [[pärisorjus]]e ja tsaarivalitsuse tugevdamise vahendiks.

Herzen astus [[Moskva ülikool]]i, kus õppis füüsika-matemaatikateaduskonnas. Seal osales ta üliõpilastegevuses, mille eest [[1834]]. aastal koos paljude õpingukaaslastega vahistati. Ta [[pagendus|pagendati]] [[Perm]]i ja sealt [[Vjatka]]sse, kus määrati tööle kuberneri [[kantselei]]s. Alles [[1840]] lubati tal Moskvasse tagasi pöörduda.

Varsti pärast isa surma, [[1847]], sõitis Herzen välismaale. Seal osales ta [[1848. aasta revolutsioon]]is ja tutvus nimekate sotsialistidega. Ühtlasi hakkas ta tegema kaastööd sotsialistlikele väljaannetele, mille eest [[Nikolai I]] laskis [[1849]] kogu Herzeni Venemaale jäänud vara konfiskeerida. Kuid see oli selleks ajaks panditud pankurile [[James Rothschild]]ile, kes asus tsaarivalitsusega läbirääkimisi pidama ja sai lõpuks Herzeni vara endale.

[[1852]]. aastal kolis Herzen [[London]]isse, kus asutas [[Vaba vene trükikoda|Vaba vene trükikoja]] ning hakkas [[1857]]. aastal välja andma nädalalehte [[Kolokol]], mis oli esimene vene revolutsiooniline ajaleht. Pärast [[1861]]. aasta reformi, mille käigus Venemaal kaotati pärisorjus, ja [[1863. aasta Poola ülestõus]]u, mida ta kirglikult toetas, hakkasid ajalehe tähtsus ja tellijate arv vähenema: liberaalide jaoks oli ta liiga revolutsiooniline, aga revolutsionääride jaoks liiga mõõdukas. Ajaleht lõpetas venekeelsena ilmumise [[1867]] ja [[prantsuse keel|prantsuskeelsena]] [[1868]].

Herzen suri Pariisis 1870. aasta alguses ja maeti [[Nice'i lossikalmistu]]&lt;nowiki/&gt;le.

== Teosed eesti keeles ==
* &quot;Valitud artiklid ja kirjad&quot; 1. kd Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, [[1949]]; 2. kd [[Tallinn]]: [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1950]] (tõlkija [[Georg Meri]])
* &quot;Kes on süüdi?&quot; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus [[1954]] (tõlkija [[Hans Luik]])
* &quot;Teiselt kaldalt&quot; Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Loomingu Raamatukogu]] [[1970]], nr 46/47 (tõlkija ja eessõna Hans Luik)
* &quot;Minevik ja mõtted&quot; 1.-2. kd Tallinn: [[Eesti Raamat]] [[1971]] (tõlkija [[Aleksander Klejnot]])
* &quot;Varastaja harakas. Doktor Krupov&quot;, sari &quot;[[Klassikalised lood]]&quot;, Tallinn: Eesti Raamat [[1982]] (tõlkija [[Laine Soe]])

== Kirjandus ==
* [[Aleksandr Volodin (filosoof)|Aleksandr Volodin]], &quot;Revolutsioonilise teooria otsinguil: A. I. Herzen&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1962]], 104 lk
* Aleksandr Volodin, &quot;Herzen&quot;. Tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]]. Lisa: kirjad [[Nikolai Ogarjov]]ile ja N. Satinile. Sari &quot;[[Suuri mõtlejaid]]&quot;, Eesti Raamat, Tallinn [[1972]], 148 lk

* [[Juri Lotman]], &quot;A. I. Herzen. 150. sünnipäeva puhul&quot; – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1962, nr 4, lk 625–632
* [[Ants Salum]], &quot;Suure vabamõtleja &quot;peamine raamat&quot;&quot; – Looming 1972, nr 7, lk 221–224
* [[Anatoli Lunatšarski]], &quot;Aleksandr Ivanovitš Herzen&quot; – Lunatšarski artiklite kogumikus &quot;Vene ja nõukogude kirjandusest&quot;, tõlkinud [[Georg Grünberg]] ja Aleksander Klejnot, Eesti Raamat, Tallinn [[1976]], lk 14–36
* 2 kirja Nataša Zahharinale + 2 vastuskirja – kogumikus &quot;Ma Teile kirjutan...: valimik kaunimaid armastuskirju&quot;, koostanud [[Valev Mirtem]], [[Olion]], Tallinn [[1996]], lk 174–178

{{JÄRJESTA:Herzen, Aleksandr}}
[[Kategooria:Vene filosoofid]]
[[Kategooria:Venemaa kirjanikud]]
[[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1812]]
[[Kategooria:Surnud 1870]]</text>
      <sha1>8o8f9w0e83voyk2w78zkfb73119lnot</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mulgid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>271129</id>
    <revision>
      <id>7169099</id>
      <parentid>6690056</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:13:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3311" sha1="m17kb7unr9fe9ukxd15wv7dixiu6aby" xml:space="preserve">{{lisa materjali}}
{{see artikkel|räägib inimestest, mulgu kohta vaata artiklit [[Ava]]; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit [[Mulk (anatoomia)]]; eesti ajakirja kohta vaata [[Mulk (ajakiri)]].}}
[[Pilt:Radaja Seto Festival (2016) - 021.jpg|pisi|Mulgi mees [[Mulgimaa lipp|Mulgimaa lipuga]]]]
'''Mulgid''' on [[Lõuna-Eesti]]s asuva [[Mulgimaa]] (praegune [[Viljandi maakond|Viljandi]] ja [[Valga maakond]]) põlised elanikud, keda võib pidada{{lisa viide}} [[eestlased|eestlaste]] [[rahvus|allrahvuseks]] ([[subnatsioon]]).{{lisa viide}} Mulkide [[identiteet|identiteedi]] põhialuseks on [[mulgi keel]] (mulgi ja teistes [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltes]] ''mulgi kiil'').

==Nimetus==
Mulkide nimetus tuli kasutusele [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] perioodil 19. sajandi II poolel&lt;ref&gt;Lust, Kersti; Pae, Taavi; Saar, Evar, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25730 Veel kord mulkide rumalusest], Keel ja Kirjandus, (11), lk 862–874&lt;/ref&gt;. Abja Mulgi-nimelistelt taludest maade mõisastamise käigus välja tõstetud asukad olid esimeste seas, kes praeguselt Mulgimaalt Tartumaale talusid päriseks ostma läksid. Hiljem laienes see nimetus kõigile Lõuna-Viljandimaalt ja Kagu-Pärnumaalt ([[Halliste kihelkond|Halliste]] ja [[Karksi kihelkond]]) Tartumaale rännanud taluostjate ühisnimetuseks ning omandas halva ja pilkava tooni. Nimetuse levikut toetas ka toonane ülipopulaarne [[Lydia Koidula]] näidend &quot;[[Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola]]&quot; (tuli lavale 1871, trükist 1872) ning Postimehes toimunud sõnasõda (kümmekond kirjutist Eesti Postimehes aastail 1870–1873), mis puudutas mulkide &quot;õigust&quot; omandada talusid Tartumaal. Teadaolevalt esimest korda kasutas eesti ajakirjanduses sõna ''mulk'' [[Mihkel Jürgens]], kes kirjutas 1868. aastal Eesti Postimehes pikema artikli keelemurrete ühendamisest ning viitas sõimunimetuse ''mulk'' kasutusele.

Mulgi rahvanime lätikeelse päritolu (sõnast ''muļķis'', ''muļķe –'' 'narr', 'loll') kohta nii rahvapärimuslikud, keeleajaloolised kui ka arhiiviteated puuduvad. Versioon, et lätlased sõimanud piirinaabreid lollideks ja sellest tekkis rahvanimetus &quot;mulgid&quot;, sündis harrastusuurijate seas 19. ja 20. sajandi vahetusel. Teaduskirjandusse tõi väite, et mulgi nimetus on laen läti keelest, Venemaalt pärit saksa juurtega slavist [[Max Vasmer]] 1920. aastate algul.&lt;ref&gt;Pae, Taavi; Lust, Kersti (2017). [[. https://web.archive.org/web/20190103004945/http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/6/935|Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?]], Keel ja Kirjandus, 6, 434–451&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lust, Kersti; Pae, Taavi; Saar, Evar (2017). [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/11/985 Veel kord mulkide rumalusest]. Keel ja Kirjandus, 11, 862–874.&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Mulgi Kultuuri Instituut]]
*[[Mulgi Elamuskeskus]]
*[[Mulgimaa Arenduskoda]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik. ''Eesti etümoloogiasõnaraamat''. Tallinn: Eesti Keele , 2012.
* Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. ''Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed''. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.
*Vaba, Lembit. ''Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee''. Keel ja Kirjandus, 2017, nr 7.

{{Uurali rahvad}}

[[Kategooria:Mulgid| ]]</text>
      <sha1>m17kb7unr9fe9ukxd15wv7dixiu6aby</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169105</id>
      <parentid>7169099</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:23:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nimetus */</comment>
      <origin>7169105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3315" sha1="dt1s3zrrpzcr85m59sj7849nwb11924" xml:space="preserve">{{lisa materjali}}
{{see artikkel|räägib inimestest, mulgu kohta vaata artiklit [[Ava]]; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit [[Mulk (anatoomia)]]; eesti ajakirja kohta vaata [[Mulk (ajakiri)]].}}
[[Pilt:Radaja Seto Festival (2016) - 021.jpg|pisi|Mulgi mees [[Mulgimaa lipp|Mulgimaa lipuga]]]]
'''Mulgid''' on [[Lõuna-Eesti]]s asuva [[Mulgimaa]] (praegune [[Viljandi maakond|Viljandi]] ja [[Valga maakond]]) põlised elanikud, keda võib pidada{{lisa viide}} [[eestlased|eestlaste]] [[rahvus|allrahvuseks]] ([[subnatsioon]]).{{lisa viide}} Mulkide [[identiteet|identiteedi]] põhialuseks on [[mulgi keel]] (mulgi ja teistes [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltes]] ''mulgi kiil'').

==Nimetus==
Mulkide nimetus tuli kasutusele [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] perioodil 19. sajandi teisel poolel&lt;ref&gt;Lust, Kersti; Pae, Taavi; Saar, Evar, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25730 Veel kord mulkide rumalusest], Keel ja Kirjandus, (11), lk 862–874&lt;/ref&gt;. Abja Mulgi-nimelistelt taludest maade mõisastamise käigus välja tõstetud asukad olid esimeste seas, kes praeguselt Mulgimaalt Tartumaale talusid päriseks ostma läksid. Hiljem laienes see nimetus kõigile Lõuna-Viljandimaalt ja Kagu-Pärnumaalt ([[Halliste kihelkond|Halliste]] ja [[Karksi kihelkond]]) Tartumaale rännanud taluostjate ühisnimetuseks ning omandas halva ja pilkava tooni. Nimetuse levikut toetas ka toonane ülipopulaarne [[Lydia Koidula]] näidend &quot;[[Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola]]&quot; (tuli lavale 1871, trükist 1872) ning Postimehes toimunud sõnasõda (kümmekond kirjutist Eesti Postimehes aastail 1870–1873), mis puudutas mulkide &quot;õigust&quot; omandada talusid Tartumaal. Teadaolevalt esimest korda kasutas eesti ajakirjanduses sõna ''mulk'' [[Mihkel Jürgens]], kes kirjutas 1868. aastal Eesti Postimehes pikema artikli keelemurrete ühendamisest ning viitas sõimunimetuse ''mulk'' kasutusele.

Mulgi rahvanime lätikeelse päritolu (sõnast ''muļķis'', ''muļķe –'' 'narr', 'loll') kohta nii rahvapärimuslikud, keeleajaloolised kui ka arhiiviteated puuduvad. Versioon, et lätlased sõimanud piirinaabreid lollideks ja sellest tekkis rahvanimetus &quot;mulgid&quot;, sündis harrastusuurijate seas 19. ja 20. sajandi vahetusel. Teaduskirjandusse tõi väite, et mulgi nimetus on laen läti keelest, Venemaalt pärit saksa juurtega slavist [[Max Vasmer]] 1920. aastate algul.&lt;ref&gt;Pae, Taavi; Lust, Kersti (2017). [[. https://web.archive.org/web/20190103004945/http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/6/935|Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?]], Keel ja Kirjandus, 6, 434–451&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lust, Kersti; Pae, Taavi; Saar, Evar (2017). [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/11/985 Veel kord mulkide rumalusest]. Keel ja Kirjandus, 11, 862–874.&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Mulgi Kultuuri Instituut]]
*[[Mulgi Elamuskeskus]]
*[[Mulgimaa Arenduskoda]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik. ''Eesti etümoloogiasõnaraamat''. Tallinn: Eesti Keele , 2012.
* Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. ''Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed''. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.
*Vaba, Lembit. ''Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee''. Keel ja Kirjandus, 2017, nr 7.

{{Uurali rahvad}}

[[Kategooria:Mulgid| ]]</text>
      <sha1>dt1s3zrrpzcr85m59sj7849nwb11924</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NBA draft'i esimeste valikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>285789</id>
    <revision>
      <id>7168944</id>
      <parentid>6997642</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:47:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kapsas123 teisaldas lehekülje [[NBA drafti esimeste valikute loend]] pealkirja [[NBA draft'i esimeste valikute loend]] alla: Kirjaviga pealkirjas</comment>
      <origin>6997642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9846" sha1="fev6fhyk011ealc9b6c1kdm5bjr4bco" xml:space="preserve">Siin on loetletud Põhja-Ameerika korvpalli profiliiga [[NBA]] ''[[NBA draft|draft]]''{{'}}i esimesed valikud.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Aasta !! Riik!! Mängija!! Meeskond
|-
| [[1950. aasta NBA draft|1950]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Charlie|Share|Chuck Share}} || [[Boston Celtics]]
|-
| [[1951. aasta NBA draft|1951]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Gene|Melchiorre}} || [[Baltimore Bullets (1944–1954)|Baltimore Bullets]]
|-
| [[1952. aasta NBA draft|1952]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Mark|Workman}} || [[Atlanta Hawks|Milwaukee Hawks]]
|-
| [[1953. aasta NBA draft|1953]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Beck|Ernie|Ernie Beck}} || [[Golden State Warriors|Philadelphia Warriors]]
|-
| [[1954. aasta NBA draft|1954]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Frank|Selvy}} || [[Baltimore Bullets (1944–1954)|Baltimore Bullets]]
|-
| [[1955. aasta NBA draft|1955]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Dick|Ricketts}} || [[Atlanta Hawks|St. Louis Hawks]]
|-
| [[1956. aasta NBA draft|1956]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Sihugo|Green}} || [[Sacramento Kings|Rochester Royals]]
|-
| [[1957. aasta NBA draft|1957]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Rod|Hundley}} || [[Sacramento Kings|Cincinnati Royals]]
|-
| [[1958. aasta NBA draft|1958]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Elgin|Baylor}} || [[Los Angeles Lakers|Minneapolis Lakers]]
|-
| [[1959. aasta NBA draft|1959]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Bob|Boozer}} || [[Sacramento Kings|Cincinnati Royals]]
|-
| [[1960. aasta NBA draft|1960]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Oscar|Robertson}} || [[Sacramento Kings|Cincinnati Royals]]
|-
| [[1961. aasta NBA draft|1961]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Walt|Bellamy}} || [[Washington Wizards|Chicago Packers]]
|-
| [[1962. aasta NBA draft|1962]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Bill|McGill}} || [[Washington Wizards|Chicago Zephyrs]]
|-
| [[1963. aasta NBA draft|1963]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Art|Heyman}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1964. aasta NBA draft|1964]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Jim|Barnes}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1965. aasta NBA draft|1965]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Fred|Hetzel}} || [[Golden State Warriors|San Francisco Warriors]]
|-
| [[1966. aasta NBA draft|1966]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi| Cazzie| Russell}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1967. aasta NBA draft|1967]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Jimmy|Walker}} || [[Detroit Pistons]]
|-
| [[1968. aasta NBA draft|1968]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Elvin|Hayes}} || [[Houston Rockets|San Diego Rockets]]
|-
| [[1969. aasta NBA draft|1969]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kareem|Abdul-Jabbar}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[1970. aasta NBA draft|1970]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Bob|Lanier}} || [[Detroit Pistons]]
|-
| [[1971. aasta NBA draft|1971]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Austin|Carr}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[1972. aasta NBA draft|1972]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |LaRue|Martin}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[1973. aasta NBA draft|1973]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Doug|Collins}} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[1974. aasta NBA draft|1974]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Bill|Walton}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[1975. aasta NBA draft|1975]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |David|Thompson}} || [[Atlanta Hawks]]
|-
| [[1976. aasta NBA draft|1976]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |John|Lucas}} || [[Houston Rockets]]
|-
| [[1977. aasta NBA draft|1977]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kent|Benson}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[1978. aasta NBA draft|1978]] || {{Riigi ikoon|Bahama}} || {{JärjestaNimi |Mychal|Thompson}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[1979. aasta NBA draft|1979]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Earvin|Johnson}} || [[Los Angeles Lakers]]
|-
| [[1980. aasta NBA draft|1980]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Joe Barry|Carroll}} || [[Golden State Warriors]]
|-
| [[1981. aasta NBA draft|1981]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Mark|Aguirre}} || [[Dallas Mavericks]]
|-
| [[1982. aasta NBA draft|1982]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |James|Worthy}} || [[Los Angeles Lakers]]
|-
| [[1983. aasta NBA draft|1983]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Ralph|Sampson}} || [[Houston Rockets]]
|-
| [[1984. aasta NBA draft|1984]] || {{Riigi ikoon|Nigeeria}} || {{JärjestaNimi|Hakeem|Olajuwon}} || [[Houston Rockets]]
|-
| [[1985. aasta NBA draft|1985]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Patrick|Ewing}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1986. aasta NBA draft|1986]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Brad|Daugherty}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[1987. aasta NBA draft|1987]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |David|Robinson}} || [[San Antonio Spurs]]
|-
| [[1988. aasta NBA draft|1988]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Danny|Manning}} || [[Los Angeles Clippers]]
|-
| [[1989. aasta NBA draft|1989]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Pervis|Ellison}} || [[Sacramento Kings]]
|-
| [[1990. aasta NBA draft|1990]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Derrick|Coleman}} || [[New Jersey Nets]]
|-
| [[1991. aasta NBA draft|1991]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Larry|Johnson}} || [[New Orleans Hornets|Charlotte Hornets]]
|-
| [[1992. aasta NBA draft|1992]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Shaquille|O'Neal}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[1993. aasta NBA draft|1993]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Chris|Webber}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[1994. aasta NBA draft|1994]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi| Glenn|Robinson}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[1995. aasta NBA draft|1995]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Joe|Smith}} || [[Golden State Warriors]]
|-
| [[1996. aasta NBA draft|1996]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Allen|Iverson}} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[1997. aasta NBA draft|1997]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Tim|Duncan}} || [[San Antonio Spurs]]
|-
| [[1998. aasta NBA draft|1998]] || {{Riigi ikoon|Nigeeria}} || {{JärjestaNimi|Michael|Olowokandi}} || [[Los Angeles Clippers]]
|-
| [[1999. aasta NBA draft|1999]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Elton|Brand}} || [[Chicago Bulls]]
|-
| [[2000. aasta NBA draft|2000]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kenyon|Martin}} || [[New Jersey Nets]]
|-
| [[2001. aasta NBA draft|2001]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kwame|Brown}} || [[Washington Wizards]]
|-
| [[2002. aasta NBA draft|2002]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} || [[Yao Ming]] || [[Houston Rockets]]
|-
| [[2003. aasta NBA draft|2003]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |LeBron|James}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2004. aasta NBA draft|2004]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Dwight|Howard}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[2005. aasta NBA draft|2005]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || {{JärjestaNimi |Andrew|Bogut}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[2006. aasta NBA draft|2006]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || {{JärjestaNimi |Andrea|Bargnani}} || [[Toronto Raptors]]
|-
| [[2007. aasta NBA draft|2007]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Greg|Oden}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[2008. aasta NBA draft|2008]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Derrick|Rose}} || [[Chicago Bulls]]
|-
| [[2009. aasta NBA draft|2009]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi| Blake|Griffin}} || [[Los Angeles Clippers]]
|-
| [[2010. aasta NBA draft|2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |John|Wall}} || [[Washington Wizards]]
|-
| [[2011. aasta NBA draft|2011]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kyrie|Irving}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2012. aasta NBA draft|2012]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Anthony|Davis}} || [[New Orleans Hornets]]
|-
| [[2013. aasta NBA draft|2013]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} || {{JärjestaNimi |Anthony|Bennett}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2014. aasta NBA draft|2014]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} || {{JärjestaNimi |Andrew|Wiggins}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2015. aasta NBA draft|2015]] || {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} || {{JärjestaNimi |Karl-Anthony|Towns }} || [[Minnesota Timberwolves]]
|-
| [[2016. aasta NBA draft|2016]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || {{JärjestaNimi |Ben|Simmons }} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[2017. aasta NBA draft|2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Markelle|Fultz }} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[2018. aasta NBA draft|2018]] || {{Riigi ikoon|Bahama}} || {{JärjestaNimi |Deandre|Ayton}} || [[Phoenix Suns]]
|-
| [[2019. aasta NBA draft|2019]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Zion |Williamson}} || [[New Orleans Pelicans]]
|-
| [[2020. aasta NBA draft|2020]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Anthony|Edwards}} || [[Minnesota Timberwolves]]
|-
| [[2021. aasta NBA draft|2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Cade|Cunningham}} || [[Detroit Pistons]]
|-
| [[2022. aasta NBA draft|2022]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || {{JärjestaNimi |Paolo|Banchero}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[2023. aasta NBA draft|2023]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || {{JärjestaNimi |Victor|Wembanyama}} || [[San Antonio Spurs]]
|-
| [[2024. aasta NBA draft|2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || {{JärjestaNimi |Zaccharie|Risacher}} || [[Atlanta Hawks]]
|-
| [[2025. aasta NBA draft|2025]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Cooper|Flagg}} || [[Dallas Mavericks]]
|}

==Välislingid==
*[https://www.basketball-reference.com/draft/ NBA Drafts Info] basketball-reference.com

{{NBA}}

[[Kategooria:NBA]]
[[Kategooria:Korvpalli loendid]]
[[Kategooria:Draftid]]</text>
      <sha1>fev6fhyk011ealc9b6c1kdm5bjr4bco</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168948</id>
      <parentid>7168944</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:48:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9912" sha1="nx2wlvz5klleiac5xcwahnt6jhbt9y5" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:NBA ''draft''&lt;nowiki/&gt;'i esimeste valikute loend}}
Siin on loetletud Põhja-Ameerika korvpalli profiliiga [[NBA]] ''[[NBA draft|draft]]''{{'}}i esimesed valikud.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Aasta !! Riik!! Mängija!! Meeskond
|-
| [[1950. aasta NBA draft|1950]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Charlie|Share|Chuck Share}} || [[Boston Celtics]]
|-
| [[1951. aasta NBA draft|1951]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Gene|Melchiorre}} || [[Baltimore Bullets (1944–1954)|Baltimore Bullets]]
|-
| [[1952. aasta NBA draft|1952]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Mark|Workman}} || [[Atlanta Hawks|Milwaukee Hawks]]
|-
| [[1953. aasta NBA draft|1953]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Beck|Ernie|Ernie Beck}} || [[Golden State Warriors|Philadelphia Warriors]]
|-
| [[1954. aasta NBA draft|1954]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Frank|Selvy}} || [[Baltimore Bullets (1944–1954)|Baltimore Bullets]]
|-
| [[1955. aasta NBA draft|1955]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Dick|Ricketts}} || [[Atlanta Hawks|St. Louis Hawks]]
|-
| [[1956. aasta NBA draft|1956]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Sihugo|Green}} || [[Sacramento Kings|Rochester Royals]]
|-
| [[1957. aasta NBA draft|1957]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Rod|Hundley}} || [[Sacramento Kings|Cincinnati Royals]]
|-
| [[1958. aasta NBA draft|1958]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Elgin|Baylor}} || [[Los Angeles Lakers|Minneapolis Lakers]]
|-
| [[1959. aasta NBA draft|1959]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Bob|Boozer}} || [[Sacramento Kings|Cincinnati Royals]]
|-
| [[1960. aasta NBA draft|1960]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Oscar|Robertson}} || [[Sacramento Kings|Cincinnati Royals]]
|-
| [[1961. aasta NBA draft|1961]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Walt|Bellamy}} || [[Washington Wizards|Chicago Packers]]
|-
| [[1962. aasta NBA draft|1962]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Bill|McGill}} || [[Washington Wizards|Chicago Zephyrs]]
|-
| [[1963. aasta NBA draft|1963]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Art|Heyman}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1964. aasta NBA draft|1964]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Jim|Barnes}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1965. aasta NBA draft|1965]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Fred|Hetzel}} || [[Golden State Warriors|San Francisco Warriors]]
|-
| [[1966. aasta NBA draft|1966]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi| Cazzie| Russell}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1967. aasta NBA draft|1967]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Jimmy|Walker}} || [[Detroit Pistons]]
|-
| [[1968. aasta NBA draft|1968]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Elvin|Hayes}} || [[Houston Rockets|San Diego Rockets]]
|-
| [[1969. aasta NBA draft|1969]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kareem|Abdul-Jabbar}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[1970. aasta NBA draft|1970]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Bob|Lanier}} || [[Detroit Pistons]]
|-
| [[1971. aasta NBA draft|1971]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Austin|Carr}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[1972. aasta NBA draft|1972]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |LaRue|Martin}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[1973. aasta NBA draft|1973]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Doug|Collins}} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[1974. aasta NBA draft|1974]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Bill|Walton}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[1975. aasta NBA draft|1975]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |David|Thompson}} || [[Atlanta Hawks]]
|-
| [[1976. aasta NBA draft|1976]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |John|Lucas}} || [[Houston Rockets]]
|-
| [[1977. aasta NBA draft|1977]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kent|Benson}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[1978. aasta NBA draft|1978]] || {{Riigi ikoon|Bahama}} || {{JärjestaNimi |Mychal|Thompson}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[1979. aasta NBA draft|1979]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Earvin|Johnson}} || [[Los Angeles Lakers]]
|-
| [[1980. aasta NBA draft|1980]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Joe Barry|Carroll}} || [[Golden State Warriors]]
|-
| [[1981. aasta NBA draft|1981]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Mark|Aguirre}} || [[Dallas Mavericks]]
|-
| [[1982. aasta NBA draft|1982]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |James|Worthy}} || [[Los Angeles Lakers]]
|-
| [[1983. aasta NBA draft|1983]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Ralph|Sampson}} || [[Houston Rockets]]
|-
| [[1984. aasta NBA draft|1984]] || {{Riigi ikoon|Nigeeria}} || {{JärjestaNimi|Hakeem|Olajuwon}} || [[Houston Rockets]]
|-
| [[1985. aasta NBA draft|1985]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Patrick|Ewing}} || [[New York Knicks]]
|-
| [[1986. aasta NBA draft|1986]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Brad|Daugherty}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[1987. aasta NBA draft|1987]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |David|Robinson}} || [[San Antonio Spurs]]
|-
| [[1988. aasta NBA draft|1988]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi|Danny|Manning}} || [[Los Angeles Clippers]]
|-
| [[1989. aasta NBA draft|1989]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Pervis|Ellison}} || [[Sacramento Kings]]
|-
| [[1990. aasta NBA draft|1990]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Derrick|Coleman}} || [[New Jersey Nets]]
|-
| [[1991. aasta NBA draft|1991]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Larry|Johnson}} || [[New Orleans Hornets|Charlotte Hornets]]
|-
| [[1992. aasta NBA draft|1992]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Shaquille|O'Neal}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[1993. aasta NBA draft|1993]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Chris|Webber}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[1994. aasta NBA draft|1994]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi| Glenn|Robinson}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[1995. aasta NBA draft|1995]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Joe|Smith}} || [[Golden State Warriors]]
|-
| [[1996. aasta NBA draft|1996]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Allen|Iverson}} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[1997. aasta NBA draft|1997]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Tim|Duncan}} || [[San Antonio Spurs]]
|-
| [[1998. aasta NBA draft|1998]] || {{Riigi ikoon|Nigeeria}} || {{JärjestaNimi|Michael|Olowokandi}} || [[Los Angeles Clippers]]
|-
| [[1999. aasta NBA draft|1999]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Elton|Brand}} || [[Chicago Bulls]]
|-
| [[2000. aasta NBA draft|2000]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kenyon|Martin}} || [[New Jersey Nets]]
|-
| [[2001. aasta NBA draft|2001]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kwame|Brown}} || [[Washington Wizards]]
|-
| [[2002. aasta NBA draft|2002]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} || [[Yao Ming]] || [[Houston Rockets]]
|-
| [[2003. aasta NBA draft|2003]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |LeBron|James}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2004. aasta NBA draft|2004]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Dwight|Howard}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[2005. aasta NBA draft|2005]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || {{JärjestaNimi |Andrew|Bogut}} || [[Milwaukee Bucks]]
|-
| [[2006. aasta NBA draft|2006]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || {{JärjestaNimi |Andrea|Bargnani}} || [[Toronto Raptors]]
|-
| [[2007. aasta NBA draft|2007]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Greg|Oden}} || [[Portland Trail Blazers]]
|-
| [[2008. aasta NBA draft|2008]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Derrick|Rose}} || [[Chicago Bulls]]
|-
| [[2009. aasta NBA draft|2009]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi| Blake|Griffin}} || [[Los Angeles Clippers]]
|-
| [[2010. aasta NBA draft|2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |John|Wall}} || [[Washington Wizards]]
|-
| [[2011. aasta NBA draft|2011]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Kyrie|Irving}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2012. aasta NBA draft|2012]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Anthony|Davis}} || [[New Orleans Hornets]]
|-
| [[2013. aasta NBA draft|2013]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} || {{JärjestaNimi |Anthony|Bennett}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2014. aasta NBA draft|2014]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} || {{JärjestaNimi |Andrew|Wiggins}} || [[Cleveland Cavaliers]]
|-
| [[2015. aasta NBA draft|2015]] || {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} || {{JärjestaNimi |Karl-Anthony|Towns }} || [[Minnesota Timberwolves]]
|-
| [[2016. aasta NBA draft|2016]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || {{JärjestaNimi |Ben|Simmons }} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[2017. aasta NBA draft|2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Markelle|Fultz }} || [[Philadelphia 76ers]]
|-
| [[2018. aasta NBA draft|2018]] || {{Riigi ikoon|Bahama}} || {{JärjestaNimi |Deandre|Ayton}} || [[Phoenix Suns]]
|-
| [[2019. aasta NBA draft|2019]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Zion |Williamson}} || [[New Orleans Pelicans]]
|-
| [[2020. aasta NBA draft|2020]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Anthony|Edwards}} || [[Minnesota Timberwolves]]
|-
| [[2021. aasta NBA draft|2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Cade|Cunningham}} || [[Detroit Pistons]]
|-
| [[2022. aasta NBA draft|2022]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || {{JärjestaNimi |Paolo|Banchero}} || [[Orlando Magic]]
|-
| [[2023. aasta NBA draft|2023]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || {{JärjestaNimi |Victor|Wembanyama}} || [[San Antonio Spurs]]
|-
| [[2024. aasta NBA draft|2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || {{JärjestaNimi |Zaccharie|Risacher}} || [[Atlanta Hawks]]
|-
| [[2025. aasta NBA draft|2025]] || {{Riigi ikoon|USA}} || {{JärjestaNimi |Cooper|Flagg}} || [[Dallas Mavericks]]
|}

==Välislingid==
*[https://www.basketball-reference.com/draft/ NBA Drafts Info] basketball-reference.com

{{NBA}}

[[Kategooria:NBA]]
[[Kategooria:Korvpalli loendid]]
[[Kategooria:Draftid]]</text>
      <sha1>nx2wlvz5klleiac5xcwahnt6jhbt9y5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:NBA draft'i esimeste valikute loend</title>
    <ns>1</ns>
    <id>285814</id>
    <revision>
      <id>7168946</id>
      <parentid>3067329</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:47:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kapsas123 teisaldas lehekülje [[Arutelu:NBA drafti esimeste valikute loend]] pealkirja [[Arutelu:NBA draft'i esimeste valikute loend]] alla: Kirjaviga pealkirjas</comment>
      <origin>3067329</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="132" sha1="fhdx0wrrpgsh4rl7jrryksxdf89dier" xml:space="preserve">Kas ''draft'' on eestikeelne sõna? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2012, kell 23:23 (EEST)</text>
      <sha1>fhdx0wrrpgsh4rl7jrryksxdf89dier</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zainsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>291354</id>
    <revision>
      <id>7168726</id>
      <parentid>6333252</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:15:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="984" sha1="0eedwc1798sga3tkzn6p4g9a8ru11e6" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zainsk
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Заинск
|  nimi2_keel = tatari | nimi2 = Зәй / Zəy
|  pilt = Старый зай церковь53.jpg
|  pildiallkiri = Kirik Zainskis
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms of Zainsk (Tatarstan).png
|  vapi_link = [[Zainski vapp]]
|  pindala = 59
|  elanikke = 38 363 (2025)
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Zainsk''' ([[tatari keel]]es '''Зәй''', '''Zəy''') on linn [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis. 
Asub Tatarstani idaosas [[Zai]] jõe ääres, 287 kilomeetrit pealinnast [[Kaasan]]ist. 

Linn tekkis [[1656]] valminud kindluse juurde. [[1978]] sai linnaõigused.

[[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Zainski elanikest [[tatarlased|tatarlasi]] 51,4%, [[venelased|venelasi]] 45,3% ja [[tšuvašid|tšuvašše]] 1,1%.

Linnas asub Zainski soojuselektrijaam.

== Välislingid ==
*http://www.zainsk.ru/

[[Kategooria:Tatarstani linnad]]</text>
      <sha1>0eedwc1798sga3tkzn6p4g9a8ru11e6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293691</id>
    <revision>
      <id>7168845</id>
      <parentid>6987910</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:06:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:LIE Vaduz COA.svg]] → [[File:LIE Vaduz COA HistLex.svg]] → File replacement: update to new version ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7168845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27932" sha1="4zl5molgvzz7v8fwtu3tmsvjpq1az77" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}}
{{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}}

See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega H:

{|class=&quot;wikitable sortable&quot; 
|-
!width=24%|Nimi
!width=18%|Tüüp
!width=40px|Ringkond
!width=40px|Haru
!width=20%|Aeg
!width=50%|Märkused
|-
|[[Pilt:DEU Haag (Oberbayern) COA.svg|20px]]    [[Haag in Oberbayern|Haag]]
|Krahvkond
|
|
|
|1500: Baieri ringkond&lt;br&gt;1567: Liin suri välja; Baieri hertsogitele
|-
|[[Pilt:Armoiries Habsbourg.svg|20px]]    [[Habsburg]]
|Krahvkond
|
|
|1040
|1305: Annekteeriti [[Austria]]sse, andis oma nime suurhertsogite dünastiale, kellest sai ''de facto'' keiserlik dünastia&lt;br&gt;1414: Annekteeriti [[Berni kanton|Bern]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Laufenburg AG.svg|20px]]    [[Laufenburg (Šveits)|Habsburg-Lauffenburg]] ''(Habsburg-Laufenburg)''
|Krahvkond
|
|
|1239: Eraldus [[Habsburg]]ist
|Jagunes mitmel korral&lt;br&gt;1282–1408: Omandas Klettgau maakrahvkonna&lt;br&gt;1408: Kõik jagunemised annekteeriti [[Sulz (Aargau)|Sulzi]]
|-
|[[Pilt:Wappen landhadeln.jpg|20px]]    [[Land Hadeln|Hadeln]]
|&quot;Talupoegade vabariik&quot; Saksi-Lauenburgi lõdva ülemvõimu all
|
|
|Esimesed teated 12. sajandi keskpaigast
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1180: Tugevalt kahanenud nooremale Saksimaale&lt;br&gt;1260: [[Saksi-Lauenburg]]i ülemvõim&lt;br&gt;1305–1401: Saksi-Lauenburgi Bergedorf-Möllni ja Ratzeburg-Lauenburgi dünastiliste liinide ühisvalitsemise all&lt;br&gt;1330–?: Pandina [[Hamburg]]ile&lt;br&gt;1402–1481: Pandina Hamburgile&lt;br&gt;1481: Lunastatud Saksi-Lauenburgile&lt;br&gt;1689–1731: Keiserlik eestkoste dünastia hääbumisel&lt;br&gt;1731: Läänistati [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoverile]]&lt;br&gt;1803–1813: Vallutused/anneksioonid [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]]&lt;br&gt;1813: Tagastati Hannoverile (kuningriik aastast 1814)&lt;br&gt;1852: Traditsiooniline autonoomia katkestati&lt;br&gt;1866: Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaale]]&lt;br&gt;1884: Üksus lõpetati 
|-
|[[Pilt:Blason haguenau 67.svg|20px]]    [[Haguenau]] ''(Hagenau)''
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vaba riigilinn
|Ü Rein
|
|1260
|1648: Annekteeriti Prantsusmaale
|-
|[[Pilt:Blason haguenau 67.svg|20px]]   [[Hagenau]]
|&quot;Maafoogtkond&quot;
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Blason fr Hainaut ancien.svg|20px]]   [[Hainaut krahvkond|Hainaut]]
|Krahvkond
|Bur
|IH
|1071
|1299: Ühendati Hollandi krahvkonnaga&lt;br&gt;1436: Burgundiale&lt;br&gt;1512: Burgundia ringkond
|-
| Hainburg
|Krahvkond
|
|
|1240: Eraldus [[Regensteini krahvkond|Regensteinist]]
|1368: Taasannekteeriti Regensteini poolt&lt;br&gt;1599: Annekteeriti [[Halberstadti piiskopkond]]a
|-
|[[Pilt:Wappen Halberstadt.svg|20px]]   [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadt]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond&lt;br&gt;1180: Vürst-piiskopkond  
|A Saks
|VH
|996: Rajamine&lt;br&gt;1180: Eraldus vanast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnast]]
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lammutamisel otsealluvuse keisrile&lt;br&gt;1648: Ilmalikustati vürstkonnana [[Brandenburgi mark|Brandenburgile]]
|-
|[[Pilt:Wappen Halberstadt.svg|20px]]   [[Halberstadti vürstkond|Halberstadt]]
|Vürstkond
|A Saks
|
|1648: Ilmalikustati Halberstadti piiskopkonnast
|Aastatel 1648 kuni 1918 olid &quot;Halberstadti vürstid&quot; Brandenburgi kuurvürstid, Preisimaa kuningad ja lõpuks Saksamaa keisrid, välja arvatud siis, kui Halberstadt oli aastatel 1807 kuni 1813 osa Vestfaali kuningriigist.
|-
|[[Pilt:Haldenstein wappen.svg|20px]]   [[Haldenstein]]
|Parunkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Schwaebisch Hall.svg|20px]]   [[Schwäbisch Hall|Hall]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hallermund]]
|Krahvkond
|A Rein
|
|u.1163
|1398: Annekteeriti [[Corvey klooster|Corveysse]]&lt;br&gt;1408: Annekteeriti [[Mindeni piiskopkond|Mindenisse]]&lt;br&gt;1436: Annekteeriti [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweigi]]&lt;br&gt;1707: Annekteeriti [[Platen-Hallermund]]i
|-
|[[Pilt:Grafschaft Hals coat of arms.svg|20px]]   [[Hals (Passau)|Hals]]
|1280: Krahvkond
|
|
|12. sajand
|1443: Annekteeriti [[Leuchtenberg]]i&lt;br&gt;1486: Müüdi Aichbergile&lt;br&gt;1511: Päriti Degenbergi poolt&lt;br&gt;1517: Müüdi Baierile&lt;br&gt;Cronensteinile&lt;br&gt;Sinzendorfile&lt;br&gt;1715: Baierile
|-
|   [[Hamburg]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|A Saks
|RR
|1189
|1241: Hansa liidu asutajaliige&lt;br&gt;1510: Riigilinn&lt;br&gt;1810: Annekteeriti Prantsusmaale&lt;br&gt;1815: Vabalinn
|-
|[[Pilt:Wappen Hanau.svg|20px]]   [[Hanau krahvkond|Hanau]]
|1429: Krahvkond&lt;br&gt;1803: Vürstkond
|
|
|1178
|1243: Esmamainimine&lt;br&gt;1255: Omandas Munzenbergi isandkonna&lt;br&gt;1451: Jagunes [[Hanau-Münzenberg]]iks ja [[Hanau-Lichtenberg]]iks&lt;br&gt;1458: Jagunes [[Hanau-Babenhausen]]iks, Hanau-Münzenbergiks ja Hanau-Lichtenbergiks&lt;br&gt;1480:Omandas Lichtenbergi isandkonna&lt;br&gt;Taasühines&lt;br&gt;1736: Läks [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasselile]]&lt;br&gt;1803: Prantsusmaale&lt;br&gt;1810: Frankfurdi suurhertsogkond&lt;br&gt;1813: Hessen-Kasselile&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen Babenhausen (Hessen).svg|20px]]   [[Hanau-Babenhausen]]
|1429: Krahvkond
|
|
|1451: Eraldus [[Hanau krahvkond|Hanaust]]
|1481: Sai Hanau-Lichtenbergiks
|-
|[[Pilt:Blason Lichtenberg 67.svg|20px]]   [[Hanau-Lichtenberg]]
|1429: Krahvkond&lt;br&gt;1696: Vürstkond
|Ü Rein
|
|1481: Asendas Hanau-Babenhausent
|1642: Päris hääbunud Hanau-Münzenbergi liini&lt;br&gt;1736: Liin hääbus; jagati [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]] ja [[Mainz]]i vahel&lt;br&gt;1785: Ühendati Hessen-Kasselisse
|-
|[[Pilt:Wappen Münzenberg (Hessen).png|20px]]   [[Hanau-Münzenberg]]
|1429: Krahvkond
|
|
|
|1642: Meesliin hääbus; ühendati Hanau-Lichtenbergiga&lt;br&gt;1736: Päriti Hessen-Darmstadti poolt
|-
|[[Pilt:Royal Arms of the Kingdom of Hanover.svg|20px]]   [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannover]]
|Hertsogkond&lt;br&gt;1692: Kuurvürst
|A Saks
|KV
|1636
|
|-
|[[Pilt:DEU Harburg (Schwaben) COA.svg|20px]]   [[Harburg (Švaabi)|Harburg]]
|Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hardegg]]
|1383: Krahvkond
|
|
|
|1188: Esmamainimine&lt;br&gt;1260: Plaini krahvidele&lt;br&gt;1273–1483: Maidburgi krahvidele&lt;br&gt;1495: Müüdi Habsburgide poolt Pruschenki parunitele ja krahvidele&lt;br&gt;Omandas Kadolzi, Seefeldi ja Stetteldorfi isandkonnad
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Harrach]]
|1628: Krahvkond
|
|
|1628
|Omandas Rohrau krahvkonna&lt;br&gt;Omandas Thannhauseni krahvkonna
|-
|[[Pilt:DEU Zell am Harmersbach COA.svg|20px]]   [[Zell am Harmersbach|Harmersbach]]
|Keiserlik org
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Armoiries de Schoenecken 7.svg|20px]]   [[Hartelstein]]
|Isandkond
|
|
|1460: Eraldus [[Saffig]]ist
|1477: Annekteeriti [[Saffig-Olbrück]]i
|-
|[[Pilt:DEU Hatzfeld (Eder) COA.svg|20px]]   [[Hatzfeld]]
|Isandkond&lt;br&gt;1635: Krahvkond&lt;br&gt;1748: Vürstkond
|Ü Saks
|
|
|1418: Liin hääbus; territoorium läks Hatzfeldile&lt;br&gt;1639: Omandas Gleicheni&lt;br&gt;1640: Keiserlik osariik; Gleicheni krahvid&lt;br&gt;1741: Trachenbergi vürstid Preisimaal&lt;br&gt;1806: Bergi suurhertsogkonnale&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:DEU Hauenstein (Pfalz) COA.svg|20px]]   [[Hauensteini krahvkond|Hauenstein]]
|Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Hausen (Forchheim) COA.svg|20px]]   [[Hausen (Forchheim)|Hausen]]
|Isandkond
|
|
|
|1500: Frangimaa ringkond
|-
|[[Pilt:Havelberg-Bistum.PNG|20px]]    [[Havelbergi piiskopkond|Havelberg]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Hegau]]
|Krahvkond
|
|
|
|Sealhulgas Aachi ja Engeni isandkonnad
|-
|[[Pilt:DEU Maselheim COA.svg|20px]]    [[Heggbachi klooster|Heggbach]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|Šva
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Heideck COA.svg|20px]]    [[Heideck]] ''(Heydeck)''
|Isandkond
|
|
|
|Omandas Bretzenheimi&lt;br&gt;1471: Baierile
|-
|[[Pilt:Wappen Heilbronn.svg|20px]]     [[Heilbronn]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vaba riigilinn
|Šva
|ŠR
|1350
|1803: Mediatiseeriti
|-
|[[Pilt:Heiligenberg Wappen.gif|20px]]     [[Heiligenbergi krahvkond|Heiligenberg]]
|Krahvkond
|Šva
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Heiligkreuzthal]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Heinsberg COA.svg|20px]]     [[Heinsberg]]
|Krahvkond
|
|
|1085
|1479: Annekteeriti [[Jülichi hertsogkond|Jülichisse]]
|-
|[[Pilt:Wappen Weiler ob Helfenstein.png|20px]]     [[Helfensteini krahvkond|Helffenstein]]  ''(Helfenstein)''
|1351: Krahvkond
|
|
|1113
|1100: Ehitati Helfensteini loss&lt;br&gt;1200: Abielu kaudu Spitzenbergi ja Sigmaringeni krahvile&lt;br&gt;1226: Spitzenbergi ja Helfensteini krahvkondade ühendamine&lt;br&gt;1258: Päriti, naisliini pidi, mõned Dillingeni krahvide territooriumid&lt;br&gt;Wiesensteini liin päris Geislingeni krahvkonna&lt;br&gt;1356: Jagunes Blaubeureni (hääbus 1517) ja Wiesensteini (hääbus 1627) linideks&lt;br&gt;1383: Geislingen ja Helfenstein panditi riigilinn Ulmile&lt;br&gt;1396: Wiesensteini liin müüs Helfensteini lossi, maad Ulmis ja Elchingeni kloostri kaitse Ulmile&lt;br&gt;1447: Blaubeureni isandkond müüdi Wurttembergile&lt;br&gt;1448: Heidenheimi isandkond müüdi Wurttembergile&lt;br&gt;1450–1457: Wurttemberg valdas ajutiselt Wiesensteini&lt;br&gt;1450–1504: Baieri kuurvürstkond valdas ajutiselt Heidenheimi isandkonda&lt;br&gt;Heidenheim Wurttembergile&lt;br&gt;1626: Helfenssteini meesliin suri välja&lt;br&gt;1627: Blaubeuren läks Wurttembergile; 1/3 Wiesensteinist läks Furstenbergile ja 2/3 Baieri kuurvürstkonnale&lt;br&gt;1643: Baierile ja Wurttembergile
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Helmarshausen]]
|RR
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Gefürstete-Grafschaft-Henneberg.jpg|20px]]     [[Hennebergi krahvkond|Henneberg]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1471: Hennebergi vürstlik krahv
|Frank
|IH
|1037
|1096: Esmamainimine&lt;br&gt;Jagunes Hennebergiks, Botenlaubeniks ja Straufiks&lt;br&gt;1274: Jagunes Henneberg-Schleusingeniks, Henneberg-Aschach-Romhildiks ja Henneberg-Hartenbergiks&lt;br&gt;1310: Henneberg-Schleusingen tõusis vürstkonnaks&lt;br&gt;Jagunemised annekteeriti [[Mansfeld-Bornstedt]]i, [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaale]] ja [[Stolberg-Stolberg]]i&lt;br&gt;1500: Frangimaa ringkond&lt;br&gt;1554: Vastastikuse pärimise leping Saksimaa hertsogite ja Hennebergi krahvide vahel&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1583: Hennebergi krahvid surid välja
|-
|[[Pilt:POL heraldy - pas.svg|20px]]     [[Herfordi klooster|Herford]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|823: Keiserlik klooster&lt;br&gt;1523: Vürstinna-abtiss
|A Rein
|
|u.800
|819: Herfordi Benediktlaste kloostri asutamine&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1803: Ilmalikustati [[Preisimaa]]le
|-
|[[Pilt:DEU Herford COA.svg|20px]]     [[Herford]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1631: Vabalinn
|A Rein
|RR
|
|1652: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]]
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Héricourt]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Herrenzimmern]]
|Isandkond&lt;br&gt;1530: Krahvkond
|
|
|1495: Eraldus [[Zimmern]]ist
|1570: Annekteeriti [[Mötzkirch]]i
|-
|[[Pilt:DEU Herrstein COA.svg|20px]]     [[Herrstein]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Bad Hersfeld COA.svg|20px]]     [[Hersfeldi klooster|Hersfeld]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Klooster
|
|
|1232
|1432: [[Hesseni maakrahvkond|Hessenile]]&lt;br&gt;1606: Hessen-Kasseli halduse all&lt;br&gt;1648: Ilmalikustati Hessen-Kasselile
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Hesse.svg|20px]]     [[Hesseni maakrahvkond|Hessen]]
|1265: Maakrahvkond&lt;br&gt;1292: Vürst&lt;br&gt;1500: Hertsogkond&lt;br&gt;1806: Suurhertsogkond&lt;br&gt;1866: Kuurvürstkond
|Ü Rein
|IH
|1247 Eraldati [[Tüüringi hertsogkond|Tüüringist]]
|Omandas Giesseni&lt;br&gt;Omandas Ziegenhaini&lt;br&gt;Omandas Nidda&lt;br&gt;Omandas Katzenelnbogeni&lt;br&gt;1432: Ülemvõim Hersfeldi kloostri üle&lt;br&gt;1567: Jagunes [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadtiks]], [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseliks]] (või Hessen-Casseliks), [[Hessen-Marburgi maakrahvkond|Hessen-Marburgiks]] ja [[Hessen-Rheinfelsi maakrahvkond|Hessen-Rheinfelsiks]]&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Hesse Darmstadt coat of armes (1736).gif|20px]]     [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadt]]
|Maakrahvkond&lt;br&gt;1806: Suurhertsogkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1736: Päris Hanau-Lichtenbergi&lt;br&gt;1806: Ühines Reini liitu
|-
|[[Pilt:Wappen-HH.png|20px]]     [[Hessen-Homburgi maakrahvkond|Hessen-Homburg]]
|
|
|
|1622: Eraldus Hessen-Darmstadtist
|1650: Jagunes Hessen-Homburgiks ja Hessen-Homburg-Bingenheimiks&lt;br&gt;1668: Sai Hessen-Darmstadtist sõltumatuks&lt;br&gt;1681: Homburg ja Bingenheim taasühendati&lt;br&gt;1806: Hessen-Homburg annekteeriti Hessen-Darmstadti&lt;br&gt;1815: Hessen-Homburg taastati&lt;br&gt;1866: Hessen-Darmstadtile&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen-HK.png|20px]]     [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]] (või Hessen-Cassel)
|1265: Maakrahvkond&lt;br&gt;1803: Kuurvürstkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1736: Päris Hanau-Münzenbergi&lt;br&gt;1815: Omandas Fulda vürst-piiskopkonna&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Hesse.svg|20px]]     [[Hessen-Marburgi maakrahvkond|Hessen-Marburg]]
|1265: Maakrahvkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1604: Liideti [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseliga]]
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Hesse.svg|20px]]     [[Hessen-Rheinfelsi maakrahvkond|Hessen-Rheinfels]]
|1265: Maakrahvkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1583: Territoorium jagati [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond||Hessen-Darmstadti]], [[Hessen-Marburgi maakrahvkond|Hessen-Marburgi]] ja [[Hessen-Rheinfelsi maakrahvkond|Hessen-Rheinfelsi]] vahel
|-
|[[Pilt:Wappen Hildesheim.svg|20px]]     [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheim]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|815: Piiskopkond&lt;br&gt;c1221: Vürst-piiskopkond
|A Saks
|VH
|888: Rajamine&lt;br&gt;1180: Eraldus vanast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnast]]
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1180: Jäi Welfide allodiaalvalduste mõju alla&lt;br&gt;u.1221: Saavutas otse keisrile allumise&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1802: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]]&lt;br&gt;1803: Ilmalikustati Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen Hildesheim.svg|20px]]     [[Hildesheim]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vabalinn
|A Saks
|VH
|1300
|1803: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]]
|-
|[[Pilt:DEU Hillesheim COA.svg|20px]]     [[Hillesheim (Eifel)|Hillesheim]] ''(Hillesheimb)''
|Parunkond&lt;br&gt;1712: Krahvkond
|
|
|
|1722: Reipoltskircheni isandad
|-
|[[Pilt:Wappen Höchberg Bavaria.jpg|20px]]     [[Höchberg]]
|Markkrahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hochstaden]]
|Krahvkond
|
|
|1144
|1261: Annekteeriti [[Kölni kuurvürstkond|Kölni peapiiskopkonda]]
|-
|[[Pilt:Wappen Hohenberg an der Eger.png|20px]]     [[Hohenberg an der Eger|Hohenberg]]
|Krahvkond
|
|
|
|1280/1287: Omandas Altensteigi isandkonna&lt;br&gt;1381: Austriale (Leopoldi liin)&lt;br&gt;Omandas Wildbergi, Nagoldi, Altensteigi ja Horbi isandkonnad&lt;br&gt;Ostis Oberndorfi isandkonna&lt;br&gt;1253: Jagunes Hohenberg-Rottenburgiks ja Hohenberg-Nagoldiks&lt;br&gt;Hohenberg-Nagoldi jagunemine Hohenberg-Nagoldiks ja Hohenberg-Wildbergiks
|-
|[[Pilt:DEU Altensteig COA.svg|20px]]     [[Hohenberg-Altensteig]]
|
|
|
|
|1397/1398: Müüdi Badeni markkrahvidele&lt;br&gt;1603: Wurttembergi hertsogkonnale
|-
|[[Pilt:Wappen Nagold.png|20px]]     [[Hohenberg-Nagold]]
|Krahvkond
|
|
|1253: Eraldus [[Zollern]]ist ja [[Hohenberg an der Eger|Hohenbergist]]
|1264: Annekteeriti [[Zollern-Nürnberg]]i&lt;br&gt;1363: Müüdi Wurttembergile
|-
|[[Pilt:Wappen Rottenburg am Neckar.svg|20px]]     [[Rottenburg am Neckar|Hohenberg-Rottenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1253: Eraldus [[Zollern und Hohenberg]]ist
|1264: Annekteeriti [[Zollern-Nuremberg]]i
|-
|[[Pilt:DEU Wildberg COA.svg|20px]]     [[Wildberg (Baden-Württemberg)|Hohenberg-Wildberg]]
|
|
|
|
|1200: Ehitati Wildbergi loss&lt;br&gt;1237: Esmamainimine&lt;br&gt;u.1237: Wildberg, Nagold ja teised kohad läksid abielu kaudu Tübingeni pfaltskrahvilt Hohenbergi krahvidele&lt;br&gt;1318: Burkhard V rajas isankonna, mis koosnes Altensteigist ja Neubulachist&lt;br&gt;1355: Jagunes Hohenberg-Burlachiks ja Hohenberg-Altensteigiks&lt;br&gt;1364: [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonnale]]&lt;br&gt;1440: Wurttembergile
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenems]]&lt;br&gt;Hohen-Embs
|1333: Krahvkond&lt;br&gt;1560: Krahvkond
|Šva
|
|u.1210
|?: Hohenemsi isandad&lt;br&gt;1603: Keiserlik osariik&lt;br&gt;1613: Sulzi krahvid müüsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele&lt;br&gt;1613–1712: Vaduzi krahvid&lt;br&gt;?: Lustenau isandad&lt;br&gt;1646: Jagunes [[Hohenems-Hohenems]]iks ja [[Hohenems-Vaduz]]iks&lt;br&gt;17__: Kaotas keiserliku osariigi staatuse&lt;br&gt;1765: Omandati Austria poolt
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenems-Hohenems]]
|Krahvkond
|
|
|1646: Eraldus [[Hohenems]]ist
|1718: Annekteeriti [[Hohenems-Vaduz]]i
|-
|[[Pilt:LIE Vaduz COA HistLex.svg|20px]]     [[Hohenems-Vaduz]]
|Krahvkond
|
|
|1646: Eraldus [[Hohenems]]ist
|1712: Osteti Liechtensteini poolt&lt;br&gt;1719: Annekteeriti [[Liechtenstein]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Hohenfels.png|20px]]     [[Hohenfels]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Hohengeroldseck]]
|12. sajand: Isandkond&lt;br&gt;1705: Krahvkond&lt;br&gt;Vürstkond
|Šva
|
|
|1692–1705: Keiserliku halduse all&lt;br&gt;Omandati Leyeni poolt&lt;br&gt;1815: Austriale&lt;br&gt;1819: Badenile
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe]]
|1100s: Krahvkond&lt;br&gt;1450: Krahvkond
|Frank
|
|1192
|1100d: Heinrich I oli esimene Hohenlohe krahv&lt;br&gt;1230: Jagunes Hohenlohe-Hohenloheks ja Hohenlohe-Brauneckiks&lt;br&gt;1256: Jagunes [[Hohenlohe-Möckmühl]]iks, [[Hohenlohe-Röltingen]]iks ja [[Hohenlohe-Weikersheim]]iks&lt;br&gt;1500: Frangimaa ringkond&lt;br&gt;1390: Hohenlohe-Braunecki liin hääbus; maad läksid Brandenburgile&lt;br&gt;1412: Hohenlohe-Uffenheim-Speckfeldi liin hääbus&lt;br&gt;1551: Jagunes Hohenlohe-Neuensteiniks ja Hohenlohe-Waldenburgiks&lt;br&gt;1631: Hohenlohe-Neuenstein päris Gleicheni krahvkonna&lt;br&gt;1805: Hohenlohe-Neuensteini vanem liin hääbus&lt;br&gt;1701: Hohenlohe-Neuensteini noorem liin jagunes Hohelohe-Langenburgiks, Hohenlohe-Ingelfingeniks ja Hohenlohe-Kirchbergiks&lt;br&gt;1861: Hohenlohe-Kirchbergi liin suri välja&lt;br&gt;&lt;br&gt;1824: Hohenlohe-Schillingsfurst päris Rabibori ja Corbie hertsogkonnad
|-
|[[Pilt:POL Bartoszyce COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Bartenstein]]
|1688: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1688: Eraldus [[Hohenlohe-Schillingsfürst]]ist
|1798: Jagunes [[Hohenlohe-Bartenstein]]iks ja [[Hohenlohe-Jagstberg]]iks&lt;br&gt;1806: Mediatiseeriti Wurttembergi
|-
|[[Pilt:Wappen Ingelfingen.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Ingelfingen]]
|1701: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1701: Eraldus [[Hohenlohe-Langenburg]]ist&lt;br&gt;1806: Annekteeriti Baieri poolt
|
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Jagstberg]]
|1798–1806: Vürstkond
|
|
|1798: Eraldus [[Hohenlohe-Bartenstein]]ist
|1806: Mediatiseeriti Wurttembergi
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Kirchberg]]
|1650: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1650: Eraldus [[Hohenlohe-Langenburg]]ist&lt;br&gt;1701: Eraldus [[Hohenlohe-Langenburg]]ist
|1675: Taasühines [[Hohenlohe-Langenburg]]iga&lt;br&gt;1806: Mediatiseeriti Baierisse&lt;br&gt;1810: Vahetati Wurttembergi
|-
|[[Pilt:Wappen Kuenzelsau.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Künzelsau]]
|1676–1689: Krahvkond
|
|
|1676: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist
|1689: Taasühines Hohenlohe-Neuensteiniga
|-
|[[Pilt:DEU Langenburg COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Langenburg]]
|1586: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1586: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|
|-
|[[Pilt:DEU Möckmühl COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Möckmühl]]
|Krahvkond
|
|
|1256: Eraldus [[Hohenlohe]]st
|1340: Jagati [[Hohenlohe-Uffenheim]]i ja [[Hohenlohe-Wernsberg]]i vahel
|-
|[[Pilt:Wappen Neuenstein (Hohenlohe).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein]]
|1472: Krahvkond&lt;br&gt;1772: Vürstkond
|
|
|1472: Eraldus [[Hohenlohe-Weikersheim]]ist
|1698: Hohenlohe-Neuenstein-Öhringenile&lt;br&gt;1702: Eraldus Hohenlohe-Neuenstein-Öhringenist&lt;br&gt;1708: Annekteeriti [[Hohenlohe-Neuenstein-Öhringen]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Ingelfingen.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein-Ingelfingen]]
|1764: Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Kirchberg an der Jagst COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein-Kirchberg]]
|1764: Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Langenburg COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein-Langenburg]]
|1764: Vürstkond
|
|
|
|
|-
|-
|[[Pilt:Wappen Öhringen.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Neuenstein-Öhringen]]
|1698: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|
|1702: Jagunes Hohenlohe-Öhringeniks ja Hohenlohe-Neuensteiniks
|-
|[[Pilt:Wappen Öhringen.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Öhringen]]
|1641: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1676: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|1765: Annekteeriti [[Hohenlohe-Ingelfingen]]isse&lt;br&gt;1805: Läks Hohenlohe-Ingelfingenile
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]        [[Hohenlohe-Röltingen]]
|Krahvkond
|
|
|1256: Eraldus [[Hohenlohe]]st
|Hääbus aastal 1290
|-
|[[Pilt:DEU Schillingsfürst COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Schillingsfürst]]
|Krahvkond
|
|
|1615: Eraldus [[Hohenlohe-Waldenburg]]ist
|1688: Jagunes [[Hohenlohe-Bartenstein]]iks ja [[Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürst]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Weikersheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Schillingsfürst-Weikersheim]]
|Krahvkond
|
|
|1472: Eraldus [[Hohenlohe-Weikersheim]]ist
|1545: Annekteeriti [[Hohenlohe-Neuenstein]]i
|-
|[[Pilt:DEU Uffenheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Uffenheim]]
|Krahvkond
|
|
|1262: Eraldus [[Hohenlohe-Möckmühl]]ist
|1387: Annekteeriti [[Nürnberg]]i
|-
|[[Pilt:DEU Waldenburg COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Waldenburg]]
|1553: Krahvkond&lt;br&gt;1557: Vürst&lt;br&gt;1757: Vürstkond
|
|
|1553: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|1615, 1679: Jagunes mitmeks riigiks
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]        [[Hohenlohe-Waldenburg-Bartenstein]]
|1744: Vürstkond
|
|
|
|1746: Frangimaa ringkond
|-
|[[Pilt:DEU Schillingsfürst COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürst]]
|1697: Krahvkond&lt;br&gt;1744: Vürstkond
|
|
|1688: Eraldus [[Hohenlohe-Schillingsfürst]]ist&lt;br&gt;1806: Annekteeriti Baierisse
|
|-
|[[Pilt:DEU Weikersheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Weikersheim]]
|Krahvkond
|
|
|1256: Eraldus [[Hohenlohe]]st
|1490: Annekteeriti [[Hohenlohe-Schillingsfürst-Weikersheim]]i
|-
|[[Pilt:DEU Weikersheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Weikersheim]]
|Krahvkond
|
|
|1610: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|1756: Annekteeriti [[Hohenlohe-Öhringen]]i
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Wernsberg]]
|Krahvkond
|
|
|1267: Eraldus [[Hohenlohe-Möckmühl]]ist
|1350: Annekteeriti [[Hohenlohe-Uffenheim]]i
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenrechberg]]
|Isandkond
|
|
|1163
|1585: Annekteeriti [[Staufeneck]]i
|-
|[[Pilt:DEU Aichen COA.svg|20px]]     [[Aichen|Hohenrechberg und Aichen]]
|Isandkond&lt;br&gt;1626: Krahvkond
|
|
|1605: Eraldus [[Aichen]]ist
|1676: Annekteeriti [[Donzdorf]]i
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenwaldeck und Maxlrain]]&lt;br&gt;Hohen-Waldeck
|Isandkond
|
|
|
|1500: Baieri ringkond
|-
|[[Pilt:Hohenzollern-arms.JPG|20px]]     [[Hohenzollern]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1363: Vürst&lt;br&gt;1623: Vürstlik Krahvkond
|
|
|1309: Tekkis [[Zollern]]i krahvkondadest
|1061: Esmamainimine&lt;br&gt;1267: Zollerni lossi esmamainimine&lt;br&gt;1512: Jagunes [[Hohenzollern-Hechingen]]iks &amp; ?
|-
|[[Pilt:Wappen Haigerloch.svg|20px]]     [[Hohenzollern-Haigerloch]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1630: Vürstkond
|
|
|1575: Eraldus [[Hohenzollern-Hechingen]]ist
|1767: Annekteeriti [[Hohenzollern-Sigmaringen]]isse
|-
|[[Pilt:Wappen Hechingen.svg|20px]]     [[Hohenzollern-Hechingen]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1623: Vürstkond
|Šva
|
|1512: Eraldus [[Hohenzollern]]ist
|1653: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1806: Ühines Reini liitu&lt;br&gt;1815: Ühines Saksa liitu&lt;br&gt;1849: Preisimaale&lt;br&gt;1869: Hohenzollern-Hechingen liin hääbus
|-
|[[Pilt:Hohenzollern-Sigmaringen.JPG|20px]]     [[Hohenzollern-Sigmaringen]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1623: Vürstkond
|Šva
|
|1575: Eraldus [[Hohenzollern-Hechingen]]ist
|1849: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Hohnstein-Graf.PNG|20px]]     [[Hohenstein (Tüüringi)|Hohnstein]]  ''(Hohenstein)''
|Krahvkond
|Ü Saks
|
|1123: Rajati vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] läänina
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] vasall&lt;br&gt;1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lagunemisel otse keisrile alluvuse&lt;br&gt;1238–1267: Hohensteini krahvid omandasid Klettenbergi krahvkonna kui [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti piiskopkonna]] lääni&lt;br&gt;1268: Omandas Sömmerda isandkonna&lt;br&gt;1300d: Omandas Lohra krahvkonna&lt;br&gt;1315: Jagunes 3 liiniks&lt;br&gt;1593: Hohensteini krahvide liin suri välja&lt;br&gt;1648: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]], [[Schwarzburgi krahvkond|Schwarzburgi]] ja [[Stolbergi krahvkond|Stolbergi]]&lt;br&gt;Hannoveri osalise ülemvõimu all
|-
|[[Pilt:Counts of Holland Arms.svg|20px]]     [[Holland]]
|1000d: Krahvkond&lt;br&gt;1806–1810: Hollandi kuningriik
|
|
|u.1150: Eraldus [[Utrechti piiskopkond|Utrechti piiskopkonnast]]
|1064: Esmamainimine&lt;br&gt;u.1100: Hollandi krahvi tiitli esmakasutamine&lt;br&gt;1299: Ühendati Hainaut krahvkonnaga&lt;br&gt;1349–1433: Baieri Wittelsbachidele&lt;br&gt;1433–1482: [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]]; hiljem juhtival positsioonil [[Hollandi Vabariik|Ühendatud Provintsides]]&lt;br&gt;1482–1581: Habsburgidele&lt;br&gt;1512: Burgundia ringkond&lt;br&gt;1813: Madalmaade kuningriik
|-
|[[Pilt:Holstein Arms.svg|20px]]     [[Holstein]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1111–1474: Krahvkond&lt;br&gt;1474–1806:Hertsogkond
|A Saks
|IH
|1111
|1111: Keiser Lothar läänistas Schauenburgi Adolfile Holsteini ja Stormarni&lt;br&gt;1261: Jagunes Holstein-Itzehoeks, Holstein-Kieliks, Holstein-Pinnebergiks, Holstein-Ploniks, Holstein-Rendsburgiks, Holstein-Segebergiks&lt;br&gt;1386: Omandas Schleswigi hertsogkonna&lt;br&gt;1474: Ühendati [[Schleswig-Holstein]]i&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Glückstadt COA.svg|20px]]     [[Holstein-Glückstadt]]
|
|
|
|
|1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Blason Adolphe de Holstein-Gottorp.svg|20px]]     [[Holstein-Gottorp]]
|
|
|
|
|1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Landkreis Schaumburg COA.svg|20px]]     [[Holstein-Schaumburg]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Holzappel COA.svg|20px]]     [[Holzappeli krahvkond|Holzapfel]]  ''(Holzappel)''
|1641: Krahvkond
|A Rein
|
|1641
|1727: Läks [[Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym]]ile
|-
|[[Pilt:DEU Bad Homburg vor der Höhe COA.svg|20px]]     [[Bad Homburg vor der Höhe|Homburg]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Horburg-Maßlau.svg|20px]]     [[Horburgi krahvkond|Horburg]]
|Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Blason Comtes de Hornes.svg|20px]]     [[Horne krahvkond|Horne]]
|Krahvkond
|
|
|
|Pärast 1568: Personaalunioon [[Li?ge piiskopkond|Li?ge piiskopkonnaga]]
|-
|[[Pilt:Wappen-horneck-von-hornberg.png|20px]]     [[Hornecki loss|Horneck]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Komandörkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hörstgen]]  ''(Horstgen)''
|Isandkond
|
|
|
|Morsi ülemvõimu all&lt;br&gt;Drachenfelsi krahvidele&lt;br&gt;1530: Päriti Millendonk-Mirlari poolt&lt;br&gt;Läks Brochhorstile&lt;br&gt;Läks Croyle&lt;br&gt;Läks Burlepschile&lt;br&gt;Läks Osteinile&lt;br&gt;1754: Läks Knesebecki parunitele&lt;br&gt;1794: Prantsuse okupatsioon&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Höwen]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hoya.svg|20px]]     [[Hoya krahvkond|Hoya]]
|1202: Krahvkond
|A Rein
|
|1204
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1202: &quot;Hoya krahvi&quot; esmamainimine&lt;br&gt;1215: Ostis Nienburgi vabakrahvkonna&lt;br&gt;Ostis Altbruchhauseni krahvkonna&lt;br&gt;Ostis Neubruchhauseni krahvkonna&lt;br&gt;1345: Jagunes Ülem-Hoyaks (Nienburg) ja Alam-Hoyaks (Hoya)&lt;br&gt;1497: Hoya liin hääbus; territooriumid Nienburgile&lt;br&gt;1512: Okupeeriti Braunschweig-Lüneburgi poolt&lt;br&gt;1519: Hoya krahvid said territooriumid tagasi&lt;br&gt;1582: Liin suri välja; territooriumid Hannoverile&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|}

[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]]</text>
      <sha1>4zl5molgvzz7v8fwtu3tmsvjpq1az77</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivan Uhhov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294905</id>
    <revision>
      <id>7169023</id>
      <parentid>6637417</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:32:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7169023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2684" sha1="ix31qmkkpb5hmmo93lrslxqas3setn7" xml:space="preserve">{{Olümpiavõitja
| nimi = Ivan Uhhov
| pilt = Ivan Ukhov Moscow 2013.jpg  
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| riik = Venemaa
| sünniaeg = {{süv|1986|3|29}}
| sünnikoht = [[Tšeljabinsk]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht =  
| medalid = 
{{Olümpia1}} 
{{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Kõrgushüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012 İstanbul ]]|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009 Torino]]|[[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011 Pariis]]|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
}}
'''Ivan Uhhov''' (vene Иван Сергеевич Ухов; sündinud [[29. märts]]il [[1986]] [[Tšeljabinsk]]is) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]).

Ta sai [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el kuldmedali tulemusega 2,38 m.

[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Zürich]]is võitis ta pronksmedali tulemusega 2,30 m.

Tema isiklik rekord kõrgushüppes sisetingimustes on 2,42 ja välitingimustes 2,41.

==Isiklikku==
Tema pikkus on 192 cm.

== Välislingid ==
{{commonskat|Ivan Ukhov}} 
*[http://www.iaaf.org/athletes/russia/ivan-ukhov-202396 Sissekanne IAAFi kodulehe]

{{Olümpiavõitjad meeste kõrgushüppes}}

{{JÄRJESTA:Uhhov, Ivan}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>ix31qmkkpb5hmmo93lrslxqas3setn7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pavlohrad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>307220</id>
    <revision>
      <id>7169094</id>
      <parentid>6726629</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:06:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1144" sha1="3udh0yrq0kxc8o31mt4e32bvkd56m36" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pavlohrad
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Павлогра́д
|  pilt_üldvaade = Pavlograd Lenina 60 Mis'ka Uprava (YDS 7652).jpg
|  pildiallkiri = Pavlohradi linnavalitsuse hoone
|  lipp = Прапор Павлограда.png
|  lipu_link = Pavlohradi lipp
|  vapp = Coat of arms of Pavlohrad.png
|  vapi_link = Pavlohradi vapp
|  deviis   =
|  pindala = 59,3
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina
|  asendikaardi_pilt =
}}
'''Pavlograd''' ([[ukraina keel]]es Павлоград) on [[linn]] [[Ukraina]] idaosas [[Dnipropetrovski oblast]]is.

== Üldiseloomustus ==
[[Pilt:М. Павлоград, театр им. Б.Е. Захавы, Графський театр, вул.Харківська, 65.jpg|pisi|200px]]
Asula sai linnaõigused [[1784]]. aastal. Nüüdseks on linn raudteeliikluse sõlmpunkt.

30. septembril 2025 sai Pavlohrad [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Pavlogradi keemiatehas]]

== Viited ==
{{viited}}

{{commonskat|Pavlohrad}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Dnipropetrovski oblast]]</text>
      <sha1>3udh0yrq0kxc8o31mt4e32bvkd56m36</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valvo Raag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310856</id>
    <revision>
      <id>7168994</id>
      <parentid>6965014</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:29:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7168994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6645" sha1="i1o0czoa45mbohfz15ikn5x6twvtt6j" xml:space="preserve">'''Valvo Raag''' ([[9. juuni]] [[1936]] [[Kuressaare]] – [[17. august]] [[2011]] [[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], [[Massachusetts]], [[USA]]&lt;ref&gt;[http://www.tributes.com/show/Valvo-Raag-92211537 Valvo Raag] järelehüüe, Tributes.com&lt;/ref&gt;) oli eesti päritolu USA füüsik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;&quot;Eesti teaduse biograafiline leksikon&quot;, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elukäik==
Valvo Raag lahkus Eestist koos ema, isa ja kahe vennaga 1944. aastal&lt;ref name=&quot;tagastas&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valiseestlane-tagastab-59-aasta-eest-laenatud-raamatu.d?id=5413096 Väliseestlane tagastab 59 aasta eest laenatud raamatu]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi/BNS BNS 25. märts 2003&lt;/ref&gt;.

Raag lõpetas 1958. aastal füüsikuna [[Browni Ülikool]]i [[USA]]-s [[Rhode Island]]i osariigis [[Providence]]'is ning täiendas end 1958–1959 [[Helsingi Ülikool]]is. 1964. aastal sai ta [[M.Sc.|magistrikraadi]] füüsikas [[New Yorgi Ülikool]]is. 1959–1969 töötas ta [[New Jersey|New Jersey osariigi]]s [[Radio Corporation of America]]s (1959–1962 keemia- ja füüsikalaboris, 1962–1969 termoelektriliste toodete arenduses), 1969. aastast [[Resalab Scientific]]us ([[Menlo Park]], [[California]])&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; ning hiljem [[Jet Propulsion Laboratory]]ga seotud väikeses uurimisfirmas Syncal.&lt;ref name=&quot;Winter&quot;&gt;Francis de Winter, Gerhard Stapfer, Enrique Medina [http://www.ligo.caltech.edu/docs/P/P990034-00.pdf &quot;The Design of a Nuclear Power Supply With a 50 Year Life Expectancy: The JPL Voyager's SiGe MHW RTG&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} lk 4, 6&lt;/ref&gt;

==Teadustöö==
Valvo Raagi peamine uurimisvaldkond oli [[termoelekter]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Tema töötulemusi on kasutatud [[kosmosetehnika]]s&lt;ref name=&quot;Winter&quot; /&gt;.

==Isiklikku==
2003. aastal tagastas Raag [[Kuressaare raamatukogu|Kuressaare raamatukokku]] sealt 1944. aastal laenatud raamatu&lt;ref name=&quot;tagastas&quot; /&gt;. 

Pensionipõlves elas ta koos abikaasa Kaijaga Massachusettsi osariigis Lincolnis&lt;ref&gt;[http://giving.tufts.edu/why_give/profiles/2011profiles/raag.html Profiles in Giving: Valvo Raag] Tufts&lt;/ref&gt;. Nende tütar [[Tarja Raag]] on arengu- ja soopsühholoogiale spetsialiseerunud psühholoogiateadlane, USA-s [[Maine]]'i osariigis [[Waterville (Maine)|Waterville]]'is tegutseva Colby College'i psühholoogiadotsent &lt;ref&gt;[https://www.colby.edu/directory/profile/traag/ Tarja Raag] Colby College&lt;/ref&gt;.

==Teoseid==
* &quot;Distribution of Cathode Sublimation Deposits in a Receiving Tube as Determined by X-Ray Spectrometric Scanning&quot; // Advances in Electron Tube Techniques (1963) 2
* &quot;Thermoelectric Properties of Niobium in the Temperature Range 300°–1200° K&quot; // J. Appl. Phys. 2045 (1965) 36
* &quot;Design and Performance Analysis of Panel-Type Solar Thermoelectric Generators&quot; // Energy Conversion 169 (1968) 8
* &quot;The Performance Characteristics of Silicon-Germanium Alloys in Thermoelectric Applications&quot; Resalab Scientific (undated monograph)
* F. de Winter (ed. &amp; coauthor), V. Raag, N. S. Elsner, L. H. Rovner, G. Stapfer: &quot;Accelerated Testing for Sublimation and Chemical Compatibility on a 4-Couple SiGe Module: Test No 1 - Module
with 80 a/o Si 20 a/o Ge, Dynaquartz Insulation&quot; JPL Eng. Memo 342-148 (Rept. 900-488), August 13, 1971
* V. Raag and W. D. Leonard: &quot;Mathematical Model and Computer Program for the Design and Analysis of Silicon-Germanium Air-Vac RTGs&quot; Resalab Scientific Memorandum # 14 Prepared for JPL on Contract 952808, September 7, 1971
* W. D. Leonard and V. Raag: &quot;Performance of the MHW RTG in the Temperature Range 900 to 1000 C and Lower Bounds on Gains Obtainable From The Use of Radiation Fins,&quot; Resalab Scientific Memorandum # 12 Prepared for JPL on Contract 952808, June 22, 1971
* V. Raag &quot;Performance Characteristics of a Silicon-Cermanium RTG in Long-Term Operation&quot; Resalab Scientific Memorandum # 1 Prepared for JPL on Contract 952808, April 29, 1969
* V. Raag &quot;Relationship of Changes in the Heat Input to the Power Output of a Thermoelectric Device&quot; Resalab Scientific Memorandum # 2 Prepared for JPL on Contract 952808, July 30, 1969
* V. Raag &quot;Performance and Weight Dependence of a Silicon-Germanium RTG on Fuel Capsule Temperature and Heat Flux&quot; Resalab Scientific Memorandum # 3 Prepared for JPL on Contract 952808,
July 2, 1969
* V. Raag &quot;Optimization of Thermoelectric Generators for Fixed Temperature and Fixed Heat Input Operation&quot; Resalab Scientific Memorandum # 4 Prepared for JPL on Contract 952808, July 30, 1969
* V. Raag &quot;Performance Characteristics of Typical Silicon-Germanium RTGs in Air Operation&quot; Resalab Scientific Memorandum # 5 Prepared for JPL on Contract 952808, October 22, 1969
* V. Raag &quot;Thermoelectric Properties of 80 a/o Si - 20 a/o Ge Alloy as a Function of Time and Temperature&quot; Resalab Scientific Memorandum # 6 Prepared for JPL on Contract 952808, March 3, 1970
* V. Raag &quot;The Time and Temperature Dependence of the Thermoelectric Properties of SiGe Alloys&quot; Proc. 1975 IECEC, p 723
* V. Raag &quot;The Time and Temperature Behavior ofthe Thermoelectric Behaviof of78 a/o Si - 22 a/o Ge Alloy&quot; Proc. 1976 IECEC, pp 1527-1532
* V. Raag &quot;The Use of Silicon-Germanium Alloys in Radioisotope Thermoelectric Generators&quot; Proc. 1976 IECEC, pp 1586-1590
* V. Raag &quot;Thermoelectric Properties of 80 a/o Si - 20 a/o Ge Alloy&quot; Proc. 1974 IECEC, pp 156-159 (JPL-Sponsored R&amp;D results)
* V. Raag &quot;Dopant Precipitation in SiGe Alloys&quot; Proc. l972 IECEC, pp 168-173 (JPL-Sponsored R&amp;D results)
* V. Raag Research and Development ofa Silicon-Germanium Alloy&quot; RCA Final Report on Contract NAS 5-3410, December 1963.
* V. Raag &quot;Design and Performance Analysis of Silicon-Germanium RTGs&quot; Proc. 1969 IECEC, pp 395-402 (JPL-Sponsored R&amp;D results).
* V. Raag &quot;The Calculated Long-Term Performance Characteristics of a Typical Silicon-Germanium RTG&quot; Proc. 1970 IECEC, pp l5-8 to 15-10 (JPL-Sponsored R&amp;D results)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* {{ETBL|3}} 

==Välislingid==
* [https://www.delfi.ee/artikkel/5413096 &quot;Väliseestlane tagastab 59 aasta eest laenatud raamatu&quot;] Delfi/BNS BNS 25. märts 2003
* [http://giving.tufts.edu/why_give/profiles/2011profiles/raag.html Profiles in Giving: Valvo Raag] Tufts
* [http://www.tributes.com/show/Valvo-Raag-92211537 Valvo Raag], Tributes.com (nekroloog)

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Raag, Valvo}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]]
[[Kategooria:Eesti füüsikud]]
[[Kategooria:Browni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]
[[Kategooria:Surnud 2011]]</text>
      <sha1>i1o0czoa45mbohfz15ikn5x6twvtt6j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punane raamat (raamatusari)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314547</id>
    <revision>
      <id>7169031</id>
      <parentid>7079402</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:41:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sarjas ilmunud raamatud */</comment>
      <origin>7169031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21972" sha1="c67e7xai7inkcj67h4ex3xcf8hngu6c" xml:space="preserve">[[Pilt:Sarja 4 raamatu seljad.jpg|pisi|Sarja raamatuselgade kujundusi]]
[[Pilt:Esimene ja teine kujundus.jpg|pisi|Raamatusarja esimene (autor Mari Kaljuste) ja teine (autor Kristjan Mändmaa) kujundus.|alt=]]
[[Pilt:Teine ja kolmas kujundus.jpg|pisi|Raamatusarja teine (autor Kristjan Mändmaa) ja kolmas (autor Jüri Jegorov) kujundus.|alt=]]
'''&quot;Punane raamat&quot;''' on raamatusari, mida annab välja kirjastus [[Tänapäev]]. Sarjas ilmuvad tunnustatud kirjanike tõlkeraamatud. Esimene raamat sarjast ilmus aastal [[2000]]. 

Sarja esimese kujunduse autor on [[Mari Kaljuste]], selles kujunduses ja iseloomuliku ümbrispaberiga ilmus kokku 7 raamatut. 

Teise kujunduse autor on [[Kristjan Mändmaa]] ning selliseid raamatuid ilmus kokku 70. Ümbrispabereid nendel ei olnud. 

Kolmanda kujunduse autor on [[Jüri Jegorov]].

== Sarjas ilmunud raamatud ==
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Titaani sireenid&quot;, [[inglise keel]]est tõlkinud [[Tiina Randus]]. 2000.
# [[Italo Calvino]] &quot;Palomar&quot;, [[itaalia keel]]est tõlkinud [[Tiina Laats]]. 2000.
# [[Kazuo Ishiguro]] &quot;Mägede kahvatu terendus&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Maris Pähn]]. 2000.
# [[Ian McEwan]] &quot;Tsementaed&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Mart Kalvet]]. 2000.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Sinihabe&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Triin Sinissaar]]. 2000.
# [[John Updike]] &quot;Gertrud ja Claudius&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]]. 2001.
# [[Hermann Hesse]] &quot;[[Stepihunt]]&quot;, [[saksa keel]]est tõlkinud [[Mati Sirkel]]. 2002. &lt;br /&gt;'''Siit edasi ilmusid raamatud teise kujundusega.'''
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Komejant&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Mart Kalvet]]. 2002.
# [[George Orwell]] &quot;Loomade farm. 1984&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Tõnis Arro]], [[Tiit Kusnets]], [[Rünno Vissak]]. 2002.
# [[Hermann Hesse]] &quot;Stepihunt&quot;, inglise keelest tõlkinud Mati Sirkel. 2002.
# [[William Golding]] &quot;[[Kärbeste Jumal]]&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. 2003.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;[[Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda]]&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]. 2003.
# [[Albert Camus]] &quot;[[Võõras]]&quot;, inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. 2003.
# [[Mihhail Bulgakov]] &quot;Jutustused. Batum&quot;, vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. 2003.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Tšempionide eine&quot;, inglise keelest tõlkinud Valda Raud. 2003.
# [[Günter Grass]] &quot;Kammeljas&quot;, inglise keelest tõlkinud Mati Sirkel. 2005.
# [[Franz Kafka]] &quot;[[Protsess (Kafka)|Protsess]]&quot;, inglise keelest tõlkinud Mati Sirkel. 2004.
# [[Erich Maria Remarque]] &quot;Arc de Triomphe&quot;, saksa keelest tõlkinud Viktor Tomberg. 2004.
# [[Tom Stoppard]] &quot;Lord Malquist ja mister Moon&quot;, inglise keelest tõlkinud Tiina Randus. 2004.
# [[Oscar Wilde]] &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot;, inglise keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare. 2004.
# [[Jeanette Winterson]] &quot;Kehale kirjutatud&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]. 2004.
# [[Mihhail Bulgakov]] &quot;Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda&quot;, vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Maiga Varik]]. 2004.
# [[Hermann Hesse]] &quot;Siddhartha. Hommikumaaränd&quot;, inglise keelest tõlkinud Tiiu Relve ja Mati Sirkel. 2004.
# [[Anton Tšehhov]] &quot;Jutustused&quot;, vene keelest tõlkinud  Väino Linask, Enn Murdmaa, Madis Küla-Nurmik, Friedebert Tuglas, Anna Tulik, Paul Viires. 2005
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Galápagos&quot;, inglise keelest tõlkinud Tiiu Randus. 2005.
# [[Ray Bradbury]] &quot;[[451° Fahrenheiti]]&quot;, inglise keelest tõlkinud Hans Luik. 2005.
# [[Leonid Tsõpkin]] &quot;Suvi Baden-Badenis&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2005.
# [[Mihhail Bulgakov]] &quot;Valge kaardivägi&quot;, vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]. 2005.
# [[Pedro Almodóvar]] &quot;Patty Diphusa ja teisi tekste&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. 2005.
# [[Viktor Jerofejev]] &quot;Hea Stalin&quot;, vene keelest tõlkinud [[Kristjan Mändmaa]]. 2005.
# [[Stendhal]] &quot;[[Punane ja must]]&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]]. 2005.
# [[Hermann Hesse]] &quot;[[Klaaspärlimäng]]&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]. 2005.
# [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]] &quot;[[12 tooli]]&quot;, vene keelest tõlkinud [[Harald Haug]]. 2006.
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Tsoon&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2006.
# [[Kazuo Ishiguro]] &quot;Päeva riismed&quot;, inglise keelest tõlkinud Jüri Ojamaa. 2006
# [[Jeanette Winterson]] &quot;Tuletornipidamine&quot;, inglise keelest tõlkinud Kätlin Kaldmaa. 2006.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Hookuspookus&quot;, inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders. 2006.
# [[Erich Maria Remarque]] &quot;[[Läänerindel muutuseta]]&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]. 2006.
# [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]] &quot;Kuldvasikas&quot;, vene keelest tõlkinud [[Vladimir Pirson]], värsid tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]]. 2006.
# [[Milan Kundera]] &quot;Teadmatus&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Jaksman]]. 2006.
# [[Henry Miller]] &quot;Vähi pöörijoon&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]. 2006.
# [[Mark Twain]] &quot;[[Elu Mississippil]]&quot;, inglise keelest tõlkinud Lauri Pilter, 2006.
# [[Erich Maria Remarque]] &quot;[[Lissaboni öö]]&quot;, saksa keelest tõlkinud Viktor Tomberg. 2006.
# [[Günter Grass]] &quot;Minu aastasada&quot;, saksa keelest tõlkinud Vahur Aabrams. 2006.
# [[Jevgeni Zamjatin]] &quot;Meie&quot;, vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]. 2006.
# [[Franz Kafka]] &quot;Ameerika&quot;, inglise keelest tõlkinud Mati Sirkel. 2006.
# [[John Irving]] &quot;Veemeetodimees&quot;, inglise keelest tõlkinud Ursula Erik ja Tiina Randus. 2006.
# [[Günter Grass]] &quot;[[Plekktrumm]]&quot;, saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel. 2006
# [[Ian McEwan]] &quot;Laupäev&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]]. 2006
# [[George Orwell]] &quot;Kummardus Katalooniale&quot;, inglise keelest tõlkinud Rein Saluri. 2006
# [[John Irving]] &quot;Garpi maailm&quot;, inglise keelest tõlkinud Erikki Sivonen, 2006
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Lõbus matus&quot;, vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. 2006.
# [[Albert Camus]] &quot;[[Katk (Camus)|Katk]]&quot;, prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi. 2006
# [[Erich Maria Remarque]] &quot;[[Aeg antud elada, aeg antud surra]]&quot;, saksa keelest tõlkinud Viktor Tomberg. 2006
# [[Hermann Hesse]] &quot;[[Peter Camenzind]]&quot;, saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel. 2007
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Kohver&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2007.
# [[Anton Tšehhov]] &quot;Humoorikad jutustused&quot;. 
# [[Virginia Woolf]] &quot;Orlando&quot;, &quot;Elulugu&quot;. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. 2007.
# [[Erich Maria Remarque]] &quot;Kolm sõpra&quot;
# [[Michael Ondaatje]] &quot;Anili vaim&quot;
# [[François Rabelais]] &quot;Gargantua&quot;, &quot;Pantagruel&quot;
# [[Alfred Döblin]] &quot;[[Berliin, Alexanderplatz]]&quot;
# [[John Dos Passos]] &quot;Manhattan Transfer&quot;
# [[Erich Maria Remarque]] &quot;Taeval ei ole soosikuid&quot;
# [[Milan Kundera]] &quot;Identiteet&quot;
# [[Paul Auster]] &quot;Oraakli öö&quot;
# [[Jeanette Winterson]] &quot;Apelsinid pole ainsad viljad&quot;
# [[Robert Walser]] &quot;Jakob von Gunten&quot;, &quot;Jalutuskäik&quot;, &quot;Kleist Thunis&quot;
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Kukotski juhtum&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2008.
# [[Aldous Huxley]] &quot;Hea uus ilm&quot;
# [[William Faulkner]] &quot;[[Absalom, Absalom!]]&quot;
# [[Jeanette Winterson]] &quot;Kirg&quot;
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Kullisilm&quot;
# [[Dina Rubina]] &quot;Päikeselisel tänavapoolel&quot;
# [[Roddy Doyle]] &quot;Paddy Clarke hahahaa&quot;
# [[Milan Kundera]] &quot;Elu on mujal&quot;
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Medeia ja tema lapsed&quot;, vene keelest tõlkinud [[Vilma Matson]], [[Veronika Einberg]]. 2009. &lt;br /&gt;'''Siit edasi ilmusid raamatud kolmanda kujundusega.'''
# [[Ian McEwan]] &quot;Chesili rannal&quot;
# [[Truman Capote]] &quot;Suvine merereis&quot;
# [[Edgar Hilsenrath]] &quot;Nats ja juuksur&quot;
# [[John Irving]] &quot;Neljas käsi&quot;
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;[[Tšempionide eine]]&quot;
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Jumal õnnistagu teid, Mr Rosewater&quot;
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda&quot;
# [[Mario Vargas Llosa]] &quot;Tädi Julia ja kirjamees&quot;
# [[Jack Kerouac]] &quot;Teel&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Peeter Sauter]]. 2011.
# [[Günter Grass]] &quot;[[Vähikäigul]]&quot;, saksa keelest tõlkinud Tiina Aro. 2011.
# [[William Golding]] &quot;Kärbeste jumal&quot;
# [[Jeanette Winterson]] &quot;Kivist jumalad&quot;
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Kompromiss. Riiklik kaitseala&quot;, vene keelest tõlkinud [[Vilma Matson]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]. 2011.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Ürgpimedus&quot;
# [[Mihhail Bulgakov]] &quot;Saatanlik lugu. [[Saatuslikud munad]]. [[Koera süda]]&quot;, vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Maiga Varik]]. 2011.
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Imaago&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2011.
# [[Ian McEwan]] &quot;Päikesest&quot;
# [[Vladimir Nabokov]] &quot;Kuningas, emand, poiss&quot;, vene keelest tõlkinud [[Kersti Unt]]. 2012.
# [[Ljudmila Petruševskaja]] &quot;Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last&quot;, vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. 2012.
# [[Judith Schalansky]] &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]. 2012.
# [[Hermann Hesse]] &quot;Stepihunt&quot;
# [[Marina Stepnova]] &quot;Lazari naised&quot;, vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. 2012.
# [[Vladimir Sorokin]] &quot;Tuisk&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2012.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Võllaroog&quot;
# [[Vladimir Nabokov]] &quot;[[Lolita]]&quot;, vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]. 2012.
# [[David Foenkinos]] &quot;Delikaatsus&quot;
# [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]] &quot;12 tooli&quot;, vene keelest tõlkinud [[Harald Haug]]. 2013.
# [[Amos Oz]] &quot;Minu Michael&quot;
# [[Tom Stoppard]] &quot;Lord Malquist ja Mister Moon&quot;
# [[Marcelo Birmajer]] &quot;Abielumeeste lood&quot;
# [[Amy Tan]] &quot;Köögijumala naine&quot;
# [[Amélie Nothomb]] &quot;Sinihabe&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]] 
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Daniel Stein, tõlkija&quot;, vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. 2013.
# [[Hermann Hesse]] &quot;Siddhartha&quot;, &quot;Hommikumaaränd&quot;
# [[Marina Moskvina]] &quot;Kuuromaan&quot;, vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. 2014. 
# [[Agnès Martin-Lugand]] &quot;Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2014.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Ajavärin&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Tiina Randus]], värsid tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]]. 2014.
# [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]] &quot;Kuldvasikas&quot;, vene keelest tõlkinud [[Vladimir Pirson]], värsid tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]]. 2014.
# [[Francesc Miralles]] &quot;Armastus pisiasjadest&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Mai Tõnisoo]]. 2014.
# [[Vladimir Voinovitš]] &quot;Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused&quot; (1. osa), vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2014.
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Tsoon. Kohver&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2014.
# [[George Orwell]] &quot;Pariisi ja Londoni heidikud&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Sirje Veski]]. 2014.
# [[Heinrich Böll]] &quot;Kus sa olid, Adam?&quot;, [[saksa keel]]est tõlkinud [[Anne-Mari Orntlich]]. 2014.
# [[Pavel Sanajev]] &quot;Matke mind põrandaliistu taha&quot;, vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. 2014.
# [[Upton Sinclair]] &quot;Džungel&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Jana Linnart]]. 2015.
# [[Juan Gabriel Vásquez]] &quot;Asjade kukkumise hääl&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Mai Tõnisoo]]. 2015.
# [[David Foenkinos]] &quot;Mälestused&quot;, prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus. 2015.
# [[Massimo Gramellini]] &quot;Ilusaid unenägusid&quot;, itaalia keelest tõlkinud [[Auli Haabpiht]]. 2015.
# [[Vladimir Voinovitš]] &quot;Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused&quot; (2. osa), vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2015.
# [[Vladimir Voinovitš]] &quot;Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused&quot; (3. osa), vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2015.
# [[Jelena Ahtjorskaja]] &quot;Paanika kohvris&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Ehte Puhang]]. 2015.
# [[Marina Stepnova]] &quot;Itaalia õppetunnid&quot;, vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. 2015.
# [[Amélie Nothomb]] &quot;Helge nostalgia&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2015.
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Kompromiss. Riiklik kaitseala&quot;, vene keelest tõlkinud [[Vilma Matson]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel|Lembe Hiede]]l. 2015.
# [[Olga Slavnikova]] &quot;Koera mõõtmeteni suurendatud kiil&quot;, [[vene keel]]est tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2016.
# [[Jean-Paul Didierlaurent]] &quot;Ettelugeja 6.27-ses rongis&quot;, [[prantsuse keel]]est tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2016.
# [[Jevgeni Tšižov]] &quot;Tõlge reaalusest&quot;, [[vene keel]]est tõlkinud [[Ülar Lauk]]. 2016.
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Isemängiv klaver&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Tiina Randus]]. 2016.
# [[Philip K. Dick]] &quot;Mees kõrges lossis&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]. 2016.
# [[Elizabeth Strout]] &quot;Olive Kitteridge&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Jana Linnart]]. 2016.
# [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]], &quot;[[Väljasõit rohelisse]]&quot;, vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]. 2016.
# [[Hanya Yanagihara]] &quot;Inimesed puude võras&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Krista Eek]]. 2016.
# [[Narine Abgarjan]] &quot;Taevast kukkus kolm õuna&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2016.
# [[Florian Illies]] &quot;1913. Sajandi suvi&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]. 2017.
# [[Guzel Jahhina]] &quot;Zuleihha avab silmad&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2017.
# [[George Orwell]] &quot;Loomade farm&quot;, &quot;1984&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Tõnis Arro]], [[Tiit Kusnets]], [[Rünno Vissak]]. 2017.
# [[Riikka Pelo]] &quot;Meie igapäevane elu&quot;, [[soome keel]]est tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. 2017.
# [[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]] &quot;Väike inimene&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2017.
# [[Anton Tšehhov]] &quot;Humoorikad jutustused&quot;, vene keelest tõlkinud [[Väino Linask]], [[Enn Murdmaa (tõlkija)|Enn Murdmaa]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Friedebert Tuglas]], [[Paul Viires]]. 2017.
# [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]] &quot;12 tooli&quot;, vene keelest tõlkinud [[Harald Haug]]. 2017. 
# [[David Foenkinos]] &quot;Henri Picki müsteerium&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2017.
# [[Dina Rubina]] &quot;Cordoba valge tuvi&quot;, vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. 2017.
# [[Paolo Cognetti]] &quot;Kaheksa mäge&quot;, itaalia keelest tõlkinud [[Kaidi Saavan]]. 2017.
# [[Marcelo Birmajer]] &quot;Nekroloogiklubi&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Ehte Puhang]]. 2017.
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Siiralt teie Šurik&quot;, vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. 2017.
# [[Albert Camus]] &quot;Võõras&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. 2017.
# [[Dmitri Lipskerov]] &quot;Sellest ja liblikatest&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2017.
# [[Leïla Slimani]] &quot;Hällilaul&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Sirje Keevallik]]. 2018.
# [[Vladimir Orlov]] &quot;Aldimängija Danilov&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2018.
# [[George Orwell]] &quot;Lase lehtliilial kasvada&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Maria Lepik]]. 2018.
# [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]] &quot;Miljard aastat enne maailma lõppu&quot;, vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]. 2018.
# [[Maylis de Kerangal]] &quot;Parandada elavaid&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. 2018.
# [[Grigori Služitel]] &quot;Saveli päevad&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2019.
# [[Vladimir Kantor]] &quot;100 dollarit. Njanja. Pensionäri surm&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2019
# [[Daniel Wisser]] &quot;Mägede kuninganna&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]]. 2019
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Leivatöö. Võõramaa naine&quot;, vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. 2019.
# [[Aleksei Salnikov]] &quot;Petrovid gripi küüsis&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2019.
# [[Bohumil Hrabal]] &quot;Ma teenindasin Inglise kuningat&quot;, tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. 2019.
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Sonjake. Lõbus matus&quot;, vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. 2019. 
# [[Peter Handke]] &quot;Soovideta õnnetu&quot;, saksa keelest tõlkinud Eve Sooneste. 2020.
# [[Jacky Durand (toiduajakirjanik)|Jacky Durand]] &quot;Retseptiraamat&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Johanna Taiger]]. 2020.
# [[Nikolai Gogol]] &quot;Peterburi jutud&quot;, vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]], [[Lilian Vellerand]] ja [[Paul Viiding]]. 2020
# [[Aleksei Salnikov]] &quot;Osakond&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2020.
# [[Olga Pogodina-Kuzmina]] &quot;Uraan&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2020.
# [[Joseph Heller]] &quot;Nõks-22&quot;, [[inglise keel]]est tõlkinud [[Tiina Randus]]. 2020.
# [[Thomas Savage]] &quot;Koera vägi&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Jan Linnart]]. 2020. 
# [[Françoise Sagan]]. &quot;Kõik need südamesopid&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2020. 
# [[Mihhail Zoštšenko]] &quot;Maga kiiremini&quot;, vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. 2021.
# [[Marina Stepnova]] &quot;Aed&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2021
# [[Romain Gary]] &quot;Elu alles ees&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. 2021
# [[Sayaka Murata]] &quot;Inimene helendavast klaaskastist&quot;, jaapani keelest tõlkinud [[Maret Nukke]]. 2021
# [[Ljudmila Ulitskaja]] &quot;Võõrad lapsed&quot;, vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. 2021
# [[Isabel Allende]] &quot;Pikergune õilmeleht merest&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Ehte Puhang]]. 2021
# [[Aleksei Salnikov]] &quot;Petrovid gripi küüsis&quot;, vene keelest tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2021
# [[Sergei Lebedev (kirjanik)|Sergei Lebedev]] &quot;Debütant&quot;, tõlkinud [[Mait Eelrand]]. 2021
# [[Kira Jarmõš]] &quot;Uskumatud juhtumused naistekongis nr 3&quot;, vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. 2021
# [[Kikuko Tsumura]] &quot;Ei ole olemas lihtsat tööd&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Ülle Jälle]]. 2021
# [[George Orwell]] &quot;Loomade farm&quot;, &quot;1984&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Tõnis Arro]], [[Tiit Kusnets]], [[Rünno Vissak]]. 2021.
# [[Hervé Le Tellier]] &quot;Anomaalia&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Sirje Keevallik]]. 2021.
# [[Charles Bukowski]] &quot;Naised&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Peeter Sauter]]. 2022
# [[Hervé Le Tellier]] &quot;Anomaalia&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Sirje Keevallik]]. 2022
# [[Yaa Gyasi]] &quot;Hüljatud kuningriik&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Martin Leis]]. 2022
# [[Toshikazu Kawaguchi]] &quot;Enne, kui kohv jahtub&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Sash Veelma]]. 2022
# [[Valerie Perrin]] &quot;Lilledele värsket vett&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2022
# [[Valeria Luiselli]] &quot;Minu hammaste lugu&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Mari Laan]]. 2022
# [[Andrei Kurkov]] &quot;Hallid mesilased&quot;, vene keelest tõlkinud [[Mait Eelrand]]. 2022
# [[Kurt Vonnegut]] &quot;Titaani sireenid&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Tiina Randus]]. 2022
# [[George Saunders]] &quot;Kümnes detsember&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Jüri Kolk]]. 2022
# [[Narine Abgarjan]] &quot;Simon&quot;, vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. 2022
# [[Valerie Perrin]] &quot;Lilledele värsket vett&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2023
# [[Rosella Postorino]] &quot;Hitleri toidumaitsjad&quot;, itaalia keelest tõlkinud [[Kaidi Saavan]]. 2023
# [[Annie Ernaux]] &quot;Koht&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. 2023
# [[Abdulrazak Gurnah]] &quot;Paradiis&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Greete Kõrvits]] ja [[Tiia Penjam]]. 2023
# [[Annie Ernaux]] &quot;Aastad&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Sirje Keevallik]]. 2023
# [[Suzumi Suzuki]] &quot;Kingitud elu&quot;, jaapani keelest tõlkinud [[Maret Nukke]]. 2023
# [[Friedrich Torberg]] &quot;Tante Jolesch ehk õhtumaa allakäik anekdootides&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]. 2023
# [[Franz Kafka]] &quot;Protsess&quot;, saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. 2023
# [[Florian Illies]] &quot;Armastus vihkamise aegu&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]. 2023
# [[Dörte Hansen]] &quot;Mere äärde&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]. 2023
# [[Sergei Dovlatov]] &quot;Kompromiss. Riiklik kaitseala&quot;, vene keelest tõlkinud [[Vilma Matson]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]. 2023
# [[Valerie Perrin]] &quot;Pühapäeva rüppe unustatud&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2023
# [[Michael Kumpfmüller]] &quot;Elu toredus&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]. 2024
# [[Paolo Cognetti]] &quot;Hundi õnn&quot;, itaalia keelest tõlkinud [[Paul Raud (1999–)|Paul Raud]]. 2024
# [[Iida Turpeinen]] &quot;Surelikud&quot;, soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]]. 2024
# [[Mihhail Bulgakov]] &quot;Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda.&quot; [[vene keel]]est tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ja [[Maiga Varik]]. 2024 
# [[Katherine Pancol]] &quot;Pruudil olid jalas kollased saapad&quot; (1. osa), prantsuse keelest tõlkinud [[Sirje Keevallik]]. 2024
# [[Samanta Schweblin]] &quot;Linnuõgija&quot;, hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. 2024
# [[Saou Ichikawa]] &quot;Küürakas&quot;, tõlkija [[Maret Nukke]]. 2024
# [[Pedro Almodóvar]] &quot;Viimane unenägu&quot;, tõlkija [[Marianne Ots]]. 2024
# [[Annie Ernaux]] &quot;Sündmus. Noormees&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]]. 2025
# [[Elena Fischer]] &quot;Paradiisiaed&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]. 2025
# [[John Kennedy Toole]] &quot;Lollpeade liit&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Tiina Randus]]. 2025
# [[Valerie Perrin]] &quot;Kolm&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Pille Kruus]]. 2025
# [[Peter Handke]] &quot;Väravavahi hirm penalti löömise ajal&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Mari Tarvas]]. 2025
# [[David Foster Wallace]] &quot;Unustus&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]]. 2025
# [[Florian Illies]] &quot;Vaikuse võlu&quot;, tõlkinud [[Triin van Doorslaer]]. 2025
# [[Jen Beagin]] &quot;Suur Šviits&quot;, inglise keelest tõlkinud [[Krista Eek]]. 2025
# [[Katherine Pancol]] &quot;Krokodillide kollased silmad&quot;, tõlkinud [[Sirje Keevallik]]. 2025
# [[Guzel Jahhina]] &quot;Eisen&quot;, tõlkinud [[Erle Nõmm]]. 2025
# [[Trude Teige]] &quot;Kui vanaema tantsis vihmas&quot;, [[norra keel]]est tõlkinud [[Annika Kupits]]. 2025
# [[Can Xue]] &quot;Viie vürtsi tänav&quot;, tõlkinud Krista Eek. 2025
# [[Marius Ivaškevičius]] &quot;Väljaheitmine&quot;, [[leedu keel]]est tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. 2026
# [[Narine Abgarjan]] &quot;Inimesed, kes on alati minuga&quot;, tõlkinud Erle Nõmm. 2026
# [[David Lodge]] &quot;Teraapia&quot;, tõlkinud [[Tõnis Arro]]. 2026
# [[Raymond Queneau]] &quot;Zazie sõidab mettrooga&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]. 2026

==Välislingid==
*[https://tnp.ee/raamatud/?sari=Punane%20raamat Kirjastus Tänapäev, sari &quot;Punane raamat&quot;]
*[https://www.raamaturead.ee/et/category?ca%5Bsari%5D%5B0%5D=Punane+raamat Punane raamat] REaD raamatupood
*[http://www.apollo.ee/catalogsearch/advanced/result/?sari=Punane+raamat Punane raamat] ([[Apollo Raamatud|Apollo]] kodulehel)
*[https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/sari?144 Punane raamat] Raamatukoi raamatupood
*[https://www.rahvaraamat.ee/s/series/PUNANE+RAAMAT/et# Punane raamat, Rahva Raamat]

[[Kategooria:Eesti raamatusarjad]]</text>
      <sha1>c67e7xai7inkcj67h4ex3xcf8hngu6c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>338306</id>
    <revision>
      <id>7168846</id>
      <parentid>7094649</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:06:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:LIE Vaduz COA.svg]] → [[File:LIE Vaduz COA HistLex.svg]] → File replacement: update to new version ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7168846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="53644" sha1="29ux8i7k8curglrlmyt7sj2z293ka2n" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2013}}

{{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}}

See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega S:

{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!width=24%|  Nimi
!width=18%|  Tüüp
!width=40px| Ringkond
!width=40px| Haru
!width=20%|  Aeg
!width=50%|  Märkused
|-
|[[Pilt:Wappen saarbruecken.PNG|22px]]      [[Saarbrücken]]
|Krahvkond
|
|
|u.1120
|999: ''castellum Sarabrucca'' esmamainimine&lt;br&gt;Metzi piiskoppidele&lt;br&gt;Alam-Saargau krahvidele&lt;br&gt;Ardenni krahvidele&lt;br&gt;1353: Saarbrücken läks Nassau krahvide Walrami liinile&lt;br&gt;1381–1793: [[Nassau-Saarbrücken]]i krahvidele&lt;br&gt;1801–1815: Prantsusmaale&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Blason Sarrewerden France Bas-Rhin.svg|20px]]      [[Saarwerdeni krahvkond|Saarwerden]] ja Lahr
|Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:POL Żagań COA.svg|20px]]      [[Sagani hertsogkond|Sagan]]
|Hertsogkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen St Blasien.svg|22px]]      [[Püha Blasiuse klooster (Schwarzwald)|Püha Blasiuse klooster Schwarzwaldis]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Püha Emmerami klooster]] Regensburgis
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|
|
|
|
|830–975: ühendatud Augsburgiga&lt;br&gt;1500: Baieri ringkond&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Coa Abbey Saint Gall.svg|20px]]      [[Sankt Galleni klooster]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|
|
|
|1207
|1799: annekteeriti [[Helveetsia vabariik]]i
|-
|[[Pilt:CHE St. Gallen COA.svg|20px]]      [[Sankt Gallen]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1401: Riigilinn
|
|
|
|1454: Liidus [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsioon]]iga&lt;br&gt;1648: lahkus keisririigist&lt;br&gt;1798: uus [[Säntise kanton]] Helveetsia vabariigis&lt;br&gt;1803: [[Sankt Galleni kanton]]
|-
|[[Pilt:DEU Isny im Allgäu COA.svg|20px]]      [[Püha Georgi klooster (Isny)|Püha Georgi klooster Isnys]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|Šva
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Sankt Hubert COA.svg|20px]]      [[Püha Huberti klooster]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen St. Gallen matt (–2010).svg|20px]]      [[Püha Johannese klooster Thurtalis]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Klooster
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Kornelimünster Wappen.jpg|20px]]      [[Kornelimünsteri klooster]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|A Rein
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Wappen Reichsabtei Sankt Maximin.svg|20px]]      [[Püha Maximini klooster Trieris]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Klooster
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:St Peter wappen.svg|20px]]      [[St. Peter (Šveits)|St. Peter]]
|Alluvusala
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU St. Peter COA.svg|22px]]      [[Püha Peetri klooster Schwarzwaldis]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Bistum Augsburg.svg|20px]]      [[Püha Ulrichi ja Afra klooster Augsburgis]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Wappen Reichsabtei Salem.svg|22px]]      [[Salemi klooster|Salem]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Salm.PNG|22px]]      [[Salm (riik)|Salm]]
|1019: krahvkond&lt;br&gt;1623: vürstkond
|
|
|1019
|Eraldus [[Saarbrücken]]ist&lt;br&gt;1170: jagunes Alam-Salmiks (Reifferscheidi isandad) ja Ülem-Salmiks (&quot;Wild- und Rheingrafen&quot; või &quot;Metsa- ja Reinikrahvid&quot;)&lt;br&gt;1639: Salm-Reifferscheid-Dyck eraldus Alam-Salmist&lt;br&gt;1651: Ülem-Salm jagunes Salm ja Salm-Grumbach&lt;br&gt;1654: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1676: Salm jagunes Salm-Salm ja Salm-Kyrburg&lt;br&gt;1734: Alam-Salm jagunes Salm-Reifferscheid-Bedbur ja Salm-Reifferscheid-Raitz
|-
|[[Pilt:DEU Badenweiler COA.svg|20px]]      [[Salm-Badenweiler]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1431
|Eraldus [[Ülem-Salm]]ist&lt;br&gt;1520: jagunes endaks ja [[Salm-Neuburg]]iks&lt;br&gt;1600: annekteeriti [[Lotringi hertsogkond|Lotringisse]]&lt;rb&gt;1608: Taasloodi&lt;br&gt;1670: Annekteeriti [[Prantsusmaa]]sse
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Salm-Blankenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1246
|Eraldus [[Ülem-Salm]]ist&lt;br&gt;1506: annekteeriti [[Lotringi hertsogkond|Lotringisse]]
|-
|[[Pilt:Wappen Daun.png|20px]]      [[Salm-Dhaun]]&lt;br&gt;Salm-Daun&lt;br&gt;
|1263: krahvkond
|Ü Rein
|
|1499
|1263: eraldati Ülem-Salmist&lt;br&gt;1499–1574: Salmi osa&lt;br&gt;1574: jagunes endaks, [[Salm-Grumbach]]iks ja [[Salm-Salm]]iks&lt;br&gt;1697: jagunes endaks ja [[Salm-Puttlingen]]iks&lt;br&gt;1750: Salm-Grumbachi osa&lt;br&gt;1750: annekteeriti [[Salm-Puttlingen]]i&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen Grumbach.svg|20px]]      [[Salm-Grumbach]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1574
|Eraldus [[Salm-Dhaun]]ist&lt;br&gt;1668: jagunes endaks ning [[Salm-Rheingrafenstein ja Grehweiler]]iks&lt;br&gt;1801: annekteeriti [[Prantsusmaa]] poolt&lt;br&gt;1803: nimetati ümber [[Salm-Horstmar]]iks koos uute territooriumidega
|-
|[[Pilt:Coat_of_Arms_of_Hoogstraten.svg|22px]]      [[Salm-Hoogstraten]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|IH
|1696
|Eraldus [[Salm-Neuweiler]]ist&lt;br&gt;1739: nimetati ümber [[Salm-Salm]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Horstmar COA.svg|20px]]      [[Salm-Horstmar]]
|Krahvkond
|Šva
|ŠR
|1803: nimetati ümber [[Salm-Dhaun]]ist
|1269: Münsteri piiskopkonna osa&lt;br&gt;Omandas Horstmari krahvkonna Preisimaal ja osa Limpurgi krahvkonnast Württembergis&lt;br&gt;1803: nimetati ümber [[Salm-Dhaun]]ist&lt;br&gt;1806: annekteeriti Bergi&lt;br&gt;1810: annekteeriti Prantsusmaa poolt&lt;br&gt;1815: Preisimaale&lt;br&gt;1816: Salm-Horstmari vürst Preisimaal
|-
|[[Pilt:CommunesBelgique-Leuze-en-Hainaut.svg|20px]]      [[Salm-Kyrburg]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1499
|Eraldus [[Ülem-Salm]]ist&lt;br&gt;1607: jagunes endaks, [[Salm-Mörchingen]]iks ja [[Salm-Tronecken]]iks&lt;br&gt;1681: annekteeriti [[Salm-Mörchingen]]i
|-
|[[Pilt:CommunesBelgique-Leuze-en-Hainaut.svg|20px]]      [[Salm-Kyrburg]]
|1086: krahvkond&lt;br&gt;1742: vürstkond
|Ü Rein
|IH
|
|Omandas Overijse vürstkonna ja Leuze Pecq isandkonna Belgias&lt;br&gt;Omandas Boxeni ja Meer-Gesteli isandkonnad Madalmaades&lt;br&gt;1806: Reini Liit&lt;br&gt;1811: Prantsusmaale&lt;br&gt;1813: mediatiseeriti Preisimaale&lt;br&gt;1905: Liin suri välja; tiitli omandasid Salm-Salmi vürstid&lt;br&gt;1742: eraldus [[Salm-Leuze]]st&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:CommunesBelgique-Leuze-en-Hainaut.svg|20px]]      [[Salm-Leuze]]
|Krahvkond, hiljem vürstkond
|
|IH
|1696
|Eraldus [[Salm-Neuweiler]]ist&lt;br&gt;1742: jagunes endaks ja [[Salm-Kyrburg]]iks&lt;br&gt;1779: annekteeriti [[Salm-Kyrburg]]i
|-
|[[Pilt:Blason Morhange 57.svg|20px]]      [[Salm-Mörchingen]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1607
|Eraldus [[Salm-Kyrburg]]ist&lt;br&gt;1688: annekteeriti [[Salm-Neuweiler]]isse
|-
|[[Pilt:Wappen von Neuburg am Rhein.png|20px]]      [[Salm-Neuburg]]
|Krahvkond&lt;br&gt;pfaltskrahvkond aastast 1629
|Ü Rein
|
|1520
|Eraldus [[Salm-Badenweiler]]ist&lt;br&gt;1653: territooriumid [[Sinzendorf]]ile&lt;br&gt;1784: Hääbus
|-
|[[Pilt:DEU Neuweiler COA.svg|22px]]      [[Salm-Neuweiler]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1608
|Eraldus [[Salm-Salm]]ist&lt;br&gt;1696: jagunes [[Salm-Hoogstraten]]iks ja [[Salm-Leuze]]ks
|-
|      [[Salm-Puttlingen]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1697
|Eraldus [[Salm-Dhaun]]ist&lt;br&gt;1748: nimetati ümber [[Salm-Dhaun]]ik
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Reifferscheid]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1455: krahvkond
|Ü Rein
|
|1416
|Loodi [[Alam-Salm]]i ja [[Reifferscheid]]i ühinemisest&lt;br&gt;1639: eraldati Alam-Salmist&lt;br&gt;1693: jagunes [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]iks ja [[Salm-Reifferscheid-Dyck]]iks&lt;br&gt;1801–1813: annekteeriti Prantsusmaa poolt&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]
|Krahvkond&lt;br&gt;Vürstkond aastast 1803
|Ü Rein
|
|1639
|Eraldus [[Salm-Reifferscheid]]ist&lt;br&gt;1734: jagunes endaks, [[Salm-Reifferscheid-Hainsbach]]iks ja [[Salm-Reifferscheid-Raitz]]iks&lt;br&gt;1804: nimetati ümber [[Salm-Reifferscheid-Krautheim]]iks
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Reifferscheid-Dyck]]
|Krahvkond
|A Rein
|
|
|Omandas Dycki isandkonna Preisimaal&lt;br&gt;Omandas Baindti isandkonna Württembergis&lt;br&gt;1608: jagunemine Salm-Salmiks ja Salm-Neuweileriks&lt;br&gt;|1806: Reini Liit&lt;br&gt;1811: Prantsusmaale&lt;br&gt;1813: mediatiseeriti Preisimaale&lt;br&gt;1816: Salm-Reifferscheid-Dycki vürst Preisimaal&lt;br&gt;1888: Liin suri välja; tiitli omandasid [[Salm-Reifferscheid-Krautheim]]i vürstid
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Reifferscheid-Hainsbach]]
|Krahvkond
|
|
|1734
|Eraldus [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]ist
|-
|[[Pilt:Wappen Krautheim Jagst.svg|22px]]      [[Salm-Reifferscheid-Krautheim]]
|Vürstkond
|Šva
|ŠR
|1804
|Nimetati ümber [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]ist
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Reifferscheid-Raitz]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1790: vürstkond
|
|
|1734
|Eraldus [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]ist
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Rheingrafenstein ja Grehweiler]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1688
|Eraldus [[Salm-Grumbach]]ist
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Salm]]
|1574: krahvkond&lt;br&gt;1623: vürstkond
|A Rein, Ü Rein
|IH
|1574
|Eraldus [[Salm-Dhaun]]ist&lt;br&gt;1608: jagunes endaks ja [[Salm-Neuweiler]]iks&lt;br&gt;1738: annekteeriti [[Salm-Hoogstraten]]isse
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Salm]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1623: vürstkond
|A Rein, Ü Rein
|IH
|1739
|Nimetati ümber [[Salm-Hoogstraten]]ist
|-
|[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]]      [[Salm-Tronecken]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1607
|Eraldus [[Salm-Kyrburg]]ist&lt;br&gt;1637: annekteeriti [[Salm-Mörchingen]]isse
|-
|[[Pilt:Salem Baden Wappen.svg|21px]]      [[Salmannsweiler]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|Šva
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Salzburg Wappen.svg|20px]]      [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburg]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|u.543: piiskopkond&lt;br&gt;798: peapiiskopkond&lt;br&gt;1278: peapiiskopkond&lt;br&gt;1803: Salzburgi hertsogkond&lt;br&gt;1803: Salzburgi kuurvürstkond
|Bai
|VH
|u.543
|1500: Baieri ringkond&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1803: Ilmalikustati hertsogkonnana endisele [[Ferdinand III (Toscana)|Toscana suurhertsogile]]&lt;br&gt;1805: Austriale
|-
|[[Pilt:Wappen Grafschaft Sargans.svg|20px]]      [[Sargansi krahvkond]]
|Krahvkond
|
|
|11. sajand?
|1458–1798: [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]i kondomiinium&lt;br&gt;1798: annekteeriti [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigi]] [[Linthi kanton]]isse&lt;br&gt;1803: ühendati [[Sankt Galleni kanton]]iga
|-
|[[Pilt:Blason Sarrebourg 57.svg|21px]]      [[Sarrebourg]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|Ü Rein
|
|
|1641: annekteeriti Prantsusmaasse
|-
|[[Pilt:Wappen der Gemeinde Sassenburg.png|20px]]      [[Sassenburg]]
|
|
|
|
|Marki krahvidele
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Saussenberg]]
|Maakrahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Blason73-Savoie.svg|20px]]      [[Savoia]]&lt;br&gt;([[Savoia krahvkond]],&lt;br&gt;[[Savoia hertsogkond]])
|1031/32: krahvkond&lt;br&gt;1313: vürstkond&lt;br&gt;1416: hertsogkond
|Ü Rein
|IH
|1032
|1401: Ostis Genfi krahvkonna&lt;br&gt;1419: Omandas Piemonte&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1792: annekteeriti Prantsusmaasse&lt;br&gt;1860: Loovutati Prantsusmaale
|-
|[[Pilt:CHE Sennwald COA.svg|20px]]      [[Sax'i parunkond]]
|Parunkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Armoiries Saxe.svg|20px]]      [[Saksimaa hertsogiriik]]
|850: Markkrahvkond&lt;br&gt;888: hertsogkond ja kuurvürstkond&lt;br&gt;1180: Pärast [[Heinrich Lõvi]] riigivande alla panemist territoriaalselt tunduvalt pisemana järglashertsogkond [[Askania dünastia]]le
|
|
|8. sajand
|u.850: Ludolf nimetati keiser [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] poolt Saksimaa markkrahviks&lt;br&gt;961–1106: Billungitele&lt;br&gt;1106: Heinrich Uhkele&lt;br&gt;1180: Heinrich Lõvi jäi ilma oma Saksimaa hertsogiriigist&lt;br&gt;1180: jagunemine [[Blankenburgi krahvkond|Blankenburgi]], Cloppenburgi, Hohensteini, [[Lippe krahvkond|Lippe]], [[Oldenburgi krahvkond|Oldenburgi]], [[Ravensbergi krahvkond|Ravensbergi]], [[Tecklenburgi krahvkond|Tecklenburgi]] krahvkondadeks, [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonnaks]], [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]], [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti]], [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheimi]], [[Lübecki piiskopkond|Lübecki]], [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi]], [[Mindeni piiskopkond|Mindeni]], [[Münsteri piiskopkond|Münsteri]], [[Osnabrücki piiskopkond|Osnabrücki]], [[Paderborni piiskopkond|Paderborni]], [[Ratzeburgi piiskopkond|Ratzeburgi]], [[Schwerini piiskopkond|Schwerini]] ja [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] piiskopkondadeks&lt;br&gt;1260: jagunes [[Saksi-Lauenburg]]iks ja [[Saksi-Wittenberg]]iks, mõlemad väitsid omavat kuurvürsti tiitlit
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Saxony.svg|20px]]      [[Saksimaa kuurvürstiriik]]
|1423–1547: hertsogkond ja kuurvürstkond&lt;br&gt;1547–1806: kuurvürstkond&lt;br&gt;1806–1918: [[Saksimaa kuningriik]]
|Ü Saks
|KV
|1423
|Loodi [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]] ja [[Saksi-Wittenberg]]i ühendamisega&lt;br&gt;1485: jagunes ernestiini (Kuurvürstkond, sealhulgas Tüüringi) ja albertiini (Saksi-Meißeni hertsogkond) harudeks&lt;br&gt;1547: ernestiinist kuurvürsti [[Johann Friedrich I (Saksi)|Johann Friedrich I]] riigivande alla panek, tema asendamine albertiini Saksi-Meißeni [[Moritz (Saksi)|Moritziga]], seega albertiini Saksi-Meißeni ühendamine Saksimaasse, samas ernestiini liin lahutati koos Tüüringiga ja jagunes aastal 1553 [[Saksi-Gotha]]ks (1553–1572) ja [[Saksi-Weimar]]iks&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Altenbourg.svg|20px]]      [[Saksi-Altenburg]]
|1602–1672: hertsogkond&lt;br&gt;1826–1918: hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1602
|Eraldus [[Saksi-Weimar]]ist&lt;br&gt;1672–1825: personaalunioonis [[Saksi-Gotha]]ga
|-
|[[Pilt:Arms of Alfred, Duke of Saxe-Coburg and Gotha.svg|20px]]      [[Saksi-Coburg]]
|1596–1633: hertsogkond&lt;br&gt;1681–1699: hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1572
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1553–1572)&lt;br&gt;1633: annekteeriti [[Saksi-Eisenach]]i&lt;br&gt;1680: eraldus [[Saksi-Gotha]]st&lt;br&gt;1699: ühendati [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]i moodustamiseks
|-
|[[Pilt:DEU Saalfeld COA.svg|20px]]      [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]
|Ü Saks
|IH
|1699
|Loodi [[Saksi-Coburg]]i ja [[Saksi-Saalfeld]]i ühinemisega
|-
|[[Pilt:Blason Grand-Duché de Saxe-Weimar-Eisenach.svg|20px]]      [[Saksi-Eisenach]]
|1596–1638: hertsogkond&lt;br&gt;1640–1644: hertsogkond&lt;br&gt;1672–1806: hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1572
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1553–1572)&lt;br&gt;1638: jagunes [[Saksi-Weimar]]iks ja [[Saksi-Altenburg]]iks&lt;br&gt;1640: eraldus [[Saksi-Weimar]]ist&lt;br&gt;1644: jagunes [[Saksi-Weimar]]iks ja [[Saksi-Gotha]]ks&lt;br&gt;1662: eraldus [[Saksi-Weimar]]ist&lt;br&gt;1741: ühendati [[Saksi-Weimar-Eisenach]]i moodustamiseks
|-
|[[Pilt:DEU Eisenberg (Thüringen) COA.svg|20px]]      [[Saksi-Eisenberg]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1680
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)&lt;br&gt;1707: annekteeriti [[Saksi-Gotha-Altenburg]]i
|-
|[[Pilt:Shield of Saxe-Coburg and Gotha.svg|20px]]      [[Saksi-Gotha]] (1553–1572)
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1553
|Eraldus [[Saksi-Tüüringi]]st&lt;br&gt;1572: jagunes [[Saksi-Coburg]]iks ja [[Saksi-Eisenach]]iks
|-
|[[Pilt:Shield of Saxe-Coburg and Gotha.svg|20px]]      [[Saksi-Gotha]] (1640–1680)
|1640–1680: hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1640
|Eraldus [[Saksi-Weimar]]ist&lt;br&gt;1680: jagunes [[Saksi-Coburg]]iks, [[Saksi-Eisenburg]]iks, [[Saksi-Gotha-Altenburg]]iks, [[Saksi-Hildburghausen]]iks, [[Saksi-Meiningen]]iks, [[Saksi-Römhild]]iks ja [[Saksi-Saalfeld]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Altenburg COA.svg|20px]]      [[Saksi-Gotha-Altenburg]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1680
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)
|-
|[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Hildbourghausen.svg|20px]]      [[Saksi-Hildburghausen]]
|1680: hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1680
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)
|-
|[[Pilt:Wappen Jena.svg|22px]]      [[Saksi-Jena]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1662
|1600: jagunes [[Saksi-Weimar]]i ja [[Saksi-Eisenach]]i vahel&lt;br&gt;1662: eraldus [[Saksi-Weimar]]ist
|-
|[[Pilt:Wappen Grafschaft Sachsen-Lauenburg.svg|22px]]   [[Saksi-Lauenburg]]
|Hertsogkond ja kuurvürstkond, Saksi-Wittenbergi rivaal&lt;br&gt;1356: jäi lõpuks kuurvürsti tiitlist ilma
|A Saks
|
|1260
|Eraldus [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigist]]&lt;br&gt;1305–1401: jagunes [[Saksi-Mölln-Bergedorf]]iks ja [[Saksi-Ratzeburg]]iks&lt;br&gt;1689: personaalunioonis [[Lüneburgi vürstkond|Braunschweigi ja Lünenburg-Cellega]] pärimise kaudu&lt;br&gt;1714: personaalunioonis [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri Kuurvürstkonnaga]] pärimise kaudu&lt;br&gt;1803: personaalunioonis [[Brandenburg-Preisimaa]]ga&lt;br&gt;1815: personaalunioonis [[Holsteini hertsogkond|Holsteini hertsogkonnaga]] ja Taani kuningriigiga&lt;br&gt;1864: personaalunioonis [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]]&lt;br&gt;1876: liidendati reaalunioonis Preisimaaga
|-
|[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Meiningen.svg|20px]]      [[Saksi-Meiningen]]
|1681–1918: hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1680
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)
|-
|[[Pilt:DEU Meißen COA.png|22px]]      [[Saksi-Meißen]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1485
|Eraldus [[Saksi-Wittenberg]]ist&lt;br&gt;1547: Liideti [[Saksimaa kuurvürstiriik]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Merseburg.png|20px]]      [[Saksi-Merseburg]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1656
|Eraldus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigist]]&lt;br&gt;1738: annekteeriti [[Saksimaa kuurvürstiriik]]i
|-
|[[Pilt:DEU Saalfeld COA.svg|20px]]      [[Saksi-Saalfeld]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1680
|Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)&lt;br&gt;1699: ühines [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]i moodustamiseks
|-
|[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Weimar.svg|20px]]      [[Saksi-Weimar]]
|1572–1806&lt;br&gt;Hertsogkond&lt;br&gt;1815: Suurhertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1553
|Eraldus [[Saksi-Tüüringi]]ist&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1602: jagunes endaks ja [[Saksi-Altenburg]]iks&lt;br&gt;1640: jagunes endaks, [[Saksi-Eisenach]]iks ja [[Saksi-Gotha]]ks&lt;br&gt;1672: jagunemine endaks, [[Saksi-Eisenach]]iks, [[Saksi-Marksuhl]]iks ja [[Saksi-Jena]]ks&lt;br&gt;1741: Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi personaalunioon&lt;br&gt;1809: ühines [[Saksi-Weimar-Eisenach]]i moodustamiseks
|-
|[[Pilt:Blason Grand-Duché de Saxe-Weimar-Eisenach.svg|20px]]      [[Saksi-Weimar-Eisenach]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1741
|Loodi [[Saksi-Eisenach]]i ja [[Saksi-Weimar]]i ühinemisega
|-
|[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Weissenfels.svg|20px]]      [[Saksi-Weissenfels]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|IH
|1656
|Eraldus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigist]]&lt;br&gt;1746: annekteeriti [[Saksimaa kuurvürstiriik]]i
|-
|[[Pilt:Armoiries Saxe.svg|20px]]      [[Saksi-Wittenberg]]
|Hertsogkond ja kuurvürstkond, [[Saksi-Lauenburg]]i rivaal&lt;br&gt;1356: vaieldamatu kuurvürst
|Ü Saks
|KV
|1260
|Loodi [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] jagamisel&lt;br&gt;1423: ühendati koos [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonnaga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] moodustamiseks
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Saksi-Zeitz]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|
|
|
|-
|[[Pilt:Stadtwappen Naumburg (Saale).svg|20px]]      [[Saksi-Zeitz-Naumburg]]
|Hertsogkond
|Ü Saks
|
|1657
|Loodi Saksi-Zeitzi hertsogkonna jagamisel
|-
|[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]]      [[Sayni krahvkond]]
|Krahvkond
|A Rein
|
|
|1247: Sponheimi krahvidele&lt;br&gt;1294: jagunemine Sayn-Sayniks ja Sayn-Vallendariks&lt;br&gt;1606: Sayni, Hachenburgi ja Altenkircheni liinid surid välja&lt;br&gt;1345: Sayn-Vallendari Salentini ja Wittgensteini krahvkonna pärijanna Adelhei abielu&lt;br&gt;1605: jagunemine Sayn-Berlebrugiks, Sayn-Sayniks ja Sayn-Wittgensteiniks.
|-
|[[Pilt:DEU Landkreis Altenkirchen COA.svg|20px]]      [[Sayn-Altenkirchen]]
|Krahvkond
|
|
|
|Saksi-Eisenachile&lt;br&gt;Brandenburg-Ansbachile&lt;br&gt;Preisimaale
|-
|[[Pilt:Coat of arms Hachenburg.svg|20px]]      [[Sayn-Hachenburg]]
|Krahvkond
|
|
|
|Manderscheid-Blankenheimile&lt;br&gt;Kirchbergile&lt;br&gt;Nassau-Weilburgile
|-
|[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]]      [[Sayn-Sayn]]
|
|
|
|
|1648: jagunemine Sayn-Hachenburgiks ja Sayn-Altenkircheniks
|-
|[[Pilt:Sayn-Wittgenstein-Berleburg.JPG|20px]]      [[Sayn-Wittgenstein-Berleburg]]
|1361: krahvkond&lt;br&gt;1792: vürstkond
|
|
|
|1605: jagunemine Sayn-Wittgenstein-Berleburgiks ja Sayn-Wittgenstein-Hohensteiniks&lt;br&gt;1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti&lt;br&gt;1806: annekteeriti Preisimaasse
|-
|[[Pilt:Coat of arms Hachenburg.svg|22px]]      [[Sayn-Wittgenstein-Hachenburg]]
|1648: krahvkond
|
|
|
|1623: Okupeeriti Kölni peapiiskopkonna poolt&lt;br&gt;1715: Kirchbergi linnakrahvidele&lt;br&gt;1799: Nassau-Weilburgi krahvidele&lt;br&gt;1803: Sayn-Wittenstein-Berleburgile&lt;br&gt; Luksemburgi suurhertsogkonnale
|-
|[[Pilt:Sayn-Wittgenstein-Hohenstein.JPG|20px]]      [[Sayn-Wittgenstein-Hohenstein]]
|1605: krahvkond&lt;br&gt;1801: vürstkond
|
|
|
|1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti&lt;br&gt;1816: annekteeriti Preisimaasse
|-
|[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]]      [[Sayn-Wittgenstein-Sayn]]
|
|
|
|
|1846: Liin hääbus
|-
|[[Pilt:Schaffhausen-coat of arms.svg|20px]]      [[Kõigi pühakute klooster (Šveits)|Schaffhausen]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Klooster
|
|
|1080
|1049: Pühitseti sisse&lt;br&gt;1080: Omandas territooriumi [[Nellenburgi maakrahvkond|Nellenburgi maakrahvkonnalt]]&lt;br&gt;1122–1389: Omandas Hiltensweileri maad&lt;br&gt;1529: [[Reformatsioon]]i käigus suletud
|-
|[[Pilt:Schaffhouse-coat of arms.svg|20px]]      [[Schaffhausen]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1190: Vaba riigilinn
|
|
|1190
|1045: Schaffhauseni esmamainimine koos vermimisõigusega&lt;br&gt;1049: Kõigi pühakute kloostrile&lt;br&gt;1330: Keiser lubab linna Habsburgidele&lt;br&gt;1415: Schaffhausen ostab endale sõltumatuse Habsburgidest&lt;br&gt;1454: Liit [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsiooniga]]&lt;br&gt;1501: ühines [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooniga]]&lt;br&gt;1648: lahkus keisririigist
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Schaesberg]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Landkreis Schaumburg COA.svg|22px]]      [[Schaumburgi krahvkond|Schaumburg]]
|1110: krahvkond&lt;br&gt;1619: krahvkond
|A Rein
|VK
|1110
|Jagunemine Schaumburgiks ja Schaumburg-Lippeks&lt;br&gt;Jagamine aastal 1640, kus enamus selle territooriumist annekteeriti [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]isse; ülejäänud jätkas [[Schaumburg-Lippe]]na&lt;br&gt;1646: Schaumburg jagunes – [[Holstein-Pinneberg]] muudeti [[Holstein-Glückstadt]]iks, Bergeni isandkond Hollandis müüdi, Gemeni isandkond Vestfaalis läks Limburgi krahvile ja Sternbergi krahvkond läks Lippele.
|-
|[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Schaumburg-Lippe.png|22px]]      [[Schaumburg-Lippe]]
|1647: krahvkond&lt;br&gt;1807: vürstkond&lt;br&gt;1918: [[Schaumburg-Lippe Vaba Riik]]
|A Rein
|VK
|1647: Eelnevalt [[Schaumburg]]i osa
|1946: Liideti [[Alam-Saksimaa]]ga
|-
|[[Pilt:DEU Rendsburg COA.svg|22px]]      [[Schaumburg ja Holstein-Rendsburg]]
|Krahvkond
|
|
|1290
|1474: Liideti [[Holsteini hertsogkond]]a
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Schaunberg]]
|Isandkond&lt;br&gt;Krahvkond
|
|
|
|1559: Liin suri välja
|-
|[[Pilt:Wappen Scheer.svg|22px]]      [[Scheer]]
|Isandkond&lt;br&gt;1785: Friedbergi ja Scheeri vürstlik krahvkond
|
|
|
|Thurn und Taxis'ele
|-
|[[Pilt:Wappen Schellenberg.svg|20px]]      [[Schellenberg]]
|Isandkond
|
|
|
|1510: Viimane Brandise parun müüs Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele&lt;br&gt;1699:Müüdi Liechtensteinile
|-
|[[Pilt:CHE Schiers COA.svg|20px]]      [[Schiers]]
|Alluvusala
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Schillingen COA.svg|20px]]      [[Schillingen]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Blason ville fr Sélestat (Alsace).svg|20px]]      [[Sélestat|Schlettstadt]]&lt;br&gt;Sélestat
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vaba riigilinn
|Ü Rein
|
|
|1648: annekteeriti Prantsusmaasse
|-
|[[Pilt:DEU Schliengen COA.svg|21px]]      [[Schliengen]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Schlitz COA.svg|21px]]      [[Schlitz genannt von Görtz]]
|1116: Isandkond&lt;br&gt;1677: parunkond&lt;br&gt;1726: krahvkond
|Frank
|WK
|1804: Wetterau krahvid
|1116: Fulda kloostrile&lt;br&gt;1408: nimetati ümber Schlitz genannt von Görtz'iks&lt;br&gt;1563: Omandas Pfarrstelleni isandkonna&lt;br&gt;1656: Saavutas sõltumatuse Fuldast&lt;br&gt;1806: mediatiseeriti Hessen-Darmstadti
|-
|[[Pilt:DEU Schmalkalden COA.svg|20px]]      [[Schmalkalden]]
|Isandkond
|Non
|
|
|Fulda kloostrile&lt;br&gt;Wurzburgi piiskopkonnale&lt;br&gt;Tüüringile&lt;br&gt;Hennebergi krahvidele&lt;br&gt;Hennebergi ja Hesseni ühisvalitsus&lt;br&gt;1583: Hesseni maakrahvile
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Schönborn]]  ''([[Schonborn]])''
|
|
|
|
|Omandas Reichelsbergi
|-
|[[Pilt:CoA Schönburg County.svg|20px]]      [[Schönburg (Saale)|Schönburg]]  ''(Schonburg)''
|1700: krahvkond&lt;br&gt;1790: vürstkond
|Ü Saks
|
|
|1100d; Schonburgi esmamainimine&lt;br&gt;1569: jagunemine Alam-Schonburgiks ja Ülem-Schonburgiks&lt;br&gt;1700: Ülem-Schonburgi peaks sai keiserlik krahv&lt;br&gt;1740: [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] osalise ülemvõimu all&lt;1790: Ülem-Schonburg jagunes Schonburg-Hartensteiniks ja Schonburg-Waldenburgiks
|-
|[[Pilt:Hartenstein coa.png|20px]]      [[Schönburg-Hartenstein]]
|Vürstkond
|Ü Saks
|
|1800: eraldus [[Ülem-Schönburg]]ist
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Schönburg-Hinterglauchau]]
|Krahvkond
|Ü Saks
|
|Eraldus [[Alam-Schönburg]]ist
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Schönburg-Rochsburg]]
|Krahvkond
|Ü Saks
|
|Eraldus [[Alam-Schönburg]]ist
|
|-
|[[Pilt:Wappen Waldenburg (Sachsen).png|20px]]      [[Schönburg-Waldenburg]]
|Vürstkond
|Ü Saks
|
|1800: eraldus [[Ülem-Schönburg]]ist
|
|-
|[[Pilt:Wappen wechselburg.png|20px]]      [[Schönburg-Wechselburg]]
|Krahvkond
|Ü Saks
|
|Eraldus [[Alam-Schönburg]]ist
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Schönstein]]  ''([[Schonstein]])''
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Kloster Schöntal.svg|20px]]      [[Schöntali klooster|Schöntal]]  ''(Schonthal)''
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Bad Schussenried.svg|20px]]      [[Schussenriedi klooster|Schussenried]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|Šva
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Grafschaft Schwabegg coat of arms.png|20px]]      [[Schwabegg]]
|Isandkond
|
|
|
|Mindelheimile
|-
|[[Pilt:DEU Schwäbisch Gmünd COA.svg|20px]]      [[Schwäbisch Gmünd]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|Šva
|ŠR
|u.1250
|1803: mediatiseeriti [[Württemberg]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Schwaebisch Hall.svg|22px]]      [[Schwäbisch Hall]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1280: Vaba riigilinn
|Šva
|ŠR
|1280
|1156: Schwabisch Halli esmamainimine lepingus&lt;br&gt;Comburg-Rothenburgi krahvidele&lt;br&gt;u.1116: Läks [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenitele]]&lt;br&gt;1204: Schwabisch Hall sai linnaks&lt;br&gt;1802: Kaotas oma territooriumi ja poliitilise sõltumatuse&lt;br&gt;1803: mediatiseeriti [[Württemberg]]i
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Schwäbisch Wörth]]
|Vaba riigilinn
|
|
|
|1607/08: Baierile&lt;br&gt;1705–1714: Vaba riigilinn
|-
|[[Pilt:Wappen von Schieder-Schwalenberg.svg|20px]]      [[Schieder-Schwalenberg|Schwalenberg]]
|Krahvkond
|
|
|10. sajand
|1137: jagunes [[Pyrmonti krahvkond|Pyrmontiks]] ja [[Waldecki vürstkond|Waldeckiks]]
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Schwalenberg-Sternberg]]
|Krahvkond
|
|
|1613: eraldus [[Lippe-Detmold]]ist
|1620: taasannekteeriti Lippe-Detmoldi
|-
|[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]]      [[Schwarzburgi krahvkond|Schwarzburg]]
|Krahvkond&lt;nr&gt;1695: vürstkond
|
|
|1195: eraldus [[Käfernburg]]ist
|1160: jagunemine Schwarzburgiks ja Kafernburgiks&lt;br&gt;Aastaks 1184: Omandas Schwarzburgi, Blankenburgi ja Konigsee&lt;br&gt;1248: Omandas Sondershauseni&lt;br&gt;1302: annekteeriti [[Schwarzburg-Käfernburg]]i&lt;br&gt;1306 ja 1332: Ostis Arnstadti isandkonna&lt;br&gt;1340: Omandas Rudolstadti ja Frankenhauseni&lt;br&gt;1599: jagunemine Schwarzburg-Sondershauseniks ja Schwarzburg-Rudolstadtiks&lt;br&gt;1754: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]]      [[Schwarzburg-Arenstadt]]
|Vürstkond
|
|
|1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist
|1651–1669 ja 1681–1716: Eksisteerisid Schwarzburg-Arnstadti eraldi liinid&lt;br&gt;1762: taasannekteeriti [[Schwarzburg-Sondershausen]]isse
|-
|[[Pilt:DEU Arnstadt COA.svg|20px]]      [[Schwarzburg-Arnstadt]]
|Krahvkond
|
|
|1326: eraldus [[Schwarzburg-Blankenburg]]ist&lt;br&gt;1642: eraldus [[Schwarzburg-Sonderhsausen]]ist
|Jagunes mitu korda&lt;br&gt;1583 ja 1669: annekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
|-
|[[Pilt:Wappen Bad Blankenburg.jpg|22px]]    [[Schwarzburg-Blankenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1231: eraldus [[Schwarzburg-Rudolstadt]]ist
|Hääbus aastal 1357
|-
|[[Pilt:DEU Ebeleben COA.png|20px]]    [[Schwarzburg-Ebeleben]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1681: vürstkond
|
|
|1642: eraldus [[Schwarzburg-Sondershausen]]ist
|1681–1721: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
|-
|[[Pilt:Wappen Bad Frankenhausen.png|20px]]    [[Schwarzburg-Frankenhausen]]
|Krahvkond
|
|
|1552: eraldus [[Schwarzburg-Arnstadt]]ist
|1597: annekteeriti [[Schwarzburg-Rudolstadt]]i
|-
|[[Pilt:Wappen derer von Schwarzburg und derer von Kevernburg.png|20px]]    [[Schwarzburg-Käfernburg]]
|Krahvkond
|
|
|1195: eraldus [[Käfernburg]]ist
|1385: Hääbus
|-
|[[Pilt:DEU Krauschwitz COA.svg|20px]]    [[Schwarzburg-Keula]]
|Vürstkond
|
|
|1721: eraldus [[Schwarzburg-Sondershausen]]ist
|1740: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
|-
|[[Pilt:Wappen Leutenberg.png|20px]]    [[Schwarzburg-Leutenberg]]
|Krahvkond
|
|
|1324: eraldus [[Schwarzburg-Schwarzburg]]ist
|1564: annekteeriti [[Schwarzburg-Arnstadt]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Neustadt-R.jpg|22px]]    [[Schwarzburg-Neustadt]]
|Vürstkond
|
|
|1721: eraldus [[Schwarzburg-Sondershausen]]ist
|1749: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
|-
|[[Pilt:Wappen derer von Rabenswalde.png|20px]]    [[Schwarzburg-Rabenwald]]
|Krahvkond
|
|
|1231: eraldus [[Schwarzburg-Rudolstadt]]ist
|1312: annekteeriti [[Schwarzburg-Käfernburg]]i
|-
|[[Pilt:Wappen_Rudolstadt.svg|20px]]    [[Schwarzburg-Rudolstadt]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1697: vürstkond
|Ü Saks
|IH
|1552: eraldus [[Schwarzburg-Arnstadt]]ist
|
|-
|[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]]      [[Schwarzburg-Schwarzburg]]
|Krahvkond
|
|
|1274: eraldus [[Schwarzburg-Blankenburg]]ist
|1316: jagati [[Schwarzburg-Leutenberg]]iks ja [[Schwarzburg-Wachsenburg]]iks
|-
|[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Schwarzburg-Sondershausen.png|20px]]    [[Schwarzburg-Sondershausen]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1697: vürstkond
|Ü Saks
|IH
|1552: eraldus [[Schwarzburg-Arnstadt]]ist
|Jagunes mitu korda, kuigi jätkas
|-
|[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]]      [[Schwarzburg-Wachsenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1324: eraldus [[Schwarzburg-Schwarzburg]]ist
|1368: annekteeriti [[Meißen]]isse
|-
|[[Pilt:DEU Schwarzen COA.svg|20px]]      [[Schwarzen]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Schwarzenbach COA.svg|22px]]      [[Schwarzenbach (Ülem-Pfalz)|Schwarzenbach]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Schwarzenberg Erzgebirge.svg|20px]]      [[Schwarzenbergi krahvkond|Schwarzenberg]]
|Isandkond&lt;br&gt;1429: parunkond&lt;br&gt;1566: krahvkond&lt;br&gt;1599: keiserlik krahvkond&lt;br&gt;&lt;br&gt;1670: keiserlik vürstkond&lt;br&gt;1671: Vürstlik maakrahvkond
|Frank
|
|1347
|1500: Frangimaa ringkond&lt;br&gt;1624: Hääbus&lt;br&gt;1674: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Schwarzkrahvkond]]
|Krahvkond
|
|
|1333: eraldus [[Hohenzollern]]ist
|1412: taasannekteeriti Hohenzollerni
|-
|[[Pilt:POL Świdnica COA.svg|20px]]      [[Schweidnitz]]
|Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Schweinfurt COA.svg|20px]]      [[Schweinfurt]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1254: Vaba riigilinn
|Frank
|ŠR
|1282
|791: Schweinfurti esmamainimine&lt;br&gt;1200d: Sai linnaõigused&lt;br&gt;1386: ühines Švaabi linnade liiduga&lt;br&gt;1500: Frangimaa ringkond&lt;br&gt;1803: mediatiseeriti [[Baieri]]sse
|-
|[[Pilt:Schweppenhausen.svg|22px]]      [[Schweppenhausen]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Schwerin COA.svg|20px]]      [[Schwerini piiskopkond|Schwerin]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond&lt;br&gt;1180: piiskopkond
|A Saks
|VH
|1165: loodi&lt;br&gt;1180: eraldati valdusena vanemast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigist]]
|1648: Ilmalikustati vürstkonnana [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini]] koosseisu
|-
|[[Pilt:DEU Schwerin COA.svg|20px]]      [[Schwerin]]
|Vürstkond
|A Saks
|
|1648: Ilmalikustati [[Schwerin]]i piiskopkonnast
|Hallati [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini]] poolt
|-
|[[Pilt:DEU Schwerin COA.svg|20px]]      [[Schwerin]]
|1167: krahvkond
|
|
|1161
|1167: Saksimaa Heinrich Lõvi läänistas Schwerini Hageni Gunzelile&lt;br&gt;1279: jagunemine Schwerin-Schweriniks ja Schwerin-Wittenburgiks&lt;br&gt;1323: Schwerin-Boizenburgi liin&lt;br&gt;1328: Päriti Tecklenburgi krahvkond&lt;br&gt;1343: Mecklenburg omandas pärilikud õigused&lt;br&gt;1344: Schwerin-Schwerini liin suri välja&lt;br&gt;1349: Schwerin-Wittenburg-Boizenburgi liin suri välja&lt;br&gt;1358: Schwerini krahvide liin suri välja; müüdi [[Mecklenburg]]ile
|-
|[[Pilt:CHE Schwyz SZ COA.svg|20px]]      [[Schwyzi kanton|Schwyz]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Keiserlik org
|
|
|1309: eraldus [[Habsburgid]]est
|972: &quot;Schwyzi vabade talupoegade kogukond&quot;&lt;br&gt;1173: Habsburgidele&lt;br&gt;1240: Schwyz kuulutas otsesõltuvust keisrist&lt;br&gt;1315: Šveitsi Konföderatsiooni asutajaliige&lt;br&gt;1648: lahkus keisririigist kui [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooni]] liige&lt;br&gt;1798–1803: Helveetsia vabariigile
|-
|[[Pilt:Blason ville fr Sélestat (Alsace).svg|20px]]      [[Sélestat]]  ''(Schlettstadt)''
|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Seckau klooster|Seckau]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|1218: piiskopkond&lt;br&gt;1218: piiskopkond
|Aus
|
|1218
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Segenberg]]
|Isandkond&lt;br&gt;1628: krahvkond
|
|
|
|Waldsteinile/Wallensteinile
|-
|[[Pilt:DEU Seinsheim COA.svg|25px]]      [[Seinsheim]]
|Isandkond
|Frank
|
|[[Schwarzenbergi parunkond]]
|1803: Omandas koha Frangimaa krahvide harus
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Selzi klooster|Selz]]
| style=&quot;background:#6699ff;&quot; | Keiserlik klooster
| —
| —
| 991: asutati;&lt;br&gt;992: ''Reichsunmittelbar''
| 1481: mediatiseeriti [[Pfalzi kuurvürstkond]]a;&lt;br&gt;1803: Ilmalikustati
|-
|[[Pilt:Wappen Hechingen-Sickingen.png|20px]]      [[Sickingen]]
|Krahvkond
|Šva
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Transylvania.svg|20px]]      [[Transilvaania|Siebenbürgen]]
|Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Siegburg COA.svg|18px]]      [[Püha Miikaeli klooster (Siegburg)|Siegburg]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Riigiklooster
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Hohenzollern-Sigmaringen.JPG|20px]]      [[Hohenzollern-Sigmaringen|Sigmaringen]]
|
|
|
|1250
|900d: ehitati Sigmaringeni loss&lt;br&gt;1077: esmamainimine ''Sigimaringin''&lt;br&gt;?–1253: Peutengau-Hirschbergi krahvidele&lt;br&gt;1270: Montfort'i krahvidele&lt;br&gt;1290: Müüdi Austriale&lt;br&gt;1325: Württembergi krahvidele&lt;br&gt;1362: Werdenbergi krahvidele&lt;br&gt;1534: Hohenzollerni krahvidele
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      Sinzendorf
|1648: krahvkond&lt;br&gt;1803: vürstkond
|
|
|
|1610: Ernstbrunni parun&lt;br&gt;1653: Rheinecki linnakrahvid&lt;br&gt;1803: Winterriedeni linnakrahvid
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Ernstbrunn|Sinzendorf-Ernstbrunn]]
|
|
|
|
|Omandas [[Rheineck]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Wallis matt.svg|20px]]      [[Sioni piiskopkond|Sion ]](''Sitten'')
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond
|
|
|u.775
|999: piiskopid olid ka Valais' krahvd&lt;br&gt;1798: annekteeriti [[Valais]]'sse, siis Šveitsi
|-
|[[Pilt:DEU Soest COA.svg|20px]]      [[Soest]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|A Rein
|RR
|
|1609: annekteeriti [[Kleve]]sse
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Söflingeni klooster|Söflingen]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|Šva
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Solms COA.svg|22px]]      [[Solmsi krahvkond]]
|Krahvkond
|
|
|1129
|1258: jagunes [[Solms-Braunfels]]iks ja [[Solms-Burg-Solms]]iks
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Solms-Alt-Puch]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1688
|Eraldus [[Solms-Sonnenwalde]]st&lt;br&gt;1711: jagunes endaks, [[Solms-Kurzwitz]]iks, [[Solms-Rösa]]ks ja [[Solms-Sonnenwalde]]ks&lt;br&gt;1769: annekteeriti [[Solms-Kurwitz]]isse
|-
|[[Pilt:Wappen Assenheim.png|20px]]      [[Solms-Assenheim]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1632
|Eraldus [[Solms-Baruth]]ist&lt;br&gt;1699, 1728: eraldus [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]ist&lt;br&gt;1635, 1722, 1778: annekteeriti [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]i
|-
|[[Pilt:Wappen baruth.png|22px]]      [[Solms-Baruth]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1600
|Eraldus [[Solms-Laubach]]ist&lt;br&gt;1622: jagunes endaks ja [[Solms-Assenheim]]iks&lt;br&gt;1696: jagunes endaks, [[Solms-Laubach]]iks, [[Solms-Utphe]]ks ja [[Solms-Wildenfels]]iks
|-

