Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 561 7170860 7170103 2026-06-11T14:59:11Z Mona 355 /* Vaata ka */ 7170860 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; poolsaare kohta vaata artiklit [[Hindustani poolsaar]]}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2021}} {{keeletoimeta}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = India Vabariik | omastav = India | nimi1_keel = hindi | nimi1 = भारतीय गणराज्य | nimi1_latin = Bhāratīya Gaṇarājya | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of India | mis_lipp = | mis_vapp = vapp | vapp = Emblem of India.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = India_(orthographic_projection).svg | deviis = | riigikeel = puudub<ref>{{netiviide | url =https://timesofindia.indiatimes.com/india/Theres-no-national-language-in-India-Gujarat-High-Court/articleshow/5496231.cms | pealkiri =There's no national language in India: Gujarat High Court | autor = Saeed Khan | täpsustus = | väljaanne =The Times of India | aeg =25.01.2010 | väljaandja = | vaadatud = 27.06.2018| keel =inglise }}</ref> | ametlik_keel = [[hindi keel|hindi]], [[inglise keel|inglise]] | pealinn = [[New Delhi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Draupadi Murmu]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Narendra Modi]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 15. augustil 1947 | valuuta = [[India ruupia]] (INR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5.30 | hümn = "[[Jana-Gana-Mana]]" | usund = | üladomeen = [[.in]] | telefonikood = 91 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = IND | märkused = }} [[Fail:Narrow gauge railway line Gwalior to Sheopur, 2.webm|pisi|Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA)]] '''India''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat'', [[inglise keel]]es ''India''), ametlikult '''India Vabariik''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat Gaṇarājya,'' [[inglise keel]]es ''Republic of India''), on [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s. Riigis elab üle 1,4 miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli. Rahvaarvult on India alates aprillist 2023 maailmas esimesel ja pindalalt seitsmendal kohal. Indiat ümbritsevad lõunas [[India ookean]], edelas [[Araabia meri]] ja kagus [[Bengali laht]]. Riigil on maismaapiir läänes [[Pakistan]]iga, põhjas [[Hiina]], [[Nepal]]i ja [[Bhutan]]iga ning idas [[Bangladesh]]i ja [[Myanmar]]iga. India ranniku lähedal lõunas asub [[Sri Lanka]] ja edelas [[Maldiivid]]. [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared|Nicobari saarte kaudu]] on riigil merepiir [[Tai]] ja [[Indoneesia]]ga. Indiast pärineb kaks [[maailmausund]]it: [[hinduism]] ja [[budism]]. Rahvastikust moodustavad hinduistid umbes 80%, suurim vähemususund on [[islam]] umbes 100 miljoni järgijaga. Üle 3000 aasta tagasi tekkis praeguse Pakistani ja India territooriumil üks maailma esimesi kõrgtsivilisatsioone [[Induse kultuur]]. Eurooplastest kinnitasid Indias uusajal esimestena kanda portugallased. 18. sajandi keskpaigas läks India ajaloos juhtroll brittide kätte, Indiast kujunes [[Briti impeerium]]i kroonijuveel. Aastal 1947 lõppes Briti koloniaalvõim ning valdavalt hinduistlik India ja muslimite riik [[Pakistan]] (millest 1971 eraldus [[Bangladesh]]) iseseisvusid [[dominioon]]idena ning aastal 1950 kuulutati välja India Vabariik. Viimasel ajal on India majanduse enamikus sektorites aset leidnud suur [[majanduskasv]]. India on napilt [[põllumajandussaaduste netoeksportija]] ja tööstuses kasvab eriti tarbekaupade tootmine. Kiirelt kasvava keskklassi (200 kuni 300 miljonit inimest) mõjul on siseturul suur nõudlus. Siiski on majanduslik ja sotsiaalne kihistumine jätkuvalt suur ning vaesemate inimesteni ei ole majanduskasvu mõjud jõudnud. India pealinn [[New Delhi]] (inglise keeles; hindi keeles नई दिल्ली, Naī Dillī) asub riigi põhjaosas Delhi linna territooriumi keskuses, Yamuna jõe läänekaldal. New Delhi pindala on 42,7 ruutkilomeetrit<ref>[https://www.britannica.com/place/New-Delhi New Delhi]</ref> ja elanike arv on umbes 250 000 (2011). Detsembris 1911 otsustas Suurbritannia kuningas George V, et India pealinn viiakse Calcuttast (praegune Kolkata) Delhisse. Linna ehitust alustati 1912. aastal vana Delhi kesklinnast umbes 5 kilomeetri kauguselt lõunas. Uus pealinn püstitati ametlikult 1931. aastal.<ref>[[New Delhi]]</ref> Linna juhib ametisse määratud New Delhi munitsipaalnõukogu (NDMC). India rahvusloomad on [[tiiger]] ja [[india elevant]], rahvusroomaja [[kuningkobra]], rahvuslind [[paabulind]], rahvuslill [[lootos]], rahvuspuu Bengali [[viigipuu]], rahvuspuuvili [[mango]], rahvuslaul "[[Vande Mataram]]", rahvusjõgi [[Ganges]]. India riigipühad on vabariigi aastapäev (26. jaanuar), iseseisvuspäev (15. august) ja Gandhi Jayanti (2. oktoober). Riiklikke pühi on rohkem kui 14 (nende hulgas nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).<ref name=":5" /> == Nimi == {{vaata|India nimi}} India nimi sellisel kujul, nagu me seda eesti keeles tunneme, tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest nimest]] ''India'', mis on [[laen (keeleteadus)|laen]] [[vanakreeka keel|vanakreeka]] nimest Ἰνδία (''India'').<ref>[https://web.archive.org/web/20210606214042/https://www.lexico.com/definition/india India], lexico.com, vaadatud 7.6.2021.</ref> See nimi on tuletatud [[Indus]]e jõe nimest, pärineb [[vanapärsia keel|vanapärsia]] sõnast ''hiⁿdūš ja'' allikaks on [[sanskrit]]i सिन्धु (''Sindhu''), Induse jõe ajalooline nimi.<ref name="mv3nN" /> Muistsed [[hellenid|kreeklased]] nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (''Indoi'')).<ref name="basham" /> Ingliskeelses [[India konstitutsioon]]is mainitakse India võrdväärse nimena ka ''Bharat''.<ref name="lyBBi" /> Nimi (hindi keeles भारत (''Bhārat'') pärineb sanskritikeelsest nimest भारतम् (''Bhāratam''), mis on tuletatud [[hinduism]]i pühakirjades mainitud legendaarse kuninga [[Bharata]] nimest. Inglise keeles kasutatakse India kui terviku (ka praeguse [[Pakistan]]i ja [[Bangladesh]]i ala) tähistamiseks nime "[[Hindustan]]". See [[Pärsia keel|pärsiakeelsest]] nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne 1947. aastat eelkõige [[Põhja-India]] ja [[Pakistan]]i kohta.<ref name="Jfd1u" /> Seda ala on nimetatud ka Ida-Indiaks, et eristada seda Ameerikas paiknevast [[Lääne-India]]st. Tänapäeval nimetatakse Indiaks üksnes India Vabariiki. == Asend ja piirid == India asub Lõuna-Aasias Birma ja Pakistani vahel ning piirneb [[Araabia meri|Araabia mere]] ja [[Bengali laht|Bengali lahega]]. India riigi pindala on 3 287 263 km², millest maismaad on 2 973 193 km² ja veeala on 314 070 km². Maismaapiiri kogupikkus on 13 888 km: riigipiir Bangladeshiga 4142 km, Bhutaniga 659 km, Birmaga 1468 km, Hiinaga 2659 km, Nepaliga 1770 km ning Pakistaniga 3190 km.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#geography|pealkiri=The World Factbook – India|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210318202107/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india#geography|url-olek=ei tööta}}</ref> India [[rannajoon]]e pikkus on 7516 km.<ref>[http://niti.gov.in/writereaddata/files/document_publication/IslandsDev.pdf|pealkiri=Incredible Islands of India]</ref> Sellest 5423 km asub [[Hindustani poolsaar]]el ning 2094 km saartel ([[Andamanid ja Nicobarid]], [[Lakshadweep]]). Mandriosa rannajoon koosneb 43% liivarandadest, 11% kivistest, sealhulgas kaljud ja 46% mudastest või soistest kallastest.<ref>{{Netiviide|url=http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf|pealkiri=Coastal processes along the Indian coastline|arhiivimisaeg=2009-09-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090908141613/http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf}}</ref> India põhjapoolseim punkt on Indira koloonia, mis asub Jammu ja Kashmiri osariigis ja idapoolseim punkt on Kibithu, mis on Anjawi piirkonnas Arunachal Paradesh India osariigis. Kõige lõunapoolsem punkt on Indira Point, mis asub Andamani ja Nicobari saarte Nicobari piirkonnas ning Mandri-India lõunapoolseim punkt on Cape Comorin. Sir Creek on India läänepoolseim punkt ja asub Kutchis, Guhar Moti küla lähedal, Indus Deltas Gujarati osariigis.<ref>{{Netiviide|url=https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|pealkiri=India kõige äärmuslikumad punktid|vaadatud=2021-05-31|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602221849/https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|url-olek=ei tööta}}</ref> === India ja Hiina piiritüli === Hiina Rahvavabariigi ja India piir on 3500 km pikkune ala, mis jääb Himaalaja mäestiku alale. Tegemist on raskesti läbitava ja olulise sõjalis-strateegiline piirkonnaga. Vahetult pärast India iseseisvumist 1947. aastal ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamist 1949. aastal annekteeris Peking Tiibeti ning tekkis olukord, kus kahe suurriigi huvid läksid vastuollu ja 1962. aastal arenes konflikt India-Hiina piirisõjaks. Praeguseks on kokku lepitud, et Sikkim kuulub osariigina India ja Tiibet Hiina<ref>{{Netiviide|autor=Rappel, Urmas|url=https://diplomaatia.ee/tiibeti-mojutegur-hiina-ja-india-piiritulis/|pealkiri=Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis|aeg=juuni 2006}}</ref> koosseisu. Sellest hoolimata tekib mõlema riigi vahel tihti konflikte. 2020. aastal tekkis Hiina ja India vahel aastakümnete suurim vaidlus piiri üle, kui 20 India sõjaväelast ja teadmata arv hiinlasi sai tulevahetuses surma. Selle tagajärjel viisid nii India kui ka Hiina Himaalaja mägedesse suurtükke, soomukeid ja kümneid tuhandeid sõdureid. Tuhanded Hiina sõdurid olid India territooriumil, kui Hiina väed ületasid maikuus Ladakhi provintsis piiri ja India pidi selle tulemusena loovutama 260 ruutkilomeetrit strateegilist territooriumi. Vaidluskohaks oli kahe riigi vahel olev Karakorami mäekuru, mis on strateegiliseks transpordisõlmeks.<ref>{{Netiviide|autor=Kivil Karl|url=https://www.err.ee/1222297/hiina-ja-india-ei-leia-himaalaja-maestikus-piiritulile-lahendust|pealkiri=Hiina ja India ei leia Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust|väljaanne=Err|aeg=29. detsember 2020|vaadatud=23.06.2021}}</ref> == Loodus == {{vaata|India loodus}} India mitmekesine maastik ja taimestik on elupaik rikkalikule loomastikule.<ref name=":5">{{Raamatuviide|pealkiri=Silmaringi reisijuht. India|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|autor=Anneli Kritšmann-Lekštedt|toimetaja=Ilme Rääk}}</ref>[[Fail:Beauty of nature in india Rishikesh.jpg|pisi|Maastik Rishikeshis]] Indias on mitmekesine ökosüsteem: kõrbed, mäed, troopilised ja parasvöötme metsad, jõed, tasandikud ja saarestikud. Indias elutseb 7–8% maailmas registreeritud liikidest, mille hulgas on üle 45 000 taimeliigi ja 91 000 loomaliigi, moodustades senini dokumenteeritud maailma imetajate populatsioonist 8,5%, lindudest 12,6%, kaladest 11,7%, kahepaiksetest 4,6%, roomajatest 7% ja õistaimede liikidest 6%. === Looduslikud piirkonnad ja saared === Indiat põhjaosas asub [[Himaalaja]] mäestik, mille jalamilt algab viljakas ja tihedalt asustatud [[Induse-Gangese madalik]], ning läänes [[Thari kõrb]]. Induse-Gangese madalik külgneb lõunas, India keskosas, [[Dekkani kiltmaa]]ga, mida külgedelt piirava [[Ida-Ghatid|Ida-]] ja [[Lääne-Ghatid|Lääne-Ghattid]]. Viimast katab must vulkaaniline pinnas ja kristalliseerunud kivimid, mille hulgas leidub ka kulda ja teemante. Araabia mere ääres on [[Konkani rannik|Konkani]] ja [[Malabari rannik]], Bengali lahe ääres [[Coromandeli rannik]]. Registreeritud saari on kokku 1208. India saared jagunevad saarerühmadesse piirkondliku jagunemise või saarte tekkelisuse põhjal. Eristatakse 17 saarestikurühma, millest suurima moodustavad Andamani ja Nicobari saarestik 572 saarega Bengali lahes ja Andamani meres. ==== Andamanid ja Nicobarid ==== [[Fail:Beautiful_sea_shore_at_Andaman_and_Nicobar_Islands.jpg|pisi|Andaman ja Nicobari saared]] [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared]] ning muud saarestikurühmad moodustavad India [[Andamanid ja Nicobarid|Andamanide ja Nicobaride]] liiduala.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Andaman-Islands|pealkiri=Andaman Islands}}</ref> Saared asetsevad India ookeanis, umbes 1370 km Indiast ning moodustavad piiri Bengali kaguosa lahe (läänes) ja Andamani mere (idas) vahel.<ref name=":0" /> Andamani saarte pindala, hõlmates rohkem kui 300 saart, on kokku 6408 km². Nende hulgas kolm suuremat saart on Põhja-Andaman, Kesk-Andaman ja Lõuna-Andaman, kandes ühiselt nime Suur Andaman. Nicobari saared asuvad Sri Lankast umbes 1300 km ida pool.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Nicobar-Islands|pealkiri=Nicobar Islands}}</ref> Saarte pindala (kokku 19) on 1841 km². ==== Lakshadweep ==== [[Fail:LakshadweepIsland.jpg|pisi|Saar Lakshadweepi saarestikus]] India väikseim liiduterritoorium Lakshadweep on Araabia meres asuv saarestik, mis koosneb 36 saarest ja mille pindala on 32 km². Territooriumi suurim saar on Androtti saar, pindalaga 4,9 km². Nimi Lakshadweep tähendab malajalami ja sanskriti keeles "sada tuhat saart". Saarestik koosneb 12 atollist, kolmest rifist, viiest uppunud ning kümnest asustamata saarest. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad 220–440 km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas. Saarestikus elab 64 000 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel [[malajalami keel]]t, välja arvatud Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt divehi keeles. Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor. Lakshadweep on tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest.<ref>{{Netiviide|autor=U.T. Administration of Lakshadweep|url=https://lakshadweep.gov.in/|pealkiri=About Lakshadweep|väljaanne=Govt of India|vaadatud=06.03.2021}}</ref> === Mäestikud === {{vaata|Himaalaja}} Himaalaja on maailma kõige kõrgem mäestik. See on ka üks nooremaid mäestikke ning on pidevas muutumises. Nimi Himaalaja tähendab sõna otseses mõttes sanskriti keeles "lumekodu". [[Fail:Himalayas Langtang.jpg|pisi|Himaalaja mäestik]] Himaalaja mäestik moodustus umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui [[India laam]] eraldus Gondwanast ja põrkas põhja poole triivides kokku Euraasia laamaga. Selle kokkupõrke tulemusel kerkis maakoor üles ja moodustus kolm paralleelset mäeahelikku, mis hõlmavad tänapäeval 30 maailma kõrgeimat mäetippu.<ref name=":5" /> Himaalaja mäestik eraldab India ülejäänud Aasiast ja on võimsate jõgede, sealhulgas Gangese, Brahmaputra ja Induse allikas. Mäeahelik mängib olulist rolli ka Põhja-India kliima reguleerimisel, takistades talveperioodil külma õhu sisenemist. Indias on kõrgeimal asuvad mägiteed maailmas. [[Fail:Everest_kalapatthar.jpg|pisi|püsti|Mount Everest Kalapatthari poolt]] Himaalaja koosneb paralleelsetest [[Mountain ranges|mäeahelikest]]: [[Sivalik Hills|Sivaliku mäed]] lõunas; [[Lower Himalayan Range|Alumine Himaalaja vahemik]]; [[Great Himalayas|Suured Himaalajad]], mis on kõrgeim ja keskne vahemik; ja [[Tibetan Himalayas|Tiibeti Himaalaja]] põhjas. [[Karakoram]]i käsitletakse tavaliselt Himaalajast eraldi. Nanga Parbat ja Namcha Barwat peetakse Himaalaja lääne- ja idapunktiks. Kuulsaim ja kõrgeim mäeahelik on Himaalaja, mis on ühtlasi ka noorim ning pikim. Himaalajas on 14 üle 8000 m kõrgust mäge, nende seas maailma kõrgeim mäetipp [[Džomolungma]] (Mount Everest; 8848 m), mis asub Nepalis.<ref name=":5" /> Himaalaja mäeahelikus on peaaegu kõik maailma kõrgeimad tipud ja seal rohkem kui 100 tippu, mille kõrgus on üle 7200 meetri. Karakorami ja Pir Panjali ahelikud asuvad Himaalaja ahelikust loodes ja lõunas. Suurem osa Karakorami ahelikust kuulub vaidlusaluse India ja Pakistani territooriumile ning mõlemad riigid on sellele oma nõude esitanud. 500 kilomeetri pikkuses Karakoramis on kõige rohkem liustikke kui polaaralad välja arvata. Seal asuvad Siacheni liustik ja Biafo liustik, mis on maailmas suuruselt teine ja kolmas liustik. Pir Panjali ahelik asub Himaalaja lõunasuunas alates Indias Himachal Pradeshist ja kulgeb loodest Jammu ja Kashmiri piirkonna suunas. Seda leviala nimetatakse ka Alam-Himaalajaks, kust voolavad sellised jõed nagu Ravi, Chenab ja Jhelum. Seal asub Gulmargi linn, mis on väga oluline mäejaam. Purvanchali mäeahelikku võib pidada Himaalaja laienduseks India idaosas, kuna selle leviala moodustumisprotsess sarnaneb üsnagi Himaalaja omaga, ehkki leviala pole nii kõrge kui Himaalajal. Purvanchal Range ehk Ida mäeahelik koosneb kolmest osast: Patkai-Bumi mäest, Garo-Khasi-Jaintia mäest ja Lushai mäest (Mizo mäest). Megwayajas asuv Mawsynram on nende mägede tõttu kõige niiskem koht Maal ja see asub Khasi mäel. Leviala hõlmab kõiki India idaosariike, mis on üldtuntud kui Seitse õde. Satpura ja Vindhaya ahelik asuvad India keskosas ning mõlemad kulgevad teineteisega paralleelselt. Neist kahest on Satpura leviala kõrgem ning sellest saavad alguse Narmada ja Tapti jõgi. Nii Satpura kui ka Vindhaya asuvad peamiselt Madhya Pradeshis ja Maharashtras, laiendades neid Gujarati, Chattisgarhi ja Uttar Pradeshi. Kalumari tipp (752 m) ja Duphgarhi tipp (1350 m) on Vindhaya ja Satpura vahemiku kõrgeimad punktid. Need on kuulsad paljude turistide seas, sest seal asuvad Panchmarhi Hilli jaam, Kanha rahvuspark, Amarkantak ja Omkareshwari tempel.<ref name=":31">{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/education-today/gk-current-affairs/story/seven-major-mountain-ranges-of-india-969214-2017-04-03|pealkiri=7 major mountain ranges in India: Some of the highest mountains in the world|aeg=03.04.2017|vaadatud=31.05.2021}}</ref> 2017. aasta seisuga on India kõrgemad mäed järgmised:<ref name=":32">{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/1009777/highest-mountains-india/|pealkiri=Highest mountains of India}}</ref> [[Fail:Kangchenjunga_and_surrounding_peaks_at_sunset.jpg|pisi|Kangchenjunga ja ümberkaudsed mäetipud]] # [[Kanchenjunga]] – 8585,91 m (kõrguselt maailma kolmas mägi) # Nanda Devi – 7815,98 m # Kamet – 7755,94 m # Saltoro Kangri – 7747,91 m # Saser Kangri I – 7672,12 m # Mamostong Kangri – 7516,06 m # Saser Kangri II – 7513,01 m # Saser Kangri III – 7495,03 m # Teram Kangri I – 7462,11 m # Jongsong Peak – 7462,11 m === Veestik === India Vabariiki ümbritsevad Lakshadweepi meri edelas, Araabia meri läänes, Bengali laht idas, India ookean lõunas. Riigi rannajoon on üle 7000 km pikk. Riigis on tihe sadamate ja laevatatavate sisevooluveekogude võrgustik, kuhu kuuluvad kanalid, jõed, ojad. India siseveekogude üldine laevatatav ulatus on 14 500 km. Riigi vooluveekogude kontrollimiseks on seaduslik asutus India siseveeteede amet ehk IWAI. India riiklikud vooluveekogud võib jagada kolmeks ja need on järgmised: Brahmaputra jõesüsteem – ulatub Sadiyast Dhubrini Ganga Bhagirathi Hooghly jõgi – ulatub Allahabadist Uttar Pradeshis kuni Haldiani Lääne-Bengalis Lääneranniku kanal Kottapuramist Kollamini koos Udyogmandali ja Champakara kanaliga. Veekogud on ka turistide parimad atraktsioonid. Neid käivad vaatamas külastajad maailma eri nurkadest. Selle tulemusel saab India reisi- ja turismisektor hoogu juurde. Indias on 13 suurt sadamat ning umbes 180 väikest ja keskmist sadamat. Sadamate kaudu kulgeb üle 95% riigi kaubandusest ja sadamad on ka peamised sissepääsud äritegevuseks. India olulised sadamad on järgmised: Haldia, Kolkata, Visakhapatanam, Paradip, Chennai, Ennore, Cochin, Tuticorin, Mormugao, New Mangalore, Mumbai, Jawaharlal Nehru Port Trust ja Kandla.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/water/|pealkiri=Water Resources of India|aeg=28.02.2012}}</ref> Indias on 8 suurt jõestikku kokku üle 400 jõega.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_rivers_of_India_by_discharge#:~:text=There%20are%208%20major%20river,their%20place%20in%20Indian%20religions.|pealkiri=List of rivers of India}}</ref> India jõed võib jagada nelja rühma: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude drenaažijõed. Märgalade (välja arvatud jõed) kogupindala Indias on 58 286 000 ha ehk 18,4% kogu riigist.<ref name=":2" /> ==== Jõed ==== [[Fail:Rail-Road bridge Godavari.JPG|pisi|Godvari on India kõige laiem jõgi]] India jõed saab liigitada nelja suurde gruppi: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude kuivendusjõed. Himaalaja jõed tekivad lume ja liustike sulamisel ning voolavad pidevalt aastaringselt. Mussoonikuude jooksul on Himaalajas hulgaliselt sademeid põhjustades sagedasi üleujutusi. Dekkani jõed on seevastu vihmaga toidetud ja seetõttu mahult kõikuvad. Rannikuäärsed jõed on lühikesed ja piiratud valglaga. Lääne-Rajasthani siseveekogu kuivendusvooge on vähe, enamik neist on lühikesed.<ref>{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|pealkiri=Rivers|väljaanne=Know India|vaadatud=21. aprillil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413090457/https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Riigis on 12 suurt jõge. Brahmaputra jõgi on piiriülene jõgi. See pärineb Tiibetist ja siseneb Indiasse Arunachal Pradeshist. See läbib Assami, enne kui jõuab lõpuks läbi Bangladeshi Bengali lahte. Ganga jõgi on India pikim jõgi ja seda peetakse riigi kõige rahulikumaks jõeks. Sellel on mitu lisajõge, sealhulgas Yamuna jõgi, mis on ainus veekogu riigi pealinna New Delhi lähedal. Yamuna lisajõgi Chambali jõgi läbib Madhya Pradeshi, Rajasthani ja Uttar Pradeshi. Teiste suuremate India jõgede hulka kuulub Narmada jõgi, mis pärineb Madhya Pradeshist Amarkantakist; Godavari jõgi, mis pärineb Trayambakeshwarist Maharashtras; Krabna jõgi, mis pärineb Mahabaleshwarist; Kaveri jõgi, mis läbib Karnatakat ja Tamil Nadut; Chhattisgarhi ja Odisha kaudu voolav Mahanadi jõgi. Selle riigi teiste jõgede hulka kuuluvad Mahi, Betwa, Penner, Kosi, Tungabhadra ja mitmed teised.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/geography/|pealkiri=Water Resources}}</ref>[[Fail:Chunnu Summer Falls.jpg|pisi|Chunnu juga]] India pikimad jõed:<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Koit Rannas|pealkiri=India – Himaalajast ookeanini|aasta=2012|kirjastus=Kunst}}</ref> # Indus (suurem osa Pakistanis) – 3180 km # Brashmaputra (suurem osa Tiibetis) – 2900 km # Ganges (India rahvusjõgi) – 2700 km # Godavari – 1450 km # Narmada – 1300 km # Krishna – 1280 km # Mahanadi – 880 km # Kaveri – 785 km ==== Järved ==== India sisemaa on väga järvederikas. On nii looduslikke (riimvee- ja mageveejärved) kui ka inimtekkelisi järvi. Neid võib leida Kashmiri põhjaosast kuni Malabari rannikuni lõunas ja kõrbemaast Rajasthanist kuni Assamini idas. India järvi peetakse rahuliku vee, puutumatu loodusliku ümbruse ja kaunite vaadete tõttu India populaarseks turismiobjektiks. Rajasthani Sambhari soolajärv on riigi suurim sisemaa soolajärv ning Indira Sagari järv on India suurim mageveehoidla. Pangongi järv Ladakhis ja Cholamu järv Sikkimi osariigis on loetletud maailma kaunimate järvede nimekirjas. Manipuris asuvas Loktaki järv on kuulus mitmete ohustatud veeloomade poolest. Sikkimi Gurudongmari järv on üks maailma kõrgemaid järvi. Indias on palju järvi, järgnevalt on mainitud vaid suuremad ja tähtsamad.<ref name=":29">{{Netiviide|url=https://www.sscadda.com/important-lakes-of-india-study-notes|pealkiri=Important lakes of India : List of Largest Lakes of India|vaadatud=28.04.2021}}</ref> [[Fail:Pulicat-Spotted_Pelican.jpg|pisi|Pulicat-Spotted Pelican]] Suuremad järved: # Vembanad # Wular – India suurim mageveejärv # Chilika # Pangong # Pulicat # Sardar Sarovar # Nagarjuna Sagar # Loktak[[Fail:3_star_kettuvellam.JPG|pisi|Paatmaja Vemblandi järvel Keralas]] Tähtsamad järved: # Kolleru – India suurim järv # Sambhar – India suurim sisemaa sooljärv # Puškari järv – hindude pühajärv # Lonari järv – Lonari järv tekkis 50 000 aastat tagasi pärast seda, kui meteoriit tabas Maad. Hiljuti muutus Lonari järve värv üleöö roosaks ja seetõttu on see olnud uudistes. Mõned eksperdid väidavad, et roosa värv võib olla tingitud vetikatest ja madalast veetasemest. # Pulicati järv – suuruselt teine riimvesine – järv või laguun. Saarel asub Satish Dhawani kosmosekeskus, India eduka esimese Kuu kosmosemissiooni Chandrayaan-1 stardikoht.<ref name=":29" /> Järvede moodustumise ja vee (magevee või soolase vee) kvaliteedi põhjal saab Indias asuvaid järvesid klassifitseerida järgmiselt: Tektoonilised järved: maakoore või merepõhja kerkimisel moodustunud järved, näiteks Tso Moriri ja Pangong Tso (Ladakh) Kraatrijärved: vulkaaniliste kraatrite veega täitumisel tekkinud järved, näiteks Lonari järv Maharashtras Jääjärv: need on liustike erosiooni / sulamise tagajärjel tekkinud järved. Suurem osa jääjärvedest asub Indias Himaalaja piirkonnas Laguunid: moodustub liivabaaride sadestumise tõttu koos mererannikuga. Chilika järv, Pulicati järv on mõned näited. Inimtekkelised järved: rajatud puhke-, hüdroloogilistel, ökoloogilistel ja majanduslikel eesmärkidel. === Loodusvarad === India on rikas [[loodusvarad]]e poolest, millest peamisteks on vesi, viljakas pinnas, mets, maavarad ning mitmekesine taimestik ja loomastik. Need ressursid jaotuvad ebaühtlaselt. India mandril on palju biootilisi ja abiootilisi ressursse. Kuna India rahvaarv kasvab kiiresti, on ressursside ületarbimine, näiteks kontrollimatu metsaraie või ülepüük ning paljud väärtuslikud loodusvarad on kiiresti ammendumas. Indias on väga palju viljakaid maid. Sutlej-Ganga tasandike ja Brahmaputra oru Põhja-Põhja tasandiku settemuldades kasvatatakse ohtralt nisu, riisi, maisi, suhkruroo, džuuti, puuvilla, rapsi, sinepit, seesami, linaseemneid. India maapiirkonda kuuluvad kõrbealade kõrval rohkete sademetega piirkonnad alates rannikujoonest kuni Alpide piirkonnani. Indias on ka mitmesuguseid loodusvööndeid, kuna riigis on erinev reljeef ja kliima. Metsad on kitsendatud platoodele ja künklikele mägipiirkondadele. Indias on mitmekesine elusloodus. Seal on palju rahvusparke ja sadu looduslikke pühamuid. Ligikaudu 21% kogu geograafilisest alast hõlmab metsi. Metsataimestiku mitmekesisus on suur. Metsad on küttepuude, paberi, vürtside, ravimite, ürtide jm peamine allikas. Metsadel on suur panus riigi SKPsse. ==== Vesi ==== [[Fail:Jharia coalfield, Jharkhand.jpg|pisi|Kivisöekaevandus Indias]] Suure rahvaarvu tõttu on India ülemaailmse vee- ja kanalisatsioonikriisi keskpunktiks. Hinnanguliselt on umbes 70% India pinnaveest tarbimiseks praktiliselt kõlbmatu. 88 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Water.org|url=https://water.org/our-impact/where-we-work/india/|pealkiri=India's Water and Sanitation Crisis|väljaanne=Water.org|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref> Kõigest 33% riigi elanikest on juurdepääs traditsioonilistele kanalisatsiooniteenustele ja ligikaudu 26% India elanikkonnast praktiseerib roojamist väliskeskkonda, mis on kriitiline tegur põhjavee puhtuse säilitamiseks ning aitab kaasa veega levivate haiguste edasikandumisele, kidurusele ja surmale. Iga päev satub jõgedesse ja muudesse veekogudesse ligi 40 miljonit liitrit reovett, kusjuures ainult väike osa on piisavalt puhastatud. Maailmapanga hiljutine aruanne viitab sellele, et selline reostuse eraldumine ülesvoolu alandab majanduskasvu allavoolu asuvates piirkondades, vähendades nende piirkondade SKP kasvu kuni kolmandiku võrra. Keskkonnaseisundi halvenemisest tingitud kulud Indias on hinnanguliselt 3,75 triljonit INR (80 miljardit dollarit) aastas ja ainuüksi veereostusega seotud tervisekulud on hinnanguliselt umbes 470–610 miljardit INR (6,7–8,7 miljardit dollari) aastas. Lisaks majanduslikele kulutustele põhjustab vee reostus, kanalisatsiooni ja hügieeni puudumine ligi 400 000 inimelu kaotuse aastas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2019/10/water-pollution-in-india-data-tech-solution/|pealkiri=Water pollution is killing millions of Indians|vaadatud=28.04.2021}}</ref> Alates 2005. aastast on Water.org[https://water.org] mänginud olulist rolli valdkonnas edusammudel, luues 14,1 miljonile inimesele juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Koostöös mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega mobiliseeritakse ressursse ning jagatakse teadmisi, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja puhtale veele.<ref name=":0" /> India on viimaste aastakümnete jooksul parandanud nii munitsipaaljoogiveesüsteemide kättesaadavust kui ka kvaliteeti, kuid maapiirkonnad on jäetud tagaplaanile. Paljudes India äärelinna maapiirkondades ainuke valik põhjaveeallikatele juurdepääsemiseks on puurkaevude puurimine. Iga uue puurkaevu loomine vähendab põhjavee hulka ning India üleüldine veevaru väheneb jõudsalt. Hoolimata joogivee süsteemide kättesaadavuse parandamisest, on paljud teised veeallikad saastunud nii bio- kui ka keemiliste saasteainetega ning üle 21% riigis esinevatest haigestumistest on seotud veega. India veekriisi põhjuseks on valitsuse planeerimise puudumine, suurenenud ettevõtete erastamine, tööstuse ja valitsuse korruptsioon.<ref name=":25">{{Netiviide|autor=Shannyn Snyder|url=https://thewaterproject.org/water-crisis/water-in-crisis-india|pealkiri=Water In Crisis – India|väljaanne=The Water Project|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref> [[Fail:Indian_Forest_Cover.png|pisi|India metsaalade kaart]] ==== Mets ==== [[Fail:Khajjiar.jpg|pisi|Mets [[Himachal Pradesh]]is]] India kuulub kümne riigi hulka maailmas, kus on kõige ulatuslikum metsakatte ja metsatüüpide mitmekesisus. Mets moodustab kokku 21,67% riigi territooriumist ehk 712 249 km².<ref>{{Netiviide|url=http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|pealkiri=India State of Forest Report 2019|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-04-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210422140922/http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Indias on ligi 188 metsatüüpi.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://fsi.nic.in/isfr19/vol1/chapter4.pdf|pealkiri=Forest types and Biodiversity}}</ref> * Tihedat metsa on 99 278 km², see moodustab kogu metsast 3,02%. * Mõõdukalt tihedat metsa on 308 472 km², see moodustab kogu metsast 9,38%. * Hõredat metsa on 304 499 km², see moodustab kogu metsast 9,26%. India metsade hulka kuuluvad igihaljad troopilised vihmametsad Andamani ja Nicobari saartel, Lääne-Ghatis ja kirdeosariikides; Himaalaja põhjaosas asuvad kuivad alpimetsad ja pooligihaljad vihmametsad, lehtpuu mussoonmetsad, okasmetsad, subtroopilised männimetsad madalamal vööndil ja parasvöötme mägimetsad.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/39264161/53ec48da0cf202d087d0111a.pdf?1445148639=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DForest_observational_studies_in_India_Pa.pdf&Expires=1613507437&Signature=Otv56DlH720xwoyMtyilPb6vw9pFh-rYP6KVFHODd~hAoT09fBltxq2sNalyjbF8M-OgtaLDeLp4b-SXVkZ6mmhkzNgMV16wyU7HpnnUQJROCSF83J0YJvWI5MOcHiZLiifvf8Y65INIjiqwT1G94BXCmSZl6RgNSxnwmUTOm8cxdDtV0X4xkIRgLugRrQfp9a2ngqQr7~hWwSA3LyYR4pGqkmBiddTK89Dh0-inhJqMG~gWoFiTZNm0N4fJUAG2XycY7wMGBrjoakI2mD0zDgiBp42iHfMLT3qGcwG58oJm-eUJ-otQ7SZawGKw76RVxNT-dxCtHHL2tdJmq4X-nA__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA|pealkiri=Forest observational studies in India}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Andamani ja Nicobari saartel on lisaks igihaljatele ka pooligihaljad vihmametsad ning troopilised märjad mussoonmetsad.<ref name=":2" /> Maksimaalne puude mitmekesisus on leitud Lääne-Ghati troopilistest niisketest igihaljastest ja pooligihaljastest metsadest. Minimaalset puude mitmekesisust võib märgata subtroopilistes Jammu ja Kashmiri kuivades igihaljades metsades.<ref name=":3" /> Global Forest Watchi (GFW) andmetel on Indias 39,1 miljonit hektarit looduslikke metsi ja 3,71 miljonit hektarit istandusi, peamiselt puitkiudude, puidu, puuviljade ja õlipalmi kohta. India metsauuring (FSI) hindas oma viimases kaheaastases India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka – arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel. Andmed metsakatte muutuste kohta FSI-st aastatel 2009–2017 näitavad metsa kasvu 2 miljoni hektari võrra. Suurenemine toimus India tihedamates metsades (üle 70% võrade kattes) ja avatud metsades (10–40% võrade kattes). Vähest langust täheldati mõõdukalt tihedates metsades (40–70% võrade kattes). India metsad toetavad ligi 275 miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad sealt saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudest saadustest.<ref>{{Netiviide|url=https://blog.globalforestwatch.org/data-and-research/whats-happening-in-india-forests/|pealkiri=What´s happening in India´s forests?|vaadatud=28.04.2021}}</ref> ==== Maavarad ==== Tingitult geoloogilisest ehitusest on Indias rikkalik maavarade valik. Esindatud on kivisüsi (suuruselt neljas kivisöevaru maailmas), antimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.<ref name=":1" /> Maavarade hulgas on esindatud rauamaak (üldiselt kõrge kvaliteediga) ja rauasulamid – mangaani ja kromiit, ning neid esineb laialdaselt üle India poolsaare. Teiste kaevandatavate metallmineraalide hulgas on vask, boksiit (alumiiniumi põhimaak), tsink, plii, kuld ja hõbe. Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised savid, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit. Maavarade tegevkaevandused asuvad 11 osariigis ja moodustavad 90% kaevanduste koguarvust (Andhra Pradesh, Orrisa, Chhattisgarh, Jharkhand, West Bengal, Maharashtra, Tamil Nadu, Gujarat, Madhya Pradesh, Rajasthan ja Karnataka). Kokku on tegevkaevandusi 2999, millest 574 kaevandab sütt, 700 kaevandust tegelevad metalliliste mineraalide ja 1725 mittemetalliliste mineraalide kaevandamisega. Kivisütt kaevandatakse 500 kaevanduses nii pinnasest kui ka sügavikust. Tähtsaim söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, kust saadakse umbes pool kivisöe toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt. Maagaas on Indias vähetähtis.<ref name=":28">{{Netiviide|autor=R.Champakalakshmi|url=https://www.britannica.com/place/India/People|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|aeg=10.02.2021|vaadatud=16.02.2021}}</ref> ==== Taimestik ==== India on üks 17 megadiversumi riigist, kus kasvab ja elab 8% maailma teadaolevast taimestikust ja loomastikust.[[Fail:Great_banyan_tree_kol.jpg|pisi|India rahvuspuu Bengali viigipuu ]] India territooriumil kasvab 12% kõikidest teadaolevast taimeliikidest. Õistaimi on 15 000 liiki, millest 35% on [[endeem]]id. Viimaseid on peamiselt Kirde-Indias, Lääne-Ghattides, Loode-Himaalajal ning Andamanidel ja Nicobaridel.<ref name=":4" /> Loodusliku taimkatte moodustab enamikus kohtades heitlehine või igihaljas troopiline mets. Kogu Indias on metsade raiumine ja maaviljelus algset taimkatet oluliselt mõjutatud. Suured piirkonnad, sealhulgas Gangese tasandik, on valdavalt metsatud. [[Malabari rannik]]ul on säilinud suured [[mangroov]]ialad ja [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]], kus kasvavad muu hulgas palmid, bambused ja viigipuud. Suurem osa Hindustani poolsaarest lõuna pool [[Gangese tasandik]]ku oli algselt kaetud [[mussoonmets]]adega, kus kasvasid [[tiikpuu]]d, [[mahagonipuu]]d, [[sandlipuu]]d ja [[kaksiktiibviljak]]ud. Loode-Indias on heitlehiseid metsi ja [[savann]]e. [[Rajasthan]]is on palju Araabia-Aafrika taimeliike. [[Assam]]is ja Ida-Himaalaja madalamatel nõlvadel leidub tihedat mägivihmametsa, kõrgematel nõlvadel okasmetsa ja rododendronipõõsastikke. [[Sikkim]]is [[Bhutan]]i ja [[Nepal]]i vahel on [[puudepiir|puude piir]] umbes 4200 m kõrgusel. Alpitaimestikus valdavad [[Holariktis|holarktilised]] perekonnad, näiteks [[nurmenukk (perekond)|nurmenukk]], [[kivirik]] ja [[tulikas]]. Gangese madalike rikkalikku settepinnast on haritud juba tuhandeid aastaid ning seal kasvatatakse riisi, nisu, suhkruroogu ja kaunvilja. Lääne- ja Ida-Ghattide nõlvadel kasvavad lisaks mitmetele orhideeliikidele ka tiikpuu, roosipuu, salipuu ja sandlipuu.<ref name=":5" /> ==== Loomastik ==== Indias elab ligikaudu 500 liiki imetajaid, 2000 liiki linde, 30 000 liiki putukaid, mitmesuguseid kalu, kahepaikseid ja roomajaid, mis moodustab umbes 7,6% maailma imetajatest, 14,7% kahepaiksetest, 6% lindudest, 6,2% roomajatest.<ref name=":2" /> [[Fail:Panthera_tigris_tigris_Tidoba_20150306.jpg|pisi|Indias elab enamik maailma 3000 metsikust tiigrist]] India on koduks kolmele ülemaailmselt ikoonilise liigi suurimale populatsioonile: Indias elab 57% kogu maailma tiigrite populatsioonist, 65% Aasia elevantide populatsioonist ja 82% India ninasarvikute populatsioonist. Indias elutseb mitmeid Aasia kõige haruldasemaid loomi, nagu näiteks Bengali rebane, Aasia gepard, marmorkass, Aasia lõvi, India elevant, India ninasarvik, Aasia vesipühvel jne. Tuntumad imetajad on India elevandid, kes elavad Karnataka, Kerala ja Odisha mägistes piirkondades. Samuti leidub Indias Bengali tiigreid, kes elavad peamiselt Sundarbansis ja Brahmaputra orus. Nende kaitseks on India valitsus loonud tiigriprojekti, millega rahastatakse nende kaitset üheksas reservaadis. India on koduks ka haruldastele väljasuremisohus Aasia lõvidele, kes elavad Giri piirkonnas Gujaratis. Muuhulgas leidub Indias ka metsikuid eesleid (Rajasthani piirkonnas), Nilgiri langureid, lõvisaba makaake, Nilgiri manguste, Malabari tsiibetkasse Lõuna-Indias ja täpilisi hirvi. Palju leidub leoparde ja hunte. India siseosas asuv Dekkani kiltmaa on koduks Aasia geparditele. [[Fail:IndianElephant.jpg|pisi|India elevant]] Lisaks imetajatele leidub looduses hulganisti madusid, kahepaikseid (110 liiki) ja roomajaid.<ref name=":2" /> Tuntuimad neist on krokodillid ja kuningkobrad.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indianmirror.com/geography/geo5.html|pealkiri=Indian Flora and Fauna|väljaanne=Indian Mirror|vaadatud=06.03.2021}}</ref> Viiendik India ligi 400 maoliigist on mürgised. Gangeses, Brahmaputras ja mujal elab pika koonuga krokodilliliik [[gaviaal]]. Paljud India loomad on lähedases suguluses Aafrika liikidega, näiteks [[india ninararvik|india ninasarvik]], [[india elevant]] ning paljud [[sarvlindlased]] ja linnud sugukonnast ''[[Leiothrichidae]]''. Teised on ainult alamliigid, sealhulgas leopard ja [[aasia lõvi]] ([[Giri mets]]as). Linnades ja linnade lähedal elab palju ahviliike, sealhulgas [[hulman]]id, ja palju raipelinde. Tavalised on ka [[märgala]]dega seotud linnud, näiteks [[toonekurglased]], [[haigurlased]], [[iibislased]] ja [[kahlajad]]. Indias leidub 172 loomaliiki, mida Rahvusvaheline [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Looduskaitseliit]] peab üle maailma ohustatuks, mis on 2,9% kogu maailmas ohustatud liikide arvust. Nende hulka kuulub 53 imetajat, 69 lindu, 23 roomajat ja 3 kahepaikset.<ref name=":2" /> Väljasuremisohus olevate liikide kaitseks on Indias loodud 400 looduskaitseala ja 80 rahvusparki, mis annavad peavarju paljudele metsloomadele. Nende elupaikade kadumine ja väljasuremise oht on tingitud peamiselt keskkonnareostusest, metsade hävitamisest ning salaküttimisest. === Kliima === India kliima koosneb paljudest ilmastikutingimustest ulatuslikus geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Lõuna pool ei lange talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. Paljudes piirkondades valitsevad väga spetsiifilised kliimaolud, mistõttu on India kliima poolest üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas. India kliima koosneb erinevatest ilmastikutingimustest laialdases geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Rahva lõunapoolsetes osades pole talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idaosa kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt. [[Himaalaja]] mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest ja takistavad Kesk-Aasia katabaatiliste tuulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( Oktoobrist detsembrini).Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( oktoobrist detsembrini). Kogu India [[Himaalaja]]st lõuna pool asetseb [[troopikavööde|troopikavöötmes]] ja seal domineerivad Aasia [[mussoon]]id.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://ces.iisc.ernet.in/hpg/cesmg/indiabio.html|pealkiri=Biodiversity Profile of India}}</ref> [[Fail:Monsoon_clouds_near_Nagercoil.jpg|pisi|Mussoonipilved Nagercoil kohal]] Juunist septembrini puhub edelamussoon ja sajab vihma. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. Enamikus kohtades moodustavad suvemussooni (juunist oktoobrini) aegsed sademed vähemalt 80% aastasest sademete hulgast. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev [[Cherrapunji]] küla [[Meghalaya]] osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne [[aasta keskmine sademete hulk]] on 11 000 mm. India rannikualad on rohkete sademetega, mistõttu jäävad rannad ja kaguosa vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused.<ref name=":5" /> Eriti suurt kahju kannatab kagurannik. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid. Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat. Jaanuaris ja veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid. Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis. Kogu Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. [[Dekkani kiltmaa]]l on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgrõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon. Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, [[jaanuari keskmine temperatuur]] on 20–25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma. Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu. Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhub ühtelugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk. Pärast ekvaatori ületamist pöördub õhuvool paremale ja puhub Kagu-Aasia poole. Seda põhjustab madalrõhkkond, mille kese on Indiast loodes. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle 2000 mm aastas, [[Cherrapunji]] külas [[Assam]]is üle 12 000 mm aastas. See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla 200 mm aastas. Kõrb on seal sellepärast, et mäed takistavad sajuõhu ligipääsu. [[Fail:Kalinagar Floods B.JPG|pisi|Üleujutus Indias]] Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25–30 °C. Meretuule, pilvede ja päikese vähesuse tõttu on juuli ja august sageli jahedamad kui mai. Mussoonisüsteem võib kirjeldatud mustrist oluliselt kõrvale kalduda: ühel aastal võib sadada keskmisest poole rohkem, teisel aastal poole vähem. Mõnikord algab suvemussoon hilja. Tuleb ette sajuta perioode ja tugevat sadu lühikese aja jooksul. Mussoonkliima võib kaasa tuua põuda, näljahäda ja üleujutusi. Suvel on keskmine temperatuur 37,8–46,1°.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|pealkiri=Weather Atlas|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-01-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123203511/https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|url-olek=ei tööta}}</ref> * India madalaim registreeritud temperatuur oli 1995. aastal Ladakhis Drases −60,0°. * Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli 2016. aastal Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°. === Loodusõnnetused === India ainulaadne geoklimaatiline seisukord ja suur sotsiaal-majanduslik haavatavus katastroofide eest põhjustab loodusõnnetuste sagenemist. India on üleujutuste, tsüklonite, laviinide, kuuma- ja külmalainete, maalihete, äikese, maavärinate ja põudade suhtes väga haavatav.<ref name=":26">{{Netiviide|autor=Yashobanta Parida ja Prarthna Agarwal Goel|url=https://www.thehindubusinessline.com/opinion/india-is-not-prepared-for-natural-disasters/article30463153.ece|pealkiri=India is not prepared for natural disasters|väljaanne=The Hindu Business Line|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref>[[Fail:Niranjana dry river bed bihar india.jpg|pisi|Põud Indias: Niranjana jõgi]]Riikliku katastroofijuhtimisameti andmetel on Indias umbes 40 miljonit hektarit maad üleujutuste all (umbes 12% kogu maismaa pindalast), 68% maast on põua, maalihete ja laviinide suhtes haavatav, 58,6% maismaad on maavärinaohtlik ning tsunamid ja tsüklonid on regulaarne nähtus 5700 km pikkusel alal kogu rannajoone 7516 km-st.<ref name=":26" /> Ülemaailmse kliimariski indeksi 2019. aasta aruande kohaselt on India äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu maailmas 14. kõige haavatavam riik. Aruandes märgiti, et 2017. aastal kaotas India katastroofide tõttu umbes 2736 inimelu, jäädes alla Puerto Ricole, kus suri 2978 inimest. Lisaks moodustasid Indias selliste õnnetuste tõttu tekkinud majanduskahjud umbes 13 789 miljonit dollarit, mis on suuruselt 4. kohal maailmas.<ref name=":26" /> Aastatel 1970–2009 koges India 371 looduskatastroofi, mille tagajärjel hukkus 1 51 000 ja kannatada sai 1,86 miljardit inimest. Indias on kõige sagedasem katastroof üleujutused, mis moodustavad 52% kõigist õnnetustest, järgnevad tsüklonid (30%), maalihked (10%), maavärinad (5%) ja põuad (2%). katastroofi kahjudest infrastruktuurile, põllusaagile ja inimeste elatisele, üleujutused on kõige kulukamad, moodustades 63% kõigist kahjudest, järgnevad tsüklonid (19%), maavärinad(10%) ja põuad (5%). Inimohvrite poolest on kõige kahju tekitavamate õnnetuste seas Indias maavärinad, mille seas on 33% ohvritest. Looduskatastroofid mõjutavad mitte ainult inim- ja füüsilist kapitali, vaid kujutavad tõsist ohtu ka India majandusarengule. Samuti suurendavad sagedased katastroofid eelarvesurvet kesk ja osariigi valitsustele ning lisaks halvendavab see inimeste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.<ref name=":26" /> == Riik == India on [[parlamentaarne vabariik]], mis toimib [[India põhiseadus]]e alusel. [[India põhiseadus]]<ref>{{Netiviide|url=https://legislative.gov.in/sites/default/files/COI_1.pdf|pealkiri=THE CONSTITUTION OF INDIA|väljaanne=government of india ministry of law and justice legislative department}}</ref> pärineb 1950. aastast. See sätestab, et India on demokraatlik ja ilmalik vabariik. India on [[liitriik]], kuigi seda sõna põhiseaduses ei kasutata. Põhiseadus sätestab nii keskvõimu kui ka osariikide volitused ja piirangud. Keskvõimul on osariikide suhtes kõik volitused, mida pole eksplitsiitselt osariikidele üle antud. [[Jammu ja Kashmir]]i osariigil on suuremate volitustega eristaatus. Osariiki valitseb valitsus, mida juhib osariigi peaminister, kelle määrab kohalik seadusandlik kogu, mis valitakse üldvalimistel viieks aastaks. Keskvalitsust esindab kuberner, kes täidab sarnast rolli nagu föderaaltasandil president. Osariigi võimud kehtestavad seadusi ja haldavad põllumajanduse, politsei ning osalt hariduse ja tööturu, kohalike finantside ja maksude jm valdkondi. Liiduterritooriume haldab föderaalvalitsus. Indias kehtib [[võimude lahusus]]. [[Seadusandlik võim]] on [[India parlament|parlament]] (''Sansad''), mille [[alamkoda]] on [[Rahvakoda]] (''Lok Sabha'') ja [[ülemkoda]] on [[Osariikide Koda]] (''Rajya Sabha''). [[Täidesaatev võim]] kuulub [[India president|presidendile]] ([[riigipea]]), [[India peaminister|peaministrile]] ([[valitsusjuht]]) ja [[India valitsus|valitsusele]]. === Parlament === {{vaata|India parlament}} Rahvakoja liikmed valitakse valimisõigusega täiskasvanute (üle 18-aastaste) üldistel valimistel. Valimisi korraldatakse iga viie aasta tagant. Rahvakoja 543 liiget valitakse 543 valimisringkonnast. [[Fail:Glimpses of the new Parliament Building, in New Delhi (2).jpg|pisi|India parlamendihooned New Dahlis]] Igaüks neist esindab oma valimisringkonda. Valimisringkondade arvu on mitu korda suurendatud, et hoida sammu rahvaarvu kasvuga. Kaks liiget määrab president angloindialaste esindajateks. 79 kohta on reserveeritud kastitutele ja 41 hõimurahvastele. Rahvakoja liikmed jäävad ametisse viieks aastaks või seni, kuni president saadab selle laiali. Kui president kuulutab välja erakorralise seisukorra, võib nende ametiaeg pikeneda. Rahvakoja hoone asub New Delhis Sansad Bhavani Lok Sabha kodades. Rahvakojal on rohkem volitusi kui Osariikide Kojal.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Lok-Sabha Lok Sabha]</ref> Rahvakojal on eksklusiivne volitus võtta vastu kulusid nõudvaid seadusi. Ta võib valitsusele umbusaldust avaldada ja võib algatada põhiseaduse muutmise protseduuri. Osariikide Kojas on maksimaalselt 250 (praegu 245) liiget, kellest valdava enamiku (praegu 233) valivad osariikide seadusandlikud kogud [[ühe ülekantava hääle meetod]]il. Ülejäänud 12 liiget nimetab president.{{lisa viide}} Presidendi poolt nimetatud liikmed kannavad hoolt kunsti, kirjanduse, teaduse ja sotsiaalteenuste eest. Osariikide Koja istungid toimuvad [[New Delhi]]s parlamendihoones. Osariikide Kogu on seadusandlikes toimingutes Rahvakojaga võrdväärne, välja arvatud tarnimise valdkonnas, kus viimasel on ülekaalukas volitus otsuseid teha. Osariikide Kogul on volitused, mis kaitsevad osariikide õigusi riigi tasandil.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Rajya-Sabha Rajya Sabha] </ref> Osariikide Kogu volitused seisnevad peamiselt vetoõiguses Rahvakojas vastu võetud seaduseelnõude suhtes. === Täidesaatev võim === ==== President ==== {{vaata|India president}} India Vabariigi president on India riigipea ja India relvajõudude ülemjuhataja. Alates 25. juulist 2017 on India president [[Ram Nath Kovind]]. India presidendi valib valimiskogu, kuhu kuuluvad India parlamendi mõlemad kojad ja India kõigi osariikide seadusandlikud kogud. Presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid ta võib näiteks Rahvakoja laiali saata ja võib kuulutada ühes või mitmes osariigis välja erakorralise seisukorra (viimasel juhtumil on tarvis parlamendi mõlema koja heakskiitu kahe kuu jooksul). Kuigi India põhiseadus näeb ette, et president saab oma volitusi teostada otsese või alluva võimu kaudu, teostab kõiki presidendile antud täidesaatvaid volitusi siiski [[India peaminister]] ministrite nõukogu abiga. President tegutseb ministrite toel seni, kuni see ei riku põhiseadust.<ref>[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional Structure of India] </ref> Presidendi peamine kohustus on säilitada ja kaitsta India riiki, mille kohta annab ta ametisse astudes ka vande. President on kõigi sõltumatute põhiseaduslike üksuste ühine juht. Kõik tema tegevused, soovitused ja järelevalvevolitused täitev- ja seadusandlike üksuste üle peavad olema vastavuses põhiseadusega. India president võib kõik parlamendis vastu võetud seaduseelnõud kinnitada, tühistada või tagasi saata. Seaduseelnõu, mille president allkirjastab, muutub automaatselt ametlikuks seaduseks. Kui president saadab seaduseelnõu tagasi ja sama eelnõu võetakse parlamendis uuesti vastu, muutub see seaduseks ka ilma presidenti kinnituseta. Kuigi põhiseaduse kohaselt on presidendil kohustus tegutseda peaministri nõuandel, annab lõpliku korralduse ikka president. Tegelik täitevvõim on siiski peaministril. Presidendil puudub pädevus muuta kohtuotsuseid.<ref name="constituti">[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional structure of India]</ref> Vaata ka [[India presidentide loend]]. ==== Peaminister ==== {{vaata ka|India peaminister}} India Vabariigi peaminister on India valitsusjuht. Alates 26. maist 2014 on peaminister [[Narendra Modi]]. Peaminister on valitsuse kõrgeim liige. Ta võib valida ja vallandada kabineti liikmeid ning jaotada nende vahel ametikohad. Ta on valitsuse eesistuja ja esimees. Peaminister on India presidendi peamine nõunik ja ministrite nõukogu juht. Ta võib olla Rahvakoja või ka Osariikide Koja liige, kuid peab olema Rahvakojas enamust omava erakonna või koalitsiooni liige. Peaministri ülesanded on: * juhtida valitsust; * juhtida riigiorganeid; * nõustada ja toetada presidenti; * esindada riiki rahvusvahelistes delegatsioonides ja rahvusvahelistel kohtumistel; * viia ellu täidesaatvat võimu.<ref name="constituti" /> Peaministril peab olema Rahvakogu enamuse toetus. Kui peaminister ei suuda presidendi korraldusel tõendada Rahvakogu toetust, peab ta tagasi astuma. ==== Valitsus ==== {{vaata|India valitsus}} Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Minister peab olema parlamendi ühe koja liige. Valitsust juhib peaminister, keda nõustab kabineti sekretär, kes on ka haldusteenistuse ja muude avalike teenistuste juht. Teised ministrid on ministeeriumite juhid või riigiministrid, kes alluvad otseselt mõnele teisele ministrile. Riigiministrid tegelevad tavaliselt mõne konkreetse osaga valitsuse ülesannetest. Valitsuse määrab ametisse president, kes abistab täitevvõimu asjaajamistes. Valitsus vastutab Rahvakogu ees kollektiivselt oma tegevuse eest.<ref>[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure#ref46435 Constitutional Structure of India]</ref> === Õiguskord === {{vaata|India õiguskord}} Briti vallutus tõi kaasa India õigussüsteemi muutumise inglispärasemaks. Pärast iseseisvumist kodifitseeriti rohkem hinduistlikku ja [[islami õigus]]t, eriti isiku-, perekonna- ja pärimisõiguse alal, kuid keele, terminoloogia, pretsedendi arvestamise ja muu poolest on India õigussüsteem ikka veel [[üldine õigus|üldise õiguse]] tugeva mõju all. India karistusõigus põhineb peamiselt 1860. aastast pärineval ja 1861. aastal jõudnud karistusseadustikul (viimane parandus 1993), milles Inglismaa karistusõigust on kohandatud India oludega, arvestades hinduismi reegleid. [[Hinduistlik õigussüsteem]] hõlmab [[hinduism]]i elementidega õiguskorrad (peale India õiguskorra ka [[Nepali õiguskord|Nepali õiguskorra]]). Aluseks on [[Manu seadused]] 1. sajandist pKr. Pühakirjades kirjapandud reeglid puudutavad peamiselt era- ja karistusõigust. Klassikalise, nüüdseks hüljatud hinduistliku õiguse järgi korraldas abielu perekond, asjaosaliste nõusolekul ei olnud tähtsust. Kastidevaheline abielu oli põhimõtteliselt keelatud, teatud juhtudel oli takistuseks ka perekonnanimede kokkulangemine. Abielu lahutada ei saanud, aga kui naine ei täitnud oma abielulisi kohustusi, võis mees teatud tingimustel võtta uue naise. Lesknaine ei tohtinud uuesti abielluda, uut abielu oleks peetud kehtetuks ja sellest sündinud lapsi väljaspool abielu sündinuks. Islami sissetung 9. sajandil tõi Indiasse islami õiguse ning Briti kolonisatsioon üldise õiguse süsteemi. Nii lõimis hinduistlik õigussüsteem endasse teiste õigussüsteemide reegleid. Brittide asutatud kohtud, mis suures ulatuses rakendasid hinduistlikku õigust, ei pidanud hinduistlikke pühakirju ainsaks õigusallikaks. Nagu Inglismaalgi, pidasid nad otsustavaks allikaks varasemaid kohtuotsuseid. Aastal 1955 võeti Indias vastu isiku-, perekonna- ja pärimisõiguslikud seadused, sealhulgas hindu [[:en:Hindu_Marriage_Act,_1955|abieluakt]] abielu sõlmimisest ja abielu õiguslikest tagajärgedes. See läänemõjuline seadus keelab polügaamia, lubab lahutust ja kaotab juriidilised takistused eri kastidest inimeste abiellumiseks. Kohtud ei tunnista usureegleid, mis on praeguste seadustega vastuolus, paljud inimesed elavad aga usureeglite järgi, nii palju kui võimalik. ==== Kohtud ==== {{vaata|India kohtusüsteem}} Põhiseaduse järgi kuulub kohtuvõim [[India ülemkohus|India ülemkohtule]], osariigikohtutele, ringkonnakohtutele ja istungikohtutele. India kohtusüsteem on ühtne, kohtud ei jagune föderaalkohtuteks ja osariikide [[Fail:Supreme Court of India 01.jpg|pisi|India ülemkohtu hoone]] kohtuteks. India ülemkohus on osariikide kõrgemate kohtute apellatsioonikohus. Ülemkohtu ülesanne on kaitsta põhiseadust, lahendada keskvalitsuse ja osariikide vahelisi vaidlusi, tühistada kõik põhiseadusega vastuolus olevad kesk- või osariikide seadused ja kaitsta kodanike põhiõigusi.<ref name="supreme-co">[https://main.sci.gov.in Supreme Court of India]</ref> India ülemkohus koosneb peakohtunikust ja kuni 34 kaaskohtunikust, kelle kõik nimetab ametisse India president peakohtuniku nõuandel. India peakohtunik on ülemkohtu juht. India ülemkohut peetakse riigi kõige mõjuvõimsamaks riigiasutuseks. Ülemkohtul on ulatuslikud volitused apellatsiooni- ja nõuandva jurisdiktsiooni näol. Ülemkohtu peamiseks ülesandeks on lahendada põhiseaduslikke probleeme.<ref name="supreme-co" /> Alates 18. novembrist 2019 on [[India peakohtunik]] [[Sharad Arvind Bobde]] === Riigikaitse === India relvajõud koosnevad sõjaväest (''Bhāratīya Thalsēnā''), mereväest (''Bhartiya Nāu Senā'') ning lennuväest (''Bhartiya Vāyu Senā''). Relvajõududes teenivate inimeste arvu poolest on India teisel kohal maailmas pärast Hiinat. Kokku teenib seal aktiivselt ligi 1 455 550 inimest ning mobilisatsioonipotentsiaal on 5 137 500 inimest.<ref>[[#IISS2021|IISS 2021]], pp. 259</ref>[[Fail:Indian Army-Sikh Light Infantry regiment.jpeg|pisi|India armee – sikhide kerge jalaväerügement]]Aastal 2006 oli relvajõudude rahuaegne suurus 1 325 000 meest. Maaväes teenis 1 100 000, mereväes 55 000 ja lennuväes 170 000 meest. Reservis oli kokku 1 155 000 meest. Sõjavägi koosneb 6 operatiivjuhtkonnast: Lõuna operatiivjuhtkond staabiga Punes, Põhja operatiivjuhtkond staabiga Udhampuris, Ida operatiivjuhtkond staabiga Kolkatas, Lääne operatiivjuhtkond staabiga Chandigarhis ning Kesk operatiivjuhtkond staabiga Lucknowis. Lisaks neile on olemas ka sõjaväe õppejuhtkond staabiga Shimlas ning 2005. aastal moodustatud Kagu operatiivjuhtkond staabiga Jaipuris. Operatiivjuhtkonnad jagunevad korpusteks, korpused diviisideks, diviisid brigaadideks, brigaadid rügementideks ja/või pataljonideks, rügemendid ja pataljonid roodudeks, roodud rühmadeks ning rühmad jagudeks.<ref>{{Netiviide|url=https://indianairforce.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Air Force|väljaanne=|vaadatud=04.06.2021}}</ref> Maavägi on võimeline tegutsema India piirile iseloomulikul tasandike, džunglite ja kõrgmägedega maastikul. Sellel on tähtis osa ka sisejulgeoleku tagamisel. Sisejulgeolekut tagavad esmajoones sisejulgeolekujõud, kuhu kuulub 1 721 500 meest, (reservis on 1 293 000 meest). Merevägi koosneb kolmest juhtkonnast (lääne, ida ja lõuna), iga alluvuses üks laevastik. Lääne laevastik baseerub Mumbais, Ida laevastik baseerub Visakhapatnamis ning Lõuna laevastik baseerub Cochinis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiannavy.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Navy|vaadatud=04.06.2021}}</ref> Taotletakse, et India merevägi oleks piirkonnas domineeriv. Lennuvägi koosneb 5 juhtkonnast: Kesk lennuväe juhtkond staabiga Allahabadis, Ida lennuväe juhtkond staabiga Shillongis, Lääne lennuväe juhtkond staabiga Uus-Dlehis (Subroto park), Lõuna lennuväe juhtkond staabiga Thiruvantapuramis, Edela lennuväejuhtkond staabiga Gandhinagaris. Lennuväe juhtkonnad jagunevad tiibadeks, tiib jaguneb eskadrillideks, eskadrill – lülideks. Varustuses on lääne, Nõukogude ja India varustus. India tööstus suudab toota peaaegu igat liiki varustust, sealhulgas tuumarelvi ja keskmaarakette. 1970. aastatest pärinenud varustus on välja vahetatud. ==== Sõjad ja relvajõudude missioonid ==== India igivaenlane on [[Pakistan]], sest neil on lahkarvamused [[Kashmir|Kashmiri]] asjus. Aastatel 1949, 1965 ja 1999 oldi Kashmiri pärast sõjas. 1971. aastal oli India sõjas Pakistaniga Ida-Pakistani (praegune [[Bangladesh]]) pärast ja 1962. aastal oli India sõjas Hiinaga. Aastatel 1987–1990 sekkus India iseseisvalt Sri Lanka kodusõtta. India relvajõud osalevad ÜRO missioonides. === Valimised === {{vaata ka|India poliitika}} [[India valimiskomisjon]] on põhiseaduslik föderaalorgan, mis vastutab kõigi India valimiste eest. Valimiskomisjon tagab, et valimised oleksid vabad, erapooletud ja õiglased. [[Fail:The voters standing in a queue for their turn to cast votes at a polling booth of Kalyan Puri, in Delhi, during the 4th phase of General Election-2009, on May 07, 2009.jpg|pisi|Inimesed valimisjärjekorras Delhis]]Valimiskomisjon tagab eelvalimised, valimised ja valimistele järgsed toimingud vastavalt seadusele. Kõiki valimistega seotud vaidlusi või probleeme lahendab valimiskomisjon. India ülemkohus on leidnud, et kui olemasolevatest seadustest ei piisa valimistega seotud probleemide lahendamiseks, on valimiskomisjonil põhiseaduse kohaselt volitus toimida vastavalt vajadusele. Isik, kes soovib kandideerida India valimistel, peab esitama oma kandidatuuri valimiskomisjonile, mille põhjal valimiskomisjon avaldab kandidaatide nimekirja. Parteid ei tohi kampaaniateks kasutada riigivõimu ressursse ega kandidaate altkäemaksuga mõjutada. Valitsus ei saa valimisperioodil algatada ühtegi projekti. India Vabariigi valimised hõlmavad: * parlamendiliikmete valimised; * riigi seadusandlike kogude valimised; * riigi seadusandlike nõukogu liikmete valimised; * külade ja linnade nõukogu liikmete valimised.{{lisa viide}} India esimesed üldvalimised toimusid 1951. aastal ja need võitis [[India Rahvuskongress]]. 1990. aastal lõppes Indias üheparteiline võim ning poliitikat hakkas juhtima koalitsioonivalitsus. 2014. aasta aprillist maini toimunud 16. Rahvakoja valimised taastasid üheparteilise valitsuse süsteemi, sest Bharatiya Janata partei suutis koguda enamuse häältest.{{lisa viide}} Maailma suurimad demokraatlikud valimised leidsid aset 2019. aastal. Hääletamine leidis aset seitsmes faasis 11. aprillist kuni 19. maini. Sel perioodil oli võimalus hääletada 900 miljonil valijal, kellest 130 miljonil avanes selline võimalus esimest korda. See ei olnud ainult maailma suurim demokraatiateemaline ettevõtmine, vaid ka üks kõige kulukamaid.<ref>{{Netiviide|autor=Erin Watson-Lynn|url=https://theconversation.com/indias-elections-will-be-the-largest-in-world-history-114968|pealkiri=India´s elections will be the largest in world history|väljaanne=The conversation|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=22.06.2021}}</ref> === Haldusjaotus === India jaguneb 28 osariigiks (''states'') ja 8 [[liiduterritoorium]]iks (''union territories''): [[Fail:India, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|India osariigid ja liiduterritooriumid]] {{veergude loend|laius=15em| # [[Andamanid ja Nicobarid]]<ref name="lt" group="lower-alpha">Liiduterritoorium</ref> # [[Andhra Pradesh]] # [[Arunachal Pradesh]] # [[Assam]] # [[Bihar]] # [[Chandigarh]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Chhattisgarh]] # [[Dadra ja Nagar Haveli ja Daman ja Diu]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Delhi liiduterritoorium|Delhi]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Goa osariik|Goa]] # [[Gujarat]] # [[Haryana]] # [[Himachal Pradesh]] # [[Jammu ja Kashmiri liiduterritoorium|Jammu ja Kashmir]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Jharkhand]] # [[Karnataka]] # [[Kerala]] # [[Ladakh]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Lakshadweep]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]] # [[Madhya Pradesh]] # [[Maharashtra]] # [[Manipur]] # [[Meghalaya]] # [[Mizoram]] # [[Nagaland]] # [[Odisha]] # [[Pandžab (India)|Pandžab]] # [[Puducherry liiduterritoorium|Puducherry]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Rajasthan]] # [[Sikkim]] # [[Tamil Nadu]] # [[Telangana]] # [[Tripura]] # [[Uttar Pradesh]] # [[Uttarakhand]] }} {{viited|grupp=lower-alpha}} 2019. aastal jagati [[Jammu ja Kashmir]]i osariik Jammu ja Kashmiri ning Ladakhi liiduterritooriumiks. 2020. aastal liideti [[Dadra ja Nagar Haveli]] ning [[Daman ja Diu]] liiduterritoorium Dadra ja Nagar Haveli ja Damani ja Diu liiduterritooriumiks. == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {{vaata|India demograafilised näitajad}} ==== Rahvaarv ==== India rahvaarv seisuga 2. märts 2021 oli 1 389 012 340.<ref>{{Netiviide|autor=Worldometer|url=https://www.worldometers.info/world-population/india-population/|pealkiri=India Population|väljaanne=Wroldometer|aeg=2. märts 2021|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref> {|class="wikitable" style="text-align:right" ! Aasta!! Rahvaarv |- |1700||137 026 000 |- |1725||140 413 000 |- |1750||155 212 000 |- |1775||198 344 000 |- |1800||255 000 000 |- |1825||256 469 000 |- |1850||283 496 000 |- |1875||300 963 000 |- |1900||271 306 000 |- |1925||263 071 000 |- |1950||350 445 000 |- |1975||600 763 000 |- |2000||1 014 003 800 |- |2005||1 094 985 000 |- |2025||1 370 028 000 |- |2050||1 706 951 000 |} [[Fail:Population pyramid of India 2016.png|pisi|India rahvastikupüramiid (2016)]] Aastatel 1975–2010 kahekordistus rahvaarv 1,2 miljardini, kusjuures miljardini jõuti 1998. aastal. Alates aprillist 2023 on India Hiina ees maailma kõige suurema rahvaarvuga riik.Eeldatavasti saab Indiast 2030. aastaks esimene riik, kus elab üle 1,5 miljardi inimese, ja rahvaarv peaks aastaks 2050 kasvama 1,7 miljardini.<ref>{{Netiviide|autor=Rick Gladstone|url=https://www.nytimes.com/2015/07/30/world/asia/india-will-be-most-populous-country-sooner-than-thought-un-says.html|pealkiri=India Will Be Most Populous Country Sooner Than Thought, U.N. Says|väljaanne=The New York Times|aeg=29.06.2015|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Pärast iseseisvumist on rahvaarvu kasvu peetud üheks riigi suuremaks probleemiks. Seda on püütud ohjeldada pereplaneerimisprogrammidega. Sündimuse piiramine ei ole hinduismiga vastuolus, kuid vaesed talupojaperekonnad on sellele sageli vastu seisnud, sest laste tööga on võimalik teenida. 1970. aastate keskpaigas pidi valitsus peaaegu vaeste maatööliste steriliseerimiskampaaniale vastuseisu tõttu sõjaväelisele erakorralise seisukorra kehtestama ja järeleandmisi tegema. Üha rohkem on aru saadud, et rahvastiku kasv on eelkõige vaesusprobleem ja koos keskklassi kiire kasvuga, eriti Lõuna-Indias, on sündimuskordaja üha langenud. Iga kümne aasta tagant peetakse [[rahvaloendus]]. Viimased olid [[2001. aasta India rahvaloendus]] ja [[2011. aasta India rahvaloendus]]. Paljud sünnid ja surmad jäävad registreerimata. ==== Rahvastiku sooline, vanuseline ja etniline koosseis ==== [[Fail:Mru women performing the Chiasotpoi dance.webm|pisi|Indias Lääne-Bengalis, Myanmari ja Bangladeshi piiril elava mru põlisrahva tants]] Indias elab 710 miljonit meest ja 660 miljonit naist. 2011. aastal oli India rahvastikus 940 naist 1000 mehe kohta.<ref>{{Netiviide|autor=National Portal of India|url=https://www.india.gov.in/india-glance/profile|pealkiri=India Profile|väljaanne=National Portal of India|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref> Naiste nii väike osakaal (48%) on maailmas peaaegu ainulaadne. Asi on naiste halbades elutingimustes ja poisslaste sündimise eelistamise. 2020. aastal oli 0–14-aastaste elanike osakaal 26,16% ja tööealise elanikkonna (15–65-aastased) osakaal 67,27% ning 6,57% indialastest oli üle 60-aastased.<ref>{{Netiviide|autor=UN World Population Prospects 2019|url=https://statisticstimes.com/demographics/country/india-population.php|pealkiri=Population of India|väljaanne=Statistic Times|aeg=17. mai 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Eeldatakse, et 2020. aastal on indialase keskmine vanus 29 aastat, Hiina puhul 37 aastat, Jaapani puhul 48; ja aastaks 2030 peaks India sõltuvussuhe olema veidi üle 0,4.<ref>{{Netiviide|autor=Kaushik Basu|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/6911544.stm|pealkiri=India's demographic dividend|väljaanne=BBC News|aeg=25.07.2007|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Laste arv kulmineerus Indias siiski üle kümne aasta tagasi ja nüüd langeb. Alla viie aasta vanuste laste arv saavutas tipu 2007. aastal ja sellest ajast alates on see arv langenud. Alla 15-aastaste indialaste arv saavutas tipu veidi hiljem (2011. aastal) ja on nüüd ka languses.<ref>{{Netiviide|autor=Hannah Ritchie|url=https://ourworldindata.org/indias-population-growth-will-come-to-an-end|pealkiri=India’s population growth will come to an end: the number of children has already peaked|väljaanne=Our World in Data|aeg=15.01.2019|vaadatud=16.02.2021}}</ref> India on paljurahvuseline riik, kus elavad tuhanded väikesed etnilised ja hõimurühmad.<ref name=":28" /> Riigis on üle 2000 etnilise rühma.<ref>{{Netiviide|autor=BUREAU OF SOUTH AND CENTRAL ASIAN AFFAIRS|url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/3454.htm|pealkiri=U.S. Relations With India|väljaanne=U.S. Department of Stateu|aeg=9.10.2015|vaadatud=16.02.2021}}</ref> ==== Iive ja keskmine eluiga ==== Aastatel 1991–2001 oli aastaiive 2,1%, aastatel 2001–2011 oli see 1,8%. Sündimuskordaja on 3% ja oodatav eluiga sünnihetkel on 68,9 aastat. 1970. aastal suri 1000 elusalt sündinud lapsest 137, 1994. aastal 79. Imikute suremus on maal umbes 50% suurem kui linnas. Emade suremus on umbes 4%. Emade surmadest maailmas leiab 17% aset Indias, samuti 21% alla viieaastaste laste surmadest. [[Keskmine eluiga]] oli 1994. aastal 61 aastat, naistel pisut kõrgem kui meestel. Ajavahemikul 2006–2011 oli keskmine eluiga meestel 65,8 aastat ja naistel 68,1 aastat. === Keeled === {{vaata|Keeled Indias}} [[Fail:Language region maps of India.svg|pisi|India keelepiirkonna kaart: India osariigid ja territooriumid kõige kõneldavamate keelte jagunemise järgi]] India põhiseadus on tunnustanud 22 riigis levinud keelt, millest ametlikud keeled on hindi ja inglise keel ja neid räägitakse enamikus India linnades. Peale nende 22 keele on sadu murdeid, mis lisavad riigile keelelist mitmekeelsust.<ref>{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|pealkiri=People & Lifestyle|väljaanne=Know India|vaadatud=3. märtsil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413134538/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|url-olek=ei tööta}}</ref> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõneldakse Indias enam kui 1000 keelt, kusjuures 121 keelt neist on üle 10 000 inimese emakeeled. Siiski räägib suurem osa elanikest (96,71%) oma emakeelena neid keeli, mis jäävad 22 põhiseadusega tunnustatud keelte hulka.<ref name=":24">{{Netiviide|autor=PTI|url=https://www.ndtv.com/india-news/more-than-19-500-languages-spoken-as-mother-tongue-in-india-census-1876085|pealkiri=More Than 19,500 Languages Spoken In India: Census|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=16.02.2021}}</ref> India osariikide piirid, mis on tõmmatud 1953. aastal ja hiljem, järgivad suuresti keelealasid. 22 suuremat piirkondlikku keelt, sealhulgas hindi keel, on osariikide ametlikud keeled. Aastal 2003 said ametlikeks [[maithili keel]], [[dogri keel]], [[bodo keel]] ja [[santali keel]]. On veel 35 ametliku keele kandidaati, millest paljusid peetakse sageli hindi keele murreteks. 78% elanikkonnast kõneleb [[India keeled|India keeli]], 19% [[Draviidi keeled|draviidi keeli]], 1,1% [[Austroaasia keeled|austroaasia keeli]] ja 1,01% [[Tiibeti-Birma keeled|Tiibeti-Birma keeli]]. Kaks [[isoleeritud keel]]t: [[nihali keel]]t<ref>{{Netiviide|autor=Ethnologue Language of The World|url=https://www.ethnologue.com/browse/families|pealkiri=Ethnologue report for language Isolate|väljaanne=Ethnologue Language of The World|vaadatud=16.02.2021}}</ref> räägitakse [[Maharashtra]]s ja [[burušaski keel]]t [[Kashmir]]is. Kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid on [[hindi keel]]el, 2011. aasta seisuga 41% elanikkonnast.<ref>{{Netiviide|autor=Office of The Registrar General|url=https://censusindia.gov.in/2011Census/Language-2011/Statement-4.pdf|pealkiri=SCHEDULED LANGUAGES IN DESCENDING ORDER OF SPEAKERS' STRENGTH – 2011|aeg=2011|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Indias on üle 200 kohaliku keele, kuid enamik neist kirjakeeleta ja väheste kõnelejatega. === Usundid === [[Fail:Kee monastery Spiti Valley (edited).jpg|pisi|Väidetavalt 11. sajandil rajatud budistlik [[Klooster|mungaklooster]] [[Spiti]] orus [[Himaalaja]]s, Indias]] India on [[usund]]ite poolest mitmekesine. [[India põhiseadus]] näeb ette [[usuvabadus]]e ning sätestab, et [[riigiusund]]it ei ole. Indias usundid on [[hinduism]], [[džainism]], [[budism]] ja [[sikhism]].<ref name="adams-c-j">Adams, C. J., Classification of religions: Geographical, Encyclopædia Britannica, 2007.</ref> Kuigi India religioonid on seotud Indiaga ajaloo kaudu, ei ole need pärinenud ainult India alalt, vaid on osa religioossete uskumuste kooslusest.<ref name="adams-c-j" /> [[Hinduism]] on India levinuim usund, mille järgijaid on umbes 80% rahvastikust. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: [[višnuism]], [[šivaism]], [[šaktism]] ja [[smartism]] ning kuus koolkonda: [[nyaya]], [[vaisheshika]], [[sāmkhya]], [[jooga]], [[Mimaansa|mimansa]] ja [[vedaanta]]. Hinduismi võib pidada ka [[usund]]ite kogumiks, sest ta sisaldab mitmesuguseid [[jumal]]a- ja [[Soterioloogia|lunastuskäsitlusi]]. Hinduism on väga salliv: peamine nõue on (vähemalt formaalselt) tunnistada [[veedad]]e autoriteeti. Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine ehk [[mokša]] ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu [[hing]]e [[aatman]]i ühinemine jumaliku absoluudi [[brahman]]iga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on [[pühendumine]] ja [[jooga]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm|pealkiri=Hinduism: The world third largest religion|vaadatud=22.06.2021|arhiivimisaeg=2012-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120920032124/http://religioustolerance.org/hinduism.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Sripuram_Temple_Full_View.jpg|pisi|Kuldne tempel [[Vellore]]s on kaetud 1500 kg puhta kullaga]] [[Džainism]] tekkis umbes samal ajal budismiga. Džainiste on Indias umbes 0,4%. Džainismi [[Dualism|dualistliku]] filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine ([[mokša]]) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on [[askees]]il.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andres Herkel|pealkiri="Müüt ja mõtlemine"|aasta=2002|kirjastus=Kirjastus Ilmamaa}}</ref> [[Budism]] tekkis Indias 4. või 5. sajandil, selle looja on [[Buddha]] ehk [[Siddhārtha Gautama|Siddharta Gautama]]. Budismi tähtsaim õpetus on eneseületusega pärast taassünde ja surma jõuda [[Nirvaana]]sse.<ref>Gethin, Rupert (1998), ''Foundations of Buddhism'', Oxford: Oxford University Press, pp. 27–28, 73–74. ISBN 978-0-19-289223-2</ref><ref>Harvey, Peter (2013). ''An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices'' (2nd ed.). Cambridge University Press. pp. 99. ISBN 978-0-521-67674-8.</ref><ref>Powers, John (2007). ''Introduction to Tibetan Buddhism''. Ithaca, NY: Snow Lion Publications. pp. 392–393, 415. ISBN 978-1-55939-282-2.</ref> [[Budism]]i järgijaid on 0,8%. [[Sikhism]] on [[Monoteism|monoteistlik religioon]], mis loodi 16. sajandil m.a.j.<ref>''Diversity and Unity in Federal Countries''. McGill Queen University Press. p. 207.</ref><ref>"BBC History of Sikhism – The Khalsa". ''Sikh world history''. BBC Religion & Ethics. 29 August 2003.</ref> See arenes välja esimese guru [[Guru Nanaki]] (1469–1539) vaimsetest õpetustest.<ref>Singh, Patwant (2000). ''The Sikhs''. New York: Alfred A. Knopf. p. 17.</ref> Sikhismis kutsutakse jumalat imeliseks õpetajaks, kes on ajatu, vormitu, mõistetamatu ja nähtamatu looja.<ref>The Hans India 2018. "There is One God".</ref> Jumalal ei ole sikhismis kindlat sugu, kuid tõlgetes kasutatakse jumalale viidates mehelikku vormi.<ref>Guru Nanak Dev Ji. ''Gurū Granth Sāhib''. p. 15</ref> Ebareaalsus ehk ''maya'' on selle usu peamine õpetus, mis rõhutab, et ajutised ja ebareaalsed väärtushinnangud, nagu isekus, viha, ahnus, kiindumus ja iha ehk nii-öelda viis varast, on peamised probleemid, mis suunavad inimesi ära armastusest, ''maya''<nowiki/>'st ja jumalast.<ref>Parrinder, Geoffrey (1971). ''World Religions: From Ancient History to the Present''. London: Hamlyn. p. 253.</ref> Sikhismis on keelatud abieluvälised suhted ja igasuguse religioosse auastme saamine (võidakse aga saada guru hooldajaks), lisaks sellele ei tohi lõigata juukseid, tarvitada uimasteid, mängida hasartmänge ega süüa rituaalideks ohverdatud loomade liha. Sikhismil on umbes 13 miljonit järgijat. [[Islam]]i järgijad moodustavad India rahvastikust umbes 13,4%. [[Mumbai]] piirkonnas on elab umbes 120 000 [[parsid|parsi]], kelle usund on [[zoroastrism]]i tänapäevane versioon. Hõimurahvad on [[animism|animistid]] või praktiseerivad rahvalikku hinduismi. [[Kristlus]] on levinud peamiselt Lõuna- ja Kirde-Indias. Kristlasi on 2,3% rahvastikust.<ref name=":27">{{Netiviide|autor=Ministry of Home Affairs, Government of India|url=https://censusindia.gov.in/Census_And_You/religion.aspx|pealkiri=DISTRIBUTION OF POPULATION BY RELIGION|väljaanne=Ministry of Home Affairs, Government of India|vaadatud=7. aprillil 2021}}</ref> Usukogukonnad ei saa alati omavahel hästi läbi. Näiteks on hinduistide ja muslimite vahel sageli vägivaldseid kokkupõrkeid. Usulise kuuluvuse järgi jaotati varasem India territoorium 1947. aastal peamiselt hinduistliku India ja peamiselt islamiusulise [[Pakistan]]i vahel (viimane hõlmas ka praeguse [[Bangladesh]]i ala).<ref name=":27" /> === Asustus === India suuremad linnad on [[Mumbai]], [[Delhi]], [[Chennai]], [[Kolkata]], [[Bengaluru]], [[Hyderabad]], [[Ahmadabad]], [[Pune (linn)|Pune]], [[Surat]] ja [[Kanpur]]. Nende seas on mõned maailma kõige suuremad linnad. [[Miljonilinn]]u on 32. [[Rahvastiku tihedus]] on 324 in/km². See on üks maailma tihedamini asustatud riikidest. Rahvastiku tihedus varieerub 13 [[Arunachal Pradesh]]is 9294 in/km²-ni [[Delhi liiduterritoorium]]il. 65% India elanikest elab maal ja 35% linnas. Linnaelanike osakaal on 2020. aastaks võrreldes 1950. aastaga (17%) kahekordistunud ja eeldatavasti elab 2050. aastaks pool India elanikest linnas. Üle 15 miljoni indialase elab väljaspool Indiat. Paljud peavad Indiaga tihedat sidet ning teevad kodumaale investeeringuid ja ülekandeid. ==== Vaata ka ==== * [[India linnade loend rahvaarvu järgi]] * [[Vähemalt miljoni elanikuga India linnastute loend]] == Ühiskond == [[Fail:India - Sights & Culture - poor thatched homes commonly co-mingle with more affluent concrete (2566341273).jpg|pisi|India – vaesed rookatusega kodud segunevad jõukate betoonelamute kõrval]] Hindustani poolsaarele on aastatuhandete jooksul sisse rännanud palju rahvaid, kes on aja jooksul osaliselt kokku sulanud. India muutis tervikuks muu hulgas Briti kolonisatsioon. Iseseisva India valitsus on püüdnud kujundada India ühist identiteeti, kuid sellegipoolest on India killustunud nii eri keelte ja usundite kui ka [[kastisüsteem]]i tõttu. Indias on väga suured klassivahed ja hoolimata majanduskasvust viimastel aastakümnetel, on Indias endiselt sotsiaal-majanduslikke probleeme. Umbes 88 miljonit inimest ehk 6,7% India rahvastikku elas allpool Maailmapanga määratletud rahvusvahelist vaesuspiiri (1,25 USA dollarit päevas).<ref>{{Netiviide|autor=The Hindu|url=https://www.thehindu.com/news/national/8-gdp-growth-helped-reduce-poverty-un-report/article6862101.ece|pealkiri=8% GDP growth helped reduce poverty: UN report}}</ref> Absoluutses vaesuses elavaid inimesi on Indias kõige rohkem: ÜRO hinnangul üle 400 miljoni inimese, India võimude hinnangul 250 miljonit inimest. Walk Free sihtasutuse andmetel elas 2016. aastal umbes 18,3 miljonit inimest (1,4% elanikkonnast) mingis tänapäeva orjanduse vormis nagu näiteks sunnitöö, lastetöö, inimkaubandus ja sunniviisiline kerjamine.<ref>{{Netiviide|url=http://www.globalslaveryindex.org/country/india/|pealkiri=How many people are in modern slavery in India?|arhiivimisaeg=2017-05-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170503143524/http://www.globalslaveryindex.org/country/india/}}</ref> Vaeseid on kõige rohkem rahvarohketes põhja- ja idaosariikides ning suurlinnade suurtes slummides. Paljudel vaestel on kastisüsteemist tulenevad tööhõivepiirangud. Kõigil, kes elavad allpool India ametlikku vaesuspiiri, on õigus kaardile, millega saab osta riiklikult subsideeritud toidukaupu. Maal on käivitatud taristuprojekte, mis annavad maatöölistele ja väiketalupoegadele hooajalist lisateenistust. [[Fail:The poor are assured of two square meals a day here (25066757648).jpg|pisi|India supiköök majanduslikult vähekindlustatud inimestele]] Aastaks 2003 ei olnud indialased enam kõige vaesemad maailmas. 270 miljonit inimest elas allpool India ametlikku vaesuspiiri, umbes 300 miljonil inimesel oli eurooplaste omaga võrreldav elustandard. India vaesuspiiri alla jäävate inimeste osakaal langes 54%-lt 1972. aastal 26%-ni 2006. aastal. ÜRO arenguprogrammi aruande andmetel suutis India kümne aasta (2005/2006–2015/2016) jooksul vaesusest välja tuua 271 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=UNDP|url=https://www.in.undp.org/content/india/en/home/sustainable-development/successstories/MultiDimesnionalPovertyIndex.html|pealkiri=271 million fewer poor people in India}}</ref> Kiiresti kasvav keskklass, kuhu 1990. aastatel kuulus umbes 200 miljonit inimest, elab tingimustes, mis on võrreldavad Lääne-Euroopaga. India on maailmas neljas riik miljardäride arvu poolest, mis näitab äärmist ebavõrdsust. 2000. aastal oli miljardäre 9, 2017. aastal juba 101.<ref>{{Netiviide|autor=Oxfam International|url=https://www.oxfam.org/en/india-extreme-inequality-numbers|pealkiri=India: extreme inequality in numbers}}</ref> 2020. aastal haldas rikkaim 1% rahvastikust neli korda rohkem raha kui vaesemad 70% rahvastikust.<ref>{{Netiviide|autor=Oxfam|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/economy/indicators/wealth-of-indias-richest-1-more-than-4-times-of-total-for-70-poorest-oxfam/articleshow/73416122.cms|pealkiri=Wealth of India's richest 1% more than 4-times of total for 70% poorest.}}</ref> Töötus ja kõikuv teenistus on jäänud põhiprobleemiks nii põllumajanduses kui ka linnade mitteformaalses majanduses. 1990. aastate majandusreformid on teinud töö kasvavas erasektoris ligitõmbavamaks ning avaliku sektori kärped on teinud töö riigiaparaadis vähem tasuvaks ja vähem prestiižikaks. Alates 1991. aastast on India majanduslik ebavõrdsus osariikide vahel kasvanud. Aastal 2007 oli rikkaim osariik üle kolme korra rikkam kui vaeseim osariik.<ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/esa/desa/papers/2007/wp45_2007.pdf|pealkiri=Inequality in India: A survey of recent trend}}</ref> Rikkaim liiduterritoorium või osariik on Maharashtra (420 miljardit USA dollarit) ning vaeseim Andamanid ja Nicobarid (930 miljonit USA dollarit).<ref>{{Netiviide|autor=The World Economic Outlook (WEO)|url=http://mospi.nic.in/sites/default/files/press_releases_statements/State_wise_SDP_31_07_2020_website.xls|pealkiri=MOSPI Gross State Domestic Product}}</ref> Auto on 2,5 protsendil elanikest.<ref name=":6" /> === Kastisüsteem === {{vaata|Kastisüsteem|Ādivāsī}} Lõuna-Aasias on [[kastisüsteem]] kehtinud juba aastatuhandeid. Kast (''[[jāti]]'' 'sünd') on rangelt reglementeeritud sotsiaalne kogukond, millesse inimene on sündinud. Mõne ''jāti''{{'}}ga on seotud [[Fail:Indian Caste System.jpg|pisi|India kastisüsteem]] konkreetne ametinimetus, kuid läbivat seost kutsealadega ei ole. Üldiselt eeldatakse, et omavahel abielluvad ühe ''jāti'' liikmed, inimesed järgivad oma ''jāti'' reegleid (näiteks suguluse, ameti, eluviisi ja toitumise kohta) ning suhtlevad teiste ''jāti''de liikmetega vastavalt oma sotsiaalsele positsioonile. Näiteks peab kõrge ''jāti'' esindaja olema taimetoitlane ega tohi elatuda füüsilisest tööst. Nimede järgi on võimalik ära tunda üle 2000 ''jāti''. Kokku on neid üle 3000. Ühes ''jāti''{{'}}s võib olla paarsada kuni mitu miljonit inimest. Kastisüsteem on saanud alguse [[hinduism]]ist, kuid on osalt laienenud ka väljapoole seda. Hinduistide seas kuulub ''jāti'' tavaliselt ühte neljast seiusest ehk [[varna]]sse, millest igaühel on traditsiooniline sotsiaalne funktsioon: [[braahman]]id (preestrid) on sotsiaalse hierarhia tipus, järgnevad [[kšatrija]]d (sõdalased), [[vaišja]]d (algselt talupojad, hiljem kaupmehed) ja [[šuudra]]d (käsitöölised ja töölised). See, millisesse varnasse mingi ''jāti'' liigitatakse, sõltub osalt sellest, kui palju see rühm traditsiooniliselt puutub kokku mõne "saasteainega", näiteks veri, menstruatsiooniveri, sülg, sõnnik, nahk, mustus ja juuksed. ''Jāti''{{'}}devahelise suhtlemise piirangute eesmärk on olnud vältida ''jāti'' suhtelise puhtuse rikkumist madalamast ''jāti'' lähtuva saastamise tõttu. Viies, kõige madalam rühm, [[kastitud]] ehk [[pantšamad]], kes tegelesid lihttöödega, jäid varnade süsteemist välja. Varem nimetati neid [[puutumatud|puutumatuteks]], kuid [[Mahatma Gandhi]] eeskujul hakati neid nimetama [[haridžanid]]eks ('Višnu lapsed'). Viimasel ajal on nad hakanud end nimetama aga [[dalitid|dalititeks]] ('rõhutud'). Neil on halvemad töökohad, väiksem sissetulek ja madalam sotsiaalsem staatus. Maakohtades on nad tavaliselt ilma maata ja teevad suurema osa põllumajanduslikust tööst. Nad tegelevad ka mitme rituaalselt saastava tööga, näiteks nende suurim rühm [[tšamarid]] tegelevad nahatöötlemisega. Paljud nende rühmad on registreeritud kui ''[[Scheduled Castes]]''; neil on eesõigused neile reserveeritud kohtade näol kõrgkoolides, esindusorganites ja avaliku sektori tööhõives. Kastitud moodustavad 16% (1991) rahvastikust. Nende eluviis on sageli eripärane, näiteks söövad paljud neist liha.<ref>{{Netiviide|autor=Britannica|url=https://www.britannica.com/place/India/Caste#ref487274|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> On olemas ka ''jāti''{{'}}de ja varnade vaheline mobiilsus. Kõrgemasse kasti üleminekut nimetatakse [[sanskritiseerumine|sanskritiseerumiseks]]. Suurlinnades ei peeta kastireeglitest nii rangelt kinni nagu maal. Sõlmitakse kastidevahelisi abielusid, kuigi need on ikka veel erandlikud. Kuigi tänapäeval on palju kastineutraalseid töökohti, näiteks halduses, on kõrgematel ametikohtadel valdavalt kõrgemate kastide esindajad. Jõukus on muutunud tähtsamaks kui kast. === Hõimurahvad === [[Fail:Natives of northern India (1907) (14578453249).jpg|pisi|püsti|Põhja-India põliselanikud]] Ka "hõimurahvad" (põliselanikud) on väljaspool kastisüsteemi. Suur osa neist on ametlikult registreeritud kui [[Scheduled Tribes]], kes moodustavad 8,6% (2011) rahvastikust. Neid nimetatakse ka ''[[ādivāsī]]'' 'esmaasukad'. Nad on välimuselt, keelelt ja eluviisilt väga erinevad. Enamik neist elab piirkonnas [[Gujarat]]i ja [[Rajasthan]]i lõunaosast ja [[Maharashtra]] põhjaosast [[Madhya Pradesh]]i, [[Andhra Pradesh]]i põhjaosast ning [[Orissa]]st, kus nad moodustavad olulise vähemuse, kuni kirdeosariikideni, sealhulgas näiteks [[Nagaland]]i ja [[Mizoram]]ini, kus nad on enamuses. Nad elavad metsades või metsade ümbruses ning elatuvad metsasaadustest. Hulk rühmi on välja suremas. Üks väiksemaid on [[Andamani saared|Andamani saartel]] elavad [[onged]] (umbes 20 inimest). Seevastu näiteks [[bhilid]], [[gondid]] ja [[santalid]] on rahvad, kuhu kuulub üle 5 miljoni elaniku. Mõned rühmad on siiani [[kütid-korilased]], teised tegelevad [[alepõllundus]]ega või on tavalised talupojad või põllutöölised. Mõned rühmad on [[nomaadid]]. Et osa neist on oma maadelt ja metsadest välja tõrjutud, on nad sunnitud tegema linnas juhutöid. Siiski on nad suure osa oma kultuurilistest eripäradest säilitanud. Hõimurahvastel on samasugused eesõigused nagu dalititel ning nende asualadele eraldab riik lisavahendeid. Nende staatus India ühiskonnas on sellegipoolest jäänud madalaks. Hõimurahvad on üldisemalt egalitaarsemad kui teised India rahvad. Naiste seisund on parem. [[Kaasavara]] asemel on tavaliselt [[mõrsjaluna]]. Mõned rühmad võtavad tasapisi üle hinduistide usundi ja traditsioonid, teised püüavad oma eripära säilitada. Vaata ka [[Registreeritud kastid ja hõimud]] Indias. === Soorollid === [[Fail:India's Global Gender Inequality Rankings.JPG|pisi|India ülemaailmne soolise ebavõrdsuse edetabel]] Meeste ja naiste soorollide ebavõrdsus on Indias süvitsi arenenud. ''Pardah''-nimeline tava, mida harrastatakse peamiselt Põhja-Indias ja konservatiivsete hinduistide või moslemite perekondade seas eeldab, et naised lahkuvad kodumaalt üldjuhul ainult mehe saatjana. Nüansid tavas varieeruvad rahvuste, religioonide ja sotsiaalse tausta vahel. Näiteks võivad abielus hindu naised, eriti Põhja-India piirkondades, kanda vanema meessugulase juuresolekul oma mehe poolel ''ghoonghati'' (teatud tüüpi loori või pearätti).<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://culturalatlas.sbs.com.au/indian-culture/indian-culture-family|pealkiri=Indian Culture|väljaanne=Cultural Atlas|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Konservatiivsete perekondades looritavad hindu naised oma nägu ja vaikivad vanemate meessoost abikaasade juuresolekul nii kodus kui ka kogukonnas. Minia kannab loori isegi oma ämma ees. Need tavad rõhutavad austussuhteid, piiravad heaks kiitmata kohtumisi ja suurendavad perekonna autoriteetsust.<ref name=":19">{{Netiviide|autor=Center for Global Education|url=https://asiasociety.org/education/indian-society-and-ways-living|pealkiri=Indian Society and Ways of Living|väljaanne=Center for Global Education|vaadatud=10. märtsil 2021}}</ref> Sooline ebavõrdsus on muutumas ja tänapäeval koheldakse India haridussüsteemis poisse ja tüdrukuid enamasti võrdselt, andes mõlemale võimaluse omandada haridus. Ehkki harjumused on visad muutuma ja on endiselt seotud paljude piiravate ühiskondlike ootustega, saavad haritud naised ühiskonnas rohkem võimalusi tööhõivatuse ja poliitilise esindatuse kaudu. Kasutusel on ka soorollide ebavõrdsuse vähendamist pooldavad tegevuskavad naistele.<ref name=":11" /> ==== Naiste seisund läbi aja ==== [[Fail:India sex ratio map en.svg|pisi|Naiste osakaal India riigi ulatuses]][[Veedade kultuur]]i ajal 1500–500 eKr valitses enamjaolt sooline võrdsus ja naiste olukord oli päris hea. Naistel oli võimalik omandada haridust, abiellumise iga oli 17–18 aga sundust selleks ei olnud, abielupartnerit sai naine ise valida ja abielludes sai maja ühisvaraks. Naiste õigused ja staatus hakkasid halvenema alates 1000 eKr seoses tootmise ja eraomandi suurenemisega. Leevendust pakkus [[budism]]i tekkimine, kuna budistlikud kloostrid hakkasid naistele haridust andma. Samal ajal aga propageeriti abiellumisea alandamist, mis takistaks naistel hariduse omandamist. [[Dharmasutra|Dharmasuutrad]] 400 eKr – 100 eKr soovitasid, et tüdrukud peaksid abielluma siis, kui algab puberteet. 2 sajandil rõhutas India filosoof [[Yajnavalkya]], et tüdrukud peaksid abielluma juba enne puberteeti, selleks ajaks oli see juba saanud üldlevinud praktikaks. Hullemaks tegi naiste olukorra 1. sajandi paiku kirjutatud Manu seadus ehk [[Manu smriti]], tuntud ka kui Manava-Dharma-shastra, mis sätestas, et "lapsepõlves kuulub naine isale, nooruses mehele ja kui ta isand (abikaasa) on surnud siis poegadele. Naine ei tohi kunagi olla iseseisev." Selle seaduse kohaselt on naise ülesanne hoolitseda oma mehe eest ja kohelda teda kui jumalat. Sellest ajast hakkasid levima ka monogaamse abielu ja naiste vooruslikkuse ideed. Abielurikkumise eest olid naistele karistused karmid, seejuures meestega oldi palju leebemad. Naiste hariduse allakäik koos varajase abieluga kehtestas meeste ülemvõimu ja tekitas olukorra, kus naised olid sõltuvad ja alistatud. Alates 5. sajandist tekkis diskussioon [[sati]] ehk leskede põletamise koos surnud abikaasaga ümber, mida hakkasid 8. sajandist alates aktiivselt propageerima tekstid nagu Parasarasmirti. Sellest ajast saigi sati erinevates India paikades tavaliseks praktikaks. Samal ajal seati ka [[niyoga]] ehk surnud mehe vennaga abiellumisele piirangud ja aastaks 1000 keelati see paljudes kohtades täielikult. 11. sajandil alguse saanud [[moslemid|moslemite]] sissetungiga muutus olukord veelgi halvemaks. Naistel keelati kuulumine usulistesse ja õiguslikesse organisatsioonidesse. Moslemite perioodil võeti kasutusele durkha (purdha), algas naiste eraldamine, mitmikabielu ja ühepoolse abielulahutuse õigus meestele. Selline olukord kestis kuni 19. sajandi alguseni, millal Briti liberaalidest reformistid ja avalik arvamus pooldasid naiste olukorra leevendamist ning ebaõiglaste traditsioonide keelustamist. Tööstusliku tootmise suurenemisega tekkis vajadus kaasata naisi tööjõuna, seega oldi huvitatud naiste õiguste edendamisest. Esimene samm oli William Benticki 1892. aasta määrus, mis keelustas [[Briti India]]s sati. 1929. aasta seadusega seati tüdrukute abiellumise vanusepiiriks 14. 1937. aastal võeti vastu naiste omandiõiguse seadus, millega kehtestati lese õigus pärida oma surnud abikaasa kinnisvara. [[Mahatma Gandhi]] liikumine, kus naised osalesid nii vabadusvõitlejate kui ka kongressi liikmetena, aitas olukorra muutumisele kaasa. 1950. aastatel vastu võetud seadused Hindu Code bills, parandasid hariduse, töö ja kinnisvara võimaluste kättesaadavust veelgi.<ref>https://www.jstor.org/stable/3516124</ref> === Perekond === Perekond on oluline institutsioon, millel on enamiku indialaste elus keskne roll ning mille mõiste ulatub tavapärasest läänelikust tähendusest kaugemale, hõlmates laiemat pereringi. Kollektivistliku ühiskonnana rõhutatakse sageli lojaalsust ja vastastikust sõltuvust. Perekonna huvid on tavaliselt üksikisiku omadest tähtsamad ning inimese isiklikku elu mõjutavad otsused – näiteks abielu ja karjääritee – tehakse tavaliselt ühiselt konsulteerides. Inimesed kipuvad tegutsema oma pere maine huvides, kuna üksikisiku tegu võib mõjutada perekonna reputatsiooni kogukonnas.<ref name=":11" /> Ehkki enamik pereliikmeid elavad geograafiliselt lähestikku või kuuluvad samasse ametirühma, on linnastumise ja rände kasvu tõttu nooremad põlvkonnad muutnud traditsioonilist normi. Tänapäeval on paljudel inimestel ulatuslik perevõrgustik, mis on levinud paljudesse erinevatesse piirkondadesse. Sidemed oma laiendatud perekonnaga välismaal on sageli palju tihedamad kui enamikul ingliskeelsete lääne ühiskondade inimestel. Välismaal elavad indialased hoiavad tihedat sidet oma Indiasse jäänud perega regulaarsete telefonikõnede, rahaülekannete saatmise ja võimaluse korral külastamise kaudu.<ref name=":11" /> Laste suhted oma tädide ja onudega on sama tugevad kui nende suhted vanematega. Paljudes India piirkondades on tavaline leida kolm või neli koos elavat põlvkonda. Isa (või vanim poeg, kui isa pole kohal) on tavaliselt patriarh, samal ajal kui tema naine võib valvata kõiki leibkonda kolinud tütreid ja miniaid. Suuremad perekonnad kalduvad järgima vanemate traditsioonilist hierarhiat. Linnapiirkondades elavad inimesed tavaliselt väiksemates kogukondades, kuid omavad tugevaid sidemeid oma laiema perekonnaga.<ref name=":11" /> === Abielu === [[Fail:Tamil Brahmin Hindu Marriage.jpg|pisi|Hindude pulmad]] Indias pole perekonnas suuremat sündmust kui pulm, mis kutsub dramaatiliselt esile kõiki võimalikke sotsiaalseid kohustusi, sugulussidemeid, traditsioonilist väärtust, kirglikke meeleolusid ja majanduslikke ressursse. Abielu peetakse kõigi India inimeste jaoks elementaarseks ja nii-öelda kohustuslikuks, mis tähistab üleminekut täiskasvanuikka. Mõned vanemad alustavad abielu korraldamist ja kaaslase leidmist juba lapse sündides, kuid enamik teeb seda hiljem. Korraldatud abielud (''arranged marriage'') on levinud kogu Indias, ehkki abielusuhete ootused ja tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja usust. Abielud sõlmitakse tavaliselt kosjasobitaja, paari vanemate või mõne muu usaldusväärse kolmanda osapoole kaudu. Erinevalt varasematest aegadest, kui inimestele enne pulmi ei öeldudki, kellega nad abielluma peavad, on nüüd tavalisem, et pere konsulteerib enne pulmi paariga nõusoleku saamiseks. Korraldatud abielusid mõjutavad peaaegu alati kasti kuuluvused. Seetõttu abielud piirduvad tavaliselt samast kastist pärit kaaslasega või mõnel juhul samast usust kaaslasega. See on osaliselt tingitud sellest, et abielude sõlmimine on perekondlik tegevus, mis viiakse läbi laiema kogukonna juba olemasolevate võrgustike kaudu. Kuigi inimesed abielluvad samas kastis, väldivad perekonnad abiellumist samas alamkastis. Korrastatud abielu ja kastide endogaamia institutsioonid võimaldavad vanematel mõjutada nii oma laste tulevikku kui ka säilitada kohalikku ja sotsiaalset struktuuri. Kastidevahelisi abielusid ei korraldata peaaegu kunagi. Selliseid abielusid tuntakse kui armastusabielusid ja need muutuvad üha tavalisemaks. Sõltumata sellest, kuidas abikaasa leitakse, konsulteeritakse abiellumisprotsessis peaaegu alati perekonnaga. Ideaalse partneri leidmine võib olla keeruline ülesanne seetõttu kasutavad lapsevanemad oma sotsiaalvõrgustikke sobiva sotsiaalse ja majandusliku seisundiga potentsiaalsete pruutide ja peigmeeste leidmiseks. Linnaelanikud kasutavad abikaasa otsimisel üha sagedamini ajalehtedes ilmuvaid abielu kuulutusi. Reklaamides teatatakse tavaliselt religioonist, kastist ja haridusest, rõhutatakse naiste ilu ja meeste (ja tänapäeval isegi naiste) teenimisvõimet ning kaasavara suurusele. Tavaliselt peetakse pulmi pere külades, olenemata sellest, kas pere elab nende külas või mõnes suuremas linnas. Pulmad võivad kesta mitu päeva ja konkreetsed tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja perede usundist. Maapiirkondades korraldatakse perekondadevahelised kokkulepped tavaliselt ilma, et paar omavahel kohtuks. Noored elukutselised mehed ja nende pered võivad saada päringuid ja fotosid mitme tütarlapse perekonna esindajatelt. Nad võivad saata oma sugulased kohtuma kõige lootustandvamate kandidaatidega ja seejärel minna ise ringreisile, et kohtuda noorte naistega ja teha lõplik valik. 1990. aastate alguses seob üha enam sel viisil sõlmitud abielusid India pruudid ja peigmehed Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas elavate India päritolu abikaasadega. Peaaegu kõiki India lapsi kasvatatakse põhimõttel, et vanemad korraldavad nende abielud, kuid üha rohkem noori, eriti kõrgkoolide haridusega inimesi, leiavad endale ise abikaasa. Armuabielusid peetakse pisut skandaalseks alternatiiviks õigesti korraldatud abieludele. Kõrgemates klassides tekivad need pooleldi korraldatud armastusabielud üha enam noorte vahel, kes on pärit veidi erineva astme kastidest, kuid on hariduse või tööalaselt võrdsed.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=James Heitzman and Robert L. Worden|url=http://countrystudies.us/india/|pealkiri=India: A Country Study|väljaanne=Washington: GPO for the Library of Congress|aeg=1995|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Pärast abielu sõlmimist toimuvad mitmed rikkalikud rituaalid. Igal usundi rühmal, regioonil ja kastil on veidi erinev rituaalide komplekt. Üldiselt hõlmavad kõik pulmad võimalikult palju pruutpaari sugulasi ja kaaslasi. Pruudi perekond korraldab tavaliselt suurema osa tseremooniatest ning rahastab suure hulga külaliste majutamist, pidusööki, kaunistusi ja peigmehe peo kingitusi. Need korraldused on sageli ülikeerukad ja kallid ning mõeldud pruudi perekonna staatuse parandamiseks. Peigmehe pidu palkab tavaliselt bändi ja toob pruudile häid kingitusi, näiteks ehteid ja rõivaid, kuid need ületavad pruudi poolelt saadud kingitused tavaliselt palju.<ref name=":12" /> Tänapäeval jätavad perekonnad tulevastele pruutidele ja peigmeestele rohkem vabadust ise endale kaaslane leida. Perekond võib abi osutada kontaktide loomisel ja tutvustamisprotsessis, kuid üldjuhul jääb lõplik otsus pruudi/peigmehe teha. === Linnastumine === [[Fail:India urbanization rate map.svg|pisi|India linnastumise kaart]] Linnastumise kiirenemine mõjutab sügavalt India ühiskonna muutusi. Rohkem kui veerand riigi elanikkonnast on linnastunud. Mumbai (Bombay) on praegu maailmas suuruselt kuues linnapiirkond 18 miljoniga ja Kolkata (Calcutta) on 13 miljoni kohal neljateistkümnes. Viimastel aastatel on India suurimad linnad kasvanud kaks korda kiiremini kui väikelinnad ja külad, kusjuures paljus on see tingitud maapiirkondade ja linnade rändest. Suurimad linnad on tihedalt asustatud, ülerahvastatud, mürarikkad, saastatud ning neil puudub puhas vesi, elekter, kanalisatsioon ja korralik eluase. Traditsioonilised kastihierarhiad on linnades nõrgad, kuid kastisidemed on endiselt olulised, kuna napp töökoht saadakse sageli kastiastmete, sugulaste ja sõprade kaudu. Leidlikkus ja visadus iseloomustavad vaeseid linnatöölisi, kes toetavad end paljude ülesannete kaudu ettevõtjate, väikekaupmeeste ja lihttöölistena. Kasvava keskklassi auastmed ilmnevad üha enam linnades, kus haridus- ja töövõimalused neile kasuks tulevad. Nende jaoks, nagu kõigi linna elanike jaoks, kinnitatakse seoseid naabruskonna solidaarsuse, vabatahtlike ühenduste ja festivalipidustuste kaudu. Linnad on kaubanduse, hariduse, teaduse, poliitika ja valitsuse suured sõlmpunktid, millest sõltub riigi toimimine. Näiteks on India filmitööstus maailma suurim, selle keskuseks on Mumbai ja Chennai, kus kasvab ka populaarsete telejaamade arv. Need annavad väikelinnaelanikele ja külaelanikele edasi elavat linnaeluviisi, mõjutades miljonite püüdlusi. Sotsiaalsed revolutsioonid saavad linnavisionääride toetust, näiteks kasvava naisliikumise kujundajad. Suuresti haritud linnanaiste eestvedamisel püüab liikumine soolist õiglust paljudes valdkondades, keskendudes eriti noorte naiste kaasavara pärast toime pandud mõrvadele, mida on aastas tuhandeid. Vaeste naistöötajate ülekaalukate majanduslike vajadustega tegelevad sellised organisatsioonid nagu Ahmedabadi füüsilisest isikust ettevõtjate naiste ühendus (SEWA), mida juhib Ela Bhatt.<ref name=":19" /> === Inimkaubandus === Indias peetakse inimkaubandust äriliseks seksuaalseks ärakasutamiseks, sunniviisiliseks tööks, sundabieludeks ja pereteenistuseks organiseeritud kuritegevuseks. Walk Free Foundationi arvutuste kohaselt on Indias vangis 14 miljonit inimest. Tänapäeval toimub 90% inimkaubandusest Indias riigisiseselt. Mõned ohvrid töötavad palgata majapidamistüdrukutena. Teised sõlmivad sundabielusid võõrastega, keda nad pole kunagi kohanud. Mõned on sunnitud töötama kaevandus- või põllumajandussektoris. Teised müüakse lõbumajadesse. Inimkaubanduse ärahoidmiseks on India kriminaalkohtusüsteemil väga piiratud ressursid ja sisesed korruptsiooniprobleemid. 2014. aastal tegeles plitesi üleriigiliselt vaid 720 inimkaubanduse juhtumiga.<ref>{{Netiviide|autor=Dorsey, Roderick|url=https://et.asayamind.com/india-has-sex-trafficking-problem|pealkiri=Indial on seksikaubanduse probleem ja see on hullem kui arvate|vaadatud=03.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Haridus == {{vaata|India haridussüsteem}} [[India põhiseadus]]e järgi peab riik hoolitsema kuni 14-aastaste laste tasuta ja kohustusliku kooliskäimise eest. Haridus toimub hindide või inglise keeles ning kõik õpilased peavad õppima oma emakeelt, hindi ja inglise keelt.<ref>{{Netiviide|url=https://et.strephonsays.com/what-is-the-education-system-in-india|pealkiri=India haridussüsteem|vaadatud=04.05.2021}}</ref> [[Fail:School in Goa, India 0012.jpg|pisi|Kool Goas]]India koolisüsteemis on neli haridusastet: * algharidus (6–10 aastat) – algab lasteaiast ja lõpeb algkooliga (1.–5. klass); * põhiharidus (11–14 aastat) – 6.–8. klass; * alamastme keskharidus (14–16 aastat) – 9.-10. klass. Õppekava koostab üleriigiline pädev asutus National Council of Educational Research and Training ning õppekavade ühtlustamiseks on riiklik õppekava raamistik; * ülemastme keskharidus ja kutseharidus (17–18-aastased). Ülemastme keskhariduse alla kuuluvad klassid 11–12. Õppetöö toimub hindi või inglise keeles ning tunnistuse saamiseks on aja sooritada 5–6 eksamit ning omandada eksamikeskuse määratud lisaained. Kutseõppe läbimine võib võimaldada pääsu kõrgkooli. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Kaheaastase nominaalajaga õppekavad on enamasti ülemastme keskhariduse (10 + 2) baasil. [[Kirjaoskamatus]] on ikka veel levinud, alles 1991. aastal ületas lugeda oskajate osatähtsus (52,9%) kirjaoskamatute osatähtsuse. India haridustraditsioon põhineb mitmeti Briti võimu aegsetel haridustraditsioonidel, kuid on ka orienteeritud India kultuurile ja identiteedile. Üks rahvuslikule suunale alusepanijaid oli kelle algatustel pärast India iseseisvumist oli suur mõju järgnevate aastate haridusreformidele. Haridus oli India majandusarengu viie aasta plaanidesse sisse võetud. 1985. aasta haridusreform nägi ette, et tuleb välja töötada õppekavad, mis peegeldavad India kultuuri, võrdsust ja demokraatiat ning arvestavad kohalikke olusid. Avaliku koolisüsteemi kõrval on erakoole ja Inglise tüüpi internaatkoole. Alates 1986. aastast eriti mahajäänud haridusega piirkondades hakatud rajama andekate laste koole ([[Navodaya Vidyalaya]]sid). Neid oli 1990. aastal 280 ja kolmandik kohti on neis reserveeritud tüdrukutele. Väljalangevus koolist on suur ja iga klassiga üha kasvav, aastal 1986 tegi kohustusliku haridustee läbi 54% õpilastest. Väljalangemise vähendamiseks on sisse seatud tasuta koolivorm, koolitoit ja õpikud ning on koolihooneid remonditud. Ametliku statistika (1990) järgi käib algkooliastmel koolis 90% lastest, 11–13-aastastest käib koolis 50% ja 14–17-aastastest 30%. Koolis käivad rohkem poisid. Kooliskäijate protsent erineb osariigiti oluliselt. Hariduse kohalik kavandamine ja andmine on osariikide pädevuses. Tuleb arvestada nii kohaliku usku ja keelt kui ka üleriiklikke nõudeid. Koduõpe on Indias seadusega lubatud, kuid ei ole eriti populaarne. Valitsus on seisukohal, et vanemad võivad lapsi kodus õpetad, kui neil on selleks võimalus ja vajalikud vahendid. Peale formaalse haridussüsteemi on olemas täiskasvanuharidus, mis põhineb kaugõppel ja avatud ülikoolidel, mida oli 1996. aastal seitse. Igas osariigis on keskhariduse eksamikeskus v.a. Acunchal Pradesh, Sikkimm ja enamikul liiduterritooriumidel, nagu näiteks Delhi, Andaman ja Nicobar. Tegutseb ka palju tunnustamata eksamikeskusi, 2018. aastal teatati 11 illegaalse eksamikeskuse tegevusest.<ref>{{Netiviide|autor=Maamees, Ulvi|url=https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|pealkiri=Keskharidussüsteem|vaadatud=2021-05-04|arhiivimisaeg=2021-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504175231/https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> India '''kõrgharidussüsteem''' on üks maailma keerukamaid. Ülikoolid on haridusministeeriumi kontrolli all ning rahastus tuleb osariikide valitsuselt. Kokku on ülikoole 875. India valitsus on tugevalt edendanud teaduse ja tehnoloogia põhist kõrgharidust. Ülikoolide tüübid jagunevad nelja kategooriasse: * Keskülikoolid, mis on asutatud parlamendi seadustega ning on haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna haldusalas. 2020. aasta seisuga kuulub nende alla 54 ülikooli. * Osariigi ülikoolid, mida juhivad iga India osariigi valitsus ning on asutatud seadusandliku kogu seaduste alusel. 2020. aasta seisuga on neid 411. * Ülikoolitüüpi kõrgkoolid, on ülikoolid, mis on saanud haridusministeeriumi kõrghariduse osakonnalt autonoomia ja on ametlikult akrediteeritud staatusega, kuid neil puudub õigus nimes kasutada sõna "ülikool" 2017. aasta seisuga on selliseid ülikoole Indias 123. * Eraülikoolid, mis on heakskiidetud komisjoni poolt. 2017. aasta seisuga on neid 282. Peaaegu igas India ülikoolis on tagatud ka majutusvõimalus kõigile üliõpilastele. Võrreldes paljude teiste riikidega on see üsna odav. Üliõpilaste on õigus töötada õpingute kõrvalt osalise tööajaga. == Teadus ja tehnoloogia == [[Fail:The Union Minister for Science & Technology and Earth Sciences, Dr. Harsh Vardhan visiting after inaugurating the India’s largest Science Expo-Pride of India (PoI), in Mysuru on January 03, 2016 (1).jpg|pisi|Ametiühingu Liidu teaduse, tehnoloogia ja maateaduste minister dr Harsh Vardhan külastab India suurimat teadusnäituse (PoI) avamist Mysurus 3. jaanuaril 2016]] Pärast iseseisvumist algatas Jawaharlal Nehru reformid India kõrghariduse ning teaduse ja tehnoloogia edendamiseks. India tehnikainstituudi, mille moodustas 22-liikmeline teadlaste ja ettevõtjate komitee tehnilise hariduse edendamiseks, avas 18. augustil 1951 Lääne-Bengali osariigis Kharagpuris haridusminister Maulana Abul Kalam Azad. Peagi avati tehnikainstituudid Bombays, Madrases, Kanpuris ja Delhis, samuti 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses koos piirkondlike Riiklike Tehnoloogiainstituutidega. 1960. aastatest alates võimaldasid tihedad sidemed Nõukogude Liiduga India kosmoseuuringute organisatsioonil India kosmoseprogrammi kiireks arendamiseks ja tuumaenergia edendamiseks Indias, isegi pärast India esimest tuumakatsetust 18. mail 1974 Pokhranis. Kõigist teadus- ja arendustegevuse kulutustest Aasias moodustavad India kulutused umbes 10% ja teaduspublikatsioonide arv kasvas 2007. aastaks viie aasta jooksul 45%. Ent India endise teadus- ja tehnoloogiaministri Kapil Sibali sõnul on India võrreldes arenenud riikidega teaduses ja tehnoloogias maha jäänud. Indias on ainult 140 teadlast 1 000 000 elaniku kohta, samas kui Ameerika Ühendriikides on [https://www.financialexpress.com/archive/india-lagging-behind-in-s&tt-govt/424607/ 4651]. India investeeris aastatel 2002–2003 teadusse ja tehnoloogiasse 3,7 miljardit [https://www.scidev.net/global/news/india-lagging-in-science-and-technology-says-offi/ dollarit] Võrdluseks võib öelda, et Hiina investeeris teadusse ja tehnoloogiasse Indiast umbes neli korda rohkem, Ameerika Ühendriigid aga umbes 75 korda rohkem kui India.[5] Kui India on aastatel 2000–2015 oma teadustööde kogumahtu neljakordistanud, edestades Venemaa ja Prantsusmaa absoluutarvu aastas, on Hiina ja Brasiilia selle määra ületanud. == Majandus == India mitmekesine majandus hõlmab traditsioonilist põllumajandust, nüüdisaegset põllumajandust, käsitööd ning palju tööstusharusid ja teenindust. Veidi alla poole tööjõust on hõivatud põllumajanduses, kuid kolmas sektor toob sisse lõviosa sissetulekutest ja annab ligi kolmandiku India toodangust. Hiljuti oli põllumajanduses hõivatud kolmveerand tööjõust ning põllumajandus andis veerandi SKT-st. Tööstus andis 24% ja teenindus 51% SKT-st. Sektorite vahel on suur tootlikkuse erinevus. India majandusaasta algab 1. aprillil. Iseseisvuse ajal on majanduspoliitikale suurt tähelepanu pööratud. Juba 1940. aastate lõpus pärast iseseisvumist hakati ellu viima auahneid majanduslikke kavasid. India võttis omaks sotsialistliku mudeli. Majandust hakati suuresti riiklikult juhtima, koostades viie aasta plaane ning rakendada [[protektsionism]]i. Nõukogude Liidust sai India tähtsaim poliitiline tugi ja koostööpartner. Riik taheti industrialiseerida, saavutada majanduslik sõltumatus Suurbritanniast, ergutada majanduskasvu ning niimoodi võidelda vaesusega. Peaminister [[Jawaharlal Nehru]] seadis 1950. aastatel eesmärgiks muuta vaene agraarmaa moodsaks ühiskonnaks, kus sissetulekud jaotuvad võrdselt. Seda tahtis ta saavutada kodumaisel finantseerimisel ja omandil põhineva industrialiseerimise abil. Kapitali nappuse ja soovi tõttu tõsta arengu tempot võttis riik 1956. aastal tööstuse arengu eest kogu vastutuse. See tähendas muu hulgas otsest kontrolli panganduse, energeetika ja rasketööstuse üle. Turumajandust pärssis ka tootmislitsentside süsteem tööstuses. See tõi kaasa väikese tööviljakuse, mida põhjustasid muu hulgas ettevõtete ebasoodne suurus, vananenud tehnoloogia ja ülepaisutatud personal. Alates 1970. aastate lõpust, kui sai selgeks, et India majandus jääb Kagu-Aasia riikide arengust maha, hakati mõtlema, kuidas riigi arengumudelit muuta. Ent alles siis, kui Nõukogude Liit kokku varises ja avalikud eelarved ning maksebilanss 1990. ja 1991. aastal ohtu sattusid, hakati [[IMF]]i juhtimisel majanduse aluseid tõsiselt muutma. Alates 1990. aastatest on majandust järk-järgult liberaliseeritud, nii et rõhk ei ole enam tööstustoodangul. Majandussektorid, mis olid reserveeritud avalikule sektorile, sealhulgas taristu, terasetööstus ning nafta- ja energiasektor, avati erainvesteeringutele. Välismaa investoritel lasti Indias kanda kinnitada, tootmislitsentsid kaotati ning riigiettevõtteid hakati erastama. Ka kapitaliturud liberaliseeriti. Suuri raskusi oli panganduse erastamisega, sest pangad olid laenudega ebarentaablitele ettevõtetele kandnud suurt kahju. Indiat püüti maailmamajandusse integreerida kaubanduspoliitika liberaliseerimisega: vähendati tolle ja muid importi piiravaid abinõusid ning [[India ruupia]] muudeti [[vabalt konverteeritav valuuta|vabalt konverteeritavaks]]. Liberaliseerimine ja erastamine ei ole lõpule viidud. Siiski on alates 1994. aastast majanduskasv olnud 7% ringis aastas, jäädes alla ainult Hiina omale. Seda stimuleerivad keskklassi tarbimine ja haritus, sealhulgas inglise keele oskus, ning välismaa investeeringud. Paljud tähtsamad sektorid on riigi omanduses. Riigile kuuluvad praktiliselt kõik pangad ja suur osa põllumajanduskaupade hulgikaubandusest. Riik reguleerib paljude põllumajanduses kasutatavate toodete, sealhulgas väetiste hinda. Ka raudteed ja suur osa bussitranspordist on avalikus omanduses. Tervishoid ja haridus on valdavalt avalik, kuid on ka palju erahaiglaid, -koole ja -ülikoole. Majandus on mitmekülgne. On kõrgtehnoloogilisi sektoreid: tuumaenergeetika, nafta ammutamine, kosmoseuurimine ja infotehnoloogia. India on suur tarkvara eksportija. Vaesus on vähenenud nii absoluutselt kui ka suhteliselt. Suured sotsiaalsed ja geograafilised kontrastid on säilinud. Näiteks on põllumajanduses tööviljakus seitse korda väiksem kui teistes majandusharudes. Aastal 2006 käivitati suur maapiirkondade tööhõiveprogramm, mille eesmärk oli 60 miljoni inimese vaesusest väljatoomine. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on India suurimateks koostööpartneriteks saanud USA ja Hiina. Nafta impordi tõttu on kasvanud on kaubandus [[OPEC]]i maadega. Väliskaubanduse defitsiit on suur (2005. aastal 40 miljardit USA dollarit). Riigivõlgade teenindamine on koormav. [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise valuutafondi]] (IMF) andmetel oli India nominaalne [[SKT]] väärtus aastal 2020 ligikaudu 2,6 triljonit USA dollarit, sellega oli India maailmas 6. kohal. India [[SKT elaniku kohta]] oli samal aastal 1877 USA dollarit (142. koht maailmas). India on üks maailma suuremaid ja kiiremini kasvavaid majandusi.<ref>{{Netiviide|autor=IMF|url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2020/October/weo-report?c=534,&s=NGDP_RPCH,NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,PPPSH,PCPIPCH,&sy=1980&ey=2020&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1|pealkiri=World Economic Outlook Database|väljaanne=International Monetary Fund|aeg=oktoober 2020|vaadatud=18.02.2021}}</ref> India on tööjõu suuruse poolest [[Hiina]] järel maailmas teisel kohal, tööjõulisi inimesi on 472 miljonit. Peaaegu 42% nendest on hõivatud põllumajandussektoris, 26,18% sekundaarses sektoris ja 32,33% teenindussektoris.<ref>{{Netiviide|autor=International Labour Organization, ILOSTAT database.|url=https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?contextual=max&locations=IN&name_desc=false|pealkiri=Labor force – India 2020|vaadatud=12.02.2021}}</ref> Üle 94% nendest töötab nn organiseerimata sektoris (sõltumatud kalamehed, kudujad, parkalid, farmerid, istandustöölised jms).<ref>{{Netiviide|autor=Government of India Planning Commission New Delhi|url=http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf|pealkiri=Labour Laws And Other Labour Regulations|vaadatud=12.02.2021|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826171253/http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf}}</ref> Aastal 2017 maksis ainult 2% India tööjõust tulumaksu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.npr.org/sections/parallels/2017/03/22/517965630/why-do-so-few-people-pay-income-tax-in-india?t=1613673761682|pealkiri=Why Do So Few People Pay Income Tax In India?}}</ref>Hoolimata organiseerimata sektori valdavast osast hõives moodustab see ainult 57% India SKT-st ehk üheksa korda väiksem töötaja kohta võrreldes organiseeritud sektori töötajatega.<ref>{{Netiviide|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1475-4991.2011.00452.x|pealkiri=Measuring the unorganized sector in India}}</ref> Organiseeritud sektorisse kuuluvad riigiametnikud, riigiettevõtete töötajad ja eraettevõtete registreeritud töötajad. [[PricewaterhouseCoopers]]i (PwC) 2011. aasta aruande kohaselt võib India SKP ostujõud aastaks 2045 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] omale järele jõuda. Järgmise nelja aastakümne jooksul peaks India SKP kasvama keskmiselt 8% aastas, millega India oleks maailma kõige kiiremini kasvav majandus aastani 2050. Aruandes tuuakse ära peamised kasvutegurid: noor ja kiiresti kasvav tööealine rahvastik, töötleva tööstuse kasv, hariduse ja insenerioskuste taseme tõus ja tarbijaturu pidev kasv, mille taga on kiiresti kasvav keskklass.<ref>{{Netiviide|autor=PwC|url=https://www.pwc.com/gx/en/psrc/pdf/world_in_2050_jan2011.pdf|pealkiri=The World in 2050}}</ref> Maailmapanga sõnul peab India jätkusuutliku majandusarengu saavutamiseks keskenduma avaliku sektori reformidele, infrastruktuurile, põllumajanduse ja maaelu arengule, maa- ja tööalaste eeskirjade kaotamisele ning erainvesteeringute, ekspordi, hariduse ja tervishoiu soosimisele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldbank.org/en/country/india/overview|pealkiri=India Overlook 2020}}</ref> === Põllumajandus === [[Fail:Plucking tea in a tea garden of Assam.jpg|pisi|Teelehtede korjamine]] India on põllumajandustoodangu suuruse poolest Hiina järel maailmas teisel kohal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.business-standard.com/article/b2b-connect/india-an-agricultural-powerhouse-of-the-world-116051800253_1.html|pealkiri=India: An agricultural powerhouse of the world|väljaanne=Business Standard}}</ref> Põhilised põllumajandustooted on suhkruroog, riis, nisu, pühvlipiim, piim, kartulid, köögiviljad, banaanid, mais, ning mangod ja guajaavid.<ref name=":8" /> Tähtsamad toidutaimed on riis, nisu, hirss ja kaunviljad. Tähtsamad müügiks kasvatatavad taimed on õlitaimed, suhkruroog, puuvill, džuut, tubakas, teepõõsas ja kartulid. [[Fail:Cotton picking in India.jpg|pisi|Puuvillaistanduses]] Peamised põllumajandusosariigid on [[Uttar Pradesh]], Punjab, [[Haryana]], [[Madhya Pradesh]], [[Andhra Pradesh]], Telegana, [[Bihar]], [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]], [[Gujarat]] ja [[Maharashtra]]. Aasia riikidest on kõige enam haritavat maad Indial, ligi 39% Aasia haritavast maast.<ref>{{Netiviide|url=http://jalshakti-dowr.gov.in/general-facts|pealkiri=General Facts}}</ref> 2018. aasta seisuga on maa jagunenud järgmiselt:<ref name=":1" /> * Põllumajanduslikus kasutuses on 60,5% maast, sealhulgas haritava maana 52,8%, püsikultuuride all 4,2% ja püsikarjamaana 3,5%. * Metsade all on 23,1%, muud maad on 16,4%. * Niisutatud maa (aastal 2012) võtab enda alla 667 000 km². Haritavat maad oli 2016. aasta seisuga Indias 156 463 000 hektarit. Viimase 55 aasta jooksul on mõõdetud maksimaalseks väärtuseks 1984. aastal 163 618 000 ja minimaalseks 1961. aastal 155 806 000.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indexmundi.com/facts/india/arable-land|pealkiri=India – arbale land|vaadatud=28.04.2021}}</ref> Umbes 55% maast on ülesharitud. Iseseisvusajal on haritava maa pindala kasvanud 38%. Indiast on pärit 167 liiki teravilja, rohkem kasvatatakse hirssi, puuvilja, vürtse, köögivilju, kaunvilju ning kiud- ja õliseemnetaimi.1960. aastatel alustati nn [[roheline revolutsioon|rohelist revolutsiooni]]. Valitsus toetas produktiivsete teraviljasortide, eriti nisusortide aretamist. Nisukasvatus oli levinud [[Pandžab]]is. Hiljem kaasati ka teised piirkonnad ja programmi laiendati riisile ja teistele põllumajandustaimedele. Produktiivsete teraviljasortide kasvatamine nõuab rohkelt vett, ja kunstliku niisutuse väga ulatuslikul arendamisel oli rohelises revolutsioonis keskne koht. Ka väetiste tootmine suurenes oluliselt ja hakati kasutama rohkem [[pestitsiid]]e. Kõik see nõuab uusi viljelusviise ning talupoegadelt teatud algkapitali, ja uuendused olid alguses edukad eriti rikkamates piirkondades ja kõige jõukamate talupoegade puhul. 1990. aastatel kasvatati umbes kolmel neljandikul põllumaal produktiivseid sorte, ja alates 1960. aastatest oli niisutatud piirkonna pindala kahekordistunud, ulatudes rohkem kui 40%-ni haritavast maast. Hoolimata uutest tehnikatest on tootlikus suuremas osas põllumajandusest endiselt madal ning maal on levinud vaesus. Üks peamisi põhjusi on maa ebavõrdne jaotus. 30% maarahvastikust on ilma maata ja veel 30%-l on maad alla 2 ha. Majapidamisel on keskmiselt umbes 1,7% maad ja see näitaja langeb. Need miljonid vaesed talupojad ja maatöölised on Indias suur vaesusprobleem. Loomakasvatus on paljudele maainimestele lisasissetulekuallikas. Lehmi ja pühvleid on umbes 185 miljonit. Neid kasutatakse veoloomadena nii põllul kui ka teedel ning lehmasõnnikut kasutatakse väetisena ja põletatud kujul kütusena. Lehmad annavad vähe piima. Riik toetab piimandust uurimistöö, aretuse ja nõustamisega. On loodud piimaühistuid ligi 9 miljoni liikmega, linnade keskklassi seas kasvab piimatoodete nõudlus. Lihaveiseid ei kasvatata, sest valdav enamik India inimestest ei söö loomaliha. Kitsi ja lambaid on 185 miljonit, neilt saadakse piima, villa ja ka liha neile indialastele, kes ei ole taimetoitlased. Süüakse ka kana ja muna, kanu on umbes 490 miljonit. === Kalandus === Kalandus on India majanduses tagasihoidlikul kohal. Kalurid kuuluvad madalamatesse kastidesse ja on traditsiooniliselt kõige vaesemate seas. Kala püütakse paatidelt mererannikult, jõgedest ja järvedest. Valitsus toetab kalakasvatust ja kaubanduslikku avamere kalapüüki. Kalasaagid kasvavad. India ekspordib oma kala peaaegu 90-le riigile, millega teenib umbes 1,8 miljardit kuus. Kõige enam eksporditakse krevette ja tiigerkrevette. Vesiviljelust aretatakse Indias suurtes veekogudes, paakides ning tiikides. Enamik nendest tiikidest on eraisikute valduses. Alates 2010. aastast on India krevett punases nimekirjas, sest nende püüdmiseks kasutatavad vahendid ja meetodid on ohlikud teisele mereelukatele nagu näiteks merikilpkonnadele. === Mäendus === Indias on 7% maailma teadaolevatest söevarudest ning Indis on suurimate söetootjate seas. Pool söetoodangust pärineb Biharist ja Lääne-Bengali osariigist. Kaevandatakse palju muid maavarasid, sealhulgas rauda, vaske, kulda, tsinki ja pliid. Naftatoodang kasvab, kuid on väike. Puuraugud on Assamis ja Mumbai lähedal meres. === Tööstus === Peamised tööstusharud on tekstiilitööstus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, terasetööstus, transpordivahendite tööstus, tsemenditööstus, mäendus, naftatööstus, masinatööstus, tarkvaraarendus, ravimitööstus.<ref>{{Netiviide|autor=The World Factbook|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#economy|pealkiri=India – Economy|vaadatud=2021-02-18|arhiivimisaeg=2021-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210318202107/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india#economy|url-olek=ei tööta}}</ref> India loodusvarade maht on suuruselt neljas maailmas, kaevandussektor annab 2,5% riigi SKT-st. India on maailmas suuruselt teine söe, tsemendi ja terase tootja ning suuruselt kolmas elektri tootja.<ref>{{Netiviide|autor=Investopedia|url=https://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|aeg=25. juuni 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Worldsteel Association|url=https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|pealkiri=World Crude Steel Production – Summary|vaadatud=2021-02-20|arhiivimisaeg=2019-02-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042330/https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.bp.com/content/dam/bp/business-sites/en/global/corporate/pdfs/energy-economics/statistical-review/bp-stats-review-2019-full-report.pdf|pealkiri=BP Statistical Review of World Energy}}</ref> India telekommunikatsioonitööstus on mobiil- ja nutitelefonide ning internetikasutajate arvu poolest maailmas suuruselt teine. 2020. aastal oli India mobiilsidevõrgu pakkuja [[Bharti Airtel]] maailmas suuruselt teine.<ref>{{Netiviide|url=https://assets.airtel.in/teams/simplycms/web/docs/Quarterl_IR_Pack_Bharti_Airtel_Consolidated-030221.pdf|pealkiri=Quarterly report on the results for the third quarter and nine months ended December 31, 2020}}</ref> Samuti on suurenenud India IT-sektori võimsus: 1998. aastal oli sektori osakaal SKT-st ainult 1,2%, aastaks 2019 on see tõusnud 7,7%-ni. India IT-sektori kasv on tingitud suurest madala kuluga ja kõrgel tasemel inglise keelt kõnelevast spetsialistide kihist ja nõudluse suurenemisest allhankeid soovivate välistarbijate poolest ning aastaks 2025 oodatakse IT-sektori osakaalu tõusu 10%-ni SKT-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/industry/information-technology-india.aspx#:~:text=IT%2DBPM%20industry's%20revenue%20was,is%20estimated%20to%20reach%20Rs.|pealkiri=INDIAN IT & BPM INDUSTRY REPORT}}</ref> Tööstus annab 24% SKT-st. Tööstust on riik ulatuslikult reguleerinud ja osa tähtsamaid tööstusharusid on otseselt riigi omanduses. Riik on püüdnud välja arendada tööstussektori, mis suudab Indiat varustada kõigi oluliste tööstuskaupadega, ja selleks on väliskaubandusele, investeeringutele ja tootmisele kehtestatud ranged reeglid. Alates 1991. aastast on reegleid oluliselt liberaliseeritud. Põhjuseks on olnud tiheda koostööpartneri Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ning väliskaubanduse kasvav liberaliseerumine maailmas. Pikka aega domineerisid rasketööstus, masinaehitus ja toorainete tootmine, kuid tarbekaupade tootmine kasvab jõuliselt. [[Fail:Cora + Spink Ethical Leather Production.jpg|pisi|Cora + Spink seljakoti firma eetilise naha tootmine]] India nahatööstus moodustab maailmas umbes 93% kogu nahatoodangust. Sellel tööstusharul on India majanduses märkimisväärne koht suure eksporditulu ja kasvu tõttu ning on muutunud pelgalt toorainetarnijast lisandväärtusega toodete eksportijaks. Naha ja nahatoodete kogueksport Indiast oli aastatel 2019–2020 5,07 miljardit USA dollarit. 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini olid India nahatoodete peamised turud USA (17,22%), Saksamaa (11,98%), Suurbritannia (10,43%), Itaalia (6,33%) ja Prantsusmaa (5,94%). Naha ja nahatoodete kogueksport 2000. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini oli 2,98 miljardit USA dollarit, võrdluseks 2021. aasta veebruari käive, mis oli 298,87 miljonit USA dollarit. 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta jaanuarini hõlmasid eksporditavad tooted nahast jalatsikomponente (165,68 miljonit USA dollarit), nahkrõivaid (261,99 miljonit USA dollarit) ja muid nahktooteid (765,82 miljonit USD).<ref name="Nahatööstus">{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/exports/leather-industry-india.aspx|pealkiri=India nahatööstus|väljaandja=India Brand Equity Foundation (IBEF) |vaadatud=17.05.2021}}</ref> [[India autotööstus]] on viimastel aastatel olnud kiires kasvutrendis ning jõudnud tootlikkuse poolest ette isegi Saksamaast. Prognooside kohaselt saab Indiast 2026. aastaks maailmas suuruselt kolmas autotööstuse turg, võttes üle seni Jaapanile kuulunud poodiumikoha.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eas.ee/biotehnoloogia-ja-autotoostuse-kasvutrend-indias-voimalused-eesti-ettevotjatele/|pealkiri=Biotehnoloogia ja autotööstuse tõus Indias – võimalused Eesti ettevõtjatele|aeg=10. veebruar 2021}}</ref> Ülemaailmsel [[allhange]]te turul on Indial võtmepositsioon. Allhanked andsid 2006. aastal 5% SKT-st. Neil on potentsiaal oluliselt kasvada. Tegeldakse näiteks USA klientidele helistamisega, raamatupidamisega, arstide diktofonidelt mahakirjutamisega ja teiste töödega, mida tänapäeva infotehnoloogia võimaldab kaugelt teha. India eelised on suhteliselt väikesed töötasud, kõrge tehniline tase ja inglise keelt kõnelevate haritud noorte olemasolu. Tänu allhangetele on tekkinud suhteliselt hästi teenivad noored, kes elavad vanemate juures (Indias lahkutakse vanemate juurest alles abielludes). Noorte tarbimiskäitumise muutumine on üks põhjus, miks linnades avatakse üha rohkem ostukeskusi. Traditsiooniliselt India tööstuses kesksel kohal olnud tekstiilitööstus annab praegugi 12% tööstustoodangust. Miljonid pered nii linnas kui ka maal teenivad lisasissetulekut käsitööga, näiteks kudumise, õmblemise või keraamikaga. Levinud on ka süsteem, kus ettevõtjad tellivad näiteks hambaorke, väikesi sigarette, ''[[bīṛī]]''{{'}}sid või ilutulestikurakette, kodus töötajatelt. Sageli valmistavad neid lapsed väga halbades tingimustes. === Teenindus === Teeninduse maht on suur ja kasvav nii avalikus kui ka erasektoris. Sellega on hõivatud 25% tööjõust ja see annab 60% SKT-st.<ref>{{Netiviide|autor=Remya Lakshmanan|url=https://www.investindia.gov.in/team-india-blogs/service-sector-india-paradigm-shift|pealkiri=Service Sector in India: A Paradigm Shift|väljaanne=Invest India|aeg=14. mai 2019|vaadatud=7. aprillil 2021}}</ref> === Teed ja transport === Indias on umbes 3,2 miljonit km maanteid. Aastatel 1971–2005 kasvas teedevõrk rohkem kui kolm korda. Maanteeliiklus kasvas aastatel 2000–2005 igal aastal 7–10% ja sõidukite arv kasvas samal ajal 12% aastas. India suure keskklassi heaolu kasv ja majanduse liberaliseerumine on toonud kaasa isiklike autode arvu suure kasvu: aastal 1971 oli neid 682 000, aastal 2003 juba 8,2 miljonit. Peale selle on 50 miljonit [[kahetaktiline sisepõlemismootor|kahetaktilise mootoriga]] sõidukit, peamiselt väikesed [[mootorratas|mootorrattad]] ja [[motoroller]]id. See on toonud kaasa liiklusõnnetused, liiklusohutuse halvenemise ning linnade suure õhusaaste. Mõnes linnas, näites [[Delhi]]s peavad bussid ja [[rikša]]d kasutama kütusena maagaasi. Teedevõrku on parandanud suured maanteed [[Delhi]], [[Mumbai]], [[Kolkata]] ja [[Chennai]] vahel. Rajatakse ka maanteid [[Srinagar]]ist põhjas [[Kanyakumari]]ni lõunas ning [[Porbander]]ist läänes [[Silchar]]ini idas. [[Fail:Road in India (5472802655).jpg|pisi|India maantee ja liiklus]]India transpordisüsteemi selgroog on raudtee. Esimene vedur läbis 1853. aasta 16. aprillil 34 km Mumbaist [[Thane]]ni.<ref>{{Netiviide|autor=Shreya Kalra|url=https://www.indiatimes.com/news/india/164-years-ago-on-this-day-india-s-first-train-ran-from-mumbai-to-thane-275748.html|pealkiri=164 Years Ago On This Day, India's First Train Ran From Mumbai To Thane|väljaanne=Indian Times|aeg=16. aprill 2017|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Aastal 2002 moodustas raudteevõrk 63 100 km ja sõitjate arv oli 51 miljonit. Raudteid ehitatakse juurde. Rongid on tavaliselt aeglased, aga suurlinnade vahel sõidab üha rohkem kiirronge. Raudteed teenindab üle miljoni töötaja. Kaubalaevu on palju. Mahu järgi arvestades pool kaubalaevastikust kuulub riigiettevõttele [[Shipping Corporation of India]]. Tähtsamad sadamalinnad on [[Mumbai]], [[Kochi-Ernakulam]], [[Vishakhapatnam]] ja [[Kolkata]]. Kõigis neis tegeldakse ka laevaehitusega. Kanali- ja jõelaevadel on tähtis koht [[Ganges]]e ja [[Brahmaputra]] jõgikonnas ning [[Kerala]]s [[Backwaters]]is. India siselennuliiklus on üks kõige kiiremini kasvavaid maailmas. Reisijate arv kasvas 2006. aastal rohkem kui 20%. Mõnel liinil konkureerivad lennufirmad otseselt raudteega, eriti pärast odavlendude tekkimist. 2007. aastal ühinesid riiklikud lennuettevõtted [[Indian]] (varem [[Indian Airlines]]) ja [[Air India]]. Ka välislennuliiklus on tänu valitsuses avatud taeva poliitikale kasvanud, eriti alates 2007. aastast. Krooniliselt ülekoormatud lennujaamad jäid pudelikaelaks, kuid peaaegu kõigis India suurlinnades on kavandatud lennujaamade laiendamist. === Side ja kommunikatsioon === Esimestel aastakümnetel pärast iseseisvumist oli Indias 23 000 postkontorit, nüüd on neid ligikaudu 155 000.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiapost.gov.in/VAS/Pages/AboutUs/PostOfficeNetwork.aspx|pealkiri=Post Office Network|väljaanne=Department of Posts, Ministry of Communications Government of India|aeg= 31.03.2017|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Mobiilsidevõrk on kiiresti kasvanud ja lisandunud on umbes 5 miljonit uut kasutajat. Ligipääs Internetile on kõigis suurtes linnades. === Väliskaubandus === Aastal 2019 oli India mahult üheksas importija ja kaheteistkümnes eksportija maailmas.<ref name=":8">{{Netiviide|autor=World Trade Organisation|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2020_e/wts2020_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2020|aeg=2020|vaadatud=18.02.2021}}</ref> Peamised ekspordiartiklid on naftatooted, [[vääriskivi]]d, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid ning rõivad. India on suuruselt teine tekstiili eksportija maailmas Hiina järel.<ref>{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/236397/value-of-the-leading-global-textile-exporters-by-country/#:~:text=China%20is%20the%20largest%20textile,pillars%20of%20the%20country's%20economy.|pealkiri=Top textile exporting countries worldwide 2019}}</ref> India on suurim üldiste ravimite tootja maailmas. India meditsiinitööstus annab 50% maailma vaktsiini vajadustest. Samuti on riigil suur inseneride ja teadlaste ressurss, aastal 2019 tarnisid India ravimiettevõtted üle 80% retroviirusevastasest ravimitest, mida kasutatakse AIDS-i vastu võitlemiseks, ning 50% kogu maailma vaktsiininõudlusest.<ref>{{Netiviide|autor=India Brand Equity Foundation|url=https://www.ibef.org/industry/pharmaceutical-india.aspx|pealkiri=Indian Pharmaceuticals Indistry Report (November 2020)}}</ref> India ekspordib umbes 7500 liiki tarbekaupa 140 riiki. India suurimad ekspordiriigid olid aastal 2019–2020 Ameerika Ühendriigid (16,94% kogu ekspordist), [[Araabia Ühendemiraadid]] (9,20%), [[Hiina]] (5,5%), [[Hongkong]], [[Singapur]], [[Suurbritannia]], [[Holland]], [[Saksamaa]], [[Bangladesh]] ja [[Nepal]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.worldstopexports.com/indias-top-import-partners/|pealkiri=India’s Top Trading Partners}}</ref> Peamised impordiartiklid on [[toornafta]], vääriskivid, masinad, väetis ning raud ja teras. Aastal 2018 oli India maailma suurim söebriketi (27,2 miljardi dollari väärtuses), teemantide (24,9 miljardit dollarit), palmiõli, hõbeda ja mineraal- või keemiliste väetiste importija.<ref>{{Netiviide|autor=The Observation of Economic Complexity|url=https://oec.world/en/profile/country/ind|pealkiri=India product Trade}}</ref> Suurimad impordipartnerid olid Hiina (13,7% kogu impordist), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,88%), [[Araabia Ühendemiraadid]] (5,8%), [[Saudi Araabia]] (5,55%), [[Iraak]], [[Šveits]], [[Hongkong]], [[Lõuna-Korea]], [[Indoneesia]], [[Singapur]].<ref>{{Netiviide|autor=Statistia|url=https://www.statista.com/statistics/650670/import-share-by-source-country-india/|pealkiri=Distribution of India's imports in financial year 2019}}</ref> === Turism === 25. jaanuaril peetakse Indias riiklikku turismipäeva. 2014. aastal tehtud uuringu kohaselt oli India üks kiiremini kasvavaid turismi sihtkohti kogu maailmas, olles nimekirjas üheteistkümnes. Kõige lootustandvam on see, et reiside ja turismi otsene osakaal SKP-s kasvab Indias eeldatavasti aastatel 2014–2024 keskmiselt 6,4% aastas.<ref name=":14">{{Netiviide|autor=Dilip Merala|url=https://www.india.com/travel/articles/national-tourism-day-in-india-did-you-know-these-facts-about-your-own-country-3230664/|pealkiri=National Tourism Day in India: Did You Know These Facts About Your Own Country?|väljaanne=India.com|aeg=20. jaanuar 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Turismil on India majandusele suur roll. Aruannete kohaselt panustas reisi- ja turismitööstus 2015. aastal India SKPsse kokku 124,8 miljardit dollarit. See tähendab, et ligi 6% India kogutoodangust moodustas reisimine ja turism. Sektoris on ligi 40 miljonit töökohta, mis teeb selle riigi suurimaks tööandjaks. Valitsus teeb suuri jõupingutusi, et riik saaks puhtamaks, et raudteejaamades ja avalikes kohtades oleks rohkem mugavusi ning populaarsetes külastuskohad oleksid kõigile piisavalt ohutud.<ref name=":14" /> India turismisektorit haldab Turismiministeerium (''Ministry of Tourism''). Turismiministeerium on riikliku poliitika ja programmide väljatöötamise ning keskvalitsusasutuste, osariigi valitsuste ja erasektori tegevuste koordineerimise keskus turismi arendamiseks ja edendamiseks riigis, mida juhib turismiminister. Turismi peadirektoraadil on riigis 20 kontorit ja 8 kontorit välismaal ning üks allkontor India suusa- ja alpinismiinstituut (IISM). Välismaal asuvad kontorid vastutavad peamiselt turismi edendamise ja turundamise eest oma piirkonnas ning India välibürood vastutavad turistidele infoteenuse osutamise ja väliprojektide edenemise jälgimise eest.<ref>{{Netiviide|autor=Ministry of Tourism|url=https://tourism.gov.in/about-us/about-ministry|pealkiri=About The Ministry|väljaanne=Ministry of Tourism|vaadatud=17. märtsil 2021}}</ref>[[Pilt:Taj Mahal, Agra, India edit3.jpg|pisi|[[Tāj Mahal]]]] ==== Vaatamisväärsused ==== ===== Põhja-India ===== [[Tāj Mahal]] [[haudehitis]] on üks India populaarseim vaatamisväärsus, mis asub riigi põhjaosas [[Agra]] linna lähedal. Taj Mahal on ehitatud kogu Indiat valitsenud suurmogul šahh Džahani käsul. Valitseja kutsus kokku oma aja suurimad kunstnikud, et püstitada armastatud naisele täiuslikem mausoleum. Päikesekiired, mis Taj Mahali valgustavad, peegelduvad hiigelbasseini vees kord pimestavvalge, kord roosa, kord kuldkollasena.<ref name=":13">{{Raamatuviide|pealkiri=Maailmaimed|aasta=2009|kirjastus=Sinisukk}}</ref> 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.[[Fail:Amber_Fort_(आमेर_का_किला_).jpg|pisi|Amber Fort (आमेर का किला )]][[Punane kindlus]] Red Fort on tähtis vaatamisväärsus, mis on samuti UNESCO maailmapärandi nimistus. Selle ehitas šahh Jahan 1648. aastal kui mogulite võimu asukoht – roll, mida ta säilitas aastani 1857. Uhke poolkuukujuline Punane kindlus New Delhis, sai nime selle ehitamisel kasutatud uimastava punase liivakivi järgi ja hõlmab enam kui kahe ruutkilomeetrist ala, mida ümbritseb suur vallikraav. Peamiselt pakuvad huvi kaks suurimat väravat: Lahore värav (kindluse peasissekäik) ja peenelt kaunistatud Delhi värav, mida keiser kunagi pidulikeks rongkäikudeks kasutas. Jaisalmeri kuldne linn on saanud enda nime kollase liivakivi järgi mida on kasutatud enamus selle linna hoonete ehitusel, see on vana arhitektuuriga oaas, mis asub keset Thari kõrbe liivaluidete vahel. Kunagine strateegiline tugipunkt on tänapäeval täis häärbereid, väravaid ja hiigelsuurt Jaisalmeri kindlust, mida tuntakse ka kuldse kindlusena – see on 12. sajandist pärinev ehitis, mis ilmestab linna silueti. Samuti asub linnas Maharaja palee, mille ehitust alustati 1500. aastate alguses ja mida iga järgnev valitseja kuni 19. sajandini täiustas. Ka asub linnas hästi säilinud tuhandeaastane raamatukogu Gyan Bhandar, kus on hoiul 16. sajandi käsikirjad ja muistised. [[Kuldne tempel]] Harmandir Sahib on Ram Dasi soovil 1577. aastal asutatud oluline sikhide ajaloo ja kultuuri keskus, mis avati Amritsaris 1604. aastal. See on [[Sikhid]]e kõige püham paik Indias, ehitatud hindu ja islami stiilide segus. Seda nimetatakse sageli kuldseks templiks kauni kuldkaunistuse tõttu. Templi alumine marmoriosa on kaunistatud lille- ja loomamotiividega. Suur kuldne kuppel tähistab lootoseõit, mis on sikhidele puhtuse sümbol. [[Amer Fort]] (on kasutatud ka nimekuju "Amber") ehitati kindlustatud paleena 1592. aastal Maharaja Man Singh I käsul ja on pikka aega olnud Jaipuri pealinn. Sealseid pealmisi vaatamisväärsusi on esimene sisehoov Jaleb Chowk, kus on palju kaunistatud elevante, ja Shila Devi tempel, mis on pühitsetud sõjajumalannale. Tähelepanuväärne on ka kõrvalolev Publiku saal (''Diwan-i-Am'') koos peenelt kaunistatud seinte ja terrassidega, kus sageli ronivad ahvid.<ref name=":30">{{Netiviide|autor=Bryan Dearsley|url=https://www.planetware.com/tourist-attractions/india-ind.htm|pealkiri=15 Top-Rated Tourist Attractions in India|väljaanne=Planet Ware|aeg=19. november 2019|vaadatud=17. märtsil 2021}}</ref>[[Fail:Mumbai_03-2016_30_Gateway_of_India.jpg|pisi|India värav Mumbais]] Püha [[Varanasi]] linn, üks Hindude peamine palverännakukeskus, piirneb võimsa [[Ganges]]e jõega, mis on oluline religioosne sümbol. Varanasi on üks vanimaid siiani asustatud linnu maailmas. Gangeses suplemine on hindude jaoks oluline ning paljudes kohtades, mida nimetatakse "ghatideks", on trepid, mis viivad alla jõkke, kus ustavad enne palveid suplevad. Gangesega külgnevas vanas kvartalis asub 1780. aastal ehitatud Kashi Vishwanathi tempel. ===== Lõuna-India ===== [[India värav]]ast (''Gateway of India)'' Mumbais avaneb muljetavaldav 26 meetri kõrgune vaade Araabia merele. Kuningas George V ja tema abikaasa kuninganna Mary saabumise mälestuseks 1911. aastal ehitatud triumfikaar avati 1924. aastal suure uhkuse ja tseremooniaga ning oli mõnda aega linna kõrgeim ehitis. Ehitatud täielikult kollasest basaldtist ja betoonist, on see tähelepanuväärne oma indosaratseenia kujunduse poolest ning oli India värav ka 1948. aastal, kui britid lahkusid ja India iseseisvus. ==== Meditsiiniturism ==== [[Meditsiiniturism]] ehk raviturism on turismiharu, mille puhul reisitakse meditsiiniteenuste tarbimise eesmärgil.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2234298/</ref> Levinumad teenused, mille pärast välismaale reisitakse, on hambaravi, ilukirurgia ja viljatusravi. Meditsiiniturismi esmased vormid olid spaakuurordid ja sanatooriumid.<ref>https://www.who.int/global_health_histories/seminars/kelley_presentation_medical_tourism.pdf</ref> Viimaste aastate jooksul on India kogunud tuntust kui meditsiiniturismi üks peamisi sihtriike. 2015. aastal oodati Indiasse üle kolme miljoni patsiendi, kellest enamiku moodustasid lääne turistid, kuid oli ka inimesi rikastest araabia maadest. Tänu turistide pidevale juurdevoolule on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkohaks, möödudes sellega [[Tai]]st.<ref>https://economictimes.indiatimes.com/</ref> Ligi pool India meditsiiniturismisektorist on koondunud [[Chennai]] linna Lõuna-Indias, mis on oma heade haiglatega kogunud tuntust nii kohalike kui ka välisturistide seas. India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse tõusu taga on kahtlemata odavamad hinnad võrreldes teiste riikidega. Hoolimata madalatest hindadest on India paremates haiglates (tihti erahaiglad) arvestatav kvaliteet, eriti tehnika ja arstide väljaõppe osas. Paljud Indias välismaalastega töötavad arstid on ise läänes meditsiini õppinud ja praktiseerinud. Intervjuus ühe Suurbritannias õppinud India arstiga ilmnes, et mõnede protseduuride hinnad on Indias vaid 10% tavapärasest hinnast Ameerika Ühendriikides. Ehkki enamik sealsetest klientidest on kohalikud ja araabia maade kodanikud, on üha enam kasvamas Euroopa ja Ameerika turistide arv. Chennai haigla doktori sõnul tunnevad paljud Indiast pärit arstid kohustust tulla kodumaale tagasi ning tema sõnutsi on oodata üha enamate kõrgelt haritud arstide Indiasse tagasipöördumist.<ref>https://www.businessinsider.com/india-is-becoming-a-hub-for-medical-tourists-2014-6 </ref> === Ametiühingud === 19. sajandi lõpus algas India industrialiseerimine, esimesena arendati tekstiili- ja terasetööstust. Töölisi tõi juurde raudteede ehitamine ja raudteeliiklus, kuid tekstiili- ja terasetööstuste ning raudteetöölised jäid veel vaid väikseks osaks kogu töörahvast. [[Fail:Trade Unions Rally.jpg|pisi|India Ametiühingute kohtumine]] Esimesed töölisi kaitsvad seadused võeti vastu Briti tekstiilitööstuse nõudmisega, mis pidas India tekstiilitööstust väikeste palkade ja pika tööajaga tööturul konkurentsi kahjustavaks. 20. sajandi esimesel kümnendil hakati looma ametiühinguid ja korraldama streike. Esimesed ametiühingud olid nõrgad, aga streigiliikumine laienes. Esimene ülemaailmne ametiühinguorganisatsioon [[All India Trade Union Congress]] (AITUC) loodi aastatel 1919–1920. Selle esimene esimees oli ühtlasi iseseisvusliikumise ajal [[India Rahvuskongress]]i esimees. Rahvuskongress oli orienteeritud tegelema kodanlike probleemidega ja mõistis halvasti tööliste vajadusi. AITUCi liikmeskond kasvas ja ühing hakkas kaitsema töövõtjate huve. 1924. aastaks kasvas AITUC-i liikmete arv 140 tuhandelt 250 tuhandele. Ühingule avaldas mõju ka vastasutatud [[India Kommunistlik Partei]], mis [[Manabendra Nath Roy]] ideedele tuginedes rõhutas töölisliikumise sõltumatust kodanlikest rahvusliikumistest. AITUCis puhkes võitlus kommunistliku partei, rahvuskongressi ja mittepoliitilise sotsiaaldemokraatlikult meelestatud suuna vahel. 1920. ja 1930. aastatel toimus mitu lõhenemist ja taasliitumist. Sageli oli tüliküsimuseks see, millisesse rahvusvahelisse ametiühinguorganisatsiooni astuda. Poliitilised vastuolud lahendati osalt tänu otsusele mitte astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Veidi aega enne teist maailmasõda taastati ühingu terviklikkus, kuid peagi tekkisid uued lõhed. Kongressipartei oli sõjas osalemise vastu, kui sõda ei puudutanud Indiat. Roy, kes oli kommunistlikust parteist välja heidetud, nägi Saksamaa ja Itaalia režiimis ohtu ja toetas nende vastu võitlemist. Kommunistlik partei oli [[Komintern]]i liini järgides sõja vastu, kuni Saksamaa 1941. aastal ründas Nõukogude Liitu. Sõja ajal võttis India Kommunistlik Partei AITUCi juhtimise üle ning jäi kommunistide mõju alla. Näiteks oli partei esimees [[Shripad Amrit Dange]] aastaid ka AITUCi peasekretär. Kui Briti India 1947. aastal jagunes Indiaks ja Pakistaniks, asutas rahvuskongress oma ametiühinguliidu [[Indian National Trade Union Congress]] (INTUC). 1948. aastal lahkusid rahvuskongressi sotsialistid AITUCist ning asutasid koos Roy pooldajatega oma ametiühinguliidu [[Hind Mazdoor Sabha]] (HMS). HMSil ei õnnestunud siiski jääda suureks kolmandaks jõuks ametiühinguliikumises, sest asutati [[United Trade Union Congress]] (UTUC),<ref>{{Netiviide|autor=Harold Crouch|url=https://www.jstor.org/stable/4356954|pealkiri=AITUC and the Split in the Communist Party|väljaanne=Economic and Political Weekly|aeg=17. september 1966|vaadatud=6. juunil 2021}}</ref> mis toetus regionaalsetele ja poliitilistele jõududele. Kõigil neljal organisatsioonil oli poliitiline lähtekoht, aga 1955. aastal asutati [[Bharatiya Mazdoor Sangh]] (BMS), mis lähtus hinduismist ega tunnistanud klassivastuolusid. Kui alates 1960. aastate keskpaigast lõhenes, tekkisid parteid, mis ütlesid kommunistlikust pärandist lahti. Iga partei asutas oma ametiühinguliidu, sageli erineva regionaalse fookusega, näiteks [[Centre of Indian Trade Unions]] (CITU) fookusega Lääne-Bengalile, kus emapartei CPI(M) oli mitu aastat võimul. Sotsialistlik-sotsiaaldemokraatlik HMS ei ole seotud ühegi poliitilise organisatsiooniga; sotsialistlik [[Praja Socialist Party]] lagunes 1950. aastatel. HMS on pidanud läbirääkimisi AITUCi ja teiste ametiühinguliitudega, kuid ühinemist ei ole toimunud. 1990. aastate keskel oli Indias 12 ülemaalist ametiühinguliitu. Liikmete arvud kõiguvad oluliselt, sageli vastavalt poliitilisele konjunktuurile. Killustumine on töövõtjate organiseerumisele halvasti mõjunud. Ülemaalised liidud ei haara kõiki ametiühinguid. Organiseerumist raskendab ka tööhõive suur kõikumine. Ainult umbes 10 protsendil töölistest on püsiv töö. Töölised moodustavad umbes 35% rahvastikust, 10% neist kuulub ametiühingutesse. Kõige suurem liit on alates 1990. aastatest BMS, millel on oma andmetel 7,6 miljonit liiget. Järgnevad liitude oma andmetel INTUC (4,4 miljonit), HMS (3,2 miljonit), CITU (3 miljonit) ja AITUC (1,6 miljonit). [[Chief Labour Commissioners]]i andmetel olid need arvud 1994. aastal vastavalt 3,1 miljonit, 2,7 miljonit, 1,5 miljonit, 1,8 miljonit ja 923 000. Teistel liitudel on alla miljoni liikme. Peale nimetatud liitude on ka avalikus ja erasektoris töötavate teenistujate ametiühinguliidud. == Meedia == {{vaata|India meedia}} === Trükiajakirjandus === [[Fail:Times of India Building.jpg|pisi|The Times of India ajalehe peakontor]] Hoolimata vaesusest ja kirjaoskamatusest on Indias arenenud ja õitsev ajakirjandus. Ilmub sadu päevalehti rohkem kui sajas keeles ja murdes. Esimene ajaleht, ingliskeelne [[Bengal Gazette]], asutati 1780. aastal James Augustus Hicky poolt.<ref>{{Netiviide|autor=Andrew Otis|url=https://www.readersdigest.in/culturescape/story-an-unlikely-champion-of-press-freedom-124553|pealkiri=Hicky's Bengal Gazette: The Story of the First English-Language Newspaper in India|väljaanne=Reader's Digest|aeg=5. jaanuar 2020|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Kõige mõjukamad päevalehed on prestiižikas [[The Times of India]] (asutatud 1838),<ref>{{Netiviide|url=https://www.crl.edu/sites/default/files/d6/attachments/pages/TimesofIndia.pdf|pealkiri=The Times of India|väljaanne=Center for Research Libraries|aeg=2010|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> [[The Indian Express]] (1932)<ref>{{Netiviide|url=https://indianexpress.com/about-us/|pealkiri=The Indian Express|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> ja [[The Hindu]] (1878).<ref>{{Netiviide|url=https://www.thehindu.com/aboutus/|pealkiri=The Hindu, About Us|väljaanne=The Hindu|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> 21. sajandi alguses on üks suuremaid päevalehti hindikeelne [[Dainik Jagran]] (asutatud 1942),<ref>{{Netiviide|url=https://www.jagran.com/about-us.html|pealkiri=About Dainik Jagran|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> mille tiraaž on üle 3,5 miljoni (2016) ning mida loetakse eriti Põhja-Indias. Enamik ajalehti on väikesed eraettevõtted, aga suured ajalehed, nagu The Times of India ja The Indian Express, kuuluvad mõjukatele finantssuguvõsadele. India usulised, sotsiaalsed ja keelelised erinevused ei ole üleriiklikule ajakirjandusele soodsad. Ingliskeelne ajakirjandus orienteerub eriti linnade haritud keskklassile ning on jäänud valdavaks ka pärast India iseseisvumist. Alates 1990. aastatest on indiakeelne ajakirjandus siiski üha peale tunginud, eriti väljaspool miljonilinnu. Ka ajakirju on väga palju, üks tunnustatumaid on uudisteajakiri [[India Today]] (asutatud 1975).<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/indiadatasummit/about-india-today.php|pealkiri=About India Today|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Kui jätta kõrvale erakorralise seisukorra aeg 1975–1977, on trükiajakirjandusel olnud suhteliselt vabad tingimused ja [[ajakirjandusvabadus]]. === Teadeteagentuurid === Tähtsamad üleriiklikud [[teadeteagentuur]]id on [[The Press Trust of India]] (PTI, asutatud 1947) ja [[United News of India]] (UNI, asutatud 1961). === Ringhääling === Raadio ja televisioon olid kuni satelliittelevisiooni tulekuni 1990. aastate alguses riigi range kontrolli all. Kuigi meelelahutustelevisioone on üha rohkem, on raadiol ja televisioonil suur osa ka riigi hariduslikus ja sotsiaalses arengus. ==== Raadio ==== Regulaarsed raadiosaated algasid 1990. aastatel. [[All India Radio]] (AIR/Akashwani), mille peakontor on New Delhis, on üks maailma suurimaid raadiovõrke. See jõuab enamikuni India elanikkonnast. ==== Televisioon ==== Riiklik televisioon katab kõik India osariigid ja jõuab rohkem kui 90%-ni elanikkonnast. Aastal 1976 sai India televisioon All India Radio iseseisvaks osaks, mille nimeks sai [[Door Darshan]]. Door Darshanil on mitu üleriiklikku kanalit ja hulk piirkondlikke jaamu. Pärast televisiooni vabakslaskmist 1990. aastatel tekkis hulk kommertstelejaamu ning paljude kanalitega kaabel- ja satelliittelevisioon levis plahvatuslikult. Valitsuse hariduskavade osana on koolidesse ja suurematele väljakutele paigutatud televiisoreid ühiseks vaatamiseks. == Tervishoid == {{vaata|India tervishoid}} Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest on India 195 riigi seas 145. kohal. India konkurentsieelis seisneb suures hulgas hea väljaõppega meditsiinitöötajates. India on teiste Aasia riikide ja lääneriikidega võrreldes kulukonkurentsivõimeline. Operatsioonid on umbes kümme korda odavamad kui USAs ja Lääne-Euroopas. India tervishoiuteenuste süsteem jaguneb avaliku ja erasektori vahel. Avalik tervishoid on peamiselt osariikide pädevuses. Aastal kulutati Indias tervishoiule 6% SKT-st, sealhulgas avalikule tervishoiule 1,3%. Ainult 39% ressurssidest kasutatakse detsentraliseeritud tervishoius. Aastal 1994 sai India 251 USA dollarit tervishoiule suunatud välisabi. Aastal 1992 oli Indias 4,7 arsti 10 000 elaniku kohta ja 6,8 haiglavoodit 10 000 elaniku kohta. Tervishoid on nii tulude kui ka tööhõive poolest üks suuremaid sektoreid. See hõlmab haiglaid, meditsiiniseadmete tootmist, kliinilisi uuringuid, allhankeid, telemeditsiini, meditsiiniturismi ja tervisekindlustust.<ref name="Fund"> https://www.commonwealthfund.org/international-health-policy-center/countries/india The Common Wealth Fund vaadatud= 24.03.2021</ref> Kõik India kodanikud saavad tasuta ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi riiklikes tervishoiuasutustes. Tervishoiuteenuste korraldamise eest vastutavad osariigid. Et riiklikes meditsiiniasutustes on töötajatest ja varudest tõsine puudus, otsivad paljud leibkonnad abi eraõiguslikelt abipakkujatelt ja maksavad mustalt. Väikese sissetulekuga inimeste jaoks käivitas valitsus hiljuti maksudest rahastatud riikliku tervisekaitseskeemi (Ayushman Bharat-Pradhan Mantri Jan Arogya Yojana ehk [[PM-JAY]]), mis võimaldab neil saada erakliinikutes ka tasuta esimese ja teise tasandi arstiabi. Teatud elanikkonnarühmadele, näiteks riigiteenistujatele ja vabrikutöölistele, on ka mingil määral tervisekindlustuse meetmeid. Eraõiguslik vabatahtlik kindlustus on olemas, kuid selle kasutamine on piiratud.<ref name="Fund" /> India põhiseadus kohustab valitsust tagama kõigile õiguse tervisele. Iga osariik peab tagama tervishoiuteenustele üldise tasuta juurdepääsu. Tervishoid on aga krooniliselt alarahastatud. Föderaaltasandil vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise eest tervishoiuteenuste direktoraatide ning tervishoiu- ja perekaitse osakonnad. Nende alla kuulub kogu arstiabi alates esmatasandi arstiabist ja apteekidest kuni teise ja kolmanda astme haiglaravini. Nende asutuste vastutusalas on ka tervishoiutöötajate juhtimine ja jälgimine, föderaalse rahastusega riiklike terviseprogrammide pakkumine, terviseteabe ja statistika kogumine, toidu ja ravimite kvaliteedi kontroll, kohalike tervishoiuasutuste ja -organisatsioonide järelevalve ning alternatiivmeditsiini edendamine.<ref name="Fund" /> Et osariigid vastutavad tervishoiu eest sõltumatult, on teenuste osutamise mudelites, kindlustuskaitses ning teenuste kättesaadavusess osariigiti erinevusi. Mõningaid algatusi juhivad ja/või rahastavad ühiselt keskvõim ja osariikide võimud, näiteks riiklik tervisemissioon, perekonna heaolu ja rahvastiku kontrolli algatus. Kommuuni tasandil vastutavad Panchayati Raj (kohalik juhtimine) asutused maal rohujuuretasandi juhtimise ja haldamise eest. Need valitsusasutused mängivad olulist rolli esmatasandi tervisekeskuste loomisel ja aitavad kaasa sotsiaalpoliitilisele arengule sellistes valdkondades nagu haridus, põllumajandus ja transport.<ref name="Fund" /> Kuigi India on meditsiiniturismi tippsihtkoht, on tervishoid seal luksus, mis on kättesaadav ainult maksejõulistele. ==== Tervisekindlustus ==== [[Fail:Health Insurance Coverage in India (Stats from NSSO survey).png|pisi|Ravikindlustuse ulatus Indias: statistika NSSO uuringust]] Riiklikud ja erasektori tervishoiukulud moodustavad SKP-st on hinnanguliselt 3,9%, mis on oluliselt vähem kui maailma keskmine 9,9%. Ligikaudu veerandi tervishoiukuludest moodustab avalik sektor. On mitmeid riiklikke kindlustusskeeme, sealhulgas Rashtriya Swasthya Bima Yojana ehk [[RSBY]], mis tagab haiglaravi enamiku haiguste ja krooniliste terviseprobleemide korral inimestele, kes elavad allpool vaesuspiiri. Ambulatoorne ravi, esmatasandi ravi ja kõrgetasemeline kolmanda taseme arstiabi ei kuulu selle alla.<ref name="Fund" /> Uus riiklik tervisekaitseskeem on mõeldud väikese sissetulekuga isikutele. See skeem annab 500 000 India ruupiat (7000 USA dollarit) pere kohta aastas teise ja kolmanda taseme tervishoiuteenuste katmiseks statsionaarsest kuni järelravini. Abikõlblikkus põhineb leibkonna puuduse tasemel, mis on määratletud sotsiaalmajanduslike kastide loendusel. Kava hõlmab umbes 100 miljonit vaest perekonda. Abi saajad registreeritakse automaatselt süsteemis ja nad saavad seetõttu hüvitisi sularahata tehingutena. Riiklike kindlustusskeemide rahastamine on jagatud keskvõimu ja osariikide võimude vahel. Riikliku tervisekaitsekava kulud kaetakse enamiku osariikide panusega, mis moodustab 40%, ülejäänud 60 protsenti annab keskvalitsus. RSBY olemasolevast eelarvest on eraldatud riikliku tervisekaitseskeemi rahastamine, mis on 2018. aastast kahekordistunud, et katta laienevad riiklikud kindlustuskulud. Nende algatuste täiendavaks toetamiseks suurendati tulumaksumäära 3 protsendilt 4 protsendile, et aastas koguda hinnanguliselt 110 miljardit India ruupiat (1,54 miljardit USA dollarit).<ref name="Fund" /> Osariigid korraldavad ise oma tervisekavasid, enamasti RSBY eeskujul. Lisaks pakuvad oma töötajatele tervisekaitset avaliku sektori ettevõtted (riigiettevõtted) ja autonoomsed valitsusasutused, nagu kesk- ja osariigiülikoolid. Teine oluline tervisekindlustusskeem on keskvõimu tervishoiuskeem, mida korraldab ja haldab Tervishoiu- ja Perekaitse Ministeerium, mis kehtib praegustele ja pensionile jäänud keskvalitsuse töötajatele ja nende ülalpeetavatele. Abikõlblikkuse tagamiseks ei ole sissetuleku- ega palganõudeid. Katvus hõlmab tervishoiuteenuseid allopaatiliste, homöopaatiliste ja alternatiivmeditsiiniliste ravimeetodite jaoks. 2019. aasta lõpu seisuga registreeriti selle skeemi kohaselt umbes 3,6 miljonit abisaajat.<ref name="Fund" /> 2013. aastal laiendati RSBY-d kaevuritele. Samas kui teatud istandustöötajate rühmad allutati India elukindlustuse korporatsiooni kaudu hallatavale valitsuse sotsiaalkindlustusskeemile Aam Admi Bima Yojana ([[AABY]]), mis osutab tervisekindlustusteenuseid, mis on seotud surma ja puude määramisega vanusevahemikus 18–59. Oluline sotsiaalse tervisekindlustuse skeem on töötajate riiklik kindlustusskeem, mille korraldab Töö- ja Tööhõiveministeerium 10 või enama töötajaga ettevõtete tööjõule. Varem olid abikõlblikud ainult tehastes töötavad töötajad, kuid skeemi on laiendatud ka teiste tööstusharude ettevõtetele, nagu hotellid, restoranid, transpordifirmad, ajalehefirmad ja kinod. See on India ainus tõeline tervisekindlustusskeem, millesse panustavad nii töötajad kui ka tööandjad. Praegu maksavad töötajad 0,75% oma palgast, tööandjad aga 3,25%. Töötaja riikliku kindlustuse saamiseks peab töötaja teenima kuus 21 000 India ruupiat (294 USA dollarit). Töötajate ja nende perede kindlustuskaitse hõlmab rasedus- ja sünnitusabi, samuti tööga seotud vigastuste korral töövõimetus- ja surmahüvitisi. Osariikide valitsused maksavad kaheksandiku meditsiinilise hüvitise kulutustest, kuni 1500 India ruupiat (21 USA dollarit) elaniku kohta aastas. See hõlmab umbes 133 miljonit abisaajat.<ref name="Fund" /> 36 protsendil Indias kindlustatud isikutest on erakindlustus, mis hõlmab ainult haiglaravi. 1999. aasta kindlustuse reguleerimise ja arendamise ameti seadus lubas eraettevõtetel siseneda ravikindlustuse turule. 1999. aasta seadus võimaldas erakindlustuse ostmist ka eraisikutel, kes ei ole kaetud riiklike kindlustusskeemidega. Erakindlustus moodustab praegustest tervishoiukuludest nüüd peaaegu 4,4%. Hõlmatud teenused sõltuvad kindlustusskeemist. Riikliku tervisekaitseskeemi kohaselt on teise ja kolmanda taseme arstiabi kaetud, kuid mitte ambulatoorne teenus. Keskvalitsuse tervishoiusüsteem ja töötajate riiklik kindlustuskorporatsioon katavad igat liiki abi, sealhulgas ambulatoorset ravi ja ravimeid. Muu riiklikult toetatava kindlustuskaitse alla kuuluvad kõik teise ja kolmanda taseme, haiglaeelsed ning haiglaravi järgsed raviteenused.<ref name="Fund" /> ==== Esmatasandi arstiabi ==== Tervise ja Tervisekeskuste Programmi raames uuendatakse kogu riigis 150 000 alamkeskust (tervishoiusüsteemi madalaim tase), et osutada terviklikke esmatasandi tervishoiuteenuseid, tasuta hädavajalikke ravimeid ja tasuta diagnostikateenuseid. Toitumistoetust antakse ka kõigile tuberkuloosihaigetele ravi ajal 500 India ruupiat (7 USA dollarit) kuus. Muude esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate hulka kuuluvad esmatasandi tervisekeskused ja kogukonna tervisekeskused. Patsiendi registreerimine pole vajalik. Esmatasandi tervisekeskused on esimene külakogukonna ja meditsiiniabi kokkupuutepunkt. Need keskused osutavad ravi- ja ennetusteenuseid 20 000 – 30 000 inimesele ning toimivad suunamisüksusena kuuele alamkeskusele, milles on neli kuni kuus voodit. Kogukonna tervisekeskused toimivad nelja tervisekeskuse suunamiskeskusena ning pakuvad ka võimalusi sünnitusabiks ja erispetsialistide konsultatsiooniks. Alamkeskused on mõeldud emade ja laste tervise, haiguste tõrje ja tervisenõustamise korraldamiseks piirkonniti 3000–5000 elanikule. Kuue alamkeskuse järelevalvet teostab vähemalt üks ämmaemanda abi või üks naissoost tervishoiutöötaja, üks meessoost tervishoiutöötaja ja üks täiendav terviseedendustööd tegev tervishoiutöötaja. Kõigile meditsiinitöötajatele, sealhulgas esmatasandi arstidele ja eriarstidele, kes töötavad riiklikes ambulatoorsetes või statsionaarsetes raviasutustes, makstakse kindlat palka, mis varieerub sõltuvalt tööpiirkonnast ja spetsialiseerumisastmest. Praegu puuduvad tulemuspõhised maksesoodustused. Arstidel on lubatud osariikides erakliinikuid pidada vastavalt nende elukoha ja praksise osariigi kehtestatud määrustele. Osades osariikides, kus see on keelatud, saavad arstid täiendavat mittepraktiseerimise hüvitist. Mõned riikliku süsteemi arstid rikuvad kehtivaid reegleid, tehes riikliku tööaja sees erapraksises vastuvõtte. Samuti on mõningaid tõendeid selle kohta, et patsiendid on maksnud oma arstidele mitteametlikke makseid teenuste eest, mida eeldatavasti osutatakse tasuta, et parandada nende ravi kvaliteeti. Kogukonna tervisekeskused osutavad ka ambulatoorset eriarstiabi ning neil peab olema neli meditsiinispetsialisti (kirurg, üldarst, günekoloog ja lastearst), keda toetab parameedik ja muu personal. Neil peab olema ka 30 voodikohta, labor, röntgeniteenused ja muud rajatised. Iga keskus teenindab 80 000–120 000 inimest. Kõik ambulatoorsed eriteenused, mida kogukonna keskustes ei osutata, suunatakse piirkonnahaiglatesse.<ref name="Fund" /> ==== Haiglad ==== [[Fail:Mumbai 03-2016 21 Saifee Hospital.jpg|pisi|Mumbais asuv Saifee haigla]] Riiklikku süsteemi kasutavaid patsiente saab suunata piirkonnahaiglasse, mis on lõplik saatekeskus. Piirkonnahaiglad osutavad kogukonna tervisekeskustega sarnaseid teenuseid, nagu erakorraline abi, rasedus- ja sünnitusabi ning vastsündinute hooldus, kuid teenindatakse suuremaid linnakeskusi. 2015. aastal tegutses kokku 763 piirkonnahaiglat, mis paiknesid enamasti suure rahvaarvuga osariikides. Kesk- ja osariigi valitsuse rahastatud kliinilised haiglad ja hariduskeskused annavad eriarstiabi, näiteks oftalmoloogia, kardiotorakaalkirurgia, neuroloogia, traumade, vähi ja narkomaania alal. Piirkondlike haiglate tasemeid tõstetakse kolmanda taseme tervishoiuasutusteks, et parandada juurdepääsu eriteenustele ja tugevdada arstide tööjõu võimekust. Riiklikud haiglad moodustavad kogu riigis ainult umbes 10% haiglate koguarvust. Ülejäänud osi haldab peaaegu täielikult kasumit teeniv erasektor ja vähest osa heategevusorganisatsioonid. Erasektori haiglate arv on märgatavalt kasvanud riiklike asutuste ebakvaliteetse ravi ja meditsiiniturismi kasvu tõttu. Enamikus riiklikes haiglates määratakse hinnad administratiivselt. Riiklikele piirkondlikele ja kolmanda taseme haiglatele makstakse tasu iga-aastase eelarvemehhanismi kaudu, mida rahastab riik või keskvalitsus. Kõik erahaiglad tegutsevad teenustasu eest, ilma teenuse hinna standardiseerimiseta.<ref name="Fund" /> ==== Meditsiiniharidusasutused ==== Pooled meditsiiniharidusasutused kuuluvad erasektorisse, teine pool avalikku sektorisse. Õppemaks riiklikes koolides varieerub sõltuvalt valitsuse omandivormist ja osariigist. Tavaliselt on viie aasta õppetasu 100 000–500 000 INR (1400–7000 USD). Erakoolide õppemaksud on viie aasta jooksul 3–5 miljonit INR (42 000 – 70 000 USD).<ref name="Fund" /> ==== Ravimid ==== Oluliste ravimite loetelus olevad retseptiravimid on tasuta, kuigi neist on sageli apteekides puudus. Vaktsineerimised, HIV-ravimid ning malaaria ja teised putukate kaudu levivate haiguste ravimid on tasuta. Eelpool nimetatud nimekirja mittekuuluvate ravimite eest tuleb maksta täishinda.<ref name="Fund" /> === Rahvatervis === {{vaata|India rahvatervis}} * Umbes 30 protsendil lastest on sünnikaal alla 2500 g. * Alla viieaastastel lastel on keskmiselt 1,7 kõhulahtisuse episoodi aastas. Ilma kiire ravita on laste kõhulahtisus eluohtlik – see on kõige sagedasem väikelaste surma põhjus Indias. Laste kõhulahtisus on sagedane probleem joogivee madala kvaliteedi tõttu (ametlikult on puhas joogivesi maal kättesaadav 84 protsendile rahvastikust) ning et paljud naised ei toida oma lapsi rinnaga (linnades saab rinda 34% kolmekuistest lastest). * Lapsi vaktsineeritakse muu hulgas [[tuberkuloos]]i vastu. Ametlikult saab vaktsiini umbes 90% lastest, kuid arvatakse, et tegelikult on vaktsineerituid märksa vähem. * Raua-, A-vitamiini ja joodipuudusest põhjustatud haigused on suhteliselt sagedased. * Veel 1995. aastal esines 69 protsendil koolieelikutest [[alatoitlus]]t. * [[Malaaria]]t põeb aastas hinnanguliselt 15 miljonit India elanikku, kellest sureb umbes 20 000. * 1993. aastal leiti 450 000 uut [[pidalitõbi|pidalitõve]] juhtu, kuid tõhusa ravi tõttu sai samal aastal 900 000 inimest terveks. * Tuberkuloosi haigestumine kasvab. 1991. aastal oli 1,6 miljonit juhtu, mis moodustas veerandi kõigist maailma tuberkuloosijuhtudest. * 3,8% on rasvumise levimus, 10,4% on diabeedi levimus (2016). * 2017. aastal arvati Indias olevat 2,14 miljonit inimest, kes põdesid [[AIDS]]i. * [[Hepatiit]] on väga sagedane haigus. [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] viiruse kandjaid on hinnanguliselt 43 miljonit. * Südame- ja veresoonkonnahaiguste, vähi ja õnnetuste osakaal kasvab, kuid nendesse suremise kohta ei ole usaldusväärseid andmeid. * [[Koroonapandeemia Indias|Koroonapandeemia on Indiat]] rängalt mõjutanud. == Ajalugu == {{vaata|India ajalugu}} [[Fail:Map Of 16 Mahajanapada in Bengali-en.svg|pisi|Mahajanapada kaart]] Esimesed India eelajaloolised paigad pärinevad vähemalt 250 000 eKr ning esimesed põllumajanduslikud asundused ilmusid umbes 7000. aastal eKr.<ref name=":5" /> Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on [[kiviaeg]]sed varjupaigad [[Bhimbetka]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis, kust on leitud koopamaalinguid. Paikne asustus tekkis Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks [[Induse kultuur]]iks,<ref name="CtWKs" /> mis pärineb aastast 3400 eKr. Induse ehk [[Harappa]] kultuuris kujunesid välja [[niisutuspõllundus]], kindlustatud linnad ([[Kalibangan]], [[Dhorãji]]) ja kaubandus. [[18. sajand eKr|18. sajandi järel eKr]] kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.<ref name="EE" /> Induse tsivilisatsioonile järgnes [[Veedade kultuur|veedade ajastu]], mis pani aluse [[hinduism]]ile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr.<ref name="b7HwQ" /> II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse [[aarjalased]].<ref name="EE" /> Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse [[Mahajanapada]]de nime all.<ref name="b7HwQ" /><ref name=":5" /> [[Max Müller]]i 19. sajandi keeleteooriast alguse saanud aarialaste sissetungi teooria, millele toetusid ka paljud teised teadlased, on hakanud uute avastuste valguses muutuma. Teadlaste ja arheoloogide leiud ei toeta sissetungiteooriat. Seega on tekkinud uus teooria, et aarialased on India rahvad, kes pärast Sarasvati jõe kuivamist liikusid läänest itta.<ref>https://www.jstor.org/stable/494417</ref> ==== Aleksander Suure sissetung ==== Aastal 326. eKr tungis [[Aleksander Suur]] oma sõjaväega Indiasse, pärast Induse jõe ületamist suundus ta Taxila poole. Ta esitas väljakutse Jhelumi ja Chenabi jõgede vahel asuva kuningriigi valitsejale kuningas Porusele. Indialased said verises lahingus lüüa, kuigi nad kasutasid elevante, keda makedoonlased polnud varem näinud. Alexander vangistas Poruse, kuid lubas ta tal oma kuningriigi haldamist jätkata.<ref name=":20">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=Alexander's Invasion|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Retke käigus Hydaspese ja [[Indus]]e jõgede poole lõunasse, otsis Alexander üles brahminid, India filosoofid, kes oli tuntud oma tarkuse poolest ning debateeris nendega filosoofilistel teemadel. Temast sai Indias legendaarne valitseja, olles nii tark filosoof kui ka kartmatu vallutaja.<ref name=":20" /> Üks küla, kus Alexander oma sõjaväega peatus, kuulus mallidele, keda peeti üheks sõjakaimaks India hõimuks. Nende rünnakus sai Alexander haavata, kui nooleots tungis läbi tema turvise ülakehasse. Makedoonia ohvitserid päästsid ta napilt ning ta põgenes külast.<ref name=":20" /> Aleksander Suur ja tema sõjavägi jõudsid Induse suudmesse 325. aasta juulis ning pöördusid seejärel läände kodu poole.<ref name=":20" /> ==== Maurya impeerium ==== {{vaata|Maurja Riik}} Aleksander Suure surmaga kaasnenud segadus andis Chandragupta Mauryale võimaluse vabastada riike kreeklaste ikke alt ning okupeerida Punjabi ja Sindhi provintsid. Hiljem alistas ta Nandade võimu Magadhas kasutades Kautilya abi, ning lõi kuulsusrikka [[Maurya impeerium]]i 322 eKr. Chandraguptale, kes valitses 324–301 eKr, anti tiitliteks Vabastaja ja Bharata Esimene Keiser.<ref name=":17">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Vanemaks saades hakkas Chandragupta huvituma rohkem religioonist ning ta pärandas trooni oma pojale Bindusarile 301 eKr. Bindusar vallutas edukalt oma 28 valitsusaastaga Dekkani kõrgmaa ning pärandas seejärel trooni oma pojale Ashokale 273 eKr.<ref name=":17" /> Ashoka, kes valitses 269–232 eKr, oli üks kuulsaim Maurya dünastia kuningas ning ka üks suuremaid kuningaid kogu Indias ajaloos. Ashoka raidkirju on leitud kivisse ja sammastesse raiutult strateegilistes India osades, näiteks Lampakas (Laghman tänapäeva Afganistanis), Mahastanis (tänapäeva Bangladeshis) ja Brahmagiris Karnatakas. Mõnede raidkirjade järgi kuulutas Ashoka pärast Kalinga kuningriigi (tänapäeva Orissa) vastasele sõjakäigule järgnenud tapatalguid, et loobub verevalamisest ning hakkas toetama vägivallavaba valitsemisviisi, teisisõnu ahimsat, toetades sellega teooriat õiguslikust valitsemisest. Tema sallivus eri religioonide ja keelte suhtes peegeldas India mitmekesisust ning arvatakse, et Ashoka ise oli budist. Varased budistlikud lood tõestavad, et Ashoka kutsus pealinnas kokku budistliku nõukogu, reisis tihti oma riigis ringi ning saatis budistlikke misjonäridest saadikuid Sri Lankale.<ref name=":15">{{Netiviide|autor=Library of Congress|url=https://www.ancient.eu/article/294/the-history-of-ancient-india/|pealkiri=The History of Ancient India|väljaanne=World History Encyclopedia|aeg=15. detsember 2011|vaadatud=10.03.2021}}</ref> Ashoka eelkäijate loodud suhted Hellenistliku maailmaga tulid talle väga kasuks. Ta saatis diplomaatilis-religioosseid missioone Süüria, Makedoonia ja Epiiruse valitsejate juurde, kes õppisid India religioossete traditsioonide, eriti budismi kohta. India loodeosas olid väga levinud Pärsia kultuuri elemendid, mis võivad selgitada Ashoka raidkirjade raiumise põhjuseid – raidkirju seostati peamiselt Pärsia valitsejatega. Ashoka kreeka- ja arameakeelseid raidkirju Kandaharis Afganistanis seostatakse samuti tema sooviga säilitada sidemeid rahvaga väljaspool Indiat.<ref name=":15" /> Ashoka valitsusaja lõpuks kattis Maurya impeerium kogu territooriumi Hindu Kushist Bengalini ning laius üle Afganistani, Baluchistani ja kogu India, välja arvatud väike osa Lõuna-Indias. Tema impeeriumi alla kuulusid ka Nepali ja Kashmiri orud.<ref name=":18">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The End of the Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast Ashoka surma said troonile nõrgad valitsejad, mis andis provintsidele julgust nõuda tagasi oma iseseisvust. Suure impeeriumi haldamine oli raske ülesanne, millega uued valitsejad toime ei tulnud ning Ashoka mantlipärijate omavaheline tülitsemine andis Maurya impeeriumi lagunemisele vaid hoogu juurde ning 1.saj pKr kehtestasid Kushanad oma valitsuse Loode-Indias.<ref name=":18" /> ==== Kushana kuningriik ==== Pärast Maurya impeeriumi lagunemist 2. sajandil eKr sai Lõuna-Aasiast killustatud riikide kogum. India valveta jäetud loodeosa piir andis võimaluse paljudele sissetungidele, mis leidsid aset 2.saj eKr kuni 3.saj. Nii nagu aarjalastest, said ka sissetungijatest indialased pärast sissetungi ja paikseks jäämist. See periood tunnistas ka märkimisväärseid saavutusi intellektuaalsetes ja kunstilistes valdkondades, mida inspireerisid kultuuride levik ja sünkretism. Indokreeklased (baktrialased) India loodeosast andsid oma panuse numismaatika arengule, sama tegid ka Kesk-Aasia steppidest pärit shakad (sküüdid), kes olid asunud elama Lääne-India aladele. Samal ajal suruti Kesk-Aasia Mongoolia steppidest välja nomaadidest yuezhid, kes omakorda asusid elama India loodealale ning tõrjusid välja shakad ja rajasid Kushana kuningriigi (1. saj eKr – 3. saj). Kushana kuningriigi koosseisu kuulusid mõned Afganistani ja Iraani alad, lisaks India alad loodest Purushapurast (Peshawar, Pakistan) itta Varanasini (Uttar Pradesh) ja lõunasse Sanchini (Madhya Pradesh). Lühikese aja jooksul ulatus kuningriik veelgi kaugemale põhja Pataliputrani.<ref name="mwiQV" /> Kushana kuningriik oli kaubanduse tiigliks India, Pärsia, Hiina ja Rooma impeeriumide jaoks ning kontrollis olulist osa legendaarsest Siiditeest. Kanishka, kes valitses kaks dekaadi, pääsedes troonile umbkaudu 78 pKr, oli kõige märkimisväärsem Kushana valitseja. Ta pöördus budismi ning kutsus kokku suure budistide nõukogu Kashmiris. Kushanad olid patrooniks Gandharani kunstile, mis oli segu Kreeka ja India stiilidest ning sanskriti kirjandusest. Nad algatasid ka uue ajastu 78 pKr, mida tuntakse Shaka nime all. Samuti sai nende loodud kalender India poolt ametlikult tunnustatuks 22. märtsil 1957 ning on siiani kasutusel.<ref name=":15" /> ==== Gupta impeerium ==== [[Fail:Map of ancient India during Gupta emperor Kumaragupta I's reign.jpg|pisi|Gupta impeeriumi valitsusala]] [[3. sajand]]ist valitses Indiat [[Gupta keisririik|Gupta dünastia]], mida nimetatakse vahel ka [[India kuldaeg|India kuldajaks]].<ref name="mwiQV" /><ref name="8vutL" /> [[Lõuna-India]] suurriikide hulka kuulusid [[Chalukya dünastia|Chalukya]], [[Chola dünastia|Chola]] ja [[Vijayanagara keisririik]]. Sel ajastul õitsesid [[Teadus ja tehnika Vana-Indias|teadus, tehnika]], [[India leiutiste ja avastuste loend|insenerikunst]], [[India kunst|kunst]], [[India loogika|loogika]], [[India keeleteadus|keeleteadus]], [[India kirjandus|kirjandus]], [[India matemaatika|matemaatika]], [[India astronoomia|astronoomia]], [[India usund|usund]]. Gupta dünastia esimene kuulus kuningas oli Ghatotkatša poeg Chandragupta I. Ta abiellus Kumaradeviga, licchavide klanni pealiku tütrega, millest sai Chandragupta I elus oluline verstakivi. Abieluga sai kuningas kaasavaraks Pataliputra, millest sai alus tema impeeriumile ning algas licchavide abiga naaberterritooriumite vallutamine. Chandragupta I valitses Magadha (Bihar), Prayaga ja Saketa (Uttar Pradeshi idaosas) üle. Tema kuningriik laius Gangesest Allahabadini. Talle omistati ka tiitel Maharajadhiraja (kuningate kuningas). Chandragupta I valitsusaeg kestis umbkaudu 50 aastat.<ref name=":16">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|pealkiri=Gupta Dynasty|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=14.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214152811/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Chandragupta I järel asus aastal 330 troonile Samudragupta, kes valitses umbes 15 aastat. Ta oli militaarias geenius ning juhtis sõjakäiku üle Dekkani ning alistas Vindhya regiooni metsades elavad hõimud.<ref name=":16" /> Samudragupta mantlipärija Chandragupta II, tuntud ka kui Vikramaditya, vallutas suured territooriumid Malwas, Gujaratis ja Kathiawaris. Sellega tõi ta Guptade dünastiale veelgi rohkem rikkust ning jõukust. Tema valitsusajal toimus aktiivne kaubavahetus läänepoolsete riikidega ning suure tõenäosusega oli just Chandragupta II valitsusajal aktiivne sanskriti suur poeet ja näitekirjanik Kalidas koos mitmete teadlaste ja õpetlastega.<ref name=":16" /> Guptade võimu nõrgenedes Põhja-Indias 5.–6. sajandil tekkisid mitmed iseseisvad väikeriigid ning algasid hunnide sõjaretked Indiasse. Hunnide pealik Toramara oli väga edukas suurte Gupta impeeriumi osade vallutamisel. Tema poeg Mihirakula oli õel barbar ning ühtlasi ka üks hullemaid türanne, kelle kaks India päritolu printsi, Yasodharman Malwast ja Baladitya Magadhast kukutasid ning sellega lõppes tema võim Indias.<ref name=":16" /> ==== Harshavaradhana ==== 7. sajandi alguses, pärast oma venna Rajyavardhana surma tuli Thaneswari ja Kannauj troonile Harshavaradhana (606–647 pKr). 612. aastaks oli Harshavardhana kindlustanud oma kuningriigi India põhjaosas. Aastal 620 tungis Harshavardhana oma sõjaväega Chalukya kuningriiki Dekkanis, mida valitses tol ajal Pulakesin II. Pulakesin II reageeris kohe ning lõi Harshavaradhana väed tagasi. Thaneswari ja Kannauj kuningas oli tuntud eri religioonide tolereerimise, võimekate haldusasutuste ja heade diplomaatiliste suhete poolest. Ta hoidis diplomaatilisi suhteid Hiinaga ja saatis isegi saadikuid visiitidele, kes vahetasid Hiina valitsejatega mõtteid ning täiendasid teadmisi teineteisest. Hiina päritolu rändur, Hiuen Tsang, kes külastas Indiat Harshadvaradhana valitsusajal on edasi andnud värvikad kirjeldused sotsiaalsetest, majanduslikest ja religioossetest tingimustest kuninga valitsusajal, Tsang hindas India kuningat kõrgelt. Pärast Harshavardhana surma jäi India taas ilma kõrgemast keskvõimust.<ref>{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|pealkiri=Harshavardhana|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=16.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210416175553/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|url-olek=ei tööta}}</ref>[[Pilt:Indischer Maler des 6. Jahrhunderts 001.jpg|pisi|Maalid [[Ajanta koopad|Ajanta koobastes]] [[Aurangabad]]is [[Mahārāshtra]] osariigis, 6. sajand]] Pärast [[islam]]i [[Islami vallutus Indias|sissetungi Kesk-Aasiast]] [[10. sajand|10]].–[[12. sajand]]il langes suurem osa Põhja-Indiast [[Delhi sultanaat|Delhi sultanaadi]] ning seejärel [[Suurmogulite riik|suurmogulite riigi]] võimu alla. [[Akbar Suur]]e ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.<ref name="L8UPd" /><ref name="Aoyeo" /> Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa [[Ees-India]]st. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli [[Ahomi kuningriik]] [[Assam]]is. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja [[Sikh Misls|võitluskunsti traditsiooni]] ning rajasid [[Sikhi impeerium]]i, mis püsis kuni [[Inglise-sikhi sõjad|Inglise-sikhi sõdadeni]] [[19. sajand]]i keskel.<ref name="bMfgX" /> Esimesena ohustas mogulite ülevõimu [[Rajput]]i hindu kuningas [[Maha Rana Pratap]] [[Mewar]]ist [[16. sajand]]il, seejärel aga [[Maratha konföderatsioon]], mis valitses [[18. sajand]]i keskpaigas suurt osa Indiast.<ref name="oY4kC" /> ==== Ida-India Kompanii tõus ==== {{Vaata|India Briti Ida-India Kompanii võimu all}} [[16. sajand]]il asutasid Euroopa suurvõimud [[Portugal]], [[Hollandi Vabariik]], [[Prantsusmaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik‎]] Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada [[koloonia]]id. [[Briti Ida-India Kompanii]] asutati aastal 1600, mis esialgu ei sekkunud niivõrd India poliitikasse, vaid keskendus kauplemisele. Samas algusest peale hakkas kompaniil tekkima oma relvajõud, sest konkurendid ei pidanud enda jaoks vastuvõtmatuks võitlemises turu pärast vägivalda kasutama. Esialgu kaubitses kompanii Indiaga üksikreisidena või kasutades kaubajaamu ja asumaid Java saarel, kuid pidas juba siis läbirääkimisi sultaniga, asutamaks uusi kaubajaamu, sest kõige võimsamal konkurendil Portugalil juba olid omad [[Chittagong]]is, [[Mumbai|Bombeis]] ning [[Goa Oosariik|Goa Piirkonnas]]. Inglise Ida-India kompanii sai loa asutada kaubajaam [[Surat]]i 1619. aastal. 1639. aastal laiendati tegevust [[Chennai|Madrasesse]], 1668 [[Mumbai|Bombeisse]] ning 1690. aastal [[Calcutta]]sse. 1634. aastal lubas mughali sultan inglastel kobu Bengali piirkonnas maksuvabalt kaubitseda. 1686. Aastal toimus esimene relvakonflikt mughalite keskvõimu ja kompanii vahel. Põhjuseks oli kompanii katse välja pressida paremad kaubitsemise tingimused kogu Indias. Relvakonfliktis said kompanii väed lüüa ning pidi maksma trahvi. Aastatel 1750–1778 kasvas kompanii relvajõudude suurus 3000 mehelt 67 000-le. Just sellel perioodil hakkas Ida-India Kompanii sekkuma mughalite keisririigi poliitikasse ning dikteerima endale kasulikku poliitikat. Samas, säilitas mughali sultan enamuse võimust. 1856. aastaks oli [[India Briti Ida-India Kompanii võimu all|enamik Indiast Kompanii mõju all]]. Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse [[India esimene iseseisvussõda|India esimeseks iseseisvussõjaks]] või [[sipoide mäss]]uks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma. ==== Briti India ==== {{vaata|Briti India}} 1856. aastal toimunud ülemaaline niinimetatud mäss ei piirdunud tegelikult Sepoide ehk Indialastest värvatud Briti Ida-India Kompanii sõduritega, vaid levis kõikidesse ühiskonnakihtidesse. Mässul oli mitmeid põhjusi, muuhulgas topeltmaksud krooni kasuks, kui ka Briti Ida-India Kompanii kasuks, sekkumine India traditsioonidesse, nagu näiteks Inglaste keeldumine tunnistamast teatud isikute aadlistaatust ning maa hõivamine suurmaaomanikelt. Viimaseks sädemeks oli aga torust laetava Enfield 1853. aasta vintpüssi relvastusele võtt Ida-India Kompanii vägede poolt. Selle vintpüssi kuulid ja püssirohi olid pakitud paberpadrunitesse, mille kasutamise esimeseks sammuks oli hammustada see lahti. Need paberpadrunid olid määritud rasvaga, mis tekitas kultuuriprobleemi, sest searasva kasutamise korral ei oleks selliste padrunite lahtihammustamine vastuvõetav moslemitele ning loomarasva kasutamise korral hindudele. Inglaste otsus välja vahetada laskmise väljaõppes India päritolu sõduritele padruni lahtihammustamine selle lahtirebimisega kätega ei aidanud olukorda, vaid küttis sipoide kahtlusi. Ei aidanud ka "kuivade" padrunite relvastusse võtt, et sipoid määriksid neid ise nende arust sobiliku määrdega. Kuulujutud ringlesid ikka, et padrunid on määritud loomarasvaga ning kui Inglased võtsid kasutusele uut tüüpi vahatatud paberi, olid sipoid juba veendunud, et see paber ise sisaldab loomarasva. [[Fail:Vereshchagin-Blowing from Guns in British India.jpg|pisi|Sepoide hukkamine. Kunstnik: Vassili Vereštsagin, umbes aasta 1884.]] 1858. aastal, pärast mässu nurjumist, järgnes sellele Briti reaktsioon. Ida-India Kompanii lakkas oma tegevuse, Mughali troon likvideeriti ning Indias viidi sisse nõndanimetatud Otsene Valitsus (ingl. k British Raj), mida saab nimetada ka asehalduskorraks, sest India valitsemiseks määras sellest ajast pale Briti Kroon Indiasse asekuninga. ==== India Iseseisvusliikumine ==== Uue keskklassi kujunemine osalt tööstuse arengu, kuid enamasti haritud indialaste koloniaalvalitsusse töölevõtmise tulemusena ning brittide avalik rassism äratasid indialaste poliitilise eneseteadvuse. 1885. aastal asutati India Rahvuskongress, mis esialgu aktsepteeris Suurbritannia valitsust, kuid hiljem kujunes välja radikaalne vasak tiib, mis seadis välismaalaste õiguse valitseda Indiat kahtluse alla.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Geoffrey Parker|pealkiri=Maailma lühiajalugu|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=TEA Kirjastus}}</ref> [[Fail:A Native Street in India (1906).webm|pisi|Kaadrid India tänavalt 1906. aastal]] India oli [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid [[India Rahvuskongress]] ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku [[India iseseisvusliikumine|iseseisvusliikumise]].<ref name="Tdpdv" /> Suurt osa liikumisest juhtisid [[Mahatma Gandhi]] ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises [[Ahimsa|vägivallatus]] [[kodanikuallumatus]]e aktis.<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3" /> Gandhi kõrval, iseseisvusliikumise karismaatilise liidrina tõusis ka [[Subhas Chandra Bose]]. Bose pärines Bengali piirkonnast Kayastha kasti (Literaatide ja haritlaste kast Bengali kastisüsteemis) kuuluvast perekonnast. Saanud suurepärase hariduse ning õppinud tundma nii traditsioonilist India kultuuri, kui ka Inglise kultuuri, Bose kujunes järjepidevaks rahvuslaseks ja India iseseisvuse eest võitlejaks. 1921. aastal astus Bose India Rahvuskongressi ning kohtus ka siis Mahatma Gandhiga. Gandhi ja Bose näisid diametraalselt vastupidised. Gandhi oli veendunud patsifist ja demokraat, rahumeelse ja diplomaatliku lähenemise pooldaja. Bose aga kurtis, et Gandhi arusaamad on ebakindlad ja ebatäpsed ning usk rahumeelsesse lahendusse naiivne. Kui Gandhid iseloomustab temale omistatud aforism ''"On palju asju, mille eest oleksin valmis surema, kuid pole olemas midagi, mille eest oleksin võimeline tapma",'' siis Bosed iseloomustab aforism "Andke minule verd ja ma annan teile vabaduse". Aastatel 1930–1931 oli Bose Calcutta linnapea ning 1938–1939 India Rahvuskongressi president. 1939. aastal aga eraldus tema koos oma kaasamõtlejatega uude fraktsiooni [[All India Forward Bloc|Kogu India Esiplokk]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Nirmal Bose|pealkiri=The Indian Journal of Political Science, October-December 1985. Special Issue on The Indian National Congress: A Century in Perspective |aasta=1985|kirjastus=Indian Political Science Association|lehekülg=438-450|köide=46|artikkel=SUBHAS CHANDRA BOSE AND THE INDIAN NATIONAL CONGRESS}}</ref> 1937. aastaks oli neljateistkümnest provintsiadministratsioonist üksteist Rahvuskongressi all, kuid arvuka moslemi vähemuse huvide esindamine ebaõnnestus ning selle juhid võtsid 1940. aastal vastu revolutsiooni, mis nõudis autonoomse islamiriigi Pakistani loomist.<ref name=":7" /> [[Fail:1931 Flag of India.svg|vasakul|pisi|Vaba India (''Azad Hind'') lipp. 1943–1945]] Jaapani Keisririik tegi katseid korraldada koostöö Briti kolooniate iseseisvusliikumistega veel enne Teise Maailmasõja puhkemist. Jaapani Keiserliku Sõjaväe vastuluureohvitser, kolonelleitnant [[Fujiwara Iwaichi]], suutis aastatel 1940-1941 püstitada püsikontakt Birmasse ja Siiamisse pagenud India rahvuslastega, näiteks Giani Pritam Singh Dhilloni ning Thai-Bharat Kultuurloožiga. [[F Kikan|Fujiwara agentuur]] nime (藤原機関, ''Fujiwara(Efu)-Kikan'') saanud eriüksuse agendid kontakteerusid ka Malais baseeruvate indialastest Briti armee sõduritega, eesmärgiga veenda neid oma koloniaalisandate vastu hakata, mis neil sageli ka õnnestus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fujiwara Iwaichi|pealkiri=F. Kikan: Japanese Army Intelligence Operations in Southeast Asia During World War 11|aasta=1983|koht=London|kirjastus=Heinemann|isbn=962-225-072-6}}</ref> Paljud indialased ei olnud rahul nende kohtlemisega brittide poolt. Briti armees oli ilmselge diskriminatsioon, sest indialastest ohvitserid ootasid auastmekõrgendust oluliselt kauem, kui nende Eurooplastest kolleegid, palk oli madalam ning teenimise tingimused viletsamad. 1942. aasta jaanuaris, pärast [[Singapur]]i langemist [[Jaapani Keiserlik Sõjavägi|Jaapani keiserliku sõjaväe]] kätte, langes jaapanlaste kätte sõjavangidena ligi 45 000 indialasest Briti armee sõdurit. Suurem osa neist suudeti värvata jaapanlaste poolt toetatavasse India vabadusvõitlejate üksusse kapten [[Mohan Singhi]] juhtimise all, mis sai nimeks Azad Hind Fauj ehk India Rahvuslik Armee.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lebra, Joyce C.|pealkiri=Japanese trained armies in South-East Asia|aasta=1977|koht=New York|kirjastus=Columbia University Press|lehekülg=23|isbn=0-231-03995-6}}</ref> Mohan Singh leidis kõikehõlmavat heakskiitu leitnantkolonel Fujiwaralt, kuid juba 10 kuud hiljem, 1942. aasta detsembris, läks ta tülli Lõuna Ekspeditsiooniarmee juhatuse ja [[Terauchi Hisaichi|marssal Terauchi Hisaichiga]]. See sundis marssal Mohan Singhi India Rahvusliku Armee juhataja kohalt maha võtma ning koguni arreteerima. 1943. aastal Subhas Chandra Bose, kes enne sõda oli pandud revolutsioonilise tegevuse eest Briti võimude poolt koduaresti ning 1941. aastal põgenenud läbi Nõukogude Liidu Saksamaale, naasis jaapanlaste kutsel Kagu-Aasiasse. Jaapanlaste arvates sobis Bose täiuslikult juhtima India Rahvuslikku Armeed. Jaapanlaste korraldatud küsitlused näitasid, et isegi indialased pooldasid Subhas Chandra Bosed. Jaapani Keisriväe [[Lõuna Ekspeditsiooniarmee]] juhatuse ootused läksid täide: Subhas Chandra Bose suutis karismaatilise juhina elavdada India iseseisvusliikumist ning muuta see sõjas kõlblikuks jõuks. Marssal Terauchi siiski kahtles, kas India Rahvuslikule armeele saab usaldada midagi enamat, kui spionaaž ja propaganda, kuid 1944. aastaks, [[U-Go pealetung]]i alguseks suutis Subhas Chandra Bose veenda teda ning kindral Sugiyamat kaasata India Rahvuslikku Armee liitlasarmee staatuses. Plaan seisnes selles, et Jaapani Keiserlik Sõjavägi ja India Rahvuslik Armee löövad endale tee vabaks [[Imphalini]] ning sealt edasi India Rahvuslik Armee organiseerib partisanisõda Lääne Indias. Samuti marssal Terauchi plaan eeldas suure hulga Indialastes Briti sõdurite veenmises pooli vahetama. [[Fail:Subhas Chandra Bose (tokyo).JPG|pisi|püsti|Subhas Chandra Bose haud Tokyos]] Kuigi alguses oli pealetung suhteliselt edukas, märtsis-juulis 1944 toimunud [[Imphali piiramine]] kukkus läbi ning algas suur taganemine. Taganemises hukkus nälga ja haavadesse suur hulk nii Jaapani kui ka India sõdureid. 1945. aasta kampaania oli Jaapani poolele veelgi raskem. Briti väed tungisid peale ning Birma kindral Aung San märtsis 1945 vahetas pooli ning hakkas sõdima jaapanlaste vastu. Algas taganemine [[Birmast]] [[Siiam]]isse. Jaapani kapitulatsiooni ajaks septembris 1945 plaanis Subhas Chandra Bose esialgu jääda Vaba India Ajutise Valitsusega Singapuris ning langeda Brittide kätte. Tema arvates kohtuprotsess tema üle ning võimalik surmanuhtlus võisid muutuda sädemeks, mis süütaks Indias revolutsioonitule. Kuid teised valitsuse liikmed veensid teda otsima toetust Nõukogude Liidult. Levinuma versiooni kohaselt lendas ta 16. augustil [[Saigon]]i, kus kohtus marssal Terauchiga ning rääkis temale oma plaanist kasutada India vabaduse eest võitlemiseks nõukogude abi. Kuigi Terauchi ei saanud Sõjaväe kõrgemalt juhatuselt õnnistust Boset aitama, austusest ja sümpaatiast Bose vastu nõustus teda isiklikult aitama ning leidis temale viisi üle lennata Daireni linna, ümberistumisega Tokyos. Subhas Chandra Bose hukkus lennukiõnnetuses Formosa kohal 18. augustil 1945. Tema põrm maeti Tokyos Renkō-ji templi aeda. India Rahvuslik Armee endiste ohvitseride üle mõistsid Inglase kohut novembrist 1945 kuni maini 1946 nõnda nimetatud "Punase Kindluse Protsessis". Tribunaali ajal muutus olukord Indias väga mässuohtlikuks ning isegi kolmele põhilisele süüdistatavale määrati vaid sümboolne karistus. [[Pilt:Nehru Gandhi 1937.jpg|pisi|[[Mohandas Karamchand Gandhi|Mahatma Gandhi]] (paremal) koos [[Jawaharlal Nehru]]ga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister]] ==== Iseseisev India ==== 15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid [[India jagamine|eraldati islamienamusega alad]], millest moodustati eraldi riik – [[Pakistan]].<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA." /> Senised vasallvalitsejad pidid liituma kas India või Pakistaniga, iseseisvumise võimalust neile ei antud. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus [[India konstitutsioon|konstitutsioon]].<ref name="CIA" /> India jagunemine ei kõrvaldanud India ja Pakistani vahelisi erimeelsusi (eriti Kashmiri, Pandžabi ja Bengali küsimuses), mis arenesid 1965. aastal [[1965. aasta India-Pakistani sõda|sõjaks]] ja [[1971. aasta India-Pakistani sõda|teravnesid uuesti]] 1971. aastal, pärast [[Ida-Pakistan]]is iseseisva Bangladeshi moodustamist. Sõjaoht kerkis taas, kui mõlemad maad arendasid 1998. aastal välja tuumarelva ([[Smiling Buddha|esimene tuumakatsetus]] toimus 1974. aastal<ref name="India is a Nuclear State" />) Ägedad kokkupõrked Kashmiri pärast 2002. aastal sisaldasid juba tuumasõja ähvardust. India sõjavägi sundis 1961. aastal portugallased nende rannikuenklaavidest lahkuma, võitles 1962. aastal Hiinaga piiri pärast ja sekkus Sri Lankas, et kaitsta tamili vähemust (1986–1990).<ref name=":7" /> Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti [[Jammu ja Kashmir]]i osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) [[blokivälisusliikumise]] asutajaliige. Alates 1991. aastast on [[India majanduse liberaliseerimine|majandusreformid]]<ref name="Montek" /> toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.<ref name="ERS" /> ==== Vana-India meditsiin ==== Hindu mütoloogia kohaselt avaldas looja-jumal [[Brahma]] iidsed vaimsed tekstid – neli [[veeda]]t – muistsetele nägijatele, keda tuntakse ''rišidena''. Nemad andsid teadmised edasi ''suktade'', sakritikeelsete värsside kujul. Veedades, eriti "Atharveedas", on viiteid tervisele ja tervendamisele ning ravivahenditele. Varaste tervendusmeetodite alused tunduvad olevat olnud hügieen, taimsed ravimid, religioossed rituaalid ja palved, kaasa arvatud [[mantra]]d. Haiguse esmaseks põhjuseks peeti deemonlikku seestumist, mille ravimiseks kasutati patukahetsust, palveid ja loitsimist. Siiski ei moodusta veedade tekstid ametlikku või terviklikku meditsiinisüsteemi ning väitel, nagu pärineks ajurveda otse veedadest, ei pruugi olla alust. Pigem tundub, et meditsiinisüsteem arenes aja jooksul, haarates endasse nii budistlikke kui ka muid traditsioone. Seda seisukohta toetavad tähelepanuväärsed sarnasused varaste budistlike meditsiiniliste ja hilisemate ajurveda tekstide vahel ning paistab, nagu oleks mõningaid ajurveda tekste nende esmailmumise järel teatud aja möödudes religioossetel põhjustel muudetud. On ka teada, et varaseid budistlikke munki ja järgijaid innustati inimkonna suhtes kaastunde kasvatamise harjutusena ravimisega tegelema ning et nad töötasid välja uusi ravipraktika meetodeid. India vanima teadusliku meditsiinialase teksti kirjutas esimesel sajandil õukonnaarst Charaka. See sisaldab teavet farmaatsia, õige toitumise, arstieetika ja patsiendi andmete konfidentsiaalsusest. Samuti õpetab tundma üldist haiguste patoloogiat ja ravima kõhulahtisust, palavikku, turseid, kasvajaid, pidalitõbi, naha haigusi ja kollatõve. "Sushutra Samhita" on India esimene meditsiinialane tekst, mis sisaldab kirurgiat. Neljandal sajandil [[Guptade riik|Gupta impeeriumi]] õukonna arsti kirjutatud teoses kirjeldatakse, kuidas sooritada operatsioone, ja nimetatakse 125 instrumenti, mis on vajalikud opereerimiseks. Muu hulgas osati keisrilõiget, läätsekae eemaldamist, ilukirurgia protseduure, ninaoperatsioone, naha siirdamist, lahtiste luumurdude ravimist, amputatsioone ja eemaldatud jäsemete külgeühendamist. Anatoomia tundmaõppimiseks pidid kirurgid osalema lahkamistel.<ref>Wolpert Stanley. 1991. India. Berkley: University of california press192-193</ref> [[Veterinaaria]] oli 4. sajandiks arenenud India eripäraks tänu [[hinduism]]i usule loomade pühadusse. Ülikud pidasid erilisi haiglaid oma hobustele ja elevantidele. Tekkis unikaalne India meditsiiniharu ''Hastyayurveda'', mis tegeles elevantide eluea pikendamisega.<ref name="">Wolpert193-194</ref> == Kultuur == {{Vaata|India kultuur}} [[Veedade kultuur|Veedade ajastul]] (u 1750/1500–500 e.m.a) pandi alus [[Hinduistlik filosoofia|hinduistlikule filosoofiale]], mütoloogiale, teoloogiale ja kirjandusele. Tekkisid mitmed uskumused ja tavad, mida järgitakse tänaseni, näiteks ''[[Dharma|dhárma]]'', ''[[Karma|kárma]]'', ''[[Jooga|yóga]]'' ja ''[[Mokša|mokṣa]]''.<ref name="kuiper-k-e">Kuiper, K., ed. (2010), The Culture of India, Britannica Educational Publishing, ISBN 978-1-61530-203-1, retrieved 24 July 2011</ref> India paistab silma usulise mitmekesisuse poolest. Riigi levinumate usundite hulka kuuluvad [[hinduism]], [[budism]], [[sikhism]], [[islam]], [[kristlus]] ja [[džainism]].<ref name="heehs-p-ed">Heehs, P., ed. (1 September 2002), Indian Religions: A Historical Reader of Spiritual Expression and Experience, New York University Press, ISBN 978-0-8147-3650-0, retrieved 24 July 2011</ref> Levinuimat usundit, hinduismi, on kujundanud mitmed mõtteviisid, sealhulgas [[upanišadid]],<ref>Deutsch, E. (30 April 1969), Advaita Vedānta: A Philosophical Reconstruction, University of Hawaii Press, ISBN 978-0-8248-0271-4</ref> ''[[yogasūtra]]'', ''[[bhakti]]''<ref name="heehs-p-ed" /> ja [[budistlik filosoofia]].<ref>Nakamura, H. (1 April 1999), Indian Buddhism: A Survey with Bibliographical Notes, Buddhist Tradition Series (12th ed.), Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-0272-8</ref> === Kirjandus === {{vaata|India kirjandus}} [[India kirjandus]] on üks vanimaid kirjandustraditsioone maailmas. India kirjandus pole kunagi olnud ühtne, vaid koosneb paljudest kirjandusest, mis on loodud India paljudes vanades, keskaegsetes ja tänapäevastes keeltes. Lisaks India keeltele ja draviidi keeltele on palju kirjutatud inglise keeles. Vanimad teadaolevad teosed on kirjutatud [[Sanskriti keel|sanskriti]],<ref>Hoiberg, D.; Ramchandani, I. (2000), Students' Britannica India: Select Essays, Popular Prakashan, ISBN 978-0-85229-762-9</ref> [[Paali keel|paali]] ja [[Tamili keel|tamili]] keeles. ==== Sanskritikeelne kirjandus ==== {{vaata|Sanskritikeelne kirjandus}} Olulisimate sanskritikeelsete teoste hulka kuuluvad [[veedad]] (1300–500 eKr), [[upanišadid]] (umbes 700–500 eKr) ja kaks mahukat eepost "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]". Tekstid käsitlevad [[hinduism]]i mütoloogiat ja usundiga seotud teemasid. Lisaks loodi sanskriti keeles palju muid olulisi teoseid religiooni, filosoofia, poliitika ja teaduse alal. Kui [[veedakirjandus]] peegeldab preestrite valitsevat rolli, siis kaks suurt eepost "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" annavad tunnistust ühiskonna struktuuri muutumisest. Need kaks eepost on India mahukaimad luuleteosed ning kuuluvad hinduistliku mütoloogia tähtsaimate allikate hulka. Tähtsamad luuletajad pärast Kālidāsat olid [[Bhartrihari]] (7. sajand), [[Amaru]] (8. sajand) ja [[Bilhana]] (11. sajand). [[Džajadeva]] (12. sajand) teos "[[Gītagovinda]]" on luule ja draama vahepealne. Klassikalised sanskritikeelsed romaanid on proosateosed, mis on stiililiselt lähedased eepilisele luulele. Nende sisu ei ole aga enamasti võetud mitte religioossest pärimusest, vaid muinasjuttudest. Tähtsamad autorid on [[Dandin]], [[Subandhu]] (7.–8. sajand) ja [[Bānabhatta]] (7. sajand). Klassikalise India näitekirjanduse žanreid, tegelasi, süžeesid jms on põhjalikult käsitletud teoreetilistes teostes. Tuntuim õpik on [[Bharata Muni]] "[[Nāṭyaśāstra]]", mis praegusel kujul pärineb arvatavasti 6. sajandist. Tähtsamad näitekirjanikud on [[Bhāsa]] (4. sajand või varem), [[Kālidāsa]], [[Harša]] (7. sajand) ja [[Bhavabhūti]] (7.–8. sajand). ==== Paalikeelne kirjandus ==== {{vaata|Paalikeelne kirjandus}} Pärast [[budism]]i teket 5. sajandil eKr sai [[paali keel]]est oluline kirjakeel, milles on muu hulgas kirja pandud [[theravaada]] koolkonna pühakiri [[Tipiṭaka|paali kaanon]]. ==== Kirjandus teistes praakritites ==== [[Džainism]]i pühakirjad on tradeerunud [[ardhamagadhi keel]]es. Neid on rikkalikult kommenteeritud nii praakritis kui ka sanskritis. Praakrititest arenesid kirjakeeled. Üks varajane näide on 1. sajandist pärinev [[maharaštri keel|maharaštrikeelne]] luuleantoloogia "[[Gāhā Sattasaī]]", mis omistatakse Lõuna-India kuningale ja luuletajale [[Hāla]]le. Klassikalises näitekirjanduses räägivad kuningas, ministrid ja brahmiinid sanskritis, alamast seisusest mehed ja kõik naised, välja arvatud haritud naised, näiteks kurtisaanid, räägivad praakritis. ==== Keskaegne India kirjandus ==== Keskajal avaldas islam kui uus mõttevool suurt mõju India kirjandusele ja sanskriti keel muutus üha vähem oluliseks. Seda ajavahemikku iseloomustab eriilmeline ning lai mõtte- ja tundeväljendus, mistõttu erinevad keskaegsed India kirjandusteosed oluliselt klassikalisest kirjandustraditsioonist.<ref>Das, S. K. (1 January 2005), A History of Indian Literature, 500–1399: From Courtly to the Popular, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-2171-0</ref> Sanskritist ja Kesk-India [[praakriti keeled|praakrititest]] arenesid välja uued keeled, nagu [[Hindustani keel|hindustani]], [[Bengali keel|bengali]], [[Pandžabi keel|pandžabi]] ja [[Marathi keel|marathi]] keel, millel kujunesid omad kirjandustraditsioonid. Hinduistlikku religioosset luulet hakati nüüd kirjutama kohalikes keeltes. Uute kirjanduste silmapaistvamad esindajad on hindi autorid [[Tulsīdās]], [[Kabiri laulud|Kabir]] ja [[Mirabai]], marathi kirjanik [[Dnyaneshwar]] ning gudžarati autor [[Narasinh Mehta]]. Urdu luules sulandusid islami ja pärsia mõjud India elementidega. Urdu keelest sai suurmogulite õukonnakeel, mis õitses 17. sajandil ja milles kirjutati palju armastusluulet. Kõige kuulsamad näited on luuletaja [[Mirza Ghalib]]i [[gaseel]]id ja tänapäeva Pakistanis austatud [[Muhammad Iqbal]]i teosed. ==== Uusaegne India kirjandus ==== 19. sajandil tugevnesid Lääne mõjud India kirjanduses. Tingimused olid soodsad bengali kirjandusele, mis elas läbi õitsengu. [[Bengali kirjandus]]e tuntuim esindaja on luuletaja ja filosoof [[Rabindranath Tagore]], keda peetakse tänapäeval India rahvusluuletajaks ning kes on India ainus [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat.<ref>Datta, A. (2006), The Encyclopaedia of Indian Literature, 2, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-1194-0</ref> Tema luuletuste viisistustest said [[India hümn]] ja [[Bangladeshi hümn]]. Alates 20. sajandist kirjutavad paljud India kirjanikud ka inglise keeles. Kaasaegne India kirjandus hõlmab riigi kõiki suuremaid kirjakeeli ja käsitleb väga laia teemade ringi. Tuntuimad kaasaegsed autorid on [[Salman Rushdie]], [[Arundhati Roy]], [[R. K. Narayan]], [[Mulk Raj Anand]], [[Rohinton Mistry]], [[Ruskin Bond]], [[Amrita Pritam]], [[Mahasweta Devi]], [[Vikram Seth]], [[Amitav Ghosh]], [[Anita Desai]] ja [[Dom Moraes]]. ==== Tamili kirjandus ==== {{vaata|Tamili kirjandus}} Lõuna-Indias arenes klassikalisel ajajärgul esimesena kirjakeeleks tamili keel. Vanimad teosed on umbes 2000 aastat vanad. Tamili kirjanduse varajasest õitseajast pärineb [[Sangami kirjandus]]. Lisaks heroilistele tekstidele kuningatest ja sõdadest on tuntud ka tamilikeelne armastusluule. Esimese sajandi paiku kirjutatud "[[Tolkāppiyam]]" on vanim tamili keele grammatika. Tuhanded armastusluuletused, mis kirjutati [[Madurai]]s 1.–5. sajandini, toetuvad sellele grammatikale.  ==== Kirjandus teistes draviidi keeltes ==== [[Pilt:Rabindranath Tagore in 1909.jpg|pisi|püsti|[[Rabindranath Tagore]] (1909) oli bengali kirjanik, kelle teoste seas oli India hümn "[[Jana-Gana-Mana]]"]] Hiljem said olulisteks kirjakeelteks [[Kannada keel|kannada]], [[Telugu keel|telugu]] ja [[malajalami keel]]. Varaseimad kannada- ja telugukeelsed kirjandusteosed (9.–11. sajand) on mõjutatud sanskritikeelsetest eeskujudest. ==== Kirjandus uusindia keeltes ==== Kirjandust uusindia keeltes on peale klassikaliste eeskujude mõjutanud islami vallutus alates 12. sajandi lõpust, kristlik misjon ja Briti ülemvõim. Mõned kirjanikud püüdsid ühendada hinduismi ja islamit. Varajane urdukeelne kirjandus on stiililt ja motiivistikult peaaegu tervenisti islamlik. Lääne kultuuri mõju tõi India kirjandusse näiteks patriootilise luule ja ühiskonnakriitilised realistlikud romaanid. ==== Bengali kirjandus ==== {{vaata|Bengali kirjandus}} Varajase bengali kirjanduse üks põhimotiive on [[Krišna]] ja [[Rādha]] armastus. See oli ühtaegu religioosne ja erootiline motiiv. Selle žanri üks tähtsamaid esindajaid oli [[Caṇḍīdās]] (15. sajand). 19. sajandil algatas [[Ram Mohan Roy]] modernse proosastiili. Seda arendas oma romaanidega lääne eeskujul edasi [[Bankim Chandra Chattopadhyay]]. Tähtsaim uusaegne bengali kirjanik oli maailmakirjandusse kuuluv [[Rabindranath Tagore]]. Hilisemate bengali kirjanike seas on luuletajad [[Jibanananda Das]] ja [[Bishnu De]] ([[Bishnu Dey]]) ning prosaist [[Bibhutibhusan Bandyopadhyay]]. === Kunst === {{vaata|India kunst}} India kunst on tihedalt seotud religiooniga. Nii [[India arhitektuur]], [[India skulptuur]] kui ka [[India maalikunst]] on religioossed: hinduistlikud, budistlikud või džainistlikud. Islami vallutused Põhja-Indias ja hilisem [[Mogulite riik]] tõi India kunsti uue elemendi. Muslimid tõid kaasa uusi arhitektuurivorme ja -tehnikaid ning ehitasid hooneid, mis on maailma väljapaistvamate arhitektuuriteoste seas. Hiljem on suur osa India kunstist ja arhitektuurist võtnud eeskuju lääne kunstist. India kunstitraditsioon on pikk. Leitud on tuhandeid [[Induse kultuur]]ist pärit pitsateid, millele on enamasti graveeritud looma-, kuid mõnel ka inimkujutised. Tuntuim on [[Pashupati pitsat]].<ref>Craven, 14–16; Harle, 17–18</ref> Järgnes pikk ajavahemik, millest pole peaaegu midagi säilinud.<ref>Harle, 17–20; Rowland, 46–47</ref> Hilisem säilinud India kunst on peaaegu eranditult vastupidavatest materjalidest religioossete skulptuuride või müntide kujul. Võib arvata, et algselt oli oluliselt rohkem puidust ja savist taieseid ning suurehitisi, mis pole säilinud. Päris India kunstiajalugu algab 3. sajandil eKr [[Maurjate riik|Maurjate riigi]] valitseja [[Ašoka]] ajal, kui võeti tõsiselt kasutusele kiviarhitektuur. Ašoka lasi kogu Hindustani poolsaare kaljuseintele ja kivisammastele raiuda 25 edikti ([[Ašoka ediktid]]), mis propageerivad budismi, millesse Ašoka oli pöördunud. Sambad koosnevad siledaks poleeritud [[tüves]]est [[kapiteel]]iga, millel on loomafiguuriga [[abakus (arhitektuur)|abakus]]. Tuntuim on [[Sārnāthi sammas]] nelja poollõviga tipus, mida on kujutatud ka [[India vapp|India vapil]]. Klassikaline periood ehk [[Guptade ajastu]] 4.–6. sajandil on India kunsti verstapost. Sel ajastul sünteesiti varasemad kunstikoolkonnad. Guptade ajastu skulptuuri iseloomustavad harmoonilised kehaproportsioonid. Paljud hinduistlikud jumalused omandasid sel ajal oma ikonograafilised tunnused. Hinduistlikud templid omandasid kuju, millest sai hilisema Põhja-India templiarhitektuuri stiilinorm. ==== Maalikunst ==== {{vaata|India maalikunst}} India maalikunsti võib jagada kolmeks: [[seinamaal]], [[miniatuurmaal]] ja [[kangamaal]]. India maalikunst algas [[Esiaeg|esiajal]] [[Koopamaalingud|koopamaalingutega]], kuid kliimatingimuste tõttu on väga varasest ajast säilinud vaid üksikud näited. Koopamaalinguid, mille vanuseks arvatakse olevat kuni 10 000 aastat, on leitud näiteks [[Bhimbetka kaljukoopad|Bhimbetka kaljukoobastest]]. Kõige märkimisväärsemateks [[fresko]]sarnasteks seinamaalideks peetakse 5.–7. sajandi budistlikke seinamaale [[Ajanta kaljutemplid|Ajanta kaljutemplites]], kus on kujutatud stseene Buddha elust ja [[džatakad|džatakatest]]. Vanimad hinduistlikud maalid on seinamaalid [[Badami kaljutempel|Badami kaljutemplis]] 578. aastast. Budistlikus kunstis esinevad sageli [[mandala]]d – maagilised mustrid ja diagrammid, mis tavaliselt on budistliku universumi sümbolid. Neid kasutatakse mediteerimisel. Värvirikkad mandalad kaunistavad kloostrite ja templite seinu või siis on maalitud pildirullidele. Kangamaalide temaatika on rahvalikum. Neid kasutasid näiteks rändlaulikud oma lugude illustreerimiseks, samuti olid need suveniirideks palveränduritele. Väga vähesed säilinud kangamaalid on vanemad kui 200 aastat, kuid on selge, et traditsioon on oluliselt pikem. Käsikirjade illustreerimisel on Indias pikk traditsioon. Raamatute miniatuurmaalid on tehtud lagunevatele materjalidele nagu paber ja kangas. Kangamaal on kaduma läinud. Vanimad säilinud illustreeritud käsikirjad on budistlikud palmilehekäsikirjad umbes 11. sajandist. Säilinud on ka arvukad džainistlikud illustreeritud käsikirjad 13. sajandist (džainistlikminiatuurmaal sai alguse umbes 11. sajandil Lääne-Indias). Alates 14. sajandist sai paber üldisemaks, nii et kunstnikud ei olnud enam seotud palmilehe kitsa ja pikliku formaadiga. 14. sajandi lõpust 17. sajandini kasutati džainistlikus miniatuurimaalis väga stiliseeritud figuure. [[Fail:1573-Akbar receiving his sons at Fathpur-Akbarnama.jpg|pisi|püsti|[[Akbar]] kohtub oma poegadega Fatehpur Sikris. "[[Akbarnama]]" (1573)]] Islami mõju tugevnemisega 12. sajandil muutus maalikunst kui pärsia õukonnakunsti peamine vorm järk-järgult olulisemaks. Õukonnakunsti kõrgtasemeks peetakse [[suurmogulite stiil]]i, mille õitseng kestis 16.–18. sajandini. Ennekõike arenes kiiresti miniatuurmaal. Aineseks oli peaaegu eranditult ilmalik, näiteks olulised riigitegelased, õukonnaelu ning olulised ajaloosündmused. 16. sajandi teisel poolel kujunes välja iseseisev indo-islami miniatuurmaalistiil, [[suurmogulite maalikunst]], mis sisaldas muu hulgas keisrite elulugude ja pärsia luule illustratsioone. Ka pärsia keelde tõlgitud "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" illustreeriti rikkalikult suurmogulite stiilis. 17. sajandi alguses õitses portreemaal. Suurmogulite stiil oli vastastikuses mõjus ka [[Raadžputi maalikoolkond|Raadžputi maalikoolkonnaga]], mis kujunes 16. sajandil [[Rajasthan]]i kuningriikide õukondades. See keskendus aga valdavalt hinduistlikele teemadele, näiteks illustreeriti hinduistlikke eeposi "Mahābhārata" ja "Rāmājana". Eriti hinnatud oli [[Krišna]] eluloo kujutamine. Raadžputtide õukondade rohkuse tõttu kujunes palju maalikunsti alamkoolkondi. Tuntumad neist olid [[Bundi koolkond]], [[Mewari koolkond]], [[Marwari koolkond]] ja [[Kishangarhi koolkond]]. Kõigile neile on omane voolav stiil ja eredad värvid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stuart Cary Welch|pealkiri=India: Art and Culture 1300–1900|aasta=1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=335}}</ref> Sageli kujutati figuure ilma varjudeta. [[Briti India|Briti koloniaalvõim]] tõi maalikunstis kaasa vapustavad muutused. 19. sajandi lõpus hakkas traditsiooniline India maalikunst manduma. Selle asemel jäljendasid kunstnikud nagu [[Raja Ravi Varma]] Lääne stiile, ennekõike realismi. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leidis aset India-pärase maalikunsti taassünd. Kõige silmapaistvam oli [[Abanindranath Tagore]]'i asutatud [[Bengali koolkond|Bengali koolkonnas]]. Taheti lääne mõjust vabaneda ja hakati kasutama vanemaid päritolu stiilielemente. Eeskuju võeti näiteks Ajanta seinamaalidest ja miniatuurimaalidest. Nüüdisaja India maalikunst laenab jätkuvalt läänelikest kunstivooludest, kuid jätkab ja arendab ka India traditsioonilist maalikunsti. 20. sajandi olulisemate kunstnike seas on [[Jamini Roy]] ja [[Amrita Sher-Gil]] (1913–1941). Tuntud nüüdisaja maalikunstnik oli ka [[Maqbool Fida Husain]]. Lisaks on Indias alati olnud tugev rahvaliku maalikunsti traditsioon. Maakohtades võib paljude hoonete välisseintel näha maalinguid. Tähelepanuväärne on [[Madhubani stiil]], mida viljeldakse [[Mithila]] piirkonnas. Üha rohkem tähelepanu saab ka India hõimurahvaste kunst. ==== Skulptuur ==== {{vaata|India skulptuur}} [[Fail:Shiva as the Lord of Dance LACMA edit.jpg|pisi|püsti|Shiva skulptuur 11. sajandist]] Religioosses kunstis on arhitektuur ja skulptuur lahutamatult seotud. Jumaluse või pühaku kuju on austusobjekt. Reljeefid kujutavad sageli õpetlikke või mütoloogilisi stseene. Dekoratiivsed on templireljeefide taime- ja loomamotiivid. Hindustani poolsaare kõige varajasem skulptuur pärineb [[Induse kultuur]]ist (3300–1700 eKr) tänapäeva Pakistani alal. Tuntuimad näited on kivist ja pronksist kujud, ehkki valdav osa leide on keraamikast ning kivist pitsatid loomade ja jumalate kujutistega. Kultuuri ja budistliku perioodi vahelisest ajast on säilinud vähe skulptuure. Hinduismi tähtsamate jumaluste [[Višnu]], [[Šiva]] ja [[Durga]] kujud ilmusid esimestel sajanditel pKr. Tavaliselt on neid kujutatud rohkem kui kahe käega. Mitu jumalat võivad sulada kokku üheks. Varauusajal valitsesid suurt osa Indiast moslemid, kes skulptuuri ei viljelenud ja lasid hävitada suure osa olemasolevast religioossest skulptuurist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pramod Chandra|pealkiri=The Sculpture of India: 3000 B.C-1300 A.D.|aasta=1985|kirjastus=Cambridge: Harvard University Press}}</ref> ==== Arhitektuur ==== {{vaata|India arhitektuur}} India arhitektuurile on mõju avaldanud mitmesugused usundid ja kultuurid. Paljude Indias levinud arhitektuuristiilide seast on kaks tuntumat vastanduvat ajaloolist stiili [[hinduistlik templiarhitektuur]] ja [[India islami arhitektuur]]. Kummalgi on palju piirkondlikke vorme. [[File:MEENAKSHI TEMPLE- WEST TOWER.jpg|thumb|püsti|Madurai Meenakshi templi läänevärav]][[Budistlik arhitektuur|Budistlikus arhitektuuris]] on kõige levinum mälestis [[stuupa]]. Teised budistlikud ehitustüübid on [[tšaitja]] (tempel) ja [[vihaara]] (klooster). Vanimad säilinud kloostrid ja templid on raiutud kaljuseintesse umbes 3.–2. sajandil eKr. Neid on muu hulgas [[Bhaja]]s, [[Karli]]s ja [[Ellora]]s. Kõige tuntumad on 29 kaljukoobast [[Ajanta]]s ([[Ajanta kaljutemplid]]). Ka [[Hinduistlik arhitektuur|Hinduistlikus arhitektuuris]] on paljud varajased hästi säilinud templid raiutud kaljuseintesse, sealhulgas [[Kailāsa tempel]] [[Ellora]]s (8. sajand) ja selle kaasaegsed [[Šiva]] templid [[Elephanta]]s. Need on rikkalikult kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Vanimad säilinud hinduistlikud kivitemplid pärinevad 5.–8. sajandist ([[Aihole]] ja [[Badami]]) järgivad lihtsat põhiplaani, mille keskmes on pühamu ise, väike pime ruum [[garbhagriha]], kus elab jumalus, kellele tempel on pühitsetud. Põhja- ja Lõuna-India templiarhitektuuril on märgatavad stiilierinevused, eelkõige tornide ja portaalide kujus. Templitornid on põhjastiilis kõrged ja ümarad (''[[śikhara]]''), lõunastiilis madalamad ja püramiidjad (''[[vimāna]]''). [[Džainistlik arhitektuur]] on kasutanud kohalikke arhitektuurivorme, mida nad on kohandanud oma rituaalidele. Iseloomulikud on suured templikompleksid pühadel mäetippudel. [[Abu mägi|Abu mäele]] [[Rajasthan]]is rajati 1031. aastal esimene paljudest [[valge marmor|valgest marmorist]] templitest. [[Sravana Belgola]]s [[Karnataka]]s esindab Lõuna-India draviidimõjulist templistiili. [[India islami arhitektuur]] tekkis Islami vallutuste tagajärjel 11. ja 12. sajandil. Muslimid tõid uusi ehitisetüüpe: [[mošee]]d, hauasambad, paleed ja kindlused. Islami pühamud ei ole kujudega kaunistatud, Mošeesid ehivad kalligraafia, geomeetrilised mustrid ja stiliseeritud leheornamendid. Üks vanemaid islami ehitisi on [[Quwwat ul-Islami mošee]] [[Delhi-Lalkot]]is, mis ehitati 1193. aastal. Suur osa India arhitektuurist, sealhulgas [[Tāj Mahal]] ja teised suurmogulite ja Lõuna-India arhitektuuri näited, ühendab kohalikud traditsioonid välismaalt sissetoodud stiiliga.<ref name="kuiper-k-e" /> Briti koloniaalperioodil muutusid valdavaks [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], [[uusgootika]] ja [[uusbarokk]]. Indoislami ja Euroopa stiilide sulamist tekkis uus stiil, mida hakati nimetama [[indosaratseeni stiil]]iks. Pärast iseseisvumist mõjutasid kohalikku arhitektuuri [[modernism]]i ideed. Tuntuimad modernsed ehitised on [[Lootose tempel]] (1986), [[Namsai kuldpagood]] (2010) ja [[IIT Hyderabad]] (2015). ==== Vaibakunst ==== {{vaata|India vaibad}} Vaibakudumine sai Indias alguse 16. sajandil, kui Suurmogulite riigi valitseja Akbar tõi pealinna [[Agra]]sse Pärsia päritoluga kunstnikke ja käsitöölisi. Nende abiga asutas ta vaibakudumise keskused linnadesse Agrasse, [[Delhi]]sse ja [[Lahore]]'i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.abhijna-emuseum.com/articles/history-and-collection-of-carpet-in-india/|pealkiri=History and Collection of Carpets in India|väljaanne=Abhijna e-Museum|vaadatud=28.04.2021}}</ref> 16. ja 17. sajandil olid populaarsed keeruliste taimemustritega nn mogulivaibad. Need olid võrreldavad [[Safaviidid]]e-aegsete [[pärsia vaibad|Pärsia vaipadega]]. Vaibakudumine jätkus [[Warangal]]is, [[Dekkani kiltmaa]]l ja mujal. 19. sajandil hakati jälle kasutama moguliteaegseid mustreid. Põhja-India Agras, [[Amritsar]]is ja Lahore'is on sellest ajast saadik käinud vaipade kõikuva kvaliteediga masstootmine. Vaipu koovad muu hulgas vangid. Tavaliselt kootakse vaipu puuvillast, pinnal on villaudemed. Kashmiris ja mujal tehakse siidvaipu. Kõikjal Indias kootakse puuvillast õhukesi vaipu ''[[dhurrie]]''{{'}}sid, millel on lihtsad geomeetrilised mustrid või pildid. === Muusika === {{Pikemalt artiklis|India muusika}} India ulatuslikkuse ja mitmekesisuse tõttu leidub India muusikas arvukalt žanre, mis hõlmavad klassikalist muusikat, rahvamuusikat, rokki ja poppi (Bollywood). Muusika ajalugu on aastatuhandeid pikk ning on välja kujunenud lahutamatu osana sotsiaal-religioossest elust ning hõlmab mitme mandiosa eripärasusi, varieerudes tihti regiooniti. [[India klassikaline muusika|Klassikaliseks muusikaks]] loetakse Põhja-Hindustani ja Lõuna-[[Karnataka muusika]]t ja nende erinevaid rahvapäraseid edasiarendusi.<ref>Massey, R.; Massey, J (1998), The Music of India, Abhinav Publications, ISBN 978-81-7017-332-8</ref> Populaarseim India levimuusika vorm on [[Filmikunst|filmimuusika]] või laulud ja muusika India filmidest, mille müük hõlmab 72% kogu muusikasalvestiste läbimüügist.<ref>{{Netiviide|autor=BBC News, Prachi Pinglay|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/8405891.stm|pealkiri=Plans to start India music awards}}</ref> Filmimuusika on sümbioos klassikalisest muusikast ja läänelikust kompositsioonist, et luua Indiale iseloomulikke meloodiaid. Traditsiooniliselt ei laula näitlejad filmides ise, vaid selleks kasutatakse kutselisi lauljaid, näitlejate ülesandeks on laulmist imiteerida. India popmuusika põhineb rahvamuusika ja klassikalise muusika segust, mida toetavad üldjuhul modernsed rütmid ka muust maailmast. Popmuusika sai alguse Lõuna-Aasias tänu laulja Ahmed Rushdile ja ta laulule "Ko Ko Korina" (1966).<ref>{{Netiviide|autor=Nadeem F Paracha|url=http://www.chowk.com/articles/8459|pealkiri=Socio-political History of Modern Pop Music in Pakistan|aeg=December 13, 2004|arhiivimisaeg=2010-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100618091924/http://www.chowk.com/articles/8459}}</ref> Patriootlikud tunded on indialastega püsinud alates vabadusvõitluse ajastust. India hümni "[[Jana-Gana-Mana]]", mille on kirjutanud [[Rabindranath Tagore]], ja "[[Vande Mataram]]", mille autor on [[Bankim Chandra Chattopadhyay]] ja mis on India rahvuslaul, loetakse olulisemateks muusikapaladeks, mis India rahva on ühendanud.<ref>{{Netiviide|autor=The Indian Express|url=https://indianexpress.com/photos/india-news/rabindranath-tagore-77-death-anniversary-rare-photos-gurudev-mahatma-gandhi-5295604/|pealkiri=Rabindranath Tagore’s 77th death anniversary: Rare photos of ‘Gurudev’ with Mahatma Gandhi|aeg=August 7, 2018}}</ref> === Tants === {{Pikemalt artiklis|India tantsukunst}} [[File:Mamallapuram, Indian Dance Festival, Bharatanatyam dancer (9902770145).jpg|thumb|püsti|Bharatanatyami tantsija Mamallapuramis, India Tantsu Festivalil]] Klassikaline tants ja draama jutustab [[eepos]]te lugusid kõrgelt stiliseeritud vormis, läbi keeruliste [[mudra]]te ehk käeliigutuste ja keha asendite. Näiteks on ainuüksi silma avamiseks vähemalt 36 viisi. Seega alustatakse klassikalise tantsu õppimist varases eas samamoodi nagu lääne ühiskonnas balletti.<ref>Wolpert Stanley (1991). ''India''. Berkley University of California Press. 161–162.</ref> India muusika-, tantsu ja teatriakadeemia on määranud kaheksale tantsustiilile klassikalise tantsu staatuse. Paljud neist on jutustava vormiga ja sisaldavad mütoloogilisi elemente. Need stiilid on [[Tamil Nadu]] osariigi ''[[bharatanatyam]]'', [[Uttar Pradesh]]i ''[[kathak]]'', [[Kerala]] ''[[kathakali]]'' ja ''[[mohiniyattam]]'', [[Andhra Pradesh]]i ''[[kuchipudi]]'', [[Manipur]]i ''[[manipuri]]'', [[Odisha]] ''[[odissi]]'' ja [[Assam]]i ''[[sattriya]]''. Populaarsemad India rahvatantsud on [[Punjam]]i ''[[bhangra]]'', [[Assam]]i ''[[bihu]]'', [[Jharkhand]]i, [[Odisha]] ja [[Lääne-Bengal]]i ''[[Jhumair]]'' ja ''[[chhau]]'', [[Gujarat]]i ''[[garba]]'' ja ''[[dandiya]]'', [[Rajastan]]i ''[[ghoomar]]'' ja [[Maharashtra]] ''[[lavani]]''.<ref>"South Asian Arts: Indian Dance", Encyclopædia Britannica (vaadatud 17. juulil 2011)</ref> Neist näiteks Põhja-India klassikaline tants ''kathak'' on saanud tugevaid mõjutusi Islami õukonnatantsust. ''Manipuri'' tants on pärit [[Birma]] piiri äärsest Manipuri osariigist ning sellele on iseloomulik tantsijate õrn õõtsumine ja sirged triibulised seelikud, mis meenutavad rohkem Birma rahvariideid ja jätavad neist mulje, kui nukkudest keerleval alusel. [[Rabindranath Tagore]] oli vaimustatud Manipuri tantsust ja tänu tema toetusele sai see tants maailmas tuntuks.<ref>Wolpert.164</ref> [[File:Ras Lila.jpg|thumb|püsti|"Manipuri" dramaatilises tantsuetenduses etendatakse tihti Radha ja [[Krišna]] armulugu]] Lõuna-India klassikaline tants ''bharatanatyam'' on saanud nime 2. sajandil kirjutatud ''[[Natya Shastra]]'' ja autori Bharata järgi. Tantsijad on tavaliselt ilusad naised, värvilistes üsna liibuvates [[sari (riietusese)|sarides]], kaunistatud peaehetes, juustes jasmiiniõied ja käte ümber kuldsed käevõrud. Tantsitakse paljajalu, lärmakate kellukestega pahkluude ümber. ''Kuchipudi'' on 17. sajandil on klassikaline Lõuna-India tants. See segab pühadust sündsusetusega ja on tänapäeval väga populaarne New Delhis, Andhra Pradeshis ja Tamil Nadus. ''Kathakali'' on enim viimistetud klassikalise tantsu vorm, mis sai alguse Malabari rannikul [[Kerala]] osariigis. Tavaliselt ōues toimuvad etendused võivad kesta kuni 12 tundi, kaasates terve meeskonna esinejaid, kes kõik on meessoost. Materjaliks on reeglina eeposed [[Rāmājana|"Rāmāyana"]] ja "[[Mahābhārata]]".<ref>Wolpert, Stanley 1991. India. Berkley. University of California press. 162–164.</ref> India rahvatantsul on palju stiile ning teemad peegeldavad külaelu ja tavaliselt jutustavad sündsusetuid lugusid võrgutatud ja armukesest hüljatud neiust. Kurikaelteks on nendes lugudes ka koletislik ämm või ahne maaomanik. Enamikul küladest on erilised rituaalsed tantsud haiguste ärahoidmiseks. Haigust etendav jumalus ehitakse, seejärel sõidutatakse ta muusikute ja tantsijate saatel kaarikul külapiirile ja lükatakse piiri taha naabritele. Veel on levinud kepitants, kus kahes vastassuunas liikuvas ringis hoiavad mehed ja naised kahte pulka kätes. Pidevalt kiiremini liikudes löövad nad pulki vastakuti. Tantsivad akrobaadid, kes esinesid linaparkides ja festivalidel, esitasid tihti põleva mõõga neelamise ja sütel kõndimise tantsu.<ref name="">Wolpert.165</ref> === Teater === India teatris sulavad kokku muusika, tants ja improviseeritud või kirjutatud dialoog.<ref>Lal, A. (2004), The Oxford Companion to Indian Theatre, Oxford University Press, lk 23, 30, 235, ISBN 978-0-19-564446-3</ref> Tihti käsiteldav teema on hinduistlik mütoloogia, kuid inspiratsiooni on leitud ka keskaegsetest armastuslugudest, sotsiaalsetest sündmustest ja poliitikast. India teatri hulka loetakse Gujarati piirkonna ''bhavai'', Lääne-Bengali ''jatra'', Põhja-India ''nautanki'' ja ''ramlila'' ning Maharashtra ''tamasha''.<ref>Karanth, S. K. (October 2002), Yakṣagāna, Abhinav Publications, lk 26, ISBN 978-81-7017-357-1</ref> India teatriakadeemia (National School of Drama) asub [[New Delhi]]s. See on India kultuuriministeeriumile alluv eraldi asutus.<ref>"The Sunday Tribune – Spectrum".www.tribuneindia.com. Vaadatud 04.10.2017.</ref> ==== Nukuteater ==== [[File:Rajasthani-puppeteer.jpg|pisi|püsti|püsti|Rajasthani nukunäitleja]] Hinduistlikud filosoofid hoidsid nukunäitlejaid au sees ja tõid paralleele jumala kui nukunäitleja ja universumi kui nukulava vahel. "Srimad Bhagavata", eepos jumalus Krišnast lapsepõlves, jutustab sellest, kuidas ta kolme nööriga (''Satta'', ''Raja'' ja ''Tama'') universumit marioneti kombel juhib.<ref name="ccrt">[http://ccrtindia.gov.in/puppetforms.php Centre for Cultural Resources and Training], vaadatud 04.04.2021.</ref> Indiast on leitud peaaegu kõiki nukutüüpe. [[Nukuteater]] on läbi ajaloo traditsioonilise meelelahutusena olulisel kohal olnud. Nagu traditsioonilises teatris, põhinevad etenduste teemad ka nukuteatris peamiselt eepostel ja legendidel. Nukkudel riigi eri kohtadest on oma olemus, milles peegelduvad piirkondlikud maali- ja skulptuuristiilid.<ref name="ccrt" /> === Filmitööstus === [[Fail:Bhabhi - 1938.webm|pisi|Hindikeelne India film "Bhabhi" aastast 1938]] India filmitööstus on tegutsenud juba üle saja aasta, alates 19. sajandist. Esimene filmi tegid vennad Lumière'd, kes olid sündinud Prantsusmaal. 1896. aasta 7. juulil näitasid vennad Mumbais Watsoni hotellis kuut filmi. See tähistabki nüüdseks ühe maailma suurima filmitööstuse sündi. Pärast esimeste filmide näitamist Mumbais, said indialased inspiratsiooni, mis andis filmitööstuse sünnile edasise tõuke. India filmikunsti isaks peetakse Dadasaheb Phalket, kes avaldas esimese täispika tummfilmi "Raja Harischandra" 1913. aastal. Dadasaheb tegi selle filmi täiesti üksi. Aastatel 1913–1918 produtseeris ta 23 filmi. Järk-järgult kasvas tööstus tohutul kiirusel, eriti 1917.–1932. aastani, kuid Teine maailmasõda vähendas filmide produtseerimist drastiliselt. Tänapäevase filmitööstuse alguseks peetakse 1947. aastat. Sellel ajal oli filmide põhiliseks teemaks tavalise inimese kannatused, tähelepanu all olid näiteks prostitutsioon ja polügaamia. Sellel ajal läbis filmitööstus silmapaistva muutuse – filmid, käsikirjad ja näitlejad muutusid kvaliteetsemaks. 1950. ja 1960. tuntakse kui India filmi ajaloo kuldset ajastut. Mille jooksul tõusid tähtedeks sellised näitlejad nagu Guru Dutt, Raj Kapoor ja Meena Kumari. Sellel ajal muutus muusikatööstus väga oluliseks filmide tegemisel ning tekkisid paljud regionaalsed tööstused. 1990. aastatel muutus tööstus rohkem selliseks nagu see on tänapäeval, filmide stsenaariumid on rohkem maailma ilustavad, sellega tahetakse inimestele pakkuda vaheldust igapäevasele maailmale, mis on tihti täis ebameeldivusi. Suur osa filmidest on armulood. Viimasel paaril aastal on tekkinud tähelepanuväärne ja innovaatiline muutus, millega on hakatud rohkem tootma filme, mis on suunatud rahvusvahelistele filmifestivalidele või lühifilme.<ref>{{Netiviide|autor=Suresh, Shreya|url=https://www.indianfolk.com/history-indian-cinema-edited/|pealkiri=History of Indian cinema|väljaanne=Indianfolk|aeg=21. detsember 2018|vaadatud=22.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kinotööstus on juurdunud assami, bengali, bhodžpuri, hindi, kannada, malajalami, pandžabi, gudžarati, marathi, oria, tamili ja telugu keelekultuuris.<ref>Rajadhyaksha, A.; Willemen, P., eds. (22 January 1999), Encyclopaedia of Indian Cinema (2nd ed.), British Film Institute, ISBN 978-0-85170-669-6</ref> India on maailma suurim mängufilmide tootja ning tegutsenud juba alates 1913. aastast. Hoolimata ammusest algusest, fenomenaalsest produktiivsusest ja kiirest edust, ei saanud India filmikunst valitsuselt tööstuse staatust aastani 1998. Erinevalt Hollywoodist on filmiäri Indias detsentraliseeritud.<ref>{{ajakirjaviide|autor=Lakshmi Srinivas|url=|pealkiri=The active audience: spectatorship, social relations and the experience of cinema in India|väljaandja=Sage Publications|aeg=1. märts 2002|väljaanne=Media, Culture & Society|koht=London}}</ref> India filmitööstus koosneb kogu Indias tehtud filmidest, hõlmates piirkondlikud tööstused Andhra Pardeshis, Assamis, Karnatakas, Keralas, Maharashtras, Orissas, Punjabis, Tamil Naduandis, Lääne-Bengalis ja teistes osariikides. India filme vaadatakse laialdaselt kogu maailmas, tänu kultuurilisele ja keelelise lähedusele eriti Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas. Tihti kasutatakse lühendit Bollywood, et viidata kogu India kinole, kuid see sisaldab ainult Bombaist pärinevat hindikeelset filmitööstust. Tegelikult moodustab India filmitööstuse eri regioonide filmikunst, mis on mõjutatud piirkondlikest keeltest, kultuurist ja ajaloost. India 1991. aasta rahvaloenduse järgi on seal eristatav 144 piirkondliku keelt, millest filme toodetakse 30. keeles. Iga osariigi suurima kõnelejate arvuga keel, nende hulgas Hindi, Bengali, Marathi, Kannada, Tamili ja Telugu, on oma piirkondliku filmitööstuse aluseks.<ref>{{Netiviide|autor=Hafeez, Erum|url=https://www.researchgate.net/publication/332751636_History_and_Evolution_of_Indian_Film_Industry|pealkiri=History and Evolution of Indian Film Industry|väljaanne=Iqra University|aeg=detsember 2016|vaadatud=17.03.2021}}</ref> * [[India näitlejate loend]] ==== Bollywood ==== Hindi kino ehk Bollywood, varasema nimega Bombay kino,<ref>Mazumdar, Ranjani. Bombay Cinema: An Archive of the City. University of Minnesota Press. ISBN 9781452913025.</ref> on India hindikeelne filmitööstus, mis asub Mumbais. Nimi on tulnud nimedest "Bombay" ja "Hollywood". Koos Lõuna-India kino ja teiste India filmitööstustega moodustavad nad India kino, mis on toodetud mängufilmide arvult maailma suurim.<ref>"Indian Feature Films Certified During The Year 2017". Film Federation of India. 31 March 2017. Archived from the original on 24 November 2018. Retrieved 25 November 2017.</ref><ref>Richard Corliss (16 September 1996). "Hooray for Bollywood!". Time.</ref> Bollywood moodustab suurima sektori (43%) kassatulust, sellele järgnevad Lõuna-India telugu ja tamili filmitööstused (kokku 36%)..<ref> "The Digital March Media & Entertainment in South India" (PDF). Deloitte. Retrieved 21 April 2014.</ref> Alates 1970. aastatest on Bollywoodi populaarseim kommertsžanr olnud masala film, milles on ühendatud paljud žanrid, sealhulgas märul, komöödia, romantika ja draama, koos muusikanumbritega. Masala filmid kuuluvad tavalised muusikalfilmide žanri, mille suurim produtsent alates 1960. aastatest on olnud India kino.<ref>Tejaswini Ganti (2004). Bollywood: a guidebook to popular Hindi cinema. Psychology Press. pp. 22–23. ISBN 978-0-415-28854-5. Retrieved 25 April 2011.</ref><ref>"How film-maker Nasir Husain started the trend for Bollywood masala films". Hindustan Times. 30 March 2017.</ref> * [[Bollywoodi näitlejate loend]] === Toidukultuur === [[Fail:Northern and Western Indian Home Cooked Lunch and Southern Indian Thali Dinner.jpg|pisi|püsti|1. Põhja- ja Lääne-India kodus valmistatud lõunasöök. 2. Lõuna-India Thali õhtusöök.]] {{vaata|India köök}} India köök on üks maailma mitmekesisemaid kööke, mida iseloomustab kohalike teraviljade, vürtside, köögiviljade ja puuviljade kasutamine. Iga piirkonna toidukultuur sisaldab palju roogasid ja toiduvalmistamise tehnikaid. India köök on saanud mõjutusi Pärsiast, Vana-Kreekast, mongolitelt ja Lääne-Aasiast. Uue Maailma toiduained, nagu tšillipipar, tomat, kartul ja kõrvits, mille tõid Indiasse araabia ja portugali kaupmehed 16. sajandil. Koloniaalajal kasutusele võetud Euroopa toiduvalmistamisviisid lisasid India köögile mitmekesisust. Sagedamini kasutatavad [[vürts]]id on [[tšillipipar]], [[must sinepiseeme]] (''rai''), [[köömned]] (''jeera''), [[kurkum]] (''haldi'', ''manjal''), [[lambalääts]] (''methi''), [[juudavaik]] (''hing'', ''perungayam''), [[ingver]] (adrak, inji) ja [[küüslauk]] (lassan, poondu). Populaarsed on vürtsisegud, mis on piirkonniti erinevad. Karri lehtede kasutamine on tüüpiline kogu Lõuna-India köögile. Magusates roogades kasutatakse kardemoni, muskaatpähklit, safranit ja roosi kroonlehtede essentsi. Termini "karri" all mõistetakse Indias tavaliselt pigem kastet kui vürtse. India hindude, budistide ja džainide kogukondade pikaajaline taimetoitlus on avaldanud India köögile tugevat mõju. Taimetoitlus on laialt levinud ning taimetoitlased moodustavad 20–42% India elanikkonnast.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=New World Encyclopedia|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Indian_cuisine|pealkiri=Indian cuisine|väljaanne=New World Encyclopedia|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Traditsiooniliselt süüakse toite istudes kas põrandal, väga madalal toolil või patjadel. Enamasti süüakse ilma söögiriistadeta, kasutades selleks parema käe sõrmi (mitte vasaku, sest seda kätt kasutatakse pärast soolestiku puhastamist). India kultuur dikteerib, et kätega söömine on meeldiv kogemus, mis aktiveerib söögiriistade asemel nn kuuenda meele. Traditsiooniliselt kasutatakse sõrmi toidu temperatuuri mõõtmiseks ja maitsete kombineerimiseks, näiteks rebitakse tükk leiba (roti, naan) ning volditakse see väikeseks taskuks, millega saab soovitud koguse toitu kühveldada. === Traditsioonilised riided === [[Fail:Bhavana Balsaver,Shobha Khote at The Aap Ki Awaz Award 2012 (4).jpg|pisi|püsti|India naiste riietus: salwar kameez, traditsiooniline sari ja kholi]] Esimese aastatuhande alguseni Indias riietusesemed ei õmmeldud. Kesk-Aasiast pärit kušaanide saabumine (umbes 48 e.m.a) muutis Põhja-India eliidi seas populaarseks Kesk-Aasia stiilis lõigatud ja õmmeldud rõivad. Selliste riiete valik kasvas ning nende kasutamine laienes Delhi sultaniriigi ja Suurmogulite impeeriumi võimuletulekuga, mil kehtestati moslemite võim. Selliste rõivaliikide seas, mis keskajal ja varauusajal Põhja-Indias kasutusele võeti ning mida tänapäevalgi kantakse, on ''pyjama'' ja ''shalwar''<nowiki/>'i püksid, tuunikataoline kurta ja kleiditaoline ''shalwar''<nowiki/>'i ''kameez''. Lõuna-Indias kasutati samal ajal ikka veel traditsioonilist viisi mähitud ja õmblemata rõivad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roshen Alkazi|pealkiri="Evolution of Indian Costume as a result of the links between Central Asia and India in ancient and medieval times"|aasta=2002|lehekülg=464–484|isbn=978-0-19-565789-0}}</ref> [[Fail:Churidar pyjamas.jpg|pisi|püsti|Churidari püksid ]] India kõige tuntum traditsiooniline rõivaese on [[sari]], mida kannavad naised ühe pika riidetükina. Sari kogupikkus on ligi viis ja pool meetrit ning laiuselt alakeha suurune. Tänapäeval kantakse sari ka peas või loorina näo ees. Sari all kantakse alusseelikut ja kinnituseks vöö. Mõnikord kantakse sari ka ''choli'' ehk erilise särgiga, mis katab peamise osa ülakehast, samal ajal kui sari ise varjutab kehakontuure ja katab keha keskosa.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Emma Tarlo|pealkiri=Clothing Matters: Dress and Identity in India|aasta=1996|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=26–28|isbn=978-0-226-78976-7}}</ref> Mehed kannavad sarnast, kuid lühemat rõivaeset, mida kutsutakse ''dhotiks''. Seda kantakse samuti ümber vöökoha mässituna ja ühele poole seotuna. Ida-Indias mässitakse riie alakeha ümber, Põhja-Indias mässitakse riie esmalt jalgade ümber ja kinnitatakse tagant.<ref name=":9" /> Traditsiooniline õmblusteta rõivaese on ''chaddar'' ehk sall, mida kannavad nii mehed kui naised jaheda ilmaga ülakeha katmiseks, teatud juhtudel kannavad naised seda loorina pea katmiseks. Teine selline riideese, mida kantakse õmblemata ümber pea seotuna on traditsiooniline turban ehk ''pagri''.<ref name=":9" /> ''Shalwar''<nowiki/>'i püksid on tavaliselt vöökohalt laiad ning alt kitsamad ja krookes, neid hoiab vöökoha peal nöör või elastne vöö<ref>Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book & CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 1272, <nowiki>ISBN 978-0-19-960110-3</nowiki></ref>. Püksid on tavaliselt laiad ja kottis aga võivad olla ka alt kitsamaks muutuva lõikega, mida kutsutakse ''churidar''<nowiki/>'ideks.<ref name=":21">Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book & CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 774, ISBN 978-0-19-960110-3</ref> ''Shalwar''<nowiki/>'i ''kameez'' meenutab pikka särki või tuunikat, mille õmbluskohad lõppevad vöökoha juurest ja sellest allpool on küljed jäetud lahti,<ref name=":21" /> mis muudab selle kandmise mugavamaks. Kui varem kasutati ''kameez''<nowiki/>'i tegemisel traditsioonilisi lõikeid, siis tänapäeval kasutatakse euroopalikest mõjutustest inspireeritud külgeõmmeldavaid varrukaid ja kraed. Kui krae puudub, sarnaneb see pigem kurtaga. ''Kameez''<nowiki/>'i kandsid kõige varem mosleminaised, tänu kellele muutus riideese aina populaarsemaks.<ref>Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 28 ISBN 978-0-226-78976-7</ref><ref>Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 133 ISBN 978-0-226-78976-7</ref> Kurtat, mis on välja arenenud Kesk-Aasia rändrahva tuunikatest, kantakse nii argirõivana kui ka pidulikel sündmustel. Traditsioonilise tava järgi valmistatakse kurta puuvillast või siidist. Seda võib kanda lõdvalt või kõvasti ümber keha seotuna ja tavaliselt ulatub see kandja põlvedest veidi kõrgemale.<ref name=":22">Shukla, Pravina (2015), The Grace of Four Moons: Dress, Adornment, and the Art of the Body in Modern India, Indiana University Press, p. 71, <nowiki>ISBN 978-0-253-02121-2</nowiki> </ref> Traditsioonilise kurta käiste pikkus ulatub randmeteni ja lõige ei kitsene, varruka ääred on palistatud. Tavaliselt pole kurtal kraed, kuid püstkrae kasutamine on populaarsemaks muutumas. Seda kannavad nii mehed kui ka naised ''pyjama'', ''shalwar''<nowiki/>'i, ''churidar''<nowiki/>'i või teksapükstega.<ref name=":22" /> Viimase 50 aasta jooksul on India mood suuresti muutunud. Globaliseerumine ja lääneliku elustiili mõjutused on näha inimeste igapäevariietustes. Naised on hakanud traditsiooniliste rõivaste asemel kandma seelikuid ja teksapükse ning enamasti tööklassi mehed kannavad vabal ajal teksapükse ja T-särki. Põhja-Indias kantakse tänapäeval sari vaid pidulikel või ametlikel üritustel<ref name=":23">Dwyer, Rachel (2014), Bollywood's India: Hindi Cinema as a Guide to Contemporary India, Reaktion Books, pp. 244–245, <nowiki>ISBN 978-1-78023-304-8</nowiki></ref>. Traditsioonilist ''salwar''<nowiki/>'i ''kameez''<nowiki/>'i kannavad naised ''churidar''<nowiki/>'i või teksapükstega.<ref name=":23" /> Meeste kurtade pikkus ulatub tavaliselt säärteni. Pulmadeks ja pidulikeks üritusteks kannavad keskmisest ja kõrgemast klassist mehed ''bandgala''<nowiki/>'t või lühikesi Nehru veste ja pükse. Peigmees ja peiupoisid kannavad ''šerwani''<nowiki/>'sid ja ''churidar''<nowiki/>'e.<ref name=":23" /> === Rahvuslikud pühad === Riigi ja rahvuslikke pühi on kokku 14 (nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).<ref name=":5" />Ainult kolm riigipüha on ametlikult riiklikud, nendeks on vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev ja Mahatma Gandhi sünnipäev. Suurema osa riigipühadest määrab iga osariigi valitsus igal aastal läbirääkimisvahendite seaduse alusel ja nende kuupäevade loendid avaldatakse tavaliselt järgmise aasta detsembris. [[Fail:Fruit at a fruit festival in Goa 19. Mangoes.jpg|pisi|Mangofestival]] ==== Kevadel<ref name=":5" /> ==== * Vasanta Habba – ( ವಸಂತ ಹಬ್ಬ), mis tähendab kevadfestivali, on kultuurifestival, mille korraldab Nrityagrami sihtasutus Bengaluru linnas Indias. See on väga populaarne sündmus ja seda peetakse India klassikaliseks Woodstockiks. Selle esimest korda 1990. aastal peetud festivali idee oli Nrityagrami asutaja Protima Bedilt. Festival toimub Hesaraghatta linnas Bengaluru äärelinnas ja meelitab kohale parimaid muusikuid, tantsijaid ja kultuurikunstnikke kogu Indiast. Alustades oma asutamisaastal umbes 3000-liikmelisest publikust, oli 2003. aasta üritusel üle 40 000 inimese. * Baisakhi (13. aprill) – festivali ajalugu ulatub aastasse 1699. See on sikhide kalendris oluline sündmus, kuna sikhide guru Gobind Singh austas viit oma järgijat Panj Pyarase ('armastatud viis') austatud tiitliga. Baisakhi on ka India põhjaosas põllukultuuride koristamise aeg. Põllumehed tähistavad hommikut kõigeväelise palvega, millele järgneb visiit Baisakhi Melasse. Seda päeva iseloomustavad muusika ja tantsud, nagu Gidda ja Bhangra (Punjabi rahvatantsud), maadlusmatšid (Akharas), rikkalik Punjabi toit ja lõpmatud sõidud ning ostuvõimalused. Ehkki enamik India osariike peab seda festivali, on see riigi igas osas tuntud eri nimedega. Seda nimetatakse Assamis Rongali Bihuks, Lääne-Bengalis Nabha Barshaks, Biharis Vaishakhaks, Tamil Nadus Purtahnduks ja Keralas Višuks. * Elephanta festival – klassikalise tantsu ja muusika vabaõhupidustus, kus esinevad tuntud artistid. * Kala Ghoda festival – kahenädalane visuaal- ja esituskunsti ekstravaganza toimub Mumbai tähtsamais piirkonnas Kala Ghodas. ==== Suvel<ref name=":5" /> ==== * Janmashtami (11. augustil) – seda festivali peetakse kogu Indias Hindu Shravani kuul (august / september) "Aštamil" ehk Krishna Pakshi kaheksandast päevast kaks nädalat. Janmashtami on tuntud ka kui Gokulashtami, Srijayanti ja Krishnasthami. Krishna pühendunud jälgivad tema kuju peaaegu terve päeva ja öö, kummardades ja valvates teda, rääkides ja kuulates temast jutte ning lauldes Gitast laule. Kogu Põhja-Indias tähistatakse seda sündmust lauldes ja tantsides. Keskööl vannitakse imik Krišna kuju ja asetatakse see hälli, mida kiigutatakse kellahelina saatel. * Rahvusvaheline lillefestival – Sikkimis leiduvate eksootiliste õistaimede näitusel on muu hulgas eksponeeritud umbes 500 orhideeliiki. * Rahvusvaheline mangofestival * Iseseisvuspäev (15. august) [[Fail:Diwali Festival.jpg|pisi|Diwali festival]] ==== Sügisel ==== * Gandhi Jayanti (2. oktoobril) – [[Mohandas Karamchand Gandhi]] sünnipäev * Diwali ehk valguspüha – hinduistliku usu järgijad Indias ja mujal tähistavad valguspüha Diwalit. Viiepäevane festival sümboliseerib valguse võitu pimeduse üle. Pidustuste ajal valgustavad inimesed oma kodud, aknad ja linnatänavad küünalde, laternate ja värvidega. Festivali haripunkt on pidustuste kolmas päev (6. või 7. november), mis on kõige pimedam päev aastas. ==== Talvel<ref name=":5" /> ==== * Ülemaailmne hindi päev (10. jaanuaril) * India armee aastapäev (15.jaanuaril) * Vabariigi aastapäev (26. jaanuaril) * Märtrite päev (ka Mahatma Gandhi surma-aastapäev) (30. jaanuaril) * Kõrbepidustus – kolmepäevane kultuuripidu liivadüünidel kaamelite võitluste, kaamelipolo, rahvatantsude ja muusikaga == Filosoofia == {{vaata ka|India filosoofia}} India filosoofia (sanskriti: ''[[darśana]]'') viitab mitmekesistele filosoofilistele traditsioonidele, mis on tekkinud iidsetest aegadest. India filosoofilised traditsioonid hõlmavad erinevaid põhimõisteid ja ideid. Nende hulka kuuluvad [[dhárma]], [[karma]], [[pramāṇa]], [[duḥkha]], [[saṃsāra]] ja [[mokṣa]]. India filosoofia eri suunad on rühmitatud tulenevalt nende suhetest [[veedad]]ega. [[Džainism]] ja [[budism]] tulevad veedade perioodist, kuid hinduismi traditsioonid tekkisid pärast veedade perioodi. Hindud klassifitseerivad India filosoofilisi traditsioone kas õigeusklikeks ([[Āstika ja nāstika|āstika]]) või heterodoksneteks (nāstika). === Jaini filosoofia === [[Jaini filosoofia|Jaini epistemoloogia]] ja budism on ainsad säilinud "unortodokssed" traditsioonid. Kõige olulisemad elemendid on karma teooria, vägivallatuse doktriin ([[ahiṃsā]]) ja "mitmepoolsuse" teooria ([[Anēkāntavāda]]). === Budistlik filosoofia === Budistlik filosoofia algab mõttest "[[Buda|Gautama Buddha]]" ning on kultuurideülene ja rahvusvaheline nähtus. See sai alguse India regioonist [[Magadha]] ja hiljem levis ülejäänud India subkontinendil, Ida Aasias, Tiibetis, Kesk-Aasias ja Kagu-Aasias. Budistlik filosoofia tegeleb epistemoloogia, metafüüsika, eetika ja psühholoogiaga. === Jooga === [[Fail:Yoga master and student, India.jpg|pisi|Jooga õpetaja ja õpilane]] Jooga on India filosoofiast tulnud õpetus vaimse tervise arenguks ja vabanemiseks. Kõige klassikalisem ja rohkem praktiseeritum on kaheksaosaline ehk ashtanga jooga. See jaguneb kaheksaks osaks, mis õpetavad kontrollima ja arendama meeli. Ashtanga jooga kaheksa astet on järgmised: # ''[[Yama]]'' ehk talitsemine või ohjeldamine, hoidumine ebakõlblatest tegudest; # ''[[Niyama]]'' ehk vaoshoitus või kontroll, tähelepanu ihu ja meele üle; # ''[[Āsana]]'' ehk kehahoid või istumise asend; # ''[[Prānāyāma]]'' ehk hingamine, selle jälgimine ja kontrollimine; # ''[[Pratyāhāra]]'' ehk endassetõmbumine, eemaldumine välisest; # ''[[Dhāraṇā]]'' ehk keskendumine, püsimine ühel objektil; # ''[[Dhyāna]]'' ehk mõtlus või [[meditatsioon]]; # ''[[Samādhi]]'' ehk süüvimine == Sport == India sport on mitmekesine, alates hõimumängudest tavalisemate spordialadeni nagu Kabaddi, [[kriket]], [[sulgpall]] ja [[jalgpall]]. India kõige populaarsem spordiala on [[kriket]]. [[Indian Premier League]] on vaatajaskonna poolest suurim kriketiliiga ja kuues suurim spordiliiga maailmas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.sportskeeda.com/slideshow/top-10-most-watched-sports-leagues-world|pealkiri=Top 10 most watched sports leagues in the world|väljaanne=Sportskeeda.com|aeg=16.01.2016|vaadatud=03.02.2021}}</ref> Kriketi maailmameistrivõistlused on kolmel korral toimunud Indias: aastatel 1987, 1996 ja 2011. India koondis osutus võitjaks 1983. aastal. Lisaks kriketi maailmameistrivõistlustele on India olnud [[Aasia Mängud]]e (1951, 1982), [[Rahvaste Ühenduse mängud]]e (2010) ja [[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|noorte jalgpalli maailmameistrivõistluste]] (2017) korraldajariik. Tuntuimad rahvusvahelised India võistlused on tennisevõistlused Maharashtra Open, golfivõistlused India Open ja sulgpallivõistlused India Open. Kõige populaarsem kohalikku päritolu spordiala on [[Kabaddi]], mida mängitakse mitmel pool Aasias. Muud levinud kohalikud spordialad on [[kho-kho]] ja tuulelohevõitlus. Kogu maailmas on tuntud [[male]], [[snuuker]] ja [[polo]], mille kõigi tekkelugu on seotud Indiaga. [[Fail:Kabaddi_Match_(Bhimber).jpg|pisi|Kabaddi väljak Bhimberis]] Üks vanimaid India võitluskunste on [[Kerala]]st pärit Kalarippayattu, mida on mainitud Sangami kirjanduses 400 eKr ja 600 pKr.<ref>Zarrilli, Phillip B. "Actualizing Power and Crafting a Self in Kalarippayattu" (PDF). Journal of Asian Martial Arts. Archived from the original (PDF) on 28 June 2007. Retrieved 3 February 2019.</ref><ref>Zarrilli, Phillip B. (1998). When the Body Becomes All Eyes: Paradigms, Discourses and Practices of Power in Kalarippayattu, a South Indian Martial Art. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-563940-7.</ref> See koosneb paljudest treeningu etappidest: * ajurveeda massaaž [[seesamiõli]]ga, et muuta keha paindlikkumaks; * seeria kiireid liigutusi, et saavutada kontroll ühe või teise kehaosa üle; * keerulised mõõgavõitlustehnikad.<ref>Dr Ahmad Sayeed (4 October 2014). Know Your India: "Turn a New Page to Write Nationalism". Vij Books India Pvt Ltd. ISBN 9789384318680.</ref> [[Jalgpall]] on suuruselt teine populaarseim spordiala Indias osalejate arvu järgi ning suuruselt kolmas televaatajate arvu poolest [[kriket]]i ja uuesti populaarsust koguva kabaddi järel. India suurim jalgpalli liiga on India superliiga, mille peaülesanne on India jalgpalli nii riigisiseselt, kui ja ülemaailmselt.<ref>{{Netiviide|autor=BBC|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-india-26143796|pealkiri=Can India ever learn to love football?|aeg=14. veebruar 2014}}</ref> Indial on ka olemas oma rahvuskoondis ([[India jalgpallikoondis]]), mis esindab riiki Aasia mängudel, olümpial ning ka jalgpalli meistrivõistlustel. India sportlased on olümpiamängudel võitnud kokku 28 medalit, sh 9 kuldmedalit. Suurimat edu on saatnud meeste maahokikoondis, mis on võitnud kaheksa kuldmedalit. == Praktilist infot == * Liiklus on vasakpoolne. * Kuupäevavorming: pp/kk/aaaa * Sihtnumber koosneb 6 numbrist. * Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI). * Elektrivõrk: 220 V; 50 [[Hz]] * Telesignaal: PAL B/G == Vaata ka == * [[Eesti-India suhted]] * [[Ameerika Ühendriikide – India suhted]] * [[India välisministeerium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mv3nN">"India", ''Oxford English Dictionary'', second edition, 2100a.d. Oxford University Press.</ref> <ref name="basham">{{cite book |first=A. L. |last=Basham |title=The Wonder That Was India |publisher=South Asia Books |year=2000 |isbn=0-283-99257-3}}</ref> <ref name="lyBBi">[http://indiacode.nic.in/coiweb/fullact1.asp?tfnm=00%201 Official name of the Union]. Courts Informatics Division, National Informatics Centre, Ministry of Comm. and Information Tech. Vaadatud 8.07.2007.</ref> <ref name="Jfd1u">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/266465/Hindustan Hindustan. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 18.06.2007.]</ref> <ref name="CtWKs">[http://www.harappa.com/indus/indus1.html Introduction to the Ancient Indus Valley] Harappa, 1996. Vaadatud 18.06.2007.</ref> <ref name="EE">Eesti entsüklopeedia, 15. kd, "Maailma maad". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. "India. Ajalugu", lk 229–231</ref> <ref name="b7HwQ">{{cite book | author= Krishna Reddy | title = Indian History | year= 2003 | publisher = Tata McGraw Hill | location = New Delhi | isbn = 0-07-048369-8 | page = A107}}</ref> <ref name="mwiQV">[https://web.archive.org/web/20140719060225/http://www.archive.india.gov.in/knowindia/culture_heritage.php?id=15 Ancient History]. National Informatics Centre. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="8vutL">Heitzman, James. (2007). [https://web.archive.org/web/20091029013809/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761571624/Gupta_Dynasty.html Gupta Dynasty]. Microsoft Encarta Online Encyclopedia, 2007. Vaadatud 31.10.2009.</ref> <ref name="L8UPd">[http://www.edwebproject.org/india/mughals.html The Mughal Legacy]</ref> <ref name="Aoyeo">{{Netiviide |url=http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |pealkiri=The Mughal World: Life in India's Last Golden Age |vaadatud=2011-03-31 |arhiivimisaeg=2012-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120119220948/http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bMfgX">[https://web.archive.org/web/20140719153316/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/SIKH.HTM The Mughals: The Sikhs]. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="oY4kC">[https://web.archive.org/web/20140719171800/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/MARATHAS.HTM The Mughals: The Marathas].</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3">{{cite book |title = Concise Encyclopedia|publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 455 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA.">{{cite book |title = Concise Encyclopedia |publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 322 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="Tdpdv">{{cite book |editor-first=Claude | editor-last=Markovits |title=A History of Modern India, 1480–1950 | series=Anthem South Asian Studies |publisher=Anthem Press |year=2004 |page=345 |isbn=1-84331-152-6}}</ref> <ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20080611033144/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html CIA Factbook: India]. CIA Factbook. Vaadatud 10.03.2007.</ref> <ref name="India is a Nuclear State">[http://www.nti.org/e_research/profiles/India/index.html India Profile]. Nuclear Threat Initiative, 2003. Vaadatud 20.06.2007.</ref> <ref name="Montek">Montek Singh Ahluwalia. [http://planningcommission.nic.in/aboutus/speech/spemsa/msa008.doc Economic Reforms in India since 1991: Has Gradualism Worked?]. Journal of Economic Perspectives, 2002 (MS Word). Vaadatud 13.06.2007.</ref> <ref name="ERS">[https://web.archive.org/web/20110520002800/http://www.ers.usda.gov/Briefing/India/ India is the second fastest growing economy]. Economic Research Service, USDA. Vaadatud 5.08.2007.</ref> }} == Kirjandus == * Wendy Doniger O'Flaherty (toim). ''Karma and Rebirth in Classical Indian Traditions'', University of California Press 1980. * Geraldine Forbes. ''Women in Modern India'', Cambridge University Press 1996. * Peter Robb. ''A History of India'', Palgrave 2002. * J. N. Dixit. ''India-Pakistan in War & Peace'', Routledge 2002. * [[Maailmapank|The World Bank]]. ''India: Sustaining Reform, Reducing Poverty'', Oxford University Press 2003. * Hermann Kulke, Dietmar Rothermund. ''A History of India'', 4. trükk, Routledge 2004. * Barbara D. Metcalf, Thomas R. Metcalf. ''A Concise History of Modern India'', 2. trükk, Cambridge University Press 2006. * Fred R. Clothey. ''Religion in India: A Historical Introduction'', Routledge 2006. * Stanley Wolpert (peatoimetaja). ''Encyclopedia of India'', 4 köidet, Thomson Gale 2006. * Arvind Panagariya. ''India: The Emerging Giant'', Oxford University Press 2008. * Ali Javid. ''World Heritage Monuments and Related Edifices in India'', Algora Publishing 2008. * Burton Stein. ''A History of India'', 2. trükk, Wiley-Blackwell 2010. * Alain Daniélou. ''India ajalugu'', tõlkinud ja kommenteerinud [[Martti Kalda]], Valgus: Tallinn 2011. * VasudhaDalmia, Rashimi Sadana (toim). ''The Cambridge Companion to Modern Indian Culture'', Cambridge University Press 2012. * Sumit K. Majumdar. ''India's Late, Late Industrial Revolution: Democratizing Entrepreneurship'', Cambridge University Press 2012. {{Rahvaste Ühendus}} {{Aasiariigid}} {{Vikitsitaadid}} {{koord |type=country |region=IN |dim=3000000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:India| ]] j6kefa36iwexwv0eghh9r2jq1fc02no 0 677 7171128 7105662 2026-06-12T07:56:25Z ~2026-34343-68 231425 Täpsustasin koguduse missade aega ja lisasin juhatuse esimehe. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171128 wikitext text/x-wiki '''[[EELK]] Tallinna Toompea Kaarli Kogudus''' on [[Eesti]] suurim [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]]. [[Pilt:Tallinn asv2022-04 img12 StCharles Church.jpg|pisi|[[Tallinna Kaarli kirik]]]] == Koguduse ajalugu == Rootsi võimu alguses asutati Toomkiriku juurde sõduritele ja teenistujatele soome kogudus. Koguduse esimese pastori kohta on teada, et ta pidas jumalateenistusi juba 1574. aastal. Kogudus käis koos Toompea lossi kabelis. Selle kogudusega liideti hiljem Toompea eeslinna eestlastest elanikud, kellele asutati 1636. aastal eestikeelne kogudus. [[Rootsi]] kuningas [[Karl XI]] laskis [[Tõnismäe]]le eesti koguduse jaoks ehitada puukiriku, mis õnnistati 20. detsembril [[1670]]. Tänutäheks nimetatigi kirik [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]uks ja kogudus Kaarli koguduseks. Jõudsalt kasvanud Tallinna Toomkiriku soome-eesti kogudus viidi üle Kaarli kirikusse. 1684. aasta [[Toompea tulekahju]] järel toimusid [[Tallinna toomkiriku soome-eesti kogudus|Tallinna toomkiriku soome-eesti]], rootsi ja saksa koguduse jumalateenistused Tõnismäe [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]us, rootsi ja soome-eesti kogudus hakkaski käima Kaarli kirikus ja pärast toomkiriku taastamist jäigi eesti kogudus pärast 1692. aastat [[Tallinna Kaarli kirik]]u [[Tallinna Kaarli kogudus]]se<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2021/11/18/tonismae-kalmistud/ Tõnismae kalmistud], linnaarhiiv.wordpress.com, 18.11.2018</ref>. 1690. aastal soome ja eesti kogudused lahutati. 1692. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/esmaspaev/1933/03/13/36 Püha-Vaimu kirik vanasti], Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 11, 13 märts 1933</ref> hakkasid Kaarli koguduse alla kuuluma ka kuninglikus valduses seisnud Tallinna ümbruse asulad, (pool)saared ja külad: kuninglik hospidal ja vaestemaja, Aegna saar, Rohuneeme, Püünsi, Rummuküla, Rummu, Haabneeme, Viimsi, Miiduranna, Pirita, Lükati, Mähe, Kiltsi, Lubjaahju, Kasti, Käsra, Muuga, Peli, Randvere, Tammneeme, Toorneeme, Leppneeme, Iru, Väätsa, Nehatu, Järveküla, Kassisaba, Kadaka, Kristiine, Toompea, Vismeistri ja Tiskre. Pärast Kaarli kiriku põletamist [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 22. juulil 1710 ühendati eesti toomkoguduse liikmeid osalt [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus|Jõelähtme kogudus]]ega, osalt teatavatel tingimustel (1717–1739) [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Tallinna Pühavaimu kogudus]]ega<ref>Olaf Sild. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 83</ref>. 1724. aastal liitus aga juba suur osa ja 1730. aastate lõpus, mil viimane koguduse õpetaja [[Johann Peter Fass]] lahkus Tallinnast, ka ülejäänud osa eesti kogudusest [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]ega. == Eesti kogudus == 28. oktoobril 1862 pandi praegusele Kaarli kirikule nurgakivi. Kuna ehitustööd pidid kestma aastaid, ehitati kiriku kõrvale kolmnurksele maa-alale puidust abikirik, mis õnnistati sisse 2. juunil 1863. 18. aprillil 1863 valiti Tallinna Toompea Kaarli (ka Toom-Kaarli<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 6</ref>) koguduse täiskogu poolt õpetajaks [[Christoph Otto Lais]]. Tööd koguduses tegi õpetaja Lais ilma palgata, kuna kogudusel ei olnud võimalik talle maksta ja sissetulekut sai ta religiooni õpetaja ameti eest [[Tallinna kubermangugümnaasium|Tallinna Kubermangugümnaasium]]is. Pärast koguduse taasasutamist tõusis koguduse hingede arv 556-ni, 1870. aastal oli koguduses juba 3000 hinge. 1863. aastal asutati Kaarli koguduse juurde eestikeelne lauluselts [[Revalia (selts, 1863)|Revalia]]. Pärast praeguse kiriku sissepühitsemist 1870. aasta 4. [[Advent|advendil]] hakkas koguduse liikmete arv jõudsalt kasvama. [[20. sajand]]i alguseks oli liikmeskond nii suur, et tuli moodustada II [[pihtkond]] ja tööle võtta veel üks õpetaja. [[1906]]. aastast teenis I pihtkonda [[Aleksander Kapp]] ja II pihtkonda [[Rudolf Hurt]]. 1911. aastal oli kogudusel 25 718 eestlasest liiget, [[jumalateenistus]]i pidasid vaheldumisi mõlema pihtkonna õpetajad ainult eesti keeles. [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]] ja [[Toomgild]]ile. Õpetajad said kirikukassast palka 600 rubla aastas, ühel oli ametikorter, teine sai 400 rubla korteriraha. Ristimine maksis 60 kopikat kirikus ja 1½ rubla kodus, mahakuulutamine 75 kopikat, laulatus 1 (kirikus pärast jumalateenistust) või 2 rubla, matmine 1 (spetsiaalsetel päevadel kirikus) või 1½ rubla, leeritamine 1 rubla, kirikutähed 25 kopikat. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1917]] suri Rudolf Hurt südamerabanduse tagajärjel. Hakati tegelema uue õpetaja otsimisega. Samal ajal kerkis päevakorda ka III pihtkonna loomine, sest koguduse liikmete arv oli paisunud suureks ning leiti, et kaks õpetajat ei suuda oma ülesandeid korralikult täita. [[1919]]. aasta suvel kinnitati II pihtkonna õpetajaks [[Friedrich Stockholm]] ja III pihtkonna õpetajaks [[Artur Soomre]]. Kolmanda pihtkonna loomine tekitas pingeid koguduses ja ka õpetajate endi vahel. Lõpuks tekkiski III pihtkond vabatahtliku liitumise teel. [[1920. aastad|1920. aastate]] algul toimusid kiriku korrastustööd. Need olid tingitud sellest, et kirikus peeti paljusid olulisi tähtpäevateenistusi ([[Tallinna toomkirik|Toomkirik]] oli saksa koguduse käes). Kirik oli talviti külm, [[orel]] amortiseerunud, ümbrus korrastamata. [[5. juuni]]l [[1921]] toimus Kaarli kirikus (mitte Tallinna Toomkirikus, nagu mõnes allikas ekslikult väidetakse) [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u esimese [[piiskop]]i [[Jakob Kukk|Jakob Kuke]] pidulik ametisse õnnistamine. Talitust viisid läbi Rootsi [[peapiiskop]] [[Nathan Söderblom]] ja [[Soome]] piiskop [[Jaakko Gummerus]]. Korrastustööd kulmineerusid [[1923]]. aasta [[16. detsember|16. detsembril]], kui uuendatud kirik ja uus Walckeri orel sisse pühitseti. Kirik sai keskkütte, elektrivalgustuse ja topeltaknad. Seinad ja lagi said uue värvi. [[1927]]. aastal hakati Kaarli kirikust esmakordselt jumalateenistusi raadio teel üle kandma. [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli pidevalt päevakorras uue koguduse maja ehitamine. Koguduse uue maja nurgakivi pandi [[7. september|7. septembril]] [[1939]]. Maja planeeringus oli mõeldud nii kogudusele kui ka õpetajatele. Õpetajatele oli majja planeeritud kolm kabinetti koos ooteruumide ja kantseleiga. [[7. september|7. septembril]] [[1940]] sai Kaarli koguduse uue maja peremeheks punalipuline merevägi. Venelaste lahkumisel asus majja Tallinna prefektuur ja politsei. 1944. aastal läks maja taas venelaste kätte. Samas hoones töötas hiljem pikka aega [[Tallinna Stomatoloogiapolikliinik]]. 1994. aastal tagastati maja kogudusele, osa ruume on välja renditud. Hoones asuvad praegu koguduse kantselei, arhiiv, raamatukogu ja lastetöö ruumid. ===Tallinna Toomkiriku rootsi-eesti ja soome-eesti koguduse vaimulikud=== *1634–1641 [[Johann Haquinus Forselius]] *1636–1647 [[Martin Gilläus]] *1647–1657 [[Petrus Momerus]] (surn. 1657<ref>[http://www.elvijapaulilappalaisensukuseura.fi/holmroosesipolvi/#Taulu%2057 Petrus Thomae MOMMERUS Saarnaaja, kuollut 00.8. 1657 Tallinna (rutto). Taulu 58], www.elvijapaulilappalaisensukuseura.fi</ref>)<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865 [https://runeberg.org/aminkeri/0085.html s. 75]</ref> *1657(?)–1658 Bengt<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU138/table Rothovius, Bengt], (vaadatud 1.1.2026)</ref>/[[Benedikt Rothovius]] *1659–1665 [[Johannes Forselius]] *1666–1674 [[Johann Cupraeus]] (surn. 1674<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU252/table Cupraeus, Jakob (-1674)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>) :Jõudsalt kasvanud [[Tallinna toomkirik|Tallinna Toomkirik]]u soome-eesti kogudus viidi üle 20. detsembril 1670 pühitsetud Kaarli kirikusse. === Kaarli koguduse soome ja eesti koguduse vaimulikud === *1674 [[Johannes Keniander]], soome-eesti komm-minister *1675–1685 Heinrich Elosin(ius), soome-eesti pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p972/table Elosinius, Henrik (-1685)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1685–1692, 1692–1707 [[Nicolaus Indraeus]], soome-eesti pastor<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p2691/table Indraeus, Nils (-1707)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *1692–1696 [[Heinrich Derling]], eesti pastor *1696–1710 [[Johann Zimmermann]], eesti pastor *1707–1710 [[Johann Levanus]] (surn. 1726<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p4741/table Levanus, Johan (-1726)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>), soome pastor *1707–1710 [[Eduard Nybeck|Eduard Johannis Nybeck]]<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3686/table Nybeck, Edvard (1671-1727)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, soome pastor *1715–1717 [[Samuel Stricker]], pastor *1738–1739 [[Peter Johann Fass]], pastor ===Praeguse Kaarli koguduse vaimulikud=== *1863–1868 [[Otto Christoph Lais]] *1868–1871 [[Johann Gottlieb Konrad Bergwitz]] *1873–1906 [[Johann Heinrich Brasche]] **1887–1890 Julius Alexander Koppel, abiõpetaja **1890–1892 [[Konstantin Thomson|Konstantin Adolf Thomson]], abiõpetaja **1892–1895 [[Oskar Ernst Emil Tomberg]], abiõpetaja **1896–1900 [[Heinrich Richard Hoffmann]], abiõpetaja **1900–1902 Walter Weissberg, abiõpetaja **1902–1903 [[Christfried Brasche]], abiõpetaja *1906–1917 [[Rudolf Hurt]], II pihtkonna õpetaja *1906–1940 [[Aleksander Leon Richard Kapp]], I pihtkonna õpetaja **1917–1919 Aleksander Mäggis, abiõpetaja *1911–1914, 1919–1944 [[Friedrich Stockholm]], abiõpetaja ja II pihtkonna õpetaja *1919–1944 [[Artur Soomre|Artur Soomre (end Sommer)]], III pihtkonna õpetaja **1933–1934, 1934–1935 [[Einar Kiviste|Einar Hilarius Kiviste]] (end Steinfeldt), A. Kapi isiklik adjunkt, noortetöö pastordiakonus *1936–1941, 1941–1950 [[Paul-Voldemar Koppel|Paul Voldemar Koppel]], abiõpetaja, I pihtkonna õpetaja **1938–1940, 1940–1941 [[Julius Juhkentaal|Julius Juhkentaal,]] A. Kapi isiklik adjunkt, I pihtkonna õpetaja kt *1945–1949 [[August Pähn]], III pihtkonna õpetaja *1946–1947 [[Evald Saag]], II pihtkonna õpetaja *1947–1954 [[Lembit Tedder]], II pihtkonna õpetaja *1951–1953 [[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], I pihtkonna õpetaja *1954 Mihkel Liikane, I pihtkonna õpetaja *1954–1978 [[Edgar Hark]],II pihtkonna õpetaja *1954–1980, 1983 [[Kaide Rätsep]], I pihtkonna õpetaja, III pihtkonna õpetaja *1958–1961, 1963 [[Edgar Ots]], I pihtkonna õpetaja *1978–1985 [[Edgar Vaikmäe]], II pihtkonna õpetaja *1980–1981 Herbert Leopold Stillverk, I pihtkonna õpetaja kt *1981–1983, 1985 Endel Kuulpak, I pihtkonna õpetaja, II pihtkonna kt *1983–1992 [[Mihkel Kukk (vaimulik)|Mihkel Kukk]], I pihtkonna õpetaja *1985–2012 [[Einar Soone]], õpetaja **1992–1995 [[Gustav Piir]], abiõpetaja **1994–1999 [[Jaan J. Leppik]], diakon **1995–2002 [[Jaak Aus]], abiõpetaja **1995–2012 Lauri Kurvits, diakon **2002– Saima Sellak-Martinson, diakon *2012– [[Jaak Aus]], õpetaja **2012– [[Kaisa Kirikal]], abiõpetaja **2014– Tiit Zeiger, diakon **2018– Meelis Holsting, diakon **2019–2020 Kevin Kirs, diakon **2024– [[Jaan Lahe]], abiõpetaja ===Praeguse Kaarli koguduse köstrid-kantorid, organistid-koorijuhid=== *1863–1868 Aleksander Wurmberg (1840–1903), köster *1863–1894 Carl Casimir Crosing (1843–1923), organist *1868–1870 Karl Romm (1847–1909), köster *1869–1909 [[Carl August Conrad Pfaff]] (1847–1909), [[köster]] ja [[kantor]] 1870–1909 *1894–1905, Johann(es) Busch (1863–1938), organist *1905–1914 [[Theodor Teder]] (1871–1914), organist *1909–1938 [[Gustav Kasemets]] (1866–1943 ), köster-[[organist]] *1914–1917, [[Anton Kasemets]] (1890–1978), organist-koorijuht *1918–1923, 1928–1932 [[Mihkel Lüdig]] (1880–1958), organist *1923–1932 [[Ernst Loderaud]] (1890–1962), köster-organist *1922–1940 [[Juhan Jürme]] (1896–1943), organist-koorijuht *1924, 1932–40, 1944–48 [[Alfred Karindi|Alfred Karafin (Karindi)]] (1901–1969), organist-koorijuht *1939–1940 [[Harri Kõrvits]] (1915–2003), köster-organist *1940–1941 [[Edgar Arro]] (1911–1978), organist *1940–1944 Friedrich Stockholm (1914–1973), organist *1942–1952 Senta Arro (1912–1995), organist *1951–1991 [[Hella Tedder]] (1921–2002), organist-koorijuht *1952–1972 Ellinor Koppel (1913–1989), organist-koorijuht *1953–1957 [[Evald Oja]] (1908–1953), hääleseadja *1953–1961 Evald Kutser (1909–1961), naiskoori juht *1961 Mati Kutser (1934), naiskoori juht *1972–1975 Tia Nork, organist *1975–1976, 1984–1987 Evi Randma (1921–1991), naiskoori juht *1976–1990 Liilian Liikane (1928–2006), organist *1984– Marika Kahar (1949), organist-koorijuht *1989– [[Piret Aidulo]] (1963), organist-koorijuht *1991–1998 [[Ene Üleoja]] (1937), kontsertkoori dirigent *1999–2003 [[Heli Jürgenson]] (1969), kontsertkoori dirigent *2003–2011 [[Mikk Üleoja]] (1970), kontsertkoori dirigent *2012–2015 [[Raul Talmar]] (1959), kontsertkoori dirigent *2013– Maarian Toompere (1980), tütarlasteansambli dirigent *2015– Pärtel Toompere (1992), kontsertkoori dirigent *2016– Kersti Petermann, naiskoori dirigent == Kalmistu == 1863. aastal otsustati uue kiriku ehitamise käigus rajada kogudusele oma kalmistu, sest seni oli kasutatud Pühavaimu koguduse kalmistut Kalamajas. Kalmistu pühitseti 5. mail 1864. aastal, surnuaiamaja valmis 1878. aastal ning surnuaia kabel koos kellatorniga pühitseti 5. septembril 1893. 19. sajandi lõpul tekkis Tallinna linnas vajadus uute kalmistute järele. Kuna ei olnud võimalik laiendada olemasoelvat kalmistut, siis tuli leida uus koht, kuhu rajada uus kalmistu. 1899. aastal otsustas Tallinna linna volikogu rajada kalmistu Vana-Pärnu maantee äärde, kust eraldati Kaarli kogudusele 12 400 sülda. 1902. aasta mais otsustas kogudus rajada Rahumäele uue kalmistu, mis pühitseti 7. septembril 1903. aastal. Rahumäe kalmistumaja valmis samal aastal. Kabel ehitati valmis 1912–1913.{{vaata|Vana-Kaarli kalmistu}} == Sotsiaalhoolekanne == [[Lastehoid]] ja [[vaestehoolekanne]] said Kaarli koguduses alguse [[19. sajand]]i teisel poolel. Laste hoidmisega tegeles [[Tallinna Väikelaste Hoiu Selts]], mis oli asutatud [[1880]]. aastal. [[1. juuni]]l [[1920]] kinnitati [[Tallinna-Haapsalu rahukohus|Tallinna Haapsalu rahukohtus]] Tallinna Väikelaste Hoiu Seltsi põhikiri. Seltsi peamisteks tegevussuundadeks ja eesmärkideks oli pakkuda Tallinna elanikele ja eriti Kaarli koguduse liikmetele võimalust oma lapsi vanemate töölolekuajaks lastehoidu panna. Kasvatustöö toimus kiriklikus vaimus, lähtuti [[Friedrich Wilhelm August Fröbel|Fröbeli]] ja [[Maria Montessori|Montessori]] metoodikast. Hoiuseltsil oli avarate ruumidega maja, mis asus [[Suur-Juhkentali]] 1 ([[Liivalaia]] 63). Teise korruse ruume üüris kogudus vanadekodu tarbeks. Tallinna Väikelaste Hoiu Seltsi lasteaed töötas kuni [[1940]]. aastani. [[25. november|25. novembrist]] 1940 pärineb rahanduse rahvakomissari otsus selts likvideerida. [[24. jaanuar]]il [[1941]] võttis likvideerimiskomisjon seltsile kuuluva vara üle. [[Vaestehoolekanne|Vaestehoolekande]] kohta Kaarli koguduses on andmeid juba [[1864]]. aastast, mil tegutseti Vaestehoolekande Komitee nime all. Erinevalt lasteaiast, mis võttis vastu ka teisi linna lapsi, oli Vaestehoolekande Seltsi eesmärgiks toetada oma koguduse abivajajaid. Vaestehoolekande töö saab jagada kaheks. Ühe osa moodustas vaeste toetamine. Sõltuvalt inimese olukorrast anti talle kas igakuist toetust või ühekordseid summasid. Jõulutoetused olid ette nähtud nii vaestele kui vanadele. Teise osa moodustas vanadekodu ülevalpidamine. Seal tasuta peavarju leidnud koguduse vanakestele regulaarset toetust ei antud. Ainult pühade puhul maksti väikestes summades ühekordseid toetusi. Vaestehoolekande Seltsil oli oma vanadekodu, mis asus Alendri 2. [[1930. aastad|1930. aastate]] alguses osteti uus vanadekodu aadressil Magdaleena 6 (mõlemad hävinud). Pärast uue vanadekodu soetamist korraldati koguduse vaestehoolekande tegevus ümber. 1932. aasta alguses moodustati kõigi pihtkondade juurde vaestehoolekande ringid. Kaarli koguduse nõukogu ja Vaestehoolekande Seltsi vahel sõlmiti uus leping ja võeti vastu uus kodukord. Nüüd jäi Vaestehoolekande Seltsi otseseks tegevuseks leida sissetulekuid Magdaleena 6 võlgade tasumiseks ning vanurite ülalpidamiseks vanas ja uues vanadekodus. Vaestehoolekande Selts töötas koguduse faktilise abiorganina, mida kogudus võimaluse piires rahaliselt toetas. Uue korra järgi ei andnud Vaestehoolekande Selts koguduse vaestele enam rahalist toetust. Seda tegi nüüd iga pihtkond ise oma õpetaja juhatusel. Selts likvideeriti 1940. aastal ning vanurid paigutati linna teistesse hooldeasutustesse. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal lubati küll taas tegutsema hakata, kuid hilisem [[Eesti NSV|Nõukogude kord]] ei lubanud kirikul teha mingisugust hoolekannet. == Kaarli Gümnaasium == Gümnaasium tegutses [[Tallinn|Tallinnas]] aastatel [[1918]]–[[1936]] ning oli esimene eestikeelse õppega koguduse gümnaasium, mida pidas üleval 1918–1932 [[Tallinna Kaarli kogudus]] ja 1932–1936 kooli direktor [[Leopold Raudkepp]]. == Tänapäev == Missad toimuvad pühapäeviti kell 10.00 ja esmaspäeviti kell 13.00, teisipäeviti on linnarahvas oodatud vaba sissepääsuga muusikaõhtutele.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Kogudusel on oma kool (Kaarli Kool – lasteaed, põhikool, gümnaasium); toimiv laste-, noorte- ja diakooniatöö ning huvikool ja muusikatöö (8 muusikakollektiivi). Koguduse juhatuse esimees on Kristel Kleinot.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Vaata ka== *[[Kaarli koguduse Kontsertkoor]] *[[Kaarli gümnaasium|Kaarli Gümnaasium]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kaarlikogudus.ee Tallinna Toompea Kaarli koguduse koduleht] == Kirjandus == *[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 6-8 * Kaarli kirik & kogudus / koostanud Ene Pilliroog. Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, 1997 * Tallinna Kaarli kirik / Egle Tamm, Tiina-Mall Kreem ; Tallinn : Muinsuskaitseamet, 2007 ([Tartu] : Greif) * Kunstniku käepuudutus : Johann Köleri freskomaal "Tulge minu juurde kõik ..." = The artist's fingerprint : Johann Köler's fresco "Come unto me, all ..." / koostanud Hilkka Hiiop. Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, 2014 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda) * Jutlustekogu "Su palve viirok tõuseb taeva poole tänus" : Tallinna Toompea Kaarli koguduse vaimulikud ja nende jutlused 1863-2020 / [toimetaja: Kaisa Kirikal ; lühielulugude koostaja, kujundus: Külli Saard] ; Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus, 2020 * "Põrmust tähtede poole". Kaarli gümnaasium 1918–1936. Ühe ainulaadse kooli ajalugu. / Riho Saard. Tallinn: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus. * Luterliku piiskopiameti pidulikust taassisseseadmisest Tallinna Kaarli kirikus. / Riho Saard. Ajakiri Sulane nr 2/75. Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, 2020 [[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli kogudus| ]] [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] to08qv3qs8mvmu2xgmorjtqugm4lnu5 0 3971 7171019 6970119 2026-06-11T22:27:39Z LeeMarx 59920 7171019 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | pilt = Sindi pais.jpg | pildiallkiri = [[Sindi pais]] enne lammutamist | nimi = Sindi | pindala = 5,01<ref name="sindi-numbrid" /> | elanikke = 3766 (1.01.2025)<ref name="sindi-numbrid" /> | maakond = Pärnu | vald = Tori | ehak = 7607<ref name="ehak" /> }} '''Sindi''' on [[vallasisene linn]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]], [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] vasakul kaldal, jõe ja [[Lanksaare raba]] vahelisel tasandikul umbes 14&nbsp;km kaugusel [[Pärnu]]st. Sindi on Tori valla keskus ja valla suurim asula; Sindi EHAK-kood on 7607.<ref name="tori-tutvustus" /><ref name="ehak" /> Sindi kujunes [[19. sajand]]il [[Sindi kalevivabrik]]u ümber tekkinud töölisasulana. Asula sai [[alev]]i õigused 1921. aastal ja linnaõigused 1938. aastal. Aastatel 1957–1991 kuulus Sindi administratiivselt [[Pärnu]] linna koosseisu, seejärel oli ta iseseisev omavalitsusüksus kuni 2017. aasta haldusreformini, mil Sindi linn, Are vald, Sauga vald ja Tori vald moodustasid uue [[Tori vald|Tori valla]].<ref name="tori-tutvustus" /> == Nimi == Sindi nimi pärineb [[Sindi mõis]]a saksakeelsest nimest ''Zintenhof''. Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate register annab mõisa saksakeelseks nimeks ''Zintenhof'', eestikeelseks nimeks Sindi, liigiks eramõisa ning märgib selle kohta teateid 1603. aastast.<ref name="mois-reg" /> Nime on seostatud Pärnu linnanõuniku [[Carl Zindt]]iga, kelle järgi mõis nime sai. Mõis asus Pärnu jõe kaldal hilisema erikutsekooli ja [[Paikuse Politseikool]]i piirkonnas. [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul, [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajal, kaaluti Sindi nime muutmist. 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939 uus nimi. Kuna seda korraldust ei täidetud, pikendas Pärnu maavalitsus tähtaega 1. juulini 1940. Uue nimena pakuti ajakirjanduses välja näiteks Sinijõe ja Kalevi.<ref name="4VclI" /> Nimevahetus jäi siiski tegemata. == Asend ja loodus == Sindi paikneb [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] alamjooksul, umbes 14&nbsp;km kaugusel Pärnust. Asula on pikliku kujuga ning selle ajalooline tuumik kujunes jõeäärse vabrikukompleksi ümber. Pärnu jõe äärne paiknemine on mõjutanud nii Sindi majandusajalugu, tööstuse kujunemist kui ka hilisemat puhke- ja looduskeskkonda. Linna kõrval asub [[Sindi kärestik]], mis rajati endise [[Sindi pais]]u asemele. Pärnu jõe paisutamine takistas pikka aega kalade rännet, sest pais asus umbes 14&nbsp;km kaugusel jõesuudmest ja sulges ligipääsu suurele osale Pärnu jõestiku elupaikadest. Paisu lammutustööd algasid 2018. aasta oktoobris ning 2020. aasta suveks oli betoonpaisu asemele rajatud looduslik kärestik, korrastatud väliujula ja kalade kudealad.<ref name="karestik-kmin" /> Sindi läheduses, Pärnu jõe vastaskaldal, paikneb [[Pulli asula]], mida peetakse üheks vanimaks teadaolevaks inimasustuse jäljeks Eestis. Pulli asulakohast on leitud kiviaegseid tööriistu ja muid esemeid; leiukoht avastati 1967. aastal ning see seostub ligi 11&nbsp;000 aasta taguse asustusega Pärnu jõe ääres.<ref name="pulli-err" /><ref name="pulli-puhka" /> == Ajalugu == [[Pilt:Sindi kalevivabriku hoone torn.JPG|pisi|Endise [[Sindi kalevivabrik]]u hoone]] [[Pilt:Sindi Eesti Tarvitajate Ühisuse hoone.JPG|pisi|[[Sindi muuseum]]]] === Varasem asustus === Kuigi Sindi linn kujunes välja alles [[19. sajand]]il, näitab lähedal asuv [[Pulli asula]], et Pärnu jõe piirkond oli asustatud juba [[kiviaeg|kiviajal]]. Pulli asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist umbes kaks kilomeetrit ülesvoolu. Umbes 1000&nbsp;m² suuruselt alalt on kogutud üle tuhande leiu, sealhulgas mustast tulekivist, luust ja sarvest esemeid. Musta tulekivi Eesti looduses ei esine, mistõttu on seda seostatud lõunapoolsete aladega. Pulli asulast leitud koerahammas on nimetatud Eesti vanimaks tõendiks kodustatud koera esinemise kohta.<ref name="pulli-puhka" /> === Mõis ja vabrikuasula === Sindi mõis oli [[Tori kihelkond|Tori kihelkonnas]] asunud eramõis, mille kohta on kirjalikke teateid 1603. aastast.<ref name="mois-reg" /> Hilisem linn ei kasvanud välja mõisasüdamest, vaid veidi eemal Pärnu jõe kaldale rajatud tööstusasulast. Sindi töölisasula tekkis 1833. aastal mõisale kuulunud Saia ja Tõela küla alale rajatud [[Sindi kalevivabrik]]u ümber. Vabriku rajas [[Riia]] kaupmees ja tööstur [[Johann Christoph Wöhrmann]] (1784–1843), kelle varasem kalevimanufaktuur [[Sieradz]]is oli [[Poola ülestõus 1830–1831|Poola ülestõusu]] ajal 1831. aastal maha põletatud.<ref name="dehio-kalevivabrik" /> Sindi kalevivabrikust kujunes [[Liivimaa kubermang|Liivi-]] ja [[Eestimaa kubermang]]u üks suuremaid [[kalev]]imanufaktuure ning selle ümber rajati monofunktsionaalne tööstusasula. Vabriku, meistrite elamute ja tööliskasarmute paigutuses järgiti sümmeetria ja hierarhia põhimõtet: vabrikukompleks asus jõe ääres, tööliste elamud paigutati sellest ida poole ja meistrite majad lõuna poole. 1841. aastaks oli asulas valminud 57 elamut.<ref name="dehio-kalevivabrik" /> Asutamise ajast pärinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti osa endisi meistritemaju ning ametnike klubi ''Harmonie'' hoone. [[19. sajand]]i keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka [[malm]]ivalu, ning gaasivabrik. Need kuulusid Pärnumaa varasemate seda tüüpi tööstusettevõtete hulka. === Alev ja linn === 1921. aastal sai Sindi [[alev]]i õigused. Asula edasisele arengule andis tõuke [[Lelle–Papiniidu raudtee]]lõigu valmimine 1928. aastal, mil Sindi sai [[Sindi raudteejaam|raudteejaama]]. Sindit läbinud kitsarööpmeline raudtee oli käigus kuni 1969. aastani, mil raudtee viidi üle jõe teisele kaldale.<ref name="dehio-kalevivabrik" /> 1. mail 1938 sai Sindi jõustunud [[Linnaseadus]]ega [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="linnaseadus" /> Linnaõiguste saamise järel kavandati Sindisse esinduslikumat linnakeskust. Sellest kavast valmis olulisima hoonena [[Sindi raekoda]], mille projekt valmis 1935. aastal ja hoone 1937. aastal.<ref name="dehio-raekoda" /> === Nõukogude aeg ja taasiseseisvumise järel === Aastatel 1957–1991 kuulus Sindi administratiivselt Pärnu linna koosseisu.<ref name="Pärnu_koosseisus" /> Sindi linn sai iseseisvaks omavalitsusüksuseks 26. septembril 1991.<ref name="riigiteataja1991" /> 2017. aasta haldusreformiga moodustati Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja senise Tori valla ühinemise teel uus [[Tori vald]].<ref name="riigiteataja2017" /> Ühinemisleping jõustus 11. novembril 2017. Uues vallas jäi Sindi vallasisese linnana vallakeskuseks; Tori vallavalitsus asub Sindis Pärnu mnt 12 hoones.<ref name="tori-tutvustus" /> == Haldus == Sindi oli 1921–1938 alev, 1938–1957 omavalitsuslik linn, 1957–1991 Pärnu linna koosseisu kuulunud linnaline asula ning 1991–2017 taas iseseisev omavalitsuslik linn. 2017. aastast on Sindi [[vallasisene linn]] Tori vallas. [[Sindi linnapea]] oli 2014. aastal [[Marko Šorin]].<ref name="SM2014" /> 2016. aasta jõulueelse seisuga linnapea puudus, abilinnapea oli Rein Ariko.<ref name="kovtp" /> == Rahvastik == Sindi elanike arv on olnud tugevalt seotud [[Sindi kalevivabrik]]u ja selle ümber kujunenud tööstusasula arenguga. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli asulas märgatav tööstustööliste osakaal. 1970.–1980. aastatel kasvas Sindi elanike arv üle 4000 ning 1989. aasta rahvaloenduse ajal elas Sindis 4548 inimest. Hiljem on elanike arv vähenenud; 2011. aasta rahvaloenduse ajal elas Sindis 4076 inimest ja 1. jaanuari 2025 seisuga 3766 inimest.<ref name="0DG5t" /><ref name="sindi-numbrid" /> {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Sindi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste ja uuemate rahvaarvuandmete järgi |- ! rowspan="2" | Rahvus ! colspan="2" | 1970<ref name="ESSR" /> ! colspan="2" | 1979<ref name="rv1979" /> ! colspan="2" | 1989<ref name="QKOrk" /> ! colspan="2" | 2000<ref name="MrWQR" /> ! colspan="2" | 2011<ref name="0DG5t" /> ! colspan="2" | 2025<ref name="sindi-numbrid" /> |- ! arv ! % ! arv ! % ! arv ! % ! arv ! % ! arv ! % ! arv ! % |- | style="text-align:left" | [[eestlased]] | 3255 | 83,29 | 3235 | 73,06 | 3268 | 71,86 | 3300 | 78,97 | 3304 | 81,06 | - | - |- | style="text-align:left" | [[venelased]] | 426 | 10,90 | 901 | 20,35 | 965 | 21,22 | 656 | 15,70 | 605 | 14,84 | - | - |- | style="text-align:left" | [[ukrainlased]] | 38 | 0,97 | 89 | 2,01 | 116 | 2,55 | - | - | 60 | 1,47 | - | - |- | style="text-align:left" | [[soomlased]] | 53 | 1,36 | 87 | 1,96 | 83 | 1,82 | - | - | 33 | 0,81 | - | - |- | style="text-align:left" | [[valgevenelased]] | 21 | 0,54 | 27 | 0,61 | 35 | 0,77 | - | - | 12 | 0,29 | - | - |- | style="text-align:left" | muud | 115 | 2,94 | 89 | 2,01 | 81 | 1,78 | 223 | 5,34 | 62 | 1,52 | - | - |- ! Kokku ! 3908 ! 100 ! 4428 ! 100 ! 4548 ! 100 ! 4179 ! 100 ! 4076 ! 100 ! 3766 ! 100 |} == Haridus == [[Pilt:Kool-kiriku hoone Sindis.JPG|pisi|[[Sindi Gümnaasium]]i hoone ajalooline osa on arvatud riiklikuks [[ehitismälestis]]eks]] Sindis asuvad [[Sindi Gümnaasium]], [[Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool]] ja Sindi lasteaed. Sindi koolihariduse alguseks loetakse 1837. aastat, mil Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli. 1841. aastal avati Sindis saksa kool ning 1857. aastal reorganiseeriti kool eesti, saksa ja vene õppeasutuseks. Aastatel 1887–1917 tegutses Sindis Eesti esimene [[ministeeriumikool]]. 1901. aastal valmis punastest tellistest kolmekorruseline koolimaja, mis on hilisema Sindi Gümnaasiumi ajalooline osa.<ref name="sg-ajalugu" /> Sindi lasteaianduse alguseks peetakse 1892. aastat, mil Sindi kalevivabriku direktor Joseph Wulff asutas niinimetatud supikooli, et vabrikutööle värvatud naiste laste eest hoolitseda. Töö algas Sindi Karskusseltsi saalis, kuhu paigutati üle saja lapse, ning kulud kandis vabrik. 1894. aastal saadi Riia õpperingkonnalt ametlik luba lasteaia avamiseks; seda aastat on loetud Sindi lasteaia ametlikuks algusaastaks.<ref name="sl-ajalugu" /> == Kultuur ja muuseum == Sindi kultuurilugu on tihedalt seotud vabriku, töölisasula, seltsielu, kooli ja muusikatraditsiooniga. Vabrikuasulas tegutsesid laulukoorid, orkestrid ja seltsid ning Sindi koolielu kõrval kujunes välja ka muusikaõpetuse traditsioon. 1893. aastal tegutses Sindis Eesti esimese muusika eriklassi puhkpilliorkester.<ref name="sg-ajalugu" /> [[Sindi muuseum]] asub Wöhrmanni allee lõpus ajaloolises majas. Hoone on seotud Sindi kaubatarvitajate ühisusega, mis asutati 17. novembril 1902 ja mida on nimetatud Eesti esimeseks kooperatiiviks. 1983. aastal avati samas hoones vabriku isetegevuslik koduloomuuseum.<ref name="sindi-muuseum-visit" /> Muuseumi püsiekspositsioon tutvustab Sindi vabriku ajalugu, vabrikutööliste eluolu, kohalikku kodulugu, Sindi töölisasula, alevi ja linna kujunemist ning Sindi kultuuri-, haridus- ja spordilugu.<ref name="sindi-muuseum" /> == Vaatamisväärsused == [[Pilt:Sindi raudteejaama peahoone.jpg|pisi|[[Sindi raudteejaam]]a peahoone]] [[Pilt:Sindi raekoda.JPG|pisi|[[Sindi raekoda]]]] [[Pilt:Siin töötas Ernst Peterson-Särgava.JPG|pisi|Mälestustahvel endise Sindi [[ministeeriumikool]]i hoone seinal. Selles hoones töötas 1891–1893 kirjanik [[Ernst Peterson-Särgava]]]] Sindis on säilinud mitmeid [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]i tööstus-, haridus- ja haldushooneid. Linna ajaloolise tuumiku moodustavad [[Sindi kalevivabrik]]u kompleks, vabrikuga seotud töölis- ja meistrimajad ning Wöhrmanni allee ümbrus. Sindi vabrikuasula vanem hoonestus kuulub Eesti olulisemate varaste tööstusasulate hulka.<ref name="dehio-kalevivabrik" /> Arhitektuuriliselt on tähelepanuväärne [[Sindi raekoda]], mis valmis 1937. aastal. Hoone projekteeris 1935. aastal tõenäoliselt arhitekt Ilmar Laasi, projekti allkirjastas insener Joonas Kinnunen. Raekoda on kahekorruseline silikaattellistest hoone kõrge neljatahulise torniga. Algselt paiknesid seal linnavalitsuse ja volikogu ruumid, Sindi Ühistupank ning korterid. Dehio OME on nimetanud hoonet 1930. aastate Eesti lakoonilise [[funktsionalism]]i silmapaistvaks näiteks.<ref name="dehio-raekoda" /> Aastatel 1927–1928 rajatud [[Sindi raudteejaam]]a hoonekompleks meenutab perioodi, mil Sindi oli ühendatud [[Lelle–Papiniidu raudtee]]ga. Raudtee mõjutas linna arengut ja ühendas Sindi Pärnu ning sisemaaga. Linnas asuvad [[Sindi luteri kirik|Sindi luteri kirik]] ja [[Sindi õigeusu kirik]]. Sindi õigeusklikele, kellest suur osa oli seotud kalevivabrikuga, asutati iseseisev kogudus 1896. aastal. 1899. aastal valmis punastest tellistest Sindi Jumalailmumise kirik, mille ehitamist rahastasid Moskva kaupmees R. Schön ja Sindi kalevivabrik. Kiriku pühitses Riia piiskop Agafangel.<ref name="eoc-oigeusu" /> Sindi läheduses asub [[Pulli asula]], Eesti üks tähtsamaid [[kiviaeg|kiviaja]] asulakohti. Tänapäeval on asulakohas puhkekoht ja püsiekspositsioon.<ref name="pulli-puhka" /> Endine [[Sindi pais]] kuulus pikka aega Sindi tuntumate rajatiste hulka, kuid takistas kalade rännet Pärnu jões. Pais lammutati ning selle asemele rajati [[Sindi kärestik]], mis parandab kalade liikumisvõimalusi ja on kujunenud ka puhke- ja veespordikohaks.<ref name="karestik-kmin" /> <gallery> Elamu Sindis Paide mnt 5.jpg|Elamu Paide mnt 5 Sindi raudteejaama pagasiruum.jpg|Sindi raudteejaama pagasiruum </gallery> == Tuntud isikuid == Sindis on sündinud või elanud mitu Eesti kultuuri-, spordi-, teadus- ja ühiskonnategelast. Sindis on sündinud ajakirjanik ja riigitegelane [[Julius Seljamaa]], haridustegelane [[Juhan Albert Luur]], poliitik ja advokaat [[Viktor Tarmas]], vaimulik [[Harry Johann Nuudi]], diplomaat [[Karl Tofer]], poliitik [[Aleksander Tois]], agronoom ja poliitik [[Kaarel Liidak]], näitleja, laulja ja lavastaja [[Henn Aare]], pedagoog ja tõlkija [[Lea Nurkse]], kunstnik [[Andres Winter]], arhitekt [[Roman Koolmar]], metsateadlane [[Andres Mathiesen]], agrotehnikateadlane [[Veli Palge]], tõstja [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], kergejõustiklane [[Uno Palu]], jalgpallur [[Juho Matsalu]], graafik [[Gita Teearu]], ehtekunstnik [[Jaan Pärn (kunstnik)|Jaan Pärn]], näitleja [[Karin Peetri]], arst [[Laine Loo]], kandlemängija [[Elo Kalda]], laulja [[Kairit Tuhkanen]] ning sõudjad [[Sten-Erik Anderson]] ja [[Allar Raja]]. Sindiga on seotud ka kirjanik [[Ernst Peterson-Särgava]], kes töötas 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis. == Vaata ka == * [[Sindi alevivolinike loend 1934]] * [[Sindi linnavolinike loend 1939]] * [[Sindi lipp]] * [[Sindi muuseum]] * [[Sindi sild]] * [[Sindi kogudus]] * [[Sindi vapp]] * [[Sindi kalevivabrik]] * [[Sindi kärestik]] * [[Pulli asula]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="sindi-numbrid">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/~kyllioma/sindi.html |pealkiri=Sindi – rikkaliku ajaloopärandiga linn aastast 1833 |väljaanne=Tallinna Ülikool |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2024v2 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2024v2 |väljaanne=Teabekeskus |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="tori-tutvustus">{{Netiviide |url=https://www.torivald.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaanne=Tori vald |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="mois-reg">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=2814 |pealkiri=Andmed – Mõis: Sindi |väljaanne=Rahvusarhiiv. Eesti ala mõisate register |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="dehio-kalevivabrik">{{Netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/sindi-sindi-kalevivabriku-asula |pealkiri=Sindi, Sindi kalevivabriku asula |väljaanne=Dehio OME |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="karestik-kmin">{{Netiviide |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sindi-karestik-loplikult-valmis |pealkiri=Sindi kärestik on lõplikult valmis |väljaanne=Kliimaministeerium |aeg=11. august 2020 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="pulli-err">{{Netiviide |url=https://novaator.err.ee/252596/pulli-asulakoht-nahtavamaks |pealkiri=Pulli asulakoht nähtavamaks |väljaanne=ERR Novaator |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="pulli-puhka">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanima-inimasula-koht |pealkiri=Pulli – Eesti vanima inimasula koht |väljaanne=Puhka Eestis |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="sg-ajalugu">{{Netiviide |url=https://www.sindigymnaasium.ee/koolist/ |pealkiri=Koolist |väljaanne=Sindi Gümnaasium |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="sl-ajalugu">{{Netiviide |url=https://www.sindilasteaed.ee/et/meie-lasteaiast/ajalugu |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Sindi Lasteaed |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="sindi-muuseum">{{Netiviide |url=https://torikultuur.ee/sindi-muuseum/ |pealkiri=Sindi muuseum |väljaanne=Tori Kultuurikeskus |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="sindi-muuseum-visit">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/sindi-muuseum |pealkiri=Sindi Muuseum |väljaanne=Puhka Eestis |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="dehio-raekoda">{{Netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/sindi-raekoda |pealkiri=Sindi, Raekoda |väljaanne=Dehio OME |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="eoc-oigeusu">{{Netiviide |url=https://www.eoc.ee/kogudus/sindi-jumalailmumise-kogudus/ |pealkiri=Sindi Jumalailmumise kogudus |väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="linnaseadus">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 |pealkiri=Linnaseadus |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=27. aprill 1938 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="SM2014">{{Netiviide |url=https://web.archive.org/web/20141017211637/https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls |pealkiri=Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a jaanuari seisuga |väljaanne=Siseministeerium |vaadatud=17. oktoober 2014}}</ref> <ref name="kovtp">{{Netiviide |url=https://web.archive.org/web/20161224030320/http://sindi.kovtp.ee/linnavalitsuse-koosseis |pealkiri=Linnavalitsuse koosseis |väljaanne=Sindi linn |vaadatud=23. detsember 2016}}</ref> <ref name="4VclI">{{cite news |title=Kas Sinijõe või Kalevi? |newspaper=Rahvaleht |date=14. aprill 1939 |issue=87 |page=3}}</ref> <ref name="Pärnu_koosseisus">{{Netiviide |url=https://web.archive.org/web/20171117084546/http://sindi.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |pealkiri=Sindi linna ajalugu |väljaanne=Sindi linn |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="riigiteataja1991">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13073899 |pealkiri=Ida-Viru maakonna Iisaku valla, Järva maakonna Järva-Jaani valla, Lääne maakonna Haapsalu linna ja Lihula valla, Pärnu linna Sindi linna, Pärnu maakonna Vändra valla, Põlva maakonna Kõlleste valla, Saare maakonna Laimjala ja Pöide valla ning Võru maakonna Sõmerpalu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=26. september 1991 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="riigiteataja2017">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/117012017001 |pealkiri=Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=12. jaanuar 2017 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="ESSR">{{cite book |title=Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года |location=Tallinn |year=1972}}</ref> <ref name="rv1979">{{cite book |title=Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, 1979. aasta rahvaloenduse andmed |publisher=Eesti Statistikaamet |location=Tallinn |year=1990 |url=https://www.e-varamu.ee/en/collections/single-item//a955bf0c-0a3c-3ed5-9c74-d8e9c118b739/ |access-date=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="QKOrk">{{cite book |title=Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a rahvaloenduse andmed |publisher=Eesti Vabariigi Riiklik Statistikaamet |location=Tallinn |year=1990 |pages=32}}</ref> <ref name="MrWQR">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26495 |vaadatud=5. mai 2013 |arhiivimisaeg=14. juuli 2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190714075154/https://www.stat.ee/dokumendid/26495 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0DG5t">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=5. mai 2013 |arhiivimisaeg=5. juuni 2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Kirjandus == * R. Kenkmaa. Sindi uue nime otsimisel. ''[[Uus Eesti]]'', 13. september 1939, nr 249, lk 11. * Sindi linn ei leia uut nime. ''Uus Eesti'', 5. oktoober 1939, nr 271, lk 8. == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Tori vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Sindi| ]] 7m0q5kq2ok4mvvs5zrlb19nec1jcv4c 0 4523 7170896 6905140 2026-06-11T16:36:04Z Taivo 268 väär väide välja 7170896 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''15. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 166. ([[liigaasta]]l 167.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 2. juuni ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1219]] – [[Lindanise lahing]]: [[eestlased]] ründasid [[Taani]] laagrit ja tapsid [[Lihula piiskop|Eestimaa piiskop]]i [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]]i. Tänu [[Rügeni vürst]]i [[Vitslav I]] slaavlaste malevale võitsid lahingu [[taanlased]]. Legendi järgi langes selles lahingus taevast valge ristiga punane lipp – ''[[Dannebrog]]''. * [[1701]] – {{kas|[[Rootsi]] kuninga [[Karl XII]] vägi lahkus Eestist.}} *[[1882]] – [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järve]] väljaandel ilmus ajalehe [[Virulane]] esimene number.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1920]] – [[Asutav Kogu]] võttis vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]]. * 1920 – kaotati [[Kaitseliit]], püsima jäid maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ja küttide liidud. * [[1929]] – algasid [[IV Riigikogu]] volitused. * [[1930]] – avati [[Paide staadion]]. * [[1932]] – valitsus asutas sihtasutuse [[Eesti Lastekaitse]]. * [[1934]] – [[Tallinn]]as algasid I [[Eesti Mängud]]. * [[1936]] – [[Männiku plahvatus|plahvatus]] [[Männiku (Saku)|Männiku]] laskemoonalaos nõudis 63 ohvrit.<ref>http://kultuur.elu.ee/ke493_suurpauk.htm</ref> * [[1940]] – Tallinnas algas [[Balti nädal]]. * [[1946]] – [[Kohtla-Järve]] ja [[Kiviõli]] said linna staatuse. * [[1969]] – Tartus algas juubelilaulupidu. * [[1973]] – [[Pärnu]]s toimusid rahutused, noored ründasid miilitsamaja. Rahutusi maha suruma saadeti sõjaväelased.<ref>[https://parnu.postimees.ee/4896422/vello-juurma-meenutusi-45-aasta-tagusest-mollust Vello Juurma: Meenutusi 45 aasta tagusest möllust] Pärnu Postimees, 14. juuli 2018</ref><ref>Jüri Ehasalu:[https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/40-aastat-varjatud-saladus-parnu-rahutustes-lasti-kaiku-relvad-ja-kuri-gaas?id=66792483 40 aastat varjatud saladus: Pärnu rahutustes lasti käiku relvad ja kuri gaas] Maaleht, 26. september 2013</ref> * [[1982]] – [[EKP Keskkomitee Büroo]] võttis vastu otsuse "Kodanliku televisiooni poolt vabariigi elanikkonnale avaldatava mõju tõkestamise abinõudest".<ref>[[Mati Graf]]. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 173</ref> * [[1990]] – [[Edgar Savisaar]] kohtus [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] kuninganna [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|Beatrix'ga]]. * [[2004]] – [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] möllas [[tornaado]]. ===Maailmas=== * {{0}}[[763 eKr]] – [[Assüüria]] astroloogid teatasid [[päikesevarjutus]]est, mida tänapäeval kasutatakse Mesopotaamia ajaloo kronoloogia fikseerimispunktina. * [[1215]] – [[Inglise kuningas]] [[John Maata]] andis välja [[Magna Charta]], mis piiras kuningavõimu [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]]l. * [[1381]] – [[Wat Tyler]] andis Inglise kuningale [[Smithfield (London)|Smithfieldis]] üle [[talupoeg]]ade nõudmised. * [[1389]] – [[Osmanite riik|Türgi]] väed lõid [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahing]]us [[Serbia vürstiriik|Serbia]] vägesid. * [[1520]] – [[paavst]] [[Leo X]] kuulutas [[ketser]]likuks [[Martin Luther]]i teesid. * [[1526]] – Liivimaa seisused kuulutasid [[Volmari maapäev]]al [[Wolter von Plettenberg]]i Liivimaa kõrgemaks valitsejaks * [[1844]] – [[Charles Goodyear]] [[patent]]eeris [[kumm]]i [[vulkaniseerimine|vulkaniseerimise]]. * [[1846]] – [[Oregoni leping]]uga määrati piir Ameerika Ühendriikide ja Briti territooriumi (hilisema Kanada) vahel 49. laiuskraadile. * [[1859]] – Ameerika Ühendriikide farmer Lyman Cutlar tulistas siga, kes jäi Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahelise [[seasõda|seasõja]] ainsaks ohvriks. * [[1866]] – [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] alustas sõjategevust [[Austria keisririik|Austria]] vastu. * [[1888]] – Saksa keiser [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] suri pärast 99-päevast võimul olekut kolmekeisriaastal. Saksa riigi uueks valitsejaks sai tema poeg [[Wilhelm II]] von [[Hohenzollern]]. * [[1895]] – [[Keenia]] sai Briti protektoraadiks. * [[1919]] – esimene lend üle [[Atlandi ookean]]i (inglased J.W. Alcock ja A. Whitten, 16 tundi 12 min). * [[1922]] – algas [[Haagi konverents]], mille päevakorras oli teiste riikide pretensioonid [[Venemaa]] võlgade ja välisvara suhtes. * [[1940]] – [[Punaarmee]] okupeeris [[Leedu]].<ref>http://vilnews.com/2011-04-lithuania-and-the-soviet-union-1939-1940</ref> * [[1941]] – [[Horvaatia Iseseisev Riik]] [[Ustaša]] füüreri [[Ante Pavelić]]i juhtimisel astus teljeriikide poolel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]]. * [[1945]] – [[Rootsi]] valitsus lubas [[NSV Liit|NSV Liidule]] välja anda 168 Rootsi põgenenud balti sõdurit. * [[1954]] – [[Basel]]is asutati Euroopa Jalgpalliassotsiatioonide Liit – [[UEFA]]. * [[1994]] – [[Iisrael]]i ja [[Vatikan]]i vahel seati sisse täielikud diplomaatilised suhted. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 15. juunil}} *[[1330]] – [[Must Prints Edward]], Inglismaa prints ja väejuht *[[1843]] – [[Edvard Grieg]], norra helilooja *[[1914]] – [[Juri Andropov]], NSV Liidu riigitegelane *[[1916]] – [[Herbert Simon]], USA ühiskonnateadlane, [[Nobeli majandusauhind]] 1978 *[[1922]] – [[Ilmar Kullam]], eesti korvpallur ja treener *[[1924]] – [[Ezer Weizmann]], Iisraeli president 1993–2000 *[[1943]] – [[Poul Nyrup Rasmussen]], Taani peaminister 1993–2001 *[[1946]] – [[Demis Roussos]], kreeka laulja *[[1949]] – [[Igor Mang]], eesti astroloog *[[1954]] – [[Mario Kempes]], argentina jalgpallur *[[1954]] – [[James Belushi]], ameerika näitleja *[[1955]] – [[Mario Kivistik]], eesti kirjastaja, autoriõiguste kaitsja ja kirjanik *[[1961]] – [[Lauri Laubre]], eesti muusikaärimees *[[1963]] – [[Helen Hunt]], ameerika näitleja *[[1964]] – [[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja *[[1964]] – [[Michael Laudrup]], taani jalgpallur ja treener *[[1964]] – [[Valeri Bukrejev]], Eesti teivashüppaja *[[1969]] – [[Oliver Kahn]], saksa jalgpallur *[[1969]] – [[Cédric Pioline]], prantsuse tennisist *[[1969]] – [[Ice Cube]] (O'Shea Jackson), ameerika räppar ja näitleja *[[1971]] – [[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja *[[1972]] – [[Hank von Helvete]], norra muusik *[[1974]] – [[Silja Suija]], eesti suusataja *[[1976]] – [[Ülo Pikkov]], eesti animatsioonfilmide režissöör *[[1978]] – [[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur *[[1980]] – [[Mary Carey]], ameerika erootikanäitleja *[[1981]] – [[Billy Dean Martin]], ameerika muusik *[[1981]] – [[Veljo Reinik]], eesti näitleja *[[1996]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja == Surnud == {{vaata|Surnud 15. juunil}} * [[1671]] – [[Stepan Razin]], Doni kasakapealik * [[1849]] – [[James Knox Polk]], USA 11. president 1845–1849 * [[1938]] – [[Ernst Ludwig Kirchner]], saksa maalikunstnik * [[1996]] – [[Ella Fitzgerald]], ameerika džässlaulja * [[2025]] – [[Mikk Targo]], eesti, laulukirjutaja ja produtsent == Pühad == *[[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendris]] [[viidipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Guido]], [[Kuido]], [[Viido]], [[Viit (eesnimi)|Viit]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 15]] bzjk31nzqnbtt8dubiura7bx3iqbqyp 0 5955 7171017 6710489 2026-06-11T21:37:49Z LeeMarx 59920 7171017 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit [[Pärnumaa]].}} {{Provints | nimi = Pärnu maakond | lipp = Pärnumaa lipp.svg | lipu_link = [[Pärnumaa lipp]] | vapp = Et-Pärnu maakond-coa.svg | vapi_link = [[Pärnumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Pärnu]] | asendikaardi_pilt = Pärnu County in Estonia.svg }} '''Pärnu maakond''' ehk '''Pärnumaa''' on [[Eesti]] [[1. järgu haldusüksus]] [[Edela-Eesti]]s. Maakonnakeskus on [[Pärnu]]. Tänapäeva Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise [[Pärnumaa]] alasid ning pärast [[2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] ka osa endisest [[Läänemaa]]st. Pindalalt on Pärnu maakond Eesti suurim maakond. Maakonnas on seitse omavalitsusüksust: [[Häädemeeste vald]], [[Kihnu vald]], [[Lääneranna vald]], [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Saarde vald]] ja [[Tori vald]]. == Asend ja loodus == Pärnu maakond paikneb Eesti edelaosas, poolkaares ümber [[Liivi laht|Liivi lahe]] kirdenurga, kuhu sopistub madalaveeline [[Pärnu laht]]. Maakonna naabermaakonnad on loodes [[Lääne maakond]], põhjas [[Rapla maakond]], kirdes [[Järva maakond]] ja idas [[Viljandi maakond]]. Lõunas piirneb Pärnu maakond [[Läti]]ga. Üle mere jääb läände [[Saare maakond]]. Maakonna pindala on 5418,73 km². Saarte ja laidude alla jääb ligi 20 km²; asustatud saartest kuuluvad maakonda [[Kihnu]] ja [[Manilaid]].<ref name="THP2019">{{Netiviide |url=https://heaoluprofiil.tai.ee/images/P%C3%A4rnumaa_THP_2019.pdf |pealkiri=Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil |väljaanne=Tervise Arengu Instituut |aeg=2019 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> Pärnu maakonna maastikku liigendavad [[Pärnu jõgi]] ja selle lisajõed. Rannikualadel paiknevad luited, lahed ja rannaniidud, sisemaal leidub ulatuslikke metsi, soid ja rabasid. Maakonna tuntumate looduspiirkondade hulka kuuluvad [[Soomaa rahvuspark]], [[Nigula looduskaitseala]], [[Tõhela-Ermistu hoiuala]], [[Manija maastikukaitseala]] ja [[Pärnu lahe hoiuala]].<ref name="Keskkonnaamet2012">{{Netiviide |url=https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Parnumaa_est%202012.pdf |pealkiri=Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid |väljaanne=Keskkonnaamet |aeg=2012 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> Pärnu maakonna kõrgeim koht on [[Rehemaa mägi]] Saarde vallas, mille kõrguseks on märgitud 80,8 meetrit.<ref name="THP2019" /> == Kohalikud omavalitsused == [[File:Pärnu municipalities 2017.png|thumb|Pärnu maakonna omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi]] Pärnu maakonnas on seitse omavalitsusüksust: üks linn ja kuus valda. Omavalitsusüksused on seotud [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator]]iga (EHAK); haldus- ja asustusüksuste ruumiandmeid avaldab [[Maa- ja Ruumiamet]].<ref name="MARU2026">{{Netiviide |url=https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/haldus-ja-asustusjaotus-p119.html |pealkiri=Haldus- ja asustusjaotus |väljaanne=Maa- ja Ruumiamet |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> {| class="wikitable sortable" |+ Pärnu maakonna omavalitsusüksused ! Omavalitsusüksus ! Liik ! Rahvaarv <small>(1.01.2026)</small><ref name="ELVL2026">{{Netiviide |url=https://www.elvl.ee/elanike-arv |pealkiri=Elanike arv kohalike omavalitsuste kaupa. Rahvastik 01.01.2026 |väljaanne=Eesti Linnade ja Valdade Liit |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> |- | [[Häädemeeste vald]] | vald | 5012 |- | [[Kihnu vald]] | vald | 676 |- | [[Lääneranna vald]] | vald | 5023 |- | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | vald | 7742 |- | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | linn | 51 333 |- | [[Saarde vald]] | vald | 4187 |- | [[Tori vald]] | vald | 12 593 |- ! Kokku ! ! 86 566 |} == Asustusüksused == Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.<ref name="MARU2026" /> Linnad: [[Kilingi-Nõmme]], [[Lihula]], [[Pärnu]], [[Sindi]] Alevid: [[Lavassaare]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Tootsi]], [[Vändra]] Alevikud: [[Are]], [[Audru]], [[Häädemeeste]], [[Sauga]], [[Tihemetsa]], [[Tori]], [[Tõstamaa]], [[Virtsu]], [[Võiste]] Külad: [[Aasa]], [[Aesoo]], [[Ahaste]], [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Allika (Lääneranna)|Allika]], [[Allikõnnu]], [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], [[Alu küla|Alu]], [[Aluste]], [[Anelema]], [[Arase]], [[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]], [[Arumetsa]], [[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]], [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)]], [[Eametsa (Tori)]], [[Eassalu]], [[Eavere]], [[Eense]], [[Eerma]], [[Elbi]], [[Elbu]], [[Emmu]], [[Enge]], [[Ermistu]], [[Ertsma]], [[Esivere]], [[Haapsi]], [[Halinga]], [[Helenurme]], [[Helmküla]], [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]], [[Hõbesalu]], [[Ikla]], [[Ilvese]], [[Irta]], [[Iska]], [[Jaagupi]], [[Jaamaküla]], [[Joonuse]], [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]], [[Jõeääre (Lääneranna)|Jõeääre]], [[Jõõpre]], [[Jänistvere]], [[Järise (Lääneranna)|Järise]], [[Järve (Lääneranna)|Järve]], [[Jäärja]], [[Kaansoo]], [[Kabli]], [[Kablima]], [[Kabriste]], [[Kadaka (Lääneranna)|Kadaka]], [[Kadjaste]], [[Kaelase]], [[Kaisma]], [[Kalda (Saarde)|Kalda]], [[Kalita]], [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]], [[Kalmaru]], [[Kamali]], [[Kanaküla]], [[Kanamardi]], [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]], [[Karinõmme]], [[Karuba]], [[Karuse]], [[Kaseküla]], [[Kastna (Pärnu)|Kastna]], [[Kavaru]], [[Kergu]], [[Kibura]], [[Kidise]], [[Kihlepa]], [[Kiisa (Tori)|Kiisa]], [[Kiisamaa]], [[Kikepera]], [[Kildemaa]], [[Kilgi (Lääneranna)|Kilgi]], [[Kilksama]], [[Kiraste]], [[Kirikumõisa]], [[Kobra küla|Kobra]], [[Kodesmaa]], [[Koeri]], [[Koonga]], [[Korju]], [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]], [[Krundiküla]], [[Kuhu]], [[Kuiaru]], [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]], [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]], [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]], [[Kurena]], [[Kurese]], [[Kurgja]], [[Kõima (Lääneranna)]], [[Kõima (Pärnu)]], [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[Kõpu (Pärnu)|Kõpu]], [[Kõrsa]], [[Kõveri]], [[Kärbu]], [[Kärsu]], [[Käru (Lääneranna)|Käru]], [[Laadi]], [[Laiksaare]], [[Langerma]], [[Lanksaare]], [[Lao]], [[Leetva]], [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], [[Lehu]], [[Leina (Häädemeeste)|Leina]], [[Leipste]], [[Lemmetsa]], [[Lemsi]], [[Lepaküla]], [[Lepplaane]], [[Levi]], [[Libatse]], [[Liiva (Pärnu)|Liiva]], [[Linaküla]], [[Lindi]], [[Liu]], [[Lodja]], [[Loomse]], [[Luuri]], [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], [[Lõuka]], [[Lähkma]], [[Lüüste]], [[Maade]], [[Maikse]], [[Maima]], [[Majaka]], [[Malda]], [[Manija]], [[Mannare]], [[Marana]], [[Marina küla|Marina]], [[Marksa]], [[Massiaru]], [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]], [[Matsi (Lääneranna)|Matsi]], [[Mereäärse]], [[Metsaküla (Häädemeeste)]], [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)]], [[Metsapoole (Häädemeeste)|Metsapoole]], [[Metsavere]], [[Metsaääre (Saarde)|Metsaääre]], [[Mihkli]], [[Muraka]], [[Muriste]], [[Murru]], [[Mustaru]], [[Mustla (Saarde)|Mustla]], [[Muti]], [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]], [[Mõtsu]], [[Mädara]], [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]], [[Mäliküla]], [[Männikuste]], [[Naartse]], [[Naissoo]], [[Nedrema]], [[Nepste]], [[Niidu]], [[Nurme (Tori)|Nurme]], [[Nõmme (Lääneranna)|Nõmme]], [[Nätsi]], [[Oara]], [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]], [[Oidrema]], [[Oissaare]], [[Oore]], [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]], [[Oriküla]], [[Paadrema]], [[Paatsalu]], [[Paimvere]], [[Palatu]], [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]], [[Papisilla]], [[Papsaare]], [[Parasmaa]], [[Parisselja]], [[Peantse]], [[Peerni]], [[Penu]], [[Pereküla]], [[Piha]], [[Pihke]], [[Piirumi]], [[Piistaoja]], [[Piisu]], [[Pikavere (Lääneranna)|Pikavere]], [[Pitsalu]], [[Pootsi]], [[Pulgoja]], [[Pulli]], [[Põhara]], [[Põldeotsa]], [[Põlendmaa]], [[Päraküla (Pärnu)|Päraküla]], [[Pärivere]], [[Pärnjõe]], [[Pööravere]], [[Rabaküla]], [[Rabavere]], [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]], [[Raespa]], [[Raheste]], [[Rahkama]], [[Rahnoja]], [[Rammuka (Pärnu)|Rammuka]], [[Randivälja]], [[Rannaküla (Lääneranna)|Rannaküla]], [[Rannametsa]], [[Ranniku]], [[Rauksi]], [[Reinu (Saarde)|Reinu]], [[Reinumurru]], [[Reiu]], [[Ridalepa]], [[Riisa]], [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]], [[Roodi]], [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]], [[Rukkiküla]], [[Rõusa]], [[Rädi]], [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)]], [[Rätsepa (Tori)]], [[Räägu (Tori)|Räägu]], [[Rütavere]], [[Saarde]], [[Saare (Lääneranna)|Saare]], [[Saari]], [[Salavere (Lääneranna)|Salavere]], [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], [[Samliku]], [[Saulepa]], [[Saulepi]], [[Saunametsa]], [[Seliste]], [[Selja (Lääneranna)]], [[Selja (Tori)]], [[Seljametsa]], [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], [[Sigaste]], [[Sikana]], [[Silla (Pärnu)|Silla]], [[Soeva]], [[Sohlu]], [[Sookalda]], [[Sookatse]], [[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]], [[Soometsa]], [[Soomra]], [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], [[Suigu (Tori)|Suigu]], [[Surju]], [[Suurejõe]], [[Sõõrike]], [[Sääre (Kihnu)|Sääre]], [[Säästla]], [[Taali]], [[Tabria]], [[Tagassaare]], [[Tahkuranna]], [[Tali]], [[Tamba]], [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]], [[Tammiste (Tori)|Tammiste]], [[Tammuru]], [[Tarva (Lääneranna)]], [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)]], [[Tiilima]], [[Tohera]], [[Treimani]], [[Tuuliku]], [[Tuuraste]], [[Tõhela]], [[Tõitse]], [[Tõlla]], [[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]], [[Tõrdu]], [[Tõusi]], [[Täpsi]], [[Tühjasma]], [[Ura]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Urissaare]], [[Urita]], [[Urumarja]], [[Uuemaa]], [[Uulu]], [[Vahenurme]], [[Vainu (Tori)|Vainu]], [[Vaiste]], [[Vakalepa]], [[Vaki]], [[Valgeranna]], [[Valistre]], [[Varbla]], [[Vaskrääma]], [[Vastaba]], [[Vee]], [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]], [[Veltsa]], [[Venekuusiku]], [[Veskisoo]], [[Vihtra]], [[Viisireiu]], [[Viluvere]], [[Võidu]], [[Võidula]], [[Võiera]], [[Võitra]], [[Võlla (Tori)|Võlla]], [[Võlli (Tori)|Võlli]], [[Võrungi]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Värati]], [[Õepa]], [[Õhu]], [[Ännikse]], [[Ünnaste]] == Rahvastik == Rahvastikuregistri andmetel elas Pärnu maakonnas 1. jaanuaril 2026 kokku 86 566 inimest. Suurim omavalitsusüksus oli [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], kus elas 51 333 inimest ehk üle poole maakonna rahvastikust. Rahvaarvult teine omavalitsus oli [[Tori vald]] 12 593 elanikuga.<ref name="ELVL2026" /> Pärnu maakonna rahvastik on koondunud eelkõige Pärnu linna ja selle lähiümbrusse. Maakonna äärealadel on rahvastiku tihedus väiksem ning asustus hõredam. Pärnu linnastu moodustub Pärnu keskuslinna, selle lähiasulate ja ümberkaudsete tihedama asustusega piirkondade toel.<ref name="THP2019" /> == Ajalugu == {{vaata|Pärnumaa|Pärnu kreis}} Pärnumaal eraldi [[muinasmaakond]]a ei eksisteerinud.<ref>[[Olaf Esna]]. [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/01/26/11.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1]. ''Pärnu Postimees'', 26. jaanuar 2017.</ref> Hilisem maakondlik identiteet kujunes eeskätt [[Liivimaa kubermang]]u haldusjaotuse, [[Pärnu kreis]]i ja Pärnu linna piirkondliku rolli kaudu. Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond. Pärnu kreis eraldati uuesti 1888. aastal. Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu Pärnu kreis koosnes [[Audru kihelkond|Audru]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tori kihelkond|Tori]] ja [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnast]]. [[12. aprill]]il 1917 kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Pärnu maakond liideti autonoomse [[Eestimaa kubermang]]uga. [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] 1934. aastal oli Pärnu maakonna pindala 5228 km². 1922. aasta rahvaloenduse järgi elas maakonnas 70 906 ja 1934. aastal 68 798 inimest. Enne 1939. aastat oli maakonnas 41 valda, pärast [[1939. aasta vallareform]]i jäi Pärnu maakonda 22 valda. [[Eesti NSV konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV konstitutsiooniga]] lahutati Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu maakondadest ning neist said vabariikliku alluvusega linnad.<ref>Peeter Päll. [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/peeter_pall._haldus-_ja_asustusuksuste_terminid.pdf Haldus- ja asustusüksuste terminid]. ''Õiguskeel'' 2019/3.</ref> 1950. aastal jagati Pärnu maakond rajoonideks. Maakonna aladest moodustati [[Kilingi-Nõmme rajoon]] ja [[Pärnu rajoon]], osa territooriumist läks [[Abja rajoon]]i, [[Lihula rajoon]]i, [[Pärnu-Jaagupi rajoon]]i ja [[Vändra rajoon]]i koosseisu. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti Pärnu linnapiirkonnaga Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon. 1990. aasta 1. jaanuarist moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega Pärnu rajooni piires Pärnu maakond.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest]. ENSV Teataja 1989, nr 40, art 614.</ref> [[Pilt:Pärnumaa vallad.svg|pisi|Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini]] 1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Pärnu maakonda linnadest [[Kilingi-Nõmme]], [[Pärnu]] ja [[Sindi]] ning vallad [[Are vald|Are]], [[Audru vald|Audru]], [[Halinga vald|Halinga]], [[Häädemeeste vald (1990)|Häädemeeste]], [[Kaisma vald|Kaisma]], [[Kihnu vald|Kihnu]], [[Koonga vald|Koonga]], [[Lavassaare vald|Lavassaare]], [[Paikuse vald|Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi vald|Pärnu-Jaagupi]], [[Saarde vald (2005)|Saarde]], [[Sauga vald|Sauga]], [[Surju vald|Surju]], [[Tali vald|Tali]], [[Tori vald (1991)|Tori]], [[Tootsi vald|Tootsi]], [[Tõstamaa vald|Tõstamaa]], [[Tahkuranna vald|Tahkuranna]], [[Varbla vald|Varbla]], [[Vändra alev]] ja [[Vändra vald]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29461 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine]. RT I 1995, 40, 567.</ref> 1995. aastal ühines Pärnu-Jaagupi vald [[Halinga vald|Halinga vallaga]]. 2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn ja [[Tali vald]] [[Saarde vald|Saarde vallaga]]. 2009. aastal ühines [[Kaisma vald]] [[Vändra vald|Vändra vallaga]] ning 2013. aastal [[Lavassaare vald]] [[Audru vald|Audru vallaga]]. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Pärnu maakonnas [[Häädemeeste vald]], [[Lääneranna vald]], [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Saarde vald]] ja [[Tori vald]]. Haldusreformieelsetes piirides säilis [[Kihnu vald]]. Haldusreformi järel kuuluvad Lääneranna valla koosseisus Pärnu maakonda ka varem Lääne maakonda kuulunud [[Lihula vald|Lihula]] ja [[Hanila vald|Hanila valla]] alad.<ref>{{Netiviide |url=https://web.archive.org/web/20210128005535/https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering |pealkiri=Pärnumaa |väljaanne=maakonnaplaneering.ee |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2021 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> [[Pärnu maavalitsus]]e tegevus lõpetati 1. jaanuaril 2018 koos teiste Eesti maavalitsustega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse |pealkiri=Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse |väljaanne=Postimees |aeg=14. juuni 2017 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> Samal ajal kadus ka [[Pärnu maavanem]]a institutsioon.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine]. RT III, 26.09.2017, 2.</ref> == Vaata ka == * [[Pärnumaa]] * [[Pärnu kreis]] * [[Pärnu madalik]] * [[Sakala]] * [[Liivi laht]] * [[Soomaa rahvuspark]] * [[Kihnu kultuuriruum]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Pärnu County}} * [https://parnumaa.ee/ Pärnumaa infovärav] * [https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/parnu-maakond-55 Pärnu maakond Statistikaameti piirkondliku statistika juhtimislaual] * [https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/haldus-ja-asustusjaotus-p119.html Haldus- ja asustusjaotuse andmed Maa- ja Ruumiameti geoportaalis] {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Pärnu maakond| ]] f0slrbdf7ymw0onrqmcg40y0lf7xt1h 0 6102 7170769 7075917 2026-06-11T12:07:29Z ~2026-34357-07 231440 Sveiki 7170769 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2017|kuu=juuni}} {{Endine riik | nimi = Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | algusaasta = 31. märts 1940 | lõppaasta = 16. juuli 1956 | omakeelne-nimi = Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta <br> Карело-Финская Советская Социалистическая Республика <br> (Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | riigikeel = [[soome keel]], [[vene keel]] | rahaühik = [[Nõukogude rubla|rubla]] | hümn = [[Karjala-Soome NSV hümn]] | eelnes = [[Karjala ANSV]], [[Soome]] | järgnes = [[Karjala ANSV]], [[Vene NFSV]] | asendikaart = Karelo-Finnish SSR in Soviet Union (1940).svg | asendikaart-tekst = Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides | vapp = Coat of arms of the Karelo-Finnish SSR (1940-1956).jpg | vapp-tekst = [[Karjala-Soome NSV vapp]] | lipp = Flag of Dollar Steamship Line.svg | lipp-tekst = [[Karjala-Soome NSV lipp]] aastal 1956 | riigipea-nimi = [[Otto Wille Kuusinen]] | riigipea = Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | pealinn = [[Petroskoi]] | pindala = 172400 | rahvaarv = 651300 | rahvaarv-aasta = 1959 | osa = [[Nõukogude Liit]] | valitsusvorm = [[marksism-leninism]] | ajalugu1 = 31.03.1940 | sündmus1 = Karjala-Soome NSV rajamine | ajalugu2 = 16.07.1956 | sündmus2 = Karjala-Soome NSV likvideerimine | deviis = "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!" }} '''Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendid '''Karjala-Soome NSV''' ja '''KSNSV''') oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[liiduvabariik]] aastatel 1940–1956. Karjala-Soome riigikeeled olid [[vene keel]] ja [[soome keel]], pealinn oli [[Petroskoi]].<ref name=":02">{{Uudiseviide |kuupäev=1940-07-11 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |lehekülg=7 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83}}</ref> Karjala-Soome NSV moodustati 31. märtsil 1940, liites [[Talvesõda|Talvesõja]] jooksul [[Soome]]lt vallutatud alad [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga]]. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-04-01 |pealkiri=Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks |lehekülg=3 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/01/13}}</ref> Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] otsusega taas [[Karjala ANSV]], mis hakkas uuesti kuuluma [[Vene NFSV]] koosseisu.<ref name=":12">{{Uudiseviide |kuupäev=1956-07-22 |pealkiri=Karjala kurbmäng |lehekülg=1 |väljaanne=[[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1}}</ref> == Ajalugu == === Eellugu === [[Ida-Karjala]] oli [[Keskaeg|keskajast]] kuni 20. sajandi alguseni [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[perifeeria]], mis oli hõredalt asustatud [[õigeusk|õigeusklike]] [[Karjalased|karjalaste]] ja [[Venelased|venelastega]]. 19. sajandil sagenesid [[Soomlased|soomlaste]] kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Ida-Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli [[Karjala ärkamisaeg|Karjala rahvuse ärkamine]], mis oli tugevalt soomemeelne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roosaar |eesnimi=Aki |kuupäev=2014 |pealkiri=Suur-Soome plaan: 1917-1922 |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8036703c-43f2-4659-b98e-55a58c2e8a8f/download |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu}}</ref> [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal tehti [[Hõimusõjad|mitu katset]] Ida-Karjalat või selle osi (nt Repola ja Porajärve vald) [[Nõukogude Venemaa]]st eraldada (osaliselt ka soomlaste (nt [[Bobi Sivén]]) juhtimisel), regiooni kas Soomega liites või [[Karjala Vabariik (1919–1920)#Karjala-Soome suhted|Karjala iseseisvumist toetades]]. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas [[Nõukogude Venemaa]] Ida-Karjalale [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuga]] ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal [[Karjala Töörahva Kommuun]].<ref name=":2" /> Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel peeti NSV Liidus ametlikuks Karjala-Soome NSV omariikluse alguseks. Kommuunis elas 147&nbsp;300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] kaotanud [[punasoomlased]] ([[gyllinglased]]), jätkus ka autonoomia ajal karjalaste [[Soomestamine|soomestamise]] poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]].<ref name=":2">{{Netiviide |autor=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |aeg=2020-06-08 |pealkiri=100 aastat Karjala autonoomiat |url=https://fennougria.ee/100-aastat-karjala-autonoomiat/ |vaadatud=2022-02-19 |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Irinin |eesnimi=M. |kuupäev=1950-03-30 |pealkiri=KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV |lehekülg=1 |väljaanne=[[Harju Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1950/03/30/5}}</ref> === Liiduvabariigi moodustamine === Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast [[Talvesõda]], mil liideti [[Soome]]lt vallutatud 36&nbsp;000 ruutkilomeetrit alasid [[Karjala ANSV]] territooriumiga. 31. märtsil kiitis [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli NSV Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/04/01/12|pealkiri=Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks|väljaanne=Päewaleht|aeg=01.04.1940}}</ref> [[Otto Kuusinen]] sai [[Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu]] presiidiumi esimehe koha.<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=11.07.1940 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83 |väljaanne=Postimees}}</ref> Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/06/18/29|pealkiri=Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis|väljaanne=Uus Eesti|aeg=18.06.1940}}</ref> [[File:Ленинградская и Мурманская области и Карело-Финской ССР.jpg|pisi|[[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Murmanski oblast]]i ja Karjala-Soome NSV alad, 1940]] Soomelt vallutatud alad (osa [[Lääne-Karjala]]t) olid inimtühjad, sest sealsed soomlased evakueeriti pärast sõda Soome. Seetõttu alustas NSV Liit vallutatud Lääne-Karjalasse rahva asustamist teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/09/09/2.12|pealkiri=Põlluharijaid Karjala-Soome|väljaanne=Postimees|aeg=09.09.1940}}</ref> Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära [[Karjala kannas]]e osad ning [[Viiburi]] ja [[Käkisalmi]] linn koos ümbrusega ning liideti [[Leningradi oblast]]iga. 1953. aastal liideti [[Alakurtti]] külanõukogu territoorium [[Murmanski oblast]]iga. === KSNSV likvideerimine === 1956. aastal otsustas NSV Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber [[Karjala ANSV|Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]], mis tuleks lülitada [[Vene NFSV]] koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1956/07/19/3.2|pealkiri=16. juuli istung|väljaanne=Võitlev Sõna|aeg=19.07.1956}}</ref> Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on väljatoodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla ning fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid [[karjalased]]). Väga oluline oli ka suhete paranemine Soomega, sest Soome oli kogu aeg näinud KSNSV-s ohtu oma Teises maailmasõjas säilinud riiklusele ja NSV Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.<ref name=":1">{{Netiviide |aeg=22.07.1956 |pealkiri=Karjala kurbmäng |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1 |väljaanne=Stockholms-Tidningen Eestlastele}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1956/08/04/4|pealkiri=Soome unistab Karjalast|väljaanne=Vaba Eestlane|aeg=04.08.1956}}</ref> == Geograafia == Karjala-Soome NSV asus [[Põhja-Euroopa]]s Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva [[Soome Vabariik|Soome Vabariigiga]], idas [[Valge meri|Valge merega]]. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV [[Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga]], piirnedes põhjas [[Murmanski oblast]]iga, idas [[Arhangelski oblast]]iga ja lõunas [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Vologda oblast]]iga.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stefansson |eesnimi=Vilhjalmur |pealkiri=Encyclopedia Arctica |köide=10 |täpsustus=Karelo-Finnish Soviet Socialist Republic (Karelia) }}</ref> Väikese rahvastikutiheduse ja halva [[põllumaa]] tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist [[mets]]ad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli [[järv]]i üle 20 000.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/06/28/73|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.06.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva [[Identiteet|identiteedi]] loomisele. Karjala-Soome riikluse alus oli keele- ja identiteediarendus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] alanud juba 1920. aastatel<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/edasivene/1925/02/17/41|pealkiri=Karjala Soome keel Murmani raudteedel|väljaanne=Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja|aeg=17.02.1925}}</ref>, kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=I. Františev|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|aasta=1947|koht=Tallinn|kirjastus=RK "Poliitiline Kirjandus"|lehekülg=3-50}}</ref> Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "[[Kalevala]]" [[eepos]]t ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|autor=O. Einari|url=https://dea.digar.ee/article/sadelasteleht/1949/03/03/12|pealkiri="Kalevala" ilmumise 100. aastapäev|väljaanne=Säde : lasteleht|aeg=03.03.1949}}</ref> Sellegipoolest kirjeldati [[Soome Vabariik]]i väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.<ref name=":3" /> == Juhtkond == === Parteijuhid === ==== K(b)P KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1950 | [[Gennadi Kuprijanov|Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov]] (1905−1979) |- | 2 | 1950 | [[Aleksandr Kondakov|Aleksandr Andrejevitš Kondakov]] (1908−1954) |- | 3 | 1950−1952 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |} ==== KP KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | − | 1952−1955 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |- | 4 | 1955−1956 | [[Leonid Lubennikov|Leonid Ignatjevitš Lubennikov]] (1910−1988) |} ==== K(b)P KK teised sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1947−1951 | [[Juri Andropov|Juri Vladimirovitš Andropov]] (1914−1984) |} === Riigipead === ==== Ülemnõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940 | [[Mark Gorbatšov|Mark Vassiljevitš Gorbatšov]] (1902−1964) |- | 2 | 1940−1956 | [[Otto Wille Kuusinen]] (1881−1964) |} === Valitsus === ==== Rahvakomissaride Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1946 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) |} ==== Ministrite Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi ! Märkused |- | − | 1946−1947 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | |- | 2 | 1947−1950 | [[Voldemar Virolainen]] (1901−1983) |- | − | 1950−1956 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | Teine ametiaeg |} == Vaata ka == * [[Karjala ANSV]] * [[Karjala Vabariik]] * [[Soome Demokraatlik Vabariik]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina|Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} {{SSR}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]] [[Kategooria:1940. aasta Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Karjala-Soome NSV| ]] 2js2czfgmxhcltb66zwms9qusyn4dud 7170778 7170769 2026-06-11T12:45:14Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-34357-07|~2026-34357-07]] ([[User talk:~2026-34357-07|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Milenioscuro|Milenioscuro]]. 7075917 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2017|kuu=juuni}} {{Endine riik | nimi = Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | algusaasta = 31. märts 1940 | lõppaasta = 16. juuli 1956 | omakeelne-nimi = Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta <br> Карело-Финская Советская Социалистическая Республика <br> (Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | riigikeel = [[soome keel]], [[vene keel]] | rahaühik = [[Nõukogude rubla|rubla]] | hümn = [[Karjala-Soome NSV hümn]] | eelnes = [[Karjala ANSV]], [[Soome]] | järgnes = [[Karjala ANSV]], [[Vene NFSV]] | asendikaart = Karelo-Finnish SSR in Soviet Union (1940).svg | asendikaart-tekst = Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides | vapp = Coat of arms of the Karelo-Finnish SSR (1940-1956).jpg | vapp-tekst = [[Karjala-Soome NSV vapp]] | lipp = Flag of the Karelo-Finnish SSR.svg | lipp-tekst = [[Karjala-Soome NSV lipp]] aastal 1956 | riigipea-nimi = [[Otto Wille Kuusinen]] | riigipea = Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | pealinn = [[Petroskoi]] | pindala = 172400 | rahvaarv = 651300 | rahvaarv-aasta = 1959 | osa = [[Nõukogude Liit]] | valitsusvorm = [[marksism-leninism]] | ajalugu1 = 31.03.1940 | sündmus1 = Karjala-Soome NSV rajamine | ajalugu2 = 16.07.1956 | sündmus2 = Karjala-Soome NSV likvideerimine | deviis = "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!" }} '''Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendid '''Karjala-Soome NSV''' ja '''KSNSV''') oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[liiduvabariik]] aastatel 1940–1956. Karjala-Soome riigikeeled olid [[vene keel]] ja [[soome keel]], pealinn oli [[Petroskoi]].<ref name=":02">{{Uudiseviide |kuupäev=1940-07-11 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |lehekülg=7 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83}}</ref> Karjala-Soome NSV moodustati 31. märtsil 1940, liites [[Talvesõda|Talvesõja]] jooksul [[Soome]]lt vallutatud alad [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga]]. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-04-01 |pealkiri=Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks |lehekülg=3 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/01/13}}</ref> Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] otsusega taas [[Karjala ANSV]], mis hakkas uuesti kuuluma [[Vene NFSV]] koosseisu.<ref name=":12">{{Uudiseviide |kuupäev=1956-07-22 |pealkiri=Karjala kurbmäng |lehekülg=1 |väljaanne=[[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1}}</ref> == Ajalugu == === Eellugu === [[Ida-Karjala]] oli [[Keskaeg|keskajast]] kuni 20. sajandi alguseni [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[perifeeria]], mis oli hõredalt asustatud [[õigeusk|õigeusklike]] [[Karjalased|karjalaste]] ja [[Venelased|venelastega]]. 19. sajandil sagenesid [[Soomlased|soomlaste]] kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Ida-Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli [[Karjala ärkamisaeg|Karjala rahvuse ärkamine]], mis oli tugevalt soomemeelne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roosaar |eesnimi=Aki |kuupäev=2014 |pealkiri=Suur-Soome plaan: 1917-1922 |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8036703c-43f2-4659-b98e-55a58c2e8a8f/download |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu}}</ref> [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal tehti [[Hõimusõjad|mitu katset]] Ida-Karjalat või selle osi (nt Repola ja Porajärve vald) [[Nõukogude Venemaa]]st eraldada (osaliselt ka soomlaste (nt [[Bobi Sivén]]) juhtimisel), regiooni kas Soomega liites või [[Karjala Vabariik (1919–1920)#Karjala-Soome suhted|Karjala iseseisvumist toetades]]. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas [[Nõukogude Venemaa]] Ida-Karjalale [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuga]] ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal [[Karjala Töörahva Kommuun]].<ref name=":2" /> Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel peeti NSV Liidus ametlikuks Karjala-Soome NSV omariikluse alguseks. Kommuunis elas 147&nbsp;300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] kaotanud [[punasoomlased]] ([[gyllinglased]]), jätkus ka autonoomia ajal karjalaste [[Soomestamine|soomestamise]] poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]].<ref name=":2">{{Netiviide |autor=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |aeg=2020-06-08 |pealkiri=100 aastat Karjala autonoomiat |url=https://fennougria.ee/100-aastat-karjala-autonoomiat/ |vaadatud=2022-02-19 |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Irinin |eesnimi=M. |kuupäev=1950-03-30 |pealkiri=KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV |lehekülg=1 |väljaanne=[[Harju Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1950/03/30/5}}</ref> === Liiduvabariigi moodustamine === Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast [[Talvesõda]], mil liideti [[Soome]]lt vallutatud 36&nbsp;000 ruutkilomeetrit alasid [[Karjala ANSV]] territooriumiga. 31. märtsil kiitis [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli NSV Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/04/01/12|pealkiri=Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks|väljaanne=Päewaleht|aeg=01.04.1940}}</ref> [[Otto Kuusinen]] sai [[Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu]] presiidiumi esimehe koha.<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=11.07.1940 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83 |väljaanne=Postimees}}</ref> Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/06/18/29|pealkiri=Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis|väljaanne=Uus Eesti|aeg=18.06.1940}}</ref> [[File:Ленинградская и Мурманская области и Карело-Финской ССР.jpg|pisi|[[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Murmanski oblast]]i ja Karjala-Soome NSV alad, 1940]] Soomelt vallutatud alad (osa [[Lääne-Karjala]]t) olid inimtühjad, sest sealsed soomlased evakueeriti pärast sõda Soome. Seetõttu alustas NSV Liit vallutatud Lääne-Karjalasse rahva asustamist teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/09/09/2.12|pealkiri=Põlluharijaid Karjala-Soome|väljaanne=Postimees|aeg=09.09.1940}}</ref> Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära [[Karjala kannas]]e osad ning [[Viiburi]] ja [[Käkisalmi]] linn koos ümbrusega ning liideti [[Leningradi oblast]]iga. 1953. aastal liideti [[Alakurtti]] külanõukogu territoorium [[Murmanski oblast]]iga. === KSNSV likvideerimine === 1956. aastal otsustas NSV Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber [[Karjala ANSV|Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]], mis tuleks lülitada [[Vene NFSV]] koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1956/07/19/3.2|pealkiri=16. juuli istung|väljaanne=Võitlev Sõna|aeg=19.07.1956}}</ref> Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on väljatoodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla ning fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid [[karjalased]]). Väga oluline oli ka suhete paranemine Soomega, sest Soome oli kogu aeg näinud KSNSV-s ohtu oma Teises maailmasõjas säilinud riiklusele ja NSV Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.<ref name=":1">{{Netiviide |aeg=22.07.1956 |pealkiri=Karjala kurbmäng |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1 |väljaanne=Stockholms-Tidningen Eestlastele}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1956/08/04/4|pealkiri=Soome unistab Karjalast|väljaanne=Vaba Eestlane|aeg=04.08.1956}}</ref> == Geograafia == Karjala-Soome NSV asus [[Põhja-Euroopa]]s Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva [[Soome Vabariik|Soome Vabariigiga]], idas [[Valge meri|Valge merega]]. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV [[Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga]], piirnedes põhjas [[Murmanski oblast]]iga, idas [[Arhangelski oblast]]iga ja lõunas [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Vologda oblast]]iga.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stefansson |eesnimi=Vilhjalmur |pealkiri=Encyclopedia Arctica |köide=10 |täpsustus=Karelo-Finnish Soviet Socialist Republic (Karelia) }}</ref> Väikese rahvastikutiheduse ja halva [[põllumaa]] tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist [[mets]]ad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli [[järv]]i üle 20 000.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/06/28/73|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.06.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva [[Identiteet|identiteedi]] loomisele. Karjala-Soome riikluse alus oli keele- ja identiteediarendus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] alanud juba 1920. aastatel<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/edasivene/1925/02/17/41|pealkiri=Karjala Soome keel Murmani raudteedel|väljaanne=Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja|aeg=17.02.1925}}</ref>, kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=I. Františev|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|aasta=1947|koht=Tallinn|kirjastus=RK "Poliitiline Kirjandus"|lehekülg=3-50}}</ref> Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "[[Kalevala]]" [[eepos]]t ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|autor=O. Einari|url=https://dea.digar.ee/article/sadelasteleht/1949/03/03/12|pealkiri="Kalevala" ilmumise 100. aastapäev|väljaanne=Säde : lasteleht|aeg=03.03.1949}}</ref> Sellegipoolest kirjeldati [[Soome Vabariik]]i väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.<ref name=":3" /> == Juhtkond == === Parteijuhid === ==== K(b)P KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1950 | [[Gennadi Kuprijanov|Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov]] (1905−1979) |- | 2 | 1950 | [[Aleksandr Kondakov|Aleksandr Andrejevitš Kondakov]] (1908−1954) |- | 3 | 1950−1952 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |} ==== KP KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | − | 1952−1955 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |- | 4 | 1955−1956 | [[Leonid Lubennikov|Leonid Ignatjevitš Lubennikov]] (1910−1988) |} ==== K(b)P KK teised sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1947−1951 | [[Juri Andropov|Juri Vladimirovitš Andropov]] (1914−1984) |} === Riigipead === ==== Ülemnõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940 | [[Mark Gorbatšov|Mark Vassiljevitš Gorbatšov]] (1902−1964) |- | 2 | 1940−1956 | [[Otto Wille Kuusinen]] (1881−1964) |} === Valitsus === ==== Rahvakomissaride Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1946 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) |} ==== Ministrite Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi ! Märkused |- | − | 1946−1947 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | |- | 2 | 1947−1950 | [[Voldemar Virolainen]] (1901−1983) |- | − | 1950−1956 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | Teine ametiaeg |} == Vaata ka == * [[Karjala ANSV]] * [[Karjala Vabariik]] * [[Soome Demokraatlik Vabariik]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina|Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} {{SSR}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]] [[Kategooria:1940. aasta Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Karjala-Soome NSV| ]] 6c4zxab0259vdl4ilyvbb1fh7wvwoe9 7171158 7170778 2026-06-12T08:44:25Z Neptuunium 58653 7171158 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2017|kuu=juuni}} {{Endine riik | nimi = Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | algusaasta = 31. märts 1940 | lõppaasta = 16. juuli 1956 | omakeelne-nimi = Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta <br> Карело-Финская Советская Социалистическая Республика <br> (Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | riigikeel = [[soome keel]], [[vene keel]] | rahaühik = [[Nõukogude rubla|rubla]] | hümn = [[Karjala-Soome NSV hümn]] | eelnes = [[Karjala ANSV]], [[Soome]] | järgnes = [[Karjala ANSV]], [[Vene NFSV]] | asendikaart = Karelo-Finnish SSR in Soviet Union (1940).svg | asendikaart-tekst = Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides | vapp = Coat of arms of the Karelo-Finnish SSR (1940-1956).jpg | vapp-tekst = [[Karjala-Soome NSV vapp]] | lipp = Flag of the Karelo-Finnish SSR.svg | lipp-tekst = [[Karjala-Soome NSV lipp]] aastal 1956 | riigipea-nimi = [[Otto Wille Kuusinen]] | riigipea = Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | pealinn = [[Petroskoi]] | pindala = 172400 | rahvaarv = 651300 | rahvaarv-aasta = 1959 | osa = [[Nõukogude Liit]] | valitsusvorm = [[marksism-leninism]] | ajalugu1 = 31.03.1940 | sündmus1 = Karjala-Soome NSV rajamine | ajalugu2 = 16.07.1956 | sündmus2 = Karjala-Soome NSV likvideerimine | deviis = "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!" }} '''Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' ('''Karjala-Soome NSV''', '''KSNSV''') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu] [[liiduvabariik]] aastatel 1940–1956. Karjala-Soome riigikeeled olid [[vene keel]] ja [[soome keel]], pealinn oli [[Petroskoi]].<ref name=":02">{{Uudiseviide |kuupäev=1940-07-11 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |lehekülg=7 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83}}</ref> KSNSV moodustati 31. märtsil 1940, liites [[Talvesõda|Talvesõja]] jooksul [[Soome]]lt vallutatud alad [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga]]. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-04-01 |pealkiri=Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks |lehekülg=3 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/01/13}}</ref> Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] otsusega taas [[Karjala ANSV]], mis hakkas uuesti kuuluma [[Vene NFSV]] koosseisu.<ref name=":12">{{Uudiseviide |kuupäev=1956-07-22 |pealkiri=Karjala kurbmäng |lehekülg=1 |väljaanne=[[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1}}</ref> == Ajalugu == === Eellugu === [[Ida-Karjala]] oli [[Keskaeg|keskajast]] kuni 20. sajandi alguseni [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[perifeeria]], mis oli hõredalt asustatud [[õigeusk|õigeusklike]] [[Karjalased|karjalaste]] ja [[Venelased|venelastega]]. 19. sajandil sagenesid [[Soomlased|soomlaste]] kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Ida-Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli [[Karjala ärkamisaeg|Karjala rahvuse ärkamine]], mis oli tugevalt soomemeelne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roosaar |eesnimi=Aki |kuupäev=2014 |pealkiri=Suur-Soome plaan: 1917-1922 |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8036703c-43f2-4659-b98e-55a58c2e8a8f/download |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu}}</ref> [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal tehti [[Hõimusõjad|mitu katset]] Ida-Karjalat või selle osi (nt Repola ja Porajärve vald) [[Nõukogude Venemaa]]st eraldada (osaliselt ka soomlaste (nt [[Bobi Sivén]]) juhtimisel), regiooni kas Soomega liites või [[Karjala Vabariik (1919–1920)#Karjala-Soome suhted|Karjala iseseisvumist toetades]]. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas [[Nõukogude Venemaa]] Ida-Karjalale [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuga]] ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal [[Karjala Töörahva Kommuun]].<ref name=":2" /> Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel peeti NSV Liidus ametlikuks Karjala-Soome NSV omariikluse alguseks. Kommuunis elas 147&nbsp;300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] kaotanud [[punasoomlased]] ([[gyllinglased]]), jätkus ka autonoomia ajal karjalaste [[Soomestamine|soomestamise]] poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]].<ref name=":2">{{Netiviide |autor=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |aeg=2020-06-08 |pealkiri=100 aastat Karjala autonoomiat |url=https://fennougria.ee/100-aastat-karjala-autonoomiat/ |vaadatud=2022-02-19 |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Irinin |eesnimi=M. |kuupäev=1950-03-30 |pealkiri=KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV |lehekülg=1 |väljaanne=[[Harju Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1950/03/30/5}}</ref> === Liiduvabariigi moodustamine === Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast [[Talvesõda]], mil liideti [[Soome]]lt vallutatud 36&nbsp;000 ruutkilomeetrit alasid [[Karjala ANSV]] territooriumiga. 31. märtsil kiitis [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli NSV Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/04/01/12|pealkiri=Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks|väljaanne=Päewaleht|aeg=01.04.1940}}</ref> [[Otto Kuusinen]] sai [[Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu]] presiidiumi esimehe koha.<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=11.07.1940 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83 |väljaanne=Postimees}}</ref> Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/06/18/29|pealkiri=Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis|väljaanne=Uus Eesti|aeg=18.06.1940}}</ref> [[File:Ленинградская и Мурманская области и Карело-Финской ССР.jpg|pisi|[[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Murmanski oblast]]i ja Karjala-Soome NSV alad, 1940]] Soomelt vallutatud alad (osa [[Lääne-Karjala]]t) olid inimtühjad, sest sealsed soomlased evakueeriti pärast sõda Soome. Seetõttu alustas NSV Liit vallutatud Lääne-Karjalasse rahva asustamist teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/09/09/2.12|pealkiri=Põlluharijaid Karjala-Soome|väljaanne=Postimees|aeg=09.09.1940}}</ref> Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära [[Karjala kannas]]e osad ning [[Viiburi]] ja [[Käkisalmi]] linn koos ümbrusega ning liideti [[Leningradi oblast]]iga. 1953. aastal liideti [[Alakurtti]] külanõukogu territoorium [[Murmanski oblast]]iga. === KSNSV likvideerimine === 1956. aastal otsustas NSV Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber [[Karjala ANSV|Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]], mis tuleks lülitada [[Vene NFSV]] koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1956/07/19/3.2|pealkiri=16. juuli istung|väljaanne=Võitlev Sõna|aeg=19.07.1956}}</ref> Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on väljatoodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla ning fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid [[karjalased]]). Väga oluline oli ka suhete paranemine Soomega, sest Soome oli kogu aeg näinud KSNSV-s ohtu oma Teises maailmasõjas säilinud riiklusele ja NSV Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.<ref name=":1">{{Netiviide |aeg=22.07.1956 |pealkiri=Karjala kurbmäng |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1 |väljaanne=Stockholms-Tidningen Eestlastele}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1956/08/04/4|pealkiri=Soome unistab Karjalast|väljaanne=Vaba Eestlane|aeg=04.08.1956}}</ref> == Geograafia == Karjala-Soome NSV asus [[Põhja-Euroopa]]s Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva [[Soome Vabariik|Soome Vabariigiga]], idas [[Valge meri|Valge merega]]. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV [[Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga]], piirnedes põhjas [[Murmanski oblast]]iga, idas [[Arhangelski oblast]]iga ja lõunas [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Vologda oblast]]iga.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stefansson |eesnimi=Vilhjalmur |pealkiri=Encyclopedia Arctica |köide=10 |täpsustus=Karelo-Finnish Soviet Socialist Republic (Karelia) }}</ref> Väikese rahvastikutiheduse ja halva [[põllumaa]] tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist [[mets]]ad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli [[järv]]i üle 20 000.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/06/28/73|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.06.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva [[Identiteet|identiteedi]] loomisele. Karjala-Soome riikluse alus oli keele- ja identiteediarendus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] alanud juba 1920. aastatel<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/edasivene/1925/02/17/41|pealkiri=Karjala Soome keel Murmani raudteedel|väljaanne=Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja|aeg=17.02.1925}}</ref>, kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=I. Františev|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|aasta=1947|koht=Tallinn|kirjastus=RK "Poliitiline Kirjandus"|lehekülg=3-50}}</ref> Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "[[Kalevala]]" [[eepos]]t ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|autor=O. Einari|url=https://dea.digar.ee/article/sadelasteleht/1949/03/03/12|pealkiri="Kalevala" ilmumise 100. aastapäev|väljaanne=Säde : lasteleht|aeg=03.03.1949}}</ref> Sellegipoolest kirjeldati [[Soome Vabariik]]i väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.<ref name=":3" /> == Juhtkond == === Parteijuhid === ==== K(b)P KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1950 | [[Gennadi Kuprijanov|Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov]] (1905−1979) |- | 2 | 1950 | [[Aleksandr Kondakov|Aleksandr Andrejevitš Kondakov]] (1908−1954) |- | 3 | 1950−1952 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |} ==== KP KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | − | 1952−1955 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |- | 4 | 1955−1956 | [[Leonid Lubennikov|Leonid Ignatjevitš Lubennikov]] (1910−1988) |} ==== K(b)P KK teised sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1947−1951 | [[Juri Andropov|Juri Vladimirovitš Andropov]] (1914−1984) |} === Riigipead === ==== Ülemnõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940 | [[Mark Gorbatšov|Mark Vassiljevitš Gorbatšov]] (1902−1964) |- | 2 | 1940−1956 | [[Otto Wille Kuusinen]] (1881−1964) |} === Valitsus === ==== Rahvakomissaride Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1946 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) |} ==== Ministrite Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi ! Märkused |- | − | 1946−1947 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | |- | 2 | 1947−1950 | [[Voldemar Virolainen]] (1901−1983) |- | − | 1950−1956 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | Teine ametiaeg |} == Vaata ka == * [[Karjala ANSV]] * [[Karjala Vabariik]] * [[Soome Demokraatlik Vabariik]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina|Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} {{SSR}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]] [[Kategooria:1940. aasta Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Karjala-Soome NSV| ]] d15oka8np4y6iohii8skr56zy0tqj4e 7171159 7171158 2026-06-12T08:46:01Z Neptuunium 58653 7171159 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2017|kuu=juuni}} {{Endine riik | nimi = Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | algusaasta = 31. märts 1940 | lõppaasta = 16. juuli 1956 | omakeelne-nimi = Karjalais-suomalainen sosialistinen neuvostotasavalta <br> Карело-Финская Советская Социалистическая Республика <br> (Karelo-Finskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | riigikeel = [[soome keel]], [[vene keel]] | rahaühik = [[Nõukogude rubla|rubla]] | hümn = [[Karjala-Soome NSV hümn]] | eelnes = [[Karjala ANSV]], [[Soome]] | järgnes = [[Karjala ANSV]], [[Vene NFSV]] | asendikaart = Karelo-Finnish SSR in Soviet Union (1940).svg | asendikaart-tekst = Karjala Soome NSV 1940. aasta piirides | vapp = Coat of arms of the Karelo-Finnish SSR (1940-1956).jpg | vapp-tekst = [[Karjala-Soome NSV vapp]] | lipp = Flag of the Karelo-Finnish SSR.svg | lipp-tekst = [[Karjala-Soome NSV lipp]] aastal 1956 | riigipea-nimi = [[Otto Wille Kuusinen]] | riigipea = Ülemnõukogu Presiidiumi esimees | pealinn = [[Petroskoi]] | pindala = 172400 | rahvaarv = 651300 | rahvaarv-aasta = 1959 | osa = [[Nõukogude Liit]] | valitsusvorm = [[marksism-leninism]] | ajalugu1 = 31.03.1940 | sündmus1 = Karjala-Soome NSV rajamine | ajalugu2 = 16.07.1956 | sündmus2 = Karjala-Soome NSV likvideerimine | deviis = "Kaikkien maiden proletaarit, liittykää yhteen!" }} '''Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' ('''Karjala-Soome NSV''', '''KSNSV''') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[liiduvabariik]] aastatel 1940–1956. Karjala-Soome riigikeeled olid [[vene keel]] ja [[soome keel]], pealinn oli [[Petroskoi]].<ref name=":02">{{Uudiseviide |kuupäev=1940-07-11 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |lehekülg=7 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83}}</ref> KSNSV moodustati 31. märtsil 1940, liites [[Talvesõda|Talvesõja]] jooksul [[Soome]]lt vallutatud alad [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga]]. Tegemist oli 12. liiduvabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1940-04-01 |pealkiri=Karjala-Soome - 12. N. Wene Wabariigiks |lehekülg=3 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/01/13}}</ref> Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist tehti 16. juulil 1956 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] otsusega taas [[Karjala ANSV]], mis hakkas uuesti kuuluma [[Vene NFSV]] koosseisu.<ref name=":12">{{Uudiseviide |kuupäev=1956-07-22 |pealkiri=Karjala kurbmäng |lehekülg=1 |väljaanne=[[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1}}</ref> == Ajalugu == === Eellugu === [[Ida-Karjala]] oli [[Keskaeg|keskajast]] kuni 20. sajandi alguseni [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[perifeeria]], mis oli hõredalt asustatud [[õigeusk|õigeusklike]] [[Karjalased|karjalaste]] ja [[Venelased|venelastega]]. 19. sajandil sagenesid [[Soomlased|soomlaste]] kontaktid karjalastega ning soomlased rajasid Ida-Karjalas koole, kus õpetati karjala noori. Soome organiseeritud koolivõrgu tulemuseks oli [[Karjala ärkamisaeg|Karjala rahvuse ärkamine]], mis oli tugevalt soomemeelne.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roosaar |eesnimi=Aki |kuupäev=2014 |pealkiri=Suur-Soome plaan: 1917-1922 |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/8036703c-43f2-4659-b98e-55a58c2e8a8f/download |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu}}</ref> [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal tehti [[Hõimusõjad|mitu katset]] Ida-Karjalat või selle osi (nt Repola ja Porajärve vald) [[Nõukogude Venemaa]]st eraldada (osaliselt ka soomlaste (nt [[Bobi Sivén]]) juhtimisel), regiooni kas Soomega liites või [[Karjala Vabariik (1919–1920)#Karjala-Soome suhted|Karjala iseseisvumist toetades]]. Soome riigiga stabiilse rahu saavutamiseks lubas [[Nõukogude Venemaa]] Ida-Karjalale [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuga]] ametlikku autonoomiat, mida küll täideti vaid paberil, luues seal [[Karjala Töörahva Kommuun]].<ref name=":2" /> Kommuuni rajamist 1920. aasta suvel peeti NSV Liidus ametlikuks Karjala-Soome NSV omariikluse alguseks. Kommuunis elas 147&nbsp;300 inimest, kellest karjalased moodustasid 60 ja venelased 37 protsenti. Kuna Karjalas said juhtivatele kohtadele [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] kaotanud [[punasoomlased]] ([[gyllinglased]]), jätkus ka autonoomia ajal karjalaste [[Soomestamine|soomestamise]] poliitika. Lähtudes "Karjala töötajate soovist" korraldati töörahva kommuun 1923. aasta 25. juulil ümber [[Karjala Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|autonoomseks Karjala Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]].<ref name=":2">{{Netiviide |autor=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |aeg=2020-06-08 |pealkiri=100 aastat Karjala autonoomiat |url=https://fennougria.ee/100-aastat-karjala-autonoomiat/ |vaadatud=2022-02-19 |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Irinin |eesnimi=M. |kuupäev=1950-03-30 |pealkiri=KARJALA-SOOME RAHVA PIDUPÄEV |lehekülg=1 |väljaanne=[[Harju Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1950/03/30/5}}</ref> === Liiduvabariigi moodustamine === Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast [[Talvesõda]], mil liideti [[Soome]]lt vallutatud 36&nbsp;000 ruutkilomeetrit alasid [[Karjala ANSV]] territooriumiga. 31. märtsil kiitis [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] heaks Karjala-Soome liiduvabariigi asutamise, nime "Soome" lisamisel alale sai põhjenduseks, et Talvesõja jooksul oli NSV Liit enda alla liitnud ka "puht-Soome alad".<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/04/01/12|pealkiri=Karjala-Soome föderatiivseks vabariigiks|väljaanne=Päewaleht|aeg=01.04.1940}}</ref> [[Otto Kuusinen]] sai [[Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu]] presiidiumi esimehe koha.<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=11.07.1940 |pealkiri=Karjala-Soome wabariigi põhiseadus |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/11/83 |väljaanne=Postimees}}</ref> Esimesed ametlikud Karjala-Soome valimised NSV Liidu Ülemnõukokku toimusid 16. juunil 1940.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/06/18/29|pealkiri=Valimised Karjala-Soome nõukogude vabariigis|väljaanne=Uus Eesti|aeg=18.06.1940}}</ref> [[File:Ленинградская и Мурманская области и Карело-Финской ССР.jpg|pisi|[[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Murmanski oblast]]i ja Karjala-Soome NSV alad, 1940]] Soomelt vallutatud alad (osa [[Lääne-Karjala]]t) olid inimtühjad, sest sealsed soomlased evakueeriti pärast sõda Soome. Seetõttu alustas NSV Liit vallutatud Lääne-Karjalasse rahva asustamist teistest liiduvabariikidest. Poole aastaga oli inimtühjadele aladele asustatud juba 884 perekonda.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/09/09/2.12|pealkiri=Põlluharijaid Karjala-Soome|väljaanne=Postimees|aeg=09.09.1940}}</ref> Karjala-Soome nägi oma lühikese ajaloo jooksul mitut piiriõgvendamist Vene NFSV kasuks. 1944. aastal võeti Karjala-Soome NSV-lt ära [[Karjala kannas]]e osad ning [[Viiburi]] ja [[Käkisalmi]] linn koos ümbrusega ning liideti [[Leningradi oblast]]iga. 1953. aastal liideti [[Alakurtti]] külanõukogu territoorium [[Murmanski oblast]]iga. === KSNSV likvideerimine === 1956. aastal otsustas NSV Liit likvideerida Karjala-Soome NSV. 16. juuli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil esitas Karjala-Soome Ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuusinen palve kujundada KSNSV ümber [[Karjala ANSV|Karjala Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]], mis tuleks lülitada [[Vene NFSV]] koosseisu. Põhjusena tõi Kuusinen välja "vabariigi töötajate soovi". Otsus võeti vastu ühehäälselt ja liiduvabariik likvideeriti.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1956/07/19/3.2|pealkiri=16. juuli istung|väljaanne=Võitlev Sõna|aeg=19.07.1956}}</ref> Liiduvabariigi likvideerimise teiste põhjustena on väljatoodud veel KSNSV vähest võimekust oma metsamajandusega toime tulla ning fakt, et territooriumi rahvuslik koosseis ei peegeldanud enam territooriumi ametlikku staatust (umbes 10% rahvast olid [[karjalased]]). Väga oluline oli ka suhete paranemine Soomega, sest Soome oli kogu aeg näinud KSNSV-s ohtu oma Teises maailmasõjas säilinud riiklusele ja NSV Liit ei näinud enam põhjust Soome suveräänsust nimekaaslasega ähvardada.<ref name=":1">{{Netiviide |aeg=22.07.1956 |pealkiri=Karjala kurbmäng |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/07/22/1 |väljaanne=Stockholms-Tidningen Eestlastele}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1956/08/04/4|pealkiri=Soome unistab Karjalast|väljaanne=Vaba Eestlane|aeg=04.08.1956}}</ref> == Geograafia == Karjala-Soome NSV asus [[Põhja-Euroopa]]s Nõukogude Liidu loodepiiril. Liiduvabariik piirnes läänes iseseisva [[Soome Vabariik|Soome Vabariigiga]], idas [[Valge meri|Valge merega]]. Nõukogude Liidus piirnes KSNSV [[Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga]], piirnedes põhjas [[Murmanski oblast]]iga, idas [[Arhangelski oblast]]iga ja lõunas [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Vologda oblast]]iga.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stefansson |eesnimi=Vilhjalmur |pealkiri=Encyclopedia Arctica |köide=10 |täpsustus=Karelo-Finnish Soviet Socialist Republic (Karelia) }}</ref> Väikese rahvastikutiheduse ja halva [[põllumaa]] tõttu moodustasid üle 70% Karjala-Soome territooriumist [[mets]]ad. Sarnaselt Soomega oli KSNSV järvederikas – kokku oli [[järv]]i üle 20 000.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/06/28/73|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude vabariigi edusammud|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.06.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Karjala-Soome NSV oli varasema riikliku ajaloota, keskendus Nõukogude võim Karjalas karjala-soome rahva [[Identiteet|identiteedi]] loomisele. Karjala-Soome riikluse alus oli keele- ja identiteediarendus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] alanud juba 1920. aastatel<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/edasivene/1925/02/17/41|pealkiri=Karjala Soome keel Murmani raudteedel|väljaanne=Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja|aeg=17.02.1925}}</ref>, kuid sai regiooni liiduvabariigiks muutmisega uue hoo sisse. Enamik kaasaegseid kirjateoseid kasutasid KSNSV rahva kirjeldamiseks alati väljendit "karjala-soome rahvas", vältides rääkimast vaid ühest rahvast. Üldiselt rajati üsna tüüpiline Nõukogude versioon rahva ajaloost: karjala-soome rahvas kiratses 13. sajandist peale, mil välisriigid Karjala hõivasid ning rahvas kannatas kuni 20. sajandi alguseni, mil Nõukogude kord päästis karjala-soome rahva.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=I. Františev|pealkiri=Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|aasta=1947|koht=Tallinn|kirjastus=RK "Poliitiline Kirjandus"|lehekülg=3-50}}</ref> Karjala-Soome tunnistas ka oma seost Soomega ning KSNSV ajalookäsitluses mainiti tihti ka [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajalugu. Sarnaselt soomlastega pidas ka karjala-soome rahvas oma rahvuseeposeks "[[Kalevala]]" [[eepos]]t ning tähistas 1949. aastal suurejooneliselt eepose 100. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|autor=O. Einari|url=https://dea.digar.ee/article/sadelasteleht/1949/03/03/12|pealkiri="Kalevala" ilmumise 100. aastapäev|väljaanne=Säde : lasteleht|aeg=03.03.1949}}</ref> Sellegipoolest kirjeldati [[Soome Vabariik]]i väga negatiivselt ja rõhutati karjala-soome rahva vabadust Soome kodanlusest.<ref name=":3" /> == Juhtkond == === Parteijuhid === ==== K(b)P KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1950 | [[Gennadi Kuprijanov|Gennadi Nikolajevitš Kuprijanov]] (1905−1979) |- | 2 | 1950 | [[Aleksandr Kondakov|Aleksandr Andrejevitš Kondakov]] (1908−1954) |- | 3 | 1950−1952 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |} ==== KP KK esimesed sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | − | 1952−1955 | [[Aleksandr Jegorov (1904−1988)|Aleksandr Nikolajevitš Jegorov]] (1904−1988) |- | 4 | 1955−1956 | [[Leonid Lubennikov|Leonid Ignatjevitš Lubennikov]] (1910−1988) |} ==== K(b)P KK teised sekretärid ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1947−1951 | [[Juri Andropov|Juri Vladimirovitš Andropov]] (1914−1984) |} === Riigipead === ==== Ülemnõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940 | [[Mark Gorbatšov|Mark Vassiljevitš Gorbatšov]] (1902−1964) |- | 2 | 1940−1956 | [[Otto Wille Kuusinen]] (1881−1964) |} === Valitsus === ==== Rahvakomissaride Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi |- | 1 | 1940−1946 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) |} ==== Ministrite Nõukogu esimehed ==== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Ametiaeg ! Nimi ! Märkused |- | − | 1946−1947 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | |- | 2 | 1947−1950 | [[Voldemar Virolainen]] (1901−1983) |- | − | 1950−1956 | [[Paavo Prokkonen]] (1909−1979) | Teine ametiaeg |} == Vaata ka == * [[Karjala ANSV]] * [[Karjala Vabariik]] * [[Soome Demokraatlik Vabariik]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina|Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} {{SSR}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]] [[Kategooria:1940. aasta Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Karjala-Soome NSV| ]] b0yo1zm1jg14wkennsonmkwqelvq0xq 0 6581 7170796 7144718 2026-06-11T13:10:06Z Ohpuu 1638 7170796 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib erakonnast; SDE on ka [[samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon]].}}{{Partei | nimi = Sotsiaaldemokraatlik Erakond | logo = Social Democratic Party of Estonia logo 2017.svg | staatus = Eesti erakond | esimees = [[Lauri Läänemets]] | peasekretär = [[Piret Hartman]] | asutamine = 8. septembril 1990 | peakorter = [[Toompuiestee]] 16, [[Tallinn]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]]<br>[[Vasakpoolsus]]<br>[[Euroopameelsus]] | spekter = [[vasaktsenter]] | koalitsioon = opositsioonis | kohti1_kus = [[Riigikogu|Riigikogus]] | kohti1 = {{Koostis|14|101|red}} 2023. aasta Riigikogu valimistel sai erakond 9 kohta. | europarlament = [[Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivne Liit]] | liikmeid = 4541 <small>(01.03.2026)</small><ref>{{cite web | url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80052459 | title=Sotsiaaldemokraatlik Erakond | website=ariregister.rik.ee | language= | access-date=2024-08-31}}</ref> | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] | värvid = {{Color box|red|border=silver}} [[punane]] | kodulehekülg = [http://www.sotsid.ee/ sotsid.ee] | värvus = red | kohti2_kus = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] | kohti2 = {{Koostis|2|7|red}} }}[[Fail:Sotsiaaldemokraatlik Erakond Logo 2017.svg|pisi|Erakonna logo]][[Fail:Lauri Läänemets, Justice and Home Affairs Council. Roundtable (cropped).jpg|pisi|Esimees [[Lauri Läänemets]]]]'''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' (lühend '''SDE''', kõnekeeles tihti '''sotsid''') on [[Eesti]] [[erakond]], mis määratleb end [[vasaktsenter|vasaktsentristliku]] parteina, mille [[ideoloogia]] on modernne [[sotsiaaldemokraatia]] ning põhiväärtused [[töö]]d väärtustav majandusmudel, [[õiglus]], [[solidaarsus]] ja võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et igale ühiskonna liikmele oleks tagatud õigus väärikale elule ja eneseteostusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-19 |pealkiri=Põhikiri |url=https://www.sotsid.ee/erakond/pohikiri/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-05-25 |pealkiri=Erakond |url=https://www.sotsid.ee/erakond/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> SDE eelkäija Mõõdukad tekkis [[1996]]. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond|Eesti Maa-Keskerakonna]] liitumisel. [[7. veebruar]]il [[2004]] nimetati '''Rahvaerakond Mõõdukad''' ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõõdukate uueks nimeks saab Sotsiaaldemokraatlik Erakond |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50971698/moodukate-uueks-nimeks-saab-sotsiaaldemokraatlik-erakond |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Delfi}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvaerakond Mõõdukad |url=https://moodukad.ee/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=moodukad.ee}}</ref> Erakond kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistide Parteisse]] (''Party of the European Socialists'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaaldemokraatlik Erakond – PES Member |url=https://pes.eu/member/sotsiaaldemokraatlik-erakond-estonian-social-democratic-party/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=The Party of European Socialists |keel=en-GB}}</ref> Erakonna noortekogu nimi on [[Noored Sotsiaaldemokraadid]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-19 |pealkiri=Noored Sotsiaaldemokraadid |url=https://www.sotsid.ee/erakond/sosarorganisatsioonid/noored-sotsiaaldemokraadid/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> Erakonna juures tegutsevad sõsarorganisatsioonidena ka naiskogu [[Kadri (organisatsioon)|Kadri]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-31 |pealkiri=Naiskogu Kadri põhikiri |url=https://www.sotsid.ee/erakond/sosarorganisatsioonid/naiskogu-kadri/naiskogu-kadri-pohikiri/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> ja ühendus Vanemad Sotsiaaldemokraadid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-31 |pealkiri=VSD kodukord |url=https://www.sotsid.ee/erakond/sosarorganisatsioonid/vanemad-sotsiaaldemokraadid/vsd-kodukord/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> ==Juhtkond== 29. märtsil 2026 toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks [[Lauri Läänemets]] ja aseesimeesteks [[Riina Sikkut]], [[Anti Allas]], [[Reili Rand]], [[Tanel Kiik]] ja [[Jevgeni Ossinovski]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Juhatus |url=https://www.sotsid.ee/erakond/juhatus/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> Erakonna volikogu juhataja on [[Eduard Odinets]] ja asejuhataja [[Katre Kikkas]].<ref>[https://www.sotsid.ee/erakond/volikogu/ Volikogu], SDE koduleht</ref> == Ajaleht == Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]. Varem kandis see väljaanne nime Rahva Hääl, mis hakkas 1998. aasta jaanuarist ilmuma Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena, olles küll järjekorranumbrilt kaheksas ajaleht. Esimesed seitse ajalehte oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nimega Rahvaerakond ja Mõõdukad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-11-01 |pealkiri=Ajaleht Sotsiaaldemokraat |url=https://www.sotsid.ee/liikmele/ajaleht-sotsiaaldemokraat/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> == Sümboolika == [[Fail:Sotsiaaldemokraatlik Erakond Teillogo.svg|pisi|Erakonna logo aastani 2017]]Erakonna põhivärviks on erinevaid sorte [[Punane|punast]]. Erakonna põhisümboliks ja logoks on [[punane roos]]. Erinevalt teistest Euroopa sotsiaaldemokraatidest ei ole erakonna hümniks "[[Internatsionaal (laul)|Internatsionaal]]". == Valimistel == === 2003. aasta Riigikogu valimised === [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 7% häältest (34 837 [[hääl (valimised)|hääl]]t), mis andis 6 kohta. === 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised === [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai erakond 3 kohta. Valituks osutusid [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Marianne Mikko]] ja [[Ivari Padar]]. SDE kandidaatidest kolmanda häälte arvu saanud Padar loobus, ja samast nimekirjast tuli sisse [[Andres Tarand]]. Erakond kogus 85 429 häält ehk 36,8% ehk vastavalt valimisreeglitele 3 kohta. Valimistulemused enne asendusmandaati: {|class=wikitable !Kandidaat!!Võrdlusarv!!Isiklik häälte arv |- |Toomas Hendrik Ilves||85 429,000||76120 |- |Marianne Mikko||42 714,500||5263 |- |Ivari Padar||28 476,333||1012 |} Pärast Ivari Padari loobumist: {|class=wikitable !Kandidaat!!Võrdlusarv!!Isiklik häälte arv |- |Toomas Hendrik Ilves||85 429,000||76120 |- |Marianne Mikko||42 714,500||5263 |- |Andres Tarand||28 476,333||841 |} [[Fail:Toomas Hendrik Ilves 2011-12-19.jpg|pisi|Erakonna endine liige, president [[Toomas Hendrik Ilves]]]] [[Fail:KOV 2025 - Sotsiaaldemokraatlik Erakond.png|pisi|Erakonna tulemused [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]]]] [[Fail:Jevgeni Ossinovski.jpg|pisi|Tallinna endine linnapea [[Jevgeni Ossinovski]]]] Pärast Toomas Hendrik Ilvese Eesti Vabariigi presidendiks valimist sai asendusliikmeks [[Katrin Saks]]: {|class=wikitable !Kandidaat!!Võrdlusarv!!Isiklik häälte arv |- |Marianne Mikko||85 429,000||5263 |- |Andres Tarand||42 714,500||841 |- |Katrin Saks||28 476,333||729 |} === Riigikogu valimised 2007–2019=== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] parandasid sotsiaaldemokraadid võrreldes eelmiste parlamendivalimistega oma tulemust, kogudes 58 256 häält ehk 10,6 protsendi valijate toetuse. See tagas neile Riigikogus 10 kohta. Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas *valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni *telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni *ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni *raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni *reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni *kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni *side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni *suhtekorralduseks üle 139 000 krooni *muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu [[Sampo Pank|Sampo Pangalt]]. Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni. 2011. aasta Riigikogu valimised olid Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale edukad. Sotsiaaldemokraatidele andis oma hääle 98 307 valijat, mis moodustas 17,1 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis neile Riigikogus 19 kohta, mis oli üheksa mandaati varasemast enam. 2015. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 87 190 valijat ehk 15,2 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus kindlustas sotsiaaldemokraatidele 15 kohta Riigikogus. 2019. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 55 175 valijat ehk 9,8 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis sotsiaaldemokraatidele 10 kohta Riigikogus. === 2020ndad === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] hääletas erakonna poolt 29 105 valijat ehk 5,0 protsenti kõigist hääletanutest. [[Tallinn|Tallinnas]] liitusid nad pärast valimisi [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] juhitud koalitsiooniga. [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks sai [[Jevgeni Ossinovski]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.sotsid.ee/erakond/ajalugu/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] hääletas erakonna poolt 56 584 valijat ehk 9,3 protsenti kõigist hääletanutest. Tulemus kindlustas erakonnale 9 kohta Riigikogus.<ref>{{Netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/election-result |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=rk2023.valimised.ee}}</ref> [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioonist lahkunute ja SDEga liitunud [[Riigikogu]] liikmetest on tõusnud erakonna liikmete arv [[Riigikogu|Riigikogus]] 14ni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |pealkiri=Saali plaan |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/saali-plaan/ |vaadatud=2026-03-13 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Sotsiaaldemokraatlik liikumine Eestis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ametlikul seisukohal <ref name="XlCmc" /> vanim järjepidevalt tegutsev erakond, mille ideoloogiaga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|seotud liikumine tekkis 1905. aastal]]. 1919. aastal võtsid tollased sotsparteid [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu]] valimistel kolmveerand kohtadest. Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikku Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ja nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Järjepidevuse kandvaks jõuks loetakse paguluses tegutsenud [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]], mis liitus koos kolme muu erakonnaga septembris 1990 Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin). SDE eelkäija Mõõdukad tekkis [[1996]]. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (selle viimane juht oli [[Eiki Nestor]]) ja [[Eesti Maa-Keskerakond|Eesti Maa-Keskerakonna]] (selle viimane juht oli [[Vambo Kaal]]) liitumisel. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei tekkis 1990. aastal. ===Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP)=== {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei}} Asutati 8. septembril 1990 Tallinnas, kui ühinesid '''Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE)''', '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP)''' ja '''Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE)''', samuti Rootsis pärast Teist maailmasõda tegutsenud '''Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK)'''. ESDP sai oktoobris 1990 Sotsialistliku Internatsionaali (SI) täisliikmeks. Logoks oli punane roos. Erakonna esimehed: [[Eiki Nestor]] 1995−28.04.1996, [[Marju Lauristin]] 8.09.1990–1995. ===Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE)=== {{vaata|Eesti Demokraatlik Tööerakond}} Asutati 30. aprillil 1989 (asutajaliikmeid 16). Kujunes välja [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarindest]]. Erakonna esimees: [[Vello Saatpalu]] 30.04.1989–08.09.1990. EDTE pidas ennast [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] järeltulijaks. ===Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP)=== {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei}} Asutati juunis 1990, kujunes välja [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarindest]]. Erakonna esimees: [[Marju Lauristin]] 06.1990–08.09.1990. ===Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE)=== {{vaata|Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis}} Erakonna esimees: [[Jossiv Jurovski]] 02.1990–08.09.1990 ===Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK)=== {{vaata|Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis}} Asutatud pärast Teist maailmasõda Rootsis. Eksiili läinud Eesti Vabariigi ajal tegutsenud [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] jätk. Erakonna esimees: [[Johannes Mihkelson]] ===Eesti Maa-Keskerakond (EMKE)=== {{vaata|Eesti Maa-Keskerakond}} Asutati 7. aprillil 1990 Türil. Erakonna asutamist valmistati ette väga kaua, selle juures olid Eestimaa Rahvarinne, [[Eestimaa Talupidajate Keskliit]] ja Eesti Maaliit (EML). Uue partei eesmärgiks oli liita talunike ühendus ja Eesti Maaliit (EML), kes küll hiljem sellest distantseerus ja muutus ise erakonnaks. Eksiilis tegutsenud Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate Kogud, mis 1962 muudeti [[Eesti Demokraatlik Unioon|Eesti Demokraatlikuks Uniooniks]], tunnistas EMKE oma poliitiliseks järglaseks. EMKE osales Tsentristide Rahvusvahelise Koostöövõrgu (INC) töös vaatlejaliikmena. EMKE programm kaldus Põhjamaade sõsarparteide (Põhjala Keskparteide) kombel modernsesse liberalismi (sotsiaal-liberalismi). Logol oli kujutatud ristikheina. Erakonna esimehed: [[Vambo Kaal]] 12.11.1994–28.04.1996, [[Ivar Raig]] 07.04.1990–12.11.1994. ===Rahvaerakond (R)=== {{vaata|Rahvaerakond}} Asutatud 5. aprillil 1998, kui ühinesid [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] (VKRE, rahvasuus tuntud ka kui Parempoolsed 1995. aasta Riigikogu valimistel samanimelise valimisliidu järgi) ja [[Eesti Talurahva Erakond]] (ETRE). Erakond oli selgelt jagunenud parempoolseks ja agraarseks tiivaks. Neist valdavalt agraartiib ühines Mõõdukatega. Ülejäänud leer Rahvaerakonnast lahkus valdavalt Isamaaliitu. Erakonna esimees: [[Toomas Hendrik Ilves]] 05.04.1998–27.11.1999. ===Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE)=== {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei}} Asutati septembris 1994, kui eraldus Rahvuslikust Koonderakonnast Isamaa (RKEI). ===Eesti Talurahva Erakond (ETRE)=== {{vaata|Eesti Talurahva Erakond}} Asutati 5. novembril 1994. Erakonna esimees: [[Jaan-Hans Kuks]] 05.11.1994–05.1998. ===Ajalugu liitumiste järel=== Aastatel 2002–2009 oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (esialgu Mõõdukate) esimees Ivari Padar. 2009. aasta märtsis valiti erakonna liidriks [[Jüri Pihl]] ning juhatusse peasekretär [[Randel Länts]], [[Peeter Kreitzberg]], [[Katrin Saks]], [[Indrek Saar]], [[Marju Lauristin]], [[Eiki Nestor]], [[Ivari Padar]], [[Tõnu Ints]], [[Epp Klooster]], [[Reet Laja]], [[Jarno Laur]], [[Marianne Mikko]], Sven Mikser, [[Jüri Morozov]], [[Heljo Pikhof]], [[Kadi Pärnits]], [[Maris Sild]], [[Kaido Tamberg]] ja [[Rannar Vassiljev]]. [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2010]] valis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu erakonna esimeheks Sven Mikseri.<ref name="NX0zF" /> 2015. aasta 30. mail valis Pärnus koos olnud erakonna üldkogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks Jevgeni Ossinovski. == Valitsuse liikmed == [[Fail:Piret Hartman at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|pisi|Peasekretär [[Piret Hartman]]]][[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teisse valitsusse]] kuulusid järgmised SDE ministrid: * [[Hannes Hanso]], kaitseminister (varem Sven Mikser) * [[Indrek Saar]], kultuuriminister * [[Liisa Oviir]], ettevõtlusminister (varem Urve Palo) * [[Jevgeni Ossinovski]], tervise- ja tööminister (varem Rannar Vassiljev) [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimesse valitsusse]] kuulusid järgmised SDE ministrid: *[[Riina Sikkut]], tervise- ja tööminister * [[Indrek Saar]], kultuuriminister * [[Sven Mikser]], välisminister *[[Katri Raik]], siseminister *[[Rene Tammist]], ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teisse valitsusse]] kuulusid järgmised SDE ministrid 2022. aasta juulist 2023. aasta aprillini: * [[Madis Kallas]], keskkonnaminister * [[Piret Hartman]], kultuuriminister * [[Riina Sikkut]], majandus- ja taristuminister * [[Lauri Läänemets]], siseminister * [[Peep Peterson]], tervise- ja tööminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuulusid järgmised SDE ministrid 2023. aasta aprillist 2024. aasta juulini: * [[Madis Kallas]], regionaalminister (2023. aprill - 2024. aprill) * [[Piret Hartman]], regionaalminister (2024. aprill - 2024. juuli) * [[Lauri Läänemets]], siseminister * [[Riina Sikkut]], terviseminister [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsussse]] kuulusid järgmised SDE ministrid 2024. aasta juulist 2025. aasta märtsini: * [[Vladimir Svet]], taristuminister * [[Piret Hartman]], regionaal- ja põllumajandusminister * [[Lauri Läänemets]], siseminister * [[Riina Sikkut]], terviseminister == Riigikogu liikmed == === XV Riigikogu === * [[Lauri Läänemets]], fraktsiooni esimees * [[Helmen Kütt]], fraktsiooni aseesimees * [[Anti Allas]] * [[Raimond Kaljulaid]] * [[Madis Kallas]] * [[Tiit Maran]] * [[Heljo Pikhof]] * [[Reili Rand]] * [[Riina Sikkut]] Fraktsiooni mittekuuluvad SDE liikmed: * [[Jaak Aab]] * [[Andre Hanimägi]] * [[Züleyxa Izmailova]] * [[Ester Karuse]] * [[Tanel Kiik]] === XIV Riigikogu === *[[Jaak Juske]] *[[Jevgeni Ossinovski]] *[[Helmen Kütt]] *[[Katri Raik]] *[[Lauri Läänemets]] *[[Riina Sikkut]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Ivari Padar]] *[[Indrek Saar]], esimees *[[Kalvi Kõva]], aseesimees === XIII Riigikogu === *[[Jevgeni Ossinovski]], fraktsiooni esimees *[[Kalvi Kõva]], fraktsiooni aseesimees *[[Eiki Nestor]], Riigikogu esimees *[[Helmen Kütt]], sotsiaalkomisjoni esimees *[[Toomas Jürgenstein]] *[[Heljo Pikhof]], fraktsiooni aseesimees *[[Inara Luigas]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Tanel Talve]] *[[Hannes Hanso]], riigikaitsekomisjoni esimees *[[Jaanus Marrandi]] *[[Marianne Mikko]] *[[Rainer Vakra]], keskkonnakomisjoni esimees *[[Hardi Volmer]] === XII Riigikogu=== *[[Karel Rüütli]], ''fraktsiooni esimees'' *[[Kalev Kotkas]], ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Indrek Saar]], ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Jaak Allik]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Etti Kagarov]] *[[Kalvi Kõva]], maaelukomisjoni esimees *[[Tatjana Jaanson]] *[[Mart Meri]] *[[Marianne Mikko]] *[[Jüri Morozov]] *[[Maimu Berg]] *[[Tiit Tammsaar]] *[[Heljo Pikhof]], sotsiaalkomisjoni esimees *[[Rein Randver]] *[[Eiki Nestor]], ''Riigikogu esimees'' *[[Neeme Suur]], õiguskomisjoni esimees *[[Rannar Vassiljev]], rahanduskomisjoni esimees *[[Jaan Õunapuu]] Fraktsiooni mittekuuluvad SDE liikmed: *[[Rainer Vakra]] *[[Inara Luigas]] === XI Riigikogu === *[[Eiki Nestor]], ''fraktsiooni esimees'' *[[Indrek Saar]], ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Hannes Rumm]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Jüri Tamm]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Kalev Kotkas]] *[[Kalvi Kõva]] === X Riigikogu === *[[Ivari Padar]] ''fraktsiooni esimees'' *[[Eiki Nestor]] ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Kadi Pärnits]] *[[Mart Meri]] *[[Jarno Laur]] *[[Jüri Tamm]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Sven Mikser]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="XlCmc">{{Netiviide |url=http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-05-17 |arhiivimisaeg=2011-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110518010404/http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NX0zF">[http://uudised.err.ee/?06217800 Sotsid valisid parteijuhiks Sven Mikseri] // [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i uudisteportaal, 16.10.2010</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.sotsid.ee Sotsiaaldemokraatlik Erakond] {{Teemalehed}} * [[Urmas Jaagant]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154412 Tallinna volikogus fraktsioonita jäänud sotsid pöörduvad õiguskantsleri poole] Eesti Päevaleht, 6. jaanuar 2009 * [[Vallo Toomet]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51277736 Analüüs: Sotsid tahavad parlamendis 20 kohta ja Jüri Pihlist lahti saada] Eesti Päevaleht, 11. juuni 2010 *[http://poliitika.postimees.ee/3207991/mikseri-loobumiskone-pean-jevgenit-uheks-koige-andekamaks-inimeseks-poliitikas Mikseri loobumiskõne]. Postimees 30. mai 2015 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlik Erakond| ]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatia]] [[Kategooria:Eesti erakonnad]] ruvc4nx81ox1rv5d7c8ilhm2h5f4w32 0 7339 7170872 7170521 2026-06-11T15:38:08Z Teomees 97479 7170872 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallivõistlus | nimi = Jalgpalli maailmameistrivõistlused | pilt = [[File:ARG_Line-up_-_ARG_vs_MEX_for_2022_FIFA_WC.jpg|240px]] | pildisuurus = | pildiallkiri = Argentina meeskond meistrikarikaga (2022) | asutatud = [[1930]] | lõpetatud = | sport = [[Jalgpall]] | regioon = rahvusvaheline ([[FIFA]]) | süsteem = | meeskondade arv = 32 (finaalturniir) <br> (48 alates 2026. aastast) | praegune meister = {{jp|Argentina}} | edukaim meeskond = {{jp|Brasiilia}} (5 tiitlit) | tvülekandjad = | moto = | praegune hooaeg = | eelmine hooaeg = | järgmine hooaeg = | tv = | koduleht = [http://www.fifa.com/worldcup/ fifa.com/worldcup] }} '''Jalgpalli maailmameistrivõistlused''' (ametlik [[inglise keel|ingliskeelne]] nimetus ''FIFA World Cup'' – FIFA maailma karikavõistlused) on [[maailmameistrivõistlused]] [[jalgpall]]is. Need toimuvad alates [[1930]]. aastast iga nelja aasta tagant [[FIFA]] korraldusel. [[1942]]. ja [[1946]]. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu turniiri ei toimunud. Praegune maailmameister on [[Argentina jalgpallikoondis]], kes võitis [[FIFA]] [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel. == Kirjeldus == Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani. 2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-ist 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] (5), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (4), [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos [[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]]ga (4), [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] (3), [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] (2), [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] (2), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (1) ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril. Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/2589b77c20849beb/original/njqsntrvdvqv8ho1dag5-pdf.pdf Broadcast and audience summary.] 2018 FIFA World Cup Russia.</ref> 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.<ref>[https://inside.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/qatar2022/news/one-month-on-5-billion-engaged-with-the-fifa-world-cup-qatar-2022-tm One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.]</ref> Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati [[Katar]], kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt [[Kanada]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Mehhiko]], kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda. == Ajalugu == [[1905]]. aastal [[London]]is toimunud [[FIFA]] II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma [[1906]]. aastal [[Šveits]]is. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev [[13. august]] [[1905]], selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust. [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is sai jalgpallist ametlik olümpiaala. [[Inglismaa Jalgpalliliit|Inglismaa Jalgpalliliid]]u korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el [[Stockholm]]is.<ref>The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.</ref> 1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051320/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/more-associations-follow.html History of FIFA - More associations follow.] FIFA.com.</ref> Maailma esimene [[kontinent]]ide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el, kus võistlesid [[Egiptus]] ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis [[Belgia]]. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri (1924 ja 1928). Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20070715011817/http://www.fourfourtwo.premiumtv.co.uk/page/BigRead/0%2C%2C11442~1034860%2C00.html Uruguay 1930.] Four Four Two.</ref> [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|jalgpallturniiri]] võitja [[Uruguay]] tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba [[1925]]. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama. === Maailmameistrivõistlused enne Teist maailmasõda === [[15. mai|15.]]–[[26. mai]]l [[1928]] [[Amsterdam]]is toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda [[1930]]. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid [[17. mai|17.]]–[[18. mai]]l [[1929]] [[Barcelona]]s toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051339/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/first-fifa-world-cup.html History of FIFA - The first FIFA World Cup.]</ref> Uruguay valimine võistluspaigaks tähendas Euroopa meeskondadele 1930. aastal pikka ja kulukat reisi üle Atlandi ookeani, eriti [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal. Lõpuks veenis FIFA president [[Jules Rimet]] [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]], [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] ja [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] võistkondi reisi ette võtma. Kokku osales 13 riiki: seitse Lõuna-Ameerikast, neli Euroopast ja kaks Põhja-Ameerikast.<ref>[https://web.archive.org/web/20100615195236/http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-201_02e_fwc-origin_8816.pdf FIFA World Cup Origin" (PDF)] FIFA. Archived from the original (PDF) on 15 June 2010</ref> Kaks esimest maailmameistrivõistluste mängu toimusid samaaegselt 13. juulil 1930 ning võitsid Prantsusmaa ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] meeskonnad, kes alistasid vastavalt [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] 4–1 ja Belgia 3–0. Maailmameistrivõistluste ajaloo esimese värava lõi prantslane Lucien Laurent.<ref>[https://www.cbc.ca/sports/soccer/the-world-cup-s-1st-goal-scorer-1.825335 The World Cup's 1st goal scorer] CBC. Archived from the original on 2 April 2015</ref> Finaalis alistas [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] [[Montevideo]]s 93 000 pealtvaataja ees [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] 4–2 ja temast sai esimene maailmameister. Esimeste maailmameistrivõistluste turniiridest osavõtjate ees seisvaks peamiseks probleemiks oli mandritevahelise reisimise raskus. Vähesed Lõuna-Ameerika meeskonnad olid nõus [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta maailmameistrivõistlustele]] Euroopasse reisima ning kõik Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid peale [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] ja [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] boikoteerisid 1938. aasta turniiri. Brasiilia oli ainus Lõuna-Ameerika meeskond, kes osales mõlemal turniiril. 1942. ja 1946. aasta võistlused, mis olid [[Saksamaa]] ja Brasiilia korraldada, tühistati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu.<ref>[https://www.npr.org/sections/parallels/2014/06/11/320727176/how-brazil-saved-the-world-cup-in-the-aftermath-of-world-war-ii How Brazil Saved The World Cup In The Aftermath Of World War II] NPR. Archived from the original on 21 September 2015</ref> === Maailmameistrivõistlused pärast Teist maailmasõda === [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimusid Brasiilias, olid esimesed, kus osalesid Briti jalgpalliliidud. [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]], [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] ja [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] olid FIFA-st 1920. aastal lahkunud, osaliselt soovimatuse tõttu mängida riikide vastu, kellega nad olid sõjas olnud. Lisaks protestiti välismaise mõju vastu jalgpallile.<ref>[https://www.bbc.co.uk/scotland/sportscotland/asportingnation/article/0001/index.shtml Scotland and the 1950 World Cup] BBC. Archived from the original on 16 December 2008.</ref> Briti meeskonnad ühinesid 1946. aastal pärast FIFA kutset. Turniirile naasis 1930. aasta meister Uruguay, kes oli boikoteerinud kahte eelmist maailmameistrivõistluse turniiri. Uruguay võitis turniiri otsustava mängu [[Maracanã staadion]]il [[Rio de Janeiro]]s 16. juulil 1950 173 850 (oletatud ka üle 200 000) pealtvaataja ees suure favoriidi Brasiilia vastu 2-1. Arvatavalt oli see suurima pealtvaatajate arvuga mäng jalgpalli ajaloos.<ref>[https://web.archive.org/web/20100707110332/http://sportsillustrated.cnn.com/2010/soccer/world-cup-2010/writers/jonathan_wilson/07/04/uruguay.history/index.html Uruguay's 1950 World Cup triumph a testament to the spirit of garra] CNN. 4 July 2010.</ref> Aastatel 1934–1978 toimunud turniiridel osales igal turniiril 16 võistkonda. Erandiks oli 1938. aasta, kui [[Austria]] pärast kvalifitseerumist liideti Saksamaaga, jättes turniirile 15 võistkonda ning 1950. aasta, kui [[India jalgpallikoondis|India]], Šotimaa ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi ]] loobusid, jättes osalema 13 võistkonda.<ref>Glanville, Brian (2005). The Story of the World Cup. Faber</ref> Enamik osalevatest riikidest olid pärit Euroopast ja Lõuna-Ameerikast, vähesed Põhja-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Okeaaniast. Need võistkonnad tavaliselt Euroopa ja Lõuna-Ameerika võistkondadele konkurentsi ei pakkunud. Kuni 1982. aastani olid ainsad võistkonnad väljastpoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat, kes esimesest voorust edasi pääsesid: Ameerika Ühendriigid olid poolfinalist 1930. aastal; Kuuba oli veerandfinalist 1938. aastal; [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] veerandfinalist 1966. aastal ja Mehhiko veerandfinalist 1970. aastal. == Maailmameistri karikas == Aastatel 1930–1970 anti [[Jules Rimet' karikas]] maailmameistrivõistluste võitjameeskonnale. Algselt kandis ta lihtsalt Maailma karika nime, kuid 1946. aastal nimetati see ümber FIFA presidendi Jules Rimet' järgi, kes oli esimese turniiri algataja. 35 sentimeetri kõrgune ning 3,8 kilogrammi raskune autasu kujutas võidujumalanna [[Nike]]t, selle disainis Abel Lafleur. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] saavutas Brasiilia finaalturniiride kolmanda võidu ning statuudi kohaselt andis see võistkonnale õiguse karikas jäädavalt endale jätta. Trofee varastati aga 1983. aastal ja seda pole kunagi leitud (arvatavasti sulatati üles).<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051215/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa-world-cup/jules-rimet-cup.html Jules Rimet Cup] FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association</ref> [[Fail:FIFA World Cup Trophy at National Football Museum, Manchester 02.jpg|pisi|217x217px|FIFA Maailmameistrivõistluste karikas]] [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks]] tellis FIFA uue karika, mida tuntakse FIFA Maailmameistrivõistluste karika nime all (FIFA World Cup Trophy). Seitsmest riigist pärit FIFA eksperdid hindasid 53 esitatud mudelit ja valisid lõpuks Itaalia skulptori [[Silvio Gazzaniga]] töö. Uus trofee on 36,5 cm (14,2 tolli) kõrge, valmistatud 18 [[Karaat (puhtus)|karaadisest]] [[kuld|kullast]] (proov 750) ja kaalub 6,175 kg (13,6 naela).<ref>[https://web.archive.org/web/20150601013627/http://www.fifa.com/about-fifa/marketing/brand/trophy.html FIFA World Cup Trophy] FIFA.com. 24 June 2018</ref> Karika alumisele küljele on graveeritud iga FIFA maailmameistrivõistluste võitja nimi alates 1974. aastast. Maailmameistrivõistluste võitjad hoiavad karikat oma käes ainult kuni finaalijärgse tseremoonia lõpuni. Seejärel antakse neile üle originaali kullatud koopia.<ref>[https://web.archive.org/web/20071104165903/http://www.fifa.com/aboutfifa/marketingtv/marketing/fifaassets/trophy.html FIFA World Cup Trophy] FIFA.com. 24 June 2018</ref> Kolme parema jalgpallimeeskonna liikmed (mängijad, treenerid ja mänedžerid) saavad medalid maailmameistrivõistluste karika sümboolikaga: võitja (kuld), teise koha (hõbe) ja kolmanda koha (pronks) medalid. Kuni [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteni]] anti medaleid ainult üheteistkümnele mängijale, kes olid väljakul finaali ning kolmandale kohale peetud mängu lõpus. 2007. aasta novembris teatas FIFA, et kõigile aastatel 1930–1974 maailmameistriks tulnud koondiste liikmetele antakse tagasiulatuvalt võitjate medalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20121107010627/http://soccernet.espn.go.com/news/story?id=484715 122 forgotten heroes get World Cup medals] ESPNSoccernet.com. ESPN. 25 November 2007</ref> == Tulemused == {| class="wikitable" style="text-align:center; width:100%" |- !width=5%|Aasta !width=10%|Korraldaja !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|Võitja !width=10%|Tulemus !width=14%|2. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|3. koht !width=10%|Tulemus !width=14%|4. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=4%|Meeskondade arv |- |1930 <br /> ''[[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}''' <br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} <br />[[USA jalgpallikoondis|USA]] |{{#tag:ref|1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |title=1930 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2018-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181212011230/https://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} <br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |13 |- style="background: #D0E6FF;" |1934 <br /> ''[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |16 |- |1938 <br /> ''[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |15<br />{{#tag:ref|1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata [[Anšluss]]), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.|group="märkus"}} |- style="background: #D0E6FF;" |1950 <br /> ''[[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}'''<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |{{#tag:ref|1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103554/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |url-status=dead }}</ref> võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |title=FIFA World Cup Finals since 1930 |format=PDF |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503182206/https://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |url-status=dead }}</ref> |group="märkus"|name="wc1950"}} |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} <br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |<ref group="märkus" name="wc1950" /> |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |13 {{#tag:ref|Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=15. august 2011 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103430/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |- |1954 <br /> ''[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1958 <br /> ''[[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''5:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''6:3''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |16 |- |1962 <br /> ''[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Tšiili}}<br />[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1966 <br /> ''[[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa]] |'''{{Riigi ikoon|Inglismaa}}'''<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}}<br />[[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |16 |- |1970 <br /> ''[[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1974 <br /> ''[[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[Lääne-Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |16 |- |1978 <br /> ''[[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1982 <br /> ''[[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |24 |- |1986 <br /> ''[[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br />[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1990 <br /> ''[[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |24 |- |1994 <br /> ''[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''0:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(3:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |'''4:0''' |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}<br />[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1998 <br /> ''[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |32 |- |2002 <br /> ''[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] <br /> & {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Türgi}}<br />[[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br />[[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |32 |- style="background: #D0E6FF;" |2006 <br /> ''[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''1:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(5:3 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |32 |- |2010 <br /> ''[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |'''{{Riigi ikoon|Hispaania}}'''<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2014 <br /> ''[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] | |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | |32 |- |2018 <br /> ''[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]] | |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] | |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br>[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br>[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2022 <br /> ''[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katar]] | |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:3'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(4:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | |32 |- |2026 <br /> ''[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Kanada}} {{Riigi ikoon|Mehhiko}} {{Riigi ikoon|USA}} | | | | | | | | | | |} *''pen.'': penaltiseeria tulemus <references group="märkus" /> == Medaliriigid == <!--ajakohasta[[Pilt:World cup countries best results and hosts blank.PNG|thumb|400px|Pildil näidatud värvide abil iga riigi parimat tulemust ja võõrustajariike (lillad täpid).{{Veerud}}{{legend|#5454E4|võit}}{{legend|#00ced1|teine koht}}{{legend|#32cd32|3. koht}}{{legend|#adff2f|4. koht}}{{Veerud-piir}}{{legend|#ffd700|veerandfinaal}}{{legend|#ffa07a|2. ring}}{{legend|#ff8c00|1. ring}}{{legend|#808080|ei ole kvalifitseerunud}}{{veerud-lõpp}}Üleval paremal nurgas näidatud endised riigid (Nõukogude Liit, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa)]]--> [[Fail:World cup countries best results.png|pisi|right|upright=2|Tulemused]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Jrk-nr !! style="background:#efefef;" | Riik !! style="background:gold;" | Kuld !! style="background:silver;" | Hõbe !! style="background:#CC9966;" | Pronks |- | 1. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] || 5 || 2 || 2 |- | 2. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos Lääne-Saksamaaga) || 4 || 4 || 4 |- | 3. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] || 4 || 2 ||1 |- | 4. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]|| 3 || 3 || 0 |- | 5. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|| 2 || 2 || 2 |- | 6. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]|| 2 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] || 1 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] || 1 || 0 || 0 |- | 9. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || 0 || 3 || 1 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] || 0 || 2 || 0 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] || 0 || 2 || 0 |- | 12. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] || 0 || 1 || 2 |- | 13. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]|| 0 || 1 || 2 |- | 14. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]|| 0 || 0 || 2 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || 0 || 0 || 1 |} == Auhinnad == *[[Golden Ball]] – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal *[[Golden Boot]] – turniiri resultatiivsem jalgpallur *[[Golden Glove Award]] – turniiri parim [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] * Parim noormängija * FIFA Fair Play Trophy == Viited == {{viited}} {{commonscat}} {{JalgpalliMM}} {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused| ]] [[Kategooria:FIFA]] 6x0g5p6j71s7f0uyf1ttabyk83yzikg 0 10276 7170938 7169200 2026-06-11T18:32:52Z Velirand 67997 /* K */ 7170938 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] b5lnlsqp855fgkmzq31vtvg0v5fk3f9 0 11989 7171195 6781629 2026-06-12T10:55:59Z Trebors 57925 /* Riiklikud rakenduskõrgkoolid */ 7171195 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Eesti Merekool]] *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] (endine) *[[Merekalanduse Tehnikum]] (endine) *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Arve- ja Plaanitehnikum]] (endine) *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] (endine) *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] (endine) *[[Tallinna Juriidiline Kool]] (endine) *[[Tallinna Mäetehnikum]] (endine) *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] (endine) *[[Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] (endine) *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] (endine) *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] (endine) *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] (endine) ==Eraülikoolid== *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Estonian Business School]] *[[Akadeemia Nord]] (endine) *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] (endine) *[[Eesti Humanitaarinstituut]] (endine) *[[International University Audentes]] (endine) *[[Rostovtsevi eraülikool]] (endine) ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] *[[Arvutikolledž]] (endine) *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] (endine) *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] (endine) *[[Euroakadeemia]] (endine) *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] (endine) *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] (endine) *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] (endine) *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] (endine) ==Riigi kutseõppeasutused õigusega pakkuda rakenduskõrgharidust== *[[Tallinna Majanduskool]] *[[Võrumaa Kutsehariduskeskus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] rr8qi77xs4arwbch63pgmu7iguookqk 7171198 7171195 2026-06-12T10:59:51Z Trebors 57925 /* Riiklikud rakenduskõrgkoolid */ 7171198 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Eesti Merekool]] *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] (endine) *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] (endine) *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] (endine) *[[Tallinna Juriidiline Kool]] (endine) *[[Tallinna Mäetehnikum]] (endine) *[[Tallinna Merekolledž]] (endine) *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] (endine) *[[Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] (endine) *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] (endine) *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] (endine) *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] (endine) ==Eraülikoolid== *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Estonian Business School]] *[[Akadeemia Nord]] (endine) *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] (endine) *[[Eesti Humanitaarinstituut]] (endine) *[[International University Audentes]] (endine) *[[Rostovtsevi eraülikool]] (endine) ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] *[[Arvutikolledž]] (endine) *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] (endine) *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] (endine) *[[Euroakadeemia]] (endine) *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] (endine) *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] (endine) *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] (endine) *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] (endine) ==Riigi kutseõppeasutused õigusega pakkuda rakenduskõrgharidust== *[[Tallinna Majanduskool]] *[[Võrumaa Kutsehariduskeskus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] knwry7rdjxsp3ag78n4ydnuog2twot4 7171203 7171198 2026-06-12T11:05:41Z Trebors 57925 7171203 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Eesti Merekool]] *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] (endine) *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] (endine) *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] (endine) *[[Tallinna Juriidiline Kool]] (endine) *[[Tallinna Mäetehnikum]] (endine) *[[Tallinna Merekolledž]] (endine) *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] (endine) *[[Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] (endine) *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] (endine) *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] (endine) *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] (endine) *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] (endine) ==Eraülikoolid== *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Estonian Business School]] *[[Akadeemia Nord]] (endine) *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] (endine) *[[Eesti Humanitaarinstituut]] (endine) *[[International University Audentes]] (endine) *[[Rostovtsevi eraülikool]] (endine) ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] *[[Arvutikolledž]] (endine) *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] (endine) *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] (endine) *[[Euroakadeemia]] (endine) *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] (endine) *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] (endine) *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] (endine) *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] (endine) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] hzo33w1jidvpvlsxzlkkprncblhbejy 7171205 7171203 2026-06-12T11:11:37Z Trebors 57925 7171205 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] }} ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Eesti Merekool]] *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] *[[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]] *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] *[[Tallinna Juriidiline Kool]] *[[Tallinna Mäetehnikum]] *[[Tallinna Merekolledž]] *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] *[[Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] }} ==Eraülikoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Estonian Business School]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Akadeemia Nord]] *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] *[[Eesti Humanitaarinstituut]] *[[International University Audentes]] *[[Rostovtsevi eraülikool]] }} ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Arvutikolledž]] *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] *[[Euroakadeemia]] *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] sgv1l5s8rjb12y0ngoznknlttsmc9ot 7171208 7171205 2026-06-12T11:15:38Z Trebors 57925 7171208 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] }} ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Eesti Merekool]] *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] *[[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]] *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] *[[Tallinna Juriidiline Kool]] *[[Tallinna Mäetehnikum]] *[[Tallinna Merekolledž]] *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] *[[Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] }} ==Eraülikoolid== *[[Estonian Business School]] === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Akadeemia Nord]] *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] *[[Eesti Humanitaarinstituut]] *[[International University Audentes]] *[[Rostovtsevi eraülikool]] }} ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Arvutikolledž]] *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] *[[Euroakadeemia]] *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] jrn410zoonyvriw1h1f9x84ust9s0d5 0 12970 7171003 7134668 2026-06-11T21:06:36Z LeeMarx 59920 7171003 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = August Sang | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = August Sang | sünniaeg = {{Sünniaeg|1914|7|27}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1969|10|14|1914|7|27}} | surmakoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV]] | rahvus = eestlane | kodakondsus = Eesti | tegevusala = [[luuletaja]], [[tõlkija]], [[kirjanduskriitik]] | haridus = [[Tartu Ülikool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | abikaasa = [[Kersti Merilaas]] | lapsed = [[Liina Pihlak]], Maarja Panov, [[Joel Sang]] | organisatsioon = [[Eesti Kirjanike Liit]], [[EYS Veljesto]] | autasud = [[Eesti NSV teeneline kirjanik]], [[Juhan Liivi luuleauhind]] | matmispaik = [[Vana-Pärnu kalmistu]] }} '''August Sang''' ([[27. juuli]] [[1914]] [[Pärnu]] – [[14. oktoober]] [[1969]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[luuletaja]], [[tõlkija]] ja [[kirjanduskriitik]]. Ta kuulus 1930. aastate lõpul esile tõusnud [[Arbujad|arbujate]] kirjandusringkonda ning on tuntud selge vormitaju, lihtsa väljenduslaadi ja kõrgetasemelise [[luuletõlge|luuletõlke]] poolest.<ref name="EWOD">{{Netiviide |url=https://ewod.ut.ee/et/s/august-sang/ |pealkiri=August Sang |väljaanne=Estonian Writers’ Online Dictionary |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Elukäik == August Sang sündis [[Pärnu]]s. Ta lõpetas 1932. aastal [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]]i. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus ta 1934. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.<ref name="EWOD" /> Koolipõlves kuulus Sanga lähedasse sõpruskonda kunstnik ja luuletaja [[Arno Vihalemm]]. Hiljem liikus ta Pärnu kirjandus- ja teatrihuviliste ringkonnas, kus tegutsesid muu hulgas Vihalemm ja [[Kaarel Ird]]. Tartu-aastail jätkusid need kontaktid juba ülikooli, [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Pallase]] ja teatrikunsti stuudio ümber koondunud noorte kultuurihuviliste seas.<ref name="Saluvere2019">{{cite journal |last=Saluvere |first=Tiina |title=Kirjad üle Läänemere. August Sanga ja Arno Vihalemma kirjavahetus |journal=Tuna |issue=3 |year=2019 |pages=95–125 |url=https://tuna.ra.ee/kirjad-ule-laanemere-august-sanga-ja-arno-vihalemma-kirjavahetus/ |accessdate=11. juuni 2026}}</ref> Sang hakkas järjekindlamalt luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis, kuigi esimesed katsetused olid ta teinud juba lapsena. 1933. aastal osales ta ajakirja ''[[Kevadik]]'' luulevõistlusel luuletusega „Improvisatsioon quick-step tempos”, mis avaldati varjunime '''Injo''' all. Ajakirjas ''[[Looming (ajakiri)|Looming]]'' debüteeris ta 1934. aastal.<ref name="EWOD" /> Tema esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ilmus 1936. aastal. Samal ajal hakkas ta avaldama ka kirjanduskriitikat, retsensioone ja ülevaateid. 1938. aastal ilmusid Sanga luuletused [[Ants Oras]]e koostatud antoloogias ''[[Arbujad|Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat]]'', mis andis nime arbujate kirjandusrühmitusele.<ref name="EWOD" /> Sang oli [[EYS Veljesto]] liige.<ref name="Veljesto">{{Netiviide |url=https://www.veljesto.ee/liikmed/ |pealkiri=EYS Veljesto liikmed |väljaanne=EYS Veljesto |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> 1936. aastal abiellus ta luuletaja ja tõlkija [[Kersti Merilaas]]iga.<ref name="Saluvere2019" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel jäi Sang Eestisse. 1945. aasta lõpul võeti ta [[Eesti Nõukogude Kirjanike Liit]]u.<ref name="Tannberg1944">{{cite journal |last=Tannberg |first=Tõnu |title=Eesti Nõukogude Kirjanike Liit hakkab tegutsema: aastad 1944–1949 |journal=Tuna |url=https://tuna.ra.ee/eesti-noukogude-kirjanike-liit-hakkab-tegutsema-aastad-1944-1949-lk-92-103/ |accessdate=11. juuni 2026}}</ref> 1950. aastal arvati ta koos mitme teise kirjanikuga liidust välja; samal ajal tabasid surve ja tõrjutus ka näiteks [[Johannes Semper]]it, [[Paul Viiding]]ut, [[Kersti Merilaas]]i, [[Betti Alver]]it, [[Hugo Raudsepp]]a ja [[Mait Metsanurk]]a.<ref name="EKL100">{{Netiviide |url=https://vaimuvara.ee/eesti-kirjanike-liit-100/ |pealkiri=Eesti Kirjanike Liit 100 |väljaanne=Vaimuvara |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Sanga kirjanikuõigused taastati 1955. aastal.<ref name="Olesk2018">{{cite journal |last=Olesk |first=Sirje |title=Kolm kongressi. ENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel 1954–1966 |journal=Keel ja Kirjandus |year=2018 |url=https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/25084 |accessdate=11. juuni 2026}}</ref> [[Pilt:August Sanga hauakivi 2015.jpg|pisi|August Sanga haud [[Vana-Pärnu kalmistu]]l]] August Sang suri 14. oktoobril 1969 Tallinnas. Ta on maetud [[Vana-Pärnu kalmistu]]le. == Looming == Sanga luule põhijoonteks on selgus, vormipuhtus, napp sõnastus ja inimlikult vaoshoitud hoiak. Tema varases loomingus on nähtud [[Heinrich Heine]] mõjusid, eriti kontrasti, iroonia ja puändi kasutamist. Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' kannab noorusliku otsingu ja eneseiroonia jooni, kuid selle kõrval ilmneb juba Sanga hilisemale luulele iseloomulik püüe väljenduse loomulikkuse ja täpsuse poole.<ref name="Valjataga2004">{{Netiviide |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/50985686/august-sang-lihtsuse-luulendaja |pealkiri=August Sang, lihtsuse luulendaja |autor=Märt Väljataga |väljaanne=Eesti Päevaleht / Arkaadia |aeg=4. juuni 2004 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Teises luulekogus ''Müürid'' (1939) on tajutav 1930. aastate lõpu pingeline poliitiline õhustik. Sõjajärgne aeg ja 1950. aastate surveperiood katkestasid pikaks ajaks Sanga avaliku algupärase luuletöö. Hilisemas loomingus, eriti kogus ''Võileib suudlusega'' (1963), muutus keskseks tagasihoidlik, ent visa humanism: inimese väärikuse, headuse ja argise läheduse hoidmine ka rasketes oludes.<ref name="EWOD" /> Märt Väljataga on Sanga luulet kirjeldanud kui erakordselt selget ja läbipaistvat: sõna ei tõmba tähelepanu iseendale, vaid aitab nähtavaks teha luuletuse mõtte ja tunde.<ref name="Valjataga2004" /> Sanga luuletused on sageli pealkirjastatud lauludena, mis rõhutab tema teksti korrapärast, kõlalist ja esmapilgul lihtsat vormi. == August Sang tõlkijana == August Sang oli üks eesti kirjanduse olulisemaid luuletõlkijaid. Ta tõlkis luulet peamiselt [[saksa keel|saksa]], [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[tšehhi keel]]est, samuti teistest keeltest. Tema tõlkelooming keskendus suuresti maailmakirjanduse väärtteostele ja klassikale.<ref name="EWOD" /> Sanga vahendusel on eesti keeles ilmunud muu hulgas [[Aleksandr Puškin]]i, [[Mihhail Lermontov]]i, [[Nikolai Nekrassov]]i, [[Sergei Jessenin]]i, [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Heinrich Heine]], [[Johannes Becher]]i, [[Bertolt Brecht]]i, [[Charles Baudelaire]]'i ja [[Vítězslav Nezval]]i luulet. Proosas ja näitekirjanduses tõlkis ta teiste seas [[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]]i, [[Maksim Gorki]], [[Vladimir Majakovski]], [[Franz Kafka]], [[Gottfried Keller]]i, [[Molière]]'i, [[Egon Erwin Kisch]]i ja [[Lion Feuchtwanger]]i teoseid. Üheks Sanga tõlkijatöö suuremaks saavutuseks peetakse [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] ''[[Faust (Goethe)|Fausti]]'' eestindust.<ref name="EWOD" /> Prantsuse kirjandusest tõlkis ta muu hulgas neli [[Molière]]'i värssnäidendit: ''[[Misantroop]]'', ''[[Tartuffe]]'', ''[[Naiste kool]]'' ja ''Amfitrüon''.<ref name="Talviste2013">{{cite journal |last=Talviste |first=Katre |title=Eesti luuletaja päris oma prantsuse luuleraamat. August Sang ja Molière värsitõlke tormi- ja vormiküsimuste taustal |journal=Methis |issue=12 |year=2013 |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1092/1126 |accessdate=11. juuni 2026}}</ref> Tema luuletõlked koondati kaheköitelisse valimikku ''Laenatud laulud'' (1973–1974).<ref name="EWOD" /> == Viisistatud luule == August Sanga luulet on korduvalt viisistatud. [[Gustav Ernesaks]]a muusika kõlab Sanga sõnadele mängufilmis ''[[Jahid merel]]'' (1955), sealhulgas laulus „Üks puri on sinisel lahel”. Ernesaks kirjutas Sanga tekstidele ka koori- ja lastelaule, nende seas „Küll kõik ladvad lähenevad” ja „Laul lume lagunemisest”. 1980. aastal jõudis [[Noorsooteater|Noorsooteatris]] lavale rokkooper ''Johnny'', kus kõlas August Sanga luuletus „Laul surnud linnust” [[Olav Ehala]] viisistatuna ansambli [[Ruja]] esituses.<ref>{{Netiviide |url=https://tartu.postimees.ee/7099156/tallinnas-40-aastat-tagasi-mangitud-rokkooper-johnny-tuleb-taas-lavale-tartus |pealkiri=Tallinnas 40 aastat tagasi mängitud rokkooper „Johnny” tuleb taas lavale Tartus |autor=Raimu Hanson |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=31. oktoober 2020 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=IGMDLC7P2NI |pealkiri=„Laul surnud linnust” |väljaanne=YouTube |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Sanga luuletusel põhinev laul „Vilu öö” ilmus [[Mari Kalkun]]i albumil ''Vihmakõnõ'' (2010). [[Lembit Peterson]] viisistas Sanga luuletuse „Ära mine lapsekene” hällilauluks, mis kõlas [[Elmo Nüganen]]i mängufilmis ''[[1944 (film)|1944]]'' (2015) [[Maria Peterson]]i ja [[Eva Eensaar]]e esituses. == Teosed == Sanga algupärase luule ja valikkogude hulka kuuluvad järgmised teosed:<ref name="EWOD" /> * ''Üks noormees otsib õnne'' – luulekogu, 1936 * ''[[Arbujad|Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat]]'' – koguteos, 1938 * ''Heinrich Heine'' – biograafia, 1938 * ''Müürid'' – luulekogu, 1939 * ''Võileib suudlusega'' – luulekogu, 1963 * ''Sada laulu'' – valikkogu, 1965 * ''Luuletused'' – valikkogu, 1970 * ''Väike luuleraamat'' – valikkogu, 1971 * ''Laenatud laulud'' – tõlkevalimik kahes köites, 1973–1974 * ''Laulud'' – valikkogu, 1977 * ''Emajõe unisel veerel'' – valikkogu, 2003 == Tunnustus == * 1969 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]<ref name="Sirp1969">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirpjavasar19691017.1.6 |pealkiri=August Sang |väljaanne=Sirp ja Vasar |aeg=17. oktoober 1969 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> * 1969 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] luuletuse „Mida mõtleb mees” eest<ref name="Liivi">{{Netiviide |url=https://muusa.ee/juhan-liivi-muuseum/muuseum-ja-kontakt/luuleauhindade-voitjad/ |pealkiri=Luuleauhindade laureaadid |väljaanne=Juhan Liivi Muuseum |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> * 1970 – [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] postuumselt [[Peter Weiss]]i näidendi ''Juurdlus'' eestinduse eest<ref name="SirpTolgetest2026">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/tolgetest-raamatuaastal/ |pealkiri=Tõlgetest raamatuaastal |väljaanne=Sirp |aeg=27. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == 2018. aastal anti esimest korda üle [[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]], mida annab välja [[SA Kultuurileht]] ja toetab [[Eesti Kultuurkapital]]. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest.<ref name="ERR2018">{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/865572/august-sanga-luuletolke-auhinna-laureaat-on-jarvi-kokla |pealkiri=August Sanga luuletõlke auhinna laureaat on Järvi Kokla |väljaanne=ERR Kultuur |aeg=1. oktoober 2018 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Isiklikku == August Sang oli abielus luuletaja ja tõlkija [[Kersti Merilaas]]iga. Nende lapsed olid teatrikunstnik [[Liina Pihlak]], lastearst Maarja Panov ja luuletaja, kirjanduskriitik, keeleteadlane ning tõlkija [[Joel Sang]].<ref name="Kasikirjutab">{{cite book |title=Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest arhiivist |editor-first=Piret |editor-last=Noorhani |publisher=Eesti Kirjandusmuuseum |year=2003 |location=Tartu}}</ref> Tema lapselaps on [[Kristina Pai]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Karl Muru]]. ''Eesti kirjanduse ajalugu''. 4. kd, 2. rmt. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. * [[Karl Muru]]. ''Eesti kirjanduse ajalugu''. 5. kd, 2. rmt. Tallinn: Eesti Raamat, 1991. * [[Ain Kaalep]]. ''Kolm Lydiat''. Tartu: Ilmamaa, 1998. * {{cite book |last=Kruus |first=Oskar |editor-last=Puhvel |editor-first=Heino |title=Eesti kirjanike leksikon |publisher=Eesti Raamat |location=Tallinn |year=2000 |isbn=9985-65-271-1}} * Anneli Sepp, koostaja. ''August Sang 100. Bibliograafia''. Tallinn: Kultuurileht, 2013. ISBN 9789985999578. == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * {{Netiviide |url=https://ewod.ut.ee/et/s/august-sang/ |pealkiri=August Sang |väljaanne=Estonian Writers’ Online Dictionary |vaadatud=11. juuni 2026}} * {{ISIK|3240}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/luulet-ohtutunniks-august-sanga-luulet Luulet õhtutunniks. August Sanga luulet]. Loeb [[Tõnu Aav]]. [[Eesti Raadio]] saade, esmaeeter 12. mai 1969. * Kristina Pai. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/aukudega-sokkidest-kuldsete-lokkideni/ Aukudega sokkidest kuldsete lokkideni]. ''Sirp'', 16. jaanuar 2014. * Märt Väljataga. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/50985686/august-sang-lihtsuse-luulendaja August Sang, lihtsuse luulendaja]. ''Eesti Päevaleht / Arkaadia'', 4. juuni 2004. {{JÄRJESTA:Sang, August}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Arbujad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Vana-Pärnu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 3s3ivi0wpfwd9gm7s0w6zzwx19m0zh4 0 15338 7170934 7170750 2026-06-11T18:06:35Z Ojassaar 206682 /* T */ 7170934 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] sz5xb8e6gr9cgy3ama8h8bg6bi9wovr 7171055 7170934 2026-06-12T04:08:13Z Ojassaar 206682 /* K */ 7171055 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[komapunnpea]] (''Hesperia comma''), sgk [[punnpealased]] *[[komapunnpea (perekond)|komapunnpea]] (''Hesperia''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] t85rmjgdl1h7ku5ypyj66tx6rfuf6df 0 18426 7171060 7143483 2026-06-12T06:20:01Z Kuriuss 38125 7171060 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nanook_of_the_North_(1922)_by_Robert_J._Flaherty_HD.webm|pisi|Dokumentaalfilmi ja draama elemente kombineeriv film "Nanook of the North" (1922, [[Robert J. Flaherty]])]] [[Fail:Moana_(1926).webm|pisi|Flaherty osaliselt lavastatud dokumentaalfilm "Moana" (1926)]] '''Dokumentaalfilm''' (argikeeles "dokfilm", vananenud termin "kultuurfilm"<ref name="EKSS">{{EKSS}} (vaadatud 19.01.2019)</ref>) on [[film]], mis on loodud reaalsuse dokumenteerimiseks peamiselt harimise või ajaloolise jäädvustamise eesmärgil. Dokumentaalfilmis esinevad inimesed ning kujutatakse juhtumeid, mis on enamasti päriselt juhtunud. Dokumentaalfilmi autor püüab esile tuua sündmuste kulgu ning tegelaste tundeid ja vaatepunkte. Samas võib autor lisada ka oma tõlgenduse, mõtteid või kujundlikke elemente. [[Dokumentalistika]] alussõna on "dokument", mis pärineb ladinakeelsest sõnast ''docere'' ('õpetada'). Dokumentaalfilmide eelkäijateks peetakse [[aktuaalfilm]]e (inglise keeles ''actuality film''). Erinevalt dokumentaalfilmidest puudus aktuaalfilmidel sidusus ja [[narratiiv]]ne joon. Kuigi dokumentalistikaga tegeleti ka varem, peetakse esimeseks dokumentaalfilmiks 1922. aastal valminud filmi "[[Nanook of the North]]", mille autor on [[Robert Flaherty]]. Film kujutab inuit Nanooki ja tema perekonna elu ühe aasta jooksul. Mõiste ''documentary'' võttis kasutusele Šoti dokumentaalfilmitegija [[John Grierson]] oma arvustuses [[Robert Flaherty]] filmile [[Moana (1926 film)|"Moana]]" (1926). Arvustus ilmus 8. veebruaril 1926 väljaandes [[New York Sun (historical)|New York Sun]] pseudonüümi "The Moviegoer" (eesti keeles 'kinokülastaja') all.<ref name="RFL">[[Ann Curthoys]], [[Marilyn Lake]] [https://books.google.com/books?id=JE6YM8jcRucC&q=john+grierson+documentary+1926&pg=PA151 Connected worlds: history in transnational perspective, Volume 2004] p.151. Australian National University Press</ref><ref>Barry, Iris. "The Documentary Film, Prospect and Retrospect." The Bulletin of the Museum of Modern Art 13:2 (December 1945), 8.</ref> == Dokumentaalfilmi ajalugu == Esimesi filme, mis on loodud enne 1900. aastaid, nimetatakse aktuaalfilmideks ning vahel ka tegelikkuse filmideks, sest neis jäädvustati lühikesi katkendeid tegelikest sündmustest.<ref>{{Viide |pealkiri=Actuality film |kuupäev=2023-12-26 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Actuality_film&oldid=1191869941 |väljaanne=Wikipedia |keel=en}}</ref> Need kestsid minuti või vähem, näiteks filmiti inimesi tööle minemas või laeva sadamasse saabumas. Maailma esimesi filme peetakse dokumentaalfilmide eelkäijateks. Tänapäevased dokumentaalfilmid said suurema hoo 1920. aastatel Venemaal. Noor luuletaja ja filmitoimetaja [[Dziga Vertov]] lõi Vene revolutsiooni ajal koos oma rühmaga hariva uudistesarja "[[Kino-Eye]]" (eesti keeles 'kinotõde'). 1922. aastal valmis USA filmilavastaja Robert Flaherty film "Nanook of the North", mis kirjeldab eskimo perekonnaelu ja mida peetakse sageli esimeseks originaalseks dokumentaalfilmiks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=1ellis.html |url=https://www.ou.edu/englhale/1ellis.html#:~:text=Documentary%20has%20as%20its%20root,the%20Latin%20docere,%20to%20teach |väljaanne=www.ou.edu }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1930. ja 1940. aastatel sai dokumentaalfilmist oluline propagandavahend nii Natsi-Saksamaal, USA-s kui ka Suurbritannias, eriti teise maailmasõja ajal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=History of Documentaries |url=https://www.desktop-documentaries.com/history-of-documentaries.html |väljaanne=Desktop-Documentaries.com}}</ref> 1950. ja 1960. aastatel aitas tehnoloogia areng kaasa ka dokumentaalfilmide arengule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Red |kuupäev=2020-07-22 |pealkiri=History Of Documentary Film |url=https://www.docsonline.tv/history-of-documentary-film/ |väljaanne=DocsOnline |keel=en-US}}</ref> Näiteks sai [[Eclair]]i kaameraga filmilinte paindliku sünkroonimise abil palju kiiremini vahetada. 1960. aastateks olid filmitegemise paljud etapid muutunud lihtsamaks ning filmindus arenes kiiresti. 1960. aastate lõpus muutus kaamerate kasutamine populaarsemaks ja algas televisiooniajastu: dokumentaalfilme hakati näitama [[Televisioon|televisioonis]]. See tõi kaasa uusi piiranguid ja kõrgemad ootused. Selle tulemusel hakati 1980. ja 1990. aastatel looma filme, millel oli professionaalsem süžee ja selgem ülesehitus. == Dokumentaalfilmi ajalugu Eestis == 28. detsembril 1895 tutvustasid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] Pariisis oma läbimurdelist leiutist kinematograafi, millest sai oluline tähis filminduse ajaloos. Vähem kui aasta hiljem jõudis kinematograaf ka Tallinna ja seejärel Tartusse, kus toimus mitmeid filmilinastusi. Tallinnas alustati filmiseansse 4. oktoobril 1896 Tallinna Börsihoone väikeses saalis (tänapäeval on see [[Ajaloomuuseum]]i hoone Pikal tänaval) ning Tartus toimusid esimesed linastused sama aasta 13. novembril. Esimesed filmivõtted Eestis toimusid alles mitu aastat hiljem. 30. aprillil 1908 jäädvustati Rootsi kuninga lühike peatus Tallinna reidil teel Peterburi ja mõni päev hiljem näidati seda filmi juba kinolinal. Eesti filmiloo tegelik algus seostub [[Johannes Pääsuke|Johannes Pääsukesega]] (1892–1918), kellest sai esimene eestlasest filmirežissöör. 1912. aastal, kui ta oli vaid 20-aastane, jäädvustas ta Tartus [[Sergei Utotškini]] lennu. Need kroonikakaadrid linastusid Tartu kinos [[Illusion (kino)|Illusion]] 30. aprillil 1912, mida võib pidada eesti kino sünnipäevaks. Järgnenud aastatel tegi Pääsuke mitmeid kroonikapalu ja lühifilme, jäädvustades stseene Tartust: tuletõrjujate pidustusi, linnavaateid ning näiteks 1913. aasta suurt lumetormi. Fotograafitöö Eesti Rahva Muuseumis tekitas temas huvi antropoloogia vastu, mis kajastus ka murrangulises antropoloogiafilmis "[[Retk läbi Setumaa]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Retk läbi Setumaa (1913) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/625/huvitavat-lugemist |väljaanne=www.efis.ee |vaadatud=2024-01-16 |arhiivimisaeg=2024-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240116223103/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/625/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti filmiajalugu |url=https://www.filmi.ee/filmid/eesti-filmiajalugu |väljaanne=www.filmi.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Liigitus == * Poeetiline dokumentatsioon – sai alguse 1920. aastatel, keskendub kogemusele ning näitab maailma teise külje kaudu * Vaatlev dokumentatsioon – kujunes välja 1960. aastatel, jälgib ning annab vaadeldavatele ja filmitavatele inimestele "pihikambri" momendi, kus nad saavad üksi kaamera ees enda seisukohti väljendada * Osavõttev dokumentatsioon – filmi tegija on osa filmi narratiivist * Peegeldav dokumentatsioon – film keskendub autorile, kes on pannud ennast ebatavalisse ja harjumatusse keskkonda, mis hakkab teda mõjutama * Performatiivne dokumentatsioon – näitab vaheldumisi intervjuusid ja päriselust võetud kaadreid koos performatiivsete segmentidega, mis põhinevad tegelikel sündmustel * Ekspositiivne dokumentatsioon – tõetruu dokumentaalfilm, mis näitab filmitavat kõige ausamas ja otsesemas vormis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aldredge |eesnimi=Jourdan |kuupäev=2022-07-26 |pealkiri=The 6 Types of Documentary Films |url=https://www.premiumbeat.com/blog/6-types-of-documentary-film/ |väljaanne=The Beat: A Blog by PremiumBeat |keel=en-US}}</ref> ==Eesti dokumentaalfilmid== {{Vaata|Eesti dokumentaalfilmide loend}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Dokumentaalfilmid| ]] oyqgcu1groxwkydmhsd3o23f5oo4k0c 0 21914 7170961 7169788 2026-06-11T19:54:16Z Eiusmod 200998 /* Must leib */ Nimega viide 7170961 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.<ref>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.</ref> == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Mõnikord võis kogu toit koosneda ainult mustast leivast ja hapupiimast.<ref name=tk>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-talupojakook/ Eesti köögi areng: Talupojaköök] Tartu Ülikool.</ref> [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> === Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus === [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 5x2fno5awn4mjfm75g3mlmv7or9tq6z 7170963 7170961 2026-06-11T19:56:30Z Eiusmod 200998 /* Traditsiooniline taluköök */ Viide 7170963 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.<ref>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.</ref> == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Mõnikord võis kogu toit koosneda ainult mustast leivast ja hapupiimast.<ref name=tk>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-talupojakook/ Eesti köögi areng: Talupojaköök] Tartu Ülikool.</ref> [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> === Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus === [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. <ref name=tk /> [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 1k0emn94c17d9udqm0fx3ya08ufd4dx 7170965 7170963 2026-06-11T19:57:27Z Eiusmod 200998 /* Traditsiooniline taluköök */ 7170965 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.<ref>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.</ref> == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Mõnikord võis kogu toit koosneda ainult mustast leivast ja hapupiimast.<ref name=tk>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-talupojakook/ Eesti köögi areng: Talupojaköök] Tartu Ülikool.</ref> [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> === Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus === [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a.<ref name=tk /> [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] mm1pfp5pb50p5q7sja89fj4c9fhb4cx 0 22617 7171069 7161513 2026-06-12T06:56:32Z ~2026-34596-29 231486 /* Teosed */ 7171069 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{viita}} [[Pilt:Heinsaar, Mehis.IMG_2905.JPG|pisi|Mehis Heinsaar esitamas oma loomingut kirjandusfestivalil HeadRead 27. mail 2011.]] [[Pilt:Mehis Heinsaar.JPG|pisi|Mehis Heinsaar 2011. aastal.]] '''Mehis Heinsaar''' (sündinud [[1. august]]il [[1973]]) on eesti kirjanik. Tema esimene [[tosin]] eluaastat möödus [[Tallinn]]as ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni [[Karksi-Nuia]]s. [[1992]]–[[2000]] kestsid õpingud [[Tartu Ülikool]]is (lõpetas eesti kirjanduse erialal, diplomitöö [[August Gailit]]ist). Tema trükidebüüdiks oli luuletus "Kõne minu põrmu kõrval" [[1994]]. aastal kogumikus "Ilmre: luulevõistluse “Kuldne kaseleht '93” paremik ja teisi luuletusi Eesti Luuleliidu liikmetelt". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm [[Tartu]]s", see ilmus samuti Postimehes [[14. jaanuar]]il [[1997]]. Järgnesid avaldamine [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]es 1997 ja [[Looming (ajakiri)|Looming]]us [[1998]] ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks: [[Friedebert Tuglase novelliauhind|Tuglase novelliauhind]] anti talle aastal [[2000]]. Teist korda võitis ta sama auhinna [[2002]]. ja kolmandat korda [[2010]]. aastal. Ta on avaldanud jutukogumikud "[[Vanameeste näppaja]]", "[[Härra Pauli kroonikad]]" ning "[[Ebatavaline ja ähvardav loodus]]". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud [[Tartu NAK]]-i ja [[Erakkond]]a. On öeldud, et kogu [[2001]]. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele{{lisa viide}}. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri kirjandusauhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad" pälvis [[Eesti Kultuurkapital]]i proosapreemia. Heinsaar jõudis [[2005]]. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel romaaniga "Artur Sandmani lugu" esikümnesse. Samal aastal [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] korraldatud novellivõistlusel märgiti ära tema [[novell]] "Hingus".<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 350</ref> Mehis Heinsaare retseptsioonist on koostatud artiklikogumik "Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes" (koostaja [[Sven Vabar]]. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus ja Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011). 2021. aastal tegid Joosep Matjus ja Katri Rannastu Heinsaarest filmi "Pingeväljade aednik". == Teosed == * "[[Vanameeste näppaja]]" (lühijutud). [[Tuum (kirjastus)|Tuum]], [[Tallinn]] [[2001]]; ISBN 998580242X * "[[Härra Pauli kroonikad]]" (lühiromaan juttudes). [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 2001, nr 31/32; ISBN 998586896X * "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" (romaan). Tuum, [[2005]]; ISBN 9985802845 * "Rändaja õnn" (lühijutud). [[Verb (kirjastus)|Verb]], Tallinn [[2007]]; ISBN 9789985975251 * "Sügaval elu hämaras" (luuletusi 1992–2008). Verb [[2009]]; ISBN 9789985994856 * "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (lühijutud). [[Menu Kirjastus]], Tallinn [[2010]]; ISBN 9789949470143 * "Härra Pauli kroonikad" (teine trükk, sisaldab esimeses väljaandes puudunud lisalugusid). [[Menu Kirjastus]], [[Tallinn]] [[2011]]; ISBN 9789949470792 * "Ülikond" (jutte 2003–2013). Menu Kirjastus, Tallinn 2013; ISBN 9789949495733 * "[[Unistuste tappev kasvamine]]. Jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid". Illustreerinud [[Marge Nelk]]. Menu Kirjastus, Tallinn [[2016]]; ISBN 9789949549245 * "Pingeväljade aednik" (teine luulekogu). Verb, Tallinn [[2018]]; ISBN 9789949723812 * "[[Kadunud hõim]]". [[Menu Meedia]], [[2022]], ISBN 9789949686711 * "Läbi hingemaastike". [[Menu Meedia]], [[2024]], ISBN 9789916731581 * "Eesti keelde sukelduja". Menu Kirjastus, Tallinn 2025; ISBN 9789916731888 === Teosed võõrkeeltes === * "Herra Paulin aikakirjat" ("Härra Pauli kroonikad"). Soome keelde tõlkinud [[Mika Keränen]]. [[Helsingi]]: Absurdia, [[2003]] * "Härra Pauli kroonikad / Pál úr krónikái" (rööptekst ungari keeles). Tõlkinud [[Orsolya Fábián]], [[Balázs Herczeg]], [[Viktória Tóth]]. Szombathely: BDTF, [[2004]] * "Epätavallinen ja uhkaava luonto" ("Ebatavaline ja ähvardav loodus"). Soome keelde tõlkinud [[Hannu Oittinen]]. [[Espoo]]: Absurdia, [[2011]] * "Breviárium" (9 novelli ungari keeles). Tõlkinud [[Judit András]]. [[Budapest]], [[2012]] * "Волшебный и грозный мир природы" ("Ebatavaline ja ähvardav loodus"). Vene keelde tõlkinud [[Pavel Filimonov]]; illustratsioonid: [[Priit Pärn]]. Таллинн: Kite, [[2013]] * "Билет в Калабрию" (valik novelle kõigist varasematest kogudest). Vene keelde tõlkinud [[Vera Prohhorova]]. Таллинн: Русская энциклопедия, [[2013]] * "L'homme-papillon et autres nouvelles" ("Liblikmees ja teised novellid"). Prantsuse keelde tõlkinud [[Antoine Chalvin]]; eessõna: [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. Saint-Malo, [[2014]] * "Les chroniques de monsieur Paul" ("Härra Pauli kroonikad"). Tõlkinud Antoine Chalvin. [[2015]] * "Костюм" ("Ülikond", novellid). Vene keelde tõlkinud Vera Prohhorova. Таллинн: Издательство "КПД", [[2015]] * "L’homme qui ne faisait rien" ("Mees, kes ei teinud mitte midagi", novellid). Prantsuse keelde tõlkinud Antoine Chalvin. [[2016]] === Lavastatud näidendid === * Mehis Heinsaar, [[Daniil Harms]], [[Lewis Carroll]], "Artur ja Paul ehk Veidi enne maailma loomist" – [[Tartu Üliõpilasteater]], esietendus [[14. november|14. novembril]] [[2002]], lavastaja [[Kalev Kudu]] * "Maja Jaama uulitsas" (kavalehel lühijutud, mis olid aluseks tantsuetendusele, Tartu 2002, 20 lk) – esietendus [[7. detsember|7. detsembril]] 2002 [[Tartu Teatrilabor]]i majas Jaama tänaval; lavastus ja tants: [[Tiina Mölder]] jt (tantsutrupp [[ZUGA]]) * Daniil Harms, Mehis Heinsaar, "Joogem äädikat, härrased!" – Tartu Üliõpilasteater, esietendus [[8. mai]]l [[2003]], lavastaja Kalev Kudu * "Daniil Harms ehk Geeniuse elu" (käsikiri [[Eesti Teatri Agentuur]]is) – Tartu Üliõpilasteater, esietendus [[14. aprill]]il [[2009]], lavastaja Kalev Kudu === Ekraniseeringud === * "Vanameeste näppaja" – samanimelise jutukogu avaloo "Tere" põhjal valminud lühifilm, 2005<ref>[http://kinoonud.planet.ee/?id=3&film=4 "Kinoonud"]</ref> ==Tunnustus== * 2000 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] – "Liblikmees", Looming 1999, nr 8, lk 1173–79; [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:114838/16707/page/55 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] * 2001 [[Betti Alveri kirjandusauhind]] – "Vanameeste näppaja" * 2001 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] – proosaraamat "Härra Pauli kroonikad" * 2002 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] – "Ilus Armin", Looming 2001, nr 10, lk 1446–54; [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:115308/16645/page/8 loetav ka digitaalarhiivis] * 2007 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] – vabaauhind: "Rändaja õnn" * 2010 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] – "Puhkehetkel", [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2009]], nr 5, lk 629–633 * 2010 [[Juhan Liivi luuleauhind]] – "***Öös mööduja käsi...", Looming 2009, nr 10, lk 1316 * 2011 [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] – "Kui Herman õitseb", kogumikus "Ebatavaline ja ähvardav loodus", [[2010]], lk 11–17 * 2019 [[Gustav Suitsu luulepreemia]] – luulekogu "Pingeväljade aednik" *2021 [[stipendium "Ela ja sära"]] *2022 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] – käesoleva sajandi eesti kirjanduses üks hinnatumaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele,„Kadunud hõim“ on tema teretulnud naasmine romaanižanri *2023 [https://www.kirmus.ee/et/uudised/esimese-eesti-kirjandusmuuseumi-sobra-auhinna-palvis-mehis-heinsaar Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhind] romaani "Kadunud hõim" eest. * 2023 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] romaani eest "Kadunud hõim". * 2026 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] proosa kategoorias jutukogu "Eesti keelde sukelduja" eest. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://baas.ulme.ee/?autor=1077 Mehis Heinsaar Ulmekirjanduse BAASis] * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/01/11/kultuur.htm#teine Mehis Heinsaar, "Keeristorm Tartus"] * [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/mehisheinsaar.htm "Pikamaajooksja Heinsaar ja tema 99 hullu"] [[Sven Vabar]]i intervjuu Heinsaarega 2001. aasta lõpus * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3010:kui-tervik-on-osadest-v-iksem&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3107 "Kui tervik on osadest väiksem.] [[Peeter Helme]] arvustus Heinsaare romaanile "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." * [http://my.tele2.ee/svenvabar/heinsaar.htm "Sihitu šamaani lend iseendas".] [[Sven Vabar]]i arvustus Heinsaare romaanile "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." * [http://www.ylikool.ee/et/13/mehis_heinsaar Mehis Heinsaare "Tartu lood"] [[Ööülikool]]i poolt salvestatud loeng Tartu Kultuuritehases 2009. aasta kevadel, kus Heinsaar räägib oma mälestusi Tartu kohta. Loengu kirjalik versioon on ilmunud ajalehe [http://www.genklubi.ee/muurileht Müürileht] 8. ja 9. numbris. * [http://svenvabar.blogspot.com/2010/08/maagiline-protorealism.html "Maagiline protorealism"]. [[Sven Vabar]]i arvustus Heinsaare luulekogule "Sügaval elu hämaras" * [http://kinoonud.planet.ee/?id=3&film=4 "Vanameeste näppaja" (Kinoonud)] {{JÄRJESTA:Heinsaar, Mehis}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] kuqmihy9e20bwhlgcy189mgv20snetn 0 24230 7170898 5477432 2026-06-11T16:52:05Z BirgittaMTh 52825 /* Kliiniline pilt */ 7170898 wikitext text/x-wiki '''Krooniline glomerulonefriit''' on progressiivse kuluga [[nefron|neerupäsmakeste]] [[immunsus|immuunpatoloogiline]] [[põletik]], mille tagajärjel hävivad nefronid ning tekib [[sekundaarne kortsneer]]. Väga sageli on kroonilise glomerulonefriidi tagajärjeks [[äge neerupuudulikkus]]. ==Etioloogia ja patogenees== Krooniline glomerulonefriit võib olla nii primaarne kui ka sekundaarne. Primaarse vormi korral pole võimalik kindlaks teha sellele eelnenud ägedat neerupõletikku, sekundaarne krooniline glomerulonefriit aga järgneb [[äge glomerulonefriit|ägedale neerupõletikule]]. Patogeneesi alusel võib kroonilise glomerulonefriidi jagada 4 rühma: * '''Streptokokilise geneesiga ja mõnede muude nakkuste järgne immuunpatoloogiline krooniline glomerulonefriit''' – haigus on infektsioos-allergilise gomerulonefriidi tagajärg. Seda iseloomustavad [[mesangiumirakk]]ude [[proliferatsioon]], normaalse paksusega päsmakeste [[kapillaar]]ide [[basaalmembraan]] ning [[antikehad]]e normaalsest suurem kontsentratsioon [[veri|vereseerumis]]. * '''Isoleeritud mitteinfektsioosne immuunpatoloogiline krooniline glomerulonefriit''' – selle haiguse etioloogiliste faktorite hulka kuuluvad [[seerumtõbi]], [[allergia|ülitundlikkus]] [[ravim]]ite vastu, [[vaktsiin]]ide [[injektsioon|süstimine]], [[külmetus]]. Antud vormile on iseloomulik neerupäsmakeste basaalmembraani kahjustus. * '''Süsteemsete haigustega kaasnevad nefriidid''' – need arenevad peamiselt [[reumatoidartriit|reumatoidartriidi]], [[kollagenoosid]]e, [[hemorraagiline vaskuliit|hemoraagilise vaskuliidi]] jt [[sidekude|sidekoehaiguste]] korral. * '''Kroonilise glomerulonefriidi''' erivormid – näiteks radiatsioonist põhjustatud neerupõletik, '''perekondlik nefriit''', rasedustoksikoosi tagajärjel arenev nefriit. ==Kliiniline pilt== Kliiniliselt saab kroonilisel glomerulonefriidil eristada 4 vormi: * '''latentne krooniline glomerulonefriit''' – [[vererõhk]] pole üldjuhul kõrgenenud, esinevad [[turse]]d, [[hematuuria|mikro- ja makrohematuuria]], langeb [[neer]]ude kontsentratsioonivõime. Haigus läheb üle asoteemiliseks krooniliseks nefriidiks. * '''hüpertooniline krooniline glomerulonefriit''' – iseloomulikeks tunnusteks on mõõdukas hematuuria ja [[proteinuuria]], samuti [[südamepuudulikkus]], võivad esineda psüühikahäired ning [[arteriaalne hüpertensioon|arteriaalse hüpertensiooniga]] kaasnevad sellised tüsistused nagu [[müokardiinfarkt]] ja [[ajuinsult]]. * '''nefrootiline krooniline glomerulonefriit ehk nefrootiline sündroom''' – ulatuslikud tursed, tugev proteinuuria, mikrohematuuria, [[kolesterool|kolesteroolitaseme kõrgenemine]], [[oliguuria]], neerude kontsentratsioonivõime püsib normi piires. * '''kroonilise glomerulonefriidi segavorm''' – sageli esinevad tursed, tugev proteinuuria, [[hüperkolesterineemia]], oliguuria, [[aneemia]], mikrohematuuria ning vererõhu kõrgenemine. Neerude kontsentratsioonivõime on häiritud. ==Ravi== {{ravi}} Kroonilise glomerulonefriidi enamiku vormide korral rakendatakse soolavaba [[dieet]]i, mis tähendab [[naatriumkloriid]]i hulga vähendamist toidus 1-2 grammile ööpäevas. Medikamentidest rakendatakse kindlasti [[metindool]]i, mis annuses 75–50&nbsp;mg päevas 2–12 kuu vältel vähendab proteinuuriat, pidurdub [[fibriin]]i ladestumine glomerulaarkapillaarides. [[IgG]] kontsentratsiooni vähendamiseks rakendatakse 2–2,5&nbsp;mg [[asatiopriin]]i kehamassi 1&nbsp;kg kohta. [[Immuunsus|Rakulise ja humoraalse immuunsuse]] vähendamiseks kasutatakse ka [[kloorbutiin]]i annuses 0,1–0,2&nbsp;mg/kg 3–8 kuu vältel ja [[tsüklofosfamiid]]i 100&nbsp;mg päevas 6 kuu vältel. [[Kategooria:Nefroloogia]] mpl9m60f3i2cet33htcmkordvokr23b 0 35106 7171135 6918862 2026-06-12T08:05:54Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse õpetaja, organisti, juhatuse esimehe ja jumalateenistuste aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171135 wikitext text/x-wiki '''[[EELK]] Tallinna Peeteli Kogudus''' on [[Tallinn]]as tegutsev [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]]. [[Fail:PeeteliKirik2007.jpg|pisi|püsti|Peeteli kirik (2007)]] Kogudus kasutab [[Tallinna Peeteli kirik]]ut. Koguduse asutasid 90 liiget [[23. aprill]]il [[1927]] [[Tallinna Linnamisjon]]i majas [[Kentmanni tänav]] 6<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-peeteli/ Koguduse lugu: Tallinna Peeteli], e-kirik.eelk.ee, 24. märts 2022</ref>. Jumalateenistusteks kasutati [[Rootsi Mihkli kirik]]ut ja vahepeal Timuti 26 asunud endise makaronivabriku hoonet. 1920. aastate lõpuks kasvas kogudus rohkem kui 400-liikmeliseks. Kogudus sai [[Rahumäe kalmistu]]l omaette matmispaiga ja 1938. aastal ka kirikuhoone. 1962. aastal ühendati [[Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tallinna Linna Töörahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] otsusega Peeteli kogudus [[Tallinna Toomkogudus]]ega ning Peeteli kirik anti kasutada Eesti Telefilmile. 1993. aastal kogudus taasasutati. Lühikest aega oli koguduse õpetajaks kõigepealt [[Gustav Piir]], seejärel [[Jaak Aus]]. Aastatel 1996–2016 oli koguduse õpetaja [[Avo Üprus]], 2016–2019 [[Alo Martinson]]. 2021. aasta oktoobri seisuga on täieõiguslikke koguduseliikmeid, kes 2021. või 2020. aastal teinud liikmeannetuse ja vastu võtnud armulaua, 70. Koguduse õpetaja on Külli Suurevälja, kantor Margus Liiv, organist [[Eve Padar]] ja juhatuse esimees Riivo Sinijärv.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 11.00; kell 15.00 toimub metodistikoguduse noortepärane jumalateenistus vene keeles.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == *1930–1939, [[Roderich Bidder]] *1939–1941, [[Karl Tiit]] *1942, [[Konstantin Kütt]] *1942–1948, [[Adolf Horn]] :1962. aastal ühendati Peeteli kogudus [[Tallinna Toomkogudus]]ega *1991–1996, [[Avo Üprus]], Tallinna Peeteli koguduse hooldajaõpetaja *1995, [[Peeter Karma]] *2000–2016, [[Avo Üprus]], Tallinna Peeteli koguduse kirikuõpetaja ==Vaata ka== * [[Peeteli kammerkoor]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.peetelikogudus.ee Koguduse koduleht] * [http://bp1.blogger.com/_-Q34J1n1Ic4/SJXUvOOyUjI/AAAAAAAAAU4/7RJ0DG3Kpw4/s1600-h/DSC05922_1.jpg Pilt] [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] 24tlq1shhpik5y2egstgc4sdsp024uh 0 36546 7171153 6969760 2026-06-12T08:37:22Z Hannesvalk 176021 7171153 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Harald Blaatand.jpg|thumb|Munk Poppo ristib Harald Sinihammast]] '''Harald Sinihammas''' ([[Taani]]s '''Harald I''', [[taani keel]]es ''Harald Blåtand'', [[vanapõhja keel]]es ''Haraldr blátönn'', [[norra keel]]es ''Harald Blåtann''; u 910 – u 986 [[Jomsborg]]) oli [[Taani kuningas]] alates aastast [[958]] ja [[Norra kuningas]] alates aastast [[976]] kuni surmani umbes [[986]]. aastal. Ta oli Taani kuninga [[Gorm Vana]] ja [[Thyra]] poeg. Harald oli kuningas, kelle ajal Taanis kinnistus [[kristlus]]. See oli levinud varemgi, kuid domineeris veel [[muinasgermaani usund]]. [[965]]. aastal aga lasi Harald end ristida ([[Jellingi kivid]]) ja asus üle riigi kirikuid ehitama. Samuti lasi ta kõikjale rajada uusi [[kindlus]]i ([[Aggersborg]], [[Fyrkat]], [[Nonnebakken]], [[Trelleborg]], [[Borgring]]), mis näitab, et ta tegeles riigi tugevdamise ja ühendamisega. Haraldit on mõnikord peetud esimeseks kogu Taanit valitsevaks kuningaks, enamasti loetakse selleks siiski tema isa Gorm Vana. Norra [[Harald Hallmantel]] ja tema vennad liitusid pärast oma isa [[Eirik Verekirves|Eirik Verekirve]] surma Haraldiga ning asusid võitlusse isa venna, kuningas [[Håkon Haraldsson]]i ([[Håkon Hea]]) vastu. Taani kuningas Harald Sinihammas kasutas Haraldit ja teisi Eirikupoegi võimuvõitluse vahendina, ta varustas neid vägedega. [[Fritjari lahing]]us (umbes 961) sai Håkon surmavalt haavata. Umbes samal aastal sõitis Harald Sinihammas Norrasse ja laskis end [[Tønsberg]]is austada. Harald Eiriksson kuulutas end Harald Sinihamba asekuningaks. Harald Sinihammas oli kümme aastat ([[976]]–[[986]]) ametlikult ka [[Norra kuningas]], kuid sealsete valitsejate loetelus tal järjekorranumbrit pole. Ta peaks olema Norras Harald III, kuid selleks on hoopis [[Harald Hardråda]]. Sinihamba ajal valitses Norrat tegelikult [[Haakon Sigurdsson|Håkon Sigurdsson]]. Taani kuningas sai ülemvõimu maa üle [[Møre]]st kuni [[Gröönimaa]]ni. [[Østlandet]]i kuningad [[Gudrød Bjørnsson]] ja [[Trygve Olavsson|Trygve Olafsson]] olid juba varem Harald Sinihamba asekuningad. [[Pilt:Norway 1000 AD.png|pisi|vasakul|Norra alad umbes aastal 1000]] [[Pilt:Harald bluetooth.PNG|pisi|[[Taani ajalugu#Ülemvõim Taanis ja Norras|Taani]] (958–986) ja [[Norra ajalugu#Taani ülemvõim|Norra]] kuninga (976–986) Harald Sinihamba kuningriik (punasega) ning tema vasallide ja liitlaste alad (roosaga)]] Harald Sinihammas rajas vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast [[ringvall-linnus]]t, neist tuntuim on [[Trelleborg]] [[Sjælland]]il. Jätkus ka piirikaitsevalli [[Danevirke]] tugevdamine [[Frangi riik|frankide]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] vastu. Lisanime Sinihammas on esmamainitud 1140. aasta paiku kirjutatud [[Roskilde kroonika]]s, kus seda seletati "sinakate või mustade hammastega". ==Järglased== Harald abiellus 950. aasta paiku [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Olof II]] tütre [[Gyrid Olofsdottir]]iga. Abielust sündis kaks poega ja kaks tütart. Pärast Gyridi surma abiellus ta aastal [[970]] slaavi printsi Mstiviri tütre Tovega, aga sellest abielust lapsi ei sündinud. Vanem tütar [[Tyra]] abiellus oma onu, Rootsi printsi [[Styrbjörn Tugev]]aga, kes tõstis mässu oma onu [[Erik VI (Rootsi)|Erik VI]] vastu – Erik oli hõivanud pärast oma venna Olofi mürgitamist Rootsi trooni. Pärast Styrbjörni hukkumist [[985]]. aastal abiellus Tyra [[Poola vürstiriik|Poola]] printsiga ja selle surma järel Norra kuninga [[Olav I Tryggvason]]iga. Vanem poeg (mõne allika järgi vallaspoeg) [[Svend Harkhabe]] oli [[pagan]], mitte kristlane. Ta tõstis isa vastu [[mäss]]u ja seda maha surudes hukkus Harald Sinihammas lahingus 986., mõne allika järgi 985. aastal. Svend sai tema järel Taani ja Norra kuningaks, ehkki Norra kuningas oli ta ainult nime poolest nagu Haraldki. Harald Sinihamba noorem tütar [[Gunhilde]] kolis pärast abiellumist [[Inglismaa kuningriik#Taani vallutus|Inglismaa]]le ja tapeti aastal [[1002]] suure taanlastevastase ülestõusu käigus. See ärgitas Svend Harkhabet õe eest kätte maksma ja Inglismaad vallutama. [[1013]]. aastal, pärast Svend Harkhabeme ja tema poja [[Knud Suur|Knudi]] invasiooni Inglismaale, varises inglaste kaitse täielikult kokku. ==Mälestuse jäädvustamine== Harald Sinihamba järgi on nimetatud [[Bluetooth]]i (eesti keeles 'sinihammas') tehnoloogia. {{algus}} {{eelnev-järgnev 2-2-1|eelnev1=[[Gorm Vana]]|nimi1=[[Taani kuningas]]|aeg1=[[958]]–[[986]]|järgnev=[[Svend Harkhabe]]|eelnev2=[[Harald Hallmantel]]|nimi2=[[Norra kuningas]]<br>reaalse võimuta|aeg2=[[976]]–[[986]]}} {{lõpp}} {{commonskat|Harald Blåtand}} [[Kategooria:Taani monarhid]] [[Kategooria:Norra monarhid]] [[Kategooria:Surnud 986]] mvt5ajzykf4kblb5u6m8raovs2wd1sq 0 39328 7170813 7167418 2026-06-11T13:53:29Z ~2026-23883-11 227477 /* Eesti rahvusteater */ 7170813 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{See artikkel|on teatrist; endise ajakirja kohta vaata [[Teater Vanemuine (ajakiri)]].}} '''Vanemuine''' on [[teater]] [[Tartu]]s, mis asub aadressil [[Vanemuise tänav]] 6. Teatrit loetakse [[Eesti]] ainsaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teater |url=https://www.vanemuine.ee/teater/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> kolmežanriteatriks: Vanemuise mängukavas on nii [[draama]]-, muusika- kui ka [[ballett|balletilavastusi]]. Teater tegutseb [[sihtasutus]]ena, mille asutajaõigused kuuluvad ainsana [[Kultuuriministeerium]]ile. Teatri kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes tegeleb järelevalvega teatri tegevjuhtimise üle. Alates 2026. aastast kannab teater nime '''Eesti rahvusteater Vanemuine'''.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609902307/vanemuise-teater-nimetas-ennast-rahvusteatriks Vanemuise teater nimetas ennast rahvusteatriks], Eesti Rahvusringhääling, 6. jaanuar 2026</ref> Alates 15. augustist 2023 on teatrijuht [[Aivar Mäe]], kelle ametiaeg kestab 2029. aastani. [[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|Vanemuise väike maja 2010. aastal]] == Teatrihooned == Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud [[Vanemuise suur maja]] asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2&nbsp;km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga [[Vanemuise väike maja]], mis ehitati aastatel 1914–1918. Hoone põles sügisel 1978 ning taastati alles 1990. aastaks. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel [[Emajõgi|Emajõe]] kaldal asuv [[Sadamateater]].<ref>[http://www.vanemuine.ee/teater/teatrimajad/ Teatrimajad]. Vanemuine. {{väiksem|Kasutatud 15.06.2009}}</ref> 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud [[Vanemuise Kontserdimaja]].<ref>EE 12. kd, lk 647.</ref> == Nimi == * 1870 – lauluseltsis [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] alustati teatritegevust * 1878–1903 – nn [[August Wiera]] Vanemuine (kujunes poolkutseliseks teatriks, pandi alus ka muusikateatrile) * 1906–1940 – (kutseline) Vanemuise Teater * 1941–1944 – Teater Vanemuine * 1944–1954 – Riiklik Teater Vanemuine * 1954–1955 – Riiklik ooperi- ja draamateater Vanemuine * 1955–1956 – Riiklik ooperi-, balleti-, muusikalise komöödia ja draamateater Vanemuine * 1956 november – Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine * 1956–1966 – Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine * 1966–1989 – Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Teater Vanemuine (ametlik täisnimi: Tööpunalipu Ordeniga Riiklik Akadeemiline Ooperi-, Balleti-, Muusikalise Komöödia ja Draamateater „Vanemuine”) * 1989–2025 – Teater Vanemuine<ref>{{Cite book| last1 = Mattisen| first1 = Tiina| last2 = Pilliroog| first2 = Ene| last3 = Põldmäe| first3 = Mall| title = Eesti muusika biograafiline leksikon, 2. köide| volume = 2| date = 2007| publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Tallinn| isbn = 978-9985-70-299-4| page = 600}}</ref> * 1. jaanuarist 2026 – Eesti Rahvusteater Vanemuine == Ajalugu == === 1870–1906. Koidula teater, Wiera teater === 1870. aasta 24. juuni on Eesti teatri ajalukku kirjutatud kui rahvusliku teatri sünnipäev, sest just sel päeval kanti Tartus Jaama tänaval [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsi]] majas ette [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütre [[Lydia Koidula]] kirjutatud näidend "[[Saaremaa onupoeg]]" – esimene eestikeelne näitemäng. Veel kümmekond aastat enne teatri sündi oli J. V. Jannsen – tulevane Vanemuise seltsi president – teatri suhtes üsna eitaval seisukohal, võttes oma ajalehes sõna ja noomides üht lehelugejat, kes olla avaldanud soovi saada lehest rohkem teatri kohta lugemist: ''"Kas teie üsna tõeste "Postimehe" käest nõuate, et tema ka teatremängust peab sõnumit tooma? Oi, vennike, viimaks tuleb mõni ja pärib tema käest teadust, kus kõrtsis linnapürjelid iga õhtu koos käinud, mis nende emandad iga lõunaks keetnud ja keda voorimehed igapäev sõidutanud! No vaat, see oleks asi!"'' (Eesti Postimees, 1865) Viis aastat hiljem, kui postipapa oli Lätis tutvust teinud Riia rahvusliku seltsi tegevusega, oli tema meelsus teatri suhtes juba teistsugune: ''"Mil ja kus meie nüüd eesti rahva juures teatrimängu saame kuulma, on meil täna alles teadmata; aga imeks ei paneks meie mitte, kui seda kaua enam ep oleks oodata."'' (Eesti Postimees, 1868). Ja veel pisut hiljem samast sulest'': "Teatrit mängida – mõnele ajab see küll vere mustaks – ei ole Läti seltsil mitte enam tundmata asi. Neil on juba mitmed, osalt õpetlikud, osalt naljakad tükid ette näidata, mispoolest eesti rahval alles suur kehvus on /…/ Kus on eesti ja läti rahva [[Friedrich Schiller|Schillerid]], [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethed]], [[Gotthold Ephraim Lessing|Lessingid]], [[Karl August Görner|Körnerid]] ja tuhat teisi mängutükkide kirjutajaid? Tarvilised tükid peavad rahva mõistuse mõõdu järele tehtud ja nende omast elu kasinal, puhtal viisil rõõmuks ja õpetuseks välja lõigatud olema; aga neid ilmale sünnitada ei ole veel iga mehe asi; nõndasama on ka teatremängijad rahva seas alles kasinad ja kallid, nagu hea nõu, kui tarvis on. Sellegipärast pole viga! …Meie saame omal ajal ka rahva vaatemängijatest rääkima. Andke aega näha ja õppida… Mängutükkide pärast aga vaatame üksisilmi oma õpetatud meeste käte peale." (EP, 1870).'' Ka Koidula kõhkles ja kahtles oma julges algatuses hulk aega, pidades sel teemal kirjavahetust nii [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Kreutzwaldiga]], kes teatritegemise suhtes oli skeptiline, kui ka oma soome sõbra [[Antti Almberg]]iga, kes talle oma kodumaa teatriinfot vahendas ning temasse optimismi süstis. Vanemuise seltsi viienda aastapäeva peoks sai esimene teatritükk lavaküpseks. Kui eesriie avanes, nägi publik maalermeister Frischmuthi maalitud taluhoonet, mille õuele ilmusid kolm meest: [[Heinrich Rosenthal]], [[Heinrich Jannsen|Harry Jannsen]] ja [[Tõnis Pekk]]. Just nagu antiikses Kreeka teatris, ei tunnistatud ka tegevust alustavas Eesti teatris naisnäitlejaid ning seetõttu olid meeste mängida ka naisrollid. Lydia Koidula esimene näidend oli mugandus saksa näitekirjaniku [[Theodor Körner]]i näitemängust "Der Vetter aus Bremen" (Bremeni onupoeg), mis Eesti oludesse tooduna pildus teravaid kriitikanooli kohaliku koolikorralduse pihta ja kandis pealkirja "Saaremaa onupoeg". Näidendi lavastas Lydia Koidula ise. Publiku huvi näitemängu vastu oli nii suur ja piletist ilmajäänute kurbus nii piiritu, et etendust otsustati järgmisel päeval korrata. Nii võib tagantjärele väita, et hilisematel aegadel kinnitust leidnud eesti rahva teatrilembus oli näha juba esimese lavastuse esietendusel. Koidula teatriks nimetatud rahvusliku teatri esimeste sammude hulka kuulub kolm Koidula näitemängu – "Saaremaa onupojale" järgnes õige pea, 29. septembril 1870 "Maret ja Miina ehk kosjakased" ning 2. ja 3. juunil 1871 Koidula teatri kunstiliselt õnnestunuim näitemäng, algupärane komöödia "[[Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola]]". Nende kolme näitemänguga Koidula teater piirduski, ent algus oli tehtud ning õige pea leidus jätkajaid. Järjekindlamaks muutus seltsi teatritegevus 1874. aastal, kui näitejuhitöö võttis enda kanda päevapiltnik [[Reinhold Sachker]]. Sachker oli Vanemuise seltsi liige ning võttis enne näitejuhiks valimist agarasti näitlejana osa kõigist teatritükkidest. Tubli ja innuka asjaarmastajana ei tõstnud Sachker küll teatrit senisest tasemest kõrgemale, kuid tagas oma järjekindla tegevusega teatri ellujäämise ning kinnistas teatritegemise traditsiooni Vanemuise seltsis. Sachker tõlkis teatri jaoks ise [[August von Kotzebue]] näidendeid (19. sajandi enim lavastatud draamakirjanik Euroopas, pärit Saksamaalt, aga elas aastaid Tallinnas), tema juhtimise all suurenes uuslavastuste arv, mis oma sisult küll üsna kergekaaluliseks jäid. Näitlejatena tegutsesid tollases teatris Tartu eestlastest käsitöölised. 1878. aastal algas Vanemuises [[August Wiera]] ajajärk: aeg, mida teatriloolased nimetavad Wiera teatriks. Seltsi pidutoimkond valis muusika- ja näitemänguhuvilise mehe seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks, lubades talle kindla protsendi oma ürituste sissetulekust. Nii sai August Wierast esimene eestlane, kes kogu oma tööjõu pühendas teatrile. Tohutu suure entusiasmiga suutis ta venestamise tippajal koondada enda ümber suure hulga muusika- ja näitemänguhuvilisi, kelle igapäevaseks vajaduseks oli pärast pikka päevatööd teha eestikeelset näitemängu ja seda ilma tasuta. Näitleja [[Leopold Hansen]] kirjutab oma mälestusteraamatus ""Vanemuise" radadelt" Wiera kohta nii: "Wiera oli väga energiline ja koondas endasse mitmed lavalised erialad. Ta oli muusika-, balleti- ja näitejuht korraga ja aitas ka, kui tarvis, primadonnal laulda. Ja seda oli tarvis peaaegu alati! Aga see nagu pidigi nõnda olema ega häirinud ühtki kuulajat, kui [[kapellmeister]] hakkas korraga jalga põrutama ja kaasa laulma, ehkki ta hääl ei olnud just ilus ning kärises ebameeldivalt nagu untervitsil alatisest kamandamisest. Taktilöömisega valmis, ruttas ta silmapilk lava taha, tõmbas klarnetimehel, kes noodiga polnud veel lõpuni jõudnud, pilli suust ära, ja korraga hakkasid saali kostma valjusti sosistatud korraldused ning hüüded'': "Jaan, päike põlema!…"".'' 1880. aastate keskpaigaks oli Vanemuise näitetrupp kasvanud 100-liikmeliseks ning etendusi anti järjepidevalt. Teatri arendamises oli Wiera kõrval töös kaks näitejuhti: [[Ludvig Menning]] (aastatel 1878–1886) ja Hugo Techner (1886–1891), kes tegelesid põhiliselt draamalavastustega. Wiera ise tõi aga eesti teatrisse muusika – just tema taktikepi all sai lavaküpseks esimene eestikeelne muusikalavastus, milleks oli [[Carl Maria von Weber]]i "Preziosa" (1883). Seda daatumit peetakse eestikeelse muusikateatri algusaastaks. Lavastus püsis teatri repertuaaris enneolematu aja – kuni 1903. aastani ning seda mängiti kokku 114 korda. Wiera suur muusikaarmastus toob seejärel teatrilavale nii operette kui laulumänge, mis sajandi lõpuaastatel mängukavas jõudsalt domineerima hakkavad. 1899. aastal jõuab lavale ka esimene ooper – [[Étienne Méhul]]i "Joosep Egiptuses". Wiera teater mängib nii eesti näitemänge kui ka halearmsaid lugusid Jenoveevadest, Debooradest ja Toonidest, ent nende kõrval jõuavad lavale ka esimesed eestikeelsed klassikalavastused: [[Molière]]’i "Ihnuskael" ("Ihnur", 1888) ning [[Shakespeare]]’i "Venedigu linna kaupmees" ("[[Veneetsia kaupmees]]", 1888) ja "Kangekaelse taltsutamine" ("[[Tõrksa taltsutus]]", 1889). Tõe huvides tuleb märkida, et esimesed "klassikapääsukesed" tõusevad lendu proosatõlkes ning suurte muganduste ja kärbetega, ent algus on ometi tehtud. Tänapäeval võib üllatavana tunduda, kui kerglane maine oli tol ajal näitleja elukutsel. Näitleja [[Amalie Konsa]] meenutab: ''"Küll olime meie põlatud inimesed! Näitelaval olles lauldi meile küll kiidusõnu, tänaval vastu tulles aga ütles ema tütrele: "Ära vaata sinnapoole, lähme ruttu üle tänava."'' Wiera trupis oli näitlejatel range tööjaotus ning igal artistil oma kindel [[ampluaa]] – kes mängis isasid, ei mänginud kunagi armastajaid jne. Näitejuht näitas kätte kõik lavale tulekud ja lavalt minekud, mõõtis välja sammud paremale ja vasakule ning näitas ette õiged žestid. Publiku poole ei tohtinud mingil juhul selga keerata – Wiera läks oma viisakuses lausa niikaugele, et juhatas ka orkestrit näoga publiku poole (seega seljaga orkestri suunas). Ülitähtis isik tolleaegses teatris oli [[etteütleja]], tolleaegsetes arvustustes on ka aeg-ajalt märkusi, kui etteütleja hääl juba liiga valjult saali kostma hakkas. 1880. aastatel ehitati suuremaks ka näitelava ja kaunistati saali. Kurioosumina mõjuvad tänases päevas [[Ado Grenzstein]]i kulul toreduse ja ilu pärast mõlemale poole näitelava ette paigutatud purskkaevud, mida aga polnud võimalik kasutada, sest veepiisad langesid orkestripillidele ja nootidele ning pillid said kannatada. Tolleaegne lavakujundus oli rajatud nn [[fundusdekoratsioon]]i printsiibile – teatril oli paar-kolm põhikujundust, mida kasutati lavastusest lavastusse, olenemata loo toimumise geograafiast või ajastust. Üks [[dekoratsioon]] kujutas tuba, teine metsa ja kolmas linnatänavat. Toapildi jaoks toodi enne etenduse algust teatri puhvetist ära suur laud, kostüüme aga kombineeriti olenemata ajastust lavastusest lavastusse, mis ajuti päris suure stiilide virvarri tekitas. Uue aastasaja künnisel hakkas Wiera nägemus teatrikunstist minema vastuollu tärkava eesti haritlaskonna vaadetega ning pärast traagilist tulekahju Vanemuise seltsi [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]]a majas 1903. aastal selts Wieraga enam lepingut ei uuendanud. Üks ajastu sai selle tulekahjuga läbi, uue algus lasi end veel paar aastat oodata. === 1906–1914. Eesti kutselise teatri sünd. Menningu teater === [[Fail:Vanemuine, c 1910.jpg|pisi|Vanemuise teatrimaja umbes 1910. aastal]] 13. augustil 1906 algas eesti teatris uus ajajärk: vastvalminud [[Vanemuise vana teatrimaja|Vanemuise teatrimaja]]s sai alguse esimene kutseline teater. Uue teatri juhiks sai [[Karl Menning]] – haritud ning laia silmaringiga mees, kes enne teatri etteotsa asumist oli esmalt õppinud [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]], seejärel täiendanud end Saksamaal [[Max Reinhardt]]i juures ning laiendanud silmaringi mujal [[Lääne-Euroopa]]s (Pariisi Antoine’i teatris ja Berliini Freie Volksbühnes). Kutselise Vanemuise avalavastuseks oli [[August Kitzberg]]i näidend "[[Tuulte pöörises]]", mis sai verivärske näitetrupi tuleristseteks. Uue ja ilusa teatrimaja arhitekt oli soomlane [[Armas Lindgren]], kelle projekti järgi Vanemuise selts oma uue maja Aia tänavale (praegune [[Vanemuise tänav]]) ehitada laskis. Maja ehituse jaoks korjati väga palju annetusi ning valminud hoone sai tartlaste hinnangul tõepoolest kaunis. Siseruumid olid kujundatud rohkete ornamentide ja kaunistustega, fuajee trepikäsipuude otstel olid [[August Weizenberg]]i skulptuurid "Koit" ja "Hämarik". Aiakujundus valmis 1907, selle tegi A. Lindgreni kavandite järgi teatrijuht Menning isiklikult. Üsna pea pärast maja käikuandmist aga selgus, et teatri tegemiseks pole hoone kõige sobivam: ilma publikutõusuta teatrisaal oli ebamugav ning halva [[akustika]]ga ning väga halvasti valgustatud. Maja avamise puhul kirjutas A. Kitzberg Postimehes: ''"Majal on oma iseloom, plaanitegija ehituskunstnik on tema sisse midagi pannud, temaga midagi ütelda jõudnud. Meie tunneme eneses toonisi puudutatud, mis meile nagu tuttavad, omased on – mis meie enestega kokku-kõlas seisavad… Maja uulitsapoolne külg oma kahe võimuka torniga tuletab nagu midagi rasket, kestvat, püsivat meelde, midagi, mida kergesti puruks tallata ei saa, mis ei paendu, mis ennast kaitsta tahab… On kunstnik sel viisil majale uulitsa poolt küljest monumentaalehituse jõu ja mõju annud, siis on maja aiapoolne külg selle vastu kerge, lahtine, rõõmus, midagi, mis ennast ilule ja päikesele vastu avab…"'' (Postimees, 12. august 1906). [[Karl Menning]] tõi eesti teatrisse varasemast hoopis teistsugused põhimõtted ja töömeetodid. Ta seadis esiplaanile teatri kasvatuslikud eesmärgid, mis omakorda tingis väga läbimõeldud repertuaarivaliku. Kadus kergemeelne meelelahutusteater ning asemele tulid kaasaegsed Lääne-Euroopa probleemnäidendid ning eesti rahvuslik näitekirjandus. [[Operett|Opereti]] asemel, mida Menning pidas hädaohuks näitlejate ja publiku heale maitsele, tegeles Menning tartlaste muusikaharidusega teistmoodi – osales aktiivselt [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise sümfooniaorkestri]] asutamises (1908) ning mängis ise selles orkestris [[oboe]]d. Orkestri esimene [[dirigent]] oli [[Samuel Lindpere]], avakontsert toimus 7. mail 1908. Menning tõi teatrisse [[Psühholoogiline teater|psühholoogilise realismi]] – seda nii lavastaja- kui näitlejatöös, kaotas teatrist etteütleja ning pooldas näitleja seesmist ja välimist ümberkehastumist rolli. Menningu teater oli ansambliteater, kus kõik lavastuse komponendid olid allutatud peamise – lavastuse idee – edasiandmiseks. Ülioluliseks pidas Menning teatri kasvatuslikku funktsiooni – tähtis oli publiku eetiline, esteetiline ja moraalne arendamine. Ta organiseeris ka näitemängu seletamise õhtuid ja esines seal ise mitmesuguste ettekannetega. Kutselise Vanemuise trupi algkoosseisu kuulusid: *[[Ants Simm]] – laia ampluaaga karakternäitleja, kellest peagi sai Menningu parem käsi lavastuste valmimise juures; *[[Anna Altleis]] – üliandekas ja sarmikas näitleja, kes peagi põhjendatult kujunes teatripubliku lemmikuks; *[[Leopold Hansen]] – koomik jumala armust, kelle anne parimal kujul avaldus rahvatükkides; *[[Amalie Konsa]] – Wiera trupi primadonna, kes Menningu teatris mängib ennast suureks emade ja vanaemade rollides; * Karl Kadak – emotsionaalne näitleja, kes teatris töötas ainult kolm hooaega ning läks siis tagasi õigusteaduse alale; *[[Hans Rebane]] – tugevam koomilistes rollides, ent ka tema teatritee jäi lühikeseks, hilisemas elus sai temast diplomaat; *[[Anna Markus]] – tuli Mennigu truppi 1907. aastal ning paistis silma oma intellektuaalse ja mõistusliku lähenemisega rollidele, ta oli hea karakternäitleja ning sobis hästi Strindbergi ja Ibseni näidendite peaosadesse; *[[Olly Teetsov|Olga Västrik-Teetsov]] – tema suurimad õnnestumised olid noorte tütarlaste ja daamide rollides; *[[Karl Triipus]] – paistis eriti silma oma musikaalsuse ja hea lauluhäälega. Pisut hiljem liitusid trupiga [[Liina Reiman]], [[Mari Möldre|Elviine Annuk]] (hilisem Mari Möldre), [[Eduard Türk]], [[Aleksander Teetsov]], [[August Sunne]], Julius Põder, [[Ruut Tarmo]], [[Taavet Mutsu]] jt. Menningu põhimõtted ja nõudlikkus tekitasid ajapikku vastuseise Vanemuise seltsi juhatuses ning ka publiku hulgas. Vastaspool nõudis kergemat ja meelelahutuslikumat repertuaari – nõudmine, millega Karl Menning nõus ei olnud. 1914. aastal pärast seltsi juhatuse koosolekut teatas Menning oma tagasiastumisest ning sellega tema teatritee lõppes – hiljem töötas ta Tallinnas teatrikriitikuna ning esindas Eesti riiki diplomaadina. === 1914–1934. Vanemuine pärast Menningu lahkumist. Mõõna-aastad === Karl Menningu lahkumise järel algas Vanemuises keeruline ajajärk, mida väikeste mööndustega tuleb pidada pikaks loominguliseks mõõnaperioodiks. Mõõn kestis peaaegu 20 aastat. Pärast Menningu lahkumist võttis teatri juhtimise üle tema senine parem käsi [[Ants Simm]], kes töötas kunstilise juhi ja pealavastajana aastatel 1914–1921. 1916. aastal lahkus 21-liikmelisest näitetrupist 11 näitlejat (sh. [[Eduard Türk]], [[August Sunne]], [[Olly Teetsov]], [[Aleksander Teetsov]], [[Anna Markus]]), kes astusid välja oma kunstiliste tõekspidamiste eest ega nõustunud Vanemuise seltsi poolt peale surutud meelelahutusliku teatrisuunaga. Vanemuisest lahkunud näitlejad panid Tallinnas alguse uuele teatrile, mida esialgu nimetati [[Pandorin|Pandorini trupiks]], kuid mis hakkas end peagi nimetama draamateatriks. Vanemuise mõõn aga kogus hoogu – uuslavastusi toodi välja kiirustades ja pealiskaudselt, repertuaaris domineerisid operetid ja komöödiad ning maad võtsid teatrisisesed intriigid. Seevastu on aga hämmastavad Vanemuise Sümfooniaorkestri kohta käivad arvud: 1915. aastal on peadirigent [[Juhan Aavik]]u käe all olev orkester esinenud tervelt 95 korda ning kogunud aasta jooksul 39 494 kuulajat. Suur osa nendes uhketes arvudes on kindlasti Vanemuise suveaia vabaõhukontsertidel. Pikka aega juhatas Vanemuise sümfooniaorkestrit [[Juhan Simm]] (peadirigent aastatel 1914–1916 ja dirigent aastatel 1916–1941). Pärast Ants Simmi juhikohalt lahkumist juhtis teatrit näitlejate komisjon, aastatel 1925–1931 oli teatri eesotsas [[Voldemar Mettus]] ning pärast teda [[August Sunne]]. Iseenesest mõista mahtus sellesse teatriperioodi ka kunstilisi õnnestumisi, ent võrdluses suure lavastuste arvuga oli nende hulk väike. Sellesse aega langevad Liina Reimani tipprollid ning silmapaistvad osatäitmised August Sunnelt, Eduard Türgilt, Rudolf Ratassepalt, Anna Markuselt ja Mari Möldrelt. Suurema osa lavastustest tõid välja [[Eduard Türk]] ja Voldemar Mettus. Muusikateater oma operetilembuses ei tõusnud kunstiliselt ka varasemast oluliselt kõrgemale, oopereid lavastati harva ning peadirigent Juhan Simmi pingutused kunstikesksema kursi võtmiseks ei läinud korda. Suur publikupõud oli teatril 1930. aastate alguses, kus pea tuhandekohalisest saalist sageli on napilt täis ainult 1/3. Ehkki teater saab ka riiklikku toetust, kasvavad võlad väga hoogsalt. Teatri juhtimine oli tol ajal teatriseltsi juhatuse pädevuses – juhatus otsustas ka teatri juhi ja lavastajate palkamise, trupi moodustamise ning repertuaarivaliku. Kunstilisel juhil ega lavastajatel ei olnud kunstilistes küsimustes otsustavat hääleõigust. Aegunud juhtimisviis tekitas olukorra, kus seltsi ametnikel oli liiga suur sõnaõigus teatri kunstiküsimustes ning põhjustas operetižanri mõõdutundetu vohamise. 1929. aastal viis see olukord lausa märgukirjadeni, kus Tartu intelligents protesteeris teatri operetilembuse vastu – teiste hulgas kirjutasid sellele kirjale alla ka August Annist, Alfred Koort, Andrus Saareste, Juhan Sütiste, Johannes Semper, Gustav Suits, Aino Suits, Elo Tuglas ja Friedebert Tuglas''. "Peaks "Vanemuise" teatri ümber kujunenud ebanormaalne olukord jätkuma, siis kerkib paratamatult päevakorda ülikoolilinna uue kunstipüüdelise draamateatri asutamine,"'' seisis kirjas. === 1935–1944. Sarikapidu ja varemed. Suurte muutuste aeg === 1935. aastal saabus Vanemuise mitmekümneaastasesse unne murrang. Vanemuise Seltsi juhatuse võimu teatri tegevuses kärbiti, teatri uueks direktoriks sai [[Otto Aloe]], ooperi etteotsa [[Eino Uuli]], tantsujuhiks [[Ida Urbel]] ning draamajuhiks [[Kaarli Aluoja]]. Juhan Simmi kõrval alustas dirigendina tööd [[Eduard Tubin]]. Repertuaari tulid kaalukad draamateosed ja ooperid, vähenes opereti osakaal. Vanemuisest sai mitmežanriline teater.<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/malestuseks?id=50774003 Haan, Kalju. Mälestuseks.] Eesti Päevaleht, 18. juuni 1999.</ref> 1939. aastal valmis Vanemuise [[Balletitrupp|balletitrupi]] esimene täispikk lavastus "Karnevalisüit" P. Tšaikovski muusikale – seda daatumit peetakse Vanemuise balletiteatri sünniks. 1941. aastal valmis esimene täispikk ballett – C. Pugni "Esmeralda". Viimaks võeti ette ka ümberehitustööd ning 1939. aasta sügisel valmisid lõpuks kauaoodatud uus teatrisaal ja -lava (1906. aastal ehitatud teatrisaal oli ilma publikuosa tõusuta ning seetõttu väga ebamugav, samuti puudusid teatrilaval paljud hädavajalikud tehnilised uuendused). 1939. aastal avatud 500-kohaline teatrisaal oli üks kaasaegsemaid Baltimaades, endine teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. Rõõmu ei jätkunud kauaks: algas sõda ning üsna sõja lõpul – 1944. aasta augustis –, kui [[Tartu lahing (1944)|rinne oli Tartu all]], sai teater pommitabamuse ja hävis tules. Hävis ka Vanemuise raamatukogu koos Baltimaade suurima noodikoguga. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal jätkas teater tööd, teatri direktor oli [[Aleksander Eller]]. Teatri külastatavus oli suur. Sündmuseks sai Eduard Tubina "Krati" lavastus 1943. aastal. === 1944–1968. Vanemuine Nõukogude Eestis. Irdi teater === Pärast sõja lõppu alustas Vanemuine tööd endises Saksa Käsitööliste teatri majas (praegune [[Vanemuise väike maja]]), mis oli sõja ajal ümber ehitatud kinoks. Linna naasnud teatriinimesed ehitasid ja parandasid maja oma jõududega ning 21. detsembril 1944 toimus avaetendus. Tervikuna teater oma töökodade ja prooviruumidega sellesse majja ära ei mahtunud ning seetõttu olid teatri kasutuses veel Vanemuise tn 52 ja 54 asuvad majad. Teatri töötajad ( ka näitlejad, lauljad ja orkestrandid) ehitasid koos vajalikud töökojad. Vana teatrimaja taastamiseks tehti plaane, ent mitmetel põhjustel need ei teostunud. Varemed seisid aastaid keset linna ning lõpuks otsustati ehitada täiesti uus hoone. Pärast sõda sai teatri kunstiliseks juhiks [[Kaarel Ird]], kes väikeste sunnitud vaheaegadega juhtis teatrit 40 aastat – 1944–1948, 1949–1950 ning 1955–1985. Alates 1966. aastast oli Ird nii teatri peanäitejuht kui ka direktor. Eesti teatriajaloos pole ühtki teist teatrit, mida nii pikka aega järjest on juhtinud üks kunstiline juht. Aastatel 1950–1953 juhtis Vanemuist umbkeelne näitleja Andrei Poljakov ning 1953–1955 [[Ants Lauter]]. [[Kaarel Ird]]i haridustee oli keeruline ja lünklik, tema teatriharidus oli pärit [[Tartu Draamateatri Selts]]i Teatrikunsti Stuudiost ning Pärnu ja Tartu Töölis-teatrist. Aastatel 1939–1940 laulis ta Vanemuise kooris ning pärast sõda ja riigikorra vahetust sai temast pikkadeks aastateks Vanemuise peanäitejuht. Juba enne 1940. aastat tundis töölisklassist pärit Ird sümpaatiat vasakpoolse maailmavaate ehk siis töölisklassi võimu vastu – sel põhjusel oli tal kehtiva ühiskonnakorraga mitmeid kokkupõrkeid. Oma poliitiliste vaadete tõttu oli Ird pärast sõda sobiv kandidaat Vanemuise juhi kohale. Kõik tema "ärakäimised" sellelt kohalt on aga seotud selle võimu repressioonidega, millest ei pääsenud ka Kaarel Ird (1950. aastatel sunniti Ird võimude poolt Vanemuisest lahkuma). 1948–1949 aastal oli Ird [[Eesti NSV Kunstide Valitsus|ENSV Kunstide Valitsus]]e juhataja, 1950–1952 juhtis Tartus näiteringi ning aastatel 1952–1955 oli [[Endla (teater)|Pärnu Endla]] peanäitejuht. Pika töö eest teatrijuhi ja lavastajana tunnustas riik teda paljude kõrgete autasudega. Irdi vastuoluline isik ning tema ühiskondlik roll ning saavutused kunstniku ning teatrijuhina tekitavad senini vastakaid tundeid ja emotsioone. Vanemuine ei olnud Irdile töökoht, vaid elutöö. Ird on oma suhet kunsti kirjeldanud nii: ''"Kunst on töö, töö ja veel kord töö. Ja pole õigus, et me sellest häbeneme rääkida, et ta on töö. Anne on loodusvara. Ja ühiskonnal on õigus nõuda, et inimene, kellele see loodusvara on antud, sellega heaperemehelikult ümber käiks. Kuid kunstnikule tähendab andega heaperemehelikult ümberkäimine lakkamatut tööd endaga."'' (K. Ird, "Ceterum censeo ehk jahedate suvede jutte. Tln 1965 lk 25). Ird oli oma loomult maailmaparandaja ning uskus, et hea kunst (sealhulgas teatrikunst) saab inimest paremaks muuta. Võimuaparaadiga võitlemisel ja väitlemisel oli ta osav demagoog ning kasutas ära kõik selle süsteemi nõrkused, et eesmärgini jõuda. Kindlasti ei olnud tema keeruline ja nurgeline iseloom suure kollektiivi juhtimiseks ideaalne ning aastate jooksul tekkis teatris päris palju konflikte, ent samas on ka Irdi kritiseerijad olnud meelsasti nõus tunnistama, et tema oskused ja teened Vanemuise teatri arendamisel on mõõtmatud. Ird ise on oma suhet Vanemuisesse ühes erakirjas Olaf Utile kirjeldanud nii: ''"Minu jaoks aga oli "Vanemuise" teater osa eesti kultuurist /…/, väärtuslik ja püha nagu Kirjandusmuuseum, Etnograafiamuuseum, ülikooli raamatukogu /…/. Ma tean, et kui ma praegu "Vanemuisest" ära läheksin, siis ei ole veel praegugi ühtki inimest, kes suudaks teatri taset säilitada. Ja ma ei tea ka, kas mina seda suudan. Eriti tingimustes, kus mind kas peaaegu mitte sugugi või äärmiselt vähe abistatakse."'' (1966; KM EKLA 7307 M7:1). 1944. aastal teatrit üles ehitama hakates ei olnud Vanemuisel ei maja ega näitlejaid – paljud teatriinimesed olid sõja ajal Eestist lahkunud. Ird jätkas Vanemuises väljakujunenud traditsioone – teatris säilisid kolm žanri ning neist noorim – [[ballett]] – arenes uutes tingimustes jõudsalt edasi. Oma rohketes sõnavõttudes ja publikatsioonides tõstis Ird korduvalt esile Karl Menningu ideaale: psühholoogiline realism, ansamblimänguprintsiip, samuti rahvusliku näitekirjanduse areng olid olulised nii Menningu kui ka Irdi kunstilistes tõekspidamistes. 1940. aastate lõpus võttis nõukogude ühiskonnas maad äärmuslik ideoloogiline surutis, mis avaldas mõju ka teatritele. Repertuaari armutu ideologiseerimine (eelistatud olid nõukogude poliitilised näidendid) peletasid publiku teatrist. Hooajad olid pingelised, uuslavastusi oli enamasti 15 ringis. Draamalavastajatena kandsid 1940. aastatel põhikoormust Kaarel Ird, [[Ilmar Tammur]] ja [[Kaarli Aluoja]], 1950. aastatel liitusid jõulisemalt [[Epp Kaidu]] ja [[Gunnar Kilgas]], muusikateatris lavastasid [[Ida Urbel]], [[Udo Väljaots]], Kaarel Ird ning Epp Kaidu. Dirigentidest seisid sõjajärgsetel kümnenditel Vanemuise orkestri ees [[Jaan Hargel]] (1944–1966), Raivo Kursk (1943–1949), Aleksei Dolgušin (peadirigent aastatel 1952–1958) ja [[Aadu Regi]] (1945–1951). Solistidena paistsid silma [[Johannes Lükki]], [[Elo Tamul]], [[Artur Ranne|Artur Rinne]], [[Endel Aimre]], [[Rudolf Jõks]], [[Endel Ani]], Linda Tanni, [[Elsa Lamp]] ja [[Aino Seep]]. Sel ajal pandi alus ka suviste vabaõhuetenduste traditsioonile, suursündmuseks kujunes [[Evald Aav|E. Aava "Vikerlased"]] (lav. U. Väljaots, 1955 esietendus statsionaaris), mida 1959. aastal esitati Emajõe ääres korraga 16 000 vaatajale. Vanemuise balletirühm tuli pärast sõda uuesti luua, sest paljud tantsijad olid Eestist lahkunud. 1946. aastal jõudis kõigest hoolimata lavale S. Prokofjevi "Romeo ja Julia". Vanemuise esimeseks esipaariks olid [[Udo Väljaots]] ja [[Velda Otsus]]. Mõlemad olid head näitlejad ka draamalaval ning Velda Otsusest sai pärast baleriinikarjääri lõpetamist ülihinnatud draamanäitleja. Nende järel said teatri uuteks esitantsijateks [[Ülo Rannaste]] ja Maie Maasik. Vanemuise balletiteatrit on läbi aastate iseloomustanud väljendusvahendite mitmekesisus, otsingulisus, eksperimentaalsus. Nii mõnelgi arenguperioodil sobiks rohkem kasutada terminit "tantsuteater", mitte "ballett" euroopa klassikalises mõttes. Ka balletirühm ei jäänud ühiskonnas toimunud muutustest puutumata – 1940. ja 1950. aastatel mõjutas ka tantsukeelt tugevasti ideoloogia – klassikalisest varvastantsust sai peaaegu ainuvõimalik väljendusvahend ükskõik millise tantsuteose loomisel. 1950. aastate algul oli balletirühm 41-liikmeline, seejärel kärpis koondamine trupi 18-liikmeliseks, 1957. aastaks oli see arv suudetud tõsta 24 tantsijani – number, mis klassikalisi balletikoosseise silmas pidades on selgelt ebapiisav. Ida Urbelil oli balletilavastajana oma kindel käekiri, mis meelsasti sünteesis omavahel balletti, vabatantsu ja pantomiimi. Suurt klassikat sel perioodil väga palju ei lavastata, siiski jõuavad lavale "Pähklipureja", "Esmeralda", "Peer Gynt". 1950. aastatel tuli truppi tugeva klassikakooliga tantsijaid, näiteks [[Elena Poznjak]] (Kõlar) ja [[Regina Tõško]] (Süvalep). 1950. aastate algul kerkis teravalt päevakorda muusikažanride kaotamine Vanemuisest. Kuna riik vähendas teatrite dotatsioone ning Kaarel Ird oli Vanemuisest formalismisüüditustega eemale tõrjutud, oli otsus Vanemuise draamateatriks tegemisele väga lähedal, koondamiste tagajärjel kiratsesid ooper ja ballett aastaid. Ehkki muusikažanrid jäid alles, toimusid neis kollektiivides suured koondamised, mis muutis lavastuste väljatoomise väga keeruliseks. 1956. aastal, peatselt pärast Kaarel Irdi tagasijõudmist Vanemuise peanäitejuhi kohale, avanes Vanemuisel võimalus sõita oma kunsti näitama Moskvasse eesti kunsti ja kirjanduse dekaadile. Eduka esinemise järel tunnustati teatrit – Vanemuisest sai Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine. Peanäitejuht ja teater seadsid sestpeale sihiks olla nähtaval ka Eestist kaugemal. 1957. aastal sõideti etendusi andma Kiievisse. Kohalik ajakirjandus kajastas vanemuislaste esinemist nii: ''"… Me pole muidugi selle poolt, et pimesi kopeerida "Vanemuise" teatrit, kuigi see on tõesti hea, kõrge progressiivse kultuuriga teater. Oleme selle poolt, et ka meil kasvaks näitlejaid, kes oskaksid laval anda edasi oma rahva meisterlikkuse kogu rikkust ja omapära. Sellised mõttes tekkisid eesti kunstimeistrite etendusel, mis – kordame veel – pakkusid Ukraina teatrikülastajatel suurt rõõmu ja esteetilist rahuldust."'' (Literaturnaja Gazeta, Kiiev). 1960. aastal toimus ooperigastroll Moskva Kremli teatrisse, kus esitati E. Kapi "Talve-muinasjuttu", G. Ernesaksa "Tuleristseid" ning B. Kõrveri "Laanelille". Retsensioonid olid kiitvad. Nii Eestis kui ka kaugemal märgiti ja tunnustati Vanemuise mitmekülgset näitetruppi, kes võrdse meisterlikkusega esinesid nii muusika- kui ka draamažanris. Priit Põldroos kirjutas 1957. aastal, et eesti rahvusliku teatri ajalooliste traditsioonide arengus on Vanemuises välja kujunenud täiesti omailmeline teater, kus žanrid täiendavad üksteist. 1960. aastate alguse Vanemuist iseloomustas stabiilsus. Trupi senisest tuumikust jätkasid tööd [[Arnold Kasuk]], [[Benno Mikkal]], [[Elmar Salulaht]], [[Elo Tamul]], [[Elmar Kivilo]], [[Aleksander Mälton]], [[Helend Peep]], [[Hilda Sooper]], Paul Maivel, [[Voldemar Paavel]], [[Aleksander Laar]], [[Leopold Hansen]]. Teatrist lahkusid sel perioodil Ants Lauter, Velda Otsus, Gunnar Kilgas ja Heli Viisimaa, trupiga liitusid [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]], [[Lia Laats]], [[Einari Koppel]], [[Milvi Koidu]], [[Ants Ander]], [[Jaan Saul]], [[Kulno Süvalep]], [[Ellen Liiger]], [[Heikki Haravee]]. Sel perioodil loodi ka Vanemuise õppestuudiod, kus Ird oma näitetrupile järelkasvu koolitas. Esimene stuudio alustas tööd 1961. aastal, truppi tuli sealt kümmekond uut näitlejat: [[Evald Aavik]], [[Kais Adlas]], [[Raivo Adlas]], [[Evald Hermaküla]], [[Malle Koost]], Virve Meerits, Kersti Neem, [[Ao Peep]], Jaan Kiho, [[Kuno Otsus]], Raimu Maiksar. Lisa tuli ka järgmistest stuudiotest (kokku lõpetas neli lendu). Lavastati nii nõukogude näidendeid (Arbuzov, Štein, Simonov), eesti näidendeid (Smuul, Kaugver, Rannet, Kitzberg, Liives) kui ka maailmaklassikat (Shakespeare, Brecht). Muusikalavastusi tegid sel perioodil peamiselt oma teatri koosseisulised lavastajad. Teatri endine esitantsija Udo Väljaots oli 1950. aastatel lavastajana kõrgvormis: W. A. Mozarti "Cosi fan tutte", E. Arro / L. Normeti "Rummu Jüri" jt. Epp Kaidu lavastas eesti algupärandeid, rakendades ka muusikažanris oma parimaid režiioskusi. Lavastused olid elavad, usutavad ja emotsionaalsed ning publik hääletas oma jalgadega väga häälekalt nende poolt (B. Kõrveri operetid "Ainult unistus" 1955, "Laanelill" 1959, "Teie soov, palun?" 1962, V. Ojakääru ooper "Kuningal on külm" 1967). Oma lavastajatee lõpul hakkas oopereid lavastama ka Ida Urbel (Puccini "Tosca" 1969, Bizet’ "Carmen" 1969, Prokofjevi "Õnnemängija" maailma esilavastus 1970 ning operetid "Silva" 1979, "Lõbus lesk" 1971). Muusikalavastusi tegi palju ja õnnestunult ka teatrijuht Kaarel Ird, kes eesti algupärandeid lavastas juba sõjajärgsetel aastatel (E. Kapi "Tasuleegid" 1945, G. Ernesaksa "Pühajärv" 1947 ja "Tormide rand" 1949). Eriti õnnestunud tsükliks peetakse folkloorsete sugemetega lavastusi "Meestelaulud" 1966, "Külavahelaulud" 1972 ja "Naistelaulud" 1977. Ird lavastas ka esiettekande E. Tubina ooperist "[[Reigi õpetaja (ooper)|Reigi õpetaja]]" 1979. 1960.–1970. aastad olid muusikatrupile õnnelikud: solistide koosseis täienes, kriitika oli kiitev nii Eestis kui välisgastrollidel. Peadirigendina töötas Vanemuises sel perioodil [[Erich Kõlar]] (aastatel 1952–1980), dirigendina oli pikka aega tööl Valdeko Viru (1969–1991). Solistidena tegid silmapaistvaid rolle [[Valentina Hein]], Aino Seep, [[Endel Ani]], I[[Ivo Kuusk|vo Kuusk]], [[Johannes Lükki]], [[Elo Tamul]], [[Lehte Mark]], Linda Tanni[[Elsa Lamp|, Elsa Lamp]] ja [[Evald Tordik]], aastatel 1964–1969 töötas teatris solistina [[Margarita Voites]]. 1962. aastal tuli balletitruppi solistina tööle [[Ülo Vilimaa]], 1960. aastate lõpul hakkas ta ka lavastama. Trupis oli sel perioodil väga heal tasemel klassikasoliste – [[Elena Poznjak]], [[Rufina Noor]], [[Alla Lilleorg|Alla Udovenko]] jt. Nõukogude ühiskonna "sula-aastad" mõjusid teatrile hästi – ideoloogiline kontroll nõrgenes, teater leidis oma publikuga ühise keele. Jätkusid teatri gastrollid mööda Nõukogude Liitu – Leningrad 1965; Riia 1966; Moskva 1967; Riia 1969; Petroskoi 1969. Vanemuises peeti üleliidulisi teatrinõupidamisi ja seminare, teatrit külastasid paljud nimekad kultuuritegelased. Sõprussidemed sõlmiti Hans Otto nimelise teatriga Saksa DVs. Aktiivselt tegutsesid teatri spordi-sektsioonid'':'' "Näitena praegustele noorematele teatritegijatele väärib meenutamist Johannes Lükki (omaaegne silmapaistev tenor, ooperi- ja operetisolist) teatri- ja sporditegevus ainult ühe päeva jooksul. Suvise pühapäeva hommikul viibis Johannes Lükki võrkpallitreeningul ja seejärel esines lõunasel "Kolme musketäri" etendusel Aramise osas. Pärast etendust toimunud jalgpallivõistlustel mängis ta Vanemuise meeskonnas paremäärt. Õhtul aga laulis suure eduga Hermani osa "Padaemandas".(""Vanemuine" täna ja eile", 1970). 1966. aastal anti Vanemuisele akadeemilise teatri aunimetus. Vanemuise jaoks on 1960ndad olulised veel ühel põhjusel – lõpuks ometi hakatakse ehitama uut maja, mis sai valmis 1967. aastal. Maja projekteerisid A. Volberg, P. Tarvas ja U. Tölpus, sisearhitektitöö tegi V. Tamm. 1970. aastal avati ka kontserdimaja. Uue teatrimaja avamine toimus 3. novembril 1967, esimene esietendus – [[Eino Tamberg]]i ooper "Raudne kodu" – jõudis lavale 9. detsembril. === 1969–1985. Teatriuuendus. Irdi ajastu lõpp === {{vaata|Vanemuise teatriuuendus}} 1960. aastate lõpus tekkis eesti teatris liikumine, mida on hakatud nimetama teatriuuenduseks. Uuenduse keskuseks kujunes Vanemuine. Uus põlvkond, kes teatrisse tuli, tõi kaasa modernsema teatrinägemuse – soovi muuta ja lõhkuda kaanoneid, teha midagi teistmoodi. Vanemuises võtsid ohjad enda kätte noored lavastajad [[Jaan Tooming]] ning [[Evald Hermaküla]], tuues lavale [[P.- E. Rummo]] "Tuhkatriinumängu" (lav. E. Hermaküla, 1969) ja A. Kitzbergi "Laseb käele suud anda" (J. Tooming, 1969). Tantsuteatris tegi uuenduslikke lavastusi [[Ülo Vilimaa]] ("Kontrastid" 1967; "Käed" 1973; "Merineitsi" 1974). Ühe teatriuuenduse ideoloogina seisis uuenduste keskpunktis ka tulevane lavastaja [[Mati Unt]], kes tol ajal töötas teatri kirjandusosakonnas. Lavastajad muutsid näidendite tekste oma ideede kajastamiseks sobivamaks, lavastused olid füüsilisemad ning sümboli- ja metafoorirohkemad. Noorem teatripublik võttis uuendusliku teatri kiiresti omaks, konservatiivsem vaataja vajas harjumiseks aega. Teatriuuenduslike lavastuste lavalejõudmine ei kulgenud probleemideta ka ideoloogilisest vaatenurgast – "Tuhkatriinumängule" ei antud lavastusluba. Teatrijuht Irdil kulus peaaegu aasta ägedaks võitluseks, enne kui ta lavaloa kätte sai. [[Tsensuur]] sekkus Toominga ja Hermaküla lavastustesse hiljemgi – kord ei antud lavastuse esitamiseks luba, siis jälle olid probleemid tekstide muutmisega. 1970. aastate teisel poolel oli väga jõuline lavastustetsükkel Jaan Toomingal, kes tõi lavale rahvuslikku kirjandusklassikat: A. H. Tammsaare / O. Toominga "Põrgupõhja uus Vanapagan" 1976; A. Kitzbergi "Kauka jumal" 1977; A. H. Tammsaare / O. Toominga "Tõde ja õigus" 1978. Näitlejatest tegid suurrolle [[Lembit Eelmäe]], [[Heikki Haravee]], [[Raivo Adlas]], [[Raine Loo]] jt. Jätkuvat kõrgvormi näitas oma lavastustega [[Epp Kaidu]] ("Inimese tragöödia" 1971). Peadirigendina töötas jätkuvalt [[Erich Kõlar]], tema kõrval tegid dirigenditööd ka [[Valdeko Viru]] ja [[Endel Nõgene]] (1974–1980 dirigent, 1980–1981 peadirigent). Solistidest töötasid sel perioodil teatris [[Lehte Mark]], [[Aino Seep]], [[Endel Aimre]], [[Johannes Lükki]], [[Jassi Zahharov]], [[Taisto Noor]], [[Aavo Hinno]], [[Evi Vanamölder]], [[Väino Karo]], [[Silvia Vestmann]], [[Henn Pai]], [[Vivian Kallaste]], [[Maimu Krinal]] jt. Teatriuuenduse puhul tuleb taas rõhutada [[Kaarel Ird]]i rolli toimunus – ehkki uuenduslik teater ei kuulunud tema kunstieelistuste hulka, soosis ta väga noorte lavastajate tegemisi ning kaitses neid süsteemi eest kui vaja. Paljud toonased teatriinimesed on rõhutanud, et üheski teises Eesti teatris ei oleks selline asi tol ajal võimalik olnud. Kusjuures on arvatud, et Kaarel Ird ei kaitsnud sedavõrd teatriuuendust, vaid hoopis andeid, tundes muret ja hoolt Eesti teatri jätkumise pärast. 1970. aastate algul käis Vanemuine ka välisgastrollidel [[Saksa DV|Saksa DV-]]s (1971. aasta suvel anti galaetendus ning 1973. aastal käis Saksamaal lavastus "Külavahelaulud"). [[Ungari]]s käis Vanemuine 1972. aastal Imre Madáchi "Inimese tragöödia" ja [[Juhan Smuul]]i "Kihnu Jõnniga". Soomes anti etendusi lavastustega "Külavahelaulud ja "Üks ullike läks rändama" 1974. aastal. Olulised olid ka 1971. aasta gastroll [[Leningrad]]i ja 1975. aasta külalisetendused [[Moskva]]s. Üleliiduline kriitika oli Vanemuisest huvitatud ning andis positiivset tagasisidet ning teatril oli Nõukogude Liidus väga hea maine. 1979. aastal valiti mainekale [[Belgrad]]is toimuvale BITEF-festivalile nõukogude teatrit esindama Vanemuine. Korraldajad soovisid festivalilavastuseks "Põrgupõhja uut Vanapaganat", aga kuna vastuvõtjad ei suutnud lavastuse esitamisega seotud tehnilisi probleeme lahendada, siis käidi festivalil Irdi lavastusega "Tagahoovis". Ka 1970. aastatel oli Ird Vanemuise kõige suurema koormusega lavastaja (tipplavastused "Külavahelaulud" 1972, "Tagahoovis" 1974), draamapoolel lavastasid Kaidu, Tooming, Hermaküla ja Süvalep. Kümnendi vahetusel tegi oma esimesed lavastused Raivo Adlas – J. Švartsi "Punamütsike" 1982, O. Lutsu "Suvi" 1984. Aastatel 1977–1983 oli Vanemuise koosseisuline lavastaja [[Kaarin Raid]] – [[Ion Drutse]] "Pühamast püham" 1977 (peaosades intrigeeriv paar Tooming-Hermaküla), [[Olev Anton]]i "Laudalüürika" 1980. Muusikapoolel oli koosseisulise lavastajana tööl [[Ida Urbel]], suurema osa muusikalavastuste taha oli aga kirjutatud Irdi või Kaidu nimi, vanemuislastest lavastas ka [[Kuno Otsus]]. Värvikaid rolle tegi 1970. aastatel näitlejana Jaan Tooming (Tot L. Andrejevi " Sina, kes sa saad kõrvakiile" 1971, Lucifer I. Madachi "Inimese tragöödias" 1971, Fajunin L. Leonovi "Vallutusretkes" 1975), kellele sekundeeris näitlejana teine lavastaja Evald Hermaküla (Aadam "Inimese tragöödias" 1971, Josef Kajetán Tyli "Strakonice torupillimängijas" 1973 jt). Kümnendi vahetusel liitus trupiga kolm noort andekat näitlejat: [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]] ja [[Jüri Lumiste]]. Umbes poole Vanemuise draamarepertuaarist moodustas eesti näitekirjandus – nii uued eesti näidendid kui ka klassika ja instseneeringud. Eesti materjalide rohkuse ja juurdekasvu eest hoolitsemine oli teatrijuht Irdi Vanemuise-nägemuses ülioluline. 1974. aastal võttis [[Ülo Vilimaa]] Ida Urbelilt üle peaballettmeistri ameti. 1978. aastal oli tulekahju Vanemuise väikeses majas. Maja ootas pikka aega restaureerimist ning avati publikule uuesti alles 1990. aastal. 1983. aastal käis Vanemuine külalisetendustel ka [[Rootsi]]s, [[Stockholm]]is anti kolm etendust – täissaalidele läksid "Põrgupõhja uus Vanapagan" ja "Faehlmann", kolmas – [[Maksim Gorki]] "Jegor Bulõtšov ja teised" jäi aga suurema publikuhuvita. Alates 1972. aastast oli Vanemuine kümmekonna aasta jooksul kõige vaadatum teater Eestis{{lisa viide}}, publikurekord püstitati 1978.–1981. aastal, kui teatrietendusi käis vaatamas 256 000 inimest aastas. Meelelahutuslikku repertuaari lavastati teatris sel ajal väga vähe. ===Nõukogude Eestist iseseisvasse Eestisse=== 1976. aastal suri [[Epp Kaidu]], 1983. aastal [[Ida Urbel]]. [[Jaan Tooming]] juhtis aastatel 1979–1983 Viljandi Ugalat ja tuli seejärel Vanemuisesse tagasi. [[Evald Hermaküla]] lahkus 1983. aastal Eesti Draamateatrisse. 1985. aastal lõpetas oma elutöö Vanemuises ka [[Kaarel Ird]]. 1985.–1990. aastal oli Vanemuise peanäitejuht [[Ago-Endrik Kerge]]. Ta lavastas ka ise mitmes žanris (A. H. Tammsaare / A.-E. Kerge "Aeg tulla, aeg minna",1986; J. Kruusvalli "Vaikuse vallamaja", 1987; G. Rossini "[[Sevilla habemeajaja]]", 1981; W. A. Mozarti "[[Figaro pulm]]", 1983; R. Kangro "Ohver", 1983). Silmapaistvaid lavastusi tegi Jaan Tooming: Čapeki "R.U.R.", 1986; Orffi "Kuu", 1986; Elioti "Mõrv katedraalis", 1989; Ibseni "Metspart", 1990; Duncani "Proov", 1990; Priestley "Ma olen siin varem olnud", 1991 jt. 1981. aastal tuli Vanemuise balletitruppi [[Vassili Medvedev|Vassili Medvedjev]], kes asus tööle nii solisti kui ka lavastajana. Õnnestunud solistirollide kõrval lavastas ta ka S. Prokofjevi "Petja ja hundi" (1982) ja F. Benoist’ / C. Pugni "Satanilla" (1984). Kõrgvormis oli ka [[Ülo Vilimaa]] (L. Austeri "Tiina", 1984; E. Kapi "Kalevipoeg", 1985). 1987–1999 oli Vanemuise peadirigent [[Endel Nõgene]]. Solistidest paistsid silma [[Lehte Mark]], [[Taisto Noor]], [[Jassi Zahharov]], Eve Randkivi, Rando Piho, [[Silvia Vestmann]], [[Henn Pai]], Vivian Kallaste, [[Evald Tordik]], Tõnu Kattai jt. Aastatel 1990–1993 juhtis Vanemuise teatrit [[Linnar Priimägi]], kes paistis silma põneva programmilis-klassikalise repertuaarivalikuga (Goethe "Faust", Wilde "Salome", Camus "Caligula" jt), ent läks samas teatriajalukku ka suurte vastasseisude ja konfliktide tekitajana teatri loomingulises kollektiivis. Ajalukku jääb ka tema hinnang teatrijuhina, et ooperiteater on Euroopas hääbuv nähtus. 1994. aastal tuli teatri direktoriks [[Jaak Viller]], koos temaga muutus ka teatri juhtimisskeem: tekkis kolm kunstilise juhi kohta: draamajuhina asus tööle [[Jüri Lumiste]] (1993–1999), balletijuhina jätkas [[Ülo Vilimaa]] (1974–1997) ja muusikajuhina [[Endel Nõgene]] (1987–1999). 1997. aastal sai teatri balletijuhiks [[Mare Tommingas]], kes oli 1992. aastal loonud Vanemuise juurde oma tantsustuudio ja kes kasutas stuudiolasi ka oma lavastustes. Lavastusi: C. Orffi "Carmina Burana", 1991; D. Farnshawe’i "African sanctus" / Mercury ja Morani "Barcelona", 1992; B. Bartóki "Imeline mandariin", 1994; P. Tšaikovski "Pähklipureja", 1994; "Mees La Manchast", 1995. Tipprolle tantsisid [[Aivar Kallaste]], Jelena Karpova, Oleg Titov. Üleminekuaastatel (Eesti iseseisvumine, majanduslikult ebastabiilsed aastad) oli teatri olukord olnud keeruline – publikut oli vähe ja repertuaarivalik polnud kõige õnnestunum. 1994. aastast hakkas tee jälle ülesmäge minema. Draamatrupi tuumiku moodustasid sel perioodil [[Liina Olmaru]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Merle Jääger]], [[Aivar Tommingas]], [[Rain Simmul]], [[Raine Loo]], [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Riho Kütsar]]. Draamapoolel hakkasid [[Jaan Tooming]]a kõrval lavastama [[Ain Mäeots]] ("Susi", 1995; "Mägede iluduskuninganna", 1999; "Pühak", 2001; "Taarka", 2005) ja [[Tiit Palu]]. Eriti võimsalt paistis sel perioodil silma külalislavastaja [[Mati Unt|Mati Undi]] looming – "Iwona, Burgundia printsess", 1994; "Taevane ja maine armastus", 1995; "[[Hamlet]]", 1997; "Laulatus", 2000; "[[Meister ja Margarita]]", 2000; "[[Kirsiaed]]", 2001 jt. Õnnestunud lavastusi tegid teatris ka [[Mikk Mikiver]] – "Kaksteist vihast meest", 1997; "[[Sõda ja rahu]]", 1999; ooper "[[Tosca]]", 1995 ja Finn Poulsen (Rootsi) –"Väikese onu saaga", 1996; "Kaheteistkümnes öö", 1998. Hilisematel aastatel on teatris käinud palju külalislavastajaid: [[Tiit Ojasoo]] ("Verevennad", 2001; "Roberto Zucco", 2002; "Ruja", 2008), [[Mart Koldits]] ("Lendas üle käopesa", 2004; "Hüppajad", 2007), [[Hendrik Toompere]]. ("Sada aastat…", 2006). 2003. aastal, kui teatrisaalid taas tühjenesid (põhjusi oli mitmeid: repertuaarivalik, aga ka muu meelelahutustööstuse aktiivne pealetung jms), tuli Vanemuise direktoriks [[Aivar Mäe]]. Aastatel 2007<ref>[https://www.postimees.ee/1610245/paavo-nogene-kinnitati-vanemuise-teatri-juhiks "Paavo Nõgene kinnitati Vanemuise teatri juhiks"] Postimees, 16. detsember 2006</ref>–2012 oli teatri juht [[Paavo Nõgene]] ja 2013–2019 juhtis teatrit [[Toomas Peterson (finantsjuht)|Toomas Peterson]]. Peadirigendid on uue aastatuhande algul tihti vahetunud: 1999–2004 [[Mihkel Kütson]], 2004–2006 [[Hendrik Vestmann]], 2006–2007 [[Toomas Vavilov]], 2008–2011 taas Mihkel Kütson. Alates 2011. aastast on Vanemuise muusikajuht ja peadirigent [[Paul Mägi]]. Aastatel 1993–2016 töötas teatris dirigendina [[Lauri Sirp]]. Ooperite, operettide ja kontsertide kõrval on Vanemuise püsirepertuaaris kinnistunud muusikalid. Ooperisolistidena on teinud silmapaistvaid rolle [[Karmen Puis]], [[Alla Popova]], [[Merle Jalakas]], [[Taisto Noor]], [[Atlan Karp]], Märt Jakobson, Valentina Kremen. Palju on käinud ka külalissoliste ning külalislavastajaid ([[Dmitri Bertman]], I. Roga, A. Siegert, [[Georg Malvius]]). Aastatel 1999–2006 juhtis Vanemuise draamapoolt [[Ain Mäeots]], 2007–2010 tegi seda tööd [[Sven Karja]]. Draamalavastajatena on neil aastatel teatris töötanud [[Ain Mäeots]] ja [[Robert Annus]], hilisematel aastatel ka [[Tiit Palu]], [[Andres Noormets]] ja [[Tanel Jonas]]. Näitlejatest on lavastusi teinud veel [[Jüri Lumiste]] ja [[Ott Sepp]]. Sel perioodil oli palju külalislavastajaid, nende hulgas nii välislavastajaid (Barrie Rutter Inglismaalt, Aljona Anohhina Venemaalt) kui ka kohalikke ([[Uku Uusberg]], [[Ingomar Vihmar]], [[Hendrik Toompere]]). Sõnalavastustes on teinud meeldejäävaid rolle [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]], [[Külliki Saldre]], [[Merle Jääger]], [[Jüri Lumiste]], [[Riho Kütsar]] jt. Alates 2004. aastast on Vanemuise [[balletitrupp]] muutunud väga rahvusvaheliseks – kuna Eesti tantsukoolid Vanemuisele piisavalt tantsijaid koolitada ei suutnud, siis on teatri uksed avatud andekatele tantsijatele tervest maailmast. 2000. aastatel on teatris lavastanud paljud külaliskoreograafid: [[Dmitri Harchenko]], Rachid Tika, Matteo Moles, [[Mai Murdmaa]], [[Toomas Edur]], Stanislav Fečo, [[Vassili Medvedjev]], Hugo Fanari, [[Saša Pepeljajev]], Pär Isberg jt ning [[Mare Tommingas]], [[Oleg Titov]] (vanemuislane aastani 2004), [[Ruslan Stepanov]], Janek Savolainen ja Silas Stubbs. Aastatel 2013–2019 juhtis teatrit [[Toomas Peterson (teatrijuht)|Toomas Peterson]]. Teatri draamapoolt asus 2013. aastal juhtima [[Tiit Palu]]. Balletijuhina jätkas [[Mare Tommingas]]. 2019. aasta seisuga on teatril 3 statsionaarset mängupaika ([[Vanemuise suur maja|Vanemuise suur]] ja [[Vanemuise väike maja|väike]] maja ning [[Sadamateater]]), lisaks antakse kõige väiksematele vaatajatele etendusi [[Teatri Kodu]]s. Teatris töötas 2018. aasta lõpu seisuga 364 inimest. [[1. august]]ist [[2019]] oli teatrijuht [[Kristiina Alliksaar]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/898718/vanemuise-teatri-uueks-juhiks-saab-kristiina-alliksaar|Pealkiri=Vanemuise teatri uueks juhiks saab Kristiina Alliksaar|Väljaanne=ERR uudised|Aeg=15. jaanuar 2019|Kasutatud=}}</ref>, [[15. august]]ist [[2023]] töötab selles ametis [[Aivar Mäe]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230810230604/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatrijuhiks-saab-aivar-mae/ Vanemuise teatrijuhiks saab Aivar Mäe] Teatri Vanemuine koduleht. 11.05.2023.</ref> === Eesti rahvusteater === 2025. aasta Vanemuise aastalõpuballil teatas teatri juht Aivar Mäe, et 1. jaanuarist 2026 kannab teater nime '''Eesti rahvusteater Vanemuine'''. Kui [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nime taga on [[Riigikogu|Riigikogus]] vastu võetud seadus, siis Vanemuine kannab juriidiliselt ka edaspidi nime Teater Vanemuine ehk uut nime kasutatakse eeskätt rahvusvahelises suhtluses ja turundusotstarbel. Mäe sõnul on Vanemuine rahvusteatri nimetust aastakümneid soovinud.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8391691/vanemuise-teater-muutis-nime Vanemuise teater muutis nime], Postimees, 6. jaanuar 2026</ref> Postimees kirjutas 10. jaanuaril 2026, et praegu ei anna rahvusteatri nimetus teatrile midagi: ei lisaraha ega õigusi. Kuid kui see nimetus kinnistub, on tulevikus juba lihtne nõuda Vanemuisele eriseadust ja eristaatust. Pealegi on rahvusteatri sulgemine või ka kärpimine poliitiliselt oluliselt ebamugavam.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8393695/nadala-nagu-aivar-mae-geniaalne-samm NÄDALA NÄGU ⟩ Aivar Mäe geniaalne samm], Postimees, 10. jaanuar 2026</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/07/vanemuisest-tehakse-vagisi-estoniat-meelevaldselt-voetud-rahvusteatri-nimi-tekitab-teistes-teatrites-segadust “Vanemuisest tehakse vägisi Estoniat.” Meelevaldselt võetud rahvusteatri nimi tekitab teistes teatrites segadust], Äripäev, 7. jaanuar 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609905772/vanemuise-otsus-end-rahvusteatriks-kutsuda-nimetust-ei-monopoliseeri Vanemuise otsus end rahvusteatriks kutsuda nimetust ei monopoliseeri], ERR uudised, 9. jaanuar 2026</ref> 30. mail 2026 kuulutati “Rahvusteater Vanemuine” kaubamärgi registreerimine '''Aasta teoks''' kui oluline samm teatri identiteedi ja tuleviku tugevdamisel. == Statistika == 2011. aastal toimus teatris kokku 526 etendust ja kontserti. Neid külastas 184 014 inimest. Lisaks korraldati noortetöö raames 195 üritust 10 213 külastajaga. Seega oli 2011. aastal Vanemuisel 6866 külastajat rohkem kui aastal 2010.<ref name="statistika">[[Raimu Hanson]]: [http://www.tartupostimees.ee/717260/mis-paistab-vanemuise-teatrist-labi-statistika/ "Mis paistab Vanemuise teatrist läbi statistika"] Postimees, 26. jaanuar 2012</ref> {| class="wikitable" !colspan="5" align="center" style="background:#A4D3EE"|Vanemuise külastajaid 2008–2011<ref name="statistika" /> |- !Žanr !2008 !2009 !2010 !2011 |- |Ballett |18 991 |14 687 |11 046 |9 133 |- |Draama |74 210 |57 569 |55 001 |65 729 |- |Lastelavastused |27 475 |37 117 |46 899 |18 076 |- |Muusikal |37 230 |31 335 |40 563 |63 131 |- |Ooper |16 961 |13 569 |7 519 |10 934 |} == Vaata ka == *[[Vanemuise kontserdimaja]] *[[Vanemuise suur maja]] *[[Vanemuise vana teatrimaja]] *[[Vanemuise väike maja]] *[[Vanemuise Tantsu- ja Balletikool]] *[[Vanemuise sümfooniaorkester]] *[[Poisikõsõ]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Vanemuine}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.vanemuine.ee/ Vanemuise koduleht] {{teemalehed}} {{koord}} [[Kategooria:Teater Vanemuine| ]] [[Kategooria:Eesti teatrid]] [[Kategooria:Tartu teatrid]] rmfrnpfnr0etoyngjgd0gw8qr7od1gw 0 43104 7170937 7170634 2026-06-11T18:23:16Z Andres 5 /* Neuronid ja sünapsid */ 7170937 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]] informatsiooni vastuvõtuks, töötlemiseks ja edastamiseks. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Signaaliedastus toimub [[sünaps]]ides, kus info liigub kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid on erutuvad rakud, mis genereerivad [[aktsioonipotentsiaal]]e – [[ioon]]ide liikumisel põhinevaid [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]], mis levivad mööda aksonit ja dendriite. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed ja tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad selle rakukehasse, kus see integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib signaali rakukehast eemale ning võib moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte ka organismi kaugemates piirkondades.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilistes lõpmetes aksoni lõpposas muundatakse elektriline signaal keemiliseks: [[aktsioonipotentsiaal]]i saabumisel vabanevad [[sünapsipõieke]]test [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid – [[sünapsipõieke]]si –, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda.<ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'' McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiire kokkutõmbumise.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste, aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i. [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist. NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku. Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub. Näiteks tasustamissüsteem, mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]]. Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] cc7irlhutzmtmi1ircz2yre87y2q3rc 7170973 7170937 2026-06-11T20:15:28Z Andres 5 /* Neuronid ja sünapsid */ 7170973 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Signaaliedastus toimub [[sünaps]]ides, kus info liigub kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid on erutuvad rakud, mis genereerivad [[aktsioonipotentsiaal]]e – [[ioon]]ide liikumisel põhinevaid [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]], mis levivad mööda neuroni jätkeid ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need rakukehasse, kus need integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilistes lõpmetes aksoni lõpposas muundatakse elektriline signaal keemiliseks: [[aktsioonipotentsiaal]]i saabumisel vabanevad [[sünapsipõieke]]test [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse. [[Sünaps]] on kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroniseeritud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> sest nende toime sõltub virgatsainest, retseptorist ja rakusisestest [[signaalirada]]dest, nii et sama sünaps võib postsünaptilist rakku erutada või pidurdada või muuta selle tundlikkust ja plastilisust. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]] teisendavad stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]] juhivad signaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]].<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Ajus saavad [[vaheneuron]]id sisendi peamiselt teistelt neuronitelt ja edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat infotöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale peamiselt aksoni kaudu, mõnel juhul ka dendriitide kaudu. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närviimpulsid levivad [[aktsioonipotentsiaal]]idena mööda aksonit ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise membraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i, mis võib viia raku erutumise või pidurdumiseni või muul viisil moduleeruda.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'' McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiire kokkutõmbumise.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess toimub väga kiiresti, kestes murdosa millisekundist, kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem — sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] qn0y764jtzv3kedmtnnnjtvygyd8tnu 7171004 7170973 2026-06-11T21:06:38Z Andres 5 /* Neuronid ja sünapsid */ 7171004 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Signaaliedastus toimub [[sünaps]]ides, kus info liigub kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid on erutuvad rakud, mis genereerivad [[aktsioonipotentsiaal]]e – [[ioon]]ide liikumisel põhinevaid [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]], mis levivad mööda neuroni jätkeid ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need rakukehasse, kus need integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilistes lõpmetes aksoni lõpposas muundatakse elektriline signaal keemiliseks: [[aktsioonipotentsiaal]]i saabumisel vabanevad [[sünapsipõieke]]test [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse. [[Sünaps]] on kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroniseeritud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> sest nende toime sõltub virgatsainest, retseptorist ja rakusisestest [[signaalirada]]dest, nii et sama sünaps võib postsünaptilist rakku erutada või pidurdada või muuta selle tundlikkust ja plastilisust. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]] teisendavad stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]] juhivad signaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]].<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Ajus saavad [[vaheneuron]]id sisendi peamiselt teistelt neuronitelt ja edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat infotöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale peamiselt aksoni kaudu, mõnel juhul ka dendriitide kaudu. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närviimpulsid levivad [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise membraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i, mis võib viia raku erutumise või pidurdumiseni või või mõjutada raku tundlikkust muul viisil.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'' McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku depolarisatsiooni ja kiire kokkutõmbumise.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti, kestes murdosa millisekundist, kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem — sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 9ys8ts13et6vu3fzt1dii1cnnkvhbh8 7171046 7171004 2026-06-12T01:36:52Z Andres 5 /* Neuronid ja sünapsid */ 7171046 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Signaaliedastus toimub [[sünaps]]ides, kus info liigub kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid on erutuvad rakud, mis genereerivad [[aktsioonipotentsiaal]]e – [[ioon]]ide liikumisel põhinevaid [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]], mis levivad mööda neuroni jätkeid ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need rakukehasse, kus need integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilistes lõpmetes aksoni lõpposas muundatakse elektriline signaal keemiliseks: [[aktsioonipotentsiaal]]i saabumisel vabanevad [[sünapsipõieke]]test [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse. [[Sünaps]] on kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroniseeritud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> sest nende toime sõltub virgatsainest, retseptorist ja rakusisestest [[signaalirada]]dest, nii et sama sünaps võib postsünaptilist rakku erutada või pidurdada või muuta selle tundlikkust ja plastilisust. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla sünapside kaudu ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon ei liigu üht kindlat rada mööda, vaid levib kogu võrgus paralleelselt. Informatsioon ei ole peaajus talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Need mustrid kujunevad kolmest põhielemendist: millised neuronid on aktiivsed, kui kiiresti nad aktsioonipotentsiaale genereerivad ning kui tugevad on nendevahelised sünaptilised ühendused. Oluline osa sellest koodist on impulsside sagedus: nende madalam sagedus on tavaliselt seotud nõrgema ning kõrgem sagedus tugevama stiimuli kodeerimisega, seega ei ole oluline mitte üksik impulss, vaid impulsside tihedus ajas. Need mehhanismid töötavad koos neuronite vastastikuse mõjutamisega: ühed ühendused erutavad, teised pidurdavad. Erutus suurendab järgmise neuroni tulisklemise tõenäosust, pidurdus vähendab seda. Erutuse ja pidurduse tasakaal määrab, milline aktiivsusmuster lõpuks tekib. Kui sisend jõuab närvivõrgustikku, aktiveeruvad teatud neuronid, mis mõjutavad teisi, ning kogu võrgus kujuneb uus aktiivsusmuster. See muster tekitab väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]] teisendavad stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]] juhivad signaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]].<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Ajus saavad [[vaheneuron]]id sisendi peamiselt teistelt neuronitelt ja edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat infotöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale peamiselt aksoni kaudu, mõnel juhul ka dendriitide kaudu. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närviimpulsid levivad [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise membraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i, mis võib viia raku erutumise või pidurdumiseni või või mõjutada raku tundlikkust muul viisil.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'' McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku depolarisatsiooni ja kiire kokkutõmbumise.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti, kestes murdosa millisekundist, kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem — sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca^{2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] je7mc2ue7o03wcgsu1g9fltjhceqzwc 7171177 7171046 2026-06-12T09:42:58Z Andres 5 /* Uurimislugu */ 7171177 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Signaaliedastus toimub [[sünaps]]ides, kus info liigub kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid on erutuvad rakud, mis genereerivad [[aktsioonipotentsiaal]]e – [[ioon]]ide liikumisel põhinevaid [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]], mis levivad mööda neuroni jätkeid ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need rakukehasse, kus need integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilistes lõpmetes aksoni lõpposas muundatakse elektriline signaal keemiliseks: [[aktsioonipotentsiaal]]i saabumisel vabanevad [[sünapsipõieke]]test [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse. [[Sünaps]] on kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroniseeritud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> sest nende toime sõltub virgatsainest, retseptorist ja rakusisestest [[signaalirada]]dest, nii et sama sünaps võib postsünaptilist rakku erutada või pidurdada või muuta selle tundlikkust ja plastilisust. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla sünapside kaudu ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon ei liigu üht kindlat rada mööda, vaid levib kogu võrgus paralleelselt. Informatsioon ei ole peaajus talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Need mustrid kujunevad kolmest põhielemendist: millised neuronid on aktiivsed, kui kiiresti nad aktsioonipotentsiaale genereerivad ning kui tugevad on nendevahelised sünaptilised ühendused. Oluline osa sellest koodist on impulsside sagedus: nende madalam sagedus on tavaliselt seotud nõrgema ning kõrgem sagedus tugevama stiimuli kodeerimisega, seega ei ole oluline mitte üksik impulss, vaid impulsside tihedus ajas. Need mehhanismid töötavad koos neuronite vastastikuse mõjutamisega: ühed ühendused erutavad, teised pidurdavad. Erutus suurendab järgmise neuroni tulisklemise tõenäosust, pidurdus vähendab seda. Erutuse ja pidurduse tasakaal määrab, milline aktiivsusmuster lõpuks tekib. Kui sisend jõuab närvivõrgustikku, aktiveeruvad teatud neuronid, mis mõjutavad teisi, ning kogu võrgus kujuneb uus aktiivsusmuster. See muster tekitab väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]] teisendavad stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]] juhivad signaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]].<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Ajus saavad [[vaheneuron]]id sisendi peamiselt teistelt neuronitelt ja edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat infotöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale peamiselt aksoni kaudu, mõnel juhul ka dendriitide kaudu. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närviimpulsid levivad [[aktsioonipotentsiaal]]idena ja käivitavad signaaliülekande sünapsides. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise membraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i, mis võib viia raku erutumise või pidurdumiseni või või mõjutada raku tundlikkust muul viisil.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'' McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku depolarisatsiooni ja kiire kokkutõmbumise.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti, kestes murdosa millisekundist, kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem — sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca^{2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 82umimefdjn2ji5aszk9kdu4q4f4tax 0 50979 7171161 7040181 2026-06-12T08:48:31Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse jutlustaja, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171161 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Valjala Martini kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Valjala]]s. [[Pilt:Valjala kirik 2005.jpg|pisi|[[Valjala kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Saarte praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Hannes Nelis]], jutlustaja Helle Rüütel, organist [[Tiiu Liventaal]] ja juhatuse esimees Indrek Rüütel.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Valjala kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Koguduse [[kantselei]] asub [[pastoraat|pastoraadis]]. Pastoraadihoone teisel korrusel toimuvad talviti [[jumalateenistus]]ed, sellest ka pastoraadihoone teine nimetus – talvekirik. Koguduse juures tegutseb pühapäevakool, toimuvad noorteõhtud. 17. detsembril 2000<ref>[https://web.archive.org/web/20140220111139/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=1976 Hannes Nelis valiti pühapäeval Valjala koguduse õpetajaks]. Meie Maa, 22. detsember 2000</ref>said koguduse liikmed teist korda 20. sajandi jooksul ise õpetajat valida (eelmine valitud õpetaja oli [[Gustav Kutsar]]). Õpetajat valis 2000. aastal 42 koguduse hääleõiguslikku liiget, kes andsid [[Hannes Nelis]]ele oma toetuse ühehäälselt. Kõik teised viimase aastasaja jooksul kogudust teeninud õpetajad (k.a [[Toomas Paul]] ja [[Jaan Tammsalu]]) on kohale määratud. ==Kogudust teeninud vaimulikud== *1491, [[Paulus Lenkener]]<ref>[https://valjala.eelk.ee/tbuilder-layout-part/opetajad/ Valjala õpetajad läbi aegade], valjala.eelk.ee</ref>, [[Valjala kihelkond|Valjala kihelkon]]nakoguduse pastor *1531–1533, [[Jacobus Gralow]] (Gratow, Grabow) *1549–1552, [[Nicolaus Alberti]] *1557–1560, [[Reinhold Gemmekowen]], katoliku preester *1582–1588, [[Hermann Rodewalt]], Taani valitsusajal Saaremaal *1590–1616, [[Antonius Arendes]] (ca 1567 –1616)<ref>[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 14</ref> *1616–1642, [[Henricus Böckelmann]] (ca 1598 – 1649)<ref>Arved von Schmidt, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], seite 16</ref> *1655–1664, [[Andreas Freigius]] (Frey), [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] Saaremaal *1664–1678, [[Michael Preuss]] *1679–1695, [[Johannes Rüdiger]] *1696–1710, [[Georg Carponai]] (surn. 1710)<ref>Arved von Schmidt, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], seite 19-20</ref> *1711–1724, [[Georg Martin Bürger]], Venemaa keisririigi valitsusajal *1726–1728, [[Johan Samuel Schlosshauer]] *1729–1741, [[Jonas Angerstädt]] *1743–1808, [[Johann Heinrich Schmidt]] *1808–1835, [[August Heinrich von Schmidt]] *1835–1838, [[Eduard Koch]] *1839–1870, [[Bernhard Frank]] *1872–1874, [[Elieser Traugott Hahn]] *1875–1880, [[Paul Theodor Normann]] *1880–1889, [[Alexander Eduard Beater]] *1889–1901, [[Eugen Joseph von Blossfeldt]] *1901–1935, [[Gustav Pundt]] *1935–1943, [[Arnold Voldemar Elken]] *1942–1944, [[Adolf Helmut Kaarme]] *1946–1954, [[Alfred Tammiko]] *1954–1959, [[Rikhold Klaas]] *1959–1967, [[Armand Leimann]] *1967–1968, [[Juhan Vaher]] *1970–1986, [[Toomas Paul]] *1988–1989, [[Jaan Tammsalu]] *1989–2000, [[Gustav Kutsar]] *2000– , [[Hannes Nelis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Ave Maria Mõistlik]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28240 "Valjala koguduse täiskogu valis nõukogu"] Meie Maa, 10. veebruar 2009 * [[Raul Vinni]]: [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=6837&sec=1&term=valjala%20kogudus "Sõbrad Soomest remondivad Valjala pastoraadihoonet"] Oma Saar, 19. aprill 2008 *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2024/koguduse-lugu-valjala/ Koguduse lugu: Valjala], e-kirik.eelk.ee, 15. veebruar 2024 {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Saaremaa valla kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] k58lgk52clyava42x749f87ndv205sm 0 54592 7171093 6360068 2026-06-12T07:28:40Z Kuriuss 38125 7171093 wikitext text/x-wiki '''Aa vald''' oli [[vald]] [[Virumaa]]l [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]]. Aa vald ([[mõisavald]]) moodustati [[1816]]. Sellesse valla ajalooperioodi jääb ka [[perekonnanimi|perekonnanime]]de panemine. Aa vallas sai perekonnanime 89 peret. Valla saksakeelne nimi oli ''Gemeinde Haakhof'', mis tulenes [[Aa mõis]]a nimest. Peale Aa mõisa kuulus valda veel [[Voorepere mõis]] (''Worroper''). [[1866. aasta vallareform]]iga kaotati mõisa võim valla üle. Aa vald eksisteeris sellisel kujul [[1891]]. aasta lõpuni ja [[1892]]. aastal liideti see [[Püssi vald|Püssi vallaga]]. [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Lüganuse kihelkond]] 7h6iwgkg44wybbv3hqkhbgrtixvbac7 0 56411 7170783 7170765 2026-06-11T12:50:49Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7170765|7170765]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-34388-91|~2026-34388-91]] ([[User talk:~2026-34388-91|arutelu]]) 7170783 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Kiili vallas; küla kohta Vinni vallas vaata artiklit [[Lähtse (Vinni)]].}} {{EestiAsula | nimi = Lähtse | pilt = 15-08-14-Tallinn-RalfR-112.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Lähtse''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]. ==Vaata ka== *[[Lähtse–Paekna tee]] == Viited == {{viited}} {{Kiili vald}} [[Kategooria:Kiili vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] b5n55gfalhr5h3xcgbmhgcdl59elw17 0 59135 7171140 6993896 2026-06-12T08:14:42Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse muusikute ja jumalateenistuse aja kohta ning parandasin kodulehe lingi. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171140 wikitext text/x-wiki [[EELK]] '''Tartu Pauluse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tartu]]s. [[File:Tartu asv2022-04 img28 StPaul Church.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Kristjan Luhamets]], organist-koorijuht [[Anna Humal]], orelimängijad Katrin Aller ja Alli Selliov ning juhatuse esimees on Koit Pindmaa.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 [[Tartu Pauluse kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Ajalugu== ===Koguduse loomine=== Pauluse kogudus eraldus [[Tartu Maarja kogudus]]est [[1910]]. aastal. [[31. mai]]l [[1915]] pandi nurgakivi [[Tartu Pauluse kirik]]ule, mis [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1917]] sisse pühitseti. Oma [[Pauluse kalmistu|kalmistu]] rajati [[Piiskopi mõis]]a põllule. Sügisel [[1912]] sügisel ehitati [[vahimaja]], kaev, tehti plaan ja piirati [[kalmistu]] aiaga. [[10. veebruar]]il [[1913]] [[pühitsemine|pühitseti]] maa. Samal päeval maeti esimesed surnud: Mihkel Mägi ja Mai Kütt. [[Kabel]] ehitati surnuaiale [[1914]]. aastal. ===Kaks pihtkonda=== [[1934]] jagati suur kogudus kaheks ([[pihtkond|pihtkonnaks]]) ning kumbki osa sai oma õpetaja. Pihtkonnad ühendati taas [[1945]]. aastal. 17. juunil 1937 likvideeriti konsistooriumi otsusega Tartu Pauluse kogudus ühes mõlema pihtkonnaga ja asutati [[Tartu Pauluse I kogudus]] ja [[Tartu Pauluse II kogudus]], mõlemad kuuluvusega [[Tartu praostkond]]a. ===Nõukogude ikkes=== [[25. august]]il [[1944]] põles kirik varemeiks. Kogudus tegutses [[1944]]–1946 [[Tartu Aleksandri kirik|Aleksandri kirikus]], [[1946]] [[Tartu Ülikooli kirik|Ülikooli kirikus]] ning 1946–1966 Tartu Pauluse kiriku taastatud tiibhoones. Kiriku taastamistööd ning piiblitunnid üliõpilastele põhjustasid koguduse õpetaja [[Harri Haamer]]i arreteerimise ja Siberisse küüditamise [[1948]]. aastal. Vaatamata arvukatele takistustele (sealhulgas [[Tartu]] linna täitevkomitee otsus Pauluse kiriku varemed lammutada) õnnestus kogudusel kirik taastada ning jumalateenistusi alates [[1966]]. aastast seal pidama hakata. Et [[Teine maailmasõda]] oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, millest on välja kasvanud praeguseni tegutsevad koorid. ===Tänapäev=== Aastal [[1989]] alustas taas tegevust [[pühapäevakool]] ja hoogustus laulukooride tegevus. [[Pereraadio]] kuulajateni jõudis jumalateenistus Tartu Pauluse kirikust esmakordselt [[17. märts]]il [[1996]]. Alates [[14. jaanuar]]ist [[2001]] läheb igal pühapäeval [[Pereraadio]] eetrisse otseülekanne jumalateenistusest, mida saab kuulata ka interneti vahendusel. Alates 2015. aastast saab ülekannet ka vaadata YouTube'is <ref> [https://www.youtube.com/channel/UCSu0X0XFCYjFbwbxjW09Pvg Tartu Pauluse koguduse YouTube kanal ] </ref>. Alates [[1997]]. aastast hakkas kiiresti kasvama koguduse liikmete arv. Aastal [[1999]] taastati kiriku tornikiiver. Kiriku taastamine lõppes 2015. aasta septembris. [[Tartu Pauluse kirik|Kirik]]u tiibhoones tegutseb Eesti suurim kristliku kirjanduse ja sümboolika kauplus [[Tartu Pauluse raamatupood]]. Tiibhoone keldris jagati aastatel [[2001]]–[[2024]] vältimatut sotsiaalabi. Alates [[2011]] on tiibhoone kolmandal korrusel avatud [[Pauluse lastehoid]]. ==Koguduse õpetajad== *[[1910]]–[[1933]] [[Arnold Habicht]] *[[1933]]–[[1948]] [[Harri Haamer]] (1. pihtkond) *[[1934]]–[[1941]] [[Arthur Võõbus]] (2. pihtkond) *[[1941]]–[[1942]] [[Endel Kõpp]] (2. pihtkond) *[[1942]]–[[1944]] [[Arnold Jürgenson]] (2. pihtkond) *[[1948]]–[[1959]] [[Arnold Võsu]] *[[1959]]–[[1979]] [[Johannes Selliov]] *[[1979]]–[[1997]] [[Harald Tammur]] *[[1997]]–[[2017]] [[Joel Luhamets]] *[[2017]]. aastast [[Kristjan Luhamets]]–[[ ==Koguduse abiõpetajad== *[[1914]]–[[1918]] [[Leopold Raudkepp]] *[[1918]]–[[1920]] [[Aleksander Kuusik]] *[[1920]]–[[1931]] [[Gunnar Knüpffer]] *[[1933]]–[[1934]] [[Arthur Võõbus]] *[[1935]]–[[1935]] [[Johann Eduard Sõmer]] *[[1936]]–[[1937]] [[Artur Vipper]] *[[1937]]–[[1939]] [[Martin Ots]] *[[1938]]–[[1938]] [[Peeter Ilves]] *[[1939]]–[[1940]] [[Richard Võlli]] *[[1943]]–[[1944]] [[Hillar Põld]] *[[1970]]–[[1970]] [[Aleksander Eller]] *[[2002]]–[[2004]] [[Annika Sipos]] *[[2009]]–[[2017]] [[Kristjan Luhamets]] *[[2018]]–[[2024]] [[Marek Roots]] *[[2024]]–[[2025]] [[Enn Auksmann]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Harri Haamer]] ja [[Richard Antik]]. Tartu Pauluse kogudus 1910-1935. Tartu, 1935 *[[Kristjan Luhamets]]. EELK Tartu Pauluse kogudus - algusest peale. Tartu, 2002. ==Välislingid== *[https://tartupauluse.ee/ Koguduse koduleht] *[http://www.postimees.ee/?id=39353 Kirikust leiti põnev kiri], Postimees, 8. oktoober 2008 [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Tartu kogudused]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] sxvc6dlhsrr7d6i2gyf05dhlxb197cq 0 68913 7171061 6833430 2026-06-12T06:26:19Z Kuriuss 38125 7171061 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|alevikust}} {{EestiAsula | nimi = Puka | pilt = Puka, Valga county.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Valga }} '''Puka''' on [[Valga maakond|Valgamaal]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] asuv [[alevik]]. Nime [[sisseütlev]] kääne on Pukasse või Pukka.<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 503</ref> Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Puka [[Puka vald|omanimelise valla]] keskus. Puka lähimad külad olid kirdes [[Komsi]], kagus [[Kibena]], edelas [[Ruuna]] ja loodes [[Kolli]].<ref>Eesti kohanimeraamat, kaart 38</ref><ref>[[Suur maailma atlas]], lk. 191</ref> Alevikus on [[Puka raudteejaam|raudteejaam]], [[Puka raamatukogu|raamatukogu]], [[Puka rahvamaja|rahvamaja]], [[Puka Kool|põhikool]], kauplus, apteek, kohvik ning alevi lähedal vabakogudus ja [[Puka kalmistu|kalmistu]]. Puka on saanud nime [[Puka mõis]]a järgi, mis kuulus [[Sangaste vald]]a ja tänapäeval jääb [[Plika]] külla.<ref name=Kohanimeraamat/> Selle mõisa omanik oli [[16. sajand]]il Thomas Bock. [[Saksa keel]]es tähendab ''Bock'' või ''Buck'' sikku või [[sokk´(loom)|sokku]]. Selline varieerumine on andnud nii saksa kui eesti keelde nimevariante, kus teine täht on o või u. Lõpuks kinnistus saksa keelde o-ga variant ''Bockenhof'', eesti keelde u-ga variant Puka. Mõlemad nimed on tulnud mõisniku perekonnanimest.<ref>Eesti kohanimeraamat, lk. 504</ref> Puka alevik hakkas tekkima [[19. sajand]]i teisel poolel raudteejaama ümber.<ref name=Kohanimeraamat/> Pukas sündis [[arhitekt]] [[Georg Hellat]] ([[1870]]–[[1943]]). Puka kalmistule on maetud kirjanik [[Alide Ertel]], kes elu lõpul elas õe juures [[Arula]]s Alajärve talus ja 1950. aastast sama talu piirimail [[Päästjärv]]e lähistel Mõtsatares. [[1. mai]]l [[1897]] sõitis Pukast 3 km põhja pool sõjaväerong rööbastelt maha. Hukkus 58 inimest ja 44 sai raskelt vigastada. Pukas on filmitud osa mängufilmi "[[Sügis (film)|Sügis]]" stseene.<ref name="Sügis" /> == Pilte == <gallery> Puka raudteejaama peahoone.jpg|Jaamahoone Elamu Pukas Kesk 6.jpg|Elamu aadressil Kesk 6 Apteek-elamu Pukas Kesk 8.jpg|Apteek-elamu aadressil Kesk 8 Puka keskuse veehoidla (Puka oja).jpg|Puka keskuse veehoidla </gallery> ==Vaata ka== {{Commons|Category:Puka}} *[[Puka mõis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Sügis">{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/820/taiendandmed |pealkiri=Sügis (1990). Digitaalselt taastatud 2013 |vaadatud=2017-11-22 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201031334/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/820/taiendandmed |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{Otepää vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Otepää vald]] 3nximeiywy2sfhjbaibq5ts5p7gka0e 0 70232 7171123 7169574 2026-06-12T07:48:49Z Kuriuss 38125 7171123 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}} {{keeletoimeta|kuup=detsember 2006}} '''Vello Lään''' ([[9. juuni]] [[1937]] [[Tartu]] – [[12. juuni]] [[2022]]) oli eesti [[ajakirjanik]], spordi- ning ajakirjandusloo talletaja, tõlkija, publitsist ja [[kirjanik]]. ==Elukäik== Ta lõpetas [[1955]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja [[1960]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[bibliograafia]] erialal, oli filoloogiakandidaat (1968). Lään tegi ajakirjanikutööd nii [[raadio]]s, [[televisioon]]is kui ka trükiajakirjanduses. Aastakümneid oli tema põhitöökoht Eesti Raadio Tartu stuudio (kus ta tegi raadiosaateid ja hiljem oli ka stuudio juhataja). Selle kõrvalt toimetas ta 15 aastat [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] ajalehte ning lühikest aega juhtis koos kolleeg [[Lembitu Kuuse]]ga [[Eesti Televisioon]]is laupäevaõhtust meelelahutussaadet. Enda sõnul meeldis talle kõige rohkem teha raadios [[korvpall]]ireportaaže. Lään oli [[Eesti]] esimese eraraadiojaama [[Tartu Raadio]] looja ja aastatel 1991–2000 ka selle peadirektor. Raadiojaam alustas tegevust 30. septembril 1991. Aastatel [[2004]]–[[2009]] oli ta raadio [[Sun FM]] saatejuht. 2004. aastast oli ta [[Raadio Marta]] saatejuht. Tema meelisvaldkonnad olid ikka [[sport]] ja huvitavad faktid elust enesest. Ta on olnud [[Eesti Ringhäälingute Liit|Eesti Ringhäälingute Liidu]] (ERL) ja [[Eesti Ringhäälingumuuseum|Eesti Ringhäälingumuuseumi]] üks asutajaid. Lään oli palju aastaid ERLi juhatuse esimees. ==Teosed== Vello Lään on nii kirjutanud kui ka koostanud raamatuid. Neid on vähemalt 55. Paljud neist on teatmeteosed, mis räägivad ühest või mitmest spordialast. Kuid ta on kirjutanud ka lennundusest, saunast ja saunaskäimisest, veinidest ("Joogiraamat", 1993) ning kogunud kaante vahele tuhandeid anekdoote, nalju ja [[aforism]]e. Lään on kogunud ka rekordite andmeid ja nimetas end "rekordifriigiks". Ühtlasi on Lään raamatuidki tõlkinud, muuhulgas inglise ja bulgaaria keelest. 