|[[Pilt:DEU Braunfels COA.svg|20px]]      [[Solms-Braunfels]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1742: vürstkond
|Ü Rein
|WK
|1258: eraldus [[Solms]]ist
|1235: jagunes endaks ja [[Solms-Ottenstein]]iks&lt;br&gt;1409: jagunes endaks ja [[Solms-Lich]]iks&lt;br&gt;1592: jagunes endaks, [[Solms-Greifenstein]]iks ja [[Solms-Hungen]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Solms COA.svg|22px]]      [[Solms-Burg-Solms]]
|Krahvkond
|
|
|1258
|Eraldus [[Solms]]ist&lt;br&gt;1415: annekteeriti [[Solms-Braunfels]]i
|-
|[[Pilt:DEU Greifenstein (Hessen) COA.svg|20px]]      [[Solms-Greifenstein]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1592
|Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist&lt;br&gt;1693: annekteeriti [[Solms-Braunfels]]i
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Solms-Hohensolms]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1562
|Eraldus [[Solms-Lich]]ist&lt;br&gt;1718: annekteeriti [[Solms-Hohensolms-Lich]]i
|-
|[[Pilt:Solms-Lich.JPG|20px]]      [[Solms-Hohensolms-Lich]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1792: vürstkond
|Ü Rein
|WK
|1718
|[[Solms-Hohensolms]]i ja [[Solms-Lich]]i ühendus
|-
|[[Pilt:DEU Hungen COA.svg|20px]]      [[Solms-Hungen]]
|Krahvkond
|
|
|1592
|Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist&lt;br&gt;1678: annekteeriti [[Solms-Greifenstein]]i
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Solms-Kotiz]]
|Krahvkond
|
|
|1747
|Eraldus [[Solms-Kurwitz]]ist
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Solms-Kurwitz]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1711
|Eraldus [[Solms-Alt-Puch]]ist&lt;br&gt;1747: jagunes endaks ja [[Solms-Kotiz]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Laubach (Mittelhessen) COA.svg|20px]]      [[Solms-Laubach]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1544
|Eraldus [[Solms-Lich]]ist&lt;br&gt;1561: jagunes endaks ja [[Solms-Sonnenwalde]]ks&lt;br&gt;1607: jagunes endaks, [[Solms-Baruth]]iks ja [[Solms-Rödelheim]]iks&lt;br&gt;1627: jagunes endaks ja [[Solms-Sonnenwalde]]ks&lt;br&gt;1676: annekteeriti [[Solms-Baruth]]i&lt;br&gt;1696: eraldus [[Solms-Baruth]]ist
|-
|[[Pilt:Solms-Lich.JPG|20px]]      [[Solms-Lich]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1409
|Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist&lt;br&gt;1544: jagunes endaks ja [[Solms-Laubach]]iks&lt;br&gt;Jagunes endaks ja [[Solms-Hohensolms]]iks&lt;br&gt;1718: ühines [[Solms-Hohensolms-Lich]]i moodustamiseks
|-
|[[Pilt:Wappen Ottenstein (Niedersachsen).png|20px]]      [[Solms-Ottenstein]]
|Krahvkond
|
|
|1325
|Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist&lt;br&gt;1424: annekteeriti [[Solms-Braunfels]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Roedelheim.png|20px]]      [[Solms-Rödelheim]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1607: eraldus [[Solms-Laubach]]ist&lt;br&gt;1699, 1728: eraldus [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]ist
|1635, 1722, 1778: annekteeriti [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Roedelheim.png|20px]]      [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|WK
|1635, 1722, 1778: Loodi [[Solms-Assenheim]]i ja [[Solms-Rödelheim]]i liidust
|1699, 1728: jagati tagasi [[Solms-Assenheim]]iks ja [[Solms-Rödelheim]]iks
|-
|[[Pilt:Wappen Roesa.png|20px]]      [[Solms-Rösa]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1711
|Eraldus [[Solms-Alt-Puch]]ist
|-
|[[Pilt:DEU Solms COA.svg|20px]]      [[Solms-Sachsenfeld]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1741
|Eraldus [[Solms-Wildenfels]]ist
|-
|[[Pilt:DEU Solms COA.svg|20px]]      [[Solms-Sonnenwalde]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1561
|Eraldus [[Solms-Laubach]]ist&lt;br&gt;1615: annekteeriti Solms-Laubachisse&lt;br&gt;1627: eraldus [[Solms-Laubach]]ist&lt;br&gt;1688:Jagunes endaks ja [[Solms-Alt-Puch]]iks&lt;br&gt;1803: annekteeriti [[Solms-Rösa]]sse
|-
|[[Pilt:DEU Solms COA.svg|20px]]      [[Solms-Utphe]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1696
|Eraldus [[Solms-Baruth]]ist&lt;br&gt;1762: Hääbus
|-
|[[Pilt:Wappen Wildenfels.png|20px]]      [[Solms-Wildenfels]]
|Krahvkond
|Ü Rein
|
|1696
|Eraldus [[Solms-Baruth]]ist&lt;br&gt;1741: jagunes endaks ja [[Solms-Sachsenfeld]]iks
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Solothurn.svg|20px]]      [[Solothurn]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1218: Vaba riigilinn
|
|
|1218
|1355: Šveitsi Konföderatsiooni assotsieerunud liige; annekteeriti [[Bern]]i&lt;br&gt;1481: Šveitsi Konföderatsiooni täisliige&lt;br&gt;1648: lahkus keisririigist
|-
|[[Pilt:Sonnenberg wappen.jpg|20px]]      [[Sonnenberg]]
|1463: krahvkond
|
|
|
|1474: Osteti Austria poolt
|-
|[[Pilt:Coat of Arms of the Bishopric of Speyer.svg|20px]]      [[Speyeri piiskopkond|Speyer]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond
|Ü Rein
|VH
|888
|1793: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1803: annekteeriti [[Badeni markkrahvkond|Badenisse]]
|-
|[[Pilt:DEU Speyer COA.svg|25px]]      [[Speyer]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|Ü Rein
|RR
|1294
|1792: annekteeriti Prantsusmaasse&lt;br&gt;1816: annekteeriti Baierisse
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Spoleto hertsogkond|Spoleto]]
|Hertsogkond Itaalias
|
|
|6. sajand
|1201: [[Kirikuriik|Kirikuriigile]]
|-
|[[Pilt:Wappen Starkenburg.svg|20px]]      [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]
|Krahvkond
|
|
|9./10. sajand
|1227: jagunes [[Sponheim-Eberstein]]iks, [[Sponheim-Heinsberg]]iks, [[Sponheim-Kreuznach]]iks ja [[Sponheim-Starkenburg]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Bolanden COA.svg|20px]]      [[Sponheim-Bolanden]]
|Krahvkond
|
|
|1314
|Eraldus Sponheim-Kreuznachist&lt;br&gt;1393: annekteeriti Nassau-Dillenburgi
|-
|[[Pilt:DEU Kastellaun COA.svg|20px]]      [[Sponheim-Kastellaun]]
|Krahvkond
|
|
|1291
|Eraldus Sponheim-Kreuznachist&lt;br&gt;1340: taasannekteeriti [[Sponheim-Kreuznach]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Starkenburg.svg|20px]]      [[Sponheim-Eberstein]]
|Krahvkond
|
|
|1227
|Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist&lt;br&gt;1263: jagati [[Sponheim-Kreuznach]]i ja [[Sponheim-Starkenburg]]i vahel
|-
|[[Pilt:DEU_Heinsberg_COA.svg|20px]]      [[Sponheim-Heinsberg]]
|Krahvkond
|
|
|1227
|Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist&lt;br&gt;1258: annekteeriti [[Sponheim-Eberstein]]i
|-
|[[Pilt:DEU Bad Kreuznach COA.svg|20px]]      [[Sponheim-Kreuznach]]
|Krahvkond
|
|
|1227
|Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist&lt;br&gt;Jagunes mitu korda&lt;br&gt;1416: jagati [[Baden]]i ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] vahel&lt;br&gt;1707: Kõik Pfalzile
|-
|[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]]      [[Sponheim-Sayn]]
|Krahvkond
|
|
|1261
|Eraldus [[Sponheim-Eberstein]]ist&lt;br&gt;1283: jagunes [[Sayn]]iks ja [[Sayn-Homburg]]iks
|-
|[[Pilt:Wappen Starkenburg.svg|20px]]      [[Sponheim-Starkenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1227
|Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist&lt;br&gt;1444: jagati [[Baden]]i ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] vahel&lt;br&gt;1776: Kõik Pfalzile
|-
|[[Pilt:DEU Oberstadion COA.svg|20px]]      [[Stadioni krahvkond|Stadion]]
|1200d: Kohalik isandkond&lt;br&gt;1686: parunkond&lt;br&gt;1705: krahvkond
|
|
|12./13. sajand
|1100d: Perekonna esmamainimine&lt;br&gt;1392: Stadioni perekonna jagunemine Švaabi ja Elsassi liinideks&lt;br&gt;Omandas Thannhauseni&lt;br&gt;Omandas Waldhauseni isandkonna&lt;br&gt;1700: Stadioni liinid taasühinesid&lt;br&gt;1708: jagunemine Stadion-Warthauseniks (hääbus 1890) ja Stadion-Thannhauseniks (hääbus 1908)&lt;br&gt;1741: jagunes [[Stadion-Thannhausen]]iks ja [[Stadion-Warthausen]]iks&lt;br&gt;Päriti Schonborn-Buchheimi krahvide poolt
|-
|[[Pilt:DEU Thannhausen COA.svg|20px]]      [[Stadion-Thannhausen]]
|1705: krahvkond
|
|
|1741
|Eraldus [[Stadioni krahvkond|Stadion]]ist&lt;br&gt;1806: mediatiseeriti Baierisse
|-
|[[Pilt:DEU Warthausen COA.svg|20px]]      [[Stadion-Warthausen]]&lt;br&gt;Stadion-Waldhausen
|1705: krahvkond
|
|
|1741
|Eraldus [[Stadioni krahvkond|Stadion]]ist&lt;br&gt;1806: mediatiseeriti Austriasse ja Württembergi
|-
|[[Pilt:DEU Burg Stargard COA.png|20px]]      [[Burg Stargard|Stargard]]
|Hertsogkond
|
|
|
|1130: Pommeri hertsogitele&lt;br&gt;1236: Brandenburgi markkrahvidele&lt;br&gt;1292: Mecklenburgi vürstidele&lt;br&gt;1352–1471: Mecklenburg-Stargardile&lt;br&gt;1348: keiserlik valdus
|-
|[[Pilt:Blason Starhemberg.svg|20px]]      [[Starhemberg]]
|1679: krahvkond&lt;br&gt;1765: vürstkond
|
|
|1679
|1100d: Perekonna esmamainimine
|-
|[[Pilt:Blason Starhemberg.svg|20px]]      [[Starhemberg-Schaumburg-Wachsenberg]]
|1705: vürstkond
|
|
|
|Omandas Schaumburg-Wachsenbergi krahvkonna
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      Starkenburg
|Isandkond
|
|
|
|1237: Sponheimile
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Starkenstein]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      Stauf Ehrenfels
|Isandkond&lt;br&gt;Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen von Staufenberg Niedersachsen.png|20px]]      [[Staufenberg (Alam-Saksi) |Staufenberg]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Staufeneck]]
|Isandkond
|
|
|1432: eraldus [[Staufeneck-Babenhausen]]ist
|1599: annekteeriti [[Donzdorf]]i
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Staufeneck-Babenhausen]]
|Isandkond
|
|
|1351: eraldus [[Aichen]]ist
|1432: jagunes [[Babenhausen-Mindelheim-Cellmünz]]iks ja [[Staufeneck]]iks
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stauffen]]
|Isandkond
|Šva
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stavelot]]  ''(Stablo)''
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Riigiklooster
|A Rein
|
|
|650: ehitati kaksikklooster Stablo-Malmedy&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stein]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1194: Reinkrahvkond
|
|
|1072
|1268: annekteeriti Reini
|-
|[[Pilt:Stein am Rhein-coat of arms.svg|20px]]      [[Püha Jüri klooster (Stein am Rhein)|Stein am Rhein]]
|Klooster
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stein zu Nassau]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Steinfurt COA.svg|20px]]      [[Steinfurti isandkond|Steinfurt]]
|u.1129: Isandkond&lt;br&gt;1495: krahvkond
|A Rein
|
|u.1129
|1421: annekteeriti [[Bentheim-Bentheim]]i&lt;br&gt;1806: Bergi suurhertsogkonnale&lt;br&gt;1810: Prantsusmaale&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Armoiries de Manderscheid-Blankenheim 1.svg|20px]]      [[Sternberg-Manderscheid]]
|Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen bad pyrmont.svg|24px]]      [[Sternberg ja Pyrmont]]
|Krahvkond
|
|
|1536: eraldus [[Lippe]]st
|1583: jagunes [[Lippe-Detmold]]iks ja [[Pyrmont]]iks
|-
|[[Pilt:Wappen von Schieder-Schwalenberg.svg|20px]]      [[Sternberg-Schwalenberg]]
|Krahvkond
|
|
|1627: eraldus [[Lippe-Detmold]]ist
|1736: jagunes [[Lippe-Biesterfeld]]iks ja [[Lippe-Weissenfeld]]iks
|-
|[[Pilt:Wappen at bad leonfelden.png|20px]]      [[Sternstein]]
|1641: Vürstlik krahvkond
|Bai
|
|
|1500: Baieri ringkond&lt;br&gt;Lobkowitzile
|-
|[[Pilt:POL Szczecin COA.svg|20px]]      [[Szczecin|Stetten]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stettenfels]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:POL Szczecin COA.svg|20px]]      [[Stettin]]
|Hertsogkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Stolberg (Harz) COA.svg|20px]]      [[Stolbergi krahvkond|Stolberg]]
|Krahvkond
|Ü Saks
|
|1210
|1231: jagunes [[Stolberg-Bockstädt]]iks ja [[Stolberg-Stolberg]]iks&lt;br&gt;1429: Omandas Wernigerode krahvkonna&lt;br&gt;1538: jagunemine Stolberg-Stolbergiks, Stolberg-Königsteiniks, Stolberg-Rochefortiks, Stolberg-Wernigerodeks, Stolberg-Schwarzaks&lt;br&gt;1738: [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] osalise ülemvõimu all
|-
|[[Pilt:DEU Stolberg (Rhld) COA.svg|20px]]      [[Stolberg-Bockstädt]]
|Krahvkond
|
|
|1231: eraldus [[Stolbergi krahvkond|Stolberg]]ist
|1346: annekteeriti [[Stolberg-Stolberg]]i
|-
|[[Pilt:DEU Gedern COA.svg|20px]]      [[Stolberg-Gedern]]
|1710: krahvkond&lt;br&gt;1742: vürstkond
|
|
|1710: eraldus [[Stolberg-Wernigerode]]st
|1804: taasannekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stolberg-Hohenstein]]
|1571: krahvkond
|
|
|1571: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist
|1615: taasühendati [[Stolberg-Stolberg]]iga
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stolberg-Islenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1672: eraldus Stolberg-Wernigerodest
|1710: taasannekteeriti [[Stolberg-Wernigerode]]sse
|-
|[[Pilt:DEU Königstein im Taunus COA.svg|20px]]      [[Stolberg-Königstein]]
|1538–1581: krahvkond
|
|
|1538: eraldus Stolberg-Stolbergist
|1581: Liin hääbus; taasannekteeriti [[Stolberg-Stolberg]]i
|-
|[[Pilt:DEU Ortenberg (Hessen) COA.svg|20px]]      [[Stolberg-Ortenberg]]
|Krahvkond
|
|
|1572: eraldus [[Stolberg-Wernigerode]]st
|1641: jagati [[Stolberg-Stolberg]]i ja [[Stolberg-Wernigerode]] vahel
|-
|[[Pilt:DEU Ortenberg COA.svg|22px]]      [[Stolberg-Ortenberg]]
|Krahvkond
|
|
|1572: eraldus Stolberg-Wernigerodest&lt;br&gt;1669: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist
|1641: jagunemine Stolberg-Wernigerodeks ja Stolberg-Stolbergiks&lt;br&gt;1684: Stolerg-Stolbergile&lt;br&gt;1704: jagunes [[Stolberg-Rossla]]ks ja [[Stolberg-Stolberg]]iks
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Stolberg-Rochefort]]
|1538–1574: krahvkond
|
|
|1538: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist
|1574: Liin hääbus; annekteeriti [[Löwenstein-Wertheim]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Rossla.png|22px]]      [[Stolberg-Rossla]]
|1704: Stolberg-Rossla krahvkond&lt;br&gt;1893: Stolberg-Rossla vürstkond
|
|
|1704: eraldus [[Stolberg-Ortenberg]]ist&lt;br&gt;1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all&lt;br&gt;1803: Saksimaa kuningriigile&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|
|-
|[[Pilt:Wappen Schwarza.png|20px]]      [[Stolberg-Schwarza]]
|1538: krahvkond
|
|
|1538: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist&lt;br&gt;?1677: eraldus Stolberg-Wernigerodest
|1638: annekteeriti [[Stolberg-Wernigerode]]sse&lt;br&gt;1748: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
|-
|[[Pilt:DEU Stolberg (Harz) COA.svg|20px]]      [[Stolberg-Stolberg]]
|1538: krahvkond&lt;br&gt;1893: vürstkond
|
|
|1231: eraldus [[Stolbergi krahvkond|Stolberg]]ist
|Jagunes mitu korda&lt;br&gt;1631: annekteeriti [[Stolberg-Wernigerode]]sse&lt;br&gt;1638: taasloodi jagunemistest&lt;br&gt;1684: annekteeriti [[Stolberg-Ortenburg]]i&lt;br&gt; 1704: taasloodi jagunemistest&lt;br&gt;1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all
|-
|[[Pilt:Wernigerode Wappen.svg|20px]]      [[Stolberg-Wernigerode]]
|1538: Stolberg-Wernigerode krahvkond
|
|
|1538: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist
|1714: Preisimaa osalise ülemvõimu all&lt;br&gt;Jagunes mitu korda, kuigi krahvkond jätkas.
|-
|[[Pilt:Storkow (Mark) - Wappen.png|20px]]      [[Storkow (Mark)|Storkow]]
|Isandkond
|
|
|
|1518: Lebuse kloostrile&lt;br&gt;1556: Brandenburg-Küstrini markkrahvile&lt;br&gt;1575: Brandenburgi kuurvürstile
|-
|[[Pilt:CoA Strasbourg Diocese.svg|20px]]      [[Strasbourg'i peapiiskopkond|Strasbourg]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond
|Ü Rein
|VH
|982&lt;br&gt;Autonoomia aastast 775
|1681: annekteeriti Prantsusmaasse&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:FRA Strasbourg (lesser arms) COA.svg|20px]]      [[Strasbourg]]   ''(Strassburg)''
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1262: Riigilinn
|Ü Rein
|
|
|1681: annekteeriti Prantsusmaasse
|-
|[[Pilt:DEU Stühlingen COA.svg|22px]]      [[Stühlingen]]  ''(Stuhlingen)''
|Maakrahvkond
|Šva
|
|1582: eraldus [[Pappenheim]]ist
|1084: &quot;comes de Stulingen&quot; esmamainimine&lt;br&gt;1120: Rudolf Lenzburgist kui esimene Stuhlingeni maakrahv (hääbus 1172)&lt;br&gt;1172: Kussenbergi isandatele (hääbus 1250)&lt;br&gt;1251: Lupfeni krahvidele &lt;br&gt;1251: Lupfeni ja Stuhlingeni krahvid (hääbus 1582)&lt;br&gt;1582: Pappenheimi isandad (hääbus 1639) ostsid Stuhlingeni keisrilt 80 000 kuldna eest&lt;br&gt;1603: Pappenheimid võtsid Stuhlingeni pärandina&lt;br&gt;1605: Omandas Heweni isandkonna&lt;br&gt;1639: Stuhlingen, Hewen ja Engeni linn [[Fürstenberg]]ile&lt;br&gt;1806: Badeni suurhertsogkonnale
|-
|[[Pilt:Steiermark Wappen.svg|20px]]      [[Steiermarki hertsogkond|Steiermark]]
|u.970: Markkrahvkond&lt;br&gt;1180: hertsogkond
|Aus
|IH
|
|aastani 1180 &quot;Karantaania mark&quot; ja kuus krahvkonda Kärnteni hertsogkonnna läänina; 1180: hertsogkond; 1192: Babenbergidele, Austria hertsogitele&lt;br&gt;1254: Ungari kontrolli all&lt;br&gt;1260: Böömimaa Ottokar II kontrolli all&lt;br&gt;1276: Habsburgidele&lt;br&gt;1379–1436 ja 1564–1619: eraldi Habsburgi liin valitses Steiermargis&lt;br&gt;1512: Austria ringkond&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Sulz]]
|1139: Isandkond&lt;br&gt;Krahvkond
|
|
|1071
|1252: Omandati Geroldsecki isandate poolt&lt;br&gt;1270–1472: Geroldsecki isandatele&lt;br&gt;Sulzi Rudolf omandas Rotenbergi ja Kriechingeni isandkonnad ning Klettgau krahvkonna&lt;br&gt;1473: Omandati Württembergi poolt&lt;br&gt;1510: Viimane Brandise parun ostis Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele&lt;br&gt;1519–1534: Sulz kuulus Geroldsecki isandatele&lt;br&gt;1534: Württembergile&lt;br&gt;1572: jagunes [[Klettgau]]ks ja [[Sulz-Vaduz]]iks&lt;br&gt;1613: Sulzi krahvid ostsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele
|-
|[[Pilt:LIE Vaduz COA HistLex.svg|20px]]      [[Sulz-Vaduz]]
|Krahvkond
|
|
|1572: eraldus [[Sulz]]ist
|1616: annekteeriti [[Weingarteni klooster|Weingarten]]isse
|-
|[[Pilt:Wappen Sulzbach (Taunus).svg|20px]]  [[Sulzbach (Taunus)]]
|Keiserlik küla
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]]      [[Sulzbürg]]
|Isandkond&lt;br&gt;1522: Parunkond&lt;br&gt;1673: krahvkond
|
|
|1322: eraldus [[Wolfstein (vürstkond)|Wolfstein]]ist
|1500: Baieri ringkond&lt;br&gt;1740: annekteeriti Baierisse
|-
||[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Sundgau]]&lt;br&gt; - Vaata [[Ülem-Alsace]]
|u.900d: krahvkond&lt;br&gt;Maakrahvkond
|
|
|
|900: Sundgau krahvkonna esmamainimine&lt;br&gt;1135: Sundgau maakrahvkond Habsburgidele&lt;br&gt;1648: Müüdi Prantsusmaale
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Baden-Württemberg (lesser).svg|20px]]      [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]]
|Hertsogkond
|
|
|u.911: Endisest [[Alemannia]] hõimuhertsogkonnast
|1079–1268: Hohenstaufenitele&lt;br&gt;1268: Kaotati&lt;br&gt;1289–1313: taasloodi [[Habsburgid]]ele
|-
|[[Pilt:Coa Swabia.png|20px]]      [[Švaabimaa]]
|Maafoogtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Bindenschild Privilegium maius 1512.svg|20px]]      [[Kaugem Austria|Švaabi Austria]]
|Maakrahvkond
|
|
|
|Koosnes Doonau linnadest Mengen, Munderkingen, Riedlingen, Saulgau ja Waldsee (omandati 1282–1331), Burgau markkrahvkonnast (1302–1304), Bergi krahvkonnast koos Ehingeni ja Schelklingeniga (1346), Hohenburgi krahvkonnast koos Rottenburgiga (1381), Nellenburgi krahvkonnast (1465) ja Švaabimaa provintsiprefektuurist (1386–1541), Vorarlbergist (14. sajand), Breisgaust (1478) koos Freiburgiga (1368; valitsuse asukoht aastast 1651), Ortenau provintsiprefektuurist (1551–1556) ja Tettnangi krahvkonnast (1780).&lt;br&gt;1512: Austria ringkond
|}


[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]]</text>
      <sha1>29ux8i7k8curglrlmyt7sj2z293ka2n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>338467</id>
    <revision>
      <id>7168847</id>
      <parentid>6732513</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:07:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:LIE Vaduz COA.svg]] → [[File:LIE Vaduz COA HistLex.svg]] → File replacement: update to new version ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7168847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3290" sha1="mcn6mvtbb8nd8vmo8dcbt76wtdpoja0" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2013}}
{{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}}

See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega V:

{|class=&quot;wikitable sortable&quot; 
|-
!width=24%|Nimi
!width=18%|Tüüp
!width=40px|Ringkond
!width=40px|Haru
!width=20%|Aeg
!width=50%|Märkused
|-
|[[Pilt:LIE Vaduz COA HistLex.svg|20px]]       [[Vaduz]]
|Krahvkond
|
|
|
|1510: Viimane Brandisi parun müüs Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele&lt;br&gt;1708 ühendati [[Schellenberg]]i krahvkonnaga; siiani iseseisva [[Liechtenstein]]i vürstkonna pealinn&lt;br&gt;Müüdi Liechtensteinile
|-
|[[Pilt:DEU Varel COA.svg|20px]]       [[Varel]]
|Isandkond
|
|
|
|1123: Vareli esmamainimine&lt;br&gt;Oldenburgi krahvidele&lt;br&gt;1667: Aldenburgi krahvidele&lt;br&gt;1733-1854: Läks abielu kaudu Bentincki krahvidele&lt;br&gt;1811: Prantsuse okupatsioon&lt;br&gt;1813: Oldenburgi suurhertsogkonnale
|-
|[[Pilt:Wappen Veldenz.svg|20px]]       [[Veldenzi krahvkond|Veldenz]]
|1112: Krahvkond
|
|
|
|1260: Krahviliin suri välja&lt;br&gt;1271: Geroldsecki isandatele abielu kaudu&lt;br&gt;1444: Pfalz-Zweibrückenile abielu kaudu&lt;br&gt;1514-1684: Pfalzi krahvkond&lt;br&gt;1801: Prantsusmaale&lt;br&gt;1815: Preisimaale ja Baierile
|-
|[[Pilt:DEU Velen COA.svg|20px]]       [[Velen]]  ''(Vehlen)''
|
|
|
|
|Omandas Bretzenheimi
|-
|[[Pilt:Wappen Bistum Verden.png|20px]]     [[Verdeni piiskopkond|Verden]]    
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond&lt;br&gt;1180: Piiskopkond&lt;br&gt;1648: Vürstkond
|A Rein       
|VH
|1180
|Eraldus [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigist]]&lt;br&gt;1648: Ilmalikustati vürstkonnana Rootsile
|-
|[[Pilt:Verden-bistum.PNG|20px]]       [[Verdeni vürstkond|Verden]]
|Vürstkond
|A Rein
|VH
|1648
|Ilmalikustati Verdeni piiskopkonnast Rootsile&lt;br&gt;1712: Taani okupatsioon&lt;br&gt;1715: Müüdi [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri kuurvürstkonnale]]&lt;br&gt;1719: Personaalunioonis Hannoveriga&lt;br&gt;1807: Annekteeriti [[Vestfaali kuningriik]]i&lt;br&gt;1810: Annekteeriti [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaasse]]&lt;br&gt;1813: Personaalunioonis Hannoveriga&lt;br&gt;1814/1823: Liidendati [[Hannoveri kuningriik]]i
|-
|[[Pilt:DEU Verden (Aller) COA.svg|20px]]     [[Verden an der Aller|Verden]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|A Rein
|
|
|1648: Annekteeriti Verdeni vürstkonda
|-
|[[Pilt:Coat of arms of the Bishopric of Verdun.svg|20px]]     [[Verduni piiskopkond|Verdun]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|300d: Piiskopkond
|Ü Rein
|
|Krahvkond 997-u.1044
|1558: Annekteeriti Prantsusmaasse&lt;br&gt;1648: Loovutati ametlikult Prantsusmaale
|-
|[[Pilt:Blason Verdun 55.svg|20px]]     [[Verdun]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|Ü Rein
|
|
|1552: Annekteeriti Prantsusmaasse
|-
|[[Pilt:Blason de Vianden.svg|20px]]     [[Vianden]]
|Krahvkond
|
|
|11. sajand
|1414: Läks [[Sponheim]]ile
|-
|[[Pilt:DEU Virneburg COA.svg|20px]]     [[Virneburgi krahvkond|Virneburg]]
|Krahvkond
|A Rein
|
|
|1543: Virneburgi krahviliin suri välja; pärisid Manderscheidi krahvid&lt;br&gt;1593: Päris Lowenstein&lt;br&gt;Hõivati parun Johann von Reckeri poolt Kolmekümneaastase sõja ajal&lt;br&gt;1648: Taastati Lowenstein-Wertheimile&lt;br&gt;1794: Prantsuse sissetung
|-
|[[Pilt:Wappen Vögte Weida.svg|22px]]     [[Vogtland]]
|Markkrahvkond
|Ü Saks
|
|1546
|Annekteeriti [[Saksimaa]]sse aastal 1563
|-
|}

[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]]</text>
      <sha1>mcn6mvtbb8nd8vmo8dcbt76wtdpoja0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmar Jürisson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>340289</id>
    <revision>
      <id>7168997</id>
      <parentid>6687289</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:34:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4041" sha1="gzy3zfmd5o4k967plonbw8xz1kp681g" xml:space="preserve">'''Ilmar Jürisson''' ([[13. juuli]] [[1912]] [[Lehtmetsa (Halinga)|Lehtmetsa]] – [[13. veebruar]] [[1985]] [[Tallinn]]) oli eesti põllumajandusteadlane ja teadusjuht ning Teise maailmasõja ajal Eestis (puna)partisanisalga komandör.

Ta lõpetas aastal [[1936]] [[Jäneda Põllutöökeskkool]]i, aastal [[1948]] [[NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikool|NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli]] ja aastal [[1953]] loomakasvatajana [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastal [[1977]] kaitses ta väitekirja &quot;Söötade majanduslik hinnang Eesti NSV veisekasvatuses ning kultuurkarjamaade osa suurfarmide väljaarendamisel.&quot; ja sai [[põllumajandusdoktor]]i kraadi.

Aastatel [[1936]]–[[1940]] praktiseeris ta [[Taani]]s ja töötas kodutalus. Aastatel [[1940]]–[[1941]] oli ta [[Halinga vald (1939)|Halinga valla]] Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees ja [[Pärnumaa]] Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee sekretär. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] all Eestis tegutsenud partisanisalga komandör. Aastatel [[1944]]–[[1949]] oli ta [[Pärnumaa]] Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees. Lisaks oli ta [[18. aprill]]ist [[1946]] [[26. veebruar]]ini [[1947]] [[Eesti NSV loomakasvatuse minister]]. Aastatel [[1949]]–[[1950]] ja [[1957]]–[[1959]] oli ta [[Eesti NSV põllumajandusminister|Eesti NSV põllumajandusministri]] asetäitja. Aastatel [[1950]]–[[1953]] oli ta [[Väimela Loomakasvatustehnikum]]i direktor, aastatel [[1953]]–[[1957]] [[Kehtna kolhoosiesimeeste ettevalmistamise põllumajanduskeskkool]]i direktor. Aastatel [[1959]]–[[1979]] oli ta [[Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituut|Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi]] direktor, aastatel [[1979]]–[[1985]] teadusdirektor&lt;ref&gt;[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 286-287&lt;/ref&gt;.

Ta kujundas [[Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituut|Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi]]st suure ja mitmekülgse teadusasutuse (rajas [[Saku|Sakku]] uurimiskeskuste ja elamurajooniga teaduslinnaku), mille juurde kuulus aastal 1974 14 katsemajandit.

Ta oli aastast [[1942]] [[NLKP]] liige; ta oli aastast [[1971]] NSV Liit-Soome teaduslik-tehnilise koostöö komisjoni liige ja aseesimees. Ta oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] II koosseisu saadik (aastatel [[1946]]–[[1950]]) ning [[ENSV VII Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukogu VII]] ja [[ENSV VIII Ülemnõukogu|VIII koosseisu]] saadik, ühtlasi oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu põllumajanduskomisjoni esimees.

Ilmar Jürisson suri [[13. veebruar]]il [[1985]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[19. veebruar]]il [[1985]] [[Metsakalmistu]]le&lt;ref&gt;http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Ilmar&amp;filter_maetud_perenimi=J%C3%BCrisson&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
* [[1944]] [[Lenini orden]]
* [[1962]] [[Lenini orden]]
* [[1967]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
* [[1971]] [[NSV Liidu riiklik preemia]]
* [[1971]] [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* &quot;Kes on kes Eesti poliitikas&quot;, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003

{{JÄRJESTA:Jürisson, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]]
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli zootehnikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1912]]
[[Kategooria:Surnud 1985]]</text>
      <sha1>gzy3zfmd5o4k967plonbw8xz1kp681g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endel Innos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344130</id>
    <revision>
      <id>7168996</id>
      <parentid>7144560</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:32:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7168996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2300" sha1="5l5s4b4jecwyxj1ezivs63bfvvgqxn0" xml:space="preserve">'''Endel Innos''' ([[19. mai]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[15. november]] [[1992]] [[Tallinn]])&lt;ref&gt;Õhtuleht 18. november 1992 (surmakuulutused; Eesti majanduse biograafilises leksikonis on surmaaeg valesti antud)&lt;/ref&gt; oli eesti insener, tööstusjuht ja sporditegelane.

Ta lõpetas [[1950]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1950 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-09-17 |arhiivimisaeg=2013-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131216221321/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1950 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[1955]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainsenerina.

Aastatel [[1961]]–[[1975]] oli ta algul tehase [[Metallist (ettevõte)|Metallist]] direktor, hiljem [[Tallinna Ekskavaatoritehas]]e direktor. Aastatel [[1975]]–[[1981]] oli ta koondise [[Talleks]] peadirektor. [[1981]]. aastast oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]e referent, hiljem OÜ Termest peadirektor.

Endel Innos suri [[15. november|15. novembril]] [[1992]] [[Tallinn]]as ja maeti [[20. november|20. novembril]] [[1992]] [[Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Endel&amp;filter_maetud_perenimi=Innos&amp;action=maetud&amp;popup=0&amp;yldotsing=1&amp;filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*[[1966]] – [[Kalevi auliige]]
*[[1970]] – [[Nõukogude Eesti preemia]]
*[[1977]] – [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]]
*[[1977]] – [[NSV Liidu riiklik preemia]]

{{pooleli}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 (surmaaeg on seal vale)

==Välislingid==
*[http://www.esbl.ee/biograafia/Endel_Innos Biograafia] [[ESBL]]-is

{{JÄRJESTA:Innos, Endel}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised tööstustöötajad]]
[[Kategooria:Kalevi auliikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>5l5s4b4jecwyxj1ezivs63bfvvgqxn0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zbigniew Cybulski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>356441</id>
    <revision>
      <id>7169049</id>
      <parentid>7164041</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:22:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Zbigniew_cybulski_1966.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 31 May 2026.</comment>
      <origin>7169049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1539" sha1="ful6l613sctx134yltehl2hrqo5qm7d" xml:space="preserve">'''Zbigniew Hubert Cybulski''' ([[3. november]] [[1927]] [[Knjaže (Ivano-Frankivski oblast)|Kniaże]], [[Stanisławówi vojevoodkond]] (tänapäeval [[Ukraina]]) – [[8. jaanuar]] [[1967]] [[Wrocław]]) oli poola näitleja.

[[1953]]. aastal lõpetas ta [[Kraków]]is [[Ludwik Solski Draamakunstide Akadeemia]]. Lavategevust alustas samal aastal [[Gdansk]]is teatris Teatr Wybrzeże. [[1954]]. aastal asutas ta Gdanskis koos [[Bogumił Kobiela]]ga üliõpilasteatri Bim–Bom.&lt;ref&gt;http://culture.pl/en/artist/zbigniew-cybulski&lt;/ref&gt;

Filmides mängimist alustas Zbigniew Cybulski [[1955]]. aastal. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks peaosalisena [[Andrzej Wajda]] filmis &quot;[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]&quot; ([[1958]]). Impulsiivne näitlemismaneer ja õnnestunud osadevalik tegid ta [[Poola]]s näitlejana erakordselt populaarseks.

[[1960. aastad|1960. aastate]] algul kolis ta [[Varssavi]]sse, kus oli näitleja [[Kabaret Wagabunda]]s ja [[Ateneumi Teater|Ateneumi Teatris]] ning mängis paljudes telelavastustes.

[[8. jaanuar]]il [[1967]] püüdis ta filmivõtetelt koju sõites [[Wrocław]]i raudteejaamas hüpata juba liikuma hakanud rongile, kuid kukkus vaguni rataste alla ja suri tund aega hiljem haiglas.&lt;ref&gt;http://www.fakt.pl/Zbigniew-Cybulski-Zginal-pod-kolami-pociagu-Dzis-mija-46-rocznica-smierci-,artykuly,195077,1.html&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{imdb nimi|id=0194193}}

{{JÄRJESTA:Cybulski, Zbigniew}}
[[Kategooria:Poola näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>ful6l613sctx134yltehl2hrqo5qm7d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martin Plaser</title>
    <ns>0</ns>
    <id>356791</id>
    <revision>
      <id>7169051</id>
      <parentid>6729785</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:24:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7169051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3236" sha1="2rc2vygnwahwfsqisist1ye673cwsv5" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Martin Plaser
| pilt = Wrestling pictogram.svg
| pildisuurus = 100px
| pildiallkiri   = 
| riik = Eesti
| sünniaeg  = [[16. august]] [[1980]]
| sünnikoht = 
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiklubi= [[Korrus 3]]
| treener = 
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid = 
}}
'''Martin Plaser''' (sündinud [[16. august]]il [[1980]]) on [[eestlased|eesti]] [[maadleja]] ja maadlusaktivist.

MTÜ [[Toeta Eesti Maadlust]] kampaaniajuht &lt;ref&gt;[http://sport.postimees.ee/1162584/eesti-maadlejad-avaldasid-roki-otsuse-vastu-meelt]&lt;/ref&gt; ja maadlusklubi Korrus 3 maadlustreener. 

2013. aasta auhinnagalal [[Spordiaasta Tähed]] andis [[Eesti Olümpiakomitee]] talle auhinna [[Spordihing]] 2013.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://etv.err.ee/index.php?05688217&amp;video=10220#.UsQVNyhgoeM |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-01-01 |arhiivimisaeg=2014-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102194130/http://etv.err.ee/index.php?05688217&amp;video=10220#.UsQVNyhgoeM |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Plaser kuulub aastast 2025 erakonda [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 36 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Saavutused==

2012. aastal võitis Eesti meistrivõistlustel [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kehakaalus 96 kg pronksmedali.

2013. aastal saavutas Eesti meistrivõistlustel [[Kreeka-Rooma maadlus]]es absoluutkaalus hõbemedali.

2014. aastal saavutas Eesti meistrivõistlustel [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kehakaalus 80 kg pronksmedali.

==Teosed==
*&quot;Minu teine miljon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raamatukatkend-martin-plaser-minu-teine-miljon.d?id=64452424 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-01-05 |arhiivimisaeg=2014-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106032150/http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raamatukatkend-martin-plaser-minu-teine-miljon.d?id=64452424 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*&quot;Üraski hääl läbi küproki&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://menu.err.ee/uudised/kultuur/4f5ecd23-6ef4-4fac-9a16-b0f7fdf59897 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-01-05 |arhiivimisaeg=2014-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106032020/http://menu.err.ee/uudised/kultuur/4f5ecd23-6ef4-4fac-9a16-b0f7fdf59897 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*&quot;Onu Heino killuraamat: einoh, pulli peab saama!&quot;&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/561633/piraadikuti-karastusega-eestimaa-spordihinge-piiritu-maadlusfanatism]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
[http://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&amp;id=102555&amp;#tulemusedlist Martin Plaser-Sport24]

{{JÄRJESTA:Plaser, Martin}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>2rc2vygnwahwfsqisist1ye673cwsv5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anu Kannike</title>
    <ns>0</ns>
    <id>362644</id>
    <revision>
      <id>7168720</id>
      <parentid>6930269</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:04:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Anukannike</username>
        <id>122445</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2422" sha1="e6o0p5zovc04486btlgs244zw5ob53a" xml:space="preserve">'''Anu Kannike''' (sünninimi '''Anu Varrak'''; sündinud [[14. august]]il [[1967]]) on eesti [[etnoloog]]. 

Ta on lõpetanud 1990. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ajalooteaduskonna ajaloo ja kunstiajaloo erialal. 1995. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas magistritöö ja 2002. aastal doktoritöö etnoloogia alal. Doktoritöö &quot;Kodukujundus kui kultuuriloomine: etnoloogiline Tartu-uurimus&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Anu Kannike|pealkiri=Kodukujundus kui kultuuriloomine|aasta=2002|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Rahva Muuseum|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;&quot; on ilmunud Eesti Rahva Muuseumi sarjas 2002.  

Ta on töötanud Tartu Ülikoolis, Londoni Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Ta töötab [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumi]] vanemteadurina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anu Kannike {{!}} |kuupäev=2025-07-12 |pealkiri=Vaateid Stalini aja tudengite argiellu: Viie Põrsa Kolhoos ja Katanga |url=https://novaator.err.ee/1609737957/vaateid-stalini-aja-tudengite-argiellu-viie-porsa-kolhoos-ja-katanga |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

Anu Kannike on raamatute &quot;101 Eesti toitu ja toiduainet&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ester Bardone, Anu Kannike, Ulrike Plath, Inna Põltsam-Jürjo|pealkiri=101 Eesti toitu ja toiduainet|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; (2016), &quot;Eesti eluolu 100 aastat&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Anu Kannike, Lauri Vahtre|pealkiri=Eesti eluolu 100 aastat|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Post Factum|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;, &quot;Moodsa elu õppetunnid&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Anu Kannike, Madle Uibo|pealkiri=Moodsa elu õppetunnid|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Argo}}&lt;/ref&gt; (2022) ja &quot;Eesti ajalugu menüüdes&quot; (2026) kaasautor. Ta on avaldanud teadusartikleid Eesti argikultuuri ajaloost ja kaasajast, eeskätt kodukultuurist ja toidukultuurist ning museoloogiast. 

==Isiklikku==
Tema vanaisad olid poliitik [[Johannes Kurvits]] ning sõjaväelane [[Eerik Varrak]]. Tema ema oli muuseuminõunik [[Kaia Varrak]]. Tema abikaasa on diplomaat [[Sulev Kannike]]. Tema vanaonu oli kunstnik [[Georg Westenberg]].  

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/24885311-0a5f-4143-b338-cf535e81be96 Eesti teaduse infosüsteem]

{{JÄRJESTA:Kannike, Anu}}
[[Kategooria:Eesti etnoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>e6o0p5zovc04486btlgs244zw5ob53a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leonid Mihhelson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>368036</id>
    <revision>
      <id>7169002</id>
      <parentid>7134740</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:07:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="886" sha1="4bjvpc9npdypcgxajq6uy5jh6s7jwd2" xml:space="preserve">[[Pilt:Leonid Mikhelson.jpg|pisi|Mihhelson (2016)]]
'''Leonid Mihhelson''' ([[vene keel]]es Леонид Викторович Михельсон; sündinud 11. augustil 1955 [[Kaspiisk]]is) on vene oligarh, vene gaasifirma [[Novatek]] suurosanik. 

2014. aasta alguses hindas ajakiri [[Forbes]] tema varanduse väärtuseks 15,6 [[miljard]]it [[dollar]]it, millega ta oli sel ajal [[Venemaa Föderatsioon]]is rikkuselt viies inimene.&lt;ref name=&quot;aripaev&quot;&gt;[http://www.aripaev.ee/?PublicationId=152f2fdc-0c95-437f-80ae-a3fb1c05d940 Vene oligarhide TOP 10], Äripäev.&lt;/ref&gt; 2025. aastal hindas sama ajakiri tema vara väärtuseks 29,5 miljardit dollarit, millega ta oli maalimas rikkuselt 64. kohal ja Venemaal 2. kohal.

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Mihhelson, Leonid}}
[[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>4bjvpc9npdypcgxajq6uy5jh6s7jwd2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kostjantõnivka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>368653</id>
    <revision>
      <id>7169063</id>
      <parentid>7011229</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:13:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2203" sha1="c3nxhldd9hq3juf4g0ghs3j36tk0f8f" xml:space="preserve">{{See artikkel| on linnast Donetski oblastis; Vinnõtsja oblasti küla kohta vaata artiklit [[Kostjantõnivka (Vinnõtsja rajoon)]].}}
{{linn
|  nimi = Kostjantõnivka
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Костянтинівка
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Константиновка
|  pilt_üldvaade = Константиновский горсовет.jpg
|  pildiallkiri = Kostjantõnivka linnavalitsuse hoone
|  lipp = Флаг Константиновки.png
|  lipu_link = [[Kostjantõnivka lipp]]
|  vapp = Герб Константиновки.jpg
|  vapi_link = [[Kostjantõnivka vapp]]
|  pindala = 66
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ukraina
|  osm = pind
}}

'''Kostjantõnivka''' (varem ka Konstantinovka) on [[linn]] Ukrainas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorski rajoon]]is. Linn asub [[Krõvõi Torets]]i jõe ääres, 68 km kaugusel [[Donetsk]]ist.

Asula rajati 1870. aastal. 1926 sai see aleviks, 1932. aastal linnaõigused. 2020. aastani oli linn [[Kostjantõnivka rajoon]]i keskus.

Kostjantõnivkas on [[metallitööstus|metalli]]-, [[klaasitööstus|klaasi]]- ja [[keemiatööstus]]ettevõtted. Linna läbib [[raudtee]].

2001. aastal elas linnas 95 111 inimest, neist 59,3% [[ukrainlased]] ja 37,7% [[venelased]].

2025. aastal jõudis [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] rinne linnani ja suurem osa linnast purustati lahingute käigus.

30. septembril 2025 sai Kostjantõnivka [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Kostiantynivka Railway Station after bombing, 2024-02-25 (18).jpg|tühi|pisi|Rünnakujärgne raudteejaam (2024)]]

== Vaata ka ==
* [[2023. aasta 6. septembri rünnak Kostjantõnivkale]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://konstantinovka.dn.ua/ Linna koduleht]
* [https://www.rferl.org/a/ukraine-drones-kryviy-rih/32332299.html  Russian Strike Hits Civilian Shelter As Fighting Rages In Eastern Ukraine]. RFE/RL's Ukrainian Service, 24. märts 2023
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-66731927 Ukraine war: 16 killed in missile attack on market town]. BBC News, 6. september 2023

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>c3nxhldd9hq3juf4g0ghs3j36tk0f8f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaaliumkarbonaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>372737</id>
    <revision>
      <id>7168763</id>
      <parentid>6866975</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:04:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Warlockelder</username>
        <id>203236</id>
      </contributor>
      <origin>7168763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3477" sha1="1f7pruwqyeu09wvd24tzltffvtrd57v" xml:space="preserve">[[Pilt:Potassium carbonate.jpg|pisi]]
'''Kaaliumkarbonaat''' (K&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;CO&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;) e '''potas''' e '''tuhasool''' on valge värvusega sool, mis lahustub vees. Soola vesilahus on tugevalt aluseline. Kaaliumkarbonaati kasutatakse [[Väetis|väetise]], [[seep|seebi]] ja [[klaas]]i tootmisel. Inimese kudedele põhjustab kokkupuutel ärritust.

Kaaliumkarbonaadi avastas 1742. aastal Antonio Campanella.

== Tootmine ==
Algselt saadi potast tuhavee aurutamisel, sel teel saadud hall sool kuumutati hõõgumiseni, mil ta täiesti valgeks muutus. 1 kg potase saamiseks oli vaja põletada umbes 1000 kg puitu.&lt;ref&gt;[[Maks Roosma]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1964-1-23-48_20240502160151.pdf?v=a57b8491d1d8 Hiiumaa klaasikoja ajaloost], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1964, nr 1, lk  26&lt;/ref&gt; Kaaliumkarbonaati leidub ka soolajärvede vees ning on võimalik kaevandada iidsete kuivanud soolaveekogude põhjast.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fite |eesnimi=Robert C. |kuupäev=1951 |pealkiri=Origin and Occurrence of Commercial Potash Deposits |url=https://web.archive.org/web/20100623234316/http://digital.library.okstate.edu/OAS/oas_pdf/v32/p123_125.pdf |ajakiri=Academy of Sciences for 1951 |lehekülg=123–125 |via=Wayback Machine}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=Kaaliumkarbonaat |url=https://www.entsyklopeedia.ee/meedia/kaaliumkarbonaat/nene3_page_0361 |väljaanne=Eesti Nõukogude Entsüklopeedia |lehekülg=327}}&lt;/ref&gt;

Tänapäeval toodetakse üldjuhul kaaliumkarbonaati [[kaaliumkloriid]]i (vesilahuse) [[elektrolüüs]]il. Tekkinud [[kaaliumhüdroksiid]] karboniseeritakse [[süsihappegaas]]i abil kaaliumkarbonaadiks.

2KOH + CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; → K&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;CO&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt; + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O

== Üldomadused ==
Kaaliumkarbonaadi [[molaarmass]] on 138,205 g/mol. [[Tihedus]] on 2,43 g/cm&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;. [[Sulamistemperatuur]] on 891&amp;nbsp;°C. [[Keemistemperatuur]] puudub (laguneb). [[Toatemperatuur]]il lahustub vees ~112 g/100 mL. Vee keemistemperatuuril (100&amp;nbsp;°C) 156 g/100 mL. Ei lahustu [[alkoholid|alkoholis]] ega [[atsetoon]]is.

Kokkupuutes naha, silmade või hingamisteedega võib kaaliumkarbonaat põhjustada tõsist ärritust.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=KAALIUM KARBONAAT 99%, kg |url=https://lerochem.eu/et/pohjus/41-kaalium-karbonaat-99-kg.html |vaadatud=7. juuni 2026 |väljaanne=Lerochem}}&lt;/ref&gt;

== Kasutused ==
Kaaliumkarbonaat ja selle saadused on [[Põllumajandus|põllumajanduses]] asendamatud väetised taimedele [[Kaalium|kaaliumi]] pakkumiseks ning samuti kaaliumiallikaks loomasöödas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Kaaliumkarbonaati kasutatakse ka seebi ja klaasi tootmisel,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; lisaks saab kaaliumkarbonaadist toota teisi kaaliumiühendeid, mida kasutatakse muuhulgas ravimites, keraamikas ja veepuhastuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Potash facts |url=https://natural-resources.canada.ca/minerals-mining/mining-data-statistics-analysis/minerals-metals-facts/potash-facts |vaadatud=7. juuni 2026 |väljaanne=Government of Canada}}&lt;/ref&gt; Samuti kasutatakse kaaliumkarbonaati

* tekstiilitööstuses kanga pleegitamiseks, villa pesemiseks ja värvimiseks, naha parkimiseks;
* toiduaine- ja veinitööstuses maitse- ja kuivatusaine ning [[Happesuse regulaator|happesuse regulaatorina]];
* tulekustutites ja keevitusliidetes.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Keemia]]</text>
      <sha1>1f7pruwqyeu09wvd24tzltffvtrd57v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Panga president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377004</id>
    <revision>
      <id>7169000</id>
      <parentid>6410307</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:53:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1587" sha1="qhlnazfz2hhvur23n0whyjp8uumn3go" xml:space="preserve">'''Eesti Panga president''' on [[Eesti Pank|Eesti Panga]] juhatuse esimees&lt;ref name=&quot;eestipank.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20140828115143/http://www.eestipank.ee/eesti-pank/eesti-panga-juhatus (vaadatud 28.08.2014)&lt;/ref&gt;. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse [[Eesti president]] [[Eesti Panga nõukogu]] heakskiidul&lt;ref name=&quot;eestipank.ee&quot;/&gt;.

==Eesti Panga presidendid==
* [[Mihkel Pung]] märts [[1919]] – august 1919
* [[Eduard Aule]] oktoober [[1921]] (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
* [[Artur Uibopuu]] oktoober [[1925]] – november 1926
* [[Jüri Jaakson]] november [[1926]] – juuli 1940
* [[Juhan Vaabel]] juuli [[1940]] – oktoober 1940
* [[Martin Köstner]] [[1944]] – [[1949]] (eksiilis)
* [[Oskar Kerson]] [[21. jaanuar]] [[1968]] – [[31. detsember]] [[1980]] (eksiilis)
* [[Rein Otsason]] [[28. detsember]] [[1989]] – 23. september 1991
* [[Siim Kallas]] [[23. september]] [[1991]] – 27. aprill 1995
* [[Vahur Kraft]] [[27. aprill]] [[1995]] – 7. juuni 2005
* [[Andres Lipstok]] [[7. juuni]] [[2005]] – 7. juuni 2012
* [[Ardo Hansson]] [[7. juuni]] [[2012]] – 6. juunini 2019
* [[Madis Müller]] 7. juuni 2019 – 6. juuni 2026
* [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] [[7. juuni]] [[2026]] –

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.err.ee/936009/president-kinnitas-eesti-panga-uue-juhi-madis-mulleri-ametisse &quot;President kinnitas Eesti Panga uue juhi Madis Mülleri ametisse&quot;] ERR, 3. mai 2019

[[Kategooria:Eesti rahandus]]
[[Kategooria:Eesti Panga presidendid| ]]</text>
      <sha1>qhlnazfz2hhvur23n0whyjp8uumn3go</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>391683</id>
    <revision>
      <id>7169090</id>
      <parentid>5734980</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:04:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2366" sha1="01hmo2uxme20l79aitdbx7ppseysu7c" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''Eesti''' oli '''[[1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]el''' oma esindusega esimest korda. Esimest korda olid ka [[Läti]] ja [[Leedu]].

Maailmanäitusele eelnenud kahe aasta jooksul korraldati Eestis mitmeid üleriigilisi konkursse ja sellest kujunes suurim välisesinemine Eesti tutvustamiseks üldse nii ulatuslikkuse kui ka kulutuste poolest&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937, näitus [[Adamson-Ericu muuseum]]is, 2007&lt;/ref&gt;. Balti riikide ühispaviljoni peaarhitektiks valiti Eestist [[Aleksander Nürnberg]] ning 17. juunil 1937 avati Pariisis külastajatele hoone pidulikult kõikide osapoolte ametlike delegatsioonide osavõtul&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Peakunstnik oli [[Oskar Raunam]]. Ekspositsiooni kujundustöödega oli seotud ka kahe audiplomi saaja [[Adamson-Eric]], kes tutvustas hiljem maailmanäitust ka eesti ajakirjanduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eestit esindas maailmanäitusel valdavalt [[Rakenduskunstnike Ühing]]u (RaKü) liikmete looming, fotokunst ja raamatud ning lisaks oli kaasatud kodumaist käsitööd. Väiksem osatähtsus oli tööstusel, mida esitleti eestkätt põlevkivitootmise kaudu. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismimaana&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Eesti autorite tunnustamine ==
* Adamson-Eric – kaks audiplomit vaipade ja [[keraamika]] ning [[portselanimaal]]i eest
* [[Mari Adamson]] – audiplom dekoratiivloomade ja nukkude eest
* Aleksander Nürnberg – (peaarhitekt) ''grand prix''
* Oskar Raunam – Balti paviljoni üldhalli pannoomaalide eest ''grand prix''
* [[Carl Sarap]] – fotograafia kuldmedal
* [[Richard Wunderlich]] – Eesti dekoratiivkaardi ja [[intarsia]]tehnikas kapi eest vastavalt audiplom ja kuldmedal 
* [[Eduard Taska]] – nahkehistöö valdkonna ''grand prix ''
* [[Roman Tavast]]i – metallehistöö eest pronksmedal
* [[Karin Luts]] – kuldmedal [[gobeläänvaip|gobeläänvaiba]] eest 
* [[Ede Kurrel|Ede Maran (Kurrel)]] – ning kuldmedal filigraantööde eest
* [[Jaan Koort]] – keraamika audiplom
* [[Valli Eller|Valli Talviku (Eller)]] – keraamika audiplom
* [[Maks Roosma]] – kuldmedal klaasigraveeringute eest

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://uudised.err.ee/index.php?0580739# ERR: 70 aastat Eesti esinemisest 1937 maailmanäitusel (video)]

[[Kategooria:Eesti kunst]]
[[Kategooria:1937. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>01hmo2uxme20l79aitdbx7ppseysu7c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169092</id>
      <parentid>7169090</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:05:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2373" sha1="k99e5ugsq67yil8e00e7xx7vbifise8" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''Eesti''' oli '''[[1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]el''' oma esindusega esimest korda. Esimest korda olid ka [[Läti]] ja [[Leedu]].

Maailmanäitusele eelnenud kahe aasta jooksul korraldati Eestis mitmeid üleriigilisi konkursse ja sellest kujunes suurim välisesinemine Eesti tutvustamiseks üldse nii ulatuslikkuse kui ka kulutuste poolest&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937, näitus [[Adamson-Ericu muuseum]]is, 2007&lt;/ref&gt;. Balti riikide ühispaviljoni peaarhitektiks valiti Eestist [[Aleksander Nürnberg]] ning 17. juunil 1937 avati Pariisis külastajatele hoone pidulikult kõikide osapoolte ametlike delegatsioonide osavõtul&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Peakunstnik oli [[Oskar Raunam]]. Ekspositsiooni kujundustöödega oli seotud ka kahe audiplomi saaja [[Adamson-Eric]], kes tutvustas hiljem maailmanäitust ka eesti ajakirjanduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eestit esindas maailmanäitusel valdavalt [[Rakenduskunstnike Ühing]]u (RaKü) liikmete looming, fotokunst ja raamatud ning lisaks oli kaasatud kodumaist käsitööd. Väiksem osatähtsus oli tööstusel, mida esitleti eestkätt põlevkivitootmise kaudu. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismimaana&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Eesti autorite pälvitud tunnustus ==
* Adamson-Eric – kaks audiplomit vaipade ja [[keraamika]] ning [[portselanimaal]]i eest
* [[Mari Adamson]] – audiplom dekoratiivloomade ja nukkude eest
* Aleksander Nürnberg – (peaarhitekt) ''grand prix''
* Oskar Raunam – Balti paviljoni üldhalli pannoomaalide eest ''grand prix''
* [[Carl Sarap]] – fotograafia kuldmedal
* [[Richard Wunderlich]] – Eesti dekoratiivkaardi ja [[intarsia]]tehnikas kapi eest vastavalt audiplom ja kuldmedal 
* [[Eduard Taska]] – nahkehistöö valdkonna ''grand prix ''
* [[Roman Tavast]]i – metallehistöö eest pronksmedal
* [[Karin Luts]] – kuldmedal [[gobeläänvaip|gobeläänvaiba]] eest 
* [[Ede Kurrel|Ede Maran (Kurrel)]] – ning kuldmedal filigraantööde eest
* [[Jaan Koort]] – keraamika audiplom
* [[Valli Eller|Valli Talviku (Eller)]] – keraamika audiplom
* [[Maks Roosma]] – kuldmedal klaasigraveeringute eest

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://uudised.err.ee/index.php?0580739# ERR: 70 aastat Eesti esinemisest 1937 maailmanäitusel (video)]

[[Kategooria:Eesti kunst]]
[[Kategooria:1937. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>k99e5ugsq67yil8e00e7xx7vbifise8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tonybet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>407704</id>
    <revision>
      <id>7168833</id>
      <parentid>6477869</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:30:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Хеджет</username>
        <id>172566</id>
      </contributor>
      <origin>7168833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5093" sha1="hapxjjcynpzdj75xfy014u44pek5awn" xml:space="preserve">
'''TonyBet''' on Leedu spordiennustuste ja [[internetikasiino]] ettevõte, mis loodi 2009. aastal pärast Omnibeti omandamist. Ettevõtte omanik on maailmakuulus [[pokker]]imängija, poliitik ja filantroop Antanas Guoga ([[Tony G]]). TonyBet on laienenud mitmesse Euroopa riiki, sealhulgas Eestisse.&lt;ref name=&quot;TBE&quot;&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse?id=63781150&lt;/ref&gt;

{{Ettevõte
| logo = [[pilt:Tonybet black.png|250px]]
| asutamisaeg = 2009
| ettevõtte_nimi = Tonybet
| missioon = 
| peakorter = Leedu
| teenused = spordiennustuste ja õnnemängude mängimisvõimaluse pakkumine
| valdkonnad = Internetikasiino, õnnemängud
| võrguleht = https://ee.tonybet.com/
| tooted = pokker, spordiennustus, reaalajas panustamine, ''live''-kasiino, mänguautomaadid, Hiina pokker
}}

== TonyBet Eestis ==
2012. aastal laienes rahvusvaheline kihlveokontor TonyBet Eestisse&lt;ref name=&quot;TBE&quot; /&gt; ning on Pafi ja [[Triobet]]i järel kolmas Eestis litsentseeritud spordiennustuste korraldaja. 
Eestis juhib TonyBeti endine tippjalgpallur Sergei Hohlov-Simson, kes aastatel 1992–2004 pidas Eesti koondise särgis 59 kohtumist ja lõi kaks väravat.&lt;ref&gt;http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&amp;news_id=726&lt;/ref&gt;

==Spordile panustamine==
2012. aastal avas TonyBet Eestis esimese spordiennustuse panustamispunkti Tallinnas aadressil Mustamäe tee 29.&lt;ref&gt;http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/tonybet-avas-tallinnas-eesti-esimese-panustamispunkti?id=64834380&lt;/ref&gt; Panuseid on võimalik teha reaalajas toimuvatele spordivõistlustele. Vahendatakse maailmakuulsaid ennustusmänge nagu Supertoto ja SuperScore. Erinevalt harilikust spordiennustusest ei sõltu võidukoefitsiendid kihlveokontori poolt pakutavatest võidukoefitsientidest, vaid teiste mängijate võistluste või mängude ennustatud tulemustest.&lt;ref&gt;http://www.postimees.ee/1319630/maailma-populaarseimad-ennustusmangud-nuud-eestis.&lt;/ref&gt;
TonyBet oli Eesti esimene spordiennustuste portaal, mis läks üle ID-kaardi põhisele registreerimisele ja kasutajatuvastusele;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20140125&amp;ID=330152 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620113009/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20140125&amp;ID=330152 }}&lt;/ref&gt; Eestis tegutsevatel internetimängude ja spordiennustuste portaalidel on hasartmänguseadusest tulenevalt kohustus kasutajad tuvastada ID-kaardi koopia põhjal. Ettevõtte sai uuenduste loomisel innustust Eesti e-lahendustest. Lisaks ID-kaardi süsteemile integreeriti ka mobiil-ID võimalus.

==Koostöö Eesti sportlastega ja sponsorlus==
TonyBet toetab siinset sporti, olles muuhulgas [[BC Kalev/Cramo]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bckalev.ee/bc-kalevcramo-ja-tonybet-allkirjastasid-koostoolepingu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620113241/http://www.bckalev.ee/bc-kalevcramo-ja-tonybet-allkirjastasid-koostoolepingu/ }}&lt;/ref&gt; ja [[FC Levadia]] suursponsor.&lt;ref name=&quot;TBS&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?ID=311278 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620091619/http://uudisvoog.postimees.ee/?ID=311278 }}&lt;/ref&gt; TonyBet toetab ka FC Levadia missiooni arendada jalgpalli ja siduda selle kaudu eri inimgruppe. Nende jalgpallikoolis omandab teadmisi ja kogemusi rohkem kui 300 noort jalgpallurit.&lt;ref name=&quot;TBS&quot; /&gt;
TonyBet on Eestis propageerinud ka korvpalli ja pokkerit. 2012. aastal pidas maailmakuulus pokkeristaar, TonyBeti omanik Tony G, kahevõistluse Eesti endise tippkorvpalluri [[Martin Müürsepp|Martin Müürsepaga]]. Duell koosnes Schnelli korvpalliväljakul alustatud kolmepunktivisete võistlusega ja lõppes Wabaduse kohvikus peetud pokkeriturniiriga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120817&amp;ID=290434 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620112835/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120817&amp;ID=290434 }}&lt;/ref&gt;

==Hiina pokkeri maailmameistrivõistlused==
TonyBet korraldas ajaloo esimesed avatud kaartidega [[Hiina pokker]]i maailmameistrivõistlused Kings' Casinos. Hiina pokkeri MM algab vahetult pärast maineka Maailma Pokkeriturnee (WPT) etappi ning toimub samaaegselt Euroopa Pokkeriturneega (EPT). Eestit esindas võistlusel Eesti mitmekordne pokkeri meister [[Marek Kolk]]. Turniiri võitis males naiste suurmeister Shahade, kes sai 100 000 eurot auhinnaraha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20141210&amp;ID=352500 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620091230/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20141210&amp;ID=352500 }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://ee.tonybet.com/ Tonybeti koduleht]

[[Kategooria:Veebisaidid]]
[[Kategooria:Meelelahutusettevõtted]]
[[Kategooria:Leedu ettevõtted]]</text>
      <sha1>hapxjjcynpzdj75xfy014u44pek5awn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sorgu tuletorn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>409953</id>
    <revision>
      <id>7168831</id>
      <parentid>6288597</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:29:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7168831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1188" sha1="0h36jyvqh8s209i0cp4vfm4s7llp1bs" xml:space="preserve">[[Pilt:Majakas Sorgu saarel.jpg|pisi|Majakas Sorgu saarel]]

'''Sorgu tuletorn''' on [[tuletorn]] Pärnumaal, mis on transpordiameti&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=REPORTAAŽ {{!}} Sorgut väisanud matkaseltskond otsis vastuseid - mis saarest saab? Tulevik on ebaselge |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120589134/reportaaz-sorgut-vaisanud-matkaseltskond-otsis-vastuseid-mis-saarest-saab-tulevik-on-ebaselge |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt; halduses oleval [[Sorgu saar]]el.

Tuletorn ehitati krohvitud voodrist ja tellisseinast 1903. aastal. Tuletorn on 19 meetri kõrgune.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tuletornis on raudredel. Tuletornis töötati kuni 1960ndate teise pooleni, mil edasi täitis tuletorni funktsiooni masin. 2026. aasta seisuga toimib tuletorn tuule- ja päikeseenergial.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tuletorni [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord|article=/|text=/|NS=58/10.723128|EW=24/11.984249|type=landmark|region=EE-57}}.
==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Tuletorn Sorgul.jpg
Sorgu saare majakas.jpg
Sorgu majakas.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Välislingid==
* {{VTAtuletorn|2807}}

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Eesti tuletornid]]
[[Kategooria:Pärnu linn]]</text>
      <sha1>0h36jyvqh8s209i0cp4vfm4s7llp1bs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TNMK</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410212</id>
    <revision>
      <id>7168922</id>
      <parentid>6639686</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T22:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MasterRus21thCentury</username>
        <id>141545</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1539" sha1="ahj0p341fk3li0vxfmjj0qe4shzv8nt" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = TNMK
| pilt = Вп тнмк 2.jpg
| pildiallkiri = 
| pildi_suurus = 
| horisontaalne = 
| taust = grupp_või_bänd
| alias = 
| päritolu = [[Harkiv]], [[Ukraina]]
| stiil = ''[[hiphop]]'', ''[[jazz]]''
| tegev = 1989–...
| plaadifirma = Moon Records
| seotud_esitajad = 
| URL = [http://www.tnmk.com/ www.tnmk.com]
| koosseis = Oleg &quot;Fagot&quot; Mõhhailjuta&lt;br/&gt;Oleksandr &quot;Fozzi&quot; Sõdorenko&lt;br/&gt;Kostjantõn &quot;Kotja&quot; Žukov&lt;br/&gt;Jaroslav &quot;Jarik&quot; Vjerjokin&lt;br/&gt;Oleksandr Šõmanskõi&lt;br/&gt;Viktor &quot;Vitold&quot; Korženko&lt;br/&gt;Anton &quot;TonIk&quot; Baturõn
| endised_liikmed = Eduard &quot;Dilja&quot; Prõstupa
}}

'''TNMK''' ([[Ukraina keel|ukraina]] '''Танок на майдані Конґо''', Tanok na Maidani Kongo, 'Tants Kongo väljakul') on [[Ukraina]] ''[[Hiphop|hiphopi]]'' [[Ansambel (muusika)|ansambel]]. Sellesse kuuluvad Fagot, Fozzi, Kotja, Jarik, Oleksandr Šõmanskõi, Vitold ja TonIk. TNMK nime all alustas ansambel tegevust [[1998]]. aastal ilmunud albumiga &quot;Зроби мені хіп-хоп&quot;.

== Diskograafia ==
=== Albumid ===
*[[1998]] &quot;Зроби мені хіп-хоп&quot;
*[[2001]] &quot;Неформат&quot;
*[[2004]] &quot;Пожежі міста Вавилон&quot; 
*[[2005]] &quot;Сила&quot;
*[[2010]] &quot;С.П.А.М&quot;
*[[2014]] &quot;Дзеркало&quot;

== Välislingid ==
*[http://www.tnmk.com/ Ametlik koduleht]
*[https://www.youtube.com/channel/UCDvNviv3R_dBFdTfZwiB0MQ YouTube]
*[https://www.facebook.com/TNMKband Facebook]

[[Kategooria:Ukraina ansamblid]]
[[Kategooria:Hiphopansamblid]]</text>
      <sha1>ahj0p341fk3li0vxfmjj0qe4shzv8nt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kim Kyung-jung</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412735</id>
    <revision>
      <id>7168721</id>
      <parentid>6245456</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:06:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <origin>7168721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="504" sha1="r5iv8s01zahfszse552bkjcj292zit8" xml:space="preserve">{{täienda}}
[[Pilt:김경중 축구 선수.jpg|pisi|Kim Kyung-jung (2021)]]
'''Kim Kyung-jung''' ([[korea keel]]es 김경중; sündinud [[14. mai]]l [[1991]] [[Gwangju]]s) on [[Lõuna-Korea]] jalgpallur.

2012. aasta jaanuaris liitus ta Eesti klubiga [[Tallinna FC Olympic]], kust suundus sama aasta veebruaris laenule Prantsusmaale.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kyung-jung, Kim}}
[[Kategooria:Lõuna-Korea jalgpallurid]]
[[Kategooria:Välismaa jalgpallurid Eestis]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>r5iv8s01zahfszse552bkjcj292zit8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Li)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412975</id>
    <revision>
      <id>7168906</id>
      <parentid>7168686</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lin */</comment>
      <origin>7168906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40277" sha1="5x3cto3tczu606yyorpzrgf04q9omry" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Li&quot;.

==Li==
*[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762)
*[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–)
*[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–2023) 
*[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–)
*[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–)
*[[Li Qiang]], Hiina poliitik (1959–)
*[[Li Shangfu]], Hiina aerokosmoseinsener ja endine sõjaväelane (1958–)
*[[Li Zongren]], hiina väejuht (1890–1969)
*[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) 
*[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–)

==Lia== 
*[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006)
*[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–2023)

==Lib==
*[[Willard Libby]], Ameerika Ühendriikide keemik (1908–1980) 
*[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) 
*[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) 
*[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919)
*[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) 
*[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–)
*[[Liberius]], paavst (4. sajand) 
*[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980)
*[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) 
*[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016)
*[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) 
*[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) 
*[[Raino Liblik]], eesti koolijuht (1977–) 
*[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–)

==Lic==
*[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) 
*[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) 
*[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997)
*[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–)
*[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692)
*[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–)
*[[Licinius]]
*[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) 
*[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–)

==Lid==
*[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–)
*[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa (&quot;Alice&quot;) (1852–1934)
*[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) 
*[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845)
*[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–)
*[[Nicklas Lidström]], endine Rootsi jäähokimängija (1970–)

==Lie==
*[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–)
*[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908)
*[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968)
*[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004)
*[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003)
*[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011)
*[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016)
*[[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]], baltisaksa rahvusest Eesti luteri vaimulik (1891–1949) 
*[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–)
*[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–2024) 
*[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–2022)
*[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935)
*[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–2026) 
*[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958)
*[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) 
*[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) 
*[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964)
*[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911)
* [[Abe Liebman]], Eesti ajaloolane (1914–1990)
*[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–)
*[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019)
*[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–)
*[[Andris Liepa]], Venemaa balletilavastaja ja endine balletitantsija (1962–)
*[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–)
*[[Māris Liepa]], läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija (1936–1989)
*[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) 
*[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) 
*[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–)
*[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998)
*[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942)
*[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) 
*[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925)
*[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984)
*[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–)
*[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880)

==Lif==
*[[Serge Lifar]], Prantsusmaa ballettmeister (1905–1986)
*[[Jevgeni Lifšits]], vene füüsik (1915–1985)

==Lig==
*[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) 
*[[Taavo Lige]], eesti vaimulik
*[[Timo Lige]]
*[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–)
*[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006)
*[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–)
*[[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1938–2023)
*[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998)
*[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990)
*[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–)
*[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–)
*[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994)
*[[Viive Ligi]], eesti jurist ja kohtunik (1956–)
*[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) 
*[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) 
*[[Alfonso Liguori]], itaalia katoliku piiskop, filosoof, teoloog, kirjanik ja helilooja (1696–1787) 
*[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–)

==Lih==
*[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–)

==Lii==
*[[Roode Liias]], eesti majandusteadlane (1953–) 
*[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–)
*[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–)
*[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) 
*[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941)
*[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945)
*[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996)
*[[Nikolai Liidemann]], Eesti sõjaväelane, politseinik ja kommunistlik poliitik (1895–1973)
*[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) 
*[[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1996–)
*[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–1997)
*[[Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995)
*[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940)
*[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) 
*[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–)
*[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) 
*[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975)
*[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–2025)
*[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–)
*[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–)
*[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974)
*[[Marianna Liik]], eesti helilooja (1992–)
*[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) 
*[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938)
*[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983)
*[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–)
*[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017)
*[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–)
*[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941)
*[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–)
*[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022)
*[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) 
*[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) 
*[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989)
*[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) 
*[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) 
*[[Vahur-Peeter Liin]], eesti jurist (1983–) 
*[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) 
*[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) 
*[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–)
*[[Jaan Liinat]], eesti muusik ja helilooja (1977–) 
*[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) 
*[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–)
*[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–2017)
*[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941)
*[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) 
*[[Sander Alex Liit]], eesti jalgpallur (2003–)
*[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–)
*[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021)
*[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004)
*[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) 
*[[Aivo Liiv]], endine eesti ujuja (1966–)
*[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) 
*[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–2025)
*[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–)
*[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995)
*[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) 
*[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941)
*[[Ferdinand Liiv]], eesti kunstnik (1912–1948) 
*[[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane (1933–1982) 
*[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021)
*[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–)
*[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938)
*[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957)
*[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913)
*[[Jüri Liiv]], eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja (1964–)
*[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–)
*[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) 
*[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) 
*[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942)
*[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–)
*[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–)
*[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) 
*[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992)
*[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–)
*[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009)
*[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik
*[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) 
*[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015)
*[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–)
*[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1964–)
*[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) 
*[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–)
*[[Vergine Liiv-Hillep]], eesti päritolu Belgia maalikunstnik (1922–2015) 
*[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–)
*[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) 
*[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–)
*[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–)
*[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017)
*[[Margus Liiva]], Eesti poliitik (1988–) 
*[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–)
*[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik (1983–)
*[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–2023)
*[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016)
*[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008)
*[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) 
*[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) 
*[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–)
*[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000)
*[[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1949–) 
*[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941)
*[[Lembit Liivak]], eesti hispanist
*[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–)
*[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–)
*[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993)
*[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942)
*[[Paul Liivak (loomaarst)|Paul Liivak]], eesti loomaarst (1902–1969)
*[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958)
*[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–)
*[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017)
*[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–)
*[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) 
*[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–)
*[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–)
*[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Kalle Liivamägi]], eesti ujuja ja treener (1960–)
*[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–)
*[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) 
*[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–)
*[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–)
*[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) 
*[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017)
*[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1889–1938)
*[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–)
*[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–2025)
*[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013)
*[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–)
*[[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (1954–2026) 
*[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995)
*[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992)
*[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978)
*[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942)
*[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–)
*[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–)
*[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) 
*[[Meelis Liivlaid]], eesti jurist ja merekirjanik (1976–) 
*[[Rain Liivoja]], Eesti ja Austraalia õigusteadlane (1980–)
*[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982)
*[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–)

==Lik==
*[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–)
*[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018)
*[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–)
*[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–)

==Lil==
*[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–)
*[[Lil Peep]], USA räppar, laulja ja laulukirjutaja (1996–2017)
*[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–)
*[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983)
*[[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1979–) 
*[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) 
*[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928)
*[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853)
*[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785)
*[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875)
*[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895)
*[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) 
*[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) 
*[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936)
*[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917)
*[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576)
*[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998)
*[[Johan Lilius]] (1724–1803) 
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–)
*[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–)
*[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) 
*[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993)
*[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) 
*[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) 
*[[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija (1999–) 
*[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) 
*[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–)
*[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–)
*[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–)
*[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) 
*[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) 
*[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–)
*[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) 
*[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–)
*[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–)
*[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) 
*[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) 
*[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914)
*[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951)
*[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–)
*[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) 
*[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–)
*[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) 
*[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–)
*[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942)
*[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) 
*[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik
*[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) 
*[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–)
*[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) 
*[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924)
*[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) 
*[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) 
*[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–)
*[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) 
*[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–2023)
*[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) 
*[[Emil Lilleberg]], norra jäähokimängija (2001–) 
*[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) 
*[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–)
*[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) 
*[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–)
*[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965)
*[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–)
*[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–)
*[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) 
*[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) 
*[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980)
*[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) 
*[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) 
*[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) 
*[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–)
*[[Pille-Riin Lillepalu-Tubli]], Eesti teatritöötaja ja omavalitsuspoliitik (1990–)
*[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–)
*[[Ervin Lillepea]], eesti muusik ja laulja (1957–) 
*[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) 
*[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–2020) 
*[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) 
*[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–)
*[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–)
*[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–2024) 
*[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662)
*[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966)
*[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019)
*[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012)
*[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–2025)
*[[George Lillo]], inglise näitekirjanik (1693–1739)
*[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–)
*[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) 
*[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) 
*[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–)
*[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–)

==Lim==
*[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–)
*[[Lucas Lima]], Brasiilia jalgpallur (1990–) 
*[[Paulo César Lima]], Brasiilia endine jalgpallur (1949–) 
*[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–2019) 
*[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) 
*[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) 
*[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013)
*[[Robin Limberg]], Eesti jalgpallur (2001–) 
*[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012)
*[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–)
*[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik

==Lin==
*[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) 
*[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–)
*[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–)
*[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–)
*[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–)
*[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–)
*[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983)
*[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?)
*[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008)
*[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865)
*[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989)
*[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–2026)
*[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) 
*[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993)
*[[Imbi Lind]], eesti maali- ja filmikunstnik (1930–2025) 
*[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887)
*[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944)
*[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) 
*[[Regina Lind]], eesti sotsiaaltöötaja ja koolitaja
*[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984)
*[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–)  
*[[Valentin Lind]], eesti näitleja, tantsija ja lavastaja (1909–1980) 
*[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017)
*[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985)
*[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) 
*[[Magnus Lindberg]], Soome helilooja (1958–)
*[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–)
*[[Simon Lindberg]], Rootsi neonatslik poliitik (1983–)
*[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974)
*[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021)
*[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija (1993–) 
*[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) 
*[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908)
*[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–)
*[[Andrei Linde]], Nõukogude Liidu ja USA kosmoloog (1948–) 
*[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–)
*[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) 
*[[Carl von Linde]], saksa teadlane, insener ja ettevõtja (1842–1934) 
*[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936)
*[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop
*[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–)
*[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–)
*[[Keijo Lindeberg]], eesti vandeadvokaat (1986–) 
*[[Esa Lindell]], soome jäähokimängija (1994–) 
*[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–)
*[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–)
*[[Alma Lindeman]], Eesti riigiametnik (1888–1964) 
*[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941)
*[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795)
*[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–)
*[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898)
*[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–)
*[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919)
*[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–)
*[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–)
*[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925)
*[[Üllas Linder]], eesti baptisti vaimulik (1953–)
*[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–)
*[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930)
*[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) 
*[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929)
*[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002)
*[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–)
*[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija (1993–) 
*[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) 
*[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) 
*[[Ryan Lindgren]], USA jäähokimängija (1998–)
*[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017)
*[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) 
*[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941)
*[[Bendt Lindhardt]], Taani vaimulik (1804–1894)
*[[Lauritz Christian Lindhardt]], Taani hambaarst
*[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) 
*[[Emil Lindholm]], soome rallisõitja (1996–)
*[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) 
*[[Sebastian Lindholm]], soome rallisõitja (1961–)
*[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) 
*[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973)
*[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941)
*[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015)
*[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) 
*[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865)
*[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–)  
*[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) 
*[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) 
*[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) 
*[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009)
*[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985)
*[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–2025)
*[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–)
*[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) 
*[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–)
*[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–)
*[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–)
*[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1862–1931)
*[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019)
*[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019)
*[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija (1973–) 
*[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990)
*[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968)
*[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) 
*[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) 
*[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939)
*[[Jesper Lindstrøm]], taani jalgpallur (2000–) 
*[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910)
*[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–)
*[[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja (1896–1951) 
*[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–)
*[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) 
*[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985)
*[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966)
*[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–)
*[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–)
*[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–)
*[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) 
*[[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik (1933–)
*[[Antti Lindtman]], Soome poliitik (1982–) 
*[[Marius Lindvik]], Norra suusahüppaja (1998–) 
*[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–)
*[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) 
*[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) 
*[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984)
*[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–)
*[[Kaisa Ling]], eesti laulja, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1990–) 
*[[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (1926–2024)
*[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–)
*[[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (1943–2026) 
*[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–)
*[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011)
*[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936)
*[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982)
*[[Alphonso Lingis]], leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (1933–2025)
*[[Aarne Link]], eesti koolijuht ja treener (1940–2023)
*[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) 
*[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981)
*[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998)
*[[Mihkel Link]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1895–1985)
*[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) 
*[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970)
*[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) 
*[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980)
*[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (1895–1941)
*[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) 
*[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–)
*[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–)
*[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942)
*[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020)
*[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) 
*[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963)
*[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) 
*[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–)  
*[[Henno Linn]], eesti endine võrkpallur, võrkpallitreener, politseinik ja spordiajaloolane (1949–) 
*[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) 
*[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) 
*[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–)
*[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–)
*[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996)
*[[Tiina Linna]], eesti muusik ja arhitekt (1946–) 
*[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011)
*[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992)
*[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965)
*[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001)
*[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) 
*[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016)
*[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–)
*[[Maimu Linnamägi]], eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja (1922–1988) 
*[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994)
*[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018)
*[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948)
*[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–)
*[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik
*[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987)
*[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) 
*[[Raivo Linnas]] (1961–) 
*[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) 
*[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) 
*[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) 
*[[Ilmar Linnat]], eesti kunstnik (1914–1987) 
*[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) 
*[[Bruno Aleksander Linneberg]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) 
*[[Kurt-Arved Linneberg]], Eesti mereväelane (1898–1975) 
*[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927)
*[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–2024) 
*[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–)
*[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–2015) 
*[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–)
*[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942)
*[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995)
*[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–)
*[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022)
*[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja esperantoliikumise tegelane (1896–1973)
*[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947)
*[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936)
*[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851)
*[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–)
*[[Juan Linz]], Hispaania politoloog (1926–2013)
*[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953)
*[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) 
*[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970)
*[[Dmitri Linter]], Venemaa Föderatsiooni ametnik
*[[Leonora Linter]], Eesti poliitaktivist ja ettevõtja (1950–)
*[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–)
*[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–)
*[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962)
*[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–)
*[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–)
*[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942)
*[[Linus]], paavst

==Lio==
*[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022)

==Lip==
*[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–)
*[[Andrus Lipand]], eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik (1939–2023) 
*[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928)
*[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000)
*[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–)
*[[Järvi Lipasti]], eesti filoloog ja kultuuritegelane (1968–)
*[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–)
*[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–)
*[[Johann Friedrich von Liphardt]], Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ning mõisnik (1655–1723)
*[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891)
*[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853)
*[[Renaud Franz von Liphart]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu mereväelane (1880–1942)
*[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) 
*[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986)
*[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–)
*[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949)
*[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006)
*[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924)
*[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988)
*[[Marko Lipp]], eesti jalgpallur (1999–) 
*[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923)
*[[Otto-Robert Lipp]], eesti jalgpallur (2000–)
*[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–1977)
*[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015)
*[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560)
*[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619)
*[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469)
*[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–)
*[[Dimitri Lipping]], eesti insener ja vaimulik (1931–2024) 
*[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994)
*[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–)
*[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985)
*[[Karla Lipping]], eesti mööbelsepp (1900–1987) 
*[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937)
*[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015)
*[[Helle Lippmaa]], eesti keemik 
*[[Hilja Lippmaa]], eesti lihhenoloog, illustraator ja tõlkija (1902–1943)
*[[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik (1961–)
*[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021)
*[[Mikk Lippmaa]], eesti füüsik 
*[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943)
*[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921)
*[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) 
*[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941)
*[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–)
*[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008)
*[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948)
*[[Karin Lippus]], eesti ajaloolane ja ajalooõpetaja
*[[Madle Lippus]], Eesti poliitik (1984–) 
*[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–)
*[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015)
*[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990)
*[[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur (1996–)
*[[Urmas Lips]], eesti mereteadlane (1960–)
*[[Valdo Lips]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1970–) 
*[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980)
*[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–)
*[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–2023)
*[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) 
*[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–)
*[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010)
*[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961)
*[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–)

==Lir==
*[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–)
*[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–)

==Lis==
*[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) 
*[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811)
*[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–)
*[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–)
*[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–)
*[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–)
*[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) 
*[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972)
*[[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik ja professor, riigi president aastatel 1992–1997 (1931–2020) 
*[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–)
*[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886)
*[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846)
*[[Wilhelm List]], Saksamaa sõjaväelane (1880–1971) 
*[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) 
*[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) 
*[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–)
*[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995)
*[[Sonny Liston]], USA poksija
*[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) 
*[[Maria Listra]], eesti laulja (1989–)

==Liš==
*[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) 
*[[Ondřej Liška]], Tšehhi poliitik (1977–)

==Liz==
*[[Simon Lizotte]], saksa elukutseline kettagolfimängija (1992–) 

==Lit==
*[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789)
*[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–)
*[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–)
*[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) 
*[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) 
*[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945)
*[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–2020)
*[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur
*[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–)
*[[August Litter]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1894–1971)
*[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020)
*[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) 
*[[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja (1996–) 
*[[Sacheen Littlefeather]], USA näitleja, modell ja indiaaniaktivist (1946–2022) 
*[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) 
*[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006)
*[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–)
*[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951)
*[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018)
*[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945)
*[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–)

==Liu==
*[[Liu Chieh]], Hiina Vabariigi diplomaat (1907–1991) 
*[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–)
*[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–)
*[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–)
*[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) 
*[[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja (1993–)
*[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–)
*[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017)
*[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–)
*[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–)
*[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) 
*[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–)

==Liv==
*[[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur (1993–) 
*[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–)
*[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) 
*[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902)
*[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) 
*[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015)
*[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr)
*[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873)
*[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–)
*[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr)
*[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944)
*[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik (1958–)
*[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999)
*[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020)

==Liw==
*[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665)
*[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940)
*[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]]</text>
      <sha1>5x3cto3tczu606yyorpzrgf04q9omry</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pietro Parolin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415372</id>
    <revision>
      <id>7168874</id>
      <parentid>6860447</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:33:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6222" sha1="3nexd6qlahyh07v7mv1s35dou5q2kht" xml:space="preserve">[[File:Cardinal Pietro Parolin par Claude Truong-Ngoc juillet 2021.jpg|pisi|Pietro Parolin (2021)]]
[[File:Coat_of_arms_of_Pietro_Parolin.svg|thumb|Pietro Parolini vapp]]
'''Pietro Parolin''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1955]] [[Schiavon]]is [[Itaalia]]s) on [[roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[vaimulik]]. Ta on alates [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[2013]] [[Vatikan]]i [[kardinal-riigisekretär|riigisekretär]] ja alates [[22. veebruar]]ist [[2014]] [[kardinal]]. Ta valdab lisaks [[itaalia keel]]ele ka [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keel]]t. Parolin on ainus Vatikani riigisekretär, kes on külastanud [[Eesti]]t.{{lisa viide}}

Parolin sündis ehitustarvete poe juhi Luigi Parolini ja tema abikaasa, kooliõpetaja Ada Miotti kolmelapselises peres. Kohaliku [[preester|preestri]] mõjul asus Parolin [[1969]] õppima [[Vicenza]] [[seminar]]is ja [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[27. aprill]]il [[1980]] preestriks. Ta oli Schio Santissima Trinità kiriku abipreester, seejärel õppis [[1983]]–[[1986]] [[Rooma]]s Gregoriuse ülikoolis, omandades [[doktorikraad]]i [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] alal. Lisaks õppis ta paavstlikus akadeemias [[diplomaatia]]t.{{lisa viide}}

Parolin töötas 1986–[[1989]] [[Nigeeria]]s lihtametniku (''adetto'') ja siis [[sekretär]]ina. Seejärel oli ta 1989–[[1992]] sekretär [[Mehhiko]]s. [[Johannes Paulus II]] määras ta [[14. mai]]l [[1988]] [[kaplan]]iks. 1992–[[2002]] töötas ta riigisekretariaadis 1. klassi nuntsiatuuri sekretärina ja nõunikuna. [[16. veebruar]]il [[2000]] sai temast paavsti [[prelaat|auprelaat]]. [[Sügis]]est 2002 [[august]]ini [[2009]] oli ta riigisekretariaadi välissuhete osakonna asesekretär.{{lisa viide}}

Paavst [[Benedictus XVI]] määras Parolini [[17. august]]il 2009 Acquapendente [[piiskop|titulaarpiiskopiks]] ja [[nuntsius]]eks [[Venezuela]]s. Ta ordineeriti piiskopiks [[12. september|12. septembril]] 2009 [[Vatikan]]is. 
Paavst [[Franciscus]] määras ta 15. oktoobril [[2013]] Vatikani riigisekretäriks ja 22. veebruaril [[2014]] Santi Simone e Giuda Taddeo a Torre Angela kardinalpreestriks.{{lisa viide}}

==Tunnustus== 
* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]] 

==Visiit Eestisse==
[[File:FM_Marina_Kaljurand_met_with_His_Eminence_Cardinal_Pietro_Parolin,_Secretary_of_State_of_the_Holy_See._(10.05.2016)_(26837681202).jpg|thumb|250px|Pietro Parolin ja [[Eesti välisminister]] [[Marina Kaljurand]] (2016).]]
Parolin tegi [[10. mai|10.]]–[[11. mai]]l [[2016]] ametliku visiidi Eestisse, millega märkis Eesti ja [[Püha Tool]]i vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 25. aastapäeva.&lt;ref&gt; [http://www.eestikirik.ee/korge-kulaline-roomast/ Kardinal Parolini visiidi kokkuvõte. Eesti Kirik.]&lt;/ref&gt; Ta kohtus [[Eesti president|president]] [[Toomas-Hendrik Ilves]]e, [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] [[Eiki Nestor]]iga.&lt;ref&gt; [http://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-esimees-ja-puha-tooli-riigisekretar-rohutasid-uksteisemoistmise-ja-solidaarsuse-tahtsust/ Kardinal Parolini kohtumine Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga.]&lt;/ref&gt; Kohtumisel [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Taavi Rõivas]]ega [[Toompea]]l arutati julgeoleku olukorda ning [[Venemaa]] tegevust [[Ukraina]]s ja [[Süüria]]s. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://valitsus.ee/et/uudised/peaminister-kohtus-puha-tooli-riigisekretari-kardinal-pietro-paroliniga |pealkiri=Peaminister Rõivase kohtumine Vatikani riigisekretäriga. Eesti Vabariigi Valitsuse koduleht. |vaadatud=2016-06-02 |arhiivimisaeg=2016-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160701235302/https://valitsus.ee/et/uudised/peaminister-kohtus-puha-tooli-riigisekretari-kardinal-pietro-paroliniga |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Seejärel osales Parolin oikumeenilisel teenistusel [[Tallinna toomkirik]]us ja pidas õhtul [[missa]] [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]is.

{{cquote|''Siin Eestis on katoliku kogukond väike. Seepärast on oluline iga liige Evangeeliumi väärtuslikul kuulutamisel ning õpetuse levitamisel... Lahkhelid kristlaste vahel on Kristuse tahte vastased. Meie oikumeenilises pühendumuses peaks Tema sõnad alati innustama meie mõtteid ja tegusid ning julgustama jätkama, isegi kui tundub, et me ei saavuta eriti või üldse edu.'' &lt;ref&gt;[http://www.katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/1264-tema-eminents-kardinal-parolini-püha-missa-kõne-peeterpauli-katedraalis Kardinal Parolini jutlus Peeter-Pauli katedraalis.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;}}

Kardinal külastas 11. mail [[Tartu]]t, kus pidas kell 12 [[Tartu ülikool]]is avaliku loengu, milles ta tutvustas Püha Tooli diplomaatilist tegevust ja tundis muret olukorra pärast Ukrainas.

{{cquote|''Nagu minu mainitud näidetest näha saate, on Püha Tooli diplomaatilise tegevuse keskmes inimene, kelle võõrandamatu ja transtsendentne väärikus põhineb lõpuks sellel, et olles loodud Jumala näo järgi ja sarnaseks, on ta avatud transtsendentsele. Sellest teadlikuna on Püha Tool sügavalt huvitatud inimkonna, kui terviku hüvangust.'' &lt;ref&gt;[http://www.katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/1267-tema-eminents-kardinal-parolini-loeng-tartu-ülikoolis Loeng Tartu ülikoolis.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;}}
Ta kohtus [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]]iga ja pidas missa [[Tartu katoliku kirik]]us. &lt;ref&gt;[http://www.katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/1266-tema-eminents-kardinal-parolini-püha-missa-kõne-tartu-neitsi-maarja-pärispatuta-saamise-kirikus Kardinal Parolin Tartu katoliku kirikus.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Kardinal Parolin külastas enne Eestist lahkumist ka [[Valga Pühavaimu kirik]]ut.

== Viited==
{{reflist|2}}

== Välislingid ==
*[http://cardinals.fiu.edu/bios2014.htm#Parolin Artikkel Pietro Parolini kohta.]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tarcisio Bertone]]|nimi=[[Vatikani kardinal-riigisekretär]]|aeg=[[2013]]–|järgnev=}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Kardinalid]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>3nexd6qlahyh07v7mv1s35dou5q2kht</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liikuri tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428174</id>
    <revision>
      <id>7168990</id>
      <parentid>6769995</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:17:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33808-33</username>
        <id>231209</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin ajaloolise nime</comment>
      <origin>7168990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1212" sha1="pzoixkvxdx17rqcfick24hwzn9hq7cn" xml:space="preserve">{{teekaart}}
[[Pilt:End of Liikuri street in Tallinn.JPG|pisi|Liikuri tänav]]
'''Liikuri tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s&lt;ref name=&quot;KNAB&quot;&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)&lt;/ref&gt; [[Kurepõllu]] asumis.

Tänav algab [[Võidujooksu tänav]]alt ja lõppeb [[Varraku tänav]]al.

Enne 1990. aastat kandis tänav Reindorffi puiestee nime.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 19 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=estdagbladet19900119.1.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22liikuri+t%C3%A4nav%22------------ |vaadatud=2026-06-08 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:EU-EE-TLN-LAS-Laagna street.JPG|[[Pae sild (Laagna tee)|Pae sild]] [[Laagna tee]]l ja Liikuri tänava hoonestus
File:EU-EE-TLN-LAS-Red village.JPG|[[Tallinna Liikuri Lasteaed]], Liikuri 9, ja korterelamud Liikuri tänaval
File:Apartments in Liikuri street.JPG|
File:Liikuri apartments.JPG|
File:Liikuri 5.jpg|Liikuri 5
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Liikuri tänav}}
{{Laagna asumi tänavad}}

[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>pzoixkvxdx17rqcfick24hwzn9hq7cn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168991</id>
      <parentid>7168990</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:19:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33808-33</username>
        <id>231209</id>
      </contributor>
      <comment>Reindorff täiendatud G. Reindorff</comment>
      <origin>7168991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1214" sha1="a66ip0wvzlj1e24fxmq25j4jn6icw02" xml:space="preserve">{{teekaart}}
[[Pilt:End of Liikuri street in Tallinn.JPG|pisi|Liikuri tänav]]
'''Liikuri tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s&lt;ref name=&quot;KNAB&quot;&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)&lt;/ref&gt; [[Kurepõllu]] asumis.

Tänav algab [[Võidujooksu tänav]]alt ja lõppeb [[Varraku tänav]]al.

Enne 1990. aastat kandis tänav G.Reindorffi puiestee nime.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 19 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=estdagbladet19900119.1.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22liikuri+t%C3%A4nav%22------------ |vaadatud=2026-06-08 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:EU-EE-TLN-LAS-Laagna street.JPG|[[Pae sild (Laagna tee)|Pae sild]] [[Laagna tee]]l ja Liikuri tänava hoonestus
File:EU-EE-TLN-LAS-Red village.JPG|[[Tallinna Liikuri Lasteaed]], Liikuri 9, ja korterelamud Liikuri tänaval
File:Apartments in Liikuri street.JPG|
File:Liikuri apartments.JPG|
File:Liikuri 5.jpg|Liikuri 5
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Liikuri tänav}}
{{Laagna asumi tänavad}}

[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>a66ip0wvzlj1e24fxmq25j4jn6icw02</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168992</id>
      <parentid>7168991</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:24:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33808-33</username>
        <id>231209</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin G Reindorffi lingi</comment>
      <origin>7168992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1237" sha1="cvvv10xfio8upixsll5c22xo6b2aifd" xml:space="preserve">{{teekaart}}
[[Pilt:End of Liikuri street in Tallinn.JPG|pisi|Liikuri tänav]]
'''Liikuri tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s&lt;ref name=&quot;KNAB&quot;&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)&lt;/ref&gt; [[Kurepõllu]] asumis.

Tänav algab [[Võidujooksu tänav]]alt ja lõppeb [[Varraku tänav]]al.

Enne 1990. aastat kandis tänav [[Günther Reindorff|G.Reindorffi]] puiestee nime.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 19 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=estdagbladet19900119.1.5&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22liikuri+t%C3%A4nav%22------------ |vaadatud=2026-06-08 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:EU-EE-TLN-LAS-Laagna street.JPG|[[Pae sild (Laagna tee)|Pae sild]] [[Laagna tee]]l ja Liikuri tänava hoonestus
File:EU-EE-TLN-LAS-Red village.JPG|[[Tallinna Liikuri Lasteaed]], Liikuri 9, ja korterelamud Liikuri tänaval
File:Apartments in Liikuri street.JPG|
File:Liikuri apartments.JPG|
File:Liikuri 5.jpg|Liikuri 5
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Liikuri tänav}}
{{Laagna asumi tänavad}}

[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>cvvv10xfio8upixsll5c22xo6b2aifd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helmut Valtman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428592</id>
    <revision>
      <id>7169074</id>
      <parentid>7099024</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:43:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3278" sha1="kwgftuv1rk5h6cgucttkyrxfx7yjp6j" xml:space="preserve">[[Pilt:Võitlus-have-valtman-13-03-1934.png|pisi|Valtman-HAVE karikatuur ajalehe VÕITLUS viimases numbris, mis ilmus päev enne üleriikliku erakorralise seisukorra välja kuulutamist riigivanem Pätsi poolt.]]
'''Helmut Valtman''' ([[pseudonüüm]]iga '''HAVE''', nime erikuju '''Helmut Valdmann'''; [[19. juuni]] [[1909]] [[Rakvere]] – [[6. jaanuar]] [[1943]] [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki]]) oli eesti [[karikaturist]] ja [[raamatugraafik]].

Helmut Valtman sündis Rakveres pagari perekonnas, tema isa oli Johan Valtmann (1870), ema Pauline Kukk (1870). Vennad oli [[Edmund Valtman]] (s 1914) ja [[Felix Valdvere]] (1900–1954). 

Helmut Valtmani karikaturistidebüüt toimus 1925. aastal pilkelehtedes [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] ja [[Sädemed]].  

Ta lõpetas [[1928]]. aastal [[Tallinn]]as [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i. Tema karikatuure ilmus paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Tartu-perioodil aastail 1927–1929 töötas [[Sakala]]s karikaturistina ja korrespondenina. 1929–1930 õppis Tartus [[Pallas (kunstikool)|Pallases]]. 1936–1937 tegi kaastööd ajakirjale [[Nädal Pildis]]. 1937. aastal sai temast ajalehe [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäev]] ja hiljem [[Tallinna Post]] karikaturist, kellena töötas 1940. aasta sügiseni, ühtlasi oli ta sel perioodil ka kirjastuse [[Loodus (kirjastus)|Loodus]] viljakas kaastööline. Kujundas palju raamatuid. Helmut olevat keeldunud [[Nigol Andresen]]i ettepanekust hakata koostööle punaste võimuga&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/news/kultuur/edmund-valtman-sojapogenik-toi-eestile-esimese-pulitzeri?id=51015134 Eesti Päevaleht (16. juuli 2005) &quot;Edmund Valtman: sõjapõgenik tõi Eestile esimese Pulitzeri&quot;]&lt;/ref&gt;. Sõja puhkedes kunstnik mobiliseeriti ja suunati Nõukogude tagalasse, kus oli rindekunstnik, langes [[Velikije Luki]] all [[6. jaanuar]]il [[1943]]. 

== Töökäik ==
*[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] 1929
*[[Sädemed]] 1928–1931
*[[Vaba Maa]], [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] 1932–1934
*[[Nädal Pildis]] 1936–1937
*[[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäev]] 1937
*[[Tallinna Post]] 1937–1940
* mob 1941 PA, e korpuse rindekunstnik. 

== Raamatuid ==
* [[Liis Raud|Metslaps]] – &quot;Iti&quot; – (16 lk) Tallinnas, Pääsuke, 1925, illustratsioonid: Helmut Valtman
* Metslaps – &quot;Mäeoja Halla&quot; (16 lk) Tallinnas, Pääsuke, 1925, illustratsioonid: Helmut Valtman
* Rudolf Busse – &quot;Ka õpetund!&quot; Lastenäidend ühes waatuses, (T. Mutsu teatrikirjastus, 36 lk, 1928), Saksa keelest tõlkinud: H. Tüvi, kujundanud: Helmut Valtman
* Metslaps – &quot;Helbeke ja muldwana memmeke&quot;, (16 lk), Pääsuke 1928, kujundanud: Helmut Valtman
* &quot;Kalevipoja künd&quot; – (Loodus, 15 lk, 1940) 7. raamat sarjast &quot;Rõõmus raamat&quot;, kaanekujundus: [[Richard Kivi|Richard Kivit]],
* Helmut Valtman – &quot;Tütarlaps otsib kohta&quot;, (Karikatuure. Humoreske), ([[EKP Keskkomitee Kirjastus]], 64 lk, 1969)
* Helmut Valtman – &quot;Heinaritsikas Sipsi&quot;, ([[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 15 lk, 2003), ISBN 9985736532

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Valtman, Helmut}}
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna karikaturistid]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>kwgftuv1rk5h6cgucttkyrxfx7yjp6j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alan Ayckbourn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430208</id>
    <revision>
      <id>7168818</id>
      <parentid>7110697</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:53:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7168818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1873" sha1="bs4azx84cpmvwmelm15ayn7uefqxd5x" xml:space="preserve">[[Pilt:Sir Alan Ayckbourn P4220001.JPG|pisi|Alan Ayckbourn 2010. aastal]]
'''Alan Ayckbourn''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1939]]) on inglise näitekirjanik ja lavastaja. Eelkõige on ta tuntud tänu oma [[komöödia]]tele. Ta on kirjutanud üle 70 näidendi.

==Elukäik==
Ayckbourn on sündinud [[London]]is ja õppinud erakoolis. Teatritööd alustas ta Scarborough's Stephen Josephi teatris, esmalt näitlejana, kuid peatselt saavutas menu oma komöödiatega, mis esietendusid samas teatris. Stephen Josephi surma järel sai Ayckbournist teatri juht.

==Näidendite teema==
Ayckbourni näidendid käsitlevad tavaliste keskklassi inimeste pereelu, meeste ja naiste suhteid. Ayckbourni tüüpiline näidend on kommete komöödia, milles tuleb ette koomilisi situatsioone ja paljastuvad tegelaste varjatud saladused. Üks tema tuntumaid töid, 20. sajandi komöödiaklassikasse arvatud &quot;Norman Vallutaja&quot; koosneb kolmest näidendist, millest igaüks näitab üht ja sama nädalalõpu olengut erinevalt kolme osalise silme läbi.

==Teoseid==
*1963 &quot;Round and Round the Garden&quot;  (&quot;Kõik aias&quot;, Eestis 1967)
*1972 &quot;Absurd Person Singular&quot; (&quot;Kallid külalised&quot;, Eestis 1992)
*1972 &quot;The Norman Conquest&quot;
*1973 &quot;Table Manners&quot; (&quot;Norman Vallutaja&quot;, Eestis 1985)
*1973 &quot;Living together&quot; (&quot;Elades koos&quot;)
*1975 &quot;Bedroom Farce&quot; (&quot;Abielufarss&quot;, Eestis 1991)
*1998 &quot;Comic potential&quot; (Koomiline potentsiaal&quot;, Eestis 2001)

==Kirjandus==
*Maailmakirjanduse leksikon : 1000 kirjanikku, 10 000 teost / Tallinn : TEA Kirjastus, c2012, lk 42

==Välislingid==
*[http://www.alanayckbourn.net/ Alan Ayckbourni ametlik koduleht]
*[https://www.youtube.com/watch?v=Y1y3Soure5Y Intervjuu Alan Ayckbourniga]

{{JÄRJESTA:Ayckbourn, Alan}}
[[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>bs4azx84cpmvwmelm15ayn7uefqxd5x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Norbert Grund</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430243</id>
    <revision>
      <id>7169033</id>
      <parentid>7035171</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:51:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1789" sha1="shasa8qfzwvttnlxmujzhwi5iamhp3r" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Norbert Grund
| Pilt           = Norbert Grund - Self-portrait with palette.jpg
| Pildisuurus    = 200px
| Pildi info     = Autoportree (1750)
| Sünninimi      = Norbert Joseph Carl Grund
| Sünniaeg       = [[4. detsember]] [[1717]]
| Sünnikoht      = [[Praha]]
| Surmaaeg       = {{Surmaaeg ja vanus|1767|07|17|1717|12|4}}
| Surmakoht      = [[Praha]]
| Rahvus         = 
| Tegevusala     = [[maalikunst]]
| Kunsti õppinud = 
| Kunstivool     = [[barokk]]&lt;br&gt;[[rokokoo]]
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Norbert Grund''' ([[4. detsember]] [[1717]] [[Praha]] – [[17. juuli]] [[1767]] Praha) oli tšehhi maalikunstnik, kes tegutses peamiselt [[rokokoo]] stiilis.

Ta õppis maalimist oma kunstnikust isa [[Christian Grund II]] juhendamisel ning täiendas end [[Viin]]is ja teistes Euroopa kunstikeskustes.

Grund on tuntud väikeses formaadis maalide poolest, mis kujutavad maastikke, jahistseene ja seltskondlikke stseene. Tema loomingut iseloomustavad peen värvikasutus, delikaatsed detailid ja rokokoo kerge, mänguline atmosfäär, mis veetles väga tema kodanlikku tellijaskonda.

Grund osales alati ka Praha kunstielus. Teda peetakse 18. sajandi [[Böömimaa]] olulisemate maalikunstnike hulka kuuluvaks.

== Teoseid ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Norbert Grund - Lady on a Swing - Gallant Scene in the Park I - Google Art Project.jpg|
Pilt:Norbert Grund Kavalier und lautenspielende Dame.jpg|
Pilt:1750 Grund Die Ernte anagoria.JPG|
Pilt:Norbert Grund - Two Students.jpg|&quot;Kaks üliõpilast&quot; (1760)
&lt;/gallery&gt;

{{commonskat|Norbert Grund}}
{{JÄRJESTA:Grund, Norbert}}
[[Kategooria:Tšehhi kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1717]]
[[Kategooria:Surnud 1767]]</text>
      <sha1>shasa8qfzwvttnlxmujzhwi5iamhp3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leninogorsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434366</id>
    <revision>
      <id>7168725</id>
      <parentid>6332375</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:14:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1180" sha1="ejygc52ccmydpx4u8h3o70lccayjsbr" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Leninogorsk
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Лениногорск
|  nimi2_keel = tatari | nimi2 = Лениногорск
|  pilt = Plohad Leninogorsk.jpg
|  pildiallkiri = Leninogorski keskväljak
|  lipp = Flag of Leninogorsk (Tatarstan).svg
|  lipu_link = [[Leninogorski lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Leninogorsk (Tatarstan).png
|  vapi_link = [[Leninogorski vapp]]
|  pindala = 24,65
|  elanikke = 60 056 (2025)
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Leninogorsk''' on linn [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigi kaguosas, [[Leninogorski rajoon]]i keskus, Tatarstani suuruselt kaheksas linn. Leninogorsk asub vabariigi pealinnast [[Kaasan]]ist 322 km kaugusel kaugus [[Zai]] jõe ülemjooksul.

Linnaõigused sai [[1955]]. aastal.

[[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Leninogorski elanikest [[venelased|venelasi]] 43,3%, [[tatarlased|tatarlasi]] 42,8%, [[tšuvašid|tšuvašše]] 5,8% ja [[mordvalased|mordvalasi]] 5,3%.

== Välislingid ==
{{Commonscat|Leninogorsk}}
* [http://leninogorsk.tatarstan.ru/tat/ Leninogorski rajooni koduleht] (''vene ja tatari keeles'')

[[Kategooria:Tatarstani linnad]]</text>
      <sha1>ejygc52ccmydpx4u8h3o70lccayjsbr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marhanets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437663</id>
    <revision>
      <id>7169086</id>
      <parentid>6776792</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:02:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="837" sha1="3qfou4e7xxwc7ikmj8y817gq1a4ttzi" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Marhanets
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Марганець
|  pilt = ЗЦП.jpg
|  pildiallkiri = Ühtsuse väljak Marhanetsis
|  lipp = Marhanec_prapor.png
|  lipu_link = [[Marhanetsi lipp]]
|  vapp = Coat_of_arms_of_Marganec,_Ukraine.png
|  vapi_link = [[Marhanetsi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Marhanets''' ([[ukraina keel]]es ''Марганець'') on linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is. Asub [[Kahhovka veehoidla]] paremal kaldal.

Linn loodi 1938. aastal mitme töölisasula liitmise teel.

30. septembril 2025 sai Marhanets [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Dnipropetrovski oblast]]</text>
      <sha1>3qfou4e7xxwc7ikmj8y817gq1a4ttzi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiiessaare mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>442808</id>
    <revision>
      <id>7168736</id>
      <parentid>6825447</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:16:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7168736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1668" sha1="214lask1ou2fnwqidlz4kioychn4cte" xml:space="preserve">'''Hiiessaare mõis''' ([[saksa keel]]es ''Hienhof''; vananenud saksakeelne nimi ''Kahusall'' (''Kahusalli mõis'')) oli [[eramõis]] [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l,&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|497}} (vaadatud 12.08.2016)&lt;/ref&gt; [[Hiiumaa]] saarel.

Mõis rajati [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] lõpus.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;/&gt;, [[Jakob De la Gardie]] (1583–1652) [[lään]]istas Hiiesaare maad Thomas Gentschienile. Aastatel 1659–1678 valdas mõisat Thomase poeg, Jacob Gentschien. Hiiesaare ehk Hiie mõis&lt;ref&gt;[[Leo Tiik]], Perekonnanimesid Hiiumaalt. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 9, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193413/142711/page/21 lk 531]&lt;/ref&gt; jagati 1783. aastal taludeks ja tekkinud küla sai nimeks [[Rannaküla (Hiiumaa)|Rannaküla]], kuid rahvapäraselt püsis keelepruugis siiski vana nimena Hiieküla (tänapäeval [[Hiiessaare|Hiiesaare]]). 

1783. aastal moodustati Hiiesaare ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõis]]a osadest Hiiesaare asemele uus [[Vilivalla mõis]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16700 Vilivalla mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt; ja [[Loja mõis]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16869 Loja mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|497}}

{{Pühalepa kihelkond}}
{{koord}}
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Pühalepa kihelkond]]
[[Kategooria:Hiiumaa mõisad]]
[[Kategooria:Stenbockide mõisad]]
[[Kategooria:De la Gardiede mõisad]]</text>
      <sha1>214lask1ou2fnwqidlz4kioychn4cte</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Milan Rastislav Štefánik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>443738</id>
    <revision>
      <id>7169108</id>
      <parentid>7167703</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:36:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>R &amp; R</username>
        <id>98282</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4212" sha1="6vf1h7rdl032wsq5t2kf1pnigycf339" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2021}}
[[Pilt:Milan_Rastislav_%C5%A0tef%C3%A1nik.jpg|170px|pisi|Milan Rastislav Štefánik]]
'''Milan Rastislav Štefánik''' ([[21. juuli]] [[1880]] – [[4. mai]] [[1919]]) oli [[Slovakid|slovaki]] rahvusliku liikumise üks juhtidest, [[sõjaväelane]] ja [[Tšehhoslovakkia]] kaitseminister. Ta oli ka [[sõjaväelendur]], Prantsuse [[brigaadikindral]], [[astronoom]] ja [[fotograaf]]. 

Koos tšehhide [[Tomáš Masaryk]]i ja [[Edvard Beneš]]iga oli Štefánik üks [[Tšehhoslovakkia]] riigi loomise võtmefiguure. Aastatel 1900–1902 õppis ta [[Praha]] [[Karli ülikool]]is, kus Masaryk töötas filosoofia õppejõuna. Masaryki loengud andsid Štefánikule mõtte tšehhide ja slovakkide vaheliseks koostööks.{{Lisa viide}} 

Štefánik uskus, et [[Austria-Ungari]] ja [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] kaotus sõjas võimaldaks tšehhidel ja slovakkidel pärast sõda end Austria-Ungari võimu alt välja murda ning saavutada iseseisvus. Seetõttu astus Štefánik 1915. aastal Prantsuse sõjaväkke, õppis lenduriks ja lendas [[Serbia]] rindel. 1916. aastal naasis ta [[Pariis|Pariisi]], kus tutvus Benešiga ja kohtus uuesti Masarykiga. Kolmekesi moodustasid nad Tšehhoslovakkia rahvuskogu ning 1917. aastal valiti Štefánik kogu asepresidendiks.{{Lisa viide}}

Štefánik organiseeris ka vabatahtlikest koosnevate Tšehhoslovakkia leegionide moodustamist [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] sõjavägedes. Tema diplomaatilised oskused aitasid rahvuskogul saavutada [[Antant|Antandi]] riikide toetuse Tšehhoslovakkia riigi loomisele, hiljem ka Tšehhoslovakkia rahvuskogu tunnustamisele Tšehhoslovakkia ''de facto'' valitsusena ja Tšehhoslovakkia leegionide tunnustamisele liitlasvägedena.{{Lisa viide}}

Pärast sõja lõppu organiseeris Štefánik 1919. aasta jaanuaris Vene sõjaväkke kuuluvate leegionäride taganemist [[Siber|Siberist]] Pariisi. Samal ajal vajati ka tema diplomaatilisi oskusi Tšehhoslovakkias, kus ta tegeles Prantsusmaa ja Itaalia missioonide vaheliste vastuoludega. Aprillis suundus ta [[Rooma]], kus pidas läbirääkimisi Itaalia sõjaministeeriumiga, ning hiljem Itaalia sõjaväebaasi [[Padova]]s, kus otsustati koos Itaalia kindrali [[Armando Diaz]]ega laiali saata Itaalia sõjaväemissioon Tšehhoslovakkias.{{Lisa viide}} 

4. mail 1919 otsustas Štefánik lennata [[Udine]] lähedal Campoformidost Itaalia Caproni Ca.3 sõjaväelennukiga [[Bratislava]]sse, kus oli käimas sõda Tšehhoslovakkia vabariigi ja [[Ungari Nõukogude Vabariik|Ungari Nõukogude Vabariigi]] vahel. Umbes kell 11, kui tehti katset Bratislavas maanduda, kukkus lennuk Bratislavast kirdes [[:en:Ivanka_pri_Dunaji|Ivanka pri Dunaji]] lähedal alla. Õnnetuses hukkusid Štefánik ja kolm Itaalia meeskonnaliiget.{{Lisa viide}}

Štefániku järgi on nimetatud [[Bratislava lennujaam]].{{Lisa viide}} [[Slovakkia]] valitsusele kuuluvad [[Airbus A319]] ja [[Fokker 100]] lennukid on disainitud tema portreega.{{Lisa viide}} Teda oli kujutatud [[Slovakkia kroon|Slovakkia 5000-kroonisel]] rahatähel ja ka 2019. aastal, tema 100. surma-aastapäeval, välja antud Slovakkia [[2-eurone münt|kaheeurosel]] meenemündil.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=OJ:JOC_2019_189_R_0008&amp;from=DE|pealkiri=New national side of euro coins intended for circulation|väljaanne=Official Journal of the European Union|aeg=2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal valiti Štefánik kõigi aegade parimaks slovakiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultura.sme.sk/c/22111503/anketu-najvacsi-slovak-vyhral-milan-rastislav-stefanik.html|pealkiri=Anketu Najväčší Slovák vyhral Milan Rastislav Štefánik|väljaanne=SME Culture|aeg=1. mai 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Milan Rastislav Štefánik|Milan Rastislav Štefánik}}

{{JÄRJESTA:Štefánik, Milan Rastislav}}
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia poliitikud]]
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Slovakkia teadlased]]
[[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>6vf1h7rdl032wsq5t2kf1pnigycf339</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169109</id>
      <parentid>7169108</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:36:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>R &amp; R</username>
        <id>98282</id>
      </contributor>
      <origin>7169109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4170" sha1="qa48gplydo351iwkxstvs3wt18pdf40" xml:space="preserve">[[Pilt:Milan_Rastislav_%C5%A0tef%C3%A1nik.jpg|170px|pisi|Milan Rastislav Štefánik]]
'''Milan Rastislav Štefánik''' ([[21. juuli]] [[1880]] – [[4. mai]] [[1919]]) oli [[Slovakid|slovaki]] rahvusliku liikumise üks juhtidest, [[sõjaväelane]] ja [[Tšehhoslovakkia]] kaitseminister. Ta oli ka [[sõjaväelendur]], Prantsuse [[brigaadikindral]], [[astronoom]] ja [[fotograaf]]. 

Koos tšehhide [[Tomáš Masaryk]]i ja [[Edvard Beneš]]iga oli Štefánik üks [[Tšehhoslovakkia]] riigi loomise võtmefiguure. Aastatel 1900–1902 õppis ta [[Praha]] [[Karli ülikool]]is, kus Masaryk töötas filosoofia õppejõuna. Masaryki loengud andsid Štefánikule mõtte tšehhide ja slovakkide vaheliseks koostööks.{{Lisa viide}} 

Štefánik uskus, et [[Austria-Ungari]] ja [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] kaotus sõjas võimaldaks tšehhidel ja slovakkidel pärast sõda end Austria-Ungari võimu alt välja murda ning saavutada iseseisvus. Seetõttu astus Štefánik 1915. aastal Prantsuse sõjaväkke, õppis lenduriks ja lendas [[Serbia]] rindel. 1916. aastal naasis ta [[Pariis|Pariisi]], kus tutvus Benešiga ja kohtus uuesti Masarykiga. Kolmekesi moodustasid nad Tšehhoslovakkia rahvuskogu ning 1917. aastal valiti Štefánik kogu asepresidendiks.{{Lisa viide}}

Štefánik organiseeris ka vabatahtlikest koosnevate Tšehhoslovakkia leegionide moodustamist [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] sõjavägedes. Tema diplomaatilised oskused aitasid rahvuskogul saavutada [[Antant|Antandi]] riikide toetuse Tšehhoslovakkia riigi loomisele, hiljem ka Tšehhoslovakkia rahvuskogu tunnustamisele Tšehhoslovakkia ''de facto'' valitsusena ja Tšehhoslovakkia leegionide tunnustamisele liitlasvägedena.{{Lisa viide}}

Pärast sõja lõppu organiseeris Štefánik 1919. aasta jaanuaris Vene sõjaväkke kuuluvate leegionäride taganemist [[Siber|Siberist]] Pariisi. Samal ajal vajati ka tema diplomaatilisi oskusi Tšehhoslovakkias, kus ta tegeles Prantsusmaa ja Itaalia missioonide vaheliste vastuoludega. Aprillis suundus ta [[Rooma]], kus pidas läbirääkimisi Itaalia sõjaministeeriumiga, ning hiljem Itaalia sõjaväebaasi [[Padova]]s, kus otsustati koos Itaalia kindrali [[Armando Diaz]]ega laiali saata Itaalia sõjaväemissioon Tšehhoslovakkias.{{Lisa viide}} 

4. mail 1919 otsustas Štefánik lennata [[Udine]] lähedal Campoformidost Itaalia Caproni Ca.3 sõjaväelennukiga [[Bratislava]]sse, kus oli käimas sõda Tšehhoslovakkia vabariigi ja [[Ungari Nõukogude Vabariik|Ungari Nõukogude Vabariigi]] vahel. Umbes kell 11, kui tehti katset Bratislavas maanduda, kukkus lennuk Bratislavast kirdes [[:en:Ivanka_pri_Dunaji|Ivanka pri Dunaji]] lähedal alla. Õnnetuses hukkusid Štefánik ja kolm Itaalia meeskonnaliiget.{{Lisa viide}}

Štefániku järgi on nimetatud [[Bratislava lennujaam]].{{Lisa viide}} [[Slovakkia]] valitsusele kuuluvad [[Airbus A319]] ja [[Fokker 100]] lennukid on disainitud tema portreega.{{Lisa viide}} Teda oli kujutatud [[Slovakkia kroon|Slovakkia 5000-kroonisel]] rahatähel ja ka 2019. aastal, tema 100. surma-aastapäeval, välja antud Slovakkia [[2-eurone münt|kaheeurosel]] meenemündil.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=OJ:JOC_2019_189_R_0008&amp;from=DE|pealkiri=New national side of euro coins intended for circulation|väljaanne=Official Journal of the European Union|aeg=2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal valiti Štefánik kõigi aegade parimaks slovakiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultura.sme.sk/c/22111503/anketu-najvacsi-slovak-vyhral-milan-rastislav-stefanik.html|pealkiri=Anketu Najväčší Slovák vyhral Milan Rastislav Štefánik|väljaanne=SME Culture|aeg=1. mai 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Milan Rastislav Štefánik|Milan Rastislav Štefánik}}

{{JÄRJESTA:Štefánik, Milan Rastislav}}
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia poliitikud]]
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Slovakkia teadlased]]
[[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>qa48gplydo351iwkxstvs3wt18pdf40</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maia Sandu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>448295</id>
    <revision>
      <id>7168877</id>
      <parentid>7099667</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:35:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3828" sha1="lzf77kmckt2qf2eso6612tf7bglvbjk" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Maia Sandu
| pilt = Maia Sandu, President of Moldova in 2024 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Maia Sandu (2024)
| amet = [[Moldova president]]
| ametiajaalgus = [[24. detsember]] [[2020]]
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Igor Dodon]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Moldova peaminister]]
| ametiajaalgus2 = [[8. juuni]] [[2019]]
| ametiajalõpp2 = [[14. november]] 2019
| eelmine2 = [[Pavel Filip]]
| järgmine2 = [[Ion Chicu]]
| amet3 = Erakonna [[Tegevus ja Solidaarsus]] esimees
| ametiajaalgus3 = [[15. mai]] [[2016]]
| ametiajalõpp3 = [[9. detsember]] [[2020]]
| eelmine3 = 
| järgmine3 = [[Igor Grosu]]
| amet4 = [[Moldova haridusminister]]
| ametiajaalgus4 = [[24. juuli]] [[2012]]
| ametiajalõpp4 = [[30. juuli]] [[2015]]
| eelmine4 = [[Mihail Șleahtițchi]]
| järgmine4 = [[Corina Fusu]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = Maia Sandu
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1972|5|24}}
| sünnikoht = [[Risipeni]], [[Fălești rajoon]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = Moldova Liberaaldemokraatlik Erakond (2014–2015)&lt;br&gt;Tegevus ja Solidaarsus (2016–2020)&lt;br&gt;Parteitu (2020–)
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Moldova Majandushariduse Akadeemia&lt;br&gt;[[Harvardi ülikool]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}                 
'''Maia Sandu''' (sündinud [[24. mai]]l [[1972]] [[Risipeni]]s) on [[Moldova]] poliitik ja riigitegelane, alates [[24. detsember|24. detsembrist]] [[2020]] [[Moldova president]]. Ta oli [[8. juuni]]st kuni [[14. november|14. novembrini]] [[2019]] [[Moldova peaminister]].

Sandu sündis aastal 1972 [[Fălești rajoon]]is [[Risipeni]]s. Ta õppis aastatel [[1989]]–[[1994]] [[Moldova Majandushariduse Akadeemia]]s. Aastatel [[1995]]–[[1998]] spetsialiseerus ta [[Chișinău]]s Avaliku Juhtimise Akadeemias rahvusvaheliste suhete valdkonnale. Aastal [[2010]] täiendas ta ennast [[Harvardi Ülikool]]i juures olevas John F. Kennedy Valitsuse Koolis.

Ta töötas aastatel [[2010]]–[[2012]] [[Maailmapank|Maailmapanga]] tegevdirektori nõunikuna. [[24. juuli]]st [[2012]] kuni [[30. juuli]]ni [[2015]] oli ta Moldova haridusminister.

8. juunil 2019 valis Moldova parlament Sandu uueks peaministriks ja ta astus oma valitsusega ka samal päeval ametisse. Samal päeval kuulutas [[Moldova Konstitutsioonikohus]] tema valimise seadusevastaseks.

Novembris 2020 kandideeris ta [[2020. aasta Moldova presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Valimiste teises voorus [[15. november|15. novembril]] valiti ta 57,7%-ga häältest riigi uueks presidendiks.&lt;ref&gt;[http://rulers.org/2020-11.html November 2020] Rulers.org (vaadatud 17.11.2020)&lt;/ref&gt; 2024. aastal valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.

==Tunnustus== 

* 2026 – [[Euroopa Teenetemärgi auväärne kavaler]] 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://en.hromadske.ua/posts/moldovas-prime-minister-wants-a-foreign-prosecutor-general-the-president-disagrees Moldova’s Prime Minister Wants A Foreign Prosecutor General. The President Disagrees.] - Hromadske International, 11.07.2019
*[https://www.youtube.com/watch?v=cb35OPC9HFI Майя Санду – интервью с президентом Молдовы / Maia Sandu – Moldovan President Interview], вДудь, 
 7.5.2024.

{{JÄRJESTA:Sandu, Maia}}
[[Kategooria:Moldova peaministrid]]
[[Kategooria:Moldova presidendid]]
[[Kategooria:Haridusministrid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>lzf77kmckt2qf2eso6612tf7bglvbjk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Eesti Maaülikool/Keelekeskus/Terminitöö</title>
    <ns>4</ns>
    <id>456136</id>
    <revision>
      <id>7169116</id>
      <parentid>7168071</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:47:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JanKos04</username>
        <id>230500</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2025/2026 õppeaasta */</comment>
      <origin>7169116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12558" sha1="nfvdztptntak7m9hpo9cwyznvsbyuli" xml:space="preserve">{{EMÜ Keelekeskus}}
'''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. 


'''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]'''

[[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval

Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.]

Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist.

==Nõuded terminitöö sissekandele==

===Eesmärgid===
Üliõpilased

1)	saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada;

2)	oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada.

===Tööülesanded===

1)	rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna;

2)	rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 

3)  vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada&lt;sub&gt;;

4)	info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles;

5)   erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles;

6)	üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. 

====Arutelulehtede kommentaarid====
Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.&lt;br /&gt;
Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (&lt;nowiki&gt;~~~~&lt;/nowiki&gt;)&lt;br /&gt;
või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.&lt;br /&gt;
Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.&lt;br /&gt;

===Vormistusreeglid (viitamine)===

Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine.

NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 

1) sobiva vormistuse näide:

[[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]]

2) sobimatu vormistuse näide:

[[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]]

3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale.

'''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul &quot;Lisa keeled&quot; /&quot;Teistes keeltes&quot; tööriistaga. 

Näiteid viitamisest:
*[[Eesti Maaülikool]]
*[[Maastik]]
*[[Harilik kuusk]]

===Piltide lisamine===

Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]]

===Kirje osad===

1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]];

2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles (&quot;kes on kes ja mis on mis&quot;); 

3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 

4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]];

5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale;

6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend];

7) kui  kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. 

'''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna.

===Terminibaasid ja sõnastikud===

*[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] 

*[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium]

*Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm]

*Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED])

*Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica])

*Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] 
*[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]]

*Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]]

* [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti

*Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html]

==Hästi õnnestunud artiklid==
*[[Kennelköha]] 2019/2020
*[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020
*[[Siinuskulissajam]] 2019/2020

==Näpunäiteid töö alustamiseks==

===Harjutamine===

'''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. 
'''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin].

Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. &quot;[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]&quot;.

Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada,  [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel &quot;Näita ajalugu&quot;.

Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul &quot;[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]&quot; - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada.

Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. 

Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida).

Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]].

Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page &quot;What is Wikipedia?&quot; video in Spanish with subtitles].

===KKK===

Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. 

'''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. 
Viitamise näited:
*[[Eesti Maaülikool]]
*[[Maastik]]
*[[Harilik kuusk]]

===Keelesaade: Vikitund===

Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund]
Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]].

===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias===

Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]].

[http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu.

===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles ===

==2025/2026 õppeaasta==

====MI EH====

Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'.

näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]])

[https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted

[[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]]

Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'')
* [[Ehitise rekonstrueerimine]]
* [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)''
* [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)''

====MI VE====
* [[näidis]] ''(sample, the term in English)''


====MI GM====
 
* [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'')
* [[Amsterdami null]] (''Amsterdam Ordnance Datum'')

====MI MN====

* [[Jahikeeld]]

====MI PU====


====MS====
* [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)''

* [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)''

* [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)''

* [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)''

* [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)''

* [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)''

* [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)''

* [[Kaardimakse]] ''(Card payment)''

* [[Müügijuht]] ''(Sales manager)''

* [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)''

* [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)''

* [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)''

* [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)''

====PK KV====

====PK KA====
[[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'')

====PK AI====
* [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)''

* [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)''

* [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)''

* [[Habanero]] ''(Habanero)''

====PK LU====
* [[Botaanikaaed]]
* [[Loodusteraapia]]
* [[Siberi tõmmuvaeras]]  ''(Siberian Scoter)''
* [[Siberi Võhumõõk]]    ''(Siberian Iris)''

====PK PS====
* [[Segasööt]] ''(Compound feed)''
* [[Läga]] ''(Slurry)''
* [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)''
* [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)''
* [[Allakülv]] ''(Undersowing)''
* [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)''
* [[Kattevili]] ''(Cover crop)''
* [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)''

====PK KJ====
* [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)''
* [[Multš]] ''(Mulch)''
* [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)''
* [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)''

====PK KK====


====MI TT====
Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad &quot;sobivad&quot;, aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu).

Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'')

*[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter)
*[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump)
*[[Petrooleum]] (Petroleum)
*[[Volvo Redblock]] (Volvo Redblock)
====MI TN====
* [[Martensiit]]

====VL TL====

====VL RM====

====VL LK====
*[[Zooloogia]] (Zoology)</text>
      <sha1>nfvdztptntak7m9hpo9cwyznvsbyuli</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gustaf Gründgens</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472323</id>
    <revision>
      <id>7168821</id>
      <parentid>6434548</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:55:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7168821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3710" sha1="lucc70uah1u4pcmsiaq35wzn1pqcssz" xml:space="preserve">[[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-S01144,_Berlin,_Gustav_Gr%C3%BCndgens_als_%27Hamlet%27.jpg|pisi|Gustaf Gründgens Hamleti rollis (1936)]]
'''Gustaf Gründgens''' (sünninimi '''Gustav Heinrich Arnold Gründgens'''; [[22. detsember]] [[1899]] [[Düsseldorf]] – [[7. oktoober]] [[1963]] [[Manila]]) oli saksa näitleja ja teatrilavastaja.

Gustaf Gründgens oli pärit töösturi perekonnast. [[1917]]. aastal mobiliseeriti Gründgens Saksa sõjaväkke ja ta võttis osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]]. [[1919]]–[[1920]] õppis ta Düsseldorfi Teatri Lavakunstikoolis. 1920–[[1922]] töötas Gründgens [[Halberstadt]]i, [[Kiel]]i ja [[Berliin]]i teatrites. [[1923]]–[[1928]] oli ta Hamburgi Kammerteatri (Hamburger Kammerspiele) näitleja. 1928–[[1933]] töötas ta näitleja ja lavastajana erinevates Berliini teatrites. Esimene filmiroll oli ta [[1930]]. aastal. [[1932]]. aastal mängis ta esmakordselt oma kõige kuulsamat rolli Mefistot [[Johann Wolfgang Goethe|Goethe]] &quot;[[Faust]]i&quot; lavastuses. 1933. aasta veebruaris määras [[Hermann Göring]] Gustaf Gründgensi Preisi Riigiteatri kunstiliseks juhiks. 1933. aasta novembris sai Gründgens Riigi Kultuurikambri senaatoriks. [[1934]]. aastal nimetati Gustaf Gründgens Preisi Riigiteatri intendandiks, [[1935]]–[[1945]] oli ta sama teatri peaintendant (sisuliselt direktor). Teatri mängukavas oli põhiliselt saksa klassika. 1945–[[1946]] oli ta mitu kuud interneerituna Nõukogude vangilaagrites. 1946. aastal töötas ta [[Ida-Berliin]]is Saksa Teatri näitlejana. [[1947]]. aastal tegutses ta [[Lääne-Berliin]]is kabareelavastajana. 1947–[[1951]] oli Gründgens Düsseldorfi Linnateatri peaintendant. [[1948]]–[[1950]] oli ta Saksa Teatriliidu president. 1951–[[1955]] oli ta Düsseldorfi teatri Neue Schauspiel tegevjuht. 1955–[[1963]] oli Gustaf Gründgens [[Hamburg]]is Saksa Teatri (Deutsches Schauspielhaus) peaintendant ja kunstiline juht. Ta suri maailmareisi ajal [[Filipiinid]]e pealinnas Manilas.&lt;ref&gt;[https://www.hdg.de/lemo/biografie/gustaf-gruendgens Gustaf Gründgens 1899-1963] Lebendiges Museum Online&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
[[1926]]–[[1929]] oli Gustaf Gründgens abielus kirjanik [[Thomas Mann]]i tütre [[Erika Mann]]iga. [[1936]]–[[1946]] oli Gründgens abielus näitleja [[Marianne Hoppe]]ga.&lt;ref&gt;[http://www.dieterwunderlich.de/Gustaf-Gruendgens.htm Gustaf Gründgens 1899–1963 / Biografie] Dieter Wunderlich&lt;/ref&gt;

==Gustaf Gründgens kirjanduses==
Gustaf Gründgens on [[Klaus Mann]]i (Erika Manni venna) [[1936]]. aastal [[Amsterdam]]is ilmunud romaani &quot;Mefisto : romaan ühest karjäärist&quot; peategelase Hendrik Höfgeni prototüüp.&lt;ref&gt;Dieter E. Zimmer. [http://www.d-e-zimmer.de/HTML/1981mephisto.htm Der Fall Mephisto] d-e-zimmer.de&lt;/ref&gt; [[1956]]. aastal avaldas romaani [[Saksa DV]] kirjastus Aufbau Verlag. Pärast Gustaf Gründgensi surma kavatseti romaani välja anda ka [[Lääne-Saksamaa]]l. Gustaf Gründgensi kasupoeg ja ainus pärija lavastaja [[Peter Gorski]] pöördus [[1964]]. aasta märtsis Hamburgi Maakohtusse, et &quot;Mefisto&quot; väljaandmist takistada. [[9. juuni]]l [[1966]] keelustas Hamburgi Ülemmaakohus &quot;Mefisto&quot;, Saksamaa Liidukohus kinnitas kohtuotsuse [[20. märts]]il [[1968]]. Keelust hoolimata avaldas kirjastus [[Rowohlt Verlag]] romaani [[1981]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.dieterwunderlich.de/Mann_Mephisto.htm Klaus Mann: Mephisto] Dieter Wunderlich&lt;/ref&gt; Romaani eestikeelne tõlge ilmus [[1986]]. aastal.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Gründgens, Gustaf}}
[[Kategooria:Saksamaa näitlejad]]
[[Kategooria:Saksamaa teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]</text>
      <sha1>lucc70uah1u4pcmsiaq35wzn1pqcssz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilja Popovitš</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472392</id>
    <revision>
      <id>7169110</id>
      <parentid>6977261</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:36:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3575" sha1="h1kas4sdlj4tui1ov6v0oea0aabdzoy" xml:space="preserve">'''Ilja Popovitš''' ([[18. oktoober]] [[1952]] [[Põltsamaa]] – [[19. august]] [[1981]]) oli eesti kunstnik ja karikaturist.

==Noorpõlv ja õpingud==

Ilja Popovitš on lõpetanud [[Lustivere Põhikool|Lustivere 8. klassilise kooli]] (1968) ja Tartu Linnakutsekoolis nr 16 (1970).  

Ta töötas kuni 1971. aastani Valga Mööblivabrikus masinatislerina. Aastatel 1971–1973 teenis [[Nõukogude armee]]s, pärast seda töötas pool aastat Lustivere kolhoosi puidutöökojas tislerina.  

1974. aastal astus ta [[Tartu Kunstikool]]i, kus õppis kunstilise kujundamise osakonnas puidu kunstilist töötlemist. Lõpetas kooli 1978. aastal kunstnik-meistri kvalifikatsiooniga (diplomitöö: &quot;Väikelaste kiiged-sõidukid&quot;). 

==Looming==

Ilja Popovitši esimene karikatuur ilmus 1976. aasta 8. detsembril ajalehe Edasi huumorirubriigis &quot;Herilane&quot;&lt;ref name=&quot;herilane&quot;/&gt;. Hiljem ilmus tema karikatuure ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]&lt;ref name=&quot;netiviide&quot;/&gt;. Kokku ilmus Popovitši eluajal Eesti ajalehtedes üle saja tema teose.

1978. aasta juunis debüteeris ta (kõrvuti [[Hillar Mets]]a, [[Riho Unt|Riho Undi]], [[Hardi Volmer]]i ja [[Siim Prank]]i&lt;nowiki/&gt;ga) oma karikatuuridega näitusel &quot;Mis siin naerda on&quot;. Tegemist oli rahvusvahelise väljapanekuga, kus Eesti autorid olid esindatud 100 ja Leedu kunstnikud 47 pilapildiga.&lt;ref name=&quot;Naitus&quot;/&gt;

Tema teoseid leidub ka karikatuurikogumikus &quot;Kuueteistkümnemäng&quot; (1982)&lt;ref name=&quot;Kall&quot;/&gt;.

Postuumselt osales ta viimati grupinäitusel &quot;Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel&quot; [[Tartu Kunstimuuseum]]is 2024. aastal.&lt;ref name=&quot;Nt2024&quot;/&gt;

==Isiklikku==
Kui Nõukogude aastail küsiti Ilja Popovitši rahvuse kohta, siis pidas ta end soomlaseks. Tema ema, neiupõlvenimega Herta-Maria Hardikainen, oli pärit Karjalast.  

1980. aasta lõpus tabas kunstnikku loominguline kriis, milles oma osa oli [[alkohol|alkoholil]] ja kindla töökoha puudumisel. Popovitš hukkus kaubarongi all [[Rakvere]] ja [[Vaeküla]] jaama vahelisel lõigul 19. augustil 1981.&lt;ref name=&quot;hukk&quot;/&gt; Ilja Popovitš on maetud Põltsamaa kalmistule.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;herilane&quot;&gt;Popovitš, Ilja (karikatuur). Herilane. Edasi, nr. 290, 8.12.1976&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;netiviide&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/p/popovits-ilya-popovits-ilya/ |pealkiri=Cartoonia.ru - Ilya Popovits |vaadatud=2017-08-07 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919111618/http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/p/popovits-ilya-popovits-ilya/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Naitus&quot;&gt;Koržets, V. 100 korda silmitsi. Sirp ja Vasar, 30.06.1978, lk 16&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kall&quot;&gt;Kall, T. Kuueteistkümnemäng, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]]. Tallinn 1982&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hukk&quot;&gt;Nopasson, G. Ettevaatust raudteel. Punane Täht, nr. 101, 29.08.1981, lk 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nt2024&quot;&gt;[https://www.ekabl.ee/exhibition/ex1ei5jm5lyecx Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel]. Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon. Vaadatud viimati 16.09.2025&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/p/popovits-ilya-popovits-ilya/ Cartoonia.ru - Ilya Popovits]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=0eQNyWK4Bgx8 Haud Põltsamaa uuel kalmistul]

{{JÄRJESTA:Popovitš, Ilja}}
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]
[[Kategooria:Surnud 1981]]</text>
      <sha1>h1kas4sdlj4tui1ov6v0oea0aabdzoy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti-Vatikani suhted</title>
    <ns>0</ns>
    <id>483797</id>
    <revision>
      <id>7168920</id>
      <parentid>5475844</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T22:01:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7168920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1339" sha1="6oj6h230x5tfs62yko6slu7otnofzoi" xml:space="preserve">'''Eesti-Vatikani suhted''' (ka ''Eesti – Püha Tooli suhted'') on kahepoolsed suhted [[Eesti]] ja [[Vatikan]]i (Püha Tooli) vahel. 

Püha Tool tunnustas [[Eesti Vabariik]]i [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1921]].&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;&gt;https://vm.ee/vatikan-puha-tool (vaadatud 8.06.2026)&lt;/ref&gt; Eesti saadikud Vatikanis olid [[Otto Strandman]] (1933–1939) ja [[Karl Selter]] (1939–1940).

Vatikan ei ole kunagi ei ''[[de jure]]'' ega ka ''[[de facto]]'' tunnustanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni Eestis]].&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;/&gt; 

Vatikan tunnustas taas Eesti Vabariiki [[28. august]]il [[1991]]. Kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted taastati [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1991.&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;/&gt;

Tegutseb [[Eesti suursaadik Vatikanis]], kelleks on olnud [[Tiit Matsulevitš]] (1993–1996), [[Margus Laidre]] (1997–2000), [[Indrek Tarand]] (2001–2002), [[Priit Kolbre]] (2003–2006), [[Jüri Seilenthal]] (2007–2016) ja [[Väino Reinart]] (2016-2018), [[Paul Teesalu]] (2018-2020) ja [[Celia Kuningas-Saagpakk]] (alates 2020).

Tegutseb ka [[Vatikani suursaadik Eestis]] ehk Vatikani [[nuntsius]] Eestis, kes resideerib [[Vilnius]]es. Alates 2024. aastast on nuntsiuseks [[Georg Gänswein]].&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kahepoolsed suhted]]
[[Kategooria:Vatikan]]</text>
      <sha1>6oj6h230x5tfs62yko6slu7otnofzoi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168921</id>
      <parentid>7168920</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T22:02:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7168921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1375" sha1="0asuqqm31dd1shgmhew2yh3h3yonovv" xml:space="preserve">'''Eesti-Vatikani suhted''' (ka ''Eesti – Püha Tooli suhted'') on kahepoolsed suhted [[Eesti]] ja [[Vatikan]]i (Püha Tooli) vahel. 

Püha Tool tunnustas [[Eesti Vabariik]]i [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1921]].&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;&gt;https://vm.ee/vatikan-puha-tool (vaadatud 8.06.2026)&lt;/ref&gt; Eesti saadikud Vatikanis olid [[Otto Strandman]] (1933–1939) ja [[Karl Selter]] (1939–1940).

Vatikan ei ole kunagi ei ''[[de jure]]'' ega ka ''[[de facto]]'' tunnustanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni Eestis]].&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;/&gt; 

Vatikan tunnustas taas Eesti Vabariiki [[28. august]]il [[1991]]. Kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted taastati [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1991.&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;/&gt;

Tegutseb [[Eesti suursaadik Vatikanis]], kelleks on olnud [[Tiit Matsulevitš]] (1993–1996), [[Margus Laidre]] (1997–2000), [[Indrek Tarand]] (2001–2002), [[Priit Kolbre]] (2003–2006), [[Jüri Seilenthal]] (2007–2016) ja [[Väino Reinart]] (2016-2018), [[Paul Teesalu]] (2018-2020), [[Celia Kuningas-Saagpakk]] (2020–2026) ja [[Minna-Liina Lind]] (alates 2026).

Tegutseb ka [[Vatikani suursaadik Eestis]] ehk Vatikani [[nuntsius]] Eestis, kes resideerib [[Vilnius]]es. Alates 2024. aastast on nuntsiuseks [[Georg Gänswein]].&lt;ref name=&quot;vm.ee&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kahepoolsed suhted]]
[[Kategooria:Vatikan]]</text>
      <sha1>0asuqqm31dd1shgmhew2yh3h3yonovv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vastutusmaatriks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>486837</id>
    <revision>
      <id>7169100</id>
      <parentid>7108375</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:15:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13652" sha1="svxho79uyvtdxdo3lblc95d3xce7oen" xml:space="preserve">'''Vastutusmaatriks''', tuntud ka kui '''RACI mudel'''&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;, on [[tabel]], mille veergudesse kirjutatakse projekti tegevused ja ridadele projektis osalejad. Tabelisse märgitakse projekti neli peamist rolli: teostaja, vastutaja, nõustaja ja informeeritav.&lt;ref name=&quot;plqiE&quot; /&gt;

RACI mudel kirjeldab igale rollile või isikule määratud vastutust projekti täitmisel. Üldjuhul määratakse ülesanded rollile, mitte konkreetsele isikule, sest rolli võib täita rohkem kui üks isik ning vastupidi: üks isik võib täita mitut rolli.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt; RACI on lühend, mis on moodustatud ingliskeelsete rollinimetuste esitähtedest – ''responsible'' (teostaja), ''accountable'' (vastutaja), ''consulted'' (nõustaja) ja ''informed'' (informeeritav).&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot; /&gt;

== RACI mudel ==
'''Teostaja (''responsible'')'''

Teostajad on need, kes täidavad tööülesandeid.&lt;ref name=&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot; /&gt; Igale ülesandele määratakse vähemalt üks isik, kes selle ülesande eest vastutab.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt; Vastutust võidakse ka jagada. Vastutuse hulga määrab vastutaja.&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt; 

'''Vastutaja (''accountable'')'''

Vastutajad on need, kes vastutavad tegevuskava täitmise eest. Nende ülesanne on juhtida ja kontrollida teostajate tööd.&lt;ref name=&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt; Ühe ülesande jaoks ei tohiks olla rohkem kui üks vastutaja.&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;

'''Nõustaja (''consulted'')'''

Nõustajad on need, kes jagavad teavet ja/või annavad nõu vastutajatele ja teostajatele.&lt;ref name=&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot; /&gt; Nõustajad on tavaliselt eksperdid või isikud, keda töötulemused võivad otseselt mõjutada, ning nendega suheldakse kogu tööprotsessi vältel.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt;

'''Informeeritav (''informed'')'''

Informeeritavad on need, kellel ei ole tööprotsessis kindlat ülesannet, kuid keda teavitatakse otsustest ja töötulemustest. Teabevahetus toimub üldjuhul pärast tegevuse lõpetamist. Informeerijad on teostajad või vastutajad.&lt;ref name=&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

== RACI mudeli kasutus ==
RACI mudelil on mitmeid kasutusviise.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== Projekti või huvirühmade juhtimine ===
Kõige rohkem kasutatakse RACI mudelit projektijuhtimises, kus see on kasulik järgmistel põhjustel:&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;
* määrab iga rolli vastutuse projekti või ülesande täitmisel;
* selgitab ülesandeid ja kohustusi, et igaüks teaks, kes mida teeb;
* tagab, et sobivad rühmad oleksid kaasatud;
* vähendab arusaamatusi;
* määrab iga ülesande vastutuse otsuste tegemisel.

=== Protsessi fikseerimine ===
RACI mudel aitab protsessi fikseerida. Selle abil on võimalik kindlaks määrata iga etapi vastutusmäär.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== Protsessi ümberkujundamine ===
Pärast protsessi fikseerimist on ettevõtte analüütikul olemas teave, mille põhjal plaani täiendada või ümber kujundada. Vastutusmaatriks aitab tuvastada võimalikke kitsaskohti ning luua sobivama vastutusmääraga mudeli. Vana ja uut mudelit võrreldakse, et olla kindel, et ükski ülesanne ega [[huvirühm]] ei oleks uuest mudelist välja jäänud.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== Organisatsiooni analüüs ===
RACI mudelit kasutatakse organisatsiooni analüüsis, sest see aitab ärianalüütikutel paremini mõista organisatsiooni töökorraldust ning osaliste kohustusi ja ülesandeid. Samuti aitab mudel tuvastada kriitilises seisus olevaid äriüksusi või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid, leida projekti toetavaid huvirühmi ja/või paremini mõista eri äriüksuste kohustusi ja poliitikat.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== Uute lahenduste analüüs ===
Vastutusmaatriks tuleb luua projekti iga uue IT-süsteemi või rakenduse jaoks. Mudelis peab sisalduma neli aspekti:

* kes rakendust omab (vastutaja);
* kes rakendust toetab (teostaja);
* kes omab süsteeme, millest uus rakendus sõltub, või kes sõltub uuest rakendusest (nõustaja);
* kes huvitub rakendusega seotud muutustest (informeeritav).

RACI mudel aitab tagada, et kõik huvirühmad oleksid muutuste tegemisel arutellu ja otsuste langetamisse kaasatud.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== Koolitus ===
Protsessi, äriüksuse või organisatsiooni seisu fikseeriv RACI mudel aitab uutel töötajatel mõista oma rolli ja sellega kaasnevaid kohustusi. Samuti näitab mudel, kuidas töötaja roll suhestub üldise äriprotsessiga. Ettevõtte seisu fikseeriva RACI mudeli võrdlemine uue mudeliga on töötajate koolitamisel samuti kasulik, sest see aitab mõista, millised muutused uue protsessi või süsteemi väljatöötamisega kaasnevad.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

== RACI mudeli viis sammu ==
[[Fail:RACI_mudel.jpg|pisi|RACI mudeli näide]]
RACI mudeli koostamine on lihtne protsess, kui järgida viit sammu.&lt;ref name=&quot;FBl7N&quot; /&gt;

'''1. samm'''

Määrake kindlaks ülesanded, mis peavad tulemuse saavutamiseks olema täidetud. Kirjutage need tabeli vasakusse veergu nende tegemise järjekorras.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt; Ärge kirjutage seda, mis varsti muutub. Fikseerige tööprotsess põhjalikult.&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt;

'''2. samm'''

Otsustage, kas määrata vastutus rollidele või isikutele. Kirjutage rollid või isikute nimed tabeli ülemisse ritta.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt;

'''3. samm'''

Määrake rollide või isikute vastutus, kasutades selleks RACI mudeli tähti R, A, C ja I.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt;

'''4. samm'''

Vaadake mudel uuesti üle. Veenduge, et kõik projektis osalejad mõistaksid neile antud vastutust ja on oma ülesannetega nõus.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

'''5. samm'''

Tehke vajalikke kohendusi või täiendusi.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

== RACI mudeli analüüs ==

=== Vertikaalanalüüs&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Leid 
! Võimalik tõlgendus
|-
| Palju R-e 
| Kas see roll või isik suudab nii palju tööülesandeid täita?
|-
| Tühjad kohad puuduvad 
| Kas see roll või isik peab olema kõikidesse tegevustesse kaasatud?
|-
| Liiga palju A-sid 
| Kas vastutus on organisatsioonis halvasti jaotatud?
|-
| Mitte ühtegi R-i või A-d 
| Kas need rollid on vaja kaotada või tuleks osalised ümber organiseerida?
|-
| Üldine muster 
| Kas muster sobib rollitäitja isiksuse ja tööstiiliga? Kas see läheb vastuollu rollitäitja isiksusetüübiga? Kas kaasatust on liiga palju või liiga vähe?
|}

=== Horisontaalanalüüs&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot; /&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Leid 
! Võimalik tõlgendus
|-
| Palju R-e 
| Kas ülesanne saab tehtud? Kas tegevust või otsust saab jagada konkreetsemateks osadeks?
|-
| Palju C-sid 
| Kas kõik osalised vajavad konsultatsiooni? Kas saadud kasu õigustab konsultatsiooniks kulunud aega?
|-
| Palju I-sid 
| Kas kõik osalised vajavad sagedast informeerimist või võib neid informeerida ainult erandkorras? 
|-
| Mitte ühtegi R-i 
| Töö ei pruugi tehtud saada: kõik ootavad kinnitust, konsulteerimist või informeerimist. Kellelgi ei ole vajalikku algatusvõimet.
|-
| Mitte ühtegi A-d 
| Puudub tulemuslikkuse aruandlus, mistõttu ei kardeta tagajärgi juhul, kui töö ei saa tehtud.
|-
| Mitte ühtegi C-d või I-d 
| Kas indiviidide ja/või osakondade vahel puudub suhtlus? Kas suhtluse puudumine toob kaasa ülesannete kordamise või üldise teadmatuse?
|}

== RACI mudeli eelised ja puudused ==

=== Eelised ===
* Aitab tagada, et kõik huvigrupid oleksid teadlikud oma ülesannetest ja nõus oma kohustustega.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;
* Aitab tagada, et kõik ülesanded oleksid rollide vahel jagatud, ning märgata ebakõla ülesannete vahel.&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;A Comprehensive Project Management Guide for Everything RACI&quot; /&gt;
* Aitab mõista rollide jagamist ja koostöö olulisust, aidates töötajatel austada ja hinnata teiste töötajate rolli ja panust.&lt;ref name=&quot;What is RACI or RASCI Matrix/Chart/Diagram?&quot;&gt;Knowledge Hills [https://web.archive.org/web/20171201033113/http://knowledgehills.com/six-sigma/rasci-raci-matrix-download-templates.htm &quot;What is RACI or RASCI Matrix/Chart/Diagram?&quot;]&lt;/ref&gt;
* Aitab vältida süüdistusi, kuna kõik asjaosalised on oma ülesannetega kursis.&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RACI Charts: A Tool to Identify and Acknowledge Faculty Members' Administrative Work&quot; /&gt;
* On lihtsasti koostatav ja peale projektide kasutatav ka mujal.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== Puudused ===
* Ei kooskõlasta suhet sama ülesandega tegelevate huvirühmade vahel.&lt;ref name=&quot;RACI Matrix&quot; /&gt;
* Ei nimeta ühte ülesande eest vastutajat – ühel ülesandel võib olla mitu R-i.&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;
* Ei tööta hästi suuremate gruppidega, sest RACI mudelit on raskem osalistele seletada, kui ei töötata lähestikku.&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot; /&gt;
* Ülesannete detailne kirjapanemine võib enne projekti algatamist osutuda keeruliseks.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

== RACI mudeli alternatiivid ==

=== RASCI mudel ===
RASCI (ka RASIC) mudel on RACI mudeli laiendus, kus vastutaja roll on jagatud kaheks:&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;
* vastutajad – vastutavad ülesande täitmise eest, järgides etteantud juhiseid;
* abistajad – aitavad vastutajatel ülesandeid õigesti täita.

=== RACI-VS-i mudel ===
RACI-VS-i mudel on RACI mudeli laiendus, kuhu on lisatud kaks rolli:&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;
* tõendajad – teevad kindlaks, kas töö või [[toode]] vastab ettenähtud kriteeriumitele;
* allakirjutajad – kinnitavad ametlikult tõendaja otsuse, et töö või toode vastab kriteeriumitele.

=== CAIRO mudel ===
CAIRO (ka RACIO) mudel on RACI mudeli laiendus, kuhu on lisatud üks roll:&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;
* väljajäetud – need, kes mingi kindla ülesandega ei tegele.

=== CAIROS-i mudel ===
CAIROS on RASCI ja CAIRO mudeli kombinatsioon. Peale RACI mudeli nelja rolli hõlmab CAIROS-i mudel ka abistaja rolli RASCI mudelist ja väljajäetu rolli CAIRO mudelist.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;

=== DACI mudel ===
DACI mudeli eesmärk on fikseerida projekti üldised kohustused. DACI mudelis on neli rolli.&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot; /&gt;
* Juht (''driver'') on lõplik otsustaja ja üldjuhul ka projekti sponsor. Ühes projektis saab olla ainult üks juht.
* Heakskiitja (''approver'') laidab või kiidab heaks projektiga seotud tegevusi ning vastutab töö edukuse, sealhulgas ebaõnnestumiste eest.
* Panustaja (''contributor'') teeb enamiku projektiga seotud tööst.
* Informeeritav (''informed'') on [[indiviid]] või grupp, keda projekt mõjutab. Talle saadetakse regulaarselt infot heakskiitja(te) ja juhi tehtud uuenduste ja otsuste kohta. Informeeritav ei ole kaasatud otsuste tegemisse.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;How to use a RACI Matrix I RACI Model&quot;&gt;[https://www.expertprogrammanagement.com/2010/01/how-to-use-a-raci-matrix-raci-model/ Expert Program Management]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Responsibility Matrix - RACI, RASCI, and more&quot;&gt;D.Olson 2013,[http://bawiki.com/wiki/techniques/responsibility-matrix-raci-rasci-and-more/ BAwiki]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot;&gt;Ross Tartell, 2017,&quot;Who Does What? Use RACI to Figure It Out!&quot;, Training, Issue 4, 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot;&gt;M-L.Smith, J.Erwin &quot;Role &amp; Responsibility Charting (RACI)&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A Comprehensive Project Management Guide for Everything RACI&quot;&gt;M.Weeks,2016 [https://www.smartsheet.com/comprehensive-project-management-guide-everything-raci &quot;A Comprehensive Project Management Guide for Everything RACI&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RACI Charts: A Tool to Identify and Acknowledge Faculty Members' Administrative Work&quot;&gt;S.Williams,2006. Academic Leader, Vol 22, 1–6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RACI Matrix&quot;&gt;Requirements techniques [https://web.archive.org/web/20171201044240/https://requirementstechniques.wordpress.com/stakeholder-analysis/raci-matrix/ &quot;RACI Matrix&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;plqiE&quot;&gt;Projektijuhtimine:[http://www.projektijuhtimine.ee/terminid/a/ &quot;Projektijuhtimise oskussõnastik&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FBl7N&quot;&gt;CIToolkit, 2017. [https://web.archive.org/web/20201026143144/https://www.slideshare.net/dsaadeddin/raci-matrix-73098052 &quot;RACI Matrix&quot;]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Projektijuhtimine]]</text>
      <sha1>svxho79uyvtdxdo3lblc95d3xce7oen</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jonathan Miller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>487140</id>
    <revision>
      <id>7168810</id>
      <parentid>7119118</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:41:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1182" sha1="2zgsdrmjgglkpmlp87h0w6260rbfr1b" xml:space="preserve">[[Fail:Jonathan Miller appearing on &quot;After Dark&quot;, 3 September 1988.jpg|pisi|Jonathan Miller telesaates &quot;After Dark&quot;, 3. september 1988]]
'''Sir Jonathan Wolfe Miller''', [[CBE]] ([[21. juuli]]l [[1934]] [[London]] – [[27. november]] [[2019]] London) oli [[inglise]] teatri- ja ooperilavastaja, näitleja, televisiooniesineja, humorist, arst (neuroloog) ja [[polühistor]].   

Miller õppis loodusteadusi ja meditsiini Cambridge'i St John's College'is, bakalaureusekraadi (''Baccalaureus Chirurgiae'') sai 1959. aastal.  

== Tunnustus ==
* Special Tony Award (1963)
* [[Kuningliku draamakunsti akadeemia]] liige
* [[Kuninglik Arstide Kolleegium|Kuningliku Arstide Kolleegiumi]] auliige
* [[Filosoofiadoktor|Au-filosoofiadoktor]], [[Cambridge'i Ülikool]]
* [[Briti impeeriumi ordu]] komandör (CBE; 1983)
* [[Knight Bachelor]], teenete eest muusika ja kunsti valdkonnas (2002)
* [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] välisliige

{{JÄRJESTA:Miller, Jonathan}}
[[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:Humoristid]]
[[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1934]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]</text>
      <sha1>2zgsdrmjgglkpmlp87h0w6260rbfr1b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tapa Kultuurikoda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>489678</id>
    <revision>
      <id>7168842</id>
      <parentid>7166053</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:02:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kndl</username>
        <id>195579</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2883" sha1="ged3ub51obvggp75j2y1ls16mozjir6" xml:space="preserve">

'''Tapa Kultuurikoda''' on [[kultuurikeskus]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa]] linnas. Asutuse juhataja on [[Heili Pihlak]].&lt;ref name=&quot;kultuurikoda.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20171212224453/http://www.kultuurikoda.ee/ajalugu (vaadatud 12.12.2017)&lt;/ref&gt; Hoones toimuvad kinoseansid, kultuuriüritused, koosolekud, konverentsid ja huviringid. Tapa kultuurikoda asub Tapal, Kesk tänav 4&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=Kontakt |url=https://tapavallakultuur.ee/tapa-kultuurikoda/kontakt/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Tapa Valla Kultuurikeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 

== Ajalugu ==
Kino ehitamist kavandati [[Tapa|Tapa linna]] juba 1980. aastate teises pooles ENSV Kinokomitee tellimusel. Projekt valmis 1989. aastal [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti Maaehituse]] poolt. Ehitust alustati 1989. aastal septembris algselt kinomajana. Esmaseks ehitajaks oli Rakvere MEK (Mehhaniseeritud Ehituskolonn).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=Tapa Kultuurikoda |url=https://tapavallakultuur.ee/tapa-kultuurikoda/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Tapa Valla Kultuurikeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ehitust takistasid mitmed probleemid: materjalipuudus, tööjõu ja juhtimise raskused. Ehituse käigus muudeti projekti, sest ainult kinona ei peetud hoone perspektiivi piisavaks. Ehituse eri etappidega tegelesid mitmed organisatsioonid, nt MEK, REJ (Remondi- ja Ehitusjaoskond), Remondi- ja Ehitusvalitsus (REV). Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] lõpetas ehituse AS Kolor GR.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Asutus avati 9. oktoobril&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[1993]].&lt;ref name=&quot;kultuurikoda.ee&quot; /&gt; Esimeseks direktoriks sai Arvo Silla. Hiljem liitus kunstilise juhina Ilmar Kald.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aastatel 2018-2019 toimus hoones põhjalik rekonstrueerimine, mille käigus sai hoone uue ilme ja osaliselt uue planeeringu. Taasavamine toimus 12. oktoobril 2019. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 1. jaanuarist 2020 kuulub Tapa Kultuurikoda [[Tapa vald|Tapa Valla]] Kultuurikeskuse koosseisu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Juhtimine ==

* 1993–1997: [[Arvo Silla]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tapa Kultuurikoda |url=https://tapamuuseum.ee/ajalugu/kultuurielu/tapa-kultuurikoda/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 1997–2001 [[kunstiline juht]] [[Ilmar Kald]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kuulutaja |kuupäev=2016-07-01 |pealkiri=Ilmar Kald: õpetajal kui eeskujul on suur roll |url=http://www.kuulutaja.ee/ilmar-kald-opetajal-kui-eeskujul-on-suur-roll/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Kuulutaja |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2010–2020: [[Heili Pihlak]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 2020–2021: [[Edmar Tuul]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Alates 2022: [[Heili Pihlak]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.kultuurikoda.ee/ Asutuse koduleht]

[[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]]
[[Kategooria:Tapa]]</text>
      <sha1>ged3ub51obvggp75j2y1ls16mozjir6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amsterdami null</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491873</id>
    <revision>
      <id>7169115</id>
      <parentid>5115966</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JanKos04</username>
        <id>230500</id>
      </contributor>
      <origin>7169115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4466" sha1="gnfpq0ewkwjgwk1bitezfjvama5wf5k" xml:space="preserve">'''Amsterdami null''' (NAP - ''Normaal Amsterdams Peil'') ehk Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on keskmine mereveetase, mida mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reudink |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Klees |eesnimi2=R. |perekonnanimi3=Alberts |eesnimi3=B. |perekonnanimi4=Waarden |eesnimi4=P. van |kuupäev=2020 |pealkiri=Absolute vertical motion of the Amsterdam Ordnance Datum (NAP) |url=https://doi.org/10.5194/piahs-382-161-2020 |vaadatud=8. juunil 2026 |sari= |lehekülg=161–165|väljaanne=Proc. IAHS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doef |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Havekes |eesnimi2=H. |perekonnanimi3=Lujin |eesnimi3=F. van |kuupäev=2019 |pealkiri=Water management in the Netherlands,The Kreekraksluizen in Schelde-Rijnkanaal |url=https://www.researchgate.net/publication/337022404_Water_management_in_the_Netherlands_The_Kreekraksluizen_in_Schelde-Rijnkanaal |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=Rijkswaterstaat}}&lt;/ref&gt; Amsterdami nulli kasutatakse Euroopa riikides [[Euroopa kõrgussüsteem|Euroopa kõrgussüsteemi]] ehk Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) alusena absoluutsete kõrguste määramiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |autorid=Afrasteh, Y.; Slobbe, D. C.; Sacher, M.; Verlaan, M.; Jahanmard, V.; Klees, R.; Guarneri, H.; Keyzer, L.; Pietrzak, J.; Snellen, M., Zijl, F. |kuupäev=2023 |pealkiri=Realizing the European Vertical Reference System using model-based hydrodynamic leveling data |url=https://www.researchgate.net/publication/374326150_Realizing_the_European_Vertical_Reference_System_using_model-based_hydrodynamic_leveling_data |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=Journal of Geodesy}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Giza |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Wis̈niewski |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=Wolski |eesnimi3=T. |kuupäev=2014 |pealkiri=Adjustment of the European Vertical Reference System for the representation of the Baltic Sea water surface topography |url=https://www.researchgate.net/publication/313422192_Adjustment_of_the_European_Vertical_Reference_System_for_the_representation_of_the_Baltic_Sea_water_surface_topography |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=Scientific Journals |lehekülg=106–117}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Augath |eesnimi=W. |perekonnanimi2=Ihde |eesnimi2=J. |kuupäev=2002 |pealkiri=The Vertical Reference System for Europe |url=https://www.academia.edu/93266321/The_Vertical_Reference_System_for_Europe |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=European Vertical System |lehekülg=99–115}}&lt;/ref&gt;  

=== Amsterdami null Eestis ===
Eestis võeti Amsterdami null kasutusele 1. jaanuaril 2018. Sellega hakkas kehtima Euroopa kõrgussüsteem, mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Soodla |eesnimi=D. |kuupäev=2019 |pealkiri=Geoidi mudeli EST-GEOID2017 täpsuse analüüs Tartu linnas (Magistritöö) |url=http://hdl.handle.net/10492/5202 |vaadatud=8. juunil 2026 |koht=Eesti Maaülikool: Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 58 lk}}&lt;/ref&gt; Amsterdami null asendas [[Kroonlinna null|Kroonlinna nulli]], mis oli [[BK77|Balti kõrgussüsteemi]] aluseks 1977–2017.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Ajalugu ===
Amsterdami null registreeriti 17. sajandil linnapea Johannes Hudde eestvedamisel. IJsseljões mõõdeti keskmist kõrgveetaset ajavahemikus 1. september 1683 kuni 1. september 1684, mida hakati nimetama ''Amsterdams Peil'' (AP).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; AP muudeti 1818 kuningliku dekreediga Hollandi riiklikuks standardiks. 1875–1885 tehti täpsemaid üleriigilisi mõõdistusi ja võeti kasutusele nimetus ''Normaal Amsterdams Peil'' (NAP).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1879 võtsid NAP-i kasutusele Saksamaa ja Luksemburg ning 1973 liitusid süsteemiga Rootsi, Norra ja Soome. NAP-ist kujunes Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) ametlik lähtenivoo.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Süsteemi toimimise tagamiseks on Hollandis umbes 400 maa-alusest märgist koosnev NAP-i võrgustik, mille suhtes mõõdetakse maapinna absoluutset vertikaalset liikumist, et eristada seda merevee taseme muutusest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;[[Pilt:Nap_reference_waterlooplein.jpg|pisi| Amsterdami veemõõdulatt ]]
==Viited==
[[Kategooria:Amsterdam]]
[[Kategooria:Kartograafia]]
[[Kategooria:Merendus]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]

&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>gnfpq0ewkwjgwk1bitezfjvama5wf5k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169120</id>
      <parentid>7169115</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:54:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JanKos04</username>
        <id>230500</id>
      </contributor>
      <origin>7169120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4468" sha1="80muzcho5k5tlx2pmjgxiaskzdlwu2v" xml:space="preserve">'''Amsterdami null''' (NAP – ''Normaal Amsterdams Peil'') ehk Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on keskmine mereveetase, mida mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reudink |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Klees |eesnimi2=R. |perekonnanimi3=Alberts |eesnimi3=B. |perekonnanimi4=Waarden |eesnimi4=P. van |kuupäev=2020 |pealkiri=Absolute vertical motion of the Amsterdam Ordnance Datum (NAP) |url=https://doi.org/10.5194/piahs-382-161-2020 |vaadatud=8. juunil 2026 |sari= |lehekülg=161–165|väljaanne=Proc. IAHS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doef |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Havekes |eesnimi2=H. |perekonnanimi3=Lujin |eesnimi3=F. van |kuupäev=2019 |pealkiri=Water management in the Netherlands,The Kreekraksluizen in Schelde-Rijnkanaal |url=https://www.researchgate.net/publication/337022404_Water_management_in_the_Netherlands_The_Kreekraksluizen_in_Schelde-Rijnkanaal |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=Rijkswaterstaat}}&lt;/ref&gt; Amsterdami nulli kasutatakse Euroopa riikides [[Euroopa kõrgussüsteem|Euroopa kõrgussüsteemi]] ehk Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) alusena absoluutsete kõrguste määramiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |autorid=Afrasteh, Y.; Slobbe, D. C.; Sacher, M.; Verlaan, M.; Jahanmard, V.; Klees, R.; Guarneri, H.; Keyzer, L.; Pietrzak, J.; Snellen, M., Zijl, F. |kuupäev=2023 |pealkiri=Realizing the European Vertical Reference System using model-based hydrodynamic leveling data |url=https://www.researchgate.net/publication/374326150_Realizing_the_European_Vertical_Reference_System_using_model-based_hydrodynamic_leveling_data |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=Journal of Geodesy}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Giza |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Wis̈niewski |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=Wolski |eesnimi3=T. |kuupäev=2014 |pealkiri=Adjustment of the European Vertical Reference System for the representation of the Baltic Sea water surface topography |url=https://www.researchgate.net/publication/313422192_Adjustment_of_the_European_Vertical_Reference_System_for_the_representation_of_the_Baltic_Sea_water_surface_topography |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=Scientific Journals |lehekülg=106–117}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Augath |eesnimi=W. |perekonnanimi2=Ihde |eesnimi2=J. |kuupäev=2002 |pealkiri=The Vertical Reference System for Europe |url=https://www.academia.edu/93266321/The_Vertical_Reference_System_for_Europe |vaadatud=8. juunil 2026 |väljaanne=European Vertical System |lehekülg=99–115}}&lt;/ref&gt;  

=== Amsterdami null Eestis ===
Eestis võeti Amsterdami null kasutusele 1. jaanuaril 2018. Sellega hakkas kehtima Euroopa kõrgussüsteem, mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Soodla |eesnimi=D. |kuupäev=2019 |pealkiri=Geoidi mudeli EST-GEOID2017 täpsuse analüüs Tartu linnas (Magistritöö) |url=http://hdl.handle.net/10492/5202 |vaadatud=8. juunil 2026 |koht=Eesti Maaülikool: Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 58 lk}}&lt;/ref&gt; Amsterdami null asendas [[Kroonlinna null|Kroonlinna nulli]], mis oli [[BK77|Balti kõrgussüsteemi]] aluseks 1977–2017.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Ajalugu ===
Amsterdami null registreeriti 17. sajandil linnapea Johannes Hudde eestvedamisel. IJsseljões mõõdeti keskmist kõrgveetaset ajavahemikus 1. september 1683 kuni 1. september 1684, mida hakati nimetama ''Amsterdams Peil'' (AP).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; AP muudeti 1818 kuningliku dekreediga Hollandi riiklikuks standardiks. 1875–1885 tehti täpsemaid üleriigilisi mõõdistusi ja võeti kasutusele nimetus ''Normaal Amsterdams Peil'' (NAP).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1879 võtsid NAP-i kasutusele Saksamaa ja Luksemburg ning 1973 liitusid süsteemiga Rootsi, Norra ja Soome. NAP-ist kujunes Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) ametlik lähtenivoo.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Süsteemi toimimise tagamiseks on Hollandis umbes 400 maa-alusest märgist koosnev NAP-i võrgustik, mille suhtes mõõdetakse maapinna absoluutset vertikaalset liikumist, et eristada seda merevee taseme muutusest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;[[Pilt:Nap_reference_waterlooplein.jpg|pisi| Amsterdami veemõõdulatt ]]
==Viited==
[[Kategooria:Amsterdam]]
[[Kategooria:Kartograafia]]
[[Kategooria:Merendus]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]

&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>80muzcho5k5tlx2pmjgxiaskzdlwu2v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saarde vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>494105</id>
    <revision>
      <id>7168832</id>
      <parentid>7023743</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:29:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7168832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13490" sha1="t8w26gfwq770subvvc63z0vz60lu3f3" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Saarde vald (2005)]] ja [[Saarde vald (1939)]].}}
{{EestiVald
| nimi = Saarde vald
| lipp = Saarde valla lipp.svg
| lipu_link = [[Saarde valla lipp]]
| vapp = Saarde valla vapp.svg
| vapi_link = [[Saarde valla vapp]]
| keskus = [[Kilingi-Nõmme]]
| kaart = Eesti Saarde vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Saarde vald''' on [[vald]] [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas. Valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Saarde vald moodustati praegustes piirides 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] käigus, kui ühinesid senine [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] ja [[Surju vald]].&lt;ref name=&quot;vv2017&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131012017020 |pealkiri=Saarde valla ja Surju valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=1. veebruar 2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

1. jaanuari 2026. aasta seisuga oli valla rahvaarv 4187 ja pindala 1065 km².&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/ |pealkiri=Saarde vald |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Asend ==
Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt; Vald piirneb [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]], [[Tori vald|Tori]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala]] ja [[Mulgi vald|Mulgi vallaga]] ning [[Läti]] Vabariigiga.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

Valla keskus [[Kilingi-Nõmme]] paikneb [[Pärnu]]–[[Valga]] suunalise ajaloolise maanteekoridori ääres.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt; Valla territooriumi läbivad tähtsad ühendusteed, sealhulgas [[Valga–Uulu maantee]] ja [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]].&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Kilingi-Nomme.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Saarde vald on pindalalt üks suuremaid omavalitsusi Pärnumaal.&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt; Valla asustus on koondunud eeskätt [[Kilingi-Nõmme]], [[Tihemetsa]], [[Surju]], [[Tali]] ja teiste suuremate külade ümbrusse, kuid suur osa vallast on hajaasustusega metsa- ja soomaastik.&lt;ref name=&quot;arengukava2018&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/0201/8073/M28_Lisa.pdf |pealkiri=Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018–2028 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2018 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Saarde valla nimi on seotud ajaloolise [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnaga]], mille keskuseks oli [[Saarde Katariina kirik]]u ümbrus praeguse [[Kilingi-Nõmme]] ja [[Saarde]] piirkonnas.

Praegusele Saarde vallale eelnesid eri ajajärkudel mitu samanimelist või piirkondlikult seotud omavalitsusüksust. 1939. aasta vallareformiga moodustatud Saarde valla kohta vaata artiklit [[Saarde vald (1939)]]. 2005. aastal moodustatud Saarde valla kohta vaata artiklit [[Saarde vald (2005)]].

2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud omavalitsuse nimeks sai Saarde vald ning Kilingi-Nõmmest sai valla keskus.&lt;ref name=&quot;uhinemine2005&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893740 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemislepingu ja lisade kinnitamine |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta haldusreformi ajal ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]]. Vabariigi Valitsuse määrusega moodustati nende ühinemise teel uus haldusüksus nimega Saarde vald.&lt;ref name=&quot;vv2017&quot; /&gt; Uued piirid sai vald 15. oktoobril 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel.&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt;

== Asustusjaotus ==
Saarde vallas on üks [[vallasisene linn]], üks [[alevik]] ja 36 küla.&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt; Valla ainus linn on [[Kilingi-Nõmme]] ja ainus alevik on [[Tihemetsa]].&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt;

Külad on [[Allikukivi]], [[Ilvese]], [[Jaamaküla]], [[Jäärja]], [[Kalda (Saarde)|Kalda]], [[Kalita]], [[Kamali]], [[Kanaküla]], [[Kikepera]], [[Kõveri]], [[Kärsu]], [[Laiksaare]], [[Lanksaare]], [[Leipste]], [[Lodja]], [[Lähkma]], [[Marana]], [[Marina küla|Marina]], [[Metsaääre (Saarde)|Metsaääre]], [[Mustla (Saarde)|Mustla]], [[Oissaare]], [[Pihke]], [[Rabaküla]], [[Reinse]], [[Reinu (Saarde)|Reinu]], [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]], [[Saarde]], [[Saunametsa]], [[Sigaste]], [[Surju]], [[Tali]], [[Tuuliku]], [[Tõlla]], [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]], [[Viisireiu]] ja [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]].&lt;ref name=&quot;asulad&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/kultuur-sport-kogukonnad/kogukonnad/ulevaade |pealkiri=Saarde valla ülevaade |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Suurim asula on [[Kilingi-Nõmme]], kus elas 1. jaanuari 2026. aasta seisuga 1497 inimest.&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
1. jaanuari 2018. aasta seisuga elas Saarde vallas 4722 inimest ja 31. juuli 2018. aasta seisuga 4669 inimest.&lt;ref name=&quot;arengukava2018&quot; /&gt; 1. jaanuari 2021. aasta seisuga oli valla rahvaarv 4492.&lt;ref name=&quot;parnumaa-saarde&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://parnumaa.ee/elu/parnumaa-omavalitsused/saarde-vald/ |pealkiri=Saarde vald |väljaandja=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 1. jaanuari 2026. aasta seisuga elas vallas 4187 inimest.&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Saarde valla elanike arv
|-
! Aeg
! Elanikke
! Allikas
|-
| 01.01.2018
| 4722
| Saarde valla arengukava&lt;ref name=&quot;arengukava2018&quot; /&gt;
|-
| 31.07.2018
| 4669
| Saarde valla arengukava&lt;ref name=&quot;arengukava2018&quot; /&gt;
|-
| 01.01.2021
| 4492
| Pärnumaa Omavalitsuste Liit&lt;ref name=&quot;parnumaa-saarde&quot; /&gt;
|-
| 01.01.2026
| 4187
| Saarde vald&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt;
|}

Valla rahvaarv on pärast 2017. aasta ühinemist üldiselt vähenenud.&lt;ref name=&quot;arengukava2018&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;saarde-avaleht&quot; /&gt; Saarde valla suurim asula on [[Kilingi-Nõmme]], kuid märkimisväärse osa valla asustusest moodustavad ka [[Tihemetsa]], [[Surju]], [[Tali]], [[Saarde]], [[Jäärja]], [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]] ja teised külad.&lt;ref name=&quot;asulad&quot; /&gt;

== Loodus ==
Saarde vald hõlmab ulatuslikke metsa-, soo- ja jõgikondade alasid. Valla territooriumil või selle piirialadel paiknevad mitmed kaitstavad loodusobjektid, sealhulgas [[Sookuninga looduskaitseala]], [[Kikepera looduskaitseala]] ja [[Nigula looduskaitseala]].&lt;ref name=&quot;sookuninga&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/986929 |pealkiri=Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;kikepera&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121042017003 |pealkiri=Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=17. aprill 2017 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;nigula&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/110012025010 |pealkiri=Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Sookuninga looduskaitseala]] asub Saarde vallas muu hulgas [[Lanksaare]], [[Reinu (Saarde)|Reinu]], [[Tuuliku]], [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]] ja [[Jäärja]] külas.&lt;ref name=&quot;sookuninga&quot; /&gt; Kaitseala eesmärk on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ja kaitsealuseid liike.&lt;ref name=&quot;sookuninga-eelis&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/ala/5009 |pealkiri=Sookuninga looduskaitseala KLO1000317 |väljaandja=EELIS |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Kikepera looduskaitseala]] asub Saarde vallas muu hulgas [[Kanaküla]], [[Oissaare]], [[Sigaste]], [[Kikepera]], [[Saunametsa]] ja [[Kalda (Saarde)|Kalda]] piirkonnas.&lt;ref name=&quot;kikepera&quot; /&gt; Kaitseala moodustati väärtuslike metsa-, soo- ja niidukoosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.&lt;ref name=&quot;kikepera&quot; /&gt;

[[Nigula looduskaitseala]] paikneb Saarde vallas muu hulgas [[Pihke]], [[Reinu (Saarde)|Reinu]] ja [[Tuuliku]] külas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valda]].&lt;ref name=&quot;nigula&quot; /&gt; Nigula looduskaitseala on üks Eesti vanemaid looduskaitsealasid, sest selle ala võeti kaitse alla 1957. aastal.&lt;ref name=&quot;nigula-rmk&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://rmk.ee/category/looduses-liikumine/kuhu-minna/kaitsealad/nigula-kaitseala/ |pealkiri=Nigula kaitseala |väljaandja=Riigimetsa Majandamise Keskus |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Valla veestikku kuuluvad muu hulgas [[Reiu jõgi]], [[Lähkma jõgi]], [[Alva jõgi]], [[Humalaste jõgi]], [[Tõlla jõgi]], [[Külge oja]] ja [[Kalita oja]].&lt;ref name=&quot;yp-kilingi&quot; /&gt;

== Haridus, kultuur ja teenused ==
Saarde valla keskne haldus- ja teeninduskeskus on [[Kilingi-Nõmme]].&lt;ref name=&quot;saarde-tutvustus&quot; /&gt; Saarde Vallavalitsus asub Kilingi-Nõmmes aadressil Nõmme tn 22.&lt;ref name=&quot;kontakt&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/kontakt |pealkiri=Üldkontaktid, teenistujad |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Vallas tegutsevad haridusasutused Kilingi-Nõmmes, Surjus ja mujal valla asulates. [[Surju Kool]] tegutseb alates 1. septembrist 2020 ühe asutusena põhikooli ja koolieelse lasteasutusena.&lt;ref name=&quot;hallatavad&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/uldinfo-kontaktid/kontaktid/hallatavad-asutused |pealkiri=Hallatavad asutused |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Kilingi-Nõmmes tegutseb Kilingi-Nõmme lasteaed „Krõll”; Tali lasteaed korraldati 2021. aastal ümber selle Tali õpperühmaks.&lt;ref name=&quot;lasteaiad&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/haridus-noored/haridus/lasteaiad |pealkiri=Lasteaiad |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Kultuuri- ja spordielu keskused on muu hulgas [[Kilingi-Nõmme]], [[Tihemetsa]], [[Surju]] ja [[Tali]]. Vallas tegutsevad Kilingi-Nõmme spordihoone ning Tihemetsa huvi- ja spordikeskus.&lt;ref name=&quot;sport&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.sksaarde.ee/sundmus/sportlikud-kilingi-nomme-linnapaevad/kilingi-nomme-linnapaevad_sport_a3_v/ |pealkiri=Kilingi-Nõmme spordihoone ja Tihemetsa huvi- ja spordikeskus |väljaandja=Sport Saarde vallas |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Valla kohalik ajaleht on ''[[Saarde Sõnumid]]'', mis ilmub üldjuhul kord kuus.&lt;ref name=&quot;saarde-sonumid&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/uldinfo-kontaktid/uudised-ja-teated/ajaleht-saarde-sonumid |pealkiri=Ajaleht Saarde Sõnumid |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Majandus ja taristu ==
Saarde valla majandus ja taristu on seotud eeskätt [[Kilingi-Nõmme]] kui valla keskuse, hajaasustusega külade, põllumajanduse, metsanduse, kohalike teenuste ning piiriäärse asendiga. Valla suuremad asulad ja teeninduskohad paiknevad maanteede ääres, samal ajal kui suur osa vallast on metsade ja soodega hõredalt asustatud piirkond.&lt;ref name=&quot;arengukava2018&quot; /&gt;

Kilingi-Nõmmes paikneb Ameerika Ühendriikide satelliidifirma [[Globalstar]] maajaam. Ettevõte teatas 2025. aastal maajaama laiendamisest ja uute antennide lisamisest.&lt;ref name=&quot;globalstar&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609869426/usa-satelliidifirma-laiendab-kilingi-nomme-maajaama |pealkiri=USA satelliidifirma laiendab Kilingi-Nõmme maajaama |väljaanne=ERR |kuupäev=27. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Valla üldplaneeringus käsitletakse muu hulgas elamu-, ettevõtlus-, puhke-, transpordi- ja looduskaitselisi teemasid.&lt;ref name=&quot;uldplaneering&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/elukeskkond-ehitus-planeerimine/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering |pealkiri=Üldplaneering |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal esitas Saarde Vallavalitsus üldplaneeringu Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.&lt;ref name=&quot;yp2025&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://saarde.ee/uudised/uldplaneeringu-tuulealadest-ja-esitamine-heakskiitmisele |pealkiri=Üldplaneeringu tuulealadest ja esitamine heakskiitmisele |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=11. november 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Sümbolid ==
Saarde valla sümbolid on [[Saarde valla lipp]] ja [[Saarde valla vapp]].&lt;ref name=&quot;pohimaarus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/415082025005 |pealkiri=Saarde valla põhimäärus |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=15. august 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Valla põhimäärus sätestab valla sümbolite kasutamise ja omavalitsuse korralduse alused.&lt;ref name=&quot;pohimaarus&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Saarde kihelkond]]
* [[Saarde vald (1939)]]
* [[Saarde vald (2005)]]
* [[Kilingi-Nõmme]]
* [[Tihemetsa]]
* [[Surju vald]]
* [[Tali vald]]
* [[Sookuninga looduskaitseala]]
* [[Kikepera looduskaitseala]]
* [[Nigula looduskaitseala]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://saarde.ee/ Saarde valla koduleht]
* [https://saarde.ee/tutvustus Saarde valla tutvustus ja asukoht]
* [https://saarde.ee/uldinfo-kontaktid/uudised-ja-teated/ajaleht-saarde-sonumid Saarde Sõnumid]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/415082025005 Saarde valla põhimäärus Riigi Teatajas]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/131012017020 Saarde valla ja Surju valla ühinemine Riigi Teatajas]

{{Pärnumaa}}

[[Kategooria:Pärnu maakonna vallad]]
[[Kategooria:Saarde vald| ]]</text>
      <sha1>t8w26gfwq770subvvc63z0vz60lu3f3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmatsalu vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>494222</id>
    <revision>
      <id>7168734</id>
      <parentid>4888401</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:15:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="465" sha1="lk1yhoxdjlrclgn794r5p7ksmqqo0gu" xml:space="preserve">'''Ilmatsalu vald''' ([[saksa keel]]es ''Ilmazahl'') oli [[vald]] [[Tartumaa]]l [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkonnas]]. 
Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti see vald [[Vorbuse vald|Vorbuse vallaga]].&lt;ref name=&quot;RA vallaregister&quot;&gt;{{RA vallaregister|730}} (vaadatud 20.01.2018)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA vallaregister|730}}

[[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]]
[[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkond]]</text>
      <sha1>lk1yhoxdjlrclgn794r5p7ksmqqo0gu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Glokaliseerumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>504159</id>
    <revision>
      <id>7169097</id>
      <parentid>7007405</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:12:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8062" sha1="6r5izv4rjhpo72n0x4v8ntk086dtw6c" xml:space="preserve">'''Glokaliseerumine''' (sõnadest &quot;[[globaliseerumine]]&quot; ja &quot;lokaliseerimine&quot; moodustatud kohversõna) tähendab üleilmsete ja kohalike ühiskondlike, poliitiliste ja majanduslike nähtuste üheaegset esinemist.&lt;ref name=&quot;MiDJ5&quot; /&gt; Glokaliseerumine võib tähendada nii globaalsete trendide mõju kohalikele oludele kui ka globaalsete trendide kohalikku tõlgendamist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Glokaliseerumise mõistet kasutati esimest korda ajalehes Harvard Business Review 1980. aastate lõpus.&lt;ref name=&quot;Js9i1&quot; /&gt; Ingliskeelset mõistet hakkas rahvusvahelisel tasandil propageerima sotsioloog Roland Robertson 1990. aastatel.

'''Glokaalne''' on omadussõna nähtuse kohta, millel on nii kohalikud kui ka üleilmsed tunnused.&lt;ref name=&quot;VPCoR&quot; /&gt;

== Mõiste ==
Glokaliseerumise mõiste pärineb jaapanikeelsest sõnast ''dochakuka'', mis tähendab tõlkes ülemaailmset kohalikustamist ning viitas algselt vaid uudsete põlluharimisviiside mugandamisele kohalikeks vajadusteks. Mõiste sai laiema leviku, kui seda hakkasid 1980. aastatel kasutama Jaapani ärimehed.&lt;ref name=&quot;mI3eZ&quot; /&gt;

Glokaliseerumise mõiste jõudis ingliskeelsesse maailma tänu sotsioloog Roland Robertsonile, kes kasutas seda 1997. aastal toimunud konverentsil &quot;Globaliseerumine ja põlisrahvaste kultuur&quot;.&lt;ref name=&quot;jj6uM&quot; /&gt; Teiste hulgas kasutasid seda mõistet 1990. aastatel sotsioloogid Keith Hampton, [[Barry Wellman]] ja [[Zygmunt Bauman]].

== Äri ==
Majandus- ja äriringkonnad on glokaliseerumisse panustanud juba kümmekond aastat. Hea glokaliseerumise põhimõtteid rakendava ettevõtte näide on McDonald’s, mis lasi kohalikku toidukultuuri arvestades Hiinas müüki riisiburgerid&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja Indias vältis loomaliha.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ettevõtted, mis suudavad kohanduda kohalike turgude ja kultuuride iseärasustega, suudavad ka enam tulu teenida. [[Fail:Starbucks_at_the_Forbidden_City.jpg|pisi|Starbucks Keelatud Linnas (Peking, Hiina)]]
Starbucks on teine näide glokaliseerumisega arvestanud suurest ettevõttest. Tundes Hiina kultuuri eripärasid ja maitseharjumusi lisas kohvikukett oma menüüsse kohalikke elemente nagu &quot;rohelise tee ''frappuccino''&quot; ning avas kohviku Pekingi [[Keelatud linn|keelatud linna]] osas. 2007. aastal oli aga Starbucks sunnitud kohviku keelatud linnas sulgema, vandudes alla ühiskonnas tekkinud survele. Üha läänevastasemalt meelestatud hiina avalikkusele ei meeldinud, et Starbucksi kui Lääne kapitalismi sümbol asus Hiina keisrite kunagises residentsis.&lt;ref name=&quot;ryf2v&quot; /&gt; Ajutisele tagasilöögile vaatamata on Starbucks Hiinas endiselt edukas.

Kuigi glokaliseerumisega kaasneb mitmeid äririske, võib kohalike mõjudega arvestamine olla nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele väga tulus. Muuhulgas võimaldab glokaliseerumine jõuda suurema sihtturuni. Ühtlasi võidab [[ühiskond]] tervikuna, kui globaliseerumise tingimustes konkurents suureneb ning hinnad langevad.&lt;ref name=&quot;c4E7D&quot; /&gt;

== Haridus ==
Haridusmaastikul on glokaliseerumisega seotud muutusi arvestatud mitmete valdkondade õpetamisel, nagu poliitika, kultuur ja majandus. Ühest küljest soovitatakse õpetajatel arvestada üleilmsete ressursside ja metoodikatega, mida on võimalik kohalikest oludest lähtuvalt rakendada.&lt;ref name=&quot;BrooksNormore&quot; /&gt; Teisalt on võimalik temaatiliselt üleilmsetele väljakutsetele ja võimalustele läheneda kohalikest vajadustest lähtuvalt.

== Vaata ka ==
* [[Amerikaniseerumine]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MiDJ5&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.britannica.com/topic/glocalization|title=Glocalization|work=Encyclopedia Britannica|accessdate=10.03.2018|language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Juergensmeyer, Mark|pealkiri=Thinking Globally: A Global Study Reader|aasta=2014|koht=Berkeley, Los Angeles, London|kirjastus=University of California Press|lehekülg=6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Js9i1&quot;&gt;{{cite journal|last1=Sharma|first1=Chanchal Kumar|title=Emerging Dimensions of Decentralisation Debate in the Age of Globalisation|journal=Indian Journal of Federal Studies|volume=19|issue=1|pages=47–65|year=2009|ssrn=1369943}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPCoR&quot;&gt;{{Cite web|url=https://en.oxforddictionaries.com/definition/glocal|title=glocal {{!}} Definition of glocal in English by Oxford Dictionaries|website=Oxford Dictionaries {{!}} English|accessdate=10.03.2018|archive-date=8.04.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180408210057/https://en.oxforddictionaries.com/definition/glocal|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mI3eZ&quot;&gt;Habibul Haque Khondker, &quot;Glocalization as Globalization: Evolution of a Sociological Concept,&quot; ''Bangladesh e-Journal of Sociology''. Vol. 1. No. 2. July, 2004 [https://web.archive.org/web/20051210071702/http://www.bangladeshsociology.org/Habib%20-%20Glocalization.htm]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jj6uM&quot;&gt;{{cite web|url=http://searchcio.techtarget.com/definition/glocalization|title=What is glocalization? - Definition from WhatIs.com|publisher=Searchcio.techtarget.com|accessdate=3.09.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite journal|last=Shi|first=Xiuhua|url=http://jds.sagepub.com/content/29/2/89|title=The Glocalization of English A Chinese Case Study|journal=Journal of Developing Societies|volume=29|issue=2|pages=89–122|date=1. juuni 2013|language=en|doi=10.1177/0169796X13480442|issn=0169-796X}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ryf2v&quot;&gt;Han, Gang (Kevin); Zhang, Ai (2009-11-01). [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0363811109001271 &quot;Starbucks is forbidden in the Forbidden City: Blog, circuit of culture and informal public relations campaign in China&quot;]. ''Public Relations Review''. Includes a Special Section: Public Relations in a Time of Economic Crisis. '''35''' (4): 395–401. [//en.wikipedia.org/wiki/Digital_object_identifier doi]:[[doi:10.1016/j.pubrev.2009.07.004|10.1016/j.pubrev.2009.07.004]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c4E7D&quot;&gt;{{Cite journal|last=Osland|first=Joyce S.|url=http://jmi.sagepub.com/content/12/2/137|title=Broadening the Debate The Pros and Cons of Globalization|journal=Journal of Management Inquiry|volume=12|issue=2|pages=137–154|date=1. juuni 2003|language=en|doi=10.1177/1056492603012002005|issn=1056-4926|access-date=2018-04-08|archive-date=2015-03-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20150301031138/http://jmi.sagepub.com/content/12/2/137|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BrooksNormore&quot;&gt;{{Cite journal|last=Brooks|first=Jeffrey|title=Educational Leadership and Globalization: Literacy for a Glocal Perspective|url=https://archive.org/details/sim_educational-policy_2010-01_24_1/page/52|journal=Educational Policy|volume=24|issue=1|pages=52–82|year=2010|last2=Normore, Anthony|doi=10.1177/0895904809354070}}&lt;/ref&gt;
}}

== Lisalugemist ==
* Bekh, K. (2016). A Company’s Marketing Mix in Terms of Glocal Marketing. Baltic Journal of Economic Studies, 2(5), 10-15 (in Web of Science: https://www.webofscience.com/wos/author/record/2340108; http://www.baltijapublishing.lv/index.php/issue/article/view/138)
* {{Cite journal|last=Sarroub|first=Loukia K|title=Living 'Glocally' With Literacy Success in the Midwest|url=https://archive.org/details/sim_theory-into-practice_winter-2008_47_1/page/59|journal=Theory Into Practice|volume=47|issue=1|pages=59–67|year=2008|doi=10.1080/00405840701764789}}
* Sarroub, L. K. (2009). Glocalism in literacy and marriage in transnational lives. Critical Inquiry in Language Studies (Special Issue: Immigration, Language, and Education) 6(1-2), 63-80.
* Hollensen, S. (2014). Global marketing, Pearson.

== Välislingid ==
* The Glocal and Global Studies, GLOCALIZATIONS 2015, Victor Roudometof (2015), Taylor &amp; Francis 2015, {{Doi|10.1080/14747731.2015.1016293}}
* Global Change exhibition (May, 1990), and the poster on local and global change, [http://benking.de/Global-Change/system-earth-posters.html] which a year later was the title for the &quot;Local and Global Change&quot; exhibition (1991) [http://benking.de/Global-Change/local-global-change-1991.html]

__INDEKSIGA__

[[Kategooria:Globaliseerumine]]</text>
      <sha1>6r5izv4rjhpo72n0x4v8ntk086dtw6c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikol Pašinjan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>506412</id>
    <revision>
      <id>7168888</id>
      <parentid>6955575</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:53:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1275" sha1="dk053pxeqz3228ipygbre2gdogkxmrz" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi = Nikol Pašinjan
| pilt = Nikol Pashinyan 2025 (cropped).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Nikol Pašinjan, 2025
| amet = [[Armeenia peaminister]]
| ametiajaalgus = [[8. mai]] [[2018]]
| ametiajalõpp = 
| predecessor = [[Karen Karapetjan]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| predecessor2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = [[1. juuni]] [[1975]]
| sünnikoht = [[Idževan]], [[Armeenia]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| partei = YELK
}}
'''Nikol Pašinjan''' ([[armeenia keel]]es Նիկոլ Փաշինյան; sündinud [[1. juuni]]l [[1975]] [[Idževan]]is) on [[Armeenia]] [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]], alates [[2018]]. aasta [[8. mai]]st [[Armeenia peaminister]]. 

Ta õppis aastani [[1995]] [[Jerevani Riiklik Ülikool|Jerevani Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna ajakirjanduse osakonnas (ei lõpetanud).

Aastatel [[2012]]–2018 oli ta  [[Armeenia parlament|Armeenia parlamendi]] liige. 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karen Karapetjan]]|nimi=[[Armeenia peaminister]]|aeg=Alates [[2018]]. aastast |järgnev=võimul}}
{{lõpp}} 

{{JÄRJESTA:Pašinjan, Nikol}}
[[Kategooria:Armeenia peaministrid]]
[[Kategooria:Armeenia poliitikud]]
[[Kategooria:Ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>dk053pxeqz3228ipygbre2gdogkxmrz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508452</id>
    <revision>
      <id>7168949</id>
      <parentid>7158810</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:52:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7168949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="954" sha1="9t81jbmquq5u3ihnfc8cehgs20w4w2n" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
'''''Draft''''' on termin, mida kasutatakse teatud [[spordiliiga]]des kirjeldamaks mängijate värbamist klubidesse.

''Draft'' toimub näiteks Põhja-Ameerika tippliigades [[NBA]], [[NFL]], [[NHL]], [[MLS]].

Eestlastest on ''draft'''is valitud [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] ja [[Toivo Suursoo]] NHL-is, [[Martin Müürsepp]] NBA-s, [[Mihkel Roos|Michael Roos]] ja [[Margus Hunt]] NFL-is ning [[Alex Meinhard]] MLS-is. &lt;ref&gt;[https://soccernet.ee/artikkel/meinhard-osutus-esimese-eestlasena-mls-i-talendikorjes-valituks Meinhard osutus esimese eestlasena MLS-i talendikorjes valituks] Soccernet.ee, 22. detsember 2022&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[NBA drafti esimeste valikute loend|NBA ''draft''{{'}}i esimeste valikute loend]]
*[[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]
*[[NHL-i drafti esimeste valikute loend|NHL-i ''draft''{{'}}i esimeste valikute loend]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Draftid| ]]</text>
      <sha1>9t81jbmquq5u3ihnfc8cehgs20w4w2n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Saare maakonnas sündinud sportlased</title>
    <ns>4</ns>
    <id>513646</id>
    <revision>
      <id>7168919</id>
      <parentid>7156084</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:53:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7168919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14357" sha1="n84ygmx4gu3op1oxhuw2birt5vve367" xml:space="preserve">
{{Wikidata loend
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE {
  ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131.
  ?item wdt:P19 ?pob.
  ?pob wdt:P131* wd:Q203272.
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et, en&quot;. }
}
|columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes
|links=red
}}
{| class='wikitable sortable'
! nimi
! kirjeldus
! sünniaeg
! sünnikoht
! Vikiandmetes
|-
| [[Mario Paiste]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131552709|Q131552709]]
|-
| [[Rauno Liitmäe]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-01-24
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q55018039|Q55018039]]
|-
| [[Veiko Lember]]
| Eesti võrkpallur ja riigiteadlane
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q23042555|Q23042555]]
|-
| [[Keith Pupart]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-19
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q3194761|Q3194761]]
|-
| [[Eugen von Schmidt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-07-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q41199654|Q41199654]]
|-
| [[Marek Niit]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q3180855|Q3180855]]
|-
| [[Getter Saar]]
| sulgpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1520096|Q1520096]]
|-
| [[Mati Villsaar]]
| Eesti sõudja ja sõudetreener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q63977342|Q63977342]]
|-
| [[Kevin Saar]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-01-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q121079773|Q121079773]]
|-
| [[Meinhard Prii]]
| eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-06
| [[Muhu]]
| [[:d:Q124312390|Q124312390]]
|-
| [[Jaan Koppel]]
| eesti aerutaja
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124166779|Q124166779]]
|-
| [[Virge Treiel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-03-31
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q111396847|Q111396847]]
|-
| [[Madis Kallas]]
| Eesti kergejõustiklane ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-04-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12369450|Q12369450]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-09-25
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Jaak Jõgi]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-09-04
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111448822|Q111448822]]
|-
| [[Veljo Heinmets]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124311627|Q124311627]]
|-
| [[Meelis Männik]]
| eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-04-01
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124284787|Q124284787]]
|-
| [[Nora Lember]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-10-31
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q121461022|Q121461022]]
|-
| [[Jüri Poljans|Juri Poljans]]
| Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q5993609|Q5993609]]
|-
| [[Juhan Kolk]]
| eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124301033|Q124301033]]
|-
| [[Mart Mandel]]
| eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124284687|Q124284687]]
|-
| [[Dorothea Kress]]
| Saksamaa kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-26
| [[Pöide]]
| [[:d:Q47088727|Q47088727]]
|-
| [[Jaan Lember]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-14
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124210456|Q124210456]]
|-
| [[Margus Nurja]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124307410|Q124307410]]
|-
| [[Kadri Jukk]]
| Eesti võimleja
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-08-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q120402291|Q120402291]]
|-
| [[Aleksander Transtok]]
| Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-26
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q62604009|Q62604009]]
|-
| [[Mihail Velsvebel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q42370399|Q42370399]]
|-
| [[Siim Ennemuist]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-12-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12374976|Q12374976]]
|-
| [[Ellen Külvand]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124307899|Q124307899]]
|-
| [[Arvi Lopato]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-14
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q124311676|Q124311676]]
|-
| [[August Adamson]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-03-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124313578|Q124313578]]
|-
| [[Tiidrek Nurme]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q7801786|Q7801786]]
|-
| [[Jüri Daniel]]
| Eesti ujuja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124290850|Q124290850]]
|-
| [[Aleksander Antson]]
| Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-08-31
| [[Pihtla vald]]
| [[:d:Q2623480|Q2623480]]
|-
| [[Karli Allik]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-09-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q30142800|Q30142800]]
|-
| [[Risto Lillemets]]
| eesti kümnevõistleja
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-11-20
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q112606322|Q112606322]]
|-
| [[Mikk Pahapill]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q937925|Q937925]]
|-
| [[Milvi Visnapuu]]
| eesti käsipallitreener ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124296629|Q124296629]]
|-
| [[Uno Tiit]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-04
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124304127|Q124304127]]
|-
| [[Kevin Grass]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-09-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124251095|Q124251095]]
|-
| [[Priit Aavik]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q47529739|Q47529739]]
|-
| [[Karl-Richard Idlane]]
| Eesti jalg- ja jääpallur
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-01-18
| [[Kaarma]]
| [[:d:Q3813026|Q3813026]]
|-
| [[Taimi Kõnn]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124327109|Q124327109]]
|-
| [[Kaie Kand]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-31
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q3736463|Q3736463]]
|-
| [[Margus Jurkatam]]
| eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-26
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124300907|Q124300907]]
|-
| [[Taivu Uljas]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124312713|Q124312713]]
|-
| [[Janis Vahter]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q6154659|Q6154659]]
|-
| [[Hugo Pukk]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-07
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q111447527|Q111447527]]
|-
| [[Endel Vooremaa]]
| eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12362098|Q12362098]]
|-
| [[Kaie Kivi]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111448988|Q111448988]]
|-
| [[Aleksander Sannik]]
| Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-01-10
| [[Valjala vald]]
| [[:d:Q12358732|Q12358732]]
|-
| [[Norma Helde]]
| eesti ujuja ja treener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124324291|Q124324291]]
|-
| [[Indrek Tustit]]
| Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-01-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q65257016|Q65257016]]
|-
| [[Rain Kuusnõmm]]
| eesti kulturist ja jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124325954|Q124325954]]
|-
| [[Rein Tõru]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124261329|Q124261329]]
|-
| [[Liina Kolk]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130331582|Q130331582]]
|-
| [[Raigo Kuusnõmm]]
| Eesti jõutõstja ja kulturist
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-07-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q65262441|Q65262441]]
|-
| [[Timo Tammemaa]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q21623042|Q21623042]]
|-
| [[Ester Viimsalu]]
| Eesti kergejõustiklane ja käsipallur
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q123942126|Q123942126]]
|-
| [[Servi Täll]]
| eesti korvpallur ja spordiarst
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124338130|Q124338130]]
|-
| [[Annika Köster]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-07-22
| [[Kihelkonna]]
| [[:d:Q124344936|Q124344936]]
|-
| [[Peeter Sepp]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-13
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124056816|Q124056816]]
|-
| [[Enri Pahapill]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111875671|Q111875671]]
|-
| [[Vello Varik]]
| Eesti sõudja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-25
| [[Leisi]]
| [[:d:Q64732664|Q64732664]]
|-
| [[Rein Tiidus]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124316282|Q124316282]]
|-
| [[Voldemar Väli]]
| Eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-01-10
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1168860|Q1168860]]
|-
| [[Indrek Aavik]]
| Eesti jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-25
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q123942329|Q123942329]]
|-
| [[Indrek Rannama]]
| Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-07-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111447262|Q111447262]]
|-
| [[Julius Mändmets]]
| Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-07-01&lt;br/&gt;1901-07-21
| [[Paiküla]]
| [[:d:Q27940741|Q27940741]]
|-
| [[Steven Kalf]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-04-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q61387989|Q61387989]]
|-
| [[Mihkel Räim]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q18402424|Q18402424]]
|-
| [[Karl Patrick Lauk]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q26978748|Q26978748]]
|-
| [[Aimar Kuusnõmm]]
| eesti jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124325610|Q124325610]]
|-
| [[Riho Räim]]
| Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111420775|Q111420775]]
|-
| [[Rait Sagor]]
| eesti jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-11
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124338162|Q124338162]]
|-
| [[Mehis Ärmus]]
| Eesti maadleja ja maadluskohtunik
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111335957|Q111335957]]
|-
| [[Ants Nisu]]
| Eesti maadleja ja maadlustreener
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-30
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q609398|Q609398]]
|-
| [[Lea Meller]]
| Eesti sumomaadleja
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-04-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q61110637|Q61110637]]
|-
| [[Mati Rand]]
| eesti maadleja ja maadluskohtunik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124323569|Q124323569]]
|-
| [[Robert Virves]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-08
| [[Saaremaa vald]]
| [[:d:Q116033518|Q116033518]]
|-
| [[Villu Mättik]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-14
| [[Leisi]]
| [[:d:Q124311684|Q124311684]]
|-
| [[Mihkel Aksalu]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1399199|Q1399199]]
|-
| [[Sander Laht]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-26
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q12374686|Q12374686]]
|-
| [[Liis Lepik]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-02
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q66939111|Q66939111]]
|-
| [[Maarek Suursaar]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-07-16
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130286615|Q130286615]]
|-
| [[Sander Viira]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-08-29
| [[Lümanda]]
| [[:d:Q130286491|Q130286491]]
|-
| [[Märt Kluge]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130286590|Q130286590]]
|-
| [[Urmas Rajaver]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-03
| [[Salme alevik|Salme]]
| [[:d:Q130286589|Q130286589]]
|-
| [[Taavi Azarov]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-04-20
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305136|Q131305136]]
|-
| [[Amor Luup]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305140|Q131305140]]
|-
| [[Andrus Koplimäe]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-08-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305144|Q131305144]]
|-
| [[Margus Rajaver]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-16
| [[Salme alevik|Salme]]
| [[:d:Q131305138|Q131305138]]
|-
| [[Rasmus Saar]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-02
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305142|Q131305142]]
|-
| [[Jaanis Kriska]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305141|Q131305141]]
|-
| [[Virgo Vallik]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-02-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124129580|Q124129580]]
|-
| [[Roland Kütt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-22
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q120435300|Q120435300]]
|-
| [[Reio Alt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-07-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q133797359|Q133797359]]
|-
| [[Vello Õunpuu]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-14
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q30344985|Q30344985]]
|-
| [[Einar Laipaik]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-02-22
| [[Sakla]]
| [[:d:Q124201316|Q124201316]]
|-
| [[Andero Kivi]]
| Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131611690|Q131611690]]
|-
| [[Urve Vakker]]
| Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111339511|Q111339511]]
|-
| [[Kristjan Kombe]]
| 
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q60522120|Q60522120]]
|-
| [[Ken Torn]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-09-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q55816065|Q55816065]]
|-
| [[Ott Tänak]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-10-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1068686|Q1068686]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>n84ygmx4gu3op1oxhuw2birt5vve367</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>R-kiosk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>519393</id>
    <revision>
      <id>7168801</id>
      <parentid>7157987</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:55:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <origin>7168801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1296" sha1="72cs69ejasdi5s3b599s64rxyhz1mhj" xml:space="preserve">[[Fail:R-kiosk, Tartu (cropped).jpg|pisi|250px|R-kiosk [[Tartu]]s (juuli 2007)]]
'''R-kiosk''' on [[Norra]] ettevõttele [[Reitan Convenience]] kuuluv [[kiosk]]i&lt;nowiki&gt;müügiga&lt;/nowiki&gt; tegelev [[jaekett]]. 

R-täht tuleb soomekeelsest sõnast ''Rautatiekirjakauppa''.

2016. aasta seisuga oli [[Soome]]s 615 R-kioskit, millest 2/3 kuulus ettevõttele [[Rautakirja]] ja 1/3 olid [[frantsiis]]id.{{lisa viide}} 

Eestis kuuluvad R-kioskid aktsiaseltsile [[Reitan Convenience Estonia]].{{lisa viide}}

Reitan Convenience Estoniale kuulub ka kohvik [[Caffeine]].

R-kioskeid on ka Lätis, Leedus ja Venemaal. 

R-kioskites müüakse muu hulgas raamatuid, ajalehti, tubakatooteid, toiduaineid.

R-kioski teenindajaid tunnustati Kiida Teenindajat kampaania raames kõige rohkem aastatel 2022 ja 2023.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. aprill 2023 |pealkiri=Parima teenindusega ettevõtte personalijuht: üks silm naerab, teine nutab |url=https://arileht.delfi.ee/a/120179632 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230427205815/https://arileht.delfi.ee/artikkel/120179632/parima-teenindusega-ettevotte-personalijuht-uks-silm-naerab-teine-nutab |arhiivimisaeg=2023-04-27 |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Kaubandusettevõtted]]</text>
      <sha1>72cs69ejasdi5s3b599s64rxyhz1mhj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peter Brook</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530972</id>
    <revision>
      <id>7168813</id>
      <parentid>7161727</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:44:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7168813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18226" sha1="f4w9uuzj2ib21w5ana8rfvqr399evcj" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}}
[[Pilt:Peter_Brook.JPG|pisi]]
'''Peter Stephen Paul Brook''' ([[21. märts]] [[1925]] [[London]] – [[2. juuli]] [[2022]] [[Pariis]]) oli inglise [[Lavastaja|teatri- ja filmilavastaja]].

Ta on võitnud mitu [[Tony]] ja [[Emmy]] auhinda ning ka [[Laurence Olivier Award]]i, [[Praemium Imperiale]] ja [[Prix Italia]].&lt;ref name=&quot;n20AB&quot; /&gt; Teda on nimetatud meie aja suurimaks teatrilavastajaks.&lt;ref name=&quot;Independent&quot; /&gt;

Alates [[1970. aastad|1970. aastatest]] elas ta [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is, kus juhtis aastail [[1974]]–[[2011]] sealset eksperimentaalteatrit Théâtre des Bouffes du Nord.

[[1964]]. aastal lavastas Brook [[Kuninglik Shakespeare'i Teater|Kuninglikus Shakespeare'i Teatris]] Peter Weissi näidendi &quot;[[Marat/Sade]]&quot; ingliskeelse variandi. Aasta hiljem mängiti seda lavastust [[Broadway (teater)|Broadwayl]] ning [[1966]]. aastal võitis lavastus Broadwayl jagatava Tony auhinna neli kategooriat. See sai parima näidendi, parima meeskõrvaltegelase, parima [[kostüümikunstnik]]u ja parima lavastaja auhinna.

==Noorusaastad==
Peter Brook sündis Londonis [[Läti]]st emigreerunud Simon ja Ida (snd Jansen) Brooki teise pojana.&lt;ref name=&quot;RbgdF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kustow2013&quot; /&gt; Peter Brooki vanem vend Alexis Brook (1920–2007) oli [[psühhiaater]] ja [[psühhoterapeut]].&lt;ref name=&quot;GuardianObit&quot; /&gt; Tema onupoeg oli [[Moskva Akadeemiline Satiiri Teater|Moskva Akadeemilise Satiiriteatri]] pikaajaline juht [[Valentin Plutšek]].&lt;ref name=&quot;russianlandmarks&quot; /&gt; Brook õppis esmalt Westminsteri erakoolis ([[Westminster School]]) ja Greshami erakoolis ([[Gresham's School]]) ning omandas seejärel kõrghariduse [[Oxford]]i [[Magdalen College]]'is.

==Karjäär==
[[Pilt:Paris Bouffes du Nord 01.JPG|pisi|Théâtre des Bouffes du Nord, Pariis]]
[[1942]]. aastal esietendus Londoni teatris The Torch Theatre Peter Brooki esmalavastus &quot;Doctor Faustus&quot; (autor Christopher Marlowe), sellele järgnes [[1945]]. aastal teatris The Chanticleer Jean Cocteau näidendi [[The Infernal Machine (play)|&quot;The Infernal Machine&quot;]] taasesitus&lt;ref name=&quot;cQJpW&quot; /&gt;. Aastal [[1947]] töötas ta [[Stratford-upon-Avon]]is näidendite &quot;[[Romeo ja Julia]]&quot; ning &quot;Asjatu armuvaev&quot; lavastusassistendina. Aastatel 1947–[[1950]] oli ta [[Londoni Kuninglik Ooperimaja|Londoni Kuningliku Ooperimaja]] produktsioonidirektor. Samal perioodil lavastas Brook [[Richard Strauss|Straussi]] ooperi &quot;[[Salome (Richard Strauss)|Salome]]&quot;, millele tegi lavakujunduse [[Salvador Dalí]], ja taaslavastas [[Puccini]] ooperi &quot;[[Boheem]]&quot;, milles kasutati [[1899]]. aastal loodud lavakujundust.

Aastal [[1970]] asutas Brook koos [[Micheline Rozan]]iga rahvusvahelise teatriuuringute keskuse (The International Centre for Theatre Research (CIRT)), mis koondab paljudest rahvustest näitlejaid, tantsijaid, muusikuid ja teisi loovisikuid. Aastast 1974 paikneb see keskus Pariisis teatris Théâtre des Bouffes du Nord.&lt;ref name=&quot;4GajG&quot; /&gt; [[2008]]. aastal teatas Brook, et astub Théâtre des Bouffes du Nordi kunstilise juhi kohalt tagasi.&lt;ref name=&quot;nrzkG&quot; /&gt; Kolm aastat hiljem andis ta juhtimise üle [[Olivier Mantei]]le ja Olivier Poubelle'ile.&lt;ref name=&quot;iZjmO&quot; /&gt;

==Isiklikku==
1951. aastal abiellus Peter Brook näitleja Natasha Parryga (1930–2015).&lt;ref name=&quot;9j0Sk&quot; /&gt; Neil on kaks last: Irina Brook ning näitleja ja lavastaja Simon Brook.

==Mõjutajad==
Kuigi Brooki on paljuski mõjutanud [[Antonin Artaud]]' [[Julmuse teater|julmuseteatri]] ideed, oli Peter Brooki suurim eeskuju siiski [[Joan Littlewood]], keda ta on nimetanud &quot;20. sajandi keskpaiga Britannia kõige inspireerivamaks ja tegutsema ärgitavamaks lavastajaks&quot;. Brookile on loomingulist ainest andnud ka [[Jerzy Grotowski]] eksperimentaalteatri ideed,&lt;ref name=&quot;Empty&quot; /&gt; [[Bertolt Brecht]], Chris Covics ja [[Vsevolod Meierhold]], samuti [[George Gurdjieff]]i,&lt;ref name=&quot;Traditional&quot; /&gt; [[Edward Gordon Craig]]i&lt;ref name=&quot;gDsOp&quot; /&gt; ja [[Matila Ghyka]] looming.&lt;ref name=&quot;gzaDG&quot; /&gt;

==Koostöö==
Brook tegi koostööd väga paljude lavastajate, kirjanike ja näitlejatega, kellest tuntuimad on näitlejad [[Paul Scofield]] ja [[Glenda Jackson]], kunstnik [[Georges Wakhévitch]] ning kirjanikud [[Ted Hughes]] ja [[William Golding]]. Wakhévitchiga puutus Brook esmakordselt kokku Londonis, kus tal oli võimalus jälgida [[Jean Cocteau]] balleti &quot;Le Jeune Homme et la Mort&quot; (&quot;Noormees ja surm&quot;) valmimist. Wakhévitchi ülesandeks oli luua balletile lavakujundus. Tema tööd nähes oli Brook veendunud, et just sellist kujundajat oli ta &quot;juba kaua aega otsinud&quot;.&lt;ref name=&quot;6Wezc&quot; /&gt;

==Shakespeare'i loomingul põhinevad lavastused==
*&quot;A Midsummer Night's Dream&quot; (&quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;), 1970
*&quot;[[Hamlet]]&quot;, 1955
*&quot;The Tragedy of Hamlet&quot;, 2000 ja (telefilm) 2002
*&quot;King John&quot; (&quot;Kuningas John&quot;), 1945
*&quot;[[Kuningas Lear]]&quot;, (RSC), 1962 ja film 1971
*&quot;Love is my sin&quot; (&quot;Mu arm on patt&quot;), [[William Shakespeare]]'i sonetid, 2009
*&quot;[[Measure for Measure]]&quot; (&quot;Mõõt mõõdu vastu&quot;), Shakespeare Memorial Theatre, 1950
*&quot;Mésure pour mésure&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord, 1978
*&quot;Mésure pour mésure&quot;, (film), 1979
*&quot;La Tempête&quot; (&quot;Torm&quot;), Théâtre des Bouffes du Nord, 1990
*&quot;Timon d'Athènes&quot; (&quot;Timon Ateenast&quot;), Théâtre des Bouffes du Nord, 1974
*&quot;Titus Andronicus&quot;, Shakespeare Memorial Theatre, 1955 ja 1958
*&quot;Warum warum&quot;, 2010
*&quot;[[The Winter's Tale]]&quot; (&quot;Talvemuinasjutt&quot;), Shakespeare Memorial Theatre, 1952

==Looming==
===Lavastused Kuninglikus Shakespeare'i Teatris===
* 1946 &quot;[[Love's Labours Lost]]&quot; (&quot;Asjatu armuvaev&quot;)
* 1947 &quot;[[Romeo ja Julia]]&quot;
* 1950 &quot;Measure for Measure&quot; (&quot;Mõõt mõõdu vastu&quot;)
* 1952 &quot;The Winter's Tale&quot; (&quot;Talvemuinasjutt&quot;)
* 1957 &quot;[[The Tempest]]&quot; (&quot;Torm&quot;)
* 1958 &quot;[[Titus Andronicus]]&quot; 
* 1962 &quot;Kuningas Lear&quot; 
* 1964 &quot;[[Marat/Sade]]&quot;
* 1968 &quot;[[Oidipus]]&quot; 
* 1966 &quot;US&quot;
* 1970 &quot;The Midsummer Night's Dream&quot; (&quot;Suveöö unenägu&quot;)

===Tähtsamad lavastused===
* 1955 – &quot;Hamlet&quot;
* 1958 – &quot;[[The Visit]]&quot;
* 1964 – &quot;Marat/Sade&quot;
* 1968 – &quot;[[Oedipus (Seneca)|Oedipus]]&quot;
* 1971 – &quot;[[Orghast]]&quot;
* 1974 – &quot;Timon d'Athènes&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1975 – &quot;The Iks&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1977 – &quot;Ubu aux Bouffes&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1978 – &quot;Measure for Measure&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1979 – &quot;La Conférence des oiseaux&quot;, Festival d'Avignon, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1979 – &quot;L'Os de Mor Lam&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1981 – &quot;[[Carmen (opera)|La Tragédie de Carmen]]&quot;, Vivian Beaumont Theater, Lincoln Center, New York
* 1981 – &quot;La Cerisaie&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1984 – &quot;Tchin-Tchin&quot;, Théâtre Montparnasse
* 1985 – &quot;[[Le Mahabharata]]&quot; (&quot;The Mahabharata&quot;), Festival d'Avignon
* 1988 – &quot;The Cherry Orchard&quot;, Majestic Theatre, [[Brooklyn]]
* 1989 – &quot;Woza Albert!&quot;
* 1990 – &quot;La Tempête&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1992 – &quot;Impressions de Pelléas&quot;, Théâtre des Bouffes du Nord
* 1993 – &quot;L'Homme Qui&quot;
* 1995 – &quot;Qui est là&quot;
* 1995 – &quot;[[Happy Days (play)|Oh les beaux jours]]&quot;
* 1998 – &quot;Je suis un phénomène&quot;
* 1998 – &quot;[[Don Giovanni]]&quot;, création au 50ème Festival International d'Art Lyrique d'Aix-en-Provence
* 1999 – &quot;Le Costume&quot;
* 2000 – &quot;Hamlet&quot;
* 2002 – &quot;Far Away&quot;
* 2002 – &quot;La Mort de Krishna&quot;
* 2003 – &quot;Ta main dans la mienne&quot;
* 2004 – &quot;Tierno Bokar&quot;
* 2004 – &quot;Le Grand Inquisiteur&quot;
* 2006 – &quot;Sizwe Banzi est mort&quot;, Festival d'Avignon
* 2008 – &quot;Fragments&quot;
* 2009 – &quot;Love is my sin&quot;
* 2009 – &quot;11 and 12&quot;
* 2010 – &quot;Warum warum&quot;
* 2011 – &quot;A Magic Flute&quot; &lt;ref name=&quot;GXm5b&quot; /&gt;
* 2013 – &quot;The Suit&quot;
* 2015 – &quot;Battlefield&quot;
* 2018 – &quot;The Prisoner&quot;

===Filmid===
* 1953 – &quot;[[The Beggar's Opera (film)|The Beggar's Opera]]&quot;, {{IMDb|tt0045547}}
* 1960 – &quot;[[Seven Days... Seven Nights|Moderato Cantabile]]&quot; (Briti pealkiri &quot;Seven Days... Seven Nights&quot;), {{IMDb|tt0054091}}
* 1963 – &quot;[[Lord of the Flies (1963 film)|Lord of the Flies]]&quot;, {{IMDb|tt0057261}}
* 1967 – &quot;[[Ride of the Valkyrie (1967 film)|Ride of the Valkyrie]]&quot;, {{IMDb|tt0307379}}
* 1967 – &quot;[[Marat/Sade (film)|Marat/Sade]]&quot;, {{IMDb|tt0060668}}
* 1968 – &quot;[[Tell Me Lies]]&quot;, {{IMDb|tt0063675}}
* 1971 – &quot;[[King Lear (1971 UK film)|King Lear]]&quot;, {{IMDb|tt0067306}}
* 1979 – &quot;[[Meetings with Remarkable Men (film)|Meetings with Remarkable Men]]&quot;, {{IMDb|tt0079542}}
* 1979 – &quot;[[Mesure pour mesure]]&quot;, {{IMDb|tt0369721}}
* 1982 – &quot;[[La Cerisaie]]&quot;, {{IMDb|tt0252313}}
* 1983 – &quot;[[La Tragédie de Carmen]]&quot;, {{IMDb|tt0086466}}
* 1989 – &quot;[[The Mahabharata (1989 film)|The Mahabharata]]&quot;, {{IMDb|tt0097810}}
* 2002 – &quot;The Tragedy of Hamlet&quot; (TV), {{IMDb|tt0371335}}

==Auhinnad==
* Tony, parim lavastaja, lavastus &quot;Marat/Sade&quot;, 1966&lt;ref name=&quot;Tony Awards&quot; /&gt;
* Tony, parim lavastaja, lavastus &quot;A Midsummer Night's Dream&quot;, 1971
* Freiherr von Stein Foundation Shakespeare Award, 1973
* Grand Prix Dominique, 1975
* Brigadier Prize, 1975, &quot;[[Timon of Athens]]&quot;
* Laurence Olivier Award, Society of West End Theatre Award, 1983
* Emmy Award, 1984, &quot;[[La tragédie de Carmen]]&quot;
* Prix Italia, 1984
* [[Europe Theatre Prize]]&lt;ref name=&quot;LfIp5&quot; /&gt;
* International Emmy Award, 1990, &quot;The Mahabharata&quot;
* Praemium Imperiale, 1997
* Dan David prize, 2005
* The Ibsen Award for 2008&lt;ref name=&quot;SFzm5&quot; /&gt;
* Critics' Circle Award for Distinguished Service to the Arts 2008

==Autasud==
* Commander of the Order of the British Empire, 1965
* Induction into the [[American Theater Hall of Fame]], 1983&lt;ref name=&quot;IkkhI&quot; /&gt;
* Honorary DLitt, [[Birminghami Ülikool|University of Birmingham]], 1990
* Honorary Fellow of [[Magdalen College, Oxford|Magdalen College]], [[University of Oxford|Oxford]], 1991
* Honorary DLitt, [[University of Strathclyde]], 1990
* Honorary DLitt, University of Oxford, 1994
* Officier de l'Ordre de la Légion d'honneur (France), 1995
* Order of the Companions of Honour, 1998 
* Commandeur de la Légion d'honneur (France), 2013
* President's Meda British Academy&lt;ref name=&quot;XIwgu&quot; /&gt;, 2011

==Teosed==
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Empty Space|year=1968|publisher=Penguin (2008)}} (Eesti keeles &quot;Tühi ruum&quot;, 1972.)
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Shifting Point|url=https://archive.org/details/shiftingpointfor0000broo_i0f2|publisher=Methuen Drama|location=UK|year=1988}} (Eesti keeles &quot;Nihkuv vaatepunkt&quot;, 1993.)
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=Le Diable c'est l'ennui|year=1991}}
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=There Are No Secrets|url=https://archive.org/details/therearenosecret0000broo_v5x0|year=1993|publisher=Methuen Drama}}
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Open Door|url=https://archive.org/details/opendoorthoughts00broo|year=1995|publisher=}}
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=Threads of Time: Recollections |url=https://archive.org/details/threadsoftimerec0000broo_q9e0|year=1998}}
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=Evoking Shakespeare|year=1999|publisher=Nick Hern Books (2nd Ed 2002)}}
* {{cite book|first=Peter|last=Brook|title=The Quality of Mercy: Reflections on Shakespeare|url=https://archive.org/details/qualityofmercyre0000broo_j2j3|year=2013|publisher=Nick Hern Books (23rd April 2013)|isbn=978-1848422612}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;n20AB&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Coveney, Michael|URL=https://www.thestage.co.uk/features/interviews/2017/peter-brook-theatre-exists-present-cant-ignore-news/|Pealkiri=Peter Brook: ‘Theatre exists in the present. You can’t ignore the news’|Väljaanne=The Stage|Aeg=14.09.2017|Kasutatud=18.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Independent&quot;&gt;{{cite news|last1=Taylor|first1=Paul|title=Peter Brook: The director who wrote the book|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/theatre-dance/features/peter-brook-the-director-who-wrote-the-book-919192.html|work=The Independent}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RbgdF&quot;&gt;{{cite news| url=https://www.nytimes.com/2005/05/24/arts/24iht-bookwed.html?_r=0 | work=The New York Times | first=Arnold | last=Aronson | title=Peter Brook: A Biography | date=25. mai 2005}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kustow2013&quot;&gt;{{cite book|author=Michael Kustow|title=Peter Brook: A Biography|url=https://books.google.com/books?id=JV15AAAAQBAJ&amp;pg=PA5|date=17. oktoober 2013|publisher=A&amp;C Black|isbn=978-1-4088-5228-6|pages=5–7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GuardianObit&quot;&gt;{{cite news|last1=Wittenberg|first1=Isca|title=Obituary: Alexis Brook|url=https://www.theguardian.com/news/2007/sep/27/guardianobituaries.obituaries1|work=The Guardian|date=27. september 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;russianlandmarks&quot;&gt;{{cite web|title=Category Archives: Memorial Plaques to Theater Artists|url=https://russianlandmarks.wordpress.com/category/memorial-plaques-to-theater-artists/page/2/|website=russianlandmarks}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cQJpW&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Peter Brook: Oxford to Orghast|aasta=2011|koht=|kirjastus=Routledge: Taylor and Francis Group|lehekülg=9–11|toimetaja=Helfer, Richard; Loney, Glenn}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4GajG&quot;&gt;Chambers, Colin ''The Continuum Companion To Twentieth Century Theatre'' (Continuum, 2002, ISBN 0-8264-4959-X) p. 384&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nrzkG&quot;&gt;{{cite news|last=Chrisafis|first=Angelique|title=Interview: Peter Brook says a long goodbye to his Paris theatre|publisher=Guardian|date=17. detsember 2008|url=https://www.theguardian.com/stage/2008/dec/17/peter-brook-bouffes-nord-paris|location=London}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iZjmO&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Thorpe, Vanessa|URL=https://www.theguardian.com/stage/2011/jan/02/peter-brook-bouffes-paris-theatre|Pealkiri=Peter Brook bids farewell to Paris theatre after 36 years|Väljaanne=The Guardian: The Observer|Aeg=2.01.2011|Kasutatud=18.12.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9j0Sk&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/stage/2015/jul/26/natasha-parry|title=Natasha Parry obituary|publisher=Guardian|date=26. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Empty&quot;&gt;{{cite book|title=Tühi ruum|last=Brook|first= Peter|authorlink= Peter Brook|year=1968}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Traditional&quot;&gt;{{cite journal|last=Nicolescu|first=Basarab|authorlink=Basarab Nicolescu|title=Peter Brook and Traditional Thought|journal=Contemporary Theatre Review|volume=7|pages=11–23|publisher=Overseas Publishers Association|year=1997|url=http://www.experimentaltheatre.org/peter_brook.htm|doi=10.1080/10486809708568441|last2=Williams|first2=David|access-date=2018-12-15|archive-date=2019-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20190923103228/http://www.experimentaltheatre.org/peter_brook.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gDsOp&quot;&gt;[https://www.theguardian.com/stage/2009/mar/07/isadora-duncan &quot;Pas de deux&quot;] by Michael Holroyd, The Guardian, 7. märts 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gzaDG&quot;&gt;Gibbons, Fiachra [https://www.theguardian.com/stage/2010/jan/17/peter-brook-eleven-twelve &quot;The prayers of Peter Brook&quot;], ''The Guardian'', 17. jaanuar 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6Wezc&quot;&gt;{{cite book|last1=Brook|first1=Peter|title=Threads of Time: A Memoir|year=1999|url=https://archive.org/details/threadsoftimemem0000unse|isbn=0413733009}}, 53&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GXm5b&quot;&gt;https://www.nytimes.com/2011/07/08/arts/music/a-streamlined-magic-flute-reimagined-by-peter-brook.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tony Awards&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.tonyawards.com/p/tonys_search?start=0&amp;year=&amp;award=&amp;lname=Peter+Brook&amp;fname=&amp;show= |title=Tony Awards |access-date=2018-12-15 |archive-date=2015-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151017092035/http://www.tonyawards.com/p/tonys_search?start=0&amp;year=&amp;award=&amp;lname=Peter+Brook&amp;fname=&amp;show= |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LfIp5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181215175015/http://www.premio-europa.org/open_page.php?id=728 II Europe Theatre Prize / Reasons] Europe Theatre Prize&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFzm5&quot;&gt;{{cite web|last= |first= |title=British director wins the Ibsen Prize |publisher=Norway.org |url=http://www.norway.org/culture/literature/ibsen+prize.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20090207150338/http://www.norway.org/culture/literature/ibsen%2Bprize.htm |url-status=dead |archive-date=7. veebruar 2009 |df=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IkkhI&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.nytimes.com/1983/05/10/theater/theater-hall-of-fame-gets-10-new-members.html|title=Theater Hall of Fame Gets 10 New Members|publisher=New York Times|date=10. mai 1983}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XIwgu&quot;&gt;{{cite web|title=The British Academy President's Medal|url=http://www.britac.ac.uk/british-academy-presidents-medal|website=British Academy}}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* [[Lee Jamieson|Jamieson, Lee]], ''Antonin Artaud: From Theory to Practice'' (Greenwich Exchange: London, 2007) Contains practical exercises on Artaud drawn from Brook's ''Theatre of Cruelty Season'' at the RSC; 
* Freeman, John, 'The Greatest Shows on Earth: World Theatre from Peter Brook to the Sydney Olympics'. Libri: Oxford; 
* Heilpern, John, ''Conference of the Birds: The Story of Peter Brook in Africa'', Faber, 1977; 
* Hunt, Albert and Geoffrey Reeves. ''Peter Brook (Directors in Perspective)''. Cambridge University Press. (1995)
* Kustow, Michael. ''Peter Brook: A Biography''. Bloomsbury. (2005)
* Moffitt, Dale, ''Between Two Silences: Talking with Peter Brook'' (1999)
* Todd, Andrew and Jean-Guy Lecat, ''The Open Circle: Peter Brook's Theatre Environments'' (2003)
* Trewin, J. C. ''Peter Brook: A Biography''. (1971)
* Trowbridge, Simon. ''The Company: A Biographical Dictionary of the Royal Shakespeare Company''. Oxford: Editions Albert Creed, 2010;
* [[Ouriel Zohar|Zohar, Ouriel]], ''Meetings with Peter Brook'', Zohar, [[Tel-Aviv]] 176 p. (1990)

==Välislingid==
*[http://www.newspeterbrook.com/ Ametlik Peter Brooki veebileht]
* [https://web.archive.org/web/20120303015344/http://www.dandavidprize.org/index.php/laureates/laureates-2005/65-2005-present-the-performing-arts-film-theater-dance-music/102-peter-brook.html Dan Davidi auhinna laureaadid 2005]
* [http://lortel.org/Archives/CreditableEntity/36648 Peter Brook] Lortel Archivesi andmebaasis
* [http://www.experimentaltheatre.org/new_page_1.htm Peter Brooki profiil veebilehel Experimental Theatre Organization]

{{JÄRJESTA:Brook, Peter}}
[[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1925]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>f4w9uuzj2ib21w5ana8rfvqr399evcj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti venekeelne meedia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532796</id>
    <revision>
      <id>7168873</id>
      <parentid>7073054</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:32:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ellenlbbh</username>
        <id>111631</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7168873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15980" sha1="1ypr22dy62fy00mtivh35tyz3djnhlg" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2019|kuu=veebruar}}
{{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2019}}
{{ajakohasta}}
[[Eesti]] [[vene keel|venekeelse]] [[meedia]] hulka loetakse venekeelsed uudistesaated ja -portaalid, ajalehed, ajakirjad ning televisiooni- ja raadiokanalid ja -saated. Eesti ametlike [[riigiportaal]]ide sisu ilmub [[riigikeel]]es ([[eesti keel]]es) ning samuti suures osas vene keelde tõlgituna.

== Ajalugu ==
Venekeelse meedia sünniks Eestis ei olnud tingimusi enne [[Põhjasõda]] (1700–1721), mille tulemusel läksid Eesti alad [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu, mille [[monarh]] ja kõrgemad võimuesindajad kasutasid vene keelt. Venekeelset kirjaoskajat elanikkonda polnud mõningasele sisserändele vaatamata siiski palju ning kohaliku omavalitsuse [[asjaajamiskeel]]ena, samuti kirjandus- ja [[teaduskeel]]ena jäi Eesti aladel domineerima [[saksa keel]]. Püsiva venekeelse trükiajakirjanduseni jõuti Eestis alles 19. sajandil, mil sündis ka kohalik venekeelne [[teadusajakirjandus]]. 19. sajandil alanud tööstusrevolutsioon tõi kaasa mitte üksnes eestlaste linnastumise, vaid ka venekeelse meedia potentsiaalsete tarbijate sissevoolu Venemaalt. Sajandi lõpul tugevdas vene keele positsiooni ühiskonnas riiklik venestamispoliitika.

[[1922]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas iseseisva Eesti Vabariigi piirides 90 000 venelast, kellest paljud olid mujalt endisest Venemaa keisririigist hiljutise [[Oktoobrirevolutsioon|revolutsiooni]] ja [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] eest Eestisse sisse rännanud põgenikud. Uussisserändajad hakkasid liituma riigi suuremates linnades elava kohaliku vene intelligentsiga. Selle tagajärjel sündisid mitmesugused organisatsioonid ning jätkati perioodika väljaandmist. Selle aja silmapaistvamad venelastest ajakirjanikud Eestis olid [[Aleksandr Tšernjavski]], [[Pjotr Pilski]] ja [[Vadim Belov]]. 

1920. aastal hakkas ilmuma esimene venekeelne kirjandusajakiri [[Oblaka]], mida ilmus kokku neli numbrit. Enne [[1940]]. aastat ilmus Eestis mitmeid [[Vene keel|venekeelseid]] kallutamata uudiste ajalehti: [[Novoje Vremja]], [[Severnoje Slovo]], [[Russkoje Slovo]], [[Petšerski Krai]], [[Russki Vestnik]], [[Narvski Listok]], [[Starõi Narvski Listok]], [[Revelskija Izvestija]], [[Žizn]], [[Revelskoje Slovo]], millest vaid kolm – Novoje Vremja, Vesti Dnja ja Severnoje Slovo – ilmus kauem kui kaks aastat. Poliitilised ajalehed olid vasakkadettide [[Novaja Rossija]], [[Loode-Venemaa Valitsus|Loode-Venemaa valitsuse]] [[Svoboda Rossii]], parempoolsete [[Vestnik Severo-Zapadnoi Armii]], [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeride]] [[Narodnoje Delo]] ja demokraatide [[Svobodnoje Slovo]]. Monarhistlikud ja vasakpoolsed väljaanded olid [[Revelskoje Vremja]], [[Tšas]], [[Naš Tšas]], [[Naša Žizn]], [[Russkaja Narodnaja Gazeta]], [[Golos Naroda]], [[Slovo Derevni]]. [[Poslednije Izvestija]], mis ilmus aastatel [[1920]]–[[1927]], määratles end erakondadevälise ajalehena. Tööliste ja kehviktalupoegade häälekandja oli [[Rabotšaja Pravda]], euraaslaste häälekandja [[Svoi Put]]. Ajakirjadest ilmusid kultuuriväljaanne [[Teatr i Kino]], [[Vestnik Sojuza Russkih Prosvetitelskih i Blagotvoritelnõh Obštšestv v Estonii]], apostlik-evangeelne [[Vernost]] ning erialased põllumajanduslikud väljaanded. Venekeelse perioodika suurimaks probleemiks oli majandusraskused. Näiteks ajakiri [[Knut (ajakiri)|Knut]] pidi ilmuma kord kahe nädala jooksul, kuid graafiku kohaselt suutis ilmuda ainult kaheksa numbrit. [[Emigrant|Emigrandist]] pidi saama nädalakiri, kuid reaalsuses ilmus see kord kuus. Ajaleht [[Revelskoje Slovo]] pidi olema päevaleht, kuid ei suutnud seda saavutada. Majandusraskusi põhjustas riikliku toetuse puudumine ja liiga suur väljaannetevaheline konkurents.

Pärast Nõukogude armee [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|sissetungi ja Eesti annekteerimist NSV Liitu]] 1940. aastal viisid Nõukogude okupatsioonivõimud läbi kogu massiteabevahendite süsteemi ümberkorraldamise. 1940. aasta suvel suleti rohkem kui 200 perioodilist väljaannet, mille hulgas oli ka mitmeid venekeelseid ajalehti, nt [[Vesti Dnja]] oli üks esimestest, mille avaldamise okupatsioonivöimud keelasid. Vesti Dnja viimane number kandis kuupäeva [[22. juuni]] [[1940]]. Vanad väljaanded asendati uutega, kuid need pidid enne avaldamist läbima [[Glavlit]]i [[tsensuur]]i. [[Ajakirjanik]]e koostöö välismaiste väljaannetega keelati. 1940. aasta juulist hakkas ilmuma esimene venekeelne [[Eestimaa Kommunistliku Partei KK]] häälekandja [[Trudovoi Put]]. 

1. novembril 1940 sai Trudovoi Put uueks nimeks [[Sovetskaja Estonija]], sellest omakorda sai pool sajandit hiljem ajaleht [[Estonija (ajaleht)|Estonija]] (alates 23. augustist 1991). Sovetskaja Estonija oli kümme aastat Eesti tähtsaim venekeelne massiteabevahend. [[1950]]. aastal hakkas ilmuma ajaleht Stalinski Molodjož, mis kandis [[1956]]. aastast nime [[Molodjož Estonii]]. Kuni [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpuni oli Molodjož Estonii [[ELKNÜ Keskkomitee|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee]] häälekandja. Molodjož Estonii tiraaž oli tippaegadel 100 000 eksemplari. Kui enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli ajakirjanduse tellimine Eestisse väga kallis, siis Nõukogude ajal hakati üleliidulisi väljaandeid pakkuma soodushindadega. Vanema põlvkonna seas said populaarseks ajalehed [[Pravda]] ja [[Izvestija]], noorema põlvkonna seas aga [[Pionerskaja Pravda]], [[Murzilka]] ja [[Vesjolõje Kartinki]].

Vabariiklike väljaannete kõrval ilmusid Eesti NSV-s ka mõned venekeelsed rajooniajalehed. Pärast taasiseseisvumist on vene keele osakaal kohalikus ajakirjanduses vähenenud: nii näiteks ilmus Nõukogude ajal Tartu rajooni ajalehe [[Edasi]] venekeelne sõsarleht [[Vperjod]], mille järglasena anti mõnda aega välja [[venekeelne Postimees|venekeelset Postimeest]], kuid [[Eesti Meedia]] kontsern lõpetas selle paberil avaldamise 2016. aastal, jättes alles vaid veebiväljaande. Peamiselt on Eesti venekeelne uudistemeedia taandunud internetti, säilinud on üksikud paberväljaanded piirkondades, kus vene keel on enamuses, nagu [[Severnoje poberežje]] ([[Põhjarannik]]u venekeelne sõsarleht) [[Narvskaja Gazeta]] ja Tallinna linna avaldatav Keskerakonna häälekandja [[Stolitsa]].

Nõukogude perioodil hakkasid Eestis ilmuma ka mitmed venekeelsed teadusväljaanded. Tänapäeval on enamik venekeelseid teadusajakirju suletud või vahetanud keelt, näiteks 1984. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia egiidi all ilmuma hakanud [[Gorjutšije Slantsõ]] kannab tänapäeval nime [[Oil Shale]] ja on põhiliselt ingliskeelne. Samasuunalise muutuse on teinud läbi enamik omaaegseid Teaduste Akadeemia venekeelseid väljaandeid. Mõned Eesti teadusajakirjad avaldavad siiski tänini üksikuid venekeelseid artikleid, traditsiooniliselt on selliseks jäänud [[Juri Lotman]]i rajatud semiootikaajakiri [[Sign Systems Studies]] (venekeelse nimega Труды по знаковым системам - Trudõ po znakovõm sistemam) ja fennougristikaväljaanne [[Linguistica Uralica]] (endine Советское финно-угрoведение - Sovetskoje Finno-ugrovedenije). Lisandunud on ka üksikuid uusi venekeelseid teadusajakirju. 2003. aastast annab MTÜ [[Loodusajakiri]] välja populaarteaduslikku aastakirja Горизонты Эстонии: человек, природа, наука ([[Gorizontõ Estonii]]), [[Tallinna Ülikool]]is ilmub aga 2014. aastast venekeelne [[slavistika]]ajakiri [[Slavica Revalensia]].

Esimesed venekeelsed raadiosaated läksid eetrisse [[Eesti Raadio]]st [[1958]]. aastal. [[1983]]. aastal võeti kavva saade &quot;Ehho dnja&quot; (eestikeelse &quot;[[Päevakaja]]&quot; analoog). Kättesaadavad olid ka tähtsamad üleliidulised raadiojaamad, näiteks [[Majak]]. [[1. juuni]]l 1958 läks [[Eesti Televisioon]]is esimest korda eetrisse kohalik venekeelne uudistesaade &quot;[[Aktuaalne kaamera|Aktualnaja kamera na russkom jazõke]]&quot;. Enamiku telesaadetest moodustasid Nõukogude Liidu [[Kesktelevisioon]]i saated. Tänapäeval eestikeelsed telekanalid venekeelseid uudistesaateid eestikeelse programmi raames ei tooda.

[[1986]]. aastal hakkas ilmuma ajakiri [[Raduga]] (venekeelne versioon [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaarest]]). Väljaande eesmärgiks oli [[Eesti kirjanike loend|eesti kirjanike]] loomingu tutvustamine venekeelsele lugejaskonnale. Ajakirja tippaeg jäi aastatesse [[1989]]–[[1990]], mil tiraaž kasvas 30 000 eksemplarini. 1989. aastal ilmus Radugas rubriik &quot;Baltiiski put&quot;, kus avaldati Eesti iseseisvumise pooldajate artikleid. Pärast 1991. aastat vähenes ajakirja tiraaž väga kiiresti, näiteks [[2006]]. aastal, enne väljaande sulgemist, oli see ainult 300 eksemplari.

Eesti vanim venekeelne ajakiri on [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]], mis hakkas ilmuma aastast [[1978]]. Ajakiri ei ilmunud aastatel 1991–1995, sest [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ja [[Eesti kultuuriministeerium]]i konkursi võitnud [[Vene Kultuuriühing]] keeldus tulutust kirjastamistööst.

Internetis tegutsevad mitmed Eesti venekeelsed uudisteportaalid ja kitsama suunitlusega meediaväljaanded. Nii näiteks kuuluvad [[Eesti Meedia]] kontsernile [[Postimees|Postimehe]] venekeelne veebileht rus.postimees.ee, meelelahutusportaalid limon.ee ja krasotka.ee ning ilmaleht Prognoz.ee (2016. aasta mais oli kontserni venekeelsetel portaalidel tööpäevas külastajaid keskmiselt 27 000), [[Ekspress Grupp]] peab Delfi uudisteportaali venekeelset versiooni rus.delfi.ee (kontsernile kuuluvad analoogilised portaalid ka Lätis ja Leedus, samuti kirjastatakse venekeelset naisteajakirja [[Jana (ajakiri)|Jana]]). [[Äripäev]] annab 1996. aastast nii paberil kui ka veebis välja vene sõsarlehte [[Delovõje Vedomosti]]. Ka [[Eesti Rahvusringhääling]]ul on venekeelne uudisteportaal.

Eesti esimene kohalik venekeelne raadiokanal oli 1992. aastal tegevust alustanud [[Narodnoje Radio]], mis kuulub firmale [[Baltic Media Services OÜ]]. 1993. aasta 1. mail järgnes sellele Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne raadioprogramm [[Raadio 4]]. 1998. aastal alustas tööd [[Sky Media]]le kuuluv [[Russkoje Radio]]. Käigus on olnud ka kohalikke venekeelseid raadiojaamu, nagu Tallinna ümbruses tegutsev AS [[Eesti Meedia]] jaam [[DFM]]. Lisaks leidub Eestis venekeelseid internetiraadioid, nagu näiteks [[Artekon Raadio Tallinn]].

1992. aastast tegutseb Eestis venekeelne kaabeltelekanal [[Orsent TV]]. 2015. aastal alustas tegevust Rahvusringhäälingu venekeelne vabalevis telekanal [[ETV+]]. Eestis tegutsevad ka [[Baltic Media Alliance]]'i ülebaltilised venekeelsed telekanalid [[REN TV Baltic]], [[Pervõi Baltiiski Kanal]] ja [[NTV Mir]].

== Kohaliku ja välismeedia tarbimine ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
Kohaliku ja välismeedia tarbimine Eesti elanikkonnas 2014 (ankeedile vastamise keele järgi). Statistilise vea usalduspiir ±5%
!Venemaa meediakanalid
!Eestikeelsed meediakanalid
!Teiste riikide meediakanalid
!Eesti venekeelsed meediakanalid
|-
|Jälgib harva või üldse mitte

* Eestlased 81%
* Venelased 8%
|Jälgib harva või üldse mitte

* Eestlased 2%
* Venelased 51%
|Jälgib harva või üldse mitte

* Eestlased 29%
* Venelased 31%
|Jälgib harva või üldse mitte

* Eestlased 70%
* Venelased 11%
|-
|Jälgib regulaarselt

* Eestlased 9%
* Venelased 92%
|Jälgib regulaarselt

* Eestlased 98%
* Venelased 49%
|Jälgib regulaarselt

* Eestlased: 71%
* Venelased 69%
|Jälgib regulaarselt

* Eestlased 30%
* Venelased 89%
|}
'''Lisaselgitus:'''

* '''Nr 2:''' ETV, ETV2, kommertsjaamad, e.k. uudiste- ja muusika­raadiojaamad, Postimees paberlehena või portaalis, Päevaleht, Õhtuleht vm lehed e.k. lehed nii paber- kui ka digivormis; Delfi või ERR portaal e.k.

* '''Nr 3:''' Ajalehed (nii paber- kui ka digivormis), portaalid, raadiokanalid, CNN, BBC, Euronews või muud välismaised telekanalid.

* '''Nr 4:'''. Tv3+, Raadio 4, Russkoje Radio, teised venekeelsed raadiojaamad, Postimees vn.k, Den za Dnjom, MK Estonia, Delovõje Vedomosti nii paber- kui digivormis, Postimehe portaal vn.k, Delfi, ERR vn.k.
*Jälgib harva või üldse mitte – vastaja jälgib kõiki nimetatud kanaleid harvem kui kord kuus või üldse mitte.

* Jälgib regulaarselt – jälgib vähemalt üht kanalit mitu korda nädalas või iga päev.

== Venekeelse meedia väidetav kallutatus ==
Aeg-ajalt on eestikeelses meedias juhitud tähelepanu Eesti eesti- ja venekeelse meedia erinevale tonaalsusele mõnede teemade käsitlemisel, mis väidetavalt olevat Eesti venekeelses meedias kohati lähem Venemaa meedia seisukohtadele, isegi kui võrreldakse samade faktide kajastust sama kontserni eesti ja vene toimetustes.

Nii näiteks tabas [[2018]]. aastal [[Postimees]]t lühiajaline skandaal, kui venekeelses Postimehes ilmus uudis &quot;Эстония примет еще 80 беженцев&quot; (&quot;Eesti võtab vastu veel 80 põgenikku&quot;), aga eestikeelses versioonis samasisulist uudist ei ilmunud&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://lounaeestlane.ee/skandaal-eesti-venekeelne-meedia-paljastab-eestlaste-eest-varjatud-infot-pagulaste-kohta/|Pealkiri=SKANDAAL: Eesti venekeelne meedia paljastab eestlaste eest varjatud infot pagulaste kohta|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;.

== Raadio ==

# [[Narodnoje Radio]]
# [[Raadio 4]] 
# [[Radio Eli]]
# [[Russkoje Radio]] 
# [[Sky Radio]] 
# [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]

== Telekanalid ==
# [[ETV+]]
# [[3+ Estonija]]
# [[Orsent TV]]

[[Pervõi Baltiiski Kanal]] {{kas|oli}} Lätist opereeriv ühine kanal, Venemaa &quot;Pervõi&quot; tütarkanal. Lätis kehtestati sellele eetrikeeld, ning Eestis ei kanna seda oma võrkudes üle Telia ja Elisa.

== Ajakirjad ==
# [[Gorizontõ Estonii]]
# [[Jana (ajakiri)|Jana]]
# [[Linguistica Uralica]]
# [[Slavica Revalensia]]
# [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]]
# [[Võšgorod (kultuuriajakiri)|Võšgorod]]
# [[Raduga]]

== Ajalehed ==
# [[Delovõje Vedomosti]]
# [[Narvskaja Gazeta]]
# [[Poljana]]
# [[Põhjarannik (ajaleht)|Severnoje Poberežje]]
# [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]]
# [[Viru Prospekt]]
# [[MK-Estonija]]

== Uudised ==
# Delovõje Vedomosti&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.dv.ee/|Pealkiri=Delovye Vedomosti|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 
# Narva ja Ida-Viru uudised&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://gorod.ee/|Pealkiri=Narva ja Ida-Viru uudised|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 
# Komsomolskaja Pravda&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kompravda.eu/|Pealkiri=Komsomolskaja Pravda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190106072551/https://www.kompravda.eu/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
# Molodjož Estoni&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.moles.ee/|Pealkiri=Molodezh Estonii|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 
# MK-Estonija&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.mke.ee/|Pealkiri=MK-Estonia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 
# Narva leht&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.narvaleht.ee/|Pealkiri=Narva leht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 
# Postimees&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://rus.postimees.ee/|Pealkiri=Postimees|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 
# Referent (ilmuvad ka kuulutused)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.referent.ee/|Pealkiri=Referent|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107072127/http://referent.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
# Zdorovje dlja vsehh&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.zdor.ee/engine/|Pealkiri=Zdorovje dlja vsehh|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190110205641/http://www.zdor.ee/engine/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 
# Delfi&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://rus.delfi.ee/|Pealkiri=Delfi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Vene keel Eestis]]
*[[Eesti venelased]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti meedia|venekeelne]]
[[Kategooria:Vene kultuur Eestis|mee]]</text>
      <sha1>1ypr22dy62fy00mtivh35tyz3djnhlg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Volodõmõr Zelenskõi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534842</id>
    <revision>
      <id>7168853</id>
      <parentid>7153824</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:11:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25317" sha1="rzwmbcy3azuovbfc2n63px0tzvbf90j" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.png
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]]) – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]]) – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022) – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022) – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal)
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt;
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 Soome Valge Roosi ordeni Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]]

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>rzwmbcy3azuovbfc2n63px0tzvbf90j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168854</id>
      <parentid>7168853</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:13:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25319" sha1="66bc54ngnhk48ta4uvmjwocga12cxpj" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.png
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]] – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]] – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022 – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022 – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal) 
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt; 
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 [[Soome Valge Roosi orden]]i Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]]

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>66bc54ngnhk48ta4uvmjwocga12cxpj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168857</id>
      <parentid>7168854</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:17:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25394" sha1="scnbah2skbqqlv0r5cn1yw7qichry3p" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.png
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]] – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]] – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022 – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022 – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal) 
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt; 
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 [[Soome Valge Roosi orden]]i Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]] 
* 2026 – Heanaaberlikkuse Rist (Valgevene Ühendatud Üleminekukabinet)

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>scnbah2skbqqlv0r5cn1yw7qichry3p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168860</id>
      <parentid>7168857</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:23:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25431" sha1="qevrucyd4fq4pnw9evla2c7tpxzn5h2" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.png
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]] – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]] – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022 – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022 – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal) 
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt; 
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 [[Soome Valge Roosi orden]]i Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]] 
* 2026 – Heanaaberlikkuse Rist ([[Svjatlana Tsihhanovskaja]] juhitav Valgevene Ühendatud Üleminekukabinet)

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>qevrucyd4fq4pnw9evla2c7tpxzn5h2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168861</id>
      <parentid>7168860</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:23:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25439" sha1="eo6qxrtcddsa9mlzedk76ot73de85kz" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.png
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]] – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]] – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022 – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022 – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal) 
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt; 
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 [[Soome Valge Roosi orden]]i Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]] 
* 26. mai 2026 – Heanaaberlikkuse Rist ([[Svjatlana Tsihhanovskaja]] juhitav Valgevene Ühendatud Üleminekukabinet)

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>eo6qxrtcddsa9mlzedk76ot73de85kz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168862</id>
      <parentid>7168861</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:25:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7168862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25443" sha1="tbb1cdfov1uchdq08v0gw79rmrflgsi" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.png
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]] – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]] – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022 – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022 – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal) 
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt; 
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 [[Soome Valge Roosi orden]]i Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]] 
* 26. mai 2026 – Heanaaberlikkuse Rist ([[Svjatlana Tsihhanovskaja]] juhitav [[Valgevene Ühendatud Üleminekukabinet]])

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>tbb1cdfov1uchdq08v0gw79rmrflgsi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Georges-Louis Leclerc de Buffon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>535694</id>
    <revision>
      <id>7168883</id>
      <parentid>6708705</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:39:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ZeWXeilaQ&amp;Q</username>
        <id>201367</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2068" sha1="spcn6gjv8q1cnhwnbbz0jsb0o9h32up" xml:space="preserve">[[Pilt:François Hubert Drouais - Portrait of Buffon.jpg|pisi|Georges-Louis Leclerc, krahv de Buffon, kunstnik [[François-Hubert Drouais]]' maalitud portreel]]
'''Georges-Louis Leclerc de Buffon''' ([[7. september]] [[1707]] [[Montbard]], [[Burgundia]], [[Prantsusmaa]] – [[16. aprill]] [[1788]] [[Pariis]], Prantsusmaa) oli prantsuse loodusteadlane, matemaatik, kosmoloog ja entsüklopedist.

Tema teosed mõjutasid kaht järgnenud loodusteadlaste põlvkonda, kelle seas olid [[Jean-Baptiste Lamarck]] ja [[Georges Cuvier]]. Buffon avaldas oma eluajal 36-köitelise [[kvartköide|kvartköites]] &quot;[[Looduslugu (Buffon)|Loodusloo]]&quot; (''Histoire Naturelle''), millele järgnesid kahe aastakümne vältel postuumsed lisaköited tema raamatumärkmete ja muude uurimuste põhjal.&lt;ref&gt;Farber, Paul. 2000. ''Finding Order in Nature''. Baltimore: Johns Hopkins University Press, lk 14&lt;/ref&gt;

Teadusloolane [[Ernst Mayr]] kirjutas: &quot;Buffon oli tõepoolest isaks kogu loodusloolisele mõttele, mis 18. sajandi teisel poolel ilmavalgust nägi.&quot;&lt;ref name=&quot;Mayrp330&quot;&gt;Mayr, Ernst 1981. ''The Growth of Biological Thought''. Cambridge: Harvard. p 330&lt;/ref&gt;

Buffon tegutses intendandi, tänapäeva mõistes direktorina Kuninga Aias (Jardin du Roi), mida tänapäeval nimetatakse Taimeaiaks ehk botaanikaaiaks ([[Jardin des Plantes]]).

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Buffon, Georges-Louis Leclerc de}}
[[Kategooria:Prantsuse bioloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse matemaatikud]]
[[Kategooria:Entsüklopedistid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa botaanikud]]
[[Kategooria:Vulkanoloogid]]
[[Kategooria:Ornitoloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse füüsikud]]
[[Kategooria:Tõlkijad]]
[[Kategooria:Zooloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid]]
[[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]]
[[Kategooria:Entomoloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Preisi Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1707]]
[[Kategooria:Surnud 1788]]</text>
      <sha1>spcn6gjv8q1cnhwnbbz0jsb0o9h32up</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168932</id>
      <parentid>7168883</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T23:20:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7168932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2076" sha1="s1vp3ppmd8neplpwyyx8yna5x2yfdea" xml:space="preserve">[[Pilt:François Hubert Drouais - Portrait of Buffon.jpg|pisi|Georges-Louis Leclerc, krahv de Buffon, kunstnik [[François-Hubert Drouais]]' maalitud portreel (1753)]]

'''Georges-Louis Leclerc de Buffon''' ([[7. september]] [[1707]] [[Montbard]], [[Burgundia]], [[Prantsusmaa]] – [[16. aprill]] [[1788]] [[Pariis]], Prantsusmaa) oli prantsuse loodusteadlane, matemaatik, kosmoloog ja entsüklopedist.

Tema teosed mõjutasid kaht järgnenud loodusteadlaste põlvkonda, kelle seas olid [[Jean-Baptiste Lamarck]] ja [[Georges Cuvier]]. Buffon avaldas oma eluajal 36-köitelise [[kvartköide|kvartköites]] &quot;[[Looduslugu (Buffon)|Loodusloo]]&quot; (''Histoire Naturelle''), millele järgnesid kahe aastakümne vältel postuumsed lisaköited tema raamatumärkmete ja muude uurimuste põhjal.&lt;ref&gt;Farber, Paul. 2000. ''Finding Order in Nature''. Baltimore: Johns Hopkins University Press, lk 14&lt;/ref&gt;

Teadusloolane [[Ernst Mayr]] kirjutas: &quot;Buffon oli tõepoolest isaks kogu loodusloolisele mõttele, mis 18. sajandi teisel poolel ilmavalgust nägi.&quot;&lt;ref name=&quot;Mayrp330&quot;&gt;Mayr, Ernst 1981. ''The Growth of Biological Thought''. Cambridge: Harvard. p 330&lt;/ref&gt;

Buffon tegutses intendandi, tänapäeva mõistes direktorina Kuninga Aias (Jardin du Roi), mida tänapäeval nimetatakse Taimeaiaks ehk botaanikaaiaks ([[Jardin des Plantes]]).

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Buffon, Georges-Louis Leclerc de}}
[[Kategooria:Prantsuse bioloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse matemaatikud]]
[[Kategooria:Entsüklopedistid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa botaanikud]]
[[Kategooria:Vulkanoloogid]]
[[Kategooria:Ornitoloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse füüsikud]]
[[Kategooria:Tõlkijad]]
[[Kategooria:Zooloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid]]
[[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]]
[[Kategooria:Entomoloogid]]
[[Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Preisi Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1707]]
[[Kategooria:Surnud 1788]]</text>
      <sha1>s1vp3ppmd8neplpwyyx8yna5x2yfdea</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>536370</id>
    <revision>
      <id>7168981</id>
      <parentid>7048814</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:53:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33846-41</username>
        <id>231208</id>
      </contributor>
      <comment>/* Seletus kohaliku rahva seisukohalt */ õigekirja</comment>
      <origin>7168981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6602" sha1="btzy80otfzzy3ozav6m30okzsplbgnf" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' olid 1990. aastate ilminguks avatud turumajandusele üleminekuga seoses. Selle käigus elasid nii kohalikud elanikud kui ka laevapered läbi pingelisi sotsiaalseid, ökoloogilisi ja muid olukordi.   

Mitme aasta jooksul töötas seal pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] (Ookean).{{lisa viide}}

Nüüdseks on ''klondyker'''itega seotust saanud kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkidest on saanud turismiobjektid. Korraldatakse näitusi, antakse välja raamatuid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Chris Cope|url=https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/|pealkiri=Remembering the klondykers|väljaanne=Shetland News|aeg=2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mark Stephen|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj|pealkiri=Our Story {{!}} The Klondykers|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

== Majanduslik põhjus ==
Avatud turumajandusele üleminekul tõusis järsult kütuse hind. Suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik, need olid sotsialismiolude madalaid kütusehindu arvestades ehitatud. Peale selle ei suutnud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi diplomaatiline tegevus võtta üle piisavalt kiiresti seni NSV Liidu korraldatud rahvusvahelisi lepinguid. 1992. aasta [[Põhja-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO)]] istungil saadi oluliselt kesisemad kalapüügikvoodid, kui seni olid olnud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raivo Palmaru|url=https://www.ohtuleht.ee/1935/miljonid-uppusid-ookeani|pealkiri=Miljonid uppusid Ookeani|väljaanne=Õhtuleht|aeg=16. aprill 1997|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, nad võtsid tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes aeg-ajalt kuni sadakond laeva – terve suur linn-laevastik. Neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanike arvu.{{lisa viide}}

=== Seletus laevaperede seisukohalt ===
Laevapered elasid ja töötasid stressirohkes olukorras. Laevaomanikud olid reeglina pankrotieelses seisus, meeskondadel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud – võimaldati meeskonnaliikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja arvatud kõige nutikamad isikud, kes nii keerulises olukorraga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija saladuseks).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ahto Mänd|url=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=23.dets.1994|vaadatud=14.02.2019|arhiivimisaeg=14.02.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190214002634/http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994. aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja külmutustraaler [[Vagula, keskmine külmutustraaler|Vagula]] (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.{{lisa viide}}

Klaipeda kalalaevadel töötanud kapteni Petr Rjabko raamatus &quot;Kapten, kes sündinud õnnesärgis&quot; on käesolevale teemale pühendatud 13. peatükk.&lt;ref name=&quot;kapitan-ro&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Рябко Петр|url=https://biography.wikireading.ru/292046|pealkiri=Капитан, родившийся в рубашке|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Seletus kohaliku rahva seisukohalt ===
Linnarahvas kutsus neid laevu sõnaga ''klondykers'', see nimetus oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seotult, kuhu see nimetus omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt [[Klondike|Klondike'i]] jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Idaeurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tänaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevadega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Alex Renton|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/the-klondykers-are-coming-the-gold-rush-is-on-again-as-east-european-factory-ships-arrive-in-lerwick-1507229.html|pealkiri=The Klondykers are coming: The gold rush is on again as East European factory ships arrive in Lerwick.|väljaanne=|aeg=Sunday 28 November 1993|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=JOHN HANCOX|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/fleet-of-clay-1568096.html|pealkiri=FLEET OF CLAY|väljaanne=Independent|aeg=15 January 1995|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
 
== Laevaõnnetused ==
Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist kahju keskkonnale. [[Eesti Kalatööstus]] selles rajoonis laevu ei kaotanud. 

Aastatel 1993–1994 hukkus seal kolm laeva: 

*[[Lunohods 1|Lunohods]], [[Liepaja]] (9. novembril 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=1aEB-zEghQA|pealkiri=The wreck of the Lunokhods-1, Shetlands|väljaanne=Youtube, Dory Video|aeg=13. aug 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

*[[Borodinskoje Polje]], [[Kaliningrad]] (17. novembril 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/|pealkiri=the Borodinskoye Polye wreck|väljaanne=|aeg=11 March 2009|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

*[[Pionersk]], Kaliningrad (31. oktoobril 1994)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=PAE17UOUrAg|pealkiri=The wreck of the Pionersk, Shetlands|väljaanne=Dory Video, Youtube|aeg=13. aug 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Meeskonnaliikmeid neis õnnetustes ei hukkunud. Küll on teada õnnetusjuhtum külmutustraaleri [[Vagula (külmutustraaler)|Vagula]] päästepaadiga (7.11.1994), mis linnast tagasi pöördudes karile sõitis ning surma sai kapteni naine Ludmilla Savinova (35). Õnnetuse üksikasjadest on kirjutanud Pjotr Rjabko oma raamatu 13. peatüki keskosas.&lt;ref name=&quot;kapitan-ro&quot; /&gt;&lt;br /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Euroopa ajalugu]]</text>
      <sha1>btzy80otfzzy3ozav6m30okzsplbgnf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NHL-i draft'i esimeste valikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>537191</id>
    <revision>
      <id>7168941</id>
      <parentid>6990337</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:45:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kapsas123 teisaldas lehekülje [[NHL-i drafti esimeste valikute loend]] pealkirja [[NHL-i draft'i esimeste valikute loend]] alla: Kirjaviga pealkirjas</comment>
      <origin>6990337</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13755" sha1="lh9r2vxkesx3fv14ga44mtqhxdr36qv" xml:space="preserve">Siin loetletud Põhja-Ameerika jäähoki kõrgliiga [[NHL]]-i ''[[NHL Entry Draft|draft]]''{{'}}i esimesi valikuid.

{|
|-
|bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;^&amp;nbsp;
| [[Calder Memorial Trophy]] -võitja
|-
|bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;*&amp;nbsp;
| [[Hockey Hall of Fame]] -liige
|-
|bgcolor=&quot;#ddcef2&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;&lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;&amp;nbsp;
| [[Calder Memorial Trophy]] -võitja, koos [[Hockey Hall of Fame]] -liige
|-
|bgcolor=&quot;#CFECEC&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;&lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt;&amp;nbsp;
| Pole kunagi NHL-is mänginud
|}

{| align=&quot;right&quot;
|-
|
[[Pilt:Gilbert_Perreault,_Boston_Garden_1974.jpg|100px|thumb|1970: [[Gilbert Perreault|Perreault]]]]
[[Pilt:Denis_Potvin.jpg|100px|thumb|1973: [[Denis Potvin|Potvin]]]]
[[Pilt:Dale_Hawerchuk.jpg|100px|thumb|1981: [[Dale Hawerchuk|Hawerchuk]]]]
[[Pilt:Mario_Lemieux_2005.jpg|100px|thumb|1984: [[Mario Lemieux|Lemieux]]]]
[[Pilt:Modano_stars_2007_(467934429)_(cropped).jpg|100px|thumb|1988: [[Mike Modano|Modano]]]]
[[Pilt:Mats_Sundin_1997.jpg|100px|thumb|1989: [[Mats Sundin|Sundin]]]]
[[Pilt:Roman_Hamrlik.png|100px|thumb|1992: [[Roman Hamrlík|Hamrlík]]]]
[[Pilt:Joe_Thornton.jpg|100px|thumb|1997: [[Joe Thornton|Thornton]]]]
[[Pilt:Ilya_Kovalchuk.jpg|100px|thumb|2001: [[Ilja Kovaltšuk|Kovaltšuk]]]]
[[Pilt:Marc-Andre_Fleury.jpg|100px|thumb|2003: [[Marc-André Fleury|Fleury]]]]
[[Pilt:AlexOvechkin-Warmup.JPG|100px|thumb|2004: [[Aleksandr Ovetškin|Ovetškin]]]]
[[Pilt:SidneyCrosby.jpg|100px|thumb|2005: [[Sidney Crosby|Crosby]]]]
[[Pilt:Patrick_Kane_2009.jpg|100px|thumb|2007: [[Patrick Kane|Kane]]]]
[[Pilt:Steven_Stamkos_Lightning_2012-02-12.JPG|100px|thumb|2008: [[Steven Stamkos|Stamkos]]]]
[[Pilt:Nathan_MacKinnon_Avalanche-2.jpg|100px|thumb|2013: [[Nathan MacKinnon|MacKinnon]]]]
[[Pilt:Aaron_Ekblad_-_2014_Top_Prospect.jpg|100px|thumb|2014: [[Aaron Ekblad|Ekblad]]]]
[[Pilt:Connor_McDavid_2-FEB-2022.jpg|100px|thumb|2015: [[Connor McDavid|McDavid]]]]
[[Pilt:Hischier_draft_2017.png|100px|thumb|2017: [[Nico Hischier|Hischier]]]]
[[Pilt:Connor_Bedard_rookie_closeup.jpg|100px|thumb|2023: [[Connor Bedard|Bedard]]]]
|}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Aasta
! width=150px | Klubi
! width=150px | Mängija
!  Riik
! width=90px | Positsioon
! width=200px | Eelmine klubi
! Liiga
|-
| align=center| 1963 || [[Montreal Canadiens]] || {{sortname|Garry|Monahan}}
| [[Pilt:Flag of Canada (1957–1965).svg|23px]] [[Kanada]] || Ründaja || St. Michael's Juveniles
| align=center|&amp;nbsp;—
|-bgcolor=&quot;#CFECEC&quot;
| align=center| 1964 || [[Detroit Red Wings]]  || {{sortname|Claude|Gauthier}} &lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt;
| [[Pilt:Flag of Canada (1957–1965).svg|23px]] [[Kanada]] || Ründaja || Comite des jeunes (Rosemont)
| align=center| —
|-bgcolor=&quot;#CFECEC&quot;
| align=center| 1965 || [[New York Rangers]] || {{sortname|Andre|Veilleux|André Veilleux}} &lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt; 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Montreal Rangers Jr. B
| align=center| —
|-
| align=center| 1966 || [[Boston Bruins]] || {{sortname|Barry|Gibbs}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Estevan Bruins
| align=center| SJHL
|-bgcolor=&quot;#CFECEC&quot;
| align=center| 1967 || [[Los Angeles Kings]] || {{sortname|Rick|Pagnutti}} &lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}}
|| Kaitsja || Garson Native Sons
| align=center| NOHA
|-
| align=center| 1968 || Montreal Canadiens || {{sortname|Michel|Plasse}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Väravavaht || Drummondville Rangers
| align=center|[[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1969 || Montreal Canadiens || {{sortname|Rejean|Houle|Réjean Houle}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Montreal Junior Canadiens
| align=center|OHA
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1970 || [[Buffalo Sabres]] || {{sortname|Gilbert|Perreault}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Montreal Junior Canadiens
| align=center|OHA
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1971 || Montreal Canadiens || {{sortname|Guy|Lafleur}} *
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Quebec Remparts
| align=center|[[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1972 || [[New York Islanders]] || {{sortname|Billy|Harris}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja
| Peterborough Petes
| align=center| OHA
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1973 || New York Islanders || {{sortname|Denis|Potvin}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja
| Ottawa 67's
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1974 || [[Washington Capitals]] || {{sortname|Greg|Joly}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja
| Regina Pats
| align=center| WCHL
|-
| align=center | 1975 || [[Philadelphia Flyers]]  || {{sortname|Mel|Bridgman}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Victoria Cougars
| align=center| WCHL
|-
| align=center | 1976 || Washington Capitals || {{sortname|Rick|Green}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || London Knights
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1977 || Detroit Red Wings  || {{sortname|Dale|McCourt}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Hamilton Fincups
| align=center| OHA
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 1978 || [[Minnesota North Stars]] || {{sortname|Bobby|Smith|}} ^
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Ottawa 67's
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1979 || [[Colorado Rockies]] || {{sortname|Rob|Ramage}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || London Knights
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1980 || Montreal Canadiens || {{sortname|Doug|Wickenheiser}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Regina Pats
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1981 || [[Winnipeg Jets (1972–1996)|Winnipeg Jets]] || {{sortname|Dale|Hawerchuk}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Cornwall Royals
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1982 || Boston Bruins || {{sortname|Gord|Kluzak}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Billings Bighorns
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 1983 || Minnesota North Stars || {{sortname|Brian|Lawton}}
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || Mount Saint Charles Academy
| align=center| —
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1984 || [[Pittsburgh Penguins]] || {{sortname|Mario|Lemieux}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Laval Voisins
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1985 || [[Toronto Maple Leafs]] || {{sortname|Wendel|Clark}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Saskatoon Blades
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 1986 || Detroit Red Wings || {{sortname|Joe|Murphy}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||Michigan State University
| align=center| CCHA
|-
| align=center | 1987 || Buffalo Sabres || {{sortname|Pierre|Turgeon}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Granby Bisons
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1988 || Minnesota North Stars || {{sortname|Mike|Modano}} *
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || Prince Albert Raiders
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1989 || [[Quebec Nordiques]] || {{sortname|Mats|Sundin}} *
| {{PisiLipp|Rootsi}} || Ründaja || Nacka HK
| align=center| [[HockeyAllsvenskan|Allsvenskan]]
|-
| align=center | 1990 || Quebec Nordiques || {{sortname|Owen|Nolan}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Cornwall Royals
| align=center| [[OHL]]
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1991 || Quebec Nordiques || {{sortname|Eric|Lindros}} *
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Oshawa Generals
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 1992 || [[Tampa Bay Lightning]] || {{sortname|Roman|Hamrlík|}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || Kaitsja || HC Zlín
| align=center| [[Tšehhoslovakkia jäähokiliiga|Tšehhoslovakkia liiga]]
|-
| align=center | 1993 || [[Ottawa Senators]] || {{sortname|Alexandre|Daigle}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Victoriaville Tigres
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1994 || [[Florida Panthers]] || {{sortname|Ed|Jovanovski}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Windsor Spitfires
| align=center| [[OHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 1995 || Ottawa Senators || {{sortname|Bryan|Berard}} ^
| {{PisiLipp|USA}} || Kaitsja || Detroit Junior Red Wings
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 1996 || Ottawa Senators || {{sortname|Chris|Phillips}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Prince Albert Raiders
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 1997 || Boston Bruins || {{sortname|Joe|Thornton}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Sault Ste. Marie Greyhounds
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 1998 || Tampa Bay Lightning || {{sortname|Vincent|Lecavalier}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Rimouski Océanic
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1999 || [[Atlanta Thrashers]] || {{sortname|Patrik|Štefan|}}
| {{PisiLipp|Tšehhi}} || Ründaja || Long Beach Ice Dogs
| align=center| [[International Hockey League (1945–2001)|IHL]]
|-
| align=center | 2000 || New York Islanders || {{sortname|Rick|DiPietro}}
| {{PisiLipp|USA}} || Väravavaht || Boston University
| align=center| Hockey East
|-
| align=center | 2001 || Atlanta Thrashers || {{sortname|Ilja|Kovaltšuk}}
| {{PisiLipp|Venemaa}} || Ründaja || HC Spartak Moskova
| align=center| [[Venemaa kõrgliiga]]
|-
| align=center | 2002 || [[Columbus Blue Jackets]] || {{sortname|Rick|Nash}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || London Knights
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2003 || Pittsburgh Penguins || {{sortname|Marc-André|Fleury|}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Väravavaht || Cape Breton Screaming Eagles
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2004 || Washington Capitals || {{sortname|Aleksandr|Ovetškin}} ^
| {{PisiLipp|Venemaa}} || Ründaja || HC Dynamo Moskova
| align=center| [[Venemaa kõrgliiga]]
|-
| align=center | 2005 || Pittsburgh Penguins || {{sortname|Sidney|Crosby}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Rimouski Océanic
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 2006 || [[St. Louis Blues]] || {{sortname|Erik|Johnson}}
| {{PisiLipp|USA}} || Kaitsja || [[USA Hockey National Team Development Program|USNTDP]]
| align=center| [[NAHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2007 || [[Chicago Blackhawks]] || {{sortname|Patrick|Kane}} ^ 
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja ||  London Knights
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2008 || Tampa Bay Lightning || {{sortname|Steven|Stamkos}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  Sarnia Sting
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2009 || New York Islanders || {{sortname|John|Tavares}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  London Knights
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2010 || [[Edmonton Oilers]] || {{sortname|Taylor|Hall}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  Windsor Spitfires
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2011 || Edmonton Oilers ||{{sortname|Ryan|Nugent-Hopkins}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  Red Deer Rebels
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 2012 || Edmonton Oilers ||{{sortname|Nail|Jakupov}}
| {{PisiLipp|Venemaa}} || Ründaja || Sarnia Sting
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2013 || [[Colorado Avalanche]] || {{sortname|Nathan|MacKinnon}} ^ 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Halifax Mooseheads
| align=center| [[Quebec Major Junior Hockey League|QMJHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2014 || Florida Panthers || {{sortname|Aaron|Ekblad}} ^
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Barrie Colts
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2015 || Edmonton Oilers || {{sortname|Connor|McDavid}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Erie Otters
| align=center| [[OHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2016 || Toronto Maple Leafs || {{sortname|Auston|Matthews}} ^
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || [[ZSC Lions]]
| align=center| [[National League (Šveits)|NL]]
|-
| align=center | 2017 || [[New Jersey Devils]] || {{sortname|Nico|Hischier}}
| {{PisiLipp|Šveits}} || Ründaja || Halifax Mooseheads
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 2018 || Buffalo Sabres || {{sortname|Rasmus|Dahlin}}
| {{PisiLipp|Rootsi}} || Kaitsja || [[Frölunda HC]]
| align=center| [[SHL]]
|-
| align=center | 2019 || New Jersey Devils || {{sortname|Jack|Hughes}}
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || USNTDP
| align=center| [[United States Hockey League|USHL]]
|-
| align=center | 2020 || New York Rangers || {{sortname|Alexis|Lafrenière}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || [[Rimouski Océanic]]
| align=center| [[Quebec Major Junior Hockey League|QMJHL]]
|-
| align=center | 2021 || Buffalo Sabres || {{sortname|Owen|Power}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || [[Michigani Ülikool]]
| align=center| [[Big Ten Conference|B1G]]
|-
| align=center | 2022 || Montreal Canadiens || {{sortname|Juraj|Slafkovský}} 
| {{PisiLipp|Slovakkia}} || Ründaja || [[HC TPS]] || align=center| [[Soome jäähokiliiga|Liiga]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2023 || Chicago Blackhawks || {{sortname|Connor|Bedard}} 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || [[Regina Pats]] || align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 2024 || [[San Jose Sharks]] || {{sortname|Macklin Celebrini}} 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || [[Boston University]] || align=center| [[Hockey East]]
|-
| align=center | 2025 || [[New York Islanders]] || {{sortname|Matthew Schaefer}} 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || [[Erie Otters]] || align=center| [[OHL]]
|-
|}

[[Kategooria:NHL Entry Draft|Esimene]]
[[Kategooria:Jäähoki loendid]]</text>
      <sha1>lh9r2vxkesx3fv14ga44mtqhxdr36qv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168943</id>
      <parentid>7168941</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:46:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13823" sha1="f1diey85at3s04io31n3oaf6o32b5sd" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:NHL-i ''draft''&lt;nowiki/&gt;'i esimeste valikute loend}}
Siin loetletud Põhja-Ameerika jäähoki kõrgliiga [[NHL]]-i ''[[NHL Entry Draft|draft]]''{{'}}i esimesi valikuid.

{|
|-
|bgcolor=&quot;#ddffdd&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;^&amp;nbsp;
| [[Calder Memorial Trophy]] -võitja
|-
|bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;*&amp;nbsp;
| [[Hockey Hall of Fame]] -liige
|-
|bgcolor=&quot;#ddcef2&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;&lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;&amp;nbsp;
| [[Calder Memorial Trophy]] -võitja, koos [[Hockey Hall of Fame]] -liige
|-
|bgcolor=&quot;#CFECEC&quot; style=&quot;border:solid 1px #AAAAAA&quot;| &amp;nbsp;&lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt;&amp;nbsp;
| Pole kunagi NHL-is mänginud
|}

{| align=&quot;right&quot;
|-
|
[[Pilt:Gilbert_Perreault,_Boston_Garden_1974.jpg|100px|thumb|1970: [[Gilbert Perreault|Perreault]]]]
[[Pilt:Denis_Potvin.jpg|100px|thumb|1973: [[Denis Potvin|Potvin]]]]
[[Pilt:Dale_Hawerchuk.jpg|100px|thumb|1981: [[Dale Hawerchuk|Hawerchuk]]]]
[[Pilt:Mario_Lemieux_2005.jpg|100px|thumb|1984: [[Mario Lemieux|Lemieux]]]]
[[Pilt:Modano_stars_2007_(467934429)_(cropped).jpg|100px|thumb|1988: [[Mike Modano|Modano]]]]
[[Pilt:Mats_Sundin_1997.jpg|100px|thumb|1989: [[Mats Sundin|Sundin]]]]
[[Pilt:Roman_Hamrlik.png|100px|thumb|1992: [[Roman Hamrlík|Hamrlík]]]]
[[Pilt:Joe_Thornton.jpg|100px|thumb|1997: [[Joe Thornton|Thornton]]]]
[[Pilt:Ilya_Kovalchuk.jpg|100px|thumb|2001: [[Ilja Kovaltšuk|Kovaltšuk]]]]
[[Pilt:Marc-Andre_Fleury.jpg|100px|thumb|2003: [[Marc-André Fleury|Fleury]]]]
[[Pilt:AlexOvechkin-Warmup.JPG|100px|thumb|2004: [[Aleksandr Ovetškin|Ovetškin]]]]
[[Pilt:SidneyCrosby.jpg|100px|thumb|2005: [[Sidney Crosby|Crosby]]]]
[[Pilt:Patrick_Kane_2009.jpg|100px|thumb|2007: [[Patrick Kane|Kane]]]]
[[Pilt:Steven_Stamkos_Lightning_2012-02-12.JPG|100px|thumb|2008: [[Steven Stamkos|Stamkos]]]]
[[Pilt:Nathan_MacKinnon_Avalanche-2.jpg|100px|thumb|2013: [[Nathan MacKinnon|MacKinnon]]]]
[[Pilt:Aaron_Ekblad_-_2014_Top_Prospect.jpg|100px|thumb|2014: [[Aaron Ekblad|Ekblad]]]]
[[Pilt:Connor_McDavid_2-FEB-2022.jpg|100px|thumb|2015: [[Connor McDavid|McDavid]]]]
[[Pilt:Hischier_draft_2017.png|100px|thumb|2017: [[Nico Hischier|Hischier]]]]
[[Pilt:Connor_Bedard_rookie_closeup.jpg|100px|thumb|2023: [[Connor Bedard|Bedard]]]]
|}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Aasta
! width=150px | Klubi
! width=150px | Mängija
!  Riik
! width=90px | Positsioon
! width=200px | Eelmine klubi
! Liiga
|-
| align=center| 1963 || [[Montreal Canadiens]] || {{sortname|Garry|Monahan}}
| [[Pilt:Flag of Canada (1957–1965).svg|23px]] [[Kanada]] || Ründaja || St. Michael's Juveniles
| align=center|&amp;nbsp;—
|-bgcolor=&quot;#CFECEC&quot;
| align=center| 1964 || [[Detroit Red Wings]]  || {{sortname|Claude|Gauthier}} &lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt;
| [[Pilt:Flag of Canada (1957–1965).svg|23px]] [[Kanada]] || Ründaja || Comite des jeunes (Rosemont)
| align=center| —
|-bgcolor=&quot;#CFECEC&quot;
| align=center| 1965 || [[New York Rangers]] || {{sortname|Andre|Veilleux|André Veilleux}} &lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt; 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Montreal Rangers Jr. B
| align=center| —
|-
| align=center| 1966 || [[Boston Bruins]] || {{sortname|Barry|Gibbs}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Estevan Bruins
| align=center| SJHL
|-bgcolor=&quot;#CFECEC&quot;
| align=center| 1967 || [[Los Angeles Kings]] || {{sortname|Rick|Pagnutti}} &lt;sup&gt;¤&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}}
|| Kaitsja || Garson Native Sons
| align=center| NOHA
|-
| align=center| 1968 || Montreal Canadiens || {{sortname|Michel|Plasse}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Väravavaht || Drummondville Rangers
| align=center|[[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1969 || Montreal Canadiens || {{sortname|Rejean|Houle|Réjean Houle}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Montreal Junior Canadiens
| align=center|OHA
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1970 || [[Buffalo Sabres]] || {{sortname|Gilbert|Perreault}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Montreal Junior Canadiens
| align=center|OHA
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1971 || Montreal Canadiens || {{sortname|Guy|Lafleur}} *
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Quebec Remparts
| align=center|[[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1972 || [[New York Islanders]] || {{sortname|Billy|Harris}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja
| Peterborough Petes
| align=center| OHA
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1973 || New York Islanders || {{sortname|Denis|Potvin}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja
| Ottawa 67's
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1974 || [[Washington Capitals]] || {{sortname|Greg|Joly}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja
| Regina Pats
| align=center| WCHL
|-
| align=center | 1975 || [[Philadelphia Flyers]]  || {{sortname|Mel|Bridgman}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Victoria Cougars
| align=center| WCHL
|-
| align=center | 1976 || Washington Capitals || {{sortname|Rick|Green}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || London Knights
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1977 || Detroit Red Wings  || {{sortname|Dale|McCourt}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Hamilton Fincups
| align=center| OHA
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 1978 || [[Minnesota North Stars]] || {{sortname|Bobby|Smith|}} ^
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Ottawa 67's
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1979 || [[Colorado Rockies]] || {{sortname|Rob|Ramage}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || London Knights
| align=center| OHA
|-
| align=center | 1980 || Montreal Canadiens || {{sortname|Doug|Wickenheiser}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Regina Pats
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1981 || [[Winnipeg Jets (1972–1996)|Winnipeg Jets]] || {{sortname|Dale|Hawerchuk}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Cornwall Royals
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1982 || Boston Bruins || {{sortname|Gord|Kluzak}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Billings Bighorns
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 1983 || Minnesota North Stars || {{sortname|Brian|Lawton}}
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || Mount Saint Charles Academy
| align=center| —
|-bgcolor=&quot;#ddcef2&quot;
| align=center | 1984 || [[Pittsburgh Penguins]] || {{sortname|Mario|Lemieux}} &lt;sup&gt;#&lt;/sup&gt;
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Laval Voisins
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1985 || [[Toronto Maple Leafs]] || {{sortname|Wendel|Clark}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Saskatoon Blades
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 1986 || Detroit Red Wings || {{sortname|Joe|Murphy}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||Michigan State University
| align=center| CCHA
|-
| align=center | 1987 || Buffalo Sabres || {{sortname|Pierre|Turgeon}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Granby Bisons
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1988 || Minnesota North Stars || {{sortname|Mike|Modano}} *
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || Prince Albert Raiders
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1989 || [[Quebec Nordiques]] || {{sortname|Mats|Sundin}} *
| {{PisiLipp|Rootsi}} || Ründaja || Nacka HK
| align=center| [[HockeyAllsvenskan|Allsvenskan]]
|-
| align=center | 1990 || Quebec Nordiques || {{sortname|Owen|Nolan}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Cornwall Royals
| align=center| [[OHL]]
|-bgcolor=&quot;#FFE6BD&quot;
| align=center | 1991 || Quebec Nordiques || {{sortname|Eric|Lindros}} *
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Oshawa Generals
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 1992 || [[Tampa Bay Lightning]] || {{sortname|Roman|Hamrlík|}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || Kaitsja || HC Zlín
| align=center| [[Tšehhoslovakkia jäähokiliiga|Tšehhoslovakkia liiga]]
|-
| align=center | 1993 || [[Ottawa Senators]] || {{sortname|Alexandre|Daigle}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Victoriaville Tigres
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1994 || [[Florida Panthers]] || {{sortname|Ed|Jovanovski}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Windsor Spitfires
| align=center| [[OHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 1995 || Ottawa Senators || {{sortname|Bryan|Berard}} ^
| {{PisiLipp|USA}} || Kaitsja || Detroit Junior Red Wings
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 1996 || Ottawa Senators || {{sortname|Chris|Phillips}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Prince Albert Raiders
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 1997 || Boston Bruins || {{sortname|Joe|Thornton}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Sault Ste. Marie Greyhounds
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 1998 || Tampa Bay Lightning || {{sortname|Vincent|Lecavalier}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Rimouski Océanic
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 1999 || [[Atlanta Thrashers]] || {{sortname|Patrik|Štefan|}}
| {{PisiLipp|Tšehhi}} || Ründaja || Long Beach Ice Dogs
| align=center| [[International Hockey League (1945–2001)|IHL]]
|-
| align=center | 2000 || New York Islanders || {{sortname|Rick|DiPietro}}
| {{PisiLipp|USA}} || Väravavaht || Boston University
| align=center| Hockey East
|-
| align=center | 2001 || Atlanta Thrashers || {{sortname|Ilja|Kovaltšuk}}
| {{PisiLipp|Venemaa}} || Ründaja || HC Spartak Moskova
| align=center| [[Venemaa kõrgliiga]]
|-
| align=center | 2002 || [[Columbus Blue Jackets]] || {{sortname|Rick|Nash}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || London Knights
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2003 || Pittsburgh Penguins || {{sortname|Marc-André|Fleury|}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Väravavaht || Cape Breton Screaming Eagles
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2004 || Washington Capitals || {{sortname|Aleksandr|Ovetškin}} ^
| {{PisiLipp|Venemaa}} || Ründaja || HC Dynamo Moskova
| align=center| [[Venemaa kõrgliiga]]
|-
| align=center | 2005 || Pittsburgh Penguins || {{sortname|Sidney|Crosby}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Rimouski Océanic
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 2006 || [[St. Louis Blues]] || {{sortname|Erik|Johnson}}
| {{PisiLipp|USA}} || Kaitsja || [[USA Hockey National Team Development Program|USNTDP]]
| align=center| [[NAHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2007 || [[Chicago Blackhawks]] || {{sortname|Patrick|Kane}} ^ 
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja ||  London Knights
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2008 || Tampa Bay Lightning || {{sortname|Steven|Stamkos}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  Sarnia Sting
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2009 || New York Islanders || {{sortname|John|Tavares}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  London Knights
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2010 || [[Edmonton Oilers]] || {{sortname|Taylor|Hall}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  Windsor Spitfires
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2011 || Edmonton Oilers ||{{sortname|Ryan|Nugent-Hopkins}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja ||  Red Deer Rebels
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 2012 || Edmonton Oilers ||{{sortname|Nail|Jakupov}}
| {{PisiLipp|Venemaa}} || Ründaja || Sarnia Sting
| align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2013 || [[Colorado Avalanche]] || {{sortname|Nathan|MacKinnon}} ^ 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Halifax Mooseheads
| align=center| [[Quebec Major Junior Hockey League|QMJHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2014 || Florida Panthers || {{sortname|Aaron|Ekblad}} ^
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || Barrie Colts
| align=center| [[OHL]]
|-
| align=center | 2015 || Edmonton Oilers || {{sortname|Connor|McDavid}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || Erie Otters
| align=center| [[OHL]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2016 || Toronto Maple Leafs || {{sortname|Auston|Matthews}} ^
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || [[ZSC Lions]]
| align=center| [[National League (Šveits)|NL]]
|-
| align=center | 2017 || [[New Jersey Devils]] || {{sortname|Nico|Hischier}}
| {{PisiLipp|Šveits}} || Ründaja || Halifax Mooseheads
| align=center| [[Ligue de hockey junior majeur du Québec|QMJHL]]
|-
| align=center | 2018 || Buffalo Sabres || {{sortname|Rasmus|Dahlin}}
| {{PisiLipp|Rootsi}} || Kaitsja || [[Frölunda HC]]
| align=center| [[SHL]]
|-
| align=center | 2019 || New Jersey Devils || {{sortname|Jack|Hughes}}
| {{PisiLipp|USA}} || Ründaja || USNTDP
| align=center| [[United States Hockey League|USHL]]
|-
| align=center | 2020 || New York Rangers || {{sortname|Alexis|Lafrenière}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || [[Rimouski Océanic]]
| align=center| [[Quebec Major Junior Hockey League|QMJHL]]
|-
| align=center | 2021 || Buffalo Sabres || {{sortname|Owen|Power}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || [[Michigani Ülikool]]
| align=center| [[Big Ten Conference|B1G]]
|-
| align=center | 2022 || Montreal Canadiens || {{sortname|Juraj|Slafkovský}} 
| {{PisiLipp|Slovakkia}} || Ründaja || [[HC TPS]] || align=center| [[Soome jäähokiliiga|Liiga]]
|-bgcolor=&quot;#ddffdd&quot;
| align=center | 2023 || Chicago Blackhawks || {{sortname|Connor|Bedard}} 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || [[Regina Pats]] || align=center| [[Western Hockey League|WHL]]
|-
| align=center | 2024 || [[San Jose Sharks]] || {{sortname|Macklin Celebrini}} 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Ründaja || [[Boston University]] || align=center| [[Hockey East]]
|-
| align=center | 2025 || [[New York Islanders]] || {{sortname|Matthew Schaefer}} 
| {{PisiLipp|Kanada}} || Kaitsja || [[Erie Otters]] || align=center| [[OHL]]
|-
|}

[[Kategooria:NHL Entry Draft|Esimene]]
[[Kategooria:Jäähoki loendid]]</text>
      <sha1>f1diey85at3s04io31n3oaf6o32b5sd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarakan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559337</id>
    <revision>
      <id>7169028</id>
      <parentid>6917617</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:35:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7169028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1084" sha1="ocetl2w4bmncsxd72iqhawoqqp6uega" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib putukaliigist; saare kohta vaata artiklit [[Takakan (saar)]]}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Tarakan
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Blatta orientalis cdc 2.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Prussakalised]] ''Blattodea''
 | sugukond       = [[Tarakanlased]] ''Blattidae'' 
 | perekond       = ''[[Blatta]]''
 | liik           = '''Tarakan'''
 | binaarne       = ''Blatta orientalis''
 | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Tarakan''' (''Blatta orientalis'') [[prussakalised|prussakaliste]] seltsi kuuluv putukaliik.