1950.–1960. aastatel kasutas ta ajakirjanduses artikleid avaldades paljusid pseudonüüme, neist tuntuim oli '''Vallo Sirel'''. ===Sport=== * "Korvpall". ([[Eesti Korvpalliliit]] 2002) ISBN 9985-78-830-3 * "38 suvise olümpiaala reeglid". (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004) ISBN 9985-70-161-5 * "Helsingist Helsingisse – kergejõustiku maailmameistrivõistlused 1983–2005" üks koostajatest. (Eesti Päevalehe Kirjastus 2005) ISBN 9985-9565-8-3 * "Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala" (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) ISBN 9985-70-220-4 ===Muud teatmeteosed=== * "Uus varia leksikon. Fakte & võrdlusi" (Olion 2000) ISBN 9985-66-157-5 * "Kes on kes Eesti lennunduses". Koos [[Johannes Tilk|Johannes Tilgaga]] Elmatar 2006 ISBN 9949-406-77-3 * "Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased: lühielulood" Olion 2011 ===Huumor ja aforismid=== * "Suurmehed naeravad". Inglise keelest tõlkinud 1993 * "Gabrovo anekdoodid". Bulgaaria keelest tõlkinud (Eesti Raamat 1989) ISBN 5-450-00749-3 * "1002 anekdooti". Koostöös [[Erkki Kõlu|Erkki Kõluga]] (Greif 1996) * "Naaber naerab. Soome anekdoote" Koostanud Erkki Kõlu ja Vello Lään Olion 1998 ISBN 9985-66-108-7 * "5000 pärlit". Suurim eestikeelne aforismikogu – 370 märksõna (Elmatar 2000) ISBN 9985-9292-1-7 ===Varia=== * "[[Eesti Raadio]] – Esimesed 70". (1996) ISBN 9985-60-262-5 * [http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/1998/vilist/malestused_aastaist_1956.html Vello Lään. Mälestused aastaist 1956–1958] * "Hüva leili!" Raamat räägib saunast läbi aegade, kirjutatud kahasse [[Valdur Tamming|Valdur Tamminguga]] (Olion 2002) ISBN 9985-66-273-3 * "Maailmanäitused EXPO". (Olion 1997) ISBN 9985-66-088-9 *[http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=7386 Eesti raadio elulugu]. Maaleht, 14. detsember 2006 *[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=3719 Viige mikrofon ära]. Kesknädal ===Tõlked=== * [[John F. Carson]] "Korvikütt". Eesti Raamat. 1981 * [[Agatha Christie]] "Saladuslik reisija". 1991 ISBN 5-460-00181-1 * [[Antony Beevor]] "Stalingrad". Olion. 2002 ISBN 9985-66-271-7 ==Muud== * Tartu sulgpalliklubi Minton liige * Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees 1992, 1997–2001 * Tartu linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees 2009–2010 ==Isiklikku== Tema abikaasa Inge Lään (aastani 1970 Mihkelsoo, 1970–85 Meltsas, sündinud [[1946]]) on olnud 1971–1985 [[Tartu Laste ja Noorte Spordikool]]i õppealajuhataja ja 1985–2017 [[Tartu Descartes'i Kool]]i kehalise kasvatuse õpetaja ning on aerutamises kahekordne Eesti meister (1964) ja Dünamo üleliiduline noortemeister (1963). ==Tunnustus== *1999 [[Kuldmikrofon]] *2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] *2012 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [http://www.postimees.ee/011004/gfx/7406415c7732286df.jpg Foto] * [[Sirje Pärismaa]]. [http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=5942&old_art=21804&old_num=794 Kuldse mikrofoniga Vello Lään]. [[Maaleht]], [[27. detsember]] [[2002]] * [[Nils Niitra]]. [http://tartu.postimees.ee/011004/tartu_postimees/146160.php Vello Lään asutab taas Tartu raadiojaama]. Tartu Postimees, 1. oktoober 2004 * [https://www.ohtuleht.ee/233558 Raadioajakirjanik Vello Lään sai 70aastaseks]. Õhtuleht, 9. juuni 2007 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=65674 Alar Palloni asemel läheb Tartu volikokku Vello Lään]. Tartu Postimees, 6. jaanuar 2009 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=84704 Volikogu kultuurikomisjoni esimeheks sai Vello Lään]. Tartu Postimees, 19. veebruar 2009 == Välislingid == * {{ISIK|2723}} * {{ESBL|Vello_Lään}} * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=389693 Vello Lään, mai 1977] {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lään, Vello}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Vana-Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2022]] of18zcnqpw4mwrariuav4f5x3ihczr0 0 72753 7170863 7144098 2026-06-11T15:11:12Z ~2026-20949-29 226471 /* Looming */ 7170863 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}}[[Fail:Olev Remsu .jpg|pisi|Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal]] '''Olev Remsu''' (sünninimi '''Olev Remsujev'''; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1947]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|prosaist]] ja [[Essee|esseist.]] ==Elukäik== Ta õppis aastatel 1955–1966 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkoolis]]. Aastatel 1966–1972 õppis ta [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas]] eesti keele ja kirjanduse erialal, spetsialiseerudes [[Ajakirjandus|žurnalistikale]]. Hiljem täiendas ta end Moskvas kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel, kus õppis aastatel 1979–1982. Remsu on töötanud mitmel eri ametikohal nii kultuuri- kui ka meediavaldkonnas. Ta on olnud [[Tallinnfilm|Tallinnfilmi]] toimetaja ning kultuurilehtede [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja Vasar ja Sirp publitsistikaosakonna toimetaja. Tema tööelu on olnud vaheldusrikas, hõlmates ka selliseid rolle nagu loomavedude korraldaja, [[RFE/RL|Vabadusraadio]] kommentaator ning poliitilise nädalalehe [[Nädalaleht]] peatoimetaja. Ta on juhtinud Eesti esimest erakultuurilehte [[Kultuurimaa]] ning tegutsenud rahvusvahelise vaatlejana konfliktikolletes ja valimistel koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks on ta olnud giid, [[Eesti Romaaniühing|Eesti Romaaniühingu]] direktor ning filmidramaturgia õppejõud [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]], [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] ja [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemias]]. Samuti on ta tegutsenud [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusseltsi]] esimehena ja Haapsalu [[Rahvakohtunik|rahvakohtunikuna]]. Kirjanduslikult kuulus Remsu rühmitusse [[Wellesto]], olles üks selle asutajaid, ning osales omakirjastuslike almanahhide Marm ja Kolme mehe laulud toimetamises. Ta on kirjutanud ka anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. Ta on kirjutanud filmi- ja kirjanduskriitikat ning kolumne ajalehtedele [[Postimees]] ja [[Eesti Päevaleht]]. Poliitikas kuulus Remsu [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteisse]] selle loomisest kuni partei liitumiseni [[Isamaa Erakond|Isamaaga]] 1995. aastal, mille järel ta erakonnast lahkus ja jäi parteituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, kogus 31 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik [[Urmas Ott|Urmas Oti]] vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles kritiseeriti teravalt [[Toomas Uba]] , et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha." Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-04-10 |pealkiri=Urmas Ott peab maksma Olev Remsule 200.000 krooni valuraha |url=https://www.postimees.ee/1861139/urmas-ott-peab-maksma-olev-remsule-200-000-krooni-valuraha |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, [[karjalased|karjalane]], vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaia]] aednik). ==Looming== [[Fail:Olev Remsu, kirjanik, režissöör ja filmidramaturgia õppejõud (1990).jpg|pisi|Olev Remsu 1990. aastal]] * "Nalivka" (audioraamat), Lind & Co, 2026 * "Minu Neenetsimaa" (audioraamat), Petrone Print, 2025 * Kolm püha õhtusöömaaega. Kuidas kõik tegelikult oli? Esiaja salaajalugu" Lääne Elu, 1.juuni-31.okt 2024 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg", LRi kordusväljaanne e-raamatuna, 2022 * "Džiinimusketärid." Üliõpilasromaan. Lääne Elu 14. X 2021 kuni 28. V 2022 * "Teekond maailm", (reisivesteid kogu maailmast), GO kirjastus, 2021 * "Homne karikakar", 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk) * "Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019 *"Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018 * "Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017 * "Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017 * "Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016 * "Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016 * "Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015 * "Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013 * "Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013 * "Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012 * "München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012 *"[[Supilinna poisid]]". Mälestusromaan, Tänapäev, 2012 * "Bussiga Poolas II". Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011 * "Elitaarne mees Harry Männil". Essee, Tänapäev, 2011 * "Minu Neenetsimaa". Reisikiri, Petrone Print, 2010 * "Bussiga Poolas". Reisikiri, Go Group, 2010 * "Liiviküla ehk Lifljandia". Reisikiri, Eesti Raamat, 2010 * "Islam ja diktatuurid"; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010 * "Mälestused: Moskva. Tartu. Praha". Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009 * "Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok". Reisikiri, Go Group, 2009 * "Musketäride muundumised". Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008 * "Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast", Eesti Raamat, 2008 * "Toronto, New York, Los Angeles". Reisikiri, Go Group, 2008 * "Juuditar ja idasakslanna". Jutustus, Wellesto, 2007 * "Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa". Jutustus, Wellesto, 2006 * "Päästke mind, palun, päikese eest, päästke". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kalad kõnniteel". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad," Eesti Keele Sihtasutus, 2002 * "Valitud reisikirjad 1", Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Valitud teosed 2". Jutustused, Wellesto, 2001 * "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan, Wellesto, 2001 * "Juhan Liivi armastuse valu". Romaan, Wellesto, 2001 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused", Eesti Keele Sihtasutus, 2000 * "Haapsalu tragöödia III". Romaan, Virgela, 2000 * "Haapsalu tragöödia II". Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002 * "Haapsalu tragöödia I". Romaan, Virgela, 2000 * "Kindralleitnant Ungern-Sternberg". Romaan, Wellesto, 2000 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal II". Romaan, Virgela, 1999 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal I". Romaan, Virgela, 1999 * "Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997 * "Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997 * "Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996 * "Poeet&Jeesus". Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg * "Liikuja autoportree". Romaan, Kupar, 1995 * "Tartu- &Praha-mälestused", Wellesto, 1992 * "Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus) * "Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991 * "Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989 * "[[Lapsepõlvest Malleta]]". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus * "[[Homne karikakar]]". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976 ===Režissöörina tehtud filmid=== *"Uuesti elus", 2001 *"Palja jalu mustal mullal", 2003 *"Nagu noor jumal", 2005 ===Artikleid=== *Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, nr 12 2019. *Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1 2021 *UTLIB. Topeltpüha paik peahoones - seminarka. Tartu Postimees, 27. aprill, 2022 *Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st. Looming nr 6, 2022 *"Jälle Ivanov, jälle aktsendiga", mälestusi ülikooli sõjalisest õppest. Looming nr 1, 2024 *"Kristjan Jaak ja komsomol", mälestusi Kristjan Jaak Petersoni kirjanduspreemiast ja TRÜ komsomoliopositsioonist. Looming nr 3, 2025 ==Tunnustus== * 1991 – aasta parim teos "Moskva-mälestused" (taastrükk 2009) *1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Haapsalu tragöödia") *2001 – ajalehe Sirp laureaat rubriigi Euroopa esiIrndamata keeled ja muu publitsistika eest * 2011 – [[Eesti Genealoogia Selts]]i aasta teos (Olev Remsu koostatud ja osaliselt kirjutatud raamat Riiveste-Ve(e)berite-Klaoste hõimkonnast "Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on") * 2013 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Supilinna poisid") * 2013 - ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] laureaat ("Tõus Araratile 180 aastat hiljem"), nr 4 *2017 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("President") ==Kirjandus== * Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, lk 569–570. * Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438. * Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, Vikerkaar 7/1990, lk 90–91. * Seileri poisid (Olev Remsu kui akadeemiline sõudja), Eesti Sõudja 1/1995 * Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, lk 1548–1560 * [[Raul Kalev]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/12/12e/ Literaat maailma avastamas], Postimees, 12. detsember 1998 * [[Mart Laar]]. [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/02/05/kultuur.htm#kolmas Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast], postimees.ee, 5. veebruar 1999 * [[Vaapo Vaher]]. [http://luup.postimees.ee/luup/99/04/kult3.htm Proosa ei põe], Luup, 1999, nr 4 * [[Jüri Pino]]. [https://www.ohtuleht.ee/95174 Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud], ohtuleht.ee, 12. august 2000 * [[Peeter Künstler]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DF65DED00DE546CB42256B570033CEA0 Realism a la Remsu], ekspress.ee, 6. veebruar 2002 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=10437 Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt] (intervjuu). [[Maaleht]], 1. november 2007 * [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=78280 Kirjanik rikastab tartlaste mälu] Postimees, 5. veebruar 2009 * Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=7586 Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa], Põhjarannik, 27. aprill 2013 *Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014 * Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016 * Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017 * Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017 *Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018. *Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019. *Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]]. *Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019. *Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью. *Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020 *. Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele. 5. IX 2020 *Juhan Mellik. Loomavedajana reisihimu rahuldamas. Eesti Ajalugu nr 5, 2021 *Juku-Kalle Raid. Raadio Kuku, Jukuraadio, 2. september 2021 *Juku-Kalle Raid. Mullikatest rongis ja Leninist, kes osutus Frank Sinatraks. Postimees. Arvamus, elu, 7. september, 2021 *Jürgen Rooste. Kirjutada ja avaldada võivad kõik... Maaleht, 9. september 2021 *Kalle Mälberg. Remsujev keelatud. KesKus, september, 2021 *Seitse küsimust. Olev Remsu: "Mitukümmend riiki on veel käimata", Reisile, Postimees, 3. dets 2021 *Tiia Kõnnussaar, "Õnnis tunne..." Suur intervjuu supilinlase Olev Remsuga. Supilinna Tirin, aprill, 2022 *Tiit Pruuli. Juubeliintervjuu. Olev Remsu reisidest ja reisimisest. GO reisiajakiri 5/2022 *Alvar Loog. Juubeliintervjuu. Vaikimine ei ole alati kuld. Postimees, 29. oktoober 2022 *Tiit Pruuli. Reisikirjanik Remsu tõde. Looming nr 11, 2022 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="op8gu">[https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3262 Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)</ref> }}{{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Remsu, Olev}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] s0yu6r3s597ukp0qn6u6ere7btm355z 0 76887 7171024 7017166 2026-06-11T22:41:00Z Raamaturott 56450 7171024 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast USA Missouri osariigis; Kansase osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Kansas City (Kansas)]], linnastu kohta artiklit [[Kansas City linnastu]], filmi kohta artiklit [[Kansas City (film)]]}} {{linn | nimi = Kansas City | hääldus = k'änzös s'iti | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Kansas City | pilt = KCUnionStation.jpg | lipp = Flag of Kansas City, Missouri.svg | lipu_link = [[Kansas City lipp]] | vapp = | vapi_link = | pindala = 826,28 | elanikke = 508 090 (2020) | asendikaardi_pilt = | pilt = Kansas City - Downtown - panoramio (15).jpg }} '''Kansas City''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]]. Asub [[Missouri]] jõe kaldal [[Kansase jõgi|Kansase jõe]] suudme vastas. Teisel pool jõge asub samanimeline linn [[Kansas City (Kansas)|Kansas City]] (145 000 elanikku), mis kuulub [[Kansas]]e osariiki. Kahes linnas kokku on üle 600 000 elaniku. Lisaks ka Kansase suuruselt teist linna [[Overland Park]]i (175 000 elanikku) ja veel kümmet väiksemat omavalitsust hõlmavas [[Kansas City linnastu]]s on kokku 2 350 000 elanikku. Suurem osa Kansas Cityst asub [[Jacksoni maakond (Missouri)|Jacksoni maakonnas]], väiksemad osad ka [[Clay maakond (Missouri)|Clay]], [[Cassi maakond (Missouri)|Cassi]] ja [[Platte'i maakond (Missouri)|Platte'i maakonnas]]. 2010. aasta seisuga oli linna rahvaarv 459 787, kellest 302 499 inimest (65,8%) elas Jacksoni maakonna territooriumil, 113 415 (24,7%) Clay, 43 676 (9,5%) Platte'i ja 197 (0,04%) Cassi maakonnas. Kansas City sai linnaõigused (''city'') 28. märtsil 1853. Linn on saanud nime Kansase jõe järgi. Linnas asuvad kunstimuuseum [[Nelson-Atkins Museum of Art]], etenduskunstide keskus [[Kauffman Center for the Performing Arts]] ning esimese maailmasõja memoriaal ja muuseum ([[National World War I Museum and Memorial]]). Linnas tegutseb [[Ameerika jalgpall]]i profimeeskond [[Kansas City Chiefs]], mille kodustaadion on [[Arrowhead Stadium]], [[pesapall]]iklubi, mille kodustaadion on [[Kauffman Stadium]], ja [[jalgpall]]iklubi [[Sporting Kansas City]], mille kodustaadion on [[Sporting Park]]. ==Vaata ka== *[[Kansas City prohvetid]] == Välislingid == * [http://www.kcmo.org/ Kansas City koduleht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:Missouri linnad]] kgigsdynl2j0e64430yczcz71bvhvs7 10 83937 7170950 6902534 2026-06-11T19:17:07Z Andreas003 7485 7170950 wikitext text/x-wiki {{Külgteemakast | name = PrantsusePoliitika | width = 16em | above = Prantsusmaa poliitika ja valitsemine | image = [[Fail:Armoiries république française.svg|125px]] | contentstyle = text-align:left; | content1 = *[[Prantsusmaa põhiseadus|Põhiseadus]] *[[Prantsusmaa president|President]] **[[Emmanuel Macron]] *[[Prantsusmaa peaminister|Peaminister]] **[[Sébastien Lecornu]] *[[Prantsusmaa valitsus|Valitsus]] *[[Prantsusmaa parlament|Parlament]] ** [[Prantsuse Rahvusassamblee|Rahvusassamblee]] ** [[Prantsuse Senat|Senat]] ** [[Prantsuse Kongress|Kongress]] *[[Prantsusmaa valimised|Valimised]] ** Presidendivalimised: <br>[[2002. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2002]], [[2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2007]], [[2012. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2012]], [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017]], [[2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2022]] **Rahvusassamblee valimised:<br>[[Prantsuse Rahvusassamblee valimised 2002|2002]], [[Prantsuse Rahvusassamblee valimised 2007|2007]], [[Prantsuse Rahvusassamblee valimised 2012|2012]], [[Prantsuse Rahvusassamblee valimised 2017|2017]], [[Prantsuse Rahvusassamblee valimised 2022|2022]], [[Prantsuse Rahvusassamblee valimised 2024|2024]] *[[Prantsusmaa erakondade loend]] *[[Prantsusmaa riigipeade loend]] *[[:Kategooria:Prantsusmaa poliitikud|Poliitikud]] *[[Prantsusmaa haldusjaotus|Haldusjaotus]] **[[piirkond (Prantsusmaa)|Piirkonnad]] **[[departemang (Prantsusmaa)|Departemangud]] *[[Prantsusmaa välispoliitika|Välispoliitika]] }}<noinclude> [[Kategooria:Külgteemakastid]] [[Kategooria:Poliitika mallid]] </noinclude> pszu2tyxt69ls4yl3cupgv78zagrq8k 0 91188 7170923 7077020 2026-06-11T17:42:18Z Kk 6201 7170923 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas [[Rahumäe kalmistu]]l]] '''Juhan Jaik''' (1. jaanuar ([[vkj]]) / [[13. jaanuar]] [[1899]] [[Sänna mõis]], [[Võrumaa]] – [[10. detsember]] [[1948]] [[Katrineholm]], [[Södermanlandi lään]]) oli [[eesti]] kirjanik ja ajakirjanik. Juhan Jaik on tuntud eelkõige rahvalikust [[Mütoloogia|mütoloogiast]] inspireeritud [[proosa]] järgi, mille tegevus leiab aset sageli tema sünnipaigas [[Võrumaa|Võrumaal]]. Hästi on tuntud Jaigi Eesti tondijutud, mis on armastatud nii [[Laps|laste]] kui ka [[Täiskasvanu|täiskasvanute]] seas. [[Kirjandusteadlane|Kirjandusteadlase]] [[Maarja Vaino]] sõnul on Jaik oma teoste sisu poolest võrreldav [[J. R. R. Tolkien|J. R. R. Tolkieniga]], kes "samuti ammutas loominguks inspiratsiooni vanadest legendidest ja pärimustest ning oli mõjutatud oma kodukoha loodusest ja õhustikust" <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vaino |eesnimi=Maarja |kuupäev=2008 |pealkiri=Juhan Jaik ja päikese iseäraline kiir |ajakiri=Kriteerium}}</ref>. ==Elulugu== Juhan Jaik sündis [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] Sännas mõisatöölise pojana ning kasvas üles sama kihelkonna [[Tsooru vald|Tsooru vallas]] [[Roosiku|Roosikul]] ja [[Luhametsa|Luhametsas]]. Juhanil oli neli õde.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vill |eesnimi=Sirje |pealkiri=Elutahe |aasta=2000 |koht=Põlva |keel=eesti}}</ref> Ta õppis Sänna koolis ja Tsooru [[ministeeriumikoolis]], mille ta [[1913]]. aastal lõpetas. 1913. aastal asutas ta koos sõpradega põrandaaluse riigikukutajate organisatsiooni Komorra. Nende eesmärk oli koondada noori võitluseks iseseisva Eesti vabariigi nimel ja "välja ajada kõik [[sakslased]] ja [[venelased]] ning luua [[Iseseisvus|iseseisev]] riik". Organisatsioon paljastati [[1915]]. aastal ja Jaik saadeti koos sõpradega [[Venemaa Euroopa-osa|Venemaale]] asumisele. [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Revolutsiooni]] puhkemisel [[1917]]. aastal naasis Juhan Jaik kodumaale, kuid järgmisel aastal Eestis võimu haaranud [[bolševikud]] arreteerisid ta, sest ta oli oma kodukoha kommuniste pilkava laulu kirjutamisega vahele jäänud.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Laanpere |eesnimi=Helle |pealkiri=Juhan Jaik |url=https://lib.werro.ee/juhan-jaik |vaadatud=09.03.2024}}</ref> [[1919]]. aasta alguses vabastasid Eesti väed Võru vangla ning ta astus vabatahtlikuna [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväkke]] ja osales [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Võru rindel.<ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raudvassar |eesnimi=Valdur |kuupäev=2008 |pealkiri=Surematu Juhan Jaik |lehekülg=7 |väljaanne=Wõrumaa Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vorumaateataja20081206.1.7 |vaadatud=09.03.2024}}</ref> [[1920]]. aasta sügisel astus ta [[Tallinn]]as [[Tondi Sõjakool]]i, mille lõpetas [[lipnik]]una. Samal ajal õppis ta õhtukeskkoolis, võttis laulmise eratunde ja osales kooris, liitus ka noorautoreid koondanud [[Rahvusliku Noorsooliidu Kirjanduslise Ringiga]] ja kogus seal oma sõnavõttudega populaarsust.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sommer |eesnimi=Lauri |kuupäev=2014 |pealkiri=Juhan Jaik raudses peeglis (ja natukene raamist) |ajakiri=Looming |aastakäik=2014 |üksiknumber=7 |lehekülg=78-88}}</ref> 1920. aastail töötas ta ajakirjanikuna [[Päevaleht (1905)|Päevalehes]], [[Postimees|Postimehes]] ja oli [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ajakirja [[Kaitse Kodu!]] üks asutaja ning [[1926]].–[[1927]]. aastal [[toimetaja]].<ref name=":3" /> [[1928]]. aastal asutas Juhan Jaigi sõber [[Oskar Loorits]] [[Eesti Rahvaluule arhiiv]]i ning tänu sellele sai Jaik arhiiviga põhjalikult tutvust teha.<ref name=":4" /> [[1934]]. aastal sai Jaigist [[Autorikaitseühing]]u üks asutajaliige ja tegevuse korraldaja. [[1935]]. aastal pühitseti eesti raamatu 400 aasta juubelit, millega seoses määras [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]] Jaigi Raamatuaasta Peakomitee sekretäriks. Aastast [[1936]] kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini 1940. aastal]] töötas Jaik [[Haridusministeerium]]i vabaharidustöö nõunikuna.<ref name=":3" /> Võitlus Nõukogude võimu vastu tõi Jaigi [[1941]]. aastal tagasi Võrumaale. Võrumaal hakkas ta organiseerima [[Võrumaa Teataja]] väljaandmist, olles 1942. aasta veebruarini ka peatoimetaja. Ühtlasi tegutses Jaik kolonel [[Aleksander Tilgre]] nõunikuna ja sõitis temaga luureretkedele [[Tartu]]sse ja [[Petseri]]sse, kus võitlus veel käis.<ref name=":3" /> 1942. aastal opereeris professor [[Johannes Riives]] Jaigil [[Kasvaja|ajukasvajat]], kuid seda täielikult kõrvaldada ei õnnestunud. Talle oli antud elada kaks aastat.<ref name=":1" /> Kuna Jaik oli terve elu olnud seotud kommunismivastase võitlusega, pidi ta [[1944]]. aastal Eestist lahkuma. Ta põgenes koos perega [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kus [[Zillertal]]i orus [[Fügen]]i külast kujunes tänu Jaigile tema sugulaste kogunemispunkt. Jaik hakkas üle Euroopa oma laialipillutud lähikondseid kirja teel otsima ning neile peavarju ja töökohtasid välja vaatama. Fügeni külla kogunes sel perioodil üle saja eestlase.<ref name=":1" /> Pingutused mõjusid kirjaniku tervisele rängalt ning ühel hommikul ärgates ütles ta, et ei kuule midagi ja näeb vaid päikesehelendust. Tänu ravile [[Innsbrucki Ülikool]]i [[kliinik]]us õnnestus kuulmis- ja nägemishäiretest siiski vabaneda.<ref name=":0" /> Kuid [[Teine maailmasõda|sõda]] kandus ka Zillertali ja Jaigil tuli edasi liikuda. [[1945]]. aasta suvel jõudis ta koos perega [[Pariis]]i, kuid suurem eesmärk oli pääseda [[Rootsi]], et sealne professor [[Herbert Olivecrona]] opereeriks Jaigi kasvajat. Olles maha müünud oma viimase vara, õnnestus Jaigil koos perega [[1946]]. aasta alguses sõita Rootsi. Seal paigutati Jaikide pere [[Katrineholmi]] linna lähedale St. Malmi külla. Rootsis püüdis Jaik endiselt teisi eestlasi aidata ja otsis abivajajaile töökohti. Neil aastail muutus Jaigi tervis aina halvemaks. Novembri lõpus [[1948]]. aastal viidi ta Katrineholmi haiglasse, kus ta suri [[10. detsember|10. detsembril]] 1948.<ref name=":1" /> Tema põrm tuhastati, ta maeti 3. juulil 1990 ümber [[Tallinna Rahumäe kalmistu]]le. ==Looming== Juhan Jaik tuli Eesti kirjandusse [[1924]]. aastal oma [[luulekogu]]ga "[[Rõuge kiriku kell]]" (1924), milles on valdav Võrumaa looduse ja armastuse teema. Tsükkel "[[Sõjasonetid]]" käsitleb autori läbielamisi Eesti Vabadussõjas. Luulekogule järgnesid [[Novell|novellikogud]] "[[Võrumaa jutud]]" (1924) ja "[[Kaamelid pasunapuhujatega]]" (1928). Kuna Jaigi varane looming võeti vastu [[kriitika]] saatel, võib arvata, et see andis autorile põhjust keskenduda lastepärasemate teoste kirjutamisele. Järgnesid fantaasiarikkad luule- ja jututeosed: "[[Uhhuu jutustused]]" (1929), "[[Kaarnakivi (raamat)|Kaarnakivi]]" (1931), "[[Vanapagan ja seitse venda]]" (1932), "[[Vanaisa kasukas]]" (1933), "[[Hõbedane karjakell]]" (1933), "[[Hädastvere poiste ninamees]]" (1934), "[[Kuutõrvajad]]" (1934), "Tondijutud" (1936), "[[Pajupill (raamat)|Pajupill]]" (1937), "[[Tolmukull]]" (1939), "Hunt" (1942), "[[Nõiutud Tuks]]" (1944), [[jutustus]] "[[Juudasoo]]" (1934), jutustuste [[triloogia]] "[[Pombi ja Üdsimärdi nõiad]]" (1932), "[[Pombi ja esivanemate kuld]]" (1934), "[[Pombi ja Siukuningas]]" (1934). <ref name=":2" /> Jaigi põhiteoseks kujunes novellikogumik "[[Võrumaa jutud]]" (1924–1933), kuhu on koondatud tema tolleaegse loomingu paremik. Sama kehtib jutukogule "[[Kuldne elu]]" (1946), milles autor on suutnud [[Pagulus|pagulaselu]] kestel teost kirjutades säilitada endale omase huumorimeele. Postuumselt avaldatud jutukogu "Kaarnakivi" (1980) avaldati [[Nõukogude Eesti|Nõukogude Eestis]] lasteraamatuna, kuid jutte leidub nii [[Laps|lastele]] kui ka [[Täiskasvanu|täiskasvanutele]], mistõttu on teos ebaühtlaselt vahelduva sisuga. Käsikirjas säilinud mälestused pagulasaastaist ilmusid esmakordselt [[1999]]. aastal. Juhan Jaigi viimati ilmunud jutukogud "[[Tundmata palu]]" (2018) ja "[[Võrumaa joogi julgustükid]]" (2019) on pannud kokku luuletaja ja kirjanik [[Lauri Sommer]]. ==Mälestuse jäädvustamine== *[http://www.margid.ee/eesti-margid/1986-eesti-1998-juhan-jaik-100-mnh.html Eesti Posti postmark "Juhan Jaik 100"] *[https://www.ohtuleht.ee/26957/juhan-jaigi-juubeli-postmark Juhan Jaigi juubeli postmark]. Õhtuleht, 3. september 1998 == Isiklikku == Juhan Jaik abiellus [[Wilhelmine Kanarik]]uga (1898 Tartu – 1992 Rootsi) 1927. aastal. Nende esimene poeg Peep sündis [[1930]]. aastal, kuid suri kolme-aastaselt [[Sarlakid|sarlakitesse]]. 1935. aastal sündis paaril tütar [[Ilo Jaik Riedberg|Ilo]]. 1936. aastal sündisid kaksikud Koit Andres ja Säde Mai.<ref name=":1" /> 1933. aastal pärast poja Peebu surma hakkas Wilhelmine Jaik leina leevendamiseks valmistama [[sõlmtehnika]]s [[vaip]]a, mille kavandi tegi Jaigi sõber [[ungari]] graafik [[Ernő Koch]], kes elas aastatel 1926–1940 Eestis ja oli mõnda aega ka [[Riigi Kunsttööstuskool]]i [[õppejõud]]. Vaibal kujutatu põhineb Juhan Jaigi jutustusel "[[Kaie ajaviide]]". Vaip valmis [[1935]]. aastal. Kui Jaikide pere 1944. aastal Eestist lahkus, jäi vaip maha. Vaiba otsis 1991. aastal üles kirjaniku tütar Ilo Jaik Riedberg, kes lasi selle Pariisis korrastada. [[2013]]. aastal kinkis ta vaiba [[Eesti Rahva Muuseum]]ile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raabe |eesnimi=Marju |kuupäev=2022 |pealkiri=Pilk ajalukku 5. Wilhelmine Jaigi päikesevaip |url=https://tekstiilid.raabe.ee/pilk-ajalukku-5-wilhelmine-jaigi-paikesevaip/ |vaadatud=10.03.2024}}</ref> Jaigile kuulus Rootsi maadeavastaja ja geograafi [[Sven Hedin]]i [[kirjutusmasin]]. Masina kinkis Hedin Jaigile ühes Rootsi pagulaslaagris viibides.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== *[[Kaarnakivi selts]] == Viited == {{viited}} ==''Personalia''== *[[Kaarel Eerme|Piirita Orvik]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestihaal19481217.2.33.1 "Juhan Jaik †"]. [[Eesti Hääl]] nr 52–53, 17. detsember 1948. Lk 6 *[[Heino Sikk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=voruteataja19890114.2.13.2 "Juhan Jaik – 90"]. [[Võru Teataja]] nr 7, 14. jaanuar 1989. Lk 3 *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/keskooprogramm-juhan-jaik-100 Keskööprogramm. Juhan Jaik – 100]. Audioarhiiv, arhiiv.err.ee, 13. jaanuar 1999 *[[Rein Veidemann]]. [https://www.postimees.ee/1453661/mustiline-juhan-jaik Müstiline Juhan Jaik]. [[Postimees]], 8. jaanuar 2005 * [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/MetsteKristi_Juhan_Jaik_TUNA1999_1.pdf Juhan Jaigi kirjavahetus Bernard Kangroga] == Välislingid == {{Vikitekstid|Juhan Jaik}} {{vikitsitaadid}} *{{ISIK|729}} *[https://lib.werro.ee/juhan-jaik Juhan Jaik]. [[Võrumaa Keskraamatukogu]] *[http://ilukirjandus.ee/autor/juhan-jaik/ Juhan Jaik]. Eesti Ilukirjanduse Andmebaas *[https://wi.ee/voro/kiranigu/juhan-jaik/ Juhan Jaik]. Võro kirändüse kodoleht *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/P4JgB7LZrpod Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Jaik, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Prantsusmaal]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Rootsi kalmistutele maetud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1948]] rkbe645ewp70vb16qg62wp693fsd1qc 0 97435 7170972 7144473 2026-06-11T20:15:08Z Merikemitnits 216635 7170972 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Taksonitabel | nimi = Vikerforell | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Oncorhynchus mykiss | ID = 166481 | hindaja = Hammerson, G. A. & Bogutskaya, N. | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2024}}</ref> | pilt = Oncorhynchus mykiss.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygil'' | selts = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes'' | sugukond = [[Lõhelased]] ''Salmonidae'' | perekond = [[Idalõhe]] ''Oncorhynchus'' | liik = '''Vikerforell''' | binaarne = Oncorhynchus mykiss | binaarse_autor = ([[Johann Julius Walbaum|Walbaum]], 1792) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = {{Peidetav loend | päis = Sünonüümid: | ''Salmo mykiss'' Walbaum, 1792 | ''Parasalmo mykiss'' Walbaum, 1792 | ''Salmo purpuratus'' Pallas, 1814 | ''Salmo penshinensis'' Pallas, 1814 | ''Parasalmo penshinensis'' Pallas, 1814 | ''Salmo gairdnerii'' Richardson, 1836 | ''Fario gairdneri'' Richardson, 1836 | ''Oncorhynchus gairdnerii'' Richardson, 1836 | ''Salmo gairdnerii gairdnerii'' Richardson, 1836 | ''Salmo rivularis'' Ayres, 1855 | ''Salmo iridea'' Gibbons, 1855 | ''Salmo gairdnerii irideus'' Gibbons, 1855 | ''Salmo irideus'' Gibbons, 1855 | ''Trutta iridea'' Gibbons, 1855 | ''Salmo truncatus'' Suckley, 1859 | ''Salmo masoni'' Suckley, 1860 | ''Oncorhynchus kamloops'' Jordan, 1892 | ''Salmo kamloops'' Jordan, 1892 | ''Salmo rivularis kamloops'' Jordan, 1892 | ''Salmo gairdneri shasta'' Jordan, 1894 | ''Salmo gilberti'' Jordan, 1894 | ''Salmo nelsoni'' Evermann, 1908}} }} '''Vikerforell''' ehk '''vikerhõrnas''' (''Oncorhynchus mykiss'') on [[lõhelised|lõheliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[idalõhe|idalõhede]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kalad|kala]].<ref name="bio2" /> Vikerforelli [[Taksonoomia|taksonoomiline]] käsitlus on aja jooksul muutunud. Veel [[1971]]. aastal ilmunud ja [[1979]]. aastal eesti keelde tõlgitud teose "[[Loomade elu]]" neljandas köites eristati tänapäevase vikerforelli asemel nelja [[Liik (bioloogia)|liiki]]: '''kamtšatka lõhe''' (''Salmo penshinensis''), '''mükiss''' (''Salmo mykiss''), '''teraspea-lõhe''' (''Salmo gairdneri'') ja '''vikerforell''' (''Salmo irideus''). Samas märgiti juba tollal, et kamtšatka lõhed on väga lähedased või isegi identsed Ameerikas elavate sama perekonna kaladega.<ref name="Loomade elu" /> Vikerforell on pärit [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosast. Ta [[kudemine|koeb]] [[Aasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[jõgi|jõgedes]], mis suubuvad Vaiksesse ookeani. Vikerforell ei ole [[Eesti]]s [[pärismaine liik]]. Ta jõudis Eestisse alles [[1897]]. aastal ning on tänapäeval Eesti arvukaim kunstlikult kasvatatav liik.<ref name="bio2" /> Teda on püütud asustada ka looduslikesse veekogudesse, kuid on jäänud püsima vaid [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[ülemjooks]]ule.<ref name="bio2" /><ref name="bio" /> Eestis kasvab vikerforell keskmiselt kolme kuni kuue detsimeetri pikkuseks, aga suurimad isendid võivad ulatuda kuni üheksa detsimeetri pikkuseni. Keskmine kaal on kolm kuni neli kilogrammi, Eesti rekord on 5,6 kilogrammi.<ref name="bio2" /> Vikerforell koeb [[jaanuar]]i lõpust [[juuni]] alguseni.<ref name="bio" /> Emaskala koeb 700–7400 [[marjatera]], mille läbimõõt on 3,6–5,7 millimeetrit. [[Kalamari|Mari]] vajub veekogu põhja ja areneb temperatuuril 1,5–14 kraadi, kusjuures soodsaim temperatuur on kuus kuni kaheksa kraadi. [[Vastne|Vastsed]] kooruvad poolteist kuni kaks kuud pärast [[viljastumine|viljastumist]] ning võivad soodsates tingimustes kasvada kiiremini kui paljud teised lõhelased.<ref name="bio" /> Vikerforell saab [[suguküpsus|suguküpseks]] kahe kuni nelja aasta vanuselt ja elab kuni kümneaastaseks.<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> Vastsed kooruvad [[rebukott|rebukotiga]] ning toituvad esialgu selle sisust. Kui rebukott on ammendunud, tõusevad nad veepinnale, et otsida toitu ja [[õhk]]u [[ujupõis|ujupõie]] esmakordseks täitmiseks.<ref name="vesiviljelus" /> Looduslikes veekogudes konkureerib vikerforell sageli [[jõeforell]]iga, kuid jääb talle enamasti alla. Vikerforell suudab jõeforelliga edukamalt võistelda sirgetes ja [[kanal]]iseeritud jõelõikudes, sest erinevalt jõeforellist ei sõltu ta nii palju kaldaurgaste ja teiste varjepaikade olemasolust.<ref name="bio2" /> == Alamliigid == [[Pilt:SteelheadRainbowTrout.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] [[Pilt:Steelhead2.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]]Kamtšatka lõhet ja mükissi ei käsitleta tänapäeval vikerforellist eraldi liikidena, vaid need kuuluvad vikerforelli [[Alamliik|alamliiki]] ''Oncorhynchus mykiss mykiss''. Varem eristati neid selle järgi, et kamtšatka lõhe elab meres ja siirdub kudema jõgedesse, samal ajal kui mükiss veedab kogu elu magevees.<ref name="Loomade elu" /> Tänapäeval ei peeta seda erinevust piisavaks isegi eraldi alamliikide määratlemiseks, sest lõhelased on väga [[Plastiline liik|plastilised]] kalad. Mükissi tundsid juba [[Kamtšatka]] loomastiku esmakirjeldajad S. P. Krašeninnikov ja G. W. Steller, kes eristasid teda teistest idalõhedest. Nende tähelepanekute põhjal kirjeldas liiki teaduslikult P. Pallas. Hiljem ei õnnestunud ihtüoloogidel kuni [[1930]]. aastani mükissi kohata ning tema olemasolus hakati kahtlema. Seejärel kinnitati siiski liigi olemasolu.<ref name="Loomade elu" /> Kamtšatka lõhe põhivärvus on hõbedane. [[Lõpusekaaned]] on [[Roosa|roosakad]], külgedel kulgeb roosakas vööt ning [[küljejoon]]est kõrgemal on tumedaid tähne. Kudemisajal muutuvad vöödid ere[[Punane|punaseks]]. Kamtšatka lõhe siirdub jõgedesse [[September|septembrist]] [[November|novembrini]], talvitub seal, koeb kevadel ning laskub [[Mai|mais]]–juunis tagasi merre. Tema eluviisi meres on vähe uuritud. Kala võib kasvada kuni 96 sentimeetri pikkuseks.<ref name="Loomade elu" /> Mükissi kehal ja [[Uim|uimedel]] on palju X-kujulisi ja ümaraid tumedaid tähne. [[Kõhuuimed]] on erepunased ning punakas pikivööt keha külgedel säilib ka väljaspool kudemisaega. Mükiss võib kasvada kuni 90 sentimeetri pikkuseks.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe (''Oncorhynchus mykiss gairdneri'') on vikerforelli Põhja-Ameerikas elav ja merre laskuv alamliik. Noorkalad siirduvad Vaiksesse ookeani esimesel või teisel eluaastal ning veedavad seal mitu aastat. Selle aja jooksul võivad nad rännata pikki vahemaid ja toituda [[koorikloomad]]est, [[kalmaar]]idest ning väikekaladest. Kolmanda kuni viienda eluaasta vahel naasevad nad Põhja-Ameerika lääneranniku jõgedesse kudema. Koetakse tavaliselt talve lõpus või kevadel.<ref name="Loomade elu" /> Ka teraspea-lõhel esineb paikseid vorme. Nende suur mitmekesisus on viinud selleni, et osa neist on varem kirjeldatud eraldi liikide või alamliikidena.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe võib kasvada kuni 115 cm pikkuseks. Tema küljed on hõbedased, [[selg]] metall[[sinine]] ning küljejoonest kõrgemal on tumedad tähnid. Kudemisajal tekib isastel kaladel külgedele punane vööt.<ref name="Loomade elu" /> Minevikus vikerforelliks nimetatud kala peetakse tänapäeval teraspea-lõhe paikseks vormiks.<ref name="Loomade elu" /> == Kasvatamine == [[Pilt:Koorunud vikerforell (Oncorhynchus mykiss).tif|pisi|vasakul|Koorunud vikerforell]]Vikerforell on külmaveelise tiigi[[Kalakasvatus|kalakasvatuse]] tähtsaim liik, sest ta kasvab kiiresti ja tema liha on maitsev.<ref name="bio2" /> Ta liha süüakse peamiselt soolatuna.<ref name="bio" /> [[Euroopa|Euroopasse]] toodi vikerforell [[Ameerika Ühendriigid|USA]] läänerannikult [[19. sajand|19. sajandi]] lõpus.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli kasvatatakse [[sump]]ades nii [[merevesi|mere]]- kui ka [[magevesi|magevees]].<ref name="bio" /> Tema kasvatamiseks sobib kõige paremini temperatuur 12–16 kraadi.<ref name="bio" /> Ta ei talu kuumemat vett kui 22 kraadi. Hapnikuvaegust talub ta üksnes lühikest aega ja ta on tundlik vee [[happesus]]e suhtes.<ref name="bio2" /> Vikerforell sööb [[kirpvähilised|kirpvähilisi]], väikeseid [[limus]]eid ja putukavastseid, röövtoidulised isendid söövad ka väiksemaid kalu. Kasvandustes antakse neile spetsiaalset kalasööta, kuid noorte kalade söötmisel on tähtis roll [[põrn|põrnal]].<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> [[Titicaca järv|Titicacas]], mis asub 3812 meetri kõrgusel merepinnast ja on [[Lõuna-Ameerika]] suurim [[järv]], puudusid [[Töönduskala|töönduskalad]] peaaegu täielikult kuni [[1939]]. aastani. Siis asustati järve mitu liiki lõhelasi, kes hakkasid seal erakordselt hästi kasvama. Vikerforell saavutas koguni 122 sentimeetrise pikkuse ja 22,7 kilogrammise kaalu. Peamised vikerforellitootjad maailmas on [[Tšiili]], [[Norra]], [[Türgi]], [[Iraan]] ja USA. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kuuluvad suurimate tootjate hulka [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Taani]], [[Hispaania]] ja [[Saksamaa]]. 2007. aasta seisuga tootis Euroopa Liit 204 745 tonni vikerforelli, mis moodustas 31% maailma kogutoodangust ja maksis 539 miljonit [[euro]]t.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli looduslikku paljunemist raskendab see, et kalad ei koe sügisel. Marja puuduse vältimiseks hoiavad vesiviljelusettevõtted suurt hulka sugukalu. Varem tuli Euroopa kalakasvandustel marja ka sisse vedada. Emaskalu kasutatakse paljundamiseks tavaliselt alles kolme- või nelja-aastaselt.<ref name="vesiviljelus" /> Kõige sagedamini kasutatakse kuivviljastamise meetodit. Mari ja [[niisk]] eraldatakse käsitsi pressides ning mitme isaskala niisk segatakse marjaga. Sel viisil viljastatud marja saab transportida 20 minuti kuni 48 tunni jooksul pärast viljastamist.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli vastseid kasvatatakse ümmargustes [[klaaskiud|klaaskiust]] või [[betoon]]ist paakides. Selline kuju tagab ühtlase veevoolu ja kalade ühtlase jaotuse. Vastseid toidetakse väga peene [[sööt|söödaga]], mis sisaldab [[valgud|valke]], [[vitamiin|vitamiine]] ja [[õli|õlisid]]. [[Graanul]]<nowiki/>sööta antakse seni, kuni kalad on kasvanud kaheksa kuni kümne sentimeetri pikkuseks ja kaaluvad umbes 50 grammi. Seejärel viiakse noorkalad kasvuüksustesse, näiteks järvede ujuvpuuridesse või jõgede ääres asuvatesse [[Bassein|basseinidesse]].<ref name="vesiviljelus" /> == Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio2">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 4. kd., lk. 130–131, joon. 75, tahvel 6.6</ref> <ref name="bio">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK2.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="vesiviljelus">Põllumajandusministeerium. [https://web.archive.org/web/20120305203215/http://www.agri.ee/vesiviljelus/ Vesiviljelus] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat|Oncorhynchus mykiss}} * {{Elurikkus}} *[http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/trout/index_et.htm Kalandus] *[http://www.kalateave.ee/et/mujalt-maailmast/733-world-fishing-haudejaamas-sundinud-kaladel-on-vabas-looduses-vaiksem-elulemus Vikerforellist kalanduse teabekeskuses] *[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,49,1204 Vikerforellist ajakirjas Kalastaja] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Lõhelased]] i10krsatznz43o912d03ry36f1fetpj 0 97546 7171218 7170067 2026-06-12T11:35:17Z ~2026-33388-69 231045 Palun mitte sekkuda enne, kui lõpetanud olen 7171218 wikitext text/x-wiki {{pooleli}} [[Fail:Former King Constantine & Queen Anne -Marie.jpg|pisi|Kuningas Konstantinos ja kuninganna Anne-Marie]] '''Kreeka kuninglik perekond''' põlvneb otseselt [[Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg]]i dünastiast, mis valitses Kreekat aastatel 1863-1924 ja 1935-1973. Kreeka esimene kuningapaar Glücksburgide dünastiast oli kuningas [[Geórgios I]] ja kuninganna [[Olga Konstantinovna]]. Enne oli aastail 1832–1867 Kreekat valitsenud [[Otto I (Kreeka)|Otto]] Baieri Wittelsbachide dünastiast, kes kukutati ja suri järglasteta. [[1967]]. aastal põgenes Kreeka kuningas [[Konstantinos II]] maalt ja 1973. aastal kuulutati välja vabariik. Konstantinose abikaasa kuninganna [[Anne-Marie]] on [[Frederik IX]] noorim tütar. Kõik perekonna liikmed omavad tiitlit Kreeka ja Taani prints(ess). == Kuningapere praeguseid ja hiljutisi liikmeid == *'''Pávlos''' (1901–1964, kuningas 1947–1964) ja '''Friederike''' (1917–1981, abiellus 1968, Hannoveri printsess, Kreeka kuninganna) **[[Sofía (Hispaania kuninganna)]] (sündinud 1938, Hispaania kuninganna ([[Juan Carlos I]] abikaasa alates 1962) **'''Konstantínos II''' (1940–2023, viimane valitsev kuningas 1964–1973) <small>ja '''Anne-Marie''' (snd 1946)</small> ***[[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]] (sündinud 1965, troonipärija 1965–1967) ***'''[[Pávlos (Kreeka kroonprints)|Pávlos]]''' (sündinud 1967, Kreeka kroonprints, alates isa surmast 2023 kuningliku perekonna pea) <small>ja '''[[Marie-Chantal (Kreeka kroonprintsess)|Marie-Chantal]]''' (sündinud 1968)</small> ****<small>[[Maria Olympia]] (sündinud 1996)</small> ****<small>[[Konstantínos Alexios]] (sündinud 1998)</small> ****<small>[[Achilleas Andreas]] (sündinud 2000)</small> ****<small>[[Odysseas Kimon]] (sündinud 2004)</small> ****<small>[[Aristidis Stavros]] (sündinud 2008)</small> ***[[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)|Nikólaos]] (sündinud 1969) <small>ja printsess Tatiana (sündinud 1980, abiellus 2010, lahutatud 2024), uus abikaasa alates 2025 Chrysí (sündinud 1981)</small> ***<small>[[Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)|Theodóra]] (sündinud 1983)</small> ***<small>[[Philippos (Kreeka ja Taani prints)|Philippos]] (sündinud 1986)</small> **Irene (1942–2026) [[Kategooria:Kreeka kuninglik perekond| ]] l5yzad80nvjxmj98w86g7cyb5jvozkm 0 97590 7170959 7024751 2026-06-11T19:53:19Z Heakeel 122460 7170959 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Tartu Vangla | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Prison of Tartu 2007 3.JPG | pildiallkiri = Peapääsla. Vaade läänest | lühend = | deviis = | asutatud = 2000 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = kinnine, kambertüüpi vangla, [[avavangla]] üksusega | staatus = | eesmärk = vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht | peakorter = | asukoht = [[Turu tänav|Turu]] 56, Tartu | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Justiitsministeerium]] | emaorg = Justiitsministeeriumi vanglate osakond | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [http://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla Tartu Vangla koduleht] | märkused = }} '''Tartu Vangla''' on [[Eesti vanglad|vangla]] [[Justiitsministeerium|Justiits- ja Digiministeerium]]i haldusalas, asub [[Tartu]] äärelinnas – [[Ropka tööstusrajoon]]is. == Arhitektuur == Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], projekteerija [[EstKONSULT]] ning hoone ehitas peatöövõtjana [[Skanska EMV]]. [[Image:Prison of Tartu 2007 2.JPG|pisi|260px]] Vangla kogumaksumus oli 423 miljonit krooni (27,1 miljonit eurot), millest ehitusmaksumus oli 365,8 miljonit.{{lisa viide}} Tartu Vangla ehitamise rahastamiseks sõlmis Eesti Vabariik [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispangaga]] 13 miljoni eurose laenulepingu.<ref>{{Netiviide |url=http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?%24%7BBASE%7D=akt&%24%7BOOHTML%7D=rtd&ID=%27vl_RT_II_2000%2C_10%2C_52%27 |pealkiri=Laenuleping Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2007-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071006192934/http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?%24%7BBASE%7D=akt&%24%7BOOHTML%7D=rtd&ID=%27vl_RT_II_2000%2C_10%2C_52%27 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tartu Vangla hoone nimetati 2002. aasta betoonehitiseks. Tunnustamise põhjustena toodi välja järgmist: *terviklik hoonetekompleks koos kiriku, sportimisvõimaluste ja muude selliste osadega; *betoonkonstruktsioonidega oli saavutatud ökonoomne, kuid samas vastupidav ja kestev lahendus; *kompleks on nii visuaalselt kui ka ruumiliselt hästi lahendatud; *kokku kasutati betoonkonstruktsioone ligi 20 000 kuupmeetrit; *tellija oli ehituslahendustega väga rahul. Üldpinda on vanglas 23 000 m², mille moodustavad: *administratiivhoone, *vastuvõturuumid, *puhke- ja spordiruumid, *õppeklassid, *tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks, *ruumid usutalituste korraldamiseks, *abiruumid. == Ajalugu == [[File:Tartu vangla tagakülg, vaade Emajõe poolt, 1. veebruar 2013.jpg|pisi|260px]] Algtõuke sai Tartu vangla projekteerimine sellest, et [[Amnesty International]] inspekteeris [[Patarei vangla]]t ja tuli järeldusele, et see ei vasta mitte mingitele tänapäevastele kriteeriumidele.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/m02031307.html M. Raski sõnavõtt. IX Riigikogu stenogramm]</ref> Tartu Vangla valitsusasutusena moodustati justiitsministri määruse alusel 13. detsembril 2000. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Vangla moodustamine ja põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/83963# |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Tartu Vangla hakkas kinnipeetavaid vastu võtma [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2002]], sellest algas ka Eesti vanglasüsteemi üleminek laagersüsteemilt kambersüsteemile. Vangla pidulik avamistseremoonia toimus 15. novembril 2002.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Tartu vangla pidulik avamine '02, vangla direktor Andrus Kõr... |url=https://www.muis.ee/museaalView/3992862 |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> 2007. aastal esitas [[justiitsministeerium|Eesti justiitsministeerium]] [[Tartu Linnavalitsus]]ele taotluse rajada Tartu Vangla juurde [[avavangla]] osakond<ref>{{Cite web|url=http://www.just.ee/32550|title=Justiitsministeerium plaanib rajada Tartu Vanglasse avavangla osakonna|access-date=2010-02-06|archive-date=2008-01-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20080107110638/http://www.just.ee/32550|url-status=dead}}</ref>. [[Tartu Linnavolikogu]] otsusega 2008. aastast algatati detailplaneering, mis 2010. aastal pole veel lõplikku kinnitamist leidnud.<ref>{{Cite web|url=https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/gpunid/GFC1B92977EA35F8BC22574C6003A3037?OpenDocument|title=Otsus nr. 419|website=info.raad.tartu.ee}}</ref> 1. juulist 2024 vähendati Tartu vanglas kohti poole võrra, viies mitusada vangi üle Tallinna vanglasse. Kuna vangide arv on Eestis vähenenud ja Tartu vangla on Eesti kolmest vanglast kõige vanem, siis muudetakse see piirkondlikuks vanglaks, kuhu jääb esialgu alles 400 vangi. Kokku on aga 2024. aasta jaanuari seisuga Eestis 1827 vangi.<ref>[https://www.err.ee/1609224762/tartu-vanglast-kaovad-pooled-vanglakohad-too-kaotab-90-inimest "Tartu vanglast kaovad pooled vanglakohad, töö kaotab 90 inimest"] ERR, 17. jaanuar 2024</ref> 2025. aastal on arutluse alla tühjeneva Tartu vangla osaline väljarentimine Rootsi vangide majutamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609714452/tartu-vanglal-tuleb-rootsi-vangide-majutamisel-mitusada-uut-tootajat-palgata "Tartu vanglal tuleb Rootsi vangide majutamisel mitusada uut töötajat palgata"] ERR, 5. juuni 2025</ref> == Vangla direktorid == * 2001–2006 [[Andrus Kõre]] * 2006–2007 [[Toomas Malva]] * 2007–2012 [[Kalev Ilves]] * 2012 (18.03.–31.12) [[Rait Kivimets]] * 2013–2019 [[Raini Jõks]] * 2020–2021 [[Raul Kadaste]] * 2021–2024 [[Edvard Remsel]] * 2024–2025 [[Kalle Meho]] * 2026 – ... [[Merle Ulst]] ==Pildid== <gallery> Image:Prison of Tartu 2007 1.JPG Image:Prison of Tartu 2007 4.JPG Image:Prison of Tartu 2007 5.JPG Image:Prison of Tartu 2007 6.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Tartu Prison}} ==Välislingid== *[http://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla Tartu Vangla koduleht] {{Coordinate|NS=58.344348|EW=26.746087|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Ropka tööstusrajoon]] 6jgrtum4raq60pbv01vmg0k70so41l7 0 99644 7170925 6201326 2026-06-11T17:43:43Z Hannesvalk 176021 7170925 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estica_lipp.svg|pisi|korp! [[Fraternitas Estica]] lipp]] '''[[Üliõpilaskorporatsioon|Korp!]] [[Fraternitas Estica]] lipu''' värvideks on sinine, roheline ja valge, mis sümboliseerivad auvil! dr. [[Heinrich Rosenthal]]i luuletatud lipulaulu järgi vennastust, vaimuvabadust ja haridust.{{lisa viide}} == Välislingid == *[http://www.cfe.ee/?page=symboolika Korp! Fraternitas Estica sümboolikat] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonide lipud|Fraternitas Estica]] [[Kategooria:Fraternitas Estica]] 90ac6gtzc1ouhaxcz3kj8at2him4cv8 0 101189 7171168 7060165 2026-06-12T08:52:59Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse orelimängija ja jumalateenistuste aegade kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171168 wikitext text/x-wiki '''EELK Vastseliina Katariina kogudus''' on [[EELK Võru praostkond|Võru praostkonna]] [[kogudus]], mis tegutseb [[Vastseliina kirik]]u juures [[Külaoru]] külas [[Võru maakond|Võrumaa]]l. Koguduse õpetaja on aastast 2024 [[Jaanus Torrim]], orelimängija Raina Urb ja juhatuse esimees Eve Turvas.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti kell 12.00 [[Vastseliina kirik]]us, kuu kolmandal pühapäeval kell 14.00 Misso abikirikus ja kuu teisel pühapäeval kell 14.00 Orava kultuurimajas.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Kogudust on esimest korda mainitud 1273. aastal. [[Pilt:Vastseliina kirik, 2014.JPG|pisi|[[Vastseliina kirik]]]] Koguduse pastoraat asub kiriku taga Külaoru külas. ==Koguduse õpetajad== *1626–1633, [[Christiern Henrici]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina kihelkonnakoguduse]] pastor *1633–1635, [[Caspar Lessius|Kaspar Lessius]], Vastseliina ja ka [[Rõuge Maarja kogudus|Rõuge]] pastor *1641–1642, [[Christian Wassermann]] *1643–1668, [[Nicolaus Russäus]] *1669–1670, [[Johann Berg]] *1675–1690, [[Johann Freudenthal]] *1690–1702, [[Johann Heinrich Thiele]] *1702–1703, [[Johannes Victorinus Boretius]] *1704–1715, [[Johannes Svenske]] *1715–1725, [[Michael Cavonius]], Vastseliina ja 1713/9 – 1728 ka [[Rõuge Maarja kogudus|Rõuge]] pastor *1725–1726, [[Erich Timmermann]] *1726–1755, [[Michael Eobald Neoknapp]] *1755–1769, [[Otto Wilhelm Eberhard]] *1769–1781, [[Theophil Schmidt]] *1782–1811, [[Georg Gottfried Marpurg]] *1812–1814, [[Johann Friedrich Heller]] *1814–1859, [[Carl Gottfried Gustav Masing]] *1860–1901, [[Gustav Alexander Hermann Masing]] *1901–1909, [[Harald Robert Gustav Hornberg]] *1910–1918, [[Eugen Wilhelm Mahr]] *1920–1927, [[Johannes Nathan Aunverdt]] *1927–1939, [[Eduard Ermits]] *1939–1944, [[Uno Plank]] *1944–1971, [[Ago Viljari]] *1971–1985, [[Aldur Parts]] *1985–1990, [[Jüri Vallsalu]] *1990, [[Ivo Pill]] *1990–1997, [[Ove Sander]] *1997–2019, [[Toivo Hollo]] *2020–2023, [[Argo Olesk]], hooldajaõpetaja Pindist *2023-2024, [[Jaak Pärnamägi]] *alates 1. juunist 2024 – [[Jaanus Torrim]] ==Vaata ka== *[[Vastseliina kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://vastseliina.eelk.ee/ Koduleht] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA85#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Neuhausen, ehstnisch Wasselina oder Wastfelina kihhelkond], 1843 seite 85-86 [[Kategooria:EELK Võru praostkond]] [[Kategooria:Võru vald]] [[Kategooria:Vastseliina kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] f0ll1mxziutj1c2ni2yh1ciaw5q7xw0 0 105136 7170980 7113473 2026-06-11T20:24:36Z Merikemitnits 216635 7170980 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Crankshaftrendering1.jpg|pisi|350px| Sisepõlemismootori väntvõlli osad: võllikaelad (punane), vändakaelad (sinine), põsed (kollane) ja vastukaalud (roheline)]] '''Väntvõll''' on [[väntmehhanism]]i osa, mille abil muudetakse [[keps]]u kaudu kolvi [[sirgjooneline liikumine]] [[ringjooneline liikumine|ringjooneliseks liikumiseks]] või vastupidi. Väntvõll koosneb [[võll]]i- ja [[vänt|vända]]<nowiki/>kaeltest, põskedest ja [[vastukaal]]udest. Võllikaelad paiknevad ühel sirgel ning pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte teljest nihutatud kindla kauguse võrra ning paiknevad sõltuvalt mootoritüübist üksteise suhtes erinevate nurkade all. Vändakaelte arv ja asetus sõltuvad [[Silinder (mootori osa)|silindrite]] arvust. Näiteks ühesilindrilisel mootoril on üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril on neli vändakaela, mis on paigutatud nii, et eri silindrite töötaktid vahelduksid võimalikult ühtlaselt. [[Sisepõlemismootor]]i väntvõlli ühte otsa on kinnitatud [[hooratas]], mis aitab ühtlustada väntvõlli pöörlemist.{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Pilt:Cshaft.gif|350px|pisi|Väntmehhanismi osad: väntvõll (punane), kolvid ja kepsud (hallid), silindrid (sinine) ning hooratas (must)]] === Väntvõlli materjalid === * legeeritud teras * nitriiditud teras * sfäärilise grafiigia malm<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Autonduse käsiraamat |aasta=2014 |lehekülg=201}}</ref> [[Kategooria:Mehhanismide ja masinate osad]] kt237p9t5fzkrsiznmwuv4q509sz3ef 0 109966 7171191 6973637 2026-06-12T10:28:31Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7171191 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi= Eiki Nestor | pilt=SDE Eiki Nestor.jpg | amet= [[Riigikogu esimees]] | ametiajaalgus= [[20. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp= [[29. märts]] [[2019]] | eelmine= [[Ene Ergma]] | järgmine= [[Henn Põlluaas]] | amet2= [[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | ametiajaalgus2= 25. märts 1999 | ametiajalõpp2= 28. jaanuar 2002 | eelmine2= [[Tiiu Aro]] | järgmine2= [[Siiri Oviir]] | amet3= [[Regionaalminister]] | ametiajaalgus3= 8. november 1994 | ametiajalõpp3= 17. aprill 1995 | eelmine3= | järgmine3= [[Ants Leemets]] | amet4= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4= 1992 | ametiajalõpp4= 2019 | eelmine4= | järgmine4= | amet5= | ametiajaalgus5= | ametiajalõpp5= | eelmine5= | järgmine5= | sünniaeg= {{süv|1953|09|05|df=y}} | sünnikoht= [[Tallinn]] | surmaaeg= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tallinna Polütehniline Instituut]] | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |}} [[Pilt:Eiki Nestor.JPG|pisi|püsti|Eiki Nestor esinemas [[Liberalismi Akadeemia]]s (2009)]]{{viita}}'''Eiki Nestor''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1953]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli [[Andres Tarandi valitsus]]es [[portfellita minister]] ja [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari valitsuses]] sotsiaalminister. Alates 20. märtsist 2014 kuni 29. märtsini 2019 oli ta [[Riigikogu esimees]]. == Haridus == *[[1971]] [[Tallinna 1. Keskkool]] *[[1976]] [[Tallinna Polütehniline Instituut]], [[mehaanikainsener]] autotranspordi erialal == Töökohad == *[[Keila Autobaas]]i nr. 14 osakonnajuhataja 1976–[[1982]] *Autotranspordi- ja Maanteetöötajate Ametiühingu [[töökaitse]] peainspektor 1982–1989 *Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu aseesimees, esimees 1989–1992 ==Poliitiline tegevus== [[27. detsember|27. detsembrist]] [[1988]] oli Eiki Nestor [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/859089/partei-liige-enese-teadmata-eiki-nestor-avab-oma-punamineviku Partei liige enese teadmata: Eiki Nestor avab oma punamineviku]. [[Õhtuleht]], 16. veebruar 2018</ref> Alates [[1994]]. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (Mõõdukate) liige. [[VII Riigikogu]] liige aastatel [[1992]]–[[1994]]. Aastatel [[1994]]–[[1995]] oli ta [[regionaalminister]]. [[VIII Riigikogu]] liige aastatel 1995–1999. Samal ajal kuulus aastatel [[1996]]–1999 ka [[Tallinna Linnavolikogu]]sse. [[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] aastatel [[1999]]–[[2002]]. [[IX Riigikogu]] 1999 ja [[2003]]. Ta oli [[X Riigikogu]] liige 2003–[[2007]], [[XI Riigikogu]] liige 2007–[[2011]] ja [[XII Riigikogu]] liige 2011–[[2015]]. Alates [[2014]]. aastast oli ta Riigikogu esimees. [[XIII Riigikogu]] valimistel sai Nestor 3744 häält ja osutus valituks. 30. märtsil 2015 valiti Eiki Nestor 58 Riigikogu liikme häälega tagasi Riigikogu esimeheks. Nestor kandideeris ka 3. märtsil 2019 toimunud [[XIV Riigikogu]] valimistel, kuid esmakordselt 27 aasta jooksul ei osutunud valituks. Nestor kandideeris ka [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 276 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]], kogus 74 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 12. juuni 2026}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == Nestor on 1997. aastast [[Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing]]u volikogu esimees. Ta on 2002. aastast [[Tagatisfond]]i nõukogu liige ning 2002. aastast [[Jalgpalliklubi FC Toompea]] juhatuse liige. Ta oli [[Stabiliseerimisreserv]]i nõukogu liige 2007–2011. Nestor on olnud [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] juhatuse liige. == Tunnustus == * 2001 [[Maksumaksja vaenlane]] * 2001 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1013}}</ref> * 2018 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19575}}</ref> ==Artikleid== * [http://www.epl.ee/artikkel/448993 Eiki Nestor: No Bananas!] EPL, 19. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=135444 Eiki Nestor: valed otsused raskel ajal] Postimees, 26. juuni 2009 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9040:arusaamadest&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3259 Eiki Nestor:Arusaamadest] Sirp, 24. juuli 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=152560 Eiki Nestor: pensionid ja strateegiad] Postimees, 14. august 2009 ==Isiklikku== Tal on pojad [[Siim Nestor|Siim]] ja Madis.<ref>[[Madis Jürgen]]. [https://web.archive.org/web/20110913052000/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/kabid-ja-kannud-kolm-kaotsi-lainud-heliloojat.d?id=43021863 Käbid ja kännud: Kolm kaotsi läinud heliloojat]. Eesti Ekspress, 3. aprill 2011</ref> Tema äi oli [[Ahto Vesmes]]. Talle meeldib mängida [[keegel|keeglit]].<ref>[https://web.archive.org/web/20121115004318/http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=1745 Eiki Nestor saab oma adrenaliini kätte keeglimängust]. [[Ringvaade (saade)|Ringvaade]], 28. oktoober 2011</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} *[http://eiki.ee Koduleht] *[[Peeter Ernits]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16199 "Eiki Nestor: Ma tunnen ennast dissidendina. See ei ole meeldiv"]. Maaleht, 10. detsember 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tiiu Aro]]|nimi=[[Eesti sotsiaalminister]]|aeg=[[25. märts]] [[1999]] – [[28. jaanuar]] [[2002]]|järgnev=[[Siiri Oviir]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Nestor, Eiki}} [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] se4lspsa1djimmsh68c78pmtaes12mu 0 110295 7171070 7151529 2026-06-12T07:00:13Z Kuriuss 38125 7171070 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Silvi Salupere, Kalevi Kull - Semiootika-opiku esitlus Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis 20.02.2018.jpg|pisi|Silvi Salupere (vasakul) ja [[Kalevi Kull]] eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]]is, 20. veebruar 2018]] '''Silvi Salupere''' (1962. aastani '''Silvi Tungal'''; sündinud [[11. mai]]l [[1956]] [[Jermakovskoje rajoon]]is [[Krasnojarski krai]]s [[Vene NFSV]]-s) on eesti kultuurisemiootik.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Ta sündis [[Märtsiküüditamine|küüditatute]] perekonnas. 1974. aastal lõpetas ta [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna [[vene filoloogia]] erialal<ref name="ETBL" /> tööga "К вопросу о точности перевода" ("Tõlke täpsusest"; juhendaja [[Peeter Torop]]).<ref>{{ETIS}}</ref> Aastatel 2004–2012 oli ta Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorant. 2018. aastal kaitses doktoriväitekirja "О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, истоки" ("Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad"; juhendaja [[Irina Avramets]]) ja sai doktorikraadi. 1981. aastast on ta pidanud loenguid Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna/ Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vene filoloogia osakonnas ja 1994. aastast semiootika osakonnas. Ta töötab alates 2001. aastast filosoofiateaduskonna semiootika osakonnas (assistent, toimetaja ja lektor) Peamised loengukursused on olnud sissejuhatus semiootikasse, [[semiootika ajalugu]] ja semiootika koolkonnad.<ref name="ETBL" /> Ta on olnud "[[Tartu Semiootika Raamatukogu]]" (1998–) ja [[Acta Semiotica Estica]] (2005–) ning mitme raamatu ("Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõistesõnastik", 1999, jms) toimetaja. ==Teadustöö== Tema peamised uurimisvaldkonnad on semiootika teooria, metodoloogia ja ajalugu, [[tähendusloome]], semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia<ref name="ETBL" /> ja [[Tartu-Moskva semiootikakoolkond|Tartu-Moskva koolkonna]] semiootika.<ref name="TÜ">[https://web.archive.org/web/20110807063335/http://www.ut.ee/SOSE/silvi_salupere/index.html Silvi Salupere] TÜ filosoofia ja semiootika instituut, semiootika osakond</ref> ==Teoseid== Üle 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> *''Übersetzung tabuisierter Lexik. Am Beispiel einer Novelle von Peeter Sauter. // Körpertabus und Umgehungsstrategien''. Berlin 2005 *''Semiotics has no beginning'' (kaasautorid P. Torop, K. Kull). // J. Deely. Basics of semiotics. Tartu 2005 *''Text transfer and a configuration of the cultural field'' (kaasautor M. Grišakova). // Different Inputs – Same Output?: Autonomy and Dependence of the Arts under Different Social-Economic Conditions: The Estonian Example. Maastricht 2006 *Semiootika teadusena. // Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid. Tartu 2007 *''Понятие "перевод" в трудах Юрия Лотмана''. // Sign Systems Studies 36 (2008) 2 ==Liikmesus== *1999 [[Eesti Semiootika Selts]]i asutajaliige, 2004. aastast juhatuse liige<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2016 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema oli [[Malle Salupere]] ja õde on [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]].<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ut.ee/SOSE/silvi_salupere/index.html Silvi Salupere] Tartu Ülikooli kodulehel *{{ETIS}} *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000217924 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salupere, Silvi}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Vene filoloogid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] pnpwsl3zgrbp8aietroc1bk91ltzz77 0 112078 7171097 6924040 2026-06-12T07:31:09Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuste kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171097 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Märjamaa Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Märjamaa]]l. [[File:Märjamaa kirik, 2009, regnr 15265.jpg|pisi|[[Märjamaa kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Lääne praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Illimar Toomet]], orelimängija [[Marika Kosubenko]]. Juhatuse esimees on Neeme Laurits.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 11.00 [[Märjamaa kirik]]us; esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 7.30 toimuvad hommikupalvused.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[File:Vaade Märjamaa kirikule ja kirikumõisale põhja suunast.png|pisi|Märjamaa kirik, circa 1920]] [[Fail:Märjamaa kirikumõisa peahoone tagakülg (1974).jpg|pisi|[[Märjamaa pastoraat|Märjamaa pastoraa]]di tagakülg aastal 1974.]] ==Koguduse vaimulikud== *[[1529]]–[[1524]] [[Anton Berckenow]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] (saksa k. ''Merjama''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 25</ref>) koguduse pastor *[[1547]]–[[1551]] [[Heinrich Lindemann]] *[[1553]]–[[1554]] [[Volter Szlener]] *[[1554]]–[[1554]] [[Heinrich Platenschleger]] *[[1555]]–[[1559]] [[Heinrich Lapicida]] *[[1562]]–[[1564]] [[Johann Christianer]] *[[1568]]–[[1571]] [[Peter Stamer]] *[[1575]]–[[1575]] [[Helmoldt Ficke]] *[[1591]]–[[1591]] [[Peter Bunemann]] *[[1558]]–[[1618]] [[Michael Gallus]] *[[1624]]–[[1627]] [[Joachim von Fincken]] *[[1647]]–[[1647]] [[Erdmann Pierius]] *[[1662]]–[[1664]] [[Johannes Bent]] *[[1671]]–[[1674]] [[Andreas Knüpffer]] *[[1706]]–[[1710]] [[Samuel Matthäus Winkler]] *[[1712]]–[[1721]] [[Martin Johann Roth]] (Röthe) *[[1727]]–[[1746]] [[Martin Feige]] (1676–1746) *[[1747]]–[[1774]] [[Johann Ignatius]] *[[1775]]–[[1780]] [[Hans Sigismund Vertraugott Lysarch]] genannt Königk *[[1781]]–[[1810]] [[Benedikt Gottlieb Haken]] *[[1810]]–[[1820]] [[Carl Justus Wilhelm Meder]] *[[1821]]–[[1858]] [[Robert Heinrich Gottfried Ploschkus]] *[[1858]]–[[1895]] [[Carl August Pezold]] *[[1896]]–[[1910]] [[Gotthard Haller]] *[[1910]]–[[1926]] [[Oskar Meder]] *[[1927]]–[[1948]] [[Jaan Lääne]] *[[1949]]–[[1973]] [[Hartvig Helilaid]] *[[1973]]–[[1979]] [[Einar Laigna]] *[[1979]]–[[1999]] [[Priit Rannut]] *[[2000]]- [[Illimar Toomet]] == Vaata ka == *[[Märjamaa kalmistu]], [[Märjamaa pastoraat]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/article/marjamaa/2008/03/05/26 Endised pastorid], Märjamaa Nädalaleht, nr 10, 5. märts 2008 *[[Aet Reinhold]], [https://marjamaa.weebly.com/aet-reinhold-pilguheit-maumlrjamaa-kiriku-ja-koguduse-ajaloole.html Pilguheit Märjamaa kiriku ja koguduse ajaloole], [[Eesti Metodisti Kirik|EMK]] [[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar|Teoloogilise Seminar]]i diplomitöö, 2011 *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-marjamaa/ Koguduse lugu: Märjamaa], e-kirik.eelk.ee, 16. november 2023 [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Märjamaa]] [[Kategooria:Märjamaa kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] d1tfunqhgjnvtjxab6afk3akg4uqe1c 0 115326 7170780 7170760 2026-06-11T12:48:39Z Mona 355 7170780 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit [[Manas (linn)]]}} '''"Manas"''' on kirgiisi rahvuseepos ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. [[Eepos]]est on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Eepose esimesed kirjalikud üleskirjutused pärinevad 19. sajandi keskpaigast. "Manase" osi kogus ja pani 1850. aastatel kirja kasahhi teadlane [[Tšokan Valihanov]]; hiljem avaldas eepose tekste ka orientalist [[Vassili Radlov]]. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas. Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi [[kirgiisid]]e ja naaberrahvaste, eriti [[Kalmõkid|kalmõkkide]], vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil. "Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid. Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve. [[Eesti keel]]es on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid ([[Peeter Ilus]], kirjastus [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]], 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast. [[Kategooria:Eeposed]] ho0n2rrwn4u1badxglxokcf46f76uxi 7170781 7170780 2026-06-11T12:50:20Z Mona 355 7170781 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit [[Manas (linn)]]}} '''"Manas"''' on kirgiisi rahvuseepos ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. [[Eepos]]est on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Eepose esimesed kirjalikud üleskirjutused pärinevad 19. sajandi keskpaigast. "Manase" osi kogus ja pani 1850. aastatel kirja kasahhi teadlane [[Šokan Uälihhanov]]; hiljem avaldas eepose tekste ka orientalist [[Vassili Radlov]]. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas. Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi [[kirgiisid]]e ja naaberrahvaste, eriti [[Kalmõkid|kalmõkkide]], vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil. "Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid. Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve. [[Eesti keel]]es on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid ([[Peeter Ilus]], kirjastus [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]], 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast. [[Kategooria:Eeposed]] 9w7r1ajkpw4q5lau91p5khhgb3ni77v 7170810 7170781 2026-06-11T13:47:04Z Mona 355 7170810 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit [[Manas (linn)]]}} '''"Manas"''' on kirgiisi [[rahvuseepos]] ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. [[Eepos]]est on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Eepose esimesed kirjalikud üleskirjutused pärinevad 19. sajandi keskpaigast. "Manase" osi kogus ja pani 1850. aastatel kirja kasahhi teadlane [[Šokan Uälihhanov]]; hiljem avaldas eepose tekste ka orientalist [[Vassili Radlov]]. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas. Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi [[kirgiisid]]e ja naaberrahvaste, eriti [[Kalmõkid|kalmõkkide]], vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil. "Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid. Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve. [[Eesti keel]]es on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid ([[Peeter Ilus]], kirjastus [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]], 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast. [[Kategooria:Eeposed]] 5poybqzdx0s00h4ewhod61memp0mpz6 0 117972 7171077 7092465 2026-06-12T07:09:40Z Kuriuss 38125 7171077 wikitext text/x-wiki '''Arthur Aola''' (perekonnanimi kuni 8. märtsini 1937 '''Luberg'''<ref>Paikuse vallavalitsuse perekonnaregistri 4. köide; 1926–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.5482.3.280. Lk 60</ref>; 13. detsember ([[vkj]]) / [[26. detsember]] [[1912]] [[Vana-Vändra vald]] – [[28. jaanuar]] [[1986]] [[Pärnu]]) oli eesti [[akordion]]ipedagoog. Kümneaastaselt hakkas mängima [[Vändra]] puhkpilliorkestris. Alates [[1945]]. aastast töötas 27 aastat akordioniõpetajana [[Pärnu Lastemuusikakool|Pärnu Lastemuusikakoolis]]. Teadmistejanulise ja andeka iseõppijana tegi endale selgeks akordionimängu peensused ja lõi oma õpetamissüsteemi. Tema tuntumad õpilased olid [[Venda Tammann]], [[Vello Karu]], [[Aksel Andrekson]] ja [[Tiit Erm]].<ref>Helianta Vabi. [https://parnu.postimees.ee/1079332/artur-aola-100 "Artur Aola - 100"]. Pärnu Postimees, 19. detsember 2012</ref> ==Kirjutisi== *“Akordioni ajaloost Eestis”. Käsikiri *“Akordioni õpetamise metoodika”. Käsikiri == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Helianta Vabi. [https://parnu.postimees.ee/1079332/artur-aola-100 "Artur Aola - 100"]. Pärnu Postimees, 19. detsember 2012 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/eqmgwRz9Ra0G Haud Pärnu Alevi kalmistul] {{JÄRJESTA:Aola, Arthur}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti akordionistid]] [[Kategooria:Pärnu Alevi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1986]] agexymlsd8sgo4txzyc30mdxhr5muvz 0 122226 7170967 5334291 2026-06-11T20:00:48Z Svencapoeira 67038 7170967 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lõikheinalised | pilt = Pycreus.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = ''[[Cyperus polystachyos]]'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Lõikheinalised''' ''Cyperaceae'' | sugukonna_autor = [[Antoine Laurent de Jussieu|Juss.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Lõikheinalised''' (''Cyperaceae'') on [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], kuhu kuulub umbes 70 perekonda 4000 liigiga. Lõikheinalised on laia levikuga, kuid kõige liigirikkamad on nad troopilises [[Aasia]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Ehkki nad võivad kasvada väga erinevates kohtades, on neid eriti leitud [[märgala]]delt ja väheviljakatelt [[muld]]adelt. Lõikheinalistele on omased kolmekandilised [[vars|varred]], [[õied]] on enamasti [[hüpogüünne õis|hüpogüünsed]] (ülemise [[sigimik]]uga) ja tavaliselt redutseerunud, seetõttu ka [[tuultolmleja]]d. Väliskujult sarnanevad nad [[kõrrelised|kõrrelistega]] (''Poaceae''). == Perekonnad == {{veergude loend|laius=30em| *''[[Abildgaardia]]'' *''[[Actinoscirpus]]'' *''[[Actinoschoenus]]'' *''[[Afrotrilepis]]'' *''[[Alinula]]'' *''[[Amphiscirpus]]'' *''[[Androtrichum]]'' *''[[Arthrostylis]]'' *''[[Ascolepis]]'' *''[[Becquerelia]]'' *''[[Baumea]]'' *''Blysmus'' – [[soonerohi]] *''Bolboschoenus'' – [[mugulkõrkjas]] *''[[Bulbostylis]]'' *''Carex'' – [[tarn]] *''Cladium'' – [[mõõkrohi]] *''[[Cymophyllus]]'' *''Cyperus'' – [[lõikhein]] *''[[Desmoschoenus]]'' *''[[Dulichium]]'' *''Eleocharis'' – [[alss]] *''[[Eleogiton]]'' *''[[Elyna]]'' *''Eriophorum'' – [[villpea]] *''[[Ficinia]]'' *''[[Fimbristylis]]'' *''[[Fuirena]]'' *''[[Gahnia]]'' *''[[Hypolytrum]]'' *''[[Isolepis]]'' *''[[Kobresia]]'' *''[[Kyllinga]]'' *''[[Lagenocarpus]]'' *''[[Lepidosperma]]'' *''[[Lepironia]]'' *''[[Lepironia]]'' *''[[Machaerina]]'' *''[[Mapania]]'' *''[[Mariscus]]'' *''[[Mesomelaena]]'' *''[[Morelotia]]'' *''[[Oreobolus]]'' *''[[Oxycaryum]]'' *''[[Pycreus]]'' *''[[Remirea]]'' *''Rhynchospora'' – [[nokkhein]] *''Schoenoplectus'' – [[kaisel]] *''Schoenus'' – [[sepsikas]] *''[[Scirpodendron]]'' *''[[Scirpoides]]'' *''Scirpus'' – [[kõrkjas]] *''[[Scleria]]'' *''Trichophorum'' – [[jänesvill]] *''Uncinia'' – [[takerrohi]] *''[[Websteria]]'' }} [[Kategooria:Lõikheinalised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] ia1ldfk34cqg4kfuz36hj4zax6wba5j 7170968 7170967 2026-06-11T20:02:24Z Svencapoeira 67038 7170968 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lõikheinalised | pilt = Pycreus.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = ''[[Cyperus polystachyos]]'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = '''Lõikheinalised''' ''Cyperaceae'' | sugukonna_autor = [[Antoine Laurent de Jussieu|Juss.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Lõikheinalised''' (''Cyperaceae'') on [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], kuhu kuulub umbes 70 perekonda 4000 liigiga. Lõikheinalised on laia levikuga, kuid kõige liigirikkamad on nad troopilises [[Aasia]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Ehkki nad võivad kasvada väga erinevates kohtades, on neid eriti leitud [[märgala]]delt ja väheviljakatelt [[muld]]adelt. Lõikheinalistele on omased kolmekandilised [[vars|varred]], [[õied]] on enamasti [[hüpogüünne õis|hüpogüünsed]] (ülemise [[sigimik]]uga) ja tavaliselt redutseerunud, seetõttu ka [[tuultolmleja]]d. Väliskujult sarnanevad nad [[kõrrelised|kõrrelistega]] (''Poaceae''). == Perekonnad == {{veergude loend|laius=30em| *''[[Abildgaardia]]'' *''[[Actinoscirpus]]'' *''[[Actinoschoenus]]'' *''[[Afrotrilepis]]'' *''[[Alinula]]'' *''[[Amphiscirpus]]'' *''[[Androtrichum]]'' *''[[Arthrostylis]]'' *''[[Ascolepis]]'' *''[[Becquerelia]]'' *''[[Baumea]]'' *''Blysmus'' – [[soonerohi]] *''Bolboschoenus'' – [[mugulkõrkjas]] *''[[Bulbostylis]]'' *''Carex'' – [[tarn]] *''Cladium'' – [[mõõkrohi]] *''[[Cymophyllus]]'' *''Cyperus'' – [[lõikhein]] *''[[Desmoschoenus]]'' *''[[Dulichium]]'' *''Eleocharis'' – [[alss]] *''[[Eleogiton]]'' *''[[Elyna]]'' *''Eriophorum'' – [[villpea]] *''[[Ficinia]]'' *''[[Fimbristylis]]'' *''[[Fuirena]]'' *''[[Gahnia]]'' *''[[Hypolytrum]]'' *''[[Isolepis]]'' *''[[Kobresia]]'' *''Kyllinga'' – [[nutthein]] *''[[Lagenocarpus]]'' *''[[Lepidosperma]]'' *''[[Lepironia]]'' *''[[Lepironia]]'' *''[[Machaerina]]'' *''[[Mapania]]'' *''[[Mariscus]]'' *''[[Mesomelaena]]'' *''[[Morelotia]]'' *''[[Oreobolus]]'' *''[[Oxycaryum]]'' *''[[Pycreus]]'' *''[[Remirea]]'' *''Rhynchospora'' – [[nokkhein]] *''Schoenoplectus'' – [[kaisel]] *''Schoenus'' – [[sepsikas]] *''[[Scirpodendron]]'' *''Scirpoides'' – [[sämpsik]] *''Scirpus'' – [[kõrkjas]] *''[[Scleria]]'' *''Trichophorum'' – [[jänesvill]] *''Uncinia'' – [[takerrohi]] *''[[Websteria]]'' }} [[Kategooria:Lõikheinalised| ]] [[Kategooria:Kõrreliselaadsed]] 0opvxaw3fevpui96oyzdqxcp0ptqrin 0 127981 7170962 7095618 2026-06-11T19:55:45Z ~2026-34477-22 231460 /* Laureaadid */ 7170962 wikitext text/x-wiki '''Professor Olevi Kulli mälestusstipendium''' on [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e välja antav [[stipendium]] magistrantidele ja doktorantidele, mille eesmärgiks on esile tõsta noori teadlasi [[metsaökoloogia]], [[ökofüsioloogia]] ja [[ökosüsteem]]ide [[ökoloogia]] erialal, mis oli professor [[Olevi Kull]]i uurimisvaldkond. Stipendium asutati [[2007]]. aastal ning seda antakse välja juunikuus.<ref>[[Juhani Püttsepp|Püttsepp, Juhani]] (toim.) 2015. ''Ökoloog Olevi Kull: Et headel inimestel hästi läheks...'' Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 98–99.</ref> ==Laureaadid== *[[Ingmar Tulva]] (2008) *[[Eele Õunapuu]] (2010) *[[Liisi Nõgu]] (2012) *[[Kaia Kask]] (2013) *[[Liina Jakobson]] (2014) *[[Kaie Kriiska]] (2015) *[[Ott Kangur]] (2016) *[[Annika Meitern]] (2017) *[[Gristin Rohula-Okunev]] (2018) *[[Sille Rebane]] (2019) *[[Marili Sell]] (2022) *[[Laura Kuusemets]] (2025) *[[Liis Kuresoo]] (2025) *[[Marian Klaus]] (2026) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://sihtasutus.ut.ee/Fondid/ prof. Olevi Kulli mälestusfondi ja stipendiumi statuut], [https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2019-aasta-professor-olevi-kulli-malestusstipendium statuut]. [[Kategooria:Mälestusstipendiumid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli stipendiumid]] pio00992xlz3lxynkx379kgz13zkc24 0 133591 7170770 7145335 2026-06-11T12:09:55Z Kuriuss 38125 7170770 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Reet Linna | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Reet Linna 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Reet Linna 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal | sünninimi = Reet Haug | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1944|6|1}} | sünnikoht = [[Leningrad]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = }} [[Fail:Linna,Reet.IMG 0378.JPG|pisi|Reet Linna [[Kristi Tammik]]u raamatu esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollo raamatupoes.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 20. märts 2012</small>]] '''Reet Linna''' (sünninimi '''Reet Haug''', 1965–1973 '''Reet Parika'''<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/1589/ Reet Linna] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 10.05.2024.</ref>; sündinud [[1. juuni]]l [[1944]] [[Leningrad]]is) on eesti [[ajakirjanik|kultuuriajakirjanik]], laulusõnade autor ja [[laulja|estraadilaulja]]. 2026. aasta märtsi seisuga on ta töötanud [[Eesti Televisioon]]is 57 aastat.<ref name="igihaljas">Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1105474/igihaljas-reet-linna-ma-ei-taha-olla-unustatud- Igihaljas Reet Linna: „Ma ei taha olla unustatud.“] Õhtuleht.ee, 30.04.2024.</ref> ==Haridustee== Ta on lõpetanud [[1962]]. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i ning [[1968]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Aastatel [[1963]]–[[1964]] õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] estraadistuudios laulmist.<ref name="reet-linna">Verni Leivak. [https://sobranna.postimees.ee/574114/reet-linna-uksindusel-ja-uksiolemisel-on-suur-vahe Reet Linna: üksindusel ja üksiolemisel on suur vahe] Postimees.ee, 25.09.2011.</ref> ==Töö ajakirjanikuna== Reet Linna on töötanud [[Eesti Televisioon]]is 1969. aastast: algul muusikasaadete ja [[Eesti Telefilm]]i assistendina, seejärel 1973. aastast muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ja saatejuhina.<ref name="reet-linna" /> Alates 1977. aastast tegi ta muusikalist ja ajakirjanduslikku koostööd Soome poplaulja ja telesaatejuhi [[Mikko Alatalo]]ga, millest sündis rida Eesti Televisiooni ja Soome [[Yle|YLE]] meelelahutuslikke ühissaateid. Nii näiteks jõudis Soomes juba varem populaarsust kogunud muusikasaade "[[Iltatähti]]" 1979. ja 1980. aastal ETV ekraanile kakskeelse saatena "[[Õhtutäht]]".<ref>Linda Pärn. [https://sobranna.postimees.ee/3166415/reet-linna-sai-telestaariks-juhuse-tahtel Reet Linna sai telestaariks juhuse tahtel] Postimees.ee, 23.04.2015.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/video/seeria/ohtutaht Soome-Eesti ühissaated "Õhtutäht"] ERR arhiivis. Vaadatud 26.03.2023.</ref> Muu hulgas kirjutas Reet Linna 1984. aastal eestikeelsed sõnad Mikko Alatalo repertuaari kuulunud populaarsele lastelaulule "Taitaa tulla kesä" (autor [[Esko Koivumies]]), millest sai eesti keeles menukas lastelaul "Suvi" ("Kätte on jõudnud suvi").<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ivo-linna-ja-laul-quot-suvi-quot Ivo Linna ja laul "Suvi"] ERR Arhiiv, 01.03.2018.</ref> Alatalo ja Linna kuulusid koos ka Soome YLE algatusel 2002. aastal alguse saanud Soome-Eesti mitmepäevase muusikafestivali [[Saaremaa Valss (festival)|Saaremaa Valss]] korraldajate hulka ja olid festivalisaadete saatejuhid.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-kuressaares-algas-3-paevane-laulufestival Kuressaares algas 3-päevane laulufestival] ERR Audioarhiiv, 28.06.2002.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284650/reet-linna-loi-soomlastega-kaed Reet Linna lõi soomlastega käed] Kroonika/Delfi, 29.01.2002.</ref><ref> Vesa Häkli. [https://balticguide.ee/laulaja-mikko-alatalo-keikkaillut-virossa-jo-yli-40-vuotta/ Laulaja Mikko Alatalo on keikkaillut Virossa jo yli 40 vuotta] The Baltic Guide, 07.09.2019.</ref> 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses juhtis Reet Linna koos [[Kalle Müller]]iga ETV-s muusikasaatesarja "Levikaamera", kus propageeriti ka alternatiivseid muusikasuundi ning julgustati noori alustavaid lauljaid ja ansambleid oma muusikalist rada käima. Nõukogudeaegse tsensuuri kiuste õnnestus selles saatesarjas käsitleda üllatavalt palju välismaist muusikat, võttegrupp käis isegi [[Roskilde festival|Roskilde muusikafestivalilt]] lugusid tegemas.<ref name="ReferenceA">Annika Remmel. [https://menu.err.ee/1609277481/reet-linna-nuud-ma-tean-et-elu-saab-paremaks-minna-igas-vanuses Reet Linna: nüüd ma tean, et elu saab paremaks minna igas vanuses] ERR Menu, 11.03.2024.</ref> Üks Reet Linna ideest sündinud ja ta enda juhitud saatesarju oli abielupaaridele mõeldud meelelahutuslik telemäng "[[Süda tuksub]]", mis kuulus ETV telekavva aastatel 1991–1993.<ref name="ReferenceA" /><ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=S%C3%BCda%20tuksub&type=photo&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all&includeTranscription=false Fotosid meelelahutussaate "Süda tuksub" tegemisest ETV-s] ERR Arhiiv. Vaadatud 20.03.2024.</ref> Aastatel 1995–1996 toimetas ja juhtis ta meelelahutuslikku telemängu "[[Kuulus ja kummaline]]".<ref>[https://arhiiv.err.ee/fotod-pealkirja-jargi-kategoorias/Kuulus%20v%C3%B5i%20kummaline/0/0/default/2 ETV telesaated "Kuulus ja kummaline", toimetaja-saatejuht Reet Linna] ERR Arhiiv. Vaadatud 06.05.2020.</ref> Meelelahutussaadetest toimetas ta ka nüüdseks ETV kullafondi kuuluvaid saateid "[[Miks ka mitte]]" (1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses) [[Urmas Kibuspuu]] ja [[Jüri Krjukov]]iga, "[[Harilik kontsert]]" (1981) [[Sulev Nõmmik]]uga, "[[Igihaljas vaatemäng]]" (1981) [[Ita Ever]]iga.<ref name="ReferenceA" /> 1998. aastal kommenteeris Reet Linna ETV-s esimese ja seni ka ainsa kohapealse naiskommentaatorina [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]t, mis toimus Suurbritannias [[Birmingham]]is. Hiljem on ta korduvalt kuulunud Eurovisiooni Eesti žüriisse.<ref>Olavi Pihlamägi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1108013/reet-linna-80-reet-otsib-lillelapsena-ikka-oisi Reet Linna 80 | Reet otsib lillelapsena ikka õisi] Õhtuleht.ee, 01.06.2024.</ref> Aastatel [[1999]]–[[2002]] tegi Reet Linna toimetaja ja saatejuhina Eesti levimuusika teemalist portreesaatesarja "[[Ob-la-di, ob-la-da]]", mida valmis vähemalt 57 saadet. Lisaks levimuusika kirjutajatele ja esitajatele jõuti seal käsitleda ka paljusid muid meie levimuusikaajaloos ilma teinud nähtusi, näiteks Eesti varietee- ja [[muusikal]]ikultuuri, videodiskosid, levimuusikavõistlusi, [[Vikerraadio]] "[[Keskööprogramm]]i" rolli levimuusika ajaloo tutvustamisel, laste muusikalavastusi jne.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/seeria/ob-la-di-ob-la-da ETV muusikasaade "Ob-la-di, ob-la-da"] ERR arhiivis. Vaadatud 26.03.2023.</ref> Muusikasaadet "[[Tähed muusikas]]" toimetas Reet Linna aastatel 1998–2002 Eesti Televisioonis ja 2002. aastast [[Kanal 2]]-s (saade kolis sinna). Kokku läks eetrisse üle 300 saate.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/news/kino/fotod-tahed-muusikas-tahistab-300-juubelit?id=29278669 Fotod: "Tähed muusikas" tähistab 300. juubelit] Delfi/Kroonika, 19.02.2010.</ref> Millenniumivahetusest peale kuni 2002. aasta sügiseni juhtis Reet Linna koguperelaulusaadet "[[Laulge kaasa]]", millest jõudis eetrisse vähemalt 223 saadet (suur osa neist pole säilinud). Selle saate formaat nägi ette, et saated toimusid Eesti eri paigus kohalike inimeste seas ja saatejuht oli enamiku ühislaulude eeslaulja.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=laulge%20kaasa&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all ETV saatesari "Laulge kaasa!"] ERR arhiivis. Vaadatud 27.03.2023.</ref> Aastatel 2004–2005 tegi ta sissevaateid ETV ajalukku saatesarja "[[Tuleb tuttav ette]]" (vähemalt 29 saadet) saatejuhina.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/tuleb-tuttav-ette Reet Linna juhitud saated sarjast "Tuleb tuttav ette"] Vaadatud 06.06.2024.</ref> 2006/2007. aasta vahetusel juhtus nii, et Reet Linna oli korraga eetris kolmes eestikeelses telekanalis: [[Eesti Televisioon]]i otsesaates ning salvestiste kaudu [[TV3]] saates "Hoia ja keela!" ja [[Kanal 2]] aastalõpugalal.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 429.</ref> 2011. aastast juhib ta ETV saadet "[[Prillitoos]]". "Prillitoosi" kõrvalsaatesarjadena on ta teinud sarju "[[Laulu lugu]]" (2013–2018, 25 saadet)<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/seeria/laulu-lugu Saatesarja "Laulu lugu" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 19.06.2024.</ref>, "[[Sõbrad muusikas]]" (2020–2021)<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=S%C3%B5brad%20muusikas%20Reet%20Linna Saatesarja "Sõbrad muusikas" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 19.06.2024.</ref>, "[[Elu lugu]]" (2021–2025, ligi 100 saadet)<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Elu%20lugu%20Reet%20Linna&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all&includeTranscription=false Reet Linna juhitud saateid sarjast "Elu lugu"] ERR Arhiiv, vaadatud 06.06.2024.</ref> ja "[[Ühe pere muusika]]" (2023–2025).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%BChe%20pere%20muusika&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all&includeTranscription=false Saatesarja "Ühe pere muusika" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 24.09.2024.</ref><ref>[https://menu.err.ee/1609445831/reet-linna-uhe-pere-muusika-on-koguperesaade Reet Linna: "Ühe pere muusika" on koguperesaade] ERR Menu, 06.09.2024.</ref> 2018. aastal toimus kontsert "Üks laul", kus [[Nordea Kontserdimaja]] laval sai kokku neli põlvkonda Eesti tippartiste, kes esitasid eestlaste läbi aegade armastatud hitte. 29 lauljat laulsid kõik ühe laulu kingituseks Eesti 100. aastapäeva puhul. Neid laule ja lauljaid tutvustati lähemalt viieosalises telesaatesarjas "Kuulsuste koda esitleb. Üks laul", mille saatejuht oli samuti Reet Linna.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Kuulsuste%20koda%20esitleb.%20%C3%9Cks%20laul%20Reet%20Linna Reet Linna juhitud saated sarjast "Kuulsuste koda esitleb. Üks laul"] ERR Arhiiv, vaadatud 06.06.2024.</ref> Televisioonitöö kõrvalt on Reet Linna juhtinud Vikerraadio ja [[Raadio 2]] hommiku-, muusika- ja jutusaateid ning kirjutanud ERR-i digiportaali artikleid. Ta on ka [[Tiiu (ajakiri)|ajakirja Tiiu]] kolumnist.<ref name="igihaljas" /><ref>[https://www.ohtuleht.ee/autorid/reet-linna Reet Linna artikleid ajakirjas Tiiu] Õhtuleht.ee. Vaadatud 06.07.2024.</ref> ==Tegevus estraadilaulja ja laulusõnade autorina== 1972. aastal töötas ta mõne kuu Eesti Riikliku Filharmoonia kutselise solistina,<ref name="reet-linna" /> hiljem jätkas solistina laulmist televisioonitöö kõrvalt ja ka paljude telesaadete osana. 1970. aastatel laulis ta ansamblis [[MIR]] (koos [[Marju Kuut|Marju Kuudi]] ja [[Ivo Linna]]ga) ning aastatel 1971-1972 ansamblis [[MERL]] (koos Marju Kuudi, [[Lagle Alpius]]e ja [[Elle Kalmo]]ga). Esines ka [[varietee]]des. Reet Linna lauljakarjäär jätkub siiani. 79-aastase Reet Linna lauluetteaste "Prillitoosi" juubelisaates 29. oktoobril 2023 õnnestus nii hästi, et pärast seda on teda (kas [[Are Jaama]] või [[Tõnu Raadik]]u pilli saatel) veel paljudele üritustele esinema kutsutud.<ref name="ReferenceA" /> 80-aastaselt laulis ta ETV saates "[[Hommik Anuga]]" koos ansambliga [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] ning noorema põlve laulusolistide [[Robert Linna]], [[Karl-Erik Taukar]]i ja [[Nele-Liis Vaiksoo]]ga biitlite repertuaari.<ref>[https://menu.err.ee/1609455704/video-reet-linna-esitas-koos-tuntud-eesti-artistidega-loo-ob-la-di-ob-la-da Video: Reet Linna esitas koos tuntud Eesti artistidega loo "Ob-la-di, ob-la-da"] ERR Menu, 15.09.2024.</ref> ===Duetid abikaasa ja pojaga=== Kui varem Ivo Linnaga abielus olles laulis Reet Linna sadu kordi [[duett]]i just temaga, siis alates 2015. aastast on ta mitmes telesaates ja kontserdil laulnud duetti koos nende ühise poja [[Robert Linna]]ga, kes on ansamblite [[Elephants From Neptune]] ja [[Lexsoul Dancemachine]] kitarrist, helilooja ja solist.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/666354/video-reet-ja-robert-linna-astusid-esmakordselt-koos-laval-ules VIDEO: Reet ja Robert Linna astusid esmakordselt koos laval üles] Õhtuleht.ee, 16.03.2015.</ref> Nii esinesid nad näiteks 2019. aastal [[Tallinna Ülikool]]i vilistlastena oma ''alma mater''<nowiki/>'i juubeliaktusel lauluga "Sinu valinud ma".<ref>[https://www.tlu.ee/meediavarav/videod/tallinna-ulikooli-vilistlased-reet-linna-ja-robert-linna-sinu-valinud-ma Laul "Sinu valinud ma" Reet ja Robert Linna esituses Tallinna Ülikooli juubeliaktusel] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 27.03.2023.</ref> ===Popmuusikute ühislaulud=== Reet Linna oli ETV meelelahutussaadete toimetajana ka üks peamisi organisaatoreid, kes kutsus 1987. aastal ühislauluks kokku paljud Eesti popmuusikud ja aitas korraldada ühislaulu videosalvestusi. Võttes eeskujuks maailmas paar aastat varem laineid löönud ettevõtmise – 1985. aasta Aafrika näljahädaliste toetuskontserdil USA-s maailma popmuusika superstaaride esituses kõlanud ühislaulu "We Are the World" –, sündis Eesti ärkamisajal ja fosforiidisõja taustal popmuusikute sünergias ühislauluvariant [[Alo Mattiisen]]i isamaalisest laulust "[[Ei ole üksi ükski maa]]". Toona õnnestus kiirkorras tegutsedes saada ühislaulu salvestusele kokku näiteks [[Tõnis Mägi]], [[Jaan Elgula]], [[Riho Sibul]], [[Toomas Lunge]], [[Priit Pihlap]], [[Kare Kauks]], Ivo Linna, [[Karl Madis]], [[Hardi Volmer]], [[Gunnar Graps]], [[Silvi Vrait]] ja [[Henry Laks]], lauljate hulgas oli mõistagi ka Reet Linna ise.<ref>Tiina Kruus. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120568773/virumaad-ei-jaetud-uksi-ei-siis-ega-jaeta-ka-nuud-13-lauljat-esitasid-uuesti-alo-mattiiseni-kuulsaima-loo Video | Virumaad ei jäetud üksi ei siis ega jäeta ka nüüd. 13 lauljat esitasid uuesti Alo Mattiiseni kuulsaima loo] Delfi / LP, 17.04.2026.</ref> Kui 2026. aastal tehti sellest ühislaulust Alo Mattiiseni mälestuseks uus stuudioversioon, polnud korraldusohjad küll enam Reet Linna käes, kuid Ivo ja Reet Linna olid endiselt kandvate lauljate seas ning seekord lõi kaasa ka nende poeg Robert Linna.<ref>Tiina Kruus. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120568773/virumaad-ei-jaetud-uksi-ei-siis-ega-jaeta-ka-nuud-13-lauljat-esitasid-uuesti-alo-mattiiseni-kuulsaima-loo Video | Virumaad ei jäetud üksi ei siis ega jäeta ka nüüd. 13 lauljat esitasid uuesti Alo Mattiiseni kuulsaima loo] Delfi / LP, 17.04.2026.</ref> ===Laulusõnade kirjutamine=== Reet Linna on kirjutanud laulusõnad ligi 400 levilaulule<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLinna+Reet/alinna+reet/1%2C9%2C470%2CB/exact&FF=alinna+reet+++++1944+sw~anade+autor&1%2C343%2C Reet Linna kui laulusõnade autori looming e-kataloogis ESTER] Vaadatud 27.03.2023.</ref>, näiteks on tema tehtud laulude "Jambalaya", "Pärlipüüdja", "Sinu valinud ma", "Väikest poissi tean", "Suvi", "Aeg meid muutnud on", "Tervitusi palmisaarelt", "Oma maa", "Mina ise", "Imeilus pühapäev", "Üks laul, üks viis" sõnad.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/eesti-viljakamaid-laulusonade-autoreid-reet-linna-koiki-laule-kull-ei-maleta?id=87438957 Eesti viljakamaid laulusõnade autoreid Reet Linna: kõiki laule küll ei mäleta!] Kroonika/Delfi. 15.09.2019.</ref> 2024. aastal ilmus valik tema laulusõnaloomingust raamatuna "Laulgem kaasa. Reet Linna laulusõnad" (koostaja [[Epp Petrone]]). Laulikusse on lisatud Reet Linna enda ning lauljate [[Ele Kõlar]]i, [[Merle Lilje]], [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Anne Veski]] ja teiste värvikaid mälestuskilde, mis oludes ühe või teise laulu sõnad sündisid ning kuidas neid lauljate ja publiku poolt vastu on võetud.<ref>[https://petroneprint.ee/uudised/laulgem-kaasa-reet-linna-laulusonad-esitleme-kontsertidega/ "Laulgem kaasa. Reet Linna laulusõnad"] Kirjastuse Petrone Print koduleht. Vaadatud 21.12.2024.</ref> ==Muu meelelahutus- ja ühiskonnategevus== Ta on mänginud väiksemaid rolle [[mängufilm]]ides "Šlaager" (1982), "Stiilipidu" (2005), "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (2007)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 342.</ref> ja "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta" (2011) ning ühes telesarja "[[Õnne 13]]" osas (2019)<ref>[https://menu.err.ee/1019207/reet-linna-sarjas-onne-13-naitlemisest-mulle-meeldivad-valjakutsed Reet Linna sarjas "Õnne 13" näitlemisest: mulle meeldivad väljakutsed] ERR Menu, 31.12.2019.</ref>. 2004. aastal mängis ta [[muusikal]]is "[[Grease]]" õpetajat ja 2015. aastal muusikalis "Billy Elliot" vanaema.<ref name="ReferenceB">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/671636/reet-linna-olen-joudnud-eluetappi-kus-ma-leian-et-elu-on-vaga-ilus- Reet Linna: "Olen jõudnud eluetappi, kus ma leian, et elu on väga ilus."] Õhtuleht.ee, 06.04.2015.</ref> [[2006]]. aasta lõpul võistles ta telesaates "[[Tantsud tähtedega]]", kus tema tantsupartner ja -treener oli [[Eduard Korotin]].<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 426.</ref> 2022. aasta septembris osales ta tähtkülalisena saates "[[Ma näen su häält]]" ja laulis duetti teadur Kärt Leppikuga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7663323/meeleolukas-galerii-saate-ma-naen-su-haalt-teine-hooaeg-pakkus-rohkelt-ullatusi-ja-naeru-pisarateni Meeleolukas galerii ⟩ Saate «Ma näen su häält» teine hooaeg pakkus rohkelt üllatusi ja naeru pisarateni] Postimees/Elu24, 06.12.2022.</ref> 2024. aasta sügisel asus ta täitma oma järgmist unistust ning otsis segakoori, mille lauljana minna järgmisele üldlaulupeole ja laulda laulukaare all koos tuhandete teiste ühendkoori lauljatega laulu "[[Ta lendab mesipuu poole]]".<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1114440/reet-linna-kohtingutest-olen-nii-iseseisev-et-keegi-ei-tule-selle-pealegi-et-mind-kohvikusse-kutsuda Reet Linna kohtingutest: olen nii iseseisev, et keegi ei tule selle pealegi, et mind kohvikusse kutsuda] Õhtuleht/Kroonika, 13.09.2024.</ref> Reet Linna on alates 2001. aastast Tallinna kodutute ja vähekindlustatud inimeste heategevusliku jõulupuu patroon.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76689438/reet-linna-kohtas-kodutute-joulusoomingul-tuttavat-pillimeest-pidin-soki-saama-kui-nagin-et-ta-on-nuud-raamas Reet Linna kohtas kodutute jõulusöömingul tuttavat pillimeest: pidin šoki saama, kui nägin, et ta on nüüd räämas] Kroonika/Delfi, 22.12.2016.</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1099740/reet-linna-olen-midagi-ikka-oigesti-teinud-sest-ka-mind-aidatakse Reet Linna | Olen midagi ikka õigesti teinud, sest ka mind aidatakse] Õhtuleht.ee, 06.02.2024.</ref> Ta on juhtinud eakate digiteemalist vestlusringi [[Arvamusfestival]]il (2021)<ref>[https://2021.arvamusfestival.ee/stage/vanaema-pane-see-mulle-meilile-polvkondadevaheline-dialoogikultuur-ja-tehnoloogia-roll-selle-juures/ Vanaema, pane see mulle meilile! Põlvkondadevaheline dialoogikultuur ja tehnoloogia roll selle juures] Arvamusfestivali 2021 koduleht. 14.08.2021.</ref> ning olnud [[Maaleht|Maalehe]] eakate festivalide juht, andnud seal minikontserte ja pidanud vahel ka loenguid (nt 2010, 2013, 2015, 2023)<ref>[https://eestielu.goodnews.ee/eakate-festival-pakub-monusat-meelelahutust/ Eakate festival pakub mõnusat meelelahutust!] Head Uudised, 29.09.2013.</ref><ref>Maiken Mägi. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120186498/reet-linna-hommikul-teen-6000-sammu-ja-kui-julgen-siis-votan-kulma-dusi-ka-otsa Reet Linna: hommikul teen 6000 sammu ja kui julgen, siis võtan külma duši ka otsa!] Maaleht/Delfi, 11.05.2023.</ref>, esinenud muusika ja loengutega väärikate ülikooli üritustel<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6635149/vaarikate-ulikool-mis-kellele-milleks https://saartehaal.postimees.ee/6635149/vaarikate-ulikool-mis-kellele-milleks] Saarte Hääl, 24.07.2013.</ref><ref>[https://parnu.ut.ee/et/sisu/vaarikate-ulikool-tahistas-oppeaasta-loppu-reet-linna-loenguga Väärikate ülikool tähistas õppeaasta lõppu Reet Linna loenguga] TÜ Pärnu Kolledži koduleht, 15.05.2018.</ref>, eakate tervisepäevadel<ref>Maarius Suviste. [https://lounapostimees.postimees.ee/6825304/galerii-reet-linna-tombas-eakate-tervisepaeva-kaima Galerii: Reet Linna tõmbas eakate tervisepäeva käima] Lõuna-Eesti Postimees. 13.11.2019.</ref> jne. 2022. aastal algatas ta vabatahtlikuna kudumiskampaania "Sooja südamega Ukrainasse", millega kogutakse [[Ukraina]]s elavatele inimestele villaseid kootud esemeid.<ref>[https://menu.err.ee/1608755293/reet-linna-kogub-ukrainasse-viimiseks-sooje-kudumeid Reet Linna kogub Ukrainasse viimiseks sooje kudumeid] ERR Menu, 18.10.2022.</ref> Alates 2025. aastast lööb Linna mentorina kaasa [[Integratsiooni Sihtasutus]]e "Keelesõbra" programmis, mis on ellu kutsutud mitte-eestlastest eesti keele õppijate praktilise suhtluskeele kasutuse toetuseks. Tema juhendatava keelesõbra emakeel on [[ersa keel]], suheldakse iga nädal.<ref>[https://eeter.err.ee/1609699344/keelesober-reet-linna-raagime-eestis-inimestega-eesti-keeles Keelesõber Reet Linna: räägime Eestis inimestega eesti keeles] ERR Eeter, 20.05.2025.</ref> 2025. aastal oli Reet Linna üks Tallinna kui [[Euroopa spordipealinn]]a saadikuid, kes avaliku elu tegelasena aitas propageerida aktiivset eluviisi.<ref>Maria Kilk. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1128012/galerii-ja-reportaaz-reet-linna-kontsert-uue-antsla-rahvamajas-prouad-laulavad-pustijalu-kaasa-harrad-vangutavad-vaguralt-pead Galerii ja reportaaž | Reet Linna kontsert Uue-Antsla rahvamajas: prouad laulavad püstijalu kaasa, härrad vangutavad vaguralt pead] Õhtuleht.ee, 01.04.2025.</ref> ==Loomingu salvestised== [[Fail:Reet Linna, Eesti ajakirjanik (2003).jpg|pisi|Reet Linna 2003. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] ===Filme=== * "Igavene tuli" (1973) – muusikafilm [[Arne Oit|Arne Oidi]] loomingust; režissööri assistent * "Arne Oidi laulud" (1974) – muusikafilm Arne Oidi loomingust; režissööri assistent * "[[Šlaager (film)|Šlaager]]" (1982) – mängufilm; näitleja – Telereporter * "[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" (2005) – mängufilm; näitleja episoodilises rollis * "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (2007) – näitleja * "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) – näitleja <ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1589 |pealkiri=Reet Linna teosed Eesti filmi andmebaasis |vaadatud=2018-06-10 |arhiivimisaeg=2018-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612142324/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1589 |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Heliplaate=== Reet Linna laulmist solistina, ansamblis või taustalauljana on jäädvustatud 2023. aasta seisuga umbes 80 heliplaadile. Tema esitatud ja tema kirjutatud laulusõnadega laulude põhjalik kogumik "Reet Linna", mis koosneb 45 laulust kolmel CD-l, on ilmunud [[Hitivabrik]]u sarjas "[[Eesti kullafond]]" [[2019]]. aastal. * "Ja sealt nad tulevad" (1997) * "Reet" (2009) ==Tunnustus== * 2006 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2009 – [[UNICEF]]-i Sinilinnu aastapreemia (kaheksa-aastase vabatahtliku töö eest Tallinna kodutute abistamisel)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/355824/joulutunnel-ja-reet-linna-palvisid-unicefi-aastapreemiad "Jõulutunnel" ja Reet Linna pälvisid UNICEFi aastapreemiad] Õhtuleht.ee, 20.11.2009.</ref> * 2015 – [[Kuldmikrofon]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] * 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] parima naissaatejuhi kategoorias<ref>[https://menu.err.ee/925960/reet-linna-ma-olen-saanud-tootada-koige-paremas-televisioonis Reet Linna: ma olen saanud töötada kõige paremas televisioonis] ERR Menu, 01.04.2019.</ref> * 2021 – liiklusohutuse auhind "Liiklusohutuse eeskuju" (Reet Linna ja saatesari "Prillitoos")<ref>[https://www.transpordiamet.ee/uudised/selgusid-2021-liiklusohutuse-auhinna-saajad Selgusid 2021. a Liiklusohutuse auhinna saajad] Transpordiameti koduleht. 08.12.2021.</ref> * 2024 – [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Kuldne Plaat]] panuse eest Eesti muusikasse (elutööauhind)<ref>[https://eeter.err.ee/1609286148/panuse-eest-eesti-muusikasse-auhinna-saanud-linna-see-oli-suur-ullatus Panuse eest Eesti muusikasse auhinna saanud Linna: see oli suur üllatus] ERR Eeter, 18.03.2024.</ref> * 2024 – [[Aastate naine|Aastate Naine]]<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120336171/kroonika-markamised-reet-linna-sai-ootamatu-ullatuse-osaliseks-tanja-mihhailova-saar-sattus-libakonto-ohvriks Kroonika märkamised. Reet Linna sai ootamatu üllatuse osaliseks, Tanja Mihhailova-Saar sattus libakonto ohvriks] Kroonika/Delfi, 15.11.2024.</ref> * 2024 – arvatud [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate edetabelisse]] (94. koht)<ref>[https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2024/ Eesti mõjukad 2024] Eesti Päevaleht / Delfi, 29.11.2024.</ref> * 2025 – [[Aasta muuseumisõber|Aasta Muuseumisõber]] (pikaajalise tele- ja meediatöö eest muuseumide mitmekesise rolli tutvustamisel)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1145146/aasta-muuseumisobraks-valiti-legendaarne-laulja-ja-telesaatejuht-tunnustus-teeb-mind-uhtaegu-roomsaks-ja-kohmetuks Aasta muuseumisõbraks valiti legendaarne laulja ja telesaatejuht: tunnustus teeb mind ühtaegu rõõmsaks ja kohmetuks] Õhtuleht.ee, 24.11.2025.</ref> * 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] panuse eest Eesti televaldkonda (elutööauhind)<ref>[https://eeter.err.ee/1610005993/reet-linna-palvis-auhinna-panuse-eest-eesti-televaldkonda Reet Linna pälvis auhinna panuse eest Eesti televaldkonda] ERR Eeter, 24.04.2026.</ref> ===Elukestev ''comeback''=== Kultuuriajakirjanik [[Meelis Kapstas]], kes on kirjutanud elulooraamatu "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ..." (2008), on tema elutööd iseloomustades öelnud, et Reet Linnal on "oskust elada lapse õhina ja vaimustusega alati olevikus – teha elukestvat ''comeback''<nowiki/>'i".<ref>Meelis Kapstas. [https://kultuur.postimees.ee/8017904/nadala-persoon-reet-linna-refraan-on-vaid-hetk-milles-viibime-praegu Nädala persoon ⟩ Reet Linna refrään: on vaid hetk, milles viibime praegu], Postimees Kultuur, 11.05.2024.</ref> Ajakirjanik Tiina Kruus on kirjutanud: "Saatejuhi ja mõjuisiku Reet Linna puhul käib ajamasin otsekui tagurpidi." Sest 2024. aastal 80-aastaselt Eesti Mõjukate edetabelisse arvatud daam ei juhi üksnes telesaateid, vaid esineb ka lugematul hulgal üritustel, kõneldes nii oma tööst, muusikast, elust kui ka harjumustest, kannab aastate naise aunimetust ja on oma liikumisharrastusega paljudele innustavaks eeskujuks.<ref>Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120339696/mida-vanemaks-seda-popimaks-reet-linna-sa-ei-kujuta-ette-kui-palju-esinemisi-on-mulle-pakutud Mida vanemaks, seda popimaks. Reet Linna: sa ei kujuta ette, kui palju esinemisi on mulle pakutud!], Eesti Päevaleht / LP, 29.11.2024.</ref> Reet Linna ise on öelnud, et püüab "Prillitoosi" tehes meeles pidada, et see generatsioon, kes temaga koos vananeb, "on ju tegelikult [[Rock'n'roll|''rock'n'roll''<nowiki/>'i]] põlvkond".<ref name="ReferenceB" /> Reet Linna kuulub nende Eesti muusikainimeste hulka, keda on portreteerinud muusik [[Anu Taul]]. Tauli [[pastell|pastelltehnikas]] [[portreemaal]]ide näitus "Muusikamaal" avati 2024. aasta juunis [[Tartu]]s [[Lodjakoda|Lodjakojas]], hiljem on seda eksponeeritud rändnäitusena mujalgi.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609375601/muusik-anu-taul-avas-oma-esimese-portreemaalide-naituse-muusikamaal Muusik Anu Taul avas oma esimese portreemaalide näituse "Muusikamaal"] ERR Kultuur, 19.06.2024.</ref> ==Isiklikku== Reet Linna on [[Ella Haug|Ella]] ja [[Arved Haug]]i tütar. Ema laulis [[Eesti Raadio]] segakooris ja võttis tütre sageli kooriproovi kaasa; Reet ise laulis lapsena nii Eesti Raadio laste- kui ka tütarlasteansamblis.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/elu/772033/reet-linna-tahtsin-saada-ooperilauljaks-aga-estraadistuudios-sain-aru-et-lauljat-minust-ei-saa- Reet Linna: "Tahtsin saada ooperilauljaks, aga estraadistuudios sain aru, et lauljat minust ei saa."] Õhtuleht.ee, 22.11.2016.</ref> Reet Linna noorem õde on Eve Haug, kes on samuti lauljana esinenud mitmes popansamblis.<ref>Sirje Rattus, Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/754310/arved-haug-sai-tutarde-hulgamise-andeks-alles-surivoodil Arved Haug sai tütarde hülgamise andeks alles surivoodil] Õhtuleht.ee, 19.08.2016.</ref> Reet Linna oli aastatel 1965–1971 abielus Ants Parikaga<ref>Meelis Kapstas. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82287293/reet-linna-paljugi-voiks-oelda-veel-vol-2 Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel. vol. 2] Kroonika/Delfi, 26.05.2008.</ref>, 1966. aastal sündis poeg Kent<ref>[http://www.ohtuleht.ee/391229 Täna abiellub Reet Linna vanim poeg] Õhtuleht.ee, 20.08.2010.</ref>. Aastatel 1973–1995 oli ta abielus [[Ivo Linna]]ga. Nende tütar Hanna-Stina (sündinud 1974)<ref>[[Kristi Vainküla]]. [http://www.ohtuleht.ee/87557 Ivo Linna sai vanaisaks] Õhtuleht.ee, 04.01.2000.</ref> on kultuuritöötaja ja poeg [[Robert Linna|Robert]] (sündinud 1983) on muusik. Kui sündis poeg Robert, pühendas vanaisa Arved Haug talle laulu "Rahu hällilaul", mille esmaesitajad on Reet ja Ivo Linna. Laul kõlas 1987. aastal toimunud [[VI noorte laulu- ja tantsupidu|VI noorte laulu- ja tantsupeol]] nii sega- ja naiskooride esituses kui ka ühe tantsu muusikana.<ref>Meelis Kapstas. [https://kultuur.postimees.ee/8017904/nadala-persoon-reet-linna-refraan-on-vaid-hetk-milles-viibime-praegu Nädala persoon ⟩ Reet Linna refrään: on vaid hetk, milles viibime praegu] Postimees Kultuur. 11.05.2024.</ref> Reet Linna pöörab palju tähelepanu aktiivsele eluviisile ja tegevuste mitmekesisusele. Nii on ta eri eluperioodidel tegelnud tervisekõnni ja -sörgi kõrval ka näiteks [[võrkpall]]i, [[purjetamine|purjetamise]] ja isegi [[mäesuusatamine|mäesuusatamisega]]<ref>[https://elu24.postimees.ee/1020710/reet-linnal-on-ekstreemne-hobi Reet Linnal on ekstreemne hobi] Postimees/Elu24, 27.10.2012.</ref>, kuid vanemas eas on ta jäänud truuks [[kepikõnd|kepikõnnile]].<ref>Liis Auväärt. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/89146805/tervis-plussi-kaanelugu-reet-linna-ilmasambaks-ei-jaa-meist-keegi-aga-elu-tuleb-nautida-senikaua-kuni-seda-on Tervis Plussi kaanelugu | Reet Linna: ilmasambaks ei jää meist keegi, aga elu tuleb nautida senikaua, kuni seda on!] Tervis Pluss / Delfi, 06.03.2020.</ref> Tarmukaid eakaid on tema suguvõsas olnud veelgi, näiteks tema 96-aastaseks elanud spordientusiastist tädi Leida Sevruk hüppas veel 87-aastaselt langevarjuga.<ref>Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120339696/mida-vanemaks-seda-popimaks-reet-linna-sa-ei-kujuta-ette-kui-palju-esinemisi-on-mulle-pakutud Mida vanemaks, seda popimaks. Reet Linna: sa ei kujuta ette, kui palju esinemisi on mulle pakutud!] Eesti Päevaleht / LP, 29.11.2024.</ref> Talle meeldib teha aiatööd ja lahendada ristsõnu.<ref>Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120370263/video-alati-sarav-ja-kaunis-reet-linna-raakis-mis-on-ikkagi-tema-salarelv-et-ta-nii-hea-valja-naeb Video | Alati särav ja kaunis! Reet Linna rääkis, mis on ikkagi tema salarelv, et ta nii hea välja näeb] Kroonika/Delfi, 13.04.2025.</ref> == Viited == <references/> ==Kirjandus== * Meelis Kapstas, "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ...", Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443307 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kumme-kusimust-reet-linnale ETV saade "Kümme küsimust Reet Linnale"] ETV, 5. mai 1989 * Kirsti Vainküla. [http://www.ohtuleht.ee/157741/reet-linna-pensionile-ma-veel-ei-lahe-iluloikusele-ka-mitte "Reet Linna: pensionile ma veel ei lähe. Ilulõikusele ka mitte!"] Õhtuleht.ee, 1. juuni 2004 * Kirsti Vainküla. [http://www.ohtuleht.ee/162887/raadiohaal-reet-linna-jai-vanuse-tottu-oma-saatest-ilma "Raadiohääl Reet Linna jäi vanuse tõttu oma saatest ilma"] Õhtuleht.ee, 21. september 2004 * Kirsti Vainküla. [http://www.ohtuleht.ee/198270/reet-linna-oeldi-et-urmas-ott-pidi-tulema-minu-saate-asemele "Reet Linna: öeldi, et Urmas Ott pidi tulema minu saate asemele"] Õhtuleht.ee, 23. mai 2006 * Agnes Männiste. [http://www.postimees.ee/030706/lisad/arter/207668.php "Igiliikur Reet Linna"] Postimees, 1. juuli 2007 * Marin Heier. [http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=4396 "Igihaljas Reet Linna"] Kroonika, 22. jaanuar 2008 * [http://www.elu24.ee/?id=15272 "Reet Linna: minu suhted ei alga ega lõpe Ivo Linnaga"] Elu24.ee, 20. mai 2008 * [http://www.ohtuleht.ee/280148/reet-linnal-oli-esimene-tosine-suhe-georg-otsa-pojaga "Reet Linnal oli esimene tõsine suhe Georg Otsa pojaga"] Õhtuleht.ee, 20. mai 2008 * Aigi Viira. [http://www.ohtuleht.ee/281918/reet-linna-koigest-on-voimalik-ule-saada-aga-votab-aega-et-endast-jagu-saada- "Reet Linna: "Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada.""] Õhtuleht.ee, 3. juuni 2008 * Piret Kooli. [http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=10535 "Reet Linna: nüüd on südamelt ära"] Naised, 14. juuni 2008 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/reet-linna-elame-veel "Reet Linna: Elame veel!"] Vahur Kersna tehtud portreesaade Reet Linna 70. sünnipäevaks, ETV, 31. mai 2014 * [https://menu.err.ee/917094/pealtnagija-reet-linna-utles-esimesel-pakkumisel-prillitoosist-ara-mina-ei-taha-sellist-saadet-teha ""Pealtnägija" | Reet Linna ütles esimesel pakkumisel "Prillitoosist" ära: mina ei taha sellist saadet teha!"] ERR Menu, 6. märts 2019 * Eve Rohtla. [https://60pluss.postimees.ee/6725647/reet-linna-vanaema-ounapuu-otsas Reet Linna – vanaema õunapuu otsas] Postimees/60+, 14. juuli 2019 * [https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/eesti-viljakamaid-laulusonade-autoreid-reet-linna-koiki-laule-kull-ei-maleta?id=87438957 Eesti viljakamaid laulusõnade autoreid Reet Linna: kõiki laule küll ei mäleta!] Kroonika, 15. september 2019 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-etv-reet-linna Telesaade "Minu ETV. Reet Linna"] ETV, 19. veebruar 2020 * [https://blogi.rahvaraamat.ee/intervjuu/reet-ja-robert-linna-elu-raamatute-rutmis/ Reet ja Robert Linna elu raamatute rütmis] Rahva Raamatu Raamatublogi. 19. november 2021 * Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1105474/igihaljas-reet-linna-ma-ei-taha-olla-unustatud- Igihaljas Reet Linna: „Ma ei taha olla unustatud.“] Õhtuleht.ee, 30. aprill 2024 * [https://kultuur.postimees.ee/8043077/naitus-anu-tauli-avas-omas-esimese-portreemaalide-naituse-muusikamaal Anu Tauli avas omas esimese portreemaalide näituse «Muusikamaal»] – Anu Tauli pastellportree Reet Linnast, Postimees.ee, 18. juuni 2024 * [https://menu.err.ee/1609455383/reet-linna-enda-ja-teiste-vastu-peab-aus-olema-aga-hadavale-on-alati-lubatud Reet Linna: enda ja teiste vastu peab aus olema, aga hädavale on alati lubatud] ERR Menu, 15. september 2024 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120339696/mida-vanemaks-seda-popimaks-reet-linna-sa-ei-kujuta-ette-kui-palju-esinemisi-on-mulle-pakutud Mida vanemaks, seda popimaks. Reet Linna: sa ei kujuta ette, kui palju esinemisi on mulle pakutud!] Eesti Päevaleht / LP, 29. november 2024 {{JÄRJESTA:Linna, Reet}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] nbjvwlmka5s6iz8x59qinzk2wewoitv 0 137939 7170858 6447946 2026-06-11T14:53:52Z Mona 355 7170858 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[eestlased|eesti]] ja Eesti orkestri[[dirigent]]e. Koorijuhid on loetletud [[Koorijuhtide loend]]is.'' {{tähed}} {{veerud}} ==A== *[[Juhan Aavik]] *[[Jüri Alperten]] ==E== *[[Olari Elts]] ==G== *[[Mihhail Gerts]] ==H== *[[Adolf Helder]] ==I== *[[Harry Illak]] ==J== *[[Kristjan Järvi]] *[[Neeme Järvi]] *[[Paavo Järvi]] ==K== *[[Lilyan Kaiv]] *[[Tõnu Kaljuste]] *[[Andrus Kallastu]] *[[Toomas Kapten]] *[[Eri Klas]] *[[Raimund Kull]] *[[Erich Kõlar]] *[[Mihkel Kütson]] ==L== *[[Tarmo Leinatamm]] *[[Peeter Lilje]] *[[Samuel Lindpere]] {{veerud-piir}} ==M== *[[Felix Mandre]] *[[Roman Matsov]] *[[Mikk Murdvee]] *[[Aivar Mäe]] *[[Paul Mägi]] ==N== *[[Endel Nõgene]] ==O== *[[Helmut Orusaar]] ==P== *[[Erki Pehk]] *[[Mati Põdra]] *[[Vello Pähn]] *[[Kristiina Poska]] ==R== *[[Kirill Raudsepp]] *[[Aleksander Rjabov]] *[[Kaisa Roose]] ==S== *[[Linda Saul]] *[[Peeter Saul]] *[[Toomas Siitan]] *[[Lauri Sirp]] ==T== *[[Anu Tali]] *[[Jaan-Eik Tulve]] {{veerud-piir}} ==V== *[[Toomas Vavilov]] *[[Hendrik Vestmann]] *[[Arvo Volmer]] *[[Aivo Välja]] ==Õ== ==Ä== ==Ö== ==Ü== ==W== {{veerud-lõpp}} [[Kategooria:Eesti muusikute loendid|Dirigendid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid| ]] 8t3zkhwvl22w8jo62wg5hg0drku7bf0 0 141230 7171006 6361670 2026-06-11T21:07:04Z Velirand 67997 + kategooria 7171006 wikitext text/x-wiki '''Vassili Savka''' on [[kurjategija]], kellele on [[Eesti]]s mõistetud [[kohus|kohtu]] poolt [[eluaegne vangistus]]. [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtu]] 5. märtsi 2003. aasta otsusega tunnistati Vassili Savka süüdi [[Kriminaalkoodeks]]i (KrK) § 101 p-de 3, 5, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks eluaegne vangistus. V. Savka tunnistati süüdi oma abikaasa tapmises ning seejärel ämma ja kasupoja tapmises. Politsei kogutud tõendite põhjal toimus kuritegu 7. juulil 2000. aastal, kui vaid veidi üle nelja kuu abielus olnud V. Savka tappis [[Tallinn]]as [[Sõle tänav]]a 35 paneelmaja üheksanda korruse korteris 36-aastase naise Inga, eraldas liha luudelt ja uhas kämblasuurused lihatükid WC-potist alla. Samal ööl tappis ta naabruses [[Kolde puiestee]] 88 elanud Inga 60-aastase ema Jelena ja 12-aastase poja Dmitri, kelle tükeldatud surnukehad viis [[Raplamaa]]le [[Käru]]sse maamaja keldrisse. 8. juulil Vassili ja Inga üürikorteri püstikus Sõle 35 ummistas liha kanalisatsiooni. Ehkki korteriühistu esindajad kutsusid politsei, ei suhtunud see asjasse tõsiselt. Arvati, et tegu on halvaksläinud šašlõkiga. Ummistuse kõrvaldajad uhtsid lihatükid linna kanalisatsioonivõrku. 9. juulil ummistus kordus. Majaelanike initsiatiivil viidi lihatükk ekspertiisi. Selgus, et suure tõenäosusega on tegu inimlihaga. Esialgu ei osatud seda Inga kadumisega seostada. Et lihatükki säilitati [[formaliin]]is, ei õnnestunud kohtuekspertidel sellest kõlblikku [[DNA]]d saada. Vassili Savka teatas mõni päev hiljem tuttavatele, et tema perekond on [[Peipsi järv]]e äärde puhkama sõitnud. Kui naine, poiss ja vanaema olid juba üle kuu kadunud, pöördusid Inga lähedased politseisse, kuid esialgu ei võetud seal teadet tõsiselt. Inimeste kadumine sai lahenduse septembri algul, kui Inga lähedased pöördusid Tallinna kriminaalpolitsei komissari Artur Tšulitški poole. Mõne päevaga leidis politsei tükeldatud vanaema ja poisi laiba Savka maamaja pooleldi vett täis keldrist. Kuna politsei selgitas välja, et Vassili Savka kodumajas põhjustasid kanalisatsiooniummistuse inimliha tükid, võeti Vassili Savka 7. septembril kahtlustatuna kolmikmõrvas vahi alla. V. Savka väitis kohtus, et lasi Sõle tänava korterist kanalisatsiooni 5-7 kilogrammi halvaks läinud šašlõkiliha, kuid see oli sealiha, mitte tema abikaasa. Halvaks läinud šašlõkiliha olla leidnud ta korteri rõdult kapist. ==Kirjandus== *[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=689608 Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus.] *[https://www.ohtuleht.ee/136490 Kopli lihunik Savka: "Palun õiglast otsust."] *[http://www.juura.ee/artiklid.php3?cat=5&id=6077 Kopli Lihunik jõuab kohtusse ] *[http://euro.postimees.ee/130806/esileht/krimi/212995.php Savka taotleb enda mõrvatud abikaasa surnuks tunnistamist] {{JÄRJESTA:Savka, Vassili}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] iun3bhu3gbu1uryizvua28ku50ai1fw 0 141585 7170766 7159779 2026-06-11T12:01:38Z Taurus404 80079 7170766 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Schempp-Hirth_Nimbus_4_D-KHXX.jpg|right|thumb|FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4]] [[Fail:Herdenking_van_40_jaar_zweefvliegtuigen-525973.ogv|pisi|Lühivideo purilennundusest]] '''Purilennuk''' on [[Õhk|õhust]] raskem, mootorita lauglendamiseks konstrueeritud [[lennuk]], mis püsib õhus jäiga [[Tiib (lennundus)|tiiva]] [[Liikumine|liikumisel]] tekitatud [[Tõstejõud|tõstejõu]] toimel ning mis võimaldab kestvaks lennuks väikese vajumise tõttu kasutada tõusvaid õhuvoole (termika, mäeveeru tuul, seisevlaine). Lendamiseks peab purilennuk oma kõrguse ([[potentsiaalne energia|potentsiaalse energia]]) edasiliikumiseks ([[kineetiline energia|kineetiliseks energiaks]]) muundama. Tõusvate õhuvoolude kasutamist lennuks nimetatakse '''[[purilend|purilennuks]]''' ehk '''purilendamiseks'''. [[Fail:Aircraft_of_the_Royal_Air_Force_1939-1945-_Airspeed_As.51_Horsa._CH10356.jpg|pisi|Briti õhujõudude purilennuk aastatel 1939–1945, [[Airspeed As.51 Horsa]] suutis kanda 30 täisvarustuses sõdurit või ka 1 Jeepi]] Tänapäeval on purilennukite lauglemisväärtuse piiriks saavutatud umbes 1:70. Lauglemisväärtus näitab, kui kaugele on purilennuk võimeline vaikses [[õhk|õhus]] lauglema. Kui näiteks purilennuk 1 km kõrguse kaotuse järel on lauelnud 48 km kaugusele, siis on selle [[Aerodünaamika|aerodünaamiline]] väärtus (lauglemisväärtus) 48. Purilennuki aerodünaamiline väärtus ehk tõstejõu ja takistusjõu suhe (L/D) sõltub: tiiva külgsuhtest ehk tiiva saledusest (kitsas suure ulatusega tiib), [[tiivaprofiil]]ist, kere kujust ning ristlõike pindalast ja kõigi pindade siledusest. Purilennukiga on saavutatud: kõrgus 22 646 m <ref>https://www.fai.org/records?page=1{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, suurim distantslend 3009 km, <ref>{{Netiviide |url=https://www.fai.org/records?page=76 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-10-29 |arhiivimisaeg=2018-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181029233938/https://www.fai.org/records?page=76 |url-olek=ei tööta }}</ref> kiirus 500 km distantsil 307 km/h, kestuslend 57 tundi. ==Vajalikud lennuomadused== [[Pilt:Glider trailer.jpg|pisi|Auto järelkäru purilennuki veoks maanteel]] Et purilennuk oleks heade lennuomadustega, peab see ehituslikult vastama teatud kindlatele nõuetele. Purilennuki tiiva [[pinnakoormus]]t peab saama muuta võimalikult suures vahemikus (nüüdisajal 30–60 kg/m²). Väike kaal võimaldab väikesel lennukiirusel vähese vajumise tõttu ka nõrkades termiliste tõusudes kõrgust juurde võita. Suurim kaal aga võimaldab, kui tiivas asuvad ballastvee paagid on täidetud, sooritada ülelende suurendatud [[kiirus]]ega. Nobeda kuuleka juhitavusega purilennuk on vajalik, et tõusvas õhuvoolusambas ka kitsaid ringe tehes oleks [[piloot|piloodil]] võimalikult vähese viivitusega juhtida purilennuk õhusamba suurema tõusukiiruse ossa. Tänapäevased purilennukid peavad olema nii konstrueeritud, et oleks tagatud vastupidavus ja stabiilne lend võimalikult suures kiirustevahemikus, reeglina 80–250 km/h. Purilennuki väike [[õhutakistus]] on vajalik, et [[Hõõre|hõõrdumise]] tõttu tekkiv energiakaotus oleks võimalikult väike. Seetõttu on tänapäevastel purilennukitel sissetõmmatav [[telik]] juba põhivarustuses. [[Fail:Gliders-opn-market_garden.jpg|pisi|Operatsioonil Market Garden kasutati muuhulgas ka USA purilennukeid, mis suutsid kanda 13 täisvarsustuses sõdurit, 1 Jeepi, 75 mm haubitsat]] Purilennuk ei pea mitte ainult suurte lennukiiruste pärast vastupidav olema, aga olema seda ka maandumisel väljaspool [[lennuväli|lennuvälja]], värskelt küntud põldudele, veel koristamata teraviljapõldudele jne. Alati peab purilennuki konstruktsioon vastu pidama ning parimal viisil pilooti kaitsma. Juhul kui maandumiseks valitud põllult pole võimalik abi[[mootor]]i varal või lennuki slepis õhku tõusta, võetakse purilennuk koost lahti ning paigutatakse lennuväljale viimiseks erilisesse transport-järelkärusse. Seetõttu peab purilennuk olema sellise ehitusega, et selle peamised osad <ref>[http://www.purilend.ee/node/4790#comment| Lennuki osad eesti keeles]</ref>, kere, [[stabilisaator]], [[tiivakonsool]]id, saaks mõne minuti jooksul lihtsalt eraldada, et siis uues kohas jälle kiiresti kokku ühendada. Tänapäevased purilennukid on ehitatud [[komposiit]]materjalidest, mis vaatamata oma kergusele on eriti tugevad. Komposiitmaterjalide kasutamine purilennukiehituses on võimaldanud teoks teha väga suure tiiva külgsuhtega (tiiva ulatuse ja keskmise geomeetrilise tiiva pealtvaates laiuse suhe, kuni 51) purilennukite põlvkonna ilmumise. ==Õhkutõusmise viisid== [[Pilt:Schempp-Hirth Ventus 2b glider being launched at Lasham Airfield in UK.jpg|right|thumb|18 meetri klassi purilennuki vintsimine]] Lennuks vajaliku algkõrguse saavutamiseks rakendatakse järgmisi viise: **kummiköie start – tänapäeval vähe levinud **[[auto]] järel sleppimine – [[Euroopa]]s vähe levinud **vintsimine (kasutades trossi või erilist köit) **sleppimine lennuki järel **abimootoriga start (mootorpurilennuk) ==Purilennuk kui võistluslennu vahend== Enamik purilennukeid on ehitatud nii, et need vastaksid[[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon| FAI]] reeglite järgi kehtestatud mingi võistlusklassi nõuetele: **13,5 m klass – tiivaulatus mitte üle 13,5 m **Standardklass – mittemuudetava tiivaprofiiliga (v.a. eleroonid), tiivaulatus mitte üle 15 m, telik võib olla sissetõmmatav, ratta läbimõõt vähemalt 300 mm ja laiusega 100 mm, pidurduslangevari on keelatud. **15 m klass – tiivaulatus mitte üle 15 meetri **18 m klass – tiivaulatus mitte üle 18 meetri **Vabaklass – piiranguteta **Kaheistmeliste klass – kaks pilooti, tiivaulatus mitte üle 20 meetri. **Klubiklass - varasemad tüübid FAI etteandmiskoefitsendiga, ballast pole lubatud **Ülikerge klass - lennukaal mitte üle 220 kg <ref>[https://www.fai.org/sites/default/files/sc3_2017a.pdf Chapter 5]</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Harry Habel]] 1936. ''Purilend''. Tallinna Õhuasjanduse Ühing. * [[Ülo Keedus]] 1962. ''Purilend''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. ==Välislingid== * [http://www.purilend.ee/node/1588#comment| Lennukite liigitus väliskuju järgi] * [http://www.estonia.ca/koit/Kool/L%f5put%f6%f6/Muud%20materjalid/4-purilennuki-aerodunaamika.pdf Purilennuki aerodünaamika 1. Tiiva profiil] * [http://www.scribd.com/doc/2245677/2-eelteadmisi-purilennukist Eelteadmisi purilennukist] {{commonskat|Gliders|Purilennukid}} [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Purilendamine]] [[Kategooria:Purilennukid| ]] <!-- interwiki --> s29uzncbod9183mvq1fxz86amd2q3kt 0 141874 7170822 7159754 2026-06-11T14:17:16Z ~2026-30948-42 230146 /* Mehed */ 7170822 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Kergejõustiku maailmarekordid''' on [[IAAF|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] registreeritud [[kergejõustik]]u maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikide jooksualade distantsid on [[meetermõõdustik]]us, välja arvatud [[1 miili jooks]]. == Reeglid == Maailmarekordite kinnitamiseks kergejõustikus on kindlasti vaja jälgida järgmisi nõudeid<ref>{{Netiviide |url=http://www.iaaf.org/mm/Document/imported/42192.pdf |pealkiri=IAAF-i reeglid (inglise keeles) IAAF.org PDF |vaadatud=2008-09-10 |arhiivimisaeg=2008-09-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080910233108/http://www.iaaf.org/mm/Document/imported/42192.pdf |url-olek=töötab }}</ref>: * Pärast võistlust on sportlane kohustatud tegema [[doping]]ukontrolli vastavalt IAAF-i antidopingu komitee seatud reeglitele. * Individuaalalal peab osalema vähemalt kolm sportlast ja võistkondlikult vähemalt kaks võistkonda. * Staadion ja selle võistlusinventar peab vastama IAAF-i kriteeriumitele. * Võistlused peavad toimuma tingimustes, kus ühes võistlevad sama sugupoole esindajad, mis eriti kehtib maanteejooksudel. * Võistkondlikul alal (teatejooksud) peavad sportlased olema ühe riigi kodanikud. * Tempo dikteerija (jooksu eestvedaja-jänese) kasutamine jooksudes maailmarekordi püstitamisel on lubatud, kuid ei lubata kasutada sportlast, kes on jäänud maha ühe või rohkem ringe vastavas jooksus. * [[100 m jooks]]us, [[200 m jooks]]us, [[100 m tõkkejooks]]us, [[110 m tõkkejooks]]us ning [[kaugushüpe|kaugus-]] ja [[kolmikhüpe|kolmikhüppes]] ei tohi taganttuul ületada 2&nbsp;m/s. Mitmevõistluses on lubatud keskmine tuul kuni 2&nbsp;m/s, kusjuures 100 meetri jooksu, kaugushüppe ja 110 m tõkkejooksu tuulekiirus liidetuna ei tohi ületada 6&nbsp;m/s. * Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajavõtt (fotofiniš). == Maailmarekordid == === Mehed === {| class="wikitable" ! Ala ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Aeg ! Koht |- |[[100 m jooks]] |align=center|'''9,58''' |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |16. august 2009 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[200 m jooks]] |align=center|'''19,19''' |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |20. august 2009 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[400 m jooks]] |align=center|'''43,03''' |[[Wayde van Niekerk]] |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |14. august 2016 |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]] |- |[[800 m jooks]] |align=center|'''1.40,91''' |[[David Lekuta Rudisha]] |{{PisiLipp|Keenia}} |10. august 2012 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[London]]</td> |- |[[1000 m jooks]] |align=center|'''2,11,96''' |[[Noah Ngeny]] |{{PisiLipp|Keenia}} |5. september 1999 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |- |[[1500 m jooks]] |align=center|'''3.26,00''' |[[Hicham El Guerrouj]] |{{PisiLipp|Maroko}} |14. juuli 1998 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- |[[1 miili jooks]] |align=center|'''3.43,13''' |[[Hicham El Guerrouj]] |{{PisiLipp|Maroko}} |7. juuli 1999 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- |[[2000 m jooks]] |align=center|'''4.43,13''' |[[Jakob Ingebrigtsen]] |{{PisiLipp|Norra}} |8. september 2023 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- |[[3000 m jooks]] |align=center|'''7.17,55''' |[[Jakob Ingebrigtsen]] |{{PisiLipp|Norra}} |25. august 2024 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Chorzów]] |- |[[5000 m jooks]] |align=center|'''12.35,36''' |[[Joshua Cheptegei]] |{{PisiLipp|Uganda}} |14. august 2020 |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- |[[5 km jooks]] (maantee) |align=center|'''12.51''' |[[Joshua Cheptegei]] |{{PisiLipp|Uganda}} |16. veebruar 2020 |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- |[[10 000 m jooks]] |align=center|'''26.11,00''' |[[Joshua Cheptegei]] |{{PisiLipp|Uganda}} |7. oktoober 2020 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- |[[10 km jooks]] (maantee) |align=center|'''26.24''' |[[Rhonex Kipruto]] |{{PisiLipp|Keenia}} |6. detsember 2020 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- |[[15 km jooks]] |align=center|'''41.13''' |[[Leonard Patrick Komon]] |{{PisiLipp|Keenia}} |21. november 2010 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Nijmegen]] |- |[[20 000 m jooks]] |align=center|'''56.26,0''' |[[Haile Gebrselassie]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |27. juuni 2007 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- |[[20 km jooks]]</td> |align=center|'''55.21''' |[[Zersenay Tadese]] |{{PisiLipp|Eritrea}} |21. märts 2010 |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Lissabon]] |- |[[1 tunni jooks]] |align=center|'''21,330&nbsp;km''' |[[Mo Farah]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |4. september 2020 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- |[[Poolmaraton]] |align=center|'''57.20''' |[[Yomif Kejelcha|Jakob Kiplimo]] |🇺🇬 Uganda |8. märts 2026 |Lisabon |- |[[25 000 m jooks]] |align=center|'''1:12.25,4''' |[[Moses Cheruiyot Mosop]] |{{PisiLipp|Keenia}} |3. juuni 2011 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- |[[25 km jooks]] |align=center|'''1:11.18''' |[[Dennis Kipruto Kimetto]] |{{PisiLipp|Keenia}} |6. mai 2012 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[30 000 m jooks]] |align=center|'''1:27.37''' |[[Toshihiko Seko]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |22. märts 1981 |{{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Christchurch]] |- |[[30 km jooks]] |align=center|'''1:26.47,4''' |[[Moses Cheruiyot Mosop]] |{{PisiLipp|Keenia}} |3. juuni 2011 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- |[[Maraton]] |align=center|'''1.59,30''' |[[Kelvin Kiptum|Sebastian Sawe]] |{{PisiLipp|Keenia}} |26. aprill 2026 |🇬🇧 London |- |[[Ultrajooks|100 km jooks]] |align=center|'''6:09.14''' |[[Nao Kazami]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |24. juuni 2018 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Lake Saroma]] |- |[[3000 m takistusjooks]] |align=center|'''7.52,11''' |[[Lamecha Girma]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |9. juuni 2023 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- |[[110 m tõkkejooks]] |align=center|'''12,80''' |[[Aries Merritt]] |{{PisiLipp|USA}} |7. september 2012 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- |[[400 m tõkkejooks]] |align=center|'''45,94''' |[[Karsten Warholm]] |{{PisiLipp|Norra}} |[[3. august]] 2021 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō|Tokyo]] |- |[[Kõrgushüpe]] |align=center|'''2.45''' |[[Javier Sotomayor]] |{{PisiLipp|Kuuba}} |27. juuli 1993 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Salamanca]] |- |[[Teivashüpe]] |align=center|'''6.30''' |[[Armand Duplantis]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |15 sept 2025 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō|Tokyo]] |- |[[Kaugushüpe]] |align=center|'''8.95''' |[[Mike Powell]] |{{PisiLipp|USA}} |30. august 1991 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]] |- |[[Kolmikhüpe]] |align=center|'''18.29''' |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |7. august 1995 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]] |- |[[Kuulitõuge]] |align=center|'''23.56''' |[[Ryan Crouser]] |{{PisiLipp|USA}} |27. mai 2023 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |[[Kettaheide]] |align=center|'''74.35''' |[[Mykolas Alekna]] |{{PisiLipp|Leedu}} |14. aprill 2024 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Oklahoma]] |- |[[Vasaraheide]] |align=center|'''86.74''' |[[Juri Sedõhh]] |[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|30px]] [[NSV Liit]] |30. august 1986 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart]] |- |[[Odavise]] |align=center|'''98.48''' |[[Jan Železný]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |25. mai 1996 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jena]] |- |[[Kümnevõistlus]] |align=center|'''9126''' |[[Kevin Mayer]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. september|15.]]–16. september 2018 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Talence]] |- |[[20 000 m käimine]] |align=center|'''1:17.25,6''' |[[Bernardo Segura]] |{{PisiLipp|Mehhiko}} |7. mai 1994 |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Bergen]] |- |[[20 km käimine]] |align=center|'''1:16.36''' |[[Yusuke Suzuki]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |15. märts 2015 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nomi]] |- |[[30 000 m käimine]] |align=center|'''2:01.44,1''' |[[Maurizio Damilano]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |3. oktoober 1992 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Cuneo]] |- |[[50 000 m käimine]] |align=center|'''3:35.27,2''' |[[Yohan Diniz]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |12. märts 2011 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Reims]] |- |[[50 km käimine]] |align=center|'''3:32.33''' |[[Yohan Diniz]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |15. august 2014 |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |- |[[4×100 m teatejooks]] |align=center|'''36,84''' |[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |12. august 2012 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[London]] |- |[[4×200 m teatejooks]] |align=center|'''1.18,63''' |[[Nickel Ashmeade]], <br>[[Warren Weir]], <br>[[Jermaine Brown]], <br>[[Yohan Blake]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |24. mai 2014 |{{Riigi ikoon|Bahama}} [[Nassau]] |- |[[4×400 m teatejooks]] |align=center|'''2.54,29''' |[[Andrew Valmon]], <br>[[Quincy Watts]], <br>[[Butch Reynolds]], <br>[[Michael Johnson]] |{{PisiLipp|USA}} |22. august 1993 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart]] |- |[[4×800 m teatejooks]] |align=center|'''7.02,43''' |[[Joseph Mutua]], <br>[[William Yiampoy]], <br>[[Ismael Kombich]], <br>[[Wilfred Bungei]] |{{PisiLipp|Keenia}} |25. august 2006 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- |[[4×1500 m teatejooks]] |align=center|'''14.22,22''' |[[Collins Cheboi]], <br>[[Silas Kiplagat]], <br>[[James Kiplagat Magut]], <br>[[Asbel Kiprop]] |{{PisiLipp|Keenia}} |25. mai 2014 |{{Riigi ikoon|Bahama}} [[Nassau]] |- |[[Maantee teatejooks]]* |align=center|'''1:57.06''' |[[Josephat Muchiri Ndambiri]], <br>[[Martin Irungu Mathathi]], <br>[[Daniel Muchunu Mwangi]], <br>[[Mekubo Mogusu]], <br>[[Onesmus Nyerre]], <br>[[John Kariuki]] |{{PisiLipp|Keenia}} |23. november 2005 |{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Chiba]] |} <nowiki>*</nowiki> Maantee teatejooks on maratonipikkune (42,195&nbsp;km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (5 + 10 + 5 + 10 + 5 + 7,195&nbsp;km) === Naised === {| class="wikitable" ! Ala ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Aeg ! Koht |- |[[100 m jooks]] |align=center|'''10,49''' |[[Florence Griffith-Joyner]] |{{PisiLipp|USA}} |16. juuli 1988 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Indianapolis]] |- |[[200 m jooks]] |align=center|'''21,34''' |[[Florence Griffith-Joyner]] |{{PisiLipp|USA}} |29. september 1988 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Soul]] |- |[[400 m jooks]] |align=center|'''47,60''' |[[Marita Koch]] |{{PisiLipp|Saksa DV}} |6. oktoober 1985 |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Canberra]] |- |[[800 m jooks]] |align=center|'''1.53,28''' |[[Jarmila Kratochvílová]] |[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|25px]] [[Tšehhoslovakkia]] |26. juuli 1983 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]] |- |[[1000 m jooks]] |align=center|'''2.28,98''' |[[Svetlana Masterkova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |23. august 1996 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- |[[1500 m jooks]] |align=center|'''3.49,11''' |[[Faith Kipyegon]] |{{PisiLipp|Keenia}} |2. juuni 2023 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Florence]] |- |[[1 miili jooks]] |align=center|'''4.07,64''' |[[Faith Kipyegon]] |{{PisiLipp|Keenia}} |21. juuli 2023 |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Fontvieille]] |- |[[2000 m jooks]] |align=center|'''5.23,75''' |[[Genzebe Dibaba]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |7. veebruar 2017 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sabadell]] |- |[[3000 m jooks]] |align=center|'''8.06,11''' |[[Wang Junxia]] |{{PisiLipp|Hiina}} |13. september 1993 |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |- |[[5000 m jooks]] |align=center|'''14.00,21''' |[[Gudaf Tsegay]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |17. september 2023 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- |[[10 000 m jooks]] |align=center|'''28.54,14''' |[[Beatrice Chebet]] |{{PisiLipp|Keenia}} |25. mai 2024 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- |[[10 km jooks]] |align=center| '''30.21''' | [[Paula Radcliffe]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |23. veebruar 2003 |[[Pilt:Flag of Puerto Rico.svg|25px|Puerto Rico]] [[San Juan]] |- |[[15 km jooks]] |align=center|'''46.14''' | [[Florence Kiplagat]] |{{PisiLipp|Keenia}} |15. veebruar 2014 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- |[[1 tunni jooks]] |align=center|'''18,930&nbsp;km''' | [[Sifan Hassan]] |{{PisiLipp|Holland}} |4. september 2020 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- |[[20 000 m jooks]] |align=center|'''1:05.26,6''' | [[Tegla Loroupe]] |{{PisiLipp|Keenia}} |3. september 2000 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Borgholzhausen]] |- |[[20 km jooks]] |align=center|'''1:01.54''' | [[Florence Kiplagat]] |{{PisiLipp|Keenia}} |15. veebruar 2014 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- |[[Poolmaraton]] |align=center| '''1:04.02''' | [[Ruth Chepgetich ]] |{{PisiLipp|Keenia}} |4. aprill 2021 |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |- |[[25 000 m jooks]] |align=center|'''1:27.05,9''' | [[Tegla Loroupe]] |{{PisiLipp|Keenia}} |21. september 2002 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mengerskirchen]] |- |[[25 km jooks]] |align=center|'''1:19.53''' | [[Mary Jepkosgei Keitany]] |{{PisiLipp|Keenia}} |9. mai 2010 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[30 000 m jooks]] |align=center|'''1:45.50,0''' | [[Tegla Loroupe]] |{{PisiLipp|Keenia}} |6. juuni 2003 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Warstein]] |- |[[30 km jooks]] |align=center|'''1:38.49''' | [[Mizuki Noguchi]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |25. september 2005 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[Maraton]] |align=center|'''2:11.53''' | [[Tigst Assefa]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |24. september 2023 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[Ultrajooks|100 km jooks]] |align=center|'''6:33.11''' | [[Tomoe Abe]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |25. juuni 2000 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokoro]] |- |[[3000 m takistusjooks]] |align=center|'''8.44,31''' |[[Beatrice Chepkoech]] |{{PisiLipp|Keenia}} |20. juuli 2018 |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- |[[100 m tõkkejooks]] |align=center|'''12,12''' |[[Tobi Amusan]] |{{PisiLipp|Nigeeria}} |24. juuli 2022 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- |[[400 m tõkkejooks]] |align=center|'''50,37''' |[[Sydney McLaughlin]] |{{PisiLipp|USA}} |8. august 2024 |{{Riigi ikoon|FRA}} [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]] |- |[[Kõrgushüpe]] |align=center|'''2.10''' |[[Jaroslava Mahutšihh]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |7. juuli 2024 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- |[[Teivashüpe]] |align=center|'''5.06''' |[[Jelena Issinbajeva]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |28. august 2009 |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |- |[[Kaugushüpe]] |align=center|'''7.52''' |[[Galina Tšistjakova]] | [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]] |11. juuni 1988 |[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|NSV Liit]] [[Leningrad]] |- |[[Kolmikhüpe]] |align=center|'''15.74''' |[[Yulimar Rojas]] |{{PisiLipp|Venezuela}} |20. märts 2022 |{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- |[[Kuulitõuge]] |align=center|'''22.63''' |[[Natalja Lissovskaja]] |[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[NSV Liit]] |7. juuni 1987 |[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|NSVL]] [[Moskva]] |- |[[Kettaheide]] |align=center|'''76.80''' |[[Gabriele Reinsch]] |{{PisiLipp|Saksa DV}} |30. august 1987 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Neubrandenburg]] |- |[[Vasaraheide]] |align=center|'''82.98''' |[[Anita Włodarczyk]] |{{PisiLipp|Poola}} |28. august 2016 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]] |- |[[Odavise]] |align=center|'''72.28''' |[[Barbora Špotáková]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |13. september 2008 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart]] |- |[[Seitsmevõistlus]] |align=center|'''7291''' |[[Jackie Joyner-Kersee]] |{{PisiLipp|USA}} |24. september 1988 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Soul]] |- |[[10 000 m käimine]] |align=center|'''41.56,23''' | [[Nadežda Rjaškina]] |{{PisiLipp|NSVL}} |24. juuli 1990 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] |- |[[20 000 m käimine]] |align=center|'''1:26.52,3''' | [[Olimpiada Ivanova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |6. september 2001 |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Brisbane]] |- |[[20 km käimine]] |align=center| '''1:23.49''' | [[Jiayu Yang]] |{{PisiLipp|Hiina}} |20. märts 2021 |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Huangshan]] |- |[[50 km käimine]] |align=center| '''3:59.15''' | [[Hong Liu]] |{{PisiLipp|Hiina}} |9. märts 2019 |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Huangshan]] |- |[[4×100 m teatejooks]] |align=center| '''40,82''' | [[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] |{{PisiLipp|USA}} |10. august 2012 |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- |[[4×200 m teatejooks]] |align=center| '''1.27,46''' | [[LaTasha Jenkins]], <br>[[LaTasha Colander-Richardson]], <br>[[Nanceen Perry]], <br>[[Marion Jones]] |{{PisiLipp|USA}} "Blue" |29. aprill 2000 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- |[[4×400 m teatejooks]] |align=center|'''3.15,17''' | [[Tatjana Ledovskaja]], <br>[[Olga Nazarova]], <br>[[Maria Pinigina]], <br>[[Olga Brõzgina]] |{{PisiLipp|NSVL}} |1. oktoober 1988 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Soul]] |- |[[4×800 m teatejooks]] |align=center|'''7.50,17''' | [[Nadežda Olizarenko]], <br>[[Ljubov Gurina]], <br>[[Ludmilla Borissova]], <br>[[Irina Podjalovskaja]] |{{PisiLipp|NSVL}} |5. august 1984 |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]] |- |[[4×1500 m teatejooks]] |align=center|'''16.27,02''' | [[Colleen Quigley]], <br>[[Elise Cranny]], <br>[[Karissa Schweizer]], <br>[[Shelby Houlihan]] | {{PisiLipp|USA}} (Nike/Bowerman Track Club) |31. juuli 2020 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Portland]] |- |[[Maantee teatejooks]]* |align=center|'''2:11.41''' |[[Jiang Bo]], [[Dong Yanmei]],<br>[[Zhao Fentgting]], [[Ma Zaijie]],<br>[[Lan Lixin]], [[Lin Na]] |{{PisiLipp|Hiina}} |28. veebruar 1998 |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |} <nowiki>*</nowiki> Maantee teatejooks on maratonipikkune (42 195&nbsp;km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (5 + 10 + 5 + 10 + 5 + 7,195&nbsp;km) === Segateatejooks === {|class="wikitable" |- !Ala !Tulemus !Sportlased !Riik !Aeg !Koht |- |[[4×400 m teatejooks]] |'''3.08,80''' |[[Justin Robinson]] (44,47)<br>[[Rosey Effiong]] (50,38)<br>[[Matthew Boling]] (45,13)<br>[[Alexis Holmes]] (48,82) |{{PisiLipp|USA}} | 19. august 2023 |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |} == Sisemaailmarekordid == === Mehed === {| class="wikitable" ! Ala ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Aeg ! Koht |- |[[50 m jooks]] |align=center|'''5,56''' |[[Donovan Bailey]] |{{PisiLipp|Kanada}} |9. veebruar 1996 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Reno]] |- |[[60 m jooks]] |align=center| '''6,34''' |[[Christian Coleman]] |{{PisiLipp|USA}} |18. veebruar 2018 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]] |- |[[200 m jooks]] |align=center|'''19,92''' |[[Frank Fredericks]] |{{PisiLipp|Namiibia}} |18. veebruar 1996 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- |[[400 m jooks]] |align=center|'''44,57''' |[[Kerron Clement]] |{{PisiLipp|USA}} |12. märts 2005 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]] |- |[[800 m jooks]] |align=center|'''1.42,67''' |[[Wilson Kipketer]] |{{PisiLipp|Taani}} |9. märts 1997 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- |[[1000 m jooks]] |align=center|'''2.14,96''' |[[Wilson Kipketer]] |{{PisiLipp|Taani}} |20. veebruar 2000 |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- |[[1500 m jooks]] |align=center|'''3.30,60''' |[[Jakob Ingebrigtsen]] |{{PisiLipp|Norra}} |17. veebruar 2022 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- |[[1 miili jooks]] |align=center|'''3.47,01''' |[[Yomif Kejelcha]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |3. märts 2019 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Boston]] |- |[[3000 m jooks]] |align=center|'''7.23,81''' |[[Lamecha Girma]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |15. veebruar 2023 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- |[[5000 m jooks]] |align=center|'''12.49,60''' |[[Kenenisa Bekele]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |20. veebruar 2004 |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- |[[50 m tõkkejooks]] |align=center|'''6,25''' |[[Mark McKoy]] |{{PisiLipp|Kanada}} |5. märts 1986 |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kobe]] |- |[[60 m tõkkejooks]] |align=center|'''7,29''' |[[Grant Holloway]] |{{PisiLipp|USA}} |24. veebruar 2021 <br> 20. märts 2022 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]] <br> {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- |[[Kõrgushüpe]] |align=center|'''2.43''' |[[Javier Sotomayor]] |{{PisiLipp|Kuuba}} |4. märts 1989 |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |- |[[Teivashüpe]] |align=center|'''6.20''' |[[Armand Duplantis]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20. märts 2022 |{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- |[[Kaugushüpe]] |align=center|'''8.79''' |[[Carl Lewis]] |{{PisiLipp|USA}} |27. jaanuar 1984 |{{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- |[[Kolmikhüpe]] |align=center|'''18.07''' |[[Hugues Fabrice Zango]] |{{PisiLipp|Burkina Faso}} |16. jaanuar 2021 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Aubière]] |- |[[Kuulitõuge]] |align=center|'''23.38''' |[[Ryan Crouser]] |{{PisiLipp|USA}} |18. veebruar 2023 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Pocatello]] |- |[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | align="center" |'''6645''' |[[Ashton Eaton]] |{{PisiLipp|USA}} |9.– 10. märts 2012 |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]] |- |[[5000 m käimine]] |align=center|'''18.07,08 ''' |[[Mihhail Štšennikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |14. veebruar 1995 |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |- |[[4×200 m teatejooks]] |align=center|'''1.22,11''' |[[Linford Christie]], <br>[[Darren Braithwaite]], <br>[[Ade Mafe]], <br>[[John Regis]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |3. märts 1991 |[[Pilt:Flag of Scotland.svg|25px|Šotimaa]] [[Glasgow]] |- |[[4×400 m teatejooks]] |align=center|'''3.01,51''' |[[Amere Lattin]], <br>[[Obi Igbokwe]], <br>[[Jermaine Holt]], <br>[[Kahmari Montgomery]] |{{PisiLipp|USA}} |9. veebruar 2019 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Clemson]] |- |[[4×800 m teatejooks]] |align=center|'''7.11,30''' |[[Joe McAsey]], <br>[[Kyle Merber]], <br>[[Chris Giesting]], <br>[[Jesse Garn]] |{{PisiLipp|USA}} |25. veebruar 2018 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Boston]] |} === Naised === {| class="wikitable" ! Ala ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Aeg ! Koht |- |[[50 m jooks]] |align=center|'''5,96''' |[[Irina Privalova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |9. veebruar 1995 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]] |- |[[60 m jooks]] |align=center|'''6,92''' |[[Irina Privalova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |11. veebruar 1993<br>9. veebruar 1995 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]] |- |[[200 m jooks]] |align=center|'''21,87''' |[[Merlene Ottey]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |13. veebruar 1993 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- |[[400 m jooks]] |align=center|'''49,26''' |[[Femke Bol]] |{{PisiLipp|Holland}} |16. veebruar 2023 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- |[[800 m jooks]] |align=center|'''1.55,82''' |[[Jolanda Ceplak]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |3. märts 2002 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]] |- |[[1000 m jooks]] |align=center|'''2.30,94''' |[[Maria Mutola]] |{{PisiLipp|Mosambiik}} |25. veebruar 1999 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- |[[1500 m jooks]] |align=center|'''3.53,09''' |[[Gudaf Tsegay]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |9. veebruar 2021 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- |[[1 miili jooks]] |align=center|'''4.13,31''' |[[Genzebe Dibaba]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |17. veebruar 2016 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- |[[3000 m jooks]] |align=center|'''8.16,60''' |[[Genzebe Dibaba]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |6. veebruar 2014 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- |[[5000 m jooks]] |align=center|'''14.18,66''' |[[Genzebe Dibaba]] |{{PisiLipp|Etioopia}} |19. veebruar 2015 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- |[[50 m tõkkejooks]] |align=center|'''6,58''' |[[Cornelia Oschkenat]] |{{PisiLipp|Saksa DV}} |20. veebruar 1988 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[60 m tõkkejooks]] |align=center|'''7,68''' |[[Susanna Kallur]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10. veebruar 2008 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karlsruhe]] |- |[[Kõrgushüpe]] |align=center|'''2.08''' |[[Kajsa Bergqvist]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |4. veebruar 2006 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Arnstadt]] |- |[[Teivashüpe]] |align=center|'''5.03''' |[[Jenn Suhr]] |{{PisiLipp|USA}} |30. jaanuar 2016 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Brockport]] |- |[[Kaugushüpe]] |align=center|'''7.37''' |[[Heike Drechsler]] |{{PisiLipp|Saksa DV}} |13. veebruar 1988 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]] |- |[[Kolmikhüpe]] |align=center|'''15.74''' |[[Yulimar Rojas]] |{{PisiLipp|Venezuela}} |20. märts 2022 |{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- |[[Kuulitõuge]] |align=center|'''22.50''' |[[Helena Fibingerová]] |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |19. veebruar 1977 |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Jablonec]] |- |[[Naiste viievõistlus|Viievõistlus]] |align=center|'''5055''' |[[Nafissatou Thiam]] |{{PisiLipp|Belgia}} |3. märts 2023 |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]] |- |[[3000 m käimine]] |align=center|'''11.40,33''' |[[Claudia Stef]] |{{PisiLipp|Rumeenia}} |30. jaanuar 1999 |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Bukarest]] |- |[[4x200 m teatejooks]] |align=center|'''1.32,41 ''' |[[Jekaterina Kondratjeva]], <br>[[Irina Habarova]], <br>[[Julia Petšonkina]], <br>[[Julija Guštšina]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |29. jaanuar 2005 |[[Pilt:Flag of Scotland.svg|25px|Šotimaa]] [[Glasgow]] |- |[[4×400 m teatejooks]] |align=center|'''3.23,37''' |[[Julija Guštšina]], <br>[[Olga Kotljarova]], <br>[[Olga Zaitseva (jooksja)|Olga Zaitseva]], <br>[[Olesja Krasnomovets]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |28. jaanuar 2006 |[[Pilt:Flag of Scotland.svg|25px|Šotimaa]] [[Glasgow]] |- |[[4×800 m teatejooks]] |align=center|'''8.05,89''' |[[Chrishuna Williams]], <br>[[Raevyn Rogers]], <br>[[Charlene Lipsey]], <br>[[Ajeé Wilson]] |{{PisiLipp|USA}} |3. veebruar 2018 |{{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iaaf.org/records/by-category/world-records Maailmarekordid IAAF-i kodulehel] [[Kategooria:Kergejõustik]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] hez7ohh3i0oneiinxzemm8zu6ucp8u3 1 145632 7170867 5711337 2026-06-11T15:22:25Z Melilac 58734 7170867 wikitext text/x-wiki Tekst on maha kirjutatud mingist taarausu allikast, mida leidub ka veebis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. oktoober 2008, kell 07:14 (UTC) :Ma kahtlen üsna sügavalt, mil määral see toimetamata jutt põhineb reaalselt rahvausundil, mitte kellegi rahvusromantilisel fantaasial. Alguses on küll taarausk ära nimetatud, kuid sellegi kohta pole mingit tõendust, et need heietused oleksid taarausu ametlik doktriin. Ja mis puutub siia vanakreeka ütlus une ja surma kohta? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. september 2020, kell 23:28 (EEST) ::Mingil määral põhineb, aga on ka vastuolus. Tuntuim Eesti unelaul on sellise tekstiga: ''Äiu ää, äiu ää.magama nüüd jää''. Ehk siis Äiu või Äio on ära, nüüd saab magama jääda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. juuni 2026, kell 18:22 (EEST) 5ln5q5iu335bc3t5x8migukunfazyc8 0 152446 7170921 6201314 2026-06-11T17:41:42Z Hannesvalk 176021 7170921 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sakala lipp.svg|thumb]] '''[[Korp! Sakala]] lipp''' on sini-violett-valge [[trikoloor]] ilma lisaembleemide ja narmasteta. Lipu juurde kuuluvad korp! Sakala värvides punutud lipunöörid, mis ripuvad alla lipuvarda tipust ja lõpevad tuttidega. Lipuvarda tipp on kuldne, metallist ja odaotsakujuline. Korp! Sakala lippu kasutatakse pidulikel sündmustel nagu [[aktus]]ed, juubelijumalateenistused jne. Neil üritustel seisab lipuga [[lipuvalve]]. Korp! Sakala lippu, nagu muidki lippe, tervitatakse sissetoomisel püstitõusmise ja [[Tekeldamine|tekeldamisega]]. Lipp langetatakse [[leinaseisak]]u ajal, [[Eesti hümn]]i ja teiste [[hümn]]ide laulmise ajal ning vaimulikel talitustel, [[meieisapalve]] ja [[kogudus]]e õnnistamise ajal. [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonide lipud|Sakala]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala]] pxm2fxdud5hxt2snbdxme4af6cuegbg 0 152447 7170926 3588353 2026-06-11T17:44:21Z Hannesvalk 176021 7170926 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Korp! Sakala vapp.png|pisi|Korp! Sakala vapp lippude, rapiiride ja vanamehe sarvega.]] '''[[Korp! Sakala]] vapp''' koosneb neljaks väljaks jaotatud [[Kilp (heraldika)|vapikilbist]], selle peal asetsevast visiirist kolme plüümiga - värvides [[sinine]], [[violetne]] ja [[valge]] - ning ümbritsevast [[Tamm|tammepuust]] akantusornamendist. Kilbi ülemisel vasakul väljal on sinisel põhjal kuldne [[küllusesarv]], selle all violetsel põhjal Sakala lipukiri «Üks kõige eest, kõik ühe eest» hõbetähtedega, all paremal sinisel põhjal kuldne kotkas ja ülal paremal sini-violett-valgel põhjal hõbedane [[Sirkel (tähepõimik)|sirkel]]. Vappi ümbritsevad kuus Sakala värvides [[lipp]]u. Vapi miniatüür-reproduktsiooni kasutatakse korp! Sakala kirjapaberil, auaadressidel ja muudel Sakalale kuuluvatel või Sakala poolt kingitavatel esemetel. Korp! Sakala vapp nõudis pärast asutamist aega väljatöötamiseks, kuna algul lepiti väga lihtsa ajutise vapiga, mil oli silminähtav [[Fraternitas Viliensis]]e vapi mõju. Jaotatud kolme välja, kujutas esimene väli 14.11.1909 (pidulik avamispäev), teine vääntähte (sirklit), kolmas kolme rukkipead, seotud sinise-violett-valge paelaga. Küll moodustati juba 1916 a. korralise vapi väljatöötamiseks eriline komisjon, kuid kaua ei nihkunud asi paigast, kuna ei leitud rüütlipea kiivrile kohast asemikku, millega siiski tuli leppida. 1920 esitati kaks vapi kavandit ksv! [[Henrik Visnapuu]]lt ja kunstnik [[Aleksander Tassa]]lt: Tassa kavand - põhja karu ja Viljandi linna vapp ei leidnud pooldamist. Peatuti kotka kuju (julgus, mehisus) ja küllusesarve juures, toonitades sellega Viljandimaa viljarikkust. Vil!! poolt annetatakse lisasummasid tema valmistamiseks ja alles 1922-st peale ehib konvendi seina 4 välja jaotatud vapp: ülal - pahemal - külluse sarv, paremal - vääntäht, all - pahemal gooti tähtedega: Üks kõige eest, kõik ühe eest! - vennastuse põhimõtte väljendus, ja paremal - kotkas. ''Üliõpilasleht 1929'' [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonide vapid|Sakala]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala]] a83y0i0pmb427p3pko2z58xdu3fh0to 0 165164 7171072 7147838 2026-06-12T07:04:06Z Kuriuss 38125 7171072 wikitext text/x-wiki '''Helmuth-Heinrich Sirgemets''' (perekonnanimi kuni 24. aprillini 1936 '''Springberg'''; [[28. veebruar]] [[1906]] [[Paldiski]] – [[4. aprill]] [[1986]]<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref> [[Tallinn]]) oli eesti [[poks]]ija ja poksitreener. Ta hakkas poksiga tegelema 1923. aastal, tema esimene juhendaja oli [[Valter Palm]]. Ta tuli [[1927. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1927. aastal]] Eesti meistriks [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta osales [[1927. aasta Eesti-Läti maavõistlus poksis|1927]]. aastal [[Eesti-Läti maavõistlused poksis|Eesti-Läti maavõistlusel]], kus kaotas oma kohtumise.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270225.2.2 "Eestlaste ülekaal jäi poksis maksma"]. [[Eesti Spordileht]] nr 8, 25. veebruar 1927. Lk 1 ja 7</ref> Sirgemets oli hiljem treener ja poksitegelane [[Pärnu]] spordiseltsis [[Tervis (spordiselts)|Tervis]]. Pärast [[II maailmasõda]] töötas treenerina Tallinna spordiseltsis [[Tööjõureservid (spordiselts)|Tööjõureservid]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 399 ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/131994/helmuth_springberg Helmuth Sirgemetsa sporditulemused] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbxVkay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Sirgemets, Helmuth}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1986]] 0tyh4a6ftwh2afg14rxw0osj8gk823y 0 168015 7171163 7115826 2026-06-12T08:49:48Z Ohpuu 1638 7171163 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Andrus Tins''' (s. 1978) on eesti muusik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Tins |url=https://www.discogs.com/artist/8178089-Andrus-Tins |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=Discogs |keel=en}}</ref> (basskitarr ja elektrikitarr), laulusõnade ja muusika autor, kultuuriuurija ning raamatukujundaja. '''Muusikaline tegevus''' '''Ansamblis Metsatöll''' Bassist Andrus Tins on [[Eesti]] ''[[Heavy metal|heavy]]'' ja ''[[folk metal]]''<nowiki/>'i ansambli [[Metsatöll]] asutajaliige ja Metsatöllu albumite "[https://www.discogs.com/master/1814818-Metsat%C3%B6ll-Terast-Mis-Hangund-Me-Hinge Terast Mis Hangund Me Hinge]" (debüütalbum aastal 1999, uusversioon/remake 2005. aastal ), "[[Hiiekoda]]" (2004) ja "[[Iivakivi (album)|Iivakivi]]" (2008) muusika ja sõnade kaasautor. Ta kuulus Metsatöllu koosseisu aastatel 1998-2001. Hiljem on üles astunud Metsatöllu asendusbassimängijana (14.12.2019/101232 Madhouse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsatöllu Ametlik Veebikodu. Möuramised. |url=https://www.metsatoll.ee/et/mouramised/index.html |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.metsatoll.ee}}</ref>, Rapla; 07.12.2019/10232 Pubi Juudas, Tõrva) ning osalenud Metsatöllu 20. aastapäeva kontsertil 23. veebruaril 2019, Tallinn, Rock Cafe, kus esitasid debüütalbumi lugusid kolmeliikmelise algkoosseisuga. 18. aastase vaheaja järel oli see üks kahest Metsatöllu algkoosseisuga kontsertist 2019. aastal. '''Teistes muusikalistes ühendustes''' Ta on kuulunud samuti folkrock ansambli [[Must bass läks üle tee]] (hilisem Must bass) algkoosseisu (2018-2019), kus mängis rütmi- ja soolokitarri. 2018. aastal võitis ansambel festivalil Mooste Elohelü<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esileht |url=https://www.moostefolk.ee/ |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=Mooste Elohelü |keel=et}}</ref> patroon Ingrid Rüütli eriauhinna. On üks ansambli [[Must bass läks üle tee]] muusikalise kontseptsiooni loojaid (nt lood [https://www.youtube.com/watch?v=W_O6AFYedJE ''"Kuhu pean minema?"''], [https://www.youtube.com/watch?v=ekaXyOHC5HQ ''"Oi, tule üles"''], [https://www.youtube.com/watch?v=3DqSFw9stF8 ''"Kiku Mardil palju kanu"''] (viimane 2019. a. kontsertsalvestus Mooste Folgikojas)). Lisaks on ta vedanud projekti Rabaööbikud, mille raames salvestas ja produtseeris mitmeid muusikapalasid Mari Hiiemäe laulusõnadele (''[https://www.youtube.com/watch?v=78Wbv4Pu5yE&list=RDGMEMJQXQAmqrnmK1SEjY_rKBGAVM78Wbv4Pu5yE&start_radio=1 "Valged On Tänavad"]'' (2021), kus mängis nii bassi, elektri- kui akustilist kitarri). On loonud mitmeid elektroonilise muusika töötlusi ansambli Metsatöll loomingust ("''[https://www.youtube.com/watch?v=NzSRe0ZwcHw Velekeseq noorõkõsõq"]'' (2023), "''[https://www.youtube.com/watch?v=eubiEt51hUk Hundiraev"]'' (2024)). '''Haridus- ja teadustegevus''' Andrus Tins on õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsioloogiat (BA, MA<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=2020 |pealkiri=Eesti õpilaste haavatavuse aspekte 6. klassi õpilaste fookusgruppide põhjal |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/ac9aa1a5-0ee8-4e03-811f-22be5fed202b |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=etis.ee}}</ref>). Aastast 2023 õpib folkloristika doktoriõppes (doktoritöö teema: ''Tehnoloogiafolkloori dünaamikad Eestis 20. sajandi algusest nüüdisajani'') Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis. Tema uurimisvaldkonadeks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Tins CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Andrus_Tins/est/ |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> on tehnoloogiafolkloor, tehnoloogiakogemuse kajastumine rahvalikes juttudes, tehnoloogiatega seotud kultuuriuuringud. On avaldanud nii kultuuriuurimuslikke populaarteaduslikke (nt ''Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=13.02.2025 |pealkiri=Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha |url=https://ajakiri.ut.ee/tehnoloogiafolkloor-aitab-uha-modernsemas-uhiskonnas-inimest-naha/ |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis}}</ref>, ''Folkloristid Reet Hiiemäe ja Andrus Tins: tudengid kasutavad tehisaru kriitikavabalt''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=15. märts 2025 |pealkiri=Folkloristid Reet Hiiemäe ja Andrus Tins: tudengid kasutavad tehisaru kriitikavabalt |url=https://www.ohtuleht.ee/1126713/-nii-mina-kui-ka-autojuht-said-sokist-oigel-ajal-peatatud- |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=Õhtuleht Online}}</ref>) kui teadusartikleid (''Narrating Artificial Intelligence (AI) in 2023: An Estonian Case Study on AI Lore''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=2023 |pealkiri=Narrating Artificial Intelligence (AI) in 2023: An Estonian Case Study on AI Lore |url=https://www.folklore.ee/balkan_baltic_yearbook/YBBS/article/view/190/219 |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=The Yearbook of Balkan and Baltic Studies |lehekülg=253-282 |doi=10.7592/YBBS6.12}}</ref>). On pidanud ettekandeid rahvusvahelistel erialastel konverentsidel ([https://waunet.org/ WAU], [https://easaonline.org/ The European Association of Social Anthropologists], [https://www.isecoeco.org/ ISEE]) Indias, Lõuna-Aafrikas, Guatemalas, Norras, Saksamaal jm. '''Mitmesugust''' Lisaks on ta tegelenud [https://raamatukoi.ee/vooremaa-p%C3%A4rimusraamat raamatute], trükiste ja veebilehtede kujundamisega (Eesti Kirjandusmuuseumi veebilehed jt). ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Tins, Andrus}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] [[Kategooria:Metsatöll]] <references /> [[Kategooria:Eesti folkloristid]] a6sa4zettluanbjulvb21eyop281dmp 7171166 7171163 2026-06-12T08:51:58Z Ohpuu 1638 liigendus vikindatud; vajab endiselt toimetamist 7171166 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{toimeta}} '''Andrus Tins''' (s. 1978) on eesti muusik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Tins |url=https://www.discogs.com/artist/8178089-Andrus-Tins |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=Discogs |keel=en}}</ref> (basskitarr ja elektrikitarr), laulusõnade ja muusika autor, kultuuriuurija ning raamatukujundaja. ==Muusikaline tegevus== ===Ansamblis Metsatöll=== Bassist Andrus Tins on [[Eesti]] ''[[Heavy metal|heavy]]'' ja ''[[folk metal]]''<nowiki/>'i ansambli [[Metsatöll]] asutajaliige ja Metsatöllu albumite "[https://www.discogs.com/master/1814818-Metsat%C3%B6ll-Terast-Mis-Hangund-Me-Hinge Terast Mis Hangund Me Hinge]" (debüütalbum aastal 1999, uusversioon/remake 2005. aastal ), "[[Hiiekoda]]" (2004) ja "[[Iivakivi (album)|Iivakivi]]" (2008) muusika ja sõnade kaasautor. Ta kuulus Metsatöllu koosseisu aastatel 1998-2001. Hiljem on üles astunud Metsatöllu asendusbassimängijana (14.12.2019/101232 Madhouse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsatöllu Ametlik Veebikodu. Möuramised. |url=https://www.metsatoll.ee/et/mouramised/index.html |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.metsatoll.ee}}</ref>, Rapla; 07.12.2019/10232 Pubi Juudas, Tõrva) ning osalenud Metsatöllu 20. aastapäeva kontsertil 23. veebruaril 2019, Tallinn, Rock Cafe, kus esitasid debüütalbumi lugusid kolmeliikmelise algkoosseisuga. 18. aastase vaheaja järel oli see üks kahest Metsatöllu algkoosseisuga kontsertist 2019. aastal. ===Teistes muusikalistes ühendustes=== Ta on kuulunud samuti folkrock ansambli [[Must bass läks üle tee]] (hilisem Must bass) algkoosseisu (2018-2019), kus mängis rütmi- ja soolokitarri. 2018. aastal võitis ansambel festivalil Mooste Elohelü<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esileht |url=https://www.moostefolk.ee/ |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=Mooste Elohelü |keel=et}}</ref> patroon Ingrid Rüütli eriauhinna. On üks ansambli [[Must bass läks üle tee]] muusikalise kontseptsiooni loojaid (nt lood [https://www.youtube.com/watch?v=W_O6AFYedJE ''"Kuhu pean minema?"''], [https://www.youtube.com/watch?v=ekaXyOHC5HQ ''"Oi, tule üles"''], [https://www.youtube.com/watch?v=3DqSFw9stF8 ''"Kiku Mardil palju kanu"''] (viimane 2019. a. kontsertsalvestus Mooste Folgikojas)). Lisaks on ta vedanud projekti Rabaööbikud, mille raames salvestas ja produtseeris mitmeid muusikapalasid Mari Hiiemäe laulusõnadele (''[https://www.youtube.com/watch?v=78Wbv4Pu5yE&list=RDGMEMJQXQAmqrnmK1SEjY_rKBGAVM78Wbv4Pu5yE&start_radio=1 "Valged On Tänavad"]'' (2021), kus mängis nii bassi, elektri- kui akustilist kitarri). On loonud mitmeid elektroonilise muusika töötlusi ansambli Metsatöll loomingust ("''[https://www.youtube.com/watch?v=NzSRe0ZwcHw Velekeseq noorõkõsõq"]'' (2023), "''[https://www.youtube.com/watch?v=eubiEt51hUk Hundiraev"]'' (2024)). ==Haridus- ja teadustegevus== Andrus Tins on õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsioloogiat (BA, MA<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=2020 |pealkiri=Eesti õpilaste haavatavuse aspekte 6. klassi õpilaste fookusgruppide põhjal |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/ac9aa1a5-0ee8-4e03-811f-22be5fed202b |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=etis.ee}}</ref>). Aastast 2023 õpib folkloristika doktoriõppes (doktoritöö teema: ''Tehnoloogiafolkloori dünaamikad Eestis 20. sajandi algusest nüüdisajani'') Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis. Tema uurimisvaldkonadeks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Tins CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Andrus_Tins/est/ |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> on tehnoloogiafolkloor, tehnoloogiakogemuse kajastumine rahvalikes juttudes, tehnoloogiatega seotud kultuuriuuringud. On avaldanud nii kultuuriuurimuslikke populaarteaduslikke (nt ''Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=13.02.2025 |pealkiri=Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha |url=https://ajakiri.ut.ee/tehnoloogiafolkloor-aitab-uha-modernsemas-uhiskonnas-inimest-naha/ |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis}}</ref>, ''Folkloristid Reet Hiiemäe ja Andrus Tins: tudengid kasutavad tehisaru kriitikavabalt''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=15. märts 2025 |pealkiri=Folkloristid Reet Hiiemäe ja Andrus Tins: tudengid kasutavad tehisaru kriitikavabalt |url=https://www.ohtuleht.ee/1126713/-nii-mina-kui-ka-autojuht-said-sokist-oigel-ajal-peatatud- |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=Õhtuleht Online}}</ref>) kui teadusartikleid (''Narrating Artificial Intelligence (AI) in 2023: An Estonian Case Study on AI Lore''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=2023 |pealkiri=Narrating Artificial Intelligence (AI) in 2023: An Estonian Case Study on AI Lore |url=https://www.folklore.ee/balkan_baltic_yearbook/YBBS/article/view/190/219 |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=The Yearbook of Balkan and Baltic Studies |lehekülg=253-282 |doi=10.7592/YBBS6.12}}</ref>). On pidanud ettekandeid rahvusvahelistel erialastel konverentsidel ([https://waunet.org/ WAU], [https://easaonline.org/ The European Association of Social Anthropologists], [https://www.isecoeco.org/ ISEE]) Indias, Lõuna-Aafrikas, Guatemalas, Norras, Saksamaal jm. ==Mitmesugust== Lisaks on ta tegelenud [https://raamatukoi.ee/vooremaa-p%C3%A4rimusraamat raamatute], trükiste ja veebilehtede kujundamisega (Eesti Kirjandusmuuseumi veebilehed jt). ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Tins, Andrus}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] [[Kategooria:Metsatöll]] <references /> [[Kategooria:Eesti folkloristid]] f0s9enpt9way8sfb1dvm1k09wsh4ef6 7171167 7171166 2026-06-12T08:52:57Z Ohpuu 1638 /* Muusikaline tegevus */ 7171167 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{toimeta}} '''Andrus Tins''' (s. 1978) on eesti muusik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Tins |url=https://www.discogs.com/artist/8178089-Andrus-Tins |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=Discogs |keel=en}}</ref> (basskitarr ja elektrikitarr), laulusõnade ja muusika autor, kultuuriuurija ning raamatukujundaja. ==Muusikaline tegevus== ===Ansamblis Metsatöll=== Bassist Andrus Tins on [[Eesti]] ''[[Heavy metal|heavy]]'' ja ''[[folk metal]]''<nowiki/>'i ansambli [[Metsatöll]] asutajaliige ja Metsatöllu albumite "[https://www.discogs.com/master/1814818-Metsat%C3%B6ll-Terast-Mis-Hangund-Me-Hinge Terast Mis Hangund Me Hinge]" (debüütalbum aastal 1999, uusversioon/remake 2005. aastal ), "[[Hiiekoda]]" (2004) ja "[[Iivakivi (album)|Iivakivi]]" (2008) muusika ja sõnade kaasautor. Ta kuulus Metsatöllu koosseisu aastatel 1998-2001. Hiljem on üles astunud Metsatöllu asendusbassimängijana (14.12.2019/10232 Madhouse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsatöllu Ametlik Veebikodu. Möuramised. |url=https://www.metsatoll.ee/et/mouramised/index.html |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.metsatoll.ee}}</ref>, Rapla; 07.12.2019/10232 Pubi Juudas, Tõrva) ning osalenud Metsatöllu 20. aastapäeva kontsertil 23. veebruaril 2019, Tallinn, Rock Cafe, kus esitasid debüütalbumi lugusid kolmeliikmelise algkoosseisuga. 18. aastase vaheaja järel oli see üks kahest Metsatöllu algkoosseisuga kontsertist 2019. aastal. ===Teistes muusikalistes ühendustes=== Ta on kuulunud samuti folkrock ansambli [[Must bass läks üle tee]] (hilisem Must bass) algkoosseisu (2018-2019), kus mängis rütmi- ja soolokitarri. 2018. aastal võitis ansambel festivalil Mooste Elohelü<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esileht |url=https://www.moostefolk.ee/ |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=Mooste Elohelü |keel=et}}</ref> patroon Ingrid Rüütli eriauhinna. On üks ansambli [[Must bass läks üle tee]] muusikalise kontseptsiooni loojaid (nt lood [https://www.youtube.com/watch?v=W_O6AFYedJE ''"Kuhu pean minema?"''], [https://www.youtube.com/watch?v=ekaXyOHC5HQ ''"Oi, tule üles"''], [https://www.youtube.com/watch?v=3DqSFw9stF8 ''"Kiku Mardil palju kanu"''] (viimane 2019. a. kontsertsalvestus Mooste Folgikojas)). Lisaks on ta vedanud projekti Rabaööbikud, mille raames salvestas ja produtseeris mitmeid muusikapalasid Mari Hiiemäe laulusõnadele (''[https://www.youtube.com/watch?v=78Wbv4Pu5yE&list=RDGMEMJQXQAmqrnmK1SEjY_rKBGAVM78Wbv4Pu5yE&start_radio=1 "Valged On Tänavad"]'' (2021), kus mängis nii bassi, elektri- kui akustilist kitarri). On loonud mitmeid elektroonilise muusika töötlusi ansambli Metsatöll loomingust ("''[https://www.youtube.com/watch?v=NzSRe0ZwcHw Velekeseq noorõkõsõq"]'' (2023), "''[https://www.youtube.com/watch?v=eubiEt51hUk Hundiraev"]'' (2024)). ==Haridus- ja teadustegevus== Andrus Tins on õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsioloogiat (BA, MA<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=2020 |pealkiri=Eesti õpilaste haavatavuse aspekte 6. klassi õpilaste fookusgruppide põhjal |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/ac9aa1a5-0ee8-4e03-811f-22be5fed202b |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=etis.ee}}</ref>). Aastast 2023 õpib folkloristika doktoriõppes (doktoritöö teema: ''Tehnoloogiafolkloori dünaamikad Eestis 20. sajandi algusest nüüdisajani'') Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis. Tema uurimisvaldkonadeks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Tins CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Andrus_Tins/est/ |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> on tehnoloogiafolkloor, tehnoloogiakogemuse kajastumine rahvalikes juttudes, tehnoloogiatega seotud kultuuriuuringud. On avaldanud nii kultuuriuurimuslikke populaarteaduslikke (nt ''Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=13.02.2025 |pealkiri=Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha |url=https://ajakiri.ut.ee/tehnoloogiafolkloor-aitab-uha-modernsemas-uhiskonnas-inimest-naha/ |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis}}</ref>, ''Folkloristid Reet Hiiemäe ja Andrus Tins: tudengid kasutavad tehisaru kriitikavabalt''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=15. märts 2025 |pealkiri=Folkloristid Reet Hiiemäe ja Andrus Tins: tudengid kasutavad tehisaru kriitikavabalt |url=https://www.ohtuleht.ee/1126713/-nii-mina-kui-ka-autojuht-said-sokist-oigel-ajal-peatatud- |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=Õhtuleht Online}}</ref>) kui teadusartikleid (''Narrating Artificial Intelligence (AI) in 2023: An Estonian Case Study on AI Lore''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tins |eesnimi=Andrus |kuupäev=2023 |pealkiri=Narrating Artificial Intelligence (AI) in 2023: An Estonian Case Study on AI Lore |url=https://www.folklore.ee/balkan_baltic_yearbook/YBBS/article/view/190/219 |vaadatud=21. märts 2026 |väljaanne=The Yearbook of Balkan and Baltic Studies |lehekülg=253-282 |doi=10.7592/YBBS6.12}}</ref>). On pidanud ettekandeid rahvusvahelistel erialastel konverentsidel ([https://waunet.org/ WAU], [https://easaonline.org/ The European Association of Social Anthropologists], [https://www.isecoeco.org/ ISEE]) Indias, Lõuna-Aafrikas, Guatemalas, Norras, Saksamaal jm. ==Mitmesugust== Lisaks on ta tegelenud [https://raamatukoi.ee/vooremaa-p%C3%A4rimusraamat raamatute], trükiste ja veebilehtede kujundamisega (Eesti Kirjandusmuuseumi veebilehed jt). ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Tins, Andrus}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] [[Kategooria:Metsatöll]] <references /> [[Kategooria:Eesti folkloristid]] 4y8zi7np6dq9iegkjaghspz7zl1puov 0 172732 7170946 6126166 2026-06-11T19:04:27Z KKKMRL 226665 7170946 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Chinatown, SF grocery store chickens.JPG|thumb]] '''Kanaliha''' on [[kodukana|kodukanalt]] (''Gallus gallus domesticus'') saadav liha. See on üks enim tarbitud lihaliike maailmas. Kanaliha on üks olulisemaid loomse [[Valgud|valgu]] allikaid inimese toidulaual. Valmistusviisid: * keetmine * praadimine * küpsetamine Kanaliha kasutamisega võib kaasneda toidu[[patogeen]]<nowiki/>ide, näiteks [[Salmonellabakter|''Salmonella'']] ja ''[[Campylobacter]]'' bakterite levik, mis võivad põhjustada seedetrakti [[Nakkushaigused|nakkushaigus]]<nowiki/>i. <ref>{{cite book |editor=Kass, M. |title=Terve loom ja tervislik toit 2021 |year=2021 |publisher=Eesti Maaülikool |location=Tartu |url=https://s3web.emu.ee/emuweb/emuweb/s3fs-public/2025-12/Kogumik_TLTT2021.pdf |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |last=Ravindran |first=V. |year=2024 |chapter=Nutrition of meat animals: Poultry |title=Encyclopedia of Meat Sciences |edition=3rd |publisher=Academic Press |location=London |pages=8–16 |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B978032385125100209X |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Skarp |first1=C. P. A. |last2=Hänninen |first2=M.-L. |last3=Rautelin |first3=H. I. K. |year=2016 |title=Campylobacteriosis: the role of poultry meat |journal=Clinical Microbiology and Infection |volume=22 |issue=2 |pages=103–109 |url=https://www.clinicalmicrobiologyandinfection.org/article/S1198-743X(15)01025-3/fulltext |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Kanaliha tarbimise ajalugu == Kanad [[Kodustamine|kodustati]] [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]] mitu tuhat aastat tagasi. Algselt peeti kanu peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid aja jooksul muutus nende liha oluliseks toiduallikaks. Kaubateede kaudu levis kanakasvatus [[Euroopa|Euroopasse]] ja [[Aafrika|Aafrikasse]]. Kanaliha tööstuslik tootmine kujunes 20. sajandil. Kanaliha muutus kiiresti kättesaadavaks ja tõusis üheks maailma enim tarbitud loomseks toiduks. <ref>{{cite web |last=Fuller |first=D. Q. |year=2022 |title=New evidence about when, where, and how chickens were domesticated |website=University of Oxford |url=https://www.arch.ox.ac.uk/article/major-new-international-research-reveals-new-evidence-about-when-where-and-how-chickens-were |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Peters |first1=J. |year=2022 |title=The biocultural origins and dispersal of domestic chickens |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2121978119 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Ehrlich |first1=F. |year=2021 |title=In search of Estonia’s earliest chicken |journal=Estonian Journal of Archaeology |url=https://www.researchgate.net/publication/354957830_In_search_of_Estonia's_earliest_chicken |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Toiteväärtus == Kanaliha on väärtuslik makro- ja [[Mikrotoitaine|mikrotoitainete]] allikas. Liha sisaldab täisväärtuslikku valku. Sõltuvalt lihatükist on kanaliha valgusisaldus ligikaudu 23–31 g 100 g kohta ning rasvasisaldus võib varieeruda väga lahjadest osadest kuni rasvarikkamate lõigeteni, sisaldades 2,1-3,6 g 100 g kohta. Kanaliha sisaldab ka [[Mineraaltoiteained|mineraalaineid]], nagu [[Fosfor#Fosfor toidus|fosfor]], [[kaalium]], [[seleen]] ja [[raud]], ning ka [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiine]] (B1, B2, B3, B5, B6 ja B12). Töötlemata liha on vähese soolasisaldusega ning selle mõõdukas tarbimine aitab katta organismi [[Valgud|valgu]]- ja oluliste [[Toitained|toitainete]] vajadust. <ref>{{cite journal |last1=Connolly |first1=G. |last2=Campbell |first2=W. W. |year=2023 |title=Poultry Consumption and Human Cardiometabolic Health-Related Outcomes |journal=Nutrients |volume=15 |pages=1–24 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10459134/ |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Töötlemine == Toiduvalmistamise käigus kuumtöödeldakse kanaliha, et muuta see mikrobioloogiliselt ohutuks ja tarbimiskõlblikuks. [[Toiduohutus|Toiduohutuse]] seisukohalt on oluline, et [[liha]] saavutaks piisava sisetemperatuuri (74 [[Celsiuse skaala|°C]]), mis tagab [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] inaktiveerumise. <ref>{{cite journal |author=European Food Safety Authority |year=2010 |title=Analysis of the baseline survey on the prevalence of Campylobacter in broiler batches and of Campylobacter and Salmonella on broiler carcasses in the EU |journal=EFSA Journal |volume=8 |issue=3 |pages=1503 |url=https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2010.1503 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |author=World Health Organization |year=2007 |title=Evaluation of certain veterinary drug residues in food: Food safety principles |publisher=WHO Press |url=https://iris.who.int/items/d1887c00-a3c7-4527-a7a7-174842cbc9a2 |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Viited == <!-- interwiki --> satc3y0r23ucy410hfiqeu4uwbpdad4 0 176687 7171162 7112698 2026-06-12T08:49:32Z Hannesvalk 176021 /* Viikingite retki ja vallutusi */ 7171162 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2025}} [[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|Viikingiaja linnad [[Skandinaavia]]s]] [[Pilt:Osebergskipet 2016.jpg|pisi|Viikingilaev [[Osebergi laevmatus]]est ([[Oslo]] muuseumis, 2016)]] '''Viikingiaeg''' on [[Euroopa]] ajaloo periood 8.–11. sajandini<ref name="Tvauri"> Marek Strandberg [https://web.archive.org/web/20140714231510/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17536:kildudest-kokku-pandud-teadmised&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3433 "Kildudest kokku pandud teadmised"] Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog [[Andres Tvauri]]ga; vaadatud 15. märtsil 2013)</ref> (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastail 800–1050{{lisa viide}}), ent hiljutised leiud [[Saaremaa]]lt tõstavad viikingiaja alguse kuni sada aastat varasemaks. ==Kirjeldus== Nõnda määratletud perioodil rändasid [[Euroopa]] meredel, järvedel ja jõgedel [[viikingid]] ehk muistsed meresõitjad [[Skandinaavia]]st, kes tegelesid valdavalt kaubitsemise, rüüstamise ja sõdimistega. Peamisteks ajalooallikateks perioodi kohta on [[arheoloogia]] ja [[numismaatika]] ning [[skandinaavlased|skandinaavlaste]] [[saaga]]d. ==Ajalugu== ===Algus=== ====Inglismaa==== Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult [[793]]. aasta 8. juunit, mil [[kroonika]]te järgi põhjakaarest saabunud röövsõdalased hävitasid tänapäeva Inglismaa kirderanniku [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud [[klooster|kloostri]] ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.<ref>Arvi Tapver, [https://web.archive.org/web/20140714223352/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=54088&term=saaremaa%20muinasleiud Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma], Meie Maa, 11.07.2013</ref> ====Saaremaa==== {{vaata|Saaremaa ajalugu}} 2008. aastal avastati [[Salme laevmatused]], mis tõendavad viikingiaja algust veidi kaugemas minevikus, dateeritult umbes aastast 750 pKr.<ref>https://osiliana.eu/salme-laevmatused</ref> [[Saaremaa]]d nimetasid viikingid ''Eysýsla''-ks. 13. sajandil kirjeldab kroonik [[Snorri Sturluson]] oma [[Ynglinga saaga]]s kuningas [[Yngvar Harra]] lüüasaamist ''[[sýslu kind]]''-ilt ning tema matmist ''Steini'' nimelisele linnamäele ''[[Aðalsýsla]]''-s.<ref>https://skaldic.org/m.php?p=text&i=4400</ref> ===Raugemine=== Oma nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka. ==Viikingite retki ja vallutusi== *[[793]] – viikingite rüüsteretk [[Northumbria]] kuningriiki, [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud kloostri hävitamine *[[794]] – rüüsteretk [[Hebriidid]]ele *794, 795, 802, 806 – rüüsteretked [[Šotimaa]] läänerannikul [[Iona saar]]el asunud kloostrile *[[795]] – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus [[Šotimaa kuningriik]]i *[[799]] – rüüsteretk [[Frangi riik]]i püha Philiberti kloostrile [[Noirmoutier|Noirmoutier']] saarel [[Loire|Loire'i]] suudmes *u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine [[Orkney]] ja [[Shetland]]i saartele *[[810]] – rüüsteretk taanlaste kuninga [[Godfredi]] juhtimisel [[Frangi riik|Frangi riigile]] kuulunud [[Friisimaa]]le *[[825]] – viikingite asumine Iirimaale ja [[Dublin]]i asutamine *[[833]]–[[834]] – [[Dorestad]]i vallutamine ja rüüstamine [[Rein]]i jõe suudmes *[[838]] – [[Dublin]]i vallutamine [[Norra ajalugu#Viikingite aeg (umbes 800–1050)|norra viikingite]] poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal *[[841]] – rüüsteretk [[Bretagne'i mark|Bretagne'i]], [[Rouen]]i rüüstamine [[Pilt:Europe 843ad viking incursions map.png|pisi|]] *[[843]] – Prantsusmaa läänerannikul [[Bretagne'i poolsaar]]e, Loire'i suudme ja [[Nantes|Nantesi]] vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel *[[844]] – [[Sevilla]] vallutamine [[Andaluusia]]s *[[845]] – [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]] kuulunud [[Hamburg]]i linna vallutamine taanlaste kuninga [[Horik I]] laevastiku poolt *845 – sõjaretk Friisimaale [[Ragnar Lothbrok]]i juhtimisel, seejärel edasitung mööda [[Seine|Seine'i]] jõge ja [[Pariis]]i linna vallutamine *u 850 – Põhja-Šotimaa, [[Orkney saared|Orkney]] ja [[Shetlandi saared|Shetlandi]] saarte ning [[Hebriidid]]e kolonisatsioon *[[854]] – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine *u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal [[Anglosaksi Inglismaa#Viikingite väljakutse ja Wessexi tõus (9. sajand)|kohalike osakuningriikide]] moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn [[Danelaw|Danelaw']] aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 886–954 *[[862]] – ida-viikingite (varjaag [[Rjurik]]) valitsemine [[Aldeigjuborg]]i linnas, [[Laadoga järv]]e ääres, [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] ([[Konstantinoopol]]isse ja [[Ida-Rooma riik]]i) *[[874]] – viikingite asumine [[Island]]ile *[[882]] – [[Novgorod]]i (Holmgardri) viikingist valitseja [[Oleg]]i (Helgi) sõjaretk lõunasse, [[Dnepr]]i jõe keskjooksul rikka kaubalinna [[Kiiev]]i vallutamine ja selle muutmine [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks *[[885]] – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja [[Pontoise]]'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine *u [[890]] – [[Hafrsfjordi lahing]], mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, [[Harald Kaunisjuus]]e alla *[[911]] – viikingite asumine [[Frangi riik]]i [[Neustria]]sse (Prantsusmaa looderannikule [[Normandia]]sse), kus [[10. sajand]]il moodustati viikingite väepealiku [[Rollo]] [[Normandia hertsogiriik]] *911 ja [[941]] – viikingist Kiievi-Vene [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Igor]]i (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu *[[920]] – [[Limerick]]i vallutamine Iirimaal *[[954]] – [[Danelaw]]i lõpp *[[965]] – Kuningas [[Harald Sinihammas]] laskis end ristida ja püstitas [[Jellingi kivid]]est suurema, kuulutades, et tegi taanlased kristlasteks. *[[982]] – [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] esimene reis [[Gröönimaa]]le, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus *[[988]] – varjaagide soost [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Suur]] võtab vastu ristiusu ja kuulutad selle riigiusuks. *u 1000 – islandlaste jõudmine [[Põhja-Ameerika]]sse (vt [[Leifr Eiríksson]] ja [[Vinland]], [[Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt]]) *[[1066]] – Norra kuninga [[Harald Hardrada]] katse vallutada Inglismaad. Sai Inglise kuningalt [[Harold Godwinson]]ilt lüüa ja hukkus [[Stamford Bridge'i lahing]]us. [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William Vallutaja]] sõjaretk [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]], võit [[Hastingsi lahing]]us ja Inglismaa [[Normanni vallutus Inglismaal|vallutamine]] ==Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad== [[Pilt:Varangian routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]] {{vaata|Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni}} Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul. *[[Álaborg]]/[[Áluborg]] (tänapäeva Venemaa, [[Novgorodi oblast]], [[Ljubõtino rajoon]]) *[[Aldeigja]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Volhovi rajoon]], [[Staraja Ladoga]]) *[[Arkona]] ([[Rügen]]i saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Bardy-Świelubie]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Kołobrzeg]]i lähedal) *[[Birka]] (Rootsi, [[Björkö]] saar) *[[Dierkow]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Rostock]]i lähedal) *[[Dorestad]] (Madalmaad, [[Utrechti provints]], [[Wijk bij Duurstede]] lähedal) *[[Gnezdovo]] (Venemaa, [[Smolenski oblast]], Gnezdovo küla lähedal) *[[Grobiņa]] (Läti, [[Kuramaa]], [[Liepāja]] lähedal) *[[Hedeby]] (Saksamaa, [[Schleswig-Holstein]]i põhjaosa) *[[Holmgard]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Veliki Novgorod]]) *[[Kaup (muistne kaubalinn)|Kaup]] (tänapäeva Venemaa, [[Kaliningradi oblast]], [[Zelenogradski rajoon]]) *[[Skiringssal]] (Norra, [[Vestfold]]) *[[Köpingsvik]] (Rootsi, [[Kalmari lään]], [[Borgholmi vald]]) *[[Lindholm]] (Taani, [[Ålborg]]i linna lähedal) *[[Menzlin]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Anklam]]i linna lähedal) *[[Ralswiek]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Rerik]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Ribe]] (Taani lõunaosa) *[[Sarskoje]] (Venemaa, [[Jaroslavli oblast]]) *[[Sigtuna]] (Rootsi, [[Stockholmi lään]]) *[[Timirjovo]] (Venemaa, Jaroslavli oblast, [[Jaroslavl]]i linna juures) *[[Truso]] ([[Drużno järv]]e juures, Poola põhjaosa) *[[Vanaja]] (Soome, u 100 km [[Helsingi]]st põhja pool) *[[Wolin]]/[[Jomsborg]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Wolini saar]])<ref>[http://thedockyards.com/commerce-in-viking-age-scandinavia/ Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era], http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)</ref> ==Viikingiaeg Eestis== {{Vaata| Eesti viikingiaeg}} Eesti ajaloos loetakse [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes [[eelviikingiaeg]] ja järgnes [[hilisrauaaeg]]. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute [[linnus]]te rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas [[laibamatus|laibakalmistute]] rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, [[kederkeraamika]] kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt [[talirukis|talirukki]] kasvatamise algus).<ref>[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.</ref><ref>[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. Lk 18–19.</ref> ==Vaata ka== *[[Saxo Grammaticus]] *[[Gesta Danorum]] *[[Varjaagid]] *[[Ragnar Lothbrok]] *[[Rjurik]] *[[Rollo]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Viking Age}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Viikingiaeg| ]] [[Kategooria:Vanaaeg]] g6hxjsk2mky1q3a8c0pw4f26my24d38 7171169 7171162 2026-06-12T08:54:27Z Hannesvalk 176021 /* Viikingite retki ja vallutusi */ 7171169 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2025}} [[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|Viikingiaja linnad [[Skandinaavia]]s]] [[Pilt:Osebergskipet 2016.jpg|pisi|Viikingilaev [[Osebergi laevmatus]]est ([[Oslo]] muuseumis, 2016)]] '''Viikingiaeg''' on [[Euroopa]] ajaloo periood 8.–11. sajandini<ref name="Tvauri"> Marek Strandberg [https://web.archive.org/web/20140714231510/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17536:kildudest-kokku-pandud-teadmised&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3433 "Kildudest kokku pandud teadmised"] Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog [[Andres Tvauri]]ga; vaadatud 15. märtsil 2013)</ref> (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastail 800–1050{{lisa viide}}), ent hiljutised leiud [[Saaremaa]]lt tõstavad viikingiaja alguse kuni sada aastat varasemaks. ==Kirjeldus== Nõnda määratletud perioodil rändasid [[Euroopa]] meredel, järvedel ja jõgedel [[viikingid]] ehk muistsed meresõitjad [[Skandinaavia]]st, kes tegelesid valdavalt kaubitsemise, rüüstamise ja sõdimistega. Peamisteks ajalooallikateks perioodi kohta on [[arheoloogia]] ja [[numismaatika]] ning [[skandinaavlased|skandinaavlaste]] [[saaga]]d. ==Ajalugu== ===Algus=== ====Inglismaa==== Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult [[793]]. aasta 8. juunit, mil [[kroonika]]te järgi põhjakaarest saabunud röövsõdalased hävitasid tänapäeva Inglismaa kirderanniku [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud [[klooster|kloostri]] ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.<ref>Arvi Tapver, [https://web.archive.org/web/20140714223352/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=54088&term=saaremaa%20muinasleiud Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma], Meie Maa, 11.07.2013</ref> ====Saaremaa==== {{vaata|Saaremaa ajalugu}} 2008. aastal avastati [[Salme laevmatused]], mis tõendavad viikingiaja algust veidi kaugemas minevikus, dateeritult umbes aastast 750 pKr.<ref>https://osiliana.eu/salme-laevmatused</ref> [[Saaremaa]]d nimetasid viikingid ''Eysýsla''-ks. 13. sajandil kirjeldab kroonik [[Snorri Sturluson]] oma [[Ynglinga saaga]]s kuningas [[Yngvar Harra]] lüüasaamist ''[[sýslu kind]]''-ilt ning tema matmist ''Steini'' nimelisele linnamäele ''[[Aðalsýsla]]''-s.<ref>https://skaldic.org/m.php?p=text&i=4400</ref> ===Raugemine=== Oma nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka. ==Viikingite retki ja vallutusi== *[[793]] – viikingite rüüsteretk [[Northumbria]] kuningriiki, [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud kloostri hävitamine *[[794]] – rüüsteretk [[Hebriidid]]ele *794, 795, 802, 806 – rüüsteretked [[Šotimaa]] läänerannikul [[Iona saar]]el asunud kloostrile *[[795]] – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus [[Šotimaa kuningriik]]i *[[799]] – rüüsteretk [[Frangi riik]]i püha Philiberti kloostrile [[Noirmoutier|Noirmoutier']] saarel [[Loire|Loire'i]] suudmes *u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine [[Orkney]] ja [[Shetland]]i saartele *[[810]] – rüüsteretk taanlaste kuninga [[Godfredi]] juhtimisel [[Frangi riik|Frangi riigile]] kuulunud [[Friisimaa]]le *[[825]] – viikingite asumine Iirimaale ja [[Dublin]]i asutamine *[[833]]–[[834]] – [[Dorestad]]i vallutamine ja rüüstamine [[Rein]]i jõe suudmes *[[838]] – [[Dublin]]i vallutamine [[Norra ajalugu#Viikingite aeg (umbes 800–1050)|norra viikingite]] poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal *[[841]] – rüüsteretk [[Bretagne'i mark|Bretagne'i]], [[Rouen]]i rüüstamine [[Pilt:Europe 843ad viking incursions map.png|pisi|]] *[[843]] – Prantsusmaa läänerannikul [[Bretagne'i poolsaar]]e, Loire'i suudme ja [[Nantes|Nantesi]] vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel *[[844]] – [[Sevilla]] vallutamine [[Andaluusia]]s *[[845]] – [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]] kuulunud [[Hamburg]]i linna vallutamine taanlaste kuninga [[Horik I]] laevastiku poolt *845 – sõjaretk Friisimaale [[Ragnar Lothbrok]]i juhtimisel, seejärel edasitung mööda [[Seine|Seine'i]] jõge ja [[Pariis]]i linna vallutamine *u 850 – Põhja-Šotimaa, [[Orkney saared|Orkney]] ja [[Shetlandi saared|Shetlandi]] saarte ning [[Hebriidid]]e kolonisatsioon *[[854]] – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine *u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal [[Anglosaksi Inglismaa#Viikingite väljakutse ja Wessexi tõus (9. sajand)|kohalike osakuningriikide]] moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn [[Danelaw|Danelaw']] aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 886–954 *[[862]] – ida-viikingite (varjaag [[Rjurik]]) valitsemine [[Aldeigjuborg]]i linnas, [[Laadoga järv]]e ääres, [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] ([[Konstantinoopol]]isse ja [[Ida-Rooma riik]]i) *[[874]] – viikingite asumine [[Island]]ile *[[882]] – [[Novgorod]]i (Holmgardri) viikingist valitseja [[Oleg]]i (Helgi) sõjaretk lõunasse, [[Dnepr]]i jõe keskjooksul rikka kaubalinna [[Kiiev]]i vallutamine ja selle muutmine [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks *[[885]] – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja [[Pontoise]]'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine *u [[890]] – [[Hafrsfjordi lahing]], mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, [[Harald Kaunisjuus]]e alla *[[911]] – viikingite asumine [[Frangi riik]]i [[Neustria]]sse (Prantsusmaa looderannikule [[Normandia]]sse), kus [[10. sajand]]il moodustati viikingite väepealiku [[Rollo]] [[Normandia hertsogiriik]] *911 ja [[941]] – viikingist Kiievi-Vene [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Igor]]i (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu *[[920]] – [[Limerick]]i vallutamine Iirimaal *[[954]] – [[Danelaw]]i lõpp *[[965]] – Kuningas [[Harald Sinihammas]] laseb end ristida ja püstitab [[Jellingi kivid]]est suurema, kuulutades, et tegi taanlased kristlasteks. *[[982]] – [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] esimene reis [[Gröönimaa]]le, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus *[[988]] – varjaagide soost [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Suur]] võtab vastu ristiusu ja kuulutad selle riigiusuks. *u 1000 – islandlaste jõudmine [[Põhja-Ameerika]]sse (vt [[Leifr Eiríksson]] ja [[Vinland]], [[Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt]]) *[[1061]] - [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse#Sitsiilia_vallutamine,_1061–1091|Sitsiilia vallutamine]] *[[1066]] – Norra kuninga [[Harald Hardrada]] katse vallutada Inglismaad. Sai Inglise kuningalt [[Harold Godwinson]]ilt lüüa ja hukkus [[Stamford Bridge'i lahing]]us. [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William Vallutaja]] sõjaretk [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]], võit [[Hastingsi lahing]]us ja Inglismaa [[Normanni vallutus Inglismaal|vallutamine]] ==Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad== [[Pilt:Varangian routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]] {{vaata|Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni}} Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul. *[[Álaborg]]/[[Áluborg]] (tänapäeva Venemaa, [[Novgorodi oblast]], [[Ljubõtino rajoon]]) *[[Aldeigja]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Volhovi rajoon]], [[Staraja Ladoga]]) *[[Arkona]] ([[Rügen]]i saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Bardy-Świelubie]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Kołobrzeg]]i lähedal) *[[Birka]] (Rootsi, [[Björkö]] saar) *[[Dierkow]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Rostock]]i lähedal) *[[Dorestad]] (Madalmaad, [[Utrechti provints]], [[Wijk bij Duurstede]] lähedal) *[[Gnezdovo]] (Venemaa, [[Smolenski oblast]], Gnezdovo küla lähedal) *[[Grobiņa]] (Läti, [[Kuramaa]], [[Liepāja]] lähedal) *[[Hedeby]] (Saksamaa, [[Schleswig-Holstein]]i põhjaosa) *[[Holmgard]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Veliki Novgorod]]) *[[Kaup (muistne kaubalinn)|Kaup]] (tänapäeva Venemaa, [[Kaliningradi oblast]], [[Zelenogradski rajoon]]) *[[Skiringssal]] (Norra, [[Vestfold]]) *[[Köpingsvik]] (Rootsi, [[Kalmari lään]], [[Borgholmi vald]]) *[[Lindholm]] (Taani, [[Ålborg]]i linna lähedal) *[[Menzlin]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Anklam]]i linna lähedal) *[[Ralswiek]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Rerik]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Ribe]] (Taani lõunaosa) *[[Sarskoje]] (Venemaa, [[Jaroslavli oblast]]) *[[Sigtuna]] (Rootsi, [[Stockholmi lään]]) *[[Timirjovo]] (Venemaa, Jaroslavli oblast, [[Jaroslavl]]i linna juures) *[[Truso]] ([[Drużno järv]]e juures, Poola põhjaosa) *[[Vanaja]] (Soome, u 100 km [[Helsingi]]st põhja pool) *[[Wolin]]/[[Jomsborg]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Wolini saar]])<ref>[http://thedockyards.com/commerce-in-viking-age-scandinavia/ Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era], http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)</ref> ==Viikingiaeg Eestis== {{Vaata| Eesti viikingiaeg}} Eesti ajaloos loetakse [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes [[eelviikingiaeg]] ja järgnes [[hilisrauaaeg]]. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute [[linnus]]te rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas [[laibamatus|laibakalmistute]] rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, [[kederkeraamika]] kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt [[talirukis|talirukki]] kasvatamise algus).<ref>[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.</ref><ref>[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. Lk 18–19.</ref> ==Vaata ka== *[[Saxo Grammaticus]] *[[Gesta Danorum]] *[[Varjaagid]] *[[Ragnar Lothbrok]] *[[Rjurik]] *[[Rollo]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Viking Age}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Viikingiaeg| ]] [[Kategooria:Vanaaeg]] 10opjx0ntc9ghrgva1myj9o5yic8lo9 7171171 7171169 2026-06-12T08:55:29Z Hannesvalk 176021 /* Viikingite retki ja vallutusi */ 7171171 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2025}} [[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|Viikingiaja linnad [[Skandinaavia]]s]] [[Pilt:Osebergskipet 2016.jpg|pisi|Viikingilaev [[Osebergi laevmatus]]est ([[Oslo]] muuseumis, 2016)]] '''Viikingiaeg''' on [[Euroopa]] ajaloo periood 8.–11. sajandini<ref name="Tvauri"> Marek Strandberg [https://web.archive.org/web/20140714231510/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17536:kildudest-kokku-pandud-teadmised&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3433 "Kildudest kokku pandud teadmised"] Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog [[Andres Tvauri]]ga; vaadatud 15. märtsil 2013)</ref> (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastail 800–1050{{lisa viide}}), ent hiljutised leiud [[Saaremaa]]lt tõstavad viikingiaja alguse kuni sada aastat varasemaks. ==Kirjeldus== Nõnda määratletud perioodil rändasid [[Euroopa]] meredel, järvedel ja jõgedel [[viikingid]] ehk muistsed meresõitjad [[Skandinaavia]]st, kes tegelesid valdavalt kaubitsemise, rüüstamise ja sõdimistega. Peamisteks ajalooallikateks perioodi kohta on [[arheoloogia]] ja [[numismaatika]] ning [[skandinaavlased|skandinaavlaste]] [[saaga]]d. ==Ajalugu== ===Algus=== ====Inglismaa==== Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult [[793]]. aasta 8. juunit, mil [[kroonika]]te järgi põhjakaarest saabunud röövsõdalased hävitasid tänapäeva Inglismaa kirderanniku [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud [[klooster|kloostri]] ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.<ref>Arvi Tapver, [https://web.archive.org/web/20140714223352/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=54088&term=saaremaa%20muinasleiud Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma], Meie Maa, 11.07.2013</ref> ====Saaremaa==== {{vaata|Saaremaa ajalugu}} 2008. aastal avastati [[Salme laevmatused]], mis tõendavad viikingiaja algust veidi kaugemas minevikus, dateeritult umbes aastast 750 pKr.<ref>https://osiliana.eu/salme-laevmatused</ref> [[Saaremaa]]d nimetasid viikingid ''Eysýsla''-ks. 13. sajandil kirjeldab kroonik [[Snorri Sturluson]] oma [[Ynglinga saaga]]s kuningas [[Yngvar Harra]] lüüasaamist ''[[sýslu kind]]''-ilt ning tema matmist ''Steini'' nimelisele linnamäele ''[[Aðalsýsla]]''-s.<ref>https://skaldic.org/m.php?p=text&i=4400</ref> ===Raugemine=== Oma nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka. ==Viikingite retki ja vallutusi== *[[793]] – viikingite rüüsteretk [[Northumbria]] kuningriiki, [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud kloostri hävitamine *[[794]] – rüüsteretk [[Hebriidid]]ele *794, 795, 802, 806 – rüüsteretked [[Šotimaa]] läänerannikul [[Iona saar]]el asunud kloostrile *[[795]] – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus [[Šotimaa kuningriik]]i *[[799]] – rüüsteretk [[Frangi riik]]i püha Philiberti kloostrile [[Noirmoutier|Noirmoutier']] saarel [[Loire|Loire'i]] suudmes *u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine [[Orkney]] ja [[Shetland]]i saartele *[[810]] – rüüsteretk taanlaste kuninga [[Godfredi]] juhtimisel [[Frangi riik|Frangi riigile]] kuulunud [[Friisimaa]]le *[[825]] – viikingite asumine Iirimaale ja [[Dublin]]i asutamine *[[833]]–[[834]] – [[Dorestad]]i vallutamine ja rüüstamine [[Rein]]i jõe suudmes *[[838]] – [[Dublin]]i vallutamine [[Norra ajalugu#Viikingite aeg (umbes 800–1050)|norra viikingite]] poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal *[[841]] – rüüsteretk [[Bretagne'i mark|Bretagne'i]], [[Rouen]]i rüüstamine [[Pilt:Europe 843ad viking incursions map.png|pisi|]] *[[843]] – Prantsusmaa läänerannikul [[Bretagne'i poolsaar]]e, Loire'i suudme ja [[Nantes|Nantesi]] vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel *[[844]] – [[Sevilla]] vallutamine [[Andaluusia]]s *[[845]] – [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]] kuulunud [[Hamburg]]i linna vallutamine taanlaste kuninga [[Horik I]] laevastiku poolt *845 – sõjaretk Friisimaale [[Ragnar Lothbrok]]i juhtimisel, seejärel edasitung mööda [[Seine|Seine'i]] jõge ja [[Pariis]]i linna vallutamine *u 850 – Põhja-Šotimaa, [[Orkney saared|Orkney]] ja [[Shetlandi saared|Shetlandi]] saarte ning [[Hebriidid]]e kolonisatsioon *[[854]] – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine *u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal [[Anglosaksi Inglismaa#Viikingite väljakutse ja Wessexi tõus (9. sajand)|kohalike osakuningriikide]] moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn [[Danelaw|Danelaw']] aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 886–954 *[[862]] – ida-viikingite (varjaag [[Rjurik]]) valitsemine [[Aldeigjuborg]]i linnas, [[Laadoga järv]]e ääres, [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] ([[Konstantinoopol]]isse ja [[Ida-Rooma riik]]i) *[[874]] – viikingite asumine [[Island]]ile *[[882]] – [[Novgorod]]i (Holmgardri) viikingist valitseja [[Oleg]]i (Helgi) sõjaretk lõunasse, [[Dnepr]]i jõe keskjooksul rikka kaubalinna [[Kiiev]]i vallutamine ja selle muutmine [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks *[[885]] – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja [[Pontoise]]'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine *u [[890]] – [[Hafrsfjordi lahing]], mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, [[Harald Kaunisjuus]]e alla *[[911]] – viikingite asumine [[Frangi riik]]i [[Neustria]]sse (Prantsusmaa looderannikule [[Normandia]]sse), kus [[10. sajand]]il moodustati viikingite väepealiku [[Rollo]] [[Normandia hertsogiriik]] *911 ja [[941]] – viikingist Kiievi-Vene [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Igor]]i (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu *[[920]] – [[Limerick]]i vallutamine Iirimaal *[[954]] – [[Danelaw]]i lõpp *[[965]] – Kuningas [[Harald Sinihammas]] laseb end ristida ja püstitab [[Jellingi kivid]]est suurema, kuulutades, et tegi taanlased kristlasteks. *[[982]] – [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] esimene reis [[Gröönimaa]]le, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus *[[988]] – varjaagide soost [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Suur]] võtab vastu ristiusu ja kuulutab selle riigiusuks. *u 1000 – islandlaste jõudmine [[Põhja-Ameerika]]sse (vt [[Leifr Eiríksson]] ja [[Vinland]], [[Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt]]) *[[1061]] - [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse#Sitsiilia_vallutamine,_1061–1091|Sitsiilia vallutamine]] *[[1066]] – Norra kuninga [[Harald Hardrada]] katse vallutada Inglismaad. Sai Inglise kuningalt [[Harold Godwinson]]ilt lüüa ja hukkus [[Stamford Bridge'i lahing]]us. [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William Vallutaja]] sõjaretk [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]], võit [[Hastingsi lahing]]us ja Inglismaa [[Normanni vallutus Inglismaal|vallutamine]] ==Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad== [[Pilt:Varangian routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]] {{vaata|Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni}} Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul. *[[Álaborg]]/[[Áluborg]] (tänapäeva Venemaa, [[Novgorodi oblast]], [[Ljubõtino rajoon]]) *[[Aldeigja]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Volhovi rajoon]], [[Staraja Ladoga]]) *[[Arkona]] ([[Rügen]]i saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Bardy-Świelubie]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Kołobrzeg]]i lähedal) *[[Birka]] (Rootsi, [[Björkö]] saar) *[[Dierkow]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Rostock]]i lähedal) *[[Dorestad]] (Madalmaad, [[Utrechti provints]], [[Wijk bij Duurstede]] lähedal) *[[Gnezdovo]] (Venemaa, [[Smolenski oblast]], Gnezdovo küla lähedal) *[[Grobiņa]] (Läti, [[Kuramaa]], [[Liepāja]] lähedal) *[[Hedeby]] (Saksamaa, [[Schleswig-Holstein]]i põhjaosa) *[[Holmgard]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Veliki Novgorod]]) *[[Kaup (muistne kaubalinn)|Kaup]] (tänapäeva Venemaa, [[Kaliningradi oblast]], [[Zelenogradski rajoon]]) *[[Skiringssal]] (Norra, [[Vestfold]]) *[[Köpingsvik]] (Rootsi, [[Kalmari lään]], [[Borgholmi vald]]) *[[Lindholm]] (Taani, [[Ålborg]]i linna lähedal) *[[Menzlin]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Anklam]]i linna lähedal) *[[Ralswiek]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Rerik]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Ribe]] (Taani lõunaosa) *[[Sarskoje]] (Venemaa, [[Jaroslavli oblast]]) *[[Sigtuna]] (Rootsi, [[Stockholmi lään]]) *[[Timirjovo]] (Venemaa, Jaroslavli oblast, [[Jaroslavl]]i linna juures) *[[Truso]] ([[Drużno järv]]e juures, Poola põhjaosa) *[[Vanaja]] (Soome, u 100 km [[Helsingi]]st põhja pool) *[[Wolin]]/[[Jomsborg]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Wolini saar]])<ref>[http://thedockyards.com/commerce-in-viking-age-scandinavia/ Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era], http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)</ref> ==Viikingiaeg Eestis== {{Vaata| Eesti viikingiaeg}} Eesti ajaloos loetakse [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes [[eelviikingiaeg]] ja järgnes [[hilisrauaaeg]]. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute [[linnus]]te rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas [[laibamatus|laibakalmistute]] rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, [[kederkeraamika]] kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt [[talirukis|talirukki]] kasvatamise algus).<ref>[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.</ref><ref>[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. Lk 18–19.</ref> ==Vaata ka== *[[Saxo Grammaticus]] *[[Gesta Danorum]] *[[Varjaagid]] *[[Ragnar Lothbrok]] *[[Rjurik]] *[[Rollo]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Viking Age}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Viikingiaeg| ]] [[Kategooria:Vanaaeg]] 53bwesfnymmv4gyt9jf5cynavumo604 7171172 7171171 2026-06-12T08:59:24Z Hannesvalk 176021 /* Viikingite retki ja vallutusi */ 7171172 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2025}} [[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|Viikingiaja linnad [[Skandinaavia]]s]] [[Pilt:Osebergskipet 2016.jpg|pisi|Viikingilaev [[Osebergi laevmatus]]est ([[Oslo]] muuseumis, 2016)]] '''Viikingiaeg''' on [[Euroopa]] ajaloo periood 8.–11. sajandini<ref name="Tvauri"> Marek Strandberg [https://web.archive.org/web/20140714231510/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17536:kildudest-kokku-pandud-teadmised&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3433 "Kildudest kokku pandud teadmised"] Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog [[Andres Tvauri]]ga; vaadatud 15. märtsil 2013)</ref> (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastail 800–1050{{lisa viide}}), ent hiljutised leiud [[Saaremaa]]lt tõstavad viikingiaja alguse kuni sada aastat varasemaks. ==Kirjeldus== Nõnda määratletud perioodil rändasid [[Euroopa]] meredel, järvedel ja jõgedel [[viikingid]] ehk muistsed meresõitjad [[Skandinaavia]]st, kes tegelesid valdavalt kaubitsemise, rüüstamise ja sõdimistega. Peamisteks ajalooallikateks perioodi kohta on [[arheoloogia]] ja [[numismaatika]] ning [[skandinaavlased|skandinaavlaste]] [[saaga]]d. ==Ajalugu== ===Algus=== ====Inglismaa==== Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult [[793]]. aasta 8. juunit, mil [[kroonika]]te järgi põhjakaarest saabunud röövsõdalased hävitasid tänapäeva Inglismaa kirderanniku [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud [[klooster|kloostri]] ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.<ref>Arvi Tapver, [https://web.archive.org/web/20140714223352/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=54088&term=saaremaa%20muinasleiud Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma], Meie Maa, 11.07.2013</ref> ====Saaremaa==== {{vaata|Saaremaa ajalugu}} 2008. aastal avastati [[Salme laevmatused]], mis tõendavad viikingiaja algust veidi kaugemas minevikus, dateeritult umbes aastast 750 pKr.<ref>https://osiliana.eu/salme-laevmatused</ref> [[Saaremaa]]d nimetasid viikingid ''Eysýsla''-ks. 13. sajandil kirjeldab kroonik [[Snorri Sturluson]] oma [[Ynglinga saaga]]s kuningas [[Yngvar Harra]] lüüasaamist ''[[sýslu kind]]''-ilt ning tema matmist ''Steini'' nimelisele linnamäele ''[[Aðalsýsla]]''-s.<ref>https://skaldic.org/m.php?p=text&i=4400</ref> ===Raugemine=== Oma nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka. ==Viikingite retki ja vallutusi== *[[793]] – viikingite rüüsteretk [[Northumbria]] kuningriiki, [[Lindisfarne|Lindisfarne'i]] saarel asunud kloostri hävitamine *[[794]] – rüüsteretk [[Hebriidid]]ele *794, 795, 802, 806 – rüüsteretked [[Šotimaa]] läänerannikul [[Iona saar]]el asunud kloostrile *[[795]] – esimene rüüsteretk Iirimaale ja rüüsteretkede algus [[Šotimaa kuningriik]]i *[[799]] – rüüsteretk [[Frangi riik]]i püha Philiberti kloostrile [[Noirmoutier|Noirmoutier']] saarel [[Loire|Loire'i]] suudmes *u 800 – viikingite kindlus-laagrite rajamine [[Orkney]] ja [[Shetland]]i saartele *[[810]] – rüüsteretk taanlaste kuninga [[Godfredi]] juhtimisel [[Frangi riik|Frangi riigile]] kuulunud [[Friisimaa]]le *[[825]] – viikingite asumine Iirimaale ja [[Dublin]]i asutamine *[[833]]–[[834]] – [[Dorestad]]i vallutamine ja rüüstamine [[Rein]]i jõe suudmes *[[838]] – [[Dublin]]i vallutamine [[Norra ajalugu#Viikingite aeg (umbes 800–1050)|norra viikingite]] poolt ja norralaste kuningriigi rajamine Iirimaal *[[841]] – rüüsteretk [[Bretagne'i mark|Bretagne'i]], [[Rouen]]i rüüstamine [[Pilt:Europe 843ad viking incursions map.png|pisi|]] *[[843]] – Prantsusmaa läänerannikul [[Bretagne'i poolsaar]]e, Loire'i suudme ja [[Nantes|Nantesi]] vallutamine, talvitumine Noirmoutier' saarel *[[844]] – [[Sevilla]] vallutamine [[Andaluusia]]s *[[845]] – [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigile]] kuulunud [[Hamburg]]i linna vallutamine taanlaste kuninga [[Horik I]] laevastiku poolt *845 – sõjaretk Friisimaale [[Ragnar Lothbrok]]i juhtimisel, seejärel edasitung mööda [[Seine|Seine'i]] jõge ja [[Pariis]]i linna vallutamine *u 850 – Põhja-Šotimaa, [[Orkney saared|Orkney]] ja [[Shetlandi saared|Shetlandi]] saarte ning [[Hebriidid]]e kolonisatsioon *[[854]] – kodusõja tagajärjel taanlaste kuningasoo hukkumine ja riigi killustumine *u 850–900 – sõjaretkedega Inglismaa idaosa allutamine viikingitele, seal [[Anglosaksi Inglismaa#Viikingite väljakutse ja Wessexi tõus (9. sajand)|kohalike osakuningriikide]] moodustamine ning Inglismaa ida- ja põhjaosas (nn [[Danelaw|Danelaw']] aladel) taanlaste ülemvõimu kehtestamine aastateks 886–954 *[[862]] – ida-viikingite (varjaag [[Rjurik]]) valitsemine [[Aldeigjuborg]]i linnas, [[Laadoga järv]]e ääres, [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] ([[Konstantinoopol]]isse ja [[Ida-Rooma riik]]i) *[[874]] – viikingite asumine [[Island]]ile *[[882]] – [[Novgorod]]i (Holmgardri) viikingist valitseja [[Oleg]]i (Helgi) sõjaretk lõunasse, [[Dnepr]]i jõe keskjooksul rikka kaubalinna [[Kiiev]]i vallutamine ja selle muutmine [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks *[[885]] – viikingite sõjaretk Prantsusmaale, maabumine Seine'i suudmes, Roueni ja [[Pontoise]]'i vallutamine, Pariisi 10-kuuline piiramine *u [[890]] – [[Hafrsfjordi lahing]], mille tulemusena allutati kogu Norra lääneosa esimest korda üheainsa monarhi, [[Harald Kaunisjuus]]e alla *[[911]] – viikingite asumine [[Frangi riik]]i [[Neustria]]sse (Prantsusmaa looderannikule [[Normandia]]sse), kus [[10. sajand]]il moodustati viikingite väepealiku [[Rollo]] [[Normandia hertsogiriik]] *911 ja [[941]] – viikingist Kiievi-Vene [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Igor]]i (ka Ingvar, Inge) sõjaretked Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vastu *[[920]] – [[Limerick]]i vallutamine Iirimaal *[[954]] – [[Danelaw]]i lõpp *[[965]] – Kuningas [[Harald Sinihammas]] laseb end ristida ja püstitab [[Jellingi kivid]]est suurema, kuulutades, et tegi taanlased kristlasteks. *[[982]] – [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] esimene reis [[Gröönimaa]]le, kuhu seejärel tekkis (kuni 15. sajandini) skandinaavlaste püsiasustus *[[988]] – varjaagide soost [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Suur]] võtab vastu ristiusu ja kuulutab selle riigiusuks. *u 1000 – islandlaste jõudmine [[Põhja-Ameerika]]sse (vt [[Leifr Eiríksson]] ja [[Vinland]], [[Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt]]) *[[1016]]-[[1035]] [[Knud Suur]]e [[Põhjamere impeerium]] *[[1061]] - [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse#Sitsiilia_vallutamine,_1061–1091|Sitsiilia vallutamine]] *[[1066]] – Norra kuninga [[Harald Hardrada]] katse vallutada Inglismaad. Sai Inglise kuningalt [[Harold Godwinson]]ilt lüüa ja hukkus [[Stamford Bridge'i lahing]]us. [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William Vallutaja]] sõjaretk [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]], võit [[Hastingsi lahing]]us ja Inglismaa [[Normanni vallutus Inglismaal|vallutamine]] ==Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad== [[Pilt:Varangian routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]] {{vaata|Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni}} Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul. *[[Álaborg]]/[[Áluborg]] (tänapäeva Venemaa, [[Novgorodi oblast]], [[Ljubõtino rajoon]]) *[[Aldeigja]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Volhovi rajoon]], [[Staraja Ladoga]]) *[[Arkona]] ([[Rügen]]i saar, Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Bardy-Świelubie]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Kołobrzeg]]i lähedal) *[[Birka]] (Rootsi, [[Björkö]] saar) *[[Dierkow]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Rostock]]i lähedal) *[[Dorestad]] (Madalmaad, [[Utrechti provints]], [[Wijk bij Duurstede]] lähedal) *[[Gnezdovo]] (Venemaa, [[Smolenski oblast]], Gnezdovo küla lähedal) *[[Grobiņa]] (Läti, [[Kuramaa]], [[Liepāja]] lähedal) *[[Hedeby]] (Saksamaa, [[Schleswig-Holstein]]i põhjaosa) *[[Holmgard]] (Venemaa, Novgorodi oblast, [[Veliki Novgorod]]) *[[Kaup (muistne kaubalinn)|Kaup]] (tänapäeva Venemaa, [[Kaliningradi oblast]], [[Zelenogradski rajoon]]) *[[Skiringssal]] (Norra, [[Vestfold]]) *[[Köpingsvik]] (Rootsi, [[Kalmari lään]], [[Borgholmi vald]]) *[[Lindholm]] (Taani, [[Ålborg]]i linna lähedal) *[[Menzlin]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern, [[Anklam]]i linna lähedal) *[[Ralswiek]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Rerik]] (Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommern) *[[Ribe]] (Taani lõunaosa) *[[Sarskoje]] (Venemaa, [[Jaroslavli oblast]]) *[[Sigtuna]] (Rootsi, [[Stockholmi lään]]) *[[Timirjovo]] (Venemaa, Jaroslavli oblast, [[Jaroslavl]]i linna juures) *[[Truso]] ([[Drużno järv]]e juures, Poola põhjaosa) *[[Vanaja]] (Soome, u 100 km [[Helsingi]]st põhja pool) *[[Wolin]]/[[Jomsborg]] (Poola, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Wolini saar]])<ref>[http://thedockyards.com/commerce-in-viking-age-scandinavia/ Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era], http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)</ref> ==Viikingiaeg Eestis== {{Vaata| Eesti viikingiaeg}} Eesti ajaloos loetakse [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes [[eelviikingiaeg]] ja järgnes [[hilisrauaaeg]]. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute [[linnus]]te rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas [[laibamatus|laibakalmistute]] rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, [[kederkeraamika]] kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt [[talirukis|talirukki]] kasvatamise algus).<ref>[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.</ref><ref>[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. Lk 18–19.</ref> ==Vaata ka== *[[Saxo Grammaticus]] *[[Gesta Danorum]] *[[Varjaagid]] *[[Ragnar Lothbrok]] *[[Rjurik]] *[[Rollo]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Viking Age}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Viikingiaeg| ]] [[Kategooria:Vanaaeg]] 21e6w24g8gzgfja4m7mrfwkofz6tspj 0 179940 7171027 5940532 2026-06-11T22:59:13Z Ollin Masa 227337 7171027 wikitext text/x-wiki '''Patricia McPherson''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1954]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Oak Harbor]]is) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] näitleja. [[File:Patricia_McPherson.jpg|thumb|290px|Patricia McPherson (2004)]] Ta on tuntud eelkõige [[1980. aastad|1980. aastate]] teleseriaali "[[Knight Rider]]" KITT-i mehaaniku Bonnie Barstow' kehastajana aastatel 1982–1983 ning 1984-1986. {{DEFAULTSORT:McPherson, Patricia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] qtswfgjw4rv28jd7sa2zt07jcreaefe 0 187886 7171209 7138049 2026-06-12T11:22:45Z ~2026-34560-97 231497 link 7171209 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} '''Jüri Pallo''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1963]] [[Võru]]s) on Eesti matusekõneleja, endine [[EELK]] [[vaimulik]]<ref name="ReferenceA">http://www.eestikirik.ee/otsused-64/</ref> == Elulugu == Pallo lõpetas Väimela 8-kl. Kooli ([[Parksepa Keskkool]]i eelkäija) 1978 ning [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkooli]] 1981. Ta õppis 1981–1982 [[ALMAVÜ]] Võru Lahingukoolis [[Meegomäe]]l [[BTR-60]] juhiks. Ta oli ajateenistuses 1982–1984 [[Nõukogude armee]]s [[Kaliningrad]]is [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] brigaadis nr 52515, kus ta teenindas Ural 375D 2T6 [[autojuht]]-[[elektrik]]una raketikomplekse [[2K11 Krug]].{{lisa viide}} Pallo alustas õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] 1986, [[Preester|preestriks]] [[Ordinatsioon|ordineeriti]] 6. juunil 1990 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]]i [[Kuno Pajula]] poolt. Pallo lõpetas [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] 1995.{{lisa viide}} == Töökohad == * EPT Võru Rajoonikoondis [[Parksepa]]s 1981–1986 maaparandustööline, autojuht * [[EELK Vastseliina kogudus]] 1987–1989 kiriku heakorratööline, jutlustaja-praktikant * [[EELK Kanepi kogudus]] 1989–1999 [[diakon]], aseõpetaja, [[pastor]] * E.E.L.K. [[New York|New Yorgi]] Lexington Ave. kogudus 1991–1992 stipendiaat, noorsootööõpetaja * E.E.L.K. [[Los Angelese kogudus]] alates 1999–2013 [[pastor]], USA Esimese Praostkonna abi[[praost]] * Aastal 2013 lõpus kandideeris ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajaks, kuid pidas [[Koeru]]s vaid ühe jumalateenistuse ja loobus ametist * Aastal 2015 ennistati ta EELK vaimulike nimekirja * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Tartu praostkonna vikaarõpetaja kuni septembrini 2016; septembris 2016 kustutati ta [[EELK]] vaimulike nimekirjast<ref name="ReferenceA" /> * Ilmalik matusekõneleja == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Võru Rajoonikomitee I sekretär [[Jaak Kärson]] heitis Pallo 1986. aasta sügisel [[ELKNÜ]]-st välja usuliste veendumuste tõttu. Pallo oli asunud õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Pallo tegi keelatud usulist propagandat töökohal. Võru EPT juhataja, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liige Jaan Haga ning [[Võru EPT]] [[parteiorganisaator]] Kalju Torila, ähvardades repressioonidega, sundisid Pallot kirjutama lahkumisavalduse "omal soovil". Pallo vallandati töölt. 1987 liitus ta [[Võru]]s [[Vaba-Sõltumatu Kolonn nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonniga nr. 1]], oli kolonni autojuht ning aitas kolonnil teiste rahvuslike liikumistega üle Eesti sidet pidada. Ta oli 31. mail 1988 [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] asutajaliige ja EKL-i aseesimees, 1990 asus Pallo kohale [[Mart Laar]]. Pallo oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige. Ta osales [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Pallo oli ajavahemikus 22.03.2007–14.04.2015 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning 14.04.2015–13.03.2017 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>[https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 Äriregister: Erakonnad] Otsingu tulemused: Jüri Pallo</ref> [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liikmena oli ta Võru osakonna juhatuse liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102951/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=26227 Savisaare toetajate ülekaalukas võit Võrus. Toomas Paur 50, Anneli Ott 22 häält] Kesknädal, 3. veebruar 2016</ref> ja aseesimees.<ref>"Uue Rahvarinde ootel", Kesknädal, 17. veebruar 2016</ref> Heideti erakonnast välja 30. jaanuaril 2017.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-heitis-poliskeskerakondlase-juri-pallo-erakonnast-valja?id=77078430 Keskerakond heitis "põliskeskerakondlase" Jüri Pallo erakonnast välja] Delfi, 30.01.2017</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |pealkiri=Erakonda kuuluvuse otsing |vaadatud=2016-01-22 |arhiivimisaeg=2016-01-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |url-olek=töötab }}</ref> Pallo on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Jüri Pallo oli üks valimisliidu [[Põliskeskerakondlased]] initsiaatoreid (hiljem asendati valimisliidu nimi nimega Võru Eest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru savisaarlaste valimisliit loobus nimest "Põliskeskerakondlased" |url=http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased |vaadatud=2017-03-01 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302112218/http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta valimisliidus Võru Eest. Pallo õnnistas 1998. aasta suvel IPA-Eesti ("International Police Association" Eesti osakonna) lipu<ref>https://ipa-estonia.eu/et/kasulik/hotellikett/92-eesti/uudised/pildigalerii/246-galeriid-pilte-meie-aastatetagustest-uritustest{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Harrastused == * 1972–1986 puhkpilliorkestri Kungla (asutatud 1878) orkestrant (alt, [[kornet]], [[trompet]] )<ref>http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=12613</ref> * 1979–1982 vokaal-instrumentaalansambli [[Spekter (ansambel)]] laulja ja [[basskitarrist]] * 1979–1981 [[Võru Rahvateater|Võru Rahvateatri]] näitleja == Kirjandustegevus == Pallo on avaldanud [[ilukirjandus]]likke kirjutisi [[ajakirjandus]]es<ref>239. Pallo, Jüri. Almanahh. – Tartu : Eesti Kirik, 2004. – 144 lk. : ill. ISBN 9985-9123-8-1, UDK 821.511.113</ref> ja kirjutanud artikleid Välis-Eestist<ref>[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=364%3Ajueri-pallo-eesti-vabariigi-92-aastapaeevaks&catid=47%3Aarvamus&Itemid=80&lang=en Jüri Pallo jutlus Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2010</ref>.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/854977188BAFAD3AC2256FC40059FD4A Maailma vanim eestlane] Eesti Ekspress, 31. märts 2005</ref> Ta on raamatu "Almanahh" autor ([[Eesti Kirik]] 2004)<ref>https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/405-pallo,-jüri-12-iv-1963-võru</ref> == Üliõpilasorganisatsioonid == Pallo on [[Korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] vilistlane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjad |url=http://www.vironia.org/kirjad |vaadatud=2010-03-19 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909124936/http://www.vironia.org/kirjad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Isiklikku == Jüri Pallo on abielus. Tal on kaks tütart ja kaks poega esimesest abielust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25397-voru-politseiametnik-rikkus-liiklusseadust-lobisedes-autojuhtimise-ajal-mobiil-korva-aeaeres * https://kuuuurija.postimees.ee/7018466/leevi-kalmistul-leiti-haua-kaevamisel-granaat * [https://lounapostimees.postimees.ee/6696131/voru-mees-tahab-presidendile-e-haali-koguda Võru mees tahab presidendile e-hääli koguda], Lõuna-Eesti Postimees * [http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/3897.html Kandidaat nr.101 Jüri Pallo (tutvustus valimiskomisjoni lehel)] * [[Argo Taal]]. [https://www.ohtuleht.ee/82941 Travolta pesi eestlase selga: Kanepi kirikuõpetaja sattus filmitähega ühte sauna.] – ''[[Õhtuleht]]'', 20. aprill 1999, lk 11. * [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/737EA4D1BDCCD923C2256CC300562056 "Pastor Pallo uus etteaste"]. ''[[Eesti Ekspress]]'', 6. veebruar 2003, lk A14. * [http://www.eestikirik.ee/node/415 "Avasüli Ameerikas, 13"], Eesti Kirik, 26. oktoober 2005 * Jüri Pallo. [http://www.eestikirik.ee/node/7568?page=5&quicktabs_2=0 Sinodil küsiti: kuidas edasi?] – ''Eesti Kirik'', 10. juuni 2009, lk 4. * [[Sirje Semm]]. [http://www.eestikirik.ee/node/8395 Delegaatidel on, millest rääkida.]. – ''Eesti Kirik'', 12. detsember 2009 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=27986&lang=et See juhtus Memphises]. Eesti Elu. 30. aprill 2010 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27554 E.E.L.K. Los Angelese kogudus – 60]. Eesti Elu. 19. märts 2010 * [[Ott Tammik]]. [http://news.err.ee/politics/15c00ed4-5c52-4c3b-a2fc-992053cc5e26 Uncertain Fate for Lutherans; 13 Expat Churches Rebel]. – err.ee, 19. aprill 2011 * [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=171782 Jüri Pallo] [[Kanal 2]] saate "[[Roaldi nädal]]" rubriigis "Tagasi Eestis" * https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=247693 Jüri Pallo "Kuuuurija" nr. 85, 27. september 2021 * https://eestielu.com/lugeja-kirjutab-vorulaste-tahtevaljenduspaevaks/ Eesti Elu 21. oktoober 2022 * https://lounaeestlane.ee/voru-mehe-arvamus-voro-kongress-on-halb-mote/ * https://lounaeestlane.ee/endine-kirikuopetaja-juri-pallo-ma-tahan-ara-raakida-uhte-lugu-lugu-on-oodanud-32-aastat/ * [https://lounaeestlane.ee/mis-meist-saama-nakas-voru-mehe-ettekuulutus-2024-aastaks-see-voib-olla-ullatav/ Mis meist saama nakas? Võru mehe ettekuulutus 2024. aastaks - see võib olla üllatav - Lõunaeestlane] * Kolm sünnitunnistust Võru linnas 11. juunil 2026 - Lõunaeestlane {{JÄRJESTA:Pallo, Jüri}} [[Kategooria:Kanepi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 3chdj2u7nlv2nkm7dj1j3szth9bmx3t 7171211 7171209 2026-06-12T11:27:59Z ~2026-33388-69 231045 7171211 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} '''Jüri Pallo''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1963]] [[Võru]]s) on Eesti matusekõneleja, endine [[EELK]] [[vaimulik]]<ref name="ReferenceA">http://www.eestikirik.ee/otsused-64/</ref> == Elulugu == Pallo lõpetas Väimela 8-kl. Kooli ([[Parksepa Keskkool]]i eelkäija) 1978 ning [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkooli]] 1981. Ta õppis 1981–1982 [[ALMAVÜ]] Võru Lahingukoolis [[Meegomäe]]l [[BTR-60]] juhiks. Ta oli ajateenistuses 1982–1984 [[Nõukogude armee]]s [[Kaliningrad]]is [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] brigaadis nr 52515, kus ta teenindas Ural 375D 2T6 [[autojuht]]-[[elektrik]]una raketikomplekse [[2K11 Krug]].{{lisa viide}} Pallo alustas õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] 1986, [[Preester|preestriks]] [[Ordinatsioon|ordineeriti]] 6. juunil 1990 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]]i [[Kuno Pajula]] poolt. Pallo lõpetas [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] 1995.{{lisa viide}} Pallo on [[Korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] vilistlane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjad |url=http://www.vironia.org/kirjad |vaadatud=2010-03-19 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909124936/http://www.vironia.org/kirjad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökohad == * EPT Võru Rajoonikoondis [[Parksepa]]s 1981–1986 maaparandustööline, autojuht * [[EELK Vastseliina kogudus]] 1987–1989 kiriku heakorratööline, jutlustaja-praktikant * [[EELK Kanepi kogudus]] 1989–1999 [[diakon]], aseõpetaja, [[pastor]] * E.E.L.K. [[New York|New Yorgi]] Lexington Ave. kogudus 1991–1992 stipendiaat, noorsootööõpetaja * E.E.L.K. [[Los Angelese kogudus]] alates 1999–2013 [[pastor]], USA Esimese Praostkonna abi[[praost]] * Aastal 2013 lõpus kandideeris ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajaks, kuid pidas [[Koeru]]s vaid ühe jumalateenistuse ja loobus ametist * Aastal 2015 ennistati ta EELK vaimulike nimekirja * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Tartu praostkonna vikaarõpetaja kuni septembrini 2016; septembris 2016 kustutati ta [[EELK]] vaimulike nimekirjast<ref name="ReferenceA" /> * Ilmalik matusekõneleja == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Võru Rajoonikomitee I sekretär [[Jaak Kärson]] heitis Pallo 1986. aasta sügisel [[ELKNÜ]]-st välja usuliste veendumuste tõttu. Pallo oli asunud õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Pallo tegi keelatud usulist propagandat töökohal. Võru EPT juhataja, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liige Jaan Haga ning [[Võru EPT]] [[parteiorganisaator]] Kalju Torila, ähvardades repressioonidega, sundisid Pallot kirjutama lahkumisavalduse "omal soovil". Pallo vallandati töölt. 1987 liitus ta [[Võru]]s [[Vaba-Sõltumatu Kolonn nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonniga nr. 1]], oli kolonni autojuht ning aitas kolonnil teiste rahvuslike liikumistega üle Eesti sidet pidada. Ta oli 31. mail 1988 [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] asutajaliige ja EKL-i aseesimees, 1990 asus Pallo kohale [[Mart Laar]]. Pallo oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige. Ta osales [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Pallo oli ajavahemikus 22.03.2007–14.04.2015 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning 14.04.2015–13.03.2017 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>[https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 Äriregister: Erakonnad] Otsingu tulemused: Jüri Pallo</ref> [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liikmena oli ta Võru osakonna juhatuse liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102951/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=26227 Savisaare toetajate ülekaalukas võit Võrus. Toomas Paur 50, Anneli Ott 22 häält] Kesknädal, 3. veebruar 2016</ref> ja aseesimees.<ref>"Uue Rahvarinde ootel", Kesknädal, 17. veebruar 2016</ref> Heideti erakonnast välja 30. jaanuaril 2017.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-heitis-poliskeskerakondlase-juri-pallo-erakonnast-valja?id=77078430 Keskerakond heitis "põliskeskerakondlase" Jüri Pallo erakonnast välja] Delfi, 30.01.2017</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |pealkiri=Erakonda kuuluvuse otsing |vaadatud=2016-01-22 |arhiivimisaeg=2016-01-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |url-olek=töötab }}</ref> Pallo on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Jüri Pallo oli üks valimisliidu [[Põliskeskerakondlased]] initsiaatoreid (hiljem asendati valimisliidu nimi nimega Võru Eest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru savisaarlaste valimisliit loobus nimest "Põliskeskerakondlased" |url=http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased |vaadatud=2017-03-01 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302112218/http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta valimisliidus Võru Eest. Pallo õnnistas 1998. aasta suvel IPA-Eesti ("International Police Association" Eesti osakonna) lipu<ref>https://ipa-estonia.eu/et/kasulik/hotellikett/92-eesti/uudised/pildigalerii/246-galeriid-pilte-meie-aastatetagustest-uritustest{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Harrastused == * 1972–1986 puhkpilliorkestri Kungla (asutatud 1878) orkestrant (alt, [[kornet]], [[trompet]] )<ref>http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=12613</ref> * 1979–1982 vokaal-instrumentaalansambli [[Spekter (ansambel)]] laulja ja [[basskitarrist]] * 1979–1981 [[Võru Rahvateater|Võru Rahvateatri]] näitleja == Kirjandustegevus == Pallo on avaldanud [[ilukirjandus]]likke kirjutisi [[ajakirjandus]]es<ref>239. Pallo, Jüri. Almanahh. – Tartu : Eesti Kirik, 2004. – 144 lk. : ill. ISBN 9985-9123-8-1, UDK 821.511.113</ref> ja kirjutanud artikleid Välis-Eestist<ref>[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=364%3Ajueri-pallo-eesti-vabariigi-92-aastapaeevaks&catid=47%3Aarvamus&Itemid=80&lang=en Jüri Pallo jutlus Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2010</ref>.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/854977188BAFAD3AC2256FC40059FD4A Maailma vanim eestlane] Eesti Ekspress, 31. märts 2005</ref> Ta on raamatu "Almanahh" autor ([[Eesti Kirik]] 2004)<ref>https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/405-pallo,-jüri-12-iv-1963-võru</ref> == Isiklikku == Jüri Pallo on abielus. Tal on kaks tütart ja kaks poega esimesest abielust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25397-voru-politseiametnik-rikkus-liiklusseadust-lobisedes-autojuhtimise-ajal-mobiil-korva-aeaeres * https://kuuuurija.postimees.ee/7018466/leevi-kalmistul-leiti-haua-kaevamisel-granaat * [https://lounapostimees.postimees.ee/6696131/voru-mees-tahab-presidendile-e-haali-koguda Võru mees tahab presidendile e-hääli koguda], Lõuna-Eesti Postimees * [http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/3897.html Kandidaat nr.101 Jüri Pallo (tutvustus valimiskomisjoni lehel)] * [[Argo Taal]]. [https://www.ohtuleht.ee/82941 Travolta pesi eestlase selga: Kanepi kirikuõpetaja sattus filmitähega ühte sauna.] – ''[[Õhtuleht]]'', 20. aprill 1999, lk 11. * [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/737EA4D1BDCCD923C2256CC300562056 "Pastor Pallo uus etteaste"]. ''[[Eesti Ekspress]]'', 6. veebruar 2003, lk A14. * [http://www.eestikirik.ee/node/415 "Avasüli Ameerikas, 13"], Eesti Kirik, 26. oktoober 2005 * Jüri Pallo. [http://www.eestikirik.ee/node/7568?page=5&quicktabs_2=0 Sinodil küsiti: kuidas edasi?] – ''Eesti Kirik'', 10. juuni 2009, lk 4. * [[Sirje Semm]]. [http://www.eestikirik.ee/node/8395 Delegaatidel on, millest rääkida.]. – ''Eesti Kirik'', 12. detsember 2009 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=27986&lang=et See juhtus Memphises]. Eesti Elu. 30. aprill 2010 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27554 E.E.L.K. Los Angelese kogudus – 60]. Eesti Elu. 19. märts 2010 * [[Ott Tammik]]. [http://news.err.ee/politics/15c00ed4-5c52-4c3b-a2fc-992053cc5e26 Uncertain Fate for Lutherans; 13 Expat Churches Rebel]. – err.ee, 19. aprill 2011 * [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=171782 Jüri Pallo] [[Kanal 2]] saate "[[Roaldi nädal]]" rubriigis "Tagasi Eestis" * https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=247693 Jüri Pallo "Kuuuurija" nr. 85, 27. september 2021 * https://eestielu.com/lugeja-kirjutab-vorulaste-tahtevaljenduspaevaks/ Eesti Elu 21. oktoober 2022 * https://lounaeestlane.ee/voru-mehe-arvamus-voro-kongress-on-halb-mote/ * https://lounaeestlane.ee/endine-kirikuopetaja-juri-pallo-ma-tahan-ara-raakida-uhte-lugu-lugu-on-oodanud-32-aastat/ * [https://lounaeestlane.ee/mis-meist-saama-nakas-voru-mehe-ettekuulutus-2024-aastaks-see-voib-olla-ullatav/ Mis meist saama nakas? Võru mehe ettekuulutus 2024. aastaks - see võib olla üllatav - Lõunaeestlane] * Kolm sünnitunnistust Võru linnas 11. juunil 2026 - Lõunaeestlane {{JÄRJESTA:Pallo, Jüri}} [[Kategooria:Kanepi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 8k0jv0baid08glgbshmmka4h0xci4b7 7171216 7171211 2026-06-12T11:30:01Z ~2026-33388-69 231045 /* Välislingid */ 7171216 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} '''Jüri Pallo''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1963]] [[Võru]]s) on Eesti matusekõneleja, endine [[EELK]] [[vaimulik]]<ref name="ReferenceA">http://www.eestikirik.ee/otsused-64/</ref> == Elulugu == Pallo lõpetas Väimela 8-kl. Kooli ([[Parksepa Keskkool]]i eelkäija) 1978 ning [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkooli]] 1981. Ta õppis 1981–1982 [[ALMAVÜ]] Võru Lahingukoolis [[Meegomäe]]l [[BTR-60]] juhiks. Ta oli ajateenistuses 1982–1984 [[Nõukogude armee]]s [[Kaliningrad]]is [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] brigaadis nr 52515, kus ta teenindas Ural 375D 2T6 [[autojuht]]-[[elektrik]]una raketikomplekse [[2K11 Krug]].{{lisa viide}} Pallo alustas õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] 1986, [[Preester|preestriks]] [[Ordinatsioon|ordineeriti]] 6. juunil 1990 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]]i [[Kuno Pajula]] poolt. Pallo lõpetas [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] 1995.{{lisa viide}} Pallo on [[Korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] vilistlane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjad |url=http://www.vironia.org/kirjad |vaadatud=2010-03-19 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909124936/http://www.vironia.org/kirjad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökohad == * EPT Võru Rajoonikoondis [[Parksepa]]s 1981–1986 maaparandustööline, autojuht * [[EELK Vastseliina kogudus]] 1987–1989 kiriku heakorratööline, jutlustaja-praktikant * [[EELK Kanepi kogudus]] 1989–1999 [[diakon]], aseõpetaja, [[pastor]] * E.E.L.K. [[New York|New Yorgi]] Lexington Ave. kogudus 1991–1992 stipendiaat, noorsootööõpetaja * E.E.L.K. [[Los Angelese kogudus]] alates 1999–2013 [[pastor]], USA Esimese Praostkonna abi[[praost]] * Aastal 2013 lõpus kandideeris ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajaks, kuid pidas [[Koeru]]s vaid ühe jumalateenistuse ja loobus ametist * Aastal 2015 ennistati ta EELK vaimulike nimekirja * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Tartu praostkonna vikaarõpetaja kuni septembrini 2016; septembris 2016 kustutati ta [[EELK]] vaimulike nimekirjast<ref name="ReferenceA" /> * Ilmalik matusekõneleja == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Võru Rajoonikomitee I sekretär [[Jaak Kärson]] heitis Pallo 1986. aasta sügisel [[ELKNÜ]]-st välja usuliste veendumuste tõttu. Pallo oli asunud õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Pallo tegi keelatud usulist propagandat töökohal. Võru EPT juhataja, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liige Jaan Haga ning [[Võru EPT]] [[parteiorganisaator]] Kalju Torila, ähvardades repressioonidega, sundisid Pallot kirjutama lahkumisavalduse "omal soovil". Pallo vallandati töölt. 1987 liitus ta [[Võru]]s [[Vaba-Sõltumatu Kolonn nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonniga nr. 1]], oli kolonni autojuht ning aitas kolonnil teiste rahvuslike liikumistega üle Eesti sidet pidada. Ta oli 31. mail 1988 [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] asutajaliige ja EKL-i aseesimees, 1990 asus Pallo kohale [[Mart Laar]]. Pallo oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige. Ta osales [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Pallo oli ajavahemikus 22.03.2007–14.04.2015 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning 14.04.2015–13.03.2017 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>[https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 Äriregister: Erakonnad] Otsingu tulemused: Jüri Pallo</ref> [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liikmena oli ta Võru osakonna juhatuse liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102951/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=26227 Savisaare toetajate ülekaalukas võit Võrus. Toomas Paur 50, Anneli Ott 22 häält] Kesknädal, 3. veebruar 2016</ref> ja aseesimees.<ref>"Uue Rahvarinde ootel", Kesknädal, 17. veebruar 2016</ref> Heideti erakonnast välja 30. jaanuaril 2017.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-heitis-poliskeskerakondlase-juri-pallo-erakonnast-valja?id=77078430 Keskerakond heitis "põliskeskerakondlase" Jüri Pallo erakonnast välja] Delfi, 30.01.2017</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |pealkiri=Erakonda kuuluvuse otsing |vaadatud=2016-01-22 |arhiivimisaeg=2016-01-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |url-olek=töötab }}</ref> Pallo on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Jüri Pallo oli üks valimisliidu [[Põliskeskerakondlased]] initsiaatoreid (hiljem asendati valimisliidu nimi nimega Võru Eest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru savisaarlaste valimisliit loobus nimest "Põliskeskerakondlased" |url=http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased |vaadatud=2017-03-01 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302112218/http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta valimisliidus Võru Eest. Pallo õnnistas 1998. aasta suvel IPA-Eesti ("International Police Association" Eesti osakonna) lipu<ref>https://ipa-estonia.eu/et/kasulik/hotellikett/92-eesti/uudised/pildigalerii/246-galeriid-pilte-meie-aastatetagustest-uritustest{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Harrastused == * 1972–1986 puhkpilliorkestri Kungla (asutatud 1878) orkestrant (alt, [[kornet]], [[trompet]] )<ref>http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=12613</ref> * 1979–1982 vokaal-instrumentaalansambli [[Spekter (ansambel)]] laulja ja [[basskitarrist]] * 1979–1981 [[Võru Rahvateater|Võru Rahvateatri]] näitleja == Kirjandustegevus == Pallo on avaldanud [[ilukirjandus]]likke kirjutisi [[ajakirjandus]]es<ref>239. Pallo, Jüri. Almanahh. – Tartu : Eesti Kirik, 2004. – 144 lk. : ill. ISBN 9985-9123-8-1, UDK 821.511.113</ref> ja kirjutanud artikleid Välis-Eestist<ref>[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=364%3Ajueri-pallo-eesti-vabariigi-92-aastapaeevaks&catid=47%3Aarvamus&Itemid=80&lang=en Jüri Pallo jutlus Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2010</ref>.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/854977188BAFAD3AC2256FC40059FD4A Maailma vanim eestlane] Eesti Ekspress, 31. märts 2005</ref> Ta on raamatu "Almanahh" autor ([[Eesti Kirik]] 2004)<ref>https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/405-pallo,-jüri-12-iv-1963-võru</ref> == Isiklikku == Jüri Pallo on abielus. Tal on kaks tütart ja kaks poega esimesest abielust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25397-voru-politseiametnik-rikkus-liiklusseadust-lobisedes-autojuhtimise-ajal-mobiil-korva-aeaeres * https://kuuuurija.postimees.ee/7018466/leevi-kalmistul-leiti-haua-kaevamisel-granaat * [https://lounapostimees.postimees.ee/6696131/voru-mees-tahab-presidendile-e-haali-koguda Võru mees tahab presidendile e-hääli koguda], Lõuna-Eesti Postimees * [http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/3897.html Kandidaat nr.101 Jüri Pallo (tutvustus valimiskomisjoni lehel)] * [[Argo Taal]]. [https://www.ohtuleht.ee/82941 Travolta pesi eestlase selga: Kanepi kirikuõpetaja sattus filmitähega ühte sauna.] – ''[[Õhtuleht]]'', 20. aprill 1999, lk 11. * [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/737EA4D1BDCCD923C2256CC300562056 "Pastor Pallo uus etteaste"]. ''[[Eesti Ekspress]]'', 6. veebruar 2003, lk A14. * [http://www.eestikirik.ee/node/415 "Avasüli Ameerikas, 13"], Eesti Kirik, 26. oktoober 2005 * Jüri Pallo. [http://www.eestikirik.ee/node/7568?page=5&quicktabs_2=0 Sinodil küsiti: kuidas edasi?] – ''Eesti Kirik'', 10. juuni 2009, lk 4. * [[Sirje Semm]]. [http://www.eestikirik.ee/node/8395 Delegaatidel on, millest rääkida.]. – ''Eesti Kirik'', 12. detsember 2009 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=27986&lang=et See juhtus Memphises]. Eesti Elu. 30. aprill 2010 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27554 E.E.L.K. Los Angelese kogudus – 60]. Eesti Elu. 19. märts 2010 * [[Ott Tammik]]. [http://news.err.ee/politics/15c00ed4-5c52-4c3b-a2fc-992053cc5e26 Uncertain Fate for Lutherans; 13 Expat Churches Rebel]. – err.ee, 19. aprill 2011 * [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=171782 Jüri Pallo] [[Kanal 2]] saate "[[Roaldi nädal]]" rubriigis "Tagasi Eestis" * https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=247693 Jüri Pallo "Kuuuurija" nr. 85, 27. september 2021 * https://eestielu.com/lugeja-kirjutab-vorulaste-tahtevaljenduspaevaks/ Eesti Elu 21. oktoober 2022 * https://lounaeestlane.ee/voru-mehe-arvamus-voro-kongress-on-halb-mote/ * https://lounaeestlane.ee/endine-kirikuopetaja-juri-pallo-ma-tahan-ara-raakida-uhte-lugu-lugu-on-oodanud-32-aastat/ * [https://lounaeestlane.ee/mis-meist-saama-nakas-voru-mehe-ettekuulutus-2024-aastaks-see-voib-olla-ullatav/ Mis meist saama nakas? Võru mehe ettekuulutus 2024. aastaks - see võib olla üllatav - Lõunaeestlane] * Kolm sünnitunnistust Võru linnas 11. juunil 2026 - Lõunaeestlane {{JÄRJESTA:Pallo, Jüri}} [[Kategooria:Kanepi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 37oc2lnw6wq5ai3rir9lcqpmpjz43dr 0 209678 7170958 6968336 2026-06-11T19:51:03Z GeertivpBot 171884 #pwb Copy label Infokast kirjanik [[c:Category:Alan Sillitoe|Commonsi kategooria Alan Sillitoe]] 7170958 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=september}} [[Pilt:Alan sillitoe-10 05 09.jpg|thumb|Alan Sillitoe (2009)]] '''Alan Sillitoe''' ([[4. märts]] [[1928]] [[Nottingham]] – [[25. aprill]] [[2010]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] [[kirjanik]]. Ta kirjutas peamiselt [[romaan]]e, [[novell]]e ja [[luuletus]]i, kuid ka [[lasteraamat]]uid ja [[näidend]]eid. Sillitoe sündis töölisperekonnas. Tema isa töötas Raleigh' jalgrattafirmas. Alan jättis 14-aastaselt kooli pooleli ja töötas neli aastat samas ettevõttes. [[1946]]. aastal astus ta [[Suurbritannia õhujõud]]udesse ja teenis [[Malaia]]s [[raadio|raadioside]]operaatorina. Pärast tema [[Inglismaa]]le naasmist avastati tal [[tuberkuloos]]. Ta oli 16 kuud lennuväe [[haigla]]s ravil, mille järel saadeti ta 21-aastaselt [[eru|erru]] ja ta hakkas saama pensioni 45 [[šilling]]it nädalas. Järgmised seitse aastat elas ta tervisele sobivama [[kliima]]ga maades: [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]s. Ta tutvus [[USA]] luuletaja Ruth Fainlightiga, kellega abiellus. Neil on lihane poeg David ja lapsendatud tütar Susan. Tema esikromaan "Saturday Night and Sunday Morning" ("Laupäeva öö ja pühapäeva hommik") ilmus [[1958]]. See on mõningate [[Ernest Hemingway|Hemingway]] mõjudega ning räägib Raleigh' tehase noorest töölisest, kes sisustab vaba aega naiste jahtimisega ja peab mitut armukest korraga. Romaani tõeline teema on lootuse kadumine sõjajärgsel Inglismaal ja tööliste valikuvõimaluste puudumine. [[1960]]. aastal tehti sellest romaanist ka film. [[1959]]. aastal ilmus tal lühijutt "The Loneliness of the Long Distance Runner" ("Pikamaajooksja üksindus"), mis räägib noortevanglas oleva poisi, kel on annet [[pikamaajooks]]us, protestist ühiskonna vastu. See lühijutt pälvis samal aastal iga-aastase Hawthorndeni ilukirjandusauhinna. [[1962]]. aastal valmis selle jutu põhjal samanimeline [[film]]. Niisuguste teoste tõttu nimetasid kriitikud Sillitoed [[noored vihased mehed|nooreks vihaseks meheks]], ehkki Sillitoele endale see nimetus ei meeldinud – nagu ei meeldinud see nimetus teistelegi, kelle kohta seda kasutati. ==Eesti keeles ilmunud teosed== * [[jutustus]] "[[Tublid naised]]", tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Loomingu Raamatukogu]] [[1963]] * romaan "[[Ukse võti]]", tõlkinud [[Valda Raud]], [[Eesti Raamat]] [[1967]] * novell "Kalapaadiga pilt", tõlkinud Valda Raud – kogumikus "Inglise novelle", Eesti Raamat 1967, lk 216–232 {{Commonsi kategooria}} {{JÄRJESTA:Sillitoe, Alan}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2010]] k1ap3sogg7yp0mdogb078jfa586m05b 7170966 7170958 2026-06-11T19:57:55Z Geertivp 75114 image in infobox 7170966 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=september}} {{Infokast kirjanik | pilt = Alan sillitoe-10 05 09.jpg | pildiallkiri = Alan Sillitoe (2009) }} '''Alan Sillitoe''' ([[4. märts]] [[1928]] [[Nottingham]] – [[25. aprill]] [[2010]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] [[kirjanik]]. Ta kirjutas peamiselt [[romaan]]e, [[novell]]e ja [[luuletus]]i, kuid ka [[lasteraamat]]uid ja [[näidend]]eid. Sillitoe sündis töölisperekonnas. Tema isa töötas Raleigh' jalgrattafirmas. Alan jättis 14-aastaselt kooli pooleli ja töötas neli aastat samas ettevõttes. [[1946]]. aastal astus ta [[Suurbritannia õhujõud]]udesse ja teenis [[Malaia]]s [[raadio|raadioside]]operaatorina. Pärast tema [[Inglismaa]]le naasmist avastati tal [[tuberkuloos]]. Ta oli 16 kuud lennuväe [[haigla]]s ravil, mille järel saadeti ta 21-aastaselt [[eru|erru]] ja ta hakkas saama pensioni 45 [[šilling]]it nädalas. Järgmised seitse aastat elas ta tervisele sobivama [[kliima]]ga maades: [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]s. Ta tutvus [[USA]] luuletaja Ruth Fainlightiga, kellega abiellus. Neil on lihane poeg David ja lapsendatud tütar Susan. Tema esikromaan "Saturday Night and Sunday Morning" ("Laupäeva öö ja pühapäeva hommik") ilmus [[1958]]. See on mõningate [[Ernest Hemingway|Hemingway]] mõjudega ning räägib Raleigh' tehase noorest töölisest, kes sisustab vaba aega naiste jahtimisega ja peab mitut armukest korraga. Romaani tõeline teema on lootuse kadumine sõjajärgsel Inglismaal ja tööliste valikuvõimaluste puudumine. [[1960]]. aastal tehti sellest romaanist ka film. [[1959]]. aastal ilmus tal lühijutt "The Loneliness of the Long Distance Runner" ("Pikamaajooksja üksindus"), mis räägib noortevanglas oleva poisi, kel on annet [[pikamaajooks]]us, protestist ühiskonna vastu. See lühijutt pälvis samal aastal iga-aastase Hawthorndeni ilukirjandusauhinna. [[1962]]. aastal valmis selle jutu põhjal samanimeline [[film]]. Niisuguste teoste tõttu nimetasid kriitikud Sillitoed [[noored vihased mehed|nooreks vihaseks meheks]], ehkki Sillitoele endale see nimetus ei meeldinud – nagu ei meeldinud see nimetus teistelegi, kelle kohta seda kasutati. ==Eesti keeles ilmunud teosed== * [[jutustus]] "[[Tublid naised]]", tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Loomingu Raamatukogu]] [[1963]] * romaan "[[Ukse võti]]", tõlkinud [[Valda Raud]], [[Eesti Raamat]] [[1967]] * novell "Kalapaadiga pilt", tõlkinud Valda Raud – kogumikus "Inglise novelle", Eesti Raamat 1967, lk 216–232 {{Commonsi kategooria}} {{JÄRJESTA:Sillitoe, Alan}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 0w57bg8ch26p3p4tturakgi1216m0hp 0 210424 7171129 5339070 2026-06-12T07:56:40Z ~2026-34603-79 231490 panin õige lingi 7171129 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} '''Normaallause''' on üks [[Lause põhitüübid|eesti lause põhitüüpidest]], kus [[Alus (keeleteadus)|alus]] on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on [[nimetav kääne|nimetavas käändes]]. == Eesti keel == === Eesti lause põhitüübid === Eesti lause põhitüübid võib jagada [[tegevussubjekt]]i (st aktiivseim osaline, kes kontrollib olukorda) vormistuse alusel kahte põhitüüpi: * markeerimata lausetüüp * markeeritud lausetüüp. Markeerimata lausetüüp on normaallause. Normaallausele on iseloomulik, et '''grammatiline subjekt''' ehk alus on ühtlasi '''tegevussubjekt''' ehk teadlik tegutseja ja [[teema|suhtlussubjekt]] ehk '''teema''', s.t asub lause alguses. Normaallause peab sisaldama tüüpalust, mis on nimetavas käändes. Normaallaused on näiteks sellised laused nagu * ''Mihkel mängib palli'' * ''Mihkel sööb.'' Normaallause võib olla [[sihitis]]ega ehk [[sihilisus|sihiline]] nagu ''Mihkel mängib palli'' või ilma sihitiseta ehk sihitu nagu ''Mihkel sööb.'' Enamik eesti keele lauseid on sellised, kus kõiki kolme subjektiliiki (grammatiline subjekt, tegevussubjekt ja suhtlussubjekt) esindab üks ja seesama [[lause moodustajad|moodustaja]]. Näiteks lauses ''Peeter sööb õuna'' on ''Peeter'' alus, tegevussubjekt ja teema. Selliseid lauseid nimetataksegi normaallauseteks. Eesti keeles on ka teistsuguseid lauseid. Nendes pole sellist vastavust aluse, tegevussubjekti ja teema vahel, need on olemasolu- ehk [[eksistentsiaallause]]d ja [[kogeja-omajalause]]d. [[Kategooria:Süntaks]] 9iua1ez8kbh5q65olcubgrmk3gho4l6 0 214830 7171138 7159442 2026-06-12T08:12:21Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse vaimulike ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171138 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tartu Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tartu]]s [[Tartu praostkond|Tartu praostkonnas]]. [[Pilt:Tartu Opetaja 9, 7, 5.jpg|pisi|Tartu Maarja koguduse maja esiplaanil, 2016]] Koguduse õpetaja on Timo Švedko, diakon Urmas Saupõld, organist [[Helika Gustavson-Rätsep]] ja juhatuse esimees on Priit Kama.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimusid kuni 2024. aastani igal pühapäeval kell 12.00 [[Tartu Maarja kogudusemaja]]s Õpetaja tn 5. 2024. aasta jaanuarist toimuvad jumalateenistused kell 12.00 juba taastatud kirikutornis, soojal ajal kirikusaalis.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[File:Maarja kirik Pepleri tänava ja Tiigi tänava nurgal (crop).jpg|thumb|Maarja kirik 19. sajandil ([[Carl Schulz]]i foto)]] == Ajalugu == Pärast [[Tartu vana Maarja kirik]]u hävimist on koguduse kirikuks olnud 1842. aastal valminud [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu kihelkon]]nakirik<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2020/koguduse-lugu-tartu-maarja/ Koguduse lugu: Tartu Maarja], e-kirik.eelk.ee, 25.09.2020.</ref> – [[Tartu Maarja kirik]]. [[1910]]. aastal eraldus Tartu Maarja kogudusest [[Tartu Peetri kogudus]]. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud Tartu linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Pärast kiriku põlemist 1941. aastal võeti kirik koguduselt ära. 1943. aastal asutati <ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/12/30/23 Asutati Maaria II kogudus, mis ei sõltunud senisest Tartu Maaria kogudusest], Postimees (1886-1946), nr. 299, 30.11.1943.</ref>Maaria II kogudus. Kogudus tegutses edasi [[Tartu Jaani kirik|Tartu Jaani]] ja [[Tartu Ülikooli kirik|Ülikooli kirikus]], [[1948]]–[[1997]] [[Tartu Peetri kirik]]us ning alates [[1997]] [[Tartu Maarja kogudusemaja]]s. Aastail 1957–1980 asus koguduse kantselei õpetaja Richard Sisaski majas aadressil [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]] 42.<ref>[http://www.epl.ee/news/melu/skandaalid-bergmanni-villas.d?id=50813876 Skandaalid Bergmanni villas], Eesti Päevaleht, 08.09.1999.</ref> [[Tartu Maarja kirik]] tagastati kogudusele [[2009]]. aastal, suviti on seda kasutatud pühakojana. Kogudus on otsustanud taastada kiriku vastavalt muinsuskaitseameti antud tingimustele: väliselt endisena ja interjöör uudsena. [[2011]]. aastal võitis sisekujunduse arhitektuurikonkursi [[KOKO Arhitektid OÜ]] ja algas sisekujunduse projekteerimine. == Koguduse vaimulikud == * [[1831]]–[[1856]] [[Karl Heinrich Konstantin Gehewe]], Tartu Maarja koguduse [[pastor]] * [[1857]]–[[1885]] [[Adalbert Hugo Willigerode]] **1861–1864, [[Immanuel Alexander Voss]], adjunktpastor **1864–1868, [[Georg Karl Christian Hoffmeister|Georg Carl Christian Hoffmeister]], adjunktpastor **1870, [[Heinrich Ewald Paslack|Ewald Paslack]], adjunktpastor * [[1885]]–[[1911]] [[Paul Gerhard Adalbert Willigerode]] * [[1915]]–[[1934]] [[Robert Funcke]] * [[1934]]–[[1941]] [[Aksel Vooremaa]] * [[1942]]–[[1944]] [[Oskar Kodres]] * [[1944]]–[[1944]] [[Karl Johannes Teel]] * [[1945]]–[[1948]] [[Arnold Võsu]] * [[1948]]–[[1955]] [[Villem Tubin]] * [[1955]]–[[1980]] [[Richard Sisask]] * [[1980]]–[[1995]] [[Otto Tallinn]] * [[1995]]–[[2000]] [[Villu Jürjo]] * [[2000]]–[[2001]] [[Gustav Kutsar]] * [[2001]]–[[2012]] [[Peeter Paenurm]] * [[2012]]–[[2013]] [[Joel Luhamets]], [[Tartu Pauluse kogudus]]e õpetaja (kohusetäitjana) * [[2013]]–[[2019]] [[Joona Toivanen]] * 2019–2020 [[Ants Tooming]], [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja (kohusetäitjana) * [[2020]]–[[Timo Švedko]] == Vaata ka == * [[Tartu-Maarja kihelkond]] * [[Tartu Maarja kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://tartumaarja.eelk.ee/ Koguduse koduleht] * [http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=9995&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjUSim%252FPC%252B1CMoOSSwqKQWxgSoLobQhiDaxUipITE%252BFChkpWdfWAgCfaxxv Koguduse pitser] [[Kategooria:Tartu kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu Maarja kogudus| ]] dc3ft9o0a6e1r3khb1r28widwvhcm92 0 214838 7171141 6971205 2026-06-12T08:17:19Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse organisti, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171141 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tartu Peetri kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tartu]]s. [[Fail:Tartu Peetri kirik 2024 (1).jpg|pisi|[[Tartu Peetri kirik]], 2024]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on alates 2010. aastast [[Ants Tooming]], koorijuht-organist Mari Tooming ja juhatuse esimees Väino Bitter.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad igal pühapäeval algusega kell 10.00 [[Tartu Peetri kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Ajalugu== 6. oktoobril ([[vkj]])/ 18. oktoobril 1869 lahutati Vene siseministri käsuga [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond|Liivimaa konsistooriumiringkonna]] Peetri kogudus [[Tartu Maarja kogudus|Maarja kogudus]]est iseseisva kogudusena (saksa keeles ''Kirchspiel St. Petri in Dorpat, estnisch''). Tartu Peetri kogudus rajati 27. oktoobril/ 8. novembril 1869 [[Tartu Maarja kogudus]]est eraldumise teel, liikmeteks [[Tartu]] linna eestlased. Jagamislepinguga (saksa keeles ''Teilungsurkunde'') pidid sinna kuuluma Tartu linnas elavad eestlased, kuid umbes 5000 linnaeestlast jäi ikkagi Maarja kogudusse. Tõuke oma koguduse asutamiseks andis samal suvel peetud [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]]. Laulupeo toimumispaika ehitas kogudus hiljem ka [[Tartu Peetri kirik|oma uue kiriku]]. 17/ 29. mail 1870 introdutseeriti koguduse esimene õpetaja, [[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]]. 1869. aastal peeti jumalateenistusi [[Tartu Maarja kirik]]us, alates 1/ 13. jaanuarist 1870 kuni oma kiriku valmimiseni Tartu linnavalitsuse loal [[Tartu Jaani kirik]]us. 30. mail/ 11. juunil 1882 pandi oma uuele kirikule nurgakivi, 16/ 28. septembril 1884 õnnistati kirik sisse, tornid valmisid 1903. aastal. Ehituskulud, 120 000 rubla, kaeti üle-eestilistest vabatahtlikest annetustest. 1911. aastal oli kogudusel 20 000 liiget, neist umbes 200 sakslast. Jumalateenistused oli eesti ja umbes 15 korda aastas saksa keeles. 1940. aastal oli kogudusel 27 000 liiget 2024. aastal on koguduse hingekirjas 10 000 isikut ==Koguduse õpetajad== *[[1870]]–[[1922]] [[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]] (1. pihtkond) *[[1912]]–[[1922]] [[Arnold Laur]] (2. pihtkond) *[[1923]]–[[1941]] [[Jaan Treumann]] (2. pihtkond) *[[1923]]–[[1936]] [[Gustav Rutopõld]] (1. pihtkond) *[[1936]]–[[1945]] [[Jaak Taul]] (1. pihtkond) *[[1941]]–[[1945]] [[Jaan Muru]] (2. pihtkond) *[[1944]]–[[1981]] [[August Janni]] *[[1981]]–[[2010]] [[Kalle Mesila]] *[[2010]]– [[Ants Tooming]] ==Kalmistud== *[[Peetri kalmistu]] *[[Vana-Peetri kalmistu]] *[[Uus-Peetri kalmistu]] *[[Rahumäe kalmistu (Tartu)|Rahumäe kalmistu]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://tartupeetri.eelk.ee Koguduse koduleht] [[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Tartu kogudused]] [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] snz7x59gijyko2pz4pkmr60mkb6u302 0 214847 7171148 7170175 2026-06-12T08:28:10Z Pkala 18634 Täpsustasin koguduse orelimängija rolli ja lisasin EELK allikaviite. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171148 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Torma Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Torma]]s. [[Pilt:Torma kirik3.jpg|pisi|275px|Torma kirik]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Mehis Pupart]], orelimängija [[Katrin Puusepp]] ja juhatuse esimees on [[Erich Arendt]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Torma kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse pastorid ja õpetajad == * 1664, 1668, Andreas Rydelius. *1677–169 ., [[Johann Heinrich Geist]] *1691–1703, Johann Justin Schmalenberg . *1693, [[Jacob Günterhack|Jacob Güntherhack]], adjunkt *1695–?, Nicolaus Limatius Tormas ja [[Lohusuu kogudus|Lohusuu]]l *1703 [[Reiner Brockmann noorem|Reiner Brocmann jun]] *1710–1719, [[Johann Adam Weigel]]<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA92#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Torma und Lohhusu], 1843 seite 92</ref> *1720–1743, Magnus de Moulin *1745–1775, [[Johann Georg Eisen von Schwarzenberg]] *1775–1818, [[Franz Gotthilf Friedrich Asverus]] *1819 [[Eduard Johann Assmuth|Eduard Johann Asmuth]] *1836–1837, [[Eduard Lossius]], adjunkt *1840–1842, [[Paul Eduard Hirsch]], adjunkt *1842 [[Woldemar Mickwitz]], adjunkt *1853–1895, [[Carl Landesen]], Torma Maarja koguduse [[pastor]] *1896–1902, [[Michael Luiga]], Torma Maarja koguduse pastor, pidas jumalateenistusi ka [[Mustvee kogudus|Mustvee]]s ja [[Lohusuu kogudus|Lohusuu]]s *1920–1946, [[Aleksander Kuusik]] *1946–1954, [[Edgar Hark]] *1954–1957, [[Edvard Tamm]] *1957–1960, [[Esra Rahula]] *1960–1964, [[Arnold-Ferdinand Tammik]], Torma Maarja koguduse õpetaja, hooldades aastatel 1960–1963 Mustvee kogudus *1964–1983, [[Jaan Muru]], Torma koguduse õpetaja *1983–1988, [[Illar Hallaste]], Torma ja Kodavere koguduste õpetaja *1988–1989, [[Üllar Nõlv]] *1989–1995, [[Peeter Karma]], Torma koguduse õpetaja *1995–1998, [[Urmas Oras]], hooldajaõpetaja Äksist *1998–2000, [[Raigo Ojamets]], hooldajaõpetaja Kodaverelt *2000–2006, [[Jaan Nuga]], hooldajaõpetaja Palamuselt *2006–, [[Mehis Pupart]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA92#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Torma und Lohhusu], 1843 seite 92 [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Torma kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] do5vxb2qqnpvz852x76msib6u4pnk3d 0 214851 7171143 6613929 2026-06-12T08:20:43Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse muusikute, juhatuse esimehe ja jumalateenistuste aegade kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171143 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tartu Ülikooli-Jaani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tartu]]s. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja oli 2001–2016 [[Urmas Petti]], abiõpetaja [[Triin Käpp]], organist [[Elke Unt]]. Juhatuse esimees oli [[Juhani Jaeger]]. Alates 2016. aastast on koguduse õpetaja [[Triin Käpp]] ja abiõpetaja [[Naatan Haamer]]. Koguduse orelimängija on Anneli Vilbaste, organist Kaisa Kuslapuu ja juhatuse esimees Tiina-Erika Friedenthal.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Tartu Jaani kirik]]us; kuu viimasel pühapäeval toimub kell 14.00 ingliskeelne jumalateenistus.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Vaata ka== * [[Tartu Jaani kogudus]] * [[Tartu Ülikooli kogudus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Tartu kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] j49i3cya73p2lkgocsy0ieqcjewx7hu 0 214861 7171156 6900186 2026-06-12T08:40:09Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse orelimängija, juhatuse liikmete ja jumalateenistuste aegade kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171156 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Urvaste Püha Urbanuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Urvaste]]s. [[Pilt:Urvaste kirik.jpg|pisi|Urvaste kirik (mai 2009)]] Kogudus kuulub EELK [[Võru praostkond]]a. [[Pilt:Antsla_Nahksepa_palvemaja.jpg|pisi|[[Antsla Nahksepa palvemaja]] novembris 2019]] Koguduse õpetaja on [[Üllar Salumets]], orelimängija [[Erma Kallasse]], juhatuse esimees [[Taavi Serv]] ja juhatuse aseesimees Vaido Ermel.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Pilt:Heimtali Peetri kirik eestvaates.JPG|pisi|[[Heimtali Peetri kirik]] eestvaates (2013)]] [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti kell 11.00 [[Urvaste kirik]]us, kuu esimesel, kolmandal ja neljandal pühapäeval kell 16.00 [[Antsla Nahksepa palvemaja|Antsla palvemajas]] ning kuu teisel pühapäeval ja suurtel kirikupühadel kell 14.00 [[Heimtali Peetri kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse pastorid ja õpetajad== * [[Heinrich Fabricius vanem]] ([[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre]] pastor) 1595–1596 * Jakob Schoman enne 1628 * Heinrich Fabricius vanem ([[Otepää Maarja kogudus|Otepää]] pastor) 1626–1634<ref>[https://urvaste.eelk.ee/kogudus/vaimulikud.html Urvaste kogudust teeninud vaimulikud], urvaste.eelk.ee</ref> *1638–1641, Matthias Haber<ref>[[Arvo Tering]], Lisandusi ja täpsustusi Johannes Gutslaffi kohta. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193496/142779/page/32 lk 28]</ref> *1641–1656, [[Johann Gutslaff|Johann Gutsleff]] *1668–1704, Matthias Lithander **1698–1704, Nicolaus Justus Ludwig, vikaar *1706–1708, [[Johann Hornung]], hooldajaõpetaja Karulast *– 1710, Karl Alstadius *u 1710, Boethius Wernberg *Reinhold Perbandt *1718–1731, [[Heinrich Wollin]] *1732–1750, [[Johann Christian Quandt]] *1751–1795, [[Heinrich Vick noorem|Heinrich Vick]], [[1775]]–[[1784]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] praost ja [[1784]]–[[1795]] [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] praost * 1795–1833, [[Friedrich Gottlieb Moritz]], pastor, adjunkt 1794–1795, 1818–1833 [[Võru praostkond|Võru praostkon]]na praost *1835–1867, [[Reinhold Gutglück]], Urvaste koguduse pastor<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Anzen, oder Urbs, ehstnisch Urbasto oder Antsena, selten Ansmoisa kihhelkund, 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA88#v=onepage&q&f=false seite 88]</ref> * 1867–1902, [[Carl Gustav Stein]], Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja * 1902–1919, [[Alfred Gustav Stein]] * 1919–1920, [[Theodor Wühner]], hooldajaõpetaja Karulast * 1920–1921, [[Ado Köögardal]] (hooldajaõpetaja Kanepist) * 1921–1936, [[Jaak Valk]] * 1936–1944, [[Elmar Pähn]], Urvaste koguduse õpetaja * 1944–1978, [[Robert Kannukene]] * 1978–1980, [[Paul Uibopuu]] * 1981–1984, [[Harri Mõtsnik]] * 1984–1995, [[Villu Jürjo]] * 1995–2001, [[Aleksander Luhamets]], Urvaste koguduse õpetaja * 2001–2002, [[Andres Mäevere]], hooldajaõpetaja Võrust * 2002–, [[Üllar Salumets]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://urvaste.eelk.ee Koduleht] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Anzen, oder Urbs, ehstnisch Urbasto oder Antsena, selten Ansmoisa kihhelkund, 1843 [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA88#v=onepage&q&f=false seite 88] [[Kategooria:EELK Võru praostkond]] [[Kategooria:Antsla vald]] [[Kategooria:Urvaste kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] bh0eslaq44515x2aurcpyw99q6mbmdc 0 214876 7171130 7043268 2026-06-12T07:58:39Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimulike, organistide ja jumalateenistuste aegade kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171130 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tallinna Püha Vaimu kogudus''', varasemas kirjapildis ka '''Tallinna Pühavaimu kogudus''', on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tallinn]]as, mis kasutab [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]ut. [[Pilt:Tallinn asv2022-04 img74 Holy Spirit Church.jpg|pisi|[[Tallinna Püha Vaimu kirik]], [[Pühavaimu tänav]] 2 Tallinnas]] Koguduse õpetaja on [[Gustav Piir|Gustav Peeter Piir]] ja abiõpetaja on [[Eha Kraft]]. Organist on Olga Gams, abiorganist [[Kristiina Hoidre]] ja juhatuse esimees [[Ülle Gunin]]. Kogudus kuulub [[Tallinna praostkond]]a.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]us pühapäeviti kell 11.00 eesti keeles, kell 13.00 inglise keeles ja kuu esimesel pühapäeval kell 15.00 läti keeles; laupäeviti kell 10.00 peetakse jumalateenistus vene keeles ning esmaspäeviti kell 18.00 toimub muusikatund.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Praegune kogudus on asutatud 1877. aastal, esimene uue kogudus kirikuõpetaja oli aastatel 1877–1897 [[Johann Gottlieb Konrad Bergwitz]]. Endine eesti kogudus kolis 1867. aastal vastvalminud [[Tallinna Jaani kirik]]usse ja kirik jäi kümneks aastaks ilma koguduseta raekabeliks. 1950. aasta septembris liideti Tallinna Püha Vaimu kogudus [[Tallinna Oleviste kogudus|Tallinna Oleviste luterlik kogudus]]ega, kui [[Oleviste kirik]] anti [[EEKBKL Oleviste kogudus]]ele. ==Koguduse vaimulikud== *1525–1531 [[Zacharias Hasse]], [[Luterlus|luterl]]ik pastor *1525–1537 [[kaplan]], 1538–1549 [[köster]]-[[Tallinna Püha Vaimu seek|seegi]]pastor [[Johann Massien]] **1527–1531 [[Johann Koell]], Tallinna Püha Vaimu kiriku abipastor *1532–1540 [[Johann Koell]], Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor *1539 [[Peter von Halle]], Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor **1540–1543 [[köster]], eesti jutlustaja; 1544–1553 [[Tallinna Uus Seek|Uue Seegi]] pastor [[Thomas Harder-Mündrick]] *1541–1554 [[Reinhold Beseler]], Püha Vaimu koguduse pastor *1554–1565 [[Thomas Harder-Mündrick]], Tallinna Püha Vaimu kiriku pastor **1541–1549 [[Kalamaja]] pastor [[Marcus Pape]] **1548–1549 [[diakon]] ehk abipastor [[Georg Killius]] **1550 abipastor [[Balthasar Pommeranus]] **1550–1559 abipastor [[Johannes Koningk]] **1554–1559 abipastor [[Hermann Ehrenstern]] **1560–1564 abipastor [[Jacob Schinkel]] *1565–1566 [[Jacob Schinkel]] (surn. 1566<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.] BSB: {{BSB|11533471,00185|seite 145}}, Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]]</ref>) **1563–1566 abipastor; 1567–1600 [[Balthasar Russow]], eesti (ehk [[Mittesakslane|mittesaks]]a) koguduse jutlustaja **1574–1586 abipastor [[Friedrich Ostmann]] **1594–1598 ajunkt; 1599–1600 abipastor [[Johann Robertus von Geldern noorem|Johann Robertus von Geldern]] *1601–1603 [[Johann Robertus von Geldern noorem|Johann Robertus von Geldern]], Tallinna Püha Vaimu kogudusepastor<ref>Marten Seppel, [https://www.ra.ee/tuna/1603-aasta-katk-tallinnas-georg-mulleri-tuluraamatu-pohjal/ 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal], TUNA 3 / 2017, lk 30–44</ref> **1601–1608 abipastor [[Georg Müller]], eesti koguduse jutlustaja *1603–1616, [[Arnold von Husen]], Pühavaimu pastor<ref>[[Kyra Robert]], Ühest huvitavast kultuuriloolisest dokumendist. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193431/142725/page/45 lk 627]</ref> **1603–1616 [[Hans Husen vanem]] **1609–1624 abipastor [[Quirinius Quasebart]] *1617–1640 [[Simon Blanckenhagen|Simon Blankenhagen]], Püha Vaimu koguduse pastor **1624–1632 abipastor [[Eberhard von Renteln]] **1632–1640 abipastor [[Georg Salemann]] *1640–1657 [[Georg Salemann]], Püha Vaimu koguduse pastor **1640–1650<ref>[https://dea.digar.ee/page/ristirahwa/1918/07/25/2 Püha Waimu õpetajad Eesti kirjanikkudena], [[Ristirahwa Pühhapäwa Leht|Ristirahva Pühapäevaleht]], 25 juuli 1918, lk 2</ref> abipastor [[Christopher Michael]] **1650–1657 abipastor [[Peter Koch]] *1658–1669 [[Peter Koch]], Püha Vaimu koguduse pastor **1658–1669 [[Johann Kohsen]], eesti koguduse [[diakon]]<ref>[[Villem Alttoa]], Veel üks taasleitud luuletus XVII sajandist. Keel ja Kirjandus, 1966, nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193369/142684/page/34 lk 32]</ref> *1669–1680 [[Johann Kohsen]], Püha Vaimu koguduse pastor **1669–1680 abipastor [[Johann Schwabe]] *1681–1699 [[Johann Schwabe]], Püha Vaimu koguduse pastor **1681–1700 abipastor [[Eberhard Gutsleff vanem|Eberhard Gutsleff]] *1700–1724 [[Eberhard Gutsleff vanem|Eberhard Gutsleff]], Püha Vaimu koguduse pastor **1698–1699 abipastor [[Heinrich Wildemann]] **1700–1711, 1713–1726 abipastor [[Theodor Winkler]] *1726–1735 [[Theodor Winkler]], Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor **1723–1725 adjunktpastor; 1726–1733 abipastor [[Eberhard Gutsleff noorem|Eberhard Gutsleff]] (Tallinna Eesti koguduse diakon<ref>[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/67287b25-5c18-4d63-83ba-396b868c2af6/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 112</ref>) **1733–1736 abipastor [[Hermann Levin Schmidt]] *1736–1742 [[Hermann Levin Schmidt]], Püha Vaimu koguduse pastor **1736–1742 abipastor [[Jacob Gottlieb Gonsior]] (1707–1775) **1742–1749 abipastor [[Gottfried Schröder]] *1742–1784 [[Bernhard Daniel Lohmann]] (surn. 1784), Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor **1749–1756 abipastor [[Andreas Ludwig Nyberg]] (surn. 1756<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>) **1756–1764 abipastor [[Reinhold Johann Winkler vanem]], Tallinna Eesti koguduse diakon<ref>[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/67287b25-5c18-4d63-83ba-396b868c2af6/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 132</ref>) **1764–1781 abipastor [[Benedict Witte vanem]] **1781–1784 abipastor [[Johann Daniel Ernst Thoritz]], 1775–1781 adjunktpastor; *1784–1795 [[Johann Daniel Ernst Thoritz]], Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor, [[Tallinna linnakonsistoorium]]i assessor **1781–1783 adjunktpastor [[Carl Johann Nottbeck]] **1783–1784 adjunktpastor [[Christian Frese]] **1784–1790 abipastor [[Abraham Nicolaus Winkler]] **1791–1795 abipastor [[Gottlieb Wilhelm Ploschkus]] *1795–1813 [[Gottlieb Wilhelm Ploschkus]], Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor **1796–1806 abipastor [[Johann David Malsch]] **1806–1812 abipastor [[Gottfried Dionysius Ploschkus]] *1813–1816 [[Gottfried Dionysius Ploschkus]], Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor **1814–1816 abipastor [[Hermann Christian Siegel]] *1816–1842 [[Hermann Christian Siegel]], Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor **1818–1842 abipastor 1842–1857; [[Justus Benedict Frese]] *1857–1861 [[Justus Benedict Frese]], Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor **1843–1861 abipastor [[Theodor Dietrich Witgenstein Luther]] *1861–1867 [[Theodor Dietrich Witgenstein Luther]], Tallinna Püha Vaimu koguduse ülempastor **1861–1862 adjunktpastor [[Franz Johann Nerling]] **1862–1864 II pastor [[Ottomar Benedict Frese]] **1864–1867 II pastor [[Christian Wilhelm Benedict Frese]] *1877–1897 [[Johann Gottlieb Konrad Bergwitz]], Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor *1897–1919 [[Friedrich Fromhold Wieckmann]], Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor **1887–1888 adjunktpastor [[Oskar Palsa]] **1903–1905 adjunktpastor [[Woldemar August Lorentzen]] **1905–1906 adjunktpastor [[Carl Eduard Ney]] **1907 adjunktpastor [[Walther Hugo Theodor Paucker]] **1908–1909 adjunktpastor [[Arnold Wieckmann]] **1909–1914 adjunktpastor [[Reinhold Mendelsohn]] **1914 adjunktpastor [[Hugo Bernhard Rahamägi]] **1915–1916 adjunktpastor [[Roderich Bidder]] **1917 adjunktpastor [[Hermann Hansson]] **1918 adjunktpastor [[Kurt Kentmann]] *1919–1944 [[Theodor Tallmeister]], [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|EELK]] Tallinna Püha Vaimu koguduse kirikuõpetaja **1923 abiõpetaja [[Woldemar Kuljus]] **1924–1939 abikirikuõpetaja [[Eduard Beckmann]] **1944–1945 abikirikuõpetaja [[Hugo Pärno|Hugo Pärno(Pärn)]] *.....1950 hooldajakirikuõpetaja [[Woldemar Kuljus]] *1951–1964 [[Herbert Stillverk]] *1964–1965 hooldajakirikuõpetaja [[Hugo Valma]] *1964–1995 [[Jaan Kiivit juunior|Jaan Kiivit]] *1995–... [[Gustav Peeter Piir]] ==Tallinna Pühavaimu koguduse köstrid-kantorid== *Matthias Weidenbaum (surn. enne 1728), köster<ref>[https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15146/edition/11743/content Antworten]. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], 1932, nr 1, seite 15</ref> *1782–1830, [[Jakob Niemann]] (1761–1830), köster ja ühtlasi põhiline õpetaja<ref>Triin Kröönström, [https://vikerraadio.err.ee/1609467495/eesti-lugu-opetaja-jakob-niemann Õpetaja Jakob Niemann], Eesti lugu, err.ee, 05.10.2024</ref> Püha Vaimu koguduse eesti koolis *[[Friedrich Wilhelm Schotter]] (1841–1917) == Pühavaimu kool == [[File:EELK UI 2009.JPG|pisi|Pühavaimu 6|pisi|Vaade hoonele Pühavaimu tänavalt]] Pühavaimu koguduse juures tegutses linnanoortele [[Algharidus|algharidus]]e andmiseks Püha Vaimu kool, milles õppisid mh. [[Toomgild]]i [[oldermann]], klaverivabriku omanik [[Hans Heinrich Falck]] (1791–1874), [[Dietrich Heinrich Jürgenson]] (1804–1841), kellest sai Tartu ülikooli eesti keele lektor, [[Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar]]i juhataja ning [[Õpetatud Eesti Selts]]i asutajaliige, [[Justus Nicolaus Ripke]] (1818–1886), kellest sai [[Tallinna Niguliste kogudus]]e ülemõpetaja, [[Philipp Karell]] (1806–1886), Venemaa keisriperekonna arst ning ka tema vanem vend, muusik ja helilooja [[Carl Friedrich Karell]] (1791–1857)<ref>[[Triin Kröönström]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuidas-me-saime-ta-unustada/ Kuidas me saime ta unustada?], Sirp, 21.06.2024</ref> jpt. Püha Vaimu koguduse kool tegutses Püha Vaimu kirikule kuulunud maja ([[Pühavaimu tänav|Pühavaimu]] 6) hoovipoolses, köstri korteris maja kirikupoolses otsas. Püha Vaimu kool oli enne lihtrahvale mõeldud [[elementaarkool]]ide asutamist Tallinnas kõige olulisem ka eesti lastele mõeldud kool. Kooli lõpetamisel oli võimalus jätkata haridusteed [[Tallinna Kreiskool|Tallinna]] [[kreiskool]]is. Pühavaimu 6 tegutses ka tütarlaste kool, järgnevalt Tallinna 3. Algkool ja 4-klassiline Tallinna 13. Mittetäielik algkool. ==Kogudusekalmistu== Pühavaimu ja [[Rootsi-Mihkli kogudus]]te matmispaik oli 18. sajandil [[Kalamaja kalmistu]].19. sajandil laiendati kalmistut korduvalt. Kalmistu suleti matmisteks 1950. aastatel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-puha-vaimu/ Koguduse lugu: Tallinna Püha Vaimu], e-kirik.eelk.ee, 10. veebr. 2022 [[Kategooria:Tallinna Püha Vaimu kogudus| ]] [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] mn97w82pvdh55se6vdt6wv14q1zrtne 0 215116 7171134 7041097 2026-06-12T08:03:26Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe ja teenistuste aegade kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171134 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tallinna Jaani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tallinn]]as. [[Pilt:Tallinn asv2022-04 img13 StJohn Church.jpg|pisi|[[Tallinna Jaani kirik]]]] Kogudus kuulub [[Tallinna praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Eve Kruus]], abiõpetaja [[Urmas Nagel]] ja juhatuse esimees on Raul Bachmann. Koguduse muusikatöös tegutsevad teiste seas koorijuhid Peeter Perens, Aivi Otsnik, Kaja Viira ja Eve Padar.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 [[Tallinna Jaani kirik]]us. Lisaks toimuvad esmaspäeviti ühispalvused [[Taizé vennaskond|Taizé]] lauludega<ref>[https://www.laudate.ee/jaani/ Eesti Taizé Sõprade koduleht]</ref>, kolmapäeviti kell 13.30 hardushetked ja neljapäeviti kell 12.00 keskpäevased armulauaga palvused.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Ajalugu == [[Tallinna Jaani kirik]]u ehitamise ajendiks oli asjaolu, et traditsiooniliselt [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]] Eesti kogudusele kuulunud linna [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]] ajaloolises keskuses [[Tallinna vanalinn]]as jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851. aastal. Tallinna magistraadilt, kellel oli kirikule [[patronaadiõigus]], saadi ehitamiseks luba [[Toomgild]]i päralt olnud krundile väljaspool [[Tallinna linnamüür]]i. Kiriku ehitus algas [[1862]]. aastal, kirik valmis [[1867]]. aastal ja pühitseti sama aasta 3. [[advent|advendil]].<ref name="lk-386-388">Tallinna Jaani kiriku 60. aastane juubel., Eesti Kirik, nr. 49, 8 detsember 1927, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19271208.2.4# lk. 386-388]</ref> Koguduse ülemõpetaja 1861–1867 [[Theodor Dietrich Witgenstein Luther|Theodor Luther]]i ettepanekul sai kirik endale [[evangelist Johannes]]e järgi mugandatud nime – Jaani kirik. 1940. aastal [[EELK Konsistoorium]]i otsusega likvideeriti EELK Tallinna Jaani koguduse 3. pihtkond — 17. juulil 1940<ref>[https://dea.digar.ee/page/kirikuteataja/1940/09/17/5 Teadaanne koguduse ja pihtkonna likvideerimise kohta.], [[Kiriku Teataja]], 17 september 1940</ref>, [[Baltisakslased|baltisakslas]]te [[Umsiedlung|lahkumise järel Eestist]], moodustati Tallinnas uus [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste kogudus]]. Selleks ühinesid Tallinna Jaani koguduse III pihtkond ja õhtukogudus Emmaus (1. märtsil 1941)<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-emmause-peetruse-ja-kolmainu/ Koguduse lugu: Tallinna Emmause, Peetruse ja Kolmainu koguduste lood], https://e-kirik.eelk.ee/</ref>. 1951. aastal liideti Tallinna Jaani kogudusega, [[Tallinna Kopli kogudus]] <ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-kopli/ Koguduse lugu: Tallinna Kopli], e-kirik.eelk.ee, 17. märts 2022</ref>. ==Tallinna Jaani koguduse pastorid== *[[Theodor Dietrich Witgenstein Luther]], [[1867]]–[[1869]], Tallinna Jaani koguduse 1. õpetaja.<ref name="lk-386-388" /> *[[Wilhelm Frese|Wilhelm Frese]], [[1867]]–[[1880]], Tallinna Jaani koguduse õpetaja *[[Karl Woldemar Emil Grohmann|Woldemar Grohmann]] (koguduses tuntud "vana Grohmann" nime all), [[1870]]–[[1896]], Tallinna Jaani koguduse õpetaja *[[Alexander Carl Woldemar Assmuth]], [[21. detsember]] [[1880]]– [[30. september]] [[1917]], Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna õpetaja *[[Gottfried William August Grohmann|William Grohmann]] ("noor Grohmann"), [[7. aprill]] [[1896]]–[[10. august]] [[1917]], Tallinna Jaani koguduse õpetaja *[[Bruno Hasselblatt]], [[1917]]–[[1939]], Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna õpetaja *[[Hermann Hansson]], [[1917]]–[[1924]], Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna õpetaja *[[Hans Kubu]], 1918–1940, Tallinna Jaani koguduse õpetaja *[[Rudolf Kiviranna]], 1940–1944, Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna õpetaja *[[Aleksander Täheväli]] (Sternfeldt), 1924–1944, Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna õpetaja *[[Jaan Kiivit seenior]], 1948–1958, Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] [[praost]] *[[Albert Soosaar]], 1967–1986, Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna õpetaja *[[Toomas Paul]], 1986–2004, Tallinna Jaani koguduse õpetaja, 2005–... Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja *[[Arne Hiob]], 1993–2023, EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja *[[Jaan Tammsalu]], 2004–2023, EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja *[[Eve Kruus]], 2007–2023, EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja, 2023– õpetaja *[[Urmas Nagel]], 2024–, EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ==Tallinna Jaani koguduse köstrid-kantorid== *[[1867]]–[[1913]] [[Johannes Carl Assmuth]] (1845–1916), Tallinna Jaani koguduse 1. [[köster]] ja [[kantor]]. <ref>Jaani=kiriku 25 aastane jubileum, Tallinna Sõber, Nr. 52, 30. detsember 1892</ref> *[[1915]]–[[1935]] [[Johannes Friedemann]] (1876–1935) *[[1. oktoober]] [[1937]]– [[Juho Varandi]] (1900–1986) ==Tallinna Jaani koguduse organistid== *[[1905]]–[[1937]] [[August Topman]] *[[1999]]– [[Maris Tammsalu]] (endine Oidekivi-Kaufmann) *[[Tiia Tenno]] == Kalmistud == {{vaata|Kalamaja kalmistu|Rahumäe kalmistu}} ==Vaata ka== *[[:et:Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud|Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kiriku elust: Rahvas läheneb jälle kirikule. Ülevaade Tallinna Jaani koguduse elust, Uudisleht, nr 11, 23. jaanuar 1933, [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=l944214&nocut=1&con=0 lk 4] *[[Katri Aaslav-Tepandi]], [[Tõnu Tepandi]]. Kirik keset linna: 150 aastat Jaani kogudust. Tallinn, 2017. ISBN 978-9949-9844-8-0 == Välislingid == * [https://www.tallinnajaani.ee/ EELK Tallinna Jaani koguduse koduleht] [[Kategooria:Tallinna Jaani kogudus| ]] [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 6dn9vefgtmrudwq58i7nbmmqfd7v7tk 0 215262 7171154 7041032 2026-06-12T08:37:47Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse hooldajaõpetaja, organistide ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171154 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Türi Püha Martini kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Türi]]l. [[Pilt:Türi kirik 15123.jpg|pisi|upright|[[Türi kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Järva praostkond]]a ning koguneb Türi linnas [[Wiedemanni tänav (Türi)|Wiedemanni tänav]] 7 asuvas [[Türi kirik]]us. Koguduse hooldajaõpetaja on Andres Tšumakov, organistid Marju Riisikamp ja Tiiu Schüts ning juhatuse esimees on Andrus Lehis.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 11.00 [[Türi kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Türi koguduse õpetajad== Esimest Türi koguduse õpetajat on mainitud aastal 1347. *?----1454----? preester Merten *1618–1623 [[Johann Nigrinus]], [[Türi kihelkond|Türi]] (saksa k. ''Turgel''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 24</ref>) koguduse pastor *1623–1636 [[Christian Tredenap]] *1636–1667 [[Ludvig Vagener]] *1667–1673 [[David Brinkmann]]<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=276 lk. 230]</ref> *1675–1710 [[Johann Georg Dentenius]] (surn. 1710<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100031739 Ioh. Georgius Deutenius], matrikel.uni-rostock.de</ref><ref>Arvo Tering. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632-1710, Tallinn 1984, S. 331</ref>) *1710–1722 [[Johannes Dentenius]] (1676–1735<ref>[[Hugo Richard Paucker]]. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849, s. 236</ref>) *1723–1737 [[Peter Schwabe]] *1738–1756 [[Marcus Kelch]] *1757–1772 [[Michael Kelch]] *1773–1792 [[Johann Christoph Straubing]] *1793–1828 [[Justus Heinrich Grohmann]], 1825. aastal valiti Järvamaa praostiks *1828–1874 [[Woldemar Eugen Grohmann]] *1875–1891 [[Andreas Kurrikoff]], esimene eesti soost kirikuõpetaja *1892–1904 [[Robert Carl von Landesen]] *1904–1922 [[Viktor Woldemar Theodor Speer]] *1922–1927 [[Paul Voldemar Kuusik]] *1927–1944 [[Peet Nõmmik]] *1945–1949 [[Friedrich Uuspõld]] *1949–1958 [[Julius Voolaid]] *1958–1978 [[Karl Puusemp]] *1978–1990 [[Harald Meri]], 1986. aastal valiti Järva praostkonna praostiks *1990–2024 [[Teet Hanschmidt]], 1993–2019 oli ta samaaegselt Järva praostkonna praost *1. märtsist 12. juulini 2024 oli hooldajaõpetaja Järva praost [[Katrin-Helena Melder]] *2024–2026 [[Jaanus Noormägi]] *2026–Andres Tšumakov (hooldajaõpetaja) ==Viited== {{viited}} {{Järva praostkond}} [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Türi]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] mvrnywy0jk2nciuhf717dkahb8ekkfd 7171155 7171154 2026-06-12T08:38:22Z Pkala 18634 /* Türi koguduse õpetajad */ 7171155 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Türi Püha Martini kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Türi]]l. [[Pilt:Türi kirik 15123.jpg|pisi|upright|[[Türi kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Järva praostkond]]a ning koguneb Türi linnas [[Wiedemanni tänav (Türi)|Wiedemanni tänav]] 7 asuvas [[Türi kirik]]us. Koguduse hooldajaõpetaja on Andres Tšumakov, organistid Marju Riisikamp ja Tiiu Schüts ning juhatuse esimees on Andrus Lehis.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 11.00 [[Türi kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Türi koguduse õpetajad== Esimest Türi koguduse õpetajat on mainitud aastal 1347. *?----1454----? preester Merten *1618–1623 [[Johann Nigrinus]], [[Türi kihelkond|Türi]] (saksa k. ''Turgel''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 24</ref>) koguduse pastor *1623–1636 [[Christian Tredenap]] *1636–1667 [[Ludvig Vagener]] *1667–1673 [[David Brinkmann]]<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=276 lk. 230]</ref> *1675–1710 [[Johann Georg Dentenius]] (surn. 1710<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100031739 Ioh. Georgius Deutenius], matrikel.uni-rostock.de</ref><ref>Arvo Tering. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632-1710, Tallinn 1984, S. 331</ref>) *1710–1722 [[Johannes Dentenius]] (1676–1735<ref>[[Hugo Richard Paucker]]. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849, s. 236</ref>) *1723–1737 [[Peter Schwabe]] *1738–1756 [[Marcus Kelch]] *1757–1772 [[Michael Kelch]] *1773–1792 [[Johann Christoph Straubing]] *1793–1828 [[Justus Heinrich Grohmann]], 1825. aastal valiti Järvamaa praostiks *1828–1874 [[Woldemar Eugen Grohmann]] *1875–1891 [[Andreas Kurrikoff]], esimene eesti soost kirikuõpetaja *1892–1904 [[Robert Carl von Landesen]] *1904–1922 [[Viktor Woldemar Theodor Speer]] *1922–1927 [[Paul Voldemar Kuusik]] *1927–1944 [[Peet Nõmmik]] *1945–1949 [[Friedrich Uuspõld]] *1949–1958 [[Julius Voolaid]] *1958–1978 [[Karl Puusemp]] *1978–1990 [[Harald Meri]], 1986. aastal valiti Järva praostkonna praostiks *1990–2024 [[Teet Hanschmidt]], 1993–2019 oli ta samaaegselt Järva praostkonna praost *1. märtsist 12. juulini 2024 oli hooldajaõpetaja Järva praost [[Katrin-Helena Melder]] *2024–2026 [[Jaanus Noormägi]] *2026– Andres Tšumakov (hooldajaõpetaja) ==Viited== {{viited}} {{Järva praostkond}} [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Türi]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] c58uyeu7m6pf4atvmqna8cjiod9aab5 0 215271 7171083 7039961 2026-06-12T07:22:57Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse organisti, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171083 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Kaarma kogudus| Sama nime kandnud õigeusu koguduse| Reomäe Apostel Andrease kogudus}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Kaarma Peeter-Pauli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Kaarma]]l. Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Hannes Nelis]], organist Tiiu Liventaal. Juhatuse esimees on Urmas Lehtsalu.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu 1. ja 3. pühapäeval kell 15.00 [[Kaarma Peeter-Pauli kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == * 1562–1591 [[Christian Tunder]] * 1591–1598 [[Johann Müller]]/Möller<ref>[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 57</ref> * 1637–1667 [[Jodocus Willich]] * 1668–1676 [[Martin Link]] * 1677–1710 [[Johannes Christiani]] * 1710–1713 [[Andreas Anton Kroll]] * 1713–1713 [[Georg Martin Bürger]], hooldajaõpetaja Karjast * 1713–1754 [[Conrad Wilcken]] * 1754–1771 [[Bernhard Johann von Schoten]] * 1771–1775 [[Johannus Levanus]] * 1776–1802 [[Immanuel Mickwitz]] * 1804–1821 [[Carl Mickwitz]] * 1821–1841 [[Hermann Harten]] * 1842–1848 [[Adalbert Hugo Willigerode]] * 1851–1865 [[Carl Ernst Rohland]] * 1866–1875 [[Julius Girgensohn]] * 1876–1878 [[Christoph von Mickwitz (1842−1898)|Christoph Friedrich Mickwitz]] IV * 1878–1882 [[Johannes Kerg]], hooldajaõpetaja Kärlast * 1882–1884 [[Martin Lipp]] * 1884–1885 [[Johannes Kerg]], hooldajaõpetaja Kärlast * 1885–1902 [[Friedrich Wilhelm Ederberg]] * 1903–1910 [[August Pass]] * 1914–1920 [[Hugo Bernhard Rahamägi]] * 1922–1930 [[Herbert Lieberg]] * 1930–1932 [[Harri Haamer]], hooldajaõpetaja Pühast * 1932–1933 [[Aleksander Hinno]] * 1933–1936 [[Voldemar Kirotar]] * 1936–1937 [[Alfred Kõiv]] * 1937–1940 [[Elmar Tõldsepp]] * 1940–1941 [[Aksel Kriisa]] * 1942–1943 [[August Kobla]] * 1943–1944 [[Arnold Elken]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1945–1949 [[Alfred Tammiko]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1949–1950 [[Eduard Kalda]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1950–1960 [[Raoul Ok]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1960–1962 [[Esra Rahula]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1962–1965 [[Kalle Mesila]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1965–1966 [[Peep Audova]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1966–1978 [[Jaak Salumäe]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1978–1989 [[Joel Luhamets]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1989–1992 [[Jaan Tammsalu]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1992– [[Hannes Nelis]], hooldajaõpetaja Valjalast == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.aste.edu.ee/~andres/kko.php Kaarma koguduse õpetajad] {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Saaremaa valla kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] de4ofbel8dkkb66js23i9cs7o4f4r8r 0 215272 7171104 7161137 2026-06-12T07:35:05Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse abiõpetaja, organisti, juhatuse esimehe ja kodulehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171104 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Nõmme Rahu kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tallinn]]as. [[Pilt:N6mme rahu kirik 2007 veebruar.jpg|pisi|[[Nõmme Rahu kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tallinna praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Marek Alveus]], abiõpetaja Ann Tamme ja organist Aivar Sõerd. Juhatuse esimees on Indrek Tiido.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.30 [[Nõmme Rahu kirik]]us. ==Koguduse pastoreid ja kirikuõpetajaid== * 1922–1922, [[Eduard Aksim]], hooldajaõpetaja Paldiskist * 1922–1944, [[Anton Eilart]] * 1944–1945, [[Herman Hansson]], hooldajaõpetaja Tallinna Jaanist * 1945–1978, [[Georg-Voldemar Klaus]] * 1978–1999, [[Voldemar Ilja]] * 1999–2024, [[Ove Sander]] * 2024–, [[Marek Alveus]] == Välislingid == * [https://www.nommerahu.ee/ Nõmme Rahu koguduse koduleht] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] n8mo99fzi336mazqkvptxb357ifxoj9 0 215274 7171121 6957308 2026-06-12T07:47:23Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimulike, organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171121 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Sangaste Püha Andrease kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Sangaste]]s. [[Pilt:Sangaste kirik.JPG|pisi|[[Sangaste kirik]]]] Kogudus kuulub [[Valga praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Tanel Meiel]], abiõpetaja [[Ivo Pill]], diakon Jaanus Eensalu ja organist Katrin Kallis. Juhatuse esimees on Jüri Teder.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 12.00 [[Sangaste kirik]]us. == Sangaste koguduse õpetajad == *1631–1642, [[Joachim Rossihnius]] *1642–1656, [[Christian Wassermann]] *1660–1663, [[Johannes Hoffmann]] *1662, [[Victor Jakob Andrea Cupraeus]] *1663–1684, [[Justus Johannes Neubau]], Sangaste ja [[Laatre kogudus]]e pastor, [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] [[praost]] 1665–1684 *1685–1703; 1714–1717, [[Chilian Rauschert]] *1717–1749, [[Gotthard Ferdinand Rauschert]] *1751–1776, [[Zacharias Räbel]] *1777–1792, [[Gottfried Fabian Eberhard]] *1793–1824, [[Johann Sebastian Nelkerdt]] *1825–1828, [[Karl Ernst Berg]] *1828–1858, [[Friedrich Heinrich Sellheim]] *1858–1870, [[Hermann Franz Karl Neumann]] *1871–1903, [[Theodor Heinrich Renatus Hesse]] *1905–1918, [[Albert Freimund Renatus Hesse]] *1920–1924, [[Aleksander Sternfeldt-Täheväli]] *1925–1940, [[Mihkel Ostrov|Mihkel Ostrow]] *1940–1950, [[Johannes Laurson]] ** 1951, [[Juhan Kallaste]], diakon *1951, [[Aldur Parts]] ** 1952, [[Eduard Ermits]], organist-jutlustaja *1954, N. Tann, aseõpetaja *1958, [[Peeter Kohandi]] *1958–1966, [[Elmar Paldra]] *1968–1969, [[Jaan Maior]] *1969–1986, [[Karl Sillamäe]] hooldajaõpetaja *1986–1990, [[Peep Audova]] hooldajaõpetaja *1990–2023, [[Ivo Pill]] *2023– , [[Tanel Meiel]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA83#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Sagnitz, oder Theal und Fölks, ehstnisch Sangaste], 1843 seite 83 [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:EELK Valga praostkond]] [[Kategooria:Otepää vald]] [[Kategooria:Sangaste kihelkond]] t4e7m831fb4wzds9s9dhq5tfrjxhplh 0 215278 7171113 6903260 2026-06-12T07:40:12Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse organistide ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171113 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rakvere Kolmainu kirik.jpg|pisi|[[Rakvere Kolmainu kirik]]]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Rakvere Kolmainu kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Rakvere]]s. Kogudus kuulub EELK [[Viru praostkond]]a. Koguduse [[kirikuõpetaja]] on [[Tauno Toompuu]], organistid [[Mart Siimer]] ja Külli Erikson. Juhatuse esimees on Ain Jaanru.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Rakvere Kolmainu kirik]]us. Aastal [[1835]] moodustati eraldi [[Rakvere saksa kogudus]]. Aastal [[1931]] lõi Kolmainu kogudusest lahku [[Rakvere Pauluse kogudus]]. == Koguduse vaimulikud == *–1598<ref>Andres Pulver, [https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2022/08/10/kolvatu-kirikharra-kupatati-kreisilinnast-kuusalu-kaudu-kullamaale Kõlvatu kirikhärra kupatati kreisilinnast Kuusalu kaudu Kullamaale], 10.08.22</ref>, [[Theodor Budde|Dietrich (Theodor) Budde]], Rakvere koguduse pastor *..1643.., Gottfried Hornung, Rakvere koguduse pastor<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-rakvere-kolmainu-kogudus/ Koguduse lugu: Rakvere Kolmainu kogudus], e-kirik.eelk.ee, 15. september 2022</ref> *1712–1719, [[Martin Arvelius]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor ja [[Viru-Nigula kogudus]]e pastor 1712–1732 *1721–1723, vakantne *[[Christoph Friesell]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref> *–1728<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>, [[Johann Bernhard Oldekop]] (1696–1745), Rakvere Kolmainu koguduse pastor *1739–1750, [[Johann Peter Fass]] (Faß) (surn. 1768), Rakvere Kolmainu koguduse pastor *1750–1790<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=240 lk. 224]</ref>, [[Gustav Adolph Borge]] (1716–1790), *1791–1835, [[Abraham Nicolaus Winkler]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor *1835–1855, [[Constantin Winkler]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor *1855–1890, [[Georg Michael von Paucker]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor **1882–1885, [[Rudolf Adam Winkler]], Rakvere Kolmainu koguduse adjunktõpetaja *1891–1923, [[Leonhard Wilhelm Pallon]], Rakvere Kolmainu koguduse ülempastor **1890–1901, [[Richard Georg von Hirschhausen]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor **1901–1907, [[Richard Ferdinand Masing]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor **1907–1919, [[Walther Hugo Theodor Paucker]], Rakvere Kolmainu koguduse pastor * 1923– , [[Egon Pallon]], Rakvere Kolmainu koguduse kirikuõpetaja *1929–1937, [[Bruno Ederma]], Rakvere Kolmainu koguduse kirikuõpetaja *1936–1989, [[Jaan Varik]], Rakvere Kolmainu koguduse kirikuõpetaja *1989–2007, [[Enn Kivinurm]], Rakvere Kolmainu koguduse kirikuõpetaja *2007–, [[Tauno Toompuu]], Rakvere Kolmainu koguduse kirikuõpetaja Vt. [[:Kategooria:Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikud|Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-rakvere-kolmainu-kogudus/ Koguduse lugu: Rakvere Kolmainu kogudus], e-kirik.eelk.ee, 15. september 2022 [[Kategooria:Rakvere Kolmainu kogudus]] [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Rakvere kogudused]] ho89pwdcsuz4giqebmkr17bpujvaa8f 0 215336 7171086 6899992 2026-06-12T07:24:03Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse orelimängijate ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171086 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Kanepi Jaani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Kanepi]]s. [[Pilt:Kanepi Jaani Kirik.JPG|pisi|Kanepi Jaani kirik juunis 2009]] Kogudus kuulub EELK [[Võru praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Margit Lail]], orelimängijad Liisa Lail ja Anette Emilie Lail. Juhatuse esimees on Peeter Lail.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti algusega kell 10.30 [[Kanepi Jaani kirik]]us. == Koguduse pastorid ja õpetajad== *1671–1689 [[Richard Weidmann]] *1682–1695, [[Samuel Gottfried Krippendorf]] *1707–1715, [[Johannes Svenske|Johann Svenske]] *1703–1706, 1720–1726 [[Olaus Levelin]] *1725–1728, [[Georg Heinrich Millies]] *1731–1746, [[Heinrich Jacob Oeding]] *1750–1779, [[Heinrich Johann Fass]] *1780–1818, [[Johann Philipp von Roth]], Kanepi Jaani koguduse [[pastor]] *1819–1839, [[Karl Eisenschmidt]], Kanepi Jaani koguduse pastor *1840–1849, [[Moritz Georg von Kautzmann|Moritz August (al. Georg) von Kauzmann]], Kanepi Jaani koguduse pastor *1850–1883, [[Georg von Holst]], Kanepi Jaani koguduse pastor *1884–1918, [[Johannes Oskar von Falck]], Kanepi Jaani koguduse pastor, 1903–1918 [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] praost. *1923–1944, [[Manivald Heinam]], Kanepi Jaani koguduse õpetaja, [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] abipraost 1930–1931 ja praost 1933–1944 *1945–1945, [[Jüri Kimmel]], hooldajaõpetaja Põlvast *1945–1992, [[Raimond Peiker]], Kanepi Jaani koguduse õpetaja *1989-1999, [[Jüri Pallo]], Kanepi Jaani koguduse õpetaja *2000- [[Margit Lail]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://kanepi.eelk.ee Kanepi Jaani koguduse koduleht] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA88#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Kannapäh], 1843 seite 88-89 [[Kategooria:EELK Võru praostkond]] [[Kategooria:Kanepi vald]] [[Kategooria:Kanepi kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 8rmp449xl62ez34sq24bxo0py5lf1tw 0 215351 7171116 6934560 2026-06-12T07:41:52Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse orelimängija, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171116 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roosa kirik 2013 08.jpg|pisi|[[Roosa Jakobi kirik]]]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Roosa Jakobi kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Vana-Roosa]]s. Kogudus tegutseb [[Roosa Jakobi kirik]]us. Kogudus kuulub [[Võru praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Mait Mölder]], orelimängija Ele Vakk. Juhatuse esimees on Katrin Pudersell.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad suurtel kirikupühadel ja väljakuulutamisel kell 14.00.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == * 1937–1943, [[Arnold Võsu]] * 1944–1944, [[Johan Avara]] * 1944–1957, [[Robert Kannukene]], hooldajaõpetaja Urvastest * 1957–1961, [[Guido Reinvalla]] * 1961–1991, [[Karl Karlson]] * 1991–2006, [[Johannes Vassel]] * 2006–2008, [[Toivo Hollo]], hooldajaõpetaja Vastseliinast * 2008–, [[Mait Mölder]], hooldajaõpetaja Rõugest == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Võru praostkond]] [[Kategooria:Rõuge vald]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] pftc3bapp4f0it0c0zlebb9yfgy20qr 0 215357 7171118 7057113 2026-06-12T07:43:29Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse õpetaja, organisti, juhatuse esimehe ja teenistuste kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171118 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Räpina Miikaeli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Räpina]]s. [[Pilt:Räpina kirik..jpg|pisi|Räpina Miikaeli kirik, 2011]] Kogudus kuulub EELK [[Võru praostkond]]a. Koguduse õpetaja on Jaak Pärnamägi, organist Leena Ruubas. Juhatuse esimees on Mati Tiigimäe.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 11.00 [[Räpina Miikaeli kirik]]us; neljapäeviti kell 12.00 toimub piiblitund ja reedeti kell 19.00 Taizé palvus.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Räpina kogudusel oli ka abikirik, [[Mehikoorma kirik|Mehikoorma]]l (saksa k. ''Ismene''). ==Koguduse pastoreid== * 1627–1641, Bernhard Schlorff, [[Põlva kogudus|Põlva]], [[Võnnu Jakobi kogudus|Võnnu]] ja Räpina pastor *u 1664, Olaus Sundemann *1668–1680, Peter Lanzelius *1709–1725, [[Johannes Svenske]], vikaarpastor *1722<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U454 Brenner, Zachris (1689-1735)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>– , Zacharias Brenner (1689–1735) *1725–1750, [[Johann Christian Svenske]] *17..–1770, [[Martin Gottfried Roth]] *1771–1796, Franz Bernhard Frank von Frankenstein *1796–1812, [[August Gottlieb Major]] *1814–1849, [[Johann Friedrich Heller]], [[1834]] oli ta [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] praost *1850–1897, [[Friedrich Masing]], 1898. aastast Võru praostkonna praost *1895, 1897–1915, [[Oskar Schulze]] *1920–1940, [[Anton Saarman]] *1940–1974, [[Johannes Sild]] *1974–1977, [[Peep Audova]] *1977–1982, [[Georg Lillemäe]] *1982–1983, [[Margit Nirgi]] *1983–1990, [[Andres Põder]] *1990–1994, [[Heino Nurk]] *1994–1999, [[Endel Apsalon]] *2000–2024, [[Urmas Nagel]] *2024–, [[Jaak Pärnamägi]] == Välislingid == *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA84#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Pölwe], 1843 seite 84-85 == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Võru praostkond]] [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Räpina kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] sriyhpqbuvtu114qdq746kuiryy7r43 0 215364 7171014 7108851 2026-06-11T21:16:16Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse diakoni, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171014 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Hargla kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Hargla]]s. [[Pilt:Hargla kirik tagant küljelt.JPG|pisi|[[Hargla kirik]] (august 2013)]] Kogudus kuulub EELK [[Valga praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Vallo Ehasalu]] ja diakon Signe Salumets. Juhatuse esimees on Monika Rogenbaum.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 14.30 [[Hargla kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> ==Koguduse õpetajad== *[[1667]] paiku [[Siegfried Neander]], [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonna]]koguduse [[Koivaliina kirik|kiriku]] abiõpetaja [[Hargla]]s *[[1682]] paiku [[Nathanael Pommer]], [[Koivaliina kogudus]]e abiõpetaja [[Hargla]]s *[[1693]]–[[1702]] [[Christoph Nisius]] *[[1702]] [[Jonas Drothenius]] (surn. 1726)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3071/table Drothenius, Jonas (-1726)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> *[[1702]]–[[1702]] [[Olus Levelin]], [[Kanepi Jaani kogudus|Kanepi koguduse]] pastor *[[1706]]–[[1708]] [[Johann Hornung]], [[Karula kogudus]]e pastor *[[1717]]–[[1723]] ... [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonna]]koguduse [[Koivaliina kirik|kiriku]] pastor *Joachim Warnecke (1691–1757), Karula 1718–1757 ja Hargla koguduse pastor<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/dWarneke%2C+Joachim%2C+%3F-p{u00E4}rast+1659/dwarneke+joachim+pw~brast+++++1659/-3%2C-1%2C0%2CB/frameset&FF=dwarnecke+joachim+++++1691+++++1757&1%2C1%2C Die beste Heyraths-Wahl Wolte Bey glücklicher Vermählung Des WohlEhrwürdigen, GrossAchtbahren und Wohlgelahrten Herrn, ''Hn. Joachimi Warneke Wohlverdienten Pastoris der Christlichen Gemeinen zu Carolen'' und Harjel, Mit Der WohlEdlen, GrossEhr und Tugendreichen Jungfer, Jfr. Gerdrutha Elisabeth Carstens, Des WohlEdlen und GrossAchtbahren Herrn Hn. Wilcken Carstens, Wohlbestallten Praefecti Portorii der Stadt Reval, Hertzgeliebtesten Jungfr. Tochter, Am Tage Ihrer Hochzeit den 3. Maji Anno 1720. fürstellen M. J. R. Reval, gedruckt bey Johann Köhler, Stadt-Buchdrucker, Reval, 1720]</ref> *[[1724]]–[[1758]] [[Ephraim Dietrich Hövel]] *[[1760]]–[[1770]] [[Jakob Christian Laurentz]] *[[1770]]–[[1788]] [[Johann Friedrich Hartmann]] *[[1789]]–[[1893]] [[Johann Gottlieb Kettler]] *[[1794]]–[[1811]] [[Johann Frommhold Woldemar Poppen]] *[[1811]]–[[1822]] [[Heinrich Georg von Jannau]] *[[1823]]–[[1844]] [[Rudolf Gustav Hollmann]] *[[1845]]–[[1871]] [[Jakob Gottfried Kolbe]] *[[1873]]–[[1892]] [[Wilhelm Gotthilf Robert Adalbert Christiani]] *[[1892]]–[[1918]] [[August Julius Tiedemann]] (1855–1918)<ref>[https://volgagermaninstitute.org/biographies/tiedemann-august-julius Tiedemann, August Julius], https://volgagermaninstitute.org</ref> *[[1919]]–[[1920]] [[Hermann Johannes Ederberg]] *[[1922]]–[[1929]] [[Theodor Woldemar Meyer]] *[[1930]]–[[1949]] [[Jaan Maior]] *[[1950]]–[[1953]] [[Gustav Johannes Küla]] **[[1954]]–[[1962]] diakon [[Jüri Mälk]] *[[1962]]–[[1966]] [[Juhan Jõgi]] *[[1966]]–[[1995]] [[Artur Raibakas]] *[[1995]]–[[2001]] [[Peep Audova]], [[Valga Peetri-Luhe kogudus|Valga koguduse]] õpetaja *[[2001]]. aastast [[Vallo Ehasalu]], [[Elva kogudus]]e õpetaja '''Koguduse abiõpetajad, õpetajaameti kandidaadid, diakonid ja jutlustajad''' *[[1939]]–[[1940]] [[Arnold Kais]], cand. theol. *[[1946]]–[[1949]] [[Linda Maior]], jutlustaja *[[1954]]–[[1962]] [[Jüri Mälk]], diakon *[[1962]]–[[1963]] [[Juhan Jõgi]], jutlustaja *[[1970]]–? [[August Kargaja]], jutlustaja *[[1995]]–[[1999]] [[Erlend Kollom]], diakon *[[1999]]–[[2001]] [[Enno Tanilas]], diakon == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA86#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Harjel, ehstnisch Hargla kibbelfond], 1843 seite 86-87 [[Kategooria:EELK Valga praostkond]] [[Kategooria:Valga vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Hargla kihelkond]] hv61qq8redd4uh3j1y4tmmlxszwe5bc 0 215377 7171160 7082984 2026-06-12T08:46:26Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse organisti, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171160 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Valga Peetri-Luke kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Valga]]s. [[File:Valga Jaani kirik vaade platsi poolt. (2).jpg|pisi|[[Valga Jaani kirik]]]] Kogudus kuulub [[Valga praostkond]]a ja kasutab [[Valga Jaani kirik]]ut. Koguduse õpetaja on [[Margus Suvi]], organist Maarika Reinhold ja juhatuse esimees Ellen Tiri.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Juhatuse liikmed on Ellen Tiri, Argo Leesik ja Margus Suvi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU VALGA PEETRI-LUKE KOGUDUS MTÜ (80209168) taustainfo Infopangas |url=https://www.infopank.ee/ettevote/327136/eesti-evangeelse-luterliku-kiriku-valga-peetri-luke-kogudus-mtu |vaadatud=2026-02-03 |väljaanne=Infopank |keel=et}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 [[Valga Jaani kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> 1946(?). aastal liideti Valga linna Eesti Jaani kogudus, [[Valga Luke kogudus]]ega ja moodustus Valga Peetri-Luke kogudus{{lisa viide}}. ==Ajalugu== [[Fail:Luke kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Luke kihelkonna mõisad ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)]] Valga eesti koguduse asutamise päev oli 10. august 1880. a, mil päeval [[Karula kogudus]]e õpetaja [[Heinrich Ewald Paslack]] [[Valga Jaani kirik|Valga linnakirik]]us eestikeelse jumalateenistuse pidas, koguduse [[Valga Jaani kogudus]]e osakonna avatuks kuulutas ja Valga linna ja [[Kaagjärve]] ühes Läti poolega eestlasi üles kutsus omi kirikutähti, mis tänini kas [[Luke kihelkond|Luke]] või teistes ümberkaudsetes [[kihelkond]]ades, kust [[Valka]] asujad tulnud, sealt välja võtma ja Valga Jaani koguduse õpetaja [[praost]] [[Heinrich Christian Gustav Kupffer]]i kätte viima, Eesti koguduse [[personaalraamat]]u kokku seadmiseks. Praost Kupfferi poolt õnnistati [[Hans Einer]] jumalateenistuse lõpul, koguduse [[Köster|köstriks]] ja ka kooliõpetajaks. Kolmel esimesel aastal Eesti kogudusel omaette [[Pastor|pastori]]t polnud, iga kuu käisid Eesti naabruskoguduste, [[Karula kogudus|Karula]], [[Hargla kogudus|Hargla]], [[Urvaste kogudus|Urvaste]], [[Helme Maarja kogudus|Helme]] ja [[Tarvastu kogudus|Tarvastu]] pastorid, kõige sagedamini aga Karula [[Heinrich Ewald Paslack]], [[jumalateenistus]]t pidamas. Algselt oli koguduse nimi Valga linna Eesti Jaani kogudus. Ametlikult kutsuti eestlasi Valga Jaani koguduse eestlasteks, eestlased ise lugesid end '''Peetri kogudusse''' kuuluvaks ja rahvas nimetas ka neid Peetri koguduse liikmeiks<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1930/09/18/5 Lühikesi teateid Walga Peetri koguduse ja kirikukooli elust.], Eesti Kirik (1923-1940), nr. 37, 18 september 1930</ref>. Esimesed neli õpetajat (1884 [[Johannes Oskar von Falck|Johannes Falck]], 1884–1887 [[Rudolf Kallas]], 1887–1889 [[Friedrich Eduard Lezius|Friedrich Lezius]], 1890 [[Villem Reiman|Villem Reimann]]) olid Jaani koguduse õpetaja abid. [[Paul Undritz]] õnnistati 24. oktoober 1893. aastal [[Liivimaa kindralsuperintendent|Liivimaa kindralsuperintendendi]] [[Friedrich Hollmann]]i poolt iseseisvaks koguduse õpetajaks, 1893–1897. Jumalateenistusi peeti eestlastele Valga linnakirikus nüüd kaks korda kuus. [[Valga Jaani kirik]]ut nimetati linnakirikuks ja [[Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik|Luke kihelkonnakirik]]ut maakirikuks. Jaani kogudus iseseisvus 26.02.1906. Pärast koguduste õpetaja [[Eduard Aksim]]i 1924. aastal lahkumist otsustasid Luke ja Peetri kogudused valida ühise õpetaja, et pärastpoole ühineda<ref>[https://www.valgalinn.ee/wiki/7707-p%C3%A4rast-koguduste-%C3%B5petaja-e-aksimi-lahkumist-on-luke-ja-peetri/?organisatsioon=76 Peetri ja Luke kogudused ilma õpetajata], Lõuna-Eesti, nr. 65, lk 3, 04.10.1924</ref>. ==Valga eesti koguduse õpetajad== * [[Johannes Falck]], 23.09.1883 – jaanuar 1884, Valga Jaani koguduse õpetaja abi * [[Rudolf Gottfried Kallas]] 04.03.1884 – 1887, Valga Jaani koguduse õpetaja abi * [[Friedrich Eduard Lezius]] 17.01.1887 – 01.07.1890, Valga Jaani koguduse õpetaja abi * [[Villem Reiman]] september-november 1890, Valga Jaani koguduse õpetaja abi * [[Paul Undritz]] 24.10.1893 – 1.12.1897 enne seda 1890-1893 abiõpetaja), Valga Jaani eesti koguduse õpetaja * [[Richard Alexander Georg Wühner]] vikaarõpetaja alates 1897, õpetaja 19.12.1898 – 31.1.1919 * [[Nikolai Bäuerle]], 1919 – 1920 mai, adjunktõpetaja * [[Oskar Frey]] 27.04.1921 – (valiti 10.10.1920, kuid vaidlustuse tõttu olid korduvad valimised 10.04.1921) * [[Eduard Aksim]] 04.03.1923 – 15.10.1924<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=kirikuteataja19241201&type=staticpdf Ametist wabastatud omal palwel: Eduard Aksim — Walga Peetri ja Lüke koguduste õpetaja ametist, arwates 15. oktoobrist s. a], Kiriku Teataja, nr 5, 1924</ref> ** [[Johannes Kerg]] 1922 – 1924 (samal ajal 1919–1924 Läti–Valga [[Valka Luke kogudus|Luke kogudus]]e õpetaja) * [[Arnold-Ferdinand Tammik]] (valiti 7.12.1924) 15.03.1925 (õnnistati) – 1945<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/54-valga-peetri-kogudus/ Valga Peetri kogudus 1880-], valgalinn.ee</ref>. *[[Jaan Maior]], 1945–1946, hooldajaõpetaja Harglast *[[Paul Uibopuu]], 1947–1953, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja *[[Jaan Audova]], 1953–1977, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja *[[Peep Audova]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.valgapraostkond.ee/index.php?op=3&path=Emeriit%F5petaja |pealkiri=Emeriitõpetaja Peep Audova |vaadatud=2022-05-22 |arhiivimisaeg=2019-09-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190917195012/http://www.valgapraostkond.ee/index.php?op=3&path=Emeriit%F5petaja |url-olek=ei tööta }}</ref>, 1977 – 2006, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja *[[Heino Nurk]], 2007 – 2009<ref>[http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=5420 Tagandatud homovaimulik ei välista kiriku vastu kohtusse pöördumist], www.lounaleht.ee, 14/10/2010</ref>, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja *[[Vallo Ehasalu]], 2009–2018, hooldajaõpetaja Elvast *[[Margus Suvi]], 2018 – , Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:EELK Valga praostkond]] [[Kategooria:Valga kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 1hz8huguqsbnc884aq6phk2tvgfbkxe 0 215553 7170984 6913110 2026-06-11T20:28:49Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse töötegijate, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170984 wikitext text/x-wiki '''Anseküla Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Salme alevik|Salmel]]. [[Pilt:Salme kirik1.jpg|pisi|[[Salme kirik]] (2017)]] Kogudus kuulub [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Anu Konks]], jutlustaja Tõnu Veldre ja diakooniatöö tegija Naima Järveots. Juhatuse esimees on Andrus Raun.<ref name="eelk-kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kaks korda kuus laupäeviti kell 15.00.<ref name="eelk-kogudused" /> [[Anseküla kirik]] hävis 1944. aastal. == Koguduse vaimulikud == *1802–1808, [[Christian Friedrich Dingelstädt]], [[Anseküla kihelkond|Anseküla kihelkonna]] Maarja koguduse pastor *1808–1841, [[Friedrich August Heinrich von Schmidt]], Anseküla Maarja koguduse pastor *1841–1844, [[Carl Johann Bröcker]], Anseküla Maarja koguduse pastor *1846–1875, [[Martin Körber]], Anseküla Maarja koguduse pastor *1875–1887, [[Ferdinand Magnus Masing]], Anseküla Maarja koguduse pastor *1887–1919, [[Friedrich Adolf Greinert]], Anseküla Maarja koguduse pastor *1930–1939, [[Ernst Adolf Greinert]], Anseküla Maarja koguduse kirikuõpetaja *1940–1941, [[Hendrik Neemekuru]], Anseküla Maarja koguduse hooldajaõpetaja *1942–1942, [[Adolf Horn]], Jämaja ja Anseküla koguduste kirikuõpetaja *1942–1944, [[August Raidur]], Anseküla ja Jämaja koguduse asetäitja õpetaja *1945–1950, [[Alfred Tammiko]], hooldajaõpetaja Kuressaarest *1950–1960, [[Raul Ok]], hooldajaõpetaja Kuressaarest *1960–1966, [[Peeter Kohandi]], Anseküla Maarja koguduse kirikuõpetaja *1974–1976, [[Kalju Kukk]], [[Jämaja Kolmainu kogudus|Jämaja]] ja Anseküla koguduste kirikuõpetaja *1977–1982, [[Johannes Grünberg]], Jämaja ja Anseküla koguduste kirikuõpetaja *1983–1989, [[Algur Kaerma]], Jämaja ja Anseküla koguduste kirikuõpetaja *1989–1997, [[Elmar Reinsoo]], Anseküla Maarja koguduse hooldajaõpetaja Kihelkonnalt **1989–1994, diakon [[Kalmer Keskküla]] *1997–, [[Anu Konks]], Jämaja ja Anseküla koguduste kirikuõpetaja vt. [[:Kategooria:Anseküla Maarja koguduse vaimulikud|Anseküla Maarja koguduse vaimulikud]] {{Saarte praostkond}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Saaremaa valla kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] melev1npw0ljdgkfti9107ytcshpezt 0 215558 7170988 7170648 2026-06-11T20:32:37Z ~2026-34343-68 231425 7170988 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Avinurme kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Avinurme]]s. [[Pilt:Avinurme kirik.JPG|pisi|[[Avinurme kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Ants Tooming]], organist Kaja Viiul. Juhatuse esimees on Helju Paas.<ref name="eelk-kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval kell 14.00 [[Avinurme kirik]]us.<ref name="eelk-kogudused" /> == Koguduse pastoreid == * 1903–1915 [[Martin Nurm]] * 1916–1921 [[Wilhelm Reinhold Schwartz]] * 1921–1925 [[Johannes Julius Hauboldt]] * 1925–1926 [[Max Vaher]] * 1926–1928 [[Johannes Hiiemets]] * 1928–1930 [[Jaan Maior]] * 1930–1940 [[Julius Keller]] * 1940–1955 [[Kustav Viise]] * 1955–1961 [[Paul Uibopuu]] * 1961–1968 [[Guido Reinvalla]] * 1968–1969 [[Kustav Viise]] * 1969–1977 [[Elmar Promen]] * 1977–1978 [[Kalle Lindi]] * 1978–1980 [[Leevi Reinaru]] * 1980–1981 [[Eenok Haamer]], hooldajaõpetaja Mustveest * 1981–2002 [[Edgar Serm]] * 2002–2020 [[Rene Alberi]] * 2020–2021 [[Algur Kaerma]] * 2021– [[Ants Tooming]], hooldajaõpetaja Tartu Peetrist == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Mustvee vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] kik0fhlcxop6d0sc6tdcdum4tsy14jn 7171013 7170988 2026-06-11T21:14:42Z ~2026-34343-68 231425 7171013 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Avinurme kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Avinurme]]s. [[Pilt:Avinurme kirik.JPG|pisi|[[Avinurme kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Ants Tooming]], diakon Indrek Salumets ja organist Kaja Viiul. Juhatuse esimees on Helju Paas.<ref name="eelk-kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval kell 14.00 [[Avinurme kirik]]us.<ref name="eelk-kogudused" /> == Koguduse pastoreid == * 1903–1915 [[Martin Nurm]] * 1916–1921 [[Wilhelm Reinhold Schwartz]] * 1921–1925 [[Johannes Julius Hauboldt]] * 1925–1926 [[Max Vaher]] * 1926–1928 [[Johannes Hiiemets]] * 1928–1930 [[Jaan Maior]] * 1930–1940 [[Julius Keller]] * 1940–1955 [[Kustav Viise]] * 1955–1961 [[Paul Uibopuu]] * 1961–1968 [[Guido Reinvalla]] * 1968–1969 [[Kustav Viise]] * 1969–1977 [[Elmar Promen]] * 1977–1978 [[Kalle Lindi]] * 1978–1980 [[Leevi Reinaru]] * 1980–1981 [[Eenok Haamer]], hooldajaõpetaja Mustveest * 1981–2002 [[Edgar Serm]] * 2002–2020 [[Rene Alberi]] * 2020–2021 [[Algur Kaerma]] * 2021– [[Ants Tooming]], hooldajaõpetaja Tartu Peetrist == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Mustvee vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 2p6xqmsb60zoujn9ij4xrn4iloasgol 0 215559 7170992 6892774 2026-06-11T20:39:06Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse jumalateenistuste ja õhtupalvuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170992 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]]}} [[Pilt:Emmaste Church 01 2008.jpg|pisi|[[Emmaste Immanueli kirik]]]] [[EELK]] '''Emmaste Immanueli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Emmaste]]s. Kogudus kuulub EELK [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Hüllo-Kristjan Simson]], organist [[Siiri Rüütelmaa]]. Juhatuse esimees on [[Siiri Rüütelmaa]]. [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu 1. pühapäeval kell 11.00 [[Emmaste Immanueli kirik|Emmaste kirikus]] ja kuu 3. pühapäeval kell 11.00 [[Mänspe kabel|Mänspäe kabelis]]; laupäeviti kell 18.00 toimub õhtupalvus Emmaste kirikus.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> == Pastorid == {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |1867–1875|| ''puudub'' || [[Ferdinand Justus Luther]]||1838–1910|| |- |1875–1891|| ''puudub'' || [[Richard Rinne]]||1848–1891|| |- |1892–1933|| ''puudub'' || [[Theodor Bernhard Embeck]]||1859–1933|| |- |1933|| ''puudub'' || [[Jaan Kiivit seenior]]||1906–1971|| |- |1934–1938|| ''puudub'' || [[Peter Otto Herman Paulsen]]||1907–1999|| |- |1938–1959|| ''puudub'' || [[Matt Lillipuu]]||1884–1966|| |- |1959–1969|| ''puudub'' || [[Karl Sillamäe]]||1909–2003|| |- |1969–1992|| ''puudub'' || [[Guido Reinvalla]]||1921–2000|| |- |1993–2000|| ''puudub'' || [[Urmas Nagel]]||sündinud 1960|| |- |2007-|| ''puudub'' || [[Hüllo-Kristjan Simson]]||sündinud 1971|| |} <gallery> Mänspe kirik, 2011, regnr 23353.jpg|[[Mänspe kabel]] </gallery> == Viited == {{viited}} {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Hiiu maakond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Emmaste kihelkond]] lzf6x5t454e1tn3fvn1ujn0g0mxx941 0 215560 7170993 6898629 2026-06-11T20:41:43Z ~2026-34343-68 231425 7170993 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Haljala Püha Mauritiuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Haljala]]s. [[Pilt:Haljala_kirik.jpg|pisi|[[Haljala Püha Mauritiuse kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Viru praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Urmas Karileet]]. Juhatuse esimees on Margus Punane.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 [[Haljala kirik]]us. ==Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetajad== {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |1616–1627|| ''puudub'' || [[Jacob Pavo]]|| || |- |1627–1640|| ''puudub'' || [[Michael Sartorius]]|| || |- |1640–1657|| ''puudub'' || [[Martin Zarenius]]|| Surn. 1657<ref>[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]" (ibid., 1933), lk 43</ref> || [[Tallinna kodanik]] (1655) |- |1657–1671|| ''puudub'' || [[Laurentius Waldberg]]|| || |- |1672–1698|| ''puudub'' || [[Joachim Georg Balecke]]|| 1634–1698 || |- |1698–1703|| ''puudub'' || [[Martin Closius]]|| || |- |1704|| ''puudub'' || [[Johann Joachim Helwig]]||1666–1704 || |- |1705|| ''puudub'' || [[Johannes Matthias Arvelius]]||1680–1738 || Oli leseaastapastoriks |- |1706–1710|| ''puudub'' || [[Philipp Ludwig Kopf]]|| || |- |1710–1729|| ''puudub'' || [[Constans von Geldern]]|| surn. 1729<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref> || |- |1729–1740|| ''puudub'' || [[Georg Sabler]]||1700–1740|| |- |1741–1761|| ''puudub'' || [[Christoph Schnabel]]||1715–1761|| |- |1762–1797|| ''puudub'' || [[Thomas Sabler]]||1734–1797|| |- |1798–1819|| ''puudub'' || [[Georg Christian Sabler]]||1776–1819|| |- |1820–1838|| ''puudub'' || [[Georg Wilhelm Spindler]]||1793–1838|| |- |1838–1880|| ''puudub'' || [[Thomas Ferdinand Striedter]]||1810–1880|| |- |1880–1914|| ''puudub'' || [[Konstantin Leodimir Willingen]]||1848–1941|| |- |1915–1939|| ''puudub'' || [[Martin Nurm]]||1870–1943|| |- |1939–1944|| ''puudub'' || [[Bernhard Talvar]]||1912–1977|| |- |1944–1949|| ''puudub'' || [[Johannes Selliov]]||1909–1991|| Oli hooldajaõpetajaks (Rakverest) |- |1949–1954|| ''puudub'' || [[Valdeko Saksen]]||1902–1967|| |- |1955–1971|| ''puudub'' || [[Aldur Parts]]||1912–1987|| |- |1971–1973|| ''puudub'' || [[Rinaldo Nurm]]||1920–2009|| |- |1973–2005|| ''puudub'' || [[Esko Süvari]]||1945–2006|| |- |2005–2019|| ''puudub'' || [[Margit Nirgi]]||1959–|| |- |2019–|| ''puudub'' || [[Urmas Karileet]]||1958–|| Hooldajaõpetaja Käsmust |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Haljala kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 0yuyp7hxj5sg556u1c0qv6gwktyxvpr 0 215562 7170999 7170655 2026-06-11T21:02:51Z ~2026-34343-68 231425 7170999 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Hanila Pauluse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Hanila]]s. [[Pilt:Hanila pauluse kirik.IMG 9600.jpg|pisi|[[Hanila Pauluse kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Lääne praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Meelis Malk, organist [[Anu Kurm]]. Juhatuse esimees on Andrus Eilaste.<ref name="eelk-kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu 1. ja 3. pühapäeval kell 15.30.<ref name="eelk-kogudused" /> Hanila Pauluse kogudus suleti 1960. aastate lõpul ja taasloodi 1990. aastate alguses. == Koguduse vaimulikud == * 1585, [[Heinrich Fabricius vanem]], Hanila Pauluse koguduse pastor *..1652–1657, Georg Euphronius Zillmer (surn. 1657<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-hanila/ Koguduse lugu: Hanila], e-kirik.eelk.ee, 26. oktoober 2023</ref>), [[Määrimaa]]lt. Eelnevalt [[Tallinna Toomkool]]i [[kantor]], [[organist]], ökonoom ja notar<ref>Friedrich Croessmann, [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], seite 49 jj</ref> *1657–1659, Hermann Kahl *1661–1695, [[Johann Bärner]], Hanila Pauluse koguduse pastor *1695–1696, [[Johann Zimmermann]], Hanila Pauluse koguduse pastor *170..., [[Erich Christian Weidenhein]] :Pärast Põhjasõda oli Hanilal ühine kirikuõpetaja [[Karuse Margareeta kogudus|Karuse]] või [[Varbla Püha Urbanuse kogudus|Varbla kogudus]]ega, *1712–1742, [[Christian Anton Kettler]], Karuse ja Hanila koguduse pastor *1752–1766, [[Erik Chalenius]] (1714–1766), Hanila ja Varbla Püha Urbanuse koguduse pastor **1752–1760, [[Kaspar Anton Kettler]], Hanila koguduse hooldajapastor *1767–1800, [[Carl Christian Friedrich Biedermann]] (1736–1811), Hanila ja Varbla koguduse pastor *1809–1853, [[Diedrich Gustav Püschell]] (1788–1853)<ref>{{BBLD|GND1229916954|Püschell, Diedrich Gustav (1788–1853)}}</ref>, Hanila ja Varbla koguduse pastor, Ranna-Lääne praost, **1847–1853, [[Constantin Püschell]] (1819–1853)<ref>{{BBLD|GND1238088929|Püschell, Constantin (1819–1853)}}</ref>, Hanila ja Varbla koguduse jutlustaja *1854–1887, [[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Hanila ja Varbla koguduse pastor *1888–1903, [[Max Reinhold Krause]], Hanila ja Varbla Püha Urbanuse koguduse pastor *1909–1928, [[Wilhelm Adolf Nikolai Nerling]], Hanila Pauluse koguduse ja Varbla Püha Urbanuse koguduse õpetaja *1924–1941, [[Ernst Lüdig]], Hanila ja Karuse Margareeta koguduse kirikuõpetaja *1946–1950, [[Hugo Valma]], Hanila Pauluse koguduse ja Lihula Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja *1967–1970, [[Einar Laigna]], Varbla Urbanuse, Karuse Margareeta kogudus ja Hanila Pauluse koguduse aseõpetaja *1994–1994, [[Endel Apsalon]], Lihula, Karuse ja Hanila vaimulik *1994–1997, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *1997–1997, [[Harry Madisson]], hooldajaõpetaja Lihulast *1997–2004, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *2004–2005, [[Kaido Saak]], Hanila Pauluse koguduse hooldajaõpetaja<ref>[https://eestikirik.ee/kaido-saak-pisiasjad-voivad-olla-sisult-suured Kaido Saak: pisiasjad võivad olla sisult suured], Eesti Kirik, 22. november 2006 Nr 48, 04.11.2015</ref> *2005–2026, [[Lembit Tammsalu]], Audru koguduse kirikuõpetaja, Tõstamaa, Varbla ja Hanila koguduse hooldajaõpetaja<ref>[https://eestikirik.ee/lembit-tammsalu-joudsin-kirikusse-muusika-kaudu Lembit Tammsalu: jõudsin kirikusse muusika kaudu], Eesti Kirik, 27. september 2023 Nr. 36, 27.09.2023</ref> *2026 - ; Meelis Malk, Karuse koguduse õpetaja, Hanila koguduse hooldajaõpetaja. Vt. [[:Kategooria:Hanila Pauluse koguduse vaimulikud|Hanila Pauluse koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-hanila/ Koguduse lugu: Hanila] e-kirik.eelk.ee, 26. oktoober 2023 *[[Vahur Joala]], Saulepi valitsejad, 2013, [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:211325], [http://www.tiigi.ee/saulepi%20valitsejad.pdf Pastorid ja kirikuõpetajad] lk 165–183 [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Hanila kihelkond]] k6b5pptyv0uh9fig99kt1vo5gw336mx 0 215563 7171073 6957444 2026-06-12T07:05:02Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse töötegijate ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171073 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus | pilt = Harju-Jaani kirik1.jpg | pildiallkiri = [[Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] | asutatud = | tüüp = | staatus = | peakorter = Tallinna mnt 50, Raasiku, 75203 Harjumaa | asukoht = [[Raasiku]] | piirkond = | juht_nimetus = | peaorgan = [[Ida-Harju praostkond]] [[Põhja-Eesti piiskopkond]] | emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] }} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Raasiku]]l. [[Pilt:Harju-Jaani kirik2.jpg|pisi|[[Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Ida-Harju praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Jaan Nuga]], orelimängija Vaike Laatsarus. Juhatuse esimees on Harry Volke.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]]us, iga kuu esimesel pühapäeval Aruküla kultuurimajas ning iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval Kehra sotsiaalkeskuses. == Koguduse vaimulikud == *1655–1657, [[Johann Heidrich]] *1658–1668, [[Johann Chemnitius]] *1689–1705, [[Heinrich Wrede]] *1711–1742, [[Heinrich Christopher Wrede]], lisaks [[1712]]–[[1713]] [[Jüri kogudus]]e ja [[1714]]–[[1734]] ka [[Jõelähtme kogudus]]e pastor **1710–1713, [[Arend Johann Knüpffer]], [[Jõelähtme kogudus]]e pastor, teenides ka [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus|Kuusalu]], Harju-Jaani, [[Jüri kogudus|Jüri]] ja [[Hageri Lambertuse kogudus|Hageri kogudust]] * 1742–1745, [[Carl Christian Wrede]] *1746–1770, [[Johann Bidberg]] *1770–1819, [[Johannes Heinrich Felicius vanem]] *1819–1845, [[Johannes Heinrich Felicius]] *1845–1869, [[Erik Wilhelm Wladimir Danielsson]] *1869–1905, [[Alfred Christoph|Constantin Michael Alfred Christoph]] (1838–1905)<ref>{{BBLD|GND1217040226|Christoph, Constantin Michael Alfred* (1838-1905)}}</ref> *1905–1910, [[Georg Kiviste]] *1912–1921, [[Arnold Friedrich Küssner]] *1922–1934, [[Gerhard Normann]] *1935–1941, [[Alfred Tooming]] *1942–1945, [[Friedrich Uuspõld]] *1945–1949, [[Alfred Tooming]] *1961–1963, koguduse hooldajaõpetaja, 1963–1964 Harju-Jaani koguduse kirikuõpetaja, [[Paul-Voldemar Koppel]] *1965–1975, [[Hugo Valma]], hooldajaõpetaja *1976–1996, [[Harri Rein]], Ida-Harju praostkonna praost 1982–1996 *1996–1997, [[Jüri Raudsepp]], hooldajaõpetaja Jürilt *1997–2000, [[Jüri Raudsepp]], Harju-Jaani koguduse kirikuõpetaja *2000–2014, [[Jaanus Jalakas]], hooldajaõpetaja Kuusalust *2014–, [[Jaan Nuga]], Harju-Jaani koguduse kirikuõpetaja Vt. [[:Kategooria:Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse vaimulikud|Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=9808&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjcSik5vzSvpKgSxAPKW0DpQihtCKJNrJQKEtNToUJmSta1tQBaARuC Koguduse pitser] *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-harju-jaani/ Koguduse lugu: Harju-Jaani], e-kirik.eelk.ee, 5. mai 2022 [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:EELK Ida-Harju praostkond]] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] qhps5gb2glcglt046qeofmzow22i2cq 0 215571 7171015 6919317 2026-06-11T21:17:37Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse töötegijate, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171015 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Häädemeeste St. Michaels Church 01.jpg|pisi|[[Häädemeeste Mihkli kirik]]]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Häädemeeste Miikaeli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Häädemeeste]]l. Kogudus kuulub EELK [[Pärnu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Tauno Teder]]. Juhatuse esimees on Eevi Maddison.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti ja kirikupühadel kell 12.00 [[Häädemeeste Miikaeli kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> Rootsi ajal oli Häädemeeste kirik [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkon]]na kiriku abikirikuks. Aastal 1776 liideti Häädemeeste piirkond [[Tori kihelkond|Tori kihelkon]]naga. [[Häädemeeste kihelkond]] ja iseseisev kogudus moodustati 1862. aastal, uude kihelkonda kuulus abikogudusena ka [[Tahkuranna kogudus|Tahkuranna]]. [[Tahkuranna kogudus]] moodustati iseseisva kogudusena 1926. aastal. [[Pilt:EELK Häädemeeste Miikaeli koguduse pastoraat, 11. august 2012.jpg|pisi|EELK [[Häädemeeste pastoraat|Häädemeeste Miikaeli koguduse pastoraat]], august 2012]] [[Pilt:Silt EELK Häädemeeste Miikaeli koguduse pastoraadihoonel, 11. august 2012.jpg|pisi|Silt Häädemeeste Miikaeli koguduse pastoraadihoonel]] == Koguduse vaimulikud == *1863–1870, [[Oskar von Törne]], Häädemeeste ja Tahkuranna abikoguduse 1.<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-haademeeste-kogudus/ Koguduse lugu: Häädemeeste kogudus], e-kirik.eelk.ee, 21. oktoober 2021</ref> pastor *1871–1892, [[Oskar Emil Carlblom]], Häädemeeste ja Tahkuranna abikoguduse pastor *1909–1932, [[Ernst Gottlieb Jaesche]], Häädemeeste, Treimani ja Tahkuranna koguduse kirikuõpetaja *1933–1936, [[Karl Raudsepp]], Häädemeeste-Tahkuranna koguduse õpetaja *1936/1937, [[Jaan Lääne]], Häädemeeste ja Tahkuranna kirikuõpetaja *1936–1945, [[Theodor Varblane]], Häädemeeste ja Tahkuranna koguduse kirikuõpetaja *1945–1950, [[Gustav Küla]], hooldajaõpetaja Saardest *1950–1953, [[Hillar Põld]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1954–1955, [[Rein Laubach]] *1955–1964, [[Ain Eenmaa]], Häädemeeste, Tahkuranna ja [[Treimani kogudus]]e kirikuõpetaja *1964–1969, [[August Arumäe]], Häädemeeste koguduse kirikuõpetaja *1969–1969, [[Arnold-Ferdinand Tammik]] *1969–1971, [[Kalle Mesila]], Häädemeeste ja Treimani koguduse õpetaja *1971–1974, [[Hermann Nirk]], Häädemeeste koguduse õpetaja *1975–1978, [[Villu Jürjo]], Häädemeeste ja Treimani koguduse kirikuõpetaja *1978–1982, [[Reet Mägedi]], Häädemeeste ja Treimani koguduse kirikuõpetaja *1982–1983, [[Evald Saag]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1983–1984, [[Tõnu Linnasmäe]], Häädemeeste ja Treimani koguduse kirikuõpetaja *1984–1990, [[Richard Võlli]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1990–1998, [[Andres Põder]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1992–2002, [[Enri Pahapill]], hooldajaõpetaja Saardest *2002–2003, [[Tauno Kibur]], hooldajaõpetaja Saardest *2003–2006, [[Marek Roots]] *2006–2007, [[Tiina Janno]], hooldajaõpetaja Audrust *2007–2008, [[Marek Roots]] *2008–2012, [[Enn Auksmann]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *2012–, [[Tauno Teder]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-haademeeste-kogudus/ Koguduse lugu: Häädemeeste kogudus], e-kirik.eelk.ee, 21. oktoober 2021 [[Kategooria:EELK Pärnu praostkond]] [[Kategooria:Häädemeeste vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Häädemeeste kihelkond]] tkje3uxbl2m5l2l99kr96j3emmkzen1 0 215590 7171080 6593410 2026-06-12T07:19:07Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse õpetaja, organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171080 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Jõgeva kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Jõgeva]]l. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Georg Glaase]], organist Elsa Mensalo. Juhatuse esimees on Milja Päären.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[File:Jõgeva Lutherian church.jpg|thumb|Jõgeva kirikla]] [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Jõgeva kogudusemaja]]s. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] p5ss5gnzdmjeelbtstrvjutk9j0awqt 0 215609 7171016 6942248 2026-06-11T21:19:14Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171016 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Järvakandi Pauluse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Järvakandi]]s. [[Pilt:EELK Järvakandi Pauluse kirik.jpg|pisi|[[Järvakandi Pauluse kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Lääne-Harju praostkond]]a ja kasutab [[Järvakandi Pauluse kirik]]ut. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Mihkel Kukk (vaimulik)|Mihkel Kukk]], organist [[Kristi Hinsberg]]. Juhatuse esimees on Rita Merekivi.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> ==Koguduseelu kandumine Järvakandi alevisse ja koguduse nime muutmine== 1990. aastatel olid [[Kehtna]]s tegutsenud ja praegust [[Kehtna Peetri kirik]]ut kasutanud koguduse eesotsas peamiselt Järvakandi alevi inimesed. Aastal 1996 valmis Järvakandi alevis [[Järvakandi Pauluse kirik]]<ref>Järvakandi Pauluse kirik 10 aastane. Eesti Kirik, 18.08.2006</ref>, mida hakkas kasutama Järvakandi Peetri kogudus. Nüüd oli kogudusel kaks kirikut. Järgmisel, 1997. aastal rajati Järvakandi alevisse kalmistu. Koguduseelu raskuspunkt kandus Järvakandi alevisse. Väikesele kogudusele muutus pikapeale kahe kiriku haldamine ülejõu käivaks kohustuseks. Seetõttu tuli kogudus välja ettepanekuga anda Peetri kirik üle [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]ele, millega Rapla koguduse nõukogu nõustus. Pärast sõda natsionaliseeritud Peetri kiriku vara tagastati omandireformi käigus nagunii Rapla kogudusele. Ka vaimulik teenimine on olnud jätkuvalt Rapla õpetaja kohustuseks. Seoses Rapla ja Järvakandi koguduse piiride muutumisega liitusid senised Järvakandi Peetri kiriku alla kuulunud koguduse külad 2009. aastal algusel Rapla kogudusega. Et aga Eestis ei ole kohustust kuuluda elukohajärgsesse kogudusse, jäi kogudusliku kuuluvuse valimine iga inimese enda teha.<ref>Kehtna Peetri kirik. Valla Vaatleja: Kehtna valla ajaleht, 23.12.2008</ref> EELK Konsistooriumi otsusega aastal 2009 nimetati [[Järvakandi Peetri kogudus]] ümber Järvakandi Pauluse koguduseks<ref>Järvakandi Peetri koguduse nime muutmine. EELK konsistooriumi otsus 07.04.2009 nr 32 (KT 2009, 0, 0)</ref>.<ref>160 aasta vanune kirik võttis vastu külalisi. Eesti Kirik, 06.08.2014</ref> ==Õpetajad== *1938–1941, [[Friedrich Uuspõld]] *1941–1942, [[Joosep Liiv]], hooldajaõpetaja Raplast *1942–1944, [[Heino Mälk]], hooldajaõpetaja Raplast *1944–1962, [[Evald Saag]], hooldajaõpetaja Raplast **1950–1986, diakon [[Leonhard Vatsar]] *1962–1988, [[Esra Rahula]], hooldajaõpetaja Raplast *1988–1991, [[Jaanus Noormägi]] *1992–, [[Mihkel Kukk (vaimulik)|Mihkel Kukk]], hooldajaõpetaja Raplast **1992–1999, diakon [[Jaan Kähar]] **2001–2007, diakon [[Erkki Toht]], hooldaja Raplast ==Evangeelsed jutlustajad== *[[Leonhard Vatsar]] 1943–1986 ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:EELK Lääne-Harju praostkond]] [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] m0jeaavthv3c4h9qe232pl3jcmo0oao 0 215620 7171105 7158233 2026-06-12T07:36:33Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171105 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata artiklit [[Põltsamaa Pühavaimu kogudus]]}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Põltsamaa Niguliste kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] asukohaga [[Põltsamaa]]l. [[File:Põltsamaa kirik suvel.jpg|pisi|[[Põltsamaa kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Viljandi praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Markus Haamer]], organist [[Anneli Klaus]]. Juhatuse esimees on Riho Laanes.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Põltsamaa Niguliste kirik]]us. == Koguduse pastoreid == [[Pilt:August Wilhelm Hupel.jpeg|pisi|[[August Wilhelm Hupel]] (1737–1819), Põltsamaa Niguliste koguduse pastor, kodu-uurija ja literaat]] * 1624–1625<ref>[https://dea.digar.ee/page/poltsamaateataja/1927/03/26/4 Põltsamaa koguduse õpetajad], Põltsamaa Teataja, 26 märts 1927</ref> magister Jacob Decius, esimene [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luteriusu]] [[pastor]] *1626–1641 [[Johann Pommer]] *1641–1654 Erich Schomer *1655...1659 [[Johann Sebastian Markard]]<ref>{{EEVA|91}} -e pastor Johann Sebastian Markard (1621–1659)</ref> *1661–1678 [[Andreas Forselius]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor, ka [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]], [[Viljandi praostkond|3. osa (Viljandi)]] praost *1677–1693 [[Heinrich Bökelmann]] **1679–1683 [[Samuel Gottfried Krippendorf]], adjunktpastor *1692–1703, [[Johann Andreas Dorsche]], Põltsamaa Niguliste koguduse [[pastor]] **1693– Johann Hartmann Creidius, [[diakon]] *1715–1735, [[Nicolaus Justus Ludwig]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor * 1735–1762 [[Johann Georg Leuckfeldt]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1764–1804 [[August Wilhelm Hupel]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1804–1834 [[Carl Heinrich Temmler|Karl Heinrich Temler]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1834–1837, [[Johann Carl Temmler|Johann Karl Temler]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor * 1838–1853, [[Heinrich Emil August Hörschelmann|Emil Hörschelmann]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1853–1891, [[Carl Maurach]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1891–1895, [[Paul Maurach]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1896–1900, [[Viktor Wittrock]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1900–1923, [[Johannes Rennit]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1900–1939, [[Erik Frey]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1939–1993, [[Herbert Kuurme]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1989–1997, [[Joel Luhamets]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *1997–2002, [[Rein Schihalejev]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *2002–2006, [[Arho Tuhkru]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor *2002–, [[Markus Haamer]], Põltsamaa Niguliste koguduse pastor == Vaata ka == *[[Põltsamaa saksa kalmistu]], [[Põltsamaa kalmistu]], [[Põltsamaa kirikumõis]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Oberpahlen, ehstnisch Poltsama kihhelkond, 1843, [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA97#v=onepage&q&f=false seite 97] *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-poltsamaa-kogudus/ Koguduse lugu: Põltsamaa kogudus], e-kirik.eelk.ee, 8. juuli 2021 [[Kategooria:Põltsamaa kihelkond]] [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Põltsamaa]] i70eqz8i593nusbhuewt0yrz4vvpf71 0 215877 7171165 6892113 2026-06-12T08:51:32Z Pkala 18634 Täpsustasin koguduse orelimängija-koorijuhi rolli ja lisasin EELK allikaviite. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171165 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Varbla Püha Urbanuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Varbla]]s, mis tegutseb [[Varbla kirik|Varbla kirikus]]. Varem on kasutanud ka [[Kulli palvemaja]] (asub [[Saulepi]] külas [[Varbla]] ja [[Tõstamaa]] vahel). [[Pilt:Varbla kirik, vaade edelast.jpg|pisi|Varbla kirik]] Kogudus kuulub [[Lääne praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Lembit Tammsalu]], orelimängija-koorijuht [[Ivi Kask]] ja juhatuse esimees [[Lea Lehis]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval algusega kell 13.30 [[Varbla kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == {| class="wikitable" !Ametiaastad!! Nimi!!Eluaastad!!Märkused |- | 1584 || Heinrich Fabritius || || [[Varbla kirikukihelkond|Varbla kirikukihelkon]]na koguduse [[pastor]] |- | 1611–1639 || Heinrich Krumpen (Krumm) || –1639 || [[Hanila Pauluse kogudus|Hanila]] ja [[Karuse Margareeta kogudus|Karuse]] pastor |- | 1650–1657 || Gerhard Hartmann || –1657 || Langes sõjas |- | 1657–1692 || Peter Andersson Falck<ref>Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=565 lk. 549]</ref>|| –1692 || Varem pastor [[Noarootsi Püha Katariina kogudus|Noarootsi]]s |- | 1695–1701<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3585/table Drothenius, Erik (1666-)], akatemiasampo.fi</ref> || Erik Drothenius || (1666–) || Hiljem [[Bogislaus von der Pahlen|von der Pahlen]]i [[Harjumaa jalaväerügement|rügemendi]] jutlustaja ja pastor Liivimaa kogudustes |- | 1705–1716 || [[Adolph Friedrich Dunte|Adolph Friedrich]] [[Dunten|Dunte]] || (1665−1742) || |- | 1716–1745 || Christian Anton Kettler || 1683–1750 || Alates 1712 Karuse pastor |- | 1745–1752 || [[Gustav Ernst Hasselblatt]] || 1705–1766 || Seejärel kirikuõpetaja Jõelähtmel |- | 1752–1766 || Erik (Erich) Chalenius || 1714–1766 || Ka Hanila vaimulik |- | 1766 || Meyer || || |- | 1767–1800 || [[Carl Christian Friedrich Biedermann]]|| 1736–1811 || Ka Hanila pastor |- | 1804–1808 || [[Gustav Albert Haller]] || 1774–1850 || Ka Hanila pastor |- | 1809–1853 || [[Diedrich Gustav Püschell]]|| 1788–1853 || Ka Hanila kirikuõpetaja |- | 1854–1887 || [[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]] || 1827–1887 || Ka Hanila õpetaja, Ranna-Lääne praost 1870 |- | 1888–1903 || [[Max Reinhold Krause]] || 1862–1937 || Ka Hanila õpetaja |- | 1904–1909 || [[Ernst Gottlieb Jaesche]] || 1867–1945 || Ka Hanila õpetaja, imearst |- | 1909–1928 || [[Wilhelm Adolf Nikolai Nerling]] || 1881–1944 || Ka õpetajana Hanilas, emigreerus Saksamaale 1928 |- | 1929–1939 || [[Carl Helmut Intelmann]] || 1904–1990 || Emigreerus Saksamaale |- | 1939–1944 || [[Johann Teras]] || 1909–1992 || Varem Tõstamaal, emigreerus Rootsi ja sealt Kanadasse |- | 1945–1946 || [[Leo Vool]] || 1909–1976 || Ka Lihula, Hanila ja Karuse õpetaja |- | 1946–1948 || [[Hugo Valma]] || 1891–1977 || Eripedagoog |- | 1948–1952 || [[Paul Sild]] || 1890–1973 || Seejärel Palamuse koguduse vaimulik |- | 1952–1956 || [[Gustav Maarand]] || 1912–2003 || Hooldusõpetaja, ka õpetaja Mihklis ja Kirblas |- | 1956–1967 || [[Paul Saar]] || 1919–2010 || Ka Hanila ja Karuse õpetaja 1963–1967 |- | 1967–1972 || [[Einar Laigna]] || sündinud 1937 || Ka Hanila ja Karuse õpetaja, hiljem ohvitser |- | 1972–1979 || [[Harri Mõtsnik]] || 1928–2013 || Ka Karuse koguduse õpetaja |- | 1980–2002 || [[Reet Mägedi]] || 1934–2024 || näitleja, ka Tõstamaa koguduse hooldusõpetaja |- | 2002–2009 || Ants Leedjärv || sündinud 1948 || Ka Kullamaa, Noarootsi, Karuse, Kirbla, Hanila vaimulik |- | 2009– || Lembit Tammsalu || sündinud 1973 || Ka Hanila, Tõstamaa ja Audru koguduse õpetaja |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 11pcjyrqq4uf14r6wyxsb4ktqp7ncmj 0 215965 7171088 7116806 2026-06-12T07:25:01Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171088 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Kirbla Püha Nikolause kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Kirbla]]s, mis kasutab [[Kirbla kirik]]ut. [[Fail:Kirbla läänetorn.jpg|pisi|püsti|[[Kirbla kirik]]]] Kogudus kuulub [[Lääne praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Illimar Toomet]], juhatuse esimees on Maie Rein.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval algusega kell 15.00 [[Kirbla kirik]]us. == Koguduse vaimulikud == [[File:Heinrich-Goseken.png|thumb|Heinrich Göseken (1612–1681). Kujutis epitaafilt [[Kullamaa kirik|Kullamaa]]lt.]] *Laurentius Gerholt<ref>[[Kristjan Luhamets]]. [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-kirbla/ Koguduse lugu: Kirbla], e-kirik.eelk.ee, 19. oktoober 2023</ref>, [[Kirbla kihelkond|Kirbla]] koguduse [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luteri]] pastor *Petrus Clementi *Elias Dubberch, Kirbla ja Lihula koguduse pastor *Johann Teufel *Sigfried *Laurentius *1638, [[Heinrich Göseken]] *Jonas Nikopensius *Daniel Göbel *Urban [[Straelborn|Strahlborn]]<ref>Arvo Tering. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632-1710, Tallinn 1984, s. 197</ref> (surn. 1657) *Johann Joachim Wittich *Albert Erasmi (surn. 1710) *1710–1726, Johan Levanus (surn. 1726<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p4741/table Levanus, Johan (-1726)], akatemiasampo.fi</ref>), Lihula ja Kirbla koguduse pastor :1728. aastal ühendati [[Lihula Eliisabeti kogudus|Lihula]] ja Kirbla kogudused, kokkuliidetud kihelkonnas säilisid kaks kirikut ja kaks [[pastoraat]]i *1727–1750, Mikael Levanus (1694-1764)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p5297/table Levanus, Mikael (1694-1764)], akatemiasampo.fi</ref>, Lihula ja Kirbla koguduse pastor *1783–1796, [[Joachim Gottlieb Schwabe]], Lihula ja Kirbla koguduse pastor *1797–1838, [[Christoph Friedrich Mickwitz (1773−1851)|Christoph Friedrich Mickwitz]], Lihula ja Kirbla koguduse pastor *1838–1852, [[Otto Wilhelm Ludwig Kettler]], Lihula ja Kirbla koguduse pastor *1852–1890, [[Bernhard Justus Thomas Spindler]], Lihula ja Kirbla koguduse pastor, Peterburi [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|VELK Peakonsistoorium]]i assessor *1890–1923, [[Wilhelm Dietrich Pezold]], Lihula ja Kirbla koguduse kirikuõpetaja, [[Maa-Lääne praostkond|Maa-Lääne praostkonna]] praost 1902–1920 *1923-1929. Otto Luberg, Lihula ja Kirbla koguduse õpetaja. *1929–1932, [[Johannes Jürgenson]], Kirbla koguduse kirikuõpetaja *1932–1939, [[Hans Rebane (1905–1983)|Hans Rebane]], Kirbla koguduse kirikuõpetaja *1939–1940, [[Juhan Truu]], Kirbla koguduse kirikuõpetaja *1940–1941, [[Samuel Eduard Lind]], hooldajaõpetaja Martnast *1941–1943, [[Otto Luberg]], hooldajaõpetaja Lihulast *1943–1944, [[Samuel Eduard Lind]], hooldajaõpetaja Martnast *1946–1948, [[Hugo Valma]], hooldajaõpetaja Koselt ja Lihulast *1948–1954, [[Valter Ilves]], hooldajaõpetaja Lihulast *1954–1960, [[Nikolai Tann]], hooldajaõpetaja Lihulast *1960–1996, [[Gustav Maarand]], hooldajaõpetaja Mihklist *1996–2001, [[Ants Leedjärv]], hooldajaõpetaja Kullamaalt *2001–, [[Illimar Toomet]], hooldajaõpetaja Märjamaalt Vt. [[:Kategooria:Kirbla Püha Nikolause koguduse vaimulikud|Kirbla Püha Nikolause koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]]. [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-kirbla/ Koguduse lugu: Kirbla], e-kirik.eelk.ee, 19. oktoober 2023 [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Kirbla]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] sbl2116zn8m3ud1z3vnnt30wu1d7e79 0 216548 7171011 7170694 2026-06-11T21:11:10Z ~2026-34343-68 231425 7171011 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Leesi Katariina kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Leesi]]l, mis kasutab [[Leesi kirik]]ut. Kogudus kuulub [[Ida-Harju praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Tanel Ots, orelimängija Anne Jalakas, juhatuse esimees Tõnis Allik.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kaks korda kuus pühapäeviti kell 13.00 [[Leesi kirik]]us. ==Koguduse pastorid ja õpetajad== *1939–1953, [[Albert Roosvalt]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1953–1958, [[Eduard Salumäe]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1958–1972, [[Johannes Tammets]] *1972–1985, [[Eduard Salumäe]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1985–1997, [[Endel Kuulpak]], hooldajaõpetaja Kuusalust **1997–1998, diakon [[Jaan Lahe]] *1998–1998, [[Jaanus Jalakas]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1998–2000, [[Heiki Reila]], hooldajaõpetaja Loksalt *2000–2024, [[Jaanus Jalakas]], hooldajaõpetaja Kuusalust *2024–2024, [[Ahti Udam]], hooldajaõpetaja Loksalt *2025,– [[Külli Suurevälja]], hooldajaõpetaja Tallinna Peetelist ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:EELK Ida-Harju praostkond]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 1be0et4g412plv1236tkq59zt6blhwb 0 216551 7171110 7050211 2026-06-12T07:39:22Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse orelimängija ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171110 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Püha Jakobi kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Püha (Saaremaa)|Püha]]l. [[Pilt:Pihtla Saint church1.jpg|pisi|püsti|[[Püha kirik|Püha Jakobi kirik]]]] Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Anti Toplaan]], orelimängija Katre Roolaht. Juhatuse esimees on Aivar Kalle.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]] on igal pühapäeval algusega kell 15.00 [[Püha kirik|Püha Jakobi kirik]]us. == Püha Jakobi koguduse vaimulikud == *1519– , Gerhardus Becle *1520– , Johann Su(e)per *1522– , Theodoricus Eichler *–1554, Jacob Klovennagel *1554– , Matheus Laurman *1572–1573, [[Timann Brakel]] (u 1535–1602), koguduse pastor, Taani valitsusajal *1574– , [[Joachim Balck|Joachim Balke]], hooldajaõpetaja [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuresaare]] kogudusest *1597–1598, Georgius Strecke *1598–1599, Bartholomäi Corneri *1575–1576, Timan Brackel *1577–1639, Christian Buchar(d)ius<ref>Arved von Schmidt, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], seite 18</ref> *1640–1655, Martin Grickunnus **1648–1649<ref>[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 25</ref>, Jacobus Ewold (surn. 1664) *1656<ref>[https://puha.eelk.ee/kogudus/ajalugu.html Püha kogudust teeninud õpetajad], puha.eelk.ee</ref>/1687<ref>[[Villem Alttoa]], Uut vanima eestikeelse luule kohta. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193362/142681/page/38 lk 484]</ref>–1689, [[Johannes Taustius noorem]], Püha Jakobi koguduse pastor *1690–1710, [[Georg Melitz]] (surn. 1710 katku) *1710–1715, [[Andreas Anton Krull]] (surn. 1738<ref>{{Raamatuviide|autor=Alo Särg|pealkiri=Hiiumaa mõisad|aasta=2016|koht=|kirjastus=Argo|lehekülg=144}}</ref> *1716–1730, [[Conrad Wilcken|Conrad Willcken]] *1731, [[Johann Ludwig Dittmar]] (1713–1763) *1732–1738, [[Jakob Gottlieb Gonsior]] *1739–1770, [[Carl Friedrich Papperitz]] *1771–1782, Johan Michael Stange *1783–1785, [[Johann von Luce]], Püha Jakobi koguduse [[pastor]] *1785–1833, [[Peter Heinrich von Frey]], Püha Jakobi koguduse pastor *1834–1888, [[Heinrich Gahlnbäck]], Püha Jakobi koguduse pastor *1888–1906, [[Gottwald Grohmann]], Püha Jakobi koguduse pastor *1907–1911, [[Johann Reitag|Johan Reitag]], Püha Jakobi koguduse pastor *1911–1914, [[Gustav Friedrich Eduard Bunndt]], hooldajaõpetaja [[Valjala Martini kogudus|Valjala kogudus]]est *1915–1918, [[Hugo Bernhard Rahamägi]], hooldajaõpetaja [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma kogudus]]est *1918–1919, [[Aleksander Alver]] *1918–1919, [[Adolf Greinert]], ajutine õpetaja kt *1921–1926, [[Gustav Friedrich Eduard Pundt]], hooldajaõpetaja [[Valjala Martini kogudus|Valjala kogudus]]est *1929–1933, [[Harri Haamer]], Püha Jakobi koguduse [[kirikuõpetaja]] *1935–1939, [[Rudolf Reinaru]], Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja *1939–1941, 1943–1946 [[Paul Uibopuu]], Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja *1946–1954, [[Alfred Tammiko]], Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja *1954–1959, [[Rikhold Klaas]], Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja *1959–1967, [[Armand Leimann]], Püha Jakobi koguduse õpetaja *1967–1968, [[Juhan Vaher]], Püha Jakobi koguduse ajutine õpetaja *1968–1981, [[Toomas Paul]], Püha Jakobi koguduse hooldajaõpetaja *1981–1985, [[Jüri Vallsalu]], Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja *1989–1991, [[Mart Salumäe]], Püha Jakobi koguduse kirikuõpetaja *1991–1992, [[Elmar Reinsoo]], hooldajaõpetaja Kihelkonnalt *1992, [[Jaan Tammsalu]], Püha Jakobi koguduse hooldajaõpetaja *1993– [[Anti Toplaan]], Püha ja Kuressaare koguduse kirikuõpetaja *[[:Kategooria:Püha Jakobi koguduse vaimulikud|Püha Jakobi koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Saaremaa valla kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 85fhg1dd18q9gw03f1hzkrhocnihkg2 0 216553 7171012 7170711 2026-06-11T21:12:29Z ~2026-34343-68 231425 7171012 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Lüganuse Ristija Johannese kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Lüganuse]]l. [[File:Lüganuse Church.JPG|pisi| [[Lüganuse kirik]]]] [[File:Lyganusekirik.JPG|pisi|Lüganuse kirik, 20. sajandi alguses]] Kogudus kuulub EELK [[Viru praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Ulvar Kullerkupp]], orelimängija [[Inge Kasesalk]]. Juhatuse esimees on Evelin Saarmets.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti algusega kell 10.00 [[Lüganuse kirik]]us. == Lüganuse koguduse vaimulikud == *enne 1550 [[Balthasar Pommeranus]] *1546 [[Joachim Gorries]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] Ristija Johannese koguduse pastor *1571–1574, 1582–1589 [[Petrus Stamer]] *1589–1596 [[Jacob Hohenkirchen]] *1596–1598 [[Elias Hilner]] *1623 [[Johannes Lotaides]] *1624–1630 [[Michael Michaelis]] *1632–1646 [[Andreas Besicke]] *1647–1660 [[Wolmar Holtzhausen]] *1661–1698 [[Martin Closius]] (surn. 1703<ref>[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]" (ibid., 1933), lk 107</ref>) *1699–1710 [[Heinrich Kohsen]] *1716–1735 [[Andreas Chalenius]] (surn. 1735) *1735–1770 [[Eberhard von Renteln]] (surn. 1770<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>) *1771–1780 [[Gabriel Kempe]] *1781–1787 [[Georg Salomon]] *1788–1795 [[Otto Wilhelm Masing]] *1795–1844 [[Carl Friedemann Vogt]] *1844–1882 [[Carl Heinrich Friedemann Vogt]] (1838–1844 adjunkt) *1882–1918 [[Carl Ferdinand Sigismund Walther]] *1920–1939 [[Bruno Hörschelmann]] *1940–1944 [[Martin Ots]] *1949–1959 [[Johannes Selliov]] *1959–1971 [[Arnold Võsu]] *1971–1973 [[Evald Odar]] *1973–1973 [[Elmar Kull]], hooldajaõpetaja Narvast *1973–1985 [[Einar Soone]] *1985–1993 [[Üllar Kask]] *1993–1997 [[Aarne Lätte]] *1997–1998 [[Avo Kiir]], hooldajaõpetaja Iisakult *1998–2003 [[Ahto Mäe]] *2003–2011 [[Avo Kiir]], hooldajaõpetaja Iisakult *2011–2014 [[Jaanus Klaas]] *2014–2011 [[Avo Kiir]], hooldajaõpetaja Iisakult *2022–2023 [[Peeter Kaldur]], hooldajaõpetaja Jõhvist *2023– [[Ulvar Kullerkupp]] ==Vaata ka== *[[Lüganuse kalmistu]], [[Lüganuse kirikuaed]], [[Lüganuse vana kalmistu]] *[[Lüganuse pastoraat]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Lüganuse kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] h8vqp1ocgu3ss218my8dba7yo6nzfc8 0 216671 7171092 6919403 2026-06-12T07:27:49Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171092 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata [[Lohusuu Jumalailmumise kogudus]]}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Lohusuu kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Lohusuu]]s. [[Pilt:Lohusuu 2007 8.jpg|pisi|Lohusuu kirik. Vaade edelast.]] Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a ja kasutab [[Lohusuu kirik]]ut. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Aivo Prükk]], organist [[Eha Haamer]]. Juhatuse esimees on Mai Tooming.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 14.00 [[Lohusuu kirik]]us. ==Lohusuu koguduse pastoreid== *[[Gabriel Rubelius]], * [[Johann Georg Eisen von Schwarzenberg]], 1745–1775, [[Torma Maarja kogudus|Torma]] ja Lohusuu pastor *[[Franz Gotthilf Friedrich Asverus]], 1775–1818, Torma ja Lohusuu koguduse pastor ja 1803–1814 Tartu praostkonna praost *[[Eduard Johann Assmuth]], 1819–1852, Torma ja Lohusuu pastor *[[Carl Selmar von Landesen]], 1853–1895, Torma ja Lohusuu pastor *[[Michael Luiga]], 1896–1902, Torma ja Lohusuu pastor *[[Andreas Laas]], 1903–1914, Torma ja Lohusuu pastor *[[Aleksander Kuusik]], , Torma ja Lohusuu pastor {{Pooleli|aasta=2025|kuu=juuli}} * 1946–1964 [[Kustav Viise]], hooldajaõpetaja Tudulinnast * 1964–2025 [[Eenok Haamer]], Mustvee koguduse pastor, Lohusuu koguduse hooldajaõpetaja * 2025– [[Aivo Prükk]], hooldajaõpetaja Marja-Magdaleenast == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Mustvee vald]] [[Kategooria:Torma kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] h2l2wq9tdux4key26y3882vr0jsoed6 0 216695 7171094 7042997 2026-06-12T07:29:35Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse organisti ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171094 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhu Katariina kirik Liiva külas.JPG|pisi|[[Muhu Katariina kirik]] ]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Muhu Katariina kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Muhu]]s. Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Hannes Nelis]]. Juhatuse esimees on [[Mari Luup]], orelimängija on [[Koidula Vigla]] ja organist Tiiu Liventaal.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu 2. ja viimasel pühapäeval kell 14.00 [[Muhu kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == *1617, Lazarus Ottecker (surn. ca 1653<ref>Arved von Schmidt. Die Pastoren Oesels seit der Reformation, Tartu 1939, S. 60</ref>), [[Muhu kihelkond|Muhu kihelkonnakoguduse]] pastor *Goswinus Wulff (surn. 1659<ref>Arved von Schmidt. [http://hdl.handle.net/10062/22933 Die Pastoren Oesels seit der Reformation], Tartu 1939, S. 78</ref>) *1660/1670, [[Heinrich Vulpius noorem]]<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA273#v=onepage&q&f=false seite 273]</ref><ref>Arved von Schmidt. Die Pastoren Oesels seit der Reformation, Tartu 1939, S. 76</ref> *1670/1680– , [[Magister|magister]] Johannes Stemann (Stegemann)<ref>[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 72</ref> *1686– , Theodor Kirschberg (surn. 1703)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p2891/table Kirschberg, Theodor (-1703)], akatemiasampo.fi</ref>, * Johann Näsmann *1711–1714, [[Balthasar Johann Rubusch]] (1661–1719) *1715–1741, [[Heinrich Vick]], [[Muhu kihelkond|Muhu]] Katariina koguduse pastor *1742–1755, [[August Heinrich Vick]] *1756–1758, [[Gottfried Gerlach]] *1758–1808, [[Olaus Kellmann]] *1807–1822, [[Karl Fromhold Glöckner]] *1822–1871, [[Gottlieb Alexander von Schmidt]] *1872–1902, [[Arnold Wilhelm Nerling]] *1903–1926, [[Joosep Meeri]], Muhu Katariina koguduse kirikuõpetaja *1927–1939, [[Kurt Rudolf Schultz]], Muhu, [[Pöide Maarja kogudus|Pöide]] ja [[Saaremaa Jaani kogudus|Saaremaa Jaani kogudus]]e kirikuõpetaja *1940–1941, [[Johannes Paesalu]], [[Pöide Maarja kogudus]]e kirikuõpetaja, Muhu ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1942–1943, [[Robert Kannukene]], [[Pöide Maarja kogudus|Pöide]], Muhu ja [[Saaremaa Jaani kogudus|Saaremaa Jaani koguduse]] kirikuõpetaja *1944, [[Ernst Puusepp]], [[Mustjala kogudus]]e kirikuõpetaja; 1944 [[Pöide Maarja kogudus|Pöide]], Muhu ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1946–1950, [[Alfred Tammiko]], Muhu Katariina koguduse hooldajaõpetaja *1950–1974, [[Oskar Leis]], hooldajaõpetaja Karjast *1974–1976, [[Toomas Paul]], hooldajaõpetaja Valjalast *1976–1981, [[Friedrich Jalak]], hooldajaõpetaja Mustjalast *1981–1985, [[Jüri Vallsalu]], [[Püha Jakobi kogudus]]e õpetaja ning [[Mustjala Anna kogudus|Mustjala]] ja Muhu Katariina koguduse hooldajaõpetaja *1985–1989, [[Elmar Reinsoo]], hooldajaõpetaja Kihelkonnalt *1989–1991, [[Mart Salumäe]], hooldajaõpetaja Pühalt *1991–1994, [[Gustav Kutsar]], hooldajaõpetaja Valjalast *1994–2000, [[Illimar Toomet]] *2000–2000, [[Gustav Kutsar]], hooldajaõpetaja Valjalast *2000–2007, [[Hannes Nelis]], hooldajaõpetaja Kaarmalt *2007–2010, [[Urmo Saks]] *2010–2011, [[Hannes Nelis]], hooldajaõpetaja Kaarmalt *2011–2013, [[Aare Luup]] *2013–, [[Hannes Nelis]], hooldajaõpetaja Kaarmalt *[[Hannes Nelis]], [[Valjala Martini kogudus]]e kirikuõpetaja, [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma]] ja Muhu koguduse hooldajaõpetaja vt. [[:Kategooria:Muhu Katariina koguduse vaimulikud|Kategooria:Muhu Katariina koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eelk.ee/muhu/ Koduleht] *Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2024/koguduse-lugu-muhu/ Koguduse lugu: Muhu], e-kirik.eelk.ee, 18. jaan. 2024 {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Muhu vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Muhu kihelkond]] k8d3l604ewjqj4tk5s71ew646jl93vg 0 216750 7171137 6854230 2026-06-12T08:10:10Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171137 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tapa Jakobi kirik.jpg|pisi|Tapa Jakobi kirik]] '''Tapa Jakobi kogudus''' on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Järva praostkond|Järva praostkonna]] [[kogudus]] [[Tapa]]l, mis kasutab [[Tapa Jakobi kirik]]ut. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Jane Vain]]. Juhatuse esimees on Evely Traublum-Rambi.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 10.00 Tapa Jakobi kirikus.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Koguduse õpetajad== *1930–1944 [[Jaan Gnadenteich]] *1946–1984 [[August Kobla]] *1984–1985 [[Eduard Salumäe]] (hooldajaõpetaja [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus|Kuusalust]]) *1985–1988 [[Üllar Nõlv]] *1989–2005 [[Algur Kaerma]] *2005–2012 [[Reet Eru]] *2013–2015 [[Tauno Kibur]] *2015–2016 [[Tõnu Linnasmäe]] (hooldajaõpetaja [[Ambla Maarja kogudus|Amblast]]) *2016–2024 [[Valdo Reimann]] *2024– [[Jane Vain]] (hooldajaõpetaja Järva-Madiselt) ==Ajalugu== Tapa iseseisev [[luterlus|luteri]] kogudus moodustati [[1921]]. aastal, enne seda kuulusid Tapa (tollal alevi) luteriusulised Järva praostkonna [[Ambla Maarja kogudus]]se. == Viited == {{viited}} {{Järva praostkond}} [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Tapa]] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] iet3p54uj0jdqvfnvztc6e5iyrhh9ez 0 216945 7171170 7043065 2026-06-12T08:54:38Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171170 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kivi-Vigala_kirik.JPG|pisi| [[Vigala kirik]]]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Vigala Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Kivi-Vigala]]s, mis kasutab [[Vigala Maarja kirik]]ut. Kogudus kuulub EELK [[Pärnu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Kristiina Jõgi]], organist [[Aili Soonberg]] ja juhatuse esimees Katrin Kalmus.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Vigala kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Koguduse pastorid ja kirikuõpetajad== {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |1339|| ''puudub'' || Preestervend Johannes<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/08/19/39 Wigala kogudus 600-aastane], Päewaleht, nr. 223, 19 august 1939</ref> || || [[Katoliku kirik Eestis|Katoliku kiriku]] [[preester]] |- |1400–1419|| ''puudub'' || Heinrich [[Uexküll|Üxküll]] || || hilisem 13. [[Tallinna piiskop]]<br> Heinrich II Üxküll, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]]st |- |1530|| ''puudub'' || Johann Ermis || || [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|luterlik]] [[Vigala kihelkond|Vigala]] (saksa k. ''Fickel''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 25</ref>) koguduse [[pastor]] |- |1538|| ''puudub'' || Benedictus Lupianus || || |- |1553|| ''puudub'' || Martin Groedt || || |- |1604–1618|| ''puudub'' || [[Johannes Brinkmann]]|| || |- |1618–1622|| ''puudub'' || [[Michael Gallus]]|| || |- |1622–1625|| ''puudub'' || [[Joachim Rossihnius]]|| || |- |1625–1627|| ''puudub'' || [[Michael Gallus]]|| || |- |1627–1632|| ''puudub'' || [[Joachim von Fincken]]|| || |- |1633–1638|| ''puudub'' || [[Benedict Lupian]]|| || |- |1639–1656|| ''puudub'' || [[Günther Tunzelmann]]|| || |- |1656–1668|| ''puudub'' || [[Wolfgang Wachtelius]]|| || |- |1668–1673|| ''puudub'' || [[David Schepel]]|| || |- |1674–1692|| ''puudub'' || [[Johann Matthäus Embken]]|| || |- |1692–1706|| ''puudub'' || [[Bengt Johann Himsel]]||1663–1706 || |- |1707–1710|| ''puudub'' || [[Andreas Mennander]]|| 1672–1734 || eelnevalt [[Tallinna Toomkool]]i rektor<br> ja [[Adam Carl De la Gardie|De la Gardie]] [[Eestimaa jalaväerügement|rügemendi]] pastor<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3564/table Mennander, Anders (1672-1734)], akatemiasampo.fi</ref> |- |1710|| ''puudub'' || [[Carl Joachim Sellius]]<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 119</ref>|| 1680–1710 || |- |1711–1713|| ''puudub'' || [[Johann Paul Wunderlich]]|| || |- |1713–1721|| ''puudub'' || [[Martin Johann Roth]]||1686–1750|| |- |1722–1768|| ''puudub'' || [[Johann Friedrich Gernet]]||1692–1771|| |- |1768|| ''puudub'' || [[Daniel Stamm]]||1722–1768|| |- |1769–1777|| ''puudub'' || [[Anton Friedrich Bornwasser]]||1743–1798|| |- |1778–1781|| ''puudub'' || [[David Johann Bidberg]]||1747–?|| |- |1781–1824|| ''puudub'' || [[Johann Friedrich Ignatius]]||1755–1824|| |- |1825–1878|| ''puudub'' || [[Carl Eduard Harten]]||1801–1882|| |- |1879–1898|| ''puudub'' || [[Christoph Friedrich Mickwitz]]||1842–1898|| |- |1898–1925|| ''puudub'' || [[Moritz Maximilian von Busch]]||1870–1925|| |- |1926–1944|| ''puudub'' || [[Ferdinand Jürgenson]]||1892–1960|| |- |1946–1953|| ''puudub'' || [[Agu Põld]]||1909–1966|| |- |1954–1970|| ''puudub'' || [[Hermann Jänes]]||1899–1976|| |- |1970|| ''puudub'' || [[Rinaldo Nurm]]||1920–2009|| |- |1970–1971|| ''puudub'' || [[Ernst Rosenstein]]||1915–1998|| hooldajaõpetaja Pärnu-Jaagupist |- |1971–1995|| ''puudub'' || [[Johannes Preegel]]||1919–1999|| |- |1995–2003|| ''puudub'' || [[Kaido Soom]]||1972–|| |- |2003–|| ''puudub'' || [[Kristiina Jõgi]]||1972–|| |} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/08/19/39 Wigala kogudus 600-aastane], Päewaleht, nr. 223, 19 august 1939 ==Välislingid== * [https://vigala.eelk.ee/ Vigala Maarja koguduse koduleht] *Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-vigala/ Koguduse lugu: Vigala], e-kirik.eelk.ee, 7. detsember 2023 [[Kategooria:EELK Pärnu praostkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Vigala kihelkond]] klnfg3q64g0iqunikauq01rgimwpklu 0 216946 7171164 6919884 2026-06-12T08:50:07Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse orelimängija, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171164 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vara kirik1.jpg|pisi|Vara kirik]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Vara Brigitta kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Vara küla|Vara]]l, mis kasutab [[Vara kirik]]ut. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Aare Vilu]], orelimängija Riina Kenn ja juhatuse esimees [[Andrus Zirkel]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kuu 2. pühapäeval algusega kell 12.00 Vara kirikus.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Vara koguduse vaimulikud == * 1926–1932 [[Eduard Tennmann]], hooldajaõpetaja Maarja-Magdaleenalt * 1932–1944 [[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], hooldajaõpetaja Maarja-Magdaleenalt * 1944–1956 [[Karl Koppel]], hooldajaõpetaja Maarja-Magdaleenalt * 1956–1962 [[Evald Ilja]] * 1926–1970 [[Evald Ilja]], hooldajaõpetaja Palamuselt * 1970–1980 [[Richard Sisask]], hooldajaõpetaja Tartu Maarjast * 1980–1980 [[Evald Ilja]], hooldajaõpetaja Äksist * 1980–1995 [[Otto Tallinn]], hooldajaõpetaja Tartu Maarjast * 1985–1998 [[Villu Jürjo]], hooldajaõpetaja Tartu Maarjast * 1998–2004 [[Tatjana Peetersoo]] * 2004–2005 [[Joel Luhamets]], hooldajaõpetaja Tartu Paulusest * 2005– [[Aare Vilu]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 1z9hqdc4y5cuc4b5yoc51xsgb53ix4j 0 216951 7171157 6593463 2026-06-12T08:41:45Z Pkala 18634 Täpsustasin koguduse orelimängija rolli ja lisasin EELK allikaviite. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171157 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Vahastu kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Vahastu]]s, mis kasutab [[Vahastu kirik]]ut. Kogudus kuulub [[Järva praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Kalle Kõiv]], orelimängija [[Virge Kadarik]] ja juhatuse esimees [[Andres Murumägi]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kuu 2. pühapäeval algusega kell 14.00 [[Vahastu kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Järva praostkond}} [[Kategooria:Türi kihelkond]] [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 68dki5069hk4o0uljg2c3e9eeb216lh 0 219832 7171100 6880845 2026-06-12T07:33:05Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171100 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Narva-Jõesuu Niguliste kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Narva-Jõesuu]]s. Kogudus kuulub [[Viru praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Merike Kütt]], pikaaegne hooldajaõpetaja oli [[Avo Kiir]], orelimängija [[Ahto Kleius]]. Juhatuse esimees on Aare Objartel.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Jumalateenistused toimuvad kaks korda kuus pühapäeviti kell 11.00.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Ajalugu == Narva-Jõesuu [[Narva-Jõesuu Nikolai kirik]] pühitseti 1900. aastal, kirik oli ehitatud suvitajatele ning allus alalise [[Adjunkt|adjunkt]]uurina [[Vaivara kogudus]]ele. [[File:Narva-Jõesuu Nikolai kirik, ERM Fk 2966-100.jpg|pisi|Narva-Jõesuu Nikolai kirik]] Narva-Jõesuu iseseisev kogudus moodustati 1903. aastal, esimene õpetaja oli [[Jakob Jalajas]], kes oli ametis kuni 1910. aastani. Aastatel 1910–1917 oli õpetaja Julius Schmidt, 1917–1919 [[Egon Leonhard Pallon]] ja seejärel 9 aasta jooksul [[Georg Frithjof Slöör]]. 1931. aastast kuni kiriku hävimiseni 1944 oli koguduse õpetaja [[Oskar Pastik]]. Narva-Jõesuu koguduse taastamise algus toimus 1992. aastal, kui diakon [[Ralf Alasoo]] (15.10.1964–03.08.2022) algatusel taastati Narva-Jõesuu kogudus. 17. jaanuaril 1993 toimus täiskogu koosolek, kus otsustati taastada Narva-Jõesuu kogudus ja esitada vastav taotlus [[EELK Konsistoorium]]ile. 9. märtsil 1993 otsustas EELK Konsistoorium lugeda koguduse taastatuks ja võtta kogudus [[Viru praostkond|Viru praostkonna]] koosseisu<ref>Liina Piirisalu, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66095170/narva-joesuu-niguliste-kogudus-pidas-aastapaeva Narva-Jõesuu Niguliste kogudus pidas aastapäeva], maaleht.delfi.ee, 10.05.2013</ref>. ==Vaata ka== *[[Narva-Jõesuu Nikolai kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] oae7okepo05ert3n89ps0vyfpjw8fkn 0 220002 7171108 6958602 2026-06-12T07:38:02Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171108 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Pöide Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Pöide]]s. Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Veiko Vihuri]]. Juhatuse esimees on Kristjan Moora.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kaks korda kuus pühapäeviti kell 13.30 [[Pöide Maarja kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Pöide koguduse õpetajad == *1557, Urbanus Milde *1594, 1599, Hermann Rodewaldt *enne 1639, Jürgen von Alen *–1639, Hermannus Arendes (Arnoldus), (surn. 1639<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 99</ref>), pastoriabiline *1639, 1661, Luderus Bunekenius *1674–1689, Johannes Bünkenius *1692–1719, [[Balthasar Johannes Rubusch]], pastor ja [[Saaremaa superintendent]], [[Saaremaa konsistoorium|Saaremaa konsistoorium]]i president 1711–1719 *1720–1731, Joh. Georg Sorger *1732–1762, Johann Ludwig [[Ditmar]]<ref>[[Nikolai von Essen (1885-1945)|Essen, Nicolai von]], [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=98 Johann Ludwig Ditmar], Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, seite 98</ref> *1763–1782, [[Johann Heinrich Jürgens]] *1782–1817 [[Andreas Michael Agthe]] ** 1813–1817, 1817–1841 [[Wilhelm Andreas Fürchtegott Agthe]], pastoriabiline *1842–1846, [[Paul Eduard Hirsch]] *1847–1859, [[Konstantin Konrad Anders]] *1860–1865, [[Oskar Emil Carlblom]] *1867–1901, [[Karl Nikolai von Nolcken]] *1902–1912, [[Karl Sitska]] *1914–1919, [[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]] *1922–1927, [[Adalgot Julius von Seck]] *1927–1939, [[Kurt Rudolf Schultz]] *1940–1941, [[Johannes Paesalu]] *1942–1943, [[Robert Kannukene]] *1944–1944, [[Ernst Puusepp]] *1945–1945, [[Johannes Paesalu]] *1946–1948, [[Alfred Tammiko]], hooldajaõpetaja [[Valjala Martini kogudus|Valjala]]st * 1991–1994 [[Gustav Kutsar]], hooldajaõpetaja Valjalast * 1994–2000 [[Illimar Toomet]], hooldajaõpetaja Muhust * 2000–2000 [[Gustav Kutsar]], hooldajaõpetaja Valjalast * 2000–2007 [[Veiko Vihuri]], hooldajaõpetaja Karjast * 2007–2010 [[Urmo Saks]], hooldajaõpetaja Muhust * 2010– [[Veiko Vihuri]], hooldajaõpetaja Karjast ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Arved von Schmidt (1862–1941), [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22933/est_a_5562_bd_5_1.pdf?sequence=1 Die Pastoren in Oesels seit der Reformation.], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät]], J. G. Krüger, Tartu 1939 {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Saaremaa valla kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] hh6vk3kfxym6r225msftqewmnkz4cwz 0 220118 7171119 6932013 2026-06-12T07:45:45Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse hooldajaõpetaja, orelimängija, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171119 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Saaremaa Jaani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Jaani]]l. [[Pilt:Jaani kirik 2005.jpg|pisi|Saaremaa Jaani kirik (2005)]] Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Veiko Vihuri]], orelimängija Teiko Reinik. Juhatuse esimees on Janek Mägi.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kord kuus pühapäeviti kell 13.30 kevadest sügiseni.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == * 1701–1710, [[Heinrich Christian Metzhold]] * 1710–1719, [[Balthasar Johann Rubusch]], hooldajaõpetaja Pöidest * 1720–1726, [[Johann Georg Sorger]], hooldajaõpetaja Pöidest * 1726–1732, [[Johann Dietrich Heermann]] * 1733–1764, [[Hermann Daniel Bonge]] * 1764–1767, [[Peter Andrin]] * 1768–1799, [[Tobias Christian Seibecke]] * 1800–1817, [[Friedrich Christian Hoffmann]] * 1818–1822, [[Gottlob Alexander von Schmidt]] * 1823–1864, [[Ferdinand August Schneider]] * 1865–1873, [[Johann Carl Temmler]] Vahepeal teenis Saaremaa Jaani kogudust Pöide koguduse õpetaja * 1945–1950, [[Alfred Tammiko]], hooldajaõpetaja Kuressaarest * 1950–1974, [[Oskar Leis]], hooldajaõpetaja Karjast * 1974–1976, [[Toomas Paul]], hooldajaõpetaja Valjalast * 1976–1981, [[Friedrich Jalak]], hooldajaõpetaja Mustjalast * 1981–1986, [[Toomas Paul]], hooldajaõpetaja Valjalast * 1986–1988, [[Elmar Reinsoo]], hooldajaõpetaja Kihelkonnalt * 1988–1989, [[Jaan Tammsalu]], hooldajaõpetaja Valjalast * 1989–1991, [[Elmar Reinsoo]], hooldajaõpetaja Kihelkonnalt * 1991–1992, [[Gustav Kutsar]], hooldajaõpetaja Valjalast * 1992–1999, [[Veiko Vihuri]], hooldajaõpetaja Karjast * 1999–2000, [[Illimar Toomet]], hooldajaõpetaja Muhust * 2000–2000, [[Hannes Nelis]], hooldajaõpetaja Kaarmalt * 2000–, [[Veiko Vihuri]], hooldajaõpetaja Karjast == Ajalugu == Aastal [[1934]] asutas köster-koorijuht Priidu Uusmann laulukoori. == Koguduse vaimulikud == *[[:Kategooria:Saaremaa Jaani koguduse vaimulikud|Saaremaa Jaani koguduse vaimulikud]] {{Saarte praostkond}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Saaremaa valla kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] s2ldv2xfepxj9f7w55xuv8ggx39oyjb 0 220502 7171124 6876993 2026-06-12T07:50:08Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse orelimängija, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171124 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Suure-Jaani Johannese kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Suure-Jaani]]s. [[Pilt:Suure-Jaani kirik talvel.JPG|pisi|[[Suure-Jaani kirik]]]] Kogudus kuulub [[Viljandi praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Hedi Vilumaa, orelimängija Ele Millistfer ja juhatuse esimees on Monika Jõemaa.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad pühapäeviti kell 11.00 või vastavalt kavale [[Suure-Jaani kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse pastoreid == * 1554, Fabian Schultet *1626– , Jonas Lille. *u 1641, Johann Lange *1648–1678, Philipp Hallbach *1680–1688, [[Johann Heinrich Gerth (Suure-Jaani)|Johann Heinrich Gerth]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1690–1710, [[Magnus de Moulin]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor, adjunkt 1704–1710 *1711–1714, [[Heinrich Frost]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1715–1767, [[Johann Christoph Gutsleff]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1767–1812, [[Johann Georg Schnell]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor, adjunkt 1764–1767 *1792–1808, [[Carl Reinhold Schnell|Karl Reinhold Schnell]], adjunkt *1812–1821, [[Friedrich Carlblom]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor, adjunkt 1811–1812 *1821–1823, [[Thomas Adolph von Dehn]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1823–1869, [[Georg Leonhard Schnell]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor, 1842–1854 [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost *1869–1898, [[Oskar Woldemar Speer]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1898–1935, [[Georg Rosenberg]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1935–1941, [[Aleksander Jürgenson]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1941–1944, [[Otmar Pello]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1944–1979, [[Oskar Erits]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1979–1983, [[Andres Põder]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1983–1990, [[Heino Nurk]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1990–1997, [[Helmut Mõtsnik]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *1997–2004, [[Jaan Tammsalu]], hooldajaõpetaja Viljandi Jaanist *2004–2007, [[Rein Schihalejev]], hooldajaõpetaja Viljandi Jaanist *2007–2018, [[Kristi Sääsk]], Suure-Jaani Johannese koguduse pastor *2018–, [[Hedi Vilumaa]], hooldajaõpetaja Kõpust ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA95#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Gross St. Johannis, ehstnisch Wiljandi Jani kirrik], 1843 seite 95–96 == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Suure-Jaani]] [[Kategooria:Põhja-Sakala vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 1a0jcseg2epho4d0riiejs4jz8no08n 0 220503 7171126 6935376 2026-06-12T07:53:07Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171126 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Taagepera Jaani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Taagepera]]s. [[Pilt:Taagepera kirik.jpg|pisi|Taagepera Jaani kirik (juuli 2012)]] Kogudus kuulub [[Viljandi praostkond]]a, varem kuulus [[Valga praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Arvo Lasting]], organist [[Thea Leitmaa]] ja juhatuse esimees on Enn Toomberg.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 14.00 [[Taagepera Jaani kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse pastoreid == * 1928–1948, [[Johannes Uustal]], hooldajaõpetaja Helmest * 1948–1996, [[Valter Vaasa]], hooldajaõpetaja Helmest * 1996–1998, [[Peep Audova]], hooldajaõpetaja Valgast * 1998–1999, [[Ivo Pill]], hooldajaõpetaja Sangastest * 1999–, [[Arvo Lasting]], hooldajaõpetaja Helmest == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Tõrva vald]] [[Kategooria:Helme kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 6ygrrf2upeks4j2dn5o2jizmuqod5zx 0 221047 7170882 7034380 2026-06-11T16:02:28Z Kasparkelk 204517 Kasparkelk teisaldas lehekülje [[Twitter]] pealkirja [[X (sotsiaalmeedia)]] alla 7034380 wikitext text/x-wiki [[Fail:X logo 2023.svg|pisi|Twitteri uus logo<ref>[https://www.err.ee/1609042406/musk-muutis-twitteri-logo "Musk muutis Twitteri logo"] ERR, 24. juuli 2023</ref>]] [[Pilt:Twitter-logo.svg|pisi|Twitteri logo 2023. aastani]] '''X''' (tuntud ka varasema nimega '''Twitter''') on [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]] ja mikro[[Veebipäevik|blogimise]] [[veebisait]]. Twitter võimaldab kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse ''säutsudeks'' ([[inglise keel]]es ''tweet''). Säutsude pikkus oli algul kuni 140 tähemärki (võrdle [[SMS]]-i 160), kuid 2017. aasta novembris suurendati nende võimalikku mahtu 270 tähemärgini, v.a Jaapanis, Hiinas ja Koreas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.twitter.com/official/en_us/topics/product/2017/tweetingmadeeasier.html|pealkiri=Tweeting Made Easier|väljaanne=blog.twitter.com|aeg=07.11.2017|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> Säutsud ilmuvad autori veebipäevikusse infovoona. Säutsude voog võib olla avalik ning selle avalikkust saab piirata näiteks nii, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeksid. Kasutajad saavad üksteist ka ''jälgida'' (ingl ''follow''). Twitteri [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]] kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub USA [[California|California osariigi]]s [[San Bruno]]s. Twitteril on [[server]]eid ja kontoreid [[San Antonio]]s, [[Texas]]es, [[Boston]]is ja [[Massachusetts]]is. Ettevõtte 2016. aasta käive oli 2,52 miljardit USA dollarit ja seal töötas 3860<ref name="about" /> inimest. Twitteri lõi [[Jack Dorsey]] [[2006]]. aastal, seejärel on see portaal kogunud populaarsust kogu maailmas. 2011. aastal kasutas seda umbes 200 miljonit inimest<ref name="bbc.co.uk" /> ning 2016. aasta keskpaigas oli seal aktiivseid kasutajaid umbes 313 miljonit.<ref name="about">{{netiviide|url=https://about.twitter.com/company|pealkiri=About Twitter: Company|väljaanne=twitter.com|vaadatud=24. juunil 2017|arhiivimisaeg=2015-10-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151028165550/https://about.twitter.com/company|url-olek=ei tööta}}</ref> Twitterit rahastanud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad [[Institutional Venture Partners]], kunagine [[eBay]] investor [[Benchmark Capital]], [[Union Square Ventures]], [[Spark Capital]], [[Insight Venture Partners]] ja [[Bezos Expeditions]]. [[2010]]. aasta augustis teatas Twitter, et Venemaa päritolu [[mail.ru]] omanik [[Digital Sky Technologies]] ja teised investorid investeerivad Twitterisse 800 miljonit [[USA dollar]]it. 2022. aasta kevadel teatati [[Elon Musk]]i ülevõtmispakkumisest väärtuses 44 miljardit USA dollarit.<ref>[https://www.err.ee/1608576640/elon-musk-ostab-twitteri-44-miljardi-dollariga "Elon Musk ostab Twitteri 44 miljardi dollariga"] ERR, 25. aprill 2022</ref> Suvel soovis Musk aga tehingust loobuda, vihjates, et Twitter on esitanud ebatõeseid andmeid kontode arvu kohta, mispeale kaebas ettevõte Muski kohtusse. Tehing viidi lõpule sama aasta sügisel.<ref>[https://www.err.ee/1608768100/musk-ostis-twitteri-ara "Musk ostis Twitteri ära"] ERR, 27. oktoober 2022</ref> Tuntud eestlastest on Twitteri-kasutajate seas näiteks [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Kerli]], [[Kaur Kender]], [[Henrik Roonemaa]], [[Mihkel Raud]], [[Kristjan Lepik]], [[Henry Kõrvits]], [[Siim Kallas]] ja [[Keiti Vilms]].<ref>{{netiviide|url=https://twittercounter.com/pages/100/estonia|pealkiri=Twitter Top 100 Most Followers Estonia|väljaanne=Twitter Counter|vaadatud=6. märtsil 2018|arhiivimisaeg=2017-04-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170412031257/http://twittercounter.com/pages/100/estonia|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{netiviide|url=http://majandus24.postimees.ee/1243488/eestis-tehakse-paevas-40-000-sautsu|pealkiri=Eestis tehakse päevas 40 000 säutsu|väljaanne=majandus24.postimees.ee|autor=Argo Ideon|aeg=22.05.2013|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref><ref>{{netiviide|url=http://kultuur.postimees.ee/4135017/sautsupaasuke-e-eesti-rahvuslind|pealkiri=Säutsupääsuke – e-Eesti rahvuslind|autor=Alvar Loog|väljaanne=kultuur.postimees.ee|aeg=04.06.2017|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> ==Omadused== Twitterit on võrreldud veebipõhise [[IRC]] klientrakendusega. Säutsud on vaikimisi nähtavad kõikidele, kuid autorid saavad siiski piirata sõnumite lugemist ainult enda jälgijatele. Kasutajad saavad säutsuda Twitteri veebilehe või väliste rakenduste (näiteks [[nutitelefon]]ide) kaudu või saates [[SMS]]-i, kui kasutaja koduriik seda võimalust toetab. Kuigi teenus on tasuta, võtavad mobiilioperaatorid SMS-säutsude eest tavasõnumi hinna. Kasutajad võivad tellida teiste kasutajate säutse – seda nimetatakse jälgimiseks ja tellijad on jälgijad. Kasutajad saavad erinevaid teenuseid kasutades jälgida ka neid kasutajaid, kes neid ei jälgi. Twitter lubab kasutajatel muuta oma profiili ka mobiiltelefonist, kas SMS-i saatmisel või väliste rakenduste kaudu. 2009. aastal ajakirjas [[Time (Ajakiri)|Time]] avaldatud [[Steven Johnson]]i essee kirjeldab Twitteri põhimehaanikat kui "märkimisväärselt lihtsat": {{tsitaat2|Sotsiaalvõrgustikuna keerleb Twitter jälgijate süsteemi ümber. Kui hakkad jälgima teist Twitteri kasutajat, siis selle kasutaja säutsud hakkavad ilmuma vastupidises kronoloogilises järjekorras sinu Twitteri pealehel. Kui jälgid 20 inimest, näed erinevat laadi säutse – säutsud hommikusöögihelvestest, huvitavad uued lingid, muusikalised soovitused, isegi mõtteid hariduse tulevikust.|[[Steven Johnson]]}} Juunis 2008 algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algul oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod), kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega – näiteks [[dalai-laama]]. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese (tõendamismärgise) järgi sinisel taustal kasutaja täisnime järel profiilis või nime järel otsingutulemustes. ===Sõnumid=== Kasutajad saavad rühmitada postitusi teema, tüübi või teemaviidete (ingl ''hashtags'') järgi – need on sõnad või liited, millel on ees #-märk. Sarnaselt kasutatakse ka @-märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või vastata nende säutsudele. Selleks, et taaspostitada mõni sõnum teiselt Twitteri kasutajalt ning jagada see oma säutsude hulka, on kasutusele võetud täheühend RT (''retweet''). 2009. aastal lisati "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel. Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 märki, et see sobiks SMS-i pikkusepiiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ja lühendeid. 140 märgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt [[bit.ly]] ja sisumajutussaitide, nt [[Twitpic]]i kasutatavust, et muuta URL lingina lühemaks kui 140 märki. Twitter kasutab oma teenust t.co automaatse veebiaadresside lühendajana. ===Säutsude sisu=== San Antonios tegutsev turu-uuringute ettevõte Pear Analytics analüüsis 2000 säutsu (mis olid USA-st pärit ja inglise keeles) kahenädalase perioodi vältel augustis 2009 ning jagas tulemused kuude kategooriasse: [[Pilt:Content_of_Tweets.svg|pisi|püsti|alt=Osakaal.|Säutsude teemad graafikuna]] * mõttetu möla – 40%, * vestlus – 38%, * infoedastus – 9%, * eneseülistamine – 6%, * spämm – 4%, * uudised – 4%. [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|Suhtlusvõrgustike]] uurija Danah Boyd kommenteeris seda küsitlust. Ta ütles, et "mõttetut möla" saab paremini nimetada "sotsiaalseks arenemiseks" ja/või "väliseks teadlikkuseks" (mille kohta ta kirjeldab, et inimesed "soovivad teada, mida neile lähedased inimesed mõtlevad, teevad ja tunnevad, isegi kui koosolemine pole võimalik"). === Reitingud=== Twitter on [[Alexa]] võrguliikluse analüüsi järgi üks kümnest külastatuimast veebilehest maailmas. Päevane külastatavus varieerub, sest ettevõte ei avalda statistikat aktiivsete kontode kohta. Veebruaris 2009 tehtud company.com-i blogisissekandes nimetati Twitter kasutuselt kolmandaks suhtlusvõrgustikuks. Tulemused saadi 6 miljoni arvuti ühe külastussageduse ja 55 miljoni külastuse põhjal ühe kuu lõikes. Märtsis 2009 nimetas nielsen.com blogi Twitteri kõige kiiremini kasvavaks veebileheks kasutajakeskkonna kategoorias. Twitteri aastane kasv oli 1382%, kasvades 475 000 külastajalt 2008. aasta veebruaris 7 miljoni külastajani 2009. aasta veebruariks. Sellele järgnesid [[Zimbio]] 240% ja [[Facebook]] 228% kasvuga. ===Sisu lisamine ja jälgimine=== Sisu lisamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks on mitu võimalust, sh Twitvid videote jagamiseks, Tweetdeck, salesforce.com, Hootsuite ja Twitterfeed. Alla poole kõikidest säutsudest postitatakse interneti kaudu, enamik kasutab siiski väliseid rakendusi. ===Autentimine=== 31. augustist 2010 peavad välised Twitteri-rakendused kasutama [[OAuth]] autentimismeetodit, mis ei nõua kasutajatelt parooli sisestamist. Varem oli see autentimismeetod vabatahtlik, kuid nüüd on see kohustuslik ja tavaline kasutajanime-parooli sisestamise meetodi kasutamine on lõpetatud. Twitter väidab, et OAuthi peale üleminek tähendab suuremat turvalisust ja paremaid kasutusvõimalusi. ===Demograafia=== Jeremiah Owyang (tööstusanalüütik, kes õpib suhtlusmeediat) on väitnud, et Twitterit kasutavad peamiselt vanemad täiskasvanud, kes võib-olla polegi varem suhtlusvõrgustike saite kasutanud. Täiskasvanud püüavad saada noortega, kes on kasutanud erinevaid võrgustikke juba aastaid, samale järjele. [[comScore]] järgi on vaid 11% Twitteri kasutajatest vanuses 12–17. Selle põhjenduseks tuuakse Twitteri "varane kohanemisperiood", mil suhtlusvõrgustik kogus populaarsust ärikeskkondades, mis tõmbas peamiselt vanemaid kasutajaid. Kuigi hiljem on comScore väitnud, et Twitter on hakanud üha enam "sulanduma peavoolu" ning "koos sellega tulid kuulsused nagu näiteks [[Britney Spears]] ja [[Ashton Kutcher]]". Sysomosi uuringu järgi kasutas juunis 2009 Twitterit veidi rohkem naisi kui mehi, nad moodustasid kasutajaskonnast 53%. Uuring märkis ka, et 5% kasutajatest teeb ära 75% kogu toimingutest Twitteris ja et kõige rohkem Twitteri kasutajaid on New Yorgis. Quancasti uuringu järgi kasutas 3. septembril 2009 USA-s Twitterit 27 miljonit inimest. 63% kasutajatest on alla 35 aasta vanad, 60% kasutajatest on [[europiidid]], kuid keskmisest suurem on [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] (16%) ja hispaaniakeelsete (11%) kasutajate osakaal. 58%-l Twitteri kasutajatel on leibkonna sissetulek vähemalt 40 000 eurot aastas. 7. septembril 2011 teatas Twitter, et võrgustikul on 100 miljonit aktiivset kasutajat, kes logivad sisse vähemalt korra kuus ja 50 miljonit liiget, kes logivad sisse iga päev. [[2015]]. aasta mais oli Twitteril ligi 500 miljonit kasutajat, millest aktiivsed 332 miljonit kasutajat. 2016. aasta alguses postitatakse Twitters 500 miljonit säutsu päevas ehk 350 000 minutis.<ref name="5AYhE" /> ==Tehnoloogia== ===Teostus=== Twitteri veebiliides kasutab [[Ruby on Rails]] raamistikku, mis on ehitatud täiendatud jõudlusel põhinevale Ruby Enterprise Editionile, mis omakorda on arendatud edasi programmeerimiskeelest [[R (programmeerimiskeel)|Ruby]]. Kevadest 2007 kuni 2008. aastani haldas sõnumeid Rubyl põhinev server Starling. Kuid aastast 2009 on liides järk-järgult vahetatud Scalas kirjutatud tarkvaraga. Teenuse [[rakendusliides]] lubab teistel veebiteenustel ja rakendustel Twitteriga suhelda. 2012. aastast on mootorina kasutusel Java.<ref>{{Netiviide|autor=Neil McAllister|url=http://www.theregister.co.uk/2012/11/08/twitter_epic_traffic_saved_by_java/|pealkiri=Twitter survives election after Ruby-to-Java move|väljaanne=The Register|aeg=08.11.2012|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> ===Kasutajaliides=== 30. aprillil 2009 muutis Twitter oma veebiliidest, lisades otsinguriba ja küljeriba aktuaalsete teemade jaoks – säutsudes kõige sagedamini esinevate fraaside jaoks. Biz Stone selgitab, et kõik säutsud on kohe indekseeritud ja et "selle uue võimaluse abil on Twitterist saanud midagi ootamatult olulist – informatsiooniteenus, mis lubab näha, mis maailmas hetkel toimub".<ref name="fqE3Y" /> ===Avatud lähtekood=== Twitter lasi välja mitu [[avatud lähtekood]]iga projekti, mida arendati ajal, mil teenus oli kahjustatud. Märkimisväärsed projektid on neist Gizzard Scala raamistik andmehoidlate loomiseks ja graafikute andmebaas FlockDB. ===URL-i lühendamine=== t.co on veebiaadressi lühendamise teenus, mis loodi Twitteri poolt. See on saadaval vaid Twitterisse postitatud linkidel ja seega mitte üldiseks kasutamiseks. Kõik Twitterisse postitatud lingid saavad t.co aadressi. Twitter loodab, et see teenus annab võimaluse kaitsta kasutajad pahavarasaitide eest, samas kasutab Twitter seda ka klikkide lugemiseks. Olles eelnevalt kasutanud teiste osapoolte teenuseid nagu TinyURL ja bit.ly, hakkas Twitter oma lühendajaga katsetama märtsis 2010, kasutades twt.tl domeeni enne seda, kui hakkas kasutama t.co domeeni. Teenust testiti Twitteri põhilehel kontodes @TwitterAPI, @rsarver ja @raffi. Septembris 2010 saadeti Twitteri kasutajatele e-kiri teenuse laiendamisest ka tavakasutajatele ja 7. juunil 2011 tehti see ka teoks. ===Integreeritud fotojagamisteenus=== 1. juunil 2011 teatas Twitter oma integreeritud fotojagamisteenusest, mis lubas kasutajatel laadida foto ja lisada see oma säutsu. Nüüd on kasutajatel võimalus lisada pilte Twitteri otsingusse, lisades säutsudele teemaviite. Twitter plaanib hakata pakkuma ka galeriiteenust, mis on mõeldud fotode kogumiseks, mis on kasutaja poolt laaditud Twitterisse ning kolmanda osapoolte teenustesse, nagu näiteks TwitPic.<ref name="rSnZs" /> ===Detsentraliseeritud arhitektuur=== Traditsiooniline klient-server arhitektuur pole kasutajate nõudmistele vastanud, server on pahatihti ülekoormatud ja teenus kättesaamatu. Kuid on olemas ka detsentraliseeritud arhitektuur, et mastaabitavust parandada, näiteks Fethr<ref name="5bwjs" /> ja Cuckoo.<ref name="E3Ux9" /> Fethr kasutab täielikult detsentraliseeritud süsteemi, mis ühendab mikrokirjastajad ühte globaalsesse võrgustikku. Kasutajad kontakteeruvad üksteisega otse läbi HTTP. Cukoo kasutab partneriabi arhitektuuri, et töötlemise ja mahukulusid serveris vähendada. Cukoo jagab mikroblogijad kahte kategooriasse: suhtlusvõrgustiku kasutajad ja uudistemeedia kasutajad. Väheste jälgijatega suhtlusvõrgustiku kasutajate säutsud saadetakse otse jälgijatele punktist punkti edastust kasutades. Suure hulga jälgijatega uudistemeedia kasutajate säutse saates kasutatakse kuulujutu meetodit, mis lubab jälgijatel jagada uusi säutse üksteisega. Samal ajal hoitakse serveri pilve kõrge andmesaadavuse ja terviklikkuse huvides. ==Twitteri kasutamine ja sotsiaalne mõju== Twitterit on kasutatud väga paljudeks eesmärkideks mitmetes valdkondades ja olukordades. Näiteks on Twitterit kasutatud protestide korraldamiseks, mida on mõnikord nimetatud ka Twitteri revolutsioonideks ning mille hulka kuuluvad 2011. aasta Egiptuse revolutsioon, 2010–2011 Tuneesia protestid ja 2009–2011 Iraani valimisprotestid. Vastuseks blokeerisid Iraani ja Egiptuse valitsused Twitteri. Twitterit kasutatakse ka televisiooni sotsiaalsemaks muutmisel. Efekti nimetatakse ka virtuaalseks jahutuseks või sotsiaalseks televisiooniks. Twitterit on edukalt kasutatud Oscarite jagamise, Super Bowli ja MTV muusikaauhindade vaatamise reklaamimiseks, kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete reklaamimiseks. Näiteks Prantsusmaal on Twitteri kasutamine sellise salareklaami jaoks keelatud.<ref name="SJwxM" /> 2008. aasta mais kirjutas [[The Wall Street Journal]] suhtlusvõrgustikest, mille hulka kuulub ka Twitter, et need kutsuvad esile vastakaid tundeid tehnoloogiainimestes, kes teenust varakult kasutama hakkasid. Fännid ütlevad, et suhtlusvõrgustikud on hea viis suhelda sõpradega, kes on tihti hõivatud. Kuid mõned kasutajad tunnevad ennast "liiga ühendatuna", kui nad otsivad sõnumeid võrgustikest kas või öötundidel, näevad aina suurenevaid mobiiliarveid või peavad ütlema oma sõpradele, et nad ei postitaks infot sellest, mida nad õhtuks söövad.<ref name="arHKO" /> IT-ajakirjanik [[Bruce Sterling]] avaldas 2007. aastal arvamust, et Twitteri kasutamine "haritud suhtluseks" on "sama usutav kui raadiosaatjasüsteemi töölepanemine ja kuulmine, et seal loetakse ette [[Ilias]]t." Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas [[New York Times]], et teenus on sisendanud [[nartsissism]]i uuel tasandil – kuulsustega rikutud uue nooruse generatsiooni, kes usuvad, et iga nende lause on vapustav ja väärt maailmaga jagamist. Vastupidi ütles ajalehe Vancouver Sun kolumnist Steve Dotto, et Twitteri võlu on väljakutses avaldada selliseid sõnumeid suurte piirangutega. Ka Jonathan Zittrain, kes on Internetiõiguse professor Harvardi juurakoolis, ütles, et Twitteri omadused, mis muudavad näiliselt võrgustiku mõttetuks ja tühjaks, teevad tegelikult Twitteri nõnda võimsaks. 2009. aastal kirjutas Nielsen Online, et Twitteri säilitamise 40% oma kasutajatest. Paljud inimesed lõpetavad teenuse kasutamise pärast ühte kuud ja seetõttu võib sait jõuda ainult kümnendikuni kõikidest internetikasutajatest. 2009. aastal võitis Twitter ka [[Webby]] auhinna "Aasta uustulnuk". Ameerika raadiosaates toimunud diskussiooni käigus ütles ajakirjanik Daniel Schorr, et Twitter vastutab nende sündmuste eest, millel pole karmi faktikontrolli ja muid toimetuse ülesandeid. Vastuseks andis Andy Carvin Schorrile kaks näidet eriuudistest, mis teatati Twitteris ning ütles, et kasutajad tahavad lugeda paljastavaid lugusid. Ajakiri [[Time]] tunnustas Twitteri kasvavat mõju 2010. aasta eriväljaandes. Mõju mõõtmiseks kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel suhtlusvõrgustikel, näiteks Twitteril või [[Facebook]]il. See nimekiri hõlmab nii [[Barack Obama]]t ja [[Oprah Winfrey]]d kui ka [[Lady Gaga]]t ja [[Ashton Kutcher]]itit.<ref name="RSK6F" /> Meedias ilmusid väited, et teemaviited #wikileaks ja #occupywallstreet on tsenseeritud, kuna neid ei leidunud Twitteri hetketeemade nimekirjas. Twitter vastas sellele teatega, et teemaviiteid ei tsenseerita, kui neis pole roppusi. 2023. aastal lisas X mitme meediaväljaande külastusele viiesekundilise viivituse, teiste seas väljaannetele [[The New York Times]] ja [[Reuters]], mida [[Elon Musk]] oli varem kritiseerinud. Samuti aeglustati ühendusi ühismeediaplatvormidele [[Facebook]], [[Instagram]] ja Twitteri konkurentidele [[Bluesky]] ja [[Substack]]. Pärast selle avalikuks tulekut viivitus kadus. Viivitus puudutas [[Hüperlink|hüperlingi]] lühendamise teenust t.co. Ühe 2016. aasta [[Google|Google'i]] uuringu kohaselt loobub 53 protsenti kasutajatest veebilehe avamisest kui selle laadimine kestab kauem kui kolm sekundit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-08-16 |pealkiri=Musk-i X aeglustas veebiliiklust meediaväljaannetele, mis talle ei meeldi |url=https://www.err.ee/1609065506/musk-i-x-aeglustas-veebiliiklust-meediavaljaannetele-mis-talle-ei-meeldi |vaadatud=2023-08-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Vastuvõtt== Kui Twitter alustas 2006. aastal tegevust, tollal veel nimega Twttr, kommenteeris Michael Arrington tehnoloogiauudiste saidilt [[TechCrunch]], et kuigi talle Twitteri teenus meeldib, tunneb ta ebamugavust selles, et iga kasutaja Twitteri leht on avalikkusele nähtav.<ref name="Imgm7" /> ===Fookuse muutumine=== Twitter hakkas rõhutama oma uudiste- ja informatsioonivõrgustiku strateegiat novembris 2009, kui muutis kasutajatele suunatud staatuseuuenduse küsimuse "Millega tegeled?" küsimuseks "Mis praegu toimub?". Ajakiri Entertainment Weekly pani selle oma kümnendi teise poole "parimate" nimekirja, öeldes: "Piirata ennast 140 märgile, mis on maksimaalne sõnumi pikkus sellel väga sõltuvust tekitaval võrgustikul, on väga lihtne." 22. novembril 2010 avaldas ettevõtte kaasasutaja Biz Stone esimest korda oma idee Twitteri uudiste võrgustikust ehk sellisest uudisteteenuse kontseptsioonist, mille kallal ta on töötanud juba aastaid. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bbc.co.uk">{{netiviide|url=http://www.bbc.co.uk/news/business-12889048|pealkiri=Twitter co-founder Jack Dorsey rejoins company|autor=Maggie Shiels|väljaanne=BBC|aeg=28.03.2011|vaadatud=28. augustil 2011}}</ref> <ref name="5AYhE">{{netiviide|url=http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/twitter-tahistab-tana-oma-esimest-suurt-juubelit-loe-esimest-seal-ilmunud-sautsu?id=74005817|pealkiri= Twitter tähistab täna oma esimest suurt juubelit; loe esimest seal ilmunud säutsu!|väljaanne=delfi.ee|aeg=21. märts 2016|vaadatud=6. märtsil 2018|arhiivimisaeg=2016-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160321163111/http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/twitter-tahistab-tana-oma-esimest-suurt-juubelit-loe-esimest-seal-ilmunud-sautsu?id=74005817}}</ref> <ref name="fqE3Y">{{netiviide|url=http://blog.twitter.com/2009/04/twitter-search-for-everyone.html|pealkiri=Twitter Search for Everyone!|väljaanne=blog.twitter.com|aeg=20.04.2009|vaadatud=6. märtsil 2018|arhiivimisaeg=29.04.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130429171643/http://blog.twitter.com/2009/04/twitter-search-for-everyone.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rSnZs">{{netiviide|url=http://www.digitaltrends.com/photography/twitter-photo-sharing-goes-live-for-all-users/|pealkiri=Twitter photo sharing goes live for all users|autor=Mike Flacy|väljaanne=Digital Trends|aeg=09.08.2011|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> <ref name="5bwjs">http://brdfdr.com/doc/iptps-fethr/</ref> <ref name="E3Ux9">{{netiviide|url=http://cseweb.ucsd.edu/~tixu/papers/hotplanet10.pdf|autor=Tianyin Xu, Yang Chen, Jin Zhao, Xiaoming Fu|pealkiri=Cuckoo: Towards Decentralized, Socio-Aware Online Microblogging Services and Data Measurements|vaadatud=6. märtsil 2018|aeg=2010}}</ref> <ref name="SJwxM">{{netiviide|url=http://www.france24.com/en/20110606-business-technology-france-regulators-ban-facebook-twitter-promotion-on-tv#|pealkiri=France bans Facebook and Twitter promotion on TV|väljaanne=france24.com|aeg=06.06.2011|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> <ref name="arHKO">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://online.wsj.com/public/article/SB117373145818634482-ZwdoPQ0PqPrcFMDHDZLz_P6osnI_20080315.html |vaadatud=2011-11-14 |arhiivimisaeg=2008-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080512025116/http://online.wsj.com/public/article/SB117373145818634482-ZwdoPQ0PqPrcFMDHDZLz_P6osnI_20080315.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RSK6F">{{netiviide|url=http://www.socialtimes.com/2010/04/time-magazines-social-influence-index-led-by-obama-gaga-kutcher/|pealkiri=Time Magazine's Social Influence Index Led By Obama, Gaga, Kutcher|autor=Neil Vidyarthi|väljaanne=Adweek|aeg=30.04.2010|vaadatud=6. märtsil 2018|arhiivimisaeg=26.03.2011|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110326144228/http://www.socialtimes.com/2010/04/time-magazines-social-influence-index-led-by-obama-gaga-kutcher/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Imgm7">{{netiviide|url=http://techcrunch.com/2006/07/15/is-twttr-interesting/|pealkiri=Odeo Releases Twttr|autor=Michael Arrington|väljaanne=TechCrunch|aeg=15.07.2006|vaadatud=6. märtsil 2018}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://twitter.com Veebileht] * [https://www.bbc.com/news/business-66284304 Elon Musk: Time to say goodbye to Twitter logo]. BBC News, 23. juuli 2023 {{Vikitsitaadid}} * [http://www.bbc.co.uk/newsbeat/30410973 Instagram now bigger than Twitter] BBC News Online, 10. detsember 2014</small> * [https://blog.ria.ee/kaheastmeline-autentimine-twitter/ Kaheastmeline autentimine: Twitter], RIA blogi, 8. jaanuar 2018 [[Kategooria:Suhtlusvõrgustikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] qz7hqyoeeo1w7aaeq11mge0h1am5dc9 0 221096 7171152 6917253 2026-06-12T08:34:42Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse hooldajaõpetaja, orelimängija ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171152 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tõstamaa Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tõstamaa]]l, mis kasutab [[Tõstamaa kirik]]ut. Kogudus kuulub [[Pärnu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Lembit Tammsalu, orelimängija [[Evi Vaher]] ning juhatuse esimees [[Valev Randmäe]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]] toimub kuu teisel pühapäeval ja suurtel kirikupühadel algusega kell 13.00 [[Tõstamaa kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Pilt:Tõstamaa kirik ja koolimaja 1911.jpg|pisi|300px|[[Tõstamaa kirik]] ja koolimaja 1911. aastal]] [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kirikukihelkonna]] koguduse [[abikirik]]uks oli [[1624]]. aastast (saksa k. ''Künö'') [[Kihnu Püha Nikolai kirik]]. [[Usuvahetusliikumine|Usuvahetusliikumise]] ajal aastatel 1846–1847 läks suur enamus Kihnu rahvast üle [[õigeusk]]u ja luteri kirik võeti kasutusele vastloodud õigeusukoguduse kirikuna. == Koguduse pastoreid ja kirikuõpetajaid== *...1662 Raspius . * ca 1662, Johann Lucius . * 1679–1697, [[Sigismund Sege|Sigmund Segius]] * 1685. 1689, Hermann Jencken * 1699–1705, [[Lorenz Vestring]] * 1706, Olaus Levelin. * ca 1718 –?, Adolph Friedrich Dunte *1728–1735, [[Johann Friedrich Haller]], Tõstamaa Maarja koguduse pastor * 1736–1745, Johann Gottfried Pfündel * 1747–1749, Michael Albrecht Heder * 17..– 1758, Christian Bernhard Oldekop, * 1757–1767, [[Otto Gustav Meyer]] * 1767–1786, [[August Heinrich Friedrich Offe]], Tõstamaa Maarja koguduse ja [[Kihnu]] [[Kihnu Püha Nikolai kogudus|kogudus]]e pastor * 1807–1811, [[Johannes Carlblom vanem|Johannes Carlblom]], Tõstamaa Maarja koguduse ja Kihnu koguduse pastor * 1814–1816, [[Wilhelm Gottfried Dietrich]], Tõstamaa Maarja koguduse ja Kihnu koguduse pastor * 1817–1855, [[Carl Bernhard Gebhardt|Karl Bernhard Gebhardt]], Tõstamaa Maarja koguduse pastor * 1856–1857, [[Gottlieb Wilhelm Frantzen]], Tõstamaa Maarja koguduse pastor * 1862–1873, [[Wilhelm Gotthilf Robert Adelbert Christiani]], Tõstamaa Maarja koguduse pastor * 1874–1877, [[Burchard Sielmann]], Tõstamaa Maarja koguduse pastor *1885–1900, [[Georg Koik]], Tõstamaa Maarja koguduse pastor *1935–1936, [[Johann Sõmer]], Tõstamaa Maarja koguduse kirikuõpetaja *1936–1939, [[Johann Teras]], Tõstamaa Maarja koguduse kirikuõpetaja *1940–1944, [[Peeter Särgava]], hooldajaõpetaja Pärnu Nigulistest *1946–1954, [[Martin Jõgi]], hooldajaõpetaja Audrust *1955–1956, [[Rein Laubach]], hooldajaõpetaja Audrust *1956–1959, [[Hans Vinnal]], hooldajaõpetaja Audrust *1959–1960, [[Richard Saaremets]], hooldajaõpetaja Audrust *1960–1971, [[Richard Võlli]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1972–1984, [[Hermann Lusikas]] *1984–1992, [[Reet Mägedi]], hooldajaõpetaja Varblast *1992–1995, [[Tarmo Nurm]], hooldajaõpetaja Audrust *1995–1998, [[Andres Põder]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1998–2000, [[Allan Kährik]], hooldajaõpetaja Audrust *2000–2001, [[Andres Põder]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *2001–2004, [[Urmas Viilma]], hooldajaõpetaja Pärnu–Jaagupist *2004–2009, [[Tiina Janno]], hooldajaõpetaja Audrust *2009–2010, [[Ants Kivilo]], hooldajaõpetaja Vändrast *2010–2019, [[Tiina Janno]], hooldajaõpetaja Audrust *2018–2020, [[Tõnu Taremaa]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *2020–, [[Lembit Tammsalu]], hooldajaõpetaja Audrust == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA101#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Testama], 1843, seite 101–102 [[Kategooria:EELK Pärnu praostkond]] [[Kategooria:Pärnu linn]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Tõstamaa kihelkond]] 9wo6knnapayzku38xpeqkxe692icb81 0 221097 7171151 6944619 2026-06-12T08:32:15Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuste aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171151 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tuhala Kaarli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] endises [[Kose kihelkond|Kose kihelkonna]] [[Kose vald|Kose valla]] [[Kata]] külas. [[Jumalateenistus]]ed on [[Tuhala kirik]]us pühapäeviti kell 12.00; [[lõikustänupüha]]st kuni [[ülestõusmispühad]]eni toimuvad teenistused talvekirikus [[Oru mõis (Kose)|Oru mõisas]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Kogudus kuulub [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju praostkonda]]. Koguduse õpetaja on [[Tauno Kibur]] ja juhatuse esimees Laidi Suumann.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == * 1945–1946, [[Hugo Valma]], hooldajaõpetaja Koselt * 1946–1946, [[Adolf Horn]], hooldajaõpetaja Tallinna Peetelist * 1946–1949, [[Albert Soosaar]], hooldajaõpetaja Hagerist * 1956–1986, [[Leo Vahter]], hooldajaõpetaja Koselt * 1986–1988, [[Jaanus Noormägi]], hooldajaõpetaja Koselt * 1988–1997, [[Randar Tasmuth]], hooldajaõpetaja Koselt * 1997–2014, [[Mare Palgi]], hooldajaõpetaja Koselt * 2014–2015, [[Jaanus Jalakas]], hooldajaõpetaja Kuusalust * 2015–, [[Tauno Kibur]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Ida-Harju praostkond]] [[Kategooria:Kose vald]] [[Kategooria:Kiili vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] ixsifkc7id8ow3xa96fk2dw1e1za8sk 0 221627 7171149 6919318 2026-06-12T08:29:36Z Pkala 18634 Ajakohastasin infot koguduse juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171149 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib luterlikust kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata artiklit [[Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]]}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Treimani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Treimani]]s. [[Pilt:Treimani Lutheran Church 01.JPG|pisi|[[Treimani luteri kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Pärnu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Tauno Teder]] ja juhatuse esimees on [[Tiiu Hunt]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Koguduse vaimulikud == *1946–1950, [[Gustav Küla]], hooldajaõpetaja Saardest *1950–1953, [[Hillar Põld]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1954–1955, [[Rein Laubach]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1955–1964, [[Ain Eenmaa]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1964–1969, [[August Arumäe]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1969–1969, [[Arnold-Ferdinand Tammik]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1969–1971, [[Kalle Mesila]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1971–1974, [[Hermann Nirk]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1975–1978, [[Villu Jürjo]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1978–1980, [[Reet Mägedi]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1982–1983, [[Evald Saag]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1983–1984, [[Tõnu Linnasmäe]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *1984–1990, [[Richard Võlli]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1990–1998, [[Andres Põder]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *1992–2002, [[Enri Pahapill]], hooldajaõpetaja Saardest *2003–2006, [[Marek Roots]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *2002–2003, [[Tauno Kibur]], hooldajaõpetaja Saardest *2003–2006, [[Marek Roots]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *2006–2007, [[Tiina Janno]], hooldajaõpetaja Audrust *2007–2008, [[Marek Roots]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt *2008–2012, [[Enn Auksmann]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist *2012–, [[Tauno Teder]], hooldajaõpetaja Häädemeestelt [[Jumalateenistus]]ed on kuu kolmandal pühapäeval algusega kell 14.00 [[Treimani luteri kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Kristjan Luhamets, [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-treimani-kogudus/ Koguduse lugu: Treimani kogudus], e-kirik.eelk.ee, 4. november 2021, [[Kategooria:EELK Pärnu praostkond]] [[Kategooria:Häädemeeste vald]] [[Kategooria:Salatsi kihelkond]] [[Kategooria:Häädemeeste kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 2jmdfuzr3iqqreo2foxc1ogo8gdvhf1 0 221631 7171146 6916252 2026-06-12T08:23:06Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse organisti ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171146 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tarvastu Peetri kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tarvastu]]s. Kogudus kuulub [[Viljandi praostkond|EELK Viljandi praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on alates 14. juunist 2025 [[Arvo Lasting]], organist Liia Laanmets-Ojap ja juhatuse esimees on Piret Paal.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[File:Tarvastu kirik.jpg|pisi|[[Tarvastu kirik]]]] [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti algusega kell 11.00 [[Tarvastu Peetri kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> ==Koguduse pastoreid ja kirikuõpetajaid== * 16 ..– 1641, Christian Kerner * 1641–1649, Erich Papp. * 1658–1699, [[Stefan Callenius]] (Stephan Callenis) (surn. 1699) * 1700, Heinrich Teucher * 1707, Nicolaus Hering * 1705–1715, [[Andreas Stålfot]], *1711<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Tarwast, 1843, [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA99#v=onepage&q&f=false seite 99–100]</ref>/1719–1727, [[Anton Theophil Lau]], * 1716–1721, Christoph Heinrich oder Christian Hieronymus Vick (1685–1737) *1746–1748, [[Johann Friedrich Körber]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1747–1749, [[Johann Christoph Schmidt]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1767–1779, [[Friedrich David Lenz]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1779–1788, [[Johann Adam Andreae]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1789–1795, [[Johann Christian Friedrich Moritz]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1796–1799, [[Johann Christian David Moritz]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1799–1807, [[Karl Ernst von Berg]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1807–1815, [[Carl Heinrich Julius Paessler]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1816–1841, [[Justus Johannes Mickwitz]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1842–1872, [[Paul Carlblom]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1872–1879, [[Georg Eisenschmidt]], Tarvastu Peetri koguduse pastor *1883–1923, [[Michael Jürmann]], Tarvastu Peetri koguduse [[kirikuõpetaja]], 1898–1920 [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] [[praost]] *1924–1948, [[Henrich Rudolf Laas]], Tarvastu Peetri koguduse kirikuõpetaja *1949–1952, [[August Ruus]], Tarvastu Peetri koguduse kirikuõpetaja *1952–1953, [[Eduard Salumäe]], Tarvastu Peetri koguduse kirikuõpetaja *1954–1955, [[Juhan Kallaste]], Tarvastu Peetri koguduse diakon *1955–1987, [[Harri Haamer]], Tarvastu Peetri koguduse kirikuõpetaja *1987–1990, kogudust hooldas praost [[Herbert Kuurme]], jutlustajana teenisid Harri Haameri lesk [[Maimu Haamer]] ja usuteaduse üliõpilane [[Ano Laan]] *1991–1997, [[Naatan Haamer]] *1999–2006, [[Markus Haamer]] (teenis aastatel 1997–1999 samas [[diakon]]ina) *2007–2011, [[Anna-Liisa Vaher]] (teenis aastatel 2006–2007 samas diakonina) *2011–2025, [[Elve Bender]] *2025– [[Arvo Lasting]], hooldajaõpetaja Helmest == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA99#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Tarwast], 1843, seite 99–100 [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Viljandi vald]] [[Kategooria:Tarvastu kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 0vfshk9h0lmn2ql463x4hexbcvqe1bx 0 233226 7171133 7129189 2026-06-12T08:02:21Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7171133 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib näitlejast; teadlase kohta vaata artiklit [[Henrik Norman]].}} [[Fail:Henrik Normann, meelelahutustegelane ja näitleja 2000.jpg|pisi|Henrik Normann 2000. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Henrik Normann''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1971]]) on eesti meelelahutustegelane, näitleja ja muusik. Henrik Normann on üks tänapäeva Eesti populaarsemaid komödiante ja parodeerijaid, kes on kehastanud huumorisarjas "Vanad ja kobedad" (1999–2002) Maiet ja Väinot ning olnud huumorisaate "[[Edekabel]]" (alates 2008) ainuisikuline sketšiesitaja. == Haridus == Ta on lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna 10. Keskkool|Tallinna 10. Keskkooli]] ning õppinud aastatel 1989–1992 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] näitejuhtimist. == Töö ja looming == Töötanud 1993–1996 [[Makarov Muusik|Makarov Music Managementis]]. Veel on ta töötanud [[ETV]]-s, [[Top Raadio]]s, raadios B3, [[Tipp Televisioon]]is ja [[Sky Plus]]is.<ref>Henrik Normamm. Tee nalja, Normann! Tallinn, 2021, Lk. 169, 176, 178-179, 180</ref> Ta töötas 2009. aasta oktoobrist<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06182512 Henrik Normann asus tööle munitsipaalpolitseisse], ERR.ee, 27. oktoober 2009</ref> kuni märtsini 2010<ref>[http://www.elu24.ee/?id=240441 Henrik Normann käis Egiptuses närve turgutamas], Elu24, 23. märts 2010</ref> [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i peaspetsialistina. Ta oli 2000. aastal asutatud ansambli [[All Stars]] liige.<ref>{{Netiviide|url=https://etv.err.ee/1608784609/ringvaade|pealkiri=Ringvaade|väljaanne=ERR|aeg=23. november 2022|vaadatud=24.11.2022|täpsustus=13. hooaeg, 2416. osa|url-olek=töötab}}</ref> Ta on kirjutanud [[Novell|novelle]] ja [[Luule|luulet]].<ref name=":1" /> === Telesaadetes === * 2003 "Pühapäevitaja" (ETV koguperesaade) – kaassaatejuht * 2006 "Püramiid" * 2008 "[[Tantsud tähtedega]]" * 2008 "Normanni vallutused" (ETV reisisaade, 16 saadet) – saatejuht * 2013 "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" * 2023 "Eesti mäng" === Näitlejana teatritükkides === * 2025 "Minu noor naine" – kirjandusõpetaja Artur<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taas vaba ja vallaline Henrik Normann: ma tahaks kodus olla nii võrdne, kui üldse olla saab, ja öelda asju filtrita |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120353037/taas-vaba-ja-vallaline-henrik-normann-ma-tahaks-kodus-olla-nii-vordne-kui-uldse-olla-saab-ja-oelda-asju-filtrita |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> * 2025 "Kuradi naabrimees"<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Henrik Normanni uus kodu Hiiumaal. „Mina armastan öelda, et armastus mahub ka ühe ruutmeetri peale“ |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120401787/henrik-normanni-uus-kodu-hiiumaal-mina-armastan-oelda-et-armastus-mahub-ka-uhe-ruutmeetri-peale |vaadatud=2025-09-28 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> === Näitlejana telesarjades === * 1993 "[[Õnne 13]]", ETV (Ingmar) * 2000–2002 "[[Vanad ja kobedad]]", ETV, 34 osa (Maie Põld ja Väino) * 2003–2004 "[[Õpetajate tuba (telesari)|Õpetajate tuba]]" (koolidirektor Kaljo Puslak) * 2008–2011 "Eestlane ja venelane" (Tõnu) * 2010–2012 "[[Kälimehed]]" (Priidik) === Näitlejana filmides === * 2003 "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" (Maie ja Väino) === Režissööritöö === * 2018 "[[Elu hammasratastel]]" (film) * 2022 "Armastus" (seriaal) – stsenarist ja režissöör ===Raamat=== * 2021 – "Tee nalja, Normann!" [Henrik Normann 50] : mõttemäng kahes vaatuses (Memory Pictures, 2021; kaasautor Ivo Parbus); audioraamatuna: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2022 == Poliitiline tegevus == Ta oli aastatel 2003–2009 [[Reformierakond|Reformierakonna]] ja 2009–2025 [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige.<ref>[http://www.elu24.ee/?id=107772 Näitleja Henrik Normann astus Keskerakonda], Elu24, 16. aprill 2009</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] nimekirjas, kogus 107 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 12. juuni 2026}}</ref> ==Isiklikku== Ta on pärit [[Nõmme linnaosa|Nõmmelt]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Taas vaba ja vallaline Henrik Normann: ma tahaks kodus olla nii võrdne, kui üldse olla saab, ja öelda asju filtrita |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120353037/taas-vaba-ja-vallaline-henrik-normann-ma-tahaks-kodus-olla-nii-vordne-kui-uldse-olla-saab-ja-oelda-asju-filtrita |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Tema isa on endine muusikaõpetaja ja endine [[Tallinna Muusikakool]]i direktor [[Toots Normann]]. Tema vend on [[Alari Normann]].<ref name=":2" /> Ta oli 2008–2011 abielus Katre Kütiga. [[Tallinna Kiirabi]] õde-brigaadijuhi Monikaga on neil 2014. aastal sündinud poeg Georg.<ref name=":0" /> Ta on olnud suhtes Kati Jägeliga.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=VIDEOINTERVJUU {{!}} Henrik Normann: jah, ma armastan Katit väga! |url=https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/873761/videointervjuu-henrik-normann-jah-ma-armastan-katit-vaga |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 2018–2024 oli Normanni elukaaslane Kristina Pau.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. detsember 2024 |pealkiri=Taas vaba ja vallaline! Henrik Normann läks elukaaslasest lahku: elu armastab pöördeid |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120344598/taas-vaba-ja-vallaline-henrik-normann-laks-elukaaslasest-lahku-elu-armastab-poordeid |väljaanne=Kroonika}}</ref> Normannil on poeg, monteerija ja spordianalüütik Frederik (sündinud 1997)<ref name=":0" /> ja Georg.<ref name=":2" /> Normann elab [[Hiiumaa|Hiiumaal]]<ref name=":0" /> [[Vahtrepa]] külas.<ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.ohtuleht.ee/98295 Verni Leivak. Normannid vabanesid pere õudusunenäost], Õhtuleht, 1. november 2000 *[http://www.postimees.ee/070207/esileht/meelelahutus/243514.php Henrik Normann kolis naisest lahku], Postimees, 7. veebruar 2007 {{JÄRJESTA:Normann, Henrik}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] h5g65rct0nk6pkurtqe4jvc3efjy0zs 0 246026 7170919 6991156 2026-06-11T17:38:06Z Kk 6201 /* K */ 7170919 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} Siin on loetletud [[Eesti]] [[kirjastus]]i. ==A== * [[Ajakirjade Kirjastus]] * [[Aktsiaselts Medicina]] * Argo * [[Atlex AS]] * [[Avita]] ==D== * [[Dharma kirjastus]] * [[Dialoog (kirjastus)]] * Do Nation Books * Draakon & Kuu ==E== * [[Eesti Ajalehed]] * [[Eesti Digiraamatute Keskus]] * [[Eesti Ekspressi Kirjastus]] * [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] * [[Eesti Keele Sihtasutus]] * [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]] * [[Eesti Kirjastus Orto]] * [[Eesti Loodusfoto]] * [[Eesti Raamat]] * [[Eesti Riiklik Kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] * [[Eesti Ülikoolide Kirjastus]] * [[Eesti Keele Sihtasutus|EKSA]] * [[Elmatar]] * [[Ersen]] * [[EurAsian Scientific Editions]] ==F== * [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] * [[Fookus Meedia]] ==G== * [[Gallus (kirjastus)|Gallus]] * [[Grenader (kirjastus)|Grenader]] ==H== * [[Kirjastus Hermes]] * [[Huma]] * [[Hea Lugu]] * Hea Novell * [[Hea Tegu]] ==I== * [[Ilmamaa]] * [[Ilukirjandus ja Kunst]] *[http://www.inspiratsiooniraamatukogu.ee Inspiratsiooniraamatukogu] (kirjastus ja e-pood) * [[IPP (kirjastus)]] ==K== * [[Kaarnakivi selts (kirjastus)]] *[[Kentaur (kirjastus)]] * [[Kirilind (kirjastus)]] * [[Kirjastus Elust Enesest]] * [[Koolibri (kirjastus)]] * [[KPD]] * [[Kunst (kirjastus)]] * [[Kupar (kirjastus)]] * [[Künnimees (kirjastus)]] ==L== * [[Lambri Raamat]] * [[Legend (kirjastus)]] * [[Leelo Kassikäpp]] * [[Loeb (kirjastus)]] * [[Loodus (kirjastus)]] * [[Loodusajakiri]] ==M== * [[Maarjamaa (kirjastus)]] * [[Maurus (kirjastus)]] ==N== * [[Nauding (kirjastus)]] * [[Noor-Eesti]] * [[Nõiaraamat]] * [[Näo Kirik]] ==O== * [[Olion]] ==P== * [[Pedagoogiline Kirjandus]] * [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] * [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] * [[Petrone Print]] * [[Pilgrim]] * [[Postimees Kirjastus]] * Päike ja Pilv * Paberikunst ==R== * [[Randvelt Kirjastus]] * [[Raudwara]] * [[Rahva Raamatu Kirjastus]] ==S== * [[Saara Kirjastus]] * [[SE&JS]] * [[Skarabeus (kirjastus)]] * [[Sõprus (kirjastus)]] ==T== * [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]] * [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] * [[TEA Kirjastus]] * [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]] * [[Tiritamm]] * [[Toledo (kirjastus)|Toledo]] * [[TORE kirjastus]] * [[Trak Pen]] * [[Tänapäev]] ==V== * [[Valgus (kirjastus)]] * [[Varrak (kirjastus 1919)]] * [[Varrak (kirjastus)]], asutatud 1991 * Virgela * [[Võluri Tagasitulek]] ==Ä== * [[AS Äripäev]] ==Ü== * [[Ühinenud Ajakirjad]] ==Vaata ka== * [[Tartu kirjastuste loend (1918–1940)]] [[Kategooria:Eesti kirjastused| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtete loendid]] 2wf75z2itboyk0pdbe5hb3ctyzr08se 0 251501 7171001 7166142 2026-06-11T21:05:52Z Velirand 67997 /* Sav */ 7171001 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sa". ==Saa== *[[Elmar Saa]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (1944–2026) *[[Brandon Saad]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik (1948–) *[[Eric Saade]], Rootsi laulja (1990–) *[[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht (1936–2021) *[[Tõnis Saadoja]], eesti maalikunstnik (1980–) *[[Osvald Saadre]], eesti arheoloog (1904–1975) *[[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (1942–2022) *[[Agnes Saag]], Evald Saagi abikaasa (1911–1981) *[[Andres Saag]], eesti botaanik, lihhenoloog (1955–) *[[Eero Saag]], Eesti sõjaväelane (1914–1941) *[[Evald Saag]], eesti teoloog (1912–2004) *[[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst (1952–) *[[Oskar Saag]], eesti poksija (1912–1996) *[[Carolin Saage]], eesti fotokunstnik (1988–) *[[Kristo Saage]], eesti korvpallur (1985–) *[[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (1965–2024) *[[Vello Saage]], eesti õpetaja (1922–1991) *[[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja (1962–) *[[Jaanus Saago]], eesti laulja (1990–) *[[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja (1914–1973) *[[Paul Saagpakk]], eesti keeleteadlane (1910–1996) *[[Mihheil Saakašvili]], Gruusia poliitik (1967–) *[[Aare Saal]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Aksel Saal]], eesti võrkpallitreener (1944–) *[[Andres Saal]], eesti kirjanik (1861–1931) *[[Arvo Saal]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1949–) *[[Emilie Rosalie Saal]], eesti kunstnik (1871–1954) *[[Irene Saal]], eesti rahvaluuleuurija ja luuletaja (1966–) *[[Johannes Saal]], eesti maalikunstnik (1913–1964) *[[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1977–) *[[Margus Saal]], eesti füüsikateoreetik (1974–) *[[Astrid Saalbach]], Taani näitekirjanik (1955–) *[[Richard Saaliste]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ning metsavend (1916–1949) *[[Urmas Saaliste]], eesti laskesportlane (1960–) *[[Saalomon]], Iisraeli kuningas (10. sajand eKr) *[[Marie Saame]], eesti alpinist (1989–) *[[Ken Saan]], eesti filmiprodutsent ja ajakirjanik (1976–) *[[Peeter Saan]], eesti dirigent, klarneti- ja saksofonimängija (1959–) *[[Taimo Saan]], eesti matemaatik (1963–) *[[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija (1917–2001) *[[Agu Saar]], eesti füüsik (1942–2020) *[[Ain Saar]] (1968–) *[[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog (1926–2017) *[[Aivo Saar]], eesti füüsik (1937–) *[[Aleksander Saar]], Eesti põllumees ja poliitik (1883–1942) *[[Alviine Saar]], eesti õpetaja (1907–1985) *[[Andrus Saar]], eesti sotsioloog ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Anti Saar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1980–) *[[Ants Saar]], eesti kirjanik (1920–1989) *[[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur (1914–1995) *[[Arno Saar]], eesti fotograaf (1953–2022) *[[Asmu Saar]], eesti geograaf ja loodusteadlane (1931–2003) *[[Berit Saar]], eesti kergejõustiklane (2004–) *[[Bernhard Saar]], eesti tehnikateadlane (1929–1998) *[[Darja Saar]], Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja meediategelane (1980–) *[[Edgar Saar]], eesti etnoloog (1938–) *[[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (1955–2024) *[[Elmar Saar]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1908–1981) *[[Elmar Johannes Saar]], eesti metsateadlane (1901–1947) *[[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]], eesti maadleja (1928–1987) *[[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]], eesti ajakirjanik (1935–2017) *[[Enn Saar]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Ernst Saar]], eesti omavalitsuspoliitik ja ettevõtja (1892–1937) *[[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist (1969–) *[[Felix Saar]], Eesti sõjaväelane (1911–1942) *[[Ferdinand von Saar]], Austria kirjanik (1833–1906) *[[Friedrich Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1904–1942) *[[Getter Saar]], eesti sulgpallur (1992–) *[[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[Hans Saar]], eesti agronoom (1893–1983) *[[Heleri Saar]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Irja Saar]], eesti mükoloog (1973–) *[[Janne Saar]], eesti laulja (1986–) *[[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser (1932–2002) *[[Joosep Saar]], organist, köster, viiulimeister, koolijuhataja ja koorijuht (1837–1910) *[[Juhan Saar]], eesti kirjanik (1929–2007) *[[Jüri Saar]], Eesti poliitik (1946–) *[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], eesti ajakirjanik *[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], eesti kriminoloog (1956–) *[[Jüri Saar (filosoof)|Jüri Saar]], eesti filosoof (1941–1984) *[[Jüri Saar (treener)|Jüri Saar]], eesti jalgpallitreener *[[Kaarel Saar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist (1992–) *[[Kalev Saar]], eesti muusik (1969–) *[[Karl Saar]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Katriin Saar]], Eesti tennisist (2002–) *[[Kersten Saar]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kevin Saar]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Krista Saar (tekstiilikunstnik)|Krista Saar]], eesti tekstiilikunstnik (1945–2021) *[[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane (1894–1972) *[[Kustav Saar]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Leonid Saar]], eesti korv- ja jalgpallur ning jäähokimängija (1913–2010) *[[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane (1895–1980) *[[Maido Saar]], eesti koreograaf ja rahvatantsija (1957–) *[[Maret Saar]], eesti aerobioloog ning aero- ja etnomükoloog (1946–) *[[Margus Saar]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mariann Saar]], eesti laulja (1988–) *[[Marianna Saar]], eesti botaanik (1934–2025) *[[Marika Saar]], Eesti poliitik (1982–) *[[Mart Saar]], eesti helilooja (1882–1963) *[[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik (1980–) *[[Max Emil Saar]], eesti vaimulik (1911–1981) *[[Meeli Saar]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Mikk Saar]], eesti laulja (1980–) *[[Olivia Saar]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1931–2025) *[[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik (1919–2010) *[[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti maalikunstnik(1946–2007) *[[Pille Saar]], eesti pianist ja pedagoog (1961–) *[[Raer Saar]], eesti kontrabassimängija (1978–) *[[Rudolf Saar]], eesti politseiametnik (1868–?) *[[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist (1915–2005) *[[Tanel Saar]], eesti näitleja (1974–) *[[Tanel Saar (jurist)|Tanel Saar]], eesti kohtunik *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik (1979–) *[[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik (1906–1984) *[[Tiiu Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1955–) *[[Tõnu Saar]], eesti näitleja (1944–2022) *[[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (1944–2016) *[[Valeri Saar]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Veera Saar]], eesti kirjanik ja pedagoog (1912–2004) *[[Veikko Saar]], eesti astronoom (1971–1998) *[[Vello Saar]], eesti ettevõtja (1958–2024) *[[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik (1963–) *[[Ülar Saar]], eesti arhitekt (1958–2017) *[[Riho Saard]], eesti kirikuloolane (sündinud 1961) *[[Andrus Saare]], Eesti poliitik (1965–) *[[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1929–2016) *[[Kalev Saare]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Mare Saare]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Tiit Saare]], eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja (1956–) *[[Triina Saare]], eesti kirjanik (1913–2002) *[[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog (1926–2015) *[[Niko Saarela]], soome näitleja (1972–) *[[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur (1988–) *[[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur (2000–) *[[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht (1967–) *[[Richard Saaremets]], eesti vaimulik (1911–2001) *[[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja (1992–) *[[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist (1995–) *[[Rünno Saaremäe]], eesti näitekirjanik ja ajakirjanik (1966–2011) *[[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Liisa Saaremäel]], eesti näitleja (1992–) *[[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent (1981–) *[[Urmo Saareoja]], Eesti riigiametnik, kultuurikorraldaja ja tippjuht (1989–) *[[Ilma Saarepera]], eesti notar (1912–1944) *[[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja (1994–) *[[Indrek Saarepera]], eesti arhitekt (1968–) *[[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (1932–2022) *[[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja, koorijuht ja aktivist Austraalias (1914–2015) *[[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja (1983–) *[[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane (1892–1964) *[[Ernst Saareste]], eesti arst (1892–1944) *[[Juta Saarevet]], Eesti riigiametnik (1978–2022) *[[Meeme Saareväli]], eesti kontrabassist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Henn Saari]], eesti keeleteadlane (1924–1999) *[[Liina Saari]], eesti ooperilaulja (sopran) ja näitleja (1951–) *[[Onni Saari]], soome poksija (sündis 1907) *[[Peeter Saari]], eesti füüsik (1945–) *[[Rami Sa'ari]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1963–) *[[Wimme Saari]], saami muusik (1959–) *[[Kaija Saariaho]], soome helilooja (1952–2023) *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija (1997–) *[[Elfriede Saarik]], eesti tantsija ja näitleja (1916–1983) *[[Heleri Saarik]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja muusikavideote autor (1984–) *[[Annika Saarikko]], Soome poliitik (1983–) *[[Pentti Saarikoski]], soome kirjanik ja tõlkija (1937–1983) *[[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja (1979–) *[[Eero Saarinen]], Soome-USA arhitekt (1910–1961) *[[Eliel Saarinen]], soome arhitekt (1873–1950) *[[Esa Saarinen]], soome filosoof (1953–) *[[Mikko Saarinen]], soome poksija (1946–2022) *[[Veli Saarinen]], soome suusataja (1902–1969) *Rudolf Saaring, eesti skulptor (1904–1992) *[[Tomi Saario]], soome laulja (1992–) *[[Anneli Saaristo]], soome laulja ja näitleja (1949–) *[[Egon Saaristu]], eesti jooksja (1894–1968) *[[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane (1950–) *[[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (1941–2024) *[[Mauri Saarivainio]], Soome endine poksija (1945–) *[[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Martin Saarla]], Eesti sõjaväelane (1900–1972) *[[Maido Saarlas]], eesti tehnikateadlane (1930–) *[[Liina Saarlo]], eesti rahvaluuleteadlane (1974–) *[[Härmo Saarm]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1939–) *[[Ivo Saarma]], eesti günekoloog (1959–) *[[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater (1921–2001) *[[Kaari Saarma]], eesti fotograaf ja molekulaarbioloog (1974–) *[[Lemme Saarma]], eesti balletitantsija (1960–) *[[Mart Saarma]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (1935–2019) *[[Urmas Saarma]], eesti bioloog (1967–) *[[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut (1920–2005) *[[Endel Saarman]], eesti tehnikateadlane (1923–) *[[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja endine poksija (1941–2021) *[[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik (1948–) *[[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik (1939–) *[[Henn Saarmann]], eesti maletaja, sporditegelane, -ajakirjanik ja -ajaloolane (1934–2008) *[[Karl Saarmann]], Eesti riigikohtunik (1893–1948) *[[Virgo Saarmets]], eesti jurist (1978–) *[[Ain Saarna]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1958–) *[[Imre Saarna]], eesti laulja (1976–) *[[Debora Saarnak]], eesti ajakirjanik (2001–) *[[Apollon Saarne]], eesti arst (1906–1975) *[[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur (1908–1986) *[[Andres Saarniit]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Harald Saarniit]], eesti ajaloolane (1925–1997) *[[Ivar-Igor Saarniit]], eesti matemaatik (1940–) *[[Jüri Saarniit]], eesti psühholoog (1951–2003) *[[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog (1942–) *[[Lembit Saarnits]], eesti õigusteadlane (1936–2014) *[[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog (1930–1990) *[[Lembit Saarsalu]], eesti saksofonist ja helilooja (1948–) *[[Katrin Saarsalu-Layachi]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Kurt Saarse]], eesti vaimulik ja teoloog (1909–1942) *[[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog (1939–2024) *[[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (1926–2018) *[[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane (1891–1982) *[[Mart Saarso]], eesti purjetaja (1963–) *[[Bernhard Saarsoo]], eesti arst ja botaanik (1889–1964) *[[Heldur Saarsoo]], eesti õigusteadlane (1931–1997) *[[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog (1968–) *[[Lembit Saarts]], eesti kunstnik (1924–2016) *[[Tõnis Saarts]], eesti politoloog (1978–) *[[Sulev Saarup]], eesti näitleja (1904–1976) *[[Jarkko Saastamoinen]], soome saalihokimängija (1983–) *[[Artur Saat]], eesti viiuldaja (1902–2004) *[[Jaanus Saat]], Eesti omavalitsusjuht (1983–) *[[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist (1900–1977) *[[Luule Saat]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Maksim Saat]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Mari Saat]], eesti kirjanik ja majandusteadlane (1947–) *[[Peeter Saat]], endine eesti poksija (1968–) *[[Toomas Saat]], eesti ihtüoloog (1954–) *[[Lauri Saatpalu]], eesti laulja ja helilooja (1965–) *[[Vello Saatpalu]], eesti purjetaja ja poliitik (1935–2013) *[[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane (1938–) *[[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane (1941–2024) *[[Carlos Saavedra Lamas]], Argentina poliitik (1878–1959) ==Sab== *[[Isak Saba]], saami õpetaja ja poliitik (1875–1921) *[[Şabāḩ]], Liibanoni laulja ja näitleja (1927–2014) *[[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1929–2020) *[[Arõna Sabalenka]], Valgevene tennisist (1998–) *[[Genovaitė Sabaliauskaitė]], leedu balletitantsija ja ballettmeister (1923–2020) *[[Youssouf Sabaly]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Daryl Sabara]], USA näitleja (1992–) *[[Victor de Sabata]], itaalia dirigent ja helilooja (1892–1967) *[[Kazimierz Sabbat]], Poola president eksiilis (1913–1989) *[[August Sabbe]], eesti metsavend (1909–1978) *[[Gilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (1930–2024) *[[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sabellius]], preester ja teoloog *[[Andrus Sabiin]], eesti sõudja (1986–) *[[Sabīkah bint Ibrāhīm Āl Khalīfah]], Bahreini kuninga abikaasa (1948–) *[[Sabinianus]], paavst (suri 606) *[[Georg Friedrich von Sabler]], Eesti keeleteadlane ja ajaloolane (1859–1935) *[[Georg Sabler]], Eesti vaimulik (1700–1740) *[[Georg Sabler (astronoom)|Georg Sabler]], Eesti astronoom (1810–?) *[[Georg Christian Sabler]], Eesti vaimulik (1776–1819) *[[Thomas Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1768–1812) *[[Thomas Sabler]], Eesti vaimulik (1734–1797) *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1799–1877) *[[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1939–1976) *[[Mare Sabolotny]], eesti kirjanik (1990–) *[[Reinhold Sabolotny]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Arvydas Sabonis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Domantas Sabonis]], leedu korvpallur (1996–) *[[Sonia Sabri]], India päritolu Briti tantsija *[[Simão Sabrosa]], portugali jalgpallur (1979–) *[[Raimundus Sabundus]], katalaani õpetlane, meditsiini-, filosoofia- ja teoloogiaõppejõud (?–1436) *[[Nyamko Sabuni]], Rootsi poliitik (1969–) *[[Tuduetso Sabure]], Botswana maletaja (1982–) *[[Eugenijus Sabutis]], Leedu poliitik (1975–) ==Sac== *[[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik (1965–) *[[Roberto Sacasa]], Nicaragua poliitik (1840–1896) *[[Juan Bautista Sacasa]], Nicaragua poliitik (1874–1946) *[[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (1938–2021) *[[Arrigo Sacchi]], itaalia jalgpallitreener (1946–) *[[Louis Sachar]], USA lastekirjanik (1954–) *[[Eugen Sacharias]], eesti arhitekt (1906–2002) *[[Valeryj Sachaščyk]], Valgevene opositsioonipoliitik (1964–) *[[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja (1980–) *[[Nils Bernhard Sachris]], Eesti arst ja tõlkija (1923–2014) *[[Benjamin Sachs]], USA filosoof *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]], Eesti arstiteadlane, numismaatik ja sfragist (1851–1903) *[[Reinhold Sachker]], eesti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, fotograaf (1844–1919) *[[Jeffrey Sachs]], Ameerika Ühendriikide majandustegelane (1954–) *[[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1891–1970) *[[Reinhold Sachse]], Vana-Liivimaa aadlik (16. sajand) *[[Katee Sackhoff]], USA näitleja (1980–) *[[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik (1892–1962) ==Sad== *[[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1930–2008) *[[Aivo Sadam]], eesti näitleja ja muusik (1980–) *[[Marek Sadam]], eesti laulja (1978–) *[[Anwar as-Sādāt]], Egiptuse poliitik (1918–1981) *[[markii de Sade]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1740–1814) *[[Vladimir Sadekov]], Eesti vandeadvokaat (1970–) *[[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur (1991–) *[[Władysław Sadłowski]], poola arhitekt (1869–1940) *[[Mihail Sadoveanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1880–1961) *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]], vene füüsik (1859–1923) *[[Andri Sadovõi]], Ukraina poliitik, avaliku elu tegelane ja ettevõtja (1968–) *[[George Sadowsky]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1936–) *[[Ali Sadpara]], Pakistani alpinist (1976–2021) *[[Hassan Sadpara]], Pakistani alpinist (1963–2016) *[[Sajid Sadpara]], Pakistani alpinist (1998–) *[[Elle-Mall Sadrak]], eesti arst (1988–) ==Sae== *[[August Sae]], Eesti sõjaväelane (1896–1919) *[[Natalia Saealle]], Eesti matemaatik (1976–) *[[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog (1851–1911) *[[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1892–1940) *[[Manuel Blas Antonio Sáenz]], Nicaragua ülemdirektor (1800-?) *[[Ralph Saenz]], USA laulja (1965–) *[[Sæmundr Õpetatu]], islandi ajaloolane (1056–1133) ==Saf== *[[Elif Şafak]], türgi kirjanik (1971–) *[[‘Ādil Safar]], Süüria poliitik (1953–) *[[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt (1902–1969) *[[Aḩmad aş-Şāfī]], Iraagi päritolu kunstnik (1971–) *[[Marat Safin]], tennisist (1980–) *[[Timur Safin]], tatari päritolu Venemaa vehkleja (1992–) *[[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist (1986–) *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja (1985–2009) *[[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1978–) *[[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik (1972–) *[[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1947–2024) *[[Matvei Safonov]], vene jalgpallur (1999–) *[[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur (1999–) *[[Viktor Safronov]], vene astronoom (1917–1999) ==Sag== *[[Liis Sagadi]], eesti arhitekt (1981–) *[[Marius Sagadi]], eesti muusik (1954–2015) *[[Katey Sagal]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1954–) *[[Carl Sagan]], USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist (1934–1996) *[[Dorion Sagan]], USA teaduskirjanik (1959–) *[[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik (1935–2004) *[[Peeter Sagar]], eesti ajakirjanik (1889–1930) *[[Ami Friedrich August Saget]] (1858–1909) *[[Auguste Saget]] (1820–1910) *[[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (1956–2022) *[[Bacary Sagna]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Rait Sagor]], eesti tõstja (1990–) *[[Reimo Sagor]], eesti näitleja (1987–) *[[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (1928–2012) *[[Richard Sagrits]], eesti kunstnik (1910–1968) *[[Evald Sagur]], eesti kunstnik (1922–1987) ==Sah== *[[Hillar Saha]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1899–1981) *[[Louis Saha]], Prantsusmaa jalgpallur (1978–) *[[Mehdī Saḩābī]], Iraani kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1944–2009) *[[Aleksander Saharov]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Liis Saharov]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane (1921–1989) *[[Andrei Sahharov (ajaloolane)]], vene ajaloolane (1930–2019) *[[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane (1915–1994) *[[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja (1983–) *[[Heete Sahkai]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1972–) *[[Anna Sahlene]], rootsi laulja (1976–) *[[Mona Sahlin]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Marshall Sahlins]], Ameerika Ühendriikide kultuuriantropoloog (1930–2021) *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]], baltisaksa arstiteadlane (1789–1848) *[[Johann Jakob Sahmen]], Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane (1700–1769) *[[Joseph August Heinrich Sahmen]], arstiteadlane (1829–1896) *[[Rudolf Ernst Hermann von Sahmen]], Eesti keemik (1876–1945) *[[Elisabet Sahtouris]], USA futuroloog, ärikonsultant ja publitsist (1943–) *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog (1925–1996) ==Sai== *[[Sathya Sai Baba]], India guru *[[Ali Saibou]], Nigeri sõjaväelane ja poliitik (1940–2011) *[[Edward Said]], ameerika kirjanduskriitik (1935–2003) *[[Marija Saidõkulova]], jakuudi balletitantsija ja ballettmeister (1955–) *[[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik (1869–1946) *[[Toni Sailer]], Austria mäesuusataja ja näitleja (1935–2009) *[[Teo Saimre]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane (1914–2007) *[[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane (1914–1987) *[[Trent Sainsbury]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja (1962–) *[[Carlos Sainz juunior]], hispaania vormelisõitja (1994–) *[[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja (1936–) *[[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik (1900–1944) *[[Krahv Saint-Germain]], prantsuse okultist, seikleja ja alkeemik (?–1784) *[[Émile Marco de Saint-Hilaire]], prantsuse kirjanik ja sõjaajaloolane (1796–1887) *[[Konstantin Saint-Hillaire]], zooloog (1866–1941) *[[David Saint-Jacques]], Kanada astrofüüsik ja Kanada Kosmoseagentuuri astronaut (1970–) *[[Camille Saint-Saëns]], prantsuse helilooja *[[Henri de Saint-Simon]], prantsuse filosoof (1769–1825) *[[Charles-Augustin Sainte-Beuve]], prantsuse kirjanduskriitik ja kirjanik (1804–1869) *[[Guy Stair Sainty]], Briti genealoog, heraldik ja kunstikaupmees (1950–) *[[Elsa Saisio]], soome näitleja (1981–) *[[Pirkko Saisio]], Soome kirjanik, näitleja ja režissöör (1949–) *[[Romain Saïss]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni maadleja (1975–2025) ==Saj== *[[Arseni Sajankin]], Eesti poksija ja poksitreener (1947–) *[[Sajath-Nova]], armeenia luuletaja ja ašuug (suri 1795) *[[Martin Sajdik]], Austria diplomaat (1949–) *[[Harjit Sajjan]], India päritolu Kanada poliitik (1970–) ==Sak== *[[Katrin Sak]], eesti biokeemik (1975–) *[[Oleksandr Sak]], Ukraina sõjaväelane *[[Toivo Sak]], Eesti NSV komsomoli- ja muuseumitöötaja (1941–2005) *[[Bukayo Saka]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Shimon Sakaguchi]], jaapani molekulaarbioloog ja immunoloog (1951–) *[[Shigematsu Sakaibara]], Jaapani sõjaväelane (1898–1947) *[[Konstantin Sakajev]], vene maletaja (1974–) *[[Alina Sakalouskaya]], valgevene mandoliinimängija *[[Kyū Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja (1941–1985) *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane (1881–1934) *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija (1969–) *[[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik (1962–) *[[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik (1936–) *[[María Sákkari]], Kreeka tennisist (1995–) *[[Albert Sakkart]], Eesti kommunistliku liikumise tegelane (1909–1938) *[[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane (1956–) *[[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik (1985–) *[[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1939–1993) *[[Tiiu Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Elmar-Oskar Sakkov]], eesti tehnikateadlane (1941–2009) *[[Erik Sakkov]], Eesti ärijuht ja muusik (1967–) *[[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt (1943–) *[[Sven Sakkov]], ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige (1971–) *[[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1942–) *[[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurikorraldaja (1980–) *[[Karl Sakrits]], eesti näitleja ja lavastaja (1989–) *[[Aleksei Saks]], Eesti trompetist (1971–) *[[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], Eesti iluuisutaja (1982–) *[[Artur Saks]], eesti jurist (1910–1982) *[[Edgar Valter Saks]], eesti ajaloolane (1910–1984) *[[Elfriede Saks]], eesti meditsiiniõde ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane *[[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist (1927–2014) *[[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (1943–2015) *[[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (1950–2015) *[[Hans Saks]], eesti päritolu kommunist (1894–1938) *[[Ita Saks]], Eesti tõlkija ja publitsist (1921–2003) *[[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige (1986–) *[[Jane Saks]] (1976–) *[[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1955–) *[[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane (1925–2015) *[[Katrin Saks]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Kertu Saks]], eesti meediateadlane (1971–) *[[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog (1930–2017) *[[Paul Saks]], eesti loomaarstiteadlane (1918–) *[[Rainer Saks]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Reti Saks]], eesti graafik (1960–) *[[Sergei Saks]], Nõukogude sõjaväelane (1889–1938) *[[Tomas Saks]], Läti geoloog *[[Toomas Saks]], eesti füüsikateoreetik (1942–) *[[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]], eesti ujuja ja majandustegelane (1959–) *[[Valdur Saks]], eesti biokeemik (1943–) *[[Valeri Saks]], eesti arhitekt (1925–2013) *[[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur (1966–) *[[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (1950–2024) *[[Arnold Sakson]], eesti poksija ja poksikohtunik (1937–2008) *[[Maire Sakson]], eesti kvaternaarigeoloog (1948–) *[[Tode Sakugawa]], jaapani võitluskunstiõpetaja (1733–1815) *[[Takao Sakurai]], jaapani poksija (1941–2012) ==Sal== *[[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane (1983–) *[[Olha Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur (1992–) *[[Florin Salam]], rumeenia manele-laulja (1979–) *[[Tammām Salām]], Liibanoni poliitik (1945–) *[[Hannu Salama]], soome kirjanik (1936–) *[[Bartosz Salamon]], Poola jalgpallur (1991–) *[[Corso Salani]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1961–2010) *[[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik (1962–) *[[Joseph Salas]], Ameerika Ühendriikide poksija (1903–1987) *[[Hugo Salasoo]], eesti botaanik, farmatseut ja arhivaar (1901–1991) *[[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik (1929–2024) *[[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane (1928–1990) *[[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (1932–) *[[Maksim Salaš]], valgevene korvpallur (1996–) *[[António de Oliveira Salazar]], Portugali poliitik (1889–1970) *[[Ken Salazar]], USA poliitik (1955–) *[[Toñi Salazar]], Hispaania mustlaspäritolu laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Santiago Salcedo]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Valentīns Salcevičs]], läti ehitusinsener (1938–1986) *[[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja (1877–1949) *[[David Saldadze]], gruusia päritolu Usbekistani maadleja (1978–) *[[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane (1790–1876) *[[Dietrich von Saldern]], Sēlpilsi foogt 15. sajandi lõpus *[[Madara Saldovere]], läti näitleja (1984–) *[[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik (1923–2008) *[[Külliki Saldre]], eesti näitleja (1952–) *[[Raivo Saldre]], eesti viievõistleja ja spordimetoodik (1949–2018) *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (1952–2020) *[[Nora Mohd Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1989–) *[[Salem Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1993–) *[[Robert Salem]], eesti keemik (1930–) *[[Georg Saleman]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1597–1657) *[[Joachim Salemann]], eesti vaimulik (1629–1701) *[[Olaus Georg Salenius]], Eesti vaimulik (?–1657) *[[Sabrina Salerno]], itaalia laulja *[[Kaarel Salev]], eesti metsateadlane (1905–1941) *[[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja –ajaloolane (1873–1937) *[[Emilio Salgari]], itaalia kirjanik (1862–1911) *[[William Saliba]], Prantsusmaa jalgpallur (2001–) *[[Antonio Salieri]], itaalia helilooja ja dirigent (1750–1825) *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]], Jeemeni poliitik (1942–2017) *[[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik (1928–2009) *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]], Iraagi poliitik (1960–) *[[Hasan Salihamidžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur, praegune sporditegelane (1977–) *[[Nurgyul Salimova]], bulgaaria maletaja (2003–) *[[Edgar Salin]], eesti poliitik *[[Sasu Salin]], soome korvpallur (1991–) *[[Guillermo Salinas]], Tšiili endine poksija (1938–) *[[Julio Salinas]], Hispaania endine jalgpallur (1962–) *[[Jerome David Salinger]], USA kirjanik (1919–2010) *[[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane (1962–) *[[Harrison Salisbury]], USA ajakirjanik ja ajaloolane (1908–1993) *[[Richard Anthony Salisbury]], Briti botaanik (1761–1829) *[[Joseph Saliste]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur (1999–) *[[Anneli Salk]], eesti psühholoog (1963–) *[[Jonas Salk]], aškenazi juudi päritolu USA ravimiuurija ja viroloog (1914–1995) *[[Macky Sall]], Senegali poliitik (1961–) *[[Roland Sallai]], ungari jalgpallur (1997–) *[[Lise de la Salle]], prantsuse klassikaline pianist (1988–) *[[Ago Saller]], eesti näitleja (1946–1980) *[[Aulis Sallinen]], soome helilooja (1935–) *[[Jere Sallinen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[Jaan Salm]], Eesti füüsik (1937–2022) *[[Jüri-Ott Salm]], eesti looduskaitsja (1976–) *[[Kusti Salm]], Eesti riigiametnik (1984–) *[[Sulev Salm]], eesti muusik, helilooja ja produtsent (1971–2024) *[[Toomas Salm]], eesti sporditegelane (1940–) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1894–1961) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini kroonprints (1969–) *[[Salmanassar V]], Assüüria kuningas (suri 722 eKr) *[[Fərman Salmanov]], aserbaidžaani geoloog (1928–2007) *[[Pärtel Salmar]], Eesti sõjaväelane (1895–1943) *[[Olof Salmén]], Soome poliitik (1927–) *[[Aleksi Salmenperä]], Soome filmirežissöör (1973–) *[[Deniss Salmijanov]], Eesti jooksja (1998–) *[[Ilmari Salminen]], soome kergejõustiklane (1902–1986) *[[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht (1976–) *[[Senni Salminen]], soome kergejõustiklane (1996–) *[[Börje Salming]], rootsi jäähokimängija (1951–2022) *[[Krišjānis Salmiņš]], läti näitleja (1971–) *[[Eduard Salmistu]], eesti näitleja (1962–) *[[Voldemārs Salnais]], Läti poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik (1978–) *[[Aulike Salo]], eesti jurist *[[Gasparo di Bertolotti da Salò]], itaalia viiulimeister (1540–1609) *[[Mika Salo]], Soome endine Vormel 1 sõitja (1966–) *[[Vello Salo]], eesti vaimulik ja kirjastaja (1925–2019) *[[Juhani Salokannel]], soome kirjanik (1946–) *[[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat (1940–) *[[Georg Salomon]], Eesti vaimulik (1756–1787) *[[Mikael Salomon]], Taani filmioperaator (1945–) *[[Jouko Salomäki]], soome maadleja (1962–) *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Esa-Pekka Salonen]], soome dirigent ja helilooja (1958–) *[[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener (1914–1986) *[[Karl Salong]], eesti fotograaf (1908–1942) *[[Mihkel Salong]], eesti klaverimeister (1877–1946) *[[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna (1900–1965) *[[Valeri Salov]], vene maletaja (1964–) *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti muusik *[[Tõnu Sal-Saller]], eesti muusik *[[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], Saksa ordu kõrgmeister (u 1162 – 1239) *[[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane (1885–1946) *[[Samuil Salzmann]], Eesti arstiteadlane (1906–?) *[[Felix Salten]], Austria kirjanik (1869–1945) *[[Susanna M. Salter]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja aktivist (1860–1961) *[[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja antidopingu ekspert (1935–2014) *[[Alexander Philipp von Saltza]], baltisaksa poliitik (1757–1821) *[[Anton Philipp von Saltza]] *[[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (1967–2016) *[[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog (1934–1994) *[[Herbert Salu]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1911–1988) *[[Johannes Salu]], Eesti sõjaväelane (1899–1954) *[[Elmar Salulaht]], eesti näitleja ja laulja (1910–1974) *[[Ants Salum]], eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja -uurija (1923–2012) *[[August Salum]], eesti põllumees, loomaarst ja poliitik (1894–1969) *[[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (1932–2006) *[[Inna Salum]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1921–1997) *[[Juhan Salum]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (1945–2022) *[[Olev Salum]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1960–) *[[Vello Salum]], Eesti vaimulik ja poliitik (1933–2015) *[[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (1921–2006) *[[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane ja vaimulik (1908–1996) *[[Andres Salumets]], eesti bioloog ja biokeemik (1971–) *[[Jaak Salumets]], eesti poliitik, korvpallitreener ja korvpallur (1949–) *[[Thomas Salumets]], eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane (1956–) *[[Vello Salumets]], eesti muusik ja tõlkija (1950–) *[[Aado Salumäe]], eesti mudellendur (1938–) *[[Eduard Salumäe]], eesti vaimulik (1919–1985) *[[Ene Salumäe]], eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht (1967–) *[[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik (1970–) *[[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik (1962–) *[[Jane Salumäe]], eesti maratonijooksja *[[Jens Salumäe]], eesti suusahüppaja *[[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (1960–2015) *[[Tiit Salumäe]], eesti kirikutegelane *[[August Salundi]], Eesti ühiskonnategelane (1907–1974) *[[Mati Salundi]], eesti pedagoogikateadlane (1950–) *[[Aleksander Saluoja]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane (1957–) *[[Malle Salupere]], eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik (1931–2023) *[[Riina Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (1956–) *[[Silvi Salupere]], eesti semiootik *[[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog (1935–2020) *[[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog (1961–) *[[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik (1903–1992) *[[Inga Salurand]], eesti näitleja (1983–) *[[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja (1993–) *[[Piret Saluri]], eesti tõlkija ja diplomaat (1943–) *[[Rein Saluri]], eesti kirjanik ja tõlkija (1939–2023) *[[Anton Saluste]], Eesti sõjaväelane (1904–1969) *[[Henrik Saluste]], eesti põllumees (1894–1942) *[[Kai-Riin Saluste]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane (1930–2020) *[[Liidia Saluste]], Eesti arstiteadlane (1950–) *[[Aarne Saluveer]], eesti koorijuht ja muusik (1959–) *[[Madis Saluveer]], eesti keeleteadlane (1952–) *[[Olev Saluveer]], eesti koolijuht (1949–2025) *[[Jaan Saluvere]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1953–) *[[Pille Saluvere]], eesti alpinist ja arst (1969–) *[[Tiit Saluvere]], eesti füüsik (1939–) *[[Anu Saluäär]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja ja muusik (1917–2008) *[[Kristi Salve]], eesti folklorist (1942–) *[[Marju Salve]], eesti keemik (1942–) *[[Pille Salveste]], eesti vaimulik (1955–2007) *[[Charlot Salwai]], Vanuatu poliitik *[[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor (1717–1776) ==Sam== *[[Salome Samadašvili]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Guilherme Samaia]], Brasiilia võidusõitja (1996–) *[[Juan Antonio Samaranch]], hispaania spordiametnik (1920–2010) *[[Antónis Samarás]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Giórgos Samarás]], kreeka jalgpallur (1985–) *[[Lucas Samaras]], kreeka päritolu USA fotograaf ja installatsioonikunstnik (1936–2024) *[[Spýros Samáras]], kreeka helilooja (1861–1917) *[[Juri Samarin]], vene publitsist ja filosoof (1819–1876) *[[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog (1938–2018) *[[Robert Samarütel]], Eesti jurist ja vanglaülem (1901–1961) *[[Richard Samarüütel]], eesti vallavanem ja põllumees (1892–1942) *[[Anu Samarüütel-Long]], eesti moekunstnik, disainer, illustraator ja ajakirjanik (1966–) *[[Mbwana Ally Samatta]], Tansaania jalgpallur (1992–) *[[Ieva Samauska]], läti luuletaja (1969–) *[[Soluna Samay]], Taani laulja (1990–) *[[N'Diaga Samb]], Senegali kabetaja (1966–) *[[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane (1995–) *[[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Catherine Samba-Panza]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) *[[Dylan Samberg]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1999–) *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik (1958–) *[[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Katja Sambuka]], vene laulja, näitleja, modell ja telesaatejuht (1991–) *[[Mari Samel]], eesti keemik (1950–) *[[Meelik Samel]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Nigulas Samel]], eesti biokeemik (1950–) *[[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane (1978–) *[[Ülo Samlan]], eesti tehnikateadlane ja mäeinsener (1923–1995) *[[Vello Samm]], eesti filmidirektor (1942–2024) *[[Jaanus Samma]], eesti kunstnik (1982–) *[[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja (1912–1978) *[[Alvar Sammal]], eesti kokk (1962–2015) *[[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane (1927–2001) *[[Guido Sammelselg]], eesti ettevõtja ja kunstikoguja (1956–2013) *[[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1928–2019) *[[Siim-Tanel Sammelselg]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Väino Sammelselg]], eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane (1949–) *[[Alfred Sammet]], eesti konstaabel ja kultuuritegelane (1908–1941) *[[Jaak Sammet]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Paul Sammet]], Eesti politseinik (1910–1989) *[[Indrek Sammul]], eesti näitleja (1972–) *[[Jaan Sammul]], eesti näitleja (1917–1983) *[[Jüri Sammul]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Marek Sammul]], eesti bioloog (1973–) *[[Frans Sammut]], Malta kirjanik (1945–2011) *[[Samo]], Samo riigi valitseja (7. sajand) *[[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik (1918–1992) *[[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja (1947–1999) *[[Aleksandr Samoilo]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1869–1963) *[[David Samoilov]], vene luuletaja ja tõlkija (1920–1990) *[[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (1912–2006) *[[Vladimir Samoilov]], vene näitleja (1924–1999) *[[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja (1934–2014) *[[Georg Samolevski]], Eesti tehnikateadlane (1922–1982) *[[Dionissi Samon]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1950) *[[Vladimir Samon]], Eesti sõjaväelane (1900–1970) *[[Kalli Samorodni]], eesti sõudja (1974–) *[[Mark Samorukov]], Eesti jäähokimängija (1989–) *[[Ago Samoson]], eesti füüsik (1955–) *[[Britt Samoson]], eesti moekunstnik (1982–) *[[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[César Sampaio]], Brasiilia jalgpallur *[[Jorge Sampaio]], Portugali poliitik (1939–2021) *[[Jorge Sampaoli]], Argentina endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1960–) *[[José Luis Sampedro]], Hispaania majandusteadlane ja kirjanik (1917–2013) *[[Pete Sampras]], USA tennisist (1971–) *[[Fiona Sampson]], inglise poeet ja keelefilosoof (sündinud 1963) *[[Julia Sampson Hayward]], USA tennisist (1934–2011) *[[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (1932–2015) *[[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik (1933–2006) *[[Hermann Samson]], Liivimaa vaimulik (1579–1643) *[[Ilja Samsonov]], vene jäähokimängija (1997–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Samsonov]], zooloog (1877–1920) *[[Timofei Samsonov]], nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku juhtivtöötaja (1888–1956) *[[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (1936–2024) *[[Nadežda Samsonova]], vene teatri- ja filminäitleja (1924–2010) *[[Evelin Samuel]], eesti laulja (1975–) *[[Anders Samuelsen]], Taani poliitik (1967–) *[[Paul Samuelson]], USA majandusteadlane (1915–2009) *[[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (1934–2024) *[[Emma Samuelsson]], rootsi epeevehkleja (1988–) *[[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja (1997–) *[[Anna Samuil]], Venemaa laulja (1976–) *[[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja (1979–) ==San== *[[San Holo]] (Sander van Dijck), hollandi DJ, helilooja, muusik ja produtsent (1990–) *[[Daniel Sanabria]], Paraguay endine jalgpallur (1977–) *[[Ivo Sanader]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1969–) *[[Constantin Sănătescu]], Rumeenia poliitik (1885–1947) *[[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (1926–2012) *[[Eunice Sanborn]], USA ülipikaealine (1896–2011) *[[Giovanni Felice Sances]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1679) *[[Alexis Sánchez]], Tšiili jalgpallur (1988–) *[[Carlos Andrés Sánchez]], Uruguay jalgpallur (1984–) *[[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi tõkkejooksja (1977–) *[[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[José Enrique Sánchez]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Oswaldo Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1973–) *[[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik (1972–) *[[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Salvador Sánchez Cerén]], El Salvadori poliitik (1944–) *[[Eduardo Sánchez González]], Kuuba arvutiteadlane ja keeletehnoloog (1995–) *[[Fidel Sánchez Hernández]], El Salvadori poliitik (1917–2003) *[[Víctor Sánchez Mata]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist (1971–) *[[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1977–) *[[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur (2000–) *[[George Sand]], prantsuse kirjanik (1804–1876) *[[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (1968–2024) *[[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ja teadlane (1972–) *[[Per Sandberg]], Norra poliitik (1960–) *[[Tom Sandberg]], Norra kahevõistleja (1955–) *[[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra kunstnik ja fotograaf (1953–2014) *[[Martin Sandberger]], Saksamaa sõjaväelane (1911–2010) *[[Henrik Sandblad]], rootsi idee- ja teadusajaloolane (1912–1991) *[[Johan August Sandels]], Rootsi sõjaväelane (1764–1831) *[[Einar Sanden]], eesti kirjanik (1932–2007) *[[Molly Sandén]], rootsi laulja (1992) *[[Anne Sander]], eesti nahakunstnik (1942–2023) *[[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog (1953–) *[[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (1923–2016) *[[Heldur Sander]], eesti loodusgeograaf, dendroloog ja maastikuökoloog (1946–) *[[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik (1977-) *[[Maris Sander]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, kirjanik ja dirigent (1967–) *[[Otto Sander]], saksa näitleja (1941–2013) *[[Ove Sander]], eesti vaimulik (1970–) *[[Priit Sander]], eesti majandusteadlane (1973–) *[[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (1945–2025) *[[Siimon Sander]], eesti ettevõtja (1995–) *[[Tõnis Sander]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1887–1914) *[[Bernie Sanders]], USA poliitik (1941–) *[[Christoph Sanders]], USA filminäitleja (1988–) *[[Harland Sanders]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1890–1980) *[[Joann Sanders]], usuteadlane (1857–1951) *[[John Sanders (filosoof)|John Sanders]], USA filosoof *[[Patrick Sanders]], Briti sõjaväelane (1966–) *[[William Sanderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andreas Sandhagen]], Eesti ajaloolane ja politoloog (1612–1657) *[[Harnaaz Sandhu]], India modell ja iluduskuninganna, 2021. aasta [[Miss Universum]] võitja (2000–) *[[Rasmus Sandin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Augusto César Sandino]], Nicaragua poliitik (1895–1934) *[[Erik Sandla]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1961–) *[[Adam Sandler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja filmiprodutsent (1966–) *[[Rickard Sandler]], Rootsi poliitik (1884–1964) *[[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1950–2026) *[[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (1948–2007) *[[Brian Sandoval]], USA poliitik (1963–) *[[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja (1974–) *[[José León Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1789–1854) *[[Eugen Sandow]], saksa kulturist (1867–1925) *[[Tiiu Sandrak]], eesti tõlkija, toimetaja ja kultuurikorraldaja (1958–) *[[Alex Sandro]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Helmuth Sandström]], Eesti geofüüsik ja okeanograaf (1931–) *[[Maia Sandu]], Moldova poliitik ja riigitegelane (1972–) *[[Harjo Sandur]], eesti metsateadlane (1910–1949) *[[Justin Sane]], USA muusik (1973–) *[[Viktor Sanejev]], kolmikhüppaja (1945–2022) *[[Netiporn Sanesangkhom]], tai antimonarhistlik aktivist (1995–2024) *[[David Sanford]], USA päritolu filosoof (1937–2022) *[[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[Joel Sang]], eesti kirjanik ja kirjastaja *[[Anno von Sangerhausen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister *[[Alexander Sangernebo]], eesti päritolu ameerika kujur (1856–1930) *[[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik (1971–) *[[Johannes Sangnes]], Skandinaavia ettevõtja (1957–) *[[Evelyn Sanguinetti]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1970–) *[[Julio Sanguinetti]], Uruguay poliitik (1936–) *[[Artur Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1965–) *[[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1947–2012) *[[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja (1989–) *[[Ferdinand Sannamees]], eesti skulptor (1895–1963) *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]], Gambia naispoliitik *[[Jan Tore Sanner]], Norra poliitik (1965–) *[[Sanni]], soome laulja (1993–) *[[Aleksander Sannik]], eesti jõumees (1883–1947) *[[Jakov Sannikov]], vene kütt ja Uus-Siberi saarte uurija (sündis 1780) *[[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur (1984–) *[[Charles Henri Sanson]], Pariisi timukas (1739–1806) *[[Jacopo Sansovino]], itaalia arhitekt ja skulptor (1486–1570) *[[Roque Santa Cruz]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Carlos Santana]], Mehhikost pärit USA kitarrist (1947–) *[[Luan Santana]], Brasiilia laulja (1991–) *[[Federico Santander]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Gustavo Santaolalla]], Argentina helilooja, muusik ja filmiprodutsent (1952–) *[[Antonio Sant'Elia]], itaalia arhitekt (1888–1916) *[[Jacques Santer]], Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik (1937–) *[[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik (1651–1717) *[[Giovanni Santi]], Itaalia maalikunstnik ja sisekujundaja (1435–1494) *[[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija (1971–) *[[Gustav Moritz Santo]], ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane (1802–1856) *[[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (1959–) *[[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur (2004–) *[[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija (1975–) *[[Douglas Santos]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik (1951–) *[[Victor Hugo dos Santos de Sá]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Augusto Santos Silva]], Portugali poliitik (1956–) *[[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane (1901–1954) ==Sap== *[[Arved Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1933–2021) *[[Lili Sapar]], eesti astrofüüsik (1947–) *[[Arvi Sapas]], eesti motosportlane (1947–2007) *[[Jaak Sapas]], eesti tantsija ja koreograaf (1979–) *[[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik (1952–) *[[Edward Sapir]], ameerika keeleteadlane (1884–1939) *[[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane (1954–) *[[Andrzej Sapkowski]], poola ulmekirjanik (1948–) *[[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija (1980–) *[[Gabe Saporta]], Uruguay muusik (1979–) *[[Oleg Sapožnin]], Eesti spordi- ja kultuuritegelane (1931–2014) *[[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik (1906–1996) *[[Sappho]], vanakreeka poetess ja pedagoog (7.–6. sajand eKr) *[[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Juri Saprõkin]], vene ajaloolane (1913–1998) *[[Gennadi Sapunov]], Nõukogude Liidu maadleja ja treener (1938–2023) ==Sar== *[[Edwin van der Sar]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Claudio Saracini]], itaalia varabaroki helilooja, lautomängija ja laulja (1586–1630) *[[Sarah, Yorki hertsoginna]] (1959–) *[[Ivan Sarailiev]] (1887–1969), bulgaaria filosoof *[[Ebba Saral]], eesti käsitööõpetaja ja-edendaja ning Eesti Naiskodukaitse tegelane (1890–1942) *[[Karl Saral]], Eesti loomaarstiteadlane ja poliitik (1880–1942) *[[José Saramago]], portugali kirjanik (1922–2010) *[[Jussi Saramo]], Soome poliitik (1979–) *[[Aleksejs Saramotins]], Läti jalgrattur (1982–) *[[Aleksei Sarana]], vene maletaja (2000–) *[[Inga Sarand]], eesti mikrobioloog (1966–) *[[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog (1937–2012) *[[Susan Sarandon]], USA näitleja ja aktivist (1946–) *[[Aavo Sarap]], eesti jalgpallitreener *[[Carl Sarap]], kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf (1892–1942) *[[Ene Sarap]], eesti õpetaja (1958–2014) *[[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (1945–2019) *[[Tõnis Sarap]], eesti laulja ja dirgent (2001–) *[[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik (1965–) *[[Peep Sarapik]], helilooja ja koorijuht (1949–1994) *[[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane (1961–) *[[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1978–) *[[Ortvin Sarapu]], eesti päritolu Uus-Meremaa maletaja (1924–1999) *[[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1971–) *[[Aleksander Sarapuu]], eesti laulja (1941–2009) *[[Andres Sarapuu]], eesti vangla-ajaloo uurija ja endine vang (1978–) *[[Arne Sarapuu]], eesti alpinist (1950–) *[[Arvo Sarapuu]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–2020) *[[August Sarapuu]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1891–1957) *[[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht (1979–) *[[Heidi Sarapuu]], eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor (1944–) *[[Hille Sarapuu]], eesti sportlane (1937–) *[[Jaan Sarapuu]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1933–2024) *[[Johannes Sarapuu]], eesti agronoom (1931–2008) *[[Kersti Sarapuu]], eesti poliitik (1954–) *[[Lembit Sarapuu]], eesti kunstnik (1930–2024) *[[Linda Sarapuu]], eesti raamatukogundustegelane (1942–2022) *[[Silver Sarapuu]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (1944–2021) *[[Pablo Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja (1844–1908) *[[Jukka-Pekka Saraste]], soome dirigent (1956–) *[[Markku Sarasto]], Soome endine poksija (1962–) *[[Kadõrbek Sarbajev]], Kõrgõzstani diplomaat (1966–) *[[Daciana Sârbu]], Rumeenia poliitik (1977–) *[[Philippe Sarde]], prantsuse filmihelilooja (1948–) *[[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat (1906–1971) *[[Peet Sarepera]], eesti notar (1873–1936) *[[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik (1872–1938) *[[Helmut Saretok]], eesti päritolu Vene kergejõustiklane (1898–1971) *[[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Thomas Sargent]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1943–) *[[Sargon]], Akadi riigi rajaja *[[Sargon II]], Assüüria kuningas (722–705 eKr) *[[Armen Sargsjan]], Armeenia füüsik, arvutiteadlane, diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Serž Sargsjan]], Armeenia poliitik (1954–) *[[Tigran Sargsjan]], Armeenia poliitik (1960–) *[[Erich Hugo Sari]], tehnikateadlane (1888–1946) *[[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik (1963–) *[[Mauri Sariola]], soome kirjanik (1924–1985) *[[Martiros Sarjan]], armeenia kunstnik (1880–1972) *[[Aarne Sarjas]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja (1901–1984) *[[Hanna Sarkkinen]], Soome poliitik (1988–) *[[Sampo Sarkola]], soome näitleja (1978–) *[[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[András Sárközy]], ungari matemaatik (1941–) *[[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (1944–2020) *[[Henn Sarmiste]], Eesti sõjaväelane (1897–1947) *[[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (1951–2021) *[[Kaia Sarnet]], eesti riigiametnik (1963–) *[[Kristel Sarnet]] eesti näitleja (1969–) *[[Rainer Sarnet]], eesti režissöör (1969–) *[[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane (1968–) *[[Ken Saro-Wiwa]], nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist (1941–1995) *[[Anastassija Sarokina]], valgevene maletegelane ja maletaja (1980–) *[[Juuse Saros]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Zoltan Sarosy]], Kanada ja Ungari maletaja (1906–2017) *[[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur (1998–) *[[Pape Matar Sarr]], Senegali jalgpallur (2002–) *[[Birgit Sarrap]], eesti laulja (1988–) *[[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Cyprien Sarrazin]], Prantsusmaa mäesuusataja (1994–) *[[Thilo Sarrazin]], Saksamaa poliitik ja majandustegelane (1945–) *[[Nathalie Sarraute]], prantsuse kirjanik ja jurist (1900–1999) *[[Andres Sarri]], eesti insener ja tippjuht (1958–2011) *[[Gustav Sarri]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1921–1997) *[[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–2025) *[[Andrea del Sarto]], itaalia kunstnik (suri 1531) *[[Francesco Sartori]], itaalia helilooja, pianist ja trompetist (1957–) *[[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane (1797–1859) *[[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1915–1980) *[[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik (1929–2022) *[[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane (1945–) *[[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (1921–2008) *[[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1920–2011) *[[Henn Sarv]], eesti arvutikoolitaja (1955–) *[[‎Heno Sarv]], eesti etnoloog (1954–2010) *[[Jaan Sarv]], eesti matemaatik (1877–1954) *[[Jaan Sarv (agronoom)|Jaan Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1922–1991) *[[Jaan Sarv (rahvamuusikateadlane)|Jaan Sarv]], eesti rahvamuusikateadlane (1941-1988) *[[Jaan Sarv (muusik)|Jaan Sarv]], eesti muusik *[[Juhan Sarv]], Eesti jurist (1980–) *[[Krista Sarv]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1974–) *[[Kristjan Sarv]], eesti näitleja (1979–) *[[Lembit Sarv]], eesti geoloog (1927–2012) *[[Mall Sarv]], eesti klaverikunstnik ja -õpetaja, muusikakriitik ja tõlkija (1918–2002) *[[Margaret Sarv]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Margit Sarv]], eesti jurist (1975–) *[[Mari Sarv]], eesti folklorist (1972–) *[[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (1951–2018) *[[Paul Sarv]], eesti kontrabassimängija ja muusikapedagoog (1916–2005) *[[Priit Sarv]], eesti füüsik (1962–) *[[Robert Sarv]], eesti vandeadvokaat (1987–) *[[Tõnn Sarv]], eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja (1949–2025) *[[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik (1960–) *[[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik (1948–) ==Sas== *[[Ukyo Sasahara]], jaapani võidusõitja (1996–) *[[Masanao Sasaki]], Jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Jüri Sasi]], Eesti haridustegelane, koolijuht ja poliitik (1954–) *[[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja õppejõud (1949–) *[[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (1952–2025) *[[Lennart Sasi]], eesti tehnikateadlane (1935–2011) *[[Jüri Saska]], Eesti mereväelane (1974–) *[[Wilhelm Sasnal]], poola kunstnik (1972–) *[[Anatoli Sass]], Nõukogude Liidu sõudja (1935–2023) *[[Benjamin Sass]], Eesti vaimulik (1725–1791) *[[Eduard von Sass]], baltisaksa päritolu Saksa sõjaväelane (1900–1946) *[[Friedrich von Sass]], Saaremaa maanõunik (suri 1689) *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]], baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal (1857–1909) *[[Hermann Sasse]], saksa vaimulik ja teoloog (1895–1976) *[[Voldemar Sassi]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1899–1941) *[[Will Sasso]], Kanada näitleja (1975–) *[[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1956–2022) *[[Donald Sassoon]], Suurbritannia ajaloolane (1946–) *[[Denis Sassou-Nguesso]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–) ==Saš== *[[Evelina Sašenko]], leedu laulja (1987–) ==Saz== *[[Vladimir Sazonov]], Eesti assürioloog (1979–) *[[Nikolai Sazõkin]], NSV Liidu riigitegelane (1910–1985) ==Sat== *[[Michael Sata]], Sambia poliitik (1937–2014) *[[Jevgeni Satanovski]], vene majandusteadlane ja orientalist (1959–) *[[Erik Satie]], prantsuse helilooja (1866–1925) *[[Virginia Satir]], ameerika pereterapeut (1916–1988) *[[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik (1901–1975) *[[Kentaro Sato]], jaapani päritolu USA helilooja ja dirigent (1981–) *[[Katsuhiko Satō]], jaapani füüsik (1945–) *[[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja (1977–) *[[Yūto Satō]], Jaapani jalgpallur (1982–) *[[Arto Satonen]], Soome poliitik (1966–) *[[Tomáš Satoranský]], tšehhi korvpallur (1991–) *[[Aleks Sats]], eesti lavastaja ja näitleja (1914–1992) *[[Rene Satsi]], eesti turismiettevõtja ja reisikirjanik (1975–) *[[Džantörö Satõbaldijev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Kailash Satyarthi]], India laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu võitleja (1954–) ==Sau== *[[Olev Sau]], eesti helilooja ja koorijuht (1929–2015) *[[Carlos Saucedo]], Boliivia jalgpallur (1979–) *[[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Grégoire Saucy]], Šveitsi autosportlane (1999–) *[[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1902–1969) *[[Algirdas Saudargas]], Leedu poliitik (1948–) *[[Jan Saudek]], tšehhi fotograaf ja maalikunstnik (1935–) *[[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener (1972–) *[[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane (1906–1943) *[[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Leo Sauemägi]], eesti arstiteadlane, pulmonoloog (1928–1987) *[[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane (1881–1927) *[[Peet Sauer]], eesti usuliikumise tegelane ja jutlustaja (1857–1924) *[[Rudolf Harald Sauerbrei]], Eesti vaimulik (1908–1976) *[[Artur Saueselg]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Heidenricus Saujerve]], Tartu vasall (surnud 1460) *[[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat ja konsul (1908–1976) *[[Katrin Saukas]], eesti näitleja (1958–) *[[Liisa Saukas]], eesti õpetaja (1906–1997) *[[Arvo Sauks]], eesti psühhiaater Kanadas (1920–2014) *[[Karl-Feliks Sauks]], eesti majandusteadlane (1915–1983) *[[Bruno Saul]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2022) *[[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1966) *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], Eesti poliitik (1866–1954) *[[Linda Saul]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1907–1997) *[[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (1932–2014) *[[Vello Saul]], eesti advokaat (1903–1963) *[[Maarja Saulep]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Margit Saulep]], eesti ooperilaulja (1968–) *[[Reinhold Saulmann]], eesti jooksja, jääpallur ja sporditegelane (1895–1936) *[[Samuel Saulus]], eesti flötist (1933–1990) *[[Annie Saumont]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (1927–2017) *[[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja (1958–) *[[Hermann Sauppe]], saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik (1809–1893) *[[Matti Sauramo]], soome geoloog (1889–1958) *[[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattur (1976–) *[[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane ja semiootik (1857–1913) *[[Henri de Saussure]], Šveitsi entomoloog ja mineraloog (1829–1905) *[[Horace Bénédict de Saussure]], Genfi loodusteadlane (1740–1799) *[[Nicolas Théodore de Saussure]], Šveitsi loodusteadlane (1767–1845) *[[Peeter Sauter]], eesti kirjanik (1962–) *[[Ralf Sauter]], eesti filmikriitik ja -blogija (1991–) *[[Marcelino Sanz de Sautuola]], harrastusarheoloog *[[Stephen Sauvestre]], prantsuse arhitekt (1847–1919) ==Sav== *[[Claudius Sava]], rumeenia jalgpallur (1951–2011) *[[Aminata Savadogo]], läti laulja (1993–) *[[Demba Savage]], Gambia jalgpallur (1988–) *[[Randy Savage]], USA maadleja (1952–2011) *[[Rick Savage]], Briti muusik (1960–) *[[David Savan]], USA filosoof ja semiootik (1916–1992) *[[Larissa Savankova]], Eesti näitleja (1965–) *[[Doug Savant]], USA filminäitleja (1964–) *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Charles Savarin]], Dominica poliitik (1943–) *[[Jefferson Savarino]], Venezuela jalgpallur (1996–) *[[Félix Savart]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1791–1841) *[[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]], arstiteadlane (1860–1933) *[[Maria Saveljeva]], Eesti lauahokimängija ja treener (1997–) *[[Björn Savén]], rootsi ettevõtja ja investor (1950–) *[[Thomas Savery]], inglise leiutaja ja insener (u 1650–1715) *[[Gaetano Savi]], itaalia botaanik (1769–1844) *[[Konstantin Savi]], eesti laulja ja näitleja (1894–1943) *[[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik *[[Ain Saviauk]], Eesti lavastaja ja poliitik (1964–) *[[Ell Saviauk]], eesti klaveriõpetaja (1934–2017) *[[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Teet Saviauk]], eesti muusik (1963–2009) *[[Lukas Savickas]], Leedu poliitik (1990–) *[[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur (1991–) *[[Maris Savik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Oskar Savik]], Austraalia ja Eesti aednik ja aiandustegelane (1890–1985) *[[Jimmy Savile]], inglise meediapersoon ja DJ (1926–2011) *[[Aleksandr Savin]], vene fotograaf ja vikipedist (?–) *[[Veli-Matti Savinainen]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Boriss Savinkov]], terrorist ja poliitik (1879–1925) *[[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Edgar Savisaar]], eesti poliitik (1950–2022) *[[Erki Savisaar]], eesti poliitik, ettevõtja (1978–) *[[Maria Savisaar]], eesti poliitik (1981–) *[[Remo Savisaar]], eesti fotograaf (1978–) *[[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik (1962–2009) *[[Lehte Savitskaja]], eesti hüdrogeoloog (1936–) *[[Artjom Savitski]], eesti laulja (1992–) *[[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik (1844–1905) *[[Aleksei Savitš]], astronoom (1811–1883) *[[Vassili Savka]], Eesti kurjategija *[[Hannu Savola]], soome ajakirjanik (1949–2007) *[[Erkki Savolainen]], soome poksija *[[Janek Savolainen]], eesti tantsija, koreograaf ja lavastaja (1978–) *[[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja (1940–2005) *[[Girolamo Savonarola]], preester, Firenze poliitik (1452–1498) *[[Grigori Savonenkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1975) *[[Aleksei Savrassov]], vene maalikunstnik (1830–1897) *[[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik-multiplikaator (1924–2011) *[[Andrei Savtšenko]], valgevene laulja *[[Olena Savtšenko]], ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja (1984–) *[[Irina Savuskan]], Ukraina karaiimi päritolu Eesti näitleja (1905–1984) *[[Jaak Savvi]], eesti ujuja (1980–) *[[Afanassi Savvin]], jakuudi haridustegelane (1986–) *[[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja (1936–2011) *[[Grigori Savvinov]], jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog (1957–) *[[Dmitri Savvinov]], jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog (1932–2018) *[[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija (1985–) ==Saw== *[[Erika Sawajiri]], jaapani filminäitleja, laulja ja fotomodell (1986–) *[[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja (1994–) ==Sax== *[[Adolphe Sax]], Belgia muusik ja pillimeister (1814–1894) *[[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gota Bragança]] (1907–1995) *[[Saxo Grammaticus]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat (1920–2003) ==Say== *[[Jean-Baptiste Say]], prantsuse majandusteadlane (1767–1832) *[[Sayako]], Jaapani printsess (1969–) *[[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik (1981–) *[[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf (1992–2017) *[[Muḩammad al-Sayed]], Katari maletaja (1981–) *[[Dorothy L. Sayers]], inglise proosakirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija (1893–1957) *[[Eberhard von Sayn]], Liivi ordumeister 1251/1253-1254 *[[Nūrā as-Sayyid]], Egiptuse jooksja (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sa, Biograafiad]] ro0xtr7ggp51ewuyu73vwc940zjrqpa 0 257823 7171120 7061672 2026-06-12T07:47:19Z Kuriuss 38125 7171120 wikitext text/x-wiki '''Roland-Otomar Lepik''' (ka '''Ottomar'''; perekonnanimi kuni 12. oktoobrini 1939 ametlikult '''Leppik'''<ref name="PR72">Tartu linna perekonnaregister, 72. köide, 1939–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5130.4.477. Lk 490<ref></ref>; 24. oktoober ([[vkj]]) / [[6. november]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[8. detsember]] [[1942]]<ref name="RR26">Päring Rahvastikuregistrist</ref> Tallinn) oli [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa teise okupatsiooni]] ajal Eestis [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] Poliitilise Politsei inspektuuri juht [[1941]]. aastal. Ta õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1928]]. aastal.<ref>[http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1928 Hugo Treffneri Gümnaasium, Vilistlased 1928]</ref> Aastatel 1928–1935 õppis ta [[Tartu ülikool]]is õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli. Alates [[1937]]. aastast oli ta [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] ametnik Tartus ja {{kas|Isamaaliidu Tartu maakonna sekretär}}. Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algust ning[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)| Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] asus Lepik tööle [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagri]] eriosakonna ülemana ning määrati hiljem laagri ülemaks.<ref>[[Riho Västrik]]. [https://archive.today/20120908073115/http://www.postimees.ee/luup/00/06/kultuur.shtm "Tapmisega peab harjuma"]. [[Luup (ajakiri)|Luup]] nr 6 (115), 20. märts 2000</ref> [[Eesti Omavalitsus]]e poolt politseiasutuste loomisel määrati Lepik 1. septembrist 1941 [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e [[Tallinn-Nõmme Prefektuur]]i Poliitilise Politsei juhiks. 27. septembril 1941 määrati ta Saksa [[Einsatzgruppe A]] juhi [[Martin Sandberger]]i poolt [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e (POV) Poliitilise Politsei Inspektuuri ning 28. oktoobrist 1941 määrati ta POV Poliitilise Politsei inspektoriks (juhatajaks). Ta tagandati 9. detsembril 1941 Eesti Omavalitsuse sisedirektor [[Oskar Angelus]]e poolt ametialaste kuritegude tõttu<ref>[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas "Isamaaliitlane, kellest sai timukas"]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002</ref> ning vangistati. Tema tegevuse uurimiseks määrati endine advokaat [[Karl Grau]], kes viis Lepiku süüdistusasjas läbi juurdluse. Kogutud materjalid edastas Sandberger Riiga, kuhu saadeti ka Lepik. Riias asunud Saksa julgeolekupolitsei juht olevat Lepiku mõistnud surma.<ref>[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas "Isamaaliitlane, kellest sai timukas"]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002 </ref> Mäe järgi olevatki otsus viidud täide [[veebruar]]is-[[märts]]is [[1942]] Riias.<ref>[[Hjalmar Mäe]]. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Tallinn 2005</ref> Rahvastikuregistri järgi suri ta 8. detsembril 1942 Eesti alal.<ref name="RR26" /> Sama kinnitab ka Tartu linna perekonnaregister ja lisab surmakohana Tallinna.<ref name="PR72" /> Tõenäoliselt hukati ta [[Keskvangla]]s. ==Viited== {{viited}} ==''Personalia''== *[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas "Isamaaliitlane, kellest sai timukas"]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002 ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=14545 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''] {{JÄRJESTA:Lepik, Roland}} [[Kategooria:Eesti Omavalitsus]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Harjola liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1942]] r871hst0v7j9abkpt0dt1qlw1gil1id 7171122 7171120 2026-06-12T07:47:54Z Kuriuss 38125 7171122 wikitext text/x-wiki '''Roland-Otomar Lepik''' (ka '''Ottomar'''; perekonnanimi kuni 12. oktoobrini 1939 ametlikult '''Leppik'''<ref name="PR72">Tartu linna perekonnaregister, 72. köide, 1939–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5130.4.477. Lk 490<ref></ref>; 24. oktoober ([[vkj]]) / [[6. november]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[8. detsember]] [[1942]]<ref name="RR26">Päring Rahvastikuregistrist</ref> Tallinn) oli [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa teise okupatsiooni]] ajal Eestis [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] Poliitilise Politsei inspektuuri juht [[1941]]. aastal. Ta õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1928]]. aastal.<ref>[http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1928 Hugo Treffneri Gümnaasium, Vilistlased 1928]</ref> Aastatel 1928–1935 õppis ta [[Tartu ülikool]]is õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli. Alates [[1937]]. aastast oli ta [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] ametnik Tartus ja {{kas|Isamaaliidu Tartu maakonna sekretär}}. Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algust ning[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)| Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] asus Lepik tööle [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagri]] eriosakonna ülemana ning määrati hiljem laagri ülemaks.<ref>[[Riho Västrik]]. [https://archive.today/20120908073115/http://www.postimees.ee/luup/00/06/kultuur.shtm "Tapmisega peab harjuma"]. [[Luup (ajakiri)|Luup]] nr 6 (115), 20. märts 2000</ref> [[Eesti Omavalitsus]]e poolt politseiasutuste loomisel määrati Lepik 1. septembrist 1941 [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e [[Tallinn-Nõmme Prefektuur]]i Poliitilise Politsei juhiks. 27. septembril 1941 määrati ta Saksa [[Einsatzgruppe A]] juhi [[Martin Sandberger]]i poolt [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e (POV) Poliitilise Politsei Inspektuuri ning 28. oktoobrist 1941 määrati ta POV Poliitilise Politsei inspektoriks (juhatajaks). Ta tagandati 9. detsembril 1941 Eesti Omavalitsuse sisedirektor [[Oskar Angelus]]e poolt ametialaste kuritegude tõttu<ref>[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas "Isamaaliitlane, kellest sai timukas"]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002</ref> ning vangistati. Tema tegevuse uurimiseks määrati endine advokaat [[Karl Grau]], kes viis Lepiku süüdistusasjas läbi juurdluse. Kogutud materjalid edastas Sandberger Riiga, kuhu saadeti ka Lepik. Riias asunud Saksa julgeolekupolitsei juht olevat Lepiku mõistnud surma.<ref>[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas "Isamaaliitlane, kellest sai timukas"]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002 </ref> Mäe järgi olevatki otsus viidud täide [[veebruar]]is-[[märts]]is [[1942]] Riias.<ref>[[Hjalmar Mäe]]. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Tallinn 2005</ref> Rahvastikuregistri järgi suri ta 8. detsembril 1942 Eesti alal.<ref name="RR26" /> Sama kinnitab ka Tartu linna perekonnaregister ja lisab surmakohana Tallinna.<ref name="PR72" /> Tõenäoliselt hukati ta [[Keskvangla]]s. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas "Isamaaliitlane, kellest sai timukas"]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002 ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=14545 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''] {{JÄRJESTA:Lepik, Roland}} [[Kategooria:Eesti Omavalitsus]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Harjola liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1942]] ibt0kuicuiao9n8fi3w3he8vspxpdvi 0 263991 7171219 6890583 2026-06-12T11:35:41Z ~2026-34554-94 231500 /* Erialad */ 7171219 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž |Pilt = Tallinn, koolihoone veetorniga Tõnismägi 12, 14 (2).jpg |Pildiallkiri = Koolihooned aadressil Tõnismägi 12, 14, Tallinn |Asutatud = [[1997]] |Koolitüüp = |Direktor = [[Udo Meriste]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = |Maakond = [[Harjumaa]] |Vald = |Asula = |Aadress = Tõnismägi 14, Tallinn |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = |Moto = |Koordinaadid = |Logo = |Kooli logo = }} '''TTÜ Tallinna Kolledž''' oli aastatel 2004–2016 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i koosseisu kuulunud [[kõrgkool]]. Alates 2017/2018. õppeaastast kolledž iseseisva õppeasutusena likvideeriti, õppetöö jätkub samades ruumides aadressil [[Tõnismägi]] 12 ja 14 Tallinna Tehnikaülikooli teaduskonna osana.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/78151056/tallinna-tehnikaulikool-liitis-kolledzid-teaduskondadega Soopan, Ivar. Tallinna Tehnikaülikool liitis kolledžid teaduskondadega.] Maaleht, 10. mai 2017.</ref> Kolledži direktor oli [[Udo Meriste]]. Õppeasutuse eelkäija on 1993. asutatud [[Tallinna Kommertskool]], mis ühines Tallinna Tehnikaülikooliga 1997. aastal (''TTÜ Kõrgem Majanduskool''). 2004. aastast tegutsetakse juba kolledžina. == Koolihoone == 1882. aastal valmis aadressil [[Tõnismägi]] 12 inseneride F. Howeni ja A. Esseni projekti järgi veetorn, mis ühendati linna veevärgiga ja hakkas 1883. aastal Toompeale vett andma.<ref name=":0">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3127 Koolihoone veetorniga Tõnismägi 12, 14.] Kultuurimälestiste register.</ref> Koolihoone aadressil [[Tõnismägi]] 14 projekteeris 1935. aastal naiskutsekooli ([[Tallinna Kodunduskeskkool]]) jaoks arhitekt [[Herbert Johanson]]<ref>Reena Kitsing. [http://www.ttu.ee/tallinna-kolledz/kolledz-2/ajalugu/hoone-ajaloost/ Ajalugu: TTÜ TK hoone ajaloost.] Tallinna Tehnikaülikool, 19. november 2010</ref>. Hoone on valminud kahes etapis. 1935.–1937. aastal jäi [[Tuvi tänav|Tuvi tänava]] poolne osa lõpuni ehitamata, valmis vaid vundament. Hoone ehitus lõpetati aastatel 1958–1960, kui arhitekt [[Enn Kaar]] oli 1958. aastal koolile Tuvi tänava äärde juurdeehituse projekteerinud. Pärast koolimaja valmimist ehitati piki [[Tuvi tänav|Tuvi tänavat]] hoonele juurde ühekorruseline transformaatoriruum.<ref name=":0" /> Nõukogude ajal asusid hoones tehnikumid. Aastatel 1997–2004 asus hoones TTÜ Kõrgem Majanduskool. Alates 2004. aastast kuulub hoone [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolile]] ja selles tegutses kuni 2016. aastani TTÜ Tallinna Kolledž, seejärel on hoone olnud TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi kasutuses.<ref name=":0" /> == Erialad == * Kinnisvara haldamine. Õppetöö toimub eesti keeles ja kestab 4 aastat. * Majandusarvestus. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles ning kestab 3,5 aastat. * Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus. ** Äriõigus. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles ning kestab 3,5 aastat. ** Rahvusvahelise äritegevus. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles ning kestab 3,5 aastat. == Kooli vilistlased == *[[Gerd Kanter]], kettaheitja *[[Helen Klandorf]], elukutseline võistlustantsija *[[Natalja Kornõševa]], iluvõimleja *[[Lauri Leis]], kergejõustiklane *[[Karoliina Lill]], iluvõimleja ==Vaata ka== *[[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ttu.ee/tallinna-kolledz Tallinna Kolledž] Tallinna Tehnikaülikooli koduleht [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] [[Kategooria:Tõnismäe]] j20u6884t27vng8qjrz13v73ddxgu94 1 266921 7170884 6582034 2026-06-11T16:02:29Z Kasparkelk 204517 Kasparkelk teisaldas lehekülje [[Arutelu:Twitter]] pealkirja [[Arutelu:X (sotsiaalmeedia)]] alla 6582034 wikitext text/x-wiki == Retsensioon == 1)Vastavus teemale: Artikkel vastab teemale. Teemast pole kõrvale kaldutud. 2)Sisukus Artikkel on sisukas. Välja on toodud omadused, kasutamine, ajalugu. 3)Allikatele viitamine: Viitamine on korrektne. 4)Vikivormistus: Vormistus on üsna hea. Lisama peaks vähemalt ühe tabeli. Artiklit võiks illustreerida piltidega. Lisada võiks rohkem siselinke. 5)Keeleline kvaliteet: Üldiselt on artikkel kirjutatud hästi. Leidsin mõned vead tekstis: *63 protsenti kasutajatest on alla 35-aasta vanad- ... alla 35 aasta vanad. *Kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete promomiseks.- ...saadete reklaamimiseks. *Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas New York Times, et teenus on sisendanud nartsissismi uuel tasandil- ... nartsismi uuel tasandil. *Et mõõteamõjutaset, kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel sotsiaalvõrgustikel, näiteks Twitter või Facebook.- Mõjutaseme mõõtmiseks kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel sotsiaalvõrgustikel, nagu näiteks Twitter või Facebook. *Vasutvõtt Kui Twitter alustas tegevust 2006. aastal...- segane lause + typo. 6) Arusaadavus: Tekstist on hea aru saada. Laused on üsna korrektsed. Teksti võiks korraks uuesti läbi lugeda ning mõnes kohas sõnastusi parandada. 7) Kokkuvõte: Artikkel on sisult hea. Teemat on põhjalikult kirjeldatud. Artiklist saab vajaliku informatsiooni kätte. Edu ! --[[Kasutaja:HelinaZ|HelinaZ]] 10. detsember 2011, kell 17:01 (EET) == Retsensioon2 == 1)Vastavus teemale: Artikkel vastab teemale. 2)Sisukus: Sisukas. Sain teada twitter'i omadustest, kasutamisest, ajaloost, demograafiast, millest kirjutavad twitter'i kasutajad jne. 3)Allikatele viitamine: Viited on tehtud õigesti. 4)Vikivormistus: Hästi vormistatud. Mina paneksin algusesse kas twitter'i logot või selle peakorteri pilti ja selle alla mõnda olulisemat informatsiooni tabeli kujul. 5)Keeleline kvaliteet: Kuna ma pole eesti keele kandja, ei hakka ma hindama keele kvaliteedi. Aga ühe trükkivea parandasin ära. 6) Arusaadavus: Arusaadav, sisukad ja mitte väga pikkad laused. On päris hea lugeda. 7) Kokkuvõte: Enne artikli lugemist ma pole teadnud twitter'ist midagi. Ja nüüd isegi tekkis soov minna nende leheküljele ja uurida lähemalt, aitäh! --[[Kasutaja:Samiuel|Samiuel]] 10. detsember 2011, kell 22:35 (EET) == Retsensioon == * teema: Artikkel käsitleb teemat * sisu: Vajalikud aspektid esitatud, esineb ka natuke huvitavat statistikat, saidi enese kohta * viited: Viited korras * vikisus: Võiksid pisut korrastada veel, mõningad read on liiga lahku, eriti esimeses lõigus viskub silma * keel: Vist on korras, arusaadav vähemalt küll * arusaadavus: Täitsa arusaadav * kokkuvõte: Artikkel enamvähem korras, tegele vormistusega natuke :) Tšill ;) --[[Kasutaja:Deniss95|Deniss]] 12. detsember 2011, kell 17:35 (EET) ---- *Väldi konstruktsiooni "midagi tehtud/millegi tegemine kellegi <u>poolt</u>" *Lauses "Kasutajad saavad ka erinevaid..." sõna "ka" kordus *'''2009. aastal ajakirjas Time''' *kasuta malli {{tl|Tsitaat2}} *''Sõnumipikkuse limiit pandi 140 tähemärki, et see sobiks SMSi pikkuse piiranguga ning mis sundis kasutama slängi ning lühendeid.'' Natuke segane lause *''vaidles selle küsitlusele kohta'' ?? *''Quancasti uuringu järgi 27 miljonit inimest USAs kasutas Twitterit 2009. aasta 3. septembrist.'' Ei saa aru *väga palju on näpu- ja tähelepanuvigu, palun loe teksti tähelepanelikult ja paranda need ära *artikli pikkusest jääb natuke puudu [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 19. detsember 2011, kell 16:14 (EET) Minu jaoks arusaamatud lauselõigud: "Et mõõteamõjutaset" ja "kasutab oma teenus t.co automaatse veebiaadresside lühendajana". Võimalik, et on veel imelikke kohti, ehk vajab lausa sügavamat keeletoimetamist. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 28. jaanuar 2014, kell 22:18 (EET) == Katkine link == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://brdfdr.com/doc/iptps-fethr/ ** In [[Twitter]] on 2013-06-24 13:57:07, 404 Not Found ** In [[Twitter]] on 2013-07-07 05:28:16, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 7. juuli 2013, kell 08:28 (EEST) ==Urmas Paet== Urmas Paet on lisatud viite alla, aga kas viidatud allikas mainib teda? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 12:18 (EEST) :Ei maini. Võtsin selle kellegi omaloomingu välja. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. veebruar 2024, kell 21:32 (EET) luvsd1osenz8mzuw1gfs408ipvksebt 0 275493 7171096 7168273 2026-06-12T07:31:09Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7171096 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Eduard Kongas''' ([[26. august]] [[1903]] – [[20. august]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20424 Ohvitseride andmekogu] * [http://geni.com/people/Eduard-Kongas/6000000002283874335 Geni profiil] {{JÄRJESTA:Kongas, Eduard}} [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] s1gg2simq706nksj1ef67x0hhmbuzhz 7171099 7171096 2026-06-12T07:32:20Z Amherst99 15496 /* */ 7171099 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Eduard Kongas''' ([[26. august]] [[1903]] – [[20. august]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). Eduard Kongas laskis end maha 1944 põgenemisel Eestist Saksa transportlaeval. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20424 Ohvitseride andmekogu] * [http://geni.com/people/Eduard-Kongas/6000000002283874335 Geni profiil] {{JÄRJESTA:Kongas, Eduard}} [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] nj4itkge7okzes6vbzwx8lwebwwmjeq 7171101 7171099 2026-06-12T07:33:20Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7171101 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Eduard Kongas''' ([[26. august]] [[1903]] – [[20. august]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). Eduard Kongas laskis end maha 1944 põgenemisel Eestist Saksa transportlaeval. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20424 Ohvitseride andmekogu] * [http://geni.com/people/Eduard-Kongas/6000000002283874335 Geni profiil] {{JÄRJESTA:Kongas, Eduard}} [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] i4p3bvrt07a001ghjqzz24og09upkuh 7171173 7171101 2026-06-12T09:02:24Z Amherst99 15496 /* */ 7171173 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Eduard Kongas''' ([[26. august]] [[1903]] [[Tula]], [[Venemaa]] – [[20. august]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). Eduard Kongas laskis end maha 1944 põgenemisel Eestist Saksa transportlaeval. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20424 Ohvitseride andmekogu] * [http://geni.com/people/Eduard-Kongas/6000000002283874335 Geni profiil] {{JÄRJESTA:Kongas, Eduard}} [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] f6bv8k7j2d20xeml4bonl6stib8e92v 0 280059 7170989 7159767 2026-06-11T20:34:59Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest toimetasin artikli ning lisasin sinna ka juhendaja parandused. 7170989 wikitext text/x-wiki [[Fail:Repliee_Q2.jpg|pisi|Humanoidne robot Q2]] '''Õõvaorg''' ehk võõrastamise org (inglise keeles ''uncanny valley'') on esteetikas kasutatav mõiste, mis kirjeldab ala omaduste tuttavlikkuse ja kõhedustunde tekkimise vahel. Kui objekt sarnaneb väga bioloogilise organismiga, kuid ei ole sellega täielikult identne, võib see inimeses [[Kõhedus|kõhedust]] tekitada. Sellist nähtust võib kohata näiteks [[Robootika|robootikas]] ja arvuti abil loodud [[Kolmemõõtmelised animatsioonid|kolmemõõtmelistes animatsioonides]]. Sarnast efekti on täheldatud ka asteekide surmavilede puhul, mille heli mõjub õõvastavalt, sest jääb tuttava ja võõra vahele. ==Termin== Mõiste lõi robootikaprofessor [[Masahiro Mori]] 1970. aastal oma essees, milles ta kirjeldas inimeste reaktsioone robotitele, mis näevad välja ja käituvad peaaegu nagu inimesed, kuid ei ole nendega täielikult identsed.<ref name="rIEji" /> Ta nimetas seda mõistega ''Bukimi no Tani Genshō'' (''不気味の谷現象'').<ref name=":0" /> Ingliskeelset väljendit ''uncanny valley'' kasutati esimest korda 1978. aastal [[Jasia Reichardt|Jasia Reichardti]] raamatus "Robots: Fact, Fiction, and Prediction", kus sõna ''uncanny'' seostati [[Ernst Jentsch|Ernst Jentschi]] 1906. aasta essees "Zur Psychologie des Unheimlichen" käsitletud mõistega.<ref name="9D2hj" /> Seda ideed arendas edasi [[Sigmund Freud]] 1919. aastal.<ref name="0XQ4f" /> Eesti keeles kasutatakse selle nähtuse kohta sõna "võõrastav", mis kirjeldab inimesele mitteomaste kogemuste valdkonnast väljajäävat ala.<ref name="il9bB" /> ==Sisu== [[Pilt:Mori ÕõvaOrg.png|pisi|Õõvaorgu illustreeriv graafik|300x300px]]1970. aastal pakkus [[Tokyo Tehnoloogiainstituut|Tokyo Tehnoloogiainstituudi]] professor Masahiro Mori välja eksperimendi: kui luua [[Robotid|roboteid]], mis jäljendavad aina rohkem inimkuju ja käitumist, siis kas need muutuvad inimestele meeldivamaks.<ref name=":0" /> Mori uskus, et realistlikumaks muutumisega tekib hoopis vastupidine reaktsioon, mis vähendab inimeste sallivust robotite suhtes. Kui aga robotite inimesesarnasust taas vähendada, suureneb [[empaatia]] nende vastu. Kuna teiste tervete inimeste suhtes sellist võõrastamist tavaliselt ei teki, hakkab meeldivuse ja inimesesarnasuse seos graafikul pärast langust uuesti tõusma. Nii tekibki seda seost illustreerivale graafikule vastav org. Mori rõhutas, et oluline ei ole ainult roboti välimus, vaid ka selle liikumisviis. Liigutamine suurendab roboti sarnasust inimesega ja võib võimendada emotsionaalset reaktsiooni. Õõvaorust väljapoole jäävad robotid mõjuvad liigutades meeldivamalt, kuid õõvaorus paiknevate robotite puhul muudab liigutamine kõhedustunde suuremaks. Mori tõi näiteks elutu [[inimkeha]], mis paikneb tema käsitluses õõvaoru põhjas, sest see tekitab inimestes kõhedust ja teadmatust. Kui selline keha ootamatult püsti tõuseks ja vaatleja poole liikuma hakkaks, muutuks olukord veelgi õudsemaks ja võõrastavamaks.<ref name=":0" /> ==Toetavad uuringud== Uue aastatuhande alguses tekitas [[tehnoloogia kiire areng]] ja selle abil järjest realistlikuma kolmemõõtmelise animeeritud [[graafika]] loomine taas huvi õõvaoru nähtuse vastu. Esimesed olulisemad uuringud tehti 2006. aastal [[Karl F. MacDorman|Karl F. MacDormani]] eestvedamisel. Uuriti inimeste näoilmeid ja reaktsioone erineva välimusega robotite nägemisel. Oli nii mehaanilise välimusega roboteid kui ka [[Humanoidrobot|humanoide]].<ref name=":0" /> Eesmärk oli luua robot, mis oleks vähemalt välimuselt inimesega piisavalt sarnane, et ei tekitaks vaatajates enam kõhedust.<ref name=":1" /> Eksperimendi käigus näidati inimestele pilte robotitest, mille sarnasus inimesega varieerus. Uuritavad pidid hindama, kui soojad on nende tunded roboti vastu ning kui võõrastavana robot mõjub. Lisaks näidati neile videoklippe robotitest ning mõnele robotile lisati ka hääl. See andis veidi segasemaid tulemusi, kuid ka Masahiro Mori oli oma teoorias maininud, et võõrastustunne võib sõltuda mitmest tegurist. Lisatud parameetrite tõttu oli tulemusi raskem tõlgendada kui ainult piltidel põhinenud eksperimendis.<ref name=":1" /> 2015. aastal korraldati sarnane fotoeksperiment suuremal skaalal. Enam kui viissada inimest pidid hindama ja kategoriseerima pilte, mille hulgas oli täielikult arvutigraafikaga loodud kujutisi ning robotite, loomade ja inimeste fotosid.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Eksperimendi käigus hindasid osalejad kujutiste meeldivust, usaldusväärsust ja moonutatust. Kui meeldivus ja usaldusväärsus seostusid õõvaoru teooriaga, siis moonutatud kujutised ei tekitanud uuritavates ebakindlust.<ref name=":3" /> Lisaks korraldati 2011. aastal eksperiment robotiga Repliee Q2, mis on väga elutruu [[android]]. Katse jaoks filmiti videoid, kus robot lehvitas, tõstis klaasi või tegi muid lihtsaid inimlikke liigutusi. Sarnaseid videoid filmiti ka naisest, kelle järgi robot oli loodud, ning robotist ilma kattekihita, et selle metallist sisu oleks nähtav. Videoklippe näidati neile, kellel puudus tihedam kokkupuude robotitega, ning öeldi, kas videos on inimene või robot. Samal ajal jälgiti uuritavate ajutegevust [[magnetresonantstomograafia |magnetresonantstomograafia masina]] abil. Kui inimese ja metalse roboti videod erilist reaktsiooni ei tekitanud, siis androidi vaatamisel suurenes [[Ajutegevus|ajutegevuse]] aktiivsus märgatavalt.<ref name="JMqXu" /> [[Neuroteadus|Neuroteadlased]] on seostanud seda nähtust aju võimega ennustada varasemate kogemuste põhjal sündmusi ja käitumist. Kui miski ei käitu nii, nagu aju ootab, on uut infot raskem töödelda.<ref name="vthlR" /> ==Võõrastamine popkultuuris== Õõvaoru mõju oli filmitööstuses märgata juba enne seda, kui nähtust põhjalikumalt uurima hakati. Üks varasemaid näiteid on lühianimatsioon "Tin Toy", mille lõi [[Pixar]] 1988. aastal. Seda peetakse üheks esimeseks animatsiooniks, mis tekitas vaatajates võõrastamise tunnet.<ref name="CZKUI" /> See jättis filmitööstusele tugeva mulje, et selline efekt ei mõju publikule positiivselt, ning seetõttu ei proovitud pikka aega elulist liikuvat pilti animeerida.<ref name="SheZL" /> 2011. aastal linastunud "Final Fantasy: The Spirits Within", mida peetakse esimeseks fotorealistlikuks täispikaks animafilmiks, tekitas nii kriitikutes kui ka vaatajates vastakaid või lausa negatiivseid tundeid. Tegelased nägid küll väga elutruud välja, kuid need polnud päris inimlikud. The Guardiani kriitik Peter Bradshaw leidis, et kuigi filmi animatsioon on tehniliselt muljetavaldav, mõjuvad peaaegu inimlikud näod siiski veidralt. Sarnast arvamust väljendas ka Rolling Stonesi kriitik Peter Travers, kelle hinnangul rikkusid tegelaste külmad pilgud ja mehaanilised liigutused filmi lõbu.<ref name="Wch0n" /> Kuna filmi tootmine oli tehnoloogiliselt väga kulukas ning vaatajaskond oli väike, tekitas see suure kahjumi. Veelgi suurema kahju põhjustas 2011. aastal ilmunud Disney animafilm "Mars Needs Moms". Huffington Posti ajakirjanik Jonathan Kim leidis, et selle põhjus oli ''motion capture'' tehnoloogia kasutamine, mis võib fotorealistlike inimeste animeerimisel kergesti õõvaorgu langeda. See tõi välja siledad ja maskilaadsed näod, millelt oli raske emotsioone välja lugeda, klaasistunud silmad ning inimese kaasasündinud võime eristada liigikaaslasi kõigest muust.<ref name="8JqHw" /> Ka filmiprodutsendi Robert Lee Zemeckise varasemate animafilmide (näiteks "A Christmas Carol" 2009 ja "Polar Express" 2004) halba edu on kriitikud seostanud õõvaorgu langemisega. Omapärane näide pärineb Jaapanist, kus bändiga AKB48 liitus 2011. aastal uus liige nimega Aimi Eguchi. Ta sarnanes väga teiste bändiliikmetega ning äratas oma häälega tähelepanu. Pärast kahes muusikavideos esinemist hakkasid fännid aga kahtlustama, et midagi on valesti, sest teda ei nähtud kunagi koos ülejäänud bändiga ning ta paistis videotes jäik ja ebaloomulik. Mõni nädal hiljem avalikustas bänd, et Aimi Eguchi ei olnud päris inimene, vaid arvuti abil loodud tegelane, kelle nägu oli kokku pandud teiste bändiliikmete näojoontest.<ref name="DDffW" /> ==Õõvaoru vältimine== Nii robotite disainis kui ka arvutigraafika loomisel peetakse oluliseks seda, et lõpptulemus ei tekitaks inimestes vastikust. Selle vältimiseks on välja mõeldud mitmeid soovitusi. Tähtis on hoida tasakaalus inimnäo proportsioonid ja fotorealistlik graafika. Ebaharilikud proportsioonid, näiteks väga suured ümmargused silmad ja nöbinina muidu realistlikul inimnäol, võivad tekitada kõhedaid tundeid, mida liigutamine veel võimendab. Vähem realistliku graafika kasutamine vähendab õõvaorgu langemise ohtu. Kui need kaks parameetrit on tasakaalus, tuleb arvestada ka tegelase tegutsemisvõimekusega. Inimfiguur tekitab vaatajas ootuse, et tegelane liigub ja käitub samuti inimlikult, robotlik välimus loob vastupidise ootuse.<ref name="cm22Z" /> Isegi kui robot või animatsioon jääb visuaalselt õõvaorust välja, võivad sobimatud lisad lõpptulemust rikkuda. Näiteks ei mõju väga inimesesarnase roboti puhul hästi sünteetiline hääl, samamoodi võib liiga inimlik diktsioon mõjuda kummaliselt robotliku välimusega tegelase puhul. Välimus ja võimed peavad omavahel kokku sobima. == Õõvaoru ületamine == Õõvaoru mõju on võimalik ületada, kui vaataja suhtub õõvastavasse objekti ikooniliselt või tajub seda pettusena. Esimesel juhul mõistetakse, et see on näiteks 3D-renderdus või muu kujutis, mis on loodud inimest kujutama. Teisel juhul tajub vaataja kujutist, videot või renderdust teadliku pettusena, mille eesmärk ongi jätta mulje päris inimesest.<ref>{{Netiviide|autor=Elis Tamula (Saar)|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/58391|pealkiri=Semiootiline vaade õõvaoru ületatavusse: 3D graafikaga loodud tehisinimeste tajumine|väljaanne=Tartu ülikool|aeg=2016|vaadatud=14.02.2021}}</ref> == Vaata ka == * [[foobia]] * [[ratsionaalsus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rIEji">[http://spectrum.ieee.org/automaton/robotics/humanoids/the-uncanny-valley IEEE Spectrum – The Uncanny Valley]</ref> <ref name=":0">[http://www.psy.gla.ac.uk/~frank/Documents/InSearchUncannyValley.pdf "In Search of the Uncanny Valley", F.E.Pollik]</ref> <ref name="9D2hj">[http://publikationen.ub.uni-frankfurt.de/files/19552/A011300973.pdf "Psychiatrisch-neurologische Wochenschrift", E. Jensch (1906)]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="0XQ4f">[http://web.mit.edu/allanmc/www/freud1.pdf "The "Uncanny"", S.Freud (1919)]</ref> <ref name="il9bB">[http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%B5%C3%B5rastama EKSS – Eesti Keele Seletav Sõnaraamat – võõrastama]</ref> <ref name=":1">[http://www.macdorman.com/kfm/writings/pubs/MacDorman2006SubjectiveRatings.pdf "Subjective Ratings of Robot Video Clips for Human Likeness, Familiarity and Eerieness: An Exploration of the Uncanny Valley", K.F.MacDorman (2006)]</ref> <ref name=":2">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0010027715300755 ScienceDirect – "Cognition" volume 146]</ref> <ref name=":3">[http://ac.els-cdn.com/S0010027715300755/1-s2.0-S0010027715300755-main.pdf?_tid=967ee714-0fe8-11e6-838d-00000aacb35d&acdnat=1462140411_b93c70a7858312ffeb066c8f2fc13aef "Reducing consistency in human realism increases the uncanny valley effect; increasing category uncertainty does not", K.F. MacDorman (2016)]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="JMqXu">{{Netiviide |url=http://www.wired.co.uk/news/archive/2011-07/19/uncanny-valley-tested |pealkiri=Wired.co.uk – Exploring the uncanny valley of how brains react to humanoids |vaadatud=2016-05-02 |arhiivimisaeg=2016-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160501024636/http://www.wired.co.uk/news/archive/2011-07/19/uncanny-valley-tested |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vthlR">[http://opinionator.blogs.nytimes.com/2012/01/15/do-thrifty-brains-make-better-minds/ Opinionator – Do Thrifty Brains Make Better Minds?]</ref> <ref name="CZKUI">[http://www.unexplainable.net/technology/cattle_rustlin_in_the_uncanny_valleyy.php Unexplainable.net – Cattle Rustlin' in the Uncanny Valley]</ref> <ref name="SheZL">[http://www.bbc.com/future/story/20130901-is-the-uncanny-valley-real BBC – Robots: is the Uncanny Valley real?]</ref> <ref name="Wch0n">[http://www.rottentomatoes.com/m/final_fantasy_the_spirits_within/ Rotten Tomatoes – Final Fantasy: The Spirits Within]</ref> <ref name="8JqHw">[http://www.huffingtonpost.com/jonathan-kim/mars-needs-moms-ucanny-valley_b_841018.html Huffington Post – Mars Needs Moms and the Uncanny Valley]</ref> <ref name="DDffW">[http://www.csmonitor.com/Technology/Tech/2011/0914/Uncanny-Valley-Will-we-ever-learn-to-live-with-artificial-humans The Christian Science Monitor -] [http://www.csmonitor.com/Technology/Tech/2011/0914/Uncanny-Valley-Will-we-ever-learn-to-live-with-artificial-humans Uncanny Valley: Will we ever learn to live with artificial humans?]</ref> <ref name="cm22Z">[http://scan.oxfordjournals.org/content/7/4/413.full "The thing that should not be: predictive coding and the uncanny valley in perceiving human and humanoid robot actions",A.P. Saygin (2011)]</ref> }} [[Kategooria:Esteetika]] [[Kategooria:Robootika]] [[Kategooria:Arvutigraafika]] [[Kategooria:Hirm]] 0qvlz99ddmbnlc0bsaelpp2xn4lnd7r 0 280063 7171125 7138752 2026-06-12T07:51:16Z Kuriuss 38125 7171125 wikitext text/x-wiki '''Olev Anton''' ([[24. september]] [[1935]] [[Päde]] küla, [[Vaimastvere vald (Laiuse kihelkond)|Vaimastvere vald]], [[Laiuse kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[18. september]] [[1998]] [[Jõgeva maakond]]) oli eesti ajakirjanik ning novelli- ja näitekirjanik. Ta õppis Kõola ja Selli algkoolis, Vaimastvere 7-klassilises koolis 1943–1950, Jõgeva keskkoolis 1950–1954, [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s maakorralduse erialal 1954–1959. Ta töötas ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetuses 1959–1963 ning [[Edasi]] toimetuses põllumajandusosakonna juhatajana ja korrespondendina 1963–1988. [[Maaleht|Maalehe]] toimetuses oli ta aastatel 1987–1988 osakonnajuhataja, 1988–1991 erikorrespondent ja 1991–1992 peatoimetaja. ==Teoseid== ===Novellid=== * "Karjabrigadiri päevik" 1978 * "Junkin, sõelameister" 1978 * "Kuus klassi..." 1978 * "Kuu ajaga rumalaks" 1978 * "Tossuta korsten" 1978 * "Miin ja sealt edasi" 1978 * "Omaenese vilja tunne" 1978 * "Kaks korda karjas" 1996 * "Meie, kangelased Karussaarest" 1996 * "Mu koduke on tilluke" 1996 * "Talu tulevik on tume" 1996 * "Küljetsi külaeluga" (novellikogumik) 1978 ===Näidendid=== * "Laudalüürika" 1980 * "Tuulemurd" 1983 * "Kopkakoid" 1984 ==Tunnustus== * 1972 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] ==Isiklikku== Tema teine abikaasa oli [[Nasta Pino]] ja kolmas [[Helve Anton]]. Tema poeg teisest abielust oli [[kirjanik]] ja [[ajakirjanik]] [[Jüri Pino]]. ==Kirjandus== *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120405098/ajakirjanik-keda-maletatakse-aastakumneid-ta-suutis-isegi-igavast-koosolekust-kirjutada-nii-et-koik-lugesid "Ajakirjanik, keda mäletatakse aastakümneid. "Ta suutis isegi igavast koosolekust kirjutada nii, et kõik lugesid""]. [[Maaleht]], 24. september 2025 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/My1NopOnPad0 Haud Laiuse kalmistul] {{JÄRJESTA:Anton, Olev]]}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Laiuse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 7wnqf9l8mi0twru04022yk2hit3ays4 0 287441 7171090 6980484 2026-06-12T07:27:00Z Kuriuss 38125 7171090 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Ernests Paukulis''' (perekonnanime rööpkujud: '''Paukuls''', '''Paukul'''; [[13. detsember]] ([[ukj]]) [[1872]] [[Jaunsmiltene vald]], [[Läti]] – [[7. veebruar]] [[1941]] [[Riia]]) oli läti loomaarstiteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Ernests Paukulis oli kaupmehe poeg.<ref name="ETBL" /> Ta õppis [[Riia linnagümnaasium]]is, lõpetas 1899 [[Tartu Veterinaariainstituut|Tartu Veterinaariainstituudi]] (TVI), veterinaariamagister (1901, TVI), väitekiri "Способы оживления при хлороформном обмирании", veterinaarmeditsiinidoktor (1903, [[Berni Ülikool]]; juhendaja professor [[Hugo Kronecker]]), väitekiri "Die Zuckungsformen von Kaninchenmuskeln verschiedener Farbe und Struktur". 1907 oli taas [[Bern]]is, uuris professor [[Theodor Langhans]]i juures [[atrioventrikulaarkimp|atrioventrikulaarkimbu]] funktsioone ning töötas 1909–1910 [[Freiburgi ülikool|Freiburgi]] ja [[Würzburgi ülikool]]ide laborites. Oli 1899–1901 TVI kliiniku assistent, 1901–1902 [[patoloogiline anatoomia|patoloogilise anatoomia]] [[prosektor]]i abi, 1902–1916 üldpatoloogia eradotsent, 1917–1918 erakorraline ja korraline professor, 1919–1920 [[TÜ loomaarstiteaduskond|TÜ loomaarstiteaduskonna]] üldpatoloogia ja teraapia, farmakoloogia, toksikoloogia ning retseptuuri professor, 1920–1939 [[Läti Ülikool]]i meditsiiniteaduskonna üldpatoloogia kateedri juhataja ja professor, 1920–1922 ühtlasi ka veterinaarmeditsiiniteaduskonna dekaan.<ref name="ETBL" /> Ernests Paukulis suri [[7. veebruar]]il [[1941]] [[Riia]]s, ta maeti [[Riia metsakalmistu]]le. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[veterinaarpatoloogia]] ja [[füsioloogia]]; uuris ühena esimestest loomade [[kasvaja]]te [[histogenees]]i. Tartu perioodil avaldas 19 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * К казуистике и гистогенезу гладкомышечных новообразований желудочно-кишечного канала. // Ж. научн. и практ. вет. мед. Юрьевского Вет. инст-та 1 (1906) * Le faisceau atrioventriculaire. // Comptes rendus de séancen de la Societé de Biologie 65 (1909) * Die formate Genese der abdominalen Nebenlungen. // Archiw für wissenschaftliche und praktische Tierheilkunde 39 (1913) * Железистые образования в гладкомышечной опухоле матки у собак. // Ж. научн. и практ. вет. мед. Юрьевского Вет. инст-та 9 (1916) * Infekcija un imunitāte. Rīga, 1935 * Vispārīgās patoloģijas pamati. Rīga, 1939 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] (1931) 4/5, 131, 162–163 * Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Trt, 1981, I, 4 * Latviešu konversācijas vārdnīca. XVI. Riga, 1937/1938, 31268–31270 * Виксна A. A. Первые латышские ветеринарныє врачи (до 1900 г.). // Из истории медицины. XIII. Рига, 1983, 97 *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paukulis, Ernests}} [[Kategooria:Eesti loomaarstiteadlased]] [[Kategooria:Läti loomaarstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu veterinaariinstituudi professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu veterinaariinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Berni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1941]] n8rkz9aw9qhbixrykkm0tqjffxq53fx 0 287556 7170790 7094281 2026-06-11T13:02:08Z Taurus404 80079 /* Elulugu */ 7170790 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Pille Petersoo''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1974]] [[Tallinn]]as) on eesti sotsioloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Lõpetas 1992 Tallinna [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i, 1997 [[Tartu Ülikooli sotsioloogia osakond|Tartu Ülikooli sotsioloogia osakonna]], 1998–1999 [[Edinburghi Ülikool]]i magistrant, [[M.Sc.]] (rahvusuuringud, 1999, Edinburghi Ülikool), 2000–2005 Edinburghi Ülikooli doktorant, [[Ph.D.]] (sotsioloogia, 2005, samas), väitekiri "The discursive construction of national identities in the media: Scotland and its others". Oli 1997–1998 [[rahvastikuminister|rahvastikuministri]] nõunik, 1999–2000 [[Integratsiooni Sihtasutus]]e projekti koordinaator, 2000–2004 Edinburghi Ülikooli teadur ja assistent, 2005 samas järeldoktor, 2006 [[Stirlingi Ülikool|Stirlingi Ülikooli]] [[Stirlingu Meediauuringute Instituut|Stirlingi Meediauuringute Instituudi]] teadur, 2006– [[TLÜ|Tallinna Ülikooli]] [[Eesti TA Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut|Eesti TA Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi]] (RASI) vanemteadur.<ref name="ETBL" /> Ta on portaali Nami-Nami eestvedaja ning ajakirja [[Kodu ja Aed]] köögitoimetaja<ref>[http://headread.ee/uritus/vestlusring-toit-ja-kirjandus/ Vestlusring "Toit ja kirjandus"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, HeadRead 2017</ref>. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[identiteet]] ja [[rahvuslus]], [[meedia]], [[mitmekultuuriline ühiskond]]. [[Rahvusluse ja Etnilisuse Uuringute Assotsiatsioon]]i (ASEN) liige (1998.aastast), [[Briti Sotsioloogia Assotsiatsioon]]i (BSA) liige (2004. aastast).<ref name="ETBL" /> ==Poliitiline tegevus== Pille Petersoo kuulub 2018. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 287 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], sai 233 häält ning osutus valituks.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0037/municipality/0890/votes-by-candidates</ref> ==Teoseid== * Rassismist ja diskrimineerimisest. // Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja killud. Tallinn, 1999 * Nation speaking unto nation? Newspapers and national identity in the devolved UK (kaasautor). // Sociol. Rev. 52 (2004) * Mediating which nations? Citizenship and national identities in the British press (kaasautor). // Social Semiotics (2006) * Reconsidering otherness: constructing Estonian identity. // Nations and Nationalism 13 (2007). ==Publikatsioone== * [http://maailmavaade.ee/nr-23/sotimaa-kuidas-edasi Šotimaa – kuidas edasi?], [[Maailma Vaade]], nr 23 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{ETBL|3}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Petersoo, Pille}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 9gfwply34tm0ac9nwg3gp3txzw6u0yg 0 289273 7170987 6459720 2026-06-11T20:30:33Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot Antsla palvemaja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170987 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Antsla kogudus''' oli [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Antsla]]s, mis praegu tegutseb [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus]]e filiaalina. Kogudus kuulus [[Võru praostkond]]a. Tegemist on [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus|Urvaste kogudus]]e [[Antsla]] filiaaliga, mis [[8. veebruar]]ist [[1994]] kuni [[9. aprill]]ini [[1996]] oli formaalselt iseseisev kogudus. Kogudust teenis õpetaja [[Aleksander Luhamets]], kes tegutses [[Antsla Nahksepa palvemaja|Antsla palvemaja]]s aastatel [[1944]]–[[2001]]. [[Jumalateenistus]]ed [[Antsla Nahksepa palvemaja|Antsla palvemaja]]s toimuvad kuu 1., 3. ja 4. pühapäeval kell 16.00.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Võru praostkond]] [[Kategooria:Antsla vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] kjs582bspz788wi7j1cp845z6kkgncl 0 291148 7171065 7024577 2026-06-12T06:48:19Z Kuriuss 38125 7171065 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Elle Tikerpäe''' (1955. aastani '''Elle Pauls'''; [[30. november]] [[1935]] [[Tallinn]] – [[7. märts]] [[1999]]) oli eesti [[Kujundusgraafika|tarbegraafik]] ja [[karikaturist]]. == Elukäik == Elle Tikerpäe isa oli [[raamatupidaja]] ning ema õmbleja, kes õmbles tellimusel tikanditega rõivaid, patju, seinapilte ja lambikupleid. 1955. aastal lõpetas ta [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] joonistamise õpetaja kutsega. Käis [[Gustav Mootse]] juures eratundides, [[ERKI|Kunstiinstituudi]] ettevalmistuskursustel, [[Tallinna Rahvaülikool|Kultuuriülikooli]] karikatuuriringis ning [[Villu Toots]]i kirjakunstikoolis.<ref name=":1">Omakäeline elulugu. Eesti Kunstimuuseumi arhiivkogu EKMA.136.13.9/126</ref> Aastatel 1957–1967 töötas ta [[ETKVL]] Kaubandusliku Inventari tehases tehnikuna. aastatel 1967–1971 oli [[Eksperimentaalkombinaat Bit|eksperimentaalkombinaadi Bit]] kunstiline toimetaja ja 1971–1991 mittekoosseisuline kunstnik. Sel ajal oli ka neli aastat [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] [[Kujundusgraafika|tarbegraafika]] sektori sekretär.<ref name=":1" /> == Looming == Elle Tikerpäe looming koosneb [[karikatuur]]idest, [[postkaart]]idest, [[illustratsioon]]idest ja [[eksliibris]]test.<ref name=":1" /> Karikatuure hakkas ta joonistama 1967. aastal. Neid avaldati ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]], [[Freie Welt]], [[Täheke]], [[Eesti Naine|Nõukogude Naine]] jne, sageli ilmus neid ka ajalehes [[Sirp ja Vasar]]. 1980. aastal ilmus Elle Tikerpäe karikatuurikogumik "Päevakoerakutsikad". ETKVL-is töötades joonistas ajalehe- ja televisioonireklaame, postkaarte kirjastusele [[Eesti Raamat]] ning miniplakateid [[Vabariiklik Sanitaarharidusmaja|Vabariiklikule Sanitaarharidusmajale]]. Eksperimentaalkombinaadis Bit töötades joonistas ta alates 1968. aastast õnnitluskaarte, kutseid, reklaamlehti, [[buklett]]e, [[brošüür]]e, menüüsid jms. Üks pidevaid tellijaid oli [[Riiklik Meditsiiniraamatukogu]]. Illustreeris ajakirju [[Täheke]], [[Nõukogude Naine]] ja Pioneer. === Näitused === * [[1976]] – karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn) * [[1977]] – karikatuurinäitus "Mis siin naerda on?" (Tallinn), lisaväljapanekuna [[Kaja Saar]]e ja Elle Tikerpäe isikunäitused<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sirpjavasar19770805&type=staticpdf|pealkiri=MIS SIIN NAERDA ON?|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=5. august 1977}}</ref> * [[1981]] – karikatuurinäitus "Mis siin naerda on?" (Tallinn) == Trükised ja kujundused == * [[Hristo Pelitev]]. "Aadam, Eeva ja kokkuhoid". [[Bulgaaria]] huumori- ja [[satiir]]ivalimik, [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] [[1973]], 104 lk, Tõlkinud [[Uno Liivaku]], Kaanekujundus Elle Tikerpäe * M. Kemptner. "Mida pakub [[Tallinna Telefonikaugejaam]]" (eesti ja vene keeles) – 40 lk, Tallinna telefonikaugejaam [[1973]] * [[Gondo Olevsoo]]. "[[Kalender]] [[1975]]" – 271 lk, [[Eesti Raamat]], [[1974]]. Kujundanud Elle Tikerpäe * Gondo Olevsoo. "Kalender 1976" – 272 lk, Eesti Raamat, 1975. Kujundanud Elle Tikerpäe, kaanekujundus [[Aarne Mesikäpp]] * K. Kõivumägi, F. Sepp. "Postside. Почтовая связь" (reklaamprospekt eesti ja vene keeles) – 34 lk, [[1976]]. Kujundanud Elle Tikerpäe * Gondo Olevsoo. "Kalender [[1981]]" – 288 lk, Eesti Raamat, [[1980]]. Kujundanud Elle Tikerpäe, kaanekujundus [[Henno Käo]] * Elle Tikerpäe. "Päevakoerakutsikad – 76 lk, [[1980]], [[EKP Keskkomitee Kirjastus]] * [[Juta Renzer]]. "Tähelaste kool" – 33 lk, [[Eesti Raamat]], 1981. Illustratsioonid Elle Tikerpäe * [[Toomas Kall]]. "Kuueteistkümnemäng". Karikatuurikogumik; karikatuurid joonistanud [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Valter]], [[Olimar Kallas]], Elle Tikerpäe, [[Heinz Valk|Heinrich Valk]], [[Kurti Vool]], [[Jüri Kerem]], [[Kaja Põder]], [[Rein Lauks]], [[Priit Pärn]], [[Mati Kütt]], [[Toomas Kall]], [[Ülo Emmus]], [[Ilja Popovitš]], [[Hillar Mets]], [[Andrus Peegel]], (Tallinn, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1982) * [[Harri Jänes]]. "Poiss ja tüdruk" – 112 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1983]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe (kordustrükk 1986) * [[Enn Kuusk]] – Head helistamist – 40 lk, Valgus [[1984]], Kaanekujundus [[Hedda Teever]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe * [[Ülo Tedre]] – Vanadest eesti rahvakommetest kaasaegsete tavanditeni – 112 lk, [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] [[1985]], Kujundanud Elle Tikerpäe * Ülo Tedre – "Эстонские обряды вчера и сегодня" (vene keeles) – 136 lk, Perioodika 1985, Eesti keelest tõlkinud [[Ilona Kings]], Kujundanud Elle Tikerpäe * [[Salme Masso]] – "Laste kokaraamat" – 128 lk, Valgus 1985, Kujundus Elle Tikerpäe * Ülo Tedre – "From ancient Estonian customs to modern rites" – (inglise keeles), 112 lk, 1985, Perioodika, tõlkinud [[Victoria Hain]], [[Ülla Kulasalu]] ja K. Tarand, Kaanekujundus Elle Tikerpäe * [[Linda Petti]] – Toite tahkunud leivast – 24 lk, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]] [[1987]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe * Salme Masso. "Детская поваренная книга" (vene keeles) – 128 lk, Valgus [[1988]], Eesti keelest tõlkinud I. Veber, ISBN 544000047X * [[Edgar Spriit]] – karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja [[Rein Lauks]], (Perioodika, 1988), ISBN 5797901358 * [[Harri Jänes]] – "Мальчик и девочка" (vene keeles) – 128 lk, Valgus 1988, Eesti keelest tõlkinud I. Alehodžina * Lasteraamatu nädal = Неделя детской книги – Raamatuühing, 1988 (plakat) – kunstnik Elle Tikerpäe * N. M. Fainstein, I. Morozov ja E. E. Otsepp – Oma teenuseid pakub teile Tallinna Telefonikaugejaam – 40 lk, [[Eesti NSV Sideministeerium]], [[1989]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe * Gondo Olevsoo – Kalender [[1990]] – 240 lk, Eesti Raamat, 1989, Kujundanud [[Anu Kangur]], Illustratsioonid [[Ülo Keedus]], [[Aet Pikk]], Elle Tikerpäe ja [[Enn Tiku]], ISBN 5450005830 * Edgar Spriit. "Tallinlane naerab. Tallinntsõ ulõbajutsja. The Smiles of Tallinn" – 128 lk, Perioodika [[1989]], Kaanekujundus Elle Tikerpäe, ISBN 5797901366 * [[Roosa Mäsak]] – Lugemik kurtide kooli V klassile – 143 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1989, Kujundus Elle Tikerpäe * [[Mark Twain]] – Aadama ja Eeva päevikud – 16 lk, [[1990]], Oktoober, Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe * [[Mall Hiiemäe]] ja [[Ülo Tedre]]. "Estnische Volksbräuche" – (saksa keeles), 127 lk, 1991, Perioodika, Eesti keelest tõlkinud V. Sepp, Kaanekujundus Elle Tikerpäe * Ülo Tedre. "Estonian customs and traditions" – (inglise keeles), 80 lk, [[1991]], Perioodika, tõlkinud Victoria Hain ja [[Kristi Tarand]], Kaanekujundus Elle Tikerpäe * Ülo Tedre. "Эстонские обычаи и традиции" (vene keeles) – 144 lk, Perioodika 1991, Eesti keelest tõlkinud Ilona Kings * [[Vello Lattik]] – Sirge säär sukas roosas – 65 lk, Sünnimaa 1991, Illustratsioonid Elle Tikerpäe * Ülo Tedre – Vanadest eesti rahvakommetest – 112 lk, Perioodika 1991, Kujundanud Elle Tikerpäe * [[Harri Jänes]] – Katrini taskurätikud – 31 lk, Valgus 1993, Illustratsioonid Elle Tikerpäe * [[Holger Pukk]] – Kuidas toimid sina? – 96 lk, Perioodika [[1994]], Kujundanud [[Kutt Niinepuu-Kiik]] ja [[Piret Niinepuu-Kiik]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe, ISBN 5797905175 * [[Viktor Vassiljev]]. Tere, head «Prillitoosi» vaatajad! (1. osa) – 150 lk, [[Huma]] [[1999]], Kujundanud [[Sirje Tooma]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe, ISBN 9985898117 * Viktor Vassiljev. Tere, head «Prillitoosi» vaatajad! (2. osa) – 200 lk, Huma [[2000]], Kujundanud Sirje Tooma, Illustratsioonid Elle Tikerpäe, ISBN 9985898214 * Viktor Vassiljev. Tere, head «Prillitoosi» vaatajad! (3. osa) – 208 lk, Huma [[2001]], Kujundanud Sirje Tooma, Illustratsioonid Elle Tikerpäe, ISBN 9985898494 * [[Milvi Tedremaa]], [[Peeli Mikelsaar]], [[Marika Haamre]] – [[Eesti Meditsiiniraamatukogu]] olelusvõitlus – 243 lk, Eesti Meditsiiniraamatukogu, [[2004]], Illustratsioonid Elle Tikerpäe == Tunnustus == *[[1976]] – karikatuurivõistlus "Meist ja meie linnast" – [[Tallinna Linna TSN Täitevkomitee]] kultuuriosakonna eripreemia *[[1977]] – karikatuurivõistlus "Mis siin naerda on?" – Tallinna Linna TSN Täitevkomitee auhind<ref name=":0" /> *[[1981]] – karikatuurivõistlus "Mis siin naerda on?" – [[Tallinna Puhkeparkide Direktsioon]]i parima töö auhind <ref>Kodumaa nr 31, [[5. august]] 1981 "Naljanäitus"</ref> *1991 – [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] ja Soome Hoiupankade Liidu korraldatud karikatuurivõistluse "Raha ja pangandus" eripreemia<ref>Pikker 1991 nr 17/18 – Raha ja pangandus</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/46BNM3R0gEjx Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Tikerpäe, Elle}} [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 7x21vkbp5o2du1ds2zkgge0pmyj0azm 0 297269 7171127 6939820 2026-06-12T07:53:42Z Kuriuss 38125 7171127 wikitext text/x-wiki '''Rein Aedma''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1952]]) on eesti filminäitleja. Ta on lõpetanud 1986. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19860627.2.7 "Filoloogiateaduskond"]. TRÜ nr 21, 27. juuni 1986. Lk 2</ref> Ta on töötanud [[Pärnu]]s õpetajana.{{millal}} [[1991]]. aasta suvel kolis ta koos perega [[Austraalia]]sse. [[Queensland]]i osariigis elades on ta töötanud kiviraiduri ja turvatöötajana.<ref>[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn 2010. Lk 217-219</ref> ==Filmirollid== Ta on mänginud [[Jaan Imelik]]u rolli filmides "[[Kevade (film)|Kevade]]", "[[Suvi (film)|Suvi]]", "[[Sügis (film)|Sügis]]" ja "[[Talve (film)|Talve]]". Samuti on ta mänginud filmis "[[Varastati Vana Toomas]]". ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Allar Viivik. [http://www.ohtuleht.ee/125345 "Imelik oli Austraaliast kodus käimas"]. Õhtuleht, 13. juuli 2002 *Inna-Katrin Hein. [https://www.postimees.ee/1570513/rein-aedma-poleks-tahtnud-kehv-naitleja-olla "Rein Aedma poleks tahtnud kehv näitleja olla"]. Postimees, 22. august 2006 *[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn 2010. Lk 217-219 ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0012587/ Rein Aedma andmebaasis IMDb] {{JÄRJESTA:Aedma, Rein}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] bohah511o7isb6cgmkekj2qzqs5eraq 7171136 7171127 2026-06-12T08:07:03Z Kuriuss 38125 7171136 wikitext text/x-wiki '''Rein Aedma''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1952]]) on eesti filminäitleja. Ta on lõpetanud 1986. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19860627.2.7 "Filoloogiateaduskond"]. TRÜ nr 21, 27. juuni 1986. Lk 2</ref> Ta on töötanud [[Pärnu]]s õpetajana.{{millal}} [[1991]]. aasta suvel kolis ta koos perega [[Austraalia]]sse. Algul Sydneys ja hiljem [[Queensland]]i osariigis elades on ta töötanud kiviraiduri ja turvatöötajana.<ref>[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn 2010. Lk 217-219</ref> ==Filmirollid== Ta on kehastanud elurõõmsat kandlemeest [[Jaan Imelik|Jaan Imelikk]]u mängufilmides "[[Kevade (film)|Kevade]]", "[[Suvi (film)|Suvi]]", "[[Sügis (film)|Sügis]]" ja "[[Talve (film)|Talve]]". Tegelikult ei osanud ta kannelt mängida, vaid ainult markeeris kandlemängu. Ta on näidelnud ka muusikafilmis "[[Varastati Vana Toomas]]". ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Allar Viivik. [http://www.ohtuleht.ee/125345 "Imelik oli Austraaliast kodus käimas"]. Õhtuleht, 13. juuli 2002 *Inna-Katrin Hein. [https://www.postimees.ee/1570513/rein-aedma-poleks-tahtnud-kehv-naitleja-olla "Rein Aedma poleks tahtnud kehv näitleja olla"]. Postimees, 22. august 2006 *[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn 2010. Lk 217–219 ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0012587/ Rein Aedma andmebaasis IMDb] {{JÄRJESTA:Aedma, Rein}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] rl3xx6zxokhs2jo8pwb1031esygrepo 7171139 7171136 2026-06-12T08:13:40Z Kuriuss 38125 7171139 wikitext text/x-wiki '''Rein Aedma''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1952]]) on eesti filminäitleja. Ta on lõpetanud 1986. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19860627.2.7 "Filoloogiateaduskond"]. TRÜ nr 21, 27. juuni 1986. Lk 2</ref> Ta on töötanud [[Pärnu]]s õpetajana.{{millal}} [[1991]]. aasta suvel kolis ta koos perega [[Austraalia]]sse. Algul Sydneys elades õpetas ta väliseestlaste järeltulijatele eesti keelt.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/989384/imeliku-osataitja-rein-aedma-avaldas-pohjuse-miks-kolis-90ndatel-perega-eestist-austraaliasse Imeliku osatäitja Rein Aedma avaldas põhjuse, miks kolis 90ndatel perega Eestist Austraaliasse] Õhtuleht.ee, 16.01.2020.</ref> Hiljem [[Queensland]]i osariigis elades töötas ta kiviraiduri ja turvatöötajana.<ref>[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn 2010. Lk 217-219</ref> ==Filmirollid== Ta on kehastanud elurõõmsat kandlemeest [[Jaan Imelik]]ku mängufilmides "[[Kevade (film)|Kevade]]", "[[Suvi (film)|Suvi]]", "[[Sügis (film)|Sügis]]" ja "[[Talve (film)|Talve]]". Tegelikult ei osanud ta kannelt mängida, vaid ainult markeeris kandlemängu. Ta on näidelnud ka muusikafilmis "[[Varastati Vana Toomas]]". ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Allar Viivik. [http://www.ohtuleht.ee/125345 "Imelik oli Austraaliast kodus käimas"]. Õhtuleht, 13. juuli 2002 *Inna-Katrin Hein. [https://www.postimees.ee/1570513/rein-aedma-poleks-tahtnud-kehv-naitleja-olla "Rein Aedma poleks tahtnud kehv näitleja olla"]. Postimees, 22. august 2006 *[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn 2010. Lk 217–219 ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0012587/ Rein Aedma andmebaasis IMDb] {{JÄRJESTA:Aedma, Rein}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 0z5mk3pb36af8n2bx5zaq34sqdzko8k 7171150 7171139 2026-06-12T08:32:06Z Kuriuss 38125 7171150 wikitext text/x-wiki '''Rein Aedma''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1952]]) on eesti filminäitleja. Ta on lõpetanud 1986. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19860627.2.7 "Filoloogiateaduskond"]. TRÜ nr 21, 27. juuni 1986. Lk 2</ref> Ta on töötanud [[Pärnu]]s õpetajana.{{millal}} [[1991]]. aasta suvel kolis ta koos perega [[Austraalia]]sse. Algul Sydneys elades õpetas ta väliseestlaste järeltulijatele eesti keelt.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/989384/imeliku-osataitja-rein-aedma-avaldas-pohjuse-miks-kolis-90ndatel-perega-eestist-austraaliasse Imeliku osatäitja Rein Aedma avaldas põhjuse, miks kolis 90ndatel perega Eestist Austraaliasse] Õhtuleht.ee, 16.01.2020.</ref> Hiljem [[Queensland]]i osariigis elades töötas ta kiviraiduri ja turvatöötajana.<ref>[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Kadmirell, 2010. Lk 217–219.</ref> ==Filmirollid== Ta on kehastanud elurõõmsat kandlemeest [[Jaan Imelik]]ku mängufilmides "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ja "[[Talve (film)|Talve]]" (2019). Tegelikult ei osanud ta enne [[kannel]]t mängida, kuid õppis filmi jaoks siiski neli lugu selgeks, et kandlemängu markeerimine võimalikult ehe näiks.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/990839/viiskummend-aastat-kevadest-talveni-miks-margus-lepa-ja-aare-laanemets-hilisemas-elus-oma-tegelaskujudest-midagi-kuulda-ei-tahtnud Viiskümmend aastat „Kevadest“ „Talveni“: miks Margus Lepa ja Aare Laanemets hilisemas elus oma tegelaskujudest midagi kuulda ei tahtnud?] Õhtuleht.ee, 05.02.2020.</ref> Ta on näidelnud ka muusikafilmis "[[Varastati Vana Toomas]]" (1970). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Allar Viivik. [http://www.ohtuleht.ee/125345 "Imelik oli Austraaliast kodus käimas"]. Õhtuleht, 13. juuli 2002 *Inna-Katrin Hein. [https://www.postimees.ee/1570513/rein-aedma-poleks-tahtnud-kehv-naitleja-olla "Rein Aedma poleks tahtnud kehv näitleja olla"]. Postimees, 22. august 2006 *[[Annika Koppel]]. Kevade. Suvi. Sügis : Arvo Kruusemendi filmid. Kadmirell, 2010. Lk 217–219 ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0012587/ Rein Aedma andmebaasis IMDb] {{JÄRJESTA:Aedma, Rein}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] q5madm0p3sj9lu6y4kdad4f0vndeyc1 0 298988 7171142 6950565 2026-06-12T08:18:56Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse organistide, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171142 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tartu Soome kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tartu]]s. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Urmas Oras (telefon 5659033), orelimängija Helgi Vaikmäe, organistid [[Eha Haamer]] ja Meelis Olev ning juhatuse esimees on Airi Niilo.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on iga kuu 1. ja 3. pühapäeval algusega kell 14.00 [[Tartu]] [[Ingeri maja]]s (Veski 35). Juulis jumalateenistusi ei toimu.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Tartu kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] mlx0senrrep24q2ptjp4elqb3wpj5ve 0 300799 7170868 6974782 2026-06-11T15:33:01Z ~2026-34476-26 231449 7170868 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[16. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[13. november]] [[1900]] [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[16. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref>[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] pkomts3ujdyp7kl604p5ayvfdzo5x3i 7170869 7170868 2026-06-11T15:34:22Z ~2026-34476-26 231449 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7170868|7170868]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-34476-26|~2026-34476-26]] ([[User talk:~2026-34476-26|arutelu]]) 7170869 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[16. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]] [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[16. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref>[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 04nuzuqaoc9jnsfck5c3jr8qz6yfk3w 7170871 7170869 2026-06-11T15:36:24Z ~2026-34476-26 231449 Sünnikuupäev muudetud GENI andmete ning Rapla Maarja-Magdaleena koguduse kirikuraamatu põhjal. 7170871 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[16. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[13. november]] [[1900]] [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[16. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref>[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] pkomts3ujdyp7kl604p5ayvfdzo5x3i 7170942 7170871 2026-06-11T19:00:23Z Mona 355 7170942 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]] [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[16. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref>[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] mk8eolley7y453d9p3tqqn3w8pywc3d 7170943 7170942 2026-06-11T19:00:45Z Mona 355 7170943 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]] [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref>[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] kgxo8y77g3ht8ri52bc7ooaur5dkmij 7170944 7170943 2026-06-11T19:02:09Z Mona 355 7170944 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]] [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]])<ref name=":0" /> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] bg0s3zvb2xhxeeol5j3liwrda12pxkg 7170951 7170944 2026-06-11T19:25:03Z Mona 355 7170951 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":0" /> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]] [[Tallinn]])<ref name=":0" /> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 3wysu6u13qa9b1q6cpa4j8rwxhi3vqp 7170952 7170951 2026-06-11T19:27:53Z Mona 355 7170952 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]] | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu - EKABL |url=https://ekabl.ee/id/voerahansujohannes |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=ekabl.ee}}</ref> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> [[Tallinn]])<ref name=":0" /> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] tgygp7h6vbycd2zk8be2irwnwide3s7 7170953 7170952 2026-06-11T19:29:31Z Mona 355 7170953 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":1" /> | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu - EKABL |url=https://ekabl.ee/id/voerahansujohannes |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=ekabl.ee}}</ref> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> [[Tallinn]])<ref name=":0" /> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 9rs3rssldmghu1phvspvlrczeb5mll7 7170954 7170953 2026-06-11T19:35:36Z Mona 355 7170954 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":1" /> | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu - EKABL |url=https://ekabl.ee/id/voerahansujohannes |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=ekabl.ee}}</ref> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> [[Tallinn]])<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/search/deceased |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, tema hauakivil on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980"<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>. 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref>. == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] cxer2tue1apgsa0w1uaq38iefgj9nwn 7170955 7170954 2026-06-11T19:38:49Z Mona 355 /* Elukäik */ 7170955 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":1" /> | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu - EKABL |url=https://ekabl.ee/id/voerahansujohannes |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=ekabl.ee}}</ref> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> [[Tallinn]])<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/search/deceased |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le,<ref name=":2" /> tema <nowiki>[[hauakivi]]</nowiki>l on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980".<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum|Johannes Võerahansu muuseum.]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref> == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] phasyn14dibtuz700ogno4nairlw2el 7170956 7170955 2026-06-11T19:39:29Z Mona 355 /* Elukäik */ 7170956 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":1" /> | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu - EKABL |url=https://ekabl.ee/id/voerahansujohannes |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=ekabl.ee}}</ref> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> [[Tallinn]])<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/search/deceased |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le,<ref name=":2" /> tema [[hauakivi]]l on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980".<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum|Johannes Võerahansu muuseum.]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref> == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] pwvqifv7dqabl0dpay79m90qzxibfph 7170957 7170956 2026-06-11T19:45:06Z Mona 355 7170957 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Johannes Võerahansu | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = [[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":1" /> | Sünnikoht = [[Keo]], [[Harjumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> | Surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = maalimine, joonistamine | Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937), "Lambad ojal" (1938), "Ira Sepa portree" (1936) | Patroonid = | Mõjutatud = [[Ants Laikmaa]], [[Nikolai Triik]], [[Kaarel Liimand]] | Mõjutanud = [[Ants Viidalepp]], [[Lembit Saarts]] | Auhinnad = }} [[Pilt:Johannes Võerahansu haud.jpg|pisi|Johannes Võerahansu haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Johannes Võerahansu''' ([[28. jaanuar]] [[1902]]<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu (1902-1980) |url=https://viljandimaal.ee/kunstnikud/johannes-voerahansu-1902-1980/ |vaadatud=2026-06-11 |keel=et}}</ref><ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Johannes Võerahansu - EKABL |url=https://ekabl.ee/id/voerahansujohannes |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=ekabl.ee}}</ref> (mõningatel andmetel 13. november 1900) [[Keo]], [[Raikküla vald (Rapla kihelkond)|Raikküla vald]], [[Harjumaa]] – [[17. oktoober]] [[1980]]<ref name=":1" /> [[Tallinn]])<ref name=":3" /><ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/search/deceased |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. == Elukäik == Võerahansu sündis Harjumaal ehitustöölise pojana. Lõpetas 1914 Käru Haridusseltsi kooli ning 1916 Paide kõrgema algkooli. Seejärel õppis aasta [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminaris]], mille jättis sõja tõttu pooleli. 1919. aastast õppis ta [[Tallinna Kolledž|Tallinna Kolledžis]] ning samal ajal ka 1921. aastani [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100</ref>. Laikmaa soovitusel proovis ta astuda ka [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], kuid ei saanud katsetel läbi.<ref name="ansip" /> Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega [[Tallinna Draamastuudio teater|Tallinna Draamastuudio teatris]] dekoratsioonimaalijana. Seejärel elas mõnda aega isakodus Järvamaal [[Kirna (Türi)|Kirnas]] ning aastatel 1930–1932 oli [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]us keraamik.<ref>Robert Nerman. [https://epl.delfi.ee/eesti/tatari-21b-8211-erandliku-kultuurilooga-maja-haritlaste-linnaosas?id=50943612 Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja haritlaste linnaosas]. Eesti Päevaleht, 09.01.2003.</ref> Aastatel 1932–1936 õppis [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] [[Ado Vabbe]] ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1955–1957 [[Tartu Kunstikool]]is ja 1957–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] Tallinnas maalikateedri juhatajana. Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse ja]] Kunstiühingusse Pallas, [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 1945. aastast. Võerahansu on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le,<ref name=":2" /> tema [[hauakivi]]l on kiri: "Maalikunstnik professor Johannes Võerahansu 28. I 1902 – 16. X 1980".<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> 28. jaanuaril 1992 avati Raikküla vallas Keo külas Tõnumäe talus Johannes Võerahansu mälestuskivi, mille kujundas skulptor [[Ants Viitmaa]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920207.1.9 "Mälestati Johannes Võerahansut: Raikülas, Keo külas Tõnumäe talus avati mälestuskivi kunstnikule"] Sirp, 7. veebruar 1992, lk 9</ref>. 1993. aastal avati samas [[Johannes Võerahansu muuseum|Johannes Võerahansu muuseum.]]<ref>[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704155709/http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27</ref> == Looming == Johannes Võerahansu loomingutee algus jäi 1930. aastate teise poolde. Kuigi ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, pidi ta vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks isa abistamisele veskitöödel, samuti maalis ta teatris dekoratsioone ja valas keraamikatehases vorme<ref name="haus">[http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25.04.2018</ref>. Kooli lõpetamine lükkus seetõttu alles 1936. aastasse, 17 aastat hilisemasse aega (Mart Lepa väitel venitas Võerahansu lõpetamisega teadlikult, kuna oli juba kunstnikuna tegev, koolis olid aga tasuta ateljee ja modellid<ref name="lepp">[[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997</ref>). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jõudis Võerahansu 1939. aastal käia Saksamaal ja [[Pariis]]is<ref>"Kunstnik J. Võerahansu välismaareis". Postimees, 26.01.1939 http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614078&nid=55561&frameset=1</ref>. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida uusi sihte, aga mõned 1940. aastate alguses valminud Tartu teosed vihjavad siiski neile mõjutustele<ref name="lepp" /><ref name="levin">[[Mai Levin]] [https://web.archive.org/web/20190704150819/http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10</ref>. Kümnendivahetusel elas Võerahansu Tartus ning esines sageli näitustel. Hoolimata hilisest algusest on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930. aastate alguses valminud teoseid. 1940. aastate alguseks on ta väljakujunenud kunstnik. Sellest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis [[Eesti Rahva Muuseum]]i ekspeditsiooni koosseisus joonistajana, kuid kus alustas ka maalimist. 1935. aasta juuni-juuli kogumisretkel käis ta koos etnoloog [[Gustav Ränk|Gustav Ränga]] ja üliõpilase [[Osvald Vaikma-Bender]]iga<ref name=":0">[[Tiina Tael]] [https://web.archive.org/web/20190704155711/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 06.02.2017</ref>. Saaremaa-ainelised teosed on Johannes Võerahansu loomingu kahtlemata silmapaistvaim osa. Pärast 1940. aastat süvenesid mitmed iseloomulikud suunad Võerahansu loomingus: käekiri muutus lihtsamaks, elulisemaks, rangemaks, maalid põhinesid aga sageli mingil kindlal teemal (nt turbalõikus, pimedad, kartulivõtmine, karjused jms)<ref>[http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu töid Enn Kunila kunstikogus]</ref>. Talle ebatüüpilise suurteosena maalis Võerahansu 1947. aastal koos [[Elmar Kits]]e ja [[Aleksander Vardi]]ga esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava [[pannoo]], kus tema teha oli vaade [[Tartu tähetorn]]ile. Algselt [[ENSV Teaduste Akadeemia]] Tartu osakonna Riia tänav 12 maja jaoks loodud teos võeti mõne aasta pärast siiski maha ning jäi seisma [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi]] arhiivi. Uuesti pandi see välja alles 2014. aastal Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo õnnestunuimaks osaks on [[Reet Mark]] pidanud just Võera­hansu maali, "mis on säilitanud autori maastikele omase värske ja särava käekirja", samas kui "Kitse on kammitsenud "vana gravüüri eeskuju" ja Vardit ilmselt painav hirm midagi valesti teha".<ref>[[Reet Mark]] [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014</ref> Johannes Võerahansu kunstnikukäekirja mõjutajatena on nimetatud Ants Laikmaad, [[Nikolai Triik]]i ja [[Kaarel Liimand]]it. Ta ise on tunnistanud ka Ado Vabbe mõju, ehkki Vabbe selles kahtles. Mitmel Võerahansu teosel on olnud oluline mõju Eesti kultuuriloos. Nii inspireeris tema maal "Eesti sõdalased" väidetavalt helilooja [[Evald Aav|Evald Aava]] esimese eesti rahvusliku ooperi "[[Vikerlased]]" (1928) loomisel<ref>[[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013</ref>. 1942. aastal Eesti kunsti ülevaatenäitusel nähtud "Karjamõisa õu" inspireeris [[Ants Viidalepp]]a minema Tartusse Võerahansu õpilaseks<ref>[[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14.2.15</ref>, tema õpilaste hulka kuulusid ka [[Efraim Allsalu]]<ref name="ansip">[[Karol Ansip]] [http://www.temuki.ee/archives/510 AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI II] Teater. Muusika. Kino, märts 2014</ref>, [[Lembit Saarts]]<ref>[http://www.postitee.ee/randurid-postiteel/kunstnik-lembit-saarts Kunstnik Lembit Saarts] Postitee, 2013</ref> ja [[Lola Liivat]]<ref name="nurk">[[Kaire Nurk]] [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 "Maalimine on kannatustegevus". Lola Liivatit intervjueerib Kaire Nurk] Kunst.ee, 1/2000</ref>. Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks Eesti maastikumaalijaks. Tema portreedest on esile tõstetud Ira Sepa portreed 1936. aastast.<ref name="haus" /> Maastikumaalide tippudeks nimetab kunstiteadlane [[Mai Levin]] aga juba Võerahansu nooruses, enne Pariisi-reisi loodud "Tartu muuseumi kuulsat triot" "Karjamõisa õu I" (1937), "Õuel" (1937) ja "Lambad ojal" (1938), "mille maalilises pehmuses ja tundlikkuses, maheda koloriidi nüansipeensuses ning eesti looduse ja külaelu armastav-idüllilises käsitluses avaldus juba täiesti küpselt kunstniku omapära"<ref name="levin" />. Kunstiteadlase [[Krista Piirimäe]] hinnangul oli Võerahansu "üks tunnustatumaid maalipedagooge Eestis"<ref>[[Krista Piirimäe]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19</ref>. Lola Liivat on meenutanud Võerahansu pedagoogilist stiili järgnevalt: "Tema meetod oli selline. Tal olid filosoofilised probleemid, mis olid temas mõtteid äratanud, tuli ja puistas need välja. Igaüks sai mingi jupi, ühe osa sellest jutust. Konkreetselt ta kunagi töösse ei sekkunud. Tegi korrektiivi küll, aga üsna kaudselt. See meeldis mulle väga."<ref name="nurk" /> 1957. aastast kuni surmani elas ja töötas Võerahansu Tallinnas. Tallinnas tegi Võerahansu peamiselt söejoonistusi Saaremaa ainetel. ==Isiklikku== Johannes Võerahansu esimene abikaasa oli modell [[Elsa Kauping]], hiljem elas ta koos Asta Vaksiga<ref name="lepp" />. 58-aastaselt tutvus ta pianist [[Erna Saar-Võerahansu|Erna Saare]]ga (tollal 36-aastane), kellega kaks aastat hiljem abiellus. == Kajastus trükistes ja filmis == Esimene eraldi trükisena avaldatud ülevaade Võerahansu tööst oli 1958. aastal [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]] ilmunud "Johannes Võerahansu: lühike ülevaade elust ja loomingust", mille koostas [[Vaike Tiik]]. Johannes Võerahansu näituste kataloogid ilmusid Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958 ja [[ENSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis]] 1976-1977. Võerahansu mahukaim käsitlus trükisõnas on tema õpilase [[Ants Viidalepp|Ants Viidalepa]] 1998. aastal ilmunud 200-leheküljeline raamat "Meister"<ref>[[Matti Milius]], [[Berit Selberg]] [https://web.archive.org/web/20190704155710/http://www.sirp.ee/archive/1998/08.05.98/Uudis/uudis1-6.html Ants Viidalepa mälestusteraamat] Sirp, 08.05.1998</ref>. 2016. aastal avaldas [[Toivo Nahkur]] mälestusteraamatu "Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust". 1978. aastal valmis [[Andres Sööt|Andres Söödil]] [[dokumentaalfilm]] "Johannes Võerahansu"<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180600/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-25 |arhiivimisaeg=2018-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925180621/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2859/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2003. aastal linastus [[Rein Raamat]]u Erna Saar-Võerahansu mälestustele tuginev dokumentaalfilm "Hansuke ilmub vahel linnuna"<ref>http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2578/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Johannes Võerahansu muuseum]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Vaike Tiik]] "J. Võerahansu personaalnäituselt" Rahva Hääl: Kirjandus ja Kunst, 27. veebruar 1958, lk 1 * [[Taimo Kuusik]] "Söejoonistused Eesti loodusest ja inimestest: J. Võerahansu 65. aasta sünnipäeva tähistav joonistuste näitus Tartus" Edasi, 14. aprill 1968 * "Johannes Võerahansule: maalikunstniku ja kunstipedagoogi 70. sünnipäevaks" Õhtuleht, 28. jaanuar 1972 * "Sõna on Johannes Võerahansul: kunstniku ja pedagoogi 70. sünnipäeva puhul" Kultuur ja Elu, nr 1, 1972, lk 55-56 * [[Hilja Läti]] "Johannes Võerahansu loomingust" Kunst: kujutava ja tarbekunsti almanahh, nr 3(53), 1978, lk 21-25 * [[Ants Viidalepp]] "Meenutades Johannes Võerahansut: "Karjamõisa õu"" Sirp ja Vasar, 7. november 1980, lk 8-9 * Ants Viidalepp "Kunsti kiirgus: mälestusi 1940-ndatest aastatest, eriti seoses Johannes Võerahansu maaliga "Karjamõisa õu"" Kunst = Art in Estonia, nr 2, 1994, lk 46-49 * [[Kaalu Kirme]] ""Meistrit" lugemas" Sirp, 5. juuni 1998, lk 6 * [[Tiiu Luht]] "Sünnikoht peab meeles: Johannes Võerahansu 100" Nädaline, 12. jaanuar 2002, lk 5 * Tiiu Luht "Käru kooli oma kunstnik" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Tiiu Luht "Mälestuspäev kujunes püsiväärtustest rääkimise päevaks" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 1 * Mai Levin "Mõeldes tagasi 28. jaanuarile" Nädaline, 2. veebruar 2002, lk 6 == Välislingid == * [http://kunilaart.ee/artist/johannes-voerahansu-2/ Johannes Võerahansu teoseid Enn Kunila kunstikogus] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=496 Johannes Võerahansu teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus] * [https://ajapaik.ee/photo/100558/johannes-voerahansu-ja-karl-parsimagi-pariisis/ Johannes Võerahansu ja Karl Pärsimägi Pariisis (1930-1940)] Ajapaik / Eesti Kunstimuuseum * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1151 1151 Johannes Võerahansu (1902-1980) haud] kultuurimälestiste riiklikus registris * [https://arhiiv.err.ee/vaata/189566 Johannes Võerahansu loomingu näitus] Eesti Raadio, 13.10.1976 (helifail) * [[Mart Lepp]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/johannes-voerahansu-opilane-ja-opetaja?id=50742100 Johannes Võerahansu - õpilane ja õpetaja] Eesti Päevaleht, 30. juuli 1997 * Krista Piirimäe [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19970801.1.19&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Johannes Võerahansu Tartu Kunstimuuseumis] Sirp, 1. august 1997, lk 19 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/08.02.02/Uudis/uudis1-1.html "Võerahansu kärajad Tõnumaal"] Sirp, 8. veebruar 2002, lk 27 * Mai Levin [http://www.sirp.ee/archive/2002/15.02.02/Kunst/kunst1-5.html Vanu fotosid vaadates] Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 ([[Voldemar Eller]]i tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel) * [[Mart Sander]] [https://elu.ohtuleht.ee/492063/voerahansu-oli-mees-kes-ei-kavatsenudki-abielluda- "Võerahansu oli mees, kes ei kavatsenudki abielluda."] Õhtuleht, 13. september 2012 * [[Liisi Aibel]] [https://tmm.ee/maaligalerii/?museaal=ML123 VÕERAHANSU, Johannes. Eesti sõdalased] Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii, 2013 * [http://kultuur.elu.ee/ke512_Voerahansu.htm Päikselisi pildikesi Johannes Võerahansust], [[Ly Lestberg]]i intervjuu Erna Saar-Võerahansuga, Kultuur ja Elu, 2013 * [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/2014-05-07-09-36-29/ Johannes Võerahansu söejoonistused Kuressaare Raegaleriis] Sirp, 7. mai 2014 * Reet Mark [https://tartu.postimees.ee/2848215/naitusevaikuses-kostab-pannoolt-kaugete-aegade-kola Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla] Tartu Postimees, 5. juuli 2014 * [[Aare Pilv]] [http://aaree.blogspot.com/2015/02/viidalepp-voerahansu-maalist.html Viidalepp Võerahansu maalist], 14. veebruar 2015 * Aare Pilv [https://aaree.blogspot.com/2015/02/johannes-voerahansu-maastik-hanedega.html Johannes Võerahansu "Maastik hanedega" (1938)], 10. veebruar 2015 * Tiina Tael [https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/02/06/kunstnik-johannes-voerahansu-ja-etnoloog-gustav-rank-saaremaal/ Kunstnik Johannes Võerahansu ja etnoloog Gustav Ränk Saaremaal] Saarte Hääl, 6. veebruar 2017 * [[Vilja Kohler]] [https://tartu.postimees.ee/4123203/maaliotsinguil-tuli-kapi-tagant-valja-ullatus Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus] Tartu Postimees, 25. mai 2017 * [http://www.haus.ee/?c=uudised&l=et&t=kevadoksjoni-kunstikild-johannes-voerahansu&id=581 Kevadoksjoni kunstikild: Johannes Võerahansu], Haus Galerii, 25. aprill 2018 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Võerahansu, Johannes}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1980]] drb7c11d8vvh2e66j1d7uxortd7z2l1 1 305883 7170904 6894483 2026-06-11T17:05:38Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustandi arutelu:Nukleus]] ümbersuunamise [[Arutelu:Nukleus]] asemele 6894331 wikitext text/x-wiki ''..nii aatomituum, kui ka päristuumsete..'' Vikipeedia artikkel tuleb kirjutada tuleb kas ühest või teisest. Kuna nii [[Aatomituum]] kui ka [[Rakutuum]] on juba iseenesest olemas, siis siin võiks olla täpsustuslehekülg. Ja sõnadeffinitsioon võiks jõuda vikisõnastikku, kus on sõnaseletuste õige koht.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 12. november 2012, kell 10:37 (EET) See on ka arheoloogiatermin.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 12. november 2012, kell 10:38 (EET) Lõhestamine peaks olema eraldi artiklis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 08:38 (EEST) ---- Huvitav, et arheoloogia terminibaasis on hoopis nii: "tööriistade valmistamiseks sobiva kivimi tükk, millest on löödud (tööriistade valmistamiseks sobivaid) kilde või laaste". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2025, kell 08:44 (EEST) 2pnjx4ljsn50oab923pkjwbd73hn7y5 0 308548 7171058 7129184 2026-06-12T04:44:19Z Ojassaar 206682 7171058 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Pelikan (perekond)]]; Ukraina raketi kohta vaata artiklit [[FP-7 Pelikan]]}} {{Taksonitabel | nimi = Pelikan | värvus = linnud | pilt = Pelikan Walvis Bay.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pelecanus onocrotalus | ID = 22697590 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae'' | perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus'' | liik = '''Pelikan''' | binaarne = ''Pelecanus onocrotalus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | levikukaart = PelecanusOnocrotalusIUCNver2018 2.png | levikukaardi_seletus = Pelikani levila<br/>{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala,<br/>{{värviruut|#008000}} – paigalind,<br/>{{värviruut|#007FFF}} – talvitusala }} [[File:Pelecanus onocrotalus MHNT.ZOO.2010.11.44.1.jpg|thumb|Muna]] '''Pelikan''' ehk '''roosapelikan''' (''Pelecanus onocrotalus'') on [[pelikanilised|pelikaniliste]] seltsi kuuluv liik [[lind]]e. == Välimus == Isaslind on 175 cm pikk, emaslind 148 cm. Tiibade siruulatus on 226–360 cm. Isaslinnu noka pikkus on 347–471 mm, emaslinnul 289–400 mm. Isaslind kaalub 9–15 kg, emaslind 5,4–9 kg. <ref name='del Hoyo'/> Sulestik on peamiselt valge. Labahoosuled ja välimised küünrahoosuled on mustad, sisemised küünrahoosuled on hallid. Nokk on roosa, nokapaun on kollane.<ref name='Johnsgard'/> Pulmarüüs on sulestik roosakas, rinnal on kollane laik. Nokk on oranžikaskollane, nokatüvik on hallikassinine.<ref name='Johnsgard'/> Noorlinnu ülapool on hallikaspruun, alapool on määrdunudvalge.<ref name='del Hoyo'/> Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on pruunikasmustad.<ref name='Johnsgard'/> == Levik == Pesitsusala ulatub [[Ida-Euroopa]]st Lääne-[[Mongoolia]]ni, talvitusala Kirde-[[Aafrika]]st Põhja-[[India]]ni. [[Sahara-tagune Aafrika|Sahara-taguses Aafrikas]] ning üksikutes kohtades Indias ja [[Vietnam]]is elab aasta läbi.<ref name='del Hoyo'/> Eestis on pelikan haruldane eksikülaline.<ref name='Kumari'/> Esimest korda märgati Eestis pelikani 1953. aastal [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Käomardi laht|Käomardi lahes]].<ref name='Mäemets'/> Elavad järvede, [[delta]]de ja [[laguun]]ide ääres ning soodes. Eelistavad [[madalik]]ke, kuid neid on nähtud ka 1372 m kõrgusel merepinnast.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Pelikanid toituvad kaladest. Euroopas eelistavad [[karpkala]], [[Hiina]]s söövad [[kefaal]]e, Aafrikas [[Kirevahvenlased|kirevahvenlasi]]. Saagiks langevad kalad kaaluvad tavaliselt 300–600 g. Edela-Aafrikas söövad ka [[kuldkurk-kormoran]]i mune ja poegi.<ref name='del Hoyo'/> [[London]]is St Jamesi pargis elavad pelikanid söövad mõnikord [[tuvi]]sid.<ref name='Clarke'/> Pelikan sööb päevas 900–1200 g kala. Püüavad kala varahommikul ja pärastlõunal, keskpäeval puhkavad. Võivad käia kala püüdmas pesitsuspaigast mitmesaja kilomeetri kaugusel.<ref name='Johnsgard'/> == Pesitsemine == Pelikanid on maaspesitsejad. Tavaliselt elavad suurtes [[Koloonia (bioloogia)|kolooniates]].<ref name='del Hoyo'/> Pesade tihedus on 1–1,55 pesa ruutmeetri kohta. Naaberpesade keskpunktide vahe on 77 cm, kitsastes oludes ka ainult 48 cm.<ref name='Johnsgard'/> Pesa ehitavad tavaliselt pilliroost ja okstest, kuid Aafrikas pesitsevad mõnikord peaaegu paljaste kivide peal.<ref name='del Hoyo'/> [[Kaukasus]]est põhja pool elavad pelikanid ehitavad pesa aprilli lõpus ja munevad kuni mai kolmanda nädalani. [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaarel]] pesitsejad munevad aprillist juunini. Aafrikas eelistavad kuiva aastaaega.<ref name='Nelson'/> Kurnas 1–3 muna<ref name='del Hoyo'/>, mis kaaluvad 152–226 g.<ref name='Jones'/> Mune hauvad mõlemad vanemad<ref name='Brown'/> 29–36 päeva. Pojad lahkuvad pesast 65–75 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> == Looduslikud vaenlased == Pelikanide mune söövad [[raipekotkas]], [[must-harksaba]], [[lühisaba-ronk]] ja [[pühaiibis]]. [[Marabu]], [[kilg-merikotkas]] ja raipekotkas söövad mõnikord noorlinde, kuid arvatakse, et nende mõju populatsioonile on ebaoluline. Mõnes piirkonnas on noorlindudele ohuks [[šaakal]]id, [[Hüäänlased|hüäänid]] ja [[lõvi]]d. Täiskasvanud pelikane söövad mõnikord [[Krokodillilised|krokodillid]] ja [[Hailaadsed|haid]].<ref name='Johnsgard'/> == Viited == {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=309 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=141}}</ref> <ref name='Mäemets'>[[Aare Mäemets]] (peatoim) jt (1968). ''Eesti järved''. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], lk 170.</ref> <ref name='Johnsgard'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |koht= |lehekülg=347-351}}</ref> <ref name='Nelson'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Bryan |url=https://archive.org/details/pelicanscormoran0000nels |pealkiri=Pelicans, cormorants and their relatives: Pelecanidae, Sulidae, Phalacrocoracidae, Anhingidae, Fregatidae, Phaethontidae |kuupäev=2005 |kirjastus=Oxford University Press |isbn=978-0-19-857727-0 |sari=Bird families of the world |koht=Oxford ; New York}}</ref> <ref name='Jones'>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=P. J. |kuupäev=2024-09-08 |pealkiri=Variability of Egg Size and Composition in the Great White Pelican (pelecanus Onocrotalus) |url=https://digitalcommons.usf.edu/auk/vol96/iss2/21/ |ajakiri=The Auk |aastakäik=96 |üksiknumber=2}}</ref> <ref name='Brown'>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=L. H. |perekonnanimi2=Urban |eesnimi2=Emil K. |kuupäev=1969 |pealkiri=The Breeding Biology of the Great White Pelican Pelecanus Onocrotalus Roseus at Lake Shala, Ethiopia |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1474-919X.1969.tb02527.x |ajakiri=Ibis |keel=en |aastakäik=111 |üksiknumber=2 |lehekülg=199–237 |doi=10.1111/j.1474-919X.1969.tb02527.x |issn=1474-919X}}</ref> <ref name='Clarke'>{{Uudiseviide |pealkiri=Pelican's pigeon meal not so rare |perekonnanimi=Clarke |eesnimi=James |kuupäev=2006-10-30 |väljaanne=BBC |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/london/6098678.stm}}</ref>}} == Välislingid == {{commons|Pelecanus onocrotalus}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pelikanlased]] 03nzpowhn3p1kp5xb4g0k94z90kf7su 7171059 7171058 2026-06-12T04:45:09Z Ojassaar 206682 7171059 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Pelikan (perekond)]]; Ukraina raketi kohta vaata artiklit [[FP-7 Pelikan]]}} {{Taksonitabel | nimi = Pelikan | värvus = linnud | pilt = Pelikan Walvis Bay.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pelecanus onocrotalus | ID = 22697590 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae'' | perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus'' | liik = '''Pelikan''' | binaarne = ''Pelecanus onocrotalus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | levikukaart = PelecanusOnocrotalusIUCNver2018 2.png | levikukaardi_seletus = Pelikani levila<br/>{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala,<br/>{{värviruut|#008000}} – paigalind,<br/>{{värviruut|#007FFF}} – talvitusala }} [[File:Pelecanus onocrotalus MHNT.ZOO.2010.11.44.1.jpg|thumb|Pelikani muna]] '''Pelikan''' ehk '''roosapelikan''' (''Pelecanus onocrotalus'') on [[pelikanilised|pelikaniliste]] seltsi kuuluv liik [[lind]]e. == Välimus == Isaslind on 175 cm pikk, emaslind 148 cm. Tiibade siruulatus on 226–360 cm. Isaslinnu noka pikkus on 347–471 mm, emaslinnul 289–400 mm. Isaslind kaalub 9–15 kg, emaslind 5,4–9 kg. <ref name='del Hoyo'/> Sulestik on peamiselt valge. Labahoosuled ja välimised küünrahoosuled on mustad, sisemised küünrahoosuled on hallid. Nokk on roosa, nokapaun on kollane.<ref name='Johnsgard'/> Pulmarüüs on sulestik roosakas, rinnal on kollane laik. Nokk on oranžikaskollane, nokatüvik on hallikassinine.<ref name='Johnsgard'/> Noorlinnu ülapool on hallikaspruun, alapool on määrdunudvalge.<ref name='del Hoyo'/> Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on pruunikasmustad.<ref name='Johnsgard'/> == Levik == Pesitsusala ulatub [[Ida-Euroopa]]st Lääne-[[Mongoolia]]ni, talvitusala Kirde-[[Aafrika]]st Põhja-[[India]]ni. [[Sahara-tagune Aafrika|Sahara-taguses Aafrikas]] ning üksikutes kohtades Indias ja [[Vietnam]]is elab aasta läbi.<ref name='del Hoyo'/> Eestis on pelikan haruldane eksikülaline.<ref name='Kumari'/> Esimest korda märgati Eestis pelikani 1953. aastal [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Käomardi laht|Käomardi lahes]].<ref name='Mäemets'/> Elavad järvede, [[delta]]de ja [[laguun]]ide ääres ning soodes. Eelistavad [[madalik]]ke, kuid neid on nähtud ka 1372 m kõrgusel merepinnast.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Pelikanid toituvad kaladest. Euroopas eelistavad [[karpkala]], [[Hiina]]s söövad [[kefaal]]e, Aafrikas [[Kirevahvenlased|kirevahvenlasi]]. Saagiks langevad kalad kaaluvad tavaliselt 300–600 g. Edela-Aafrikas söövad ka [[kuldkurk-kormoran]]i mune ja poegi.<ref name='del Hoyo'/> [[London]]is St Jamesi pargis elavad pelikanid söövad mõnikord [[tuvi]]sid.<ref name='Clarke'/> Pelikan sööb päevas 900–1200 g kala. Püüavad kala varahommikul ja pärastlõunal, keskpäeval puhkavad. Võivad käia kala püüdmas pesitsuspaigast mitmesaja kilomeetri kaugusel.<ref name='Johnsgard'/> == Pesitsemine == Pelikanid on maaspesitsejad. Tavaliselt elavad suurtes [[Koloonia (bioloogia)|kolooniates]].<ref name='del Hoyo'/> Pesade tihedus on 1–1,55 pesa ruutmeetri kohta. Naaberpesade keskpunktide vahe on 77 cm, kitsastes oludes ka ainult 48 cm.<ref name='Johnsgard'/> Pesa ehitavad tavaliselt pilliroost ja okstest, kuid Aafrikas pesitsevad mõnikord peaaegu paljaste kivide peal.<ref name='del Hoyo'/> [[Kaukasus]]est põhja pool elavad pelikanid ehitavad pesa aprilli lõpus ja munevad kuni mai kolmanda nädalani. [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaarel]] pesitsejad munevad aprillist juunini. Aafrikas eelistavad kuiva aastaaega.<ref name='Nelson'/> Kurnas 1–3 muna<ref name='del Hoyo'/>, mis kaaluvad 152–226 g.<ref name='Jones'/> Mune hauvad mõlemad vanemad<ref name='Brown'/> 29–36 päeva. Pojad lahkuvad pesast 65–75 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> == Looduslikud vaenlased == Pelikanide mune söövad [[raipekotkas]], [[must-harksaba]], [[lühisaba-ronk]] ja [[pühaiibis]]. [[Marabu]], [[kilg-merikotkas]] ja raipekotkas söövad mõnikord noorlinde, kuid arvatakse, et nende mõju populatsioonile on ebaoluline. Mõnes piirkonnas on noorlindudele ohuks [[šaakal]]id, [[Hüäänlased|hüäänid]] ja [[lõvi]]d. Täiskasvanud pelikane söövad mõnikord [[Krokodillilised|krokodillid]] ja [[Hailaadsed|haid]].<ref name='Johnsgard'/> == Viited == {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=309 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=141}}</ref> <ref name='Mäemets'>[[Aare Mäemets]] (peatoim) jt (1968). ''Eesti järved''. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], lk 170.</ref> <ref name='Johnsgard'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |koht= |lehekülg=347-351}}</ref> <ref name='Nelson'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Bryan |url=https://archive.org/details/pelicanscormoran0000nels |pealkiri=Pelicans, cormorants and their relatives: Pelecanidae, Sulidae, Phalacrocoracidae, Anhingidae, Fregatidae, Phaethontidae |kuupäev=2005 |kirjastus=Oxford University Press |isbn=978-0-19-857727-0 |sari=Bird families of the world |koht=Oxford ; New York}}</ref> <ref name='Jones'>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=P. J. |kuupäev=2024-09-08 |pealkiri=Variability of Egg Size and Composition in the Great White Pelican (pelecanus Onocrotalus) |url=https://digitalcommons.usf.edu/auk/vol96/iss2/21/ |ajakiri=The Auk |aastakäik=96 |üksiknumber=2}}</ref> <ref name='Brown'>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=L. H. |perekonnanimi2=Urban |eesnimi2=Emil K. |kuupäev=1969 |pealkiri=The Breeding Biology of the Great White Pelican Pelecanus Onocrotalus Roseus at Lake Shala, Ethiopia |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1474-919X.1969.tb02527.x |ajakiri=Ibis |keel=en |aastakäik=111 |üksiknumber=2 |lehekülg=199–237 |doi=10.1111/j.1474-919X.1969.tb02527.x |issn=1474-919X}}</ref> <ref name='Clarke'>{{Uudiseviide |pealkiri=Pelican's pigeon meal not so rare |perekonnanimi=Clarke |eesnimi=James |kuupäev=2006-10-30 |väljaanne=BBC |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/london/6098678.stm}}</ref>}} == Välislingid == {{commons|Pelecanus onocrotalus}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pelikanlased]] tugb24hxc1rtpur02g141m58ehyvqmg 0 310501 7171081 7042407 2026-06-12T07:21:34Z Kuriuss 38125 7171081 wikitext text/x-wiki '''Peeter Põldmaa''' (perekonnanimi kuni 6. aprillini 1935 '''Akermann'''; [[11. märts]] [[1929]] [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti vald]], [[Viljandimaa]] – [[23. mai]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti [[mükoloog]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Ta lõpetas 1948. aastal [[Olustvere Põllundustehnikum]]i ja 1958. aastal [[TÜ bioloogiaosakond|Tartu Riikliku Ülikooli]], kus õppis bioloogiat ning 1961. aastal [[aspirantuur]]i [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] (ZBI). Bioloogiakandidaat (1968, [[ENSV Teaduste Akadeemia]]), väitekiri "Фитопатогенные микромицеты Северной Естоний". Scripta Botanica IV. 1967. Ta oli 1961–1986 ZBI nooremteadur ja 1986–1989 teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uuris [[taimehaigus]]i põhjustavate [[mikroseen]]te ja neil kasvavate [[mükoparasiit]]sete seente liigilist koosseisu, [[ökoloogia]]t ja levikut Eestis. Avaldas andmeid 260 Eestile uue mikroseene liigi kohta ning mainis kirjanduses esimest korda 750 [[peremeestaim]]e liiki. Osales ekspeditsioonidel [[Aserbaidžaan]]is, [[Kesk-Aasia]]s ja [[Taimõri poolsaar]]el. ==Looming== 25 teaduspublikatsiooni, sh 1 [[monograafia]].<ref name="ETBL" /> ==Liikmesus== *[[Looduseuurijate Selts]] *[[Üleliiduline Botaanika Selts]] ==Isiklikku== Tema isa oli kunstnik [[Peeter Põldmaa(kunstnik)|Peeter Põldmaa]]. Tema tütar on mükoloog [[Kadri Põldmaa]].<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Lühike ülevaade Eesti NSV roosteseentest (''Uredinales''). // Botaanilised uurimused 2 (1962) * Kirsipuude lehevarisemistõvest (kokkomükoos). // Juhendeid seente tundmaõppimiseks. [[Looduseuurijate Selts]] mükoloogiasektsioon. 1 (1964) * ''Данные о некоторых ''Deuteromycetes'', обитающих вместе с ржавчинными и мучнисто-росяными грибами.'' // Изв. АН Эст. ССР. Биол. 15 (1966) * ''Новые данные о распространений мучнисто-росяных грибах Эстоний.'' // Scripta Mycologica 8 (1978) * ''Распространение гриба ''Thanatephorus cucumeris'' в Эстонии и его изменчивость'' (kaasautorid E. ja I. Parmasto). // Изв. АН Эст. ССР. Биол. 31 (1982) * ''Новые данные о распространении ''Ustilaginales'' в Эстонии''. // Folia Cryptogamica Estonica 17 (1985) * ''Новые данные о видах ''Albugo'', ''Bremia'', ''Phytophtora'' и ''Pseudoperonospora'' в Эстонии.'' // Folia Cryptogamica Estonica 19 (1985) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Zooloogia ja Botaanika Instituut (ZBI) 1947–1997. Lk 68 * EE 14. Lk 388 ==Välislingid== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Põldmaa, Peeter}} [[Kategooria:Eesti mükoloogid]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1990]] a3s4fiqpe8nj9dfy5h7vvh8sqm8ca69 0 312141 7170861 6963396 2026-06-11T15:04:41Z Taurus404 80079 /* Teoseid */ 7170861 wikitext text/x-wiki '''Aivo Saar''' (sündinud [[25. mai]]l [[1937]] [[Otepää vald (Otepää kihelkond)|Otepää vallas]] [[Tartumaa]]l) on eesti füüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Aivo Saar on kooliõpetajate poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1954. aastal [[Elva Keskkool]]i, 1959 [[Tartu Ülikooli füüsika osakond|Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna]], 1971 [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] [[aspirantuur]]i, tehnikakandidaat (1975, [[Eesti Teaduste Akadeemia]]), väitekiri "Pöördkoorikute pingeolukorra määramine fotoelastsusmeetodil". Oli 1962–1973 [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] teadur, 1973–1979 [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] õppejõud-teadur, 1979–2003 dotsent.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[eksperimentaalmehaanika]] ([[fotoelastsusmeetod]]); füüsika [[didaktika]]. Õpetanud [[optika]]t, [[tehnoloogia]] didaktikat; koostanud õppevahendeid. Üle 50 I–V klassi loodusõpetuse õpiku, tööraamatu ja -vihiku autor või kaasautor. Üle 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> Ta on töötanud mitmes koolis, sealhulgas ka Tallinna Ühisgümnaasiumis füüsikaõpetajana. ==Teoseid== * Physics and technology in pupils' opinion (kaasautor J. Hendre). // PATT-3 Conf. 2. Holland, Eindhoven, 1988 * Teacher training for school technology in Estonia. // PATT-4 Conf. Holland, Eindhoven, 1989 * Kosmologie und Astrophysik und Naturwissenschaft in Curriculum der Physik (kaasautor R. Mankin). // GDSP – Jahrestagung. Kiel, 1993 * Loodusõpetuse õpetaja probleeme sajandivahetusel. // Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnas.Tartu, 1999 * Loodusõpetuse, füüsika ja astronoomia ainekava ühisprobleeme. // Konverentsi "Reaalained ja uus õppekava" materjalid. Tartu, 2000 * Loodusteaduste õppimise tähendus klassiõpetaja kasvatusteaduslikus ettevalmistuses. // Kasvatusteadused muutuste ajateljel. Tallinn, 2004. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Saar, Aivo}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] msgjo6e3mb9i76brrjetphxl5fe4fgv 0 317143 7171018 7165690 2026-06-11T21:59:50Z Cancaseiro 766 /* Töö ja looming */ 7171018 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=oktoober}} [[Fail:Ann Alari (foto Kris Moor).jpg|pisi|Ann Alari]] '''Ann Alari''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1954]] [[Tartu]]s) on eesti tõlkija ja ajakirjanik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1972. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma nimelise Tartu 2. keskkooli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased, 1972 11A |url=http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11A&year=1972 |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2010-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313114409/http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11A&year=1972 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[1977]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogia erialal. 1994. aastal lõpetas ta kõrgkoolis [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics and Political Science (LSE)]] magistriõppe ja sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== Ann Alari on tõlkinud inglise ja prantsuse keelest eesti keelde mitmesugust kirjandust. Tema tõlgete hulgas on [[Margaret Atwood]]i "Teenijanna lugu", "[[Penelopeia]]", lühijutte ja luulet, [[:en:Elizabeth_Jane_Howard|Elizabeth Jane Howardi]] “Valguse aastad”, “Ootamise aeg” ja ”Selgusetus”, [[Marsha Norman]]i "Head ööd, ema", [[Stephen King]]i "Lisey lugu", [[Erich Fromm]]i "Armastuse kunst", [[Claude Lévi-Strauss]]i "Müüt ja mõtlemine" ning [[Pierre Thuillier]]' "Teadusrevolutsioon keskajal". 1991. aastal töötas ta Eesti Instituudi direktori asetäitjana{{lisa viide}} ja aastatel 1993–1995 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis.{{lisa viide}} Aastatel 1999–2004 tegi ta raadiotööd Londoni korrespondendina. Ta on teinud ka kaastööd Eesti peamistele ajalehtedele ja ajakirjadele.{{lisa viide}} Ann Alari on üks produtsente, režissööre ja intervjueerijaid Nemcom.tv sarjas "Conversations", kus esinevad maailma mõjutanud ingliskeelsed kirjanikud [[Doris Lessing]], [[Peter Ackroyd]], [[Margaret Atwood]], [[John Banville]], [[Edna O'Brien]] ja [[Alexander McCall Smith]].{{lisa viide}} Ann Alari oli 2002. aastal loodud [[Briti Eesti Assotsiatsioon]]i (''British Estonian Association'') kaks korda aastas Londonis ilmunud ingliskeelse ajakirja Lennuk esimene toimetaja.{{lisa viide}} 2012. aastal avaldas kirjastus [[Petrone Print]] tema raamatu "Minu Inglismaa", mis põhineb kirjadel, artiklitel ja mälestustel. Kordustrükk ilmus 2018. aastal.{{lisa viide}} Ann Alari kuulub [[Eesti Kirjanike Liit]]u ja organisatsiooni Foreign Press Association (FPA, London).{{lisa viide}} ==Isiklikku== Ta on sündinud arsti ja õpetaja perekonnas. Ann Alari elab nii Londonis kui ka Tallinnas.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Veidemann]], "Ann Alari intiimne Inglismaa", Postimees, 14. aprill 2012 {{JÄRJESTA:Alari, Ann}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] o9bvoqye6p3hr14byy6jmy4h532cyc6 7171020 7171018 2026-06-11T22:34:46Z Ollin Masa 227337 7171020 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=oktoober}} [[Fail:Ann Alari (foto Kris Moor).jpg|pisi|Ann Alari (2022)]] '''Ann Alari''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1954]] [[Tartu]]s) on eesti tõlkija ja ajakirjanik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1972. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma nimelise Tartu 2. keskkooli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased, 1972 11A |url=http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11A&year=1972 |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2010-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313114409/http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11A&year=1972 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[1977]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogia erialal. 1994. aastal lõpetas ta kõrgkoolis [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics and Political Science (LSE)]] magistriõppe ja sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.{{lisa viide}} ==Töö ja looming== Ann Alari on tõlkinud inglise ja prantsuse keelest eesti keelde mitmesugust kirjandust. Tema tõlgete hulgas on [[Margaret Atwood]]i "Teenijanna lugu", "[[Penelopeia]]", lühijutte ja luulet, [[:en:Elizabeth_Jane_Howard|Elizabeth Jane Howardi]] “Valguse aastad”, “Ootamise aeg” ja ”Selgusetus”, [[Marsha Norman]]i "Head ööd, ema", [[Stephen King]]i "Lisey lugu", [[Erich Fromm]]i "Armastuse kunst", [[Claude Lévi-Strauss]]i "Müüt ja mõtlemine" ning [[Pierre Thuillier]]' "Teadusrevolutsioon keskajal". 1991. aastal töötas ta Eesti Instituudi direktori asetäitjana{{lisa viide}} ja aastatel 1993–1995 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis.{{lisa viide}} Aastatel 1999–2004 tegi ta raadiotööd Londoni korrespondendina. Ta on teinud ka kaastööd Eesti peamistele ajalehtedele ja ajakirjadele.{{lisa viide}} Ann Alari on üks produtsente, režissööre ja intervjueerijaid Nemcom.tv sarjas "Conversations", kus esinevad maailma mõjutanud ingliskeelsed kirjanikud [[Doris Lessing]], [[Peter Ackroyd]], [[Margaret Atwood]], [[John Banville]], [[Edna O'Brien]] ja [[Alexander McCall Smith]].{{lisa viide}} Ann Alari oli 2002. aastal loodud [[Briti Eesti Assotsiatsioon]]i (''British Estonian Association'') kaks korda aastas Londonis ilmunud ingliskeelse ajakirja Lennuk esimene toimetaja.{{lisa viide}} 2012. aastal avaldas kirjastus [[Petrone Print]] tema raamatu "Minu Inglismaa", mis põhineb kirjadel, artiklitel ja mälestustel. Kordustrükk ilmus 2018. aastal.{{lisa viide}} Ann Alari kuulub [[Eesti Kirjanike Liit]]u ja organisatsiooni Foreign Press Association (FPA, London).{{lisa viide}} ==Isiklikku== Ta on sündinud arsti ja õpetaja perekonnas. Ann Alari elab nii Londonis kui ka Tallinnas.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Veidemann]], "Ann Alari intiimne Inglismaa", Postimees, 14. aprill 2012 {{JÄRJESTA:Alari, Ann}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] ttbjbgmnupkz5f8m7ozctltz09swidw 0 317563 7171178 6086448 2026-06-12T09:48:58Z ~2026-34569-81 231493 7171178 wikitext text/x-wiki [[File:Seto Talumuuseumi värav, 8. juuli 2013.jpg|thumb|Värska talumuuseumi värav (2013, kui muuseumi nimi oli veel Seto talumuuseum)]] '''Värska talumuuseum''' (varem ''Seto Talumuuseum'') on [[setud|setu]] talurahvakultuuri tutvustav [[muuseum]] [[Värska]]s. See avati aastal 1998. Alates 2019. aastast on muuseum [[Setomaa Muuseumid]]e koosseisus.<ref>[https://www.setomuuseum.ee/et/varska-talumuuseum Värska talumuuseum]. Setomaa Muuseumide veebisait.</ref> Muuseumis eksponeeritakse muu hulgas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi [[taluarhitektuur]]i, vanu tööriistu, [[käsitöö]]d. Muuseum korraldab mitmeid [[setude kultuur]]i tutvustavaid üritusi, näiteks setu pitsipäevad, [[folkloor]]iõhtud, [[setu köök|setu toitude]] valmistamine.<ref name="EE"/> ==Vaata ka== * [[Setomaa Muuseumid]] * [[Obinitsa muuseum]] * [[Saatse muuseum]] * [[Reegi maja]] * [[Paloveere talu]] * [[Luikjärve talu]] * [[Seto Tsäimaja]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 511.</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.setomuuseum.ee/varska-talumuuseum/ Värska talumuuseum] Setomaa Muuseumide kodulehel [[Kategooria:Võru maakonna muuseumid]] [[Kategooria:Setumaa]] [[Kategooria:Setomaa vald]] sgfkfvnknge7onuyat7831jxb7cgvnc 1 327305 7171082 6849604 2026-06-12T07:22:55Z Andres 5 7171082 wikitext text/x-wiki Plahvatust ja juurdlust on oma mälestustes kirjeldanud Elmar Tambek. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 7. mai 2013, kell 12:44 (EEST) ---- Mis järeldustele uurimise erikomisjon jõudis? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. aprill 2025, kell 12:38 (EEST) ---- ''Seda tragöödiat on peetud kõige suuremaks õnnetuseks rahuaegses Eesti Vabariigis.'' :Kuidas on Estonia katastroofiga? See vist küll ei toimund Eesti territooriumil, aga siiski Eesti laevas. Muide, viitelink viib valesse kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2026, kell 10:22 (EEST) ahl5zud6mofmj468m4s1xvrj1o6q3fe 0 328685 7171085 7026875 2026-06-12T07:23:38Z Kuriuss 38125 7171085 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} '''Valde Roosmaa''' (perekonnanimi kuni 16. augustini 1935 '''Roosmann'''; [[16. veebruar]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[28. jaanuar]] [[2020]]) oli Eesti NSV parteitöötaja ja riigitegelane. Oli Ülemnõukogu juhataja, kui 16. november 1988 võeti vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]]. Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tapa Keskkool]]i (XXVII lend). Ta töötas aastatel [[1949]]–[[1950]] Jäneda rahvamaja juhatajana. Oli [[Kõrvemaa maastikukaitseala]] üks rajajaid (A. H. Tammsaare sünnikodu taastamine).{{lisa viide}} Aastatel [[1986]]–[[1989]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee]] esimehe esimene asetäitja (ministri ülesannetes), seejärel jäi pensionile. Aastatel [[1950]]–[[1954]] töötas ta [[Paide Keskkool]]i komsomoliorganisaatorina, [[ELKNÜ Paide Rajooni Komitee]] II sekretärina, [[1952]]. aastast<ref name=":1" /> I sekretärina, [[1962]]–[[1963]] oli ta [[EKP Paide Rajoonikomitee]] instruktor, organiseerimisosakonna juhataja, [[Paide Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Paide linna RSN TK]] plaanikomisjoni esimees<ref name=":1" />. [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige 1952. aastast, 1962. aastal lõpetas [[Leningradi Kõrgem Parteikool|Leningradi Kõrgema Parteikooli]]. Aastatel [[1963]]–[[1967]] oli ta [[EKP Paide Rajoonikomitee]] sekretär, [[1967]]–[[1985]] [[EKP Paide Rajoonikomitee]] I sekretär<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/139 Välde Ruudi p. Roosmaa], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = ''Верховный Совет ЭССР IX созыв'': biograafiline lühiteatmik. Eesti Raamat. Tallinn 1976. Lk 137</ref> Ta oli aastatel [[1952]]–[[1990]] [[NLKP]] liige, ta on olnud [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta oli ka [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV VIII Ülemnõukogu|VIII]], [[ENSV IX Ülemnõukogu|IX]], [[ENSV X Ülemnõukogu|X]] ja [[ENSV XI Ülemnõukogu|XI koosseisu]] saadik. Aastatel [[1985]]–[[1989]] oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja. Osales "[[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]" vastuvõtmisel 16. novembril 1988. ==Mälestusi== : "Kõrvemaa Maastikukaitsealal asuvast A. H. Tammsaare sünnikodust oli tookord alles vaid reheahju kivide hunnik. Algatasin rahalise fondi loomise kirjaniku sünnikodu taastamiseks. Ideega tuldi kaasa ja fondi panustasid ministeeriumid, tootmis- ja põllumajandusettevõtted. Taastasime kirjaniku sünnikodu, ehitasime sauniku hooned ja ajaloolised piirdeaiad. Selle töö tulemisena tekkis ajalooline muuseumikompleks, mis pakub nii eestimaalastele kui turistidele võimalust näha romaani „[[Tõde ja õigus]]“ aegade olustikku ja ilusas looduses aega veeta. Läbi soo rajatud laudadest matkarada pakub toredat matkamisvõimalust. Olin A. H. Tammsaare 100. juubeli korralduskomisjoni liige ning aitasin kaasa kirjaniku tähtpäeva väärilisele tähistamisele."{{lisa viide}} : "Süvendatud sai [[Jägala jõgi]], Tammsaare kolhoosi maad tehti maaparandusega korda ja piirkonda läbivale Jägala jõele ehitati uued sillad. Head suhted Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiga, mida juhtis minevikus Järvamaal töötanud minister [[Heino Teder]] ja toonase Järvamaa Metsamajandi direktori, Tapa Keskkolli XXVII lennu lõpetaja Väino Reiga, lõid aluse edukaks koostööks keskonnakaitse valdkonnas. Ehitatud said puhastusseadmed [[Paide]]sse ja [[Türi]]le. Maaparandusrahade oskuslik kasutamine lõi võimaluse [[Paide Tehisjärv]]e rajamiseks."{{lisa viide}} : "Suurem osa Paide Rajooni koolimajadest asus vanades mõisahoonetes, mis olid koolidele kitsaks jäänud. Ehitati uued keskkoolihooned koos võimlatega Paidesse, Türile, Koeru ja Aravetele. Kaasates majandite vahendeid sai organiseeritud Oisu ja Väätsa põhikoolide ehitus. Uued kutsekoolide kompleksid kerkisid Paidesse ja Järva-Jaani. Ehitati [[Jäneda Põllumajandustehnikum]]i õppe- ja spordikompleks."{{lisa viide}} ==Tunnustus== *1984 [[Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja]] == Isiklikku == Abikaasa Elvi (1931–2015), tütar Tiina (sündinud 1962). == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]]. 2003 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/klLgp34vAaPq Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Roosmaa, Valde}} [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:EKP rajoonikomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised põllumajandustöötajad]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2020]] ma600kf29xkm22ga55c7x658qhqruyy 0 338887 7170900 6992513 2026-06-11T16:58:23Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Vikipeedia:Tuiu Rauasaatmemäed]] pealkirja [[Tuiu Rauasaatmemäed]] alla 6895761 wikitext text/x-wiki '''Tuiu Rauasaatmemäed''' on mitmest [[Rauasulatuskoht|rauasulatuskohast]] koosnev kompleks [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] Tuiu külas, endises [[Mustjala kihelkond|Mustjala kihelkonnas]], mis on dateeritud 8.–14. sajandisse pKr<ref>Unt, A., Saage, R., Oks, K., Peets, J. 2023. Excavations at the Tuiu iron-smelting site, Saaremaa. Väljakaevamised Tuiu rauasulatuskohal Saaremaal. – Archeological Fieldwork in Estonia, 100. <nowiki>https://www.arheoloogia.ee/ave2022/AVE2022_08.pdf</nowiki></ref>. Tuiu on [[Muinasaeg|muinasaja]] suurim rauatootmiskeskus Eestis<ref>Peets, J. 2003. The Power of Iron: Iron Production and Blacksmithy in Estonia and Neighbouring Areas in Prehistoric Period and the Middle Ages. ''MT, 12''. Tallinn, 99.</ref>. == Uurimislugu == [[Fail:Peetsi eksperimentaalahju lahtikaevamine.jpg|pisi|J. Peetsi eksperimentaalahju lahtikaevamine 2022. aasta välitöödel. Foto: Ragnar Saage. ]] Tuiu liivased künkad ja šlakihunnikud köitsid [[Baltisakslased|baltisaksa]] uurijaid juba 19. sajandi esimesel poolel<ref>Peets 2003, 99.</ref>, kes kirjutasid üles [[Rahvapärimus|rahvapärimust]], et kunagi olevat Tuius [[rootslased]] [[Raud|rauda]] sulatanud<ref>Aaloe, A. ja Kustin, A. 1966. Muistne metallurgia Saaremaal. – Eesti Loodus'','' 3, 162.</ref>. [[Arheoloogilised väljakaevamised]] algasid Tuius 1962. aastal [[Aita Kustin|Aita Kustini]] juhatusel. Järgmisena kaevas seal [[Jüri Peets]] aastatel 1986 ja 1987 ning 1988. aastal tegi Peets seal esimese [[Eksperimentaalarheoloogia|eksperimentaalarheoloogilise]] rauasulatuskatse<ref>Unt ''et al.'' 2023, 99 </ref>. Ehitati 12. –13. sajandi rauasulatusahjul põhinev rekonstruktsioon<ref>Peets 2003, 132.</ref>, milles sulatati samal aastal rauda ja seejärel jäeti ahi looduse kätte, et uurida sulatusahjude säilimist ja paremini mõista muistsete sulatusahjude jäänuseid. 2022. aasta välitöödel lõpetati Agnes Undi ja Ragnar Saage juhatusel Peetsi 1988. aasta eksperiment, kus kaevati ja dokumenteeriti nii [[Eesti keskaeg|keskaegset]] ahju kui ka Peetsi eksperimentaalahju<ref>Unt ''et al.'' 2023, 99. </ref>. == Asustus == Tuiust on leitud asustusemärke juba [[Neoliitikum|hilisneoliitikumist]], aastast umbes 2000 eKr<ref>Unt ''et al''. 2023, 100.</ref>, millele viitavad näiteks [[nöörkeraamika]] leiud ning punasest Jotnia [[Liivakivi|liivakivist]] [[luisk]] ja kivitalvad. Rauda toodeti Tuiu Rauasaatmemägedes 8.–14. sajandini. Sellest perioodist ei ole Tuiust leitud püsiva asustuse jälgi, kuid on kogutud nii [[Eesti rauaaeg|rauaaegseid]] käsitsi- kui ka [[kedrakeraamika]] kilde<ref>Peets 2003, 102, 105.</ref>. Lähim teadaolev rauaaegne asula on praeguse Paatsa küla juures asuv [[linnus]] ja [[sepikoda]], mis on Tuiust umbes 2 km [[Loe|loode]] suunas<ref>Peets, J. 1996. The Iron Slag Hills of Tuiu – An Ancient Industrial Landscape on Saaremaa. – Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and Cultural History. Ed. by T. Hackens, S. Hicks,V. Lang, U. Miller & L. Saarse. PACT, 51. Rixensart, 36. <nowiki>https://www.etera.ee/zoom/21750/view?page=32&p=separate&tool=info&view=0,14,2534,4054</nowiki></ref>. == Rauatootmine == [[Fail:13.–14. sajandi rauasulatusahju jäänused. Foto- Ragnar Saage..jpg|pisi|13.–14. sajandi rauasulatusahju jäänused. Foto: Ragnar Saage.]] Rauatootmine algas Tuius umbes 8.–11. sajandil ning kõrgaeg oli 12.–14. sajand, mille jooksul toodeti umbes 1500–2000 tonni rauda. Kokku on Tuiu Rauasaatmemägedelt leitud üle 50 erineva rauasulatuskoha koos ahjude jäänuste ja ühe või enama šlakikuhjaga, millest suuremad sisaldavad 30–40 tonni [[Šlakk|šlakki]]<ref>Unt ''et al''. 2023, 100.</ref>. Rauatootmise lõppu Tuius umbes 14. sajandil saab seostada [[Rootsi]] importraua [[Osmund|osmundi]] käibeletulekuga, mis lõpuks viis 15. sajandi jooksul kogu Eestis kohaliku rauatootmise lõpuni<ref>Oks, K. 2025. Eesti muistne rauatootmine: paigad, toodang ja protsess. Tartu Ülikool, magistritöö, 67.</ref>. Rauasulatuseks kulub suurtes koguses [[Puusüsi|puusütt]], mida toodeti Tuius kohapeal ümbritsevatest puudest, peamiselt [[Harilik kuusk|kuuse]]- ja [[Harilik mänd|männipuidust]]<ref>Peets 1996, 30.</ref>. Suurt puusöe kasutust näitavad [[Paleobotaanika|arheobotaanilised]] uuringud õietolmuanalüüsidest, kus on näha suurt kasvu puusöe osakestes [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegsetes]] setetes, mis läheb kokku rauatootmise algusega<ref>Peets 2003, 101.</ref>. Rauasulatuseks kasutatud [[Sooraud|soomaak]] pärines lähedal asuva [[Järise järv|Järise järve]] [[Sete|setetest]]<ref>Peets 1996, 30.</ref>. [[Fail:Rauasulatusahju konstruktsioon. Joonis- Ragnar Saage..png|pisi|Rauasulatusahju mõõtmed. 1 – lõõrik, 2 – šlakikanal, 3 – liiv, 4 – kivid. Joonis: Ragnar Saage.]] === Rauasulatusahjude ehitus === Tuiust on leitud 2 peamist ahjutüüpi: esimene on täielikult maapealne, 20–25 cm paksuste seintega, [[savi]] ja [[Liiv|liiva]] segust sisepinnaga, alumises pooles 90–100 cm [[Diameeter|läbimõõduga]] ja 30 cm siseläbimõõduga. Ahju põhja toestasid väljaspoolt kivid. Teine ahjutüüp on osaliselt maa sisse süvendatud, selle tagumist seina toetas umbes 40 cm mulda või liiva ja maapinnal kividest ehitatud poolring. Ahju esiküljel oli 14–15 cm kõrgusel õhutuslõõrik ja kaks 4–5 cm laiust šlaki väljalaskeava<ref>Peets 2003, 127.</ref>. Nõndanimetatud Tuiu-tüüpi ahi on ka hilisemal ajal peale Peetsi eksperimente rauasulatuskatsetel enim kasutusel olnud<ref>Oks 2025, 71.</ref>. Sulatusahju kõrgust ei olnud võimalik ahjude jäänuste põhjal täpselt määrata, kuid eksperimentaalahju puhul eeldati, et see võis olla umbes inimese käe pikkus (80–90 cm)<ref>Peets 2003, 133.</ref>. === Tuius toodetud raud === Tuius toodetud raud oli üldjuhul kõrge kvaliteedi ja madala [[Fosfor|fosforisisaldusega]], mis tulenes kohaliku rauamaagi vähesest fosforisisaldusest<ref>Peets 2003, 101.</ref>. Tuiust on leitud ka [[Malm|malmile]] iseloomliku mikrostruktuuriga rauda ja [[Karastamine|karastatud]] [[Teras|terase]] struktuuriga rauda<ref>Peets, J. 1991. Eesti rauast muinasajal. – Muinasaja teadus I. Agu, Tallinn, 96–97.</ref>. Peets tegi Tuiult leitud toorrauaga ka [[Sepistamine|sepistamisekatseid]], millest järeldati, et seal toodetud raud oli hästi töödeldav kvaliteetseks separauaks<ref>Peets 1991, 98.</ref>. Ka 2022. aastal tehtud Tuiust leitud toorraua metallograafilised analüüsid kinnitasid, et tegemist on kõrgekvaliteedilise ja madala fosforisisaldusega terasega, mille süsinikusisaldus oli 0,8% või kõrgem. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsinikdateeringute]] põhjal dateeriti antud raua tükk 1279–1394 calAD<ref>Unt ''et al.'' 2023, 102–103.</ref>. == Viited == [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] <references /> == Välislingid == [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12548 Tuiu Rauasaatmemäed kultuurimälestiste registris] ju9hmwlrlhnsi8ys355jk4aqje7jpj8 0 339142 7170875 6905630 2026-06-11T15:45:18Z Svencapoeira 67038 7170875 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarales'' | värvus = amoebozoa | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''[[Physarum polycephalum]]'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = '''''Physarales''''' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Physarales''''' ehk '''''Physarida''''' on selts [[limak]]uid. Seltsi kuulub umbes 250 liiki. ==Sugukondi== *''[[Didymiidae]]'' *''[[Physaridae]]'' [[Kategooria:Limakud]] 26pwgt07a55rw5fd0fx3mx6ve2okhpa 7170876 7170875 2026-06-11T15:45:43Z Svencapoeira 67038 7170876 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarales'' | värvus = amoebozoa | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''[[Physarum polycephalum]]'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = '''''Physarales''''' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Physarales''''' ehk '''''Physarida''''' on selts [[limak]]uid. Seltsi kuulub umbes 250 liiki. ==Sugukondi== *''[[Didymiidae]]'' *''[[Physaridae]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|675492}} [[Kategooria:Limakud]] pmjucf3yorevllrfwonl1v53vmsci4b 0 348255 7170788 6942853 2026-06-11T12:57:16Z ~2026-23883-11 227477 /* Tunnustus */ 7170788 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Strandberg foto- Maris Savik.jpg|pisi|Vanemuise näitleja Priit Strandberg (2016). Fotograaf Maris Savik.]] '''Priit Strandberg''' (sündinud [[18. august]]il [[1989]]) on eesti [[lavastaja]] ja [[näitleja]], [[helilooja]] ja [[muusik]]. Ta lõpetas [[2008]]. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassi ning [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] ([[25. lend]]). 2012. aastast on ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] olnud draamanäitleja. On tegutsenud samas ka lavastajana. Oma lavastusega "Õpetatud naised" on ta väga paljude kriitikute tunnustuse leidnud.<ref>https://kultuur.err.ee/1609579993/arvustus-opetatud-naised-vaata-armunuid-paalt-sind-juhib-ullam-ind</ref><ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120343933/arvustus-tallinna-linnateatri-opetatud-naised-feministid-alustavad-ja-voidavad</ref><ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/1120172/teatriarvustus-opetatud-naised-meeleolukas-tukk-mis-pakub-motteainet-nii-noortele-kui-vanadele</ref> == Lavastused == * 2016 – Strandberg “Aino ja Haldjas” * 2019 – Molière “Naiste kool” * 2023 – Tšehhov “Kirsiaed” * 2024 – Molière “Õpetatud naised” == Rolle == * 2012 [[Mihkel Raud]] / [[Andres Noormets]] "Musta pori näkku" (Gunn jt.) * 2013 [[Ludvik Aškenazy]] / [[Leino Rei]] "Armunud kastis" (Erinevad rollid) * 2013 [[Nikolai Nossov]] "Totu kuul" (Totu) * 2014 [[Ingmar Bergman]] / [[Ain Mäeots]] "Fanny ja Alexander" (Mikael Bergman, Ismael Retzinsky) * 2014 [[Eduard Tubin]] "[[Reigi õpetaja (ooper)|Reigi õpetaja]]" (Noorem kohtuteener) * 2014 [[Anton Tšehhov]] "[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]" (Semjon Semjonovitš Medvedenko) * 2014 [[Andrew Lloyd Webber]] "[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]" (Monsieur André) * 2014 [[Tiit Palu]] "Minu veetlev Tartu" * 2015 Tammsaare / [[Urmas Lennuk]] "Meie oma tõde, meie oma õigus" (Juss) * 2016 Septimus Hodge – [[Tom Stoppard]] “[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]” * 2016 Sky – Andersson / Ulvaeus “[[Mamma Mia! (muusikal)|Mamma Mia!]]” * 2017 Bernard Gui – [[Umberto Eco]] “[[Roosi nimi]]” * 2017 Priit – [[Andres Noormets]] “Lapsepõlvebänd” * 2018 Tobias Ragg – Sondheim “Sweeney Todd” * 2018 Frosch ja Valentin – [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] “[[Faust (Goethe)|Faust]]” * 2018 Oscar – Holcroft “Elamise reeglid” * 2019 Faehlmann / Kutsar – Kõiv / Vahing “Faehlmann” * 2022 Christopher Sly / Koolmeister – Shakespeare “Tõrksa taltsutus” * 2022 Jossi / Orvar – Lindgren “[[Vennad Lõvisüdamed]]” * 2021 Raehärra / Matemaatik / Õpetaja / Munk / Tundmatu munk – Brecht “[[Galilei elu]]” * 2021 Aarne – [[Hella Wuolijoki]] “[[Niskamäe naised]]” * 2019 Enrique – [[Molière]] “Naiste kool” == Heliloome == Loonud muusika lavastustele: * 2015 - “Meie oma tõde, meie oma õigus” * 2016 - “Aino ja Haldjas” * 2017 - “Roosi nimi” * 2019 - “Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal” == Muusika == Albumid: * 2016 - "Valvab". ==Tunnustus== * 2018 – [[Hotell London]]i stipendium * 2019 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim lavastaja (Molière “Naiste kool”) * 2022 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2023 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – meeldivaima kolleegi eripreemia * 2026 – [[Rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane == Välislingid == * [http://www.vanemuine.ee/people/priit-strandberg/ Priit Strandberg (Vanemuise teatri kodulehel)] {{JÄRJESTA:Strandberg, Priit}} [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] jw8644y7rzspzalzwirofy34ae1fqfc 0 349577 7171066 7095852 2026-06-12T06:55:00Z Kuriuss 38125 7171066 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[Franz Malmsten juunior]]iga}} '''Franz Malmsten''' (perekonnanimi ka '''Malmstein'''; 24. oktoober ([[vkj]]) / [[6. november]] [[1905]] [[Narva]], [[Jamburgi maakond]] – [[6. veebruar]] [[1967]] [[Tallinn]]) oli eesti näitleja. 1925. aastast näitles ta koos vend [[Hugo Malmsten|Hugoga]] Narva teatris [[Võitleja (selts)|Võitleja]]. Aastatel [[1925]]–[[1937]] mängis Narva teatris nii opereti- ja ooperisolistina kui ka näitlejana sõnalavastustes. Ta oli aastatel [[1937]]–[[1967]] [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] / V. Kingissepa nimelise TRA [[Draamateater|Draamateatri]] näitleja. Ta on mänginud ka mängufilmis ("Tagahoovis", 1956, [[Tallinnfilm]]) ja kuuldemängudes ("Sinel", 1952). == Teatrirollid== * [[1928]] [[Hugo Raudsepp]] "Siinai lähistel" (Eenok) * [[1929]] [[August Kitzberg]] "Püve talus" (Saaremaa Priidu) * 1929 [[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt" (Suur Kõver) * [[1930]] [[August Kitzberg]] "Libahunt" (Tammaru peremees) * 1930 [[Karl Zeller]] "Linnukaupleja" (Adam) * [[1931]] [[Shakespeare]] "Othello" (Othello) * 1931 [[Hugo Raudsepp]] "Põrunud aru õnnistus" (Jeremias Suurkukk) * 1931 [[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" (Piibeleht) * [[1933]] [[August Mälk]] "Vaese mehe ututall" (Rein Rääbis) * [[1934]] [[Imre Kálmán]] "Mariza" (vürst Dragomir) * [[1935]] [[Enn Vaigur]] "Kraavihallid" (Mart) * [[1936]] [[Aino Kallas]] "Mare ja ta poeg" (Imant) * 1936 [[Aleksander Korneitšuk]] "Platon Kretšet" (Pavel) * 1936 [[Oskar Luts]] / [[Andres Särev]] "Tagahoovis" (Trei) * [[1938]] [[Karel Čapek]] "Valge taud" (Marssal) * [[1942]] [[Tammsaare]] / [[Andres Särev]] "Karin ja Indrek" (Vesiroos) * [[1943]] [[Aleksis Kivi]] / [[Hemmo Kallio]] "Seitse venda" (Lauri) * [[1944]] [[George Bernard Shaw]] "Pygmalion" (Alfred Doolittle) * [[1945]] [[Anton Tšehhov]] "Kosjas" (Tšubukov) * 1945 [[Richard Brinsley Sheridan]] "Seltsidaam" (don Jerome) * [[1946]] [[Carlo Goldoni]] "Põikpead" (Lunardo) * [[1947]] [[August Jakobson]] "Võitlus rindejooneta" (Joosep Kangur) * [[1948]] [[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" (Vestmann) * 1948 [[Valentin Katajev]] "Puhkepäev" (Dudkin) * [[1949]] [[Nikolai Gogol]] "Revident" (Hlopov) * [[1950]] [[Aleksandr Ostrovski]] "Mets" (Milonov) * 1950 [[Vilis Lācis]] / [[Voldemars Sauleskalns]] "Kaluri poeg I" (vend Teodor) * [[1951]] [[Lope de Vega]] "Tantsuõpetaja" (Bellardo) * 1951 [[Tammsaare]] / [[Andres Särev]] "Vargamäe" (Juss) * 1951 [[Aadu Hint]] / [[Andres Särev]] "Tuuline rand" (Laulu-Kaarli) * [[1952]] [[Deniss Fonvizin]] "Äbarik" (Prostakov) * 1952 [[Vilis Lācis]] / [[Voldemars Sauleskalns]] "Kaluri poeg II" (vend Teodor) * [[1953]] [[Aleksander Korneitšuk]] "Eskaadri hukk" (Pootsman) * [[1957]] [[George Bernard Shaw]] "Südamemurdumise maja" (Murdvaras) * [[1958]] [[Viktor Rozov]] "Rõõmu otsinguil" (Lapšin) * 1958 [[Tammsaare]] / [[Andres Särev]] "Vargamäe" (Sauna-Madis) * [[1961]] [[Ardi Liives]] "Siinpool horisonti" (Rikas-Karu) * [[1962]] [[Tammsaare]] / [[Voldemar Panso]] "Inimene ja jumal" (Jürka) * [[1964]] [[Juhan Smuul]] "Kihnu Jõnn" (Jürnas) * [[1966]] [[John Steinbeck]] "Hiirtest ja inimestest" (Candy) * 1966 [[Tammsaare]] / [[Andres Särev]] "Vargamäe" (Sauna-Madis) == Tunnustus == * [[1965]] – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] == Isiklikku == Tema vend oli [[Hugo Malmsten]], õde [[Lydia Bock]]. Ta oli [[1940]]. aastast abielus [[Eva Meil]]iga, nende poeg oli näitleja [[Rein Malmsten]] ja pojapoeg on näitleja [[Mait Malmsten]]. == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000 == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1967/02/10/8 Franz Malmsten]. [[Sirp ja Vasar]] nr 6, 10. veebruar 1967 *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJBX1yNPK Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Malmsten, Franz}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1967]] bck2jt0036mw8qsn9k3ulrvomosax67 0 353708 7170817 6724905 2026-06-11T14:06:23Z ~2026-23883-11 227477 7170817 wikitext text/x-wiki '''Vanemuise sümfooniaorkester''' on aastast [[1908]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] juures tegutsev [[Vanemuise teater|sümfooniaorkester]]<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. Vanemuise muusikateatrile pani aluse [[August Wiera]], kes oli Vanemuise asjaarmastajalikul perioodil teatrijuht (1878–1903). Tema eestvedamisel esietendus aastal 1883 Vanemuises Pius Alexander Wolffi draama „Preciosa”, millele Carl Maria von Weber oli kirjutanud ooperliku avamängu ja rea muusikanumbreid. Tänu Wiera suurele muusikaarmastusele jõudsid Vanemuise lavale nii operetid kui laulumängud. 1899. aastal jõudis Vanemuise lavale ka esimene ooper – Étienne Méhuli „Joosep Egiptuses“. Kui Vanemuisest 1906. aastal professionaalne teater sai, keelas teatri vastne juht [[Karl Menning]] asjaarmastajalikul tasemel tehtud muusikalavastused ära. Tartu orkestri- ja kontserdielu edendamisel on aga suuri teeneid Aleksander Lättel, kes asutas 1900. aastal siin Eesti esimese sümfooniaorkestri. Pärast Lätte tagasitõmbumist jätkas tema tööd dirigent [[Samuel Lindpere]], kelle eestvedamisel asutati 1908. aastal Vanemuise sümfooniaorkester. Esimene kontsert toimus samal aastal 7. mail. Orkester esines teatrihooaegade suvisel vaheajal aiakontsertide nime all. Kavades oli esikohal klassikaline muusika.<ref>http://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=175&lang=est&action=view&method=biograafia (vaadatud 06.12.2013)</ref>. Veelgi suurem tõus Tartu kontserdielus sai alguse 1911. aastal koos [[Juhan Aavik]]u tulekuga Vanemuise orkestri dirigendiks. Kavas olid maailma sümfoonilise muusika tippteosed. Näiteks 1912. aasta suvel kanti ette kõik Beethoveni sümfooniad (välja arvatud üheksas) ning 1915. aastal oli orkester esinenud tervelt 95 korda. Pikka aega juhatas Vanemuise sümfooniaorkestrit [[Juhan Simm]] (peadirigent 1914–1916 ja dirigent aastatel 1916–1941). 1935. aastal sai Vanemuise teatri muusikajuhiks [[Eduard Tubin]], kes juurutas igakuise talviste sümfooniakontsertide tava. Tänu Baltimaade ühele rikkalikumale noodikogule kujunes repertuaar erakordselt laiahaardeliseks. Pärast [[II Maailmasõda]], kui Vanemuise maja oli hävinud, suur noodikogu tuhaks põlenud ning paljud vanemuislased Eestist lahkunud (sh dirigent Tubin), seisid Vanemuise orkestri ees [[Jaan Hargel]] (1944–1966), Raivo Kursk (1943–1949), Aleksei Dolgušin (peadirigent aastatel 1945–1951) ja [[Aadu Regi]] (1945–1951). Orkester koosnes sel perioodil väga erineva ettevalmistusega muusikutest, ent sellest hoolimata on ajalukku läinud muusikaliselt väga õnnestunud lavastusi. 1960.-1970. aastad olid õnnelikud Vanemuise teatrile tervikuna. [[Kaarel Ird]]i juhitud teatri repertuaaris oli rohkelt eesti algupärandeid, Ird tõi muuhulgas lavale terve rea Vanemuise tellimusel valminud ning teatrilukku läinud [[Veljo Tormis]]e teoseid: „Luigelend“ (1966), „Meestelaulud“ (1966), „Külavahelaulud“ (1972) ja „Naistelaulud“ (1977). Muusikatrupis ja orkestris täienes solistide koosseis, kriitika oli kiitev nii Eestis kui välisgastrollidel. Peadirigendina seisis Vanemuise orkestri ees sel perioodil [[Erich Kõlar]] (Vanemuises 1952–1999, peadirigent aastatel 1957–1980 ja 1981–1984). Dirigentidena olid pikka aega ametis [[Valdeko Viru]] (1969–1991) ja [[Endel Nõgene]] (1974–1980 dirigent, 1980–1981 peadirigent, 1987–1999 peadirigent ja muusikajuht). Uue aastatuhande algul vahetusid peadirigendid tihti: aastatel 1999–2004 juhtis orkestri tööd [[Mihkel Kütson]], 2004–2006 [[Hendrik Vestmann]], 2006–2007 [[Toomas Vavilov]], aastatel 2008–2011 taas Mihkel Kütson. 1993–2015 töötas Vanemuises dirigendina [[Lauri Sirp]]. Aastatel 2011–2020 oli teatri peadirigent [[Paul Mägi]], kelle algatusel salvestas orkester teatritöö kõrvalt mitmeid sümfoonilisi teoseid, mis anti välja [[CD-plaat]]idena. 2014–2024 olid Vanemuise koosseisulised dirigendid [[Martin Sildos]] ja [[Taavi Kull]]. 2024. aasta augustis alustas dirigendina tööd [[Aleksandr Brazhnyk]]. Alates 2020. aasta sügisest on teatri muusikajuht ja peadirigent [[Risto Joost]]. ==Salvestatud ning välja antud klassikalise muusika plaadid== *Eino Tambergi Viiulikontsert ja Ballett-sümfoonia, dirigent Mihkel Kütson *Villem Kapi Sümfoonia nr 2 c-moll ja Artur Kapi „Fantaasia teemale B-A-C-H“, dirigent Paul Mägi *Anton Bruckneri Sümfoonia nr 2 c-moll, dirigent Paul Mägi *Eduard Tubina ooper „Reigi õpetaja“, dirigent Paul Mägi *Eino Tambergi teosed (Viis romanssi Sándor Petőfi sõnadele, Sümfoonia nr 4, Tšellokontsert), dirigent Paul Mägi *Saint-Saёns’i Sümfoonia nr 3 c-moll („Orelisümfoonia”) op. 78, dirigent Paul Mägi. ==Kirjandus== “Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust.” Koost. Virge Joamets. Tartu: Vanemuine, 2020. ==Vaata ka== *[[Tartu sümfooniaorkester]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 353</ref>}} [[Kategooria:Sümfooniaorkestrid]] [[Kategooria:Teater Vanemuine]] [[Kategooria:Eesti orkestrid]] n69sx5361r17xuhkym8apa5usepfuvx 0 362212 7170873 6318606 2026-06-11T15:39:36Z Svencapoeira 67038 7170873 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõve-pigihuul | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Pigilaigulaadsed]] ''Rhytismatales'' | sugukond = [[Pigilaigulised]] ''Rhytismataceae'' | perekond = [[Pigihuul]] ''Lophodermium'' | liik = '''Tõve-pigihuul''' | binaarne = ''Lophodermium seditiosum'' | binaarse_autor = Minter, Staley & Millar, 1978 }} '''Tõve-pigihuul''' (''Lophodermium seditiosum'') on [[Pigilaigulaadsed|pigilaigulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[pigihuul]]e [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref>{{elurikkus}}, Veebiversioon (vaadatud 16.02.2014)</ref> ==Metsapuude haigustekitajatena== Tõve-pigihuul on tuntud metsa seenpatogeen, kes nakatab [[männipudetõbi|männipudetõppe]] igas vanuses männipuid (okastes [[endofüüdid|endofüütidena]]) noortes männikutes ja männikasvandustes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.metla.fi/metinfo/metsienterveys/lajit_kansi/losedi-n.htm |pealkiri=Lophodermium seditiosum |vaadatud=2014-02-16 |arhiivimisaeg=2013-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109180612/http://www.metla.fi/metinfo/metsienterveys/lajit_kansi/losedi-n.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|tõve-pigihuul}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pigilaigulaadsed]] q5vps1n2t8p495kzg0x065s92c7m0g5 0 363761 7171117 7006118 2026-06-12T07:43:16Z Kuriuss 38125 7171117 wikitext text/x-wiki '''Hillar Ojaste''' (kuni 6. märtsini 1939 perekonnanimi '''Pappa'''; [[21. juuli]] [[1927]] [[Narva]] – [[3. märts]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti sporditegelane. Ta lõpetas 1967. aastal Tallinnas kaugõppekeskkooli. Harrastas Tallinna Kalevis [[Alfred Neuland]]i juhendamisel tõstmist. Oli aastatel 1944–1954 Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi kehakultuurikollektiivi esimees, 1954–1957 Tallinna Kalevi esimees, 1957–1967 Tallinna Kalevi tõstetreener, 1967–1987 Kalevi Harju territoriaalnõukogu esimees ja 1987–1992 Harju Kalevi vaneminstruktor. Kuulus Tõstespordisektsiooni/-föderatsiooni (1950–1963) ja Kurniföderatsiooni presiidiumi. Tegutses tõstekohtunikuna (vabariiklik kategooria 1957). == Tunnustus == *1964 – [[Kalevi auliige]] *1974 – [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] == Välislingid == *{{ESBL|id=Hillar_Ojaste}} *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?lang=en&type=2&id=123469 "Viktor Kingissepa nimelise Tselluloosi- ja Paberikombinaadi kehakultuurikollektiivi esimees Hillar Ojaste (vasakul) vestlemas kombinaadi kergejõustiklaste Margareta Põlluääre ja Arvo Kruusmaaga"]. Foto: [[Gunnar Vaidla]], jaanuar 1953. EestiRahvusarhiiv, RA EFA.259.0.44333 *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/R19NmdXZOrO4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Ojaste, Hillar}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti tõstetreenerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1992]] eef6w7c4rj8ikx0m68z93v0okyriigx 0 372978 7170891 7165646 2026-06-11T16:15:28Z Etkvl 208341 Lisatud näitused 7170891 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kristel Mägedi | pilt = Kristel Mägedi.jpg | pildiallkiri = Kristel Mägedi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|12|07}} | surmaaeg = | päritolu = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | amet = näitleja | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Ansambel Rajoon |Rajoon]], [[Ööviiul (ansambel)|Ööviiul]], [[Pärimootor]], [[Faasinihe (ansambel)|Faasinihe]], [[Lillevaas (ansambel)|Lillevaas]], [[Die Moritz]], [[Alfonsis]], [[Lendav Madrats]], [[Korduma kippuvad vastused]] | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = | Kunst = ETNOFUTURIST }} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Kristel Mägedi''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1981]] [[Viljandi]]s) on eesti vabakutseline kirjanik, muusik ja maalikunstnik.<ref>[https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga Kordamööda ja korraga] Sakala, 28. juuni 2017</ref> Ta on lõpetanud 2005. aastal [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitleja (5. lend, kursuse juhendaja [[Kalju Komissarov]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja 2025. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] luterliku teoloogia erialal. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]], [[Eesti Autorite Ühing]]u, [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] ja [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]e liige.{{lisa viide}} Osaleb ka kunstirühmituses Vedelik. ==Looming== === Kunst === Mägedi viljeleb peamiselt värvikirevat suurte kontrastidega [[maalikunst]]i, samas on ta loomingus ka täiesti mustvalgeid teoseid. Peamisteks motiivideks on fantaasialoomad ja -maailmad seotuna etniliselt mõjuvate abstraktsete ornamentide ja mandalatega. Lisaks eestipärasusele leiab tema teostest sarnaseid jooni nii Lõuna-Ameerika põlisrahvaste kui ka Aafrika stiilidega. Viimastel aastatel{{millal}} on lisandunud vaimuliku sisuga maalid, mis meenutavad vitraaže.{{lisa viide}} ====Isikunäitused==== {{veergude loend|laius=36em| * 2008 Viljandi Kondase keskus * 2009 Tallinna Keskraamatukogu näitusesaal * 2009 Viljandi Pärimusmuusika keskuse kohvik * 2011 "Tegelasi veel loomata maailmadest" Pärnu Keskraamatukogu * 2016 Tartu Physicum, kuraator Jaak Kikas * 2016 "Loomata maailmad ja loomad" Tammelinna raamatukogu * 2017 Amrita Cafe, Viljandi * 2017 Pala kultuurimaja * 2017 "Mandalad ja muud loomad" Abja kultuurimaja * 2017 Kalevipoja Muuseum * 2018 Hõbekala kalakohvik, Hiiumaa * 2018 "Mandalad ja muud loomad" Luunja galeriis Meie Aja Kangelane * 2020 "Üks etnofutu maailma lugu" Tammelinna raamatukogu * 2020 Von Glehni teater, Tallinn * 2020 Solstitium festival * 2022 "Ignoramus et ignorabimus", Tallinna Jaani kiriku galerii, kuraator Erkki Juhandi * 2022 Mustamäe kirikupäevad 2022, Tallinna Mustamäe Maarja Magdaleena kirik * 2023 "Ignoramus et ignorabimus", Rakvere Kolmainu kirik * 2023 "Mitmeilmne", Tartu Physicumi galerii, kuraator Jaak Kikas{{lisa viide}} *2026 "Ilmakaarekoondaja", Rakvere Galerii }} ====Ühisnäitused==== {{veergude loend|laius=36em| *2008 "Kiriküüt 15". Viljandi Linnagalerii *2009 Viljandi kunstiklubi kunstioksjon. Pärimusmuusika Aida kohvik *2010 Haapsalu Jaani galerii *2017 Näitusmüük. Viljandi Hansapäevad, kunsttükkide tänav *2018 Kostipäeva väljapanek. Seto ateljee-galerii aed *2019 "Tartu Kunsti Aastanäitus 2019" * 2019 "Promenäär 2019" Promenaadiviis, Tartu *2021 Kunstirühmitus VEDELIK sügisnäitus. Tallinna vanalinna Kullo galerii * 2021 Kunstirühmitus VEDELIK kevadnäitus. Galeriis Metropol, Tallinn *2022 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus “52”, Galeriis Metropol, Tallinn * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK ja Kesk-Eesti kunstnike liidu ühisnäitus "Lõbude aed", kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro, Paide Muusika- ja teatrimaja * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK "Talihari". Kohvikus Tuum, Tallinn *2023 Ajavaim / Uued tuuled Eesti maalikunstis, Kadrioru galerii, Kadrioru Plaza, kuraator Vilen Künnapu * 2023 "Hullunud Tartu 14. "Eesliin", Armastuse saal, Aparaaditehas, Tartu *2024 Näitus/ettekanne sümpoosionil ”Maailma geomeetria – geomeetriline maailm” Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, kuraator Jaak Kikas *2025 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus "Hingevihm", Öpiku maja galerii, Tallinn * 2025 Lääne-Virumaa kunstnike 27. sügisnäitus "PALJAS”, Rakvere Galerii * 2025 ”55 スヴェン友達“ Galerii Metropol 6 m² ja Metropol Kapp, kuraator Sven-Erik Stamberg * 2025 Kunsti-, luule ja muusikafestival TÕGE. Palalinna järve ääres, kuraator Jaan Malin *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Taliharjanäitus, Rae Kultuurikeskus{{lisa viide}} *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Eksperiment. Vedelik. Omicumi galerii, Tartu. *2026 Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus "Põlvest põlve", Rakvere Galerii. Kuraator Riho Hütt. *2026 Kunstrühmitus VEDELIK "Kevadnäitus 2026". Tallinna Vanalinna Kodulinna maja galerii ehk Kuldjala torn. *2026 Kunstirühmitus VEDELIK "Vedeliku jõed", GÜ Galerii. *2026 Rakvere Galerii kunstikogu näitus "Kuldaväärt kunst" ,Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas "Ukuaru".}} ==== Muu ==== *2018 Kristel Mägedi autorialbumi ”Mitmeilmne” kaanekujundus *2022 Kesk-Eesti Kunstnike Liidu ja Kunstirühmitus VEDELIK ühinäituse kataloog, kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro *2024 Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku altari kujundus. 12 apostli + Maarja Magdaleena sümboolika *2024 Tartu Ülikooli raamatukogus sarja "Kord ja kaos“ kolmas sümpoosion "Maailma geomeetria – geomeetriline maailm“. Kristel Mägedi "Mitmeilmne. Pilte ja viise“, kuraator Jaak Kikas === Kirjandus === Ta on esitanud oma luulet ja jutustava sisuga laule kirjandusfestivalidel [[HeadRead]], [[Prima Vista]], [[Hullunud Tartu]], üritustesarjas "[[Cabaret Interruptus]]", luule- ja kirjandusõhtutel Pärnus, Viljandi Kultuuritagalas, raamatukogudes, koolides jm.{{lisa viide}} 2014. aastal jõudis ta [[Vikerraadio]] saate "Luulelahing" finaali, kus võistles [[Aapo Ilves]]ega ja saavutas 2. koha.{{lisa viide}} ====Luule==== * 2014 "[[Orgaaniline hallutsinoos]]" (Ebastabiilne Element, Omaväljaanne) * 2015 "[[Mitteelamise kunst]]" ([[Jumalikud Ilmutused]]) * 2018 "[[Teadetetahvlite informatsioonid galaktilistel vahemaandumistel]]" (Paljasjalg) * 2022 "Kognitiivne nihe" ==== Kogumikud ==== *2013 "[[Elavate surnute antoloogia]]", Sven Kivisildnik, Jumalikud Ilmutused *2014 "Seeneriik on lähedal", ;paranoia publishing group ltd *2015 "See õige luuleõpik" – õpik/kogumik, [[Kivisildnik|Sven Kivisildnik]], Jumalikud Ilmutused *2020 "Pilt ja sõna. Hullunud Tartu kolmas. 2016–2018", kirjastus Luul *2021 "Eesti kalaluule antoloogia" koostanud Vladislav Koržets, kirjastus Sõnavald ==== Novell ==== * 2022 "Edasi novell. 33 lühijuttu." Novellikogumik (Rahva Raamat AS ja Edasi.org) === Muusika === *2005–2007 punkbänd "Die Moritz" bass/laul{{lisa viide}} *2007 debiilalternatiiv "Lendav Madrats" *2007– punkbänd "Faasinihe" bass/laul *2008–2009 psühhedeelne teatraalne hüsteeriline letargiline proge-kantrirokk bänd "Alfonsis" bass *2012 muusika, mis ajab nutma "Lillevaas" (Kersti Astel ja Kristel Mägedi, kitarr/ukulele/jembe/laul) *2016–2019 punkbänd "Ööviiul" trumm *2021 kirjanike projekt [[Ansambel Rajoon |Rajoon]] (Kristel Mägedi-Vaik ja [[Mait Vaik]]) *2026 Kristel Mägedi poeetilismuusikaline projekt "Korduma kippuvad vastused" ====Heliplaadid==== * 2018 Ööviiul "[[Minu majas kummitab]]" trumm * 2018 Kristel Mägedi "[[Mitmeilmne]]" – autoriplaat, karmoška{{lisa viide}} ===Näitlejatöö=== {{veergude loend|laius=36em| * 2003 diplomilavastus U. Lennuki "Ellumõistetud", Rakvere teater (lavastaja Kalju Komissarov) * 2004 diplomilavastus H. Ibseni "Metspart" (lavastaja Ingomar Vihmar) * 2004 diplomilavastus W. Shakespeare "Macbeth" (lavastaja Peeter Raudsepp) * 2004 diplomilavastus L. Pirandello "Kuus tegelast autorit otsimas" (lavastaja Katri Aaslav-Tepandi) * 2005 jõuluetendus Perrault’ ja Lennuki "Okasroosike", Rakvere teater (lavastaja Väino Uibo) * 2006 videot, tantsu ja teatrit ühendav lavastus Ottfried Preussleri "Krabati" ainetel "Krabattabark", Teatrilabor/Kultuuritehase katlamaja (lavastaja [[Jaanika Juhanson]]) * 2006 keskaegsete materjalide põhjal "Tristan ja Isolde", Teatrilabori Assauwe Teatris (lavastaja Jaanika Juhanson) * 2006 lastelavastus Erki Aule "Külmapühad", Salong-Teater (lavastaja Erki Aule) * 2007 monolavastus Liina Reimanni elust "Peidus pool", EMTA/Assauwe Teater (lavastaja [[Helen Rekkor]]) * 2007 ajalooliste materjalide põhjal "Tallinna meistrid", Teatrilabori ja East Expressi koostööprojekt (lavastaja Jaanika Juhanson){{lisa viide}} }} Tegutsenud lasteteatrites: [[Lasteteater Trumm]], [[Tallinna Lasteteater Lepatriinu]] ja [[Eesti Lasteteater]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema vanaisa oli näitleja [[Lembit Mägedi]], ema on kunstnik [[Kai Mägedi]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://virumaateataja.postimees.ee/8439270/rakvere-galerii-on-muutunud-omamoodi-katedraaliks * https://virumaateataja.postimees.ee/7823853/kulluslikult-kirjud-vitraaze-meenutavad-maalid-ehivad-jumalakoda * https://kultuur.err.ee/1608363996/mait-vaik-ja-kristel-magedi-alustasid-muusikaprojekti-rajoon * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hadaoru-kaheksateist-halli-varjundit/ Veiko Märka arvustus raamatu "Mitteelamise kunst" kohta] * https://kultuur.postimees.ee/1602319/noiaopilase-laboratoorium-keset-katlamaja * https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga * https://sakala.postimees.ee/2176233/kristel-magedi-armastab-maalida-ja-regilaule-kuulata * [https://www.youtube.com/watch?v=9sAOmnDYOjM&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmpäev 10. veebruar 2021] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcgHPOii4GA&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmapäev 22. juuli 2020] * https://eestikirik.ee/teele * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/m%C3%A4gedi_kristel1 Kristel Mägedi Eesti teatri biograafiline leksikoni veebiversioonis] * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368291/tajo-kadajas-tartu-vaim-oleks-nagu-parnusse-kolimas * https://eestielu.goodnews.ee/vikerraadio-luulelahingu-voitis-aapo-ilves/ * https://luuleleid.wordpress.com/tag/kristel-magedi/ * [https://www.elab.ee/lend/5-lend-2001-2005/ Kristel Mägedi Eesti Lavastuste Andmebaasis] * https://n2dalaautor.wordpress.com/2016/07/05/kristel-magedi/ * https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Kristel%20M%C3%A4gedi * [https://kristelmagedi.blogspot.com/ Kristel Mägedi maalide fotoblogi] * [http://kirikudkristelmagedi.blogspot.com.ee/ Kristel Mägedi kirikute fotoblogi] * [https://www.youtube.com/watch?v=XPeOsVSwxZY&list=PLRgT9_9Bz40LJoJ8HHak3THRzwfazIq6q&index=2 Kristel Mägedi keskkonnas YouTube] * [https://www.instagram.com/kristelmaegedi/ Kristel Mägedi Instagram] {{JÄRJESTA:Mägedi, Kristel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 8g6w05bugejw6lpu0sfofis0xwfv7x0 7170994 7170891 2026-06-11T20:48:12Z Etkvl 208341 /* Kogumikud */ lisasin 7170994 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kristel Mägedi | pilt = Kristel Mägedi.jpg | pildiallkiri = Kristel Mägedi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|12|07}} | surmaaeg = | päritolu = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | amet = näitleja | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Ansambel Rajoon |Rajoon]], [[Ööviiul (ansambel)|Ööviiul]], [[Pärimootor]], [[Faasinihe (ansambel)|Faasinihe]], [[Lillevaas (ansambel)|Lillevaas]], [[Die Moritz]], [[Alfonsis]], [[Lendav Madrats]], [[Korduma kippuvad vastused]] | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = | Kunst = ETNOFUTURIST }} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Kristel Mägedi''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1981]] [[Viljandi]]s) on eesti vabakutseline kirjanik, muusik ja maalikunstnik.<ref>[https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga Kordamööda ja korraga] Sakala, 28. juuni 2017</ref> Ta on lõpetanud 2005. aastal [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitleja (5. lend, kursuse juhendaja [[Kalju Komissarov]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja 2025. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] luterliku teoloogia erialal. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]], [[Eesti Autorite Ühing]]u, [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] ja [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]e liige.{{lisa viide}} Osaleb ka kunstirühmituses Vedelik. ==Looming== === Kunst === Mägedi viljeleb peamiselt värvikirevat suurte kontrastidega [[maalikunst]]i, samas on ta loomingus ka täiesti mustvalgeid teoseid. Peamisteks motiivideks on fantaasialoomad ja -maailmad seotuna etniliselt mõjuvate abstraktsete ornamentide ja mandalatega. Lisaks eestipärasusele leiab tema teostest sarnaseid jooni nii Lõuna-Ameerika põlisrahvaste kui ka Aafrika stiilidega. Viimastel aastatel{{millal}} on lisandunud vaimuliku sisuga maalid, mis meenutavad vitraaže.{{lisa viide}} ====Isikunäitused==== {{veergude loend|laius=36em| * 2008 Viljandi Kondase keskus * 2009 Tallinna Keskraamatukogu näitusesaal * 2009 Viljandi Pärimusmuusika keskuse kohvik * 2011 "Tegelasi veel loomata maailmadest" Pärnu Keskraamatukogu * 2016 Tartu Physicum, kuraator Jaak Kikas * 2016 "Loomata maailmad ja loomad" Tammelinna raamatukogu * 2017 Amrita Cafe, Viljandi * 2017 Pala kultuurimaja * 2017 "Mandalad ja muud loomad" Abja kultuurimaja * 2017 Kalevipoja Muuseum * 2018 Hõbekala kalakohvik, Hiiumaa * 2018 "Mandalad ja muud loomad" Luunja galeriis Meie Aja Kangelane * 2020 "Üks etnofutu maailma lugu" Tammelinna raamatukogu * 2020 Von Glehni teater, Tallinn * 2020 Solstitium festival * 2022 "Ignoramus et ignorabimus", Tallinna Jaani kiriku galerii, kuraator Erkki Juhandi * 2022 Mustamäe kirikupäevad 2022, Tallinna Mustamäe Maarja Magdaleena kirik * 2023 "Ignoramus et ignorabimus", Rakvere Kolmainu kirik * 2023 "Mitmeilmne", Tartu Physicumi galerii, kuraator Jaak Kikas{{lisa viide}} *2026 "Ilmakaarekoondaja", Rakvere Galerii }} ====Ühisnäitused==== {{veergude loend|laius=36em| *2008 "Kiriküüt 15". Viljandi Linnagalerii *2009 Viljandi kunstiklubi kunstioksjon. Pärimusmuusika Aida kohvik *2010 Haapsalu Jaani galerii *2017 Näitusmüük. Viljandi Hansapäevad, kunsttükkide tänav *2018 Kostipäeva väljapanek. Seto ateljee-galerii aed *2019 "Tartu Kunsti Aastanäitus 2019" * 2019 "Promenäär 2019" Promenaadiviis, Tartu *2021 Kunstirühmitus VEDELIK sügisnäitus. Tallinna vanalinna Kullo galerii * 2021 Kunstirühmitus VEDELIK kevadnäitus. Galeriis Metropol, Tallinn *2022 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus “52”, Galeriis Metropol, Tallinn * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK ja Kesk-Eesti kunstnike liidu ühisnäitus "Lõbude aed", kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro, Paide Muusika- ja teatrimaja * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK "Talihari". Kohvikus Tuum, Tallinn *2023 Ajavaim / Uued tuuled Eesti maalikunstis, Kadrioru galerii, Kadrioru Plaza, kuraator Vilen Künnapu * 2023 "Hullunud Tartu 14. "Eesliin", Armastuse saal, Aparaaditehas, Tartu *2024 Näitus/ettekanne sümpoosionil ”Maailma geomeetria – geomeetriline maailm” Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, kuraator Jaak Kikas *2025 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus "Hingevihm", Öpiku maja galerii, Tallinn * 2025 Lääne-Virumaa kunstnike 27. sügisnäitus "PALJAS”, Rakvere Galerii * 2025 ”55 スヴェン友達“ Galerii Metropol 6 m² ja Metropol Kapp, kuraator Sven-Erik Stamberg * 2025 Kunsti-, luule ja muusikafestival TÕGE. Palalinna järve ääres, kuraator Jaan Malin *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Taliharjanäitus, Rae Kultuurikeskus{{lisa viide}} *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Eksperiment. Vedelik. Omicumi galerii, Tartu. *2026 Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus "Põlvest põlve", Rakvere Galerii. Kuraator Riho Hütt. *2026 Kunstrühmitus VEDELIK "Kevadnäitus 2026". Tallinna Vanalinna Kodulinna maja galerii ehk Kuldjala torn. *2026 Kunstirühmitus VEDELIK "Vedeliku jõed", GÜ Galerii. *2026 Rakvere Galerii kunstikogu näitus "Kuldaväärt kunst" ,Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas "Ukuaru".}} ==== Muu ==== *2018 Kristel Mägedi autorialbumi ”Mitmeilmne” kaanekujundus *2022 Kesk-Eesti Kunstnike Liidu ja Kunstirühmitus VEDELIK ühinäituse kataloog, kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro *2024 Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku altari kujundus. 12 apostli + Maarja Magdaleena sümboolika *2024 Tartu Ülikooli raamatukogus sarja "Kord ja kaos“ kolmas sümpoosion "Maailma geomeetria – geomeetriline maailm“. Kristel Mägedi "Mitmeilmne. Pilte ja viise“, kuraator Jaak Kikas === Kirjandus === Ta on esitanud oma luulet ja jutustava sisuga laule kirjandusfestivalidel [[HeadRead]], [[Prima Vista]], [[Hullunud Tartu]], üritustesarjas "[[Cabaret Interruptus]]", luule- ja kirjandusõhtutel Pärnus, Viljandi Kultuuritagalas, raamatukogudes, koolides jm.{{lisa viide}} 2014. aastal jõudis ta [[Vikerraadio]] saate "Luulelahing" finaali, kus võistles [[Aapo Ilves]]ega ja saavutas 2. koha.{{lisa viide}} ====Luule==== * 2014 "[[Orgaaniline hallutsinoos]]" (Ebastabiilne Element, Omaväljaanne) * 2015 "[[Mitteelamise kunst]]" ([[Jumalikud Ilmutused]]) * 2018 "[[Teadetetahvlite informatsioonid galaktilistel vahemaandumistel]]" (Paljasjalg) * 2022 "Kognitiivne nihe" ==== Kogumikud ==== *2013 "[[Elavate surnute antoloogia]]", Sven Kivisildnik, Jumalikud Ilmutused *2014 "Seeneriik on lähedal", ;paranoia publishing group ltd *2015 "See õige luuleõpik" – õpik/kogumik, [[Kivisildnik|Sven Kivisildnik]], Jumalikud Ilmutused *2020 "Pilt ja sõna. Hullunud Tartu kolmas. 2016–2018", kirjastus Luul *2021 "Eesti kalaluule antoloogia" koostanud Vladislav Koržets, kirjastus Sõnavald *2026 Kunstirühmitus Vedelik DADA kogumik. Koostaja: Jaan Malin ==== Novell ==== * 2022 "Edasi novell. 33 lühijuttu." Novellikogumik (Rahva Raamat AS ja Edasi.org) === Muusika === *2005–2007 punkbänd "Die Moritz" bass/laul{{lisa viide}} *2007 debiilalternatiiv "Lendav Madrats" *2007– punkbänd "Faasinihe" bass/laul *2008–2009 psühhedeelne teatraalne hüsteeriline letargiline proge-kantrirokk bänd "Alfonsis" bass *2012 muusika, mis ajab nutma "Lillevaas" (Kersti Astel ja Kristel Mägedi, kitarr/ukulele/jembe/laul) *2016–2019 punkbänd "Ööviiul" trumm *2021 kirjanike projekt [[Ansambel Rajoon |Rajoon]] (Kristel Mägedi-Vaik ja [[Mait Vaik]]) *2026 Kristel Mägedi poeetilismuusikaline projekt "Korduma kippuvad vastused" ====Heliplaadid==== * 2018 Ööviiul "[[Minu majas kummitab]]" trumm * 2018 Kristel Mägedi "[[Mitmeilmne]]" – autoriplaat, karmoška{{lisa viide}} ===Näitlejatöö=== {{veergude loend|laius=36em| * 2003 diplomilavastus U. Lennuki "Ellumõistetud", Rakvere teater (lavastaja Kalju Komissarov) * 2004 diplomilavastus H. Ibseni "Metspart" (lavastaja Ingomar Vihmar) * 2004 diplomilavastus W. Shakespeare "Macbeth" (lavastaja Peeter Raudsepp) * 2004 diplomilavastus L. Pirandello "Kuus tegelast autorit otsimas" (lavastaja Katri Aaslav-Tepandi) * 2005 jõuluetendus Perrault’ ja Lennuki "Okasroosike", Rakvere teater (lavastaja Väino Uibo) * 2006 videot, tantsu ja teatrit ühendav lavastus Ottfried Preussleri "Krabati" ainetel "Krabattabark", Teatrilabor/Kultuuritehase katlamaja (lavastaja [[Jaanika Juhanson]]) * 2006 keskaegsete materjalide põhjal "Tristan ja Isolde", Teatrilabori Assauwe Teatris (lavastaja Jaanika Juhanson) * 2006 lastelavastus Erki Aule "Külmapühad", Salong-Teater (lavastaja Erki Aule) * 2007 monolavastus Liina Reimanni elust "Peidus pool", EMTA/Assauwe Teater (lavastaja [[Helen Rekkor]]) * 2007 ajalooliste materjalide põhjal "Tallinna meistrid", Teatrilabori ja East Expressi koostööprojekt (lavastaja Jaanika Juhanson){{lisa viide}} }} Tegutsenud lasteteatrites: [[Lasteteater Trumm]], [[Tallinna Lasteteater Lepatriinu]] ja [[Eesti Lasteteater]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema vanaisa oli näitleja [[Lembit Mägedi]], ema on kunstnik [[Kai Mägedi]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://virumaateataja.postimees.ee/8439270/rakvere-galerii-on-muutunud-omamoodi-katedraaliks * https://virumaateataja.postimees.ee/7823853/kulluslikult-kirjud-vitraaze-meenutavad-maalid-ehivad-jumalakoda * https://kultuur.err.ee/1608363996/mait-vaik-ja-kristel-magedi-alustasid-muusikaprojekti-rajoon * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hadaoru-kaheksateist-halli-varjundit/ Veiko Märka arvustus raamatu "Mitteelamise kunst" kohta] * https://kultuur.postimees.ee/1602319/noiaopilase-laboratoorium-keset-katlamaja * https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga * https://sakala.postimees.ee/2176233/kristel-magedi-armastab-maalida-ja-regilaule-kuulata * [https://www.youtube.com/watch?v=9sAOmnDYOjM&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmpäev 10. veebruar 2021] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcgHPOii4GA&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmapäev 22. juuli 2020] * https://eestikirik.ee/teele * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/m%C3%A4gedi_kristel1 Kristel Mägedi Eesti teatri biograafiline leksikoni veebiversioonis] * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368291/tajo-kadajas-tartu-vaim-oleks-nagu-parnusse-kolimas * https://eestielu.goodnews.ee/vikerraadio-luulelahingu-voitis-aapo-ilves/ * https://luuleleid.wordpress.com/tag/kristel-magedi/ * [https://www.elab.ee/lend/5-lend-2001-2005/ Kristel Mägedi Eesti Lavastuste Andmebaasis] * https://n2dalaautor.wordpress.com/2016/07/05/kristel-magedi/ * https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Kristel%20M%C3%A4gedi * [https://kristelmagedi.blogspot.com/ Kristel Mägedi maalide fotoblogi] * [http://kirikudkristelmagedi.blogspot.com.ee/ Kristel Mägedi kirikute fotoblogi] * [https://www.youtube.com/watch?v=XPeOsVSwxZY&list=PLRgT9_9Bz40LJoJ8HHak3THRzwfazIq6q&index=2 Kristel Mägedi keskkonnas YouTube] * [https://www.instagram.com/kristelmaegedi/ Kristel Mägedi Instagram] {{JÄRJESTA:Mägedi, Kristel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] eayphx7t42zs44qy5w4qltdokpoovff 0 373004 7171175 7143014 2026-06-12T09:15:01Z Spokiyny 206340 /* */ 7171175 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Lõman | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Лиман | pilt = Залізничний вокзал м. Лиман після реставрації.jpg | pildiallkiri = Lõmani raudteejaam | vapp = Kr_lym_s.png | vapi_link = Vapp | lipp = Флаг Лимана.png | lipu_link = Lipp | pindala = | elanikke = 1600 (2026) | asendikaart = Ukraina | asendikaardi_pilt = }} '''Lõman''' ([[ukraina keel]]es ''Лиман'') on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, 136 km kaugusel [[Donetsk]]ist põhjas. Lõman on [[Kramatorski rajoon]]i halduskeskus. Lõmani elanike arv on 22 509 ja [[asustustihedus]] on keskmiselt 1125 inimest ruutkilomeetri kohta. == Ajalugu == {{vaata|Krasnõi Lõmani lahing}} [[1667]]. aastal asutatud Lõman (1925–2016 ''Krasnõi Lõman'')<ref name="LUScY" /> sai linnaõigused [[1938]]. aastal. [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal peeti linnas ja selle ümbruses ägedaid lahinguid valitsusvastaste relvajõudude üksuste ja valitsusvägede vahel.<ref name="bbc1" /><ref name="6NghP" /> === Sõjategevus 2022. aastal === {{vaata|Esimene Lõmani lahing|Teine Lõmani lahing}} [[2022]]. aasta 24. veebruaril [[Venemaa sissetung Ukrainasse|tungis Venemaa Ukrainale kallale]] ning [[23. mai]]l ründasid Vene väed Lõmani. Linn okupeeriti 27. mail. 10. septembril ilmusid meedias teated, mille kohaselt oli Ukraina maavägi 2022. aasta septembris alanud vasturünnaku ajal asunud Lõmani tagasi vallutama.<ref name="Analysis" /> 30. septembril 2022 võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla Lõmani lähedal asuva [[Drobõševe]].<ref name=_1 /><ref name=KI /> Lõman vabastati Ukraina vägede poolt 1. oktoobril 2022.<ref>[https://censor.net/ua/news/3370917/naselenyyi_punkt_lyman_zvilneno_ta_vzyato_pid_kontrol_voyiny_81yi_oabr_ta_batalyionu_im_kulchytskogo Населений пункт Лиман звільнено та взято під контроль, - воїни 81-ї ОАБр та батальйону ім. Кульчицького записали відео із центру міста. ВIДЕО https://censor.net/ua/n3370917] (vaadatud: 01.10.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Panoramio - V&A Dudush - Освободителям Красного Лимана 1943.jpg|Tank-monument Panoramio - V&A Dudush - Красный Лиман.jpg|Sissesõidutee linna </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bbc1">(4. juuni 2014). [http://www.bbc.com/news/world-europe-27693781 Ukraine crisis: Rebels take bases in Luhansk region], ''[[BBC News Online]]''</ref> <ref name="LUScY">{{Cite web |url=http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |title=Верховна Рада України ухвалила Постанову "Про перейменування окремих населених пунктів та районів" |publisher=[[Ukraina Ülemraada]] |date=4. veebruar 2016 |accessdate=5. veebruaril 2016 |language=ukraina |archivedate=7.06.2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160607201629/http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |url-status=live}}</ref> <ref name="6NghP">{{Cite web |url=http://nbnews.com.ua/ru/news/118426/ |title=Сепаратисты захватили отделение милиции в Красном Лимане – очевидцы |accessdate=20.06.2014 |archivedate=6.06.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140606212627/http://nbnews.com.ua/ru/news/118426/ |url-status=live}}</ref> <ref name="Analysis">{{netiviide |pealkiri=Analysis: Russia caught out by Ukraine’s double offensive |väljaanne=Al Jazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/9/10/analysis-russia-caught-out-by-ukraines-double-offensive |vaadatud=10. septembril 2022}}</ref> <ref name=_1>Іванна Гордійчук. [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvilnili-shche-odin-naselenij-punkt-poblizu-limana-video-879049.html ЗСУ звільнили ще один населений пункт поблизу Лимана (відео)] - Glavcom.ua, 30.09.2022 (vaadatud: 30.09.2022)</ref> <ref name=KI>[https://kyivindependent.com/uncategorized/isw-ukraines-armed-forces-likely-enveloped-russian-grouping-in-lyman ISW: Ukraine's Armed Forces likely 'enveloped Russian grouping in Lyman']. kyivindependent.com, 30. september 2022</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Krasnyi Lyman}} *[http://krliman.gov.ua/uk Linnavalitsuse koduleht] * [https://www.rferl.org/a/ukraine-full-control-lyman-donbas-/32062655.html Ukrainian Forces Continue Advance In Lyman Area As Russian Losses Mount]. [[RFE/RL]] Ukrainian Service, 3. oktoober 2022 * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-artillery-shelling-kills-6-civilians-ukraines-lyman-governor-2023-07-08/ Russian artillery shelling kills 6 civilians in Ukraine's Lyman, governor says]. Reuters, 8. juuli 2023 * Hamza Mohamed and Federica Marsi. [https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/7/8/russia-ukraine-live-un-slams-civilian-toll-as-war-hits-500-days Russia-Ukraine live: Shelling kills eight in Lyman, says ministry]. aljazeera.com, 8. juuli 2023 [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] 2s9wqdgyrrhapx1gkaf85ypniqxsbsp 0 375474 7171079 6997491 2026-06-12T07:17:05Z Kuriuss 38125 7171079 wikitext text/x-wiki {{see artikkel| räägib tennisistist ja treenerist; arsti kohta vaata artiklit [[Alfred Keerd (arst)]]}} '''Alfred Eugen Leopold Keerd''' (perekonnanimi kuni 22. veebruarini 1936 '''Kerdt'''; 16. märts ([[vkj]]) / [[29. märts]] [[1915]] [[Tallinn]] – [[29. juuli]] [[2014]]) oli eesti tennisist ja treener. Ta lõpetas [[1933]]. aastal [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i. Aastatel [[1934]]–[[1940]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonnas (ei lõpetanud). Kuulus [[EÜS Põhjala|EÜS-i Põhjala]].<ref>''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''. III kd, lk 193</ref> Spordialadest harrastas ta algul suusatamist sellisel tasemel, et võitis üliõpilaste meistrivõistlused. Tema tennisekarjäär algas 1930. aastatel ja kestis [[1941]]. aastani. Aastatel [[1937]]–[[1941]] oli tema treener [[Kristjan Lasn]]. Ta tuli [[1930]]. ja [[1940]]. aastal (mõlemal korral paaris Kristjan Lasnaga) meespaarismängus Eesti meistriks ning [[1940]]. aastal sai üksikmängus hõbemedali. [[II Eesti Mängud]]el ([[1939]]. aastal) kuulus ta võidukasse Tallinna võistkonda. Läks 1941. aastal [[Nachumsiedlung|järelümbeasumise]] käigus [[Kolmas Riik|Saksamaale]]. Aastatel [[1941]]–[[1944]] võttis ta Saksa sõjaväkke mobiliseerituna osa [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]]. Aastatel [[1945]]–[[1956]] varjas ta end [[Metsavennad|metsavennana]] Eestis. Aastatel [[1957]]–[[2000]] töötas Tallinna Mererajooni Laste ja Noorte Spordikoolis tennisetreenerina. Alates [[1961]]. aastast tuli ta palju kordi Eesti NSV veteranide tennisemeistriks. ==Tunnustus== * [[1988]] – Eesti Tenniseliidu auliige * [[1998]] – [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Ta oli arst [[Alfred Keerd (arst)|Alfred Keerd]]i poeg. Ta oli kaks korda abielus. [[1958]]. aastast oli tema abikaasa lauatennisemängija ja sporditegelane [[Tamara Keerd]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Alfred_Keerd Biograafia] [[ESBL]]-is *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/d6PaX4L2ZaJO Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Keerd, Alfred}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Eesti tennisetreenerid]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti metsavennad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2014]] pwbruvvjk039rv0rc8dw0yib6jxy9yz 0 385245 7171147 6958367 2026-06-12T08:25:24Z ~2026-34343-68 231425 Ajakohastasin infot koguduse diakoni, orelimängija ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171147 wikitext text/x-wiki [[EELK]] '''Tori kogudus''' (nimetatud ka ''Tori Püha Jüri kogudus'') on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori]]l, mis kasutab [[Tori kirik]]ut. [[Pilt:Tori kirik.jpg|pisi|[[Tori kirik]] septembris 2011]] Kogudus kuulub [[Pärnu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Ants Kivilo]], diakon Hanno Saks, orelimängija Timo Dreimann ja juhatuse esimees Jüri Kask.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad iga kalendrikuu teisel ja neljandal pühapäeval kell 14.00 [[Tori kirik]]us.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Tori koguduse vaimulikud == *u 1544, Michael Schweders *Jacob Forster, [[Poola aeg|Poola ajal]], Pärnust *u 1634, Nils *u 1646, [[Simon Schilling]] *u 1665. 1667 [[Matthias Nezelius]]<ref>[https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1433 Matias Nezelius Matthias Olai, Angermannus], Helsingin yliopiston Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852, (vaadatud 22.8.2025)</ref> * 1669–1677, Johann Neudahl, Tori ja [[Vändra Martini kogudus]]e pastor<ref>{{BBLD|GND1202427294|Neudahl, Johann}}</ref> * 1679–1697, [[Peter Hasselgreen]] * 1692–, [[Salomo Heinrich Vestring]], [[Pärnu Eliisabeti kirik]]u [[Pärnu Eliisabeti kogudus|eesti koguduse]] ja Tori koguduse pastor * 1700–1707, [[Heinrich Meurch]] ** 1710, Johann Schultz, vikaar *1722–1735, [[Johannes Deutenius]] (1676–1735), Tori ja [[Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus|Järva-Peetri kogudus]]e pastor ** 1756–1760, [[Gustav Friedrich Cappel]], vikaar * 1761, [[Christian Regius]], Tori koguduse pastor * 1764–1792, [[Paul Johann Körber]], Tori koguduse pastor * 1792–1796, [[Johann Christian David Moritz]], Tori koguduse pastor * 1804, [[Gustav Albrecht Haller]], Tori koguduse pastor * 1804–1808, [[Wilhelm Friedrich Steingrüber]], Tori ja [[Rannu Püha Martini kogudus|Rannu kogudus]]e pastor * 1808–1809, [[Johann Heinrich Rosenplänter]], Tori koguduse pastor * 1809–1850, [[Benedikt August Friedrich Offe|Benedict August Friedrich Offe]], Tori koguduse pastor * 1850–1877, [[Christian Emil August Offe]] * 1877–1895, [[Karl August Raedlein]] * 1895–1911, [[Harald von Rieckhoff]] * 1911–1945, [[Johan Reidak]] * 1946–1948, [[Hillar Põld]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist * 1948–1951, [[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1951–1956, [[Rene Tasmuth]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1956–1956, [[Kustav Viise]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1956–1962, [[Richard Võlli]] * 1962–1963, [[Rene Tasmuth]] * 1963–1963, [[Kustav Viise]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1963–1975, [[Hugo Pärno]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1975–1976, [[Evald Saag]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist * 1976–1991, [[Johannes Vassel]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1991–1998, [[Heiki Reila]], hooldajaõpetaja Vändrast * 1998–2005, [[Andres Põder]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist * 2005–2007, [[Enn Auksmann]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist * 2007–2014, [[Tõnu Taremaa]], hooldajaõpetaja Pärnu–Jaagupist * 2014–2015, [[Enn Auksmann]], hooldajaõpetaja Pärnu Eliisabetist * 2015–. [[Ants Kivilo]], hooldajaõpetaja Vändrast == Vaata ka == *[[Tori kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://web.zone.ee/tkirik/tori_00.html Kogudusest Tori kiriku kodulehel] * [[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-tori-kogudus/ Koguduse lugu: Tori kogudus], e-kirik.eelk.ee, 25. november 2021 *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA104#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", Torgel, ehstnisch Torri kihhelkond], 1843, seite 104-105 [[Kategooria:EELK Pärnu praostkond]] [[Kategooria:Tori vald]] [[Kategooria:Pärnu linn]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] ho9rihmj9do4jy8iqh4ry5jidgqxt1r 0 385288 7171132 7109928 2026-06-12T08:01:41Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, organisti, juhatuse esimehe ja jumalateenistuste aegade kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7171132 wikitext text/x-wiki [[EELK]] '''Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tallinn]]as, mis kasutab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]ut [[Tallinna vanalinn]]as [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]al. [[Pilt:Tallinna Rootsi-Mihkli kirik.JPG|thumb|270px|Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, 2011. aasta kevad]] [[File:Tallinna Uue seegi hooned, 16.-18. saj (2).jpg|thumb|270px|Tallinna Uue seegi ja Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku hooned]] Kogudus kuulub [[Tallinna praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Patrik Göransson]], abiõpetaja on Tõnis Kark, koguduse organist on Maris Tammsalu ja juhatuse esimees on Peeter Paemurru.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> Koguduses on umbes 300 liiget, kes enamikus on [[eestirootslased]] või nende järeltulijad<ref name="Koguduse koduleht">https://web.archive.org/web/20141128100956/http://www.stmikael.ee/index.php/et/ (vaadatud 28.11.2014)</ref>. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] oli kogudus, rootsi-soome kogudus (soome k. ''Tallinnan ruotsin-suomen seurakunta (S:t Michaelis)''), mis tegutses endises [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Miikaeli naiskloostri]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik|kirikus]] ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. [[Jumalateenistus]]ed toimuvad Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus pühapäeviti kell 12.00 rootsi keeles ja kell 10.00 soome keeles ning kuu teisel ja neljandal pühapäeval kell 15.00 saksa keeles. [[Mihklipäev]]ast [[ülestõusmispühad]]eni toimuvad kolmapäeviti kell 18.00 õhtumissad.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-12}}</ref> == Rootsi-Soome Mihkli koguduse vaimulikud == *1548, Georg Krüger * 1553, Mag. [[Hermann Gronau|Hermann Grönau]] * 1557–1563, Olaus (Oluff) Andrae<ref>[[Kari Tarkiainen]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2017.1.02/8469 Tallinna ja Harju- Viru rüütelkonna alistumine Rootsile 1561], [[Ajalooline Ajakiri]], 2017, 1 (159), lk 69</ref><ref>Liivi Aarma, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885: Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikud 1525–1885, 2. raamat (Tallinn: Aarma Maja, 2007), lk 261.</ref><ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-rootsi-mihkli/ Koguduse lugu: Tallinna Rootsi-Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 3. märts 2022</ref> Suecus * 1569, Johannes Petri * Johannes Elard *1602–1603, Jakob von Lunden, Tallinna rootsi-soome Mihkli koguduse pastor<ref>Marten Seppel, [https://www.ra.ee/tuna/1603-aasta-katk-tallinnas-georg-mulleri-tuluraamatu-pohjal/ 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal], TUNA 3 / 2017, lk 30–44</ref> * 1603–1633<ref>[[Kyra Robert]], Ühest huvitavast kultuuriloolisest dokumendist. [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193431/142725/page/45 lk 627]</ref>, Johannes Olai Schwedemann Suecus *1635, Sueno Kylander, rootsi-soome Mihkli koguduse pastor * 1639–1664, Sueno Germundi, rootsi-soome Mihkli koguduse pastor *1664–1676, Sueno Alinus, rootsi-soome Mihkli koguduse pastor * 1676–1687, [[Peter Aulinus|Peter Ericsohn, Aulinus]], rootsi-soome Mihkli koguduse pastor *1687–1696, [[Johannes Aulinus]], rootsi-soome Mihkli koguduse pastor *1696–1709, [[Gabriel Herlin]], rootsi-soome Mihkli koguduse pastor * 1709–1710, [[Peter Herlin]], rootsi-soome Mihkli koguduse pastor *1710–1753, [[Matthias Simolin]], rootsi-soome Mihkli koguduse pastor **1726–1727, Mikael Levanus (1694–1764)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p5297/table Levanus, Mikael (1694–1764)], akatemiasampo.fi</ref>, rootsi-soome Mihkli koguduse diakon *1753–1789, [[Johann Roos]], rootsi-soome Mihkli koguduse pastor **Johan Sverdsjö (1736–1780)<ref>{{BBLD|GND1227973535|Sverdsjoe/Sverdsjö, Johann (1736-1780)}}</ref>, diakon **1790, [[Johann Sverdsjö noorem]] (1759–1809)<ref>Liivi Aarma, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885, Tallinn, 2007, lk 262</ref><ref>{{BBLD|GND1227973624|Sverdsjoe/Sverdsjö/Sverdsioe, Johann (1759-1809)}}</ref><ref name=":0">Johann Friedrich von Recke, Carl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000343/images/ Bd. 4], seite 340–341</ref>, diakon, [[Tallinna gümnaasium]]i õpetaja<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=308 Alexander Theodor Sverdsjö (1803–1841), seite 96–99]</ref> *1790<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1832, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=229 seite 213–214]</ref>–1821, Mag. [[Reinhold Johann Böning]] (1753–1821)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p8989/table Böning, Reinhold Johan (1753–1821))], akatemiasampo.fi</ref> **–1804<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>, Friedrich Gedner, jutlustaja<ref>{{BBLD|GND1361059303|Friedrich G. , Prediger (Paucker (1849) 379)}}</ref> **1806–1813, [[Gustav Sverdsjö]]/Sverdsjoe (1773–1813)<ref>[https://www.finna.fi/AuthorityRecord/melinda.(FI-ASTERI-N)000154428 Sverdsjö, Gustav]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.finna.fi</ref>, diakon<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p10670/table Sverdsjö, Gustaf (1773–1813)], akatemiasampo.fi</ref><ref name=":0" /> ja [[Tallinna gümnaasium]]i professor (1796, 1799), [[rektor]] *1821–1840, [[Heinrich Johann Holmberg]] *1842–1853, [[Nicolaus Aejmelaeus]] (1810–1853)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p14379/table Aejmelaeus, Nils (1810–1853)], akatemiasampo.fi</ref>, rootsi-soome Mihkli koguduse pastor **Carl Henrik Alopaeus (1825–1892)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16202/table Alopaeus, Carl Henrik (1825–1892)], akatemiasampo.fi</ref> *1853–1859<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p15093/table Aspelund, Karl Edvard (1816–1902)], akatemiasampo.fi</ref>, [[Carl Eduard Aspelund|Karl Edvard Aspelund]] (1816–1902), koguduse pastor ja ka [[Balti laevastik]]u mereväedivisjoni vaimulik *1859–1886, [[Lars Erik Mozelli]] *1886–1890, [[Johann Alexander Collan]] (1858–1917)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p20243/table Collan, Johan Alexander (1858–1917)], akatemiasampo.fi</ref> *1890–1914, [[John Waldemar Gustafsson]] (1865–1941)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p21453/table Gustafsson, John Waldemar (1865–1941)], akatemiasampo.fi</ref> *1919–1923, [[Nils Linderstam]] *1924–1929, [[Erik Petzäll]] *1929–1932, [[Harald Engström]] *1934–1938, [[Karl Nicolaus Nilsson]]<ref>[http://www.stmikael.ee/index.php/et/2-1?start=25 Rootsi mälestised Eestis], Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus (vaadatud 31.07.2021)</ref> *1939–1941, [[Ivar Poell]] *1941–1942, [[Eugen Tanner]] *1942–1944, [[Ivar Poell]] ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[:Kategooria:Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse vaimulikud|Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse vaimulikud]] ==Välislingid== *[http://www.stmikael.ee Koguduse koduleht] *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-tallinna-rootsi-mihkli/ Koguduse lugu: Tallinna Rootsi-Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 3. märts 2022 [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond]] [[Kategooria:Tallinna kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Eesti-Rootsi suhted]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] pdb4ximx1lo1waov8fjy5sekdaco2vz 0 386335 7171025 7129702 2026-06-11T22:47:54Z Ollin Masa 227337 7171025 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mango a Sanremo 1985.jpg|pisi|250x250px|Mango (1985)]] '''Giuseppe Mango''', esinejanimega '''Mango''' ([[6. november]] [[1954]] [[Lagonegro]] – [[7. detsember]] [[2014]] [[Policoro]]) oli itaalia poplaulja ja laulukirjutaja. Mango läbimurdehitiks sai laul "Oro". Teised tuntumad lood olid "Lei verrà", "Bella d'estate", "Mediterraneo", "La rondine", "Come Monnalisa" ja "Amore per te". Ta suri laval kontserti andes. Mango oli just alustanud esinemisega, kui tõstis käe, vabandas ja kukkus siis kokku.<ref>{{cite web|url=http://www.ohtuleht.ee/607300/kurb-kokkusattumus-otse-laval-suri-tuntud-itaalia-laulja-paev-hiljem-heitis-hinge-ka-tema-vend |title=Kurb kokkusattumus: otse laval suri tuntud Itaalia laulja, päev hiljem heitis hinge ka tema vend |publisher=Ohtuleht.ee |date=9. detsember 2014 |accessdate=12. detsember 2014}}</ref> Staari vend sai 9. detsembril hüvastijätutseremoonial infarkti ja suri hiljem haiglas.<ref>{{cite web|url=http://elu24.postimees.ee/3022505/video-itaalia-popstaar-suri-kontserdil |title=Video: Itaalia popstaar suri kontserdil |publisher=Elu24.postimees.ee |date=11. detsember 2014 |accessdate=12. detsember 2014}}</ref> ==Diskograafia== * 1976 – "La mia ragazza è un gran caldo" * 1979 – "Arlecchino" * 1982 – "È pericoloso sporgersi" * 1985 – "Australia" * 1986 – "Odissea" * 1987 – "Adesso" * 1988 – "Inseguendo l'aquila" * 1990 – "Sirtaki" * 1992 – "Come l'acqua" * 1994 – "Mango" * 1997 – "Credo" * 1999 – "Visto cosi" * 2002 – "Disincanto" * 2004 – "Ti porto in Africa" * 2005 – "Ti amo così" * 2007 – "L'albero delle fate" * 2011 – "La terra degli aquiloni" == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Giuseppe Mango|Mango}} *[http://www.mango.it/ Mango koduleht] [[Kategooria:Itaalia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2014]] q424dwirfbcrc4dcp3wzvlfz05wp2o8 0 392509 7171031 6187238 2026-06-11T23:09:04Z Ollin Masa 227337 7171031 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kailash Satyarthi.jpg|pisi|Kailash Satyarthi (2013)]] '''Kailash Satyarthi''' ([[hindi keel]]es कैलाश सत्यार्थी, sünninimi '''Kailash Sharma'''; sündinud [[11. jaanuar]]il [[1954]]) on [[India]] laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu seisja. 2014. aastal sai ta koos [[Malālah Yūsafzay]]ga [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]]. {{NobelRahu}} {{JÄRJESTA:Satyarthi, Kailash}} [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:India inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] baxzbmz7u5h7hfa45uj5k0clh9phfi8 0 402371 7170786 7102200 2026-06-11T12:54:19Z Mona 355 7170786 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[Pilt:Chokan Valikhanov portrait.jpg|pisi|Šokan Uälihhanulõ]] '''Šokan Šõnggõsulõ Uälihhanulõ''' ([[kasahhi keel]]es Шоқан Шыңғысұлы Уәлиханұлы, sünninimi '''Muhammed Kanafija''' (kasahhi keeles: Мұхаммед Қанафия); november 1835 – 10. aprill [[1865]]) oli [[kasahhid|kasahhi]] valgustaja, [[etnograaf]], [[ajaloolane]] ja [[Suur mäng|loetud ka Suurest mängust]] osavõtjaks. Pärineb [[Tšingisiidid]]e olulisest harust, tema isa Tsingis Valihanov (1811–1895) oli tänapäevase Põhja-Kasahstani alal vanemsultan, kes oli lõpetanud Omskis sõjakooli ja teenis Venemaa teenistuses polkovniku auastmeni. Teadlase vanaisa oli Uali khaan (1741–1819), kasahhide keskmise hordi khaan 1781–1819, kes jällegi oli legendaarse keskmise hordi khaani Ablay khaani võsu. Legendaarne Ablay khaan võitles edukalt oiraadide (dzungaaride) vastu aastatel 1720–1750. Ablay khaanist on tehtud 2005 film – "Nomaad" (inglise keeles The Warrior, vene keeles Kocevnik, saksa keeles DVD "Nomad. Fürst der Steppe). Tulevane reisimees ja teadlane anti isa eeskujul juba 12-aastaselt (1847) kadetiks Omski Kadetikorpusse. Omski Kadetikorpus oli üks seitsmest Vene impeeriumi alal asunud kadetikorpusest, asutatud aastal 1813. Juba kodus oli ta huvitunud joonistamisest, tema akvarelle stepist loetakse olulisteks nii ajalooliste illustratsioonidena, kuna need (üks)esimesi kohalikku päritolu kunstniku tehtud akvarellid Kasahstani alal stepist. Kadetikorpuses huvitus Kesk-Aasia ajaloost, õppis selgeks prantsuse ja saksa keele, luges näiteks Alexander von Humboldti teoseid. Talle ennustati juba kadetikorpuses suurt tulevikku, kusjuures ei välistatud tema edasist tegevust teadlasena. Tema esimene tuntud teadustöö valmis juba 17-aastaselt, veel kadetikorpuses õppimise viimasel aastal. Põhja-Kasahstanis Semipalatinskis olles tutvus ja sai lähedaseks sõbraks sel ajal Omski ostrogist Kasahstani asumisele saadetud tulevase maailmakuulsa kirjaniku Fjodor M. Dostojevskiga (1821–1881). 18-aastaselt sai ta kornetiks Vene armees ja määrati Lääne-Siberi kindralkuberneri adjutandiks, kus tema ülesandeks sai Poola alal sündinud saksa soost Lääne-Siberi kindralkuberneri kirjavahetuse pidamine, samuti kuulus tema tööülesannete hulka Lääne-Siberi ajaloo jäädvustamine (historiograafi ülesanded). Historiograafi töö avas talle piiramatud võimalused kasutada Omski arhiivi materjale ka oma kirjatööde jaoks. Töö Lääne-Siberi kindralkuberneri adjutandina tähendas kohustust teha ametireise kubermangus ja ka selle piiride taha. Tal oli juba nooruses suur reisikirg, mida ta oli lisaks tööülesannetele rahuldanud omalgi initsiatiivil. 1856. aastal 21-aastaselt ülendati ta kindralkuberneri eestkostel Vene armee leitnandiks (porutšik) ja lülitati ekspeditsioonide koosseisu, mis saadeti uurima nii Kokandi khaaniriiki kui ka Kagu-Kasahtani (tänapäeval Almatõ oblasti Zetisu piirkond; seitsme jõe piirkond) alasid, aga ta võttis osa Ile jõe tagustele aladele ekspeditsioonist, mis pidi lahendama sel ajal tekkinud piiritülid kasahhi hõimude ja kirgiiside vahel. Tema huvisid mõjutas oluliselt sõbrunemine tuntud maadeuurija hilisema Vene keiserliku Geograafia Seltsi asepresidendi '''Pjotr Semjonov-Tjan-Šanskiga''' ([[1827]]–[[1914]]), kelle soovitusega sai temast 1857. aastal Vene Imperaatorliku Geograafia Seltsi (Русское географическое обществo) liige. Ta on etnoloogia ja folklooriteaduse ajalukku läinud, kui esimene, kes pani aluse kirgiiside eepose "[[Manas]]" kirjapanemisele (26.05.1856).''Manas" on [[Kirgiisid|kirgiiside]] [[eepos]], millest tänapäevaks on teada vähemalt 18 versiooni. Varaseim neist pandi paberile 1856. aastal. Kõige täielikumas versioonis on eeposes "Manas" umbes 250 000 värssi. Eepos jutustab võitmatu sangari Manasi tegudest. Kangelasel ei ole päris ajaloolist vastet, kuid eepose ajalooliseks põhjaks on eelkõige kirgiiside ja [[Kalmõkid|kalmõkkide]] vaen 15.–18. sajandil. (vt [[Ott Kurs]]. Kaks turgi eepost eesti keeles. - Idakiri. [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]], 2013. Tartu: [[Eesti Akadeemiline Orientaalselts]], 2013, lk. 141–144). Ta uuris Õsõk-Köli järve piirkonna kirgiiside elu (1856,1857). 1858–1859 viibis Uiguuride alal Kaschgaris, Semipalatinskist välja läinud kaubakaravani kaupmeheks varjudes. Kuigi Kaschgaris oli olnud juba Marco Polo (1273), olid sel ajal suhted sedavõrd pingelised, et saksa uurija Adolf Schlagintweit (1829–1857), keda oli süüdistatud Kaschaganis spioneerimises oli aastal 1857 ilma kohtupidamiseta siin surmatud. Ta naaseb Kaschaganist Vernõisse (tänapäevane Almatõ) 1859 ja kirjutab ülevaateid Kaschgaris nähtu kohta. Need aruanded leiavad kiirelt suure huvi Peterburis ja ka rahvusvaheliselt. 1860–1861 elas ja töötas ta Peterburis, sest ta tegutses Venemaa Kindralstaabis ja seejärel oli Välisministeeriumi teenistuses. Kaschagari aruande eest autasustati Aleksaander II ettepanekul teda suurepärase teenistuse eest Püha Vladimiri ordeniga ja ta saab staabi-rittmeistri (kapteni) auastme. Peterburis tegutses ta lõpuks Kindralstaabis Kesk-Aasia ja Turkestani sõjaliste kaartide koostamise juures eksperdina, kirjutades samal ajal ülevaateid ja tehes ettekandeid Vene Geograafia Seltsis (näiteks isegi kohtureformi kohta Kasahstani aladel). Välisministeeriumi Kesk-Aasia departamendi teenistusse kutsuti ta Eesti päritolu (Haapsalus sündinud) Venemaa välisministri ja impeeriumi viimase kantsleri vürst Alexander M. Gortschakovi (1798–1883) kutsel. 1861. aasta lõpus tuleb ta tagasi Kasahstani Zhetisu (seitsme jõe piirkond) piirkonda ja Omskisse. (Ott Kurs. Aasia avarustel. – Rajamaade rahvaid, Tartu: Ilmamaa, 2006, lk. 253–360). 1862. aastal ta abiellus piirkonna sultani tütrega ja valiti tsingisiidina tänapäevase Kagu-Kasahstani ala ühe piirkonna kohalikuks vanem-sultaniks (nagu oli vanem-sultaniks olnud Põhja-Kasahstani aladel tema isagi ja see oli amet, mis Venemaa seisuste tabeli järgi oli võrdsustatud vähemalt majori sõjaväelise auastmega juba vanem-sultani teenistusse astumisel, mis oleks tema sõjaväelisele kapteni auastmele olnud loogiliseks jätkuks tsiviilteenistuses), aga kuigi ta ülekaalukalt oli sultani valimised võitnud, ei leidnud ta mingil põhjusel aastal 1862 Vene võimude poolt ametisse nimetamisel toetust ja ei saanud vanem-sultanina kinnitust. 1864. aastal võttis ta osa polkovnik Mihhail G. Tsernjajevi (hilisema kindrali ja kindralkuberneri) (1828–1898) ekspeditsioonist kirgiisi hõimude aladele Biškeki piirkonda. Kirjanduses on väidetud, et just Biškeki piirkonnas kogetud Vene vägede eriti suur vägivald sealsete rahulike elanike vastu (nii Biškekis kui ka Aulie-Ata auulis) olevat olnud üheks põhjuseks, miks ta olevat läinud Vene sõjaväeteenistusest erru. Teistel andmetel olevat põhjuseks olnud ikkagi teda vaevanud tuberkuloos, mis alles 29-aastase noore eduka ohvitseri ja teadlase lõplikult haigevoodisse surus, nii et ta enam ei tervenenud. Tal olevat olnud enne Peterburist Kasahstani lahkumist veel isiklik kontakt (salapärane reis Pariisi) Prantsuse Geograafia Seltsiga, aga näiteks Londonis tunti tema töid juba tema eluajal väga hästi ja tõlgiti neist olulisemad ka inglise keelde. Kasahstanis kuulub talle, kui kasahhide rahvuslikule suurmehele, väga suur austus. Teda on nimetatud [[Kasahstan]]i modernse [[ajalookirjutus]]e ja [[etnograafia]] isaks. Kasahstani Teaduste Akadeemia hoone ees Almatõs on tema mälestuseks püstitatud monument. Tema olulisematest uurimustest on seni ilmunud: * «''Chinese Turkestan and Dzungaria» by Capt. Valikhanov and other russian travellers, «The Russians in Central Asia''», London, Edward Stanford, 1865. * «''Сочинения Чокана Чингисовича Валиханова''». (Записки Императорского Русского Географического Общества по отделению этнографии, том XXIX). СПб, 1904 г. * Валиханов Ч. Ч. ''Собрание сочинений в пяти томах''. Алма-Ата, 1961—1972. * Валиханов Ч. Ч. ''Собрание сочинений в пяти томах''. Алма-Ата, 1984—1985. * Валиханов Ч. Ч. ''Избранные произведения''. Москва, Наука, 1986. * Валиханов Ч. Ч. ''Этнографическое наследие казахов''. Астана, Алтын Китап, 2007. {{JÄRJESTA:Uälihhanulõ, Šokan}} [[Kategooria:Kasahstani inimesed]] [[Kategooria:Etnograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1835]] [[Kategooria:Surnud 1865]] kegcfwk6v85cbxcjt5q9wye2e5tvtbf 0 407154 7170824 6729970 2026-06-11T14:20:52Z ~2026-23883-11 227477 7170824 wikitext text/x-wiki '''Poisikõsõ''' on [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] noorte meesnäitlejate [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis asutati aastal 2005. Ansambel on esitanud poplaule [[setu keel|setu]]- ja [[võru keel|võrukeel]]sete sõnadega. 2007. aastal andis ansambel välja albumi "Tii päält iist!". Kollektiivist on läbi käinud Ain Mäeots, Margus Jaanovits, Tanel Jonas, Margus Tammemägi, Riho Kütsar, Janek Joost, Tambet Tuisk ja Andres Mähar. ==Vaata ka== *[[Neiokõsõ]] ==Välislingid== *[http://www.vanemuine.ee/artiklid/poisikoso-hakkavad-suureks-saama/ Poisikõsõ hakkavad suureks saama], Helen Teesalu, Postimees, 25.04.2007 [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Võru kultuur]] [[Kategooria:Seto kultuur]] 3549y5m6fczb7wsjouoi5yoncmmvoum 7170826 7170824 2026-06-11T14:21:51Z ~2026-23883-11 227477 /* Välislingid */ 7170826 wikitext text/x-wiki '''Poisikõsõ''' on [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] noorte meesnäitlejate [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis asutati aastal 2005. Ansambel on esitanud poplaule [[setu keel|setu]]- ja [[võru keel|võrukeel]]sete sõnadega. 2007. aastal andis ansambel välja albumi "Tii päält iist!". Kollektiivist on läbi käinud Ain Mäeots, Margus Jaanovits, Tanel Jonas, Margus Tammemägi, Riho Kütsar, Janek Joost, Tambet Tuisk ja Andres Mähar. ==Vaata ka== *[[Neiokõsõ]] ==Välislingid== *Helen Teesalu. [https://www.postimees.ee/1653911/poisikoso-hakkavad-suureks-saama Poisikõsõ hakkavad suureks saama], [[Postimees]], 25. aprill 2007 [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Võru kultuur]] [[Kategooria:Seto kultuur]] 9jfvtshqphpbhexe5n379s4tbfe2lx5 7170828 7170826 2026-06-11T14:24:02Z ~2026-23883-11 227477 7170828 wikitext text/x-wiki '''Poisikõsõ''' on [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] noorte meesnäitlejate [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis asutati aastal 2005. Ansambel on esitanud poplaule [[setu keel|setu]]- ja [[võru keel|võrukeel]]sete sõnadega. 2007. aastal andis ansambel välja albumi "Tii päält iist!". Kollektiivist on läbi käinud [[Margus Jaanovits]], [[Tanel Jonas]], [[Janek Joost]], [[Riho Kütsar]], [[Ain Mäeots]], [[Andres Mähar]], [[Tambet Tuisk]] ja [[Margus Tammemägi]]. ==Vaata ka== *[[Neiokõsõ]] ==Välislingid== *Helen Teesalu. [https://www.postimees.ee/1653911/poisikoso-hakkavad-suureks-saama Poisikõsõ hakkavad suureks saama], [[Postimees]], 25. aprill 2007 [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Võru kultuur]] [[Kategooria:Seto kultuur]] hz69zkj25em4xekt917s1tgs8f9glib 0 408874 7171029 6512668 2026-06-11T23:03:16Z Raamaturott 56450 7171029 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Raúl Jiménez | pilt = Raúl Jiménez.jpg | täisnimi = Raúl Alonso Jiménez Rodríguez | pildiallkiri = Raúl Jiménez Mehhiko koondises mängimas 2013. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1991|5|5}} | sünnilinn = [[Tepeji]] | sünnimaa = Mehhiko | pikkus = 190 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]] | särginumber = | aastad1 = 2011–2014 | mänge1 = 96 | väravaid1 = 36 | klubi1 = [[Club América|América]] | aastad2 = 2014–2015 | mänge2 = 21 | väravaid2 = 1 | klubi2 = [[Madridi Atlético]] | aastad3 = 2015–2019 | mänge3 = 80 | väravaid3 = 18 | klubi3 = [[SL Benfica|Benfica]] | aastad4 = 2018–2019 | mänge4 = 38 | väravaid4 = 13 | klubi4 = → [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]] (laenul) | aastad5 = 2019–2023 | mänge5 = 97 | väravaid5 = 27 | klubi5 = [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]] | aastad6 = 2023–2026 | mänge6 = 98 | väravaid6 = 28 | klubi6 = [[Fulham FC|Fulham]] | aastad7 = 2026– | mänge7 = 0 | väravaid7 = 0 | klubi7 = [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]] | klubi_seisuga = 24. mai 2026 | koondiseaastad1 = 2013– | koondisemänge1 = 125 | koondiseväravaid1 = 46 | koondis1 = [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] | koondis_seisuga = 11. juuni 2026 | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|2019]]|jalgpall}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Raúl Alonso Jiménez Rodríguez''' (sündinud [[5. mai]]l [[1991]] [[Tepeji]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko jalgpallikoondises]] ja Inglismaa klubis [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]] [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]]. == Klubikarjäär == Jiménez alustas klubikarjääri Mehhiko klubis [[Club América|América]]. Klubi põhimeeskonnas tegi ta debüüdi 9. oktoobril 2011 mängus [[Monarcas Morelia]]ga. Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas 30. oktoobril 2:3 kaotusmängus [[Puebla FC|Pueblale]].<ref>Alcivia, Rafael. [http://www.mediotiempo.com/futbol/mexico/cronicas/2011/10/30/america-2-3-puebla-las-aguilas-se-despidieron-del-azteca-con-derrota_35725 "América 2-3 Puebla... Las Águilas se despidieron del Azteca con derrota"] (hispaania keeles). Medio Tiempo. Kasutatud 20.06.2015</ref> Hooajal 2012–2013 tuli ta klubiga Mehhiko meistriks. 2014. aasta augustis suundus ta Hispaania klubisse Madridi Atlético, kellega sõlmis lepingu kuueks aastaks.<ref>[https://web.archive.org/web/20141019122849/http://en.clubatleticodemadrid.com/noticias/welcome-raul-jimenez "Welcome Raúl Jiménez"]. Madridi Atlético koduleht. 14.08.2014. Kasutatud 20.06.2015</ref> Klubis tegi ta debüüdi hooajaeelsel turniiril [[Trofeo Ramón de Carranza]], milles võõrustati Itaalia klubi [[UC Sampdoria|Sampdoria]].<ref>[http://www.mediotiempo.com/futbol/libertadores/noticias/2014/08/16/raul-jimenez-gano-primer-titulo-con-el-atleti "Raúl Jiménez ganó primer titulo con el 'Atleti'"] (hispaania keeles). Medio Tiempo. Kasutatud 20.06.2015</ref> 2014. aastal tuli ta klubiga Hispaania [[Supercopa de España|superkarikavõitjaks]], alistades [[Madridi Real]]i. Jiménez tegi esimese liigamängu 25. augustil väravata viigis [[Rayo Vallecano]]ga. Esimese värava lõi ta 27. septembril 4:0 võidumängus [[Sevilla FC|Sevillale]]. Hooajal 2014/2015 tegi ta Hispaania kõrgliigas 27 mängu ja lõi neis ainult ühe värava. 13. augustil 2015 sõlmis ta Portugali klubiga [[SL Benfica|Benfica]] lepingu viieks aastaks.<ref>[http://www.slbenfica.pt/30/news/info/szekU2cHrkyVkYXUCY3QmA?language=pt-PT "Mostrar que posso ajudar a equipa"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. S.L. Benfica. 13.8.2015. Vaadatud 22.6.2017</ref> Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas 29. augustil 2015 mängus [[Moreirense F.C.|Moreirense]] vastu. UEFA Meistrite Liiga hooaja [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–2016]] eelviimases alagrupimängus lõi ta kaks väravat [[FC Astana|Astana]] vastu. Ta lõi värava 13. aprillil toimunud veerandfinaali korduskohtumises [[Müncheni Bayern]]iga, kellele Benfica kaotas kahe mängu kokkuvõttes 2:3 ja langes välja. Hooajal 2015/2016 lõi ta Portugali liigas 28 mänguga viis väravat ning tuli klubiga Portugali meistriks. Lisaks võideti liigakariks [[Taça da Liga]]. UEFA Meistrite Liiga hooaja [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–2017]] viimases alagrupimängus 6. detsembril lõi ta värava [[SSC Napoli|Napoli]] vastu. Kaheksandikfinaalis kaotas Benfica kahe mängu kokkuvõttes [[Dortmundi Borussia]]le ja langes välja. Ta tuli hooajal 2016/2017 klubiga teist korda Portugali meistriks, võites lisaks Portugali karikavõistlused. Ta osales hooaja jooksul 19 liigamängus ja lõi neis kuus väravat. 2018. aasta juunis suundus ta Benficast laenule äsja Inglismaa kõrgliigas tõusnud [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderers]]i.<ref>[https://www.wolves.co.uk/news/first-team/20180612-jimenez-completes-molineux-move/ "Jimenez completes Molineux move"]. Wolverhampton Wanderers. 12.6. 2018. Vaadatud 9.1.2018</ref> Debüüdi Premier League'is tegi ta 11. augustil mängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu ja lõi seal ka mängu viimase värava, tuues Wolverhampton Wanderersile 2:2 viigi.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/45067374 "Wolves 2-2 Everton"]. BBC Sport. Vaadatud 9.1.2018</ref> Hooajal 2018–19 valiti ta mängijate poolt Wolverhampton Wanderersi hooaja parimaks mängijaks. Suvel 2020 liitus Jimenez ligi 6 miljoni euro eest Fulhamiga. == Koondisekarjäär == Debüüdi Mehhiko koondises tegi ta 30. jaanuaril 2013 [[sõprusmäng]]us [[Taani jalgpallikoondis|Taaniga]]. Esimese värava lõi ta koondises 11. juuli 2013 [[2013. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cup]]'i teises alagrupimängus [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] vastu. Sama turniiri veerandfinaalis 20. juulil lõi ta värava [[Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidadile ja Tobagole]] ja aitas Mehhiko koondise poolfinaali, kus kaotati [[Panama jalgpallikoondis|Panamale]]. [[2015. aasta Copa América]] teises alagrupimängus 15. juunil lõi ta värava [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiilile]]<ref>[https://www.theguardian.com/football/2015/jun/16/chile-draw-mexico-copa-america-thriller "Hosts Chile draw with Mexico in six-goal Copa América thriller"]. [[The Guardian]]. 16.6.2015. Vaadatud 22.6.2017</ref> ning viimases alagrupimängus 19. juunil [[penalti]]st värava [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadorile]]. [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikavõistluste]] teises alagrupimängus 21. juunil lõi ta värava [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu.<ref>[http://sport.err.ee/603302/uus-meremaa-vastu-kaotusseisu-jaanud-mehhiko-paases-ehmatusega "Uus-Meremaa vastu kaotusseisu jäänud Mehhiko pääses ehmatusega"]. ERR Sport. 21.6.2017. Vaadatud 22.6.2017</ref> 2019. aastal võitis ta Mehhiko koondisega [[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cup]]'i. Jiménez lõi turniiril viis väravat ja ta valiti turniiri parimaks mängijaks. Oma neljandatel maailmameistrivõistlustel, [[FIFA World Cup 2026|2026. aastal]] lõi ta 11. juunil oma kõige esimese maailmameistrivõistluste värava esimeses alagrupimängus [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] vastu. Ta on mänginud riigi koondises veel ka [[2013. aasta konföderatsioonide karikas|2013. aasta konföderatsiooni karikavõistlustel]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning 2016. aasta [[Copa América Centenario]]l. [[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012. aasta suveolümpiamängudel]] võitis ta Mehhiko olümpiakoondisega kuldmedali. == Saavutused == ;América *[[Liga MX]]: Clausura 2013 ;Madridi Atlético *[[Supercopa de España]]: 2014 ;Benfica *[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Primeira Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] *[[Taça de Portugal]]: 2016–17 *[[Taça da Liga]]: 2015–16 *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2016 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2014 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Jimenez, Raul}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club América mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] swtqfwid06w44ndiguv9hzzx2ee6j4w 0 412975 7170855 7168906 2026-06-11T14:50:56Z Mona 355 /* Lin */ 7170855 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Li". ==Li== *[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762) *[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–) *[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–2023) *[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–) *[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–) *[[Li Qiang]], Hiina poliitik (1959–) *[[Li Shangfu]], Hiina aerokosmoseinsener ja endine sõjaväelane (1958–) *[[Li Zongren]], hiina väejuht (1890–1969) *[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) *[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–) ==Lia== *[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006) *[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–2023) ==Lib== *[[Willard Libby]], Ameerika Ühendriikide keemik (1908–1980) *[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) *[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) *[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919) *[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) *[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–) *[[Liberius]], paavst (4. sajand) *[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980) *[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) *[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016) *[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) *[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) *[[Raino Liblik]], eesti koolijuht (1977–) *[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–) ==Lic== *[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) *[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) *[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997) *[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–) *[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692) *[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–) *[[Licinius]] *[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) *[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–) ==Lid== *[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–) *[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa ("Alice") (1852–1934) *[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) *[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845) *[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–) *[[Nicklas Lidström]], endine Rootsi jäähokimängija (1970–) ==Lie== *[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–) *[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908) *[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968) *[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004) *[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003) *[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011) *[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016) *[[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]], baltisaksa rahvusest Eesti luteri vaimulik (1891–1949) *[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–2024) *[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–2022) *[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935) *[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–2026) *[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958) *[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) *[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964) *[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911) * [[Abe Liebman]], Eesti ajaloolane (1914–1990) *[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–) *[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019) *[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–) *[[Andris Liepa]], Venemaa balletilavastaja ja endine balletitantsija (1962–) *[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–) *[[Māris Liepa]], läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija (1936–1989) *[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) *[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) *[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–) *[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998) *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942) *[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) *[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925) *[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984) *[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–) *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880) ==Lif== *[[Serge Lifar]], Prantsusmaa ballettmeister (1905–1986) *[[Jevgeni Lifšits]], vene füüsik (1915–1985) ==Lig== *[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) *[[Taavo Lige]], eesti vaimulik *[[Timo Lige]] *[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–) *[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006) *[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1938–2023) *[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998) *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990) *[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–) *[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–) *[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994) *[[Viive Ligi]], eesti jurist ja kohtunik (1956–) *[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) *[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) *[[Alfonso Liguori]], itaalia katoliku piiskop, filosoof, teoloog, kirjanik ja helilooja (1696–1787) *[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–) ==Lih== *[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–) ==Lii== *[[Roode Liias]], eesti majandusteadlane (1953–) *[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–) *[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–) *[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) *[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996) *[[Nikolai Liidemann]], Eesti sõjaväelane, politseinik ja kommunistlik poliitik (1895–1973) *[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) *[[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1996–) *[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–1997) *[[Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995) *[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940) *[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) *[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–) *[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) *[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975) *[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–2025) *[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–) *[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974) *[[Marianna Liik]], eesti helilooja (1992–) *[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) *[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938) *[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983) *[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–) *[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017) *[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–) *[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941) *[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–) *[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022) *[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989) *[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) *[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) *[[Vahur-Peeter Liin]], eesti jurist (1983–) *[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) *[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) *[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–) *[[Jaan Liinat]], eesti muusik ja helilooja (1977–) *[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) *[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–) *[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–2017) *[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941) *[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) *[[Sander Alex Liit]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–) *[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021) *[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004) *[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) *[[Aivo Liiv]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–2025) *[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–) *[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995) *[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) *[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941) *[[Ferdinand Liiv]], eesti kunstnik (1912–1948) *[[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane (1933–1982) *[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021) *[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–) *[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938) *[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957) *[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913) *[[Jüri Liiv]], eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja (1964–) *[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–) *[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) *[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) *[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942) *[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–) *[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–) *[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) *[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992) *[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009) *[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik *[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) *[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015) *[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–) *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1964–) *[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) *[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–) *[[Vergine Liiv-Hillep]], eesti päritolu Belgia maalikunstnik (1922–2015) *[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–) *[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) *[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–) *[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–) *[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017) *[[Margus Liiva]], Eesti poliitik (1988–) *[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–) *[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–2023) *[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016) *[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008) *[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) *[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–) *[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000) *[[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941) *[[Lembit Liivak]], eesti hispanist *[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–) *[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993) *[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942) *[[Paul Liivak (loomaarst)|Paul Liivak]], eesti loomaarst (1902–1969) *[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958) *[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–) *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017) *[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–) *[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) *[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–) *[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–) *[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kalle Liivamägi]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–) *[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) *[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–) *[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–) *[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) *[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017) *[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1889–1938) *[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–) *[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–2025) *[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013) *[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–) *[[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (1954–2026) *[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995) *[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992) *[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978) *[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–) *[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–) *[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) *[[Meelis Liivlaid]], eesti jurist ja merekirjanik (1976–) *[[Rain Liivoja]], Eesti ja Austraalia õigusteadlane (1980–) *[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982) *[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–) ==Lik== *[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–) *[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018) *[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–) *[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–) ==Lil== *[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–) *[[Lil Peep]], USA räppar, laulja ja laulukirjutaja (1996–2017) *[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–) *[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983) *[[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1979–) *[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) *[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928) *[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785) *[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875) *[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895) *[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) *[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) *[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936) *[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917) *[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576) *[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998) *[[Johan Lilius]] (1724–1803) *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–) *[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–) *[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) *[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993) *[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) *[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) *[[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija (1999–) *[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) *[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–) *[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–) *[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–) *[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) *[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) *[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–) *[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) *[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–) *[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–) *[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) *[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914) *[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951) *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) *[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–) *[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) *[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–) *[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) *[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik *[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–) *[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) *[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924) *[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) *[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–) *[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) *[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–2023) *[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Emil Lilleberg]], norra jäähokimängija (2001–) *[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) *[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–) *[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) *[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–) *[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965) *[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–) *[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) *[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) *[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980) *[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) *[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) *[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) *[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–) *[[Pille-Riin Lillepalu-Tubli]], Eesti teatritöötaja ja omavalitsuspoliitik (1990–) *[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–) *[[Ervin Lillepea]], eesti muusik ja laulja (1957–) *[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) *[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–2020) *[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–) *[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–) *[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–2024) *[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662) *[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966) *[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019) *[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012) *[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–2025) *[[George Lillo]], inglise näitekirjanik (1693–1739) *[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–) *[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) *[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) *[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–) ==Lim== *[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–) *[[Lucas Lima]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Paulo César Lima]], Brasiilia endine jalgpallur (1949–) *[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–2019) *[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) *[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) *[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013) *[[Robin Limberg]], Eesti jalgpallur (2001–) *[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012) *[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–) *[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik ==Lin== *[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) *[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–) *[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–) *[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–) *[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–) *[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–) *[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983) *[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?) *[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008) *[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865) *[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989) *[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–2026) *[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993) *[[Imbi Lind]], eesti maali- ja filmikunstnik (1930–2025) *[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887) *[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944) *[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) *[[Regina Lind]], eesti sotsiaaltöötaja ja koolitaja *[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984) *[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–) *[[Valentin Lind]], eesti näitleja, tantsija ja lavastaja (1909–1980) *[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017) *[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985) *[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) *[[Magnus Lindberg]], Soome helilooja (1958–) *[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Simon Lindberg]], Rootsi neonatslik poliitik (1983–) *[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974) *[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021) *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija (1993–) *[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908) *[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Andrei Linde]], Nõukogude Liidu ja USA kosmoloog (1948–) *[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–) *[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) *[[Carl von Linde]], saksa teadlane, insener ja ettevõtja (1842–1934) *[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936) *[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop *[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–) *[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–) *[[Keijo Lindeberg]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Esa Lindell]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–) *[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Alma Lindeman]], Eesti riigiametnik (1888–1964) *[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941) *[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795) *[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–) *[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898) *[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–) *[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919) *[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–) *[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–) *[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925) *[[Üllas Linder]], eesti baptisti vaimulik (1953–) *[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–) *[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930) *[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) *[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929) *[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002) *[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–) *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) *[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) *[[Ryan Lindgren]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017) *[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) *[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941) *[[Bendt Lindhardt]], Taani vaimulik (1804–1894) *[[Lauritz Christian Lindhardt]], Taani hambaarst *[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Emil Lindholm]], soome rallisõitja (1996–) *[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) *[[Sebastian Lindholm]], soome rallisõitja (1961–) *[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) *[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941) *[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015) *[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) *[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865) *[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–) *[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) *[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) *[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009) *[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985) *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–2025) *[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–) *[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–) *[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–) *[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Samuel Lindpere]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1872–1928) *[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1862–1931) *[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019) *[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019) *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija (1973–) *[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990) *[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968) *[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) *[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) *[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939) *[[Jesper Lindstrøm]], taani jalgpallur (2000–) *[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910) *[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–) *[[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja (1896–1951) *[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–) *[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) *[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985) *[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–) *[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–) *[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) *[[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik (1933–) *[[Antti Lindtman]], Soome poliitik (1982–) *[[Marius Lindvik]], Norra suusahüppaja (1998–) *[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–) *[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) *[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) *[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984) *[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–) *[[Kaisa Ling]], eesti laulja, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1990–) *[[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (1926–2024) *[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–) *[[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (1943–2026) *[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011) *[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936) *[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Alphonso Lingis]], leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (1933–2025) *[[Aarne Link]], eesti koolijuht ja treener (1940–2023) *[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) *[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981) *[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998) *[[Mihkel Link]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1895–1985) *[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) *[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970) *[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) *[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980) *[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (1895–1941) *[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) *[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–) *[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–) *[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942) *[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020) *[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) *[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963) *[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–) *[[Henno Linn]], eesti endine võrkpallur, võrkpallitreener, politseinik ja spordiajaloolane (1949–) *[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) *[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) *[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–) *[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–) *[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996) *[[Tiina Linna]], eesti muusik ja arhitekt (1946–) *[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011) *[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992) *[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965) *[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001) *[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) *[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016) *[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–) *[[Maimu Linnamägi]], eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja (1922–1988) *[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994) *[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018) *[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948) *[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–) *[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik *[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987) *[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) *[[Raivo Linnas]] (1961–) *[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) *[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) *[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) *[[Ilmar Linnat]], eesti kunstnik (1914–1987) *[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) *[[Bruno Aleksander Linneberg]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) *[[Kurt-Arved Linneberg]], Eesti mereväelane (1898–1975) *[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927) *[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–2024) *[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–) *[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–2015) *[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022) *[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja esperantoliikumise tegelane (1896–1973) *[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947) *[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936) *[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851) *[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–) *[[Juan Linz]], Hispaania politoloog (1926–2013) *[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953) *[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) *[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970) *[[Dmitri Linter]], Venemaa Föderatsiooni ametnik *[[Leonora Linter]], Eesti poliitaktivist ja ettevõtja (1950–) *[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–) *[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–) *[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962) *[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–) *[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–) *[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Linus]], paavst ==Lio== *[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022) ==Lip== *[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–) *[[Andrus Lipand]], eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik (1939–2023) *[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928) *[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000) *[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Järvi Lipasti]], eesti filoloog ja kultuuritegelane (1968–) *[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Johann Friedrich von Liphardt]], Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ning mõisnik (1655–1723) *[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891) *[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853) *[[Renaud Franz von Liphart]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu mereväelane (1880–1942) *[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) *[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986) *[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–) *[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949) *[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006) *[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924) *[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988) *[[Marko Lipp]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923) *[[Otto-Robert Lipp]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–1977) *[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015) *[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619) *[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469) *[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–) *[[Dimitri Lipping]], eesti insener ja vaimulik (1931–2024) *[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994) *[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–) *[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985) *[[Karla Lipping]], eesti mööbelsepp (1900–1987) *[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937) *[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015) *[[Helle Lippmaa]], eesti keemik *[[Hilja Lippmaa]], eesti lihhenoloog, illustraator ja tõlkija (1902–1943) *[[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik (1961–) *[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021) *[[Mikk Lippmaa]], eesti füüsik *[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943) *[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921) *[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) *[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941) *[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–) *[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008) *[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948) *[[Karin Lippus]], eesti ajaloolane ja ajalooõpetaja *[[Madle Lippus]], Eesti poliitik (1984–) *[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–) *[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015) *[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990) *[[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur (1996–) *[[Urmas Lips]], eesti mereteadlane (1960–) *[[Valdo Lips]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1970–) *[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980) *[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–) *[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–2023) *[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) *[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–) *[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010) *[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961) *[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–) ==Lir== *[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–) *[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–) ==Lis== *[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) *[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811) *[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–) *[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–) *[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–) *[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–) *[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) *[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972) *[[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik ja professor, riigi president aastatel 1992–1997 (1931–2020) *[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–) *[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886) *[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846) *[[Wilhelm List]], Saksamaa sõjaväelane (1880–1971) *[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) *[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) *[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–) *[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995) *[[Sonny Liston]], USA poksija *[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Maria Listra]], eesti laulja (1989–) ==Liš== *[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) *[[Ondřej Liška]], Tšehhi poliitik (1977–) ==Liz== *[[Simon Lizotte]], saksa elukutseline kettagolfimängija (1992–) ==Lit== *[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789) *[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–) *[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–) *[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) *[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) *[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945) *[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–2020) *[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur *[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–) *[[August Litter]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1894–1971) *[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020) *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja (1996–) *[[Sacheen Littlefeather]], USA näitleja, modell ja indiaaniaktivist (1946–2022) *[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) *[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006) *[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–) *[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951) *[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018) *[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945) *[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–) ==Liu== *[[Liu Chieh]], Hiina Vabariigi diplomaat (1907–1991) *[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–) *[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–) *[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–) *[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) *[[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja (1993–) *[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–) *[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017) *[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–) *[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–) *[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) *[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–) ==Liv== *[[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–) *[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) *[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902) *[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) *[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015) *[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr) *[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873) *[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–) *[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr) *[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944) *[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik (1958–) *[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999) *[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020) ==Liw== *[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665) *[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940) *[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]] ofdii3jszv1xsmc5kyc2g2gur0fnlfi 0 413520 7171074 4656879 2026-06-12T07:05:31Z Kuriuss 38125 7171074 wikitext text/x-wiki '''T(h)omas Harder-Mündrick''' (perekonnanimi ka ''Harder, Mündrick, Mönnick''; u [[1495]] [[Rootsi]] – [[1565]] [[Tallinn]]) oli Eesti vaimulik.<ref name="Aarma, 2007">[[Liivi Aarma]], 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. 2. raamat. Tallinn: [[G. ja T. Aarma Maja OÜ]]. Lk 100</ref> Tõenäoliselt oli ta 1537. aastast [[Oleviste kihelkond|Oleviste kihelkonna]] [[köster]].<ref name="Aarma, 2007"/> 1540. aastast oli ta [[Pühavaimu kogudus]]es eesti ja rootsi keeles [[jutlustaja]].<ref name="Aarma, 2007"/> 1543. aastani oli ta ka [[Kalamaja]]s [[Gerdruthi kogudus]]es eesti keeles jutlustaja.<ref name="Aarma, 2007"/> 1549. aastal on teda mainitud [[Tallinna Uus seek|Tallinna Uue seegi]] [[diakon]]ina.<ref name="Aarma, 2007"/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Harder-Mündrick, Thomas}} [[Kategooria:Sündinud 1495]] [[Kategooria:Surnud 1565]] 0jh4lkb388rap1jq4pbh24t1693pqxn 0 413875 7171131 7050220 2026-06-12T08:00:26Z Taurus404 80079 7171131 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Georg Linkov''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1975]] [[Kärdla]]s) on Eesti omavalitsusjuht. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]], kogus 137 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 12. juuni 2026}}</ref> ==Haridus== *1982–1992 [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkool]] *1992 [[Tartu Tööstuskool|Tartu 17. Kutsekeskkool]] *1993–1994 [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkool]] *1995 Eesti Kaitsevägi, Lahingukool, allohvitseride kursus *1996 Eesti Kaitsevägi, ohvitseride kursus *1997 [[Eesti Kaitsevägi]], [[Lahingukool]], vanemallohvitseride baaskursus *1997 Soome relvajõud, reservohvitseride kool (RUK), reservohvitseride kursus *2000–2003 [[Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]], sõjaline juhtimine *2007–2010 [[Tallinna Tehnikakõrgkool]], ehitusteaduskond, ehitusinsener *2010–2012 [[Tallinna Ülikool]], MA sotsiaalteadused (riigiteadused) *2014 [[Suuremõisa Ametikool]], väikelaeva juhtimine *2015 [[Eesti Jalgpalli Liit]], jalgpallitreeneri D-kategooria koolitus *2016 [[Hiiumaa Merepääste Selts]], vabatahtliku merepäästja koolitus (7 päeva) *2016 [[Hiiumaa Ametikool]], mere raadioside koolitus *2017/2018 [[Eesti Jalgpalli Liit]], jalgpallitreeneri C-kategooria koolitus *2019 [[Eesti Jalgpalli Liit]], jalgpallitreeneri UEFA B-koolitus ==Töökäik== *06.1994–01.1995 [[Kärdla Kultuurikeskus]], mänedžer *01.1995–12.1995 Eesti Kaitsevägi, ajateenija *04.1996–09.2000 Eesti Kaitsevägi, [[Õhutõrjepataljon]], I patarei, rühmaülem *01.2004–05.2004 Eesti Kaitsevägi, [[Scoutspataljon]], Lahingutoetuskompanii, kompaniiülema abi *05.2004–03.2005 Eesti Kaitsevägi, [[Rahuoperatsioonide Keskus]], sõjaline missioon Kosovos, staabiohvitser *04.2005–12.2005 Eesti Kaitsevägi, [[Rahuoperatsioonide Keskus]], instruktor *12.2005–10.2006 Eesti Kaitsevägi, [[Rahuoperatsioonide Keskus]], sõjaline missioon [[Afganistan]]is, MOT-meeskonna ülem *2007–2008 Eesti Kaitsevägi, [[Vahipataljon]], [[Tallinna Jalaväe Kool|Tallinna Jalaväe Kooli]] ülem *2008–2009 Eesti Kaitsevägi, [[ÜRO]] vaatlusmissioon [[Lõuna-Liibanon]]is, sõjaline vaatleja *2009–2013 [[Kärdla linnapea]] *2010-2013 [[Hiidlaste Koostöökogu]] MTÜ, juhatuse liige *2013–2015 [[Hiiu vallavanem]] *2014–... Varatõusja OÜ juht *2013–2015 Regioonide Komitee aseesimees *2015–2017 Regioonide Komitee asendusliige, ECON komisjoni liige *2015–2017 [[Eesti Loots]], nõukogu liige *2015–2016 Hiiu vallavolikogu esimees *2017–... Frankness Group OÜ juhatuse liige ==Liikmesus== *Hiiumaa Merepääste Seltsi liige *Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi liige *MTÜ Hiiu Maakonna Tuletõrjeühingu juhatuse liige *MTÜ Hiiumaa Võrkpall liige *MTÜ Hiiumaa Kogukonnateenused liige *2010 [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] liige *2005 [[Kaitseliidu Lääne malev]]a Hiiumaa malevkonna liige *Isamaa ja Res Publica Liidu Hiiumaa piirkonna juhatuse liige *Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu liige ==Isiklikku== Linkov on abielus, tal on kolm poega. {{JÄRJESTA:Linkov, Georg}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 8ln173x60dkq9umiu4gix5vszeisx17 0 418632 7170767 7112380 2026-06-11T12:03:31Z ~2026-34388-91 231439 7170767 wikitext text/x-wiki [[File:Kurna manor.jpg|thumb|Kurna mõisa varemed]] '''Kurna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Cournal'') oli [[rüütlimõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|kurna}} (vaadatud 25.10.2015)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Rae vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat on esmamainitud [[1384]]. aastal<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 17. sajandil kuulus mõis [[Treyden]]itele, [[Wrangell]]ile, 18. sajandil [[Schlippenbach]]idele ja [[Derfelden]]idele<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16724 Kurna mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Mõis kuulus alates 19. sajandist von [[Lantingshausen]]itele ja pikka aega [[Knorring]]utele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa esinduslik puust peahoone ehitati 19. sajandi lõpul<ref name="mõisaportaal, 2015"/> 1917. aastal ostis [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]] [[Lehmja mõis|Lehmja]] ja Kurna mõisad 1 000 000 rublaga. Peahoone hävis 2002. aasta tulekahjus, mille tagajärjel jäi alles vaid [[tiibhoone]].<ref name="mõisaportaal, 2015" />. Mõisa alal on kaitsealune [[Kurna mõisa park]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|kurna}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16724 Kurna mõis (Jüri khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Jüri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.338333|EW=24.8425|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Linnamõisad]] [[Kategooria:Tallinna linnamõisad]] [[Kategooria:Fersenite mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Derfeldenite mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] [[Kategooria:Delwigite mõisad]] 6230zqewdzsryjj9606ois4g85lrc9j 0 427714 7171228 7037496 2026-06-12T11:56:09Z LeeMarx 59920 7171228 wikitext text/x-wiki '''Sindi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Zintenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Tori kihelkond|Tori kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l.<ref name="Moisaportaal">{{Netiviide |url=http://www.mois.ee/pikknimy.shtml |pealkiri=Eesti mõisad. Pikk nimekiri |väljaanne=Eesti mõisaportaal |vaadatud=25. jaanuar 2016}}</ref> Mõisasüda paiknes [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kaldal hilisema [[Paikuse Politseikool]]i ja praeguse [[Sisekaitseakadeemia]] Politsei- ja Piirivalvekolledži Paikuse õppekoha piirkonnas.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> Sindi mõisast on teateid alates 1603. aastast.<ref name="RA-moisaregister">{{RA mõisaregister|2814}} (vaadatud 25.01.2016)</ref> Mõisa nimi on seotud [[16. sajand]]il tegutsenud [[Pärnu]] raehärra [[Claus Zinte]]ga, kelle perekonnanime järgi hakati mõisat nimetama ''Zintenhofiks''.<ref name="VisitParnuSindiMois" /><ref name="PoltsamJurjo2013" /> == Nimi ja varasem ajalugu == Sindi mõisa nimi pärineb Pärnu raehärra '''Claus Zinte''' nimest. 1565. aastal sai Zinte [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]]ilt Pärnu jõe äärseid maid, tõenäoliselt tasuks osalemise eest [[Pärnu]]s [[Rootsi]] garnisoni vastu suunatud vandenõus. Hiljem kuulusid maad Zinte pojale Conradile ning nende perekonnanime järgi hakati valdust nimetama ''Zintenhofiks'', eestipäraselt Sindi mõisaks.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> Ajaloolane [[Inna Põltsam-Jürjo]] on käsitlenud Zintet Pärnu Poola võimu aja sündmustes. Tema järgi toimus 1565. aastal Claus Zinte majas koosviibimine, mille käigus Poola-meelsed mõisamehed said enda kätte linnavärava võtme ja lasid oma võitluskaaslased linna. Zinte toetas Poola-meelset leeri rahaliselt ning sai juba samal aastal Sigismund II Augustilt tema järgi nimetatud maavalduse ''Zintenhof''.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Kohalikus kirjanduses ja varasemates käsitlustes on kasutatud ka nimekujusid '''Claus Zindt''', '''Clauss Zindt''' ja '''Carl Zindt'''. Koidu Uustalu on Sindi mõisa nime seostanud Pärnu linnafoogt Claus Zindtiga, kes omandas Pärnu jõe ääres mõned talud ning kelle perekonnanime järgi hakati mõisat nimetama saksa keeles ''Zintenhof''.<ref name="Uustalu1968" /> == Wöhrmannid ja kalevivabrik == 1832. aastal rentis Sindi mõisa [[Riia]] kaupmees ja tööstur [[Johann Christoph Wöhrmann]] (1784–1843). Mõisale kuulunud kunagise Saia küla maadele rajas ta 1833. aastal [[Sindi kalevivabrik]]u. Vabriku rajamist mõjutas asjaolu, et Wöhrmanni varasem ettevõte [[Poola]]s oli [[Novembriülestõus|1830.–1831. aasta ülestõusu]] ajal hävinud.<ref name="VisitParnuSindiMois" /><ref name="DehioKalevivabrik" /> Sindi kalevivabrikust kujunes [[19. sajand]]i esimesel poolel [[Liivimaa kubermang|Liivi-]] ja [[Eestimaa kubermang]]u suurim kalevimanufaktuur ning selle ümber kujunes tööstusasula. Mõisa nimi kandus edasi vabrikule, vabrikuasulale ja hilisemale [[Sindi]] linnale.<ref name="DehioKalevivabrik" /> 1860. aastal ostis Johann Christoph Wöhrmanni poeg [[Christian Heinrich Wöhrmann]] seni rendil olnud Sindi kroonumõisa [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigilt]]. Tema ajal arendati mõisat ja selle ümbrust edasi; Sindi mõisaga olid seotud ka ümbruskonna karjamõisad.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> 1876. aastal päris Sindi mõisa Christian Heinrich Wöhrmanni testamendi järgi tema poeg Ivan von Wöhrmann (1850–1893). Pärandisse ei kuulunud [[Sindi kalevivabrik]]u ala ja selle hooned. 1893. aastal omandas [[Wilhelm Reinhold Staël von Holstein|Wilhelm Staël von Holstein]] (1858–1918) täies koosseisus varem Ivan von Wöhrmannile kuulunud Sindi mõisa, kuid ka sel juhul ei kuulunud mõisa juurde kalevivabriku ala.<ref name="Kinnistud">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17714 |pealkiri=Sindi mõis (Tori khk) |väljaanne=Eesti Rahvusarhiiv. Kinnistute register |vaadatud=25. jaanuar 2016}}</ref> 1913. aastal rentis Wilhelm Staël von Holsteinilt Sindi mõisa, [[Wöhrmannshofi mõis|Wöhrmannshofi]] ja [[Pustuski mõis|Pustuski]] karjamõisa senine [[Reiu mõis]]a rentnik Johann Türk.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> == Riigistamine ja asundustalud == Sindi mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga. Mõis kuulus enne võõrandamist Staël von Holsteini pärijale, tütrele Margareta ehk Gita von der Ostenile. Pärast riigistamist jagati mõisamaad asundustaludeks.<ref name="VisitParnuAsundus" /> Esimeste asundustalude hulka kuulus Helenurme talu mõisa oja kaldal. Selle omandas Sindi mõisa ja selle karjamõisate senine rentnik Johann Türk. Helenurme talu juurest mööduvat oja hakati hiljem kutsuma Türgi ojaks.<ref name="VisitParnuAsundus" /> == Hoolekandeasutused ja politseikool == Pärast mõisa riigistamist kavatses Pärnu maavalitsus rajada mõisasüdamesse laste varjupaiga. Mõisa suur härrastemaja oli kehvas seisukorras ning selle korrastamine nõudis suuri kulutusi. Riigi toel remonditi härrastemaja 1922. aastaks osaliselt ning sinna paigutati esimesed kaheksa last. Sindi lastekodusse võeti lapsi vallavalitsuste ettepanekul, vanuses 4–16 eluaastat.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> 1925. aastal viidi Sindi lastekodu üle [[Voltveti mõis|Voltvetti]] ja Sindi mõisa toodi ruumipuuduses olnud Pärnumaa Nõdrameelsete Varjupaik. Lisaks härrastemajale kohandati asutuse tarbeks ümber ka mõisa endine ait, mida tunti Naistemajana.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tegutses asutus Sindi Invaliidide Kodu ehk Sindi Psühhokroonikute Kodu nime all. 1963. aastal viidi asutus tervikuna üle [[Koluvere]]sse. Tühjaks jäänud hoonetesse rajati endise Pärnu alaealiste koloonia baasil Sindi Erikutsekool nr 35, mis tegutses aastatel 1965–1990. Koolis omandasid 14–18-aastased noorukid kutseharidust, algul metallitöö erialal ning hiljem ka maalri- ja puutöö kutsealadel.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> 3. septembril 1990 avati endise erikutsekooli hoonetes [[Paikuse Politseikool]]. Hiljem sai sellest [[Sisekaitseakadeemia]] Politsei- ja Piirivalvekolledži Paikuse õppekoht.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> == Mõisa tähendus Sindi kujunemises == Kuigi hilisem [[Sindi]] linn ei kujunenud välja mõisasüdamest, vaid mõisa maadele rajatud [[Sindi kalevivabrik]]u ümber, on mõisal Sindi nime- ja asustusloos keskne koht. Mõisa saksakeelne nimi ''Zintenhof'' kandus üle kalevivabrikule ja selle ümber tekkinud töölisasulale. 1921. aastal sai vabrikuasula aleviõigused ning 1938. aastal linnaõigused.<ref name="DehioKalevivabrik" /> == Vaata ka == * [[Sindi]] * [[Sindi kalevivabrik]] * [[Wöhrmannshofi mõis]] * [[Pustuski mõis]] * [[Paikuse Politseikool]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VisitParnuSindiMois">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/paikuse-ajaloorada/sindi-mois-hoolekandeasutused/ |pealkiri=Sindi mõis ja hoolekandeasutused |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="VisitParnuAsundus">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/paikuse-ajaloorada/sindi-asundusest-paikuse-alevikus/ |pealkiri=Sindi asundusest Paikuse aleviks |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="PoltsamJurjo2013">{{cite journal |last=Põltsam-Jürjo |first=Inna |title=Die estländische Kleinstadt Neu-Pernau unter polnischer Herrschaft |journal=Nordost-Archiv |volume=22 |year=2013 |pages=38–56 |url=https://www.ikgn.de/_media/abhandlung2_poltsam-juerjo%20inna_noa_band_22_2013.pdf |access-date=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Uustalu1968">{{cite journal |last=Uustalu |first=Koidu |title=Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis |journal=Keel ja Kirjandus |issue=12 |date=1968 |pages=734–746 |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194540/142860/page/38 |access-date=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="DehioKalevivabrik">{{Netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/sindi-sindi-kalevivabriku-asula |pealkiri=Sindi, Sindi kalevivabriku asula |väljaanne=Dehio OME |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Moisaportaal">{{Netiviide |url=http://www.mois.ee/pikknimy.shtml |pealkiri=Eesti mõisad. Pikk nimekiri |väljaanne=Eesti mõisaportaal |vaadatud=25. jaanuar 2016}}</ref> <ref name="RA-moisaregister">{{RA mõisaregister|2814}} (vaadatud 25.01.2016)</ref> <ref name="Kinnistud">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17714 |pealkiri=Sindi mõis (Tori khk) |väljaanne=Eesti Rahvusarhiiv. Kinnistute register |vaadatud=25. jaanuar 2016}}</ref> }} == Välislingid == * {{RA mõisaregister|2814}} * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17714 Sindi mõis (Tori khk)] Eesti Rahvusarhiivi kinnistute registris * [https://visitparnu.com/paikuse-ajaloorada/sindi-mois-hoolekandeasutused/ Sindi mõis ja hoolekandeasutused] Visit Pärnu ajaloorajal {{Tori kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.3777778|EW=24.6155556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Pärnumaa mõisad]] [[Kategooria:Tori kihelkond]] [[Kategooria:Staël von Holsteinide mõisad]] [[Kategooria:Sindi]] q2h3pzsycyghxuafqlpgku41cyawyvo 0 434159 7170917 6538055 2026-06-11T17:36:19Z Taivo 268 ei vaja toimetamist 7170917 wikitext text/x-wiki '''Vabadussõja Ajaloo Komitee''' oli [[1926]]–[[1940]] tegutsenud [[komitee]], mille eesmärk oli põhjalikult uurida Eesti Vabariigi loomisega ja [[Vabadussõda|Vabadussõjaga]] seonduvaid sündmusi 1917–1920.<ref name="archivesportaleurope.net">https://web.archive.org/web/20160406095822/https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.2124 (vaadatud 06.04.2016)</ref> Komitee asutati [[16. juuni]]l 1926 [[Vabariigi Valitsus]]e vastu võetud [[seadlus]]e alusel. Komiteel oli juhatus ja töökomisjon. Juhatuse ülesannete seas olid anda üldisi juhtnööre; esimene juhatuse juhataja oli [[Jaan Soots]]. Töökomisjon täitis sisulisi ülesandeid.<ref name="archivesportaleurope.net"/> [[15. august]]il [[1928]] kinnitatud koosseisu järgi kuulusid komitee juhatusse: komitee juhataja (ohvitser), komitee juhataja I abi (ohvitser) ja komitee juhataja II abi (ametnik) ning töökomisjoni: töökomisjoni juht (kolonelleitnant), töökomisjoni juhi abi (major), 4 töökomisjoni liiget (kaptenid), ajutised tööjõud, I järgu joonestaja (vabapalgaline), I järgu kirjutaja (vabapalgaline) ja 2 II järgu masinakirjutajat (ühtlasi ka kirjutajad, vabapalgalised)<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.98:19</ref>. Komitee juhatusse kuulusid Jaan Soots, [[Nikolai Reek]], [[Jüri Uluots]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Hendrik Sepp]]. Komitee esimehel olid diviisiülema õigused. [[1934]] moodustati komitee juurde Mälestuste Kogumise toimkond, mille juhataja oli [[Oskar Kurvits]].<ref name="archivesportaleurope.net"/> Kitsad, õhuvaesed ja tolmused arhiiviruumid tekitasid ohvitseridel hingamisorganite haigusi. 2/3 koosseisust olid kopsu- ja kurguhaiged. Tervislikel põhjustel puuduti sageli ametist. Jalajas suri kopsutiisikusse, Kurvits ja Rägo põdesid samuti kopsutiisikust, Tuvikene pikaldast kurgu katarri ja Simmo kroonilist kopsutorude katarri.<ref>Andero Nimmer. Vabadussõja Ajaloo Komitee (1926–1940) lk 40</ref> [[Hengo Tulnola]] hinnangul Vabadussõja arhiiv oli kunstlikult ja kooskõlastamatult moodustatud Kõrgema Sõjakooli 1. lennu kuue lõpetanu poolt nii, et igamees üsna põgusal sorimisel valis Sõjavägede Staabi arhiivist staapide ja väeosade kirjakogudest välja ja eraldas "Vabadussõja arhiivi" teda tema lõputöö teema seisundilt huvitavaid toimikuid, eeskätt operatiivsisulisi. Need toimikud inventariseeriti "Vabadussõja arhiivi" põhinimistusse, mispuhul aga hulgaliselt toimikuid sattus võõrastesse fondidesse. N-ö vähemtähtsad toimikud jäid segipaisatult Sõjavägede Staabi keldrisse hunnikusse. Sealt visati neist märkimisväärne osa koguni ahjukütteks, sest "arhiivihoidja pidas neid asjatundjate poolt hävitamisele määratuteks".<ref>Andero Nimmer. Vabadussõja Ajaloo Komitee (1926–1940). lk 43</ref> Komitee väljaandel ilmus populaarteaduslik kaheköiteline "[[Eesti Vabadussõda 1918–1920]]" (1. köide 1937 ja 2. köide 1939). Komitee kavatses anda välja ka Vabadussõda käsitlevat teaduslikku koguteost, ent see jäi [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemise tõttu kirjutamata.<ref name="archivesportaleurope.net"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.2124 Komitees Rahvusarhiivi infosüstemis] *[[Andero Nimmer]]. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31096/magNimmer_Andero.pdf Vabadussõja Ajaloo Komitee (1926–1940)]. Magistritöö. Tartu, 2013 [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] sng6isstqchdkoow0nrv9igjapc03qe 0 436952 7171051 7158279 2026-06-12T02:56:30Z ~2026-34520-31 231481 /* Endised liikmed: */ 7171051 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Rising Sun | pilt = Rising Sun 2016.jpg | pildiallkiri = 2016 | pildi_suurus = 200px | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]'' | tegev = 2007–2011, 2013–2020, 2026 | plaadifirma = | URL = https://soundcloud.com/risingsunest }} [[File:Rising Sun (band).jpg|thumb|Rising Sun aastal 2009]] '''Rising Sun''' oli Eesti rokkansambel, mis asutati [[Tallinn]]as [[2007]]. aastal. Ansambli asutasid [[Janno Klausner]] ([[kitarr]]), [[Mikk Tivas]] ([[kitarr]]) ja [[Kristjan Aasamäe]] ([[trummid]]). 2007. aasta suvel tuli bändi lauljaks [[Renek Sui]], kuid ta lahkus sama aasta sügisel ning lauljna jätkas [[Mikk Tivas]]. 2008. aastal liitus bändiga [[Erik Öösalu]] ([[basskitarr]]). Esimene salvestatud lugu kandis pealkirja "Stay That Way" ja ilmus 2009. aasta suvel. Raadio 2 valis laulu suve lõpus nädala demoks. Samuti saavutas "Stay That Way" 40. koha [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt|2009. aasta Raadio 2 Aastahiti]] valimisel, kogudes 85 häält. Teise R2 nädala demo tiitli sai bänd 2010. aasta alguses lauluga "Still Breathing". 2010. aastal võttis Rising Sun osa Noortebändi võistlusest ning jõudis finaali. 2011. aastal katkestas Rising Sun tegevuse. Bändi solist Mikk Tivas osales saates "[[Eesti otsib superstaari]]" ning jõudis seal poolfinaali. 2013. aasta suvel alustati taas aktiivset lindistamist. 2014. aasta kevadel valmis singel "Iialgi", mis valiti Raadio 2-s nädala demoks. Samuti saavutas "Iialgi" 15. koha Raadio 2 aastahiti valimisel 2014. Rising Suni debüütalbum "Seikluste öö" ilmus 01.09.2016. ==Koosseis== ===Endised liikmed:=== * [[Kristjan Aasamäe]] – trummid, taustalaul (2007–2009) * [[Renek Sui]] – vokaal (2007) * [[Margus Neerut]] – trummid, taustalaul (2009–2010) * [[Erik Öösalu]] – basskitarr, taustalaul (2008–2011) * [[Kristjan Ojang]] – trummid, löökriistad, taustalaul (2010–2011, 2013–2019, 2026) * [[Jaan Lillepruun]] – kitarr (2010–2011, 2013–2018) * [[Janno Klausner]] – kitarr, basskitarr, taustalaul (2007–2010, 2013–2020) *[[Mikk Tivas]] – vokaal, kitarr (2007–2011, 2013–2020, 2026) * [[Jorma Tulk]] – kitarr (2019–2020, 2026) * [[Karl Haavamägi]] – Trummid, löökriistad (2019–2020) * [[Pärtel Miller]] – Bass, löökriistad (2026) ===Ajajoon=== {{#tag:timeline| ImageSize = width:800 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:100 bottom:60 top:0 right:10 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/2007 till:{{#time:m/d/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:horizontal position:bottom ScaleMajor = increment:2 start:2007 ScaleMinor = increment:2 start:2007 Colors = id:Vocals value:red legend:Vokaal id:Guitars value:green legend:Kitarrid id:Bass value:blue legend:Bass id:Drums value:orange legend:Trummid id:Lines value:black legend:Stuudioalbum LineData = at:09/01/2016 color:black layer:back BarData = bar:Sui text:"Renek Sui" bar:Tivas text:"Mikk Tivas" bar:Klausner text:"Janno Klausner" bar:Lillepruun text:"Jaan Lillepruun" bar:Öösalu text:"Erik Öösalu" bar:Tulk text:"Jorma Tulk" bar:Aasamäe text:"Kristjan Aasamäe" bar:Neerut text:"Margus Neerut" bar:Ojang text:"Kristjan Ojang" bar:Haavamägi text:"Karl Haavamägi" PlotData= width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:Sui from:01/01/2007 till:10/11/2007 color:Vocals bar:Tivas from:01/01/2007 till:05/01/2008 color:Guitars bar:Tivas from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Vocals bar:Klausner from:01/01/2007 till:03/10/2010 color:Guitars bar:Lillepruun from:05/01/2010 till:09/11/2011 color:Guitars bar:Tivas from:05/10/2013 till:01/25/2020 color:Vocals bar:Lillepruun from:05/10/2013 till:12/31/2018 color:Guitars bar:Tulk from:01/01/2019 till:01/25/2020 color:Guitars bar:Öösalu from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Bass bar:Klausner from:05/10/2013 till:01/25/2020 color:Bass bar:Tulk from:01/01/2007 till:12/31/2007 color:Bass bar:Aasamäe from:01/01/2007 till:01/15/2009 color:Drums bar:Neerut from:01/16/2009 till:01/15/2010 color:Drums bar:Ojang from:01/16/2010 till:09/11/2011 color:Drums bar:Ojang from:05/10/2013 till:02/25/2019 color:Drums bar:Haavamägi from:08/11/2019 till:01/25/2020 color:Drums }} == Singlid== * "Stay That Way" (2009) * "Letting Go" (2009) * "Still Breathing" (2009) * "Iialgi" (2014) * "Varjuna kõnnin su ees" (2014) * "Reeturlik pilk" (2015) * "Kolm musta kassi" (2016) * "Seikluste öö" (2016) * "Nii jälle riskin" (2016) *"Sada kurja hinge" (2019) == Albumid== * "[[Seikluste öö]]" (2016) [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] fhizv3ombpy22zee7eroz1o1eorqgnv 7171052 7171051 2026-06-12T02:57:25Z ~2026-34520-31 231481 /* Koosseis */ 7171052 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Rising Sun | pilt = Rising Sun 2016.jpg | pildiallkiri = 2016 | pildi_suurus = 200px | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]'' | tegev = 2007–2011, 2013–2020, 2026 | plaadifirma = | URL = https://soundcloud.com/risingsunest }} [[File:Rising Sun (band).jpg|thumb|Rising Sun aastal 2009]] '''Rising Sun''' oli Eesti rokkansambel, mis asutati [[Tallinn]]as [[2007]]. aastal. Ansambli asutasid [[Janno Klausner]] ([[kitarr]]), [[Mikk Tivas]] ([[kitarr]]) ja [[Kristjan Aasamäe]] ([[trummid]]). 2007. aasta suvel tuli bändi lauljaks [[Renek Sui]], kuid ta lahkus sama aasta sügisel ning lauljna jätkas [[Mikk Tivas]]. 2008. aastal liitus bändiga [[Erik Öösalu]] ([[basskitarr]]). Esimene salvestatud lugu kandis pealkirja "Stay That Way" ja ilmus 2009. aasta suvel. Raadio 2 valis laulu suve lõpus nädala demoks. Samuti saavutas "Stay That Way" 40. koha [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt|2009. aasta Raadio 2 Aastahiti]] valimisel, kogudes 85 häält. Teise R2 nädala demo tiitli sai bänd 2010. aasta alguses lauluga "Still Breathing". 2010. aastal võttis Rising Sun osa Noortebändi võistlusest ning jõudis finaali. 2011. aastal katkestas Rising Sun tegevuse. Bändi solist Mikk Tivas osales saates "[[Eesti otsib superstaari]]" ning jõudis seal poolfinaali. 2013. aasta suvel alustati taas aktiivset lindistamist. 2014. aasta kevadel valmis singel "Iialgi", mis valiti Raadio 2-s nädala demoks. Samuti saavutas "Iialgi" 15. koha Raadio 2 aastahiti valimisel 2014. Rising Suni debüütalbum "Seikluste öö" ilmus 01.09.2016. ==Koosseis== ===Endised liikmed:=== * [[Kristjan Aasamäe]] – trummid, taustalaul (2007–2009) * [[Renek Sui]] – vokaal (2007) * [[Margus Neerut]] – trummid, taustalaul (2009–2010) * [[Erik Öösalu]] – basskitarr, taustalaul (2008–2011) * [[Kristjan Ojang]] – trummid, löökriistad, taustalaul (2010–2011, 2013–2019, 2026) * [[Jaan Lillepruun]] – kitarr (2010–2011, 2013–2018) * [[Janno Klausner]] – kitarr, basskitarr, taustalaul (2007–2010, 2013–2020) *[[Mikk Tivas]] – vokaal, kitarr (2007–2011, 2013–2020, 2026) * [[Jorma Tulk]] – kitarr (2019–2020, 2026) * [[Karl Haavamägi]] – Trummid, löökriistad (2019–2020) * [[Pärtel Miller]] – Bass (2026) ===Ajajoon=== {{#tag:timeline| ImageSize = width:800 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:100 bottom:60 top:0 right:10 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/2007 till:{{#time:m/d/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:horizontal position:bottom ScaleMajor = increment:2 start:2007 ScaleMinor = increment:2 start:2007 Colors = id:Vocals value:red legend:Vokaal id:Guitars value:green legend:Kitarrid id:Bass value:blue legend:Bass id:Drums value:orange legend:Trummid id:Lines value:black legend:Stuudioalbum LineData = at:09/01/2016 color:black layer:back BarData = bar:Sui text:"Renek Sui" bar:Tivas text:"Mikk Tivas" bar:Klausner text:"Janno Klausner" bar:Lillepruun text:"Jaan Lillepruun" bar:Öösalu text:"Erik Öösalu" bar:Tulk text:"Jorma Tulk" bar:Aasamäe text:"Kristjan Aasamäe" bar:Neerut text:"Margus Neerut" bar:Ojang text:"Kristjan Ojang" bar:Haavamägi text:"Karl Haavamägi" PlotData= width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:Sui from:01/01/2007 till:10/11/2007 color:Vocals bar:Tivas from:01/01/2007 till:05/01/2008 color:Guitars bar:Tivas from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Vocals bar:Klausner from:01/01/2007 till:03/10/2010 color:Guitars bar:Lillepruun from:05/01/2010 till:09/11/2011 color:Guitars bar:Tivas from:05/10/2013 till:01/25/2020 color:Vocals bar:Lillepruun from:05/10/2013 till:12/31/2018 color:Guitars bar:Tulk from:01/01/2019 till:01/25/2020 color:Guitars bar:Öösalu from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Bass bar:Klausner from:05/10/2013 till:01/25/2020 color:Bass bar:Tulk from:01/01/2007 till:12/31/2007 color:Bass bar:Aasamäe from:01/01/2007 till:01/15/2009 color:Drums bar:Neerut from:01/16/2009 till:01/15/2010 color:Drums bar:Ojang from:01/16/2010 till:09/11/2011 color:Drums bar:Ojang from:05/10/2013 till:02/25/2019 color:Drums bar:Haavamägi from:08/11/2019 till:01/25/2020 color:Drums }} == Singlid== * "Stay That Way" (2009) * "Letting Go" (2009) * "Still Breathing" (2009) * "Iialgi" (2014) * "Varjuna kõnnin su ees" (2014) * "Reeturlik pilk" (2015) * "Kolm musta kassi" (2016) * "Seikluste öö" (2016) * "Nii jälle riskin" (2016) *"Sada kurja hinge" (2019) == Albumid== * "[[Seikluste öö]]" (2016) [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] ovcah09ul5ql4heilps86k2rph395op 7171053 7171052 2026-06-12T02:58:13Z ~2026-34520-31 231481 /* Endised liikmed: */ 7171053 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Rising Sun | pilt = Rising Sun 2016.jpg | pildiallkiri = 2016 | pildi_suurus = 200px | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]'' | tegev = 2007–2011, 2013–2020, 2026 | plaadifirma = | URL = https://soundcloud.com/risingsunest }} [[File:Rising Sun (band).jpg|thumb|Rising Sun aastal 2009]] '''Rising Sun''' oli Eesti rokkansambel, mis asutati [[Tallinn]]as [[2007]]. aastal. Ansambli asutasid [[Janno Klausner]] ([[kitarr]]), [[Mikk Tivas]] ([[kitarr]]) ja [[Kristjan Aasamäe]] ([[trummid]]). 2007. aasta suvel tuli bändi lauljaks [[Renek Sui]], kuid ta lahkus sama aasta sügisel ning lauljna jätkas [[Mikk Tivas]]. 2008. aastal liitus bändiga [[Erik Öösalu]] ([[basskitarr]]). Esimene salvestatud lugu kandis pealkirja "Stay That Way" ja ilmus 2009. aasta suvel. Raadio 2 valis laulu suve lõpus nädala demoks. Samuti saavutas "Stay That Way" 40. koha [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt|2009. aasta Raadio 2 Aastahiti]] valimisel, kogudes 85 häält. Teise R2 nädala demo tiitli sai bänd 2010. aasta alguses lauluga "Still Breathing". 2010. aastal võttis Rising Sun osa Noortebändi võistlusest ning jõudis finaali. 2011. aastal katkestas Rising Sun tegevuse. Bändi solist Mikk Tivas osales saates "[[Eesti otsib superstaari]]" ning jõudis seal poolfinaali. 2013. aasta suvel alustati taas aktiivset lindistamist. 2014. aasta kevadel valmis singel "Iialgi", mis valiti Raadio 2-s nädala demoks. Samuti saavutas "Iialgi" 15. koha Raadio 2 aastahiti valimisel 2014. Rising Suni debüütalbum "Seikluste öö" ilmus 01.09.2016. ==Koosseis== ===Endised liikmed:=== * [[Kristjan Aasamäe]] – trummid, taustalaul (2007–2009) * [[Renek Sui]] – vokaal (2007) * [[Margus Neerut]] – trummid, taustalaul (2009–2010) * [[Erik Öösalu]] – basskitarr, taustalaul (2008–2011) * [[Kristjan Ojang]] – trummid, löökriistad, taustalaul (2010–2011, 2013–2019, 2026) * [[Jaan Lillepruun]] – kitarr (2010–2011, 2013–2018) * [[Janno Klausner]] – kitarr, basskitarr, taustalaul (2007–2010, 2013–2020) *[[Mikk Tivas]] – vokaal, kitarr (2007–2011, 2013–2020, 2026) * [[Jorma Tulk]] – kitarr (2019–2020, 2026) * [[Karl Haavamägi]] – Trummid, löökriistad (2019–2020) * [[Pärtel Miller]] – Basskitarr (2026) ===Ajajoon=== {{#tag:timeline| ImageSize = width:800 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:100 bottom:60 top:0 right:10 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/2007 till:{{#time:m/d/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:horizontal position:bottom ScaleMajor = increment:2 start:2007 ScaleMinor = increment:2 start:2007 Colors = id:Vocals value:red legend:Vokaal id:Guitars value:green legend:Kitarrid id:Bass value:blue legend:Bass id:Drums value:orange legend:Trummid id:Lines value:black legend:Stuudioalbum LineData = at:09/01/2016 color:black layer:back BarData = bar:Sui text:"Renek Sui" bar:Tivas text:"Mikk Tivas" bar:Klausner text:"Janno Klausner" bar:Lillepruun text:"Jaan Lillepruun" bar:Öösalu text:"Erik Öösalu" bar:Tulk text:"Jorma Tulk" bar:Aasamäe text:"Kristjan Aasamäe" bar:Neerut text:"Margus Neerut" bar:Ojang text:"Kristjan Ojang" bar:Haavamägi text:"Karl Haavamägi" PlotData= width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:Sui from:01/01/2007 till:10/11/2007 color:Vocals bar:Tivas from:01/01/2007 till:05/01/2008 color:Guitars bar:Tivas from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Vocals bar:Klausner from:01/01/2007 till:03/10/2010 color:Guitars bar:Lillepruun from:05/01/2010 till:09/11/2011 color:Guitars bar:Tivas from:05/10/2013 till:01/25/2020 color:Vocals bar:Lillepruun from:05/10/2013 till:12/31/2018 color:Guitars bar:Tulk from:01/01/2019 till:01/25/2020 color:Guitars bar:Öösalu from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Bass bar:Klausner from:05/10/2013 till:01/25/2020 color:Bass bar:Tulk from:01/01/2007 till:12/31/2007 color:Bass bar:Aasamäe from:01/01/2007 till:01/15/2009 color:Drums bar:Neerut from:01/16/2009 till:01/15/2010 color:Drums bar:Ojang from:01/16/2010 till:09/11/2011 color:Drums bar:Ojang from:05/10/2013 till:02/25/2019 color:Drums bar:Haavamägi from:08/11/2019 till:01/25/2020 color:Drums }} == Singlid== * "Stay That Way" (2009) * "Letting Go" (2009) * "Still Breathing" (2009) * "Iialgi" (2014) * "Varjuna kõnnin su ees" (2014) * "Reeturlik pilk" (2015) * "Kolm musta kassi" (2016) * "Seikluste öö" (2016) * "Nii jälle riskin" (2016) *"Sada kurja hinge" (2019) == Albumid== * "[[Seikluste öö]]" (2016) [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] mhkv85dpaucqp3396pdxpj5crdgkg0m 0 440306 7171009 7170552 2026-06-11T21:10:06Z Sjur 66496 /* Veebruar */ 7171009 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] rw1sa6grd07yb9fj9hqjr63m0xq6a9c 0 449929 7171071 6986722 2026-06-12T07:01:08Z Kuriuss 38125 7171071 wikitext text/x-wiki '''Ülo Rannaste''' (kuni 26. märtsini 1935 perekonnanimi '''Grohmulson''' ('''Gromelson'''); [[8. märts]] [[1930]] [[Tartu]] – [[25. september]] [[2005]] [[Lagedi]]) oli eesti balletitantsija ja näitleja.<ref>{{Netiviide |url=http://tmm.ee/component/efemerides/?kuu=3 |pealkiri=Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tähtpäevade kalender |vaadatud=2016-11-23 |arhiivimisaeg=2016-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161123204348/http://tmm.ee/component/efemerides/?kuu=3 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1946. aastal lõpetas ta [[Tartu 1. Keskkool]]is 8. klassi. Õppis tantsimist [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] õpperühmas. Aastatel 1946–1966 oli ta Vanemuise balletisolist ja 1967–1971 sama teatri näitleja. ==Tunnustus== *1964 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rannaste_%C3%BClo2 Eesti Entsüklopeedia] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=112107 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. RT Vanemuine balletisolist Ülo Rannaste (1957)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=112335 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Näitlejad Ülo Rannaste (Kalevipoeg) ja J. Juhanson (Soome sepp)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=98394 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Vabariigi teatrite vahelisel jalgpallivõistlustel esikohale tulnud Vanemuise meeskonna kapten Ülo Rannaste rändkarikat vastu võtmas] *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.725567111402032%2C58.396563354850535%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22%C3%9Clo%22%2C%22longitude%22%3A26.725567111402032%2C%22latitude%22%3A58.396563354850535%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Maarja kalmistul] {{JÄRJESTA:Rannaste, Ülo}} [[Kategooria:Eesti balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2005]] ldw9x9cfrwjeteawsz6miikfhh9b1ym 4 456136 7170947 7170640 2026-06-11T19:09:32Z KKKMRL 226665 /* VL TL */ 7170947 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[Ehitise rekonstrueerimine]] * [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)'' * [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') * [[Amsterdami null]] (''Amsterdam Ordnance Datum'') ====MI MN==== * [[Jahikeeld]] ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' * [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)'' * [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' * [[Siberi Võhumõõk]] ''(Siberian Iris)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' * [[Süsinikupõllumajandus]] ''(Carbon Farming)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (''Catalytic converter'') *[[Tsentrifugaalpump]] (''Centrifugal pump'') *[[Petrooleum]] (''Petroleum'') *[[Volvo Redblock]] (''Volvo Redblock'') *[[Ülerõhk sisepõlemismootoris]] (''boost pressure'') ====MI TN==== * [[Martensiit]] ====VL TL==== •[[Kanaliha]] ====VL RM==== ====VL LK==== *[[Zooloogia]] (Zoology) cpwcxac6ohgst8tb1uqye6ky560npsf 0 457475 7170794 6279113 2026-06-11T13:09:24Z Taurus404 80079 7170794 wikitext text/x-wiki '''Teija Tuula Marjatta Toivari''' (sündinud [[14. mai]]l [[1974]] [[Valkeala]]s) on Soome päritolu Eesti meditsiinitöötaja, [[hospiits]]i arendaja. Ta on õppinud Lahti rakenduskõrgkoolis diakonissiõeks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.linnaleht.ee/765933/terve-elu-eestit-teeninud-inimesed-on-vaart-hoolivat-eluohtut |pealkiri=Anne Lill. Terve elu Eestit teeninud inimesed on väärt hoolivat eluõhtut. Linnaleht, 20. oktoober 2016 |vaadatud=2017-02-09 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211155503/http://www.linnaleht.ee/765933/terve-elu-eestit-teeninud-inimesed-on-vaart-hoolivat-eluohtut |url-olek=ei tööta }}</ref> 2012. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is õendusteaduses magistritööd „Dementsusega inimeste omashooldajate kogemused hooldajaks olemisest ja professionaalse abi saamisest: parim praktika, probleemid ja ettepanekud tulevikuks“ (juhendajad [[Kai Saks]] ja [[Kristi Toode]]) ja sai terviseteaduse magistri kraadi.<ref>{{Netiviide |url=http://tervis.ut.ee/sites/default/files/ode/magistritoo_teija_toivari.pdf |pealkiri=Teija Toivari. Dementsusega inimeste omashooldajate kogemused hooldajaks olemisest ja professionaalse abi saamisest: parim praktika, probleemid ja ettepanekud tulevikuks. Magistritöö. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õendusteaduse osakond. Tartu, 2012 |vaadatud=2017-02-09 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211155419/http://tervis.ut.ee/sites/default/files/ode/magistritoo_teija_toivari.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html |vaadatud=2017-02-09 |arhiivimisaeg=2016-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161217211323/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1999. aastal asus ta tööle [[EELK Tallinna Diakooniahaigla]] õena, hiljem töötanud hospiitsi õendusjuhi, haigla kvaliteedijuhi, hospiitsi juhi ja hospiitsosakonna vanemõena.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eelk.ee/et/kontakt/asutused/sa-eelk-tallinna-diakooniahaigla/ |pealkiri=EELK Tallinna Diakooniahaigla |vaadatud=2017-02-09 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211155345/http://www.eelk.ee/et/kontakt/asutused/sa-eelk-tallinna-diakooniahaigla/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on MTÜ Pallium ja Tallinna Soome-kooli juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pallium.ee/et/kontakt |pealkiri=MTÜ Pallium juhatus |vaadatud=2017-02-09 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211081319/http://www.pallium.ee/et/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref>,<ref>[https://www.inforegister.ee/DHFWVCW-TEIJA-TUULA-MARJATTA-TOIVARI Inforegister. Teija Tuula Marjatta Toivari]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on ka [[Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon]]i liige.<ref>[http://www.egga.ee/index.php?id1=3&id2=4&keel=ee Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon. Liikmed]</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] valimisliidu Vali Viimsi nimekirjas, kogus 15 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> ==Tunnustus== *2017 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.postimees.ee/4007973/presidendilt-saab-teenetemaergi-113-inimest Presidendilt saab teenetemärgi 113 inimest. Postimees, 9. veebruar 2017]</ref><ref>{{EVkavaler|19535}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/d4049913-409c-4053-b27a-5e8375761d8c/huvitaja-millist-hoolt-vajab-inimene-elu-viimastel-hetkedel Huvitaja. Millist hoolt vajab inimene elu viimastel hetkedel? Vikerraadio, 27.09.2016] *[http://www.linnaleht.ee/765933/terve-elu-eestit-teeninud-inimesed-on-vaart-hoolivat-eluohtut Anne Lill. Terve elu Eestit teeninud inimesed on väärt hoolivat eluõhtut. Linnaleht, 20. oktoober 2016] *[http://tervis.postimees.ee/3158489/pealtnaegija-eesti-haiglad-pueueavad-suremise-muuta-vaeaerikaks-suendmuseks «Pealtnägija»: Eesti haiglad püüavad suremise muuta väärikaks sündmuseks. Postimees, 16. aprill 2015] *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestis-elav-soomlane-sotsiaalne-turvalisus-jatab-soovida?id=51184123 Hetlin Villak. Eestis elav soomlane: sotsiaalne turvalisus jätab soovida. Eesti Päevaleht, 7. detsember 2009] *[http://www.60pluss.ee/3719425/eesti-on-ainuke-el-i-riik-kus-hospiitsteenus-pole-riiklikult-rahastatud Kristiina Vaarik. Eesti on ainuke EL-i riik, kus hospiitsteenus pole riiklikult rahastatud. 60+, 3. juuni 2016] {{JÄRJESTA:Toivari, Teija}} [[Kategooria:Eesti tervishoiutöötajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti soomlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] stqlf0102unsw8vil3m2o4g97s2jozg 0 462381 7171192 7170256 2026-06-12T10:30:32Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7171192 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. Maailma Majandusfoorum. * 25. jaanuar – Bulgaaria president Rumen Radev astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – Peruu president José Jeri tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus José María Balcázar. * 19. veebruar – Lõuna-Korea kohus mõistis endise presidendi Yun Seok-yuli mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – Kim Jong-un valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]] * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 6ma8bj56xqpjntayecu4jqs1rmu3r3o 7171196 7171192 2026-06-12T10:58:26Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7171196 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. Maailma Majandusfoorum. * 25. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – Peruu president José Jeri tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus José María Balcázar. * 19. veebruar – Lõuna-Korea kohus mõistis endise presidendi Yun Seok-yuli mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]] * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] kr3pufytnwlibdspoago3ro1bivb73d 7171204 7171196 2026-06-12T11:06:26Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7171204 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. Maailma Majandusfoorum. * 25. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – Peruu president José Jeri tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus José María Balcázar. * 19. veebruar – Lõuna-Korea kohus mõistis endise presidendi Yun Seok-yuli mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]] * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] hcq4m57bs6eh2d3gqbw5s62ejrz2csn 7171222 7171204 2026-06-12T11:40:16Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7171222 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. Maailma Majandusfoorum. * 25. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – Peruu president José Jeri tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus José María Balcázar. * 19. veebruar – Lõuna-Korea kohus mõistis endise presidendi Yun Seok-yuli mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde- Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine maavärin. * 20. aprill – Apple teatas, et John Ternus asendab Tim Cooki uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]] * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] tb30xadim9ekg8kyccf1z78t5xft5rr 7171226 7171222 2026-06-12T11:54:18Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7171226 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 25. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – Peruu president José Jeri tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus José María Balcázar. * 19. veebruar – Lõuna-Korea kohus mõistis endise presidendi Yun Seok-yuli mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde- Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine maavärin. * 20. aprill – Apple teatas, et John Ternus asendab Tim Cooki uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]] * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] oeeica1yncimet4doeghkjv1zgi393a 0 469434 7170996 7017153 2026-06-11T20:56:34Z Kuuskinen 33651 7170996 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Fianna Fáil | nimi_keeles = | logo = Fianna Fáil logo (2024).svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = Esimees | juht = [[Micheál Martin]] | peasekretär = | asutamine = {{Algusaeg ja vanus|1926|5|16}} | lõpetamine = | peakorter = | ideoloogia = | spekter = | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = [[Dáil Éireann]] | kohti1 = 48 | kohti2_kus = [[Seanad Éireann]] | kohti2 = 19 | liikmeid = {{langus}} 15 000 | loosung = | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = [https://www.fiannafail.ie/ fiannafail.ie] | värvus = | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit|ALDE]] }} '''Fianna Fáil''' ([[iiri keel]]es 'saatuse sõdalased'; ametlik nimi '''Fianna Fáil – The Republican Party''', Fianna Fáil – Vabariiklik Partei) on [[Iirimaa]] konservatiivne [[partei]]. Tänapäeval on see üks kahest Iirimaa peamisest parteist. Fianna Fáili asutas 16. mail 1926 vabariiklasest poliitik [[Éamon de Valera]] koos oma toetajatega pärast lahkumist erakonnast [[Sinn Féin]].<ref name="Our" /> Lahkulöömise põhjuseks oli soov võtta vastu kohad Iirimaa parlamendis ([[Oireachtas]]), mida Sinn Féin tollal keeldus tunnustamast. Fianna Fáil oli [[Briti-Iiri leping]]u sõlmimise vastu. Alates 1927. aastast on Fianna Fáil koos [[Fine Gael]]-iga olnud üks kahest Iirimaa suurimast erakonnast. Mõlemat peetakse üldiselt paremtsentristlikeks erakondadeks, mis paiknevad poliitilisel maastikul paremal nii [[Iirimaa Tööpartei|Tööparteist]] kui ka Sinn Féinist. Fianna Fáil domineeris suure osa 20. sajandist Iirimaa poliitikas ning alates oma asutamisest on kas see või Fine Gael juhtinud kõiki Iirimaa valitsusi. Aastatel 1932–2011 oli Fianna Fáil Iirimaa parlamendi alamkojas ([[Dáil Éireann]])suurim erakond, kuigi hiljem hakkas tema toetus vähenema. Alates 1989. aastast oli erakond valitsustes peamiselt koalitsioonides nii vasak- kui parempoolsete parteidega. Fianna Fáili toetus kukkus järsult [[2011. aasta Iirimaa üldvalimised|2011. aasta üldvalimistel]] ning erakond jäi kolmandaks. Seda peeti laialdaselt Iirimaa poliitilise maastiku ümberkujundumiseks pärast 2008. aasta järgset majanduslangust. 2016. aastaks oli erakond piisavalt taastunud, et saada suurimaks opositsioonierakonnaks, ning sõlmis kokkuleppe Fine Gaeli juhitud vähemusvalitsuse toetamiseks. 2024. aastal sai Fianna Fáil uuesti parlamendi suurimaks erakonnaks.<ref name="Emerges" /> Fianna Fáil kuulub Euroopa tasandil [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]]u ning [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalsesse Internatsionaali]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Our">{{netiviide |pealkiri=Our History |väljaanne=Fianna Fáil |url=https://www.fiannafail.ie/our-party#our-history |vaadatud=2026-06-11}}</ref> <ref name="Emerges">{{netiviide |pealkiri=Fianna Fáil emerges as largest party in Irish election |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/news/articles/cpdnlv8n758o |vaadatud=2026-06-11}}</ref> }} [[Kategooria:Konservatiivsed parteid]] [[Kategooria:Iirimaa parteid]] aegay1qy076kzceswo2m785o1tncl9y 0 471186 7170768 7034716 2026-06-11T12:06:59Z Kuriuss 38125 7170768 wikitext text/x-wiki [[Fail:Robert Linna at Kõigi Eesti Laul.jpg|pisi|262x262px|Robert Linna kontserdil "Kõigi Eesti laul" Tallinnas 19. aprillil 2019]] '''Robert Linna''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1983]]) on eesti popmuusik. ==Haridus== Ta on kõrgharitud filmioperaator.<ref>[https://jupiter.err.ee/1127947/reet-linna Intervjuu Robert Linnaga "Öö-TV-s"], ERR, esmaeeter 29.08.2020.</ref> ==Muusika ja teater== Ta laulab ansamblites [[Elephants From Neptune]], [[KuradiSaar]] ja [[Lexsoul Dancemachine]]. [[2018]]. ja [[2019]]. aasta suvel [[Narva]]s mängitud [[Ivar Põllu]] ja [[Robert Annus]]e koostöös valminud Tartu Uue Teatri muusikalises vabaõhulavastuses „Kremli ööbikud“ mängis ta vaheldumisi [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäge]], [[Paap Kõlar]]it, [[Urmas Alender]]it ja [[Ivo Linna]]t. Aeg-ajalt esineb ka koos oma isa [[Ivo Linna]]ga. [[Eesti Laul 2026|2026. aasta Eesti Laulul]] osaleb ta looga "Metsik Roos". ==Isiklikku== Tema ema on [[Reet Linna]] ja isa [[Ivo Linna]]. Roberti vanaisad olid helilooja [[Arved Haug]] ja koorijuht [[Timoteus Linna]]. Robert on abielus Anna-Liisa Linnaga, neil on kaks last: [[2016]]. aastal sündinud poeg Albert ja [[2019]]. aastal sündinud tütar Evi. Kui Robert sündis, pühendas vanaisa Arved Haug talle laulu "Rahu hällilaul", mille esmaesitajad on Roberti vanemad Reet ja Ivo Linna. Laul kõlas 1987. aastal toimunud [[VI noorte laulu- ja tantsupidu|VI noorte laulu- ja tantsupeol]] nii sega- ja naiskooride esituses kui ka ühe tantsu muusikana.<ref>Meelis Kapstas. [https://kultuur.postimees.ee/8017904/nadala-persoon-reet-linna-refraan-on-vaid-hetk-milles-viibime-praegu Nädala persoon ⟩ Reet Linna refrään: on vaid hetk, milles viibime praegu] Postimees Kultuur. 11.05.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ohtuleht.ee/587657/kui-hasti-tunnevad-teineteist-muusikutest-isa-poeg-ivo-ja-robert-linna Kui hästi tunnevad teineteist muusikutest isa-poeg Ivo ja Robert Linna?], Õhtuleht, 16. juuli 2014 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-muusik-robert-linnale-sundis-pisipoeg-roomutunne-on-uuratu?id=74838375 Muusik Robert Linnale sündis pisipoeg: rõõmutunne on üüratu!], Delfi, 17. juuni 2016 * [http://perejakodu.ohtuleht.ee/784307/robert-linna-pidutsemise-aeg-on-labi-meil-on-kodus-oma-salaselts Robert Linna: "Pidutsemise aeg on läbi. Meil on kodus oma salaselts!"], Pere ja Kodu, 30. jaanuar 2017 * [https://elu.ohtuleht.ee/891339/robert-linna-isale-ma-pole-oelnud-et-mangin-kremli-oobikutes-teda-mainisin-uksnes-et-see-jaagu-ullatuseks- Robert Linna: „Isale ma pole öelnud, et mängin „Kremli ööbikutes” teda. Mainisin üksnes, et see jäägu üllatuseks.”], Õhtuleht, 10. august 2018 * [https://elu.ohtuleht.ee/893446/ivo-linna-vaatasin-kremli-oobikuid-suu-ammuli-ja-olin-vaga-uhke-oma-poja-ule Ivo Linna: vaatasin „Kremli ööbikuid” suu ammuli ja olin väga uhke oma poja üle!], Õhtuleht, 24. august 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/dunastia-suureneb-ivo-linna-saab-taas-vanaisaks?id=85606757 Dünastia suureneb: Ivo Linna saab taas vanaisaks!], Kroonika, 15. märts 2019 * [https://leht.postimees.ee/6707075/arteri-suur-lugu-robert-linna-just-seda-olen-kogu-elu-taga-ajanud Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud], Postimees, 13. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Linna, Robert}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 6mvftttpascipqdmxq8ylxdn3uobqjx 7170819 7170768 2026-06-11T14:07:46Z Kuriuss 38125 7170819 wikitext text/x-wiki [[Fail:Robert Linna at Kõigi Eesti Laul.jpg|pisi|262x262px|Robert Linna kontserdil "Kõigi Eesti laul" Tallinnas 19. aprillil 2019]] '''Robert Linna''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1983]]) on eesti popmuusik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] filmioperaatoriks.<ref>[https://jupiter.err.ee/1127947/reet-linna Intervjuu Robert Linnaga "Öö-TV-s"], ETV, 29.08.2020.</ref> ==Loominguline tegevus== ===Muusika=== Robert Linna laulab ja mängib kitarri ansamblites [[Elephants From Neptune]], [[KuradiSaar]] ja [[Lexsoul Dancemachine]]. Aeg-ajalt esineb ta kontsertidel koos oma isa [[Ivo Linna]]ga. Üks populaarsemaid isa ja poja duette nende esituses on [[Olav Ehala]] "Vana mehe laul", mis kõlas ka 2024. aasta märtsis toimunud Ivo Linna 75. juubelikontserdil.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1103124/galerii-energia-nagu-laulupeol-ivo-linna-juubelikontsert-pani-rahvast-nii-juubeldama-kui-ka-pisaraid-puhkima-kohal-oli-ka-president-karis Galerii | Energia nagu laulupeol! Ivo Linna juubelikontsert pani rahvast nii juubeldama kui ka pisaraid pühkima: kohal oli ka president Karis] Õhtuleht.ee, 15.03.2024.</ref> 2019. aastal õnnitles ta koos ema Reet Linnaga [[Tallinna Ülikool]]i kui mõlema ''alma mater''<nowiki/>'it juubeliaktusel lauluga "Sinu valinud ma".<ref>[https://www.tlu.ee/meediavarav/videod/tallinna-ulikooli-vilistlased-reet-linna-ja-robert-linna-sinu-valinud-ma Laul "Sinu valinud ma" Reet ja Robert Linna esituses Tallinna Ülikooli juubeliaktusel] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 27.03.2023.</ref> [[Eesti Laul 2026|2026. aasta Eesti Laulu]] võistlusel osales ta enda kirjutatud ja esitatud lauluga "Metsik roos", laul jõudis finaali ja sai 11. koha. ===Teater=== [[2018]]. ja [[2019]]. aasta suvel [[Narva]]s etendatud [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] muusikalises vabaõhulavastuses "Kremli ööbikud" mängis ta laulva näitlejana vaheldumisi [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäge]], [[Paap Kõlar]]it, [[Urmas Alender]]it ja [[Ivo Linna]]t. Ta on mänginud ka telesarjas "[[Täiuslik sõbranna]]" (2023/2024, Elisa Huub) Eerot ja telesarjas "Keskea rõõmud" (2025, Go3) üht peategelast – Märti. ===Töö saatejuhina=== 2026. aastal oli ta [[Eesti Televisioon|ETV]] seitsmeosalise vaimse tervise saatesarja "Terve vaim" saatejuht. Neis saadetes jagas ta koos mitme eriala spetsialistidega praktilisi näpunäiteid seoses enesehoiu, une, toitumise ja digimaailma mõjudega ning keskendus eriti meeste tervisele.<ref>[https://eeter.err.ee/1609956641/robert-linna-meestel-on-ikka-uliraske-ka-sobrale-oma-probleeme-tunnistada Robert Linna: meestel on ikka üliraske ka sõbrale oma probleeme tunnistada] ERR Eeter, 03.03.2026.</ref> ===Nahktagide kogumine=== Üks tema erihobisid on hilisest lapsepõlvest peale olnud huvi eripäraste nahktagide vastu, hiljem on see laienenud ka muudele nahakunsti disaintoodetele: nahkvöödele, kingadele jne. Nahadisainerite salongide külastamise asemel meeldib talle aga otsida unikaalseid esemeid kodu- või välismaistest taaskasutuspoodidest. Tähtsad on ka nende esemetega seotud lood. Enamasti kasutab ta oma leide varem või hiljem ka esinemiskostüümidena. Vahel satub ta neid näitama ka seltskondlikel stiilipidudel, kus kehastub nende abil mõneks tuntud tegelaseks. Kunstiloolase ja -kriitiku [[Anne Vetik]]u sõnul on Robert Linna "Eesti ägedaima nahktagide kogu omanik".<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kapist-valja-eesti-nahadisain Kapist välja. Eesti nahadisain]. ETV, 08.01.2017.</ref> ==Isiklikku== Tema ema on [[Reet Linna]] ja isa [[Ivo Linna]]. Roberti vanaisad olid helilooja [[Arved Haug]] ja koorijuht [[Timoteus Linna]]. Kui Robert sündis, pühendas vanaisa Arved Haug talle laulu "Rahu hällilaul", mille esmaesitajad on Roberti vanemad Reet ja Ivo Linna. Laul kõlas 1987. aastal toimunud [[VI noorte laulu- ja tantsupidu|VI noorte laulu- ja tantsupeol]] nii sega- ja naiskooride esituses kui ka ühe tantsu muusikana.<ref>Meelis Kapstas. [https://kultuur.postimees.ee/8017904/nadala-persoon-reet-linna-refraan-on-vaid-hetk-milles-viibime-praegu Nädala persoon ⟩ Reet Linna refrään: on vaid hetk, milles viibime praegu] Postimees Kultuur. 11.05.2024.</ref> Robert on abielus Anna-Liisa Linnaga, neil on kaks last: [[2016]]. aastal sündinud poeg Albert ja [[2019]]. aastal sündinud tütar Evi. Pere elab Kuusalu lähistel [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] piiril.<ref>Liina Liisveld. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120350045/robert-linna-tervisetodedest-isa-utles-mulle-kunagi-et-laval-ei-peaks-kehva-enesetunde-parast-vabandama Robert Linna tervisetõdedest: isa ütles mulle kunagi, et laval ei peaks kehva enesetunde pärast vabandama] TervisPluss, 17.01.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ohtuleht.ee/587657/kui-hasti-tunnevad-teineteist-muusikutest-isa-poeg-ivo-ja-robert-linna Kui hästi tunnevad teineteist muusikutest isa-poeg Ivo ja Robert Linna?], Õhtuleht, 16. juuli 2014 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-muusik-robert-linnale-sundis-pisipoeg-roomutunne-on-uuratu?id=74838375 Muusik Robert Linnale sündis pisipoeg: rõõmutunne on üüratu!], Delfi, 17. juuni 2016 * [http://perejakodu.ohtuleht.ee/784307/robert-linna-pidutsemise-aeg-on-labi-meil-on-kodus-oma-salaselts Robert Linna: "Pidutsemise aeg on läbi. Meil on kodus oma salaselts!"], Pere ja Kodu, 30. jaanuar 2017 * [https://elu.ohtuleht.ee/891339/robert-linna-isale-ma-pole-oelnud-et-mangin-kremli-oobikutes-teda-mainisin-uksnes-et-see-jaagu-ullatuseks- Robert Linna: „Isale ma pole öelnud, et mängin „Kremli ööbikutes” teda. Mainisin üksnes, et see jäägu üllatuseks.”], Õhtuleht, 10. august 2018 * [https://elu.ohtuleht.ee/893446/ivo-linna-vaatasin-kremli-oobikuid-suu-ammuli-ja-olin-vaga-uhke-oma-poja-ule Ivo Linna: vaatasin „Kremli ööbikuid” suu ammuli ja olin väga uhke oma poja üle!], Õhtuleht, 24. august 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/dunastia-suureneb-ivo-linna-saab-taas-vanaisaks?id=85606757 Dünastia suureneb: Ivo Linna saab taas vanaisaks!], Kroonika, 15. märts 2019 * [https://leht.postimees.ee/6707075/arteri-suur-lugu-robert-linna-just-seda-olen-kogu-elu-taga-ajanud Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud], Postimees, 13. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Linna, Robert}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] gz7zpql8bpwtiuv4tgqkvqtfwkcs6l5 7170849 7170819 2026-06-11T14:32:05Z Kuriuss 38125 7170849 wikitext text/x-wiki [[Fail:Robert Linna at Kõigi Eesti Laul.jpg|pisi|262x262px|Robert Linna kontserdil "Kõigi Eesti laul" Tallinnas 19. aprillil 2019]] '''Robert Linna''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1983]]) on eesti popmuusik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] filmioperaatoriks.<ref>[https://jupiter.err.ee/1127947/reet-linna Intervjuu Robert Linnaga "Öö-TV-s"], ETV, 29.08.2020.</ref> ==Loominguline tegevus== ===Muusika=== Robert Linna laulab ja mängib kitarri ansamblites [[Elephants From Neptune]], [[KuradiSaar]] ja [[Lexsoul Dancemachine]]. Aeg-ajalt esineb ta kontsertidel koos oma isa [[Ivo Linna]]ga. Üks populaarsemaid isa ja poja duette nende esituses on [[Olav Ehala]] "Vana mehe laul", mis kõlas ka 2024. aasta märtsis toimunud Ivo Linna 75. juubelikontserdil.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1103124/galerii-energia-nagu-laulupeol-ivo-linna-juubelikontsert-pani-rahvast-nii-juubeldama-kui-ka-pisaraid-puhkima-kohal-oli-ka-president-karis Galerii | Energia nagu laulupeol! Ivo Linna juubelikontsert pani rahvast nii juubeldama kui ka pisaraid pühkima: kohal oli ka president Karis] Õhtuleht.ee, 15.03.2024.</ref> Kuna nii Robert Linna kui ka ta ema Reet Linna on lõpetanud [[Tallinna Ülikool]]i, käisid nad 2019. aastal vilistlastena oma ''alma mater''<nowiki/>'it õnnitlemas ning esitasid ülikooli juubeliaktusel duetilaulu "Sinu valinud ma".<ref>[https://www.tlu.ee/meediavarav/videod/tallinna-ulikooli-vilistlased-reet-linna-ja-robert-linna-sinu-valinud-ma Laul "Sinu valinud ma" Reet ja Robert Linna esituses Tallinna Ülikooli juubeliaktusel] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 27.03.2023.</ref> [[Eesti Laul 2026|2026. aasta Eesti Laulu]] võistlusel osales ta enda kirjutatud ja esitatud lauluga "Metsik roos", laul jõudis finaali ja sai 11. koha. ===Teater=== [[2018]]. ja [[2019]]. aasta suvel [[Narva]]s etendatud [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] muusikalises vabaõhulavastuses "Kremli ööbikud" mängis ta laulva näitlejana vaheldumisi [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäge]], [[Paap Kõlar]]it, [[Urmas Alender]]it ja [[Ivo Linna]]t. Ta on mänginud ka telesarjas "[[Täiuslik sõbranna]]" (2023/2024, Elisa Huub) Eerot ja telesarjas "Keskea rõõmud" (2025, Go3) üht peategelast – Märti. ===Töö saatejuhina=== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} 2026. aastal oli ta [[Eesti Televisioon|ETV]] seitsmeosalise vaimse tervise saatesarja "Terve vaim" saatejuht. Neis saadetes jagas ta koos mitme eriala spetsialistidega praktilisi näpunäiteid seoses enesehoiu, une, toitumise ja digimaailma mõjudega ning keskendus eriti meeste tervisele.<ref>[https://eeter.err.ee/1609956641/robert-linna-meestel-on-ikka-uliraske-ka-sobrale-oma-probleeme-tunnistada Robert Linna: meestel on ikka üliraske ka sõbrale oma probleeme tunnistada] ERR Eeter, 03.03.2026.</ref> ===Nahktagide kogumine=== Üks tema erihobisid on hilisest lapsepõlvest peale olnud huvi eripäraste nahktagide vastu, hiljem on see laienenud ka muudele nahakunsti disaintoodetele: nahkvöödele, kingadele jne. Nahadisainerite salongide külastamise asemel meeldib talle aga otsida unikaalseid esemeid kodu- või välismaistest taaskasutuspoodidest. Tähtsad on ka nende esemetega seotud lood. Enamasti kasutab ta oma leide varem või hiljem ka esinemiskostüümidena. Vahel satub ta neid näitama seltskondlikel stiilipidudel, kus kehastub nende abil mõneks tuntud tegelaseks. Kunstiloolase ja -kriitiku [[Anne Vetik]]u sõnul on Robert Linna "Eesti ägedaima nahktagide kogu omanik".<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kapist-valja-eesti-nahadisain Kapist välja. Eesti nahadisain]. ETV, 08.01.2017.</ref> ==Isiklikku== Tema ema on [[Reet Linna]] ja isa [[Ivo Linna]]. Roberti vanaisad olid helilooja [[Arved Haug]] ja koorijuht [[Timoteus Linna]]. Kui Robert sündis, pühendas vanaisa Arved Haug talle laulu "Rahu hällilaul", mille esmaesitajad on Roberti vanemad Reet ja Ivo Linna. Laul kõlas 1987. aastal toimunud [[VI noorte laulu- ja tantsupidu|VI noorte laulu- ja tantsupeol]] nii sega- ja naiskooride esituses kui ka ühe tantsu muusikana.<ref>Meelis Kapstas. [https://kultuur.postimees.ee/8017904/nadala-persoon-reet-linna-refraan-on-vaid-hetk-milles-viibime-praegu Nädala persoon ⟩ Reet Linna refrään: on vaid hetk, milles viibime praegu] Postimees Kultuur. 11.05.2024.</ref> Robert on abielus Anna-Liisa Linnaga, neil on kaks last: [[2016]]. aastal sündinud poeg Albert ja [[2019]]. aastal sündinud tütar Evi. Pere elab Kuusalu lähistel [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] piiril.<ref>Liina Liisveld. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120350045/robert-linna-tervisetodedest-isa-utles-mulle-kunagi-et-laval-ei-peaks-kehva-enesetunde-parast-vabandama Robert Linna tervisetõdedest: isa ütles mulle kunagi, et laval ei peaks kehva enesetunde pärast vabandama] TervisPluss, 17.01.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ohtuleht.ee/587657/kui-hasti-tunnevad-teineteist-muusikutest-isa-poeg-ivo-ja-robert-linna Kui hästi tunnevad teineteist muusikutest isa-poeg Ivo ja Robert Linna?], Õhtuleht, 16. juuli 2014 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-muusik-robert-linnale-sundis-pisipoeg-roomutunne-on-uuratu?id=74838375 Muusik Robert Linnale sündis pisipoeg: rõõmutunne on üüratu!], Delfi, 17. juuni 2016 * [http://perejakodu.ohtuleht.ee/784307/robert-linna-pidutsemise-aeg-on-labi-meil-on-kodus-oma-salaselts Robert Linna: "Pidutsemise aeg on läbi. Meil on kodus oma salaselts!"], Pere ja Kodu, 30. jaanuar 2017 * [https://elu.ohtuleht.ee/891339/robert-linna-isale-ma-pole-oelnud-et-mangin-kremli-oobikutes-teda-mainisin-uksnes-et-see-jaagu-ullatuseks- Robert Linna: „Isale ma pole öelnud, et mängin „Kremli ööbikutes” teda. Mainisin üksnes, et see jäägu üllatuseks.”], Õhtuleht, 10. august 2018 * [https://elu.ohtuleht.ee/893446/ivo-linna-vaatasin-kremli-oobikuid-suu-ammuli-ja-olin-vaga-uhke-oma-poja-ule Ivo Linna: vaatasin „Kremli ööbikuid” suu ammuli ja olin väga uhke oma poja üle!], Õhtuleht, 24. august 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/dunastia-suureneb-ivo-linna-saab-taas-vanaisaks?id=85606757 Dünastia suureneb: Ivo Linna saab taas vanaisaks!], Kroonika, 15. märts 2019 * [https://leht.postimees.ee/6707075/arteri-suur-lugu-robert-linna-just-seda-olen-kogu-elu-taga-ajanud Arteri suur lugu. Robert Linna: just seda olen kogu elu taga ajanud], Postimees, 13. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Linna, Robert}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] szeqdfkegv00kxcdrfj4bicw4fsb2qg 0 478430 7170964 6431991 2026-06-11T19:57:18Z Svencapoeira 67038 7170964 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kõrkjas | värvus = taimed | pilt = Metskõrkjas.jpg | pildi_seletus = [[Metskõrkjas]] ''Scirpus sylvaticus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Kõrrelised]] ''Poaceae'' | perekond = '''Kõrkjas''' }} '''Kõrkjas''' (''Scirpus'') [[kõrrelised|kõrreliste]] sugukonda kuuluv [[taimed|taime]][[Perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Scirpus atrovirens'' – [[narkokõrkjas]] *''Scirpus radicans'' – [[juurduv kõrkjas]] *''Scirpus sylvaticus'' – [[metskõrkjas]] == Välislingid == * {{Elurikkus|2082}} [[Kategooria:Kõrrelised]] jzft5a4m3cyt6pdlnop3r500ied54ah 0 499448 7171030 5103174 2026-06-11T23:05:08Z Ollin Masa 227337 7171030 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ingrid Peters.jpg|pisi|Ingrid Peters (2007)]] '''Ingrid Peters''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1954]]) on Saksamaa [[laulja]]. [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Saksamaad lauluga "Über die Brücke geh'n". {{Saksamaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Peters, Ingrid}} [[Kategooria:Saksamaa lauljad]] [[Kategooria:Saksamaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 6anof8uqplzxmlckczpqz0tmit9zjjd 0 510763 7170775 7140708 2026-06-11T12:21:56Z Taurus404 80079 7170775 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stearman.e75.g-bswc.longshot.arp.jpg|pisi|Õppelennuki [[Boeing Stearman E75]] (PT-13D) 1934. aasta konstruktsioon]] [[Fail:Antonov an-2 ha-mkf at kemble airfield arp.jpg|pisi|[[Antonov An-2]] on praegu suurim ühemootoriline lendav biplaan, kõige kauem seeriana ehitatud biplaan<ref>{{Raamatuviide|autor=Gordon, Yefim & Komissarov, Dmitry|pealkiri="Antonov An-2"|aasta=2004|koht=Midland. Hinkley|kirjastus=|lehekülg=|isbn=1-85780-162-8}}</ref> ja tootmises olnud aja pikkuse järgi teine lennumasin]]'''Biplaan''' on fikseeritud tiibadega [[lennuk]], mille üks tiib asub teise tiiva kohal. [[Vennad Wrightid|Vendade Wrightide]] sooritatud maailma esimesel [[aerodünaamiliselt juhitav]]a lennu lennumasinal oli samuti biplaanile omane tiibade asetust. Biplaan oli valitsev lennukikonstruktsioon lennunduse algusaastatel. Kuigi biplaani struktuur on [[monoplaan|monoplaani]] omast lihtsam, on üksteise kohal asetsevate tiibade rindtakistus õhuvoolus suurem. Arenev lennukiehitus, paremad teadmised [[aerodünaamika]]st ja paremad ehitusmaterjalid tõrjusid biplaanlennukikonstruktsiooni lennunduses tagaplaanile 1930. aastate lõpuks. == Ülevaade == Biplaani kaks teineteise kohal asetsevat tiiba tekitavad väikestel lennukiirustel suuremat tõstejõudu võrreldes monoplaaniga. Mõlemad tiivad tekitavad tõstejõudu, kuid see ei ole kaks korda suurem kui sarnase konstruktsiooniga ühetiivalisel lennukil. Teineteise kohal asetsevad tiivad mõjutavad üksteist. Näiteks biplaanil, mille tiiva külgsuhe on 6 ja tiibade vaheline kaugus on tiiva üks kõõlu jagu, tekitab tiivaulatus umbes 20% rohkem tõstejõudu kui sama külgsuhtega ühetiivaline lennuk.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dommasch, Lomb|pealkiri="Airplane Aerodynamics"|aasta=1961|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Tavaliselt on biplaani alumine tiib kinnitatud lennuki kere külge ning ülemine tiib on kinnitatud kere kohale. Eleroonid ehk kaldtüürid võivad olla mõlemal tiival, kuid tagatiivaga on tavaliselt varustatud ainult alumine tiib. Tiivad on omavahel kere suhtes sümmeetriliselt kinnitatud tugedega ning diagonaalsete pingutustrossidega või eriliste profileeritud teraslehtpingutitega. === Eelised ja puudused === Biplaani peamine eelis monoplaani ees on võimalus saavutada lennuki konstruktsiooni suur jäikus väiksema kaalu ja mõõtmete juures. Biplaanlennuki kandepindadele saab anda lihtsamalt suure jäikuse, sest kaks tiiba toimivad teineteise suhtes suurema ruumilise n-ö karptarindina ning seetõttu on võimalik kasutada tiibade konstruktsioonis vähem materjali ja ehitada kergem lennumasin. Biplaanid on aeglasemad kui monoplaanid, sest nende aerodünaamiline kogutakistus on kõikvõimalike pingutite ja tugede tõtt suur. Biplaani tiibade väike pinnakoormus ja üksteise kohal paiknevus annavad ka väiksema tõenäosuse sattuda [[pööris(lennundus)|pöörisesse]], sest selliste lennukite [[Varisemine|varisemis]]kiirus on väiksem. Biplaaniga on võimalik monoplaanist väiksemas õhuruumis manööverdada, samuti vajab biplaan maandumiseks ja õhkutõusmiseks lühemat rada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Berriman|pealkiri="An Introduction to the Elements of Flight"|aasta=1913|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Tiiva astmeline paigutus === Biplaani tiivad olid algupäraselt täpselt üksteise kohal. Paljudel biplaanidel paiknevad tiivad astmeliselt üksteise kohal. Positiivseks astmelisuseks nimetatakse olukorda, kus ülemine tiib asetseb alumise suhtes eespool. Selline astmelisus aitab suurendada kogutõstejõudu, vähendades kahe tiiva omavahelist aerodünaamilist mõju. Samuti paigaldatakse alumise tiiva esiserv ettepoole ülemise tiiva esiservast (negatiivne astmelisus). Enamasti kasutatakse positiivse astmelisusega konstruktsioone, kuna see avardab vaatevälja alla ja lihtsustab pääsu kabiini. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Biplaanid| ]] etthfwbvg04lrx3bco7yqvv2hqmturw 0 513533 7170771 7169702 2026-06-11T12:15:17Z LeeMarx 59920 /* Võistluskohad */ 7170771 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br/>Coupe du Monde de la FIFA 2026<br>Copa Mundial de la FIFA 2026 | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri= | võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Kanada]]<br>[[Mehhiko]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]] | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] e1s6lh70q75n9meevfzk5sovngi9mye 7170777 7170771 2026-06-11T12:30:13Z LeeMarx 59920 7170777 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Ingelwood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[Mexico City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] t36hsxt5ku1exi8tfebq0tv5fbgipfu 7171048 7170777 2026-06-12T01:52:36Z Raamaturott 56450 /* Alagrupimängud */ 7171048 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil}}, vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 96s9p78ljvjvet646w3v01anor3kbqg 7171049 7171048 2026-06-12T01:53:00Z Raamaturott 56450 /* Alagrupimängud */ 7171049 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Viited == {{Viited}} {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] f3mbsjlilky6nvxi19vg8yy6x521bns 7171050 7171049 2026-06-12T01:54:37Z Raamaturott 56450 /* Viited */ 7171050 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 0 || 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ==Statistika== ===Väravakütid=== ;1 värav *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] grglj4e79p76t0n7qtpotturp07ga5t 7171054 7171050 2026-06-12T04:01:43Z Kapsas123 209254 7171054 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ==Statistika== ===Väravakütid=== ;1 värav *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 8lqyob010n072cmhpayg2m0vxqtmtjz 7171206 7171054 2026-06-12T11:14:26Z Teomees 97479 /* A alagrupp */ 7171206 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 1 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 2 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ==Statistika== ===Väravakütid=== ;1 värav *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 6a9hwmprmihx3flbw1a6gcaonl3quxh 7171224 7171206 2026-06-12T11:42:44Z Raamaturott 56450 /* Väravakütid */ 7171224 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi linnastu]]<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus=2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võistluspaigad |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> a.Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; b.Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; c.Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 1 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 2 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]] {{Riigi ikoon|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šveits}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] {{Riigi ikoon|Katar}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Haiti}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Šotimaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] {{Riigi ikoon|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |väravad1= |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] {{Riigi ikoon|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Elevandiluurannik}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Holland}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] {{Riigi ikoon|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Belgia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Egiptus}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uus-Meremaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] {{Riigi ikoon|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Hispaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Uruguay}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Senegal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Norra}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] {{Riigi ikoon|Iraak}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] {{Riigi ikoon|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] {{Riigi ikoon|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Austria}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] {{Riigi ikoon|Austria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] {{Riigi ikoon|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Portugal}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Colombia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] {{Riigi ikoon|Usbekistan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] {{Riigi ikoon|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Kongo DV]] {{Riigi ikoon|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Ghana}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] {{Riigi ikoon|Ghana}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ==Statistika== ===Väravakütid=== ;1 värav {{div col|laius=25em}} *{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] *{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] {{Div col end}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] c23y3586goilmr546taos5uw5n5mdsd 4 513646 7171057 7168919 2026-06-12T04:35:18Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7171057 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q203272. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! sünniaeg ! sünnikoht ! Vikiandmetes |- | [[Mario Paiste]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1989" | 1989-09-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131552709|Q131552709]] |- | [[Rauno Liitmäe]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1994" | 1994-01-24 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q55018039|Q55018039]] |- | [[Veiko Lember]] | Eesti võrkpallur ja riigiteadlane | data-sort-value="1977" | 1977-11-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23042555|Q23042555]] |- | [[Keith Pupart]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-03-19 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3194761|Q3194761]] |- | [[Eugen von Schmidt]] | | data-sort-value="1821" | 1821-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | [[Marek Niit]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1987" | 1987-08-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3180855|Q3180855]] |- | [[Getter Saar]] | sulgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-06-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1520096|Q1520096]] |- | [[Mati Villsaar]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | data-sort-value="1949" | 1949-05-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q63977342|Q63977342]] |- | [[Kevin Saar]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1995" | 1995-01-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q121079773|Q121079773]] |- | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | [[Jaan Koppel]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1967" | 1967-05-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124166779|Q124166779]] |- | [[Virge Treiel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1968" | 1968-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q111396847|Q111396847]] |- | [[Madis Kallas]] | Eesti kergejõustiklane ja poliitik | data-sort-value="1981" | 1981-04-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12369450|Q12369450]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1965" | 1965-09-25 | [[Orissaare]] | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Jaak Jõgi]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-09-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448822|Q111448822]] |- | [[Veljo Heinmets]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1961" | 1961-08-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124311627|Q124311627]] |- | [[Meelis Männik]] | eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-04-01 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284787|Q124284787]] |- | [[Nora Lember]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="2005" | 2005-10-31 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q121461022|Q121461022]] |- | [[Jüri Poljans|Juri Poljans]] | Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q5993609|Q5993609]] |- | [[Juhan Kolk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1988" | 1988-06-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124301033|Q124301033]] |- | [[Mart Mandel]] | eesti ujuja | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284687|Q124284687]] |- | [[Dorothea Kress]] | Saksamaa kergejõustiklane | data-sort-value="1924" | 1924-08-26 | [[Pöide]] | [[:d:Q47088727|Q47088727]] |- | [[Jaan Lember]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1945" | 1945-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124210456|Q124210456]] |- | [[Margus Nurja]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1973" | 1973-05-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307410|Q124307410]] |- | [[Kadri Jukk]] | Eesti võimleja | data-sort-value="1983" | 1983-08-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[Aleksander Transtok]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-01-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q62604009|Q62604009]] |- | [[Mihail Velsvebel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1926" | 1926-11-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q42370399|Q42370399]] |- | [[Siim Ennemuist]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1989" | 1989-12-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12374976|Q12374976]] |- | [[Ellen Külvand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1951" | 1951-03-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307899|Q124307899]] |- | [[Arvi Lopato]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | [[Orissaare]] | [[:d:Q124311676|Q124311676]] |- | [[August Adamson]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1911" | 1911-03-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124313578|Q124313578]] |- | [[Tiidrek Nurme]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1985" | 1985-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7801786|Q7801786]] |- | [[Jüri Daniel]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124290850|Q124290850]] |- | [[Aleksander Antson]] | Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q2623480|Q2623480]] |- | [[Karli Allik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1996" | 1996-09-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30142800|Q30142800]] |- | [[Risto Lillemets]] | eesti kümnevõistleja | data-sort-value="1997" | 1997-11-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q112606322|Q112606322]] |- | [[Mikk Pahapill]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1983" | 1983-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q937925|Q937925]] |- | [[Milvi Visnapuu]] | eesti käsipallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1946" | 1946-07-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124296629|Q124296629]] |- | [[Uno Tiit]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124304127|Q124304127]] |- | [[Kevin Grass]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1994" | 1994-09-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124251095|Q124251095]] |- | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | [[Karl-Richard Idlane]] | Eesti jalg- ja jääpallur | data-sort-value="1910" | 1910-01-18 | [[Kaarma]] | [[:d:Q3813026|Q3813026]] |- | [[Taimi Kõnn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-12-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124327109|Q124327109]] |- | [[Kaie Kand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1984" | 1984-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q3736463|Q3736463]] |- | [[Margus Jurkatam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1976" | 1976-02-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124300907|Q124300907]] |- | [[Taivu Uljas]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1943" | 1943-12-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124312713|Q124312713]] |- | [[Janis Vahter]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q6154659|Q6154659]] |- | [[Hugo Pukk]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1903" | 1903-03-07 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q111447527|Q111447527]] |- | [[Endel Vooremaa]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1930" | 1930-05-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12362098|Q12362098]] |- | [[Kaie Kivi]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-08-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448988|Q111448988]] |- | [[Aleksander Sannik]] | Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija | data-sort-value="1883" | 1883-01-10 | [[Valjala vald]] | [[:d:Q12358732|Q12358732]] |- | [[Norma Helde]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1949" | 1949-07-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124324291|Q124324291]] |- | [[Indrek Tustit]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut | data-sort-value="1978" | 1978-01-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65257016|Q65257016]] |- | [[Rain Kuusnõmm]] | eesti kulturist ja jõutõstja | data-sort-value="1987" | 1987-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325954|Q124325954]] |- | [[Rein Tõru]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1949" | 1949-04-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124261329|Q124261329]] |- | [[Liina Kolk]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1989" | 1989-07-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130331582|Q130331582]] |- | [[Raigo Kuusnõmm]] | Eesti jõutõstja ja kulturist | data-sort-value="1988" | 1988-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65262441|Q65262441]] |- | [[Timo Tammemaa]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21623042|Q21623042]] |- | [[Ester Viimsalu]] | Eesti kergejõustiklane ja käsipallur | data-sort-value="1946" | 1946-08-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q123942126|Q123942126]] |- | [[Servi Täll]] | eesti korvpallur ja spordiarst | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338130|Q124338130]] |- | [[Annika Köster]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-07-22 | [[Kihelkonna]] | [[:d:Q124344936|Q124344936]] |- | [[Peeter Sepp]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124056816|Q124056816]] |- | [[Enri Pahapill]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111875671|Q111875671]] |- | [[Vello Varik]] | Eesti sõudja ja spordipedagoog | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | [[Leisi]] | [[:d:Q64732664|Q64732664]] |- | [[Rein Tiidus]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-07-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124316282|Q124316282]] |- | [[Voldemar Väli]] | Eesti maadleja | data-sort-value="1903" | 1903-01-10 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1168860|Q1168860]] |- | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | [[Indrek Rannama]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111447262|Q111447262]] |- | [[Julius Mändmets]] | Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-07-01<br/>1901-07-21 | [[Paiküla]] | [[:d:Q27940741|Q27940741]] |- | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1995" | 1995-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | [[Mihkel Räim]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1993" | 1993-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q18402424|Q18402424]] |- | [[Karl Patrick Lauk]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1997" | 1997-01-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q26978748|Q26978748]] |- | [[Aimar Kuusnõmm]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325610|Q124325610]] |- | [[Riho Räim]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111420775|Q111420775]] |- | [[Rait Sagor]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-11 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338162|Q124338162]] |- | [[Mehis Ärmus]] | Eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111335957|Q111335957]] |- | [[Ants Nisu]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q609398|Q609398]] |- | [[Lea Meller]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1961" | 1961-04-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61110637|Q61110637]] |- | [[Mati Rand]] | eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1946" | 1946-05-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124323569|Q124323569]] |- | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | [[Villu Mättik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-14 | [[Leisi]] | [[:d:Q124311684|Q124311684]] |- | [[Mihkel Aksalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1399199|Q1399199]] |- | [[Sander Laht]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1991" | 1991-09-26 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12374686|Q12374686]] |- | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-10-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | [[Maarek Suursaar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-07-16 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286615|Q130286615]] |- | [[Sander Viira]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-08-29 | [[Lümanda]] | [[:d:Q130286491|Q130286491]] |- | [[Märt Kluge]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286590|Q130286590]] |- | [[Urmas Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-01-03 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q130286589|Q130286589]] |- | [[Taavi Azarov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1980" | 1980-04-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305136|Q131305136]] |- | [[Amor Luup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-02-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305140|Q131305140]] |- | [[Andrus Koplimäe]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1973" | 1973-08-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305144|Q131305144]] |- | [[Margus Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-07-16 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q131305138|Q131305138]] |- | [[Rasmus Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-03-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305142|Q131305142]] |- | [[Jaanis Kriska]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-06-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305141|Q131305141]] |- | [[Virgo Vallik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2003" | 2003-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124129580|Q124129580]] |- | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | [[Reio Alt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1985" | 1985-07-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q133797359|Q133797359]] |- | [[Vello Õunpuu]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1949" | 1949-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30344985|Q30344985]] |- | [[Einar Laipaik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-02-22 | [[Sakla]] | [[:d:Q124201316|Q124201316]] |- | [[Andero Kivi]] | Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare | data-sort-value="2003" | 2003-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131611690|Q131611690]] |- | [[Kristjan Kombe]] | | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q60522120|Q60522120]] |- | [[Urve Vakker]] | Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111339511|Q111339511]] |- | [[Ken Torn]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="1993" | 1993-09-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55816065|Q55816065]] |- | [[Ott Tänak]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1987" | 1987-10-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1068686|Q1068686]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} nwb5q5cbwx3drohgishjmot0t63gxcc 0 520406 7171064 6459867 2026-06-12T06:42:38Z Taurus404 80079 7171064 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Asutus|Nimi=Ministry of Defence|Embleem=|Embleemiallkiri=|Pilt=Ministry of Defence, London from air.jpg|Pildiallkiri=Suurbritannia kaitseministeeriumi peakorter|lühend=MoD või MOD|moodustatud=1. aprill 1964 (praegusel kujul)|likvideeritud=|tüüp=ministeerium|eesmärk=|peakorter=London|asukoht=Main Building, Whitehall, Westminter, London|piirkond=[[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]|juhtkond=[[Dan Jarvis]] <small>([[Suurbritannia kaitseminister|kaitseminister]])</small>|kõrgemalseisev_asutus=|alluv_asutus=|töötajad=56 860|eelarve=£46 miljardit|veebileht=}} '''Ühendkuningriigi kaitseministeerium''' (''Ministry of Defence'') on [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] valitsusasutus, mis vastutab [[Suurbritannia valitsus|Tema Majesteedi valitsuse]] poolt kehtestatud [[kaitsepoliitika]] rakendamisega ja on [[Suurbritannia relvajõud]]ude peakorter. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi põhimõtteline eesmärk on kaitsta [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]i ja selle huve ning tugevdada rahvusvahelist rahu ja stabiilsust. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja külma sõja lõppu ei näe Suurbritannia kaitseministeerium lähiajal ette konventsionaalset sõjalist ohtu, kuid peab ohuks Suurbritannia huvidele [[massihävitusrelv]]i, rahvusvahelist [[terrorism]]i ning [[Nurjunud riik|nurjunud]] ja nurjumas olevaid riike. Suurbritannia kaitseministeerium juhib ka relvajõudude igapäevast juhtimist, sõjaliste situatsioonide planeerimist ja kaitsealaste hangete korraldamist. [[Kategooria:Suurbritannia valitsusasutused]] b4pvmq6nl9niqyga6ak388uu526inle 0 521275 7171089 6916105 2026-06-12T07:26:02Z Kuriuss 38125 7171089 wikitext text/x-wiki '''Ivi Tingre''' (perekonnanimi kuni 7. aprillini 1936 '''Tinger'''; [[5. jaanuar]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[3. detsember]] [[2012]] Tallinn) oli eesti raamatukogundustegelane. Ta lõpetas 1955. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] kunstiajaloo erialal. Aastatel 1957–1992 töötas ta [[kultuuriministeerium|kultuuriministeeriumis]] raamatukogunduse juhina<ref>{{Netiviide |url=http://eru.lib.ee/index.php/350-ivi-tingre-in-memoriam |pealkiri=Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Ivi Tingre in memoriam |vaadatud=2018-09-08 |arhiivimisaeg=2018-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180909000447/http://eru.lib.ee/index.php/350-ivi-tingre-in-memoriam |url-olek=ei tööta }}</ref> ning oli 1989–1995 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u juhatuse liige ja 1992–1993 ühingu esimees. Ivi Tingre pani 1995. aastal rändauhinnana käiku omanimelise kullast safiiridega sõrmuse teenekale raamatukogutöötajale, et väärtustada raamatukoguhoidja elukutset ja teadvustada raamatukoguhoidja loomingulist, sihipärast ja vastutustundlikku tööd.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eru.lib.ee/index.php/erye/tunnustamine/erutunnustab/165-ery/tunnustamine/208-ivi-tingre-sormus |pealkiri=Ivi Tingre sõrmuse reglement |vaadatud=2018-09-09 |arhiivimisaeg=2018-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180909150535/http://www.eru.lib.ee/index.php/erye/tunnustamine/erutunnustab/165-ery/tunnustamine/208-ivi-tingre-sormus |url-olek=ei tööta }}</ref> 2010. aastal asutas ta [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i juurde omanimelise allfondi raamatukogunduse arengu toetamiseks. ==Tunnustus== *1983 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *2004 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4515}}</ref> *2010 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/0eQNydjj0rx8 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Tingre, Ivi}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2012]] khne94s0vh913qzpmenwghgfq29z241 0 522758 7170793 7008811 2026-06-11T13:08:05Z Taurus404 80079 /* Ühiskondlik tegevus */ 7170793 wikitext text/x-wiki [[Fail:Egge Kulbok-Lattik, 2023.jpg|pisi|Foto autor: Atko Januson ]] '''Egge Kulbok-Lattik''' (sündinud [[29. august]]il [[1966]]) on eesti [[:en:Cultural_policy|kultuuripoliitika]] uurija. Ta on töötanud Eesti mõtteloo teadurina [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond|Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas]] (2015–2017) ja [[Jüri Ratase esimene valitsus|peaministri nõunikuna]] (2017–2019). Lisaks teadustööle töötab ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana (alates 2018). </blockquote> == Haridus == 1988. aastal lõpetas [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuuriteaduskonna näitejuhtimise erialal (BA). 1999. aastal omandas rahvusvahelises kultuurijuhtimise magistriprogrammis [[Burgundy School of Business|Burgundia Ülikooli]] [https://global.bsb-education.com/ Dijoni Kõrgemas Kommertskoolis] magistrikraadi Euroopa kultuuriettevõtete majandamises ja juhtimises (MA). Ta kaitses doktoritöö teemal [https://jyx.jyu.fi/handle/123456789/47243 "The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)"] [[Jyväskylä Ülikool]]is aastal 2015. == Ametialane tegevus == * 1992–1999      Tartu rahvusvahelise teatri-, tantsu- ja visuaalsete kunstide [[Festival Dionysia|festivali Dionysia]] (1992, 1993, 1995, 1997, 1999) peakorraldaja ja kunstiline juht * 1998–2000­      UNESCO ja Eesti kõrgkoolidevahelise kultuurikorralduse-alase õppe- ja uurimiskeskuse asutamist ettevalmistava programmi koordinaator * 2001–2006      Tallinna Ülikooli lektor ja kultuurikorralduse magistrikursuse koordinaator * 2009–2010       Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seireosakonna kultuuri-, regionaalpoliitika ja põhiseaduslike institutsioonide ''seiraja'' * 2011–2015       Uurija - doktorant, Jyväskylä Ülikooli sotsiaalteaduste ja filosoofia teaduskond * 2015–2017 Tartu Ülikooli Filosoofia osakonna projektijuht ja Eesti mõtteloo teadur * 2017–2019 Eesti Vabariigi, peaministri nõunik (rahvastiku, kultuuri ja hariduse küsimustes) == Teaduspublikatsioone == * [https://www.frontiersin.org/journals/political-science/articles/10.3389/fpos.2024.1305143/full Cultural Sustainability and Estonian Community Houses] Kulbok-Lattik, Egge; Roosalu, Triin; Saro, Anneli, (2024) Frontiers in Political Science, 6 (Comparative Governance),1305143. DOI: 10.3389/fpos.2024.1305143. * [https://rahvaraamat.ee/p/igal-vallal-oma-ooper-eesti-rahvamajade-lugu/1842693/et?isbn=9789916418031 Igal vallal oma ooper. Eesti rahvamajade lugu.] Monograafia, Kulbok-Lattik, Egge; Paulus, Karin; Suurmaa, Lauri (2023), MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing. * [https://culturecrossroads.lv/index.php/cc/article/view/4 The Terms, Position and Problems of Hobby Education in Estonia] Kulbok-Lattik, Egge; Saro, Anneli. Culture Crossroads, 20, 57−70, (2022) * [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-981-16-3452-9_4 Arts and Hobby Education Within the Shifting Paradigm of Education: The Estonian Case], Kulbok-Lattik, Egge; Raud, Ülle; Saro, Anneli (2021) ENO Yearbook Volume 2: Culture - Education - Sustainability: Arts and Cultural Education in a challenging World. (73−96). Springer. (Yearbook of the European Network of Observatories in the Field of Arts and Cultural Education (ENO)). DOI: 10.1007/978-981-16-3452-9_4. * [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-64586-5_7 Cultural Policies in the Baltic States and Slovenia Between 1991 and 2009], Kulbok-Lattik, Egge; Čopič, Vesna (2018) In: [https://link.springer.com/book/10.1007/978-3-319-64586-5 Art and the Challenge of Markets Volume 1 National Cultural Politics and the Challenges of Marketization and Globalization.] Alexander, Victoria D.; Hägg, Samuli; Häyrynen, Simo and Sevänen, Erkki, eds. (2018).London: Palgrave Macmillan,183–215 ISBN. <nowiki>ISBN 978-3-319-64585-8</nowiki> * [https://www.waxmann.com/?eID=texte&pdf=3713.pdf&typ=inhalt Community Houses: Modern Cultural and Political Public Space in Estonia]. Kulbok-Lattik, Egge. (2018) In: Benjamin Jörissen, Leopold Klepacki, Tanja Klepacki, Victoria, Flasche, Juliane Engel, Lisa Unterberg (Ed.). Spectra of Transformation. (139−151). Waxmann Verlag GmbH. (Erlanger Beiträge zur Pädagogik; 17). * [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/vaimult-suureks-uhiskondliku-innovatsiooni-alused/ Vaimult suureks. Ühiskondliku innovatsiooni alused] Kulbok-Lattik, Egge, Kaevats, Mihkel [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/ Riigikogu Toimetised] (2018, nr 38) * [https://kirj.ee/acta-publications/?filter%5Byear%5D=2014&filter%5Bissue%5D=254&filter%5Bpublication%5D=1926&v=a57b8491d1d8 THE SOVIETIZATION OF ESTONIAN COMMUNITY HOUSES (RAHVAMAJA): SOVIET GUIDELINES; pp. 157–190] Kulbok-Lattik, Egge (2014), [https://kirj.ee/acta-publications/?filter%5Byear%5D=2014&filter%5Bissue%5D=254&filter%5Bpublication%5D=1926&v=a57b8491d1d8 Acta Historica Tallinnensia], doi: 10.3176/hist.2014.1.06 * [https://www.idunn.no/doi/10.18261/ISSN2000-8325-2012-02-09 Estonian Community Houses as Local Tools for the Development of Estonian Cultural Policy], Kulbok-Lattik Egge (2013) [https://www.idunn.no/journal/nkt Nordisk kulturpolitisk tidsskrift] pp 253-283, <nowiki>https://doi.org/10.18261/ISSN2000-8325-2012-02-09</nowiki> * [https://kirj.ee/acta-publications/?filter%5Byear%5D=2008&filter%5Bissue%5D=43&filter%5Bpublication%5D=265&v=a57b8491d1d8;&#x20;pp.&#x20;120–144 EESTI KULTUURIPOLIITIKA AJALOOLISEST PERIODISEERIMISEST; pp. 120–144], Kulbok-Lattik Egge, (2008) Acta Historica Tallinnensia, doi: 10.3176/hist.2008.1.07 == Ühiskondlik tegevus == Egge Kulbok-Lattik on alates 2011. aastast, [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] liige, [https://kultuurikoda.eu/huvihariduse-tooruhm-2/ huvihariduse töörühma juht], [https://kultuurikoda.eu/koja-konverentsid/ EKK aastakonverentside] ja [https://kultuurikoda.eu/kultuuritegu/ Kultuuri Tegu auhinna] eestvedaja koostöös Kultuuriministeeriumiga 2014-2022. Egge Kulbok-Lattik on võrokesena aktiivselt osalenud võru keele ja kultuuri liikumises ning on pikaaegne [[Võro Selts VKKF|Võro Seltsi VKKF]] liige. Kulbok-Lattik kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta valimistel]] [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XII Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- s ta (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 82 häält ning ei osutunud valituks. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] nimekirjas [[XIII Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 89 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], sai 32 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0037/municipality/0890/votes-by-candidates</ref> Ta kuulus aastatel 2008–2010 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonda Eestimaa Rohelised]], 2011–2014 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, 2015 Vabaerakonda ja 2020–2022 [[Keskerakond]]a ning kuulub alates aastast 2025 taas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. == Viited == {{viited}} ==Välislingid ja loomingut == *{{ETIS}} *https://loop.frontiersin.org/people/2033541/overview *[https://www.err.ee/1608290892/egge-kulbok-lattik-et-mitte-muutuda-sulasrahvaks-i Et mitte muutuda sulasrahvaks I ja II], Kulbok-Lattik, Egge, (2021) artikkel veebiportaalis ERR *[https://arvamus.postimees.ee/7709946/egge-kulbok-lattik-voro-ja-eesti-teineteist-tugevdavad-kultuurikihid Võro ja eesti – teineteist tugevdavad kultuurikihid] Kulbok-Lattik, Egge, Postimees, 2023 *[https://haridusfoorum.ee/images/2020/Kogumik_2020.pdf Huviharidusest – rahvastiku arengu ja tuleviku vaates] Kulbok-Lattik, Egge (2020). Haridus - meie ühine vastutus. Eesti Haridusfoorum 2018-2020, Lisas lk 208-218 *[https://kultuur.err.ee/594915/egge-kulbok-lattik-kultuurikorraldaja-nusitud-tiibadega-pegasus "Egge Kulbok-Lattik. Kultuurikorraldaja – nüsitud tiibadega Pegasus?"] ERR kultuur, 10. mai 2017 *[https://kultuur.err.ee/310618/egge-kulbok-lattik-mis-teeb-voimalikuks-susteemse-kurjuse-ja-vaigistab-inimlikkuse "Egge Kulbok-Lattik. Mis teeb võimalikuks süsteemse kurjuse ja vaigistab inimlikkuse?"] ERR kultuur, 15. veebruar 2016 *[https://kultuur.err.ee/591007/kuidas-raakida-noukogude-aja-kunstist-kultuurist-ida-laane-suhetest "Kuidas rääkida nõukogude aja kunstist, kultuurist, Ida-Lääne suhetest?"] ERR kultuur, 21. aprill 2017 {{JÄRJESTA:Kulbok-Lattik, Egge}} [[Kategooria:Eesti kultuuriuurijad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] jkiue4qt5xhaqdbkqeezjni9358gkkd 0 528011 7171199 7122385 2026-06-12T11:00:24Z Siilikex 57977 Lisasin surmakuupäeva ja -koha 7171199 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = David Hockney | Taustavärv = | pilt = David Hockney 2017 at Flash Expo.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1937|7|9}} | sünnikoht = [[Bradford]] [[West Yorkshire]]'i [[linnkrahvkond]] [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[inglased|inglane]] | a1 = Tegevusala | a2 = kunstnik | b1 = Haridus | b2 = [[Bradford College|Bradfordi kunstikool]] (1953–1958)<br />{{murdmata|[[Royal College of Art|Inglise kuninglik kunstikolledž]] (1959–1962)}} }} '''David Hockney''' <!--{{post-nominals|country=GBR|size=100%|sep=,|OM|CH|RA}}--> ([[9. juuli]] [[1937]] [[Bradford]] – 11. juuni 2026 London) oli [[Inglased|briti]] kunstnik. Tihti liigitatakse tema kunsti [[popkunst]]iks, kuid kunstniku enda sõnul ei ole tema kunst seda mitte. Hockney teoste tehnikad ja stiilid on väga varieeruvad.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Lucie-Smith, E|pealkiri=Lives of The Great Modern Artists|aasta=1999|koht=London|kirjastus=Thames and Hudson|lehekülg=305}}</ref> == Lapsepõlv == Kunstnik sündis 1937. aastal Laura ja Kenneth Hockney töölisperes<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.davidhockney.com/bio.shtml|Pealkiri=About David Hockney|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=12.04.2019}}</ref>, kus kasvas kokku viis last. Lapsed kasvasid metodistlikus vaimus ja käisid [[pühapäevakool]]is. Kodust sai Hockney kaasa isa tugeva sõjavastase meelsuse.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Souter, A|URL=http://www.theartstory.org/artist-hockney-david-life-and-legacy.htm|Pealkiri=David Hockney Artist Overview and Analysis|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=12.04.2019}}</ref>  Hockney teadis juba väga noorelt, et soovib edaspidi tegelda kunstiga. Ta õppis hästi ja oli andekas laps. 11-aastaselt sai Hockney stipendiumi Bradfordi keskkoolis õppimiseks, mis oli sellel ajal üks kõrgemalt hinnatud koole Inglismaal. Enne gümnaasiumi jõudmist avaldas poiss soovi minna üle kunstisuunaga õppele mõnes teises Bradfordi koolis, kuid tal soovitati enne omandada põhiharidus.<ref name=":1" /> Tema koolis oli aga kombeks, et reaalainetes edukad õpilased ei raiska oma aega sellistes kooli arvates "vähem oluliste ainete tundides" nagu kunstiõpetus. Seetõttu kukkus Hockney enda sõnul meelega eksamitel läbi. Küll aga joonistas ta [[koomiks]]eid kooliajalehele.<ref name=":1" /> == Kunstiharidus ja mõjutused == 16-aastaselt võeti Hockney vastu tunnustatud [[Bradford]]i kunstikooli, kus ta oli üks väheseid töölisperest pärit lapsi. Enda sõnul õppis ta koolis hommikust õhtuni, veetes kunstikoolis tihti 12-tunniseid päevi.<ref name=":1" /> Ta lõpetas kooli suurepäraste tulemuste ja kiitusega. Enne edasiõppimist pidi Hockney teenima kaks aastat ajateenistuses. Olles aga väga põhimõttekindel sõja- ja relvadevastane, töötas ta need teenistusaastad haiglas sanitarina. Seal tutvus Hockney vene balleti suurpatrooni [[Sergei Djagilev]]i loominguga, kes ei varjanud oma [[homoseksuaalsus]]t ning inspireeris ka Hockneyt kapist välja tulema.<ref name=":2" /> 1967. aastani oli homoseksuaalsus Inglismaal [[illegaalne]], mistõttu pälvis Hockney julgus ka omajagu tähelepanu. Läbi aastate on kunstnik end pidanud [[seksuaalvähemus]]te õiguste eest seisvaks aktivistiks. Homoerootilisusel on alati olnud koht Hockney kunstis.<ref>{{Netiviide|Autor=Heardman, A|URL=https://www.mutualart.com/Article/Sex--Class-and-Queer-Expression--Underst/E832E0A26B13DCE0|Pealkiri=Sex, Class and Queer Expression: Understanding David Hockney's Fascination With Pools|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=12.04.2019}}</ref> [[Fail:David Hockney, RA London, 2012-02.jpg|pisi|283x283px|David Hockney näitus Inglise kuninglikus kunstiakadeemias, 2012]] 1959. aastal võeti David Hockney vastu Inglise kuninglikku kunstikolledžisse. Hockney kursusekaaslased jagunesid kunstniku enda sõnul suuresti kaheks: ühed tegelesid rohkem klassikalisse suunda kuuluva kunstiga ning teised eksperimenteerisid ja katsetasid kätt abstraktse ekspressionismi alal. Õpingute ajal kuulus Hockney viimasesse gruppi. [[Abstraktsionism|Abstraktse kunsti]] perioodi Hockney elus võib pidada rohkem oma stiili ja isiksuse otsimiseks kui millekski muuks. Juba varastes teostes on ta proovinud mitmel viisil kujutatut humaniseerida. Algul tegi ta seda, kirjutades teostele midagi, mis viitab pildil kujutatule. Hiljem lisandusid ka robustsed inimfiguurid.<ref name=":0" /> Vaatamata andekusele tekkis Hockneyl [[Kuningliku Kunstikolledž|kuningliku kunstikolledž]]i lõpetamisega raskusi. Ta kukkus läbi kunstiajaloo ainetes<ref name=":1" /> ega esitanud lõputööga kohustuslikult kaasnema pidanud esseed. Sellest hoolimata lõpetas Hockney kolledži kuldmedaliga.<ref name=":2" /> == Looming ja elukäik == Esimene suurema avalikkuse ees toimunud näitus, millest kunstnik osa võttis, oli 1961. aastal toimunud noorte kaasaegsete kunstnike näitus, mida peetakse ka briti popkunsti sünniks.<ref name=":0" /> 1961. aasta kujundas David Hockney kunstnikukarjääri ka teistel viisidel. Tema pildikeel muutus aina vähem [[Abstraktsionism|abstraktseks]], enam ei olnud figuuri kujutamine pildil robustne ega juhuslik, vaid inimesed said piltidel keskseks teemaks. Sama aasta suvel reisis ta esmakordselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus tutvus nii USA kunstimaastiku kui ka populaarsete geiklubidega. Reisi sai ta endale lubada ainult tänu oma teoste müümisele.<ref name=":1" /> Sel eluperioodil kujunes välja Hockney iseloomulik välimus – blondeeritud juuksed ja ümarate raamidega prillid.<ref name=":0" /> Legendi kohaselt ajendas kunstniku juukseid blondeerima juuksetoodete firma Clairoli reklaam, mille tunnuslauseks oli "Kõik peaksid blondiks saama!"<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Cascone, S|URL=https://news.artnet.com/art-world/andy-warhol-photos-david-hockney-982736|Pealkiri=How Adorable Was Young David Hockney? See These Never-Before-Published Warhol Polaroids.|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=12.04.2019}}</ref> Hockney esimene isikunäitus toimus 1963. aastal [[John Kasmini galerii]]s Inglismaal ja seda saatis suur edu.<ref name=":2" /> Erinevalt enamikust kaasaegsetest kunstnikest oli Hockney peatselt pärast kunstikolledži lõpetamist piisavalt edukas, et elada ära vaid kunsti tegemisest. 1963. aastal kolis ta [[Los Angeles]]se. Kunstniku enda sõnade kohaselt jõudis ta vaid nädala ajaga, tundmata linnas kedagi, omandada autojuhiloa, osta auto, sõita Las Vegasesse, võita seal kasiinos raha ja leida endale ateljee.<ref name=":0" /> Ameerikas tutvus Hockney ka paljude ajalukku läinud kunstnikega, teiste hulgas ka [[Andy Warhol]]iga, kes jäädvustas Hockney ka mõnele polaroidfotole, mida plaanis kasutada oma ajakirjas Interview.<ref name=":3" /> Ameerikas valminud teosed kuuluvad Hockney kuulsamate tööde hulka. California kujutamisest sai Hockney 1960. aastate peateema.<ref>{{Raamatuviide|autor=Melia, P. Luckhardt, U|pealkiri=David Hockney|aasta=2007|koht=New York|kirjastus=Prestel Publishing|lehekülg=56}}</ref> Kunstnik olevat veetnud lõputuid tunde [[Santa Monica]] sadamasillal ning jälginud rannas olnud inimesi, kellest inspireerituna valmisid hiljem ateljees teosed.<ref name=":1" /> Sellest perioodist pärit teosed kujutavad tihti just poolpaljaid märja kehaga mehi. Tihti on kujutatud stseene pesemisruumist või välibasseinist. Erinevalt Inglismaal valminud maalidele olid [[California]]s loodud teosed päikeselise valgusega ja väga selgejoonelised. Neis teostes oli näha California elustiili ja loodust. Sel ajal vahetas Hockney ka õlivärvid akrüülvärvide vastu ja hakkas tegema fotosid, jäädvustamaks eluolu.<ref name=":0" /> Järgmistel aastatel reisis Hockney tihti USA ja Inglismaa vahel ja pidas loenguid mitmes USA ülikoolis.<ref name=":2" /> Ta oli kunstnikuna palju kuulsust kogunud ning ainuüksi 1966. aastal toimus Euroopas viis tema isikunäitust.<ref name=":0" /> 1968. aastal jäi Hockney pikemaks ajaks Inglismaale, kus elas koos oma armastatu [[Peter Schlesinger]]iga. Hockney ja Schlesinger tutvusid Californias ja kunsti õppinud Peterist sai Hockney modell. 1970. aastal läks paar lahku ning see sündmus on jäädvustatud ka Hockney elust ja tööst rääkivas dokumentaalfilmis "Suurem sulpsatus" ("A Bigger Splash"), mida lahkumineku ajal filmiti. 1970. aasta ei olnud aga Hockney elus vaid negatiivse alatooniga, sel aastal sai teoks ka Hockney esimene retrospektiivnäitus Londoni [[Whitechapel]]i [[kunstigalerii]]s.<ref name=":0" /> 1971. aastal kolis Hockney mõneks ajaks Pariisi, kus tal valmisid oforttehnikas teosed samal aastal surnud Picasso mälestuseks. Hockney oli pidanud Picassot eeskujuks alates 1960. aastal [[London]]is [[Tate Modern|Tate'i]] muuseumis nähtud [[Pablo Picasso|Picasso]] isikunäitusest.<ref name=":0" /> 1972. aastal valmis kunstnikul teos "Kunstniku portree (bassein kahe figuuriga)" ("Portrait of an Artist (Pool with Two Figures)"), millel on kujutatud Hockneyle iseloomulikku basseini, kus üks mees ujub ja teine, ülikonda kandev mees, seisab basseini ääres. Kujutatud on arvatavasti Hockney eelmist poiss-sõpra Peter Schlesingeri ja tema uut kaaslast. Maal on väga iseloomulik Hockney California stiilile – selged ja soojad värvid, selgete piirjoontega lihtsad kujutised, maali esiplaanile tõstetud figuurid, perspektiiviga mängimine ja homoerootiline alatoon. 2018. aastal müüdi maal oksjonil 90,3 miljoni dollari eest. Sellest sai maailma kõige kallim kunstiteos, mis on müüdud kunstniku eluajal.<ref name="Guardian" /><ref name=Telegraph/> <ref name=CNN/> 2019. aastal müüdi aga [[Jeff Koons]]i skulptuur "Jänes" ("Rabbit") 91 miljoni dollari eest ning David Hockney kaotas senise tiitli.<ref>{{Netiviide|Autor=Oscar Holland|URL=https://edition.cnn.com/style/article/jeff-koons-rabbit-auction-record/index.html|Pealkiri=Jeff Koons' $91M 'Rabbit' sculpture sets new auction record|Väljaanne=CNN|Aeg=16.05.2019|Kasutatud=04.06.2019}}</ref> == Kunstimeediumid == Hockney on karjääri jooksul tundnud huvi erinevate kunstimeediumide vastu ning 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses telliti temalt mitmete teatrilavastuste lavakujundused. Nende projektide hulka kuuluvad ka mitmed kostüümi- ja lavakujundused New Yorgi [[Metropolitan Opera]]le.<ref name=":0" /> Lavakujundustega samaaegselt leidis Hockney enda jaoks taas [[fotograafia]], seekord aga mitte dokumenteerimiseks, vaid puhtalt kunstilisel eesmärgil. Ta tegi mitmeid polaroidfotodest koosnevaid kollaaže. Hiljem vahetas ta polaroidkaamera välja 35-millimeetrise kaamera vastu.<ref name=":0" /> Erinevate tehnikate hulka, mida Hockney on kunsti tegemiseks kasutanud, kuulub ka iseäralik 1978. aastal valminud seeria "Paper Pools" ("Paberbasseinid"). Ta valmistas metallist raami, mis eraldas teose eri värvi osasid ja pani selle paberile, siis valas paberi ja värvi massi vastavatesse raami osadesse. Teose kuivamise järel eemaldati metallist raam ja teos oligi valmis. Sellesse seeriasse kuulub 29 teost, mis kõik valmisid vaid kuue nädala jooksul.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Livingstone, M|URL=https://www.artsy.net/article/phillips-david-hockney-paper-pools|Pealkiri=David Hockney: Paper Pools|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=15.04.2019}}</ref> 1980. aastatel eksperimenteeris Hockney nii arvutite kui ka [[faks]]idega, luues abstraktseid teoseid, mida ta nägi paberil alles pärast seda, kui need olid juba valmis. Ta saatis faksi teel teoseid enamasti sõpradele. Oksjonil on faksiga loodud teoseid müüdud üllatavalt suurte summade eest, vaatamata tõsiasjale, et kunstnik ise peab neid väärtusetuks.<ref name=":4" /> 2004. aastal leidis kunstnik enda jaoks taas [[maastikumaal]]i. Ta hakkas maalima sünnikodu läheduses olevat loodust. Seda on ta jäädvustanud nii maalil, [[videokollaaž]]il kui ka [[iPad]]i joonistustel.<ref name=":2" /> == Lisaks == 2019. aastal avati Hockney ja [[Vincent van Gogh]]i näitus Van Goghi muuseumis [[Amsterdam]]is. Näitus esitleb Hockneyt kui meie aja Van Goghi. Mõlemad kunstnikud on leidnud inspiratsiooni loodusest ja aastaaegade vaheldumisest. Samuti on Hockney kogu karjääri vältel, eriti vanemas eas olnud inspireeritud Vincent van Goghi teostest ja oskusest anda edasi lihtsaid vaateid niivõrd kõnekalt.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vangoghmuseum.nl/en/stories/hockney-van-gogh-two-painters-one-love#10|Pealkiri=Two painters, one love|Väljaanne=Van Gogh Museum|Aeg=2019|Kasutatud=15.04.2019}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1990. aastal loobus Hockney talle pakutud rüütliseisusest, leides, et auhindadel ja muul tunnustusel ei ole tema jaoks suurt väärtust.<ref>{{Netiviide|Autor=Booth, R|URL=https://www.theguardian.com/artanddesign/2012/jan/01/david-hockney-order-of-merit1|Pealkiri=David Hockney joins Order of Merit|Väljaanne=The Guardian|Aeg=2012|Kasutatud=15.04.2019}}</ref> 2011. aastal nimetati David Hockney 1000 kunstniku seas tehtud küsitluse põhjal aegade kõige mõjukamaks briti kunstnikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Alberge, D|URL=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/art/news/hockney-named-britains-most-influential-artist-6266285.html|Pealkiri=Hockney named Britain's most influential artist|Väljaanne=The Independent|Aeg=2011|Kasutatud=14.04.2019}}</ref> == Ülevaade == Hockney karjääri vältel on tema kui kunstniku stiil olnud pidevas muutumises. Noorpõlve abstraktsionism muutus ajapikku moodsaks realismiks, mille kaudu enamik inimesi Hockneyt tänapäeval tunnebki. Sellest hoolimata ei ole vähem olulised kunstniku iPadi joonistused, fotokunst ega ka faksiga loodud kunst. Hockney realistlikumad [[California]] perioodi teosed moodustavad briti popkunsti perioodi tuumiku, vaatamata kunstniku enda vastandlikule arvamusele.  ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Guardian>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2018/nov/15/david-hockney-painting-record-auction-living-artist |title=David Hockney painting sells for $90.3m, a record for a living artist |trans-title= |date=16. november 2018 |accessdate=16.11.2018 |website=TheGuardian.com |language=en }}</ref> <ref name=Telegraph>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2018/11/16/david-hockney-painting-smashes-record-living-artist-artwork/ |title=David Hockney painting smashes record for living artist as artwork fetches $90 million at auction|work=The Telegraph|accessdate=16. novembril 2018|language=en}}</ref> <ref name=CNN>{{cite news|url=https://www.cnn.com/style/article/david-hockney-auction-christies/index.html |title=David Hockney painting poised to smash auction records|website=CNN|accessdate=16. novembril 2018|language=en}}</ref> }} ==Kirjandus== * Weschler, L. ''Cameraworks'' (1984), [[Alfred A. Knopf]], ISBN 0-394-53733-5 * Geldzahler, H., Knight, C., Kitaj, R. B., Schiff, G., Hoy, A., Silver, K. E. and Weschler, L. ''David Hockney: A Retrospective (Painters & sculptors)'' (1988), Thames and Hudson, London, ISBN 0-500-23514-7 * Shanes, E. ''Hockney Posters'', (1988), [[Crown Publishing Group]], ISBN 0-517-56584-6 * Luckhardt, U. and Melia, P. ''David Hockney: A Drawing Retrospective'' (1995), Thames and Hudson, London, ISBN 0-500-09255-9 * Livingstone, M. ''David Hockney: Space and Line'' (1999), Annely Juda Fine Art, London, ISBN 1-870280-74-1 * Livingstone, M. ''David Hockney: Painting on Paper'' (2002), Annely Juda Fine Art, London, ISBN 1-870280-95-4 * Livingstone, M. ''David Hockney: Egyptian Journeys'' (2002), [[American University in Cairo Press]], Cairo, ISBN 977-424-737-X * Frémon, J. ''David Hockney, Close and far'' (2001), ISBN 978-2868820532 * Howgate, S. ''David Hockney Portraits'' (2006), [[National Portrait Gallery, London National Portrait Gallery]], ISBN 1-85514-362-3 * Melia, P., Luckhardt, U. ''David Hockney: Paintings'' (2007), [[Random House Prestel]], Munich, ISBN 3-7913-3718-1 * Becker, C., Livingstone, M. ''David Hockney'' (2009), Swiridoff Verlag, Künzelsau, ISBN 3-89929-154-9 * Sykes, C. S. ''Hockney: The Biography'' (2011), [[Random House|Century]], ISBN 1-84605-708-6 * Seckiner, S. ''South'' (''Güney'') (2013), consists of 12 article and essays. One of them, American Collectors, re-focus on David Hockney's importance in the philosophy of art. ISBN 978-605-4579-45-7 . * Dagen, P. ''David Hockney, The Arrival of Spring in Woldgate'' (2015), ISBN 9782868821188 ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|David Hockney}} *[http://www.davidhockney.co/ davidhockney.co Official website] * [https://thedavidhockneyfoundation.org/ The David Hockney Foundation] *[https://www.nytimes.com/2009/10/18/arts/design/18kino.html?ref=arts David Hockney's Long Road From Los Angeles to Yorkshire, ''The New York Times'', 15 October 2009] * [http://www.yocc.co.uk Hockney Yorkshire Wolds Art Locations] {{JÄRJESTA:Hockney, David}} [[Kategooria:Inglise kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] ra8933ml3nwsv97npoqp9k6djigh2lx 7171202 7171199 2026-06-12T11:03:01Z Siilikex 57977 tekst minekuviku vormi 7171202 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = David Hockney | Taustavärv = | pilt = David Hockney 2017 at Flash Expo.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1937|7|9}} | sünnikoht = [[Bradford]] [[West Yorkshire]]'i [[linnkrahvkond]] [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[inglased|inglane]] | a1 = Tegevusala | a2 = kunstnik | b1 = Haridus | b2 = [[Bradford College|Bradfordi kunstikool]] (1953–1958)<br />{{murdmata|[[Royal College of Art|Inglise kuninglik kunstikolledž]] (1959–1962)}} }} '''David Hockney''' <!--{{post-nominals|country=GBR|size=100%|sep=,|OM|CH|RA}}--> ([[9. juuli]] [[1937]] [[Bradford]] – 11. juuni 2026 London) oli [[Inglased|briti]] kunstnik. Tihti liigitatakse tema kunsti [[popkunst]]iks, kuid kunstniku enda sõnul ei ole tema kunst seda mitte. Hockney teoste tehnikad ja stiilid on väga varieeruvad.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Lucie-Smith, E|pealkiri=Lives of The Great Modern Artists|aasta=1999|koht=London|kirjastus=Thames and Hudson|lehekülg=305}}</ref> == Lapsepõlv == Kunstnik sündis 1937. aastal Laura ja Kenneth Hockney töölisperes<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.davidhockney.com/bio.shtml|Pealkiri=About David Hockney|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=12.04.2019}}</ref>, kus kasvas kokku viis last. Lapsed kasvasid metodistlikus vaimus ja käisid [[pühapäevakool]]is. Kodust sai Hockney kaasa isa tugeva sõjavastase meelsuse.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Souter, A|URL=http://www.theartstory.org/artist-hockney-david-life-and-legacy.htm|Pealkiri=David Hockney Artist Overview and Analysis|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=12.04.2019}}</ref>  Hockney teadis juba väga noorelt, et soovib edaspidi tegelda kunstiga. Ta õppis hästi ja oli andekas laps. 11-aastaselt sai Hockney stipendiumi Bradfordi keskkoolis õppimiseks, mis oli sellel ajal üks kõrgemalt hinnatud koole Inglismaal. Enne gümnaasiumi jõudmist avaldas poiss soovi minna üle kunstisuunaga õppele mõnes teises Bradfordi koolis, kuid tal soovitati enne omandada põhiharidus.<ref name=":1" /> Tema koolis oli aga kombeks, et reaalainetes edukad õpilased ei raiska oma aega sellistes kooli arvates "vähem oluliste ainete tundides" nagu kunstiõpetus. Seetõttu kukkus Hockney enda sõnul meelega eksamitel läbi. Küll aga joonistas ta [[koomiks]]eid kooliajalehele.<ref name=":1" /> == Kunstiharidus ja mõjutused == 16-aastaselt võeti Hockney vastu tunnustatud [[Bradford]]i kunstikooli, kus ta oli üks väheseid töölisperest pärit lapsi. Enda sõnul õppis ta koolis hommikust õhtuni, veetes kunstikoolis tihti 12-tunniseid päevi.<ref name=":1" /> Ta lõpetas kooli suurepäraste tulemuste ja kiitusega. Enne edasiõppimist pidi Hockney teenima kaks aastat ajateenistuses. Olles aga väga põhimõttekindel sõja- ja relvadevastane, töötas ta need teenistusaastad haiglas sanitarina. Seal tutvus Hockney vene balleti suurpatrooni [[Sergei Djagilev]]i loominguga, kes ei varjanud oma [[homoseksuaalsus]]t ning inspireeris ka Hockneyt kapist välja tulema.<ref name=":2" /> 1967. aastani oli homoseksuaalsus Inglismaal [[illegaalne]], mistõttu pälvis Hockney julgus ka omajagu tähelepanu. Läbi aastate on kunstnik end pidanud [[seksuaalvähemus]]te õiguste eest seisvaks aktivistiks. Homoerootilisusel on alati olnud koht Hockney kunstis.<ref>{{Netiviide|Autor=Heardman, A|URL=https://www.mutualart.com/Article/Sex--Class-and-Queer-Expression--Underst/E832E0A26B13DCE0|Pealkiri=Sex, Class and Queer Expression: Understanding David Hockney's Fascination With Pools|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=12.04.2019}}</ref> [[Fail:David Hockney, RA London, 2012-02.jpg|pisi|283x283px|David Hockney näitus Inglise kuninglikus kunstiakadeemias, 2012]] 1959. aastal võeti David Hockney vastu Inglise kuninglikku kunstikolledžisse. Hockney kursusekaaslased jagunesid kunstniku enda sõnul suuresti kaheks: ühed tegelesid rohkem klassikalisse suunda kuuluva kunstiga ning teised eksperimenteerisid ja katsetasid kätt abstraktse ekspressionismi alal. Õpingute ajal kuulus Hockney viimasesse gruppi. [[Abstraktsionism|Abstraktse kunsti]] perioodi Hockney elus võib pidada rohkem oma stiili ja isiksuse otsimiseks kui millekski muuks. Juba varastes teostes on ta proovinud mitmel viisil kujutatut humaniseerida. Algul tegi ta seda, kirjutades teostele midagi, mis viitab pildil kujutatule. Hiljem lisandusid ka robustsed inimfiguurid.<ref name=":0" /> Vaatamata andekusele tekkis Hockneyl [[Kuningliku Kunstikolledž|kuningliku kunstikolledž]]i lõpetamisega raskusi. Ta kukkus läbi kunstiajaloo ainetes<ref name=":1" /> ega esitanud lõputööga kohustuslikult kaasnema pidanud esseed. Sellest hoolimata lõpetas Hockney kolledži kuldmedaliga.<ref name=":2" /> == Looming ja elukäik == Esimene suurema avalikkuse ees toimunud näitus, millest kunstnik osa võttis, oli 1961. aastal toimunud noorte kaasaegsete kunstnike näitus, mida peetakse ka briti popkunsti sünniks.<ref name=":0" /> 1961. aasta kujundas David Hockney kunstnikukarjääri ka teistel viisidel. Tema pildikeel muutus aina vähem [[Abstraktsionism|abstraktseks]], enam ei olnud figuuri kujutamine pildil robustne ega juhuslik, vaid inimesed said piltidel keskseks teemaks. Sama aasta suvel reisis ta esmakordselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus tutvus nii USA kunstimaastiku kui ka populaarsete geiklubidega. Reisi sai ta endale lubada ainult tänu oma teoste müümisele.<ref name=":1" /> Sel eluperioodil kujunes välja Hockney iseloomulik välimus – blondeeritud juuksed ja ümarate raamidega prillid.<ref name=":0" /> Legendi kohaselt ajendas kunstniku juukseid blondeerima juuksetoodete firma Clairoli reklaam, mille tunnuslauseks oli "Kõik peaksid blondiks saama!"<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Cascone, S|URL=https://news.artnet.com/art-world/andy-warhol-photos-david-hockney-982736|Pealkiri=How Adorable Was Young David Hockney? See These Never-Before-Published Warhol Polaroids.|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=12.04.2019}}</ref> Hockney esimene isikunäitus toimus 1963. aastal [[John Kasmini galerii]]s Inglismaal ja seda saatis suur edu.<ref name=":2" /> Erinevalt enamikust kaasaegsetest kunstnikest oli Hockney peatselt pärast kunstikolledži lõpetamist piisavalt edukas, et elada ära vaid kunsti tegemisest. 1963. aastal kolis ta [[Los Angeles]]se. Kunstniku enda sõnade kohaselt jõudis ta vaid nädala ajaga, tundmata linnas kedagi, omandada autojuhiloa, osta auto, sõita Las Vegasesse, võita seal kasiinos raha ja leida endale ateljee.<ref name=":0" /> Ameerikas tutvus Hockney ka paljude ajalukku läinud kunstnikega, teiste hulgas ka [[Andy Warhol]]iga, kes jäädvustas Hockney ka mõnele polaroidfotole, mida plaanis kasutada oma ajakirjas Interview.<ref name=":3" /> Ameerikas valminud teosed kuuluvad Hockney kuulsamate tööde hulka. California kujutamisest sai Hockney 1960. aastate peateema.<ref>{{Raamatuviide|autor=Melia, P. Luckhardt, U|pealkiri=David Hockney|aasta=2007|koht=New York|kirjastus=Prestel Publishing|lehekülg=56}}</ref> Kunstnik olevat veetnud lõputuid tunde [[Santa Monica]] sadamasillal ning jälginud rannas olnud inimesi, kellest inspireerituna valmisid hiljem ateljees teosed.<ref name=":1" /> Sellest perioodist pärit teosed kujutavad tihti just poolpaljaid märja kehaga mehi. Tihti on kujutatud stseene pesemisruumist või välibasseinist. Erinevalt Inglismaal valminud maalidele olid [[California]]s loodud teosed päikeselise valgusega ja väga selgejoonelised. Neis teostes oli näha California elustiili ja loodust. Sel ajal vahetas Hockney ka õlivärvid akrüülvärvide vastu ja hakkas tegema fotosid, jäädvustamaks eluolu.<ref name=":0" /> Järgmistel aastatel reisis Hockney tihti USA ja Inglismaa vahel ja pidas loenguid mitmes USA ülikoolis.<ref name=":2" /> Ta oli kunstnikuna palju kuulsust kogunud ning ainuüksi 1966. aastal toimus Euroopas viis tema isikunäitust.<ref name=":0" /> 1968. aastal jäi Hockney pikemaks ajaks Inglismaale, kus elas koos oma armastatu [[Peter Schlesinger]]iga. Hockney ja Schlesinger tutvusid Californias ja kunsti õppinud Peterist sai Hockney modell. 1970. aastal läks paar lahku ning see sündmus on jäädvustatud ka Hockney elust ja tööst rääkivas dokumentaalfilmis "Suurem sulpsatus" ("A Bigger Splash"), mida lahkumineku ajal filmiti. 1970. aasta ei olnud aga Hockney elus vaid negatiivse alatooniga, sel aastal sai teoks ka Hockney esimene retrospektiivnäitus Londoni [[Whitechapel]]i [[kunstigalerii]]s.<ref name=":0" /> 1971. aastal kolis Hockney mõneks ajaks Pariisi, kus tal valmisid oforttehnikas teosed samal aastal surnud Picasso mälestuseks. Hockney oli pidanud Picassot eeskujuks alates 1960. aastal [[London]]is [[Tate Modern|Tate'i]] muuseumis nähtud [[Pablo Picasso|Picasso]] isikunäitusest.<ref name=":0" /> 1972. aastal valmis kunstnikul teos "Kunstniku portree (bassein kahe figuuriga)" ("Portrait of an Artist (Pool with Two Figures)"), millel on kujutatud Hockneyle iseloomulikku basseini, kus üks mees ujub ja teine, ülikonda kandev mees, seisab basseini ääres. Kujutatud on arvatavasti Hockney eelmist poiss-sõpra Peter Schlesingeri ja tema uut kaaslast. Maal on väga iseloomulik Hockney California stiilile – selged ja soojad värvid, selgete piirjoontega lihtsad kujutised, maali esiplaanile tõstetud figuurid, perspektiiviga mängimine ja homoerootiline alatoon. 2018. aastal müüdi maal oksjonil 90,3 miljoni dollari eest. Sellest sai maailma kõige kallim kunstiteos, mis on müüdud kunstniku eluajal.<ref name="Guardian" /><ref name=Telegraph/> <ref name=CNN/> 2019. aastal müüdi aga [[Jeff Koons]]i skulptuur "Jänes" ("Rabbit") 91 miljoni dollari eest ning David Hockney kaotas senise tiitli.<ref>{{Netiviide|Autor=Oscar Holland|URL=https://edition.cnn.com/style/article/jeff-koons-rabbit-auction-record/index.html|Pealkiri=Jeff Koons' $91M 'Rabbit' sculpture sets new auction record|Väljaanne=CNN|Aeg=16.05.2019|Kasutatud=04.06.2019}}</ref> == Kunstimeediumid == Hockney tundis karjääri jooksul huvi erinevate kunstimeediumide vastu ning 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses telliti temalt mitmete teatrilavastuste lavakujundused. Nende projektide hulka kuulusid ka mitmed kostüümi- ja lavakujundused New Yorgi [[Metropolitan Opera]]le.<ref name=":0" /> Lavakujundustega samaaegselt leidis Hockney enda jaoks taas [[fotograafia]], seekord aga mitte dokumenteerimiseks, vaid puhtalt kunstilisel eesmärgil. Ta tegi mitmeid polaroidfotodest koosnevaid kollaaže. Hiljem vahetas ta polaroidkaamera välja 35-millimeetrise kaamera vastu.<ref name=":0" /> Erinevate tehnikate hulka, mida Hockney kunsti tegemiseks kasutas, kuulus ka iseäralik 1978. aastal valminud seeria "Paper Pools" ("Paberbasseinid"). Ta valmistas metallist raami, mis eraldas teose eri värvi osasid ja pani selle paberile, siis valas paberi ja värvi massi vastavatesse raami osadesse. Teose kuivamise järel eemaldati metallist raam ja teos oligi valmis. Sellesse seeriasse kuulub 29 teost, mis kõik valmisid vaid kuue nädala jooksul.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Livingstone, M|URL=https://www.artsy.net/article/phillips-david-hockney-paper-pools|Pealkiri=David Hockney: Paper Pools|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=15.04.2019}}</ref> 1980. aastatel eksperimenteeris Hockney nii arvutite kui ka [[faks]]idega, luues abstraktseid teoseid, mida ta nägi paberil alles pärast seda, kui need olid juba valmis. Ta saatis faksi teel teoseid enamasti sõpradele. Oksjonil on faksiga loodud teoseid müüdud üllatavalt suurte summade eest, vaatamata tõsiasjale, et kunstnik ise peab neid väärtusetuks.<ref name=":4" /> 2004. aastal leidis kunstnik enda jaoks taas [[maastikumaal]]i. Ta hakkas maalima sünnikodu läheduses olevat loodust. Seda on ta jäädvustanud nii maalil, [[videokollaaž]]il kui ka [[iPad]]i joonistustel.<ref name=":2" /> == Lisaks == 2019. aastal avati Hockney ja [[Vincent van Gogh]]i näitus Van Goghi muuseumis [[Amsterdam]]is. Näitus esitleb Hockneyt kui meie aja Van Goghi. Mõlemad kunstnikud on leidnud inspiratsiooni loodusest ja aastaaegade vaheldumisest. Samuti on Hockney kogu karjääri vältel, eriti vanemas eas olnud inspireeritud Vincent van Goghi teostest ja oskusest anda edasi lihtsaid vaateid niivõrd kõnekalt.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vangoghmuseum.nl/en/stories/hockney-van-gogh-two-painters-one-love#10|Pealkiri=Two painters, one love|Väljaanne=Van Gogh Museum|Aeg=2019|Kasutatud=15.04.2019}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1990. aastal loobus Hockney talle pakutud rüütliseisusest, leides, et auhindadel ja muul tunnustusel ei ole tema jaoks suurt väärtust.<ref>{{Netiviide|Autor=Booth, R|URL=https://www.theguardian.com/artanddesign/2012/jan/01/david-hockney-order-of-merit1|Pealkiri=David Hockney joins Order of Merit|Väljaanne=The Guardian|Aeg=2012|Kasutatud=15.04.2019}}</ref> 2011. aastal nimetati David Hockney 1000 kunstniku seas tehtud küsitluse põhjal aegade kõige mõjukamaks briti kunstnikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Alberge, D|URL=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/art/news/hockney-named-britains-most-influential-artist-6266285.html|Pealkiri=Hockney named Britain's most influential artist|Väljaanne=The Independent|Aeg=2011|Kasutatud=14.04.2019}}</ref> == Ülevaade == Hockney karjääri vältel oli tema kui kunstniku stiil pidevas muutumises. Noorpõlve abstraktsionism muutus ajapikku moodsaks realismiks, mille kaudu enamik inimesi Hockneyt tänapäeval tunnebki. Sellest hoolimata ei ole vähem olulised kunstniku iPadi joonistused, fotokunst ega ka faksiga loodud kunst. Hockney realistlikumad [[California]] perioodi teosed moodustavad briti popkunsti perioodi tuumiku, vaatamata kunstniku enda vastandlikule arvamusele.  ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Guardian>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2018/nov/15/david-hockney-painting-record-auction-living-artist |title=David Hockney painting sells for $90.3m, a record for a living artist |trans-title= |date=16. november 2018 |accessdate=16.11.2018 |website=TheGuardian.com |language=en }}</ref> <ref name=Telegraph>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2018/11/16/david-hockney-painting-smashes-record-living-artist-artwork/ |title=David Hockney painting smashes record for living artist as artwork fetches $90 million at auction|work=The Telegraph|accessdate=16. novembril 2018|language=en}}</ref> <ref name=CNN>{{cite news|url=https://www.cnn.com/style/article/david-hockney-auction-christies/index.html |title=David Hockney painting poised to smash auction records|website=CNN|accessdate=16. novembril 2018|language=en}}</ref> }} ==Kirjandus== * Weschler, L. ''Cameraworks'' (1984), [[Alfred A. Knopf]], ISBN 0-394-53733-5 * Geldzahler, H., Knight, C., Kitaj, R. B., Schiff, G., Hoy, A., Silver, K. E. and Weschler, L. ''David Hockney: A Retrospective (Painters & sculptors)'' (1988), Thames and Hudson, London, ISBN 0-500-23514-7 * Shanes, E. ''Hockney Posters'', (1988), [[Crown Publishing Group]], ISBN 0-517-56584-6 * Luckhardt, U. and Melia, P. ''David Hockney: A Drawing Retrospective'' (1995), Thames and Hudson, London, ISBN 0-500-09255-9 * Livingstone, M. ''David Hockney: Space and Line'' (1999), Annely Juda Fine Art, London, ISBN 1-870280-74-1 * Livingstone, M. ''David Hockney: Painting on Paper'' (2002), Annely Juda Fine Art, London, ISBN 1-870280-95-4 * Livingstone, M. ''David Hockney: Egyptian Journeys'' (2002), [[American University in Cairo Press]], Cairo, ISBN 977-424-737-X * Frémon, J. ''David Hockney, Close and far'' (2001), ISBN 978-2868820532 * Howgate, S. ''David Hockney Portraits'' (2006), [[National Portrait Gallery, London National Portrait Gallery]], ISBN 1-85514-362-3 * Melia, P., Luckhardt, U. ''David Hockney: Paintings'' (2007), [[Random House Prestel]], Munich, ISBN 3-7913-3718-1 * Becker, C., Livingstone, M. ''David Hockney'' (2009), Swiridoff Verlag, Künzelsau, ISBN 3-89929-154-9 * Sykes, C. S. ''Hockney: The Biography'' (2011), [[Random House|Century]], ISBN 1-84605-708-6 * Seckiner, S. ''South'' (''Güney'') (2013), consists of 12 article and essays. One of them, American Collectors, re-focus on David Hockney's importance in the philosophy of art. ISBN 978-605-4579-45-7 . * Dagen, P. ''David Hockney, The Arrival of Spring in Woldgate'' (2015), ISBN 9782868821188 ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|David Hockney}} *[http://www.davidhockney.co/ davidhockney.co Official website] * [https://thedavidhockneyfoundation.org/ The David Hockney Foundation] *[https://www.nytimes.com/2009/10/18/arts/design/18kino.html?ref=arts David Hockney's Long Road From Los Angeles to Yorkshire, ''The New York Times'', 15 October 2009] * [http://www.yocc.co.uk Hockney Yorkshire Wolds Art Locations] {{JÄRJESTA:Hockney, David}} [[Kategooria:Inglise kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] cixia9cndvtjdc84jt3fowsj9u09rd8 0 533223 7170983 7166183 2026-06-11T20:26:53Z Juhan242 213253 /* */ 7170983 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tulsi Gabbard | omakeelne_nimi = | pilt = Director Tulsi Gabbard Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Tulsi Gabbard (2025) | amet = 8. [[riiklik luureülem]] | ametiajaalgus = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp = 19. juuni 2026 | eelmine = [[Avril Haines]] | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide esindajatekoda|USA esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii]] 2. valimisringkonnast | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2013 | ametiajalõpp2 = 3. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Mazie Hirono]] | järgmine2 = [[Kai Kahele]] | amet3 = [[Demokraatide Rahvuskomitee]] aseesimees | ametiajaalgus3 = 22. jaanuar 2013 | ametiajalõpp3 = 27. veebruar 2016 | eelmine3 = [[Mike Honda]] | järgmine3 = [[Grace Meng]] | amet4 = [[Honolulu]] linnavolikogu liige 6. valimisringkonnast | ametiajaalgus4 = 2. jaanuar 2011 | ametiajalõpp4 = 16. august 20212 | eelmine4 = Rod Tam | järgmine4 = Carol Fukunaga | amet5 = [[Hawaii esindajatekoda|Hawaii esindajatekoja]] liige 42. valimisringkonnast | ametiajaalgus5 = 5. november 2002 | ametiajalõpp5 = 2. november 2004 | eelmine5 = Mark Moses | järgmine5 = Rida Cabanilla | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|4|12}} | sünnikoht = [[Leloaloa]], [[Ameerika Samoa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = {{Lihtloend| * [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]] (2002–2022) * [[Iseseisev poliitik|iseseisev]] (2022–2024) * [[Vabariiklik Partei]] (2024–) }} | abikaasa = Eduardo Tamayo<br>(2002–2006)}<br>Abraham Williams<br>(a. 2015) | vanemad = [[Mike Gabbard]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Caroline Sinavaiana-Gabbard]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Hawaii Pacific University|Hawaii Vaikse ookeani ülikool]] | elukutse = poliitik, sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Tulsi Gabbard Signature.png | moodul = {{infokast sõjaväelane|manusta=jah | truudusvanded = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | teenistused = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]]<br>[[USA maaväe reserv]] | üksused= [[Hawaii Army National Guard|Hawaii maaväe rahvuskaart]] | teenistusaeg = alates 2003 | auaste = [[kolonelleitnant]] | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | moodul = {{heli | manusta = jah | failinimi = Tulsi Gabbard speaks in support of the recognition of the Armenian Genocide.ogg | pealkiri = Tulsi Gabbardi hääl | kirjeldus = Gabbard kõnelemas [[Armeenia genotsiid]]i tunnustamise toetuseks (2019) }} }} }} '''Tulsi Gabbard''' ({{IPA-en|ˈtʌlsi ˈɡæbərd}}; sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1981]] [[Leloaloa]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[poliitik]] ja sõjaväelane, alates 12. veebruarist 2025 kuni 19. juunini 2026 [[USA riiklik luureülem]]. Ehkki varem oli ta demokraat, astus ta 2024. aastal [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikusse Parteisse]]. Alates 2021. aastast on ta [[Ameerika Ühendriikide maaväe reserv]]is olev [[kindralleitnant|kolonelleitnant]]. Aastatel 2013–2021 oli ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] 2. valimisringkonnast. Ta on esimene samoa- ja hinduameeriklane, kes on olnud [[Ameerika Ühendriikide kongress]]i ja [[Ameerika Ühendriikide valitsuskabinet|valitsuskabineti]] liige. == Päritolu ja haridus == Gabbard on sündinud [[Leloaloa]]s [[Maʻopūtasi maakond|Maʻopūtasi maakonnas]], mis asub [[Ameerika Samoa]] [[Tutulia]] saarel,<ref name=":10" /><ref name=":11" /> hilisema [[Hawaii osariigi senat|Hawaii osariigi senaatori]] [[Mike Gabbardi]] ja tema naise Carol Gabbardi (neiupõlvenimega Porter) neljanda lapsena. Tulsi isa on sünnijärgne Ameerika kodanik,<ref name="isa" /> ema Carol Gabbard (neiupõlvenimega Porter) on sündinud Indiana osariigis [[Decatur (Indiana)|Decaturis]]. Tulsi sai nime [[püha basiilik]]a sanskritikeelse nime järgi. Pere kolis [[Hawaii osariik]]i 1983. aastal, kui Gabbard oli kaheaastane.<ref name=":0" /> 2002. aastal katkestas ta televisiooniproduktsiooni õpingud Leewardi kogukonnakolledžis, et kandideerida [[Hawaii osariigi esindajatekoda|Hawaii osariigi esindajatekotta]]. Valituks osutudes sai temast toona ajaloo noorim naine, kes on olnud osariikliku esindajatekoja liige.<ref name=":15" /><ref name="Geraghty-190221" /><ref name="The Washington Post" /> 2009. aastal lõpetas Gabbard Hawaii Vaikse ookeani ülikooli.<ref name="HPU" /><ref name="HPU-alumni-newsletter" /><ref name="civilbeat-tg-topic" /> == Sõjaväeteenistus == [[File:Tulsi-gabbard-promoted-major.jpg|thumb|left|Gabbardi ülendamine majoriks 12. oktoobril 2015]] 2003. aasta aprillis, kui ta oli Hawaii esindajatekoja liige, astus ta [[Hawaii armee rahvuskaart|Hawaii maaväe rahvuskaarti]].<ref name="Serve" /> 2004. aasta juulis saadeti ta rahvuskaartlasena 12 kuu pikkusele missioonile [[Iraak]]i, kus teenis spetsialistina 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna 29. toetuspataljoni meditsiinikompaniis.<ref name="29th" /><ref name="london" /> Gabbard teenis [[Baladi õhuväebaas|logistilisel toetusalal Anakonda]] ja lõpetas missiooni 2005. aastal.<ref name="aloha-iraq" /><ref name="The Washington Post-2019" /> Välismissioonil oleku tõttu otsustas ta jätta esindajatekotta uuesti kandideerimata.<ref name="guard-wont-campaign" /> 2005. aastal anti talle autasu [[Combat Medical Badge]] "osalemise eest lahinguoperatsioonides vaenlase tule all operatsiooni Iraagi vabadus III toetuseks.""<ref name="AP-Sen-Support3" /> Samuti on talle antud Ühendriikide eeskujuliku teenistuse medal<ref name="s309" /> ja Saksa relvajõudude aumärk militaarse asjatundlikkuse eest.<ref name="GTIWU" /> 2007. aastal lõpetas Gabbard esimese naisena lühendatud ohvitseriväljaõppe [[Alabama sõjaväeakadeemia]]s oma lennu parimate hulgas. Talle anti [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auaste ja ta jätkas teenistust 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna juures sõjaväepolitseinikuna. Aastatel 2008–2009 teenis ta [[Kuveit|Kuveidis]], olles muuhulgas esimene Kuveidi sõjaväerajatisse sisenenud naine ja esimene Kuveidi sõjaväe aumärgi saanud naine.<ref name="ehbDA" /> 2015. aastal sai Gabbard majoriks.<ref name="HT-Major" /><ref name="mXzgm" /> Ta jätkas teenistust Hawaii rahvuskaardis kuni viidi 2020. aasta juunis üle Californias paiknevasse maaväe reservüksusse [[Ameerika Ühendriikide maaväe tsiviilasjade ja psühholoogiliste operatsioonide väejuhatus]]e alluvuses.<ref name="Tulsi Gabbard Full Biography" /><ref name="nGmqs" /> 4. juulil 2021 ülendati ta kolonelleitnandiks.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Tulsi-Lt-Colonel" /> Gabbard viibis sel ajal [[Aafrika sarv]]el, täites tsiviilasjade ohvitserina ülesandeid erioperatsioonil.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Mil-Service-LC" /><ref name="LTC-Tulsi-YN" /> Seejärel määrati ta [[Oklahoma]]s [[Tulsa]]s baseeruva 354. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.<ref name="LTC-Tulsi-HST" /><ref name="Current-Ops-1-354" /> == Poliitilise karjääri algus == 2002. aastal võitis ta 43% häältega demokraatliku partei eelvalimised Hawaii esindajatekoja 42. valimisringkonnas ning edestas seejärel 60,7% häältega vabariiklasest vastaskandidaati Alfonso Jimenezest.<ref name="7lAxO" /><ref name="NmTLZ" /> 21-aastasest Gabbardist sai Hawaii ajaloo noorim esindajatekoja liige ning sel ajal oli ta ka noorim USA osariigi esindajatekotta valitud naine.<ref name="BI" /><ref name="The Washington Post" /> == Ameerika Ühendriikide esindajatekojas (2013–2021) == 2012. aasta valimistel järel sai Gabbardist esimene [[samoalased|samoalasest]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige, samuti on ta ajaloo esimene [[Hinduism|hindu]] USA kongressis. {{pooleli}} == 2020. aasta presidendikampaania == 2019. aasta [[11. jaanuar]]il [[CNN]]-le antud intervjuus teatas ta kavast kandideerida 2020. aastal [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendiks]] ja alustada ametlikku [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|valimiskampaaniat]] järgmisel nädalal.<ref name="pres" /><ref name="guardian12jaan2019" /> [[CNN]] kirjeldas ta kampaania välispoliitilist platvormi [[Interventsionismivastasus|interventsionismivastasena]] ja kirjeldas Gabbardi majandusprogrammi populistlikuna.<ref name="CNN-rocky" /><ref name="M4U3z" /> Ta lõpetas kampaania 2020. aasta märtsis ja avaldas seejärel toetust [[Joe Biden]]ile. == Riikliku luure ülem (2025–2026) == 13. novembril 2024 esitas [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimised]] võitnud [[Donald Trump]] Gabbardi USA riikliku luure ülema (''Director of National Intelligence''; DNI) kandidaadiks, tuues esile tema juhiomadusi ja sõjaväelist kogemust.<ref name="NYT-TG-DNI2" /><ref name="ABC-TG-DNI2" /><ref name="dMZAB" /> Kandidaadiks nimetamine tekitas avalikkuses poleemikat ja vastukaja.<ref name="u8982" /><ref name="e3282" /><ref name="h9542" /> Üle 100 endise rahvusliku julgeolekuga tegelenud ametniku allkirjastasid avaliku kirja, milles kritiseerisid Gabbardi nomineerimist DNI-ks.<ref name=":92" /><ref name=":272" /><ref name=":222" /> Tema kuulamine senati luurekomitee ees toimus 30. jaanuaril 2025 ja 4. veebruaril 2025 hääletas luurekomitee 9-8 parteiliini pidi Gabbardi ametisse nimetamise poolt.<ref name=":04" /> 12. veebruaril kinnitas senat ta kandidatuuri häältega 52-48, ainsa vabariiklasest senaatorina hääletas Gabbardi vastu [[Mitch McConnell]].<ref name=":111" /> 12. veebruaril 2025 vannutas [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister]] [[Pam Bondi]] ta ametisse.<ref name="tqi6i" /><ref name="ebQXC" /> 22. mail 2026 teatas Gabbard, et astub DNI juhi kohalt tagasi 30. juunil 2026. == Poliitilised vaated == === Sisepoliitika === Gabbard on üldiselt toetanud seadustatud aborti esimese 20 nädala jooksul,<ref name="5Mg9c" /><ref name=":16" /> ehkki tema vaated on ajas muutunud. Noorena oli ta abordivastane, kuid muutis oma vaateid pärast sõjaväeteenistust Iraagis, kus nägi "hävitavat mõju, mida avaldab see, kui valitsused ... tegutsevad oma rahva jaoks moraalse vahekohtunikuna".<ref name="PBS" /><ref name="Kaczynski-190113" /><ref name="Sanneh" /> === Välispoliitika === Välispoliitiliselt on ta olnud kriitiline "neoliberaalse/neokonservatiivse sõjamasina" suhtes, mis soovib USA osalust "raiskavates välismaistes sõdades". Gabbardi arvates tuleks sõjale kulutatav raha suunata ümber tervishoiu, taristu ja teiste riiklike prioriteetidega tegelemiseks. Ta on kirjeldanud end nii [[sõjapistrik]]u kui [[rahutuvi]]na, öeldes "kui tegu on sõjaga terroristide vastu, olen ma pistrik, [ent] kui tegu on viljatute režiimivahetussõdadega, siis olen ma tuvi".<ref name="YnOmL" /><ref name="xvOy4" /><ref name="guardian_2019" /><ref name="e66AY" /><ref name="rqbUy" /><ref name="rdFtk" /> ==== Venemaa sissetung Ukrainasse ==== 2019. aastal ütles Gabbard [[MSNBC]] hommikusaates, et näeb Putinit Ameerika Ühendriikide vastasena.<ref name=":21" /><ref name="morning joe" /> 11. veebruaril 2022, kui Venemaa koondas Ukraina lähistele vägesid, ütles Gabbard, et "president Biden võiks selle kriisi lõpetada ja vältida sõda Venemaaga [...] garanteerides [...], et Ukraina ei saa NATO liikmeks" ning soovitas Bidenil sedasi käituda, viidates Ukraina liikmesuse üleüldisele ebatõenäolisusele. Gabbard oli skeptiline lahenduse leidmata jätmise osas, süüdistades "sõjaõhutajaid mõlemalt poolt Washingtonis" ning viidates, et Venemaa sissetung võibki olla USA huvides, misjärel saaks kehtestada "drakoonilised sanktsioonid" ja alustada uut külma sõda. Gabbard pidas sellist suhtumist kasulikuks "sõjatööstuskompleksile, mis kontrollib nii paljusid meie poliitikuid" Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa elanike arvelt.<ref name=":1" /> 13. veebruaril ütles Gabbard, et "Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole nagunii meie riiklikes huvides, seega miks mitte anda Venemaale seda puudutav kinnitus?"<ref name="BND1h" /><ref name="WdvMs" /> 24. veebruaril, mil Venemaa tungis Ukrainasse, kirjutas Gabbard [[Twitter]]is, et "seda sõda ja kannatusi saanuks ära hoida, kui Bideni administratsioon/NATO tunnustanuks Venemaa legitiimseid julgeolekumuresid seoses Ukraina liitumisega NATO-ga, mis tähendaks USA/NATO vägesid otse Venemaa piiril".<ref name="KrH66" /> 27. veebruaril soovitas ta konflikti lahendada läbi neutraliteedi: "On aeg seada geopoliitika kõrvale ja võtta omaks ''[[aloha]]'' vaim, lugupidamine ja armastus Ukraina inimeste vastu, jõudes kokkuleppele, et Ukraina on neutraalne riik... [E]t NATO ja Vene vägesid poleks üksteise üksteise mitte-Balti piiridel. See võimaldaks Ukraina rahval elada rahus".<ref name="D0HzH" /> 4. aprillil 2022 kirjutas Gabbard Twitteris: "president Putin, teie jõhker rünnak Ukraina vastu pole üksnes taunitav, vaid on olnud tohutu geopoliitiline viga, mis on Venemaale juba kalliks maksma läinud.... [O]n Venemaa ja Ukraina rahva huvides, et tõmbaksite kohe oma väed välja."<ref name="tOoYI" /> ==== Armeenia ja Aserbaidžaan ==== 2019. aastal pani Gabbard koos veel mitme Kongressi liikmega arutlusele seaduseelnõu, millega Ameerika Ühendriigid tunnustaks [[Armeenia genotsiid]]i.<ref name="UzwfJ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Serve">{{cite web |title=State legislator 'honored' to serve country |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |last=Espanol |first=Zenaida Serrano |date=20. aprill 2003 |newspaper=[[The Honolulu Advertiser]] |accessdate=1. augustil 2010 |archive-date=2012-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121002222559/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU">{{cite web|title=The Unique, Historic, and Inspiring Life of Tulsi Gabbard|url=http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|author=Tulsi Gabbard|date=1. jaanuar 2012|publisher=Tulsi Gabbard|accessdate=23. augustil 2012|archive-date=2012-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120905022947/http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU-alumni-newsletter">{{cite journal|title=Alumni News|journal=HPU Alumni Newsletter|year=2012|issue=12|url=http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|page=23|publisher=[[Hawaii Pacific University]]|accessdate=29. detsembril 2012|quote=Congresswoman-elect Tulsi Gabbard (BSBA International Business 2009)|archive-date=2014-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140302014903/http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|url-status=dead}}</ref> <ref name="civilbeat-tg-topic">{{cite web|title=Tulsi Gabbard|url=http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|publisher=Honolulu Civil Beat|accessdate=30. detsembril 2012|quote=After being deployed to the Middle East for a second time in 2008, she returned to Hawaii to complete a degree in international business from Hawaii Pacific University.|archive-date=2017-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20171029175948/http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|url-status=dead}}</ref> <ref name=":0">{{cite web|url=http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|title=About Mike Gabbard|publisher=mikegabbard.com|access-date=28. veebruaril 2016|archive-date=2018-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219134310/http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="pres">{{cite web |last1=Kelly |first1=Caroline |title=Rep. Gabbard says she will run for president in 2020 |url=https://www.cnn.com/2019/01/11/politics/tulsi-gabbard-van-jones/index.html |website=CNN |accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="guardian12jaan2019">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/jan/11/tulsi-gabbard-run-president-2020-democrat-hawaii? |title=Tulsi Gabbard: Democrat says she will run for president in 2020 |date=12. jaanuar 2019|work=[[TheGuardian.com]]|accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name=":10">{{cite web |url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GABBARD,-Tulsi-(G000571)/ |title=GABBARD, Tulsi – US House of Representatives: History, Art & Archives |website=history.house.gov |access-date=17 January 2019}}</ref> <ref name=":11">{{cite web |url=https://www.samoatimes.co.nz/sauni-se-tamaitai-samoa-e-tauva-i-le-tofi-peresetene-o-le-iunaite-setete-o-amerika-usa/ |title=Sauni se tamaitai Samoa e tauva i le tofi Peresetene o le Iunaite Setete o Amerika (USA) |work=Samoa Times |date=28. november 2018}}</ref> <ref name="isa">{{cite web |title=Sec. 301. [8 U.S.C. 1401] (e) |url=https://www.uscis.gov/ilink/docView/SLB/HTML/SLB/0-0-0-1/0-0-0-29/0-0-0-9696.html |website=uscis.gov |publisher=U.S. Citizenship and Immigration Services}}</ref> <ref name=":15">{{Cite web|title=Tulsi Gabbard's Biography|url=https://justfacts.votesmart.org/candidate/biography/129306/tulsi-gabbard|access-date=4 February 2021|website=Vote Smart}}</ref> <ref name="Geraghty-190221">{{cite news |last=Geraghty |first=Jim |date=21. veebruar 2019 |title=Twenty Things You Probably Didn't Know About Tulsi Gabbard |work=[[National Review]] |url=https://www.nationalreview.com/2019/02/tulsi-gabbard-2020-presidential-campaign-twenty-things-to-know/ |access-date=21 February 2019}}</ref> <ref name="The Washington Post">{{cite news|last1=Blake|first1=Aaron|last2=Sullivan|first2=Sean|date=7. september 2012|title=The 10 Biggest Surprises of the Conventions|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|url-status=live|access-date=8. septembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227080303/http://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|archive-date=27 December 2013}}</ref> <ref name="29th">{{cite news|title=City bill seeks to cover deployed pay gap|last=Nakaso|first=Dan|date=11. juuli 2004|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|page=A2}}</ref> <ref name="london">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=8. august 2005|title=London visit makes loss clear|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Aug/08/ln/508080354.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111232912/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html|archive-date=11. november 2020|ref=none}}</ref> <ref name="aloha-iraq">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=15. märts 2005|title=Aloha invades Iraq compound|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134025/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|archive-date=18 October 2020|ref=none}}</ref> <ref name="The Washington Post-2019">{{Cite news|date=2019|title=Rep. Tulsi Gabbard says she is 'seriously considering' a 2020 White House bid|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201028094826/https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|archive-date=28 October 2020}}</ref> <ref name="guard-wont-campaign">{{cite news|last=Blakeman|first=Karen|date=30. august 2004|title=Guard soldier Tamayo won't campaign|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134024/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|archive-date=18 October 2020}}</ref> <ref name="AP-Sen-Support3">{{Cite web |date=2024-11-24 |title=Republicans push back against Democrats' claims that Trump intelligence pick Gabbard is compromised |url=https://apnews.com/article/trump-tulsi-gabbard-intelligence-director-russia-putin-0f661dd39bd16e248b16c049e6aa26c5 |access-date=2024-11-29 |publisher=Associated Press |language=en}}</ref> <ref name="s309">{{cite web | title=Tulsi Gabbard | publisher=John F. Kennedy Presidential Library and Museum | url=https://www.jfklibrary.org/events-and-awards/new-frontier-award/award-recipients/tulsi-gabbard-2013 | access-date=10. jaanuaril 2025}}</ref> <ref name="HT-Major">[http://westhawaiitoday.com/news/state-wire/us-rep-tulsi-gabbard-promoted-army-major US Rep. Tulsi Gabbard promoted to Army major] West Hawaii Today; October 13, 2015</ref> <ref name="Tulsi Gabbard Full Biography">{{cite web|url=http://gabbard.house.gov/about/full-biography|title=Tulsi Gabbard Full Biography|archive-url=https://web.archive.org/web/20130719084244/http://gabbard.house.gov/about/full-biography|archive-date=19 July 2013|url-status=dead}}</ref> <ref name="CNN-Tulsi-LTC">{{cite news |date=27. märts 2024 |title=Tulsi Gabbard Fast Facts |url=https://www.cnn.com/2019/01/30/us/tulsi-gabbard-fast-facts/index.html |access-date=31 October 2024 |publisher=CNN |quote="Hawaii Army National Guard, 2003–2020, Major; US Army Reserve, 2020–present, Lieutenant Colonel"}}</ref> <ref name="Tulsi-Lt-Colonel">{{cite web |date=13. november 2024 |title=Trump names Tulsi Gabbard as pick for head of National Intelligence |url=https://www.axios.com/2024/11/13/trump-tulsi-gabbard-national-intelligence |access-date=14. novembril 2024 |work=Axios |quote="former Hawaii Rep. Tulsi Gabbard.. Iraq War veteran and lieutenant colonel in the U.S. Army Reserve"}}</ref> <ref name="Mil-Service-LC">{{cite news |date=27. august 2024 |title=Tulsi Gabbard's Military Service: Hawaii Army National Guard Major And Iraq War Veteran |url=https://www.timesnownews.com/world/us/us-news/tulsi-gabbards-military-service-hawaii-army-national-guard-major-and-iraq-war-veteran-article-112816638 |access-date=31. augustil 2024 |work=Times Now News |quote="Gabbard received a promotion to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-YN">{{cite news |date=15. november 2024 |title=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |access-date=15. novembril 2024 |work=Yahoo News |quote="She was assigned to a California-based unit in the United States Army Civil Affairs and Psychological Operations Command (Airborne) and promoted to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-HST">{{cite news | title=Trump Appoints Lieutenant Colonel Tulsi Gabbard as Director of National Intelligence |url=https://www.hstoday.us/subject-matter-areas/intelligence/trump-appoints-lieutenant-colonel-tulsi-gabbardas-as-director-of-national-intelligence/ | work= HS Today | date=15. november 2024|access-date=30 November 2024|quote="She currently serves as a Lieutenant Colonel in the U.S. Army Reserve and is the Battalion Commander of the 1/354 Regiment in Tulsa, Oklahoma"}}</ref> <ref name="Current-Ops-1-354">{{cite news | title=1st Battalion, 354th Regiment| url = https://currentops.com/unit/us/army/354-rgt/1-bn | work= CurrentOps | date=14. juuni 2024|access-date=30. novembril 2024}}</ref> <ref name="BI">{{cite news|last1=Wyler|first1=Grace|last2=Hickey|first2=Walter|date=8. detsember 2012|title=12 Fascinating People Who Are Heading To Congress Next Year|work=[[Business Insider]]|url=http://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|url-status=live|access-date=10 December 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201030093322/https://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|archive-date=30 October 2020}}</ref> <ref name="CNN-rocky">{{cite news |last1=Merica |first1=Dan |last2=Saenz |first2=Arlette |title=Tulsi Gabbard officially launches 2020 campaign after rocky start |url=https://www.cnn.com/2019/02/02/politics/tulsi-gabbard-2020-launch/index.html |access-date=4 February 2019 |publisher=CNN|date=2. veebruar 2019}}</ref> <ref name="NYT-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Trump Chooses Tulsi Gabbard for Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/trump-tulsi-gabbard-director-national-intelligence.html |access-date=13. novembril 2024 |work=[[The New York Times]] |quote="Ms. Gabbard, a lieutenant colonel in the Army Reserve who served in Iraq"}}</ref> <ref name="ABC-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Former Democratic Rep. Tulsi Gabbard is Trump's pick for director of national intelligence |url=https://abcnews.go.com/Politics/former-democratic-rep-tulsi-gabbard-trumps-pick-director/story?id=115772928 |access-date=21. novembril 2024 |publisher=[[ABC News]] |quote="For over two decades, Tulsi has fought for our Country and the Freedoms of all Americans."}}</ref> <ref name="u8982">{{cite web |last=Collinson |first=Stephen |date=25. november 2024 |title=Analysis: Trump's determination to install controversial picks faces next test |url=https://edition.cnn.com/2024/11/25/politics/trump-gabbard-hegseth-analysis/index.html |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=CNN}}</ref> <ref name="e3282">{{cite web |date=14. november 2024 |title=Why is Tulsi Gabbard, Trump's new intel tsar, so controversial? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/11/14/why-is-tulsi-gabbard-trumps-new-intel-tsar-so-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=Al Jazeera English}}</ref> <ref name="h9542">{{cite web |last1=Bennett |first1=Geoff |last2=Sagalyn |first2=Dan |last3=Hyatt |first3=Lachlan |date=14. november 2024 |title=Why Trump's nomination of Gabbard for national intelligence director is controversial |url=https://www.pbs.org/newshour/show/why-trumps-nomination-of-gabbard-for-national-intelligence-director-is-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |website=PBS Newshour}}</ref> <ref name=":92">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Democrats and Republicans in Congress worried that Gabbard might leak to Assad regime |url=https://www.nbcnews.com/politics/national-security/democrats-republicans-congress-worried-gabbard-might-leak-information-rcna181316 |access-date=2024-12-10 |publisher=NBC News |language=en}}</ref> <ref name=":272">{{Cite news |last= |first= |date=2024-12-05 |title=Former US officials alarmed over Tulsi Gabbard's alleged 'sympathy for dictators' |url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/dec/05/intelligence-security-officials-tulsi-gabbard |access-date=2024-12-10 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":222">{{Cite web |last1=Sherman |first1=Wendy R. |author-link=Wendy Sherman |last2=Gottemoeller |first2=Rose |author-link2=Rose Gottemoeller |last3=Lake |first3=Anthony |author-link3=Anthony Lake |last4=Tien |first4=(former Deputy Secretary of Homeland Security) John |display-authors=3 |date=2024-12-04 |title=Letter from 104 senior national security professionals to Thune and Schumer |url=https://www.fp4america.org/wp-content/uploads/2024/12/Gabbard-DNI_Nomination-Letter-PDF.pdf}}</ref> <ref name=":04">{{Cite web |last1=Weaver |first1=Al |last2=Beitsch |first2=Rebecca |date=2025-02-04 |title=Senate panel advances Tulsi Gabbard nomination for DNI |url=https://thehill.com/homenews/senate/5126051-tulsi-gabbard-dni-nomination-advances |access-date=2025-02-04 |website=[[The Hill]]}}</ref> <ref name=":111">{{Cite news |last1=Gómez |first1=Martín González |last2=Huang |first2=Jon |last3=Kim |first3=June |last4=Parlapiano |first4=Alicia |last5=Zhang |first5=Christine |date=2025-02-12 |title=Live Count: The Senate Votes on Tulsi Gabbard to be Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/interactive/2025/02/12/us/politics/gabbard-senate-confirmation-vote.html |access-date=2025-02-12 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> <ref name=":16">{{Cite web |date=10. detsember 2020 |title=H.R.8939 |url=https://www.congress.gov/bill/116th-congress/house-bill/8939/text?r=28&s=1 |access-date=12 October 2022 |website=United States Congress}}</ref> <ref name="PBS">{{Cite web|first=Lisa|last=Desjardines|url=https://www.pbs.org/newshour/politics/what-does-rep-tulsi-gabbard-believe-where-the-candidate-stands-on-7-issues|title=What does Tulsi Gabbard believe? Where the candidate stands on 7 issues|date=14. jaanuar 2019|website=[[PBS NewsHour]]|language=en-us|access-date=22 January 2019}}</ref> <ref name="Kaczynski-190113">{{cite news|last=Kaczynski|first=Andrew|title=Tulsi Gabbard once touted working for anti-gay group that backed conversion therapy|url=https://www.cnn.com/2019/01/13/politics/kfile-tulsi-gabbard-lgbt/index.html|work=[[CNN]]|date=17. jaanuar 2019|access-date=2 December 2019}}</ref> <ref name="Sanneh">{{Cite news|url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe|title=What Does Tulsi Gabbard Believe?|last=Sanneh|first=Kelefa|date=6. november 2017|newspaper=New Yorker|access-date=2019-01-13}}</ref> <ref name="guardian_2019">{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/18/tulsi-gabbard-2020-progressive-steve-bannon-right|title=Who is Tulsi Gabbard? The progressive 2020 hopeful praised by Bannon and the right|last=McCarthy|first=Tom|date=2019-05-13|website=[[The Guardian]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name=":21">{{Cite web |last=Choi |first=Matthew |date=2019-02-06 |title=Gabbard refuses to say if Assad is a U.S. adversary |url=https://www.politico.com/story/2019/02/06/tulsi-gabbard-bashar-al-assad-enemy-1152242 |access-date=2024-12-10 |website=Politico |language=en}}</ref> <ref name="morning joe">{{Cite web |date=6. veebruar 2019 |title=Morning Joe: Rep. Gabbard: Assad is not an enemy of the US |url=https://www.msnbc.com/morning-joe/watch/rep-gabbard-assad-is-not-an-enemy-of-the-us-1438093891865 |access-date=2024-12-10 |publisher=MSNBC |at=13:10 |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Schwartz |first=Ian |date=2022-02-11 |title=Tulsi Gabbard: "Warmonger" Biden Wants Russia To Invade Ukraine To Start New Cold War, Benefit Military-Industrial Complex |url=https://www.realclearpolitics.com/video/2022/02/11/tulsi_gabbard_warmonger_biden_wants_russia_to_invade_ukraine_to_start_new_cold_war_benefit_military-industrial_complex.html |access-date=2024-11-24 |website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="GTIWU">{{Cite web |last=Papple |first=Dawn |date=2016-02-29 |title=More Details About Rep. Tulsi Gabbard, DNC Vice Chair That Resigned To Endorse Bernie Sanders Before Super Tuesday – Inquisitr News |url=https://www.inquisitr.com/more-details-about-rep-tulsi-gabbard-dnc-vice-chair-that-resigned-to-endorse-bernie-sanders-before-super-tuesday |access-date=2025-01-12 |language=en-US}}</ref> <ref name="ehbDA">{{netiviide |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |pealkiri=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |väljaanne=Yahoo! News |autor=Miguel Ortiz |aeg=15. november 2024 |vaadatud=22. veebruaril 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="mXzgm">[https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard PHOTOS: Rep. Tulsi Gabbard Promoted from Captain to Major by Hawaiʻi Army National Guard] [https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard Arhiiviversioon] seisuga 22. detsember 2015 House Office of Rep. Tulsi Gabbard, October 13, 2015</ref> <ref name="nGmqs">{{cite news|last=Cole|first=William|date=18. oktoober 2020|title=Tulsi Gabbard leaves Hawaii Army National Guard after 17 years for California duty|work=[[Honolulu Star-Advertiser]]|url=https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|url-status=live|access-date=20 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201019000638/https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|archive-date=19 October 2020}}</ref> <ref name="7lAxO">{{Cite web |date=28. september 2002 |title=Open Primary Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/primary/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="NmTLZ">{{Cite web |date=6. november 2002 |title=General Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/general/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="M4U3z">{{cite web |last=Haltiwanger |first=John |date=2. aprill 2019 |title=Tulsi Gabbard is running for president in 2020. Here's everything we know about the candidate and how she stacks up against the competition. |url=https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402180742/https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=19 October 2019 |website=Business Insider}}</ref> <ref name="dMZAB">{{Cite web |last=Rogers |first=Katie |date=13. november 2024 |title=Gaetz, Gabbard and Hegseth: Trump's Picks Are a Show of Force |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/gaetz-gabbard-hegseth-trump-appointees.html |access-date=14. novembril 2024 |website=The New York Times}}</ref> <ref name="tqi6i">{{Cite news |last=Gangitano |first=Alex |date=12. veebruar 2025 |title=Tulsi Gabbard sworn in as top intelligence chief in Oval Office |work=[[The Hill]] |url=https://thehill.com/homenews/administration/5141579-tulsi-gabbard-sworn-in-director-national-intelligence/ |access-date=12 February 2025}}</ref> <ref name="ebQXC">{{cite AV media |title=Tulsi Gabbard sworn-in as Director of National Intelligence; promises to 'restore trust' |publisher=The National Desk |date=12. veebruar 2025 |url=https://www.youtube.com/watch?v=WDAiB4wchiE}}</ref> <ref name="5Mg9c">{{cite news|url=https://www.marieclaire.com/politics/a25868421/who-is-tulsi-gabbard/|title=Who Is Tulsi Gabbard? Everything You Need to Know About the 2020 Presidential Candidate|first=Kayleigh|last=Roberts|date=12. jaanuar 2019|work=MarieClaire|access-date=26. veebruaril 2019|quote=She's known as an environmentalist and a proponent of women's reproductive rights.}}</ref> <ref name="YnOmL">{{Cite web|url=https://www.msnbc.com/msnbc/watch/rep-gabbard-the-leadership-i-bring-is-to-end-regime-change-wars-62500421582|title=Rep. Gabbard: The leadership I bring is to end 'regime change wars'|date=2019-06-22|website=[[MSNBC]]|access-date=2019-08-06}}</ref> <ref name="xvOy4">{{Cite web|url=https://www.politico.com/2020-election/candidates-views-on-the-issues/tulsi-gabbard/|title=Tulsi Gabbard Views on 2020 Issues: A Voter's Guide|date=2019-08-23|website=[[Politico]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name="e66AY">{{cite web|url=https://www.realclearpolitics.com/video/2019/05/06/tulsi_gabbard_ad_neoliberals_and_neocons_sing_from_the_same_songsheet_war_war_war.html|title=Tulsi Gabbard Ad: Neoliberals And Neocons Sing From The Same Songsheet, War War War|last=Hains|first=Tim|date=2019-05-06|website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="rqbUy">{{cite news|url=https://www.staradvertiser.com/2019/07/25/hawaii-news/hawaii-congresswoman-tulsi-gabbard-sues-google-for-50-million|title=Hawaii Congresswoman Tulsi Gabbard sues Google for $50 million|last=Cocke|first=Sophie|date=2019-07-25|work=StarAdvertiser|access-date=2019-08-07|location=Honolulu, HI}}</ref> <ref name="rdFtk">{{Cite web|url=https://www.cfr.org/election2020/candidate-tracker/tulsi-gabbard|title=Tulsi Gabbard's Foreign Policy Positions|date=2019-10-24|website=Council on Foreign Relations|language=en|access-date=2019-12-26}}</ref> <ref name="BND1h">{{Cite web |last=Nazaryan |first=Alexander |date=2022-02-19 |title=Why Ukraine's hope of NATO membership drives conflict with Russia |url=https://www.yahoo.com/news/why-ukraines-hope-of-nato-membership-drives-conflict-with-russia-024207209.html |access-date=2025-02-05 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> <ref name="WdvMs">{{Cite tweet |user=TulsiGabbard |number=1492803305981972482 |date=2022-02-13 |title=It is not in our national security interests for Ukraine to become a member of NATO anyway, so why not give Russia that assurance? |access-date=2025-02-05}}</ref> <ref name="KrH66">{{Cite web |last=Cillizza |first=Chris |date=2022-03-01 |title=Analysis: What is Tulsi Gabbard actually doing on Russia? |url=https://www.cnn.com/2022/03/01/politics/tulsi-gabbard-cpac-ukraine-russia/index.html |access-date=2025-02-12 |publisher=CNN |language=en}}</ref> <ref name="D0HzH">{{Cite web |last=Mehrara |first=Maya |date=2024-11-14 |title=What Tulsi Gabbard has said about Russia, Ukraine, China |url=https://www.newsweek.com/what-tulsi-gabbard-has-said-about-russia-ukraine-china-1985839 |access-date=2024-11-24 |website=Newsweek |language=en}}</ref> <ref name="tOoYI">{{Cite web |date=2022-04-05 |title=Transcript: The Last Word with Lawrence O'Donnell, 4/4/22 |url=https://www.msnbc.com/transcripts/the-last-word/transcript-last-word-lawrence-o-donnell-4-4-22-n1294349 |access-date=2025-01-25 |publisher=MSNBC |language=en}}</ref> <ref name="UzwfJ">{{cite news |title=US presidential candidates line up behind Armenian Genocide resolution |url=https://www.tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |work=Tert.am |date=6. mai 2019 |access-date=2025-02-22 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222100751/https://tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |url-status=dead }}</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal |author=Sanneh, Kelefa |authorlink=Kelefa Sanneh |date=6. november 2017 |title=Against the tide : what's behind Tulsi Gabbard's unconventional politics? |department=Profiles |journal=The New Yorker |volume=93 |issue=35 |pages=36–45 |url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe |accessdate=12.01.2019}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Tulsi Gabbard}} {{JÄRJESTA:Gabbard, Tulsi}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] dmfhh298un71jjh1djyfoa1u2q2sf11 0 534275 7170807 7102537 2026-06-11T13:40:18Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7170807 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Musta mere laevastik | pilt = Great emblem of the Black Sea fleet.svg | pildiallkiri = Musta mere laevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merevägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk ]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastikukoondis]], mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkonnad on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]]. [[Peabaas]] asub [[Sevastopol]]is. Musta mere laevastik on asutatud [[1873]]. aastal. Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] [[operatiivalluvus]]es. Alates aprillist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Epstein |eesnimi=Jake |pealkiri=A new commander is taking over Russia's Black Sea Fleet after the last one let its warships get torn apart by exploding drones |url=https://www.businessinsider.com/russia-replaced-black-sea-fleet-commander-after-ukraine-battered-warships-2024-4 |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref>. == Väeüksused == === Maaväeüksused === * [[22. armeekorpus]] * [[Pilt:810th marine brigade patch.png|25px]] [[810. merejalaväebrigaad]] == Laevastiku koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''Valvelaev – 1''' |- | rowspan="2" |'''Burevestnik-klassi valvelaev projekt 1135''' |Ladnõi |861 |29.12.1980 |Teenistuses | |- |Põtlivõi |868 |16.01.1982 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] –''' '''3''' |- | rowspan="3" |'''Burevestnik-klassi fregatt projekt 11356R''' |[[Admiral Grigorovitš]] |494 |11.03.2016 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Anonym |pealkiri=Russian frigate "Admiral Grigorovich 745" docked in the port of Algiers |url=https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.txtreport.com |keel=en |arhiivimisaeg=2024-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240215183900/https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |[[Admiral Essen]] |490 |07.06.2016 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian armed forces ‘damage’ Russian frigate Admiral Essen, official says |url=https://www.aa.com.tr/en/russia-ukraine-war/ukrainian-armed-forces-damage-russian-frigate-admiral-essen-official-says/2555448 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.aa.com.tr}}</ref>. |- |[[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] |499 |27.12.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] –''' |- | rowspan="2" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |Merkuri |734 |15.05.2023 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grotnik |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Russia's Black Sea Fleet Gets New Corvette... Kind of |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/russias-black-sea-fleet-gets-new-corvette-kind-of/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Naval News |keel=en-US}}</ref>. |- |Strogi | | |Ehitamisel | |} * '''Suur [[dessantlaev]]''' # [[Orsk (laev)|Orsk]], ehitatud 05.12.1968, võib olla kahjustatud ja asuda remondis<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-02 |pealkiri=Russia salvages landing ship hit by Ukraine missile fire |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62022476 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # [[Nikolai Filtšenkov]] (vene keeles Николай Фильченков), ehitatud 30.12.1975, töökorras # [[Jamal (laev)|Jamal]], ehitatud 30.04.1988, kahjustatud ja on remondis<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine Just Blew Up Two More Russian Landing Ships. It’s Too Late To Matter. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/24/ukraine-just-blew-up-two-more-russian-landing-ships-its-too-late-to-matter/ |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # [[Azov (laev)|Azov]], ehitatud 12.10.1990, kahjustatud ja on remondis<ref name=":2" /> # [[Olenegorski Gornjak]], ehitatud 30.06.1976, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Russian ship hit in Novorossiysk, Black Sea drone attack, Ukraine sources say |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66402046 |vaadatud=2024-02-16}}</ref> # [[Minsk (laev)|Minsk]], ehitatud 30.05.1983, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # [[Kaliningrad (laev)|Kaliningrad]], ehitatud 09.12.1984, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Georgi Pobedonosets]], ehitatud 05.03.1985, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Koroljov (laev)|Koroljov]], ehitatud 10.07.1991, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Pjotr Morgunov]], ehitatud 23.12.2020, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras * '''[[Dessantkaater]]''' # [[D-199]], ehitatud 2014, töökorras # [[D-295]], ehitatud 1989, töökorras # [[D-106]], ehitatud 2009, töökorras # [[D-296]], ehitatud 2015, töökorras # [[D-309]], ehitatud 2018, töökorras * '''[[Raketikaater]]''' # [[Bora (laev)|Bora]], ehitatud 1989, töökorras # [[Samum (laev)|Samum]], ehitatud 2000, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=Andrew Stanton Weekend Staff |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Russian Black Sea missile ship towed away after drone attack: Ukraine |url=https://www.newsweek.com/russian-black-sea-missile-ship-towed-away-after-drone-attack-ukraine-1827544 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # [[Võšni Volotšok (laev)|Võšni Volotšok]], ehitatud 2018, töökorras # [[Orehhovo-Zujevo (laev)|Orehhovo-Zujevo]], ehitatud 2018, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/10/russian-forces-in-mediterranean-wk422022.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022}}</ref> # [[Ingušetija (laev)|Ingušetija]], ehitatud 2019, töökorras # [[Graivoron (laev)|Graivoron]], ehitatud 2021, töökorras # [[R-60 (laev)|R-60]], ehitatud 1987, töökorras # [[Naberežnõje Tšelnõ (laev)|Naberežnõje Tšelnõ]], ehitatud 1989, töökorras * '''[[Allveetõrjelaev]]''' # [[Muromets]], ehitatud 1982, töökorras # [[Suzdalets]], ehitatud 1983, töökorras # [[Kassimov (laev)|Kassimov]], ehitatud 1986, töökorras # [[Jeisk (laev)|Jeisk]], ehitatud 1989, töökorras * '''[[Valvelaev|Patrull-laev]] projekt 22160''' # [[Vassili Bõkov (laev)|Vassili Bõkov]], ehitatud 2018, töökorras # [[Dmitri Rogatšov]], ehitatud 2019, töökorras # [[Pavel Deržavin]], ehitatud 2020, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Russian ship Pavel Derzhavin "damaged" in Crimea after "blasts" reported |url=https://www.newsweek.com/russia-black-sea-fleet-ship-damaged-pavel-derzhavin-1834163 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> * '''[[Gratšonok-klassi patrullkaater|Gratšonok-klassi patrullkaater projekt 21980]]''' # [[P-191]], ehitatud 2011, töökorras # [[P-349]], ehitatud 2012, töökorras # [[P-350]], ehitatud 2013, töökorras # [[P-355]], ehitatud 2014, töökorras # [[P-424]], ehitatud 2014, töökorras # [[P-433]], ehitatud 2017, töökorras * '''[[Miinitraaler]]''' # [[Ivan Golubets (laev)|Ivan Golubets]], ehitatud 1973, töökorras # [[Železnjakov (laev)|Železnjakov]], ehitatud 1988, töökorras # [[Valentin Pikul (laev)|Valentin Pikul]], ehitatud 2001, töökorras # [[Vitse-admiral Zahharjin]], ehitatud 2008, töökorras * '''[[Aleksandrit-klassi miiniotsija]]''' # [[Ivan Antonov (laev)|Ivan Antonov]], ehitatud 2019, töökorras # [[Vladimir Jemeljanov (laev)|Vladimir Jemeljanov]], ehitatud 2019, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/05/russian-forces-in-mediterranean-wk212022.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022}}</ref> # [[Georgi Kurbatov (laev)|Georgi Kurbatov]], ehitatud 2021, töökorras * '''[[Luurelaev]]''' # [[Ekvator (laev)|Ekvator]], ehitatud 1968, töökorras # [[Kildin (laev)|Kildin]], ehitatud 1970, töökorras # [[Priazovje]], ehitatud 1987, töökorras # [[Ivan Hurs]], ehitatud 2018, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=In One Massive Attack, Ukrainian Missiles Hit Four Russian Ships—Including Three Landing Vessels |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/26/in-one-massive-attack-ukrainian-missiles-hit-four-russian-ships-including-three-landing-ships/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> * '''[[Toetuslaev]]''' # Tanker [[Ivan Bubnov]], ehitatud 1975, töökorras # Transpordilaev [[General Rjabikov]], ehitatud 1979, reservis # Hospidallaev [[Jenissei (hospidallaev)|Jenissei]], ehitatud 1981, reservis # Pukser [[BUK-1746]], ehitatud 1987, töökorras # Pukser [[BUK-645]], ehitatud 1988, töökorras # Tanker [[VTN-73]], ehitatud 2014, töökorras # Sidekaater [[KSV-67]], ehitatud 2014, töökorras # Sidekaater [[KSV-2155]], ehitatud 2015, töökorras # Transpordilaev [[Dvinitsa-50]], ehitatud 2015, töökorras # Transpordilaev [[Vologda-50]], ehitatud 2015, töökorras # Tanker [[Vitse-admiral Paromov]], ehitatud 2021, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":3" /> # Logistikatoetuslaev [[Vsevolod Bobrov (laev)|Vsevolod Bobrov]], ehitatud 2021, kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120005827/kurikuulus-maosaar-noudis-uue-ohvri-neptuniga-sai-pihta-vene-laevastiku-uusim-alus |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> === Endised laevad === # Suur dessantlaev [[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], põhja lastud 24.03.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Brendan Cole Senior News |kuupäev=2023-03-25 |pealkiri=Ukraine posts video of burning ship as Russia finally admits its loss |url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-black-sea-ship-burning-loss-1790285 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # Ristleja [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], põhja lastud 14.04.2022<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер "Москва" затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)</ref> # Dessantkaater [[D-310]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Malyasov |eesnimi=Dylan |kuupäev=2. mai 2022 |pealkiri=Ukraine sank two Russian Raptor-class patrol boats in Black Sea |url=https://defence-blog.com/ukraine-sank-two-russian-raptor-class-patrol-boats-in-black-sea/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Defense blog}}</ref> # Patrullkaater [[P-342]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newdick |eesnimi=Thomas |kuupäev=2022-05-02 |pealkiri=Ukraine Claims TB2 Drones Sunk Russian Patrol Boats Off Snake Island (Updated) |url=https://www.twz.com/ukraine-claims-tb2-drones-sunk-russian-patrol-boats-off-snake-island |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=The War Zone |keel=en}}</ref> # Patrullkaater [[P-275]], hävitatud 08.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Созыкина |eesnimi=Полина |kuupäev=2022-07-30 |pealkiri=Память погибших моряков-новороссийцев почтили мемориальной доской в Мариуполе |url=https://360tv.ru/news/ukrainian-crisis/pamjat-pogibshih-morjakov-novorossijtsev-pochtili-memorialnoj-doskoj-v-mariupole/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=360°}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Zmiinyi (“Snake”) Island: Bayraktar UCAVs destroy three Russian Serna and Raptor boats |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344781/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Ukrainska Pravda |keel=en}}</ref> # Päästepuksiir [[Vassili Behh]] (vene keeles Василий Бех), põhja lastud 17.06.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Danylov |eesnimi=Oleg |kuupäev=17. juuni 2022 |pealkiri=The Ukrainian Navy sank the modern rescue tug Vasily Bekh |url=https://mezha.media/en/2022/06/17/the-ukrainian-navy-sank-the-modern-rescue-tug-vasily-bekh/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Mezha media}}</ref> # Raketikaater [[Askold (laev)|Askold]], hävitatud 04.11.2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Russia ‘unable to repair missile ship Askold’ after precision missile strike by Ukraine |url=https://english.nv.ua/nation/russians-unable-to-repair-missile-ship-askold-hit-by-a-ukrainian-missile-50374818.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=english.nv.ua |keel=en}}</ref> # Dessantkaater [[D-144]], põhja lastud 09.11.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Russia’s Landing Craft Are Slow, Boxy And Boring. They’re Also Top Targets For Ukraine’s Exploding Drone Boats. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/10/russias-landing-craft-are-slow-boxy-and-boring-theyre-also-top-targets-for-ukraines-exploding-drone-boats/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Suur dessantlaev [[Novotšerkassk (laev)|Novotšerkassk]] (vene keeles Новочеркасск), hävitatud 26.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gigova |eesnimi=Paul P. Murphy, Rob Picheta, Radina |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Russian navy ship seen burning after Ukrainian strike in Crimea |url=https://www.cnn.com/2023/12/28/europe/novocherkask-russia-navy-ship-damage-images-intl/index.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> # Valvekaater [[205 P Tarantul]], põhja lastud vahemikus 28.12.2023-31.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine’s Drone Boats Blew Up A Russian Warship Three Weeks Ago. But Few People Noticed Until Now. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/01/19/ukraines-drone-boats-blew-up-a-russian-warship-three-weeks-ago-but-few-people-noticed-until-now/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Raketikaater [[Ivanovets]], põhja lastud 31.01.2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Ukraine 'hits Russian missile boat Ivanovets in Black Sea' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68165523 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # Suur dessantlaev [[Tsezar Kunikov]] (vene keeles Цезарь Куников), põhja lastud 14.02.2024<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=How Ukraine sank the Caesar Kunikov—and is beating Russia at sea |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2024/02/14/how-ukraine-sank-the-caesar-kunikov-and-is-beating-russia-at-sea |vaadatud=2024-02-15 |issn=0013-0613}}</ref> # Patrull-laev [[Sergei Kotov]], ehitatud 2022, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Harried By Ukraine’s Drone Boats, A Russian Navy Warship Goes Hunting For Grain Ships |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/07/26/harried-by-ukraines-drone-boats-a-russian-navy-warship-goes-hunting-for-grain-ships/ |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, hävitatud 05.03.2024<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Warren |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Ukraine war briefing: another Russian warship sunk in Black Sea, says Ukrainian intelligence |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/05/ukraine-russia-war-briefing-taurus-missiles-germany |vaadatud=2024-03-05 |issn=0261-3077}}</ref> # Miinitraaler [[Kovrovets (laev)|Kovrovets]], ehitatud 1974, hävitatud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rommen |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Ukraine said it destroyed a Russian minesweeper. 'Another bad day for the Black Sea fleet' — ministry. |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-destroys-russian-minesweeper-in-black-sea-ministry-celebrates-2024-5 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> # Raketikaater [[Tsiklon (laev)|Tsiklon]], ehitatud 2023, põhja lastud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega väidetavalt põhja Vene väike raketilaev Tsiklon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzgerald |eesnimi=Clare |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Ukraine Confirms Sinking of Russia's 'Last Cruise Missile Carrier' in Crimea |url=https://www.warhistoryonline.com/news/tsiklon-sinking.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=warhistoryonline |keel=en}}</ref> === Allveelaevad === #[[B-871 Alrosa]], ehitatud 1990, töökorras #[[B-261 Novorossiisk]], ehitatud 2014, remondis, ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-25 |pealkiri=Russian submarine Novorossiysk will undergo repairs in 2023 |url=https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Navy Naval News Navy Recognition |keel=en-gb |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027110742/https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |url-olek=ei tööta }}</ref> #[[B-237 Rostov-na-Donu]], ehitatud 2014, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=Photos show gaping hole in Russian submarine's hull after Crimea attack |url=https://www.newsweek.com/photos-submarine-damage-rostov-crimea-attack-explosion-ukraine-1827757 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> #[[B-262 Starõi Oskol]], ehitatud 2015, töökorras #[[B-265 Krasnodar]], ehitatud 2015, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":1" /> #[[B-268 Veliki Novgorod]], ehitatud 2016, töökorras #[[B-271 Kolpino]], ehitatud 2016, töökorras == Galerii == <gallery> Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022 «Ростов-на-Дону».jpg|Allveelaev Rostov-na-Donu </gallery> == Vaata ka == * [[Balti laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht] *[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black] *[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx russian equipment losses] {{Commons category|Black Sea fleet of Russia}} {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Musta mere laevastik| ]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] omjqatw6j3n3phynjyxiunyko7wlbue 7170811 7170807 2026-06-11T13:47:31Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7170811 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Musta mere laevastik | pilt = Great emblem of the Black Sea fleet.svg | pildiallkiri = Musta mere laevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merevägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk ]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastikukoondis]], mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkonnad on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]]. [[Peabaas]] asub [[Sevastopol]]is. Musta mere laevastik on asutatud [[1873]]. aastal. Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] [[operatiivalluvus]]es. Alates aprillist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Epstein |eesnimi=Jake |pealkiri=A new commander is taking over Russia's Black Sea Fleet after the last one let its warships get torn apart by exploding drones |url=https://www.businessinsider.com/russia-replaced-black-sea-fleet-commander-after-ukraine-battered-warships-2024-4 |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref>. == Väeüksused == === Maaväeüksused === * [[22. armeekorpus]] * [[Pilt:810th marine brigade patch.png|25px]] [[810. merejalaväebrigaad]] == Laevastiku koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''Valvelaev – 2''' |- | rowspan="2" |'''Burevestnik-klassi valvelaev projekt 1135''' |Ladnõi |861 |29.12.1980 |Teenistuses | |- |Põtlivõi |868 |16.01.1982 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] –''' '''3''' |- | rowspan="3" |'''Burevestnik-klassi fregatt projekt 11356R''' |[[Admiral Grigorovitš]] |494 |11.03.2016 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Anonym |pealkiri=Russian frigate "Admiral Grigorovich 745" docked in the port of Algiers |url=https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.txtreport.com |keel=en |arhiivimisaeg=2024-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240215183900/https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |[[Admiral Essen]] |490 |07.06.2016 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian armed forces ‘damage’ Russian frigate Admiral Essen, official says |url=https://www.aa.com.tr/en/russia-ukraine-war/ukrainian-armed-forces-damage-russian-frigate-admiral-essen-official-says/2555448 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.aa.com.tr}}</ref>. |- |[[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] |499 |27.12.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] –''' |- | rowspan="2" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |Merkuri |734 |15.05.2023 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grotnik |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Russia's Black Sea Fleet Gets New Corvette... Kind of |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/russias-black-sea-fleet-gets-new-corvette-kind-of/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Naval News |keel=en-US}}</ref>. |- |Strogi | | |Ehitamisel | |} * '''Suur [[dessantlaev]]''' # [[Orsk (laev)|Orsk]], ehitatud 05.12.1968, võib olla kahjustatud ja asuda remondis<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-02 |pealkiri=Russia salvages landing ship hit by Ukraine missile fire |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62022476 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # [[Nikolai Filtšenkov]] (vene keeles Николай Фильченков), ehitatud 30.12.1975, töökorras # [[Jamal (laev)|Jamal]], ehitatud 30.04.1988, kahjustatud ja on remondis<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine Just Blew Up Two More Russian Landing Ships. It’s Too Late To Matter. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/24/ukraine-just-blew-up-two-more-russian-landing-ships-its-too-late-to-matter/ |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # [[Azov (laev)|Azov]], ehitatud 12.10.1990, kahjustatud ja on remondis<ref name=":2" /> # [[Olenegorski Gornjak]], ehitatud 30.06.1976, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Russian ship hit in Novorossiysk, Black Sea drone attack, Ukraine sources say |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66402046 |vaadatud=2024-02-16}}</ref> # [[Minsk (laev)|Minsk]], ehitatud 30.05.1983, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # [[Kaliningrad (laev)|Kaliningrad]], ehitatud 09.12.1984, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Georgi Pobedonosets]], ehitatud 05.03.1985, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Koroljov (laev)|Koroljov]], ehitatud 10.07.1991, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras # [[Pjotr Morgunov]], ehitatud 23.12.2020, alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />, töökorras * '''[[Dessantkaater]]''' # [[D-199]], ehitatud 2014, töökorras # [[D-295]], ehitatud 1989, töökorras # [[D-106]], ehitatud 2009, töökorras # [[D-296]], ehitatud 2015, töökorras # [[D-309]], ehitatud 2018, töökorras * '''[[Raketikaater]]''' # [[Bora (laev)|Bora]], ehitatud 1989, töökorras # [[Samum (laev)|Samum]], ehitatud 2000, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=Andrew Stanton Weekend Staff |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Russian Black Sea missile ship towed away after drone attack: Ukraine |url=https://www.newsweek.com/russian-black-sea-missile-ship-towed-away-after-drone-attack-ukraine-1827544 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # [[Võšni Volotšok (laev)|Võšni Volotšok]], ehitatud 2018, töökorras # [[Orehhovo-Zujevo (laev)|Orehhovo-Zujevo]], ehitatud 2018, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/10/russian-forces-in-mediterranean-wk422022.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022}}</ref> # [[Ingušetija (laev)|Ingušetija]], ehitatud 2019, töökorras # [[Graivoron (laev)|Graivoron]], ehitatud 2021, töökorras # [[R-60 (laev)|R-60]], ehitatud 1987, töökorras # [[Naberežnõje Tšelnõ (laev)|Naberežnõje Tšelnõ]], ehitatud 1989, töökorras * '''[[Allveetõrjelaev]]''' # [[Muromets]], ehitatud 1982, töökorras # [[Suzdalets]], ehitatud 1983, töökorras # [[Kassimov (laev)|Kassimov]], ehitatud 1986, töökorras # [[Jeisk (laev)|Jeisk]], ehitatud 1989, töökorras * '''[[Valvelaev|Patrull-laev]] projekt 22160''' # [[Vassili Bõkov (laev)|Vassili Bõkov]], ehitatud 2018, töökorras # [[Dmitri Rogatšov]], ehitatud 2019, töökorras # [[Pavel Deržavin]], ehitatud 2020, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Russian ship Pavel Derzhavin "damaged" in Crimea after "blasts" reported |url=https://www.newsweek.com/russia-black-sea-fleet-ship-damaged-pavel-derzhavin-1834163 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> * '''[[Gratšonok-klassi patrullkaater|Gratšonok-klassi patrullkaater projekt 21980]]''' # [[P-191]], ehitatud 2011, töökorras # [[P-349]], ehitatud 2012, töökorras # [[P-350]], ehitatud 2013, töökorras # [[P-355]], ehitatud 2014, töökorras # [[P-424]], ehitatud 2014, töökorras # [[P-433]], ehitatud 2017, töökorras * '''[[Miinitraaler]]''' # [[Ivan Golubets (laev)|Ivan Golubets]], ehitatud 1973, töökorras # [[Železnjakov (laev)|Železnjakov]], ehitatud 1988, töökorras # [[Valentin Pikul (laev)|Valentin Pikul]], ehitatud 2001, töökorras # [[Vitse-admiral Zahharjin]], ehitatud 2008, töökorras * '''[[Aleksandrit-klassi miiniotsija]]''' # [[Ivan Antonov (laev)|Ivan Antonov]], ehitatud 2019, töökorras # [[Vladimir Jemeljanov (laev)|Vladimir Jemeljanov]], ehitatud 2019, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/05/russian-forces-in-mediterranean-wk212022.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022}}</ref> # [[Georgi Kurbatov (laev)|Georgi Kurbatov]], ehitatud 2021, töökorras * '''[[Luurelaev]]''' # [[Ekvator (laev)|Ekvator]], ehitatud 1968, töökorras # [[Kildin (laev)|Kildin]], ehitatud 1970, töökorras # [[Priazovje]], ehitatud 1987, töökorras # [[Ivan Hurs]], ehitatud 2018, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=In One Massive Attack, Ukrainian Missiles Hit Four Russian Ships—Including Three Landing Vessels |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/26/in-one-massive-attack-ukrainian-missiles-hit-four-russian-ships-including-three-landing-ships/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> * '''[[Toetuslaev]]''' # Tanker [[Ivan Bubnov]], ehitatud 1975, töökorras # Transpordilaev [[General Rjabikov]], ehitatud 1979, reservis # Hospidallaev [[Jenissei (hospidallaev)|Jenissei]], ehitatud 1981, reservis # Pukser [[BUK-1746]], ehitatud 1987, töökorras # Pukser [[BUK-645]], ehitatud 1988, töökorras # Tanker [[VTN-73]], ehitatud 2014, töökorras # Sidekaater [[KSV-67]], ehitatud 2014, töökorras # Sidekaater [[KSV-2155]], ehitatud 2015, töökorras # Transpordilaev [[Dvinitsa-50]], ehitatud 2015, töökorras # Transpordilaev [[Vologda-50]], ehitatud 2015, töökorras # Tanker [[Vitse-admiral Paromov]], ehitatud 2021, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":3" /> # Logistikatoetuslaev [[Vsevolod Bobrov (laev)|Vsevolod Bobrov]], ehitatud 2021, kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120005827/kurikuulus-maosaar-noudis-uue-ohvri-neptuniga-sai-pihta-vene-laevastiku-uusim-alus |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> === Endised laevad === # Suur dessantlaev [[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], põhja lastud 24.03.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Brendan Cole Senior News |kuupäev=2023-03-25 |pealkiri=Ukraine posts video of burning ship as Russia finally admits its loss |url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-black-sea-ship-burning-loss-1790285 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> # Ristleja [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], põhja lastud 14.04.2022<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер "Москва" затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)</ref> # Dessantkaater [[D-310]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Malyasov |eesnimi=Dylan |kuupäev=2. mai 2022 |pealkiri=Ukraine sank two Russian Raptor-class patrol boats in Black Sea |url=https://defence-blog.com/ukraine-sank-two-russian-raptor-class-patrol-boats-in-black-sea/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Defense blog}}</ref> # Patrullkaater [[P-342]], hävitatud 02.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newdick |eesnimi=Thomas |kuupäev=2022-05-02 |pealkiri=Ukraine Claims TB2 Drones Sunk Russian Patrol Boats Off Snake Island (Updated) |url=https://www.twz.com/ukraine-claims-tb2-drones-sunk-russian-patrol-boats-off-snake-island |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=The War Zone |keel=en}}</ref> # Patrullkaater [[P-275]], hävitatud 08.05.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Созыкина |eesnimi=Полина |kuupäev=2022-07-30 |pealkiri=Память погибших моряков-новороссийцев почтили мемориальной доской в Мариуполе |url=https://360tv.ru/news/ukrainian-crisis/pamjat-pogibshih-morjakov-novorossijtsev-pochtili-memorialnoj-doskoj-v-mariupole/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=360°}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Zmiinyi (“Snake”) Island: Bayraktar UCAVs destroy three Russian Serna and Raptor boats |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344781/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Ukrainska Pravda |keel=en}}</ref> # Päästepuksiir [[Vassili Behh]] (vene keeles Василий Бех), põhja lastud 17.06.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Danylov |eesnimi=Oleg |kuupäev=17. juuni 2022 |pealkiri=The Ukrainian Navy sank the modern rescue tug Vasily Bekh |url=https://mezha.media/en/2022/06/17/the-ukrainian-navy-sank-the-modern-rescue-tug-vasily-bekh/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Mezha media}}</ref> # Raketikaater [[Askold (laev)|Askold]], hävitatud 04.11.2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Russia ‘unable to repair missile ship Askold’ after precision missile strike by Ukraine |url=https://english.nv.ua/nation/russians-unable-to-repair-missile-ship-askold-hit-by-a-ukrainian-missile-50374818.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=english.nv.ua |keel=en}}</ref> # Dessantkaater [[D-144]], põhja lastud 09.11.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Russia’s Landing Craft Are Slow, Boxy And Boring. They’re Also Top Targets For Ukraine’s Exploding Drone Boats. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/10/russias-landing-craft-are-slow-boxy-and-boring-theyre-also-top-targets-for-ukraines-exploding-drone-boats/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Suur dessantlaev [[Novotšerkassk (laev)|Novotšerkassk]] (vene keeles Новочеркасск), hävitatud 26.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gigova |eesnimi=Paul P. Murphy, Rob Picheta, Radina |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Russian navy ship seen burning after Ukrainian strike in Crimea |url=https://www.cnn.com/2023/12/28/europe/novocherkask-russia-navy-ship-damage-images-intl/index.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> # Valvekaater [[205 P Tarantul]], põhja lastud vahemikus 28.12.2023-31.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine’s Drone Boats Blew Up A Russian Warship Three Weeks Ago. But Few People Noticed Until Now. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/01/19/ukraines-drone-boats-blew-up-a-russian-warship-three-weeks-ago-but-few-people-noticed-until-now/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Raketikaater [[Ivanovets]], põhja lastud 31.01.2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Ukraine 'hits Russian missile boat Ivanovets in Black Sea' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68165523 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # Suur dessantlaev [[Tsezar Kunikov]] (vene keeles Цезарь Куников), põhja lastud 14.02.2024<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=How Ukraine sank the Caesar Kunikov—and is beating Russia at sea |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2024/02/14/how-ukraine-sank-the-caesar-kunikov-and-is-beating-russia-at-sea |vaadatud=2024-02-15 |issn=0013-0613}}</ref> # Patrull-laev [[Sergei Kotov]], ehitatud 2022, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Harried By Ukraine’s Drone Boats, A Russian Navy Warship Goes Hunting For Grain Ships |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/07/26/harried-by-ukraines-drone-boats-a-russian-navy-warship-goes-hunting-for-grain-ships/ |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, hävitatud 05.03.2024<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Warren |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Ukraine war briefing: another Russian warship sunk in Black Sea, says Ukrainian intelligence |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/05/ukraine-russia-war-briefing-taurus-missiles-germany |vaadatud=2024-03-05 |issn=0261-3077}}</ref> # Miinitraaler [[Kovrovets (laev)|Kovrovets]], ehitatud 1974, hävitatud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rommen |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Ukraine said it destroyed a Russian minesweeper. 'Another bad day for the Black Sea fleet' — ministry. |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-destroys-russian-minesweeper-in-black-sea-ministry-celebrates-2024-5 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> # Raketikaater [[Tsiklon (laev)|Tsiklon]], ehitatud 2023, põhja lastud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega väidetavalt põhja Vene väike raketilaev Tsiklon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzgerald |eesnimi=Clare |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Ukraine Confirms Sinking of Russia's 'Last Cruise Missile Carrier' in Crimea |url=https://www.warhistoryonline.com/news/tsiklon-sinking.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=warhistoryonline |keel=en}}</ref> === Allveelaevad === #[[B-871 Alrosa]], ehitatud 1990, töökorras #[[B-261 Novorossiisk]], ehitatud 2014, remondis, ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-25 |pealkiri=Russian submarine Novorossiysk will undergo repairs in 2023 |url=https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Navy Naval News Navy Recognition |keel=en-gb |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027110742/https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |url-olek=ei tööta }}</ref> #[[B-237 Rostov-na-Donu]], ehitatud 2014, kahjustatud ja on remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=Photos show gaping hole in Russian submarine's hull after Crimea attack |url=https://www.newsweek.com/photos-submarine-damage-rostov-crimea-attack-explosion-ukraine-1827757 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> #[[B-262 Starõi Oskol]], ehitatud 2015, töökorras #[[B-265 Krasnodar]], ehitatud 2015, töökorras, ei asu Mustal merel<ref name=":1" /> #[[B-268 Veliki Novgorod]], ehitatud 2016, töökorras #[[B-271 Kolpino]], ehitatud 2016, töökorras == Galerii == <gallery> Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022 «Ростов-на-Дону».jpg|Allveelaev Rostov-na-Donu </gallery> == Vaata ka == * [[Balti laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht] *[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black] *[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx russian equipment losses] {{Commons category|Black Sea fleet of Russia}} {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Musta mere laevastik| ]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] baltbyr3lgmkin7dn3r3u41kwqyaiyi 0 552511 7170870 6274406 2026-06-11T15:35:42Z R. Bardghji 231450 7170870 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Lautaro Martínez 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = 240px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Lautaro Javier Martínez''' (sündinud [[22. august]]il [[1997]] [[Bahía Blanca]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliiga klubis [[Milano Internazionale]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Racing Club de Avellaneda|Racing Club]], mille koosseisus debüteeris Argentina kõrgliigas 2015. aastal. 2018. aasta augustis liitus ta Milano Internazionalega, kellega sõlmis viieaastase lepingu. Üleminekusumma oli arvatavalt 22,7 miljonit eurot. Esimese värava Itaalia kõrgliigas lõi ta 29. septembril 2018 mängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu. 2017. aastal osales ta Argentina kuni 20-aastaste koondisega Lõuna-Ameerika omavanuste meistrivõistlustel. Martínez lõi turniiril viis väravat, millega jagas turniiri suurima väravaküti tiitlit. Debüüdi Argentina jalgpallikoondises tegi ta 27. märtsi 2018 [[sõprusmäng]]us [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 11. oktoobril 2018 sõprusmängus [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraagi]] vastu. Ta kuulus Argentina koondisse [[2019. aasta Copa América]]l. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.inter.it/en/squadra/G1012/lautaro-martinez Profiil Milano Internazionale kodulehel] {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Martinez, Lautaro}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] g6qiaus8huse2jayfssvicu3eprc17p 2 562901 7171084 7164110 2026-06-12T07:23:17Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7171084 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/1297165628827942480001 1297165628827942480001]<br/>[https://viaf.org/viaf/98464707 98464707] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/120554103 120554103] | | | |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | [[Fail:Michal Sharon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q58781064|Moran Bercovici]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7803-4791 0000-0002-7803-4791] | | [https://viaf.org/viaf/8452156133220258430005 8452156133220258430005] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59676299|Iair Arcavi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7090-4898 0000-0001-7090-4898] | | [https://viaf.org/viaf/1524159035159301380006 1524159035159301380006] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003] | | | [[Fail:Nirit Dudovich.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97942711 97942711] | 2019 | 2023 | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297747223 297747223] | | | |- | ''[[:d:Q89107872|Nitzan Gonen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3377-8324 0000-0002-3377-8324] | | [https://viaf.org/viaf/107149842015502842517 107149842015502842517] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q102436398|Gil Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2409-2192 0000-0003-2409-2192] | | [https://viaf.org/viaf/183159032819001182913 183159032819001182913] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q130799022|Orly Lewis]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/299254712 299254712] | 2026 | | |- | ''[[:d:Q139666707|Yonatan Belinkov]]'' | | | | 2026 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 4jh3uu32ghkgackdoova36gr1wu8ev5 0 573381 7171026 7084488 2026-06-11T22:52:45Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7171026 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2020]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2020}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Don Larsen]], USA pesapallur (90) *1. jaanuar – [[Serikbolsın Äbdildïn]], Kasahstani poliitik (82) *1. jaanuar – [[David Stern]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, NBA komissar (77) *1. jaanuar – [[Ng Jui Ping]], Singapuri ettevõtja ja erukindral (71) *1. jaanuar – [[Katre Kasmel]], teatri- ja turundustegelane (43) *[[2. jaanuar]] – [[Erna Sepp]], eesti hüdrogeoloogiainsener (92) *2. jaanuar – [[Raimu Aas]], eesti ettevõtja ja aednik (85) *2. jaanuar – [[Mohamed Salah Dembri]], Alžeeria poliitik (81) *2. jaanuar – [[Shen Yi-ming]], Taiwani kindralstaabi ülem (62) *[[3. jaanuar]] – [[Abu Mahdi al-Muhandis]], Iraagi päritolu Iraani sõjapealik (65) *3. jaanuar – [[Qasem Soleimani]], Iraani sõjapealik, kindralmajor, üksuse Quds juht (62) *3. jaanuar – [[Nathaël Julan]], prantsuse jalgpallur (23) *[[4. jaanuar]] – [[Herbert Binkert]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (96) *4. jaanuar – [[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmilavastaja, kunstnik ja kirjanik (92) *4. jaanuar – [[Ildike Jaagosild]], eesti etnoloog (86) *4. jaanuar – [[Georges Duboeuf]], prantsuse veinikaupmees (86) *4. jaanuar – [[Zdravko Tomac]], Horvaatia poliitik ja kirjanik (82) *4. jaanuar – [[Júlio Castro Caldas]], Portugali jurist ja poliitik (76) *[[5. jaanuar]] – [[Anatoli Šeremet]], vene majandusteadlane (90) *5. jaanuar – [[Hans Tilkowski]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *5. jaanuar – [[Anri Džergenia]], Abhaasia poliitik (78) *5. jaanuar – [[Guri Ingebrigtsen]], Norra poliitik (67) *[[6. jaanuar]] – [[Mike Fitzpatrick]], Ameerika Ühendriikide poliitik (56) *[[7. jaanuar]] – [[Jaan Niinep]], eesti laskja ja lasketreener (86) *7. jaanuar – [[Neil Peart]], kanada trummar (67) *7. jaanuar – [[Elizabeth Wurtzel]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (52) *7. jaanuar – [[Silvio Horta]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide stsenarist ja teleprodutsent (45) *[[8. jaanuar]] – [[Ly Piir]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamise treener (89) *8. jaanuar – [[Buck Henry]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja lavastaja (89) *8. jaanuar – [[Hendrik Kurik]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (34) *[[9. jaanuar]] – [[Ivan Passer]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (86) *9. jaanuar – [[Rudolf de Korte]], Hollandi poliitik (83) *9. jaanuar – [[Ilmar Koppel]], eesti keemik (79) *9. jaanuar – [[Mike Resnick]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (77) *[[10. jaanuar]] – [[Guido Messina]], itaalia jalgrattur (89) *10. jaanuar – [[John Crosbie]], Kanada poliitik (88) *10. jaanuar – [[Konstantin Bromberg]], vene filmilavastaja (80) *10. jaanuar – [[Qābūs ibn Sa‘īd]], Omaani sultan (79) *10. jaanuar – [[Neda Arnerić]], serbia näitleja (66) *[[11. jaanuar]] – [[Valdir Joaquim de Moraes]], brasiilia jalgpallur (88) *11. jaanuar – [[Tom Belsø]], Taani vormelisõitja (77) *11. jaanuar – [[Stan Kirsch]], Ameerika Ühendriikide näitleja (51) *[[12. jaanuar]] – [[Aadu Ott]], eesti füüsik Rootsis (79) *12. jaanuar – [[Roger Scruton]], inglise filosoof (75) *12. jaanuar – [[Sulev Kool]], eesti ajakirjanik (70) *12. jaanuar – [[Paulo Gonçalves]], portugali motosportlane (40) *[[13. jaanuar]] – [[Jean Delumeau]], prantsuse ajaloolane (96) *13. jaanuar – [[Jaime Humberto Hermosillo]], Mehhiko filmilavastaja (77) *[[15. jaanuar]] – [[Rocky Johnson]], kanada showmaadleja (75) *[[16. jaanuar]] – [[Efraín Sánchez]], Colombia jalgpallur (93) *16. jaanuar – [[Magda al-Sabahi]], Egiptuse näitleja (88) *[[17. jaanuar]] – [[Aleksei Olgin]], vene kirjanik ja luuletaja (88) *17. jaanuar – [[Derek Fowlds]], inglise näitleja (82) *17. jaanuar – [[Jaan Klassepp]], eesti jalgrattur ja jalgrattasporditreener (76) *17. jaanuar – [[Pietro Anastasi]], itaalia jalgpallur (71) *17. jaanuar – [[Khagendra Thapa Magar]], maailma lühim kõndida suutev (Nepali) mees (27) *[[18. jaanuar]] – [[David Olney]], Ameerika Ühendriikide folklaulja ja laulukirjutaja (71) *[[19. jaanuar]] – [[Shin Kyuk-ho]], Lõuna-Korea ettevõtja (98) *19. jaanuar – [[Blagovest Sendov]], Bulgaaria matemaatik, poliitik ja diplomaat (87) *[[20. jaanuar]] – [[Ernesto Cardenal]], Nicaragua preester, luuletaja poliitik (95) *20. jaanuar – [[Jaroslav Kubera]], Tšehhi poliitik (72) *[[21. jaanuar]] – [[Theodor Wagner]], austria jalgpallur (92) *21. jaanuar – [[Hédi Baccouche]], Tuneesia poliitik (90) *21. jaanuar – [[Tengiz Sigua]], Gruusia poliitik (85) *21. jaanuar – [[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog (79) *21. jaanuar – [[Terry Jones]], Suurbritannia (Walesi) koomik, stsenarist ja filmilavastaja (77) *21. jaanuar – [[Boris Tsirelson]], Iisraeli matemaatik (69) *[[22. jaanuar]] – [[John Karlen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *[[23. jaanuar]] – [[Alfred Körner]], austria jalgpallur (93) *23. jaanuar – [[Gudrun Pausewang]], saksa kirjanik (91) *23. jaanuar – [[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst, ettevõtja ja kindralkuberner (83) *[[24. jaanuar]] – [[Chai Chidchob]], Tai poliitik (91) *24. jaanuar – [[Duje Bonačić]], horvaadi sõudja (90) *24. jaanuar – [[Pete Stark]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *24. jaanuar – [[Edwin Straver]], hollandi mootorrattur (48) *24. jaanuar – [[Leila Janah]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalne ettevõtja (37) *[[25. jaanuar]] – [[Garbis Zakaryan]], armeenia päritolu türgi poksija (89) *25. jaanuar – [[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (70) *[[26. jaanuar]] – [[Louis Nirenberg]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide matemaatik (94) *26. jaanuar – [[Hubert Mingarelli]], prantsuse kirjanik (64) *26. jaanuar – [[Kobe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (41) *[[27. jaanuar]] – [[Edvardas Gudavičius]], leedu ajaloolane (90) *[[28. jaanuar]] – [[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (96) *28. jaanuar – [[Valde Roosmaa]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigitegelane (89) *28. jaanuar – [[Marj Dusay]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *[[29. jaanuar]] – [[Tofiq Qasımov]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (81) *29. jaanuar – [[Märt Laur]], eesti kirjanik (39) *[[30. jaanuar]] – [[Luboš Dobrovský]], Tšehhi ajakirjanik, dissident ja poliitik (87) *30. jaanuar – [[Jörn Donner]], Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat (86) *30. jaanuar – [[Vitali Boiko]], Ukraina jurist ja diplomaat (82) *30. jaanuar – [[Elmar-Jaan Just]], eesti tehnikateadlane (78) *30. jaanuar – [[Vidmantas Bartulis]], leedu helilooja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Janez Stanovnik]], Sloveenia ökonomist ja poliitik (97) *31. jaanuar – [[Valdek Kulbach]], eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener, Eesti Teaduste Akadeemia liige (92) *31. jaanuar – [[Mary Higgins Clark]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Heino Jeret]], eesti sporditegelane (87) *1. veebruar – [[Peter Serkin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (72) *1. veebruar – [[Péter Andorai]], ungari näitleja (71) *1. veebruar – [[Andy Gill]], inglise muusik ja produtsent (64) *[[2. veebruar]] – [[Thomas Michael Hoare]], iiri päritolu aafrika ja seišellide palgasõdur (100) *2. veebruar – [[Valentin Janin]], vene ajaloolane (90) *2. veebruar – [[Mike Moore]], Uus-Meremaa poliitik (71) *2. veebruar – [[Ivan Král]], Tšehhi-Ameerika Ühendriikide muusik (71) *[[3. veebruar]] – [[George Steiner]], Ameerika Ühendriikide kirjandusteadlane, kriitik, esseist, filosoof, kirjanik, tõlkija ja õppejõud (90) *3. veebruar – [[Paul Kuldkepp]], eesti põllumajandusteadlane, majandijuht ja maadleja (85) *3. veebruar – [[Vilen Prokofjev]], kasahstani jäähokimängija (18) *[[4. veebruar]] – [[Daniel arap Moi]], Keenia poliitik (95) *4. veebruar – [[Nadia Lutfi]], egiptuse näitleja (83) *4. veebruar – [[Ljiljana Petrović]], serbia laulja (80) *4. veebruar – [[Volker David Kirchner]], saksa helilooja (77) *4. veebruar – [[José Luis Cuerda]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (72) *4. veebruar – [[Aleksandr Skvortsov (jäähokimängija)|Aleksandr Skvortsov]], venemaa jäähokimängija ja treener (65) *4. veebruar – [[Agu Uudelepp]], eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert (45) *4. veebruar – [[Abadi Hadis]], etioopia pikamaajooksja (22) *[[5. veebruar]] – [[Kirk Douglas]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -produtsent (103) *5. veebruar – [[Stanley Cohen]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (97) *5. veebruar – [[Ajdar Akajev]], Kõrgõzstani ettevõtja ja poliitik (43) *[[6. veebruar]] – [[Nello Santi]], itaalia dirigent (88) *[[7. veebruar]] – [[Orson Bean]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) *7. veebruar – [[Pierre Guyotat]], prantsuse kirjanik (80) *7. veebruar – [[Brian Glennie]], Kanada jäähokimängija (73) *7. veebruar – [[Ilja Janitskin]], soome ajakirjanik (42) *7. veebruar – [[Li Wenliang]], hiina arst (33) *[[8. veebruar]] – [[Valter Lenk]], eesti sporditegelane ja spordipedagoog (90) *8. veebruar – [[Erazim Kohák]], tšehhi filosoof ja publitsist (86) *8. veebruar – [[Robert Conrad]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *8. veebruar – [[Volker Spengler]], saksa näitleja (80) *8. veebruar – [[Ivika Kärmik]], eesti tekstiilikunstnik (77) *[[9. veebruar]] – [[Margareta Hallin]], Rootsi ooperilaulja ja näitleja (88) *9. veebruar – [[Sergei Slonimski]], vene helilooja, pianist ja muusikateadlane (87) *9. veebruar – [[Aloizs Vaznis]], Läti jurist ja poliitik (85) *9. veebruar – [[Mirella Freni]], itaalia ooperilaulja (84) *9. veebruar – [[Juha Muje]], soome näitleja (69) *[[10. veebruar]] – [[Mario Ghella]], Itaalia jalgrattur (90) *10. veebruar – [[Claire Bretécher]], prantsuse karikaturist (79) *10. veebruar – [[Pavel Vilikovský]], slovaki kirjanik (78) *10. veebruar – [[Galina Nikulina]], vene näitleja (73) *10. veebruar – [[Lyle Mays]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja (66) *[[11. veebruar]] – [[Joseph Vilsmaier]], saksa filmilavastaja ja operaator (81) *[[12. veebruar]] – [[Geert Hofstede]], hollandi sotsiaalpsühholoog ja kultuuriteadlane (91) *12. veebruar – [[Toomas Lepiksaar]], eesti kunstiteadlane ja kunstipedagoog (91) *12. veebruar – [[Søren Spanning]], taani näitleja (68) *[[13. veebruar]] – [[Rafael Romero Marchent]], hispaania filmilavastaja ja näitleja (93) *[[14. veebruar]] – [[Lynn Cohen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *14. veebruar – [[Reinbert de Leeuw]], hollandi dirigent, pianist ja helilooja (81) *14. veebruar – [[Matti Helin]], soome flötist ja muusikapedagoog (72) *14. veebruar – [[Decebal Traian Remeș]], Rumeenia ökonomist ja poliitik (70) *[[15. veebruar]] – [[Vatroslav Mimica]], horvaadi filmilavastaja ja stsenarist (96) *15. veebruar – [[Jüri Ant]], eesti ajaloolane (80) *15. veebruar – [[Caroline Flack]], inglise raadio- ja telesaatejuht (40) *15. veebruar – [[Nikita Pearl Waligwa]], uganda näitleja (15) *[[16. veebruar]] – [[Mátyás Tímár]], Ungari majandustegelane ja poliitik (96) *16. veebruar – [[Jerzy Gruza]], poola filmilavastaja ja stsenarist (87) *16. veebruar – [[Harry Gregg]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (87) *16. veebruar – [[Külli Sulg]], eesti aktivist Peterburis (71) *16. veebruar – [[Kęstutis Navakas]], leedu luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja tõlkija (56) *[[17. veebruar]] – [[Sonja Ziemann]], saksa näitleja, laulja ja tantsija (94) *17. veebruar – [[Giorgi Šengelaja]], gruusia filmilavastaja (82) *17. veebruar – [[Olav Lukin]], eesti sanitaartehnika insener, ujuja ja veepallur (75) *17. veebruar – [[Larry Tesler]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (74) *17. veebruar – [[Tiiu Talvistu]], eesti kunstiajaloolane, kuraator ja pedagoog (65) *[[18. veebruar]] – [[Aino Mölder]], eesti pedagoog (92) *18. veebruar – [[José Bonaparte]], Argentina paleontoloog (91) *18. veebruar – [[Flavio Bucci]], itaalia näitleja (72) *18. veebruar – [[Toomas Kaur]], ETV helirežissöör (59) *18. veebruar – [[Brayden Kuroda]], kanada suusataja (19) *[[19. veebruar]] – [[Jean Daniel]], prantsuse kirjanik (99) *19. veebruar – [[Fernando Morán]], Hispaania diplomaat ja poliitik (93) *19. veebruar – [[Jos van Kemenade]], Hollandi poliitik (82) *19. veebruar – [[Pop Smoke]], Ameerika Ühendriikide räppar (20) *[[21. veebruar]] – [[Tao Porchon-Lynch]], Ameerika Ühendriikide joogaõpetaja (101) *21. veebruar – [[Boriss Ljoskin]], Venemaa ja Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *21. veebruar – [[Mihkel Smeljanski]], eesti laulja ja näitleja (69) *[[22. veebruar]] – [[Kiki Dimoula]], kreeka poetess (88) *[[23. veebruar]] – [[János Göröcs]], ungari jalgpallur (80) *23. veebruar – [[Ibrahim Halidi]], Komooride poliitik (65) *23. veebruar – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane (25) *[[24. veebruar]] – [[Katherine Johnson]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (101) *24. veebruar – [[Diana Serra Cary]], Ameerika Ühendriikide näitleja (101) *24. veebruar – [[Olof Thunberg]], rootsi näitleja ja lavastaja (94) *24. veebruar – [[Clive Cussler]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *24. veebruar – [[Jahn Teigen]], Norra laulja (70) *[[25. veebruar]] – [[Chitetsu Watanabe]], jaapani ja maailma vanim mees (112) *25. veebruar – [[Mario Bunge]], Argentina filosoof (100) *25. veebruar – [[Dmitri Jazov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (96) *25. veebruar – [[Ḩusnī Mubārak]], Egiptuse poliitik (91) *25. veebruar – [[Toomas Hõrak]], eesti lavastuskunstnik (68) *[[26. veebruar]] – [[Nexhmije Hoxha]] Albaania riigitegelane (99) *26. veebruar – [[Sergei Dorenski]], vene pianist ja muusikapedagoog (88) *26. veebruar – [[İsgəndər Həmidov]], Aserbaidžaani poliitik (71) *[[27. veebruar]] – [[Rollan Martirossov]], Venemaa lennukikonstruktor (84) *27. veebruar – [[Eva Pihotalo]], eesti psühhiaater (79) *27. veebruar – [[Paweł Królikowski]], poola näitleja (58) *27. veebruar – [[Braian Toledo]], Argentina odaviskaja (26) *[[28. veebruar]] – [[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik (96) *28. veebruar – [[Burkhard Driest]], saksa näitleja ja kirjanik (80) *28. veebruar – [[Gennadi Kuzmin]], Ukraina maletaja ja maletreener (73) *28. veebruar – [[Janusz Cisek]], poola ajaloolane (65) *[[29. veebruar]] – [[Vito Kapo]], Albaania riigitegelane (97) *29. veebruar – [[Éva Székely]], ungari ujuja (92) *29. veebruar – [[Vambola Helm]], eesti motosportlane ja treener (85) *29. veebruar – [[Valdur Täll]], eesti kõrva-, nina- ja kurguarst (84) *29. veebruar – [[Dieter Laser]], saksa näitleja (78) *29. veebruar – [[Andrei Vedernikov]], vene jalgrattur (60) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Jack Welch]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kauaaegne [[General Electric]]u peadirektor (84) *1. märts – [[Seppo Ruohonen]], soome ooperilaulja (73) *1. märts – [[István Balsai]], Ungari jurist ja poliitik (72) *1. märts – [[Siamand Rahman]], iraani parasportlane, jõutõstja (31) *[[2. märts]] – [[James Lipton]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. märts – [[Viktor Sieben]], eesti ja saksa filosoof (71) *[[3. märts]] – [[Stanisław Kania]], Poola partei- ja riigitegelane (92) *3. märts – ülemabtiss ema [[Tekla Famiglietti|Tekla]], itaalia päritolu birgitiinide järjepidevuse taastaja Eestis (83) *3. märts – [[Nicolas Portal]], prantsuse jalgrattur (40) *[[4. märts]] – [[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat (100) *4. märts – [[Robert Šavlakadze]], gruusia kõrgushüppaja (86) *4. märts – [[Rainis Ruusamäe]], eesti põllumajandustegelane ja poliitik, IX Riigikogu liige (54) *[[5. märts]] – [[Emilio Caprile]], itaalia jalgpallur (91) *5. märts – [[Antonio Permunian]], Šveitsi jalgpallur (89) *5. märts – [[Hannes Tammet]], eesti füüsik (82) *5. märts – [[Jeanette Fitzsimons]], Uus-Meremaa poliitik ja keskkonnakaitsja (75) *5. märts – [[Hossein Sheikholeslam]], Iraani poliitik ja diplomaat (67) *5. märts – [[Stanislav Bogdanovõtš]], ukraina maletaja (27) *[[6. märts]] – [[Henri Richard]], Kanada jäähokimängija (84) *6. märts – [[McCoy Tyner]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (81) *6. märts – [[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane, Eesti NSV parteitegelane (73) *[[7. märts]] – [[Jair Marinho]], Brasiilia jalgpallur (83) *7. märts – [[Silvi Virkepuu]], eesti kujundusgraafik ja disainer (69) *7. märts – [[Fatemeh Rahbar]], Iraani poliitik (56) *[[8. märts]] – [[Max von Sydow]], rootsi näitleja (90) *8. märts – [[H. R. Bhardwaj]], India poliitik (82) *[[9. märts]] – [[Richard K. Guy]], inglise matemaatik (103) *9. märts – [[Anton Coppola]], Ameerika Ühendriikide dirigent ja helilooja (102) *9. märts – [[José Jiménez Lozano]], hispaania kirjanik (89) *9. märts – [[Jaan Kaasik]], eesti matemaatik ja informaatik (69) *9. märts – [[Mohammad-Reza Rahchamani]], Iraani arst ja poliitik (67) *[[10. märts]] – [[Roberto Stella]], itaalia arst (66) *[[11. märts]] – [[Burkhard Hirsch]], Saksamaa poliitik (89) *11. märts – [[József Gyuricza]], ungari vehkleja (86) *11. märts – [[Charles Wuorinen]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) *[[12. märts]] – [[John Lyons]], Briti keeleteadlane (87) *12. märts – [[Tonie Marshall]], Prantsusmaa ja USA näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (68) *[[13. märts]] – [[Dana Zátopková]], tšehhi kergejõustiklane, odaviskaja (97) *13. märts – [[Carmen Galin]], rumeenia näitleja (73) *13. märts – [[Filippos Petsalnikos]], Kreeka poliitik (69) *13. märts – [[Mart Ummelas]], eesti ajakirjanik (66) *[[14. märts]] – [[Mubashir Hassan]], Pakistani poliitik (98) *14. märts – [[Felix Hiie]], eesti vibulasketreener ja -kohtunik (91) *14. märts – [[Eva Pilarová]], tšehhi laulja (80) *14. märts – [[Märt Hunt]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja ansamblite juht (79) *14. märts – [[Genesis P-Orridge]], inglise poplaulja-laulukirjutaja, luuletaja ja etenduskunstnik (70) *14. märts – [[Chris Reed]], Ameerika Ühendriikides sündinud Jaapani jäätantsija (30) *[[15. märts]] – [[Aarne Kainlauri]], soome jooksja (104) *15. märts – [[Suzy Delair]], prantsuse näitleja ja laulja (102) *15. märts – [[Vittorio Gregotti]], itaalia arhitekt (92) *15. märts – [[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane Ameerika Ühendriikides (84) *15. märts – [[Richard L. Hanna]], Ameerika Ühendriikide poliitik (69) *[[16. märts]] – [[Stuart Whitman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *16. märts – [[Ranveig Frøiland]], Norra poliitik (74) *[[17. märts]] – [[Lyle Waggoner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *17. märts – [[Eduard Limonov]], vene kirjanik, publitsist ja poliitik (77) *17. märts – [[Betty Williams]], Põhja-Iirimaa ühiskonnaaktivist (76) *17. märts – [[Arvo Sarapuu]], eesti ettevõtja ja poliitik (66) *17. märts – [[Manuel Serifo Nhamadjo]], Guinea-Bissau poliitik (61) *17. märts – [[Roger Mayweather]], Ameerika Ühendriikide poksija ja poksitreener (58) *[[18. märts]] – [[Emil Karewicz]], poola näitleja (97) *18. märts – [[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja astronaut (88) *18. märts – [[Joaquín Peiró]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. märts – [[Peeter Tedre]], eesti näitleja, teatriadministraator ja Eesti Üürnike Liidu tegevjuht (78) *18. märts – [[Peter Musevski]], sloveeni näitleja (54) *18. märts – [[Juta Strīķe]], Läti poliitik ja riigiametnik (49) *[[19. märts]] – [[Nazzareno Zamperla]], itaalia näitleja ja kaskadöör (82) *19. märts – [[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (83) *19. märts – [[Ahto Kaljusaar]], eesti esperantist ja lehetoimetaja (81) *19. märts – [[Peter Whittingham]], inglise jalgpallur (35) *[[20. märts]] – [[Vladimír Zábrodský]], tšehhi jäähokimängija (97) *20. märts – [[Borislav Stanković]], serbia korvpallur ja korvpallikohtunik (94) *20. märts – [[Amadeo Carrizo]], Argentina jalgpallur (93) *20. märts – [[Anne Schotter]], eesti arst (83) *20. märts – [[Kenny Rogers]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja, muusikaprodutsent ja ettevõtja (81) *20. märts – [[Ali Habib Mahmud]], Süüria sõjaväelane ja riigitegelane (81) *[[21. märts]] – [[Dmitri Bruns]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (91) *21. märts – [[Lorenzo Sanz]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (76) *21. märts – [[Irõna Bekeškina]], ukraina sotsioloog (68) *21. märts – [[Priit Leito]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja maletaja-malefunktsionäär (45) *[[22. märts]] – [[Germà Colón]], kataloonia keeleteadlane, Baseli ülikooli professor (91) *22. märts – [[Peeter Kiik]], arhitekt ja eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (73) *22. märts – [[Gabi Delgado-López]], hispaania päritolu saksa muusik (61) *22. märts – [[Ifeanyi George]], nigeeria jalgpallur (26) *[[23. märts]] – [[Alfio Contini]], itaalia filmioperaator (92) *23. märts – [[Alberto Arbasino]], itaalia kirjanik ja esseist (90) *23. märts – [[Júlia Sigmond]], Ungari-Rumeenia nukunäitleja, esperanto kirjanik ja toimetaja (90) *23. märts – [[Lucia Bosè]], itaalia näitleja (89) *23. märts – [[Carlo Casini]], Itaalia poliitik (85) *23. märts – [[Viktor Kiemets]], eesti interliikumise aktivist (85) *23. märts – [[David Collings]], inglise näitleja (79) *23. märts – [[José Folgado]], Hispaania ettevõtja ja poliitik (75) *[[24. märts]] – [[George Dickie]], Ameerika Ühendriikide kunstifilosoof ja esteetik (93) *24. märts – [[Albert Uderzo]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *24. märts – [[Anatoli Mokrenko]], ukraina ooperilaulja (87) *24. märts – [[Manu Dibango]], kameruni džässmuusik (86) *24. märts – [[Terrence McNally]], Ameerika Ühendriikide näitekirjanik ja stsenarist (81) *24. märts – [[Alfred Gomolka]], Saksamaa poliitik (77) *24. märts – [[Stuart Gordon]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (72) *24. märts – [[Bill Rieflin]], Ameerika Ühendriikide muusik (59) *[[25. märts]] – [[Ignacio Trelles]], Mehhiko jalgpallur ja jalgpallitreener (103) *25. märts – [[Inna Makarova]], vene näitleja (93) *25. märts – [[Nimmi]] (Nawab Banoo), India näitlejanna (87) *25. märts – [[Paul Goma]], rumeenia kirjanik (84) *25. märts – [[Detto Mariano]], itaalia helilooja ja muusik (82) *25. märts – [[Liesbeth List]], hollandi laulja (78) *[[26. märts]] – [[Rolf Huisgen]], saksa keemik (99) *26. märts – [[Michel Hidalgo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *26. märts – [[María Teresa de Borbón Parma]], Hispaania printsess (86) *26. märts – [[Constantin Drăgănescu]], rumeenia näitleja (83) *26. märts – [[Jenny Clack]], inglise paleontoloog (72) *26. märts – [[Mark Blum]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[27. märts]] – [[Hamed Karoui]], Tuneesia poliitik (92) *27. märts – [[Vladimir Ljubomudrov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (80) *[[28. märts]] – [[Edoardo Vesentini]], Itaalia matemaatik ja poliitik (91) *28. märts – [[Tom Coburn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (72) *28. märts – [[Thomas Schäfer]], Saksamaa poliitik (54) *[[29. märts]] – [[Philip Warren Anderson]], Ameerika Ühendriikide füüsik (96) *29. märts – [[Juri Bondarev]], vene kirjanik (96) *29. märts – [[Krzysztof Penderecki]], poola helilooja ja dirigent (86) *29. märts – [[Patrick Devedjian]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (75) *29. märts – [[José Luis Capón]], hispaania jalgpallur (72) *29. märts – [[Alan Merrill]], Ameerika Ühendriikide muusik (69) *29. märts – [[Joe Diffie]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik (61) *[[30. märts]] – [[Hau Pei-tsun]], Taiwani sõjaväelane ja riigitegelane (100) *30. märts – [[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (97) *30. märts – [[Reimar Lüst]], saksa astrofüüsik (97) *30. märts – [[Johannes Peets]], eesti viievõistleja ja treener (89) *30. märts – [[Enn Tõugu]], eesti arvutiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (84) *30. märts – [[Bill Withers]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (81) *30. märts – [[Joachim Yhombi-Opango]], Kongo Vabariigi poliitik (81) *30. märts – [[Arianne Caoili]], filipiini päritolu Austraalia maletaja (33) *[[31. märts]] – [[Leonid Zorin]], vene kirjanik (95) *31. märts – [[Abdul Halim Khaddam]], Süüria poliitik (87) *31. märts – [[Eva Krížiková]], slovaki näitleja (85) *31. märts – [[Zoltán Peskó]], ungari dirigent ja helilooja (83) *31. märts – [[Andrew Jack]], suurbritannia dialektiõpetaja (76) *31. märts – [[Szabolcs Fazakas]], Ungari poliitik (72) *31. märts – [[Anneli Arraste]], eesti rahvatantsujuht (65) *31. märts – [[Wallace Roney]], Ameerika Ühendriikide džässtrompetist (59) *31. märts – [[Adam Schlesinger]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja (52) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Bucky Pizzarelli]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (94) *1. aprill – [[Ellis Marsalis]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (85) *1. aprill – [[Nur Hassan Hussein]], Somaalia poliitik (83) *1. aprill – [[Branislav Blažić]], Serbia kirurg ja poliitik (63) *1. aprill – [[Adam Schlesinger]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja (52) *[[2. aprill]] – [[Oskar Fischer]], Saksa DV riigitegelane (97) *2. aprill – [[Astrid Nøklebye Heiberg]], Norra psühhiaater ja poliitik (83) *2. aprill – [[Goyo Benito]], hispaania jalgpallur (73) *2. aprill – [[Logan Williams]], kanada näitleja (16) *[[3. aprill]] – [[Constand Viljoen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (86) *3. aprill – [[Sergio Rossi]], itaalia kingadisainer (84) *[[4. aprill]] – [[Aleksandr Volkov (Karjala kirjanik)|Aleksandr Volkov]], Karjala kirjanik (91) *4. aprill – [[Paul Rohtlaan]], eesti laevakapten (90) *4. aprill – [[Pertti Paasio]], Soome poliitik (81) *4. aprill – [[Rafael Leonardo Callejas Romero]], Hondurase poliitik (76) *4. aprill – [[Ivan Vakartšuk]], Ukraina füüsik ja poliitik (73) *4. aprill – [[Katrin Roots]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (50) *[[5. aprill]] – [[Margaret Burbidge]], Briti ja USA astrofüüsik (100) *5. aprill – [[John Lucas]], inglise filosoof (90) *5. aprill – [[Pentti Linkola]], soome keskkonnafilosoof ja ühiskonnakriitik (87) *5. aprill – [[Shirley Douglas]], Kanada näitleja (86) *5. aprill – [[Mahmoud Jibril]], Liibüa poliitik (67) *[[6. aprill]] – [[Honor Blackman]], inglise näitleja (94) *6. aprill – [[James Drury]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *6. aprill – [[Radomir Antić]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (71) *6. aprill – [[Vic Henley]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik (57) *[[7. aprill]] – [[Christian Bonnet]], Prantsusmaa poliitik (98) *7. aprill – [[Allen Garfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *7. aprill – [[John Prine]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (73) *7. aprill – [[Donato Sabia]], itaalia keskmaajooksja (56) *7. aprill – [[Erkki Truve]], eesti molekulaarbioloog (55) *7. aprill – [[Ulvi Mulin]], eesti meditsiinitöötaja (53) *[[8. aprill]] – [[Vive Tolli]], eesti graafik (91) *8. aprill – [[Lars-Eric Lundvall]], rootsi jäähokimängija- ja treener (86) *8. aprill – [[Valeriu Muravschi]], Moldova poliitik ja ettevõtja (70) *8. aprill – [[Linda Tripp]], Ameerika Ühendriikide riigiteenistuja (70) *[[9. aprill]] – [[Andrzej Strumiłło]], poola kunstnik ja luuletaja (92) *9. aprill – [[Mort Drucker]], Ameerika Ühendriikide karikaturist ja koomiksikunstnik (91) *9. aprill – [[Ernst-Georg Schwill]], saksa näitleja (81) *9. aprill – [[Heino Kurvet]], eesti aerutaja ja treener (78) *[[10. aprill]] – [[Enrique Múgica]], Hispaania jurist ja poliitik (88) *10. aprill – [[Nobuhiko Obayashi]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (82) *10. aprill – [[Francis Reusser]], Šveitsi filmilavastaja (77) *[[11. aprill]] – [[Arne Wilhelmsen]], norra ettevõtja (90) *11. aprill – [[John Horton Conway]], inglise matemaatik (82) *11. aprill – [[Edem Kodjo]], Togo poliitik ja diplomaat (81) *11. aprill – [[Colby Cave]], Kanada jäähokimängija (25) *[[12. aprill]] – [[Chung Won-shik]], Lõuna-Korea poliitik (91) *12. aprill – Sir [[Stirling Moss]], inglise Vormel 1 piloot (90) *12. aprill – [[Maurice Barrier]], prantsuse näitleja (87) *12. aprill – [[Leni Katajakoski]], soome näitleja (84) *12. aprill – [[Peter Bonetti]], inglise jalgpallur (78) *12. aprill – [[Sascha Hupmann]], saksa korvpallur (49) *[[13. aprill]] – [[Landelino Lavilla Alsina]], Hispaania jurist ja poliitik (85) *13. aprill – [[Ryō Kawasaki]], jaapani kitarrist (73) *13. aprill – [[Andrus Peegel]], eesti graafik, karikaturist, ajalehe- ja raamatukunstnik (65) *[[14. aprill]] – [[Helve Poska]], eesti luuletaja Rootsis (95) *14. aprill – [[Nathan Brooks]], USA poksija (87) *14. aprill – [[Lodongiin Tudev]], mongoli kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (85) *14. aprill – [[Franco Lauro]], itaalia spordiajakirjanik (58) *[[15. aprill]] – [[Rubem Fonseca]], Brasiilia kirjanik (94) *15. aprill – [[Lee Konitz]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (92) *15. aprill – [[Dries Holten]], Hollandi laulja (84) *15. aprill – [[Brian Dennehy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *15. aprill – [[Allen Daviau]], Ameerika Ühendriikide filmioperaator (77) *15. aprill – [[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (71) *15. aprill – [[Vesa Törnroos]], soome laskesportlane (37) *15. aprill – [[Ashley Mattingly]], Ameerika Ühendriikide modell (33) *[[16. aprill]] – [[Arne Nilsen]], Norra poliitik (96) *16. aprill – [[Gene Deitch]], USA-s sündinud Tšehhi multifilmilavastaja (95) *16. aprill – [[Santiago Lanzuela]], Hispaania poliitik (71) *16. aprill – [[Luis Sepúlveda]], Tšiili kirjanik ja ajakirjanik (70) *[[17. aprill]] – [[Sergio Fantoni]], itaalia näitleja (89) *17. aprill – [[Jevgenija Uralova]], vene näitleja (79) *17. aprill – [[Norman Hunter]], Inglise jalgpallur (76) *17. aprill – [[Matthew Seligman]], inglise basskitarrist (64) *[[18. aprill]] – [[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (96) *18. aprill – [[Göran Rystad]], rootsi ajaloolane (94) *18. aprill – [[Rezo Essadze]], gruusia filmilavastaja ja näitleja (86) *18. aprill – [[Paul O’Neill]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *18. aprill – [[Lucien Szpiro]], prantsuse matemaatik (78) *[[19. aprill]] – [[Cecil Bødker]], taani kirjanik (93) *19. aprill – [[Peter Beard]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (82) *19. aprill – [[Philippe Nahon]], prantsuse näitleja (81) *[[20. aprill]] – [[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (82) *20. aprill – [[Krystyna Łybacka]], Poola poliitik (74) *20. aprill – [[Arsen Yegiazarian]], armeenia maletaja (49) *20. aprill – [[Innokenti Samohvalov]], vene jalgpallur (22) *[[21. aprill]] – [[Laisenia Qarase]], Fidži poliitik (79) *21. aprill – [[Dimitri Diatchenko]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * 21. aprill – [[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (49) *21. aprill – [[Aleksandr Ageikin]], Venemaa õigeusu vaimulik (48) *[[22. aprill]] – [[Catherine Paysan]], prantsuse kirjanik (93) *22. aprill – [[Shirley Knight]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *22. aprill – [[Hartwig Gauder]], saksa kergejõustiklane (65) *[[23. aprill]] – [[Akira Kume]], jaapani näitleja (96) *23. aprill – [[Norbert Blüm]], Saksamaa poliitik (84) *[[24. aprill]] – [[Mircea Mureșan]], rumeenia filmilavastaja (91) *[[25. aprill]] – [[Kim Chungyum]], Lõuna-Korea poliitik (96) *25. aprill – [[Henri Kichka]], Belgia holokausti üleelanu (94) *25. aprill – [[Vytautas Barkauskas]], leedu helilooja (89) *25. aprill – [[Per Olov Enquist]], rootsi kirjanik (85) *[[26. aprill]] – [[John Ernest Randall]], Ameerika Ühendriikide ihtüoloog (95) *26. aprill – [[Otto Mellies]], saksa näitleja (89) *26. aprill – [[Giulietto Chiesa]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (79) *26. aprill – [[Kauko Juhantalo]], Soome poliitik (77) *26. aprill – [[Marcel Ospel]], Šveitsi pangandustegelane (70) *[[27. aprill]] – [[Edith Paris]], eesti graafik (96) *27. aprill – [[Dragutin Zelenović]], Serbia teadlane ja poliitik (91) *27. aprill – [[Gideon Patt]], Iisraeli poliitik (87) *27. aprill – [[Harry Huge]], Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi aukonsul USA Lõuna-Carolina osariigis (82) *27. aprill – [[Robert Herbin]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *27. aprill – [[Henri Weber (poliitik)|Henri Weber]], Prantsusmaa poliitik (75) *27. aprill – [[Barbara Rosiek]], poola kliiniline psühholoog, proosakirjanik ja luuletaja (60) *[[28. aprill]] – [[Ladislav Hejdánek]], tšehhi filosoof (92) *28. aprill – [[Jill Gascoine]], inglise näitleja ja kirjanik (83) *28. aprill – [[Louis Cardiet]], prantsuse jalgpallur (77) *28. aprill – [[Fredrik Larsson (käsipallur)|Fredrik Larsson]], rootsi käsipallur (36) *[[29. aprill]] – [[Antero Jyränki]], soome õigusteadlane (86) *29. aprill – [[Maj Sjöwall]], rootsi kirjanik, ajakirjanik, tõlkija ja graafik (84) *29. aprill – [[Jānis Lūsis]], läti odaviskaja (80) *29. aprill – [[Eili Kukkur]], eesti arhitekt (80) *29. aprill – [[Trevor Cherry]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *29. aprill – [[Irrfan Khan]], India näitleja (53) *29. aprill – [[Yahya Hassan]], palestiina päritolu Taani luuletaja (24) *[[30. aprill]] – [[Ernst Raiste]], eesti balletitantsija (95) *30. aprill – [[Tony Allen]], nigeeria trummar (79) *30. aprill – [[Ell Tabur]], eesti aktivist Kanadas (76) *30. aprill – [[Florian Schneider]], saksa muusik (73) *30. aprill – [[Rishi Kapoor]], India näitleja, filmilavastaja ja produtsent (67) *30. aprill – [[Sam Lloyd]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (56) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Silvia Legrand]], Argentina näitleja (93) *1. mai – [[Augustine Mahiga]], Tansaania diplomaat ja poliitik (74) *1. mai – [[Chung Hae-won]], Lõuna-Korea jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *[[2. mai]] – [[Jan-Olof Strandberg]], rootsi näitleja (93) *2. mai – [[Maret-Mai Višnjova]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (89) *2. mai – [[Enn Vitsut]], eesti tehnikateadlane, insener ja ettevõtja (88) *2. mai – [[Cady Groves]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (30) *[[3. mai]] – [[John Ericson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *3. mai – [[Karl Kortelainen]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, julgeolekutöötaja ja piirivalvur (90) *3. mai – [[Eleonora Grišakova]], eesti pedagoog (85) *3. mai – [[István Szilágyi]], ungari näitleja (82) *3. mai – [[Dave Greenfield]], inglise muusik, laulja ja laulukirjutaja (71) *[[4. mai]] – [[Don Shula]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur ja treener (90) *4. mai – [[Valeri Šuvalov]], vene filmioperaator (80) *[[5. mai]] – [[Sergei Adjan]], vene matemaatik (89) *5. mai – [[Jan Halvarsson]], rootsi murdmaasuusataja (77) *5. mai – [[Millie Small]], Jamaica laulja ja laulukirjutaja (73) *5. mai – [[Jevgeni Mikrin]], venemaa tehnikateadlane (64) *[[6. mai]] – [[Tatjana Parkina]], vene näitleja (68) *6. mai – [[Brian Howe (laulja)|Brian Howe]], inglise laulja (66) *6. mai – [[Dmitri Bossov]], Venemaa ettevõtja ja jäähokimänedžer (52) *[[7. mai]] – [[Jimmy Glenn (poksija)|Jimmy Glenn]], Ameerika Ühendriikide poksitreener (89) *7. mai – [[Ty (räppar)|Ty]], inglise räppar (47) *7. mai – [[Luke Sandoe]], inglise kulturist (30) *[[8. mai]] – [[Ritva Valkama]], soome näitleja (87) *[[9. mai]] – [[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane (89) *9. mai – [[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (87) *9. mai – [[Ülo Tamm]], eesti metsandusteadlane (85) *9. mai – [[Sulev Teinemaa]], eesti filmiajakirjanik ja -kriitik ning elektroonikainsener (72) *9. mai – [[Kristina Lugn]], rootsi luuletaja ja näitekirjanik (71) *9. mai – [[Timo Honkela]], soome arvutiteadlane (57) *[[10. mai]] – [[Ervin Rusalep]], eesti füüsik (85) *10. mai – [[Sérgio Sant'Anna]], Brasiilia kirjanik (78) *10. mai – [[Mare Vint]], eesti graafik (77) *10. mai – [[Ülo Vasko]], eesti elektriinsener (68) *10. mai – [[Djoko Santoso]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (67) *10. mai – [[Betty Wright]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (66) *[[11. mai]] – [[Jerry Stiller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *11. mai – [[Sylvi Press]], eesti ujumistreener (90) *11. mai – [[Miloslav Stingl]], tšehhi maailmarändur, reisikirjanik ja etnograaf (89) *11. mai – [[Andrea Rinaldi]], itaalia jalgpallur (19) *[[12. mai]] – [[Michel Piccoli]], prantsuse näitleja (94) *12. mai – [[Sisavath Keobounphanh]], Laose poliitik (92) *12. mai – [[Ernest Vinberg]], vene matemaatik (82) *12. mai – [[Astrid Kirchherr]], saksa fotograaf ja kunstnik (81) *[[13. mai]] – [[Gabriel Bacquier]], prantsuse ooperilaulja (95) *13. mai – [[Chedli Klibi]], Tuneesia poliitik (94) *13. mai – [[Kurt Rudolph]], Saksa usundiloolane (91) *13. mai – [[Rolf Hochhuth]], saksa näitekirjanik (89) *13. mai – [[Raimo Häyrinen]], soome spordikommentaator (79) *13. mai – [[Magomed Aliomarov]], venemaa maadleja ja maadlustreener (67) *13. mai – [[Gregory Tyree Boyce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[14. mai]] – [[Henryk Jaskuła]], poola purjetaja ja elektriinsener (96) *14. mai – [[Ronald Ludington]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja ja iluuisutreener (85) *14. mai – [[Jerzy Łapiński]], poola näitleja (79) *14. mai – [[Attila Ladinsky]], ungari jalgpallur (79) *14. mai – [[Jorge Santana]], mehhiko kitarrist (68) *[[15. mai]] – [[Franco Nenci]], itaalia poksija (85) *15. mai – [[Fred Willard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *15. mai – [[Claes Borgström]], Rootsi jurist ja poliitik (75) *15. mai – [[Phil May]], inglise laulja (75) *15. mai – [[Lynn Shelton]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (54) *15. mai – [[Aivar Kandla]], eesti kitarrist (50) *15. mai – [[Ezio Bosso]], itaalia dirigent, helilooja ja pianist (48) *[[16. mai]] – [[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (90) *16. mai – [[Silvia Kera]], eesti pedagoogikateadlane (90) *16. mai – [[Pilar Pellicer]], Mehhiko näitleja (82) *16. mai – [[Julio Anguita]], Hispaania poliitik (78) *16. mai – [[Raine Loo]], eesti näitleja (75) *16. mai – [[Du Wei (diplomaat)|Du Wei]], Hiina diplomaat, Hiina Suursaadik Iisraelis (58) *[[17. mai]] – [[Monique Mercure]], Kanada näitleja (89) *17. mai – [[Enn Mikker]] (Vormsi Enn), eesti ravitseja (76) *[[18. mai]] – [[Uno Ugandi]], eesti arst ja poliitik (88) *18. mai – [[Ken Osmond]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *18. mai – [[Marko Elsner]], sloveeni jalgpallur (60) *[[19. mai]] – [[Surapong Tovichakchaikul]], Tai poliitik (67) *[[20. mai]] – [[Adolfo Nicolás]], hispaania katoliku preester, [[2008]]–[[2016]] [[jesuiidid|jesuiitide]] ordukindral (84) *20. mai – [[Gianfranco Terenzi]], San Marino poliitik (79) *20. mai – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik (40) *[[21. mai]] – [[Oliver E. Williamson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (87) *21. mai – [[Madis Lepajõe]], eesti jalgrattur, jalgrattaspordikohtunik, sporditegelane ja poliitik (65) *21. mai – [[Gerhard Strack]], saksa jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Ashley Cooper]], austraalia tennisist (83) *22. mai – [[Luigi Simoni]], itaalia jalgpallur, jalgpallitreener ja sporditegelane (81) *22. mai – [[Jerry Sloan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener (78) *22. mai – [[Mory Kanté]], guinea muusik (70) *22. mai – [[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (38) *[[23. mai]] – [[Maria Velho da Costa]], portugali kirjanik (81) *23. mai – [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]], Eesti ja vene näitleja (74) *23. mai – [[Valeri Davõdenko]], Ukraina poliitik (47) *[[24. mai]] – [[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (91) *[[25. mai]] – [[Hyun Soong-jong]], Lõuna-Korea poliitik (101) *25. mai – [[Balbir Singh]], India maahokimängija (96) *25. mai – [[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja 1990–1994 parlamendi liige (71) *25. mai - [[George Floyd]], Afroameeriklane (46). *[[26. mai]] – [[Miguel Artola Gallego]], hispaania ajaloolane (96) *26. mai – [[Richard Herd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *26. mai – [[Samvel Gasparov]], armeenia päritolu Vene filmilavastaja (81) *26. mai – [[Irm Hermann]], saksa näitlejanna (77) *26. mai – [[Roland Posner]], saksa semiootik (77) *26. mai – [[Moysey Fishbein]], Ukraina juudi luuletaja ja tõlkija (67) *26. mai – [[Christian Mbulu]], inglise jalgpallur (23) *[[27. mai]] – [[Ester Purje]], eesti näitleja ja teatripedagoog (93) *27. mai – [[Sam Johnson]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (89) *27. mai – [[Gunnar Kirs]], eesti filatelist (88) *27. mai – [[Larry Kramer]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, stsenarist ja aktivist (84) *27. mai – [[Raino Kubjas]], EELK vaimulik (73) *[[28. mai]] – [[Guy Bedos]], prantsuse koomik, näitleja ja stsenarist (85) *28. mai – [[Claude Goasguen]], Prantsusmaa poliitik (75) *[[29. mai]] – [[Abderrahmane Youssoufi]], Maroko poliitik (96) *29. mai – [[Alfred Kolleritsch]], austria kirjanik (89) *29. mai – [[Julien Balmussov]], venemaa teatri- ja filminäitleja (79) *29. mai – [[Bob Kulick]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja produtsent (70) *29. mai – [[Jerzy Pilch]], poola kirjanik ja publitsist (69) *[[30. mai]] – [[Mady Mesplé]], prantsuse ooperilaulja (89) *30. mai – [[Bobby Morrow]], Ameerika Ühendriikide sprinter (84) *30. mai – [[Juljen Balmussov]], vene näitleja (79) *30. mai – [[Yawovi Agboyibo]], Togo poliitik (76) *[[31. mai]] – [[Ahto Räni]], eesti tehnikateadlane (89) *31. mai – [[Christo ja Jeanne Claude|Christo Javacheff]], bulgaaria päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik (84) *31. mai – [[Fabio Lombini]], itaalia ujuja (22) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Javier Alva Orlandini]], Peruu poliitik (92) *1. juuni – [[Mõroslav Skorõk]], ukraina helilooja (81) *1. juuni – [[Janez Kocijančič]], Sloveenia poliitik ja jurist (78) *[[2. juuni]] – [[Carlo Ubbiali]], itaalia motosportlane (90) *2. juuni – [[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik (81) *2. juuni – [[Jeanne Goosen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (81) *2. juuni – [[Werner Böhm]], saksa laulja ja muusik (78) *2. juuni – [[Wes Unseld]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener (74) *2. juuni – [[Andrus Esko]], eesti ajakirjanik (71) *2. juuni – [[Chris Trousdale]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (34) *[[3. juuni]] – [[Leo Ainola]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (90) *3. juuni – [[Bruce Jay Friedman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (90) *3. juuni – [[István Kausz]], ungari vehkleja (87) *3. juuni – [[Abdelmalek Droukdel]], Alžeeria islamisõdalane (50) *[[4. juuni]] – [[Marcello Abbado]], itaalia helilooja ja pianist (93) *4. juuni – [[Peter Rademacher]], Ameerika Ühendriikide poksija (91) *4. juuni – [[Basu Chatterjee]], India filmilavastaja ja stsenarist (90) *4. juuni – [[Steve Priest]], inglise muusik (72) *[[5. juuni]] – [[Mihhail Kokšenov]], vene näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (83) *5. juuni – [[Boriss Gaganelov]], bulgaaria jalgpallur (78) *5. juuni – [[Bendeguz Toth]], ungari maadleja (22) *[[6. juuni]] – [[Ülle Heinver]], eesti apteeker (61) *6. juuni – [[Virgot Rägastik]], eesti kaitseliitlane (40) *[[7. juuni]] – [[Finn Poulsen]], taani-rootsi teatrilavastaja (76) *7. juuni – [[Péter Marót]], ungari vehkleja (75) *[[8. juuni]] – [[Manuel Felguérez]], Mehhiko kunstnik (91) *8. juuni – [[Heli Susi]], saksa keele õpetaja ja tõlkija (90) *8. juuni – [[Tony Dunne]], iiri jalgpallur ja jalgpallikohtunik (78) *8. juuni – [[Marion Hänsel]], Belgia filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja produtsent (71) *8. juuni – [[Bonnie Pointer]], Ameerika Ühendriikide laulja (69) *8. juuni – [[Pierre Nkurunziza]], Burundi poliitik (56) *8. juuni – [[Mihkel Haavel]], eesti apteegiettevõtja (39) *[[9. juuni]] – [[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (94) *9. juuni – [[Ödön Földessy]], ungari kergejõustiklane (90) *9. juuni – [[Anatoli Truškin]], vene kirjanik, stsenarist ja telesaatejuht (78) *9. juuni – [[Kim Chang-sop]], Põhja-Korea riigitegelane (74) *9. juuni – [[Jaak Viller]], eesti teatritegelane (71) *9. juuni – [[Pau Donés]], hispaania laulja (53) *[[10. juuni]] – [[Mati Tang]], eesti jahindustegelane (59) *[[11. juuni]] – [[Katsuhisa Hattori]], jaapani helilooja (83) *11. juuni – [[Marcel Maréchal]], prantsuse näitleja ja kirjanik (82) *11. juuni – [[Dennis O'Neil]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (81) *11. juuni – [[Martin Holmes]], Suurbritannia ralliajakirjanik *11. juuni – [[Rosa Maria Sardà]], Hispaania näitleja ja koomik (78) *11. juuni – [[Elin Tober]], eesti skulptor (78) *11. juuni – [[Emmanuel Issoze-Ngondet]], Gaboni poliitik, peaminister 2016-2019 (59) *[[12. juuni]] – [[Erik Tohvri]], eesti kirjanik (87) *12. juuni – [[Włodzimierz Bednarski]], poola näitleja (85) *[[13. juuni]] – [[Jean Raspail]], prantsuse kirjanik (94) *13. juuni – [[Mohammed Nasim]], Bangladeshi poliitik (72) *13. juuni – [[Heikki Koivisto]], soome jääpallur (19) *[[14. juuni]] – [[Elsa Joubert]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (97) *14. juuni – [[Maret Olvet]], eesti graafik (89) *14. juuni – [[Keith Tippett]], Suurbritannia džässpianist ja helilooja (72) *14. juuni – [[Sushant Singh Rajput]], India näitleja (34) *14. juuni – [[Luce Douady]], prantsuse alpinist (16) *[[15. juuni]] – [[Giulio Giorello]], itaalia filosoof ja matemaatik (75) *15. juuni – [[Haroldo Rodas]], Guatemala poliitik, diplomaat ja majandustegelane (74) *[[16. juuni]] – [[Roger Borniche]], prantsuse kirjanik ja politseiinspektor (101) *16. juuni – [[Knut Bohwim]], norra filmilavastaja (89) *16. juuni – [[Georgi Rjabov]], Eesti ja Venemaa jalgpallur (81) *16. juuni – [[Ülle Keerberg]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja (64) *16. juuni – [[Tiia Nurmoja]], eesti ettevõtja (59) *[[17. juuni]] – [[Michael Soulé]], Ameerika Ühendriikide bioloog (84) *17. juuni – [[Petr Král]], tšehhi luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (78) *[[18. juuni]] – [[Vera Lynn]], inglise laulja (103) *18. juuni – [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane, veteransportlane (97) *18. juuni – [[Jules Sedney]], Suriname poliitik (97) *18. juuni – [[Sergei Hruštšov]], Nõukogude Liidu, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide tehnikateadlane ja politoloog (84) *[[19. juuni]] – [[Ian Holm]], inglise näitleja (88) *19. juuni – [[Carlos Ruiz Zafón]], hispaania kirjanik (55) *[[20. juuni]] – [[Ago Herkül]], eesti balletikriitik ja -pedagoog (83) *20. juuni – [[Mario Corso]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *20. juuni – [[Anti Talur]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (75) *20. juuni – [[Svein Arne Hansen]], Norra sporditegelane, Euroopa kergejõustikuliidu president (74) *[[21. juuni]] – [[Jürgen Holtz]], saksa näitleja (87) *21. juuni – [[Zeev Sternhell]], Iisraeli ajaloolane ja politoloog (85) *21. juuni – [[Mile Nedelkoski]], makedoonia luuletaja ja kirjanik (84) *21. juuni – [[Juri Birjukov]], vene tsirkuseartist (84) *21. juuni – [[Pascal Clément]], Prantsusmaa poliitik (75) *21. juuni – [[Angela Madsen]], Ameerika Ühendriikide parasportlane (60) *21. juuni – [[Ahmed Radhi]], Iraagi jalgpallur ja poliitik (56) *21. juuni – [[Bobana Veličković]], serbia laskesportlane (30) *21. juuni – [[Ben Godfrey]], Suurbritannia motosportlane (25) *[[22. juuni]] – [[Joel Schumacher]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör, kirjanik ja produtsent (80) *22. juuni – [[Sofronius (Dmõtruk)|Sofronius]], Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Tšerkassõ ja Kanivi metropoliit (80) *22. juuni – [[Pierino Prati]], itaalia jalgpallur (73) *22. juuni – [[Steve Bing]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja filantroop (55) *[[23. juuni]] – [[Nikolai Fadejetšev]], vene balletiartist ja tantsupedagoog (87) *23. juuni – [[Witold Baran]], poola jooksja (80) *[[24. juuni]] – [[Alfredo Biondi]], Itaalia poliitik (91) *24. juuni – [[Marc Fumaroli]], prantsuse ajaloolane, kirjandusteadlane ja esseist (88) *24. juuni – [[Mark Sinisoo]], eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija (88) *24. juuni – [[Gösta Ågren]], soomerootsi luuletaja (83) *[[25. juuni]] – [[Suzana Amaral]], Brasiilia filmilavastaja ja stsenarist (88) *25. juuni – [[Ivan Utrobin]], vene murdmaasuusataja (86) *[[26. juuni]] – [[Milton Glaser]], Ameerika Ühendriikide graafiline disainer (91) *26. juuni – [[Stuart Cornfeld]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (67) *26. juuni – [[Taryn Power]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (66) *[[27. juuni]] – [[Belaid Abdessalam]], Alžeeria poliitik (91) *27. juuni – [[Edgar Lindgren]], vene autosportlane (84) *27. juuni – [[Ilija Petković]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *27. juuni – [[Mats Rådberg]], rootsi laulja ja muusik (72) *[[28. juuni]] – [[Yu Lan]], hiina filminäitlejanna (99) *28. juuni – [[Marián Čišovský]], slovaki jalgpallur (40) *[[29. juuni]] – [[Carl Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja ja produtsent (98) *29. juuni – [[Johnny Mandel]], Ameerika Ühendriikide helilooja (94) *[[30. juuni]] – [[Viktor Proskurin]], vene näitleja (68) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Georg Ratzinger]], saksa katoliku vaimulik ja muusik (96) *1. juuli – [[Heinrich Fink]], Saksa teoloog ja poliitik (85) *1. juuli – [[Aleksejs Vidavskis]], Läti poliitik (76) *1. juuli – [[Beate Grimsrud]], norra kirjanik (57) *[[2. juuli]] – [[Chiu Chuang-huan]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (94) *2. juuli – [[Yoon Sam-yook]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (83) *2. juuli – [[Nikolai Kapustin (helilooja)|Nikolai Kapustin]], vene helilooja ja pianist (81) *[[3. juuli]] – [[Jevgeni Voiskunski]], vene ulmekirjanik (98) *3. juuli – [[Ardico Magnini]], itaalia jalgpallur (91) *3. juuli – [[Juhan Pruuden]], eesti tehnikateadlane (84) *3. juuli – [[Saroj Khan]], India koreograaf (71) *[[4. juuli]] – [[Bhakti Charu Swami]], India krišnaiitlik usutegelane (74) *4. juuli – [[Niels De Vriendt]], belgia jalgrattur (20) *[[5. juuli]] – [[Cleveland Eaton]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja kontrabassimängija (80) *5. juuli – [[Willi Holdorf]], Saksamaa kümnevõistleja, Tokyo olümpiavõitja (80) *5. juuli – [[Nick Cordero]], Kanada näitleja ja laulja (41) *[[6. juuli]] – [[Marta Stebnicka]], poola näitleja ja teatrilavastaja (95) *6. juuli – [[Ennio Morricone]], itaalia helilooja ja dirigent (91) *6. juuli – [[Evi Wichman]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (91) *6. juuli – [[Ivika Sillar]], eesti teatriteadlane ja pedagoog (86) *6. juuli – [[Ronald Graham]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (84) *6. juuli – [[Charlie Daniels (muusik)|Charlie Daniels]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik (83) *6. juuli – [[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (73) *6. juuli – [[Zoran Stojković]], Serbia poliitik (73) *6. juuli – [[Zdzisław Myrda]], poola korvpallur (69) *6. juuli – [[Sergei Zagrajevski]], vene kunstnik ja arhitektuuriajaloolane (55) *[[7. juuli]] – [[Rein Reiska]], eesti tehnikateadlane (81) *7. juuli – [[Dannes Coronel]], Ecuardori jalgpallur (47) *[[8. juuli]] – [[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (61) *8. juuli – [[Finn Christian Jagge]], norra mäesuusataja (54) *8. juuli – [[Naya Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *8. juuli – [[Alex Pullin]], Austraalia lumelaudur (32) *[[9. juuli]] – [[Miloš Jakeš]], Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane (97) *9. juuli – [[Sahara Khatun]], Bangladeshi poliitik (77) *9. juuli – [[Park Won-soon]], Lõuna-Korea poliitik ja jurist (64) *[[10. juuli]] – [[Olga Tass]], ungari võimleja (91) *10. juuli – [[Svatopluk Matyáš]], tšehhi näitleja (90) *10. juuli – [[Jack Charlton]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *10. juuli – [[Ferenc Koncz]], Ungari poliitik (60) *10. juuli – [[Antonio Krastev]], bulgaaria tõstja (58) *10. juuli – [[Lara van Ruijven]], hollandi lühirajauisutaja (27) *[[11. juuli]] – [[Gabriella Tucci]], itaalia ooperilaulja (90) *11. juuli – [[Oleg Belkovitš]], vene astronoom (85) *11. juuli – [[Tõnu Puu]], eesti päritolu rootsi majandusteadlane (83) *[[12. juuli]] – [[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (85) *12. juuli – [[Wim Suurbier]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *12. juuli – [[Hassan Abshir Farah]], Somaalia poliitik (75) *12. juuli – [[Judy Dyble]], inglise laulja ja laulukirjutaja (71) *12. juuli – [[Kelly Preston]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (57) *12. juuli – [[Toivo Annus]], eesti ettevõtja (48)<ref name="2020_07_13_11_52_ERR">E 13. juuli 2020 kell 11:52, ERR, [https://www.err.ee/1112309/ Suri ettevõtja Toivo Annus], err.ee</ref><ref name="2020_07_17_techinasia_com">15 Jul 2020, Doris Yu, [https://www.techinasia.com/tributes-pour-skype-founder-toivo-annus Tributes pour in for Skype founder Toivo Annus who passed away at 48], techinasia.com</ref> *12. juuli – [[Pauls Bankovskis]], läti kirjanik ja ajakirjanik (47) *12. juuli – [[Benjamin Keough]], Elvis Presley lapselaps (27) *[[13. juuli]] – [[Zindzi Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (59) *13. juuli – [[Fahim Saleh]], bengali päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja programmeerija (33) *[[14. juuli]] – [[Adalet Ağaoğlu]], türgi kirjanik (90) *14. juuli – [[Tsezar Korolenko]], vene psühhiaater ja psühhoterapeut (86) *14. juuli – [[Jindřich Kabát]], Tšehhi psühholoog ja poliitik (67) *14. juuli – [[Galyn Görg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (55) *14. juuli – [[Polad Həşimov]], Aserbaidžaani sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[15. juuli]] – [[Osvald Riisma]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (100) *15. juuli – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane (91) *15. juuli – [[Igor Tšernõhh]], vene filmioperaator (88) *15. juuli – [[Carlotta Barilli]], itaalia näitleja (84) *15. juuli – [[Toke Talagi]], Niue poliitik ja diplomaat (69) *[[16. juuli]] – [[Azuma Morisaki]], jaapani filmilavastaja (92) *16. juuli – [[Vladimir Obuhhov]], vene korvpallitreener (84) *16. juuli – [[Phyllis Somerville]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *[[17. juuli]] – [[Zizi Jeanmaire]], prantsuse baleriin ja laulja (96) *17. juuli – [[Marian Więckowski]], poola jalgrattur (86) *17. juuli – [[Silvio Marzolini]], Argentina jalgpallur (79) *[[18. juuli]] – [[Lucio Urtubia]], baski päritolu Hispaania anarhist (89) *18. juuli – [[Jope Ruonansuu]], soome koomik, näitleja ja muusik (56) *18. juuli – [[Haruma Miura]], jaapani näitleja (30) *18. juuli – [[Jekaterina Aleksandrovskaja]], Venemaa-Austraalia iluuisutaja (20) *[[19. juuli]] – [[Jevgeni Rodõgin]], vene helilooja (95) *19. juuli – [[Juan Marsé]], katalaani päritolu Hispaania kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *19. juuli – [[Seydou Diarra]], Elevandiluuranniku poliitik (86) *19. juuli – [[Sapardi Djoko Damono]], Indoneesia luuletaja (80) *19. juuli – [[Nikolai Tanajev]], vene rahvusest Kõrgõzstani poliitik (74) *[[20. juuli]] – [[Viktor Tšižikov]], vene kunstnik-karikaturist (84) *20. juuli – [[Lone Dybkjær]], Taani poliitik (80) *[[21. juuli]] – [[Annie Ross]], inglise ja Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (89) *21. juuli – [[Kansai Yamamoto]], jaapani moedisainer (76) *[[22. juuli]] – [[Aleksandr Ivanitski]], venemaa vaba- ja sambomaadleja, Tokyo olümpiavõitja (82) *22. juuli – [[Robert Paulig]], soome kohviettevõtja (73) *22. juuli – [[Jaak Põlluste]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (70) *[[23. juuli]] – [[Leida Rammo]], eesti näitleja (96) *23. juuli – [[Jean Brankart]], Belgia jalgrattur (90) *[[24. juuli]] – [[Jan Verroken]], Belgia poliitik (103) *24. juuli – [[Nina Andrejeva]], Venemaa keemik, publitsist ja poliitik (81) *24. juuli – [[Benjamin Mkapa]], Tansaania poliitik (81) *24. juuli – [[Ben Jipcho]], Keenia kergejõustiklane, keskmaajooksja (77) *24. juuli – [[Kundi Paihama]], Angola poliitik (75) *24. juuli – [[Ondřej Buchtela]], tšehhi jäähokimängija (20) *[[25. juuli]] – [[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (104) *25. juuli – [[Bernard Ładysz]], poola ooperilaulja ja näitleja (98) *25. juuli – [[John Saxon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Eddie Shack]], Kanada jäähokimängija (83) *25. juuli – [[Peter Green]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (73) *25. juuli – [[Azimžan Askarov]], Kõrgõzstani poliitaktivist (69) *[[26. juuli]] – [[Hans-Jochen Vogel]], Saksamaa poliitik (94) *26. juuli – [[Francisco Frutos]], Hispaania poliitik (80) *[[27. juuli]] – [[Gianrico Tedeschi]], itaalia näitleja (100) *27. juuli – [[Jan Skopeček]], tšehhi näitleja (94) *27. juuli – [[Eva Rammo]], eesti organist Kanadas (93) *27. juuli – [[Owen Arthur]], Barbadose poliitik (70) *[[28. juuli]] – [[Bent Fabricius-Bjerre]], taani helilooja ja pianist (95) *28. juuli – [[Aleksandr Aksinin]], vene kergejõustiklane (65) *[[29. juuli]] – [[Albin Chalandon]], Prantsusmaa poliitik (100) *29. juuli – [[Helmut Rosenvald]], eesti helilooja ja viiuldaja (91) *29. juuli – [[Salko Bukvarević]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (53) *29. juuli – [[Malik B.]], Ameerika Ühendriikide räppar (47) *[[30. juuli]] – [[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik, Hiina Vabariigi president ja Kuomintangi esimees aastatel 1988–2000 (97) *30. juuli – [[Enn Hendre]], eesti mehaanikainsener ja tehnikateadlane (82) *30. juuli – [[Maarten Biesheuvel]], hollandi kirjanik (81) *30. juuli – [[Herman Cain]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (74) *30. juuli – [[Oksana Voronina]], ukraina näitleja (52) *[[31. juuli]] – [[Gilles Lapouge]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (96) *31. juuli – [[Eusebio Leal]], Kuuba ajaloolane (77) *31. juuli – [[Igor Savolski]], Venemaa diplomaat (77) *31. juuli – [[Alan Parker]], Briti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (76) *31. juuli – [[Stephen Tataw]], Kameruni jalgpallur (57) ==August== *[[1. august]] – [[Julio Diamante]], hispaania filmilavastaja ja stsenarist (89) *1. august – [[Khosrow Sinai]], iraani filmilavastaja ja stsenarist (87) *1. august – [[Wilford Brimley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *1. august – [[Feri Horvat]], Sloveenia poliitik ja majandustegelane (76) *1. august – [[Alex Dupont]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *[[2. august]] – [[Wang Hai]], Hiina lennuväelane (94) *2. august – [[Leon Fleisher]], Ameerika Ühendriikide pianist ja dirigent (92) *2. august – [[Žaksõlõk Üškempirov]], kasahhi rahvusest Nõukogude Liidu maadleja (69) *[[3. august]] – [[John Hume]], Põhja-Iirimaa poliitik (83) *[[4. august]] – [[Irena Sedlecká]], tšehhi skulptor (91) *4. august – [[Frances E. Allen]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (88) *4. august – [[Andrew Spencer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (56) *4. august – [[Sven Ivanov]], eesti ettevõtja (51) *[[5. august]] – [[Eric Bentley]], Ameerika Ühendriikide teatrikriitik ja näitekirjanik (103) *5. august – [[Frédéric Jacques Temple]], prantsuse proosakirjanik ja luuletaja (98) *5. august – [[Sergio Zavoli]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *5. august – [[Hubert Adari]], eesti proviisor ja soomepoiss (95) *5. august – [[Hawa Abdi]], somaali inimõiguste aktivist ja arst (73) *5. august – [[Dmitri Dratšov]], Eesti võrkpallur (71) *5. august – [[Agáthonas Iakovídis]], kreeka laulja (65) *5. august – [[Isidora Bjelica]], serbia kirjanik (52) *[[6. august]] – [[Brent Scowcroft]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja riigitegelane (95) *6. august – [[Nikolai van der Heyde]], hollandi filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. august – [[Wilbert McClure]], Ameerika Ühendriikide poksija (81) *6. august – [[Wayne Fontana]], inglise laulja (74) *6. august – [[Bernard Stiegler]], prantsuse filosoof (68) *[[7. august]] – [[Bernard Bailyn]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (97) *7. august – [[Judit Reigl]], ungari-prantsuse maalikunstnik (97) *7. august – [[Lê Khả Phiêu]], Vietnami partei- ja riigitegelane (89) *7. august – [[Adin Steinsaltz]], Iisraeli rabi (83) *7. august – [[Viktor Gluhhov]], vene filmiprodutsent (67) *7. august – [[Abu Mohammed al-Masri]], egiptuse terrorist (57) *[[8. august]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik (92) *8. august – [[Enno Teeäär]], eesti arstiteadlane (91) *8. august – [[Alfredo Lim]], Filipiinide poliitik (90) *[[9. august]] – [[Franca Valeri]], itaalia näitleja (100) *9. august – [[Kurt Luedtke]], Ameerika Ühendriikide filmistsenarist (80) *9. august – [[Aarand Roos]], eesti keeleteadlane, kirjanik, diplomaat ja poliitik (80) *9. august – [[Endla Tuutma]], eesti metalli- ja maalikunstnik ning raamatukujundaja (71) *9. august – [[Levon Ghasaboghljan]], armeenia jalgpallur (34) *[[10. august]] – [[Vladica Popović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *10. august – [[Dariusz Baliszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist (74) *10. august – [[Timur Seifullen]], Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Tatari Kultuuri Seltsi ja Eesti Islami Koguduse juht (69) *[[11. august]] – [[Oliviu Gherman]], Rumeenia füüsik ja poliitik (90) *11. august – [[Trini Lopez]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusik ja näitleja (83) *11. august – [[Göran Forsmark]], rootsi näitleja (65) *[[12. august]] – [[Gergely Kulcsár]], ungari odaviskaja (86) *[[13. august]] – [[Giancarlo Ferrando]], itaalia filmioperaator (80) *13. august – [[Michel Dumont]], Kanada näitleja (79) *13. august – [[Gulnazar Keldi]], tadžiki luuletaja ja ajakirjanik (74) *[[14. august]] – [[Julian Bream]], inglise klassikaline kitarrist (87) *14. august – [[Ewa Demarczyk]], poola laulja helilooja ja laulutekstide autor (79) *14. august – [[Ernst Jean-Joseph]], Haiti jalgpallur (72) *14. august – [[Pete Way]], inglise basskitarrist (69) *14. august – [[Linda Manz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *14. august – [[Valentina Legkostupova]], vene laulja (54) *[[15. august]] – [[Henryk Wujec]], Poola poliitik ja füüsik (79) *15. august – [[Ruth Gavison]], Iisraeli õigusteadlane (75) *15. august – [[Robert Trump]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, Donald Trumpi vend (71) *15. august – [[Svetozar Obradović]], serbia kirjanik ja koomiksikunstnik (69) *[[16. august]] – [[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja (89) *16. august – [[Nikolai Gubenko]], vene näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (78) *16. august – [[Georg Volkert]], saksa jalgpallur (74) *[[17. august]] – [[Ali Chaouch]], Tuneesia poliitik (72) *17. august – [[Nina Kraft]], saksa triatleet (51) *17. august – [[Tarmo Õuemaa]], eesti ajakirjanik (45) *[[18. august]] – [[Cesare Romiti]], itaalia majandustegelane ja ettevõtja (97) *18. august – [[Mariolina De Fano]], itaalia näitleja (79) *18. august – [[Wojciech Karpiński]], poola kirjanik, ajaloolane ja kirjanduskriitik (77) *18. august – [[Ben Cross]], inglise näitleja (72) *18. august – [[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija ja -treener (57) *[[19. august]] – [[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane, akadeemik (101) *19. august – [[Helmut Hubacher]], Šveitsi poliitik (94) *19. august – [[Slade Gorton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *19. august – [[Allan Fotheringham]], Kanada ajakirjanik (87) *19. august – [[Jaan Miljan]], eesti tehnikateadlane, Eesti Maaülikooli professor (72) *19. august – [[Gheorghe Dogărescu]], rumeenia käsipallur (60) *[[20. august]] – [[Andrzej Walicki]], poola filosoof ja ajaloolane (90) *20. august – [[Branko Kostić]], Jugoslaavia ja Montenegro poliitik (80) *20. august – [[Piotr Szczepanik]], poola laulja ja näitleja (78) *20. august – [[Jack Sherman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (64) *[[21. august]] – [[Aldo Aureggi]], itaalia vehkleja (88) *21. august – [[Manuel Gallardo]], hispaania näitleja (85) *21. august – [[Ene Peiker]], eesti dirigent, koormeister, hääleseadja ja muusikapedagoog (77) *21. august – [[Mohamed Ben Rehaiem]], Tuneesia jalgpallur (69) *21. august – [[Konstantin Issakov]], Nõukogude Liidu hokimängija (53) *21. august – [[Tomasz Tomiak]], poola sõudja (52) *[[22. august]] – [[Galina Süvalep]], eesti näitleja (97) *22. august – [[Alessandro Mazzinghi]], itaalia poksija (88) *22. august – [[Priit Peets]], eesti majandusteadlane (76) *22. august – [[Ulla Pia]], taani laulja (75) *22. august – [[Emil Jula]], rumeenia jalgpallur (40) *[[23. august]] – [[Marta Kivi]], eesti õpetaja ja pikaealine (108) *23. august – [[Lori Nelson]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (87) *23. august – [[Benny Chan]], Hongkongi filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (58) *[[24. august]] – [[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik (88) *24. august – [[Robbe De Hert]], Belgia filmilavastaja (77) *[[25. august]] – [[Vally-Emilie Heinola]], eesti pikaealine (107) *25. august – [[Erik Allardt]], soome sotsioloog (95) *[[26. august]] – [[Gerald Carr]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja insener (88) *26. august – [[Jüri Alperten]], Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog (63) *[[27. august]] – [[László Kamuti]], ungari vehkleja (80) *[[28. august]] – [[Antoinette Spaak]], Belgia poliitik (92) *28. august – [[Marina Gromõko]], vene ajaloolane ja etnograaf (92) *28. august – [[Manuel Valdés]], Mehhiko näitleja (89) *28. august – [[Jan Klenberg]], Soome sõjaväelane (88) *28. august – [[Chadwick Boseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (43) *[[29. august]] – [[Vladimir Andrejev (näitleja)|Vladimir Andrejev]], vene näitleja, teatrilavastaja ja stsenarist (90) *29. august – [[Fritz Chervet]], Šveitsi poksija (77) *29. august – [[Jelena Konošina]], eesti ämmaemand (63) *29. august – [[Aleksandra Sergejeva]], Eesti tantsutreener (33) *[[31. august]] – [[Pranab Mukherjee]], India poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (84) *31. august – [[Tom Seaver]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (75) *31. august – [[Pascal Kané]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (74) ==September== *[[1. september]] – [[Vladislav Krapivin]], vene lastekirjanik (81) *1. september – [[Boriss Kljujev]], vene näitleja ja teatripedagoog (76) *1. september – [[Irina Petšernikova]], vene näitleja (74) *1. september – [[Miloš Říha]], tšehhi jäähokimängija ja -kohtunik (61) *1. september – [[Shanna Hogan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (38) *[[2. september]] – [[Boris Auksman]], insener ja eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (93) *2. september – [[František Vaněk]], tšehhi jäähokimängija (88) *2. september – [[William Yorzyk]], Ameerika Ühendriikide ujuja (87) *2. september – [[David Graeber]], Ameerika Ühendriikide antropoloog, anarhist ja aktivist (59) *[[3. september]] – [[Margus Tae]], eesti (skaudi)aktivist Kanadas (85) *3. september – [[Jean-François Poron]], prantsuse näitleja (84) *3. september – [[Karel Knesl]], tšehhi jalgpallur (78) *3. september – [[Anatoli Lapšov]], vene filmioperaator (71) *3. september – [[Birol Ünel]], türgi päritolu Saksa näitleja (59) *[[4. september]] – [[Aleksandr Šengardt]], vene lennukikonstruktor (95) *4. september – [[Annie Cordy]], Belgia näitleja ja laulja (92) *4. september – [[Andrzej Gawroński]], poola näitleja (85) *4. september – [[Ajibade Babalade]], Nigeeria jalgpallur (48) *4. september – [[Dumitru Svetuşchin]], Moldava maletaja (40) *[[5. september]] – [[Yousef Wali]], Egiptuse poliitik (90) *5. september – [[Jiří Menzel]], tšehhi filmirežissöör, -stsenarist ja -näitleja (82) *[[6. september]] – [[Lou Brock]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *6. september – [[Dragoljub Ojdanić]], Jugoslaavia sõjaväelane (79) *6. september – [[Kevin Dobson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *6. september – [[Achmat Dangor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (71) *6. september – [[Sergei Beljajev]], Kasahstani laskesportlane (60) *[[7. september]] – [[Abdul Malik Fadjar]], Indoneesia poliitik ja teadlane (81) *7. september – [[Villu Oper]], Eesti teatrite valgustuskunstnik (71) *7. september – [[Sergei Koltakov]], vene näitleja (64) *[[8. september]] – [[Ronald Harwood]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (85) *8. september – [[Rein Lüüs]], eesti tennisist (85) *8. september – [[Vexi Salmi]], soome laulusõnade kirjutaja (77) *8. september – [[Vaughan Jones]], Uus-Meremaa matemaatik (67) *[[9. september]] – [[Cini Boeri]], itaalia arhitekt ja disainer (96) *9. september – [[Shere Hite]], Ameerika Ühendriikides sündinud Saksa feminist ja seksuoloog (77) *9. september – [[Alan Minter]], inglise poksija (69) *9. september – [[Toomas Kruustük]], eesti lihatööstur (62) *9. september – [[Stevie Lee]], Ameerika Ühendriikide liliputist profimaadleja (54) *[[10. september]] – [[Leen van der Waal]], Hollandi insener ja poliitik (91) *10. september – [[Piotr Eberhardt]], poola geograaf (84) *10. september – [[Diana Rigg]], inglise näitleja (82) *10. september – [[Rieli Franciscato]], brasiilia antropoloog (56) *[[11. september]] – [[Peter Paret]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (96) *11. september – [[Christian Poncelet]], Prantsusmaa poliitik (92) *11. september – [[Henryk Łapiński]], poola näitleja (87) *11. september – [[Toots Hibbert]], Jamaica laulja ja laulukirjutaja (77) *[[12. september]] – [[Helve Raik]], eesti õpetaja ja koolijuht (88) *12. september – [[Yousef Saanei]], Iraani usutegelane ja poliitik (82) *12. september – [[John Fahey (poliitik)|John Fahey]], Austraalia poliitik (75) *12. september – [[Avo Roosma]], eesti botaanik ja ökoloog (74) *[[13. september]] – [[Leonid Kassatkin]], vene keeleteadlane (93) *13. september – [[Sabit Brokaj]], Albaania arst ja poliitik (78) *13. september – [[György Keleti]], Ungari sõjaväelane ja riigitegelane (74) *[[14. september]] – [[Kirsti Rantanen]], soome tekstiilikunstnik (90) *14. september – [[Sei Ashina]], jaapani näitlejanna (36) *[[15. september]] – [[Aloysio de Andrade Faria]], Brasiilia pankur (99) *15. september – [[Jan Krenz]], poola dirigent ja helilooja (94) *15. september – [[Moussa Traoré]], Mali sõjaväelane ja poliitik (83) *15. september – [[Momčilo Krajišnik]], serbia rahvusest Bosnia poliitik (75) *15. september – [[Jaanus Kõrv]], eesti humorist ja ajakirjanik (66) *[[16. september]] – [[Ahmed Ben Salah]], Tuneesia poliitik (94) *16. september – [[Enrique Irazoqui]], hispaania näitleja (76) *16. september – [[Francisco Trois]], Brasiilia maletaja (74) *[[17. september]] – [[Luboš Perek]], tšehhi astronoom (101) *17. september – [[Robert W. Gore]], Ameerika Ühendriikide insener, teadlane ja leiutaja (83) *17. september – [[Winston Groom]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *17. september – [[Terry Goodkind]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (72) *17. september – [[Ricardo Ciciliano]], Colombia jalgpallur (43) *[[18. september]] – [[Heikki A. Reenpää]], soome kirjastaja (98) *18. september – [[John Turner]], Kanada poliitik (91) *18. september – [[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide jurist (87) *18. september – [[Leonid Rozenštrauhh]], vene füsioloog (83) *18. september – [[Stephen Cohen]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (81) *18. september – [[Amélie Rorty]], Ameerika Ühendriikide filosoof (78) *18. september – [[Pamela Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide laulja (61) *[[19. september]] – [[John Turner]], Kanada poliitik (91) *19. september – [[Lee Kerslake]], inglise muusik (73) *19. september – [[Vladimir Tšuprikov]], vene näitleja (56) *[[20. september]] – [[Rossana Rossanda]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) *20. september – [[Meron Benvenisti]], Iisraeli politoloog ja poliitik (86) *20. september – [[Pāvels Rebenoks]], Läti advokaat ja poliitik (40) *[[21. september]] – [[Arthur Ashkin]], Ameerika Ühendriikide füüsik (98) *21. september – [[Jackie Stallone]], Ameerika Ühendriikide astroloog (98) *21. september – [[Tommy DeVito]], Ameerika Ühendriikide muusik (92) *21. september – [[Michael Lonsdale]], inglise päritolu prantsuse näitleja (89) *21. september – [[Bob Nevin]], Kanada jäähokimängija (82) *[[22. september]] – [[Agne Simonsson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *22. september – [[Michael Gwisdek]], saksa näitleja ja filmilavastaja (78) *[[23. september]] – [[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja (93) *23. september – [[Jaan Reimand]], eesti matemaatik (90) *23. september – [[Toomas Frey]], eesti ökoloog, metsandusteadlane ja keskkonnaminister (82) *23. september – [[Iván Verebély]], ungari näitleja (82) *[[24. september]] – [[Corine Rottschäfer]], hollandi modell ja iluduskuninganna (82) *24. september – [[Vjatšeslav Voinarovski]], vene ooperilaulja ja näitleja (74) *[[25. september]] – [[Goran Paskaljević]], serbia filmilavastaja (73) *[[26. september]] – [[Jacques Beurlet]], Belgia jalgpallur (75) *26. september – [[Denis Tillinac]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (73) *[[27. september]] – [[Juri Orlov]], vene tuumafüüsik (96) *27. september – [[Jaswant Singh]], India poliitik (82) *27. september – [[Wolfgang Clement]], Saksa poliitik (80) *27. september – [[Susan Ryan]], Austraalia poliitik (77) *27. september – [[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (67) *27. september – [[Yūko Takeuchi]], jaapani näitleja (40) *27. september – [[Aram Mkrtšjan]], armeenia korvpallur (27) *[[28. september]] – [[Frédéric Devreese]], Belgia helilooja (91) *[[29. september]] – [[Aster Berkhof]], Belgia kirjanik (100) *29. september – [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (91) *29. september – [[Helen Reddy]], Austraalia laulja ja näitleja (78) *29. september – [[Mac Davis]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (78) *29. september – [[Isidora Žebeljan]], serbia helilooja (53) *29. september – [[Mikk Pikkmets]], Eesti munitsipaalpoliitik (36) *[[30. september]] – [[Ali Bozer]], Türgi poliitik ja õigusteadlane (95) *30. september – [[Pia Juul]], taani luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (58) *30. september – [[Teet Saarepera]], eesti ettevõtja (49) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Murray Schisgal]], Ameerika Ühendriikide näitekirjanik ja stsenarist (93) *1. oktoober – [[Maud Hansson]], rootsi näitleja (82) *1. oktoober – [[Zef Eisenberg]], inglise motosportlane (47) *[[2. oktoober]] – [[Viktor Zalgaller]], Venemaa ja Iisraeli matemaatik (99) *2. oktoober – [[Claude Vigée]], prantsuse luuletaja (99) *2. oktoober – [[Mukaramma Qosimova]], tadžiki keeleteadlane (87) *2. oktoober – [[Bob Gibson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) *2. oktoober – [[Martin Havelka]], tšehhi näitleja (62) *2. oktoober – [[Liew Vui Keong]], Malaisia poliitik (60) *2. oktoober – [[Irina Slavina]], vene ajakirjanik ja ühiskonnategelane (47) *[[3. oktoober]] – [[Boriss Jegorov]], vene kirjandusteadlane (96) *3. oktoober – [[Karel Fiala]], tšehhi ooperilaulja ja näitleja (95) *3. oktoober – [[Thomas Jefferson Byrd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *[[4. oktoober]] – [[Henryk Boukołowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (83) *4. oktoober – [[Kenzō Takada]], jaapani päritolu prantsuse moekunstnik (81) *4. oktoober – [[Clark Middleton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (63) *[[5. oktoober]] – [[Edgar Marten]], eesti pedagoog, soomepoiss ja eesti aktivist Kanadas (100) *5. oktoober – [[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik (79) *5. oktoober – [[Margaret Nolan]], inglise näitleja (76) *5. oktoober – [[Rasheed Masood]], India poliitik (73) *[[6. oktoober]] – [[Folker Bohnet]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (83) *6. oktoober – [[Johnny Nash]], Ameerika Ühendriikide reggae ja poplaulja (80) *6. oktoober – [[Toomas Niit]], eesti psühholoog (67) *6. oktoober – [[Eddie Van Halen]], Hollandi päritolu Ameerika Ühendriikide muusik (65) *6. oktoober – [[Oļegs Karavajevs]], Läti jalgpallur (59) *[[7. oktoober]] – [[Mario J. Molina]], Mehhiko keemik (77) *7. oktoober – [[Jyri Erik Kork]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (59) *[[8. oktoober]] – [[Vladimir Dolgihh]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (95) *8. oktoober – [[Choi Yun-chil]], Lõuna-Korea jooksja (92) *8. oktoober – [[Whitey Ford]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (91) *8. oktoober – [[Camillo Bazzoni]], itaalia filmilavastaja ja -operaator (85) *8. oktoober – [[Ali Khalif Galaydh]], Somaalia poliitik (78) *[[9. oktoober]] – [[Georgi Lappo]], vene geograaf (97) *9. oktoober – [[Naresh Mody]], india päritolu Eesti ettevõtja (79) *[[10. oktoober]] – [[Serge Bourdoncle]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *10. oktoober – [[Salvatore Coniglio]], itaalia rallisõitja, kaardilugeja (54) *10. oktoober – [[Madis Kari]], eesti klarnetist (49) *10. oktoober – [[Laura Salvo]], hispaania rallisõitja, kaardilugeja (21) *[[11. oktoober]] – [[Ülo Mullamaa]], eesti geofüüsik (84) *11. oktoober – [[Boro Drljača]], serbia folklaulja (79) *11. oktoober – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (77) *11. oktoober – [[Tomas Aguado]], hispaania rallisõitja, kaardilugeja (54) *[[12. oktoober]] – [[Yehoshu'a Kenaz]], Iisraeli kirjanik ja tõlkija (83) *12. oktoober – [[Conchata Ferrell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *12. oktoober – [[Andres Ader]], eesti keraamik ja karikaturist (67) *12. oktoober – [[Éric Assous]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (64) *12. oktoober – [[Lemmi Paul]], eesti pedagoog-andragoog (56) *[[13. oktoober]] – [[Mikk Otsmann]], eesti geofüüsik (74) *13. oktoober – [[Kęstutis Antanėlis]], leedu helilooja, arhitekt ja kunstnik (69) *[[14. oktoober]] – [[Rhonda Fleming]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *14. oktoober – [[Ksenofont Sanukov]], mari ajaloolane (85) *14. oktoober – [[Kuniwo Nakamura]], Palau poliitik (76) *[[15. oktoober]] – [[Sonja Edström]], rootsi murdmaasuusataja (89) *15. oktoober – [[Fambaré Ouattara Natchaba]], Togo poliitik (75) *15. oktoober – [[Jole Santelli]], Itaalia poliitik (51) *15. oktoober – [[Kristjan Lepp]], eesti pressifotograaf (46) *[[16. oktoober]] – [[Anatoli Kirpitšnikov]], vene arheoloog (91) *16. oktoober – [[Vitali Aksjonov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (89) *16. oktoober – [[Rodolfo Fischer]], Argentina jalgpallur (76) *16. oktoober – [[László Branikovits]], ungari jalgpallur (70) *16. oktoober – [[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (68) *16. oktoober – [[Ana Paula Scheffer]], brasiilia iluvõimleja (31) *[[17. oktoober]] – [[Ryszard Ronczewski]], poola näitleja (90) *[[18. oktoober]] – [[René Felber]], Šveitsi poliitik (87) *18. oktoober – [[Stanisław Kogut]], Poola poliitik ja ametiühingutegelane (66) *18. oktoober – [[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog (80) *[[19. oktoober]] – [[Enzo Mari]], itaalia disainer (88) *19. oktoober – [[Viktor Kiemets]], eesti interliikumise aktivist (85) *19. oktoober – [[Vaclovas Daunoras]], leedu ooperilaulja (83) *19. oktoober – [[Gianni Dei]], itaalia näitleja ja laulja (79) *19. oktoober – [[Jana Andresíková]], tšehhi näitleja (79) *19. oktoober – [[Wojciech Pszoniak]], poola näitleja (78) *[[20. oktoober]] – [[Irina Skobtseva]], vene näitleja (93) *20. oktoober – [[James Randi]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide mustkunstnik, literaat ja skeptik (92) *20. oktoober – [[Dariusz Gnatowski]], poola näitleja (59) *20. oktoober – [[Bruno Martini]], prantsuse jalgpallur (58) *[[21. oktoober]] – [[Marge Champion]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja näitleja (101) *21. oktoober – [[Giorgio Bernini]], Itaalia jurist ja poliitik (91) *21. oktoober – [[Lembit Pung]], eesti füüsik, [[Tartu Ülikool]]i professor (85) *[[22. oktoober]] – [[Richard A. Lupoff]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (85) *22. oktoober – [[Guntram Vesper]], saksa kirjanik (79) *22. oktoober – [[Stephen Gray (kirjanik)|Stephen Gray]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (78) *[[23. oktoober]] – [[Jerry Jeff Walker]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (78) *[[24. oktoober]] – [[Chung So-sung]], Lõuna-Korea kirjanik (76) *[[25. oktoober]] – [[Diane di Prima]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (86) *25. oktoober – [[Lee Kun-hee]], Lõuna-Korea ettevõtja (78) *25. oktoober – [[Thomas Oppermann]], Saksamaa poliitik (66) *[[26. oktoober]] – [[Izzat Ibrahim al-Douri]], Iraagi poliitik ja sõjaväelane (78) *26. oktoober – [[Valdek Murd]], eesti omavalitsus- ja sporditegelane (77) *26. oktoober – [[Richard Adjei]], saksa bobisõitja (37) *[[27. oktoober]] – [[Laris Strunke]], läti kunstnik Rootsis (89) *27. oktoober – [[Aino-Eliise Pajusalu-Milodan]], eesti sõudja ja spordipedagoog (79) *[[28. oktoober]] – [[Alain Rey]], prantsuse keeleteadlane, leksikograaf ja semiootik (92) *28. oktoober – [[Billy Joe Shaver]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (81) *28. oktoober – [[Leanza Cornett]], Ameerika Ühendriikide iluduskuninganna (Miss America) aastast 1993 (49) *[[29. oktoober]] – [[Valentin Pokrovski]], vene epidemioloog ja infektsionist (91) *29. oktoober – [[Slaven Sambata]], horvaadi jalgpallur (80) *29. oktoober – [[Aivo Toomistu]], eesti omavalitsus- ja seltskonnategelane (60) *29. oktoober – [[Angelika Amon]], austria molekulaar- ja rakubioloog (53) *[[30. oktoober]] – [[Jan Myrdal]], rootsi kirjanik (93) *30. oktoober – [[Ricardo Blume]], Peruu näitleja (87) *30. oktoober – [[Amfilohije (Radović)]], Montenegro õigeusu metropoliit (82) *30. oktoober – [[Nobby Stiles]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *30. oktoober – [[Mesut Yılmaz]], Türgi poliitik (72) *30. oktoober – [[Aleksandr Vedernikov]], vene dirigent (56) *30. oktoober – [[Anders Hansson (käija)|Anders Hansson]], rootsi käija (28) *[[31. oktoober]] – [[Sean Connery]], šoti filminäitleja ja -lavastaja (90) *31. oktoober – [[Horacio Serpa]], Colombia poliitik ja jurist (77) *31. oktoober – [[Galina Filimonova]], vene näitleja (76) *31. oktoober – [[MF Doom]], inglise räppar ja laulukirjutaja (49) *31. oktoober – [[Marius Žaliūkas]], leedu jalgpallur (36) ==November== *[[1. november]] – [[Tuomas Gerdt]], Soome sõjaveteran (98) *1. november – [[Carol Arthur]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *1. november – [[Janusz Szuber]], poola luuletaja ja esseist (72) *1. november – [[Oleksandr Nemtšenko]], ukraina näitleja (66) *1. november – [[Rachel Caine]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (58) *1. november – [[Eddie Hassell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[2. november]] – [[Ahmed Laraki]], Maroko poliitik (89) *2. november – [[Gigi Proietti]], itaalia näitleja (80) *2. november – [[Rajko Đurić]], serbia kirjanik (73) *2. november – [[Dietrich Adam]], saksa näitleja (67) *[[3. november]] – [[Elsa Raven]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) *3. november – [[Claude Giraud]], prantsuse näitleja (84) *3. november – [[Matti Laakso]], soome maadleja (81) *[[4. november]] – [[Ken Hensley]], inglise muusik, laulja ja laulukirjutaja (75) *4. november – [[Boriss Uvarov]], Eesti maalikunstnik (74) *4. november – [[Faustas Latėnas]], Leedu helilooja ja poliitik (64) *[[5. november]] – [[Ossi Runne]], soome muusik, orkestrijuht ja dirigent (93) *5. november – [[Len Barry]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (78) *5. november – [[Géza Szőcs]], Ungari luuletaja ja poliitik (67) *5. november – [[Reynaert]], Belgia laulja (65) *5. november – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (45) *[[6. november]] – [[Giuseppe Amadei]], Itaalia poliitik (101) *6. november – [[Nathan Zach]], Iisraeli luuletaja (89) *6. november – [[Mihhail Žvanetski]], vene kirjanik ja satiirik (86) *6. november – [[Fernando Solanas]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. november – [[Eeva Ant]], eesti kunstnik (79) *6. november – [[Jim Neilson]], Kanada jäähokimängija (78) *6. november – [[Jim Marurai]], Cooki saarte poliitik (73) *6. november – [[Riina Trumm]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja kirikumuusik (59) *[[7. november]] – [[Leons Krivāns]], läti näitleja (82) *7. november – [[Jonathan Sacks]], Suurbritannia rabi, filosoof ja poliitik (72) *[[8. november]] – [[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (89) *8. november – [[Alex Trebek]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja ja telesaatejuht (80) *8. november – [[Oscar Benton]], hollandi laulja (71) *[[9. november]] – [[Józef Para]], poola näitleja ja teatrilavastaja (92) *9. november – [[Gennadi Raišev]], handi kunstnik (87) *9. november – [[Fernando Atzori]], itaalia poksija (78) *[[10. november]] – [[Dino da Costa]], itaalia jalgpallur (89) *10. november – [[Sven Wollter]], rootsi näitleja (86) *10. november – [[Tom Heinsohn]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *10. november – [[Tony Waiters]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *10. november – [[Juan Sol]], hispaania jalgpallur (73) *10. november – [[Amadou Toumani Touré]], Mali poliitik, ta oli riigi president aastatel 1991–1992 ja 2002–2012 (72) *10. november – [[Saeb Erekat]], Palestiina poliitik ja diplomaat (65) *[[11. november]] – [[Giuliana Minuzzo]], itaalia mäesuusataja (88) *11. november – [[Jorge Llopart]], hispaania käija (68) *[[12. november]] – [[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (94) *12. november – [[Nelly Kaplan]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (89) *12. november – [[Leonid Potapov (poliitik)|Leonid Potapov]], Venemaa poliitik (85) *12. november – [[Gernot Roll]], saksa filmioperaator ja -lavastaja (81) *12. november – [[Jerry Rawlings]], Ghana poliitik (73) *12. november – [[Villem Lüüs]], eesti kabetaja ja kabekohtunik (49) *[[13. november]] – [[Halina Kwiatkowska]], poola näitleja (99) *13. november – [[Rik Boel]], Belgia poliitik ja jurist (89) *13. november – [[Louis Rostollan]], prantsuse maanteejalgrattur (84) *13. november – [[Vidin Apostolov]], bulgaaria jalgpallur (79) *13. november – [[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (76) *13. november – [[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (76) *13. november – [[Peter Sutcliffe]], Briti kurjategija (74) *13. november – [[Stefan Karlsson]], rootsi jäähokimängija (74) *13. november – [[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt (65) *[[14. november]] – [[Armen Džigarhanjan]], armeenia näitleja (85) *14. november – [[Hasan Muratović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (80) *[[15. november]] – [[Witold Sadowy]], poola näitleja ja publitsist (100) *15. november – [[Richard Kossolapov]], vene ühiskonnateadlane, filosoof ja ajakirjanik (90) *15. november – [[Soumitra Chatterjee]], India filminäitleja (85) *15. november – [[Ray Clemence]], inglise jalgpallur (72) *15. november – [[Viida Raag]], eesti muusikateadlane (48) *[[16. november]] – [[Jacob M. Landau]], Iisraeli ajaloolane-orientalist ja politoloog (96) *16. november – [[Walid Muallem]], Süüria diplomaat ja poliitik (79) *[[17. november]] – [[Roman Viktjuk]], Venemaa ja Ukraina teatrilavastaja (84) *17. november – [[Stanisław Dulias]], Poola poliitik ja majandustegelane (81) *[[18. november]] – [[Kullervo Rainio]], Soome sotsiaalpsühholoog ja poliitik (96) *18. november – [[Umar Ghalib]], Somaalia poliitik (90) *18. november – [[Draga Olteanu-Matei]], rumeenia näitleja (87) *18. november – [[Mridula Sinha]], India kirjanik ja poliitik (77) *18. november – [[Pim Doesburg]], hollandi jalgpallur (77) *18. november – [[Adam Musiał]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (71) *[[19. november]] – [[Michel Robin]], prantsuse näitleja (90) *19. november – [[Manvel Grigorjan]], Armeenia sõjaväelane ja poliitik (64) *19. november – [[Hannu Lahtinen]], soome maadleja (60) *[[20. november]] – [[Judith Jarvis Thomson]], Ameerika Ühendriikide filosoof (91) *20. november – [[Irinej (Gavrilović)|Irinej]], Serbia õigeusu kiriku patriarh (90) *20. november – [[Ljudmila Knjazeva]], vene näitleja (82) *20. november – [[Antonio Ambrosetti]], itaalia matemaatik (75) *20. november – [[Feofan (Ašurkov)|Feofan]], Venemaa õigeusu vaimulik, Kaasani ja Tatarstani metropoliit (73) *20. november – [[Nikolai Bogomolov]], vene filoloog ja kirjandusteadlane (69) *20. november – [[Lazar (Samadbegišvili)]], Gruusia õigeusu piiskop (65) *20. november – [[Ernesto Canto]], Mehhiko käija (61) *[[21. november]] – [[Natalja Bonk]], vene pedagoog ja keeleteadlane (96) *21. november – [[John O'Brien]], Ameerika Ühendriikide kirjastaja, kirjastas eesti autoreid (75) *21. november – [[Oliver Friggieri]], malta kirjanik ja kirjanduskriitik (73) *[[22. november]] – [[Muharrem Fejzo]], albaania filmilavastaja ja stsenarist (87) *22. november – [[Mustafa Nadarević]], Bosnia näitleja (77) *22. november – [[Doris de Agostini]], Šveitsi mäesuusataja (62) *[[23. november]] – [[David Dinkins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *23. november – [[Tõnu Aru]], eesti amatöörfilmioperaator ja -režissöör (85) *23. november – [[Tarun Gogoi]], India poliitik (84) *23. november – [[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (83) *23. november – [[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]], Mauritaania poliitik (82) *23. november – [[Józef Rysula]], poola murdmaasuusataja (81) *23. november – [[Hal Ketchum]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja muusik (67) *23. november – [[Anele Ngcongca]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (33) *[[24. november]] – [[Montserrat Carulla]], katalaani näitleja (90) *24. november – [[Erik Galimov]], vene geokeemik (84) *24. november – [[Fasih Bokhari]], Pakistani sõjaväelane ja riigitegelane (78) *24. november – [[Kambuzia Partovi]], Iraani filmilavastaja ja stsenarist (65) *24. november – [[Christophe Dominici]], prantsuse ragbimängija (48) *[[25. november]] – [[James Wolfensohn]], Austraalia ja Ameerika Ühendriikide jurist ja pankur (86) *25. november – [[Liana Sokk]], eesti iluvõimleja (85) *25. november – [[Ene Ammer]], eesti disainer (83) *25. november – [[Saïd Bouhadja]], Alžeeria poliitik (82) *25. november – [[Ahmad Mukhtar]], Pakistani poliitik (74) *25. november – [[Jacques Secrétin]], prantsuse lauatennisist (71) *25. november – [[Aleksei Burilitšev]], Venemaa allveelaevastikujuht, viitseadmiral (62) *25. november – [[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (60) *[[26. november]] – [[Sadiq al-Mahdi]], Sudaani poliitik (84) *26. november – [[Dimităr Largov]], bulgaaria jalgpallur (84) *26. november – [[Tevita Momoedonu]], Fidži poliitik (74) *26. november – [[Daria Nicolodi]], itaalia näitleja ja stsenarist (70) *26. november – [[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija (43) *[[27. november]] – [[Miroslav Rys]], tšehhi jäähokimängija ja jalgpallur (88) *27. november – [[Parviz Poorhosseini]], iraani näitleja (79) *27. november – [[Kevin Burnham]], Ameerika Ühendriikide purjetaja (63) *27. november – [[Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi]], iraani füüsik ja aatomiteadlane (63) *27. november – [[Tony Hsieh]], Ameerika Ühendriikide internetiettevõtja (46) *27. november – [[Vladimir Ban]], Eesti raadioajakirjanik (44) *[[28. november]] – [[Maria Piechotka]], poola arhitekt (100) *28. november – [[David Prowse]], inglise kulturist, raskejõustiklane ja näitleja (85) *28. november – [[Vítor Oliveira]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *28. november – [[Anne Põldvere]], eesti geoloog (66) *[[29. november]] – [[Ben Bova]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) *29. november – [[Vladimir Fortov]], vene füüsik (74) *29. november – [[Papa Bouba Diop]], Senegali jalgpallur (42) *[[30. detsember]] – [[Irina Antonova]], vene kunstiteadlane (98) *30. november – [[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (86) *30. november – [[Betty Bobbitt]], austraalia näitleja (81) *30. november – [[Haroldas Šulcas]], leedu jõutõstja (37) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Eduardo Lourenço]], portugali filosoof ja esseist (97) *1. detsember – [[Marija Itkina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (88) *1. detsember – [[Nina Ivanova]], vene näitleja (86) *1. detsember – [[Hasna Begum]], Bangladeshi filosoof ja feminist (85) *1. detsember – [[Elina Vainik]], Eesti metallikunstnik (85) *1. detsember – [[Juan Hormaechea]], Hispaania poliitik (81) *1. detsember – [[Arnie Robinson]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (72) *[[2. detsember]] – [[Valéry Giscard d'Estaing]], Prantsusmaa poliitik, riigi president aastatel 1974–1981 (94) *2. detsember – [[Franco Giraldi]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (89) *2. detsember – [[Aldo Moser]], itaalia jalgrattur (86) *2. detsember – [[Rafer Johnson]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja ja näitleja (86) *2. detsember – [[Zafarullah Khan Jamali]], Pakistani poliitik (76) *2. detsember – [[Hans Miilberg]], eesti laulja (bariton) (75) *2. detsember – [[Hugh Keays-Byrne]], Briti-Austraalia näitleja (73) *2. detsember – [[Boriss Plotnikov]], vene näitleja (71) *2. detsember – [[Koba Davithašvili]], Gruusia poliitik (49) *2. detsember – [[Mohamed Abarhoun]], Maroko jalgpallur (31) *[[3. detsember]] – [[Alison Lurie]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kirjandusteadlane (94) *3. detsember – [[André Gagnon]], Kanada pianist, helilooja ja dirigent (84) *3. detsember – [[Jutta Lampe]], saksa näitleja (82) *3. detsember – [[Albert Salvadó]], Andorra kirjanik (69) *[[4. detsember]] – [[Narinder Singh Kapany]], India-Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *4. detsember – [[François Leterrier]], prantsuse filmilavastaja ja näitleja (91) *4. detsember – [[Ole Espersen]], Taani poliitik (85) *4. detsember – [[Anatoli Samoilenko]], ukraina matemaatik (82) *4. detsember – [[Pamela Tiffin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *4. detsember – [[Suhaila Seddiqi]], Afganistani poliitik (71) *[[5. detsember]] – [[Henryk Kukier]], poola poksija (90) *5. detsember – [[Wojciech Zabłocki]], poola arhitekt ja poksija (89) *5. detsember – [[Robert Castel]], prantsuse näitleja (87) *5. detsember – [[Ron Irwin]], Kanada poliitik ja diplomaat (84) *5. detsember – [[Viktor Ponedelnik]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *5. detsember – [[Ildikó Pécsi]], ungari näitleja (80) *5. detsember – [[Xu Shousheng]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (67) *[[6. detsember]] – [[Senta Wengraf]], austria näitleja (96) *6. detsember – [[Li Ligong]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (95) *6. detsember – [[Heljo Mänd]], eesti lastekirjanik (94) *6. detsember – [[Paul Sarbanes]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *6. detsember – [[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik, riigi president aastatel 2015–2020 (80) *6. detsember – [[Vladislovas Janiūnas]], Leedu pedagoog ja spordikommentaator (79) *6. detsember – [[Dennis Ralston]], Ameerika Ühendriikide tennisist (78) *6. detsember – [[Jaromír Kohlíček]], Tšehhi poliitik (67) *[[7. detsember]] – [[Chuck Yeager]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja katselendur (97) *7. detsember – [[Akito Arima]], jaapani tuumafüüsik (90) *7. detsember – [[August Eelmäe]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (89) *7. detsember – [[Katarzyna Łaniewska]], poola näitleja (87) *7. detsember – [[Doug Scott]], inglise alpinist (79) *[[8. detsember]] – [[Klaus Pagh]], taani näitleja (85) *8. detsember – [[Harold Budd]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja luuletaja (84) *8. detsember – [[Jevgeni Šapošnikov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *8. detsember – [[Malle Blumenau]], Eesti munitsipaalametnik ja -poliitik (67) *8. detsember – [[Alejandro Sabella]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *[[9. detsember]] – [[Mohammad Yazdi]], Iraani islamivaimulik ja riigitegelane (89) *9. detsember – [[Viačasłaŭ Kiebič]], Valgevene poliitik (84) *9. detsember – [[Vjatšeslav Jezepov]], vene näitleja (79) *9. detsember – [[Aleksandr Samoilov]], vene näitleja (68) *9. detsember – [[Paolo Rossi]], itaalia jalgpallur (64) *9. detsember – [[Lauri Kadakas]], eesti paraplaanipiloot (34) *[[10. detsember]] – [[Barbara Windsor]], inglise näitleja (83) *10. detsember – [[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *10. detsember – [[Nemanja Miljković]], serbia korvpallur (30) *[[11. detsember]] – [[Irena Veisaitė]], juudi päritolu Leedu kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (92) *11. detsember – [[Kim Ki-duk]], Lõuna-Korea filmilavastaja (59) *[[12. detsember]] – [[Hans Jakob Steinberger]], Saksamaa päritolu Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi füüsik (99) *12. detsember – [[John le Carré]], inglise kirjanik (89) *12. detsember – [[Charley Pride]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (86) *12. detsember – [[Valentin Gaft]], Vene näitleja (85) *12. detsember – [[Fikre Selassie Wogderess]], Etioopia poliitik (75) *12. detsember – [[Bird Averitt]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (68) *12. detsember – [[Ruhollah Zam]], iraani ajakirjanik (42) *12. detsember – [[Motjeka Madisha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) *[[13. detsember]] – [[Benno Tael]], eesti jalgpallur ja treener (87) *13. detsember – [[Kalju Lillepuu]], eesti kirjandusõpetaja, kirjandusloolane ja esperantist (85) *13. detsember – [[Ambrose Mandvulo Dlamini]], Svaasimaa poliitik (52) *[[14. detsember]] – [[Huang Zongying]], hiina näitlejanna ja kirjanik (95) *14. detsember – [[Günter Sawitzki]], saksa jalgpallur (88) *14. detsember – [[Gérard Houllier]], prantsuse jalgpallur, treener ja mänedžer (73) *14. detsember – [[Jaan Rõõmussaar]], eesti ajakirjanik ja näitleja (70) *14. detsember – [[Piotr Machalica]], poola näitleja (65) *[[15. detsember]] – [[Jevgeni Tjaželnikov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (92) *15. detsember – [[Endel Link]], eesti teatri- ja filmikriitik (92) *15. detsember – [[Caroline Cellier]], prantsuse näitleja (75) *15. detsember – [[Zoltan Sabo]], ungari rahvusest Serbia jalgpallur (48) *[[16. detsember]] – [[John-Tagore Tevet]], eesti matemaatik (89) *16. detsember – [[Ivo-Kornelius Kerge]], eesti silmaarst (85) *16. detsember – [[Ruslan Mikaberidze]], gruusia näitleja (81) *16. detsember – [[Flavio Cotti]], Šveitsi poliitik (81) *16. detsember – [[Sergei Saksonov]], vene botaanik ja ökoloog (60) *[[17. detsember]] – [[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti maalikunstnik ja graafik (91) *17. detsember – [[Pelle Svensson]], rootsi maadleja ja jurist (77) *17. detsember – [[Aleksandr Tšernjonok]], Eesti intensiivraviarst (75) *17. detsember – [[Jeremy Bulloch]], inglise näitleja (75) *17. detsember – [[Pierre Buyoya]], Burundi poliitik, riigi president aastatel 1987–1993 ja 1996–2003 (71) *17. detsember – [[Saufatu Sopoanga]], Tuvalu poliitik (68) *17. detsember – [[Bolivia Suárez]], Venezuela poliitik (63) *17. detsember – [[Gennadi Kernes]], Ukraina poliitik (61) *17. detsember – [[Maciej Grubski]], Poola poliitik (52) *[[18. detsember]] – [[José Vicente Rangel]], Venezuela poliitik (91) *18. detsember – [[Jiří Hálek]], tšehhi näitleja (90) *18. detsember – [[Òscar Ribas Reig]], Andorra poliitik (84) *18. detsember – [[Yazid Zerhouni]], Alžeeria poliitik (83) *18. detsember – [[Michael Jeffery]], Austraalia sõjaväelane ja riigitegelane (83) *18. detsember – [[Igor Blehtsin]], vene maletaja ja majandusgeograaf (79) *18. detsember – [[Michał Marusik]], Poola poliitik (69) *[[19. detsember]] – [[Märta Norberg]], rootsi murdmaasuusataja (98) *19. detsember – [[Maria Piątkowska]], poola kergejõustiklane (89) *19. detsember – [[Bram van der Vlugt]], hollandi näitleja (86) *19. detsember – [[Mekere Morauta]], Paapua Uus-Guinea poliitik (74) *[[20. detsember]] – [[Doug Anthony]], Austraalia poliitik (90) *20. detsember – [[Ezra Vogel]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalteadlane ja japanoloog (90) *20. detsember – [[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (88) *20. detsember – [[Nicette Bruno]], Brasiilia näitleja (87) *20. detsember – [[Ants Peetsalu]], eesti arstiteadlane, kirurg (78) *[[21. detsember]] – [[Motilal Vora]], India poliitik (93) *21. detsember – [[Jüri Jürgenson]], eesti baptisti vaimulik (83) *21. detsember – [[Aleksandr Kurljandski]], Vene kirjanik ja stsenarist (82) *21. detsember – [[K. T. Oslin]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik (78) *[[22. detsember]] – [[Claude Brasseur]], prantsuse näitleja (84) *22. detsember – [[Norma Cappagli]], Argentina modell ja iluduskuninganna (81) *22. detsember – [[Muhammad Mustafa Mero]], Süüria poliitik (79) *22. detsember – [[Leslie West]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (75) *22. detsember – [[Stella Tennant]], Briti modell (50) *[[23. detsember]] – [[James E. Gunn]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja antropoloog (97) *23. detsember – [[Rika Zaraï]], Iisraeli laulja ja kirjanik (82) *23. detsember – [[Kristoduli]], soome õigeusu nunn ja kirjanik (75) *[[24. detsember]] – [[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (98) *24. detsember – [[Siv Widerberg]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (89) *[[25. detsember]] – [[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (92) *25. detsember – [[K.C. Jones]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (88) *25. detsember – [[Jaan Rääts]], eesti helilooja (88) *25. detsember – [[Soumaïla Cissé]], Mali poliitik (71) *25. detsember – [[Maksim Tsõgalka]], valgevene jalgpallur (37) *[[26. detsember]] – [[George Blake]], Briti topeltagent ja Nõukogude luuraja (98) *26. detsember – [[Gregorio Salvador Caja]], hispaania keeleteadlane (93) *26. detsember – [[Milka Babović]], horvaadi sprinter, tõkkejooksja ja ajakirjanik (92) *26. detsember – [[Jim McLean]], šotimaa jalgpallitreener (83) *26. detsember – [[Phil Niekro]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *26. detsember – [[Brodie Lee]], Ameerika Ühendriikide sõumaadleja (41) *[[27. detsember]] – [[Ladislav Mrkvička]], tšehhi näitleja (81) *27. detsember – [[Riina Loorand]], eesti pedagoog (69) *27. detsember – [[Yuichiro Hata]], Jaapani poliitik (53) *27. detsember – [[Kadri Ots]], Miss Võrumaa 1989, hilisem talupidaja (49) *[[28. detsember]] – [[Fou Ts'ong]], hiina päritolu Briti pianist (86) *28. detsember – [[Armando Manzanero]], Mehhiko muusik, laulja ja helilooja (85) *28. detsember – [[Mati Eliste]], eesti ajakirjanik, saatejuht ja ujuja (79) *[[29. detsember]] – [[Pierre Cardin]], prantsuse moekunstnik (98) *29. detsember – [[Corrado Olmi]], itaalia näitleja (94) *29. detsember – [[Luigi Snozzi]], Šveitsi arhitekt (88) *29. detsember – [[Alexi Laiho]], soome rokkmuusik (41) *29. detsember – [[Luke Letlow]], Ameerika Ühendriikide poliitik (41) *[[30. detsember]] – [[Aleksandr Spirin]], vene biokeemik (89) *30. detsember – [[Eevi Ross (pianist)|Eevi Ross]], eesti pianist (86) *30. detsember – [[Dawn Wells]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *30. detsember – [[Merle Sulg]], eesti keele ja kirjanduse õpetaja (54) *[[31. detsember]] – [[Robert Hossein]], prantsuse näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja luuletaja (93) *31. detsember – [[Tommy Docherty]], šoti jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. detsember – [[Dick Thornburgh]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (88) *31. detsember – [[Jolanta Fedak]], Poola poliitik (60) *31. detsember – [[Pauls Aldiņš]], läti nakkushaiguste arst (49) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2020]] t3xjq6x2dyuwm2pszcaehlszgm11nkn 0 573745 7171220 5523466 2026-06-12T11:36:10Z JackyM59 217845 Photograph updated 7171220 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8400:5580:DD47:1A6A:5FE6:82CA|aasta=2020|kuu=jaanuar}} {{linn | nimi = Estrun | lipp = | vapp = Blason de la ville de Boursies (59) Nord-france.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Estrun''' on [[vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Nordi departemang]]us [[Cambrai kanton]]is. [[Fail:Bassin Rond d'Estrun.jpg|tühi|pisi|Kanaliveehoidla Estrunis]] == Viited == {{viited}} {{Cambrai ringkonna vallad}} [[Kategooria:Nordi departemangu vallad]] 8ra8w9wpul6vhzhd8lbbmb1joqfqsrt 0 578390 7170897 6366190 2026-06-11T16:51:57Z IvarGl 201039 7170897 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata [[Tõmmupunnpea (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Tõmmupunnpea | staatus = | pilt = Erynnis tages (26152597154).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Tõmmupunnpea (perekond)|Tõmmupunnpea]] ''Erynnis'' | liik = '''Tõmmupunnpea''' | binaarne = ''Erynnis tages'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 }} '''Tõmmupunnpea''' (''Erynnis tages'') on liblikaliik [[punnpealased|punnpealaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. == Nimetuse etümoloogia == Tõmmupunnpea eestikeelne nimetus viitab liigi iseloomulikule tumedale välimusele. Liigi ladinakeelne ''tages'' pärineb tõenäoliselt [[Etruskid|etruski]] mütoloogiast, kus [[Tages]] oli tarkuse ja ennustamiskunstiga seotud jumalik olend, [[Genius|Geniuse]] poeg ja [[Jupiter (jumal)|Jupiteri]] lapselaps. == Välimus ja tunnused == Tõmmupunnpea tiibade siruulatus on 26–29 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Eestiivad võivad olla heledama või tumedama valkjashalli kirjaga, kuid tagatiivad on peaaegu täiesti ilma kirjadeta. Tiibade välisserval paikneb rida pisikesi valgeid punkte ning tiibade narmad on pruunid. Tiibade alakülg on helepruun, üksikute heledamate laikudega ning servisel leidub valgeid punkte. Emased on tavaliselt veidi suuremad ja tumedamad kui isased.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=104-105}}</ref> == Elupaik == Tõmmupunnpea eelistab kuivi ja sooje avamaastikke. Teda võib kohata lubjarikastel niitudel, loopealsetel, nõmmedel, hõredatel karjamaadel ning teistel kuivadel rohumaadel. Liik väldib enamasti niiskeid ja tugevalt võsastunud alasid.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=226}}</ref> Lääne-Eesti lubjarikastel niitudel ja Kagu-Eesti liivastel aladel on ta kohati sage<ref name="Euroopa putukad, 2005">[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 122</ref>. == Levila == Esineb transeuraasia aladel.<ref name=":1" /> Tema levila ulatub itta läbi [[Ees-Aasia|Ees-]] ja [[Kesk-Aasia]], [[Kasahstan|Kasahstani]], [[Lõuna-Siber|Lõuna-Siberi]] ja [[Mongoolia]] kuni [[Põhja-Hiina|Põhja-Hiinani]]. Tõmmupunnpea on laialt levinud kogu [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas]] ning ulatub levilaga ka [[Skandinaavia]] lõunaosani. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendavad valmikud tavaliselt maist juuli lõpuni. Kõige sagedamini võib neid kohata juunis ja juuli alguses. Liik annab meie kliimas ühe põlvkonna aastas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt [[Nõiahammas|nõiahammastel]], kuid kasutavad toidutaimedena ka teisi [[Liblikõielised|liblikõielisi]]. Röövik talvitub ning kevadel jätkub areng kiiresti. Kevadel pärast lume sulamist muutub röövik taas aktiivseks, lõpetab arengu ja nukkub. Nukk on köidisnukk.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Category:Erynnis tages}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] jpku4sd1r59hg2oil7jqk7azzuvmwxv 0 578392 7170971 7162420 2026-06-11T20:14:45Z IvarGl 201039 7170971 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata [[Uneliblikas (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Uneliblikas | staatus = | pilt = Heteropterus.morpheus.2490.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Uneliblikas (perekond)|Uneliblikas]] ''Heteropterus'' | liik = '''Uneliblikas''' | binaarne = ''Heteropterus morpheus'' | binaarse_autor = [[Pallas]], 1771 }} '''Uneliblikas''' (''Heteropterus morpheus'') on liblikaliik [[punnpealased|punnpealaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest ''morpheus''. [[Morpheus]] oli vanakreeka mütoloogias unenägude jumal. == Välimus ja tunnused == Uneliblika tiibade siruulatus on 30–35 mm. Tiibade ülakülg on tume mustjaspruun, sametja läikega. Tiibade tipuosades paiknevad väikesed valged laigud, mis moodustavad mõlemal tiivapaaril täpilise rea. Eristuvaks tunnuseks on tagatiiva alakülg, mis on valdavalt kollane ning kaetud valgete, tumeda äärisega laikude ja kirjudega. Ees­tiiva alakülg on samuti tumepruun, kuid laialdaselt kollaka tooniga ning kaetud heledate kirjudega. Emased on isastest veidi suuremad ning nende tiivad on mõnevõrra ümaramad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=108-109}}</ref> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda leidub peamiselt niisketel [[Metsasiht|metsasihtidel]], metsalagendikel, metsaäärtes, leht- ja segametsade soistel valendikel. Liik eelistab valgusküllaseid ning rohke kõrrelise taimestikuga paiku.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=93-94}}</ref> == Levila == Transeuraasia levikuga. Uneliblika on hajusalt levinud suuremas osas [[Euroopa|Euroopast]], eriti [[Itaalia]] põhjaosas ja [[Hispaania|Hispaaniast]] põhja pool kuni [[Läänemeri|Läänemereni]]. [[Fennoskandia|Fennoskandias]] on liik haruldane. Eestis esineb ta üksikute leiukohtadena, peamiselt Mandri-Eesti lõunaosas ning [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref name=":0" /> Idas ulatub levila [[Siber|Siberi]] lõunaossa, Amuuri piirkonda ja Primorjesse ning liik elab ka [[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Mongoolia|Mongoolias]] ja [[Põhja-Hiina|Põhja-Hiinas]]. == Lennuaeg == Valmikud lendavad Eestis juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liigil areneb üks põlvkond aastas.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel taimedel, eriti [[Nurmikas|nurmikatel]] ja [[Kastik|kastikutel]]. Talvitub röövikuna. Nukkuvad kevadel ning valmikud ilmuvad suve alguses.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Muu info == Tallinnas [[Pirita linnaosa|Pirital]] on [[Uneliblika tänav]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Category:Erynnis tages}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] f9foz6aiilrnnz33wrk6pg6oh1xgkh2 7170974 7170971 2026-06-11T20:16:49Z IvarGl 201039 7170974 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata [[Uneliblikas (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Uneliblikas | staatus = | pilt = Heteropterus.morpheus.2490.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Uneliblikas (perekond)|Uneliblikas]] ''Heteropterus'' | liik = '''Uneliblikas''' | binaarne = ''Heteropterus morpheus'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771 }} '''Uneliblikas''' (''Heteropterus morpheus'') on liblikaliik [[punnpealased|punnpealaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest ''morpheus''. [[Morpheus]] oli vanakreeka mütoloogias unenägude jumal. == Välimus ja tunnused == Uneliblika tiibade siruulatus on 30–35 mm. Tiibade ülakülg on tume mustjaspruun, sametja läikega. Tiibade tipuosades paiknevad väikesed valged laigud, mis moodustavad mõlemal tiivapaaril täpilise rea. Eristuvaks tunnuseks on tagatiiva alakülg, mis on valdavalt kollane ning kaetud valgete, tumeda äärisega laikude ja kirjudega. Ees­tiiva alakülg on samuti tumepruun, kuid laialdaselt kollaka tooniga ning kaetud heledate kirjudega. Emased on isastest veidi suuremad ning nende tiivad on mõnevõrra ümaramad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=108-109}}</ref> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda leidub peamiselt niisketel [[Metsasiht|metsasihtidel]], metsalagendikel, metsaäärtes, leht- ja segametsade soistel valendikel. Liik eelistab valgusküllaseid ning rohke kõrrelise taimestikuga paiku.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=93-94}}</ref> == Levila == Transeuraasia levikuga. Uneliblika on hajusalt levinud suuremas osas [[Euroopa|Euroopast]], eriti [[Itaalia]] põhjaosas ja [[Hispaania|Hispaaniast]] põhja pool kuni [[Läänemeri|Läänemereni]]. [[Fennoskandia|Fennoskandias]] on liik haruldane. Eestis esineb ta üksikute leiukohtadena, peamiselt Mandri-Eesti lõunaosas ning [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref name=":0" /> Idas ulatub levila [[Siber|Siberi]] lõunaossa, Amuuri piirkonda ja Primorjesse ning liik elab ka [[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Mongoolia|Mongoolias]] ja [[Põhja-Hiina|Põhja-Hiinas]]. == Lennuaeg == Valmikud lendavad Eestis juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liigil areneb üks põlvkond aastas.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel taimedel, eriti [[Nurmikas|nurmikatel]] ja [[Kastik|kastikutel]]. Talvitub röövikuna. Nukkuvad kevadel ning valmikud ilmuvad suve alguses.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Muu info == Tallinnas [[Pirita linnaosa|Pirital]] on [[Uneliblika tänav]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Category:Erynnis tages}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] ot6exdm5kiw2o1ex3p9hnq87aet78f3 7170979 7170974 2026-06-11T20:23:36Z IvarGl 201039 7170979 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uneliblikas | staatus = | pilt = Heteropterus.morpheus.2490.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Uneliblikas''' ''Heteropterus'' | liik = '''Uneliblikas''' | binaarne = ''Heteropterus morpheus'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771 }} '''Uneliblikas''' (''Heteropterus morpheus'') on liblikaliik [[punnpealased|punnpealaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Liik on oma perekonna ainus esindaja. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest ''morpheus''. [[Morpheus]] oli vanakreeka mütoloogias unenägude jumal. == Välimus ja tunnused == Uneliblika tiibade siruulatus on 30–35 mm. Tiibade ülakülg on tume mustjaspruun, sametja läikega. Tiibade tipuosades paiknevad väikesed valged laigud, mis moodustavad mõlemal tiivapaaril täpilise rea. Eristuvaks tunnuseks on tagatiiva alakülg, mis on valdavalt kollane ning kaetud valgete, tumeda äärisega laikude ja kirjudega. Ees­tiiva alakülg on samuti tumepruun, kuid laialdaselt kollaka tooniga ning kaetud heledate kirjudega. Emased on isastest veidi suuremad ning nende tiivad on mõnevõrra ümaramad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=108-109}}</ref> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda leidub peamiselt niisketel [[Metsasiht|metsasihtidel]], metsalagendikel, metsaäärtes, leht- ja segametsade soistel valendikel. Liik eelistab valgusküllaseid ning rohke kõrrelise taimestikuga paiku.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=93-94}}</ref> == Levila == Transeuraasia levikuga. Uneliblika on hajusalt levinud suuremas osas [[Euroopa|Euroopast]], eriti [[Itaalia]] põhjaosas ja [[Hispaania|Hispaaniast]] põhja pool kuni [[Läänemeri|Läänemereni]]. [[Fennoskandia|Fennoskandias]] on liik haruldane. Eestis esineb ta üksikute leiukohtadena, peamiselt Mandri-Eesti lõunaosas ning [[Saaremaa|Saaremaal]].<ref name=":0" /> Idas ulatub levila [[Siber|Siberi]] lõunaossa, Amuuri piirkonda ja Primorjesse ning liik elab ka [[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Mongoolia|Mongoolias]] ja [[Põhja-Hiina|Põhja-Hiinas]]. == Lennuaeg == Valmikud lendavad Eestis juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liigil areneb üks põlvkond aastas.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel taimedel, eriti [[Nurmikas|nurmikatel]] ja [[Kastik|kastikutel]]. Talvitub röövikuna. Nukkuvad kevadel ning valmikud ilmuvad suve alguses.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Muu info == Tallinnas [[Pirita linnaosa|Pirital]] on [[Uneliblika tänav]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Category:Erynnis tages}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] k8tvyljwxxvqhigfb65qzy9zwruotlw 0 580380 7170922 7071670 2026-06-11T17:42:14Z Hannesvalk 176021 7170922 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} [[Fail:Flag of the Rotalia.svg|alt=Korporatsioon Rotalia lipp|pisi|Korporatsioon Rotalia lipp]] '''Korporatsioon Rotalia lipuks''' on [[trikoloor]], mille värvideks on sinine, must ja heleroheline. [[Üliõpilaskorporatsioon|Korporatsiooni]] lipp on püsivalt heisatud [[Tartu]] konvendihoone katusel. Lippu võivad kasutada [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] liikmed ja seda kasutatakse organisatsiooni aastapäeval, sellistel pidulikel üritustel nagu aktused jne. Mõnel üritusel on esindatud [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] liikmetega mehitatud [[lipuvalve]] (näiteks [[Akadeemilised organisatsioonid|akadeemiliste organisatsioonidega]] seotud üritustel, rahvuspühadel, [[vastupanuvõitluse päev|vastupanuvõitluse päeval]] jms). == Ajalugu == Sinimustrohelist lippu kasutati esimest korda avalikult [[1880]]. aasta Tallinna [[III üldlaulupidu|III üldlaulupeol]] 23.–25. juunil. [[Fail:Annotation 2020-04-10 181301.png|alt=Raamatu esikaas|pisi|421x421px|Karl August Hermanni luuleraamatu "Salmikud" esikaas<ref name="kaks-laulu">{{Raamatuviide|autor=Rudolf Põldmäe|pealkiri=Kaks laulupidu|aasta=1976|koht=|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=222}}</ref>]] Peo kirjatoimetaja A. Einvald märkis mälestusraamatus, et tähelepanu äratas [[Maardu]] ranna koori originaalne lipp, mille kavandi oli koostanud [[Johann Köler|professor Köler]]. Lipp oli taevakarva [[sinine]], [[must]] ja [[roheline]] ja selle tähendustki teati: "Sinine – taevalaotus; must – eesti mehe kuub, ja roheline – põllud ja heinamaad, kus peal ta kõnnib, sest sinise taeva all kõnnib põllumees oma muistses kuues rohelise maa peal."<ref name="kaks-laulu" /> === Sini-must-roheline rahvuslipuna === [[1881]]. aastal kirjutas [[Jaan Bergmann]] luuletuse "Eesti lipp", mille värvid on sinine, must ja "rohiline". Luuletus avaldati 1881. aastal [[Matthias Johann Eisen]]i koostatud kogumikus "Eesti luuletused"<ref>{{Netiviide|autor=Matthias Johann Eisen|url=https://erb.nlib.ee/?kid=15525156|pealkiri=Eesti Luuletused|väljaanne=|aeg=1881|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja ilmus ka sama aasta [[24. juuni]] ajalehes [[Eesti Postimees]].<ref>{{Netiviide|autor=Jaan Bergmann|url=https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1881/06/24/12|pealkiri=Eesti Lipp|väljaanne=Eesti Postimees nr 25|aeg=24. juuni 1881|vaadatud=}}</ref> Sinimustrohelise kombinatsiooniga on [[Jaan Bergmann|Jaan Bergmannil]] veel teinegi luuletus – "Lipulaul", mis ilmus 1881. aastal Tartus teoses "Isamaa kalender 1882 aasta peale". Samal aastal ilmus roheline värv meie rahvuslipuna ka pildis – [[Karl August Hermann|K. A. Hermanni]] "Salmikud" esikaanele trükituna mustas kuues talumees sinimustrohelise lipuga.<ref>{{Netiviide|autor=Karl August Hermann|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100752|pealkiri=Salmikud|väljaanne=|aeg=1881|vaadatud=}}</ref> === Üliõpilaste organiseerumine === [[19. sajand Eestis|19. sajandil]] oli [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel oma kindla [[sümboolika]] ja värvidega [[üliõpilaskorporatsioon]]idel väga tähtis roll [[aristokraatia]] koolidena. Üha enam [[Eesti]] üliõpilasi koondus ning 1881. aastal sooviti [[Tartu Ülikool]]i juurde asutada [[korporatsioon]] Vironia. Asutatava korporatsiooni värvide valimise arutelus oli kõneks ka sini-must-roheline. Asutajateringis oli ka Jaan Bergmann. Väiksemas ringis arutati veel punase värvi sobivust.<ref>{{Netiviide|autor=Matthias Johann Eisen|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/04/16/21|pealkiri=Kuidas sündis Eesti lipp?|väljaanne=Postimees (1886–1944)|aeg=16. märts 1934|vaadatud=}}</ref> Hiljem asutas see seltskond korporatsiooni asemel [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i ning [[EÜS-i lipp|lipp]] sai sini-must-valge. === Korporatsioon Rotalia === [[1913]]. aastal otsustasid kümme eesti üliõpilast [[Peterburi]]s asutada [[Korporatsioon Rotalia|korporatsiooni Rotalia]] ning võtta värvideks sini-must-rohelise, mis on jäänud korporatsiooni lipu ja üldse korporatsiooni värvideks tänini. == Allikad == <references /> == Välislingid == *Taivo Ruus [https://arvamus.postimees.ee/6496311/miks-on-eesti-lipp-sinimustvalge "Miks on Eesti lipp sinimustvalge?"] Postimees, 11. jaanuar 2019 [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonide lipud|Rotalia]] ait4mnu9wpmee6rudykp28hgic0fw4m 0 581447 7171033 6973315 2026-06-11T23:22:38Z Ollin Masa 227337 Pilt 7171033 wikitext text/x-wiki '''Cynthia Morris Sherman''', tuntud kui '''Cindy Sherman''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1954]]) on ameerika kunstnik ja fotograaf. {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Cindy Sherman | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = Cynthia Morris Sherman | Sünniaeg = 19. jaanuar 1954 | Sünnikoht = Glen Ridge, New Jersey, [[Ameerika Ühendriigid]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = ameeriklane | Tegevusala = fotograafia | Kunsti õppinud = [[Buffalo Ülikool]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = MacArthuri stipendium audoktorikraad, Kuninglik Kunstikolledž Londonis | Kodulehekülg = }} [[File:Cindy Sherman (cropped).jpg|thumb|Cindy Sherman (2016)]] == Lapsepõlv ja kunstiõpingud == Cindy Sherman sündis 19. jaanuaril 1954 USA [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariigis [[Glen Ridge]]'is. Tema vanemad olid Dorothy ja Charlie Sherman. Lisaks Cindyle kasvas peres veel neli last. Kolm aastat pärast Cindy sündi kolis pere [[Long Island]]ile, kus nad elasid ranna lähedal. Seal elades oli Shermanil palju vabadust. Juba noorest east alates toetasid Shermani vanemad tütre loomingulist tegevust. Ka Shermani õed-vennad olid loomingulised, tänu sellele oli nende kodus alati palju kunstimaterjale, mis toetas loomingulist õhkkonda. Maalimine ja joonistamine kujunesid Shermani lemmiktegevusteks, stiililt olid Shermani teosed [[Realism (kunst)|realistlikud]] ning nende tegemiseks kulus tihti palju tunde. 1972. aastal alustas Sherman kujutava kunsti õppimist New Yorgi osariigi [[Buffalo Ülikool]]is. Esimestel ülikooliaastatel keskendus Sherman peamiselt maalimisele. Ta maalis autoportreesid ja realistlikke koopiaid piltidest, mida ta ajakirjadest leidis. Teisel aastal vahetas ta eriala fotograafia vastu. Oma esimese fotograafia kursuse kukkus Sherman läbi selle tõttu, et tal oli raskusi filmifotograafia tehnilise poolega. Üks tema õppejõududest tutvustas teda [[Kontseptuaalkunst|kontseptuaalse kunstiga]], kui ta andis Shermanile ülesandeks pildistada midagi, mis tekitas temas ebamugavust. Sherman otsustas teha endast [[Aktifoto|aktifotosid]]. Tänu sellele ülesandele mõistis Sherman, et tahab olla fotograaf ning et teose idee on olulisem kui tehnika. Shermani fotograafiahuvi keskendus autoportreele. 1976. aastal lõpetas ta ülikooli bakalaureuse kraadiga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Leslie Sills|pealkiri="In real life: six women photographers"|aasta=2000|koht=New York|kirjastus=Holiday House|lehekülg=63-68}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Cindy Sherman, Amanda Cruz, Elizabeth Smith|pealkiri=Cindy Sherman: retrospective|aasta=1997|koht=New York|kirjastus=Thames and Hudson|lehekülg=1-10}}</ref> == Looming == Juba ülikooli ajal hakkas Sherman koguma kostüüme, parukaid ja kosmeetikat, mida ta kasutas oma fotoseeriate loomisel. === "Untitled Film Stills" === Perioodil, kui Sherman ülikooli lõpetas, oli üheks tema suureks inspiratsiooniallikaks 1962. linastunud [[Prantsusmaa|prantsuse]] film "[[La Jetée]]", sellest tekkis Shermanil soov pildistada ennast kui filminäitlejannat. 1977. aastal reisis ta [[Arizona]] osariiki, et külastada oma vanemaid. Ta võttis reisile kaasa oma kostüümide ja parukate kollektsiooni ning hakkas planeerima fotoseeriat "[[Untitled film stills]]" (eesti keeles "Pealkirjata filmikaadrid"). Fotode tegemisel kasutas Sherman ka oma isa Charlie abi, kes pildistas oma tütart tema juhtnööride järgi. Selle seeria üks eesmärk oli luua fotosid, mis näeksid välja nagu need oleks pärit filmidest, kuid Shermani teine soov oli panna vaataja mõtlema sellele, mis pildil toimub. Ühelegi fotole pole lisatud kirjeldust, kõik teosed on pealkirjastatud vaid kaadri numbri järgi. "Untitled Film Stills" pälvis kiiresti tunnustust, mitmed galeriid olid huvitatud selle eksponeerimisest. Sherman pälvis seeria eest ka Ameerika Ühendriikide kunstirahastuse sihtkapitalilt kaks korda stipendiumi. "Untitled Film Stills" seeria valmis kolm aastat ning kokku on selles 69 mustvalget fotot. Esimest korda eksponeeriti seda 1995. aastal [[Hirshhorni muuseum]]is [[Washington]]is. Samal aastal ostis [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]] kõik fotod ligikaudu 1 miljoni dollari eest.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === 1980. aastad === ==== "Rear Screen Projections" ==== 1980/1981 alustas Sherman seeriat "Rear Screen Projections"; see oli tema esimene fotoprojekt, kus ta kasutas värvifilmi. Ajendatud soovist töötada kodus, pildistas Sherman ennast ekraani ees, millele ta projitseeris [[Slaid|slaide]], millel on kujutatud loodust ja koduseid stseene. Võrreldes Shermani eelmise seeriaga olid tema uued värvifotod palju kaasaegsemad, meenutades 1960. ja 1970. aastaid. Sherman võtab kõikidel fotodel väljamõeldud rolli, kuid kõik tegelased on olekult ja välimuselt rohkem tänapäevased, kui Shermani eelmises seerias. Suurem osa seerias kujutatud naiskaraktereid kehastavad endast nooruslikke [[Keskklass|keskklassi]] naisi päris maailmas.<ref name=":1" /> ====Artforum==== 1981. aastal paluti Shermanil luua portfoolio ajakirja Artforum jaoks. Kuna selles ajakirjas oli fotode formaat horisontaalne ja Shermanilt paluti fotosid, mis oleksid 2 lehekülje suurused, lõi ta seeria fotosid, mis viitavad pornograafiliste ajakirjade fotode formaadile. Selles seerias kasutas Sherman värvifilmi ning kõik pildid kujutasid tema autoportreesid, kus ta on kujutatud teismelise tüdrukuna. Fotodel on ta ennast poseerinud nii, et tema figuur täidab kogu kaadri, ning kõikidel fotodel vaatab ta kaamerast kõrvale. Mitmed pildid on valgustatud dramaatiliselt. Pildid on kadreeritud niimoodi, et vaatleja vaatab figuuri peaaegu et ülevalt alla, mis tõstab esile naise haavatava oleku. Kui Sherman oma seeriat esitles, kritiseeriti teda [[Seksism|seksistlike]] stereotüüpide kinnistamise eest. Selle tõttu otsustas Artforum Shermani seeriat oma ajakirjas mitte kajastada.<ref name=":1" /> ==== "Pink robes" ==== Aasta pärast Artforumi portfoolio loomist alustas Sherman uue seeriaga "Pink robes" ("Roosad rüüd"), millega ta vastas kriitikutele, muutes kasutatava foto formaadi vertikaalseks, et kaotada fotol oleva figuuri haavatavus. Vaatamata sellele imiteeris Sherman oma fotodel pornonäitlejatele omaseid hoiakuid, poseerides vaid roosas šenillist rüüs. Sherman ise kirjeldas seda seeriat kui fotosid pornonäitlejatest, kes on pausil alasti fotode tegemisest. See tähendab, et "Pink robes" oli tema eelmise seeria jätk. Fotodel ei kanna Sherman parukaid ega kosmeetikat ning ta istub ilustamata ja mitteseksuaalsetes poosides, vaadates otse kaamerasse.<ref name=":1" /> Aastatel 1983 ja 1984 tegeles Sherman ka moefotograafiaga, kui pildistas disainerite [[Jean-Paul Gaultier]]' ja [[Comme des Garcons]]'i rõivaid ajakirja Interview jaoks. === 1990. aastad === ==== Ajaloolised portreed ==== 1989.–1990. aastal tegeles Sherman seeriaga "History portraits" ("Ajaloolised portreed"). Ta lõi 35 unikaalset tõlgendust ajaloolistest portreedest. Fotodel on ta ennast kujutanud külluslikes kostüümides ja parukates. Sherman kujutas ennast [[Aadel|aadlikena]], [[Mütoloogia|mütoloogiliste]] kangelastena ja [[Madonna|madonnadena]]. Selle seeria idee oli Shermanil tekkinud 1988. aastal, kui talle oli esitatud tellimustöö luua portselanobjekte prantsuse filmi "Limoges" jaoks. Sherman valmistas portselannõusid, millel on kujutatud foto temast, kandmas 18. sajandi rõivaid. Seerias "History portraits" pole enamjaolt reprodutseeritud ühtegi kindlat kunstiteost. Fotodel on kujutatud kindlaid žanre ja motiive ajaloolisest maalist. Sherman on välja toonud kolm fotot, mis põhinevad kindlatel maalidel. Need on "Untitled #224", mis on tehtud järgi [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]] maalist "Autoportree haige Bakchosena", "Untitled #216", mis põhineb [[Jean Fouquet]]' maalil "Madonna", ja "Untitled #205", mis põhineb [[Raffael]]i teosel "La formarina".