Tarakani algkodu on Aafrikas või Aasias. Putukas on Eestis harv.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 60&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{eElurikkus}}

[[Kategooria:Eesti putukad]]
[[Kategooria:Prussakalised]]</text>
      <sha1>ocetl2w4bmncsxd72iqhawoqqp6uega</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169029</id>
      <parentid>7169028</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:36:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1084" sha1="szk7nfwcqc1jwhdityo4v55bf7sxu2p" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib putukaliigist; saare kohta vaata artiklit [[Tarakan (saar)]]}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Tarakan
 | värvus         = putukad
 | pilt           = Blatta orientalis cdc 2.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts          = [[Prussakalised]] ''Blattodea''
 | sugukond       = [[Tarakanlased]] ''Blattidae'' 
 | perekond       = ''[[Blatta]]''
 | liik           = '''Tarakan'''
 | binaarne       = ''Blatta orientalis''
 | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Tarakan''' (''Blatta orientalis'') [[prussakalised|prussakaliste]] seltsi kuuluv putukaliik.

Tarakani algkodu on Aafrikas või Aasias. Putukas on Eestis harv.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 60&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{eElurikkus}}

[[Kategooria:Eesti putukad]]
[[Kategooria:Prussakalised]]</text>
      <sha1>szk7nfwcqc1jwhdityo4v55bf7sxu2p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kelluk-nabaseen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>560707</id>
    <revision>
      <id>7168764</id>
      <parentid>6762212</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:06:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1117" sha1="3m8bhz83vpnm2g8a3dwzsqnrmt3esmz" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Kelluk-nabaseen
| värvus = seened
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Kelluk-nabaseen3.jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 250px
| pilt2           = Kelluk-nabaseen2.jpg
| pildi2_seletus = Kelluk-nabaseen ''Xeromphalina campanella''
| pildi2_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae''
| perekond       = [[Nabaseen]] ''Xeromphalina''
| liik           = '''Kelluk-nabaseen'''
| binaarne       = ''Xeromphalina campanella''
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart   =
}}

'''Kelluk-nabaseen''' (''Xeromphalina campanella'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik.

Seent on leitud ka Eestist.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;&gt;Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 195&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kandseened]]</text>
      <sha1>3m8bhz83vpnm2g8a3dwzsqnrmt3esmz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Global Young Academy</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562898</id>
    <revision>
      <id>7169057</id>
      <parentid>7167314</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:59:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7169057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="111427" sha1="hi5ywatclwx5c329jnvtt1842r4b8nt" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 }
|section=
|sort=P463/Q5570796/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/31830233 31830233]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/105672355 105672355]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414]
| [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916]
| 
| [https://viaf.org/viaf/298590574 298590574]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/44206286 44206286]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948]
| 
| [https://viaf.org/viaf/35401575 35401575]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084]
| 
| [https://viaf.org/viaf/101391478 101391478]
| 2022
| 2027
| [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197]
| 
| [https://viaf.org/viaf/43710404 43710404]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069]
| 
| [https://viaf.org/viaf/115861770 115861770]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666]
| [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/223804516 223804516]
| 2017
| 
| [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670]
| [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/305935422 305935422]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/306125779 306125779]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/305811918 305811918]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901]
| 
| [https://viaf.org/viaf/24930653 24930653]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350]
| [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/309745872 309745872]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406]
| 
| [https://viaf.org/viaf/42983178 42983178]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/61194333 61194333]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626]
| 
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052]
| 
| [https://viaf.org/viaf/22454084 22454084]
| 2010
| 2012
| [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/168751147 168751147]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735]
| [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/215396594 215396594]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/102834647 102834647]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8147-240X 0000-0002-8147-240X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/7370573 7370573]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/232260155 232260155]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/298599470 298599470]
| 2013
| 2018
| [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/284106592 284106592]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/311346726 311346726]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X]
| 
| [https://viaf.org/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150]
| [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ]
| 
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897]
| [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/77532920 77532920]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/48763237 48763237]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245]
| [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218]
| [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/274056590 274056590]
| 2020
| 2020-04-09
| 
|-
| ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165]
| [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185]
| 
| [https://viaf.org/viaf/289345440 289345440]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304]
| 
| [https://viaf.org/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141]
| 2019
| 
| [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/90433686 90433686]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472]
| [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/315600446 315600446]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158]
| 
| [https://viaf.org/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/305638553 305638553]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732]
| 
| 
| 2016
| 
| [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/231698958 231698958]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X]
| 
| [https://viaf.org/viaf/232953968 232953968]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008]
| 2011
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/187225298 187225298]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542]
| [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/223141375 223141375]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/64919803 64919803]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360]
| [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/315711470 315711470]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849]
| 
| [https://viaf.org/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ]
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272]
| 
| [https://viaf.org/viaf/19052556 19052556]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/18392379 18392379]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/296703847 296703847]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243]
| [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/305675830 305675830]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343]
| 
| [https://viaf.org/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657]
| [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821]
| [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/120476728 120476728]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892]
| 
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495]
| [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/251002124 251002124]
| 2018
| 2023
| 
|-
| ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/98332929 98332929]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009]
| 
| [https://viaf.org/viaf/77488483 77488483]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/107234652 107234652]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/70875952 70875952]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/57491743 57491743]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721]
| 
| [https://viaf.org/viaf/313495373 313495373]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329]
| 
| [https://viaf.org/viaf/3549084 3549084]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138]
| 
| [https://viaf.org/viaf/304985012 304985012]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447]
| 
| [https://viaf.org/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/205228656 205228656]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437]
| 
| [https://viaf.org/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/122180946 122180946]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053]
| 
| [https://viaf.org/viaf/257914857 257914857]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510]
| 
| [https://viaf.org/viaf/65170676 65170676]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/309792479 309792479]
| 2017
| 
| [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455]
| 
| [https://viaf.org/viaf/170124923 170124923]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/90862667 90862667]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299]
| 
| 
| 2020
| 2025
| [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919]
| 
| 
| 2025
| 2030
| [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/90472536 90472536]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X]
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/170750861 170750861]
| 2016
| 
| [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523]
| 
| [https://viaf.org/viaf/160197135 160197135]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782]
| 
| [https://viaf.org/viaf/316755407 316755407]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344]
| [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q58792110|João Borges]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056]
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715]
| 
| [https://viaf.org/viaf/232173289 232173289]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/287017483 287017483]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294]
| 
| [https://viaf.org/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192]
| [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/106766939 106766939]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417]
| 
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/307341623 307341623]
| 2019
| 
| [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ]
| 
| 2021
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350]
| 
| [https://viaf.org/viaf/317153679 317153679]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717]
| [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/98389148 98389148]
| 2011
| 2015
| [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248]
| [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/171830120 171830120]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190]
| 
| [https://viaf.org/viaf/290850335 290850335]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ]
| 
| 2016
| 2021
| [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/291025267 291025267]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258]
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/232067507 232067507]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/12215097 12215097]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879]
| [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/97639285 97639285]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352]
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X]
| 
| [https://viaf.org/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398]
| [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019]
| 
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ]
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715]
| 
| [https://viaf.org/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/20003614 20003614]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843]
| 
| [https://viaf.org/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/282942893 282942893]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/12232666 12232666]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/316035906 316035906]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111]
| 2016
| 
| [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005]
| 2018
| 
| [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/308193161 308193161]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381]
| [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/170794504 170794504]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/304586740 304586740]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/305729023 305729023]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/102220751 102220751]
| 2010
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/292244102 292244102]
| 2017
| 
| [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195]
| 
| [https://viaf.org/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/106360485 106360485]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293]
| 
| [https://viaf.org/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205]
| 
| [https://viaf.org/viaf/38124033 38124033]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853]
| [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/188817079 188817079]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008]
| 
| [https://viaf.org/viaf/281521663 281521663]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563]
| [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/286500751 286500751]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529]
| 
| 
| 2014
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099]
| [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/66224776 66224776]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336]
| [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/297362435 297362435]
| 2016
| 
| [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/308250878 308250878]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/39805279 39805279]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969]
| [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015]
| 
| [https://viaf.org/viaf/258023069 258023069]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815]
| [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847]
| 
| [https://viaf.org/viaf/261632320 261632320]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304]
| 
| [https://viaf.org/viaf/172415738 172415738]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Marian Asantewah 2015-09-19.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998]
| 
| 
| 2016
| 
| [[Fail:At Work.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/103892117 103892117]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989]
| [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542]
| 
| [https://viaf.org/viaf/260704475 260704475]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/311784893 311784893]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/309889385 309889385]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663]
| 
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/68610784 68610784]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507]
| [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/309836978 309836978]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/55339053 55339053]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/21627875 21627875]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751]
| 
| [https://viaf.org/viaf/134472124 134472124]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512]
| 
| [https://viaf.org/viaf/226438372 226438372]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091]
| 
| [https://viaf.org/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/305448906 305448906]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/126278104 126278104]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/108014814 108014814]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892]
| 
| [https://viaf.org/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/76036589 76036589]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673]
| [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/68311201 68311201]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566]
| [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/305935077 305935077]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/34732529 34732529]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/281340522 281340522]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/23213363 23213363]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/61288753 61288753]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622]
| 
| [https://viaf.org/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC]
| 
| 2010
| 2012
| [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763]
| 
| [https://viaf.org/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/310724215 310724215]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/63811832 63811832]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]''
| 
| 
| 
| 2009
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/233007848 233007848]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/290655869 290655869]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/304883498 304883498]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428]
| 
| 
| 2010
| 2014
| [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221]
| [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/88515216 88515216]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546]
| [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/78571138 78571138]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/96886998 96886998]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/308755416 308755416]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/250160228 250160228]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/307433700 307433700]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/203184583 203184583]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689]
| [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/100327632 100327632]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/29014440 29014440]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/120534056 120534056]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/315720974 315720974]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192]
| 
| [https://viaf.org/viaf/305547078 305547078]
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/301518782 301518782]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009]
| 2011
| 2016
| [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/33920330 33920330]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480]
| [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/7049039 7049039]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/133939075 133939075]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/49503820 49503820]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/100013372 100013372]
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/24345148 24345148]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/86374856 86374856]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/36681109 36681109]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/53687006 53687006]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326]
| 
| 
| 2023
| 2024
| 
|-
| ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]''
| 
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]''
| [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689175|Ganbaatar Khurelbaatar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]''
| [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ]
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094]
| 
| 
| 
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217]
| 
| [https://viaf.org/viaf/306455414 306455414]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/4678715 4678715]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/290451603 290451603]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/251035155 251035155]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/70149805 70149805]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/311742146 311742146]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q66459604|John Malone]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769]
| [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/306483892 306483892]
| 2017
| 
| [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/100229622 100229622]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299]
| [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211]
| 
| [https://viaf.org/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301]
| 
| [https://viaf.org/viaf/317132236 317132236]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308]
| 
| [https://viaf.org/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500]
| [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828]
| 
| [https://viaf.org/viaf/287334124 287334124]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130]
| 
| [https://viaf.org/viaf/296865487 296865487]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238]
| 
| [https://viaf.org/viaf/305811464 305811464]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/311457577 311457577]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174]
| 
| [https://viaf.org/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326]
| 
| [https://viaf.org/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639]
| 
| [https://viaf.org/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564]
| 
| [https://viaf.org/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]''
| 
| 
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ]
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ]
| [https://viaf.org/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573]
| 
| [https://viaf.org/viaf/43752204 43752204]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702]
| 
| [https://viaf.org/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118]
| 
| 
| 2024
| 2029
| [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493]
| 
| 
| 2024
| 2029
| [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148]
| 
| [https://viaf.org/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665]
| 
| [https://viaf.org/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]''
| 
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/viaf/2787020 2787020]
| 2023
| 2028
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>hi5ywatclwx5c329jnvtt1842r4b8nt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvastiku kasv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567315</id>
    <revision>
      <id>7168851</id>
      <parentid>7104968</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:09:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33696-34</username>
        <id>231191</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7168851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8796" sha1="byrdgan8tqqsm4iqvvdjmpq210m89uj" xml:space="preserve">{{liita|Iive}}
{{Keeletoimeta|lisaja=Lauraanettkreevald|aasta=2019|kuu=september}}
'''Rahvastiku kasv''' on Maa elanikkonna arvukuse suurenemine. 2019. aasta seisuga elab maailmas 7,73 miljardit inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.worldometers.info/world-population/|pealkiri=Current World population|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Rahvastiku kasv on olnud läbi ajaloo eksponentsiaalne. 

Ajalooliste demograafide hinnangul oli meie ajaarvamise alguses rahvaarv umbes 200 miljonit. Kaua aega see suurenes väga aeglaselt 0,04% aastas. 17.–18. sajandil hakkas rahvaarv järsult kasvama. Inimkonnal kulus 200 000 aasta, et jõuda 1 miljardini 1804 aastal. 7 miljardini jõudis inimkond 2011. aastal ja selleks kulus 200 aastat.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://ourworldindata.org/world-population-growth|pealkiri=World Population Growth (Our World in Data)|vaadatud=24.05.2022}}&lt;/ref&gt;

Vanadel aegadel inimeste arvu kasvu piirasid haigused, sõjad, näljahädad ja loodusõnnetused. Maakera rahvaarvu kasvu soodustasid aga üleminek tööstusühiskonnale ja elutingimuste paranemine, mille tõttu eluiga pikenes 35 aastalt 70 aastani.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Fail:World Population Growth 1700-2100.png|pisi|520x520px|Maailma rahvastiku kasv aastatel 1700–2100]]
19. sajandi alguseni oli Maal alla ühe miljardi inimese. Pärast Teist maailmasõda on rahvastik kasvanud miljardi võrra iga 12–15 aasta jooksul. Populatsioon on 1970. aastaga võrreldes kahekordistunud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://populationmatters.org/the-facts/the-numbers|pealkiri=Population: The numbers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Human population since 1800.png|pisi|Rahvaarvu muutumise graafik alates 1800. aastast]]'''Rahvaarvu muutumise ajalugu'''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|'''Ajavahemik aastates'''
|'''Aasta'''
|'''Inimeste arv, mld'''
|-
|
|'''1803'''
|'''1'''
|-
|'''127'''
|'''1927'''
|'''2'''
|-
|'''33'''
|'''1960'''
|'''3'''
|-
|'''14'''
|'''1975'''
|'''4'''
|-
|'''13'''
|'''1987'''
|'''5'''
|-
|'''12'''
|'''1999'''
|'''6'''
|-
|'''12'''
|'''2011'''
|'''7'''
|-
|'''12'''
|'''2024*'''
|'''8'''
|-
|'''14'''
|'''2038*'''
|'''9'''
|-
|'''18'''
|'''2056*'''
|'''10'''
|-
|'''33'''
|'''2088*'''
|'''11'''
|}

== Rahvastikuteooria ja demograafiline plahvatus ==
[[Fail:Thomas Robert Malthus.jpg|pisi|Inglise demograaf ja majandusteadlane Thomas Robert Malthus]]
1798. aastal Thomas Robert Malthus (1766–1834) avaldas uurimuse «Essee rahvastiku alustest», milles esitas rahvastiku teooria. Selle kohaselt kasvab rahvaarv  geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Lõpuks see viib rahvaarvu vähenemiseni, sest rahvastikukasv ületab põllumajandusliku tootmise kasvu ning kutsub esile nälga ja sõdu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Mäeltsemees, Sulev|url=https://www.opiq.ee/kit/13/chapter/559?registerId=171424|pealkiri=Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja majandus.|väljaanne=Avita|aeg=2016|vaadatud=24.05.2022}}&lt;/ref&gt;

Alates 18. sajandist rahvaarv järsult suurenenud ja seda nähtust hakati nimetama demograafiliseks plahvatuseks. Seda soodustasid tööstuslik pööre ja linnastumine. Inimeste töö- ja elutingimused muutusid paremaks. Arenes arstiteadus ja arstiabi muutus kättesaadavamaks. Suremus vähenes, keskmine eluiga pikenes ja sündimus on pika aja jooksul jäänud kõrgemal tasemel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Malthus obrázek.png|pisi|Robert Malthuse rahvastusteooria graafik]]

== Rahvastiku kasvutempo ==
Keskmine aastane rahvastiku  kasvu määr sõltub sündide ja surmade vahest ehk loomulikust iibest ja rändesaldost ehk  riiki sisenevate ja sealt lahkuvate sisserändajate tasakaalust. Määr võib olla positiivne või negatiivne.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/population-growth-rate/|pealkiri=CIA - The World Factbook|vaadatud=24.05.2022|arhiivimisaeg=3.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220703122622/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/population-growth-rate/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Rahvastikukasv riigiti ==
2020. aastal maailma elanikkonna jaotus piirkonniti oli järgmine: 

Aasias – 59,6%, Aafrikas – 17,2%, Euroopas – 9,6%, Lõuna-Ameerikas – 8,4%, Põhja-Ameerikas – 4,7% ja Okeaanias – 0,5%.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''Riigid suurema rahvastikukasvu tempoga&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|'''Riik'''
|'''Rahvastikukasv'''
|'''Rahvaarv mln'''
|-
|Niger
|3,7%
|25,13
|-
|Angola
|3,16%
|33,93
|-
|Mali
|3,1%
|20,86
|-
|Somaalia
|3,08%
|16,36
|-
|Kongo DV
|3,03%
|92,38
|-
|Tansaania
|2,94%
|61,5
|-
|Uganda
|2,94%
|47,12
|-
|Sambia
|2,89%
|18,92
|-
|Mosambiik
|2,85%
|32,16
|-
|Senegal
|2,72%
|17,2
|}
'''Riigid väiksema rahvastikukasvu tempoga&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|'''Riik'''
|'''Rahvastikukasv'''
|'''Rahvaarv mln'''
|-
|Bulgaaria
|–0,69%
|6,9
|-
|Ukraina
|–0,65%
|43,47
|-
|Horvaatia
|–0,5%
|4,08
|-
|Läti
|–0,5%
|1,87
|-
|Jaapan
|–0,44%
|126,05
|-
|Leedu
|–0,44%
|2,69
|-
|Kreeka
|–0,43%
|10,37
|-
|Serbia
|–0,42%
|8,7
|-
|Rumeenia
|–0,4%
|19,13
|-
|Itaalia
|–0,38%
|60,37
|}


== Sündimuse muutumine ajas ==
Arenenud riikides on toimunud üleminek, mille käigus sündimus on langenud alla rahvastiku taastootmiseks vajaliku hulga. Reljeefseks näiteks on Lõuna-Korea, mis on kõige väiksema sündimusega riik maailmas, kus iga naise kohta sünnib nüüdisajal 1,2 last.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.pewresearch.org/fact-tank/2019/06/17/worlds-population-is-projected-to-nearly-stop-growing-by-the-end-of-the-century/|pealkiri=World’s population is projected to nearly stop growing by the end of the century|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Sündimus kasvab mõnda aega sõltumata sellest, et laste arv naise kohta väheneb, sest viljakasse ikka jõudvate inimeste arv kasvab. Seda nimetatakse momentumiks. Hiljem sündimus langeb isegi siis kui laste arv naise kohta suureneb. Seda nimetatakse negatiivseks momentumiks. Praegu on Maal tervikuna momentum, samas arenenud riikides on juba negatiivne momentum.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3987379/|pealkiri=Population momentum|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Tulevikuvaade on see, et kogu rahvastik jõuab negatiivsesse momentumisse. 

Momentum – rahvaarvu muutumise inertsus. 

== Rahvastikuprognoos ==
Demograafiline plahvatus on ajutine ja demograafiline üleminek paljude riikide jaoks on lõppenud.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

ÜRO andmete järgi rahvaarv kasvab ka edaspidi, aga aeglasemas tempos ja saavutab 2030. aastal 8,5 miljardit, 2050. aastaks 9,5 miljardit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://population.un.org/wup/DataQuery/|pealkiri=Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)|vaadatud=24.05.2022|arhiivimisaeg=27.01.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230127201327/https://population.un.org/wup/DataQuery/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Oodatakse, et rahvastiku kasv sisuliselt peatub selle sajandi lõpuks. Aastaks 2100 ennustatakse, et rahvaarv jõuab umbes 11 miljardini, rahvastiku kasv langeb 0,1 protsendini ning rahvaarv hakkab järsult vähenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.pewresearch.org/fact-tank/2019/06/17/worlds-population-is-projected-to-nearly-stop-growing-by-the-end-of-the-century/|pealkiri=Ennustatakse rahvastiku kasvu pidurdumist|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Population Growth in Africa, 1950 - 2050.png|pisi|517x517px|Rahvastiku kasv Aafrikas aastatel 1950–2050]]
Aafrika on ainus manner, kus on oodata suurt rahvaarvu kasvu kogu sajandi vältel. Eeldatakse, et rahvaarv kasvab 1,3 miljardilt 4,3 miljardini.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.pewresearch.org/wp-content/uploads/2019/06/FT_19.06.08_UNPopulationProjections_revised.gif|pealkiri=Population by region|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Rahvastiku kasvu põhjused ==
Rahvastiku kasvu põhjustab taastootlusest suurem iive. See tähendab, et sündimus naise kohta on suurem kui 2,1 last. 

Rahvastiku kasv sõltub nii suremusest, migratsioonist kui ka sünnitusealiste naiste hulgast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://populationmatters.org/the-facts/the-numbers|pealkiri=Population: the numbers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Fertility rate world map 2.png|pisi|512x512px|Viljakas eas elanike osakaal riigiti]]

==Viited==
{{viited}}

==Links==
*Quinn, Daniel, and Alan D. Thornhill. &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=8bSJEUmAnlQ Food Production and Population Growth].&quot; Video documentary supported by the Foundation for Contemporary Theology. Houston: New Tribal Ventures (1998).</text>
      <sha1>byrdgan8tqqsm4iqvvdjmpq210m89uj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lorna Marshall</title>
    <ns>0</ns>
    <id>572752</id>
    <revision>
      <id>7168819</id>
      <parentid>7065555</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:54:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1898" sha1="sl85e2h4vi8y9zoqlhno9ex12ittn0z" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2020}}
'''Lorna Marshall''' (sündinud 20. aprillil 1953) on briti lavastaja ja õppejõud. Tema tegemiste fookuses on ''physical performance'' (füüsiline etendamine). 

Ta on teinud koostööd [[Jacques LeCoq]]i, [[Etienne Decroux]]' ja [[Yoshi Oida]]ga. Lisaks lääne teatrile on ta tihedas kontaktis ka selliste [[Jaapani teater|Jaapani teatri]] praktikatega nagu ''no'', ''[[kabuki]]'' ja ''butoh''. Lisaks on ta teinud koostööd selliste loominguliste kollektiividega nagu The Royal Shakespeare Company, Shared Experience, The Royal National Theatre ja The Consort of Musicke.

Ta on oma loomingulisel teel kokku puutunud mitut liiki etenduskunstidega: tantsu, klassikalise teatri, füüsilise teatri, ooperi, tsirkuse ja tänavateatriga. Erilist tähelepanu on ta pööranud tekstile ja improvisatsioonile. Ta on avastanud, et olenemata stiilist või eriilmelistest tehnilistest nõuetest on fundamentaalsed tehnikad igal pool sarnased ning ühisosaks on aktiivne kehaline väljendus. Tema põhiliseks seisukohaks on arvamus, et näitlemise üks olulisemaid aspekte on kehaline väljendus ning sellepärast peabki näitleja keha tema töös kaasatud olema. 

Ta on koos Yoshi Oidaga kirjutanud raamatud &quot;An Actor Adrift&quot; (2011) ja &quot;The Invisible Actor&quot; (1998) ehk &quot;Nähtamatu näitleja&quot;; tlk. [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]]. 2001. aastal ilmus tema raamat &quot;The Body Speaks&quot;. 

Marshall korraldab töötube etendajatele, lauljatele, lavastajatele ja õpetajatele üle kogu maailma. Ta on õppejõud Londonis asuvas teatrikoolis [[Royal Academy of Dramatic Art]] (RADA).

2010. aastal külastas Marshall Eestit ning viis lavakoolis läbi kahepäevase õpikoja. 

Lorna Marshalli käe all on õppinud ka näiteks [[Jüri Nael]].

{{JÄRJESTA:Marshall, Lorna}}
[[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>sl85e2h4vi8y9zoqlhno9ex12ittn0z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mitch Marner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>572838</id>
    <revision>
      <id>7168930</id>
      <parentid>7102221</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T23:14:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7168930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3177" sha1="0znk2ae8i36k0ozt31mszgugr7n47rj" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Mitch_Marner_2020-01-09.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}}
{{Hõbemedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Saksamaa / Prantsusmaa 2017]]|}}
}}
'''Mitchell Marner''' (sündinud [[5. mai]]l [[1997]] [[Markham]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[ Vegas Golden Knights]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel.

Aastatel 2013–2016 mängis ta kolm hooaega [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubis [[London Knights]]. Hooajal 2015–16 tuli ta Knightsiga OHL-i meistriks. Marner pälvis samal hooajal finaalmängude väärtuslikumale mängijale antava auhinna [[Stafford Smythe Memorial Trophy]], finaalmängude resultatiivseimale mängijale antava [[Ed Chynoweth Trophy]], väljalangemismängude väärtuslikumale mängijale antava [[Wayne Gretzky 99 Award]]i ja OHL-i kõige väärtuslikumale mängijale antava [[Red Tilson Trophy]] ning ta valiti kogu [[Canadian Hockey League]]'i hooaja parimaks mängijaks.

2015. aastal valis [[Toronto Maple Leafs]] ta NHL-i ''[[NHL-i draft|draft]]''{{'}}is neljanda valikuna. Aastatel 2016–2025 mängis ta Maple Leafsis kokku üheksa hooaega. Tema resultatiivseim hooaeg oli [[NHL-i hooaeg 2024–2025|2024/25]], mil ta lõi 27 väravat ja andis 75 väravasöötu. Debüüthooajal [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016/17]] valiti ta uustulnukate sümboolsesse koosseisu (''[[NHL All-Rookie Team]]''). Hooaegadel [[NHL-i hooaeg 2020–2020|2020/21]] ja [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] valiti Marner NHL-i sümboolsesse koosseisu (''[[NHL First All-Star Team]]'').

2025. aasta juunis liitus ta [[Vegas Golden Knights]]iga. 6. juunil 2026 tegi ta [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] finaali kolmandas mängus [[Carolina Hurricanes]]i vasut Stanley karikafinaali kõige kiirema [[kübaratrikk|kübaratriki]], kui viskas kolm väravat kuue minuti ja kümne sekundiga.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Marner makes Stanley Cup Final history with fastest hat trick |url=https://www.espn.com/nhl/story/_/id/48988390/marner-makes-stanley-cup-final-history-fastest-hat-trick |access-date=2026-06-07 |website=www.espn.com}}&lt;/ref&gt;

[[NHL-i tähtede mäng]]ule on Marner valitud aastatel 2020, 2023 ja 2024.

[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el võitis ta [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.nhl.com/player/mitchell-marner-8478483 Mitch Marner NHL.com lehel]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=161029 Mitch Marner hockeydb.com lehel]

{{Vegas Golden Knightsi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Marner, Mitchell}}
[[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]]
[[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>0znk2ae8i36k0ozt31mszgugr7n47rj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa poliitilise kultuuri auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573821</id>
    <revision>
      <id>7168884</id>
      <parentid>6502560</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:41:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1264" sha1="lc4af6n78k6jrwjk5acfwi0ux2z72z9" xml:space="preserve">'''Euroopa poliitilise kultuuri auhind''' (inglise keeles ''European Prize for Political Culture'') on [[Hans Ringieri fond]]i poolt kord aastas välja antav auhind.

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
|  colspan=&quot;2&quot; | '''Euroopa poliitilise kultuuri auhinna laureaadid'''
|- 
| 2006
| [[Jean-Claude Juncker]] 
|- 
| 2007 
| [[Boris Tadić]] 
|- 
| 2008 
| [[Jürgen Habermas]] 
|- 
| 2009 
| [[Pascal Lamy]] 
|- 
| 2010 
| [[Jean-Claude Trichet]] 
|- 
| 2011
| [[Hans-Dietrich Genscher]] 
|- 
| 2012
| [[Donald Tusk]] 
|- 
| 2013 
| [[Wolfgang Schäuble]] 
|- 
| 2014 
| [[Heinrich August Winkler]] 
|- 
| 2015 
| [[Mario Draghi]] 
|- 
| 2016 
| [[Frank-Walter Steinmeier]] 
|- 
| 2017
| [[Margrethe Vestager]]
|- 
| 2018
| [[Christopher Munro Clark]] 
|- 
| 2019 
| [[Zuzana Čaputová]] 
|- 
| 2021
| [[Peter Sloterdijk]] 
|- 
| 2022
| [[Kaja Kallas]] 
|-
| 2023
| [[Aleksei Navalnõi]]
|- 
| 2024 
| [[Anne Applebaum]] ja [[Radosław Sikorski]] 
|-
| 2025 
| [[Adolf Muschg]] 
|}

== Välislingid ==
* [https://www.ringier.com/en/press-releases/corporate/hans-ringier-foundation-zuzana-caputova-awarded-european-prize-political Hans Ringier Foundation: Zuzana Čaputová awarded with the European Prize for Political Culture 2019], 10. august 2019

[[Kategooria:Auhinnad]]</text>
      <sha1>lc4af6n78k6jrwjk5acfwi0ux2z72z9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Huljaipole</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579704</id>
    <revision>
      <id>7169059</id>
      <parentid>6776757</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:07:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2102" sha1="7kuyb7gkws4aism4adom9h7qnakx8cq" xml:space="preserve">{{lahingutegevus2}}
{{linn
|  nimi = Huljaipole
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Гуляйполе
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Гуляйполе
|  pilt = Гуляйпільський краєзнавчий музей .jpg
|  pildiallkiri = Huljaipole koduloomuuseum
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = [[Huljaipole vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Huljaipole''' ([[ukraina keel|ukraina]] Гуляйполе) on linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Huljaipole rajoon]]i halduskeskus. Huljaipole asub [[Zaporižžja]]st umbes 89 km idakagus.

Huljaipole asutati [[1785]]. aastal, linnaõigused sai [[1938]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://ua-travel.info/ru/413/gulyaypole.html Гуляйполе. Отдых] Отдых в Украине&lt;/ref&gt;

2013. aastal oli linnas 14 358 elanikku. [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Huljaipole elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 93,71%, [[venelased|venelasi]] 5,45%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,23%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,15%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,08% ja [[tatarlased|tatarlasi]] 0,06%.&lt;ref&gt;[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua&lt;/ref&gt;

Huljaipoles on sündinud vasakpoolne anarhist ja revolutsionäär [[Nestor Mahno]] (1888–1934).&lt;ref&gt;[https://obrazovaka.ru/alpha/m/maxno-nestor-makhno-nestor Биография Нестора Махно] Образовака&lt;/ref&gt; Aastatel [[1917]]–[[1921]] oli Huljaipole mahnolaste liikumise keskus.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200401081218/http://vmelitopole.ru/stati/priazove/gulyajpole-volnoe-gosudarstvo-batki-makhno Гуляйполе — вольное государство батьки Махно] В Мелитополе&lt;/ref&gt;

30. septembril 2025 sai Huljaipole [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.

Alates detsembrist 2025 on Huljaipole vene okupatsiooni all.

==Vaata ka==
*[[Huljaipole lahing]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Zaporižžja oblast]]</text>
      <sha1>7kuyb7gkws4aism4adom9h7qnakx8cq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Starokostjantõniv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581244</id>
    <revision>
      <id>7169082</id>
      <parentid>6767210</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:58:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2137" sha1="lv25gmmq30g7grf2lthnl7du3iavxcd" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Starokostjantõniv
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Старокостянтинів
|  nimi2_keel = poola | nimi2 = Starokonstantynów
|  nimi3_keel = vene | nimi3 = Староконстантинов
|  pilt = Центральна вулиця Старокостянтинова.jpg
|  pildiallkiri = Starokostjantõnivi kesktänav
|  lipp = Flag_of_Starokostiantyniv.svg
|  lipu_link = [[Starokostjantõnivi lipp]]
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Starokostiantyniv.png
|  vapi_link = [[Starokostjantõnivi vapp]]
|  pindala = 40,0
|  elanikke = 33 921 (2022)
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Starokostjantõniv''' ([[ukraina keel]]es Старокостянтинів, [[poola keel]]es ''Starokonstantynów'', [[vene keel]]es Староконстантинов ''Starokonstantinov'') on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Starokostjantõnivi rajoon]]i halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu).

Starokostjantõnivit on esmamainitud [[1561]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://ua.discover.net.ua/cities/starokostyantiniv Старокостянтинів]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} discover.net.ua&lt;/ref&gt;

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Starokostjantõnivi elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 91,1%, [[venelased|venelasi]] 6,7%, [[poolakad|poolakaid]] 1,0%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,4% ja [[juudid|juute]] 0,2%.&lt;ref&gt;[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/khmelnytskyi/ Про кількість та склад населення Хмельницької області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001&lt;/ref&gt;

30. septembril 2025 sai Starokostjantõniv [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Hmelnõtskõi oblast]]</text>
      <sha1>lv25gmmq30g7grf2lthnl7du3iavxcd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neville Cenac</title>
    <ns>0</ns>
    <id>582006</id>
    <revision>
      <id>7168783</id>
      <parentid>6635488</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:57:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2655" sha1="lzm1r1x8v0ewdiw3c3dk9ba92j2wjc3" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Neville Cenac
| pilt = Sir Emmanuel Neville Cenac.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Saint Lucia kindralkuberner]]
| ametiajaalgus = 12. jaanuar 2018
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Pearlette Louisy]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Saint Lucia senati president]]
| ametiajaalgus2 = oktoober 1992
| ametiajalõpp2 = juuni 1997
| eelmine2 = Emmanuel Henry Giraudy
| järgmine2 = Hilford Deterville
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = [[24. november]] [[1939]]
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = {{Surmaaeg ja vanus|2026|06|02|1939|11|24}}
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = [[Winston Cenac]] (vend)
| elukoht      = 
| alma_mater   = 
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Emmanuel Neville Cenac''' ([[24. november]] [[1939]] – [[2. juuni]] [[2026]]) oli [[Saint Lucia]] poliitik, alates 12. jaanuarist 2018 [[Saint Lucia kindralkuberner]].&lt;ref&gt;http://www.govt.lc/media.govt.lc/www/resources/publications/neville-cenac-cv-final--1-.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.rulers.org/indexc1.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Parker|first1=Benjamin|title=Neville Cenac announced as St Lucia Governor-General|url=http://wicnews.com/caribbean/neville-cenac-announced-st-lucia-governor-general-49399598/|work=WIC News}}&lt;/ref&gt; Ta oli aastatel 1987–1992 riigi välisminister ning aastatel 1992–1997 [[Saint Lucia senati presidentide loend|senati president]].

Aastal 2018 pälvis ta ordeni [[Order of St Michael and St George]] ja [[Saint Lucia orden]]i.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Honours and Awards|url=https://www.thegazette.co.uk/notice/2949303|website=[[London Gazette|The Gazette]]|accessdate=22. jaanuar 2018|date=18. jaanuar 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://governorgeneral.govt.lc/governor-general-sir-emmanuel-neville-cenac]&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pearlette Louisy]] | nimi=[[Saint Lucia kindralkuberner]] | aeg= 2018– | järgnev=}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Cenac, Neville}}
[[Kategooria:Saint Lucia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>lzm1r1x8v0ewdiw3c3dk9ba92j2wjc3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168786</id>
      <parentid>7168783</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:02:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2709" sha1="g253o3usylm20cwec9phwq5bqg330u3" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Neville Cenac
| pilt = Sir Emmanuel Neville Cenac.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Saint Lucia kindralkuberner]]
| ametiajaalgus = 12. jaanuar 2018
| ametiajalõpp = 31. oktoober 2021
| eelmine = [[Pearlette Louisy]]
| järgmine = [[Errol Charles]]
| amet2 = [[Saint Lucia senati president]]
| ametiajaalgus2 = oktoober 1992
| ametiajalõpp2 = juuni 1997
| eelmine2 = Emmanuel Henry Giraudy
| järgmine2 = Hilford Deterville
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = [[24. november]] [[1939]]
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = {{Surmaaeg ja vanus|2026|06|02|1939|11|24}}
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = [[Winston Cenac]] (vend)
| elukoht      = 
| alma_mater   = 
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Emmanuel Neville Cenac''' ([[24. november]] [[1939]] – [[2. juuni]] [[2026]]) oli [[Saint Lucia]] poliitik, alates 12. jaanuarist 2018 [[Saint Lucia kindralkuberner]].&lt;ref&gt;http://www.govt.lc/media.govt.lc/www/resources/publications/neville-cenac-cv-final--1-.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.rulers.org/indexc1.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Parker|first1=Benjamin|title=Neville Cenac announced as St Lucia Governor-General|url=http://wicnews.com/caribbean/neville-cenac-announced-st-lucia-governor-general-49399598/|work=WIC News}}&lt;/ref&gt; Ta oli aastatel 1987–1992 riigi välisminister ning aastatel 1992–1997 [[Saint Lucia senati presidentide loend|senati president]].

Aastal 2018 pälvis ta ordeni [[Order of St Michael and St George]] ja [[Saint Lucia orden]]i.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Honours and Awards|url=https://www.thegazette.co.uk/notice/2949303|website=[[London Gazette|The Gazette]]|accessdate=22. jaanuar 2018|date=18. jaanuar 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://governorgeneral.govt.lc/governor-general-sir-emmanuel-neville-cenac]&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pearlette Louisy]] | nimi=[[Saint Lucia kindralkuberner]] | aeg= 2018–2021| järgnev=[[Errol Charles]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Cenac, Neville}}
[[Kategooria:Saint Lucia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>g253o3usylm20cwec9phwq5bqg330u3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168789</id>
      <parentid>7168786</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:21:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2748" sha1="tc097gw2z23ks5r6ag8wzu1vjyz05xf" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Neville Cenac
| pilt = Sir Emmanuel Neville Cenac.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Saint Lucia kindralkuberner]]
| ametiajaalgus = 12. jaanuar 2018
| ametiajalõpp = 31. oktoober 2021
| eelmine = [[Pearlette Louisy]]
| järgmine = [[Errol Charles]]
| amet2 = [[Saint Lucia senati president]]
| ametiajaalgus2 = oktoober 1992
| ametiajalõpp2 = juuni 1997
| eelmine2 = Emmanuel Henry Giraudy
| järgmine2 = Hilford Deterville
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = [[24. november]] [[1939]]
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = {{Surmaaeg ja vanus|2026|06|02|1939|11|24}}
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = [[Winston Cenac]] (vend)
| elukoht      = 
| alma_mater   = 
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Emmanuel Neville Cenac''' ([[24. november]] [[1939]] – [[2. juuni]] [[2026]]) oli [[Saint Lucia]] poliitik. Ta oli [[Saint Lucia kindralkuberner]] 12. jaanuarist 2018&lt;ref&gt;http://www.govt.lc/media.govt.lc/www/resources/publications/neville-cenac-cv-final--1-.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.rulers.org/indexc1.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Parker|first1=Benjamin|title=Neville Cenac announced as St Lucia Governor-General|url=http://wicnews.com/caribbean/neville-cenac-announced-st-lucia-governor-general-49399598/|work=WIC News}}&lt;/ref&gt; kuni 31. oktoobrini 2021. Enne seda oli ta aastatel 1987–1992 Saint Lucia välisminister ja aastatel 1993–1997 [[Saint Lucia senati presidentide loend|senati president]].

Aastal 2018 pälvis ta ordeni [[Order of St Michael and St George]] ja [[Saint Lucia orden]]i.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Honours and Awards|url=https://www.thegazette.co.uk/notice/2949303|website=[[London Gazette|The Gazette]]|accessdate=22. jaanuar 2018|date=18. jaanuar 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://governorgeneral.govt.lc/governor-general-sir-emmanuel-neville-cenac]&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pearlette Louisy]] | nimi=[[Saint Lucia kindralkuberner]] | aeg= 2018–2021| järgnev=[[Errol Charles]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Cenac, Neville}}
[[Kategooria:Saint Lucia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>tc097gw2z23ks5r6ag8wzu1vjyz05xf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kupjansk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>583863</id>
    <revision>
      <id>7169085</id>
      <parentid>7044082</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:02:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4078" sha1="5xpmwkwxetpe4fwq4nbbfqv3ynhap39" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kupjansk
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Куп'янськ
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Купянск
| pilt_üldvaade = Administration_Building_of_Kupiansk_Raion_and_Kupiansk_City_Council_(10_2018)_01.jpg
| pildiallkiri = Kupjanski linna ja rajooni administratiivhoone
| lipp = Kupjan_h.png
| lipu_link = [[Kupjanski lipp]]
| vapp = Kupyansk-herb.png
| vapi_link = [[Kupjanski vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 26627
| elanikke_seis = 2022
| asendikaardi_pilt = 
| asendikaart = Ukraina
}}

'''Kupjansk''' ([[ukraina keel|ukraina]] Куп'янськ, [[vene keel|vene]] Купянск, inglise ''Kupiansk'') on linn Ukrainas [[Harkivi oblast]]is, [[Kupjanski rajoon]]i halduskeskus. Kupjansk asub [[Oskol]]i jõe ääres, [[Harkiv]]ist umbes 100 km idakagus.

Kupjansk on oluline raudteesõlm.&lt;ref&gt;[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CK%5CU%5CKupiansk.htm Kupiansk] Internet encyclopedia of Ukraine&lt;/ref&gt;

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Kupjanski elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 77,73%, [[venelased|venelasi]] 16,20%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,40%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,18%, [[grusiinid|grusiine]] 0,09%, [[mustlased|mustlasi]] 0,09%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,07% ja [[aserid|asereid]] 0,06%.&lt;ref&gt;[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Kupjansk on asutatud 1655. aastal, linnaõigused sai 1779. aastal.&lt;ref&gt;[https://tochka-na-karte.ru/Goroda-i-Gosudarstva/15967-Kupjansk.html Купянск] Точка-на-Карте&lt;/ref&gt; 

Linna üks visiitkaarte Püha Nikolase kirik ehitati 1852. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=THE CITY OF KUPIANSK |url=https://cities4cities.eu/community/kupiansk/ |vaadatud=6.08.2023}}&lt;/ref&gt; 

2020. aastani oli Kupjansk [[oblastilise alluvusega linn]]. 

[[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetung]]i käigus Ukrainasse okupeerisid [[Venemaa relvajõud]] linna 2022. aasta 27. veebruarist kuni sama aasta 10. septembrini.&lt;ref&gt;РОМАН ПЕТРЕНКО. [https://www.pravda.com.ua/news/2022/09/10/7366884/ ЗСУ звільнили Куп’янськ] - [[Ukrajinska Pravda]], 10.09.2022 (vaadatud: 10.09.2022)&lt;/ref&gt; Sissetungi raames hävines muuhulgas linna ühe suurema tootmisettevõtte (Universal Fish Company), mis tegeles [[lõhe]] maaletoomise ja töötlemisega, tootmishoone. Ettevõttes töötas enne sõda umbes 700 töötajat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.undercurrentnews.com/2022/09/13/major-ukrainian-processors-plant-left-destroyed-as-kupiansk-reclaimed/|pealkiri=Major Ukrainian processor’s plant left destroyed as Kupiansk reclaimed|aeg=13. september 2022}}&lt;/ref&gt; Alates linna vabastamisest on rindejoon jäänud linna lähedale mõjutades tugevalt eluolu linnas. Rindejoon oli 2023-2024 aastal linnast umbes 16 kilomeetri kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. august 2023 |pealkiri=Latest in Ukraine: Zelenskyy Decries Russian Airstrikes on Blood Center |url=https://www.voanews.com/a/latest-in-ukraine-zelenskyy-decries-russian-airstrikes-on-blood-center-/7213197.html}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta 5. augusti õhtul tabas [[Venemaa]] raketirünnak linna [[Verekeskus|vereülekandekeskust]].&lt;ref name=&quot;RFE_2023-08-06&quot; /&gt; 2025. aastal jõudis [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] rinne uuesti linnani ja suur osa linnast purustati lahingute käigus.

30. septembril 2025 sai Kupjansk [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kupjansk-Vuzlovõi]]
* [[Kupjanski tsiviilkonvoi pommitamine]]
* [[Kupjanski lahing]]

== Viited ==
{{viited|allikad
&lt;ref name=RFE_2023-08-06&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-missile-attack-russia/32536225.html |title=Ukraine Reports Massive Countrywide Missile Attack Overnight  |trans-title= |publisher= RFE/RL's Ukrainian Service |date=2023-08-06 |access-date=2023-08-06 |website=rferl.org |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Harkivi oblast]]</text>
      <sha1>5xpmwkwxetpe4fwq4nbbfqv3ynhap39</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baštanka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>583955</id>
    <revision>
      <id>7169061</id>
      <parentid>6960079</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:10:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2144" sha1="9rewvmvv5qdne154qn6kh8hhby1ihjj" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Baštanka
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Баштанка
|  nimi2_keel = | nimi2 = 
|  pilt = The_House_of_Culture_in_Bashtanka.jpg
|  pildiallkiri = Baštanka kultuurimaja
|  lipp = Bashtanka_prapor.png
|  lipu_link = [[Baštanka lipp]]
|  vapp = Coats_of_arms_of_Bashtanka.png
|  vapi_link = [[Baštanka vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Baštanka''' ([[ukraina keel|ukraina]] Баштанка) on linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Baštanka rajoon]]i halduskeskus. Baštanka asub [[Mõkolajiv]]ist umbes 60 km põhjakirdes.

== Ajalugu ==
Küla asutati [[1806]]. aastal ja kandis kuni [[1928]]. aastani Poltavka nime. Alevi staatuse sai Baštanka [[1963]]. aastal ja linnaõigused [[1987]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://tochka-na-karte.ru/Goroda-i-Gosudarstva/14097-Bashtanka.html Баштанка] Точка-на-Карте&lt;/ref&gt;

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Baštanka elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 93,67%, [[venelased|venelasi]] 4,30%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,86%, [[moldaavlased|moldaavlasi]] 0,40%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,27% ja [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,10%.&lt;ref&gt;[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
2022. aasta märtsis toimus lahing kohaliku [[Ukraina territoriaalkaitsejõud|territoriaalkaitse]] üksuse ja [[Venemaa Relvajõud]]ude üksuste vahel, mille käigus viimased kaotasid kolm õhutõrjekompleksi [[Pantsir]]. Üks kompleks hävitati, aga teised kaks võeti trofeedeks.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/war/teroborona-bashtanki-otbila-u-okkupantov-tri-zrpk-pancir-s1-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11754451.html Тероборона Баштанки отбила у оккупантов три ЗРПК &quot;Панцирь-С1&quot; (видео)] - [[UNIAN]], 22.03.2022 (vaadatud: 22.03.2022)&lt;/ref&gt;

30. septembril 2025 sai Baštanka [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Mõkolajivi oblast]]</text>
      <sha1>9rewvmvv5qdne154qn6kh8hhby1ihjj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orihhiv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>584199</id>
    <revision>
      <id>7169089</id>
      <parentid>6490037</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:03:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1411" sha1="9aynngw88ponlckvr5ndluxr58yk56x" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Orihhiv
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Оріхів
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Орехов
|  pilt = Orihiv Shevchenka 11 Sadyba Genriha Yantsena 01 (YDS 0409).jpg
|  pildiallkiri = 
|  lipp = Flag_orikhiv.PNG
|  lipu_link = [[Orihhivi lipp]]
|  vapp = Orikhiv_city_coa.PNG
|  vapi_link = [[Orihhivi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 13 896 (2022)
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Orihhiv''' ([[ukraina keel|ukraina]] Оріхів, [[vene keel|vene]] Орехов) on linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Orihhivi rajoon]]i halduskeskus.

Orihhiv on asutatud [[1775]]. aastal, linnaõigused sai [[1801]]. aastal.

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Orihhivi elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 89,68%, [[venelased|venelasi]] 8,82%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,38%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,21%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,19%, [[grusiinid|grusiine]] 0,07%, [[sakslased|sakslasi]] 0,07% ja [[tatarlased|tatarlasi]] 0,06%.&lt;ref&gt;[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua&lt;/ref&gt;

30. septembril 2025 sai Orihhiv [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Orihhivi lahing]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Zaporižžja oblast]]</text>
      <sha1>9aynngw88ponlckvr5ndluxr58yk56x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erhard Arnold Julius Dehio</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591566</id>
    <revision>
      <id>7169102</id>
      <parentid>6330934</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:17:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5294" sha1="farffrgblwekm3waxj3n0bdmvg6mxus" xml:space="preserve">[[Pilt:Dehio.jpg|pisi|Erhard Arnold Julius Dehio]]
'''Erhard Arnold Julius Dehio''' (16. jaanuar [[1855]] [[Tallinn]] – [[12. juuli]] [[1940]] [[Bad Oeynhausen]]) &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bbld.de/0000000013905045|title=BBLD – Dehio, Erhard Arnold Julius|publisher=Baltische Historische Kommission|date=|accessdate=12.06.2018|language=German}}&lt;/ref&gt; oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] kaupmees ja poliitik, kes oli märtsist 1918 kuni [[13. november|13. novembrini]] 1918 [[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]]. 

[[Dehio]]de suguvõsa oli rännanud Tallinna 18. sajandi alguses Põhja-Saksamaalt, suguvõsa liikmed paistsid silma Tallinnas edukate kullasseppadena. Erhard Dehio oli Tallinnas edukas teraviljakauplejana, kes vahendas Venemaa vilja suurtele Lääne-Euroopa ettevõtetele. Erhard Dehio vennast [[:de:Georg Dehio|Georg Dehiost]] sai nimekas Saksa kunstiajaloolane. Nõbu [[Karl Dehio]] oli [[Tartu Ülikooli ajalugu#Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon|Tartu Ülikool]]i (Landesuniversität Dorpat) ainus rektor [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal 1918. aastal.

Erhard Dehio kuulus mitmesse [[Tallinna linnavolikogu]] koosseisu ning oli [[Tallinna Börsikomitee]] juhtkonnas, sealhulgas Börsikomitee esimees aastatel 1910–1918.

Erhard Arnold Julius Dehio oli ka [[Tallinna linnanõunik]] ja [[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni ajal I maailmasõja ajal]]. Saksa okupatsioonivõimud määrasid märtsis 1918 pikaaegse Tallinna linnavoliniku, suurkaupmehe ja [[reeder]]i, [[Tallinna Börsikomitee]] esimehe Erhard Dehio, Tallinna ülembürgermeistriks. Tallinna teiseks bürgermeistriks sai advokaat [[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], tema asetäitjaks ettevõtja ja poliitik [[Harry Koch]].&lt;ref&gt;[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 31&lt;/ref&gt;  

Saksa okupatsiooni ajal täitis [[Tallinna Linnavolikogu]] aset nn Oberverwaltung der Sadt Reval (ka Verwaltungsrat), mis koosnes 40 nõunikust (Beiräte), sh bürgermeistrid. Valdavalt kuulusid valitsusnõukokku sakslased. 2. aprillist kuni okupatsiooniaja lõpuni juhtis linnavalitsust tegelikult Saksa sõjaväelane, linnapealik (Stadhauptmann) kapten Schmidt. 

Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ning nende alusel looma ühendatud [[Balti Hertsogiriik|Balti hertsogiriik]]i. 9. aprillil 1918 toimus [[Toompea loss]]is [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] initsiatiivil ja Saksa okupatsioonivõimude toetusel kokku kutsutud Eestimaa seisuslik maakogu (Landesversammlung). Sellele olid kutsutud ka valdade, linnade ja vaimulikkonna esindajad (51 liikmest oli eestlasi vaid 16 vallavanemat), kes pidid valima esindajad ühtse [[Balti Maapäev]]ale. Balti Ühendatud Maanõukogul valitud 11-liikmelisse eestseisusse kuulus Tallinna esindajana ka, [[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]] Erhard Arnold Julius Dehio.

[[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Balti Maanõukogu]] (saksa keeles ''Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga'') Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]]. Maapäeva otsuste edastamiseks
Saksa valitsusele moodustati 12 liikmeline saatkond eesotsas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamehe]] parun [[Eduard von Dellingshausen]]iga, saatkonda kuulus ka Dehio.
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}

Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja Eesti iseseisvumist astus Dehio linnapea kohalt tagasi ning siirdus Saksamaale. 1918. aastal astus Saksa keisririigi teenistusse, töötas Helsingis Saksa mereväekomandantuuris ja Tallinnas sõjaväevalitsuse juures, kuid emigreerus veel enne sõja lõppu Saksamaale. 

25. novembril 1918 sai uueks Tallinna linnapeaks sotsiaaldemokraat [[Aleksander Hellat]] ja juba iseseisvas Eesti Vabariigis toimusid esimesed [[Tallinna linnavolinike loend (1919)|Tallinna linnavolikogu valimised]] 25. mail 1919. aastal.

Saksamaal elas Erhard Dehio aastaid [[Lübeck]]is ning võttis muu hulgas Hamburgi juhtivas ajalehes sõna majandus- ja rahandusküsimustes, pälvis nende artiklitega tähelepanu ja mängis nii oma rolli Saksamaa rahanduse korraldamises Esimese maailmasõja järgses kaoses.&lt;ref&gt;Walter Dehio, Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*Walter Dehio, Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas. ISBN	9789949688449, 2021, 214 lk, Kirjastus	Argo
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Voldemar Vöölmann]] | nimi=[[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]] | aeg=[[1918]] | järgnev=[[Aleksander Pallas]]&lt;br&gt; linnapea kohusetäitja}}

{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Dehio, Erhard Arnold Julius}}
[[Kategooria:Tallinna linnapead]]
[[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Baltisaksa poliitikud]]
[[Kategooria:Eestimaa inimesed]]
[[Kategooria:Surnud 1940]]
[[Kategooria:Sündinud 1855]]</text>
      <sha1>farffrgblwekm3waxj3n0bdmvg6mxus</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Fa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600800</id>
    <revision>
      <id>7169046</id>
      <parentid>7092114</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:18:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Fas */</comment>
      <origin>7169046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9631" sha1="ppx3rtbzpycaalm0amcrvd29ayyuvts" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Fa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Fa&quot;.

==Fab==
*[[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja (1997–)
*[[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik (1939–2020)
*[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija (1996–) 
*[[Giovanni Faber]], saksa arst ja botaanik (1574–1629)
*[[Gustav Fabergé]], baltisaksa kullassepp (1814–1893) 
*[[Peter Carl Fabergé]], Venemaa kullassepp (1846–1920)
*[[Theodor Fabian]], baltisaksa kaupmees ja omavalitsustegelane (1835–1912) 
*[[Łukasz Fabiański]], poola jalgpallur (1985–)
*[[Fabianus]], paavst (3. sajand)
*[[Juan Fabila]], Mehhiko poksija (1944–) 
*[[Fabinho]], Brasiilia jalgpallur (1993–) 
*[[Fábio Pereira da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1990–) 
*[[Laurent Fabius]], Prantsusmaa poliitik (1946–)
*[[Vesna Fabjan]], sloveeni murdmaasuusataja (1985–)
*[[Ignazio Fabra]], itaalia maadleja (1930–2008)
*[[Marius Fabre]], prantsuse kabetaja (1890–1945)
*[[Cesc Fàbregas]], Hispaania jalgpallur (1987–)
*[[Manolo Fábregas]], hispaania päritolu Mehhiko filmi- ja teatrinäitleja ja -lavastaja (1921–1996)
*[[Honoré Fabri]], prantsuse jesuiidi teoloog, matemaatik ja füüsik (1607–1688) 
*[[Johan Christian Fabricius]], taani zooloog (1745–1808)
*[[Heinrich Fabricius noorem]], Eesti vaimulik (suri 1657)
*[[Jānis Fabriciuss]], läti rahvusest Nõukogude sõjaväelane (1877–1929)

==Fac==
*[[Giacinto Facchetti]], itaalia jalgpallur (1942–2006) 
*[[Luigi Facta]], Itaalia poliitik (1861–1930)

==Fad==
*[[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik (1901–1956)
*[[Aleksandr Fadejev (iluuisutaja)|Aleksandr Fadejev]], vene iluuisutaja (1964–)
*[[Fadhlina Sidek]], Malaisia ​​poliitik (1977–)

==Fae==
*[[Andreas Faehlmann]], Eesti sportlane (1898–1944)
*[[Friedrich Robert Faehlmann]], eesti kirjamees ja arst (1798–1850)
*[[Georg Faehlmann]], Eesti sportlane (1895–1975)
*[[Rudolf Faehlmann]], Eesti laevakapten ja purjetaja (1864–1942) 
*[[Julius Faerber]], Tartu Ülikooli õppejõud (1848–?)
*[[Nancy Faeser]], Saksamaa poliitik ja jurist (1970–)

==Fag==
*[[Brian Fagan]], Briti arheoloog (1936–2025)
*[[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik (1901–1984)
*[[Monika Fagerholm]], soomerootsi kirjanik (1961–)
*[[Pål Arne Fagernes]], norra odaviskaja ja poksija (1974–2003)
*[[Nicola Fago]], itaalia helilooja (1677–1745)

==Fah==
*[[Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1923–2005)
*[[Emil Fahle]], Eesti purjetaja ja ettevõtja (1875–1929)
*[[Melissa Fahn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) 
*[[Daniel Gabriel Fahrenheit]], saksa füüsik, leiutaja ja mõõteriistade valmistaja (1686–1736)
*[[Jürgen Fahrensbach]], Liivimaa väepealik (suri 1602)

==Fai==
*[[Collins Fai]], Kameruni jalgpallur (1992–) 
*[[Vadim Faibissovitš]], vene maletaja (1944–)
*[[Agathon Jean François Fain]], Prantsusmaa keisri sekretär ja hilisem poliitik (1778–1836)
*[[Viktor Fainberg]], Nõukogude Liidu dissident (1936–2023)
*[[Vladimir Fainberg]], Eesti arstiteadlane (1894–1971)
*[[Samuil Faingold]], Eesti põlevkivikeemik (1918–2003)
*[[Jad Fair]], USA muusik (1954–)
*[[Charles W. Fairbanks]], USA poliitik (1852–1918)
*[[Norman Fairclough]], keeleteadlane (1941–)
*[[Faizal Yusof]], Malaisia näitleja (1978–2011)
*[[Irek Faizullin]], tatari rahvusest Venemaa riigitegelane (1962–)

==Faj==
*[[Paweł Fajdek]], Poola vasaraheitja (1989–)
*[[Hynek Fajmon]], Tšehhi poliitik (1968–) 
*[[Tanja Fajon]], Sloveenia poliitik (1971–)
*[[Fayçal Fajr]], Maroko jalgpallur (1988–)

==Fak==
*[[Jakov Fak]], Horvaatia ja Sloveenia laskesuusataja (1987–)
*[[Radek Faksa]], tšehhi jäähokimängija (1994–)

==Fal==
*[[Cynthia Falabella]], Brasiilia näitleja (1972–)
*[[Radamel Falcao]], Colombia jalgpallur (1986–) 
*[[Hans Heinrich Falck]], Toomgildi oldermann (1791–1874)
*[[Johannes Oskar von Falck]], Eesti vaimulik (1859–1933)
*[[Constantin Julius Falckenberg]], Tartu raehärra (1821–1893)
*[[Edie Falco]], USA filminäitleja (1963–)
*[[Stefan Faldbakken]], norra filmirežissöör (1972–)
*[[Hanna Falk]], Rootsi murdmaasuusataja (1989–)
*[[Peter Falk]], USA näitleja (1927–2011)
*[[Rita Falk]], saksa kirjanik (1964–) 
*[[Torbjørn Falkanger]], norra suusahüppaja (1927–2013)
*[[Ene Falkenberg]], eesti maalikunstnik ja skulptor (1914–2003) 
*[[Signe Falkenberg]], eesti sporditegelane ja invaspordi edendaja (1962–) 
*[[Nikolaus von Falkenhorst]], Saksamaa sõjaväelane (1885–1968)
*[[Valeri Falkov]], Venemaa õigusteadlane ja poliitik (1978–) 
*[[Bamba Fall]], Senegali korvpallur (1986–)
*[[Maiken Caspersen Falla]], norra murdmaasuusataja (1990–) 
*[[Manuel de Falla]], hispaania helilooja (1876–1946)
*[[Michael Fallon]], Suurbritannia poliitik (1952–) 
*[[Susan Faludi]], USA ajakirjanik, feminist (1959–)
*[[Kevin Falvey]], USA filosoof

==Fam==
*[[Charles Fambrough]], USA džässmuusik (1950–2011)

==Fan==
*[[Fan Bingbing]], hiina näitleja (1981–) 
*[[Jordanka Fandakova]], Bulgaaria poliitik (1962–)
*[[Gary Fanelli]], USA päritolu Ameerika Samoa pikamaajooksja (1950–) 
*[[Juan Manuel Fangio]], Argentina vormelisõitja (1911–1995)
*[[Claudia Faniello]], Malta laulja (1988–) 
*[[Dakota Fanning]], lapsfilminäitleja (1994–)
*[[Shawn Fanning]], USA programmeerija (1980–)
*[[Oscar Fantenberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Priscila Fantin]], Brasiilia näitleja (1983–)

==Fao==
*[[Faouzia]], Maroko-Kanada laulja ja laulukirjutaja (2000–) 

==Far==
*[[Semjon Farada]], Venemaa näitleja (1933–2009)
*[[Michael Faraday]], inglise füüsik ja keemik (1791–1867)
*[[Nigel Farage]], Suurbritannia poliitik (1964–)
*[[Mo Farah]], Suurbritannia jooksja (1983–) 
*[[Faramond]], Frangi riigi kuningas (suri 427) 
*[[Turid Farbregd]], norra leksikograaf ja tõlkija (1941–) 
*[[Josef Fares]], Rootsi filmirežissöör (1977–)
*[[Jefferson Farfán]], Peruu jalgpallur (1984–)
*[[François Fargère]], prantsuse maletaja (1985–)
*[[Almo Farina]], itaalia ökoloog (1950–)
*[[Dennis Farina]], itaalia päritolu USA näitleja (1944–2013) 
*[[Giuseppe Farina]], itaalia autosportlane (1906–1966)
*[[Guillermo Fariñas]], Kuuba psühholoog, ajakirjanik ja dissident (1962–)
*[[Luigi Carlo Farini]], Itaalia arst, ajakirjanik ja poliitik (1812–1866)  
*[[Anna Faris]], USA näitleja ja laulja (1976–)
*[[Eleanor Farjeon]], Suurbritannia lastekirjanik (1881–1965)
*[[Bertalan Farkas]], Ungari kosmonaut ja lendur (1949–)
*[[Dénes Farkas]], Eesti fotokunstnik (1974–)
*[[Péter Farkas]], Ungari maadleja (1968–)
*[[Khashayar Farmanbar]], iraani päritolu Rootsi poliitik (1976–)
*[[Mylène Farmer]], prantsuse laulja (1961–)
*[[Ewa Farna]], Poola-Tšehhi laulja (1993–) 
*[[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja (1985–)
*[[David Farragut]], USA admiral (1801–1870)
*[[Colin Farrell]], iiri filminäitleja (1976–)
*[[Dave Farrell]], USA muusik (1977–)
*[[Suzanne Farrell]], ameerika balletipedagoog ja endine balletitantsija (1945–)
*[[Karel Farský]], tšehhi vaimulik (1880–1927)
*[[Fārūq I]], Egiptuse kuningas (1920–1965)

==Fas==
*[[Hudson Fasching]], USA jäähokimängija (1995–) 
*[[Rainer Werner Fassbinder]], saksa stsenarist ja näitleja (1945–1982)
*[[Werner Fasslabend]], Austria jurist ja poliitik (1944–) 
*[[Christian Fassnacht]], Šveitsi jalgpallur (1993–) 
*[[Fast Eddie]], USA muusikaprodutsent ja DJ (1969–)
*[[Jesper Fast]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Mariko Faster]], eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija (1977–) 
*[[Viktor Fasth]], rootsi jäähokimängija (1982–)

==Faz==
*[[Karl Fazer]], Soome kondiitritööstur (1866–1932)

==Fat==
*[[Karl Fatal]], eesti keskmaajooksja (1911–1935)
*[[Ulviyya Fataliyeva]], tšehhi maletaja (1991–)
*[[Natalja Fatejeva]], vene näitleja (1934–)
*[[Fath Ali-šahh]], Iraani šahh (1771–1834)
*[[Ansu Fati]], Guinea-Bissaus sündinud Hispaania jalgpallur (2002–) 

==Fau==
*[[Anthony Fauci]], Ameerika Ühendriikide arst ja immunoloog (1940–) 
*[[Justin Faulk]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) 
*[[William Faulkner]], USA kirjanik (1897–1962) 
*[[Sebastian Faulks]], Briti kirjanik, ajakirjanik ja meediapersoon (1953–) 
*[[Danny Faure]], Seišellide poliitik (1962–) 
*[[Gabriel Fauré]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja õpetaja (1845–1924) 
*[[Olivier Faure]], Prantsusmaa poliitik (1968–) 
*[[Robert Faurisson]], kirjandusteadlane, holokaustirevisionist (1929–2018)
*[[Maria Faust]], saksofonist ja helilooja (1979–)
*[[Fausta]], Vana-Rooma keisrinna (289–326)
*[[David Faustino]], USA filminäitleja ja laulja (1974–)
*[[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog (1982–)
*[[Jean Fautrier]], prantsuse informalistlik maalikunstnik, skulptor ja illustraator (1898–1964)

==Fav==
*[[Donald Favareau]], USA biosemiootik (1957–)
*[[Anna Favella]], itaalia näitleja (1983–)
*[[Jules Favre]], Šveitsi zooloog, mükoloog ja geoloog (1882–1959)
*[[Jon Favreau]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (1966–)

==Faw==
*[[Guy Fawkes]], Inglise katoliiklasest sõdur (1570–1606)

==Fay==
*[[Jørgen Breder Faye]], Norra pankur ja poliitik (1823–1908)
*[[Werner Faymann]], Austria poliitik (1960–)
*[[Fayşal ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1906–1975)
*[[Fayşal I]], Iraagi kuningas (1883–1933)
*[[Fayşal II]], Iraagi kuningas (1935–1958)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Fa, Biograafiad]]</text>
      <sha1>ppx3rtbzpycaalm0amcrvd29ayyuvts</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Danube Flats</title>
    <ns>0</ns>
    <id>602880</id>
    <revision>
      <id>7168909</id>
      <parentid>5898077</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:07:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Bwag</username>
        <id>55557</id>
      </contributor>
      <comment>+file</comment>
      <origin>7168909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="388" sha1="hs0lm5t51ks72h406v05mjvm6h2gs2m" xml:space="preserve">[[File:Wien - Danube Flats.JPG|thumb|upright|Danube Flats]]
'''Danube Flats''' on tarindamisel 167-meetri kõrgune elamispindadega pilvelõhkuja, mis asub [[Donau City]]'s [[Viini XXII ringkond|Viini XXII ringkonnas]]. Selle 49 korrusele ehitatakse 2023. aastaks umbes 600 korterit.

{{koord|NS=48.230522169673414|EW=16.414666627040262|tüüp=maamärk}}  
[[Kategooria:Viini kõrghooned]]</text>
      <sha1>hs0lm5t51ks72h406v05mjvm6h2gs2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thomas Pynchon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>606757</id>
    <revision>
      <id>7169052</id>
      <parentid>6676056</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:41:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud uusim romaan</comment>
      <origin>7169052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9127" sha1="ahh1uggr50es7fd9z29onxo5tdpuzyy" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}}
[[Fail:Thomas Pynchon, Navy Sailor.jpg|pisi|Thomas Pynchon Ameerika Ühendriikide mereväes. Autor Albert Love Enterprises, 1955]]
'''Thomas Ruggles Pynchon''' (sündinud [[8. mai]]l [[1937]] [[Glen Cove]]'is [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]&lt;ref name=&quot;üks&quot;&gt;Dalsgaard, Inger H., Luc Herman, Brian McHale (eds). 2012. ''The Cambridge Companion to Thomas Pynchon''. New York: Cambridge University Press.&lt;/ref&gt;) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. Ta on üks tunnustatumaid [[Postmodernistlik kirjandus|postmodernistlikke]] kirjanikke.{{lisa viide}} 

Ta on võitnud [[National Book Award]]i [[1974]]. aastal romaani &quot;[[Raskusjõu vikerkaar]]&quot; (&quot;Gravity's Rainbow&quot;) eest.&lt;ref name=&quot;kaks&quot;&gt;Cowart, David. 2011. ''Thomas Pynchon and the Dark Passages of History''. Athens, Georgia: The University of Georgia Press.&lt;/ref&gt; Ta on tuntud eraklikkuse poolest: ei ole kunagi andnud ühtegi intervjuud ning on vältinud fotodele jäämist.&lt;ref name=&quot;kolm&quot;&gt;Jury, Louise. 2011. [https://www.independent.co.uk/news/world/americas/a-literary-recluse-the-mystery-of-pynchon-412214.html A literary recluse: The mystery of Pynchon]. ''Independent'', 17 August 2006.&lt;/ref&gt; 

==Elukäik==
Pynchoni erakliku eluviisi tõttu ei teata tema elukäigust kuigi palju. Tema isa Thomas Ruggles Pynchon Sr. oli tööstusettevõttes ülevaataja. 16-aastaselt lõpetas Pynchon Oyster Bay gümnaasiumi ning hakkas [[Cornelli Ülikool|Cornelli Ülikoolis]] [[Tehniline füüsika|tehnilist füüsikat]] õppima. Kuigi Pynchon oli koolis edukas, jättis ta õpingud pärast esimest kursuust pooleli ning astus [[Ameerika Ühendriikide merevägi|mereväkke]]. Mereväes [[Vahemeri|Vahemerel]] ning [[Suessi kriis]]is kogetu mõjutasid tema hilisemate teoste kirjutamisel. Hiljem ta naasis Cornelli ülikooli ja lõpetas selle [[1959]]. aastal inglise filoloogia erialal [[bakalaureusekraad]]iga.&lt;ref name=&quot;kaks&quot; /&gt; Umbes sel ajal ilmusid tema esimesed lühijutud ning ta tegi katset kirjutada ooperi[[libreto]]t. Kuulduste järgi võttis ta ülikoolis olles osa ka ühest [[Vladimir Nabokov]]i juhendatud kursusest, kuid Nabokov ise pole seda kinnitanud.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt; 

Pärast ülikooli töötas ta lühikest aega [[Boeing]]us ja elas [[Seattle]]'is, kus lõpetas ka oma esikromaani &quot;V&quot;, mis ilmus [[1963]]. aastal. Seejärel olevat ta elanud [[California|Californias]], [[Mehhiko]]s ja [[Oregon]]is. [[1965]]. aastal ilmus tema teine romaan &quot;The Crying of Lot 49&quot; ning [[1973]]. aastal suurteos &quot;Raskusjõu vikerkaar&quot;. 

1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse loominguliselt viljakale perioodile järgnes mitmekümneaastane paus. Selle jooksul avaldas Pynchon ainult ühe teose, varasemate lühijuttude kogumiku &quot;Slow Learner&quot;. Kogumiku [[Autobiograafia|autobiograafiline]] sissejuhatus on teadaolevat ainus kord, kus Pynchon on avalikkuse ees oma elu ja mõtteid kommenteerinud.&lt;ref name=&quot;kaks&quot; /&gt; 1990. aastatel ilmusid romaanid &quot;Vineland&quot; ja &quot;Mason &amp; Dixon&quot;.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt; 

[[1996]]. aastal sai ajakirjanik Nancy Jo Sales teada Pynchoni elukoha [[New York|New Yorgis]], kus ta elas koos naise ja pojaga. Pynchon jäi mitmele fotole ning ta üritas asjata võidelda fotode ilmumise vastu. Sellegipoolest on Pynchon ka vabatahtlikult avalikkuse ette astunud. [[2004]]. aastal kujutati teda animasarja &quot;[[Simpsonid]]&quot; kahes jaos, kus Pynchon oma tegelaskujule peale rääkis.&lt;ref name=&quot;kaks&quot; /&gt; [[2006]]. aastal ilmus temalt romaan &quot;Against the Day&quot;&lt;ref name=&quot;kolm&quot; /&gt;, [[2009]]. aastal &quot;Inherent Vice&quot; ja [[2013]]. aastal &quot;Bleeding Edge&quot;.&lt;ref name=&quot;neli&quot;&gt;Kakutani, Michiko. 2013. [https://www.nytimes.com/2013/09/11/books/bleeding-edge-a-9-11-novel-by-thomas-pynchon.html A Calamity Tailor-Made for Internet Conspiracy Theories]. ''The New York Times'', September 10.&lt;/ref&gt;

==Looming==
===Varajased lühijutud===
Pynchon hakkas lugusid kirjutama keskkooliõpilasena. Oyster Bay keskkooli ajalehes ilmus tema esimene lühijutt &quot;Voice of the Hamster&quot;, mis parodeeris inglise kuulsat ajaloolist poeemi &quot;[[Sir Gawain and the Green Knight]]&quot;. [[1959]].–[[1964]]. aastal kirjutas Pynchon kuus juttu: &quot;The Small Rain&quot;, &quot;Low-lands&quot;, &quot;Entropy&quot;, &quot;Under the Rose&quot;, &quot;The Secret Integration&quot; ja &quot;Mortality and Mercy in Vienna&quot;. Need kõik peale viimase sisaldusid ka tema 1984. aastal ilmunud lühijutukogumikus &quot;Slow Learner&quot;.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt;

=== &quot;V&quot; ===
Mereväest saadud kogemuste abil valmis Pynchoni esimene romaan &quot;V&quot;. Teos ilmus 1963. aastal ning suure menuga võitis Faulkner Foundationi auhinna. Teose narratiiv on jaotatud kaheks: esimese peategelane on mereväelane Benny Profane ja tegevus leiab aset 1950. aastate New Yorgi [[Boheemlane|boheemlaste]] kommuunis; teise peategelane on Herbert Stencil ja kajastatakse kriisiolukordi [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s [[20. sajand]]i esimesel poolel ning tegevuspaigad vahelduvad [[Namiibia]]st [[Pariis]]ini.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt;
 
=== &quot;The Crying of Lot 49&quot; ===
Pynchoni teine romaan avaldati 1965. aastal.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt; Teos ilmus Ameerika Ühendriikide 1960. aastate [[Paranoia|paranoilises]] õhkkonnas ning sai samuti palju mõjutusi [[Hipiliikumine|hipiliikumisest]]. Teose põhitemaatika on paranoia: peategelane Oedipa Maas avastab end võimaliku [[vandenõuteooria]] keskmes. Sealjuures ei ole kindel, kas vandenõuteooria on tegelik või peategelase hulluse kujutlus.&lt;ref&gt;Meinel, Tobias Julian. 2010. ''The Reader’s Progress: Thomas Pynchon’s Novels as Allegories of Critical Reading Practices Since 1945''. Tuscaloosa, Alabama: University of Alabama Libraries.&lt;/ref&gt; Teos võitis Rosenthal Foundationi auhinna.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt;
 
=== &quot;Raskusjõu vikerkaar&quot; ===
&quot;Raskusjõu vikerkaar&quot; ilmus 1973. aastal.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt; Teost peetakse üheks õnnestunumaks postmodernistliku kirjanduse ja [[Maksimalism|maksimalistliku]] romaanitüübi näiteks.&lt;ref&gt;Herman, Luc, Robert Hogenraad, Wim van Mierlo. 2003. Pynchon, postmodernism and quantification: an empirical content analysis of Thomas Pynchon's Gravity's Rainbow. ''Language and Literature'', 12: 1, 27–41. &lt;/ref&gt; Tegevuse sündmustik toimub Euroopas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] viimastel aastatel. Peategelane Tyrone Slothrop, Ameerika sõdur [[Suurbritannia]]s, otsib mõistatuslikku Saksa raketti ja põgeneb eri riikide luureorganisatsioonide eest. Teose pealkiri sümboliseerib sõjaraketi lasketelje [[parabool]]i.&lt;ref&gt;Locke, Richard. 1973. [https://www.nytimes.com/1973/03/11/archives/gravitys-rainbow-by-thomas-pynchon-760-pp-new-york-the-viking-press.html One of the Longest, Most Difficult, Most Ambitious Novels in Years]. ''The New York Times'', March 11.&lt;/ref&gt; Teos võitis [[National Book Award]]i ning oli nomineeritud ka [[Pulitzeri preemia]]le.&lt;ref name=&quot;üks&quot; /&gt;
 
===Hilisem looming===
[[1990]]. aastal ilmus Pynchoni romaan &quot;Vineland&quot;, mille peategelane on vananev hipi oma tütrega. Teos valmistas [[Kirjanduskriitika|kriitikutele]] pettumust, kuna Pynchon ei olnud mitukümmend aastat uut teost avaldanud ning &quot;Vineland&quot; erines tema varasemast loomingust.&lt;ref&gt;Meinel, Tobias. 2013. A Deculturated Pynchon? Thomas Pynchon's &quot;Vineland&quot; and Reading in the Age of Television. ''Amerikastudien/American Studies'', 58: 3, 45–464.&lt;/ref&gt; Romaan &quot;Mason &amp; Dixon&quot; ilmus [[1997]]. aastal. Teos on [[ajalooline romaan]] [[18. sajand]]i [[astronoom]]ist [[Charles Mason]]ist ja tema partnerist, maamõõtja [[Jeremiah Dixon]]ist ning nende ühisest ettevõtmisest, mille käigus tõmmati piir Ameerika Ühendriikide [[Maryland|Marylandi]] ja [[Pennsylvania]] osariigi vahele.&lt;ref&gt;Kakutani, Michiko. 2012. [https://www.nytimes.com/2012/06/22/books/thomas-pynchons-mason-dixon.html Vintage Pynchon Goes Electronic]. ''The New York Times'', June 21.&lt;/ref&gt; 2006. aastal ilmus Pynchoni romaan &quot;Against the Day&quot;. Romaan käsitleb [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] ja sellele eelnenud sündmusi.&lt;ref&gt;Menand, Louis. 2006. [https://www.newyorker.com/magazine/2006/11/27/do-the-math Do the Math]. ''The New Yorker'', November 19.&lt;/ref&gt; 

2009. aastal ilmunud &quot;Inherent Vice&quot; on detektiivromaan 1960. aastate hipiliikumise keskuses Californias.&lt;ref&gt;Lane, Anthony. 2014. [https://www.newyorker.com/magazine/2014/12/15/swinging-seventies-3 Swinging Seventies]. ''The New Yorker'', December 8.&lt;/ref&gt; Pynchoni viimane romaan &quot;Bleeding Edge&quot; ilmus 2013. aastal. Teos käsitleb [[9/11|11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerika Ühendriikides ning selle mõju Ameerika ühiskonnale.&lt;ref name=&quot;neli&quot; /&gt;

==Teosed==
*&quot;V&quot; (1963)
*&quot;The Crying of Lot 49&quot; (1965)
*&quot;Gravity's Rainbow&quot; (1973); eesti keeles: &quot;[[Raskusjõu vikerkaar]]&quot;, Koolibri, 2017, tõlkinud [[Olavi Teppan]]&lt;ref&gt;Ala, Janar. 2018. [https://kultuur.postimees.ee/4425001/thomas-pynchoni-voimatu-mootmatus Thomas Pynchoni võimatu mõõtmatus]. Postimees, 2. märts.&lt;/ref&gt;
*&quot;Slow Learner&quot; (1984)
*&quot;Vineland&quot; (1990)
*&quot;Mason &amp; Dixon&quot; (1997)
*&quot;Against the Day&quot; (2006)
*&quot;Inherent Vice&quot; (2009)
*&quot;Bleeding Edge&quot; (2013)
*&quot;Shadow Ticket&quot; (2025)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Pynchon, Thomas}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]</text>
      <sha1>ahh1uggr50es7fd9z29onxo5tdpuzyy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reetur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611543</id>
    <revision>
      <id>7169017</id>
      <parentid>7163216</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:20:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Zverik</username>
        <id>41090</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Downtown Pictures, mitte PIctures. See oli viga artiklis, veebilihel on Pi.</comment>
      <origin>7169017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9789" sha1="8yqhmqsnp2ur3d3pugahukoq3cmza43" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = &quot;Reetur&quot;
| produtsent = [[Ergo Kuld]]&lt;br&gt;[[Martin Algus]]&lt;br&gt;[[Toomas Ili]]&lt;br&gt;[[Jaan Laugamõts]]
| originaal = 20. detsember 2019 – 22. jaanuar 2020
| kanal = [[Eesti Televisioon]]&lt;br&gt;[[Elisa Huub]]
| tootja = [[Kassikuld]]&lt;br&gt;[[Downtown Pictures]]
| montaaž = [[Ergo Kuld]]
| operaator = [[Tauno Sirel]]
| helilooja = [[Mick Pedaja]]
| kunstnik = [[Jaana Nõu]]
| kestus = 60 minutit
| jagusid = 6
| žanr = põnevussari
| hooaegu = 3
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| peaosades = [[Tambet Tuisk]]
| lavastaja = [[Ergo Kuld]], [[Ove Musting]]
| stsenarist = [[Martin Algus]], [[Raoul Suvi]]
| imdb_id = 13353444
}}

'''&quot;Reetur&quot;''' on Eesti põnevusseriaal, mis on valminud [[Eesti Rahvusringhääling]]u (ERR) ja [[Elisa Eesti]] koostöös. Spioonipõnevik on inspireeritud Eesti lähiajaloos toimunud spiooniskandaalidest. 

Telesarja esilinastus toimus 25. novembril 2019. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival]]il Tallinnas.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/film/20230 Reetur.] Eesti filmi andmebaas.&lt;/ref&gt; 
 
Esimene hooaeg esilinastus [[Elisa Huub]]is 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta sügishooajal [[Eesti Televisioon]]is. 2021. aasta oktoobris linastus Elisa Huubis sarja teine hooaeg. Sarja kolmas hooaeg esilinastus Elisa Huubis 2024. aasta jaanuaris ja 2024. aasta detsembris jõudis see Eesti Televisiooni.
 
Sarja hooajad on teostatud Elisa, ERR-i ja produktsioonifirmade [[Kassikuld]] ning [[Downtown Pictures]]&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120224601/fotod-koik-purgis-spiooniponeviku-reetur-kolmanda-hooaja-votted-loppesid Kõik purgis! Spioonipõneviku „Reetur“ kolmanda hooaja võtted lõppesid.] kroonika.delfi.ee, 16. august 2023.&lt;/ref&gt; koostöös. Sari on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja tegemist on Eesti viimase aja löögivõimelisema draamasarjaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Victoria Maripuu|url=https://menu.err.ee/1608257820/riigireetur-alfred-vint-ehk-tambet-tuisk-naaseb-taas-ekraanile|pealkiri=Riigireetur Alfred Vint ehk Tambet Tuisk naaseb taas ekraanile|väljaanne=ERR|aeg=25.06.2021}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal omandas Eesti originaalsarja näitamisõigused Disney+Hotstar, üks [[India]] suurimaid [[voogedastus]]platvorme ning nii suure publiku ette polnud ükski Eesti sari varem jõudnud. Spioonipõnevik on äratanud tähelepanu ka mujal maailmas. Sarja näitamisõigused on omandanud [[Jaapan]]i erameediafirma WOWOW, [[Leedu]] Rahvusringhääling LRT, TV3 [[Läti]], [[Poola]] Rahvusringhääling TVP ning [[Austraalia]] SBS. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] televaatajateni jõudis sari läbi hispaaniakeelse voogedastusplatvormi FlixLatino.&lt;ref&gt;Eesti spioonid läksid USAsse. Postimees Nädal, 11. veebruar 2023.&lt;/ref&gt; Lisaks on huvi sarja vastu üles näidanud mitmed meediafirmad Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Sarja levitab maailmaturul distributsioonifirma GoQuest Media.&lt;ref name=&quot;reetur&quot;&gt;[https://kultuur.postimees.ee/7524496/kodumaine-ponevussari-reetur-jouab-46-miljoni-vaatajaga-voogedastusplatvormile Kodumaine põnevussari «Reetur» jõuab 46 miljoni vaatajaga voogedastusplatvormile.] kultuur.postimees.ee, 17. mai 2022.&lt;/ref&gt;

== Auhinnad ja nominatsioonid ==
2020. aastal pälvis &quot;Reeturi&quot; sari žürii eriauhinna ka [[Tšehhi]]s toimunud &quot;[[:en:Serial_Killer_(festival)|Serial Killer]]&quot; tele- ja veebisarjade festivalil.

&quot;Reeturit&quot; tunnustati kahe auhinnaga 2021. aastal rahvusvaheliste teleprojektide festivalil “Heart of Europe”.&lt;ref name=&quot;reetur&quot; /&gt;

[[Tambet Tuisk]] pälvis 2020. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarjanäitleja auhinna.

2022. aastal oli sari &quot;Reetur&quot; EFTA auhindadele nomineeritud kategooriates: Parim teleseriaal; Parim naisnäitleja sarjas – [[Tiina Tauraite]]; Parim meesnäitleja sarjas – [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]]; Aasta vormilooja – režissöör [[Ove Musting]].&lt;ref&gt;[https://diktor.geenius.ee/blogi/elisa-blogi/elisa-originaalsarjad-suu-ja-reetur-teenisid-kaheksa-efta-nominatsiooni/ Elisa originaalsarjad “Süü” ja “Reetur” teenisid kaheksa EFTA nominatsiooni.] diktor.geenius.ee, 2. august 2022.&lt;/ref&gt;

2025. aastal pälvis sari EFTA parima telesarja tiitli, samuti parim telerežissöör – [[Ove Musting]] ja parim naisnäitleja sarjas – [[Julia Aug]].

== Osatäitjad ==
[[File:Tambet Tuisk, näitleja (2026 a.).jpg|thumb|Tambet Tuisk seriaali „Reetur 4“ võtetel Jõhvis]]
* [[Tambet Tuisk]] – Alfred Vint (2019, 2021, 2024)
* [[Eva Koldits]] – Heli Vint (2019, 2021, 2024)
* [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] – Valeri Blok (2019, 2021, 2024)
* [[Indrek Taalmaa]] – Oskar Roos (2019)
* [[Mari Abel]] – Juta Roos (2019)
* [[Ursula Ratasepp]] – Rita Laikmaa (2019)
* [[Veiko Porkanen]] – Marko Arrak (2019, 2021)
* [[Loora-Eliise Kaarelson]] – Triin Arrak (2019, 2021)
* [[Karl Edgar Tammi]] – Ragnar Liiva (2019)
* [[Miina Vilo]] – Erna Ulas (2019)
* [[Klaudia Tiitsmaa]] – Britte Tuutma (2019)
* [[Saara Mättik]] – Mai Tuutma (2019)
* [[Margo Mitt]] – Johan Weizenberg (2019, 2021)
* [[Tarmo Tagamets]] – Rein Sisask (2019)
* [[Aarne Mägi]] – politsei peadirektor (2019)
* [[Andres Roosileht]] – Kaitseminister (2019)
* [[Tiina Tauraite]] – Eve Rosen (2021)
* [[Ott Aardam]] – Raimond Tank (2021, 2024)
* [[Erki Laur]] – Alari Triik (2021, 2024)
* [[Margus Jaanovits]] – Marek Kuusing (2021, 2024)
* [[Hilje Murel]] – Maarika Alver (2021)
* [[Mait Joorits]] – Mihkel Pääsuke (2021)
* [[Julia Aug]] – Jacqueline Leškina (2024)
* [[Jaanika Arum]] – Natalja Abramova (2024)
* [[Kristo Viiding]] – Märt Meister (2024)
* [[Kaspar Velberg]] – Frank Prints (2024)
* [[Külliki Saldre]] – Kai Kaljo (2024)
* [[Raimo Pass]] – Varno Allik (2024)
* [[Laurits Muru]] – Virgo Valk (2024)
* [[Laura Peterson]] – Marianne Meel (2024)
* [[Kersti Heinloo]] – Inga Lill (2024)
* [[Liina Tennosaar]] – laborant Vilja (2024)
ja teised.

== Osad ==

=== 1. hooaeg ===
Sarja 1. hooaja tegevus toimub 2004. aastal, kui Eesti on liitumas [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ning muutub Vene luure jaoks ülioluliseks sihtmärgiks. Kasuahnus ja tunnustusvajadus viivad peategelase Alfred Vindi (Tambet Tuisk) koostööle Vene luurega ja nii algab närvesööv kassi-hiire mäng sihikindla noore vastuluuraja Marko Arrakuga (Veiko Porkanen). Põnevusliine raamivad tegelaste isikliku elu keerdkäigud, mis kõik tegevusse põimuvad ja loole oma elulise dimensiooni lisavad.

{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Eetris
!Pealkiri
|-
|01
|20.12.2019
|&quot;Pettumus ja värbamine&quot;
|-
|02
|20.12.2019
|&quot;Koolitus ja leke&quot;
|-
|03
|20.12.2019
|&quot;Söed ja tärnid&quot;
|-
|04
|22.01.2020
|&quot;Teine kord on lihtsam&quot;
|-
|05
|22.01.2020
|&quot;Meie ei unusta&quot;
|-
|06
|22.01.2020
|&quot;Peeglite maailmas&quot;
|}

=== 2. hooaeg ===
Teine hooaeg toob sündmustiku tänapäevale lähemale. Käibele on tulnud euro ja sarja peategelane Alfred Vint tegutseb endiselt Eesti riigiaparaadis, kus ta on kogunud austust ja paguneid, kuid riigireetmine pole tema elust kadunud. Alfred on varasemast julgem, sihikindlam ja külmem, ning sündmused, mis uuel hooajal lahti rulluma hakkavad, võtavad varasemast suuremaid pöördeid.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!
!Eetris
!Pealkiri
|-
|01
|Elisa Huubis
|&quot;Uus avang, vanad käigud&quot;
|-
|02
|Elisa Huubis
|&quot;Vastase vangerdus&quot;
|-
|03
|Elisa Huubis
|&quot;Keskmängu ratsukäigud&quot;
|-
|04
|Elisa Huubis
|&quot;Lippude vahetus&quot;
|-
|05
|Elisa Huubis
|&quot;En passant&quot;
|-
|06
|Elisa Huubis
|&quot;Etturite lõppmäng&quot;
|}

=== 3. hooaeg ===
[[File:Sarja „Reetur” 4. hooaja võtted Jõhvis.jpg|thumb|Sarja „Reetur” 4. hooaja võtted Jõhvis]]
&quot;Reeturi&quot; 3. hooaja tegevus toimub mõni aeg enne [[Venemaa]] sissetungi [[Ukraina]]sse. [[Kaitseministeerium]]i ametnik Alfred Vindil tekib võimalus saada koht [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] julgeolekukomitees. Veelgi enesekindlam ja halastamatum peategelane on silmitsi oma seni kõige ambitsioonikama ülesandega – värvata [[NATO]] ohvitser. Vint ei saa   Vene luure kammitsaist vabaks, samal ajal jälgib teda Eesti [[Välisluureamet]]i juht, ent Vint on valmis riskima rohkem kui eales varem ja  talle pandud eesmärkide saavutamise nimel ei kohku tagasi millegi ees. 3. hooaja idee autor ja stsenaariumi konsultant on [[Andres Anvelt]] ning see on filmitud Eestis ja [[Belgia]]s. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!
!Eetris
!Pealkiri
|-
|1
|27.12.2024
|&quot;Parim võitku&quot;
|-
|2
|03.01.2025
|&quot;Juhuseid pole olemas&quot;
|-
|3
|10.01.2025
|&quot;Värbamiskunst&quot;
|-
|4
|17.01.2025
|&quot;Oskus ohverdada&quot;
|-
|5
|24.01.2025
|&quot;Puutumatu&quot;
|-
|6
|31.01.2025
|&quot;Vaikus enne tormi&quot;
|}

=== 4. hooaeg ===
''tootmises''

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-elamus/seriaal/reetur &quot;Reetur&quot;] – tootja sisuleht ja täispikk treiler
* [https://www.elisaelamus.ee/search/vod-series/crid:~~2F~~2Fschange~dotcom~~2Ffab61c8d-d961-46c1-8ce0-a7205cda98fc &quot;Reetur&quot;] Elisa Huubis
* [https://jupiter.err.ee/1135514/reetur &quot;Reetur&quot;] ERR Jupiteris
* [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20230/ &quot;Reetur&quot;] Eesti Filmi Andmebaasis
* [[Tauno Vahter]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/91093145/reetur-stereotuupne-aga-ule-keskmise-eesti-sari &quot;Reetur&quot;. Stereotüüpne, aga üle keskmise eesti sari.] Eesti Päevaleht, 20. september 2020.
* [https://menu.err.ee/1609150462/ove-musting-reeturi-uuest-hooajast-teeme-igat-hooaega-nagu-viimast Ove Musting &quot;Reeturi&quot; uuest hooajast: teeme igat hooaega nagu viimast.] menu.err.ee, 31. oktoober 2023.
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120287627/arvustus-meelis-oidsalu-reetur-on-korralik-ajaviide-aga-asjaga-kursis-olevale-inimesele-ebausutav Meelis Oidsalu: &quot;Reetur&quot; on korralik ajaviide, aga asjaga kursis olevale inimesele ebausutav.] ekspress.delfi.ee, 8. mai 2024.

[[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]]
[[Kategooria:Eesti telesarjad]]</text>
      <sha1>8yqhmqsnp2ur3d3pugahukoq3cmza43</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miami suurlinnapiirkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611792</id>
    <revision>
      <id>7169068</id>
      <parentid>7128061</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:28:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Downtown_Miami_alt_photo_D_Ramey_Logan.jpg|Downtown_Miami_alt_photo_D_Ramey_Logan.jpg]] pildiga [[Pilt:Downtown_Miami_photo_Don_Ramey_Logan.jpg|Downtown_Miami_photo_Don_Ramey_Logan.j</comment>
      <origin>7169068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2060" sha1="eh6uz9u048e79440hqe7arhof23frfb" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}}
[[Pilt:South florida satellite image cut from wiki.png|thumb|Satelliidipilt Miami suurinnapiirkonnast]]

'''Miami suurlinnapiirkond''' (''The Miami metropolitan area'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] suuruselt seitsmes [[suurlinnapiirkond]], kuid maailmas suuruselt alles 72. kohal. 3313 km² suuruse pindalaga [[linnastu]]s elab üle 6 miljoni inimese ja see on üks [[Tiheasustusega asula|rahvarohkemaid]] Ameerika Ühendriikides. 

[[Miami]] linn on metropoli äriline ja kultuuriline keskus. Suurlinna ala hõlmab [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i]], [[Browardi maakond|Browardi]] ja [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonda]], need on rahvaarvult [[Florida|Florida osariigi]] kolm suurimat [[Maakond (USA)|maakonda]]. Miami-Dade, kus elas 2019. aastal 2 716 940 inimest, on Ameerika Ühendriikide rahvaarvult seitsmes maakond. Kolmes maakonnas on koos peamised linnad, sealhulgas Miami, [[Fort Lauderdale]], [[Miramar, Florida|Miramar]], [[Pembroke Pines, Florida|Pembroke Pines]], [[West Palm Beach]], [[Hialeah]], [[Hollywood, Florida|Hollywood]] ja [[Boca Raton, Florida|Boca Raton]]. See asub [[Lõuna-Florida]] piirkonnas, kuhu kuuluvad [[Everglades]] ja [[Florida Keys]]. See on ka sünonüüm piirkonnale, mis on ühiselt tuntud kui &quot;Gold Coast&quot; (Kuldrannik).

==Galerii==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Pilt:Biscayne National Park.jpg|Vaade [[Biscayne rahvuspark|Biscayne rahvuspargile]] Miami-Dade'i maakonnas&lt;/center&gt;
Pilt:Downtown Miami photo Don Ramey Logan.jpg|Miami&lt;/center&gt;
Pilt:Miami at Night.jpg|Miami öösel&lt;/center&gt;
Pilt:Skyline of Fort Lauderdale, Nov-15.jpg|Fort Lauderdale&lt;/center&gt;
Pilt:Downtown Miami aerial 2008.jpg|[[Miami kesklinn]]a üldvaade&lt;/center&gt;
Pilt:Florida International University Parkview Housing.jpg|[[Florida International University]]&lt;/center&gt;
Pilt:University of Miami Otto G. Richter Library.jpg|[[University of Miami]]&lt;/center&gt;
Pilt:FAU Schmidt BioMedical Center.jpg|[[Florida Atlantic University]]&lt;/center&gt;
&lt;/gallery&gt;

[[Kategooria:Florida maakonnad]]</text>
      <sha1>eh6uz9u048e79440hqe7arhof23frfb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hibernians FC</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611967</id>
    <revision>
      <id>7169012</id>
      <parentid>7054472</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:58:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7169012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3268" sha1="lhw292j3xr57bxas8kct7cnsc8pxv63" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Hibernians
| pilt          = 
| pildi_suurus  = 180px
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Hibernians Football Club
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = 1922
| lõpp          = 
| väljak        = [[Hibernians Stadium]]
| mahutavus     = 2968
| ametinimetus1 = 
| esimees       = 
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = Stefano Sanderra
| liiga         = [[Premier League (Malta)|Premier League]]
| hooaeg        = 2025–26
| positsioon    = 7. koht
| veeb     = http://www.hiberniansfc.mt/
| muster_la1=_jomagold19bg|muster_b1=_jomagold19bg|muster_ra1=_jomagold19bg| muster_sh1=_jomagold19bg|muster_so1=
| vasakkäsi1=000000|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=000000|püksid1=000000|sokid1=000000
| muster_la2=_swansea1617h|muster_b2=_hibernians17a |muster_ra2=_swansea1617h|muster_sh2=_bragantino15H| muster_so2=
| vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
[[File:Hibernians Ground.jpg|pisi|[[Hibernians Stadium]]]]
'''Hibernians Football Club''' on [[Malta]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Paola]]s. See mängib Malta [[Premier League (Malta)|Premier League]]'is.

Klubi asutati 1922. aastal nime '''Constitutionals FC''' all ning see esindas britimeelset [[Konstitutsiooniline Partei|Konstitutsioonilist Parteid]]. Praeguse nime sai klubi 1930. aastal Šotimaa klubi [[Hibernian F.C.|Hiberniani]] järgi.

Hibernians on tulnud Malta meistriks 12 korda, viimati hooajal 2016–17. 12 meistritiitliga on see edukuselt neljas klubi Maltal. Malta karikavõistlused on võidetud kokku kümme korda.

Hibernians on korduvalt osalenud Euroopa klubivõistluste eelringides või esimestes ringides. Edasi on jõutud hooaegadel 2002–03, mil [[UEFA Meistrite Liiga]] esimeses ringis võideti Iirimaa klubi [[Shelbourne F.C.|Shelbourne]] kahe mängu kokkuvõttes 3:2 (teises ringis kaotati Portugali klubile [[Boavista F.C.|Boavista]] 3:7), 2017–18, mil Meistrite Liiga esimeses ringis võideti Eesti meisterklubi [[FCI Tallinn|FCI Tallinna]] kahe mängu kokkuvõttes 3:0 (teises ringis kaotati Austria klubile [[Salzburgi Red Bull]] 0:6), ja 2020–21, mil [[UEFA Euroopa Liiga]] esimeses ringis võideti Liechtensteini klubi [[FC Vaduz]] tulemusega 2:0 (teises ringis kaotati Ungari klubile [[Fehérvár FC|Fehérvár]] 0:1).

Hiberniansi naiskond mängib Malta naiste kõrgliigas ning 12 tiitlivõiduga kõige edukam Maltal.

Klubi kodustaadion on [[Hibernians Stadium]]; see mahutab ligi 3000 pealtvaatajat.

== Saavutused ==
*[[Premier League (Malta)|Malta Premier League]]:
**'''Võitja''' (13): 1960–61, 1966–67, 1968–69, 1978–79, 1980–81, 1981–82, 1993–94, 1994–95, 2001–02, 2008–09, 2014–15, 2016–17, 2021–22
*[[Malta karikavõistlused jalgpallis|Malta karikavõistlused]]:
**'''Võitja''' (10): 1961–62, 1969–70, 1970–71, 1979–80, 1981–82, 1997–98, 2005–06, 2006–07, 2011–12, 2012–13
*[[Malta superkarikas jalgpallis|Malta superkarikas]]:
**'''Võitja''' (3): 1994, 2007, 201

== Välislingid ==
* [http://www.hiberniansfc.mt/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Malta jalgpall]]</text>
      <sha1>lhw292j3xr57bxas8kct7cnsc8pxv63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Krall</title>
    <ns>0</ns>
    <id>616049</id>
    <revision>
      <id>7168993</id>
      <parentid>6555136</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T06:28:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7168993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3633" sha1="080o3kwb9s6lqjmbdodtib3nqegd93r" xml:space="preserve">[[Fail: Peeter Krall.jpg|pisi]]
'''Peeter Krall''' (sündinud [[24. august]]il [[1951]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] luterlik [[vaimulik]].

Lõpetas keskhariduse omandamise [[1975]] [[Tallinna Meremeeste Kaugõppekeskkool]]is.

[[1996]]–[[2000]] õppis [[Eesti Sisekaitseakadeemia]]s, [[2006]]–[[2010]] [[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar|Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris]] ning [[2013]]–[[2014]] [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] Pastoraalseminaris. 

Töötas [[1991]]–2010 [[justiitsministeerium]]is &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://books.google.ee/books?id=8X5_1Jk7cZMC&amp;pg=PA171&amp;lpg=PA171&amp;dq=Peeter+Krall&amp;source=bl&amp;ots=-zn8CSDDWg&amp;sig=ACfU3U3PMK5KhX222uv1pJv4w1thE_DDcQ&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiH1-X388L1AhWNSfEDHVnCCG04KBDoAXoECAsQAw#v=onepage&amp;q=Peeter%20Krall&amp;f=false|pealkiri=Conférence &quot;Prisons, Drogues et Société&quot; Bern 2001}}&lt;/ref&gt; ja selle allasutustes &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Peeter Krall|url=https://epl.delfi.ee/autor/54815336|pealkiri=Kuritegevust ei ohja populistlik lapsemeelsus|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=19.06.1998|vaadatud=2.10.2021|arhiivimisaeg=2.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211002041140/https://epl.delfi.ee/autor/54815336|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, seejärel ordineeriti 2011 EELK diakoniks &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Lehte Ilves|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=johannese20121101&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Nõva diakon Peeter Krall tuli Haapsallu praktikale}}&lt;/ref&gt; ja [[2013]] preestriks (õpetajaks) &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Toimetus|url=https://kjt.ee/2013/11/usupuhastuspuhal-seati-ametisse-viis-uut-kirikuopetajat/|pealkiri=Usupuhastuspühal seati ametisse viis uut kirikuõpetajat|väljaanne=Kirik ja teoloogia|aeg=1.11.2013}}&lt;/ref&gt;. 

Teenis EELK [[Nõva Püha Olevi kogudus]]t &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Lehte Ilves|url=http://www.eestikirik.ee/nova-kogudus-sai-endale-keilast-diakoni/|pealkiri=Nõva kogudus sai endale Keilast diakoni|väljaanne=Eesti Kirik|aeg=6.04.2011|vaadatud=02.10.2021}}&lt;/ref&gt; 2011–2020 ja [[Piirsalu kogudus]]t 2018–2020. 

Siirdus emerituuri 1.01.2021 &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaire Reiljan|url=https://online.le.ee/2021/01/12/nova-koguduse-hingekarjane-pani-ameti-maha/|pealkiri=Nõva koguduse hingekarjane pani ameti maha|väljaanne=Lääne Elu|aeg=12.01.2021}}&lt;/ref&gt; ning kutsuti seejärel peagi 05.2021 teenima [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus|Eesti Evangeelsesse Vennastekogudusse]], kus tegutseb käesoleval ajal Vennastekoguduse Nissi palvemaja vanemana.

Peeter Krall kuulub alates 2016. aastast [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 151 häält ning ei osutunud valituks.

Krall kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 105 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Abielus alates 1970, abikaasa Tamara Krall, 2 last.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Krall, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti luteri vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>080o3kwb9s6lqjmbdodtib3nqegd93r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Vegas Golden Knightsi mängijad</title>
    <ns>10</ns>
    <id>616925</id>
    <revision>
      <id>7168931</id>
      <parentid>6643820</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T23:17:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7168931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1025" sha1="0vgq6jk0kgfg6ixa4puj0kohy3bs6q8" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Vegas Golden Knightsi mängijad
|päis     = [[Vegas Golden Knights|&lt;span style=&quot;color:#fff;&quot;&gt;Vegas Golden Knights&lt;/span&gt;]]
|päisestiil=background: #333F42; color: #FFF; border: 2px solid #B4975A 
|ülemine  = 
|loend1   = '''Väravavahid''': [[Carter Hart]]{{·}}[[Adin Hill]]{{·}}[[Akira Schmid]]
|loend2   = '''Kaitsjad''': [[Rasmus Andersson]]{{·}}[[Dylan Coghlan]]{{·}}[[Noah Hanifin]]{{·}}[[Ben Hutton]]{{·}}[[Kaedan Korczak]]{{·}}[[Jérémy Lauzon]]{{·}}[[Brayden McNabb]]{{·}}[[Alex Pietrangelo]]{{·}}[[Shea Theodore]]
|loend3   = '''Ründajad''': [[Ivan Barbašov]]{{·}}[[Pavel Dorofejev]]{{·}}[[Nic Dowd]]{{·}}[[Jack Eichel]]{{·}}[[Tomáš Hertl]]{{·}}[[Brett Howden]]{{·}}[[William Karlsson]]{{·}}[[Keegan Kolesar]]{{·}}[[Mitchell Marner]]{{·}}[[Jonas Røndbjerg]]{{·}}[[Brandon Saad]]{{·}}[[Colton Sissons]]{{·}}[[Cole Smith]]{{·}}[[ Reilly Smith]]{{·}}[[ Mark Stone]] (''[[kapten (jäähoki)|C]]'')
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>0vgq6jk0kgfg6ixa4puj0kohy3bs6q8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jupiter (Florida)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>619455</id>
    <revision>
      <id>7169058</id>
      <parentid>7018012</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:05:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Jupiter_Florida_Loxahatchee_River_photo_D_Ramey_Logan.jpg|Jupiter_Florida_Loxahatchee_River_photo_D_Ramey_Logan.jpg]] pildiga [[Pilt:Jupiter_Florida_Loxahatchee_River_photo_Don_Ramey</comment>
      <origin>7169058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="362" sha1="9rvqrjpedo0lcs5ddi1d5j0iu0u5ga7" xml:space="preserve">{{linn
| pilt = Jupiter Florida Loxahatchee River photo Don Ramey Logan.jpg
| pindala = 59,89
}}
'''Jupiter''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonna]] põhjapoolseim linn.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Florida linnad]]</text>
      <sha1>9rvqrjpedo0lcs5ddi1d5j0iu0u5ga7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kollanutt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>623810</id>
    <revision>
      <id>7168756</id>
      <parentid>6888920</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:35:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1296" sha1="csy8bd43wii6yxwrkshsn5jd6169tt3" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kollanutt
| pilt = Tellispunane kollanutt3.jpg
| pildi_seletus = [[Tellispunane kollanutt]] ''Hypholoma lateritium''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = '''Kollanutt''' ''Hypholoma''
}}

'''Kollanutt''' (''Hypholoma'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Hypholoma capnoides'' – [[suits-kollanutt]]
*''Hypholoma epixanthum'' – [[mõru kollanutt]]
*''Hypholoma ericaeoides'' – [[nõmm-kollanutt]]
*''Hypholoma fasciculare'' – [[sälk-kollanutt]]
*''Hypholoma flavorhizum'' – [[risoid-kollanutt]]
*''Hypholoma lateritium'' – [[tellispunane kollanutt]]
*''Hypholoma marginatum'' – [[hulk-kollanutt]]
*''Hypholoma myosotis'' – [[raba-kollanutt]]
*''Hypholoma polytrichi'' – [[sambla-kollanutt]]
*''Hypholoma radicosum'' – [[juur-kollanutt]]

==Varasemaid liike==
*''Bogbodia uda'' – [[turba-kollanutt]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|124664}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>csy8bd43wii6yxwrkshsn5jd6169tt3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168762</id>
      <parentid>7168756</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:00:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1325" sha1="lwvbwh217zmgeqg9uwbwg5nfp5hhmk2" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kollanutt
| pilt = Tellispunane kollanutt3.jpg
| pildi_seletus = [[Tellispunane kollanutt]] ''Hypholoma lateritium''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = '''Kollanutt''' ''Hypholoma''
}}

'''Kollanutt''' (''Hypholoma'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Hypholoma capnoides'' – [[suits-kollanutt]]
*''[[Hypholoma elongatum]]''
*''Hypholoma epixanthum'' – [[mõru kollanutt]]
*''Hypholoma ericaeoides'' – [[nõmm-kollanutt]]
*''Hypholoma fasciculare'' – [[sälk-kollanutt]]
*''Hypholoma flavorhizum'' – [[risoid-kollanutt]]
*''Hypholoma lateritium'' – [[tellispunane kollanutt]]
*''Hypholoma marginatum'' – [[hulk-kollanutt]]
*''Hypholoma myosotis'' – [[raba-kollanutt]]
*''Hypholoma polytrichi'' – [[sambla-kollanutt]]
*''Hypholoma radicosum'' – [[juur-kollanutt]]

==Varasemaid liike==
*''Bogbodia uda'' – [[turba-kollanutt]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|124664}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>lwvbwh217zmgeqg9uwbwg5nfp5hhmk2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leonard Digges</title>
    <ns>0</ns>
    <id>623819</id>
    <revision>
      <id>7169044</id>
      <parentid>7059938</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:11:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4196" sha1="6e047e83ov18qpoai8xxegma90gcf6u" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}
'''Leonard Digges''' (eluaastad ligikaudu [[1515]]–[[1559]]) oli inglise [[matemaatik]] ja [[maamõõtja]], tuntud arhitekt ja kindlustusmeister.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.encyclopedia.com/science/dictionaries-thesauruses-pictures-and-press-releases/digges-leonard|pealkiri=Digges, Leonard}}&lt;/ref&gt; Ta rakendas oma matemaatikateadmisi [[geodeesia]]s.

Tal ei olnud kõrgharidust. Arvatakse, et ta võis olla õppinud Oxfordis, kuid tõestust selle kooli lõpetamise kohta pole.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://galileo.rice.edu/Catalog/NewFiles/digges_leo.html|pealkiri=The Galileo Prodject - Digges, Leonard}}&lt;/ref&gt; Tema saavutustele pani aluse see, et ta pere oli väga jõukas, mis tagas isegi ilma hariduseta talle piisavad vahendid ja võimalused tegemaks seda, mida Digges oma elu jooksul suutis. 

== Saavutused ==

* Diggesi tööd on seotud kõrgema matemaatika ja ka astronoomiaga.
* 1553. aastal avaldatud raamat “Üldine progress” osutus väga populaarseks. Teos oli suur läbimurre, sest varem olid analoogsed teosed ilmunud vaid ladina või kreeka keeles. Teos sisaldas igikalendrit, ilmateaduste kogusid ja hulganisti astronoomilist materjali.
* 1556. aastal avaldas Digges elementaarse geodeesiakäsiraamatu “Tectonicon”.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.maa.org/press/periodicals/convergence/mathematical-treasures-leonard-digges-tectonicon|pealkiri=Mathematical Treasures - Leonard Digges' Tectonicon|vaadatud=2022-02-25|arhiivimisaeg=2022-02-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220225214311/https://www.maa.org/press/periodicals/convergence/mathematical-treasures-leonard-digges-tectonicon|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* Oletatakse, et võis leiutada teleskoobi, kuid seda ei ole olnud võimalik tõestada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://princetonastronomy.com/2012/11/11/leonard-digges-inventor-of-the-telescope/|pealkiri=Leonard Digges - Inventor of the Telescope?}}&lt;/ref&gt; Teooria kohaselt võisid Leonard Digges ja ta poeg Thomas (1545–1595) kasutada teleskoopi planeetide diagrammi koostamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.actionoptics.co.uk/telescopes/the-first-telescope|pealkiri=Who made the first telescope?|vaadatud=2022-02-25|arhiivimisaeg=2022-02-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220225212252/https://www.actionoptics.co.uk/telescopes/the-first-telescope|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 1550. aastatel leiutas ta nurkade mõõtmiseks seadeldise, mille tänapäevane nimetus on [[teodoliit]].
[[Fail:Surveying Theodolite.jpg|pisi|Teodoliit]]

== Teodoliit==

Teodoliidiks nimetatakse optikariista, mida kasutatakse nurkade mõõtmiseks ettenähtud nähtavate punktide vahel horisontaal- ja vertikaaltasandil.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://amhistory.si.edu/surveying/type.cfm?typeid=19|pealkiri=Surveying and Geodesy - Theodolite}}&lt;/ref&gt; Peamine eesmärk on maamõõtmine, kuid seda on kasutatud hoonete ja infrastruktuuride ehitamisel.

Teodoliit koosneb teisaldatavast teleskoobist, mis võimaldab pöörata ümber vertikaal- ja horisontaaltelje. Algsest teodoliidi versioonist pilte leida ei ole, kuid olemasolevast teodoliidist tehti kaasaegne versioon umbes 1700. aastatel, kuhu panustasid ka teised teadlased.

Leonard mainis sõna ''theodolitus'' esimest korda 1571. aasta geodeesiaõpikus. Sellel mõõdistusseadmel oli ümmargune rõngas või plaat, mis oli jagatud 360 kraadi, ja mõlemas otsas pöörlev alidaad, mille mõlemas otsas olid sihikuid.

Alates 1571. aastast hakati selliseid aparaate kasutama laialdaselt kogu maailmas.

Teodoliiti ja paljusid muid isa teooriaid arendas edasi ka Diggesi poeg Thomas Digges. Thomas Digges oli samuti tugev matemaatik ja kutsumuselt isaga üsna sarnane. Tänu temale said paljud isa algatatud asjad lõpetatud.

==Isiklikku==
Tema vanemad olid James Digges ja Philippe Engham. Digges oli abielus ning tal oli kolm poega ja kolm tütart.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://xpda.com/family/Digges-Leonard-ind02459.htm|pealkiri=Leonard Digges (family)}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Digges, Leonard}}
[[Kategooria:Inglismaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1510. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1550. aastatel]]
[[Kategooria:Matemaatikud]]</text>
      <sha1>6e047e83ov18qpoai8xxegma90gcf6u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Märt Põder/Ukraina kultuuridiplomaatia 2022</title>
    <ns>2</ns>
    <id>625094</id>
    <revision>
      <id>7169064</id>
      <parentid>7167339</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:17:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7169064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="119741" sha1="sy1pkfqrkue0a3oh1ek6i0umnuytdxs" xml:space="preserve">[[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]]
'''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega.

Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel.

== Järjestatud nimekiri ==

{{Wikidata loend
|sparql=#defaultView:BubbleChart

SELECT DISTINCT
    ?item
    ?itemLabel
    (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic)

    # bubble hack
    (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize &gt; 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio)

    ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle

    ?intSize
    (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount)