<ref name=":1" /> ==== "Sex pictures" ==== Pärast "Ajaloo portreede" seeriat pöördus Sherman 1992. aastal pornograafilisusesse. Ta kasutas anatoomiliselt korrektseid mannekeene ja kehaosi meditsiinikataloogidest, et luua hübriidseid nukke. Selle asemel, et kujutada nukke suguühtes, seadis ta nad uhkelt oma sugu ja seksuaalsust demonstreerima. Nukud on seatud poosidesse, mis meenutavad pornograafilisi filme. Sherman alustas selle seeriaga, et vastata kunstnik [[Jeff Koons]]i fotoseeriale, kus ta oli kujutanud ennast ja oma abikaasat erinevates seksuaalsetes poosides. Lisaks sellele oli Sherman otsinud juba varem lahendusi, kuidas kajastada täielikku alastust oma loomingus. Shermani eesmärk oli selle seeriaga naeruvääristada pornograafiat.<ref name=":1" /> ==== "Horror and surrealist pictures" ==== Aastal 1994 alustas Sherman seeriat "Horror and surrealist pictures" (eesti keeles "Õudus- ja sürrealismipildid"). Selles seerias kujutas Sherman motiive õudustest, mida ta oli ka varem teinud. Selles seerias kasutas ta ka eelmise seeria "Sex pictures" tehiskehaosi ja mannekeene, kombineerides neid, et luua kujutisi laipadest ja koletistest. Algselt kujutasid fotod kogu keha, seejärel vaid nägu ning lõpuks kujutas ta ainult maske, mis olid üle jäänud kõikidest tema kasutuses olnud nukkudest ja mannekeenidest. Sherman lõpetas selle seeria 1996. aastal.<ref name=":1" /> === 2000. aastad === 1990. aastate lõpus tegeles Sherman ka filmindusega, selleks ajendas teda ta tolleaegne abikaasa [[filmirežissöör]] [[Michel Auder]]. Režissööridebüüdi tegi Sherman 1997. aastal filmiga "Office killer". Aasta hiljem mängis ta iseennast [[John Waters]]i filmis "Pecker". Aastatel 2003–2004 tegeles Sherman fotoseeriaga, kus ta pildistas ennast klouniks riietatuna. Shermani 2008. aasta seerias "Society portraits" kujutas ta ennast äärelinna ja keskklassi naistena. == Näitused == [[Fail:Hallway in the Wexner Center for the Arts.jpg|pisi|Cindy Shermani teos näitusel Wexneri kunstikeskuses]] Shermani töid on eksponeeritud paljudes maailma muuseumides ja kunstigaleriides. Tema esimene isikunäitus toimus 1979. aastal New Yorgi osariigis Buffalos Hallwallsi moodsa kunsti keskuses.<ref name=":1" /> Lisaks isikunäitustele on Sherman osalenud ka grupinäitustel. Shermani auks on korraldatud retrospektiivseid näitusi, näiteks 2000. aastal [[Chicago]] moodsa kunsti muuseumis, 2006. aastal [[Pariis|Pariisis]] [[Jeau de Paume muuseum|Jeau de Paume'i muuseumis]], 2012. aastal [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|New Yorgi moodsa kunsti muuseumis]] (MoMa).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theartstory.org/artist/sherman-cindy/#nav|pealkiri=Cindy Sherman|väljaanne=The Art Story|aeg=|vaadatud=30.04.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/biography/Cindy-Sherman|pealkiri=Cindy Sherman|väljaanne=Encyclopaedia Britannica|aeg=15. jaanuar 2020|vaadatud=30.04.2020}}</ref> Tema isikunäitused on toimunud [[Genova|Genovas]], Pariisis, [[Amsterdam]]is, [[Berliin]]is, [[London]]is, [[Tōkyō|Tokyos]], [[Lissabon|Lissabonis]], [[Hamburg|Hamburgis]] ja mujal.<ref name=":1" /> 2011. aastal võttis Sherman osa [[Veneetsia biennaal|Veneetsia biennaalist]], kus ta osales rahvusvahelisel näitusel "Illuminazioni".<ref>{{Netiviide|autor=Andrea Chin|url=https://www.designboom.com/art/cindy-sherman-at-venice-art-biennale-2011/|pealkiri=Cindy Sherman at Venice art biennale 2011|väljaanne=Desginboom|aeg=30. juuni 2011|vaadatud=30.04.2020}}</ref> == Pärand == Sherman on 1970. aastatest alates oma loominguga peegeldanud meid ümbritsevat ühiskonda ja kultuuri. Mitmete järgnevate kunstnike looming on tugevalt mõjutatud Cindy Shermani fotodel kujutatud teemadest. Sherman inspireeris järeltulevaid kunstnike põlvkondi uurima oma loomingus identiteeti ja transformatsiooni. 1995. aastal pälvis ta MacArthuri stipendiumi, 2013. aastal nimetas Londoni Kuninglik Kunstikolledž Cindy Shermani audoktoriks. ==Tunnustus== *2005 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sherman, Cindy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kunstnikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide fotograafid]] [[Kategooria:Buffalo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] rxzopqkzjs8p4qpx9qcpaqk8bk40ktn 0 586045 7170856 6138668 2026-06-11T14:52:08Z Mona 355 /* Nime kandjaid */ 7170856 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib eesnimest; piiblitegelase kohta vaata artiklit [[Saamuel]]}} '''Samuel''' on heebrea päritolu [[mehenimi]]. Nime on pandud ka eestlastele. Eestis oli 2019. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Samuel 348 mehel. Samuel oli levikult 333. mehenimi. Nime Samuel kandja oli keskmiselt 12 aasta vanune (mediaanvanus oli 7). Kõige populaarsem oli eesnimi Samuel vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 17,08.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Samuel |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-06-10 |arhiivimisaeg=2020-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200610095435/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Samuel |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Samuel Barrett]] *[[Samuel Beckett]] *[[Samuel Butler]] *[[Samuel Eto'o]] *[[Samuel Golomb]] *[[Samuel Langhorne Clemens]] *[[Samuel Lindpere]] *[[Samuel Morse]] *[[Samuel Puusaar]] *[[Samuel Saulus]] ==Vaata ka== *[[Samuil (eesnimi)]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mehenimed]] eo3th85jc73356njimpmi67h36tq27r 0 593519 7170791 5748383 2026-06-11T13:04:11Z Taurus404 80079 7170791 wikitext text/x-wiki '''Ain Pinnonen''' (sündinud [[16. märts]]il [[1962]] Tapal) on Eesti käsipallur ja käsipallitreener. ==Treeneritöö== Alustas käsipallitreeninguid 1972 Tapal ning jätkas Tartu Riiklikus Ülikoolis. Töötanud aastast 1999 spordiklubis Viimsi HC treenerina (7. kutsetase, 2009). 2008–2011 Tallinna käsipalliklubi ja 2011–2018 HC Viimsi/Tööriistamarket meeskonna peatreener. ==Poliitiline tegevus== Ain Pinnonen kuulub aastast 2013 [[SDE|Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] valimisliidu Vali Viimsi nimekirjas, kogus 128 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> ==Isiklikku== [[Mikk Pinnonen]] on tema poeg. {{JÄRJESTA:Pinnonen, Ain}} [[Kategooria:Eesti käsipallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 81kcc26gdjt5m6y1n1qqdx659jl7lry 0 594933 7171022 6640087 2026-06-11T22:38:00Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7171022 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Alla Kudlai | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = 300px | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{süv|1954|07|23}} | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = | tegev = 1978– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Alla Kudlai''' ([[23. november]] [[1954]] Losõnivka) on [[ukrainlased|ukraina]] laulja. Ukraina rahvakunstnik (1997). ==Diskograafia== * Роксолана (1990) * Красива жінка незаміжня (1995) * Казковий полон (1996) * Коханка (1998) * Гуцулка Ксеня (1998) * Колискова для коханого (2004) * Спасибо за любовь (2005) * Друзям (2007) {{JÄRJESTA:Kudlai, Alla}} [[Kategooria:Ukraina lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] toiqppb3zmqr1vq4cjsg2fpmh0wgiq6 0 603141 7171194 7126023 2026-06-12T10:47:08Z Mona 355 7171194 wikitext text/x-wiki '''Muusikatööstus''' on [[majandusharu]], mis tegeleb [[heliteos]]te loomise, väljaandmise, levitamise ja esitamisega. See hõlmab muu hulgas noodikirjastust, helisalvestiste tootmist ja müüki, kontsertide ja turneede korraldamist ning nendega seotud turundust ja õiguste haldamist. Muusikatööstuse kujunemine algas juba 18.–19. sajandil koos noodikirjastuse ja avalike kontsertide laienemisega. 20. sajandil muutus valdkond oluliselt tänu helisalvestustehnika, [[ringhääling]]u ja hiljem ka [[televisioon]]i arengule. Need arengud suurendasid kiiresti muusika kättesaadavust ja kuulajaskonda ning muutsid muusika tarbimise harjumusi. Salvestatud muusika laialdane levik võimaldas teoste massilist tootmist ja müüki, mis tugevdas muusikatööstuse majanduslikku rolli. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses tõi [[digitehnoloogia]] ja [[internet]] kaasa uue murde: muusika levi kolis üha enam veebikeskkonda ning füüsiliste helikandjate tähtsus vähenes. Tänapäeval mängivad olulist rolli [[voogedastusplatvorm]]id, digitaalne levitamine ning autori- ja esitajaõiguste haldamine. == Vaata ka == * [[muusikastuudio]] [[Kategooria:Tööstus]] [[Kategooria:Muusika]] awxea6zxugt1wq2grpd6187hzut1dk7 0 617118 7170857 7054844 2026-06-11T14:53:51Z Taurus404 80079 7170857 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} '''Inge Talts''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1964]]) on [[Hiiumaa]] [[arst]] ja ühiskonnategelane. Ta on 2015. aastal peamiselt [[tuulepark|tuuleparkide]] vastu võitlemiseks loodud ühingu [[Hiiu Tuul]] juht ja [[asutajaliige]]<ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80389839/Hiiu-Tuul-MT%C3%9C|pealkiri=Päring E-Äriregistrist}}</ref>. Ta on olnud [[Kärdla|Kärdla linna]], [[Hiiu vald|Hiiu valla]] ja [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] volikogu liige. 1999–2015 oli ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa ja Res Publica Liit]] liige. 2021. aastal pälvis ta [[Hiiu maakonna teenetemärk|Hiiu maakonna teenetemärgi]]<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/02/teenetemargi-said-kolm-uhe-polvkonna-tegijat/|pealkiri=Hiiu Leht 23.02.2021|vaadatud=24.10.2021|arhiivimisaeg=24.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211024093201/http://www.hiiuleht.ee/2021/02/teenetemargi-said-kolm-uhe-polvkonna-tegijat/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[EKRE|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas, kogus 359 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Talts, Inge}} [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] lcloutb9o6pc9cfbjivv9sabpa5r68x 0 629447 7171115 6098613 2026-06-12T07:41:44Z Kuriuss 38125 7171115 wikitext text/x-wiki '''Nugis''' on [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Nugis 295 inimesel: 153 mehel ja 142 naisel. Perekonnanimede levikult oli Nugis meeste puhul 455. kohal ja naiste puhul 576. kohal. Nugis oli levinum nimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 3,17. Perekonnanimi Nugis oli kõige sagedasem [[Järva maakond|Järva maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 12,49 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/K%C3%B5rvits Statistikaamet. Rahvastikuregister] (vaadatud 07.05.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Viljandimaa]]l, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Arussaare mõis|Arussaare]] mõisavallas [[talupoeg|talupojale]] perekonnanimeks Nugis.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?nimi=Nugis&q=1 Rahvusarhiiv. Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Nugis.]</ref> [[Nimede eestistamine|1930. aastate nimede muutmise kampaania]] käigus Eestis valiti neljal korral uueks perekonnanimeks Nugis, kui loobuti nimedest Bauert, Holtmeier, Mielback, Teddermann.<ref name="nimed1930-vana">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Nugis&q=1 Rahvusarhiiv. Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine (uus nimekuju): Nugis.]</ref> Samal perioodil ei loobunud nimest Nugis keegi.<ref name="nimed1930-uus">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?vana=Nugis&q=1 Rahvusarhiiv. Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine (vana nimekuju): Nugis.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Edvin Nugis]], eesti tehnikateadlane ja leiutaja (1938–) *[[Erge Nugis]], eesti sumomaadleja (1985–) *[[Evi Nugis]] (Evi Gustel), eesti motosportlane (1935–2018) *[[Tiit Nugis]], eesti astronoom ja astrofüüsik (1942–) *[[Vilma Nugis]], eesti ujuja, suusataja ja laskesuusataja (1958–) *[[Ülo Nugis]], eesti poliitik ja majandustegelane (1944–2011) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Nugis|pere}} [[Kategooria:Perekonnanimed]] [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] td4wwu84cb1d3jnx6eapp1xb2hplfha 0 637117 7170815 7170440 2026-06-11T14:02:47Z ~2026-34037-70 231367 Lisasin viited 7170815 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:JaanJKlausERR.jpg|pisi]] '''Jaan-Jürgen Klaus''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1979]]) on eesti filmidokumentalist ja kunstnik. Ta on alates 2001. aastast portreteerinud peamiselt Tartu vaimukandjaid. ==Haridus== Klaus on lõpetanud 1997. aastal [[Tallinna 54. Keskkool]]i{{lisa viide}} ja õppinud 1999–2005 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas{{lisa viide}}. Filmikunstis on ta iseõppija. ==Töökäik== Klaus on töötanud trükkali abina OÜ Mehise Pakend trükikojas, filmiürituste korraldajana [[Genialistide Klubi|Genialistide klubi]] kohvikukinos ja kuraatorina harrastusfilmiõhtute korraldamisel [[Athena (kino)|Athena kinos]].{{lisa viide}} ==Loometee== Võitnud 2002. aastal Tartu tudengipäevade filmikonkursi reportaažiga "Supilinn 2002", on tema filmid jõudnud ka televisiooni ja Eesti Filmipäevadele [[Tallinna Kinomaja|Tallinna Kinomajja.]] <ref>{{Viide |perekonnanimi=JaanJurgenKlaus |pealkiri=Jaan-Jürgen Klausi filmilooming ETV kultuurisaates OP! |kuupäev=2010-08-02 |url=https://www.youtube.com/watch?v=7IhvWrM4zEM |vaadatud=2026-06-11}}</ref> 2006. aastast on tema autorifilmide õhtuid soovinud korraldada [[Tartu Linnaraamatukogu]], Genialistide klubi, kino Athena, Lodjakino [[Supilinna päevad|Supilinna päevadel]], [[Eesti Rahva Muuseum]], [[Tartu Linnamuuseum]], [[Tartu Elektriteater]] ja Tallinnas Kinomaja, [[Von Krahli Teater|Von Krahli teater]] ja Uus Laine kultuuriklubi, 2007. aasta märtsis avaldas Jaak Kilmi ajalehes Postimees arvamust, et Jaan-Jürgen Klausi portreefilm " Erakpoeet Marko Kompus"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-03-14 |pealkiri=Jan Uuspõld läks Tartusse, Erkki Hüva tuleb Tallinna |url=https://kultuur.postimees.ee/1640083/jan-uuspold-laks-tartusse-erkki-huva-tuleb-tallinna |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> kuulub Eesti filmi klassikasse (artiklis [https://kultuur.postimees.ee/1640083/jan-uuspold-laks-tartusse-erkki-huva-tuleb-tallinna „Jan Uuspõld läks Tartusse, Erkki Hüva tuleb Tallinna“).] 2007. augustis Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel võitis portreefilm " Erakpoeet Marko Kompus" Eesti Kinoliidu eriauhinna Vaba vaimu priis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 30 august 2007 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vooremaa20070830.1.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA--- |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-04 |pealkiri=Eclectica |url=https://tartu.postimees.ee/1698803/eclectica |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Jaan-Jürgen Klaus on võitnud aastatel 2005–2013 Palamuse filmipäevadelt rekordiliselt seitse auhinda.{{lisa viide}} Aastatel 2012–2016 kuulus Klaus Eesti Kinoliidu juhatusse. 2013 aastal avaldab Sulev Keedus ajalehes Vooremaa arvamust Jaan-Jürgen Klausist; Jaan-Jürgen Klaus on omamoodi Johannes Pääsuke, kes kümne pildiga jutustab rohkem, kui mõni teine piltnik elutööga. Oskus inimest märgata, leida õige helistik, mõte ja meel, mis filmi justkui iseenesest komponeerib — see oskus on anne, mis väärtustab Jaan-Jürgen Klausi filme. Need on julged, vormilt ja rütmilt heitlikud lood. Meie aja kroonika. Ehe ja aus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-09-21 |pealkiri=Jaan-Jürgen Klaus, Tartu vaimu portreteerija – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/jaan-jurgen-klaus-tartu-vaimu-portreteerija/ |vaadatud=2026-06-11 |keel=et}}</ref> <nowiki>''</nowiki>Jürgen Klaus on tegelenud ka joonisfilmiga. Ta on kujundanud raamatuid ja filmipostreid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raamatukoi |pealkiri=Jaan-Jürgen Klaus |url=https://raamatukoi.ee/isik/jaan-j%C3%BCrgen-klaus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Raamatukoi |keel=et}}</ref> Tal on olnud kaks maalikunsti isikunäitust{{millal}}{{lisa viide}}. Ta on 2023. aastal loodud arvutimängu Pärnu [https://gd.games/maimaria/koidula-pargivaht|Pärnu ulmesurf]] üks autoreid ja disainer. ==Tunnustus== Aastatel 2009–2010 ja 2012–2013 saanud [[Eesti Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Kinoliidu loovisiku toetus stipendiumit. Pälvinud korduvalt auhindu [[Theodor Lutsu filmipäevad]]elt{{lisa viide}} ja [[Tartu tudengipäevad]]e filmikonkurssidelt. ==Filmograafia== * "Kunstidiplom" 2001 * "Supilinn" 2002 * "Berliini pastoraal" 2003 * "Alma Mater power Tartuensis" 2004 * "Väikene Jantsuke" 2005 * "Erakpooet Marko Kompus" 2005 * "Sinitäheke" 2006 * "Heinsaare noorukipõlv" 2007 * "Suured reostajad Väikesel Emajõel" 2007 * "Erkki Hüva tuleb Tallinna" 2007 * "Zavoodi viimased päevad" 2008 * "Varblane, poeet" 2008 * "Genialistide klubi fenomen" 2008 * "Annelinna fauna ja floora" 2010 * "Grigori Lotmani õndsak" 2011 * "Pujään Pallases" 2012 * "Jaan-Jürgen Klausi filmimaastik" 2012 * "Võitlev pallaslane" 2013 * "Reaktiivkodanik Jaan Muna" 2013 * "Loodusfilosoofiline Tartu" 2016 * "Koidula pargivaht" 2019 * "Reisiluule isolatsioonis" 2021 * "Kassiodüsseia Tartus" 2022 * "Sõltumatu Eesti arvutimäng" 2024 ==Isiklikku== Jaan-Jürgen Klaus on oma huumorimeele pärinud tartlasest isalt, portreekunstihuvi vanaemalt ja elukooli Tartu vaimult. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kinoliit.ee/juhatus Kinoliidu juhatus] Eesti Kinoliidu koduleht {{JÄRJESTA:Klaus, Jaan}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] dbzkxajg66eedjcf6r84vhkvq0ltftw 7170818 7170815 2026-06-11T14:06:23Z ~2026-34037-70 231367 Lisasin EKABL lingi 7170818 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:JaanJKlausERR.jpg|pisi]] '''Jaan-Jürgen Klaus''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1979]]) on eesti filmidokumentalist ja kunstnik. Ta on alates 2001. aastast portreteerinud peamiselt Tartu vaimukandjaid. ==Haridus== Klaus on lõpetanud 1997. aastal [[Tallinna 54. Keskkool]]i{{lisa viide}} ja õppinud 1999–2005 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas{{lisa viide}}. Filmikunstis on ta iseõppija. ==Töökäik== Klaus on töötanud trükkali abina OÜ Mehise Pakend trükikojas, filmiürituste korraldajana [[Genialistide Klubi|Genialistide klubi]] kohvikukinos ja kuraatorina harrastusfilmiõhtute korraldamisel [[Athena (kino)|Athena kinos]].{{lisa viide}} ==Loometee== Võitnud 2002. aastal Tartu tudengipäevade filmikonkursi reportaažiga "Supilinn 2002", on tema filmid jõudnud ka televisiooni ja Eesti Filmipäevadele [[Tallinna Kinomaja|Tallinna Kinomajja.]] <ref>{{Viide |perekonnanimi=JaanJurgenKlaus |pealkiri=Jaan-Jürgen Klausi filmilooming ETV kultuurisaates OP! |kuupäev=2010-08-02 |url=https://www.youtube.com/watch?v=7IhvWrM4zEM |vaadatud=2026-06-11}}</ref> 2006. aastast on tema autorifilmide õhtuid soovinud korraldada [[Tartu Linnaraamatukogu]], Genialistide klubi, kino Athena, Lodjakino [[Supilinna päevad|Supilinna päevadel]], [[Eesti Rahva Muuseum]], [[Tartu Linnamuuseum]], [[Tartu Elektriteater]] ja Tallinnas Kinomaja, [[Von Krahli Teater|Von Krahli teater]] ja Uus Laine kultuuriklubi, 2007. aasta märtsis avaldas Jaak Kilmi ajalehes Postimees arvamust, et Jaan-Jürgen Klausi portreefilm " Erakpoeet Marko Kompus"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-03-14 |pealkiri=Jan Uuspõld läks Tartusse, Erkki Hüva tuleb Tallinna |url=https://kultuur.postimees.ee/1640083/jan-uuspold-laks-tartusse-erkki-huva-tuleb-tallinna |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> kuulub Eesti filmi klassikasse (artiklis [https://kultuur.postimees.ee/1640083/jan-uuspold-laks-tartusse-erkki-huva-tuleb-tallinna „Jan Uuspõld läks Tartusse, Erkki Hüva tuleb Tallinna“).] 2007. augustis Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel võitis portreefilm " Erakpoeet Marko Kompus" Eesti Kinoliidu eriauhinna Vaba vaimu priis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 30 august 2007 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vooremaa20070830.1.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA--- |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-04 |pealkiri=Eclectica |url=https://tartu.postimees.ee/1698803/eclectica |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Jaan-Jürgen Klaus on võitnud aastatel 2005–2013 Palamuse filmipäevadelt rekordiliselt seitse auhinda.{{lisa viide}} Aastatel 2012–2016 kuulus Klaus Eesti Kinoliidu juhatusse. 2013 aastal avaldab Sulev Keedus ajalehes Vooremaa arvamust Jaan-Jürgen Klausist; Jaan-Jürgen Klaus on omamoodi Johannes Pääsuke, kes kümne pildiga jutustab rohkem, kui mõni teine piltnik elutööga. Oskus inimest märgata, leida õige helistik, mõte ja meel, mis filmi justkui iseenesest komponeerib — see oskus on anne, mis väärtustab Jaan-Jürgen Klausi filme. Need on julged, vormilt ja rütmilt heitlikud lood. Meie aja kroonika. Ehe ja aus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-09-21 |pealkiri=Jaan-Jürgen Klaus, Tartu vaimu portreteerija – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/jaan-jurgen-klaus-tartu-vaimu-portreteerija/ |vaadatud=2026-06-11 |keel=et}}</ref> <nowiki>''</nowiki>Jürgen Klaus on tegelenud ka joonisfilmiga. Ta on kujundanud raamatuid ja filmipostreid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raamatukoi |pealkiri=Jaan-Jürgen Klaus |url=https://raamatukoi.ee/isik/jaan-j%C3%BCrgen-klaus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Raamatukoi |keel=et}}</ref> Tal on olnud kaks maalikunsti isikunäitust <ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaan-Jürgen Klaus - EKABL |url=https://www.ekabl.ee/id/klausjaanjyrgen |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.ekabl.ee}}</ref>. Ta on 2023. aastal loodud arvutimängu Pärnu [https://gd.games/maimaria/koidula-pargivaht|Pärnu ulmesurf]] üks autoreid ja disainer. ==Tunnustus== Aastatel 2009–2010 ja 2012–2013 saanud [[Eesti Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Kinoliidu loovisiku toetus stipendiumit. Pälvinud korduvalt auhindu [[Theodor Lutsu filmipäevad]]elt{{lisa viide}} ja [[Tartu tudengipäevad]]e filmikonkurssidelt. ==Filmograafia== * "Kunstidiplom" 2001 * "Supilinn" 2002 * "Berliini pastoraal" 2003 * "Alma Mater power Tartuensis" 2004 * "Väikene Jantsuke" 2005 * "Erakpooet Marko Kompus" 2005 * "Sinitäheke" 2006 * "Heinsaare noorukipõlv" 2007 * "Suured reostajad Väikesel Emajõel" 2007 * "Erkki Hüva tuleb Tallinna" 2007 * "Zavoodi viimased päevad" 2008 * "Varblane, poeet" 2008 * "Genialistide klubi fenomen" 2008 * "Annelinna fauna ja floora" 2010 * "Grigori Lotmani õndsak" 2011 * "Pujään Pallases" 2012 * "Jaan-Jürgen Klausi filmimaastik" 2012 * "Võitlev pallaslane" 2013 * "Reaktiivkodanik Jaan Muna" 2013 * "Loodusfilosoofiline Tartu" 2016 * "Koidula pargivaht" 2019 * "Reisiluule isolatsioonis" 2021 * "Kassiodüsseia Tartus" 2022 * "Sõltumatu Eesti arvutimäng" 2024 ==Isiklikku== Jaan-Jürgen Klaus on oma huumorimeele pärinud tartlasest isalt, portreekunstihuvi vanaemalt ja elukooli Tartu vaimult. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kinoliit.ee/juhatus Kinoliidu juhatus] Eesti Kinoliidu koduleht {{JÄRJESTA:Klaus, Jaan}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] c1wn2arqr7ij4pv27cjjsdwmpq96728 0 640339 7170877 7152815 2026-06-11T15:46:05Z Svencapoeira 67038 7170877 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physaridae'' | värvus = amoebozoa | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''[[Physarum polycephalum]]'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'' | sugukond = ''Physaridae'' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Physaridae''''' on sugukond [[limak]]uid. ==Perekondi== *''[[Badhamia]]'' *''Fuligo'' – [[puugipask_(perekond)|puugipask]] *''[[Lignydium]]'' *''[[Physarum]]'' (umbes 100 liiki) == Välislingid == * {{Elurikkus|191593}} [[Kategooria:Limakud]] d31rhpi81wuvpc8jayc41mb3yutk3dk 102 645102 7171062 7140652 2026-06-12T06:31:39Z PillePrix 153981 vikipeedia koolituse jaoks 7171062 wikitext text/x-wiki Haapsalu jääkaru kuju on ujuv jääkaru skulptuur mis asub Haapsalu Tagalahes kuursaali lähistel. Kuju autorid on kolm kohalikku kunstnikku – May Aavasalu, Ursula Aavasalu ja Indrek Jets, kes taastasid ajaloolise, okupatsiooniaastatel hävitatud kuju 2010 aastal. Ajalugu Präegune jääkaru kuju on valminud Roman Haavamäe 1923. aastal Haapsalu Kaunistamise Seltsi tellimusel loodud puuskulptuuri põhjal. 1920.–1930. aastatel asetsesid Haapsalu Tagalahe ääres aafrika rannas mitmed puuskulptuurid. Algne jääkaru kuju asus umbes samas kohas, kus praegunegi. Suvel oli kuju ujuvplatvormil Taga lahe põhja ankurdatud, kuid talveks viidi hoiule. Jääkaru ja teised promenaadil olnud puuskulptuurid hävisid 1939.–1940. aasta talvel, kui nõukogude sõjaväälased need kütepuudena ära põletasid. (<nowiki>https://www.postimees.ee/216924/haapsalu-aafrika-rand-saab-tagasi-jaakaru-kuju</nowiki>) Tänapäev Jääkaru uus versioon valmis 2010. aastal. Kuju autorid on Haapsalu kunstnikud May Aavasalu, Ursula Aavasalu ning Indrek Jets. Kuju valmistamiseks kulunud 40 000 krooni tasus Haapsalust pärit ärimees Veiko Tishler.(<nowiki>https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44518803/fotod-jaakaru-naasmine-haapsalu-tagalahele</nowiki>) Kuju taastati Haapsalu ajaloolisepromenaadi renoveerimise käigus. Algupärane jääkaru oli värvitud puu skulptuur, uus jääkaru kuju on ujuvplatvormil metallkarkassil, vormitud polüuretaanvahust (Penosil) ja kaetud polüureaga (Line-X). Jääkaru asub kuursaalist mõnekümne meetri kaugusel vees, umbes samas kohas seisis ka kuju originaal. Viited{{Viited}} o1l392pu44fejf93tyy2p2owokqpy3a 7171221 7171062 2026-06-12T11:39:44Z PillePrix 153981 Koolitus. 7171221 wikitext text/x-wiki [[Fail:Floating polar bear statue.jpg|pisi|Jääkaru kuju Haapsalu Tagalahes]] '''Haapsalu jääkaru kuju''' on ujuv [[jääkaru]] skulptuur, mis asub [[Haapsalu]] Tagalahes kuursaali lähistel. Kuju autorid on kolm kohalikku kunstnikku – [[May Aavasalu]], Ursula Aavasalu ja Indrek Jets, kes taastasid ajaloolise, okupatsiooniaastatel hävitatud kuju 2010 aastal. == Ajalugu == Praegune jääkaru kuju on valminud Roman Haavamäe 1923. aastal Haapsalu Kaunistamise Seltsi tellimusel loodud puuskulptuuri põhjal. 1920.–1930. aastatel asetsesid [[Haapsalu Tagalaht|Haapsalu Tagalahe]] ääres. aafrika rannas mitmed puuskulptuurid. Algne jääkaru kuju asus umbes samas kohas, kus praegunegi. Suvel oli kuju ujuvplatvormil Taga lahe põhja ankurdatud, kuid talveks viidi hoiule. Jääkaru ja teised promenaadil olnud puuskulptuurid hävisid 1939.–1940. aasta talvel, kui nõukogude sõjaväälased need kütepuudena ära põletasid.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2010-01-26 |pealkiri=Haapsalu Aafrika rand saab tagasi jääkaru kuju |url=https://www.postimees.ee/216924/haapsalu-aafrika-rand-saab-tagasi-jaakaru-kuju |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> == Tänapäev == Jääkaru uus versioon valmis 2010. aastal. Kuju autorid on Haapsalu kunstnikud May Aavasalu, Ursula Aavasalu ning Indrek Jets. Kuju valmistamiseks kulunud 40 000 krooni tasus Haapsalust pärit ärimees Veiko Tishler.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD: Jääkaru naasmine Haapsalu Tagalahele |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44518803/fotod-jaakaru-naasmine-haapsalu-tagalahele |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Kuju taastati Haapsalu ajaloolisepromenaadi renoveerimise käigus. Algupärane jääkaru oli värvitud puu skulptuur, uus jääkaru kuju on ujuvplatvormil metallkarkassil, vormitud polüuretaanvahust (Penosil) ja kaetud polüureaga (Line-X). Jääkaru asub kuursaalist mõnekümne meetri kaugusel vees, umbes samas kohas seisis ka kuju originaal.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} q8gx2241qbhrveayp49tq9pfv1t82ro 0 648623 7170865 6953976 2026-06-11T15:14:33Z Kruusamägi 1530 7170865 wikitext text/x-wiki '''Carl Gustav Löschern von Hertzfelt''' (surnud 1704) oli [[Rootsi]] sõjaväelane ja mereväekapten, kes osales [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ja juhatas Rootsi [[Peipsi flotill|Peipsi flotilli]]. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Löscher von Hertzfelt No. 802 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/L%C3%B6schern_von_Hertzfelt_nr_802 |vaadatud=19.03.2023}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar |url=http://runeberg.org/karlxiioff/0449.html |vaadatud=19.03.2023}}</ref> == Elulugu == Carl Gustav Löschern von Hetzfelt oli 1687. aastal arklimeister (''arklimästar'') Rootsi mereväes. Tema isa, kes, mitte nagu Carl Gustav, oli teeninud armees, oli [[Anders Löschern]] ja ema [[Margareta von Nummers]].<ref name=":0" /> 1690. aastal asus ta [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] teenistusse ning teenis seal kuni 1695. aastani. 1694. aastal sai ta nooremleitnandiks ning 1697. aastal vanemleitnandiks.<ref name=":0" /> Põhjasõja ajal juhatas ta pärast J Hõckflychti Rootsi Tartu sõjalaevastikku, mis tegutses 1702. ja 1703. aastal edukalt Peipsi järvel. Laevastiku retked ulatusid kahel korral kuni [[Pihkva]]ni, samuti rüüstati ulatuslikult piki Peipsi idarannikut, pommitati [[Oudova]]t, tõrjuti vene laevastik järvelt välja ja juulis 1702. aastal toetati ja maandati Järva, Läänemaa ja Viru maarügementide dessantmeeskonnad [[Vasknarva]] juures Narva jõe venepoolsel kaldal, kus need laevade suurtükkide toel lõid venelased nende kindlustatud positsioonidest välja.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Tartu sõjalaewastik Põhjasõja ajal |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19370710.2.49&srpos=16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kastre+lahing------------ |vaadatud=19.03.2023}}</ref> 1704. aastal, kui venelased hakkasid oma mõjuvõimu Peipsi järvel suurendama. Selle aasta kevadel lahkus Hertzfelt oma laevastikuga Tartust ning liikus mööda Emajõge Peipsi järve poole. Teel sinna, [[Kastre]] juures 3. mail [[Kastre jõelahing]]us, piirati nad Vene vägede poolt ümber ning flotill hävitati.<ref name=":1" /> Carl Gustav von Hertzfelt oli lahingu käigus sunnitud end koos oma lipulaeva "Carolusega" õhku laskma.<ref name=":1" /> Ülejäänud osa laevastikust vallutasid venelased.<ref>Lars Otto Berg, [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1992/01/0/9 PEIPSI LAEVASTIK 1701-1704], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 38</ref> Hertzfelti otsust end laevaga õhku lasta kritiseeris ka [[Karl XII]], kes ütles, et ta oli käitunud kui lihtne madrus.<ref name=":1" /> == Isiklik elu == Carl Gustav Löschern von Hertzfelt abiellus 1697. aastal [[Margaretha Lilliengren|Margaretha Lilliengreniga]]. Neil oli kolm last: [[Margaretha Catharine Löschern von Hertzfelt|Margaretha Catharine]], [[Anders Johan Löschern von Hertzfelt|Anders Johan]] ja [[Inga Charlotta Löschern von Hertzfelt]].<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Löschern von Hertzfelt, Carl Gustav}} [[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Põhjasõja Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Surnud 1704]] p7v6adqmx5kvt57wzdefmiakqvsjze3 0 650517 7171144 6636023 2026-06-12T08:22:06Z Ooligan 153602 Better photo - Parem foto 7171144 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Elina Valtonen | pilt = 2026 Elina Valtonen (cropped).jpg | pildiallkiri = Elina Valtonen (2024) | amet = [[Soome välisminister]] | ametiajaalgus = [[20. juuni]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Pekka Haavisto]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Elina Maria Valtonen | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|10|23}} | sünnikoht = [[Helsingi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvuslik Koonderakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Helsingi tehnikaülikool]]<br>[[Aalto Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Elina Maria Valtonen''' (2009–2021 Lepomäki; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1981]] [[Helsingi]]s) on Soome poliitik, alates 20. juunist [[2023]] [[Soome välisminister]]. Ta on [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvuslikust Koonderakonnast]] valituna parlamenti kuulunud [[2014]]. aastast. Valtonen on varem töötanud rahandusala juhina ja mõttekoja Libera uurimisjuhina. Ta on diplomeeritud insener (''diplomi-insinööri'') ja majandusmagister. [[2023. aasta Soome parlamendivalimised|2023. aasta parlamendivalimistel]] sai ta 32 562 häält [[Helsingi valimisringkond|Helsingi valimisringkonnas]] ehk üleriigiliselt kolmanda häältesaagi. {{JÄRJESTA:Valtonen, Elina}} [[Kategooria:Soome välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] oedqazw6rg6583h4yabng02h95in0hv 7171145 7171144 2026-06-12T08:22:21Z Ooligan 153602 2026 7171145 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Elina Valtonen | pilt = 2026 Elina Valtonen (cropped).jpg | pildiallkiri = Elina Valtonen (2026) | amet = [[Soome välisminister]] | ametiajaalgus = [[20. juuni]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Pekka Haavisto]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Elina Maria Valtonen | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|10|23}} | sünnikoht = [[Helsingi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvuslik Koonderakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Helsingi tehnikaülikool]]<br>[[Aalto Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Elina Maria Valtonen''' (2009–2021 Lepomäki; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1981]] [[Helsingi]]s) on Soome poliitik, alates 20. juunist [[2023]] [[Soome välisminister]]. Ta on [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvuslikust Koonderakonnast]] valituna parlamenti kuulunud [[2014]]. aastast. Valtonen on varem töötanud rahandusala juhina ja mõttekoja Libera uurimisjuhina. Ta on diplomeeritud insener (''diplomi-insinööri'') ja majandusmagister. [[2023. aasta Soome parlamendivalimised|2023. aasta parlamendivalimistel]] sai ta 32 562 häält [[Helsingi valimisringkond|Helsingi valimisringkonnas]] ehk üleriigiliselt kolmanda häältesaagi. {{JÄRJESTA:Valtonen, Elina}} [[Kategooria:Soome välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] tjk7p7qym6azt3dy1f30ahn2083ylny 0 655099 7170899 7023542 2026-06-11T16:58:23Z Svencapoeira 67038 7170899 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Läiktorik | värvus = seened | pilt = Läiktorik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Läiktorik.jpg | pildi2_seletus = Läiktorik ''Polyporus badius'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Torik]] ''[[Polyporus]]'' | liik = '''Läiktorik''' ''Polyporus badius'' }} '''Läiktorik''' (''Polyporus badius'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente liik. Seene teine nimi on tõmmu torik. ==Välislingid== * {{elurikkus|172962}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] cvuifhoia8uqi6zwam6ikvdoaifpek2 0 655128 7170864 7169650 2026-06-11T15:11:18Z Kruusamägi 1530 7170864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Exhumation_of_Victims_of_War.jpg|pisi|Tartu ülikooli [[Osteoloogia|osteoloogid]] [[Martin Malve]] ja [[Silvia-Kristiin Kask]] Oa tänava haua kaevetöödel 2021. aastal]] '''Oa tänava ühishauad Tartus''' on [[2021]]. aastal [[Supilinn]]as päästekaevamiste käigus tuvastatud neli [[ühishaud]]a, mis paiknesid [[Oa tänav]]a all [[maapõu]]es. Haudade leiukoht asub [[Tartu linnamüür|keskaegsest linnamüürist]] ligikaudu 200 meetri kaugusel, täpsemalt maja lähedal aadressil Oa tänav 1. Matmispaiga [[leiuaines]], [[luustik]]e vigastused ja [[matmisviis]] viitavad kõik [[Tartu piiramine (1704)|1704. aastal Tartu piiramisel]] langenud [[sõdur]]itele. Tegemist on kõige suurema [[Põhjasõda|Põhjasõja-aegse]] sõdurite matmispaigaga nii [[Eesti]]s kui ka [[Baltikum]]is.<ref>Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & HiCaie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 249–262. </ref> Eestist on tuvastatud lisaks Oa tänava matustele ka väiksemaid Põhjasõja-aegseid matuseid. Näiteks võib tuua [[Tartu Püha Maarja kirikaed|Tartu Püha Maarja kirikaiast]] välja tulnud kolmikmatuse<ref>Malve, M., Aguraiuja, Ü. 2014. Millest kõnelevad isotoobid? Tartu Maarja kalmistu varauusaegne kolmikmatus uute analüüsitulemuste valguses. Tutulus (3), 9.</ref> ja Kalevi 25 krundilt välja kaevatud matmispaiga.<ref>Koort, K. 2018. Kalevi tänav peitis seni teadmata kalmistut. Tartu Postimees (https://tartu.postimees.ee/6440822/kalevi-tanav-peitis-seni-teadmata-kalmistut)</ref> ==Taust== Esimesed sammud Tartut vallutamiseks juhtusid 1704. aasta aprillis, kui tsaar [[Peeter I]] käskis Vene vägedel blokeerida [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudme, et takistada kaitsjate laevade ligipääsu [[Peipsi järv]]ele. Rootslaste laevastik oleks vastasel juhul saanud ründajaid selja tagant tabada või rünnata nende ühendusteid. Kindral Werdeni juhtimisel maabus 4. mail Emajõe suudmesse 7000 meest koos 18 suurtükiga.<ref>Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 269.</ref> Rootsi väed aimasid, et venelased ründavad Tartut suvel. Juba aprilli alguses üritati alustada Peipsi järvele sõjalaevade viimist, et järvel oleks sõjaoperatsioonide ajaks laevastik olemas<ref>Laidre, M. 2008. Dorpat 1558 – 1708. ''Linn väe ja vaenu vahel''. Argo, 2009, lk 561.</ref>. Lõpuks asus laevastik teele alles 3. mail ja sellele olulisele sündmusele eelnevat õhtut on kirjeldatud järgnevalt: <blockquote>"Õhtul enne teeleminekut vastu 3. maid andis kapten [[Carl Gustav Löschern von Hertzfelt|Löschern von Hertzfelt]] lipulaeval Carolus banketi oma sõpradele ja garnisoni ohvitseridele. Öö läbi käis kõva jooming ja prassimine, puhuti [[trompet]]eid ja mängiti [[timpan]]itel, mida saatis peaaegu lakkamatu tulistamine nii suurtükkidest kui ka käsitulirelvadest. Kogu see kära pidi paratamatult ka venelaste kõrvu ulatuma ning võimaldas neil rootslaste tulekuks valmistuda."<ref>Laidre, M. 2008. Dorpat 1558 – 1708. ''Linn väe ja vaenu vahel''. Argo, 2009, lk 562.</ref></blockquote> Aimu saanud rootslaste tulekust, hakkasid venelased Emajõge tõkestama. [[Kastre]] lähistel ehitasid Vene sõdurid ühest kaldast teiseni ulatuva tõkke, mis sulges rootslastele läbipääsu. Kiirest voolust võetud ja kitsas Emajões lõksus olevad rootslaste 13 laeva sõitsid täiskäigul venelaste lõksu ja langesid raske tule alla. Lahing kaldal olevate jalaväelaste ja Rootsi laevade vahel kestis kolm tundi ning lõpetavaks sündmuseks sai lipulaeva Caroluse õhkulaskmine selle kapteni von Hertzfelti poolt. 12 laeva langes venelaste kätte ja neid hakati kasutama nii Tartu kui ka Narva piiramisel varustuslaevadena.<ref>Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 269–270.</ref> Juba kuu pärast olid esimesed Vene väed Tartu linnamüüride taga. Tartu komandant [[Carl Gustaf Skytte]] organiseeris sobivas vanuses linnakodanikud ja garnisoni positsioonidele. Siinkohal tuleks välja tuua Jakobi väravatest kuni Saksa väravateni jooksvat lõiku, mida pidi oli järjest positsioneeritud Tartu maapataljon, Põltsamaa pataljon ja Nõo pataljon. Need suurel määral kohalikest koosnevad pataljonid olid asetatud sektoritesse, kus ainsaks kaitserajatiseks oli vaid keskaegne linnamüür.<ref>Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 270–271.</ref> Põltsamaa pataljoni sektorit tabasid hävitavalt piiramise esimesed kahurikuulid 11. juunil. Nimelt hävines [[Vene värav]], mida hakati kompenseerima mullast kuhjatud ja kuue suurtükiga varustatud kaitserajatisega. Jätkus venelaste suurtüki tuli, mis suurel määral tabas siiski vaid hästi kindlustatud kohtasid<ref>Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 271.</ref>. Näilise seisaku murdis 3. juulil tsaar Peeter I saabumine, kes pööras tähelepanu Emajõega külgnevale müürilõigule, mis tsaari sõnul "ise ootas mahalangemist"<ref name="kroon-k-20">Kroon, K. 2007. Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas. Argo, 2007, lk 272.</ref>. Algas mürskudega otsustava tormijooksu ettevalmistamine, mille tulemusel hävitati 7.–13. juulil linnamüür Piinatornist kuni Vene väravateni<ref name="kroon-k-20" />. Tormijooksu algust planeeriti soisest [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] piirkonnast läbi mainitud müüriava. 13. juulil kell seitse lasti esimesed lasud rootslaste [[musket]]itest, kes arvasid nägevat tormijooksuks kogunevaid Vene sõdureid. Tormijooksu siiski venelastel planeeritud polnud, aga rootslaste vasturünnaku tõttu ei jäänud neil muud üle kui seda kohe alustada. Tulevahetus muutus õhtu kulgedes igas mõttes tulisemaks. Nimelt olid Rootsi musketäride relvad niivõrd üle kuumenenud, et neid hakati jahutama Vene värava kraavidest toodud mudaga. Venelased pressisid arvulise ülekaaluga Rootsi sõduritest läbi Vene värava ette rajatud mullakonstruktsioonini, millel asetsenud suurtükid pöörati nüüd kaitsjate poole. Seda edu nähes saatis Vene vägede juhataja kindralfeldmarssal Šeremetjev värskeid lisavägesid 5000 mehe ulatuses.<ref>Laidre, M. 2008. Dorpat 1558 – 1708. ''Linn väe ja vaenu vahel''. Argo, 2009, lk 598–599.</ref> Sissemurdmise asukoht on 2021. aastal välja tulnud matmispaigale suhteliselt lähedal, mistõttu ühe teooria järgi võib olla tegemist just tormijooksul langenud sõduritega.<ref>Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 258.</ref> ==Arheoloogilised päästekaevamised 2021. aastal== 2021. aasta aprillis hakati Oa tänavat rekonstrueerima. Tööde käigus panid töömehed maasse kaableid ja trasse, mille kraavide kaevamiste käigus hakkas päevavalgele tulema tumedat orgaanikarikast pinnast ning inimsäilmed<ref name="malve-m-20">Malve, M. 2021. ÜLE 300 AASTA TEADMATA KADUNUD – Põhjasõja ohvrid Tartus Oa tänaval.– Tutulus (10), 6.</ref>. Kohusetundlikult võeti ühendust arheoloogidega, kes edasistel kaevamistel silma peal hoidsid ja arheoloogilist materjali dokumenteerid. Kaevamisi juhendanud arheoloog [[Martin Malve]]le tekitas muret fakt, et kõik neli ühishauda olid aga varasemate ehitustööde käigus ignoreeritud ja seetõttu ka osaliselt lõhutud<ref name="malve-m-20" />. ===Matused=== Kaevamiste käigus tuvastati neli ühishauda, kaheksa üksikmatust ja kaks kaksikmatust<ref>Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 249–251. </ref>. Matused olid suurel määral korrapäratud ja segamini. Kiiruga ja hooletu matmise vajaduse võis tingida laipade kiire lagunemine soojade ilmadega ja ka fakt, et järsult suri palju inimesi ära, keda oli vaja maha matta<ref name="malve-m-eh">Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 259.</ref>. ==== Ühishaud 1 ==== Esimene ühishaud tuli välja juba enne arheoloogide kohaletulekut, mistõttu oli see kopaga kaevamisest kahjustada saanud. Kokku tuvastati 8 lõhutud luustikku, mis olid üksteise peale risti-rästi maetud. Sellest ühishauast esemeid ei tuvastatud.<ref>Malve, M. 2023. Põhjasõja-aegne matmispaik tõi põnevust. Supilinna Tirin, nr 21.</ref> ==== Ühishaud 2 ==== Teisest ühishauast leiti 16 skeletti või osaliselt säilinud skeletti. Sarnaselt esimese hauaga olid siinsed surnud asetatud samuti risti-rästi. Hauast tuvastati kuus õigeusu ihuristi, mis viitab suure tõenäosusega Vene sõduritele.<ref name="ReferenceA">Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 252.</ref> ==== Ühishaud 3 ==== Ühishaudadest suurim oli kolmas, kus oli 44 risti-rästi asetatud surnukeha. Hauast leiti kaevamiste käigus mitmeid esemeid, mille hulgas oli üks [[südasõlg]], paar Rootsi [[öör]]i ja ka õigeusu ripats. Linnakalmistutelt leitavad südasõled viitavad kohalikule päritolule, aga õigeusu ripats Vene sõduritele, mistõttu on seda hauda tõlgendatud kui segahauda<ref name="ReferenceA" />. Tartu piiramise ajal langes kunagiste Vene väravate ja praeguses [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|ülikooli botaanikaaias]] olevat piirkonda kaitsev eestlastest koosnev Põltsamaa pataljon, kelle võitlejate säilmed võidi matta just sellesse hauda<ref>Malve, M. 2021. ÜLE 300 AASTA TEADMATA KADUNUD – Põhjasõja ohvrid Tartus Oa tänaval.– Tutulus (10), 7. </ref>. ==== Ühishaud 4 ==== Neljandasse ühishauda oli asetatud 10 surnut. Siinsed langenud olid asetatud korrapäraselt ühte ritta üksteise peale. Suurem osa olid asetatud selili-siruli asendisse kuid kaks lamasid kõhuli. Siit ühishauast esemeid ei leitud.<ref name="ReferenceB">Malve, M., Ehrlich, F., Haak, A., Lõugas, L., & Hiie, S. 2022. Town under siege: The Great Northern war mass graves from the suburb of Tartu – Archaeological Fieldwork in Estonia 2021, 251.</ref> ==== Üksikhauad ja topelthauad ==== Ühishaudadest eraldi leiti ka kaheksa üksikhauda ja kaks kaksikhauda. Üksikhaudadesse asetatud surnute pead olid suunatud eri ilmakaarte suunas ja nad olid maetud selili-siruli asendis. Esimese kaksikhaua surnud olid maetud selili-siruli asendis üksteise kõrvale ja teise haua surnud olid asetatud samas asendis üksteise peale<ref name="ReferenceB" />. Üksikhauad kuuluvad ühe tõlgenduse järgi ohvitseridele, keda maeti kõrgema auastme tõttu tavasõduritest eraldi, kuid seda on kaasapandud esemete puudumise tõttu äärmiselt keeruline kinnitada<ref name="malve-m-eh" />. ==== Sõdurite säilmed ==== Langenud olid kõik mehed vanuses (mõne erandiga) 17–25 aastat. Sõduritelt tuvastati vaid surmavaid ja paranemata patoloogiaid, mis viitavad silmapilksele surmale lahinguväljal või peatsele surmale pärast lahingut. Enamik sõdureid oli surnud kuulihaavadesse, mistõttu esines mitmeid kahuri- ja püssikuulidest purustatud luid. Mitme surnu puhul oli võimalik täheldada veel pliikuule ka toruluude ja koljude seest.<ref name="ReferenceB" /> ==Vaata ka== *[[Tartu piiramine (1704)]] *[[Põhjasõda]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:18. sajand Tartus]] [[Kategooria:Tartu kalmistud]] 1rzbdcd8hccrvgh62pnns7v7bxonhz5 0 655876 7170924 6797000 2026-06-11T17:43:18Z Hannesvalk 176021 7170924 wikitext text/x-wiki '''Korporatsiooni Amicitia lipp''' on helelilla-tumeroheline-kuldne [[trikoloor]] ilma lisaembleemideta. Õnnistatud lipu juurde kuuluvad narmad. Lipuvarda tipus on kuldne korporatsiooni Amicitia [[Sirkel (tähepõimik)|sirkel]]. [[Fail:Amicitia lipp.svg|alt=Tegu on trikolooriga. Ülemine triip on sirelililla (helelilla), keskmine tumeroheline ja alumine kuldne.|pisi|Korporatsiooni Amicitia lipp]] [[Korporatsioon Amicitia|Korporatsiooni Amicitia]] värvikombinatsiooni valis asutajaliige [[Emilie Ruubel]]. Nende värvide kokkusobitamise peale tuli ta vaadates kevadist [[Sirel|sirelioksa]] kuldses vaasis. Hele- ehk sirelililla sümboliseerib julgust, tumeroheline lootust ja kuldne ausust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Korporatsioon Amicitia koduleht |url=https://www.amicitia.ee/ |vaadatud=12.06.2023}}</ref> Lippu kasutab korporatsioon Amicitia oma pidulikel üritustel, nagu [[Aktus|aktustel]], juubelijumalateenistustel jne. Neil üritustel saadab lippu auvalve ehk [[lipuvalve]]. Korporatsiooni Amicitia lippu, nagu muidki lippe, tervitatakse sissetoomisel püstitõusmisega. Lipp langetatakse [[Leinaseisak|leinaseisaku]] ajal, [[Eesti hümn|Eesti hümni]] ja teiste [[Hümn|hümnide]] laulmise ajal ning vaimulikel talitustel, [[meieisapalve]] ja [[Kogudus|koguduse]] või lipu õnnistamise ajal. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonide lipud|Amicitia]] [[Kategooria:Korporatsioon Amicitia]] eho0a38hzc9utx37u0cyi7zkcebayt1 0 665124 7170866 6984162 2026-06-11T15:16:04Z Bakir123 139204 7170866 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Nataša Pirc Musar | pilt = Nataša Pirc Musar 2026.jpg | pildiallkiri = Nataša Pirc Musar (2026) | amet = Sloveenia president | ametiajaalgus = [[23. detsember]] [[2022]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Borut Pahor]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Nataša Pirc | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|05|09}} | sünnikoht = [[Ljubljana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = Aleš Musar | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ljubljana ülikool]]<br>[[Viini ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Accession_Treaty_2011_Borut_Pahor_signature.svg | moodul = }} '''Nataša Pirc Musar''' (neiupõlvenimi '''Nataša Pirc'''; sündinud [[9. mai]]l [[1968]] [[Ljubljana]]s) on [[Sloveenia]] jurist, ajakirjanik, kirjanik ja poliitik. Ta alustas karjääri [[Sloveenia Ringhääling]]u ajakirjanikuna ja asutas aastal [[2014]] oma advokaadibüroo. Aastal [[2022]] alustas ta presidendivalimiste kampaaniat väljastpoolt erakondi sõltumatu kandidaadina. Ta valiti valimiste teises voorus Sloveenia uueks presidendiks. Ta asus presidendiametisse [[23. detsember|23. detsembril]] [[2022]]. == Elulugu == Ta sündis aastal [[1968]] [[Ljubljana]]s. Aastal [[1992]] lõpetas ta [[Ljubljana ülikool]]i õigusteaduskonna. Advokaadi õigused sai ta aastal [[1997]]. Ta on lõpetanud [[Viini ülikool]]i õigusteaduse doktorina aastal [[2005]]. Ta alustas oma töökarjääri Sloveenia Ringhäälingu ajakirjanikuna. Ta töötas kuus aastat reporteri ja uudistesaatejuhina TV Slovenija peamises uudistesaates ning pärast seda viis aastat telekanali Pop uudistesaatejuhina. [[2001]]. aastal asutas ta finantsettevõtte Aktiva Group, kus töötas kommunikatsioonidirektorina. Aastatel 2004–2014 töötas ta Sloveenia teabeesindajana. Selle aja jooksul sai tema agentuur tuntuks [[andmekaitse]] eestkõnelejana, mistõttu sattus see sageli vastuollu administratsiooni bürokraatiaga. Aastal [[2014]] kandideeris ta Sloveenia ringhäälingu juhi kohale. Programminõukogu valis ta esmalt välja, kuid valimised tühistati kahe nõukogu liikme vallandamise tõttu. Tema asemel valiti sellele kohale Marko Filli. Kohus otsustas, et vallandamine oli ebaseaduslik ning avalik-õiguslik ringhääling maksis Pirc Musarile kahjutasu 70 000 eurot. Aastal [[2014]] asutas ta oma advokaadibüroo, mis võttis vastu palju olulisi kliente. Muuhulgas töötas ta [[Melania Trump]]i perekonna nõunikuna. Tema ülesandeks oli jälgida Melania huve [[Donald Trump]]i presidendiks oleku ajal ning takistada ettevõtetel tema nime kasutamist oma toodetes ja turunduses. 2022. aasta novembris valiti Pirc Musar Sloveenia presidendivalimiste teises voorus Sloveenia esimeseks naispresidendiks. Esimeses voorus oli ta häältelugemises teisel kohal, kuid teise vooru võitis ta, kogudes ligi 54 protsenti häältest. Ta asus presidenditoolile 23. detsembril 2022. Hiina president [[Xi Jinping]] rõhutas Sloveenia esimest naispresidenti õnnitledes, et Hiina ja Sloveenia praktiline koostöö erinevates eluvaldkondades on toonud kaasa viljakaid saavutusi. == Isiklikku == Ta on abielus Aleš Musariga, neil on poeg (sündinud [[2001]]). {{JÄRJESTA:Pirc Musar, Nataša}} [[Kategooria:Sloveenia presidendid]] [[Kategooria:Sloveenia juristid]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Viini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] mlol9w0nh09rtbf76vsjav0507nwquc 0 665284 7170820 6916551 2026-06-11T14:15:46Z Kruusamägi 1530 7170820 wikitext text/x-wiki [[Fail:Romanesco broccoli texture.jpg|pisi|[[Romaani lillkapsas|Romaani lillkapsa]] tekstuur lähivaates. Pinupilt saadud 67 pildi liitmise tulemusel.]] '''Pinupilt''' on [[Fookuse virnastamine|fookuse virnastamise]] meetodi tulemusel saadud kujutis. Samast objektist tehakse mitu erineva teravuspunktiga jäädvustust ja koondatakse need digitaalse pilditöötlustehnika abil üheks pildiks. Pinupildi tüüpilisteks näideteks on tootefotod, [[makrofotograafia]] ja optiline mikroskoopia.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=18. august 2019 |pealkiri=Arbo Rae annab nõu – kuidas teha fookuskuhja? |url=https://fotojutud.ee/topics/nipid/arbo-rae-annab-nou-kuidas-teha-fookuskuhja/ |vaadatud=1. detsembril 2023 |väljaanne=Fotojutud |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Kärbse suu.jpg|Pinupilt tavalise kärbse suust Fail:Toakärbes.jpg|Pinupilt toakärbsest Fail:Clastobasis loici male terminalia posterior view.jpg|Pinupilt seenesääse tagakehast Fail:Raspberry - whole (Rubus idaeus).jpg|Pinupilt vaarikast Karpvähiline.jpg|Pinupilt [[karpvähilised|karpvähilisest]] Kalda-kammjalg (Sida crystallina).jpg|[[Kalda-kammjalg]] Inimese peatäi.jpg|[[Peatäi]] </gallery> == Vaata ka == * [[Fookuse virnastamine]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [[Janek Lass]]. [https://www.loodusajakiri.ee/kuidas-sunnib-pinupilt/ "Kuidas sünnib pinupilt?"] Horisont, 10. juuni 2026 [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:Digitaalfotograafia]] hvvgie0ux8j5z3iy4sxh3fkvo8lzzlq 0 667327 7170975 6889459 2026-06-11T20:20:09Z Svencapoeira 67038 7170975 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ookernahkis | värvus = seened | pilt = Ookernahkis3.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Ookernahkis2.jpg | pildi2_seletus = Ookernahkis ''Crustoderma dryinum'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Sparassidaceae]]'' | perekond = ''[[Crustoderma]]'' | liik = '''Ookernahkis''' ''Crustoderma dryinum'' }} '''Ookernahkis''' (''Crustoderma dryinum'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik. Seen kasvab tavaliselt kooreta lamakuusel. ==Välislingid== * {{elurikkus|142905}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] qmx6cq2c9p0rpznsemxpoy6r533nn9u 0 670172 7170945 6889478 2026-06-11T19:03:33Z Svencapoeira 67038 7170945 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Roostelised | värvus = seened | pilt = Puccinia sessilis1.jpg | pildi_seletus = ''[[Puccinia sessilis]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = '''Roostelised''' ''Pucciniaceae'' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Roostelised''' (''Pucciniaceae'') on sugukond [[kandseened|kandseeni]]. ==Perekondi== *''[[Cumminsiella]]'' *''[[Puccinia]]'' *''[[Uromyces]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119905}} [[Kategooria:Roosteseened]] bjxqvoat0355k752c1hd163eeonxfjc 0 670173 7170940 6889479 2026-06-11T18:59:47Z Svencapoeira 67038 7170940 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Puccinia'' | värvus = seened | pilt = Puccinia sessilis.jpg | pildi_seletus = ''[[Puccinia sessilis]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Roostelised]] ''Pucciniaceae'' | perekond = '''''Puccinia''''' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Puccinia''''' on perekond [[kandseened|kandseeni]]. ==Liike== *''Puccinia alli'' – [[sibularooste]] *''[[Puccinia agrostidis]]'' *''[[Puccinia arenariae]]'' *''Puccinia asteris'' – [[astrirooste]] *''Puccinia coronata'' – [[kroonrooste]] *''Puccinia graminis'' – [[harilik kõrrerooste]], ka rooste kukerpuul *''[[Puccinia hieracii]]'' *''[[Puccinia hysterium]]'' *''Puccinia pelargonii-zonalis'' – [[rooste kurerehal]] *''[[Puccinia phragmitis]]'' *''[[Puccinia poarum]]'' *''[[Puccinia polygoni-amphibii]]'' *''Puccinia pruni-spinosae'' – [[ploomipuu-leherooste]] *''[[Puccinia pulverulenta]]'' *''[[Puccinia punctiformis]]'' *''Puccinia recondita'' – [[pruunrooste]] *''Puccinia ribesii-caricis'' – [[sõstra-karusmarja rooste]] *''[[Puccinia sessilis]]'' *''Puccinia striiformis'' – [[kollane rooste]] *''[[Puccinia taraxaci]]'' *''Puccinia urticata'' – [[nõgeserooste]] *''[[Puccinia vincae]]'' *''[[Puccinia violae]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|128112}} [[Kategooria:Roosteseened]] 5ga3o07oioo814zyics989l1qxngxpf 7170941 7170940 2026-06-11T19:00:02Z Svencapoeira 67038 7170941 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Puccinia'' | värvus = seened | pilt = Puccinia sessilis1.jpg | pildi_seletus = ''[[Puccinia sessilis]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Roostelised]] ''Pucciniaceae'' | perekond = '''''Puccinia''''' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Puccinia''''' on perekond [[kandseened|kandseeni]]. ==Liike== *''Puccinia alli'' – [[sibularooste]] *''[[Puccinia agrostidis]]'' *''[[Puccinia arenariae]]'' *''Puccinia asteris'' – [[astrirooste]] *''Puccinia coronata'' – [[kroonrooste]] *''Puccinia graminis'' – [[harilik kõrrerooste]], ka rooste kukerpuul *''[[Puccinia hieracii]]'' *''[[Puccinia hysterium]]'' *''Puccinia pelargonii-zonalis'' – [[rooste kurerehal]] *''[[Puccinia phragmitis]]'' *''[[Puccinia poarum]]'' *''[[Puccinia polygoni-amphibii]]'' *''Puccinia pruni-spinosae'' – [[ploomipuu-leherooste]] *''[[Puccinia pulverulenta]]'' *''[[Puccinia punctiformis]]'' *''Puccinia recondita'' – [[pruunrooste]] *''Puccinia ribesii-caricis'' – [[sõstra-karusmarja rooste]] *''[[Puccinia sessilis]]'' *''Puccinia striiformis'' – [[kollane rooste]] *''[[Puccinia taraxaci]]'' *''Puccinia urticata'' – [[nõgeserooste]] *''[[Puccinia vincae]]'' *''[[Puccinia violae]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|128112}} [[Kategooria:Roosteseened]] 6lqinppjxaezqcq13t5x2dj2pmtb9cy 0 673280 7170805 7157712 2026-06-11T13:36:56Z Makenzis 95198 7170805 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Jalgpallur | nimi = Karel Mustmaa | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus| 2005|8|8}} | sünnikoht = Võru vald | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1.87 m | positsioon = | koduklubi = [[PAOK B]] | särginumber = | noorteaastad1 = 2012–2014 | noorteklubi1 = [[Võru FC Helios|Võru Helios]] | aastad1 = 2021 | mänge1 = 6 | väravaid1 = 4 | klubi1 = [[Harju JK Laagri|Harju]] | aastad2 = 2025– | mänge2 = 23 | väravaid2 = 4 | klubi2 = [[PAOK B]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | aastad4 = | mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = | aastad5 = | mänge5 = | väravaid5 = | klubi5 = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 2025– | koondisemänge1 = 5 | koondiseväravaid1 = 1 | koondis1 = [[Eesti rahvuskoondis|Eesti]] | koondiseaastad2 = | koondisemänge2 = | koondiseväravaid2 = | koondis2 = | koondis_seisuga = | noorteklubi2 = [[Harju JK Laagri|Harju]] | noorteaastad2 = 2014–2021 | noorteklubi3 = [[S.L. Benfica|Benfica]] | noorteaastad3 = 2021–2025 }} '''Karel Mustmaa''' on [[Eesti]] jalgpallur, kes mängib Kreeka superliiga 2 klubis PAOK B. Sündinud [[Võru|Võrus]], Mustmaa hakkas mängima kohaliku meeskonnaga [[Võru FC Helios|Võru Helios]]. 2014. aastal liitus ta [[Harju JK Laagri|Harju]] noorte meeskonnaga, kus ta 2021. aastal tegi oma debüüti. Mustmaa liitus [[Lissaboni Benfica|Benfica]] noorte akadeemiaga 2021. aastal. 2025. aastal liitus Mustmaa Kreeka klubiga PAOK B. == Klubikarjäär == Sündinud [[Võru|Võrus]], Mustmaa hakkas mängima kohaliku meeskonnaga [[Võru FC Helios|Võru Helios]]. 2014. aastal liitus ta [[Harju JK Laagri|Harju]] noorte meeskonnaga, kus ta 2021. aastal tegi oma debüüti. Mustmaa liitus [[Lissaboni Benfica|Benfica]] noorte akadeemiaga 2021. aastal. 2025. aastal liitus Mustmaa Kreeka klubiga PAOK B.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karel Mustmaa » Profile |url=https://www.worldfootball.net/person/pe812167/karel-mustmaa/ |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=worldfootball.net |keel=en}}</ref> == Koondisekarjäär == Mustmaa sai enda esimese mängu Eesti meestekoondise eest sügisel 2026 FIFA MM valikmängudel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=Mustmaa esimesest koondisekutsest: ei saa öelda, et ma ei ole seda oodanud |url=https://sport.err.ee/1609821966/mustmaa-esimesest-koondisekutsest-ei-saa-oelda-et-ma-ei-ole-seda-oodanud |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {{JÄRJESTA:Mustmaa, Karel}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] oxa4h6dnx8bvoj1nt4b6j13qpiif7h6 2 676082 7171200 6669282 2026-06-12T11:02:18Z J ansari 107111 J ansari teisaldas lehekülje [[Kasutaja:MykolaHK]] pealkirja [[Kasutaja:Hongkongski]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/MykolaHK|MykolaHK]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/Hongkongski|Hongkongski]]" 6654429 wikitext text/x-wiki Tere, mina olen Mykola [[Hongkong]]ist. {{user et-0}} s5f00cnbxbcu6lb0vm4vhyyykblj3mp 7171210 7171200 2026-06-12T11:25:47Z Hongkongski 178309 // Edit via Wikiplus 7171210 wikitext text/x-wiki {{delete|User request}} eytlwti06s874hpqmwlh8nuqf8m4v2g 1 677660 7170895 6675243 2026-06-11T16:28:20Z Kruusamägi 1530 7170895 wikitext text/x-wiki Halb pealkiri. Olen kimbatuses, mis sellega teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2024, kell 14:13 (EEST) :Kas artikli nimi ei võiks olla lihtsalt "Palveõde"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. juuni 2026, kell 19:28 (EEST) jvg6injkvwe7hfl7yoeovqjuri4ad6f 0 680022 7170814 6948937 2026-06-11T13:54:36Z Mona 355 7170814 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast muusik | nimi = Sammy Cahn | pilt = Sammy Cahn 1950s.JPG | pildiallkiri = Sammy Cahn (u 1958) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Samuel Cohen | alias = Sammy Cahn | sünniaeg = 18. juuni 1913 | sünnikoht = [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = 15. jaanuar 1993 <br/> (79-aastaselt) | surmakoht = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | päritolu = | pill = [[klaver]], [[viiul]] | hääleliik = | stiil = | amet = [[laulukirjutaja]], [[muusik]] | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = | url = | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Samuel Cohen''' ([[18. juuni]] [[1913]] – [[15. jaanuar]] [[1993]]), esinejanimega '''Sammy Cahn''', oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[laulukirjutaja]] ja [[muusik]]. Tema tuntuim looming on romantilised laulud filmides ja [[Broadway (teater)|Broadway]] teatrilavastustes. Ta kirjutas ka eraldiseisvat muusikat, mida avaldas mitu [[Los Angeles]]e plaadifirmat. Cahn ja tema kaastöölised kirjutasid [[Frank Sinatra]]le mitu järjestikust hitti, kui viimane töötas [[Capitol Records]]iga. Cahn kirjutas muusikat ka näiteks [[Dean Martin]]ile ja [[Doris Day]]le. Ta mängis klaverit ja viiulit ning võitis neli [[Oscar]]it. Üks tema tuntumaid laule on 1945. aastal koos [[Jule Styne]]'iga kirjutatud "[[Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow!]]".<ref>{{cite news |title=About this person: Jule Styne |work=The New York Times |date=December 3, 2013 |url= http://www.nytimes.com/movies/person/113151/Jule-Styne |archive-url= https://web.archive.org/web/20131203055611/http://www.nytimes.com/movies/person/113151/Jule-Styne |access-date= December 16, 2013 |url-status= dead |archive-date= December 3, 2013}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Cahn, Sammy}} [[Kategooria:Laulukirjutajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 8nd4m3ryq2k3nubd0w4kzfezqtabnl8 0 680190 7171063 6853334 2026-06-12T06:39:53Z Taurus404 80079 7171063 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Suurbritannia poliitikust}} {{Infokast ametiisik | nimi = John Healey | omakeelne_nimi = | pilt = John Healey Official Cabinet Portrait, July 2024 (cropped) 2.jpg | pildiallkiri = John Healey (2024) | amet = [[Suurbritannia kaitseminister]] | ametiajaalgus = 5. juuli 2024 | ametiajalõpp = 11. juuni 2026 | eelmine = [[Grant Shapps]] | järgmine = [[Dan Jarvis]] | amet2 = [[Parlamendi liige (Suurbritannia)|Suurbritannia parlamendi liige]] | ametiajaalgus2 = 1. mai 1997 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|2|13}} | sünnikoht = [[Wakefield]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leiboristlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Christ's College, Cambridge|Christ's College]], [[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''John Healey''' (sündinud [[13. veebruar]]il [[1960]]) on [[Suurbritannia]] [[poliitik]]. Ta kuulub [[Leiboristlik Partei|Leiboristlikusse Parteisse]] ning aastast 1997 [[Suurbritannia parlament]]i. Ta pidas [[Tony Blair]]i ja [[Gordon Brown]]i ajal aastatel 1997–2010 mitmeid madalamaid ameteid. Pärast [[2010. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|2010. aasta valimisi]] sai temast [[Ed Miliband]]i varivalitsuse liige, kust ta astus tagasi 2011. aastal. Taas kuulus ta varivalitsusse [[Jeremy Corbyn]]i ajal aastatel 2016–2020. Ta oli aastatel 2024–2026 [[Suurbritannia kaitseminister]]. ==Välislingid== * [https://www.johnhealeymp.co.uk/ Koduleht] {{Commonsi kategooria|John Healey (politician)}} {{JÄRJESTA:Healey, John}} [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Suurbritannia kaitseministrid]] s9dduwdj3p2o0y0jk1yemb3hdwh028i 0 683638 7170985 7158920 2026-06-11T20:28:51Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest toimetasin artikli ning lisasin sinna ka juhendaja parandused. 7170985 wikitext text/x-wiki '''Infotöötaja''' (inglise keeles ''information worker'') on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kes haldab ja korraldab asutuse või organisatsiooni [[Inforessursid|inforessursse]]. Ta aitab kasutajatel määratleda oma [[Infovajadus|infovajadusi]] ning juhatab neid asjakohaste allikate juurde. Infotöötaja ülesanne on pakkuda [[Teave|teavet]], infotooteid ja -teenuseid, kasutades selleks tehnilisi ja organisatoorseid oskusi, mis võimaldavad infot tõhusalt leida ja edastada.<ref name="Steinerova2001">Steinerová, J. (2001). Human issues of library and information work. Information Research, 6(2), 6-2. [Online] Available at: http://www.informationr.net/ir/6-2/paper100.html</ref> Infotöötaja [[pädevus]] hõlmab [[probleem]]ide piiritlemist, infovajaduse määratlemist ja võimalike lahenduste leidmist. Lisaks info otsimisele hindab ta saadud [[Andmed|andmete]] kvaliteeti ning kasutab oma [[infokirjaoskus]]t küsimuste ja ülesannete lahendamisel, pakkudes praktilisi ja asjakohaseid lahendusi.<ref name="Steinerova2001" /> Infotöötaja roll muutub tehnoloogia arengu mõjul kiiresti. Ta tegutseb traditsiooniliste [[raamatukoguhoidja]] ülesannete kõrval ka juhendaja ja [[Õpetaja|õpetajana]]. Tema ülesanne on suunata kasutajaid sobivate [[andmebaas]]ide, otsinguvõimaluste ja infoallikate juurde ning õpetada neile oskusi, mis võimaldavad usaldusväärset ja kvaliteetset teavet iseseisvalt otsida, leida ja hinnata. Infotöötaja ülesanded ei piirdu ainult [[Info hankimine|info hankimise]] ja [[Viitamine|viitamisega]]. Ta koolitab kasutajaid ka kriitiliselt teavet analüüsima ja [[Tõlgendamine|tõlgendama]].<ref>Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.</ref> ==Ajalugu== Alates 2000. aastate algusest on informatsiooni haldamises toimunud [[paradigma]] muutus, mis on mõjutanud infotöötaja rolli ja ülesandeid nii era- kui ka [[Avalik sektor|avalikus sektoris]].<ref name="Lomas2010">Lomas, E. (2010). Information governance: information security and access within a UK context. Records Management Journal, 20(2), 182-198. doi:10.1108/09565691011064344</ref> Selle ajend on üleminek paberdokumentide füüsiliselt haldamiselt dokumentide kontrollitud haldamisele [[infosüsteem]]is. Alates 1960. aastatest on üha sagedamini räägitud [[Info ülekülluse sündroom|info üleküllusest]], infouputusest ja infoplahvatusest. Informatsiooni hulga kasv sai alguse pärast esimeste teadusajakirjade ilmumist 17. sajandil. See kiirenes 20. sajandi alguses ning hoogustus pärast teist maailmasõda. Uurimistulemused on näidanud, et aastatel 1970–2002 toodeti rohkem informatsiooni kui eelmise viie tuhande aasta jooksul kokku. Nii kiiret kasvu on suurel määral mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng. Paljud muutused on seotud arvutite võimekusega [[Säilitamine (arhiivindus)|säilitada]] suuri andmehulki, neid kiiresti töödelda ja teha need telekommunikatsioonivõrkude kaudu kasutajatele üle maailma kättesaadavaks.<ref name="Lomas2010" /> ==Tööülesanded ja vastutus== Infotöötaja tööajast moodustavad umbes poole tegevused, mis on seotud [[Dokumentide loomine|dokumentide loomise]] ja haldamisega. Nende hulka kuuluvad dokumentide jaoks teabe uurimine ja kogumine, dokumentide otsing ning nende [[arhiveerimine]] ja korrastus. Seda tööd tehakse peamiselt iseseisvalt ning [[Tööviljakus|tööviljakust]] aitavad suurendada erinevad digitaalsed tööriistad. Teise poole tööajast moodustab [[dokument]]idega seotud [[koostöö]] teiste inimestega. Selle alla kuuluvad näiteks dokumentide ülevaatamine ja kinnitus, mitme toimetaja muudatuste ja kommentaaride ühendamine ühte dokumenti, kinnituste haldus ning [[Allkiri|allkirjade]], templite ja muude kinnituste hankimine. Samuti vaadatakse üle teiste saadetud dokumente, antakse tagasisidet ning tegeletakse vormide ja vormiandmetega. Ligikaudu kaks kolmandikku sellest koostööst tehakse inimestega, kes ei tööta samas asukohas, näiteks teiste meeskondade, [[organisatsioon|organisatsioonide]] või väliste partneritega. Olulised on koostöötööriistad, mis aitavad ületada vahemaade, ajavööndite ja organisatsiooniliste piiridega seotud takistusi.<ref>Webster, M. (2012). Bridging the information worker productivity gap: New challenges and opportunities for IT. International Data Corporation, 5.</ref> ===Osakonnad ja valdkonnad=== Infotöötajaid vajatakse paljudes valdkondades, kus on tähtis teabe kogumine, haldamine, töötlus ja jagamine. Levinud rollid on järgmised: * dokumendihaldur * dokumendihalduse spetsialist * teabehalduse korraldaja * teabehaldur * arhivaar * arhiivitöötaja * arhiivikorrastaja ==== Dokumendihalduri töö ==== {{vaata|Dokumendihaldur}} [[Dokumendihaldur]]i töö on tihedalt seotud asutuse või organisatsiooni üldise [[Infohaldus|infohaldusega]]. Tema ülesanded võivad osaliselt kattuda teiste infoga tegelevate spetsialistide tööülesannetega ning neid täidetakse nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste töötajatega. Organisatsiooni infohalduse korraldamisel teeb dokumendihaldur koostööd juhtkonna ja [[Kommunikatsioonispetsialist|kommunikatsioonispetsialistiga]]. Infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamiseks tehakse koostööd [[IT-spetsialist|IT-spetsialistiga]], sest info- ja dokumendihalduse süsteemil on nii sisuline kui ka tehnoloogiline pool. Dokumendihalduri töö hõlmab ka organisatsiooni protsesside korraldamist ja arendamist koostöös kvaliteedijuhtimise ning teiste spetsialistidega. Dokumendi- ja arhiivihaldus on omavahel tihedalt seotud, mispärast korraldab dokumendihaldur sageli ka arhiivihaldust koos arhivaariga. Dokumendihaldur puutub oma töös kokku [[Konfidentsiaalsus|konfidentsiaalse]] informatsiooniga ning korraldab sageli sellele juurdepääsu. [[Isikuandmed|Isikuandmete]], [[ärisaladus]]te ja muu tundliku teabe käsitlemine seab dokumendihaldurile kõrged eetilised nõudmised.<ref>Kutseregister. Kutsestandardid: Dokumendihaldur, tase 6. (2024). https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10541427</ref> ===Oskused ja haridus=== Infotöötaja igapäevatöös on oluline oskus informatsiooni ja andmete kasutamine ning haldamine nii [[Avalik sektor|avalikus]] kui ka [[Erasektor|erasektoris]]. Dokumendihalduri IV ja V kutsestandardis on kutseoskusnõuded jagatud viide rühma: üldoskused, põhioskused, erioskused, lisaoskused ja isikuomadused. Üldoskuste hulka kuuluvad näiteks suhtlemis- ja juhtimisoskus ning teadmised töökeskkonna ohutusest. Põhioskustena nõutakse teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest õigusaktidest, dokumendihaldusest, infotehnoloogiast ja [[Infoturve|infoturbest]].<ref>Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur. https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur</ref> Infotöötajal peavad olema head üldised arvuti- ja tarkvarakasutusoskused. Kasuks tulevad ka spetsiifilisemad teadmised, näiteks andmebaaside loomise ja [[programmeerimine|programmeerimise]] alal. 2016. aastal Austraalias ja USA-s tehtud uuringud näitasid, et [[Infotehnoloogia|infotehnoloogilised]] oskused muutuvad järjest tähtsamaks.<ref>Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.</ref> Dokumendihalduri kutsestandardis peetakse vajalikuks tunda ka riistvara ja failivorminguid. [[Digipädevus]] hõlmab oskust kasutada tehnilisi vahendeid, hinnata infot ja suhelda digikeskkondades. Infotöötaja peab oskama informatsiooni töödelda, [[Digiteerimine|digiteerida]] ja korrastada ning suutma seda leida ja hinnata.<ref>Howard, K., Partridge, H., Hughes, H., & Oliver, G. (2016). Passion trumps pay: a study of the future skills requirements of information professionals in galleries, libraries, archives and museums in Australia. Information Research: An International Electronic Journal, 21(2), n2.</ref> ==Tööturu trendid== 2030. aastatel muutub [[generatiivne tehisintellekt]] (TI) infotöötajate ja ettevõtete raamatukoguhoidjate jaoks vajalikuks töövahendiks, tuues kaasa nii muutusi kui ka uusi võimalusi. [[AI tööriistad|TI tööriistad]], sealhulgas [[vestlusrobotid]], aitavad [[Teabehaldus|teabehalduritel]] oma ülesandeid tõhusamalt täita. Need pakuvad vahendeid [[teadusprojektid]]e alustuseks, andmete [[Visualiseerimine|visualisatsiooniks]] ja haldustöö [[Automatiseerimine|automatiseerimiseks]]. Infotöötajad saavad kasutada TI-d [[Virtuaalne assistent|virtuaalse assistendina]], et koostada ärikirjade esialgseid mustandeid, hallata e-kirju ja [[Transkriptsioon|transkribeerida]] koosolekute protokolle. Samuti aitab TI luua andmebaase ja soovitusi, mis põhinevad kasutajate käitumisel või teadushuvidel. Generatiivse TI areng muudab infotöötajate rolli, sest nad peavad juhendama kasutajaid TI-tööriistade kasutamisel, õpetama tõhusate käskude koostamist ning arendama meetodeid TI loodud sisu halduseks. Lisaks vastutavad nad eetika- ja andmekaitsenõuete järgimise eest.<ref>Bates, M.E. (2024). The rise of generative AI: Transforming the role of information professionals. https://www.springernature.com/gp/librarians/the-link/rd-blogpost/rise-generative-ai-transforming-information-professionals/27252544</ref> ==Vaata ka== *[[Arhivaar]] *[[Dokumendihaldur]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Infoteadus]] [[Kategooria:Raamatukogundus]] 4ln0dxqqw2xtwpc6jzd4brjhyvhs44r 0 685287 7171028 7121016 2026-06-11T23:02:47Z Ollin Masa 227337 7171028 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Katherine_Pancol_20090315_Salon_du_livre_2.jpg|pisi|Katherine Pancol (2009)]] '''Katherine Pancol''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1954]] [[Casablanca]]s [[Maroko]]s) on prantsuse ajakirjanik ja romaanikirjanik. Ta sündis aastal [[1954]] [[Maroko]]s, tema isa oli insener ja ema kooliõpetaja. Kui ta oli 5-aastane, kolisid tema vanemad [[Pariis]]i. {{Pooleli|aasta=2024|kuu=detsember}} Tema teostes on ilmunud eesti keeles aastal [[2024]] '''Pruudil olid jalas kollased saapad.''' (originaalis ''La Mariée portait des bottes jaunes.'' (2023)) ilmunud sarjas [[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]], prantsuse keelest tõlkinud [[Sirje Keevallik]] ja '''Krokodillide kollased silmad''', ilmunud aastal 2023 sarjas ''Punane raamat'', tõlkija Sirje Keevallik. {{JÄRJESTA:Pancol, Katherine}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] qnr4uonvfu7v5oyl3oqqapb7chddvn9 0 685613 7170981 7159823 2026-06-11T20:25:21Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest sain vajalikud parandused tehtud. 7170981 wikitext text/x-wiki {{täienda}}[[Fail:Palt exterior.jpg|pisi|Palt]] '''Paltid''' on jahu- ja kartulipudru[[Käkk|käkid]], samuti [[verikäkk|verikäkid]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Paltide (käkkide, pallide) keetmine ja söömine Saaremaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/20/paltide-keetmine-ja-soomine-saaremaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> Paltid pärinevad Rootsist, kus kartulipudrust valmistatud palte tehakse tänapäevani.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=PALT: HEARTY SWEDISH PORK AND POTATO DUMPLINGS WITH JAM|url=https://dinnerbydennis.com/palt/|url-status=live |website=Dinner by Dennis|language=en|year=2020}}</ref> Neid valmistatakse tainast, mis koosneb kartulipudrust ning nisu- ja odrajahust. Tainas vormitakse toorete sealihatükkide ümber. Palte keedetakse nagu pelmeene ning nende peale pannakse tavaliselt pohlamoosi. Paltid olid, nagu pelmeenidki, metsas töötavate inimeste jaoks kiirtoit, sest need säilisid külma ilmaga kaua ning neid sai kiiresti valmistoiduks keeta. == Vaata ka == * [[Käkk]] * [[Eesti köök]] == Viited == {{reflist}} [[Kategooria:Eesti köök]] [[Kategooria:Lihatoidud]] 0lqy2ivhi6m8ly1ooyknoy35p8day8s 0 687783 7171106 6911671 2026-06-12T07:37:22Z Kuriuss 38125 7171106 wikitext text/x-wiki '''Vaike Kõresaar''' (perekonnanimi kuni eestistamiseni 1936 '''Gutmann'''; kuni abiellumiseni 1946 '''Ange'''; [[4. märts]] [[1923]] [[Põltsamaa kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[5. september]] [[2001]] [[Viljandi]]) oli Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Vaike_Kõresaar}} (vaadatud 21. jaanuaril 2025)</ref> Ta lõpetas [[1941]]. aastal [[Põltsamaa Keskkool]]i. 1940. aastal astus [[ELKNÜ|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] liikmeks. Ta oli [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] ajal Nõukogude tagalas, õppis aastatel 1943–1944 [[Moskva Kehakultuuri Keskinstituut|Moskvas Kehakultuuri Keskinstituudis]] Eesti NSV spordikaadri ettevalmistamise kursustel ja 1949–5191 [[Leningradi Lesgafti-nimeline Kehakultuuri Instituut|Leningradi Lesgafti-nimelises Kehakultuuri Instituudis]]. ==Sportlasena== Sportima hakkas ta keskkoolis õpetaja [[Margit Lagus]]e innustusel. Osales 1944. aastal [[Eesti NSV]] ja [[Leningrad]]i vahelisel kergejõustikukohtumisel. ==Sporditegelasena== Töötas aastatel 1944–1951 Viljandimaa ja [[Viljandi rajoon]]i spordikomitee õppespordiosakonna juhatajana, esimehe kohusetäitjana ja instruktorina, oli alates 1951. aastast Viljandis Kalevi rajooninõukogu esimees ja treener, alates 1964. aastast spordibaaside ja vabariikliku õppebaasi juhataja ning 1980–1983 õppebaasi direktori asetäitja. Kuulus aastatel 1960–1964 üleliidulise ametiühingute nõukogu spordiühingute nõukokku ning 1952–1990 Kalevi kesknõukokku ja revisjonikomisjoni. Tegutses suusa- (1964 üleliiduline kategooria), kergejõustiku- (1961 vabariiklik kategooria), ujumis- ja jalgrattaspordikohtunikuna. ==Tunnustus== *1963 [[Kalevi auliige]] *1965 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli jäähokimängija ja jalgpallitreener [[Aldo Kõresaar]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Vaike_Kõresaar}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/52DN27GWdaxM Haud Viljandi vanal kalmistul] {{JÄRJESTA:Kõresaar, Vaike}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2001]] 47gm6r97fp06ry0lh66kc10hsd8hos2 0 689248 7170986 7158935 2026-06-11T20:30:03Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest toimetasin artikli ning lisasin sinna ka juhendaja parandused. 7170986 wikitext text/x-wiki [[Fail:Trevi fountain with crowds.jpg|pisi|Turistid Itaalias Rooma Trevi purskkaevu ümber]] '''Turismimaks''' on turistidele kehtestatud maks, mida kasutatakse sihtkoha avalike teenuste, taristu korrashoiu või muude kohalike vajaduste rahastamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/turismimaks/1/est |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=sonaveeb.ee}}</ref> Turismimaksude eesmärk on arendada sihtkohta või toetada turismisektoriga seotud valdkondi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ELi eeskirjad, mis käsitlevad ettevõtlust turismitööstuses |url=https://europa.eu/youreurope/business/running-business/developing-business/tourism/index_et.htm |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=Your Europe |keel=et}}</ref> Maksutuluga püütakse vähendada lärmi, reostust ja ülerahvastatust populaarsetes sihtkohtades. Tähelepanu pööratakse ka keskkonnahoiule ja kohaliku majanduse arendamisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tourist tax. How do tourist taxes work and are they a good thing. |url=https://www.responsibletravel.com/copy/tourist-taxes |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=www.responsibletravel.com |keel=en}}</ref> == Liigid == === Majutusmaks === Majutusmaksu kohaldatakse majutusasutustes, mis pakuvad lühiajalist majutust. [[Majutusmaks]] on tavaliselt kindel tasu inimese kohta või teatud protsent majutuse hinnast. Mõnes riigis võivad maksud olla suuremad ka elektrooniliste teenuste [[vahendustasu]]de tõttu, näiteks juhul, kui majutust renditakse [[Airbnb]]-taolise rakenduse kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Külaliste maksud - Airbnb abikeskus |url=https://et.airbnb.com/help/article/318?_set_bev_on_new_domain=1740480027_EAYWIzZWQwYzlkNT |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=Airbnb |keel=et}}</ref> === Saabumismaks === Saabumismaks on tasu, mida maksavad riiki sisenevad külastajad. Seda kogutakse riiki saabumisel või enne saabumist [[viisa]]<nowiki/>taotluse menetlemise käigus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=How to pay the International Visitor Levy |url=https://www.govt.nz/browse/immigration-and-visas/visitor-visas-and-the-nzeta/how-to-pay-the-international-visitor-levy/ |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=New Zealand Government |keel=en-NZ}}</ref> === Väljumismaks === [[Väljumismaks]] on tasu, mida reisija peab maksma riigist lahkumisel, sageli lennujaama kasutamise eest. Selle kehtestamisel on erinevaid põhjuseid, kuid enamasti kasutatakse seda lennujaama hoolduskulude katmiseks. Paljudes riikides on väljumismaks juba lennupileti hinnas, kuid mõnes riigis tuleb seda tasuda eraldi [[Lennujaam|lennujaamas]] või lennufirmale. Mõnel juhul nõutakse tasumist kohalikus [[valuuta]]s. Sama lennu reisijatele võivad kehtida erinevad [[Maksumäär|maksumäärad]], sest need sõltuvad reisiklassist, sihtkohast, reisi liigist, rahvusest ja vanusest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is Departure Tax? {{!}} Alternative Airlines |url=https://www.alternativeairlines.com/departure-tax |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=www.alternativeairlines.com |keel=en}}</ref> == Maksude mõju == Turismimaksude esmane eesmärk oli [[Turism|turismi]] kasvu vähendada või aeglustada. Turismimakse on rakendatud juba pikka aega. Kuigi need suurendavad reisimise kogukulu, ei ole [[nõudlus]] märgatavalt vähenenud ning inimesed on maksudega kohanenud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Autry |eesnimi=Mercedes |kuupäev=2023-09-25 |pealkiri=Tourism Tax and The Hidden Cost of World Exploration |url=https://www.salestaxsolutions.us/tourism-tax-and-the-hidden-cost-of-world-exploration |vaadatud=2025-02-25 |väljaanne=SalesTaxSolutions.US |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Turism]] [[Kategooria:Maksud]] 4pufow7c9ajldzpdmkva03gtw21f1hi 0 690058 7170982 7159802 2026-06-11T20:25:59Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest sain vajalikud parandused tehtud. 7170982 wikitext text/x-wiki '''Sadamamaks''' ehk '''kaimaks''' (inglise keeles ''wharfage'') on kompensatsioon, mida sadama haldusettevõte või kai omanik võtab laevaomanikult või laeva käitajalt sadamakai kasutamise eest laeva laadimisel või lossimisel. Maksu suurus määratakse riigi või sadama tavade järgi ning see sõltub enamasti laeva liigist ja [[Kogumahutavus|kogumahutavusest]]. Mõnel juhul (näiteks Tallinna Sadamas) nimetatakse sadamamaksu ka tonnaažitasuks. Sadamamaksu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) alusel iga külastuse eest ja see on tavaliselt sadamatasudest suurim.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transport ja transporditehnoloogiad |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960035 |lehekülg=196}}</ref> Sadamamakse eristatakse teenustasudest, mida võetakse sadamasse sisenemisel, seal viibimise ajal ja lahkumisel osutatavate teenuste eest. Sildumistasu on tavaliselt sadamamaksust kümneid kordi väiksem, mõne laeva (näiteks suurte tankerite) puhul isegi sadu. Sildumistasu arvestatakse samuti laeva kogumahutavuse (GT) järgi iga sildumisoperatsiooni eest eraldi kehtivate määrade alusel. Punkri-, kala-, puksiir-, sõja-, õppe-, jaht- ja purjelaevad on sildumistasust vabastatud juhul, kui sildutakse laeva jõuga ning sadamapidaja ei ole nõudnud sildumisteenuse kasutamist.<ref name=":0" /> Sadamamaksud ja -tasud võivad riikide sadamates erineda nii struktuurse koostise kui ka tasumäärade poolest. Seepärast ei saa rääkida ühest kindlast sadamatasude süsteemist, vaid pigem üldistest seaduspärasustest nende kujundamisel. Konkreetse sadama maksude ja tasude määramisel võetakse arvesse sadama asukohta, seda läbivaid kaubavoogusid ning sadamat kasutavate aluste tehnilisi ja ekspluatatsioonilisi näitajaid. Samuti arvestatakse sadama arengukavaga, mille põhjal võidakse teha teatud laevatüüpidele soodustusi, et meelitada sadamasse kindlaid kaubavooge. Sadamatasude kujundamisega saab muuta sadamat mõne laevatüübi või kaubagrupi jaoks atraktiivsemaks või vähem atraktiivseks. Sadamatasude määramise ja arveldamise kord kehtestatakse tavaliselt sadama eeskirjadega ning neid korrigeeritakse üldjuhul igal aastal.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Maksud]] [[Kategooria:Merendus]] 2jzzq9zjte9uac5p5pba3ieoqjs7en7 0 693921 7170892 6894479 2026-06-11T16:16:44Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustand:Koproliit]] ümbersuunamise [[Koproliit]] asemele 6893768 wikitext text/x-wiki [[Fail:A large coprolite (fossilized feces or dinosaur poop) from South Carolina, USA..jpg|pisi|Lõuna-Californiast leitud dinosauruse koproliit]] '''Koproliit''', mis kuulub [[Ihnofossiilid|ihnofossiilide]] alla, on [[kivim]], mis tekib loomade [[Roe|väljaheite]] kivistudes või mumifitseerudes. Selle aine mikro- ja makroainete uurimine annab uurijatele infot väljaheite tootnud looma dieedi, mao mikrobioomi, viiruste, parasiitide, elu keskkonna ja kliima kohta. Koproliitide uurimine seob kokku mitu erinevat uurimis valdkonda, nagu [[arheoloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[keskkonnaökoloogia]] ja [[geoloogia]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Liu |perekonnanimi2=Zhang |eesnimi2=Xing |perekonnanimi3=Zhao |eesnimi3=Xingbo |perekonnanimi4=Xiang |eesnimi4=Hai |kuupäev=7. jaanuar 2022 |pealkiri=The Technological Advance and Application of Coprolite Analysis |url=https://www.frontiersin.org/journals/ecology-and-evolution/articles/10.3389/fevo.2021.797370/full |vaadatud=20. mail 2025 |lehekülg=1, 2, 3, 4, 5, 6.}}</ref> == Avastamine == Termini "koproliit" võttis kasutusele Briti [[geoloog]] [[:en:William_Buckland|William Buckland]] aastal 1829, et kirjeldada mineraliseerunud dinosauruse väljaheidet. See termin koosneb kahest [[Kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast: ''kopros'' ehk väljaheide ja ''litos'' ehk kivi.<ref name=":0" /> == Keemiline koostis ja säilimine == [[Fail:Coprolito, Calatayud, España, 2021-01-13, DD 001-029 FS.jpg|pisi|Hispaaniast leitud koproliit]] [[Diagenees|Diageneesi]] tõttu on koproliidi keemiline koostis erinev, olenevalt leiukohast. Peamised muutused on väljaheidete värsked komponendid, nagu [[kaltsiit]], [[aragoniit]], [[sideriit]] ja [[püriit]], asendatakse [[Karbonaadid|karbonaat]]- või [[Fosfaadid|fosfaat]]<nowiki/>mineraalidega. Kivistumisprotsessi mõjutavad pinnase koostises olevad mineraalid, näiteks [[kaltsium]], mis on võimeline muutma koproliitide mikrokristallilist [[Kaltsiumfosfaat|kaltsiumfosfaati]] ja võib biokeemilises analüüsis valesi tulemusi anda.<ref name=":0" /> Koproliit moodustub ja säilib kõige paremini ilmastiku eest kaitstud keskkondades, nagu koopad.<ref name=":0" /> == Kuju tähtsus == Koproliidi kuju ei ole hea allikas, et tuvastada, kes selle tootis, kuid osa selle välimusest saab olla informatiivne. Koproliitide morfoloogilised omadused moodustuvad tarbitavate toiduainete liikide, toidu seedetraktis liikumise viisi ja tootja tervist ja vanus. Muud välised tegurid, nagu kriimustused, jäljed ja sooned võivad näidata teiste organismide tegevust koproliitidel pika matmisprotsessi ajal, andes lisateavet tolleaegse [[Paleokeskkond|paleokeskkonna]] kohta.<ref name=":0" /> == Mikroained == Stabiilsed süsiniku ja lämmastiku [[Isotoop|isotoobid]], peamislet ¹³C/¹²C ja δ¹⁵N loomadel esindab täpselt toiduahela tootjate toidukoostist ja troofilist taset. Stabiilsete isotoopide analüüsid peaksid andma olulist teavet esmase toitumise ja seedimise mehhanismi kohta, eriti taimtoidulistes tootjates. Lisaks tõi molekulaarsete biomarkerite (näiteks 5β-stanoolide) analüüs esile paleokoproloogias märkimisväärse potentsiaali tootjate spetsiifilise toitumise tuvastamisel, näiteks kas tootja oli [[omnivoor]], [[karnivoor]] või [[herbivoor]]. Uuringud on aga näidanud, et iidseid isendeid ümbritsevate mikroobide tegevused võivad muuta isotoopsignaali ja segada arheoloogilisi tulemusi, mis viitab sellele, et need võivad mõjutada paleokoproloogia uuringute tulemusi. Samal ajal võivad stabiilsete isotoopide ja muude biomarkerite analüüsid paleokoproloogias olla nõrgad, kui puuduvad selged teadmised väljasurnud ja iidsete loomade stabiilsete isotoopide [[Ökoloogia|ökoloogiast]] ja [[Biofüsioloogia|biofüsioloogiast]].<ref name=":0" /> == Mikrobioom == Koproliitidest saadud [[Eukarüoodid|mikroeukarüootide]], [[Bakterid|bakterite]] ja [[Arhed|arhede]] [[DNA]]-d saab puhastada ja [[Sekveneerimine|sekveneerida]], et ligikaudselt rekonstrueerida tootjate suuõõne ja soolestiku [[mikrofloora]]. Samal ajal, kombineerides koproliitidest saadud mikroobset teavet anatoomiliste kohanduste, soolestiku sisu ja toitumisjälgede tulemustega, saab tuletada üldise pildi tootjate toitumis- ja eelkäimiskäitumisest, soolestiku mikrobiootast, rühmastruktuurist ja muudest omadustest. Keskkonnamõjude tõttu ei ole lihtne eristada, kas [[mikrobioota]] pärineb koproliidi sisemisest maatriksist või ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu on vaja optimaalset koproliitidele suunatud metagenoomilise analüüsi töövoogu. Õnneks on tehtud mitmeid täiustusi, näiteks coproID, mis kasutab peremeesorganismi ja [[Mikroorganismid|mikroobi]] DNA kombinatsiooni koproliitide tootjate tuvastamiseks.<ref name=":0" /> [[Fail:Coprolites with Inclusions.jpg|pisi|Koproliit, mis sisaldab nähtavat kitse varbaluud]] == Makroained == Koproliidis olevad makroained on enamasti loomade [[luud]], [[karvad]], [[suled]], või taimede [[Seeme|seemned]], kiud. Loomsed jäänused aitavad tuvastada carnivoorse looma dieeti ja vahest luu arusaama nüüdseks väljasurnud isendi välimusest, näiteks kas isendil olid karvad. Taimsed jäänused saavad aidata taimede levikut kaardistada. Loomade väljaheidete õietolmuspektreid on peetud kohaliku taimestiku optimaalseks analoogiks võrreldes setetega, kus domineerivad [[Tuultolmleja|tuuletolmlejate]] [[Õietolm|õietolmuliigid]]. Eriti taimtoiduliste puhul võib sõnnikus sisalduvate lisandite tuvastamine näidata taimestiku piirkondlikku levikut, pakkudes lisateavet erinevate organismide ökoloogiliste interaktsioonide kohta ning juhiseid kaasaegseteks [[looduskaitse]] ja [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] taastamise jõupingutusteks.<ref name=":0" /> == Viirused ja parasiidid == Koproliidist leiduvast viiruste DNA-st ja parasiitide jäänustest või nende munadest saab konstrueerida tootja tervist. Veel saab sellest infost oletada tootja dieeti, tootja ja parasiidi suhet ja viiruse või parasiidi päritolu.<ref name=":0" /> Kahe Kolumbuse-eelse aja [[Ameerika põlisrahvad|põlisrahvaste]] kultuuri koproliitidest saadud viiruslikku [[Vana DNA|vanaDNA]]-d kasutati erineva iidse toitumisega seotud teabe tuletamiseks. Tulemused kinnitasid, et närilised, näiteks ''[[:en:Puerto_Rican_hutia|Isolobodon portoricensis]]'' (hutía) ja ''[[:en:Insular_cave_rat|Heteropsomys insulans]]'' (okkarott), olid kahe Kolumbuse-eelse aja põlisrahva normaalsed toitumiskomponendid. Lisaks leidub vahest inimeste koproliidis ''[[Paelusstõbi|taneia]]'' parasiiti, mis esineb sageli aladel, kus söödi [[Veis|veise]] liha, ning selle parasiidi jäänused puuduvad Kolumbuse-eelse aja põlisrahvaste koproliidis, mis kinnitab selle parasiidi seost veiselihaga. Siiski tuleb märkida, et inimestelt pärinevatel koproliitidel leiduvatel viirustel ja parasiitidel on kaks võimalikku allikat: üks on nakatunud loomade söömine ja teine ​​on haigestumine nakatunud loomi ümbritseva pinnase ja vee kaudu.<ref name=":0" /> == Loomakasvatus == Erinevatest kohtadest ja erinevatest maakihtidest leitud koproliit saab aidata aru saada kunagisest loomakasvatusest. Uus Meremaalt leitud koerte koproliidist leiti kalade peasid, mis viitas, et inimesed söid ära kala keha ja andsid kala koertele, mis viitas koerte ja inimeste lähedasele sõprusele 1000 – 750 aastat tagasi. Kalkunite luude ja koproliitide vanaDNA võrdleva analüüsi abil identifitseeriti kontaktieelses Edela-Ameerikas ainulaadne kodustatud tõug.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Arheoloogia]] [[Kategooria:Geoloogia]] lg18b89hc48o3of4m4hekpb641ry5u3 4 694465 7170907 6913549 2026-06-11T17:07:42Z Kruusamägi 1530 /* 2025. aasta artiklite nimekiri */ 7170907 wikitext text/x-wiki '''Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse''' on õppeaine [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]], mis toimub üle aasta kevaditi. Aine vastutav õppejõud on [[Kristiina Johanson]]. == 2023. aasta artiklite nimekiri == # [[Haapsalu võllamägi]] # [[Kammkeraamika]] # [[Kedrakeraamika]] # [[Klaasipiip]] # [[Külasema tüüpi kivikirves]] # [[Loomade kodustamine]] # [[Mõõdupeeker]] # [[Oa tänava ühishauad Tartus]] # [[Osmund]] # [[Piimahapendamise kauss]] # [[Püha Jakobi kalmistu]] # [[Rõuge tüüpi keraamika]] # [[Räbu]] # [[Švakiraud]] # [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] # [[Tartu Püha Maarja kirikaed]] # [[Tekstiilkeraamika]] # [[Vastseliina alevikukalmistu]] # [[Veibri ühishaud]] # [[Venekirves]] # [[Vändra klaasivabrik]] - vajab põhjalikku toimetamist == 2025. aasta artiklite nimekiri == 2025. aasta artiklid on alles koostamisel, valminud ja avalikuks tehtud või mustandi staadiumis on järgnevad kaastööd: # [[Altnurga klaasikoda]] # [[Arheomalakoloogia]] # [[Hammasripatsid]] # [[Koproliit]] # [[Käku sepikojad]] (esitatud liitmiseks artikliga [[Käku sepikoda]]) # [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] # [[Lootsi tänava laevavrakk]] # [[Nukleus (kivitehnoloogia)]] # [[Nöörkeraamika]] # [[Parisselja rabaleid]] # [[Piirsalu klaasikoda]] # [[Põltsamaa portselan]] # [[Püha Jakobi kalmistu]] # [[Salenieki keraamika]] # [[Siivertsi võrgujäänus]] # [[Zooarheoloogia Eestis]] # [[Tahvelklaas]] # [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] # [[Tallinna Kaasani kirikaed]] # [[Tallinna Tõnismäe eeslinna kalmistu]] # [[Trepanatsioonid Eestis]] # [[Täring]] # [[Koproliit]] # [[Nukleus]] # [[Tuiu Rauasaatmemäed]] 74oufcrs8u5n6e1497eaa2hedfwxj9l 0 694829 7170902 6894481 2026-06-11T17:05:37Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustand:Nukleus]] ümbersuunamise [[Nukleus]] asemele 6894360 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arheoloogia mõistest; nukleuseks võidakse nimetada ka [[aatomituum]]a või [[rakutuum]]a}} [[Fail:Nucleus Egypte MHNT PRE 2004.0.99.jpg|pisi|[[Paleoliitikum|Paleoliitilised]] [[tulekivi]]st nukleused]] '''Nukleus''' ehk '''kivisüdamik''' on [[kivi]], millelt on [[Lõhestamine|lõhestamise]] teel eraldatud [[kild]]e ja [[laast]]e.<ref name=":0" /> Nukleus võib olla [[toormaterjal]], millest saadakse [[tööriist]]u, või [[algmaterjal]], millest lõhestamise käigus saadakse soovitud tööriist.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johanson |eesnimi=Kristiina |pealkiri=MATERJALID ARHEOLOOGIAS: kõrgkooliõpik |perekonnanimi2=Rammo |eesnimi2=Riina |perekonnanimi3=Haak |eesnimi3=Arvi |kaastöö=T. Jonuks, M. Kiudsoo, H. Luik, L. Lõugas, P. Lätti, M. Malve, E. Rannamäe, M. Reppo, R. Saage, K. Sarv, Ü. Tamla, A. Tvauri, L. Vilumets |aasta=2024 |isbn=978-9985-4-1444-6 |koht=Tartu |lehekülg=322, 320, 48 |keel=eesti}}</ref> == Esemed == [[Lõhestustehnika]]s valmistatud esemete puhul eristatakse [[tuumiktööriist]]u ja [[kildtööriist]]u. Tuumiktööriistade ehk nukleustööriistade puhul vormitakse ese kivikamakast kildude eemaldamise teel. Niiviisi on tehtud näiteks suured tulekivist [[kirves|kirved]] ja pistodad. Eestis valdavalt kasutatud kohalik [[tulekivi]] esineb aga nii väikeste paladena, et sellest on valmistatud peamiselt [[kildtööriistu]]. Kuigi tööriistana saab kasutada ja [[kasutusjäljed|kasutusjälgede]] järgi otsustades ongi kasutatud terava servaga [[kivikild]]e, peetakse tööriistadeks eelkõige neid kivikilde, mida on lõhestamise järel edasi töödeldud, näiteks mille kuju muudetud või millele on [[retušš|retušiga]] tahtlikult kujundatud [[tööserv]].<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Arheoloogia]] [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Kiviaeg]] 3xe25nffho1ycdmh7cidtj8mfi8nicp 0 694839 7170906 6895154 2026-06-11T17:06:09Z Kruusamägi 1530 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Mustand:Nukleus]] → [[Nukleus]] 7170906 wikitext text/x-wiki #suuna [[Nukleus]] hethe37uxxco3np4fk6s2gern05cup5 0 699779 7170948 7077721 2026-06-11T19:11:05Z Svencapoeira 67038 7170948 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Laialehine hiidkõrges | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Laialehine hiidkõrges1.jpg | pildi_seletus = Laialehine hiidkõrges ''Megacollybia platyphylla'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Hiidkõrges]] ''Megacollybia'' | liik = '''Laialehine hiidkõrges''' ''Megacollybia platyphylla'' }} '''Laialehine hiidkõrges''' (''Megacollybia platyphylla''), vanasti laialehine kõrges<ref>Seente haruldasemaid leide. Eesti Loodus, nr 4 1938</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv liik seeni. Seeni on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 168</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus|157357}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] 4f2icncfng27lgiv4189dwkjyn5aa32 0 701158 7171193 6976074 2026-06-12T10:40:47Z Kuriuss 38125 7171193 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Weightlifting pictogram.svg|middle|36px]] '''[[Tõstmine]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Oman.svg|middle|60px]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Omaan]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 10. koht || [[Tõstmine 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] || [[Poolraskekaal (tõstmine)|Poolraskekaal]] |} '''Amur bin Salem Al-Kanjari''' ([[araabia keel]]es عامر•بن سالم الخنجري; sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2000]]) on [[Omaan]]i endine [[raskejõustik]]lane ([[Tõstmine|tõstja]]). Ta sai [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tõstmine 2020. aasta suveolümpiamängudel|tõstmise]] [[Poolraskekaal (tõstmine)|poolraskekaalus]] 10. koha. See on [[Omaan]]i paremuselt teine tulemus [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] üldse. ==Välislingid== * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Kanjari, Amur}} [[Kategooria:Omaani sportlased]] [[Kategooria:Omaan olümpiamängudel]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] baovsfe7yngdo6dw5w0hhi6unf5bg9i 0 702176 7170929 7159033 2026-06-11T18:02:38Z Svencapoeira 67038 7170929 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Lindtneri tardnahkis | värvus = seened | pilt = Lindtneri tardnahkis1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Lindtneri tardnahkis.jpg | pildi2_seletus = Lindtneri tardnahkis ''Meruliella lindtneri'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = ''[[Meruliella]]'' | liik = '''Lindtneri tardnahkis''' ''Meruliella lindtneri'' }} '''Lindtneri tardnahkis''' (''Meruliella lindtneri''), varem ''Phlebia lindtneri'', ''P. tremelloidea'' ja ''Lilaceophlebia tremelloidea'' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Seen kasvab enamasti kuuskede lamatüvedel. Ta sai nime Serbia mükoloogi [[Vojteh Lindtner]]i järgi. == Välislingid == * {{Elurikkus|165017}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] ed55joi05hbpm1eh5ru7ehcfqirfnxj 7170930 7170929 2026-06-11T18:03:13Z Svencapoeira 67038 7170930 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Lindtneri tardnahkis | värvus = seened | pilt = Lindtneri tardnahkis1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Lindtneri tardnahkis.jpg | pildi2_seletus = Lindtneri tardnahkis ''Meruliella lindtneri'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = ''[[Meruliella]]'' | liik = '''Lindtneri tardnahkis''' ''Meruliella lindtneri'' }} '''Lindtneri tardnahkis''' (''Meruliella lindtneri''), varem ''Phlebia lindtneri'', ''P. tremelloidea'' ja ''Lilaceophlebia tremelloidea'' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Seen kasvab nii lehtpuude kui kuuskede lamatüvedel. Ta sai nime Serbia mükoloogi [[Vojteh Lindtner]]i järgi. == Välislingid == * {{Elurikkus|165017}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 4oi4bagjw3lzjzlz1x9vw7g10wz5wzn 7170931 7170930 2026-06-11T18:04:03Z Svencapoeira 67038 7170931 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Lindtneri tardnahkis | värvus = seened | pilt = Lindtneri tardnahkis1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Lindtneri tardnahkis.jpg | pildi2_seletus = Lindtneri tardnahkis ''Meruliella lindtneri'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = ''[[Meruliella]]'' | liik = '''Lindtneri tardnahkis''' ''Meruliella lindtneri'' }} '''Lindtneri tardnahkis''' (''Meruliella lindtneri''), varem ''Phlebia lindtneri'', ''P. tremelloidea'' ja ''Lilaceophlebia tremelloidea'' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Seen kasvab nii leht- kui okaspuude lamatüvedel. Ta sai nime Serbia mükoloogi [[Vojteh Lindtner]]i järgi. == Välislingid == * {{Elurikkus|165017}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] ky8uuohi7qysc9ap3rdqtewyl4hu1if 0 703039 7170782 7004751 2026-06-11T12:50:25Z Productions SARFATI 231441 /* Välislingid */ 7170782 wikitext text/x-wiki '''Henri Christofer Aavik''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1995]]) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Henri Christofer Aavik on õppinud [[Tabasalu Muusikakool]]is ning lõpetanud 2014. aastal<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[trompet]]i ja [[muusikateadus]]e erialal, lühikest aega on ta õppinud ka viiulit.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> Juba keskkooliõpilasena osales ta Soomes [[Sibeliuse Akadeemia]]s professor Jorma Panula noorte dirigeerimiskursustel. Aastatel 2014–2021 õppis ta dirigeerimist [[Saksamaa]]l Weimari Franz Liszti nimelises Muusikakõrgkoolis (ja lisaks [[Šveits]]is Zürichi Kunstide Koolis), kus lõpetas nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe.<ref>Ester Vilgats. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1114612/tahelepanuvaarne-saavutus-parnu-linnaorkestri-ette-astub-eesti-labi-aegade-noorim-peadirigent Tähelepanuväärne saavutus! Pärnu Linnaorkestri ette astub Eesti läbi aegade noorim peadirigent]. Õhtuleht.ee, 23.09.2024.</ref> Järgnes [[Amsterdami Kunstide Ülikool|Amsterdami]] ja [[Haagi Kuninglik Konservatoorium|Haagi Kuningliku Konservatooriumi]] ühine magistriprogramm. Ta on osalenud [[Riccardo Muti]], Daniele Gatti, [[Paavo Järvi]] ja Bruno Weili meistrikursustel ning täiendanud end uue muusika alal Christof Löseri, Steffen Schleiermacheri, Rüdiger Bohni ja Zsolt Nagy käe all.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/henri-christofer-aavik/ Henri Christofer Aaviku tutvustus] Rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 24.10.2025.</ref> ==Töö ja looming== Aavik on dirigendina töötanud umbes 70 muusikakollektiiviga (sh Zürichi Tonhalle Orkester, Weimari Riigikapell, Jena Filharmoonia Orkester, Hradec Králové Filharmoonia Orkester, Orchestra Senzaspine, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609835445/henri-christofer-aavik-voitis-saksamaal-toimunud-dirigentide-konkursil-peapreemia Henri Christofer Aavik võitis Saksamaal toimunud dirigentide konkursil peapreemia] ERR Kultuur, 21.10.2025.</ref> 2014. aastal oli ta Tallinna Muusikakeskkooli abituriendina 51. lennu ooperiprojekti (W. A. Mozart "Bastien ja Bastienne") kunstiline juht ja dirigent.<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> Aastatel 2017–2019 töötas ta Ilmenau Tehnikaülikooli (Saksamaa) Sümfooniaorkestri kunstilise juhina. 2021. aastal kutsus ta dirigendina kokku Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkestri, mille kontsertmeistriks sai viiuldaja Hans Christian Aavik. Orkester on tegutsenud projektipõhiselt, sealhulgas andnud [[Estonia kontserdisaal]]is aastalõpukontserte "Jõuluks koju", millest on otseülekandeid (ja helisalvestisi) teinud [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609554395/kontserdisaalis-jouluks-koju Kontserdisaalis: Jõuluks koju] ERR Klassikaraadio, 31.12.2024.</ref> 2023. aastal esines orkester 43-liikmelisena.<ref>Liisi Laanemets. [https://www.sirp.ee/monusa-energiaga-uude-aastasse/ Mõnusa energiaga uude aastasse] Sirp. 05.01.2024.</ref> Alates hooajast 2020/21 on ta juhatanud külalisdirigendina [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] orkestrit (Tšaikovski "[[Pähklipureja]]", Verdi "[[La traviata]]", Bizet' "[[Carmen]]") ning olnud [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] külalisdirigent. 2022/23 hooajal dirigeeris ta külalisdirigendina Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, kammerorkestrit Israel Camerata Jerusalem ja Bergi Sümfooniaorkestrit. 2024. aasta sügishooajast on ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent. Ta on dirigendina osalenud [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] hariduslikes muusikaprojektides / kogupereooperites "Mängime "Võluflööti"" (alates 2022. aastast) ja "Mängime "Sevilla habemeajajat"" (alates 2023. aastast). Aprillis 2024 andis ta oma esimese kontserdi [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] külalisdirigendina. Kavas oli [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohni]] [[avamäng]] "Hebriidid", [[Robert Schumann|Schumanni]] klaverikontsert a-moll ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] 36. sümfoonia. Klaverisolist oli jaapanlanna Misora Ozaki, kontserdist tegi otseülekande [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609297934/delta/e38b33be29527a979f8839dd82890a71 Delta 12. aprillil: Henri Christofer Aavik, Arete Kerge, Hispaania maastik] ERR Klassikaraadio, 12.04.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – Tallinna noor kultuuritegija 2011 (rahvusooperi Estonia noorteprojekti "Armastus salakaubaks" raames tehtud dirigenditöö eest) * 2014 – esikoht IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide konkursil * 2021–2023 Saksamaa Muusikanõukogu stipendiaat (noorte dirigentide toetusprogrammis "Forum Dirigieren des Deutschen Musikrates") * 2022 – esikoht VIII rahvusvahelisel Jorma Panula nimelisel dirigentide konkursil * 2022 – II koht V Jevgeni Svetlanovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil * 2022 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]]<ref>[https://www.sirp.ee/selgusid-muusikapreemiad-2022-laureaadid/ Selgusid muusikapreemia 2022 laureaadid] Sirp, 01.10.2022.</ref> * 2025 – Saksamaal korraldatava dirigentide auhinnavõistluse German Conducting Award peaauhind ja Kurt Masuri nimeline publikupreemia<ref>[https://kultuur.err.ee/1609837566/henri-christofer-aavik-laksin-konkursile-et-enda-arengust-vahekokkuvote-teha Henri Christofer Aavik: läksin konkursile, et enda arengust vahekokkuvõte teha] ERR Kultuur, 23.10.2025.</ref> ==Isiklikku== Henri Christofer Aaviku vend on rahvusvahelisi konkursse võitnud [[viiuldaja]] [[Hans Christian Aavik]]. Vendade ühiskontsert "Aavik & Aavik" toimus [[Pärnu kontserdimaja]]s 3. märtsil 2023, esineti koos Pärnu Linnaorkestriga.<ref>[https://www.emic.ee/esmakordselt-koos-parnu-publiku-ees---henri-christofer-aavik-ja-hans-christian-aavik Esmakordselt koos Pärnu publiku ees – Henri Christofer Aavik ja Hans Christian Aavik] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht, 03.03.2023.</ref> Koos musitseeriti ka Pärnu Linnaorkestri 31. hooaja lõpukontserdil "Hans Christian Aavik & Sibelius" 13. mail 2025.<ref>[https://www.emic.ee/sibelius-toob-vennad-aavikud-lavale-uhiselt-musitseerima Sibelius toob vennad Aavikud lavale ühiselt musitseerima] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. 05.05.2025.</ref> Muusikateatri juurde leidis ta tee tänu vanaemale, kes töötas pensionipõlves Estonia teatri kostüümilaos ning võttis lapselapsi tihti kaasa nii muusika- kui ka sõnalavastuste etendustele, samuti [[Estonia talveaed|Estonia talveaia]] üritustele.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/1609118231/kajalood Kajalood. Henri Christofer Aavik] Vikerraadio, 14. oktoober 2023 * [https://productions-sarfati.fr/ Productions Internationales Sarfati.] {{JÄRJESTA:Aavik, Henri Christofer}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] hl1flnisiopphacab2f1axu0h73cwsz 7170785 7170782 2026-06-11T12:53:27Z Productions SARFATI 231441 /* Välislingid */ 7170785 wikitext text/x-wiki '''Henri Christofer Aavik''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1995]]) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Henri Christofer Aavik on õppinud [[Tabasalu Muusikakool]]is ning lõpetanud 2014. aastal<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[trompet]]i ja [[muusikateadus]]e erialal, lühikest aega on ta õppinud ka viiulit.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> Juba keskkooliõpilasena osales ta Soomes [[Sibeliuse Akadeemia]]s professor Jorma Panula noorte dirigeerimiskursustel. Aastatel 2014–2021 õppis ta dirigeerimist [[Saksamaa]]l Weimari Franz Liszti nimelises Muusikakõrgkoolis (ja lisaks [[Šveits]]is Zürichi Kunstide Koolis), kus lõpetas nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe.<ref>Ester Vilgats. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1114612/tahelepanuvaarne-saavutus-parnu-linnaorkestri-ette-astub-eesti-labi-aegade-noorim-peadirigent Tähelepanuväärne saavutus! Pärnu Linnaorkestri ette astub Eesti läbi aegade noorim peadirigent]. Õhtuleht.ee, 23.09.2024.</ref> Järgnes [[Amsterdami Kunstide Ülikool|Amsterdami]] ja [[Haagi Kuninglik Konservatoorium|Haagi Kuningliku Konservatooriumi]] ühine magistriprogramm. Ta on osalenud [[Riccardo Muti]], Daniele Gatti, [[Paavo Järvi]] ja Bruno Weili meistrikursustel ning täiendanud end uue muusika alal Christof Löseri, Steffen Schleiermacheri, Rüdiger Bohni ja Zsolt Nagy käe all.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/henri-christofer-aavik/ Henri Christofer Aaviku tutvustus] Rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 24.10.2025.</ref> ==Töö ja looming== Aavik on dirigendina töötanud umbes 70 muusikakollektiiviga (sh Zürichi Tonhalle Orkester, Weimari Riigikapell, Jena Filharmoonia Orkester, Hradec Králové Filharmoonia Orkester, Orchestra Senzaspine, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609835445/henri-christofer-aavik-voitis-saksamaal-toimunud-dirigentide-konkursil-peapreemia Henri Christofer Aavik võitis Saksamaal toimunud dirigentide konkursil peapreemia] ERR Kultuur, 21.10.2025.</ref> 2014. aastal oli ta Tallinna Muusikakeskkooli abituriendina 51. lennu ooperiprojekti (W. A. Mozart "Bastien ja Bastienne") kunstiline juht ja dirigent.<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> Aastatel 2017–2019 töötas ta Ilmenau Tehnikaülikooli (Saksamaa) Sümfooniaorkestri kunstilise juhina. 2021. aastal kutsus ta dirigendina kokku Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkestri, mille kontsertmeistriks sai viiuldaja Hans Christian Aavik. Orkester on tegutsenud projektipõhiselt, sealhulgas andnud [[Estonia kontserdisaal]]is aastalõpukontserte "Jõuluks koju", millest on otseülekandeid (ja helisalvestisi) teinud [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609554395/kontserdisaalis-jouluks-koju Kontserdisaalis: Jõuluks koju] ERR Klassikaraadio, 31.12.2024.</ref> 2023. aastal esines orkester 43-liikmelisena.<ref>Liisi Laanemets. [https://www.sirp.ee/monusa-energiaga-uude-aastasse/ Mõnusa energiaga uude aastasse] Sirp. 05.01.2024.</ref> Alates hooajast 2020/21 on ta juhatanud külalisdirigendina [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] orkestrit (Tšaikovski "[[Pähklipureja]]", Verdi "[[La traviata]]", Bizet' "[[Carmen]]") ning olnud [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] külalisdirigent. 2022/23 hooajal dirigeeris ta külalisdirigendina Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, kammerorkestrit Israel Camerata Jerusalem ja Bergi Sümfooniaorkestrit. 2024. aasta sügishooajast on ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent. Ta on dirigendina osalenud [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] hariduslikes muusikaprojektides / kogupereooperites "Mängime "Võluflööti"" (alates 2022. aastast) ja "Mängime "Sevilla habemeajajat"" (alates 2023. aastast). Aprillis 2024 andis ta oma esimese kontserdi [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] külalisdirigendina. Kavas oli [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohni]] [[avamäng]] "Hebriidid", [[Robert Schumann|Schumanni]] klaverikontsert a-moll ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] 36. sümfoonia. Klaverisolist oli jaapanlanna Misora Ozaki, kontserdist tegi otseülekande [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609297934/delta/e38b33be29527a979f8839dd82890a71 Delta 12. aprillil: Henri Christofer Aavik, Arete Kerge, Hispaania maastik] ERR Klassikaraadio, 12.04.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – Tallinna noor kultuuritegija 2011 (rahvusooperi Estonia noorteprojekti "Armastus salakaubaks" raames tehtud dirigenditöö eest) * 2014 – esikoht IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide konkursil * 2021–2023 Saksamaa Muusikanõukogu stipendiaat (noorte dirigentide toetusprogrammis "Forum Dirigieren des Deutschen Musikrates") * 2022 – esikoht VIII rahvusvahelisel Jorma Panula nimelisel dirigentide konkursil * 2022 – II koht V Jevgeni Svetlanovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil * 2022 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]]<ref>[https://www.sirp.ee/selgusid-muusikapreemiad-2022-laureaadid/ Selgusid muusikapreemia 2022 laureaadid] Sirp, 01.10.2022.</ref> * 2025 – Saksamaal korraldatava dirigentide auhinnavõistluse German Conducting Award peaauhind ja Kurt Masuri nimeline publikupreemia<ref>[https://kultuur.err.ee/1609837566/henri-christofer-aavik-laksin-konkursile-et-enda-arengust-vahekokkuvote-teha Henri Christofer Aavik: läksin konkursile, et enda arengust vahekokkuvõte teha] ERR Kultuur, 23.10.2025.</ref> ==Isiklikku== Henri Christofer Aaviku vend on rahvusvahelisi konkursse võitnud [[viiuldaja]] [[Hans Christian Aavik]]. Vendade ühiskontsert "Aavik & Aavik" toimus [[Pärnu kontserdimaja]]s 3. märtsil 2023, esineti koos Pärnu Linnaorkestriga.<ref>[https://www.emic.ee/esmakordselt-koos-parnu-publiku-ees---henri-christofer-aavik-ja-hans-christian-aavik Esmakordselt koos Pärnu publiku ees – Henri Christofer Aavik ja Hans Christian Aavik] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht, 03.03.2023.</ref> Koos musitseeriti ka Pärnu Linnaorkestri 31. hooaja lõpukontserdil "Hans Christian Aavik & Sibelius" 13. mail 2025.<ref>[https://www.emic.ee/sibelius-toob-vennad-aavikud-lavale-uhiselt-musitseerima Sibelius toob vennad Aavikud lavale ühiselt musitseerima] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. 05.05.2025.</ref> Muusikateatri juurde leidis ta tee tänu vanaemale, kes töötas pensionipõlves Estonia teatri kostüümilaos ning võttis lapselapsi tihti kaasa nii muusika- kui ka sõnalavastuste etendustele, samuti [[Estonia talveaed|Estonia talveaia]] üritustele.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/1609118231/kajalood Kajalood. Henri Christofer Aavik] Vikerraadio, 14. oktoober 2023 {{JÄRJESTA:Aavik, Henri Christofer}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] dd7soj4c14g2ltlbul396oo9eaaoxa9 7170787 7170785 2026-06-11T12:55:45Z Productions SARFATI 231441 7170787 wikitext text/x-wiki '''Henri Christofer Aavik''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1995]]) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Henri Christofer Aavik on õppinud [[Tabasalu Muusikakool]]is ning lõpetanud 2014. aastal<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[trompet]]i ja [[muusikateadus]]e erialal, lühikest aega on ta õppinud ka viiulit.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> Juba keskkooliõpilasena osales ta Soomes [[Sibeliuse Akadeemia]]s professor Jorma Panula noorte dirigeerimiskursustel. Aastatel 2014–2021 õppis ta dirigeerimist [[Saksamaa]]l Weimari Franz Liszti nimelises Muusikakõrgkoolis (ja lisaks [[Šveits]]is Zürichi Kunstide Koolis), kus lõpetas nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe.<ref>Ester Vilgats. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1114612/tahelepanuvaarne-saavutus-parnu-linnaorkestri-ette-astub-eesti-labi-aegade-noorim-peadirigent Tähelepanuväärne saavutus! Pärnu Linnaorkestri ette astub Eesti läbi aegade noorim peadirigent]. Õhtuleht.ee, 23.09.2024.</ref> Järgnes [[Amsterdami Kunstide Ülikool|Amsterdami]] ja [[Haagi Kuninglik Konservatoorium|Haagi Kuningliku Konservatooriumi]] ühine magistriprogramm. Ta on osalenud [[Riccardo Muti]], Daniele Gatti, [[Paavo Järvi]] ja Bruno Weili meistrikursustel ning täiendanud end uue muusika alal Christof Löseri, Steffen Schleiermacheri, Rüdiger Bohni ja Zsolt Nagy käe all.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/henri-christofer-aavik/ Henri Christofer Aaviku tutvustus] Rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 24.10.2025.</ref> ==Töö ja looming== Aavik on dirigendina töötanud umbes 70 muusikakollektiiviga (sh Zürichi Tonhalle Orkester, Weimari Riigikapell, Jena Filharmoonia Orkester, Hradec Králové Filharmoonia Orkester, Orchestra Senzaspine, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609835445/henri-christofer-aavik-voitis-saksamaal-toimunud-dirigentide-konkursil-peapreemia Henri Christofer Aavik võitis Saksamaal toimunud dirigentide konkursil peapreemia] ERR Kultuur, 21.10.2025.</ref> 2014. aastal oli ta Tallinna Muusikakeskkooli abituriendina 51. lennu ooperiprojekti (W. A. Mozart "Bastien ja Bastienne") kunstiline juht ja dirigent.<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> Aastatel 2017–2019 töötas ta Ilmenau Tehnikaülikooli (Saksamaa) Sümfooniaorkestri kunstilise juhina. 2021. aastal kutsus ta dirigendina kokku Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkestri, mille kontsertmeistriks sai viiuldaja Hans Christian Aavik. Orkester on tegutsenud projektipõhiselt, sealhulgas andnud [[Estonia kontserdisaal]]is aastalõpukontserte "Jõuluks koju", millest on otseülekandeid (ja helisalvestisi) teinud [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609554395/kontserdisaalis-jouluks-koju Kontserdisaalis: Jõuluks koju] ERR Klassikaraadio, 31.12.2024.</ref> 2023. aastal esines orkester 43-liikmelisena.<ref>Liisi Laanemets. [https://www.sirp.ee/monusa-energiaga-uude-aastasse/ Mõnusa energiaga uude aastasse] Sirp. 05.01.2024.</ref> Alates hooajast 2020/21 on ta juhatanud külalisdirigendina [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] orkestrit (Tšaikovski "[[Pähklipureja]]", Verdi "[[La traviata]]", Bizet' "[[Carmen]]") ning olnud [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] külalisdirigent. 2022/23 hooajal dirigeeris ta külalisdirigendina Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, kammerorkestrit Israel Camerata Jerusalem ja Bergi Sümfooniaorkestrit. 2024. aasta sügishooajast on ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent. Ta on dirigendina osalenud [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] hariduslikes muusikaprojektides / kogupereooperites "Mängime "Võluflööti"" (alates 2022. aastast) ja "Mängime "Sevilla habemeajajat"" (alates 2023. aastast). Aprillis 2024 andis ta oma esimese kontserdi [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] külalisdirigendina. Kavas oli [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohni]] [[avamäng]] "Hebriidid", [[Robert Schumann|Schumanni]] klaverikontsert a-moll ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] 36. sümfoonia. Klaverisolist oli jaapanlanna Misora Ozaki, kontserdist tegi otseülekande [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609297934/delta/e38b33be29527a979f8839dd82890a71 Delta 12. aprillil: Henri Christofer Aavik, Arete Kerge, Hispaania maastik] ERR Klassikaraadio, 12.04.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – Tallinna noor kultuuritegija 2011 (rahvusooperi Estonia noorteprojekti "Armastus salakaubaks" raames tehtud dirigenditöö eest) * 2014 – esikoht IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide konkursil * 2021–2023 Saksamaa Muusikanõukogu stipendiaat (noorte dirigentide toetusprogrammis "Forum Dirigieren des Deutschen Musikrates") * 2022 – esikoht VIII rahvusvahelisel Jorma Panula nimelisel dirigentide konkursil * 2022 – II koht V Jevgeni Svetlanovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil * 2022 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]]<ref>[https://www.sirp.ee/selgusid-muusikapreemiad-2022-laureaadid/ Selgusid muusikapreemia 2022 laureaadid] Sirp, 01.10.2022.</ref> * 2025 – Saksamaal korraldatava dirigentide auhinnavõistluse German Conducting Award peaauhind ja Kurt Masuri nimeline publikupreemia<ref>[https://kultuur.err.ee/1609837566/henri-christofer-aavik-laksin-konkursile-et-enda-arengust-vahekokkuvote-teha Henri Christofer Aavik: läksin konkursile, et enda arengust vahekokkuvõte teha] ERR Kultuur, 23.10.2025.</ref> ==Isiklikku== Henri Christofer Aaviku vend on rahvusvahelisi konkursse võitnud [[viiuldaja]] [[Hans Christian Aavik]]. Vendade ühiskontsert "Aavik & Aavik" toimus [[Pärnu kontserdimaja]]s 3. märtsil 2023, esineti koos Pärnu Linnaorkestriga.<ref>[https://www.emic.ee/esmakordselt-koos-parnu-publiku-ees---henri-christofer-aavik-ja-hans-christian-aavik Esmakordselt koos Pärnu publiku ees – Henri Christofer Aavik ja Hans Christian Aavik] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht, 03.03.2023.</ref> Koos musitseeriti ka Pärnu Linnaorkestri 31. hooaja lõpukontserdil "Hans Christian Aavik & Sibelius" 13. mail 2025.<ref>[https://www.emic.ee/sibelius-toob-vennad-aavikud-lavale-uhiselt-musitseerima Sibelius toob vennad Aavikud lavale ühiselt musitseerima] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. 05.05.2025.</ref> Muusikateatri juurde leidis ta tee tänu vanaemale, kes töötas pensionipõlves Estonia teatri kostüümilaos ning võttis lapselapsi tihti kaasa nii muusika- kui ka sõnalavastuste etendustele, samuti [[Estonia talveaed|Estonia talveaia]] üritustele.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/1609118231/kajalood Kajalood. Henri Christofer Aavik] Vikerraadio, 14. oktoober 2023 * [https://productions-sarfati.fr/artiste/henri-christofer-aavik/?lang=en Management Productions Internationales Albert Sarfati] {{JÄRJESTA:Aavik, Henri Christofer}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] gobco1vhl0v3z7rphu4m2imql7utoj6 7170792 7170787 2026-06-11T13:07:38Z Serols 197175 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7170787|7170787]], mille tegi [[Special:Contributions/Productions SARFATI|Productions SARFATI]] ([[User talk:Productions SARFATI|arutelu]]) Link-Spam 7170792 wikitext text/x-wiki '''Henri Christofer Aavik''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1995]]) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Henri Christofer Aavik on õppinud [[Tabasalu Muusikakool]]is ning lõpetanud 2014. aastal<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[trompet]]i ja [[muusikateadus]]e erialal, lühikest aega on ta õppinud ka viiulit.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> Juba keskkooliõpilasena osales ta Soomes [[Sibeliuse Akadeemia]]s professor Jorma Panula noorte dirigeerimiskursustel. Aastatel 2014–2021 õppis ta dirigeerimist [[Saksamaa]]l Weimari Franz Liszti nimelises Muusikakõrgkoolis (ja lisaks [[Šveits]]is Zürichi Kunstide Koolis), kus lõpetas nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe.<ref>Ester Vilgats. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1114612/tahelepanuvaarne-saavutus-parnu-linnaorkestri-ette-astub-eesti-labi-aegade-noorim-peadirigent Tähelepanuväärne saavutus! Pärnu Linnaorkestri ette astub Eesti läbi aegade noorim peadirigent]. Õhtuleht.ee, 23.09.2024.</ref> Järgnes [[Amsterdami Kunstide Ülikool|Amsterdami]] ja [[Haagi Kuninglik Konservatoorium|Haagi Kuningliku Konservatooriumi]] ühine magistriprogramm. Ta on osalenud [[Riccardo Muti]], Daniele Gatti, [[Paavo Järvi]] ja Bruno Weili meistrikursustel ning täiendanud end uue muusika alal Christof Löseri, Steffen Schleiermacheri, Rüdiger Bohni ja Zsolt Nagy käe all.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/henri-christofer-aavik/ Henri Christofer Aaviku tutvustus] Rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 24.10.2025.</ref> ==Töö ja looming== Aavik on dirigendina töötanud umbes 70 muusikakollektiiviga (sh Zürichi Tonhalle Orkester, Weimari Riigikapell, Jena Filharmoonia Orkester, Hradec Králové Filharmoonia Orkester, Orchestra Senzaspine, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609835445/henri-christofer-aavik-voitis-saksamaal-toimunud-dirigentide-konkursil-peapreemia Henri Christofer Aavik võitis Saksamaal toimunud dirigentide konkursil peapreemia] ERR Kultuur, 21.10.2025.</ref> 2014. aastal oli ta Tallinna Muusikakeskkooli abituriendina 51. lennu ooperiprojekti (W. A. Mozart "Bastien ja Bastienne") kunstiline juht ja dirigent.<ref>[https://www.sirp.ee/tallinna-muusikakeskkooli-abituurium-toob-esmakordselt-lavale-taismahus-ooperi/ Tallinna muusikakeskkooli abituurium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi] Sirp, 23.10.2014.</ref> Aastatel 2017–2019 töötas ta Ilmenau Tehnikaülikooli (Saksamaa) Sümfooniaorkestri kunstilise juhina. 2021. aastal kutsus ta dirigendina kokku Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkestri, mille kontsertmeistriks sai viiuldaja Hans Christian Aavik. Orkester on tegutsenud projektipõhiselt, sealhulgas andnud [[Estonia kontserdisaal]]is aastalõpukontserte "Jõuluks koju", millest on otseülekandeid (ja helisalvestisi) teinud [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609554395/kontserdisaalis-jouluks-koju Kontserdisaalis: Jõuluks koju] ERR Klassikaraadio, 31.12.2024.</ref> 2023. aastal esines orkester 43-liikmelisena.<ref>Liisi Laanemets. [https://www.sirp.ee/monusa-energiaga-uude-aastasse/ Mõnusa energiaga uude aastasse] Sirp. 05.01.2024.</ref> Alates hooajast 2020/21 on ta juhatanud külalisdirigendina [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] orkestrit (Tšaikovski "[[Pähklipureja]]", Verdi "[[La traviata]]", Bizet' "[[Carmen]]") ning olnud [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] külalisdirigent. 2022/23 hooajal dirigeeris ta külalisdirigendina Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, kammerorkestrit Israel Camerata Jerusalem ja Bergi Sümfooniaorkestrit. 2024. aasta sügishooajast on ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent. Ta on dirigendina osalenud [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] hariduslikes muusikaprojektides / kogupereooperites "Mängime "Võluflööti"" (alates 2022. aastast) ja "Mängime "Sevilla habemeajajat"" (alates 2023. aastast). Aprillis 2024 andis ta oma esimese kontserdi [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] külalisdirigendina. Kavas oli [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohni]] [[avamäng]] "Hebriidid", [[Robert Schumann|Schumanni]] klaverikontsert a-moll ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] 36. sümfoonia. Klaverisolist oli jaapanlanna Misora Ozaki, kontserdist tegi otseülekande [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1609297934/delta/e38b33be29527a979f8839dd82890a71 Delta 12. aprillil: Henri Christofer Aavik, Arete Kerge, Hispaania maastik] ERR Klassikaraadio, 12.04.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2011 – Tallinna noor kultuuritegija 2011 (rahvusooperi Estonia noorteprojekti "Armastus salakaubaks" raames tehtud dirigenditöö eest) * 2014 – esikoht IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide konkursil * 2021–2023 Saksamaa Muusikanõukogu stipendiaat (noorte dirigentide toetusprogrammis "Forum Dirigieren des Deutschen Musikrates") * 2022 – esikoht VIII rahvusvahelisel Jorma Panula nimelisel dirigentide konkursil * 2022 – II koht V Jevgeni Svetlanovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil * 2022 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]]<ref>[https://www.sirp.ee/selgusid-muusikapreemiad-2022-laureaadid/ Selgusid muusikapreemia 2022 laureaadid] Sirp, 01.10.2022.</ref> * 2025 – Saksamaal korraldatava dirigentide auhinnavõistluse German Conducting Award peaauhind ja Kurt Masuri nimeline publikupreemia<ref>[https://kultuur.err.ee/1609837566/henri-christofer-aavik-laksin-konkursile-et-enda-arengust-vahekokkuvote-teha Henri Christofer Aavik: läksin konkursile, et enda arengust vahekokkuvõte teha] ERR Kultuur, 23.10.2025.</ref> ==Isiklikku== Henri Christofer Aaviku vend on rahvusvahelisi konkursse võitnud [[viiuldaja]] [[Hans Christian Aavik]]. Vendade ühiskontsert "Aavik & Aavik" toimus [[Pärnu kontserdimaja]]s 3. märtsil 2023, esineti koos Pärnu Linnaorkestriga.<ref>[https://www.emic.ee/esmakordselt-koos-parnu-publiku-ees---henri-christofer-aavik-ja-hans-christian-aavik Esmakordselt koos Pärnu publiku ees – Henri Christofer Aavik ja Hans Christian Aavik] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht, 03.03.2023.</ref> Koos musitseeriti ka Pärnu Linnaorkestri 31. hooaja lõpukontserdil "Hans Christian Aavik & Sibelius" 13. mail 2025.<ref>[https://www.emic.ee/sibelius-toob-vennad-aavikud-lavale-uhiselt-musitseerima Sibelius toob vennad Aavikud lavale ühiselt musitseerima] Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. 05.05.2025.</ref> Muusikateatri juurde leidis ta tee tänu vanaemale, kes töötas pensionipõlves Estonia teatri kostüümilaos ning võttis lapselapsi tihti kaasa nii muusika- kui ka sõnalavastuste etendustele, samuti [[Estonia talveaed|Estonia talveaia]] üritustele.<ref>Leonora Palu. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/henri-christofer-aavik-klassikaline-muusika-%C3%B5petab-t%C3%B5eliselt-s%C3%BCvenema Henri Christofer Aavik: klassikaline muusika õpetab tõeliselt süvenema] Ajakiri Muusika, 17.10.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/1609118231/kajalood Kajalood. Henri Christofer Aavik] Vikerraadio, 14. oktoober 2023 {{JÄRJESTA:Aavik, Henri Christofer}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] dd7soj4c14g2ltlbul396oo9eaaoxa9 0 703384 7170862 7025378 2026-06-11T15:09:00Z Harold 12724 {{delete|dubious notability, crosswiki spam}} 7170862 wikitext text/x-wiki {{delete|dubious notability, crosswiki spam}} [[Fail:Полина Малашёнок (певица).jpg|pisi|Palina Malašonak]] '''Polina Jevgenjevna Malašonok''' ([[Valgevene keel]]es ''Паліна Яўгенаўна Малашонак''; sündinud [[8. august|8. augustil]] [[2005]] [[Mahilioŭ oblast]]is [[Svihanava]]s) on [[Valgevene]] laulja ja näitleja. Valgevene Vabariigi rahvakunstnik (2021). 2020. aastal sai Malašonok laialdaselt tuntuks, kui ta [[2020. aasta Valgevene meeleavaldused|Valgevene valitsusvastaste protestide]] ajal ronis barrikaadile ja esitas julgeolekujõudude ees romanssi "Белой акации гроздья душистые" ("''Lõhnavad valge akaatsia kimbud''"). Etteaste, mida peeti toetuse märgiks Valgevene [[OMON]]ile, äratas avalikkuse tähelepanu ja viis tema koostööni Valgevene riikliku ringhäälinguorganisatsiooniga [[Belteleradiokompanija]]. Tema muusikukarjääri toetas ka organisatsiooni direktor [[Ivan Eismont]], kellega ta hiljem lähedasteks sõpradeks sai.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Polina Malashenok |url=https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213122815/https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisaeg=2024-12-13 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=The Movie Database |keel=en-US |url-olek=töötab }}</ref> 2023. aastal kritiseeris Polina Malašonok vastuoluliselt vene lauljat [[Veronika Sõromlja]]t, kes esitas laulu "Не мешай". Malasonok süüdistas Sõromljat "maitsetuse demonstreerimises Venemaa riigitelevisioonis".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Выступление — ужас: Полина Малашёнок призвала цензурировать |url=https://fishki.net/4509939-vystuplenie--uzhas-polina-malashyonok-prizvala-cenzurirovaty.html |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=fishki.net |keel=ru}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Malašonok, Polina}} [[Kategooria:Valgevene lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] s6i3mnji1d1c0cyhjgi5i0u8tn2pthi 0 704452 7171102 7092101 2026-06-12T07:33:41Z Kuriuss 38125 7171102 wikitext text/x-wiki '''Eugen Below''' (perekonnanimi ka '''Belov'''; [[21. oktoober]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[6. jaanuar]] [[1996]] Tallinn) oli eesti spordiajakirjanik, -kohtunik, -tegelane ja -ajaloolane. Ta lõpetas 1930. aastal Tallinna Vene Eragümnaasiumi. Spordihuvi tekkis [[Nõmme linn|Nõmmel]] kodutänavail jalgpalli mängides, gümnaasiumis harrastas ka võrk- ja korvpalli, kergejõustikku ning uisutamist. Spordireporteri tööd alustas 1938. aastal, kutseline ajakirjanik oli alates 1945. aastast. Töötas ajalehtede [[Rahva Hääl]] ja [[Molodjož Estonii]] ning aastatel 1961–1973 ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] toimetuses. ==Spordikohtuniku ja -tegelasena== Tegutses kohtunikuna alates 1938. aastast mitmel spordialal, alates 1948. aastast pühendus [[võrkpall]]ile. Oli [[NSVL|NSV Liidu]] meistrivõistlustel peakohtuniku asetäitja ja kümnetel [[Eesti NSV]] meistrivõistlustel peakohtunik (1955 üleliiduline kategooria). *1945 Tallinna käsipallikohtunike kogu juhatuse liige *1948 Eesti NSV Võrkpallisektsiooni/ Võrkpalliföderatsiooni esimene esimees **1952–1986 aseesimees **1952–1986 ka kohtunikekogu esimees ==Looming== Tegi kaastööd "Kehakultuurlase aastaraamatule", [[Spordileht|Spordilehele]] ja "[[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia]]le". Kogus üle 40 aasta jalg-, võrk- ja korvpallialaseid statistilisi materjale. ===Raamatuid=== *"Jalgpall. Minevikust tänapäevani". Koostaja [[Lembit Koik]], autorid Eugen Below, [[Lembit Koik]], [[Oskar Koni]], [[Otto Reinlo]], [[Elmar Saar]], [[Karl-Rudolf Sillak]] ja [[Villi Vainula]]. Tallinn 1970 ==Liikmesus== *1957 [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit]] *1957 Spordiajakirjanike sektsiooni asutajaid ja kauaaegne juhatuse sekretär == Tunnustus == *Valiti 3 korda NSV Liidu ja 33 korda Eesti NSV kümne parima võrkpallikohtuniku hulka *1966 üleliiduline aukohtunik võrkpallis *1989 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli võrkpallitegelane [[Inta Belov]] ning nende poeg oli korvpallitegelane [[Jüri-Egil Below]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Eugen_Below}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/GJANGnx0Rr25 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Below, Eugen}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 5cezzzg18tph2m3i8ww73syspwdor0i 0 704453 7171098 7023802 2026-06-12T07:31:31Z Kuriuss 38125 7171098 wikitext text/x-wiki '''Inta Belov''' (perekonnanimi ka '''Below''', [[1949]]. aastani '''Prauliņa'''; [[20. juuni]] [[1923]] [[Smiltene]] – [[22. mai]] [[2018]] [[Tallinn]]) oli [[Läti]] [[võrkpall]]ur ning Eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik. Ta lõpetas 1954. aastal [[Läti Riiklik Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]] farmatseudina. Töötas Eesti NSV Apteekide Peavalitsuse Kontrollanalüüsi Kesklaboratooriumis, oli seal üle 20 aasta juhataja asetäitja. ==Sportlasena== Sportima hakkas 1938. aastal keskkoolis. Tuli võrkpallis aastatel 1946–1951 [[Läti NSV]] meistriks. Tuli aastatel 1953, 1954 ja 1956 Tallinna Kalevi naiskonnas [[Eesti NSV]] meistriks. Kuulus aastatel 1952–1956 Eesti NSV koondisse. ==Spordikohtunikuna== *1962 üleliidulise kategooria võrkpallikohtunik ==Tunnustus== *1954 [[NSV Liidu meistersportlane]] *valiti 11 korda Eesti NSV kümne parima võrkpallikohtuniku hulka *naiskohtunikest esimene, kes valiti NSV Liidu kümne parima võrkpallikohtuniku, hiljem 3 parima naisspordikohtuniku hulka ==Isiklikku== Tema abikaasa oli võrkpallitegelane ja spordiajaloolane [[Eugen Below]] ning nende poeg oli korvpallitegelane [[Jüri-Egil Below]]. ==Välislingid== *{{ESBL|Inta_Below}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/GJANGnx0Rr25 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Belov, Inta}} [[Kategooria:Läti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti naisvõrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti lätlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2018]] ajhcbp1xs2ptmvcbdlhtyjbaziec513 0 704845 7171021 7094191 2026-06-11T22:37:48Z ~2026-34575-42 231470 7171021 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Raudsepp, 2025, ametikett.jpg|pisi|Peeter Raudsepp 2025. aastal Tallinna linnapea ametiketiga]] '''Peeter Raudsepp''' (sündinud [[24. mai]]l [[1970]]) on eesti madaljuht ja poliitik, alates detsembrist 2025 [[Tallinna linnapea]]. Ta on töötanud juhtivatel ametikohtadel nii avalikus sektoris kui ka erasektoris ning tegutsenud majandusanalüüsi, ettevõtluse ja avaliku halduse valdkonnas. ==Haridus== Peeter Raudsepp on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]], kus ta õppis rahanduse ja krediidi erialal aastatel 1988–1992. Tema haridus on võrdsustatud magistrikraadiga.<ref name="CV" /> == Töökäik == Raudsepp töötas 1990. aastatel kaubandus- ja finantssektoris. Aastatel 1993–1998 töötas ta ETK Hulgi AS-i juhatuse esimehena, olles varem sama ettevõtte finantsist ja rahandusdirektor.<ref name="CV" /> 1998. aastal töötas ta [[Hoiupank|Hoiupangas]] ja [[Hansapank|Hansapangas]] jaepanganduse direktorina.<ref name="CV" /> 1998. aasta lõpust kuni 1999. aasta keskpaigani oli arendusdirektor jaekaubandusettevõttes Astri AS.<ref name="CV" /> Aastatel 1999–2003 oli ta Rautakesko Eesti AS-i ([[K-Rauta]]) juhatuse esimees ning 2003–2006 [[Eesti Post]] AS-i juhatuse esimees.<ref>[https://www.postimees.ee/1378281/eesti-posti-uus-juht-on-peeter-raudsepp "Eesti Posti uus juht on Peeter Raudsepp"] Postimees, 14. oktoober 2003</ref><ref>[https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2006/09/18/politiseeritud-eesti-posti-ette-valiti-ametnik "Politiseeritud Eesti Posti ette valiti ametnik"] Äripäeva kinnisvarauudised, 18. september 2006</ref> Hiljem on ta juhtinud suurettevõtteid [[Werol]] AS (2007–2008) ja Tehas Metallist AS (2012–2016) ning töötanud iseseisva ettevõtluskonsultandina.<ref name="CV">[https://elmorent.ee/wp-content/uploads/2022/06/Peeter-Raudsepp-CV-1.pdf Peeter Raudsepp: CV]</ref> Aastatel 2019–2021 oli Raudsepp [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e (EAS) juhatuse esimees.<ref>{{Netiviide|pealkiri=EASi uus juht on Peeter Raudsepp|url=https://eis.ee/easi-uus-juht-on-peeter-raudsepp|väljaanne=Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus|kuupäev=2019-12-06|vaadatud=2025-11-29|keel=et|perekonnanimi=Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus}}</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/saated/2021/12/13/easi-juht-minu-missioon-lopeb-easi-loppemisega "EASi juht: minu missioon lõpeb EASi lõppemisega"] Äripäev, 13. detsember 2021</ref> Aastatel 2023–2025 töötas ta [[Eesti Konjunktuuriinstituut|Eesti Konjunktuuriinstituudi]] direktorina.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Konjunktuuriinstituudi juhiks sai Peeter Raudsepp|url=https://www.err.ee/1608972182/konjunktuuriinstituudi-juhiks-sai-peeter-raudsepp|väljaanne=ERR|kuupäev=2023-05-09|vaadatud=2025-11-28|keel=et|perekonnanimi=ERR}}</ref> 2025. aasta 28. novembril esitas erakond [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ta [[Tallinna linnapea]] kandidaadiks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-28 |pealkiri=Isamaa Tallinna linnapeakandidaat on Peeter Raudsepp |url=https://www.err.ee/1609870644/isamaa-tallinna-linnapeakandidaat-on-peeter-raudsepp |vaadatud=2025-11-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 8. detsembril 2025 valis [[Tallinna linnavolikogu]] Peeter Raudsepa Tallinna linnapeaks.<ref name="linnapeaks">[https://www.err.ee/1609879795/volikogu-kinnitas-tallinna-linnapeaks-peeter-raudsepa "Volikogu kinnitas Tallinna linnapeaks Peeter Raudsepa"] ERR, 8. detsember 2025</ref> Salajasel hääletusel sai Raudsepp 46 poolthäält. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 40 poolthäält.<ref name="linnapeaks" /> Hääletusel osales 74 saadikut.<ref name="linnapeaks" /> Isamaa ja Keskerakonna võimuleppe järgi on ta selles ametis kaks aastat, misjärel läheb linnapea koht [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] kätte.<ref name="linnapeaks" /> == Ühiskondlik tegevus == Peeter Raudsepp on seotud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku [[Tallinna Jaani kogudus]]ega, kus ta on aktiivne liige ja osaleb koguduse tegevustes.<ref>[https://eestikirik.ee/tallinna-jaani-kogudus-sai-uue-juhatuse-esimehe "Tallinna Jaani kogudus sai uue juhatuse esimehe"] Eesti Kirik, 26. mai 2021</ref> ==Isiklikku== Tema isa on majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]].<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/TPEP/article/download/18354/13124/20830 PROFESSOR VAMBOLA RAUDSEPP – 80] (PDF)</ref> Tal on neli last. Tema elukaaslane on kommunikatsiooniekspert [[Inge Rumessen]] (sündinud 30. märtsil 1977). Raudsepa huvide hulka kuulub [[ornitoloogia]]. Ta on pikk aega tegelenud [[linnuvaatlus]]ega, osalenud loodushariduslikes tegevustes<ref>Joonas Kerge. [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/30/igauks-voib-olla-linnuvaatleja "Igaüks võib olla linnuvaatleja"] Äripäev, 30. august 2014</ref> ning kuulunud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u nõukokku.<ref>[https://www.eoy.ee/ET/1102-eesti-ornitoloogia%C3%BChingu-%C3%BCldkoosolekul-valiti-uus-n%C3%B5ukogu-ja-auliikmed/ "Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul valiti uus nõukogu ja auliikmed"] Eesti Ornitoloogiaühing, 12. aprill 2018</ref> Peeter Raudsepp valdab eesti keelt emakeelena ning oskab inglise, soome ja vene keelt.<ref name="CV" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.inforegister.ee/327068-ID/ Peeter Raudsepp – Inforegister] {{JÄRJESTA:Raudsepp, Peeter}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Võrukesed]] mpus9mf9b3ow3y7vrf1az4d0l7y9n2o 7171023 7171021 2026-06-11T22:39:25Z ~2026-34575-42 231470 7171023 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Raudsepp, 2025, ametikett.jpg|pisi|Peeter Raudsepp 2025. aastal Tallinna linnapea ametiketiga]] '''Peeter Raudsepp''' (sündinud [[24. mai]]l [[1970]]) on eesti tippjuht ja poliitik, alates detsembrist 2025 [[Tallinna linnapea]]. Ta on töötanud juhtivatel ametikohtadel nii avalikus sektoris kui ka erasektoris ning tegutsenud majandusanalüüsi, ettevõtluse ja avaliku halduse valdkonnas. ==Haridus== Peeter Raudsepp on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]], kus ta õppis rahanduse ja krediidi erialal aastatel 1988–1992. Tema haridus on võrdsustatud magistrikraadiga.<ref name="CV" /> == Töökäik == Raudsepp töötas 1990. aastatel kaubandus- ja finantssektoris. Aastatel 1993–1998 töötas ta ETK Hulgi AS-i juhatuse esimehena, olles varem sama ettevõtte finantsist ja rahandusdirektor.<ref name="CV" /> 1998. aastal töötas ta [[Hoiupank|Hoiupangas]] ja [[Hansapank|Hansapangas]] jaepanganduse direktorina.<ref name="CV" /> 1998. aasta lõpust kuni 1999. aasta keskpaigani oli arendusdirektor jaekaubandusettevõttes Astri AS.<ref name="CV" /> Aastatel 1999–2003 oli ta Rautakesko Eesti AS-i ([[K-Rauta]]) juhatuse esimees ning 2003–2006 [[Eesti Post]] AS-i juhatuse esimees.<ref>[https://www.postimees.ee/1378281/eesti-posti-uus-juht-on-peeter-raudsepp "Eesti Posti uus juht on Peeter Raudsepp"] Postimees, 14. oktoober 2003</ref><ref>[https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2006/09/18/politiseeritud-eesti-posti-ette-valiti-ametnik "Politiseeritud Eesti Posti ette valiti ametnik"] Äripäeva kinnisvarauudised, 18. september 2006</ref> Hiljem on ta juhtinud suurettevõtteid [[Werol]] AS (2007–2008) ja Tehas Metallist AS (2012–2016) ning töötanud iseseisva ettevõtluskonsultandina.<ref name="CV">[https://elmorent.ee/wp-content/uploads/2022/06/Peeter-Raudsepp-CV-1.pdf Peeter Raudsepp: CV]</ref> Aastatel 2019–2021 oli Raudsepp [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e (EAS) juhatuse esimees.<ref>{{Netiviide|pealkiri=EASi uus juht on Peeter Raudsepp|url=https://eis.ee/easi-uus-juht-on-peeter-raudsepp|väljaanne=Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus|kuupäev=2019-12-06|vaadatud=2025-11-29|keel=et|perekonnanimi=Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus}}</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/saated/2021/12/13/easi-juht-minu-missioon-lopeb-easi-loppemisega "EASi juht: minu missioon lõpeb EASi lõppemisega"] Äripäev, 13. detsember 2021</ref> Aastatel 2023–2025 töötas ta [[Eesti Konjunktuuriinstituut|Eesti Konjunktuuriinstituudi]] direktorina.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Konjunktuuriinstituudi juhiks sai Peeter Raudsepp|url=https://www.err.ee/1608972182/konjunktuuriinstituudi-juhiks-sai-peeter-raudsepp|väljaanne=ERR|kuupäev=2023-05-09|vaadatud=2025-11-28|keel=et|perekonnanimi=ERR}}</ref> 2025. aasta 28. novembril esitas erakond [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ta [[Tallinna linnapea]] kandidaadiks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-28 |pealkiri=Isamaa Tallinna linnapeakandidaat on Peeter Raudsepp |url=https://www.err.ee/1609870644/isamaa-tallinna-linnapeakandidaat-on-peeter-raudsepp |vaadatud=2025-11-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 8. detsembril 2025 valis [[Tallinna linnavolikogu]] Peeter Raudsepa Tallinna linnapeaks.<ref name="linnapeaks">[https://www.err.ee/1609879795/volikogu-kinnitas-tallinna-linnapeaks-peeter-raudsepa "Volikogu kinnitas Tallinna linnapeaks Peeter Raudsepa"] ERR, 8. detsember 2025</ref> Salajasel hääletusel sai Raudsepp 46 poolthäält. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 40 poolthäält.<ref name="linnapeaks" /> Hääletusel osales 74 saadikut.<ref name="linnapeaks" /> Isamaa ja Keskerakonna võimuleppe järgi on ta selles ametis kaks aastat, misjärel läheb linnapea koht [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] kätte.<ref name="linnapeaks" /> == Ühiskondlik tegevus == Peeter Raudsepp on seotud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku [[Tallinna Jaani kogudus]]ega, kus ta on aktiivne liige ja osaleb koguduse tegevustes.<ref>[https://eestikirik.ee/tallinna-jaani-kogudus-sai-uue-juhatuse-esimehe "Tallinna Jaani kogudus sai uue juhatuse esimehe"] Eesti Kirik, 26. mai 2021</ref> ==Isiklikku== Tema isa on majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]].<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/TPEP/article/download/18354/13124/20830 PROFESSOR VAMBOLA RAUDSEPP – 80] (PDF)</ref> Tal on neli last. Tema elukaaslane on kommunikatsiooniekspert [[Inge Rumessen]] (sündinud 30. märtsil 1977). Raudsepa huvide hulka kuulub [[ornitoloogia]]. Ta on pikk aega tegelenud [[linnuvaatlus]]ega, osalenud loodushariduslikes tegevustes<ref>Joonas Kerge. [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/30/igauks-voib-olla-linnuvaatleja "Igaüks võib olla linnuvaatleja"] Äripäev, 30. august 2014</ref> ning kuulunud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u nõukokku.<ref>[https://www.eoy.ee/ET/1102-eesti-ornitoloogia%C3%BChingu-%C3%BCldkoosolekul-valiti-uus-n%C3%B5ukogu-ja-auliikmed/ "Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul valiti uus nõukogu ja auliikmed"] Eesti Ornitoloogiaühing, 12. aprill 2018</ref> Peeter Raudsepp valdab eesti keelt emakeelena ning oskab inglise, soome ja vene keelt.<ref name="CV" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.inforegister.ee/327068-ID/ Peeter Raudsepp – Inforegister] {{JÄRJESTA:Raudsepp, Peeter}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Võrukesed]] 2j2v37kk1bwrdot30s9ksll7tyd8qcx 0 704967 7171103 7084457 2026-06-12T07:34:55Z Kuriuss 38125 7171103 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Cindy Õunpuu | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = {{Riigi ikoon|Kanada}} Kanada | sünniaeg = {{süv|1966|11|11}} | sünnikoht = [[Toronto]], [[Kanada]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm | kaal = 64 kg | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|[[Ujumine 1970. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel#200 m rinnuli|200 m rinnuli]]}} }} '''Cindy Õunpuu''' (perekonnanimi inglispäraselt ka '''Ounpuu'''; abielus '''Yelle'''; sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1966]] [[Toronto]]s) on [[Kanada]] endine [[ujumine (spordiala)|ujuja]] (oli spetsialiseerunud [[rinnuliujumine|rinnuliujumisele]]) ning heategevus- ja sporditegelane. Lõpetanud USA-s Florida Gainsville'i ülikooli. Ta nimetati 13. veebruaril 2020 Kanada Olümpiafondi tegevjuhiks.<ref name="COC">[https://sirc.ca/news/cindy-yelle-named-ceo-of-the-canadian-olympic-foundation "''Cindy Yelle Named CEO of the Canadian Olympic Foundation''"]. Sport Information Resource Centre (SIRC). Inglise keeles, vaadatud 29. november 2025</ref><ref>Matthew De George. [https://www.swimmingworldmagazine.com/news//news/olympian-cindy-yelle-named-canadian-olympic-foundation-ceo// "''Olympian Cindy Yelle Named Canadian Olympic Foundation CEO''"]. Swimming World, 13.02.2020. Vaadatud 29. novembril 2025 </ref> ==Sportlasena== Hakkas ujumist harrastama koolieelikuna [[Mai Kreem]]i juhendamisel. Kuulus kuni 1979. aastani [[Toronto Spordiselts Kalev|Toronto Kalevisse]], hiljem [[Etobicoke]]'i ujumisklubisse. Tema treenerid on olnud Paul Bergen ja Randy Reese. Juba üheksa-aastaselt pandi ta võistlema ja 12-aastaselt ujus oma vanusegrupi uue [[Ontario]] rekordi.<ref name="Raigna">Harald Raigna. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meieelukanada19851205.2.45.1 "Cindy Õunpuu parim Kanada naisujuja 1985. a"]. Meie Elu = ''Our Life'' nr 49, 5. detsember 1985. Lk 10</ref> Ta oli kokku viiekordne Kanada meister rinnuli- ja teateujumises. Kuulus aastatel 1983–1986 Kanada koondisse. Parandanud Kanada ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e rekordeid. Oli [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese 1984. aasta suveolümpiamängude]] [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel|ujumisvõistlusel]] Kanada koondise varuvõistleja nii 100 meetri kui ka 200 meetri rinnuliujumises. Lõpuks ta koondise treeneri otsusega võistlema ei pääsenudki.<ref name="Raigna" /> Olümpiamängude ajal korraldati ka üksikutele reservi jäetud võistlejatele katsevõistlusi ja sellel võistlusel Cindy Õunpuu saavutas 200 meetri rinnuliujumises aja, millega ta oleks lõppvõistlusel võinud võita pronksmedali.<ref name="Raigna" /> [[Briti Rahvaste Ühenduse mängud|13. Briti Rahvaste Ühenduse mängudel]] 1986. aastal [[Edinburgh]]is sai ta 200 m rinnuliujumises hõbemedali. Sai [[1986. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|5. ujumise maailmameistrivõistlustel]] 1986. aastal [[Madrid]]is 100 meetri rinnuliujumises 8. ja 200 meetri rinnuliujumises 5. koha. 1. Vaikse ookeani mängudel 1985. aastal [[Tokyo]]s võitis ta 100 meetri rinnuli- ja 4 × 100 meetri kombineeritud teateujumises kuldmedali. Need olid Kanada ainukesed kuldmedalid sellelt võistluselt. Ta sai ka 200 meetri rinnuliujumises hõbemedali. ==Tunnustus== *1985 – Kanada aasta parim naisujuja *2001 – Ontario Veespordi Kuulsuste Koda<ref name="COC" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Tiit Lääne]]. Välis-Eesti spordielu 1940–1991. Tallinn 2000. Lk 191–192 *Tiit Lääne. Eesti sportlased olümpiamängudel: Ateena 1896 – Peking 2008. Tallinn 2009. Lk 181 *Eesti ujumise lugu. Peatoimetaja [[Deivil Tserp]]. Tallinn 2017. Lk 276 ==Välislingid== *{{ESBL|Cindy_Õunpuu}} *[https://www.worldaquatics.com/athletes/1074429/cindy-ounpuu World Aquatics] *[https://floridagators.com/galleries/womens-swimming-and-diving/womens-swimming-diving-olympians/cindy-ounpuu-1984-canada-olymp/7896/298603 Cindy Ounpuu 1984 Canada Olympic team] *[https://www.youtube.com/watch?v=5w-Enoe3Sk4 Ujuja Cindy Õunpuu meenutab oma esimest olümpiamängudel viibimist Kanada rahvuskoondise liikmena. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum salvestas 2018. aasta augustis Spordimälu projekti raames Cindy Õunpuuga eluloointervjuu]. YouTube, 1. november 2018 {{DEFAULTSORT:Õunpuu, Cindy}} [[Kategooria:Kanada ujujad]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] sekne4b5r83h35luilvx15ubdj35crw 0 705332 7170990 7159811 2026-06-11T20:36:15Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest toimetasin artikli ning lisasin sinna ka juhendaja parandused. 7170990 wikitext text/x-wiki '''Platinotüüp''' (inglise keeles ''platinum print'') on eriti vastupidava ja kauapüsiva kujutisega fotograafiline pilt, mis valmistati [[Plaatinasoolad|plaatinasoolade]] abil valgustundlikuks muudetud paberile või muule alusele. '''Platinotüüpia''' on ajalooline fototrükitehnika. Platinotüüpe hinnatakse nende delikaatse kujutise ja peente halltoonide poolest. Neid iseloomustab tonaalne külmus – kujutis koosneb sinakasmustadest ja pehmete üleminekutega halltoonidest. Platinotüübid on väga vastupidavad, nende eluiga on tavaliste fotode omast mitu korda pikem. Plaatinarühma metallid on keemiliste reaktsioonide suhtes väga stabiilsed ja tänu sellele kahjustuvad trükised aja jooksul vähe, olles isegi kullast stabiilsemad.<ref>Stevenson, John (2007-09-24). [https://web.archive.org/web/20240629175534/https://www.collectorsguide.com/fa/fa031.shtml "Platinum Photography"]. ''The Collector's Guide''. Archived from [http://www.collectorsguide.com/fa/fa031.shtml#RESOURCES the original] on 2024-06-29. Retrieved 2013-07-28.</ref> Arvatakse, et plaatinast kujutis võib säilida tuhandeid aastaid. Platinotüüpia tehnoloogilise protsessi leiutas inglane [[William Willis]] 1873. aastal. Vajalikku paberit hakati tootma müügiks 1879. aastal. Seda nimetati kaunite kujutiste poolest sajandivahetuse kunstpaberiks. Platinotüüpia oli populaarne kuni [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] alguseni, mil plaatina muutus defitsiitseks. Seda hakati asendama odavama [[pallaadiumtehnoloogia]]ga, mis andis üsna sarnase tulemuse. Plaatinapaberi tootmisest loobuti täielikult 1930. aastatel. Platinotüüpiat kasutasid eriti palju piktorialistliku fotograafia viljelejad. Üks tuntumaid selle tehnika kasutajaid oli [[Frederick H. Evans]]. Tema valmistas oma fotosid plaatina ja raudtsüaniidi segust koosnevale emulsioonile ning saavutas kauneid sinaka või rohekas-sinaka tonaalsusega teoseid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Linnap |eesnimi=P |pealkiri=Maailma fotograafia ajalugu. Silmakirjad 7. |kirjastus=Bookmill |aasta=2013 |isbn=9789985991558 |lehekülg=410-411}}</ref> == Protsess == Plaatinaprotsess nõudis [[Negatiiv|negatiivi]] otsest kokkupuudet paberiga ilma suurenduseta, seega pidid negatiivid olema veatud ja sama suured kui soovitud lõppkujutis. Seejärel kaeti paber käsitsi plaatinaemulsiooniga. Pärast kuivamist asetati paber negatiivi alla ning valgustati enne töötlemist. Katsetused näitasid, et prinditud kujutise uuesti katmine sekundaarse emulsiooniga ning pildi teine või kolmas säritus samale paberilehele andis suurema sügavuse ja peenema tulemuse. Negatiivi ja kujutise täpse joondamise probleem lahendati mitmik­särituse abil, kasutades graafikakunstist laenatud tehnikat: paber kinnitati alumiiniumplaadile, mille ülemises servas olid registreerimisjooned. Emulsioonide valmistamisel oldi väga hoolikas ning täpsed koostised varieerusid märkimisväärselt. Soovitud tulemuse saavutamiseks lisati katetesse sageli pallaadiumi- ja rauasoolasid.<ref>[https://www.phillips.com/detail/irving-penn/NY040123/177 "Irving Penn - Photographs New York Tuesday, April 4, 2023".]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Fotograafia]] d85lewmxnflr41cpr1h71l5psvpwt60 0 705437 7170991 7159837 2026-06-11T20:38:08Z Merikemitnits 216635 Eemaldasin keeletoimetuse vajadusele viitava sildi, sest toimetasin artikli ning lisasin sinna ka juhendaja parandused. 7170991 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vegan Agave Maple Syrup (4106720135).jpg|pisi|paremal|Agaavisiirup]]'''Agaavisiirup''' on taimse päritoluga magustaja, mida kasutatakse toidu valmistamisel mee ja suhkru asemel.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Agaavisiirup - tervislik alternatiiv suhkrule |url=https://www.looduspere.ee/blogi/agaavisiirup-tervislik-alternatiiv-suhkrule/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad |keel=et}}</ref> Seda saadakse agaavikaktuse mahlast, eelkõige sinisest agaavist (''Agave tequilana'').<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Agavendickensaft |url=https://raevoluz.com/lexikon/agavendicksaft/ |vaadatud=18. novembril 2025 |väljaanne=Raevoluz}}</ref><ref name=":0" /> [[Asteegid]] ja [[Maiade tsivilisatsioon|maiad]] kasutasid agaavisiirupit nii toidus kui ka ravimites, samuti ohverdati seda jumalatele. Hiljem hakati seda kasutama mee ja suhkru asemel.<ref name=":1" /> == Agaaviliigid ja levikuala == [[Fail:Asparagales - Agave tequilana - 5.jpg|pisi|paremal|Sinine agaav (''Agave tequilana'')]]Agaavitaimed kuuluvad agaavi perekonda (''Agave''), mis kuulub aspariliste (''Asparagaceae'') sugukonda.''<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Saraiva |eesnimi=Ariana |perekonnanimi2=Carrascosa |eesnimi2=Conrado |perekonnanimi3=Ramos |eesnimi3=Fernando |perekonnanimi4=Raheem |eesnimi4=Dele |perekonnanimi5=Raposo |eesnimi5=António |kuupäev=2022-06-08 |pealkiri=Agave Syrup: Chemical Analysis and Nutritional Profile, Applications in the Food Industry and Health Impacts |url=https://www.mdpi.com/1660-4601/19/12/7022 |ajakiri=International Journal of Environmental Research and Public Health |keel=en |aastakäik=19 |üksiknumber=12 |lehekülg=7022 |doi=10.3390/ijerph19127022 |issn=1660-4601}}</ref>'' Looduses leidub üle 200 agaaviliigi.<ref name=":1" /> Agaavitaimed kasvavad [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosas, [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]] ning [[Mehhiko]]s [[Jalisco osariik|Jalisco]], [[Nayariti osariik|Nayariti]], [[Michoacáni osariik|Michoacáni]] ja [[Guanajuato osariik|Guanajuato]] osariikides. Nad vajavad kasvuks toitainerikast mulda ning kuiva ja sooja keskkonda, kus temperatuur jääb vahemikku 20–30 °C.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Agaavisiirupi tootmisel on kõige olulisemad liigid sinine agaav ehk ''Agave tequilana'' ja ''Agave salmiana.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2018-03-08 |pealkiri=Agaav katab, toidab ja joovastab |url=https://maaelu.postimees.ee/4432727/agaav-katab-toidab-ja-joovastab |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}</ref>'' Sinisest agaavist valmistatakse ka [[Tekiila|tekiilat]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Agave nectar nutrition: calories, carbs, GI, protein, fiber, fats |url=https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231001081957/https://foodstruct.com/food/sweetener-syrup-agave |arhiivimisaeg=2023-10-01 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Food Struct |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> == Siirupi valmistamine == Agaavisiirupit toodetakse peamiselt Mehhikos. Agaavitaimed valmivad pärast seitse kuni kümme aastat kasvamist, seejärel lõigatakse taimelt lehed ning eemaldatakse selle süda ehk ''piña''. ''Piña'' purustatakse ja jahvatatakse, et taimemahla kätte saada. Saadud mahl kurnatakse mitu korda, kuni see muutub puhtaks. Järgmisena mahla kuumutatakse, mille käigus vesi aurustub ning vedelik muutub siirupitaoliseks. Kui siirup on piisavalt paksenenud, siis jahutatakse see maha. Pärast seda siirup pakendatakse ja tehakse kvaliteedikontroll. Eduka kontrolli järel läheb agaavisiirup müüki.<ref name=":1" /> == Konsistents ja toiteväärtus == Agaavisiirup koosneb [[Süsivesinikud|süsivesikutest]] (76%), veest (23%) ja muudest toitainetest (vähem kui 1%).<ref name=":5" /> 100 grammi agaavisiirupi energiasisaldus on 310 kcal (1297 kJ). See sisaldab 76,4 grammi süsivesikuid, 22,9 grammi vett, 0,5 grammi [[Rasvad|rasvu]], 0,1 grammi [[Valgud|valke]] ja 0,2 grammi muid aineid.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Agave (syrup) |url=https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250712062541/https://glycemic-index.net/agave-syrup/ |arhiivimisaeg=2025-07-12 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=glycemic-index.net |keel=en |url-olek=töötab}}</ref><ref name=":6">{{Uudiseviide |pealkiri=Glükeemiline indeks ja -koormus - Diabeedikeskus |keel=et-EE |väljaanne=Diabeedikeskus |url=https://www.kliinikum.ee/diabeet/toitumine-2/glukeemiline-indeks-ja-koormus/ |vaadatud=2025-11-18}}</ref> Siirup sisaldab ka [[antioksüdant]]e.<ref name=":1" /> Agaavisiirupi süsivesikutest moodustab suure osa suhkur. 100 grammi siirupi kohta sisaldab see 68 grammi [[Suhkur|suhkruid]], 0,2 grammi kiudaineid ja 8,1 grammi muid süsivesikuid. Suhkrutest umbes 82% on [[fruktoos]] ja 18% [[glükoos]], mis tähendab, et 100 grammi siirupit sisaldab ligikaudu 56 grammi fruktoosi ja 12 grammi glükoosi.<ref name=":5" /><ref name=":0" /> Siirup sisaldab väikeses koguses [[mineraal]]e, näiteks [[kaalium]]i (neli milligrammi), [[naatrium]]i (neli milligrammi), [[kaltsium]]i (üks milligramm), [[magneesium]]i (üks milligramm), [[fosfor]]it (üks milligramm), [[raud]]a (0,09 milligrammi) ja [[tsink]]i (0,01 milligrammi).''<ref name=":4" />'' Vitamiinidest leidub agaavisiirupis [[C-vitamiin|C-vitamiini]], B-vitamiine ([[B3-vitamiin|B₃]], [[B6-vitamiin|B₆]], [[B2-vitamiin|B₂]], [[B1-vitamiin|B₁]]), [[E-vitamiin|E-vitamiini]], [[folaat|folaati]], [[K-vitamiin|K-vitamiini]] ja [[A-vitamiin|A-vitamiini]].''<ref name=":4" />''<ref name=":5" /> ==== Glükeemiline indeks ==== Glükeemiline indeks (GI) näitab, kuidas toidus leiduvad süsivesikud mõjutavad veresuhkru taseme tõusu pärast söömist.<ref name=":6" /> Madal glükeemiline indeks tähendab, et [[Veresuhkur|veresuhkru]] tase tõuseb aeglasemalt.<ref name=":1" /> Agaavisiirupi glükeemiline indeks on suure fruktoosisisalduse pärast võrreldes paljude teiste suhkrute ja magustajatega madalam. Selle GI on umbes 15, mis tähendab, et siirup imendub aeglasemalt ega tõsta veresuhkru taset kiiresti. Seega võib agaavisiirup olla mõnele diabeediga inimesele alternatiivne magustaja, sest see vähendab veresuhkru kõikumist.<ref name=":1" /> == Kasutusvõimalused == [[Fail:15-09-26-RalfR-WLC-0131.jpg|pisi|Tekiila|195x195px]]Üks supilusikatäis agaavisiirupit võib asendada umbes 100 grammi suhkrut. See sobib tänu taimsele päritolule ka [[Veganlus|veganitele]], näiteks mee asemel kasutamiseks.<ref name=":0" /> Agaavisiirupiga saab magustada jooke, nagu [[kohv]], tee ja [[Kokteil|kokteilid]]. Seda kasutatakse ka küpsetistes, näiteks [[Kook|kookides]], ning magustoitudes, nagu pudingud. Siirup sobib kastmete, [[Marinaad|marinaadide]] ja [[Puuvili|puuvilja]]<nowiki/>salatite maitsestamiseks. Samuti võib seda lisada [[Müsli|müslile]] ja [[Jogurt|jogurtile]] või kasutada [[Pannkook|pannkookide]] ja [[Jäätis|jäätise]] lisandina.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Toiduained]] ftr8yjrbfot5rbp2qmyyrgzn4ndadli 0 705893 7170816 7156813 2026-06-11T14:03:32Z ~2026-34549-28 231445 /* */ 7170816 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Ettevõte | nimi = Kurvad uudised records | asutamisaeg = 28.02.2023 – | peakorter = Telliskivi tn 57/1 | valdkonnad = kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine | tunnuslause = „Minor major label“ | tüüp = plaadifirma | asutaja = Margus Varusk, Priit Tomson, Kristjan Jakobson, Mark Eric Kammiste ja Hyrr Innokent Vainola | logo = }} '''Kurvad uudised records''' on 2023. aastal Margus Varuski, Priit Tomsoni, Kristjan Jakobsoni, [[Eric Kammiste|Mark Eric Kammiste]] ja Hyrr Innokent Vainola asutatud [[:Kategooria:Eesti plaadifirmad|Eesti plaadifirma]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri= KURVAD UUDISED RECORDS OÜ (16685342) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/16685342-KURVAD-UUDISED-RECORDS-OU/ |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> Muusikatootmise ja levitamise kõrvalt on kurvad uudised muusika ja- loovagentuur.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Sel hetkel, kui firma sai loodud, ei olnud me veel täis.“ Kurbade Uudiste ebatavaline teekond Eesti kõige popimaks plaadifirmaks |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120391461/sel-hetkel-kui-firma-sai-loodud-ei-olnud-me-veel-tais-kurbade-uudiste-ebatavaline-teekond-eesti-koige-popimaks-plaadifirmaks |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Tuntumad esindatud artistid on An-Marlen, [[Valge Tüdruk]], boipepperoni, [[Florian Wahl]] ja triibupasta.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=kurvad uudised records |url=https://www.kurvaduudised.com/ |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=kurvad uudised records |keel=en}}</ref> Lisaks levitavad kurvad uudised records teisi eesti artiste nagu [[5MIINUST]], [[Alika]], [[villemdrillem]] ja [[Liis Lemsalu]].<ref name=":0" /> == Auhinnad == 2025. aastal oli Kurvad uudised records nomineeritud ja võitnud [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]]u poolt aasta muusikatootjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMEA |url=https://emea.musicestonia.eu/ |vaadatud=2025-12-15 |keel=en-GB}}</ref> 2025. aastal võitnud [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika aastaauhinna]] „Aasta plaadifirma“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldne Plaat 2025 |url=https://www.kuldneplaat.ee/ |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.kuldneplaat.ee}}</ref> == Kontsertkorraldus == 2025. aastal osalesid plaadifirmad kurvad uudised records ja Playground Music Tallinn Music [[Tallinn Music Week|Weeki]] festivalil ''showcase'' lavaga „Sünergia/Synergia“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Music Week (TMW) |url=https://tmw.ee/et/uritused/kurvad-uudised-records-x-playground-music |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=tmw.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251219080323/https://tmw.ee/et/uritused/kurvad-uudised-records-x-playground-music |url-olek=ei tööta }}</ref> 2025. aastal korraldanud kontserdi „Florian Wahl I Rahvusooperis Estonia“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Florian Wahl I Rahvusooperis Estonia {{!}} Rahvusooper Estonia |url=https://opera.ee/et/lavastus/florian-wahl/ |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=opera.ee |keel=et}}</ref> == Artistide loetelu == * An-Marlen * [[Bedwetters]] * boipepperoni * [[The Boondocks]] * [[Florian Wahl]] * Kermo Murel * [[Lenna Kuurmaa|Lenna]] * Lotey * Maiduk * [[Maria Kallastu]] * OSKVR * Ouu * Pantokraator * Triibupasta * Tiit & Teet * [[Valge Tüdruk]] == Esindatud artistid == Siin loetelus on artistid, kelle loomingut edastavad Kurvad Uudised Records. * [[5MIINUST]] * [[372Kaspar]] * [[Alika]] * Clicherik ja Mäx * [[Liis Lemsalu]] * [[Puuluup]] * [[Villemdrillem]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti plaadifirmad]] evvthgvtu901n1iql4f9aj1qi65vi4v 0 709729 7171112 7090471 2026-06-12T07:40:07Z Kuriuss 38125 7171112 wikitext text/x-wiki '''Kalju Valdre''' (perekonnanimi kuni 15. detsembrini 1936 '''Valter'''; [[11. detsember]] [[1927]] [[Rakvere]]<ref>Rakvere linnavalitsuse perekonnaregister I köide; 1926–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA LVMA.LVMA.866.3.1883. Leht 211</ref> – [[24. juuni]] [[2001]] [[Tallinn]]) oli eesti arhitekt. Ta lõpetas 1946. aastal [[Rakvere 1. Keskkool]]i. Seejärel õppis [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonnas, lõpetas instituudi 1952. aastal. Ta kuulus nende TPI lõpetanud arhitektide hulka, kes aastatel 1952–1953 suunati tööle [[Karjala-Soome NSV]]-sse (nn [[Eesti arhitektuuridessant Karjala-Soome NSV-sse]]). Töötas aastatel 1952–1954 [[Petroskoi]]s Karjala-Soome NSV Vabariiklikus Projekteerimiskontoris.<ref>Jelena Itsikson. [https://gazeta-licey.ru/projects/architecturepetrozavodsk/66074-estonskiy-arhitekturnyiy-desant "''Архитектура Петрозаводска. Эстонский архитектурный десант''"]. Интернет-журнал «Лицей», 27. veebruar 2018. Vene keeles, vaadatud 9. veebruaril 2026</ref> Hiljem töötas ta Tallinnas Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Projekteerimise Teadusliku Uurimise Instituudis (KMPM TUI) vaneminsenerina. Aastatel 1986–1995 oli ta [[Eesti Tööstusprojekt]]is (ETP) grupijuht ja juhtarhitekt, seejärel ETP-Grupi juhtarhitekt. ==Looming Eestis== *elamu Roosikrantsi 21, Tallinn (1957) * õmblusvabriku Lembitu hoone Viru 11, Tallinn; 1958, koos [[Voldemar Herkel]]iga *elamu Valdeku 17, Tallinn (1958; Eesti esimesi ridaelamuid)<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/2630219 " Ridaelamu Nõmmel, vaade Valdeku tn poolt. Arhitektid Kalju Valdre, KPKM PTUI"]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM Fk 4560</ref> *Tööstusprojekti puhkekodu [[Salmistu]]s (1969) *kondiitrivabriku Kalev olmehoone Pärnu mnt 132b, Tallinn; 1977, koos H. Kallasega *tootmiskoondise "Vasar" lukutsehh ja tehnokorpus Pärnu mnt 132b, Tallinn; 1981 *[[Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu]], Struve 1. Aavati 1982; koos [[Mart Kalling]]uga *1985 elamu Vana-Kalamaja 20a, Tallinn<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/2629754 "Eksperimentaalse fassaadilahendusega korterelamu Kalamajas, hoone vaade. Arhitekt Kalju Valdre"]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM Fk 2607</ref> **piiratud võistlus 1984. Võeti kasutusele 1988, kuid täielikult jäi ehitamata välja Võistlusprojekte: *[[Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu]], Tallinn **1970, I auhind **1982, koos Mart Kallinguga, II auhind *kohalikest materjalidest mitmekorruselised elamud (1971, koos Mart Kallinguga, III auhind) *Tallinna Moemaja (1985, koos poeg [[Erki Valdre]]ga, III auhind) *Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi juurdeehitis, Tallinn (1985, I auhind) ==Liikmesus== *1958 [[Eesti Arhitektide Liit]] ==Tunnustus== *1983 NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia koos Mart Kallinguga, [[Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu]] projekteerimise eest *1987 [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] ==Isiklikku== Tema tütar on sisearhitekt [[Katrin Soans]] ja poeg on arhitekt [[Erki Valdre]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Piret Lindpere]]. "Valdre, Kalju, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 565–566 ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/2632086 "Kalju Valdre, portreefoto"]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM Fk 266 *[https://www.geni.com/people/Kalju-Valdre-Valter/6000000006874485347 Profiil. Geni.com] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/4bqa0OGQNByD Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Valdre, Kalju}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arhitektuuridessant Karjala-Soome NSV-sse]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Eestlased Ida-Karjalas]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2001]] 70fvede5i76e6xyk2n7nybiofs470ki 7171114 7171112 2026-06-12T07:40:38Z Kuriuss 38125 7171114 wikitext text/x-wiki '''Kalju Valdre''' (perekonnanimi kuni 15. detsembrini 1936 '''Valter'''; [[11. detsember]] [[1927]] [[Rakvere]]<ref>Rakvere linnavalitsuse perekonnaregister I köide; 1926–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA LVMA.LVMA.866.3.1883. Leht 211</ref> – [[24. juuni]] [[2001]] [[Tallinn]]) oli eesti arhitekt. Ta lõpetas 1946. aastal [[Rakvere 1. Keskkool]]i. Seejärel õppis [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonnas, lõpetas instituudi 1952. aastal. Ta kuulus nende TPI lõpetanud arhitektide hulka, kes aastatel 1952–1953 suunati tööle [[Karjala-Soome NSV]]-sse (nn [[Eesti arhitektuuridessant Karjala-Soome NSV-sse]]). Töötas aastatel 1952–1954 [[Petroskoi]]s Karjala-Soome NSV Vabariiklikus Projekteerimiskontoris.<ref>Jelena Itsikson. [https://gazeta-licey.ru/projects/architecturepetrozavodsk/66074-estonskiy-arhitekturnyiy-desant "''Архитектура Петрозаводска. Эстонский архитектурный десант''"]. Интернет-журнал «Лицей», 27. veebruar 2018. Vene keeles, vaadatud 9. veebruaril 2026</ref> Hiljem töötas ta Tallinnas Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Projekteerimise Teadusliku Uurimise Instituudis (KMPM TUI) vaneminsenerina. Aastatel 1986–1995 oli ta [[Eesti Tööstusprojekt]]is (ETP) grupijuht ja juhtarhitekt, seejärel ETP-Grupi juhtarhitekt. ==Looming Eestis== *elamu Roosikrantsi 21, Tallinn (1957) * õmblusvabriku Lembitu hoone Viru 11, Tallinn; 1958, koos [[Voldemar Herkel]]iga *elamu Valdeku 17, Tallinn (1958; Eesti esimesi ridaelamuid)<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/2630219 " Ridaelamu Nõmmel, vaade Valdeku tn poolt. Arhitektid Kalju Valdre, KPKM PTUI"]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM Fk 4560</ref> *Tööstusprojekti puhkekodu [[Salmistu]]s (1969) *kondiitrivabriku Kalev olmehoone Pärnu mnt 132b, Tallinn; 1977, koos H. Kallasega *tootmiskoondise Vasar lukutsehh ja tehnokorpus Pärnu mnt 132b, Tallinn; 1981 *[[Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu]], Struve 1. Aavati 1982; koos [[Mart Kalling]]uga *1985 elamu Vana-Kalamaja 20a, Tallinn<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/2629754 "Eksperimentaalse fassaadilahendusega korterelamu Kalamajas, hoone vaade. Arhitekt Kalju Valdre"]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM Fk 2607</ref> **piiratud võistlus 1984. Võeti kasutusele 1988, kuid täielikult jäi välja ehitamata Võistlusprojekte: *[[Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu]], Tallinn **1970, I auhind **1982, koos Mart Kallinguga, II auhind *kohalikest materjalidest mitmekorruselised elamud (1971, koos Mart Kallinguga, III auhind) *Tallinna Moemaja (1985, koos poeg [[Erki Valdre]]ga, III auhind) *Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi juurdeehitis, Tallinn (1985, I auhind) ==Liikmesus== *1958 [[Eesti Arhitektide Liit]] ==Tunnustus== *1983 NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia koos Mart Kallinguga, [[Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu]] projekteerimise eest *1987 [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] ==Isiklikku== Tema tütar on sisearhitekt [[Katrin Soans]] ja poeg on arhitekt [[Erki Valdre]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Piret Lindpere]]. "Valdre, Kalju, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 565–566 ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/2632086 "Kalju Valdre, portreefoto"]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM Fk 266 *[https://www.geni.com/people/Kalju-Valdre-Valter/6000000006874485347 Profiil. Geni.com] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/4bqa0OGQNByD Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Valdre, Kalju}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arhitektuuridessant Karjala-Soome NSV-sse]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Eestlased Ida-Karjalas]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2001]] f2u1qyq0s59o4mhg4mw7ydnj2ctd7ao 102 712717 7170797 7137128 2026-06-11T13:19:34Z Tuuleteele 226667 Tuuleteele teisaldas lehekülje [[Mustand:Wagyu lihaveis]] pealkirja [[Mustand:Wagyu veiseliha]] alla 7137128 wikitext text/x-wiki '''Wagyu veiseliha''' on [[Jaapan|Jaapanis]] kujunenud [[luksustoitude]] nišituru osaks, mille rahvusvaheline populaarsus kasvas eriti pärast [[Jaapani köök|Jaapani köögi]] registreerimist [[UNESCO]] vaimse kultuuripärandi nimekirja 2013. aastal. Koos [[Jaapani köök|Jaapani köögi]] laiemat tähelepanu pälvinud tõusuga on Wagyu jõudnud ka rahvusvahelisele [[Veiselihaturg|veiselihaturule]], kus ta seab uusi [[kvaliteedistandardeid]] ning mille eksport on stabiilselt kasvanud. Wagyu kõige silmatorkavam omadus on intensiivne [[Marmorjas veiseliha|marmorjasus]], kuid tähelepanuväärne on ka selle ainulaadne [[tootmissüsteem]], mis hõlmab [[väikepõllumajandust]], [[Vasikas|vasikate]] registreerimist, [[veiseliha]] jälgitavust, ühtset üleriigilist hindamissüsteemi ja spetsialiseeritud [[lihatükeldustehnikaid]]. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Motoyama |eesnimi=Michiyo |perekonnanimi2=Sasaki |eesnimi2=Keisuke |perekonnanimi3=Watanabe |eesnimi3=Akira |kuupäev=2016-10-01 |pealkiri=Wagyu and the factors contributing to its beef quality: A Japanese industry overview |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S030917401630119X |ajakiri=Meat Science |sari=Meat for Global Sustainability: 62nd International Congress of Meat Science and Technology (62nd ICoMST), August 14-19, 2016, Bangkok, Thailand |aastakäik=120 |lehekülg=10–18 |doi=10.1016/j.meatsci.2016.04.026 |issn=0309-1740}}</ref> == Definitsioon == Sõna-sõnalt tõlgituna tähendab wagyu [[Jaapan|Jaapani]] [[Veis|veist]] ehk „Wa“ Jaapanilaadne ja „gyu“ [[veis]]. Wagyul on neli peamist vereliini: Jaapani must, Jaapani pruun, Jaapani lühisarveline ja Jaapani nudi/sarvitu. Igal tüübil on oma omadused, mis on seotud marmoreerimise ja maitsega. <ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Lihaveis |eesnimi=Lihaveis |kuupäev=2025-01-27 |pealkiri=Wagyu |url=https://lihaveis.ee/lihaveis/toud/wagyu/ |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=Lihaveis |keel=et}}</ref> == Päritolu ja ajalugu == Wagyu [[lihaveis]] on pärit [[Jaapan|Jaapanist]] ning nende kujunemine sai alguse kohalikest [[Veisetõug|veisetõugudest]] ja piirkondlikust aretustööst. Neli ametlikku Wagyu tõugu, Jaapani must, Jaapani pruun, Jaapani lühisarveline ja Jaapani nudi, on ajalooliselt olnud osa [[Segapõllumajandus|segapõllumajandusest]], eriti [[Riisikasvatus|riisikasvatusega]] seotud töödes. Üheks algupärasemaks tõuks peetakse Mishima veist, mis on säilitanud mitmeid oma looduslikke omadusi ning parandanud ristandite [[Lihakvaliteet|lihakvaliteeti.]] <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gotoh |eesnimi=Takafumi |perekonnanimi2=Nishimura |eesnimi2=Takanori |perekonnanimi3=Kuchida |eesnimi3=Keigo |perekonnanimi4=Mannen |eesnimi4=Hideyuki |kuupäev=2018-06-21 |pealkiri=The Japanese Wagyu beef industry: current situation and future prospects — A review |url=http://www.animbiosci.org/journal/view.php?doi=10.5713/ajas.18.0333 |ajakiri=Asian-Australasian Journal of Animal Sciences |keel=English |aastakäik=31 |üksiknumber=7 |lehekülg=933–950 |doi=10.5713/ajas.18.0333 |issn=1011-2367 |pmc=6039323 |pmid=29973029}}</ref> 20. sajandi alguses püüti kohalikke [[Veis|veiseid]] parandada [[Euroopa]] tõugudega, kuid kuna see halvendas [[liha kvaliteeti]] ja suurendas loomade liigselt kehamassi, loobuti ristamisest. Selle tagajärjel keskenduti puhtatõulisele aretusele ning 1944. aastal kujunes välja Jaapani must, mis on tänapäeval Wagyu tõugude seas kõige levinum. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kadus [[Veis|veiste]] kasutus [[Tööloom|tööloomadena]] ning Wagyu kasvatamine suundus üha enam kõrgelt marmoreeritud [[veiseliha]] tootmisele. 1991. aastal, kui [[Jaapan]] avas turu impordilihale, kasvas tugev konkurents ning Wagyu märgiline marmoreeritus muutus oluliseks kvaliteedieristajaks, kindlustades tõu tähtsuse nii [[Jaapan|Jaapanis]] kui ka rahvusvahelisel turul. <ref name=":2" /> == Tõugude kirjeldus == ===== Jaapani must ===== [[Fail:Jaapani must.jpg|pisi|Jaapani must]] Jaapani must Wagyu on kõige levinum ja olulisem Wagyu tõug, mida kasutatakse kõrgkvaliteedilise [[veiseliha]] tootmiseks. Selle tõu peamine eripära on väga kõrge intramuskulaarse rasva ehk [[Marmorjas veiseliha|marmorsuse]] tase, mis tuleneb geneetilisest eelsoodumusest ladestada rasva lihaskiudude vahele. <ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Motoyama |eesnimi=Michiyo |perekonnanimi2=Sasaki |eesnimi2=Keisuke |perekonnanimi3=Watanabe |eesnimi3=Akira |kuupäev=2016-10-01 |pealkiri=Wagyu and the factors contributing to its beef quality: A Japanese industry overview |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S030917401630119X |ajakiri=Meat Science |sari=Meat for Global Sustainability: 62nd International Congress of Meat Science and Technology (62nd ICoMST), August 14-19, 2016, Bangkok, Thailand |aastakäik=120 |lehekülg=10–18 |doi=10.1016/j.meatsci.2016.04.026 |issn=0309-1740}}</ref> ===== Jaapani pruun ===== Jaapani pruun Wagyu erineb mustast Wagyu tõust mõnevõrra madalama [[Marmorjas veiseliha|marmorsuse]] poolest, kuid selle liha on lahjem ja maitselt veidi teistsugune. Pruuni Wagyu [[Veis|veised]] on tuntud ka parema vastupidavuse ja [[kohanemisvõime]] poolest. <ref name=":3" /> ===== Lühisarveline ===== Jaapanis esineb ka lühisarveline Wagyu, mida iseloomustavad väiksemad [[sarved]] ja veidi teistsugune [[lihakoostis]]. Selle tõu liha sisaldab vähem [[Rasvad|rasva]] ja rohkem [[Lihaskiud|lihaskiude]], mistõttu on see vähem [[Marmorjas veiseliha|marmorne]] kui must. <ref name=":3" /> ===== Nudi ===== Osad Wagyu tõud on aretatud [[Nudistamine|sarvedeta]], et lihtsustada loomade pidamist ja parandada ohutust [[Farm|farmides]]. [[Nudistamine|Sarvitus]] ei mõjuta otseselt [[liha]] kvaliteeti, kuid on oluline aretuslik omadus. <ref name=":3" /> == Liha kvaliteet == Wagyu [[veiseliha]] kõige olulisem omadus on väga kõrge [[Marmorjas veiseliha|marmorsus]], mis tähendab [[Rasvad|rasva]] ühtlast jaotumist [[Lihaskiud|lihaskiudude]] vahel. See annab lihale erakordse pehmuse, mahlakuse ja intensiivse maitse. [[Rasvad|Rasv]] sulab madalal [[Temperatuur|temperatuuril]], mistõttu tekib söömisel iseloomulik „suus sulav“ tekstuur. Wagyu liha sisaldab suuremas koguses [[monoküllastumata rasvhappeid]] võrreldes tavapärase [[Veiseliha|veiselihaga]]. Samuti on selles rohkem [[oomega-3]] ja [[oomega-6]] [[Rasvhapped|rasvhappeid]]. Selline rasvkoostis muudab [[liha]] mitte ainult maitsvamaks, vaid ka toitumise seisukohalt väärtuslikumaks. [[Fail:Wagyu liha.jpg|pisi|Wagyu liha]] [[Jaapan|Jaapanis]] kasutatakse Wagyu [[liha]] kvaliteedi hindamiseks süsteemi, kus hinnatakse nii liha saagikust kui kvaliteeti. Klassid ulatuvad A1-st kuni A5-ni, kus A5 tähistab kõige kõrgemat kvaliteeti. Hindamisel arvestatakse [[Marmorjas veiseliha|marmorsust]], [[liha]] värvust, tekstuuri ja [[Rasvad|rasva]] kvaliteeti. <ref name=":2" /> == Ülemaailmne levik == Wagyu [[Veis|veisetõug]] pärineb [[Jaapan|Jaapanist]], kus selle [[aretus]] ja tootmine on rangelt kontrollitud. Tänapäeval on Wagyu levinud ka teistesse riikidesse, sealhulgas [[Austraalia|Austraaliasse]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ja [[Euroopa|Euroopasse]]. Väljaspool [[Jaapan|Jaapanit]] kasvatatakse sageli Wagyu [[Hübriid|ristandeid]], kuna puhtatõuliste loomade import on piiratud ning kallis. Need [[Hübriid|ristandid]] säilitavad osa Wagyu omadustest, kuid nende [[Marmorjas veiseliha|marmorsus]] ja kvaliteet võivad olla madalamad kui [[Jaapan|Jaapani]] originaalil, [[Jaapan|Jaapanis]] toodetud Wagyu, eriti tuntud piirkondlikud variandid nagu Kobe [[veiseliha]], on maailmaturul kõrgelt hinnatud luksustoode, mille tootmine allub rangetele kvaliteedinõuetele. == Wagyu Eestis == [[Eesti|Eestis]] kasvatatakse peamiselt Wagyu Fullblood (WaFB) loomi, kes on 100% [[Puhtatõuline|puhtatõulised]] ning kelle põlvnemine on jälgitav [[Jaapan|Jaapani]] algupärani. Selline aretus tagab tõule iseloomulike omaduste, eriti kõrge [[liha]] kvaliteedi säilimise. <ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Wagyu Fullblood (WaFB) aretusprogramm |url=https://etky.ee/wp-content/uploads/2024/12/Wagyu-FB-aretusprogramm.pdf |vaadatud=15. veebruar 2026 |väljaanne=Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu}}</ref> Wagyu veiste arv [[Eesti|Eestis]] on väike, 2024. aasta seisuga on: * umbes 11 kasvatajat * kokku 88 [[puhtatõulist]] [[Loomad|looma]] [[Eesti|Eestis]] kasvatatakse Wagyu [[Veis|veiseid]] peamiselt [[Karjamaa|karjamaadel]] rohusöödapõhiselt, mis sobib kohaliku kliima ja tingimustega. [[Loomad]] on rahuliku iseloomuga ja hästi kohanevad, mistõttu sobivad [[ekstensiivsemaks pidamiseks]]. <ref name=":4" /> [[Eesti|Eestis]] kasutatakse Wagyu puhul ainult [[Puhasaretus|puhasaretust]], et säilitada tõu [[geneetiline puhtus]] ja kvaliteet. Aretuses pööratakse tähelepanu erinevate liinide kasutamisele, et vältida [[Sugulasaretus|sugulusaretust]] ning parandada loomade omadusi. <ref name=":4" /> == Viited == gr4k1ypy7npwq1qqf5q1bn9iyqi0bve 102 712721 7170887 7127754 2026-06-11T16:06:57Z KKKMRL 226665 7170887 wikitext text/x-wiki '''Kanaliha''' on [[kodukana|kodukanalt]] (''Gallus gallus domesticus'') tapmisel. See on üks enim tarbitud lihaliike maailmas. Kanaliha on üks olulisemaid loomse [[Valgud|valgu]] allikaid inimese toidulaual. Valmistusviisid: * keetmine * praadimine * küpsetamine - ka grillimine Kanaliha kasutamisega võib kaasneda toidu[[patogeen]]<nowiki/>ide, näiteks [[Salmonellabakter|''Salmonella'']] ja ''[[Campylobacter]]'' bakterite levik, mis võivad põhjustada seedetrakti [[Nakkushaigused|nakkushaigus]]<nowiki/>i. <ref>{{cite book |editor=Kass, M. |title=Terve loom ja tervislik toit 2021 |year=2021 |publisher=Eesti Maaülikool |location=Tartu |url=https://s3web.emu.ee/emuweb/emuweb/s3fs-public/2025-12/Kogumik_TLTT2021.pdf |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |last=Ravindran |first=V. |year=2024 |chapter=Nutrition of meat animals: Poultry |title=Encyclopedia of Meat Sciences |edition=3rd |publisher=Academic Press |location=London |pages=8–16 |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B978032385125100209X |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Skarp |first1=C. P. A. |last2=Hänninen |first2=M.-L. |last3=Rautelin |first3=H. I. K. |year=2016 |title=Campylobacteriosis: the role of poultry meat |journal=Clinical Microbiology and Infection |volume=22 |issue=2 |pages=103–109 |url=https://www.clinicalmicrobiologyandinfection.org/article/S1198-743X(15)01025-3/fulltext |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Kanaliha tarbimise ajalugu == Kanad [[Kodustamine|kodustati]] [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]] mitu tuhat aastat tagasi. Algselt peeti kanu peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid aja jooksul muutus nende liha oluliseks toiduallikaks. Kaubateede kaudu levis kanakasvatus [[Euroopa|Euroopasse]] ja [[Aafrika|Aafrikasse]]. Kanaliha tööstuslik tootmine kujunes 20. sajandil. Kanaliha muutus kiiresti kättesaadavaks ja tõusis üheks maailma enim tarbitud loomseks toiduks. <ref>{{cite web |last=Fuller |first=D. Q. |year=2022 |title=New evidence about when, where, and how chickens were domesticated |website=University of Oxford |url=https://www.arch.ox.ac.uk/article/major-new-international-research-reveals-new-evidence-about-when-where-and-how-chickens-were |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Peters |first1=J. |year=2022 |title=The biocultural origins and dispersal of domestic chickens |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2121978119 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Ehrlich |first1=F. |year=2021 |title=In search of Estonia’s earliest chicken |journal=Estonian Journal of Archaeology |url=https://www.researchgate.net/publication/354957830_In_search_of_Estonia's_earliest_chicken |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Toiteväärtus == Kanaliha on väärtuslik makro- ja [[Mikrotoitaine|mikrotoitainete]] allikas. Liha sisaldab täisväärtuslikku valku. Sõltuvalt lihatükist on kanaliha valgusisaldus ligikaudu 23–31 g 100 g kohta ning rasvasisaldus võib varieeruda väga lahjadest osadest kuni rasvarikkamate lõigeteni, sisaldades 2,1-3,6 g 100 g kohta. Kanaliha sisaldab ka [[Mineraaltoiteained|mineraalaineid]], nagu [[Fosfor#Fosfor toidus|fosfor]], [[kaalium]], [[seleen]] ja [[raud]], ning ka [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiine]] (B1, B2, B3, B5, B6 ja B12). Töötlemata liha on vähese soolasisaldusega ning selle mõõdukas tarbimine aitab katta organismi [[Valgud|valgu]]- ja oluliste [[Toitained|toitainete]] vajadust. <ref>{{cite journal |last1=Connolly |first1=G. |last2=Campbell |first2=W. W. |year=2023 |title=Poultry Consumption and Human Cardiometabolic Health-Related Outcomes |journal=Nutrients |volume=15 |pages=1–24 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10459134/ |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Töötlemine == Toiduvalmistamise käigus kuumtöödeldakse kanaliha, et muuta see mikrobioloogiliselt ohutuks ja tarbimiskõlblikuks. [[Toiduohutus|Toiduohutuse]] seisukohalt on oluline, et [[liha]] saavutaks piisava sisetemperatuuri (74 [[Celsiuse skaala|°C]]), mis tagab [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] inaktiveerumise. <ref>{{cite journal |author=European Food Safety Authority |year=2010 |title=Analysis of the baseline survey on the prevalence of Campylobacter in broiler batches and of Campylobacter and Salmonella on broiler carcasses in the EU |journal=EFSA Journal |volume=8 |issue=3 |pages=1503 |url=https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2010.1503 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |author=World Health Organization |year=2007 |title=Evaluation of certain veterinary drug residues in food: Food safety principles |publisher=WHO Press |url=https://iris.who.int/items/d1887c00-a3c7-4527-a7a7-174842cbc9a2 |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Viited == 2w0m2m6z2fi0q7xzxupauk2t4k9it90 7170888 7170887 2026-06-11T16:07:17Z KKKMRL 226665 7170888 wikitext text/x-wiki '''Kanaliha''' on [[kodukana|kodukanalt]] (''Gallus gallus domesticus'') tapmisel. See on üks enim tarbitud lihaliike maailmas. Kanaliha on üks olulisemaid loomse [[Valgud|valgu]] allikaid inimese toidulaual. Valmistusviisid: * keetmine * praadimine * küpsetamine Kanaliha kasutamisega võib kaasneda toidu[[patogeen]]<nowiki/>ide, näiteks [[Salmonellabakter|''Salmonella'']] ja ''[[Campylobacter]]'' bakterite levik, mis võivad põhjustada seedetrakti [[Nakkushaigused|nakkushaigus]]<nowiki/>i. <ref>{{cite book |editor=Kass, M. |title=Terve loom ja tervislik toit 2021 |year=2021 |publisher=Eesti Maaülikool |location=Tartu |url=https://s3web.emu.ee/emuweb/emuweb/s3fs-public/2025-12/Kogumik_TLTT2021.pdf |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |last=Ravindran |first=V. |year=2024 |chapter=Nutrition of meat animals: Poultry |title=Encyclopedia of Meat Sciences |edition=3rd |publisher=Academic Press |location=London |pages=8–16 |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B978032385125100209X |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Skarp |first1=C. P. A. |last2=Hänninen |first2=M.-L. |last3=Rautelin |first3=H. I. K. |year=2016 |title=Campylobacteriosis: the role of poultry meat |journal=Clinical Microbiology and Infection |volume=22 |issue=2 |pages=103–109 |url=https://www.clinicalmicrobiologyandinfection.org/article/S1198-743X(15)01025-3/fulltext |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Kanaliha tarbimise ajalugu == Kanad [[Kodustamine|kodustati]] [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]] mitu tuhat aastat tagasi. Algselt peeti kanu peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid aja jooksul muutus nende liha oluliseks toiduallikaks. Kaubateede kaudu levis kanakasvatus [[Euroopa|Euroopasse]] ja [[Aafrika|Aafrikasse]]. Kanaliha tööstuslik tootmine kujunes 20. sajandil. Kanaliha muutus kiiresti kättesaadavaks ja tõusis üheks maailma enim tarbitud loomseks toiduks. <ref>{{cite web |last=Fuller |first=D. Q. |year=2022 |title=New evidence about when, where, and how chickens were domesticated |website=University of Oxford |url=https://www.arch.ox.ac.uk/article/major-new-international-research-reveals-new-evidence-about-when-where-and-how-chickens-were |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Peters |first1=J. |year=2022 |title=The biocultural origins and dispersal of domestic chickens |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2121978119 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Ehrlich |first1=F. |year=2021 |title=In search of Estonia’s earliest chicken |journal=Estonian Journal of Archaeology |url=https://www.researchgate.net/publication/354957830_In_search_of_Estonia's_earliest_chicken |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Toiteväärtus == Kanaliha on väärtuslik makro- ja [[Mikrotoitaine|mikrotoitainete]] allikas. Liha sisaldab täisväärtuslikku valku. Sõltuvalt lihatükist on kanaliha valgusisaldus ligikaudu 23–31 g 100 g kohta ning rasvasisaldus võib varieeruda väga lahjadest osadest kuni rasvarikkamate lõigeteni, sisaldades 2,1-3,6 g 100 g kohta. Kanaliha sisaldab ka [[Mineraaltoiteained|mineraalaineid]], nagu [[Fosfor#Fosfor toidus|fosfor]], [[kaalium]], [[seleen]] ja [[raud]], ning ka [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiine]] (B1, B2, B3, B5, B6 ja B12). Töötlemata liha on vähese soolasisaldusega ning selle mõõdukas tarbimine aitab katta organismi [[Valgud|valgu]]- ja oluliste [[Toitained|toitainete]] vajadust. <ref>{{cite journal |last1=Connolly |first1=G. |last2=Campbell |first2=W. W. |year=2023 |title=Poultry Consumption and Human Cardiometabolic Health-Related Outcomes |journal=Nutrients |volume=15 |pages=1–24 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10459134/ |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Töötlemine == Toiduvalmistamise käigus kuumtöödeldakse kanaliha, et muuta see mikrobioloogiliselt ohutuks ja tarbimiskõlblikuks. [[Toiduohutus|Toiduohutuse]] seisukohalt on oluline, et [[liha]] saavutaks piisava sisetemperatuuri (74 [[Celsiuse skaala|°C]]), mis tagab [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] inaktiveerumise. <ref>{{cite journal |author=European Food Safety Authority |year=2010 |title=Analysis of the baseline survey on the prevalence of Campylobacter in broiler batches and of Campylobacter and Salmonella on broiler carcasses in the EU |journal=EFSA Journal |volume=8 |issue=3 |pages=1503 |url=https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2010.1503 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |author=World Health Organization |year=2007 |title=Evaluation of certain veterinary drug residues in food: Food safety principles |publisher=WHO Press |url=https://iris.who.int/items/d1887c00-a3c7-4527-a7a7-174842cbc9a2 |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Viited == nd85c7n8oec5ox41krsorckjfaytqvb 7170889 7170888 2026-06-11T16:07:40Z KKKMRL 226665 7170889 wikitext text/x-wiki '''Kanaliha''' on [[kodukana|kodukanalt]] (''Gallus gallus domesticus'') saadav liha. See on üks enim tarbitud lihaliike maailmas. Kanaliha on üks olulisemaid loomse [[Valgud|valgu]] allikaid inimese toidulaual. Valmistusviisid: * keetmine * praadimine * küpsetamine Kanaliha kasutamisega võib kaasneda toidu[[patogeen]]<nowiki/>ide, näiteks [[Salmonellabakter|''Salmonella'']] ja ''[[Campylobacter]]'' bakterite levik, mis võivad põhjustada seedetrakti [[Nakkushaigused|nakkushaigus]]<nowiki/>i. <ref>{{cite book |editor=Kass, M. |title=Terve loom ja tervislik toit 2021 |year=2021 |publisher=Eesti Maaülikool |location=Tartu |url=https://s3web.emu.ee/emuweb/emuweb/s3fs-public/2025-12/Kogumik_TLTT2021.pdf |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |last=Ravindran |first=V. |year=2024 |chapter=Nutrition of meat animals: Poultry |title=Encyclopedia of Meat Sciences |edition=3rd |publisher=Academic Press |location=London |pages=8–16 |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B978032385125100209X |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Skarp |first1=C. P. A. |last2=Hänninen |first2=M.-L. |last3=Rautelin |first3=H. I. K. |year=2016 |title=Campylobacteriosis: the role of poultry meat |journal=Clinical Microbiology and Infection |volume=22 |issue=2 |pages=103–109 |url=https://www.clinicalmicrobiologyandinfection.org/article/S1198-743X(15)01025-3/fulltext |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Kanaliha tarbimise ajalugu == Kanad [[Kodustamine|kodustati]] [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]] mitu tuhat aastat tagasi. Algselt peeti kanu peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid aja jooksul muutus nende liha oluliseks toiduallikaks. Kaubateede kaudu levis kanakasvatus [[Euroopa|Euroopasse]] ja [[Aafrika|Aafrikasse]]. Kanaliha tööstuslik tootmine kujunes 20. sajandil. Kanaliha muutus kiiresti kättesaadavaks ja tõusis üheks maailma enim tarbitud loomseks toiduks. <ref>{{cite web |last=Fuller |first=D. Q. |year=2022 |title=New evidence about when, where, and how chickens were domesticated |website=University of Oxford |url=https://www.arch.ox.ac.uk/article/major-new-international-research-reveals-new-evidence-about-when-where-and-how-chickens-were |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Peters |first1=J. |year=2022 |title=The biocultural origins and dispersal of domestic chickens |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2121978119 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite journal |last1=Ehrlich |first1=F. |year=2021 |title=In search of Estonia’s earliest chicken |journal=Estonian Journal of Archaeology |url=https://www.researchgate.net/publication/354957830_In_search_of_Estonia's_earliest_chicken |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Toiteväärtus == Kanaliha on väärtuslik makro- ja [[Mikrotoitaine|mikrotoitainete]] allikas. Liha sisaldab täisväärtuslikku valku. Sõltuvalt lihatükist on kanaliha valgusisaldus ligikaudu 23–31 g 100 g kohta ning rasvasisaldus võib varieeruda väga lahjadest osadest kuni rasvarikkamate lõigeteni, sisaldades 2,1-3,6 g 100 g kohta. Kanaliha sisaldab ka [[Mineraaltoiteained|mineraalaineid]], nagu [[Fosfor#Fosfor toidus|fosfor]], [[kaalium]], [[seleen]] ja [[raud]], ning ka [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiine]] (B1, B2, B3, B5, B6 ja B12). Töötlemata liha on vähese soolasisaldusega ning selle mõõdukas tarbimine aitab katta organismi [[Valgud|valgu]]- ja oluliste [[Toitained|toitainete]] vajadust. <ref>{{cite journal |last1=Connolly |first1=G. |last2=Campbell |first2=W. W. |year=2023 |title=Poultry Consumption and Human Cardiometabolic Health-Related Outcomes |journal=Nutrients |volume=15 |pages=1–24 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10459134/ |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Töötlemine == Toiduvalmistamise käigus kuumtöödeldakse kanaliha, et muuta see mikrobioloogiliselt ohutuks ja tarbimiskõlblikuks. [[Toiduohutus|Toiduohutuse]] seisukohalt on oluline, et [[liha]] saavutaks piisava sisetemperatuuri (74 [[Celsiuse skaala|°C]]), mis tagab [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] inaktiveerumise. <ref>{{cite journal |author=European Food Safety Authority |year=2010 |title=Analysis of the baseline survey on the prevalence of Campylobacter in broiler batches and of Campylobacter and Salmonella on broiler carcasses in the EU |journal=EFSA Journal |volume=8 |issue=3 |pages=1503 |url=https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2010.1503 |access-date=2026-03-10 }}</ref> <ref>{{cite book |author=World Health Organization |year=2007 |title=Evaluation of certain veterinary drug residues in food: Food safety principles |publisher=WHO Press |url=https://iris.who.int/items/d1887c00-a3c7-4527-a7a7-174842cbc9a2 |access-date=2026-03-10 }}</ref> == Viited == rkobgd4xi8vh5dl1rd510dw4t4256r5 0 713518 7171095 7134835 2026-06-12T07:29:49Z Kuriuss 38125 7171095 wikitext text/x-wiki '''Theodor Osvald Kreekmaa''' (perekonnanimi kuni 28. detsembrini 1939 '''Kreekmann'''; 27. detsember 1907 ([[vkj]]) / [[9. jaanuar]] [[1908]] [[Nõmme]], [[Keila kihelkond]], [[Harjumaa]]<ref>Nõmme linna Perekonnaseisuamet. Perekonnaregister nr 18; [[Tallinna Linnaarhiiv]], TLA.1483.2.18. Lk 606</ref> – [[19. märts]] [[1948]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta tuli [[Eesti meistrivõistlused poksis|Eesti meistrivõistlustel poksis]] [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg) [[1928. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1928. aastal]] Eesti meistriks. Ta oli [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] ajal Nõukogude sõjaväes, hiljem auastmelt [[jefreitor]]. Ta tunnistati abikaasa taotlusel 19. märtsil 1948 surnuks. ==Tunnustus== *1944 – [[Punatähe orden]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=punavaelane19441212.1.1 "AU JA KUULSUS eesti rahva vapratele poegadele!"]. [[Punaväelane]] nr 299, 12. detsember 1944. Lk 1</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=132018 Theodor Osvald Kreekmaa sporditulemused] *[https://www.geni.com/people/Theodor-Osvald-Kreekmaa-Kreekmann/6000000083759181527 Profiil]. Geni.com {{JÄRJESTA:Kreekmaa, Theodor Osvald}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1948]] csevw7vk1mu4t14jon3vrbyg9dr44qa 0 713682 7171091 7136563 2026-06-12T07:27:49Z Kuriuss 38125 7171091 wikitext text/x-wiki '''Grigori Loorand''' (perekonnanimi kuni 7. detsembrini 1935 '''Tužikov'''; 30. jaanuar ([[vkj]])/ [[12. veebruar]] [[1915]] [[Narva]], [[Jamburgi maakond]]<ref>Perekonnaregister. Narva Linnavalitsus. 18 köide; 1926–1949. [[Eesti Rahvusarhiiv]], ERA.5175.5.4191. Lk 374</ref> – [[12. detsember]] [[1977]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta võitis 1939. aasta [[Eesti mängud|II Eesti mängude poksivõistlustel Tallinnas]] [[Virumaa]] võistlejana [[Kergekeskkaal (poks)|kergekeskkaalus]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg) esikoha.<ref>[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 243</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Grigori-Loorand-Tu%C5%BEikov/6000000009607936819 Profiil]. Geni.com {{JÄRJESTA:Loorand, Grigori}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 1977]] n80synw69qtlyejhhh8ifiwjf6kcukb 0 713963 7170977 7146913 2026-06-11T20:22:02Z Andres 5 7170977 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|Rufus B. Waever 1898. aastal koos enda loodud mudeliga kesknärvisüsteemist]] '''Rufus Benjamin Weaver''' ([[10. jaanuar]] [[1841]] [[Gettysburg]] – [[1936]]) oli Ameerika Ühendriikide anatoom.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Dr. Rufus Benjamin Weaver Historical Marker |url=https://www.hmdb.org/m.asp?m=77608 |vaadatud=2026-04-26 |väljaanne=www.hmdb.org |keel=en}}</ref> Rufus B. Weaver sündis [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigi]]s. Tema isa oli kohalik fotograaf Samuel Weaver. Ta sai bakalaureusekraadi kunstide alal 1862. aastal Pennsylvania College'is, 1865. aastal lõpetas ta meditsiini erialal. Seejärel õppis ta [[Pennsylvania ülikool]]i meditsiiniteaduskonnas ning Jefferson Medical College'is, keskendudes anatoomia ja kliinilise meditsiini õpingutele. 1870. aastal nimetati ta anatoomia demonstrandiks ning 1879. aastal sai temast ka kirurgilise anatoomia lektor. 1897. aastal valiti ta professoriks.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Nwaogbe, Schmidt, Shane Tubbs |eesnimi=Chidinma, Cameron, R. |kuupäev=detsember 2017 |pealkiri="Dr. Rufus B. Weaver and his intriguing dissection of Harriet Cole" |url=https://www.researchgate.net/publication/322111038_Dr_Rufus_B_Weaver_and_his_intriguing_dissection_of_Harriet_Cole |vaadatud=26. aprill 2026 |väljaanne=Research gate}}</ref> 1871. aastal asus anatoomiaarst Rufus Benjamin Weaver oma surnud isa asemel tegema rasket tööd, mille eesmärk oli tuua konföderatsiooni langenud sõdurite säilmed tagasi lõunasse.{{lisa viide}} Weaver oli tuntud anatoom, kes saavutas rahvusvahelise tunnustuse oma tööga inimese kesknärvisüsteemi uurimisel. 1888. aastal koostas ta detailse preparaadi inimese aju- ja seljaajunärvidest, mida hiljem esitleti World's Columbian Expositionil. Tema töö, mida peeti varem teostamatuks, sai oluliseks õppevahendiks meditsiiniüliõpilaste.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Dr Rufus Benjamin WEAVER (1841–?) – PHOTOTHÈQUE HOMÉOPATHIQUE présentée par Homéopathe International |url=http://homeoint.org/photo/wz/weaverrb.htm |vaadatud=2026-04-26 |väljaanne=homeoint.org}}</ref> == Viited == {{Viited}} jq1lp67rwaqkst97ybbu95xltjp3f4v 0 715814 7171225 7168631 2026-06-12T11:50:21Z Raamaturott 56450 7171225 wikitext text/x-wiki '''Juuni 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[esmaspäev]]al ja lõppeb 30 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[2. juuni]]== * [[New York City]]s valis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] täiskogu [[Bangladesh]]i välisministri [[Khalilur Rahman]]i 99 häälega 193st [[ÜRO Peaassamblee]] järgmiseks esimeheks. ==[[8. juuni]]== *[[Filipiinid]]e [[Mindanao]] saare lõunarannikut tabas 7,8-magnituudiline maavärin. Hukkus vähemalt 55 inimest. ==[[11. juuni]]== *[[Ameerika Ühendriigid|USA]]s, [[Mehhiko]]s ja [[Kanada]]s algasid [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 6]] nbtdzqyf891mb9laqlazc4ep5thi4i0 0 715878 7170795 7165475 2026-06-11T13:09:35Z Mona 355 7170795 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Thelonious Monk, Minton's Playhouse, New York, N.Y., ca. Sept. 1947 (William P. Gottlieb 06191).jpg|pisi|Thelonious Monk (1947)]] '''Thelonious Sphere Monk''' ([[10. oktoober]] [[1917]] [[Rocky Mount]] – [[17. veebruar]] [[1982]] [[Englewood]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] džässpianist ja helilooja, keda peetakse üheks modernse džässi mõjukamaks ja omanäolisemaks tegelaseks. Ta oli üks ''[[bebop]]''{{'}}i kujunemise võtmefiguure ning tema loomingul oli oluline roll kaasaegse [[džäss]]i arengus. Monk tegutses eriti aktiivselt 1940. aastate New Yorgi džässiringkondades, kus tema uuenduslik lähenemine mõjutas paljusid muusikuid. Monk oli tuntud omapärase [[klaver]]imängu stiili poolest, mida iseloomustavad ootamatud rütmid, teravad harmooniad ja pauside kasutamine. Ta esines peamiselt väikestes ansamblites ning salvestas suure osa oma tuntumatest teostest 1950. ja 1960. aastatel. Tema looming ühendab improvisatsiooni ja hoolikalt läbimõeldud kompositsioonid. Tema tuntumad palad on "[[’Round Midnight]]", "[[Blue Monk]]", "[[Straight, No Chaser]]" ja "[[Ruby, My Dear]]". == Tunnustus == * [[1993]] – [[Grammy elutööauhind]] {{JÄRJESTA:Monk, Thelonious}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide džässmuusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1982]] gg0oj0boji5m3d0x6iq7u66oons2d56 0 716291 7170799 7170252 2026-06-11T13:24:03Z Hannesvalk 176021 /* 10. juuni */ 7170799 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] egnukoj8z34r6kteh4hdbuo1ayqf2my 7171207 7170799 2026-06-12T11:15:00Z Hannesvalk 176021 /* 11. juuni */ 7171207 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] maa23wzyju6qrcukambwk3md3bkucp8 0 716521 7170834 7170199 2026-06-11T14:29:42Z Kruusamägi 1530 7170834 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koiduliblikas | pilt = Anthocharis cardamines qtl1.jpg | pildi_seletus = [[Koiduliblikas]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = '''Koiduliblikas''' ''Anthocharis'' | perekonna_autor = [[Jean Baptiste Boisduval|Boisduval]], [[Jules Pierre Rambur|Rambur]], [[André Marie Constant Duméril|Duméril]] & [[Adolphe Hercule de Graslin|Graslin]], 1833 }} '''Koiduliblikas''' (''Anthocharis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Põhiliselt palearktise lõunaosas ja Põhja-Ameerikas levinud perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=38}}</ref> == Liigid == * ''Anthocharis bambusarum'' (Oberthür, 1876) * ''Anthocharis belia'' (Linnaeus, 1767) * ''Anthocharis bieti'' (Oberthür, 1884) * ''Anthocharis cardamines'' (Linnaeus, 1758) – [[koiduliblikas]] ** ''Anthocharis cardamines phoenissa'' (Kalchberg, 1894) * ''Anthocharis carolinae'' (Back, 2006) * ''Anthocharis cethura'' (C. & R. Felder, 1865) ** ''Anthocharis cethura cethura'' (C. & R. Felder, 1865) ** ''Anthocharis cethura bajacalifornica'' (J.F. Emmel, T.C. Emmel & Mattoon, 1998) ** ''Anthocharis cethura catalina'' (Meadows, 1937) ** ''Anthocharis cethura pima'' (W.H. Edwards, 1888) * ''Anthocharis damone'' (Boisduval, 1836) * ''Anthocharis euphenoides'' (Staudinger, 1869) * ''Anthocharis gruneri'' (Herrich-Schäffer, 1851) * ''Anthocharis julia'' (Edwards, 1872) * ''Anthocharis lanceolata'' (Lucas, 1852) ** ''Anthocharis lanceolata australis'' (Grinnell, 1908) ** ''Anthocharis lanceolata desertolimbu'' (J.F. Emmel, T.C. Emmel & Mattoon, 1998) * ''Anthocharis limonea'' (Butler, 1871) * ''Anthocharis midea'' (Hübner, 1809) ** ''Anthocharis midea texas'' (Gatrelle, 1998) * ''Anthocharis monastiriensis'' (Soures, 1998) * ''Anthocharis sara'' (Lucas, 1852) ** ''Anthocharis sara inghami'' (Gunder, 1932) ** ''Anthocharis sara thoosa'' (Scudder, 1878) * ''Anthocharis scolymus'' (Butler, 1866) * ''Anthocharis stella'' (Edwards, 1879) ** ''Anthocharis stella stella'' ** ''Anthocharis stella browningi'' (Edwards, 1872) * ''Anthocharis taipaichana'' (Verity, 1911) * ''Anthocharis thibetana'' (Oberthür, 1886) == Eesti liigid == * ''Anthocharis cardamines'' (Linnaeus, 1758) – [[koiduliblikas]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Põualibliklased]] qyqjgxg8wtu27l2vdbq87mj3hc5pcex 0 716544 7171176 7170457 2026-06-12T09:32:44Z ~2026-34526-04 231492 7171176 wikitext text/x-wiki == Algus == Karumaaki(''Arctocebus'') ehk angvantiibo on perekond Lääne-Aafrika poolahvilisi. Karumaakisid on kahte liiki:''Arctocebus calabarensis'' ja ''Arctocebus aureus''. Karumaakisid võib leida [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigist]], [[Kamerun]]ist, [[Ekvatoriaal-Guinea]]st, [[Gabon]]ist, ja [[Nigeeria]]st. == Eluviis == Karumaakid on öise eluviisiga puuelulised loomad. Tüüpiliselt leitakse karumaakisid 5-15 meetri kõrguselt puude otsast. Karumaakid toituvad peamiselt putukatest, eriti röövikutest. Umbes 15% karumaaki toidust moodustavad ka puuviljad. Karumaakid söövad ka tugevalõhnalisi putukaid, mida teised liigid ei söö.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Durrell |eesnimi=Gerald |pealkiri=Ülekoormatud Noa laev |kirjastus=ERSEN}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Esikloomalised]] g32j8wppnxxuiyghx1bjgbp0p3p33gw 0 716545 7170832 7170533 2026-06-11T14:26:48Z Kruusamägi 1530 7170832 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Oeneis jutta - Baltic grayling - Бархатница болотная (39356110390).jpg | pildi_seletus = [[Rabasilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Rabasilmik''' ''Oeneis'' | perekonna_autor = [[Jacob Hübner|Hübner]], 1806 }} '''Rabasilmik''' (''Oeneis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Põhjapoolkeral peamiselt tundra- ja metsavööndis levinud perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=206}}</ref> == Liigid == * ''Oeneis actaeoides'' (Lukhtanov, 1989) * ''Oeneis aktashi'' (Lukhtanov, 1984) * ''Oeneis alberta'' (Elwes, 1893) * ''Oeneis alpina'' (Kurentzov, 1970) * ''Oeneis ammon'' (Elwes, 1899) * ''Oeneis ammosovi'' (Dubatov & Korshunov, 1988) * ''Oeneis bore'' (Schneider, 1792) * ''Oeneis buddha'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Oeneis chryxus'' (Doubleday, 1849) * ''Oeneis diluta'' (Lukhtanov, 1994) * ''Oeneis elwesi'' (Staudinger, 1901) * ''Oeneis fulla'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis glacialis'' (Moll, 1785) * ''Oeneis hora'' (Grum-Grshimailo, 1888) * ''Oeneis ivallda'' (Mead, 1878) * ''Oeneis jutta'' (Hübner, 1805–1806) – [[rabasilmik]] * ''Oeneis lederi'' (Alphéraky, 1897) * ''Oeneis macounii'' (Edwards, 1885) * ''Oeneis magna'' (Graeser, 1888) * ''Oeneis melissa'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis mongolica'' (Oberthür, 1876) * ''Oeneis mulla'' (Staudinger, 1881) * ''Oeneis nevadensis'' (C. & R. Felder, 1866) * ''Oeneis norna'' (Thunberg, 1791) * ''Oeneis oeno'' (Boisduval, 1832) * ''Oeneis philipi'' (Troubridge, 1988) * ''Oeneis polixenes'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis rosovi'' (Kurentzov 1960) * ''Oeneis sculda'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis tanana'' (Warren & Nakahara 2016) * ''Oeneis tarpeja'' (Pallas, 1771) * ''Oeneis tunga'' (Staudinger, 1894) * ''Oeneis uhleri'' (Reakirt, 1866) * ''Oeneis urda'' (Eversmann, 1847) == Eesti liigid == * ''Oeneis jutta'' (Hübner, 1805–1806) – [[rabasilmik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] dadygrzsn11whbjoocvydurcbvq7xqa 0 716546 7170829 7170530 2026-06-11T14:24:10Z Kruusamägi 1530 7170829 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = [[Sõõrsilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Sõõrsilmik''' ''Lopinga'' | perekonna_autor = [[Frederic Moore|Moore]], 1893 | sünonüümid = *''Crebeta'' (Moore, 1893)<br> *''Polyargia'' (Verity, 1957) }} '''Sõõrsilmik''' (''Lopinga'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Lopinga achine'' (Scopoli, 1763) – [[sõõrsilmik]] *''Lopinga catena'' (Leech, 1890) *''Lopinga deidamia'' (Eversmann, 1851) *''Lopinga dumetorum'' (Oberthür, 1890) *''Lopinga eckweileri'' (Görgner, 1990) *''Lopinga fulvescens'' (Alphéraky, 1889) *''Lopinga gerdae'' (Nordström, 1934) *''Lopinga kasumi'' (Yoshino, 1995) *''Lopinga lehmanni'' (Forster, 1980) *''Lopinga nemorum'' (Oberthür, 1890) == Eesti liigid == *''Lopinga achine'' (Scopoli, 1763) – [[sõõrsilmik]] [[Kategooria:Koerlibliklased]] 6m03yjwsqcds3voq59z51o79rnkiadx 0 716552 7170827 7170525 2026-06-11T14:23:19Z Kruusamägi 1530 link fix 7170827 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nõmmesilmik | pilt = Hipparchia semele 02.jpg | pildi_seletus = [[Nõmmesilmik]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Nõmmesilmik''' ''Hipparchia'' | sünonüümid = *''Eumenis'' (Hübner, 1819)<br> *''Nytha'' (Billberg, 1820)<br> *''Melania'' (Sodoffsky, 1837)<br> *''Pseudotergumia'' (Agenjo, 1947)<br> *''Neohipparchia'' (de Lesse, 1951)<br> *''Parahipparchia'' (Kudrna, 1977)<br> *''Euhipparchia'' (Kudrna, 1977) | perekonna_autor = [[Johan Christian Fabricius|Fabricius]], 1807 }} '''Nõmmesilmik''' (''Hipparchia'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == * ''Hipparchia alcyone'' (Denis and Schiffermüller, 1775) ** ''Hipparchia alcyone caroli'' (Rothschild, 1933) ** ''Hipparchia alcyone genava'' (Fruhstorfer, 1907) * ''Hipparchia aristaeus'' (Bonelli, 1826) * ''Hipparchia algirica'' (Oberthür, 1876) ** ''Hipparchia aristaeus algirica'' (Oberthür, 1876) ** ''Hipparchia aristaeus aristaeus'' (Bonelli, 1826) ** ''Hipparchia aristaeus blachieri'' (Fruhstorfer, 1908) * ''Hipparchia autonoe'' (Esper, 1784) ** ''Hipparchia autonoe maxima'' (Bang-Haas, 1933) ** ''Hipparchia autonoe orchomenus'' (Fruhstorfer, 1911) ** ''Hipparchia autonoe sibirica'' (Staudinger, 1861) ** ''Hipparchia autonoe wutaiensis'' (Murayama, 1983) * ''Hipparchia azorina'' (Strecker, 1899) * ''Hipparchia caldeirensis'' (Oehmig 1981) * ''Hipparchia bacchus'' (Higgins, 1967) * ''Hipparchia blachieri'' (Frühstorfer, 1908) * ''Hipparchia christenseni'' (Kudrna, 1977) * ''Hipparchia cretica'' (Rebel, 1916) * ''Hipparchia cypriensis'' (Holik, 1949) * ''Hipparchia delattini'' (Kudrna, 1975) * ''Hipparchia ellena'' (Oberthür, 1894) ** ''Hipparchia ellena caroli'' (Rothschild, 1933) * ''Hipparchia fagi'' (Scopoli, 1763) ** ''Hipparchia fagi tetrica'' (Fruhstorfer, 1907) * ''Hipparchia fatua'' (Freyer, 1844) ** ''Hipparchia fatua klapperichi'' (Gross & Ebert, 1975) ** ''Hipparchia fatua persiscana'' (Verity, 1937) * ''Hipparchia fidia'' (Linnaeus, 1767) ** ''Hipparchia fidia fidia'' * ''Hipparchia genava'' (Fruhstorfer, 1907) * ''Hipparchia gomera'' (Higgins, 1967) * ''Hipparchia hansii'' (Austaut, 1879) * ''Hipparchia hermione'' (Linnaeus, 1764) – [[luste-nõmmesilmik]] * ''Hipparchia leighebi'' (Kudrna, 1976) * ''Hipparchia maderensis'' (Bethune-Baker, 1891) * ''Hipparchia mersina'' (Staudinger, 1871) * ''Hipparchia miguelensis'' (Le Cerf, 1935) * ''Hipparchia neapolitana'' (Stauder, 1921) * ''Hipparchia neomiris'' (Godart, 1824) * ''Hipparchia parisatis'' (Kollar, 1849) ** ''Hipparchia parisatis laeta'' (Christoph, 1877) ** ''Hipparchia parisatis macrophthalma'' (Eversmann, 1851) ** ''Hipparchia parisatis xizangensis'' (Chou, 1994) * ''Hipparchia pellucida'' (Stauder, 1924) * ''Hipparchia pisidice'' (Klug, 1832) * ''Hipparchia powelli'' (Oberthür, 1910) * ''Hipparchia sbordonii'' (Kudrna, 1984) * ''Hipparchia semele'' (Linnaeus, 1758) – [[nõmmesilmik]] ** ''Hipparchia semele semele'' (Linnaeus, 1758) ** ''Hipparchia semele atlantica'' (Harrison, 1946) ** ''Hipparchia semele cadmus'' (Fruhstorfer, 1908) ** ''Hipparchia semele clarensis'' (Lattin, 1952) ** ''Hipparchia semele hibernica'' (Howarth, 1971) ** ''Hipparchia semele leighebi'' (Kudrna, 1976) ** ''Hipparchia semele pellucida'' (Stauder, 1924) ** ''Hipparchia semele sbordonii'' (Kudrna, 1984) ** ''Hipparchia semele scota'' (Verity, 1911) ** ''Hipparchia semele thyone'' (Thompson, 1944) * ''Hipparchia senthes'' (Fruhstorfer, 1908) * ''Hipparchia statilinus'' (Hufnagel, 1766) ** ''Hipparchia statilinus statilinus'' (Hufnagel, 1766) ** ''Hipparchia statilinus sylvicola'' (Austaut, 1880) * ''Hipparchia stulta'' (Staudinger, 1882) * ''Hipparchia syriaca'' (Staudinger, 1871) * ''Hipparchia tewfiki'' (Wiltshire, 1949) * ''Hipparchia tilosi'' (Manil, 1984) * ''Hipparchia volgensis'' (Mazochin-Porshnjakov, 1952) * ''Hipparchia wyssii'' (Christoph, 1889) == Eesti liigid == * ''Hipparchia semele'' (Linnaeus, 1758) – [[nõmmesilmik]] [[Kategooria:Koerlibliklased]] rzidtv12xm92e25ui2p5y5mt1uwt27t 0 716563 7171010 7170551 2026-06-11T21:10:52Z Kruusamägi 1530 7171010 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast persoon|nimi=Amy Kitsune|sünninimi=Ruth Maal|sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1975|12|7}}|sünnikoht=Tartu, Eesti|tegevus=õpetaja, luuletaja|töökoht=Nõo Reaalgümnaasium|rahvus=eestlane|tuntud_teosed=''Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames''}} '''Amy Kitsune''' (kodanikunimega '''Ruth Maal'''; sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1975]] [[Tartu]]s) on Eesti õpetaja ja luuletaja. Ta töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana [[Nõo Reaalgümnaasium]]is ning avaldas 2025. aastal oma debüütluulekogu ''„Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“''.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> == Elulugu == Ruth Maal sündis Tartus. Ta töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Nõo Reaalgümnaasiumis. Lisaks õpetajatööle on ta kirjutanud luulet, käsitledes oma loomingus elu, looduse, armastuse, valu ja kurbuse teemasid.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> Kirjandusloomingus kasutab ta autorinime '''Amy Kitsune'''.<ref>{{cite web|url=https://martaraamat.ee/pood/ilukirjandus/luule/utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/|title=Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames|publisher=Martaraamat}}</ref> == Haridus == Ruth Maal lõpetas 1999. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>ALLIKAS</ref> 2000. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õpetajakutseaasta programmi.<ref>ALLIKAS</ref> == Looming == 2025. aastal ilmus Amy Kitsune esimene luulekogu ''„Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“''.<ref>{{cite web|url=https://martaraamat.ee/pood/ilukirjandus/luule/utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/|title=Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames|publisher=Martaraamat}}</ref> Luulekogu väljaandmist toetas ühisrahastuskampaania platvormil Hooandja, mis saavutas seatud rahastuseesmärgi.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> == Teosed == * ''Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames'' (2025) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Maal, Ruth}} [[Kategooria:Sündinud 1975]] lhz19rtowvqkohtw26kabwcbgct0uej 0 716599 7170823 7170707 2026-06-11T14:20:52Z Kruusamägi 1530 7170823 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuldpunnpea | pilt = Carterocephalus palaemon - img 25516.jpg | pildi_seletus = [[Kollatähn-kuldpunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Kuldpunnpea''' ''Carterocephalus'' | perekonna_autor = [[Julius Lederer|Lederer]], 1852 }} '''Kuldpunnpea''' (''Carterocephalus'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Carterocephalus abax'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus alcinoides'' (Lee, 1962) *''Carterocephalus alcina'' (Evans, 1939) *''Carterocephalus argyrostigma'' (Eversmann, 1851) *''Carterocephalus avanti'' (de Nicéville, 1886) *''Carterocephalus canopunctatus'' (Nabokov 1941) *''Carterocephalus christophi'' (Grum-Grshimailo, 1891) *''Carterocephalus dieckmanni'' (Graesser, 1888) *''Carterocephalus flavomaculatus'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus gemmatus'' (Leech, 1891) *''Carterocephalus habaensis'' (Yoshino, 1997) *''Carterocephalus houangty'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus mandan'' (Oberthür, 1891) *''Carterocephalus micio'' (Oberthür, 1891) *''Carterocephalus niveomaculatus'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus palaemon'' (Pallas, 1771) – [[kollatähn-kuldpunnpea]] *''Carterocephalus pulchra'' (Leech, 1891) *''Carterocephalus silvicola'' (Meigen, 1829) – [[musttähn-kuldpunnpea]] *''Carterocephalus skada'' (W. H. Edwards, 1870) == Eesti liigid == * ''Carterocephalus palaemon'' (Pallas, 1771) – [[kollatähn-kuldpunnpea]] * ''Carterocephalus silvicola'' (Meigen, 1829) – [[musttähn-kuldpunnpea]] [[Kategooria:Punnpealased]] m6nz3nzdopa2vdn9983kwwhx7djrpj8 0 716607 7170772 2026-06-11T12:20:14Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Po-2]] 7170772 wikitext text/x-wiki #suuna [[Po-2]] rg9y0rnfx804adpgbpsu3xf5qfepovp 0 716608 7170773 2026-06-11T12:20:26Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast relv | nimi = Boeing-Stearman Model 75 | pilt = Boeing PT-17-BW Kaydet ‘23 - 23 - U.S.Navy’ (N7058Q) (50906088841).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] | tüüp = [[Õppelennuk]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõ...' 7170773 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Boeing-Stearman Model 75 | pilt = Boeing PT-17-BW Kaydet ‘23 - 23 - U.S.Navy’ (N7058Q) (50906088841).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] | tüüp = [[Õppelennuk]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Stearman Aircraft]] <br/> [[Boeing]] | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = 10 626 | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 1,2 t | pikkus = 7,5 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = 3 m | läbimõõt = | meeskond = 2 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = 1 [[kolbmootor]] [[Continental R-670|Continental R-670-5]] | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = 170 l | tegevusulatus = | kiirus = 200 km/h | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = 4 km | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Boeing-Stearman Model 75''' (ka '''Kaydet''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[õppelennuk]]. Kolme- ja neljakümnendatel valmistati enam kui 10 000 Model 75.<ref>[[National Museum of the United States Air Force]] gives the figure 10,346 but this includes the equivalent airframes in manufactured spare parts.</ref> Aastal 1934 omandas [[Boeing]] Model 75 tootjaettevõtte [[Stearman Aircraft]]i. Model 75 oli [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude põhiline õppelennuk. Pärast maailmasõda müüdi tuhanded Model 75 tsiviilturul, kus neid kasutati põllumajanduses, lennundusspordis ja meelelahutuses. ==Kasutajad== * {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] * {{pisilipp|Argentina}} * {{pisilipp|Boliivia}} * {{flagicon image|Flag of Brazil (1889–1960).svg}} [[Brasiilia]] * {{pisilipp|Colombia}} * {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}} * {{flagicon image|Flag of the Philippines (1936–1985, 1986–1998).svg}} [[Filipiinid]] * {{flagicon image|Flag of Guatemala (1924).svg}} [[Guatemala]] * {{pisilipp|Hiina Vabariik}} * {{pisilipp|Honduras}} * {{pisilipp|Iisrael}} * {{flagicon image|Civil flag of Iran (1933–1964).svg}} [[Pahlavi Iraan|Iraan]] * {{flagicon image|Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg}} [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] * {{flagicon image|Flag of Canada (1921–1957).svg}} [[Kanada]] * {{flagicon image|State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1973).svg}} [[Kreeka]] * {{pisilipp|Kuuba}} * {{flagicon image|Flag of Mexico (1934-1968).svg}} [[Mehhiko]] * {{flagicon image|Flag of Nicaragua (1908–1971).svg}} [[Nicaragua]] * {{flagicon image|Flag of Paraguay (1954–1988).svg}} [[Paraguay]] * {{pisilipp|Peruu}} * {{flagicon image|Flag of Venezuela (1930–2006).svg}} [[Venezuela]] ==Vaata ka== * [[Arado Ar 66]] * [[Bücker Bü 131 Jungmann]] * [[de Havilland Tiger Moth]] * [[Fleet Finch]] * [[Focke-Wulf Fw 44 Stieglitz]] * [[Gotha Go 145]] * [[Naval Aircraft Factory N3N]] * [[Repülőgépgyár Levente II]] * [[Polikarpov Po-2]] * [[PWS-26]] * [[Stampe-Vertongen SV.4]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjalennukid]] [[Kategooria:Boeing]] fe8lkpay1hjjuw3rht3zbn85huv5j3e 7171111 7170773 2026-06-12T07:39:33Z Taurus404 80079 7171111 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Boeing-Stearman Model 75 | pilt = Boeing PT-17-BW Kaydet ‘23 - 23 - U.S.Navy’ (N7058Q) (50906088841).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] | tüüp = [[Õppelennuk]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = ''[[Boeing-Stearman Model 75#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Stearman Aircraft]] <br/> [[Boeing]] | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = 10 626 | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 1,2 t | pikkus = 7,5 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = 3 m | läbimõõt = | meeskond = 2 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = 1 [[kolbmootor]] [[Continental R-670|Continental R-670-5]] | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = 170 l | tegevusulatus = | kiirus = 200 km/h | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = 4 km | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Boeing-Stearman Model 75''' (ka '''Kaydet''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[õppelennuk]]. Kolme- ja neljakümnendatel valmistati enam kui 10 000 Model 75.<ref>[[National Museum of the United States Air Force]] gives the figure 10,346 but this includes the equivalent airframes in manufactured spare parts.</ref> Aastal 1934 omandas [[Boeing]] Model 75 tootjaettevõtte [[Stearman Aircraft]]i. Model 75 oli [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude põhiline õppelennuk. Pärast maailmasõda müüdi tuhanded Model 75 tsiviilturul, kus neid kasutati põllumajanduses, lennundusspordis ja meelelahutuses. ==Kasutajad== * {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] * {{pisilipp|Argentina}} * {{pisilipp|Boliivia}} * {{flagicon image|Flag of Brazil (1889–1960).svg}} [[Brasiilia]] * {{pisilipp|Colombia}} * {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}} * {{flagicon image|Flag of the Philippines (1936–1985, 1986–1998).svg}} [[Filipiinid]] * {{flagicon image|Flag of Guatemala (1924).svg}} [[Guatemala]] * {{pisilipp|Hiina Vabariik}} * {{pisilipp|Honduras}} * {{pisilipp|Iisrael}} * {{flagicon image|Civil flag of Iran (1933–1964).svg}} [[Pahlavi Iraan|Iraan]] * {{flagicon image|Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg}} [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] * {{flagicon image|Flag of Canada (1921–1957).svg}} [[Kanada]] * {{flagicon image|State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1973).svg}} [[Kreeka]] * {{pisilipp|Kuuba}} * {{flagicon image|Flag of Mexico (1934-1968).svg}} [[Mehhiko]] * {{flagicon image|Flag of Nicaragua (1908–1971).svg}} [[Nicaragua]] * {{flagicon image|Flag of Paraguay (1954–1988).svg}} [[Paraguay]] * {{pisilipp|Peruu}} * {{flagicon image|Flag of Venezuela (1930–2006).svg}} [[Venezuela]] ==Vaata ka== * [[Arado Ar 66]] * [[Bücker Bü 131 Jungmann]] * [[de Havilland Tiger Moth]] * [[Fleet Finch]] * [[Focke-Wulf Fw 44 Stieglitz]] * [[Gotha Go 145]] * [[Naval Aircraft Factory N3N]] * [[Repülőgépgyár Levente II]] * [[Polikarpov Po-2]] * [[PWS-26]] * [[Stampe-Vertongen SV.4]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjalennukid]] [[Kategooria:Boeing]] leaxeaqwxh8n9y5ini4z84chx9fto9x 0 716609 7170774 2026-06-11T12:21:32Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Boeing-Stearman Model 75]] 7170774 wikitext text/x-wiki #suuna [[Boeing-Stearman Model 75]] 4ax0n7lmib2f78h9owhruvtk07l2sh8 0 716610 7170776 2026-06-11T12:22:04Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Boeing-Stearman Model 75]] 7170776 wikitext text/x-wiki #suuna [[Boeing-Stearman Model 75]] 4ax0n7lmib2f78h9owhruvtk07l2sh8 0 716611 7170779 2026-06-11T12:48:28Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Veebileht | nimi = Go3 | logo = | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | url = {{URL|https://go3.ee}} | kommerts = jah | tulunduslik = jah | tüüp = [[voogedastusteenus]], [[tellitav audiovisuaalmeedia teenus]], internetitelevisioon | registreerimine = vajalik | keeled = [[eesti keel|eesti]], [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[vene keel|vene]], ingli...' 7170779 wikitext text/x-wiki {{Veebileht | nimi = Go3 | logo = | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | url = {{URL|https://go3.ee}} | kommerts = jah | tulunduslik = jah | tüüp = [[voogedastusteenus]], [[tellitav audiovisuaalmeedia teenus]], internetitelevisioon | registreerimine = vajalik | keeled = [[eesti keel|eesti]], [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[vene keel|vene]], [[inglise keel|inglise]] | omanik = [[TV3 Group]] | autor = | päritoluriik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] | väljalase = detsember 2019 | hetkeseis = tegutseb | aastatulu = }} '''Go3''' on [[Baltimaad|Baltimaades]] tegutsev [[voogedastusteenus]] ja internetitelevisiooni platvorm, mis kuulub [[TV3 Group]]i. Teenus pakub filme, seriaale, [[spordiülekanne|spordiülekandeid]], otseülekandes telekanaleid ja järelvaatamist. Eestis tegutseb Go3 veebiaadressil go3.ee ning teenust haldab AS Go3 Baltics.<ref name="Go3Juriidiline">{{Netiviide |url=https://go3.ee/page/corporate-information |pealkiri=Juriidiline info |väljaanne=Go3 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Go3 käivitati Baltimaades 2019. aasta detsembris. Teenus on mõeldud kasutamiseks eri seadmetes, sealhulgas nutitelerites, arvutites, tahvelarvutites ja mobiiltelefonides. Go3 koondab tellitavat videosisu, telekanalite otsepilti ja spordiülekandeid ning kasutab kohalikke tõlkeid, subtiitreid ja heliribasid.<ref name="MisOnGo3">{{Netiviide |url=https://abi.go3.ee/article/mis-on-go3/ |pealkiri=Mis on Go3? |väljaanne=Go3 abi |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == Go3 tuli Baltimaade turule 2019. aasta detsembris. Teenuse käivitamise ajal esitleti seda kui Baltikumiülest voogedastus- ja teleteenust, mis ühendas reaalajas telekanalid, tellitavad filmid, seriaalid, lastesisu ja spordiülekanded.<ref>{{Netiviide |url=https://geenius.delfi.ee/artikkel/120580360/baltikumi-netflix-go3-puust-ja-punaseks-kui-palju-see-maksab-ja-kas-on-mida-vaadata |pealkiri="Baltikumi Netflix" Go3 puust ja punaseks: kui palju see maksab ja kas on mida vaadata |väljaanne=Geenius |aeg=5. detsember 2019 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> 2021. aastaks oli Go3 jõudnud Baltimaades 300 000 tellijani ning TV3 Group kirjeldas seda kui piirkonna juhtivat OTT-teenust.<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/newsstream/go3-strengthens-the-baltic-ott-leadership-position-by-reaching-300-thousands-subscribers-in-the-region/ |pealkiri=Go3 strengthens the Baltic OTT leadership position by reaching 300 thousands subscribers in the region |väljaanne=TV3 Group |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> 2023. aastaks oli teenusel TV3 Groupi teatel üle 500 000 maksva kliendi Leedus, Lätis ja Eestis.<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/newsstream/go3-strengthens-its-leadership-position-in-the-baltics-by-reaching-500k-subscribers/ |pealkiri=Go3 strengthens its leadership position in the Baltics by reaching 500k subscribers |väljaanne=TV3 Group |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> 2024. aastal sõlmisid TV3 Group ja [[Viaplay Group]] lepingu, mille alusel hakkas Go3 Baltimaades vahendama Viaplay spordiõiguste portfelli. Lepingu kaudu jõudsid Go3 klientideni muu hulgas [[UEFA Meistrite Liiga]], [[UEFA Euroopa Liiga]], [[Inglismaa Premier League]], [[NHL]] ja [[Vormel 1]] ülekanded.<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/newsstream/tv3-group-and-viaplay-group-enter-baltics-agreement/ |pealkiri=TV3 Group and Viaplay Group enter Baltics agreement |väljaanne=TV3 Group |aeg=29. jaanuar 2024 |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> 2024. aastal alustasid Go3 ja [[Netflix]] Eestis koostööd, mille kaudu hakati pakkuma Go3, Netflixi ja Setanta Sportsi teenuseid ühe tellimusega. TV3 teatel oli Netflixi puhul tegemist esimese kohaliku partnerlusega Eestis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/go3/voimas-go3-ja-netflix-alustasid-eestis-koostood/ |pealkiri=Võimas! Go3 ja Netflix alustasid Eestis koostööd |väljaanne=TV3 |aeg=6. november 2024 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Teenus == Go3 pakub tellitavaid filme ja seriaale, lastesisu, kohalikke originaalsaateid, telekanalite otsepilti, järelvaatamist ning spordiülekandeid. Go3 enda abikeskuse järgi on platvormil üle 12 000 tunni videosisu ning teenuse kaudu saab vaadata ka live-telekanaleid ja spordiülekandeid.<ref name="MisOnGo3" /> Teenust saab kasutada veebibrauseris, nutiteleris, mobiilirakenduses ja tahvelarvutis. Go3 turundab end kui järgmise põlvkonna televisiooni, mida saab vaadata kodus või liikvel olles.<ref>{{Netiviide |url=https://go3.ee/page/about |pealkiri=Go3 – Next Generation Television |väljaanne=Go3 |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> == Omanik ja tegevus == Go3 kuulub TV3 Groupi, mis on Baltimaade suurim meedia- ja ringhäälingugrupp. TV3 Group tegutseb vabalevi- ja tasulise televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia, digitaalsete platvormide, raadio ja uudisteportaalide valdkonnas. Go3 kõrval kuuluvad gruppi muu hulgas telekanalid [[TV3]], [[TV6]], 3+, TV8, Go3 Sport 1, Go3 Sport 2 ja Go3 Film, samuti raadiojaamad Star FM, Radio Volna ja Power Hit Radio.<ref name="Go3Juriidiline" /> Eestis on Go3 teenusepakkujana märgitud AS Go3 Baltics. Ettevõtte juriidiline aadress on Tallinnas Peterburi teel ning teenuse audiovisuaalmeedia teenused kuuluvad Eesti jurisdiktsiooni alla.<ref>{{Netiviide |url=https://go3.ee/en/contact |pealkiri=Help & support |väljaanne=Go3 |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> == Spordisisu == Go3 üks olulisemaid sisusuundi on sport. TV3 Groupi spordikanalite hulka kuuluvad Go3 Sport 1, Go3 Sport 2 ja Go3 Sport Open, mis näitavad Baltimaades rahvusvahelisi ja kohalikke spordiülekandeid. TV3 Groupi kirjelduste järgi kuuluvad Go3 spordisisu hulka näiteks [[Euroliiga]], [[NBA]], [[La Liga]], [[ATP Tour|ATP tennis]], [[UFC]] ja [[MotoGP]].<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/brands-products/ |pealkiri=Brands & Products |väljaanne=TV3 Group |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> 2024. aasta Viaplay lepinguga lisandusid Go3 spordiportfelli mitmed Viaplay Baltikumi ülekandeõigused, sealhulgas jalgpalli, jäähoki, vormelispordi ja teiste spordialade ülekanded.<ref>{{Netiviide |url=https://abi.go3.ee/en/topics/about/ |pealkiri=About Go3 |väljaanne=Go3 abi |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> == Vaata ka == * [[TV3 Group]] * [[TV3]] * [[Go3 Films]] * [[Go3 Sport]] * [[Home3]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://go3.ee/ Go3 Eesti veebisait] * [https://go3.ee/page/corporate-information Go3 juriidiline info] l2uauv3cr6pu6evx2rvbrcey07dgeh5 0 716612 7170784 2026-06-11T12:50:54Z ~2026-34338-70 231442 Ümbersuunamine lehele [[Lazar Gulkowitsch]] 7170784 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lazar Gulkowitsch]] rtx0qhi9160s2q3eopxn5agfxsunri0 0 716613 7170789 2026-06-11T13:00:07Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Persoon | nimi = Kermo Nava | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|7|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = [[Eesti]] | tegevusala = [[spordikommentaator]], [[saatejuht]] | tuntud = [[jalgpall]]iülekanded [[TV3]]s ja [[Go3]]s }} '''Kermo Nava''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[spordikommentaator]], [[jalgpall]]isaadete juht, harrastusjalgpallur ja muusik. == Tegevus...' 7170789 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Kermo Nava | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|7|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = [[Eesti]] | tegevusala = [[spordikommentaator]], [[saatejuht]] | tuntud = [[jalgpall]]iülekanded [[TV3]]s ja [[Go3]]s }} '''Kermo Nava''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[spordikommentaator]], [[jalgpall]]isaadete juht, harrastusjalgpallur ja muusik. == Tegevus spordimeedias == Kermo Nava on tegutsenud [[jalgpallikommentaator]]ina [[TV3]] ja [[Go3]] spordiülekannetes. [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] eel teatas [[TV3]], et turniiri ajal juhivad kanali jalgpallistuudiot [[Kalev Kruus]], [[Tõnis Pärna]] ja Kermo Nava. Suuremate mängude eel eetrisse minevates stuudiotes analüüsisid kohtumisi muu hulgas [[Joel Indermitte]], [[Tarmo Kink]] ja [[Gert Kams]].<ref name="TV3MM2026">{{Netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[Soccernet.ee]] kirjutas 2026. aasta MM-finaalturniiri ülekannete eelvaates, et Nava kuulub [[TV3]] ja [[Go3]] kommentaatorite ning stuudiotegijate hulka koos [[Kalev Kruus]]i, [[Tarmo Kink|Tarmo Kingi]], [[Gert Kams]]i, [[Sander Jürjens]]i, [[Andre Lepson]]i, [[Kaspar Kotter]]i, Moorits Veeringu, [[Tõnis Pärna]], Taavi Pailki, [[Joel Indermitte]] ja Johannes Milliga.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/err-teeb-mm-finaalturniiri-ajal-ainult-kolm-jalgpallistuudiot-kes-ulekandeid-kommenteerivad |pealkiri=ERR teeb MM-finaalturniiri ajal ainult kolm jalgpallistuudiot. Kes ülekandeid kommenteerivad? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=24. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on üks [[jalgpall]]iteemalise taskuhäälingu „Poolajajutud” saatejuhtidest. Saate kirjelduses nimetatakse seda taskuhäälinguks, kus kolm jalgpallikommentaatorit arutavad jalgpalli päevakajalisi teemasid; saatejuhtidena on märgitud [[Andre Lepson]], Kermo Nava ja Moorits Veering.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH |pealkiri=Poolajajutud |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2026]]. aastal kuulus Nava ka [[Firmade Jalgpall]]i turniiri korraldustiimi. Turniiri korraldamisega olid seotud veel Vallo Lokko, [[Märten Pajunurm]] ja [[Kalev Kruus]]. Kruus ja Nava olid kavandatud ka turniiri kohapealseteks kommentaatoriteks.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/firmade-jalgpall-2026-kutsub-ettevotted-5-septembril-keilasse-suurele-turniiripaevale |pealkiri=Firmade Jalgpall 2026 kutsub ettevõtted 5. septembril Keilasse suurele turniiripäevale |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=28. aprill 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Muusika == Nava on märgitud [[Triibupasta]] loo „hugo toom” sõnade autori ja vokaalina.<ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=QYj2lk8ltAY |pealkiri=triibupasta - hugo toom |väljaanne=YouTube |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://credits.muso.ai/profile/3d2496e8-92c5-4739-a50e-d812259a236b |pealkiri=Kermo Nava - Credits |väljaanne=Muso.AI |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Jalgpallurina == [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] andmebaasi järgi on Kermo Nava [[Eesti]] kodakondsusega ja Eestis treenitud mängija. Ta on olnud seotud mitme Eesti madalamate liigade ja [[saalijalgpall]]i võistkonnaga, sealhulgas [[S. FC Jõgeva Wolves]]i, [[Märjamaa Kompanii]] ja [[S. FC Äksi Wolves]]iga.<ref name="EJLNava">{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on osalenud Eesti madalamate liigade, [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikavõistluste]] ja [[saalijalgpall]]i võistlustel. [[2023]]. aastal kuulus ta [[Märjamaa Kompanii]] koosseisu karikavõistluste kohtumises [[JK Tabasalu]] vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/esiliiga-b-suurim-varavakutt-vajutas-karikamangus-kahekordse-kubaratriki |pealkiri=Esiliiga B suurim väravakütt vajutas karikamängus kahekordse kübaratriki |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=22. juuni 2023 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2022]]. aasta [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] [[Aastalõputurniir]]il võitis Sportradar Group ettevõtete turniiri. Nava valiti turniiri parimaks [[väravavaht|väravavahiks]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.jalgpall.ee/voistlused/uudised/ettevotete-turniiril-teenis-voidu-sportradar-group-n21025 |pealkiri=Ettevõtete turniiril teenis võidu Sportradar Group |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2025]]. aasta [[Aastalõputurniir]]i andmetes oli Nava märgitud [[JK Arsenal]]i [[väravavaht|väravavahina]].<ref>{{Netiviide |url=https://turniir.ee/aastaloputurniir2025/players/112031?language=et |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Turniir.ee |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Go3]] * [[TV3]] * [[TV3 Group]] * [[Kalev Kruus]] * [[Eesti jalgpall]] * [[Saalijalgpall Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 Kermo Nava Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis] * [https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH „Poolajajutud” Spotifys] cmbh3vwchs59pe029xummw07zlggw8y 7170935 7170789 2026-06-11T18:09:37Z LeeMarx 59920 /* Tegevus spordimeedias */ 7170935 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Kermo Nava | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|7|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = [[Eesti]] | tegevusala = [[spordikommentaator]], [[saatejuht]] | tuntud = [[jalgpall]]iülekanded [[TV3]]s ja [[Go3]]s }} '''Kermo Nava''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[spordikommentaator]], [[jalgpall]]isaadete juht, harrastusjalgpallur ja muusik. == Tegevus spordimeedias == Kermo Nava on tegutsenud [[jalgpallikommentaator]]ina [[TV3]] ja [[Go3]] spordiülekannetes. [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] eel teatas [[TV3]], et turniiri ajal juhivad kanali jalgpallistuudiot [[Kalev Kruus]], [[Tõnis Pärna]] ja Kermo Nava. Suuremate mängude eel eetrisse minevates stuudiotes analüüsisid kohtumisi muu hulgas [[Joel Indermitte]], [[Tarmo Kink]] ja [[Gert Kams]].<ref name="TV3MM2026">{{Netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[Soccernet.ee]] kirjutas 2026. aasta MM-finaalturniiri ülekannete eelvaates, et Nava kuulub [[TV3]] ja [[Go3]] kommentaatorite ning stuudiotegijate hulka koos [[Kalev Kruus]]i, [[Tarmo Kink|Tarmo Kingi]], [[Gert Kams]]i, [[Sander Jürjens]]i, [[Andre Lepson]]i, [[Kaspar Kotter]]i, Moorits Veeringu, [[Tõnis Pärna]], Taavi Pailki, [[Joel Indermitte]] ja Johannes Milliga.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/err-teeb-mm-finaalturniiri-ajal-ainult-kolm-jalgpallistuudiot-kes-ulekandeid-kommenteerivad |pealkiri=ERR teeb MM-finaalturniiri ajal ainult kolm jalgpallistuudiot. Kes ülekandeid kommenteerivad? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=24. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on seotud jalgpalliteemalise taskuhäälinguga „Fännisektor”, mida avaldatakse muu hulgas [[Spotify]]s. Saate episoodide tutvustustes on osalejatena nimetatud Navat ja [[Matis Pedak]]it.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/1E7N72KvyQIfR7TDQCNsXh |pealkiri=Fännisektor |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.instagram.com/p/DZXHdX6iABR/ |pealkiri=Fännisektori 128. episood keskendus peagi algavale jalgpalli MM-ile |väljaanne=Instagram / Tribüün |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Ta on olnud ka üks taskuhäälingu „Poolajajutud” saatejuhtidest koos [[Andre Lepson]]i ja Moorits Veeringuga.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH |pealkiri=Poolajajutud |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2026]]. aastal kuulus Nava ka [[Firmade Jalgpall]]i turniiri korraldustiimi. Turniiri korraldamisega olid seotud veel Vallo Lokko, [[Märten Pajunurm]] ja [[Kalev Kruus]]. Kruus ja Nava olid kavandatud ka turniiri kohapealseteks kommentaatoriteks.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/firmade-jalgpall-2026-kutsub-ettevotted-5-septembril-keilasse-suurele-turniiripaevale |pealkiri=Firmade Jalgpall 2026 kutsub ettevõtted 5. septembril Keilasse suurele turniiripäevale |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=28. aprill 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Muusika == Nava on märgitud [[Triibupasta]] loo „hugo toom” sõnade autori ja vokaalina.<ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=QYj2lk8ltAY |pealkiri=triibupasta - hugo toom |väljaanne=YouTube |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://credits.muso.ai/profile/3d2496e8-92c5-4739-a50e-d812259a236b |pealkiri=Kermo Nava - Credits |väljaanne=Muso.AI |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Jalgpallurina == [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] andmebaasi järgi on Kermo Nava [[Eesti]] kodakondsusega ja Eestis treenitud mängija. Ta on olnud seotud mitme Eesti madalamate liigade ja [[saalijalgpall]]i võistkonnaga, sealhulgas [[S. FC Jõgeva Wolves]]i, [[Märjamaa Kompanii]] ja [[S. FC Äksi Wolves]]iga.<ref name="EJLNava">{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on osalenud Eesti madalamate liigade, [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikavõistluste]] ja [[saalijalgpall]]i võistlustel. [[2023]]. aastal kuulus ta [[Märjamaa Kompanii]] koosseisu karikavõistluste kohtumises [[JK Tabasalu]] vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/esiliiga-b-suurim-varavakutt-vajutas-karikamangus-kahekordse-kubaratriki |pealkiri=Esiliiga B suurim väravakütt vajutas karikamängus kahekordse kübaratriki |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=22. juuni 2023 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2022]]. aasta [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] [[Aastalõputurniir]]il võitis Sportradar Group ettevõtete turniiri. Nava valiti turniiri parimaks [[väravavaht|väravavahiks]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.jalgpall.ee/voistlused/uudised/ettevotete-turniiril-teenis-voidu-sportradar-group-n21025 |pealkiri=Ettevõtete turniiril teenis võidu Sportradar Group |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2025]]. aasta [[Aastalõputurniir]]i andmetes oli Nava märgitud [[JK Arsenal]]i [[väravavaht|väravavahina]].<ref>{{Netiviide |url=https://turniir.ee/aastaloputurniir2025/players/112031?language=et |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Turniir.ee |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Go3]] * [[TV3]] * [[TV3 Group]] * [[Kalev Kruus]] * [[Eesti jalgpall]] * [[Saalijalgpall Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 Kermo Nava Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis] * [https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH „Poolajajutud” Spotifys] e52kho9tgnohgk5o7zjxnrpxj5piq5e 7170936 7170935 2026-06-11T18:17:10Z LeeMarx 59920 7170936 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Kermo Nava | pilt = Kermo Nava.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|7|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = [[Eesti]] | tegevusala = [[spordikommentaator]], [[saatejuht]] | tuntud = [[jalgpall]]iülekanded [[TV3]]s ja [[Go3]]s }} '''Kermo Nava''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[spordikommentaator]], [[jalgpall]]isaadete juht, harrastusjalgpallur ja muusik. == Tegevus spordimeedias == Kermo Nava on tegutsenud [[jalgpallikommentaator]]ina [[TV3]] ja [[Go3]] spordiülekannetes. [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] eel teatas [[TV3]], et turniiri ajal juhivad kanali jalgpallistuudiot [[Kalev Kruus]], [[Tõnis Pärna]] ja Kermo Nava. Suuremate mängude eel eetrisse minevates stuudiotes analüüsisid kohtumisi muu hulgas [[Joel Indermitte]], [[Tarmo Kink]] ja [[Gert Kams]].<ref name="TV3MM2026">{{Netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[Soccernet.ee]] kirjutas 2026. aasta MM-finaalturniiri ülekannete eelvaates, et Nava kuulub [[TV3]] ja [[Go3]] kommentaatorite ning stuudiotegijate hulka koos [[Kalev Kruus]]i, [[Tarmo Kink|Tarmo Kingi]], [[Gert Kams]]i, [[Sander Jürjens]]i, [[Andre Lepson]]i, [[Kaspar Kotter]]i, Moorits Veeringu, [[Tõnis Pärna]], Taavi Pailki, [[Joel Indermitte]] ja Johannes Milliga.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/err-teeb-mm-finaalturniiri-ajal-ainult-kolm-jalgpallistuudiot-kes-ulekandeid-kommenteerivad |pealkiri=ERR teeb MM-finaalturniiri ajal ainult kolm jalgpallistuudiot. Kes ülekandeid kommenteerivad? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=24. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on seotud jalgpalliteemalise taskuhäälinguga „Fännisektor”, mida avaldatakse muu hulgas [[Spotify]]s. Saate episoodide tutvustustes on osalejatena nimetatud Navat ja [[Matis Pedak]]it.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/1E7N72KvyQIfR7TDQCNsXh |pealkiri=Fännisektor |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.instagram.com/p/DZXHdX6iABR/ |pealkiri=Fännisektori 128. episood keskendus peagi algavale jalgpalli MM-ile |väljaanne=Instagram / Tribüün |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Ta on olnud ka üks taskuhäälingu „Poolajajutud” saatejuhtidest koos [[Andre Lepson]]i ja Moorits Veeringuga.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH |pealkiri=Poolajajutud |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2026]]. aastal kuulus Nava ka [[Firmade Jalgpall]]i turniiri korraldustiimi. Turniiri korraldamisega olid seotud veel Vallo Lokko, [[Märten Pajunurm]] ja [[Kalev Kruus]]. Kruus ja Nava olid kavandatud ka turniiri kohapealseteks kommentaatoriteks.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/firmade-jalgpall-2026-kutsub-ettevotted-5-septembril-keilasse-suurele-turniiripaevale |pealkiri=Firmade Jalgpall 2026 kutsub ettevõtted 5. septembril Keilasse suurele turniiripäevale |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=28. aprill 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Muusika == Nava on märgitud [[Triibupasta]] loo „hugo toom” sõnade autori ja vokaalina.<ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=QYj2lk8ltAY |pealkiri=triibupasta - hugo toom |väljaanne=YouTube |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://credits.muso.ai/profile/3d2496e8-92c5-4739-a50e-d812259a236b |pealkiri=Kermo Nava - Credits |väljaanne=Muso.AI |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Jalgpallurina == [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] andmebaasi järgi on Kermo Nava [[Eesti]] kodakondsusega ja Eestis treenitud mängija. Ta on olnud seotud mitme Eesti madalamate liigade ja [[saalijalgpall]]i võistkonnaga, sealhulgas [[S. FC Jõgeva Wolves]]i, [[Märjamaa Kompanii]] ja [[S. FC Äksi Wolves]]iga.<ref name="EJLNava">{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on osalenud Eesti madalamate liigade, [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikavõistluste]] ja [[saalijalgpall]]i võistlustel. [[2023]]. aastal kuulus ta [[Märjamaa Kompanii]] koosseisu karikavõistluste kohtumises [[JK Tabasalu]] vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/esiliiga-b-suurim-varavakutt-vajutas-karikamangus-kahekordse-kubaratriki |pealkiri=Esiliiga B suurim väravakütt vajutas karikamängus kahekordse kübaratriki |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=22. juuni 2023 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2022]]. aasta [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] [[Aastalõputurniir]]il võitis Sportradar Group ettevõtete turniiri. Nava valiti turniiri parimaks [[väravavaht|väravavahiks]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.jalgpall.ee/voistlused/uudised/ettevotete-turniiril-teenis-voidu-sportradar-group-n21025 |pealkiri=Ettevõtete turniiril teenis võidu Sportradar Group |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2025]]. aasta [[Aastalõputurniir]]i andmetes oli Nava märgitud [[JK Arsenal]]i [[väravavaht|väravavahina]].<ref>{{Netiviide |url=https://turniir.ee/aastaloputurniir2025/players/112031?language=et |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Turniir.ee |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Go3]] * [[TV3]] * [[TV3 Group]] * [[Kalev Kruus]] * [[Eesti jalgpall]] * [[Saalijalgpall Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 Kermo Nava Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis] * [https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH „Poolajajutud” Spotifys] qhkflek3i72j0jr7juurda0h61jzvam 7170970 7170936 2026-06-11T20:14:43Z LeeMarx 59920 /* Jalgpallurina */ 7170970 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Kermo Nava | pilt = Kermo Nava.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|7|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = [[Eesti]] | tegevusala = [[spordikommentaator]], [[saatejuht]] | tuntud = [[jalgpall]]iülekanded [[TV3]]s ja [[Go3]]s }} '''Kermo Nava''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[spordikommentaator]], [[jalgpall]]isaadete juht, harrastusjalgpallur ja muusik. == Tegevus spordimeedias == Kermo Nava on tegutsenud [[jalgpallikommentaator]]ina [[TV3]] ja [[Go3]] spordiülekannetes. [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] eel teatas [[TV3]], et turniiri ajal juhivad kanali jalgpallistuudiot [[Kalev Kruus]], [[Tõnis Pärna]] ja Kermo Nava. Suuremate mängude eel eetrisse minevates stuudiotes analüüsisid kohtumisi muu hulgas [[Joel Indermitte]], [[Tarmo Kink]] ja [[Gert Kams]].<ref name="TV3MM2026">{{Netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[Soccernet.ee]] kirjutas 2026. aasta MM-finaalturniiri ülekannete eelvaates, et Nava kuulub [[TV3]] ja [[Go3]] kommentaatorite ning stuudiotegijate hulka koos [[Kalev Kruus]]i, [[Tarmo Kink|Tarmo Kingi]], [[Gert Kams]]i, [[Sander Jürjens]]i, [[Andre Lepson]]i, [[Kaspar Kotter]]i, Moorits Veeringu, [[Tõnis Pärna]], Taavi Pailki, [[Joel Indermitte]] ja Johannes Milliga.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/err-teeb-mm-finaalturniiri-ajal-ainult-kolm-jalgpallistuudiot-kes-ulekandeid-kommenteerivad |pealkiri=ERR teeb MM-finaalturniiri ajal ainult kolm jalgpallistuudiot. Kes ülekandeid kommenteerivad? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=24. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on seotud jalgpalliteemalise taskuhäälinguga „Fännisektor”, mida avaldatakse muu hulgas [[Spotify]]s. Saate episoodide tutvustustes on osalejatena nimetatud Navat ja [[Matis Pedak]]it.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/1E7N72KvyQIfR7TDQCNsXh |pealkiri=Fännisektor |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.instagram.com/p/DZXHdX6iABR/ |pealkiri=Fännisektori 128. episood keskendus peagi algavale jalgpalli MM-ile |väljaanne=Instagram / Tribüün |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Ta on olnud ka üks taskuhäälingu „Poolajajutud” saatejuhtidest koos [[Andre Lepson]]i ja Moorits Veeringuga.<ref>{{Netiviide |url=https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH |pealkiri=Poolajajutud |väljaanne=Spotify |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[2026]]. aastal kuulus Nava ka [[Firmade Jalgpall]]i turniiri korraldustiimi. Turniiri korraldamisega olid seotud veel Vallo Lokko, [[Märten Pajunurm]] ja [[Kalev Kruus]]. Kruus ja Nava olid kavandatud ka turniiri kohapealseteks kommentaatoriteks.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/firmade-jalgpall-2026-kutsub-ettevotted-5-septembril-keilasse-suurele-turniiripaevale |pealkiri=Firmade Jalgpall 2026 kutsub ettevõtted 5. septembril Keilasse suurele turniiripäevale |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=28. aprill 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Muusika == Nava on märgitud [[Triibupasta]] loo „hugo toom” sõnade autori ja vokaalina.<ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=QYj2lk8ltAY |pealkiri=triibupasta - hugo toom |väljaanne=YouTube |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://credits.muso.ai/profile/3d2496e8-92c5-4739-a50e-d812259a236b |pealkiri=Kermo Nava - Credits |väljaanne=Muso.AI |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Jalgpallurina == Kermo Nava on mänginud nii [[jalgpall]]i kui ka [[saalijalgpall]]i võistlustel. Jalgpallis on ta olnud seotud [[Märjamaa Kompanii]]ga, [[Põhja-Tallinna JK Volta]]ga ja [[JK Loo]]ga, saalijalgpallis aga [[FC Jõgeva Wolves]]i ja [[FC Äksi Wolves]]iga.<ref name="EJLNava">{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nava on osalenud Eesti madalamate liigade, [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikavõistluste]], [[Saalijalgpalli Esiliiga]] ja [[Saalijalgpalli Meistriliiga]] mängudes. 2023. aastal kuulus ta [[Märjamaa Kompanii]] koosseisu karikavõistluste kohtumises [[JK Tabasalu]] vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/esiliiga-b-suurim-varavakutt-vajutas-karikamangus-kahekordse-kubaratriki |pealkiri=Esiliiga B suurim väravakütt vajutas karikamängus kahekordse kübaratriki |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=22. juuni 2023 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> 2022. aasta [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] [[Aastalõputurniir]]il võitis Sportradar Group ettevõtete turniiri. Nava valiti turniiri parimaks [[väravavaht|väravavahiks]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.jalgpall.ee/voistlused/uudised/ettevotete-turniiril-teenis-voidu-sportradar-group-n21025 |pealkiri=Ettevõtete turniiril teenis võidu Sportradar Group |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> 2025. aasta [[Aastalõputurniir]]i andmetes oli Nava märgitud [[JK Arsenal]]i [[väravavaht|väravavahina]].<ref>{{Netiviide |url=https://turniir.ee/aastaloputurniir2025/players/112031?language=et |pealkiri=Kermo Nava |väljaanne=Turniir.ee |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Go3]] * [[TV3]] * [[TV3 Group]] * [[Kalev Kruus]] * [[Eesti jalgpall]] * [[Saalijalgpall Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://jalgpall.ee/voistlused/player/35572/team/4934 Kermo Nava Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis] * [https://open.spotify.com/show/0rna2SLiKrMfcqf21FkoXH „Poolajajutud” Spotifys] sejtxaxvm6b900y535ddndm885sjfdu 102 716614 7170798 2026-06-11T13:19:34Z Tuuleteele 226667 Tuuleteele teisaldas lehekülje [[Mustand:Wagyu lihaveis]] pealkirja [[Mustand:Wagyu veiseliha]] alla 7170798 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mustand:Wagyu veiseliha]] lsejhbmir1mi9pfaeyq2aey1rusdru1 0 716615 7170800 2026-06-11T13:26:05Z ~2026-23883-11 227477 Uus lehekülg: ''''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril 1978 [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Pro...' 7170800 wikitext text/x-wiki '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril 1978 [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) SavolaineniThis is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) Tammsaare Kuningal on külm (2006) Stoppardi Hüppajad (2007) Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) Myllyaho Kaos (2010) Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) Tubina Reigi õpetaja (2014) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) Palu Minu veetlev Tartu (2014) Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Välislink== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri auhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane 34vtrthqy5bbfcxj6o6sgxg89gajd9e 7170801 7170800 2026-06-11T13:28:28Z ~2026-23883-11 227477 /* Tunnustus */ 7170801 wikitext text/x-wiki '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril 1978 [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) SavolaineniThis is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) Tammsaare Kuningal on külm (2006) Stoppardi Hüppajad (2007) Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) Myllyaho Kaos (2010) Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) Tubina Reigi õpetaja (2014) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) Palu Minu veetlev Tartu (2014) Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Välislink== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane g8gts18fx9irwrnpiv33xcytxr0fg3l 7170808 7170801 2026-06-11T13:40:44Z ~2026-23883-11 227477 /* Tunnustus */ 7170808 wikitext text/x-wiki '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril 1978 [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) SavolaineniThis is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) Tammsaare Kuningal on külm (2006) Stoppardi Hüppajad (2007) Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) Myllyaho Kaos (2010) Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) Tubina Reigi õpetaja (2014) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) Palu Minu veetlev Tartu (2014) Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Välislink== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[Vanemuine (teater)|rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane jbv5itequhaedlm5wyps7rfxjxvigwx 7170812 7170808 2026-06-11T13:48:21Z Kapsas123 209254 7170812 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril 1978 [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) SavolaineniThis is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) Tammsaare Kuningal on külm (2006) Stoppardi Hüppajad (2007) Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) Myllyaho Kaos (2010) Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) Tubina Reigi õpetaja (2014) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) Palu Minu veetlev Tartu (2014) Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Välislink== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[Vanemuine (teater)|rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane izp0t1ar6we679pgxy476kg7hfblwez 7171000 7170812 2026-06-11T21:03:55Z Velirand 67997 7171000 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril 1978 [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) SavolaineniThis is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) Tammsaare Kuningal on külm (2006) Stoppardi Hüppajad (2007) Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) Myllyaho Kaos (2010) Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) Tubina Reigi õpetaja (2014) Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) Palu Minu veetlev Tartu (2014) Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Välislink== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[Vanemuine (teater)|rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane {{JÄRJESTA:Savolainen, Janek}} [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Eesti koreograafid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] rq9jl0frv099anqqsa1pkf58b74ulq4 7171002 7171000 2026-06-11T21:06:21Z Kruusamägi 1530 7171002 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril [[1978]] [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) Savolaineni This is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== * Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) * Tammsaare Kuningal on külm (2006) * Stoppardi Hüppajad (2007) * Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) * Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) * Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) * Myllyaho Kaos (2010) * Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) * Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) * Tubina Reigi õpetaja (2014) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== * Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) * T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) * Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) * Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) * Palu Minu veetlev Tartu (2014) * Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[Vanemuine (teater)|rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane ==Välislingid== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Savolainen, Janek}} [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Eesti koreograafid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] q3dvw4uurpzq053udle5n9kqd5t1l72 7171189 7171002 2026-06-12T10:27:52Z Velirand 67997 + kategooria 7171189 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril [[1978]] [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) Savolaineni This is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== * Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) * Tammsaare Kuningal on külm (2006) * Stoppardi Hüppajad (2007) * Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) * Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) * Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) * Myllyaho Kaos (2010) * Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) * Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) * Tubina Reigi õpetaja (2014) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== * Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) * T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) * Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) * Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) * Palu Minu veetlev Tartu (2014) * Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[Vanemuine (teater)|rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane ==Välislingid== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Savolainen, Janek}} [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Eesti koreograafid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Karegooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] f9emsk3p3mm83xjkw7vlbqgoai5bvsn 7171190 7171189 2026-06-12T10:28:27Z Velirand 67997 7171190 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} '''Janek Savolainen''' (sündinud 7. veebruaril [[1978]] [[Tallinn]]as) on eesti tantsija, koreograaf ja [[lavastaja]]. Ta lõpetas aastal 2000 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[koreograafia]] erialal ja töötab samast aastast Vanemuise teatris, kus ta on tegutsenud [[balletiartist]]ina, lavastajana, koreograafina ja liikumisjuhina ning loonud videokujundusi. Aastast 2004 on ta Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige. ==Osi== Rätsep ja Balli külaline (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000) Jack Chesney (Titovi Charley tädi, Adami ja Andersoni muusikale, 2001) Angie (Styne´i Gypsy, 2001) Arlekiin (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002) tantsija (Molesi Outbound, 2003) Figaro (Titovi ja Noore Pöörane päev ehk Figaro pulm, Mozarti muusikale, 2003) tantsija (Murdmaa Tantsumaraton, R. Jancise muusikale, 2005) tantsija (Tika L´Histoire du soldat (Sõduri lugu), Stravinski muusikale, 2006) Wilfried (Adami Giselle, 2007) Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, J. Strauss noorema muusikale, 2007) Isa, Peeter Paani vari, Krokodill ja Noodler (Titova Peeter Paan, muusikaline kujundus Kerikmäe, 2008) Lible (Varrese ja Stepanovi Kevade, 2009) Petruška (Lidbergi Petruška pärastlõuna, Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale, 2010) Puck ja Robin (Purcelli ja Pepeljajevi Haldjakuninganna, 2011) Gorilla (Kanderi, Ebbi ja Masteroffi Cabaret, 2012) Kuningas Andre (Glazunovi Raimonda, 2013) Kurat ja Sandri kratt (Aintsi Rehepapp, 2013) ==Lavastusi== Salteni Bamby (2001) Savolaineni This is a small step for a man… (2003) Savolaineni Nixon (2006, ka muusikaline kujundaja) Savolaineni ja Pärna Vanamees ja meri (J. Greenwoodi, B. Broughtoni ja E. Goldenthali muusikale, 2010, ka muusikaline kujundaja ja videokunstnik) Savolaineni Kunksmoorimäng (Perviku teose ainetel, 2012) Savolaineni ja Pärna Meister ja Margarita (Goldenthali, Schnittke, Tšaikovski jt muusikale, 2015, lavastaja-koreograaf ning heli- ja videokujundaja) ==Koreograaf ja liikumisjuht== * Kivirähki, Ernitsa ja Põldma Lotte reis lõunamaale (2005) * Tammsaare Kuningal on külm (2006) * Stoppardi Hüppajad (2007) * Kiplingi ja Süvalepa Kass, kes kõndis omapead (2007) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Detektiiv Lotte (2008) * Rodari ja Kladko Cipollino ja tema sõprade seiklused (2009 Vene Teatris) * Undi Kolm põrsakest ja hea hunt (2009 Emajõe Suveteater Tartu Laulupeomuuseumi pargis) * Myllyaho Kaos (2010) * Ehala, Viidingu ja Tungla Nukitsamees (2010) * Kauksi Ülle, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuine, Värska laululaval) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Kosmonaut Lotte (2012) * Tubina Reigi õpetaja (2014) * Pajusaare, Põldma, Ernitsa ja Tungla Lotte Unenäomaailmas (2015, ka osatäitja) ==Videokujundusi== * Anderssoni ja Ulvaeuse Thank You for the Music. Tribute to ABBA (2011) * T. Firthi Kalendritüdrukud (2012) * Thriller – Tribute to Michael Jackson (2013, ka arvutigraafika) * Tšehhovi Kajakas (2014, Vanemuine, Tartu Ülikooli kirikus) * Palu Minu veetlev Tartu (2014) * Aidla Klaver (2016) ==Kirjandus== A. Arraste. Mait Agu nimelise tantsustipendiumi saab Janek Savolainen. – Pedagoogikaülikool 2000, 12 J. Kaasik. Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust. – Tartu Postimees, 6. jaanuar 2004 H. Einasto. Leping saatanaga – vaba valik või elu paratamatus?: [Sõduri lugu]. – Postimees, 11. aprill 2006 E. Lillemets. Ühise hingamise võlu ja väljakutse: [Sõduri lugu]. – Tartu Postimees, 4. mai 2006 R. Hanson. Tants heidab pilgu USA presidendi eraellu. – Tartu Postimees, 30. november 2006 K. Ruus. Vanemuise tants edestab draamat. – Tartu Postimees, 5. detsember 2006 R. Hanson. Tantsu ilmestab ruumiline video: lavastust näeb läbi eriprillide. – Tartu Postimees, 15. jaanuar 2010 T. Laks. „Vanamees ja meri” toob esile Aivar Kallaste omapära. – Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010 M. Kärginen. 3D-st, merest ja mehest: [Vanamees ja meri]. – Sirp, 17. september 2010 M. H. Butkaite. Mänguhoos tekib toas uus maailm: [Kunksmoorimäng]. – Tartu Postimees, 27. märts 2012 A. Saro. Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab… . – Sirp, 25. mai 2012 R. Hanson. Kaks lavastajat segasid tantsu ja sõna. „Meister ja Margarita” tuleb Vanemuise väikeses majas publiku ette koreograafilise sõnalavastusena. – Tartu Postimees, 6. märts 2015 ==Tunnustus== * 2000 – [[Mait Agu nimeline tantsustipendium]] * 2020 – [[Eesti teatri aastaauhinnad]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i ja Eesti Teatriliidu [[Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind]] meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse “Klaabu” eest * 2026 – [[Vanemuine (teater)|rahvusteater Vanemuine]] kolleegipreemia – aasta vanemuislane ==Välislingid== *[https://vanemuine.ee/inimesed/janek-savolainen/ Janek Savolainen Vanemuise teatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Savolainen, Janek}} [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Eesti koreograafid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] b0sgd12vxyu211msat8xrxwegb4uk2q 102 716616 7170802 2026-06-11T13:31:09Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1345627821|Duqu]]" tõlkimisel 7170802 wikitext text/x-wiki '''Duqu''' on 1. septembril 2011. aastal avastatud [[Kurivara|arvutipahavara]] kogum, mida Kaspersky Labs pidas seotuks viirusussiga [[Stuxnet]]<ref>{{Cite web|last=Perlroth|first=Nicole|url=https://www.nytimes.com/2017/10/10/technology/kaspersky-lab-israel-russia-hacking.html|title=How Israel Caught Russian Hackers Scouring the World for U.S. Secrets|website=[[New York Times]]|date=10 October 2017|access-date=18 October 2025|last2=Shane|first2=Scott}}</ref> ning mille lõi Unit 8200.