  WHERE {
    VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 }
    OPTIONAL {
      SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,uk,ru,en,de,pl,fi&quot; . }
    }
    OPTIONAL {
      ?item wdt:P18 ?pic .
    }
    OPTIONAL {
      ?allArticles schema:about ?item;
    }
  OPTIONAL {
    ?ukArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://uk.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?ukTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?enArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://en.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?enTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?deArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://de.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?deTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?ruArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://ru.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?ruTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?plArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://pl.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?plTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?fiArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://fi.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?fiTitle .
  }
  OPTIONAL {
    ?etArticle schema:about ?item;
    schema:isPartOf &lt;https://et.wikipedia.org/&gt; ;
    schema:name ?etTitle .
    SERVICE wikibase:mwapi {
      bd:serviceParam wikibase:api &quot;Generator&quot; .
      bd:serviceParam wikibase:endpoint &quot;et.wikipedia.org&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel
      bd:serviceParam mwapi:generator &quot;revisions&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:prop &quot;revisions&quot; .
      bd:serviceParam mwapi:rvprop &quot;content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment&quot;.
      ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'.
      ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'.
      ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'.
      ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'.
    }
  }
  BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize)
}
GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle
ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount)
|header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587
|row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586
|columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio
|links=red
|language=et
}}
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}}
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dziga Vertov]]
| itemlabel = Дзиґа Вертов
| samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзиґа Вертов
| entitle = Dziga Vertov
| rutitle = Вертов, Дзига
| fititle = Dziga Vertov
| pltitle = Dziga Wiertow
| detitle = Dsiga Wertow
| articlecount = 58
| ratio = 58
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Bilokur]]
| itemlabel = Білокур Катерина Василівна
| samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]]
| uktitle = Білокур Катерина Василівна
| entitle = Kateryna Bilokur
| rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна
| fititle = Kateryna Bilokur
| pltitle = Kateryna Biłokur
| detitle = Kateryna Bilokur
| articlecount = 42
| ratio = 42
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Earth]]
| itemlabel = Земля
| samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]]
| uktitle = Земля (фільм, 1930)
| entitle = Earth (1930 film)
| rutitle = Земля (фильм, 1930)
| fititle = Maa (elokuva)
| pltitle = Ziemia (film 1930)
| detitle = Erde (1930)
| articlecount = 42
| ratio = 42
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Aleksandra Ekster]]
| itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна
| samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]]
| uktitle = Екстер Олександра Олександрівна
| entitle = Aleksandra Ekster
| rutitle = Экстер, Александра Александровна
| fititle = Oleksandra Ekster
| pltitle = Aleksandra Ekster
| detitle = Alexandra Exter
| articlecount = 41
| ratio = 41
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Kondratyuk]]
| itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович
| samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кондратюк Юрій Васильович
| entitle = Yuri Kondratyuk
| rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич
| fititle = Juri Kondratjuk
| pltitle = Jurij Kondratiuk
| detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk
| articlecount = 39
| ratio = 39
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mõkola Leontovõtš]]
| itemlabel = Mõkola Leontovõtš
| samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]]
| uktitle = Леонтович Микола Дмитрович
| entitle = Mykola Leontovych
| rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич
| fititle = Mykola Leontovytš
| pltitle = Mykoła Łeontowycz
| detitle = Mykola Leontowytsch
| articlecount = 38
| ratio = 38
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Waldemar Haffkine]]
| itemlabel = Хавкін Володимир Аронович
| samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Хавкін Володимир Аронович
| entitle = Waldemar Haffkine
| rutitle = Хавкин, Владимир Аронович
| pltitle = Waldemar Haffkine
| detitle = Waldemar Haffkine
| articlecount = 38
| ratio = 38
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Tychyna]]
| itemlabel = Тичина Павло Григорович
| samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]]
| uktitle = Тичина Павло Григорович
| entitle = Pavlo Tychyna
| rutitle = Тычина, Павел Григорьевич
| fititle = Pavlo Tytšyna
| pltitle = Pawło Tyczyna
| detitle = Pawlo Tytschyna
| articlecount = 37
| ratio = 37
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anastasia of Kyiv]]
| itemlabel = Анастасія Ярославна
| samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]]
| uktitle = Анастасія Ярославна
| entitle = Anastasia of Kiev
| rutitle = Анастасия Ярославна
| fititle = Anastasia Kiovalainen
| pltitle = Anastazja Jarosławówna
| detitle = Anastasia von Kiew
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marko Vovchok]]
| itemlabel = Марко Вовчок
| samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]]
| uktitle = Марко Вовчок
| entitle = Marko Vovchok
| rutitle = Марко Вовчок
| fititle = Marko Vovtšok
| pltitle = Marko Wowczok
| detitle = Marko Wowtschok
| articlecount = 36
| ratio = 36
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ahatanhel Krymsky]]
| itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович
| samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кримський Агатангел Юхимович
| entitle = Ahatanhel Krymsky
| rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович
| fititle = Ahatanhel Krymskyi
| pltitle = Ahatanheł Krymski
| detitle = Ahatanhel Krymskyj
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Héctor Babenco]]
| itemlabel = Гектор Бабенко
| samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гектор Бабенко
| entitle = Héctor Babenco
| rutitle = Бабенко, Эктор
| fititle = Héctor Babenco
| pltitle = Héctor Babenco
| detitle = Héctor Babenco
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[David Burliuk]]
| itemlabel = Бурлюк Давид Давидович
| samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бурлюк Давид Давидович
| entitle = David Burliuk
| rutitle = Бурлюк, Давид Давидович
| fititle = David Burljuk
| pltitle = Dawid Burluk
| detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Khrystyna Soloviy]]
| itemlabel = Соловій Христина
| samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соловій Христина Іванівна
| entitle = Khrystyna Soloviy
| rutitle = Соловий, Кристина Ивановна
| pltitle = Chrystyna Sołowij
| detitle = Chrystyna Solowij
| articlecount = 35
| ratio = 35
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[cinema of Ukraine]]
| itemlabel = кінематограф України
| samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]]
| uktitle = Український кінематограф
| entitle = Cinema of Ukraine
| rutitle = Кинематограф Украины
| pltitle = Kinematografia ukraińska
| articlecount = 32
| ratio = 32
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Kalytko]]
| itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна
| samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko in 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Калитко Катерина Олександрівна
| entitle = Kateryna Kalytko
| rutitle = Калитко, Екатерина Александровна
| fititle = Kateryna Kalytko
| pltitle = Kateryna Kałytko
| detitle = Kateryna Kalytko
| articlecount = 32
| ratio = 32
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Solomea Krushelnytska]]
| itemlabel = Соломія Крушельницька
| samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна
| entitle = Solomiya Krushelnytska
| rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна
| fititle = Solomija Krušelnytska
| pltitle = Salomea Kruszelnicka
| detitle = Salome Kruschelnytska
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anna Sten]]
| itemlabel = Анна Стен
| samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]]
| uktitle = Анна Стен
| entitle = Anna Sten
| rutitle = Стэн, Анна
| pltitle = Anna Sten
| detitle = Anna Sten
| articlecount = 31
| ratio = 31
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Drahomanov]]
| itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович
| samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]]
| uktitle = Драгоманов Михайло Петрович
| entitle = Mykhailo Drahomanov
| rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович
| fititle = Myh’ailo Drahomanov
| pltitle = Mychajło Drahomanow
| detitle = Mychajlo Drahomanow
| articlecount = 30
| ratio = 30
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Les Kurbas]]
| itemlabel = Лесь Курбас
| samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лесь Курбас
| entitle = Les Kurbas
| rutitle = Курбас, Лесь
| fititle = Les Kurbas
| pltitle = Łeś Kurbas
| detitle = Les Kurbas
| articlecount = 30
| ratio = 30
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Golden Dzyga]]
| itemlabel = Золота дзиґа
| samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Золота дзиґа
| entitle = Golden Dzyga
| rutitle = Золотая дзига
| fititle = Kultainen tuulenpyörre
| pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej
| detitle = Solota dsyga
| articlecount = 30
| ratio = 30
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Borõss Ljatošõnskõi]]
| itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi
| samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лятошинський Борис Миколайович
| entitle = Borys Lyatoshynsky
| ettitle = Borõss Ljatošõnskõi
| rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич
| fititle = Borys Ljatošynskyi
| pltitle = Borys Latoszynski
| detitle = Borys Ljatoschynskyj
| articlecount = 43
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Maksym Berezovsky]]
| itemlabel = Березовський Максим Созонтович
| samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]]
| uktitle = Березовський Максим Созонтович
| entitle = Maxim Berezovsky
| rutitle = Березовский, Максим Созонтович
| fititle = Maksym Berezovskyi
| pltitle = Maksym Berezowski
| detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nina Matviienko]]
| itemlabel = Ніна Матвієнко
| samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна
| entitle = Nina Matviienko
| rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна
| fititle = Nina Matvijenko
| pltitle = Nina Matwijenko
| detitle = Nina Matwijenko
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Elisiv of Kiev]]
| itemlabel = Єлизавета Ярославна
| samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]]
| uktitle = Єлизавета Ярославна
| entitle = Elisiv of Kiev
| rutitle = Елизавета Ярославна
| fititle = Elisabet Kiovalainen
| pltitle = Elżbieta Jarosławówna
| detitle = Elisabeth von Kiew
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]]
| itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович
| samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]]
| uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович
| entitle = Myroslav Slaboshpytskyi
| rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович
| fititle = Myroslav Slabošpytskyi
| pltitle = Myrosław Słaboszpycki
| detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sofia Yablonska]]
| itemlabel = Софія Яблонська-Уден
| uktitle = Яблонська Софія Іванівна
| entitle = Sofia Yablonska
| rutitle = Яблонская-Уден, София
| pltitle = Sofija Jablonska
| detitle = Sophia Yablonska
| articlecount = 28
| ratio = 28
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valeriy Shevchuk]]
| itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович
| samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]]
| uktitle = Шевчук Валерій Олександрович
| entitle = Valeriy Shevchuk
| rutitle = Шевчук, Валерий Александрович
| fititle = Valeri Ševtšuk
| pltitle = Wałerij Szewczuk
| detitle = Walerij Schewtschuk
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Ilyenko]]
| itemlabel = Юрій Іллєнко
| samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович
| entitle = Yuri Ilyenko
| rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович
| fititle = Juri Illjenko
| pltitle = Jurij Illenko
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ada Rohovtseva]]
| itemlabel = Ада Роговцева
| samplepic = [[Fail:Ада Роговцева-МаГіка Фільм-MG 3329.jpg|center|128px]]
| uktitle = Роговцева Ада Миколаївна
| entitle = Ada Rohovtseva
| rutitle = Роговцева, Ада Николаевна
| pltitle = Ada Rohowcewa
| detitle = Ada Rohowzewa
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Stefanyk]]
| itemlabel = Василь Стефаник
| samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Стефаник Василь Семенович
| entitle = Vasyl Stefanyk
| rutitle = Стефаник, Василий Семёнович
| fititle = Vasyl Stefanyk
| pltitle = Wasyl Stefanyk
| detitle = Wassyl Stefanyk
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Boris Balinsky]]
| itemlabel = Балінський Борис Іванович
| samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]]
| uktitle = Балінський Борис Іванович
| entitle = Boris Balinsky
| rutitle = Балинский, Борис Иванович
| detitle = Boris Balinsky
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Executed Renaissance]]
| itemlabel = Розстріляне відродження
| uktitle = Розстріляне відродження
| entitle = Executed Renaissance
| rutitle = Расстрелянное возрождение
| pltitle = Rozstrzelane odrodzenie
| detitle = Rosstriljane widrodschennja
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Khvylovyi]]
| itemlabel = Микола Хвильовий
| samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]]
| uktitle = Микола Хвильовий
| entitle = Mykola Khvylovy
| rutitle = Мыкола Хвылевой
| fititle = Mykola H’vylovyi
| pltitle = Mykoła Chwylowy
| detitle = Mykola Chwylowyj
| articlecount = 27
| ratio = 27
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuriy Drohobych]]
| itemlabel = Юрій Дрогобич
| samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]]
| uktitle = Юрій Дрогобич
| entitle = Yuriy Drohobych
| rutitle = Юрий Дрогобыч
| fititle = Juri Drohobytš
| pltitle = Jerzy Kotermak
| detitle = Jurij Drohobytsch
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Music Fest]]
| itemlabel = КиївМузикФест
| samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київ Музик Фест
| entitle = Kyiv Music Fest
| rutitle = КиевМузикФест
| fititle = Kiovan musiikkijuhlat
| pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki
| detitle = Kiew-Musikfest
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bad Roads]]
| itemlabel = Погані дороги
| uktitle = Погані дороги
| entitle = Bad Roads
| rutitle = Плохие дороги
| pltitle = Złe drogi
| articlecount = 26
| ratio = 26
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[theatre in Ukraine]]
| itemlabel = український театр
| uktitle = Український театр
| entitle = Theatre of Ukraine
| rutitle = Украинский театр
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ostap Võšnja]]
| itemlabel = Ostap Võšnja
| samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]]
| uktitle = Остап Вишня
| entitle = Ostap Vyshnya
| rutitle = Остап Вишня
| fititle = Ostap Vyšnja
| pltitle = Ostap Wysznia
| detitle = Ostap Wyschnja
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Book Institute]]
| itemlabel = Український інститут книги
| uktitle = Український інститут книги
| entitle = Ukrainian Book Institute
| rutitle = Украинский институт книги
| detitle = Ukrainisches Buch-Institut
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasili Eroshenko]]
| itemlabel = Єрошенко Василь Якович
| samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]]
| uktitle = Єрошенко Василь Якович
| entitle = Vasili Eroshenko
| rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич
| detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko
| articlecount = 25
| ratio = 25
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[BoomBox]]
| itemlabel = Бумбокс
| samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бумбокс
| entitle = BoomBox (Ukrainian band)
| rutitle = Бумбокс (группа)
| pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny)
| detitle = BoomBox
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentyn Vasyanovych]]
| itemlabel = Васянович Валентин Миколайович
| samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]]
| uktitle = Васянович Валентин Миколайович
| entitle = Valentyn Vasyanovych
| rutitle = Васянович, Валентин Николаевич
| fititle = Valentyn Vasjanovytš
| pltitle = Wałentyn Wasianowycz
| detitle = Walentyn Wassjanowytsch
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalya Vorozhbit]]
| itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна
| samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна
| entitle = Natalya Vorozhbyt
| rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна
| pltitle = Natala Worożbyt
| detitle = Natalija Woroschbyt
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Elena Andreicheva]]
| itemlabel = Олена Андрейчева
| uktitle = Олена Андрейчева
| entitle = Elena Andreicheva
| rutitle = Андрейчева, Елена
| pltitle = Elena Andreicheva
| detitle = Elena Andreicheva
| articlecount = 24
| ratio = 24
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Barbara Karinska]]
| itemlabel = Каринська Варвара Андріївна
| samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]]
| uktitle = Каринська Варвара Андріївна
| entitle = Barbara Karinska
| rutitle = Каринская, Варвара Андреевна
| fititle = Barbara Karinska
| pltitle = Barbara Karinska
| detitle = Barbara Karinska
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valerian Pidmohylny]]
| itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович
| samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович
| entitle = Valerian Pidmohylny
| rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович
| fititle = Valerijan Pidmohylnyi
| pltitle = Wałerjan Pidmohylny
| detitle = Walerjan Pidmohylnyj
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oleh Skrypka]]
| itemlabel = Скрипка Олег Юрійович
| samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Скрипка Олег Юрійович
| entitle = Oleh Skrypka
| rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич
| pltitle = Ołeh Skrypka
| detitle = Oleh Skrypka
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Demyanenko]]
| itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна
| samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна
| entitle = Olena Demyanenko
| pltitle = Ołena Demjanenko
| detitle = Olena Demjanenko
| articlecount = 23
| ratio = 23
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]]
| itemlabel = Національний центр Олександра Довженка
| samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]]
| uktitle = Довженко-Центр
| entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre
| rutitle = Национальный центр Александра Довженко
| fititle = Dovženko-keskus
| pltitle = Centrum Dowżenki
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sergei Sviatchenko]]
| itemlabel = Sergei Sviatchenko
| samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сергій Святченко
| entitle = Sergei Sviatchenko
| rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич
| detitle = Serhij Swjattschenko
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vopli Vidopliassova]]
| itemlabel = Воплі Відоплясова
| samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Воплі Відоплясова
| entitle = Vopli Vidopliassova
| rutitle = Вопли Видоплясова
| fititle = Vopli Vidopljasova
| pltitle = Wopli Widoplasowa
| detitle = Wopli Widopljassowa
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Paisius Velichkovsky]]
| itemlabel = Паїсій Величковський
| samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]]
| uktitle = Паїсій Величковський
| entitle = Paisius Velichkovsky
| rutitle = Паисий Величковский
| pltitle = Paisjusz Wieliczkowski
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Svitlychny]]
| itemlabel = Іван Олексійович Світличний
| samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Світличний Іван Олексійович
| entitle = Ivan Svitlychnyi
| rutitle = Светличный, Иван Алексеевич
| fititle = Ivan Svitlytšnyi
| detitle = Iwan Switlytschnyj
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[My Thoughts Are Silent]]
| itemlabel = Мої думки тихі
| uktitle = Мої думки тихі
| entitle = My Thoughts Are Silent
| rutitle = Мои мысли тихие
| fititle = Ajatukseni ovat hiljaa
| detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente
| articlecount = 22
| ratio = 22
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Turhan Hatice Sultan]]
| itemlabel = Turhan Hatice Sultan
| samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]]
| uktitle = Турхан-султан
| entitle = Turhan Sultan
| ettitle = Turhan Hatice Sultan
| rutitle = Турхан-султан
| fititle = Turhan Sultan
| pltitle = Turhan Hatice
| detitle = Turhan Sultan
| articlecount = 43
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Dziuba]]
| itemlabel = Дзюба Іван Михайлович
| samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзюба Іван Михайлович
| entitle = Ivan Dziuba
| rutitle = Дзюба, Иван Михайлович
| fititle = Ivan Dzjuba
| pltitle = Iwan Dziuba
| detitle = Iwan Dsjuba
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Semenko]]
| itemlabel = Семенко Михайль Васильович
| samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Михайль Семенко
| entitle = Mykhail Semenko
| rutitle = Семенко, Михайль
| fititle = Myh’ailo Semenko
| pltitle = Mychajło Semenko
| detitle = Mychajlo Semenko
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Moonlit Night on the Dnieper]]
| itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі
| samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Місячна ніч на Дніпрі
| entitle = Moonlit Night on the Dnieper
| rutitle = Лунная ночь на Днепре
| pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem
| detitle = Mondnacht am Dnepr
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oles Sanin]]
| itemlabel = Олесь Санін
| samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Олесь Санін
| entitle = Oles Sanin
| rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич
| pltitle = Ołeś Sanin
| detitle = Oles Sanin
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Halyna Sévrouk]]
| itemlabel = Halyna Sévrouk
| samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]]
| uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна
| entitle = Halyna Sevruk
| rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна
| pltitle = Hałyna Sewruk
| detitle = Halyna Sewruk
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Chekan]]
| itemlabel = Чекан Олена Василівна
| samplepic = [[Fail:Olena Chekan in the personal author's performance Marina Tsvetaeva 01.jpg|center|128px]]
| uktitle = Чекан Олена Василівна
| entitle = Olena Chekan
| rutitle = Чекан, Елена Васильевна
| fititle = Olena Tšekan
| pltitle = Ołena Czekan
| articlecount = 21
| ratio = 21
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lidiya Lipkovskaya]]
| itemlabel = Лідія Липковська
| samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]]
| uktitle = Липковська Лідія Яківна
| entitle = Lydia Lipkowska
| rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна
| pltitle = Lidija Lipkowska
| detitle = Lidija Lipkowskaja
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Cossack song]]
| itemlabel = козацькі пісні
| samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Козацькі пісні
| entitle = Cossack songs
| rutitle = Казачьи песни
| fititle = Kasakkalaulut
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Slovo House]]
| itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017)
| uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017)
| entitle = Slovo House
| rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017)
| detitle = Slovo House
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kazka]]
| itemlabel = Kazka
| samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]]
| uktitle = Kazka
| entitle = Kazka
| rutitle = Kazka
| pltitle = Kazka
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[LvivMozArt]]
| itemlabel = LvivMozArt
| uktitle = LvivMozArt
| entitle = LvivMozArt
| rutitle = LvivMozArt (фестиваль)
| pltitle = LvivMozArt
| detitle = LvivMozArt
| articlecount = 20
| ratio = 20
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Horbachevsky]]
| itemlabel = Горбачевський Іван Якович
| samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]]
| uktitle = Горбачевський Іван Якович
| entitle = Ivan Horbachevsky
| rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич
| pltitle = Iwan Horbaczewski
| detitle = Ivan Horbaczewski
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Desnytska]]
| itemlabel = Десницька Катерина Іванівна
| samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]]
| uktitle = Десницька Катерина Іванівна
| entitle = Kateryna Desnytska
| rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна
| pltitle = Jekatierina Diesnicka
| detitle = Katerina Desnitzka
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Kavaleridze]]
| itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович
| uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович
| entitle = Ivan Kavaleridze
| rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович
| fititle = Ivan Kavaleridze
| detitle = Iwan Kawaleridse
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Frost]]
| itemlabel = Іній
| uktitle = Іній (фільм)
| entitle = Frost (2017 film)
| rutitle = Иней (фильм)
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]]
| itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно
| uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно
| entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema
| rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино
| fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa
| detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos
| articlecount = 19
| ratio = 19
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Horowitz]]
| itemlabel = Vladimir Horowitz
| samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Горовиць Володимир Самійлович
| entitle = Vladimir Horowitz
| ettitle = Vladimir Horowitz
| rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович
| fititle = Vladimir Horowitz
| pltitle = Vladimir Horowitz
| detitle = Vladimir Horowitz
| articlecount = 60
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuriy Vynnychuk]]
| itemlabel = Винничук Юрій Павлович
| samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Винничук Юрій Павлович
| entitle = Yuriy Vynnychuk
| rutitle = Винничук, Юрий Павлович
| pltitle = Jurij Wynnyczuk
| detitle = Jurij Wynnytschuk
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Jacques Hnizdovsky]]
| itemlabel = Яків Гніздовський
| samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гніздовський Яків Якович
| entitle = Jacques Hnizdovsky
| rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич
| fititle = Jacques Hnizdovskyi
| pltitle = Jakiw Hnizdowski
| detitle = Jacques Hnizdovsky
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Rudenko]]
| itemlabel = Руденко Микола Данилович
| samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Руденко Микола Данилович
| entitle = Mykola Rudenko
| rutitle = Руденко, Николай Данилович
| pltitle = Mykoła Rudenko
| detitle = Mykola Rudenko
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]]
| itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України
| uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо
| entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra
| rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио
| fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri
| detitle = NRCU Symphony Orchestra
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Akhtem Seitablayev]]
| itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович
| samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович
| entitle = Akhtem Seitablayev
| rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович
| pltitle = Achtem Seitabłajew
| detitle = Achtem Seitablajew
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Tykhyi]]
| itemlabel = Тихий Володимир Вікторович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тихий Володимир Вікторович
| entitle = Volodymyr Tykhyi
| rutitle = Тихий, Владимир Викторович
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dmytro Zajciw]]
| itemlabel = Дмитро Зайців
| uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович
| entitle = Dmytro Zajciw
| articlecount = 18
| ratio = 18
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Vernadski]]
| itemlabel = Vladimir Vernadski
| samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вернадський Володимир Іванович
| entitle = Vladimir Vernadsky
| ettitle = Vladimir Vernadski
| rutitle = Вернадский, Владимир Иванович
| fititle = Vladimir Vernadski
| pltitle = Władimir Wiernadski
| detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski
| articlecount = 71
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander Bogomazov]]
| itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович
| samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]]
| uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович
| entitle = Alexander Bogomazov
| rutitle = Богомазов, Александр Константинович
| fititle = Oleksandr Bohomazov
| pltitle = Ołeksandr Bohomazow
| detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Skryabin]]
| itemlabel = Скрябін
| samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]]
| uktitle = Скрябін (гурт)
| entitle = Skryabin (band)
| rutitle = Скрябин (группа)
| pltitle = Skriabin (zespół muzyczny)
| detitle = Skryabin (Band)
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Berezil Theatre]]
| itemlabel = Березіль
| uktitle = Березіль
| entitle = Berezil Theatre
| rutitle = Березиль
| fititle = Berezil
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]]
| itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури
| samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури
| entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine)
| rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры
| fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia
| detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Grigoriy Chapkis]]
| itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович
| samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович
| entitle = Hryhorii Chapkis
| rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич
| detitle = Hryhorij Tschapkis
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Arkan]]
| itemlabel = Аркан
| samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]]
| uktitle = Аркан (танок)
| entitle = Arkan (dance)
| rutitle = Аркан (танец)
| pltitle = Arkan (taniec)
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Black Level]]
| itemlabel = Рівень чорного
| uktitle = Рівень чорного
| entitle = Black Level (film)
| rutitle = Уровень чёрного
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Boychukism]]
| itemlabel = бойчукізм
| uktitle = Бойчукізм
| entitle = Boychukism
| rutitle = Бойчукизм
| detitle = Bojtschukismus
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Roza Sarkisian]]
| itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна
| samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]]
| uktitle = Саркісян Роза Володимирівна
| entitle = Roza Sarkisian
| rutitle = Саркисян, Роза Владимировна
| pltitle = Roza Sarkisian
| detitle = Rosa Sarkissjan
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Antonio Lukich]]
| itemlabel = Антоніо Лукіч
| samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]]
| uktitle = Антоніо Лукіч
| entitle = Antonio Lukich
| rutitle = Лукич, Антонио
| fititle = Antonio Lukitš
| detitle = Antonio Lukitsch
| articlecount = 17
| ratio = 17
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Borkovský]]
| itemlabel = Борковський Іван
| samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]]
| uktitle = Борковський Іван Іванович
| entitle = Ivan Borkovský
| rutitle = Борковский, Иван (археолог)
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ihor Podolchak]]
| itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович
| samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]]
| uktitle = Подольчак Ігор Володимирович
| entitle = Ihor Podolchak
| rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович
| pltitle = Ihor Podolczak
| detitle = Ihor Podoltschak
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Feliks Soboliev]]
| itemlabel = Фелікс Соболєв
| uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович
| entitle = Felix Sobolev
| rutitle = Соболев, Феликс Михайлович
| fititle = Feliks Soboljev
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian Film Academy]]
| itemlabel = Українська кіноакадемія
| uktitle = Українська кіноакадемія
| entitle = Ukrainian Film Academy
| rutitle = Украинская киноакадемия
| pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa
| detitle = Ukrainische Filmakademie
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Reflection]]
| itemlabel = Відблиск
| uktitle = Відблиск (фільм)
| entitle = Reflection (2021 film)
| rutitle = Отражение (фильм, 2021)
| pltitle = Odbicie (film 2021)
| detitle = Vidblysk
| articlecount = 16
| ratio = 16
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oksana Zabužko]]
| itemlabel = Oksana Zabužko
| samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]]
| uktitle = Забужко Оксана Стефанівна
| entitle = Oksana Zabuzhko
| ettitle = Oksana Zabužko
| rutitle = Забужко, Оксана Стефановна
| fititle = Oksana Zabužko
| pltitle = Oksana Zabużko
| detitle = Oksana Sabuschko
| articlecount = 50
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]]
| itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка
| samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка
| entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater
| rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко
| pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie
| detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hryhir Tiutiunnyk]]
| itemlabel = Григір Тютюнник
| samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тютюнник Григір Михайлович
| entitle = Hryhir Tiutiunnyk
| rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович
| fititle = Hryhir Tjutjunnyk
| detitle = Hryhir Tjutjunnyk
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]]
| itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління
| uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління
| entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration
| rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление
| detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[George Shevelov]]
| itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович
| samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Шевельов Юрій Володимирович
| entitle = George Shevelov
| rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович
| fititle = George Yurii Shevelov
| detitle = George Shevelov
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sheiko]]
| itemlabel = Шейко Володимир Олександрович
| samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Шейко Володимир Олександрович
| entitle = Volodymyr Sheiko
| rutitle = Шейко, Владимир Александрович
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian avant-garde]]
| itemlabel = Український авангард
| samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]]
| uktitle = Український авангард
| entitle = Ukrainian avant-garde
| detitle = Ukrainische Avantgarde
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victor Kosenko Museum]]
| itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка
| samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]]
| uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка
| entitle = Victor Kosenko Museum
| rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко
| detitle = Wiktor-Kossenko-Museum
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Nest of the Turtledove]]
| itemlabel = Гніздо горлиці
| uktitle = Гніздо горлиці
| entitle = The Nest of the Turtledove
| rutitle = Гнездо горлицы
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Graduation ’97]]
| itemlabel = Випуск'97
| uktitle = Випуск'97
| entitle = Graduation '97
| rutitle = Выпуск ’97
| detitle = Wypusk ’97
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dar Gai]]
| itemlabel = Дар Гай
| samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]]
| uktitle = Дар Гай
| entitle = Dar Gai
| detitle = Dar Gai
| articlecount = 15
| ratio = 15
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]]
| itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
| samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний художній музей України
| entitle = National Art Museum of Ukraine
| ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum
| rutitle = Национальный художественный музей Украины
| fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo
| pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy
| detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine
| articlecount = 34
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taras Chubay]]
| itemlabel = Чубай Тарас Григорович
| samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]]
| uktitle = Чубай Тарас Григорович
| entitle = Taras Chubay
| rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич
| pltitle = Taras Czubaj
| detitle = Taras Tschubaj
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Book Forum]]
| itemlabel = BookForumLviv
| samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]]
| uktitle = Book Forum Lviv
| entitle = Book Forum Lviv
| rutitle = Форум издателей во Львове
| detitle = Book Forum Lviv
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Yermylov]]
| itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович
| samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]]
| uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович
| entitle = Vasyl Yermylov
| rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич
| fititle = Vasyl Jermilov
| pltitle = Wasyl Jermiłow
| detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leo Sirota]]
| itemlabel = Leo Sirota
| samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]]
| uktitle = Сирота Лео
| entitle = Leo Sirota
| rutitle = Сирота, Лео Григорьевич
| fititle = Leo Sirota
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[VAPLITE]]
| itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури
| samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вільна академія пролетарської літератури
| entitle = VAPLITE
| rutitle = ВАПЛИТЕ
| fititle = Vaplite
| pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury
| detitle = WAPLITE
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Virsky]]
| itemlabel = Вірський Павло Павлович
| samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вірський Павло Павлович
| entitle = Pavlo Virsky
| rutitle = Вирский, Павел Павлович
| detitle = Pawlo Wirskyj
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalia Matsak]]
| itemlabel = Наталя Мацак
| samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]]
| uktitle = Мацак Наталія Олександрівна
| entitle = Natalia Matsak
| rutitle = Мацак, Наталия Александровна
| pltitle = Natalija Macak
| detitle = Natalija Mazak
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Virlana Tkacz]]
| itemlabel = Вірляна Ткач
| samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]]
| uktitle = Вірляна Ткач
| entitle = Virlana Tkacz
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Picturesque Ukraine]]
| itemlabel = Живописна Україна
| samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]]
| uktitle = Живописна Україна
| entitle = Picturesque Ukraine
| rutitle = Живописная Украина
| detitle = Malerische Ukraine
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kievnauchfilm]]
| itemlabel = Київнаукфільм
| uktitle = Київнаукфільм
| entitle = Kievnauchfilm
| rutitle = Киевнаучфильм
| pltitle = Kijewnauczfilm
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Let It Snow]]
| itemlabel = Пік страху
| uktitle = Пік страху
| entitle = Let It Snow (2020 film)
| rutitle = Пик страха
| detitle = Let It Snow (2020)
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[This Rain Will Never Stop]]
| itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться
| uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться
| entitle = This Rain Will Never Stop
| detitle = This Rain Will Never Stop
| articlecount = 14
| ratio = 14
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andrei Kurkov]]
| itemlabel = Andrei Kurkov
| samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]]
| uktitle = Курков Андрій Юрійович
| entitle = Andrey Kurkov
| ettitle = Andrei Kurkov
| rutitle = Курков, Андрей Юрьевич
| fititle = Andrei Kurkov
| pltitle = Andrij Kurkow
| detitle = Andrij Kurkow
| articlecount = 45
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sofija Andruhhovõtš]]
| itemlabel = Sofija Andruhhovõtš
| samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]]
| uktitle = Андрухович Софія Юріївна
| entitle = Sofia Andrukhovych
| ettitle = Sofija Andruhhovõtš
| rutitle = Андрухович, София Юрьевна
| fititle = Sofija Andruh’ovytš
| pltitle = Sofija Andruchowycz
| detitle = Sofija Andruchowytsch
| articlecount = 39
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Šandruk]]
| itemlabel = Pavlo Šandruk
| samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]]
| uktitle = Шандрук Павло Феофанович
| entitle = Pavlo Shandruk
| rutitle = Шандрук, Павел Феофанович
| pltitle = Pawło Szandruk
| detitle = Pawlo Schandruk
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leo Mol]]
| itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович
| samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лео Мол
| entitle = Leo Mol
| rutitle = Лео Мол
| fititle = Leo Mol
| detitle = Leo Mol
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentin Bibik]]
| itemlabel = Бібік Валентин Савич
| samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бібік Валентин Савич
| rutitle = Бибик, Валентин Саввич
| detitle = Walentyn Bibik
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]]
| itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса
| samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]]
| uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса
| entitle = Les Kurbas Theatre
| rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса
| pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie
| detitle = Les-Kurbas-Theater
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olga Rapay-Markish]]
| itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна
| uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна
| entitle = Olga Rapay-Markish
| rutitle = Рапай, Ольга Петровна
| pltitle = Olha Rapaj-Markisz
| detitle = Olha Rapaj-Markisch
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Wiz-Art]]
| itemlabel = Wiz-Art
| samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]]
| uktitle = Wiz-Art
| entitle = Wiz-Art
| pltitle = Wiz-Art
| detitle = LISFF Wiz-Art
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Docudays UA]]
| itemlabel = Docudays UA
| uktitle = Docudays UA
| entitle = DocuDays UA
| pltitle = DocuDays UA
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Arsenal Book Festival]]
| itemlabel = Книжковий арсенал
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Книжковий арсенал
| entitle = Arsenal Book Festival
| detitle = Kiewer Buch-Arsenal
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nestor Nyzhankivskyi]]
| itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович
| uktitle = Нижанківський Нестор Остапович
| entitle = Nestor Nyzhankivsky
| rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Cathedral]]
| itemlabel = Собор
| uktitle = Собор (роман, Гончар)
| entitle = The Cathedral (Honchar novel)
| rutitle = Собор (роман)
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Rafeienko]]
| itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]]
| uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович
| entitle = Volodymyr Rafeienko
| rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович
| fititle = Volodymyr Rafjejenko
| detitle = Wolodymyr Rafejenko
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]]
| itemlabel = Тіні забутих предків
| uktitle = Тіні забутих предків (повість)
| entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel)
| rutitle = Тени забытых предков (повесть)
| pltitle = Cienie zapomnianych przodków
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]]
| itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв
| samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]]
| uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв
| entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts
| rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств
| fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia
| detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Goodbye Golovin]]
| itemlabel = Прощавай, Головін
| uktitle = Прощавай, Головін (фільм)
| entitle = Goodbye Golovin
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Izoliatsiia]]
| itemlabel = Ізоляція
| samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ізоляція (в'язниця)
| entitle = Izolyatsia prison
| rutitle = Изоляция (тюрьма)
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[murals in Kyiv]]
| itemlabel = мурали Києва
| uktitle = Мурали Києва
| entitle = Murals in Kyiv
| pltitle = Murale w Kijowie
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stop-Zemlia]]
| itemlabel = Стоп-Земля
| uktitle = Стоп-Земля
| entitle = Stop-Zemlia
| rutitle = Стоп-Земля
| articlecount = 13
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oksana Dmitrieva]]
| itemlabel = Oksana Dmitrieva
| uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна
| entitle = Oksana Dmitriieva
| ettitle = Oksana Dmitrieva
| rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна
| articlecount = 11
| ratio = 13
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Hardkiss]]
| itemlabel = The Hardkiss
| samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = The Hardkiss
| entitle = The Hardkiss
| ettitle = The Hardkiss
| rutitle = The Hardkiss
| fititle = The Hardkiss
| pltitle = The Hardkiss
| detitle = The Hardkiss
| articlecount = 25
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stefan Terlezki]]
| itemlabel = Терлецький Стефан
| uktitle = Терлецький Стефан Олексійович
| entitle = Stefan Terlezki
| rutitle = Терлецкий, Стефан
| detitle = Stefan Terlezki
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anatoli Dimarov]]
| itemlabel = Анатолій Дімаров
| uktitle = Анатолій Дімаров
| entitle = Anatoliy Dimarov
| rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич
| pltitle = Anatolij Dimarow
| detitle = Anatolij Dimarow
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]]
| itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського
| samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]]
| uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського
| entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble
| rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского
| pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski”
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexey Retinsky]]
| itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович
| samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович
| entitle = Alexey Retinsky
| rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич
| detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[contemporary Ukrainian literature]]
| itemlabel = сучасна українська література
| uktitle = Сучасна українська література
| entitle = Contemporary Ukrainian literature
| rutitle = Современная украинская литература
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nataliia Chmutina]]
| itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна
| uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна
| entitle = Nataliia Chmutina
| rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна
| fititle = Natalija Tšmutina
| pltitle = Natalija Czmutina
| detitle = Natalija Tschmutina
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Natalka Poltavka]]
| itemlabel = Наталка Полтавка
| samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]]
| uktitle = Наталка Полтавка (опера)
| entitle = Natalka Poltavka (opera)
| rutitle = Наталка Полтавка (опера)
| pltitle = Natałka Połtawka (opera)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vitaliy Hodziatsky]]
| itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович
| samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]]
| uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович
| entitle = Vitaliy Hodziatsky
| rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич
| detitle = Witalij Hodsjazkyj
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stefan Turchak]]
| itemlabel = Турчак Степан Васильович
| uktitle = Турчак Стефан Васильович
| entitle = Stefan Turchak
| rutitle = Турчак, Стефан Васильевич
| fititle = Stefan Turtšak
| pltitle = Stefan Turczak
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Illienko]]
| itemlabel = Михайло Іллєнко
| samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович
| entitle = Mykhailo Illienko
| rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kontrasty]]
| itemlabel = Контрасти
| uktitle = Контрасти (фестиваль)
| entitle = Kontrasty
| rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль)
| pltitle = Kontrasty (festiwal)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Camerata]]
| itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата»
| samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата»
| entitle = Kyiv Camerata
| rutitle = Киевская камерата
| detitle = Kiew Camerata
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Padalka]]
| itemlabel = Падалка Іван Іванович
| samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]]
| uktitle = Падалка Іван Іванович
| entitle = Ivan Padalka
| rutitle = Падалка, Иван Иванович
| fititle = Ivan Padalka
| detitle = Iwan Padalka
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasily Sedlyar]]
| itemlabel = Седляр Василь Теофанович
| samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]]
| uktitle = Седляр Василь Теофанович
| entitle = Vasily Sedlyar
| rutitle = Седляр, Василий Теофанович
| fititle = Vasyl Sedljar
| detitle = Wassyl Sedljar
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Feathered Dreams]]
| itemlabel = Легка, як пір'їнка
| uktitle = Легка, мов пір'їнка
| entitle = Feathered Dreams
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian opera]]
| itemlabel = опера в Україні
| uktitle = Українська опера
| entitle = Opera in Ukraine
| rutitle = Опера на Украине
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Falling]]
| itemlabel = Стрімголов
| uktitle = Стрімголов
| entitle = Falling (2017 film)
| rutitle = Стремглав (фильм)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volcano]]
| itemlabel = Вулкан
| uktitle = Вулкан (фільм, 2018)
| entitle = Volcano (2018 film)
| rutitle = Вулкан (фильм, 2018)
| pltitle = Wulkan (film 2018)
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tamara Trunova]]
| itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна
| uktitle = Трунова Тамара Вікторівна
| entitle = Tamara Trunova
| rutitle = Трунова, Тамара Викторовна
| articlecount = 12
| ratio = 12
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serhi Žadan]]
| itemlabel = Serhi Žadan
| samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]]
| uktitle = Жадан Сергій Вікторович
| entitle = Serhiy Zhadan
| ettitle = Serhi Žadan
| rutitle = Жадан, Сергей Викторович
| fititle = Serhi Žadan
| pltitle = Serhij Żadan
| detitle = Serhij Schadan
| articlecount = 45
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Krõtševskõi]]
| itemlabel = Vassõl Krõtševskõi
| samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кричевський Василь Григорович
| entitle = Vasyl Krychevsky
| ettitle = Vassõl Krõtševskõi
| rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич
| fititle = Vasyl Krytševskyi
| detitle = Wassyl Krytschewskyj
| articlecount = 25
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]]
| itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр
| samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київський національний академічний Молодий театр
| entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre
| rutitle = Киевский академический Молодой театр
| pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[George Mendeluk]]
| itemlabel = Джордж Менделюк
| uktitle = Джордж Менделюк
| entitle = George Mendeluk
| rutitle = Менделюк, Джордж
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olena Golub]]
| itemlabel = Голуб Олена Євгенівна
| samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]]
| uktitle = Голуб Олена Євгенівна
| entitle = Olena Golub
| rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна
| detitle = Olena Holub
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kateryna Kukhar]]
| itemlabel = Катерина Кухар
| samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кухар Катерина Ігорівна
| entitle = Kateryna Kukhar
| rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна
| detitle = Kateryna Kuchar
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Svyatoslav Lunyov]]
| itemlabel = Луньов Святослав Ігорович
| samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]]
| uktitle = Луньов Святослав Ігорович
| entitle = Svyatoslav Lunyov
| rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Union of Artists of Ukraine]]
| itemlabel = Національна спілка художників України
| uktitle = Національна спілка художників України
| entitle = National Union of Artists of Ukraine
| rutitle = Национальный союз художников Украины
| fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni
| detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykhailo Parashchuk]]
| itemlabel = Паращук Михайло Іванович
| uktitle = Паращук Михайло Іванович
| entitle = Mykhailo Parashchuk
| rutitle = Паращук, Михаил Иванович
| detitle = Mychajlo Paraschtschuk
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taras Bulba]]
| itemlabel = Тарас Бульба
| samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]]
| uktitle = Тарас Бульба (опера)
| entitle = Taras Bulba (opera)
| rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко)
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Theatre of Coryphaei]]
| itemlabel = Театр Корифеїв
| samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]]
| uktitle = Театр корифеїв
| entitle = Theatre of Coryphaei
| rutitle = Театр корифеев
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ukrainian cinema since independence]]
| itemlabel = Українське кіно доби Незалежності
| uktitle = Український кінематограф доби Незалежності
| entitle = Ukrainian cinema since independence
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[PEN Ukraine]]
| itemlabel = Український ПЕН
| samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]]
| uktitle = Український ПЕН
| entitle = PEN Ukraine
| pltitle = Ukraiński PEN
| detitle = PEN Ukraine
| articlecount = 11
| ratio = 11
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sonja Delaunay]]
| itemlabel = Sonja Delaunay
| samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соня Делоне
| entitle = Sonia Delaunay
| ettitle = Sonja Delaunay
| rutitle = Делоне, Соня
| fititle = Sonia Delaunay
| pltitle = Sonia Delaunay
| detitle = Sonia Delaunay-Terk
| articlecount = 47
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Taihō Kōki]]
| itemlabel = Taihō Kōki
| samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]]
| uktitle = Тайхо Кокі
| entitle = Taihō Kōki
| ettitle = Taihō Kōki
| rutitle = Тайхо Коки
| fititle = Taihō Kōki
| pltitle = Taihō Kōki
| detitle = Taihō Kōki
| articlecount = 30
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leopolis Jazz Fest]]
| itemlabel = Leopolis Jazz Fest
| uktitle = Leopolis Jazz Fest
| entitle = Leopolis Jazz Fest
| rutitle = Leopolis Jazz Fest
| pltitle = Leopolis Jazz Fest
| detitle = Leopolis Jazz Fest
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Pavlo Arie]]
| itemlabel = Ар'є Павло
| samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]]
| uktitle = Павло Ар'є
| entitle = Pavlo Arie
| rutitle = Арье, Павел
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Braty Hadyukiny]]
| itemlabel = Брати Гадюкіни
| samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]]
| uktitle = Брати Гадюкіни
| entitle = Braty Hadiukiny
| rutitle = Брати Гадюкіни
| pltitle = Braty Hadiukiny
| detitle = Braty Hadjukiny
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vlodko Kaufman]]
| itemlabel = Влодко Кауфман
| samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]]
| uktitle = Влодко Кауфман
| entitle = Vlodko Kaufman
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alina Panova]]
| itemlabel = Аліна Панова
| uktitle = Аліна Панова
| entitle = Alina Panova
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[William Dzus]]
| itemlabel = Джус Володимир
| uktitle = Джус Володимир
| entitle = William Dzus
| pltitle = William Dzus
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tymofiy Boychuk]]
| itemlabel = Бойчук Тимко
| samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бойчук Тимофій Львович
| entitle = Tymofiy Boychuk
| rutitle = Бойчук, Тимофей Львович
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yulian Butsmaniuk]]
| itemlabel = Буцманюк Юліан
| samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]]
| uktitle = Буцманюк Юліан Лукич
| entitle = Yulian Butsmaniuk
| rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич
| fititle = Julijan Butsmanjuk
| detitle = Julian Buzmanjuk
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[When the Fern Blooms]]
| itemlabel = Коли цвіте папороть
| uktitle = Коли цвіте папороть
| entitle = When the Fern Blooms
| rutitle = Когда цветёт папоротник (опера)
| detitle = Wenn der Farn blüht
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ihor Kostetskyi]]
| itemlabel = Костецький Ігор
| uktitle = Костецький Ігор
| entitle = Ihor Kostetskyi
| fititle = Ihor Kostetskyi
| detitle = Ihor Kostezkyj
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nova Generatsiia]]
| itemlabel = Нова генерація
| uktitle = Нова ґенерація
| entitle = Nova Generatsiia
| rutitle = Новая генерация (литературная организация)
| fititle = Nova generatsija
| detitle = Nowa henerazija
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[I Love Her]]
| itemlabel = Я кохаю її
| uktitle = Я її люблю (фільм, 2013)
| entitle = I Love Her (film)
| detitle = I Love Her
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Moses]]
| itemlabel = Мойсей
| samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]]
| uktitle = Мойсей (опера)
| entitle = Moses (Skoryk)
| rutitle = Моисей (опера)
| detitle = Moses (Skoryk)
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kameniari]]
| itemlabel = Каменярі
| samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]]
| uktitle = Каменярі (вірш)
| entitle = Kameniari
| detitle = Kamenjari
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vita Kin]]
| itemlabel = Віта Кін
| uktitle = Віта Кін
| entitle = Vita Kin
| rutitle = Вита Кин
| pltitle = Wita Kin
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mustache Funk]]
| itemlabel = Вусатий фанк
| uktitle = Вусатий фанк
| entitle = Mustache Funk
| detitle = Mustache Funk
| articlecount = 10
| ratio = 10
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]]
| itemlabel = Viktoria Kovaltšuk
| samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна
| entitle = Victoria Kovalchuk
| ettitle = Viktorija Kovaltšuk
| rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна
| pltitle = Wiktorija Kowalczuk
| articlecount = 13
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Chervona Ruta]]
| itemlabel = Chervona Ruta
| uktitle = Червона рута (ансамбль)
| entitle = Chervona Ruta (ensemble)
| rutitle = Червона рута (ансамбль)
| detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble)
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dudaryk]]
| itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик»
| uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик»
| entitle = Dudaryk (choir)
| rutitle = Дударик
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anton Solomoukha]]
| itemlabel = Соломуха Антон Павлович
| samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]]
| uktitle = Соломуха Антон Павлович
| entitle = Anton Solomoukha
| rutitle = Соломуха, Антон Павлович
| detitle = Anton Solomoukha
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hutsul Secession]]
| itemlabel = Гуцульська сецесія
| samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гуцульська сецесія
| entitle = Hutsul Secession
| rutitle = Гуцульская сецессия
| detitle = Huzulische Sezession
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Center of Contemporary Art &quot;Dakh&quot;]]
| itemlabel = Дах
| uktitle = Дах (театр)
| entitle = Dakh Contemporary Arts Center
| rutitle = Дах (театр)
| pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH”
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Danylo Sakhnenko]]
| itemlabel = Сахненко Данило
| samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сахненко Данило
| entitle = Daniel Sakhnenko
| rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasiliy Tairov]]
| itemlabel = Таїров Василь Єгорович
| samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Таїров Василь Єгорович
| entitle = Vasiliy Tairov
| rutitle = Таиров, Василий Егорович
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]]
| itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії
| samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]]
| uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії
| entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic
| rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии
| detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Roman Babowal]]
| itemlabel = Роман Бабовал
| uktitle = Роман Бабовал
| entitle = Roman Babowal
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]]
| itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики
| samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]]
| uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики
| entitle = Lviv Organ Hall
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tiger Trappers]]
| itemlabel = Тигролови
| uktitle = Тигролови
| entitle = Tiger Trappers
| rutitle = Тигроловы
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]]
| itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України
| samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]]
| uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України
| entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[photography in Ukraine]]
| itemlabel = фотографія в Україні
| uktitle = Фотографія в Україні
| entitle = Photography in Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]]
| itemlabel = Художні музеї України
| uktitle = Художні музеї України
| entitle = List of art museums and galleries in Ukraine
| rutitle = Список художественных музеев Украины
| detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bohdan Sehin]]
| itemlabel = Сегін Богдан Дарійович
| samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сегін Богдан Дарійович
| entitle = Bohdan Sehin
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Art Studio Agrafka]]
| itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка»
| uktitle = Аґрафка (творча майстерня)
| entitle = Agrafka Creative Workshop
| detitle = Agrafka
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Gulliver returns]]
| itemlabel = Гуллівер повертається
| uktitle = Гуллівер повертається
| entitle = Gulliver Returns
| articlecount = 9
| ratio = 9
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mõstetskõi arsenal]]
| itemlabel = Mõstetskõi arsenal
| samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]]
| uktitle = Мистецький арсенал
| entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex
| ettitle = Mõstetskõi arsenal
| rutitle = Мистецький арсенал
| pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał”
| detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal
| articlecount = 15
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Tin Sontsja]]
| itemlabel = Tin Sontsja
| samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]]
| uktitle = Тінь сонця
| entitle = Tin Sontsia
| ettitle = Tin Sontsja
| rutitle = Тінь Сонця
| pltitle = Tiń Soncja
| articlecount = 15
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dyki Tantsi]]
| itemlabel = Дикі танці
| uktitle = Дикі танці (альбом Руслани)
| entitle = Dyki Tantsi
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Zaporozhets za Dunayem]]
| itemlabel = Запорожець за Дунаєм
| samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]]
| uktitle = Запорожець за Дунаєм
| entitle = Zaporozhets za Dunayem
| rutitle = Запорожец за Дунаем
| detitle = Der Saporoger an der Donau
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Radu Poklitaru]]
| itemlabel = Раду Поклітару
| samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]]
| uktitle = Поклітару Раду Віталійович
| entitle = Radu Poklitaru
| rutitle = Поклитару, Раду Витальевич
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentina]]
| itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна
| uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна
| entitle = Valentina (fashion designer)
| rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна
| pltitle = Valentina Schlee
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Stanislav Tsalyk]]
| itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович
| uktitle = Цалик Станіслав Миколайович
| entitle = Stanislav Tsalyk
| rutitle = Цалик, Станислав Николаевич
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Telnyuk Sisters]]
| itemlabel = Сестри Тельнюк
| samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]]
| uktitle = Сестри Тельнюк
| entitle = The Telnyuk Sisters
| rutitle = Сёстры Тельнюк
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yelena Yemchuk]]
| itemlabel = Єлена Ємчук
| uktitle = Єлена Ємчук
| entitle = Yelena Yemchuk
| rutitle = Емчук, Елена
| pltitle = Yelena Yemchuk
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Eney]]
| itemlabel = Еней
| uktitle = Еней (гурт)
| entitle = Eney
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kobza]]
| itemlabel = Кобза
| uktitle = Кобза (гурт)
| entitle = Kobza (band)
| rutitle = Кобза (ВИА)
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]]
| itemlabel = Мазепа, національний герой України
| uktitle = Мазепа, національний герой України
| entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine
| detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladislav Troitski]]
| itemlabel = Vladislav Troitski
| samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]]
| uktitle = Троїцький Владислав Юрійович
| entitle = Vladislav Troitsky
| detitle = Wladyslaw Trojizky
| articlecount = 8
| ratio = 8
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kira Muratova]]
| itemlabel = Kira Muratova
| samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]]
| uktitle = Муратова Кіра Георгіївна
| entitle = Kira Muratova
| ettitle = Kira Muratova
| rutitle = Муратова, Кира Георгиевна
| fititle = Kira Muratova
| pltitle = Kira Muratowa
| detitle = Kira Muratowa
| articlecount = 55
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dmitri Bortnjanski]]
| itemlabel = Dmitri Bortnjanski
| samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]]
| uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович
| entitle = Dmitry Bortniansky
| ettitle = Dmitri Bortnjanski
| rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович
| fititle = Dmitri Bortnjanski
| pltitle = Dmitrij Bortnianski
| detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski
| articlecount = 40
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Khreschatyk Choir]]
| itemlabel = Хрещатик
| samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]]
| uktitle = Хрещатик (хор)
| entitle = Khreshchatyk Choir
| rutitle = Крещатик (хор)
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Daniil Lider]]
| itemlabel = Лідер Данило Данилович
| samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лідер Данило Данилович
| entitle = Danylo Lyder
| rutitle = Лидер, Даниил Данилович
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Masoch Fund]]
| itemlabel = Фонд Мазоха
| uktitle = Фонд Мазоха
| entitle = Masoch Fund
| rutitle = Фонд Мазоха
| detitle = Masoch Fund
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vladimir Bobri]]
| itemlabel = Володимир Бобрі
| uktitle = Володимир Бобрі
| entitle = Vladimir Bobri
| rutitle = Бобри, Владимир
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Yuri Makoveychuk]]
| itemlabel = Юрій Маковейчук
| uktitle = Маковейчук Юрій
| entitle = Yuri Makoveychuk
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sichynskyi]]
| itemlabel = Січинський Володимир Юхимович
| samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]]
| uktitle = Січинський Володимир Юхимович
| entitle = Volodymyr Sichynskyi
| rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Rostyslav Derzhypilsky]]
| itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович
| samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]]
| uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович
| entitle = Rostyslav Derzhypilsky
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Living Fire]]
| itemlabel = Жива ватра
| uktitle = Жива ватра
| entitle = The Living Fire (film)
| rutitle = Жива ватра
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victor_Robot]]
| itemlabel = Віктор_Робот
| uktitle = Віктор Робот
| entitle = Victor Robot
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kharkiv School of Photography]]
| itemlabel = Харківська школа фотографії
| uktitle = Харківська школа фотографії
| entitle = Kharkiv School of Photography
| detitle = Charkiwer Schule der Fotografie
| articlecount = 7
| ratio = 7
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Mazepa]]
| itemlabel = Ivan Mazepa
| samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]]
| uktitle = Іван Мазепа
| entitle = Ivan Mazepa
| ettitle = Ivan Mazepa
| rutitle = Мазепа, Иван Степанович
| fititle = Ivan Mazepa
| pltitle = Iwan Mazepa
| detitle = Iwan Masepa
| articlecount = 67
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Clarice Lispector]]
| itemlabel = Clarice Lispector
| samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]]
| uktitle = Кларісе Ліспектор
| entitle = Clarice Lispector
| ettitle = Clarice Lispector
| rutitle = Лиспектор, Клариси
| fititle = Clarice Lispector
| pltitle = Clarice Lispector
| detitle = Clarice Lispector
| articlecount = 63
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kiievi Anna]]
| itemlabel = Kiievi Anna
| samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]]
| uktitle = Анна Ярославна
| entitle = Anne of Kiev
| ettitle = Kiievi Anna
| rutitle = Анна Ярославна
| fititle = Anna Kiovalainen
| pltitle = Anna Jarosławówna
| detitle = Anna von Kiew
| articlecount = 60
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Sergei Paradžanov]]
| itemlabel = Sergei Paradžanov
| samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]]
| uktitle = Параджанов Сергій Йосипович
| entitle = Sergei Parajanov
| ettitle = Sergei Paradžanov
| rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович
| fititle = Sergei Paradžanov
| pltitle = Siergiej Paradżanow
| detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow
| articlecount = 58
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leonid Denysenko]]
| itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович
| samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]]
| uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович
| entitle = Leonid Denysenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oleksandr Chekmenyov]]
| itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович
| samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]]
| uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович
| entitle = Alexander Chekmenev
| rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович
| detitle = Oleksandr Tschekmenjow
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Transcendental Étude No. 4]]
| itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор
| uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор
| entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Leon Dmochowski]]
| itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир
| uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир
| entitle = Leon Dmochowski
| rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]]
| itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка
| samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]]
| uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка
| entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum
| rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]]
| itemlabel = Максименко Іван Кирилович
| uktitle = Максименко Іван Кирилович
| entitle = Ivan Maksymenko
| rutitle = Максименко, Иван Кириллович
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Constantin Popovici]]
| itemlabel = Костянтин Федорович Попович
| uktitle = Попович Костянтин Федорович
| entitle = Constantin Popovici (scholar)
| rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ensemble Nostri Temporis]]
| itemlabel = Ensemble Nostri Temporis
| uktitle = Ensemble Nostri Temporis
| entitle = Ensemble Nostri Temporis
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Victoria Gres]]
| itemlabel = Гресь Вікторія
| uktitle = Гресь Вікторія Юріївна
| entitle = Victoria Gres
| pltitle = Wiktorija Hreś
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dina Litovsky]]
| itemlabel = Діна Літовська
| uktitle = Діна Літовська
| entitle = Dina Litovsky
| detitle = Dina Litovsky
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasiliy Ryabchenko]]
| itemlabel = Рябченко Василь Сергійович
| uktitle = Рябченко Василь Сергійович
| entitle = Vasiliy Ryabchenko
| rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич
| detitle = Wassyl Rjabtschenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]]
| itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької
| uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької
| entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School
| rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ptakh_Jung]]
| itemlabel = Ptakh_Jung
| uktitle = Ptakh Jung
| entitle = Ptakh Jung
| pltitle = Ptakh Jung
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Maksym Holenko]]
| itemlabel = Максим Голенко
| uktitle = Голенко Максим Георгійович
| entitle = Maksym Holenko
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Nafta Theatre]]
| itemlabel = Театр «Нафта»
| uktitle = Театр «Нафта»
| entitle = Neft Theater
| rutitle = Нефть (театр)
| articlecount = 6
| ratio = 6
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Hürrem Sultan]]
| itemlabel = Hürrem Sultan
| samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]]
| uktitle = Роксолана
| entitle = Hürrem Sultan
| ettitle = Hürrem Sultan
| rutitle = Роксолана
| fititle = Roxelana
| pltitle = Roksolana
| detitle = Roxelane
| articlecount = 87
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serge Lifar]]
| itemlabel = Serge Lifar
| samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]]
| uktitle = Серж Лифар
| entitle = Serge Lifar
| ettitle = Serge Lifar
| rutitle = Лифарь, Серж
| fititle = Serge Lifar
| pltitle = Serge Lifar
| detitle = Sergei Michailowitsch Lifar
| articlecount = 32
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Bronisława Niżyńska]]
| itemlabel = Bronisława Niżyńska
| samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна
| entitle = Bronislava Nijinska
| ettitle = Bronisława Niżyńska
| rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична
| fititle = Bronislava Nižinska
| pltitle = Bronisława Niżyńska
| detitle = Bronislava Nijinska
| articlecount = 29
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Marchenko]]
| itemlabel = Марченко Микола Дмитрович
| uktitle = Марченко Микола Дмитрович
| entitle = Mykola Marchenko
| rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич
| detitle = Mykola Martschenko
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander Kostetsky]]
| itemlabel = Костецький Олександр Володимирович
| samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]]
| uktitle = Костецький Олександр Володимирович
| entitle = Alexander Kostetsky
| rutitle = Костецкий, Александр Владимирович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vasyl Lopata]]
| itemlabel = Лопата Василь Іванович
| samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лопата Василь Іванович
| entitle = Vasyl Lopata
| rutitle = Лопата, Василий Иванович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Modest Menzinsky]]
| itemlabel = Менцинський Модест Омелянович
| samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]]
| uktitle = Менцинський Модест Омелянович
| rutitle = Менцинский, Модест Емельянович
| pltitle = Modest Męciński
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Liuboslav Hutsaliuk]]
| itemlabel = Гуцалюк Любослав
| samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]]
| uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович
| entitle = Liuboslav Hutsaliuk
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Stone Cross]]
| itemlabel = Камінний хрест
| uktitle = Камінний хрест (новела)
| entitle = The Stone Cross
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[list of publishing companies of Ukraine]]
| itemlabel = видавництва України
| uktitle = Список видавництв України
| entitle = List of publishing companies of Ukraine
| rutitle = Издательства Украины
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Myroslav Yahoda]]
| itemlabel = Ягода Мирослав
| samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]]
| uktitle = Ягода Мирослав Якович
| entitle = Myroslav Yahoda
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Bevz]]
| itemlabel = Бевз Микола Валентинович
| uktitle = Бевз Микола Валентинович
| entitle = Mykola Bevz
| rutitle = Бевз, Николай Валентинович
| pltitle = Mykoła Bewz
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Ivan Cherinko]]
| itemlabel = Черінько Іван Іванович
| uktitle = Черінько Іван Іванович
| entitle = Ivan Cherinko
| rutitle = Черинько, Иван Иванович
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[YermilovCentre]]
| itemlabel = ЄрміловЦентр
| uktitle = ЄрміловЦентр
| entitle = Yermilov Centre
| detitle = Jermilow-Zentrum
| articlecount = 5
| ratio = 5
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Valentõn Sõlvestrov]]
| itemlabel = Valentõn Sõlvestrov
| samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]]
| uktitle = Сильвестров Валентин Васильович
| entitle = Valentyn Silvestrov
| ettitle = Valentõn Sõlvestrov
| rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич
| fititle = Valentyn Sylvestrov
| pltitle = Wałentyn Silwestrow
| detitle = Walentyn Sylwestrow
| articlecount = 40
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]]
| itemlabel = Alexander Georg von Bunge
| samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бунге Олександр Андрійович
| entitle = Alexander von Bunge
| ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890)
| rutitle = Бунге, Александр Андреевич
| fititle = Alexander von Bunge
| pltitle = Alexander Bunge
| detitle = Alexander von Bunge (Botaniker)
| articlecount = 35
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Olga Lepešinskaja]]
| itemlabel = Olga Lepešinskaja
| samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]]
| uktitle = Лепешинська Ольга Василівна
| entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer)
| ettitle = Olga Lepešinskaja
| rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна
| fititle = Olga Lepešinskaja
| pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka)
| detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja
| articlecount = 24
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Aleksandr Potebnja]]
| itemlabel = Aleksandr Potebnja
| samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]]
| uktitle = Потебня Олександр Опанасович
| entitle = Alexander Potebnja
| ettitle = Aleksandr Potebnja
| rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич
| pltitle = Ołeksandr Potebnia
| detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja
| articlecount = 23
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andriy Voynarovsky]]
| itemlabel = Войнаровський Андрій
| uktitle = Андрій Войнаровський
| entitle = Andriy Voynarovsky
| rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович
| detitle = Andrij Wojnarowskyj
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[The Harvest of Sorrow]]
| itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор
| uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор
| entitle = The Harvest of Sorrow
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vira Chorny-Meshkova]]
| itemlabel = Віра Чорний-Мешкова
| uktitle = Віра Чорний-Мешкова
| entitle = Vira Chorny-Meshkova
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kostiantyn Piskorskyi]]
| itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович
| uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович
| entitle = Kostiantyn Piskorskyi
| rutitle = Пискорский, Константин Владимирович
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Peter Kravchenko]]
| itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович
| samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Кравченко Петро Митрофанович
| entitle = Peter Kravchenko
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mikhail Reva]]
| itemlabel = Михайло Рева
| samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]]
| uktitle = Рева Михайло Володимирович
| entitle = Mikhail Reva
| rutitle = Рева, Михаил Владимирович
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Mykola Radeĭko]]
| itemlabel = Микола Радейко
| uktitle = Радейко Микола
| entitle = Mykola Radeĭko
| articlecount = 4
| ratio = 4
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]]
| itemlabel = Maria Prõmatšenko
| samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]]
| uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна
| entitle = Maria Prymachenko
| ettitle = Marija Prõmatšenko
| rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна
| fititle = Marija Prymatšenko
| pltitle = Marija Prymaczenko
| detitle = Marija Prymatschenko
| articlecount = 49
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]]
| itemlabel = Vassõl Stus
| samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]]
| uktitle = Стус Василь Семенович
| entitle = Vasyl Stus
| ettitle = Vassõl Stuss
| rutitle = Стус, Василий Семёнович
| fititle = Vasyl Stus
| pltitle = Wasyl Stus
| detitle = Wassyl Stus
| articlecount = 38
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Dzyga]]
| itemlabel = Дзиґа
| samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]]
| uktitle = Дзиґа (об'єднання)
| entitle = Dzyga Art Center
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Visual Culture Research Center]]
| itemlabel = Центр візуальної культури
| uktitle = Центр візуальної культури
| entitle = Visual Culture Research Center
| detitle = Visual Culture Research Center
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Osyp Sorokhtei]]
| itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович
| samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович
| entitle = Osip Sorokhtei
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Volodymyr Sawchak]]
| itemlabel = Савчак Володимир Васильович
| samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]]
| uktitle = Савчак Володимир Васильович
| entitle = Volodymyr Sawchak
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Marian Kropyvnytskyi]]
| itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович
| uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович
| entitle = Marian Kropyvnytskyi
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Serhiy Savchenko]]
| itemlabel = Савченко Сергій Олександрович
| uktitle = Савченко Сергій Олександрович
| entitle = Sergey Savchenko
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Andrii Sahaidakovskyi]]
| itemlabel = Сагайдаковський Андрій
| samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович
| entitle = Andrii Sahaidakovskyi
| articlecount = 3
| ratio = 3
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Petro Mohõla]]
| itemlabel = Petro Mohõla
| samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]]
| uktitle = Петро Могила
| entitle = Petro Mohyla
| ettitle = Petro Mohõla
| rutitle = Пётр Могила
| fititle = Petro Mohyla
| pltitle = Piotr Mohyła
| detitle = Petro Mohyla
| articlecount = 31
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Vassõl Slipak]]
| itemlabel = Vassõl Slipak
| samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]]
| uktitle = Сліпак Василь Ярославович
| entitle = Vasyl Slipak
| ettitle = Vassõl Slipak
| rutitle = Слипак, Василий Ярославович
| pltitle = Wasyl Slipak
| detitle = Wassyl Slipak
| articlecount = 31
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]]
| itemlabel = 60ndate inimesed
| uktitle = Шістдесятники
| entitle = Sixtiers
| ettitle = Kuuekümnendate põlvkond
| rutitle = Шестидесятники
| fititle = 60-lukulaiset
| pltitle = Szistdesiatnyky
| detitle = Die Sechziger
| articlecount = 29
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Jossõp Tõmtšenko]]
| itemlabel = Jossõp Tõmtšenko
| samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]]
| uktitle = Тимченко Йосип Андрійович
| entitle = Joseph Timchenko
| ettitle = Jossõp Tõmtšenko
| rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич
| articlecount = 18
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Oless Berdnõk]]
| itemlabel = Oless Berdnõk
| samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]]
| uktitle = Бердник Олесь Павлович
| entitle = Oles Berdnyk
| ettitle = Oless Berdnõk
| rutitle = Бердник, Олесь Павлович
| pltitle = Ołeksandr Berdnyk
| detitle = Oles Berdnyk
| articlecount = 17
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Alexandr Stoyanov]]
| itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович
| samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]]
| uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович
| rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич
| articlecount = 2
| ratio = 2
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Slovo maja]]
| itemlabel = Slovo maja
| samplepic = [[Fail:Slovo3.jpg|center|128px]]
| uktitle = Будинок «Слово»
| entitle = Slovo Building
| ettitle = Slovo maja
| rutitle = Слово (дом)
| pltitle = Słowo (budynek)
| detitle = Slowo-Gebäude
| articlecount = 20
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = [[Anatoli Ljutjuk]]
| itemlabel = Anatoli Ljutjuk
| samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]]
| uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич
| entitle = Anatoli Ljutjuk
| ettitle = Anatoli Ljutjuk
| articlecount = 4
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]''
| itemlabel = Q105062974
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]''
| itemlabel = Q105972821
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|-
{{Kasutaja:Märt_Põder/proov586
| item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]''
| itemlabel = Q110832787
| articlecount = 0
| ratio = 0
}}
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>sy1pkfqrkue0a3oh1ek6i0umnuytdxs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Borodjanka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626229</id>
    <revision>
      <id>7169021</id>
      <parentid>7138270</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:26:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Бородянка_Шевченко.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Ymblanter|Ymblanter]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Taras Shevchenko Monument, Borodianka|]].</comment>
      <origin>7169021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="810" sha1="kmsrc0kyjnxi3h6bqqzvpab9mytgpas" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Borodjanka
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бородянка
| pilt         = 
| pildiallkiri = 
| lipp = PRAPOR BORODIANKA-NEW.png
| vapp = ARMS BORODIANKA NEW.png
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart =
}}
'''Borodjanka''' ([[ukraina keel]]es Бородянка) on alev [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Butša rajoon]]is. Kuni 2020. aastani oli see [[Borodjanka rajoon]]i halduskeskus.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
У Бородянці немає військових об’єктів — лише житлові будинки та дитячі садочки.jpg|Sõjategevuses kannatada saanud elumaja 2022. aasta aprillis
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Borodjanka pommitamine]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kiievi oblast]]
[[Kategooria:Ukraina alevid]]</text>
      <sha1>kmsrc0kyjnxi3h6bqqzvpab9mytgpas</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voznessensk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626640</id>
    <revision>
      <id>7169060</id>
      <parentid>6489237</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:07:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="804" sha1="dujf0gw28192dquuvzfob4akzqypu6f" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Voznessensk
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Вознесенськ
| pilt         = Альтанка в місті Вознесенськ.jpg
| pildiallkiri = 
| lipp = Voznesensk prapor.png
| vapp = Voznesensk new gerb.png
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart =
}}
'''Voznessensk''' ([[ukraina keel]]es Вознесенськ) on linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Voznesenski rajoon]]i halduskeskus. Linn asub [[Lõuna-Bug]]i ääres oblasti keskusest [[Mõkolajiv]]ist umbes 90 km kaugusel loodes.

Voznesensk sai linnaõigused 1938. aastal.

30. septembril 2025 sai Voznesensk [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.

==Vaata ka==
*[[Voznessenski lahingud]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Mõkolajivi oblast]]
[[Kategooria:Ukraina linnad]]</text>
      <sha1>dujf0gw28192dquuvzfob4akzqypu6f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Merike Kurisoo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631303</id>
    <revision>
      <id>7168760</id>
      <parentid>7084499</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:42:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Merikeku</username>
        <id>140986</id>
      </contributor>
      <comment>LIsasin kureeritud näituse.</comment>
      <origin>7168760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9485" sha1="59ycvjacnbkozej0ajzizz3mtxe95af" xml:space="preserve">[[Fail:Merike Kurisoo.jpg|pisi|Merike Kurisoo (2021)]]{{viita}}'''Merike Kurisoo''' (sündinud 23. oktoobril [[1977]]) on eesti [[kunstiteadlane]], [[Niguliste muuseum]]i ja Adamson-Ericu muuseumi direktor. Tema peamine uurimisvaldkond on kesk- ja varauusaegne kirikukunst. 

Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] kunstiteaduse erialal ning kaitsnud 2006. aastal [[Tartu Ülikool]]is magistritöö. 2019. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is doktoriväitekirja teemal &quot;Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel&quot;&lt;ref&gt;[https://www.etera.ee/zoom/52367/view?page=1&amp;p=separate&amp;tool=info „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“]&lt;/ref&gt;. 
 
Alates 2001. aastast töötas Kurisoo [[Eesti Kunstimuuseum]]is. Ta on olnud [[Niguliste muuseum]]i kuraator-programmijuht. Aastatel 2013–2018 oli ta ajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised peatoimetaja.&lt;ref&gt;https://kunstimuuseum.ekm.ee/wp-content/uploads/2020/09/13-EKM_toimetised_Uurimusi-Eesti-Kunstimuuseumi-kogudest-2018_web.pdf&lt;/ref&gt; 2019. aastast on ta Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu juhataja.&lt;ref&gt;[https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/eesti-kunstimuuseumi-teadusnoukogu/ Eesti Kunstimuuseumi koduleht]&lt;/ref&gt; 

Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumi direktorina alustas ta 1. septembrist 2024. 

Merike Kurisoo on 2020. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u esimees ning on ka varem kuulunud ühingu juhatusse. Ta on vanemast sakraalkunstist ja pühakukultusest kirjutanud raamatuid, koostanud kogumikke ja publitseerinud arvukalt teadusartikleid. Kurisoo on pidanud oma erialal loenguid Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis]]. 

Kurisoo kuulub mitmesse erialaühendusse. Samuti on ta saanud erialased preemiaid ja stipendiume.

== Kureeritud näitused ==
* &quot;Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi&quot;, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (22.11.2025–29.03.2026. Kuraatorid Merike Kurisoo ja Carlos Alonso Pérez-Fajardo. Koostöös Toledo katedraal, Santa Cruzi muuseum ja Bari Püha Nikolause kirik Toledos.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22.november 2025 |pealkiri=Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi |url=https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/dives-toletana-toledo-katedraali-aarded-keskajast-el-greconi/}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Ükssarvik võlumetsas&quot;, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (07.09.2024–06.04.2025). Kuraatorid: Merike Kurisoo ja Pia Bengtsson Melin. Koostöös Rootsi Kuningliku Relvakambri ja Rootsi Riiklike Ajaloomuuseumidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ükssarvik võlumetsas |url=https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/ukssarvik-volumetsas/ |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=Niguliste muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* &quot;Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes&quot;, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (04.05.2023–05.11.2023). Näituse juhtkuraator: Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum). Kuraatorid: Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum), Lars Nylander (Hälsinglandi muuseum), Jan Friedrich Richter (Berliini Riiklikud Muuseumid)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes |url=https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/michel-sittow-pohjas-altariretaablid-kahekones/ |vaadatud=2023-09-16 |väljaanne=Niguliste muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadusprojekt &quot;Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes&quot; (2021–2024) |url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/michel-sittow-pohjas-altariretaablid-kahekones/ |vaadatud=21. jaanuaril 2024. |väljaanne=Eesti Kunstimuuseum}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna&quot;, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (25.10.2019–26.04.2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna |url=https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/neitsi-maarja-naine-ema-kuninganna/ |vaadatud=2023-09-16 |väljaanne=Niguliste muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Plekktrumm: 270 {{!}} Merike Kurisoo. Esmaeeter 27. november 2023 |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-merike-kurisoo |vaadatud=21. jaanuaril 2024 |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;
* Tallinna &quot;Surmatantsu&quot; ([[Bernt Notke]] töökoda) uue püsiekspositsiooni kuraator (2018–2019)
* &quot;Viis unustatud maali&quot;, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (16.09.2017–26.08.2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Viis unustatud maali |url=https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/viis-unustatud-maali/ |vaadatud=2023-09-16 |väljaanne=Niguliste muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Ars moriendi. Suremise kunst&quot;, Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (02.11.2012–02.06.2013)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ars moriendi – suremise kunst |url=https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/ars-moriendi-suremise-kunst-2/ |vaadatud=2023-09-16 |väljaanne=Niguliste muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Publikatsioonid ==
* Ükssarvik võlumetsas = Unicorn in the Magical Forest (2025). Koostaja Merike Kurisoo. Tekstid Pia Bengtsson Melin, Merike Kurisoo. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
* Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes = Michel Sittow in the North? Altarpieces in Dialogue (2023). Koostaja Merike Kurisoo. Tekstid Greta Koppel, Merike Kurisoo, Lars Nylander, Jan Friedrich Richter. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
* Kurisoo, Merike (2022). Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna = The Virgin Mary. Woman, Mother, Queen. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
* [[Krista Kodres|Kodres, Krista]]; Kurisoo, Merike; Nürnberger, Ulrike (eds) (2020). Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region. Petersberg: Michael Imhof Verlag.
* Kurisoo, Merike (2020). The Tallinn Church Order of 1606 and Ecclesiastical Objects in Ritual Practices. − Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region. Petersberg: Michael Imhof Verlag, lk 133−145.
* Tallinna ajalugu II. 1561-1710 (2019). [[Lea Kõiv]] (Koost.), [[Tiina Kala]] (Peatoim.), [[Toomas Tamla]] (Toim.). (Kirikuarhitektuur ja -kunst: autorid Krista Kodres, Merike Kurisoo). Tallinn: [[Tallinna Linnaarhiiv|Tallinna Linnaarhiiv]]. 
* Kurisoo, Merike; [[Kristi Viiding|Viiding, Kristi]] (2019). Iniuria, iustitia, passio, patientia et victoria. Zum frühneuzeitlichen Bild- und Textprogramm auf dem mittelalterlichen Altarretabel in der Kirche von Lääne-Nigula (1598). − Baltic Journal of Art History, 18, lk 105−150.
* Kurisoo, Merike (2017). Ristimisest ja ristimisnõudest reformatsioonijärgsel Saaremaal. − Järelevastamine. [[Kaur Alttoa|Kaur Alttoale]]. [[Anneli Randla|Randla, Anneli]] (Toim.). Eesti Kunstiakadeemia Toimetised 22. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 7. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. , lk 97−136.
* Kurisoo, Merike (2016). Tallinna sakraalmaastik varauusajal. − Vana Tallinn, 31 (27), lk 75−103.
* Kurisoo, Merike (2016). Continuity and change. Reorganizing sacred space in post-Reformation Tallinn. Re-forming Texts, Music, and Church Art in the Early Modern North. Kaljundi, Linda; Lehtonen, Tuomas M. S. (Ed.). Series: Crossing Boundaries: Turku Medieval and Early Modern Studies. Amsterdam University Press, lk 311−354.
* Hiiop, Hilkka; Kurisoo, Merike (2016). [[Niguliste kiriku peaaltar|Rode altar]] lähivaates = Rode Altarpiece in Close-Up. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
* Kurisoo, Merike (2015). Rode altar. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel = Rode Altar. Altarpiece of the High Altar of Tallinn St Nicholas' Church. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
* Kurisoo, Merike (2013). Ars moriendi – suremise kunst = Ars moriendi – the Art of Dying. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
* Kurisoo, Merike (2009). Ristimise läte: [[Ristimiskivi|ristimiskivid]] keskaegsel Liivimaal. Tallinn: [[Muinsuskaitseamet]].
* Kodres, Krista (Kost.); Kurisoo, Merike (Toim.) (2008). Art and the church: religious art and architecture in the Baltic Region in the 13th-18th centuries. / Kunst und Kirche: kirchliche Kunst und Architektur in der baltischen region im 13.-18. Jahrhundert. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

== Tunnustus ==
* 2026 pälvis ta Taani kuningalt [[Frederik X]] Taani Kuningriigi [[Dannebrogi ordu rüütliorden]]i
* 2020 [[Villem Raami preemia]], [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]
* 2020 I preemia, doktoritööde kategooria, [[Tallinna Ülikool]]i teadustööde konkurss, doktoritööd 2018/2019 humanitaarteaduste valdkonnas
* 2020 Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna teenetemärk Studiosus Magnificus
* 2019 üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2019, ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkond , III preemia doktoriõppe üliõpilaste astmes

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis
* [https://ekm.academia.edu/MerikeKurisoo Merike Kurisoo] Academia.edu leht
* [https://sirp.ee/s3-pressiteated/villem-raami-stipendiumi-laureaat-on-merike-kurisoo/ Villem Raami stipendiumi laureaat on Merike Kurisoo]. Sirp 26. mai 2020
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/90005353/villem-raami-stipendiumi-palvis-merike-kurisoo Villem Raami stipendiumi pälvis Merike Kurisoo]. Eesti Päevaleht 28. mai 2020

{{JÄRJESTA:Kurisoo, Merike}}
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>59ycvjacnbkozej0ajzizz3mtxe95af</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iiri Vaba Riik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632367</id>
    <revision>
      <id>7169015</id>
      <parentid>6985231</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:11:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:1922]]; +[[Kategooria:1937]]</comment>
      <origin>7169015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4920" sha1="1304mno6eype6xh3a214f45s6ajyq9o" xml:space="preserve">{{Endine riik
 |nimi                = Iiri Vaba Riik
 |omakeelne-nimi      = Saorstát Éireann
 |algusaasta          = 1922
 |lõppaasta           = 1937
 |lipp                = Flag of Ireland.svg
 |lipp-tekst          = [[Iirimaa lipp]]
 |vapp                = Seal of the Irish Free State.png
 |vapp-tekst          = [[Iiri Vaba Riigi pitsat]]
 |asendikaart         = 
 |valitsusvorm        = [[unitaarriik]]&lt;br&gt;[[põhiseaduslik monarhia]]
 |osa                 = 
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2           = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |pealinn             = [[Dublin]]
 |pealinn-nimetus     = 
 |religioon           = 1926. aasta seisuga:
* 92,57% [[katoliiklus]]
* 7% [[protestantlus]]
* 0,12% muud religioonid
* 0,30% täpsustamata
 |pindala             = 
 |pindala-aasta       = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            =
 |riigikeel           = [[iiri keel]]
 |peamised-keeled     = iiri keel, [[inglise keel]]
 |rahaühik            = [[Suurbritannia naelsterling]] (1922–1927)&lt;br&gt;[[Iiri nael|Saorstáti nael]] (1928–1937)
 |deviis              = 
 |hümn                = 
 |ajavöönd            = [[UTC]]
 |suunakood           = 
 |eelnes              = {{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Iiri Vabariik (1919–1922)|Iiri Vabariik]]&lt;br&gt;[[File:Flag of the Lord Lieutenant of Ireland.svg|23px]] [[Lõuna-Iirimaa (1919–1921)|Lõuna-Iirimaa]]
 |järgnes             = {{Pisilipp|Iirimaa}}
}}
'''Iiri Vaba Riik''' ([[iiri keel]]es ''Saorstát Éireann''; 6. detsember 1922 – 29. detsember 1937) oli riik, mis loodi 1922. aasta detsembris aasta varem sõlmitud [[Suurbritannia-Iiri leping]]u jõustumisel. Leping lõpetas kolm aastat kestnud [[Iiri vabadussõda|Iiri vabadussõja]] 1919. aastal välja kuulutatud revolutsioonilist [[Iiri Vabariik (1919–1922)|Iiri Vabariiki]] esindanud [[Iiri Vabariiklik Armee|Iiri Vabariikliku Armee]] (IRA) ja [[Briti kroon]]i vägede vahel.&lt;ref&gt;https://www.theirishstory.com/2012/09/18/the-irish-war-of-independence-a-brief-overview/&lt;/ref&gt;

Riik asutati [[Briti impeerium]]i [[dominioon]]ina, mis hõlmas 26 32-st [[Iiri krahvkonnad|Iiri krahvkonnast]]. Ülejäänud kuuest krahvkonnast koosnev [[Põhja-Iirimaa]] jäi talle lepingus võimaldatud valiku kohaselt jätkuvalt Suurbritannia koosseisu. Uue riigi eesotsas oli [[Briti monarh]]i esindav [[kindralkuberner]] ja täitevnõukogu (''Ard-Chomhairle''). Täitevnõukogu esimeseks presidendiks (s.o riigi peaministriks) sai [[W. T. Cosgrave]]. Parlamendina tegutses [[Oireachtas]], mille alamkoda nimetati [[Dáil Éireann]]'iks ja ülemkoda [[Seanad Éireann]]'iks. Üsna pea kujunes poleemiliseks lepingus ettenähtud protseduur, mille järgi pidid parlamendiliikmed ametisse astudes vanduma truudust Vaba Riigi põhiseadusele ja lisaks Briti kuningale. Lepinguga rahulolematud poliitilised jõud keeldusid seepeale parlamendi töös osalemast, lepingu pooldajad moodustasid aga [[Cumann na nGaedheal]]i nime kandva partei ning valitsesid aastatel 1922–1927 riiki enamusvalitsusega ning 1932. aastani vähemusvalitsusega.

Esimestel kuudel puhkes riigis [[Iiri kodusõda]], milles võitlesid valitsusele lojaalne [[Rahvusarmee (Iirimaa)|Rahvusarmee]] ja eelmainitud leppele vastu olnud IRA fraktsioonid, kes ei tunnistanud ka uue riigi legitiimsust. Sõda lõppes 1923. aasta mais valitsusvägede võiduga, ehkki lepinguvastaseid ühendav [[Sinn Féin]]i partei keeldus jätkuvalt parlamendi töös osalemast, mistõttu jäi ainsaks opositsiooniparteiks võrdlemisi väike [[Tööerakond (Iirimaa)|Tööerakond]]. 1926. aastal püüdis senine Sinn Féin juht [[Éamon de Valera]] erakonna seisukohta muuta, kuid vanameelsete vastuseisu tõttu see ebaõnnestus. Seepeale asutas de Valera koos oma toetajatega uue [[Fianna Fáil]]i partei, mis sai [[1927. aasta Iirimaa üldvalimised|1927. aasta valimiste]] tagajärjel parlamenti ning moodustas [[1932. aasta Iirimaa üldvalimised|1932. aasta valimiste]] järel ka uue valitsuse.

1931. aastal loovutas [[Suurbritannia parlament]] [[Westminsteri statuut|Westminsteri statuudiga]] sisulise poliitilise võimu impeeriumi dominioonide üle, mis tagas Iiri Vaba Riigile autonoomia. 

De Valera tühistas võimule saades truudusvande Briti monarhile ning pidas [[Iiri-Suurbritannia kaubandussõda|Suurbritanniaga kaubandussõda]]. 1937. aastal võeti rahvahääletuse tulemusena vastu uus [[Iiri põhiseadus|põhiseadus]], millega nimetati riik ümber [[Iirimaa]]ks.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Iirimaa ajalugu]]
[[Kategooria:Suurbritannia ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:1922]]
[[Kategooria:1937]]</text>
      <sha1>1304mno6eype6xh3a214f45s6ajyq9o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Družkivka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>636119</id>
    <revision>
      <id>7169062</id>
      <parentid>7079710</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T10:12:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7169062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1145" sha1="91z8dbwmhrhsgzrsmb9ocjr87n8qcvw" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Družkivka
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Дружківка
| nimi2_keel = vene
| nimi2 = Дружковка
| pilt = Ул. Парижской Коммуны. Вид с ул. Ленина - panoramio.jpg
| pildiallkiri = Pariisi kommuuni tänav Družkivkas
| lipp = Flag_of_Druzhkivka.svg
| lipu_link = [[Družkivka lipp]]
| vapp = Druzhkovka_gerb.png
| vapi_link = [[Družkivka vapp]]
| pindala = 36
| elanikke = 19500 (2026)
| asendikaardi_pilt = 
| asendikaart = Ukraina
| osm = pind
}}

'''Družkivka''' (venepäraselt Družkovka) on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Kramatorski rajoon]]is.

1780. aastatel rajatud asula sai linnaks [[1938]]. aastal.

Augustis 2022, [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Vene-Ukraina sõja]] ajal sai linnas Venemaa suurtükirünnakus kannatada mitu elumaja, kaks koolihoonet ning kultuuri- ja spordipalee.&lt;ref&gt;https://ua.interfax.com.ua/news/general/855453.html&lt;/ref&gt; 

30. septembril 2025 sai Družkivka [[Ukraina kangelaslinn]]a aunimetuse.&lt;ref&gt;https://www.president.gov.ua/documents/7202025-56637&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>91z8dbwmhrhsgzrsmb9ocjr87n8qcvw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroliiga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641616</id>
    <revision>
      <id>7169003</id>
      <parentid>7153446</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:07:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Qtnjssgn</username>
        <id>230255</id>
      </contributor>
      <comment>/* Finalistid */</comment>
      <origin>7169003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11644" sha1="7jcxjf78smmtikynx7c7k0uc5ugem40" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=november}}{{Spordiliiga
| nimi                 = Euroliiga
| pilt                 = 
| pildisuurus          = 
| pildiallkiri         = 
| praegune hooaeg      = 
| viimane hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| sport                = 
| asutatud             = 1958
| asutaja              = 
| moto                 = 
| võistkondi           = 18
| esimene hooaeg       = 
| riik                 = 
| regioon              = 
| lõpetatud            = 
| meister              = {{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]] &lt;br /&gt; (2023/24, 7. tiitel)
| enim meistritiitleid = {{flagicon|ESP}} [[Real Madrid|Real Madrid]] (11 tiitlit)
| kvalifikatsioon      = 
| TV                   = [[Go3 Sport]] (Balti riigid)
| koduleht             = [https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/ euroleaguebasketball.net]
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = 
| seotud võistlused    = 
| märkused             = 
}}
'''Euroliiga''' (endise nimega ''Meistrite karikasari'' või ''Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistlused'', inglise: ''FIBA European Champions Cup''), ametlikult '''Turkish Airlines EuroLeague''' on Euroopa korvpalliklubide võistlus. Liigat peetakse Euroopa tugevaimaks.&lt;ref&gt;https://sport.delfi.ee/artikkel/88833703/euroliiga-apellatsioon-euroopa-korvpalliliidu-vastu-lukati-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://sport.postimees.ee/7634991/naftaraha-hakkab-euroopa-korvpallini-joudma&lt;/ref&gt; Liigas osaleb 20  võistkonda, osadel neist on liigaga pikaajaline leping ning osalemine garanteeritud.&lt;ref&gt;{{Cite press release|url=https://mediacentre.euroleague.net/mediacentre/en/press_releases/single/678/no?app=2|title=ECA Shareholders Meeting officially tips off the 2019–20 season|work=Media Centre|publisher=Euroleague Basketball}}&lt;/ref&gt;

==Liiga nimetused==
* FIBA European Champions Cup: (1958–1991)
* FIBA European League: (1991–1996)
* FIBA EuroLeague: (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html The European Cup For Men's Champion Clubs - The Early Years.] fibaeurope.com.&lt;/ref&gt;
* FIBA SuproLeague: (2000–2001)
* Euroleague: (2000–2016)
* EuroLeague: (2016–praeguseni)

==2024/25 võistkonnad==
{{Asendikaart+|Euroopa|laius=400|ujuvjoondus=paremal|seletus=2024/25 Euroliiga klubide asukohad|kohad=
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=52.505556|long=13.443333|sildi_suurus=75|silt=[[Berliini ALBA|ALBA]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.996944|long=28.919444|sildi_suurus=75|silt=[[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.766389|long=4.907222|sildi_suurus=75|silt=[[ASVEL Basket|ASVEL]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=41.380081|long=2.12005|sildi_suurus=75|silt=[[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=42.864436|long=-2.641172|sildi_suurus=75|silt=[[Saski Baskonia|Baskonia]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.126111|long=11.525556|sildi_suurus=75|silt=[[Müncheni Bayern (korvpall)|Bayern]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.993056|long=29.104444|sildi_suurus=75|silt=[[Fenerbahçe S.K. (korvpall)|Fenerbahçe]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=32.060947|long=34.791333|sildi_suurus=75|silt=[[Tel Avivi Maccabi|Maccabi]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.401111|long=9.142222|sildi_suurus=75|silt=[[Olimpia Milano|Milan]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=43.727606|long=7.415614|sildi_suurus=75|silt=[[AS Monaco Basket|Monaco]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=37.942475|long=23.667297|sildi_suurus=75|silt=[[Olympiacos B.C.|Olympiacos]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=38.037862|long=23.784676|sildi_suurus=75|silt=[[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Partizan|Partizan]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.423889|long=-3.671667|sildi_suurus=75|silt=[[Madridi Real (korvpall)|Real]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.510878|long=11.366144|sildi_suurus=75|silt=[[Bologna Virtus|Virtus]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=54.890278|long=23.914444|sildi_suurus=75|silt=[[BC Žalgiris|Žalgiris]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.89959|long=2.36075|sildi_suurus=75|silt=[[Paris Basketball]]|paigutus=vasakul}}
}}

Osaleb 18 võistkonda &lt;ref&gt;https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/teams/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;div&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Litsentsiga klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Saski Baskonia|Baskonia]]
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Fenerbahçe Spor Kulübü|Fenerbahçe]]
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[ASVEL Lyon-Villeurbanne|Lyoni ASVEL]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Madridi Real]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Milano Olimpia]]
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Müncheni Bayern (korvpall)|Müncheni Bayern]]
|-
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Olympiakos B. C.|Olympiacos]]
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B. C.|Panathinaikos]]
| width=150 |{{flagicon|LTU}} [[Kaunase Žalgiris|Žalgiris]]
| width=150 |{{flagicon|ISR}} [[Tel Avivi Maccabi]]
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Ülejäänud klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Berliini ALBA]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Bologna Virtus]]
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[AS Monaco Basket|Monaco]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[Paris Basketball]] &lt;small&gt;(EC)&lt;/small&gt;*
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Partizan|Partizan]]
|-
|}
&lt;/div&gt;

* &lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;EuroCupi võitja
*&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; Prantsusmaal registreeritud [[Monaco]] klubi

==Finalistid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Koht
! Klubi
! Finaali võitude arv
! Finaali kaotuste arv 
! Tiitlivõidu hooajad
|-
| 1.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real (korvpall)|Madridi Real]]
| 11
| 11
| 1963/1964/1965, 1966/1967/1968, 1973/1974, 1977/1978, 1979/1980, 1994/1995, 2014/2015, 2017/2018, 2022/2023, 
|-
| 2.
| {{Riigi ikoon|NSVL}}{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva CSKA (korvpall)|Moskva CSKA]] 
| 8
| 6
| 1960/1961, 1962/1963, 1968/1969, 1970/1971, 2005/2006, 2007/2008, 2015/2016, 2018/2019
|-
| 3.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Panathinaikόs BC]] 
| 7
| 1
| 1995/1996, 199/2000, 2001/2002, 2006/2007, 2008/2009, 2010/2011, 2023/2024
|-
| 4.
| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Maccabi Tel Aviv B.C.]]
| 6
| 9
| 1976/1977, 1980/1081, 2000/2001, 2003/2004/2005, 2013/2014
|-
| 5.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Varese]] 
| 5 
| 5
| 1969/1970, 1971/1972/1073, 1974/1975/1976
|-
| 6.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Olympiacos B.C.]] 
| 4
| 6
| 1996/1997, 2011/2012/2013, 2026
|-
| 7.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Olimpia Milano]] 
| 3 
| 2
| 1965/1966, 1986/1987/1988
|-
| 8.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Riia ASK]]
| 3
| 1
| 1958, 1958/1959/1960
|-
|
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Split]] 
| 3 
| 1
| 1988/1989/1990/1991
|-
| 10.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona (korvpall)|FC Barcelona]] 
| 2 
| 6
| 2002/2003, 2009/2010
|-
| 11.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Bologna]] 
| 2 
| 3
| 1997/1998, 2000/2001
|-
| 12.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Anadolu Efes]] 
| 2 
| 1
| 2020/2021/2022
|-
| 13.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Cantù]] 
| 2
| -
| 1981/1982/1983
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Cibona]]
| 2
| -
| 1984/1985/1986
|-
| 15.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe S.K.]]
| 1 
| 2
| 2016/2017
|-
| 16.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Thbilisi Dinamo (korvpall|Thbilisi Dinamo]]
| 1
| 1
| 1961/1962
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joventut Badalona]]
| 1
| 1
| 1993/1994
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Kaunase Žalgiris]]
| 1
| 1
| 1998/1999
|-
| 19.
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Bosna Visit Sarajevo]]
| 1
| -
| 1978/1979
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Roma]]
| 1
| -
| 1983/1984
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[KK Partizan]]
| 1
| -
| 1991/1992
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Limoges CSP]]
| 1 
| -
| 1992/1993
|-
| 23.
| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[PBC Academic]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Basket Brno]]
| - 
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Benetton Treviso]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Saski Baskonia]]
| - 
| 2
| -
|-
|27.
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[USK Praha]] 
| - 
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AEK B.C.]]
| -
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fortitudo Bologna]]
| -
| 1
| -
|}

==Eestlased Euroliigas==
[[Jaak Lipso]] on võitnud Euroliiga eelkäija FIBA European Champions Cup võistlusel tiitli Moskva CSKA koosseisus hooaegadel 1962/1963 ja 1968/1969.

===Statistika===
:''Seisuga 4. mai 2025. Statistika alates aastast 2000.''&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/7621485/video-kotsar-kordas-euroliigas-uht-muursepa-rekordit-ja-oli-lahedal-teiselegi Kotsar kordas Euroliigas üht Müürsepa rekordit ja oli lähedal teiselegi – Postimees]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spordijutud.com/korvpall/eestlased-euroliigas/ 7 eestlast, kes on mänginud Euroliigas – Spordijutud.com]&lt;/ref&gt;
;Punkte kokku liigas
*[[Maik-Kalev Kotsar]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/maik-kotsar/004603/ Maik Kotsar – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 536
*[[Kristjan Kangur]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/000326/ Kristjan Kangur – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 344
*[[Martin Müürsepp]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/ABJ/ Martin Müürsepp – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 339

Liigas on mänginud ka [[Siim-Sander Vene]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/siim-sander-vene/lxl/ Siim-Sander Vene – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Tanel Tein]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/tanel-tein/bwp/ Tanel Tein – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Janar Talts]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/janar-talts/jnr/ Janar Talts – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Kerr Kriisa]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/009328/ Kerr Kriisa – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning praegu kuulub Euroliiga klubisse [[Sander Raieste]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/sander-raieste/008850/ Sander Raieste – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.
{{div col}}
;Mängude arv
*83: Raieste (2020–)
*73: Kotsar (2022–2024)
*63: Vene (2009–2019)

;Punktirekord mängus
*23: Müürsepp (1. november 2000)
*23: Kotsar (28. märts 2023)
*21: Kotsar (6. oktoober 2022)

;PIR (efektiivsusnäitaja) rekord mängus
*40: Kotsar (28. märts 2023)
*31: Müürsepp (1. november 2000)
*31: Kotsar (6. oktoober 2022)
{{div col end}}

==Viited==
{{viited|2}}

[[Kategooria:Korvpalliliigad]]
[[Kategooria:Euroopa spordivõistlused]]</text>
      <sha1>7jcxjf78smmtikynx7c7k0uc5ugem40</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169005</id>
      <parentid>7169003</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:11:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Qtnjssgn</username>
        <id>230255</id>
      </contributor>
      <comment>/* Finalistid */</comment>
      <origin>7169005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11649" sha1="gmkmqpmgn11wiu9k0dr9rsstc7p8uwf" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=november}}{{Spordiliiga
| nimi                 = Euroliiga
| pilt                 = 
| pildisuurus          = 
| pildiallkiri         = 
| praegune hooaeg      = 
| viimane hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| sport                = 
| asutatud             = 1958
| asutaja              = 
| moto                 = 
| võistkondi           = 18
| esimene hooaeg       = 
| riik                 = 
| regioon              = 
| lõpetatud            = 
| meister              = {{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]] &lt;br /&gt; (2023/24, 7. tiitel)
| enim meistritiitleid = {{flagicon|ESP}} [[Real Madrid|Real Madrid]] (11 tiitlit)
| kvalifikatsioon      = 
| TV                   = [[Go3 Sport]] (Balti riigid)
| koduleht             = [https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/ euroleaguebasketball.net]
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = 
| seotud võistlused    = 
| märkused             = 
}}
'''Euroliiga''' (endise nimega ''Meistrite karikasari'' või ''Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistlused'', inglise: ''FIBA European Champions Cup''), ametlikult '''Turkish Airlines EuroLeague''' on Euroopa korvpalliklubide võistlus. Liigat peetakse Euroopa tugevaimaks.&lt;ref&gt;https://sport.delfi.ee/artikkel/88833703/euroliiga-apellatsioon-euroopa-korvpalliliidu-vastu-lukati-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://sport.postimees.ee/7634991/naftaraha-hakkab-euroopa-korvpallini-joudma&lt;/ref&gt; Liigas osaleb 20  võistkonda, osadel neist on liigaga pikaajaline leping ning osalemine garanteeritud.&lt;ref&gt;{{Cite press release|url=https://mediacentre.euroleague.net/mediacentre/en/press_releases/single/678/no?app=2|title=ECA Shareholders Meeting officially tips off the 2019–20 season|work=Media Centre|publisher=Euroleague Basketball}}&lt;/ref&gt;

==Liiga nimetused==
* FIBA European Champions Cup: (1958–1991)
* FIBA European League: (1991–1996)
* FIBA EuroLeague: (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html The European Cup For Men's Champion Clubs - The Early Years.] fibaeurope.com.&lt;/ref&gt;
* FIBA SuproLeague: (2000–2001)
* Euroleague: (2000–2016)
* EuroLeague: (2016–praeguseni)

==2024/25 võistkonnad==
{{Asendikaart+|Euroopa|laius=400|ujuvjoondus=paremal|seletus=2024/25 Euroliiga klubide asukohad|kohad=
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=52.505556|long=13.443333|sildi_suurus=75|silt=[[Berliini ALBA|ALBA]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.996944|long=28.919444|sildi_suurus=75|silt=[[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.766389|long=4.907222|sildi_suurus=75|silt=[[ASVEL Basket|ASVEL]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=41.380081|long=2.12005|sildi_suurus=75|silt=[[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=42.864436|long=-2.641172|sildi_suurus=75|silt=[[Saski Baskonia|Baskonia]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.126111|long=11.525556|sildi_suurus=75|silt=[[Müncheni Bayern (korvpall)|Bayern]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.993056|long=29.104444|sildi_suurus=75|silt=[[Fenerbahçe S.K. (korvpall)|Fenerbahçe]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=32.060947|long=34.791333|sildi_suurus=75|silt=[[Tel Avivi Maccabi|Maccabi]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.401111|long=9.142222|sildi_suurus=75|silt=[[Olimpia Milano|Milan]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=43.727606|long=7.415614|sildi_suurus=75|silt=[[AS Monaco Basket|Monaco]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=37.942475|long=23.667297|sildi_suurus=75|silt=[[Olympiacos B.C.|Olympiacos]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=38.037862|long=23.784676|sildi_suurus=75|silt=[[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Partizan|Partizan]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.423889|long=-3.671667|sildi_suurus=75|silt=[[Madridi Real (korvpall)|Real]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.510878|long=11.366144|sildi_suurus=75|silt=[[Bologna Virtus|Virtus]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=54.890278|long=23.914444|sildi_suurus=75|silt=[[BC Žalgiris|Žalgiris]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.89959|long=2.36075|sildi_suurus=75|silt=[[Paris Basketball]]|paigutus=vasakul}}
}}

Osaleb 18 võistkonda &lt;ref&gt;https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/teams/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;div&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Litsentsiga klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Saski Baskonia|Baskonia]]
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Fenerbahçe Spor Kulübü|Fenerbahçe]]
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[ASVEL Lyon-Villeurbanne|Lyoni ASVEL]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Madridi Real]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Milano Olimpia]]
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Müncheni Bayern (korvpall)|Müncheni Bayern]]
|-
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Olympiakos B. C.|Olympiacos]]
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B. C.|Panathinaikos]]
| width=150 |{{flagicon|LTU}} [[Kaunase Žalgiris|Žalgiris]]
| width=150 |{{flagicon|ISR}} [[Tel Avivi Maccabi]]
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Ülejäänud klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Berliini ALBA]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Bologna Virtus]]
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[AS Monaco Basket|Monaco]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[Paris Basketball]] &lt;small&gt;(EC)&lt;/small&gt;*
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Partizan|Partizan]]
|-
|}
&lt;/div&gt;

* &lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;EuroCupi võitja
*&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; Prantsusmaal registreeritud [[Monaco]] klubi

==Finalistid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Koht
! Klubi
! Finaali võitude arv
! Finaali kaotuste arv 
! Tiitlivõidu hooajad
|-
| 1.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real (korvpall)|Madridi Real]]
| 11
| 11
| 1963/1964/1965, 1966/1967/1968, 1973/1974, 1977/1978, 1979/1980, 1994/1995, 2014/2015, 2017/2018, 2022/2023, 
|-
| 2.
| {{Riigi ikoon|NSVL}}{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva CSKA (korvpall)|Moskva CSKA]] 
| 8
| 6
| 1960/1961, 1962/1963, 1968/1969, 1970/1971, 2005/2006, 2007/2008, 2015/2016, 2018/2019
|-
| 3.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Panathinaikόs BC]] 
| 7
| 1
| 1995/1996, 199/2000, 2001/2002, 2006/2007, 2008/2009, 2010/2011, 2023/2024
|-
| 4.
| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Maccabi Tel Aviv B.C.]]
| 6
| 9
| 1976/1977, 1980/1081, 2000/2001, 2003/2004/2005, 2013/2014
|-
| 5.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Varese]] 
| 5 
| 5
| 1969/1970, 1971/1972/1073, 1974/1975/1976
|-
| 6.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Olympiacos B.C.]] 
| 4
| 6
| 1996/1997, 2011/2012/2013, 2025/2026
|-
| 7.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Olimpia Milano]] 
| 3 
| 2
| 1965/1966, 1986/1987/1988
|-
| 8.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Riia ASK]]
| 3
| 1
| 1958, 1958/1959/1960
|-
|
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Split]] 
| 3 
| 1
| 1988/1989/1990/1991
|-
| 10.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona (korvpall)|FC Barcelona]] 
| 2 
| 6
| 2002/2003, 2009/2010
|-
| 11.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Bologna]] 
| 2 
| 3
| 1997/1998, 2000/2001
|-
| 12.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Anadolu Efes]] 
| 2 
| 1
| 2020/2021/2022
|-
| 13.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Cantù]] 
| 2
| -
| 1981/1982/1983
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Cibona]]
| 2
| -
| 1984/1985/1986
|-
| 15.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe S.K.]]
| 1 
| 2
| 2016/2017
|-
| 16.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Thbilisi Dinamo (korvpall|Thbilisi Dinamo]]
| 1
| 1
| 1961/1962
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joventut Badalona]]
| 1
| 1
| 1993/1994
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Kaunase Žalgiris]]
| 1
| 1
| 1998/1999
|-
| 19.
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Bosna Visit Sarajevo]]
| 1
| -
| 1978/1979
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Roma]]
| 1
| -
| 1983/1984
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[KK Partizan]]
| 1
| -
| 1991/1992
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Limoges CSP]]
| 1 
| -
| 1992/1993
|-
| 23.
| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[PBC Academic]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Basket Brno]]
| - 
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Benetton Treviso]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Saski Baskonia]]
| - 
| 2
| -
|-
|27.
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[USK Praha]] 
| - 
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AEK B.C.]]
| -
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fortitudo Bologna]]
| -
| 1
| -
|}

==Eestlased Euroliigas==
[[Jaak Lipso]] on võitnud Euroliiga eelkäija FIBA European Champions Cup võistlusel tiitli Moskva CSKA koosseisus hooaegadel 1962/1963 ja 1968/1969.

===Statistika===
:''Seisuga 4. mai 2025. Statistika alates aastast 2000.''&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/7621485/video-kotsar-kordas-euroliigas-uht-muursepa-rekordit-ja-oli-lahedal-teiselegi Kotsar kordas Euroliigas üht Müürsepa rekordit ja oli lähedal teiselegi – Postimees]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spordijutud.com/korvpall/eestlased-euroliigas/ 7 eestlast, kes on mänginud Euroliigas – Spordijutud.com]&lt;/ref&gt;
;Punkte kokku liigas
*[[Maik-Kalev Kotsar]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/maik-kotsar/004603/ Maik Kotsar – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 536
*[[Kristjan Kangur]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/000326/ Kristjan Kangur – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 344
*[[Martin Müürsepp]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/ABJ/ Martin Müürsepp – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 339

Liigas on mänginud ka [[Siim-Sander Vene]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/siim-sander-vene/lxl/ Siim-Sander Vene – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Tanel Tein]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/tanel-tein/bwp/ Tanel Tein – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Janar Talts]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/janar-talts/jnr/ Janar Talts – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Kerr Kriisa]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/009328/ Kerr Kriisa – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning praegu kuulub Euroliiga klubisse [[Sander Raieste]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/sander-raieste/008850/ Sander Raieste – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.
{{div col}}
;Mängude arv
*83: Raieste (2020–)
*73: Kotsar (2022–2024)
*63: Vene (2009–2019)

;Punktirekord mängus
*23: Müürsepp (1. november 2000)
*23: Kotsar (28. märts 2023)
*21: Kotsar (6. oktoober 2022)

;PIR (efektiivsusnäitaja) rekord mängus
*40: Kotsar (28. märts 2023)
*31: Müürsepp (1. november 2000)
*31: Kotsar (6. oktoober 2022)
{{div col end}}

==Viited==
{{viited|2}}

[[Kategooria:Korvpalliliigad]]
[[Kategooria:Euroopa spordivõistlused]]</text>
      <sha1>gmkmqpmgn11wiu9k0dr9rsstc7p8uwf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169006</id>
      <parentid>7169005</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:13:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Qtnjssgn</username>
        <id>230255</id>
      </contributor>
      <origin>7169006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11643" sha1="nzs6gho62txw532i9pjq9bixhz08by0" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=november}}{{Spordiliiga
| nimi                 = Euroliiga
| pilt                 = 
| pildisuurus          = 
| pildiallkiri         = 
| praegune hooaeg      = 
| viimane hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| sport                = 
| asutatud             = 1958
| asutaja              = 
| moto                 = 
| võistkondi           = 18
| esimene hooaeg       = 
| riik                 = 
| regioon              = 
| lõpetatud            = 
| meister              = {{flagicon|GRE}} [[Olympiakos B.C.|Olympiakos]] &lt;br /&gt; (2025/26, 4. tiitel)
| enim meistritiitleid = {{flagicon|ESP}} [[Real Madrid|Real Madrid]] (11 tiitlit)
| kvalifikatsioon      = 
| TV                   = [[Go3 Sport]] (Balti riigid)
| koduleht             = [https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/ euroleaguebasketball.net]
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = 
| seotud võistlused    = 
| märkused             = 
}}
'''Euroliiga''' (endise nimega ''Meistrite karikasari'' või ''Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistlused'', inglise: ''FIBA European Champions Cup''), ametlikult '''Turkish Airlines EuroLeague''' on Euroopa korvpalliklubide võistlus. Liigat peetakse Euroopa tugevaimaks.&lt;ref&gt;https://sport.delfi.ee/artikkel/88833703/euroliiga-apellatsioon-euroopa-korvpalliliidu-vastu-lukati-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://sport.postimees.ee/7634991/naftaraha-hakkab-euroopa-korvpallini-joudma&lt;/ref&gt; Liigas osaleb 20  võistkonda, osadel neist on liigaga pikaajaline leping ning osalemine garanteeritud.&lt;ref&gt;{{Cite press release|url=https://mediacentre.euroleague.net/mediacentre/en/press_releases/single/678/no?app=2|title=ECA Shareholders Meeting officially tips off the 2019–20 season|work=Media Centre|publisher=Euroleague Basketball}}&lt;/ref&gt;

==Liiga nimetused==
* FIBA European Champions Cup: (1958–1991)
* FIBA European League: (1991–1996)
* FIBA EuroLeague: (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html The European Cup For Men's Champion Clubs - The Early Years.] fibaeurope.com.&lt;/ref&gt;
* FIBA SuproLeague: (2000–2001)
* Euroleague: (2000–2016)
* EuroLeague: (2016–praeguseni)

==2024/25 võistkonnad==
{{Asendikaart+|Euroopa|laius=400|ujuvjoondus=paremal|seletus=2024/25 Euroliiga klubide asukohad|kohad=
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=52.505556|long=13.443333|sildi_suurus=75|silt=[[Berliini ALBA|ALBA]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.996944|long=28.919444|sildi_suurus=75|silt=[[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.766389|long=4.907222|sildi_suurus=75|silt=[[ASVEL Basket|ASVEL]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=41.380081|long=2.12005|sildi_suurus=75|silt=[[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=42.864436|long=-2.641172|sildi_suurus=75|silt=[[Saski Baskonia|Baskonia]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.126111|long=11.525556|sildi_suurus=75|silt=[[Müncheni Bayern (korvpall)|Bayern]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.993056|long=29.104444|sildi_suurus=75|silt=[[Fenerbahçe S.K. (korvpall)|Fenerbahçe]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=32.060947|long=34.791333|sildi_suurus=75|silt=[[Tel Avivi Maccabi|Maccabi]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.401111|long=9.142222|sildi_suurus=75|silt=[[Olimpia Milano|Milan]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=43.727606|long=7.415614|sildi_suurus=75|silt=[[AS Monaco Basket|Monaco]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=37.942475|long=23.667297|sildi_suurus=75|silt=[[Olympiacos B.C.|Olympiacos]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=38.037862|long=23.784676|sildi_suurus=75|silt=[[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Partizan|Partizan]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.423889|long=-3.671667|sildi_suurus=75|silt=[[Madridi Real (korvpall)|Real]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.510878|long=11.366144|sildi_suurus=75|silt=[[Bologna Virtus|Virtus]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=54.890278|long=23.914444|sildi_suurus=75|silt=[[BC Žalgiris|Žalgiris]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.89959|long=2.36075|sildi_suurus=75|silt=[[Paris Basketball]]|paigutus=vasakul}}
}}

Osaleb 18 võistkonda &lt;ref&gt;https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/teams/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;div&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Litsentsiga klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Saski Baskonia|Baskonia]]
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Fenerbahçe Spor Kulübü|Fenerbahçe]]
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[ASVEL Lyon-Villeurbanne|Lyoni ASVEL]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Madridi Real]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Milano Olimpia]]
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Müncheni Bayern (korvpall)|Müncheni Bayern]]
|-
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Olympiakos B. C.|Olympiacos]]
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B. C.|Panathinaikos]]
| width=150 |{{flagicon|LTU}} [[Kaunase Žalgiris|Žalgiris]]
| width=150 |{{flagicon|ISR}} [[Tel Avivi Maccabi]]
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Ülejäänud klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Berliini ALBA]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Bologna Virtus]]
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[AS Monaco Basket|Monaco]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[Paris Basketball]] &lt;small&gt;(EC)&lt;/small&gt;*
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Partizan|Partizan]]
|-
|}
&lt;/div&gt;

* &lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;EuroCupi võitja
*&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; Prantsusmaal registreeritud [[Monaco]] klubi

==Finalistid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Koht
! Klubi
! Finaali võitude arv
! Finaali kaotuste arv 
! Tiitlivõidu hooajad
|-
| 1.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real (korvpall)|Madridi Real]]
| 11
| 11
| 1963/1964/1965, 1966/1967/1968, 1973/1974, 1977/1978, 1979/1980, 1994/1995, 2014/2015, 2017/2018, 2022/2023, 
|-
| 2.
| {{Riigi ikoon|NSVL}}{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva CSKA (korvpall)|Moskva CSKA]] 
| 8
| 6
| 1960/1961, 1962/1963, 1968/1969, 1970/1971, 2005/2006, 2007/2008, 2015/2016, 2018/2019
|-
| 3.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Panathinaikόs BC]] 
| 7
| 1
| 1995/1996, 199/2000, 2001/2002, 2006/2007, 2008/2009, 2010/2011, 2023/2024
|-
| 4.
| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Maccabi Tel Aviv B.C.]]
| 6
| 9
| 1976/1977, 1980/1081, 2000/2001, 2003/2004/2005, 2013/2014
|-
| 5.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Varese]] 
| 5 
| 5
| 1969/1970, 1971/1972/1073, 1974/1975/1976
|-
| 6.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Olympiacos B.C.]] 
| 4
| 6
| 1996/1997, 2011/2012/2013, 2025/2026
|-
| 7.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Olimpia Milano]] 
| 3 
| 2
| 1965/1966, 1986/1987/1988
|-
| 8.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Riia ASK]]
| 3
| 1
| 1958, 1958/1959/1960
|-
|
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Split]] 
| 3 
| 1
| 1988/1989/1990/1991
|-
| 10.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona (korvpall)|FC Barcelona]] 
| 2 
| 6
| 2002/2003, 2009/2010
|-
| 11.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Bologna]] 
| 2 
| 3
| 1997/1998, 2000/2001
|-
| 12.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Anadolu Efes]] 
| 2 
| 1
| 2020/2021/2022
|-
| 13.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Cantù]] 
| 2
| -
| 1981/1982/1983
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Cibona]]
| 2
| -
| 1984/1985/1986
|-
| 15.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe S.K.]]
| 1 
| 2
| 2016/2017
|-
| 16.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Thbilisi Dinamo (korvpall|Thbilisi Dinamo]]
| 1
| 1
| 1961/1962
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joventut Badalona]]
| 1
| 1
| 1993/1994
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Kaunase Žalgiris]]
| 1
| 1
| 1998/1999
|-
| 19.
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Bosna Visit Sarajevo]]
| 1
| -
| 1978/1979
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Roma]]
| 1
| -
| 1983/1984
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[KK Partizan]]
| 1
| -
| 1991/1992
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Limoges CSP]]
| 1 
| -
| 1992/1993
|-
| 23.
| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[PBC Academic]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Basket Brno]]
| - 
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Benetton Treviso]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Saski Baskonia]]
| - 
| 2
| -
|-
|27.
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[USK Praha]] 
| - 
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AEK B.C.]]
| -
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fortitudo Bologna]]
| -
| 1
| -
|}

==Eestlased Euroliigas==
[[Jaak Lipso]] on võitnud Euroliiga eelkäija FIBA European Champions Cup võistlusel tiitli Moskva CSKA koosseisus hooaegadel 1962/1963 ja 1968/1969.

===Statistika===
:''Seisuga 4. mai 2025. Statistika alates aastast 2000.''&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/7621485/video-kotsar-kordas-euroliigas-uht-muursepa-rekordit-ja-oli-lahedal-teiselegi Kotsar kordas Euroliigas üht Müürsepa rekordit ja oli lähedal teiselegi – Postimees]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spordijutud.com/korvpall/eestlased-euroliigas/ 7 eestlast, kes on mänginud Euroliigas – Spordijutud.com]&lt;/ref&gt;
;Punkte kokku liigas
*[[Maik-Kalev Kotsar]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/maik-kotsar/004603/ Maik Kotsar – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 536
*[[Kristjan Kangur]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/000326/ Kristjan Kangur – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 344
*[[Martin Müürsepp]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/ABJ/ Martin Müürsepp – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 339

Liigas on mänginud ka [[Siim-Sander Vene]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/siim-sander-vene/lxl/ Siim-Sander Vene – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Tanel Tein]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/tanel-tein/bwp/ Tanel Tein – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Janar Talts]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/janar-talts/jnr/ Janar Talts – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Kerr Kriisa]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/009328/ Kerr Kriisa – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning praegu kuulub Euroliiga klubisse [[Sander Raieste]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/sander-raieste/008850/ Sander Raieste – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.
{{div col}}
;Mängude arv
*83: Raieste (2020–)
*73: Kotsar (2022–2024)
*63: Vene (2009–2019)

;Punktirekord mängus
*23: Müürsepp (1. november 2000)
*23: Kotsar (28. märts 2023)
*21: Kotsar (6. oktoober 2022)

;PIR (efektiivsusnäitaja) rekord mängus
*40: Kotsar (28. märts 2023)
*31: Müürsepp (1. november 2000)
*31: Kotsar (6. oktoober 2022)
{{div col end}}

==Viited==
{{viited|2}}

[[Kategooria:Korvpalliliigad]]
[[Kategooria:Euroopa spordivõistlused]]</text>
      <sha1>nzs6gho62txw532i9pjq9bixhz08by0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169007</id>
      <parentid>7169006</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:14:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Qtnjssgn</username>
        <id>230255</id>
      </contributor>
      <origin>7169007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11643" sha1="o7h6vgu9fwpocp69xgiv97gs1uf2r1a" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=november}}{{Spordiliiga
| nimi                 = Euroliiga
| pilt                 = 
| pildisuurus          = 
| pildiallkiri         = 
| praegune hooaeg      = 
| viimane hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| sport                = 
| asutatud             = 1958
| asutaja              = 
| moto                 = 
| võistkondi           = 18
| esimene hooaeg       = 
| riik                 = 
| regioon              = 
| lõpetatud            = 
| meister              = {{flagicon|GRE}} [[Olympiacos B.C.|Olympiacos]] &lt;br /&gt; (2025/26, 4. tiitel)
| enim meistritiitleid = {{flagicon|ESP}} [[Real Madrid|Real Madrid]] (11 tiitlit)
| kvalifikatsioon      = 
| TV                   = [[Go3 Sport]] (Balti riigid)
| koduleht             = [https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/ euroleaguebasketball.net]
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = 
| seotud võistlused    = 
| märkused             = 
}}
'''Euroliiga''' (endise nimega ''Meistrite karikasari'' või ''Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistlused'', inglise: ''FIBA European Champions Cup''), ametlikult '''Turkish Airlines EuroLeague''' on Euroopa korvpalliklubide võistlus. Liigat peetakse Euroopa tugevaimaks.&lt;ref&gt;https://sport.delfi.ee/artikkel/88833703/euroliiga-apellatsioon-euroopa-korvpalliliidu-vastu-lukati-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://sport.postimees.ee/7634991/naftaraha-hakkab-euroopa-korvpallini-joudma&lt;/ref&gt; Liigas osaleb 20  võistkonda, osadel neist on liigaga pikaajaline leping ning osalemine garanteeritud.&lt;ref&gt;{{Cite press release|url=https://mediacentre.euroleague.net/mediacentre/en/press_releases/single/678/no?app=2|title=ECA Shareholders Meeting officially tips off the 2019–20 season|work=Media Centre|publisher=Euroleague Basketball}}&lt;/ref&gt;

==Liiga nimetused==
* FIBA European Champions Cup: (1958–1991)
* FIBA European League: (1991–1996)
* FIBA EuroLeague: (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html The European Cup For Men's Champion Clubs - The Early Years.] fibaeurope.com.&lt;/ref&gt;
* FIBA SuproLeague: (2000–2001)
* Euroleague: (2000–2016)
* EuroLeague: (2016–praeguseni)

==2024/25 võistkonnad==
{{Asendikaart+|Euroopa|laius=400|ujuvjoondus=paremal|seletus=2024/25 Euroliiga klubide asukohad|kohad=
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=52.505556|long=13.443333|sildi_suurus=75|silt=[[Berliini ALBA|ALBA]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.996944|long=28.919444|sildi_suurus=75|silt=[[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.766389|long=4.907222|sildi_suurus=75|silt=[[ASVEL Basket|ASVEL]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=41.380081|long=2.12005|sildi_suurus=75|silt=[[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=42.864436|long=-2.641172|sildi_suurus=75|silt=[[Saski Baskonia|Baskonia]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.126111|long=11.525556|sildi_suurus=75|silt=[[Müncheni Bayern (korvpall)|Bayern]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.993056|long=29.104444|sildi_suurus=75|silt=[[Fenerbahçe S.K. (korvpall)|Fenerbahçe]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=32.060947|long=34.791333|sildi_suurus=75|silt=[[Tel Avivi Maccabi|Maccabi]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.401111|long=9.142222|sildi_suurus=75|silt=[[Olimpia Milano|Milan]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=43.727606|long=7.415614|sildi_suurus=75|silt=[[AS Monaco Basket|Monaco]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=37.942475|long=23.667297|sildi_suurus=75|silt=[[Olympiacos B.C.|Olympiacos]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=38.037862|long=23.784676|sildi_suurus=75|silt=[[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Partizan|Partizan]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.423889|long=-3.671667|sildi_suurus=75|silt=[[Madridi Real (korvpall)|Real]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.510878|long=11.366144|sildi_suurus=75|silt=[[Bologna Virtus|Virtus]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=54.890278|long=23.914444|sildi_suurus=75|silt=[[BC Žalgiris|Žalgiris]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.89959|long=2.36075|sildi_suurus=75|silt=[[Paris Basketball]]|paigutus=vasakul}}
}}

Osaleb 18 võistkonda &lt;ref&gt;https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/teams/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;div&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Litsentsiga klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Saski Baskonia|Baskonia]]
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Fenerbahçe Spor Kulübü|Fenerbahçe]]
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[ASVEL Lyon-Villeurbanne|Lyoni ASVEL]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Madridi Real]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Milano Olimpia]]
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Müncheni Bayern (korvpall)|Müncheni Bayern]]
|-
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Olympiakos B. C.|Olympiacos]]
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B. C.|Panathinaikos]]
| width=150 |{{flagicon|LTU}} [[Kaunase Žalgiris|Žalgiris]]
| width=150 |{{flagicon|ISR}} [[Tel Avivi Maccabi]]
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Ülejäänud klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Berliini ALBA]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Bologna Virtus]]
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[AS Monaco Basket|Monaco]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[Paris Basketball]] &lt;small&gt;(EC)&lt;/small&gt;*
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Partizan|Partizan]]
|-
|}
&lt;/div&gt;

* &lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;EuroCupi võitja
*&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; Prantsusmaal registreeritud [[Monaco]] klubi

==Finalistid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Koht
! Klubi
! Finaali võitude arv
! Finaali kaotuste arv 
! Tiitlivõidu hooajad
|-
| 1.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real (korvpall)|Madridi Real]]
| 11
| 11
| 1963/1964/1965, 1966/1967/1968, 1973/1974, 1977/1978, 1979/1980, 1994/1995, 2014/2015, 2017/2018, 2022/2023, 
|-
| 2.
| {{Riigi ikoon|NSVL}}{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva CSKA (korvpall)|Moskva CSKA]] 
| 8
| 6
| 1960/1961, 1962/1963, 1968/1969, 1970/1971, 2005/2006, 2007/2008, 2015/2016, 2018/2019
|-
| 3.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Panathinaikόs BC]] 
| 7
| 1
| 1995/1996, 199/2000, 2001/2002, 2006/2007, 2008/2009, 2010/2011, 2023/2024
|-
| 4.
| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Maccabi Tel Aviv B.C.]]
| 6
| 9
| 1976/1977, 1980/1081, 2000/2001, 2003/2004/2005, 2013/2014
|-
| 5.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Varese]] 
| 5 
| 5
| 1969/1970, 1971/1972/1073, 1974/1975/1976
|-
| 6.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Olympiacos B.C.]] 
| 4
| 6
| 1996/1997, 2011/2012/2013, 2025/2026
|-
| 7.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Olimpia Milano]] 
| 3 
| 2
| 1965/1966, 1986/1987/1988
|-
| 8.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Riia ASK]]
| 3
| 1
| 1958, 1958/1959/1960
|-
|
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Split]] 
| 3 
| 1
| 1988/1989/1990/1991
|-
| 10.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona (korvpall)|FC Barcelona]] 
| 2 
| 6
| 2002/2003, 2009/2010
|-
| 11.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Bologna]] 
| 2 
| 3
| 1997/1998, 2000/2001
|-
| 12.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Anadolu Efes]] 
| 2 
| 1
| 2020/2021/2022
|-
| 13.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Cantù]] 
| 2
| -
| 1981/1982/1983
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Cibona]]
| 2
| -
| 1984/1985/1986
|-
| 15.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe S.K.]]
| 1 
| 2
| 2016/2017
|-
| 16.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Thbilisi Dinamo (korvpall|Thbilisi Dinamo]]
| 1
| 1
| 1961/1962
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joventut Badalona]]
| 1
| 1
| 1993/1994
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Kaunase Žalgiris]]
| 1
| 1
| 1998/1999
|-
| 19.
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Bosna Visit Sarajevo]]
| 1
| -
| 1978/1979
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Roma]]
| 1
| -
| 1983/1984
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[KK Partizan]]
| 1
| -
| 1991/1992
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Limoges CSP]]
| 1 
| -
| 1992/1993
|-
| 23.
| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[PBC Academic]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Basket Brno]]
| - 
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Benetton Treviso]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Saski Baskonia]]
| - 
| 2
| -
|-
|27.
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[USK Praha]] 
| - 
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AEK B.C.]]
| -
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fortitudo Bologna]]
| -
| 1
| -
|}

==Eestlased Euroliigas==
[[Jaak Lipso]] on võitnud Euroliiga eelkäija FIBA European Champions Cup võistlusel tiitli Moskva CSKA koosseisus hooaegadel 1962/1963 ja 1968/1969.

===Statistika===
:''Seisuga 4. mai 2025. Statistika alates aastast 2000.''&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/7621485/video-kotsar-kordas-euroliigas-uht-muursepa-rekordit-ja-oli-lahedal-teiselegi Kotsar kordas Euroliigas üht Müürsepa rekordit ja oli lähedal teiselegi – Postimees]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spordijutud.com/korvpall/eestlased-euroliigas/ 7 eestlast, kes on mänginud Euroliigas – Spordijutud.com]&lt;/ref&gt;
;Punkte kokku liigas
*[[Maik-Kalev Kotsar]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/maik-kotsar/004603/ Maik Kotsar – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 536
*[[Kristjan Kangur]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/000326/ Kristjan Kangur – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 344
*[[Martin Müürsepp]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/ABJ/ Martin Müürsepp – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 339

Liigas on mänginud ka [[Siim-Sander Vene]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/siim-sander-vene/lxl/ Siim-Sander Vene – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Tanel Tein]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/tanel-tein/bwp/ Tanel Tein – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Janar Talts]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/janar-talts/jnr/ Janar Talts – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Kerr Kriisa]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/009328/ Kerr Kriisa – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning praegu kuulub Euroliiga klubisse [[Sander Raieste]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/sander-raieste/008850/ Sander Raieste – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.
{{div col}}
;Mängude arv
*83: Raieste (2020–)
*73: Kotsar (2022–2024)
*63: Vene (2009–2019)

;Punktirekord mängus
*23: Müürsepp (1. november 2000)
*23: Kotsar (28. märts 2023)
*21: Kotsar (6. oktoober 2022)

;PIR (efektiivsusnäitaja) rekord mängus
*40: Kotsar (28. märts 2023)
*31: Müürsepp (1. november 2000)
*31: Kotsar (6. oktoober 2022)
{{div col end}}

==Viited==
{{viited|2}}

[[Kategooria:Korvpalliliigad]]
[[Kategooria:Euroopa spordivõistlused]]</text>
      <sha1>o7h6vgu9fwpocp69xgiv97gs1uf2r1a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169008</id>
      <parentid>7169007</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Qtnjssgn</username>
        <id>230255</id>
      </contributor>
      <comment>/* Finalistid */</comment>
      <origin>7169008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11641" sha1="6y2jvkv4ojj4vhd2si7x90lks4ykwfw" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=november}}{{Spordiliiga
| nimi                 = Euroliiga
| pilt                 = 
| pildisuurus          = 
| pildiallkiri         = 
| praegune hooaeg      = 
| viimane hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| sport                = 
| asutatud             = 1958
| asutaja              = 
| moto                 = 
| võistkondi           = 18
| esimene hooaeg       = 
| riik                 = 
| regioon              = 
| lõpetatud            = 
| meister              = {{flagicon|GRE}} [[Olympiacos B.C.|Olympiacos]] &lt;br /&gt; (2025/26, 4. tiitel)
| enim meistritiitleid = {{flagicon|ESP}} [[Real Madrid|Real Madrid]] (11 tiitlit)
| kvalifikatsioon      = 
| TV                   = [[Go3 Sport]] (Balti riigid)
| koduleht             = [https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/ euroleaguebasketball.net]
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = 
| seotud võistlused    = 
| märkused             = 
}}
'''Euroliiga''' (endise nimega ''Meistrite karikasari'' või ''Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistlused'', inglise: ''FIBA European Champions Cup''), ametlikult '''Turkish Airlines EuroLeague''' on Euroopa korvpalliklubide võistlus. Liigat peetakse Euroopa tugevaimaks.&lt;ref&gt;https://sport.delfi.ee/artikkel/88833703/euroliiga-apellatsioon-euroopa-korvpalliliidu-vastu-lukati-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://sport.postimees.ee/7634991/naftaraha-hakkab-euroopa-korvpallini-joudma&lt;/ref&gt; Liigas osaleb 20  võistkonda, osadel neist on liigaga pikaajaline leping ning osalemine garanteeritud.&lt;ref&gt;{{Cite press release|url=https://mediacentre.euroleague.net/mediacentre/en/press_releases/single/678/no?app=2|title=ECA Shareholders Meeting officially tips off the 2019–20 season|work=Media Centre|publisher=Euroleague Basketball}}&lt;/ref&gt;

==Liiga nimetused==
* FIBA European Champions Cup: (1958–1991)
* FIBA European League: (1991–1996)
* FIBA EuroLeague: (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html The European Cup For Men's Champion Clubs - The Early Years.] fibaeurope.com.&lt;/ref&gt;
* FIBA SuproLeague: (2000–2001)
* Euroleague: (2000–2016)
* EuroLeague: (2016–praeguseni)

==2024/25 võistkonnad==
{{Asendikaart+|Euroopa|laius=400|ujuvjoondus=paremal|seletus=2024/25 Euroliiga klubide asukohad|kohad=
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=52.505556|long=13.443333|sildi_suurus=75|silt=[[Berliini ALBA|ALBA]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.996944|long=28.919444|sildi_suurus=75|silt=[[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.766389|long=4.907222|sildi_suurus=75|silt=[[ASVEL Basket|ASVEL]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=41.380081|long=2.12005|sildi_suurus=75|silt=[[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=42.864436|long=-2.641172|sildi_suurus=75|silt=[[Saski Baskonia|Baskonia]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.126111|long=11.525556|sildi_suurus=75|silt=[[Müncheni Bayern (korvpall)|Bayern]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.993056|long=29.104444|sildi_suurus=75|silt=[[Fenerbahçe S.K. (korvpall)|Fenerbahçe]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=32.060947|long=34.791333|sildi_suurus=75|silt=[[Tel Avivi Maccabi|Maccabi]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.401111|long=9.142222|sildi_suurus=75|silt=[[Olimpia Milano|Milan]]|paigutus=ülal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=43.727606|long=7.415614|sildi_suurus=75|silt=[[AS Monaco Basket|Monaco]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=37.942475|long=23.667297|sildi_suurus=75|silt=[[Olympiacos B.C.|Olympiacos]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=38.037862|long=23.784676|sildi_suurus=75|silt=[[Panathinaikos B.C.|Panathinaikos]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.814153|long=20.421358|sildi_suurus=75|silt=[[KK Partizan|Partizan]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=40.423889|long=-3.671667|sildi_suurus=75|silt=[[Madridi Real (korvpall)|Real]]|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=44.510878|long=11.366144|sildi_suurus=75|silt=[[Bologna Virtus|Virtus]]|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=54.890278|long=23.914444|sildi_suurus=75|silt=[[BC Žalgiris|Žalgiris]]|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Euroopa|lat=48.89959|long=2.36075|sildi_suurus=75|silt=[[Paris Basketball]]|paigutus=vasakul}}
}}

Osaleb 18 võistkonda &lt;ref&gt;https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/teams/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;div&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Litsentsiga klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Anadolu Efes S.K.|Anadolu Efes]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[FC Barcelona (korvpall)|Barcelona]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Saski Baskonia|Baskonia]]
| width=150 |{{flagicon|TUR}} [[Fenerbahçe Spor Kulübü|Fenerbahçe]]
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[ASVEL Lyon-Villeurbanne|Lyoni ASVEL]]
| width=150 |{{flagicon|ESP}} [[Madridi Real]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Milano Olimpia]]
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Müncheni Bayern (korvpall)|Müncheni Bayern]]
|-
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Olympiakos B. C.|Olympiacos]]
| width=150 |{{flagicon|GRE}} [[Panathinaikos B. C.|Panathinaikos]]
| width=150 |{{flagicon|LTU}} [[Kaunase Žalgiris|Žalgiris]]
| width=150 |{{flagicon|ISR}} [[Tel Avivi Maccabi]]
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;table-layout:fixed;&quot;
|+Ülejäänud klubid
|-
| width=150 |{{flagicon|GER}} [[Berliini ALBA]]
| width=150 |{{flagicon|ITA}} [[Bologna Virtus]]
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Crvena zvezda|Crvena zvezda]]
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[AS Monaco Basket|Monaco]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
|-
| width=150 |{{flagicon|FRA}} [[Paris Basketball]] &lt;small&gt;(EC)&lt;/small&gt;*
| width=150 |{{flagicon|SRB}} [[KK Partizan|Partizan]]
|-
|}
&lt;/div&gt;

* &lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;EuroCupi võitja
*&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; Prantsusmaal registreeritud [[Monaco]] klubi

==Finalistid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Koht
! Klubi
! Finaali võitude arv
! Finaali kaotuste arv 
! Tiitlivõidu hooajad
|-
| 1.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real (korvpall)|Madridi Real]]
| 11
| 11
| 1963/1964/1965, 1966/1967/1968, 1973/1974, 1977/1978, 1979/1980, 1994/1995, 2014/2015, 2017/2018, 2022/2023
|-
| 2.
| {{Riigi ikoon|NSVL}}{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva CSKA (korvpall)|Moskva CSKA]] 
| 8
| 6
| 1960/1961, 1962/1963, 1968/1969, 1970/1971, 2005/2006, 2007/2008, 2015/2016, 2018/2019
|-
| 3.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Panathinaikόs BC]] 
| 7
| 1
| 1995/1996, 199/2000, 2001/2002, 2006/2007, 2008/2009, 2010/2011, 2023/2024
|-
| 4.
| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Maccabi Tel Aviv B.C.]]
| 6
| 9
| 1976/1977, 1980/1081, 2000/2001, 2003/2004/2005, 2013/2014
|-
| 5.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Varese]] 
| 5 
| 5
| 1969/1970, 1971/1972/1073, 1974/1975/1976
|-
| 6.
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Olympiacos B.C.]] 
| 4
| 6
| 1996/1997, 2011/2012/2013, 2025/2026
|-
| 7.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Olimpia Milano]] 
| 3 
| 2
| 1965/1966, 1986/1987/1988
|-
| 8.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Riia ASK]]
| 3
| 1
| 1958, 1958/1959/1960
|-
|
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Split]] 
| 3 
| 1
| 1988/1989/1990/1991
|-
| 10.
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona (korvpall)|FC Barcelona]] 
| 2 
| 6
| 2002/2003, 2009/2010
|-
| 11.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Bologna]] 
| 2 
| 3
| 1997/1998, 2000/2001
|-
| 12.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Anadolu Efes]] 
| 2 
| 1
| 2020/2021/2022
|-
| 13.
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pallacanestro Cantù]] 
| 2
| -
| 1981/1982/1983
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Cibona]]
| 2
| -
| 1984/1985/1986
|-
| 15.
| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe S.K.]]
| 1 
| 2
| 2016/2017
|-
| 16.
| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Thbilisi Dinamo (korvpall|Thbilisi Dinamo]]
| 1
| 1
| 1961/1962
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joventut Badalona]]
| 1
| 1
| 1993/1994
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Kaunase Žalgiris]]
| 1
| 1
| 1998/1999
|-
| 19.
| {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[KK Bosna Visit Sarajevo]]
| 1
| -
| 1978/1979
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Virtus Roma]]
| 1
| -
| 1983/1984
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[KK Partizan]]
| 1
| -
| 1991/1992
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Limoges CSP]]
| 1 
| -
| 1992/1993
|-
| 23.
| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[PBC Academic]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Basket Brno]]
| - 
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Benetton Treviso]]
| -
| 2
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Saski Baskonia]]
| - 
| 2
| -
|-
|27.
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[USK Praha]] 
| - 
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AEK B.C.]]
| -
| 1
| -
|-
| 
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fortitudo Bologna]]
| -
| 1
| -
|}

==Eestlased Euroliigas==
[[Jaak Lipso]] on võitnud Euroliiga eelkäija FIBA European Champions Cup võistlusel tiitli Moskva CSKA koosseisus hooaegadel 1962/1963 ja 1968/1969.

===Statistika===
:''Seisuga 4. mai 2025. Statistika alates aastast 2000.''&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/7621485/video-kotsar-kordas-euroliigas-uht-muursepa-rekordit-ja-oli-lahedal-teiselegi Kotsar kordas Euroliigas üht Müürsepa rekordit ja oli lähedal teiselegi – Postimees]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spordijutud.com/korvpall/eestlased-euroliigas/ 7 eestlast, kes on mänginud Euroliigas – Spordijutud.com]&lt;/ref&gt;
;Punkte kokku liigas
*[[Maik-Kalev Kotsar]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/maik-kotsar/004603/ Maik Kotsar – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 536
*[[Kristjan Kangur]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/000326/ Kristjan Kangur – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 344
*[[Martin Müürsepp]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/euroleague/players/-/ABJ/ Martin Müürsepp – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 339

Liigas on mänginud ka [[Siim-Sander Vene]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/siim-sander-vene/lxl/ Siim-Sander Vene – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Tanel Tein]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/tanel-tein/bwp/ Tanel Tein – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Janar Talts]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/janar-talts/jnr/ Janar Talts – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Kerr Kriisa]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/009328/ Kerr Kriisa – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; ning praegu kuulub Euroliiga klubisse [[Sander Raieste]]&lt;ref&gt;[https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/sander-raieste/008850/ Sander Raieste – EuroLeague]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.
{{div col}}
;Mängude arv
*83: Raieste (2020–)
*73: Kotsar (2022–2024)
*63: Vene (2009–2019)

;Punktirekord mängus
*23: Müürsepp (1. november 2000)
*23: Kotsar (28. märts 2023)
*21: Kotsar (6. oktoober 2022)

;PIR (efektiivsusnäitaja) rekord mängus
*40: Kotsar (28. märts 2023)
*31: Müürsepp (1. november 2000)
*31: Kotsar (6. oktoober 2022)
{{div col end}}

==Viited==
{{viited|2}}

[[Kategooria:Korvpalliliigad]]
[[Kategooria:Euroopa spordivõistlused]]</text>
      <sha1>6y2jvkv4ojj4vhd2si7x90lks4ykwfw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leivi Šer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645840</id>
    <revision>
      <id>7168719</id>
      <parentid>7168718</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:03:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Tegevus poliitikas */</comment>
      <origin>7168719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2466" sha1="mdujh5jsbdnrdiby9ig29esnqfb4fi9" xml:space="preserve">[[Fail:Leivi Šer (2025).jpg|pisi|Leivi Šer 2025. aastal]]
'''Leivi Šer''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1941]] [[Tšistopol]]is [[Tatarstan|Tatari ANSV-s]]) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/šer_leivi Eesti Entsüklopeedia.]&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas  1958.aastal  Tallinna 19.Keskkooli, 1970. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] vene filoloogina. 

Aastail 1973-1983 oli ta Eesti Telegraafiagentuuri vanemtoimetaja, seejärel ajalehe &quot;Sovetskaja Estonia&quot;  vanemkorrespondent ning Eesti NSV Autotranspordi- ja maanreede ministeeriumi pressikeskuse peatoimetaja. 1986- 1989. aastal - ETA peatoimetaja, 1989-1991. aastal  Eesti Vabariigi peaministri pressisekretär. 1991 -1992. aastal - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe pressisekretär ning välssuhete nõunik. Eesti Ajakirjanike Liidu aseesimees aastail 1994-1996. 1996–1997 oli ta [[Eesti Televisioon]]i venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja, 1999-2001. aastal - Tallinna abilinnapea. Ajakirjanduse assistent-professor.

Ta on tõlkinud üle 20 raamatu eesti keelest vene keelde.

==Tegevus poliitikas==
1994. aastal oli üks [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] asutaja-liikmetest ja selle juhatuse liikmeks. Šer kuulub aastast 2023 [[Eesti Keskerakond]]a.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 22 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*
*2021 [[Tallinna teenetemärk]]

==Teoseid==
*Шер, Лейви 2014. ''Память просыпается во сне. Книга первая''. Tallinn: Aleksandra.
*Шер, Лейви 2016. ''Память просыпается во сне. Книга вторая''. Tallinn: Aleksandra.
*Šer Leivi .2024. Tallinna muinas- ja tõsilood. Шер Лейви. 2024 Были и небыли Таллинна. Tallinn, KPD

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Šer, Leivi}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>mdujh5jsbdnrdiby9ig29esnqfb4fi9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168722</id>
      <parentid>7168719</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:09:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2476" sha1="989bidoj0bsvy9qwuijpp9faijdm4f6" xml:space="preserve">[[Fail:Leivi Šer (2025).jpg|pisi|Leivi Šer 2025. aastal]]
'''Leivi Šer''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1941]] [[Tšistopol]]is [[Tatarstan|Tatari ANSV-s]]) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/šer_leivi Eesti Entsüklopeedia.]&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas  1958.aastal  Tallinna 19.Keskkooli, 1970. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] vene filoloogina. 

Aastail 1973–1983 oli ta Eesti Telegraafiagentuuri vanemtoimetaja, seejärel ajalehe &quot;Sovetskaja Estonia&quot;  vanemkorrespondent ning Eesti NSV Autotranspordi- ja maanreede ministeeriumi pressikeskuse peatoimetaja. 1986–1989. aastal - ETA peatoimetaja, 1989–1991. aastal  Eesti Vabariigi peaministri pressisekretär. 1991–1992. aastal - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe pressisekretär ning välssuhete nõunik. Eesti Ajakirjanike Liidu aseesimees aastail 1994–1996. 1996–1997 oli ta [[Eesti Televisioon]]i venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja, 1999–2001. aastal - Tallinna abilinnapea. Ajakirjanduse assistent-professor.

Ta on tõlkinud üle 20 raamatu eesti keelest vene keelde.

==Tegevus poliitikas==
1994. aastal oli üks [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] asutaja-liikmetest ja selle juhatuse liikmeks. Šer kuulub aastast 2023 [[Eesti Keskerakond]]a.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 22 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*
*2021 [[Tallinna teenetemärk]]

==Teoseid==
*Шер, Лейви 2014. ''Память просыпается во сне. Книга первая''. Tallinn: Aleksandra.
*Шер, Лейви 2016. ''Память просыпается во сне. Книга вторая''. Tallinn: Aleksandra.
*Šer Leivi .2024. Tallinna muinas- ja tõsilood. Шер Лейви. 2024 Были и небыли Таллинна. Tallinn, KPD

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Šer, Leivi}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>989bidoj0bsvy9qwuijpp9faijdm4f6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168723</id>
      <parentid>7168722</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:10:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2481" sha1="i9n8wak7zsrbcauzkjn0435btf705p6" xml:space="preserve">[[Fail:Leivi Šer (2025).jpg|pisi|Leivi Šer 2025. aastal]]
'''Leivi Šer''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1941]] [[Tšistopol]]is [[Tatarstan|Tatari ANSV-s]]) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/šer_leivi Eesti Entsüklopeedia.]&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas  1958.aastal  Tallinna 19.Keskkooli, 1970. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] vene filoloogina. 

Aastail 1973–1983 oli ta [[Eesti Telegraafi Agentuur]]i vanemtoimetaja, seejärel ajalehe &quot;Sovetskaja Estonia&quot;  vanemkorrespondent ning Eesti NSV Autotranspordi- ja maanreede ministeeriumi pressikeskuse peatoimetaja. 1986–1989. aastal - ETA peatoimetaja, 1989–1991. aastal  Eesti Vabariigi peaministri pressisekretär. 1991–1992. aastal - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe pressisekretär ning välssuhete nõunik. Eesti Ajakirjanike Liidu aseesimees aastail 1994–1996. 1996–1997 oli ta [[Eesti Televisioon]]i venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja, 1999–2001. aastal - Tallinna abilinnapea. Ajakirjanduse assistent-professor.

Ta on tõlkinud üle 20 raamatu eesti keelest vene keelde.

==Tegevus poliitikas==
1994. aastal oli üks [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] asutaja-liikmetest ja selle juhatuse liikmeks. Šer kuulub aastast 2023 [[Eesti Keskerakond]]a.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 22 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*
*2021 [[Tallinna teenetemärk]]

==Teoseid==
*Шер, Лейви 2014. ''Память просыпается во сне. Книга первая''. Tallinn: Aleksandra.
*Шер, Лейви 2016. ''Память просыпается во сне. Книга вторая''. Tallinn: Aleksandra.
*Šer Leivi .2024. Tallinna muinas- ja tõsilood. Шер Лейви. 2024 Были и небыли Таллинна. Tallinn, KPD

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Šer, Leivi}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>i9n8wak7zsrbcauzkjn0435btf705p6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Suurbritannia balletitantsijad</title>
    <ns>14</ns>
    <id>650726</id>
    <revision>
      <id>7168817</id>
      <parentid>6371064</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:49:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="103" sha1="f8h4gty0599k7igf15wtua6c3odne57" xml:space="preserve">[[Kategooria:Suurbritannia kultuuritegelased|Balletitantsijad]]
[[Kategooria:Balletitantsijad riigiti]]</text>
      <sha1>f8h4gty0599k7igf15wtua6c3odne57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alberto Núñez Feijóo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660126</id>
    <revision>
      <id>7168841</id>
      <parentid>7137499</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:00:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7168841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6160" sha1="jfngtq5my2l9hph4wwfwoks4sdia5v5" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| pilt = ALBERTO NÚÑEZ FEIJÓO.jpg
| pildiallkiri = Alberto Núñez Feijóo (2025)
| sünnikoht = [[Ourense]], [[Ourense provints]], [[Hispaania]]
| tegevusala = [[poliitik]]
| abikaasa = [[Eva Cárdenas]]
| amet = [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] esimees
| ametiajaalgus = 2. aprill 2022
| eelmine = [[Pablo Casado]]
| amet2 = [[Galicia president]]
| ametiajaalgus2 = 2009
| ametiajalõpp2 = 2022
| eelmine2 = [[Emilio Pérez Touriño]]
| järgmine2 = [[Alfonso Rueda]]
| partei = [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]]
| rahvus = [[galeeg]], [[hispaanlane]]
| lapsed = üks poeg
| autogramm = Firma de Alberto Núñez Feijóo.svg
}}

'''Alberto Núñez Feijóo''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1961]] [[Os Peares|Ourens]]es) on [[Hispaania]] ja [[Galicia]] poliitik. Ta on [[2. aprill]]ist [[2022]] paremtsentristliku [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] (PP) esimees ja [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] liige.

== Elulugu ==
Feijóo kasvas üles [[Os Peares|Os Pearese]] külas [[Galeegid|galeegi]] töölisklassi peres, kus isa Saturnino töötas ehituses ja ema Sira pidas toidupoodi.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Salgado |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-19 |pealkiri=Vecinos de Os Peares (Ourense) discuten la infancia de Feijóo: “No nos representa, no es un rapaz de aldea” |väljaanne=[[elDiario.es]] |url=https://www.eldiario.es/galicia/vecinos-peares-ourense-discuten-infancia-feijoo-no-representa-no-rapaz-aldea_1_10390862.html}}&lt;/ref&gt; 14-aastaselt asus õppima [[Maristid-koolivennad|maristide-koolivendade]] kongregatsioonis [[León (Hispaania)|Leonis]]. 17-aastaselt asus ta [[Ourense]]sse ja lõpetas keskkooli. Ta asus elama [[Santiago de Compostela]]sse, kus õppis [[Santiago de Compostela ülikool|ülikoolis]] õigusteadust, lootes saada kohtunikuks. Kui tema isa jäi töötuks, asus ta isa aitama ja asus pärast kooli lõpetamist 1985. aastal Galicia riigiteenistujaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Alberto Nunez Feijoo: The mild-mannered moderate who wants to be Spain's PM |väljaanne=[[The Straits Times]] |url=https://www.straitstimes.com/world/europe/alberto-nunez-feijoo-the-mild-mannered-moderate-who-wants-to-be-spains-pm}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=F. Quintanilla |eesnimi=Berta |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Currículum Vitae de Alberto Núñez-Feijóo: sus estudios y trabajos antes de ser presidente del PP |väljaanne=[[HuffPost]] |url=https://noticiastrabajo.huffingtonpost.es/politica/curriculum-alberto-nunez-feijoo-estudios-trabajos-antes-ser-presidente-pp/}}&lt;/ref&gt;

1991. aastaks oli Feijóo liitunud PP-ga ja asus tegutsema poliitikas, kui asus tööle Galicia põllumajandusministeeriumis tehnilise peasekretärina [[José Manuel Romay Beccaría]] alluvuses.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Romero |eesnimi=Santiago |kuupäev=2022-04-18 |pealkiri=Romay Beccaría, Rajoy, Feijóo: la precuela... ¿Y el epílogo? |väljaanne=[[Público (Hispaania)|Público]] |url=https://www.publico.es/luzes/romay-beccaria-rajoy-feijoo-precuela-epilogo.html}}&lt;/ref&gt; Romay Beccaríast sai hiljem [[Hispaania tervishoiuminister]] ja ta võttis Feijóo 1996. aastal [[Madrid]]i asudes kaasa. Feijóost sai Hispaania riiklikku tervishoiusüsteemi [[INSALUD|Insalud]] juht.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

2000. aastal asus ta Hispaania postiteenistuse [[Correos]] juhiks. 2003. aastal naasis ta Galiciasse, et juhtida piirkondlikke riiklikuid ehitustöid. 10. septembril 2004 sai temast [[Galicia valitsus]]e esimene asepresident.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2006. aastal sai ta piirkondliku [[Galicia Rahvapartei]] juhiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-02 |pealkiri=Alberto Núñez Feijóo was elected new president of the People's Party of Spain |väljaanne=[[Infobae]] |url=https://www.infobae.com/en/2022/04/02/alberto-nunez-feijoo-was-elected-new-president-of-the-peoples-party-of-spain/}}&lt;/ref&gt;

2009. aastal võitis erakond [[2009. aasta Galicia valimised|valimised]] ja Feijóost sai piirkonna president. Tema juhtimisel võitis erakond Galicias valimised kokku neljal korral, saades iga kord [[Galicia Parlament|parlamendis]] absoluutse enamuse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta sai tuntuks avaliku raha range haldamise poolest, ilma et oleks kärpeid tehtud tervishoius või hariduses.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2013. aastal sattus Feijóo skandaali, sest avalikustati tema isiklikud sidemed narkokaubanduses süüdi mõistetud smuugeldaja [[Marcial Dorado]]ga, kes smuugeldas narkootikume Hispaaniasse sageli läbi Galicia. [[El País]] avaldas fotod neist puhkusel 1990. aastatest, mil Feijóo juhtis Galicia tervishoiusüsteemi. Feijóo tunnistas sõprust mehega, kuid väitis, et ei teadnud mehe tegudest midagi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2022. aasta 2. aprillil sai Feijóo PP juhiks. Ta loobus 14. mail Galicia presidendi kohast ja kolis Madridi.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Teda on nähtud erakonnas mõõduka, kuid kindlakäelise juhina, kes on suutnud erakonda välja viia selle ühest hullemast sisekriisist. Tema juhtimisel võitis erakond küll [[2023. aasta Hispaania parlamendivalimised|2023. aasta valimised]], kuid oodatust kehvema tulemusega, mistõttu ei saanud Feijóo valitsust moodustatud ja jäi [[Hispaania parlament|parlamendis]] opositsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Isiklikku ===
Feijóo on 2013. aastast koos [[Eva Cárdenas]]ega, neil on 2017. aastal sündinud poeg Alberto.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pérez G. |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-23 |pealkiri=Quién es Eva Cárdenas, la pareja de Núñez Feijóo |väljaanne=[[As (ajaleht)|As]] |url=https://as.com/tikitakas/quien-es-eva-cardenas-la-pareja-de-nunez-feijoo-n-2/}}&lt;/ref&gt; Tal on õde Micaela.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Sarnaselt paljudele Hispaania tipp-poliitikutele ei räägi Feijóo [[inglise keel]]t ja on seetõttu sattunud rahvusvahelises suhtluses vahepeal kitsikusse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta on meretoidu ja [[Deportivo de La Coruña]] fänn.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Nunez Feijoo, Alberto}}
[[Kategooria:Hispaania poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>jfngtq5my2l9hph4wwfwoks4sdia5v5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Borodjanka pommitamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661077</id>
    <revision>
      <id>7169022</id>
      <parentid>6478690</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:26:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Borodianka_after_Russian_shelling,_07_April_2022_(11).jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Ymblanter|Ymblanter]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:War-damaged Taras Shevchenko Monument, Borod</comment>
      <origin>7169022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15851" sha1="k3dgqqf9r36vq4izkrtpplp1s5pqv09" xml:space="preserve">{{See Artikkel|2022. aasta rünnakutest|1920. aasta lahingu|Borodjanka lahing}}
{{Intsident
| nimetus       = Borodjanka pommitamine
| kujutis       = У Бородянці немає військових об’єктів — лише житлові будинки та дитячі садочки.jpg
| pildilaius    =
| pildiallkiri  = Vene pommirünnakus hävinud hoone Borodjankas
| riik          = [[Ukraina]]
| koht          = [[Borodjanka]] 
| kuupaev       = 1-2. märts 2022 ({{vanus|2022|03|02}} aasta tagasi)
| kellaaeg      = 
| kestus        =
| koordinaadid  =
| siht          = 
| relv          =
| vahend        = 
| pohjus        =
| liik          = 
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] ja [[Pealetung Kiievile|Pealetungist Kiievile]]
| hukkunud      = 
| hukkunuid     = &gt;80&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Civilian Body Count in Kyiv Region Surpasses 1,000, Regional Police Chief Says |url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/civilian-body-count-in-kyiv-region-surpasses-1000-regional-police-chief-says.html |date=2022-04-22 |author= |access-date=2022-04-23|website=[[Kyiv Post]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
| vigastatuid   = 
| kadunuid      =
| arreteerituid =
| vastutus      =
| korraldus     = {{lipuikooni pilt|Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg}} [[Venemaa relvajõud]]
| kahtlus       =
| osaleja       =
| osalejad      =
| traumad       =
| syydi         =
| tulemus       =
| jarelmid      =
| kahju         =
| motiiv        = 
| commons       =
| asendikaart2  =
| asendikaart3  =
}}
{{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}}

[[Borodjanka]] linna pommitasid [[Venemaa relvajõud]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] ulatuslikult.

[[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas linna hävingust 7. aprillil 2022, nädal pärast [[Butša veresaun]]a avastamist. [[Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus|Ukraina riikliku hädaabiteenistuse]] andmetel leiti rusude alt 41 surnukeha.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-tells-ukrainian-troops-mariupol-lay-down-arms-0300-gmt-2022-04-17/|title=Ukrainian soldiers hold out in Mariupol, pope laments 'Easter of War'|first1=Alessandra|last1=Prentice|first2=Natalia|last2=Zinets|work=[[Reuters]]|date=17 April 2022|access-date=17 April 2022}}&lt;/ref&gt; Lisaks teatab kohalik politsei 6. mai 2022 seisuga enam kui 300 surnukeha leidmisest kohalike elanike poolt Vene okupatsiooni ajal tehtud matmistest.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://texty.org.ua/articles/106607/lyudyna-v-chornomu-mishku-yak-ekshumuyut-zahyblyh-u-borodyanci/ |title=Людина в чорному мішку. Як ексгумують загиблих у Бородянці |date=2022-05-06 |publisher=Тексти |archiveurl=https://web.archive.org/web/20221020224802/https://texty.org.ua/articles/106607/lyudyna-v-chornomu-mishku-yak-ekshumuyut-zahyblyh-u-borodyanci/ |archivedate=2022-10-20 |url-status=live |language=uk}}&lt;/ref&gt;

==Venemaa rünnakud==
Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] elas [[Borodjanka]]s, vaikses &quot;ühe tänava linnas&quot;&lt;ref name=&quot;nyt-rubble&quot;&gt;{{Cite news |last=Pérez-Peña |first=Richard |author-link=Richard Pérez-Peña |date=2022-04-05 |title=In the rubble of a town near Kyiv, many are missing and feared dead. |language=en-US |work=[[The New York Times]] |url=https://www.nytimes.com/live/2022/04/05/world/ukraine-russia-war |access-date=2022-04-14 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; [[Kiiev]]ist põhja pool, umbes 13 000 elanikku.&lt;ref name=&quot;Le point de la nuit&quot;&gt;{{Cite news |last=Senneville |first=Frédéric |date=8 April 2022 |title=Guerre en Ukraine. À Borodianka, une situation &quot;plus horrible&quot; qu'à Boutcha. Le point de la nuit |language=fr |trans-title=Warre in Ukraine. In Borodianka, a situation &quot;more horrible&quot; than in Bucha. Nightly report. |work=Ouest-France |url=https://www.ouest-france.fr/monde/guerre-en-ukraine/guerre-en-ukraine-a-borodianka-une-situation-plus-horrible-qu-a-boutcha-le-point-de-la-nuit-ddd95f05-5ecc-4dfd-83e0-60e2bb3de094 |access-date=8 April 2022 |issn=1760-6306}}&lt;/ref&gt;

Kui Vene väed [[Pealetung Kiievile|võitlesid Kiievis]] ja selle lähistel, oli Borodjanka, mis asub strateegiliselt tähtsal teel,&lt;ref name=&quot;nyt-rubble&quot;/&gt; Venemaa õhurünnakute sihtmärgiks.&lt;ref name=&quot;Europe1&quot;&gt;{{Cite web |date=9 April 2022 |title=Ukraine : à Borodianka, la difficulté d'extraire les cadavres |trans-title=Ukraine: In Borodianka, the difficulty of extracting cadavers |url=https://www.europe1.fr/international/ukraine-a-borodianka-la-difficulte-dextraire-les-cadavres-4104608 |access-date=2022-04-09 |website=Europe 1 |language=fr}}&lt;/ref&gt; Kõige ohvriterohkem pommitamine korraldati 1. märtsi õhtul ja 2. märtsi hommikul, kui Venemaa lennundus hävitas 8 mitmekorruselist elamut, hukkus vähemalt 40 tsiviilisikut.&lt;ref name=amnesty_2022_05_06&gt;{{cite web |url=https://www.amnesty.org/en/wp-content/uploads/2022/05/EUR5055612022ENGLISH.pdf |title=&quot;He's not coming back&quot;. War crimes in Northwest areas of Kyiv Oblast |date=2022-05-06 |publisher=[[Amnesty International]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20221227022454/https://www.amnesty.org/en/wp-content/uploads/2022/05/EUR5055612022ENGLISH.pdf |archivedate=2022-12-27 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina peaprokurör]]i ja Kiievi oblasti prokuratuuri [[Irõna Venediktova]] sõnul kasutas Vene armee õhust heidetud pomme [[FAB-250]] ning mitut raketiheitjat [[BM-30 Smertš]] ja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref name=theguardian_2022_04_21/&gt;&lt;ref name=focus_2022_04_08/&gt;&lt;ref name=&quot;venediktova-destroyed&quot;&gt;{{Cite tweet |number=1512168922598055937 |user=VenediktovaIV |title=Borodianka is the most destroyed city in the Kyiv region. Evidence of Russian war crimes is here at every turn: cluster bombs, missiles, burned elements of the &quot;Smerch&quot;. The whole world strives for peace and justice. Russia will be held accountable for its every deadly step. Бородянка - найзруйнованіше місто Київщини. Докази воєнних злочинів РФ тут на кожному кроці: касетні бомби, ракети, спалені елементи «Смерчу». Весь світ прагне миру і справедливості. Росія відповість за кожен свій смертоносний крок. |author=[[Iryna Venediktova]] |language=en,uk}}&lt;/ref&gt; Linnas leiti iseloomulikke [[kassettlahingumoon]]a tekitatud kahjustusi.&lt;ref name=theguardian_2022_04_21/&gt; Venediktova sõnul tulistasid Vene sõdurid &quot;öösel ajal, kui kodus oleks maksimaalne arv inimesi&quot;.&lt;ref name=focus_2022_04_08/&gt; Enamik linna hooneid hävis,&lt;ref name=&quot;reuters-razed&quot;&gt;{{Cite news |last=Karazy |first=Sergiy |date=2022-04-08 |title=Borodianka razed: Zelenskiy says situation 'more dreadful' than Bucha |language=en |work=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/europe/situation-ukraines-borodyanka-more-dreadful-than-bucha-zelenskiy-2022-04-07/ |access-date=2022-04-14 |quote=Few buildings remain standing in Borodianka, the ones that do have burn marks running up their walls. }}&lt;/ref&gt; sealhulgas peaaegu kogu selle peatänav.&lt;ref name=&quot;npr-return&quot;&gt;{{Cite news |last=Sullivan |first=Becky |date=2022-04-07 |title=Ukrainians return to Borodyanka after Russian withdrawal and find their town in ruins |language=en |work=[[NPR]] |url=https://www.npr.org/2022/04/06/1091308623/ukraine-borodyanka-civilians-russia |access-date=2022-04-14}}&lt;/ref&gt; Vene pommid tabasid hoonete keskpunkte ja panid need kokku, samal ajal kui raamid jäid püsti.&lt;ref name=&quot;reuters-razed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;npr-return&quot;/&gt; [[Ukraina kaitseminister|Kaitseminister]] [[Oleksi Reznikov]] ütles, et paljud elanikud maeti õhurünnakute tagajärjel elusalt ja lamasid kuni nädal aega. Lisaks ütles ta, et neid, kes olid läinud neile appi, tulistasid Vene sõdurid.&lt;ref name=&quot;Civilians buried alive&quot;&gt;{{cite news |last=Nava |first=Victor I. |title=Civilians &quot;buried alive&quot; in Borodyanka, &quot;much worse&quot; than Bucha, Zelensky says |language=en |work=Washington Examiner |url=https://www.washingtonexaminer.com/news/civilians-buried-alive-in-borodyanka-much-worse-than-bucha-zelensky-says |access-date=8 April 2022}}&lt;/ref&gt;

Venediktova süüdistas Vene sõdureid ka tsiviilisikute &quot;mõrvades, piinamises ja peksmises&quot;.&lt;ref name=&quot;Le point de la nuit&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;26 загиблих&quot;&gt;{{cite web |last= |first= |date=2022-04-08 |title=Під завалами будинків у Бородянці знайшли вже 26 загиблих |language=uk |work=[[Focus (Ukrainian magazine)|Focus]] |url=https://focus.ua/uk/voennye-novosti/511741-pod-zavalami-domov-v-borodyanke-nashli-uzhe-26-pogibshih-venediktova-foto |access-date=2022-04-14}}&lt;/ref&gt;

Mõned elanikud peitsid end koobastes 38 päeva.&lt;ref name=&quot;Europe1&quot; /&gt; 26. märtsil 2022 tõmbus Kiievist tõrjutud Venemaa piirkonnast järk-järgult välja, et keskenduda [[Donbass]]ile.&lt;ref name=&quot;decodeurs&quot;&gt;{{Cite news |date=2022-04-05 |title=Massacre de Boutcha&amp;nbsp;: ce que l'on sait sur la découverte des corps de civils |language=fr |trans-title=Bucha massacre: what we know about the discovery of civilian corpses |work=Le Monde.fr |url=https://www.lemonde.fr/les-decodeurs/article/2022/04/05/guerre-en-ukraine-ce-que-l-on-sait-du-massacre-de-boutcha_6120745_4355770.html |access-date=2022-04-09}}&lt;/ref&gt; Borodjanka linnapea ütles, et kui Vene kolonn oli linnast läbi liikunud, on Vene sõdurid tulistanud läbi iga avatud akna. Tema hinnangul hukkus vähemalt 200 inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-04-06 |title=Guerre en Ukraine&amp;nbsp;: la ville de Borodyanka dévastée par les frappes russes |trans-title=War in Ukraine: The town of Borodianka devastated by Russian strikes |url=https://www.francetvinfo.fr/monde/europe/manifestations-en-ukraine/guerre-en-ukraine-la-ville-de-borodyanka-devastee-par-les-frappes-russes_5065819.html |access-date=2022-04-13 |website=Franceinfo |language=fr-FR}}&lt;/ref&gt;

Venelaste lahkumise ajaks oli Borodjankasse jäänud vaid paarsada elanikku, umbes 90% elanikest oli põgenenud&lt;ref name=&quot;npr-return&quot;/&gt; ja teadmata arv oli rusude sees surnud.&lt;ref name=&quot;Europe1&quot; /&gt; Taganevad Vene väed paigutasid miinid üle kogu linna.&lt;ref name=&quot;npr-return&quot;/&gt;

2. mail 2022 päästsid hädaabiteenistuse töötajad hävinud hoone seitsmendalt korruselt kassi, kes veetis seal umbes kaks kuud ilma toidu ja veeta ning sai Ukraina rahva alistamatuse sümboliks võitluses vene okupantide vastu.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-05-28 |title=Чотирилапі символи війни: пес Патрон, кішка Шафа й інші |url=https://focus.ua/uk/lifestyle/515096-chetyrehlapye-simvoly-voyny-pes-patron-koshka-koshka-shafa-i-drugie |access-date=2022-07-28 |website= |archive-url=https://web.archive.org/web/20220528125514/https://focus.ua/uk/lifestyle/515096-chetyrehlapye-simvoly-voyny-pes-patron-koshka-koshka-shafa-i-drugie |archive-date=28 May 2022 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Hilisemad arengud==
[[Agence France-Presse]] saabus Borodjankasse 5. aprillil. AFP ei näinud surnukehasid, kuid teatas ulatuslikust hävingust ja sellest, et mõnda kodu &quot;lihtsalt enam ei eksisteerinud&quot;. Inimohvrite arv jäi ebaselgeks: üks elanik ütles, et ta teadis vähemalt viiest hukkunud tsiviilisikust, kuid teised olid rusude all ja keegi polnud veel üritanud neid välja tuua.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-04-05 |title=Guerre en Ukraine: Zelensky accuse les Russes de nouveaux massacres à Borodianka |trans-title=War in Ukraine: Zelenskyy accuses the Russians of new massacres in Borodianka |url=https://www.huffingtonpost.fr/entry/guerre-en-ukraine-zelensky-accuse-les-russes-de-nouveaux-massacres-a-borodianka_fr_624bd0a8e4b0981745052062 |access-date=2022-04-09 |website=[[HuffPost]] |language=fr |agency=[[Agence France-Presse]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;decodeurs&quot; /&gt;

7. aprillil teatas Venediktova, et kahe hävinud hoone rusudest leiti algselt 26 surnukeha.&lt;ref name=&quot;Bilan à Borodianka&quot; /&gt; Ta väitis, et Borodjanka oli &quot;piirkonna enim hävitatud linn&quot; ja et &quot;sihikule võeti ainult tsiviilelanikkond; sõjalisi objekte pole.&quot;&lt;ref name=&quot;venediktova-destroyed&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Le point de la nuit&quot; /&gt; President [[Volodõmõr Zelenskõi]] ütles seejärel, et Borodjanka hukkunute arv oli &quot;veelgi hullem&quot; kui [[Butša veresaun|Butšas]].&lt;ref name=&quot;Bilan à Borodianka&quot;&gt;{{Cite news |last=Senneville |first=Frédéric |date=8 April 2022 |title=Ukraine&amp;nbsp;: le bilan à Borodianka s'annonce 'bien plus horrible' qu'à Boutcha, affirme Zelensky |language=fr |trans-title=Ukraine: The death toll in Borodianka proves 'even more horrible' than in Bucha, reports Zelenskyy |work=TF1 |url=https://www.tf1info.fr/international/ukraine-le-bilan-a-borodianka-s-annonce-bien-plus-horrible-qu-a-boutcha-affirme-zelensky-2215985.html |access-date=8 April 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Borodianka pire que le massacre de Boutcha&quot;&gt;{{Cite news |last=Senneville |first=Frédéric |date=8 April 2022 |title=Guerre en Ukraine&amp;nbsp;: Borodianka pire que le massacre de Boutcha&amp;nbsp;? L'angoisse des autorités ukrainiennes |language=fr |trans-title=War in Ukraine: Borodianka worse than the Bucha massacre? The anguish of the Ukrainian authorities |work=La Dépêche du Midi |url=https://www.ladepeche.fr/2022/04/08/guerre-en-ukraine-borodianka-pire-que-le-massacre-de-boutcha-langoisse-des-autorites-ukrainiennes-10222474.php |access-date=8 April 2022 |issn=2100-0573}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Zelenskiy warns of atrocities in Borodianka&quot;&gt;{{cite news |last=Henley |first=Jon |date=8 April 2022 |title=Russia laments 'tragedy' of troop deaths as Zelenskiy warns of atrocities in Borodianka |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/russia-laments-tragedy-of-troop-deaths-as-zelenskiy-warns-of-atrocities-in-borodyanka |journal=The Guardian |language=en |publisher= |volume= |issue= |page= |doi= |issn=0261-3077 |access-date=8 April 2022}}&lt;/ref&gt;

[[Europe 1]] andmetel töötasid tuletõrjujad kümme päeva pärast Vene armee lahkumist veel rusude hulgast surnukehade väljatoomisega, et need väärikalt maha matta. Nende töö tegi keeruliseks teiste hoonete kokkuvarisemise oht. Iga päev avastati rohkem surnukehi. Kohalikud surnukuurid olid ülekoormatud ja surnukehasid tuli transportida 100 kilomeetrit või rohkemgi.&lt;ref name=&quot;Europe1&quot; /&gt;

&lt;gallery mode=packed caption=&quot;&quot; heights=&quot;140px&quot; style=&quot;line-height:1.25em&quot;&gt;
Transferring of the kitchen cabinet from Borodianka to Maidan Museum (02).jpg|Elumaja hävimise üle elanud köögikapp [[Borodjanka keraamiline kukk|Borodjanka keraamilise kukega]]
Rescue of a cat in Borodianka, 2 May 2022 (2).jpg|Kaks kuud pärast rünnakut hoonele päästetud [[kass]]ist sai Ukraina vastupanu sümbol
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Sõjakuriteod Venemaa sissetungil Ukrainasse]]

==Viited==
{{reflist|refs=
&lt;ref name=theguardian_2022_04_21&gt;{{cite web |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/21/russia-using-banned-weapons-to-kill-ukrainian-civilians-pictures-suggest |title=Russia using cluster bombs to kill Ukrainian civilians, analysis suggests |date=2022-04-21 |work=The Guardian}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=focus_2022_04_08&gt;{{cite web |title=Під завалами будинків у Бородянці знайшли вже 26 загиблих |work=[[Focus (Ukrainian magazine)|Фокус]] |url=https://focus.ua/uk/voennye-novosti/511741-pod-zavalami-domov-v-borodyanke-nashli-uzhe-26-pogibshih-venediktova-foto |date=2022-04-08 |archive-date=2022-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220417171322/https://focus.ua/uk/voennye-novosti/511741-pod-zavalami-domov-v-borodyanke-nashli-uzhe-26-pogibshih-venediktova-foto |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
}}

{{koord | NS = 50.643889 | EW = 29.933889 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
[[Kategooria:Lahingud Ukrainas]]
[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]</text>
      <sha1>k3dgqqf9r36vq4izkrtpplp1s5pqv09</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vahagn Hatšhaturjan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673386</id>
    <revision>
      <id>7168887</id>
      <parentid>7096297</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:51:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8689" sha1="mwhuhe7u4i0sd8vqu9u0180974vigjj" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Vahagn Hatšhaturjan
| pilt = President of the Republic of Armenia Vahagn Khachaturyan (cropped).jpg
| pildiallkiri = Vahagn Hatšaturjan (2022)
| amet = [[Armeenia president]]
| ametiajaalgus = [[13. märts]] [[2022]]
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Alen Simonjan]] ''(kohusetäitja)''
| järgmine = 
| amet2 = Kõrgtehnoloogilise Tööstuse minister
| ametiajaalgus2 = [[4. august]] 2021
| ametiajalõpp2 = [[3. märts]] 2022
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Jerevan]]i linnapea
| ametiajaalgus3 = [[4. detsember]] [[1992]]
| ametiajalõpp3 = [[22. veebruar]] [[1996]]
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Armen Sargsjan
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1959|4|22}}
| sünnikoht    = [[Sisian]], [[Armeenia NSV]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = Anahit Minasjan
| vanemad      =
| lapsed       = 2
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Jerevani Rahvamajanduse Instituut]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      =
| moodul       = 
}}
'''Vahagn Garniki Hatšhaturjan''' ([[Armeenia keel|armeenia keeles]] Վահագն Գառնիկի Խաչատուրյան; sündinud [[22. aprill]]il [[1959]]) on [[Armeenia]] [[poliitik]], aastast 2022 Armeenia viies [[Armeenia president|president]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.yerevan.am/edfiles/files/vahagnkhachatryan.pdf|publisher=Yerevan Municipality|access-date=25 March 2013|language=hy|script-title=hy:Վահագն Գառնիկի Խաչատրյան}}&lt;/ref&gt; 

Ta töötas aastatel 1992–1996 [[Jerevan|Jerevani]] linnapeana ning aastatel 2021–2022 kõrgtehnoloogilise tööstuse ministrina.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.yerevan.am/3_115_%D4%B5%D6%80%D6%87%D5%A1%D5%B6%D5%AB%20%D5%B6%D5%A1%D5%AD%D5%AF%D5%AB%D5%B6%20%D6%84%D5%A1%D5%B2%D5%A1%D6%84%D5%A1%D5%BA%D5%A5%D5%BF%D5%B6%D5%A5%D6%80%D5%A8.html|title=Former mayors of Yerevan|publisher=Yerevan Municipality Official Website|access-date=25 March 2013}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.president.am/hy/decrees/item/5366/ Decrees of the President of the Republic]&lt;/ref&gt; 

Ta oli [[Armeenia Rahvuskongress|Armeenia Rahvuskongressi]] liige kuni tagasiastumiseni 2017. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://armenpress.am/eng/news/1074332.html|title=High-Tech minister addresses reports that he is ruling party's pick for presidency|website=armenpress.am|access-date=2022-02-03|language=en}}&lt;/ref&gt; Ta juhtis ANC nimekirja 2013. aasta Jerevani linnavolikogu valimistel &lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.panarmenian.net/eng/news/150443/|title=ANC rep. Vahagn Khachatryan to run for Yerevan mayor?|date=19 March 2013|access-date=25 March 2013|agency=[[PanARMENIAN.Net]]}}&lt;/ref&gt; ja on praegu sõltumatu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.parliament.am/deputies.php?sel=details&amp;ID=449&amp;lang=eng|title=National Assembly of Armenia &amp;#124; Official Web Site &amp;#124; parliament.am}}&lt;/ref&gt;

== Eraelu ==
Hatšhaturjan sündis 1959. aastal [[Sisian|Sisianis]]. Ta on abielus ja tal on kaks last. Lisaks oma emakeele armeenia keelele räägib ta ka inglise ja vene keelt.

== Varajane karjäär ==
Ta lõpetas 1980. aastal Jerevani Rahvamajanduse Instituudi majandusteadlase kvalifikatsiooniga. Aastatel 1980–1982 teenis ta [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]]. Pärast riigiteenistuse täitmist tegi ta järgmisel kümnendil pedagoogilist tegevust Jerevani Instituudis, töötades esimesed kaheksa aastat ettevõttes Hrazdanmaš majandusteadlasena ja seejärel Marsi tehases peadirektori asetäitjana kuni 1992. aastani.

== Poliitiline karjäär ==
Aastatel 1990–1996 oli ta Jerevani linnavolikogu liige, seejärel 1992–1996 Jerevani linnapea. Ta oli aastatel 1995–1999 [[Rahvuskogu (Armeenia)|Armeenia Rahvuskogu]] saadik. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.president.am/en/Vahagn-Khachaturyan-bio/|title=President of the Republic of Armenia - The President - The President of the Republic of Armenia|website=www.president.am|access-date=2022-11-14|language=en}}&lt;/ref&gt; Aastatel 1996–1998 oli ta Armeenia presidendi [[Levon Ter-Petrosjan|Levon Ter-Petrosjani]] nõunik. Aastal 2002 sai temast politoloogia-, õigus- ja majandusuuringute keskuse asepresident. Ta määrati kõrgtehnoloogilise tööstuse ministriks 2021. aasta augustis.

== Presidendina (2022–praegu) ==
[[Fail:Salome_Zourabichvili_and_Vahagn_Khachaturyan.jpg|pisi| [[Salome Zurabišvili]] ja president Hatšaturjani kohtumine [[Thbilisi|Thbilisis]], 30. mail 2022.]]
Pärast Armeenia presidendi [[Armen Sargsjan|Armen Sargsjani]] tagasiastumist 2022. aasta jaanuaris esitas valitsev partei Hatšhaturjani presidendikandidaadiks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ghazanchyan|first=Siranush|url=https://en.armradio.am/2022/02/02/vahagn-khachaturyan-officially-nominated-for-president-of-armenia/|title=Vahagn Khachaturyan officially nominated for President of Armenia|website=Public Radio of Armenia|date=2 February 2022|access-date=2022-02-03|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Armeenia parlament valis ta presidendiks teises hääletusvoorus. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://armenpress.am/eng/news/1076998.html|title=Vahagn Khachaturyan elected President of Armenia|website=armenpress.am|date=3 March 2022|access-date=2022-03-03|language=en}}&lt;/ref&gt; Ta pühitseti ametisse 13. märtsil 2022. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://armenpress.am/eng/news/1077001/|title=President-elect Vahagn Khachaturyan to be inaugurated in 10 days|website=Armenpress|date=2022-03-03|access-date=2022-03-07|language=en}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Vahagn_Khachaturyan_and_Vladimir_Putin_at_the_25th_St._Petersburg_International_Economic_Forum_(2).jpg|pisi| Hatšaturjan ja Venemaa president [[Vladimir Putin]], 16. juuni 2022]]
2022. aasta juunis külastas ta [[Peterburi|Venemaal Peterburis]] [[Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum|Peterburi rahvusvahelist majandusfoorumit]] selle 25. aastapäeval. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.arabnews24.ca/en/World_news/205243.html|title=2022 St. Petersburg International Economic Forum: Day 1|date=15 June 2022|access-date=2024-04-03|archive-date=2022-09-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20220913125852/https://www.arabnews24.ca/en/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

=== Intsident kuninganna Elizabeth II matustel ===
Vahagn Hatšhaturjan sai meedia kriitikaga pärast [[Westminsteri palee|Westminster Hallis]] kuninganna Elizabeth II ärasaatmise ajal toimunud intsidenti.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Dress|first=Brad|url=https://thehill.com/blogs/in-the-know/3649479-uk-tabloids-rip-armenian-leader-over-photos-with-queens-coffin/|title=UK tabloids rip Armenian leader over photos with queen’s coffin|website=The Hill|date=2022-09-18|access-date=2023-10-20|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Briti tabloidid noomisid Hatšaturjani pärast seda, kui üks tema abilistest pildistas teda kuninganna kirstu ees poseerimas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Juhtum rikkus ajaloolises kambris kehtivaid rangeid reegleid, mis keelavad pildistamise ning rõhutavad vaikset ja lugupidavat käitumist.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/international/uk/armenias-president-vahagn-khachaturyan-gets-clicked-while-paying-respects-to-queens-flag-draped-coffin-see-details/articleshow/94284172.cms?from=mdr|title=Armenia's President Vahagn Khachaturyan gets clicked while paying respects to Queen's flag-draped coffin. See details|work=The Economic Times|date=2022-09-18|access-date=2023-10-20|issn=0013-0389}}&lt;/ref&gt;

Aruanded näitasid, et Hatšathurjani mitte ainult ei pildistatud, vaid süüdistati ka selles, et ta vestles piduliku sündmuse ajal oma saatjaskonnaga valjuhäälselt. Tunnistajad märkisid, et sajad inimesed Westminster Hallis vaikisid, välja arvatud Hatšhaturjan. Juhtum pälvis laialdast kriitikat ja seda peeti protokolli karmiks rikkumiseks riikliku leina ajal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.unilad.com/news/armenian-president-breaks-protocol-20220918|title=Armenian president appears to break official protocol while stood by Queen’s coffin|website=UNILAD|date=2022-09-18|access-date=2023-10-20|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Alen Simonjan]] ''(kt)'' | nimi = [[Armeenia president]] | aeg=[[2022]]– | järgnev= }}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Hatšhaturjan, Vahagn}}
[[Kategooria:Armeenia presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>mwhuhe7u4i0sd8vqu9u0180974vigjj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2024. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677755</id>
    <revision>
      <id>7168738</id>
      <parentid>6788171</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:24:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Asteroid08</username>
        <id>176327</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osalevad riigid */ täpsemad tulemused</comment>
      <origin>7168738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11230" sha1="p3gjgilgxgafez7vvhwfjpupvbomchm" xml:space="preserve">{{Eurovisiooni lauluvõistlus|
| nimi = 2024. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus
| pilt = 
| finaali_toimumise_kuupäev = 16. november 2024
| õhtujuhid = 
| toimumiskoht = {{pisiLipp|Hispaania}}, [[Madrid]], [[Caja Mágica]]
| korraldaja = [[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px|Hispaania]] [[Radiotelevisión Española]] (RTVE)
| osalejate_arv = 17
| naasvad_riigid = {{pisiLipp|Küpros}}&lt;br&gt;{{pisiLipp|San Marino}}
| katkestajad = {{pisiLipp|Suurbritannia}}
| võitja = {{Riigi ikoon|Gruusia}} Andria Putkaradze
}}
'''2024. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus''' on kahekümne teine [[laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Seda korraldasid [[Radiotelevisión Española]] (RTVE) ja [[Euroopa Ringhäälingute Liit|European Broadcasting Union]] (EBU) ning see toimus 16. novembril 2024 Hispaanias Madridis Caja Mágicas&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-14 |pealkiri=Spain will host Junior Eurovision 2024 |url=https://junioreurovision.tv/story/spain-will-host-junior-eurovision-2024 |vaadatud=2024-06-29 |väljaanne=junioreurovision.tv |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2024-05-10 |pealkiri=Junior Eurovision Song Contest 2024 to take place in Madrid in November |url=https://www.ebu.ch/news/2024/05/junior-eurovision-song-contest-2023-to-take-place-in-madrid-in-november |vaadatud=2024-06-29 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-14 |pealkiri=Järgmine noorte Eurovisioon toimub Hispaanias |url=https://menu.err.ee/1609252728/jargmine-noorte-eurovisioon-toimub-hispaanias |vaadatud=2024-06-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

Võistlusel osales 17 riiki. Võitis Andria Putkaradze [[Gruusia]]st.

== Võistluse ülevaade ==
Võistlus toimus 16. novembril 2024 kell 18.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CET]]. Võistlusel osales 17 riiki. Kõik osalevad riigid hääletasid žürii alusel. Publiku hääletus võis aga hääletada nii osalevad kui mitteosalevad riigid koondhääletusena, mille punktid jaotati proportsionaalselt.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Jrk
!Riik&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-09-03 |pealkiri='Let's Bloom': 17 countries will compete in Madrid at Junior Eurovision 2024 |url=https://junioreurovision.tv/story/17-countries-compete-junior-eurovision-2024 |vaadatud=2024-09-04 |väljaanne=[[Euroopa Ringhäälingute Liit]] |keel=en}}&lt;/ref&gt;
!Esitaja&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Participants of Madrid 2024 - Junior Eurovision Song Contest |url=https://junioreurovision.tv/event/madrid-2024/participants |vaadatud=2024-10-01 |väljaanne=junioreurovision.tv}}&lt;/ref&gt;
!Laul
!Koht
!Punktid
|-
!1.
|{{pisiLipp|Itaalia}}
|Simone Grande
|&quot;Pigiama Party&quot;
|9.
|98
|-
!2.
|{{pisiLipp|Eesti|Eesti Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|variant=Eesti Laste Eurovisiooni lauluvõistlus}}
|Annabelle Ats
|&quot;Tänavad&quot;
|14.
|55
|-
!3.
|{{pisiLipp|Albaania	}}
|Nikol Çabeli
|&quot;Vallëzoj&quot;
|7.
|126
|-
!4.
|{{pisiLipp| Armeenia}}
|Leo
|&quot;Cosmic Friend&quot;
|8.
|125
|-
!5.
|{{pisiLipp|Küpros}}
|Maria Pissarides
|&quot;Crystal Waters&quot;
|13.
|60
|-
!6.
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|Titouan
|&quot;Comme ci, comme ça&quot;
|4.
|177
|-
!7.
|{{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}
|Ana Vanchevska &amp; Aleksej Ivanovski
|&quot;Marathon&quot;
|16.
|54
|-
!8.
|{{pisiLipp|Poola}}
|Dominik Arim
|&quot;All Together&quot;
|13.
|61
|-style=&quot;font-weight:bold; background:gold;&quot;
!9.
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|Andria Putkaradze
|&quot;To my mom&quot;
|1.
|239
|-
!10.
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|Chloe DelaRosa
|&quot;Como la Lola&quot;
|6.
|144
|-
!11.
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|Bjarne
|&quot;Save the Best for Us&quot;
|11.
|71
|-
!12.
|{{pisiLipp|Holland}}
|Stay Tuned
|&quot;Music&quot;
|10.
|91
|-
!13.
|{{pisiLipp|San Marino}}
|Idols SM
|“Come Noi”
|17.
|47
|-
!14.
|{{pisiLipp|Ukraina}}
|Artem Kotenko
|&quot;Dim&quot;
|3.
|203
|-
!15.
|{{pisiLipp|Portugal}}
|Victoria Nicole
|&quot;Esperança&quot;
|2.
|213
|-
!16.
|{{pisiLipp|Iirimaa}}
|Enya Cox Dempsey
|La chèile
|15.
|55
|-
!17.
|{{pisiLipp|Malta}}
|Ramires Sciberras
|&quot;Stilla ċkejkna&quot;
|5.
|153
|}

== Täpsemad tulemused ==
{| class=&quot;wikitable collapsible plainrowheaders&quot; style=&quot;float: right; margin: 10px;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Koht
! colspan=&quot;2&quot; scope=&quot;colgroup&quot; |Lõplik
! colspan=&quot;2&quot; scope=&quot;colgroup&quot; |Žürii
! colspan=&quot;2&quot; scope=&quot;colgroup&quot; |Publik
|-
! scope=&quot;col&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; |Punktid
! scope=&quot;col&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; |Punktid
! scope=&quot;col&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; |Punktid
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |1.
| bgcolor=&quot;gold&quot; |{{pisilipp|Gruusia}}
| bgcolor=&quot;gold&quot; |239
| bgcolor=&quot;gold&quot; |{{pisilipp|Gruusia}}
| bgcolor=&quot;gold&quot; |180
|{{pisilipp|Portugal}}
|117
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |2.
|{{pisilipp|Portugal}}
|213
|{{pisilipp|Ukraina}}
|122
|{{pisilipp|Ukraina}}
|81
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |3.
|{{pisilipp|Ukraina}}
|203
|{{pisilipp|Prantsusmaa}}
|103
|{{pisilipp|Malta}}
|79
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |4.
|{{pisilipp|Prantsusmaa}}
|177
|{{pisilipp|Portugal}}
|96
|{{pisilipp|Prantsusmaa}}
|74
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |5.
|{{pisilipp|Malta}}
|153
|{{pisilipp|Albaania}}
|82
|{{pisilipp|Hispaania}}
|64
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |6.
|{{pisilipp|Hispaania}}
|144
|{{pisilipp|Hispaania}}
|80
| bgcolor=&quot;gold&quot; |{{pisilipp|Gruusia}}
| bgcolor=&quot;gold&quot; |59
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |7.
|{{pisilipp|Albaania}}
|126
|{{pisilipp|Armeenia}}
|76
| rowspan=&quot;2&quot; |{{ubl|{{pisilipp|Saksamaa}}|{{pisilipp|Holland}}}}
| rowspan=&quot;2&quot; |57
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |8.
|{{pisilipp|Armeenia}}
|125
|{{pisilipp|Malta}}
|74
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |9.
|{{pisilipp|Itaalia}}
|98
|{{pisilipp|Itaalia}}
|52
|{{pisilipp|Küpros}}
|50
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |10.
|{{pisilipp|Holland}}
|91
|{{pisilipp|Holland}}
|34
|{{pisilipp|Armeenia}}
|49
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |11.
|{{pisilipp|Saksamaa}}
|71
|{{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|20
|{{pisilipp|Poola}}
|48
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |12.
|{{pisilipp|Poola}}
|61
|{{pisilipp|Iirimaa}}
|15
| rowspan=&quot;2&quot; |{{ubl|{{pisilipp|Itaalia}}|{{pisilipp|San Marino}}}}
| rowspan=&quot;2&quot; |46
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |13.
|{{pisilipp|Küpros}}
|60
|{{pisilipp|Saksamaa}}
|14{{efn|Saades sama palju žürii punkte, oli Saksamaa edetabelis märgitud Eestist ettepool, sest Saksamaa oli saanud suurema arvu riikidelt punkte kui Eesti.|name=DE-EE viik}}
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |14.
|{{pisilipp|Eesti}}
|55{{efn|Saades sama palju punkte üleüldiselt, oli Eesti edetabelis märgitud Iirimaast ettepool, sest Eesti oli teeninud rohkem punkte publiku hääletuses kui Iirimaa.|name=EE-IE viik}}
|{{pisilipp|Eesti}}
|14{{efn|name=DE-EE viik}}
|{{pisilipp|Albaania}}
|44
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |15.
|{{pisilipp|Iirimaa}}
|55{{efn|name=EE-IE viik}}
|{{pisilipp|Poola}}
|13
|{{pisilipp|Eesti}}
|41
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |16.
|{{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|54
|{{pisilipp|Küpros}}
|10
|{{pisilipp|Iirimaa}}
|40
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align: center;&quot; |17.
|{{pisilipp|San Marino}}
|47
|{{pisilipp|San Marino}}
|1
|{{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|34
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
|-
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;text-align: left; background: #F2F2F2;&quot; | Voting procedure used:&lt;br /&gt;{{legend|#EFA4A9|100% Publik|outline=#AAAAAA}}{{legend|#A4D1EF|100% Žürii|outline=#AAAAAA}}
! scope=&quot;col&quot; rowspan=3 | Punktid
! scope=&quot;col&quot; rowspan=2 | Publiku punktid
! scope=&quot;col&quot; rowspan=2 | Žürii punktid
! scope=&quot;colgroup&quot; colspan=&quot;17&quot; | Žürii hääletus
|-
!{{Riigi ikoon|Itaalia}}
!{{Riigi ikoon|Eesti}}
!{{Riigi ikoon|Albaania}}
!{{Riigi ikoon|Armeenia}}
!{{Riigi ikoon|Küpros}}
!{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}
!{{Riigi ikoon|Poola}}
!{{Riigi ikoon|Gruusia}}
!{{Riigi ikoon|Hispaania}}
!{{Riigi ikoon|Saksamaa}}
!{{Riigi ikoon|Holland}}
!{{Riigi ikoon|San Marino}}
!{{Riigi ikoon|Ukraina}}
!{{Riigi ikoon|Portugal}}
!{{Riigi ikoon|Iirimaa}}
!{{Riigi ikoon|Malta}}
|- 
| style=&quot;background: #EFA4A9;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
| style=&quot;background: #A4D1EF;&quot; |
|-
! rowspan=&quot;17&quot; |Võistlejad
|{{Riigi ikoon|Itaalia}}
|98
|46
|52
| style=&quot;background:grey;&quot; | || 3|| 6|| 8|| 4|| 1|| || 6|| || 2|| || 4|| 6|| 3|| 2|| || 7
|-
|{{Riigi ikoon|Eesti}}
|55
|41
|14
| 2|| style=&quot;background:grey;&quot; | || || || || 6|| || || 1|| 1|| 4|| || || || || || 
|-
|{{Riigi ikoon|Albaania}}
|126
|44
|82
| 6|| 8|| style=&quot;background:grey;&quot; | || 5|| 7|| || 1|| 5|| || 6|| 7|| 2|| 3|| 8|| 10|| 8|| 6
|-
|{{Riigi ikoon|Armeenia}}
|125
|49
|76
| || 10|| 2|| style=&quot;background:grey;&quot; | || 1|| '''12'''|| 5|| 2|| '''12'''|| 4|| || 7|| 2|| 5|| 6|| || 8
|-
|{{Riigi ikoon|Küpros}}
|60
|50
|10
| || || || 4|| style=&quot;background:grey;&quot; | || || 2|| || || || 1|| || || 1|| || 2||
|-
|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|177
|74
|103
| 7|| 4|| 5|| 10|| 2|| style=&quot;background:grey;&quot; | || 3|| 7|| 10|| 5|| 8|| 10|| 7|| 6|| 4|| 10|| 5
|-
|{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}
|54
|34
|20
| 5|| || 3|| 3|| || || style=&quot;background:grey;&quot; | || 4|| || || || 1|| 1|| || || || 3
|-
|{{Riigi ikoon|Poola}}
|61
|48
|13
| || || || || || || || style=&quot;background:grey;&quot; | || || || || || || 2|| 8|| 3||
|- style=&quot;background:gold;&quot; 
|{{Riigi ikoon|Gruusia}}
|'''239'''
|59
|'''180'''
| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''|| 8|| 10|| 8|| style=&quot;background:grey;&quot; | || '''12'''|| 10|| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''|| '''12'''
|-
|{{Riigi ikoon|Hispaania}}
|144
|64
|80
| 4|| 5|| 7|| 1|| 10|| 3|| 6|| || 8|| style=&quot;background:grey;&quot; | || 3|| 5|| 8|| 10|| 3|| 5|| 2
|-
|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|71
|57
|14
| || 1|| || 2|| || 7|| || 1|| 2|| || style=&quot;background:grey;&quot; | || || || || || 1||
|-
|{{Riigi ikoon|Holland}}
|91
|57
|34
| 3|| || 1|| 7|| 3|| || 4|| 3|| 3|| || || style=&quot;background:grey;&quot; | || 5|| || || 4|| 1
|-
|{{Riigi ikoon|San Marino}}
|47
|46
|1
| 1|| || || || || || || || || || || || style=&quot;background:grey;&quot; | || || || || 
|-
|{{Riigi ikoon|Ukraina}}
|203
|81
|122
| 10|| 7|| 10|| || 8|| 10|| '''12'''|| '''12'''|| 5|| 10|| 2|| 8|| 4|| style=&quot;background:grey;&quot; | || 7|| 7|| 10
|-
|{{Riigi ikoon|Portugal}}
|213
|'''117'''
|96
| 8|| 6|| 8|| || 5|| 5|| 7|| 10|| 7|| 8|| '''12'''|| 6|| || 4|| style=&quot;background:grey;&quot; | || 6|| 4
|- 
|{{Riigi ikoon|Iirimaa}}
|55
|40
|15
| || || || || || 2|| || || 4|| 3|| 5|| || || || 1|| style=&quot;background:grey;&quot; | ||  
|-
|{{Riigi ikoon|Malta}}
|153
|74
|79
| || 2|| 4|| 6|| 6|| 4|| 8|| || 6|| 7|| 6|| 3|| 10|| 7|| 5|| || style=&quot;background:grey;&quot; |
|}

== Viited ==
{{viited}}{{Laste Eurovisiooni lauluvõistlused}}
[[Kategooria:Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]
[[Kategooria:2024. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>p3gjgilgxgafez7vvhwfjpupvbomchm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kännumütsik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>680756</id>
    <revision>
      <id>7168782</id>
      <parentid>6762478</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:54:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="880" sha1="hdvx203vsv53xgyiqp44ujib0i4a5q6" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Kännumütsik
| värvus = seened
| seisund       = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref  = 
| pilt = Kännumütsik1.jpg
| pildi_seletus =  Kännumütsik ''Mycena galericulata'' &lt;small&gt;Foto: Sven Pruul&lt;/small&gt;
| pildi_laius = 250px
| riik          = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond      = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass         = ''Agaricomycetes''
| selts         = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae''
| perekond      = [[Mütsik]] ''Mycena''
| liik = '''Kännumütsik''' ''Mycena galericulata''
}}

'''Kännumütsik''' (''Mycena galericulata'') on mütsikuliste [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv seeneliik.

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/159328 Kännumütsik] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Eesti seened]]
[[Kategooria:Mütsikulised]]</text>
      <sha1>hdvx203vsv53xgyiqp44ujib0i4a5q6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Allgemeine Zeitung</title>
    <ns>0</ns>
    <id>681333</id>
    <revision>
      <id>7169103</id>
      <parentid>6752990</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:20:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2470" sha1="lvzj5cv7j1xx6pk95ofqsmfj15yh9bo" xml:space="preserve">:''Mainzi ajalehe kohta vaata artiklit [[Allgemeine Zeitung (Mainz)]]. Namiibia ajalehe kohta vaata artiklit [[Allgemeine Zeitung (Namiibia)]].''
{{infokast ajakiri
| nimi            = Allgemeine Zeitung
| logo            = 
| pilt            = Allgemeine Zeitung - 1814.jpg
| pildiallkiri    = Allgemeine Zeitung 1. jaanuaril 1814
| peatoimetaja    = 
| toimetaja_amet1 = 
| toimetaja1      = 
| toimetaja_amet2 = 
| toimetaja2      = 
| autorid         = 
| fotograaf       = 
| valdkond        = 
| sagedus         = 
| trükiarv        = 
| kirjastaja      = 
| asutaja         = [[Johann Friedrich Cotta]]
| asutatud        = 1798
| esimene_kuupäev = 
| viimane_kuupäev = 29. juuli 1929
| viimane_number  = 
| riik            = [[Saksa-Rooma Riik|Saksamaa]]
| asukoht         = [[Tübingen]] &lt;br/&gt; [[Stuttgart]] &lt;br/&gt; [[Augsburg]] &lt;br/&gt; [[München]]
| keel            = [[Saksa keel|Saksa]]
| ISSN            = 
}}
'''Allgemeine Zeitung''' oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] [[ajaleht]], 19. sajandi alguse Saksamaa juhtiv poliitikaajakiri. Seda peetakse esimeseks maailmatasemel Saksa ajaleheks ja Saksa meedia sümboliks välismaal.

Allgemeine Zeitungi asutas 1798. aastal [[Tübingen]]is [[Johann Friedrich Cotta]]. Ajalehes avaldati muu hulgas [[Friedrich Schiller]]i ja [[Johann Wolfgang von Goethe]] loomingut. Aastatel 1803–1807 ilmus see [[Stuttgart|Stuttgard]]is, seejärel kuni 1882. aastani [[Augsburg]]is.

Ajalehe kaastööliste seas oli ka [[Heinrich Heine]], kes avaldas seal 1831. aastast muusika- ja kunstiarvustusi ning oli Allgemeine Zeitungi korrespondent [[Pariis]]is. Ta kirjutas [[Prantsuse kultuur]]ist, [[Louis-Philippe I]]-st ja Saksa poliitikast.

1882. aastal koliti ajaleht [[München]]isse, kus seda anti välja kuni 29. juulini 1929.

Ajalehe pärandit kannavad tänapäeval edasi [[Augsburger Allgemeine]], [[Frankfurter Allgemeine Zeitung]] ja [[Mainz]]i [[Allgemeine Zeitung (Mainz)|Allgemeine Zeitung]].

==Allikad==
* Eduard Heyck: ''Die Allgemeine Zeitung 1798-1898'' in: Beiträge zur Geschichte der deutschen Presse. München 1898, pp.&amp;nbsp;15–81.
* Karl Schottenloher: ''Flugblatt und Zeitung. Ein Wegweiser durch das gedruckte Tagesschrifttum,'' Vol. 1: Von den Anfängen bis 1848, Berlin, Schmidt 1922. Newly edited and expanded by J. Binkowski, München, Klinkhardt und Biermann 1985.
* Arnulf Kutsch, Johannes Weber: ''350 Jahre Tageszeitung, Forschungen und Dokumente.'' Bremen 2002.

[[Kategooria:Saksamaa ajalehed]]</text>
      <sha1>lvzj5cv7j1xx6pk95ofqsmfj15yh9bo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hannes Soomer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690935</id>
    <revision>
      <id>7169045</id>
      <parentid>7164860</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:13:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>muudatus mallis, uuendatud EWC tulemused</comment>
      <origin>7169045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33645" sha1="ko6t4ye9f9lm1i3ttml83iidbh2gx4k" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{Infokast sportlane
| nimi = Hannes Soomer
| pilt = 2023-07-23 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8757 by Stepro (cropped).jpg
| pildiallkiri = Hannes Soomer 2023. aastal
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|1998|2|17}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| spordiala = motoringrada
| märkus_silt = Võistlusnumber
| märkus = 38
| isiklik_rekord = [[WorldSSP]]&lt;br&gt;3 poodiumit&lt;br&gt;[[WorldSBK]]&lt;br&gt;1 punkt&lt;br&gt;[[EuroMoto|IDM/EuroMoto]]&lt;br&gt;19 poodiumit, 3 võitu
}}'''Hannes Soomer''' (hüüdnimega '''The Baltic Bullet'''; sündinud [[17. veebruar|17. veebruaril]] [[1998]]) on [[Eesti]] motoringrajasõitja, kes 2026. aastal võistleb [[EuroMoto]] Superbike's Masteroil Alpha Van Zon BMW meeskonnas ja [[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM EWC]]-s AutoRace Ube Racing Teamiga.

2017. aastal võitis ta Euroopa Superspordi karikavõistlused WILSport Racedaysi meeskonnaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-10-22 |pealkiri=Hannes Soomer võitis European Supersport meistritiitli |url=https://sport.err.ee/638016/hannes-soomer-voitis-european-supersport-meistritiitli |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
=== Varasem karjäär ===
Soomer alustas oma karjääri ADAC Minibike Cup'is 2006. aasta hooaja viimasel etapil [[Sachsenring|Sachsenringil]] ning lõpetas esimeses sõidus seitsmendana ja teises sõidus B-grupis kuuendana.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=About me |url=https://hannessoomer.com/about-me |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=hannessoomer.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse 2006 {{!}} ADAC Mini Bike Cup |url=https://www.adac-motorsport.de/adac-mini-bike-cup/ergebnisse/2006/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.adac-motorsport.de |keel=de}}&lt;/ref&gt; Ta jätkas selles sarjas võistlemist aastatel 2008-2010 ja võitis 2009. aastal ühe sõidu. Ta lõpetas 2010. aasta üldarvestuses teisena, kaks punkti meistrist maas.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Aastatel 2011 ja 2012 võistles Soomer [[ADAC Junior Cup]]'is Aprilia RS125 mootorrattaga. 2012. aastal saavutas ta poodiumi ja lõpetas üldarvestuses viiendana.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== European Junior Cup (EJC) ===
Soomer tegi oma [[European Junior Cup]]'i debüüdi 2013. aastal. Ta lõpetas üldarvestuses 22. kohal ja ta parim tulemus oli kaheksas koht [[Imola ringrada|Imolas]]. Ta jätkas sarjas võistlemist 2016. aastani, kuid 2015. ja 2016. aasta viimastel etappidel võistles ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] ''wildcard'' sõitjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer debüteeris Supersport klassi MM-sarjas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72619083/hannes-soomer-debuteeris-supersport-klassi-mm-sarjas |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Soomer jäi Jerezis toimunud Supersport sarja MM-etapil punktidelt välja |url=https://sport.err.ee/93131/soomer-jai-jerezis-toimunud-supersport-sarja-mm-etapil-punktidelt-valja |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta sai 2016. aastal kaks etapivõitu [[TT Circuit Assen|Assenis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-04-17 |pealkiri=Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks |url=https://sport.err.ee/84831/assenis-voidutsenud-soomer-kerkis-euroopa-juunioride-karikasarjas-liidriks |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Misano World Circuit Marco Simoncelli|Misanos]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-06-20 |pealkiri=Hannes Soomer valitses Misano ringrajal peetud Euroopa noorte karikasarja etappi |url=https://sport.err.ee/87673/hannes-soomer-valitses-misano-ringrajal-peetud-euroopa-noorte-karikasarja-etappi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) ===
2015. aastal tegi Soomer debüüdi [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] [[Kallio Racing]] võistkonnas, sõites hooaja kolmel etapil. 2017. aastal [[Team Racedays|Racedays Hondasse]] siirdunult tuli ta WorldSSP Supersport Challenge'i meistriks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2018. aasta hooajal osales Soomer esimest korda põhisõitjana WorldSSP-s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Van Sikkelerus teams up with Soomer at Racedays Honda |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2019/Van+Sikkelerus+teams+up+with+Soomer+at+Racedays+Honda |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}&lt;/ref&gt; 2019. aastal saavutas mitu esikümne finišit ning läks 2020. aastaks Kallio Racingusse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Porsche Ring {{!}} Probably the best racetrack in the Nordics! |url=https://www.audruring.ee/uudised/hannes-soomer-liitub-2020-supersport-mm-il-osalemiseks-kallio-racing-meeskonnaga |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.audruring.ee}}&lt;/ref&gt; Ta lõpetas hooaja viimase nelja võidusõidu kolme poodiumikohaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-10-04 |pealkiri=Eesti motosõitja kihutas taas poodiumile |url=https://sport.postimees.ee/7077815/eesti-motosoitja-kihutas-taas-poodiumile |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-05 |pealkiri=Hannes Soomer sõitis MM-etapi poodiumile {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/hannes-soomer-soitis-esimese-eestlasena-supersport-klassi-mm-etapi-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-18 |pealkiri=Soomer tõusis kolmandat korda järjest poodiumile! {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/soomer-tousis-kolmandat-korda-jarjest-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta lõpetas ta meistrivõistluste 13. kohal [[Triumph Motor Company|Triumph]]'i tehasemeeskonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer vahetab uue hooaja eel meeskonda: &quot;Usun, et rattal on potentsiaali&quot; |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95623817/hannes-soomer-vahetab-uue-hooaja-eel-meeskonda-usun-et-rattal-on-potentsiaali |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta Superspordi maailmameistrivõistluste sõitjate üldarvestus |url=https://resources.worldsbk.com/files/results/2022/AUS/SSP/002/STD/ChampionshipStandings.pdf?version=a92506ea4a18d9d220ae31bd272e7887 |vaadatud=12. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Superbike'i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) ===
[[2023. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2023. aastal]] valis Petronas MIE Honda Soomeri, et asendada [[Hafizh Syahrin|Hafizh Syahrinit]] Tšehhi ja Prantsuse etappidel vigastuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=Hannes Soomer given WorldSBK debut by MIE Honda at Most {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/news/1032099/1/hannes-soomer-given-worldsbk-debut-mie-honda-most |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2023-09-12 |pealkiri=IDM SBK: Titel oder Laufsieg für Soomer beim Finale? |url=https://euromoto.racing/en/2023/09/12/idm-sbk-titel-oder-laufsieg-fuer-soomer-beim-finale/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026. aastal]] sõitis Soomer ROKiT [[BMW Motorrad]] WorldSBK Teamiga testil [[Misano World Circuit|Misanos]], kuna BMW põhisõitja [[Danilo Petrucci]] sai end vigastada Ungari etapil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=REPORT: Bulega under race lap record pace as he beats Lecuona at two-day Misano test |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/05/21/report-bulega-under-race-lap-record-pace-as-he-beats-lecuona-at-two-day-misano-test/1069596 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}&lt;/ref&gt; Esimesel päeval oli Soomer ajatabelis kahekümnes&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=2026 Misano WorldSBK Test Results - Wednesday (FINAL) {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095690/1/2026-misano-worldsbk-test-results-wednesday |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja teisel päeval üheksateistkümnes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=May 2026 Misano WorldSBK Test Results, Day 2: Nicolo Bulega tops final day {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095701/1/may-2026-misano-worldsbk-test-results-day-2-bulega-leads-second-morning |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; 26. mail anti teada, et ta asendab Petruccit ka [[MotorLand Aragón|Aragónis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Soomer and van der Mark to replace Petrucci and Oliveira at Aragon as the BMW pair remain out with injury |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/05/26/soomer-and-van-der-mark-to-replace-petrucci-and-oliveira-at-aragon-as-the-bmw-pair-remain-out-with-injury/www.worldsbk.com/en/news/2026/05/26/soomer-and-van-der-mark-to-replace-petrucci-and-oliveira-at-aragon-as-the-bmw-pair-remain-out-with-injury/1070132 |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}&lt;/ref&gt; ning jätab EuroMotos teise etapi vahele.

=== IDM Superbike / EuroMoto ===
[[Fail:2023-07-21 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8117 by Stepro.jpg|pisi|Soomer 2023. aastal]]
[[2023. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2023. aastal]] siirdus Soomer Superspordist Superbike'i, võisteldes IDM Superbike'i meistrivõistlustel Honda CBR1000RR-R mootorrattaga. Ta alustas hooaega viie järjestikulise poodiumiga [[Sachsenring|Sachsenringil]], [[Motorsport Arena Oschersleben|Oscherslebenis]] ja [[Mosti autodroom|Mostis]]. Hooaja lõpus lõpetas ta meistrivõistluste üldarvestuses 4. kohal, kogudes 185 punkti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023. aasta IDM Superbike'i tulemused |url=https://results.bike-promotion.com/Results/Championship%20scores/2023/01%20IDM/IDM%20Punktest%C3%A4nde%20IDM_SBK.pdf}}&lt;/ref&gt;

[[2024. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2024. aastal]] läks Soomer üle BMW-le, sõites BMW M1000RR mootorrattaga. Enne hooaja algust sai ta [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul]] vigastada ning ei saanud esimesel etapil osaleda&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Hannes Soomer kaotas Le Mansi 24 tunni sõidul suure valu tõttu korraks teadvuse |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120287241/video-hannes-soomer-kaotas-le-mansi-24-tunni-soidul-suure-valu-tottu-korraks-teadvuse |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Delfi Sport}}&lt;/ref&gt; Kolmandal etapil Mostis esimeses sõidus oli Soomer heitluses [[Illja Mõhhaltšõk|Illja Mõhhaltšõkiga]] viimase ringi eelviimase kurvini, kus Soomer kukkus ning katkestas sõidu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2024-06-23 |pealkiri=IDM SBK: Kein Soomer-Märchen, Mikhalchik gewinnt |url=https://euromoto.racing/2024/06/23/idm-sbk-kein-soomer-maerchen-mikhalchik-gewinnt/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=de}}&lt;/ref&gt; Hooaja viiendal etapil [[Schleizer Dreieck|Schleizer Dreieckil]] lõpetas ta 8. ja 10. kohal. Kuuendal etapil Assenis saavutas ta mõlemas sõidus teise koha. Eelviimasel etapil Nürburgringil lõpetas Soomer esimese sõidu teisena pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Teises sõidus saavutas ta oma esimese IDM Superbike'i võidu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Urbanik |eesnimi=Helen |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Hannes Soomer võitis Nürburgringil - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/,%20https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/ |vaadatud=2026-03-14 |keel=et}}&lt;/ref&gt; taas pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Soomer ei osalenud viimasel etapil [[Hockenheimring|Hockenheimis]], kuna sai vigastada Bol d'Ori võidusõidul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=After 16 Hours: YART Bol d’Or heartbreak puts Yoshimura SERT in EWC title control {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/after-16-hours-yart-bol-dor-heartbreak-puts-yoshimura-sert-in-ewc-title-control |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;[[Fail:2025-06-01 Motorsport, IDM, 90. Internationales Schleizer Dreieckrennen- IDM Superbike STP 6157.jpg|pisi|Hannes Soomer (nr.38) ja Toni Finsterbusch (nr.56) 2025. aastal Schleizer Dreieckis|267x267px]][[2025. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2025. aastal]] jätkas Soomer BMW-ga, nüüd tehasemeeskonna ridades.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Hannes Soomer asub BMW tehasemeeskonna ridades püüdma meistritiitlit |url=https://sport.postimees.ee/8190774/hannes-soomer-asub-bmw-tehasemeeskonna-ridades-puudma-meistritiitlit |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta sai esimesel etapil Oscherslebenis võidu ja teise koha. Schleizis oli ilm muutlik ning lõpetas esimeses sõidus neljandana ja teises sõidus viiendana. Kolmanda etapi esimeses sõidus Mostis võitis Soomer 0.059 sekundiga [[Florian Alt|Florian Altile]] pärast pikka heitlust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=IDM SBK: Soomer victory secures top spot in the standings |url=https://euromoto.racing/en/2025/06/22/idm-sbk-soomer-sieg-rettet-die-tabellenfuehrung/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt; Neljandal etapil taas Oscherslebenis alustas Soomer esimest sõitu viiendalt stardikohalt. 13. ringil möödus ta Altist ja tõusis hetkeks teiseks, kuid kukkus järgmisesse kurvi sisenedes. Ta murdis sõrme ning ei osalenud teises sõidus. Järgmisel etapil Assenis naasis Soomer rattale ja lõpetas mõlemas sõidus seitsmendana. Nürburgringil saavutas ta teise ja kolmanda koha.

Hooaja viimasel etapil Hockenheimis startis Soomer esimest sõitu kolmandana. Sõit peatati esimese ringi viiendas kurvis kukkumise tõttu [[Maximilian Kofler]] ja [[Lorenzo Zanetti]] vahel. Hiljem peatati ja lõpetati sõit kuuendal ringil ning anti välja poolpunkte. Soomer lõpetas neljandana. Teises sõidus lõpetas ta 14. kohal, pärast neljandal ringil rajalt välja sõitmist ja seitsmendal ringil kukkumist. Hooaja kokkuvõttes lõpetas ta üldarvestuse kolmandal kohal 177.5 punktiga.

[[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] jätkab Soomer Van Zon BMW meeskonnaga ümber nimetatud [[EuroMoto]] sarjas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Line-up 2026: Markus Reiterberger returns to EuroMoto (IDM) championship with his former team – Masteroil – Alpha – Van Zon – BMW |url=https://www.bmwracingteam.eu/line-up-for-2026-markus-reiterberger-returns-to-euromoto-idm-championship-with-his-former-team/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Kestvussõit ===
[[2024. aasta FIM EWC hooaeg|2024. aastal]] avaldati, et Soomerist saab BMW Motorrad World Endurance Teami asendussõitja ja Tecmas-MRP-BMW Racing Teami neljas sõitja. Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul võistles Soomer Tecmas võistkonnas, kus ta kukkus varahommikul ja vigastas õlga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Meeskond hiljem katkestas tehnilise vea tõttu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Suzuka 8 tunni võidusõit|Suzuka 8 tunni võidusõidul]] võistles Soomer TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW meeskonnas Superstocki klassis, mille nad võitsid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EWC Take Five with Hannes Soomer {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/ewc-take-five-with-hannes-soomer |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Bol d'Oril oli Soomer võistlemas [[Sylvain Guintoli]] asemel tehasevõistkonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 Bol d'Or sõitjate nimekiri |url=https://boldor.com/wp-content/uploads/2024/09/Entry-List-Bol-dOr-2024-au-04.09.pdf |vaadatud=15. märtsil 2026}}&lt;/ref&gt; Esikohalt startides, meeskond oli pidevalt eespool suur osa sõidust. Varahommikul, Soomeril oli ''highside'' kukkumine, kus ta murdis õlavarreluu ja nihestas õla. Ta sõitis boksi tagasi ja katkestas sõidust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer will not race in Hockenheim |url=https://hannessoomer.com/latest-news/hannes-soomer-will-not-race-in-hockenheim |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=hannessoomer.com}}&lt;/ref&gt; Meeskond lõpetas viiendana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=Yoshimura SERT Motul Suzuki win FIM EWC crown as both YART and F.C.C. TSR falter at Bol d’Or 24 Hour finale |url=https://www.mcnews.com.au/2024-bol-dor-results-fim-ewc/ |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

14. jaanuaril 2025 avaldati, et Soomer püib BMW Motorrad World Endurance Team meeskonda neljanda ja asendussõitjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad World Endurance Team 2025: Familiar names and a strong new addition – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/bmw-motorrad-world-endurance-team-2025-familiar-names-and-a-strong-new-addition/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Spa 8 tunni võidusõidul oli Soomer võistlemas Tecmas meeskonnas koos [[Jan Bühn|Jan Bühni]] ja [[Leandro Mercado|Leandro Mercadoga]]. Nad tulid Superstocki võitjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2nd place overall in the FIM EWC at Spa 8h – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/2nd-place-overall-in-the-fim-ewc-at-spa-8h/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Soomer võistles uuesti Tecmasis Bol d'Or võidusõidul, kus nad võitsid Superstock klassis ja tulid üldarvestuse kolmandaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Champion-MRP-Tecmas battles back in style to top EWC Bol d’Or Superstock order {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/champion-mrp-tecmas-battles-back-in-style-to-top-ewc-bol-dor-superstock-order |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Bol d’Or joy for Yoshimura SERT Motul as Yamaha lands EWC title joy after late BMW heartbreak |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/bol-dor-joy-for-yoshimura-sert-motul-as-yamaha-lands-ewc-title-joy-after-late-bmw-heartbreak |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fim-moto.com |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;

27. jaanuaril 2026 avaldati, et Soomer püsib BMW tehasemeeskonna neljandaks sõitjaks&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad Motorsport 2026: The large, strong family is ready! |url=https://www.press.bmwgroup.com/canada/article/detail/T0455314EN/bmw-motorrad-motorsport-2026:-the-large-strong-family-is-ready?language=en |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.press.bmwgroup.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja AutoRace Ube Racing Team'i põhisõitjaks koos [[Naomichi Uramoto]] ja Sylvain Guintoliga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Full-time entry in the FIM EWC as the first BMW Motorrad Motorsport Official Team Japan {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/full-time-entry-in-the-fim-ewc-as-the-first-bmw-motorrad-motorsport-official-team-japan |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Karjääri statistika ==
=== Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) ===

==== Hooaja kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2015
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZF-R6]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Kallio Racing
|1
|0
|0
|0
|0
|49.
|-
!2016
|3
|0
|0
|0
|4
|33.
|-
!2017
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Honda CBR600RR]]
|WILSport Racedays
|9
|0
|0
|0
|28
|18.
|-
!2018
|Racedays
|12
|0
|0
|0
|36
|16.
|-
!2019
|MPM WILSport Racedays
|11
|0
|0
|0
|36
|14.
|-
!2020
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZF-R6]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Kallio Racing
|15
|0
|3
|0
|115
|9.
|-
!2021
|17
|0
|0
|0
|105
|12.
|-
!2022
|[[Triumph Street Triple|Triumph Street Triple RS]]
|Dynavolt Triumph
|24
|0
|0
|0
|95
|13.
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!92
!0
!3
!0
!419
!
|}

=== Superbike’i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) ===

==== Hooaegade kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2023
|[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]]
|Petronas MIE – MS Racing Honda Team
|6
|0
|0
|0
|1
|25.
|-
![[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026]]
|[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]]
|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team
|3
|0
|0
|0
|0
| -
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!9
!0
!0
!0
!1
!
|}

==== Võidusõitude kaupa ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Aasta
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! colspan=&quot;3&quot; |1
! colspan=&quot;3&quot; |2
! colspan=&quot;3&quot; |3
! colspan=&quot;3&quot; |4
! colspan=&quot;3&quot; |5
! colspan=&quot;3&quot; |6
! colspan=&quot;3&quot; |7
! colspan=&quot;3&quot; |8
! colspan=&quot;3&quot; |9
! colspan=&quot;3&quot; |10
! colspan=&quot;3&quot; |11
! colspan=&quot;3&quot; |12
|-
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
!R1
!SR
!R2
|-
!2023
![[Honda]]
|[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]]
|[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]]
|[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]]
|[[Mandalika ringrada|INA]]
|[[Mandalika ringrada|INA]]
|[[Mandalika ringrada|INA]]
|[[TT Circuit Assen|NED]]
|[[TT Circuit Assen|NED]]
|[[TT Circuit Assen|NED]]
|[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]]
|[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]]
|[[Circuit de Barcelona-Catalunya|SPA]]
|[[Misano ringrada|EMI]]
|[[Misano ringrada|EMI]]
|[[Misano ringrada|EMI]]
|[[Donington Park|GBR]]
|[[Donington Park|GBR]]
|[[Donington Park|GBR]]
|[[Imola ringrada|ITA]]
|[[Imola ringrada|ITA]]
|[[Imola ringrada|ITA]]
|style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|Kat}}
|style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|19.}}
|style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|19.}}
|style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Magny-Coursi ringrada|FRA]]&lt;br /&gt;{{small|21.}}
|style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Magny-Coursi ringrada|FRA]]&lt;br /&gt;{{small|17.}}
|style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Magny-Coursi ringrada|FRA]]&lt;br /&gt;{{small|15.}}
|[[MotorLand Aragon|SPA]]
|[[MotorLand Aragon|SPA]]
|[[MotorLand Aragon|SPA]]
|[[Algarve'i ringrada|POR]]
|[[Algarve'i ringrada|POR]]
|[[Algarve'i ringrada|POR]]
|[[Circuito de Jerez|ESP]]
|[[Circuito de Jerez|ESP]]
|[[Circuito de Jerez|ESP]]
|-
![[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026]]
![[BMW]]
|[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]]
|[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]]
|[[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|AUS]]
|[[Algarve'i ringrada|POR]]
|[[Algarve'i ringrada|POR]]
|[[Algarve'i ringrada|POR]]
|[[TT Circuit Assen|NED]]
|[[TT Circuit Assen|NED]]
|[[TT Circuit Assen|NED]]
|[[Balaton Park|HUN]]
|[[Balaton Park|HUN]]
|[[Balaton Park|HUN]]
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[MotorLand Aragon|SPA]]&lt;br /&gt;{{small|Kat}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[MotorLand Aragon|SPA]]&lt;br /&gt;{{small|15.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[MotorLand Aragon|SPA]]&lt;br /&gt;{{small|18.}}
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|}

=== IDM Superbike / EuroMoto ===

==== Hooaegade kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2023
|[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Enemat Enos Motorsport
|14
|0
|8
|0
|185
|4.
|-
!2024
| rowspan=&quot;3&quot; |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]]
|10
|1
|4
|0
|136
|7.
|-
!2025
| rowspan=&quot;2&quot; |Masteroil Alpha Van Zon BMW
|13
|2
|4
|0
|177,5
|3.
|-
!2026
|2*
|0*
|1*
|0*
|29*
| 4.*
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!39
!3
!16
!0
!527,5
!
|}

==== Võidusõitude kaupa ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
!rowspan=&quot;2&quot;| Aasta
!rowspan=&quot;2&quot;| Klass
!rowspan=&quot;2&quot;| Mootorratas
!colspan=&quot;2&quot;| 1
!colspan=&quot;2&quot;| 2
!colspan=&quot;2&quot;| 3
!colspan=&quot;2&quot;| 4
!colspan=&quot;2&quot;| 5
!colspan=&quot;2&quot;| 6
!colspan=&quot;2&quot;| 7
!rowspan=&quot;2&quot;| Pos
!rowspan=&quot;2&quot;| Pts
|-
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
|-
! 2023
! Superbike
! [[Honda]]
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|10.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Red Bull Ring|AUS]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Red Bull Ring|AUS]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
! 4.
! 185
|-
! 2024
! Superbike
! [[BMW]]
| [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|10.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
! 7.
! 136
|-
! 2025
! Superbike
! [[BMW]]
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|7.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|7.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|14.}}
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 177.5
|-
![[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026]]
!Superbike
![[BMW]]
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
|[[Brno ringrada|BRN]]&lt;br /&gt;
|[[Brno ringrada|BRN]]&lt;br /&gt;
|[[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;
|[[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;
|[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;
|[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;
|[[TT Circuit Assen|NED&lt;br /&gt;]]
|[[TT Circuit Assen|NED&lt;br /&gt;]]
|[[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;
|[[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;
|[[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;
|[[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;
!4.*
!29*
|}
{| style=&quot;font-size:85%; text-align:center;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; | võitja
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; | 2. koht
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; | 3. koht
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; | punktidega finish
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; | punktideta finish
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; | Katkestas (DNF)
| bgcolor=&quot;#000000&quot; style=&quot;color:white&quot; | Diskvalifitseeritud (DSQ)
| bgcolor=&quot;#ffffff&quot; | ei startinud&lt;br&gt;(DNS)
| Vigastatud (Inj)
|}
=== FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused/karikavõistlused ===
====Hooaegade kaupa====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%&quot;
!valign=&quot;middle&quot; | Aasta
!valign=&quot;middle&quot; | Võistkond
!valign=&quot;middle&quot; | Mootorratas
!Klass
! valign=&quot;middle&quot; | Sõitjad
!valign=&quot;middle&quot; | Tulemus
|-
|'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]'''
|{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Ukraina}} [[Illja Mõhhaltšõk]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} [[Markus Reiterberger]]
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
|-
| '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]'''
| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW
| [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| align=&quot;left&quot; | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino&lt;br /&gt;{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!13.
|-
| '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2025]]'''
| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM
| [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| align=&quot;left&quot; | {{flagicon|Ungari}} Bálint Kovács&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Belgia}} [[Loris Cresson]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} Jan-Ole Jähnig
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
|-
|'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2026]]'''
|{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!6.*
|}

==== Le Mansi 24 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2024]]
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Prantsusmaa}} [[Kenny Foray]]&lt;br/&gt;{{flagicon|Saksamaa}} [[Jan Bühn]]&lt;br/&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Loic Arbel]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!DNF
|-
![[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2026]]
| style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
| style=&quot;text-align: left;&quot; |[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!5.
|}

==== Spa 8 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! 2025
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]]
! style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | 1.
|-
!2026
|{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!14.
|}
==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! [[Suzuka 8 tunni võidusõit|2024]]
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino&lt;br/&gt;{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida&lt;br/&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!style=&quot;background:#FFFFBF;&quot;| 1.
|}

==== Bol d'Ori tulemused ====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
!2024
|{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
|{{flagicon|Saksamaa}} Markus Reiterberger&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} Sylvain Guintoli&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!5.
|-
! 2025
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]]
! style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | 1.
|}
== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
*[https://www.hannessoomer.com/ Hannes Soomeri veebisait]
*[https://www.worldsbk.com/en/riders/hannes-soomer/2162 Hannes Soomer] WorldSBK.com-s

{{JÄRJESTA:Soomer, Hannes}}
[[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>ko6t4ye9f9lm1i3ttml83iidbh2gx4k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:NHL-i draft</title>
    <ns>10</ns>
    <id>699210</id>
    <revision>
      <id>7168977</id>
      <parentid>6989281</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:21:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1139" sha1="axop8ymqtk3gx9j99j49fg8fcxqep5b" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{infokast
| pealkiri = {{{aasta}}}. aasta NHL-i ''draft''
| pilt = {{#if:{{{logo|}}}| [[Fail:{{{logo}}}|{{#if:{{{logosuurus|}}}|{{{logosuurus}}}|100px}}]] }}
| pilt2 = {{#if:{{{pilt|}}}| [[Fail:{{{pilt|}}}|{{#if:{{{pildisuurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}|raamita}}]] }}
| pildiallkiri2 = {{{pildiallkiri|}}}
|   silt1  = Sport
| andmed1  = {{{sport|}}}
|   silt2  = Kuupäevad
| andmed2  = {{{kuupäev|}}}
|   silt3  = Väljak
| andmed3  = {{{väljak|}}}
|   silt4  = Linn
| andmed4  = {{{linn|}}}
|   silt5  = 
| andmed5  = 
|   silt6  = Voorude arv
| andmed6  = {{{voorud|}}}
|   silt7  = Mängijate arv
| andmed7  = {{{mängijad|}}}
|   silt8  = Esimene valik
| andmed8  = {{{esimene|}}}
|   silt9  = Teine valik
| andmed9  = {{{teine|}}}
|   silt10 = Kolmas valik
| andmed10 = {{{kolmas|}}}
|   silt11 = 
| andmed11 = 
|   silt12 = 
| andmed12 = 
| aluminestiil = border-top:1px #aaa solid; text-align:left;
| alumine  = {{#if:{{{järgmine|}}}| &lt;div style=&quot;float: right; margin-left:1em;&quot;&gt;{{{järgmine}}} &amp;rarr;&lt;/div&gt; }}{{#if:{{{eelmine|}}}| &amp;larr; {{{eelmine}}} }}
}}&lt;/includeonly&gt;&lt;noinclude&gt;
{{dokumentatsioon}}
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>axop8ymqtk3gx9j99j49fg8fcxqep5b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2014. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699303</id>
    <revision>
      <id>7168960</id>
      <parentid>6988660</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:02:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4578" sha1="j8heiamiz7sna344cu1qmor0wztdizc" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2014. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2014
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Wells_Fargo_Center.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 27.–28. juuni
| väljak       = [[Wells Fargo Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 210
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Aaron Ekblad]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Florida Panthers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Sam Reinhart]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Buffalo Sabres]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leon Draisaitl]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Edmonton Oilers]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2013. aasta NHL-i draft|2013]]
| järgmine     = [[2015. aasta NHL-i draft|2015]]
}}
'''2014. aasta NHL-i ''draft''''' oli 52. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 27.–28. juunil 2014 [[Philadelphia]]s [[Wells Fargo Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Aaron Ekblad]] (kelle valis [[Florida Panthers]]), [[Sam Reinhart]] (kelle valis [[Buffalo Sabres]]) ja [[Leon Draisaitl]] (kelle valis [[Edmonton Oilers]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2014 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2014 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Aaron_Ekblad_-_2014_Top_Prospect.jpg|pisi|150px|[[Aaron Ekblad]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Florida Panthers|Florida Panthersi]] poolt.]]
[[Pilt:Sam_Reinhart_-_2014_Top_Prospect.jpg|pisi|150px|[[Sam Reinhart]] valiti üldarvestuses teiseks [[Buffalo Sabres|Buffalo Sabresi]] poolt.]]
[[Pilt:Leon_Draisaitl_-_2014_Top_Prospect.jpg|pisi|150px|[[Leon Draisaitl]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
[[Pilt:William_Nylander_Leafs.jpg|pisi|150px|[[William Nylander]] valiti üldarvestuses kaheksandaks [[Toronto Maple Leafs|Toronto Maple Leafsi]] poolt.]]
[[Pilt:Nikolaj_Ehlers.jpg|pisi|150px|[[Nikolaj Ehlers]] valiti üldarvestuses üheksandaks [[Winnipeg Jets|Winnipeg Jetsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Aaron Ekblad]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!2.
|[[Sam Reinhart]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!3.
|[[Leon Draisaitl]]
|{{PisiLipp|Saksamaa}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!4.
|[[Sam Bennett]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!5.
|[[Michael Dal Colle]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]]
|-
!6.
|[[Jake Virtanen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!7.
|[[Haydn Fleury]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!8.
|[[William Nylander]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!9.
|[[Nikolaj Ehlers]]
|{{PisiLipp|Taani}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!10.
|[[Nick Ritchie]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!11.
|[[Kevin Fiala]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!12.
|[[Brendan Perlini]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!13.
|[[Jakub Vrána]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!14.
|[[Julius Honka]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!15.
|[[Dylan Larkin]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!16.
|[[Sonny Milano]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!17.
|[[Travis Sanheim]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!18.
|[[Alex Tuch]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!19.
|[[Tony DeAngelo]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!20.
|[[Nick Schmaltz]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!21.
|[[Robby Fabbri]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!22.
|[[Kasperi Kapanen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!23.
|[[Conner Bleackley]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!24.
|[[Jared McCann]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]] &lt;small&gt; (Ducksi käest)
|-
!25.
|[[David Pastrňák]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!26.
|[[Nikita Štšerbak]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!27.
|[[Nikolai Goldobin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt;(Blackhawksi käest)
|-
!28.
|[[Josh Ho-Sang]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt;(Rangersi käest Lightningu kaudu)
|-
!29.
|[[Adrian Kempe]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!30.
|[[John Quenneville]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2014. aasta spordis]]</text>
      <sha1>j8heiamiz7sna344cu1qmor0wztdizc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2015. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699307</id>
    <revision>
      <id>7168961</id>
      <parentid>6988662</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:03:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8030" sha1="6qnmi1uya2ikezip9ndm71m9kuc73dq" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2015. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2015
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = BB&amp;TCenterAerial.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 26.–27. juuni
| väljak       = [[FLA Live Arena|BB&amp;T Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Sunrise]], [[Florida]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Connor McDavid]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Edmonton Oilers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|USA}} [[Jack Eichel]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Buffalo Sabres]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Dylan Strome]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Arizona Coyotes]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2014. aasta NHL-i draft|2014]]
| järgmine     = [[2016. aasta NHL-i draft|2016]]
}}
'''2015. aasta NHL-i ''draft''''' oli 53. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 26.–27. juunil 2015 [[FLA Live Arena|BB&amp;T Centeris]] [[Sunrise]]’is, [[Florida|Floridas]]. 

Esimesed kolm valikut olid [[Connor McDavid]] [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt, [[Jack Eichel]] [[Buffalo Sabres|Buffalo Sabresi]] poolt ning [[Dylan Strome]] [[Arizona Coyotes|Arizona Coyotesi]] poolt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2015 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2015 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Connor_McDavid_(9525014410).jpg|pisi|150px|[[Connor McDavid]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
[[Pilt:Jack_Eichel_-_Buffalo_Sabres.jpg|pisi|150px|[[Jack Eichel]] valiti üldarvestuses teiseks [[Buffalo Sabres|Buffalo Sabresi]] poolt.]]
[[Pilt:Dylan_Strome_-_Erie_Otters_(1).jpg|pisi|150px|[[Dylan Strome]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Arizona Coyotes|Arizona Coyotesi]] poolt.]]
[[Pilt:Mitchell_Marner_-_London_Knights.JPG|pisi|150px|[[Mitch Marner]] valiti üldarvestuses neljandaks [[Toronto Maple Leafs|Toronto Maple Leafsi]] poolt.]]
[[Pilt:Second_Period_-_Werenski_&quot;celebrates&quot;_his_goal_(16486719679)_(1).jpg|pisi|150px|[[Zach Werenski]] valiti üldarvestuses kaheksandaks [[Columbus Blue Jackets|Columbus Blue Jacketsi]] poolt.]]
[[Pilt:Matthew_Barzal.jpg|pisi|150px|[[Mathew Barzal]] valiti üldarvestuses 16-ndaks [[New York Islanders|New York Islandersi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Connor McDavid]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!2.
|[[Jack Eichel]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!3.
|[[Dylan Strome]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!4.
|[[Mitch Marner]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!5.
|[[Noah Hanifin]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!6.
|[[Pavel Zacha]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!7.
|[[Ivan Provorov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!8.
|[[Zach Werenski]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!9.
|[[Timo Meier]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!10.
|[[Mikko Rantanen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!11.
|[[Lawson Crouse]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!12.
|[[Deniss Gurjanov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!13.
|[[Jakub Zbořil]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!14.
|[[Jake DeBrusk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!15.
|[[Zach Senyshyn]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Flamesist)
|-
!16.
|[[Mathew Barzal]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Penguinsist Oilersi kaudu)
|-
!17.
|[[Kyle Connor]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!18.
|[[Thomas Chabot]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!19.
|[[Jevgeni Svetšnikov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!20.
|[[Joel Eriksson Ek]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!21.
|[[Colin White]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Islandersist Sabresi kaudu)
|-
!22.
|[[Ilja Samsonov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!23.
|[[Brock Boeser]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!24.
|[[Travis Konecny]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Predatorsist Maple Leafsi kaudu)
|-
!25.
|[[Jack Roslovic]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets]] &lt;small&gt; (Bluesist Sabresi kaudu)
|-
!26.
|[[Noah Juulsen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!27.
|[[Jacob Larsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!28.
|[[Anthony Beauvillier]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Rangersist Lightningi kaudu)
|-
!29.
|[[Gabriel Carlsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Lightningist Flyersi ja Maple Leafsi kaudu)
|-
!30.
|[[Nick Merkley]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Blackhawksist)
|}

== 2. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!31.
|[[Jérémy Roy]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (alates Sabres läbi Avalanche)
|-
!32.
|[[Christian Fischer]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!33.
|[[Mitchell Stephens]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]] &lt;small&gt; (alates Oilers läbi Islanders)
|-
!34.
|[[Travis Dermott]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (alates Maple Leafs läbi Kings ja Blue Jackets)
|-
!35.
|[[Sebastian Aho]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!36.
|[[Gabriel Gagné]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (alates Devils)
|-
!37.
|[[Brandon Carlo]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (alates Flyers läbi Islanders)
|-
!38.
|[[Paul Bittner]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!39.
|[[A. J. Greer]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]] &lt;small&gt; (alates Sharks)
|-
!40.
|[[Nicolas Meloche]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!41.
|[[Ryan Gropp]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]] &lt;small&gt; (alates Panthers läbi Devils ja Ducks)
|-
!42.
|[[Mackenzie Blackwood]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (alates Stars läbi Senators)
|-
!43.
|[[Erik Černák]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (alates Kings läbi Sabres)
|-
!44.
|[[Matthew Spencer]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]] &lt;small&gt; (alates Bruins)
|-
!45.
|[[Jakob Forsbacka-Karlsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (alates Flames)
|-
!46.
|[[Daniel Sprong]]
|{{PisiLipp|Holland}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!47.
|[[Jansen Harkins]]
|{{PisiLipp|USA}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!48.
|[[Filip Chlapík]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!49.
|[[Roope Hintz]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Dallas Stars]] &lt;small&gt; (alates Red Wings)
|-
!50.
|[[Jordan Greenway]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!51.
|[[Brendan Guhle]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (alates Islanders)
|-
!52.
|[[Jérémy Lauzon]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (alates Capitals läbi Flames)
|-
!53.
|[[Rasmus Andersson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (alates Canucks)
|-
!54.
|[[Graham Knott]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (kompensatsioonivalik)
|-
!55.
|[[Jakov Trenin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!56.
|[[Vince Dunn]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!57.
|[[Jonas Siegenthaler]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt; (alates Canadiens läbi Oilers ja Rangers)
|-
!58.
|[[Kevin Stenlund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (alates Ducks)
|-
!59.
|[[Julius Nättinen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (alates Rangers)
|-
!60.
|[[Oliver Kylington]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (alates Lightning läbi Rangers ja Coyotes)
|-
!61.
|[[Jeremy Bracco]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (alates Blackhawks läbi Flyers)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2015. aasta spordis]]</text>
      <sha1>6qnmi1uya2ikezip9ndm71m9kuc73dq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1994. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699308</id>
    <revision>
      <id>7168951</id>
      <parentid>6988663</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:55:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5521" sha1="rktef3hxg1qhmygidifeqdpukasltjd" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:1994. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 1994
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 28.–29. juuni
| väljak       = [[PeoplesBank Arena|Hartford Civic Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Hartford]], [[Connecticut]], [[USA]]
| voorud       = 11
| mängijad     = 286
| esimene      = {{Riigi ikoon|USA}} [[Ed Jovanovski]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Florida Panthers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Oleg Tverdovski]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Anaheim Ducks|Mighty Ducks of Anaheim]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Radek Bonk]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Ottawa Senators]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[1993. aasta NHL-i draft|1993]]
| järgmine     = [[1995. aasta NHL-i draft|1995]]
}}
'''1994. aasta NHL-i ''draft''''' oli 32. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 28.–29. juunil 1994 [[PeoplesBank Arena|Hartford Civic Centeris]], mis on tänapäeval tuntud kui XL Center ja asub [[Hartford|Hartfordis]], [[Connecticut|Connecticuti]] osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].

[[Florida Panthers]] sai esimese valikuõiguse ja valis kaitsja [[Ed Jovanovski]]. Teisena valis [[Anaheim Ducks|Mighty Ducks of Anaheim]] Venemaa kaitsemängija [[Oleg Tverdovski]] ning kolmandana valis [[Ottawa Senators]] Tšehhi ründaja [[Radek Bonki]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 1994 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/1994 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Selles draftis valiti ka [[Eestlased|eestlane]] [[Toivo Suursoo]], kellest sai läbi aegade esimene ja seni ainus eestlane, kes on NHLi ''draft''-itud. Ta valiti [[Detroit Red Wings|Detroit Red Wingsi]] poolt üldjärjestuses 283. valikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - Players from Estonia in the NHL Entry Draft |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/nation/est |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Ed Jovanovski]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!2.
|[[Oleg Tverdovski]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Anaheim Ducks|Mighty Ducks of Anaheim]]
|-
!3.
|[[Radek Bonk]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!5.
|[[Jeff O’Neill]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Hartford Whalers]]
|-
!6.
|[[Ryan Smyth]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!11.
|[[Jeff Friesen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!12.
|[[Wade Belak]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Quebec Nordiques]]
|-
!13.
|[[Mattias Öhlund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Vancouver Canucks]]
|}

== 2. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!30.
|[[Deron Quint]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets (1972–1996)|Winnipeg Jets]]
|-
!43.
|[[Curtis Brown (jäähoki)|Curtis Brown]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!44.
|[[José Théodore]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!49.
|[[Mathieu Dandenault]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!50.
|[[Richard Park]]
|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} / {{PisiLipp|USA}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!51.
|[[Patrik Eliáš]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[New Jersey Devils]]
|}

== 3. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!64.
|[[Fredrik Modin]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!71.
|[[Sheldon Souray]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!72.
|[[Chris Drury]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Quebec Nordiques]]
|}

== 4. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!87.
|[[Milan Hejduk]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Quebec Nordiques]]
|}

== 6. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!133.
|[[Daniel Alfredsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!140.
|[[Alexander Selivanov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!141.
|[[Aleksandr Koroljuk]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[San Jose Sharks]]
|}

== 9. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!209.
|[[Vitali Jeremejev]]
|{{PisiLipp|Kasahstan}}
|[[New York Rangers]]
|-
!217.
|[[Tim Thomas]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Quebec Nordiques]]
|-
!218.
|[[Johan Hedberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!219.
|[[Jevgeni Nabokov]]
|{{PisiLipp|Kasahstan}} / {{PisiLipp|Venemaa}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!228.
|[[Tomáš Vokoun]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Montreal Canadiens]]
|}

== 10. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!249.
|[[Richard Zedník]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[Washington Capitals]]
|}

== 11. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!272.
|[[Dick Tärnström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New York Islanders]]
|-
!283.
|[[Toivo Suursoo]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!286.
|[[Kim Johnsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New York Rangers]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:1994. aasta spordis]]</text>
      <sha1>rktef3hxg1qhmygidifeqdpukasltjd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2013. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699315</id>
    <revision>
      <id>7168958</id>
      <parentid>6988664</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:01:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4483" sha1="762o732yjawpvwqjufuondgchgxju3i" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2013. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2013
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Pudcentnewarkjeh.JPG
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 30. juuni
| väljak       = [[Prudential Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Newark]], [[New Jersey]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan MacKinnon]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Colorado Avalanche]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Florida Panthers]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan Drouin]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Tampa Bay Lightning]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2012. aasta NHL-i draft|2012]]
| järgmine     = [[2014. aasta NHL-i draft|2014]]
}}
'''2013. aasta NHL-i ''draft''''' oli 51. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 30. juunil 2013 [[Newark]]is [[Prudential Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Nathan MacKinnon]] (kelle valis [[Colorado Avalanche]]), [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (kelle valis [[Florida Panthers]]) ja [[Jonathan Drouin]] (kelle valis [[Tampa Bay Lightning]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2013 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2013 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Nathan_MacKinnon_Mooseheads-1.jpg|pisi|150px|[[Nathan MacKinnon]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Colorado Avalanche|Colorado Avalanche'i]] poolt.]]
[[Pilt:Seth_Jones_Team_USA_2011.jpg|pisi|150px|[[Seth Jones]] valiti üldarvestuses neljandaks [[Nashville Predators|Nashville Predatorsi]] poolt.]]
[[Pilt:Rasmus_Ristolainen_2012_3.jpg|pisi|150px|[[Rasmus Ristolainen]] valiti üldarvestuses kaheksandaks [[Buffalo Sabres|Buffalo Sabresi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Nathan MacKinnon]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!2.
|[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!3.
|[[Jonathan Drouin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!4.
|[[Seth Jones]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!5.
|[[Elias Lindholm]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!6.
|[[Sean Monahan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!7.
|[[Darnell Nurse]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!8.
|[[Rasmus Ristolainen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!9.
|[[Bo Horvat]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]] &lt;small&gt; (Devilsi käest)
|-
!10.
|[[Valeri Nitšuškin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!11.
|[[Samuel Morin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!12.
|[[Max Domi]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]
|-
!13.
|[[Josh Morrissey]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!14.
|[[Alexander Wennberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!15.
|[[Ryan Pulock]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]]
|-
!16.
|[[Nikita Zadorov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!17.
|[[Curtis Lazar]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!18.
|[[Mirco Müller]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Red Wingsi käest)
|-
!19.
|[[Kerby Rychel]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Rangersi käest)
|-
!20.
|[[Anthony Mantha]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!21.
|[[Frédérik Gauthier]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!22.
|[[Émile Poirier]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]] &lt;br&gt; (Bluesi käest)
|-
!23.
|[[André Burakovsky]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!24.
|[[Hunter Shinkaruk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!25.
|[[Michael McCarron]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!26.
|[[Shea Theodore]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!27.
|[[Marko Daňo]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!28.
|[[Morgan Klimchuk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest)
|-
!29.
|[[Jason Dickinson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest)
|-
!30.
|[[Ryan Hartman]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2013. aasta spordis]]</text>
      <sha1>762o732yjawpvwqjufuondgchgxju3i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2012. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699316</id>
    <revision>
      <id>7168957</id>
      <parentid>6988665</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:01:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4347" sha1="517mzrjcmdnkgo1zxurxn5qnaj3j935" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2012. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2012
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = PensArena.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 22.–23. juuni
| väljak       = [[PPG Paints Arena|Consol Energy Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nail Jakupov]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Edmonton Oilers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Ryan Murray]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Columbus Blue Jackets]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Galchenyuk]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Montreal Canadiens]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2011. aasta NHL-i draft|2011]]
| järgmine     = [[2013. aasta NHL-i draft|2013]]
}}
'''2012. aasta NHL-i ''draft''''' oli 50. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 22.–23. juunil 2012 [[Pittsburgh]]is [[PPG Paints Arena|Consol Energy Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Nail Jakupov]] (kelle valis [[Edmonton Oilers]]), [[Ryan Murray]] (kelle valis [[Columbus Blue Jackets]]) ja [[Alex Galchenyuk]] (kelle valis [[Montreal Canadiens]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2012 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2012 |vaadatud=2025-08-10 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Nail_Yakupov.png|pisi|150px|[[Nail Jakupov]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
[[Pilt:Jacob_Trouba_2012-11-24.jpg|pisi|150px|[[Jacob Trouba]] valiti üldarvestuses üheksandaks [[Winnipeg Jets|Winnipeg Jetsi]] poolt.]]
[[Pilt:Filip_Forsberg_2010.jpg|pisi|150px|[[Filip Forsberg]] valiti üldarvestuses 11-ndaks [[Washington Capitals|Washington Capitalsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Nail Jakupov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!2.
|[[Ryan Murray]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!3.
|[[Alex Galchenyuk]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!4.
|[[Griffin Reinhart]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]]
|-
!5.
|[[Morgan Rielly]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!6.
|[[Hampus Lindholm]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!7.
|[[Matt Dumba]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!8.
|[[Derrick Pouliot]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest)
|-
!9.
|[[Jacob Trouba]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!10.
|[[Slater Koekkoek]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!11.
|[[Filip Forsberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt; (Avalanchel käest)
|-
!12.
|[[Mihhail Grigorenko]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!13.
|[[Radek Faksa]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!14.
|[[Zemgus Girgensons]]
|{{PisiLipp|Läti}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!15.
|[[Cody Ceci]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!16.
|[[Tom Wilson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!17.
|[[Tomáš Hertl]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!18.
|[[Teuvo Teräväinen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!19.
|[[Andrei Vassilevski]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Tampa Bay Lightning]] &lt;small&gt; (Red Wingsi käest)
|-
!20.
|[[Scott Laughton]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!21.
|[[Mark Jankowski]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Predatorsi käest Sabresi kaudu)
|-
!22.
|[[Olli Määttä]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!23.
|[[Mike Matheson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!24.
|[[Malcolm Subban]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!25.
|[[Jordan Schmaltz]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!26.
|[[Brendan Gaunce]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!27.
|[[Henrik Samuelsson]]
|{{PisiLipp|USA}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]
|-
!28.
|[[Brady Skjei]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Rangers]]
|-
!29.
|[[Stefan Matteau]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!30.
|[[Tanner Pearson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2012. aasta spordis]]</text>
      <sha1>517mzrjcmdnkgo1zxurxn5qnaj3j935</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2016. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699321</id>
    <revision>
      <id>7168962</id>
      <parentid>6988666</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:03:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4589" sha1="27kz8r1vp5ukespjm629w4n5oy8d66u" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2016. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2016
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = First_Niagara_Center_front.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 24.–25. juuni
| väljak       = [[KeyBank Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Buffalo]], [[New Yorgi osariik|New York]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Matthews]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Toronto Maple Leafs]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Patrik Laine]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Winnipeg Jets]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Pierre-Luc Dubois]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Columbus Blue Jackets]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2015. aasta NHL-i draft|2015]]
| järgmine     = [[2017. aasta NHL-i draft|2017]]
}}
'''2016. aasta NHL-i ''draft''''' oli 54. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 24.–25. juunil 2016 [[Buffalo]]s [[KeyBank Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Auston Matthews]] (kelle valis [[Toronto Maple Leafs]]), [[Patrik Laine]] (kelle valis [[Winnipeg Jets]]) ja [[Pierre-Luc Dubois]] (kelle valis [[Columbus Blue Jackets]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2016 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2016 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Auston_Matthews_IMG_7890.jpg|pisi|150px|[[Auston Matthews]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Toronto Maple Leafs|Toronto Maple Leafsi]] poolt.]]
[[Pilt:Patrik_Laine.jpg|pisi|150px|[[Patrik Laine]] valiti üldarvestuses teiseks [[Winnipeg Jets|Winnipeg Jetsi]] poolt.]]
[[Pilt:Jesse-Puljujärvi_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Jesse Puljujärvi]] valiti üldarvestuses neljandaks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
[[Pilt:Mikhail_Sergachev_-_Windsor_Spitfires.jpg|pisi|150px|[[Mihhail Sergatšov]] valiti üldarvestuses üheksandaks [[Montreal Canadiens|Montreal Canadiensi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Auston Matthews]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!2.
|[[Patrik Laine]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!3.
|[[Pierre-Luc Dubois]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!4.
|[[Jesse Puljujärvi]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!5.
|[[Olli Juolevi]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!6.
|[[Matthew Tkachuk]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!7.
|[[Clayton Keller]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!8.
|[[Alexander Nylander]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!9.
|[[Mihhail Sergatšov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!10.
|[[Tyson Jost]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!11.
|[[Logan Brown]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Devilsi käest)
|-
!12.
|[[Michael McLeod]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!13.
|[[Jake Bean]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!14.
|[[Charlie McAvoy]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!15.
|[[Luke Kunin]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!16.
|[[Jakob Chychrun]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Rangersi käest Red Wingsi kaudu)
|-
!17.
|[[Dante Fabbro]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!18.
|[[Logan Stanley]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest Flyersi kaudu)
|-
!19.
|[[Kieffer Bellows]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Islanders]]
|-
!20.
|[[Dennis Cholowski]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]] &lt;small&gt; (Coyotesi käest)
|-
!21.
|[[Julien Gauthier]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!22.
|[[German Rubtsov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!23.
|[[Henrik Borgström]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!24.
|[[Max Jones]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!25.
|[[Riley Tufte]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!26.
|[[Tage Thompson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest)
|-
!27.
|[[Brett Howden]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!28.
|[[Lucas Johansen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt; (Bluesi käest)
|-
!29.
|[[Trent Frederic]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!30.
|[[Sam Steel]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest Maple Leafsi kaudu)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2016. aasta spordis]]</text>
      <sha1>27kz8r1vp5ukespjm629w4n5oy8d66u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2017. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699344</id>
    <revision>
      <id>7168963</id>
      <parentid>6988667</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:04:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5401" sha1="eu75b31sfwy2saggp04hvnrckddlsgz" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2017. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2017
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 2017_NHL_Entry_Draft_(34703412473).jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 23.–24. juuni
| väljak       = [[United Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Chicago]], [[Illinois]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 217
| esimene      = {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Nico Hischier]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New Jersey Devils]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nolan Patrick]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Philadelphia Flyers]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Miro Heiskanen]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Dallas Stars]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2016. aasta NHL-i draft|2016]]
| järgmine     = [[2018. aasta NHL-i draft|2018]]
}}
'''2017. aasta NHL-i ''draft''''' oli 55. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 23.–24. juunil 2017 [[Chicago]]s [[United Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Nico Hischier]] (kelle valis [[New Jersey Devils]]), [[Nolan Patrick]] (kelle valis [[Philadelphia Flyers]]) ja [[Miro Heiskanen]] (kelle valis [[Dallas Stars]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2017 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2017 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Hischierist sai NHL-i ajaloo esimene [[Šveits|šveitslasest]] esinumber. Samuti oli ta esimene esinumber, kes on pärit väljaspool kuut suurimat jäähokiriiki ([[Kanada]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Tšehhi]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja [[Venemaa]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-06-24 |pealkiri=Nico Hischier selected by Devils with top pick of 2017 Draft {{!}} NHL.com |url=https://www.nhl.com/news/new-jersey-devils-pick-nico-hischier-with-top-pick-in-2017-nhl-draft-290081308 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.nhl.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Nico_Hischier_20161227_second.jpg|pisi|150px|[[Nico Hischier]] valiti üldarvestuses esimeseks [[New Jersey Devils|New Jersey Devilsi]] poolt.]]
[[Pilt:Miro_Heiskanen.jpg|pisi|150px|[[Miro Heiskanen]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Dallas Stars|Dallas Starsi]] poolt.]]
[[Pilt:2017_NHL_Entry_Draft_(35513217325).jpg|pisi|150px|[[Elias Pettersson]] valiti üldarvestuses viiendaks [[Vancouver Canucks|Vancouver Canucksi]] poolt.]]
[[Pilt:Gabriel_Vilardi_-_Windsor_Spitfires.jpg|pisi|150px|[[Gabriel Vilardi]] valiti üldarvestuses 11-ndaks [[Los Angeles Kings|Los Angeles Kingsi]] poolt.]]
[[Pilt:Nick_Suzuki_-_Owen_Sound_Attack.jpg|pisi|150px|[[Nick Suzuki]] valiti üldarvestuses 13-ndaks [[Vegas Golden Knights|Vegas Golden Knightsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Nico Hischier]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!2.
|[[Nolan Patrick]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!3.
|[[Miro Heiskanen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!4.
|[[Cale Makar]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!5.
|[[Elias Pettersson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!6.
|[[Cody Glass]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!7.
|[[Lias Andersson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New York Rangers]] &lt;small&gt; (Coyotesi käest)
|-
!8.
|[[Casey Mittelstadt]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!9.
|[[Michael Rasmussen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!10.
|[[Owen Tippett]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!11.
|[[Gabriel Vilardi]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!12.
|[[Martin Nečas]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!13.
|[[Nick Suzuki]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vegas Golden Knights]] &lt;small&gt; (Jetsi käest)
|-
!14.
|[[Cal Foote]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!15.
|[[Erik Brännström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Vegas Golden Knights]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!16.
|[[Juuso Välimäki]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!17.
|[[Timothy Liljegren]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!18.
|[[Urho Vaakanainen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!19.
|[[Josh Norris]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!20.
|[[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]] 
|-
!21.
|[[Filip Chytil]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[New York Rangers]]
|-
!22.
|[[Kailer Yamamoto]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!23.
|[[Pierre-Olivier Joseph]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!24.
|[[Kristian Vesalainen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Winnipeg Jets]] &lt;small&gt; (Blue Jacketsi käest Golden Knightsi kaudu)
|-
!25.
|[[Ryan Poehling]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!26.
|[[Jake Oettinger]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Dallas Stars]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest)
|-
!27.
|[[Morgan Frost]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest Bluesi kaudu)
|-
!28.
|[[Shane Bowers]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!29.
|[[Henri Jokiharju]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Ducksi käest Starsi kaudu)
|-
!30.
|[[Eeli Tolvanen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!31.
|[[Klim Kostin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2017. aasta spordis]]</text>
      <sha1>eu75b31sfwy2saggp04hvnrckddlsgz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2018. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699345</id>
    <revision>
      <id>7168964</id>
      <parentid>6988669</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5265" sha1="1iv6grd8kv0q20x3ebq46nrvfu7xefr" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2018. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2018
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = American_Airlines_Center_(6246886325).jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 22.–23. juuni
| väljak       = [[American Airlines Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas]], [[Texas]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 217
| esimene      = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rasmus Dahlin]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Buffalo Sabres]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Andrei Svetšnikov]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Carolina Hurricanes]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Jesperi Kotkaniemi]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Montreal Canadiens]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2017. aasta NHL-i draft|2017]]
| järgmine     = [[2019. aasta NHL-i draft|2019]]
}}
'''2018. aasta NHL-i ''draft''''' oli 56. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 22.–23. juunil 2018 [[Dallas]]is [[American Airlines Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Rasmus Dahlin]] (kelle valis [[Buffalo Sabres]]), [[Andrei Svetšnikov]] (kelle valis [[Carolina Hurricanes]]) ja [[Jesperi Kotkaniemi]] (kelle valis [[Montreal Canadiens]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2018 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2018 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta NHLi draftis tehti ajalugu – esmakordselt valiti [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] treenitud mängija, kelleks oli [[Liam Kirk]], ning esmakordselt jõudis draft’i ka [[Jamaica|Jamaical]] sündinud mängija, [[Jermaine Loewen]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2018-06-24 |pealkiri=NHL draft: England's Liam Kirk picked by Arizona Coyotes |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/ice-hockey/44592451 |vaadatud=2025-08-13}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Rasmus_Dahlin.jpg|pisi|150px|[[Rasmus Dahlin]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Buffalo Sabres|Buffalo Sabresi]] poolt.]]
[[Pilt:Lillehammer_2016_Hockey_Norvège_-_Russie_(25025956436).jpg|pisi|150px|[[Andrei Svetšnikov]] valiti üldarvestuses teiseks [[Carolina Hurricanes|Carolina Hurricanesi]] poolt.]]
[[Pilt:Quinn_Hughes_20181006_(2).jpg|pisi|150px|[[Quinn Hughes]] valiti üldarvestuses seitsmendaks [[Vancouver Canucks|Vancouver Canucksi]] poolt.]]
[[Pilt:Evan_Bouchard_-_London_Knights.jpg|pisi|150px|[[Evan Bouchard]] valiti üldarvestuses kümnendaks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Rasmus Dahlin]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!2.
|[[Andrei Svetšnikov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!3.
|[[Jesperi Kotkaniemi]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!4.
|[[Brady Tkachuk]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!5.
|[[Barrett Hayton]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!6.
|[[Filip Zadina]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!7.
|[[Quinn Hughes]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!8.
|[[Adam Boqvist]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!9.
|[[Vitali Kravtsov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[New York Rangers]]
|-
!10.
|[[Evan Bouchard]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!11.
|[[Oliver Wahlstrom]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Islanders]]
|-
!12.
|[[Noah Dobson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!13.
|[[Ty Dellandrea]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!14.
|[[Joel Farabee]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Bluesi käest)
|-
!15.
|[[Grigori Denisenko]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!16.
|[[Martin Kaut]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!17.
|[[Ty Smith]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!18.
|[[Liam Foudy]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!19.
|[[Jay O'Brien]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!20.
|[[Rasmus Kupari]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Los Angeles Kings]] 
|-
!21.
|[[Ryan Merkley]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!22.
|[[K'Andre Miller]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Rangers]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest Senatorsi kaudu)
|-
!23.
|[[Isac Lundeström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!24.
|[[Filip Johansson (jäähokimängija)|Filip Johansson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!25.
|[[Dominik Bokk]]
|{{PisiLipp|Saksamaa}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!26.
|[[Jacob Bernard-Docker]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest Rangersi kaudu)
|-
!27.
|[[Nicolas Beaudin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Predatorsi käest)
|-
!28.
|[[Nils Lundkvist]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New York Rangers]] &lt;small&gt; (Lightningi käest)
|-
!29.
|[[Rasmus Sandin]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Jetsi käest Bluesi kaudu)
|-
!30.
|[[Joe Veleno]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]] &lt;small&gt; (Golden Knightsi käest)
|-
!31.
|[[Aleksandr Aleksejev (jäähokimängija)|Aleksandr Aleksejev]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Washington Capitals]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2018. aasta spordis]]</text>
      <sha1>1iv6grd8kv0q20x3ebq46nrvfu7xefr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2019. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699463</id>
    <revision>
      <id>7168965</id>
      <parentid>6988670</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:06:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4827" sha1="lxqynhzgeam3ec3sexvhutn09tbsedk" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2019. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2019
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 2019_NHL_Entry_Draft_(20190622_111427-1).jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 21.–22. juuni
| väljak       = [[Rogers Arena]]
| linn         = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]], [[Briti Columbia]], [[Kanada]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 217
| esimene      = {{Riigi ikoon|USA}} [[Jack Hughes]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New Jersey Devils]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kaapo Kakko]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New York Rangers]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kirby Dach]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Chicago Blackhawks]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2018. aasta NHL-i draft|2018]]
| järgmine     = [[2020. aasta NHL-i draft|2020]]
}}
'''2019. aasta NHL-i ''draft''''' oli 57. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 21.–22. juunil 2019 [[Vancouver]]is [[Rogers Arena]]s.

Esimesed kolm valikut olid [[Jack Hughes]] (kelle valis [[New Jersey Devils]]), [[Kaapo Kakko]] (kelle valis [[New York Rangers]]) ja [[Kirby Dach]] (kelle valis [[Chicago Blackhawks]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2019 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2019 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Jack_Hughes.png|pisi|150px|[[Jack Hughes]] valiti üldarvestuses esimeseks [[New Jersey Devils|New Jersey Devilsi]] poolt.]]
[[Pilt:Kaapo_Kakko.jpg|pisi|150px|[[Kaapo Kakko]] valiti üldarvestuses teiseks [[New York Rangers|New York Rangersi]] poolt.]]
[[Pilt:Kirby_Dach.png|pisi|150px|[[Kirby Dach]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
[[Pilt:Alex_Turcotte.jpg|pisi|150px|[[Alex Turcotte]] valiti üldarvestuses viiendaks [[Los Angeles Kings|Los Angeles Kingsi]] poolt.]]
[[Pilt:Moritz_Seider_(2).jpg|pisi|150px|[[Moritz Seider]] valiti üldarvestuses kuuendaks [[Detroit Red Wings|Detroit Red Wingsi]] poolt.]]
[[Pilt:Matthew_Boldy_2019.jpg|pisi|150px|[[Matthew Boldy]] valiti üldarvestuses 12-ndaks [[Minnesota Wild|Minnesota Wildi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Jack Hughes]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!2.
|[[Kaapo Kakko]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[New York Rangers]]
|-
!3.
|[[Kirby Dach]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!4.
|[[Bowen Byram]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!5.
|[[Alex Turcotte]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!6.
|[[Moritz Seider]]
|{{PisiLipp|Saksamaa}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!7.
|[[Dylan Cozens]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!8.
|[[Philip Broberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!9.
|[[Trevor Zegras]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!10.
|[[Vasili Podkolzin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!11.
|[[Victor Söderström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!12.
|[[Matthew Boldy]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!13.
|[[Spencer Knight]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!14.
|[[Cam York]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Coyotesi käest)
|-
!15.
|[[Cole Caufield]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!16.
|[[Alex Newhook]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!17.
|[[Peyton Krebs]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!18.
|[[Thomas Harley]]
|{{PisiLipp|Kanada}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|USA}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!19.
|[[Lassi Thomson]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Blue Jacketsi käest)
|-
!20.
|[[Ville Heinola]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Winnipeg Jets]] &lt;small&gt; (Jetsi käest Rangersi kaudu)
|-
!21.
|[[Samuel Poulin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!22.
|[[Tobias Björnfot]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!23.
|[[Simon Holmström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New York Islanders]]
|-
!24.
|[[Philip Tomasino]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!25.
|[[Connor McMichael]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!26.
|[[Jakob Pelletier]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!27.
|[[Nolan Foote]]
|{{PisiLipp|Kanada}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|USA}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!28.
|[[Ryan Suzuki]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!29.
|[[Brayden Tracey]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Sharksi käest Sabresi kaudu)
|-
!30.
|[[John Beecher]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!31.
|[[Ryan Johnson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Buffalo Sabres]]  &lt;small&gt; (Bluesi käest)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2019. aasta spordis]]</text>
      <sha1>lxqynhzgeam3ec3sexvhutn09tbsedk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2011. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699467</id>
    <revision>
      <id>7168956</id>
      <parentid>6988671</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:00:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4558" sha1="9q469dv06r9lsml623xg3l6ua8zlrqp" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2011. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2011
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Nugent-Hopkins_2011_NHL_entry_draft.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 24.–25. juuni
| väljak       = [[Xcel Energy Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[Minnesota]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Ryan Nugent-Hopkins]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Edmonton Oilers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gabriel Landeskog]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Colorado Avalanche]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan Huberdeau]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Florida Panthers]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2010. aasta NHL-i draft|2010]]
| järgmine     = [[2012. aasta NHL-i draft|2012]]
}}
'''2011. aasta NHL-i ''draft''''' oli 49. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 24.–25. juunil 2011 [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paulis]] [[Xcel Energy Center]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Ryan Nugent-Hopkins]] (kelle valis [[Edmonton Oilers]]), [[Gabriel Landeskog]] (kelle valis [[Colorado Avalanche]]) ja [[Jonathan Huberdeau]] (kelle valis [[Florida Panthers]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2011 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2011 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:RyanNugentHopkinsRebels.jpg|pisi|150px|[[Ryan Nugent-Hopkins]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
[[Pilt:Gabriel_Landeskog.jpg|pisi|150px|[[Gabriel Landeskog]] valiti üldarvestuses teiseks [[Colorado Avalanche|Colorado Avalanche'i]] poolt.]]
[[Pilt:AdamLarsson.JPG|pisi|150px|[[Adam Larsson]] valiti üldarvestuses neljandaks [[New Jersey Devils|New Jersey Devilsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Ryan Nugent-Hopkins]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!2.
|[[Gabriel Landeskog]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!3.
|[[Jonathan Huberdeau]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!4.
|[[Adam Larsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!5.
|[[Ryan Strome]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]]
|-
!6.
|[[Mika Zibanejad]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!7.
|[[Mark Scheifele]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!8.
|[[Sean Couturier]]
|{{PisiLipp|Kanada}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Blue Jacketsi käest)
|-
!9.
|[[Dougie Hamilton]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!10.
|[[Jonas Brodin]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!11.
|[[Duncan Siemens]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]] &lt;small&gt; (Bluesi käest)
|-
!12.
|[[Ryan Murphy]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!13.
|[[Sven Bärtschi]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!14.
|[[Jamie Oleksiak]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!15.
|[[J. T. Miller]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Rangers]]
|-
!16.
|[[Joel Armia]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!17.
|[[Nathan Beaulieu]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!18.
|[[Mark McNeill]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!19.
|[[Oscar Klefbom]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!20.
|[[Connor Murphy]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]
|-
!21.
|[[Stefan Noesen]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Predatorsi käest)
|-
!22.
|[[Tyler Biggs]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Ducksi käest)
|-
!23.
|[[Joe Morrow]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!24.
|[[Matt Puempel]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Red Wingsi käest)
|-
!25.
|[[Stuart Percy]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!26.
|[[Phillip Danault]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest)
|-
!27.
|[[Vladislav Namestnikov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!28.
|[[Zack Phillips]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!29.
|[[Nicklas Jensen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!30.
|[[Rickard Rakell]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest Maple Leafsi kaudu)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2011. aasta spordis]]</text>
      <sha1>9q469dv06r9lsml623xg3l6ua8zlrqp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2010. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699473</id>
    <revision>
      <id>7168955</id>
      <parentid>6995701</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:59:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4786" sha1="73ep2nwcpytl26rp7o128v8cjkv3wfa" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2010. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2010
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 25.–26. juuni
| väljak       = [[Crypto.com Arena|Staples Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[California]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 210
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Taylor Hall]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Edmonton Oilers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Tyler Seguin]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Boston Bruins]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Erik Gudbranson]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Florida Panthers]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2009. aasta NHL-i draft|2009]]
| järgmine     = [[2011. aasta NHL-i draft|2011]]
}}
'''2010. aasta NHL-i ''draft''''' oli 48. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 25.–26. juunil 2010 [[Los Angeles]]es [[Crypto.com Arena|Staples Centeris]].

Esimesed kolm valikut olid [[Taylor Hall]] (kelle valis [[Edmonton Oilers]]), [[Tyler Seguin]] (kelle valis [[Boston Bruins]]) ja [[Erik Gudbranson]] (kelle valis [[Florida Panthers]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2010 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2010 |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Taylor_Hall_playing_for_Team_Canada_during_exhibition_game_against_Sweden_on_December_20,_2009.jpg|pisi|150px|[[Taylor Hall]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
[[Pilt:Mikael_Granlund_2010_WJC.jpg|pisi|150px|[[Mikael Granlund]] valiti üldarvestuses üheksandaks [[Minnesota Wild|Minnesota Wildi]] poolt.]]
[[Pilt:Cam_Fowler_-_April_2010.jpg|pisi|150px|[[Cam Fowler]] valiti üldarvestuses 12-ndaks [[Anaheim Ducks|Anaheim Ducksi]] poolt.]]
[[Pilt:JSchwartz32611.jpg|pisi|150px|[[Jaden Schwartz]] valiti üldarvestuses 14-ndaks [[St. Louis Blues|St. Louis Bluesi]] poolt.]]
[[Pilt:VladimirTarasenko.JPG|pisi|150px|[[Vladimir Tarassenko]] valiti üldarvestuses 16-ndaks [[St. Louis Blues|St. Louis Bluesi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Taylor Hall]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!2.
|[[Tyler Seguin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!3.
|[[Erik Gudbranson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!4.
|[[Ryan Johansen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!5.
|[[Nino Niederreiter]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[New York Islanders]]
|-
!6.
|[[Brett Connolly]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!7.
|[[Jeff Skinner]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!8.
|[[Aleksandr Burmistrov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Atlanta Thrashers]]
|-
!9.
|[[Mikael Granlund]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!10.
|[[Dylan McIlrath]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]]
|-
!11.
|[[Jack Campbell]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!12.
|[[Cam Fowler]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!13.
|[[Brandon Gormley]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!14.
|[[Jaden Schwartz]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!15.
|[[Derek Forbort]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest Panthersi kaudu)
|-
!16.
|[[Vladimir Tarassenko]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!17.
|[[Joey Hishon]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!18.
|[[Austin Watson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!19.
|[[Nick Bjugstad]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Florida Panthers]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!20.
|[[Beau Bennett]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!21.
|[[Riley Sheahan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!22.
|[[Jarred Tinordi]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]] &lt;small&gt; (Coyotesi käest)
|-
!23.
|[[Mark Pysyk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!24.
|[[Kevin Hayes]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Devilsi käest Thrashersi kaudu)
|-
!25.
|[[Quinton Howden]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]] &lt;small&gt; (Canucksi käest)
|-
!26.
|[[Jevgeni Kuznetsov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!27.
|[[Mark Visentin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]] &lt;small&gt; (Canadiensi käest)
|-
!28.
|[[Charlie Coyle]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!29.
|[[Emerson Etem]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!30.
|[[Brock Nelson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2010. aasta spordis]]</text>
      <sha1>73ep2nwcpytl26rp7o128v8cjkv3wfa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2009. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700051</id>
    <revision>
      <id>7168954</id>
      <parentid>6988673</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:59:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4634" sha1="7w7d7l1hbbfpjuz8erpmapi0anmnmrb" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2009. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2009
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 26.–27. juuni
| väljak       = [[Bell Centre]]
| linn         = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Québec]], [[Kanada]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[John Tavares]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New York Islanders]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Victor Hedman]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Tampa Bay Lightning]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Matt Duchene]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Colorado Avalanche]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2008. aasta NHL-i draft|2008]]
| järgmine     = [[2010. aasta NHL-i draft|2010]]
}}
'''2009. aasta NHL-i ''draft''''' oli 47. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 26.–27. juunil 2009 [[Montréal]]is [[Bell Centre|Bell Centreis]].

Esimesed kolm valikut olid [[John Tavares]] (kelle valis [[New York Islanders]]), [[Victor Hedman]] (kelle valis [[Tampa Bay Lightning]]) ja [[Matt Duchene]] (kelle valis [[Colorado Avalanche]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2009 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2009 |vaadatud=2025-08-25 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:John_Tavares.jpg|pisi|150px|[[John Tavares]] valiti üldarvestuses esimeseks [[New York Islanders|New York Islandersi]] poolt.]]
[[Pilt:VictorHedman2008.jpg|pisi|150px|[[Victor Hedman]] valiti üldarvestuses teiseks [[Tampa Bay Lightning|Tampa Bay Lightningi]] poolt.]]
[[Pilt:Evander_Kane_2009.jpg|pisi|150px|[[Evander Kane]] valiti üldarvestuses neljandaks [[Atlanta Thrashers|Atlanta Thrashersi]] poolt.]]
[[Pilt:SvenssonPääjärvi.jpg|pisi|150px|[[Magnus Pääjärvi]] valiti üldarvestuses kümnendaks [[Edmonton Oilers|Edmonton Oilersi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[John Tavares]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]]
|-
!2.
|[[Victor Hedman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!3.
|[[Matt Duchene]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!4.
|[[Evander Kane]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Atlanta Thrashers]]
|-
!5.
|[[Brayden Schenn]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!6.
|[[Oliver Ekman-Larsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]
|-
!7.
|[[Nazem Kadri]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]]
|-
!8.
|[[Scott Glennie]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!9.
|[[Jared Cowen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!10.
|[[Magnus Pääjärvi]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!11.
|[[Ryan Ellis]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!12.
|[[Calvin de Haan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!13.
|[[Zack Kassian]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]] 
|-
!14.
|[[Dmitri Kulikov (jäähokimängija)|Dmitri Kulikov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!15.
|[[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!16.
|[[Nick Leddy]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Blue Jacketsi käest Islandersi kaudu)
|-
!17.
|[[David Rundblad]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!18.
|[[Louis Leblanc]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!19.
|[[Chris Kreider]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Rangers]]
|-
!20.
|[[Jacob Josefson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!21.
|[[John Moore]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Flyersi käest Ducksi kaudu)
|-
!22.
|[[Jordan Schroeder]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!23.
|[[Tim Erixon]]
|{{PisiLipp|Rootsi}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|USA}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Devilsi käest)
|-
!24.
|[[Marcus Johansson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!25.
|[[Jordan Caron]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!26.
|[[Kyle Palmieri]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Sharksi käest Lightningi, Senatorsi, Islandersi ja Blue Jacketsi kaudu)
|-
!27.
|[[Philippe Paradis]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!28.
|[[Dylan Olsen]]
|{{PisiLipp|Kanada}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!29.
|[[Carter Ashton]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]] &lt;small&gt; (Red Wingsi käest)
|-
!30.
|[[Simon Després]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2009. aasta spordis]]</text>
      <sha1>7w7d7l1hbbfpjuz8erpmapi0anmnmrb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2008. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701758</id>
    <revision>
      <id>7168953</id>
      <parentid>6989277</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:58:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4996" sha1="ivacxhv0bm786jdy9bc1lg3n9jhc6km" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2008. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2008
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 2008_NHL_Entry_Draft_Stage.JPG
| pildisuurus  = 250px
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 20.–21. juuni
| väljak       = [[Canadian Tire Centre|Scotiabank Place]]
| linn         = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Ottawa]], [[Ontario]], [[Kanada]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Steven Stamkos]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Tampa Bay Lightning]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Drew Doughty]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Los Angeles Kings]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|USA}} [[Zach Bogosian]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Atlanta Thrashers]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2007. aasta NHL-i draft|2007]]
| järgmine     = [[2009. aasta NHL-i draft|2009]]
}}
'''2008. aasta NHL-i ''draft''''' oli 46. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 20.–21. juunil 2008 [[Ottawa]]s [[Canadian Tire Centre|Scotiabank Placeis]].

Esimesed kolm valikut olid [[Steven Stamkos]] (kelle valis [[Tampa Bay Lightning]]), [[Drew Doughty]] (kelle valis [[Los Angeles Kings]]) ja [[Zach Bogosian]] (kelle valis [[Atlanta Thrashers]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2008 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2008 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:AlexPietrangeloCanada.JPG|pisi|150px|[[Alex Pietrangelo]] valiti üldarvestuses neljandaks [[St. Louis Blues|St. Louis Bluesi]] poolt.]]
[[Pilt:NikitaFilatovCloseup.JPG|pisi|150px|[[Nikita Filatov]] valiti üldarvestuses kuuendaks [[Columbus Blue Jackets|Columbus Blue Jacketsi]] poolt.]]
[[Pilt:Brampton_Batalion_IMG_5187.jpg|pisi|150px|[[Cody Hodgson]] valiti üldarvestuses kümnendaks [[Vancouver Canucks|Vancouver Canucksi]] poolt.]]
[[Pilt:Erik_Karlsson.jpg|pisi|150px|[[Erik Karlsson]] valiti üldarvestuses 15-ndaks [[Ottawa Senators|Ottawa Senatorsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Steven Stamkos]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!2.
|[[Drew Doughty]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!3.
|[[Zach Bogosian]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Atlanta Thrashers]]
|-
!4.
|[[Alex Pietrangelo]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!5.
|[[Luke Schenn]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!6.
|[[Nikita Filatov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!7.
|[[Colin Wilson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest Islandersi kaudu)
|-
!8.
|[[Mikkel Bødker]]
|{{PisiLipp|Taani}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]
|-
!9.
|[[Josh Bailey]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Panthersi käest Predatorsi kaudu)
|-
!10.
|[[Cody Hodgson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!11.
|[[Kyle Beach]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!12.
|[[Tyler Myers]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Oilersi käest Ducksi ja Kingsi kaudu)
|-
!13.
|[[Colten Teubert]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Sabresi käest)
|-
!14.
|[[Zach Boychuk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!15.
|[[Erik Karlsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Predatorsi käest)
|-
!16.
|[[Joe Colborne]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!17.
|[[Jake Gardiner]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Flamesi käest Kingsi kaudu)
|-
!18.
|[[Chet Pickard]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!19.
|[[Luca Sbisa]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Avalanche käest Blue Jacketsi kaudu)
|-
!20.
|[[Michael Del Zotto]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]]
|-
!21.
|[[Anton Gustafsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt; (Devilsi käest)
|-
!22.
|[[Jordan Eberle]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Ducksi käest)
|-
!23.
|[[Tyler Cuma]]
|{{PisiLipp|Kanada}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Austria}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest Devilsi kaudu)
|-
!24.
|[[Mattias Tedenby]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!25.
|[[Greg Nemisz]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Canadiensi käest)
|-
!26.
|[[Tyler Ennis]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!27.
|[[John Carlson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!28.
|[[Viktor Tihhonov (sündinud 1988)|Viktor Tihhonov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]] &lt;small&gt; (Starsi käest Kingsi ja Ducksi kaudu)
|-
!29.
|[[Daultan Leveille]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Atlanta Thrashers]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest)
|-
!30.
|[[Tom McCollum]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Detroit Red Wings]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2008. aasta spordis]]</text>
      <sha1>ivacxhv0bm786jdy9bc1lg3n9jhc6km</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2007. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701827</id>
    <revision>
      <id>7168952</id>
      <parentid>6988675</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:56:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4286" sha1="eowgeonr47k27c2gbhkbaf3tr56ve8u" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2007. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2007
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 22.–23. juuni
| väljak       = [[Nationwide Arena]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Columbus (Ohio)|Columbus]], [[Ohio]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 211
| esimene      = {{Riigi ikoon|USA}} [[Patrick Kane]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Chicago Blackhawks]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|USA}} [[James van Riemsdyk]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Philadelphia Flyers]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kyle Turris]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2006. aasta NHL-i draft|2006]]
| järgmine     = [[2008. aasta NHL-i draft|2008]]
}}
'''2007. aasta NHL-i ''draft''''' oli 45. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 22.–23. juunil 2007 [[Columbus (Ohio)|Columbuses]] [[Nationwide Arena]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2007 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2007 |vaadatud=2025-10-02 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Patrick_Kane_2009.jpg|pisi|150px|[[Patrick Kane]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
[[Pilt:Mikael_Backlund.PNG|pisi|150px|[[Mikael Backlund]] valiti üldarvestuses 24-ndaks [[Calgary Flames|Calgary Flamesi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Patrick Kane]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!2.
|[[James van Riemsdyk]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!3.
|[[Kyle Turris]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]]
|-
!4.
|[[Thomas Hickey]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!5.
|[[Karl Alzner]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!6.
|[[Sam Gagner]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!7.
|[[Jakub Voráček]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!8.
|[[Zach Hamill]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!9.
|[[Logan Couture]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Bluesi käest)
|-
!10.
|[[Keaton Ellerby]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!11.
|[[Brandon Sutter]]
|{{PisiLipp|USA}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!12.
|[[Ryan McDonagh]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!13.
|[[Lars Eller]]
|{{PisiLipp|Taani}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest Sharksi kaudu)
|-
!14.
|[[Kevin Shattenkirk]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!15.
|[[Alex Plante]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!16.
|[[Colton Gillies]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Ducksi kaudu)
|-
!17.
|[[Aleksei Tšerepanov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[New York Rangers]]
|-
!18.
|[[Ian Cole]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!19.
|[[Logan MacMillan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!20.
|[[Angelo Esposito]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!21.
|[[Riley Nash]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Starsi käest Coyotesi kaudu)
|-
!22.
|[[Max Pacioretty]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Montreal Canadiens]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!23.
|[[Jonathon Blum]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Predatorsi käest Flyersi kaudu)
|-
!24.
|[[Mikael Backlund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Thrashersi käest Bluesi kaudu)
|-
!25.
|[[Patrick White (jäähokimängija)|Patrick White]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!26.
|[[David Perron]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Devilsi käest Sharksi kaudu)
|-
!27.
|[[Brendan Smith]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!28.
|[[Nick Petrecki]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Sabresi käest Capitalsi kaudu)
|-
!29.
|[[Jim O'Brien]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!30.
|[[Nick Ross]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes|Phoenix Coyotes]] &lt;small&gt; (Ducksi käest Oilersi kaudu)
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2007. aasta spordis]]</text>
      <sha1>eowgeonr47k27c2gbhkbaf3tr56ve8u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2022. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701828</id>
    <revision>
      <id>7168969</id>
      <parentid>7136713</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:11:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5919" sha1="ix74dsvd0f0od9zn6i1ew65c13d2d50" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2022. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2022
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = CentreBell.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 7.–8. juuli
| väljak       = [[Bell Centre]]
| linn         = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Québec]], [[Kanada]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 225
| esimene      = {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Juraj Slafkovský]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Montreal Canadiens]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Šimon Nemec]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New Jersey Devils]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|USA}} [[Logan Cooley]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Arizona Coyotes]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2021. aasta NHL-i draft|2021]]
| järgmine     = [[2023. aasta NHL-i draft|2023]]
}}
'''2022. aasta NHL-i ''draft''''' oli 60. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 7.–8. juulil 2022 [[Montréal]]is [[Bell Centre]]s.

Esimesed kolm valikut olid [[Juraj Slafkovský]] [[Montreal Canadiens|Montreal Canadiensi]] poolt, [[Šimon Nemec]] [[New Jersey Devils|New Jersey Devilsi]] poolt ja [[Logan Cooley]] [[Arizona Coyotes|Arizona Coyotesi]] poolt. Slovakkide Slafkovsky ja Nemeci valikud tähendasid, et tegemist on teise korraga, kui kahe esimese valiku vahel olid mängijad ühest Euroopa riigist, pärast venelasi [[Aleksandr Ovetškin|Aleksandr Ovetškini]] ja [[Jevgeni Malkin|Jevgeni Malkinit]] [[2004. aasta NHL-i draft|2004.]] aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2022 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2022 |vaadatud=2025-10-02 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Juraj Slafkovský (Montreal Canadiens player) during a face-off in a game against Seattle Kraken on December 6, 2022 at Climate Pledge Arena in Seattle (525514611802).jpg|pisi|150px|[[Juraj Slafkovský]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Montreal Canadiens|Montreal Canadiensi]] poolt.]]
[[Pilt:Simon_Nemec_Utica_Comets_11-17-23_(2).jpg|pisi|150px|[[Šimon Nemec]] valiti üldarvestuses teiseks [[New Jersey Devils|New Jersey Devilsi]] poolt.]]
[[Pilt:Shane_Wright_closeup_2022.jpg|pisi|150px|[[Shane Wright]] valiti üldarvestuses neljandaks [[Seattle Kraken|Seattle Krakeni]] poolt.]]
[[Pilt:2020-01-18_Ice_hockey_at_the_2020_Winter_Youth_Olympics_–_Men%27s_tournament_–_Preliminary_round_–_USA_vs._Finland_(Martin_Rulsch)_094_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Cutter Gauthier]] valiti üldarvestuses viiendaks [[Philadelphia Flyers|Philadelphia Flyersi]] poolt.]]
[[Pilt:2020-01-19_Ice_hockey_at_the_2020_Winter_Youth_Olympics_–_Men%27s_tournament_–_Preliminary_round_–_Switzerland_vs._USA_(Martin_Rulsch)_119.jpg|pisi|150px|[[Rutger McGroarty]] valiti üldarvestuses 14-ndaks [[Winnipeg Jets|Winnipeg Jetsi]] poolt.]]
[[Pilt:Joakim_Kemell_2020_Winter_Youth_Olympics.jpg|pisi|150px|[[Joakim Kemell]] valiti üldarvestuses 17-ndaks [[Nashville Predators|Nashville Predatorsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Juraj Slafkovský]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!2.
|[[Šimon Nemec]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!3.
|[[Logan Cooley]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!4.
|[[Shane Wright]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!5.
|[[Cutter Gauthier]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!6.
|[[David Jiříček]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest)
|-
!7.
|[[Kevin Korchinski]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!8.
|[[Marco Kasper]]
|{{PisiLipp|Austria}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!9.
|[[Matthew Savoie]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!10.
|[[Pavel Mintjukov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!11.
|[[Conor Geekie]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!12.
|[[Denton Mateychuk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!13.
|[[Frank Nazar]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Islandersi käest Canadiensi kaudu)
|-
!14.
|[[Rutger McGroarty]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!15.
|[[Jonathan Lekkerimäki]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!16.
|[[Noah Östlund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Golden Knightsi käest)
|-
!17.
|[[Joakim Kemell]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!18.
|[[Lian Bichsel]]
|{{PisiLipp|Šveits}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!19.
|[[Liam Öhgren]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!20.
|[[Ivan Mirošnitšenko]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!21.
|[[Owen Pickering]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!22.
|[[Nathan Gaucher]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest)
|-
!23.
|[[Jimmy Snuggerud]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!24.
|[[Danila Jurov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!25.
|[[Sam Rinzel]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!26.
|[[Filip Mešár]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[Montreal Canadiens]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!27.
|[[Filip Bystedt]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Hurricanesist Canadiensi ja Coyotesi kaudu)
|-
!28.
|[[Jiří Kulich]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Panthersi käest)
|-
!29.
|[[Maveric Lamoureux]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Oilersi käest)
|-
!30.
|[[Brad Lambert]]
|{{PisiLipp|Soome}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]] &lt;small&gt; (Rangersi käest)
|-
!31.
|[[Isaac Howard]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Tampa Bay Lightning]]
|-
!32.
|[[Reid Schaefer]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Avalanche käest Coyotesi kaudu)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]</text>
      <sha1>ix74dsvd0f0od9zn6i1ew65c13d2d50</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2023. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701875</id>
    <revision>
      <id>7168971</id>
      <parentid>6989279</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:12:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5379" sha1="00dqpk5lfqsb89p6w0t4dx8fk6xnrki" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2023. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2023
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Gaylord_Entertainment_Center_2005-12-07.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 28.–29. juuni
| väljak       = [[Bridgestone Arena]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Nashville]], [[Tennessee]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 224
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Connor Bedard]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Chicago Blackhawks]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Leo Carlsson]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Anaheim Ducks]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Adam Fantilli]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Columbus Blue Jackets]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2022. aasta NHL-i draft|2022]]
| järgmine     = [[2024. aasta NHL-i draft|2024]]
}}
'''2023. aasta NHL-i ''draft''''' oli 61. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 28.–29. juunil 2023 [[Nashville]]s [[Bridgestone Arena]]s.

Esimesed kolm valikut olid [[Connor Bedard]] (kelle valis [[Chicago Blackhawks]]), [[Leo Carlsson]] (kelle valis [[Anaheim Ducks]]) ja [[Adam Fantilli]] (kelle valis [[Columbus Blue Jackets]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2023 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2023 |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Connor_Bedard_2022.09.30.jpg|pisi|150px|[[Connor Bedard]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
[[Pilt:Michigan_at_Wisconsin_men's_ice_hockey_(December_2,_2022)_7864_(Adam_Fantilli_3x4).jpg|pisi|150px|[[Adam Fantilli]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Columbus Blue Jackets|Columbus Blue Jacketsi]] poolt.]]
[[Pilt:Will_Smith_IMG_1772.jpg|pisi|150px|[[Will Smith (jäähokimängija)|Will Smith]] valiti üldarvestuses neljandaks [[San Jose Sharks|San Jose Sharksi]] poolt.]]
[[Pilt:U.S._National_U-18_at_Wisconsin_Badgers_1619_(Ryan_Leonard).jpg|pisi|150px|[[Ryan Leonard]] valiti üldarvestuses kaheksandaks [[Washington Capitals|Washington Capitalsi]] poolt.]]
[[Pilt:Minnesota_at_Wisconsin_IMG_3221_(Oliver_Moore).jpg|pisi|150px|[[Oliver Moore]] valiti üldarvestuses 19-ndaks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
[[Pilt:2022-09-08_Eisbären_Berlin_gegen_Frölunda_HC_(Champions_Hockey_League_2022-23)_by_Sandro_Halank–027.jpg|pisi|150px|[[Otto Stenberg]] valiti üldarvestuses 25-ndaks [[St. Louis Blues|St. Louis Bluesi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Connor Bedard]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!2.
|[[Leo Carlsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!3.
|[[Adam Fantilli]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!4.
|[[Will Smith (jäähokimängija)|Will Smith]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!5.
|[[David Reinbacher]]
|{{PisiLipp|Austria}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!6.
|[[Dmitri Simašev]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Arizona Coyotes]]
|-
!7.
|[[Matvei Mitškov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!8.
|[[Ryan Leonard]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!9.
|[[Nate Danielson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!10.
|[[Dalibor Dvorský]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!11.
|[[Tom Willander]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!12.
|[[Daniil But]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!13.
|[[Zach Benson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!14.
|[[Brayden Yager]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!15.
|[[Matthew Wood]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!16.
|[[Samuel Honzek]]
|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!17.
|[[Axel Sandin Pellikka]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Detroit Red Wings]] &lt;small&gt; (Islandersi käest Canucksi kaudu)
|-
!18.
|[[Colby Barlow]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!19.
|[[Oliver Moore]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Lightningi käest)
|-
!20.
|[[Eduard Šalé]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!21.
|[[Charlie Stramel]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!22.
|[[Oliver Bonk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Kingsi käest Blue Jacketsi kaudu)
|-
!23.
|[[Gabe Perreault]]
|{{PisiLipp|USA}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]]
|-
!24.
|[[Tanner Molendyk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Oilersi käest)
|-
!25.
|[[Otto Stenberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!26.
|[[Quentin Musty]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Devilsi käest)
|-
!27.
|[[Calum Ritchie]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!28.
|[[Easton Cowan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest Capitalsi kaudu)
|-
!29.
|[[Theo Lindstein]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[St. Louis Blues]] &lt;small&gt; (Starsi käest Rangersi kaudu)
|-
!30.
|[[Bradly Nadeau]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]
|-
!31.
|[[Mihail Guljajev]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Colorado Avalanche]] &lt;small&gt; (Panthersi käest Canadiensi kaudu)
|-
!32.
|[[David Edstrom]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2023. aasta spordis]]</text>
      <sha1>00dqpk5lfqsb89p6w0t4dx8fk6xnrki</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2024. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701912</id>
    <revision>
      <id>7168972</id>
      <parentid>6989280</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:12:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5327" sha1="pzf29789sy9r12od6ahzj698jphft3y" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2024. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2024
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Sphere-exosphere-in-daytime-on-Jan-27-2024.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 28.–29. juuni
| väljak       = [[Bridgestone Arena]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Paradise]], [[Nevada]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 225
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Macklin Celebrini]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[San Jose Sharks]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Artsjom Leušunou]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Chicago Blackhawks]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Beckett Sennecke]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Anaheim Ducks]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2023. aasta NHL-i draft|2023]]
| järgmine     = [[2025. aasta NHL-i draft|2025]]
}}
'''2024. aasta NHL-i ''draft''''' oli 62. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 28.–29. juunil 2024 [[Paradise]]s [[Sphere Las Vegas|Spheres]].

Vastavalt 2024. aasta aprillis sõlmitud kokkuleppele kanti kõik deaktiveeritud [[Arizona Coyotes|Arizona Coyotesi]] poolt hoitavad draft’i õigused üle uuele [[Utah Mammoth|Utah Hockey Clubile]]. [[San Jose Sharks]] sai klubi ajaloos esmakordselt draft'i esimese valikuõiguse.

Esimesed kolm valikut olid [[Macklin Celebrini]] (kelle valis [[San Jose Sharks]]), [[Artsjom Leušunou]] (kelle valis [[Chicago Blackhawks]]) ja [[Beckett Sennecke]] (kelle valis [[Anaheim Ducks]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2024 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2024 |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Artyom_Levshunov_231012-F-XS730-2011_(1).jpg|pisi|150px|[[Artsjom Leušunou]] valiti üldarvestuses teiseks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
[[Pilt:Ducks_scrimmage_2024_-_Sennecke,_Beckett_(2)_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Beckett Sennecke]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Anaheim Ducks|Anaheim Ducksi]] poolt.]]
[[Pilt:Zeev_Buium_USNTDP_IMG_2152.jpg|pisi|150px|[[Zeev Buium]] valiti üldarvestuses 12-ndaks [[Minnesota Wild|Minnesota Wildi]] poolt.]]
[[Pilt:Ducks_scrimmage_2024_-_Solberg,_Stian_(2)_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Stian Solberg]] valiti üldarvestuses 23-ndaks [[Anaheim Ducks|Anaheim Ducksi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Macklin Celebrini]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!2.
|[[Artsjom Leušunou]]
|{{PisiLipp|Valgevene}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!3.
|[[Beckett Sennecke]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!4.
|[[Cayden Lindstrom]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!5.
|[[Ivan Demidov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!6.
|[[Tij Iginla]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Utah Mammoth|Utah Hockey Club]]
|-
!7.
|[[Carter Yakemchuk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!8.
|[[Berkly Catton]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!9.
|[[Zayne Parekh]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!10.
|[[Anton Silajev]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!11.
|[[Sam Dickinson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Sabresi käest)
|-
!12.
|[[Zeev Buium]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!13.
|[[Jett Luchanko]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!14.
|[[Konsta Helenius]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest Sharksi kaudu)
|-
!15.
|[[Michael Brandsegg-Nygård]]
|{{PisiLipp|Norra}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!16.
|[[Adam Jiříček]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!17.
|[[Terik Parascak]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!18.
|[[Sacha Boisvert]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!19.
|[[Trevor Connelly]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!20.
|[[Cole Eiserman]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Blackhawksi kaudu)
|-
!21.
|[[Michael Hage]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!22.
|[[Jegor Surin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!23.
|[[Stian Solberg]]
|{{PisiLipp|Norra}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!24.
|[[Cole Beaudoin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Utah Mammoth|Utah Hockey Club]] &lt;small&gt; (Avalanche käest)
|-
!25.
|[[Dean Letourneau]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Bruinsi, Red Wingsi ja Senatorsi kaudu)
|-
!26.
|[[Liam Greentree]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Jetsi käest Canadiensi kaudu)
|-
!27.
|[[Marek Vanacker]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest)
|-
!28.
|[[Matvei Gridin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Canucksi käest)
|-
!29.
|[[Emil Hemming]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!30.
|[[E. J. Emery]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Rangers]]
|-
!31.
|[[Ben Danford]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Oilersi käest Ducksi kaudu)
|-
!32.
|[[Sam O'Reilly]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Panthersi käest Flyersi kaudu)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2024. aasta spordis]]</text>
      <sha1>pzf29789sy9r12od6ahzj698jphft3y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168973</id>
      <parentid>7168972</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:13:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5341" sha1="bski73xj26ufvj6ej2utt1tzoppk3rj" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2024. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2024
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Sphere-exosphere-in-daytime-on-Jan-27-2024.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 28.–29. juuni
| väljak       = [[Bridgestone Arena]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Paradise]], [[Nevada]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 225
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Macklin Celebrini]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[San Jose Sharks]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Artsjom Leušunou]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Chicago Blackhawks]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Beckett Sennecke]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Anaheim Ducks]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2023. aasta NHL-i draft|2023]]
| järgmine     = [[2025. aasta NHL-i draft|2025]]
}}
'''2024. aasta NHL-i ''draft''''' oli 62. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 28.–29. juunil 2024 [[Paradise]]s [[Sphere Las Vegas|Spheres]].

Vastavalt 2024. aasta aprillis sõlmitud kokkuleppele kanti kõik deaktiveeritud [[Arizona Coyotes|Arizona Coyotesi]] poolt hoitavad ''draft''{{'}}i õigused üle uuele [[Utah Mammoth|Utah Hockey Clubile]]. [[San Jose Sharks]] sai klubi ajaloos esmakordselt ''draft''{{'}}i esimese valikuõiguse.

Esimesed kolm valikut olid [[Macklin Celebrini]] (kelle valis [[San Jose Sharks]]), [[Artsjom Leušunou]] (kelle valis [[Chicago Blackhawks]]) ja [[Beckett Sennecke]] (kelle valis [[Anaheim Ducks]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2024 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2024 |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Artyom_Levshunov_231012-F-XS730-2011_(1).jpg|pisi|150px|[[Artsjom Leušunou]] valiti üldarvestuses teiseks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
[[Pilt:Ducks_scrimmage_2024_-_Sennecke,_Beckett_(2)_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Beckett Sennecke]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Anaheim Ducks|Anaheim Ducksi]] poolt.]]
[[Pilt:Zeev_Buium_USNTDP_IMG_2152.jpg|pisi|150px|[[Zeev Buium]] valiti üldarvestuses 12-ndaks [[Minnesota Wild|Minnesota Wildi]] poolt.]]
[[Pilt:Ducks_scrimmage_2024_-_Solberg,_Stian_(2)_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Stian Solberg]] valiti üldarvestuses 23-ndaks [[Anaheim Ducks|Anaheim Ducksi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Macklin Celebrini]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!2.
|[[Artsjom Leušunou]]
|{{PisiLipp|Valgevene}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!3.
|[[Beckett Sennecke]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!4.
|[[Cayden Lindstrom]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!5.
|[[Ivan Demidov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!6.
|[[Tij Iginla]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Utah Mammoth|Utah Hockey Club]]
|-
!7.
|[[Carter Yakemchuk]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!8.
|[[Berkly Catton]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!9.
|[[Zayne Parekh]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!10.
|[[Anton Silajev]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!11.
|[[Sam Dickinson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Sabresi käest)
|-
!12.
|[[Zeev Buium]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!13.
|[[Jett Luchanko]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!14.
|[[Konsta Helenius]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest Sharksi kaudu)
|-
!15.
|[[Michael Brandsegg-Nygård]]
|{{PisiLipp|Norra}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!16.
|[[Adam Jiříček]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!17.
|[[Terik Parascak]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!18.
|[[Sacha Boisvert]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!19.
|[[Trevor Connelly]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!20.
|[[Cole Eiserman]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Blackhawksi kaudu)
|-
!21.
|[[Michael Hage]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!22.
|[[Jegor Surin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!23.
|[[Stian Solberg]]
|{{PisiLipp|Norra}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!24.
|[[Cole Beaudoin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Utah Mammoth|Utah Hockey Club]] &lt;small&gt; (Avalanche käest)
|-
!25.
|[[Dean Letourneau]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Bruinsi, Red Wingsi ja Senatorsi kaudu)
|-
!26.
|[[Liam Greentree]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Jetsi käest Canadiensi kaudu)
|-
!27.
|[[Marek Vanacker]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest)
|-
!28.
|[[Matvei Gridin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Canucksi käest)
|-
!29.
|[[Emil Hemming]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!30.
|[[E. J. Emery]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New York Rangers]]
|-
!31.
|[[Ben Danford]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Oilersi käest Ducksi kaudu)
|-
!32.
|[[Sam O'Reilly]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Panthersi käest Flyersi kaudu)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2024. aasta spordis]]</text>
      <sha1>bski73xj26ufvj6ej2utt1tzoppk3rj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2021. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701970</id>
    <revision>
      <id>7168967</id>
      <parentid>7083143</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:08:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6109" sha1="21lq83pon3l43wxz1e32p2panbwp4p4" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2021. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2021
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = National_Hockey_League_shield.svg
| pildisuurus  = 180px
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 23.–24. juuli
| väljak       = [[NHL Network|NHL Networki]] stuudiotes &lt;br&gt; (draft toimus [[Videokoosolek|videokonverentsi]] kaudu)
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Secaucus]], [[New Jersey]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 224
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Owen Power]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Buffalo Sabres]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|USA}} [[Matty Beniers]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Seattle Kraken]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Mason McTavish]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Anaheim Ducks]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2020. aasta NHL-i draft|2020]]
| järgmine     = [[2022. aasta NHL-i draft|2022]]
}}
'''2021. aasta NHL-i ''draft''''' oli 59. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 23.–24. juulil 2021, kuu aega hiljem kui tavaliselt juunis, kuna [[koroonapandeemia]] ja [[NHL-i hooaeg 2020–2021|NHL-i hooaja 2020–21]] tavapärasest hilisem lõpp nihutasid ajakava.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Sportsnet |kuupäev=2020-12-19 |pealkiri=NHL sets key dates in agreement for 56-game 2020-21 season |url=https://www.sportsnet.ca/nhl/article/deadlines-player-opt-outs-rfa-signings-set-ahead-new-nhl-season/ |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=Sportsnet.ca |keel=en}}&lt;/ref&gt; See oli esimene kord alates [[2005. aasta NHL-i draft|2005.]] aastast, kui draft toimus juulikuus. Teist aastat järjest toimus üritus virtuaalsel kujul – klubid osalesid [[Videokoosolek|videokonverentsi]] teel. Esimesed valikud kuulutas välja NHL-i komissar [[Gary Bettman]] ning kõigis järgmistes voorudes tegi seda abikomissar [[Bill Daly]] [[NHL Network|NHL Networki]] stuudiost, mis asub [[Secaucus]]’is, [[New Jersey]] osariigis.

Esimesed kolm valikut olid [[Owen Power]] (kelle valis [[Buffalo Sabres]]), [[Matty Beniers]] (kelle valis [[Seattle Kraken]]) ja [[Mason McTavish]] (kelle valis [[Anaheim Ducks]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2021 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2021 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Owen_Power_2022_(1).jpg|pisi|150px|[[Owen Power]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Buffalo Sabres]]i poolt.]]
[[Pilt:Beniers_smiles-2_(1).jpg|pisi|150px|[[Matty Beniers]] valiti üldarvestuses teiseks [[Seattle Kraken]]i poolt.]]
[[Pilt:Mason_McTavish_-_Hamilton_Bulldogs.jpg|pisi|150px|[[Mason McTavish]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Anaheim Ducks]]i poolt.]]
[[Pilt:Luke_Hughes_IMG_7850_(1).jpg|pisi|150px|[[Luke Hughes]] valiti üldarvestuses neljandaks [[New Jersey Devils]]i poolt.]]
[[Pilt:Dylan_Guenther_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Dylan Guenther]] valiti üldarvestuses üheksandaks [[Arizona Coyotes]]i poolt.]]
[[Pilt:Sebastian_Cossa_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Sebastian Cossa]] valiti üldarvestuses 15-ndaks [[Detroit Red Wings]]i poolt.]]
[[Pilt:Carson_Lambos_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Carson Lambos]] valiti üldarvestuses 26-ndaks [[Minnesota Wild]]i poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Owen Power]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!2.
|[[Matty Beniers]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!3.
|[[Mason McTavish]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!4.
|[[Luke Hughes]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!5.
|[[Kent Johnson (jäähokimängija)|Kent Johnson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!6.
|[[Simon Edvinsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!7.
|[[William Eklund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!8.
|[[Brandt Clarke]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!9.
|[[Dylan Guenther]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Canucksi käest)
|-
!10.
|[[Tyler Boucher]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]]
|- style=&quot;background:#ccc;&quot;
!&lt;s&gt;11.&lt;/s&gt;
|Loovutatud valik
|style=&quot;background:#ccc;&quot;|
|&lt;s&gt;[[Arizona Coyotes]]&lt;/s&gt;
|-
!12.
|[[Cole Sillinger]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest)
|-
!13.
|[[Matt Coronato]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!14.
|[[Isak Rosén]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!15.
|[[Sebastian Cossa]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]] &lt;small&gt; (Starsi käest)
|-
!16.
|[[Brennan Othmann]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]]
|-
!17.
|[[Zachary Bolduc]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!18.
|[[Chaz Lucius]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!19.
|[[Fjodor Svetškov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!20.
|[[Jesper Wallstedt]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Oilersi käest)
|-
!21.
|[[Fabian Lysell]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!22.
|[[Xavier Bourgault]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!23.
|[[Wyatt Johnston]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest Red Wingsi kaudu)
|-
!24.
|[[Mackie Samoskevich]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!25.
|[[Corson Ceulemans]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!26.
|[[Carson Lambos]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest)
|-
!27.
|[[Zachary L'Heureux]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest)
|-
!28.
|[[Oskar Olausson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!29.
|[[Chase Stillman]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!30.
|[[Zach Dean]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!31.
|[[Logan Mailloux]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!32.
|[[Nolan Allan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Blue Jacketsi kaudu)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2021. aasta spordis]]</text>
      <sha1>21lq83pon3l43wxz1e32p2panbwp4p4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168968</id>
      <parentid>7168967</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:10:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6113" sha1="pncx0gcdz4racdo2o5a1wgp34quwvpm" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2021. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2021
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = National_Hockey_League_shield.svg
| pildisuurus  = 180px
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 23.–24. juuli
| väljak       = [[NHL Network|NHL Networki]] stuudiotes &lt;br&gt; (''draft'' toimus [[Videokoosolek|videokonverentsi]] kaudu)
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Secaucus]], [[New Jersey]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 224
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Owen Power]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Buffalo Sabres]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|USA}} [[Matty Beniers]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Seattle Kraken]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Mason McTavish]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Anaheim Ducks]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2020. aasta NHL-i draft|2020]]
| järgmine     = [[2022. aasta NHL-i draft|2022]]
}}
'''2021. aasta NHL-i ''draft''''' oli 59. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 23.–24. juulil 2021, kuu aega hiljem kui tavaliselt juunis, kuna [[koroonapandeemia]] ja [[NHL-i hooaeg 2020–2021|NHL-i hooaja 2020–21]] tavapärasest hilisem lõpp nihutasid ajakava.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Sportsnet |kuupäev=2020-12-19 |pealkiri=NHL sets key dates in agreement for 56-game 2020-21 season |url=https://www.sportsnet.ca/nhl/article/deadlines-player-opt-outs-rfa-signings-set-ahead-new-nhl-season/ |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=Sportsnet.ca |keel=en}}&lt;/ref&gt; See oli esimene kord alates [[2005. aasta NHL-i draft|2005.]] aastast, kui draft toimus juulikuus. Teist aastat järjest toimus üritus virtuaalsel kujul – klubid osalesid [[Videokoosolek|videokonverentsi]] teel. Esimesed valikud kuulutas välja NHL-i komissar [[Gary Bettman]] ning kõigis järgmistes voorudes tegi seda abikomissar [[Bill Daly]] [[NHL Network|NHL Networki]] stuudiost, mis asub [[Secaucus]]’is, [[New Jersey]] osariigis.

Esimesed kolm valikut olid [[Owen Power]] (kelle valis [[Buffalo Sabres]]), [[Matty Beniers]] (kelle valis [[Seattle Kraken]]) ja [[Mason McTavish]] (kelle valis [[Anaheim Ducks]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2021 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2021 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Owen_Power_2022_(1).jpg|pisi|150px|[[Owen Power]] valiti üldarvestuses esimeseks [[Buffalo Sabres]]i poolt.]]
[[Pilt:Beniers_smiles-2_(1).jpg|pisi|150px|[[Matty Beniers]] valiti üldarvestuses teiseks [[Seattle Kraken]]i poolt.]]
[[Pilt:Mason_McTavish_-_Hamilton_Bulldogs.jpg|pisi|150px|[[Mason McTavish]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Anaheim Ducks]]i poolt.]]
[[Pilt:Luke_Hughes_IMG_7850_(1).jpg|pisi|150px|[[Luke Hughes]] valiti üldarvestuses neljandaks [[New Jersey Devils]]i poolt.]]
[[Pilt:Dylan_Guenther_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Dylan Guenther]] valiti üldarvestuses üheksandaks [[Arizona Coyotes]]i poolt.]]
[[Pilt:Sebastian_Cossa_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Sebastian Cossa]] valiti üldarvestuses 15-ndaks [[Detroit Red Wings]]i poolt.]]
[[Pilt:Carson_Lambos_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Carson Lambos]] valiti üldarvestuses 26-ndaks [[Minnesota Wild]]i poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Owen Power]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!2.
|[[Matty Beniers]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!3.
|[[Mason McTavish]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!4.
|[[Luke Hughes]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!5.
|[[Kent Johnson (jäähokimängija)|Kent Johnson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!6.
|[[Simon Edvinsson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!7.
|[[William Eklund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!8.
|[[Brandt Clarke]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!9.
|[[Dylan Guenther]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Arizona Coyotes]] &lt;small&gt; (Canucksi käest)
|-
!10.
|[[Tyler Boucher]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]]
|- style=&quot;background:#ccc;&quot;
!&lt;s&gt;11.&lt;/s&gt;
|Loovutatud valik
|style=&quot;background:#ccc;&quot;|
|&lt;s&gt;[[Arizona Coyotes]]&lt;/s&gt;
|-
!12.
|[[Cole Sillinger]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest)
|-
!13.
|[[Matt Coronato]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Calgary Flames]]
|-
!14.
|[[Isak Rosén]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Buffalo Sabres]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!15.
|[[Sebastian Cossa]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]] &lt;small&gt; (Starsi käest)
|-
!16.
|[[Brennan Othmann]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]]
|-
!17.
|[[Zachary Bolduc]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!18.
|[[Chaz Lucius]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!19.
|[[Fjodor Svetškov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!20.
|[[Jesper Wallstedt]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Oilersi käest)
|-
!21.
|[[Fabian Lysell]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!22.
|[[Xavier Bourgault]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!23.
|[[Wyatt Johnston]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest Red Wingsi kaudu)
|-
!24.
|[[Mackie Samoskevich]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!25.
|[[Corson Ceulemans]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!26.
|[[Carson Lambos]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Minnesota Wild]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest)
|-
!27.
|[[Zachary L'Heureux]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest)
|-
!28.
|[[Oskar Olausson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!29.
|[[Chase Stillman]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (Islandersi käest)
|-
!30.
|[[Zach Dean]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!31.
|[[Logan Mailloux]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!32.
|[[Nolan Allan]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Blue Jacketsi kaudu)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2021. aasta spordis]]</text>
      <sha1>pncx0gcdz4racdo2o5a1wgp34quwvpm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2020. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701971</id>
    <revision>
      <id>7168966</id>
      <parentid>7109971</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:07:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5927" sha1="pjkghguu0ld03ulgwcxexomreiujnfp" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}}
{{DISPLAYTITLE:2020. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2020
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = National_Hockey_League_shield.svg
| pildisuurus  = 180px
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 6.–7. oktoober
| väljak       = [[NHL Network|NHL Networki]] stuudiodes &lt;br&gt; (draft toimus [[Videokoosolek|videokonverentsi]] kaudu)
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Secaucus]], [[New Jersey]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 217
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Alexis Lafrenière]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New York Rangers]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Quinton Byfield]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Los Angeles Kings]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Tim Stützle]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Ottawa Senators]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2019. aasta NHL-i draft|2019]]
| järgmine     = [[2021. aasta NHL-i draft|2021]]
}}
'''2020. aasta NHL-i ''draft''''' oli 58. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 6.–7. oktoobril 2020. See oli plaanitud toimuma 26.–27. juunil 2020 [[Montréal]]is asuvas [[Bell Centre]]'is, kuid lükati 25. märtsil 2020 edasi [[koroonapandeemia]] tõttu. Üritus viidi läbi virtuaalses vormis: klubid osalesid [[Videokoosolek|videokonverentsi]] teel ning valikute esimeses voorus tegi teatavaks NHL-i komissar [[Gary Bettman]], järgmistes voorudes aga asekomissar [[Bill Daly]] [[NHL Network|NHL Networki]] stuudiost [[Secaucuse|Secaucuse'is]] [[New Jersey]] osariigis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-10-06 |pealkiri=2020 NHL Draft, being held virtually, will be unique for teams, viewers {{!}} NHL.com |url=https://www.nhl.com/news/virtual-2020-nhl-draft-unique-for-teams-and-viewers-319307618 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=www.nhl.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Esimesed kolm valikut olid [[Alexis Lafrenière]] (kelle valis [[New York Rangers]]), [[Quinton Byfield]] (kelle valis [[Los Angeles Kings]]) ja [[Tim Stützle]] (kelle valis [[Ottawa Senators]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2020 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2020 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== 1. voor ==
[[Pilt:Alexis_Lafreniere_at_the_Rimouski_Océanic_bench_(1).jpg|pisi|150px|[[Alexis Lafrenière]] valiti üldarvestuses esimeseks [[New York Rangers|New York Rangersi]] poolt.]]
[[Pilt:Quinton_Byfield_12_16-2023_(5x4).jpg|pisi|150px|[[Quinton Byfield]] valiti üldarvestuses teiseks [[Los Angeles Kings|Los Angeles Kingsi]] poolt.]]
[[Pilt:Tim_Stützle_(5x4).jpg|pisi|150px|[[Tim Stützle]] valiti üldarvestuses kolmandaks [[Ottawa Senators|Ottawa Senatorsi]] poolt.]]
[[Pilt:Lucas_Raymond_(5x4).jpg|pisi|150px|[[Lucas Raymond]] valiti üldarvestuses neljandaks [[Detroit Red Wings|Detroit Red Wingsi]] poolt.]]
[[Pilt:Kaiden_Guhle_2022.05.23.jpg|pisi|150px|[[Kaiden Guhle]] valiti üldarvestuses 16-ndaks [[Montreal Canadiens|Montreal Canadiensi]] poolt.]]
[[Pilt:LukasReichel05022023_(cropped).jpg|pisi|150px|[[Lukas Reichel]] valiti üldarvestuses 17-ndaks [[Chicago Blackhawks|Chicago Blackhawksi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Alexis Lafrenière]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]]
|-
!2.
|[[Quinton Byfield]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Los Angeles Kings]]
|-
!3.
|[[Tim Stützle]]
|{{PisiLipp|Saksamaa}}
|[[Ottawa Senators]]&lt;small&gt; (Sharksi käest)
|-
!4.
|[[Lucas Raymond]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!5.
|[[Jake Sanderson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]]
|-
!6.
|[[Jamie Drysdale]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!7.
|[[Alexander Holtz]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!8.
|[[Jack Quinn]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!9.
|[[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
|{{PisiLipp|Austria}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!10.
|[[Cole Perfetti]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Winnipeg Jets]]
|- 
!11.
|[[Jaroslav Askarov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!12.
|[[Anton Lundell]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Florida Panthers]]
|-
!13.
|[[Seth Jarvis]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Carolina Hurricanes]]&lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!14.
|[[Dylan Holloway]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Edmonton Oilers]]
|-
!15.
|[[Rodion Amirov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt;(Penguinsi käest)
|-
!16.
|[[Kaiden Guhle]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Montreal Canadiens]]
|-
!17.
|[[Lukas Reichel]]
|{{PisiLipp|Saksamaa}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!18.
|[[Dawson Mercer]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt;(Coyotesi käest)
|-
!19.
|[[Braden Schneider]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]] &lt;small&gt;(Flamesi käest)
|-
!20.
|[[Šakir Muhamadullin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt;(Canucksi käest Lightningi kaudu)
|-
!21.
|[[Jegor Tšinahov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!22.
|[[Hendrix Lapierre]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt;(Hurricanesi käest Rangersi ja Flamesi kaudu)
|-
!23.
|[[Tyson Foerster]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!24.
|[[Connor Zary]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt;(Capitalsi käest)
|-
!25.
|[[Justin Barron]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Colorado Avalanche]]
|-
!26.
|[[Jake Neighbours]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!27.
|[[Jacob Perreault]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt;(Bruinsi käest)
|-
!28.
|[[Ridly Greig]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt;(Islandersi käest)
|-
!29.
|[[Brendan Brisson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Vegas Golden Knights]]
|-
!30.
|[[Mavrik Bourque]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Dallas Stars]]
|-
!31.
|[[Ozzy Wiesblatt]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt;(Lightningi käest)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2020. aasta spordis]]</text>
      <sha1>pjkghguu0ld03ulgwcxexomreiujnfp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2025. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702018</id>
    <revision>
      <id>7168974</id>
      <parentid>7135032</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:16:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8748" sha1="5qynxmtumtmiw748swefxrb0lrbm1ii" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2025. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2025
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = Microsoft_Theater_(Los_Angeles)_July_2022.JPG
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 27.–28. juuni
| väljak       = [[Peacock Theater]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[California]], [[USA]]
| voorud       = 7
| mängijad     = 224
| esimene      = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Matthew Schaefer]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[New York Islanders]]&lt;/small&gt;
| teine        = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Michael Misa]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[San Jose Sharks]]&lt;/small&gt;
| kolmas       = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anton Frondell]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Valitud: [[Chicago Blackhawks]]&lt;/small&gt;
| eelmine      = [[2024. aasta NHL-i draft|2024]]
| järgmine     = [[2026. aasta NHL-i draft|2026]]
}}
'''2025. aasta NHL-i ''draft''''' oli 63. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See toimus 27.–28. juunil 2025 [[Los Angeles]]es [[Peacock Theater]]is.

Esimesed kolm valikut olid [[Matthew Schaefer]] (kelle valis [[New York Islanders]]), [[Michael Misa]] (kelle valis [[San Jose Sharks]]) ja [[Anton Frondell]] (kelle valis [[Chicago Blackhawks]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elite Prospects - NHL Entry Draft 2025 |url=https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/2025 |vaadatud=2025-10-06 |väljaanne=www.eliteprospects.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Valitavus ==
2025. aasta NHLi ''draft''{{'}}il olid valitavad jäähokimängijad, kes olid sündinud ajavahemikus 1. jaanuar 2005 kuni 15. september 2007.
Lisaks neile olid valitavad ka 2004. aastal sündinud, NHLis ''draft''-imata mitte-Põhja-Ameerika mängijad, kes polnud varem Põhja-Ameerikas täispikka ''draft''{{'}}i-hooaega mänginud.
Samuti said ''draft''{{'}}i uuesti siseneda mängijad, kes olid valitud [[2023. aasta NHL-i draft|2023. aasta NHLi ''draft''{{'}}il]], kuid polnud NHLi klubiga lepingut sõlminud ning olid sündinud pärast 30. juunit 2005.