<ref>{{Cite book|last=Cornish|first=Paul|date=2021-11-04|title=The Oxford Handbook of Cyber Security|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-252101-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634|quote=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref> [[Ungari]] [[Budapesti Tehnikaülikool|Budapesti Tehnika- ja Majandusülikooli]] Krüptograafia ja Süsteemiturbe Laboratoorium (CrySyS Lab)<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/|title=Laboratory of Cryptography and System Security (CrySyS)|access-date=4 November 2011}}</ref> avastas ohu, analüüsis pahavara ja kirjutas 60-leheküljelise raporti,<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/publications/files/bencsathPBF11duqu.pdf|title=Duqu: A Stuxnet-like malware found in the wild, technical report|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=14 October 2011}}</ref> nimetades selle Duquks.<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/in-the-press.html|title=Statement on Duqu's initial analysis|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=21 October 2011|access-date=25 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121004111047/http://crysys.hu/in-the-press.html|archive-date=4 October 2012}}</ref> Duqu sai oma nime eesliitest "-DQ", mille see annab loodud failide nimedele. <ref name="syamantecduqu">{{Cite web|url=http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|title=W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)|publisher=[[NortonLifeLock|Symantec]]|date=23 November 2011|access-date=30 December 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|archive-date=13 December 2011}}</ref> == Ajalugu == 2011. aasta aprillis teatasid [[Iraan|Iraani]] võimud, et [[Stuxnet|Stuxneti]] järgselt on sealse arvuteid tabanud teine digirünnak ja nad andsid sellele uuele rünnakule nimeks Stars viirus.<ref name="Military.com">{{Cite web|url=https://www.military.com/daily-news|title=Military Daily News|website=Military.com}}</ref><ref name="Mehrnews.com">{{Cite web|url=http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|title=Iran target of new cyber attack|archive-url=https://web.archive.org/web/20110429014358/http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|archive-date=April 29, 2011}}</ref> Iraan ei andnud välja mingeid pahavara näidiseid välisteadlaste uurimiseks. Duqu pahavara analüüsi käigus jõudsid teadlased järeldusele, et Iraani arvutispetsialistide leitud Starsi viirus oli Duqu viirus. Duqu viiruse [[Klahvinuhk|klahvilogija]] oli manustatud [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili. Kuna klahvilogija oli hõivanud suurema osa failist, jäi alles vaid osa pildist. Selgus, et see oli [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i teleskoobiga]] tehtud pilt, mis näitas kahe galaktika kokkupõrke tagajärjel tekkinud täheparve. [[Symantec|Symanteci]], Kaspersky ja CrySySi teadlased jõudsid järeldusele, et Duqu ja Stars olid sama viirus.<ref>{{Cite book|last=Kim Zetter|year=2014|title=Countdown to Zero Day: Stuxnet and the Launch of the World's First Digital Weapon|publisher=Crown Publishing Group|isbn=9780770436186|page=259|access-date=January 20, 2015|url=https://books.google.com/books?id=1l2YAwAAQBAJ}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-duqu-saga-continues-enter-mr-b-jason-and-tvs-dexter/31442/|title=The Duqu Saga Continues: Enter Mr. B. Jason and TV's Dexter|publisher=securelist.com|date=10 November 2011}}</ref> == Nomenklatuur == Mõistet Duqu kasutatakse mitmel viisil: * '''Duqu pahavara''' koosneb mitmest tarkvarakomponendist, mis koos pakuvad ründajatele teenuseid. Nende hulka kuuluvad informatsiooni varastamine ning taustal töötavad kerneli draiverid ja süstimistööriistad. Kuigi suurem osa pahavarast on kirjutatud programmeerimiskeeles [[C++]], on osa selle [[DLL]]-failidest kirjutatud kohandatud [[Objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] [[C (programmeerimiskeel)|C]] raamistikuga ja kompileeritud [[Microsoft Visual Studio|Microsoft Visual Studio 2008-s]].<ref>{{Cite web|url=http://www.securelist.com/en/blog/677/The_mystery_of_Duqu_Framework_solved|title=Securelist &#124; Kaspersky's threat research and reports|date=12 September 2023}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''[[vikipeedia:Viitamine|<span title="This citation requires a reference to the specific page or range of pages in which the material appears. (January 2026)">lehekülg&nbsp;vaja</span>]]'' &#x5D;}<ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-framework-solved-7/32354/|title=The mystery of Duqu Framework solved|website=Securelist|date=2012-03-19|access-date=2026-01-13|language=en-US|quote=[Another possibility is that the] code was written using a custom OO C framework, based on macros or custom preprocessor directives. This was suggested by your comments, because it is the most common way to combine object-oriented programming with C. [... We conclude that,] The Duqu Framework consists of “C” code compiled with MSVC 2008 using the special options “/O1” and “/Ob1” [;] The code was most likely written with a custom extension to C, generally called “OO C” [, and that the command and control code] could have been reused from an already existing software project and integrated into the Duqu trojan [.]}}</ref><ref>{{Cite web|last=Knight|first=Shawn|url=https://www.techspot.com/news/47739-duqu-trojan-contains-mystery-programming-language-in-payload-dll.html|title=Duqu Trojan contains mystery programming language in Payload DLL|website=TechSpot|date=2012-03-09|access-date=2026-01-13|language=en-US|quote=[Kaspersky identified much] of the code [as] standard C++ [... but a section] of the Payload DLL [to send and receive external] instructions [is written with an] object-oriented [language, that's otherwise] unlike anything the team at Kaspersky has seen before. [...] Experts have dubbed this portion of code the Duqu Framework and based on the sheer complexity of the instructions, it's believed that the trojan is funded by a wealthy organization or a national effort.}}</ref> * '''Duqu viga''' on Microsoft Windowsi viga, mida kasutatakse pahatahtlikes failides, et käivitada Duqu pahavarakomponente, mis on TrueType fontiga seotud probleem win32k.sys-is. * '''Operatsioon Duqu''' on protsess, kus Duqut kasutatakse ainult teadmata eesmärkidel. Operatsioon võib olla seotud Stuxnetiga. == Seos Stuxnetiga == Symantec, tuginedes dr Thibault Gainche juhitud CrySys-i meeskonna raportile, jätkas ohu analüüsi, mida ta nimetas "peaaegu identseks Stuxnetiga, kuid täiesti erineva eesmärgiga", ning avaldas selle kohta põhjaliku tehnilise uurimise koos algse laboriraporti lühendatud versiooniga.<ref name="syamantecduqu">{{Cite web|url=http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|title=W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)|publisher=[[NortonLifeLock|Symantec]]|date=23 November 2011|access-date=30 December 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|archive-date=13 December 2011}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf "W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. [[Symantec]]. 23 November 2011. Archived from [http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 13 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 December</span> 2011</span>.</cite></ref> Symantec usub, et Duqu lõid samad autorid kui Stuxnet või et autoritel oli juurdepääs Stuxneti lähtekoodile. Baasplatvorm, millele Stuxnet ja Duqu ehitati, on nimetatud Tilde-d-ks, kuna nii Stuxnet kui ka Duqu kasutasid faile, mis algasid tähega D.<ref>{{Cite web|last=Kuznetsov|first=Igor|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|title=The Mystery of Duqu: Part Seven (Back to Stuxnet)|website=Securelist by Kaspersky|date=19 March 2012|access-date=13 January 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250427231757/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|archive-date=27 April 2025}}</ref> Viirusussil, nagu Stuxnetil, on kehiv, kuid kuritarvitatud [[digitaalallkiri]] ja see kogub teavet tulevaste rünnakute ettevalmistamiseks.<ref name="syamantecduqu" /><ref>{{Cite news|url=http://www.zeit.de/digital/internet/2011-10/computerwurm-duqu-stuxnet|title=Virus Duqu alarmiert IT-Sicherheitsexperten|work=[[Die Zeit]]|date=19 October 2011|access-date=19 October 2011}}</ref> [[F-Secure|F-Secure'i]] teadusdirektor Mikko Hyppönen ütles, et Duqu kerneli draiver JMINET7.SYS oli nii sarnane Stuxneti MRXCLS<span class="monospaced">.SYS</span>-ga, et F-Secure'i taustsüsteem pidas seda Stuxnetiks. Hyppönen lisas, et Duqu enda digitaalallkirja loomiseks kasutatud võti (mida täheldati ainult ühel juhul) varastati Taiwani Taipei C-Medialt. Sertifikaadid pidid aeguma 2. augustil 2012, kuid Symanteci andmetel tühistati need 14. oktoobril 2011. Teine allikas, Dell SecureWorks, teatab, et Duqu ei pruugi olla Stuxnetiga seotud.<ref>{{Cite web|url=https://arstechnica.com/business/news/2011/10/spotted-in-iran-trojan-duqu-may-not-be-son-of-stuxnet-after-all.ars|title=Spotted in Iran, trojan Duqu may not be "son of Stuxnet" after all|date=27 October 2011|access-date=27 October 2011}}</ref> Siiski on märkimisväärseid ja üha rohkem tõendeid selle kohta, et Duqu on ikkagi Stuxnetiga tihedalt seotud. Eksperdid võrdlesid sarnasusi ja leidsid kolm huvipakkuvat punkti: * Installer kasutab ära Windowsi kerneli [[Nullpäeva turvaauk|nullpäeva turvaauke]]. * Komponendid on allkirjastatud varastatud digivõtmetega. * Nii Duqu kui ka Stuxnet on väga sihitud ja seotud Iraani tuumaprogrammiga. == Microsoft Wordi nullpäeva ärakasutamine == Nagu Stuxnet, ründab Duqu Microsoft Windowsi süsteeme nullpäeva turvaaugu tõttu. CrySyS Labilt taastatud ja avalikustatud esimene teadaolev paigaldusfail (ehk dropper) kasutab [[Microsoft Word|Microsoft Wordi]] dokumenti, mis kasutab ära Win32k TrueType fondi parsimismootorit ja võimaldab selle koodi käivitamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|title=Microsoft issues temporary 'fix-it' for Duqu zero-day|website=[[ZDNet]]|access-date=5 November 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111106151701/http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|archive-date=6 November 2011}}</ref> Duqu dropper on seotud fontide manustamisega ja seega piirab juurdepääsu T2EMBED.DLL-le (ehk TrueType'i fondi parsimismootor), kui Microsofti 2011. aasta detsembris välja antud parandus pole veel installitud.<ref>{{Cite journal|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/advisory/2639658|title=Microsoft Security Advisory (2639658)|journal=Vulnerability in TrueType Font Parsing Could Allow Elevation of Privilege|date=3 November 2011|access-date=5 November 2011}}</ref> Microsofti identifikaator ohule on MS11-087 (esimene teade anti välja 13. novembril 2011).<ref>{{Cite web|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/bulletin/ms11-087|title=Microsoft Security Bulletin MS11-087 - Critical|access-date=13 November 2011}}</ref> == Eesmärk == Duqu otsib teavet, mis võiks olla kasulik tööstuslike juhtimissüsteemide ründamisel. Selle eesmärk ei ole olla hävitav; teadaolevad komponendid püüavad teavet koguda.<ref>{{Cite web|last=Steven Cherry, with Larry Constantine|url=https://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|title=Sons of Stuxnet|publisher=[[IEEE Spectrum]]|date=14 December 2011|archive-url=https://archive.today/20120719071057/http://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|archive-date=19 July 2012}}</ref> Duqu modulaarse struktuuri põhjal on võimalik kasutada spetsiaalseid lisamooduleid, et rünnata peaaegu mis tahes tüüpi arvutisüsteme erinevate meetoditega, mille tõttu võivad Duqul põhinevad küberrünnakud olla võimalikud. Siiski on leitud, et koduarvutite süsteemide kasutamine kustutab kogu hiljutise süsteemi sisestatud teabe ning mõnel juhul ka täielikult arvuti kõvaketta. Duqu sisemist kommunikatsiooni analüüsib Symantec,<ref name="syamantecduqu">{{Cite web|url=http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|title=W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)|publisher=[[NortonLifeLock|Symantec]]|date=23 November 2011|access-date=30 December 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|archive-date=13 December 2011}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf "W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. [[Symantec]]. 23 November 2011. Archived from [http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 13 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 December</span> 2011</span>.</cite></ref> kuid tegelik ja täpne meetod, kuidas see rünnatud võrgus paljuneb, pole veel täielikult teada. McAfee sõnul on üks Duqu tegevustest varastada rünnatud arvutitest digitaalseid sertifikaate (ja vastavaid privaatvõtmeid, mida kasutatakse [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafias]]), et aidata tulevastel viirustel turvalise tarkvarana paista.<ref>{{Cite web|last=Venere|first=Guilherme|url=http://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%E2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files|title=The Day of the Golden Jackal – The Next Tale in the Stuxnet Files: Duqu|publisher=[[McAfee]]|date=18 October 2011|access-date=19 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20160531101034/https://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%e2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files/|archive-date=31 May 2016|last2=Szor|first2=Peter}}</ref> Duqu kasutab 54×54 pikslist [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili ja krüpteeritud proovifaile konteineritena andmete smugeldamiseks oma juhtkeskusesse. Turbeeksperdid analüüsivad endiselt koodi, et teha kindlaks, millist infot side sisaldab. Esialgsed uuringud näitavad, et algne pahavara proov eemaldab end automaatselt 36 päeva pärast (pahavara salvestab selle sätte konfiguratsioonifailidesse), mis piiraks selle tuvastamist. Põhipunktid on järgmised: * Käivitatavad failid arendati välja pärast Stuxneti kasutades avastatud Stuxneti lähtekoodi. * Käivitatavad failid on loodud informatsiooni jäädvustamiseks, näiteks klahvivajutused ja süsteemiteave. * Praegune analüüs ei näita ühtegi tööstuslike juhtimissüsteemide, ärakasutamise või enesereplikatsiooniga seotud koodi. * Käivitatavaid faile on leitud piiratud arvust organisatsioonidest, sealhulgas tööstuslike juhtimissüsteemide tootmisega tegelevatest organisatsioonidest. * Väljafiltreeritud andmeid võidakse kasutada tulevase Stuxneti-laadse rünnaku võimaldamiseks või neid võidi juba kasutada Stuxneti rünnaku alusena. == Juhtserverid == Mõningaid Duqu [[Botnet|juhtimisservereid]] on analüüsitud. Paistab, et rünnaku korraldajad eelistasid CentOS 5.x servereid, mistõttu mõned uurijad uskusid, et neil oli selle jaoks nullpäeva rünnak.<ref name="Suspected Vulnerability">{{Cite web|last=Garmon|first=Matthew|url=http://www.mattgarmon.com/|title=In Command & Out of Control|publisher=DIG|website=Matt Garmon|access-date=8 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180808043438/http://www.mattgarmon.com/|archive-date=8 August 2018}}</ref> Serverid asuvad hajusalt paljudes riikides, sealhulgas [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[India|Indias]] ja [[Hiina|Hiinas]]. Kaspersky on avaldanud juhtimisserverite kohta mitu ajaveebipostitust.<ref>{{Cite web|last=Kamluk|first=Vitaly|url=http://www.securelist.com/en/blog/625/The_Mystery_of_Duqu_Part_Six_The_Command_and_Control_servers|title=The Mystery of Duqu: Part Six (The Command and Control servers)|website=Securelist by Kaspersky|date=30 November 2011|access-date=7 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220607172949/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-six-the-command-and-control-servers-36/31863/|archive-date=7 June 2022}}</ref> == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Kübersõda]] [[Kategooria:Krüptograafia]] 8t9zf0w7v35vxqc8f167i2pay4u0sxq 7170809 7170802 2026-06-11T13:46:27Z AljonaTamm 177174 Lisasin puudulikke viiteid, pisiparandused. 7170809 wikitext text/x-wiki '''Duqu''' on 1. septembril 2011. aastal avastatud [[Kurivara|arvutipahavara]] kogum, mida Kaspersky Labs pidas seotuks viirusussiga [[Stuxnet]]<ref>{{Cite web|last=Perlroth|first=Nicole|url=https://www.nytimes.com/2017/10/10/technology/kaspersky-lab-israel-russia-hacking.html|title=How Israel Caught Russian Hackers Scouring the World for U.S. Secrets|website=[[New York Times]]|date=10 October 2017|access-date=18 October 2025|last2=Shane|first2=Scott}}</ref> ning mille lõi Unit 8200.<ref>{{Cite book|last=Cornish|first=Paul|date=2021-11-04|title=The Oxford Handbook of Cyber Security|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-252101-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634|quote=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cornish |eesnimi=Paul |url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634 |pealkiri=The Oxford Handbook of Cyber Security |kirjastus=Oxford University Press |isbn=978-0-19-252101-9 |avaldamisaeg=4. november 2021 |keel=en |tsitaat=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref> [[Ungari]] [[Budapesti Tehnikaülikool|Budapesti Tehnika- ja Majandusülikooli]] Krüptograafia ja Süsteemiturbe Laboratoorium (CrySyS Lab)<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/|title=Laboratory of Cryptography and System Security (CrySyS)|access-date=4 November 2011}}</ref> avastas ohu, analüüsis pahavara ja kirjutas 60-leheküljelise raporti,<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/publications/files/bencsathPBF11duqu.pdf|title=Duqu: A Stuxnet-like malware found in the wild, technical report|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=14 October 2011}}</ref> nimetades selle Duquks.<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/in-the-press.html|title=Statement on Duqu's initial analysis|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=21 October 2011|access-date=25 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121004111047/http://crysys.hu/in-the-press.html|archive-date=4 October 2012}}</ref> Duqu sai oma nime eesliitest "-DQ", mille see annab loodud failide nimedele. <ref name="syamantecduqu">{{Cite web|url=http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|title=W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)|publisher=[[NortonLifeLock|Symantec]]|date=23 November 2011|access-date=30 December 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|archive-date=13 December 2011}}</ref> == Ajalugu == 2011. aasta aprillis teatasid [[Iraan|Iraani]] võimud, et [[Stuxnet|Stuxneti]] järgselt on sealse arvuteid tabanud teine digirünnak ja nad andsid sellele uuele rünnakule nimeks Stars viirus.<ref name="Military.com">{{Cite web|url=https://www.military.com/daily-news|title=Military Daily News|website=Military.com}}</ref><ref name="Mehrnews.com">{{Cite web|url=http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|title=Iran target of new cyber attack|archive-url=https://web.archive.org/web/20110429014358/http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|archive-date=April 29, 2011}}</ref> Iraan ei andnud välja mingeid pahavara näidiseid välisteadlaste uurimiseks. Duqu pahavara analüüsi käigus jõudsid teadlased järeldusele, et Iraani arvutispetsialistide leitud Starsi viirus oli Duqu viirus. Duqu viiruse [[Klahvinuhk|klahvilogija]] oli manustatud [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili. Kuna klahvilogija oli hõivanud suurema osa failist, jäi alles vaid osa pildist. Selgus, et see oli [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i teleskoobiga]] tehtud pilt, mis näitas kahe galaktika kokkupõrke tagajärjel tekkinud täheparve. [[Symantec|Symanteci]], Kaspersky ja CrySySi teadlased jõudsid järeldusele, et Duqu ja Stars olid sama viirus.<ref>{{Cite book|last=Kim Zetter|year=2014|title=Countdown to Zero Day: Stuxnet and the Launch of the World's First Digital Weapon|publisher=Crown Publishing Group|isbn=9780770436186|page=259|access-date=January 20, 2015|url=https://books.google.com/books?id=1l2YAwAAQBAJ}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-duqu-saga-continues-enter-mr-b-jason-and-tvs-dexter/31442/|title=The Duqu Saga Continues: Enter Mr. B. Jason and TV's Dexter|publisher=securelist.com|date=10 November 2011}}</ref> == Nomenklatuur == Mõistet Duqu kasutatakse mitmel viisil: * '''Duqu pahavara''' koosneb mitmest tarkvarakomponendist, mis pakuvad ründajatele teenuseid. Nende hulka kuuluvad informatsiooni varastamine ning taustal töötavad kerneli draiverid ja süstimistööriistad. Kuigi suurem osa pahavarast on kirjutatud programmeerimiskeeles [[C++]], on osa selle [[DLL]]-koormast kirjutatud spetsiaalselt kohandatud [[Objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] [[C (programmeerimiskeel)|C]] raamistikuga ja kompileeritud [[Microsoft Visual Studio|Microsoft Visual Studio 2008-s]].<ref>{{Cite web|url=http://www.securelist.com/en/blog/677/The_mystery_of_Duqu_Framework_solved|title=Securelist &#124; Kaspersky's threat research and reports|date=12 September 2023}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''[[vikipeedia:Viitamine|<span title="This citation requires a reference to the specific page or range of pages in which the material appears. (January 2026)">lehekülg&nbsp;vaja</span>]]'' &#x5D;}<ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-framework-solved-7/32354/|title=The mystery of Duqu Framework solved|website=Securelist|date=2012-03-19|access-date=2026-01-13|language=en-US|quote=[Another possibility is that the] code was written using a custom OO C framework, based on macros or custom preprocessor directives. This was suggested by your comments, because it is the most common way to combine object-oriented programming with C. [... We conclude that,] The Duqu Framework consists of “C” code compiled with MSVC 2008 using the special options “/O1” and “/Ob1” [;] The code was most likely written with a custom extension to C, generally called “OO C” [, and that the command and control code] could have been reused from an already existing software project and integrated into the Duqu trojan [.]}}</ref><ref>{{Cite web|last=Knight|first=Shawn|url=https://www.techspot.com/news/47739-duqu-trojan-contains-mystery-programming-language-in-payload-dll.html|title=Duqu Trojan contains mystery programming language in Payload DLL|website=TechSpot|date=2012-03-09|access-date=2026-01-13|language=en-US|quote=[Kaspersky identified much] of the code [as] standard C++ [... but a section] of the Payload DLL [to send and receive external] instructions [is written with an] object-oriented [language, that's otherwise] unlike anything the team at Kaspersky has seen before. [...] Experts have dubbed this portion of code the Duqu Framework and based on the sheer complexity of the instructions, it's believed that the trojan is funded by a wealthy organization or a national effort.}}</ref> * '''Duqu viga''' on Microsoft Windowsi viga, mida kasutatakse pahatahtlikes failides, et käivitada Duqu pahavarakomponente, mis on TrueType fontiga seotud probleem win32k.sys-is. * '''Operatsioon Duqu''' on protsess, kus Duqut kasutatakse ainult teadmata eesmärkidel. Operatsioon võib olla seotud Stuxnetiga. == Seos Stuxnetiga == Symantec, tuginedes dr Thibault Gainche juhitud CrySys-i meeskonna raportile, jätkas ohu analüüsi, mida ta nimetas "peaaegu identseks Stuxnetiga, kuid täiesti erineva eesmärgiga", ning avaldas selle kohta põhjaliku tehnilise uurimise koos algse laboriraporti lühendatud versiooniga.<ref name="syamantecduqu" /> Symantec usub, et Duqu lõid samad autorid kui Stuxnet või et autoritel oli juurdepääs Stuxneti lähtekoodile. Baasplatvorm, millele Stuxnet ja Duqu ehitati, on nimetatud Tilde-d-ks, kuna nii Stuxnet kui ka Duqu kasutasid faile, mis algasid tähega D.<ref>{{Cite web|last=Kuznetsov|first=Igor|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|title=The Mystery of Duqu: Part Seven (Back to Stuxnet)|website=Securelist by Kaspersky|date=19 March 2012|access-date=13 January 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250427231757/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|archive-date=27 April 2025}}</ref> Viirusussil, nagu Stuxnetil, on kehiv, kuid kuritarvitatud [[digitaalallkiri]] ja see kogub teavet tulevaste rünnakute ettevalmistamiseks.<ref name="syamantecduqu" /><ref>{{Cite news|url=http://www.zeit.de/digital/internet/2011-10/computerwurm-duqu-stuxnet|title=Virus Duqu alarmiert IT-Sicherheitsexperten|work=[[Die Zeit]]|date=19 October 2011|access-date=19 October 2011}}</ref> [[F-Secure|F-Secure'i]] teadusdirektor Mikko Hyppönen ütles, et Duqu kerneli draiver JMINET7.SYS oli nii sarnane Stuxneti MRXCLS<span class="monospaced">.SYS</span>-ga, et F-Secure'i taustsüsteem pidas seda Stuxnetiks. Hyppönen lisas, et Duqu enda digitaalallkirja loomiseks kasutatud võti (mida täheldati ainult ühel juhul) varastati Taiwani Taipei C-Medialt. Sertifikaadid pidid aeguma 2. augustil 2012, kuid Symanteci andmetel tühistati need 14. oktoobril 2011.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zetter |eesnimi=Kim |kuupäev=18. oktoober 2011 |pealkiri=Son of Stuxnet Found in the Wild on Systems in Europe |url=https://www.wired.com/threatlevel/2011/10/son-of-stuxnet-in-the-wild/ |ajakiri=Wired}}</ref> Teine allikas, Dell SecureWorks, teatab, et Duqu ei pruugi olla Stuxnetiga seotud.<ref>{{Cite web|url=https://arstechnica.com/business/news/2011/10/spotted-in-iran-trojan-duqu-may-not-be-son-of-stuxnet-after-all.ars|title=Spotted in Iran, trojan Duqu may not be "son of Stuxnet" after all|date=27 October 2011|access-date=27 October 2011}}</ref> Siiski on märkimisväärseid ja üha rohkem tõendeid selle kohta, et Duqu on ikkagi Stuxnetiga tihedalt seotud. Eksperdid võrdlesid sarnasusi ja leidsid kolm huvipakkuvat punkti: * Installer kasutab ära Windowsi kerneli [[Nullpäeva turvaauk|nullpäeva turvaauke]]. * Komponendid on allkirjastatud varastatud digivõtmetega. * Nii Duqu kui ka Stuxnet on väga sihitud ja seotud Iraani tuumaprogrammiga. == Microsoft Wordi nullpäeva ärakasutamine == Nagu Stuxnet, ründab Duqu Microsoft Windowsi süsteeme nullpäeva turvaaugu tõttu. CrySyS Labilt taastatud ja avalikustatud esimene teadaolev paigaldusfail (ehk dropper) kasutab [[Microsoft Word|Microsoft Wordi]] dokumenti, mis kasutab ära Win32k TrueType fondi parsimismootorit ja võimaldab selle koodi käivitamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|title=Microsoft issues temporary 'fix-it' for Duqu zero-day|website=[[ZDNet]]|access-date=5 November 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111106151701/http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|archive-date=6 November 2011}}</ref> Duqu dropper on seotud fontide manustamisega ja seega piirab juurdepääsu T2EMBED.DLL-le (ehk TrueType'i fondi parsimismootor), kui Microsofti 2011. aasta detsembris välja antud parandus pole veel installitud.<ref>{{Cite journal|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/advisory/2639658|title=Microsoft Security Advisory (2639658)|journal=Vulnerability in TrueType Font Parsing Could Allow Elevation of Privilege|date=3 November 2011|access-date=5 November 2011}}</ref> Microsofti identifikaator ohule on MS11-087 (esimene teade anti välja 13. novembril 2011).<ref>{{Cite web|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/bulletin/ms11-087|title=Microsoft Security Bulletin MS11-087 - Critical|access-date=13 November 2011}}</ref> == Eesmärk == Duqu otsib teavet, mis võiks olla kasulik tööstuslike juhtimissüsteemide ründamisel. Selle eesmärk ei ole olla hävitav; teadaolevad komponendid püüavad teavet koguda.<ref>{{Cite web|last=Steven Cherry, with Larry Constantine|url=https://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|title=Sons of Stuxnet|publisher=[[IEEE Spectrum]]|date=14 December 2011|archive-url=https://archive.today/20120719071057/http://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|archive-date=19 July 2012}}</ref> Duqu modulaarse struktuuri põhjal on võimalik kasutada spetsiaalseid lisamooduleid, et rünnata peaaegu mis tahes tüüpi arvutisüsteme erinevate meetoditega, mille tõttu võivad Duqul põhinevad küberrünnakud olla võimalikud. Siiski on leitud, et koduarvutite süsteemide kasutamine kustutab kogu hiljutise süsteemi sisestatud teabe ning mõnel juhul ka täielikult arvuti kõvaketta. Duqu sisemist kommunikatsiooni analüüsib Symantec,<ref name="syamantecduqu" /> kuid tegelik ja täpne meetod, kuidas see rünnatud võrgus paljuneb, pole veel täielikult teada. McAfee sõnul on üks Duqu tegevustest varastada rünnatud arvutitest digitaalseid sertifikaate (ja vastavaid privaatvõtmeid, mida kasutatakse [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafias]]), et aidata tulevastel viirustel turvalise tarkvarana paista.<ref>{{Cite web|last=Venere|first=Guilherme|url=http://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%E2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files|title=The Day of the Golden Jackal – The Next Tale in the Stuxnet Files: Duqu|publisher=[[McAfee]]|date=18 October 2011|access-date=19 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20160531101034/https://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%e2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files/|archive-date=31 May 2016|last2=Szor|first2=Peter}}</ref> Duqu kasutab 54×54 pikslist [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili ja krüpteeritud proovifaile konteineritena andmete smugeldamiseks oma juhtkeskusesse. Turbeeksperdid analüüsivad endiselt koodi, et teha kindlaks, millist infot side sisaldab. Esialgsed uuringud näitavad, et algne pahavara proov eemaldab end automaatselt 36 päeva pärast (pahavara salvestab selle sätte konfiguratsioonifailidesse), mis piirab selle tuvastamist.<ref name=":0" /> Põhipunktid on järgmised: * Käivitatavad failid arendati välja pärast Stuxneti, kasutades avastatud Stuxneti lähtekoodi. * Käivitatavad failid on loodud informatsiooni jäädvustamiseks, näiteks klahvivajutused ja süsteemiteave. * Praegune analüüs ei näita ühtegi tööstuslike juhtimissüsteemide, ärakasutamise või enesereplikatsiooniga seotud koodi. * Käivitatavaid faile on leitud piiratud arvust organisatsioonidest, sealhulgas tööstuslike juhtimissüsteemide tootmisega tegelevatest organisatsioonidest. * Väljafiltreeritud andmeid võidakse kasutada tulevase Stuxneti-laadse rünnaku võimaldamiseks või neid võidi juba kasutada Stuxneti rünnaku alusena. == Juhtserverid == Mõningaid Duqu [[Botnet|juhtimisservereid]] on analüüsitud. Paistab, et rünnaku korraldajad eelistasid CentOS 5.x servereid, mistõttu mõned uurijad uskusid, et nad olid selle jaoks kasutanud nullpäeva rünnaku.<ref name="Suspected Vulnerability">{{Cite web|last=Garmon|first=Matthew|url=http://www.mattgarmon.com/|title=In Command & Out of Control|publisher=DIG|website=Matt Garmon|access-date=8 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180808043438/http://www.mattgarmon.com/|archive-date=8 August 2018}}</ref> Serverid asuvad hajusalt paljudes riikides, sealhulgas [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[India|Indias]] ja [[Hiina|Hiinas]]. Kaspersky on avaldanud juhtimisserverite kohta mitu ajaveebipostitust.<ref>{{Cite web|last=Kamluk|first=Vitaly|url=http://www.securelist.com/en/blog/625/The_Mystery_of_Duqu_Part_Six_The_Command_and_Control_servers|title=The Mystery of Duqu: Part Six (The Command and Control servers)|website=Securelist by Kaspersky|date=30 November 2011|access-date=7 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220607172949/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-six-the-command-and-control-servers-36/31863/|archive-date=7 June 2022}}</ref> == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Kübersõda]] [[Kategooria:Krüptograafia]] 9rbl084mdeyc7wptcz42tccl8n7l1oi 7170927 7170809 2026-06-11T17:56:50Z AljonaTamm 177174 7170927 wikitext text/x-wiki '''Duqu''' on 1. septembril 2011. aastal avastatud [[Kurivara|arvutipahavara]] kogum, mida Kaspersky Labs pidas seotuks viirusussiga [[Stuxnet]]<ref>{{Cite web|last=Perlroth|first=Nicole|url=https://www.nytimes.com/2017/10/10/technology/kaspersky-lab-israel-russia-hacking.html|title=How Israel Caught Russian Hackers Scouring the World for U.S. Secrets|website=[[New York Times]]|date=10 October 2017|access-date=18 October 2025|last2=Shane|first2=Scott}}</ref> ning mille lõi Unit 8200.<ref>{{Cite book|last=Cornish|first=Paul|date=2021-11-04|title=The Oxford Handbook of Cyber Security|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-252101-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634|quote=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cornish |eesnimi=Paul |url=https://books.google.com/books?id=p6pJEAAAQBAJ&dq=Duqu+8200+israeli&pg=PA634 |pealkiri=The Oxford Handbook of Cyber Security |kirjastus=Oxford University Press |isbn=978-0-19-252101-9 |avaldamisaeg=4. november 2021 |keel=en |tsitaat=Foreign sources routinely assert that Unit 8200 contribured to Stuxnet, Flame, Duqu and other sophisticated cyber campaigns.}}</ref> [[Ungari]] [[Budapesti Tehnikaülikool|Budapesti Tehnika- ja Majandusülikooli]] Krüptograafia ja Süsteemiturbe Laboratoorium (CrySyS Lab)<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/|title=Laboratory of Cryptography and System Security (CrySyS)|access-date=4 November 2011}}</ref> avastas ohu, analüüsis pahavara ja kirjutas 60-leheküljelise raporti,<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/publications/files/bencsathPBF11duqu.pdf|title=Duqu: A Stuxnet-like malware found in the wild, technical report|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=14 October 2011}}</ref> nimetades selle Duquks.<ref>{{Cite web|url=http://www.crysys.hu/in-the-press.html|title=Statement on Duqu's initial analysis|publisher=Laboratory of Cryptography of Systems Security (CrySyS)|date=21 October 2011|access-date=25 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121004111047/http://crysys.hu/in-the-press.html|archive-date=4 October 2012}}</ref> Duqu sai oma nime eesliitest "-DQ", mille see annab loodud failide nimedele. <ref name="syamantecduqu">{{Cite web|url=http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|title=W32.Duqu – The precursor to the next Stuxnet (Version 1.4)|publisher=[[NortonLifeLock|Symantec]]|date=23 November 2011|access-date=30 December 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111213083345/http://www.symantec.com/content/en/us/enterprise/media/security_response/whitepapers/w32_duqu_the_precursor_to_the_next_stuxnet.pdf|archive-date=13 December 2011}}</ref> == Ajalugu == 2011. aasta aprillis teatasid [[Iraan|Iraani]] võimud, et [[Stuxnet|Stuxneti]] järgselt on sealse arvuteid tabanud teine digirünnak ja nad andsid sellele uuele rünnakule nimeks Stars viirus.<ref name="Military.com">{{Cite web|url=https://www.military.com/daily-news|title=Military Daily News|website=Military.com}}</ref><ref name="Mehrnews.com">{{Cite web|url=http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|title=Iran target of new cyber attack|archive-url=https://web.archive.org/web/20110429014358/http://www.mehrnews.com/en/newsdetail.aspx?NewsID=1297506|archive-date=April 29, 2011}}</ref> Iraan ei andnud välja mingeid pahavara näidiseid välisteadlaste uurimiseks. Duqu pahavara analüüsi käigus jõudsid teadlased järeldusele, et Iraani arvutispetsialistide leitud Starsi viirus oli Duqu viirus. Duqu viiruse [[Klahvinuhk|klahvilogija]] oli manustatud [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili. Kuna klahvilogija oli hõivanud suurema osa failist, jäi alles vaid osa pildist. Selgus, et see oli [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i teleskoobiga]] tehtud pilt, mis näitas kahe galaktika kokkupõrke tagajärjel tekkinud täheparve. [[Symantec|Symanteci]], Kaspersky ja CrySySi teadlased jõudsid järeldusele, et Duqu ja Stars olid sama viirus.<ref>{{Cite book|last=Kim Zetter|year=2014|title=Countdown to Zero Day: Stuxnet and the Launch of the World's First Digital Weapon|publisher=Crown Publishing Group|isbn=9780770436186|page=259|access-date=January 20, 2015|url=https://books.google.com/books?id=1l2YAwAAQBAJ}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-duqu-saga-continues-enter-mr-b-jason-and-tvs-dexter/31442/|title=The Duqu Saga Continues: Enter Mr. B. Jason and TV's Dexter|publisher=securelist.com|date=10 November 2011}}</ref> == Nomenklatuur == Mõistet Duqu kasutatakse mitmel viisil: * '''Duqu pahavara''' koosneb mitmest tarkvarakomponendist, mis pakuvad ründajatele teenuseid. Nende hulka kuuluvad informatsiooni varastamine ning taustal töötavad kerneli draiverid ja süstimistööriistad. Kuigi suurem osa pahavarast on kirjutatud programmeerimiskeeles [[C++]], on osa selle [[DLL]]-koormast kirjutatud spetsiaalselt kohandatud [[Objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] [[C (programmeerimiskeel)|C]]-raamistikuga ja kompileeritud [[Microsoft Visual Studio|Microsoft Visual Studio 2008-s]].<ref>{{Cite web|url=http://www.securelist.com/en/blog/677/The_mystery_of_Duqu_Framework_solved|title=Securelist &#124; Kaspersky's threat research and reports|date=12 September 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-framework-solved-7/32354/|title=The mystery of Duqu Framework solved|website=Securelist|date=2012-03-19|access-date=2026-01-13|language=en-US|quote=[Another possibility is that the] code was written using a custom OO C framework, based on macros or custom preprocessor directives. This was suggested by your comments, because it is the most common way to combine object-oriented programming with C. [... We conclude that,] The Duqu Framework consists of “C” code compiled with MSVC 2008 using the special options “/O1” and “/Ob1” [;] The code was most likely written with a custom extension to C, generally called “OO C” [, and that the command and control code] could have been reused from an already existing software project and integrated into the Duqu trojan [.]}}</ref><ref>{{Cite web|last=Knight|first=Shawn|url=https://www.techspot.com/news/47739-duqu-trojan-contains-mystery-programming-language-in-payload-dll.html|title=Duqu Trojan contains mystery programming language in Payload DLL|website=TechSpot|date=2012-03-09|access-date=2026-01-13|language=en-US|quote=[Kaspersky identified much] of the code [as] standard C++ [... but a section] of the Payload DLL [to send and receive external] instructions [is written with an] object-oriented [language, that's otherwise] unlike anything the team at Kaspersky has seen before. [...] Experts have dubbed this portion of code the Duqu Framework and based on the sheer complexity of the instructions, it's believed that the trojan is funded by a wealthy organization or a national effort.}}</ref> * '''Duqu viga''' on Microsoft Windowsi viga, mida kasutatakse pahatahtlikes failides, et käivitada Duqu pahavarakomponente, mis on TrueType fontiga seotud probleem win32k.sys-is. * '''Operatsioon Duqu''' on protsess, kus Duqut kasutatakse ainult teadmata eesmärkidel. Operatsioon võib olla seotud Stuxnetiga. == Seos Stuxnetiga == Symantec, tuginedes dr Thibault Gainche juhitud CrySys-i meeskonna raportile, jätkas ohu analüüsi, mida ta nimetas "peaaegu identseks Stuxnetiga, kuid täiesti erineva eesmärgiga", ning avaldas selle kohta põhjaliku tehnilise uurimise koos algse laboriraporti lühendatud versiooniga.<ref name="syamantecduqu" /> Symantec usub, et Duqu lõid samad autorid kui Stuxnet või et autoritel oli juurdepääs Stuxneti lähtekoodile. Baasplatvorm, millele Stuxnet ja Duqu ehitati, on nimetatud Tilde-d-ks, kuna nii Stuxnet kui ka Duqu kasutasid faile, mis algasid tähega D.<ref>{{Cite web|last=Kuznetsov|first=Igor|url=https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|title=The Mystery of Duqu: Part Seven (Back to Stuxnet)|website=Securelist by Kaspersky|date=19 March 2012|access-date=13 January 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250427231757/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-seven-back-to-stuxnet/31612/|archive-date=27 April 2025}}</ref> Viirusussil, nagu Stuxnetil, on kehiv, kuid kuritarvitatud [[digitaalallkiri]] ja see kogub teavet tulevaste rünnakute ettevalmistamiseks.<ref name="syamantecduqu" /><ref>{{Cite news|url=http://www.zeit.de/digital/internet/2011-10/computerwurm-duqu-stuxnet|title=Virus Duqu alarmiert IT-Sicherheitsexperten|work=[[Die Zeit]]|date=19 October 2011|access-date=19 October 2011}}</ref> [[F-Secure|F-Secure'i]] teadusdirektor Mikko Hyppönen ütles, et Duqu kerneli draiver JMINET7.SYS oli nii sarnane Stuxneti MRXCLS<span class="monospaced">.SYS</span>-ga, et F-Secure'i taustsüsteem pidas seda Stuxnetiks. Hyppönen lisas, et Duqu enda digitaalallkirja loomiseks kasutatud võti (mida täheldati ainult ühel juhul) varastati Taiwani Taipei C-Medialt. Sertifikaadid pidid aeguma 2. augustil 2012, kuid Symanteci andmetel tühistati need 14. oktoobril 2011.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zetter |eesnimi=Kim |kuupäev=18. oktoober 2011 |pealkiri=Son of Stuxnet Found in the Wild on Systems in Europe |url=https://www.wired.com/threatlevel/2011/10/son-of-stuxnet-in-the-wild/ |ajakiri=Wired}}</ref> Teine allikas, Dell SecureWorks, teatab, et Duqu ei pruugi olla Stuxnetiga seotud.<ref>{{Cite web|url=https://arstechnica.com/business/news/2011/10/spotted-in-iran-trojan-duqu-may-not-be-son-of-stuxnet-after-all.ars|title=Spotted in Iran, trojan Duqu may not be "son of Stuxnet" after all|date=27 October 2011|access-date=27 October 2011}}</ref> Siiski on märkimisväärseid ja üha rohkem tõendeid selle kohta, et Duqu on ikkagi Stuxnetiga tihedalt seotud. Eksperdid võrdlesid sarnasusi ja leidsid kolm huvipakkuvat punkti: * Installer kasutab ära Windowsi kerneli [[Nullpäeva turvaauk|nullpäeva turvaauke]]. * Komponendid on allkirjastatud varastatud digivõtmetega. * Nii Duqu kui ka Stuxnet on väga sihitud ja seotud Iraani tuumaprogrammiga. == Microsoft Wordi nullpäeva ärakasutamine == Nagu Stuxnet, ründab Duqu Microsoft Windowsi süsteeme nullpäeva turvaaugu tõttu. CrySyS Labilt taastatud ja avalikustatud esimene teadaolev paigaldusfail (ehk dropper) kasutab [[Microsoft Word|Microsoft Wordi]] dokumenti, mis kasutab ära Win32k TrueType fondi parsimismootorit ja võimaldab selle koodi käivitamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|title=Microsoft issues temporary 'fix-it' for Duqu zero-day|website=[[ZDNet]]|access-date=5 November 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111106151701/http://www.zdnet.com/blog/security/microsoft-issues-temporary-fix-it-for-duqu-zero-day/9764|archive-date=6 November 2011}}</ref> Duqu dropper on seotud fontide manustamisega ja seega piirab juurdepääsu T2EMBED.DLL-le (ehk TrueType'i fondi parsimismootor), kui Microsofti 2011. aasta detsembris välja antud parandus pole veel installitud.<ref>{{Cite journal|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/advisory/2639658|title=Microsoft Security Advisory (2639658)|journal=Vulnerability in TrueType Font Parsing Could Allow Elevation of Privilege|date=3 November 2011|access-date=5 November 2011}}</ref> Microsofti identifikaator ohule on MS11-087 (esimene teade anti välja 13. novembril 2011).<ref>{{Cite web|url=https://technet.microsoft.com/en-us/security/bulletin/ms11-087|title=Microsoft Security Bulletin MS11-087 - Critical|access-date=13 November 2011}}</ref> == Eesmärk == Duqu otsib teavet, mis võiks olla kasulik tööstuslike juhtimissüsteemide ründamisel. Selle eesmärk ei ole olla hävitav; teadaolevad komponendid püüavad teavet koguda.<ref>{{Cite web|last=Steven Cherry, with Larry Constantine|url=https://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|title=Sons of Stuxnet|publisher=[[IEEE Spectrum]]|date=14 December 2011|archive-url=https://archive.today/20120719071057/http://spectrum.ieee.org/podcast/telecom/security/sons-of-stuxnet|archive-date=19 July 2012}}</ref> Duqu modulaarse struktuuri põhjal on võimalik kasutada spetsiaalseid lisamooduleid, et rünnata peaaegu mis tahes tüüpi arvutisüsteme erinevate meetoditega, mille tõttu võivad Duqul põhinevad küberrünnakud olla võimalikud. Siiski on leitud, et koduarvutite süsteemide kasutamine kustutab kogu hiljutise süsteemi sisestatud teabe ning mõnel juhul ka täielikult arvuti kõvaketta. Duqu sisemist kommunikatsiooni analüüsib Symantec,<ref name="syamantecduqu" /> kuid tegelik ja täpne meetod, kuidas see rünnatud võrgus paljuneb, pole veel täielikult teada. McAfee sõnul on üks Duqu tegevustest varastada rünnatud arvutitest digitaalseid sertifikaate (ja vastavaid privaatvõtmeid, mida kasutatakse [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafias]]), et aidata tulevastel viirustel turvalise tarkvarana paista.<ref>{{Cite web|last=Venere|first=Guilherme|url=http://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%E2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files|title=The Day of the Golden Jackal – The Next Tale in the Stuxnet Files: Duqu|publisher=[[McAfee]]|date=18 October 2011|access-date=19 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20160531101034/https://blogs.mcafee.com/mcafee-labs/the-day-of-the-golden-jackal-%e2%80%93-further-tales-of-the-stuxnet-files/|archive-date=31 May 2016|last2=Szor|first2=Peter}}</ref> Duqu kasutab 54×54 pikslist [[JPEG|JPEG-]]<nowiki/>faili ja krüpteeritud proovifaile konteineritena andmete smugeldamiseks oma juhtkeskusesse. Turbeeksperdid analüüsivad endiselt koodi, et teha kindlaks, millist infot side sisaldab. Esialgsed uuringud näitavad, et algne pahavara proov eemaldab end automaatselt 36 päeva pärast (pahavara salvestab selle sätte konfiguratsioonifailidesse), mis piirab selle tuvastamist.<ref name=":0" /> Põhipunktid on järgmised: * Käivitatavad failid arendati välja pärast Stuxneti, kasutades avastatud Stuxneti lähtekoodi. * Käivitatavad failid on loodud informatsiooni jäädvustamiseks, näiteks klahvivajutused ja süsteemiteave. * Praegune analüüs ei näita ühtegi tööstuslike juhtimissüsteemide, ärakasutamise või enesereplikatsiooniga seotud koodi. * Käivitatavaid faile on leitud piiratud arvust organisatsioonidest, sealhulgas tööstuslike juhtimissüsteemide tootmisega tegelevatest organisatsioonidest. * Väljafiltreeritud andmeid võidakse kasutada tulevase Stuxneti-laadse rünnaku võimaldamiseks või neid võidi juba kasutada Stuxneti rünnaku alusena. == Juhtserverid == Mõningaid Duqu [[Botnet|juhtimisservereid]] on analüüsitud. Paistab, et rünnaku korraldajad eelistasid CentOS 5.x servereid, mistõttu mõned uurijad uskusid, et nad olid selle jaoks kasutanud nullpäeva rünnaku.<ref name="Suspected Vulnerability">{{Cite web|last=Garmon|first=Matthew|url=http://www.mattgarmon.com/|title=In Command & Out of Control|publisher=DIG|website=Matt Garmon|access-date=8 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180808043438/http://www.mattgarmon.com/|archive-date=8 August 2018}}</ref> Serverid asuvad hajusalt paljudes riikides, sealhulgas [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[India|Indias]] ja [[Hiina|Hiinas]]. Kaspersky on avaldanud juhtimisserverite kohta mitu ajaveebipostitust.<ref>{{Cite web|last=Kamluk|first=Vitaly|url=http://www.securelist.com/en/blog/625/The_Mystery_of_Duqu_Part_Six_The_Command_and_Control_servers|title=The Mystery of Duqu: Part Six (The Command and Control servers)|website=Securelist by Kaspersky|date=30 November 2011|access-date=7 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220607172949/https://securelist.com/the-mystery-of-duqu-part-six-the-command-and-control-servers-36/31863/|archive-date=7 June 2022}}</ref> == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Kübersõda]] [[Kategooria:Krüptograafia]] rmardv1qgpcuzbitwx44szmjnxlv4py 0 716617 7170803 2026-06-11T13:35:09Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Mariela Velitškova Baeva''' (bulgaaria keeles ''Мариела Баева''; sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] kirjanik, teadlane, filoloog ja poliitik. Ta oli [[Euroopa Parlamen|Euroopa Parlamendi]] liige [[6. juuni]]st [[2007]] kuni [[13. juuli]]ni [[2009]]. Baeva panustab OECD kohaliku majanduse ja tööhõive arendamise (LEED) programmi. Ta on ka PEN Internationali naiskirjanike komitee liige. Baeva räägib inglise, pran...' 7170803 wikitext text/x-wiki '''Mariela Velitškova Baeva''' (bulgaaria keeles ''Мариела Баева''; sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] kirjanik, teadlane, filoloog ja poliitik. Ta oli [[Euroopa Parlamen|Euroopa Parlamendi]] liige [[6. juuni]]st [[2007]] kuni [[13. juuli]]ni [[2009]]. Baeva panustab OECD kohaliku majanduse ja tööhõive arendamise (LEED) programmi. Ta on ka PEN Internationali naiskirjanike komitee liige. Baeva räägib inglise, prantsuse ja vene keelt. 2016. aastal lisati Baeva The Economisti Euroopa mitmekesisuse auhindadele (EDA) kui üks maailma viiekümnest parimast inimõiguste ja sotsiaalse kaasatuse kaitsjast. Tema konsultatsioonifirma on juhtinud projekte Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Inglismaal, Luksemburgis, Kreekas, Iirimaal ja Kanadas. Ta sündis aastal [[1964]] [[Sofia]]s. Ta lõpetas aastal [[1990]] [[Sofia ülikool]]i inglise filoloogia erialal. Tema magistriõpingud olid Euroopa integratsiooni valdkonnas. Aastatel 1983–1989 oli ta [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]] noorteorganisatsiooni täiskohaga töötaja. Pärast 1991. aastat töötas ta muu hulgas ülikooli õppejõuna. 2007. aasta valimistel valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks [[Õiguste ja vabaduste liikumine|Õiguste ja Vabaduste Liikumise]] ([[bulgaaria keel]]es ''Движение за права и свободи'', [[türgi keel]]es ''Hak ve Özgürlükler Hareketi'') nimekirjas. Ta oli Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni ning majandus- ja rahanduskomisjoni liige. Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2009. aastani. Ta on romaani "The Day Was Born" (''Денят беше роден'') autor, mis ilmus [[inglise keel]]es Ühendkuningriigis 2006. aastal. == Isiklikku == Ta valdab vabalt [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[vene keel]]t. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/38606/MARIELA+VELICHKOVA_BAEVA/history/6 Mariela Baeva Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Baeva, Mariela}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] kvx80uyfh9hgp54jah46ovk9ty4gdfe 7170804 7170803 2026-06-11T13:36:18Z Juhan121 25066 7170804 wikitext text/x-wiki '''Mariela Velitškova Baeva''' (bulgaaria keeles ''Мариела Баева''; sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] kirjanik, teadlane, filoloog ja poliitik. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[6. juuni]]st [[2007]] kuni [[13. juuli]]ni [[2009]]. Baeva panustab OECD kohaliku majanduse ja tööhõive arendamise (LEED) programmi. Ta on ka PEN Internationali naiskirjanike komitee liige. Baeva räägib inglise, prantsuse ja vene keelt. 2016. aastal lisati Baeva The Economisti Euroopa mitmekesisuse auhindadele (EDA) kui üks maailma viiekümnest parimast inimõiguste ja sotsiaalse kaasatuse kaitsjast. Tema konsultatsioonifirma on juhtinud projekte Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Inglismaal, Luksemburgis, Kreekas, Iirimaal ja Kanadas. Ta sündis aastal [[1964]] [[Sofia]]s. Ta lõpetas aastal [[1990]] [[Sofia ülikool]]i inglise filoloogia erialal. Tema magistriõpingud olid Euroopa integratsiooni valdkonnas. Aastatel 1983–1989 oli ta [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]] noorteorganisatsiooni täiskohaga töötaja. Pärast 1991. aastat töötas ta muu hulgas ülikooli õppejõuna. 2007. aasta valimistel valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks [[Õiguste ja vabaduste liikumine|Õiguste ja Vabaduste Liikumise]] ([[bulgaaria keel]]es ''Движение за права и свободи'', [[türgi keel]]es ''Hak ve Özgürlükler Hareketi'') nimekirjas. Ta oli Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni ning majandus- ja rahanduskomisjoni liige. Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2009. aastani. Ta on romaani "The Day Was Born" (''Денят беше роден'') autor, mis ilmus [[inglise keel]]es Ühendkuningriigis 2006. aastal. == Isiklikku == Ta valdab vabalt [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[vene keel]]t. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/38606/MARIELA+VELICHKOVA_BAEVA/history/6 Mariela Baeva Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Baeva, Mariela}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] mff5je5t0tu91h53tozapk4l8i9vgsm 7170806 7170804 2026-06-11T13:38:44Z Juhan121 25066 7170806 wikitext text/x-wiki '''Mariela Velitškova Baeva''' (bulgaaria keeles ''Мариела Баева''; sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] kirjanik, teadlane, filoloog ja poliitik. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[6. juuni]]st [[2007]] kuni [[13. juuli]]ni [[2009]]. Baeva panustab OECD kohaliku majanduse ja tööhõive arendamise (LEED) programmi. Ta on ka PEN Internationali naiskirjanike komitee liige. Baeva räägib inglise, prantsuse ja vene keelt. 2016. aastal lisati Baeva The Economisti Euroopa mitmekesisuse auhindadele (EDA) kui üks maailma viiekümnest parimast inimõiguste ja sotsiaalse kaasatuse kaitsjast. Tema konsultatsioonifirma on juhtinud projekte Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Inglismaal, Luksemburgis, Kreekas, Iirimaal ja Kanadas. Ta sündis aastal [[1964]] [[Sofia]]s. Ta lõpetas aastal [[1990]] [[Sofia ülikool]]i inglise filoloogia erialal. Tema magistriõpingud olid Euroopa integratsiooni valdkonnas. Aastatel 1983–1989 oli ta [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]] noorteorganisatsiooni täiskohaga töötaja. Pärast 1991. aastat töötas ta muu hulgas ülikooli õppejõuna. 2007. aasta valimistel valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks [[Õiguste ja vabaduste liikumine|Õiguste ja Vabaduste Liikumise]] ([[bulgaaria keel]]es ''Движение за права и свободи'', [[türgi keel]]es ''Hak ve Özgürlükler Hareketi'') nimekirjas. Ta oli Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni ning majandus- ja rahanduskomisjoni liige. Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2009. aastani. Ta on romaani "The Day Was Born" (''Денят беше роден'') autor, mis ilmus [[inglise keel]]es Ühendkuningriigis 2006. aastal. Ta on konsultatsioonifirma juht ja on ellu viinud projekte [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Saksamaa]]l, [[Inglismaa]]l, [[Luksemburg]]is, [[Kreeka]]s, [[Iirimaa]]l ja [[Kanada]]s. == Isiklikku == Ta valdab vabalt [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[vene keel]]t. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/38606/MARIELA+VELICHKOVA_BAEVA/history/6 Mariela Baeva Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Baeva, Mariela}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 8dee21a5qjwaaoh98b0j21u3pac7qqr 0 716618 7170821 2026-06-11T14:17:08Z ~2026-23883-11 227477 Uus lehekülg: ''''Samuel Lindpere''' (8. november 1872 [[Alatskivi]] – 7. august 1928 [[Taagepera]]) oli eesti muusikapedagoog ja [[dirigent]]. Ta lõpetas 1893 [[Tartu õpetajate seminar]]i, õppis 1902–1905 [[Peterburi konservatoorium]]is [[viiul]]it ja muusikateooriat. Töötas 1894–1902 [[Väike‑Maarja]]s ja [[Tartu]]s õpetajana ning 1906–12 Tartu õpetajate seminari ja [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i muusikaõpetajana. Aastatel 1906–1910 oli ta Vanemuise muusikajuht,...' 7170821 wikitext text/x-wiki '''Samuel Lindpere''' (8. november 1872 [[Alatskivi]] – 7. august 1928 [[Taagepera]]) oli eesti muusikapedagoog ja [[dirigent]]. Ta lõpetas 1893 [[Tartu õpetajate seminar]]i, õppis 1902–1905 [[Peterburi konservatoorium]]is [[viiul]]it ja muusikateooriat. Töötas 1894–1902 [[Väike‑Maarja]]s ja [[Tartu]]s õpetajana ning 1906–12 Tartu õpetajate seminari ja [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i muusikaõpetajana. Aastatel 1906–1910 oli ta Vanemuise muusikajuht, asutas kutselise sümfooniaorkestri ning juhatas 1907–1911 [[Vanemuise segakoor]]i ja 1908–1911 Vanemuise suveaias kontserte. Töötas 1912–1919 [[Peterburi]] muusikaärides müüjana ning andis eratunde. Aastal 1919 naases ta Eestisse, oli 1919–1924 Tallinna Kõrgema Muusikakooli inspektor ja õppejõud ning 1927–1928 [[Tartu ühiskommertsgümnaasium]]i muusikaõpetaja. ==Kirjandus== *Nekroloog. – Postimees,10. august 1928 *A. Topman. Mälestusi koorijuhtidest ja heliloojatest. – Kodumaa, 25. juuni 1969 *T. Järg. Samuel Lindpere. 1872-1928. – Edasi, 29. oktoober 1972 *J. Jürisson. „Vanemuise” orkestrist ja Suvemuusikast. – Muusikalisi lehekülgi, IV. Koostaja E. Taru. Tallinn, 1987 ==Välislingid== *Samuel Lindpere Valgamaa koduloolises andmebaasis ISIK *Järjehoidja. Samuel Lindpere 140. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012) *Vanemuise Sümfooniaorkestri ajalugu Vanemuise kodulehel 4fmr94spj0kuqa704t9exa9nkq1x7ny 7170854 7170821 2026-06-11T14:46:51Z Mona 355 + kat 7170854 wikitext text/x-wiki '''Samuel Lindpere''' (8. november 1872 [[Alatskivi]] – 7. august 1928 [[Taagepera]]) oli eesti muusikapedagoog ja [[dirigent]]. Ta lõpetas 1893 [[Tartu õpetajate seminar]]i, õppis 1902–1905 [[Peterburi konservatoorium]]is [[viiul]]it ja muusikateooriat. Töötas 1894–1902 [[Väike‑Maarja]]s ja [[Tartu]]s õpetajana ning 1906–12 Tartu õpetajate seminari ja [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i muusikaõpetajana. Aastatel 1906–1910 oli ta Vanemuise muusikajuht, asutas kutselise sümfooniaorkestri ning juhatas 1907–1911 [[Vanemuise segakoor]]i ja 1908–1911 Vanemuise suveaias kontserte. Töötas 1912–1919 [[Peterburi]] muusikaärides müüjana ning andis eratunde. Aastal 1919 naases ta Eestisse, oli 1919–1924 Tallinna Kõrgema Muusikakooli inspektor ja õppejõud ning 1927–1928 [[Tartu ühiskommertsgümnaasium]]i muusikaõpetaja. ==Kirjandus== *Nekroloog. – Postimees,10. august 1928 *A. Topman. Mälestusi koorijuhtidest ja heliloojatest. – Kodumaa, 25. juuni 1969 *T. Järg. Samuel Lindpere. 1872-1928. – Edasi, 29. oktoober 1972 *J. Jürisson. „Vanemuise” orkestrist ja Suvemuusikast. – Muusikalisi lehekülgi, IV. Koostaja E. Taru. Tallinn, 1987 ==Välislingid== *Samuel Lindpere Valgamaa koduloolises andmebaasis ISIK *Järjehoidja. Samuel Lindpere 140. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012) *Vanemuise Sümfooniaorkestri ajalugu Vanemuise kodulehel {{JÄRJESTA:Lindpere, Samuel}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1928]] i3sbj980grjl7phzop76b0izt4yye0v 7170859 7170854 2026-06-11T14:55:21Z Mona 355 7170859 wikitext text/x-wiki '''Samuel Lindpere''' ([[8. november]] [[1872]] [[Alatskivi]] – [[7. august]] [[1928]] [[Taagepera]]) oli eesti muusikapedagoog ja [[dirigent]]. Ta lõpetas 1893 [[Tartu õpetajate seminar]]i, õppis 1902–1905 [[Peterburi konservatoorium]]is [[viiul]]it ja muusikateooriat. Töötas 1894–1902 [[Väike‑Maarja]]s ja [[Tartu]]s õpetajana ning 1906–12 Tartu õpetajate seminari ja [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i muusikaõpetajana. Aastatel 1906–1910 oli ta Vanemuise muusikajuht, asutas kutselise sümfooniaorkestri ning juhatas 1907–1911 [[Vanemuise segakoor]]i ja 1908–1911 Vanemuise suveaias kontserte. Töötas 1912–1919 [[Peterburi]] muusikaärides müüjana ning andis eratunde. Aastal 1919 naases ta Eestisse, oli 1919–1924 Tallinna Kõrgema Muusikakooli inspektor ja õppejõud ning 1927–1928 [[Tartu ühiskommertsgümnaasium]]i muusikaõpetaja. ==Kirjandus== *Nekroloog. – Postimees,10. august 1928 *A. Topman. Mälestusi koorijuhtidest ja heliloojatest. – Kodumaa, 25. juuni 1969 *T. Järg. Samuel Lindpere. 1872-1928. – Edasi, 29. oktoober 1972 *J. Jürisson. „Vanemuise” orkestrist ja Suvemuusikast. – Muusikalisi lehekülgi, IV. Koostaja E. Taru. Tallinn, 1987 ==Välislingid== *Samuel Lindpere Valgamaa koduloolises andmebaasis ISIK *Järjehoidja. Samuel Lindpere 140. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012) *Vanemuise Sümfooniaorkestri ajalugu Vanemuise kodulehel {{JÄRJESTA:Lindpere, Samuel}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1928]] ldckezwyztpb4fboysqv6wkry8vrmjo 7170949 7170859 2026-06-11T19:16:26Z Mona 355 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7170949 wikitext text/x-wiki '''Samuel Lindpere''' ([[8. november]] [[1872]] [[Alatskivi]] – [[7. august]] [[1928]] [[Taagepera]]) oli eesti muusikapedagoog ja [[dirigent]]. Ta lõpetas 1893 [[Tartu õpetajate seminar]]i, õppis 1902–1905 [[Peterburi konservatoorium]]is [[viiul]]it ja muusikateooriat. Töötas 1894–1902 [[Väike‑Maarja]]s ja [[Tartu]]s õpetajana ning 1906–12 Tartu õpetajate seminari ja [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i muusikaõpetajana. Aastatel 1906–1910 oli ta Vanemuise muusikajuht, asutas kutselise sümfooniaorkestri ning juhatas 1907–1911 [[Vanemuise segakoor]]i ja 1908–1911 Vanemuise suveaias kontserte. Töötas 1912–1919 [[Peterburi]] muusikaärides müüjana ning andis eratunde. Aastal 1919 naases ta Eestisse, oli 1919–1924 Tallinna Kõrgema Muusikakooli inspektor ja õppejõud ning 1927–1928 [[Tartu ühiskommertsgümnaasium]]i muusikaõpetaja. ==Kirjandus== *Nekroloog. – Postimees,10. august 1928 *A. Topman. Mälestusi koorijuhtidest ja heliloojatest. – Kodumaa, 25. juuni 1969 *T. Järg. Samuel Lindpere. 1872–1928. – Edasi, 29. oktoober 1972 *J. Jürisson. „Vanemuise” orkestrist ja Suvemuusikast. – Muusikalisi lehekülgi, IV. Koostaja E. Taru. Tallinn, 1987 ==Välislingid== *Samuel Lindpere Valgamaa koduloolises andmebaasis ISIK *Järjehoidja. Samuel Lindpere 140. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012) *Vanemuise Sümfooniaorkestri ajalugu Vanemuise kodulehel {{JÄRJESTA:Lindpere, Samuel}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1928]] j9km5wl0zipe45eq3m7bcvatryymhi3 0 716619 7170825 2026-06-11T14:21:21Z ~2026-34483-85 231447 Lõin lehe, vormistasin 7170825 wikitext text/x-wiki == Elamus Pluss OÜ == Elamus Pluss OÜ on Eesti reisikorraldusettevõte, mis tegeleb seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 13. jaanuaril 2020 === Ajalugu === Elamus Pluss OÜ registreeriti 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. === Välislingid === Ametlik veebileht: www.elamuspluss.ee === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele: https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele Stebby podcast Elasmus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega: https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc r3c4a31m8uu946r5oz4utkgseregvkp 7170830 7170825 2026-06-11T14:24:12Z ~2026-34483-85 231447 Lisasin linke 7170830 wikitext text/x-wiki == Elamus Pluss OÜ == Elamus Pluss OÜ on Eesti reisikorraldusettevõte, mis tegeleb seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 13. jaanuaril 2020. === Ajalugu === Elamus Pluss OÜ registreeriti 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. === Välislingid === Ametlik veebileht: https://www.elamuspluss.ee/ === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele: https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele Stebby podcast Elasmus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega: https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc ihun58n3212s5j5b0owt1gaou612l4z 7170845 7170830 2026-06-11T14:30:56Z ~2026-34483-85 231447 Lisasin linke 7170845 wikitext text/x-wiki == Elamus Pluss OÜ == Elamus Pluss OÜ on Eesti reisikorraldusettevõte, mis tegeleb alpinismi-, seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 13. jaanuaril 2020. === Ajalugu === Elamus Pluss asutati 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. Eestis korraldatakse populaarset kestvusmatkasarja Kondimootor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matkasari Kondimootor |url=https://www.elamuspluss.ee/matkasari-kondimootor |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> ning seikluslikku võistlust Seiklus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklus |url=https://www.elamuspluss.ee/seiklus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref>. === Välislingid === Ametlik veebileht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Seiklusreisid ja Elamusreisid {{!}} Elamus Pluss |url=https://www.elamuspluss.ee/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele |url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Reisijuht |keel=et}}</ref> Stebby podcast Elasmus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega<ref>{{Viide |perekonnanimi=Stebby podcast "Samm-sammult heaoluni!" |pealkiri=#19 Kristen Tamm: Samm-sammult alpinismiga Mont Blanc otsa! |kuupäev=2026-05-17 |url=https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc |vaadatud=2026-06-11}}</ref> lbnxrpe25ylddublh956rffdvo1hccx 7170851 7170845 2026-06-11T14:32:34Z ~2026-34483-85 231447 /* Viited */ 7170851 wikitext text/x-wiki == Elamus Pluss OÜ == Elamus Pluss OÜ on Eesti reisikorraldusettevõte, mis tegeleb alpinismi-, seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 13. jaanuaril 2020. === Ajalugu === Elamus Pluss asutati 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. Populaarseimad reisid on Mont Blanc mäevallutused. Eestis korraldatakse populaarset kestvusmatkasarja Kondimootor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matkasari Kondimootor |url=https://www.elamuspluss.ee/matkasari-kondimootor |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> ning seikluslikku võistlust Seiklus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklus |url=https://www.elamuspluss.ee/seiklus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref>. === Välislingid === Ametlik veebileht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Seiklusreisid ja Elamusreisid {{!}} Elamus Pluss |url=https://www.elamuspluss.ee/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele |url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Reisijuht |keel=et}}</ref> Stebby podcast Elamus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega<ref>{{Viide |perekonnanimi=Stebby podcast "Samm-sammult heaoluni!" |pealkiri=#19 Kristen Tamm: Samm-sammult alpinismiga Mont Blanc otsa! |kuupäev=2026-05-17 |url=https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc |vaadatud=2026-06-11}}</ref> pkgws3h1pmq6izvb6jqwvcvj91rd46o 7170852 7170851 2026-06-11T14:34:24Z ~2026-34483-85 231447 Lisasin linke 7170852 wikitext text/x-wiki == Elamus Pluss OÜ == Elamus Pluss OÜ on Eesti reisikorraldusettevõte, mis tegeleb alpinismi-, seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 13. jaanuaril 2020. === Ajalugu === Elamus Pluss asutati 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. Populaarseimad reisid on Mont Blanc mäevallutused. Eestis korraldatakse populaarset kestvusmatkasarja Kondimootor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matkasari Kondimootor |url=https://www.elamuspluss.ee/matkasari-kondimootor |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> ning seikluslikku võistlust Seiklus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklus |url=https://www.elamuspluss.ee/seiklus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref>. === Välislingid === Ametlik veebileht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Seiklusreisid ja Elamusreisid {{!}} Elamus Pluss |url=https://www.elamuspluss.ee/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele |url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Reisijuht |keel=et}}</ref> Stebby podcast Elamus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega<ref>{{Viide |perekonnanimi=Stebby podcast "Samm-sammult heaoluni!" |pealkiri=#19 Kristen Tamm: Samm-sammult alpinismiga Mont Blanc otsa! |kuupäev=2026-05-17 |url=https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc |vaadatud=2026-06-11}}</ref> Eluks Valmis podcast Elamus Plussi veduri Kelli Saarega<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spotify – Web Player |url=https://open.spotify.com/episode/4nBELBBWo0qLDKqFrCMxb9 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Spotify |keel=et}}</ref> iprhkk1ksdghued8sk4txn6oarer69d 7170886 7170852 2026-06-11T16:02:31Z ~2026-34483-85 231447 /* Elamus Pluss OÜ */ 7170886 wikitext text/x-wiki == Elamus Pluss == Elamus Pluss on Eesti reisikorraldusettevõte, mis tegeleb alpinismi-, seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 2020. aastal. === Ajalugu === Elamus Pluss asutati 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. Populaarseimad reisid on Mont Blanc mäevallutused. Eestis korraldatakse populaarset kestvusmatkasarja Kondimootor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matkasari Kondimootor |url=https://www.elamuspluss.ee/matkasari-kondimootor |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> ning seikluslikku võistlust Seiklus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklus |url=https://www.elamuspluss.ee/seiklus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref>. === Välislingid === Ametlik veebileht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Seiklusreisid ja Elamusreisid {{!}} Elamus Pluss |url=https://www.elamuspluss.ee/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele |url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Reisijuht |keel=et}}</ref> Stebby podcast Elamus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega<ref>{{Viide |perekonnanimi=Stebby podcast "Samm-sammult heaoluni!" |pealkiri=#19 Kristen Tamm: Samm-sammult alpinismiga Mont Blanc otsa! |kuupäev=2026-05-17 |url=https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc |vaadatud=2026-06-11}}</ref> Eluks Valmis podcast Elamus Plussi veduri Kelli Saarega<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spotify – Web Player |url=https://open.spotify.com/episode/4nBELBBWo0qLDKqFrCMxb9 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Spotify |keel=et}}</ref> 62o675mmvrzka9b7bcw30i9qndyuut5 7170890 7170886 2026-06-11T16:09:17Z Kruusamägi 1530 7170890 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Elamus Pluss''' on [[Eesti]] reisikorraldusettevõte, mis tegeleb alpinismi-, seiklus-, matka-, kultuuri- ja suusareiside korraldamisega. Ettevõte asutati 2020. aastal. === Ajalugu === Elamus Pluss asutati 2020. aastal. Ettevõte alustas tegevust seiklus- ja aktiivse puhkuse reiside korraldajana ning on keskendunud eelkõige mägimatkadele, suusareisidele, kultuurireisidele ja teistele aktiivsetele reisikogemustele. === Tegevus === Ettevõtte peamine tegevusala on reisikorraldus. Elamus Pluss pakub reisipakette nii Eestis kui ka välisriikides, keskendudes aktiivsetele ja kogemuslikele reisidele - alpinismireisid, matkareisid, ski touring, motomatkad. Lisaks pakub ettevõte Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus alpinismitrenne ja - kursusi ning alpinismivarustuse renti. Populaarseimad reisid on Mont Blanc mäevallutused. Eestis korraldatakse populaarset kestvusmatkasarja Kondimootor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matkasari Kondimootor |url=https://www.elamuspluss.ee/matkasari-kondimootor |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> ning seikluslikku võistlust Seiklus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklus |url=https://www.elamuspluss.ee/seiklus |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref>. === Välislingid === Ametlik veebileht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Seiklusreisid ja Elamusreisid {{!}} Elamus Pluss |url=https://www.elamuspluss.ee/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=elamus+ |keel=en-US}}</ref> === Viited === Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seiklusreiside korraldaja Elamus Pluss pakub nüüd esimesena Eestis mägimatku ettevõtetele |url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120337835/seiklusreiside-korraldaja-elamus-pluss-pakub-nuud-esimesena-eestis-magimatku-ettevotetele |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Reisijuht |keel=et}}</ref> Stebby podcast Elamus Pluss tegevjuhi Kristen Tammega<ref>{{Viide |perekonnanimi=Stebby podcast "Samm-sammult heaoluni!" |pealkiri=#19 Kristen Tamm: Samm-sammult alpinismiga Mont Blanc otsa! |kuupäev=2026-05-17 |url=https://www.youtube.com/watch?v=GW5EldnkoPc |vaadatud=2026-06-11}}</ref> Eluks Valmis podcast Elamus Plussi veduri Kelli Saarega<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spotify – Web Player |url=https://open.spotify.com/episode/4nBELBBWo0qLDKqFrCMxb9 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Spotify |keel=et}}</ref> toqndiaa60yg0vlrg8ve4cgsw8adwi6 1 716620 7170831 2026-06-11T14:25:17Z ~2026-34483-85 231447 /* Vahetada lehe pealkiri Elamus+ asemel Elamus Pluss */ uus alaosa 7170831 wikitext text/x-wiki == Vahetada lehe pealkiri Elamus+ asemel Elamus Pluss == Vahetada lehe pealkiri Elamus+ asemel Elamus Pluss [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-34483-85|&#126;2026-34483-85]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-34483-85|arutelu]]) 11. juuni 2026, kell 17:25 (EEST) l9jo3g2l9ixav7e7lzclbgi75p0wa9w 0 716621 7170833 2026-06-11T14:28:36Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Endine riik |nimi = Indo-Sküüdi Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = u 150 eKr |lõppaasta = 400 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Indo-Scythians.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = Alates 1. sajandist pKr [[Kušaani Riik|Kušaani]] ja [[Sassaniidide Riik|Pärsia]] vasall |riigipea...' 7170833 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Indo-Sküüdi Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = u 150 eKr |lõppaasta = 400 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Indo-Scythians.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = Alates 1. sajandist pKr [[Kušaani Riik|Kušaani]] ja [[Sassaniidide Riik|Pärsia]] vasall |riigipea = Kuningas |riigipea-nimi = [[Maues]] <br/> (esimene, u 98–60 eKr) <br/> [[Rudrasimha III]] <br/> (viimane [[Lääne-Satraabid|Lääne-Satraapide]] valitseja, u 388–415) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Ujjain]] <br/> [[Mathura]] <br/> [[Taxila]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Hinduism]] <br/> [[Sküüdi usund]] <br/> [[Vanakreeka usund]] <br/> [[Budism]] <br/> [[Zoroastrism]] |pindala = 2600000 |pindala-aasta = 20 |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Saka keel|Saka]] <br/> [[Koinee]] <br/> [[Paali keel|Paali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kreeka-Baktria Kuningriik]] <br/> [[India-Kreeka Kuningriik]] <br/> [[Maurja Riik]] |järgnes = [[Kušaani Riik]] <br/> [[Sassaniidide Riik]] <br/> [[Apracharajad|Apracharajade Riik]] <br/> [[Indo-Partia Kuningriik]] <br/> [[Paratarajad|Paratarajade Riik]] <br/> [[Guptade Riik]] <br/> [[Põhja-Satraabid]] <br/> [[Lääne-Satraabid]] }} '''Indo-Sküüdi Kuningriik''' (ka '''Indosakade Kuningriik''') oli [[riik]] [[Aasia]]s tänapäeva [[Afganistan]]i, [[Iraan]]i idaosa, [[Pakistan]]i ja [[India]] põhjaosa aladel. Selle rajasid [[Kesk-Aasia]]st lõunasse tulnud [[Iraani rahvad|iraani]] ja [[sküüdid|sküüdi]] rändrahvad. Selline rahvasteränne toimus 2. sajandist eKr 4. sajandini pKr. Esimene [[sakad]]e kuningas [[Hindustani poolsaar]]el oli [[Maues]], kes allutas oma võimule [[Gandhara]], [[Indus]]e oru ja muud alad. Indosküüdid kinnitasid kanda Loode-Indias ning alistasid muud sealsed riigid, nt [[India-Kreeka Kuningriik|India-Kreeka]]. Indosküüdid said lüüa [[Kušaani Riik|Kušaani]] valitsejalt [[Kujula Kadphises]]elt või [[Kanishka]]lt 1.–2. sajandil pKr. Sakad jäid võimule asevalitsejate ehk [[satraap]]idena ning nende riik jagati [[Põhja-Satraabid|Põhja-]] ja [[Lääne-Satraabid|Lääne-Satraapideks]]. Sakade hakkas hääbuma, kui 2. sajandil saadi lüüa [[Satavahana dünastia|Satavahana]] pealikult [[Gautamiputra Satakarni]]lt. Viimane Lääne-Satraapide valitseja [[Rudrasimha III]] alistus [[Guptade Riik|Guptade Riigile]] aastal 395. ==Vaata ka== * [[Hani-Xiongnu sõjad]] ==Allikad== * [[Harold Walter Bailey|Bailey, H. W.]] 1958. "Languages of the Saka." ''Handbuch der Orientalistik'', I. Abt., 4. Bd., I. Absch., Leiden-Köln. 1958. *Faccenna D., "Sculptures from the sacred area of Butkara I", Istituto Poligrafico Dello Stato, Libreria Dello Stato, Rome, 1964. <!-- H --> * [[János Harmatta|Harmatta, János]], ed., 1994. ''History of civilizations of Central Asia, Volume II. The development of sedentary and nomadic civilizations: 700 B.C. to A.D. 250''. Paris, UNESCO Publishing. * Hill, John E. 2004. ''The Peoples of the West from the Weilue'' 魏略 ''by Yu Huan'' 魚豢'': A Third Century Chinese Account Composed between AD 239 and 265.'' Draft annotated English translation. [http://depts.washington.edu/silkroad/texts/weilue/weilue.html] *Hill, John E. (2009) ''Through the Jade Gate to Rome: A Study of the Silk Routes during the Later Han Dynasty, 1st to 2nd Centuries AD''. BookSurge, Charleston, South Carolina. {{ISBN|978-1-4392-2134-1}}. * {{cite book | last =Hirakawa | first =Akira | year =1993 | title =History of Indian Buddhism: From Śākyamuni to Early Mahāyāna | publisher =Motilall Banarsidas}} *Hulsewé, A. F. P. and Loewe, M. A. N. 1979. ''China in Central Asia: The Early Stage 125 BC&nbsp;– AD 23: an annotated translation of chapters 61 and 96 of the History of the Former Han Dynasty''. E. J. Brill, Leiden. * Huet, Gerard (2010) ''"Heritage du Sanskrit Dictionnaire, Sanskrit-Francais,"'' p.&nbsp;128. [http://sanskrit.inria.fr/Dico.pdf] <!-- L --> * Litvinsky, B. A., ed., 1996. ''History of civilizations of Central Asia, Volume III. The crossroads of civilizations: A.D. 250 to 750''. Paris, UNESCO Publishing. * Liu, Xinru 2001 "Migration and Settlement of the Yuezhi-Kushan: Interaction and Interdependence of Nomadic and Sedentary Societies." ''[[Journal of World History]]'', Volume 12, No. 2, Fall 2001. University of Hawaii Press, pp 261–292. [http://muse.jhu.edu/journals/jwh/]. * ''Bulletin of the Asia Institute: The Archaeology and Art of Central Asia''. Studies From the Former Soviet Union. New Series. Edited by B. A. Litvinskii and Carol Altman Bromberg. Translation directed by Mary Fleming Zirin. Vol. 8, (1994), pp 37–46. <!-- M --> * Millward, James A. (2007). ''Eurasian Crossroads: A History of Xinjiang''. Columbia University Press, New York. {{ISBN|978-0-231-13924-3}}. <!-- N --> * {{cite book | last =Neelis | first =Jason | year =2010 | title =arly Buddhist Transmission and Trade Networks: Mobility and Exchange Within and Beyond the Northwestern Borderlands of South Asia | publisher =BRILL}} <!-- P --> * Pulleyblank, Edwin G. 1970. "The Wu-sun and Sakas and the Yüeh-chih Migration." ''Bulletin of the School of Oriental and African Studies 33'' (1970), pp 154–160. * [[Ptolemaios]] (1932). ''The Geography''. Translated and edited by Edward Luther Stevenson. 1991 unabridged reproduction. Dover Publications, Mineola, N. Y. {{ISBN|0-486-26896-9}} (pbk) * Puri, B. N. 1994. "The Sakas and Indo-Parthians." In: ''History of civilizations of Central Asia, Volume II. The development of sedentary and nomadic civilizations: 700 B.C. to A.D. 250''. Harmatta, János, ed., 1994. Paris: UNESCO Publishing, pp 191–207. * Ronca, Italo (1971). ''Ptolemaios Geographie 6,9–21. Ostrian und Zentralasien, Teil I''. IsMEO&nbsp;— ROM. <!-- S --> * {{cite book | last =Seldeslachts | first =Erik | year =2007 | chapter =Greece, the Final Frontier? The Westwards Spread of Buddhism | editor-last1 =Heirman | editor-first1 =Ann | editor-last2 =Bumbacher | editor-first2 =Stephan Peter | title =The Spread of Buddhism | publisher =BRILL}} <!-- W --> * Watson, Burton. Trans. 1993. ''Records of the Grand Historian of China: Han Dynasty II (Revised Edition).'' Translated from the ''[[Shiji|Shih chi]]'' of [[Sima Qian|Ssu-ma Ch'ien]]. Chapter 123: The Account of [[Dayuan|Ta-yüan]]. Columbia University Press. {{ISBN|0-231-08167-7}} *Wilcox, Peter and Angus McBride (1986). ''Rome's Enemies (3): Parthians and Sassanid Persians (Men-at-Arms).'' Osprey Publishing; illustrated edition. {{ISBN|978-0-85045-688-2}}. * Yu, Taishan. 1998. ''A Study of Saka History''. Sino-Platonic Papers No. 80. July 1998. Dept. of Asian and Middle Eastern Studies, University of Pennsylvania. * Yu, Taishan. 2000. ''A Hypothesis about the Source of the Sai Tribes''. Sino-Platonic Papers No. 106. September 2000. Dept. of Asian and Middle Eastern Studies, University of Pennsylvania. * ''Political History of Ancient India'', 1996, H. C. Raychaudhury * ''Hindu Polity, A Constitutional history of India in Hindu Times'', 1978, K. P. Jayswal * ''Geographical Data in Early Puranas'', 1972, M. R. Singh * ''India and Central Asia'', 1955, [[Prabodh Chandra Bagchi]]. * ''Geography of Puranas'', 1973, S. M. Ali * ''Greeks in Bactria and India'', W. W. Tarn * ''Early History of North India'', S. Chattopadhyava * ''Sakas in Ancient India'', S. Chattopadhyava * ''Development of Kharoshthi script'', C. C. Dasgupta * ''Ancient India'', 1956, R. K. Mukerjee * ''Ancient India'', Vol III, T. L. Shah * ''Hellenism in Ancient India'', G. N. Banerjee * ''Manu and Yajnavalkya'', K. P. Jayswal * Anabaseeos Alexanddrou, Arrian * Mathura lion capital inscriptions * ''Corpus Inscriptionium Indicarum'', Vol II, Part I, S. Konow [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Sassaniidide riik]] [[Kategooria:Vana-Pärsia]] kryx5p23ok9eq2doorz3a2jghpqwfq5 0 716622 7170835 2026-06-11T14:29:50Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170835 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716623 7170836 2026-06-11T14:30:09Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170836 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716624 7170837 2026-06-11T14:30:18Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170837 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716625 7170838 2026-06-11T14:30:25Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170838 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716626 7170839 2026-06-11T14:30:30Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170839 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716627 7170840 2026-06-11T14:30:35Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170840 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716628 7170841 2026-06-11T14:30:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170841 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716629 7170842 2026-06-11T14:30:44Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170842 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716630 7170843 2026-06-11T14:30:48Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170843 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716631 7170844 2026-06-11T14:30:55Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170844 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716632 7170846 2026-06-11T14:31:02Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170846 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716633 7170847 2026-06-11T14:31:07Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170847 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716634 7170848 2026-06-11T14:31:18Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170848 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716635 7170850 2026-06-11T14:32:32Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] 7170850 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] a00y7blhbsxgm9acy1w427l3b9ggf1s 0 716636 7170853 2026-06-11T14:41:42Z Teomees 97479 Uus lehekülg: '{{Staadion | nimi = Arrowhead Stadium | pilt = Aerial view of Arrowhead Stadium 08-31-2013 crop.jpg|pisi | pildiallkiri = Vaade staadionile | täisnimi = GEHA Field at Arrowhead Stadium | endised_nimed = | asukoht = [[Kansas City]], [[Missouri]], USA | ehitati = 1968–1972 | avati = 12. august 1972 | renoveeriti = 1991, 1994, 2007–2010 | laiendati...' 7170853 wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Arrowhead Stadium | pilt = Aerial view of Arrowhead Stadium 08-31-2013 crop.jpg|pisi | pildiallkiri = Vaade staadionile | täisnimi = GEHA Field at Arrowhead Stadium | endised_nimed = | asukoht = [[Kansas City]], [[Missouri]], USA | ehitati = 1968–1972 | avati = 12. august 1972 | renoveeriti = 1991, 1994, 2007–2010 | laiendati = 1995, 1997 | omanik = Jackson County Sports Complex Authority | operaator = Kansas City Chiefs 1972–2030 | kate = NorthBridge Bermudagrass (2013–...) | tabloo = | maksumus = algne 43 miljonit [[USA dollar]]it, renoveerimine 2010.a. 375 milj. dollarit | arhitekt = Kivett and Myers Populous (2007–2010) | mahutavus = 76 416 istekohta (2010–...)<ref>[https://www.chiefs.com/stadium/ Official Website of the Kansas City Chiefs | Chiefs.com] Kansas City Chiefs.</ref> | sviidid = 128 | rekord_pealtvaatajaid = | mõõtmed = | pindala = | meeskonnad = [[Kansas City Chiefs]] (NFL) 1972–... <br> [[Kansas City Wizards]] (MLS) 1996–2007 | koduleht = [https://www.chiefs.com/stadium/ chiefs.com/stadium] }} [[Fail:B-2 Spirit from Whiteman AFB flies over Arrowhead Stadium during the AFC Championship game (6038838).jpg|pisi|267x267px|Staadioni sisevaade]] '''Arrowhead Stadium''' on [[Ameerika jalgpall]]i staadion [[Kansas City]]s [[Missouri]] osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. See on [[National Football League]] (NFL) meeskonna [[Kansas City Chiefs]] kodustaadion. Isrekohtade arvuga 76 416 on ta suuruselt USA 23. staadion. 1991. aastal paigaldati otsatribüünide kohale kaks jalgpallikujulist Diamond Visioni ekraani. 1994. aastal tehti muid täiustusi ja paigaldati naturaalne muru mänguväljak, mis asendas algse kunstmuru mänguväljaku. Arrowheadi Stadium valiti üheks 16 staadionist, mis võõrustab [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] mänge, mida korraldavad ühiselt Ameerika Ühendriigid, [[Kanada]] ja [[Mehhiko]]. Staadionil teostati aastatel 2024–2025 renoveerimistöid, mille maksumuseks kujunes 50 miljonit dollarit. FIFA nõuete täitmiseks mänguväljaku suuruse osas vähendati väljaku nurkades ka istekohtade arvu. Staadionil toimub kuus maailammeistrivõistluste mängu, sealhulgas neli alagrupimängu ja kaks väljalangemisvoorude mängu.<ref>[https://sports.yahoo.com/world-cup-schedule-2026-new-york-metlife-final-opener-locations-205256647.html 2026 World Cup schedule reveal: FIFA picks New York for final, Mexico for opener, West Coast for USMNT] Yahoo Sports. Retrieved February 4, 2024</ref> FIFA seatud staadioni sponsorluse eeskirjade tõttu nimetatakse nende võistluste ajal staadionit Kansas City Stadiumiks. Arrowhead Stadium praegu AFC (American Football Conference) konverentsi vanim staadion. 2025. aastal teatati kavatsusest ehitada 2031. aastaks uus katusega staadion teises kohas 30 miili kaugusel ning praegune staadion seejärel lammutada.<ref>[https://apnews.com/article/kansas-city-chiefs-missouri-stadium-e064605345f40a5bbf4a925b66093eee Chiefs' move to Kansas leaves Missouri fans heartbroken over another NFL franchise leaving] AP News. Retrieved December 23, 2025</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislink == *[https://www.youtube.com/watch?v=P8QvSAgNaBM Kansas City Stadium — FIFA World Cup 2026] Video, Youtube {{koord}} [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] jcg612qisqw6i8wava8yppphgnhuhqj 0 716637 7170874 2026-06-11T15:40:59Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'...' 7170874 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'' | sugukond = ''[[Physaridae]]'' | perekond = '''''Physarum''''' }} '''''Physarum''''' on perekond [[limak]]uid seltsist ''[[Physarales]]''. ==Liike== *''[[Physarum album]]'' *''[[Physarum cinereum]]'' *''[[Physarum leucophaeum]]'' *''[[Physarum polycephalum]]'' *''[[Physarum virescens]]'' *''[[Physarum viride]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|191788}} [[Kategooria:Limakud]] 754fy8eggtjr0qfo7g8xlh7nm5qp2d9 7170878 7170874 2026-06-11T15:46:17Z Svencapoeira 67038 7170878 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''[[Physarum polycephalum]]'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'' | sugukond = ''[[Physaridae]]'' | perekond = '''''Physarum''''' }} '''''Physarum''''' on perekond [[limak]]uid seltsist ''[[Physarales]]''. ==Liike== *''[[Physarum album]]'' *''[[Physarum cinereum]]'' *''[[Physarum leucophaeum]]'' *''[[Physarum polycephalum]]'' *''[[Physarum virescens]]'' *''[[Physarum viride]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|191788}} [[Kategooria:Limakud]] afzodr5bst7gnoli76fvqfyib6m440w 0 716638 7170879 2026-06-11T15:47:23Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum polycephalum'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''Physarum polycephalum'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = Limakud...' 7170879 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physarum polycephalum'' | värvus = amoebozoa | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Physarum polycephalum1.jpg | pildi_seletus = ''Physarum polycephalum'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Physarales]]'' | sugukond = ''[[Physaridae]]'' | perekond = ''[[Physarum]]'' | liik = '''''Physarum polycephalum''''' }} '''''Physarum polycephalum''''' on liik [[limak]]uid seltsist ''[[Physarales]]''. == Välislingid == * {{Elurikkus|209848}} [[Kategooria:Limakud]] rraibb870xdpvv9ziol592y6dvsy480 0 716639 7170880 2026-06-11T15:56:47Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '[[Fail:MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - KTM Tech 3 - Enea Bastianini.jpg|pisi|[[Enea Bastianini]] 2025. aastal Tech3 KTM-ga Malaisias]] [[Fail:Ben Spies Losail 2010.jpg|pisi|250x250px|[[Ben Spies]] 2010. aastal Tech3 Yamahaga Kataris]] '''Tech3 Racing''' on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistkond, mis võistleb MotoGP ja Moto3 võistlusklassides nimega '''Red Bull KTM Tech3'''. == Sponsorlused == {| class="wikitable" |+ !Aastad !Nimisponsor !Riik |- |2000 |Che...' 7170880 wikitext text/x-wiki [[Fail:MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - KTM Tech 3 - Enea Bastianini.jpg|pisi|[[Enea Bastianini]] 2025. aastal Tech3 KTM-ga Malaisias]] [[Fail:Ben Spies Losail 2010.jpg|pisi|250x250px|[[Ben Spies]] 2010. aastal Tech3 Yamahaga Kataris]] '''Tech3 Racing''' on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistkond, mis võistleb MotoGP ja Moto3 võistlusklassides nimega '''Red Bull KTM Tech3'''. == Sponsorlused == {| class="wikitable" |+ !Aastad !Nimisponsor !Riik |- |2000 |Chesterfield |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] |- |2001–2005 |Gauloises |{{Riigi ikoon|FRA}} [[Prantsusmaa]] |- |2004 |Fortuna |{{Riigi ikoon|SPA}} [[Hispaania]] |- |2007 |Dunlop |{{Riigi ikoon|IRE}} [[Iirimaa]] |- |2009–2018 |[[Monster Energy]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] |- |2019–praegu |[[Red Bull]] |{{Riigi ikoon|AUT}} [[Austria]] |} == Sõitjad == {| class="wikitable" |+2026. aasta Sõitjad !Nr. !Nimi !Klass |- !12 |{{Riigi ikoon|SPA}} [[Maverick Viñales]] |[[MotoGP]] |- !23 |{{Riigi ikoon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[MotoGP]] |- !27 |{{Riigi ikoon|FIN}} [[Rico Salmela]] |[[Moto3]] |- !73 |{{Riigi ikoon|ARG}} [[Valentín Perrone]] |[[Moto3]] |} 26xjv51mpcppbp8bb5nova1l8wxkiy5 7170881 7170880 2026-06-11T15:57:47Z Kasparkelk 204517 7170881 wikitext text/x-wiki [[Fail:MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - KTM Tech 3 - Enea Bastianini.jpg|pisi|[[Enea Bastianini]] 2025. aastal Tech3 KTM-ga Malaisias]] [[Fail:Ben Spies Losail 2010.jpg|pisi|250x250px|[[Ben Spies]] 2010. aastal Tech3 Yamahaga Kataris]] '''Tech3 Racing''' on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistkond, mis võistleb MotoGP ja Moto3 võistlusklassides nimega '''Red Bull KTM Tech3'''. == Sponsorlused == {| class="wikitable" |+ !Aastad !Nimisponsor !Riik |- |2000 |Chesterfield |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] |- |2001–2005 |Gauloises |{{Riigi ikoon|FRA}} [[Prantsusmaa]] |- |2004 |Fortuna |{{Riigi ikoon|SPA}} [[Hispaania]] |- |2007 |Dunlop |{{Riigi ikoon|IRE}} [[Iirimaa]] |- |2009–2018 |[[Monster Energy]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] |- |2019–praegu |[[Red Bull]] |{{Riigi ikoon|AUT}} [[Austria]] |} == Sõitjad == {| class="wikitable" |+2026. aasta Sõitjad !Nr. !Nimi !Klass |- !12 |{{Riigi ikoon|SPA}} [[Maverick Viñales]] |[[MotoGP]] |- !23 |{{Riigi ikoon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[MotoGP]] |- !27 |{{Riigi ikoon|FIN}} [[Rico Salmela]] |[[Moto3]] |- !73 |{{Riigi ikoon|ARG}} [[Valentín Perrone]] |[[Moto3]] |} == Välislingid == * [https://motogp.tech3racing.fr/ Tech3-e Veebileht] 0egwi4rtxlol6zxfiqqswuttug7tj3p 0 716640 7170883 2026-06-11T16:02:29Z Kasparkelk 204517 Kasparkelk teisaldas lehekülje [[Twitter]] pealkirja [[X (sotsiaalmeedia)]] alla 7170883 wikitext text/x-wiki #suuna [[X (sotsiaalmeedia)]] a0nehqzntk9poaajt1murnykantfomi 1 716641 7170885 2026-06-11T16:02:29Z Kasparkelk 204517 Kasparkelk teisaldas lehekülje [[Arutelu:Twitter]] pealkirja [[Arutelu:X (sotsiaalmeedia)]] alla 7170885 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:X (sotsiaalmeedia)]] dpou2pwcybgy4u7dqnbdokmof002mke 102 716642 7170893 2026-06-11T16:16:44Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustand:Koproliit]] ümbersuunamise [[Koproliit]] asemele 7170893 wikitext text/x-wiki #suuna [[Koproliit]] 85f5kueltnaecr1688zy9ropwxzu64c 0 716643 7170894 2026-06-11T16:21:41Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Ümarpeadelfiin]] 7170894 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ümarpeadelfiin]] fwq4vh993y10pmnrjgd06in18g7noyl 4 716644 7170901 2026-06-11T16:58:23Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Vikipeedia:Tuiu Rauasaatmemäed]] pealkirja [[Tuiu Rauasaatmemäed]] alla 7170901 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tuiu Rauasaatmemäed]] l5ufuhaaempfuyzu2z6queqioqz4sbr 102 716645 7170903 2026-06-11T17:05:38Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustand:Nukleus]] ümbersuunamise [[Nukleus]] asemele 7170903 wikitext text/x-wiki #suuna [[Nukleus]] hethe37uxxco3np4fk6s2gern05cup5 103 716646 7170905 2026-06-11T17:05:38Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustandi arutelu:Nukleus]] ümbersuunamise [[Arutelu:Nukleus]] asemele 7170905 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Nukleus]] a7soiq30jgps6wfftppy60puskofh5e 0 716647 7170908 2026-06-11T17:17:32Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Tõmmupunnpea | pilt = Erynnis tages - Paslı zıpzıp 13.jpg | pildi_seletus = [[Tõmmupunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Tõmmupunnpea''' ''Erynnis'' | perekonna_autor = [[Schrank]], 1801 }} '''Tõmmupunnpea''' (''Er...' 7170908 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõmmupunnpea | pilt = Erynnis tages - Paslı zıpzıp 13.jpg | pildi_seletus = [[Tõmmupunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Tõmmupunnpea''' ''Erynnis'' | perekonna_autor = [[Schrank]], 1801 }} '''Tõmmupunnpea''' (''Erynnis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Holarktilise levikuga perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=90}}</ref> == Liigid == * ''Erynnis afranius'' (Lintner, 1878) * ''Erynnis baptisiae'' (Forbes, 1936) * ''Erynnis brizo'' (Boisduval & LeConte, 1837) ** ''Erynnis brizo burgessi'' (Skinner, 1914) * ''Erynnis funeralis'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis horatius'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis icelus'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis juvenalis'' (Fabricius, 1793) * ''Erynnis lucilius'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis martialis'' (Scudder, 1869) * ''Erynnis marloyi'' (Boisduval, 1834) * ''Erynnis mercurius'' (Dyar, 1926) * ''Erynnis montana'' (Bremer, 1861) * ''Erynnis meridianus'' (Bell, 1927) * ''Erynnis pacuvius'' (Lintner, 1878) ** ''Erynnis pacuvius callidus'' (Grinnell, 1905) * ''Erynnis pathan'' (Evans, 1949) * ''Erynnis pelias'' (Leech, 1891) * ''Erynnis persius'' (Scudder, 1863) ** ''Erynnis persius fredericki'' (H. A. Freeman, 1943) * ''Erynnis popoviana'' (Nordmann, 1851) * ''Erynnis propertius'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis scudderi'' (Skinner, 1914) * ''Erynnis tages'' (Linnaeus, 1758) – [[tõmmupunnpea]] * ''Erynnis telemachus'' (Burns, 1960) * ''Erynnis tristis'' (Boisduval 1852) ** ''Erynnis tristis tatius'' (W. H. Edwards, 1882) * ''Erynnis zarucco'' (H. Lucas, 1857) == Eesti liigid == [[Kategooria:Punnpealased]] *''Erynnis tages'' (Linnaeus, 1758) – [[tõmmupunnpea]] == Viited == 4rpql5hevewpemtkv99kvlt5kcqoqir 7170933 7170908 2026-06-11T18:05:20Z Ojassaar 206682 7170933 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõmmupunnpea | pilt = Erynnis tages - Paslı zıpzıp 13.jpg | pildi_seletus = [[Tõmmupunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Tõmmupunnpea''' ''Erynnis'' | perekonna_autor = [[Franz von Paula Schrank|Schrank]], 1801 }} '''Tõmmupunnpea''' (''Erynnis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Holarktilise levikuga perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=90}}</ref> == Liigid == * ''Erynnis afranius'' (Lintner, 1878) * ''Erynnis baptisiae'' (Forbes, 1936) * ''Erynnis brizo'' (Boisduval & LeConte, 1837) ** ''Erynnis brizo burgessi'' (Skinner, 1914) * ''Erynnis funeralis'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis horatius'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis icelus'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis juvenalis'' (Fabricius, 1793) * ''Erynnis lucilius'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis martialis'' (Scudder, 1869) * ''Erynnis marloyi'' (Boisduval, 1834) * ''Erynnis mercurius'' (Dyar, 1926) * ''Erynnis montana'' (Bremer, 1861) * ''Erynnis meridianus'' (Bell, 1927) * ''Erynnis pacuvius'' (Lintner, 1878) ** ''Erynnis pacuvius callidus'' (Grinnell, 1905) * ''Erynnis pathan'' (Evans, 1949) * ''Erynnis pelias'' (Leech, 1891) * ''Erynnis persius'' (Scudder, 1863) ** ''Erynnis persius fredericki'' (H. A. Freeman, 1943) * ''Erynnis popoviana'' (Nordmann, 1851) * ''Erynnis propertius'' (Scudder & Burgess, 1870) * ''Erynnis scudderi'' (Skinner, 1914) * ''Erynnis tages'' (Linnaeus, 1758) – [[tõmmupunnpea]] * ''Erynnis telemachus'' (Burns, 1960) * ''Erynnis tristis'' (Boisduval 1852) ** ''Erynnis tristis tatius'' (W. H. Edwards, 1882) * ''Erynnis zarucco'' (H. Lucas, 1857) == Eesti liigid == [[Kategooria:Punnpealased]] *''Erynnis tages'' (Linnaeus, 1758) – [[tõmmupunnpea]] == Viited == p4sx34nvmbyejjlis48c82z8zmm6cdl 102 716648 7170909 2026-06-11T17:20:23Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1325376372|Cryptovirology]]" tõlkimisel 7170909 wikitext text/x-wiki   '''Krüptoviroloogia''' tähendab [[krüptograafia]] kasutamise uurimist [[Kurivara|pahavaras]], näiteks [[lunavara]] ja asümmeetriliste tagaustel. Traditsiooniliselt on krüptograafia ja selle rakendused oma olemuselt kaitseotstarbelised ning pakuvad kasutajatele privaatsust, [[Autentimine|autentimist]] ja turvalisust. Krüptoviroloogia pakub krüptograafiale uut lähenemisviisi, näidates, et seda saab kasutada ka ründava eesmärgiga. Krüptoviroloogiaga on võimalik korraldada väljapressimispõhisi rünnakuid, mis põhjustavad juurdepääsu kaotust informatsioonile, konfidentsiaalsuse rikkumist ja teabe lekkimist – ülesanded, mida krüptograafia tavaliselt takistab.<ref name=":1">{{Cite book|last=Young|first=A.|year=1996|title=Proceedings 1996 IEEE Symposium on Security and Privacy|isbn=0-8186-7417-2|pages=129–140|last2=Moti Yung|chapter=Cryptovirology: Extortion-based security threats and countermeasures|doi=10.1109/SECPRI.1996.502676}}</ref> See valdkond tekkis tähelepanekust, et [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafiat]] saab kasutada [[viirusetõrjetarkvara]] ja ründaja nägemuse sümmeetria purustamiseks. Viirusetõrjetarkvara näeb pahavaras sisalduvat avalikku võtit, ründaja aga näeb nii avalikku võtit kui ka vastavat privaatvõtit (väljaspool pahavara), kuna ründaja lõi rünnaku jaoks võtmepaari. Avalik võti võimaldab pahavaral teha ohvri arvutis ühesuunalisi tagaukse funktsioone, mida ainult ründaja saab tühistada. == Ülevaade == See valdkond hõlmab varjatud pahavararünnakuid, mille käigus ründaja varastab turvaliselt privaatset teavet, näiteks sümmeetrilisi võtmeid, privaatvõtmeid, [[Pseudojuhuarvude generaator|pseudojuhuarvude generaatori]] olekut ja ohvri andmeid. Selliste varjatud rünnakute näideteks on asümmeetrilised tagauksed. Asümmeetriline tagauks on tagauks (nt krüptosüsteemis), mida saab kasutada ainult ründaja, isegi pärast selle leidmist. See erineb traditsioonilisest sümmeetrilisest tagauksest, s.t igaüks, kes selle leiab, saab seda kasutada. Kleptograafia, krüptoviroloogia alamvaldkond, uurib asümmeetrilisi tagauksi võtmete genereerimise [[Algoritm|algoritmides]], digitaalallkirja algoritmides, võtmevahetustes, pseudojuhuslike arvude generaatorites, krüpteerimisalgoritmides ja muudes krüptograafilistes algoritmides. NIST Dual EC DRBG juhuslike bittide generaatoril on asümmeetriline tagauks. EC-DRBG algoritm kasutab kleptograafiast pärit diskreetse logiga kleptogrammi, mis muudab EC-DRBG krüptotroojaniks. Sarnaselt lunavaraga, sisaldab ja kasutab EC-DRBG krüptotroojan ründaja avalikku võtit, et rünnata hostisüsteemi. Krüptograaf Ari Juels märkis, et NSA korraldas sisuliselt kleptograafilise rünnaku kasutajate vastu, kasutades Dual EC DRBG pseudojuhuslike arvude genereerimise algoritmi. Kuigi turvaspetsialistid ja arendajad on kleptograafilisi rünnakuid testinud ja rakendanud alates 1996. aastast, "on seni raske leida ühtegi, mida on tegelikult kasutatud".<ref name="sci_amer_klepto">{{Cite news|last=Larry Greenemeier|url=http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal|title=NSA Efforts to Evade Encryption Technology Damaged U.S. Cryptography Standard|publisher=Scientific American|date=18 September 2013|access-date=4 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160818214711/http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal/|archive-date=18 August 2016}}</ref> Tänu avalikele protestidele krüptoviroloogilise rünnaku pärast, tühistas NIST EC-DRBG algoritmi NIST SP 800-90 standardist.<ref name="nist_abandonment">{{Cite news|url=https://www.nist.gov/news-events/news/2014/04/nist-removes-cryptography-algorithm-random-number-generator-recommendations|title=NIST Removes Cryptography Algorithm from Random Number Generator Recommendations|work=National Institute of Standards and Technology|date=21 April 2014|access-date=13 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829031025/http://www.nist.gov/itl/csd/sp800-90-042114.cfm|archive-date=29 August 2016}}</ref> Krüptoviiruste, krüptotroojanite ja krüptousside poolt läbi viidud varjatud infolekke rünnakud, mis definitsiooni järgi sisaldavad ja kasutavad ründaja avalikku võtit, on krüptoviroloogias üks peamisi teemasid. "Eitatava parooli varastamise" puhul installib krüptoviirus krüptotroojani, mis krüpteerib asümmeetriliselt hostiandmed ja levitab neid salaja. See muudab need kõigile kättesaadavaks, ilma et keegi (välja arvatud ründaja) neid märkaks. Seda saab dešifreerida ainult ründaja. Ründaja väidab, et on viiruse ohver, kuid ise on krüptotroojani installinud. Ründaja, keda märgatakse varjatud asümmeetrilise edastamist vastu võtmas, on üks tuhandetest, kui mitte miljonitest vastuvõtjatest ning ei avalda enda kohta mitte mingit tuvastatavat teavet. Krüptoviroloogia rünnak saavutab "otspunkist otspunktini eitatavuse" (''end-to-end deniability''). See on ohvri andmete varjatud asümmeetriline edastamine. Krüptoviroloogia hõlmab ka privaatse teabeotsingu (''Private Information Retrieval'' ehk PIR) kasutamist, mis võimaldab krüptoviirustel otsida ja varastada hostiandmeid ilma otsitavaid andmeid avaldamata isegi siis, kui krüptotroojanit pidevalt jälgitakse.<ref name="Young and yung book">{{Cite book|last=A. Young, M. Yung|year=2004|title=Malicious Cryptography: Exposing Cryptovirology|publisher=Wiley|isbn=0-7645-4975-8}}</ref> Krüptoviirus sisaldab oma kodeerimisjärjestuses ründaja päringut ja vajalikku PIR-loogikat päringu rakendamiseks hostisüsteemidele. == Ajalugu == Esimese krüptoviiruse rünnaku ja kontseptsiooni arutelu viisid läbi Adam L. Young ja Moti Yung, mida tol ajal nimetati "krüptoviiruse väljapressimiseks" ja mida esitleti 1996. aasta IEEE turvalisuse ja privaatsuse konverentsil.<ref name=":1">{{Cite book|last=Young|first=A.|year=1996|title=Proceedings 1996 IEEE Symposium on Security and Privacy|isbn=0-8186-7417-2|pages=129–140|last2=Moti Yung|chapter=Cryptovirology: Extortion-based security threats and countermeasures|doi=10.1109/SECPRI.1996.502676}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFYoungMoti_Yung1996">Young, A.; Moti Yung (1996). "Cryptovirology: Extortion-based security threats and countermeasures". ''Proceedings 1996 IEEE Symposium on Security and Privacy''. pp.&nbsp;<span class="nowrap">129–</span>140. [[DOI|doi]]:[[doi:10.1109/SECPRI.1996.502676|10.1109/SECPRI.1996.502676]]. [[Rahvusvaheline raamatu standardnumber|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-8186-7417-2|<bdi>0-8186-7417-2</bdi>]]. [[S2CID (identifier)|S2CID]]&nbsp;[https://api.semanticscholar.org/CorpusID:12179472 12179472].</cite></ref> Selles rünnakus sisaldab krüptoviirus, krüptouss või krüptotroojan ründaja avalikku võtit ja [[Hübriidrünnak|hübriidrünnakuga]] krüpteeritakse ohvri failid. Pahavara palub kasutajal saata asümmeetriline krüptoteksti ründajale, kes selle dešifreerib ja tagastab sümmeetrilise dekrüpteerimisvõtme tasu eest. Ohver vajab sümmeetrilist võtit krüpteeritud failide dekrüpteerimiseks, kui algseid faile pole võimalik taastada (nt varukoopiatest). 1996. aasta IEEE artiklis ennustati, et krüptoviiruse väljapressimise ründajad nõuavad ühel päeval [[Digiraha|e-raha]], ammu enne [[Bitcoin|Bitcoini]] olemasolu. Aastaid hiljem nimetas meedia krüptoviiruse väljapressimise ümber [[Lunavara|lunavaraks]]. 2016. aastal levisid tervishoiuasutuste vastu suunatud krüptoviroloogilised rünnakud niivõrd laialdalselt, et USA [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi]] pidi avaldama teabelehe lunavara ja HIPAA (''Health Insurance Portability and Accountability Act'' ehk tervisekindlustuse teisaldatavuse ja jälitatavuse seadus) kohta.<ref name="hhsfactsheet">{{Cite web|url=https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|title=FACT SHEET: Ransomware and HIPAA|publisher=[[United States Department of Health and Human Services|HHS]]|access-date=22 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180413151407/https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|archive-date=13 April 2018}}</ref> Teabelehel on märgitud, et kui lunavara krüpteerib elektrooniliset kaitstud terviseandmeid, on toimunud andmeleke ning rünnak kujutab seega endast HIPAA kohaselt keelatud andmete avalikustamist, kuna ründaja on andmed oma kontrolli alla võtnud. Tundlikud andmed ei pruugi ohvriorganisatsioonist kunagi lahkuda, kuid sissemurdmine võis võimaldada andmete märkamatut väljasaatmist. California võttis vastu seaduse, mis määratleb väljapressimise eesmärgil lunavara arvutisüsteemi sissetoomise seadusevastaseks. == Näited == === Viirus Tremor === Kuigi mitmed viirused on varem krüptograafiat kasutanud, oli selle kasutamise eesmärgiks vältida avastamist viirusetõrjetarkvara poolt. Näiteks Tremori viirus<ref>{{Cite web|url=https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|title=Tremor Description &#124; F-Secure Labs|website=www.f-secure.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624205759/https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|archive-date=24 June 2021}}</ref> kasutas polümorfismi kaitsemeetodina, et see ei oleks viirusetõrjetarkvarale leitav. Kuigi krüptograafia aitab sellistel juhtudel viiruse eluiga pikendada, ei kasutata krüptograafia võimalusi täielikult. Viirus One-half oli üks esimesi viirusi, mis teadaolevalt krüpteeris mõjutatud faile. === Viirus Tro_Ransom.A === Näide viirusest, mis teavitab nakatunud masina omanikku lunaraha maksmisest, on viirus hüüdnimega Tro_Ransom.A.<ref>{{Cite web|url=http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|title=Sophos Security Labs: Real-Time Malware Threat Prevention|access-date=23 May 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080510053521/http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|archive-date=10 May 2008}}</ref> See viirus palub nakatunud masina omanikul saata Western Unioni kaudu antud kontole 10,99 dollarit. Virus.Win32.Gpcode.ag on klassikaline krüptoviirus.<ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/|title=Securelist|website=securelist.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407143104/http://securelist.com/|archive-date=7 April 2015}}</ref> See viirus kasutab osaliselt 660-bitist [[RSA (algoritm)|RSA]] versiooni ja krüpteerib faile paljude erinevate laiendustega. See annab masina omanikule korralduse saata e-kiri antud e-posti aadressile, kui omanik soovib dekrüpteerijat. Kui kasutajaga e-posti teel ühendust võetakse, palutakse tal dekrüpteerija eest teatud summa lunaraha maksta. === CAPI === On tõestatud, et krüptoviirus suudab vaid kaheksa erineva [[Microsoft|Microsofti]] krüptograafilise API (CAPI) kutsega täita kõik oma krüpteerimisvajadused.<ref>{{Cite journal|last=Young|first=Adam L.|title=Cryptoviral extortion using Microsoft's Crypto API|journal=International Journal of Information Security|volume=5|issue=2|pages=67–76|year=2006|doi=10.1007/s10207-006-0082-7}}</ref> == Krüptograafiat kasutava pahavara muud kasutusviisid == Lisaks krüptoviirustega seotud väljapressimisele on krüptoviirustel ka teisi võimalikke kasutusviise,<ref name="Young and yung book">{{Cite book|last=A. Young, M. Yung|year=2004|title=Malicious Cryptography: Exposing Cryptovirology|publisher=Wiley|isbn=0-7645-4975-8}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFA._Young,_M._Yung2004">A. Young, M. Yung (2004). ''Malicious Cryptography: Exposing Cryptovirology''. Wiley. [[Rahvusvaheline raamatu standardnumber|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-7645-4975-8|<bdi>0-7645-4975-8</bdi>]].</cite></ref> näiteks eitav paroolide varastamine, krüptoloendurid, privaatse teabeotsing ning turvaline suhtlus hajutatud krüptoviiruse eri juhtumite vahel. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=http://www.cryptovirology.com|title=Cryptovirology Labs – Site maintained by Adam Young and Moti Yung|archive-url=https://web.archive.org/web/20200918175406/http://cryptovirology.com/|archive-date=18 September 2020}} * {{Cite web|url=http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|title=Cryptography and cryptovirology articles – Computer viruses|website=VX Heavens|archive-url=https://web.archive.org/web/20150203150035/http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|archive-date=3 February 2015}} * {{Cite web|url=http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|title=Cryzip Trojan Encrypts Files, Demands Ransom|archive-url=https://archive.today/20130122150431/http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|archive-date=January 22, 2013}} * {{Cite web|url=http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|title=Can a virus lead an enterprise to court?|archive-url=https://web.archive.org/web/20070127224622/http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|archive-date=27 January 2007}} * {{Cite web|url=http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|title=A student report entitled 'Superworms and Cryptovirology'|archive-url=https://archive.today/20061109123834/http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|archive-date=9 November 2006}} * {{Cite web|last=Angelo P. E. Rosiello|url=http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|title=Next Virus Generation: an Overview (cryptoviruses)|website=rosiello.org|archive-url=https://web.archive.org/web/20101025212456/http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|archive-date=25 October 2010}} [[Kategooria:Krüptograafia]] [[Kategooria:Arvutiviirused]] a447dtb6huynx7pflc9rdjag2cn8di4 7170911 7170909 2026-06-11T17:26:09Z AljonaTamm 177174 Viited 7170911 wikitext text/x-wiki  '''Krüptoviroloogia''' tähendab [[krüptograafia]] kasutamise uurimist [[Kurivara|pahavaras]], näiteks [[lunavara]] ja asümmeetriliste tagaustel. Traditsiooniliselt on krüptograafia ja selle rakendused oma olemuselt kaitseotstarbelised ning pakuvad kasutajatele privaatsust, [[Autentimine|autentimist]] ja turvalisust. Krüptoviroloogia pakub krüptograafiale uut lähenemisviisi, näidates, et seda saab kasutada ka ründava eesmärgiga. Krüptoviroloogiaga on võimalik korraldada väljapressimispõhisi rünnakuid, mis põhjustavad juurdepääsu kaotust informatsioonile, konfidentsiaalsuse rikkumist ja teabe lekkimist – ülesanded, mida krüptograafia tavaliselt takistab.<ref name=":1">{{Cite book|last=Young|first=A.|year=1996|title=Proceedings 1996 IEEE Symposium on Security and Privacy|isbn=0-8186-7417-2|pages=129–140|last2=Moti Yung|chapter=Cryptovirology: Extortion-based security threats and countermeasures|doi=10.1109/SECPRI.1996.502676}}</ref> See valdkond tekkis tähelepanekust, et [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafiat]] saab kasutada [[viirusetõrjetarkvara]] ja ründaja nägemuse sümmeetria purustamiseks. Viirusetõrjetarkvara näeb pahavaras sisalduvat avalikku võtit, ründaja aga näeb nii avalikku võtit kui ka vastavat privaatvõtit (väljaspool pahavara), kuna ründaja lõi rünnaku jaoks võtmepaari. Avalik võti võimaldab pahavaral teha ohvri arvutis ühesuunalisi tagaukse funktsioone, mida ainult ründaja saab tühistada. == Ülevaade == See valdkond hõlmab varjatud pahavararünnakuid, mille käigus ründaja varastab turvaliselt privaatset teavet, näiteks sümmeetrilisi võtmeid, privaatvõtmeid, [[Pseudojuhuarvude generaator|pseudojuhuarvude generaatori]] olekut ja ohvri andmeid. Selliste varjatud rünnakute näideteks on asümmeetrilised tagauksed. Asümmeetriline tagauks on tagauks (nt krüptosüsteemis), mida saab kasutada ainult ründaja, isegi pärast selle leidmist. See erineb traditsioonilisest sümmeetrilisest tagauksest, s.t igaüks, kes selle leiab, saab seda kasutada. Kleptograafia, krüptoviroloogia alamvaldkond, uurib asümmeetrilisi tagauksi võtmete genereerimise [[Algoritm|algoritmides]], digitaalallkirja algoritmides, võtmevahetustes, pseudojuhuslike arvude generaatorites, krüpteerimisalgoritmides ja muudes krüptograafilistes algoritmides. NIST Dual EC DRBG juhuslike bittide generaatoril on asümmeetriline tagauks. EC-DRBG algoritm kasutab kleptograafiast pärit diskreetse logiga kleptogrammi, mis muudab EC-DRBG krüptotroojaniks. Sarnaselt lunavaraga, sisaldab ja kasutab EC-DRBG krüptotroojan ründaja avalikku võtit, et rünnata hostisüsteemi. Krüptograaf Ari Juels märkis, et NSA korraldas sisuliselt kleptograafilise rünnaku kasutajate vastu, kasutades Dual EC DRBG pseudojuhuslike arvude genereerimise algoritmi. Kuigi turvaspetsialistid ja arendajad on kleptograafilisi rünnakuid testinud ja rakendanud alates 1996. aastast, "on seni raske leida ühtegi, mida on tegelikult kasutatud".<ref name="sci_amer_klepto">{{Cite news|last=Larry Greenemeier|url=http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal|title=NSA Efforts to Evade Encryption Technology Damaged U.S. Cryptography Standard|publisher=Scientific American|date=18 September 2013|access-date=4 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160818214711/http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal/|archive-date=18 August 2016}}</ref> Tänu avalikele protestidele krüptoviroloogilise rünnaku pärast, tühistas NIST EC-DRBG algoritmi NIST SP 800-90 standardist.<ref name="nist_abandonment">{{Cite news|url=https://www.nist.gov/news-events/news/2014/04/nist-removes-cryptography-algorithm-random-number-generator-recommendations|title=NIST Removes Cryptography Algorithm from Random Number Generator Recommendations|work=National Institute of Standards and Technology|date=21 April 2014|access-date=13 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829031025/http://www.nist.gov/itl/csd/sp800-90-042114.cfm|archive-date=29 August 2016}}</ref> Krüptoviiruste, krüptotroojanite ja krüptousside poolt läbi viidud varjatud infolekke rünnakud, mis definitsiooni järgi sisaldavad ja kasutavad ründaja avalikku võtit, on krüptoviroloogias üks peamisi teemasid. "Eitatava parooli varastamise" puhul installib krüptoviirus krüptotroojani, mis krüpteerib asümmeetriliselt hostiandmed ja levitab neid salaja. See muudab need kõigile kättesaadavaks, ilma et keegi (välja arvatud ründaja) neid märkaks. Seda saab dešifreerida ainult ründaja. Ründaja väidab, et on viiruse ohver, kuid ise on krüptotroojani installinud. Ründaja, keda märgatakse varjatud asümmeetrilise edastamist vastu võtmas, on üks tuhandetest, kui mitte miljonitest vastuvõtjatest ning ei avalda enda kohta mitte mingit tuvastatavat teavet. Krüptoviroloogia rünnak saavutab "otspunkist otspunktini eitatavuse" (''end-to-end deniability''). See on ohvri andmete varjatud asümmeetriline edastamine. Krüptoviroloogia hõlmab ka privaatse teabeotsingu (''Private Information Retrieval'' ehk PIR) kasutamist, mis võimaldab krüptoviirustel otsida ja varastada hostiandmeid ilma otsitavaid andmeid avaldamata isegi siis, kui krüptotroojanit pidevalt jälgitakse.<ref name="hhsfactsheet" /> Krüptoviirus sisaldab oma kodeerimisjärjestuses ründaja päringut ja vajalikku PIR-loogikat päringu rakendamiseks hostisüsteemidele. == Ajalugu == Esimese krüptoviiruse rünnaku ja kontseptsiooni arutelu viisid läbi Adam L. Young ja Moti Yung, mida tol ajal nimetati "krüptoviiruse väljapressimiseks" ja mida esitleti 1996. aasta IEEE turvalisuse ja privaatsuse konverentsil.<ref name=":1" /><ref>Korsakov, Alexey (2014). Cryptovirology and malicious software (PDF) (Master's thesis). University of Eastern Finland, department of computer science.</ref> Selles rünnakus sisaldab krüptoviirus, krüptouss või krüptotroojan ründaja avalikku võtit ja [[Hübriidrünnak|hübriidrünnakuga]] krüpteeritakse ohvri failid. Pahavara palub kasutajal saata asümmeetriline krüptoteksti ründajale, kes selle dešifreerib ja tagastab sümmeetrilise dekrüpteerimisvõtme tasu eest. Ohver vajab sümmeetrilist võtit krüpteeritud failide dekrüpteerimiseks, kui algseid faile pole võimalik taastada (nt varukoopiatest). 1996. aasta IEEE artiklis ennustati, et krüptoviiruse väljapressimise ründajad nõuavad ühel päeval [[Digiraha|e-raha]], ammu enne [[Bitcoin|Bitcoini]] olemasolu. Aastaid hiljem nimetas meedia krüptoviiruse väljapressimise ümber [[Lunavara|lunavaraks]]. 2016. aastal levisid tervishoiuasutuste vastu suunatud krüptoviroloogilised rünnakud niivõrd laialdalselt, et USA [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi]] pidi avaldama teabelehe lunavara ja HIPAA (''Health Insurance Portability and Accountability Act'' ehk tervisekindlustuse teisaldatavuse ja jälitatavuse seadus) kohta.<ref name="hhsfactsheet">{{Cite web|url=https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|title=FACT SHEET: Ransomware and HIPAA|publisher=[[United States Department of Health and Human Services|HHS]]|access-date=22 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180413151407/https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|archive-date=13 April 2018}}</ref> Teabelehel on märgitud, et kui lunavara krüpteerib elektrooniliset kaitstud terviseandmeid, on toimunud andmeleke ning rünnak kujutab seega endast HIPAA kohaselt keelatud andmete avalikustamist, kuna ründaja on andmed oma kontrolli alla võtnud. Tundlikud andmed ei pruugi ohvriorganisatsioonist kunagi lahkuda, kuid sissemurdmine võis võimaldada andmete märkamatut väljasaatmist. California võttis vastu seaduse, mis määratleb väljapressimise eesmärgil lunavara arvutisüsteemi sissetoomise seadusevastaseks.<ref>SB-1137 that amends Section 523 of the Penal Code.</ref> == Näited == === Viirus Tremor === Kuigi mitmed viirused on varem krüptograafiat kasutanud, oli selle kasutamise eesmärgiks vältida avastamist viirusetõrjetarkvara poolt. Näiteks Tremori viirus<ref>{{Cite web|url=https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|title=Tremor Description &#124; F-Secure Labs|website=www.f-secure.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624205759/https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|archive-date=24 June 2021}}</ref> kasutas polümorfismi kaitsemeetodina, et see ei oleks viirusetõrjetarkvarale leitav. Kuigi krüptograafia aitab sellistel juhtudel viiruse eluiga pikendada, ei kasutata krüptograafia võimalusi täielikult. Viirus One-half oli üks esimesi viirusi, mis teadaolevalt krüpteeris mõjutatud faile. === Viirus Tro_Ransom.A === Näide viirusest, mis teavitab nakatunud masina omanikku lunaraha maksmisest, on viirus hüüdnimega Tro_Ransom.A.<ref>{{Cite web|url=http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|title=Sophos Security Labs: Real-Time Malware Threat Prevention|access-date=23 May 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080510053521/http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|archive-date=10 May 2008}}</ref> See viirus palub nakatunud masina omanikul saata Western Unioni kaudu antud kontole 10,99 dollarit. Virus.Win32.Gpcode.ag on klassikaline krüptoviirus.<ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/|title=Securelist|website=securelist.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407143104/http://securelist.com/|archive-date=7 April 2015}}</ref> See viirus kasutab osaliselt 660-bitist [[RSA (algoritm)|RSA]] versiooni ja krüpteerib faile paljude erinevate laiendustega. See annab masina omanikule korralduse saata e-kiri antud e-posti aadressile, kui omanik soovib dekrüpteerijat. Kui kasutajaga e-posti teel ühendust võetakse, palutakse tal dekrüpteerija eest teatud summa lunaraha maksta. === CAPI === On tõestatud, et krüptoviirus suudab vaid kaheksa erineva [[Microsoft|Microsofti]] krüptograafilise API (CAPI) kutsega täita kõik oma krüpteerimisvajadused.<ref>{{Cite journal|last=Young|first=Adam L.|title=Cryptoviral extortion using Microsoft's Crypto API|journal=International Journal of Information Security|volume=5|issue=2|pages=67–76|year=2006|doi=10.1007/s10207-006-0082-7}}</ref> == Krüptograafiat kasutava pahavara muud kasutusviisid == Lisaks krüptoviirustega seotud väljapressimisele on krüptoviirustel ka teisi võimalikke kasutusviise,<ref name="Young and yung book">{{Cite book|last=A. Young, M. Yung|year=2004|title=Malicious Cryptography: Exposing Cryptovirology|publisher=Wiley|isbn=0-7645-4975-8}}</ref> näiteks eitav paroolide varastamine, krüptoloendurid, privaatse teabeotsing ning turvaline suhtlus hajutatud krüptoviiruse eri juhtumite vahel. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=http://www.cryptovirology.com|title=Cryptovirology Labs – Site maintained by Adam Young and Moti Yung|archive-url=https://web.archive.org/web/20200918175406/http://cryptovirology.com/|archive-date=18 September 2020}} * {{Cite web|url=http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|title=Cryptography and cryptovirology articles – Computer viruses|website=VX Heavens|archive-url=https://web.archive.org/web/20150203150035/http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|archive-date=3 February 2015}} * {{Cite web|url=http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|title=Cryzip Trojan Encrypts Files, Demands Ransom|archive-url=https://archive.today/20130122150431/http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|archive-date=January 22, 2013}} * {{Cite web|url=http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|title=Can a virus lead an enterprise to court?|archive-url=https://web.archive.org/web/20070127224622/http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|archive-date=27 January 2007}} * {{Cite web|url=http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|title=A student report entitled 'Superworms and Cryptovirology'|archive-url=https://archive.today/20061109123834/http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|archive-date=9 November 2006}} * {{Cite web|last=Angelo P. E. Rosiello|url=http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|title=Next Virus Generation: an Overview (cryptoviruses)|website=rosiello.org|archive-url=https://web.archive.org/web/20101025212456/http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|archive-date=25 October 2010}} [[Kategooria:Krüptograafia]] [[Kategooria:Arvutiviirused]] dbc61e85dzdqngwt8zapott9eh8i0cn 7170918 7170911 2026-06-11T17:36:43Z AljonaTamm 177174 7170918 wikitext text/x-wiki '''Krüptoviroloogia''' tähendab [[krüptograafia]] kasutamise uurimist [[Kurivara|pahavaras]], näiteks [[lunavara]] ja asümmeetriliste tagaustel. Traditsiooniliselt on krüptograafia ja selle rakendused oma olemuselt kaitseotstarbelised ning pakuvad kasutajatele privaatsust, [[Autentimine|autentimist]] ja turvalisust. Krüptoviroloogia pakub krüptograafiale uut lähenemisviisi, näidates, et seda saab kasutada ka ründava eesmärgiga. Krüptoviroloogiaga on võimalik korraldada väljapressimispõhisi rünnakuid, mis põhjustavad juurdepääsu kaotust informatsioonile, konfidentsiaalsuse rikkumist ja teabe lekkimist – ülesanded, mida krüptograafia tavaliselt takistab.<ref name=":1">{{Cite book|last=Young|first=A.|year=1996|title=Proceedings 1996 IEEE Symposium on Security and Privacy|isbn=0-8186-7417-2|pages=129–140|last2=Moti Yung|chapter=Cryptovirology: Extortion-based security threats and countermeasures|doi=10.1109/SECPRI.1996.502676}}</ref> See valdkond tekkis tähelepanekust, et [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafiat]] saab kasutada [[viirusetõrjetarkvara]] ja ründaja nägemuse sümmeetria purustamiseks. Viirusetõrjetarkvara näeb pahavaras sisalduvat avalikku võtit, ründaja aga näeb nii avalikku võtit kui ka vastavat privaatvõtit (väljaspool pahavara), kuna ründaja lõi rünnaku jaoks võtmepaari. Avalik võti võimaldab pahavaral teha ohvri arvutis ühesuunalisi tagaukse funktsioone, mida ainult ründaja saab tühistada. == Ülevaade == Krüptoviroloogia valdkond hõlmab varjatud pahavararünnakuid, mille käigus ründaja varastab turvaliselt privaatset teavet, näiteks sümmeetrilisi võtmeid, privaatvõtmeid, [[Pseudojuhuarvude generaator|pseudojuhuarvude generaatori]] olekut ning ohvri andmeid. Selliste varjatud rünnakute näideteks on asümmeetrilised tagauksed. Asümmeetriline tagauks on tagauks (nt krüptosüsteemis), mida saab kasutada ainult ründaja, isegi pärast selle leidmist. See erineb traditsioonilisest sümmeetrilisest tagauksest, s.t igaüks, kes selle leiab, saab seda kasutada. Kleptograafia, krüptoviroloogia alamvaldkond, uurib asümmeetrilisi tagauksi võtmete genereerimise [[Algoritm|algoritmides]], digitaalallkirja algoritmides, võtmevahetustes, pseudojuhuslike arvude generaatorites, krüpteerimisalgoritmides ja muudes krüptograafilistes algoritmides. NIST Dual EC DRBG juhuslike bittide generaatoril on asümmeetriline tagauks. EC-DRBG algoritm kasutab kleptograafiast pärit diskreetse logiga kleptogrammi, mis muudab EC-DRBG krüptotroojaniks. Sarnaselt lunavaraga, sisaldab ja kasutab EC-DRBG krüptotroojan ründaja avalikku võtit, et rünnata hostisüsteemi. Krüptograaf Ari Juels märkis, et NSA korraldas sisuliselt kleptograafilise rünnaku kasutajate vastu, kasutades Dual EC DRBG pseudojuhuslike arvude genereerimise algoritmi. Kuigi turvaspetsialistid ja arendajad on kleptograafilisi rünnakuid testinud ja rakendanud alates 1996. aastast, "on seni raske leida ühtegi, mida on tegelikult kasutatud".<ref name="sci_amer_klepto">{{Cite news|last=Larry Greenemeier|url=http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal|title=NSA Efforts to Evade Encryption Technology Damaged U.S. Cryptography Standard|publisher=Scientific American|date=18 September 2013|access-date=4 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160818214711/http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal/|archive-date=18 August 2016}}</ref> Tänu avalikele protestidele krüptoviroloogilise rünnaku pärast, tühistas NIST EC-DRBG algoritmi NIST SP 800-90 standardist.<ref name="nist_abandonment">{{Cite news|url=https://www.nist.gov/news-events/news/2014/04/nist-removes-cryptography-algorithm-random-number-generator-recommendations|title=NIST Removes Cryptography Algorithm from Random Number Generator Recommendations|work=National Institute of Standards and Technology|date=21 April 2014|access-date=13 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829031025/http://www.nist.gov/itl/csd/sp800-90-042114.cfm|archive-date=29 August 2016}}</ref> Krüptoviiruste, krüptotroojanite ja krüptousside poolt läbi viidud varjatud infolekke rünnakud, mis definitsiooni järgi sisaldavad ning kasutavad ründaja avalikku võtit, on krüptoviroloogias üks peamisi teemasid. "Eitatava parooli varastamise" puhul installib krüptoviirus krüptotroojani, mis krüpteerib asümmeetriliselt hostiandmed ja levitab neid salaja. See muudab need kõigile kättesaadavaks, ilma et keegi (välja arvatud ründaja) neid märkaks. Seda saab dešifreerida ainult ründaja. Ründaja väidab, et on viiruse ohver, kuid ise on krüptotroojani installinud. Ründaja, keda märgatakse varjatud asümmeetrilise edastamist vastu võtmas, on üks tuhandetest, kui mitte miljonitest vastuvõtjatest ning ei avalda enda kohta mitte mingit tuvastatavat teavet. Krüptoviroloogia rünnak saavutab "otspunkist otspunktini eitatavuse" (''end-to-end deniability''). See on ohvri andmete varjatud asümmeetriline edastamine. Krüptoviroloogia hõlmab ka privaatse teabeotsingu (''Private Information Retrieval'' ehk PIR) kasutamist, mis võimaldab krüptoviirustel otsida ja varastada hostiandmeid ilma otsitavaid andmeid avaldamata isegi siis, kui krüptotroojanit pidevalt jälgitakse.<ref name="hhsfactsheet" /> Krüptoviirus sisaldab oma kodeerimisjärjestuses ründaja päringut ja vajalikku PIR-loogikat päringu rakendamiseks hostisüsteemidele. == Ajalugu == Esimese krüptoviiruse rünnaku ja kontseptsiooni arutelu viisid läbi Adam L. Young ja Moti Yung, mida tol ajal nimetati "krüptoviiruse väljapressimiseks" ja mida esitleti 1996. aasta IEEE turvalisuse ja privaatsuse konverentsil.<ref name=":1" /><ref>Korsakov, Alexey (2014). Cryptovirology and malicious software (PDF) (Master's thesis). University of Eastern Finland, department of computer science.</ref> Selles rünnakus sisaldab krüptoviirus, krüptouss või krüptotroojan ründaja avalikku võtit ja [[Hübriidrünnak|hübriidrünnakuga]] krüpteeritakse ohvri failid. Pahavara palub kasutajal saata asümmeetriline krüptoteksti ründajale, kes selle dešifreerib ja tagastab sümmeetrilise dekrüpteerimisvõtme tasu eest. Ohver vajab sümmeetrilist võtit krüpteeritud failide dekrüpteerimiseks, kui algseid faile pole võimalik taastada (nt varukoopiatest). 1996. aasta IEEE artiklis ennustati, et krüptoviiruse väljapressimise ründajad nõuavad ühel päeval [[Digiraha|e-raha]], ammu enne [[Bitcoin|Bitcoini]] olemasolu. Aastaid hiljem nimetas meedia krüptoviiruse väljapressimise ümber [[Lunavara|lunavaraks]]. 2016. aastal levisid tervishoiuasutuste vastu suunatud krüptoviroloogilised rünnakud niivõrd laialdalselt, et USA [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi]] pidi avaldama teabelehe lunavara ja HIPAA (''Health Insurance Portability and Accountability Act'' ehk tervisekindlustuse teisaldatavuse ja jälitatavuse seadus) kohta.<ref name="hhsfactsheet">{{Cite web|url=https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|title=FACT SHEET: Ransomware and HIPAA|publisher=[[United States Department of Health and Human Services|HHS]]|access-date=22 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180413151407/https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|archive-date=13 April 2018}}</ref> Teabelehel on märgitud, et kui lunavara krüpteerib elektrooniliset kaitstud terviseandmeid, on toimunud andmeleke ning rünnak kujutab seega endast HIPAA kohaselt keelatud andmete avalikustamist, kuna ründaja on andmed oma kontrolli alla võtnud. Tundlikud andmed ei pruugi ohvriorganisatsioonist kunagi lahkuda, kuid sissemurdmine võis võimaldada andmete märkamatut väljasaatmist. California võttis vastu seaduse, mis määratleb väljapressimise eesmärgil lunavara arvutisüsteemi sissetoomise seadusevastaseks.<ref>SB-1137 that amends Section 523 of the Penal Code.</ref> == Näited == === Viirus Tremor === Kuigi mitmed viirused on varem krüptograafiat kasutanud, oli selle kasutamise eesmärgiks vältida avastamist viirusetõrjetarkvara poolt. Näiteks Tremori viirus<ref>{{Cite web|url=https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|title=Tremor Description &#124; F-Secure Labs|website=www.f-secure.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624205759/https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|archive-date=24 June 2021}}</ref> kasutas polümorfismi kaitsemeetodina, et see ei oleks viirusetõrjetarkvarale leitav. Kuigi krüptograafia aitab sellistel juhtudel viiruse eluiga pikendada, ei kasutata krüptograafia võimalusi täielikult. Viirus One-half oli üks esimesi viirusi, mis teadaolevalt krüpteeris mõjutatud faile. === Viirus Tro_Ransom.A === Näide viirusest, mis teavitab nakatunud masina omanikku lunaraha maksmisest, on viirus hüüdnimega Tro_Ransom.A.<ref>{{Cite web|url=http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|title=Sophos Security Labs: Real-Time Malware Threat Prevention|access-date=23 May 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080510053521/http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|archive-date=10 May 2008}}</ref> See viirus palub nakatunud masina omanikul saata Western Unioni kaudu antud kontole 10,99 dollarit. Virus.Win32.Gpcode.ag on klassikaline krüptoviirus.<ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/|title=Securelist|website=securelist.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407143104/http://securelist.com/|archive-date=7 April 2015}}</ref> See viirus kasutab osaliselt 660-bitist [[RSA (algoritm)|RSA]] versiooni ja krüpteerib faile paljude erinevate laiendustega. See annab masina omanikule korralduse saata e-kiri antud e-posti aadressile, kui omanik soovib dekrüpteerijat. Kui kasutajaga e-posti teel ühendust võetakse, palutakse tal dekrüpteerija eest teatud summa lunaraha maksta. === CAPI === On tõestatud, et krüptoviirus suudab vaid kaheksa erineva [[Microsoft|Microsofti]] krüptograafilise API (CAPI) kutsega täita kõik oma krüpteerimisvajadused.<ref>{{Cite journal|last=Young|first=Adam L.|title=Cryptoviral extortion using Microsoft's Crypto API|journal=International Journal of Information Security|volume=5|issue=2|pages=67–76|year=2006|doi=10.1007/s10207-006-0082-7}}</ref> == Krüptograafiat kasutava pahavara muud kasutusviisid == Lisaks krüptoviirustega seotud väljapressimisele on krüptoviirustel ka teisi võimalikke kasutusviise,<ref name="Young and yung book">{{Cite book|last=A. Young, M. Yung|year=2004|title=Malicious Cryptography: Exposing Cryptovirology|publisher=Wiley|isbn=0-7645-4975-8}}</ref> näiteks eitav paroolide varastamine, krüptoloendurid, privaatse teabeotsing ning turvaline suhtlus hajutatud krüptoviiruse eri juhtumite vahel. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=http://www.cryptovirology.com|title=Cryptovirology Labs – Site maintained by Adam Young and Moti Yung|archive-url=https://web.archive.org/web/20200918175406/http://cryptovirology.com/|archive-date=18 September 2020}} * {{Cite web|url=http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|title=Cryptography and cryptovirology articles – Computer viruses|website=VX Heavens|archive-url=https://web.archive.org/web/20150203150035/http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|archive-date=3 February 2015}} * {{Cite web|url=http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|title=Cryzip Trojan Encrypts Files, Demands Ransom|archive-url=https://archive.today/20130122150431/http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|archive-date=January 22, 2013}} * {{Cite web|url=http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|title=Can a virus lead an enterprise to court?|archive-url=https://web.archive.org/web/20070127224622/http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|archive-date=27 January 2007}} * {{Cite web|url=http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|title=A student report entitled 'Superworms and Cryptovirology'|archive-url=https://archive.today/20061109123834/http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|archive-date=9 November 2006}} * {{Cite web|last=Angelo P. E. Rosiello|url=http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|title=Next Virus Generation: an Overview (cryptoviruses)|website=rosiello.org|archive-url=https://web.archive.org/web/20101025212456/http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|archive-date=25 October 2010}} [[Kategooria:Krüptograafia]] [[Kategooria:Arvutiviirused]] 0pklyzowj2kiwybm8qy0cew1nmuiusv 7170928 7170918 2026-06-11T18:01:04Z AljonaTamm 177174 7170928 wikitext text/x-wiki '''Krüptoviroloogia''' tähendab [[krüptograafia]] kasutamise uurimist [[Kurivara|pahavaras]], näiteks [[lunavara]] ja asümmeetriliste tagaustel. Traditsiooniliselt on krüptograafia ja selle rakendused oma olemuselt kaitseotstarbelised ning pakuvad kasutajatele privaatsust, [[Autentimine|autentimist]] ja turvalisust. Krüptoviroloogia pakub krüptograafiale uut lähenemisviisi, näidates, et seda saab kasutada ka ründava eesmärgiga. Krüptoviroloogiaga on võimalik korraldada väljapressimispõhisi rünnakuid, mis põhjustavad juurdepääsu kaotust informatsioonile, konfidentsiaalsuse rikkumist ja teabe lekkimist – ülesanded, mida krüptograafia tavaliselt takistab.<ref name=":1">{{Cite book|last=Young|first=A.|year=1996|title=Proceedings 1996 IEEE Symposium on Security and Privacy|isbn=0-8186-7417-2|pages=129–140|last2=Moti Yung|chapter=Cryptovirology: Extortion-based security threats and countermeasures|doi=10.1109/SECPRI.1996.502676}}</ref> See valdkond tekkis tähelepanekust, et [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku võtme krüptograafiat]] saab kasutada [[viirusetõrjetarkvara]] ja ründaja nägemuse sümmeetria purustamiseks. Viirusetõrjetarkvara näeb pahavaras sisalduvat avalikku võtit, ründaja aga näeb nii avalikku võtit kui ka vastavat privaatvõtit (väljaspool pahavara), kuna ründaja lõi rünnaku jaoks võtmepaari. Avalik võti võimaldab pahavaral teha ohvri arvutis ühesuunalisi tagaukse funktsioone, mida ainult ründaja saab tühistada. == Ülevaade == Krüptoviroloogia valdkond hõlmab varjatud pahavararünnakuid, mille käigus ründaja varastab turvaliselt privaatset teavet, näiteks sümmeetrilisi võtmeid, privaatvõtmeid, [[Pseudojuhuarvude generaator|pseudojuhuarvude generaatori]] olekut ning ohvri andmeid. Selliste varjatud rünnakute näideteks on asümmeetrilised tagauksed. Asümmeetriline tagauks on tagauks (nt krüptosüsteemis), mida saab kasutada ainult ründaja, isegi pärast selle leidmist. See erineb traditsioonilisest sümmeetrilisest tagauksest, s.t igaüks, kes selle leiab, saab seda kasutada. Kleptograafia, krüptoviroloogia alamvaldkond, uurib asümmeetrilisi tagauksi võtmete genereerimise [[Algoritm|algoritmides]], digitaalallkirja algoritmides, võtmevahetustes, pseudojuhuslike arvude generaatorites, krüpteerimisalgoritmides ja muudes krüptograafilistes algoritmides. NIST Dual EC DRBG juhuslike bittide generaatoril on asümmeetriline tagauks. EC-DRBG algoritm kasutab kleptograafiast pärit diskreetse logiga kleptogrammi, mis muudab EC-DRBG krüptotroojaniks. Sarnaselt lunavaraga, sisaldab ja kasutab EC-DRBG krüptotroojan ründaja avalikku võtit, et rünnata hostisüsteemi. Krüptograaf Ari Juels märkis, et NSA korraldas sisuliselt kleptograafilise rünnaku kasutajate vastu, kasutades Dual EC DRBG pseudojuhuslike arvude genereerimise algoritmi. Kuigi turvaspetsialistid ja arendajad on kleptograafilisi rünnakuid testinud ja rakendanud alates 1996. aastast, "on seni raske leida ühtegi, mida on tegelikult kasutatud".<ref name="sci_amer_klepto">{{Cite news|last=Larry Greenemeier|url=http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal|title=NSA Efforts to Evade Encryption Technology Damaged U.S. Cryptography Standard|publisher=Scientific American|date=18 September 2013|access-date=4 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160818214711/http://www.scientificamerican.com/article/nsa-nist-encryption-scandal/|archive-date=18 August 2016}}</ref> Tänu avalikele protestidele krüptoviroloogilise rünnaku pärast, tühistas NIST EC-DRBG algoritmi NIST SP 800-90 standardist.<ref name="nist_abandonment">{{Cite news|url=https://www.nist.gov/news-events/news/2014/04/nist-removes-cryptography-algorithm-random-number-generator-recommendations|title=NIST Removes Cryptography Algorithm from Random Number Generator Recommendations|work=National Institute of Standards and Technology|date=21 April 2014|access-date=13 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829031025/http://www.nist.gov/itl/csd/sp800-90-042114.cfm|archive-date=29 August 2016}}</ref> Krüptoviiruste, krüptotroojanite ja krüptousside poolt läbi viidud varjatud infolekke rünnakud, mis definitsiooni järgi sisaldavad ning kasutavad ründaja avalikku võtit, on krüptoviroloogias üks peamisi teemasid. "Eitatava parooli varastamise" puhul installib krüptoviirus krüptotroojani, mis krüpteerib asümmeetriliselt hostiandmed ja levitab neid salaja. See muudab need kõigile kättesaadavaks, ilma et keegi (välja arvatud ründaja) neid märkaks. Seda saab dešifreerida ainult ründaja. Ründaja väidab, et on viiruse ohver, kuid ise on krüptotroojani installinud. Ründaja, keda märgatakse varjatud asümmeetrilise edastamist vastu võtmas, on üks tuhandetest, kui mitte miljonitest vastuvõtjatest ning ei avalda enda kohta mitte mingit tuvastatavat teavet. Krüptoviroloogia rünnak saavutab "otspunkist otspunktini eitatavuse" (''end-to-end deniability''). See on ohvri andmete varjatud asümmeetriline edastamine. Krüptoviroloogia hõlmab ka privaatse teabeotsingu (''Private Information Retrieval'' ehk PIR) kasutamist, mis võimaldab krüptoviirustel otsida ja varastada hostiandmeid ilma otsitavaid andmeid avaldamata isegi siis, kui krüptotroojanit pidevalt jälgitakse.<ref name="hhsfactsheet" /> Krüptoviirus sisaldab oma kodeerimisjärjestuses ründaja päringut ja vajalikku PIR-loogikat päringu rakendamiseks hostisüsteemidele. == Ajalugu == Esimese krüptoviiruse rünnaku ja kontseptsiooni arutelu viisid läbi Adam L. Young ja Moti Yung, mida tol ajal nimetati "krüptoviiruse väljapressimiseks" ja mida esitleti 1996. aasta IEEE turvalisuse ja privaatsuse konverentsil.<ref name=":1" /><ref>Korsakov, Alexey (2014). Cryptovirology and malicious software (PDF) (Master's thesis). University of Eastern Finland, department of computer science.</ref> Selles rünnakus sisaldab krüptoviirus, krüptouss või krüptotroojan ründaja avalikku võtit ja [[Hübriidrünnak|hübriidrünnakuga]] krüpteeritakse ohvri failid. Pahavara palub kasutajal saata asümmeetriline krüptoteksti ründajale, kes selle dešifreerib ja tagastab sümmeetrilise dekrüpteerimisvõtme tasu eest. Ohver vajab sümmeetrilist võtit krüpteeritud failide dekrüpteerimiseks, kui algseid faile pole võimalik taastada (nt varukoopiatest). 1996. aasta IEEE artiklis ennustati, et krüptoviiruse väljapressimise ründajad nõuavad ühel päeval [[Digiraha|e-raha]], ammu enne [[Bitcoin|Bitcoini]] olemasolu. Aastaid hiljem nimetas meedia krüptoviiruse väljapressimise ümber [[Lunavara|lunavaraks]]. 2016. aastal levisid tervishoiuasutuste vastu suunatud krüptoviroloogilised rünnakud niivõrd laialdalselt, et USA [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium|tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi]] pidi avaldama teabelehe lunavara ja HIPAA (''Health Insurance Portability and Accountability Act'' ehk tervisekindlustuse teisaldatavuse ja jälitatavuse seadus) kohta.<ref name="hhsfactsheet">{{Cite web|url=https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|title=FACT SHEET: Ransomware and HIPAA|publisher=[[United States Department of Health and Human Services|HHS]]|access-date=22 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20180413151407/https://www.hhs.gov/sites/default/files/RansomwareFactSheet.pdf|archive-date=13 April 2018}}</ref> Teabelehel on märgitud, et kui lunavara krüpteerib elektrooniliset kaitstud terviseandmeid, on toimunud andmeleke ning rünnak kujutab seega endast HIPAA kohaselt keelatud andmete avalikustamist, kuna ründaja on andmed oma kontrolli alla võtnud. Tundlikud andmed ei pruugi ohvriorganisatsioonist kunagi lahkuda, kuid sissemurdmine võis võimaldada andmete märkamatut väljasaatmist. California võttis vastu seaduse, mis määratleb väljapressimise eesmärgil lunavara arvutisüsteemi sissetoomise seadusevastaseks.<ref>SB-1137 that amends Section 523 of the Penal Code.</ref> == Näited == === Viirus Tremor === Kuigi mitmed viirused on varem krüptograafiat kasutanud, oli selle kasutamise eesmärgiks vältida avastamist viirusetõrjetarkvara poolt. Näiteks Tremori viirus<ref>{{Cite web|url=https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|title=Tremor Description &#124; F-Secure Labs|website=www.f-secure.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624205759/https://www.f-secure.com/v-descs/tremor.shtml|archive-date=24 June 2021}}</ref> kasutas polümorfismi kaitsemeetodina, et see ei oleks viirusetõrjetarkvarale leitav. Kuigi krüptograafia aitab sellistel juhtudel viiruse eluiga pikendada, ei kasutata krüptograafia võimalusi täielikult. Viirus One-half oli üks esimesi viirusi, mis teadaolevalt krüpteeris mõjutatud faile. === Viirus Tro_Ransom.A === Näide viirusest, mis teavitab nakatunud masina omanikku lunaraha maksmisest, on viirus hüüdnimega Tro_Ransom.A.<ref>{{Cite web|url=http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|title=Sophos Security Labs: Real-Time Malware Threat Prevention|access-date=23 May 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080510053521/http://www.sophos.com/security/analyses/viruses-and-spyware/trojransoma.html|archive-date=10 May 2008}}</ref> See viirus palub nakatunud masina omanikul saata Western Unioni kaudu antud kontole 10,99 dollarit. Virus.Win32.Gpcode.ag on klassikaline krüptoviirus.<ref>{{Cite web|url=https://securelist.com/|title=Securelist|website=securelist.com|access-date=2 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407143104/http://securelist.com/|archive-date=7 April 2015}}</ref> See viirus kasutab osaliselt 660-bitist [[RSA (algoritm)|RSA]] versiooni ja krüpteerib faile paljude erinevate laiendustega. See annab masina omanikule korralduse saata e-kiri antud e-posti aadressile, kui omanik soovib dekrüpteerijat. Kui kasutajaga e-posti teel ühendust võetakse, palutakse tal dekrüpteerija eest teatud summa lunaraha maksta. === CAPI === On tõestatud, et krüptoviirus suudab vaid kaheksa erineva [[Microsoft|Microsofti]] krüptograafilise API (CAPI) kutsega täita kõik oma krüpteerimisvajadused.<ref>{{Cite journal|last=Young|first=Adam L.|title=Cryptoviral extortion using Microsoft's Crypto API|journal=International Journal of Information Security|volume=5|issue=2|pages=67–76|year=2006|doi=10.1007/s10207-006-0082-7}}</ref> == Krüptograafiat kasutava pahavara muud kasutusviisid == Lisaks krüptoviirustega seotud väljapressimisele on krüptoviirustel ka teisi võimalikke kasutusviise,<ref name="Young and yung book">{{Cite book|last=A. Young, M. Yung|year=2004|title=Malicious Cryptography: Exposing Cryptovirology|publisher=Wiley|isbn=0-7645-4975-8}}</ref> näiteks eitav paroolide varastamine, krüptoloendurid, privaatse teabeotsing ning turvaline suhtlus hajutatud krüptoviiruse eri juhtumite vahel. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=http://www.cryptovirology.com|title=Cryptovirology Labs – Site maintained by Adam Young and Moti Yung|archive-url=https://web.archive.org/web/20200918175406/http://cryptovirology.com/|archive-date=18 September 2020}} * {{Cite web|url=http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|title=Cryptography and cryptovirology articles – Computer viruses|website=VX Heavens|archive-url=https://web.archive.org/web/20150203150035/http://vxheaven.org/lib/?index=CR&lang=EN|archive-date=3 February 2015}} * {{Cite web|url=http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|title=Cryzip Trojan Encrypts Files, Demands Ransom|archive-url=https://archive.today/20130122150431/http://www.eweek.com/article2/0,1759,1937408,00.asp?kc=EWRSS03119TX1K0000594|archive-date=January 22, 2013}} * {{Cite web|url=http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|title=Can a virus lead an enterprise to court?|archive-url=https://web.archive.org/web/20070127224622/http://www.evilbitz.com/2006/12/09/an-intriguer-virus/|archive-date=27 January 2007}} * {{Cite web|url=http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|title=A student report entitled 'Superworms and Cryptovirology'|archive-url=https://archive.today/20061109123834/http://www.delectix.com/articles/malware/superworms-and-cryptovirology/|archive-date=9 November 2006}} * {{Cite web|last=Angelo P. E. Rosiello|url=http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|title=Next Virus Generation: an Overview (cryptoviruses)|website=rosiello.org|archive-url=https://web.archive.org/web/20101025212456/http://www.rosiello.org/archivio/Next_Virus_Generation.ppt|archive-date=25 October 2010}} [[Kategooria:Krüptograafia]] [[Kategooria:Arvutiviirused]] 69uf3vcpi7g29rz2qyb6eomsyqo9yxr 0 716649 7170910 2026-06-11T17:23:30Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Sophia Kircher''' (sündinud [[4. mai]]l [[1994]] [[Innsbruck]]is) on [[Austria]] poliitik, kes kuulub [[Austria Rahvapartei]]sse (ÖVP). Ta vannutati [[Tirool]]i parlamendi liikmeks [[28. märts]]il [[2018]] ja valiti Tirooli parlamendi esimeseks aseesimeheks [[11. mai]]l [[2021]]. Ta on ka Noorte ÖVP Tirooli esinaine. Alates [[16. juuli]]st [[2024]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Haridus ja karjäär == Sophia Kircher õppis alates [[2004]]....' 7170910 wikitext text/x-wiki '''Sophia Kircher''' (sündinud [[4. mai]]l [[1994]] [[Innsbruck]]is) on [[Austria]] poliitik, kes kuulub [[Austria Rahvapartei]]sse (ÖVP). Ta vannutati [[Tirool]]i parlamendi liikmeks [[28. märts]]il [[2018]] ja valiti Tirooli parlamendi esimeseks aseesimeheks [[11. mai]]l [[2021]]. Ta on ka Noorte ÖVP Tirooli esinaine. Alates [[16. juuli]]st [[2024]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Haridus ja karjäär == Sophia Kircher õppis alates [[2004]]. aastast Innsbrucki Ursuline'i majanduskoolis, mille lõpetas [[2012]]. aastal. Seejärel asus ta õppima rahvusvahelist majandust [[Innsbrucki ülikool]]is, lõpetades õpingud [[2017]]. aastal magistritööga pealkirjaga "Föderaalne panus pensionikindlustusse Austrias: põhjendus, pikaajaline areng ja majanduslik hindamine". Ta veetis 2014/15. aastal aasta välismaal [[Brocki ülikool]]is [[St. Catharines]]is [[Kanada]]s. Õpingute ajal oli ta Action Community (AG) liige ja oli Innsbrucki ülikooli Austria Üliõpilasliidu (ÖH) juhatuse liige. Samuti töötas ta Viinis Noortepartei (ÖVP) föderaalbüroos [[Sebastian Kurz]]i meeskonna konsultandina. Pärast lõpetamist töötas ta turundusagentuuris. == Poliitika == Alates 2017. aasta jaanuarist on ta olnud Noortepartei (ÖVP) [[Innsbrucki maaringkond|Innsbrucki maakonna ringkonna]] aseesimees. Ta on ÖVP kohalik partei esinaine [[Götzens]]is, linnapea nimekirja "Koos Götzensi heaks" liige ja aktiivne [[Euroopa Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis. [[28. märts]]il [[2018]] vannutati ta 17. seadusandliku perioodi avaistungil Tirooli parlamendi liikmeks. Pärast Platter III liidumaa valitsuse vahetust sai temast valitsuse liige. Poliitika Pärast [[Dominik Schrott]]i tagasiastumist kõigilt poliitilistelt ametikohtadelt 2018. aasta augustis määras partei täitevkomitee ta Tirooli Noortepartei ajutiseks esimeheks. 2019. aasta veebruaris valiti ta erakorralisel liidumaa konventsioonil Tirooli Noortepartei esimeheks. Pärast [[Anton Mattle]]'i siirdumist liidumaa valitsusse [[11. mai]]l [[2021]] asus ta tema asemel Tirooli parlamendi asepresidendi ametikohale. [[9. juuli]]l [[2022]] valiti ta Anton Mattle'i juhtimisel Noortepartei aseesimeheks. 2023. aasta juunis valiti ta Euroopa Rahvapartei Noortepartei (YEPP) asepresidendiks, asendades [[Christian Zoll]]i. 2024. aasta juuni [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel, kus ta sai 23 411 eelistushäält, paigutati ta ÖVP (Austria Rahvapartei) nimekirjas neljandale kohale. Pärast Kircheri siirdumist Euroopa Parlamenti võttis tema asemele Tirooli parlamendi asepresidendi koha [[Dominik Mainusch]]. Seejärel võttis tema parlamendikoha üle [[Andreas Kirchmair]]. 2023. aasta juunis valiti ta Euroopa Rahvapartei Noorteorganisatsiooni (YEPP) asepresidendiks, asendades Christian Zolli. ÖVP Liidupartei esimehe Christian Stockeri juhtimisel sai temast 2025. aasta märtsis üks neljast aseesimehest. 2025. aasta juulis asendas ta YEPP presidenti [[Lídia Pereira]]t. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256831/SOPHIA_KIRCHER/home Sophia Kircher Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Kircher, Sophia}} [[Kategooria:Austria poliitikud]] [[Kategooria:Austriast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 91s1xkp0tz94w1fcnmkcae035hw0ugv 7170969 7170910 2026-06-11T20:11:53Z Kruusamägi 1530 + pilt 7170969 wikitext text/x-wiki [[Fail:1718281703645 20240611 KIRCHER Sophia AT 010.jpg|pisi|Sophia Kircher 2024. aastal]] '''Sophia Kircher''' (sündinud [[4. mai]]l [[1994]] [[Innsbruck]]is) on [[Austria]] poliitik, kes kuulub [[Austria Rahvapartei]]sse (ÖVP). Ta vannutati [[Tirool]]i parlamendi liikmeks [[28. märts]]il [[2018]] ja valiti Tirooli parlamendi esimeseks aseesimeheks [[11. mai]]l [[2021]]. Ta on ka Noorte ÖVP Tirooli esinaine. Alates [[16. juuli]]st [[2024]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Haridus ja karjäär == Sophia Kircher õppis alates 2004. aastast Innsbrucki Ursuline'i majanduskoolis, mille lõpetas 2012. aastal. Seejärel asus ta õppima rahvusvahelist majandust [[Innsbrucki ülikool]]is, lõpetades õpingud 2017. aastal magistritööga pealkirjaga "Föderaalne panus pensionikindlustusse Austrias: põhjendus, pikaajaline areng ja majanduslik hindamine". Ta veetis 2014/15. aastal aasta välismaal [[Brocki ülikool]]is [[St. Catharines]]is [[Kanada]]s. Õpingute ajal oli ta Action Community (AG) liige ja oli Innsbrucki ülikooli Austria Üliõpilasliidu (ÖH) juhatuse liige. Samuti töötas ta Viinis Noortepartei (ÖVP) föderaalbüroos [[Sebastian Kurz]]i meeskonna konsultandina. Pärast lõpetamist töötas ta turundusagentuuris. == Poliitika == Alates 2017. aasta jaanuarist on ta olnud Noortepartei (ÖVP) [[Innsbrucki maaringkond|Innsbrucki maakonna ringkonna]] aseesimees. Ta on ÖVP kohalik partei esinaine [[Götzens]]is, linnapea nimekirja "Koos Götzensi heaks" liige ja aktiivne [[Euroopa Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis. [[28. märts]]il [[2018]] vannutati ta 17. seadusandliku perioodi avaistungil Tirooli parlamendi liikmeks. Pärast Platter III liidumaa valitsuse vahetust sai temast valitsuse liige. Poliitika Pärast [[Dominik Schrott]]i tagasiastumist kõigilt poliitilistelt ametikohtadelt 2018. aasta augustis määras partei täitevkomitee ta Tirooli Noortepartei ajutiseks esimeheks. 2019. aasta veebruaris valiti ta erakorralisel liidumaa konventsioonil Tirooli Noortepartei esimeheks. Pärast [[Anton Mattle]]'i siirdumist liidumaa valitsusse [[11. mai]]l [[2021]] asus ta tema asemel Tirooli parlamendi asepresidendi ametikohale. [[9. juuli]]l [[2022]] valiti ta Anton Mattle'i juhtimisel Noortepartei aseesimeheks. 2023. aasta juunis valiti ta Euroopa Rahvapartei Noortepartei (YEPP) asepresidendiks, asendades [[Christian Zoll]]i. 2024. aasta juuni [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel, kus ta sai 23 411 eelistushäält, paigutati ta ÖVP (Austria Rahvapartei) nimekirjas neljandale kohale. Pärast Kircheri siirdumist Euroopa Parlamenti võttis tema asemele Tirooli parlamendi asepresidendi koha [[Dominik Mainusch]]. Seejärel võttis tema parlamendikoha üle [[Andreas Kirchmair]]. 2023. aasta juunis valiti ta Euroopa Rahvapartei Noorteorganisatsiooni (YEPP) asepresidendiks, asendades Christian Zolli. ÖVP Liidupartei esimehe Christian Stockeri juhtimisel sai temast 2025. aasta märtsis üks neljast aseesimehest. 2025. aasta juulis asendas ta YEPP presidenti [[Lídia Pereira]]t. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256831/SOPHIA_KIRCHER/home Sophia Kircher Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Kircher, Sophia}} [[Kategooria:Austria poliitikud]] [[Kategooria:Austriast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] h3yee330h0u5p49qfrlztylmml7buen 4 716650 7170912 2026-06-11T17:30:02Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:Checkpoint.jpg|right|100px|Kontrollpunkt]] *[[15. juuni]]l 90 aastat tagasi toimus '''[[Männiku plahvatus]]''', kõige suurem rahuaegne õnnetus Eesti Vabariigis. Selles hukkus 63 inimest. *[[16. juuni]]l 100 aastat tagasi moodustati '''[[Vabadussõja Ajaloo Komitee]]''', mille töötajatest olid 2/3 halbade töötingimuste tõttu kopsu- ja kurguhaiged. *[[18. juuni]]l 110 aastat tagasi sündis [[dirigent]] '''[[Roman Toi]]''', kes elas 101-aastaseks. *18. juunil 90...' 7170912 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Checkpoint.jpg|right|100px|Kontrollpunkt]] *[[15. juuni]]l 90 aastat tagasi toimus '''[[Männiku plahvatus]]''', kõige suurem rahuaegne õnnetus Eesti Vabariigis. Selles hukkus 63 inimest. *[[16. juuni]]l 100 aastat tagasi moodustati '''[[Vabadussõja Ajaloo Komitee]]''', mille töötajatest olid 2/3 halbade töötingimuste tõttu kopsu- ja kurguhaiged. *[[18. juuni]]l 110 aastat tagasi sündis [[dirigent]] '''[[Roman Toi]]''', kes elas 101-aastaseks. *18. juunil 90 aastat tagasi sündis [[arst]]iteadlane, [[Tartu ülikool]]i emeriitprofessor '''[[Lembit Allikmets]]''', kes keskendus [[uinuti]]te, [[valuvaigisti]]te ja [[antidepressant]]ide toimemehhanismi väljaselgitamisele. *[[19. juuni]]l 100 aastat tagasi toimus [[Pirita]]l Eesti esimene võistlus '''[[orienteerumine|orienteerumises]]''' (pildil kontrollpunkt). *[[20. juuni]]l 100 aastat tagasi sündis koorijuht ja muusika[[pedagoog]] '''[[Uno Järvela]]'''. dj9v04h9v25xf4y0aan2jsal0zvdwvg 0 716651 7170913 2026-06-11T17:33:53Z Kk 6201 Uus lehekülg: ''''Kaarnakivi selts''' on väike Eesti [[kirjastus]]. Kirjastust juhivad [[Henri Otsing]] ja [[Katrin Kullo]]. Kirjastus tegutseb [[Võrumaa]]l. ==Kirjastatud teoseid== *[[Marie Martine Lupp]] 2023. ''Eesti linnud vesivärvides''. *[[J. A. Baker]] 2025. ''Rabapistrik''. (Tõlkinud [[Liisi Rünkla]]). Kategooria:Eesti kirjastused}}' 7170913 wikitext text/x-wiki '''Kaarnakivi selts''' on väike Eesti [[kirjastus]]. Kirjastust juhivad [[Henri Otsing]] ja [[Katrin Kullo]]. Kirjastus tegutseb [[Võrumaa]]l. ==Kirjastatud teoseid== *[[Marie Martine Lupp]] 2023. ''Eesti linnud vesivärvides''. *[[J. A. Baker]] 2025. ''Rabapistrik''. (Tõlkinud [[Liisi Rünkla]]). [[Kategooria:Eesti kirjastused}} 7sbwbgahbml1zoy2exff5klq8g0mry5 7170914 7170913 2026-06-11T17:34:15Z Kk 6201 7170914 wikitext text/x-wiki '''Kaarnakivi selts''' on väike Eesti [[kirjastus]]. Kirjastust juhivad [[Henri Otsing]] ja [[Katrin Kullo]]. Kirjastus tegutseb [[Võrumaa]]l. ==Kirjastatud teoseid== *[[Marie Martine Lupp]] 2023. ''Eesti linnud vesivärvides''. *[[J. A. Baker]] 2025. ''Rabapistrik''. (Tõlkinud [[Liisi Rünkla]]). [[Kategooria:Eesti kirjastused]] 4znnhv8t3i9mnngz7m0966x2ykcjakp 0 716652 7170915 2026-06-11T17:35:15Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Kaarnakivi selts]] 7170915 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kaarnakivi selts]] d02z0ydw7cj6036lw0a447pe9edenx0 0 716653 7170916 2026-06-11T17:36:15Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Kaarnakivi selts]] 7170916 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kaarnakivi selts]] d02z0ydw7cj6036lw0a447pe9edenx0 0 716654 7170920 2026-06-11T17:39:07Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Kaarnakivi selts]] 7170920 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kaarnakivi selts]] d02z0ydw7cj6036lw0a447pe9edenx0 0 716655 7170932 2026-06-11T18:04:26Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Tõmmupunnpea (perekond)]] 7170932 wikitext text/x-wiki #suuna[[tõmmupunnpea (perekond)]] skwandl540yjcacsv7i7hludv3bzwhg 0 716656 7170939 2026-06-11T18:47:53Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Puccinia sessilis'' | värvus = seened | pilt = Puccinia sessilis1.jpg | pildi_seletus = ''Puccinia sessilis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = Roostelise...' 7170939 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Puccinia sessilis'' | värvus = seened | pilt = Puccinia sessilis1.jpg | pildi_seletus = ''Puccinia sessilis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Roostelised]] ''Pucciniaceae'' | perekond = ''[[Puccinia]]'' | liik = '''''Puccinia sessilis''''' }} '''''Puccinia sessilis''''' on liik [[kandseened|kandseeni]]. Seen kasvab muuhulgas [[harilik maikelluke|harilikul maikellukesel]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|170516}} [[Kategooria:Roosteseened]] rcxjrh89clmnd3xwzkivpllqy5oaopt 0 716657 7170960 2026-06-11T19:53:26Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Intsident | nimetus = Henry Nowaki mõrv | kujutis = Henry Nowak.png | pildilaius = | pildiallkiri = Henry Nowak turvakaamera salvestisel mõni tund enne mõrva | riik = {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} | koht = [[Belmont Road]], [[Portswood]], [[Southampton]], [[Inglismaa]] | koordinaadid = | kuupaev = 3. detsember 2025 | kellaaeg = veidi pärast 23.00 | relv = 21 cm pikkune pistoda | liik = [[mõrv]], noak...' 7170960 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = Henry Nowaki mõrv | kujutis = Henry Nowak.png | pildilaius = | pildiallkiri = Henry Nowak turvakaamera salvestisel mõni tund enne mõrva | riik = {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} | koht = [[Belmont Road]], [[Portswood]], [[Southampton]], [[Inglismaa]] | koordinaadid = | kuupaev = 3. detsember 2025 | kellaaeg = veidi pärast 23.00 | relv = 21 cm pikkune pistoda | liik = [[mõrv]], [[noakuritegevus]] | hukkunud = Henry Nowak | sünniaeg = | surmaaeg = 3. detsember 2025 | surma_põhjus = rindkere torkehaav | hukkunuid = 1 | vigastatuid = | kadunuid = | kurjategija = Vickrum Singh Digwa | syydi = Vickrum Singh Digwa; Kiran Kaur | karistus = Digwale [[eluaegne vangistus]] minimaalse kandmisajaga 21 aastat | syydistus = Digwa: [[mõrv]] ja avalikus kohas terariista kandmine; Kaur: kurjategija abistamine | jarelmid = [[Independent Office for Police Conduct]]i uurimine; HMICFRS-i erakorraline ülevaatus; koroneri uurimine | commons = Category:Murder of Henry Nowak (2025) }} '''Henry Nowaki mõrv''' oli [[3. detsember|3. detsembril]] [[2025]] [[Southampton]]is toimunud [[mõrv]], mille ohvriks langes 18-aastane [[Southamptoni Ülikool]]i tudeng Henry Nowak. Nowakit pussitas Vickrum Singh Digwa, kes mõisteti [[28. mai]]l [[2026]] süüdi mõrvas ja avalikus kohas terariista kandmises. [[1. juuni]]l 2026 määrati Digwale [[eluaegne vangistus]] minimaalse kandmisajaga 21 aastat.<ref name="HampshireConvicted">{{Netiviide |url=https://www.hampshire.police.uk/news/hampshire/news/news/2026/may/man-convicted-of-murdering-student-in-southampton/ |pealkiri=Man convicted of murdering student in Southampton |väljaanne=Hampshire and Isle of Wight Constabulary |aeg=28. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref><ref name="Sentencing">{{Netiviide |url=https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2026/06/Digwa-Final-Sentencing-Remarks.pdf |pealkiri=The King v Vickrum Singh Digwa: Sentencing remarks |väljaanne=Judiciary of England and Wales |aeg=1. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Juhtum pälvis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] laia tähelepanu nii tapmise asjaolude kui ka politsei tegevuse tõttu sündmuskohal. Digwa väitis pärast pussitamist politseile, et Nowak oli teda rünnanud ja rassistlikult solvanud. Raskelt vigastatud Nowak pandi sündmuskohal algul käeraudadesse ja talle teatati, et ta on vahistatud; mõne minuti jooksul sai tema vigastuste raskus selgeks, käerauad eemaldati, kutsuti kiirabi ja alustati elustamist.<ref name="HampshireConvicted" /><ref name="ReutersPolice">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/uk/uk-police-under-pressure-after-dying-student-was-handcuffed-2026-06-02/ |pealkiri=UK police under pressure after dying student was handcuffed |väljaanne=Reuters |aeg=2. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[ERR]] kirjutas, et Nowaki mõrv raputas Ühendkuningriigi ühiskonda ja tekitas ulatusliku poliitilise vaidluse.<ref name="ERRNowak">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610045338/18-aastase-tudengi-morv-raputab-suurbritannia-uhiskonda |pealkiri=18-aastase tudengi mõrv raputab Suurbritannia ühiskonda |väljaanne=ERR |aeg=3. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Taust == Henry Nowak oli 18-aastane esimese aasta üliõpilane [[Southamptoni Ülikool]]is, kus ta õppis raamatupidamist ja rahandust. Ta oli pärit [[Essex]]i krahvkonnast [[Chafford Hundred]]ist ja oli oma perekonna esimene liige, kes läks ülikooli õppima.<ref name="SkyTeen">{{Netiviide |url=https://news.sky.com/story/harry-nowaks-murder-has-ignited-a-national-row-but-who-was-the-caring-teen-13550330 |pealkiri=Henry Nowak's murder has ignited a national row - but who was the 'ambitious' teen? |väljaanne=Sky News |aeg=4. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Tema perekonna sõnul oli Nowak lahke, intelligentne ja andekas noormees, kes oli ülikoolis liitunud kahe jalgpallivõistkonnaga ning töötas osalise koormusega kohalikus [[Morrisons]]i kaupluses.<ref name="ITVTributes">{{Netiviide |url=https://www.itv.com/news/meridian/2025-12-07/tributes-to-student-killed-on-night-out-with-football-friends |pealkiri=Tributes to Southampton student killed on night out with football friends |väljaanne=ITV News Meridian |aeg=7. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Kohtunik William Mousley kirjeldas Nowakit karistuse määramisel armastatud, lahke, tööka ja ambitsioonika noormehena, kes oli pühendunud oma perekonnale ja kellel oli ees tulevik.<ref name="Sentencing" /> Ühendkuningriigi siseministri [[Shabana Mahmood]]i parlamendiavalduses nimetati Nowakit samuti lahkeks ja töökaks nooreks inimeseks, keda armastasid tema perekond ja sõbrad.<ref name="GovStatement">{{Netiviide |url=https://www.gov.uk/government/speeches/home-secretary-statement-on-henry-nowak |pealkiri=Home Secretary response to Henry Nowak case |väljaanne=GOV.UK |aeg=2. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Tapmine == Tapmine toimus [[3. detsember|3. detsembri]] [[2025]] hilisõhtul Southamptonis Portswoodi piirkonnas Belmont Roadil St Denys Roadi lähedal. Nowak oli pärast sõprade ja jalgpallikaaslastega väljas käimist teel tagasi oma üliõpilaselamusse. Kohtu karistusmärkuste järgi oli ta üksi, relvastamata ja mitte purjus; tema vere alkoholisisaldus oli allpool sõidukijuhtimisele lubatud piiri.<ref name="Sentencing" /> Samal ajal liikus piirkonnas Vickrum Singh Digwa, kes kandis kaasas väikest kirpanit ja suuremat pistoda. Kohtu karistusmärkuste järgi kuulus Digwa [[sikhism|sikhi]] Nihangi traditsiooni, kuid suurema pistoda kandmine ei olnud selle traditsiooni range nõue.<ref name="Sentencing" /> Kohtus kirjeldati suuremat relva 21 cm pikkuse teraga pistodana.<ref name="ITVTrial">{{Netiviide |url=https://www.itv.com/news/meridian/2026-05-20/sikh-man-tells-court-he-stabbed-student-in-self-defence-after-he-was-abused |pealkiri=Sikh man tells court he stabbed student in self-defence after he was abused |väljaanne=ITV News Meridian |aeg=20. mai 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nowak ja Digwa kohtusid Belmont Roadil. Kohtunik märkis karistuse määramisel, et Nowak oli esitanud Digwale küsimuse ning seejärel haaras Digwa Nowaki telefoni. Järgnes lühike füüsiline kokkupõrge, mille käigus võis Digwa turban saada pihta või peast ära tulla; kohus ei pidanud siiski usutavaks Digwa väidet, nagu oleks Nowak teda rassistlikult solvanud või algatanud tõsise ründe.<ref name="Sentencing" /> Digwa pussitas Nowakit mitu korda. Surmavaim vigastus oli rindkere torkehaav, mis tungis läbi kopsu ja põhjustas ulatusliku sisemise verejooksu. Kohtu karistusmärkuste järgi oli Nowak pärast pussitamist kaitsetu ning eksperdi hinnangul ei oleks ka kiire meditsiiniline abi tõenäoliselt suutnud tema elu päästa.<ref name="Sentencing" /> Hampshire'i politsei teatel pussitati Nowakit kokku viis korda; raskesti märgatav rindkerehaav põhjustas märkimisväärse sisemise verejooksu.<ref name="HampshireConvicted" /> Pärast pussitamist ei kutsunud Digwa kohe kiirabi ega politseid. Politsei teatel filmis ta maas olnud Nowakit ning Digwa ema Kiran Kaur tuli sündmuskohale ja eemaldas sealt pussitamiseks kasutatud noa.<ref name="HampshireConvicted" /> Kohtu karistusmärkuste järgi ütles Digwa Nowakile, et teda ei ole pussitatud, ning püüdis hiljem politseid eksitada, väites, et oli ise rünnaku ohver.<ref name="Sentencing" /> == Politsei tegevus sündmuskohal == Politseinikud saabusid Belmont Roadile pärast hädaabikõnet, milles väideti, et Digwa oli rünnaku ohver. Sarnase väite esitas Digwa ka sündmuskohal politseinikele. Nowak ütles politseinikele, et teda on pussitatud ja et ta ei saa hingata, kuid politsei käsitles teda algul ründajana.<ref name="HampshireConvicted" /><ref name="ReutersPolice" /><ref name="ERRNowak" /> Hampshire'i politsei teatel pandi Nowak algul käeraudadesse ja talle teatati, et ta on vahistatud. Politsei sõnul sai tema vigastuste raskus umbes kolme minuti jooksul selgeks, käerauad eemaldati, kutsuti kiirabi ja politseinikud alustasid elustamist. Nowak kuulutati surnuks [[4. detsember|4. detsembri]] varahommikul.<ref name="HampshireConvicted" /> Hampshire'i ja Wighti saare politsei ajutine asejuht Robert France vabandas pärast kohtuotsust Nowaki perekonna ees selle eest, et Nowak oli teadvuse kaotamise hetkel olnud käeraudades ja vahistatud.<ref name="HampshireConvicted" /> Reutersi teatel lahkus üks juhtumiga seotud politseinik hiljem ametist, samal ajal kui mitu politseinikku käsitleti järelevalveuurimises tunnistajatena.<ref name="ReutersPolice" /> == Kohtumenetlus ja karistus == Vickrum Singh Digwa mõisteti Southamptoni kroonikohtus süüdi mõrvas ja avalikus kohas terariista kandmises. Kiran Kaur mõisteti süüdi kurjategija abistamises.<ref name="HampshireConvicted" /> Digwa eitas kohtus mõrva, tapmist ja avalikus kohas terariista kandmist ning väitis, et tegutses enesekaitseks. Vandekohus lükkas selle kaitse tagasi.<ref name="HampshireConvicted" /><ref name="Sentencing" /> [[1. juuni]]l [[2026]] määrati Digwale eluaegne vangistus minimaalse kandmisajaga 21 aastat.<ref name="Sentencing" /><ref name="GovStatement" /> Kohtunik William Mousley rõhutas karistuse määramisel, et Nowak oli relvastamata ning et kohus ei nõustunud väitega, nagu oleks Nowak Digwat rassistlikult solvanud. Kohtunik pidas raskendavaks muu hulgas seda, et Digwa valetas juhtunu kohta, püüdis süüd varjata ja põhjustas valesüüdistustega ühiskondlikku pinget.<ref name="Sentencing" /> Siseminister Shabana Mahmood ütles [[2. juuni]]l 2026 Ühendkuningriigi [[Suurbritannia alamkoda|alamkojas]], et Digwa mõrvas Henry Nowaki ja valetas tema kohta ajal, mil Nowak oli suremas, süüdistades teda valelikult rassismis. Mahmoodi sõnul oli Kaur samuti süüdi mõistetud kurjategija abistamises ning tema karistuse määramine pidi toimuma [[17. juuli]]l 2026. Minister lisas, et prokuratuur oli andnud loa esitada juhtumiga seoses täiendavaid süüdistusi ka teistele isikutele, kuid nende menetluste tõttu tuleb avalikes kommentaarides olla ettevaatlik.<ref name="GovStatement" /> == Järelevalveuurimised ja koroneri uurimine == Juhtumi järel algatas [[Independent Office for Police Conduct]] ehk IOPC uurimise Hampshire'i ja Wighti saare politseinike kokkupuute kohta Nowakiga vahetult enne tema surma. IOPC teatel hõlmab uurimine muu hulgas käeraudade kasutamist ja esmaabi andmist. Uurimine algas pärast politsei kohustuslikku pöördumist IOPC poole samal päeval, kui Nowak suri.<ref name="IOPCInvestigation">{{Netiviide |url=https://www.policeconduct.gov.uk/news/statement-regarding-our-investigation-contact-hampshire-and-isle-wight-officers-had-henry |pealkiri=Statement regarding our investigation into contact Hampshire and Isle of Wight officers had with Henry Nowak |väljaanne=Independent Office for Police Conduct |aeg=2. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Hampshire'i ja Wighti saare politsei- ja kriminaalküsimuste volinik Donna Jones teatas [[2. juuni]]l 2026, et palub [[His Majesty's Inspectorate of Constabulary and Fire & Rescue Services]]il ehk HMICFRS-il viia läbi erakorraline sõltumatu ülevaatus politsei tegevuse kohta. Ülevaatuse eesmärk oli hinnata muu hulgas häirekeskuse ja välipolitseinike väljaõpet, noakuritegevuse käsitlemist, sisemise verejooksu ja esmaabi tundmist ning olukordi, kus politsei peab hindama vastukäivaid ütlusi.<ref name="PCCReview">{{Netiviide |url=https://www.hampshire-pcc.gov.uk/pcc-to-commission-independent-review-into-police-response-to-murder-of-henry-nowak |pealkiri=PCC to commission independent review into police response to murder of Henry Nowak |väljaanne=Hampshire & Isle of Wight Police and Crime Commissioner |aeg=2. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[Koroner]]i uurimine jätkus [[4. juuni]]l 2026. The Independenti teatel ütles Hampshire'i, Portsmouthi ja Southamptoni piirkonna koroner Jason Pegg, et uurimine peab käsitlema ka küsimust, kas politsei tegevus, tegevusetus või viivitus võis Nowaki surmale kaasa aidata. Täielik uurimisistung koos vandekohtuga kavandati algama [[20. september|20. septembril]] [[2027]] Winchesteris.<ref name="IndependentInquest">{{Netiviide |url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/henry-nowak-murder-death-inquest-southampton-b2989504.html |pealkiri=Henry Nowak’s inquest to probe whether police response to his stabbing contributed to his death |väljaanne=The Independent |aeg=4. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Reaktsioonid ja avalik arutelu == Nowaki perekond kritiseeris politsei tegevust ning nimetas tema kohtlemist ebainimlikuks ja alandavaks. Samal ajal rõhutas perekond, et ei soovi Henry surma kasutamist ühiskondliku lõhestamise, viha või vägivalla õhutamiseks.<ref name="GovStatement" /><ref name="SkySentencing">{{Netiviide |url=https://news.sky.com/story/vickrum-digwa-sentencing-live-killer-who-murdered-student-and-told-wicked-racism-lie-about-victim-faces-jail-13549752 |pealkiri=Vickrum Digwa sentencing as it happened: Angry shouting in court as killer jailed for murder of student |väljaanne=Sky News |aeg=1. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Perekond kutsus valitsust üles käsitlema noakuritegevust riikliku hädaolukorrana.<ref name="SkySentencing" /> Juhtum tekitas Ühendkuningriigis arutelu politsei tegevuse, rassismisüüdistuste käsitlemise ja [[noakuritegevus]]e üle. ERR-i järgi vallandas Nowaki surm vaidluse selle üle, kas politsei oli rassismisüüdistuste kartuses muutunud liiga ettevaatlikuks.<ref name="ERRNowak" /> Peaminister [[Keir Starmer]] ütles, et juhtum tõstatab tõsiseid küsimusi selle kohta, kuidas rassismisüüdistused politsei otsuseid mõjutasid.<ref name="ReutersPolice" /> Juhtum jõudis ka rahvusvahelisse poliitilisse arutellu. ERR kajastas, et [[Elon Musk]] tegi Nowaki juhtumi kohta hulga postitusi ning Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer süüdistas Muski Briti poliitikasse sekkumises ja ühiskondliku lõhestamise õhutamises.<ref name="ERRMuskStarmer">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610046622/starmer-suudistas-muski-sekkumises-briti-poliitikasse |pealkiri=Starmer süüdistas Muski sekkumises Briti poliitikasse |väljaanne=ERR |aeg=4. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avalikku arutelu tekitas ka asjaolu, et Digwa kandis terariista usulise põhjendusega. Donna Jones teatas pärast kohtuotsust, et kavatseb taotleda riiklikku ülevaadet reeglitest, mis lubavad usulistel põhjustel teatud terariistu kanda.<ref name="PCCReact">{{Netiviide |url=https://www.hampshire-pcc.gov.uk/police-and-crime-commissioner-reacts-to-death-of-henry-nowak |pealkiri=Police and Crime Commissioner reacts to death of Henry Nowak |väljaanne=Hampshire & Isle of Wight Police and Crime Commissioner |aeg=1. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Sky Newsi teatel vaidlustasid mõned sikhide organisatsioonid suurema relva nimetamise kirpaniks ning rõhutasid, et kirpan on usuline sümbol, mitte ründerelv.<ref name="SkySentencing" /> == Kehakaamera video avaldamine == Politsei kehakaamera salvestis Nowaki kohtlemisest sündmuskohal avaldati [[1. juuni]] [[2026|2026. aasta]] õhtul pärast Vickrum Singh Digwale karistuse määramist. [[2. juuni]]l parlamendis esinenud siseminister [[Shabana Mahmood]] ütles, et paljud inimesed olid selleks ajaks näinud politseiniku kehakaamera salvestist, mis avaldati eelmisel õhtul. Ta nimetas videot häirivaks ja traagiliseks ning ütles, et inimesed küsivad õigustatult, kuidas olukorda käsitleti.<ref name="HansardNowak">{{Netiviide |url=https://hansard.parliament.uk/Commons/2026-06-02/debates/3963D88D-EDF1-48F4-ADF8-A41071446D0A/MurderOfHenryNowak |pealkiri=Murder of Henry Nowak |väljaanne=Hansard |aeg=2. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Video avaldamine suurendas avalikku survet politsei tegevuse uurimiseks. Salvestis näitas, kuidas raskelt vigastatud Nowak ütles politseinikele, et teda oli pussitatud ja et ta ei saa hingata, kuid teda käsitleti algul ründajana ja pandi käeraudadesse.<ref name="ERRNowak" /><ref name="ReutersPolice" /> Hampshire'i ja Wighti saare politseiülem Alexis Boon ütles pärast rahutusi, et pärast kehakaamera salvestise avaldamist on avalikkusel soov saada vastuseid ja näha vastutust, kuid see peab toimuma sõltumatu uurimise kaudu, mitte vägivalla abil.<ref name="HampshireDisorder">{{Netiviide |url=https://www.hampshire.police.uk/news/hampshire/news/news/2026/june/response-to-violence-and-disorder-in-southampton-last-night/ |pealkiri=Response to violence and disorder in Southampton last night |väljaanne=Hampshire and Isle of Wight Constabulary |aeg=3. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Meeleavaldused ja rahutused == [[2. juuni]]l [[2026]] kogunesid sajad inimesed [[Southampton]]i kesklinna politseijaoskonna juurde meeleavaldusele, mida nimetati loosungiga „Justice for Henry Nowak”. Meeleavaldus toimus pärast Digwa karistuse määramist ja politsei kehakaamera salvestise avaldamist. [[The Guardian]]i teatel kõneles rahvahulgale teiste seas paremäärmuslik aktivist [[Tommy Robinson]], kelle kodanikunimi on Stephen Yaxley-Lennon.<ref name="GuardianProtest">{{Netiviide |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/02/protesters-clash-with-police-in-southampton-over-henry-nowak |pealkiri=Protesters clash with police in Southampton over Henry Nowak murder |väljaanne=The Guardian |aeg=2. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Meeleavaldus algas suhteliselt rahumeelselt, kuid muutus vägivaldseks, kui osa rahvahulgast liikus läbi linna Portswoodi piirkonda, kus Nowak tapeti ja kus elas Digwa perekond. Politsei takistas rahvahulgal pääsemast Digwa perekonna elukoha juurde. Osa meeleavaldajaid loopis politseinikke pudelite, õllepurkide, kivide, prügikastide ja muude esemetega; kahjustada said ka elanike sõidukid ja vara.<ref name="GuardianProtest" /><ref name="GuardianViolence">{{Netiviide |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/03/southampton-residents-shock-protest-violence-henry-nowak-murder |pealkiri=Eleven officers and police dog injured in ‘terrifying’ violence in Southampton |väljaanne=The Guardian |aeg=3. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Hampshire'i politsei teatel sai rahutustes vigastada 11 politseinikku ja üks politseikoer. Politseiülem Alexis Boon ütles, et sündmuste käigus loobiti pudeleid, kasutati improviseeritud relvi, kahjustati süütute elanike kodusid ja sõidukeid ning ähvardati politseinikke. Politsei teatel tehti ööl vastu [[3. juuni]]t kaks esimest vahistamist ning uurimine vägivallas osalenute tuvastamiseks jätkus.<ref name="HampshireDisorder" /> Southamptoni linnavolikogu leiboristist juht Sarah Bogle ütles The Guardianile, et tema hinnangul oli osa meeleavaldajaid saabunud Southamptoni mujalt. Kohalikud elanikud kirjeldasid rahutusi hirmutavana; The Guardian tõi näiteks Portswoodi elanike kahjustatud autod ja tänavatele jäänud purustused.<ref name="GuardianViolence" /> Järgnevatel päevadel esitati rahutustega seoses süüdistusi mitmele inimesele. [[6. juuni]]ks oli The Guardiani andmetel vägivaldse korratuse süüdistuse saanud 11 inimest.<ref name="GuardianCharged">{{Netiviide |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/06/people-charged-southampton-riots-henry-nowak |pealkiri=Six more charged after Southampton riots over Henry Nowak murder |väljaanne=The Guardian |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> ITV Newsi teatel oli [[9. juuni]]ks rahutuste tõttu süüdistuse saanud 21 inimest; kaks meest, Leon O’Leary ja Connor Bishop, mõisteti samal päeval vägivaldse korratuse eest vangistusse.<ref name="ITVDisorder">{{Netiviide |url=https://www.itv.com/news/meridian/2026-06-08/henry-nowak-further-court-appearances-over-southampton-disorder |pealkiri=Henry Nowak: Men jailed and further court appearances over Southampton disorder |väljaanne=ITV News Meridian |aeg=9. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> [[10. juuni]]l 2026 mõisteti Southampton Crown Courtis vangistusse veel viis meest, kes olid osalenud 2. juuni rahutustes. Sky Newsi teatel said Daniel Frost, Reece Robinson, Andrew Summerhayes, Taylor Grundy ja Dillon Crawford vägivaldse korratuse või sellega seotud relvasüütegude eest kahe kuni üle kolme aasta pikkused vangistused. Kohtunik William Mousley KC kirjeldas vägivalda kui vihast politsei vastu ja osaliselt rassistlikest vaadetest kantud vihakuritegu ning märkis, et mõju kohalikule kogukonnale oli tõsine.<ref name="SkyProtestSentences">{{Netiviide |url=https://news.sky.com/story/henry-nowak-murder-protesters-get-prison-for-hate-crime-violence-13552046 |pealkiri=Henry Nowak murder protesters jailed for 'hate crime' violence |väljaanne=Sky News |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Nowaki perekond oli enne rahutusi kutsunud üles, et Henry surma ei kasutataks ühiskondliku lõhestamise, vihkamise ega pingete õhutamiseks. Tema isa Mark Nowak kritiseeris politsei tegevust poja suhtes, kuid ütles, et perekond soovib, et Henry lugu aitaks muuta tänavad kõigi jaoks turvalisemaks.<ref name="GuardianProtest" /><ref name="GuardianCharged" /> == Vaata ka == * [[Mõrv]] * [[Noakuritegevus]] * [[Politsei]] * [[Southampton]] * [[Southamptoni Ülikool]] * [[Independent Office for Police Conduct]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Southampton]] [[Kategooria:Inglismaa ajalugu]] 93uqq250151dkxq310s2otogduz2os3 0 716658 7170976 2026-06-11T20:20:31Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Rufus B. Weaver]] 7170976 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rufus B. Weaver]] blncfm6no7ds5zffpgygxp6vu0qalta 0 716659 7170978 2026-06-11T20:22:46Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Rufus B. Weaver]] 7170978 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rufus B. Weaver]] blncfm6no7ds5zffpgygxp6vu0qalta 0 716660 7170995 2026-06-11T20:55:42Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Komapunnpea | staatus = | pilt = Hesperia comma (9737404747).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Komapunnpea (perekond)|Komapunnpea]] ''Hesperia'' | liik = '''Komapunnpea''' | binaarne = ''Hesperia comma'' |...' 7170995 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Komapunnpea | staatus = | pilt = Hesperia comma (9737404747).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Komapunnpea (perekond)|Komapunnpea]] ''Hesperia'' | liik = '''Komapunnpea''' | binaarne = ''Hesperia comma'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 }} '''Komapunnpea''' (''Hesperia comma'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest ''comma'', mis tähendab ladina keeles [[koma]]. Nimi viitab isase ees­tiiva ülaküljel paiknevale tumedale komakujulisele lõhnatriibule. == Välimus ja tunnused == Komapunnpea tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on kollakaspruun kuni oranžikaspruun. Isase ees­tiiva keskel paikneb tume lõhnatriip. Ees­tiiva välisosas leidub kollakaspruunil põhjal väikesi heledaid laike. Emase tiibade ülakülg on üldiselt tumedam ning sellel esinevad suuremad kollakad laigud. Tagatiiva ülaküljel leidub mõlemal sugupoolel kollakaid laike. Tiibade alakülg on rohekaskollane. Ees­tiiva alaküljel paikneb valkjaskollaseid laike ning tagatiiva alaküljel iseloomulikud heledad, tumedalt ääristatud laigud. Emased on tavaliselt isastest suuremad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=114-115}}</ref> Väga sarnane on [[niidupunnpea]], kelle isase ees­tiiva ülaküljel olev lõhnatriip ei ole hõbedaste laikudega katkendlik. Komapunnpea tagatiiva alakülje kollased laigud on tavaliselt selgemalt tumedalt ääristatud ning veidi heledamad kui tiiva põhitoon. Liigid erinevad ka tundlate tipu kuju poolest: komapunnpea tundla ots on konksjalt kõverdunud, niidupunnpea tundel aga pikem ja järsemalt kõverdunud. Niidupunnpea lennuaeg algab tavaliselt juba juunis, komapunnpea oma enamasti juuli keskpaigas. Samuti eelistab komapunnpea kuivemaid kasvukohti, samas kui niidupunnpead kohtab sagedamini niiskemates biotoopides.<ref name=":0" /> Liigil on kirjeldatud ka f. ''catena'', mille puhul on tagatiiva alakülje heledad laigud laiemalt mustaga ääristatud kui tüüpilistel isenditel.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=96}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Hesperia comma male SLU.JPG|Isase tiibade üla- ja alapool </gallery> == Elupaik == Tegemist on kuivade avamaastikute liigiga. Eestis leidub teda [[Nõmm|nõmmedel]], [[Luide|luidetel]], liivastel rannikualadel, kuivadel [[Niit|niitudel]], [[Loopealne|loopealsetel]], [[Kadastik|kadastikes]] ning kuivadel [[Nõlv|nõlvadel]]. Liik eelistab liiva- või lubjarikka pinnasega kasvukohti.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228-229}}</ref> == Levila == Transholarktiline liik.<ref name=":2" /> Laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]] [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Skandinaavia]] keskosa ja Lõuna-[[Soome|Soomeni]]. Eestis esineb liik üle maa, kuid enamasti hajusalt ning mitte eriti arvukalt. Lääne-Eestis on ta suhteliselt laialt levinud, mujal esineb lokaalsemate populatsioonidena.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Valmikud lendavad Eestis juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Esimesi isendeid võib kohata juba juuli alguses ning lennuperiood kestab tavaliselt umbes kuu aega. Liigil areneb üks põlvkond aastas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad mitmesugustel [[Kõrrelised|kõrrelistel]], sealhulgas [[Lamba-aruhein|lamba-aruheinal]]. Liik on polüfaagne ning kasutab toidutaimedena mitut kõrreliste liiki. Talvitub röövikuna. Nukud on köidisnukud ning paiknevad maapinna lähedal taimede vahel.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Viited == [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] qck6dhrccpeqa7pbkilu0fibhh3q5cy 7170998 7170995 2026-06-11T21:00:09Z Kruusamägi 1530 7170998 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Komapunnpea | staatus = | pilt = Hesperia comma (9737404747).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Komapunnpea (perekond)|Komapunnpea]] ''Hesperia'' | liik = '''Komapunnpea''' | binaarne = ''Hesperia comma'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 }} '''Komapunnpea''' (''Hesperia comma'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest ''comma'', mis tähendab ladina keeles [[koma]]. Nimi viitab isase ees­tiiva ülaküljel paiknevale tumedale komakujulisele lõhnatriibule. == Välimus ja tunnused == Komapunnpea tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on kollakaspruun kuni oranžikaspruun. Isase ees­tiiva keskel paikneb tume lõhnatriip. Ees­tiiva välisosas leidub kollakaspruunil põhjal väikesi heledaid laike. Emase tiibade ülakülg on üldiselt tumedam ning sellel esinevad suuremad kollakad laigud. Tagatiiva ülaküljel leidub mõlemal sugupoolel kollakaid laike. Tiibade alakülg on rohekaskollane. Ees­tiiva alaküljel paikneb valkjaskollaseid laike ning tagatiiva alaküljel iseloomulikud heledad, tumedalt ääristatud laigud. Emased on tavaliselt isastest suuremad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=114–115}}</ref> Väga sarnane on [[niidupunnpea]], kelle isase ees­tiiva ülaküljel olev lõhnatriip ei ole hõbedaste laikudega katkendlik. Komapunnpea tagatiiva alakülje kollased laigud on tavaliselt selgemalt tumedalt ääristatud ning veidi heledamad kui tiiva põhitoon. Liigid erinevad ka tundlate tipu kuju poolest: komapunnpea tundla ots on konksjalt kõverdunud, niidupunnpea tundel aga pikem ja järsemalt kõverdunud. Niidupunnpea lennuaeg algab tavaliselt juba juunis, komapunnpea oma enamasti juuli keskpaigas. Samuti eelistab komapunnpea kuivemaid kasvukohti, samas kui niidupunnpead kohtab sagedamini niiskemates biotoopides.<ref name=":0" /> Liigil on kirjeldatud ka f. ''catena'', mille puhul on tagatiiva alakülje heledad laigud laiemalt mustaga ääristatud kui tüüpilistel isenditel.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=96}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Hesperia comma male SLU.JPG|Isase tiibade üla- ja alapool </gallery> == Elupaik == Tegemist on kuivade avamaastikute liigiga. Eestis leidub teda [[Nõmm|nõmmedel]], [[Luide|luidetel]], liivastel rannikualadel, kuivadel [[Niit|niitudel]], [[Loopealne|loopealsetel]], [[Kadastik|kadastikes]] ning kuivadel [[Nõlv|nõlvadel]]. Liik eelistab liiva- või lubjarikka pinnasega kasvukohti.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228–229}}</ref> == Levila == Transholarktiline liik.<ref name=":2" /> Laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]] [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Skandinaavia]] keskosa ja Lõuna-[[Soome|Soomeni]]. Eestis esineb liik üle maa, kuid enamasti hajusalt ning mitte eriti arvukalt. Lääne-Eestis on ta suhteliselt laialt levinud, mujal esineb lokaalsemate populatsioonidena.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Valmikud lendavad Eestis juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Esimesi isendeid võib kohata juba juuli alguses ning lennuperiood kestab tavaliselt umbes kuu aega. Liigil areneb üks põlvkond aastas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad mitmesugustel [[Kõrrelised|kõrrelistel]], sealhulgas [[Lamba-aruhein|lamba-aruheinal]]. Liik on polüfaagne ning kasutab toidutaimedena mitut kõrreliste liiki. Talvitub röövikuna. Nukud on köidisnukud ning paiknevad maapinna lähedal taimede vahel.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 9ba4jlapagemxkjmeh9vf4teft2hdcl 7171008 7170998 2026-06-11T21:08:45Z IvarGl 201039 7171008 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Komapunnpea | staatus = | pilt = Hesperia comma (9737404747).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Komapunnpea (perekond)|Komapunnpea]] ''Hesperia'' | liik = '''Komapunnpea''' | binaarne = ''Hesperia comma'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 }} '''Komapunnpea''' (''Hesperia comma'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest ''comma'', mis tähendab ladina keeles [[koma]]. Nimi viitab isase ees­tiiva ülaküljel paiknevale tumedale komakujulisele lõhnatriibule. == Välimus ja tunnused == Komapunnpea tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on kollakaspruun kuni oranžikaspruun. Isase ees­tiiva keskel paikneb tume lõhnatriip. Ees­tiiva välisosas leidub kollakaspruunil põhjal väikesi heledaid laike. Emase tiibade ülakülg on üldiselt tumedam ning sellel esinevad suuremad kollakad laigud. Tagatiiva ülaküljel leidub mõlemal sugupoolel kollakaid laike. Tiibade alakülg on rohekaskollane. Ees­tiiva alaküljel paikneb valkjaskollaseid laike ning tagatiiva alaküljel iseloomulikud heledad, tumedalt ääristatud laigud. Emased on tavaliselt isastest suuremad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=114–115}}</ref> Väga sarnane on [[niidupunnpea]], kelle isase ees­tiiva ülaküljel olev lõhnatriip ei ole hõbedaste laikudega katkendlik. Komapunnpea tagatiiva alakülje kollased laigud on tavaliselt selgemalt tumedalt ääristatud ning veidi heledamad kui tiiva põhitoon. Liigid erinevad ka tundlate tipu kuju poolest: komapunnpea tundla ots on konksjalt kõverdunud, niidupunnpea tundel aga pikem ja järsemalt kõverdunud. Niidupunnpea lennuaeg algab tavaliselt juba juunis, komapunnpea oma enamasti juuli keskpaigas. Samuti eelistab komapunnpea kuivemaid kasvukohti, samas kui niidupunnpead kohtab sagedamini niiskemates biotoopides.<ref name=":0" /> Liigil on kirjeldatud ka f. ''catena'', mille puhul on tagatiiva alakülje heledad laigud laiemalt mustaga ääristatud kui tüüpilistel isenditel.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=96}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Hesperia comma male SLU.JPG|Isase tiibade üla- ja alapool </gallery> == Elupaik == Tegemist on kuivade avamaastikute liigiga. Eestis leidub teda [[Nõmm|nõmmedel]], [[Luide|luidetel]], liivastel rannikualadel, kuivadel [[Niit|niitudel]], [[Loopealne|loopealsetel]], [[Kadastik|kadastikes]] ning kuivadel [[Nõlv|nõlvadel]]. Liik eelistab liiva- või lubjarikka pinnasega kasvukohti.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228–229}}</ref> == Levila == Transholarktiline liik.<ref name=":2" /> Laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]] [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Skandinaavia]] keskosa ja Lõuna-[[Soome|Soomeni]]. Eestis esineb liik üle maa, kuid enamasti hajusalt ning mitte eriti arvukalt. Lääne-Eestis on ta suhteliselt laialt levinud, mujal esineb lokaalsemate populatsioonidena.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Valmikud lendavad Eestis juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Esimesi isendeid võib kohata juba juuli alguses ning lennuperiood kestab tavaliselt umbes kuu aega. Liigil areneb üks põlvkond aastas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad mitmesugustel [[Kõrrelised|kõrrelistel]], sealhulgas [[Lamba-aruhein|lamba-aruheinal]]. Liik on polüfaagne ning kasutab toidutaimedena mitut kõrreliste liiki. Talvitub röövikuna. Nukud on köidisnukud ning paiknevad maapinna lähedal taimede vahel.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Hesperia comma}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 74z49kpndzrn5o7p77aimyutcn6i6tz 0 716661 7170997 2026-06-11T20:58:27Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Komapunnpea]] 7170997 wikitext text/x-wiki #suuna[[Komapunnpea]] ityj6t65na760cghzg6pvjh9bl5e1ez 0 716662 7171005 2026-06-11T21:06:59Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kuldpunnpea | pilt = Hesperia comma (53141080557).jpg | pildi_seletus = [[Komapunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Komapunnpea''' ''Hesperia'' | perekonna_autor = [[Johan Christian Fabricius|Fabricius]], 1793 | sünonüü...' 7171005 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuldpunnpea | pilt = Hesperia comma (53141080557).jpg | pildi_seletus = [[Komapunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Komapunnpea''' ''Hesperia'' | perekonna_autor = [[Johan Christian Fabricius|Fabricius]], 1793 | sünonüümid = *''Pamphila'' (Fabricius, 1807) *''Diorthosus'' (Rafinesque, 1815) *''Steropes'' (Rafinesque, 1815) *''Phidias'' (Rafinesque, 1815) *''Symmachia'' (Sodoffsky, 1837)) *''Ocytes'' (Scudder, 1872) *''Anthomaster'' (Scudder, 1872) *''Urbicola'' (Tutt, 1905) *''Pamphilus'' (Ihering, 1908) }}'''Komapunnpea''' (''Hesperia'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Hesperia assiniboia'' (Lyman, 1892) *''Hesperia attalus'' (W. H. Edwards, 1871) *''Hesperia caucasica'' (Riabov, 1926) *''Hesperia colorado'' (Scudder, 1874) *''Hesperia columbia'' (Scudder, 1872) *''Hesperia comma'' (Linnaeus, 1758) – [[komapunnpea]] *''Hesperia dacotae'' (Skinner, 1911) *''Hesperia florinda'' (Butler, 1878) *''Hesperia juba'' (Scudder, 1872) *''Hesperia leonardus'' (Harris, 1862) *''Hesperia lindseyi'' (Holland, 1930) *''Hesperia meskei'' (W. H. Edwards, 1877) *''Hesperia metea'' (Scudder, 1863) *''Hesperia miriamae'' (MacNeill, 1959) *''Hesperia nabokovi'' (Bell & Comstock, 1948) *''Hesperia nevada'' (Scudder, 1874) *''Hesperia ottoe'' (W. H. Edwards, 1866) *''Hesperia pahaska'' (Luessler, 1938) *''Hesperia sassacus'' (Harris, 1862) *''Hesperia uncas'' (W. H. Edwards, 1863) *''Hesperia viridis'' (W. H. Edwards, 1883) *''Hesperia woodgatei'' (R. C. Williams, 1914) == Eesti liigid == *''Hesperia comma'' (Linnaeus, 1758) – [[komapunnpea]] [[Kategooria:Punnpealased]] fhyy57ba049pxaeqrsbaiohl0qdttm1 7171007 7171005 2026-06-11T21:07:55Z IvarGl 201039 7171007 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuldpunnpea | pilt = Hesperia comma (53141080557).jpg | pildi_seletus = [[Komapunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Komapunnpea''' ''Hesperia'' | perekonna_autor = [[Johan Christian Fabricius|Fabricius]], 1793 | sünonüümid = *''Pamphila'' (Fabricius, 1807) *''Diorthosus'' (Rafinesque, 1815) *''Steropes'' (Rafinesque, 1815) *''Phidias'' (Rafinesque, 1815) *''Symmachia'' (Sodoffsky, 1837) *''Ocytes'' (Scudder, 1872) *''Anthomaster'' (Scudder, 1872) *''Urbicola'' (Tutt, 1905) *''Pamphilus'' (Ihering, 1908) }}'''Komapunnpea''' (''Hesperia'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Hesperia assiniboia'' (Lyman, 1892) *''Hesperia attalus'' (W. H. Edwards, 1871) *''Hesperia caucasica'' (Riabov, 1926) *''Hesperia colorado'' (Scudder, 1874) *''Hesperia columbia'' (Scudder, 1872) *''Hesperia comma'' (Linnaeus, 1758) – [[komapunnpea]] *''Hesperia dacotae'' (Skinner, 1911) *''Hesperia florinda'' (Butler, 1878) *''Hesperia juba'' (Scudder, 1872) *''Hesperia leonardus'' (Harris, 1862) *''Hesperia lindseyi'' (Holland, 1930) *''Hesperia meskei'' (W. H. Edwards, 1877) *''Hesperia metea'' (Scudder, 1863) *''Hesperia miriamae'' (MacNeill, 1959) *''Hesperia nabokovi'' (Bell & Comstock, 1948) *''Hesperia nevada'' (Scudder, 1874) *''Hesperia ottoe'' (W. H. Edwards, 1866) *''Hesperia pahaska'' (Luessler, 1938) *''Hesperia sassacus'' (Harris, 1862) *''Hesperia uncas'' (W. H. Edwards, 1863) *''Hesperia viridis'' (W. H. Edwards, 1883) *''Hesperia woodgatei'' (R. C. Williams, 1914) == Eesti liigid == *''Hesperia comma'' (Linnaeus, 1758) – [[komapunnpea]] [[Kategooria:Punnpealased]] d3j30xny0p88ur48ztkal8lbnixi61a 0 716663 7171032 2026-06-11T23:11:14Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Raúl Rangel.png | pildisuur = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''José Raúl Rangel Aguilar''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[2000]] [[Zapotlán el Grande]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2020–2023 m...' 7171032 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Raúl Rangel.png | pildisuur = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''José Raúl Rangel Aguilar''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[2000]] [[Zapotlán el Grande]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2020–2023 mängis ta Mehhiko esiliigaklubis [[C.D. Tapatío|Tapatío]]. Seejärel liitus ta Guadalajaraga, mille noortesüsteemi oli ta kuulunud enne Tapatíoga liitumist. Mehhiko jalgpallikoondises debüteeris ta 6. juunil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/raul-rangel/nationalmannschaft/spieler/802855/verein/6303/plus/0 Raúl Rangel]. transfermarkt.com. Vaadatud 12.6.2026</ref> Ta on kuulunud Mehhiko koondisse [[2024. aasta Copa América]]l, [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]'il ja [[2026 FIFA World Cup|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Rangel, Raul}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:CD Guadalajara mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] mgxaoa3sodkq7gl6mqrkwgspgodu8nw 0 716664 7171034 2026-06-11T23:26:18Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Johan Vásquez.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Johan Felipe Vásquez Ibarra''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1998]]...' 7171034 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Johan Vásquez.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Johan Felipe Vásquez Ibarra''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1998]] [[Navojoa]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[Genoa CFC|Genoa]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. Ta alustas klubikarjääri [[Cimarrones de Sonora]]s, mille meeskonnas debüteeris ta Mehhiko esiliigas hooajal 2017/18. Mehhiko kõrgliigas on ta mänginud [[C.F. Monterrey|Monterrey]] (2018–2020) ja [[Pumas UNAM]]-i ridades (2020–2021). 2019. aastal võitis ta Monterreyga [[CONCACAF-i Meistrite Liiga]] ja Mehhiko meistriks (''Apertura''). 2021. aasta augustis liitus ta Genoga, esmalt laenulepingu alusel Pumas UNAM-ist. Seejärel liitus ta Genoga püsiva lepingu alusel. Hooajal 2022/23 oli ta Genoast laenul Itaalia kõrgliigaklubis [[US Cremonese|Cremonese]]. Mehhiko jalgpallikoondises debüteeris Vásquez 3. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidadi ja Tobago]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 23. märtsil 2023 CONCACAF-i Rahvuste Liiga mängus [[Suriname jalgpallikoondis|Suriname]] vastu. 2023. ja 2025. aastal võitis ta Mehhiko koondisega [[CONCACAF Gold Cup]]'i.<ref>[https://www.transfermarkt.com/johan-vasquez/nationalmannschaft/spieler/532937/verein/6303/plus/0 Johan Vásquez - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 12.6.2026</ref> [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Mehhiko võistkonnaga pronksmedali. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Vasquez, Johan}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:CF Monterrey mängijad]] [[Kategooria:Pumas UNAM-i mängijad]] [[Kategooria:Genoa CFC mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] r9sj5r9j6du1poxrnxc57hz62plqb7i 0 716665 7171035 2026-06-11T23:36:50Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Israel Reyes.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''Israel Reyes Romero''' (sündinud [[23. mai]]l [[2000]] [[El Grullo]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]], [[paremkaitsja]] või [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis Club América...' 7171035 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Israel Reyes.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''Israel Reyes Romero''' (sündinud [[23. mai]]l [[2000]] [[El Grullo]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]], [[paremkaitsja]] või [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club América]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[Atlas FC|Atlases]], mille põhimeeskonnas debüteeris ta 2019. aasta juulis. Aastatel 2020–2022 mängis ta Mehhiko kõrgliigas [[Club Puebla]] ridades. 2022. aasta detsembris sõlmis ta lepingu Club Américaga. Mehhiko jalgpallikoondises debüteeris Reyes 12. septembril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 11. juunil 2022 CONCACAF-i Rahvuste Liiga mängus [[Suriname jalgpallikoondis|Suriname]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.us/israel-reyes/nationalmannschaft/spieler/687558/verein/6303/plus/0 Israel Reyes - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 12.6.2026</ref> Ta võitis Mehhiko koondisega [[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023.]] ja [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]'i. == Saavutused == ;América *[[Liga MX]]: Apertura 2023, Clausura 2024, Apertura 2024 *[[Campeón de Campeones]]: 2024 *[[Supercopa de la Liga MX]]: 2024 *[[Campeones Cup]]: 2024 ;Mehhiko *[[CONCACAF Gold Cup]]: [[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]], [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]] *[[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]: 2024–25 ;Individuaalsed *Liga MX-i sümboolne koosseis: Clausura 2024 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Reyes, Israel}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Puebla mängijad]] [[Kategooria:Club América mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] g800hwawq1axt3kcgryiy6q9a6ilydx 0 716666 7171036 2026-06-11T23:51:29Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Erik Lira 2.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta Panameerika mängud|2023]]|}} }} '''Érik Antonio Lira Méndez''' (sündinud [[8. mai]]l [[2000]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis Cr...' 7171036 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Erik Lira 2.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta Panameerika mängud|2023]]|}} }} '''Érik Antonio Lira Méndez''' (sündinud [[8. mai]]l [[2000]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Cruz Azul]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. Aastatel 2020–2021 mängis ta Mehhiko kõrgliigas [[Pumas UNAM]]'i ridades, seejärel liitus ta Cruz Azuliga. Mehhiko jalgpallikoondises debüteeris Lira 28. oktoobril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.us/erik-lira/nationalmannschaft/spieler/602324/verein/6303/plus/0 Érik Lira - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 12.6.2026</ref> == Saavutused == ;Cruz Azul *[[Liga MX]]: Clausura 2026 *[[Supercopa de la Liga MX]]: 2022 *[[CONCACAF Champions Cup]]: 2025 ;Mehhiko U23 *[[Panameerika mängud]]: pronksmedal [[2023. aasta Panameerika mängud|2023]] ;Mehhiko *[[CONCACAF Gold Cup]]: [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]] *[[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]: 2024–25 ;Individuaalsed *Liga MX-i sümboolne koosseis: Apertura 2021 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Lira, Erik}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Pumas UNAM-i mängijad]] [[Kategooria:Cruz Azuli mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] ali68lxirnsvwllm9uegytqxh7q3h1y 7171037 7171036 2026-06-11T23:51:59Z Raamaturott 56450 7171037 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Erik Lira 2.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta Panameerika mängud|2023]]|}} }} '''Érik Antonio Lira Méndez''' (sündinud [[8. mai]]l [[2000]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Cruz Azul]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. Aastatel 2020–2021 mängis ta Mehhiko kõrgliigas [[Pumas UNAM]]-i ridades, seejärel liitus ta Cruz Azuliga. Mehhiko jalgpallikoondises debüteeris Lira 28. oktoobril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.us/erik-lira/nationalmannschaft/spieler/602324/verein/6303/plus/0 Érik Lira - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 12.6.2026</ref> == Saavutused == ;Cruz Azul *[[Liga MX]]: Clausura 2026 *[[Supercopa de la Liga MX]]: 2022 *[[CONCACAF Champions Cup]]: 2025 ;Mehhiko U23 *[[Panameerika mängud]]: pronksmedal [[2023. aasta Panameerika mängud|2023]] ;Mehhiko *[[CONCACAF Gold Cup]]: [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]] *[[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]: 2024–25 ;Individuaalsed *Liga MX-i sümboolne koosseis: Apertura 2021 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Lira, Erik}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Pumas UNAM-i mängijad]] [[Kategooria:Cruz Azuli mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] otvhbygxna18dxaenuuh62ew8ol0ehu 0 716667 7171038 2026-06-12T00:04:58Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Álvaro Fidalgo.png|pisi|Álvaro Fidalgo (2026)]] '''Álvaro Fidalgo Fernández''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1997]] [[Siero vald|Siero vallas]], [[Astuuria]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Hispaanias. Aastatel 2012–2020 kuulus ta [[Madridi Real]]i. Hooajal 2016/17 mängis ta sealt laenul Hispaania tugev...' 7171038 wikitext text/x-wiki [[File:Álvaro Fidalgo.png|pisi|Álvaro Fidalgo (2026)]] '''Álvaro Fidalgo Fernández''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1997]] [[Siero vald|Siero vallas]], [[Astuuria]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Hispaanias. Aastatel 2012–2020 kuulus ta [[Madridi Real]]i. Hooajal 2016/17 mängis ta sealt laenul Hispaania tugevuselt kolmanda liiga klubis [[CF Rayo Majadahonda|Rayo Majadahonda]]. Aastatel 2017–2020 mängis ta samas liigas Madridi Reali reservmeeskonnas. Ainsal korral mängis ta Reali põhimeeskonnas 6. detsembril 2018, kui Hispaania karikavõistluste mängus kohtuti [[UD Melilla|Melilla]]ga. 2020. aasta augustis sõlmis ta lepingu Hispaania esiliigaklubiga [[CD Castellón|Castellón]]. Aastatel 2021–2026 mängis ta Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club América]]. 2026. aasta veebruaris naasis ta Hispaaniasse, kui sõlmis lepingu Real Betisega. 2013. aastal mängis Fidalgo Hispaania kuni 16- ja kuni 17-aastaste koondistes. 2026. aasta veebruaris otsus ta Mehhiko koondisega kasuks<ref>{{Cite web |date=2026-02-06 |title=FIFA: Álvaro Fidalgo ya es elegible por México |url=https://www.espn.com.mx/futbol/selecciones/nota/_/id/16276546/alvaro-fidalgo-seleccion-mexicana-elegible-fifa-cambio-federacion |access-date=2026-03-29 |website=ESPN.com.mx |language=es}}</ref> ning debüteeris [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es sama aasta 28. märtsil [[sõprusmäng]]us [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-03-19 |title=Fidalgo celebra llamado de México con su debut en Europa League |url=https://www.espn.com.mx/futbol/champions-league/nota/_/id/16461071/alvaro-fidalgo-europa-league-debut-betis-seleccion-mexicana |access-date=2026-03-29 |website=ESPN.com.mx |language=es}}</ref> == Saavutused == ;América *[[Liga MX]]: Apertura 2023, Clausura 2024, Apertura 2024 *[[Campeón de Campeones]]: 2024 *[[Supercopa de la Liga MX]]: 2024 *[[Campeones Cup]]: 2024 ;Individuaalsed *Liga MX-i sümboolne koosseis: Guardianes 2021, Apertura 2024, Clausura 2025 *[[CONCACAF-i Meistrite Liiga]] sümboolne koosseis: 2021 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Fidalgo, Alvaro}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Club América mängijad]] [[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] aj56cz1v5sinjbx6lk11jdub18bh3fv 0 716668 7171039 2026-06-12T00:17:54Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Brian Gutiérrez Philadelphia Chicago 10.26.25-126 (cropped).jpg|pisi|Brian Gutiérrez 2023. aastal [[Chicago Fire FC|Chicago Fire]]'i mängijana]] '''Brian Gutiérrez''' (sündinud [[17. juuni]]l [[2003]] [[Berwyn]]is [[Illinois|Illinoisi osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sündinud [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[CD Guadalajara|Guadalajara]] ja Mehhiko...' 7171039 wikitext text/x-wiki [[File:Brian Gutiérrez Philadelphia Chicago 10.26.25-126 (cropped).jpg|pisi|Brian Gutiérrez 2023. aastal [[Chicago Fire FC|Chicago Fire]]'i mängijana]] '''Brian Gutiérrez''' (sündinud [[17. juuni]]l [[2003]] [[Berwyn]]is [[Illinois|Illinoisi osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sündinud [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[CD Guadalajara|Guadalajara]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2020–2025 mängis ta [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Chicago Fire FC|Chicago Fire]]. 2025. aasta detsembris siirdus ta Guadalajarasse.<ref>{{cite web |url=https://www.chicagofirefc.com/news/chicago-fire-fc-transfers-homegrown-midfielder-brian-gutierrez-to-historic-mexican-side-club-deportivo-guadalajara |title=Chicago Fire FC Transfers Homegrown Midfielder Brian Gutiérrez to Historic Mexican Side Club Deportivo Guadalajara |publisher=Chicago Fire Football Club |date=12 December 2025}}</ref> Aastatel 2019–2023 mängis Gutiérrez USA noortekoondistes ja 2025. aastal kahel korral [[USA jalgpallikoondis]]es. Mõni aeg hiljem otsustas ta Mehhiko koondise kasuks ning debüteeris [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es 23. jaanuaril 2026 [[sõprusmäng]]us [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma kolmandas koondisemängus sama aasta 26. veebruaril sõprusmängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.us/brian-gutierrez/nationalmannschaft/spieler/724443/verein/6303/plus/0 Brian Gutiérrez - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 12.6.2026</ref> Tema mõlemad vanemad on Mehhiko päritolu.<ref>https://jalisco.quadratin.com.mx/deportes/brian-gutierrez-chivahermano-desde-la-cuna/</ref> Ta sai Mehhiko kodakondsuse 2025. aasta novembris.<ref>{{Cite web |url=https://chasingacup.com/2022-youth-series-top-20-born-in-2003/ |title=2022 Youth Series: Top 20 Born In 2003 |first=Marcus |last=Chairez |date=8 August 2022}}</ref><ref>{{cite news |last=Gonzalez |first=Diego |title=¡OFICIAL! Brian Gutiérrez ya tiene su pasaporte mexicano y eso lo habilita para algo más que la Selección Nacional |lang=es |url=https://www.tvazteca.com/aztecadeportes/oficial-brian-gutierrez-ya-tiene-pasaporte-mexicano-habilita-para-algo-mas|access-date=6 November 2025 |publisher=[[TV Azteca]] |date=6 November 2025}}</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Gutierrez, Brian}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:CD Guadalajara mängijad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jalgpallurid]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] 1tk3i60ly5vgninia9gb5ffjgbw39tb 0 716669 7171040 2026-06-12T00:27:20Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Pilt:Javier Aguirre.png|pisi|Javier Aguirre (2025)]] '''Javier Aguirre Onaindía''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1958]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]). {{FIFA World Cup 2010 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Aguirre, Javier}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club América mängijad]] Kategooria:CA Osasuna m...' 7171040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Javier Aguirre.png|pisi|Javier Aguirre (2025)]] '''Javier Aguirre Onaindía''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1958]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]). {{FIFA World Cup 2010 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Aguirre, Javier}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club América mängijad]] [[Kategooria:CA Osasuna mängijad]] [[Kategooria:CD Guadalajara mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético peatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] a2az7smyroi0osx6i14plk189r9e4qa 7171041 7171040 2026-06-12T01:04:31Z Raamaturott 56450 7171041 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Javier Aguirre.png|pisi|Javier Aguirre (2025)]] '''Javier Aguirre Onaindía''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1958]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]). Jalgpallurina mängis ta Mehhiko klubides [[Club América]] (1979–1980, 1981–1984), [[Atlante F.C.|Atlante]] (1984–1986) ja [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] (1987–1993), Ameerika Ühendriikide klubis [[Los Angeles Aztecs]] (1980–1981) ning Hispaania klubis [[CA Osasuna|Osasuna]] (1986–1987). [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 1983–1982 kokku 59 korda ja lõi 14 väravat. Ta kuulus Mehhiko koondisse [[1986 FIFA World Cup|1986. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Treenerikarjäär == *[[Atlante F.C.|Atlante]] (veebruar–juuni 1996) *[[CF Pachuca|Pachuca]] (september 1998–juuni 2001) *[[Mehhiko jalgpallikoondis]] (juuni 2001–juuli 2002) *[[CA Osasuna|Osasuna]] (juuli 2002–mai 2006) *[[Madridi Atlético]] (mai 2006–veebruar 2009) *Mehhiko jalgpallikoondis (aprill 2009–juuni 2010) *[[Real Zaragoza]] (november 2010–detsember 2011) *[[RCD Espanyol|Espanyol]] (november 2012–mai 2014) *[[Jaapani jalgpallikoondis]] (juuli 2014–veebruar 2015) *[[Al Wahda FC]] (juuni 2015–mai 2017) *[[Egiptuse jalgpallikoondis]] (august 2018–juuli 2019) *[[CD Leganés|Leganés]] (november 2019–juuli 2020) *[[CF Monterrey|Monterrey]] (detsember 2020–veebruar 2022) *[[RCD Mallorca|Mallorca]] (märts 2022–mai 2024) *Mehhiko jalgpallikoondis (juuli 2024–) == Saavutused == === Mängijana === ;América *[[Liga MX|Mehhiko kõrgliiga]]: 1983–84 ===Treenerina=== ;Pachuca *Mehhiko kõrgliiga: Invierno 1999 ;Osasuna *[[Copa del Rey]]: teine koht 2004–05 ;Al-Wahda *[[UAE President's Cup]]: 2016–17 *[[UAE League Cup]]: 2015–16 ;Monterrey *[[CONCACAF-i Meistrite Liiga]]: 2021 ;Mallorca *Copa del Rey: teine koht 2023–24 ;Mehhiko *[[CONCACAF Gold Cup]]: 2009, 2025 *[[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]: 2024–25 *[[Copa América]]: teine koht [[2001. aasta Copa América|2001]] {{FIFA World Cup 2010 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Aguirre, Javier}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club América mängijad]] [[Kategooria:CA Osasuna mängijad]] [[Kategooria:CD Guadalajara mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético peatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] spmnfs4n2piyvkifvgz9d8j052av0sj 0 716670 7171042 2026-06-12T01:04:57Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 7171042 wikitext text/x-wiki #suuna[[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 9o6856dbjbzryiyc6161vps6g0pgwe7 0 716671 7171043 2026-06-12T01:18:32Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel | nimi = ei | pilt = 230422 FC 서울 vs 수원 삼성 블루윙즈 (이한범).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022]]|jalgpall}} }} '''Lee Han-beom''' ([[korea keel]]es 이한범; sündinud [[17. juuni]]l [[2002]] [[Daegu]]s) on [[Lõuna-Korea]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Taani kõrgliigaklubis [[FC Midtjylland|Midtjylland]] ja Lõuna-Korea jalgpallikoondis...' 7171043 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = 230422 FC 서울 vs 수원 삼성 블루윙즈 (이한범).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022]]|jalgpall}} }} '''Lee Han-beom''' ([[korea keel]]es 이한범; sündinud [[17. juuni]]l [[2002]] [[Daegu]]s) on [[Lõuna-Korea]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Taani kõrgliigaklubis [[FC Midtjylland|Midtjylland]] ja [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Lõuna-Korea klubis [[FC Seoul]], kus ta mängis aastatel 2021–2023. 2023. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Midtjyllandiga..<ref>{{cite news|url=https://bold.dk/fodbold/stillinger/superligaen/nyheder/officielt-fcm-henter-sydkoreansk-midtstopper|title=Officielt: FCM henter sydkoreansk midtstopper|date=28 August 2023|work=bold.dk|accessdate=28 August 2023|language=da}}</ref><ref>{{cite news|url=https://koreajoongangdaily.joins.com/news/2023-08-28/sports/football/Lee-Hanbeom-flies-to-Denmark-to-join-FC-Midtjylland/1856678|title=Lee Han-beom flies to Denmark to join FC Midtjylland|date=28 August 2023|work=[[Korea JoongAng Daily]]|accessdate=28 August 2023}}</ref> Taani kõrgliigas lõi ta esimese värava 25. veebruaril 2024 mängus [[Aarhus Gymnastikforening|AGF]]-i vastu. 14. mail 2026 lõi ta Taani karikavõistluste finaalis [[FC København|København]]i vastu Midtjyllandi 1:0 võiduvärava. [[2022. aasta Aasia mängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Lõuna-Korea võistkonnaga kuldmedali. Lõuna-Korea jalgpallikoondises debüteeris ta 5. juunil 2025 MM-i valikmängus [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraagi]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/han-beom-lee/nationalmannschaft/spieler/706963/verein/3589/plus/0 Lee Han-beom]. transfermarkt.com. Vaadatud 12.6.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Lõuna-Korea koondis}} {{JÄRJESTA:Hanbeom, Lee}} [[Kategooria:Lõuna-Korea jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Midtjyllandi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] lw4331n8muu6vy26phzmcvxofl8s1bt 0 716672 7171044 2026-06-12T01:33:59Z LaRamatielle 231478 Uus lehekülg: 'Obradoiro Clube de Amigos do Baloncesto, S.A.D. sponsorluse tõttu tuntud ka kui Monbus Obradoiro, on professionaalne korvpallimeeskond, mis asub Santiago de Compostelas Galicias. Praegu võistlevad nad Liga ACB-s.' 7171044 wikitext text/x-wiki Obradoiro Clube de Amigos do Baloncesto, S.A.D. sponsorluse tõttu tuntud ka kui Monbus Obradoiro, on professionaalne korvpallimeeskond, mis asub Santiago de Compostelas Galicias. Praegu võistlevad nad Liga ACB-s. fp91niimqndi9f034bgkwoo9lvzjps6 7171045 7171044 2026-06-12T01:34:43Z LaRamatielle 231478 7171045 wikitext text/x-wiki '''Obradoiro Clube de Amigos do Baloncesto, S.A.D.''' sponsorluse tõttu tuntud ka kui '''Monbus Obradoiro''', on professionaalne korvpallimeeskond, mis asub Santiago de Compostelas, Galicias. Praegu võistlevad nad Liga ACB-s. o0py38zshcnimqn561xa8ejqflroo24 7171047 7171045 2026-06-12T01:41:08Z LaRamatielle 231478 7171047 wikitext text/x-wiki '''Obradoiro Clube de Amigos do Baloncesto, S.A.D.''' sponsorluse tõttu tuntud ka kui '''Monbus Obradoiro''', on professionaalne korvpallimeeskond, mis asub [[Santiago de Compostelas]] [[Galicias]]. Praegu võistlevad nad [[Liga ACB]]-s. ==Ajaloost== Obradoiro CAB asutati 1970. aastal ja alustas mängimist kolmandas divisjonis pärast SD Compostela korvpallimeeskonna koha omandamist. Nad tõusid esimest korda Liga Nacionalisse pärast seda, kui lõpetasid 1981–82 Primera División B kolmandal kohal. Obradoiro mängis kõrgliigas ainult hooajal 1982–83, kus saavutas 26 mängust kaks võitu. 2009–10 oli nende tagasitulekuhooaeg Hispaania kõrgliigasse Liga ACB-sse pärast seda, kui Ülemkohus tunnistas, et Júver Murcia tegi 1990. aasta edutamismängude vastasseisus ebaõige asetuse. Liiga kohutav teine ​​poolaeg, kus 17 mängust saadi üks võit, põhjustas langemise Hispaania korvpalli teise divisjoni LEB Orosse. Järgmisel hooajal naasis Obradoiro Liga ACB-sse 2010–11 LEB Oro hooaja teise koha omanikuna ja võitis ka oma esimese riikliku tiitli: Copa Príncipe de Asturias. 2012–13 ACB hooaeg oli klubi ajaloo parim. Obradoiro CAB lõpetas põhihooaja kaheksandal kohal ja pääses play-off'idesse, kus ta veerandfinaalis langes meistriks tulnud Real Madridi alla. 2023–24 ACB hooaeg on Obradoiro kolmeteistkümnes järjestikune hooaeg Hispaania kõrgliigas. 12. mail 2024 langes Obradoiro teisele tasemele (LEB Oro). 5q6h1u0c25dg5xymvk3oc9wgckph4u7 0 716673 7171056 2026-06-12T04:11:08Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Komapunnpea (perekond)]] 7171056 wikitext text/x-wiki #suuna[[komapunnpea (perekond)]] 53g29shedglveznx59g4vwc0cb62t98 0 716674 7171067 2026-06-12T06:55:06Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Esmail Baghaei | omakeelne_nimi = اسماعیل بقایی | pilt = Press Conference of Esmail Baghaei 22 (Mehr, 15 April 2026) (cropped).jpg | pildiallkiri = Esmail Baghaei (2026) | amet = [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]] | ametiajaalgus = 2. oktoober 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Nasser Kanaani]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 =...' 7171067 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Esmail Baghaei | omakeelne_nimi = اسماعیل بقایی | pilt = Press Conference of Esmail Baghaei 22 (Mehr, 15 April 2026) (cropped).jpg | pildiallkiri = Esmail Baghaei (2026) | amet = [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]] | ametiajaalgus = 2. oktoober 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Nasser Kanaani]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Esmail Baghaei Hamaneh | sünniaeg = 1975 | sünnikoht = [[Yazd]], [[Iraani Keisririik|Iraan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Shahid Beheshti Ülikool]] <br/> (rahvusvaheline õigus) <br/> [[Rahvusvaheliste Suhete Kool]] <br/> (diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid) <br/> [[Teherani Ülikool]] <br/> (rahvusvaheline avalik õigus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Esmail Baghaei Hamaneh''' ([[pärsia keel]]es اسماعیل بقایی; snd 1975) on [[Iraan]]i [[diplomaat]], alates oktoobrist 2024 [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]]. Baghei on õppinud õigusteadust ja rahvusvahelisi suhteid. Ta asus [[Iraani välisministeerium|välisministeeriumis]] tööle õigusnõunikuna aastal 2001. Aastatel 2006–2010 töötas ta Iraani esinduses [[ÜRO]] juures [[New York|New Yorgis]] samuti õigusnõunikuna. Aastatel 2018–2022 oli Baghaei Iraani suursaadik [[ÜRO keskus Genfis|ÜRO keskuses Genfis]]. Ta töötas aastatel 2022–2024 [[Iraani välisminister|välisministri]] nõunikuna. {{JÄRJESTA:Baghaei, Esmail}} [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Iraani diplomaadid]] r5i0g0ajr45dupindiicgmz62keshhl 7171075 7171067 2026-06-12T07:05:43Z Velirand 67997 7171075 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Esmail Baghaei | omakeelne_nimi = اسماعیل بقایی | pilt = Press Conference of Esmail Baghaei 22 (Mehr, 15 April 2026) (cropped).jpg | pildiallkiri = Esmail Baghaei (2026) | amet = [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]] | ametiajaalgus = 2. oktoober 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Nasser Kanaani]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Esmail Baghaei Hamaneh | sünniaeg = 1975 | sünnikoht = [[Yazd]], [[Iraani Keisririik|Iraan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Shahid Beheshti Ülikool]] <br/> (rahvusvaheline õigus) <br/> [[Rahvusvaheliste Suhete Kool]] <br/> (diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid) <br/> [[Teherani Ülikool]] <br/> (rahvusvaheline avalik õigus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Esmail Baghaei Hamaneh''' ([[pärsia keel]]es اسماعیل بقایی; sündinud 1975) on [[Iraan]]i [[diplomaat]], alates oktoobrist 2024 [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]]. Baghei on õppinud õigusteadust ja rahvusvahelisi suhteid. Ta asus [[Iraani välisministeerium|välisministeeriumis]] tööle õigusnõunikuna aastal 2001. Aastatel 2006–2010 töötas ta Iraani esinduses [[ÜRO]] juures [[New York|New Yorgis]] samuti õigusnõunikuna. Aastatel 2018–2022 oli Baghaei Iraani suursaadik [[ÜRO keskus Genfis|ÜRO keskuses Genfis]]. Ta töötas aastatel 2022–2024 [[Iraani välisminister|välisministri]] nõunikuna. {{JÄRJESTA:Baghaei, Esmail}} [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Iraani diplomaadid]] gg606y71dx8krv43bcafwn7lv76iggy 7171076 7171075 2026-06-12T07:06:39Z Velirand 67997 7171076 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Esmail Baghaei | omakeelne_nimi = اسماعیل بقایی | pilt = Press Conference of Esmail Baghaei 22 (Mehr, 15 April 2026) (cropped).jpg | pildiallkiri = Esmail Baghaei (2026) | amet = [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]] | ametiajaalgus = 2. oktoober 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Nasser Kanaani]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Esmail Baghaei Hamaneh | sünniaeg = 1975 | sünnikoht = [[Yazd]], [[Iraani Keisririik|Iraan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Shahid Beheshti Ülikool]] <br/> (rahvusvaheline õigus) <br/> [[Rahvusvaheliste Suhete Kool]] <br/> (diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid) <br/> [[Teherani Ülikool]] <br/> (rahvusvaheline avalik õigus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Esmail Baghaei Hamaneh''' ([[pärsia keel]]es اسماعیل بقایی; sündinud 1975) on [[Iraan]]i [[diplomaat]], alates oktoobrist 2024 [[Iraani Välisministeeriumi pressiesindaja]]. Baghei on õppinud õigusteadust ja rahvusvahelisi suhteid. Ta asus [[Iraani välisministeerium|välisministeeriumis]] tööle õigusnõunikuna aastal 2001. Aastatel 2006–2010 töötas ta Iraani esinduses [[ÜRO]] juures [[New York|New Yorgis]] samuti õigusnõunikuna. Aastatel 2018–2022 oli Baghaei Iraani suursaadik [[ÜRO keskus Genfis|ÜRO keskuses Genfis]]. Ta töötas aastatel 2022–2024 [[Iraani välisminister|välisministri]] nõunikuna. {{JÄRJESTA:Baghaei, Esmail}} [[Kategooria:Iraani diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 99zyw1kh8ni72njkp9vktlf1iuthh1o 0 716675 7171068 2026-06-12T06:55:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Esmail Baghaei]] 7171068 wikitext text/x-wiki #suuna [[Esmail Baghaei]] i6dhi9nso5zjl50bewxhsews6j9wa23 1 716676 7171078 2026-06-12T07:12:11Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Kümneaastaselt hakkas mängima Vändra puhkpilliorkestris.'' – temast sai hiljem akordionist, aga mis '''puhkpilli''' ta orkestris mängis? ~~~~' 7171078 wikitext text/x-wiki ''Kümneaastaselt hakkas mängima Vändra puhkpilliorkestris.'' – temast sai hiljem akordionist, aga mis '''puhkpilli''' ta orkestris mängis? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuni 2026, kell 10:12 (EEST) ipgt5i4ce29a3nj3fgqdgz7lufsu2bz 5 716677 7171087 2026-06-12T07:24:22Z Andres 5 Uus lehekülg: '''kõige suurem õnnetus rahuaegses Eesti Vabariigis'' :Kuidas on Estonia katastroofiga? See vist küll ei toimunud Eesti territooriumil, aga siiski Eesti laevas. --~~~~' 7171087 wikitext text/x-wiki ''kõige suurem õnnetus rahuaegses Eesti Vabariigis'' :Kuidas on Estonia katastroofiga? See vist küll ei toimunud Eesti territooriumil, aga siiski Eesti laevas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2026, kell 10:24 (EEST) rh56sr929de3ojhg5ifncmk5rqg0tdq 0 716678 7171107 2026-06-12T07:37:43Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast relv | nimi = Boeing Vertol CH-46 Sea Knight | pilt = CH-46 Sea Knight Helicopter.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[sõjaväe transpordilennuk|Transpordihelikopter]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõi...' 7171107 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Boeing Vertol CH-46 Sea Knight | pilt = CH-46 Sea Knight Helicopter.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[sõjaväe transpordilennuk|Transpordihelikopter]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1964–2015 | kasutajad = ''[[Boeing Vertol CH-46 Sea Knight#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = [[Piasecki Helicopter|Vertol Aircraft]] | konstrueeritud = 1956–1962 | tootja = [[Piasecki Helicopter|Vertol Aircraft]] <br/> [[Boeing Rotorcraft Systems|Boeing Vertol]] | ühiku_hind = | tootmises = 1962–1971 | toodetud = 524 | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 11 t | pikkus = 13,7 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = 5,1 m | läbimõõt = | meeskond = 5 | reisijad = 24 <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = 2 12,7-mm [[raskekuulipilduja]]t [[M2 Browning|GAU-15/A]] | muu_relvastus = 7,62-mm [[täiskuulipilduja]] [[M240]] | mootor = 2 [[turbovõll]]mootorit [[General Electric T58|General Electric T58-GE-16]] | mootori_võimsus = 1390 kW | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = 3,2 t | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = 1300 l | tegevusulatus = 1020 km | kiirus = 267 km/h | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = 5,2 km | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Boeing Vertol CH-46 Sea Knight''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[sõjaväe transpordilennuk|transpordihelikopter]]. See on tandemrootori ning kahe turbovõllmootoriga. Mudeli konstrueeris ettevõte [[Piasecki Helicopter|Vertol]] ning seda tootis [[Boeing Rotorcraft Systems|Boeing Vertol]], kui [[Boeing]] Vertoli ära ostis. Sea Knighti (algselt Vertol Model 107) arendus algas aastal 1956. Sellega taheti asendada esimese põlvkonna kopterid nagu kolbmootoriga [[Piasecki H-21]]. V-107 esmalend toimus aastal 1958, samal aastal tellis [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] kümme kopterit, kuid vähendas hanke hiljem kolmele. Suurema koguse tellis [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalavägi]], kes kasutas Sea Knighti kuni 2014. aastani. Merejalaväes transporditi Sea Knightidega sõdureid ja varustust iga ilmaga ning igal ajal, 2010. aastatel asendati Sea Knight kopteriga [[Bell Boeing V-22 Osprey|MV-22 Osprey]]. [[Ameerika Ühendriikide merevägi]] asendas Sea Knighti kui oma standardse keskmise suurusega mitmeotstarbelise helikopteri 2000. aastatel [[Sikorsky SH-60 Seahawk|MH-60S Knighthawkiga]]. Sea Knighte müüdi ka välismaale ning tsiviilkasutusse. Sea Knight on amfiibne ehk sellega saab maanduda ka vette, kuid vee peal võib see püsida vaid mõne tunni. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{pisilipp|Jaapan}} * {{pisilipp|Kanada}} * {{pisilipp|Rootsi}} * {{pisilipp|Saudi Araabia}} * {{pisilipp|Tai}} ==Vaata ka== * [[Boeing CH-47 Chinook]] * [[Boeing Model 360]] * [[Piasecki HUP Retriever]] * [[Sikorsky S-61]] * [[Yakovlev Yak-24]] * [[Kasutuselolevate Ameerika Ühendriikide sõjalennukite loend]] * [[Ameerika Ühendriikide sõjalennukite loend]] ==Kirjandus== * Andrade, John ''U.S.Military Aircraft Designations and Serials since 1909''. Midland Counties Publications, 1979. {{ISBN|0-904597-22-9}}. * Andrade, John. ''Militair 1982''. London: Aviation Press Limited, 1982. {{ISBN|0-907898-01-7}}. * Dunstan, Simon. ''Vietnam Choppers: Helicopters in Battle 1950–1975'', Osprey Publishing, 2003. {{ISBN|1-84176-796-4}}. * Murray, Williamson and Robert H. Scales. ''The Iraq War''. Harvard University Press, 2005. {{ISBN|0-67450-412-7}}. * Rottman, Gordon and Adam Hook. ''Vietnam Airmobile Warfare Tactics''. Osprey Publishing, 2007. {{ISBN|1-84603-136-2}}. [[Kategooria:Sõjaväehelikopterid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjalennukid]] [[Kategooria:Boeing]] tjj6yy4mdyrej80gjit4ynoi28zbfx9 0 716679 7171109 2026-06-12T07:38:36Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Boeing Vertol CH-46 Sea Knight]] 7171109 wikitext text/x-wiki #suuna [[Boeing Vertol CH-46 Sea Knight]] 54unn0y7fzthw6s2vji6foktsbsrjna 1 716680 7171174 2026-06-12T09:03:17Z Amherst99 15496 /* Sünnikoht */ uus alaosa 7171174 wikitext text/x-wiki == Sünnikoht == Sünnikoha sain Eesti pereregistrist. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 12. juuni 2026, kell 12:03 (EEST) mkbasxm9bjhua04kc46ddb5b9ozrwth 0 716681 7171179 2026-06-12T09:57:17Z Metsavend 738 Ümbersuunamine lehele [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 7171179 wikitext text/x-wiki #suuna[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] tiyzd5lo3omns7i80s41q2df668fh8a 0 716682 7171180 2026-06-12T10:18:41Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Endine riik |nimi = Indo-Partia Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 19 |lõppaasta = 226 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Indo-Parthians.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Kuningas |riigipea-nimi = [[Gondophares|Gondophares I]] <br/> (esimene, 19–46) <br/> ...' 7171180 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Indo-Partia Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 19 |lõppaasta = 226 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Indo-Parthians.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Kuningas |riigipea-nimi = [[Gondophares|Gondophares I]] <br/> (esimene, 19–46) <br/> [[Farn-Sasan]] <br/> (viimane, ?–226) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Taxila]] <br/> [[Kabul]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Budism]] <br/> [[Hinduism]] <br/> [[Zoroastrism]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Partia Riik]] <br/> [[India-Kreeka Kuningriik]] <br/> [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] <br/> [[Põhja-Satraabid]] |järgnes = [[Paratarajad]] <br/> [[Kušaani Riik]] <br/> [[Sassaniidide Riik]] }} '''Indo-Partia Kuningriik''' oli [[riik]] [[Aasia]]s 1.–3. sajandil. Selle rajas aastal 19 [[Gondophares]]. Kõrgajal kattis see riik tänapäevases mõttes [[Iraan]]i idaosa, osa [[Afganistan]]ist, suure osa [[Pakistan]]ist ja [[India]] loodeosa. Selle valitsejad võisid kuuluda [[Sureni dünastia]]sse. Indo-Partia Kuningriik tekkis aastal 19, kui [[Drangiana]] asevalitseja Gondophares kuulutas end [[Partia Riik|Partia Riigist]] iseseisvaks.<ref>{{Citation |last=Ghosh |first=Suchandra |title=Indo-Parthian Kingdom |date=2016-01-11 |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/9781118455074.wbeoe038 |encyclopedia=The Encyclopedia of Empire |pages=1–2 |editor-last=Dalziel |editor-first=Nigel |place=Oxford, UK |publisher=John Wiley & Sons, Ltd |language=en |doi=10.1002/9781118455074.wbeoe038 |isbn=978-1-118-45507-4 |access-date=2023-01-28 |editor2-last=MacKenzie |editor2-first=John M|url-access=subscription }}</ref> Ta vallutas idas [[Indo-Sküüdi Kuningriik|Indo-Sküüdi Kuningriigilt]] ja [[India-Kreeka Kuningriik|India-Kreeka Kuningriigilt]] alasid juurde. Esimese sajandi teises pooles kaotas Indo-Partia alasid [[Kušaani Riik|Kušaani Riigile]]. [[Sistan|Sakastan]] kaotati [[Sassaniidide Riik|Sassaniidide Riigile]] kolmanda sajandi esimeses pooles. Sajandi keskpaigaks olid Sassaniidid Indo-Partia endale allutanud. Indo-Partia ajal ehitati praegu [[ÜRO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Takht-i-Bahi]] [[budism|budistlik]] klooster. ==Vaata ka== * [[India-Kreeka Kuningriik]] * [[Kušaani-Sassaniidi Kuningriik]] * [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] * [[Kušaani Riik]] * [[Yuezhid]] * [[Pahlavad]] * [[Kambojad]] * [[Gandapur]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite encyclopedia | title = Sīstān | first = Clifford Edmund | last = Bosworth | encyclopedia = The Encyclopedia of Islam, New Edition, Volume IX: San–Sze | location=Leiden, and New York | publisher=BRILL | year=1997 | isbn=9789004082656 | pages = 681–685 | url =http://referenceworks.brillonline.com/entries/encyclopaedia-of-islam-1/sistan-SIM_5452?s.num=247&s.rows=100&s.start=180 }} * {{cite encyclopedia | article = DRANGIANA | last = Schmitt | first = R. | url = http://www.iranicaonline.org/articles/drangiana | encyclopedia = Encyclopaedia Iranica, Vol. II, Fasc. 5 | pages = 534–537 | year = 1995 }} * {{cite book |title=The Parthians: The Forgotten Empire |first=Uwe |last=Ellerbrock |publisher=Routledge |year=2021 }} * {{cite book | title = The History of Ancient Iran | year = 1984 | publisher = C.H.Beck | last = Frye | first = Richard Nelson | author-link = Richard N. Frye | pages = [https://archive.org/details/historyofancient0000frye/page/n20 1]–411 | isbn = 9783406093975 | url = https://archive.org/details/historyofancient0000frye| url-access = registration | quote = The history of ancient iran. }} * {{cite book | title = The Sistani Cycle of Epics and Iran's National History: On the Margins of Historiography | year = 2015 | publisher = BRILL | last = Gazerani| first = Saghi | pages = 1–250 | isbn = 9789004282964 | url = https://books.google.com/books?id=92zsCgAAQBAJ&q=false}} * {{cite encyclopedia | article = GONDOPHARES | last = Bivar | first = A. D. H. | url = http://www.iranicaonline.org/articles/gondophares | encyclopedia = Encyclopaedia Iranica, Vol. XI, Fasc. 2 | pages = 135–136 | year = 2002 }} * {{cite book |last1=Olbrycht |first1=Marek Jan|editor-last1=Curtis|editor-first1=Vesta Sarkhosh|editor-last2=Pendleton|editor-first2=Elizabeth J.|editor-last3=Alram|editor-first3=Michael|editor-last4=Daryaee|editor-first4=Touraj|title=The Parthian and Early Sasanian Empires: Adaptation and Expansion |date=2016 |publisher=Oxbow Books |isbn=9781785702082 |chapter=Dynastic Connections in the Arsacid Empire and the Origins of the House of Sāsān}} * {{cite book | title = ReOrienting the Sasanians: East Iran in Late Antiquity | year = 2017 | publisher = Edinburgh University Press | last = Rezakhani| first = Khodadad | pages = 1–256 | isbn = 9781474400305 | url = https://books.google.com/books?id=bjRWDwAAQBAJ&q=false}} [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Sassaniidide riik]] [[Kategooria:Vana-Pärsia]] ais641rdufiwmuwtum6e9ha7j8551di 0 716683 7171181 2026-06-12T10:19:49Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171181 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716684 7171182 2026-06-12T10:19:53Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171182 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716685 7171183 2026-06-12T10:19:56Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171183 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716686 7171184 2026-06-12T10:20:09Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171184 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716687 7171185 2026-06-12T10:20:11Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171185 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716688 7171186 2026-06-12T10:20:13Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171186 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716689 7171187 2026-06-12T10:20:15Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171187 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716690 7171188 2026-06-12T10:20:17Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Indo-Partia Kuningriik]] 7171188 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indo-Partia Kuningriik]] ao7lhfmylfiuv7g172id0yrarfwn5q1 0 716691 7171197 2026-06-12T10:59:39Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast sportlane | nimi = Rico Salmela | riik = Soome | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2008|2|14}} | sünnikoht = [[Nokia]], Soome | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 27 | isiklik_rekord = '''[[Moto3]]'''<br>7 starti<br>26 punkti }} '''Rico Lucas Alexander Salmela''' (sündinud [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[2008]]) on Soome Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõi...' 7171197 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Rico Salmela | riik = Soome | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2008|2|14}} | sünnikoht = [[Nokia]], Soome | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 27 | isiklik_rekord = '''[[Moto3]]'''<br>7 starti<br>26 punkti }} '''Rico Lucas Alexander Salmela''' (sündinud [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[2008]]) on Soome [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[Tech3 Racing|Tech3 Racinguga]] [[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3 maailmameistrivõistlustel]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Raynal |eesnimi=Axel |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=SALMELA JOINS RED BULL KTM TECH3 TO COMPLETE 2026 MOTO3™ LINE-UP ALONGSIDE PERRONE |url=https://moto3.tech3racing.fr/index.php/en/news-gp-2025/253-news/https%3A%2F%2Fmoto3.tech3racing.fr%2Findex.php%2Fen%2Fnews-gp-2025%2F253-news%2F892-salmela-joins-red-bull-ktm-tech3-to-complete-2026-moto3-tm-line-up-alongside-perrone |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=moto3.tech3racing.fr |keel=en-gb}}</ref> Tal on võite mõlemad [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|FIM JuniorGP maailmameistrivõistlustel]] ja [[Red Bull MotoGP Rookies Cup|Red Bull MotoGP Rookies Cupis]]. == Karjäär == === Varajane karjäär === Salmela hakkas võistlema [[Motokross|motokrossi]] [[minibike]]'idega kaheaastaselt ning siirdus ringrajale viieaastaselt.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Rico Salmela {{!}} Motorcycle racer {{!}} IntactGP Junior Team {{!}} intAct |url=https://www.intact-batterien.de/en/sponsoring/intact-gp-inside/good-to-know/rico-salmela/ |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=www.intact-batterien.de}}</ref> 2021. aastal hakkas Salmela võistlema [[European Talent Cup|European Talent Cupis]] ning hooaja üldarvestuses lõpetas 13. kohal.<ref name=":1" /> Ta läks 2022. aastaks [[Red Bull MotoGP Rookies Cupi]] ning lõpetas hooaja üldarvestuses seitsmendana. Ta jätkas seal võistlemisega 2023. ja 2024. aastatel ning mõlemal aatal lõpetas ta üldarvestustes neljandana.<ref name=":1" /> 2024. aastal võistles ta ka JuniorGP-s [[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna]] mootorratastega ning oli üldarvestuses kolmeteistkümnes. Järgmiseks aastaks vahetas ta [[Honda]] masinatele ning lõpetas üldarvestuses viiendana. === Moto3 maailmameistrivõistlused === 22. septembril 2025 anti teada, et Salmela võistleb [[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026. aasta Moto3 maailmameistrivõistlustel]] [[Tech3 Racing|Tech3]]-e võistkonnas koos [[Valentin Perrone|Valentin Perronega]].<ref name=":0" /> == Tulemused == === European Talent Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2021 ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|14}} | style="background:#cfcfff;" |BAR {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|10}} | style="background:#ffffff;" |ARA {{small|C}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |JER {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} !13. !41 |- !2022 ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |EST {{small|Kat}} | style="background:#ffdf9f;" |EST {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''VAL'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |BAR {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|14}} | style="background:#cfcfff;" |ARA {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|7}} | !8. !78 |- !2023 ![[Honda]] | style="background:#dfdfdf;" |EST {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |VAL {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |BAR {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | !4. !109 |} === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! colspan="2" |7 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2022 ![[KTM]] | style="background:#efcfff;" |ALG {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |''MUG'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |RBR {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |RBR {{small|9}} | style="background:#ffffbf;" |ARA {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |ARA {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|5}} !7. !122 |- !2023 ![[KTM]] | style="background:#ffdf9f;" |ALG {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |LMS {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |LMS {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|4}} | style="background:#cfcfff;" |ASS {{small|20}} | style="background:#dfffdf;" |ASS {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |'''RBR''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''RBR''' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''MIS''' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |'''MIS''' {{small|4}} !4. !136 |- !2024 ![[KTM]] | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |LMS {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |LMS {{small|20}} | style="background:#efcfff;" |MUG {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |ASS {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |ASS {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |'''RBR''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |'''RBR''' {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |''ARA'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |''MIS'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |MIS {{small|5}} !4. !162 |} === FIM JuniorGP maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2024 ![[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna]] | style="background:#cfcfff;" |MIS1 {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |MIS2 {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |EST {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |CAT1 {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |CAT2 {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |ALG1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ALG2 {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER1 {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |JER2 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |EST1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |EST2 {{small|10}} !13. !61 |- !2025 ![[Honda]] | style="background:#ffdf9f;" |''EST'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''JER1'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |JER2 {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |MAG {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |ARA1 {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |''ARA2'' {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |MIS1 {{small|Ret}} | style="background-color:#000000;color:#FFFFFF" |<span style="color:#FFFFFF;">MIS2</span> {{small|DSQ}} | style="background:#ffdf9f;" |CAT1 {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |CAT2 {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|4}} | style="background:#cfcfff;" |VAL2 {{small|25}} !5. !135 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;&quot;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2026 |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | nowrap="" style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |7 |0 |0 |0 |0 |26* |16.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''26''' | |} == Viited == stzrxzlfj5t3hd9md6y8ueip9ak7cdt 7171227 7171197 2026-06-12T11:54:32Z Kapsas123 209254 7171227 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Rico Salmela | riik = Soome | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2008|2|14}} | sünnikoht = [[Nokia]], Soome | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 27 | isiklik_rekord = '''[[Moto3]]'''<br>7 starti<br>26 punkti }} '''Rico Lucas Alexander Salmela''' (sündinud [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[2008]]) on Soome [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[Tech3 Racing|Tech3 Racinguga]] [[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3 maailmameistrivõistlustel]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Raynal |eesnimi=Axel |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=SALMELA JOINS RED BULL KTM TECH3 TO COMPLETE 2026 MOTO3™ LINE-UP ALONGSIDE PERRONE |url=https://moto3.tech3racing.fr/index.php/en/news-gp-2025/253-news/https%3A%2F%2Fmoto3.tech3racing.fr%2Findex.php%2Fen%2Fnews-gp-2025%2F253-news%2F892-salmela-joins-red-bull-ktm-tech3-to-complete-2026-moto3-tm-line-up-alongside-perrone |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=moto3.tech3racing.fr |keel=en-gb}}</ref> Tal on võite mõlemad [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|FIM JuniorGP maailmameistrivõistlustel]] ja [[Red Bull MotoGP Rookies Cup|Red Bull MotoGP Rookies Cupis]]. == Karjäär == === Varajane karjäär === Salmela hakkas võistlema [[Motokross|motokrossi]] [[minibike]]'idega kaheaastaselt ning siirdus ringrajale viieaastaselt.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Rico Salmela {{!}} Motorcycle racer {{!}} IntactGP Junior Team {{!}} intAct |url=https://www.intact-batterien.de/en/sponsoring/intact-gp-inside/good-to-know/rico-salmela/ |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=www.intact-batterien.de}}</ref> 2021. aastal hakkas Salmela võistlema [[European Talent Cup|European Talent Cupis]] ning hooaja üldarvestuses lõpetas 13. kohal.<ref name=":1" /> Ta läks 2022. aastaks [[Red Bull MotoGP Rookies Cupi]] ning lõpetas hooaja üldarvestuses seitsmendana. Ta jätkas seal võistlemisega 2023. ja 2024. aastatel ning mõlemal aatal lõpetas ta üldarvestustes neljandana.<ref name=":1" /> 2024. aastal võistles ta ka JuniorGP-s [[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna]] mootorratastega ning oli üldarvestuses kolmeteistkümnes. Järgmiseks aastaks vahetas ta [[Honda]] masinatele ning lõpetas üldarvestuses viiendana. === Moto3 maailmameistrivõistlused === 22. septembril 2025 anti teada, et Salmela võistleb [[2026. aasta Moto3 hooaeg|2026. aasta Moto3 maailmameistrivõistlustel]] [[Tech3 Racing|Tech3]]-e võistkonnas koos [[Valentin Perrone|Valentin Perronega]].<ref name=":0" /> == Tulemused == === European Talent Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2021 ![[Honda]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|14}} | style="background:#cfcfff;" |BAR {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|10}} | style="background:#ffffff;" |ARA {{small|C}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|6}} | style="background:#efcfff;" |JER {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} !13. !41 |- !2022 ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |EST {{small|Kat}} | style="background:#ffdf9f;" |EST {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''VAL'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |BAR {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|14}} | style="background:#cfcfff;" |ARA {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|7}} | !8. !78 |- !2023 ![[Honda]] | style="background:#dfdfdf;" |EST {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |VAL {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |BAR {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |VAL {{small|Kat}} | !4. !109 |} === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="2" |1 ! colspan="2" |2 ! colspan="2" |3 ! colspan="2" |4 ! colspan="2" |5 ! colspan="2" |6 ! colspan="2" |7 ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Punkte |- !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 !R1 !R2 |- !2022 ![[KTM]] | style="background:#efcfff;" |ALG {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |''MUG'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |SAC {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |RBR {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |RBR {{small|9}} | style="background:#ffffbf;" |ARA {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |ARA {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |VAL {{small|5}} !7. !122 |- !2023 ![[KTM]] | style="background:#ffdf9f;" |ALG {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |LMS {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |LMS {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|4}} | style="background:#cfcfff;" |ASS {{small|20}} | style="background:#dfffdf;" |ASS {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |'''RBR''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''RBR''' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''MIS''' {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |'''MIS''' {{small|4}} !4. !136 |- !2024 ![[KTM]] | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |LMS {{small|2}} | style="background:#cfcfff;" |LMS {{small|20}} | style="background:#efcfff;" |MUG {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |ASS {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |ASS {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |'''RBR''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |'''RBR''' {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |''ARA'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |''MIS'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |MIS {{small|5}} !4. !162 |} === FIM JuniorGP maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2024 ![[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna]] | style="background:#cfcfff;" |MIS1 {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |MIS2 {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |EST {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |CAT1 {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |CAT2 {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |ALG1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ALG2 {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |JER1 {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |JER2 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |EST1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |EST2 {{small|10}} !13. !61 |- !2025 ![[Honda]] | style="background:#ffdf9f;" |''EST'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''JER1'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |JER2 {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |MAG {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |ARA1 {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |''ARA2'' {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |MIS1 {{small|Ret}} | style="background-color:#000000;color:#FFFFFF" |<span style="color:#FFFFFF;">MIS2</span> {{small|DSQ}} | style="background:#ffdf9f;" |CAT1 {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |CAT2 {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|4}} | style="background:#cfcfff;" |VAL2 {{small|25}} !5. !135 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;&quot;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2026 |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | nowrap="" style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |7 |0 |0 |0 |0 |26* |16.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''0''' |'''26''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Salmela, Rico}} [[Kategooria:Soome sportlased]] [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] 122ii50nbic2ue2wp2216maf6p1ikt2 2 716692 7171201 2026-06-12T11:02:18Z J ansari 107111 J ansari teisaldas lehekülje [[Kasutaja:MykolaHK]] pealkirja [[Kasutaja:Hongkongski]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/MykolaHK|MykolaHK]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/Hongkongski|Hongkongski]]" 7171201 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kasutaja:Hongkongski]] dty03qmmgh9ypsae6kadhsomj7qo5i7 0 716693 7171212 2026-06-12T11:29:13Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Persoon | nimi = Claus Zinte | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | tegevusala = [[raehärra]] | tuntud = [[Sindi mõis]]a ja [[Sindi]] nimega seostatud isik }} ''''Claus Zinte''' ehk '''Claus Zindt''' oli [[16. sajand]]il tegutsenud [[Pärnu]] [[raehärra]], kelle nimega seostatakse [[Sindi mõis]]a ning sellest hiljem kujunenud [[Sindi]] linna nime. Allikates esineb tema nime mitmel kuju...' 7171212 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Claus Zinte | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | tegevusala = [[raehärra]] | tuntud = [[Sindi mõis]]a ja [[Sindi]] nimega seostatud isik }} ''''Claus Zinte''' ehk '''Claus Zindt''' oli [[16. sajand]]il tegutsenud [[Pärnu]] [[raehärra]], kelle nimega seostatakse [[Sindi mõis]]a ning sellest hiljem kujunenud [[Sindi]] linna nime. Allikates esineb tema nime mitmel kujul, sealhulgas '''Claus Zinte''', '''Claus Zindt''', '''Szinte''' ja '''Sinte'''.<ref name="Kohanimed1938" /> Nimekuju ''Claus Zinte'' kasutab ka Pärnu Poola võimu aega käsitlev ajalooartikkel.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> 1565. aastal, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, kuulus Pärnu lühiajaliselt [[Rootsi]] mõju alla, kuid linnas tegutses ka [[Poola]]-meelne rühm. Ajaloolase [[Inna Põltsam-Jürjo]] käsitluse järgi toimus 1565. aastal Quasimodogeniti ööl Claus Zinte majas koosviibimine, mille käigus Poola teenistuses olnud mõisamehed said enda kätte linnavärava võtme ja lasid oma võitluskaaslased linna. Pärast seda toimus linnas rootslaste vastu suunatud veresaun.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Zinte oli Poola partei toetaja Pärnus. Ta toetas poolakaid rahaliselt ning sai juba 1565. aastal Poola kuningalt [[Zygmunt II August]]ilt tema järgi nimetatud maavalduse ''Zintenhof'', eestipäraselt [[Sindi mõis]].<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Hilisema Sindi mõisa alad läksid edasi Zinte pojale Conradile ning mõisa nimi kandus edasi nii [[Sindi kalevivabrik]]ule kui ka hilisemale [[Sindi]] linnale.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> == Nimekuju == Eestikeelses kirjanduses ja kohalikes käsitlustes on varem kasutatud ka nimekuju '''Carl Zindt''', kuid ajalookäsitlustes ja kohanimeuurimuses esineb sagedamini '''Claus Zinte''' või '''Claus Zindt'''.<ref name="PoltsamJurjo2013" /><ref name="Kohanimed1938" /> Seetõttu on artikli pealkirjana eelistatav '''Claus Zinte''', samas võiks nimekujudelt '''Claus Zindt''' ja '''Carl Zindt''' teha ümbersuunamised. == Sindi nimevaidlus == [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul peeti Sindi nime ametlikult võõrapäraseks, sest seda seostati Claus Zinte isikunimega. [[Kohanimede eestistamine|Kohanimede eestistamise]] ajal kaaluti Sindi nime muutmist, kuid kohalikud elanikud pooldasid senise nime säilitamist. Uue nime kandidaatide seas olid näiteks Sinijõe, Kalevi ja Tõela, kuid nimevahetust ei jõutud teostada.<ref name="Kohanimed1938" /><ref name="Kaldad2017" /> == Vaata ka == * [[Sindi]] * [[Sindi mõis]] * [[Sindi kalevivabrik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PoltsamJurjo2013">{{cite journal |last=Põltsam-Jürjo |first=Inna |title=Die estländische Kleinstadt Neu-Pernau unter polnischer Herrschaft |journal=Nordost-Archiv |volume=22 |year=2013 |pages=38–56 |url=https://www.ikgn.de/_media/abhandlung2_poltsam-juerjo%20inna_noa_band_22_2013.pdf |access-date=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kohanimed1938">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/7573d069-b1c0-4ada-8d1a-a880de73faed/download |pealkiri=Kohanimede eestistamisest aastatel 1938–1940 |autor=Kaarel Piirimäe |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=2022 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="VisitParnuSindiMois">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/paikuse-ajaloorada/sindi-mois-hoolekandeasutused/ |pealkiri=Sindi mõis ja hoolekandeasutused |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kaldad2017">{{Netiviide |url=https://kylauudis.ee/2017/10/15/tulevase-tori-valla-omavalitsuslik-ajalugu/ |pealkiri=Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu |väljaanne=Külauudised |aeg=15. oktoober 2017 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> }} [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Sindi]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] kmsdirqsxjbnlzb5xayhs78rsb81pp5 7171213 7171212 2026-06-12T11:29:25Z LeeMarx 59920 7171213 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Claus Zinte | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | tegevusala = [[raehärra]] | tuntud = [[Sindi mõis]]a ja [[Sindi]] nimega seostatud isik }} '''Claus Zinte''' ehk '''Claus Zindt''' oli [[16. sajand]]il tegutsenud [[Pärnu]] [[raehärra]], kelle nimega seostatakse [[Sindi mõis]]a ning sellest hiljem kujunenud [[Sindi]] linna nime. Allikates esineb tema nime mitmel kujul, sealhulgas '''Claus Zinte''', '''Claus Zindt''', '''Szinte''' ja '''Sinte'''.<ref name="Kohanimed1938" /> Nimekuju ''Claus Zinte'' kasutab ka Pärnu Poola võimu aega käsitlev ajalooartikkel.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> 1565. aastal, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, kuulus Pärnu lühiajaliselt [[Rootsi]] mõju alla, kuid linnas tegutses ka [[Poola]]-meelne rühm. Ajaloolase [[Inna Põltsam-Jürjo]] käsitluse järgi toimus 1565. aastal Quasimodogeniti ööl Claus Zinte majas koosviibimine, mille käigus Poola teenistuses olnud mõisamehed said enda kätte linnavärava võtme ja lasid oma võitluskaaslased linna. Pärast seda toimus linnas rootslaste vastu suunatud veresaun.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Zinte oli Poola partei toetaja Pärnus. Ta toetas poolakaid rahaliselt ning sai juba 1565. aastal Poola kuningalt [[Zygmunt II August]]ilt tema järgi nimetatud maavalduse ''Zintenhof'', eestipäraselt [[Sindi mõis]].<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Hilisema Sindi mõisa alad läksid edasi Zinte pojale Conradile ning mõisa nimi kandus edasi nii [[Sindi kalevivabrik]]ule kui ka hilisemale [[Sindi]] linnale.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> == Nimekuju == Eestikeelses kirjanduses ja kohalikes käsitlustes on varem kasutatud ka nimekuju '''Carl Zindt''', kuid ajalookäsitlustes ja kohanimeuurimuses esineb sagedamini '''Claus Zinte''' või '''Claus Zindt'''.<ref name="PoltsamJurjo2013" /><ref name="Kohanimed1938" /> Seetõttu on artikli pealkirjana eelistatav '''Claus Zinte''', samas võiks nimekujudelt '''Claus Zindt''' ja '''Carl Zindt''' teha ümbersuunamised. == Sindi nimevaidlus == [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul peeti Sindi nime ametlikult võõrapäraseks, sest seda seostati Claus Zinte isikunimega. [[Kohanimede eestistamine|Kohanimede eestistamise]] ajal kaaluti Sindi nime muutmist, kuid kohalikud elanikud pooldasid senise nime säilitamist. Uue nime kandidaatide seas olid näiteks Sinijõe, Kalevi ja Tõela, kuid nimevahetust ei jõutud teostada.<ref name="Kohanimed1938" /><ref name="Kaldad2017" /> == Vaata ka == * [[Sindi]] * [[Sindi mõis]] * [[Sindi kalevivabrik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PoltsamJurjo2013">{{cite journal |last=Põltsam-Jürjo |first=Inna |title=Die estländische Kleinstadt Neu-Pernau unter polnischer Herrschaft |journal=Nordost-Archiv |volume=22 |year=2013 |pages=38–56 |url=https://www.ikgn.de/_media/abhandlung2_poltsam-juerjo%20inna_noa_band_22_2013.pdf |access-date=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kohanimed1938">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/7573d069-b1c0-4ada-8d1a-a880de73faed/download |pealkiri=Kohanimede eestistamisest aastatel 1938–1940 |autor=Kaarel Piirimäe |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=2022 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="VisitParnuSindiMois">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/paikuse-ajaloorada/sindi-mois-hoolekandeasutused/ |pealkiri=Sindi mõis ja hoolekandeasutused |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kaldad2017">{{Netiviide |url=https://kylauudis.ee/2017/10/15/tulevase-tori-valla-omavalitsuslik-ajalugu/ |pealkiri=Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu |väljaanne=Külauudised |aeg=15. oktoober 2017 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> }} [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Sindi]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] 32tmoxoccmyrw4izkowrscg2zohiwyl 7171214 7171213 2026-06-12T11:29:38Z LeeMarx 59920 LeeMarx teisaldas lehekülje [[Carl Zindt]] pealkirja [[Claus Zinte]] alla 7171213 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Claus Zinte | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | tegevusala = [[raehärra]] | tuntud = [[Sindi mõis]]a ja [[Sindi]] nimega seostatud isik }} '''Claus Zinte''' ehk '''Claus Zindt''' oli [[16. sajand]]il tegutsenud [[Pärnu]] [[raehärra]], kelle nimega seostatakse [[Sindi mõis]]a ning sellest hiljem kujunenud [[Sindi]] linna nime. Allikates esineb tema nime mitmel kujul, sealhulgas '''Claus Zinte''', '''Claus Zindt''', '''Szinte''' ja '''Sinte'''.<ref name="Kohanimed1938" /> Nimekuju ''Claus Zinte'' kasutab ka Pärnu Poola võimu aega käsitlev ajalooartikkel.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> 1565. aastal, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, kuulus Pärnu lühiajaliselt [[Rootsi]] mõju alla, kuid linnas tegutses ka [[Poola]]-meelne rühm. Ajaloolase [[Inna Põltsam-Jürjo]] käsitluse järgi toimus 1565. aastal Quasimodogeniti ööl Claus Zinte majas koosviibimine, mille käigus Poola teenistuses olnud mõisamehed said enda kätte linnavärava võtme ja lasid oma võitluskaaslased linna. Pärast seda toimus linnas rootslaste vastu suunatud veresaun.<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Zinte oli Poola partei toetaja Pärnus. Ta toetas poolakaid rahaliselt ning sai juba 1565. aastal Poola kuningalt [[Zygmunt II August]]ilt tema järgi nimetatud maavalduse ''Zintenhof'', eestipäraselt [[Sindi mõis]].<ref name="PoltsamJurjo2013" /> Hilisema Sindi mõisa alad läksid edasi Zinte pojale Conradile ning mõisa nimi kandus edasi nii [[Sindi kalevivabrik]]ule kui ka hilisemale [[Sindi]] linnale.<ref name="VisitParnuSindiMois" /> == Nimekuju == Eestikeelses kirjanduses ja kohalikes käsitlustes on varem kasutatud ka nimekuju '''Carl Zindt''', kuid ajalookäsitlustes ja kohanimeuurimuses esineb sagedamini '''Claus Zinte''' või '''Claus Zindt'''.<ref name="PoltsamJurjo2013" /><ref name="Kohanimed1938" /> Seetõttu on artikli pealkirjana eelistatav '''Claus Zinte''', samas võiks nimekujudelt '''Claus Zindt''' ja '''Carl Zindt''' teha ümbersuunamised. == Sindi nimevaidlus == [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul peeti Sindi nime ametlikult võõrapäraseks, sest seda seostati Claus Zinte isikunimega. [[Kohanimede eestistamine|Kohanimede eestistamise]] ajal kaaluti Sindi nime muutmist, kuid kohalikud elanikud pooldasid senise nime säilitamist. Uue nime kandidaatide seas olid näiteks Sinijõe, Kalevi ja Tõela, kuid nimevahetust ei jõutud teostada.<ref name="Kohanimed1938" /><ref name="Kaldad2017" /> == Vaata ka == * [[Sindi]] * [[Sindi mõis]] * [[Sindi kalevivabrik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PoltsamJurjo2013">{{cite journal |last=Põltsam-Jürjo |first=Inna |title=Die estländische Kleinstadt Neu-Pernau unter polnischer Herrschaft |journal=Nordost-Archiv |volume=22 |year=2013 |pages=38–56 |url=https://www.ikgn.de/_media/abhandlung2_poltsam-juerjo%20inna_noa_band_22_2013.pdf |access-date=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kohanimed1938">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/7573d069-b1c0-4ada-8d1a-a880de73faed/download |pealkiri=Kohanimede eestistamisest aastatel 1938–1940 |autor=Kaarel Piirimäe |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=2022 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="VisitParnuSindiMois">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/paikuse-ajaloorada/sindi-mois-hoolekandeasutused/ |pealkiri=Sindi mõis ja hoolekandeasutused |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kaldad2017">{{Netiviide |url=https://kylauudis.ee/2017/10/15/tulevase-tori-valla-omavalitsuslik-ajalugu/ |pealkiri=Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu |väljaanne=Külauudised |aeg=15. oktoober 2017 |vaadatud=12. juuni 2026}}</ref> }} [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Sindi]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] 32tmoxoccmyrw4izkowrscg2zohiwyl 0 716694 7171215 2026-06-12T11:29:38Z LeeMarx 59920 LeeMarx teisaldas lehekülje [[Carl Zindt]] pealkirja [[Claus Zinte]] alla 7171215 wikitext text/x-wiki #suuna [[Claus Zinte]] mfie2ltt4vueyyt69pnoz2el6oi9e25 0 716695 7171217 2026-06-12T11:30:05Z LeeMarx 59920 Ümbersuunamine lehele [[Claus Zinte]] 7171217 wikitext text/x-wiki #suuna [[Claus Zinte]] mfie2ltt4vueyyt69pnoz2el6oi9e25 0 716696 7171223 2026-06-12T11:40:54Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Kansas City]] 7171223 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kansas City]] hxmdg1z4ukatmf50v0rx6ykmrtb27pe