== 1. voor ==
[[Pilt:Michigan_State_Spartans_at_Wisconsin_Badgers_men%27s_ice_hockey_IMG_0494_(Logan_Hensler).jpg|pisi|150px|[[Logan Hensler]] valiti üldarvestuses 23-ndaks [[Ottawa Senators|Ottawa Senatorsi]] poolt.]]
[[Pilt:Michigan Wolverines at Wisconsin Badgers men's ice hockey game (January 25, 2025) at Kohl Center in Madison, Wisconsin 2317 (Will Horcoff1) (1).jpg|pisi|150px|[[Will Horcoff]] valiti üldarvestuses 24-ndaks [[Pittsburgh Penguins|Pittsburgh Penguinsi]] poolt.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!1.
|[[Matthew Schaefer]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]]
|-
!2.
|[[Michael Misa]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!3.
|[[Anton Frondell]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Chicago Blackhawks]]
|-
!4.
|[[Caleb Desnoyers]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Utah Mammoth]]
|-
!5.
|[[Brady Martin]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!6.
|[[Porter Martone]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]]
|-
!7.
|[[James Hagens]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Boston Bruins]]
|-
!8.
|[[Jake O'Brien]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Seattle Kraken]]
|-
!9.
|[[Radim Mrtka]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Buffalo Sabres]]
|-
!10.
|[[Roger McQueen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Anaheim Ducks]]
|-
!11.
|[[Benjamin Kindel]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]]
|-
!12.
|[[Jack Nesbitt]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Rangersi, Canucksi ja Penguinsi kaudu)
|-
!13.
|[[Carter Bear]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!14.
|[[Jackson Smith]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Columbus Blue Jackets]]
|-
!15.
|[[Braeden Cootes]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!16.
|[[Victor Eklund]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Flamesi käest Canadiensi kaudu)
|-
!17.
|[[Kashawn Aitcheson]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Islanders]] &lt;small&gt; (Canadiensi käest)
|-
!18.
|[[Cole Reschny]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Devilsi käest)
|-
!19.
|[[Justin Carbonneau]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[St. Louis Blues]]
|-
!20.
|[[Pyotr Andreyanov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Columbus Blue Jackets]] &lt;small&gt; (Wildi käest)
|-
!21.
|[[Cameron Reid]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!22.
|[[Bill Zonnon]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]] &lt;small&gt; (Avalanche käest Flyersi kaudu)
|-
!23.
|[[Logan Hensler]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Ottawa Senators]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Predatorsi kaudu)
|-
!24.
|[[Will Horcoff]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Pittsburgh Penguins]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!25.
|[[Václav Nestrašil]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi käest)
|-
!26.
|[[Ryker Lee]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Golden Knightsi käest Sharksi kaudu)
|-
!27.
|[[Lynden Lakovic]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Washington Capitals]]
|-
!28.
|[[Sascha Boumedienne]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Winnipeg Jets]]
|-
!29.
|[[Mason West]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Chicago Blackhawks]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest)
|-
!30.
|[[Joshua Ravensbergen]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Starsi käest)
|-
!31.
|[[Henry Brzustewicz]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Oilersi, Flyersi ja Penguinsi kaudu)
|-
!32.
|[[Cullen Potter]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Panthersi käest)
|-
|}

== 2. voor ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=30px |Nr.
! width=160px |Mängija
! width=130px |Kodakondsus
! width=190px |NHL-i klubi
|-
!33.
|[[Haoxi Wang]]
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[San Jose Sharks]]
|-
!34.
|[[Alexander Zharovsky]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Montreal Canadiens]] &lt;small&gt; (Blackhawksi käest Hurricanesi kaudu)
|-
!35.
|[[Jacob Rombach]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Nashville Predators]]
|-
!36.
|[[Blake Fiddler]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Seattle Kraken]] &lt;small&gt; (Flyersi käest)
|-
!37.
|[[Milton Gästrin]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Washington Capitals]] &lt;small&gt; (Bruinsi käest)
|-
!38.
|[[Carter Amico]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Krakeni käest)
|-
!39.
|[[Peyton Kettles]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Pittsburgh Penguins]] &lt;small&gt; (Sabresi käest)
|-
!40.
|[[Jack Murtagh]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Ducksi käest)
|-
!41.
|[[Semjon Frolov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Carolina Hurricanes]] &lt;small&gt; (Penguinsi käest Canadiensi kaudu)
|-
!42.
|[[Daniil Prokhorov]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[New York Islanders]]
|-
!43.
|[[Malcolm Spence]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[New York Rangers]] &lt;small&gt; (Rangersi, Mammothi ja Avalanche kaudu)
|-
!44.
|[[Eddie Genborg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Detroit Red Wings]]
|-
!45.
|[[Eric Nilson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Blue Jacketsi käest Flyersi kaudu)
|-
!46.
|[[Max Psenicka]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Utah Mammoth]]
|-
!47.
|[[Alexei Medvedev]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Vancouver Canucks]]
|-
!48.
|[[Shane Vansaghi]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Flamesi käest)
|-
!49.
|[[Charlie Cerrato]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Carolina Hurricanes]] &lt;small&gt; (Canadiensi käest)
|-
!50.
|[[Conrad Fondrk]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New Jersey Devils]]
|-
!51.
|[[William Moore]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Bluesi, Penguinsi, Bluesi ja Oilersi kaudu)
|-
!52.
|[[Theodor Hallquisth]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Minnesota Wild]]
|-
!53.
|[[Cole McKinney]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[San Jose Sharks]] &lt;small&gt; (Senatorsi käest)
|-
!54.
|[[Theo Stockselius]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Calgary Flames]] &lt;small&gt; (Avalanche käest Capitalsi kaudu)
|-
!55.
|[[Jakob Ihs-Wozniak]]
|{{PisiLipp|Rootsi}} / &lt;br&gt; {{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Vegas Golden Knights]] &lt;small&gt; (Lightningi käest Predatorsi kaudu)
|-
!56.
|[[Ethan Czata]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Tampa Bay Lightning]] &lt;small&gt; (Kingsi käest)
|-
!57.
|[[Matthew Gard]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Philadelphia Flyers]] &lt;small&gt; (Maple Leafsi, Mammothi, Lightningi ja Krakeni kaudu)
|-
!58.
|[[Jack Ivankovic]]
|{{PisiLipp|Kanada}}
|[[Nashville Predators]] &lt;small&gt; (Golden Knightsi käest)
|-
!59.
|[[Vojtěch Čihař]]
|{{PisiLipp|Tšehhi}}
|[[Los Angeles Kings]] &lt;small&gt; (Capitalsi käest Penguinsi kaudu)
|-
!60.
|[[Lasse Boelius]]
|{{PisiLipp|Soome}}
|[[Anaheim Ducks]] &lt;small&gt; (Jetsi käest Devilsi kaudu)
|-
!61.
|[[Liam Pettersson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|[[Boston Bruins]] &lt;small&gt; (Hurricanesi käest Avalanche kaudu)
|-
!62.
|[[Ivan Ryabkin]]
|{{PisiLipp|Venemaa}}
|[[Carolina Hurricanes]] &lt;small&gt; (Starsi käest Blackhawksi kaudu)
|-
!63.
|[[Ben Kevan]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[New Jersey Devils]] &lt;small&gt; (Oilersi käest Mammothi kaudu)
|-
!64.
|[[Tinus Luc Koblar]]
|{{PisiLipp|Norra}}
|[[Toronto Maple Leafs]] &lt;small&gt; (Panthersi käest)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2025. aasta spordis]]</text>
      <sha1>5qynxmtumtmiw748swefxrb0lrbm1ii</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702021</id>
    <revision>
      <id>7168976</id>
      <parentid>7102998</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:19:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4098" sha1="9i0x388lcifg911xzzo8d6d1arl0dj3" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:2026. aasta NHL-i ''draft''}}
{{NHL-i draft
| aasta        = 2026
| logo         = 
| logosuurus   = 
| pilt         = 
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| kuupäev      = 26.–27. juuni
| väljak       = [[KeyBank Center]]
| linn         = {{Riigi ikoon|USA}} [[Buffalo]], [[New Yorgi osariik|New York]], [[USA]]
| voorud       = 
| mängijad     = 
| esimene      = 
| teine        = 
| kolmas       = 
| eelmine      = [[2025. aasta NHL-i draft|2025]]
| järgmine     = [[2027. aasta NHL-i draft|2027]]
}}
'''2026. aasta NHL-i ''draft''''' on järjekorras 64. [[NHL-i draft|NHL-i ''draft'']]. See peaks toimuma 2026. aasta suvel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-01-12 |pealkiri=2026 NHL Draft to be held in Buffalo {{!}} NHL.com |url=https://www.nhl.com/news/2026-nhl-draft-to-be-held-in-buffalo |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=www.nhl.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Valitavus ==
2026. aasta NHLi ''draft''{{'}}il olid valitavad jäähokimängijad, kes olid sündinud ajavahemikus 1. jaanuar 2006 kuni 15. september 2008.
Lisaks neile olid valitavad ka 2005. aastal sündinud, NHLis ''draft''-imata mitte-Põhja-Ameerika mängijad, kes polnud varem Põhja-Ameerikas täispikka ''draft''{{'}}i-hooaega mänginud.
Samuti said ''draft''{{'}}i uuesti siseneda mängijad, kes olid valitud [[2024. aasta NHL-i draft|2024. aasta NHLi ''draft''{{'}}il]], kuid polnud NHLi klubiga lepingut sõlminud ning olid sündinud pärast 30. juunit 2006.

== Tipplootused ==
[[Pilt:Gavin_McKenna_2024.11.13.jpg|pisi|Põhja-Ameerika kõrgeima edetabelikoha omav väljakumängija [[Gavin McKenna]]]]

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:4em;&quot; | Edetabel
! style=&quot;width:18em;&quot; | Põhja-Ameerika väljakumängijad
! style=&quot;width:18em;&quot; | Euroopa väljakumängijad
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Gavin McKenna]] ([[Vasakäär (jäähoki)|VK]])
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Ivar Stenberg]] ([[Vasakäär (jäähoki)|VK]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Keaton Verhoeff]] ([[Kaitsja (jäähoki)|KA]])
| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Alberts Šmits|Alberts Smits]] ([[Kaitsja (jäähoki)|KA]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Carson Carels]] (KA)
| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Oliver Suvanto]] ([[Keskründaja (jäähoki)|KRÜ]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| {{Riigi ikoon|USA}} [[Chase Reid]] (KA) 
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Elton Hermansson]] ([[Paremäär (jäähoki)|PK]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 5.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Caleb Malhotra]] ([[Keskründaja (jäähoki)|KRÜ]]) 
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viggo Björck|Viggo Bjorck]] (KRÜ)
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Daxon Rudolph]] (KA)
| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Juho Piiparinen]] (KA)
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Tynan Lawrence]] (KRÜ)
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Marcus Nordmark]] (VK)
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 8.
| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Ilja Morozov]] (KRÜ)
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Malte Gustafsson]] (KA)
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9.
| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Ethan Belchetz]] (VK)
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[William Håkansson|William Hakansson]] (KA)
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 10.
| {{Riigi ikoon|USA}} [[JP Hurlbert]] (VK)
| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Simas Ignatavicius]] (PK)
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:4em;&quot; | Edetabel
! style=&quot;width:18em;&quot; | Põhja-Ameerika väravavahid
! style=&quot;width:18em;&quot; | Euroopa väravavahid
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1.
| {{Riigi ikoon|USA}} [[Brady Knowling]]
| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dimitri Borichev]]
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2.
| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Oršulák|Michal Orsulak]]
| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jegor Rybkin]]
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3.
| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tobias Trejbal]]
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Douglas Nilsson]]
|}

== Välislingid ==
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/draft/index.html NHL Entry Draft mängija statistika]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft]]
[[Kategooria:2026. aasta spordis]]</text>
      <sha1>9i0x388lcifg911xzzo8d6d1arl0dj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaffna fort</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705341</id>
    <revision>
      <id>7169020</id>
      <parentid>7033579</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:26:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Джафна.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Steinsplitter|Steinsplitter]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by Inna67895|]].</comment>
      <origin>7169020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4921" sha1="4igbp3xxcfpym9s7d8n4ze3dchq5tdq" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=9.661222
 | long=80.008639
 | marker=jah
 | zoom=7
 | laius=220
 | kõrgus=200
 | tekst=
}}
[[File:Jaffna Fort (31305188248).jpg|thumb|Tamm raveliinilt üle vallikraavi fordi peaväravasse.&lt;br&gt;Foto: David Stanley, 5. aprill 2018]]
'''Jaffna fort''' ([[portugali keel]]es algne täisnimi ''Fortaleza de Nossa Senhora dos Milagres de Jafanapatão''; [[tamili keel]]es யாழ்ப்பாணக் கோட்டை, latiniseeritult ''Yāḻppāṇak Kōṭṭai''; [[singali keel]]es යාපනය බලකොටුව, latiniseeritult ''Yapanaya Balakotuwa'') on [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali]] ajal ehitatud [[fort]] [[Jaffna]] linnas [[Sri Lanka]] põhjarannikul.

Tänapäeval haldab forti Sri Lanka sõjaväe üksus, külastajatel on piiratud ligipääs ja forti renoveeritakse [[Holland]]i rahastuse abil.&lt;ref&gt;[https://gulfnews.com/world/asia/sri-lanka-fort-out-of-the-rubble-1.1613005 &quot;''Sri Lanka fort: Out of the rubble. Jaffna fort, Sri Lanka’s icon of colonial rule, is slowly being rebuilt''&quot;]. Gulf News, 16. september 2018&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
[[File:AMH-4491-NA Bird's eye view of the city of Jaffnapatnam.jpg|left|thumb|Portugali rajatud fordi plaan ja asustus selle ümber. Umbes 1658.&lt;br&gt;[[Madalmaade Rahvusarhiiv]], AMH-4491-NA]]
[[Portugali koloniaalimpeerium|Portugal]] ehitas fordi 1618. aastal [[Phillippe de Oliveira]] juhtimisel pärast Jaffna vallutamist. Lähedal asuvas kirikus asuva [[Neitsi Maarja]] kujuga seostatud arvukate imede tõttu nimetati fort tema järgi  (''Fortaleza de Nossa Senhora dos Milagres de Jafanapatão'').

[[Ühendatud Provintside Vabariik|Madalmaalased]] vallutasid selle [[Rijcklof van Goens]]i juhtimisel 1658. aastal. Fort ehitati hiljem oluliselt ümber ja laiendati seda.

1795. aastal vallutas fordi omakorda [[Suurbritannia]]. Briti valduses oli fort kuni [[Tseilon]]i iseseisvumiseni 1948. aastal.

Kuna fort oli riigi ainus suur sõjaväeehitis, kus asusid ainult valitsus- ja sõjaväeasutused, paiknes seal [[Tseilon]]i sõjaväe üksus.

[[Sri Lanka kodusõda|Sri Lanka kodusõja]] puhkedes sattus Jaffna linn mitmel korral piiramisrõngasse ja seal peeti ägedaid lahinguid. Aastatel 1985–1995 oli fort [[Tamili Eelami Vabastustiigrid|Tamili Eelami Vabastustiigrite]] (LTTE) kontrolli all; sel ajal hävitas LTTE fordi mitu olulist osa, et takistada Sri Lanka sõjaväel saavutamast kontrolli fordi üle. Hävitati ka 1706. aastal rajatud Risti kirik ([[hollandi keel]]es ''Kruys Kerk'')&lt;ref&gt;[https://commons.wikimedia.org/wiki/File:AMH-7094-KB_View_of_the_Dutch_church_in_Jaffnapatnam.jpg Johann Wolffgang Heydt . &quot;''Ein Prospect oder Perspectivischer Aufzug, der Holaendische Kirch in Jaffnapatnam.''&quot;]. Umbes 1740. [[Madalmaade Rahvusraamatukogu]]&lt;/ref&gt;, mis oli üks vanemaid Tseiloni saare kirikuid. Tänapäeval on kirikust järgi varemed, mida on järjekindlalt konserveeritud.

[[File:Jaffna Fort - main entrance.JPG|thumb|Fordi peavärav.&lt;br&gt;Foto: Anton Croos, 4. veebruar 2012]]
Sri Lanka sõjavägi vallutas fordi 1995. aastal pärast 50-päevast piiramist tagasi. Kohalikud elanikud on fordist vedanud ära kivimaterjali oma sõjas kahjustatud majade taastamiseks.

==Kirjeldus==
Fort on [[pentagoon]]ikujulise põhiplaaniga, mille tippudes on viis [[bastion]]i. Forti ümbritseb lai ja sügav [[vallikraav]]. [[Kurtiin]]ide vastas üle vallikraavi on neli [[raveliin]]i (merega piirneva kurtiini vastas ei ole raveliini). Bastionid on nimetatud [[Madalmaad]]e provintside järgi: [[Hollandi provints|Hollandi]], [[Zeelandi provints|Zeelandi]], [[Friisimaa provints|Friisimaa]], [[Utrechti provints|Utrechti]] ja [[Gelderlandi provints|Gelderlandi]] bastion. Peavärav asub kurtiinis Hollandi ja Zeelandi bastioni vahel. 

Erinevalt [[Galle]] ja [[Colombo]] kindlusest, kus fort oli kindlustatud linna osa ja selle [[tsitadell]], oli Jaffna fort iseseisev kindlustis. Madalmaalased küll kavatsesid 1787. aastal ehitada kindlusvööndi ka ümber Jaffna linna. See vöönd oleks hõlmanud ka fordi nii, et fort oleks muutunud kindluslinna tsitadelliks, kuid see kava jäi teostamata.&lt;ref&gt;[https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Maps_of_Jaffna_fort#/media/File:AMH-4495-NA_Map_of_the_fort_at_Jaffnapatnam.jpg &quot;''Plan du fort de Jaffanapatnam. Feuille 8 Plan du fort de Jaffanapatnam relatif aux projets de 1787''&quot;]. [[Madalmaade Rahvusarhiiv]], AMH-4495-NA
&lt;/ref&gt;

==Pildid==
&lt;gallery widths=&quot;300px&quot; heights=&quot;220&quot;&gt;
File:Jaffna fort1.jpg|Õhuvaade fordi kohalt.&lt;br&gt;Droonifoto: Varobanu, 6. juuni 2019
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://lakpura.com/et/pages/jaffna-fort &quot;''Jaffna Fort''&quot;]. Lakpura LCC. Inglise keeles, vaadatud 4. detsembril 2025
{{commonskat|Jaffna fort}}

[[Kategooria:Portugali militaarehitised]]
[[Kategooria:Hollandi militaarehitised]]
[[Kategooria:Suurbritannia militaarehitised]]
[[Kategooria:Sri Lanka ajalugu]]
[[Kategooria:Sri Lanka militaarehitised]]</text>
      <sha1>4igbp3xxcfpym9s7d8n4ze3dchq5tdq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7168778</id>
      <parentid>7168659</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:48:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7168778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58255" sha1="sys85wwsoh9inpg1ai4lvap00x1j2bz" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>sys85wwsoh9inpg1ai4lvap00x1j2bz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168784</id>
      <parentid>7168778</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:58:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7168784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58315" sha1="4wsi06ij1ch7j3ls3z36nzarj21feqt" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>4wsi06ij1ch7j3ls3z36nzarj21feqt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168807</id>
      <parentid>7168784</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:21:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Mai */ näpukas</comment>
      <origin>7168807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58315" sha1="2k70d5ti4gco2q381a686wgncjice6k" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>2k70d5ti4gco2q381a686wgncjice6k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168905</id>
      <parentid>7168807</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:54:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7168905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58373" sha1="an4cm7cnvakbitglllgtz13fb19mx8w" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>an4cm7cnvakbitglllgtz13fb19mx8w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168923</id>
      <parentid>7168905</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T22:17:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7168923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58444" sha1="rdw4cv0n0q7zr95j9qwfyk7xuk65lmt" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>rdw4cv0n0q7zr95j9qwfyk7xuk65lmt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169093</id>
      <parentid>7168923</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:05:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7169093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58521" sha1="hetaqbde874bcvmr1k45v92b2vvqp6l" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>hetaqbde874bcvmr1k45v92b2vvqp6l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ashley Padilla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707185</id>
    <revision>
      <id>7168743</id>
      <parentid>7130695</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:08:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PaulLim11</username>
        <id>210993</id>
      </contributor>
      <comment>Image</comment>
      <origin>7168743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1832" sha1="lwjlu5cmk5tn3u20b8vkwu75iwjog0d" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi = Ashley Padilla
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1993|05|27}}
| amet = Koomik, näitleja
| pilt = Ashley Padilla - NBTVF 2026-2.jpg
}}

'''Ashley Padilla''' (sündinud [[27. mai]] [[1993]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ASHLEY PADILLA: Saturday Night Live featuredplayer  - NBC.com |url=https://www.nbc.com/saturday-night-live/credits/featuredplayer/ashley-padilla |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123143717/https://www.nbc.com/saturday-night-live/credits/featuredplayer/ashley-padilla |arhiivimisaeg=2025-01-23 |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=NBC |keel=en-US |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; on ameerika koomik ja näitleja. [[&quot;Saturday Night Live'i&quot; 50. hooaeg|2024. aastal]] liitus ta komöödiasaate &quot;[[Saturday Night Live]]&quot; näitlejate täiendkoosseisuga.

== Varajane elu ==
Padilla sündis 27. mail 1993. aastal. Ta veetis oma lapsepõlve [[California|Californias]] [[Oakland|Oaklandis]], enne kui kolis koos perega [[Livermore|Livermore’i]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reed |eesnimi=Sam |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Welcome to the Ashley Padilla Era |url=https://www.glamour.com/story/ashley-padilla-saturday-night-live-interview |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Glamour |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta kasvas üles ilma isata.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alter |eesnimi=Rebecca |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=Ashley Padilla Is Escalating Things |url=https://www.vulture.com/article/ashley-padilla-snl-encounter.html |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Vulture |keel=en}}&lt;/ref&gt; Tema ema töötas tarkvarafirmas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* {{IMDb|nm5455952|nimi=Ashley Padilla}}
{{JÄRJESTA:Padilla, Ashley }}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>lwjlu5cmk5tn3u20b8vkwu75iwjog0d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707291</id>
    <revision>
      <id>7169054</id>
      <parentid>7059609</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:49:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33648-60</username>
        <id>231215</id>
      </contributor>
      <comment>Zelensky kiri Putinile 4.06.2026</comment>
      <origin>7169054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2752" sha1="rdith5wsbpn82y2w24oo6mwfyz7exhd" xml:space="preserve">{{See Artikkel|2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sissetungi käigus toimunud rahuläbirääkimistest|Eelmise rahuprotsessi|Minski kokkulepped}}
{{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}}
'''Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised''' on veebruaris 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise sissetungi]] käigus [[Ukraina]]sse toimunud [[rahuprotsess]]. [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] on taotlenud [[Venemaa poolt okupeeritud alad Ukrainas|Venemaa poolt okupeeritud]] ja [[Lõuna- ja Ida-Ukraina annekteerimine|Venemaa poolt osaliselt kontrollitavate alade]] [[Venemaa]] osaks tunnistamist, garantiid, et Ukraina ei liitu [[NATO]]-ga, [[Ukraina sõjavägi|Ukraina sõjaväe]] kärpimist ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist. [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] on taotlenud [[Venemaa sõjavägi|Vene vägede]] lahkumist, vangide ja [[Lasteröövid Vene-Ukraina sõjas|röövitud laste]] tagastamist, Vene juhtide sõjakuritegude eest kohtu alla toomist ja julgeolekugarantiisid tulevase Vene agressiooni eest.

Esimene kohtumine Ukraina ja Vene ametnike vahel leidis aset neli päeva pärast täiemahulise sissetungi algust, 28. veebruaril [[Valgevene]]s, kuid lõppes tulemusteta. Järgmised voorud peeti 2022. aasta märtsis [[Ukriana-Valgevene piir]]il ja [[Antalya]]s [[Türgi]]s. Türgis toimunud läbirääkimiste ajal tehti ettepanek, et Ukraina võiks loobuda NATO-ga liitumisest ning kärpida oma sõjaväge, kuid ei peaks tunnustama [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ja saaks vastutasuks [[Lääneriigid|Lääne]] julgeolekugarantiid. Läbirääkimiste läbikukkumise põhjusteks olid lahkarvamused võtmeküsimustes, Venemaa soov saada Ukraina kaitsepoliitika kohta vetoõigust, kahtlused Venemaa siiruses ning [[Butša massimõrv]].

Rahuprotsess sai uue hoo 2025. aastal, kui [[Donald Trump]] sai [[USA president|Ameerika Ühendriikide presidendiks]]. [[Donald Trumpi teine valitsuskabinet|Trumpi valitsus]] on laias laastus nõustunud Venemaa ettepanekutega sõda lõpetada. [[Euroopa]] riigid on pigem ühtinud Ukraina soovidega ning pakkunud võimalikku vaherahu valvama [[Tahtekoalitsioon]]i rahuvalvevägesid. Venemaa on korduvalt vaherahust ning Putin Zelenskõiga kohtumisest keeldunud.

4. juunil 2026 kirjutas Zelensky avaliku kirja Putinile&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/full-text-of-zelenskys-open-letter-to-putin/ Zelensky kiri Putinile 4.06.2026.]&lt;/ref&gt;, milles tegi ettepaneku kohtuda neutraalses riigis.

==Vaata ka==
* [[Musta mere teravilja algatus]]
* [[Normandia formaat]]
* [[Võiduplaan Ukrainale]]
* [[Zaporižžja tuumaelektrijaama kriis]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
[[Kategooria:Rahu]]</text>
      <sha1>rdith5wsbpn82y2w24oo6mwfyz7exhd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alexander Zverev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708752</id>
    <revision>
      <id>7168938</id>
      <parentid>7077086</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:38:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7168938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6586" sha1="j4xonumsb8no377xu3j7qose2ey9ynv" xml:space="preserve">[[Pilt:2022 Alexander Zverev 9SC4939 (cropped).jpg|pisi|Alexander Zverev 2022. aastal]]
'''Alexander &quot;Sascha&quot; Zverev''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1997]] [[Hamburg]]is) on [[Saksamaa]] [[tennis]]ist ja maailma meeste edetabeli kolmas number (seisuga 8. juuni 2026).&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/alexander-zverev/z355/overview Alexander Zverev] www.atptour.com&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/rankings/singles PIF ATP Rankings (Singles)] www.atptour.com&lt;/ref&gt; 

== Saavutused ==
[[Association of Tennis Professionals|Meeste Profitennise Assotsiatsiooni]] (ATP) edetabelis on ta üksikmängus varem olnud ka teisel kohal, see toimus 13. juunil 2022. aastal. Ta on võitnud 25 ATP Touri tiitlit üksikmängus, sealhulgas ühe suurturniiri, [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises]] ja kolm paarismängus ning on olnud kolmel suurturniiril teine. Tema tähelepanuväärsemate saavutuste hulka kuuluvad üksikmängu kuldmedal [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s ning tiitlid 2018. ja 2021. aasta ATP finaalides.

== Tennisekarjäär ==
Zverev on endine juunioride maailma esireket ja võitis 2014. aasta [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel]] juunioride suurturniiri üksikmängu tiitli. Ka profiturneel tegi ta varakult läbimurde, saades 17-aastaselt üheks ajaloo noorimaks Challenger Touri tiitlivõitjaks. Teismelisena võitis Zverev kaks ATP tiitlit ja alistas murul toonase maailma kolmanda reketi mängija [[Roger Federer]]i. 20-aastaselt sai temast noorim mängija pärast [[Novak Djokovic]]i, kes debüteeris 20 parema seas. Laver Cupil mängis Zverev olulist rolli Euroopa koondise varases edus, võites 2018. ja 2019. aastal otsustavad matšid. Pärast karjääri parimaid tulemusi 2021. ja 2022. aastal sai ta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]] pahkluuvigastuse, millest ta paranes ja järgmisel aastal taas esikümnesse jõudis.&lt;ref&gt;[https://www.ultimatetennisstatistics.com/record?recordId=WeeksAtATPTop10 Most Weeks at ATP Top 10] www.ultimatetennisstatistics.com&lt;/ref&gt; Zverev on püsinud tippmängijate seas alates 2024. aastast.

== Isiklikku ==
Mõlemad Zverevi vanemad olid omaaegsed [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] elukutselised tennisistid. Tema isa, Alexander Zverev seenior, kes oli maailma edetabelis 175. kohal, oli oma riigi esinumber, ema Irina Zvereva aga oli Nõukogude Liidu edetabelis neljandal kohal. [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] lähenedes asusid vanemad 1990. aastal elama Saksamaale.&lt;ref&gt;Can Alexander Zverev become the world's best tennis player?&quot;. The Economist. Archived from the original on 28 July 2021&lt;/ref&gt;

Zverev elab [[Monte Carlo]]s [[Monaco]]s.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2017/08/27/sports/tennis/us-open-alexander-zverev.html The Rise of Alexander Zverev] The New York Times. Archived from the original on 30 July 2021&lt;/ref&gt; Zverevil on tütar Mayla, kes sündis 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.essentiallysports.com/alexander-zverev-steps-into-fatherhood-with-the-birth-of-his-daughter-atp-tennis-news/ Alexander Zverev Steps Into Fatherhood With the Birth of His Daughter]EssentiallySports. 12 March 2021&lt;/ref&gt;

2022. aasta augustis teatas Zverev, et tal on 1. tüüpi [[diabeet]], mis diagnoositi tal kolmeaastaselt. Samal aastal asutas ta Alexander Zverevi fondi, heategevusorganisatsiooni diabeediga inimeste toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.tntsports.co.uk/tennis/roland-garros/2023/alexander-zverev-frustrated-over-french-open-diabetes-rules-and-needing-to-leave-court-for-insulin-i_sto9645025/story.shtml Alexander Zverev frustrated over French Open diabetes stance – If I don't do it, my life is in danger] Eurosport. Retrieved 4 April 2024&lt;/ref&gt;

=== Vaidlustused ===
2020. aasta oktoobris süüdistas Zverevi endine tüdruksõber Olga Šarõpova teda füüsilises ja emotsionaalses väärkohtlemises nende suhte ajal.&lt;ref&gt;[https://edition.cnn.com/2020/10/30/tennis/olya-sharypova-alexander-zverev-spt-intl/index.html Ex-girlfriend of tennis star Alexander Zverev alleges abuse, player says, simply not true] CNN. Archived from the original on 9 August 2021&lt;/ref&gt; ATP teatas 2023. aasta jaanuari lõpus, et nad ei karista Zverevit, kuna süüdistuste toetuseks pole piisavalt tõendeid.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2023/01/31/sports/tennis/alexander-zverev-abuse-claims.html Investigation Into Alexander Zverev Finds Insufficient Evidence for Abuse Claims] The New York Times. Archived from the original on 1 February 2023&lt;/ref&gt;

Pärast 2022. aasta Mehhiko lahtiste meistrivõistluste esimese vooru paarismängu kaotust lõi Zverev korduvalt oma reketiga kohtunik Alessandro Germani tooli, väites, et Germani oli ''tiebreaki'' ajal löödud palli valesti arvestanud. Seejärel eemaldati Zverev turniirilt ning ta kaotas kõik seni võidetud punktid ja auhinnarahad.&lt;ref&gt;[https://www.foxsports.com.au/tennis/tennis-news-2022-alex-zverev-intimidates-umpire-after-doubles-loss-in-acapulco-video-assault-hits-chair-with-racquet-violent/news-story/06df446a14a5106b910dba62b9b18eee ‘Appalling’: Alex Zverev kicked out of Acapulco tournament after violently ‘intimidating’ umpire] Fox Sports. Retrieved 12 April 2024&lt;/ref&gt;

2023. aasta juulis avalikustati teise naise süüdistused Zverevi vastu. Berliini kriminaalkohtus taotleti Zverevile karistusmäärust väidetava kehavigastuse tekitamise eest Brenda Pateale, Zverevi endisele tüdruksõbrale ja tütre emale.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240723160744/https://www.rtl.de/cms/alexander-zverev-strafbefehl-wegen-vorwurf-der-koerperverletzung-beantragt-5051965.html Vorwurf der Körperverletzung! Strafbefehl gegen Alexander Zverev beantragt] RTL (in German). Archived from the original on 23 July 2024&lt;/ref&gt; 7. juunil 2024 lõpetati kohtuprotsess, kui kohtunik loobus kõigist süüdistustest, kuna kohtuväline kokkulepe oli saavutatud ja mõlemad pooled olid oma vaidluse lahendanud. Kokkulepe ei sisaldanud Zverevi süü omaksvõtmist.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/sport/article/2024/jun/07/alexander-zverev-settles-assault-case-ex-girlfriend-tennis Alexander Zverev settles assault case brought by ex-girlfriend] The Guardian. Retrieved 7 June 2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

{{Commons category|Alexander Zverev (tennis player)|Alexander Zverev}}
*[https://www.teamdeutschland.de/team/details/alexander-zverev Team Deutschland veebilehel]


{{DEFAULTSORT:Zverev, Alexander}}
[[Kategooria:Saksamaa tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>j4xonumsb8no377xu3j7qose2ey9ynv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Betooni karboniseerumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>709199</id>
    <revision>
      <id>7169036</id>
      <parentid>7167971</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:01:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>.Toon</username>
        <id>67500</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5745" sha1="6nzuuhmyam3fgs8q820dmv8y6wexchi" xml:space="preserve">'''Betooni karboniseerumine''' on betoonis toimuv keemiline protsess, mille käigus õhus olev [[süsinikdioksiid]] (CO₂) tungib betooni pooridesse ja reageerib kivistunud tsemendisideaine kaltsiumiühenditega. Selle tulemusel moodustub kaltsiumkarbonaat (CaCO₃) ja betooni leeliselisus väheneb.&lt;ref name=&quot;Aunpu&quot;&gt;Rivo Aunpu. &quot;Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis&quot;. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021.&lt;/ref&gt;

Karboniseerumine puudutab betooni üldiselt, kuid selle tähtsaim praktiline mõju avaldub [[raudbetoon]]is. Raudbetoonis kaitseb betooni kõrge leeliselisus [[Sarrus|terassarrust]] korrosiooni eest. Kui karboniseerumine jõuab sarruseni, võib kaitsev keskkond kaduda ning niiskuse ja [[Hapnik|hapniku]] olemasolul suureneb sarruse [[korrosioon]]i oht.&lt;ref name=&quot;Eldi&quot;&gt;Veikko Vapper. &quot;Betooni karboniseerumine&quot;. Eldi, 10. märts 2024.&lt;/ref&gt;

== Karboniseerumise protsess ==

Betooni kivistumisel tekib poorilahuses tugevalt leeliseline keskkond. Karboniseerumise ajal reageerib süsinikdioksiid (CO₂) poorides oleva veega (H₂O) ning moodustab süsihappe (H₂CO₃). Seejärel reageerib süsihape betoonis leiduva kaltsiumhüdroksiidiga (Ca(OH)₂), mille tulemusel tekivad kaltsiumkarbonaat (CaCO₃) ja vesi (H₂O).&lt;ref name=&quot;Eldi&quot; /&gt;

Lihtsustatud reaktsioonina väljendatakse protsessi sageli nii:

:Ca(OH)₂ + CO₂ → CaCO₃ + H₂O

Reaktsiooni tagajärjel langeb betooni [[pH]]. Tavalises betoonis tähendab see eelkõige sideaine keemilist muutumist. Raudbetoonis on tagajärg olulisem, sest sarrust kaitsev leeliseline keskkond nõrgeneb.&lt;ref name=&quot;Aunpu&quot; /&gt;

Karboniseerumine algab betooni pinnalt. Piiri karboniseerunud ja veel karboniseerumata betooni vahel nimetatakse karboniseerumisfrondiks. Karboniseerumisfrondi liikumise kiirust mõjutavad peamiselt betooni poorsus, vee-tsemendi suhe, järelhooldus, pragude olemasolu, sarrust katva betoonikihi paksus, õhuniiskus, märgumine ja süsinikdioksiidi sisaldus keskkonnas.&lt;ref name=&quot;Aunpu&quot; /&gt;

== Mõju raudbetoonile ==

[[Raudbetoon|Raudbetooni]] puhul on karboniseerumise peamine kahjustav mõju sarruse korrosioonikaitse vähenemine. Kui karboniseerumisfront jõuab sarruseni, ei pruugi betooni leeliseline keskkond [[Teras|terast]] enam kaitsta. Korrosiooni tekkeks on vaja ka niiskust ja hapnikku.&lt;ref name=&quot;Eldi&quot; /&gt;

Korrosiooniproduktid paisuvad ja see tekitab betoonis sisepingeid, mis võivad põhjustada pragunemist, betoonikihi irdumist ja sarruse paljastumist. Pärast seda võivad kahjustused kiireneda, sest sarrus puutub otsesemalt kokku väliskeskkonnaga.

Karboniseerumist käsitletakse praktikas sageli koos teiste kahjustusmehhanismidega, näiteks kloriidide põhjustatud korrosiooni, külmakahjustuse ja pragunemisega. Need protsessid võivad üksteise mõju suurendada.

== Tuvastamine ja mõõtmine ==

Karboniseerumissügavust määratakse sageli [[Fenoolftaleiin|fenoolftaleiini]] indikaatorlahusega. Lahus pihustatakse värskele betooni murde- või lõikepinnale. [[Leeliseline keskkond|Leeliseline]], karboniseerumata betoon värvub lillakaspunaseks, karboniseerunud piirkond jääb värvituks.&lt;ref name=&quot;ScientificReports&quot;&gt;Bei Li jt. &quot;Comparison of detection methods for carbonation depth of concrete&quot;. Scientific Reports, 2023.&lt;/ref&gt;

Fenoolftaleiini meetod on lihtne ja levinud, kuid see näitab peamiselt [[Vesinikueksponent|pH]] muutust. Täpsemaks uurimiseks kasutatakse ka muid meetodeid, näiteks [[Termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilist analüüsi]], [[Röntgendifraktsioonanalüüs|röntgendifraktsiooni]] ja [[Infrapunaspektroskoopia|infrapunaspektroskoopiat]], millega saab hinnata [[Kaltsiumhüdroksiid|kaltsiumhüdroksiidi]] ja [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadi]] sisaldust betoonis.&lt;ref name=&quot;ScientificReports&quot; /&gt;

== Ennetamine ja leevendamine ==

Karboniseerumise mõju vähendatakse eelkõige [[Ehitusprojekteerimine|projekteerimise]], betooni koostise, tööde kvaliteedi ja hooldusega. Olulised abinõud on sarrust katva betoonikihi piisav paksus, tihe ja väikese läbilaskvusega betoon, sobiv vee-tsemendi suhe, korralik tihendamine ja järelhooldus ning pragude tekke piiramine.&lt;ref name=&quot;Aunpu&quot; /&gt;

Olemasolevate tarindite puhul saab karboniseerumise edasist kulgu aeglustada pinnakaitsesüsteemide, pragude parandamise ja niiskuskoormuse vähendamisega. Meetodi valik sõltub [[Tarind|tarindi]] seisukorrast, keskkonnast ja sellest, kui sügavale karboniseerumine on jõudnud.

== Seos süsiniku sidumisega ==

Karboniseerumise käigus seob betoon osa õhus olevast [[Süsinikdioksiid|süsinikdioksiidist]]. Seetõttu käsitletakse seda protsessi ka betooni olelusringi süsinikubilansi osana.&lt;ref name=&quot;Betooniyhing&quot;&gt;Eesti Betooniühing. &quot;Betoon ja keskkond&quot;.&lt;/ref&gt;

Süsiniku sidumine ja tarindi kahjustumine ei ole vastuolus, vaid kirjeldavad sama protsessi eri vaatenurkadest. Keskkonnamõju seisukohalt tähendab karboniseerumine, et betoon võib kasutusea jooksul osa süsinikdioksiidist siduda. Raudbetooni kestvuse seisukohalt võib sama protsess olla kahjulik, kui see vähendab sarruse korrosioonikaitset.&lt;ref name=&quot;Weber&quot;&gt;&quot;Betooni karboniseerumine – mis see veel on?&quot;. Saint-Gobain Weber Eesti, 6. oktoober 2022.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Betoon]]
* [[Raudbetoon]]
* [[Korrosioon]]
* [[Difusioon]]
* [[Fenoolftaleiin]]

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://betoon.org/ Eesti Betooniühing]
* [https://betoon.org/loodus/betoon-ja-keskkond/ Eesti Betooniühing: &quot;Betoon ja keskkond&quot;]
* [https://betoon.org/wp-content/uploads/lingikogu/Kas-tsemendit%C3%B6%C3%B6stus-ja-betooni-kasutamine-p%C3%B5hjustavad-%C3%B5hu-saastumist.pdf &quot;Kas tsemenditööstus ja betooni kasutamine põhjustavad õhu saastumist?&quot;] (PDF)</text>
      <sha1>6nzuuhmyam3fgs8q820dmv8y6wexchi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Iraani sõja kronoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710709</id>
    <revision>
      <id>7169009</id>
      <parentid>7168563</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T07:33:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 5. juuni */</comment>
      <origin>7169009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="85533" sha1="mkhk2n603wckzggmtadjopb80v02jci" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
== Veebruar-märts ==
=== 28. veebruar ===
[[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 
Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;
[[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt; [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell.

[[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;

=== 1. märts ===
[[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506.

Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 2. märts ===
Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone.

Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena.

Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest.

Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Iisrael vastas õhulöökidega  Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett.

Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787.

=== 4. märts ===
Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;
USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 

USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele 
[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026&lt;/ref&gt; Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime

Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. &quot;Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti.&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&amp;name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni.

Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi.

Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla.

=== 7. märts ===
Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. 

Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;
Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump.

=== 8. märts ===
Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks  ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. märts ===
Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde.

Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. märts ===
USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt; USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam.

[[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. märts ===
Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud.

Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
* Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine
* reparatsioonide maksmine Iraanile 
* kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.

=== 13. märts ===
Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt; 
mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh:
* Iraan: üle 1300 
* Liibanon: 773
* Iisrael: 15
* Iraak: 32
* Kuveit: 6
* Araabia Ühendemiraadid: 6
* Omaan: 5
* Saudi Araabia: 2 
* Bahreinis: 2
* USA: 13 (mitmes riigis)
* Prantsusmaa: 1 (Iraagis)

=== 14. märts ===
USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; Saarel olev naftataristu jäi puutumata.

Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

USA Bagdadi saatkonda  tabas tundmatu päritolu rakett.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. märts ===
Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.

Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. 

[[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni.

=== 16. märts ===
Iisrael alustas Liibanonis &quot;piiratud&quot; maismaaoperatsioone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;, 
Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. märts ===
USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;
Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. märts ===
Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026&lt;/ref&gt; ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud.

=== 22. märts ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust.

=== 23. märts ===
Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026&lt;/ref&gt;
USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et võtab  30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla.
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;
Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. märts ===
Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 

Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 
et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 

Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;
USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. märts ===
USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt;

President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt; USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat.

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. aprill ===
Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;, 
andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;
Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill ===
Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt; Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;, teine järgmisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 4. aprill ===
&quot;Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu&quot;, ütles USA president Donald Trump.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt; Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti.

Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. aprill ===
Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. aprill ===
USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud.
Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt; 

USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. aprill ===
USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine  Liibanonis vähemalt 254 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;

Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
ja maagaasi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt; 
hinnad järsult alla.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. aprill ===
USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;
Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;
Nafta hind langes peale seda järsult.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt; vastuseks USA blokaadile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;

== Mai ==
=== 4. mai ===
USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;
Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. mai ===
Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. mai ===
USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. mai ===
USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. mai ===
Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president ei olnud Iraani vastusega rahul&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026&lt;/ref&gt;
ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. mai ===
Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. mai ===
USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. mai ===
USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. mai ===
Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026&lt;/ref&gt; 
USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. mai ===
USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. mai ===
Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. mai ===
USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. mai ===
USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none  |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
USA ja Iraan vahetasid õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. juuni ===
Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>mkhk2n603wckzggmtadjopb80v02jci</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169016</id>
      <parentid>7169009</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:16:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="85555" sha1="79xbvbtimw265rj6yjl3saqmccu9h76" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{sisukord paremale}}
== Veebruar-märts ==
=== 28. veebruar ===
[[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 
Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;
[[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt; [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell.

[[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;

=== 1. märts ===
[[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506.

Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 2. märts ===
Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone.

Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena.

Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest.

Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Iisrael vastas õhulöökidega  Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett.

Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787.

=== 4. märts ===
Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;
USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 

USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele 
[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026&lt;/ref&gt; Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime

Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. &quot;Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti.&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&amp;name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni.

Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi.

Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla.

=== 7. märts ===
Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. 

Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;
Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump.

=== 8. märts ===
Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks  ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. märts ===
Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde.

Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. märts ===
USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt; USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam.

[[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. märts ===
Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud.

Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
* Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine
* reparatsioonide maksmine Iraanile 
* kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.

=== 13. märts ===
Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt; 
mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh:
* Iraan: üle 1300 
* Liibanon: 773
* Iisrael: 15
* Iraak: 32
* Kuveit: 6
* Araabia Ühendemiraadid: 6
* Omaan: 5
* Saudi Araabia: 2 
* Bahreinis: 2
* USA: 13 (mitmes riigis)
* Prantsusmaa: 1 (Iraagis)

=== 14. märts ===
USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; Saarel olev naftataristu jäi puutumata.

Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

USA Bagdadi saatkonda  tabas tundmatu päritolu rakett.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. märts ===
Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.

Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. 

[[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni.

=== 16. märts ===
Iisrael alustas Liibanonis &quot;piiratud&quot; maismaaoperatsioone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;, 
Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. märts ===
USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;
Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. märts ===
Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026&lt;/ref&gt; ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud.

=== 22. märts ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust.

=== 23. märts ===
Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026&lt;/ref&gt;
USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et võtab  30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla.
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;
Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. märts ===
Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 

Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 
et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 

Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;
USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. märts ===
USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt;

President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt; USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat.

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. aprill ===
Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;, 
andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;
Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill ===
Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt; Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;, teine järgmisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 4. aprill ===
&quot;Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu&quot;, ütles USA president Donald Trump.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt; Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti.

Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. aprill ===
Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. aprill ===
USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud.
Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt; 

USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. aprill ===
USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine  Liibanonis vähemalt 254 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;

Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
ja maagaasi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt; 
hinnad järsult alla.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. aprill ===
USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;
Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;
Nafta hind langes peale seda järsult.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt; vastuseks USA blokaadile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;

== Mai ==
=== 4. mai ===
USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;
Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. mai ===
Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. mai ===
USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. mai ===
USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. mai ===
Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president ei olnud Iraani vastusega rahul&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026&lt;/ref&gt;
ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. mai ===
Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. mai ===
USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. mai ===
USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. mai ===
Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026&lt;/ref&gt; 
USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. mai ===
USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. mai ===
Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. mai ===
USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. mai ===
USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none  |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
USA ja Iraan vahetasid õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. juuni ===
Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>79xbvbtimw265rj6yjl3saqmccu9h76</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vahtbetoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710873</id>
    <revision>
      <id>7169019</id>
      <parentid>7167849</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:24:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>.Toon</username>
        <id>67500</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4789" sha1="mkvceeyef7hbm0z6gl9srtl1xg5ryu7" xml:space="preserve">[[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]]
'''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], millele lisatakse vahu komponent. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab [[Tihedus|tihedust]] ning parandab [[Soojusisolatsioon|soojus-]] ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina [[Ehitustarind|kergkonstruktsioonides]].&lt;ref name=&quot;keskkonnatehnika&quot;&gt;{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;

== Koostis ja tootmine ==
Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], liiv, [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud [[vaht]]. Vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku [[Tihedus|tiheduse]] ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. &lt;ref name=&quot;researchgate&quot;&gt;{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;THT International&quot;&gt;{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
Vahtbetooni [[tihedus]] jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga [[Poorsus|poorne]] ja sisaldab 30–80% õhumulle. Väiksema tihedusega segud sobivad [[Soojusisolatsioon|soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema [[Survetugevus|survetugevuse]] (kuni 1–15 [[Paskal|MPa]] sõltuvalt koostisest). Vahtbetooni [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on mittesüttiv. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas [[Jätkusuutlik areng|jätkusuutlikkuse]] eesmärkidega, sest tsemendi koguse vajadus väheneb, seega väheneb [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] heitkogus, mis muudab vahtbetooni keskkonnasõbralikumaks valikuks tänapäevases ehituses.  &lt;ref name=&quot;researchgate&quot;&gt;{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;  
&lt;ref name=&quot;THT International&quot;&gt;{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;

== Kasutus ==
Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel ning kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka [[Vundament|vundamentide]] täitmiseks ning seinade valamiseks, sest vahtbetoon on kergem ja parema [[Soojusisolatsioon|soojusisolatsiooniga]] kui traditsiooniline [[betoon]]. Hea pumbatavus võimaldab materjali paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. &lt;ref name=&quot;barrowmix&quot;&gt;{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Betoon]]
* [[Poorsus]]
* [[Tsement]]
* [[Vaht]]
* [[Betoonitööd]]

== Viited ==
{{Viited}}


[[Kategooria:Betoon]]</text>
      <sha1>mkvceeyef7hbm0z6gl9srtl1xg5ryu7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvapartei (Hispaania)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712570</id>
    <revision>
      <id>7168839</id>
      <parentid>7168178</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:55:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14480" sha1="qzitstaoh785ua383tmkdhfrdnh1rfi" xml:space="preserve">{{Partei
| nimi = Rahvapartei
| nimi_keeles = Partido Popular
| ideoloogia = [[konservatism]]
| värvus = blue
| juhi nimetus = Erakonna president
| juht = [[Alberto Núñez Feijóo]]
| peasekretär = [[Miguel Tellado]]
| kodulehekülg = [https://pp.es/ pp.es]
| europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]
| kohti1_kus = [[Saadikute Kongress|kongressis]]
| kohti1 = 137/350
| kohti2_kus = [[Hispaania Senat|senatis]]
| kohti2 = 144/266
| eelkäija = [[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]]&lt;br&gt;[[Liberaalne Partei (Hispaania)|Liberaalne Partei]]
| asutamine = 1989
| logo = Marca PP 2022.png
| noorteorganisatsioon = [[Rahvapartei Uued Generatsioonid]]
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]]
| kohti3_kus = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]]
| kohti3 = 22/61
}}

'''Rahvapartei''' ([[hispaania keel]]es ''Partido Popular'', lühend PP) on [[Hispaania]] [[erakond]]. Partei on üks Hispaania suuremaid ja esindab Hispaanias [[Konservatism|konservatiivseid]] väärtuseid.

== Ideoloogia ja vaated ==

Rahvapartei programm on üleüldiselt [[parempoolne]] ja konservatiivne. Kuigi erakonna koosseisus on mitmed ideoloogilised grupid [[Kristlik demokraatia|kristlikest demokraatidest]] ja [[Neoliberalism|neoliberaalidest]] kuni [[Neokonservatism|neokonservatiivideni]], on partei suutnud säilitada sisemise ühtsuse. Erakonna endine peasekretär [[Javier Arenas]] võrdles erakonna poliitilisi sihte [[Gerhard Schröder|Schröderi]], [[Tony Blair|Blairi]] ja [[Bill Clinton|Clintoni]] omadega. 1990. aastatel käsitles partei end kohati ka [[Paremtsentrism|paremtsentristliku]] erakonnana, kuid [[Tsentrism|tsentristlikke]] väärtusi rõhutati peamiselt tollal selleks, et saada lagunenud [[Demokraatlik Tsentrumiliit|Demokraatliku Tsentrumiliidu]] valijate hääli. Valitsuses olles on PP enesele tavaliselt viidanud parempoolse erakonnana.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Balfour |eesnimi=Sebastian |pealkiri=The Politics of Contemporary Spain |kirjastus=[[Routledge]] |aasta=2005 |keel=en |artikkel=The reinvention of Spanish conservatism: The Popular Party since 1989|autor-link=Sebastian Balfour}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Sede del Partido Popular (cropped).jpg|vasakul|pisi|[[Hispaania Rahvapartei peakorter|Rahvapartei peakorter]], asukohaga [[Madrid]]is]]

Erakond on olnud ettevaatlik [[Franco režiim|Franco aja]] käsitlemisel. Erakonna juhtinud [[José María Aznar]] väitis, et Hispaania ühiskond ei ole veel valmis teemat käsitlema. Avalikult on erakond perioodi hukka mõistnud ja eeskuju otsinud varasemast Hispaania ajaloost. Samas on erakond toetanud varjatult francoaegseid väärtusi, näiteks toetades riiklikult [[Francisco Franco fond|Francisco Franco fondi]]. Seosed erakonnaga on sageli isiklikud, sest paljud Rahvapartei juhtivad liikmed on Franco lähikondlaste järelkäijad, kelle väärtused on stereotüüpselt majandusliku liberalismi, sügava religioossuse ja [[Ultrakonservatism|ultrakonservatiivse]] moraali segu. Kohati on erakonnas rolli mänginud Franco ajast pärinev [[Opus Dei]] liikumine, mille väärtuste järgi on erakonnas poliitikat aetud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Struktuur ==
[[Fail:Estructura Orgánica del PP.png|pisi|Rahvapartei struktuur (hispaania keeles)]]

Erakonna liikmed on osa kohalikest parteikomiteedest (''junta''), kes valivad esindajaid [[Vald (Hispaania)|valdade]], [[Provints (Hispaania)|provintside]] ja [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|piirkondade]] parteinstitutsioonidesse. Erakonna kõrgeim võimuorgan on rahvuskongress (''Congreso Nacional''), mis koguneb iga kolme aasta tagant. Rahvuskongresside vahepeal on erakonna peamine juhtorgan riiklik täitevkomitee (''Comité Ejecutivo Nacional''), kuigi ka erakonna presidendil on märkimisväärne võim.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tsentraliseeritud võimu tõttu on erakonda uurijad (näiteks briti ajaloolane [[Sebastian Balfour]]) pidanud erakonna sisemist demokraatiat piiratuks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Erakonna liikmete arv oli esialgu väike, 1970. aastate lõpus oli parteis umbes 50&amp;nbsp;000 liiget. Pärast erakonna reforme 1990. aastatel hakkas liikmete arv kasvama, aastal 2000 oli Rahvaparteil üle 600&amp;nbsp;000 liikme, millega partei liikmete arv oli suurim kõigist Hispaania erakondadest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Erakonna noorteorganisatsioon on [[Rahvaerakonna Uued Generatsioonid]] (''Nuevas Generaciones'', lühend NNGG).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=aprill 2021 |pealkiri=ESTATUTOS NUEVAS GENERACIONES: XV CONGRESO NACIONAL |url=http://www.nngg.org/wp-content/uploads/2022/04/Estatutos-NNGG-XV-Congreso.pdf |väljaanne=[[Rahvaerakonna Uued Generatsioonid]]}}&lt;/ref&gt;

Erakonda on tavaliselt toetanud Hispaania konservatiivsed äri- ja finantseliit, kirikujuhid ja meediakontsernide juhid. Partei on 1990. aastate muudatustest alates kaasanud sihitult ka uusi huvigruppe sihiga tõsta oma populaarsust, neist olulisemad huvigrupid olid kesk- ja töölisklass ning naised. Naiste osakaal erakonnas suurenes: partei täitevkomitees 12 protsendilt (1979. aastal) 22 protsendile (1999. aastal) ja parlamendis 6 protsendilt 25 protsendile.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Ajalugu ==

=== Eellugu ===
{{Vaata|Rahvaliit (Hispaania)}}

Rahvapartei eelkäija [[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]] sai oma alguse [[Hispaania üleminekuperiood]]il demokraatiasse 1970. aastatel. Pärast Hispaania diktaatori [[Francisco Franco]] surma 1975. aastal asutas tema lähikondlane [[Manuel Fraga|Manuel Fraga Iribarne]] koos teiste juhtivate Franco režiimi liikmetega 1976. aastal poliitilise liidu, millest 1977. aasta märtsis sai erakond. Esimeseks peasekretäriks sai Fraga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Share |eesnimi=Donald |pealkiri=Popular Party |url=https://www.britannica.com/topic/Popular-Party-Spain |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=[[Britannica]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Historia: |url=https://www.pp.es/historia/ |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=Hispaania Rahvapartei}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eaude |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-01-17 |pealkiri=Manuel Fraga obituary |väljaanne=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/2012/jan/17/manuel-fraga}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Juan Ant Montesinos i Manuel Fraga - AP.JPG|pisi|[[Manuel Fraga]] ja erakonna asepresident [[Juan Antonio Montesinos]] (1982)]]

Sama aasta juunis toimunud [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised|esimestel Hispaania demokraatlikel valimistel]] sai Rahvaliit vaid 8,2% häältest. Partei kehva tulemuse põhjuseks oli suuresti seos Francoga. Kuigi kehv valimistulemus nõrgestas liikmete usku erakonna tulevikku, andis parlamenti pääsemine erakonnale võimaluse osaleda Hispaania uue [[Hispaania põhiseadus|põhiseaduse]] loomisel. Erakond toetas üleminekut [[demokraatia]]le, kuid oli tugevalt vastu [[surmanuhtlus]]e keelustamisele ja piirkondliku [[Detsentraliseerimine|detsentraliseerimise]] sätetele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1979. aasta üldkogul otsustati, et erakond soovib luua tsentristlikumat kuvandit, rõhutades [[Traditsiooniline konservatism|traditsioonilisi väärtuseid]], [[Majanduslik liberalism|majanduslikku liberalismi]] ja toetust demokraatiale. Erakonna maine tõusis, kui see seisis 1981. aastal vastu [[1981. aasta Hispaania riigipöördekatse|sõjaväelaste riigipöördekatsele]]. Erakonna populaarsust tõstis veel Hispaania peamise tsentristliku erakonna, [[Adolfo Suárez]]i loodud [[Demokraatlik Tsentrumiliit|Demokraatliku Tsentrumiliidu]], kokkuvarisemine pärast 1982. aasta valimisi. 1980. aastatel saavutas erakond piirkondlikel ja kohalikel valimistel häid tulemusi ja kujunes korteses (Hispaania parlamendis) demokraatia taastamise järel valitseva [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] (PSOE) peamiseks opositsiooniks, kuigi PSOE oli valimistel oluliselt mõjukam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Katsena õõnestada PSOE valitsust boikoteeris erakond 1986. aastal [[NATO]] liikmesuse referendumit. Võte muutis erakonna ebapopulaarsemaks ja pärast valimiskaotust [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaal]] astus Fraga parteijuhi kohalt tagasi, tema asemel sai erakonna juhiks tema soosik [[Antonio Hernández Mancha]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Erakonna tegevus ===

==== Anzari presidentuur ====
[[Fail:Premio a Aznar en Alcobendas.jpg|pisi|[[José María Aznar|Aznar]] võtab vastu Rahvapartei auhinna (2008)]]

Rahvapartei loeb oma loomisaastaks 1989. aastat, mil Rahvaliit liitus [[Liberaalne Partei (Hispaania)|Liberaalse Parteiga]] ja uus erakond võttis praeguse nime. Fraga valiti 1989. aastal taas erakonna esimeheks, kuid ta asus peagi [[Galicia president|Galicia presidendiks]] ja partei valis uueks esimeheks [[José María Aznar]]i.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Fraga sai erakonna auesimeheks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Aznar struktureeris erakonna ümber, eemaldades sealt vana eliidi ja paremäärmuslikumad liikmed. Erakonna juht sai suured volitused, paljud kohalikud vanad juhid vahetati välja. Anzari ajal sai noorem generatsioon erakonnas võimule ja PP liikmeskond kasvas märkimisväärselt. Ta suutis endise maksuinspektorina luua endast asjaliku majandaja kuvandi ja seega esitleda end alternatiivina PSOE majanduspoliitikale.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1990. aastateni polnud erakond saanud üle 25% häältest, kuid liitumise järel esitles erakond end tsentristliku parteina ja kujunes [[Laiahaardeerakond|laiahaardeerakonnaks]]. Üritades end Franco-meelsest minevikust lahti siduda, muutus Rahvapartei ainsaks tõsiseks konkurendiks Hispaania Sotsialistlikule Töölisparteile. Erakond kasvatas oma toetust [[1993. aasta Hispaania parlamendivalimised|1993. aasta valimistel]] ja võitis [[1996. aasta Hispaania parlamendivalimised|1996. aasta valimised]], moodustades vähemusvalitsuse. [[2000. aasta Hispaania parlamendivalimised|2000. aasta valimistel]] sai PP parlamendis esmakordselt absoluutse [[enamus]]e.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aznari valitsuste ajal integreeris Hispaania end [[Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit]]u, võttis vastu [[euro]] ja rajas [[Hispaania sotsiaalkindlustusfond|sotsiaalkindlustusfondi]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Terrorismist vabanemiseks algatas valitsus läbirääkimised [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA-ga]], kuid läbirääkimiste ebaõnnestumise järel proovis valitsus organisatsiooni nõrgestada jõuorganite toel. [[José María Aznari esimene valitsus|Aznari esimene valitsus]] jätkas suuresti PSOE poliitikat, kuid absoluutse enamuse saavutamise järel oli Aznari [[José María Aznari teine valitsus|teine valitsus]] oluliselt konservatiivsem. Erakond kiirendas riigiettevõtete [[Erastamine|erastamist]], kuid kasutas seda kohati ka ära PP-meelsete isikute toetamiseks ja PP-d toetava meedia loomiseks ([[Telefónica]] erastamisega).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Samuti täitis erakond ametnike ametikohti igal võimalusel lähikondlastega.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==== Rajoy presidentuur ====
Aznar pidas kinni oma lubadusest mitte kandideerida peaministriks kolmandaks ametiajaks, selle asemel kandideeris PP kandidaadina [[2004. aasta Hispaania parlamendivalimised|2004. aasta valimistel]] tema asepeaminister [[Mariano Rajoy]]. Aznari ühepoolne otsus osaleda [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] ja nõrk reaktsioon [[2004. aasta terrorirünnakud Madridis|2004. aasta terrorirünnakutele Madridis]] õõnestasid erakonna toetust ja partei kaotas 2004. ja [[2008. aasta Hispaania parlamendivalimised|2008. aasta valimised]]. [[Euroopa võlakriis]]i tõttu kaotas PSOE taas toetust ja [[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|2011. aasta erakorralistel valimistel]] tegi PP oma võimsaima tulemuse, saades 186 kohta kongressis ning moodustades [[Mariano Rajoy esimene valitsus|valitsuse]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:Bus de Partido Popular con pablo Casado blanco en Calle orense.jpg|pisi|Casado valimisbuss 2019. aastal]]

[[2015. aasta Hispaania parlamendivalimised|2015. aasta valimistel]] kindlustas erakond kongressis 123 kohta ja võitis valimised, kuid parlamendienamust nad ei saanud ning valitsust moodustada ei suutnud. 2016. aasta valimiste järel suutis PP pärast kuid kestnud ummikseisu moodustada PSOE nõusolekul [[vähemusvalitsus]]e. [[Mariano Rajoy teine valitsus|Rajoy teine valitsus]] tagandati 2018. aastal [[Gürteli afäär|korruptsiooniskandaalis]], millega oli Rajoy esimene demokraatlikus Hispaanias tagandatud [[Hispaania peaminister|peaminister]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Belkin |eesnimi=Märt |kuupäev=2018-06-01 |pealkiri=Hispaania valitsus kukkus |väljaanne=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2018/06/01/hispaania-valitsus-kukkus}}&lt;/ref&gt;

==== Viimased aastad ====
Pärast Rajoy taandumist erakonna esimehe kohalt oli aastatel 2018–2022 erakonna president [[Pablo Casado]]. 2022. aasta aprillist on erakonna president [[Alberto Núñez Feijóo]]. Erakond on nendel aastatel olnud opositsioonis, hoolimata valimisvõidust [[2023. aasta Hispaania parlamendivalimised|2023. aasta valimistel]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Valimistulemused ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elections in Spain: Results, Cabinets &amp; Statistics |url=https://politpro.eu/en/spain/elections |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=PolitPro}}&lt;/ref&gt;
!Toetus, %
!Kohti [[Saadikute Kongress|kongressis]]
!Valimiste võitja
!PP valitsus
|-
|[[1989. aasta Hispaania parlamendivalimised|1989]]
|26,0
|107
|Ei
|
|-
|[[1993. aasta Hispaania parlamendivalimised|1993]]
|35,0
|141
|Ei
|
|-
|[[1996. aasta Hispaania parlamendivalimised|1996]]
|39,2
|156
|Jah
|[[José María Aznari esimene valitsus|Anzari I]]
|-
|[[2000. aasta Hispaania parlamendivalimised|2000]]
|45,2
|183
|Jah
|[[José María Aznari teine valitsus|Anzari II]]
|-
|[[2004. aasta Hispaania parlamendivalimised|2004]]
|38,3
|148
|Ei
|
|-
|[[2008. aasta Hispaania parlamendivalimised|2008]]
|40,1
|154
|Ei
|
|-
|[[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|2011]]
|41,9
|186
|Jah
|[[Mariano Rajoy esimene valitsus|Rajoy I]]
|-
|[[2015. aasta Hispaania parlamendivalimised|2015]]
|28,7
|123
|Jah
|
|-
|[[2016. aasta Hispaania parlamendivalimised|2016]]
|33,0
|137
|Jah
|[[Mariano Rajoy teine valitsus|Rajoy II]]
|-
|[[2019. aasta Hispaania parlamendivalimised (aprill)|2019]]
|16,7
|66
|Ei
|
|-
|[[2019. aasta Hispaania parlamendivalimised (november)|2019]]
|20,8
|89
|Ei
|
|-
|[[2023. aasta Hispaania parlamendivalimised|2023]]
|33,1
|137
|Jah
|
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Hispaania parteid]]
[[Kategooria:Konservatiivsed parteid]]</text>
      <sha1>qzitstaoh785ua383tmkdhfrdnh1rfi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Vaakumtäitur</title>
    <ns>102</ns>
    <id>712812</id>
    <revision>
      <id>7168827</id>
      <parentid>7168704</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Edgarr emu.ee</username>
        <id>226772</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Edgarr emu.ee teisaldas lehekülje [[Mustand:Täitur]] pealkirja [[Mustand:Vaakumtäitur]] alla</comment>
      <origin>7168704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3760" sha1="mdbmpckc8zbz9oyow099m69jji80pbf" xml:space="preserve"> 
'''Vaakumtäitur''' on pneumaatilise täituri alaliik, kuna sarnaselt pneumotäiturile kasutab see tööks õhku või gaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}&lt;/ref&gt; Neid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
== Tööprintsiip'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;''' ==
Vaakumtäiturid töötavad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusena avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labale või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumtäiturite eelisteks on lihtne konstruktsioon, kiire reageerimine juhtsignaalidele ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende puudusteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus süsteemi tihedusest. 

Vaakumi tekitamine sõidukites toimub tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid.

== Tüübid ==
[[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]]
=== Membraan täiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;''' ===
Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks.
[[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]]
[[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]]
=== Kolbtäiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}&lt;/ref&gt;''' ===
Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil.
=== Vaakumiga pöördtäiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;''' ===
Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides.
=== Pehmed vaakumtäiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;''' ===
Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist.


== Viited ==</text>
      <sha1>mdbmpckc8zbz9oyow099m69jji80pbf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168843</id>
      <parentid>7168827</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:02:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Edgarr emu.ee</username>
        <id>226772</id>
      </contributor>
      <origin>7168843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3753" sha1="hjw2ff3t1wgldlfk0oua1dr3texu9as" xml:space="preserve">=== Vaakumtäitur ===
Vaakumtäitur on pneumaatilise täituri alaliik, kuna sarnaselt pneumotäiturile kasutab see tööks õhku või gaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}&lt;/ref&gt; Neid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Vaakumtäiturid töötavad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusena avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labale või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks.'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;''' Vaakumtäiturite eelisteks on lihtne konstruktsioon, kiire reageerimine juhtsignaalidele ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende puudusteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus süsteemi tihedusest. 

Vaakumi tekitamine sõidukites toimub tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid.

== Tüübid ==
[[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]]
=== Membraan täiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;''' ===
Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks.
[[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]]
[[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]]
=== Kolbtäiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}&lt;/ref&gt;''' ===
Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil.
=== Vaakumiga pöördtäiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;''' ===
Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides.
=== Pehmed vaakumtäiturid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;''' ===
Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist.


== Viited ==</text>
      <sha1>hjw2ff3t1wgldlfk0oua1dr3texu9as</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dolinsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713661</id>
    <revision>
      <id>7169030</id>
      <parentid>7136403</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T08:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7169030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1101" sha1="914zuefqgkdnjrbmxnrw89vvmw65v6o" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dolinsk
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Долинск
|  nimi2_keel = jaapani | nimi2 = 落合 / Ochiai 
|  pilt = Sakhalin Railway Dolinsk 3.jpg
|  pildiallkiri = Dolinski raudteejaam
|  lipp = Flag_of_Dolinsky_rayon_(Sakhalin_oblast).png
|  lipu_link = Dolinski lipp
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Dolinsky_rayon_(Sakhalin_oblast).png
|  vapi_link = Dolinski vapp
|  pindala = 11
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Kaug-Ida FR
}}
'''Dolinsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Dolinski rajoon]]i keskus. Asub [[Sahhalin]]i kaguosas, 10 km kaugusel [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] rannikust.

[[1884]]. aastal rajasid venelased [[ainud]]e '''Siancha''' küla juurde oma Galkino-Vraskoje küla, 1905–1945 kuulus asula Jaapanile ja kandis nime '''Ochiai''' (落合町 ''Ochiai-chō''). 1945. aastal okupeeris Vene sõjavägi linn ja [[1946]]. aastal sai see praeguse nime.

2024. aastal oli linna elanike arv 11 840.

Linnast on pärit suusataja [[Sergei Novikov]].

==Välislingid==
{{commonskat}}

[[Kategooria:Sahhalini oblasti linnad]]</text>
      <sha1>914zuefqgkdnjrbmxnrw89vvmw65v6o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruslan Saberov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713698</id>
    <revision>
      <id>7169104</id>
      <parentid>7167508</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:22:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7971" sha1="exf3vgblmpew4bii18mdq4zd8zpspl8" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}

{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg
| sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]]
| pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]]
| amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent
| plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]]
| associated_acts  = Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov
}}

'''Ruslan Jurjevitš Saberov''' (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}&lt;ref name=&quot;myseldon.com&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt; , laulukirjutaja&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt; ja vene näitleja&lt;ref name=&quot;Film.ru&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},&lt;/ref&gt; helilooja&lt;ref&gt;https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; .

Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Ruslan-saberov&lt;/ref&gt; Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini.

== Muusikaline teos ==
Trummar&lt;ref&gt;https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all&lt;ref name=&quot;sputnikmusic&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt;

=== Stuudioalbumid ===
Elu ja surm&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal&lt;ref&gt;https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://band.link/labelsaberov&lt;/ref&gt; .

* Instrumentaalalbum &quot;Fucked up and Permanent&quot; (2024)
* &quot;Elu ja surm&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Arhiivi koopia |url=https://blubrry.com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |juurdepääsukuupäev=2025-09-08 |arhiivikuupäev=2024-07-14 |arhiivi url=https://web.archive.org/web/20240714032431/https://blubrry.&quot;&quot;&quot;com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |surnud-url=jah |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2024-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240714032431/https://blubrry.com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ruslan Saberov&quot; (2023)

* &quot;Kuradi punkrokk, jah, see on pop&quot; (singel 2024)
* &quot;Mul on kõrini, ma tahan seda!!!&quot; (2023)
* &quot;Skacore&quot; (2024)
* &quot;Valjem ja vihasem&quot; (2024)&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;
* &quot;Õnnelik idioot&quot; EP (2024)&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748&lt;/ref&gt;
* &quot;Scary Story&quot; (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga&lt;ref&gt;https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

=== Filmid ===
Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele.

* Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

* Aiya 2021&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

Vanne 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&amp;zoekterm=Ruslan+Saberov&amp;veld=cast&lt;/ref&gt;

* Flashmob 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/flashmob/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew&lt;/ref&gt;

Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.kinofisha.info/person/8569175/&lt;/ref&gt;

== Auhinnad ==
Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov &quot;Chartova Dyuzhina&quot; - &quot;Breaking&quot; Pobeda&lt;ref&gt;https://rrock.ru/news.rrock?id=64773&lt;/ref&gt;

== Videoklipid ==
{|
|2023
|{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}}
|
|}
{|
|2023
|{{YouTube|PvtiMgoPPWw|&quot;Nukunäitleja&quot;|logo=1}}
|
|}

* Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle)
&quot;Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev&quot;
* Vokaal (Jevgeni Firsov)
* Kitarr (Vjatšeslav Seleznev)
* Basskitarr (Nikolai Merenkov)
* Trummid (Ruslan Saberov)&lt;ref&gt;https://www.realrocks.ru/saberov/&lt;/ref&gt;

{|
|2024
|{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}}
|
|}
&lt;big&gt;Pühendatud Tony Slyle.&lt;/big&gt; Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt.

== Tony Sly austusavaldus ==

* '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile &quot;See ei tee mulle haiget&quot; [[Tony Sly]]'''

{|
|2024
|{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}}
|
|}


== Välislingid ==
* [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov]
* [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov]
* [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov]
* [http://Plex&lt;ref&gt; https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;]

== Viited ==
{{reflist}}

[[Kategooria: muusikakollektiivid]]
[[Kategooria: rokkmuusikud]]
[[Kategooria: punk rock]]
[[Kategooria: Diskograafiad]]
[[Kategooria: Rock]]
[[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]]
[[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]]
[[Kategooria: Pop-Punk]]
[[Kategooria: pop-punk albumid]]</text>
      <sha1>exf3vgblmpew4bii18mdq4zd8zpspl8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The Baltic Review</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715063</id>
    <revision>
      <id>7169119</id>
      <parentid>7154454</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T11:53:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7169119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3644" sha1="3k848fh2pkdspareg2nz7vttyqa0tyc" xml:space="preserve">'''The Baltic Review''' oli ajakiri, mis ilmus Rootsis [[Stockholm]]is aastatel 1945–1949. Ajakiri oli inglise keeles.

The Baltic Review oli perioodiline väljaanne, mille eesmärk oli levitada teavet Läänemere maade, nende rahvaste ja kultuuri kohta. Tegelikult keskendus ajakiri peamiselt kolmele Balti rahvale – eestlastele, lätlastele ja leedulastele – ning nende ajaloole, probleemidele ja saavutustele. Neid teemasid käsitledes pöörati tähelepanu ka küsimustele, mis tulenesid nende suhetest naabritega Läänemere („Mare Balticum“) piirkonnas ning lääne, lõuna ja ida suunal. Need teemad pakkusid ajakirjale suurt huvi ning leidsid ka käsitlemist.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=1945 |pealkiri=Preface |ajakiri=The Baltic Review |aastakäik=1 |üksiknumber=1}}&lt;/ref&gt;

Peatoimetaja oli pastor Albert V. Wéger. Toimetuskolleegiumi kuulusid prof. [[Ants Oras]], [[Aino Kallas]], prof. [[Harald Perlitz]], prof. N. Kaasik, prof. [[Gustav Ränk]], Dr. [[Kaarel Robert Pusta|Kaarel R. Pusta]], [[Endel Aruja]], [[Georg Martinoff]], prof. J. Bokalders, prof. K. Straubergs, D. Sc. Martin Ziverts, Constantine R. Jurgéla, Veronika Strelerte, Prof. P. Kazlauskas, A. Grinbergs, Vl. Zilinskas, Doc. K. Matusevicius, M. Bajorinas, kolonel O. Urbonas. 

Toimetajad olid [[Arvo Horm]], Juozas Lingis, Andrejs Johansons, Rasma Grina, alates 1949 Helen Purre. Ajakiri ilmus [[Balti Humanistlik Ühing|Balti Humanistliku ühing]]u väljaandel.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=1945 |pealkiri=Preface |ajakiri=The Baltic Review |aastakäik=1 |üksiknumber=1}}&lt;/ref&gt;

Ajakiri The Baltic Review ilmus ka Ameerikas New Yorgis aastatel 1953–1967. Ajakiri ilmus kolm korda aastas Vaba Eesti, Läti ja Leedu komiteede (the Committees for a Free Estonia, Latvia and Lithuania) väljaandel. Ajakiri oli lähedalt seotud organisatsiooniga [[:en:National_Committee_for_a_Free_Europe|The National Committee for a free Europe]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=Detsember 1953 |pealkiri=Editorial board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=1}}&lt;/ref&gt;

Ajakirja esimese numbri peatoimetaja oli [[Johannes Klesment]], toimetuse liikmed olid Alfreds Berzins, Dr Antanas Trimakas, peatoimetaja abi oli Veronica Korjus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=Detsember 1953 |pealkiri=Editorial board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=1}}&lt;/ref&gt; Teise-kolmanda topeltnumbri peatoimetaja oli Alfreds Berzins.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=juuni 1954 |pealkiri=Editorial board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=2-3}}&lt;/ref&gt; Kolmanda numbri peatoimetaja oli dr Antanas Trimakas.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=aprill 1955 |pealkiri=Editorial board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=4}}&lt;/ref&gt; Peatoimetaja koht jäigi roteeruma Johannes Klesmenti, Alfreds Berzinsi ja dr Antantas Trimakase vahel. Alates 19. numbrist astus Johannes Klementi asemele toimetuses [[Leonhard Vahter]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=aprill 1959 |pealkiri=Editorial Board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=16}}&lt;/ref&gt; 1964 juunis asendab toimetuses dr Antantas Trimakase Martinas Brakas&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=juuni 1964 |pealkiri=Editorial Board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=27}}&lt;/ref&gt; ning detsembris 1965 Bronius Nemickas.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=detsember 1965 |pealkiri=Editorial Board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=30}}&lt;/ref&gt; Ajakirja levitajaks on alates 13. numbrist [[Aksel Mei]], ülesande võtab endale juunis 1964 [[Ilmar Raamot]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=juuni 1964 |pealkiri=Editorial Board |ajakiri=The Baltic Review |üksiknumber=27}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]]</text>
      <sha1>3k848fh2pkdspareg2nz7vttyqa0tyc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luc Besson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715202</id>
    <revision>
      <id>7168894</id>
      <parentid>7161896</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:13:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6338" sha1="7zmwsa7rl5dfgwvp71niuchg7qcx5t7" xml:space="preserve">[[Pilt:Luc Besson Cannes 2014.jpg|pisi|Luc Besson 2014. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]]
'''Luc Paul Maurice Besson''' (sündinud [[18. märts]]il [[1959]] [[Pariis]]is) on Prantsuse filmirežissöör, stsenarist ja produtsent. Ta kuulub rahvusvaheliselt tuntumate Prantsuse filmitegijate hulka ning on mänginud olulist rolli Prantsuse kommertskino jõudmisel rahvusvahelise publikuni.

Luc Besson kasvas üles Prantsusmaal ja mitmes [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonna]] riigis, kus tema vanemad töötasid sukeldujatena. Lapsepõlves veedetud aeg vee all mõjutas tema hilisemat loomingut, eriti filmi &quot;[[Le Grand Bleu]]&quot; ([[eesti keel]]es &quot;Suur sinine&quot;). Nooruses soovis ta töötada merenduse ja [[sukeldumine|sukeldumisega]] seotud alal, kuid sukeldumisõnnetuse tõttu loobus sellest ning pöördus [[filmikunst]]i poole.

Filmikarjääri alustas Besson 1980ndate aastate alguses režissööri assistendina. Tema esimesed täispikad filmid &quot;[[Le Dernier Combat]]&quot; (1983) ja &quot;[[Subway]]&quot; (1985) tõid talle tähelepanu ning tutvustasid tema isikupärast visuaalset käekirja.

1988. aastal linastunud &quot;Le Grand Bleu&quot; kujunes kultusfilmiks ning kinnistas Bessoni positsiooni Euroopa filmikunstis. 1990ndatel saavutas Besson laialdase tuntuse filmidega &quot;[[Nikita (film)|Nikita]]&quot; (1990) ja &quot;[[Léon (film)|Léon]]&quot; (1994), mis olid edukad nii kriitikute kui ka publiku seas.

[[1997]]. aastal valminud ulmefilm &quot;[[Viies element]]&quot; ([[prantsuse keel]]es &quot;&quot;Le Cinquième Élément&quot;) oli üks kümnendi suurimaid Euroopa filmiprojekte. Selle värvikas visuaalne maailm ja žanride segamine tegid filmist rahvusvahelise kassahiti.

2000. aastal asutas Besson [[filmistuudio]] [[EuropaCorp]], mis kujunes üheks olulisemaks Euroopa kommertskino tootjaks. Stuudio tootis mitmeid edukaid filmisarju, sealhulgas &quot;[[Takso (filmisari)|Takso]]&quot;, &quot;[[Riskikuller (filmisari)|Riskikuller]]&quot; ja &quot;Taken&quot;. Besson tegutses nende juures sageli stsenaristi või produtsendina.

Režissöörina jätkas ta tööd filmidega &quot;[[Angel-A]]&quot; (2005), &quot;[[Arthur ja nähtamatud]]&quot; (2006) ning &quot;[[Lucy (film, 2014)|Lucy]]&quot; (2014), millest viimane sai ülemaailmseks kassahitiks.

2017. aastal linastus ulmefilm &quot;[[Valerian and the City of a Thousand Planets]]&quot;, mis oli üks kallimaid Euroopa filme. Kuigi film ei saavutanud oodatud kassamenu, pälvis see tähelepanu oma visuaalse uljuse ja tehnilise teostuse poolest.

== Tunnustus ==
Luc Besson pälvis [[César]]i auhinna parima režissööri kategoorias 1998. aastal ulmefilmi &quot;Viies element&quot; eest. Sama film sai veel mitmeid Césari nominatsioone ning kujunes üheks edukaimaks Prantsuse filmiks rahvusvahelisel turul.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Luc Besson / IMDb |url=https://www.imdb.com/name/nm0000108/ |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.imdb.com}}&lt;/ref&gt;

Lisaks on Bessoni filme korduvalt esitatud ja nomineeritud Prantsuse ja rahvusvahelistele filmiauhindadele, sealhulgas Césari ja [[BAFTA]] auhindadele, eelkõige tehnilistes ja žanrifilmidega seotud kategooriates.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Filmograafia ==
=== Filmilavastajana ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot;
|-
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Eestikeelne pealkiri
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkused
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Auhinnad
|-
| 1983
| &quot;[[Le Dernier Combat]]&quot;
| &quot;Viimane lahing&quot;
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 1985
| &quot;[[Subway]]&quot;
| 
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 1988
| &quot;[[Le Grand Bleu]]&quot;
| &quot;Suur sinine&quot;
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 1990
| &quot;[[La Femme Nikita]]&quot;
| &quot;Nikita&quot;
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 1994
| &quot;[[Léon: The Professional|Léon]]&quot;
| &quot;Léon&quot;
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 1997
| &quot;The Fifth Element&quot;
| &quot;[[Viies element]]&quot;
| lavastaja, stsenarist
| [[César]] – parim režissöör
|-
| 1999
| &quot;[[The Messenger: The Story of Joan of Arc]]&quot;
| 
| lavastaja
|
|-
| 2005
| &quot;[[Angel-A]]&quot;
| 
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 2006
| &quot;Arthur and the Invisibles&quot;
| &quot;[[Arthur ja nähtamatud]]&quot;
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 2014
| &quot;Lucy&quot;
| &quot;[[Lucy (film)|Lucy]]&quot;
| lavastaja stsenarist
|
|-
| 2017
| &quot;[[Valerian and the City of a Thousand Planets]]&quot;
| &quot;Valerian ja tuhande planeedi linn&quot;
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 2023
| &quot;[[Dogman]]&quot;
| 
| lavastaja, stsenarist
|
|-
| 2025
| &quot;Dracula&quot;
| 
| lavastaja, stsenarist
|
|}

=== Produtsendina ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot;
|-
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Eestikeelne pealkiri
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkused
|-
| 1998
| &quot;Taxi&quot;
| &quot;[[Takso (film 1998)|Takso]]&quot;
| produtsent
|-
| 2000
| &quot;[[Taxi 2]]&quot;
| &quot;Takso 2&quot;
| produtsent
|-
| 2003
| &quot;[[Taxi 3]]&quot;
| &quot;Takso 3&quot;
| produtsent
|-
| 2007
| &quot;Taxi 4&quot;
| &quot;[[Takso 4]]&quot;
| produtsent
|-
| 2018
| &quot;[[Taxi 5]]&quot;
| &quot;Takso 5&quot;
| produtsent
|-
| 2002
| &quot;The Transporter&quot;
| &quot;[[Riskikuller]]&quot;
| produtsent, stsenarist
|-
| 2005
| &quot;Transporter 2&quot;
| &quot;[[Riskikuller 2]]
| produtsent
|-
| 2008
| &quot;Transporter 3&quot;
| &quot;[[Riskikuller 3]]&quot;
| produtsent
|-
| 2004
| &quot;[[District 13]]&quot;
| 
| produtsent
|-
| 2006
| &quot;[[District 13: Ultimatum]]&quot;
| 
| produtsent
|-
| 2007
| &quot;[[Taken]]&quot;
| 
| produtsent, stsenarist
|-
| 2012
| &quot;[[Taken 2]]&quot;
| 
| produtsent
|-
| 2014
| &quot;[[Taken 3]]&quot;
| 
| produtsent
|-
| 2001
| &quot;[[Wasabi (film)|Wasabi]]&quot;
| &quot;Wasabi&quot;
| produtsent, stsenarist
|-
| 2011
| &quot;[[Colombiana]]&quot;
| 
| produtsent, stsenarist
|}

== Isiklikku ==
Luc Besson on olnud korduvalt abielus. Aastatel 1992–1997 oli ta abielus näitleja [[Anne Parillaud]]'ga, kes mängis peaosa tema filmis &quot;Nikita&quot;. Seejärel oli ta abielus näitleja ja laulja [[Maïwenn]]iga (1997–1999). Aastatel 1997–1999 oli Besson abielus näitleja [[Milla Jovovich]]iga, kes osales filmis &quot;[[Viies element]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Hiljem abiellus ta produtsent [[Virginie Silla]]ga, kellega ta oli koos 2004–2018 ning kellega tal on kolm last. Bessonil on kokku viis last. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta elab ja töötab peamiselt Prantsusmaal.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Besson, Luc}}
[[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa stsenaristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>7zmwsa7rl5dfgwvp71niuchg7qcx5t7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Resident Evil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716195</id>
    <revision>
      <id>7168739</id>
      <parentid>7167621</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:38:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sašlõkk</username>
        <id>207702</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Parandasin vormistusvea.</comment>
      <origin>7168739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5559" sha1="igi2pfeu7knvvtklvo2km4ljz8xfeac" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib mängusarjast; filmi kohta vaata artiklit [[Resident Evil (film)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Biohazard (ansambel)]]}}
'''&quot;Resident Evil&quot;''', Jaapanis tuntud kui '''&quot;Biohazard&quot;''', on [[Jaapan|Jaapani]] videomängufirma [[Capcom|Capcomi]] loodud [[Õudusmäng|õudusmängude]] sari ja sellel põhinev laiem [[meediafrantsiis]]. [[Videomäng|Videomängude]] sari koosneb peamiselt [[Õudusmäng|ellujäämisõudusmängudest]], milles mängija peab [[Zombi|zombide]] ja mutantide vastu võideldes erinevaid ülesandeid täitma. &quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud [[Film|filme]], [[Teleseriaal|telesarju]], [[Koomiks|koomikseid]] ja [[Raamat|raamatuid]].

== Mängud ==
Esimene [[&quot;Resident Evil&quot; (videomäng)|&quot;Resident Evil&quot;]] videomäng lasti välja aastal [[1996]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]] konsoolile. Mäng sai kriitikutelt laialdaselt positiivseid hinnanguid&lt;ref&gt;''Resident Evil critic reviews''. (s.a.). Metacritic. Salvestatud 5. aprill 2026 &lt;nowiki&gt;https://www.metacritic.com/game/resident-evil/critic-reviews/?platform=playstation&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; ning see sai üheks enimmüüdud PlayStationile ilmunud mänguks, müües üle 2,7 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;''Platinum Titles''. (2026, märts 31). Capcom. &lt;nowiki&gt;https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/million.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Capcom tegi mängule peagi järje, [[&quot;Resident Evil 2&quot;]], mis ilmus aastal [[1998]], samuti konsoolile PlayStation. Sarja teine mäng saavutas esimesest veelgi suurema edu, müües üle 4,9 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mängus debüteeris ühe peategelasena [[Leon Kennedy]], kellest on saanud üks sarja tähtsamaid ja tuntumaid tegelasi.&lt;ref&gt;Zachary, B. (2026, jaanuar 21). ''How Resident Evil 2 Became One of the Most Important RE Games 28 Years Ago Today''. ComicBook.Com. &lt;nowiki&gt;https://comicbook.com/gaming/feature/resident-evil-2-leon-s-kennedy-retrospective/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

Tänaseks on &quot;Resident Evil&quot; videomängude sarjas 11 põhiosa, millest viimane, [[&quot;Resident Evil: Requiem&quot;]], lasti välja [[2026]]. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Stuart, K. (2026, märts 20). Resident Evil at 30: How Capcom’s horror opus has survived and thrived. ''The Guardian''. &lt;nowiki&gt;https://www.theguardian.com/games/2026/mar/20/resident-evil-30-years-history-video-game&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Kokku on &quot;Resident Evil&quot; mänge palju rohkem, sest mitmest sarja vanemast osast on tehtud ka värskendatud versioone uuemate platvormide jaoks, ning turule on toodud ka erinevaid ''spin-off'' mänge, mis erinevad žanri või loo poolest ülejäänud sarjast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[2026]]. aasta märtsi seisuga on &quot;Resident Evil&quot; mänge müüdud 201 miljonit eksemplari, tehes sellest Capcomi enimmüüdud frantsiisi.&lt;ref&gt;''Game Series Sales''. (2026, märts 31). Capcom. &lt;nowiki&gt;https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/salesdata.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Sündmustik ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude sarja põhiosad moodustavad laiema ühise sündmustiku. Loo aluseks on rahvusvaheline ravimifirma [[Umbrella Corporation]], mis tegeleb salaja [[Bioloogiline relv|biorelvade]] arendusega.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;''Resident Evil: The Story So Far''. (2020, august 28). IGN. &lt;nowiki&gt;https://www.ign.com/articles/resident-evil-story-synopsis-plot-summary-lore-explained&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 1998. aasta septembris pääseb Umbrella Corporationi maa-alusest [[Laboratoorium|laboratooriumist]] [[Raccoon City|Raccoon Citys]] välja viirus, mis nakatab suure osa linna elanikkonnast, muutes nad zombideks. Umbrella Corporation kasutab olukorda oma teiste biorelvade testimiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriigid|USA]] valitsus otsustab viiruse leviku takistamiseks terve linna õhata. Pärast juhtumit tuleb Umbrella Corporationi ebaseaduslik tegevus päevavalgele ja firma lõpetab tegevuse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Umbrella Corporationi lagunemisega ei kao nende väljatöötatud biorelvad, mida eri osapooled oma huvides ära kasutada soovivad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Filmid ja telesarjad ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud hulk filme ja telesarju. Edukaim neist on olnud stsenaristi ja produtsendi [[Paul W. S. Anderson|Paul W. S. Andersoni]] kuuest filmist koosnev sari.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Cotter, P. (2025, jaanuar 26). ''Why Resident Evil Movies Are So Difficult To Get Right''. ScreenRant. &lt;nowiki&gt;https://screenrant.com/resident-evil-movies-bad-franchise-problem-explainer/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Esimene film, [[&quot;Resident Evil&quot; (film)|&quot;Resident Evil&quot;]], ilmus aastal [[2002]] ning viimane, [[&quot;Resident Evil: Viimane peatükk&quot;|&quot;Resident Evil:]] [[&quot;Resident Evil: Viimane peatükk&quot;|Viimane peatükk&quot;]], aastal [[2017]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Filmisarja sündmustik erineb oluliselt mängude omast, näiteks ei esine filmide peategelane [[Alice (Resident Evil)|Alice]] &quot;Resident Evil&quot; videomängudes.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kriitikutelt said kõik kuus filmi peamiselt negatiivseid hinnanguid, kuid need olid sellest olenemata populaarsed, teenides ülemaailmselt kokku 1,2 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastal [[2022]] ilmus voogedastusplatvormil [[Netflix]] telesari [[&quot;Resident Evil&quot; (telesari)|&quot;Resident Evil&quot;]]. Sari oli ebapopulaarne nii vaatajate kui kriitikute seas ning Netflix otsustas seega sellele teist hooaega mitte teha.&lt;ref&gt;Andreeva, N. (2022, august 26). ''‘Resident Evil’ Series Canceled By Netflix After One Season''. Deadline. &lt;nowiki&gt;https://deadline.com/2022/08/resident-evil-series-canceled-netflix-one-season-1235101187/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Videomänguseeriad]]</text>
      <sha1>igi2pfeu7knvvtklvo2km4ljz8xfeac</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168741</id>
      <parentid>7168739</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:53:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sašlõkk</username>
        <id>207702</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Eemaldasin ebavajalikud tekstisiseste viidete kordused.</comment>
      <origin>7168741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5457" sha1="lqcw5xb83izynwde3o547nnfkq0sw3l" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib mängusarjast; filmi kohta vaata artiklit [[Resident Evil (film)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Biohazard (ansambel)]]}}
'''&quot;Resident Evil&quot;''', Jaapanis tuntud kui '''&quot;Biohazard&quot;''', on [[Jaapan|Jaapani]] videomängufirma [[Capcom|Capcomi]] loodud [[Õudusmäng|õudusmängude]] sari ja sellel põhinev laiem [[meediafrantsiis]]. [[Videomäng|Videomängude]] sari koosneb peamiselt [[Õudusmäng|ellujäämisõudusmängudest]], milles mängija peab [[Zombi|zombide]] ja mutantide vastu võideldes erinevaid ülesandeid täitma. &quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud [[Film|filme]], [[Teleseriaal|telesarju]], [[Koomiks|koomikseid]] ja [[Raamat|raamatuid]].

== Mängud ==
Esimene [[&quot;Resident Evil&quot; (videomäng)|&quot;Resident Evil&quot;]] videomäng lasti välja aastal [[1996]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]] konsoolile. Mäng sai kriitikutelt laialdaselt positiivseid hinnanguid&lt;ref&gt;''Resident Evil critic reviews''. (s.a.). Metacritic. Salvestatud 5. aprill 2026 &lt;nowiki&gt;https://www.metacritic.com/game/resident-evil/critic-reviews/?platform=playstation&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; ning see sai üheks enimmüüdud PlayStationile ilmunud mänguks, müües üle 2,7 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;''Platinum Titles''. (2026, märts 31). Capcom. &lt;nowiki&gt;https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/million.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Capcom tegi mängule peagi järje, [[&quot;Resident Evil 2&quot;]], mis ilmus aastal [[1998]], samuti konsoolile PlayStation. Sarja teine mäng saavutas esimesest veelgi suurema edu, müües üle 4,9 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mängus debüteeris ühe peategelasena [[Leon Kennedy]], kellest on saanud üks sarja tähtsamaid ja tuntumaid tegelasi.&lt;ref&gt;Zachary, B. (2026, jaanuar 21). ''How Resident Evil 2 Became One of the Most Important RE Games 28 Years Ago Today''. ComicBook.Com. &lt;nowiki&gt;https://comicbook.com/gaming/feature/resident-evil-2-leon-s-kennedy-retrospective/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

Tänaseks on &quot;Resident Evil&quot; videomängude sarjas 11 põhiosa, millest viimane, [[&quot;Resident Evil: Requiem&quot;]], lasti välja [[2026]]. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Stuart, K. (2026, märts 20). Resident Evil at 30: How Capcom’s horror opus has survived and thrived. ''The Guardian''. &lt;nowiki&gt;https://www.theguardian.com/games/2026/mar/20/resident-evil-30-years-history-video-game&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Kokku on &quot;Resident Evil&quot; mänge palju rohkem, sest mitmest sarja vanemast osast on tehtud ka värskendatud versioone uuemate platvormide jaoks, ning turule on toodud ka erinevaid ''spin-off'' mänge, mis erinevad žanri või loo poolest ülejäänud sarjast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[2026]]. aasta märtsi seisuga on &quot;Resident Evil&quot; mänge müüdud 201 miljonit eksemplari, tehes sellest Capcomi enimmüüdud frantsiisi.&lt;ref&gt;''Game Series Sales''. (2026, märts 31). Capcom. &lt;nowiki&gt;https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/salesdata.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Sündmustik ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude sarja põhiosad moodustavad laiema ühise sündmustiku. Loo aluseks on rahvusvaheline ravimifirma [[Umbrella Corporation]], mis tegeleb salaja [[Bioloogiline relv|biorelvade]] arendusega. 1998. aasta septembris pääseb Umbrella Corporationi maa-alusest [[Laboratoorium|laboratooriumist]] [[Raccoon City|Raccoon Citys]] välja viirus, mis nakatab suure osa linna elanikkonnast, muutes nad zombideks. Umbrella Corporation kasutab olukorda oma teiste biorelvade testimiseks. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] valitsus otsustab viiruse leviku takistamiseks terve linna õhata. Pärast juhtumit tuleb Umbrella Corporationi ebaseaduslik tegevus päevavalgele ja firma lõpetab tegevuse. Umbrella Corporationi lagunemisega ei kao nende väljatöötatud biorelvad, mida eri osapooled oma huvides ära kasutada soovivad.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;''Resident Evil: The Story So Far''. (2020, august 28). IGN. &lt;nowiki&gt;https://www.ign.com/articles/resident-evil-story-synopsis-plot-summary-lore-explained&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Filmid ja telesarjad ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud hulk filme ja telesarju. Edukaim neist on olnud stsenaristi ja produtsendi [[Paul W. S. Anderson|Paul W. S. Andersoni]] kuuest filmist koosnev sari. Esimene film, [[&quot;Resident Evil&quot; (film)|&quot;Resident Evil&quot;]], ilmus aastal [[2002]] ning viimane, [[&quot;Resident Evil: Viimane peatükk&quot;|&quot;Resident Evil:]] [[&quot;Resident Evil: Viimane peatükk&quot;|Viimane peatükk&quot;]], aastal [[2017]]. Filmisarja sündmustik erineb oluliselt mängude omast, näiteks ei esine filmide peategelane [[Alice (Resident Evil)|Alice]] &quot;Resident Evil&quot; videomängudes. Kriitikutelt said kõik kuus filmi peamiselt negatiivseid hinnanguid, kuid need olid sellest olenemata populaarsed, teenides ülemaailmselt kokku 1,2 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Cotter, P. (2025, jaanuar 26). ''Why Resident Evil Movies Are So Difficult To Get Right''. ScreenRant. &lt;nowiki&gt;https://screenrant.com/resident-evil-movies-bad-franchise-problem-explainer/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Aastal [[2022]] ilmus voogedastusplatvormil [[Netflix]] telesari [[&quot;Resident Evil&quot; (telesari)|&quot;Resident Evil&quot;]]. Sari oli ebapopulaarne nii vaatajate kui kriitikute seas ning Netflix otsustas seega sellele teist hooaega mitte teha.&lt;ref&gt;Andreeva, N. (2022, august 26). ''‘Resident Evil’ Series Canceled By Netflix After One Season''. Deadline. &lt;nowiki&gt;https://deadline.com/2022/08/resident-evil-series-canceled-netflix-one-season-1235101187/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Videomänguseeriad]]</text>
      <sha1>lqcw5xb83izynwde3o547nnfkq0sw3l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168742</id>
      <parentid>7168741</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:58:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sašlõkk</username>
        <id>207702</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Muutsin lingid viidete nimekirjas klikitavaks.</comment>
      <origin>7168742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5321" sha1="32s5uxxkgjemt1ola568akq4a4tcokj" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib mängusarjast; filmi kohta vaata artiklit [[Resident Evil (film)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Biohazard (ansambel)]]}}
'''&quot;Resident Evil&quot;''', Jaapanis tuntud kui '''&quot;Biohazard&quot;''', on [[Jaapan|Jaapani]] videomängufirma [[Capcom|Capcomi]] loodud [[Õudusmäng|õudusmängude]] sari ja sellel põhinev laiem [[meediafrantsiis]]. [[Videomäng|Videomängude]] sari koosneb peamiselt [[Õudusmäng|ellujäämisõudusmängudest]], milles mängija peab [[Zombi|zombide]] ja mutantide vastu võideldes erinevaid ülesandeid täitma. &quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud [[Film|filme]], [[Teleseriaal|telesarju]], [[Koomiks|koomikseid]] ja [[Raamat|raamatuid]].

== Mängud ==
Esimene [[&quot;Resident Evil&quot; (videomäng)|&quot;Resident Evil&quot;]] videomäng lasti välja aastal [[1996]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]] konsoolile. Mäng sai kriitikutelt laialdaselt positiivseid hinnanguid&lt;ref&gt;''Resident Evil critic reviews''. (s.a.). Metacritic. Salvestatud 5. aprill 2026 https://www.metacritic.com/game/resident-evil/critic-reviews/?platform=playstation&lt;/ref&gt; ning see sai üheks enimmüüdud PlayStationile ilmunud mänguks, müües üle 2,7 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;''Platinum Titles''. (2026, märts 31). Capcom. https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/million.html&lt;/ref&gt; Capcom tegi mängule peagi järje, [[&quot;Resident Evil 2&quot;]], mis ilmus aastal [[1998]], samuti konsoolile PlayStation. Sarja teine mäng saavutas esimesest veelgi suurema edu, müües üle 4,9 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mängus debüteeris ühe peategelasena [[Leon Kennedy]], kellest on saanud üks sarja tähtsamaid ja tuntumaid tegelasi.&lt;ref&gt;Zachary, B. (2026, jaanuar 21). ''How Resident Evil 2 Became One of the Most Important RE Games 28 Years Ago Today''. ComicBook.Com. https://comicbook.com/gaming/feature/resident-evil-2-leon-s-kennedy-retrospective/&lt;/ref&gt; 

Tänaseks on &quot;Resident Evil&quot; videomängude sarjas 11 põhiosa, millest viimane, [[&quot;Resident Evil: Requiem&quot;]], lasti välja [[2026]]. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Stuart, K. (2026, märts 20). Resident Evil at 30: How Capcom’s horror opus has survived and thrived. ''The Guardian''. https://www.theguardian.com/games/2026/mar/20/resident-evil-30-years-history-video-game&lt;/ref&gt; Kokku on &quot;Resident Evil&quot; mänge palju rohkem, sest mitmest sarja vanemast osast on tehtud ka värskendatud versioone uuemate platvormide jaoks, ning turule on toodud ka erinevaid ''spin-off'' mänge, mis erinevad žanri või loo poolest ülejäänud sarjast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[2026]]. aasta märtsi seisuga on &quot;Resident Evil&quot; mänge müüdud 201 miljonit eksemplari, tehes sellest Capcomi enimmüüdud frantsiisi.&lt;ref&gt;''Game Series Sales''. (2026, märts 31). Capcom. https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/salesdata.html&lt;/ref&gt;

== Sündmustik ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude sarja põhiosad moodustavad laiema ühise sündmustiku. Loo aluseks on rahvusvaheline ravimifirma [[Umbrella Corporation]], mis tegeleb salaja [[Bioloogiline relv|biorelvade]] arendusega. 1998. aasta septembris pääseb Umbrella Corporationi maa-alusest [[Laboratoorium|laboratooriumist]] [[Raccoon City|Raccoon Citys]] välja viirus, mis nakatab suure osa linna elanikkonnast, muutes nad zombideks. Umbrella Corporation kasutab olukorda oma teiste biorelvade testimiseks. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] valitsus otsustab viiruse leviku takistamiseks terve linna õhata. Pärast juhtumit tuleb Umbrella Corporationi ebaseaduslik tegevus päevavalgele ja firma lõpetab tegevuse. Umbrella Corporationi lagunemisega ei kao nende väljatöötatud biorelvad, mida eri osapooled oma huvides ära kasutada soovivad.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;''Resident Evil: The Story So Far''. (2020, august 28). IGN. https://www.ign.com/articles/resident-evil-story-synopsis-plot-summary-lore-explained&lt;/ref&gt;

== Filmid ja telesarjad ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud hulk filme ja telesarju. Edukaim neist on olnud stsenaristi ja produtsendi [[Paul W. S. Anderson|Paul W. S. Andersoni]] kuuest filmist koosnev sari. Esimene film, [[&quot;Resident Evil&quot; (film)|&quot;Resident Evil&quot;]], ilmus aastal [[2002]] ning viimane, [[&quot;Resident Evil: Viimane peatükk&quot;|&quot;Resident Evil:]] [[&quot;Resident Evil: Viimane peatükk&quot;|Viimane peatükk&quot;]], aastal [[2017]]. Filmisarja sündmustik erineb oluliselt mängude omast, näiteks ei esine filmide peategelane [[Alice (Resident Evil)|Alice]] &quot;Resident Evil&quot; videomängudes. Kriitikutelt said kõik kuus filmi peamiselt negatiivseid hinnanguid, kuid need olid sellest olenemata populaarsed, teenides ülemaailmselt kokku 1,2 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Cotter, P. (2025, jaanuar 26). ''Why Resident Evil Movies Are So Difficult To Get Right''. ScreenRant. https://screenrant.com/resident-evil-movies-bad-franchise-problem-explainer/&lt;/ref&gt;

Aastal [[2022]] ilmus voogedastusplatvormil [[Netflix]] telesari [[&quot;Resident Evil&quot; (telesari)|&quot;Resident Evil&quot;]]. Sari oli ebapopulaarne nii vaatajate kui kriitikute seas ning Netflix otsustas seega sellele teist hooaega mitte teha.&lt;ref&gt;Andreeva, N. (2022, august 26). ''‘Resident Evil’ Series Canceled By Netflix After One Season''. Deadline. https://deadline.com/2022/08/resident-evil-series-canceled-netflix-one-season-1235101187/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Videomänguseeriad]]</text>
      <sha1>32s5uxxkgjemt1ola568akq4a4tcokj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168787</id>
      <parentid>7168742</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:14:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5243" sha1="s1z6tbufmu8mch53913xqaremynbra6" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib mängusarjast; filmi kohta vaata artiklit [[Resident Evil (film)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Biohazard (ansambel)]]}}
'''&quot;Resident Evil&quot;''', Jaapanis tuntud kui '''&quot;Biohazard&quot;''', on [[Jaapan|Jaapani]] videomängufirma [[Capcom|Capcomi]] loodud [[Õudusmäng|õudusmängude]] sari ja sellel põhinev laiem [[meediafrantsiis]]. [[Videomäng|Videomängude]] sari koosneb peamiselt [[Õudusmäng|ellujäämisõudusmängudest]], milles mängija peab [[Zombi|zombide]] ja mutantide vastu võideldes erinevaid ülesandeid täitma. &quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud [[Film|filme]], [[Teleseriaal|telesarju]], [[Koomiks|koomikseid]] ja [[Raamat|raamatuid]].

== Mängud ==
Esimene [[Resident Evil (videomäng)|&quot;Resident Evil&quot;]] videomäng lasti välja aastal [[1996]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]] konsoolile. Mäng sai kriitikutelt laialdaselt positiivseid hinnanguid&lt;ref&gt;''Resident Evil critic reviews''. (s.a.). Metacritic. Salvestatud 5. aprill 2026 https://www.metacritic.com/game/resident-evil/critic-reviews/?platform=playstation&lt;/ref&gt; ning see sai üheks enimmüüdud PlayStationile ilmunud mänguks, müües üle 2,7 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;''Platinum Titles''. (2026, märts 31). Capcom. https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/million.html&lt;/ref&gt; Capcom tegi mängule peagi järje, &quot;[[Resident Evil 2]]&quot;, mis ilmus aastal [[1998]], samuti konsoolile PlayStation. Sarja teine mäng saavutas esimesest veelgi suurema edu, müües üle 4,9 miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mängus debüteeris ühe peategelasena [[Leon Kennedy]], kellest on saanud üks sarja tähtsamaid ja tuntumaid tegelasi.&lt;ref&gt;Zachary, B. (2026, jaanuar 21). ''How Resident Evil 2 Became One of the Most Important RE Games 28 Years Ago Today''. ComicBook.Com. https://comicbook.com/gaming/feature/resident-evil-2-leon-s-kennedy-retrospective/&lt;/ref&gt; 

Tänaseks on &quot;Resident Evil&quot; videomängude sarjas 11 põhiosa, millest viimane, &quot;[[Resident Evil: Requiem]]&quot;, lasti välja [[2026]]. aasta veebruaris.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Stuart, K. (2026, märts 20). Resident Evil at 30: How Capcom’s horror opus has survived and thrived. ''The Guardian''. https://www.theguardian.com/games/2026/mar/20/resident-evil-30-years-history-video-game&lt;/ref&gt; Kokku on &quot;Resident Evil&quot; mänge palju rohkem, sest mitmest sarja vanemast osast on tehtud ka värskendatud versioone uuemate platvormide jaoks, ning turule on toodud ka erinevaid ''spin-off''-mänge, mis erinevad žanri või loo poolest ülejäänud sarjast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[2026]]. aasta märtsi seisuga on &quot;Resident Evil&quot; mänge müüdud 201 miljonit eksemplari, tehes sellest Capcomi enimmüüdud frantsiisi.&lt;ref&gt;''Game Series Sales''. (2026, märts 31). Capcom. https://www.capcom.co.jp/ir/english/business/salesdata.html&lt;/ref&gt;

== Sündmustik ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude sarja põhiosad moodustavad laiema ühise sündmustiku. Loo aluseks on rahvusvaheline ravimifirma [[Umbrella Corporation]], mis tegeleb salaja [[Bioloogiline relv|biorelvade]] arendusega. 1998. aasta septembris pääseb Umbrella Corporationi maa-alusest [[Laboratoorium|laboratooriumist]] [[Raccoon City|Raccoon Citys]] välja viirus, mis nakatab suure osa linna elanikkonnast, muutes nad zombideks. Umbrella Corporation kasutab olukorda oma teiste biorelvade testimiseks. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] valitsus otsustab viiruse leviku takistamiseks terve linna õhata. Pärast juhtumit tuleb Umbrella Corporationi ebaseaduslik tegevus päevavalgele ja firma lõpetab tegevuse. Umbrella Corporationi lagunemisega ei kao nende väljatöötatud biorelvad, mida eri osapooled oma huvides ära kasutada soovivad.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;''Resident Evil: The Story So Far''. (2020, august 28). IGN. https://www.ign.com/articles/resident-evil-story-synopsis-plot-summary-lore-explained&lt;/ref&gt;

== Filmid ja telesarjad ==
&quot;Resident Evil&quot; videomängude põhjal on tehtud hulk filme ja telesarju. Edukaim neist on olnud stsenaristi ja produtsendi [[Paul W. S. Anderson|Paul W. S. Andersoni]] kuuest filmist koosnev sari. Esimene film, [[Resident Evil (film)|&quot;Resident Evil&quot;]], ilmus aastal [[2002]] ning viimane, &quot;[[Resident Evil: Viimane peatükk]]&quot;, aastal [[2017]]. Filmisarja sündmustik erineb oluliselt mängude omast, näiteks ei esine filmide peategelane [[Alice (Resident Evil)|Alice]] &quot;Resident Evil&quot; videomängudes. Kriitikutelt said kõik kuus filmi peamiselt negatiivseid hinnanguid, kuid need olid sellest olenemata populaarsed, teenides ülemaailmselt kokku 1,2 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Cotter, P. (2025, jaanuar 26). ''Why Resident Evil Movies Are So Difficult To Get Right''. ScreenRant. https://screenrant.com/resident-evil-movies-bad-franchise-problem-explainer/&lt;/ref&gt;

Aastal [[2022]] ilmus voogedastusplatvormil [[Netflix]] telesari [[Resident Evil (telesari)|&quot;Resident Evil&quot;]]. Sari oli ebapopulaarne nii vaatajate kui kriitikute seas ning Netflix otsustas seega sellele teist hooaega mitte teha.&lt;ref&gt;Andreeva, N. (2022, august 26). ''‘Resident Evil’ Series Canceled By Netflix After One Season''. Deadline. https://deadline.com/2022/08/resident-evil-series-canceled-netflix-one-season-1235101187/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Videomänguseeriad]]</text>
      <sha1>s1z6tbufmu8mch53913xqaremynbra6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716245</id>
    <revision>
      <id>7168835</id>
      <parentid>7168149</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:40:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7168835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2843" sha1="ak92itu92w51zipxpc4ts45ah0j1ciz" xml:space="preserve">[[File:Tell Barri 1.jpg|thumb|Tell Barri Põhja-Süürias]]
[[File:Citadel of Aleppo.jpg|thumb|[[Aleppo]] [[tsitadell]] on püstitatud telli harjale]]
'''''Tell''''' (araabia keeles تَلّ‎, ''tall'', ka ''tel'' 'küngas', 'väike kõrgendik'&lt;ref&gt;[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]&lt;/ref&gt;) on [[Lähis-Ida]] [[arheoloogia]]s madal pinnakõrgendik, mis tähistab iidse linna asukohta.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

''Tell'' on tavaliselt väga lameda [[tüvikoonus]]e kujuline. Nende tekkimise taga on asjaolu, et [[Vana-Lähis-Ida]]s ehitati hooneid [[mudatellis]]test või päikesekuivatatud [[adoobtellis|toorsavitellistest]], mis olid tugevdatud õlgede, kruusa või potikildudega. Mudatellis või põletamata savitellis pole ilmastikule (ega ka inimtegevusele, näiteks sõdadele) vastupidav ehitusmaterjal ning hooned nõudsid sagedasti ümber- või uuestiehitamist. Tavaline praktika oli tasandada lagunenud ehitiste rusud maha ja ehitada selle peale uued hooned. Enamik ''tell''{{'}}e on kihistunud, kusjuures alumised kihid on tavaliselt vanemad kui nende kohal olevad.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/science/tell-mound tell. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

''Tell''{{'}}ide läbimõõt ulatub 30 meetrist kuni ühe kilomeetrini ja kõrgus ühest meetrist kuni enam kui 43 meetrini. Neoliitikumiperioodil 8000–6000 eKr küladena alguse saanud asulad võisid olla enam-vähem pidevalt asustatud kuni varase pronksiajani, 3000–1000 eKr.&lt;ref&gt;[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]&lt;/ref&gt;

''Tell''{{'}}id enamasti seostatud Vana-Lähis-Ida asulakohtadega, ent neid leidub ka [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Euroopa]]s ja kohati [[Kesk-Euroopa]]s nagu [[Bulgaaria]]s või [[Ungari]]s. Euraasia ''tell''{{'}}id pärinevad [[neoliitikum]]ist, [[eneoliitikum]]ist, [[Pronksiaeg|pronksi-]] ja [[Rauaaeg|rauaajast]]. Lähis-Idas on need vähem kõrbelistes piirkondades Ülem-[[Mesopotaamia]]s, Lõuna-[[Levant|Levandis]], [[Anatoolia]]s ja [[Iraan]]is, kus oli pikaajalisem püsiasustus.

Sama tähendusega sõnad on [[Farsi keel|farsikeelne]] &quot;chogha&quot; või &quot;tepe&quot; ja [[Türgi keel|türgikeelne]] &quot;höyük&quot;, mis sageli esinevad nende keelepiirkondade kohanimedes.&lt;ref&gt;[https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.thoughtco.com/what-is-a-tell-169849 K. Kris Hirst. What Is a Tell? the Remnants of Ancient Mesopotamian Cities. - ThoughtCo]

{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Arheoloogia]]
[[Kategooria:Muistised]]</text>
      <sha1>ak92itu92w51zipxpc4ts45ah0j1ciz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716278</id>
    <revision>
      <id>7168891</id>
      <parentid>7168629</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:03:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33431-90</username>
        <id>231121</id>
      </contributor>
      <comment>Teksti: ajalugu, neli sammast ja sissejuhatus</comment>
      <origin>7168891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7055" sha1="ll8p54f5jj0lhdp4o634caw7w1q6oov" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Täienda|kuu=juuni|aasta=2026}}

[[ÜRO Julgeolekunõukogu]] '''resolutsioon 1325''' kujutab endast olulist verstaposti rahvusvahelises rahu ja julgeoleku poliitikas. Resolutsioon võeti ühehäälselt vastu 31. oktoobril 2000 ning see tähistas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] naised, rahu ja julgeolek (''Women, Peace and Security – WPS'') tegevuskava ametlikku algust. Tegemist oli esimese korraga, kui [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] tunnustas naiste rolli rahvusvahelise julgeoleku kujundamisel ning tõi esile vajaduse käsitleda konflikte soolisest vaatenurgast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Women, Peace and Security and the UN Security Council {{!}} Global study on the implementation of UN Security Council resolution 1325 |url=https://wps.unwomen.org/security-council/ |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=wps.unwomen.org}}&lt;/ref&gt; 

Resolutsiooni keskne eesmärk on rõhutada naiste rolli konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja konfliktijärgses ülesehituses ning tagada naistele võrdne kaitse sõjaliste kriiside ajal. WPS‑agenda tõi rahvusvahelisse poliitikasse arusaama, et naised ei ole üksnes konfliktide ohvrid, vaid ka olulised tegutsejad rahu loomisel. Resolutsioon kehtestab põhimõtte, et naiste sisukas ja võrdne osalemine rahuprotsessides on eeltingimus kestliku rahu saavutamiseks.

Resolutsioon 1325 rõhutab naiste võrdset osalust ja kaasamist kõigil rahu ja julgeoleku tagamise tasanditel. Selle keskne idee ei ole muuta relvakonflikte naiste jaoks „turvalisemaks“, vaid ennetada konfliktide puhkemist ning tugevdada rahumeelseid lahendusi. Samuti pööratakse tähelepanu naiste rollile otsustusprotsessides, rõhutades, et ilma naiste osaluseta jäävad rahuprotsessid puudulikuks ning nende tulemused vähem püsivaks.

Naised, rahu ja julgeolek tegevuskaval on neli sammast: ennetamine, kaitse, osalus, abi ja taastumine. 

== Naised, Rahu ja Julgeolek (WPS) tegevuskava neli sammast&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=What is the Women, Peace and Security agenda? {{!}} UN Women – Headquarters |keel=en |väljaanne=UN Women – Headquarters |url=https://www.unwomen.org/en/articles/explainer/what-is-the-women-peace-and-security-agenda |vaadatud=2026-06-07}}&lt;/ref&gt; ==

# '''Ennetamine:''' konfliktiolukorras peavad osapooled ennetama igasugust vägivalda naiste ja tüdrukute vastu. Sooline võrdsus aitab enneteda konfliktide esilekerkimist. Võimalusel tuleb konflikte vältida. 
# '''Kaitse:''' naiste ja tüdrukute õigused ning turvalisus peavad olema kaitstud. Arvesse tuleb võtta nende haavatavust, eriti seoses seksuaalvägivallaga. 
# '''Osalus:''' kõik rahu ja julgeolekuga seotud otsused, alates kohalikest nõukogudest kuni rahvusvaheliste läbirääkimisteni, peavad kaasama naisi. 
# '''Abi ja taastumine:''' konflikti või kriisi järel on naistel ja tüdrukutel spetsiifilised vajadused. Sageli on nad laste ja eakate peamised hooldajad. Naiste juhitud organisatsioonid mängivad siin keskset rolli, tagades turvalise juurdepääsu toidule, veele ja hügieenitarvetele nii konfliktide ajal kui ka taastumisfaasis.

== Ajalugu ==
31. oktoobril aastal 2000 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt vastu resolutsiooni 1325, mis kujunes murranguliseks dokumendiks rahvusvahelises rahu ja julgeoleku poliitikas. Resolutsiooni vastuvõtmine ei olnud juhuslik ega iseenesestmõistetav, vaid sellele eelnes aastatepikkune järjekindel ja strateegiline lobitöö vabaühenduste, naisõiguslaste ja ÜRO süsteemi sees tegutsevate ekspertide poolt. Nende koordineeritud tegevus oli suunatud sellele, et tuua naiste kogemused, vajadused ja panus rahvusvahelise julgeoleku aruteludesse – valdkonda, mis oli seni olnud valdavalt militariseeritud ja tugevalt meessoost otsustajate kontrolli all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Implementing the Women, Peace and Security agenda {{!}} EEAS |url=https://www.eeas.europa.eu/eeas/implementing-women-peace-and-security-agenda_en |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.eeas.europa.eu |keel=fr}}&lt;/ref&gt;

Resolutsioon 1325 tähistas esimest korda ÜRO ajaloos hetke, mil naiste rolli rahu ja julgeoleku küsimustes käsitleti ametlikult Julgeolekunõukogu tasandil ehk organisatsioonis, millel on ÜRO põhikirja kohaselt esmane vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest. See institutsionaalne tunnustus oli märgilise tähtsusega, sest see nihutas arusaama julgeolekust traditsiooniliselt riigikeskselt ja sõjaliselt raamistikult laiemale, inimkesksele ja sooteadlikule käsitlusele. Resolutsiooni ühehäälne vastuvõtmine näitas, et liikmesriigid tunnistasid naiste rolli mitte üksnes konfliktide ohvritena, vaid ka aktiivsete tegutsejatena, kellel on oluline panus konfliktide ennetamisse, lahendamisse ja konfliktijärgsesse ülesehitusse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/13533311003625043}}&lt;/ref&gt;

Resolutsioon 1325 tõi rahvusvahelisse poliitikasse uue normatiivse raamistiku, mis rõhutab naiste õiguste kaitset sõjaolukorras, nende sisukat osalemist rahuprotsessides ning soolise perspektiivi lõimimist kõikidesse rahu ja julgeoleku valdkonna otsustusprotsessidesse. See oli esimene kord, kui Julgeolekunõukogu sõnastas selgesõnaliselt, et naiste kaasamine ei ole pelgalt õiguspõhine nõue, vaid ka praktiline eeltingimus kestliku rahu saavutamiseks. Seega ei käsitle resolutsioon naisi üksnes haavatava rühmana, kellele tuleb tagada kaitse, vaid strateegiliste partneritena, kelle teadmised ja kogemused on rahu tagamisel asendamatud.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Willett |eesnimi=Susan |kuupäev=2010-04-01 |pealkiri=Introduction: Security Council Resolution 1325: Assessing the Impact on Women, Peace and Security |url=https://doi.org/10.1080/13533311003625043 |ajakiri=International Peacekeeping |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |lehekülg=142–158 |doi=10.1080/13533311003625043 |issn=1353-3312}}&lt;/ref&gt;

Resolutsiooni vastuvõtmine tähistas olulist ajajärku rahvusvahelises julgeolekupoliitikas, kuna see avas tee WPS‑agenda (Women, Peace and Security) kujunemisele ja institutsionaliseerimisele. WPS‑agenda ei keskendu üksnes sellele, kuidas muuta konflikt naiste jaoks vähem ohtlikuks, vaid seab esikohale konfliktide ennetamise, vägivalla vähendamise ja rahumeelsete lahenduste tugevdamise. Sellega nihutati tähelepanu sõjalistele lahendustele alternatiivsete, kaasavate ja pikaajaliste strateegiate suunas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/13533311003625043}}&lt;/ref&gt;

Resolutsioon 1325 ei olnud pelgalt deklaratiivne dokument, vaid tähistas paradigmanihket rahvusvahelises julgeolekuarusaamas. See kinnitas, et naiste õigused ja osalus ei ole rahu ja julgeoleku küsimustes kõrvalised, vaid keskse tähtsusega tegutsejad, mille ignoreerimine muudab rahuprotsessid vähem tõhusaks ja vähem kestlikuks.
[[Kategooria:ÜRO resolutsioonid]]</text>
      <sha1>ll8p54f5jj0lhdp4o634caw7w1q6oov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lapis lazuli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716283</id>
    <revision>
      <id>7168820</id>
      <parentid>7168559</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:54:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7168820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11012" sha1="nmwbjajw8mmnx8zt4evmvppcf7ywfwz" xml:space="preserve">[[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]]
'''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. 

''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'.

Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega&lt;ref&gt;[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]&lt;/ref&gt;.

== Koostis ==
[[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli''  mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]]
Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na&lt;sub&gt;7&lt;/sub&gt;Ca(Al&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;Si&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;24&lt;/sub&gt;)(SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)(S&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;)·H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena.

Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone.

== Leiukohad ==
Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas.

Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes.

Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs.

== Kasutamine ==
=== Vääriskivi ===
Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi.

Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Koktša oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid.

Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed.

Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda.

[[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr.

Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände,  Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es.

Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes.

=== Dekoratiivkivi ===
[[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]]
1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]].

=== Värvipigment ===
[[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]]
''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus &quot;ultramariin&quot; viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt &quot;üle mere&quot;. Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda.

Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole&lt;ref&gt;[https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ The Book of Kells. - smarthistory.com]&lt;/ref&gt;, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast&lt;ref&gt;[https://sites.courtauld.ac.uk/illuminating-objects/objects/17th-c-frame/lapis-lazuli/ Lapis Lazuli. - Illuminating Objects]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.noteaccess.com/Texts/Cennini/2a.htm Cennino D' Andrea Cennini. On The Character of Ultramarine Blue, and How to make it. Chapter LXII. - Il Libro dell' Arte. Second Section. ]&lt;/ref&gt;. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit.

&lt;gallery&gt;
Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v
:Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu
Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil &quot;Tütarlaps pärlkõrvarõngaga&quot;
色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009)
&lt;/gallery&gt;

Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d.

Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse.

Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}}

== Viited ==
{{viited}}

{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Vääriskivid]]</text>
      <sha1>nmwbjajw8mmnx8zt4evmvppcf7ywfwz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168822</id>
      <parentid>7168820</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7168822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11084" sha1="4um5wh1iubike97fugz7oftbi1v8mgm" xml:space="preserve">[[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]]
'''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. 

''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'.

Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega&lt;ref&gt;[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]&lt;/ref&gt;.

== Koostis ==
[[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli''  mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]]
Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na&lt;sub&gt;7&lt;/sub&gt;Ca(Al&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;Si&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;24&lt;/sub&gt;)(SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)(S&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;)·H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena.

Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone.

== Leiukohad ==
Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas.

Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes.

Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs.

== Kasutamine ==
=== Vääriskivi ===
Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi.

Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Koktša oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid.

Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed.

Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda.

[[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr.

Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände,  Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es.

Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes.

=== Dekoratiivkivi ===
[[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]]
1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]].

=== Värvipigment ===
[[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]]
''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus &quot;ultramariin&quot; viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt &quot;üle mere&quot;. Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda.

Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole&lt;ref&gt;[https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ The Book of Kells. - smarthistory.com]&lt;/ref&gt;, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast&lt;ref&gt;[https://sites.courtauld.ac.uk/illuminating-objects/objects/17th-c-frame/lapis-lazuli/ Lapis Lazuli. - Illuminating Objects]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.noteaccess.com/Texts/Cennini/2a.htm Cennino D' Andrea Cennini. On The Character of Ultramarine Blue, and How to make it. Chapter LXII. - Il Libro dell' Arte. Second Section. ]&lt;/ref&gt;. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit.

&lt;gallery&gt;
Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v
:Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu
Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil &quot;Tütarlaps pärlkõrvarõngaga&quot;
色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009)
&lt;/gallery&gt;

Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d.

Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse.

Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}}

== Vaata ka ==
* [[kuningsinine]]
* [[asuursinine]]
* [[lasuursinine]]

== Viited ==
{{viited}}

{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Kivimid]]
[[Kategooria:Vääriskivid]]</text>
      <sha1>4um5wh1iubike97fugz7oftbi1v8mgm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tyler, the Creator</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716287</id>
    <revision>
      <id>7168838</id>
      <parentid>7168698</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:52:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3313" sha1="4pfw4gzpj82wszx9tg28r7346qe8e1r" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}
{{Muusikute info
| nimi = Tyler, the Creator
| pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg
| pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025)
| sünninimi = Tyler Gregory Okonma
| sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}}
| sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| päritolu = Ameerika Ühendriigid
| stiil = {{hlist|[[hiphop]]|[[alternatiivne hiphop]]|[[džäss-räpp]]|[[R&amp;B]]}}
| amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}}
| plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia
| seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]]
| tegevusaastad = 2007-...
| veebileht = https://golfwang.com
}}

'''Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 [[Hawthorne]]'is [[California|Californias]]) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], [[laulukirjutaja]], plaadiprodutsent ja [[moedisain]]er.

== Elulugu ==
Okonma kasvas üles üksikemaga ning ei ole kunagi näinud oma isa. Ta on ema poolt [[Afroameeriklased|afroameerika]] ja [[Eurooplased|euroopa]]-[[Kanadalased|kanada]] ning isa poolt [[Nigeerlased|nigeeria]] juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 korda kooli.

14-aastaselt õppis ta ise [[klaver]]it mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega [[FedEx]]is ja kaks aastat [[Starbucks]]is baristana.

=== Muusikakarjäär ===
2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi [[Odd Future]] (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga.

Tema debüütalbum [[Bastard (Tyler, the Creatori album)|Bastard]] ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album [[Goblin]] ja selle singel &quot;Yonkers&quot;, mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks.

Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast [[horrorcore]]'ist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud [[džäss]]ist, [[Soul (muusikastiil)|soulist]] ja [[R&amp;B]]-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid Flower Boy (2017), Igor (2019) ja Call Me If You Get Lost (2021), millest viimased kaks võitsid [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima räpialbumi kategoorias.

== Diskograafia ==

* ''[[Bastard (Tyler, the Creatori album)|Bastard]]'' (2009)
* ''[[Goblin (Tyler, the Creatori album)|Goblin]]'' (2011)
* ''[[Wolf (Tyler, the Creatori album)|Wolf]]'' (2013)
* ''[[Cherry Bomb (Tyler, the Creatori album)|Cherry Bomb]]'' (2015)
* ''[[Flower Boy (Tyler, the Creatori album)|Flower Boy]]'' (2017)
* ''[[Igor (Tyler, the Creatori album)|Igor]]'' (2019)
* ''[[Call Me If You Get Lost (Tyler, the Creatori album)|Call Me If You Get Lost]]'' (2021)
* ''[[Chromakopia (Tyler, the Creatori album)|Chromakopia]]'' (2024)

== Muu tegevus ==
Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid [[Golf Wang]] ja Le Fleur, teinud koostööd [[Converse]]'i ja [[Louis Vuitton (firma)|Louis Vuittoniga]]. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali [[Camp Flog Gnaw Carnival]], mis toimub igal aastal [[Los Angeles]]es.

== Vaata ka ==

* [[Odd Future]]
* [[Earl Sweatshirt]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [https://golfwang.com/ Muusiku koduleht]

{{JÄRJESTA:Okonma, Tyler Gregory}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>4pfw4gzpj82wszx9tg28r7346qe8e1r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Goblin (Tyler, the Creatori album)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716289</id>
    <revision>
      <id>7168837</id>
      <parentid>7168690</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T18:51:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Andreas003 teisaldas lehekülje [[Goblin]] pealkirja [[Goblin (Tyler, the Creatori album)]] alla ümbersuunamist maha jätmata</comment>
      <origin>7168690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3671" sha1="b7cpw7ycx1gfy5ijkptixdpw7hdx39s" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}
{{Albumi info
| nimi = Goblin
| liigitus = stuudio
| esitaja = [[Tyler, the Creator]]i
| kaas = Goblin_Cover.jpg
| väljaantud = 10. mai 2011
| lindistatud = 2008–2011
| stuudio = Opra Music, The Trap ([[Los Angeles]])
| stiil = [[alternatiivne hiphop]], [[horrorcore]]
| pikkus = 73:49
| plaadifirma = [[XL Recordings]]
| produtsent = [[Tyler, the Creator]], Left Brain
| pildi kirjeldus = Goblini kaanekujundus
}}

'''Goblin''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] räppari [[Tyler, the Creator]]i teine [[stuudioalbum]] ja esimene suure plaadifirma ([[XL Recordings]]) alt välja antud [[album]]. See ilmus 10. mail 2011. aastal.

Album jätkab Tyleri dialooge oma fiktiivse terapeudi dr TC-ga, mida kuuldi esmakordselt tema 2009. aasta albumil ''[[Bastard (Tyler, the Creatori album)|Bastard]]''  Albumi produtseeris peaaegu täielikult Tyler ise, välja arvatud loo &quot;Transylvania&quot;, mille produtseeris tema kolleeg Left Brain. Albumil teevad kaasa teised [[Odd Future]] liikmed nagu [[Frank Ocean]], [[Hodgy Beats]], [[Domo Genesis]] ja Mike G 

== Singlid ==
Albumit toetasid kolm singlit:
* &quot;Sandwitches&quot; (8. oktoober 2010)
* &quot;Yonkers&quot; (14. veebruar 2011)
* &quot;She&quot; (10. mai 2011)

&quot;Yonkers&quot; osutus läbimurdehitiks – selle muusikavideo muutus veebis väga populaarseks ja tõi Tylerile laiemat tuntust. Tyleri enda sõnul tegi ta loo instrumentaali vaid kaheksa minutiga, parodeerides [[New York|New Yorgi]] räpibeatide stiili

== Vastuvõtt ==
Album jõudis Ameerika Ühendriikide edetabelis Billboard 200 viiendale kohale ning esikohale [[Top R&amp;B/Hip-Hop Albums]] ja Top [[Independent Albums]] edetabelites. Kriitikutelt sai ''Goblin'' üldiselt positiivseid hinnanguid 

== Singlid ==
Albumit toetasid kolm singlit:
* &quot;Sandwitches&quot;
* &quot;Yonkers&quot;
* &quot;She&quot;

== Lugude nimekiri ==
Kõik lood on produtseerinud [[Tyler, the Creator]].

{| class=&quot;wikitable&quot;

! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus
|-
| 1. || &quot;Goblin&quot; || Tyler Okonma || 6:48
|-
| 2. || &quot;Yonkers&quot; || Okonma || 4:09
|-
| 3. || &quot;Radicals&quot; || Okonma || 7:18
|-
| 4. || &quot;She&quot; (featuring Frank Ocean) || Okonma, Frank Ocean || 4:13
|-
| 5. || &quot;Transylvania&quot; || Okonma || 3:12
|-
| 6. || &quot;Nightmare&quot; || Okonma || 5:22
|-
| 7. || &quot;Tron Cat&quot; || Okonma || 4:13
|-
| 8. || &quot;Her&quot; || Okonma || 3:31
|-
| 9. || &quot;Sandwitches&quot; (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:51
|-
| 10. || &quot;Fish&quot; || Okonma || 6:19
|-
| 11. || &quot;Analog&quot; (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Long || 2:54
|-
| 12. || &quot;Bitch Suck Dick&quot; (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:36
|-
| 13. || &quot;Window&quot; (featuring Domo Genesis, Frank Ocean, Hodgy Beats and Mike G) || Okonma, Dominique Cole, Ocean, Long, Michael Griffin II || 8:00
|-
| 14. || &quot;AU79&quot; || Okonma || 3:40
|-
| 15. || &quot;Golden&quot; || Okonma || 5:43
|}

'''Kogupikkus:''' 73:49

=== Deluxe Edition lisalood ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus
|-
| 16. || &quot;Burger&quot; || Tyler Okonma || 3:49
|-
| 17. || &quot;Untitled 63&quot; || Okonma || 1:06
|-
| 18. || &quot;Steak Sauce&quot; || Okonma || 3:22
|}

'''Kogupikkus:''' 82:06 (Deluxe Edition)

== Koosseis ==
* [[Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine
* Left Brain – produtseerimine (lugu &quot;Transylvania&quot;)
* [[Frank Ocean]] – vokaal (lood &quot;She&quot;, &quot;Window&quot;)
* [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood &quot;Sandwitches&quot;, &quot;Analog&quot;, &quot;Window&quot;)
* [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu &quot;Window&quot;)
* Mike G – vokaal (lugu &quot;Window&quot;)
* [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu &quot;Bitch Suck Dick&quot;)
* [[Travis Bennett|Taco]] – vokaal (lugu &quot;Bitch Suck Dick&quot;)

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]]</text>
      <sha1>b7cpw7ycx1gfy5ijkptixdpw7hdx39s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716292</id>
    <redirect title="Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)" />
    <revision>
      <id>7168790</id>
      <parentid>7168584</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T16:29:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)]]</comment>
      <origin>7168790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76" sha1="94ae8ki8h0p9nf2n32h6kmx00bo0aeh" xml:space="preserve">#suuna [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)]]</text>
      <sha1>94ae8ki8h0p9nf2n32h6kmx00bo0aeh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laura Rannaväli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716297</id>
    <revision>
      <id>7168735</id>
      <parentid>7168702</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T13:15:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7168735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2630" sha1="men5uublzs3dakns544vje3ygb9avqq" xml:space="preserve">{{reklaam}}
'''Laura Rannaväli''' (sündinud 28. september, 2005) on Eesti sisulooja ja sotsiaalmeediategelane, kes on tuntud oma tegevuse poolest platvormidel nagu Instagram ja TikTok. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/rannavalilaura/?hl=en |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;

Rannaväli alustas oma sisuloometeekonda YouTube'is koos oma õe [[Maria Rannaväli|Maria Rannaväljaga]], millega pandi alus nende varajasele avalikule nähtavusele sotsiaalmeedias.

Ta on tegutsenud sisuloome valdkonnas juba lapsest saati ning kogunud oma kanalites sadu tuhandeid jälgijaid. Rannaväli alustas sisuloomega varjases nooruses ning lõi oma karjääris läbi tehes koostöoid rahvusvaheliste ettevõtete ja brändidega, sealhulgas [[:en:Yves_Saint_Laurent_(fashion_house)|Yves Saint Laurent]] Beauty ja [[:en:Kérastase|Kerastase]]. Tema töö on aidanud tal kinnistuda kui üks Eesti nähtavamaid noorema põlvkonna sisuloojaid ilu- ja moemaastikul. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=13aastaselt sisuloomeäriga alustanud Laura Rannaväli murdis end välja rahvusvaheliste luksusbrändideni. “Kui sul on kirg, jõuab edu sinuni” |url=https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2026/04/18/13aastaselt-sisuloomeariga-alustanud-laura-rannavali-murdis-end-valja-rahvusvaheliste-luksusbrandideni-kui-sul-on-kirg-jouab-edu-sinuni |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Lisaks on ta osalendus rahvusvahelistel üritustel ja festivalidel, seahulgas [[Coachella festival|Coachella]] muusikafestivalil, mis on üks maailma tuntumaid popkultuuri ja muusika sündmusi. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=KLÕPS {{!}} Unistuste sihtkoht! Sisulooja Laura Rannaväli väisas üht maailma kuumimat ja eksklusiivsemat festivali |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120370887/klops-unistuste-sihtkoht-sisulooja-laura-rannavali-vaisas-uht-maailma-kuumimat-ja-eksklusiivsemat-festivali |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Rannaväli on seotud ka meediaprojektide ja avalike aruteludega sotsiaalmeedia mõju, noorte digikultuuri ning sisuloometöö argipäeva teemadel. Ta on jaganud intervjuudes kogemusi avaliku elu, eneseväljenduse ja sotsiaalmeedia töö psühholoogiliste aspektide kohta. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DIALOOG {{!}} Laura Rannaväli: ma ei julge sotsiaalmeedias olla sada protsenti mina ise |url=https://www.ohtuleht.ee/noored/1153691/dialoog-laura-rannavali-ma-ei-julge-sotsiaalmeedias-olla-sada-protsenti-mina-ise |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti Youtube'i-kuulsused]]</text>
      <sha1>men5uublzs3dakns544vje3ygb9avqq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Sally Schmitt</title>
    <ns>102</ns>
    <id>716302</id>
    <revision>
      <id>7168728</id>
      <timestamp>2026-06-07T12:30:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1335553570|Sally Schmitt]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7168728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11009" sha1="38ebjfr26olfq1d2c1e9pxzdjgmrdyu" xml:space="preserve">
'''Sally Schmitt''' (28. veebruar 1932 – 5. märts 2022) oli Ameerika restoranipidaja, kes aitas käivitada California talust lauale liikumise.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=independent|first=Associated Press The Associated Press is an|url=https://www.latimes.com/food/story/2022-03-13/french-laundry-restaurant-founder-sally-schmitt-dies-at-90-today|title=French Laundry restaurant founder Sally Schmitt dies at 90|website=Los Angeles Times|date=2022-03-13|access-date=2022-10-05|language=en-US|last2=City|first2=not-for-profit news cooperative headquartered in New York}}&lt;/ref&gt; Ta oli The French Laundry algne peakokk ja kaasasutaja.

== Biograafia ==
Sally Schmitt (sünninimi Sarah Elizabeth Kelsoe) sündis Roseville'is [[California|Californias]]. Ta kasvas üles talus ja õppis emalt süüa tegema.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Sally õppis kodumajandust [[California Ülikool Davises|California Ülikoolis Davises]] ja lõpetas [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli Berkeleys]] 1952. aastal. Järgmisel aastal abiellus ta pankur Donald Schmittiga. Paaril oli koos viis last.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|last=Genzlinger|first=Neil|url=https://www.nytimes.com/2022/03/10/dining/sally-schmitt-dead.html|title=Sally Schmitt, Trend-Setting Restaurateur, Is Dead at 90|work=The New York Times|date=March 10, 2022}}&lt;/ref&gt; 1967. aastal kolisid nad Yountville'i Californiasse, kus Don haldas Vintage 1870 kaubanduskeskust (tänapäeval V Marketplace).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Donald Schmitt 1929-2017&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.legacy.com/us/obituaries/sfgate/name/donald-schmitt-obituary?id=7248362|title=Donald Schmitt 1929-2017|website=Legacy.com|access-date=September 21, 2022}}&lt;/ref&gt;

Samal ajal kui Don kaubanduskeskust haldas, võttis Sally enda hoole alla Vintage Cafe'i, mis oli burgerikoht karastusjookide jaoturiga ja Napa Valley esimese ning ainsa espressomasinaga. Kolme aasta jooksul avas ta Vintage 1870 vabas nurgas restorani The Chutney Kitchen, kujundades oma köögi nii restorani tarbeks kui ka tšatni (India vürtsikas kaste) valmistamiseks, et klientidele müüa.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;[https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/ &quot;Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy&quot;]. ''Santa Rosa Press Democrat''. 2022-03-12&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;2022-10-05&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt;

Schmittid avasid restorani The French Laundry 7. veebruaril 1978.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;[https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/ &quot;Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy&quot;]. ''Santa Rosa Press Democrat''. 2022-03-12&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;2022-10-05&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Restoran pakkus igal õhtul ühte ''prix fixe'' ehk kindla hinnaga õhtusööki ja iga päev oli erinev menüü. Oli võimalik valida kolme eelroa, supi, pearoa, salati juustuga ning kolme magustoidu vahel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Nii toit kui ka vein oli  valmistatud kohalikust toorainest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=independent|first=Associated Press The Associated Press is an|url=https://www.latimes.com/food/story/2022-03-13/french-laundry-restaurant-founder-sally-schmitt-dies-at-90-today|title=French Laundry restaurant founder Sally Schmitt dies at 90|website=Los Angeles Times|date=2022-03-13|access-date=2022-10-05|language=en-US|last2=City|first2=not-for-profit news cooperative headquartered in New York}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot; id=&quot;CITEREFindependentCity2022&quot;&gt;independent, Associated Press The Associated Press is an; City, not-for-profit news cooperative headquartered in New York (2022-03-13). [https://www.latimes.com/food/story/2022-03-13/french-laundry-restaurant-founder-sally-schmitt-dies-at-90-today &quot;French Laundry restaurant founder Sally Schmitt dies at 90&quot;]. ''Los Angeles Times''&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;2022-10-05&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Menüü pakkus maalähedast prantsuse toitu.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|url=https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|title=Sally Schmitt, Original Chef at The French Laundry, Has Died at Age 90|website=SFist - San Francisco News, Restaurants, Events, &amp; Sports|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221005145224/https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|archive-date=2022-10-05}}&lt;/ref&gt; Endine San Francisco Chronicle'i kriitik Michael Bauer nimetas Sallyt &quot;tõeliseks pioneeriks&quot; mitte ainult sellepärast, et ta oli naiskokk meeste domineerivas alas, vaid ka seetõttu, et ta pakkus kogu California veinikaarti.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Lauad broneeriti mitu kuid ette.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Restoran oli nii populaarne, et isegi kulinaaria suurkujud nagu Julia Child ja Jeremiah Tower said laua tutvuste kaudu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Paar müüs restorani 1994. aastal peakokk Thomas Kellerile. Keller jättis Schmitti restorani nime alles ja jätkas Sally traditsiooni kutsuda pärast sööki külalisi kööki. Samuti avaldab ta Sallyle igal aastal austust, pakkudes ühte tema ''prix fixe'' menüüdest.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web|last=Press|first=Associated|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/style/sally-schmitt-dead-founder-the-french-laundry-restaurant-1235110183/|title=Sally Schmitt, Founder of Iconic Restaurant French Laundry, Dies at 90|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=March 13, 2022}}&lt;/ref&gt; Keller tähistab ka The French Laundry sünnipäeva 9. veebruaril – päeval, mil Schmittid restorani esmakordselt avasid, mitte mil Keller restorani üle võttis.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngo|first=Hope|url=https://www.tastingtable.com/796107/french-laundry-founder-and-chef-sally-schmitt-has-died/|title=French Laundry Founder And Chef Sally Schmitt Has Died - Tasting Table|website=TastingTable.com|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Hiljem aitasid Schmittid koos oma tütre Karen Batesiga Californias Philos õunafarmi (The Apple Farm) pidada.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;[https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/ &quot;Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy&quot;]. ''Santa Rosa Press Democrat''. 2022-03-12&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;2022-10-05&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Ka lapselaps Perry Hoffman töötas Apple Farmis ja on nüüd Michelini tärniga kokk.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fort|first=Ellen|url=https://sf.eater.com/2019/4/18/18485477/perry-hoffman-chef-shed-restaurant-boonville-hotel-mendocino|title=SHED's Perry Hoffman Returns to Mendocino Roots at Boonville Hotel|website=Eater SF|date=2019-04-18|access-date=2022-10-05|language=en}}&lt;/ref&gt;

Don Schmitt suri 2017. aastal.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Sally Schmitt suri 5. märtsil 2022. aastal 90-aastaselt.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|last=Genzlinger|first=Neil|url=https://www.nytimes.com/2022/03/10/dining/sally-schmitt-dead.html|title=Sally Schmitt, Trend-Setting Restaurateur, Is Dead at 90|work=The New York Times|date=March 10, 2022}}&lt;cite class=&quot;citation news cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot; id=&quot;CITEREFGenzlinger2022&quot;&gt;Genzlinger, Neil (March 10, 2022). [https://www.nytimes.com/2022/03/10/dining/sally-schmitt-dead.html &quot;Sally Schmitt, Trend-Setting Restaurateur, Is Dead at 90&quot;]. ''The New York Times''.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web|last=Press|first=Associated|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/style/sally-schmitt-dead-founder-the-french-laundry-restaurant-1235110183/|title=Sally Schmitt, Founder of Iconic Restaurant French Laundry, Dies at 90|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=March 13, 2022}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot; id=&quot;CITEREFPress2022&quot;&gt;Press, Associated (March 13, 2022). [https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/style/sally-schmitt-dead-founder-the-french-laundry-restaurant-1235110183/ &quot;Sally Schmitt, Founder of Iconic Restaurant French Laundry, Dies at 90&quot;]. ''[[The Hollywood Reporter]]''.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Tema kokaraamat &quot;Six California Kitchens&quot; ilmus postuumselt 2022. aasta aprillis.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;[https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/ &quot;Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy&quot;]. ''Santa Rosa Press Democrat''. 2022-03-12&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;2022-10-05&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [https://sixcaliforniakitchens.com/ Six California Kitchens]
* [https://www.youtube.com/watch?v=O5d1Cclk5QA &quot;I Sold the French Laundry. Then It Became &quot;The Best Restaurant in the World&quot;. ''New York Timesi'' arvamusdokumendid.]
[[Kategooria:Surnud 2022]]
[[Kategooria:Sündinud 1930. aastatel]]</text>
      <sha1>38ebjfr26olfq1d2c1e9pxzdjgmrdyu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168730</id>
      <parentid>7168728</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T12:35:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5962" sha1="hrdoef16xf81qibytuto52gyyj3cng8" xml:space="preserve">
'''Sally Schmitt''' (28. veebruar 1932 – 5. märts 2022) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] restoranipidaja, kes aitas käivitada [[California]] talust lauale liikumise.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=independent|first=Associated Press The Associated Press is an|url=https://www.latimes.com/food/story/2022-03-13/french-laundry-restaurant-founder-sally-schmitt-dies-at-90-today|title=French Laundry restaurant founder Sally Schmitt dies at 90|website=Los Angeles Times|date=2022-03-13|access-date=2022-10-05|language=en-US|last2=City|first2=not-for-profit news cooperative headquartered in New York}}&lt;/ref&gt; Ta oli The French Laundry algne peakokk ja kaasasutaja.

== Biograafia ==
Sally Schmitt (sünninimi Sarah Elizabeth Kelsoe) sündis Roseville'is Californias. Ta kasvas üles talus ja õppis emalt süüa tegema.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Sally õppis kodumajandust [[California Ülikool Davises|California Ülikoolis Davises]] ja lõpetas [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli Berkeleys]] 1952. aastal. Järgmisel aastal abiellus ta pankur Donald Schmittiga. Paaril oli koos viis last.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|last=Genzlinger|first=Neil|url=https://www.nytimes.com/2022/03/10/dining/sally-schmitt-dead.html|title=Sally Schmitt, Trend-Setting Restaurateur, Is Dead at 90|work=The New York Times|date=March 10, 2022}}&lt;/ref&gt; 1967. aastal kolisid nad Yountville'i Californiasse, kus Don haldas Vintage 1870 kaubanduskeskust (tänapäeval V Marketplace).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Donald Schmitt 1929-2017&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.legacy.com/us/obituaries/sfgate/name/donald-schmitt-obituary?id=7248362|title=Donald Schmitt 1929-2017|website=Legacy.com|access-date=September 21, 2022}}&lt;/ref&gt;

Samal ajal kui Don kaubanduskeskust haldas, võttis Sally enda hoole alla Vintage Cafe'i, mis oli burgerikoht karastusjookide jaoturiga ja Napa Valley esimese ning ainsa espressomasinaga. Kolme aasta jooksul avas ta Vintage 1870 vabas nurgas restorani The Chutney Kitchen, kujundades oma köögi nii restorani tarbeks kui ka tšatni (India vürtsikas kaste) valmistamiseks, et klientidele müüa.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Schmittid avasid restorani The French Laundry 7. veebruaril 1978.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Restoran pakkus igal õhtul ühte ''prix fixe'' ehk kindla hinnaga õhtusööki ja iga päev oli erinev menüü. Oli võimalik valida kolme eelroa, supi, pearoa, salati juustuga ning kolme magustoidu vahel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Nii toit kui ka vein oli valmistatud kohalikust toorainest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Menüü pakkus maalähedast prantsuse toitu.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|url=https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|title=Sally Schmitt, Original Chef at The French Laundry, Has Died at Age 90|website=SFist - San Francisco News, Restaurants, Events, &amp; Sports|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221005145224/https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|archive-date=2022-10-05}}&lt;/ref&gt; Endine [[San Francisco]] Chronicle'i kriitik Michael Bauer nimetas Sallyt &quot;tõeliseks pioneeriks&quot; mitte ainult sellepärast, et ta oli naiskokk meeste domineerivas alas, vaid ka seetõttu, et ta pakkus kogu California veinikaarti.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Lauad broneeriti mitu kuid ette.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Restoran oli nii populaarne, et isegi kulinaaria suurkujud nagu Julia Child ja Jeremiah Tower said laua ainult tutvuste kaudu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Paar müüs restorani 1994. aastal peakokk Thomas Kellerile. Keller jättis Schmitti restorani nime alles ja jätkas Sally traditsiooni kutsuda pärast sööki külalisi kööki. Samuti avaldab ta Sallyle igal aastal austust, pakkudes ühte tema ''prix fixe'' menüüdest.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web|last=Press|first=Associated|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/style/sally-schmitt-dead-founder-the-french-laundry-restaurant-1235110183/|title=Sally Schmitt, Founder of Iconic Restaurant French Laundry, Dies at 90|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=March 13, 2022}}&lt;/ref&gt; Keller tähistab ka The French Laundry sünnipäeva 9. veebruaril – päeval, mil Schmittid restorani esmakordselt avasid, mitte mil Keller restorani üle võttis.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngo|first=Hope|url=https://www.tastingtable.com/796107/french-laundry-founder-and-chef-sally-schmitt-has-died/|title=French Laundry Founder And Chef Sally Schmitt Has Died - Tasting Table|website=TastingTable.com|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Hiljem aitasid Schmittid koos oma tütre Karen Batesiga Californias Philos õunafarmi (The Apple Farm) pidada.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ka lapselaps Perry Hoffman töötas Apple Farmis ning on nüüd Michelini tärniga kokk.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fort|first=Ellen|url=https://sf.eater.com/2019/4/18/18485477/perry-hoffman-chef-shed-restaurant-boonville-hotel-mendocino|title=SHED's Perry Hoffman Returns to Mendocino Roots at Boonville Hotel|website=Eater SF|date=2019-04-18|access-date=2022-10-05|language=en}}&lt;/ref&gt;

Don Schmitt suri 2017. aastal.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Sally Schmitt suri 90-aastaselt 5. märtsil 2022. aastal.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Tema kokaraamat &quot;Six California Kitchens&quot; ilmus postuumselt 2022. aasta aprillis.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [https://sixcaliforniakitchens.com/ Six California Kitchens]
* [https://www.youtube.com/watch?v=O5d1Cclk5QA &quot;I Sold the French Laundry. Then It Became &quot;The Best Restaurant in the World&quot;. ''New York Timesi'' arvamusdokumendid.]
[[Kategooria:Surnud 2022]]
[[Kategooria:Sündinud 1930. aastatel]]</text>
      <sha1>hrdoef16xf81qibytuto52gyyj3cng8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turba-kollanutt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716303</id>
    <revision>
      <id>7168745</id>
      <timestamp>2026-06-07T14:23:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Turba-kollanutt | pilt = Turba-kollanutt.jpg | pildi_seletus = Turba-kollanutt ''Hypholoma udum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae'' | perekond = [[Kollanutt]] ''Hypholoma'' | liik = '''Turba-kollanutt''' ''Hypholoma udum'' }}  '''Turba-kol...'</comment>
      <origin>7168745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="772" sha1="q9puccdc53a6gdxivbtx0oe5ltxtctz" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Turba-kollanutt
| pilt = Turba-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = Turba-kollanutt ''Hypholoma udum''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = [[Kollanutt]] ''Hypholoma''
| liik = '''Turba-kollanutt''' ''Hypholoma udum''
}}

'''Turba-kollanutt''' (''Hypholoma udum'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] liik.

Seen kasvab [[turbasammal|turbasamblal]].

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|152100}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>q9puccdc53a6gdxivbtx0oe5ltxtctz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168757</id>
      <parentid>7168745</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:36:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="757" sha1="appicpp8sp3jp2s6qpipuh28qr4q87r" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Turba-kollanutt
| pilt = Turba-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = Turba-kollanutt ''Bogbodia uda''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = ''[[Bogbodia]]''
| liik = '''Turba-kollanutt''' ''Hypholoma udum''
}}

'''Turba-kollanutt''' (''Bogbodia uda'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] liik.

Seen kasvab [[turbasammal|turbasamblal]].

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|152100}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>appicpp8sp3jp2s6qpipuh28qr4q87r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168758</id>
      <parentid>7168757</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:36:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="757" sha1="bfb3ogwkm6vc18hssoirhsviei6rs1x" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Turba-kollanutt
| pilt = Turba-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = Turba-kollanutt ''Bogbodia uda''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = ''[[Bogbodia]]''
| liik = '''Turba-kollanutt''' ''Hypholoma udum''
}}

'''Turba-kollanutt''' (''Bogbodia uda'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] liik.

Seen kasvab [[turbasammal|turbasamblal]].

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|229505}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>bfb3ogwkm6vc18hssoirhsviei6rs1x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:The French Laundry</title>
    <ns>102</ns>
    <id>716304</id>
    <revision>
      <id>7168749</id>
      <timestamp>2026-06-07T14:31:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1357478663|The French Laundry]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7168749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14775" sha1="4diavn0bm1xynft7xzn3fipmcslm3t2" xml:space="preserve">
[[Fail:The French Laundry.jpg|pisi|Restoran The French Laundry]]
 
'''The French Laundry''' on kolme [[Guide Michelin|Michelini tärniga]] [[Prantsuse köök|Prantsuse]] ja [[California]] köögi restoran, mis asub Yountville'is Californias Napa Valleys. Sally Schmitt avas French Laundry 1978. aastal ja kujundas oma menüüd kohalike hooajaliste toorainete põhjal. Ta oli visionäärne kokk ja California köögi teerajaja. Alates 1994. aastast on French Laundry peakokk ja omanik Thomas Keller. Restorani hoone pärineb aastast 1900 ning see kanti 1978. aastal [[National Register of Historic Places|riiklikku ajalooliste paikade registrisse.]]&lt;ref name=&quot;Yountville&quot;&gt;{{Cite book|last=Alexander|first=Pat|date=2009|title=Yountville|publisher=Arcadia Publishing|isbn=9780738569659|page=29|access-date=2014-09-01|url=https://books.google.com/books?id=p9DcyHmcEEkC&amp;q=%22the+french+laundry%22%2C+restaurant%2C+%22Guillaume%22&amp;pg=PA29}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
[[Fail:French_Laundry_Greenhouse.jpg|pisi|Restorani The French Laundry kasvuhoone]]
1896. aastal ehitas [[Šotlased|Šoti]] kivitööline hoone [[Baar|salooniks]] Pierre Guillaume'i jaoks.&lt;ref name=&quot;Yountville&quot; /&gt; 1906. aasta seadus keelas alkoholi müügi ja tarbimise California Yountville'i veteranide kodu ümbruses.&lt;ref name=&quot;fr-A/laundries&quot;&gt;{{Cite news|last=Prah-Perochon|first=Anne|url=https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|title=The Saga of French Laundries in California|work=[[France-Amérique]]|date=8 October 2015|access-date=5 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231001222303/https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|archive-date=2023-10-01}}&lt;/ref&gt;1920. aastal ostis hoone John Lande, kes kasutas seda prantsuse pesulana&lt;ref name=&quot;forbestravelguide/laundry&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.forbestravelguide.com/restaurants/napa-california/the-french-laundry|title=The French Laundry - Napa Restaurants - Yountville, United States|website=Forbes Travel Guide|access-date=5 December 2024|language=en}}&lt;/ref&gt;, millest tulenebki restorani nimi.&lt;ref name=&quot;Yountville&quot; /&gt;

1978. aastal ostsid Sally Schmitt ja tema abikaasa Don, endine panga hindaja&lt;ref name=&quot;nvR/schmitt&quot;&gt;{{Cite news|last=Paulsen|first=Sasha|url=https://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/sally-schmitt-napa-valleys-culinary-pioneer-shares-her-legacy-in-six-california-kitchens/article_8e3eb13c-dbf6-5dcb-8e35-8c100fc0ffad.html|title=Sally Schmitt: Napa Valley's culinary pioneer shares her legacy in &quot;Six California Kitchens&quot;|work=[[The Napa Valley Register]]|date=28 March 2022|access-date=5 December 2024|language=en}}&lt;/ref&gt; ja toonane Yountville'i linnapea&lt;ref name=&quot;yountville/laundry&quot;&gt;{{Cite web|url=https://yountville.com/blog/directory_listing/french-laundry/|title=The French Laundry|website=Yountville.com|access-date=5 December 2024}}&lt;/ref&gt;, hoone ning renoveerisid selle restoraniks. Nad jätsid nime alles, sest kohalikud nimetasid seda endiselt French Laundryks. French Laundry oli üks esimesi restorane, mis pakkus roogasid, mis hiljem said tuntuks California köögina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Goldstein|first=Joyce|date=2013-09-06|title=Inside the California Food Revolution: Thirty Years That Changed Our Culinary Consciousness|publisher=University of California Press|isbn=9780520956704|pages=4–6|last2=Brown|first2=Dore}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Proudfoot|first=Ben|url=https://www.nytimes.com/2022/09/13/opinion/sally-schmitt-french-laundry.html|title=Before Thomas Keller, It Was Her French Laundry|website=New York Times|date=2022-09-13}}&lt;/ref&gt; Schmittid pidasid restorani 17 aastat, enne kui müüsid selle 1994. aastal Thomas Kellerile.&lt;ref&gt;{{Cite journal|url=https://books.google.com/books?id=YF8EAAAAMBAJ&amp;q=the+french+laundry%2C+1994+bought&amp;pg=PA136-IA3|title=The French Laundry: Thomas Keller|journal=Los Angeles Magazine|volume=45|issue=8|page=136|date=Aug 2000|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Woolever|first=Laurie|url=http://www.winespectator.com/webfeature/show/id/Chef-Talk-Thomas-Keller_3442|title=Chef Talk: Thomas Keller|publisher=M. Shanken Communications, Inc.|website=[[Wine Spectator]] Online|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt;

1999. aastal avaldas Keller teose &quot;The French Laundry Cookbook&quot;, mida ta peab oma kõige olulisemaks kokandusraamatuks. Sel aastal võitis see kolm Rahvusvahelise Kulinaariaprofessionaalide Assotsiatsiooni (International Association of Culinary Professionals ehk IACP) auhinda: aasta kokaraamat, Julia Childi &quot;esimese kokaraamat&quot; auhind ja disainiauhind.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://news.moneycentral.msn.com/provider/providerarticle.aspx?Feed=ACBJ&amp;Date=20070522&amp;ID=6943724|title=French Laundry chef talks about celebrity life|publisher=MSN|date=May 22, 2007}}&lt;/ref&gt;

2014. aasta juulis tähistas Napa Valley restoran oma 20. aastapäeva kuuetunnise pidusöögiga koos sõpradega, kohalikega ja kuulsustega ning restorani ajutiselt suleti renoveerimistööde tõttu enne aasta lõppu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Carson|first=L. Pierce|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-will-close-temporarily-for-expansion/article_e32e4248-beb0-11e3-9911-0019bb2963f4.html|title=French Laundry will close temporarily for expansion|publisher=Napa Valley Register|date=April 7, 2014|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt;

2014. aasta detsembris, kui French Laundry veinikelder oli ajutiselt renoveerimistööde tõttu suletud, rööviti sealt umbes 500 000 dollari väärtuses veini. Suurem osa veinist saadi hiljem tagasi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.latimes.com/local/lanow/la-me-wine-stolen-20161221-story.html|title=Man admits stealing $500,000 worth of wine from famed French Laundry restaurant|website=Los Angeles Times|date=December 21, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mejia|first=Paula|url=http://www.atlasobscura.com/articles/french-laundry-wine-stolen|title=How a Gang of Thirsty Thieves Stole Over $500,000 Worth of Wine|website=Atlas Obscura|date=April 16, 2018}}&lt;/ref&gt;

7. aprillil 2015. aastal taasavati restoran pärast mitme hoone lammutamist. Ülejäänud renoveerimistööde ajal töötas personal ajutises köögis.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-reopens-reveals-renovation-plans/article_e97dd5e0-0994-54a8-90ee-0d9bc1793d6d.html|title=French Laundry reopens, reveals renovation plans|work=Napa Valley Register|date=April 7, 2015|access-date=2015-10-26}}&lt;/ref&gt;

Restorani suleti ja taasavati [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal mitu korda ning pidi kehtestama mitu piirangud, näiteks piiratud istekohtade arvuga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Edmonds|first=Lauren|url=https://www.insider.com/michelin-star-restaurant-over-2-million-ppp-funding-newsom-report-2020-12|title=Michelin-starred restaurant where Gov. Newsom dined during COVID-19 surge got over $2.4 million in PPP loans|website=Insider|access-date=2021-02-01}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal oli Keller absoluutselt vastu 120 korteriga kortermaja ehitamisele, mis asus mõne kvartali kaugusel French Laundryst ning oli mõeldud Yountville'i töötajatele, kes ei saanud endale kallit linnaelamu osta. Keller väitis, et töötajad ei tahtnud ega vajanud seda eluaset.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carlton|first=Jim|url=https://www.wsj.com/us-news/americas-fanciest-restaurant-enters-the-fight-over-affordable-housing-ff991ac0|title=America’s Fanciest Restaurant Enters the Fight Over Affordable Housing|website=The Wall Street Journal|date=2026-03-26|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Köök ==
[[Fail:French_laundry_carte.png|pisi|See köögiviljade degusteerimismenüü oli üks kolmest menüüst, mis olid saadaval pühapäeval 4. detsembril 2005. aastal.]]
Iga päev pakub The French Laundry kahte erinevat üheksakäigulist degusteerimismenüüd: peakoka degusteerimismenüüd ja [[Taimetoitlus|taimetoitlastele]] köögiviljade degusteerimismenüüd.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://www.thomaskeller.com/tfl/menu|title=Today's Menus|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=|access-date=2021-02-01}}&lt;/ref&gt; Iga menüü hind on 425 USA dollarit inimese kohta (sisaldab [[jootraha]]) põhiroa eest, kuid ei sisalda lisatasusid, nagu [[kaaviar]] ja [[Trühvel|trühvlid]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner.pdf|title=Chef's Tasting Menu|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner-veg.pdf|title=Tasting of Vegetables|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}&lt;/ref&gt; Talvepühade, [[Tänupüha|tänupühade]], [[Halloween|halloweeni]] ja muude pühade ajal võib restoran pakkuda eriroogasid.

Toit on peamiselt [[Prantsuse köök|prantsusepärane,]] kuid koos kaasaegsete Ameerika mõjutustega, näiteks sellised eriroad nagu suitsulõhekornetid,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.finedininglovers.com/people/thomas-keller|title=Thomas Keller|website=finedininglovers.com|access-date=2021-02-01|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|title=The Easy Way to Make Thomas Keller's Signature Salmon Cornets|website=[[Food &amp; Wine]]|access-date=2021-02-01|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202730/https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|archive-date=November 21, 2021}}&lt;/ref&gt; mis said inspiratsiooni reisilt Baskin-Robbinsi.

== Personal ==
The French Laundry tuntumad köögipersonalid on Grant Achatz Alineast, Eric Ziebold Kinshipi ja Métier'ist, Corey Lee Benust, Jonathan Benno Lincoln Ristorantest, René Redzepi Nomast [[Kopenhaagen|Kopenhaagenist]], Ron Siegel Madcapist ja Duff Goldman Charm City Cakes'ist. Eelmine peakokk Timothy Hollingsworth&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Forbes|first=Paula|url=http://eater.com/archives/2012/11/26/french-laundry-chef-de-cuisine.php|title=Timothy Hollingsworth Is Out at French Laundry; Per Se's David Breeden Is In|publisher=[[Vox Media Inc.]]|website=Eater.com|date=November 26, 2012|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt; võitis Bocuse d'Ori USA poolfinaali 2008. aastal ning esindas USA-d rahvusvahelises finaalis 2009. aasta jaanuaris, saavutades kuuenda koha.

== Teised asukohad ==
2004. aasta veebruaris avas Thomas Keller [[New York|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattanil]] restorani Per Se, mis on tema Yountville'i restorani USA idaranniku versioon. See on saanud ka kolm Michelini tärni. Mõlema restorani köögid on ühendatud reaalajas videoülekande kaudu teleriekraanil.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Zimmer|first=Erin|url=http://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|title=Per Se's Kitchen, Still Well-Stocked and Watching the French Laundry on Flat-Screen TV|publisher=|website=newyork.seriouseats.com|date=May 29, 2009|access-date=2012-02-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20201001123327/https://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|archive-date=October 1, 2020}}&lt;/ref&gt;

The French Laundry renoveerimise ajal avas Keller Silverado Resort and Spas ajutise restorani Ad Lib. Restoran pakub Ameerika klassikalist toitu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lucchessi|first=Paolo|url=http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|title=Thomas Keller to launch temporary restaurant at Silverado: Ad Lib|publisher=|website=insidescoopsf.sfgate.com|date=January 12, 2015|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20150115013028/http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|archive-date=January 15, 2015}}&lt;/ref&gt; See pole esimene ajutine restoran, mida Keller on juhtinud. Varasemad uuendused on toimunud Mandarin Orientalis [[Hongkong|Hongkongis]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Stolerman|first=William|url=http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|title=Mandarin Oriental HK Welcoming Chef Thomas Keller|publisher=|website=luxury-insider.com|date=November 2, 2010|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202731/http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|archive-date=November 21, 2021}}&lt;/ref&gt; ja [[Harrods|Harrodsis]] [[London|Londonis]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Ceallaigh|first=John|url=http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|title=The French Laundry at Harrods: Thomas Keller interview|publisher=|website=telegraph.co.uk|date=September 1, 2011|access-date=21 November 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20110902095208/http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|archive-date=September 2, 2011}}&lt;/ref&gt;

== Vastuvõtt ==
Alates 2006. aastast on see saavutanud kolm tärni [[San Francisco]] [[Guide Michelin|Michelini giidis]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|title=San Francisco 2013 Michelin Guide; Michelin Travel &amp; Lifestyle|publisher=Michelinguide.com|access-date=April 10, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130410075809/http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|archive-date=April 10, 2013}}&lt;/ref&gt; Restoran sai [[The New York Times|The New York Timesis]] positiivse arvustuse&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|title=The French Laundry – Reviews and Ratings of Restaurants in Napa Valley – New York Times Travel|work=The New York Times|access-date=2008-04-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20080321093842/http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|archive-date=2008-03-21}}&lt;/ref&gt; ja restoraniärimees ning kuulsuskokk [[Anthony Bourdain]] nimetas seda 2005. aastal &quot;maailma parimaks restoraniks, punkt&quot;.

Alates 2007. aastast on restoran võitnud Wine Spectator Grand Awardi.&lt;ref name=&quot;The French Laundry&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.winespectator.com/restaurants/show/source/search/id/2968|title=The French Laundry|work=Wine Spectator|date=2015-01-01|access-date=2015-08-19}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}{{National Register of Historic Places in California}}
[[Kategooria:Toitlustusettevõtted]]
[[Kategooria:California ettevõtted]]</text>
      <sha1>4diavn0bm1xynft7xzn3fipmcslm3t2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168759</id>
      <parentid>7168749</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:41:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14781" sha1="6pincbp4s7pjyfqnarikx6mzv7yhso1" xml:space="preserve">
[[Fail:The French Laundry.jpg|pisi|Restoran The French Laundry]]
'''The French Laundry''' on kolme [[Guide Michelin|Michelini tärniga]] [[Prantsuse köök|Prantsuse]] ja [[California]] köögi restoran, mis asub Yountville'is Californias Napa Valleys. Sally Schmitt avas French Laundry 1978. aastal ja kujundas oma menüüd kohalike hooajaliste toorainete põhjal. Ta oli visionäärne kokk ja California köögi teerajaja. Alates 1994. aastast on French Laundry peakokk ja omanik Thomas Keller. Restorani hoone pärineb aastast 1900 ning see kanti 1978. aastal [[National Register of Historic Places|riiklikku ajalooliste paikade registrisse.]]&lt;ref name=&quot;Yountville&quot;&gt;{{Cite book|last=Alexander|first=Pat|date=2009|title=Yountville|publisher=Arcadia Publishing|isbn=9780738569659|page=29|access-date=2014-09-01|url=https://books.google.com/books?id=p9DcyHmcEEkC&amp;q=%22the+french+laundry%22%2C+restaurant%2C+%22Guillaume%22&amp;pg=PA29}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
[[Fail:French_Laundry_Greenhouse.jpg|pisi|Restorani The French Laundry kasvuhoone]]
1896. aastal ehitas [[Šotlased|Šoti]] kivitööline hoone [[Baar|salooniks]] Pierre Guillaume'i jaoks.&lt;ref name=&quot;Yountville&quot; /&gt; 1906. aasta seadus keelas alkoholi müügi ja tarbimise California Yountville'i veteranide kodu ümbruses.&lt;ref name=&quot;fr-A/laundries&quot;&gt;{{Cite news|last=Prah-Perochon|first=Anne|url=https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|title=The Saga of French Laundries in California|work=[[France-Amérique]]|date=8 October 2015|access-date=5 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231001222303/https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|archive-date=2023-10-01}}&lt;/ref&gt; 1920. aastal ostis hoone John Lande, kes kasutas seda prantsuse pesulana&lt;ref name=&quot;forbestravelguide/laundry&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.forbestravelguide.com/restaurants/napa-california/the-french-laundry|title=The French Laundry - Napa Restaurants - Yountville, United States|website=Forbes Travel Guide|access-date=5 December 2024|language=en}}&lt;/ref&gt;, millest tulenebki restorani nimi.&lt;ref name=&quot;Yountville&quot; /&gt;

1978. aastal ostsid Sally Schmitt ja tema abikaasa Don, endine panga hindaja&lt;ref name=&quot;nvR/schmitt&quot;&gt;{{Cite news|last=Paulsen|first=Sasha|url=https://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/sally-schmitt-napa-valleys-culinary-pioneer-shares-her-legacy-in-six-california-kitchens/article_8e3eb13c-dbf6-5dcb-8e35-8c100fc0ffad.html|title=Sally Schmitt: Napa Valley's culinary pioneer shares her legacy in &quot;Six California Kitchens&quot;|work=[[The Napa Valley Register]]|date=28 March 2022|access-date=5 December 2024|language=en}}&lt;/ref&gt; ja toonane Yountville'i linnapea&lt;ref name=&quot;yountville/laundry&quot;&gt;{{Cite web|url=https://yountville.com/blog/directory_listing/french-laundry/|title=The French Laundry|website=Yountville.com|access-date=5 December 2024}}&lt;/ref&gt;, hoone ning renoveerisid selle restoraniks. Nad jätsid nime alles, sest kohalikud nimetasid seda endiselt French Laundryks. The French Laundry oli üks esimesi restorane, mille roogad said hiljem tuntuks California köögina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Goldstein|first=Joyce|date=2013-09-06|title=Inside the California Food Revolution: Thirty Years That Changed Our Culinary Consciousness|publisher=University of California Press|isbn=9780520956704|pages=4–6|last2=Brown|first2=Dore}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Proudfoot|first=Ben|url=https://www.nytimes.com/2022/09/13/opinion/sally-schmitt-french-laundry.html|title=Before Thomas Keller, It Was Her French Laundry|website=New York Times|date=2022-09-13}}&lt;/ref&gt; Schmittid pidasid restorani 17 aastat, enne kui müüsid selle 1994. aastal Thomas Kellerile.&lt;ref&gt;{{Cite journal|url=https://books.google.com/books?id=YF8EAAAAMBAJ&amp;q=the+french+laundry%2C+1994+bought&amp;pg=PA136-IA3|title=The French Laundry: Thomas Keller|journal=Los Angeles Magazine|volume=45|issue=8|page=136|date=Aug 2000|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Woolever|first=Laurie|url=http://www.winespectator.com/webfeature/show/id/Chef-Talk-Thomas-Keller_3442|title=Chef Talk: Thomas Keller|publisher=M. Shanken Communications, Inc.|website=[[Wine Spectator]] Online|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt;

1999. aastal avaldas Keller teose &quot;The French Laundry Cookbook&quot;, mida ta peab oma kõige olulisemaks kokandusraamatuks. Sel aastal võitis see kolm Rahvusvahelise Kulinaariaprofessionaalide Assotsiatsiooni (International Association of Culinary Professionals ehk IACP) auhinda. Need auhinnad olid aasta kokaraamat (&quot;Cookbook of the Year&quot;), Julia Childi &quot;esimene kokaraamat&quot; (&quot;First Cookbook&quot; Award) ning disainiauhind.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://news.moneycentral.msn.com/provider/providerarticle.aspx?Feed=ACBJ&amp;Date=20070522&amp;ID=6943724|title=French Laundry chef talks about celebrity life|publisher=MSN|date=May 22, 2007}}&lt;/ref&gt;

2014. aasta juulis tähistas Napa Valley restoran oma 20. aastapäeva kuuetunnise pidusöögiga koos sõpradega, kohalikega ja kuulsustega ning restorani ajutiselt suleti renoveerimistööde tõttu enne aasta lõppu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Carson|first=L. Pierce|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-will-close-temporarily-for-expansion/article_e32e4248-beb0-11e3-9911-0019bb2963f4.html|title=French Laundry will close temporarily for expansion|publisher=Napa Valley Register|date=April 7, 2014|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt;

2014. aasta detsembris, kui French Laundry veinikelder oli ajutiselt renoveerimistööde tõttu suletud, rööviti sealt umbes 500 000 dollari väärtuses veini. Suurem osa veinist saadi hiljem tagasi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.latimes.com/local/lanow/la-me-wine-stolen-20161221-story.html|title=Man admits stealing $500,000 worth of wine from famed French Laundry restaurant|website=Los Angeles Times|date=December 21, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mejia|first=Paula|url=http://www.atlasobscura.com/articles/french-laundry-wine-stolen|title=How a Gang of Thirsty Thieves Stole Over $500,000 Worth of Wine|website=Atlas Obscura|date=April 16, 2018}}&lt;/ref&gt;

7. aprillil 2015. aastal taasavati restoran pärast mitme hoone lammutamist. Ülejäänud renoveerimistööde ajal töötas personal ajutises köögis.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-reopens-reveals-renovation-plans/article_e97dd5e0-0994-54a8-90ee-0d9bc1793d6d.html|title=French Laundry reopens, reveals renovation plans|work=Napa Valley Register|date=April 7, 2015|access-date=2015-10-26}}&lt;/ref&gt;

Restorani suleti ja taasavati [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal mitu korda ning pidi kehtestama mitu piirangud, näiteks piiratud istekohtade arvuga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Edmonds|first=Lauren|url=https://www.insider.com/michelin-star-restaurant-over-2-million-ppp-funding-newsom-report-2020-12|title=Michelin-starred restaurant where Gov. Newsom dined during COVID-19 surge got over $2.4 million in PPP loans|website=Insider|access-date=2021-02-01}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal oli Keller absoluutselt vastu 120 korteriga kortermaja ehitamisele, mis asus mõne kvartali kaugusel French Laundryst ning oli mõeldud Yountville'i töötajatele, kes ei saanud endale kallit linnaelamu osta. Keller väitis, et töötajad ei tahtnud ega vajanud seda eluaset.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carlton|first=Jim|url=https://www.wsj.com/us-news/americas-fanciest-restaurant-enters-the-fight-over-affordable-housing-ff991ac0|title=America’s Fanciest Restaurant Enters the Fight Over Affordable Housing|website=The Wall Street Journal|date=2026-03-26|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Köök ==
[[Fail:French_laundry_carte.png|pisi|See köögiviljade degusteerimismenüü oli üks kolmest menüüst, mis olid saadaval pühapäeval 4. detsembril 2005. aastal.]]
Iga päev pakub The French Laundry kahte erinevat üheksakäigulist degusteerimismenüüd: peakoka degusteerimismenüüd ja [[Taimetoitlus|taimetoitlastele]] köögiviljade degusteerimismenüüd.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://www.thomaskeller.com/tfl/menu|title=Today's Menus|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=|access-date=2021-02-01}}&lt;/ref&gt; Iga menüü hind on 425 USA dollarit inimese kohta (sisaldab [[jootraha]]) põhiroa eest, kuid ei sisalda lisatasusid, nagu [[kaaviar]] ja [[Trühvel|trühvlid]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner.pdf|title=Chef's Tasting Menu|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner-veg.pdf|title=Tasting of Vegetables|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}&lt;/ref&gt; Talvepühade, [[Tänupüha|tänupühade]], [[Halloween|halloweeni]] ja muude pühade ajal võib restoran pakkuda eriroogasid.

Toit on peamiselt [[Prantsuse köök|prantsusepärane,]] kuid koos kaasaegsete Ameerika mõjutustega, näiteks sellised eriroad nagu suitsulõhekornetid,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.finedininglovers.com/people/thomas-keller|title=Thomas Keller|website=finedininglovers.com|access-date=2021-02-01|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|title=The Easy Way to Make Thomas Keller's Signature Salmon Cornets|website=[[Food &amp; Wine]]|access-date=2021-02-01|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202730/https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|archive-date=November 21, 2021}}&lt;/ref&gt; mis said inspiratsiooni reisilt Baskin-Robbinsi.

== Personal ==
The French Laundry tuntumad köögipersonalid on Grant Achatz Alineast, Eric Ziebold Kinshipi ja Métier'ist, Corey Lee Benust, Jonathan Benno Lincoln Ristorantest, René Redzepi Nomast [[Kopenhaagen|Kopenhaagenist]], Ron Siegel Madcapist ja Duff Goldman Charm City Cakes'ist. Eelmine peakokk Timothy Hollingsworth&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Forbes|first=Paula|url=http://eater.com/archives/2012/11/26/french-laundry-chef-de-cuisine.php|title=Timothy Hollingsworth Is Out at French Laundry; Per Se's David Breeden Is In|publisher=[[Vox Media Inc.]]|website=Eater.com|date=November 26, 2012|access-date=2014-09-01}}&lt;/ref&gt; võitis Bocuse d'Ori USA poolfinaali 2008. aastal ning esindas USA-d rahvusvahelises finaalis 2009. aasta jaanuaris, saavutades kuuenda koha.

== Teised asukohad ==
2004. aasta veebruaris avas Thomas Keller [[New York|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattanil]] restorani Per Se, mis on tema Yountville'i restorani USA idaranniku versioon. See on saanud ka kolm Michelini tärni. Mõlema restorani köögid on ühendatud reaalajas videoülekande kaudu teleriekraanil.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Zimmer|first=Erin|url=http://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|title=Per Se's Kitchen, Still Well-Stocked and Watching the French Laundry on Flat-Screen TV|publisher=|website=newyork.seriouseats.com|date=May 29, 2009|access-date=2012-02-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20201001123327/https://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|archive-date=October 1, 2020}}&lt;/ref&gt;

The French Laundry renoveerimise ajal avas Keller Silverado Resort and Spas ajutise restorani Ad Lib. Restoran pakub Ameerika klassikalist toitu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lucchessi|first=Paolo|url=http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|title=Thomas Keller to launch temporary restaurant at Silverado: Ad Lib|publisher=|website=insidescoopsf.sfgate.com|date=January 12, 2015|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20150115013028/http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|archive-date=January 15, 2015}}&lt;/ref&gt; See pole esimene ajutine restoran, mida Keller on juhtinud. Varasemad samalaadsed restoranid olid Mandarin Orientalis [[Hongkong|Hongkongis]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Stolerman|first=William|url=http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|title=Mandarin Oriental HK Welcoming Chef Thomas Keller|publisher=|website=luxury-insider.com|date=November 2, 2010|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202731/http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|archive-date=November 21, 2021}}&lt;/ref&gt; ja [[Harrods|Harrodsis]] [[London|Londonis]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Ceallaigh|first=John|url=http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|title=The French Laundry at Harrods: Thomas Keller interview|publisher=|website=telegraph.co.uk|date=September 1, 2011|access-date=21 November 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20110902095208/http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|archive-date=September 2, 2011}}&lt;/ref&gt;

== Vastuvõtt ==
Alates 2006. aastast on see saavutanud kolm tärni [[San Francisco]] [[Guide Michelin|Michelini giidis]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|title=San Francisco 2013 Michelin Guide; Michelin Travel &amp; Lifestyle|publisher=Michelinguide.com|access-date=April 10, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130410075809/http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|archive-date=April 10, 2013}}&lt;/ref&gt; Restoran sai [[The New York Times|The New York Timesis]] positiivse arvustuse&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|title=The French Laundry – Reviews and Ratings of Restaurants in Napa Valley – New York Times Travel|work=The New York Times|access-date=2008-04-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20080321093842/http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|archive-date=2008-03-21}}&lt;/ref&gt; ja restoraniärimees ning kuulsuskokk [[Anthony Bourdain]] nimetas seda 2005. aastal &quot;maailma parimaks restoraniks, punkt&quot;.

Alates 2007. aastast on restoran võitnud Wine Spectator Grand Awardi.&lt;ref name=&quot;The French Laundry&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.winespectator.com/restaurants/show/source/search/id/2968|title=The French Laundry|work=Wine Spectator|date=2015-01-01|access-date=2015-08-19}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Toitlustusettevõtted]]
[[Kategooria:California ettevõtted]]</text>
      <sha1>6pincbp4s7pjyfqnarikx6mzv7yhso1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bogbodia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716305</id>
    <revision>
      <id>7168752</id>
      <timestamp>2026-06-07T14:33:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Bogbodia'' | pilt = Tubra-kollanutt.jpg | pildi_seletus = [[Tubra-kollanutt]] ''Bogbodia uda'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae'' | perekond = '''''Bogbodia''''' }}  '''''Bogbodia''''' on šampinjonilaadsed|šamp...'</comment>
      <origin>7168752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="751" sha1="ee5h85iqfat8gjf953jh4vc1vldwpy7" xml:space="preserve">{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Bogbodia''
| pilt = Tubra-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = [[Tubra-kollanutt]] ''Bogbodia uda''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = '''''Bogbodia'''''
}}

'''''Bogbodia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Bogbodia uda'' – [[tubra-kollanutt]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|121237}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>ee5h85iqfat8gjf953jh4vc1vldwpy7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168753</id>
      <parentid>7168752</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:34:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="751" sha1="2cif0gqdmwbocnxgxp1k2i53rvi7zj3" xml:space="preserve">{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Bogbodia''
| pilt = Turba-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = [[Tubra-kollanutt]] ''Bogbodia uda''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = '''''Bogbodia'''''
}}

'''''Bogbodia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Bogbodia uda'' – [[tubra-kollanutt]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|121237}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>2cif0gqdmwbocnxgxp1k2i53rvi7zj3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168754</id>
      <parentid>7168753</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:34:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="751" sha1="tp22uhnvra2sk765rok49qnk4y2g6i9" xml:space="preserve">{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Bogbodia''
| pilt = Turba-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = [[Tubra-kollanutt]] ''Bogbodia uda''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = '''''Bogbodia'''''
}}

'''''Bogbodia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Bogbodia uda'' – [[turba-kollanutt]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|121237}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>tp22uhnvra2sk765rok49qnk4y2g6i9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168755</id>
      <parentid>7168754</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T14:34:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="751" sha1="5nlva4p64j86zc74eq2upfjkz8n5wsx" xml:space="preserve">{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Bogbodia''
| pilt = Turba-kollanutt.jpg
| pildi_seletus = [[Turba-kollanutt]] ''Bogbodia uda''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae''
| perekond = '''''Bogbodia'''''
}}

'''''Bogbodia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[värvikulised|värvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''Bogbodia uda'' – [[turba-kollanutt]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|121237}}

[[Kategooria:Värvikulised]]</text>
      <sha1>5nlva4p64j86zc74eq2upfjkz8n5wsx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerttu Elin Vehmas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716306</id>
    <redirect title="Elina Vaara" />
    <revision>
      <id>7168765</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:25:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Elina Vaara]]</comment>
      <origin>7168765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv" xml:space="preserve">#suuna [[Elina Vaara]]</text>
      <sha1>mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerttu Elin Sirén</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716307</id>
    <redirect title="Elina Vaara" />
    <revision>
      <id>7168767</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:26:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Elina Vaara]]</comment>
      <origin>7168767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv" xml:space="preserve">#suuna [[Elina Vaara]]</text>
      <sha1>mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerttu Elin Viljanen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716308</id>
    <redirect title="Elina Vaara" />
    <revision>
      <id>7168768</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Elina Vaara]]</comment>
      <origin>7168768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv" xml:space="preserve">#suuna [[Elina Vaara]]</text>
      <sha1>mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerttu Elin Virtanen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716309</id>
    <redirect title="Elina Vaara" />
    <revision>
      <id>7168769</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:28:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Elina Vaara]]</comment>
      <origin>7168769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv" xml:space="preserve">#suuna [[Elina Vaara]]</text>
      <sha1>mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerttu Elin Vaaskivi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716310</id>
    <redirect title="Elina Vaara" />
    <revision>
      <id>7168770</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:29:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Elina Vaara]]</comment>
      <origin>7168770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv" xml:space="preserve">#suuna [[Elina Vaara]]</text>
      <sha1>mvyty51ad82ebj3zfz235v5vys5jadv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulgsuulased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716311</id>
    <revision>
      <id>7168772</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:38:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Sulgsuulased | pilt = Harilik kedertigu.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Harilik kedertigu]] ''Cochlodina laminata'' | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | klass = [[Teod]] ''Gastropoda'' | alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata'' | selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora'' | sugukond = '''Sulgsuulased''' ''Clausiliidae'' }}  '''Sulgsuulased''' (''Clausiliidae'') on sugukond maisma...'</comment>
      <origin>7168772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="621" sha1="1fpzr8xfso0trrghw4eyl9ej2qth3h0" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Sulgsuulased
| pilt = Harilik kedertigu.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = [[Harilik kedertigu]] ''Cochlodina laminata''
| värvus = loomad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca''
| klass = [[Teod]] ''Gastropoda''
| alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata''
| selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora''
| sugukond = '''Sulgsuulased''' ''Clausiliidae''
}}

'''Sulgsuulased''' (''Clausiliidae'') on sugukond maismaal elavaid [[teod|tigusid]].

==Perekondi==
*''Cochlodina'' – [[kedertigu]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|12218}}

[[Kategooria:Limused]]</text>
      <sha1>1fpzr8xfso0trrghw4eyl9ej2qth3h0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168773</id>
      <parentid>7168772</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T15:40:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7168773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="688" sha1="m81xx7sc03osuuc9ddc3k51sflwhymi" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Sulgsuulased
| pilt = Harilik kedertigu.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = [[Harilik kedertigu]] ''Cochlodina laminata''
| värvus = loomad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca''
| klass = [[Teod]] ''Gastropoda''
| alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata''
| selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora''
| sugukond = '''Sulgsuulased''' ''Clausiliidae''
}}

'''Sulgsuulased''' (''Clausiliidae'') on sugukond maismaal elavaid [[teod|tigusid]].

==Perekondi==
*''Clausilia'' – [[sulgsuu]]
*''Cochlodina'' – [[kedertigu]]
*''Macrogastra'' – [[käävtigu]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|12218}}

[[Kategooria:Limused]]</text>
      <sha1>m81xx7sc03osuuc9ddc3k51sflwhymi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kedertigu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716312</id>
    <revision>
      <id>7168774</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:42:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kedertigu | pilt = Harilik kedertigu.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Harilik kedertigu]] ''Cochlodina laminata'' | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | klass = [[Teod]] ''Gastropoda'' | alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata'' | selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora'' | sugukond = [[Sulgsuulased]] ''Clausiliidae'' | perekond = '''Kedertigu''' ''Cochlodina'' }}  '''Kedertigu''' (...'</comment>
      <origin>7168774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="718" sha1="rh1k5k7du9hcegqfiux1a5v204tim01" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Kedertigu
| pilt = Harilik kedertigu.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = [[Harilik kedertigu]] ''Cochlodina laminata''
| värvus = loomad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca''
| klass = [[Teod]] ''Gastropoda''
| alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata''
| selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora''
| sugukond = [[Sulgsuulased]] ''Clausiliidae''
| perekond = '''Kedertigu''' ''Cochlodina''
}}

'''Kedertigu''' (''Cochlodina'') on perekond maismaal elavaid [[teod|tigusid]].

==Liike==
*''Cochlodina laminata'' – [[harilik kedertigu]]
*''Cochlodina orthostoma'' – [[sile kedertigu]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|16412}}

[[Kategooria:Limused]]</text>
      <sha1>rh1k5k7du9hcegqfiux1a5v204tim01</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harilik kedertigu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716313</id>
    <revision>
      <id>7168776</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:43:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Harilik kedertigu | pilt = Harilik kedertigu.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Harilik kedertigu ''Cochlodina laminata'' | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca'' | klass = [[Teod]] ''Gastropoda'' | alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata'' | selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora'' | sugukond = [[Sulgsuulased]] ''Clausiliidae'' | perekond = [[Kedertigu]] ''Cochlodina'' | liik = '''Harilik...'</comment>
      <origin>7168776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="678" sha1="5wf5kcx6uhgs8cu11k48vwd9s679qr7" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Harilik kedertigu
| pilt = Harilik kedertigu.jpg
| pildi_laius = 250px
| pildi_seletus = Harilik kedertigu ''Cochlodina laminata''
| värvus = loomad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Limused]] ''Mollusca''
| klass = [[Teod]] ''Gastropoda''
| alamklass = [[Kopsteod]] ''Pulmonata''
| selts = [[Tippsilmalised]] ''Stylommatophora''
| sugukond = [[Sulgsuulased]] ''Clausiliidae''
| perekond = [[Kedertigu]] ''Cochlodina''
| liik = '''Harilik kedertigu''' ''Cochlodina laminata''
}}

'''Harilik kedertigu''' (''Cochlodina laminata'') on liik maismaal elavaid [[teod|tigusid]].

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|47685}}

[[Kategooria:Limused]]</text>
      <sha1>5wf5kcx6uhgs8cu11k48vwd9s679qr7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AT&amp;T Stadium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716314</id>
    <revision>
      <id>7168779</id>
      <timestamp>2026-06-07T15:49:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Staadion  | nimi                  = AT&amp;T Stadium | pilt                  = Arlington June 2020 4 (AT&amp;T Stadium).jpg | pildiallkiri          = Staadioni välisvaade | täisnimi              =  | endised_nimed         = Cowboys Stadium (2009–2013) | asukoht               = [[Arlington]], [[Texas]] | ehitati               = 2006–2009 | avati                 = 27. mai 2009 | renoveeriti           =  | laiendati             =  | omanik                =  | operaator...'</comment>
      <origin>7168779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5925" sha1="8x30t0wsop9pe7k8vmvmpes0g3fu6cd" xml:space="preserve">{{Staadion 
| nimi                  = AT&amp;T Stadium
| pilt                  = Arlington June 2020 4 (AT&amp;T Stadium).jpg
| pildiallkiri          = Staadioni välisvaade
| täisnimi              = 
| endised_nimed         = Cowboys Stadium (2009–2013)
| asukoht               = [[Arlington]], [[Texas]]
| ehitati               = 2006–2009
| avati                 = 27. mai 2009
| renoveeriti           = 
| laiendati             = 
| omanik                = 
| operaator             = Dallas Cowboys
| kate                  = Hellas Matrix kunstmurukate Helix pehme pealispinnaga&lt;ref&gt;New Dallas Cowboys Stadium selects SoftTop grass system from Hellas Construction&quot; (PDF). Dallascowboysturf.com&lt;/ref&gt;
| tabloo                = [[Panasonic]]
| maksumus              = 1,15 miljardit [[USA dollar]]it&lt;ref name=&quot;dallas&quot; /&gt;
| arhitekt              = HKS, Inc
| mahutavus             = 80 000 istekohta&lt;ref name=&quot;dallas&quot;&gt;[https://www.stadiumsofprofootball.com/stadiums/att-stadium/ AT&amp;T Stadium, Dallas Cowboys football stadium] Stadiums of Pro Football.&lt;/ref&gt;, koos laiendusega (seisukohtad) kuni 100 000-ni
| sviidid               = 350&lt;ref&gt;[https://www.stadiumsofprofootball.com/stadiums/att-stadium/ AT&amp;T Stadium] HKS, Inc. Retrieved May 27, 2025&lt;/ref&gt;
| rekord_pealtvaatajaid = 
| mõõtmed               = 
| pindala               = 
| meeskonnad            = Dallas Cowboys (NFL) 2009–.... &lt;br&gt; Southwest Classic (NCAA) 2009–2011, 2014–2019, 2021–2024 &lt;br&gt; Big 12 Championship Game (NCAA) 2009, 2010, 2017–.... &lt;br&gt; Cotton Bowl Classic (NCAA) 2010–....
| koduleht              = https://attstadium.com/
}}
[[Fail:Cowboys Stadium field.jpg|pisi|Staadioni sisevaade|291x291px]]
'''AT&amp;T Stadium''' on liigutatava katusega staadion [[Arlington]]is [[Texas]]e osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. See on [[Ameerika jalgpall]]i liiga ([[NFL]]) meeskonna [[Dallas Cowboys]]i koduväljak.

== Staadioni ajaloost ==
Rohkem kui kolm aastakümmet enne AT&amp;T Stadiumi ehitamist mängis liiga edukamaid meeskondi Dallas Cowboys endisel Texase staadionil (Texas Stadium), mis lammutati 2010. aastal ja oli üks NFL-i tuntumaid staadione. 1994. aastal asuti uurima võimalusi Texase staadioni laiendamiseks või asendamiseks, et suurendada kohtade arvu ja tulubaasi. Esialgsed kontseptsioonid nägid ette Texase staadioni laiendamist 40 000 istekoha võrra ning sissetõmmatava katuse ehitamist. Aja jooksul viisid arutelud otsuseni ehitada täiesti uus ja tipptasemel rajatis. Pärast ligi kümme aastat kestnud potentsiaalsete asukohtade hindamist valiti asukoht Arlingtonis tolleaegse Globe Life Parki lähedal. 1,15 miljardi dollari suuruse maksumusega ehitise projekti rahastamine kiideti 2004. aasta novembris heaks 325 miljoni dollari suuruse võlakirjapaketiga, mida seejärel rahastati linna kohaliku jaemüügi, hotellide täituvuse ja rendiautode kasutamise maksude suurendamise teel. NFL panustas lisaks 150 miljonit dollarit, ülejäänud osa kattis Dallas Cowboys.&lt;ref name=&quot;dallas&quot; /&gt;

AT&amp;T staadion on arhitektuuriliselt üks omanäolisemaid jalgpallivõistluste toimumiskohti. Selle välisilmele annavad tugeva aktsendi rohkem kui 20 meetri kõrgused kaldus klaasseinad. Kaks monumentaalset 9 meetri kõrgust terasfermi ulatuvad üle staadioni, toetades kogu katusekonstruktsiooni ning ka fermide vahel asuvat liigutatavat katusekatet. Staadioni tavaline istekohtade arv on 80 000, kuid seda saab suurte ürituste nagu [[Super Bowl]]i ajal laiendada ligi 100 000-ni. Istmed on paigaldatud alumiiniumrööbastele, mis võimaldab vajadusel mahutavust suurendada istmete külgvahede vähendamise abil. Staadionil on viiel tasandil ligikaudu 350 sviiti ning umbes 15 000 premium-klubikohta, mis pakuvad kõrgendatud mugavusi.

Staadionil on enam kui 3000 Sony [[LCD-kuvar]]it sviitides, fuajeedes, müügikohtades ja mujal, pakkudes fännidele igast kohast vaatamisvõimalusi.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20101210120921/http://www.sonyinsider.com/2009/04/20/dallas-cowboys-new-stadium-chock-full-of-sony-hd/ Dallas Cowboys New Stadium Chock Full Of Sony HD] Sony Insider. April 20, 2009.&lt;/ref&gt; Staadioni keskosas on 27 meetri kõrgusele väljaku pinnast riputatud kaks [[Mitsubishi]] HDTV-ekraani, mis olid paigaldamise ajal maailma suurimad [[kõrglahutusega televisioon]]i ekraanid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20091003120755/http://finance.yahoo.com/news/Guinness-World-Records-to-bw-1520012443.html?x=0&amp;.v=1 Guinness World Records to Recognize Dallas Cowboys and Mitsubishi Electric Diamond Vision for World's Largest Video Display] finance.yahoo.com. &lt;/ref&gt; Staadionil asub ka Dallas Cowboysi kuulsuste galerii ja profipood, mis pakuvad fännidele infot meeskonna ajaloost ja ning juurdepääsu sporditarvete ostuks.

== Võistlused, üritused ==
Esimeseks ürituseks AT&amp;T staadionil oli [[George Strait]]i kontsert 9. juunil 2009. Cowboys mängis seal oma esimese põhihooaja mängu 20. septembril 2009 [[New York Giants]]i vastu. Algselt Cowboysi staadionina tuntud staadion nimetati 2013. aasta juulis ümber AT&amp;T staadioniks pärast seda, kui AT&amp;T omandas nimeõigused.

Lisaks Cowboysi koduväljakuks olemisele on AT&amp;T staadionist saanud tähtsate võistluste ja ürituste korraldamise koht, kus on toimunud 2010. aasta [[NBA tähtede mäng]], [[Super Bowl]] XLV, [[kolledžijalgpall]]i riiklike meistrivõistluste playoff-ide mängud, [[Cotton Bowl Classic]] ning arvukalt kõrgetasemelisi kontserte ja muid spordiüritusi, mis kinnistavad tema staatust ühe parima staadionina.&lt;ref name=&quot;dallas&quot; /&gt;

Staadionil peetakse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] mänge.

== Viited ==
{{Viited}}
== Välislink ==
*[https://www.youtube.com/watch?v=GCYbxQ5C0Go AT&amp;T Stadium Tour - Home Of The Dallas Cowboys] Video

{{koord}}
[[Kategooria:Jalgpallistaadionid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide spordiehitised]]</text>
      <sha1>8x30t0wsop9pe7k8vmvmpes0g3fu6cd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad</title>
    <ns>14</ns>
    <id>716315</id>
    <revision>
      <id>7168809</id>
      <timestamp>2026-06-07T17:40:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Suurbritannia lavastajad|Teatrilavastajad]] [[Kategooria:Teatrilavastajad]]'</comment>
      <origin>7168809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88" sha1="i8en6ljbx7pmet6jux3ce3ttjjr2yjv" xml:space="preserve">[[Kategooria:Suurbritannia lavastajad|Teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Teatrilavastajad]]</text>
      <sha1>i8en6ljbx7pmet6jux3ce3ttjjr2yjv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Suurbritannia lavastajad</title>
    <ns>14</ns>
    <id>716316</id>
    <revision>
      <id>7168811</id>
      <timestamp>2026-06-07T17:43:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Suurbritannia kultuuritegelased|Lavastajad]] [[Kategooria:Lavastajad riigiti]]'</comment>
      <origin>7168811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="91" sha1="azpyu8mrkjjsbagccqt343n7kl5bpch" xml:space="preserve">[[Kategooria:Suurbritannia kultuuritegelased|Lavastajad]]
[[Kategooria:Lavastajad riigiti]]</text>
      <sha1>azpyu8mrkjjsbagccqt343n7kl5bpch</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Suurbritannia kultuuritegelased</title>
    <ns>14</ns>
    <id>716317</id>
    <revision>
      <id>7168815</id>
      <timestamp>2026-06-07T17:47:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Suurbritannia kultuur]] [[Kategooria:Suurbritannia inimesed|Kultuuritegelased]]'</comment>
      <origin>7168815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="92" sha1="b2utrarpke95nq0m0iwmwto6llst1xa" xml:space="preserve">[[Kategooria:Suurbritannia kultuur]]
[[Kategooria:Suurbritannia inimesed|Kultuuritegelased]]</text>
      <sha1>b2utrarpke95nq0m0iwmwto6llst1xa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168816</id>
      <parentid>7168815</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T17:47:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7168816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="110" sha1="bzxfm0rimcssjau4rxjjwiimyt8x0xm" xml:space="preserve">[[Kategooria:Suurbritannia kultuur|Kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Suurbritannia inimesed|Kultuuritegelased]]</text>
      <sha1>bzxfm0rimcssjau4rxjjwiimyt8x0xm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Täitur</title>
    <ns>102</ns>
    <id>716318</id>
    <redirect title="Mustand:Vaakumtäitur" />
    <revision>
      <id>7168828</id>
      <timestamp>2026-06-07T18:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Edgarr emu.ee</username>
        <id>226772</id>
      </contributor>
      <comment>Edgarr emu.ee teisaldas lehekülje [[Mustand:Täitur]] pealkirja [[Mustand:Vaakumtäitur]] alla</comment>
      <origin>7168828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="b3pixymo876fna4h0hgmgle8q5rjrjz" xml:space="preserve">#suuna [[Mustand:Vaakumtäitur]]</text>
      <sha1>b3pixymo876fna4h0hgmgle8q5rjrjz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimir Prebilič</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716319</id>
    <revision>
      <id>7168848</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:07:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Vladimir Prebilič''' (sündinud [[21. mai]]l [[1974]] [[Ljubljana]]s) on [[Sloveenia]] poliitik, ta on erakonna [[Prerod]] ([[sloveeni keel]]es ''Prerod – Stranka Vladimirja Prebiliča'') liige. Ta on aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulub ta [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni]].  Ta lõpetas [[Ljubljana ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloo ja geograafia erialal ning hiljem sa...'</comment>
      <origin>7168848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="982" sha1="r6g83xzo8njl40idpegrvti346i09mp" xml:space="preserve">'''Vladimir Prebilič''' (sündinud [[21. mai]]l [[1974]] [[Ljubljana]]s) on [[Sloveenia]] poliitik, ta on erakonna [[Prerod]] ([[sloveeni keel]]es ''Prerod – Stranka Vladimirja Prebiliča'') liige. Ta on aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulub ta [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni]].

Ta lõpetas [[Ljubljana ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloo ja geograafia erialal ning hiljem sai sotsiaalteaduste teaduskonnast magistri- ja doktorikraadi kaitseteaduste alal. [[2001]]. aastal sai ta Ljubljana ülikooli sotsiaalteaduskonnast magistrikraadi kaitseteaduste alal ja 2004. aastal doktorikraadi teemal kaitseteaduste alal &quot;Saksa relvajõudude logistika Teise maailmasõja ajal&quot;.

{{JÄRJESTA:Prebilic, Vladimir}}
[[Kategooria:Sloveenia poliitikud]]
[[Kategooria:Sloveeniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>r6g83xzo8njl40idpegrvti346i09mp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168856</id>
      <parentid>7168848</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:16:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <origin>7168856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1123" sha1="owedyadon0kdn1bwbpu3q77ftmdi6g1" xml:space="preserve">'''Vladimir Prebilič''' (sündinud [[21. mai]]l [[1974]] [[Ljubljana]]s) on [[Sloveenia]] poliitik, ta on erakonna [[Prerod]] ([[sloveeni keel]]es ''Prerod – Stranka Vladimirja Prebiliča'') liige. Ta on aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulub ta [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni]].

Ta lõpetas [[Ljubljana ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloo ja geograafia erialal ning hiljem sai sotsiaalteaduste teaduskonnast magistri- ja doktorikraadi kaitseteaduste alal. [[2001]]. aastal sai ta Ljubljana ülikooli sotsiaalteaduskonnast magistrikraadi kaitseteaduste alal ja 2004. aastal doktorikraadi teemal kaitseteaduste alal &quot;Saksa relvajõudude logistika Teise maailmasõja ajal&quot;.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256813/VLADIMIR_PREBILIC/home Vladimir Prebilič Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Prebilic, Vladimir}}
[[Kategooria:Sloveenia poliitikud]]
[[Kategooria:Sloveeniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>owedyadon0kdn1bwbpu3q77ftmdi6g1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168892</id>
      <parentid>7168856</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:05:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7168892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2402" sha1="rjkfo8t4ar1osh3na9shcdyfcwevx08" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Vladimir Prebilič
| pilt = 1719914798584_20240627_PREBILIC_Vladimir_SI_017.jpg
| pildiallkiri = Vladimir Prebilič (2024)
| amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 16. juuli 2024
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 =
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Vladimir Prebilič
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1974|05|21}}
| sünnikoht    = [[Ljubljana]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Prerod]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Ljubljana ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Vladimir Prebilič''' (sündinud [[21. mai]]l [[1974]] [[Ljubljana]]s) on [[Sloveenia]] poliitik, ta on erakonna [[Prerod]] ([[sloveeni keel]]es ''Prerod – Stranka Vladimirja Prebiliča'') liige. Ta on aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulub ta [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni]].

Ta lõpetas [[Ljubljana ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloo ja geograafia erialal ning hiljem sai sotsiaalteaduste teaduskonnast magistri- ja doktorikraadi kaitseteaduste alal. [[2001]]. aastal sai ta Ljubljana ülikooli sotsiaalteaduskonnast magistrikraadi kaitseteaduste alal ja 2004. aastal doktorikraadi teemal kaitseteaduste alal &quot;Saksa relvajõudude logistika Teise maailmasõja ajal&quot;.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256813/VLADIMIR_PREBILIC/home Vladimir Prebilič Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Prebilic, Vladimir}}
[[Kategooria:Sloveenia poliitikud]]
[[Kategooria:Sloveeniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>rjkfo8t4ar1osh3na9shcdyfcwevx08</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Kinnisasi</title>
    <ns>102</ns>
    <id>716320</id>
    <revision>
      <id>7168850</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:08:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AlinaAksjo</username>
        <id>231189</id>
      </contributor>
      <comment>uus</comment>
      <origin>7168850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2842" sha1="j2k8qaghssh9584b3z67nu9xnipohpe" xml:space="preserve">'''Kinnisasi''' on asi, mis on püsivalt maaga seotud ja seda ei saa teisaldada. Kinnisasjade hulka kuuluvad nt maa ise, hooned ja rajatised. Kinnisasja võõrandamatud osad on nt teed, aiapiirded, tehnovõrgud. 

== Peamised liigid ==
Kinnisasja peamised liigid on '''ehitis''', '''rajatis''' ja '''hoone'''. '''Ehitis''' on inimese ehitatud püsiv objekt, mis on seotud maapinnaga (EhS § 3 lg 1). '''Rajatis''' on ehitis, mis ei ole hoone, näiteks tee, sild või tehnovõrk (EhS § 3 lg 2). '''Hoone''' on seinte ja katusega ehitis, mis on mõeldud inimeste viibimiseks või tegevuseks (EhS § 3 lg 2).

== Kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ==
Õigusliku mõiste järgi kujutab kinnisasi endast õigussuhete kogumit, mis reguleerib maa ja sellega püsivalt seotud ehitiste omamist, kasutamist ja käsutamist. Omanikul on üldjuhul täielik valdus-, kasutus- ja käsutusõigus, kuid neid võivad piirata seadusest või lepingutest tulenevad kolmandate isikute õigused, sealhulgas servituudid, kasutusõigused ja hüpoteegid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ao |eesnimi=S. |kuupäev=2022 |pealkiri=Riigi maakorralduse läbiviimine kinnisasjade avalikes huvides omandamisel Rail Baltica projekti näitel. |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b6b6e428-65bd-4c34-9d1b-6a0567177d5b/content |vaadatud=6. juunil 2026 |väljaanne=Magistritöö. Eesti Maaülikool: Metsanduse ja inseneeria instituut. Tartu. 69 lk.}}&lt;/ref&gt;

Kinnisasja omamisega kaasnevad vältimatult ka kohustused, nagu maksude tasumine, vara säilitamine ning vastavus planeeringu- ja keskkonnanõuetele. Nimetatud õiguste ja kohustuste koostoime tagab kinnisasjade jätkusuutliku, efektiivse ja õiguspärase kasutamise ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Lisaks mõjutavad kinnisasjade haldamist turutingimused, õigusraamistik ning ühiskondlikud ootused ja arengusuunad, kujundades kinnisvaraturu toimimist laiemalt ning määrates selle rolli majanduses ja ruumilises planeerimises. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reusens, P., van Kempen, T., Vandenbergh, J., Vastmans, F., S. Damen, S. |kuupäev=2026 |pealkiri=Impact on house prices of an energy renovation obligation for homebuyers. Energy Economics. |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140988326001969 |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=40 p.}}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ja tähtsus ==
Kinnisasja kasutatakse elamiseks, üürimiseks, äritegevuseks ja investeerimiseks. See pakub inimestele turvalist elukohta ning ettevõtetele vajalikku tegutsemisruumi. Kinnisvara on oluline majanduslik vara, mis aitab säilitada ja kasvatada väärtust, loob finantsilist stabiilsust ning toetab nii isiklikku kui ka ühiskondlikku arengut pikaajalises perspektiivis. Samuti võimaldab see teenida passiivset tulu ning hajutada riske paremini.

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>j2k8qaghssh9584b3z67nu9xnipohpe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168864</id>
      <parentid>7168850</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:27:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AlinaAksjo</username>
        <id>231189</id>
      </contributor>
      <comment>lingid</comment>
      <origin>7168864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2794" sha1="gier55leglfbvij8qi6yv7hur981k48" xml:space="preserve">'''Kinnisasi''' on asi, mis on püsivalt maaga seotud ja seda ei saa teisaldada. Kinnisasjade hulka kuuluvad nt maa ise, hooned ja rajatised. Kinnisasja võõrandamatud osad on nt teed, aiapiirded, tehnovõrgud. 

== Peamised liigid ==
Kinnisasja peamised liigid on '''ehitis''', '''rajatis''' ja '''hoone'''. '''Ehitis''' on inimese ehitatud püsiv objekt, mis on seotud maapinnaga. '''Rajatis''' on ehitis, mis ei ole hoone, näiteks tee, sild või tehnovõrk. '''Hoone''' on seinte ja katusega ehitis, mis on mõeldud inimeste viibimiseks või tegevuseks.

== Kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ==
Õigusliku mõiste järgi kujutab kinnisasi endast õigussuhete kogumit, mis reguleerib maa ja sellega püsivalt seotud ehitiste omamist, kasutamist ja käsutamist. Omanikul on üldjuhul täielik valdus-, kasutus- ja käsutusõigus, kuid neid võivad piirata seadusest või lepingutest tulenevad kolmandate isikute õigused, sealhulgas servituudid, kasutusõigused ja hüpoteegid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ao |eesnimi=S. |kuupäev=2022 |pealkiri=Riigi maakorralduse läbiviimine kinnisasjade avalikes huvides omandamisel Rail Baltica projekti näitel. |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b6b6e428-65bd-4c34-9d1b-6a0567177d5b/content |vaadatud=6. juunil 2026 |väljaanne=Magistritöö. Eesti Maaülikool: Metsanduse ja inseneeria instituut. Tartu. 69 lk.}}&lt;/ref&gt;

Kinnisasja omamisega kaasnevad vältimatult ka kohustused, nagu maksude tasumine, vara säilitamine ning vastavus planeeringu- ja keskkonnanõuetele. Nimetatud õiguste ja kohustuste koostoime tagab kinnisasjade jätkusuutliku, efektiivse ja õiguspärase kasutamise ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Lisaks mõjutavad kinnisasjade haldamist turutingimused, õigusraamistik ning ühiskondlikud ootused ja arengusuunad, kujundades kinnisvaraturu toimimist laiemalt ning määrates selle rolli majanduses ja ruumilises planeerimises. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reusens, P., van Kempen, T., Vandenbergh, J., Vastmans, F., S. Damen, S. |kuupäev=2026 |pealkiri=Impact on house prices of an energy renovation obligation for homebuyers. Energy Economics. |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140988326001969 |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=40 p.}}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ja tähtsus ==
Kinnisasja kasutatakse elamiseks, üürimiseks, äritegevuseks ja investeerimiseks. See pakub inimestele turvalist elukohta ning ettevõtetele vajalikku tegutsemisruumi. Kinnisvara on oluline majanduslik vara, mis aitab säilitada ja kasvatada väärtust, loob finantsilist stabiilsust ning toetab nii isiklikku kui ka ühiskondlikku arengut pikaajalises perspektiivis. Samuti võimaldab see teenida passiivset tulu ning hajutada riske paremini.

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>gier55leglfbvij8qi6yv7hur981k48</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168867</id>
      <parentid>7168864</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:29:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AlinaAksjo</username>
        <id>231189</id>
      </contributor>
      <comment>...</comment>
      <origin>7168867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2805" sha1="eu46eth0pn6pb681u92ydywz9jpvulg" xml:space="preserve">'''Kinnisasi''' on asi, mis on püsivalt maaga seotud ja seda ei saa teisaldada. Kinnisasjade hulka kuuluvad nt maa ise, hooned ja rajatised. Kinnisasja võõrandamatud osad on nt teed, aiapiirded, tehnovõrgud. 

== Peamised liigid ==
Kinnisasja peamised liigid on '''ehitis''', '''rajatis''' ja '''hoone'''. '''Ehitis''' on inimese ehitatud püsiv objekt, mis on seotud maapinnaga. '''Rajatis''' on ehitis, mis ei ole hoone, näiteks tee, sild või tehnovõrk. '''Hoone''' on seinte ja katusega ehitis, mis on mõeldud inimeste viibimiseks või tegevuseks.

== Kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ==
Õigusliku mõiste järgi kujutab kinnisasi endast õigussuhete kogumit, mis reguleerib maa ja sellega püsivalt seotud [[Ehitis|ehitiste]] omamist, kasutamist ja käsutamist. Omanikul on üldjuhul täielik valdus-, kasutus- ja käsutusõigus, kuid neid võivad piirata seadusest või lepingutest tulenevad kolmandate isikute õigused, sealhulgas servituudid, kasutusõigused ja hüpoteegid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ao |eesnimi=S. |kuupäev=2022 |pealkiri=Riigi maakorralduse läbiviimine kinnisasjade avalikes huvides omandamisel Rail Baltica projekti näitel. |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b6b6e428-65bd-4c34-9d1b-6a0567177d5b/content |vaadatud=6. juunil 2026 |väljaanne=Magistritöö. Eesti Maaülikool: Metsanduse ja inseneeria instituut. Tartu. 69 lk.}}&lt;/ref&gt;

Kinnisasja omamisega kaasnevad vältimatult ka kohustused, nagu maksude tasumine, vara säilitamine ning vastavus planeeringu- ja keskkonnanõuetele. Nimetatud õiguste ja kohustuste koostoime tagab kinnisasjade jätkusuutliku, efektiivse ja õiguspärase kasutamise ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Lisaks mõjutavad kinnisasjade haldamist turutingimused, õigusraamistik ning ühiskondlikud ootused ja arengusuunad, kujundades kinnisvaraturu toimimist laiemalt ning määrates selle rolli majanduses ja ruumilises planeerimises. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reusens, P., van Kempen, T., Vandenbergh, J., Vastmans, F., S. Damen, S. |kuupäev=2026 |pealkiri=Impact on house prices of an energy renovation obligation for homebuyers. Energy Economics. |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140988326001969 |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=40 p.}}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ja tähtsus ==
Kinnisasja kasutatakse elamiseks, üürimiseks, äritegevuseks ja investeerimiseks. See pakub inimestele turvalist elukohta ning ettevõtetele vajalikku tegutsemisruumi. Kinnisvara on oluline majanduslik vara, mis aitab säilitada ja kasvatada väärtust, loob finantsilist stabiilsust ning toetab nii isiklikku kui ka ühiskondlikku arengut pikaajalises perspektiivis. Samuti võimaldab see teenida passiivset tulu ning hajutada riske paremini.

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>eu46eth0pn6pb681u92ydywz9jpvulg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168881</id>
      <parentid>7168867</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:36:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AlinaAksjo</username>
        <id>231189</id>
      </contributor>
      <comment>...</comment>
      <origin>7168881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3041" sha1="nx2cgtumb3xvt12hrpa4f97z89iknpc" xml:space="preserve">'''Kinnisasi''' on asi, mis on püsivalt maaga seotud ja seda ei saa teisaldada. Kinnisasjade hulka kuuluvad nt maa ise, hooned ja rajatised. Kinnisasja võõrandamatud osad on nt teed, aiapiirded, tehnovõrgud. 

== Peamised liigid ==
Kinnisasja peamised liigid on '''[[ehitis]]''', '''[[rajatis]]''' ja '''[[hoone]]'''. '''Ehitis''' on inimese ehitatud püsiv objekt, mis on seotud maapinnaga. '''Rajatis''' on ehitis, mis ei ole hoone, näiteks tee, sild või tehnovõrk. '''Hoone''' on seinte ja katusega ehitis, mis on mõeldud inimeste viibimiseks või tegevuseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ehitusseadustik |eesnimi=RT I, |kuupäev=12.05.2026 |pealkiri= |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105032015001?leiaKehtiv |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=3.}}&lt;/ref&gt;

== Kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ==
Õigusliku mõiste järgi kujutab kinnisasi endast õigussuhete kogumit, mis reguleerib maa ja sellega püsivalt seotud ehitiste omamist, kasutamist ja käsutamist. Omanikul on üldjuhul täielik valdus-, kasutus- ja käsutusõigus, kuid neid võivad piirata seadusest või lepingutest tulenevad kolmandate isikute õigused, sealhulgas [[Servituut|servituudid]], kasutusõigused ja [[Hüpoteek|hüpoteegid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ao |eesnimi=S. |kuupäev=2022 |pealkiri=Riigi maakorralduse läbiviimine kinnisasjade avalikes huvides omandamisel Rail Baltica projekti näitel. |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b6b6e428-65bd-4c34-9d1b-6a0567177d5b/content |vaadatud=6. juunil 2026 |väljaanne=Magistritöö. Eesti Maaülikool: Metsanduse ja inseneeria instituut. Tartu. 69 lk.}}&lt;/ref&gt;

Kinnisasja omamisega kaasnevad vältimatult ka kohustused, nagu maksude tasumine, vara säilitamine ning vastavus planeeringu- ja keskkonnanõuetele. Nimetatud õiguste ja kohustuste koostoime tagab kinnisasjade jätkusuutliku, efektiivse ja õiguspärase kasutamise ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Lisaks mõjutavad kinnisasjade haldamist turutingimused, õigusraamistik ning ühiskondlikud ootused ja arengusuunad, kujundades kinnisvaraturu toimimist laiemalt ning määrates selle rolli majanduses ja ruumilises planeerimises. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reusens, P., van Kempen, T., Vandenbergh, J., Vastmans, F., S. Damen, S. |kuupäev=2026 |pealkiri=Impact on house prices of an energy renovation obligation for homebuyers. Energy Economics. |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140988326001969 |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=40 p.}}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ja tähtsus ==
Kinnisasja kasutatakse elamiseks, üürimiseks, äritegevuseks ja investeerimiseks. See pakub inimestele turvalist elukohta ning ettevõtetele vajalikku tegutsemisruumi. Kinnisvara on oluline majanduslik vara, mis aitab säilitada ja kasvatada väärtust, loob finantsilist stabiilsust ning toetab nii isiklikku kui ka ühiskondlikku arengut pikaajalises perspektiivis. Samuti võimaldab see teenida passiivset tulu ning hajutada riske paremini.

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>nx2cgtumb3xvt12hrpa4f97z89iknpc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168889</id>
      <parentid>7168881</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:55:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AlinaAksjo</username>
        <id>231189</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7168889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3041" sha1="dw6881gtsgm8k3wu3zx03torlvhmjn1" xml:space="preserve">'''Kinnisasi''' on asi, mis on püsivalt maaga seotud ja seda ei saa teisaldada. Kinnisasjade hulka kuuluvad nt maa ise, hooned ja rajatised. Kinnisasja võõrandamatud osad on nt teed, aiapiirded, tehnovõrgud. 

== Peamised liigid ==
Kinnisasja peamised liigid on '''[[ehitis]]''', '''[[rajatis]]''' ja '''[[hoone]]'''. '''Ehitis''' on inimese ehitatud püsiv objekt, mis on seotud maapinnaga. '''Rajatis''' on ehitis, mis ei ole hoone, näiteks tee, sild või tehnovõrk. '''Hoone''' on seinte ja katusega ehitis, mis on mõeldud inimeste viibimiseks või tegevuseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ehitusseadustik |eesnimi= |kuupäev=12.05.2026 |pealkiri=RT I, |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105032015001?leiaKehtiv |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=3.}}&lt;/ref&gt;

== Kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ==
Õigusliku mõiste järgi kujutab kinnisasi endast õigussuhete kogumit, mis reguleerib maa ja sellega püsivalt seotud ehitiste omamist, kasutamist ja käsutamist. Omanikul on üldjuhul täielik valdus-, kasutus- ja käsutusõigus, kuid neid võivad piirata seadusest või lepingutest tulenevad kolmandate isikute õigused, sealhulgas [[Servituut|servituudid]], kasutusõigused ja [[Hüpoteek|hüpoteegid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ao |eesnimi=S. |kuupäev=2022 |pealkiri=Riigi maakorralduse läbiviimine kinnisasjade avalikes huvides omandamisel Rail Baltica projekti näitel. |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b6b6e428-65bd-4c34-9d1b-6a0567177d5b/content |vaadatud=6. juunil 2026 |väljaanne=Magistritöö. Eesti Maaülikool: Metsanduse ja inseneeria instituut. Tartu. 69 lk.}}&lt;/ref&gt;

Kinnisasja omamisega kaasnevad vältimatult ka kohustused, nagu maksude tasumine, vara säilitamine ning vastavus planeeringu- ja keskkonnanõuetele. Nimetatud õiguste ja kohustuste koostoime tagab kinnisasjade jätkusuutliku, efektiivse ja õiguspärase kasutamise ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Lisaks mõjutavad kinnisasjade haldamist turutingimused, õigusraamistik ning ühiskondlikud ootused ja arengusuunad, kujundades kinnisvaraturu toimimist laiemalt ning määrates selle rolli majanduses ja ruumilises planeerimises. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reusens, P., van Kempen, T., Vandenbergh, J., Vastmans, F., S. Damen, S. |kuupäev=2026 |pealkiri=Impact on house prices of an energy renovation obligation for homebuyers. Energy Economics. |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140988326001969 |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=40 p.}}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ja tähtsus ==
Kinnisasja kasutatakse elamiseks, üürimiseks, äritegevuseks ja investeerimiseks. See pakub inimestele turvalist elukohta ning ettevõtetele vajalikku tegutsemisruumi. Kinnisvara on oluline majanduslik vara, mis aitab säilitada ja kasvatada väärtust, loob finantsilist stabiilsust ning toetab nii isiklikku kui ka ühiskondlikku arengut pikaajalises perspektiivis. Samuti võimaldab see teenida passiivset tulu ning hajutada riske paremini.

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>dw6881gtsgm8k3wu3zx03torlvhmjn1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168890</id>
      <parentid>7168889</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T19:55:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AlinaAksjo</username>
        <id>231189</id>
      </contributor>
      <origin>7168890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2595" sha1="07sotdrll82hz2oh1xzjg20eppwflty" xml:space="preserve">'''Kinnisasi''' on asi, mis on püsivalt maaga seotud ja seda ei saa teisaldada. Kinnisasjade hulka kuuluvad nt maa ise, hooned ja rajatised. Kinnisasja võõrandamatud osad on nt teed, aiapiirded, tehnovõrgud. 

== Peamised liigid ==
Kinnisasja peamised liigid on '''[[ehitis]]''', '''[[rajatis]]''' ja '''[[hoone]]'''. '''Ehitis''' on inimese ehitatud püsiv objekt, mis on seotud maapinnaga. '''Rajatis''' on ehitis, mis ei ole hoone, näiteks tee, sild või tehnovõrk. '''Hoone''' on seinte ja katusega ehitis, mis on mõeldud inimeste viibimiseks või tegevuseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ehitusseadustik |eesnimi= |kuupäev=12.05.2026 |pealkiri=RT I, |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105032015001?leiaKehtiv |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=3.}}&lt;/ref&gt;

== Kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ==
Õigusliku mõiste järgi kujutab kinnisasi endast õigussuhete kogumit, mis reguleerib maa ja sellega püsivalt seotud ehitiste omamist, kasutamist ja käsutamist. Omanikul on üldjuhul täielik valdus-, kasutus- ja käsutusõigus, kuid neid võivad piirata seadusest või lepingutest tulenevad kolmandate isikute õigused, sealhulgas [[Servituut|servituudid]], kasutusõigused ja [[Hüpoteek|hüpoteegid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ao |eesnimi=S. |kuupäev=2022 |pealkiri=Riigi maakorralduse läbiviimine kinnisasjade avalikes huvides omandamisel Rail Baltica projekti näitel. |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b6b6e428-65bd-4c34-9d1b-6a0567177d5b/content |vaadatud=6. juunil 2026 |väljaanne=Magistritöö. Eesti Maaülikool: Metsanduse ja inseneeria instituut. Tartu. 69 lk.}}&lt;/ref&gt;

Kinnisasja omamisega kaasnevad vältimatult ka kohustused, nagu maksude tasumine, vara säilitamine ning vastavus planeeringu- ja keskkonnanõuetele. Nimetatud õiguste ja kohustuste koostoime tagab kinnisasjade jätkusuutliku, efektiivse ja õiguspärase kasutamise ning toetab majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Lisaks mõjutavad kinnisasjade haldamist turutingimused, õigusraamistik ning ühiskondlikud ootused ja arengusuunad, kujundades kinnisvaraturu toimimist laiemalt ning määrates selle rolli majanduses ja ruumilises planeerimises. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reusens, P., van Kempen, T., Vandenbergh, J., Vastmans, F., S. Damen, S. |kuupäev=2026 |pealkiri=Impact on house prices of an energy renovation obligation for homebuyers. Energy Economics. |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140988326001969 |vaadatud=7. juunil 2026 |väljaanne=40 p.}}&lt;/ref&gt;

== Kasutamine ja tähtsus ==

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>07sotdrll82hz2oh1xzjg20eppwflty</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Clausiliidae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716321</id>
    <redirect title="Sulgsuulased" />
    <revision>
      <id>7168863</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:27:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Sulgsuulased]]</comment>
      <origin>7168863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="r8fxqbxgusbo9v3wug57ws0e1gqmrd8" xml:space="preserve">#suuna[[Sulgsuulased]]</text>
      <sha1>r8fxqbxgusbo9v3wug57ws0e1gqmrd8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cochlodina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716322</id>
    <redirect title="Kedertigu" />
    <revision>
      <id>7168865</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:28:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kedertigu]]</comment>
      <origin>7168865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" sha1="rmfc3ogkw3vjspgzdpdsqjryjky0ncf" xml:space="preserve">#suuna[[Kedertigu]]</text>
      <sha1>rmfc3ogkw3vjspgzdpdsqjryjky0ncf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cochlodina laminata</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716323</id>
    <redirect title="Harilik kedertigu" />
    <revision>
      <id>7168866</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:29:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Harilik kedertigu]]</comment>
      <origin>7168866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="quosel13cxnlkafe46sosq7erjza8e0" xml:space="preserve">#suuna[[Harilik kedertigu]]</text>
      <sha1>quosel13cxnlkafe46sosq7erjza8e0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bogbodia uda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716324</id>
    <redirect title="Turba-kollanutt" />
    <revision>
      <id>7168869</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:30:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Turba-kollanutt]]</comment>
      <origin>7168869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="h6tni00tbig3goxughyprvgavtun72l" xml:space="preserve">#suuna[[Turba-kollanutt]]</text>
      <sha1>h6tni00tbig3goxughyprvgavtun72l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Turba-kollanutt</title>
    <ns>1</ns>
    <id>716325</id>
    <revision>
      <id>7168878</id>
      <timestamp>2026-06-07T19:35:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Ping|Svencapoeira}} On ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/229505 Bogbodia uda]'' ja ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/152100 Hypholoma udum]''. Viimase nimetuseks on antud &quot;turba-kollanutt&quot;, aga siin on turba-kollanutt justkui ''Bogbodia uda''? ~~~~'</comment>
      <origin>7168878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="368" sha1="76lpj6ty6cs5n702pz8sgq0fxbdw2yb" xml:space="preserve">{{Ping|Svencapoeira}} On ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/229505 Bogbodia uda]'' ja ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/152100 Hypholoma udum]''. Viimase nimetuseks on antud &quot;turba-kollanutt&quot;, aga siin on turba-kollanutt justkui ''Bogbodia uda''? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 22:35 (EEST)</text>
      <sha1>76lpj6ty6cs5n702pz8sgq0fxbdw2yb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168901</id>
      <parentid>7168878</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T20:43:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7168901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="514" sha1="d78qgro9alhbor6mnklr2guf05n5x70" xml:space="preserve">{{Ping|Svencapoeira}} On ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/229505 Bogbodia uda]'' ja ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/152100 Hypholoma udum]''. Viimase nimetuseks on antud &quot;turba-kollanutt&quot;, aga siin on turba-kollanutt justkui ''Bogbodia uda''? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 22:35 (EEST)
:''Hypholoma udum'' on üks sünonüümidest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 23:43 (EEST)</text>
      <sha1>d78qgro9alhbor6mnklr2guf05n5x70</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168907</id>
      <parentid>7168901</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:00:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7168907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="695" sha1="7qsgqdsm9l9duuwo7vzr86b2w9iihhh" xml:space="preserve">{{Ping|Svencapoeira}} On ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/229505 Bogbodia uda]'' ja ''[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/152100 Hypholoma udum]''. Viimase nimetuseks on antud &quot;turba-kollanutt&quot;, aga siin on turba-kollanutt justkui ''Bogbodia uda''? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 22:35 (EEST)
:''Hypholoma udum'' on üks sünonüümidest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 23:43 (EEST)
:''Bogbodia'' eraldati ''Hypholoma'' perekonnast, eElurikkuses on see liik topelt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 00:00 (EEST)</text>
      <sha1>7qsgqdsm9l9duuwo7vzr86b2w9iihhh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2012. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716326</id>
    <revision>
      <id>7168897</id>
      <timestamp>2026-06-07T20:21:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2012|võistlus=[[Eesti meistrivõistlused autokrossis|Eesti autokrossi meistrivõistluste]]|eelmine=2011|eelminelink=2011. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis|järgmine=2013|järgminelink=2013. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis}}  '''2012. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' oli meistrivõistluste 44. hooaeg ning selle korraldas [[MTÜ Veoauto Krossiklubi]]. Meistrid selgitati välja klassides GAZ-51/52, GAZ-53, Veobagi 51...'</comment>
      <origin>7168897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4199" sha1="trek9k7dvti870su2sierr4pvejgltz" xml:space="preserve">{{Motospordi hooaeg|aasta=2012|võistlus=[[Eesti meistrivõistlused autokrossis|Eesti autokrossi meistrivõistluste]]|eelmine=2011|eelminelink=2011. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis|järgmine=2013|järgminelink=2013. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis}}

'''2012. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' oli meistrivõistluste 44. hooaeg ning selle korraldas [[MTÜ Veoauto Krossiklubi]]. Meistrid selgitati välja klassides GAZ-51/52, GAZ-53, Veobagi 51/52 ja Veobagi Super.

== Kalender ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Etapp
!Rada
!Kuupäev
|-
!1.
|Matsi krossirada, [[Varstu]]
|18. veebruar
|-
!2.
|Lepna lumerada, [[Rakvere vald]]
|10. märts
|-
!3.
|Einjärve krossirada, [[Tamsalu]]
|12. mai
|-
!4.
|Tapa krossirada, [[Tapa]]
|2. juuni
|-
!5.
|Hinsa krossirada, [[Hinsa]]
|14. juuli
|-
!6.
|Matsi krossirada, [[Varstu]]
|11. august
|-
!7.
|Tapa krossirada, [[Tapa]]
|15. september
|-
!8.
|Hinsa krossirada, [[Hinsa]]
|6. oktoober
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=rally.ee &gt; Võistlused &gt; Autokross &gt; Eesti meistrivõistlused veoautodele |url=https://rally.ee/?a=a018&amp;b=1124&amp;dat=2012 |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=rally.ee}}&lt;/ref&gt;
|}

== Tulemused ==

=== GAZ-51 üldarvestus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht
!Sõitja
!Punkte
|-
!1
|{{Riigi ikoon|EST}} Olari Sarniit
|148
|-
!2
|{{Riigi ikoon|EST}} Ott Kevvai
|133
|-
!3
|{{Riigi ikoon|EST}} Birger Rasmussen
|71
|-
!4
|{{Riigi ikoon|EST}} Marko Tiinas
|67
|-
!5
|{{Riigi ikoon|EST}} Gunnar Orav
|64
|-
!6
|{{Riigi ikoon|EST}} Meelis Hirsnik
|56
|-
!7
|{{Riigi ikoon|EST}} Jüri Lindmets
|45
|-
!8
|{{Riigi ikoon|EST}} Vaiko Samm
|36
|-
!9
|{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis
|24
|-
!10
|{{Riigi ikoon|LAT}} Kristers Viksne
|20
|-
!11
|{{Riigi ikoon|LAT}} Raivis Lokmanis
|14
|-
!12
|{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Järvpõld
|13
|-
!13
|{{Riigi ikoon|LAT}} Aldis Grantins
|9
|-
!14
|{{Riigi ikoon|EST}} Taavi Pindis
|0
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti meistrivõistlused veoautodele |url=https://rally.ee/?a=a060&amp;b=1124&amp;c=2012 |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=rally.ee}}&lt;/ref&gt;
|}

=== GAZ-53 üldarvestus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht
!Sõitja
!Punkte
|-
!1
|{{Riigi ikoon|EST}} Sigmar Tammemägi
|175
|-
!2
|{{Riigi ikoon|EST}} Toomas Repp
|141
|-
!3
|{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar
|138
|-
!4
|{{Riigi ikoon|EST}} Raivo Raju
|131
|-
!5
|{{Riigi ikoon|EST}} Marek Kõbu
|127
|-
!6
|{{Riigi ikoon|EST}} Ardo Kuus
|97
|-
!7
|{{Riigi ikoon|EST}} Illimar Hirsnik
|96
|-
!8
|{{Riigi ikoon|EST}} Vaiko Samm
|52
|-
!9
|{{Riigi ikoon|EST}} Kevin Keerov
|29
|-
!10
|{{Riigi ikoon|EST}} Viljar Kask
|28
|-
!11
|{{Riigi ikoon|EST}} Andres Allik
|27
|-
!12
|{{Riigi ikoon|EST}} Erko Sibul
|19
|-
!13
|{{Riigi ikoon|EST}} Priit Sibul
|11
|-
!14
|{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Tuusis
|9
|-
!15
|{{Riigi ikoon|EST}} Mart Kork
|7
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|}

=== Veobagi 51/52 ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht
!Sõitja
!Punkte
|-
!1
|{{Riigi ikoon|EST}} Marek Leegiste
|72
|-
!2
|{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Leiten
|52
|-
!3
|{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Viibur
|30
|-
!4
|{{Riigi ikoon|EST}} Margo Püks
|16
|-
!5
|{{Riigi ikoon|EST}} Viljar Kask
|13
|-
!6
|{{Riigi ikoon|LAT}} Aigars Lizums
|9
|-
!7
|{{Riigi ikoon|EST}} Igor Kelk
|9
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|}

=== Veobagi Super ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht
!Sõitja
!Punkte
|-
!1
|{{Riigi ikoon|EST}} Margus Vainumets
|133
|-
!2
|{{Riigi ikoon|EST}} Marek Leegiste
|106
|-
!3
|{{Riigi ikoon|LAT}} Andris Ramanis
|103
|-
!4
|{{Riigi ikoon|EST}} Vahur Lillmann
|75
|-
!5
|{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Leiten
|71
|-
!6
|{{Riigi ikoon|EST}} Marko Erin
|60
|-
!7
|{{Riigi ikoon|EST}} Kevin Kork
|50
|-
!8
|{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Viibur
|45
|-
!9
|{{Riigi ikoon|EST}} Margus Erin
|24
|-
!10
|{{Riigi ikoon|EST}} Margo Püks
|21
|-
!11
|{{Riigi ikoon|EST}} Viljar Kask
|17
|-
!12
|{{Riigi ikoon|EST}} Peep Sinisalu
|15
|-
!13
|{{Riigi ikoon|LAT}} Aigars Lizums
|13
|-
!14
|{{Riigi ikoon|EST}} Igor Kelk
|13
|-
!15
|{{Riigi ikoon|EST}} Ingar Sassi
|11
|-
!16
|{{Riigi ikoon|LAT}} Ainars Ramats
|9
|-
!17
|{{Riigi ikoon|LAT}} Jānis Kozlovskis
|7
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|}

== Viited ==</text>
      <sha1>trek9k7dvti870su2sierr4pvejgltz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riskikuller (filmisari)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716327</id>
    <revision>
      <id>7168898</id>
      <timestamp>2026-06-07T20:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''&quot;Riskikuller&quot;''' ([[prantsuse keel]]es &quot;Le Transporteur, [[inglise keel]]es &quot;The Transporter&quot;) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] märulifilmide sari, mis sai alguse [[2002]]. aastal.   Filmid keskenduvad professionaalsele kullerile, kes transpordib ohtlikke või ebaseaduslikke saadetisi, järgides ranget isiklikku reeglistikku. Tegevus toimub peamiselt Lõuna-Prantsusmaal ja teistes Euroopa paikades.  Filmisarja idee autorid on [[Luc Besson]] ja [[Robert Mark Kamen]], kes kir...'</comment>
      <origin>7168898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1861" sha1="2el4z4k3ng5yg173owiycverx8nxd22" xml:space="preserve">'''&quot;Riskikuller&quot;''' ([[prantsuse keel]]es &quot;Le Transporteur, [[inglise keel]]es &quot;The Transporter&quot;) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] märulifilmide sari, mis sai alguse [[2002]]. aastal. 

Filmid keskenduvad professionaalsele kullerile, kes transpordib ohtlikke või ebaseaduslikke saadetisi, järgides ranget isiklikku reeglistikku. Tegevus toimub peamiselt Lõuna-Prantsusmaal ja teistes Euroopa paikades.

Filmisarja idee autorid on [[Luc Besson]] ja [[Robert Mark Kamen]], kes kirjutasid ka filmide stsenaariumid. Besson tegutses kõigi filmide juures produtsendina ning sarja tootmisega tegeles peamiselt filmistuudio [[EuropaCorp]].

Filmisari saavutas rahvusvahelise tuntuse, eriti tänu oma tempokatele tagaajamistele, võitluskunstide elementidele ja stiilsele visuaalsele lahendusele. Sellest kujunes üks tuntumaid Euroopa märulibrände 2000. aastatel ning see aitas kaasa peaosalise [[Jason Statham]]i rahvusvahelise karjääri tõusule.

Filmide keskmes on Frank Martin – endine eriüksuslane ja professionaalne kuller, kes tegutseb kindlate reeglite järgi:
#Ära muuda kokkulepet
#Ära küsi nimesid
#Ära ava pakki

Siiski satub Frank sageli olukordadesse, kus ta on sunnitud oma reegleid rikkuma, mis viib ohtlike konfliktide ja keeruliste krimilugudeni. Filmid ühendavad märuli, trilleri ja kriminaalse süžee, kus keskne roll on kiiretel autodel, käsivõitlusel ja pingelisel tempol.

Sarja esimesed kolm filmi moodustavad ühtse terviku sama peategelasega. Hilisem film kujutab endast taaskäivitust uue näitlejaga peaosas.

== Filmid ==
* &quot;[[Riskikuller]]&quot; (režissöörid [[Louis Leterrier]] ja [[Corey Yuen]], 2002)
* &quot;[[Riskikuller 2]]&quot; (režissöör Louis Leterrier, 2005)
* &quot;[[Riskikuller 3]]&quot; (režissöör [[Olivier Megaton]], 2008)
* &quot;[[The Transporter Refueled]]&quot; (režissöör [[Camille Delamarre]], 2015)

[[Kategooria:Sarjad]]</text>
      <sha1>2el4z4k3ng5yg173owiycverx8nxd22</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Akabira</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716328</id>
    <revision>
      <id>7168910</id>
      <timestamp>2026-06-07T21:33:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Akabira |  hääldus =  |  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 赤平市 |  deviis =  |  pilt =  |  lipp = Flag of Akabira, Hokkaido.svg |  lipu_link = Lipp |  vapp = Emblem of Akabira, Hokkaido.svg |  vapi_link = Embleem |  pindala = 129,9 |  elanikke =  |  asendikaart = Jaapan }} [[Fail:JR Nemuro-Main-Line Akabira Station building.jpg|pisi|Akabira raudteejaam]] '''Akabira''' ([[jaapani keel]]es 赤平市 ''Akabira-shi'') on linn [[Jaapan]]is Hokkaidō prefek...'</comment>
      <origin>7168910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1283" sha1="k5bszb3mazymqzvhkuxtsm62872e9bp" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Akabira
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 赤平市
|  deviis = 
|  pilt = 
|  lipp = Flag of Akabira, Hokkaido.svg
|  lipu_link = Lipp
|  vapp = Emblem of Akabira, Hokkaido.svg
|  vapi_link = Embleem
|  pindala = 129,9
|  elanikke = 
|  asendikaart = Jaapan
}}
[[Fail:JR Nemuro-Main-Line Akabira Station building.jpg|pisi|Akabira raudteejaam]]
'''Akabira''' ([[jaapani keel]]es 赤平市 ''Akabira-shi'') on linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Sorachi allprefektuur]]is. Linn asub [[Hokkaidō]] keskosas. Läbi linna voolab [[Sorachi jõgi]].

Akabira on endine õitsev kaevanduslinn. 1918. aastal avati seal esimene [[kivisüsi|kivisöe]]kaevandus. Akabira sai linnaõigused 1954. aastal. 20. sajandi teisel poolel hakkas elanike arv kaevanduste järkjärgulise sulgemise tõttu kiiresti vähenema. Viimane söekaevandus suleti 1994. aastal. Kui 1960. aastal elas linnas 59 430 inimest, siis 1970. aastal 34 904 inimest ja 2000. aastal vaid 15 753. 2026. aasta aprilli lõpu seisuga elas linnas 8010 inimest.

Akabira ümbruses kasvatatakse riisi ja aedvilju.

Linnas on üks põhikool.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* http://www.city.akabira.hokkaido.jp/

[[Kategooria:Jaapani linnad]]
[[Kategooria:Hokkaidō prefektuur]]</text>
      <sha1>k5bszb3mazymqzvhkuxtsm62872e9bp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168911</id>
      <parentid>7168910</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:34:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7168911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1344" sha1="1of1xzdvbq0g3w54we9d9nk6ivahvet" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Akabira
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 赤平市
|  deviis = 
|  pilt = 
|  lipp = Flag of Akabira, Hokkaido.svg
|  lipu_link = Lipp
|  vapp = Emblem of Akabira, Hokkaido.svg
|  vapi_link = Embleem
|  pindala = 129,9
|  elanikke = 
|  asendikaart = Jaapan
|  asendikaardi_pilt = Akabira_in_Hokkaido_Prefecture_Ja.svg
}}
[[Fail:JR Nemuro-Main-Line Akabira Station building.jpg|pisi|Akabira raudteejaam]]
'''Akabira''' ([[jaapani keel]]es 赤平市 ''Akabira-shi'') on linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Sorachi allprefektuur]]is. Linn asub [[Hokkaidō]] keskosas. Läbi linna voolab [[Sorachi jõgi]].

Akabira on endine õitsev kaevanduslinn. 1918. aastal avati seal esimene [[kivisüsi|kivisöe]]kaevandus. Akabira sai linnaõigused 1954. aastal. 20. sajandi teisel poolel hakkas elanike arv kaevanduste järkjärgulise sulgemise tõttu kiiresti vähenema. Viimane söekaevandus suleti 1994. aastal. Kui 1960. aastal elas linnas 59 430 inimest, siis 1970. aastal 34 904 inimest ja 2000. aastal vaid 15 753. 2026. aasta aprilli lõpu seisuga elas linnas 8010 inimest.

Akabira ümbruses kasvatatakse riisi ja aedvilju.

Linnas on üks põhikool.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* http://www.city.akabira.hokkaido.jp/

[[Kategooria:Jaapani linnad]]
[[Kategooria:Hokkaidō prefektuur]]</text>
      <sha1>1of1xzdvbq0g3w54we9d9nk6ivahvet</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168917</id>
      <parentid>7168911</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T21:41:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7168917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1433" sha1="pmfgxogyvpqtul2mdt4m8zsyq3jbf9w" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Akabira
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 赤平市
|  deviis = 
|  pilt = 
|  lipp = Flag of Akabira, Hokkaido.svg
|  lipu_link = Lipp
|  vapp = Emblem of Akabira, Hokkaido.svg
|  vapi_link = Embleem
|  pindala = 129,9
|  elanikke = 
|  asendikaart = Jaapan
|  asendikaardi_pilt = Akabira_in_Hokkaido_Prefecture_Ja.svg
}}
[[Fail:JR Nemuro-Main-Line Akabira Station building.jpg|pisi|Akabira raudteejaam]]
'''Akabira''' ([[jaapani keel]]es 赤平市 ''Akabira-shi'') on linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Sorachi allprefektuur]]is. Linn asub [[Hokkaidō]] keskosas. Läbi linna voolab [[Sorachi jõgi]].

Akabira on endine õitsev kaevanduslinn. 1918. aastal avati seal esimene [[kivisüsi|kivisöe]]kaevandus. Akabira sai linnaõigused 1954. aastal. 20. sajandi teisel poolel hakkas elanike arv kaevanduste järkjärgulise sulgemise tõttu kiiresti vähenema. Viimane söekaevandus suleti 1994. aastal. Kui 1960. aastal elas linnas 59 430 inimest, siis 1970. aastal 34 904 inimest ja 2000. aastal vaid 15 753. 2026. aasta aprilli lõpu seisuga elas linnas 8010 inimest.

Akabira ümbruses kasvatatakse riisi ja aedvilju.

Linnas on üks põhikool.

Akabira sümboliteks on [[Vaher (perekond)|vaher]], [[õnnetihane]] ja [[krüsanteem]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* http://www.city.akabira.hokkaido.jp/

[[Kategooria:Jaapani linnad]]
[[Kategooria:Hokkaidō prefektuur]]</text>
      <sha1>pmfgxogyvpqtul2mdt4m8zsyq3jbf9w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>FIFA World Cup 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716329</id>
    <redirect title="2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused" />
    <revision>
      <id>7168924</id>
      <timestamp>2026-06-07T22:38:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</comment>
      <origin>7168924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57" sha1="tiyzd5lo3omns7i80s41q2df668fh8a" xml:space="preserve">#suuna[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>tiyzd5lo3omns7i80s41q2df668fh8a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christian Fassnacht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716330</id>
    <revision>
      <id>7168925</id>
      <timestamp>2026-06-07T22:38:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Christian Fassnacht (cropped).jpg|pisi|Christian Fassnacht 2017. aastal [[BSC Young Boys]]i mängijana]] '''Christian Andreas Fassnacht''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1993]]) on [[Šveits]]i [[jalgpallur]], kes mängib parema äärepoolkaitsjana Šveitsi kõrgliigaklubis [[BSC Young Boys]] ja [[Šveitsi jalgpallikoondis]]es.  2014. aastal debüteeris Fassnacht Šveitsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[FC Tuggen]] ning lõi 17 mänguga kümme värava...'</comment>
      <origin>7168925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2147" sha1="lmt3go1ppcd5qw45dhhhxb9gtodyyic" xml:space="preserve">[[File:Christian Fassnacht (cropped).jpg|pisi|Christian Fassnacht 2017. aastal [[BSC Young Boys]]i mängijana]]
'''Christian Andreas Fassnacht''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1993]]) on [[Šveits]]i [[jalgpallur]], kes mängib parema äärepoolkaitsjana Šveitsi kõrgliigaklubis [[BSC Young Boys]] ja [[Šveitsi jalgpallikoondis]]es.

2014. aastal debüteeris Fassnacht Šveitsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[FC Tuggen]] ning lõi 17 mänguga kümme väravat. Aastatel 2015–2016	mängis ta Šveitsi esiliigaklubis [[FC Winterthur|Winterthur]]. 2016. aastal liitus ta Šveitsi kõrgliigaklubiga [[FC Thun|Thun]] ning lõi kohe esimese hooajal Šveitsi kõrgliigas kümme väravat.

[[BSC Young Boys]]is on ta mänginud aastatel 2017–2023 ja uuesti alates 2025. aastast. Ta on tulnud Young Boysiga viis korda Šveitsi meistriks (2018, 2019, 2020, 2021, 2023). Hooaegadel 2019/20, 2020/21 ja 2022/23 valiti Fassnacht Šveitsi kõrgliiga sümboolsesse koosseisu.

Tema ainus koduklubi väljaspool Šveitsi on olnud Inglismaa esiliigaklubi [[Norwich City]], mille koosseisus mängis ta hooajal 2023/24 ja hooaja 2024/25 esimeses pooles.

Šveitsi jalgpalikoondises debüteeris Fassnacht 12. oktoobril 2018 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 18. novembril 2019 EM-i valikmängus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] vastu. Ta on kuulunud Šveitsi koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ning [[FIFA World Cup 2022|2022.]] ja [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/christian-fassnacht/nationalmannschaft/spieler/250490/verein/3384/plus/0 Christian Fassnacht - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 8.6.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{UEFA Euro 2020 Šveitsi koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Šveitsi koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Šveitsi koondis}}

{{JÄRJESTA:Fassnacht, Christian}}
[[Kategooria:Šveitsi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>lmt3go1ppcd5qw45dhhhxb9gtodyyic</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168926</id>
      <parentid>7168925</parentid>
      <timestamp>2026-06-07T22:39:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7168926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2161" sha1="ppopasfnvwp21mmaznsqq39a70jnyah" xml:space="preserve">[[File:Christian Fassnacht (cropped).jpg|pisi|Christian Fassnacht 2017. aastal [[BSC Young Boys]]i mängijana]]
'''Christian Andreas Fassnacht''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1993]] [[Zürich]]is) on [[Šveits]]i [[jalgpallur]], kes mängib parema äärepoolkaitsjana Šveitsi kõrgliigaklubis [[BSC Young Boys]] ja [[Šveitsi jalgpallikoondis]]es.

2014. aastal debüteeris Fassnacht Šveitsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[FC Tuggen]] ning lõi 17 mänguga kümme väravat. Aastatel 2015–2016	mängis ta Šveitsi esiliigaklubis [[FC Winterthur|Winterthur]]. 2016. aastal liitus ta Šveitsi kõrgliigaklubiga [[FC Thun|Thun]] ning lõi kohe esimese hooajal Šveitsi kõrgliigas kümme väravat.

[[BSC Young Boys]]is on ta mänginud aastatel 2017–2023 ja uuesti alates 2025. aastast. Ta on tulnud Young Boysiga viis korda Šveitsi meistriks (2018, 2019, 2020, 2021, 2023). Hooaegadel 2019/20, 2020/21 ja 2022/23 valiti Fassnacht Šveitsi kõrgliiga sümboolsesse koosseisu.

Tema ainus koduklubi väljaspool Šveitsi on olnud Inglismaa esiliigaklubi [[Norwich City]], mille koosseisus mängis ta hooajal 2023/24 ja hooaja 2024/25 esimeses pooles.

Šveitsi jalgpalikoondises debüteeris Fassnacht 12. oktoobril 2018 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 18. novembril 2019 EM-i valikmängus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] vastu. Ta on kuulunud Šveitsi koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ning [[FIFA World Cup 2022|2022.]] ja [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/christian-fassnacht/nationalmannschaft/spieler/250490/verein/3384/plus/0 Christian Fassnacht - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 8.6.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{UEFA Euro 2020 Šveitsi koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Šveitsi koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Šveitsi koondis}}

{{JÄRJESTA:Fassnacht, Christian}}
[[Kategooria:Šveitsi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>ppopasfnvwp21mmaznsqq39a70jnyah</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:FIFA World Cup 2026 Šveitsi koondis</title>
    <ns>10</ns>
    <id>716331</id>
    <revision>
      <id>7168927</id>
      <timestamp>2026-06-07T22:41:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Koondise navigeerimismall  | nimi        = FIFA World Cup 2026 Šveitsi koondis  | bg          = #d81e05  | fg          = white  | bordercolor =   | maa           = Šveits  | koondise link = Šveitsi jalgpallikoondis  | päis          = Šveitsi koondis  | võistlus      = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused  | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused  | p1          = [[Gregor Kobel|Kobel]]  | p2           = [[Miro Muheim|Muheim]]  | p...'</comment>
      <origin>7168927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1691" sha1="m8reltsp0cqup6sbylimlwa9rabaluz" xml:space="preserve">{{Koondise navigeerimismall
 | nimi        = FIFA World Cup 2026 Šveitsi koondis
 | bg          = #d81e05
 | fg          = white
 | bordercolor = 
 | maa           = Šveits
 | koondise link = Šveitsi jalgpallikoondis
 | päis          = Šveitsi koondis
 | võistlus      = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
 | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
 | p1          = [[Gregor Kobel|Kobel]]
 | p2           = [[Miro Muheim|Muheim]]
 | p3           = [[Silvan Widmer|Widmer]]
 | p4           = [[Nico Elvedi|Elvedi]]
 | p5           = [[Manuel Akanji|Akanji]]
 | p6           = [[Denis Zakaria|Zakaria]]
 | p7           = [[Breel Embolo|Embolo]]
 | p8           = [[Remo Freuler|Freuler]]
 | p9           = [[Johan Manzambi|Manzambi]]
 | p10          = [[Granit Xhaka|Xhaka]]&amp;nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]])
 | p11          = [[Dan Ndoye|Ndoye]]
 | p12          = [[Yvon Mvogo|Mvogo]]
 | p13          = [[Ricardo Rodríguez|Rodriguez]]
 | p14          = [[Ardon Jashari|Jashari]]
 | p15          = [[Djibril Sow|Sow]]
 | p16          = [[Christian Fassnacht|Fassnacht]]
 | p17          = [[Rubén Vargas|Vargas]]
 | p18          = [[Eray Cömert|Cömert]]
 | p19          = [[Noah Okafor|Okafor]]
 | p20          = [[Michel Aebischer|Aebischer]]
 | p21          = [[Marvin Keller|Keller]]
 | p22          = [[Fabian Rieder|Rieder]]
 | p23          = [[Zeki Amdouni|Amdouni]]
 | p24          = [[Aurèle Amenda|Amenda]]
 | p25          = [[Luca Jaquez|Jaquez]]
 | p26          = [[Cedric Itten|Itten]]
 | treener = [[Murat Yakin|Yakin]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Šveits]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>m8reltsp0cqup6sbylimlwa9rabaluz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026 FIFA World Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716332</id>
    <redirect title="2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused" />
    <revision>
      <id>7168928</id>
      <timestamp>2026-06-07T22:56:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</comment>
      <origin>7168928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57" sha1="tiyzd5lo3omns7i80s41q2df668fh8a" xml:space="preserve">#suuna[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>tiyzd5lo3omns7i80s41q2df668fh8a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Musa Al-Taamari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716333</id>
    <revision>
      <id>7168929</id>
      <timestamp>2026-06-07T22:56:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{medalitabel | nimi = ei | pilt = Al taamari asse mhsc 2425.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused jalgpallis|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2023]]|jalgpall}}  }} '''Musa Mohammad Sulaiman Al-Taamari''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1997]] [[Amman]]is) on [[Jordaania]] [[jalgpallur]], kes mängib parema äärepoolkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis Stade Rennais FC|Re...'</comment>
      <origin>7168929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2297" sha1="homw7n7gcihbmzbn4yrgwwkumxwrbir" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Al taamari asse mhsc 2425.png
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused jalgpallis|Aasia meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2023. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2023]]|jalgpall}} 
}}
'''Musa Mohammad Sulaiman Al-Taamari''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1997]] [[Amman]]is) on [[Jordaania]] [[jalgpallur]], kes mängib parema äärepoolkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Stade Rennais FC|Rennes]] ja [[Jordaania jalgpallikoondis]]es.

Jordaania kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2016/17 [[Shabab Al-Ordon SC|Shabab Al-Ordoni]] meeskonnas.

Aastatel 2018–2020 mängis ta Küprose kõrgliigaklubis [[APOEL FC|APOEL]], 2020–2023 Belgia kõrgliigaklubis [[OH Leuven]] ja 2023–2025 Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Montpellier HSC|Montpellier]]. Hooajal 2018/19 tuli ta APOEL-iga Küprose meistriks ning valiti samal hooajal liiga väärtuslikumaks mängijaks. Rennes'ga liitus ta 2025. aasta veebruaris.

Al-Taamari on esimene Jordaania mängija, kes on Euroopa viie suurima liiga seas mänginud ja värava löönud.&lt;ref&gt;{{cite news |date=25 February 2025 |title=Mousa Tamari: &quot;I don't like being called the Jordanian Messi&quot; |url=https://onefootball.com/en/news/mousa-tamari-i-dont-like-being-called-the-jordanian-messi-39057441 |access-date=25 February 2025 |website=OneFootball}}&lt;/ref&gt;

Jordaania jalgpallikoondises debüteeris Al-Taamari 31. augustil 2016 [[sõprusmäng]]us [[Liibanoni jalgpallikoondis|Liibanoni]] vastu. Koondisekarjäär esimese värava lõi ta 23. märtsil 2017 sõprusmängus [[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkongi]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.us/mousa-tamari/nationalmannschaft/spieler/551505/verein/15737/plus/0 Mousa Taamari]. transfermarkt.us. Vaadatud 8.6.2026&lt;/ref&gt; Ta on kuulunud Jordaania koondisse [[2019. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2019.]] ja [[2023. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2023. aasta Aasia meistrivõistlustel]] ning [[2026 FIFA World Cup|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Altaamari, Musa}}
[[Kategooria:Jordaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Montpellier HSC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Stade Rennais FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>homw7n7gcihbmzbn4yrgwwkumxwrbir</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pemulwuy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716334</id>
    <revision>
      <id>7168934</id>
      <timestamp>2026-06-08T04:08:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taavi84</username>
        <id>91397</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Pemulwuy''' oli [[Austraalia aborigeenid|austraalia aborigeenide]] vastupanuvõitleja, kes pidas [[geriljasõda]] [[inglise]] asunike vastu aastatel 1790-1802.  Pemulwuy elulugu on üks näide sellest, kuidas on üritatud ajalugu võltsida. [[Suurbritannia|Briti]] võimud tahtsid teda kustutada aset leidnud sündmustest, kuid see ei õnnestunud, sest ta elas edasi pikka aega põliselanike [[Kollektiivne mälu|kollektiivses mälus]].  ===Kirjandus=== *Eric Willmot kirjuta...'</comment>
      <origin>7168934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="532" sha1="aa6wiwwclfh8xnjr0bguwbpnd44lavo" xml:space="preserve">'''Pemulwuy''' oli [[Austraalia aborigeenid|austraalia aborigeenide]] vastupanuvõitleja, kes pidas [[geriljasõda]] [[inglise]] asunike vastu aastatel 1790-1802.

Pemulwuy elulugu on üks näide sellest, kuidas on üritatud ajalugu võltsida. [[Suurbritannia|Briti]] võimud tahtsid teda kustutada aset leidnud sündmustest, kuid see ei õnnestunud, sest ta elas edasi pikka aega põliselanike [[Kollektiivne mälu|kollektiivses mälus]].

===Kirjandus===
*Eric Willmot kirjutas 1987. aastal raamatu &quot;PEMULWUY The Rainbow Warrior&quot;.</text>
      <sha1>aa6wiwwclfh8xnjr0bguwbpnd44lavo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168935</id>
      <parentid>7168934</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:27:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7168935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="560" sha1="23ncvuhzlgmnw8jfoejy7cu38ngt6v8" xml:space="preserve">{{viitamata}}{{täienda}}
'''Pemulwuy''' oli [[Austraalia aborigeenid|austraalia aborigeenide]] vastupanuvõitleja, kes pidas [[geriljasõda]] [[inglise]] asunike vastu aastatel 1790–1802.

Pemulwuy elulugu on üks näide sellest, kuidas on üritatud ajalugu võltsida. [[Suurbritannia|Briti]] võimud tahtsid teda kustutada aset leidnud sündmustest, kuid see ei õnnestunud, sest ta elas edasi pikka aega põliselanike [[Kollektiivne mälu|kollektiivses mälus]].

===Kirjandus===
*Eric Willmot kirjutas 1987. aastal raamatu &quot;PEMULWUY The Rainbow Warrior&quot;.</text>
      <sha1>23ncvuhzlgmnw8jfoejy7cu38ngt6v8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Oleh Yevtushenko/Mustand</title>
    <ns>2</ns>
    <id>716335</id>
    <revision>
      <id>7168936</id>
      <timestamp>2026-06-08T04:28:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oleh Yevtushenko</username>
        <id>231206</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' {{Oota}}{{Andmekast|tüüp=isik}} '''Oleh Jevtšenko''' (ukraina keeles ''Олег Олегович Євtuшенко''; sündinud 7. detsembril 1999 Zaporižžjas) on Ukraina päritolu tantsija ja meediamaastiku tegelane, kes sai Baltikumis tuntuks alates 2022. aastast.  == Biograafia ja karjääri algus Ukrainas == Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreogra...'</comment>
      <origin>7168936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2542" sha1="op7yexvkbv23h88ctdmgwwfh35gb592" xml:space="preserve"> {{Oota}}{{Andmekast|tüüp=isik}}
'''Oleh Jevtšenko''' (ukraina keeles ''Олег Олегович Євtuшенко''; sündinud 7. detsembril 1999 Zaporižžjas) on Ukraina päritolu tantsija ja meediamaastiku tegelane, kes sai Baltikumis tuntuks alates 2022. aastast.

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>op7yexvkbv23h88ctdmgwwfh35gb592</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168937</id>
      <parentid>7168936</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:33:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oleh Yevtushenko</username>
        <id>231206</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2544" sha1="reajevdk88db1ulrnc4v1a8bk9yf3hx" xml:space="preserve"> {{Oota}}{{Andmekast|tüüp=isik}}
'''Oleh Jevtšenko''' (ukraina keeles ''Олег Олегович Євтушенко''; sündinud 7. detsembril 1999 Zaporižžjas) on Ukraina päritolu tantsija ja meediamaastiku tegelane, kes sai Baltikumis tuntuks alates 2022. aastast.

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>reajevdk88db1ulrnc4v1a8bk9yf3hx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168939</id>
      <parentid>7168937</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:40:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oleh Yevtushenko</username>
        <id>231206</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5080" sha1="9ivi33aiq9kjbomy90tnc8dbt1aio1e" xml:space="preserve">{{Oota}}
{{Andmekast|tüüp=isik


| nimi = Oleh Jevtšenko
| originaalnimi = Олег Олегович Євтушенко
| pilt = 


| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|12|7}}
| sünnikoht = Zaporižžja, Ukraina


| tegevusala = tantsija, meediamaastiku tegelane
| kodakondsus = {{Ukraina}}
}}
'''Oleh Jevtšenko''' (ukraina keeles ''Олег Олегович Євtuшенко''; sündinud 7. detsembril 1999 Zaporižžjas) on Ukraina päritolu tantsija ja meediamaastiku tegelane, kes sai Baltikumis tuntuks alates 2022. aastast.

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, siia andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>9ivi33aiq9kjbomy90tnc8dbt1aio1e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168940</id>
      <parentid>7168939</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:43:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oleh Yevtushenko</username>
        <id>231206</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7344" sha1="nwqajlp0jsd9yg0xq6ffazb2uyt91q6" xml:space="preserve">{{Oota}}
{{Andmekast

| tüüp = isik
| nimi = Oleh Jevtšenko
| originaalnimi = Олег Олегович Євтушенко

| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|12|7}}
| sünnikoht = Zaporižžja, Ukraina

| tegevusala = tantsija, meediamaastiku tegelane
| kodakondsus = {{Ukraina}}
}}
'''Oleh Jevtšenko''' (ukraina keeles ''Олег Олегович Євтушенко''; sündinud 7. detsembril 1999 Zaporižžjas) on Ukraina päritolu tantsija ja meediamaastiku tegelane, kes sai Baltikumis tuntuks alates 2022. aastast.

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoves Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, siia andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>nwqajlp0jsd9yg0xq6ffazb2uyt91q6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168950</id>
      <parentid>7168940</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T04:52:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oleh Yevtushenko</username>
        <id>231206</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7168950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6812" sha1="kgsp5duhriq8ggqq4pds1h84c7llju4" xml:space="preserve">== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoves Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, siia andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoses Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>kgsp5duhriq8ggqq4pds1h84c7llju4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7168959</id>
      <parentid>7168950</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T05:02:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oleh Yevtushenko</username>
        <id>231206</id>
      </contributor>
      <origin>7168959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2518" sha1="ls3qgvlgitmheuvezxg6o2klw3y15mb" xml:space="preserve">{{Oota}}
'''Oleh Jevtšenko''' (ukraina keeles ''Олег Олегович Євтушенко''; sündinud 7. detsembril 1999 Zaporižžjas) on Ukraina päritolu tantsija ja meediamaastiku tegelane, kes sai Baltikumis tuntuks alates 2022. aastast.

== Biograafia ja karjääri algus Ukrainas ==
Sündis ja kasvas Zaporižžjas. Jevtšenko on sporditantsu meistersportlase kandidaat (KMS). Enne 2022. aastat tegi ta Ukrainas aktiivselt karjääri koreograafia valdkonnas. 2018. aastal läbis ta edukalt castingu ja osales Ukraina tuntud popansambli Vremja i Steklo muusikavideo &quot;Pesnja pro litso&quot; filmimisel.

== Loominguline tegevus ja meediaprojektid Eestis ==
Alates 2022. aasta märtsist jätkas ta oma professionaalset tegevust Eestis&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''September 2022''': esines Maardu etno-laada kontserdiprogrammis koos Eesti NSV teenelise kunstniku Tõnis Mägi ja etnorokk-ansambliga Svjata Vatra&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;. Samal kuul ilmus koreograafist eraldi videolugu Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) riikliku telekanali ETV+ õhtuses kultuurisaates &quot;Horisont&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;.
* '''Märts 2023''': osales külalisena ETV+ hommikusaates &quot;Kofe+&quot;&lt;ref&gt;https://err.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.
* '''2022–2023''': oli meelelahutusprojektide juht ning autorisaate ja videorubriigi &quot;Estonia glazami ukraintsa&quot; (&quot;Eesti ukrainlase silmade läbi&quot;) saatejuht Eesti suurimas meediakontsernis Postimees Grupp (portaalis Limon.ee)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;.

== Rahvusvaheline meediakaja (2022) ==
2022. aasta oktoobris esitas Oleh Jevtšenko Ukraina lauljatari Svetlana Loboda soolokontserdil Tallinnas Alexela kontserdimajas improvisatsioonilise koreograafilise numbri Ukraina lipuga, mis pälvis kohaliku meedia laia tähelepanu&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvnet.lv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://clutch.net.ua&lt;/ref&gt;.

2022. aasta novembris võttis Jevtšenko sotsiaalmeedias avalikult sõna lauljatari toetuseks seoves Leedus tekkinud poliitilise diskussiooniga tema ringreisi umber. Jevtšenko avaldust kajastasid Balti riikide juhtivad väljaanded (sh Postimees)&lt;ref&gt;https://postimees.ee&lt;/ref&gt; ning see leidis käsitlemist ka Leedu Rahvusringhäälingus (LRT.lt) seoses Leedu kultuuri- ja välisministeeriumi ametlike seisukohtadega, mis andis juhtumile laiema rahvusvahelise konteksti&lt;ref&gt;https://lrt.lt&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>ls3qgvlgitmheuvezxg6o2klw3y15mb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NHL-i drafti esimeste valikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716336</id>
    <redirect title="NHL-i draft&#039;i esimeste valikute loend" />
    <revision>
      <id>7168942</id>
      <timestamp>2026-06-08T04:45:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>Kapsas123 teisaldas lehekülje [[NHL-i drafti esimeste valikute loend]] pealkirja [[NHL-i draft'i esimeste valikute loend]] alla: Kirjaviga pealkirjas</comment>
      <origin>7168942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48" sha1="c7sb8foqpslnhhl49sbz0exagry6r43" xml:space="preserve">#suuna [[NHL-i draft'i esimeste valikute loend]]</text>
      <sha1>c7sb8foqpslnhhl49sbz0exagry6r43</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NBA drafti esimeste valikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716337</id>
    <redirect title="NBA draft&#039;i esimeste valikute loend" />
    <revision>
      <id>7168945</id>
      <timestamp>2026-06-08T04:47:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>Kapsas123 teisaldas lehekülje [[NBA drafti esimeste valikute loend]] pealkirja [[NBA draft'i esimeste valikute loend]] alla: Kirjaviga pealkirjas</comment>
      <origin>7168945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46" sha1="n27g3tvhezngn7o8yym5m8ko15vf9um" xml:space="preserve">#suuna [[NBA draft'i esimeste valikute loend]]</text>
      <sha1>n27g3tvhezngn7o8yym5m8ko15vf9um</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:NBA drafti esimeste valikute loend</title>
    <ns>1</ns>
    <id>716338</id>
    <redirect title="Arutelu:NBA draft&#039;i esimeste valikute loend" />
    <revision>
      <id>7168947</id>
      <timestamp>2026-06-08T04:47:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>Kapsas123 teisaldas lehekülje [[Arutelu:NBA drafti esimeste valikute loend]] pealkirja [[Arutelu:NBA draft'i esimeste valikute loend]] alla: Kirjaviga pealkirjas</comment>
      <origin>7168947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54" sha1="kn4g8gklngwfxoh1jsyk8e4s001gkut" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:NBA draft'i esimeste valikute loend]]</text>
      <sha1>kn4g8gklngwfxoh1jsyk8e4s001gkut</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Glock 18C</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716339</id>
    <redirect title="Glock" />
    <revision>
      <id>7168970</id>
      <timestamp>2026-06-08T05:11:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Glock]]</comment>
      <origin>7168970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16" sha1="no1jz4wrk7b9rbx29u8illw2pgwkuqc" xml:space="preserve">#suuna [[Glock]]</text>
      <sha1>no1jz4wrk7b9rbx29u8illw2pgwkuqc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heckler &amp; Koch UMP9</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716340</id>
    <redirect title="Heckler &amp; Koch UMP" />
    <revision>
      <id>7168975</id>
      <timestamp>2026-06-08T05:17:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Heckler &amp; Koch UMP]]</comment>
      <origin>7168975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="cw5ih62q7iviglroyat0sy9s4zd13m9" xml:space="preserve">#suuna [[Heckler &amp; Koch UMP]]</text>
      <sha1>cw5ih62q7iviglroyat0sy9s4zd13m9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Springfield M1A</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716341</id>
    <redirect title="Springfield Armory M1A" />
    <revision>
      <id>7168978</id>
      <timestamp>2026-06-08T05:22:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Springfield Armory M1A]]</comment>
      <origin>7168978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33" sha1="eqpxa8unrfb1gcvlcs0f57i4v50gmx2" xml:space="preserve">#suuna [[Springfield Armory M1A]]</text>
      <sha1>eqpxa8unrfb1gcvlcs0f57i4v50gmx2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Steyr AUG A1</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716342</id>
    <redirect title="Steyr AUG" />
    <revision>
      <id>7168979</id>
      <timestamp>2026-06-08T05:23:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Steyr AUG]]</comment>
      <origin>7168979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="hp92i1lwr9mszmi2t7gyvt620zi7tbv" xml:space="preserve">#suuna [[Steyr AUG]]</text>
      <sha1>hp92i1lwr9mszmi2t7gyvt620zi7tbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>M60E3</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716343</id>
    <redirect title="M60 (kuulipilduja)" />
    <revision>
      <id>7168980</id>
      <timestamp>2026-06-08T05:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[M60 (kuulipilduja)]]</comment>
      <origin>7168980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="nn7fkr2zmv0m9rx9piseede3a7xxxt8" xml:space="preserve">#suuna [[M60 (kuulipilduja)]]</text>
      <sha1>nn7fkr2zmv0m9rx9piseede3a7xxxt8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bentley Mulliner Batur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716344</id>
    <redirect title="Bentley Continental GT" />
    <revision>
      <id>7168987</id>
      <timestamp>2026-06-08T06:02:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Bentley Continental GT]]</comment>
      <origin>7168987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33" sha1="hppw8dzj6doza7ao9v0ayj78lhj8eji" xml:space="preserve">#suuna [[Bentley Continental GT]]</text>
      <sha1>hppw8dzj6doza7ao9v0ayj78lhj8eji</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BMW 3</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716345</id>
    <redirect title="BMW 3. seeria" />
    <revision>
      <id>7168988</id>
      <timestamp>2026-06-08T06:03:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[BMW 3. seeria]]</comment>
      <origin>7168988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="hf5m7vr6mtidwcqvnq7lifrq44kbqcs" xml:space="preserve">#suuna [[BMW 3. seeria]]</text>
      <sha1>hf5m7vr6mtidwcqvnq7lifrq44kbqcs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bentley EXP 9 F</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716346</id>
    <revision>
      <id>7168989</id>
      <timestamp>2026-06-08T06:15:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = 2012 Geneva Motor Show - Bentley EXP 9F (6849198218) (cropped).jpg | tootja = [[Bentley]] | emafirma =  | alias =  | tootmine = 2012 | kokkupanek =  | eelkäija =  | järeltulija =  | klass =  | keretüüp = 5-ukseline [[linnamaastur]] | paigutus=  | platvorm =  | mootor = 6-l [[W12-mootor]] | ülekanne =  | teljevahe =  | pikkus =  | laius =  | kõrgus =  | kliirens =  | rööbe ees =  | rööbe taga =  | kaal =  | max kiirus =...'</comment>
      <origin>7168989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2746" sha1="h08qtuyutt6fcgpk6key5wyy7lau4bt" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Bentley EXP 9 F
| pilt = 2012 Geneva Motor Show - Bentley EXP 9F (6849198218) (cropped).jpg
| tootja = [[Bentley]]
| emafirma = 
| alias = 
| tootmine = 2012
| kokkupanek = 
| eelkäija = 
| järeltulija = 
| klass = 
| keretüüp = 5-ukseline [[linnamaastur]]
| paigutus= 
| platvorm = 
| mootor = 6-l [[W12-mootor]]
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = [[Bentley Benyaga]]
| sarnane = 
| disainer = 
}}
'''Bentley EXP 9 F''' on [[ideeauto]], mida esitles aastal 2012 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Bentley]]. Seda näidati [[Genfi autonäitus]]el ning sellest arenes välja maasturimudel [[Bentley Bentayga]].&lt;ref&gt;{{cite web|title=Bentley EXP 9 F: details|url=http://www.autoexpress.co.uk/motorshows/geneva-motor-show/279826/bentley_exp_9_f_details.html|work=Auto Express|accessdate=6 March 2012|date=March 2012}}&lt;/ref&gt;

EXP 9 F on luksusmaastur, milles on ruumi neljale täiskasvanule. Ideeautol oli W12-bensiinimootor, kuid tootmises oleks pakutud ka V8-diiselmootorit ja V6-hübriidmootorit.&lt;ref&gt;{{cite web|last=Cropley|first=Steve|title=Geneva 2012: Bentley EXP 9 F concept|url=http://www.autocar.co.uk/News/NewsArticle/AllCars/261619/|work=Autocar|accessdate=6 March 2012|date=6 March 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=aw20120319&gt;{{cite journal|last=Rendell|first=Julian|title=English Attitude|journal=[[Autoweek]]|date=19 March 2012|volume=62|issue=6|url=http://www.autoweek.com/article/20120305/GENEVA/120309921|accessdate=23 March 2012|page=13|publisher=[[Crain Communications|Crain Communications Inc.]]|location=[[Detroit]], [[Michigan]]|issn=0192-9674|archive-url=https://web.archive.org/web/20120307214128/http://www.autoweek.com/article/20120305/GENEVA/120309921|archive-date=7 March 2012|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Mudel oli ehitatud [[Volkswagen Groupi E platvormile]] nagu [[Volkswagen Group]]i maasturid [[Audi Q7]], [[Porsche Cayenne]] ja [[Volkswagen Touareg]].&lt;ref&gt;{{cite web|last=Pulman|first=Ben|title=Bentley EXP 9 F SUV at 2012 Geneva motor show|url=http://www.carmagazine.co.uk/News/Search-Results/First-Official-Pictures/Bentley-EXP-9-F-at-2012-Geneva-motor-show/|work=Car Magazine|accessdate=6 March 2012|date=5 March 2012}}&lt;/ref&gt;

EXP 9 F-i edasiarendus Bentley Bentayga jõudis tootmisesse aastal 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|url = https://www.forbes.com/sites/matthewdepaula/2014/03/24/2016-bentley-suv-wont-have-an-ugly-mug-after-all/|title = 2016 Bentley SUV Won't Have an Ugly Mug After All|date = |accessdate = 25 January 2015|work = Forbes|last = |first = }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Bentley]]
[[Kategooria:Ideeautod]]
[[Kategooria:Maasturid]]</text>
      <sha1>h08qtuyutt6fcgpk6key5wyy7lau4bt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christian Andreas Fassnacht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716347</id>
    <redirect title="Christian Fassnacht" />
    <revision>
      <id>7169001</id>
      <timestamp>2026-06-08T07:07:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Christian Fassnacht]]</comment>
      <origin>7169001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="8ehvhuvqmp6ahmxt7z560e1o803vex8" xml:space="preserve">#suuna [[Christian Fassnacht]]</text>
      <sha1>8ehvhuvqmp6ahmxt7z560e1o803vex8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Musa Mohammad Sulaiman Al-Taamari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716348</id>
    <redirect title="Musa Al-Taamari" />
    <revision>
      <id>7169004</id>
      <timestamp>2026-06-08T07:08:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Musa Al-Taamari]]</comment>
      <origin>7169004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="hxbqkygyewdcmqv0xgjfm8cgwyd514c" xml:space="preserve">#suuna [[Musa Al-Taamari]]</text>
      <sha1>hxbqkygyewdcmqv0xgjfm8cgwyd514c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>007: Quantum of Solace</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716349</id>
    <revision>
      <id>7169039</id>
      <timestamp>2026-06-08T09:06:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{See Artikkel|videomängust|Filmi, millel see põhineb,|007: Veidi lohutust}} {{Infokast videomäng | pealkiri       = 007: Quantum of Solace | pilt           =  | pildiallkiri   =  | arendaja       = [[Treyarch]] &lt;br/&gt; [[Eurocom]] &lt;br/&gt; [[Blizzard Albany|Vicarious Visions]] | väljaandja     = [[Activision]] | levitaja       =  | produtsent     =  | disainer       =  | programmeerija =  | kunstnik       =  | stsenarist     =  | helilooja      = [[Christopher Lennertz]] |...'</comment>
      <origin>7169039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4580" sha1="ih53k31h6ex0nlojwoniu41v42mn43c" xml:space="preserve">{{See Artikkel|videomängust|Filmi, millel see põhineb,|007: Veidi lohutust}}
{{Infokast videomäng
| pealkiri       = 007: Quantum of Solace
| pilt           = 
| pildiallkiri   = 
| arendaja       = [[Treyarch]] &lt;br/&gt; [[Eurocom]] &lt;br/&gt; [[Blizzard Albany|Vicarious Visions]]
| väljaandja     = [[Activision]]
| levitaja       = 
| produtsent     = 
| disainer       = 
| programmeerija = 
| kunstnik       = 
| stsenarist     = 
| helilooja      = [[Christopher Lennertz]]
| litsents       = 
| keel           = 
| seeria         = [[James Bond videomängudes|James Bond]]
| mootor         = 
| versioon       = 
| platvormid     = 
| väljalase      = 2008
| zanr           = [[FPS-mäng|FPS]] &lt;br/&gt; [[Kolmanda vaate tulistamine|TPS]]
| viis           = [[Üksikmäng]] &lt;br/&gt; [[Mitmikmäng]]
| hinnang        = 
| nõuded         = 
| meedia         = 
| sisend         = 
| heli           = 
| kuva           = 
| koduleht       = 
}}
'''&quot;007: Quantum of Solace&quot;''' ([[007: Veidi lohutust|originaalfilmi]] [[eesti keel|eestikeelne]] tõlge ''&quot;007: Veidi lohutust&quot;'') on [[videomäng]], mille andis 2008. aastal välja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] videomängutootja [[Activision]]. See põhineb [[James Bondi filmide loend|James Bondi filmidel]] &quot;[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]&quot; (2006) ja &quot;[[007: Veidi lohutust|Veidi lohutust]]&quot; (2008). Mäng on enamjaolt [[FPS-mäng|FPS]], kuid kohati ka [[Kolmanda vaate tulistamine|kolmandas vaates]]. Selle arendasid [[Treyarch]] [[PlayStation 3]]-le ja [[Xbox 360]]-le ning [[Beenox]] [[Microsoft Windows]]ile ja [[Wii]]le. [[Eurocom]] andis sarnase versiooni välja [[PlayStation 2]]-le ning [[Blizzard Albany|Vicarious Visions]] täiesti erineva versiooni [[Nintendo DS]]-le (mõlemad ainult kolmandas vaates).

&quot;Quantum of Solace&quot; oli Activisioni esimene [[James Bond videomängudes|Bondi mäng]], &quot;James Bondi&quot; õigused saadi [[Electronic Arts]]ilt aastal 2006. Arendajad võtsid eelmistelt mängudelt šnitti, eriti 1997. aasta &quot;[[GoldenEye 007]]-lt&quot;. Arendajad külastasid ka &quot;Casino Royale'i&quot; ja &quot;Veidi lohutust&quot; võttepaiku ning kasutasid näitlejate hääli, mh tegi oma Bondi mängudebüüdi [[James Bond]]i kehastanud [[Daniel Craig]]. Samuti andsid tegelastele oma hääle [[Judi Dench]], [[Eva Green]], [[Mads Mikkelsen]], [[Olga Kurylenko]] ja [[Mathieu Amalric]].

&quot;Quantum of Solace'i&quot; arvustused olid keskpärased. Mängijate arvates ei suutnud mäng &quot;GoldenEye&quot; taset saavutada ning oli liiga lühike ja üksluine. Samas kiideti mitmikmängu, näitlejaid ja muusikat.

==Sisu==
Mängu alguses röövib [[MI6]] agent James Bond hr White'i, kes kuulub salapärasesse terrorirühmitusse Quantum. Bond ja [[M (James Bond)|M]] kuulavad White'i üle, kuid MI6 agent Craig Mitchell reedab nad ning aitab White'il põgeneda. Bond tapab Mitchelli. Bond läheb [[Bregenz]]i kontserdimajja rühmituse koosolekut luurama ning pildistab osalejaid. Koosolekul osaleb ka tuntud keskkonnakaitsja Dominic Greene.

Järgmine stseen toimub [[Boliivia]]s, kuhu Bond on läinud Greene'i poolt kokku ostetavat maad uurima. Bondi lennuk lastakse alla. Bondiga on kaasas [[Camille Montes]], kes tahab maksta kätte kindral Medranole. Medrano omakorda tahab Boliivias riigipööret korraldada ning tappis Camille'i pere. Bond räägib Camille'ile oma tüdruksõbra [[Vesper Lynd]]i surmast ning elab uuesti läbi &quot;Casino Royale'i&quot; sündmused: Mollaka tagaajamine [[Madagaskar]]il, Dimitriose tapmine [[Phillip and Patricia Frost Museum of Science|Miami teaduskeskuses]], Carlose terroriakti luhtamine [[Miami rahvusvaheline lennujaam|Miami lennujaamas]], Blissi tapmine teel [[Montenegro]]sse, Vesperiga tutvumine, kasiinos Le Chiffre'i päästmine Steven Obanno käest, Vesperi päästmine Le Chiffre'i käest ja viimaks Vesperi ja Getleri surmad [[Veneetsia]]s. Siis hüppab tegevustik jälle tänapäeva.

Bond ja Camille jõuavad Boliivia kõrbesse rajatud hotelli. Seal toimub Greene'i ja Medrano koosolek, nad lepivad kokku, et Greene rahastab Medrano riigipööret, kui saab vastutasuks hiigelvaldused. Camille tapab Medrano ning Bond tapab Greene'i. Tulevahetuses süttivad hotelli kütusehoidlad, kuid Bondil ja Camille'il õnnestub plahvatusest pääseda. Nad lahkuvad MI6-i helikopteriga. Lõpustseenis uurivad hr White ja Guy Haines MI6 faile. Mäng lõppeb sellega, et Bond ütleb M-le, et läheb nende juurde.

[[Kategooria:2008. aasta videomängud]]
[[Kategooria:James Bond]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]
[[Kategooria:PlayStation 2 mängud]]
[[Kategooria:PlayStation 3 mängud]]
[[Kategooria:Xbox 360 mängud]]</text>
      <sha1>ih53k31h6ex0nlojwoniu41v42mn43c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>716350</id>
    <revision>
      <id>7169040</id>
      <timestamp>2026-06-08T09:07:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Anas1712</username>
        <id>8504</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:navigeerimismallid]]'</comment>
      <origin>7169040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="84" sha1="mb2b4exmf5jlu2ckg06r7j01g0s9800" xml:space="preserve">[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:navigeerimismallid]]</text>
      <sha1>mb2b4exmf5jlu2ckg06r7j01g0s9800</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169042</id>
      <parentid>7169040</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:10:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Anas1712</username>
        <id>8504</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Navigeerimismallid]]; lisatud [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistluste navigeerimismallid]]</comment>
      <origin>7169042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="120" sha1="cabgcl6err55p4re59lon3hzkx1fuhl" xml:space="preserve">[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistluste navigeerimismallid]]</text>
      <sha1>cabgcl6err55p4re59lon3hzkx1fuhl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7169043</id>
      <parentid>7169042</parentid>
      <timestamp>2026-06-08T09:11:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Anas1712</username>
        <id>8504</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</comment>
      <origin>7169043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69" sha1="m1rjakmclvpqq0asnu3oe9psnbqa97y" xml:space="preserve">[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistluste navigeerimismallid]]</text>
      <sha1>m1rjakmclvpqq0asnu3oe9psnbqa97y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>007: veidi lohutust</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716351</id>
    <redirect title="007: Veidi lohutust" />
    <revision>
      <id>7169041</id>
      <timestamp>2026-06-08T09:09:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[007: Veidi lohutust]]</comment>
      <origin>7169041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="9ym803ni7tghttebti0kb7au8eczjxz" xml:space="preserve">#suuna [[007: Veidi lohutust]]</text>
      <sha1>9ym803ni7tghttebti0kb7au8eczjxz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja</title>
    <ns>2</ns>
    <id>716352</id>
    <revision>
      <id>7169077</id>
      <timestamp>2026-06-08T10:48:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ViktorEst</username>
        <id>231214</id>
      </contributor>
      <comment>Artikli mustandi loomine kasutaja liivakastis</comment>
      <origin>7169077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7683" sha1="e7jqyevc3tur9rbvhnm1jt1xvz8ka2q" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi           = Darja Šklovskaja
| pilt           = Darja Šklovskaja 2025.jpg
| pildisuurus    = 250px
| pildiallkiri   = Darja Šklovskaja 2025. aastal
| sünniaeg       = {{Sünniaeg ja vanus|2007|2|14}}
| sünnikoht      = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| haridus        = Tallinna Humanitaargümnaasium; Vanalinna Hariduskolleegium
| tegevusala     = noorteaktivist
| organisatsioon = Tallinna noortevolikogu; Eesti Noorte Arenguliit; Eesti Juudi Üliõpilasselts
| erakond        = [[Eesti Keskerakond]]
| tunnustus      = „Tallinna aasta noor vabatahtlik” 2025
}}

'''Darja Šklovskaja''' (sündinud 14. veebruaril 2007 Tallinnas) on Eesti noorteaktivist, Tallinna linna noortevolikogu liige ja aseesimees. Ta on tegutsenud Tallinna noortevolikogus, Eesti Noorte Arenguliidus ja Eesti Juudi Üliõpilasseltsis ning on seotud Eesti Keskerakonnaga. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”.&lt;ref name=&quot;goodnews2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://goodnews.ee/tallinna-linnapea-peeter-raudsepp-suured-teod-sunnivad-sageli-vaikestest-sammudest/ |pealkiri=Tallinna linnapea Peeter Raudsepp: suured teod sünnivad sageli väikestest sammudest |väljaanne=GoodNews |aeg=1. märts 2026 |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==

Šklovskaja lõpetas põhikooli Tallinna Humanitaargümnaasiumis. Gümnaasiumiastmes õppis ta Vanalinna Hariduskolleegiumis majandussuunal.

== Tegevus ==

2023. aastal valiti Šklovskaja Tallinna noortevolikogu X koosseisu. Tallinna linna teatel kandideeris noortevolikogusse 44 pealinna noort vanuses 14–21 aastat ning uude koosseisu valiti 26 liiget.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/pirita/uudis/pirita-linnaosa-esindavad-tallinna-noortevolikogus-darja-sklovskaja-ja-mariel-karilaid |pealkiri=Pirita linnaosa esindavad Tallinna noortevolikogus Darja Šklovskaja ja Mariel Karilaid |väljaanne=Tallinn.ee |aeg=20. november 2023 |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Noortevolikogu X koosseisu nimekirjas on ta märgitud aastateks 2023–2025.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linna-noortevolikogu-x-koosseis-20232025 |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu X koosseis 2023/2025 |väljaanne=Tallinn.ee |aeg=1. veebruar 2024 |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Tallinna noortevolikogu on Tallinna noortest koosnev osaluskogu, mille ülesanne on esindada noorte huve ja kaasata noori linnaelu puudutavatesse otsustusprotsessidesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013037 |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu moodustamine ja põhimäärus |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal oli Šklovskaja üks noortele suunatud karjäärimessi „Tee tulevikku” korraldajatest. Üritus toimus Kesklinna noortekeskuses Tallinna Haridusameti ja Kesklinna noortekeskuse toel. Väljaandele Деловые ведомости antud kommentaaris ütles Šklovskaja, et projekti eesmärk oli aidata noortel haridus- ja karjäärivõimalustes orienteeruda.&lt;ref name=&quot;dv2024&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.dv.ee/novosti/2024/09/15/v-tallinne-projdet-karernaja-jarmarka-dlja-molodezhi |pealkiri=В Таллинне пройдет карьерная ярмарка для молодежи |väljaanne=Деловые ведомости |aeg=15. september 2024 |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal valiti Šklovskaja uuesti Tallinna noortevolikogu koosseisu aastateks 2025–2027.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/noortevolikogu-koosseis-aastateks-2025-2027 |pealkiri=Noortevolikogu koosseis aastateks 2025–2027 |väljaanne=Tallinn.ee |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Tallinna noortevolikogu kontaktide lehel on ta märgitud noortevolikogu aseesimehena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/kontakt |pealkiri=Kontakt |väljaanne=Tallinn.ee |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

GoodNewsi teatel on Šklovskaja panustanud mitme aasta jooksul Tallinna noortekeskuste tegevustesse, olnud teist koosseisu Tallinna linna noortevolikogu liige ning alates detsembrist Tallinna linna noortevolikogu aseesimees.&lt;ref name=&quot;goodnews2026&quot; /&gt;

== Organisatsiooniline tegevus ==

Šklovskaja on Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://enal.ee/meist/meeskond/ |pealkiri=Meeskond |väljaanne=Eesti Noorte Arenguliit |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

European Union of Jewish Studentsi andmetel kuulub Šklovskaja Union of Jewish Students Estonia demokraatlikult valitud juhatuse liikmete hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.eujs.org/member-unions/union-of-jewish-students-estonia-ujse |pealkiri=Union of Jewish Students Estonia (UJSE) |väljaanne=European Union of Jewish Students |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Äripäeva Radar märgib Šklovskajat Eesti Juudi Üliõpilasselts MTÜ juhatuse liikmena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://radar.aripaev.ee/ettevote/609087/eesti-juudi-uliopilasselts-mtu |pealkiri=Eesti Juudi Üliõpilasselts MTÜ |väljaanne=Äripäeva Radar |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Šklovskaja osales 2025. aastal Tallinnas toimunud World Jewish Congressi ja NOA Initiative’i üritusel paneelarutelus „Shared Spaces: Jewish and Estonian Youth in Dialogue”. World Jewish Congressi teates esitleti teda Tallinna noortevolikogu liikmena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.worldjewishcongress.org/en/news/noa-initiative-unveils-estonian-national-report-card-on-antisemitism |pealkiri=NOA Initiative Unveils Estonian National Report Card on Antisemitism |väljaanne=World Jewish Congress |aeg=18. november 2025 |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==

Eesti Keskerakonna veebilehel on avaldatud Šklovskaja kandidaadiprofiil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://keskerakond.ee/kandidaadid/darja-sklovskaja/ |pealkiri=Darja Šklovskaja |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=8. juuni 2026 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

* 2025 – „Tallinna aasta noor vabatahtlik”, Tallinna noorsootöö tunnustuskonkurss „Suured teod”.&lt;ref name=&quot;goodnews2026&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://goodnews.ee/tallinna-linnapea-peeter-raudsepp-suured-teod-sunnivad-sageli-vaikestest-sammudest/ GoodNewsi artikkel Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursist „Suured teod”]
* [https://www.dv.ee/novosti/2024/09/15/v-tallinne-projdet-karernaja-jarmarka-dlja-molodezhi Деловые ведомости artikkel karjäärimessist „Tee tulevikku”]
* [https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/kontakt Tallinna noortevolikogu kontaktileht]
* [https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/noortevolikogu-koosseis-aastateks-2025-2027 Tallinna noortevolikogu koosseis aastateks 2025–2027]
* [https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linna-noortevolikogu-x-koosseis-20232025 Tallinna linna noortevolikogu X koosseis 2023/2025]
* [https://www.tallinn.ee/et/pirita/uudis/pirita-linnaosa-esindavad-tallinna-noortevolikogus-darja-sklovskaja-ja-mariel-karilaid Tallinna linna teade noortevolikogu 2023–2025 koosseisu kohta]
* [https://www.worldjewishcongress.org/en/news/noa-initiative-unveils-estonian-national-report-card-on-antisemitism World Jewish Congressi teade NOA Initiative’i üritusest Tallinnas]
* [https://www.eujs.org/member-unions/union-of-jewish-students-estonia-ujse Union of Jewish Students Estonia leht European Union of Jewish Studentsi veebilehel]
* [https://enal.ee/meist/meeskond/ Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnaleht]
* [https://keskerakond.ee/kandidaadid/darja-sklovskaja/ Darja Šklovskaja profiil Eesti Keskerakonna veebilehel]</text>
      <sha1>e7jqyevc3tur9rbvhnm1jt1xvz8ka2q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Petruška</title>
    <ns>1</ns>
    <id>716353</id>
    <revision>
      <id>7169096</id>
      <timestamp>2026-06-08T11:11:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Siia ei tule linke. ~~~~'</comment>
      <origin>7169096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="123" sha1="h2smb0er1opw46vg53z8okxu8q6vr3d" xml:space="preserve">Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:11 (EEST)</text>
      <sha1>h2smb0er1opw46vg53z8okxu8q6vr3d</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>